Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
15.05.2020 nr 1-5/20/1884-2
Riigikantselei resolutsioonile vastamine: Euroopa
Komisjoni avalikud konsultatsioonid
alternatiivkütuste direktiivi kohta
Vastavalt Riigikantselei resolutsioonile 2-5/20-00975 esitab Keskkonnaministeerium ettepanekud
Eesti seisukohtadeks Euroopa Komisjoni avaliku konsultatsiooni kohta, mis käsitleb
alternatiivkütuste direktiiviga 2014/94/EL seotud teemasid. Palume Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumil arvestada konsultatsioonidele vastamisel järgmiste
seisukohtadega.
1. Alternatiivkütuste loendis tuleks täpsustada, et veeldatud naftagaas (LPG) sobib transpordis
kasutamiseks vaid juhul kui tema algallikas on taastuvat liiki (nn bioLPG). Naftarafineerimisel
tekkiv naftagaas omab võrreldes biogaasiga suuremat CO2 jalajälge ning selle edendamine
transpordis ei aita jõuda kiiremini roheleppe eesmärgini vähendada transpordi sektorist tulevaid
heitmeid 90% võrra. Fossiilsest allikast pärit gaasi kasutamine transpordis aitab küll saavutada
kiiremat ja laiemat üleminekut saastavatelt fossiilsetelt vedelkütustelt veeldatud naftagaasile,
kuid üleminek peaks olema ajaliselt piiratud. Seetõttu tuleks direktiivi lisada ka plaan, kuidas
samm-sammult üle minna fossiilsest allikast pärit naftagaasilt biogaasile. Fossiilsest allikast
naftagaasi järkjärguline asendamine biogaasiga aitaks alandada gaasilise kütuse CO2 heidet
samal ajal mitte muutes tarbimist ega ka gaaskütusel põhineva tehnoloogia arengut.
Sama kohaldub ka elektrile, CNG-le, LNG-le ja vesinikule.
2. Roheleppe ja kliimapoliitika ambitsioone silmas pidades tuleks leida uusi võimalusi ja
meetmeid, mis motiveeriksid vesiniku laialdasemat kasutusele võtmist. Taastuvenergiast
toodetud vesinik on praktiliselt heitevaba ning selle laialdane kasutamine aitaks vähendada
oluliselt kasvuhoonegaaside ja teiste saasteainete teket. Alternatiivkütuste direktiiv on valdavalt
täitnud oma eesmärki ning mitmed alternatiivsed kütused on leidnud laiemat kasutust. Siiski
näeme, et vesiniku kasutamine kütusena ei ole laiemat kasutust veel leidnud.
3. Leiame, et alternatiivkütuste direktiivis on infrastruktuuri arendamisel oluline käsitleda kõiki
erinevaid transpordiliike, seal hulgas lennundust ja lennujaamades toimuvad maapealset
transporti (lennukite ruleerimine ja reisijate vedu). Samuti peaks direktiiv hõlmama ka
raudteetransporti. Arvestades osade liikmesriikide plaane lähitulevikus raudteetransporti
suuremaid investeeringuid teha tuleks kliimaeesmärkide kontekstis silmas pidada eri
transpordiliikide infrastruktuuri arenguvajadusi.
Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
4. Arvestades alternatiivkütuste taristu ebaühtlast arengut liidus ning pidades silmas Euroopa
Liidu kliimaeesmärke leiame, et direktiivi tuleb vähese heitega sõidukite kasutuselevõtmise
liiduüleseks soodustamiseks tõhustada. Alternatiivkütuste direktiiv peaks sätestama kõikidele
liikmesriikidele selge ja ühtse metoodika, mille järgi seada alternatiivkütuste infrastruktuuri
arendamise eesmärgid.
5. Alternatiivkütuste direktiiv toetab kliimaeesmärke, kuid peaksime arvestama ka teisi olulisi
teemasid nagu näiteks ringmajandus. Uute infrastruktuuride ja transpordivahendite loomisel
tuleb silmas pidada materjalide taaskasutatavust. Elektriautode akudele alles otsitakse
ringlussevõtu võimalusi ning tänaseni head ja toimivat lahendust ei ole. Nii infrastruktuuride
kui transpordivahendite puhul on vaja läbi mõelda terve elutsükkel, et ühe probleemi
lahendamisega ei tekiks uut probleemi teises valdkonnas.
6. Peame oluliseks, et alternatiivkütuste taristu arendamisel soodustataks digitaalsete lahenduste
kasutuselevõtmist, mis võimaldaks tarbijatel saada asjakohast informatsiooni
(laadimispunktide asukohad, laadimisvõimsus jm).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Harry Liiv
Asekantsler
Teadmiseks: Riigikantselei
Karmo Kübarsepp, 626 0755
[email protected]
SELETUSKIRI
Eesti seisukohad Euroopa Liidu liikmesriikidele suunatud konsultatsiooni kohta, mis
hindab direktiivi 2014/94/EL (alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu kohta)
läbivaatamise vajadust
Eesti seisukohad koostasid Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi transpordi arengu ja
investeeringute osakonna peaspetsialist Juku Paulus (
[email protected], 6397689),
energeetika osakonna spetsialist Liisa Mällo (
[email protected], 6256321) ning Euroopa
Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Yana Laurand (
[email protected],
6397623). Valdkonna eest vastutab transpordi arengu ja investeeringute osakonna juhataja
Indrek Gailan (
[email protected]) ja asekantsler Ahti Kuningas (
[email protected],
6256468).
Sissejuhatus
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitab heakskiitmiseks Eesti seisukohad
Euroopa Komisjoni (edaspidi komisjon) liikmesriikidele suunatud konsultatsiooni kohta, mis
hindab 2014. aasta alternatiivkütuste direktiivi asjakohasust hiljutise tehnoloogilise ja
majandusliku arengu taustal. Euroopa Komisjon kutsub avalikkust ja sidusrühmi üles avaldama
arvamust ja jagama teavet nii kehtiva direktiivi mõju kui ka selle läbivaatamise võimalike
meetmete ja mõjude kohta.
Euroopa Liidu Rohelepe on seadnud poliitilise eesmärgi vähendada transpordi heitkoguseid
2050. aastaks 90% võrra. Kütuste dekarboniseerimine ja piisava alternatiivkütuste
infrastruktuuri kasutuselevõtt on tähtsamad vahendid selle eesmärgi saavutamiseks. 2020. aasta
järgsel perioodil peaks oluliselt suurenema alternatiivkütuste ja eelkõige maanteesõidukites
kasutatavate alternatiivkütuste kasutuselevõtt. Samuti tuleb tagada kõigi transpordiliikide
alternatiivkütuste nõudluse vajadusele vastav laadimis- ja tankimistaristu. Liikmesriigid
peaksid koordineeritult töötama selle nimel, et transpordi laadimise ja tankimise taristu oleks
koostalitlusvõimeline ja kergesti kasutatav, et vältida alternatiivkütuste kasutuselevõtu tõrkeid
ja aeglustumist. Alternatiivkütuste taristut käsitlevate poliitikameetmete kooskõlastamata
vastuvõtmine liikmesriikides võib kaasa tuua turumeetmete killustumise ning vähendada
avaliku ja erasektori kindlust teha pikaajalisi investeeringuid sõidukitesse ja
kütusetehnoloogiatesse.
Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/94 alternatiivsete kütuste taristu (AFID)
kasutuselevõtu kohta võeti vastu 2014. aastal, et tagada liikmesriikides alternatiivsete kütuste
infrastruktuuri kasutuselevõtu meetmete ühine raamistik. Direktiivi eesmärk on paigaldada
kõikidesse riikidesse piisav arv hõlpsalt juurdepääsetavaid ja lihtsalt kasutatavaid laadimis- ja
tankimispunkte. Liikmesriigid pidid 2016. aastaks vastu võtma kooskõlastatud poliitilised
raamistikud. Lisaks kehtestati direktiiviga tehnilised kirjeldused infrastruktuuri
koostalitlusvõime kohta. Hetkel ei ole alternatiivkütuste taristu kogu ELis ühtlaselt kättesaadav.
Direktiivist 2014/94 tulenevad riiklikud poliitilised raamistikud ei ole piisavalt ambitsioonikad,
et luua nõuetekohane ja piiriüleselt kasutatav alternatiivkütuste võrgustik.
Küsimustikus on kokku 53 küsimust, mida saaks jaotada järgmiselt: 1) direktiivi mõjuhinnang,
2) põhilised probleemid, 3) poliitilised meetmed ning 4) käesoleva direktiivi läbivaatamise
võimalike meetmete potentsiaalne mõju. Eesti tagasiside küsimustikule on vormistatud
seletuskirja eraldi lisana (Lisa 1).
Konsultatsioonile vastamise üldpõhimõtted
Eesti vastuste kujundamisel on lähtutud Eesti Euroopa Liidu poliitika 2020-2021 prioriteetidest,
mille kohaselt üleminek keskkonna- ja kliimahoidlikule transpordile ning liikuvusele nõuab
terviklikku poliitikalähenemist ning investeeringuid, kombineerides tegevusi ja kasutades
sünergiat (heiteta ja vähese heitega sõidukid ja alternatiivsed kütused, digitaliseerimine, puhtam
logistika, mitmeliigiline transport, ühistranspordi infrastruktuur ja käitumismuutused).
Alternatiivkütuste taristu väljaarendamisel toetame nii erasõidukitele kui ka raskeveokitele
mõeldud alternatiivkütuste taristu arendamist Eestis ja TEN-T koridoridel.
Eesti lähtub küsimustikule vastamisel Vabariigi Valitsuse ning Riigikogu Euroopa Liidu asjade
komisjoni poolt varasemalt vastu võetud Eesti seisukohtadest:
1. 20.03.2013 VV poolt heakskiidetud Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise „Puhas
energia ja transport: alternatiivkütuste Euroopa strateegia" ja Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivi alternatiivkütuste infrastruktuuri kasutuselevõtu kohta eelnõu suhtes
2. 03.10.2019 VV heakskiidetud Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise „Puhas
planeet kõigi jaoks – Euroopa pikaajaline strateegiline visioon jõuka, nüüdisaegse,
konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni jõudmiseks“
3. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi 2017. aasta alternatiivkütuste taristu
tegevuskavast, mis kiideti heaks majandus- ja taristuministri 13.04.2017 käskkirjaga nr
1.1-1/17-078 „Alternatiivkütuste taristu tegevuskava programmi kinnitamine“.
Eesti alternatiivkütuste poliitika eesmärk on alternatiivkütuste osakaalu suurendamine Eesti
transpordisüsteemis ning see keskendub eelkõige erinevate alternatiivkütuste laadimistaristute
väljaarendamisele. Alternatiivkütuste laiaulatuslikum kasutus sõltub suuresti laadimistaristu
olemasolust ning sellesse tehtavate investeeringute rahastamisest. Lisaefekti annab üle-
euroopaline samadele standarditele vastav laadimisvõrk, mille loomisega on algust tehtud.
Arvestades, et kõige suurem negatiivne keskkonnamõju on transpordisektoris
maanteetranspordil, keskendub Eesti alternatiivkütuste osakaalu suurendamisel just sellele
sektorile.
Eesti riigi laadimistaristu sai rajatud juba 10 aastat tagasi ning tänaseks on laadimistaristu
võrgustik erastatud. Elektriautode kiirlaadijad on paigaldatud üle Eesti, tagamaks kõigile
elektriauto kasutajatele piisava liikumisvabaduse. Kaetud on kõik peamised kõrge
liiklustihedusega maanteed ja suuremad asulad. Kiirlaadimisjaamade omavaheline distants on
40-60 km ning nende paigutamisel on arvestatud käidavate asukohtadega nagu näiteks
bensiinijaamad, kohvikud, kauplused jms. Kiirlaadijaid on Eestis 176. Kiirlaadijatest paikneb
102 linnades ja 65 maanteede ääres. Suurematest linnadest on Tallinnas 29, Tartus 11, Pärnus
5 ja Narvas 2 kiirlaadijat. Laadimispunktide arv aina suureneb ning eeltoodud statistikale
lisandub ka erasektori poolt rajatud üldkasutatavad laadimispunktid (enamasti taksoettevõtete
laadimispunktid). Analoogselt rajas riik koostöös erasektoriga ka maagaasitanklaid, mis tänasel
päeval on Eestis kokku 21 (ja 7 avatakse lähiajal).
Vastavalt eelmainitud Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiivile 2014/94 peaksid
liikmesriigid tagama, et loodaks üldkasutatav taristu mootorsõidukite varustamiseks elektriga,
gaasilises olekus surumaagaasiga või surubiometaaniga. Selleks, et määrata oma riiklikes
poliitikaraamistikes kindlaks üldkasutatavate laadimispunktide vajalik arv, peaks
liikmesriikidel olema võimalik arvesse võtta nende territooriumil juba olemasolevaid
üldkasutatavaid laadimispunkte ja nende tehnilisi kirjeldusi ning teha otsus keskendumiseks
tava- või kiirlaadimispunktide kasutuselevõtule. Direktiivi järgi tuleks kindlaks määrata
laadimispunktide arv, võttes arvesse hinnangulist registreeritud elektrisõidukite arvu 2020.
aasta lõpuks igas liikmesriigis. Orienteeruvalt peaks piisav keskmine laadimispunktide arv
olema vähemalt üks laadimispunkt iga kümne sõiduki kohta, võttes samuti arvesse sõidukite
tüüpi, laadimistehnoloogiat ja juurdepääsetavaid eraomandis olevaid laadimispunkte. 2019.
aasta lõpus oli Eestis registreeritud ligi 1300 elektriautot, mille laadimise tarbeks pakub Enefit
Volt 176 kiirlaadijat. Need numbrilised näitajad tõestavad, et direktiivi poolt seatud eesmärk
on Eesti poolt täidetud.
Seisukohad
1. Eesti on seisukohal, et direktiivi 2014/94/EL poolt kehtestatud ühtne meetmete
raamistik alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtuks, mis aitab vähendada
transpordisüsteemi naftasõltuvust ja leevendada transpordi keskkonnamõju, on tõhus.
Direktiivi 2014/94/EL kohaldamisala on endiselt efektiivne, kuid tuginedes
kliimaeesmärkidele ning Euroopa Komisjoni esitatud rohelise kokkuleppe eesmärkidele,
toetame direktiivi kohaldamisala laiendamist nii lennundus- (lennukite ruleerimise ja
reisijate veo maapealne transport) kui ka raudteetranspordile.
Selgitus: Kliimaeesmärkide täitmiseks ja naftasõltuvuse vähendamiseks on oluline tagada
koordineeritud tegutsemine Euroopa Liidu tasandil. Komisjon on juba kutsunud üles
vähendama transpordi sõltuvust naftast 28. märtsi 2011. aasta valges raamatus „Euroopa ühtse
transpordipiirkonna tegevuskava – konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi
suunas“. Samas dokumendis on tehtud ka ettepanek vähendada transpordist tulenevat
kasvuhoonegaaside heidet 2050. aastaks 1990. aasta tasemetega võrreldes 60% võrra. Vastavalt
Euroopa Liidu rohelisele kokkuleppele tuleb kliimaneutraalsuse saavutamiseks transpordist
pärinevat heidet vähendada 2050. aastaks 90 %. Ka üleeuroopalise transpordivõrgu (edaspidi
TEN-T) suunised sätestavad, et alternatiivkütustega saab vähemalt osaliselt asendada
fossiilseid naftaallikaid transpordi energiaga varustamisel ning aidata kaasa transpordi
süsinikdioksiidi heite vähendamisele ja transpordisektori keskkonnatoime parandamisele. Ka
Eesti Euroopa Liidu poliitika 2020-2021 üks prioriteetidest on tagada üleminek keskkonna- ja
kliimahoidlikule transpordile ning liikuvusele, mis nõuab terviklikku poliitikalähenemist ning
investeeringuid, kombineerides tegevusi ja kasutades sünergiat (heiteta ja vähese heitega
sõidukid ja alternatiivsed kütused, digitaliseerimine, puhtam logistika, mitmeliigiline transport,
ühistranspordi infrastruktuur ja käitumismuutused).
Peame oluliseks, et direktiivi infrastruktuuri arenguvajadused hõlmaks kõiki erinevaid
transpordiliike, sealhulgas lennundust ja lennujaamades toimuvad maapealset transporti
(lennukite ruleerimine ja reisijate vedu) ning raudteetransporti. Selline muudatus soodustaks
ühtset poliitilist raamistikku ning lähenemisviisi kõikide transpordiliikide jaoks, mille
infrastruktuuri keskkonnasõbralikumaks muutmisel on märkimisväärne potentsiaal aidata
kaasa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisele. Kõigi transpordiliikide pikaajaliste
energiavajaduste arvestamiseks on vaja koordineeritud lähenemist. Üks Eesti praegustest
transpordi arengu eesmärkidest on vähendada raudteetranspordi kahjulikku mõju keskkonnale.
Elektriraudtee on üks keskkonnasäästlikumaid transpordiliike. Eesti on võtnud endale eesmärgi
aastaks 2030 katta ca 14% transpordisektori energia kasutamisest taastuvatest allikatest. Sellest
mahust kolmandik on planeeritud katta elektriraudteeliikluse mahu kasvuga. Ka Rail Balticu
raudteeühenduse väljaehitamine loob uue elektrifitseeritud lahenduse, mis aitab vähendada
CO2 taset reisijate ja kaubaveo sektoris, toimides seejuures ka energiasäästlikult.
2. Eesti eelistab alternatiivkütuste infrastruktuuri rajamisel liikmesriikidele laadimis- ja
tankimispunktide arvu osas direktiivi tasemel täiendavate kohustuste sätestamise asemel
eesmärkide seadmist, mida liikmesriigid täidavad läbi oma poliitikaraamistike.
Selgitus: Hetkel on Eestil elektriautode laadimistaristu (176) ning maagaasi sõidukite
laadimistaristutega enamus riigiterritooriumist kaetud (21 LNG ja CNG tanklat üle Eesti1).
Teised alternatiivkütuste tehnoloogiad ja pakutavad tooted pole aga piisavalt küpsed, et neisse
olnuks mõistlik riigi poolt suuri investeeringuid suunata. Olukorras, kus ei ole selge
infrastruktuuri väljaehitamise finantseerimine, samuti tehnoloogia areng ja tarbijakäitumise
muutumine, ei saa liikmesriigid võtta siduvaid kohustusi väljaehitatava infrastruktuuri ulatuse
osas.
Vastavalt direktiivi 2014/94 artikkel 4 tagavad liikmesriigid oma riiklike poliitikaraamistike
kaudu, et 31. detsembriks 2020 rajatakse piisav hulk üldkasutatavaid laadimispunkte, et tagada
elektrisõidukite liikumise võimalus vähemalt linna- ja eeslinnaasumites ja teistel
tiheasustusaladel ning vajaduse korral liikmesriikide määratud võrkudes. Laadimispunktide
arvu väljaselgitamisel võetakse muu hulgas arvesse liikmesriikide riiklikes poliitikaraamistikes
märgitud registreeritud elektrisõidukite hinnangulist arvu 2020. aasta lõpuks ning komisjoni
koostatud parimaid tavasid ja soovitusi. Kui see on asjakohane, võetakse arvesse erivajadusi
seoses üldkasutatavate laadimispunktide rajamisega ühistranspordijaamadesse. Komisjon
hindab lõikes 1 sätestatud nõuete täitmist ja vajaduse korral esitab käesoleva direktiivi
muutmise ettepaneku, võttes arvesse elektrisõidukite turu arengut, et tagada hiljemalt 31.
detsembriks 2025 täiendavate üldkasutatavate laadimispunktide rajamine igas liikmesriigis
vähemalt TEN-T põhivõrgus, linna- ja eeslinnaasumites ja teistel tiheasustusaladel.
Kohustusliku laadimis- ning tankimispunktide arvu sätestamise asemel võiksid liikmesriigid
seada vastavad eesmärgid oma poliitikaraamistikes, et oleks võimalik võtta arvesse riikide
1
NGVA Europe andmetel. https://www.ngva.eu/stations-map/
eripärasid, sh rahastamisvõimalusi, tehnoloogia arengut ja tarbijaeelistusi. Direktiivi järgi
peaksid liikmesriigid tagama, et üldkasutatavaid laadimispunkte ehitatakse piisaval alal, et
võimaldada elektrisõidukite liikumist vähemalt linna- ja eeslinnaasumites ja teistel
tiheasustusaladel ning vajaduse korral liikmesriikide määratud võrkudes. Tuleks kindlaks
määrata selliste laadimispunktide arv, võttes arvesse hinnangulist registreeritud elektrisõidukite
arvu 2020. aasta lõpuks igas liikmesriigis. Orienteeruvalt peaks piisav keskmine
laadimispunktide arv olema vähemalt üks laadimispunkt iga kümne sõiduki kohta, võttes
samuti arvesse sõidukite tüüpi, laadimistehnoloogiat ja juurdepääsetavaid eraomandis olevaid
laadimispunkte. Eestis tuleb samuti arvestada sellega, et enamik linnastunud elanikkonnast on
koondunud kahte linna. Seega peab vajaliku laadimis- ja tankimispunktide arvu sätestama
liikmesriik ise, kuna parimad asjatundjad on kohapeal ning täpseid hinnanguid saab anda ning
mõistlikke eesmärke seada ainult riik ise. Eestil on tänaseks välja arendatud 176 avaliku
laadimispunktiga laadimistaristu, mis katab 1300 elektrisõiduki vajadust ning ületab Euroopa
Liidu poolt sätestatud eesmärki 1 laadija 10 sõiduki kohta.
Ka näitab Eesti kogemus, et eelkõige peaks liikmesriik seadma eesmärgid üksnes üldkasutatava
avaliku infrastruktuuri arendamise osas, sest nt elektriauto juba ostnud isik tagab vajadusel
isikliku laadimispunkti reeglina endale ise või kui see ei ole tal võimalik või vajalik, siis kasutab
ta üldkasutatavaid laadijaid, mida peab olema piisaval hulgal. Isiklikul otstarbel kasutatava
infrastruktuuri rajamisse ei ole vaja sekkuda ei EL ega liikmesriigi tasemel muul moel, kui
ainult soovituslike standardite näol või läbi toetusmeetmete (nt korterelamute puhul).
Kokkuvõtvalt on otstarbekas, et liikmesriigid seaksid endale ise eesmärgid ning direktiiv ei
seaks liikmesriikidele kohustusi olukorras, kus rahastamisvõimaluste, tehnoloogia arengu ja
tarbijakäitumise osas puudub selgus.
3. Eesti teeb ettepaneku, et ka erasektori alternatiivkütuste laadimisvõrkude omanikud
liituksid riiklike ühtsete andmeväravatega2 ja teeksid kättesaadavaks info laadimispunkti
asukoha, seisukorra, kasutusvalmiduse ning hindade kohta. Selline lahendus aitaks kaasa
piiriülesele koostööle.
Selgitus: Peame oluliseks, et alternatiivkütuste taristu arendamisel soodustataks digitaalsete
lahenduste kasutuselevõtmist, mis võimaldaks tarbijatel saada asjakohast informatsiooni
(laadimispunktide asukohad, laadimisvõimsus jm). ELi õigusaktidega tuleks tagada, et teave
alternatiivkütuste taristu kohta tehakse kasutajale kättesaadavaks mitte ainult füüsiliste
vahenditega (märgid jne), vaid ka digitaalsete vahenditega (nt rakenduse kaudu).
Vähese heitega liikuvuse kasutuselevõtu puhul on vaja tagada kasutajasõbralik takistusteta
liikuvus nagu tavakütuste sõidukite kasutamise puhul. Selle jaoks peaksid avalik ja erasektor
tegema rohkem koostööd, et tagada usaldusväärse teabe kättesaadavus laadimispunktide või
tanklate asukoha ja kättesaadavuse kohta. Tähtis roll on ka koostalitlusvõimelistel
makseteenustel. Vajaliku taristu osad peavad olema digitaalses ühenduvuses (s.t kaugjuhtimise
teel ja reaalajas laadimisjaamade puhul), mis võimaldaks saada laadimispunkti infot, s.h ka
2
Sarnaselt nagu on määruses EL 2017/1926, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi
2010/40/EL seoses mitmeliigilisi liikumisvõimalusi käsitlevate teabeteenuste osutamisega kogu ELis, sätestatud,
milline teabeteenus peab olema riiklikes andmeväravates laadimisjaamade kohta (asukoht, maksmisinfo jne).
laadimisvõimalusi, ning võimalusel ka lisateenuseid. Selline info peaks olema kättesaadav
rakenduste kaudu piiriüleselt. Selline lahendus lihtsustab ka välisriikide kodanikel rakenduste
kaudu saadava info ja märgatavalt alternatiivkütuse taristu kasutamist teises riigis.
