Hr Taimar Peterkop
Riigikantselei Meie 09.06.2020 nr 1.1-10/4268-1
[email protected]
Riigi eriplaneeringu ja
keskkonnamõju strateegilise
hindamise algatamise korralduse
esitamine Vabariigi Valitsuse
istungile
Austatud härra Peterkop
Rahandusministeerium esitab 11.06.2020 Vabariigi Valitsuse istungile otsustamiseks
Vabariigi Valitsuse korralduse „Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku taristu
riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Aab
riigihalduse minister
Lisad:
1. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu
2. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu lisa
3. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu seletuskiri
Teadmiseks: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Keskkonnaministeerium
Heddy Klasen 611 3233
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
EELNÕU
08.06.2020
KORRALDUS
Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks
vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ning
keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamine
Planeerimisseaduse § 27 lõike 6 ja § 28 lõike 1 ning keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 1 punkti 2 alusel:
1. Algatada Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneering
ning keskkonnamõju strateegiline hindamine.
2. Riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise eesmärk on
kavandada püsiühendus (sild või tunnel) üle Suure väina mandrilt Muhu saarele. Püsiühendus
on riigile kuuluv tee (riigimaantee). Suure väina püsiühendusega koos kavandatakse selle
toimimiseks, sh turvalisuse tagamiseks vajalik taristu.
3. Riigi eriplaneeringu planeeringuala paikneb maismaal Saare maakonnas Muhu vallas
Võiküla küla, Kuivastu küla, Mõega küla, Oina küla, Rässa küla, Tusti küla ja Võlla küla
territooriumitel ning Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Virtsu aleviku, Hanila küla ja Esivere
küla territooriumitel. Merealal hõlmab planeeringuala osa Suurest väinast. Planeeringuala
suurus on 9 200 ha. Planeeringuala asukoht ja piir on esitatud korralduse lisas.
4. Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu koostamist
ning keskkonnamõju strateegilist hindamist korraldab Rahandusministeerium.
5. Riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise rahastamine otsustatakse riigi
eelarvestrateegia ja riigieelarve 2021+ protsessis 2020. aasta sügisel.
6. Riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsusega saab
tutvuda Rahandusministeeriumi veebilehel.
Jüri Ratas
Peaminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär
Lisa: Planeeringuala asukoht ja piir
Vabariigi Valitsuse korraldus
„Suure väina püsiühenduse ja selle
toimimiseks vajaliku taristu riigi
eriplaneeringu ning keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamine“
Lisa
Planeeringuala asukoht ja piir
Vabariigi Valitsuse korralduse „Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks
vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamine“ eelnõu seletuskiri
1. SISSEJUHATUS
1.1. Sisukokkuvõte
Vabariigi Valitsuse korraldusega algatatakse Rahandusministeeriumi ettepanekul Majandus-
ja Kommunikatsiooniministeeriumi taotletud Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks,
sh turvalisuse tagamiseks vajaliku taristu riigi eriplaneering ning keskkonnamõju
strateegiline hindamine (edaspidi KSH). Riigi eriplaneeringu koostamist korraldab
Rahandusministeerium.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja koostasid Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Harju
talituse riigi eriplaneeringute koostamise nõunik Heddy Klasen (tel 611 3233, e-post
[email protected]), planeeringute osakonna nõunik Külli Siim (tel 611 3129, e-post
[email protected]) ja planeeringute osakonna juhataja asetäitja Tiit Oidjärv (tel 611 3151, e-
post
[email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi
õigusosakonna jurist õigusosakonna juhataja ülesannetes Virge Aasa (tel 611 3549, e-post
[email protected]).
2. KORRALDUSE EESMÄRK
Korralduse eesmärk on algatada riigi eriplaneering ja KSH, et kavandada püsiühendus (sild
või tunnel) üle Suure väina mandrilt Muhu saarele. Püsiühendus on riigimaantee (riigitee).
Riigi eriplaneeringu tulemusel koostatakse mereala ja maismaad hõlmav terviklik
ruumilahendus püsiühenduse (silla või tunneli) ja sellega funktsionaalselt koos toimivate
ehitiste tarbeks. Näiteks planeeritakse püsiühenduse toimimiseks vajalikud trassid ja
tehnovõrgud, kergliiklusteed, elektri- ja sidevarustus jmt, määratakse maakasutus- ja
ehitustingimused ning lahendatakse muud planeerimisseaduse (PlanS) § 126 lg-s 1
nimetatud asjakohased riigi eriplaneeringu ülesanded.
Praegusel ajal teenindavad mandri ja Muhu saare vahelist Virtsu-Kuivastu liini kaks
parvlaeva: Piret ja Tõll. Suvisel tipphooajal teenindab liini lisaks parvlaev Regula. Laevad
kuuluvad vedajale TS Laevad OÜ. Maanteeamet tellib liinile lisamahtu, sest olemasolevate
laevade ressurss on suviti ammendunud. Selleks on TS Laevad OÜ-l plaanis soetada veel
üks parvlaev, mille hinnanguline maksumus on 21–25 mln eurot. 2019. aastal oli Virtsu-
Kuivastu liini teenuse kogukulu 16 135 914,27 eurot. Piletite müügist saadud tulu moodustas
8 276 744,82 eurot ning riigipoolne toetus liinile oli 7 859 169,45 eurot. TS Laevad OÜ ja
riigi vahel sõlmitud leping kehtib kuni 30.09.2026. Riigi eriplaneeringu ja KSH algatamise
eesmärk on teha ettevalmistused Suure väina püsiühenduse rajamiseks.
3. EELNÕU SISU
Eelnõu punkti 1 kohaselt algatab Vabariigi Valitsus PlanS § 27 lg 6 ja § 28 lg 1 ning
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 1 punkti 2
1
alusel Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu
ning KSH. PlanS § 4 lg 2 p 5 kohaselt tuleb riigi eriplaneeringu raames hinnata ka
planeeringu elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslike, kultuurilisi, sotsiaalseid ja
looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid.
