dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Euroopa Komisjoni avalikud konsultatsioonid alternatiivkütuste direktiivi kohta

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 9. juuni 2020
Viit
2-13/20-2722
Registreeritud
9. juuni 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-13 EL õigusloome riiklike positsioonide koordineerimisega seotud kirjavahetus
Toimik
2-13/2020
Vastutaja
Yana Laurand (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Euroopa Liidu ja rahvusv koostöö osakond)

Failid

  • 📎2-1320-2722 09.06.2020 Väljaminev kiri.bdoc2926 KB

Sisu (failidest)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 15.05.2020 nr 1-5/20/1884-2 Riigikantselei resolutsioonile vastamine: Euroopa Komisjoni avalikud konsultatsioonid alternatiivkütuste direktiivi kohta Vastavalt Riigikantselei resolutsioonile 2-5/20-00975 esitab Keskkonnaministeerium ettepanekud Eesti seisukohtadeks Euroopa Komisjoni avaliku konsultatsiooni kohta, mis käsitleb alternatiivkütuste direktiiviga 2014/94/EL seotud teemasid. Palume Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil arvestada konsultatsioonidele vastamisel järgmiste seisukohtadega. 1. Alternatiivkütuste loendis tuleks täpsustada, et veeldatud naftagaas (LPG) sobib transpordis kasutamiseks vaid juhul kui tema algallikas on taastuvat liiki (nn bioLPG). Naftarafineerimisel tekkiv naftagaas omab võrreldes biogaasiga suuremat CO2 jalajälge ning selle edendamine transpordis ei aita jõuda kiiremini roheleppe eesmärgini vähendada transpordi sektorist tulevaid heitmeid 90% võrra. Fossiilsest allikast pärit gaasi kasutamine transpordis aitab küll saavutada kiiremat ja laiemat üleminekut saastavatelt fossiilsetelt vedelkütustelt veeldatud naftagaasile, kuid üleminek peaks olema ajaliselt piiratud. Seetõttu tuleks direktiivi lisada ka plaan, kuidas samm-sammult üle minna fossiilsest allikast pärit naftagaasilt biogaasile. Fossiilsest allikast naftagaasi järkjärguline asendamine biogaasiga aitaks alandada gaasilise kütuse CO2 heidet samal ajal mitte muutes tarbimist ega ka gaaskütusel põhineva tehnoloogia arengut. Sama kohaldub ka elektrile, CNG-le, LNG-le ja vesinikule. 2. Roheleppe ja kliimapoliitika ambitsioone silmas pidades tuleks leida uusi võimalusi ja meetmeid, mis motiveeriksid vesiniku laialdasemat kasutusele võtmist. Taastuvenergiast toodetud vesinik on praktiliselt heitevaba ning selle laialdane kasutamine aitaks vähendada oluliselt kasvuhoonegaaside ja teiste saasteainete teket. Alternatiivkütuste direktiiv on valdavalt täitnud oma eesmärki ning mitmed alternatiivsed kütused on leidnud laiemat kasutust. Siiski näeme, et vesiniku kasutamine kütusena ei ole laiemat kasutust veel leidnud. 3. Leiame, et alternatiivkütuste direktiivis on infrastruktuuri arendamisel oluline käsitleda kõiki erinevaid transpordiliike, seal hulgas lennundust ja lennujaamades toimuvad maapealset transporti (lennukite ruleerimine ja reisijate vedu). Samuti peaks direktiiv hõlmama ka raudteetransporti. Arvestades osade liikmesriikide plaane lähitulevikus raudteetransporti suuremaid investeeringuid teha tuleks kliimaeesmärkide kontekstis silmas pidada eri transpordiliikide infrastruktuuri arenguvajadusi. Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 4. Arvestades alternatiivkütuste taristu ebaühtlast arengut liidus ning pidades silmas Euroopa Liidu kliimaeesmärke leiame, et direktiivi tuleb vähese heitega sõidukite kasutuselevõtmise liiduüleseks soodustamiseks tõhustada. Alternatiivkütuste direktiiv peaks sätestama kõikidele liikmesriikidele selge ja ühtse metoodika, mille järgi seada alternatiivkütuste infrastruktuuri arendamise eesmärgid. 5. Alternatiivkütuste direktiiv toetab kliimaeesmärke, kuid peaksime arvestama ka teisi olulisi teemasid nagu näiteks ringmajandus. Uute infrastruktuuride ja transpordivahendite loomisel tuleb silmas pidada materjalide taaskasutatavust. Elektriautode akudele alles otsitakse ringlussevõtu võimalusi ning tänaseni head ja toimivat lahendust ei ole. Nii infrastruktuuride kui transpordivahendite puhul on vaja läbi mõelda terve elutsükkel, et ühe probleemi lahendamisega ei tekiks uut probleemi teises valdkonnas. 6. Peame oluliseks, et alternatiivkütuste taristu arendamisel soodustataks digitaalsete lahenduste kasutuselevõtmist, mis võimaldaks tarbijatel saada asjakohast informatsiooni (laadimispunktide asukohad, laadimisvõimsus jm). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Harry Liiv Asekantsler Teadmiseks: Riigikantselei Karmo Kübarsepp, 626 0755 [email protected] SELETUSKIRI Eesti seisukohad Euroopa Liidu liikmesriikidele suunatud konsultatsiooni kohta, mis hindab direktiivi 2014/94/EL (alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu kohta) läbivaatamise vajadust Eesti seisukohad koostasid Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi transpordi arengu ja investeeringute osakonna peaspetsialist Juku Paulus ([email protected], 6397689), energeetika osakonna spetsialist Liisa Mällo ([email protected], 6256321) ning Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Yana Laurand ([email protected], 6397623). Valdkonna eest vastutab transpordi arengu ja investeeringute osakonna juhataja Indrek Gailan ([email protected]) ja asekantsler Ahti Kuningas ([email protected], 6256468). Sissejuhatus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitab heakskiitmiseks Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni (edaspidi komisjon) liikmesriikidele suunatud konsultatsiooni kohta, mis hindab 2014. aasta alternatiivkütuste direktiivi asjakohasust hiljutise tehnoloogilise ja majandusliku arengu taustal. Euroopa Komisjon kutsub avalikkust ja sidusrühmi üles avaldama arvamust ja jagama teavet nii kehtiva direktiivi mõju kui ka selle läbivaatamise võimalike meetmete ja mõjude kohta. Euroopa Liidu Rohelepe on seadnud poliitilise eesmärgi vähendada transpordi heitkoguseid 2050. aastaks 90% võrra. Kütuste dekarboniseerimine ja piisava alternatiivkütuste infrastruktuuri kasutuselevõtt on tähtsamad vahendid selle eesmärgi saavutamiseks. 2020. aasta järgsel perioodil peaks oluliselt suurenema alternatiivkütuste ja eelkõige maanteesõidukites kasutatavate alternatiivkütuste kasutuselevõtt. Samuti tuleb tagada kõigi transpordiliikide alternatiivkütuste nõudluse vajadusele vastav laadimis- ja tankimistaristu. Liikmesriigid peaksid koordineeritult töötama selle nimel, et transpordi laadimise ja tankimise taristu oleks koostalitlusvõimeline ja kergesti kasutatav, et vältida alternatiivkütuste kasutuselevõtu tõrkeid ja aeglustumist. Alternatiivkütuste taristut käsitlevate poliitikameetmete kooskõlastamata vastuvõtmine liikmesriikides võib kaasa tuua turumeetmete killustumise ning vähendada avaliku ja erasektori kindlust teha pikaajalisi investeeringuid sõidukitesse ja kütusetehnoloogiatesse. Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/94 alternatiivsete kütuste taristu (AFID) kasutuselevõtu kohta võeti vastu 2014. aastal, et tagada liikmesriikides alternatiivsete kütuste infrastruktuuri kasutuselevõtu meetmete ühine raamistik. Direktiivi eesmärk on paigaldada kõikidesse riikidesse piisav arv hõlpsalt juurdepääsetavaid ja lihtsalt kasutatavaid laadimis- ja tankimispunkte. Liikmesriigid pidid 2016. aastaks vastu võtma kooskõlastatud poliitilised raamistikud. Lisaks kehtestati direktiiviga tehnilised kirjeldused infrastruktuuri koostalitlusvõime kohta. Hetkel ei ole alternatiivkütuste taristu kogu ELis ühtlaselt kättesaadav. Direktiivist 2014/94 tulenevad riiklikud poliitilised raamistikud ei ole piisavalt ambitsioonikad, et luua nõuetekohane ja piiriüleselt kasutatav alternatiivkütuste võrgustik. Küsimustikus on kokku 53 küsimust, mida saaks jaotada järgmiselt: 1) direktiivi mõjuhinnang, 2) põhilised probleemid, 3) poliitilised meetmed ning 4) käesoleva direktiivi läbivaatamise võimalike meetmete potentsiaalne mõju. Eesti tagasiside küsimustikule on vormistatud seletuskirja eraldi lisana (Lisa 1). Konsultatsioonile vastamise üldpõhimõtted Eesti vastuste kujundamisel on lähtutud Eesti Euroopa Liidu poliitika 2020-2021 prioriteetidest, mille kohaselt üleminek keskkonna- ja kliimahoidlikule transpordile ning liikuvusele nõuab terviklikku poliitikalähenemist ning investeeringuid, kombineerides tegevusi ja kasutades sünergiat (heiteta ja vähese heitega sõidukid ja alternatiivsed kütused, digitaliseerimine, puhtam logistika, mitmeliigiline transport, ühistranspordi infrastruktuur ja käitumismuutused). Alternatiivkütuste taristu väljaarendamisel toetame nii erasõidukitele kui ka raskeveokitele mõeldud alternatiivkütuste taristu arendamist Eestis ja TEN-T koridoridel. Eesti lähtub küsimustikule vastamisel Vabariigi Valitsuse ning Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni poolt varasemalt vastu võetud Eesti seisukohtadest: 1. 20.03.2013 VV poolt heakskiidetud Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise „Puhas energia ja transport: alternatiivkütuste Euroopa strateegia" ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi alternatiivkütuste infrastruktuuri kasutuselevõtu kohta eelnõu suhtes 2. 03.10.2019 VV heakskiidetud Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise „Puhas planeet kõigi jaoks – Euroopa pikaajaline strateegiline visioon jõuka, nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni jõudmiseks“ 3. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi 2017. aasta alternatiivkütuste taristu tegevuskavast, mis kiideti heaks majandus- ja taristuministri 13.04.2017 käskkirjaga nr 1.1-1/17-078 „Alternatiivkütuste taristu tegevuskava programmi kinnitamine“. Eesti alternatiivkütuste poliitika eesmärk on alternatiivkütuste osakaalu suurendamine Eesti transpordisüsteemis ning see keskendub eelkõige erinevate alternatiivkütuste laadimistaristute väljaarendamisele. Alternatiivkütuste laiaulatuslikum kasutus sõltub suuresti laadimistaristu olemasolust ning sellesse tehtavate investeeringute rahastamisest. Lisaefekti annab üle- euroopaline samadele standarditele vastav laadimisvõrk, mille loomisega on algust tehtud. Arvestades, et kõige suurem negatiivne keskkonnamõju on transpordisektoris maanteetranspordil, keskendub Eesti alternatiivkütuste osakaalu suurendamisel just sellele sektorile. Eesti riigi laadimistaristu sai rajatud juba 10 aastat tagasi ning tänaseks on laadimistaristu võrgustik erastatud. Elektriautode kiirlaadijad on paigaldatud üle Eesti, tagamaks kõigile elektriauto kasutajatele piisava liikumisvabaduse. Kaetud on kõik peamised kõrge liiklustihedusega maanteed ja suuremad asulad. Kiirlaadimisjaamade omavaheline distants on 40-60 km ning nende paigutamisel on arvestatud käidavate asukohtadega nagu näiteks bensiinijaamad, kohvikud, kauplused jms. Kiirlaadijaid on Eestis 176. Kiirlaadijatest paikneb 102 linnades ja 65 maanteede ääres. Suurematest linnadest on Tallinnas 29, Tartus 11, Pärnus 5 ja Narvas 2 kiirlaadijat. Laadimispunktide arv aina suureneb ning eeltoodud statistikale lisandub ka erasektori poolt rajatud üldkasutatavad laadimispunktid (enamasti taksoettevõtete laadimispunktid). Analoogselt rajas riik koostöös erasektoriga ka maagaasitanklaid, mis tänasel päeval on Eestis kokku 21 (ja 7 avatakse lähiajal). Vastavalt eelmainitud Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiivile 2014/94 peaksid liikmesriigid tagama, et loodaks üldkasutatav taristu mootorsõidukite varustamiseks elektriga, gaasilises olekus surumaagaasiga või surubiometaaniga. Selleks, et määrata oma riiklikes poliitikaraamistikes kindlaks üldkasutatavate laadimispunktide vajalik arv, peaks liikmesriikidel olema võimalik arvesse võtta nende territooriumil juba olemasolevaid üldkasutatavaid laadimispunkte ja nende tehnilisi kirjeldusi ning teha otsus keskendumiseks tava- või kiirlaadimispunktide kasutuselevõtule. Direktiivi järgi tuleks kindlaks määrata laadimispunktide arv, võttes arvesse hinnangulist registreeritud elektrisõidukite arvu 2020. aasta lõpuks igas liikmesriigis. Orienteeruvalt peaks piisav keskmine laadimispunktide arv olema vähemalt üks laadimispunkt iga kümne sõiduki kohta, võttes samuti arvesse sõidukite tüüpi, laadimistehnoloogiat ja juurdepääsetavaid eraomandis olevaid laadimispunkte. 2019. aasta lõpus oli Eestis registreeritud ligi 1300 elektriautot, mille laadimise tarbeks pakub Enefit Volt 176 kiirlaadijat. Need numbrilised näitajad tõestavad, et direktiivi poolt seatud eesmärk on Eesti poolt täidetud. Seisukohad 1. Eesti on seisukohal, et direktiivi 2014/94/EL poolt kehtestatud ühtne meetmete raamistik alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtuks, mis aitab vähendada transpordisüsteemi naftasõltuvust ja leevendada transpordi keskkonnamõju, on tõhus. Direktiivi 2014/94/EL kohaldamisala on endiselt efektiivne, kuid tuginedes kliimaeesmärkidele ning Euroopa Komisjoni esitatud rohelise kokkuleppe eesmärkidele, toetame direktiivi kohaldamisala laiendamist nii lennundus- (lennukite ruleerimise ja reisijate veo maapealne transport) kui ka raudteetranspordile. Selgitus: Kliimaeesmärkide täitmiseks ja naftasõltuvuse vähendamiseks on oluline tagada koordineeritud tegutsemine Euroopa Liidu tasandil. Komisjon on juba kutsunud üles vähendama transpordi sõltuvust naftast 28. märtsi 2011. aasta valges raamatus „Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava – konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi suunas“. Samas dokumendis on tehtud ka ettepanek vähendada transpordist tulenevat kasvuhoonegaaside heidet 2050. aastaks 1990. aasta tasemetega võrreldes 60% võrra. Vastavalt Euroopa Liidu rohelisele kokkuleppele tuleb kliimaneutraalsuse saavutamiseks transpordist pärinevat heidet vähendada 2050. aastaks 90 %. Ka üleeuroopalise transpordivõrgu (edaspidi TEN-T) suunised sätestavad, et alternatiivkütustega saab vähemalt osaliselt asendada fossiilseid naftaallikaid transpordi energiaga varustamisel ning aidata kaasa transpordi süsinikdioksiidi heite vähendamisele ja transpordisektori keskkonnatoime parandamisele. Ka Eesti Euroopa Liidu poliitika 2020-2021 üks prioriteetidest on tagada üleminek keskkonna- ja kliimahoidlikule transpordile ning liikuvusele, mis nõuab terviklikku poliitikalähenemist ning investeeringuid, kombineerides tegevusi ja kasutades sünergiat (heiteta ja vähese heitega sõidukid ja alternatiivsed kütused, digitaliseerimine, puhtam logistika, mitmeliigiline transport, ühistranspordi infrastruktuur ja käitumismuutused). Peame oluliseks, et direktiivi infrastruktuuri arenguvajadused hõlmaks kõiki erinevaid transpordiliike, sealhulgas lennundust ja lennujaamades toimuvad maapealset transporti (lennukite ruleerimine ja reisijate vedu) ning raudteetransporti. Selline muudatus soodustaks ühtset poliitilist raamistikku ning lähenemisviisi kõikide transpordiliikide jaoks, mille infrastruktuuri keskkonnasõbralikumaks muutmisel on märkimisväärne potentsiaal aidata kaasa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisele. Kõigi transpordiliikide pikaajaliste energiavajaduste arvestamiseks on vaja koordineeritud lähenemist. Üks Eesti praegustest transpordi arengu eesmärkidest on vähendada raudteetranspordi kahjulikku mõju keskkonnale. Elektriraudtee on üks keskkonnasäästlikumaid transpordiliike. Eesti on võtnud endale eesmärgi aastaks 2030 katta ca 14% transpordisektori energia kasutamisest taastuvatest allikatest. Sellest mahust kolmandik on planeeritud katta elektriraudteeliikluse mahu kasvuga. Ka Rail Balticu raudteeühenduse väljaehitamine loob uue elektrifitseeritud lahenduse, mis aitab vähendada CO2 taset reisijate ja kaubaveo sektoris, toimides seejuures ka energiasäästlikult. 2. Eesti eelistab alternatiivkütuste infrastruktuuri rajamisel liikmesriikidele laadimis- ja tankimispunktide arvu osas direktiivi tasemel täiendavate kohustuste sätestamise asemel eesmärkide seadmist, mida liikmesriigid täidavad läbi oma poliitikaraamistike. Selgitus: Hetkel on Eestil elektriautode laadimistaristu (176) ning maagaasi sõidukite laadimistaristutega enamus riigiterritooriumist kaetud (21 LNG ja CNG tanklat üle Eesti1). Teised alternatiivkütuste tehnoloogiad ja pakutavad tooted pole aga piisavalt küpsed, et neisse olnuks mõistlik riigi poolt suuri investeeringuid suunata. Olukorras, kus ei ole selge infrastruktuuri väljaehitamise finantseerimine, samuti tehnoloogia areng ja tarbijakäitumise muutumine, ei saa liikmesriigid võtta siduvaid kohustusi väljaehitatava infrastruktuuri ulatuse osas. Vastavalt direktiivi 2014/94 artikkel 4 tagavad liikmesriigid oma riiklike poliitikaraamistike kaudu, et 31. detsembriks 2020 rajatakse piisav hulk üldkasutatavaid laadimispunkte, et tagada elektrisõidukite liikumise võimalus vähemalt linna- ja eeslinnaasumites ja teistel tiheasustusaladel ning vajaduse korral liikmesriikide määratud võrkudes. Laadimispunktide arvu väljaselgitamisel võetakse muu hulgas arvesse liikmesriikide riiklikes poliitikaraamistikes märgitud registreeritud elektrisõidukite hinnangulist arvu 2020. aasta lõpuks ning komisjoni koostatud parimaid tavasid ja soovitusi. Kui see on asjakohane, võetakse arvesse erivajadusi seoses üldkasutatavate laadimispunktide rajamisega ühistranspordijaamadesse. Komisjon hindab lõikes 1 sätestatud nõuete täitmist ja vajaduse korral esitab käesoleva direktiivi muutmise ettepaneku, võttes arvesse elektrisõidukite turu arengut, et tagada hiljemalt 31. detsembriks 2025 täiendavate üldkasutatavate laadimispunktide rajamine igas liikmesriigis vähemalt TEN-T põhivõrgus, linna- ja eeslinnaasumites ja teistel tiheasustusaladel. Kohustusliku laadimis- ning tankimispunktide arvu sätestamise asemel võiksid liikmesriigid seada vastavad eesmärgid oma poliitikaraamistikes, et oleks võimalik võtta arvesse riikide 1 NGVA Europe andmetel. https://www.ngva.eu/stations-map/ eripärasid, sh rahastamisvõimalusi, tehnoloogia arengut ja tarbijaeelistusi. Direktiivi järgi peaksid liikmesriigid tagama, et üldkasutatavaid laadimispunkte ehitatakse piisaval alal, et võimaldada elektrisõidukite liikumist vähemalt linna- ja eeslinnaasumites ja teistel tiheasustusaladel ning vajaduse korral liikmesriikide määratud võrkudes. Tuleks kindlaks määrata selliste laadimispunktide arv, võttes arvesse hinnangulist registreeritud elektrisõidukite arvu 2020. aasta lõpuks igas liikmesriigis. Orienteeruvalt peaks piisav keskmine laadimispunktide arv olema vähemalt üks laadimispunkt iga kümne sõiduki kohta, võttes samuti arvesse sõidukite tüüpi, laadimistehnoloogiat ja juurdepääsetavaid eraomandis olevaid laadimispunkte. Eestis tuleb samuti arvestada sellega, et enamik linnastunud elanikkonnast on koondunud kahte linna. Seega peab vajaliku laadimis- ja tankimispunktide arvu sätestama liikmesriik ise, kuna parimad asjatundjad on kohapeal ning täpseid hinnanguid saab anda ning mõistlikke eesmärke seada ainult riik ise. Eestil on tänaseks välja arendatud 176 avaliku laadimispunktiga laadimistaristu, mis katab 1300 elektrisõiduki vajadust ning ületab Euroopa Liidu poolt sätestatud eesmärki 1 laadija 10 sõiduki kohta. Ka näitab Eesti kogemus, et eelkõige peaks liikmesriik seadma eesmärgid üksnes üldkasutatava avaliku infrastruktuuri arendamise osas, sest nt elektriauto juba ostnud isik tagab vajadusel isikliku laadimispunkti reeglina endale ise või kui see ei ole tal võimalik või vajalik, siis kasutab ta üldkasutatavaid laadijaid, mida peab olema piisaval hulgal. Isiklikul otstarbel kasutatava infrastruktuuri rajamisse ei ole vaja sekkuda ei EL ega liikmesriigi tasemel muul moel, kui ainult soovituslike standardite näol või läbi toetusmeetmete (nt korterelamute puhul). Kokkuvõtvalt on otstarbekas, et liikmesriigid seaksid endale ise eesmärgid ning direktiiv ei seaks liikmesriikidele kohustusi olukorras, kus rahastamisvõimaluste, tehnoloogia arengu ja tarbijakäitumise osas puudub selgus. 3. Eesti teeb ettepaneku, et ka erasektori alternatiivkütuste laadimisvõrkude omanikud liituksid riiklike ühtsete andmeväravatega2 ja teeksid kättesaadavaks info laadimispunkti asukoha, seisukorra, kasutusvalmiduse ning hindade kohta. Selline lahendus aitaks kaasa piiriülesele koostööle. Selgitus: Peame oluliseks, et alternatiivkütuste taristu arendamisel soodustataks digitaalsete lahenduste kasutuselevõtmist, mis võimaldaks tarbijatel saada asjakohast informatsiooni (laadimispunktide asukohad, laadimisvõimsus jm). ELi õigusaktidega tuleks tagada, et teave alternatiivkütuste taristu kohta tehakse kasutajale kättesaadavaks mitte ainult füüsiliste vahenditega (märgid jne), vaid ka digitaalsete vahenditega (nt rakenduse kaudu). Vähese heitega liikuvuse kasutuselevõtu puhul on vaja tagada kasutajasõbralik takistusteta liikuvus nagu tavakütuste sõidukite kasutamise puhul. Selle jaoks peaksid avalik ja erasektor tegema rohkem koostööd, et tagada usaldusväärse teabe kättesaadavus laadimispunktide või tanklate asukoha ja kättesaadavuse kohta. Tähtis roll on ka koostalitlusvõimelistel makseteenustel. Vajaliku taristu osad peavad olema digitaalses ühenduvuses (s.t kaugjuhtimise teel ja reaalajas laadimisjaamade puhul), mis võimaldaks saada laadimispunkti infot, s.h ka 2 Sarnaselt nagu on määruses EL 2017/1926, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/40/EL seoses mitmeliigilisi liikumisvõimalusi käsitlevate teabeteenuste osutamisega kogu ELis, sätestatud, milline teabeteenus peab olema riiklikes andmeväravates laadimisjaamade kohta (asukoht, maksmisinfo jne). laadimisvõimalusi, ning võimalusel ka lisateenuseid. Selline info peaks olema kättesaadav rakenduste kaudu piiriüleselt. Selline lahendus lihtsustab ka välisriikide kodanikel rakenduste kaudu saadava info ja märgatavalt alternatiivkütuse taristu kasutamist teises riigis. 4. Eesti on seisukohal, et lisaks TEN-T põhi- ja üldvõrgukoridoridele peaks alternatiivkütuste taristu olema rajatud ka üleriigiliselt. Vajalik on TEN-T põhikoridoridel leppida Euroopa Liidu tasemel kokku ühistes alternatiivkütuste taristu arendamise põhimõtetes, erinevate kütuste prioriteetsuse ajakavas ja toetusmeetmetes. Alternatiivkütuste rahastuskonkursi (sh Euroopa ühendamise rahastu ja Euroopa Investeerimispanga vahendid) või sellekohaste meetmete elluviimisel võiks eelistada riigi eripäradest tulenevat lähenemist ning regionaalset koostööd. Oluline on järgida tehnoloogianeutraalsuse põhimõtet. Selgitus: Eesti jaoks on tähtis, et transpordi-, kliima- ja energiapoliitika eesmärkide saavutamiseks on muuhulgas vaja tihendada koostööd alternatiivkütuste taristu rajamisel TEN-T võrgustikuga koostöös ning eelduste loomisel intelligentsete transpordisüsteemide kasvavaks kasutuseks. Alustada tuleks sellistest alternatiivkütuste projektidest, mis annaksid maksimaalse CO2 kokkuhoiu minimaalse investeeringuga (nt peaks raskeveokitel olema võimalik piiriülestel põhimarsruutidel sõita maagaasiga). Selle peaks tagama piisavalt tihe tanklate võrk ning elektrilaadimisjaamades enimkasutatavate standardite kättesaadavus üle Euroopa. Täiendavalt on vaja teha jõupingutusi, et edendada multimodaalsust kaubaveol ning tarkade ja koostalitusvõimeliste transpordi-lahenduste loomist, edasiarendamist ja laiemat kasutuselevõttu. Näiteks tuleb koostöös ELi ja teiste liikmesriikidega pingutada, et juba rajatud ning tulevikus rajatav raudteevõrgustik oleks kaubaveol atraktiivsem ning meelitaks rohkem kaupu maanteedelt raudteele. Riigid on erinevate alternatiivkütuste taristute rajamisel väga erineval tasemel ning paindlikkus erinevate Euroopa Liidu projektide rahastamisel (eelkõige CEF vahendite kaudu) tekitaks ühtlasemat taset erinevate alternatiivkütuste taristute osas ning suurendaks tarbija kasutusmugavust. Eesti on juba jõudnud välja arendada kogu riigi territooriumi katva CNG ja elektri kiirlaadimistaristu, kuid teistes liikmesriikides on alternatiivkütuste taristu rajamised endiselt käimas. Eesti puhul haldab elektri ja CNG laadimistaristut eraettevõtlus. Tänu sellele, et Eestis reguleerib elektriautode laadimistaristute investeeringuid turg, puudub Eesti tasemel vajadus teha riigitasemelisi investeeringuid elektriautode laadimistaristusse. Tasub Eesti puhul suuremat tähelepanu pöörata näiteks vesiniku tootmise ja tehnoloogia kasutusvõimalustele transpordis ning elektri kasutuselevõtu suurendamisele linnade ühistranspordis, merenduses ja lennunduses. Suuremad Eesti linnad lähevad järk järgult üle biometaani tarbivate sõidukite kasutamisele. Üks Eesti pikema vaate eesmärgiks on emissioonivabale kütusele üleminek ning biometaan on vahe-etapp selle eesmärgi saavutamiseks. Lisaks on oluliseks väljakutseks, kuidas viia nullheitele maanteevedusid ja pikamaabusse. Üheks võimalikuks lahenduseks oleks bio-LNG tootmine ja tankimine, mis on võimalik eeldusel, et riiklikul tasemel toodame vajalikus koguses biometaani. Kokkuvõttes peame oluliseks riigi eripäradest ja tehnoloogianeutraalseid tulenevaid Euroopa Liidu rahastuskonkursse (eelkõige CEF) või meetmeid alternatiivkütuste taristute arendamiseks. 5. Eesti peab tähtsaks gaasi rolli kliimaneutraalsele majandusele ülemineku toetamiseks. Seejuures tuleb tagada taastuvast energiaallikast või süsinikneutraalselt toodetud gaasi üha suurem osakaal gaasitaristus. Gaasil on oluline roll nii energiavarustuskindluse tagamisel kui ka elektrisüsteemi tasakaalustamisel. Samuti on oluline koht investeeringutoetustel, mis on vajalikud taastuvate ja süsiniku- emissioonivabade gaaside kaasamisel gaasivõrku. Selgitus: Euroopa Liit on seadnud endale sihiks taastuvatest allikatest toodetud ning emissioonivabade kütuste ja energia kasutamist. Liidu tasemel on karmistatud laenu- ja rahastamistingimusi fossiilkütustele, et vähendada nii maagaasi kui ka fossiilse kütuse kasutamist. Maagaasi varustuskindluse ja turu paindlikkuse nimel on meie regioonis (Soome, Eesti, Läti ja Leedu) tehtud gaasitaristu väljaehitamisse märkimisväärseid investeeringuid. Eestile on tähtis, et meie gaasituru varustuskindlus oleks tagatud ning meil oleks võimalik kasutada olemasolev taristu süsinikneutraalselt ja taastuvast allikast gaasiliste kütuste tootmiseks ja transportimiseks. Aasta 2020 alguses oleme käivitanud Soome-Eesti-Läti ühise gaasituru, et mitmekesistada meie energiaportfelli. 6. Euroopa Liidu tasemel tuleb toetada vesiniku- ja muude taastuvate gaaskütuste tehnoloogiate arendamist ja kasutuselevõtmist ning luua sobivad regulatiivsed eeltingimused ja rahastamisvõimalused eesmärgiga muuta vesinikutehnoloogia kättesaadavamaks ja konkurentsivõimelisemaks. Eelkõige peame oluliseks keskendumist taastuvatest allikatest kulutõhusate vesiniku- ja sünteetilise maagaasi tootmise, transportimise ja säilitamise lahenduste leidmisele ja arendamisele. Selgitus: Kasvuhoonegaasiheitmete vähendamise eesmärk puudutab suures mahus ka transpordisektorit. Selle eesmärgi seadmisel Euroopa Liidu tasemel on tähtis tagada muutusi transpordikütuste süsinikumahukuses. Väga tähtis on silmas pidada Euroopa Liidus olemasolevat kütuste tootmise potentsiaali, mis aitab vähendada keskkonnamõju ja sõltuvust importkütustest ning edendab sõidukite kättesaadavust. Turule on vaja rohkem tuua kütuste tootmise tehnoloogia hindu rahuldavaid ning erinevate transpordiliikide vajadusi arvestavaid alternatiivkütuseid. Eelistada tasuks kütuseid, mida saab toota taastuvenergiast, jäätmetest, jääkidest, kõrvalsaadusest. Samuti on vaja eelistada emissioonivabu kütuseid ehk kütused, mille tootmisel on rakendatud CCU ja CCS tehnoloogiaid. Toiduks kasutatavast toorainest toodetavaid kütuseid tuleb vältida. Roheleppe ja kliimapoliitika ambitsioone silmas pidades tuleks leida uusi võimalusi ja meetmeid, mis motiveeriksid vesiniku laialdasemat kasutusele võtmist. Taastuvenergiast toodetud vesinik on praktiliselt heitevaba ning selle laialdane kasutamine aitaks vähendada oluliselt kasvuhoonegaaside ja teiste saasteainete teket. Alternatiivkütuste direktiiv on valdavalt täitnud oma eesmärki ning mitmed alternatiivsed kütused on leidnud laiemat kasutust. Siiski näeme, et vesiniku kasutamine kütusena ei ole laiemat kasutust veel leidnud. Arvamuse saamine Komisjoni avaliku konsultatsiooni vastamise perioodiks oli 6. aprill 2020 kuni 29. juuni 2020. Käesolevale konsultatsioonile vastamiseks küsiti sisendit Rahandusministeeriumilt ja Keskkonnaministeeriumilt. Keskkonnaministeerium saatis seisukohad ning nende tagasisidega on arvestatud (Lisa 2). Konsultatsioonile andis arvamuse ka Eesti Õliühing (Lisa 3). Suuliselt konsulteeriti ka Tallina Lennujaamaga. Tallinna Lennujaam pooldas lennujaamades toimiva maapealse transpordi (lennukite ruleerimine ja reisijate vedu) lisamist direktiivi. Osaliselt on juba alternatiivkütustel töötavad maapealsed seadmed kasutuses nagu elektril ning ka gaasil sõitvad reisijateveo bussid. Lennujaam planeerib ka lähimas tulevikus päikeseenergia kasutuselevõttu. Lennujaama taristu lisamine direktiivi juurde on Tallinna Lennujaama seisukohast vastuvõetav. Tallinna Lennujaam juhtis tähelepanu, et tulevikus võib üles kerkida küsimus, kui tekib kohustus mingiks kindlaks aastaks kogu lennujaama energiavõrk ümber lülitada roheenergiatele. Sellel juhul võib tekkida vajadus investeeringuteks riigi või Euroopa Liidu poolsetest allikatest. Samuti tuleb silmas pidada, et 2020. aasta COVID-19 kriisiolukord ja selle mõju lennundusettevõtete investeeringutele on pigem investeeringuid mitte soodustav. Eesti Õliühing oli arvamusel, et alternatiivkütuste taristu arendamisel tuleb eesmärgiks seada konkurentsitiheda turu loomise. Eesti konkurentsitihe mootorikütuste jaeturg pakub tarbijatele kvaliteetset ning sobivat teenust – hästi toimivat turusituatsiooni on esile tõstnud ka Konkurentsiamet oma 25.02.2020 kirjas Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile. Sellest tulenevalt märgib Konkurentsiamet, et „kavandades tuleviku energia- ja transpordipoliitikat tuleks riigil lähtuda analoogsest eesmärgist säilitada konkurentsiolukord ka (elektrisõidukite) laadimispunktide osas“. Samast eesmärgist peaks juhinduma ka teiste alternatiivkütuste taristu arendamisel ning turu loomisel. Vältida tuleks olukorda, kus erinevate alternatiivkütuste turu arengut hakkab pärssima monopoolne ülesehitus ühe või teise kütuse vaates. Pakkujate rohkusest ja efektiivselt toimivast konkurentsist võidab lõpptarbija. Samuti oli Õliühing arvamusel, et alternatiivkütuste taristu arendamisel peab lähtuma tehnoloogianeutraalsuse printsiibist. Kuna transpordi keskkonnajalajälje vähendamiseks on võimalik rakendada erinevaid alternatiivseid ning tänasel päeval innovatiivseid tehnoloogiaid, siis leiab Eesti Õliühing, et turu arendamisel ei ole mõistlik osasid tehnoloogiaid eelisarendada ning pigem tuleks lähtuda kulutõhususest ning tehnoloogia kasutusele võtmisega kaasnevast keskkonnasäästust. Samas tuleb silmas pidada, et alternatiivkütuste keskkonnasäästu hindamisel on mõistlik kasutada holistilist lähenemist, mis võtab arvesse kogu kütuse või laiemalt selle kasutamiseks vajaminevate tehnoloogiliste lahenduste elukaarega kaasneva keskkonnasäästu. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium e-post: [email protected] koopia: [email protected] 14.05.2020 Edastatud e-postiga adressaatidele Eesti Õliühingu seisukohad ja ettepanekud Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile vastamaks Alternatiivkütuste Taristu Direktiivi (2014/94/EÜ) uuendamisele eelnevale avalikule konsultatsioonile Eesti suurimaid mootorikütuste müüjaid ühendav Eesti Õliühing on tutvunud Euroopa Komisjoni avaliku konsultatsiooniga, mis käsitleb Alternatiivkütuste taristu direktiivi uuendamist. Kuigi küsimustiku vormis konsultatsioon on mahukas kuid samas jääb üsna üldisele tasemele, siis soovib Eesti Õliühing jagada endapoolset nägemust sellest, mida tuleks silmas pidada riiklike vastuste koostamisel antud konsultatsioonile. Samuti näeme, et sellistest põhimõtetest tuleks lähtuda ka siseriiklikku alternatiivkütuste taristu arengut planeerides Lähtudes Vedelkütuse seaduses ning Atmosfääriõhu kaitse seaduses transpordikütuste tarnijatele kohalduvate kohustuste täitmise vajadusest on erinevate alternatiivkütuste kasutamise laiendamine ning selleks vajamineva taristu arendamine transpordikütuste tarnijatele lähimatel aastatel keskseks prioriteediks. Seetõttu soovib Eesti Õliühing edaspidi olla igakülgselt kaasatud antud teemaga seotud aruteludesse. 1. Alternatiivkütuste taristu arendamisel tuleb eesmärgiks seada konkurentsitiheda turu loomise Eesti konkurentsitihe mootorikütuste jaeturg pakub tarbijatele kvaliteetset ning sobivat teenust – hästi toimivat turusituatsiooni on esile tõstnud ka Konkurentsiamet oma 25.02.2020 kirjas Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile. Sellest tulenevalt märgib Konkurentsiamet, et „kavandades tuleviku energia- ja transpordipoliitikat tuleks riigil lähtuda analoogsest eesmärgist säilitada konkurentsiolukord ka (elektrisõidukite) laadimispunktide osas“. Eesti Õliühing on seisukohal, et samast eesmärgist peaks juhinduma ka teiste alternatiivkütuste taristu arendamisel ning turu loomisel. Vältida tuleks olukorda, kus erinevate alternatiivkütuste turu arengut hakkab pärssima monopoolne ülesehitus ühe või teise kütuse vaates. Pakkujate rohkusest ja efektiivselt toimivast konkurentsist võidab lõpptarbija. 2. Alternatiivkütuste taristu arendamisel peab lähtuma tehnoloogianeutraalsuse printsiibist Kuna transpordi keskkonnajalajälje vähendamiseks on võimalik rakendada erinevaid alternatiivseid ning tänasel päeval innovatiivseid tehnoloogiaid, siis leiab Eesti Õliühing, et turu arendamisel ei ole mõistlik osasid tehnoloogiaid eelisarendada ning pigem tuleks lähtuda kulutõhususest ning tehnoloogia kasutusele võtmisega kaasnevast keskkonnasäästust. Samas tuleb silmas pidada, et alternatiivkütuste keskkonnasäästu hindamisel on mõistlik kasutada holistilist lähenemist, mis võtab arvesse kogu kütuse või laiemalt selle kasutamiseks vajaminevate tehnoloogiliste lahenduste elukaarega kaasneva keskkonnasäästu. Lugupidamisega Mart Raamat Eesti Õliühing MTÜ tegevjuht Public consultation concerning the Revision of the Directive 2014/94/EU on the Deployment of Alternative Fuels Infrastructure (AFID) Fields marked with * are mandatory. Introduction Following the policy ambition set out by the European Green Deal for the EU to become a climate neutral economy by 2050, transport emissions have to decrease by 90% by that year. Fuels decarbonisation and the deployment of adequate alternative fuels infrastructure are key necessities in this context. Forecasts foresee a strong increase of market uptake, particularly of alternative fuels road vehicles, post 2020. Recharging and refuelling infrastructure needs to be ready to meet the demand for sustainable alternative fuels in all modes of transport. A lack of interoperable, easy-to-use infrastructure for recharging and refuelling those vehicles, and vessels, should not become a barrier and slow-down market uptake. An uncoordinated introduction of alternative fuels infrastructure policies in the Member States can lead to fragmentation of market action and a lack of security for long-term public and private investment in vehicle and fuel technologies. Directive 2014/94/EU on deployment of alternative fuels infrastructure (AFID) was adopted in 2014 to ensure a common framework of measures for the deployment of alternative fuels infrastructure in Member States. The central means are national policy frameworks that Member States had to adopt in 2016. Moreover, the Directive sets technical specifications for the interoperability of infrastructure. However, alternative fuels infrastructure is not available evenly across the EU. Member States’ national policy frameworks under Directive 2014/94/EU show, on average, a lack of ambition to ensure adequate rollout and easy cross- border usability in the critical period post 2020. The European Commission is inviting the public and stakeholders to express their opinion and share information on the impact of the existing Directive as well as on possible measures and potential impacts of its revision. Information received in this consultation will support the evaluation and the Impact Assessment that the European Commission is currently carrying out. Respondents are welcome to expand on their answers in the text boxes foreseen for this purpose. At the end of the questionnaire, it is also possible to upload supporting evidence documents to complement the contribution. About you * Language of my contribution Bulgarian Croatian Czech Danish Dutch English 1 Estonian Finnish French Gaelic German Greek Hungarian Italian Latvian Lithuanian Maltese Polish Portuguese Romanian Slovak Slovenian Spanish Swedish * I am giving my contribution as Academic/research institution Business association Company/business organisation Consumer organisation EU citizen Environmental organisation Non-EU citizen Non-governmental organisation (NGO) Public authority Trade union Other * Scope International Local National Regional * Organisation name Ministry of Economic Affairs and Communications of Estonia * Organisation size Micro (1 to 9 employees) Small (10 to 49 employees) Medium (50 to 249 employees) 2 Large (250 or more) Transparency register number * Country of origin Please add your country of origin, or that of your organisation. Estonia 3 Publication privacy settings The Commission will publish the responses to this public consultation. You can choose whether you would like your details to be made public or to remain anonymous. Anonymous Only your type of respondent, country of origin and contribution will be published. All other personal details (name, organisation name and size, transparency register number) will not be published. X Public Your personal details (name, organisation name and size, transparency register number, country of origin) will be published with your contribution. X I agree with the personal data protection provisions 4 General assessment of the Directive’s relevance and scope (questions related to the evaluation The Alternative Fuels Infrastructure Directive aims at a coordinated approach for the roll out of alternative fuels infrastructure in Member States by means of setting obligatory requirements for the development of national policy frameworks. Member States had to outline national targets, objectives and supporting actions for the deployment of such infrastructure that should be coordinated and coherent at EU level. Common technical specifications adopted under that Directive should support this approach. 1. In your view, how relevant is a policy on alternative fuels infrastructure at EU level as established by the Alternative Fuel Infrastructure Directive to support the uptake of alternative fuels? Relevant Less relevant Not relevant No opinion 2. Currently, the Directive covers electricity, hydrogen, biofuels, synthetic and parafinic fuels, compressed natural gas (CNG), liquefied natural gas (LNG) and liquefied petroleum gas (LPG) as main alternative transport fuels. In your view, is this scope still appropriate in the context of the long-term objective of the European Green Deal to reduce transport emissions by 90% by 2050? It is fully appropriate It is appropriate It is rather not appropriate It is not appropriate No opinion In case you answered "It is rather not appropriate" or "It is not appropriate", can you please indicate why? Some fuels are missing (please specify) Some fuels are not relevant anymore (please specify) Other (please specify) Please specify "Some fuels are missing" Please specify "Some fuels are not relevant anymore" Please specify "Other" 5 3. Currently the Alternative Fuel Infrastructure Directive covers alternative fuels infrastructure for road and shipping. In your view, is this appropriate? the Directive should also cover rail infrastructure 6 the Directive should also cover airport infrastructure for ground movements (e.g. vehicles for transport of passenger or for supporting taxying of aircraft etc. ) Other (please specify) the Directive already covers all relevant transport modes No opinion Please specify 3. The Alternative Fuels Infrastructure Directive currently requires from Member States to establish “National Policy Frameworks” (NPFs). Within this framework, Member States have to develop targets and objectives for the deployment of alternative fuels infrastructure, based on an assessment by the Member States of national, regional or EU-wide demand. In your view, are the NPFs the right instrument to ensure the development of a coherent infrastructure network throughout the EU? They are the right policy instrument They are the right instrument but the provisions in the directive are not prescriptive enough to avoid diverging interpretation and application by Member States. The provisions in the directive should therefore be strengthened They are only partly sufficient. Additional/complementary instruments would be needed to avoid diverging interpretation and application by Member States They are not the right instrument because they are not sufficiently stringent. Therefore they should be replaced by alternative, more stringent instruments They are not the right instrument and should be abandoned without being replaced by alternative instruments No opinion Please explain briefly your answer in particular what additional/complementary /alternative instruments you would suggest. 500 character(s) maximum 4. Currently the Alternative Fuel Infrastructure Directive addresses publicly accessible fuels infrastructure only. Should it also address infrastructure not accessible to the public? It should cover all infrastructure, publicly accessible and not publicly accessible It should cover publicly accessible infrastructure only, with distinction required between public infrastructure on public grounds and publicly accessible infrastructure on private grounds (“Semi public” infrastructure) The current scope (publicly accessible fuels infrastructure only) is fine 7 Other (please specify) No opinion Please specify 5. The Alternative Fuels Infrastructure Directive currently requires from Member States to ensure that relevant, consistent and clear information is made available to consumers/users as regards those motor vehicles which are fueled with alternative fuels. Such information has to be made available in motor vehicle manuals, at refueling and recharging points, on motor vehicles and in motor vehicle dealerships in their territory (Article 7). In your view, are the current provisions in AFID effective in ensuring that consumers/users receive relevant, consistent and clear information on the compatibility of their vehicle engine/model with the alternative fuels /recharging options available at each refueling/recharging point? These provisions in the directive are effective These provisions in the directive are only partly or not at all effective and additional/complementary provisions are needed The directive is not the right instrument and corresponding provisions should be replaced by more effective instrument(s) The directive is not the right instrument and corresponding provisions should be abandoned without being replaced by alternative instruments No opinion Please explain briefly your answer. 500 character(s) maximum This information should also be digitally accessible, e.g. through mobile applications, and could also be reflected on the fuel supplier's website. We have dedicated Enefit VOLT site on a national level. Main problems 1. A rapid uptake of alternatively fueled vehicles and vessels is expected in the next decade. For example, the European Green Deal considers it likely that by 2025 around 13 million zero and low emission vehicles will circulate on roads. In your view, are the National Policy Frameworks the adequate instrument to ensure that a sufficient number of publicly accessible infrastructure will be deployed over the next decade? 8 9 2. In your opinion, do users of electric vehicles face problems when it comes to payments when charging their vehicles at re-charging points operated by an entity with which the user does not have a contract? Yes, frequently Sometimes Seldom Never I don't know 3. In your view and experience, is the information that is currently provided on location, availability, etc. of re-charging and re-fuelling points sufficient to cover the needs of the user? Information to users is fully sufficient Information to users is largely sufficient Information to users is rather insufficient Information to users is insufficient I don't know 10 4. The Commission assessment of the national policy frameworks developed under the Directive shows a variety of approaches to setting targets, objectives and supportive actions. Please indicate to what extent do you agree with the following observations? 5. In your view, are there are other causes of the limited impact of the Directive? Please explain. Across the EU, the impact of the Directive is limited not only because of the insufficient deployment of the Directive, but also because of the luck of funding. 6. Are there other aspects you would like to underline regarding the functioning and /or impact of Directive 2014/94/EU? Are there issues that could be simplified? We find that across the Member States there is an unequal level of implementation of the directive goals. There are countries, who have succeeded and the others, who still have difficulties to create a well- developed infrastructure network. In case of Estonia, we managed to implement a good network of alternative fuels’ infrastructure before the Directive was published. A common approach in setting goals will be useful to guarantee the balanced deployment of alternative fuels infrastructure in the TEN-T network to help MS’s to build better alternative fuels network all around the EU. But it is also important to take into account different countries’ specificities. Otherwise, it will be difficult to reach the goal of increasing the use of alternative fuels. 11 Policies This section aims at identifying potential policy measures to overcome identified problems related to the uptake of alternative fuels. 1. In your opinion, how important is it to revise the following parts of the Alternative Fuels Infrastructure Directive? Targets to achieve a coherent network 2. Right now, Member States are obliged to establish targets for the roll out of alternative fuels infrastructure through their national policy frameworks. However, those national targets are being set without using a common methodology. In your view, how useful are mandatory deployment targets for Member States that are derived by using a common methodology to ensure a coherent minimum alternative fuels infrastructure roll out in the following areas: 12 Please explain your answer. In principle, all these goals are necessary. Inland waterways and the targets set for inland waterway ports do not affect Estonia as we do not have inland waterway ports according to EU law. Hydrogen technology on the railways is still too expensive and underdeveloped to set targets in this area. This is still particularly costly for small Member States. Reply to questions 3-10 only in case you believe that mandatory deployment targets are useful for at least some of the above mentioned areas. 3. In your view, should such mandatory targets be applicable throughout the whole transport network or only for specific parts of it? 13 Applicable to the TEN-T core network (including the most important transport connections and nodes in the EU represented by the core network corridors (railway lines, roads, inland waterways, maritime shipping routes, ports, airports and railroad terminals) Applicable to the TEN-T core and comprehensive network (covering important transport connections and notes in all EU regions) Applicable throughout the whole transport network Other (please specify) 4. In your view, who should set mandatory deployment targets? Member States under national law but following a common European methodology set out in EU legislation European legislation to set binding targets for Member Sates following a common methodology Other (please specify) Please specify: The methodology could be analogous to the methodology set to fulfill the Directive targets today. 5. In your view, which power should be required in case of mandatory targets for publicly accessible recharging infrastructure for passenger cars and light duty vehicles along the TEN-T network? 50 kW 100 kW 150 kW 350 kW Other (please specify) Please specify: This is much too detailed question and should be based on demand: where people have more time to charge, which electric vehicles predominate (Tesla for example), etc. 6. In your view, which power should be required in case of mandatory targets for publicly accessible recharging infrastructure for heavy duty vehicles along the TEN- T network? 350 kW 1000 kW >1000 kW Other (please specify) Please specify: This is much too detailed and should be based on demand. Where people have more time to charge, which electric vehicles predominate (Tesla for example), etc. 14 7. In your view, which power should in case of mandatory requirements shall apply for onshore power supply in maritime ports of the TEN-T network? >100 kW >500 kW >1 MW Other (please specify) >100 kW for what types of vessels? Smaller vessels >500 kW for what types of vessels? Tourist vessels and cargo vessels >1 MW for what types of vessels? Bigger cargo vessels Please specify 8. In your view, which alternative fuel should - in case of mandatory targets - port service providers (pilotage, towage, cargo handling equipment) have to offer in ports of the TEN-T network? Electricity Hydrogen LNG CNG LPG Other (please specify) Any of the above, chosen freely by the port service provider Please specify Hydrogen technology on the railways is still underdeveloped to set targets in this area. . 9. In In your view, which power should - in case of mandatory targets - be required for recharging infrastructure for inland waterways vessels along the TEN-T network? 350 kW 1000 kW >1000 kW Battery swapping technology Other (please specify) Please specify 15 Not relevant for Estonia since we don´t have inland waterway TEN-T network. 10. In your view, how could the compliance with mandatory targets be best monitored? Through reporting of public authorities in Member States to the EU Through direct monitoring of infrastructure roll out at EU level Other (please specify) Please specify Other deployment measures for publicly accessible and non publicly accessible recharging points 11. Do you believe that owners of an electric vehicle should be entitled to have a re- charging point installed in their neighborhood? Yes No No opinion Home charging points should probably be enough. 12. How useful would you consider the following measures to facilitate and accelerate the development of recharging points not accessible to the public (such as private re- charging points in apartment buildings, offices, etc.)? Please comment: 16 If we want to increase the number of electric vehicles, all these measures are necessary. Owners of a private house can install a home charging point, but the problem is often with installing charging points in apartment buildings mainly. Interoperability Technical Specifications In order to ensure technical interoperability between vehicles/vessels and the infrastructure throughout Europe, the directive already sets certain technical specifications, e.g. with respect to socket outlets at recharging points, and enables the Commission to adopt secondary legislation with respect to technical specifications. 13. Do you believe that further mandatory technical requirements/standards are required to ensure full interoperability of infrastructure and services across Europe? Yes No No opinion 14. If "yes" to the previous question, in which areas would technical requirements/ standards be needed? Physical interfaces between vehicles/vessels and the infrastructure Identification and authentication of electric vehicles E-roaming protocols Interface to energy networks and / or building management systems to enable electric vehicles to provide electricity back to the grid Communication security Others No opinion Please explain briefly your answer 1000 character(s) maximum Common standards are essential for creating a common infrastructure across Europe. A good example is loading nozzles, where almost every car manufacturer made its own standard. User Information 15. In your view, should EU legislation ensure that certain information on alternative fuels infrastructure is made available to the user by digital means (e.g. through an app)? Yes No No opinion 16. If you replied yes to the previous question, which information should be provided? Location of re-charging/re-fueling points Operator of recharging/refueling points Opening hours Refueling / recharging prices Type of re-charging/re-fueling points (e.g. max. power of a recharging point, installed capacity of a recharging station, available connector type, e.g. 17 CCS)) Compatibility of re-charging/re-fueling points with the user’s engine/car model Comparable (e.g. €/100km) refueling / recharging prices of different fuels Real Time Availability of recharging/refueling points Accessibility for persons with disabilities Other (please specify) Please specify There is a strong need for digitalization of charging information and providing this information through specific applications In Estonia, it largely works that way and user convenience attractsmore users. 17. In your view, should the EU legislation ensure that certain information is made available to the user by physical means? Yes No No opinion 18. If you replied yes to the previous question, which physical means are you referring to? Road signs on highways Road signs on all streets Other (please specify) Please specify The information should be easily visible and unambiguous to everyone at the point of loading. 19. In your view, how often are the prices charged at publicly accessible re- charging points clearly identifiable? Always Sometimes Seldom Never I don't know 20. Currently many different concepts and price components exist to price electric recharging services, e.g. initial fee, time fee, kWh fee, possibly roaming fee. Should there be a harmonization of the display of recharging fees required at EU level? 18 Yes No I don't know Market should function itself and demand should determine supply. 21. In your view, where should information on the refueling/re-charging price be displayed? At the refueling/re-charging station In every app that provides information on charging infrastructure In every vehicle information system Other (please specify) Please specify Semi Public chargers Currently the Directive only distinguishes between publicly accessible and non publicly accessible recharging infrastructure (private infrastructure located in apartment buildings or offices). However, some publicly accessible infrastructure is not located on public grounds along roads but on private property, e.g. chargers on supermarket parking lots, hotels or private car parks. It is being debated if such “semi public” infrastructure would need to be defined separately in a revision of the Directive. On that basis “semi public” infrastructure could be exempted from fulfilling some minimum requirements applicable to publicly accessible infrastructure. 22. On the possible exemption of recharging points from certain minimum requirements, to what extent, do you agree with the following statements? Are there any other re-charging points that should be exempted from certain minimum requirements? Please explain. 500 character(s) maximum 19 It is very difficult to impose restrictions on private property located charges and we do not found this to be appropriate. 23. In case you believe that some recharging points should be exempted from fulfilling some minimum requirements, which requirements should those be? Location and other static information Availability, and other dynamic information Information on re-charging prices Ad hoc payment functions Interoperability requirements with regards to the physical interface Interoperability requirements with regards to communication protocols Other (please specify) Please specify We do not consider that exemptions should be made. It is also difficult to impose minimum requirements to charges located in private property. Market Access (e-mobility markets) 24. In your view, are there currently problems that e-mobility service providers face when they want to offer their services on charging points that are operated by a third party? Yes No I don't know If you answered yes, please explain. 25. In your view, should policy measures be introduced at the EU level to provide for the following as regards to market access for service providers? All e-mobility service providers should be allowed to offer their services at any charge-point free of charge All e-mobility service providers should be allowed to offer their services at any charge-point for a fee set by the legislator All e-mobility service providers should be allowed to offer their services at any charge-point at a non-discriminatory price set by the charge point operator Other measures (please specify) No additional regulation required at the EU level No opinion 20 Please specify Integration of electro-mobility into the electricity system 26. In your view, which policy measures listed below are essential to ensure that the efficient integration of electro mobility into the electricity system is possible and fully aligned with the electricity market rules? Mandatory requirement for all publicly accessible recharging points (existing and new) to be equipped with smart metering systems Mandatory requirement for newly installed publicly accessible recharging points to be equipped with smart metering systems Mandatory requirement for newly installed publicly accessible recharging points to have smart charging functionalities, such as the ability to react to price and grid signals, respond to local renewable electricity generation and the ability to be controlled Mandatory requirements for charging points not accessible to the public to have smart charging functionalities Mandatory interoperability requirements for the communication between the electric vehicle and the recharging point to enable smart charging Mandatory interoperability requirements for the communication between the electric vehicle and the recharging point to enable vehicle to grid services Ensure that necessary battery data is available to authorized third parties for the provision of smart charging services and vehicle to grid services None Other (please specify) Please specify In some places, it is costly and technologically difficult, if not impossible, to provide existing chargers with mentioned upgrades. Impacts The Inception Impact Assessment discusses possible impacts of potential measures for the review of this Directive. Those measures relate to a) expanding the scope of the directive to other transport modes, b) strengthening requirements on Member States to ensure the deployment of an adequate number of recharging and refuelling stations and c) ensuring user friendliness and interoperability. Please indicate your view on the impact of such measures aimed at accelerating the deployment of interoperable infrastructure and the uptake of alternative fuels in the following questions. 27. To what extent do you agree with the following statements on the likely economic impacts of measures outlined in the Inception Impact Assessment? 21 22 28. To what extent do you agree to the following statements on environmental impacts of measures outlined in the Inception Impact Assessment? 29. To what extent do you agree to the following statements on administrative burden and simplification? 23 30. Do you have any comment on other potential impacts (not mentioned above) of the possible policy measures? 1000 character(s) maximum We don not have any comments. Relevance of other action at European level 31. To what extent do you agree with following statements? Please explain your answer. 1000 character(s) maximum We don’t agree with the statement that the objectives could be achieved better if policy measures discussed for the revision of the Directive were implemented through an AFI Regulation that would replace the current Directive. The Regulation is directly binding legislative act. In case of Estonia, that would not improve the situation, which is already good in terms of AFI, but will lead to more bureaucracy. For us, it is important that Member States do not have any technological prescriptions and the criteria of technology neutrality is maintained. This will enable the Commission to give recommendations in terms of the use of technology and not set binding criteria. This is especially important concerning upcoming technological developments. Final remarks 32. Please indicate any reports or other sources of information that provide evidence to support your responses. Please provide the title, author and, if available, a hyperlink to the study/report. 24 You may also want to upload some supporting documents The maximum file size is 1 MB Only files of the type pdf,txt,doc,docx,odt,rtf are allowed 25 Teie 27.04.2020 nr 15.1/20-0951/-1T Riigikantselei [email protected] Meie 09.06.2020 nr 2-13/20-2722 Stenbocki maja Rahukohtu 3 15161, Tallinn Seisukohad alternatiivkütuste direktiivi avaliku konsultatsiooni kohta Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitab 11. juuni 2020 Vabariigi Valitsuse istungile seisukohad alternatiivkütuste direktiivi avaliku konsultatsiooni kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Lisad: 1. Protokolliline otsus 2. Seisukohad alternatiivkütuste avaliku konsultatsiooni kohta 3. Avaliku konsultatsiooni vastused 4. Keskkonnaministeeriumi seisukohad 5. Eesti Õliühingu seisukohad Yana Laurand 6397623 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 EELNÕU ISTUNGI PROTOKOLL Stenbocki maja juuni 2020 nr Päevakorrapunkt nr Eesti seisukohad Euroopa Liidu liikmesriikidele suunatud konsultatsiooni kohta, mis hindab direktiivi 2014/94/EL (alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu kohta) ülevaatamise vajadust. 1. Kiita heaks järgmised majandus- ja taristuministri esitatud seisukohad avaliku konsultatsiooni kohta, mis hindab direktiivi 2014/94/EL (alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu kohta) ülevaatamise vajadust: 1.1. Eesti on seisukohal, et direktiivi 2014/94/EL poolt kehtestatud ühtne meetmete raamistik alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtuks, mis aitab vähendada transpordisüsteemi naftasõltuvust ja leevendada transpordi keskkonnamõju, on tõhus. Direktiivi 2014/94/EL kohaldamisala on endiselt efektiivne, kuid tuginedes kliimaeesmärkidele ning Euroopa Komisjoni esitatud rohelise kokkuleppe eesmärkidele, toetame direktiivi kohaldamisala laiendamist nii lennundus- (lennukite ruleerimise ja reisijate veo maapealne transport) kui ka raudteetranspordile. 1.2.Eesti eelistab alternatiivkütuste infrastruktuuri rajamisel liikmesriikidele laadimis- ja tankimispunktide arvu osas direktiivi tasemel täiendavate kohustuste sätestamise asemel eesmärkide seadmist, mida liikmesriigid täidavad läbi oma poliitikaraamistike. 1.3.Eesti teeb ettepaneku, et ka erasektori alternatiivkütuste laadimisvõrkude omanikud liituksid riiklike ühtsete andmeväravatega ja teeksid kättesaadavaks info laadimispunkti asukoha, seisukorra, kasutusvalmiduse, ning hindade kohta. Selline lahendus aitaks kaasa piiriülesele koostööle. 1.4.Eesti on seisukohal, et lisaks TEN-T põhi- ja üldvõrgukoridoridele peaks alternatiivkütuste taristu olema rajatud ka üleriigiliselt. Vajalik on TEN-T põhikoridoridel leppida Euroopa Liidu tasemel kokku ühistes alternatiivkütuste taristu arendamise põhimõtetes, erinevate kütuste prioriteetsuse ajakavas ja toetusmeetmetes. Alternatiivkütuste rahastuskonkursi (sh Euroopa ühendamise rahastu ja Euroopa Investeerimispanga vahendid) või sellekohaste meetmete elluviimisel võiks eelistada riigi eripäradest tulenevat lähenemist ning regionaalset koostööd. Oluline on järgida tehnoloogianeutraalsuse põhimõtet. 1.5.Eesti peab tähtsaks gaasi rolli kliimaneutraalsele majandusele ülemineku toetamiseks. Seejuures tuleb tagada taastuvast energiaallikast või süsinikneutraalselt toodetud gaasi üha suurem osakaal gaasitaristus. Gaasil on oluline roll nii energiavarustuskindluse tagamisel kui ka elektrisüsteemi tasakaalustamisel. Samuti on oluline koht investeeringutoetustel, mis on vajalikud taastuvate ja süsiniku- emissioonivabade gaaside kaasamisel gaasivõrku. 1.6.Euroopa Liidu tasemel tuleb toetada vesiniku- ja muude taastuvate gaaskütuste tehnoloogiate arendamist ja kasutuselevõtmist ning luua sobivad regulatiivsed eeltingimused ja rahastamisvõimalused eesmärgiga muuta vesinikutehnoloogia kättesaadavamaks ja konkurentsivõimelisemaks. Eelkõige peame oluliseks keskendumist taastuvatest allikatest kulutõhusate vesiniku- ja sünteetilise maagaasi tootmise, transportimise ja säilitamise lahenduste leidmisele ja arendamisele. 2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel väljendada ülaltoodud seisukohti. 3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõu ja seisukohad Riigikogu juhatusele ning teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele. Jüri Ratas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →