dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kirja edastamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 5. juuni 2020
Viit
1.1-16/20-0011/3796
Registreeritud
5. juuni 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-16 Valitsusasutuste kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-16/20-0011
Vastutaja
Ando Leppiman (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium)
Lahendamise tähtaeg
5. juuli 2020

Failid

  • 📎RK_20-01314-2.bdoc194 KB

Sisu (failidest)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Meie: 04.06.2020 nr 7-5.6/20-01314-2 Kirja edastamine Edastan Vabariigi Valitsusele adresseeritud pöördumise. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik Lisad: kiri juurdepääsupiiranguga AvTS § 35 lg 1 p 12 alusel Teadmiseks: Rahandusministeerium Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 700004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee Vabariigi Valitsus 2. juuni 2020 Rahukohtu 3, 15161 Tallinn [email protected] Koopia: Majandus- ja taristuminister Taavi Aas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn [email protected] ja [email protected] Käesolev pöördumine on edastatud digiallkirjastatuna ülaltoodud e-posti aadressidele. Pöördumine ja ettepanek seoses kavandatava riigiabi andmisega Nordica kontsernile Lugupeetud Vabariigi Valitsuse liikmed! Pöördun teie poole kui lennundusettevõtja ning lennundusega pikalt seotud olnud isik, kes on tegutsenud Eesti lennundussektori erinevates valdkondades juba ligi 10 aastat. Minu huviks on tagada, et Eesti lennundussektoris oleks tagatud tõhus konkurents, mille eelduseks on muuhulgas kõigi turuosaliste võrdne ja mittediskrimineeriv kohtlemine. Käesoleva pöördumise ajendiks on avalikkusele edastatud informatsioon, mille kohaselt Aktsiaselts Nordic Aviation Group (Nordica) ning temaga ühte kontserni kuuluv 100%-line tütarühing Regional Jet OÜ (Regional Jet) (edaspidi koos samuti Nordica) on esitanud Vabariigi Valitsusele riigiabi taotluse 30 miljoni euro ulatuses kapitali sissemaksena. Riigiabi eelduseks on tingimustele vastav äriplaan, mis on valitsusele analüüsimiseks esitatud. Avaliku informatsiooni kohaselt näeb äriplaan ühe tingimusena ette Nordica kontserni ümberstruktureerimise, mille kohaselt Eesti Vabariigi omandis oleks 100% valdusettevõtja, millele kuuluks omakorda 3 tütarühingut: 51% Regional Jet, 100% Nordica (ehk Nordic Aviation Group) ja 100% Osaühing Transpordi Varahaldus. Eelduslikult on kavandatava riigiabi andmise aluseks Euroopa Komisjoni poolt 19.03.2020 vastu võetud riigiabi ajutine raamistik (muudetud 03.04.2020 ja 08.05.2020) majanduse toetamiseks praeguse COVID-19 puhangu kontekstis (Ajutine Raamistik). Ajutine Raamistik võimaldab muuhulgas kasutada riigiabi andmiseks rekapitaliseerimismeetmeid (sh omakapitaliinstrumente ehk omandada äriühingus täiendavat osalust). Soovin käesolevaga välja tuua mõningad mulle murettekitavad asjaolud ja kitsaskohad seoses võimaliku riigiabi andmisega Nordicale ning paar ettepanekut, et säilitada olemasolev ja tõhus konkurents Eesti siseriiklikul kommertslendude opereerimise turul. 1) Riikliku sekkumise lubatavus Ajutise Raamistiku p 49 kohaselt võib COVID-19 rekapitaliseerimismeedet kohaldada mh eeldusel, et riiklik sekkumine on ühistes huvides. Sellise sekkumise eesmärgiks võib olla hoida ära suure arvu töökohtade kadumist, millega võivad kaasneda sotsiaalsed raskused ja turutõrked, innovatiivse või süsteemse tähtsusega äriühingu tegevuse lõppemist, olulise teenuse osutamisel häirete tekkimise ohtu või muud sarnast olukorda, mida asjaomane liikmesriik on nõuetekohaselt põhjendanud. Antud juhul on avalikkusele kommunikeeritud, et riikliku sekkumise eesmärgiks on ära hoida olulise teenuse osutamisel häirete tekkimise ohtu, mis seisneb oluliste rahvusvaheliste lennuliinide tagamises Tallinnast mujale Euroopasse. Soovin juhtida tähelepanu, et juba Riigikontrolli 23.05.2016 aruandes „Valitsuse tegevus riigi lennundusettevõtete arendamisel“ toodi välja, et puuduvad põhjalikud ja selged analüüsid, kas Eesti riigile on vaja Eestis baseeruvat lennuettevõtjat ning kas riigil on üldse tingimata vaja lennundusäris osaleda. Samuti tuli Riigikontrolli aruandest välja, et teised lennuettevõtted võtaksid tõenäoliselt osa liine üle, kuid puuduvad analüüsid, kus oleks terviklikult lahatud millises ajaperspektiivis ja millised liinid võtaks eeldatavasti üle teised 1 lennuettevõtted, millised jääksid asendamata ning kas tekiks eeldatavasti ka uusi liine. Riigikontrolli intervjueeritud isikud jäid Tallinnas baseeruva lennuettevõtte vajalikkuse ja võimalike mõjude suhtes erinevatele seisukohtadele. Ka käesoleva Nordica riigiabi taotluse kontekstis tuleb arvesse võtta, et juba on Tallinnast asunud rahvusvahelisi lende opereerima nii Air Baltic kui ka Finnair. Seega lennuühendus toimib ja võimalik on lennata juba paljudesse Euroopa olulistesse sõlmpunktidesse, kuhu lendamine ei ole Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt hetkel keelatud. Samuti ei ole teada, et oleks lõpuks tellitud ja läbiviidud Riigikontrolli 23.05.2016 aruandes viidatud analüüsid, mis põhjendaksid ja näitaksid üheselt, et lisaks juba opereeritavatele lendudele on meil vaja riigiomandis olevat lennuettevõtet, ning et seda vajadust ei kata juba ära teised lennuettevõtted. Kui riigi sekkumise vajadus ei ole piisavalt põhistatud, siis ei ole täidetud ka kõik riigiabi kohaldamise eeldused, mistõttu tegemist ei ole abikõlbuliku riigiabi saajaga. 2) Riigiabi saaja peab olema elujõuline Ajutise Raamistiku p 49 kohaselt on COVID-19 rekapitaliseerimismeetme kohaldamise täiendavaks kohustuslikuks eeltingimuseks, et abisaaja puhul ei tohi olla tegemist ettevõtjaga, mis oli juba 31. detsembril 2019 raskustes. Ajutise Raamistiku eesmärk on tagada, et majanduses tekkinud häired ei sunniks üksnes neid ettevõtjaid, mis olid enne COVID-19 puhangut elujõulised, põhjendamatult turult lahkuma. Rekapitaliseerimisabi ei tohiks ületada abisaaja elujõulisuse tagamiseks vajalikku minimaalset taset ja peaks piirduma abisaaja COVID-19 puhangu eelse kapitalistruktuuri taastamisega. Riigiabi ei tohi kasutada juba 31.12.2019 seisuga majandusraskustes olnud integreeritud ettevõtjate majandustegevuse ristsubsideerimiseks. Integreeritud äriühingutes tuleb kehtestada selge raamatupidamisarvestuste eristamine, millega tagada, et nad ei saa oma tegevuses rekapitaliseerimismeetmest kasu. Nordica üks juhte on andnud avalikkusele teada, et „Enne kriisi polnud Eesti lennufirmal vaja mingisugust finantsabi. Kui rääkida lennufirmast ehk Nordicast ja selle tütarfirmast Xflyst (Regional Jet), siis nemad olid enne koroonakriisi kasumlikud. Kuigi eelmine aasta lõppes konsolideeritult miinusega, jäi Xfly (Regional Jet) ikkagi kasumisse1“. Kuna täpsemad Nordica finantsandmed ei ole meile hetkel kättesaadavad, siis kahjuks puudub võimalus hinnata, kas taotletav 30 mEUR on adekvaatne summa, arvestades Nordica majandusseisu 31.12.2019 seisuga. Samas oleks asjakohane juhtida tähelepanu, et taotletavat riigiabi ei tohiks kasutada nende kontserni ettevõtjate tegevuse ja ärisuundade toetamiseks, mille tegevus oli kahjumlik juba enne 31.12.2019. Muuhulgas on teada, et Nordica lõpetas juba 2019. aasta sügisel kommertslendude korraldamise enda nime alt, kuna tegemist ei olnud jätkusuutliku ärisuunaga. Siit tõusetub järjekordselt küsimus, kas rahvusvaheliste lennuliinide opereerimise riiklik toetus Nordicale on lubatud, võttes arvesse, et tegemist ei olnud elujõulise ja kasumliku äriga juba enne 31.12.2019. Isegi, kui mõni kontserni ärisuund oli 31.12.2019 seisuga veel kasumlik, siis on kaheldav, kuidas Nordica, Regional Jet’i ja Osaühingu Transpordi Varahaldus konsolideerimisel ühe valdusettevõtja alla on tagatud, et ei toimuks ristsubsideerimist ning abi ei saaks kontserni ettevõtja, kes oli raskustes juba 31.12.2019. 3) Konkurentsimoonutus peab olema minimaalne ega tohi riivata teisi turuosalisi Ajutises Raamistikus on rõhutatud, et avaliku sektori toetuse andmist omakapitaliinstrumentide vormis tuleks kaaluda üksnes juhul, kui muid asjakohaseid lahendusi ei leita. Antud juhul puudub avalikkusel informatsioon, kas on kaalutud ka muid vähem invasiivsemaid riigiabi meetmeid. Enamik riike, kes on käesoleva COVID-19 puhangu raames andnud riigiabi lennuettevõtjatele, on seda teinud kas riigi poolt antava täiendava laenugarantii vormis või otse riigi poolt antava laenuna. Ajutise Raamistiku kohaselt moonutavad omakapitaliinstrumendid väga tugevasti ettevõtjatevahelist konkurentsi, mistõttu tuleks nende kasutamisel ühtlasi kohaldada rangeid tingimusi. Nordica näol on tegemist märkimisväärse turujõuga ettevõtjaga Eesti lennuoperaatorite turul. Samuti omab riik antud juhul 100%-list osalust abisaaja kontsernis (v.a. kaudne osalus Regional Jet’is, mis on 51%). Seega on tõhusa konkurentsi säilitamiseks vaja riigiabi andmisel igal juhul kehtestada täiendavaid kaitse- ja parandusmeetmeid. 1 Toomas Uibo: iga kord käib kõhust jutt läbi, kui keegi mind lapsstaariks nimetab. EPL, 16.05.2020, kättesaadav: https://epl.delfi.ee/lp/toomas-uibo-iga-kord-kaib-kohust-jutt-labi-kui-keegi-mind-lapsstaariks-nimetab?id=89848975. 2 Riigiabimeede peab olema suunatud olukorrale, mida abiga saab oluliselt parandada määral, mida turg ise ei suuda: näiteks kui abi võimaldab kõrvaldada turutõrget või lahendada võrdsete võimaluste või ühtekuuluvuse puudumisega seotud probleemi. Väidetavalt on taotletud riigiabi eesmärgiks tagada, et rahvusvaheline lennuühendus Tallinnast ei katkeks. Kuna riigiabi eesmärgiks ei ole toetada lendude opereerimist siseriiklikel lennuliinidel ning konkurents siseriiklikel lennuliinidel on olemas 2, siis peaks eesmärgiks olema välistada olukord, kus Nordica positsioon Eesti siseriiklike lennuliinivedude hangetel oleks saadud riigiabi tõttu soodsam kui teistel lennuettevõtjatel, mis paneks nad ebavõrdsesse konkurentsi olukorda. Ei saa pidada õiglaseks olukorda, kus riik on ühest küljest turu regulaator, teisest küljest turuosaline ning kolmandast küljest ka teenuse tellija kõik ühes isikus. Liikmesriigid võivad riigiabi andmisel muuhulgas ette näha struktuurilisi või käitumuslikke kohustusi, mis on nimetatud komisjoni teatises nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 ja komisjoni määruse (EÜ) nr 802/2004 seisukohalt vastuvõetavate parandusmeetmete kohta (Parandusmeetmete Teatis). Parandusmeetmete Teatise kohaselt saab asjakohaseks meetmeks, mis aitab vältida konkurentsiprobleeme (eelkõige Nordica turupositsiooni tugevnemise tõttu), olla ka edaspidise käitumisega seotud kohustused. Seega oleks mõistlik näha riigiabi andmisel ette, et Nordica ärimudel piirdub rahvusvaheliste lendude korraldamisega Tallinnast (nt alltöövõtjana LOT’ile, SAS’ile jne) ning Nordica hoidub oma äritegevuses Eesti siseriiklike lendude opereerimisest, et mitte kahjustada tõhusat konkurentsi antud turul. Selliseks edaspidise käitumisega seotud konkreetseks kohustuseks võiks olla Nordica kontserni (sh Regional Jet’i) kohustus edaspidi (või ka teatud ajaperioodi jooksul) mitte osaleda Eesti siseriiklike lennuliinide liiniveo hangetel või teha seda üksnes tingimusel, et eelnevalt läbiviidud avatud hankemenetlus on pakkujate puudumisel nurjunud. 4) Ettepanek Eeltoodust tulenevalt palume tungivalt kaaluda riigiabi andmise õiguspärasust ja vajalikkust Nordica kontsernile kavandatava reapitaliseerimismeetme näol ning vajadusel viia läbi täiendavaid analüüse ja tutvustada neid ka avalikkusele. Rekapitaliseerimismeetme rakendamisel tuleb kindlasti kohaldada täiendavaid kaitsemeetmeid välistamaks Eesti siseriikliku kommertslendude opereerimise turu moonutamist ja teiste turuosaliste ebaõiglast kahjustamist ja halvemasse turupositsiooni panemist. Eelkõige tuleks sel juhul piirata Nordica õigust osaleda Eesti siseriiklike lennuliinide liiniveo hangetel. Olen valmis oma seisukohti täiendavalt selgitama ja põhjendama kas kirjalikult, kohtumisel või ka videosilla vahendusel. Leian, et algusest peale õiglane, majanduslikult põhjendatud ja põhjalikel analüüsidel tuginev otsustusprotsess on lõppastmes kõigile kasulikum, sh turuosalistele, riigile ning ka valijatele ja maksumaksjatele. Lugupidamisega Indrek Raig /digitaalallkiri/ Kontakt: +372 508 8125 [email protected] 2 Viimastel suursaarte lennuliinide hangetel on osalenud kokku 4 erinevat pakkujat: Nordica/Regional Jet, NyxAir OÜ, AS Airest, JSC aviation company »Transaviabaltika«. 3
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel