MTÜ ARB Teie 04.05.2020
[email protected]
Meie 08.06.2020 nr 1.15-5/20-0137/3507-2
Koopia:
Andmekaitse Inspektsioon
[email protected]
Vastus pöördumisele
MTÜ ARB saatis 04.05.2020 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile pöördumise, milles
palus järgmist: „Väitsite tänases artiklis, et RB projekti halvamine tooks kahjunõudeid Euroopa
Liidult ja lõunanaabritelt. Palun väljastada koopia dokumentidest (lepingutest või EL normidest)
koos täpsete viidetega, mille alusel viidatud kahjunõuded esitatakse. Kas on koostatud juriidiline
analüüs nõuete kohta? Kui on siis palun koopiat sellest analüüsist.“
MKM informeeris 06.05.2020 MTÜ-d ARB, et ühingu pöördumist käsitletakse kui selgitustaotlust
ja sellele vastatakse 30 päeva jooksul. Täpsemalt kirjutas MKM: „Lähtudes märgukirjale ja
selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 2 lõikest 2 on Teie
pöördumise puhul tegemist selgitustaotlusega, mitte teabenõudega avaliku teabe seaduse mõistes.
Tulenevalt märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise
seaduse § 6 vastame Teile esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul.“
MKM kvalifitseeris seega pöördumise selgitustaotluseks, sest olenemata pealkirjast, mille isik
oma pöördumisele kirjutab, vaatab MKM kõik isikute pöördumised sisuliselt läbi ning vastab neile
sisu järgi. MTÜ ARB pöördumine oli küll pealkirjastatud „teabenõue“, kuid oma sisult oli tegemist
selgitustaotlusega (vt MSVS § 2 lg 2 ja AvTS 23 lg 2 p 5). Nimelt ei soovi pöördumise teksti järgi
MTÜ koopiaid lepingutest ja EL õigusaktidest (ehk olemasoleva teabe väljastamist), vaid täpseid
viiteid lepingutele või EL normidele, mille alusel lõunanaabrid või EL saavad Eestilt kahju nõuda.
See eeldab MKM sõlmitud lepingute ja õigusaktide analüüsi ning sealt vastava avaldajat huvitava
osa eraldamist, sest ei ole ühtegi regulatsiooni, mis reguleeriks üksnes kahjunõuete küsimust, mis
on sekundaarküsimus ja kerkib üksnes kohustuse rikkumise olukorras. Tervikviide ühele lepingule
või EL määrusele eksitaks MTÜd ja tooks uued lisaküsimused, sest avaldaja soovis konkreetseid
viiteid. Eriti arvestades, et asjakohased allviidatud lepingud on avaldajal olemas ning need on ka
avalikustatud ning riikidevaheline leping on avaldatud Riigi Teatajas. Kuna MKM kvalifitseeris
kogu pöördumise selgitustaotluseks, oli selge, et MKMil ei olnud avaldaja soovitud kujul ka
dokumenteeritud juriidilist analüüsi.
Andmekaitse Inspektsioon leidis 28.05.2020 otsuses, et MKM oleks pidanud MTÜle rohkem
põhjendama, miks MKM kvalifitseeris pöördumise selgitustaotluseks. Vastav põhjendus on nüüd
ülal toodud. Esialgses pöördumises ei põhjendanud MKM kirja kvalifitseerimist pikalt, sest MTÜ
ARB on pidevalt asutuste poole pöörduv ühing, kes on MKMile teadaolevalt hästi kursis avaliku
teabe seaduse ning märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
esitamise seadusega ning MKM pidas täiendavaid põhjendusi üleliigseks. Edaspidi selgitab MKM
pöördumiste ümberkvalifitseerimist põhjalikumalt.
Vastame siinkohal MTÜ ARB 04.05.2020 pöördumisele:
1. Küsite juriidilist analüüsi ja viiteid sätetele, mis alusel saavad lõunanaabrid esitada Eesti riigi
vastu nõudeid, kui Eesti ühepoolselt projektist väljub. Lõunanaabrite all tuleb käsitleda Läti ja
Leedu riiki.
1.1 Kolme Balti riigi suhted Rail Balticu rajamise osas on reguleeritud riikide sõlmitud
kokkuleppega, mille on ka parlamendid ratifitseerinud. Tegemist on Eesti Vabariigi valitsuse,
Leedu Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vaheline Rail Balticu / Rail Baltica
raudteeühenduse arendamise kokkuleppega, mis on kättesaadav:
https://www.riigiteataja.ee/akt/204072017002.
1.2 Lepingust väljumise küsimusi reguleerivad eelkõige artikli 14 lõiked 3 ja 4, mis sätestavad:
„3. Säilitades Rail Balticu / Rail Baltica projekti täiemahulise realiseerimise kohustuse, on pooltel
õigus projekti rahastamise ja artiklis 3 viidatud kuupäevaks lõpetamise kohustused üle vaadata,
kui ühishuviprojekti pikaajalise rahastamise võimalus oluliselt väheneb, mis mõjutab väga
tugevalt projekti teostatavust, või tekib ettenägematu erakorraline olukord või leiab aset pooltest
sõltumatu sündmus, mis ei tulene poolte eksimusest ega hooletusest ja takistab kokkuleppega
võetud kohustuste täitmist ning mis osutub vältimatuks, hoolimata nõuetekohase
hoolsusekohustuse rakendamisest (vääramatu jõud).
4. Kokkulepe on sõlmitud tähtajatult. Pool võib kokkuleppest taganeda, arvestades kokkuleppe
artikli 14 lõiget 3, teavitades sellest hoiulevõtjat kirjalikult diplomaatiliste kanalite kaudu.
Taganemine jõustub kuue kuu möödumisel kuupäevast, mil hoiulevõtja on kätte saanud
sellekohase teate.“
1.3 Kokkuleppe seletuskirjas on selgitatud:
Kokkuleppest taganemine on võimalik vaid järgmistel juhtudel:
- kui projekti pikaajalist rahastamist ei suudeta tagada, on pooltel võimalik taganeda artiklis 3
kokku lepitud projekti valmimise tähtajast;
- kui RB raudteeühenduse valmimine ei ole võimalik tulenevalt vääramatust jõust (force majeure).
1.4 Kui Eesti riik väljub ühepoolselt lepingust muul põhjusel, kui vääramatu jõu olukord, on
tegemist lepingust taganemisega, mis kujutab endast ühtlasi lepingu rikkumist. Sealjuures
käsitletakse lepingu artikli 14 lõike 3 järgi vääramatu jõu olukorda väga kitsana ning MKMile
teadaolevalt vääramatu jõu asjaolusid praegu ei esine. Seetõttu kui nt Läti riik väljuks projektist
lihtsalt seepärast, et riigi prioriteedid muutusid, teeks MKM ettepaneku kaaluda Läti riigi vastu
nõude esitamist. Nimelt lepingu rikkumise korral on lepingu teisel poolel või pooltel õigus nõuda
sellega tekitatud kahju hüvitamist. Kahju tekkimine ühe osalise projektist väljumisel on ilmne, sest
tegu on Balti riike ühendava projektiga, mis ei ole ilma ühe osaliseta eesmärgipäraselt teostatav.
1.5 Eelneva seisukoha väljendamisel on MKM ühtlasi kursis ka Riigikontrolli tellitud ja viimase
kodulehel avaldatud advokaadibüroo analüüsiga, kus büroo pakkus mitut võimalikku tõlgendust
kokkuleppe punktidele 14 lg 3 ja 4 (analüüsi punktid 163 jj). Sealjuures toodi välja ülaltoodud
tõlgendus. MKM kui lepingut ettevalmistanud asutus teab, et lepingupooled mõtlesid tõlgendust,
mille MKM tõi ülal.
2 (3)
2. Küsite juriidilist analüüsi ja viited sätetele, mis võimaldavad Euroopa Komisjonil Eestile
esitada Rail Balticu ehitamisega seotud kahjunõudeid, kui Eesti ühepoolselt projektist välju.
Eesti riigi ja Euroopa Komisjoni suhted on peamiselt reguleeritud Euroopa Ühendamise rahastu
vahendite kasutamiseks sõlmitud lepingutega (CEF lepingud). Kättesaadavad:
https://www.railbaltica.org/et/rail-baltica-sajandi-projekt/dokumendikogu/
Rahastamislepingute tingimused on sarnased üldtingimuste osas (Annex II – General Conditions).
Üldtingimuste artikkel II.3.2 sätestab, et kasusaajatel riikidel on kohustus hüvitada rahastajale
kahju, mis tuleneb muuhulgas projekti ebaõnnestunud, osalisest või hilinenud täitmisest.
Rahastamislepingutest väljumist reguleerib üldtingimuste artikkel II.16. Koordinaator võib
kõikide kasusaajate riikide nimel (artikkel II.16.1) või ühe või mitme kasusaaja osas, nt ka Eesti
vastaval palvel (artikkel II.16.2) teatada rahastajale lepingu(te)st väljumisest. Selline väljumine on
lubatud üksnes põhjendatud juhtudel (in duly justified cases). Teatud juhtudel võib lepingu(st)
väljuda ka rahastaja (artikkel II.16.3). Selle tagajärgi reguleerib artikkel II.16.4. Juhul kui
väljumine ei ole rahastaja hinnangul põhjendatud, võib rahastaja rahastust vastavalt vähendada või
ka juba eraldatud rahasummasid tagasi nõuda (vt artikli II.16.4.1 neljas alalõik).
Rahastamislepingute tõsisel rikkumisel või teatud teistel juhtudel võib kasusaaja riigi suhtes
rakendada üldtingimuste artiklis II.17 sätestatud trahve.
Eelnevate vastustega loeb MKM ühtlasi täidetuks Andmekaitse Inspektsiooni 28.05.2020
vaideotsuse nr 2.1-3/20/1627, kus inspektsioon palus MKMil vaadata uuesti läbi MTÜ ARB
04.05.2020 pöördumine.
(allkirjastatud digitaalselt)
Ahti Kuningas
transpordi asekantsler
3 (3)