Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 8. juuni 2020
Sisu (failidest)
Rahandusminister
Riigikogu rahanduskomisjoni esimees 08.06.2020 nr 12-19/20-9/1
Rahvahääletuse ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste
üheaegsest korraldamisest
Austatud minister
Asutatud komisjoni esimees
Järgmised kohaliku omavalitsuse volikogu valimised (edaspidi: kohalikud valimised) toimuvad
Eestis 17. oktoobril 2021. a. Valitsusliidu aluspõhimõtted 2019-2023 (koalitsioonilepe) näeb ette
samal ajal ka rahvahääletuse korraldamise. Rahvahääletuse korraldamise otsustamine on
Riigikogu pädevuses ja sellekohast otsust ei ole Riigikogu teinud. Kui Riigikogu otsustab
rahvahääletuse korraldada, kaasneb sellega aja- ja ressursimahukas korralduslik töö. Sellest
tulenevalt teavitab Vabariigi Valimiskomisjon teid 2021. aasta riigieelarve eelnõu koostamise ja
menetlemise eel aegsasti õiguslikest ja korralduslikest asjaoludest, mida tuleb kohalike valimiste
ja rahvahääletuse üheaegsel korraldamisel arvestada.
Rahvahääletuse läbiviimine toob paratamatult kaasa lisakulud, mis vajavad rahastust
riigieelarvest. Kuigi rahvahääletuse ja valimiste samaaegsel toimumisel on osa kulusid võimalik
ühitada (nt paljudel juhtudel kulud hääletamisruumidele), siis kõigi kulude puhul ei ole see
võimalik.
Rahvahääletuse seadus (RaHS) ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus (KOVVS) on
valimiste korralduslikes aspektides oluliselt erinevad. Riigi valimisteenistus on koostanud
ülevaate asjassepuutuvatest normidest ja nende erinevustest (lisatud). Paljud erinevused on
tehnilist laadi ega too kaasa suuremahulist lisatööd ja -kulusid. Samas on mõne erinevuse puhul
suuremahulised lisatöö ja -kulud paratamatud.
Esiteks on erinev valimis- ja hääletamisõigus (edaspidi koos nimetatud: hääletamisõigus).
Kohalikel valimistel on hääletamisõiguslike isikute ring suurem kui rahvahääletusel.
Rahvahääletusel võivad hääletada kõik vähemalt 18-aastased Eesti Vabariigi kodanikud.
Volikogusid saavad lisaks neile valida ka vähemalt 16-aastased Eesti ja Euroopa Liidu
kodanikud, kelle elukoht rahvastikuregistris asub vastava omavalitsusüksuse territooriumil.
Lisaks võivad kohalikel valimistel hääletada ka Eestis pikaajalise ja alalise elamisloa alusel
viibivad vähemalt 16-aastased välismaalased. Samas ei osale kohalikel valimistel Eesti
kodanikud, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht ei ole Eestis. Rahvahääletuse toimumisel tuleb
neile tagada võimalus hääletada välisriigis. Et hääletamisõigus kuulub inimese põhiõiguste
hulka, tuleb selle olemasolust või puudumisest inimesi nii kohalike valimiste kui ka
2
rahvahääletuse puhul eelnevalt piisavalt teavitada, et vältida segadusi ja pahameelt hääletamise
päevadel. See tähendab varasemate valimistega võrreldes suuremamahulist teavitustööd.
Teiseks on olulised erinevused hääletamise korralduses. Normid, mille alusel moodustatakse
jaoskonnakomisjonid ja häältelugemiskomisjonid, on kohalike valimiste ja rahvahääletuse puhul
erinevad. Erineb ka isikute ring, kes tohivad neisse komisjonidesse kuuluda ning komisjonide
liikmete kohta ettepanekuid esitada. Seetõttu tuleb moodustada kohalikeks valimisteks ja
rahvahääletuseks eraldi jaoskonnakomisjonid, kuigi komisjonide liikmeskond saab osaliselt
kattuda. Jaoskonnakomisjonide mehitamine on varasematel valimistel mitmetel juhtudel olnud
keeruline eelkõige kvalifitseeritud soovijate nappuse tõttu. Seetõttu tuleb valimiste korraldajatel
varasematest valimistest oluliselt rohkem pingutada jaoskonnakomisjonide liikmete leidmiseks
ja nende koolitamiseks. Sellega tuleb alustada hiljemalt 2021. aasta kevadel. Paratamatult
kaasnevad nii eraldi komisjonide moodustamisega kui ka komisjoniliikmete koolitamisega
lisakulud.
Ei saa ka välistada, et mõnes kohaliku omavalitsuse üksuses võib ruumilahenduslikult osutuda
otstarbekaks sisustada mitu lähedalasuvat eraldi hääletamisala. Koos vajadusega tagada
hääletamisele teistega võrdne ligipääs ka liikumispuudega valijatele võib see tähendada, et osad
valimisjaoskonnad peavad hääletamise ajaks oma harjumuspärast asukohta muutma.
Kohalike valimiste ja rahvahääletuse üheaegseks läbiviimiseks vajalikud lisavahendid tuleks
prognoosida ja riigieelarve eelnõus ette näha 2021. aasta riigieelarve ettevalmistamise käigus,
see tähendab 2020. aasta suvel ja sügisel. Vabariigi Valimiskomisjon on palunud riigi
valimisteenistusel osutada teile selleks asjassepuutuva teabega vajalikku abi.
Austusega
(Allkirjastatud digitaalselt)
Oliver Kask
Esimees
Lisa: Riigi valimisteenistuse memo rahvahääletuse ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste
erisuste kohta
Teadmiseks: Justiitsminister
Riigihalduse minister
Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister
Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees
MEMO
Rahvahääletuse ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste erisused (2021. a)
Koostas: Riigi valimisteenistus
Kuupäev: 08.06.2020
Hääletamisõigus
RaHS § 2 lg 2 sätestab, et rahvahääletusest võib osa võtta Eesti kodanik, kes on
rahvahääletuse päevaks saanud 18-aastaseks.
KOVVS § 5 lg 1 sätestab, et hääletamisõigus on Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul,
kes on valimispäevaks saanud 16-aastaseks ja kelle püsiv elukoht, see on elukoht, mille
aadressiandmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse (edaspidi rahvastikuregister), asub
vastavas vallas või linnas. KOVVS § 5 lg 2 sätestab, et hääletamisõigus on välismaalasel, kes
vastab selle paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustele ja kes elab Eestis pikaajalise elaniku
elamisloa või alalise elamisõiguse alusel.
Seega erineb valijaskond kohalikel valimistel ja rahvahääletusel märkimisväärselt. Ka on
kohalikel valimistel hääletamisõiguslikke inimesi rohkem kui rahvahääletusel. Seega on
äärmiselt oluline valijaid juba varakult teavitada ning selgitada, kes saab või ei saa hääletada
vastavatel valimistel ning miks.
Häältelugemiskomisjonid (RaHS) ja valla või linna valimiskomisjonid (KOVVS)
KOVVS alusel moodustatud valla või linna valimiskomisjon on rahvahääletusel
häältelugemiskomisjoni ülesannetes (RaHS § 13 lg 4), ühtlasi hääletamise korraldaja (RaHS §
13 lg 1 p 4).
RaHS § 13 lg 5 sätestab, et hääletamist korraldav isik peab olema hääletamisõiguslik sama
seaduse § 2 lõigete 2 ja 3 kohaselt (Eesti kodanik, vähemalt 18-aastane) ning valdama eesti
keelt. Samal ajal KOVVS § 15 lg 1 alusel võib valla ja linna valimiskomisjoni liige olla Eesti
kodanik või Euroopa Liidu kodanik, kellel on hääletamisõigus kohaliku omavalitsuse
volikogu valimistel (vähemalt 16-aastane). Lisaks KOVVS ei sätesta, et valla või linna
valimiskomisjoni liige peaks oskama eesti keelt.
Kui kahe hääletamise korraldamiseks moodustada üks valla või linna valimiskomisjon, siis
rakendades RaHS § 13 lg 4, mis sätestab, et valla või linna häältelugemiskomisjoni ülesandeid
rahvahääletusel täidab kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses sätestatud korras
moodustatud valla või linna valimiskomisjon – saab eelpool toodud erinevused ületatud.
Jaoskonnakomisjonide moodustamine rahvahääletusel ja kohalikel valimistel
Suurem on probleem jaoskonnakomisjoni liikmetega (RaHS § 13 lg 5 ja KOVVS § 18 lg 5) –
kohalikel valimistel võib jaoskonnakomisjoni liige olla näiteks 16-aastane ja välismaalane
(KOVVS § 51 mõistes), aga rahvahääletusel peab olema täisealine ja Eesti kodanik.
Lisaks on rahvahääletusel ja kohalikel valimistel erinev jaoskonnakomisjoni liikme
kandidaatide esitamise õigus. RaHS § 18 lg 3 ja KOVVS § 23 lg 3 sätestavad, et poole
jaoskonnakomisjoni liikmetest esitab valla- või linnasekretär. Samade sätete kohaselt on
rahvahääletusel õigus ülejäänud liikmed esitada kõigil Eestis registreeritud erakondadel, kuid
kohalikel valimistel on see õigus selles vallas või linnas valimistel osalevatel erakondadel ja
valimisliitudel.
1
Need erisused sisuliselt välistavad jaoskonnakomisjonide ühitamise kohalikel valimistel ja
rahvahääletustel, mistõttu nii valla- ja linnasekretäridel kui ka erakondadel tekib vajadus leida
komisjonidesse täiendavaid liikmeid, samuti toob see kaasa jaoskonnakomisjonide töö
dubleerimise.
Valimisjaoskondade moodustamine
Rahvahääletusel moodustab valimisjaoskonnad valla- või linnavalitsus RaHS § 17 alusel ning
kohalikel valimistel KOVVS § 22 alusel.
Mõlemad seadused sätestavad, et valimistel ja rahvahääletustel korraldatakse hääletamine
samades valimisjaoskondades. Siiski näevad seadused ette erandi, et valla- või linnavalitsus
võib muuta valimisjaoskondi, muutes vastavalt määrust.
Seetõttu, kuigi seadused eeldavad, et hääletamine toimub samades valimisjaoskondades, on
põhimõtteliselt võimalik jaoskondi moodustada kõigepealt ühe ja seejärel teise seaduse alusel,
nt et kohalikel valimistel on mitu jaoskonda ja rahvahääletusel on üks jaoskond. Sellisel juhul
võib tekkida olukord, et rahvahääletusel ja kohalikel valimistel hääletamiseks peab valija
külastama kahe jaoskonna hääletamisruume.
Hääletajate/valijate arvestus
Kohalikel valimistel saavad hääletada ka EL kodanikud ja välismaalased ning neid tuleb
sellest eraldi teavitada (KOVVS § 25, KOVVS § 26). Lisaks saavad kõik valijad teabelehe
(RaHS § 22, KOVVS § 26). Kuna hääletamisõiguse tingimused on erinevad, on ka
teavitatavate ring kohalikel valimistel ja rahvahääletusel erinev. Teabelehele läheb samuti
erinev info – rahvahääletuse korral kantakse teabelehele ka rahvahääletusele pandud küsimus
või seaduseelnõu pealkiri ja Riigi Teatajas avaldamise märge (RaHS § 22 lg 2 p 3).
Hääletajate/valijate nimekirjade vormistuses on erinevus – kohalikel valimistel kantakse
valijate nimekirja iga valija kohta ka valimisringkonna number (KOVVS § 27 lg 5 p 4).
Ilmselt peaks olema seega kaks nimekirja ehk üks nimekiri iga hääletamise kohta võimalike
segaduste vältimiseks.
Hääletamise kord
Hääletamisruumis ja kabiinis on väljas erinevad materjalid RaHS § 27 lg 2 vs KOVVS § 40
lg 2; RaHS § 28 lg 2 vs KOVVS § 41 lg 2.
Eelhääletamise õigus on rahvahääletusel hääletajal, kes on selleks eelhääletamise päevaks
saanud vähemalt 18-aastaseks, kohalikel valimistel võib eelhääletada juba 16-aastane (RaHS
§ 33 lg 2 vs KOVVS § 46 lg 2).
Rahvahääletusel ei toimu enam eelhääletamist hääletaja asukohas ja väljaspool elukohajärgset
jaoskonda. Siiski asukohas hääletamine on võimalik, RaHS § 39 lg 1 – kodus hääletamise
taotluse võib esitada ka hääletaja asukohas hääletamiseks.
Hääletamisviiside erisused
Erinevalt kohalikest valimistest moodustab rahvahääletusel Eesti ühe n.ö valimisringkonna,
mistõttu rahvahääletusel eraldi väljaspool valimisringkonda hääletamist ei korraldata (vrdl
KOVVS § 47-48) ja selleks eraldi valimisjaoskondi ei määrata. Sellisel juhul erineb ka
2
hääletamistoiming jaoskonnas, kus korraldatakse mõlemat liiki hääletamist: väljaspool
elukohajärgset valimisringkonda hääletav valija laseb hääletamiskasti ümbriku
hääletamissedeliga, kuid rahvahääletusel hääletav isik laseb hääletamiskasti hääletamissedeli.
Rahvahääletusel korraldatakse ka välisriigis hääletamist (RaHS 8. ptk), kohalikel valimistel
välisriigis hääletada ei saa. Eestis saab alaliselt välisriigis elav hääletaja saab hääletada
rahvahääletusel (RaHS), aga mitte kohalikel valimistel.
Elektrooniline hääletamine
Rahvahääletusel kuvatakse hääletajale hääletamissedelil olev tekst (RaHS § 413 lg 3),
valimistel kuvataks valijale tema elukohajärgse valimisringkonna kandidaatide koondnimekiri
(RKVS § 484 lg 3).
Samuti erineb hääletamissedeli täitmise kord. RaHS § 413 lg 4 sätestab, et hääletaja märgistab
vastuse „jah“ või „ei. RKVS § 484 lg 4 sätestab, et valija märgistab oma elukohajärgse
valimisringkonna selle kandidaadi, kelle poolt ta hääletab.
Valimiste kulud
Rahvahääletamise kulud kaetakse riigieelarvest (RaHS § 55 lg 1) ja kohalike valimiste kulud
valla- või linnaeelarvest (KOVVS § 58 lg 1). Kui rahvahääletus ja kohalikud valimised
korraldatakse korraga, siis raha selleks tuleb mõlemast allikast ja tekib küsimus kulude
jaotumisest.
3