dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Rahvahääletuse ja kov valimiste üheaegsest korraldamisest

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 8. juuni 2020
Viit
1.1-16/20-0011/3848
Registreeritud
8. juuni 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigikantselei Vabariigi Valimiskomisjon
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-16 Valitsusasutuste kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-16/20-0011
Vastutaja
Ando Leppiman (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium)

Failid

  • 📎Kiri_RaM_RKrahk_08.06.2020.asice267 KB

Sisu (failidest)

Rahandusminister Riigikogu rahanduskomisjoni esimees 08.06.2020 nr 12-19/20-9/1 Rahvahääletuse ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste üheaegsest korraldamisest Austatud minister Asutatud komisjoni esimees Järgmised kohaliku omavalitsuse volikogu valimised (edaspidi: kohalikud valimised) toimuvad Eestis 17. oktoobril 2021. a. Valitsusliidu aluspõhimõtted 2019-2023 (koalitsioonilepe) näeb ette samal ajal ka rahvahääletuse korraldamise. Rahvahääletuse korraldamise otsustamine on Riigikogu pädevuses ja sellekohast otsust ei ole Riigikogu teinud. Kui Riigikogu otsustab rahvahääletuse korraldada, kaasneb sellega aja- ja ressursimahukas korralduslik töö. Sellest tulenevalt teavitab Vabariigi Valimiskomisjon teid 2021. aasta riigieelarve eelnõu koostamise ja menetlemise eel aegsasti õiguslikest ja korralduslikest asjaoludest, mida tuleb kohalike valimiste ja rahvahääletuse üheaegsel korraldamisel arvestada. Rahvahääletuse läbiviimine toob paratamatult kaasa lisakulud, mis vajavad rahastust riigieelarvest. Kuigi rahvahääletuse ja valimiste samaaegsel toimumisel on osa kulusid võimalik ühitada (nt paljudel juhtudel kulud hääletamisruumidele), siis kõigi kulude puhul ei ole see võimalik. Rahvahääletuse seadus (RaHS) ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus (KOVVS) on valimiste korralduslikes aspektides oluliselt erinevad. Riigi valimisteenistus on koostanud ülevaate asjassepuutuvatest normidest ja nende erinevustest (lisatud). Paljud erinevused on tehnilist laadi ega too kaasa suuremahulist lisatööd ja -kulusid. Samas on mõne erinevuse puhul suuremahulised lisatöö ja -kulud paratamatud. Esiteks on erinev valimis- ja hääletamisõigus (edaspidi koos nimetatud: hääletamisõigus). Kohalikel valimistel on hääletamisõiguslike isikute ring suurem kui rahvahääletusel. Rahvahääletusel võivad hääletada kõik vähemalt 18-aastased Eesti Vabariigi kodanikud. Volikogusid saavad lisaks neile valida ka vähemalt 16-aastased Eesti ja Euroopa Liidu kodanikud, kelle elukoht rahvastikuregistris asub vastava omavalitsusüksuse territooriumil. Lisaks võivad kohalikel valimistel hääletada ka Eestis pikaajalise ja alalise elamisloa alusel viibivad vähemalt 16-aastased välismaalased. Samas ei osale kohalikel valimistel Eesti kodanikud, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht ei ole Eestis. Rahvahääletuse toimumisel tuleb neile tagada võimalus hääletada välisriigis. Et hääletamisõigus kuulub inimese põhiõiguste hulka, tuleb selle olemasolust või puudumisest inimesi nii kohalike valimiste kui ka 2 rahvahääletuse puhul eelnevalt piisavalt teavitada, et vältida segadusi ja pahameelt hääletamise päevadel. See tähendab varasemate valimistega võrreldes suuremamahulist teavitustööd. Teiseks on olulised erinevused hääletamise korralduses. Normid, mille alusel moodustatakse jaoskonnakomisjonid ja häältelugemiskomisjonid, on kohalike valimiste ja rahvahääletuse puhul erinevad. Erineb ka isikute ring, kes tohivad neisse komisjonidesse kuuluda ning komisjonide liikmete kohta ettepanekuid esitada. Seetõttu tuleb moodustada kohalikeks valimisteks ja rahvahääletuseks eraldi jaoskonnakomisjonid, kuigi komisjonide liikmeskond saab osaliselt kattuda. Jaoskonnakomisjonide mehitamine on varasematel valimistel mitmetel juhtudel olnud keeruline eelkõige kvalifitseeritud soovijate nappuse tõttu. Seetõttu tuleb valimiste korraldajatel varasematest valimistest oluliselt rohkem pingutada jaoskonnakomisjonide liikmete leidmiseks ja nende koolitamiseks. Sellega tuleb alustada hiljemalt 2021. aasta kevadel. Paratamatult kaasnevad nii eraldi komisjonide moodustamisega kui ka komisjoniliikmete koolitamisega lisakulud. Ei saa ka välistada, et mõnes kohaliku omavalitsuse üksuses võib ruumilahenduslikult osutuda otstarbekaks sisustada mitu lähedalasuvat eraldi hääletamisala. Koos vajadusega tagada hääletamisele teistega võrdne ligipääs ka liikumispuudega valijatele võib see tähendada, et osad valimisjaoskonnad peavad hääletamise ajaks oma harjumuspärast asukohta muutma. Kohalike valimiste ja rahvahääletuse üheaegseks läbiviimiseks vajalikud lisavahendid tuleks prognoosida ja riigieelarve eelnõus ette näha 2021. aasta riigieelarve ettevalmistamise käigus, see tähendab 2020. aasta suvel ja sügisel. Vabariigi Valimiskomisjon on palunud riigi valimisteenistusel osutada teile selleks asjassepuutuva teabega vajalikku abi. Austusega (Allkirjastatud digitaalselt) Oliver Kask Esimees Lisa: Riigi valimisteenistuse memo rahvahääletuse ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste erisuste kohta Teadmiseks: Justiitsminister Riigihalduse minister Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees MEMO Rahvahääletuse ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste erisused (2021. a) Koostas: Riigi valimisteenistus Kuupäev: 08.06.2020 Hääletamisõigus RaHS § 2 lg 2 sätestab, et rahvahääletusest võib osa võtta Eesti kodanik, kes on rahvahääletuse päevaks saanud 18-aastaseks. KOVVS § 5 lg 1 sätestab, et hääletamisõigus on Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 16-aastaseks ja kelle püsiv elukoht, see on elukoht, mille aadressiandmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse (edaspidi rahvastikuregister), asub vastavas vallas või linnas. KOVVS § 5 lg 2 sätestab, et hääletamisõigus on välismaalasel, kes vastab selle paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustele ja kes elab Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel. Seega erineb valijaskond kohalikel valimistel ja rahvahääletusel märkimisväärselt. Ka on kohalikel valimistel hääletamisõiguslikke inimesi rohkem kui rahvahääletusel. Seega on äärmiselt oluline valijaid juba varakult teavitada ning selgitada, kes saab või ei saa hääletada vastavatel valimistel ning miks. Häältelugemiskomisjonid (RaHS) ja valla või linna valimiskomisjonid (KOVVS) KOVVS alusel moodustatud valla või linna valimiskomisjon on rahvahääletusel häältelugemiskomisjoni ülesannetes (RaHS § 13 lg 4), ühtlasi hääletamise korraldaja (RaHS § 13 lg 1 p 4). RaHS § 13 lg 5 sätestab, et hääletamist korraldav isik peab olema hääletamisõiguslik sama seaduse § 2 lõigete 2 ja 3 kohaselt (Eesti kodanik, vähemalt 18-aastane) ning valdama eesti keelt. Samal ajal KOVVS § 15 lg 1 alusel võib valla ja linna valimiskomisjoni liige olla Eesti kodanik või Euroopa Liidu kodanik, kellel on hääletamisõigus kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel (vähemalt 16-aastane). Lisaks KOVVS ei sätesta, et valla või linna valimiskomisjoni liige peaks oskama eesti keelt. Kui kahe hääletamise korraldamiseks moodustada üks valla või linna valimiskomisjon, siis rakendades RaHS § 13 lg 4, mis sätestab, et valla või linna häältelugemiskomisjoni ülesandeid rahvahääletusel täidab kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses sätestatud korras moodustatud valla või linna valimiskomisjon – saab eelpool toodud erinevused ületatud. Jaoskonnakomisjonide moodustamine rahvahääletusel ja kohalikel valimistel Suurem on probleem jaoskonnakomisjoni liikmetega (RaHS § 13 lg 5 ja KOVVS § 18 lg 5) – kohalikel valimistel võib jaoskonnakomisjoni liige olla näiteks 16-aastane ja välismaalane (KOVVS § 51 mõistes), aga rahvahääletusel peab olema täisealine ja Eesti kodanik. Lisaks on rahvahääletusel ja kohalikel valimistel erinev jaoskonnakomisjoni liikme kandidaatide esitamise õigus. RaHS § 18 lg 3 ja KOVVS § 23 lg 3 sätestavad, et poole jaoskonnakomisjoni liikmetest esitab valla- või linnasekretär. Samade sätete kohaselt on rahvahääletusel õigus ülejäänud liikmed esitada kõigil Eestis registreeritud erakondadel, kuid kohalikel valimistel on see õigus selles vallas või linnas valimistel osalevatel erakondadel ja valimisliitudel. 1 Need erisused sisuliselt välistavad jaoskonnakomisjonide ühitamise kohalikel valimistel ja rahvahääletustel, mistõttu nii valla- ja linnasekretäridel kui ka erakondadel tekib vajadus leida komisjonidesse täiendavaid liikmeid, samuti toob see kaasa jaoskonnakomisjonide töö dubleerimise. Valimisjaoskondade moodustamine Rahvahääletusel moodustab valimisjaoskonnad valla- või linnavalitsus RaHS § 17 alusel ning kohalikel valimistel KOVVS § 22 alusel. Mõlemad seadused sätestavad, et valimistel ja rahvahääletustel korraldatakse hääletamine samades valimisjaoskondades. Siiski näevad seadused ette erandi, et valla- või linnavalitsus võib muuta valimisjaoskondi, muutes vastavalt määrust. Seetõttu, kuigi seadused eeldavad, et hääletamine toimub samades valimisjaoskondades, on põhimõtteliselt võimalik jaoskondi moodustada kõigepealt ühe ja seejärel teise seaduse alusel, nt et kohalikel valimistel on mitu jaoskonda ja rahvahääletusel on üks jaoskond. Sellisel juhul võib tekkida olukord, et rahvahääletusel ja kohalikel valimistel hääletamiseks peab valija külastama kahe jaoskonna hääletamisruume. Hääletajate/valijate arvestus Kohalikel valimistel saavad hääletada ka EL kodanikud ja välismaalased ning neid tuleb sellest eraldi teavitada (KOVVS § 25, KOVVS § 26). Lisaks saavad kõik valijad teabelehe (RaHS § 22, KOVVS § 26). Kuna hääletamisõiguse tingimused on erinevad, on ka teavitatavate ring kohalikel valimistel ja rahvahääletusel erinev. Teabelehele läheb samuti erinev info – rahvahääletuse korral kantakse teabelehele ka rahvahääletusele pandud küsimus või seaduseelnõu pealkiri ja Riigi Teatajas avaldamise märge (RaHS § 22 lg 2 p 3). Hääletajate/valijate nimekirjade vormistuses on erinevus – kohalikel valimistel kantakse valijate nimekirja iga valija kohta ka valimisringkonna number (KOVVS § 27 lg 5 p 4). Ilmselt peaks olema seega kaks nimekirja ehk üks nimekiri iga hääletamise kohta võimalike segaduste vältimiseks. Hääletamise kord Hääletamisruumis ja kabiinis on väljas erinevad materjalid RaHS § 27 lg 2 vs KOVVS § 40 lg 2; RaHS § 28 lg 2 vs KOVVS § 41 lg 2. Eelhääletamise õigus on rahvahääletusel hääletajal, kes on selleks eelhääletamise päevaks saanud vähemalt 18-aastaseks, kohalikel valimistel võib eelhääletada juba 16-aastane (RaHS § 33 lg 2 vs KOVVS § 46 lg 2). Rahvahääletusel ei toimu enam eelhääletamist hääletaja asukohas ja väljaspool elukohajärgset jaoskonda. Siiski asukohas hääletamine on võimalik, RaHS § 39 lg 1 – kodus hääletamise taotluse võib esitada ka hääletaja asukohas hääletamiseks. Hääletamisviiside erisused Erinevalt kohalikest valimistest moodustab rahvahääletusel Eesti ühe n.ö valimisringkonna, mistõttu rahvahääletusel eraldi väljaspool valimisringkonda hääletamist ei korraldata (vrdl KOVVS § 47-48) ja selleks eraldi valimisjaoskondi ei määrata. Sellisel juhul erineb ka 2 hääletamistoiming jaoskonnas, kus korraldatakse mõlemat liiki hääletamist: väljaspool elukohajärgset valimisringkonda hääletav valija laseb hääletamiskasti ümbriku hääletamissedeliga, kuid rahvahääletusel hääletav isik laseb hääletamiskasti hääletamissedeli. Rahvahääletusel korraldatakse ka välisriigis hääletamist (RaHS 8. ptk), kohalikel valimistel välisriigis hääletada ei saa. Eestis saab alaliselt välisriigis elav hääletaja saab hääletada rahvahääletusel (RaHS), aga mitte kohalikel valimistel. Elektrooniline hääletamine Rahvahääletusel kuvatakse hääletajale hääletamissedelil olev tekst (RaHS § 413 lg 3), valimistel kuvataks valijale tema elukohajärgse valimisringkonna kandidaatide koondnimekiri (RKVS § 484 lg 3). Samuti erineb hääletamissedeli täitmise kord. RaHS § 413 lg 4 sätestab, et hääletaja märgistab vastuse „jah“ või „ei. RKVS § 484 lg 4 sätestab, et valija märgistab oma elukohajärgse valimisringkonna selle kandidaadi, kelle poolt ta hääletab. Valimiste kulud Rahvahääletamise kulud kaetakse riigieelarvest (RaHS § 55 lg 1) ja kohalike valimiste kulud valla- või linnaeelarvest (KOVVS § 58 lg 1). Kui rahvahääletus ja kohalikud valimised korraldatakse korraga, siis raha selleks tuleb mõlemast allikast ja tekib küsimus kulude jaotumisest. 3
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel