dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 8. juuni 2020
Viit
25-1/20-0203/3844-1
Registreeritud
8. juuni 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
25 Transpordi arengu korraldamine
Sari
25-1 Transpordi arendamisega seotud dokumendid ja kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
25-1/20-0203
Vastutaja
Ando Leppiman (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium)

Failid

  • 📎1.1-104209-1 08.06.2020 Väljaminev kiri.bdoc424 KB

Sisu (failidest)

Pr Laura Uibopuu Eesti Keskkonnaühenduste Koda Meie 08.06.2020 nr 1.1-10/4209-1 [email protected] Vastuskiri Austatud proua Uibopuu Täname Teid 01.06.2020 kirjas nr 1-5/20/2731 Suure väina püsiühenduse kavandamise kohta esitatud arvamuse eest. Juhite kirjas tähelepanu asjaolule, et …looduskaitseliselt ei ole olukord võrreldes 2012. aastaga, mil valitsus arutas „Sõitjate ja veoste üle Suure väina veo perspektiivse korraldamise kava“ heakskiitmist, olulisel määral muutunud. See tähendab seda, et silla rajamine mandri ja Muhu saare vahele ei saa olla aktsepteeritav lahendus ei linnustiku ega mereimetajate kaitse seisukohast. Nagu oleme viidanud ka oma 28.03.2012 Vabariigi Valitsusele saadetud märgukirjas (kiri nr 1-2/1823, leitav siit), ei ole tehtud uuringud ega keskkonnamõjude hindamine kõrvaldanud teaduslikult põhjendatud kahtlust selle kohta, et erinevad sillaalternatiivid ei oma märkimisväärseid negatiivseid mõjusid Natura 2000 võrgustikku kuuluvatele Väinamere linnualale ja Väinamere loodusalale. Veel teete kirjas ettepaneku muuta ettevalmistamisel oleva riigi eriplaneeringu eesmärki selliselt, et planeeringuga kavandataks püsiühendust (tunnelit) Suure väina alt mandrilt Muhu saarele. Selgitame, et Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamisel lähtutakse mh riigihalduse ministri 27.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/94 „Saare maakonnaplaneering 2030+“ kehtestatud Saare maakonnaplaneeringust ja riigihalduse ministri 22.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/70 „Maakonnaplaneeringu 2030+ kehtestamine Lääne maakonnas Haapsalu linnas, Lääne-Nigula vallas, Vormsi vallas ja Pärnu maakonnas osaliselt Lääneranna vallas“ kehtestatud Lääne maakonnaplaneeringust. Mõlemas maakonnaplaneeringus on näidatud kavandatava Suure väina püsiühenduse perspektiivsete sildade ja tunneli maismaaotste trassialternatiivid, mitte ainult tunneli trassialternatiiv. Planeerimisseaduse (PlanS) kohaselt koosneb riigi eriplaneeringu menetlus kahest etapist: 1) asukoha eelvalikust ja 2) valitud asukohas detailse lahenduse koostamisest. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku protsessi menetlusreeglid on kehtestatud PlanS §-des 30–41. Rahandusministeerium riigi eriplaneeringu ja KSH koostamise korraldajana ei pea võimalikuks ega põhjendatuks välistada enne riigi eriplaneeringu algatamist kehtestatud maakonnaplaneeringutes näidatud perspektiivsed silla trassialternatiivid. Sobiva püsiühenduse lahenduse (sild või tunnel) ja asukoha legitiimne eelvalik saab toimuda riigi eriplaneeringu ja KSH avalikus protsessis. Rahandusministeeriumi seisukohta toetab Keskkonnaameti 23.09.2011 kiri nr 6-8/11/21090- 9, millega kiideti heaks „Sõitjate ja veoste üle Suure väina veo perspektiivse korraldamise kava“ (tänaseni kehtestamata) koostamise raames läbi viidud KSH. Kirja punktis 2.3. „KSH aruande tulemused“ selgitatakse, et Eksperdid on KSH aruande peatükis 10 toonitanud, et strateegilisel tasandil on KSH kõige olulisemaks järelduseks, et sotsiaal-majanduslikel põhjustel eksisteerib selge vajadus paremaks ligipääsuks Saare maakonnas. Võrreldes praeguse olukorraga avaldub kõikide KSH käigus analüüsitud strateegiliste valikute elluviimisel negatiivne mõju looduskeskkonnale, mõju on kõige suurem strateegilise valiku III (s.o sild trassidel II ja III ning tunnel) korral. Samas ekspertide hinnangul leevendavate meetmete rakendamisel ei kaasne olulist mõju keskkonnale, sh Natura 2000 aladele. Nende hinnangul Väinamere linnu- kui ka loodusala terviklikkus ja kaitse-eesmärgid on saavutatavad kõigi ühendusvariantide korral (praamiühendus, sild ja tunnel), kuid eeldusel, et rakendatakse leevendavaid meetmeid. Eksperdid asusid KSH aruandes seisukohale, et analüüsitud strateegiliste valikute ja variantide järjestus on KSH-st tulenevalt järgmine (alustades kõige soodsamast; KSH aruande punkt 10.2): strateegiline valik III – tunnel trassil III; strateegiline valik III – sild trassil II, kohendatud trassi asukohaga vastavalt leevendavatele meetmetele; strateegiline valik III – sild trassil II; strateegiline valik II – oluliselt parandatud praamiühendus; strateegiline valik I – olemasolev praamiühendus; strateegiline valik III – sild trassil III parandatud tehnilise lahendustega (ilma teetammita Viirelaiu ja Muhu vahel); strateegiline valik III – sild trassil III. KSH aruande lisas V „Natura hindamise aruanne“ käsitleti lisaks eelnevale Väinamere linnuala kaitse-eesmärkidele vastavuse hindamisel täiendavaid silla ja tunneli tehnilisi lahendusi (konsool- ja vantsild, puuritud-lõhatud tunnel ja puuritud tunnel) seoses lindudele avalduvate mõjude olulisusega. KSH aruande Lisa V (nt tabelid 7.3 ja 7.5) kohaselt on ekspertide hinnangul Väinamere linnu- ja loodusala kaitse-eesmärgid saavutatud kõikide käsitletud alternatiivsete lahenduste korral, sh Väinamere linnuala osas kaalutud konsool- ja vantsilla korral. KSH aruande lõppjäreldusena on eelistatud variandiks tunnel trassil III, mis omab püsiühendusena positiivset mõju Muhumaa ja Saaremaa sotsiaal-majanduslikule keskkonnale, kuid mille korral on välistatud võimalik mõju hüljestele ja lindudele (kuid variandiga siiski kaasneb alvarite ja koos sellega kahepaiksete ja roomajate elupaikade hävimine Muhu saarel). Ka sild omab positiivset mõju Muhu- ja Saaremaa sotsiaalmajanduslikule keskkonnale, kuid mõju looduskeskkonnale on suurem, eelkõige 2 lindudele ja hüljestele, kuid ekspertide hinnangu kohaselt ei ole see mõju siiski oluline. A. Leito ja I. Jüssi uuringute ning KSH aruande Lisa V punktide 7.2.1 ja 7.2.2.5 kohaselt ei ole võimalik välistada olulise mõju kaasnemist linnustikule ja hüljestele (nt maailmapraktikas ei esine näiteid, kus sarnaseid sildu oleks rajatud viigerhüljeste liikumisteedele). Siiski Soome ekspert R. Yrjöla on KSH aruande Lisas V järeldanud, et tuginedes mitmetele rahvusvahelistele uuringutele ja olemasolevatel sarnastel rajatistel saadud kogemusele võib väita, et sildade mõju nii hüljestele kui ka lindudele võib pidada mitteoluliseks (KSH aruande järelevalve jooksul on R. Yrjöla saatnud lisateavet KSH aruande Lisa V esitatu kohta, see puudutab eelkõige mõju hinnangut hüljestele ja lindudele). Arvestades eeltoodut ei ole põhjendatud riigi eriplaneeringu algatamisel osade alternatiivide välistamine uuringuteta ja mõjude hindamiseta. Vastavalt 27.05.2020 toimunud kohtumise kokkuleppele anname teada, kui oleme riigi eriplaneeringu ja KSH algatamise eelnõu Vabariigi Valitsusele otsustamiseks esitanud. Üksiti soovime sisulise koostöö jätkumist. Küsimuste korral palume pöörduda Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna riigi eriplaneeringute koostamise nõuniku Heddy Klaseni poole (e-post: [email protected], tel: 611 3233). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Teadmiseks: Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium, Keskkonnaministeerium Heddy Klasen 611 3233 [email protected] 3
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel