Pr Laura Uibopuu
Eesti Keskkonnaühenduste Koda Meie 08.06.2020 nr 1.1-10/4209-1
[email protected]
Vastuskiri
Austatud proua Uibopuu
Täname Teid 01.06.2020 kirjas nr 1-5/20/2731 Suure väina püsiühenduse kavandamise kohta
esitatud arvamuse eest. Juhite kirjas tähelepanu asjaolule, et
…looduskaitseliselt ei ole olukord võrreldes 2012. aastaga, mil valitsus arutas „Sõitjate ja
veoste üle Suure väina veo perspektiivse korraldamise kava“ heakskiitmist, olulisel määral
muutunud. See tähendab seda, et silla rajamine mandri ja Muhu saare vahele ei saa olla
aktsepteeritav lahendus ei linnustiku ega mereimetajate kaitse seisukohast.
Nagu oleme viidanud ka oma 28.03.2012 Vabariigi Valitsusele saadetud märgukirjas (kiri nr
1-2/1823, leitav siit), ei ole tehtud uuringud ega keskkonnamõjude hindamine kõrvaldanud
teaduslikult põhjendatud kahtlust selle kohta, et erinevad sillaalternatiivid ei oma
märkimisväärseid negatiivseid mõjusid Natura 2000 võrgustikku kuuluvatele Väinamere
linnualale ja Väinamere loodusalale.
Veel teete kirjas ettepaneku muuta ettevalmistamisel oleva riigi eriplaneeringu eesmärki
selliselt, et planeeringuga kavandataks püsiühendust (tunnelit) Suure väina alt mandrilt Muhu
saarele.
Selgitame, et Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi
eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamisel lähtutakse mh
riigihalduse ministri 27.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/94 „Saare maakonnaplaneering 2030+“
kehtestatud Saare maakonnaplaneeringust ja riigihalduse ministri 22.03.2018 käskkirjaga nr
1.1-4/70 „Maakonnaplaneeringu 2030+ kehtestamine Lääne maakonnas Haapsalu linnas,
Lääne-Nigula vallas, Vormsi vallas ja Pärnu maakonnas osaliselt Lääneranna vallas“
kehtestatud Lääne maakonnaplaneeringust. Mõlemas maakonnaplaneeringus on näidatud
kavandatava Suure väina püsiühenduse perspektiivsete sildade ja tunneli maismaaotste
trassialternatiivid, mitte ainult tunneli trassialternatiiv.
Planeerimisseaduse (PlanS) kohaselt koosneb riigi eriplaneeringu menetlus kahest etapist:
1) asukoha eelvalikust ja
2) valitud asukohas detailse lahenduse koostamisest.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku protsessi menetlusreeglid on kehtestatud PlanS §-des
30–41. Rahandusministeerium riigi eriplaneeringu ja KSH koostamise korraldajana ei pea
võimalikuks ega põhjendatuks välistada enne riigi eriplaneeringu algatamist kehtestatud
maakonnaplaneeringutes näidatud perspektiivsed silla trassialternatiivid. Sobiva
püsiühenduse lahenduse (sild või tunnel) ja asukoha legitiimne eelvalik saab toimuda riigi
eriplaneeringu ja KSH avalikus protsessis.
Rahandusministeeriumi seisukohta toetab Keskkonnaameti 23.09.2011 kiri nr 6-8/11/21090-
9, millega kiideti heaks „Sõitjate ja veoste üle Suure väina veo perspektiivse korraldamise
kava“ (tänaseni kehtestamata) koostamise raames läbi viidud KSH. Kirja punktis 2.3. „KSH
aruande tulemused“ selgitatakse, et
Eksperdid on KSH aruande peatükis 10 toonitanud, et strateegilisel tasandil on KSH kõige
olulisemaks järelduseks, et sotsiaal-majanduslikel põhjustel eksisteerib selge vajadus
paremaks ligipääsuks Saare maakonnas. Võrreldes praeguse olukorraga avaldub kõikide
KSH käigus analüüsitud strateegiliste valikute elluviimisel negatiivne mõju
looduskeskkonnale, mõju on kõige suurem strateegilise valiku III (s.o sild trassidel II ja III
ning tunnel) korral. Samas ekspertide hinnangul leevendavate meetmete rakendamisel ei
kaasne olulist mõju keskkonnale, sh Natura 2000 aladele. Nende hinnangul Väinamere linnu-
kui ka loodusala terviklikkus ja kaitse-eesmärgid on saavutatavad kõigi ühendusvariantide
korral (praamiühendus, sild ja tunnel), kuid eeldusel, et rakendatakse leevendavaid meetmeid.
Eksperdid asusid KSH aruandes seisukohale, et analüüsitud strateegiliste valikute ja
variantide järjestus on KSH-st tulenevalt järgmine (alustades kõige soodsamast; KSH
aruande punkt 10.2):
strateegiline valik III – tunnel trassil III;
strateegiline valik III – sild trassil II, kohendatud trassi asukohaga vastavalt leevendavatele
meetmetele;
strateegiline valik III – sild trassil II;
strateegiline valik II – oluliselt parandatud praamiühendus;
strateegiline valik I – olemasolev praamiühendus;
strateegiline valik III – sild trassil III parandatud tehnilise lahendustega (ilma teetammita
Viirelaiu ja Muhu vahel);
strateegiline valik III – sild trassil III.
KSH aruande lisas V „Natura hindamise aruanne“ käsitleti lisaks eelnevale Väinamere
linnuala kaitse-eesmärkidele vastavuse hindamisel täiendavaid silla ja tunneli tehnilisi
lahendusi (konsool- ja vantsild, puuritud-lõhatud tunnel ja puuritud tunnel) seoses lindudele
avalduvate mõjude olulisusega. KSH aruande Lisa V (nt tabelid 7.3 ja 7.5) kohaselt on
ekspertide hinnangul Väinamere linnu- ja loodusala kaitse-eesmärgid saavutatud kõikide
käsitletud alternatiivsete lahenduste korral, sh Väinamere linnuala osas kaalutud konsool- ja
vantsilla korral.
KSH aruande lõppjäreldusena on eelistatud variandiks tunnel trassil III, mis omab
püsiühendusena positiivset mõju Muhumaa ja Saaremaa sotsiaal-majanduslikule
keskkonnale, kuid mille korral on välistatud võimalik mõju hüljestele ja lindudele (kuid
variandiga siiski kaasneb alvarite ja koos sellega kahepaiksete ja roomajate elupaikade
hävimine Muhu saarel). Ka sild omab positiivset mõju Muhu- ja Saaremaa
sotsiaalmajanduslikule keskkonnale, kuid mõju looduskeskkonnale on suurem, eelkõige
2
lindudele ja hüljestele, kuid ekspertide hinnangu kohaselt ei ole see mõju siiski oluline. A.
Leito ja I. Jüssi uuringute ning KSH aruande Lisa V punktide 7.2.1 ja 7.2.2.5 kohaselt ei ole
võimalik välistada olulise mõju kaasnemist linnustikule ja hüljestele (nt maailmapraktikas ei
esine näiteid, kus sarnaseid sildu oleks rajatud viigerhüljeste liikumisteedele). Siiski Soome
ekspert R. Yrjöla on KSH aruande Lisas V järeldanud, et tuginedes mitmetele
rahvusvahelistele uuringutele ja olemasolevatel sarnastel rajatistel saadud kogemusele võib
väita, et sildade mõju nii hüljestele kui ka lindudele võib pidada mitteoluliseks (KSH aruande
järelevalve jooksul on R. Yrjöla saatnud lisateavet KSH aruande Lisa V esitatu kohta, see
puudutab eelkõige mõju hinnangut hüljestele ja lindudele).
Arvestades eeltoodut ei ole põhjendatud riigi eriplaneeringu algatamisel osade alternatiivide
välistamine uuringuteta ja mõjude hindamiseta.
Vastavalt 27.05.2020 toimunud kohtumise kokkuleppele anname teada, kui oleme riigi
eriplaneeringu ja KSH algatamise eelnõu Vabariigi Valitsusele otsustamiseks esitanud. Üksiti
soovime sisulise koostöö jätkumist.
Küsimuste korral palume pöörduda Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna riigi
eriplaneeringute koostamise nõuniku Heddy Klaseni poole (e-post:
[email protected], tel:
611 3233).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Teadmiseks: Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium, Keskkonnaministeerium
Heddy Klasen 611 3233
[email protected]
3