Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Meie: 04.06.2020
nr 7-5.6/20-01314-2
Kirja edastamine
Edastan Vabariigi Valitsusele adresseeritud pöördumise.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Heili Tõnisson
Valitsuse nõunik
Lisad:
kiri juurdepääsupiiranguga AvTS § 35 lg 1 p 12 alusel
Teadmiseks:
Rahandusministeerium
Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 700004809
+372 693 5555 /
[email protected] / www.riigikantselei.ee
Vabariigi Valitsus 2. juuni 2020
Rahukohtu 3, 15161 Tallinn
[email protected]
Koopia:
Majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
[email protected] ja
[email protected]
Käesolev pöördumine on edastatud digiallkirjastatuna ülaltoodud e-posti aadressidele.
Pöördumine ja ettepanek seoses kavandatava riigiabi andmisega Nordica kontsernile
Lugupeetud Vabariigi Valitsuse liikmed!
Pöördun teie poole kui lennundusettevõtja ning lennundusega pikalt seotud olnud isik, kes on tegutsenud Eesti
lennundussektori erinevates valdkondades juba ligi 10 aastat. Minu huviks on tagada, et Eesti lennundussektoris
oleks tagatud tõhus konkurents, mille eelduseks on muuhulgas kõigi turuosaliste võrdne ja mittediskrimineeriv
kohtlemine.
Käesoleva pöördumise ajendiks on avalikkusele edastatud informatsioon, mille kohaselt Aktsiaselts Nordic
Aviation Group (Nordica) ning temaga ühte kontserni kuuluv 100%-line tütarühing Regional Jet OÜ (Regional
Jet) (edaspidi koos samuti Nordica) on esitanud Vabariigi Valitsusele riigiabi taotluse 30 miljoni euro ulatuses
kapitali sissemaksena. Riigiabi eelduseks on tingimustele vastav äriplaan, mis on valitsusele analüüsimiseks
esitatud. Avaliku informatsiooni kohaselt näeb äriplaan ühe tingimusena ette Nordica kontserni
ümberstruktureerimise, mille kohaselt Eesti Vabariigi omandis oleks 100% valdusettevõtja, millele kuuluks
omakorda 3 tütarühingut: 51% Regional Jet, 100% Nordica (ehk Nordic Aviation Group) ja 100% Osaühing
Transpordi Varahaldus.
Eelduslikult on kavandatava riigiabi andmise aluseks Euroopa Komisjoni poolt 19.03.2020 vastu võetud riigiabi
ajutine raamistik (muudetud 03.04.2020 ja 08.05.2020) majanduse toetamiseks praeguse COVID-19 puhangu
kontekstis (Ajutine Raamistik). Ajutine Raamistik võimaldab muuhulgas kasutada riigiabi andmiseks
rekapitaliseerimismeetmeid (sh omakapitaliinstrumente ehk omandada äriühingus täiendavat osalust).
Soovin käesolevaga välja tuua mõningad mulle murettekitavad asjaolud ja kitsaskohad seoses võimaliku riigiabi
andmisega Nordicale ning paar ettepanekut, et säilitada olemasolev ja tõhus konkurents Eesti siseriiklikul
kommertslendude opereerimise turul.
1) Riikliku sekkumise lubatavus
Ajutise Raamistiku p 49 kohaselt võib COVID-19 rekapitaliseerimismeedet kohaldada mh eeldusel, et riiklik
sekkumine on ühistes huvides. Sellise sekkumise eesmärgiks võib olla hoida ära suure arvu töökohtade
kadumist, millega võivad kaasneda sotsiaalsed raskused ja turutõrked, innovatiivse või süsteemse tähtsusega
äriühingu tegevuse lõppemist, olulise teenuse osutamisel häirete tekkimise ohtu või muud sarnast olukorda, mida
asjaomane liikmesriik on nõuetekohaselt põhjendanud.
Antud juhul on avalikkusele kommunikeeritud, et riikliku sekkumise eesmärgiks on ära hoida olulise teenuse
osutamisel häirete tekkimise ohtu, mis seisneb oluliste rahvusvaheliste lennuliinide tagamises Tallinnast mujale
Euroopasse. Soovin juhtida tähelepanu, et juba Riigikontrolli 23.05.2016 aruandes „Valitsuse tegevus riigi
lennundusettevõtete arendamisel“ toodi välja, et puuduvad põhjalikud ja selged analüüsid, kas Eesti riigile on
vaja Eestis baseeruvat lennuettevõtjat ning kas riigil on üldse tingimata vaja lennundusäris osaleda. Samuti tuli
Riigikontrolli aruandest välja, et teised lennuettevõtted võtaksid tõenäoliselt osa liine üle, kuid puuduvad
analüüsid, kus oleks terviklikult lahatud millises ajaperspektiivis ja millised liinid võtaks eeldatavasti üle teised
1
lennuettevõtted, millised jääksid asendamata ning kas tekiks eeldatavasti ka uusi liine. Riigikontrolli
intervjueeritud isikud jäid Tallinnas baseeruva lennuettevõtte vajalikkuse ja võimalike mõjude suhtes erinevatele
seisukohtadele.
Ka käesoleva Nordica riigiabi taotluse kontekstis tuleb arvesse võtta, et juba on Tallinnast asunud rahvusvahelisi
lende opereerima nii Air Baltic kui ka Finnair. Seega lennuühendus toimib ja võimalik on lennata juba
paljudesse Euroopa olulistesse sõlmpunktidesse, kuhu lendamine ei ole Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi poolt hetkel keelatud. Samuti ei ole teada, et oleks lõpuks tellitud ja läbiviidud
Riigikontrolli 23.05.2016 aruandes viidatud analüüsid, mis põhjendaksid ja näitaksid üheselt, et lisaks juba
opereeritavatele lendudele on meil vaja riigiomandis olevat lennuettevõtet, ning et seda vajadust ei kata juba ära
teised lennuettevõtted. Kui riigi sekkumise vajadus ei ole piisavalt põhistatud, siis ei ole täidetud ka kõik riigiabi
kohaldamise eeldused, mistõttu tegemist ei ole abikõlbuliku riigiabi saajaga.
2) Riigiabi saaja peab olema elujõuline
Ajutise Raamistiku p 49 kohaselt on COVID-19 rekapitaliseerimismeetme kohaldamise täiendavaks
kohustuslikuks eeltingimuseks, et abisaaja puhul ei tohi olla tegemist ettevõtjaga, mis oli juba 31. detsembril
2019 raskustes. Ajutise Raamistiku eesmärk on tagada, et majanduses tekkinud häired ei sunniks üksnes neid
ettevõtjaid, mis olid enne COVID-19 puhangut elujõulised, põhjendamatult turult lahkuma.
Rekapitaliseerimisabi ei tohiks ületada abisaaja elujõulisuse tagamiseks vajalikku minimaalset taset ja peaks
piirduma abisaaja COVID-19 puhangu eelse kapitalistruktuuri taastamisega. Riigiabi ei tohi kasutada juba
31.12.2019 seisuga majandusraskustes olnud integreeritud ettevõtjate majandustegevuse ristsubsideerimiseks.
Integreeritud äriühingutes tuleb kehtestada selge raamatupidamisarvestuste eristamine, millega tagada, et nad ei
saa oma tegevuses rekapitaliseerimismeetmest kasu.
Nordica üks juhte on andnud avalikkusele teada, et „Enne kriisi polnud Eesti lennufirmal vaja mingisugust
finantsabi. Kui rääkida lennufirmast ehk Nordicast ja selle tütarfirmast Xflyst (Regional Jet), siis nemad olid
enne koroonakriisi kasumlikud. Kuigi eelmine aasta lõppes konsolideeritult miinusega, jäi Xfly (Regional Jet)
ikkagi kasumisse1“. Kuna täpsemad Nordica finantsandmed ei ole meile hetkel kättesaadavad, siis kahjuks
puudub võimalus hinnata, kas taotletav 30 mEUR on adekvaatne summa, arvestades Nordica majandusseisu
31.12.2019 seisuga. Samas oleks asjakohane juhtida tähelepanu, et taotletavat riigiabi ei tohiks kasutada nende
kontserni ettevõtjate tegevuse ja ärisuundade toetamiseks, mille tegevus oli kahjumlik juba enne 31.12.2019.
Muuhulgas on teada, et Nordica lõpetas juba 2019. aasta sügisel kommertslendude korraldamise enda nime alt,
kuna tegemist ei olnud jätkusuutliku ärisuunaga. Siit tõusetub järjekordselt küsimus, kas rahvusvaheliste
lennuliinide opereerimise riiklik toetus Nordicale on lubatud, võttes arvesse, et tegemist ei olnud elujõulise ja
kasumliku äriga juba enne 31.12.2019. Isegi, kui mõni kontserni ärisuund oli 31.12.2019 seisuga veel kasumlik,
siis on kaheldav, kuidas Nordica, Regional Jet’i ja Osaühingu Transpordi Varahaldus konsolideerimisel ühe
valdusettevõtja alla on tagatud, et ei toimuks ristsubsideerimist ning abi ei saaks kontserni ettevõtja, kes oli
raskustes juba 31.12.2019.
3) Konkurentsimoonutus peab olema minimaalne ega tohi riivata teisi turuosalisi
Ajutises Raamistikus on rõhutatud, et avaliku sektori toetuse andmist omakapitaliinstrumentide vormis tuleks
kaaluda üksnes juhul, kui muid asjakohaseid lahendusi ei leita. Antud juhul puudub avalikkusel informatsioon,
kas on kaalutud ka muid vähem invasiivsemaid riigiabi meetmeid. Enamik riike, kes on käesoleva COVID-19
puhangu raames andnud riigiabi lennuettevõtjatele, on seda teinud kas riigi poolt antava täiendava laenugarantii
vormis või otse riigi poolt antava laenuna.
Ajutise Raamistiku kohaselt moonutavad omakapitaliinstrumendid väga tugevasti ettevõtjatevahelist
konkurentsi, mistõttu tuleks nende kasutamisel ühtlasi kohaldada rangeid tingimusi. Nordica näol on tegemist
märkimisväärse turujõuga ettevõtjaga Eesti lennuoperaatorite turul. Samuti omab riik antud juhul 100%-list
osalust abisaaja kontsernis (v.a. kaudne osalus Regional Jet’is, mis on 51%). Seega on tõhusa konkurentsi
säilitamiseks vaja riigiabi andmisel igal juhul kehtestada täiendavaid kaitse- ja parandusmeetmeid.
1
Toomas Uibo: iga kord käib kõhust jutt läbi, kui keegi mind lapsstaariks nimetab. EPL, 16.05.2020, kättesaadav:
https://epl.delfi.ee/lp/toomas-uibo-iga-kord-kaib-kohust-jutt-labi-kui-keegi-mind-lapsstaariks-nimetab?id=89848975.
2
Riigiabimeede peab olema suunatud olukorrale, mida abiga saab oluliselt parandada määral, mida turg ise ei
suuda: näiteks kui abi võimaldab kõrvaldada turutõrget või lahendada võrdsete võimaluste või ühtekuuluvuse
puudumisega seotud probleemi. Väidetavalt on taotletud riigiabi eesmärgiks tagada, et rahvusvaheline
lennuühendus Tallinnast ei katkeks. Kuna riigiabi eesmärgiks ei ole toetada lendude opereerimist siseriiklikel
lennuliinidel ning konkurents siseriiklikel lennuliinidel on olemas 2, siis peaks eesmärgiks olema välistada
olukord, kus Nordica positsioon Eesti siseriiklike lennuliinivedude hangetel oleks saadud riigiabi tõttu soodsam
kui teistel lennuettevõtjatel, mis paneks nad ebavõrdsesse konkurentsi olukorda. Ei saa pidada õiglaseks
olukorda, kus riik on ühest küljest turu regulaator, teisest küljest turuosaline ning kolmandast küljest ka teenuse
tellija kõik ühes isikus.
Liikmesriigid võivad riigiabi andmisel muuhulgas ette näha struktuurilisi või käitumuslikke kohustusi, mis on
nimetatud komisjoni teatises nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 ja komisjoni määruse (EÜ) nr 802/2004
seisukohalt vastuvõetavate parandusmeetmete kohta (Parandusmeetmete Teatis). Parandusmeetmete Teatise
kohaselt saab asjakohaseks meetmeks, mis aitab vältida konkurentsiprobleeme (eelkõige Nordica turupositsiooni
tugevnemise tõttu), olla ka edaspidise käitumisega seotud kohustused. Seega oleks mõistlik näha riigiabi
andmisel ette, et Nordica ärimudel piirdub rahvusvaheliste lendude korraldamisega Tallinnast (nt alltöövõtjana
LOT’ile, SAS’ile jne) ning Nordica hoidub oma äritegevuses Eesti siseriiklike lendude opereerimisest, et mitte
kahjustada tõhusat konkurentsi antud turul. Selliseks edaspidise käitumisega seotud konkreetseks kohustuseks
võiks olla Nordica kontserni (sh Regional Jet’i) kohustus edaspidi (või ka teatud ajaperioodi jooksul) mitte
osaleda Eesti siseriiklike lennuliinide liiniveo hangetel või teha seda üksnes tingimusel, et eelnevalt läbiviidud
avatud hankemenetlus on pakkujate puudumisel nurjunud.
4) Ettepanek
Eeltoodust tulenevalt palume tungivalt kaaluda riigiabi andmise õiguspärasust ja vajalikkust Nordica
kontsernile kavandatava reapitaliseerimismeetme näol ning vajadusel viia läbi täiendavaid analüüse ja
tutvustada neid ka avalikkusele. Rekapitaliseerimismeetme rakendamisel tuleb kindlasti kohaldada
täiendavaid kaitsemeetmeid välistamaks Eesti siseriikliku kommertslendude opereerimise turu
moonutamist ja teiste turuosaliste ebaõiglast kahjustamist ja halvemasse turupositsiooni panemist.
Eelkõige tuleks sel juhul piirata Nordica õigust osaleda Eesti siseriiklike lennuliinide liiniveo hangetel.
Olen valmis oma seisukohti täiendavalt selgitama ja põhjendama kas kirjalikult, kohtumisel või ka videosilla
vahendusel. Leian, et algusest peale õiglane, majanduslikult põhjendatud ja põhjalikel analüüsidel tuginev
otsustusprotsess on lõppastmes kõigile kasulikum, sh turuosalistele, riigile ning ka valijatele ja maksumaksjatele.
Lugupidamisega
Indrek Raig
/digitaalallkiri/
Kontakt: +372 508 8125
[email protected]
2
Viimastel suursaarte lennuliinide hangetel on osalenud kokku 4 erinevat pakkujat: Nordica/Regional Jet, NyxAir OÜ, AS Airest, JSC
aviation company »Transaviabaltika«.
3