Majandus- ja kommunikatsiooniministri
03.03.2011. a määrus nr 19
„Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise
tingimused ja kord“
Lisa 3
(muudetud sõnastuses)
Teisaldatava registreerimismärgi väljastamise ja kasutamise kord ning teisaldatava
registreerimismärgi päeviku andmise ja kasutamise kord
1. Maanteeamet väljastab teisaldatava registreerimismärgi (edaspidi ka registreerimismärk) ja
annab teisaldatava registreerimismärgi kasutamise päeviku kirjaliku taotluse alusel sõidukite
müügiga tegelevale ettevõtjale või talle teenust osutavale logistikaettevõtjale, sõiduki valmistajale
või tema tunnustatud edasimüüjale, sõiduki teise astme valmistajale ja Eesti Autospordi Liidule
(edaspidi registreerimismärgi valdaja).
2. Registreerimismärk väljastatakse kehtivusega üks aasta. Registreerimismärgi kasutamist
õigustava tegevuse jätkumisel ja käesoleva korra nõuete rikkumise puudumisel võib Maanteeamet
registreerimismärgi kasutusaega registreerimismärgi valdaja kirjaliku taotluse alusel pikendada.
3. Ühele registreerimismärgi valdajale väljastatavate registreerimismärkide koguse määrab
Maanteeamet. Sõidukite müügiga tegeleva ettevõtja puhul arvestatakse muuhulgas tema
müügikohtade arvu.
4. Maanteeamet kannab päevikusse registreerimismärgi valdaja nime, registrikoodi, aadressi,
kontakttelefoni numbri, teisaldatava registreerimismärgiga sõiduki registreerimistunnistuse
numbri ning registreerimismärgi tähtede ja numbrite kombinatsiooni.
5. Registreerimismärki võib kasutada Eestisse müügiks toodud või Eestis valmistatud sõiduki
müügieelsel proovi- või katsesõidul Eesti Vabariigi üldkasutatavatel teedel, Eestisse sissetoodud
sõiduki omal käigul sõitmisel piiripunktist või tolliterminalist (tollilaost) kauplusesse (ettevõtja
territooriumile), registreerimiseelse tehnonõuetele vastavuse kontrolli või ühest müügikohast teise.
Eesti Autospordi Liit võib registreerimismärki kasutada Eestis registreerimata võistlusauto
liikluses kasutamise võimaldamiseks treening- või võistlusperioodil.
6. Registreerimismärki võib kasutada ainult registreerimismärgi valdaja sõidukil. Teise astme
valmistaja valduses oleval sõidukil võib registreerimismärki kasutada sõiduki valmistamise
perioodil. Eesti Autospordi Liit võib registreerimismärki kasutada teise päritolumaa võistlusautol.
Logistikaettevõtja võib registreerimismärki kasutada sõidukite müügiga tegelevale ettevõtjale
teenuse osutamiseks.
7. Registreerimismärgi kasutamisel peab registreerimismärgi valdaja esindaja enne sõidu
alustamist kandma päevikusse järgmised andmed:
1) sõiduki liik, mark, mudel, VIN-kood, värvus;
2) kasutaja nimi, aadress, juhiloa number:
3) sõiduki kasutamise kuupäev ja kellaaeg.
8. Registreerimismärk paigaldatakse sõidukile selleks ettenähtud kohale.
9. Sõiduk, millel kasutatakse teisaldatavat registreerimismärki, peab vastama kehtivatele
tehnonõuetele ja omama nõuetekohast varustust. Nimetatud nõue ei laiene võistlusautole, millel
kasutab registreerimismärki Eesti Autospordi Liit.
10. Registreerimismärgi valdaja vastutab registreerimismärgi sihipärase kasutamise ning
käesoleva korra järgimise ja nõuetekohase täitmise eest.
11. Kadunud, varastatud või kasutamiskõlbmatuks muutunud registreerimismärgi ja
registreerimistunnistuse asendamiseks tuleb registreerimismärgi valdajal esitada Maanteeametile
kirjalik taotlus, milles tuleb märkida asendamise tinginud asjaolud. Registreerimismärgi valdajale
jäänud registreerimismärk või registreerimistunnistus tagastatakse viivitamatult Maanteeametile.
12. Registreerimismärk ja registreerimistunnistus tagastatakse viivitamatult Maanteeametile, kui:
1) on lõppenud registreerimismärgi kehtivus;
2) registreerimismärgi valdaja lõpeb või lõpetab märkide kasutamisega seotud tegevuse;
3) Politsei- ja Piirivalveamet, Maksu- ja Tolliamet või muu pädev asutus on teinud
registreerimismärgi valdajale rohkem kui ühe esildise käesoleva korra nõuete mittetäitmise kohta.
MÄÄRUS
12.06.2020 nr 32
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 3. märtsi
2011. a määruse nr 19 „Mootorsõiduki ja selle
haagise registreerimise tingimused ja kord“ ja 21.
juuni 2011. a määruse nr 49 „Riiklikele
registreerimismärkidele ja nende valmistamisele
esitatavad nõuded“ muutmine
Määrus kehtestatakse liiklusseaduse § 76 lõike 13, § 83 lõike 5 ja § 158 lõike 7 alusel.
§ 1. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 3. märtsi 2011. a määruse nr 19
„Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimused ja kord“ muutmine
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 3. märtsi 2011. a määruses nr 19 „Mootorsõiduki ja selle
haagise registreerimise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
2) paragrahvi 3 lõiget 3 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:
„Eestis registreeritud juriidiline isik ja Eestis registrisse kantud välisriigi äriühingu filiaal annavad
volituse registritoimingu taotluse esitamiseks e-teenuste infosüsteemi kaudu, välja arvatud juhul,
kui see ei ole e-teenuste infosüsteemi rikke tõttu võimalik.“;
3) paragrahvi 31 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Vastutav kasutaja võib taotleda Maanteeametilt sõiduki registreerimistunnistuse asendamist
ja registriandmete muutmist seoses registreerimistunnistusele kantud vastutava kasutaja andmete
muutumisega.“;
4) paragrahvi 5 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Registreerimiseelse tehnonõuetele vastavuse kontrolli aktile kantakse:
1) sõiduki tehnilised ja identifitseerivad andmed;
2) sõiduki omaniku ja esitaja nimi või nimetus;
3) sõiduki omaniku ja esitaja isiku- või registrikood, isikukoodi puudumisel sünniaeg;
4) sõiduki omaniku ja esitaja kontaktandmed ning vajadusel muud märkused.“;
5) paragrahvi 6 lõiked 61 ja 62 sõnastatakse järgmiselt:
„(61) Maanteeamet määrab sõiduki, millel pärast esmaregistreerimist ei ole saabunud korralise
ülevaatuse tähtaega, registreerimisel järgmise korralise ülevaatuse tähtaja majandus- ja
kommunikatsiooniministri 18. juuli 2011. a määruse nr 77 „Mootorsõiduki ja selle haagise
tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ § 6 lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud nõuete
kohaselt või majandus- ja kommunikatsiooniministri 8. juuni 2011. a määruse nr 39 „Traktori,
liikurmasina ja nende haagiste tehnonõuded, nõuded varustusele ning tehnonõuetele vastavuse
kontrollimise tingimused ja kord“ § 7 lõike 1 nõuete kohaselt.
(62) Maanteeamet määrab eelnevalt Euroopa Liidu liikmesriigis registreeritud M, N, O3, O4 ja T5
kategooria sõiduki, millel pärast esmaregistreerimist on saabunud korralise ülevaatuse tähtaeg,
registreerimisel teise liikmesriigi korralise ülevaatuse läbimist tõendava kehtiva dokumendi alusel
sõiduki järgmise korralise ülevaatuse tähtajaks teises liikmesriigis määratud kehtiva järgmise
korralise ülevaatuse tähtaja.“;
6) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 63 järgmises sõnastuses:
„(63) Lõikes 62 nimetatud juhul ei määrata järgmise korralise ülevaatuse tähtaega pikemalt kui
majandus- ja kommunikatsiooniministri 18. juuli 2011. a määruse nr 77 „Mootorsõiduki ja selle
haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ § 6 lõigetes 4, 5 või 6
sätestatud tähtaeg või majandus- ja kommunikatsiooniministri 8. juuni 2011. a määruse nr 39
„Traktori, liikurmasina ja nende haagiste tehnonõuded, nõuded varustusele ning tehnonõuetele
vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ § 7 lõikes 2 sätestatud tähtaeg.“;
7) paragrahvi 7 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Sõiduki registriandmete muutmist taotlevad Eestis registreeritud juriidiline isik ja välisriigi
äriühingu filiaal üksnes e-teenuste infosüsteemi kaudu, välja arvatud juhul, kui see ei ole e-
teenuste infosüsteemi rikke tõttu võimalik.“;
8) paragrahvi 7 lõiget 6 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Kui tagaotsitavaks kuulutatud sõiduki omand on üle läinud kindlustusandjale, võib lõikes 8
nimetatud taotluse alusel teha Maanteeamet registrisse kande sõiduki võõrandamise kohta.“;
9) paragrahvi 10 lõike 4 eelviimane lause sõnastatakse järgmiselt:
„Registreerimistunnistust ei ole vajalik esitada sõiduki võõrandamisel teise riiki, kui sõiduk on
Eestist välja viidud.“;
10) paragrahvi 17 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Teisaldatava registreerimismärgi väljastamise ja selle kasutamise päeviku andmise ja
kasutamise kord on sätestatud lisas 3.“;
11) paragrahvi 17 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Koos teisaldatava registreerimismärgiga väljastatakse lisa 1 kohane sõiduki
registreerimistunnistus ning antakse teisaldatava registreerimismärgi kasutamise päevik.“;
12) paragrahvi 17 lõike 5 punktis 4 asendatakse sõnad „müügiõigust omava“ sõnadega „sõidukite
2
müügiga tegeleva“;
13) paragrahvi 17 lõike 5 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt:
„5) märke „Kehtib ainult koos teisaldatava registreerimismärgi kasutamise päevikusse tehtud
kandega“.“;
14) määruse lisa 3 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).
§ 2. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. juuni 2011. a määruse nr 49 „Riiklikele
registreerimismärkidele ja nende valmistamisele esitatavad nõuded“ muutmine
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. juuni 2011. a määruse nr 49 „Riiklikele
registreerimismärkidele ja nende valmistamisele esitatavad nõuded“ § 71 senine tekst loetakse
lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:
„(2) Enne 1. juulit 2004. a liiklusregistris registreeritud sõidukile väljastatud registreerimismärki
ei pea ümber vahetama käesoleva määruse nõuetele vastava registreerimismärgi vastu.“.
§ 3. Määruse jõustumine
(1) Käesoleva määruse § 1 punkt 2 jõustub 2021. aasta 1. juulil.
(2) Käesoleva määruse § 1 punkt 7 jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril.
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas (allkirjastatud digitaalselt)
majandus- ja taristuminister Ando Leppiman
kantsler
Lisa 3 Teisaldatava registreerimismärgi väljastamise ja kasutamise kord ning teisaldatava
registreerimismärgi päeviku andmise ja kasutamise kord
3
Majandus- ja taristuministri
määrus nr
„Majandus- ja kommunikatsiooniministri
3. märtsi 2011. a määruse nr 19
„Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise
tingimused ja kord“ ja 21. juuni 2011. a
määruse nr 49 „Riiklikele registreerimismärkidele
ja nende valmistamisele esitatavad nõuded“
muutmine“ eelnõu seletuskiri
Lisa 1
Kooskõlastustabel
Jrk Ettepaneku sisu Seisukoht
nr
Siseministeerium
1. Eelnõu seletuskirja kohaselt jäetakse määruse lisa 3 punkt 1 Arvestatud
muudatusega välja tekstiosa, mis näeb ette, et Maanteeamet osaliselt. Eelnõu
väljastab koos teisaldatava registreerimismärgiga ka selle sõnastust
kasutamise päeviku, kuna e-teenuste infosüsteemi kasutamisega täpsustatud.
päeviku väljastamise vajadus puudub. Samas jäetakse määruse
§ 17 lg 4 ja lisa 3 pealkirjas ning mitme punkti tekstis määratlus
„päeviku väljastamine“ alles. Määruse § 17 lg 5 kohaselt
kantakse väljastatavale registreerimistunnistusele märge selle
kehtivusest koos päevikuga. Lisa 3 punktide 4 ja 7 sõnastuse
kohaselt tehakse päevikusse sissekandeid, seega päevik
eksisteerib. Punkt 12 muudatuse selgituse juures on öeldud, et
puudub vajadus paberpäeviku järele. Seletuskiri ei ütle ka
otsesõnu, et päevik muudetakse elektrooniliseks. Ettepanek on
sätted ja seletuskiri sõnastada läbivalt nii, et oleks arusaadav, kas
päevik väljastatakse või mitte. Digitaalse lahenduse puhul on
ehk õige määratlus „päeviku avamine“. Seejuures tuleks
vähemalt seletuskirjas selgitada, millises elektroonilises
infosüsteemis.
2. Segadust tekitab määruse lisa 3 punkt 7 toodud eraldi kohustus Arvestatud
„sõidu alustamise kinnitamine“ e-teenuste infosüsteemis, mis osaliselt. Lisa 3
olemuslikult on üks osa andmetest, mille registreerimismärgi lõike 7 sõnastust
valdaja (ja sõiduki omanik) peab sõidu kohta nö registreerima. muudetud.
Lisaks tuleb iga sõidu kohta teha veel kandeid päevikusse –
sisuliselt on tegemist ühe ja sama kohustusega, mille kohta
määrus sätestab kaks erinevat tegevust. Tekib küsimus, kas see
on vajalik või mõistlik. Seletuskirjast sellekohast põhjendust ei
leia. Asjaolu, et sõidu alustamise aja kinnitamine toimub e-
teenuste infosüsteemis selgub seletuskirjast. Seda peaks aga
sätestama määrus ise. Niisugune täpsustatus on asjakohane ka
seetõttu, et eelnõuga viiakse määrusesse sisse muid muudatusi,
mis sihilikult suunavad selgesõnaliselt elektroonilisse
menetlusse.
3. Määruse lisa 3 punktis 1 asendatakse seletuskirjas väljatoodud Arvestatud. Eelnõu
põhjendusel määratlus „sõidukite hulgi- või jaemüügi õigusega muudetud.
ettevõtja“ uue terminiga „sõidukite müügiga tegelev ettevõtja“.
1
Sama muudatus jäetakse aga tegemata punktides 3 ja 10. Ka
määruse § 17 lg 5 p 4 tuleb üle vaadata, sest kasutab terminit
„müügiõigust omav ettevõtja“, mis sarnaneb (ehkki päriselt ei
ühti) praegu lisas kasutatava terminiga.
4. Eelnõuga on vaja sätestada nii ettevõtjate kui riikliku järelevalve Arvestatud. Seni
teostamise huvides ka üleminekusätted juba väljastatud väljastatud
paberpäevikute kasutamise kohta muudatuste jõustumise päevikud kehtivad
järgselt – kas need jäävad tähtaja lõpuni kasutusse või kuni nende
asendatakse kohe. Samuti, kas sõidu alguse aja kinnitamine (kui kehtivusaja lõpuni.
see rakendub päeviku täitmisest eraldi tegevusena) muutub
muudatuste jõustumisel kohe kohustuslikuks või alles siis, kui
täis saanud paberpäeviku asemel seatakse sisse elektrooniline.
2
10.06.2020
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 3. märtsi 2011. a määruse nr 19 „Mootorsõiduki
ja selle haagise registreerimise tingimused ja kord“ ja 21. juuni 2011. a määruse nr 49
„Riiklikele registreerimismärkidele ja nende valmistamisele esitatavad nõuded“
muutmise määruse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Määrus kehtestatakse liiklusseaduse § 76 lõike 13, § 83 lõike 5 ja § 158 lõike 7 alusel.
Määruse muudatused on tingitud vajadusest suurendada õigusselgust ning vähendada
bürokraatiat ning Maanteeameti töökoormust. Näiteks saab edaspidi sõiduki vastutav kasutaja
esitada taotluse sõiduki registreerimistunnistuse asendamiseks ja registriandmete muutmiseks
seoses vastutava kasutaja aadressi, nime või nimetuse muutumisega. See vähendab bürokraatiat
liisinguettevõtjatele kuuluvate sõidukite tegelike kasutajate jaoks. Lisaks kehtestatakse
juriidilisele isikule kohustus anda volitusi registritoimingute taotluste esitamiseks ning taotleda
registriandmete muutmist üksnes e-teenuste infosüsteemi kaudu, mis vähendab Maanteeameti
büroode töökoormust.
Muudetakse paindlikumaks teisaldatava registreerimismärgi kasutamise päeviku asendamise ja
tagastamise korda, et vähendada bürokraatiat autode müügiga tegelevate ettevõtjate jaoks.
Lisaks täpsustatakse, et registreerimismärgid, mis on väljastatud enne 2004. a 1. juulit
liiklusregistris registreeritud sõidukile ning millel puudub Euroopa Liidu embleem ja Eesti riigi
tunnusmärgi „EST“ väli, on nõuetele vastavad ning neid ei ole kohustuslik välja vahetada, mis
suurendab õigusselgust.
Eelnõu ja seletuskirja koostasid Maanteeameti sõidukite registriosakonna peaspetsialist Kaisa
Piirsoo (tel. 620 1236, e-post:
[email protected]) ja Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna veondus- ja liiklustalituse
peaspetsialist Sven Nurk (tel. 652 6498, e-post:
[email protected]). Eelnõu õigusliku
ekspertiisi tegid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna
nõunik Hindrek Allvee (tel. 639 7670, e-post:
[email protected]) ja õigusosakonna
õigusnõunik Hendrick Rang (tel. 625 6351, e-post:
[email protected]).
Eelnõuga muudetakse majandus- ja kommunikatsiooniministri 3. märtsi 2011. a määrust nr 19
„Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimused ja kord“ (RT I, 22.05.2020, 8)
(edaspidi määrus nr 19) ja 21. juuni 2011. a määrust nr 49 „Riiklikele registreerimismärkidele
ja nende valmistamisele esitatavad nõuded“ (RT I, 02.09.2014, 2) (edaspidi määrus nr 49).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Määruse nr 19 § 1 lõike 2 kehtetuks tunnistamine. Paragrahvi 1 lõige 2 tunnistatakse
kehtetuks, kuna see ei hõlma kõiki isikuid ja nende sõidukeid, mis on liiklusseaduse § 76 lõikes
3 sätestatud ning on seetõttu ebakorrektne. Lisaks, kuna liiklusseadus juba määrab ära
registreerimiskohustuse ulatuse ja seega ka kohaldamisala ammendavalt ei ole määruses seda
vaja korrata.
Määruse nr 19 § 3 lõike 3 muutmine. Sätestatakse, et Eestis (äriregistris) registreeritud
juriidiline isik ja välismaa äriühingu filiaal annab volituse registritoimingu taotluse esitamiseks
e-teenuste infosüsteemi kaudu. Volituse andmine e-teenuste infosüsteemi kaudu ei ole
kohustuslik üksnes juhul kui see on Maanteeameti e-teenuste infosüsteemi rikke tõttu võimalik.
Kehtiva määruse kohaselt peab esindaja esitama vähemalt kirjalikus või sellega võrdsustatud
elektroonilises vormis volikirja. Juriidilistele isikutele volituste esitamine e-teenuste
infosüsteemi kaudu võimaldab muuta volituste andmist kiiremaks ja selgemaks. Näiteks ei ole
volituse andjal ja ka volitataval vaja oodata kuni Maanteeameti teenistuja volikirja sisestab.
Muudatus võimaldab seega vähendada nii volitaja, volitatava kui ka Maanteeameti teenistuja
töötunde. E-teenuste infosüsteemi kaudu on võimalik anda volitus toimingute tegemiseks nii e-
teenuste infosüsteemis kui ka Maanteeameti teenindusbüroos, samuti on volitusega antud
õigused, kehtivus ja lubatud toimingud nähtavad mõlemale osapoolele. E-teenuste
infosüsteemis antud volikiri võimaldab vältida olukordi, kus teadmatusest jäävad kehtima
tähtajatud volikirjad, mis on antud näiteks töötajatele, kes enam ettevõttes ei tööta. E-teenuste
infosüsteemis on nii volitajal kui ka volitataval võimalik näha ning hallata oma volikirju.
Samuti muutuvad pärast uue volituse andmist vanad samale isikule antud volikirjad kehtetuks,
vältides seega olukorda, kus ühel isikul on kehtivad mitu samasisulist, kuid erineva kanali
kaudu (nt büroo, e-mail jne) antud volikirjad. Muudatus puudutab ainult Eestis registreeritud
juriidilisi isikuid, sest välismaa isikutel ei ole üldjuhul võimalust Maanteeameti e-teenindusse
siseneda. Juhul, kui e-teenindus ei ole kasutatav Maanteeameti poolsetel tehnilistel põhjustel
(nt süsteem maas, hooldustööd vms), võib edastada volitusi ka muus õigusaktidega ettenähtud
nõuetekohases vormis (nt kirjalikult või e-posti teel).
Kuivõrd osa välismaa äriühinguid tegutsevad Eestis filiaali kaudu, on võimalik olukord, kus
sõiduki omanikuks liiklusregistris on filiaal (mitte emaettevõtja). Seetõttu kehtib käesolev
muudatus ka välismaa äriühingute filiaalide suhtes.
Määruse nr 19 § 31 täiendamine lõikega 6. Sätestatakse, et vastutav kasutaja võib esitada
Maanteeametile taotluse sõidukiga seotud teatud toimingute tegemiseks. Vastutava kasutaja
näol on tegemist enamasti sõiduki otsese valdajaga ning isikuga, kes on kantud sõiduki eest
vastutavana liiklusregistrisse. Kehtiva määruse kohaselt on sõiduki vastutaval kasutajal õigus
esitada taotlus enda registrist eemaldamiseks, kuid sõiduki eest vastutava isikuna ei ole
vastutavale kasutajale antud õigust teha muid sõidukiga seotud toiminguid. Määruse
muudatusega võimaldatakse vastutavale kasutajale esitada edaspidi taotlus sõiduki
registreerimistunnistuse asendamiseks ja registriandmete muutmiseks seoses vastutava kasutaja
aadressi, nime või nimetuse muutumisega. Kuna paljude sõidukite tegelikud omanikud on
liisinguettevõtted, kes ei ole sõidukite tegelikeks valdajateks, siis antakse vastutavale
kasutajale, kui enamasti sõiduki tegelikule valdajale samuti õigus teatud toiminguid taotleda.
Muudatuse eesmärgiks on lubada vastutaval kasutajal esitada e-teenuste infosüsteemi kaudu
taotlus täpselt samade sõiduki andmetega registreerimistunnistuse tellimiseks, ilma
liisinguettevõttelt selleks täiendavat volitust taotlemata. Vastutaval kasutajal võimaldatakse
muuta registriandmeid seoses vastutava kasutaja aadressi, nime või nimetuse muutmisega, et
tagada korrektsete andmete olemasolu registreerimistunnistusel. Need andmed saab
liiklusregister kas rahvastiku- või äriregistrist, seega peab vastav muudatus olema eelnevalt
tehtud nimetatud registris. Muudatus on läbi räägitud ja kokku lepitud MTÜ-ga Eesti
Liisingühingute Liit.
Määruse nr 19 § 5 lõike 4 muutmine. Muudatuse on tinginud asjaolu, et seni on määruses
olnud kirjeldatud registreerimiseelse tehononõuetele vastavuse kontrolli aktile kantavate
andmete loetelu, mis toob kaasa olukorra, kus aktile kantavate andmete loetelu muutmine või
täiendamine eeldab muu hulgas ka igakordset määruse muutmist. Andmete loetelu osas
paindlikkuse tagamiseks muudetakse sätet selliselt, et määruses sätestatakse üldised andmete
liigid, st et sättes öeldakse, et registreerimiseelse tehnonõuetele vastavuse kontrolli aktile
kantakse sõiduki andmed, sõiduki omaniku ja sõiduki registreerimiseelsesse tehnonõuetele
vastavuse kontrolli esitaja andmed ning vajadusel muud märkused. Sõiduki andmeteks loetakse
sõidukit identifitseerivaid (nt identifitseerimisnumber, mark, mudel, kategooria, variant,
versioon, kere tüüp või nimetus, sõiduki esmase registreerimise kuupäev, värvus,
tüübikinnituse number, tüübikood, päritoluriik, päritoluriigi registreerimisnumber ja
registreerimistunnistuse number, kasutus) ning sõiduki tehnilisi andmeid (nt andmed mootori
kohta, andmed telgede kohta, mõõdud, massid, kandevõime, kütusetüüp, heitmenorm, CO2,
kütusekulu, suurim kiirus). Määruse muudatusega sätestatakse, et registreerimiseelsele
tehnonõuetele vastavuse aktile kantakse isiku andmed, kes on sõiduki omandanud
(nimi/nimetus ja isiku- või registrikood) ning sõiduki esitaja andmed (nimi, isikukood, telefon,
e-posti aadress). Sõiduki esitajaks on üldjuhul sõiduki omaniku volitatud esindajana või
automüügifirma volitatud esindajana. Samuti kantakse registreerimiseelsele tehnonõuetele
vastavuse kontrolli aktile vajadusel märkuste lahtrisse muud lisa märkused (nt alusdokumendi
liigid). Registreerimiseelsele tehnonõuetele vastavuse kontrolli aktile kantavate andmete täpne
loetelu jääb HMS § 5 lõike 1 alusel Maanteeameti määratleda.
Määruse nr 19 § 6 lõike 61 muutmine. Sätestatakse, et sõiduki registreerimisel, millel pärast
esmaregistreerimist ei ole veel saabunud korralise ülevaatuse tähtaeg, määrab Maanteeamet
sõiduki järgmise korralise ülevaatuse tähtaja. Kehtiva määruse kohaselt saab tähtaega määrata
üksnes Euroopa Liidust toodud kasutatud M-, N-, O3- ja O4-kategooria sõidukile. Olenevalt
sõiduki kategooriast on esimese ülevaatuse tähtaeg 12-, 24- või 48-kuud alates
esmaregistreerimisest. Sisuliselt liidetakse sõiduki registreerimisel esmaregistreerimise ajale
juurde 12-, 24- või 48-kuud ja saadakse järgmise ülevaatuse tähtaeg. Kui see tähtaeg on
tulevikus, siis on sõidukil kehtiv ülevaatus ja see tähtaeg kantakse registrisse. Kui tehte
tulemusel on tähtaeg minevikus, siis kehtiv ülevaatus puudub, ja registrisse kannet ei tehta.
Näiteks kui tuua Saksamaalt 2018. aastal esmaselt registreeritud sõiduk, siis sõiduki Eestis
registreerimisel määratakse sellele järgmise ülevaatuse tähtaeg 2018. aastast alates 48 kuud ja
esimeseks ülevaatuse ajaks saab 2022. Määruse muudatuse on tinginud vajaduse eemaldada
piirang, mille kohaselt saab „esimese“ ülevaatuse tähtaega määrata ainult Euroopa Liidust
toodud M-, N-, O3- ja O4- kategooria sõidukile. Tähtaeg tuleks määrata kõikidele sõidukitele
olenemata nende päritoluriigist.
Määruse nr 19 § 6 lõike 62 muutmine. Sätestatakse, et eelnevalt Euroopa Liidu liikmesriigis
registreeritud M-, N-, O3-, O4- ja T5-kategooria sõiduki registreerimisel, millel pärast
esmaregistreerimist on saabunud korralise ülevaatuse tähtaeg, määrab Maanteeamet teise
liikmesriigis korralise ülevaatuse läbimist tõendava kehtiva dokumendi alusel sõiduki järgmise
korralise ülevaatuse tähtajaks teises liikmesriigis määratud kehtiva järgmise korralise
ülevaatuse tähtaja. Järgmise korralise ülevaatuse tähtaega ei määrata pikemalt kui majandus- ja
kommunikatsiooniministri 18. juuli 2011. a määruse nr 77 „Mootorsõiduki ja selle haagise
tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ § 6 lõigete 4 või 5 või 6 sätestatud
või majandus- ja kommunikatsiooniministri 8. juuni 2011. a määruse nr 39 „Traktori,
liikurmasina ja nende haagiste tehnonõuded, nõuded varustusele ning tehnonõuetele vastavuse
kontrollimise tingimused ja kord“ § 7 lõikes 2 sätestatud. Muudatusega lisatakse juurde
võimalus T5 kategooria traktori ülevaatuse tähtaja määramiseks, kuivõrd Euroopa Parlamendi
ja nõukogu direktiivi 2014/45/EL, milles käsitletakse mootorsõidukite ja nende haagiste
korralist tehnoülevaatust ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/40/EÜ kohaldatakse
ka T5- kategooria traktorile ja direktiivi artikli 8 lõike 3 kohaselt tunnustab liikmesriik sõiduki
registreerimisel teises liikmesriigis tehtud tehnoülevaatust.
Määruse nr 19 § 6 täiendamine lõikega 63. Kehtiva määruse lõige 62 jagatakse kaheks lõikeks,
kuna lõige 62 reguleeris kahte erinevat asja. Seetõttu sätestatakse edaspidi asjaolu, et järgmise
korralise ülevaatuse tähtaega ei määrata pikemalt, kui Eesti riigisiseste õigusaktidega on
kehtestatud edaspidi lõikes 63.
Määruse nr 19 § 7 lõike 1 täiendamine. Paragrahvi 7 lõiget 1 täiendatakse teise lausega, mille
kohaselt saab Eestis (äriregistris) registreeritud juriidiline isik taotleda registriandmete
muutmist ainult e-teenuste infosüsteemi kaudu. Muudatuse eesmärk on vähendada
Maanteeameti teenindusbüroode koormust ning muuta sõiduki omanikuvahetuse protsess
kliendile mugavamaks. Samuti on eesmärk vähendada juriidiliste isikute poolt saadetavate
dokumentide hulka. Muudatus puudutab ainult Eestis registreeritud juriidilisi isikuid, sest
välismaa isikutel ei ole üldjuhul võimalust Maanteeameti e-teenindusse siseneda. Samuti tuleb
tähele panna, et registriandmete muutmist saab taotleda e-teeninduses ainult juhul, kui selline
võimalus on sinna arendatud. Enamikke toiminguid on võimalik teha Maanteeameti e-
teeninduses, kuid juhul, kui vastavat teenust ei ole arendatud, tuleb Maanteeametile esitada
vastavasisuline taotlus muus vormis, kas e-kirja teel või teenindusbüroos kohapeal. Juhul, kui
e-teenindus ei ole kasutatav Maanteeameti poolsetel tehnilistel põhjustel (nt süsteem maas,
hooldustööd vms), võib anda registriandmete muutmist taotleda ka muu kanali kaudu
(teenindusbüroos kohapeal, e-posti teel).
Kuivõrd osa välismaa äriühinguid tegutsevad Eestis filiaali kaudu, on võimalik olukord, kus
sõiduki omanikuks liiklusregistris on filiaal (mitte emaettevõtja). Seetõttu kehtib käesolev
muudatus ka välismaa äriühingute filiaalide suhtes.
Määruse nr 19 § 7 lõike 6 muutmine. Paragrahvi 7 lõiget 6 täiendatakse teise lausega, mille
kohaselt võib tagaotsitavaks kuulutatud sõiduki registriandmetesse lisada võõrandamise kande,
kui sõiduki omand on üle läinud kindlustusandjale ja sõiduki omanik kande tegemist taotleb.
Muudatuse vajaduse on tinginud asjaolu, et kui kindlustusandja on hüvitanud sõiduki, millele
on liiklusregistrisse kantud märge tagaotsimise kohta, siis tuleb sõiduki omand loovutada
kindlustusandjale.
Määruse nr 19 § 10 lõike 4 muutmine. Muudetakse § 10 lõike 4 eelviimast lauset, mille
kohaselt ei ole registreerimistunnistust vaja esitada sõiduki võõrandamisel teise riiki, kui sõiduk
on Eestist välja viidud. Sätte eesmärgiks on muuta välismaale viidud ja seal registreeritava
sõiduki Eesti registrist kustutamine lihtsamaks. Sõiduki registrist kustutamiseks tuleb
Maanteeametile tõendada sõiduki Eestist välja viimist, näiteks esitada müügileping koos
menetlusosalise seletusega. Üldjuhul informeerivad Euroopa Liidu liikmesriigid
Maanteeametit sõiduki registreerimisest vastavas liikmesriigis, millest tulenevalt on sõiduki
omanikud veendumusel, et vastav informatsioon tuleb kõikidest riikidest ning sõidukit ei
kustutata liiklusregistrist koheselt pärast selle Eestist väljaviimist. Sõiduk jääb seega Eesti
liiklusregistris registreerituks ning võib registrijärgsele omanikule tuua kaasa täiendavaid
kohustusi (nt sundkindlustus). Vastava muudatusega on võimalik liiklusregistrist kustutada ka
sõidukeid, mis on juba eelnevalt Eestist välja viidud ning mille kohta Maanteeametile teise
liikmesriigi pädevalt asutuselt infot ei laeku.
Määruse nr 19 § 17 lõike 1 muutmine. Lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa, mis viitab sellele, et
teisaldatava registreerimismärgi päevik tuleb Maanteeametile tagastada.
Pärast teisaldatava registreerimismärgi kasutusõiguse lõppemist tuleb teisaldatav
registreerimismärk Maanteeametile tagastada, mistõttu ainuüksi päevikuga ei ole nagunii
sõiduki kasutajal midagi teha, seetõttu ei ole oluline, et see tagastatakse. Lisaks puudub
Maanteeametil huvi päevikuid säilitada.
Määruse nr 19 § 17 lõike 4 muutmine. Lõike sõnastus viiakse kooskõlla muudetud lõikega 1.
Määruse nr 19 § 17 lõike 5 punkti 4 muutmine. Kuna sõidukite müügiks ei ole vaja
tegevusluba ega ka mingit muud õigust, siis muudetakse sõnastust ning müügiõigust omava
ettevõtja asemel nimetatakse sõidukite müügiga tegelevat ettevõtjat.
Määruse nr 19 § 17 lõike 5 punkt 5 sõnastatakse selliselt, et registreerimismärgile tehakse
märge, et registreerimismärk kehtib ainult koos teisaldatava registreerimismärgi päevikusse
tehtud kandega (vt lisa 3 punkt 7).
Määruse nr 19 § 20 täiendamine lõikega 4. Lõikes 4 sätestatakse õigusselguse huvides, et
enne määruse jõustumist väljastatud teisaldatava registreerimismärgi päevikud kehtivad kuni
nende kehtivuse lõpuni.
Määruse nr 19 lisa 3 kehtestatakse terviktekstina uues sõnastuses.
Määruse nr 19 lisa 3 punkti 1 muutmine. Määruse lisa 3 punkti 1 sõnastust muudetakse
selliselt, et Maanteeamet väljastab teisaldatava registreerimismärgi ja annab selle kasutamise
päeviku. Päevikusse tehtavad kanded tehakse edaspidi enne sõidu alustamist e-teenuste
infosüsteemi vahendusel. Lisaks muudetakse hetkel kehtivat sõnastust „hulgi- või jaemüügi
õigusega ettevõtja“, sest vastav tegevusala ei ole ei loa- ega teatamiskohustusega. On piisavalt
selge, kui kasutada fraasi „ettevõte, kes tegeleb sõidukite müügiga“.
Määruse nr 19 lisa 3 punkti 2 muutmine. Kuna oluline on registreerimismärgi kehtivus, siis
ei ole vaja sätestada, et päevik antakse kehtivusega üks aasta. Registreerimismärk kehtib üks
aasta ja selle kehtivus on seotud päevikusse tehtud kandega, vt ka § 17 lõike 5 punkti 5 segitust.
Määruse nr 19 lisa 3 punkti 3 muutmine. Kuna sõidukite müügiks ei ole vaja tegevusluba,
siis muudetakse sõnastustust ning hulgi- või jaemüügi õigusega ettevõtja asemel nimetatakse
sõidukite müügiga tegelevat ettevõtjat.
Määruse nr 19 lisa 3 punkti 6 muutmine. Määruse lisa 3 punkti 6 täiendatakse viimase
lausega, mille kohaselt võib logistikaettevõtja kasutada teisaldatavat registreerimismärki
sõidukite hulgi- või jaemüügiga tegelevale ettevõtjale teenuse osutamiseks. Logistikaettevõtja
osutab teenust üldjuhul lepingu alusel, millest tulenevalt peab teisaldatava registreerimismärgi
kasutamise päevikusse lisama andmed lepingu kohta (kellega sõlmitud, lepingu number ja
kuupäev). Selline halduspraktika kehtib tegelikult juba aastaid ning kõnealune täiendus on
vajalik eelkõige õigusselguse huvides.
Määruse nr 19 lisa 3 punkti 7 muutmine. Määruse lisa 3 punktist 7 jäetakse välja lause, mille
kohaselt peab registreerimismärgi valdaja esindaja kinnitama enne sõidu alustamist päevikusse
kantud andmeid oma allkirjaga, sest kanne päevikusse kinnitatakse e-teenuste infosüsteemi
vahendusel.
Määruse nr 19 lisa 3 punkti 10 kehtetuks tunnistamine. Punkt 10 tunnistatakse kehtetuks,
kuna liiklusseaduses ei ole teisaldatava registreerimismärgi kellaajalise kasutamise piirangu
kehtestamiseks volitust.
Määruse nr 19 lisa 3 punkti 11 muutmine. Jäetakse välja tekstiosa, mis sätestab, et kadunud,
varastatud või kasutuskõlbmatuks muutunud teisaldatava registreerimismärgi päeviku
asendamiseks tuleb esitada Maanteeametile taotlus, kus tuleb märkida asendamise asjaolud.
Registreerimismärgi valdaja esindaja saab edaspidi kinnitada sõidu alustamist e-teenuste
infosüsteemis, millest tulenevalt puudub vajadus paberpäeviku järele.
Määruse nr 19 lisa 3 punkti 12 kehtetuks tunnistamine. Kehtetuks tunnistatakse punkt, mille
kohaselt vahetab Maanteeamet lõpuni täidetud päeviku registreerimismärgi valdaja kirjaliku
taotluse alusel. Muudatuse eesmärk on vähendada bürokraatiat. Kuivõrd registreerimismärgi
valdaja esindajal on võimalik kinnitada sõidukiga sõidu alustamist e-teenuste infosüsteemi
kaudu, puudub vajadus vastavasisulist informatsiooni täiendavalt ka päevikusse kanda. Seega
puudub vajadus lõpuni täidetud päeviku vahetamiseks.
Määruse nr 19 lisa 3 punkti 13 muutmine. Kuna kehtetu teisaldatava registreerimismärgi
päevikuga ei ole teisaldatava registreerimismärgi valdajal ega ka Maanteeametil midagi peale
hakata, siis muudetakse sätet, mille kohaselt tuleb kehtetu päevik Maanteeametile tagastada
alapunktides 1–3 sätestatud juhul.
Määruse nr 49 muutmine. Rakendussätet täiendatakse õigusselguse huvides nii, et enne 1.
juulit 2004. a sõidukile väljastatud registreerimismärke, millel puudub nõukogu määruse (EÜ)
2411/98 kohane registreerimisriigi tunnusmärk ei pea ümber vahetama. Kuigi varasemalt
väljastatud registreerimismärke ei ole kehtetuks tunnistatud on tekkinud praktikas järelevalve
käigus küsimus, kuidas saab kasutada sõidukil registreerimismärke, mis ei vasta kehtivatele
nõuetele ehk puudub Euroopa Liidus kasutatav registreerimisriigi tunnusmärk. Seetõttu
sätestatakse käesolevas määruses, et ka sõidukile varem väljastatud registreerimismärke võib
edasi kasutada ning neid ei pea ümber vahetama.
4. Määruse mõjud
Kuna määrusel puudub oluline mõju, siis esitatakse üksnes mõju kirjeldus. Eelnõul on
positiivne mõju Maanteeameti igapäevatööle, kuivõrd muudatus toob kaasa suurema
õigusselguse ning muudatuse jõustumine aitab luua korda liiklusregistris. Määrusega
täiendatakse sõiduki registriandmete muutmise ja registrist kustutamise protsessi.
Eelnõul on positiivne mõju isikutele, kes on liisinguettevõttele kuuluva sõiduki vastutavaks
kasutajaks, kuna eelnõu vastuvõtmisel saavad nad ise taotleda teatud liiklusregistri toiminguid,
mille taotlemise õigus neil varem puudus. Näiteks saavad vastutavad kasutajad taotleda ise uut
registreerimistunnistust, kui muutuvad nende elukoha andmed või taotleda
registreerimistunnistuse duplikaati.
Eelnõul on mõju juriidilistele isikutele, kes saavad edaspidi esitada volituse registritoimingu
taotluse esitamiseks üksnes e-teenuste infosüsteemi kaudu. Juriidilistele isikutele volituste
esitamine e-teenuste infosüsteemi kaudu võimaldab muuta volituste andmist kiiremaks ja
selgemaks. Muudatus võimaldab vähendada nii volitaja, volitatava kui ka Maanteeameti
teenistuja töötunde.
Eelnõu vähendab bürokraatiat teisaldatava registreerimismärgi kasutajatele, kuna edaspidi ei
ole vaja enam esitada taotlusi teisaldatava registreerimismärgi päeviku vahetamiseks.
5. Eelnõu rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
Eelnõu rakendamisel ei pea riigi ja kohaliku omavalitsuse üksused oma tööd ümber korraldama
või hakkama tegelema lisategevustega, samuti ei muutu riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse
tulud ja kulud.
6. Määruse jõustumine
Määruse § 1 punkt 2, millega kohustatakse juriidilisi isikuid andma volitusi e-teenuste
infosüsteemis, jõustub 01.07.2021, ning määruse § 1 punkt 7, millega kohustatakse juriidilisi
isikuid esitama taotlusi registriandmete muutmiseks e-teenuste infosüsteemis, jõustub
01.01.2022. Muudatuste hilisem jõustumine on vajalik olukorraga harjumiseks, teavitamiseks
Maanteeameti poolt. Punkti 2 osas on optimaalne umbes aastane üleminekuaeg ja punkti 7 osas
umbes pooleteistaastane üleminekuaeg, seetõttu on valitud jõustumiseks sellised kuupäevad.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu kooskõlastati Siseministeeriumiga eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. Eelnõu esitati
arvamuse avaldamiseks Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidule.
Eelnõu kohta esitatud märkused on koondatud kooskõlastustabelisse.