Kavandatav Suure väina püsiühendus on riigi eriplaneeringu objekt
PlanS § 27 lg 1 kohaselt on riigi eriplaneeringu eesmärk sellise olulise ruumilise mõjuga
ehitise püstitamine, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või
rahvusvaheline huvi. Riigi eriplaneering koostatakse eelkõige maakonnaüleste huvide
väljendamiseks riigikaitse ja julgeoleku, energeetika, gaasi transpordi, jäätmemajanduse
ning maavarade kaevandamise valdkonnas või eespool nimetatud huvide väljendamiseks
avalikus veekogus ja majandusvööndis.
PlanS § 27 lg 2 kohaselt tuleb riigi eriplaneering koostada riigi territooriumi või selle osa
kohta riigimaantee ja selle toimimiseks vajalike ehitiste püstitamiseks, kui ehitis vastab
PlanS § 27 lg-s 1 nimetatud tingimustele.
Kavandatav Suure väina püsiühendus on olulise ruumilise mõjuga ehitis
PlanS § 6 p 13 kohaselt on oluline ruumiline mõju selline mõju, millest tingitult muutuvad
eelkõige transpordivood, saasteainete hulk, külastajate hulk, visuaalne mõju, lõhn, müra,
tooraine või tööjõu vajadus ehitise kavandatavas asukohas senisega võrreldes oluliselt ning
mille mõju ulatub suurele territooriumile. Suure väina püsiühendus on olulise ruumilise
mõjuga ehitis eelkõige seetõttu, et püsiühendusest tingituna muutuvad transpordivood ja
külastajate hulk ning kavandataval püsiühendusel on visuaalne mõju. Nimetatud mõjud
ulatuvad suurele territooriumile.
Kavandatava Suure väina püsiühenduse asukoha valiku ja toimimise vastu on suur
riiklik ja rahvusvaheline huvi
PlanS seletuskirja järgi saab riiklike huvide all eelkõige mõista kogu riiki hõlmavaid üldisi
huve. Riiklik huvi võib olla näiteks seotud riigikaitse või julgeolekuga, energia tootmise või
üleriigilise transpordiga. Riikliku huvi alla kuulub näiteks ka looduskaitse ning
muinsuskaitse, sest tegu on kohalikust tasandist kõrgemate üldiste väärtustega, mida peab
kogu riigi territooriumil võrdselt kaitsma. 1 Riigikohtu halduskolleegium on täiendavalt
selgitanud, et ehitise asukoha vastu võib esineda suur riiklik huvi ka seetõttu, et ehitisel või
selle kasutamisel võib olla oluline negatiivne kõrvalmõju üleriigilise tähtsusega avalikele
huvidele.2 PlanS seletuskirja järgi peaks riigi eriplaneeringu koostamise eelduseks olev suur
riiklik huvi väljenduma eelkõige riigi strateegilistest dokumentidest ehk arengukavadest,
strateegiatest, samuti Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist jt dokumentidest, kus riik on
väljendanud oma huve.3 Lisaks on riiklik huvi ka mõju või seosed teiste riikidega, seega
võib planeeritav riiklikku huvi kandev ehitis olla ühtlasi ka rahvusvahelise huvi objektiks.4
1
Seletuskiri planeerimisseaduse juurde, lk 41. https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/fc811573-
8339-4f19-8064-9679fd001f43/Planeerimisseadus.
2
RKHKm 11.10.2018, 3-17-2132, p 11.
3
Seletuskiri planeerimisseaduse juurde (viide 1), lk 80.
4
Seletuskiri planeerimisseaduse juurde (viide 1), lk 41.
2
Riik on enda huvi Suure väina püsiühenduse vastu väljendanud mitmetes strateegilistes
dokumentides. Vabariigi Valitsuse 30.08.2012 korraldusega nr 368 „Üleriigilise planeeringu
„Eesti 2030+“ kehtestamine“ kehtestatud üleriigilises planeeringus5 selgitatakse, et Saare
maakonna ligipääsetavuse parandamiseks võib riik teha otsuse rajada püsiühenduse üle
Suure väina, mis lühendaks maanteesõidukite ülesõiduaega. Üleriigilise planeeringu
joonisel 7 on Suure väina püsiühendus kajastatud kui potentsiaalne fikseeritud ühendus.
Suure väina püsiühendus on kajastatud ka riigihalduse ministri 27.04.2018 käskkirjaga nr
1.1-4/94 „Saare maakonnaplaneering 2030+“ kehtestatud Saare maakonnaplaneeringus6 ja
riigihalduse ministri 22.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/70 „Maakonnaplaneeringu 2030+
kehtestamine Lääne maakonnas Haapsalu linnas, Lääne-Nigula vallas, Vormsi vallas ja
Pärnu maakonnas osaliselt Lääneranna vallas“ kehtestatud Lääne maakonnaplaneeringus7.
Joonis 1. 2011. aastal koostatud „Sõitjate ja veoste üle Suure väina veo perspektiivse korraldamise kavas“
esitatud Suure väina püsiühenduse alternatiivid. Trass II ja trass III tähistavad silla ja trass III T tunneli
trassialternatiivi. Punktiiriga on tähistatud olemasolev parvlaevaühendus.
Lääne maakonnaplaneeringus on kavandatava Suure väina püsiühenduse silla- ja
tunnelivariandi maismaaotste alternatiivid kajastatud vastavalt Vabariigi Valitsuse
10.03.2006 korralduse nr 170 alusel koostatud „Sõitjate ja veoste üle Suure väina veo
5
https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Ruumiline_planeerimine/eesti2030.pdf
6
https://maakonnaplaneering.ee/saare-maakonnaplaneering
7
https://maakonnaplaneering.ee/laane-maakonnaplaneering1
3
perspektiivse korraldamise kavale“ (edaspidi kava) (joonis 1).8 Kava koostamisel viidi läbi
ka KSH9, kuid kava ei ole tänaseni kehtestatud.
Saare maakonnaplaneeringus on kavandatava Suure väina püsiühenduse silla- ja
tunnelivariandi maismaaotste alternatiivide trasside kulgemist täpsustatud arvestades kava
KSH soovituslikke leevendusmeetmeid (joonis 2). Veel selgitatakse Saare
maakonnaplaneeringus, et Arenguvajaduste täpsustumisel koostatakse
maakonnaplaneeringu jätkutegevusena riigi eriplaneering. Riigi eriplaneeringuga
teostatakse asukohavalik ning määratakse püsiühenduse täpne asukoht Saare ja Lääne
maakonna piirnevas sisemeres.
Joonis 2. Joonisel on punase punktiiriga tähistatud Saare maakonnaplaneeringus täpsustatud Suure väina
püsiühenduse maismaa otste trassialternatiivide kulgemine Muhu saarel 2011. a kava trassikoridoride sees.
Lisaks on Suure väina püsiühendus kajastatud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2019–
2023 10 transpordi ja taristu valdkonna punktis 14.15: Algatame riikliku eriplaneeringu
8
https://www.mnt.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/plan_november_est_final.pdf
9
https://www.mnt.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/suur_vain_ksh_aruanne_heakskiitmiseks_est_201
1-05-31.pdf; https://www.mnt.ee/et/tee/saaremaa-pusiuhenduse-arendamine#tab-4
10
Vabariigi Valitsuse 30.05.2019 korraldusega nr 130 kinnitatud Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2019–
2023.
4
Saaremaa silla rajamise võimaluste kaardistamiseks, küsides seejuures kohaliku kogukonna
arvamust.
Suur riiklik huvi kavandatava Suure väina püsiühenduse vastu seisneb selleski, et ehitisega
võib kaasneda oluline negatiivne mõju üleriigilise tähtsusega avalikele huvidele, mh
merekeskkonnale, Natura aladele jt piirkonna loodusväärtustele, sh elusloodusele (eelkõige
silla puhul) ning põhjavee seisundile (eelkõige tunneli puhul).
Võimalik rahvusvaheline huvi kavandatava Suure väina püsiühenduse vastu on seotud
sellega, et tõenäoliselt oleks kavandatava ehitise riigi eriplaneeringu ja KSH algatamise
korral tegemist piiriülese mõju hindamise juhtumiga, kuhu tuleb kaasata naaberriigid.
Võimalik rahvusvaheline huvi on seotud ka sellega, et kavandatav tegevus võib mõjutada
viigerhülge elupaikasid ja liikumisteid. Viigerhüljes on 2019. a andmetel väljasuremisohus
olev ja HELCOM-i punasesse nimekirja kantud liik.
Suure väina püsiühenduse korral kavandatakse riigimaanteed
PlanS § 27 lg-s 2 on loetletud konkreetsed ehitised, mille puhul koostatakse riigi
eriplaneering eeldusel, et nende asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või
rahvusvaheline huvi. Mõeldud on eelkõige ehitisi, mille ehitamisest sõltub märkimisväärselt
kogu riigi või selle suure osa sotsiaal-majanduslik areng. Selliste ehitiste hulka kuulub ka
riigimaantee koos selle toimimiseks vajalike ehitistega. Kavandatava püsiühenduse puhul
on tegemist riigimaanteega (riigiteega).
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leidis, et PlanS § 27 lg 2 esitab näitliku
loetelu ehitistest, mille (ja mille toimimiseks vajalike ehitiste) puhul tuleb riigi
eriplaneeringu koostamisel küll igal üksikjuhul ära näidata, et need vastavad PlanS § 27 lg-
s 1 väljendatud tingimustele, kuid mille puhul nende tingimuste täitmist seaduse tasemel
eeldatakse. Selle lõike teine funktsioon on kehtestada loetelu objektidest, mille planeerimisel
on riigi eriplaneering planeeringuliigina kohustuslik, kui PlanS § 27 lg 1 esimese lause
tingimused on täidetud.11
Lähtudes eelnevast on Suure väina püsiühendus riigi eriplaneeringu kohustuslik objekt
PlanS § 27 lg-te 1 ja 2 kohaselt, sest planeeringu eesmärk on rajada olulise ruumilise mõjuga
riigimaantee, mille asukoha valiku ja toimimise vastu on suur riiklik huvi. Lisaks
kavandatakse Suure väina püsiühendust avalikku veekogusse, mis on PlanS § 27 lg 1 järgi
samuti riigi eriplaneeringu olemuslikuks tunnusteks.
Eelnõu punkti 2 järgi on riigi eriplaneeringu ja KSH algatamise eesmärk kavandada
püsiühendus (sild või tunnel) üle Suure väina mandrilt Muhu saarele. Püsiühendus on osaks
kavandatavast ja olemasolevast riigimaanteest. Riigi eriplaneeringu tulemusel koostatakse
mereala ja maismaad hõlmav terviklik ruumilahendus püsiühenduse ja sellega
funktsionaalselt koos toimivate ehitiste tarbeks. Näiteks planeeritakse püsiühenduse
toimimiseks ja turvalisuse (sh liiklusturvalisuse) tagamiseks vajalikud trassid ja
tehnovõrgud, kergliiklusteed, elektri- ja sidevarustus, määratakse maakasutus- ja
https://www.valitsus.ee/sites/default/files/content-
editors/valitsus/RataseIIvalitsus/vabariigi_valitsuse_tegevusprogramm_2019-2023.pdf
11
RKPJKo, 18.01.2019, 5-18-4, p 74.
5
ehitustingimused ning lahendatakse muud PlanS § 126 lg-s 1 nimetatud asjakohased riigi
eriplaneeringu ülesanded.
Riigi eriplaneeringu menetlus koosneb kahest etapist:
1) asukoha eelvaliku tegemisest ja
2) valitud asukohas detailse lahenduse koostamisest.
Pärast riigi eriplaneeringu ja KSH algatamist tehakse kavandatavale ehitisele sobivaima
asukoha leidmiseks asukoha eelvalik, mis on riigi eriplaneeringu detailse lahenduse
väljatöötamise alus. Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku tegemisel tuleb kaaluda mitut
võimalikku asukohta. Eelnõu kohase Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu puhul
kaalutakse 2011. aasta kavas valitud silla- ja tunneli alternatiive ning protsessi käigus
esitatavaid põhjendatud alternatiive. Muhu saarel arvestatakse täiendavalt Saare
maakonnaplaneeringus püsiühenduse maismaaotste kulgemise osas tehtud täpsustustega.
Seejuures kaalutakse lisaks erinevatele asukohtadele asjaolu, kas püsiühendus on
mõistlikum ja otstarbekam rajada mere alla tunnelina (joonisel 1 trass IIIT) või üle mere
sillana (joonisel 1 trassid II ja III). Nn 0-alternatiivina käsitletakse reisijate ja kaubavedude
jätkumist parvlaevadega, sh keskkonnasõbralike parvlaevadega ja nn 0A alternatiivina
oluliselt parandatud parvlaevaühendust.
Pärast asukoha eelvaliku otsuse ja KSH esimese etapi aruande vastuvõtmist koostatakse riigi
eriplaneeringu detailne lahendus asukoha eelvaliku etapis valituks osutunud silla või tunneli
trassialternatiivile, millega määratakse kavandatava ehitise ehitusõigus ning lahendatakse
muud PlanS § 126 lg 1 nimetatud asjakohased ülesanded. Asjakohasuse hindamisel
lähtutakse planeeringu eesmärgist ja planeeringuga kavandatava ehitise iseloomust. 12
Detailse lahenduse koostamisel viiakse KSH läbi keskkonnamõjude hindamise
täpsusastmes.
Eelnõu punktis 3 esitatakse riigi eriplaneeringu algatamisel teadaolev planeeringuala ja
selle suurus, sh planeeringuala piir (joonis 3). Riigi eriplaneeringu planeeringuala paikneb
maismaal Saare maakonnas Muhu vallas Võiküla küla, Kuivastu küla, Mõega küla, Oina
küla, Rässa küla, Tusti küla ja Võlla küla territooriumitel ning Pärnu maakonnas Lääneranna
vallas Virtsu aleviku, Hanila küla ja Esivere küla territooriumitel. Merealal hõlmab
planeeringuala osa Suurest väinast, mis on nii Natura 2000 võrgustiku ala kui ka HELCOM-
i ökoloogiliselt ja/või bioloogiliselt oluline mereala13. Planeeringuala suurus on 9 200 ha.
Kavandatava Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu planeeringuala moodustamisel
arvestati 2011. aasta kavas valitud ning Lääne maakonnaplaneeringus kajastatud ja Saare
maakonnaplaneeringus täpsustatud püsiühenduse perspektiivsete trassialternatiivide
asukohtadega maismaal ning võimalusega, et protsessi käigus tehakse põhjendatud ettepanek
täiendavate alternatiivide kaalumiseks. Planeeringuala moodustamisel jäeti kolme
trassialternatiivi ümber 1,5 km suurune puhverala, et arvestada trassialternatiivide asukoha
muutmise vajaduse ja täiendavate alternatiivide lisamise võimalusega.
Seejuures on oluline märkida, et kavandatava ehitise mõjuala on suurem, kui riigi
eriplaneeringu ja KSH algatamisel teadaolev planeeringuala. Seepärast hõlmab kavandatava
12
PlanS § 43 lg 1.
13
Väinameri on valitud HELCOM-i Ecologically or Biologically Significant Marine Area-ks (EBSA)
https://maps.helcom.fi/portal/home/item.html?id=94d51618ca5a4210adcd98e01beec0ff.
6
ehitisega kaasnevate mõjude hindamine suurema territooriumi kui planeeringuala, kuid
planeeringualas toimub Suure väina püsiühenduse kavandamiseks vajaliku tervikliku
ruumilahenduse loomine.
Joonis 3. Taotletava Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu planeeringuala piir.
Eelnõu punkti 4 kohaselt korraldab Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku
taristu riigi eriplaneeringu koostamist Rahandusministeerium. Vastavalt PlanS § 27 lg-le 7
on riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja üldreeglina Rahandusministeerium. Ainult
PlanS 27 lg 7 teises lauses kehtestatud erijuhtumitel võib Vabariigi Valitsus otsustada, et
riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja on Kaitseministeerium või Siseministeerium.
Rahandusministeerium kaasab teiste hulgas planeeringu koostamisse Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Siseministeeriumi,
Kaitseministeeriumi, Muhu Vallavalitsuse, Lääneranna Vallavalitsuse, Saaremaa
Vallavalitsuse, Maanteeameti, Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ameti ning
Keskkonnaameti.
Eelnõu punkti 5 kohaselt otsustatakse riigi eriplaneeringu ja KSH rahastamine riigi
eelarvestrateegia ja riigieelarve 2021+ protsessis 2020. aasta sügisel.
Eelnõu punkti 6 järgi saab Vabariigi Valitsuse korraldusega lisaks Riigi Teataja veebilehele
tutvuda Rahandusministeeriumi riigi eriplaneeringute veebilehel14.
14
https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/ruumiline-planeerimine/riigi-eriplaneeringud
7
4. EELNÕU TERMINOLOOGIA
Eelnõus ei kasutata uusi ega võõrsõnalisi termineid, mida õigusaktides ei ole varem
kasutatud.
5. EELNÕU VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.
6. KAVANDATAVA PÜSIÜHENDUSE EELDATAVAD MÕJUD
Kavandatava Suure väina püsiühenduse KSH jt asjakohaste mõjude hindamine ning mõjude
hindamiseks vajalikud uuringud viiakse läbi riigi eriplaneeringu raames. Riigi
eriplaneeringu algatamise järel selgitatakse esimeses etapis välja kavandatava püsiühenduse
asukoha valikuks vajalike keskkonna- jm uuringute, sh linnustiku ja mereimetajate uuringute
vajadus ning koostatakse uuringute lähteülesanded, mis edasises protsessis ellu viiakse.
Riigi eriplaneeringu koostamisel peab mõjude hindamine hõlmama ka PlanS § 4 lg 2 p-s 5
nimetatud asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale
avalduvate mõjude hindamist. Näiteks on üheks oluliseks küsimuseks seoses kavandatava
püsiühendusega, kas ja millises ulatuses mõjutab püsiühendus rahvastikutrende ja turismi.
Püsiühenduse kavandamisel tuleb arvestada ka korrakaitse, päästevõimekuse ja julgeoleku
aspektidega ning selgitada edasise parvlaevaühenduse vajalikkus.
Üks olulisematest mõjudest on eeldatavasti kavandatava Suure väina püsiühenduse mõju
Natura 2000 aladele ning laiemalt keskkonnale. Püsiühenduse rajamise piirkonnas asuvad
Väinamere linnu- ja loodusala, mis mõlemad kuuluvad Euroopa Liidu Natura 2000 alade
võrgustiku koosseisu. Siseriiklikult on ala kaitstud Väinamere hoiualana. Väinameri on
oluline mitmete erinevate väärtuste koondumisalana, mistõttu on Väinameri määratletud
HELCOM-i ökoloogiliselt ja/või bioloogiliselt oluliseks merealaks. Selles on palju olulisi
lindude toitumisalasid, sealt lendab rändeperioodil läbi üle miljoni veelinnu. Olulisemateks
loodusväärtusteks, mida püsiühendus võib mõjutada, on mereelupaigad, rändveelinnud ja
hülged, sh väljasuremisohus olev viigerhüljes. Ka asuvad piirkonnas mitmete kalaliikide
jaoks olulised koelmu- ja rändealad.
Eesti Keskkonnaühenduste Kodagi (EKO) juhtis 22.04.2020 kirjas15 tähelepanu sellele, et
Suure väina püsiühendust kavandatakse Euroopa Liidu tähtsusega Natura 2000 võrgustiku
alale. Seetõttu tuleb riigi eriplaneeringu protsessis pöörata erilist tähelepanu mh linnustikule
ja mereimetajatele (hüljestele) ja korraldada vajalikud uuringud.
7. KORRALDUSE TÄITMISEGA SEOTUD TEGEVUSED JA VAJALIKUD
KULUD
7.1. Korralduse avalikustamine ja avalikustamisega kaasnevad kulud
Riigi eriplaneeringu ja KSH algatamise otsusest teavitatakse PlanS § 28 lg 6 alusel 14 päeva
jooksul algatamisest arvates Ametlikes Teadaannetes, Vabariigi Valitsuse ja
Rahandusministeeriumi veebilehel ning 30 päeva jooksul algatamisest arvates ühes
15
https://adr.rik.ee/ram/dokument/7213985
8
üleriigilise levikuga ajalehes. Lisaks Saare maakonna, Pärnu maakonna ja Lääne maakonna
maakonnalehtedes. Rahandusministeeriumile kaasnevad kulud ajalehtedes teadete
avaldamisega. Kulu suurus on ligi 3000 eurot.
Vastavalt PlanS § 28 lg-le 7 teavitatakse riigi eriplaneeringu ja KSH algatamisest 30 päeva
jooksul algatamisest arvates kirjalikult ministeeriume jt valitsusasutusi, kelle valitsemisalas
olevaid küsimusi eriplaneering käsitleb, Riigikogu, planeeringuala kohaliku omavalitsuse
üksusi, isikuid, kelle õigusi võib planeering puudutada, isikuid, kes on avaldanud soovi olla
eelvaliku tegemisse kaasatud, samuti isikuid ja asutusi, kellel võib olla põhjendatud huvi
eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või riigi eriplaneeringu elluviimise vastu, sh
valitsusväliseid keskkonnaorganisatsioone neid ühendava organisatsiooni kaudu.
Planeeringualale jäävate maaomanike (üle 1500 maaomaniku) riigi eriplaneeringu
algatamisest teavitamise kulu tähitud kirjadega on ligi 4500 eurot.
7.2. Korralduse täitmisega seotud kulud
Suure väina püsiühenduse kavandamiseks koostatav riigi eriplaneering, sh KSH, uuringud,
eskiisprojektid ja eelprojekt rahastatakse riigieelarvest. Riigi eriplaneeringu ja KSH
rahastamine otsustatakse RES/ RE 2021+ protsessis 2020. aasta sügisel. Riigieelarvesse
kavandatakse riigi eriplaneeringu koostamiseks vajalikud vahendid etappide kaupa vastavalt
täpsustunud eelarvele.
Riigi eriplaneeringu maksumus täpsustub planeerimisprotsessis. Planeeringu asukoha
eelvaliku etapi, sh uuringute ja eskiisprojektide maksumus täpsustub pärast planeeringu
lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse protsessi. Planeeringu detailse
lahenduse, sh uuringute ja eelprojekti maksumus täpsustub pärast asukoha eelvalikut.
Tabelis on esitatud riigi eriplaneeringu indikatiivne maksumus käibemaksuga ja kestvus
arvestades Keskkonnaministeeriumi ja Maanteeameti hinnanguid ning riigi eriplaneeringu
turu-uuringu tulemusi:
Kulu Maksumus Kestvus
Riigi eriplaneeringu 100 000 eurot 1 aasta
lähteseisukohad ja KSH
väljatöötamise kavatsus koos
uuringute lähteülesannetega
Riigi eriplaneeringu asukoha 250 000 eurot 3–5 aastat
eelvalik ja KSH
etapi uuringud
2,5 mln eurot
etapi eskiisprojektid
2–5 mln eurot
Riigi eriplaneeringu I etapp ca 4,9–7,9 mln eurot 4–6 aastat
kokku
Riigi eriplaneeringu detailne 165 000 eurot 3–5 aastat
lahendus valitud alternatiivile ja
KSH
etapi uuringud
0,3–1,5 mln eurot
etapi eelprojekt
10–30 mln eurot
Riigi eriplaneering kokku ca 15–40 mln eurot 7–11 aastat
9
7.3. Riigi eriplaneeringu elluviimine tulevikus
Praegusel ajal ei ole teada keskkonnakaitselisi, geoloogilisi vm põhjuseid, mis välistaksid
Suure väina püsiühenduse kavandamiseks koostatava riigi eriplaneeringu elluviimise
tulevikus. See ei välista kirjeldatud asjaolude ilmsiks tulekut riigi eriplaneeringu koostamise
ja mõjude hindamise raames. Kui riigi eriplaneeringu koostamise ajal ilmnevad asjaolud,
mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus, siis võib Vabariigi Valitsus riigi
eriplaneeringu koostamise ja KSH PlanS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada.
2018. aastal ajakohastati 2011. aasta kava finants- ja sotsiaalmajandusliku mõju analüüs.16
Sotsiaalmajandusliku analüüsi tulemusel on kõik püsiühenduse alternatiivid (sh
parvlaevaühendusega jätkamine) sotsiaalmajanduslikult tasuvad. Kõige kasulikum on
ehitada lõunapoolne sild (joonisel 1 trass III), mille majanduslik nüüdispuhasväärtus
(ENPV) on 472 mln eurot, sisemine tulumäär (ERR) on 14,4% ning tulu-kulu suhe 3,0.
Püsiühenduse alternatiivide hinnangulised investeerimis- ja hoolduskulud käibemaksuga
teisendatuna tarbijahinnaindeksi abil aastasse 2028:
Alternatiiv (tähis joonisel 1) Ehitusmaksumus Hoolduskulu aastas Püsiühenduse pikkus
Lõunapoolne sild (trass III) 390 mln eurot 6 mln eurot 8150 m
Põhjapoolne sild (trass II) 584 mln eurot 9,6 mln eurot 6680 m
Tunnel (trass IIIT) 620 mln eurot 12 mln eurot 7400–8450 m
Finantsanalüüsis võrreldi kolme võimalikku finantseerimisskeemi: projekti finantseerimine
riigieelarve tuludest, projekti finantseerimine riigi laenu või võlakirjade müügiga ning
avaliku ja erasektori koostöös (PPP) finantseeritav projekt. Rahavooliselt on riigile soodsaim
projekti finantseerimine riigi laenu või võlakirjadega. Arvestuslikult kõige kallim on projekti
finantseerimine PPP skeemiga. Suure väina püsiühenduse finantseerimise skeem
otsustatakse pärast riigi eriplaneeringu kehtestamist.
8. KORRALDUSE JÕUSTUMINE
Korraldus jõustub üldises korras.
9. KORRALDUSE EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE
Eelnõu koostamisel tehti koostööd Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi,
Keskkonnaministeeriumi, Siseministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Muhu Vallavalitsuse,
Lääneranna Vallavalitsuse, Saaremaa Vallavalitsuse, Maanteeameti ja Keskkonnaametiga.
Riigi eriplaneeringu algatamise ettevalmistavaid töid ja riigi eriplaneeringu protsessi
tutvustati 27.05.2020 ka Saaremaa Ettevõtjate Liidu, EKO, Eestimaa Looduse Fondi ja Eesti
Ornitoloogiaühingu esindajatele.
Eelnõu esitati EIS kaudu kooskõlastamiseks Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumitele, Keskkonnaministeeriumile, Siseministeeriumile,
16
https://www.mnt.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/suure_vaina_pusiuhenduse_tasuvusanaluus_final_
13112018.pdf
10
Kaitseministeeriumile ja rahandusministrile. Eelnõu saadeti arvamuse avaldamiseks Muhu
Vallavalitsusele, Lääneranna Vallavalitsusele, Saaremaa Vallavalitsusele, Maanteeametile,
Eesti Geoloogiateenistusele, Keskkonnaametile ning Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve
Ametile.
Eelnõu kohta avaldasid arvamust Lääneranna Vallavalitsus, Saaremaa vallaarhitekt ja EKO.
Lääneranna Vallavalitsusel ei olnud eelnõu teksti osas täiendus- ja parandusettepanekuid.
Samas juhtis vallavalitsus tähelepanu Lääneranna valla, eriti Virtsu arengu ning elanike
elukeskkonna osas olulistele asjaoludele. 17 Lääneranna Vallavalitsuse esile tõstetud
teemasid käsitletakse edasises planeerimisprotsessis. Samuti kaasatakse Lääneranna
Vallavalitsus riigi eriplaneeringu koostamise protsessi.
Saaremaa vallaarhitekt esitas ettepaneku uurida riigi eriplaneeringu koostamisel, mh saarte
kultuurilise identiteedi muutumist.18 Saaremaa vallaarhitekti ettepanekut käsitletakse riigi
eriplaneeringu koostamisel.
EKO juhtis tähelepanu koja korduvalt väljendatud seisukohale, et looduskaitseliselt ei ole
olukord võrreldes 2012. aastaga, mil valitsus arutas „Sõitjate ja veoste üle Suure väina veo
perspektiivse korraldamise kava“ heakskiitmist, olulisel määral muutunud. See tähendab
seda, et silla rajamine mandri ja Muhu saare vahele ei saa olla aktsepteeritav lahendus ei
linnustiku ega mereimetajate kaitse seisukohast. 19 Veel juhib EKO tähelepanu sellele, et
varasemad püsiühenduse kavandamiseks tehtud uuringud ega keskkonnamõjude hindamine
ei ole kõrvaldanud teaduslikult põhjendatud kahtlust selle kohta, et erinevad
sillaalternatiivid ei oma märkimisväärseid negatiivseid mõjusid Natura 2000 võrgustikku
kuuluvatele Väinamere linnualale ja Väinamere loodusalale. Üksiti teeb EKO ettepaneku
algatada riigi eriplaneering, et kavandada tunnel mandrilt Muhu saarele Suure väina alt.
Kõigi esitatud seisukohtadega arvestamist või mittearvestamist on selgitatud käesoleva
seletuskirja lisas olevas kooskõlastustabelis.
17
Lääneranna Vallavalitsuse 29.05.2020 kiri nr 2020/8-1/792-2 https://adr.rik.ee/ram/dokument/7294570.
18
Saaremaa vallaarhitekti 03.06.2020 e-kiri https://adr.rik.ee/ram/dokument/7300469.
19
EKO 01.06.2020 kiri nr 1-5/20/2731 https://adr.rik.ee/ram/dokument/7297611.
11
Lisa. Vabariigi Valitsuse korralduse „Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamine“ eelnõu kooskõlastamise käigus esitatud arvamuste arvestamise tabel
Kooskõlastaja/arvamuse esitaja Märkused, ettepanekud Rahandusministeeriumi arvamus
Lääneranna Vallavalitsuse 1. Suure väina püsiühenduse, selleks vajaliku taristu asukoht Arvestatud. Teemasid käsitletakse riigi eriplaneeringu
29.05.2020 kiri nr 2020/8-1/792-2 ning toimimine on Virtsu aleviku ja selle lähiala edasise arengu koostamisel.
ja elukeskkonna jaoks ülioluline.
1.1. Püsiühendus ja selle toimimiseks vajalik taristu (Risti-
Virtsu riigimaantee, kergliiklusteed, ristumised Virtsu
tänavatega, ülekäigukohad, liikluskorraldus) ei tohi jagada
Virtsu alevikku kaheks teineteisest eraldatud osaks.
Eriplaneeringu lahendus peab tagama, et Virtsu aleviku
elukeskkond ja liiklusohutus ei halveneks, pigem paraneks.
Virtsu alevikus on väljakujunenud valdavalt aedlinnale omane
elukeskkond.
Eelnõule lisatud silla trass II (Virtsu tiheasustatud osast
põhjapool) mõjutab eeldatavalt Virtsu alevikku märgatavalt
vähem kui aleviku lõunaossa jäävad tunneli trass ja silla trass
III. Lõunapoolsete püsiühenduse trasside realiseerumisel läbiks
1. kogu püsiühendust kasutav liiklusvoog ja sellega kaasnev
negatiivne mõju (müra, heitgaasid, liiklusohtlikkus) Virtsu
alevikku.
1.2. Võimalik püsiühendus – eriti sild- ja selle toimimiseks
vajalik taristu (sh. Risti-Virtsu riigimaantee) peab arvestama
lisaks mandri ja saarte vahelise kauba- ja reisijateveo
vajadustele ka kergliiklejatega (jalgratturid, matkajad,
elektrijõul liikuvad väikesõidukid jms) ning looma neile
võimalused Suure väina püsiühenduse kasutamiseks.
Eeldatavalt kogu Lääne-Eesti mandriosa ja saarte populaarsus
matkajate ning teiste loodussõbraliku turismi harrastajate jaoks
tulevikus kasvab ning Suure väina sild võiks olla oluliseks
vaatamisväärsuseks ja turismiobjektiks ning olemasolevate
matkateedele täienduseks ja ristumiskohaks.
1.3. Suure väina silda on võimalik ehitada ainulaadseks
arhitektuurselt väljapaistvaks maamärgiks kogu Läänemere
12
regioonis. Sild oleks sel juhul iseseisev kaasaegne
vaatamisväärsus, mis annab selle asukohale lisaväärtust
rohkem, kui Suure väina alune tunnel ainult kiire ühendusteena.
Silla ületamine merd ja mereäärset loodust (rannad, laiud,
lindude elupaigad) jälgides oleks omaette elamus, millest
erilisem oleks vaid külmadel talvedel Virtsust jääteed mööda
Muhu saarele ja/või laidudele ja väikesaartele minek. Hea
asukohaga, mitmekülgselt, erinevate liiklejate gruppide poolt
kasutatav, visuaalselt atraktiivne Suure väina sild võib anda
Virtsu alevikule arengutõuke (turism, majutus, toitlustus,
ainulaadse vaatega elamu- ja suvekodude krundid).
Lääne maakonnaplaneeringus 2030+ (kehtestatud 22.03.2018
riigihalduse ministri käskkirjaga nr 1.1-4/70) on kajastatud
Suure väina püsiühendust lähtuvalt Maanteeameti tellimusel
2011 valminud tööst ,,Sõitjate ja veoste üle Suure väina veo
perspektiivse korralduse kava“, milles on määratud võimalikud
trassikoridorid ja nendes maakasutuse põhimõtted Maanteeamet
seisukohast lähtuvalt. Maakonnaplaneeringus ei hinnata
püsiühenduse rajamise vajadust, kuid märgitakse, et selle
rajamine loob eelduse saarte ja mandri elanikele ning
ettevõtetele sotsiaalmajanduslike võimaluste võrdsustamiseks.
2. Suure väina püsiühendusega kaasnev pikaajaline ja
ressursimahukas ehitus mõjutab Lääneranna valda laiemalt kui
eriplaneeringu eelnõus toodud Virtsu aleviku, Esivere ja Hanila
külade osas. Kas ja millises mahus on vajalik ehitusmaterjalide
(kruus, liiv, killustik) kaevandamine Lääneranna vallas.
Sillaehitusega kaasneb tõenäoliselt ulatuslik puisteainete
ladustamise vajadus.
Eesti Keskkonnaühenduste Koja Ettepanek muuta riigi eriplaneeringu eesmärki selliselt, et Mittearvestatud. Riigi eriplaneeringut ei algatata tunneli
01.06.2020 kiri nr 1-5/20/2731 planeeringu eesmärk on kavandada püsiühendus (tunnel) Suure kavandamiseks Suure väina alt mandrilt Muhu saarele
väina alt mandrilt Muhu saarele. Püsiühendus on riigile kuuluv välistades automaatselt võimalikud sillavariandid. Riigi
2. tee (riigimaantee). eriplaneering algatatakse Suure väina püsiühenduse
kavandamiseks ja riigi eriplaneeringu protsessis kaalutakse
võimalikke silla ja tunneli trassialternatiive.
13
Sõitjate ja veoste üle Suure väina veo perspektiivse
korraldamise kava (tänaseni kehtestamata) koostamise raames
läbi viidud KSH kiideti heaks Keskkonnaameti 23.09.2011
kirjaga nr 6-8/11/21090-9.20 Kirja punktis 2.3. „KSH aruande
tulemused“ selgitatakse, et Eksperdid on KSH aruande peatükis
10 toonitanud, et strateegilisel tasandil on KSH kõige
olulisemaks järelduseks, et sotsiaal-majanduslikel põhjustel
eksisteerib selge vajadus paremaks ligipääsuks Saare
maakonnas. Võrreldes praeguse olukorraga avaldub kõikide
KSH käigus analüüsitud strateegiliste valikute elluviimisel
negatiivne mõju looduskeskkonnale, mõju on kõige suurem
strateegilise valiku III (s.o sild trassidel II ja III ning tunnel)
korral. Samas ekspertide hinnangul leevendavate meetmete
rakendamisel ei kaasne olulist mõju keskkonnale, sh Natura
2000 aladele. Nende hinnangul Väinamere linnu- kui ka
loodusala terviklikkus ja kaitse-eesmärgid on saavutatavad
kõigi ühendusvariantide korral (praamiühendus, sild ja tunnel),
kuid eeldusel, et rakendatakse leevendavaid meetmeid.
Eksperdid asusid KSH aruandes seisukohale, et analüüsitud
strateegiliste valikute ja variantide järjestus on KSH-st
tulenevalt järgmine (alustades kõige soodsamast; KSH aruande
punkt 10.2):
strateegiline valik III – tunnel trassil III;
strateegiline valik III – sild trassil II, kohendatud trassi
asukohaga vastavalt leevendavatele meetmetele;
strateegiline valik III – sild trassil II;
strateegiline valik II – oluliselt parandatud
praamiühendus;
strateegiline valik I – olemasolev praamiühendus;
strateegiline valik III – sild trassil III parandatud tehnilise
lahendustega (ilma teetammita Viirelaiu ja Muhu vahel);
strateegiline valik III – sild trassil III.
20
Keskkonnaameti 23.09.2011 kiri nr 6-8/11/21090-9 on leitav arvutivõrgust: https://www.mnt.ee/et/tee/saaremaa-pusiuhenduse-arendamine.
14
KSH aruande lisas V „Natura hindamise aruanne“ käsitleti
lisaks eelnevale Väinamere linnuala kaitse-eesmärkidele
vastavuse hindamisel täiendavaid silla ja tunneli tehnilisi
lahendusi (konsool- ja vantsild, puuritud-lõhatud tunnel ja
puuritud tunnel) seoses lindudele avalduvate mõjude
olulisusega. KSH aruande Lisa V (nt tabelid 7.3 ja 7.5) kohaselt
on ekspertide hinnangul Väinamere linnu- ja loodusala kaitse-
eesmärgid saavutatud kõikide käsitletud alternatiivsete
lahenduste korral, sh Väinamere linnuala osas kaalutud
konsool- ja vantsilla korral.
KSH aruande lõppjäreldusena on eelistatud variandiks tunnel
trassil III, mis omab püsiühendusena positiivset mõju Muhumaa
ja Saaremaa sotsiaal-majanduslikule keskkonnale, kuid mille
korral on välistatud võimalik mõju hüljestele ja lindudele (kuid
variandiga siiski kaasneb alvarite ja koos sellega kahepaiksete
ja roomajate elupaikade hävimine Muhu saarel). Ka sild omab
positiivset mõju Muhu- ja Saaremaa sotsiaalmajanduslikule
keskkonnale, kuid mõju looduskeskkonnale on suurem, eelkõige
lindudele ja hüljestele, kuid ekspertide hinnangu kohaselt ei ole
see mõju siiski oluline. A. Leito ja I. Jüssi uuringute ning KSH
aruande Lisa V punktide 7.2.1 ja 7.2.2.5 kohaselt ei ole
võimalik välistada olulise mõju kaasnemist linnustikule ja
hüljestele (nt maailmapraktikas ei esine näiteid, kus sarnaseid
sildu oleks rajatud viigerhüljeste liikumisteedele). Siiski Soome
ekspert R. Yrjöla on KSH aruande Lisas V järeldanud, et
tuginedes mitmetele rahvusvahelistele uuringutele ja
olemasolevatel sarnastel rajatistel saadud kogemusele võib
väita, et sildade mõju nii hüljestele kui ka lindudele võib pidada
mitteoluliseks (KSH aruande järelevalve jooksul on R. Yrjöla
saatnud lisateavet KSH aruande Lisa V esitatu kohta, see
puudutab eelkõige mõju hinnangut hüljestele ja lindudele).
Arvestades eeltoodut ei ole põhjendatud riigi eriplaneeringu
algatamisel osade alternatiivide välistamine uuringuteta ja
mõjude hindamiseta.
15
Riigi eriplaneeringu algatamisel arvestatakse sellega, et nii
kehtivas Saare maakonnaplaneeringus kui ka Lääne
maakonnaplaneeringus on näidatud nii Suure väina
püsiühenduse kahe silla kui ka tunnelivariandi maismaaotste
alternatiivid. Sobiva püsiühenduse lahenduse (sild või tunnel) ja
asukoha legitiimne eelvalik saab toimuda ainult riigi
eriplaneeringu avalikus protsessis, millesse kaasatakse ka EKO.
Saaremaa vallaarhitekti 03.06.2020 e- Ettepanek uurida riigi eriplaneeringu koostamisel, mh saarte Arvestatud. Ettepanekut käsitletakse riigi eriplaneeringu
kiri kultuurilise identiteedi muutumist. koostamisel.
3.
16