4. Eesti on seisukohal, et lisaks TEN-T põhi- ja üldvõrgukoridoridele peaks
alternatiivkütuste taristu olema rajatud ka üleriigiliselt. Vajalik on TEN-T
põhikoridoridel leppida Euroopa Liidu tasemel kokku ühistes alternatiivkütuste taristu
arendamise põhimõtetes, erinevate kütuste prioriteetsuse ajakavas ja toetusmeetmetes.
Alternatiivkütuste rahastuskonkursi (sh Euroopa ühendamise rahastu ja Euroopa
Investeerimispanga vahendid) või sellekohaste meetmete elluviimisel võiks eelistada riigi
eripäradest tulenevat lähenemist ning regionaalset koostööd. Oluline on järgida
tehnoloogianeutraalsuse põhimõtet.
Selgitus: Eesti jaoks on tähtis, et transpordi-, kliima- ja energiapoliitika eesmärkide
saavutamiseks on muuhulgas vaja tihendada koostööd alternatiivkütuste taristu rajamisel
TEN-T võrgustikuga koostöös ning eelduste loomisel intelligentsete transpordisüsteemide
kasvavaks kasutuseks. Alustada tuleks sellistest alternatiivkütuste projektidest, mis annaksid
maksimaalse CO2 kokkuhoiu minimaalse investeeringuga (nt peaks raskeveokitel olema
võimalik piiriülestel põhimarsruutidel sõita maagaasiga). Selle peaks tagama piisavalt tihe
tanklate võrk ning elektrilaadimisjaamades enimkasutatavate standardite kättesaadavus üle
Euroopa. Täiendavalt on vaja teha jõupingutusi, et edendada multimodaalsust kaubaveol ning
tarkade ja koostalitusvõimeliste transpordi-lahenduste loomist, edasiarendamist ja laiemat
kasutuselevõttu. Näiteks tuleb koostöös ELi ja teiste liikmesriikidega pingutada, et juba rajatud
ning tulevikus rajatav raudteevõrgustik oleks kaubaveol atraktiivsem ning meelitaks rohkem
kaupu maanteedelt raudteele.
Riigid on erinevate alternatiivkütuste taristute rajamisel väga erineval tasemel ning paindlikkus
erinevate Euroopa Liidu projektide rahastamisel (eelkõige CEF vahendite kaudu) tekitaks
ühtlasemat taset erinevate alternatiivkütuste taristute osas ning suurendaks tarbija
kasutusmugavust. Eesti on juba jõudnud välja arendada kogu riigi territooriumi katva CNG ja
elektri kiirlaadimistaristu, kuid teistes liikmesriikides on alternatiivkütuste taristu rajamised
endiselt käimas. Eesti puhul haldab elektri ja CNG laadimistaristut eraettevõtlus. Tänu sellele,
et Eestis reguleerib elektriautode laadimistaristute investeeringuid turg, puudub Eesti tasemel
vajadus teha riigitasemelisi investeeringuid elektriautode laadimistaristusse. Tasub Eesti puhul
suuremat tähelepanu pöörata näiteks vesiniku tootmise ja tehnoloogia kasutusvõimalustele
transpordis ning elektri kasutuselevõtu suurendamisele linnade ühistranspordis, merenduses ja
lennunduses. Suuremad Eesti linnad lähevad järk järgult üle biometaani tarbivate sõidukite
kasutamisele. Üks Eesti pikema vaate eesmärgiks on emissioonivabale kütusele üleminek ning
biometaan on vahe-etapp selle eesmärgi saavutamiseks. Lisaks on oluliseks väljakutseks,
kuidas viia nullheitele maanteevedusid ja pikamaabusse. Üheks võimalikuks lahenduseks oleks
bio-LNG tootmine ja tankimine, mis on võimalik eeldusel, et riiklikul tasemel toodame
vajalikus koguses biometaani. Kokkuvõttes peame oluliseks riigi eripäradest ja
tehnoloogianeutraalseid tulenevaid Euroopa Liidu rahastuskonkursse (eelkõige CEF) või
meetmeid alternatiivkütuste taristute arendamiseks.
5. Eesti peab tähtsaks gaasi rolli kliimaneutraalsele majandusele ülemineku toetamiseks.
Seejuures tuleb tagada taastuvast energiaallikast või süsinikneutraalselt toodetud gaasi
üha suurem osakaal gaasitaristus. Gaasil on oluline roll nii energiavarustuskindluse
tagamisel kui ka elektrisüsteemi tasakaalustamisel. Samuti on oluline koht
investeeringutoetustel, mis on vajalikud taastuvate ja süsiniku- emissioonivabade gaaside
kaasamisel gaasivõrku.
Selgitus: Euroopa Liit on seadnud endale sihiks taastuvatest allikatest toodetud ning
emissioonivabade kütuste ja energia kasutamist. Liidu tasemel on karmistatud laenu- ja
rahastamistingimusi fossiilkütustele, et vähendada nii maagaasi kui ka fossiilse kütuse
kasutamist. Maagaasi varustuskindluse ja turu paindlikkuse nimel on meie regioonis (Soome,
Eesti, Läti ja Leedu) tehtud gaasitaristu väljaehitamisse märkimisväärseid investeeringuid.
Eestile on tähtis, et meie gaasituru varustuskindlus oleks tagatud ning meil oleks võimalik
kasutada olemasolev taristu süsinikneutraalselt ja taastuvast allikast gaasiliste kütuste
tootmiseks ja transportimiseks. Aasta 2020 alguses oleme käivitanud Soome-Eesti-Läti ühise
gaasituru, et mitmekesistada meie energiaportfelli.
6. Euroopa Liidu tasemel tuleb toetada vesiniku- ja muude taastuvate gaaskütuste
tehnoloogiate arendamist ja kasutuselevõtmist ning luua sobivad regulatiivsed
eeltingimused ja rahastamisvõimalused eesmärgiga muuta vesinikutehnoloogia
kättesaadavamaks ja konkurentsivõimelisemaks. Eelkõige peame oluliseks keskendumist
taastuvatest allikatest kulutõhusate vesiniku- ja sünteetilise maagaasi tootmise,
transportimise ja säilitamise lahenduste leidmisele ja arendamisele.
Selgitus: Kasvuhoonegaasiheitmete vähendamise eesmärk puudutab suures mahus ka
transpordisektorit. Selle eesmärgi seadmisel Euroopa Liidu tasemel on tähtis tagada muutusi
transpordikütuste süsinikumahukuses. Väga tähtis on silmas pidada Euroopa Liidus
olemasolevat kütuste tootmise potentsiaali, mis aitab vähendada keskkonnamõju ja sõltuvust
importkütustest ning edendab sõidukite kättesaadavust. Turule on vaja rohkem tuua kütuste
tootmise tehnoloogia hindu rahuldavaid ning erinevate transpordiliikide vajadusi arvestavaid
alternatiivkütuseid. Eelistada tasuks kütuseid, mida saab toota taastuvenergiast, jäätmetest,
jääkidest, kõrvalsaadusest. Samuti on vaja eelistada emissioonivabu kütuseid ehk kütused, mille
tootmisel on rakendatud CCU ja CCS tehnoloogiaid. Toiduks kasutatavast toorainest
toodetavaid kütuseid tuleb vältida.
Roheleppe ja kliimapoliitika ambitsioone silmas pidades tuleks leida uusi võimalusi ja
meetmeid, mis motiveeriksid vesiniku laialdasemat kasutusele võtmist. Taastuvenergiast
toodetud vesinik on praktiliselt heitevaba ning selle laialdane kasutamine aitaks vähendada
oluliselt kasvuhoonegaaside ja teiste saasteainete teket. Alternatiivkütuste direktiiv on valdavalt
täitnud oma eesmärki ning mitmed alternatiivsed kütused on leidnud laiemat kasutust. Siiski
näeme, et vesiniku kasutamine kütusena ei ole laiemat kasutust veel leidnud.
Arvamuse saamine
Komisjoni avaliku konsultatsiooni vastamise perioodiks oli 6. aprill 2020 kuni 29. juuni 2020.
Käesolevale konsultatsioonile vastamiseks küsiti sisendit Rahandusministeeriumilt ja
Keskkonnaministeeriumilt. Keskkonnaministeerium saatis seisukohad ning nende tagasisidega
on arvestatud (Lisa 2). Konsultatsioonile andis arvamuse ka Eesti Õliühing (Lisa 3). Suuliselt
konsulteeriti ka Tallina Lennujaamaga.
Tallinna Lennujaam pooldas lennujaamades toimiva maapealse transpordi (lennukite
ruleerimine ja reisijate vedu) lisamist direktiivi. Osaliselt on juba alternatiivkütustel töötavad
maapealsed seadmed kasutuses nagu elektril ning ka gaasil sõitvad reisijateveo bussid.
Lennujaam planeerib ka lähimas tulevikus päikeseenergia kasutuselevõttu. Lennujaama taristu
lisamine direktiivi juurde on Tallinna Lennujaama seisukohast vastuvõetav. Tallinna
Lennujaam juhtis tähelepanu, et tulevikus võib üles kerkida küsimus, kui tekib kohustus
mingiks kindlaks aastaks kogu lennujaama energiavõrk ümber lülitada roheenergiatele. Sellel
juhul võib tekkida vajadus investeeringuteks riigi või Euroopa Liidu poolsetest allikatest.
Samuti tuleb silmas pidada, et 2020. aasta COVID-19 kriisiolukord ja selle mõju
lennundusettevõtete investeeringutele on pigem investeeringuid mitte soodustav.
Eesti Õliühing oli arvamusel, et alternatiivkütuste taristu arendamisel tuleb eesmärgiks seada
konkurentsitiheda turu loomise. Eesti konkurentsitihe mootorikütuste jaeturg pakub tarbijatele
kvaliteetset ning sobivat teenust – hästi toimivat turusituatsiooni on esile tõstnud ka
Konkurentsiamet oma 25.02.2020 kirjas Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile.
Sellest tulenevalt märgib Konkurentsiamet, et „kavandades tuleviku energia- ja
transpordipoliitikat tuleks riigil lähtuda analoogsest eesmärgist säilitada konkurentsiolukord ka
(elektrisõidukite) laadimispunktide osas“. Samast eesmärgist peaks juhinduma ka teiste
alternatiivkütuste taristu arendamisel ning turu loomisel. Vältida tuleks olukorda, kus erinevate
alternatiivkütuste turu arengut hakkab pärssima monopoolne ülesehitus ühe või teise kütuse
vaates. Pakkujate rohkusest ja efektiivselt toimivast konkurentsist võidab lõpptarbija.
Samuti oli Õliühing arvamusel, et alternatiivkütuste taristu arendamisel peab lähtuma
tehnoloogianeutraalsuse printsiibist. Kuna transpordi keskkonnajalajälje vähendamiseks on
võimalik rakendada erinevaid alternatiivseid ning tänasel päeval innovatiivseid tehnoloogiaid,
siis leiab Eesti Õliühing, et turu arendamisel ei ole mõistlik osasid tehnoloogiaid eelisarendada
ning pigem tuleks lähtuda kulutõhususest ning tehnoloogia kasutusele võtmisega kaasnevast
keskkonnasäästust. Samas tuleb silmas pidada, et alternatiivkütuste keskkonnasäästu
hindamisel on mõistlik kasutada holistilist lähenemist, mis võtab arvesse kogu kütuse või
laiemalt selle kasutamiseks vajaminevate tehnoloogiliste lahenduste elukaarega kaasneva
keskkonnasäästu.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
e-post:
[email protected]
koopia:
[email protected]
14.05.2020
Edastatud e-postiga adressaatidele
Eesti Õliühingu seisukohad ja ettepanekud Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile
vastamaks Alternatiivkütuste Taristu Direktiivi (2014/94/EÜ) uuendamisele eelnevale avalikule
konsultatsioonile
Eesti suurimaid mootorikütuste müüjaid ühendav Eesti Õliühing on tutvunud Euroopa Komisjoni avaliku
konsultatsiooniga, mis käsitleb Alternatiivkütuste taristu direktiivi uuendamist. Kuigi küsimustiku vormis
konsultatsioon on mahukas kuid samas jääb üsna üldisele tasemele, siis soovib Eesti Õliühing jagada
endapoolset nägemust sellest, mida tuleks silmas pidada riiklike vastuste koostamisel antud
konsultatsioonile. Samuti näeme, et sellistest põhimõtetest tuleks lähtuda ka siseriiklikku
alternatiivkütuste taristu arengut planeerides
Lähtudes Vedelkütuse seaduses ning Atmosfääriõhu kaitse seaduses transpordikütuste tarnijatele
kohalduvate kohustuste täitmise vajadusest on erinevate alternatiivkütuste kasutamise laiendamine
ning selleks vajamineva taristu arendamine transpordikütuste tarnijatele lähimatel aastatel keskseks
prioriteediks. Seetõttu soovib Eesti Õliühing edaspidi olla igakülgselt kaasatud antud teemaga seotud
aruteludesse.
1. Alternatiivkütuste taristu arendamisel tuleb eesmärgiks seada konkurentsitiheda turu
loomise
Eesti konkurentsitihe mootorikütuste jaeturg pakub tarbijatele kvaliteetset ning sobivat teenust – hästi
toimivat turusituatsiooni on esile tõstnud ka Konkurentsiamet oma 25.02.2020 kirjas Majandus- ja
kommunikatsiooniministeeriumile. Sellest tulenevalt märgib Konkurentsiamet, et „kavandades tuleviku
energia- ja transpordipoliitikat tuleks riigil lähtuda analoogsest eesmärgist säilitada konkurentsiolukord
ka (elektrisõidukite) laadimispunktide osas“.
Eesti Õliühing on seisukohal, et samast eesmärgist peaks juhinduma ka teiste alternatiivkütuste taristu
arendamisel ning turu loomisel. Vältida tuleks olukorda, kus erinevate alternatiivkütuste turu arengut
hakkab pärssima monopoolne ülesehitus ühe või teise kütuse vaates. Pakkujate rohkusest ja efektiivselt
toimivast konkurentsist võidab lõpptarbija.
2. Alternatiivkütuste taristu arendamisel peab lähtuma tehnoloogianeutraalsuse printsiibist
Kuna transpordi keskkonnajalajälje vähendamiseks on võimalik rakendada erinevaid alternatiivseid ning
tänasel päeval innovatiivseid tehnoloogiaid, siis leiab Eesti Õliühing, et turu arendamisel ei ole mõistlik
osasid tehnoloogiaid eelisarendada ning pigem tuleks lähtuda kulutõhususest ning tehnoloogia
kasutusele võtmisega kaasnevast keskkonnasäästust. Samas tuleb silmas pidada, et alternatiivkütuste
keskkonnasäästu hindamisel on mõistlik kasutada holistilist lähenemist, mis võtab arvesse kogu kütuse
või laiemalt selle kasutamiseks vajaminevate tehnoloogiliste lahenduste elukaarega kaasneva
keskkonnasäästu.
Lugupidamisega
Mart Raamat
Eesti Õliühing MTÜ tegevjuht
Public consultation concerning the Revision of the
Directive 2014/94/EU on the Deployment of
Alternative Fuels Infrastructure (AFID)
Fields marked with * are mandatory.
Introduction
Following the policy ambition set out by the European Green Deal for the EU to become a climate neutral
economy by 2050, transport emissions have to decrease by 90% by that year. Fuels decarbonisation and the
deployment of adequate alternative fuels infrastructure are key necessities in this context. Forecasts foresee a
strong increase of market uptake, particularly of alternative fuels road vehicles, post 2020.
Recharging and refuelling infrastructure needs to be ready to meet the demand for sustainable alternative fuels in
all modes of transport. A lack of interoperable, easy-to-use infrastructure for recharging and refuelling those
vehicles, and vessels, should not become a barrier and slow-down market uptake.
An uncoordinated introduction of alternative fuels infrastructure policies in the Member States can lead to
fragmentation of market action and a lack of security for long-term public and private investment in vehicle and
fuel technologies. Directive 2014/94/EU on deployment of alternative fuels infrastructure (AFID) was adopted in
2014 to ensure a common framework of measures for the deployment of alternative fuels infrastructure in
Member States. The central means are national policy frameworks that Member States had to adopt in 2016.
Moreover, the Directive sets technical specifications for the interoperability of infrastructure. However,
alternative fuels infrastructure is not available evenly across the EU. Member States’ national policy frameworks
under Directive 2014/94/EU show, on average, a lack of ambition to ensure adequate rollout and easy cross-
border usability in the critical period post 2020.
The European Commission is inviting the public and stakeholders to express their opinion and share information
on the impact of the existing Directive as well as on possible measures and potential impacts of its revision.
Information received in this consultation will support the evaluation and the Impact Assessment that the
European Commission is currently carrying out. Respondents are welcome to expand on their answers in the text
boxes foreseen for this purpose. At the end of the questionnaire, it is also possible to upload supporting evidence
documents to complement the contribution.
About you
* Language of my contribution
Bulgarian
Croatian
Czech
Danish
Dutch
English
1
Estonian
Finnish
French
Gaelic
German
Greek
Hungarian
Italian
Latvian
Lithuanian
Maltese
Polish
Portuguese
Romanian
Slovak
Slovenian
Spanish
Swedish
* I am giving my contribution as
Academic/research institution
Business association
Company/business organisation
Consumer organisation
EU citizen
Environmental organisation
Non-EU citizen
Non-governmental organisation (NGO)
Public authority
Trade union
Other
* Scope
International
Local
National
Regional
* Organisation name
Ministry of Economic Affairs and Communications of Estonia
* Organisation size
Micro (1 to 9 employees)
Small (10 to 49 employees)
Medium (50 to 249 employees)
2
Large (250 or more)
Transparency register number
* Country of origin
Please add your country of origin, or that of your organisation.
Estonia
3
Publication privacy settings
The Commission will publish the responses to this public consultation. You can choose whether you would like your details to be made public or to
remain anonymous.
Anonymous
Only your type of respondent, country of origin and contribution will be published.
All other personal details (name, organisation name and size, transparency register
number) will not be published.
X Public
Your personal details (name, organisation name and size, transparency register
number, country of origin) will be published with your contribution.
X I agree with the personal data protection provisions
4
General assessment of the Directive’s relevance and scope (questions related to
the evaluation
The Alternative Fuels Infrastructure Directive aims at a coordinated approach for the roll out of alternative fuels
infrastructure in Member States by means of setting obligatory requirements for the development of national
policy frameworks. Member States had to outline national targets, objectives and supporting actions for the
deployment of such infrastructure that should be coordinated and coherent at EU level.
Common technical specifications adopted under that Directive should support this approach.
1. In your view, how relevant is a policy on alternative fuels infrastructure at EU level
as established by the Alternative Fuel Infrastructure Directive to support the uptake
of alternative fuels?
Relevant
Less relevant
Not relevant
No opinion
2. Currently, the Directive covers electricity, hydrogen, biofuels, synthetic and parafinic
fuels, compressed natural gas (CNG), liquefied natural gas (LNG) and liquefied
petroleum gas (LPG) as main alternative transport fuels. In your view, is this scope still
appropriate in the context of the long-term objective of the European Green Deal to
reduce transport emissions by 90% by 2050?
It is fully appropriate
It is appropriate
It is rather not appropriate It
is not appropriate
No opinion
In case you answered "It is rather not appropriate" or "It is not appropriate", can you
please indicate why?
Some fuels are missing (please specify)
Some fuels are not relevant anymore (please specify)
Other (please specify)
Please specify "Some fuels are missing"
Please specify "Some fuels are not relevant anymore"
Please specify "Other"
5
3. Currently the Alternative Fuel Infrastructure Directive covers alternative fuels
infrastructure for road and shipping. In your view, is this appropriate?
the Directive should also cover rail infrastructure
6
the Directive should also cover airport infrastructure for ground movements (e.g.
vehicles for transport of passenger or for supporting taxying of aircraft etc. )
Other (please specify)
the Directive already covers all relevant transport modes
No opinion
Please specify
3. The Alternative Fuels Infrastructure Directive currently requires from Member
States to establish “National Policy Frameworks” (NPFs). Within this framework,
Member States have to develop targets and objectives for the deployment of
alternative fuels infrastructure, based on an assessment by the Member States of
national, regional or EU-wide demand. In your view, are the NPFs the right instrument
to ensure the development of a coherent infrastructure network throughout the EU?
They are the right policy instrument
They are the right instrument but the provisions in the directive are not
prescriptive enough to avoid diverging interpretation and application by Member
States. The provisions in the directive should therefore be strengthened
They are only partly sufficient. Additional/complementary instruments would be
needed to avoid diverging interpretation and application by Member States
They are not the right instrument because they are not sufficiently stringent.
Therefore they should be replaced by alternative, more stringent instruments
They are not the right instrument and should be abandoned without being
replaced by alternative instruments
No opinion
Please explain briefly your answer in particular what additional/complementary
/alternative instruments you would suggest.
500 character(s) maximum
4. Currently the Alternative Fuel Infrastructure Directive addresses publicly
accessible fuels infrastructure only. Should it also address infrastructure not
accessible to the public?
It should cover all infrastructure, publicly accessible and not publicly accessible
It should cover publicly accessible infrastructure only, with distinction required
between public infrastructure on public grounds and publicly accessible
infrastructure on private grounds (“Semi public” infrastructure)
The current scope (publicly accessible fuels infrastructure only) is fine
7
Other (please specify)
No opinion
Please specify
5. The Alternative Fuels Infrastructure Directive currently requires from Member States
to ensure that relevant, consistent and clear information is made available to
consumers/users as regards those motor vehicles which are fueled with alternative
fuels. Such information has to be made available in motor vehicle manuals, at refueling
and recharging points, on motor vehicles and in motor vehicle dealerships in their
territory (Article 7). In your view, are the current provisions in AFID effective in ensuring
that consumers/users receive relevant, consistent and clear information on the
compatibility of their vehicle engine/model with the alternative fuels
/recharging options available at each refueling/recharging point?
These provisions in the directive are effective
These provisions in the directive are only partly or not at all effective and
additional/complementary provisions are needed
The directive is not the right instrument and corresponding provisions should be
replaced by more effective instrument(s)
The directive is not the right instrument and corresponding provisions should be
abandoned without being replaced by alternative instruments
No opinion
Please explain briefly your answer.
500 character(s) maximum
This information should also be digitally accessible, e.g. through mobile applications, and could also be
reflected on the fuel supplier's website. We have dedicated Enefit VOLT site on a national level.
Main problems
1. A rapid uptake of alternatively fueled vehicles and vessels is expected in the next
decade. For example, the European Green Deal considers it likely that by 2025 around
13 million zero and low emission vehicles will circulate on roads. In your view, are the
National Policy Frameworks the adequate instrument to ensure that a sufficient number
of publicly accessible infrastructure will be deployed over the next decade?
8
9
2. In your opinion, do users of electric vehicles face problems when it comes to
payments when charging their vehicles at re-charging points operated by an entity with
which the user does not have a contract?
Yes, frequently
Sometimes
Seldom
Never
I don't know
3. In your view and experience, is the information that is currently provided on location,
availability, etc. of re-charging and re-fuelling points sufficient to cover the needs of the
user?
Information to users is fully sufficient
Information to users is largely sufficient
Information to users is rather insufficient
Information to users is insufficient
I don't know
10
4. The Commission assessment of the national policy frameworks developed under the
Directive shows a variety of approaches to setting targets, objectives and supportive
actions. Please indicate to what extent do you agree with the following observations?
5. In your view, are there are other causes of the limited impact of the Directive?
Please explain.
Across the EU, the impact of the Directive is limited not only because of the insufficient deployment of
the Directive, but also because of the luck of funding.
6. Are there other aspects you would like to underline regarding the functioning and
/or impact of Directive 2014/94/EU? Are there issues that could be simplified?
We find that across the Member States there is an unequal level of implementation of the directive goals.
There are countries, who have succeeded and the others, who still have difficulties to create a well-
developed infrastructure network. In case of Estonia, we managed to implement a good network of
alternative fuels’ infrastructure before the Directive was published. A common approach in setting goals
will be useful to guarantee the balanced deployment of alternative fuels infrastructure in the TEN-T
network to help MS’s to build better alternative fuels network all around the EU. But it is also important to
take into account different countries’ specificities. Otherwise, it will be difficult to reach the goal of
increasing the use of alternative fuels.
11
Policies
This section aims at identifying potential policy measures to overcome identified problems related to the uptake
of alternative fuels.
1. In your opinion, how important is it to revise the following parts of the Alternative
Fuels Infrastructure Directive?
Targets to achieve a coherent network
2. Right now, Member States are obliged to establish targets for the roll out of alternative
fuels infrastructure through their national policy frameworks. However, those national
targets are being set without using a common methodology. In your view, how useful are
mandatory deployment targets for Member States that are derived by using a common
methodology to ensure a coherent minimum alternative fuels infrastructure roll out in the
following areas:
12
Please explain your answer.
In principle, all these goals are necessary. Inland waterways and the targets set for inland waterway ports
do not affect Estonia as we do not have inland waterway ports according to EU law. Hydrogen technology
on the railways is still too expensive and underdeveloped to set targets in this area. This is still particularly
costly for small Member States.
Reply to questions 3-10 only in case you believe that mandatory deployment targets are useful for at least some of
the above mentioned areas.
3. In your view, should such mandatory targets be applicable throughout the whole
transport network or only for specific parts of it?
13
Applicable to the TEN-T core network (including the most important transport
connections and nodes in the EU represented by the core network corridors
(railway lines, roads, inland waterways, maritime shipping routes, ports, airports
and railroad terminals)
Applicable to the TEN-T core and comprehensive network (covering
important transport connections and notes in all EU regions)
Applicable throughout the whole transport network
Other (please specify)
4. In your view, who should set mandatory deployment targets?
Member States under national law but following a common European
methodology set out in EU legislation
European legislation to set binding targets for Member Sates following a common
methodology
Other (please specify)
Please specify:
The methodology could be analogous to the methodology set to fulfill the Directive targets today.
5. In your view, which power should be required in case of mandatory targets for
publicly accessible recharging infrastructure for passenger cars and light duty vehicles
along the TEN-T network?
50 kW
100 kW
150 kW
350 kW
Other (please specify)
Please specify:
This is much too detailed question and should be based on demand: where people have more time to
charge, which electric vehicles predominate (Tesla for example), etc.
6. In your view, which power should be required in case of mandatory targets for publicly
accessible recharging infrastructure for heavy duty vehicles along the TEN- T network?
350 kW
1000 kW
>1000 kW
Other (please specify)
Please specify:
This is much too detailed and should be based on demand. Where people have more time to charge,
which electric vehicles predominate (Tesla for example), etc.
14
7. In your view, which power should in case of mandatory requirements shall apply for
onshore power supply in maritime ports of the TEN-T network?
>100 kW
>500 kW
>1 MW
Other (please specify)
>100 kW for what types of vessels? Smaller vessels
>500 kW for what types of vessels? Tourist vessels and cargo vessels
>1 MW for what types of vessels? Bigger cargo vessels
Please specify
8. In your view, which alternative fuel should - in case of mandatory targets - port
service providers (pilotage, towage, cargo handling equipment) have to offer in ports of
the TEN-T network?
Electricity
Hydrogen
LNG CNG
LPG
Other (please specify)
Any of the above, chosen freely by the port service provider
Please specify
Hydrogen technology on the railways is still underdeveloped to set targets in this area.
.
9. In In your view, which power should - in case of mandatory targets - be required for
recharging infrastructure for inland waterways vessels along the TEN-T network?
350 kW
1000 kW
>1000 kW
Battery swapping technology
Other (please specify)
Please specify
15
Not relevant for Estonia since we don´t have inland waterway TEN-T network.
10. In your view, how could the compliance with mandatory targets be best
monitored?
Through reporting of public authorities in Member States to the EU
Through direct monitoring of infrastructure roll out at EU level
Other (please specify)
Please specify
Other deployment measures for publicly accessible and non publicly accessible
recharging points
11. Do you believe that owners of an electric vehicle should be entitled to have a re-
charging point installed in their neighborhood?
Yes
No
No opinion
Home charging points should probably be enough.
12. How useful would you consider the following measures to facilitate and accelerate
the development of recharging points not accessible to the public (such as private re-
charging points in apartment buildings, offices, etc.)?
Please comment:
16
If we want to increase the number of electric vehicles, all these measures are necessary. Owners of a
private house can install a home charging point, but the problem is often with installing charging points in
apartment buildings mainly.
Interoperability
Technical Specifications
In order to ensure technical interoperability between vehicles/vessels and the infrastructure throughout Europe,
the directive already sets certain technical specifications, e.g. with respect to socket outlets at recharging points,
and enables the Commission to adopt secondary legislation with respect to technical specifications.
13. Do you believe that further mandatory technical requirements/standards are required
to ensure full interoperability of infrastructure and services across Europe?
Yes
No
No opinion
14. If "yes" to the previous question, in which areas would technical requirements/
standards be needed?
Physical interfaces between vehicles/vessels and the infrastructure
Identification and authentication of electric vehicles
E-roaming protocols
Interface to energy networks and / or building management systems to enable
electric vehicles to provide electricity back to the grid Communication security
Others
No opinion
Please explain briefly your answer
1000 character(s) maximum
Common standards are essential for creating a common infrastructure across Europe. A good example
is loading nozzles, where almost every car manufacturer made its own standard.
User Information
15. In your view, should EU legislation ensure that certain information on alternative
fuels infrastructure is made available to the user by digital means (e.g. through an app)?
Yes
No
No opinion
16. If you replied yes to the previous question, which information should be
provided?
Location of re-charging/re-fueling points
Operator of recharging/refueling points
Opening hours Refueling / recharging prices
Type of re-charging/re-fueling points (e.g. max. power of a recharging point,
installed capacity of a recharging station, available connector type, e.g.
17
CCS))
Compatibility of re-charging/re-fueling points with the user’s engine/car model
Comparable (e.g. €/100km) refueling / recharging prices of different fuels
Real Time Availability of recharging/refueling points
Accessibility for persons with disabilities
Other (please specify)
Please specify
There is a strong need for digitalization of charging information and providing this
information through specific applications In Estonia, it largely works that way and user
convenience attractsmore users.
17. In your view, should the EU legislation ensure that certain information is made
available to the user by physical means?
Yes
No
No opinion
18. If you replied yes to the previous question, which physical means are you
referring to?
Road signs on highways
Road signs on all streets
Other (please specify)
Please specify
The information should be easily visible and unambiguous to everyone at the point of loading.
19. In your view, how often are the prices charged at publicly accessible re-
charging points clearly identifiable?
Always
Sometimes
Seldom
Never
I don't know
20. Currently many different concepts and price components exist to price electric
recharging services, e.g. initial fee, time fee, kWh fee, possibly roaming fee. Should there
be a harmonization of the display of recharging fees required at EU level?
18
Yes
No
I don't know
Market should function itself and demand should determine supply.
21. In your view, where should information on the refueling/re-charging price be
displayed?
At the refueling/re-charging station
In every app that provides information on charging infrastructure
In every vehicle information system
Other (please specify)
Please specify
Semi Public chargers
Currently the Directive only distinguishes between publicly accessible and non publicly accessible recharging
infrastructure (private infrastructure located in apartment buildings or offices). However, some publicly accessible
infrastructure is not located on public grounds along roads but on private property, e.g. chargers on supermarket
parking lots, hotels or private car parks. It is being debated if such “semi public” infrastructure would need to be
defined separately in a revision of the Directive. On that basis “semi public” infrastructure could be exempted
from fulfilling some minimum requirements applicable to publicly accessible infrastructure.
22. On the possible exemption of recharging points from certain minimum
requirements, to what extent, do you agree with the following statements?
Are there any other re-charging points that should be exempted from certain minimum
requirements? Please explain.
500 character(s) maximum
19
It is very difficult to impose restrictions on private property located charges and we do not
found this to be appropriate.
23. In case you believe that some recharging points should be exempted from
fulfilling some minimum requirements, which requirements should those be?
Location and other static information
Availability, and other dynamic information
Information on re-charging prices
Ad hoc payment functions
Interoperability requirements with regards to the physical interface
Interoperability requirements with regards to communication protocols
Other (please specify)
Please specify
We do not consider that exemptions should be made. It is also difficult to impose minimum requirements to
charges located in private property.
Market Access (e-mobility markets)
24. In your view, are there currently problems that e-mobility service providers face
when they want to offer their services on charging points that are operated by a third
party?
Yes
No
I don't know
If you answered yes, please explain.
25. In your view, should policy measures be introduced at the EU level to provide for
the following as regards to market access for service providers?
All e-mobility service providers should be allowed to offer their services at any
charge-point free of charge
All e-mobility service providers should be allowed to offer their services at any
charge-point for a fee set by the legislator
All e-mobility service providers should be allowed to offer their services at any
charge-point at a non-discriminatory price set by the charge point operator
Other measures (please specify)
No additional regulation required at the EU level
No opinion
20
Please specify
Integration of electro-mobility into the electricity system
26. In your view, which policy measures listed below are essential to ensure that the
efficient integration of electro mobility into the electricity system is possible and fully
aligned with the electricity market rules?
Mandatory requirement for all publicly accessible recharging points (existing and
new) to be equipped with smart metering systems
Mandatory requirement for newly installed publicly accessible recharging points to
be equipped with smart metering systems
Mandatory requirement for newly installed publicly accessible recharging points to
have smart charging functionalities, such as the ability to react to price and grid
signals, respond to local renewable electricity generation and the ability to be
controlled
Mandatory requirements for charging points not accessible to the public to have
smart charging functionalities
Mandatory interoperability requirements for the communication between the
electric vehicle and the recharging point to enable smart charging
Mandatory interoperability requirements for the communication between the
electric vehicle and the recharging point to enable vehicle to grid services
Ensure that necessary battery data is available to authorized third parties for the
provision of smart charging services and vehicle to grid services
None
Other (please specify)
Please specify
In some places, it is costly and technologically difficult, if not impossible, to provide existing chargers with
mentioned upgrades.
Impacts
The Inception Impact Assessment discusses possible impacts of potential measures for the review of this
Directive. Those measures relate to a) expanding the scope of the directive to other transport modes, b)
strengthening requirements on Member States to ensure the deployment of an adequate number of recharging
and refuelling stations and c) ensuring user friendliness and interoperability. Please indicate your view on the
impact of such measures aimed at accelerating the deployment of interoperable infrastructure and the uptake of
alternative fuels in the following questions.
27. To what extent do you agree with the following statements on the likely
economic impacts of measures outlined in the Inception Impact Assessment?
21
22
28. To what extent do you agree to the following statements on environmental
impacts of measures outlined in the Inception Impact Assessment?
29. To what extent do you agree to the following statements on administrative
burden and simplification?
23
30. Do you have any comment on other potential impacts (not mentioned above) of the
possible policy measures?
1000 character(s) maximum
We don not have any comments.
Relevance of other action at European level
31. To what extent do you agree with following statements?
Please explain your answer.
1000 character(s) maximum
We don’t agree with the statement that the objectives could be achieved better if policy measures
discussed for the revision of the Directive were implemented through an AFI Regulation that would
replace the current Directive. The Regulation is directly binding legislative act. In case of Estonia, that
would not improve the situation, which is already good in terms of AFI, but will lead to more bureaucracy.
For us, it is important that Member States do not have any technological prescriptions and the criteria of
technology neutrality is maintained. This will enable the Commission to give recommendations in terms
of the use of technology and not set binding criteria. This is especially important concerning upcoming
technological developments.
Final remarks
32. Please indicate any reports or other sources of information that provide
evidence to support your responses. Please provide the title, author and, if
available, a hyperlink to the study/report.
24
You may also want to upload some supporting documents
The maximum file size is 1 MB
Only files of the type pdf,txt,doc,docx,odt,rtf are allowed
25
Teie 27.04.2020 nr 15.1/20-0951/-1T
Riigikantselei
[email protected] Meie 09.06.2020 nr 2-13/20-2722
Stenbocki maja Rahukohtu 3
15161, Tallinn
Seisukohad alternatiivkütuste direktiivi avaliku
konsultatsiooni kohta
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitab 11. juuni 2020 Vabariigi Valitsuse istungile
seisukohad alternatiivkütuste direktiivi avaliku konsultatsiooni kohta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Lisad: 1. Protokolliline otsus
2. Seisukohad alternatiivkütuste avaliku konsultatsiooni kohta
3. Avaliku konsultatsiooni vastused
4. Keskkonnaministeeriumi seisukohad
5. Eesti Õliühingu seisukohad
Yana Laurand
6397623
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
EELNÕU
ISTUNGI PROTOKOLL
Stenbocki maja juuni 2020 nr
Päevakorrapunkt nr
Eesti seisukohad Euroopa Liidu liikmesriikidele suunatud konsultatsiooni kohta, mis
hindab direktiivi 2014/94/EL (alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu kohta)
ülevaatamise vajadust.
1. Kiita heaks järgmised majandus- ja taristuministri esitatud seisukohad avaliku
konsultatsiooni kohta, mis hindab direktiivi 2014/94/EL (alternatiivkütuste taristu
kasutuselevõtu kohta) ülevaatamise vajadust:
1.1. Eesti on seisukohal, et direktiivi 2014/94/EL poolt kehtestatud ühtne meetmete
raamistik alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtuks, mis aitab vähendada
transpordisüsteemi naftasõltuvust ja leevendada transpordi keskkonnamõju, on tõhus.
Direktiivi 2014/94/EL kohaldamisala on endiselt efektiivne, kuid tuginedes
kliimaeesmärkidele ning Euroopa Komisjoni esitatud rohelise kokkuleppe
eesmärkidele, toetame direktiivi kohaldamisala laiendamist nii lennundus- (lennukite
ruleerimise ja reisijate veo maapealne transport) kui ka raudteetranspordile.
1.2.Eesti eelistab alternatiivkütuste infrastruktuuri rajamisel liikmesriikidele laadimis- ja
tankimispunktide arvu osas direktiivi tasemel täiendavate kohustuste sätestamise
asemel eesmärkide seadmist, mida liikmesriigid täidavad läbi oma poliitikaraamistike.
1.3.Eesti teeb ettepaneku, et ka erasektori alternatiivkütuste laadimisvõrkude omanikud
liituksid riiklike ühtsete andmeväravatega ja teeksid kättesaadavaks info
laadimispunkti asukoha, seisukorra, kasutusvalmiduse, ning hindade kohta. Selline
lahendus aitaks kaasa piiriülesele koostööle.
1.4.Eesti on seisukohal, et lisaks TEN-T põhi- ja üldvõrgukoridoridele peaks
alternatiivkütuste taristu olema rajatud ka üleriigiliselt. Vajalik on TEN-T
põhikoridoridel leppida Euroopa Liidu tasemel kokku ühistes alternatiivkütuste taristu
arendamise põhimõtetes, erinevate kütuste prioriteetsuse ajakavas ja toetusmeetmetes.
Alternatiivkütuste rahastuskonkursi (sh Euroopa ühendamise rahastu ja Euroopa
Investeerimispanga vahendid) või sellekohaste meetmete elluviimisel võiks eelistada
riigi eripäradest tulenevat lähenemist ning regionaalset koostööd. Oluline on järgida
tehnoloogianeutraalsuse põhimõtet.
1.5.Eesti peab tähtsaks gaasi rolli kliimaneutraalsele majandusele ülemineku toetamiseks.
Seejuures tuleb tagada taastuvast energiaallikast või süsinikneutraalselt toodetud gaasi
üha suurem osakaal gaasitaristus. Gaasil on oluline roll nii energiavarustuskindluse
tagamisel kui ka elektrisüsteemi tasakaalustamisel. Samuti on oluline koht
investeeringutoetustel, mis on vajalikud taastuvate ja süsiniku- emissioonivabade
gaaside kaasamisel gaasivõrku.
1.6.Euroopa Liidu tasemel tuleb toetada vesiniku- ja muude taastuvate gaaskütuste
tehnoloogiate arendamist ja kasutuselevõtmist ning luua sobivad regulatiivsed
eeltingimused ja rahastamisvõimalused eesmärgiga muuta vesinikutehnoloogia
kättesaadavamaks ja konkurentsivõimelisemaks. Eelkõige peame oluliseks
keskendumist taastuvatest allikatest kulutõhusate vesiniku- ja sünteetilise maagaasi
tootmise, transportimise ja säilitamise lahenduste leidmisele ja arendamisele.
2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel väljendada ülaltoodud seisukohti.
3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõu ja seisukohad Riigikogu juhatusele ning
teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist
nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele.
Jüri Ratas
Peaminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär