dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Ministri määrusAvalik

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 3. märtsi 2011. a määruse nr 19 „Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimused ja kord“ ja 21. juuni 2011. a määruse nr 49 „Riiklikele registreerimismärkidele ja nende valmistamisele esitatavad nõuded“ muutmine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 12. juuni 2020
Viit
32
Registreeritud
12. juuni 2020
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-18/S Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-18/2020
Vastutaja
Sven Nurk

Failid

  • 📎32 12.06.2020 Ministri määrus.bdoc1179 KB

Sisu (failidest)

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 03.03.2011. a määrus nr 19 „Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimused ja kord“ Lisa 3 (muudetud sõnastuses) Teisaldatava registreerimismärgi väljastamise ja kasutamise kord ning teisaldatava registreerimismärgi päeviku andmise ja kasutamise kord 1. Maanteeamet väljastab teisaldatava registreerimismärgi (edaspidi ka registreerimismärk) ja annab teisaldatava registreerimismärgi kasutamise päeviku kirjaliku taotluse alusel sõidukite müügiga tegelevale ettevõtjale või talle teenust osutavale logistikaettevõtjale, sõiduki valmistajale või tema tunnustatud edasimüüjale, sõiduki teise astme valmistajale ja Eesti Autospordi Liidule (edaspidi registreerimismärgi valdaja). 2. Registreerimismärk väljastatakse kehtivusega üks aasta. Registreerimismärgi kasutamist õigustava tegevuse jätkumisel ja käesoleva korra nõuete rikkumise puudumisel võib Maanteeamet registreerimismärgi kasutusaega registreerimismärgi valdaja kirjaliku taotluse alusel pikendada. 3. Ühele registreerimismärgi valdajale väljastatavate registreerimismärkide koguse määrab Maanteeamet. Sõidukite müügiga tegeleva ettevõtja puhul arvestatakse muuhulgas tema müügikohtade arvu. 4. Maanteeamet kannab päevikusse registreerimismärgi valdaja nime, registrikoodi, aadressi, kontakttelefoni numbri, teisaldatava registreerimismärgiga sõiduki registreerimistunnistuse numbri ning registreerimismärgi tähtede ja numbrite kombinatsiooni. 5. Registreerimismärki võib kasutada Eestisse müügiks toodud või Eestis valmistatud sõiduki müügieelsel proovi- või katsesõidul Eesti Vabariigi üldkasutatavatel teedel, Eestisse sissetoodud sõiduki omal käigul sõitmisel piiripunktist või tolliterminalist (tollilaost) kauplusesse (ettevõtja territooriumile), registreerimiseelse tehnonõuetele vastavuse kontrolli või ühest müügikohast teise. Eesti Autospordi Liit võib registreerimismärki kasutada Eestis registreerimata võistlusauto liikluses kasutamise võimaldamiseks treening- või võistlusperioodil. 6. Registreerimismärki võib kasutada ainult registreerimismärgi valdaja sõidukil. Teise astme valmistaja valduses oleval sõidukil võib registreerimismärki kasutada sõiduki valmistamise perioodil. Eesti Autospordi Liit võib registreerimismärki kasutada teise päritolumaa võistlusautol. Logistikaettevõtja võib registreerimismärki kasutada sõidukite müügiga tegelevale ettevõtjale teenuse osutamiseks. 7. Registreerimismärgi kasutamisel peab registreerimismärgi valdaja esindaja enne sõidu alustamist kandma päevikusse järgmised andmed: 1) sõiduki liik, mark, mudel, VIN-kood, värvus; 2) kasutaja nimi, aadress, juhiloa number: 3) sõiduki kasutamise kuupäev ja kellaaeg. 8. Registreerimismärk paigaldatakse sõidukile selleks ettenähtud kohale. 9. Sõiduk, millel kasutatakse teisaldatavat registreerimismärki, peab vastama kehtivatele tehnonõuetele ja omama nõuetekohast varustust. Nimetatud nõue ei laiene võistlusautole, millel kasutab registreerimismärki Eesti Autospordi Liit. 10. Registreerimismärgi valdaja vastutab registreerimismärgi sihipärase kasutamise ning käesoleva korra järgimise ja nõuetekohase täitmise eest. 11. Kadunud, varastatud või kasutamiskõlbmatuks muutunud registreerimismärgi ja registreerimistunnistuse asendamiseks tuleb registreerimismärgi valdajal esitada Maanteeametile kirjalik taotlus, milles tuleb märkida asendamise tinginud asjaolud. Registreerimismärgi valdajale jäänud registreerimismärk või registreerimistunnistus tagastatakse viivitamatult Maanteeametile. 12. Registreerimismärk ja registreerimistunnistus tagastatakse viivitamatult Maanteeametile, kui: 1) on lõppenud registreerimismärgi kehtivus; 2) registreerimismärgi valdaja lõpeb või lõpetab märkide kasutamisega seotud tegevuse; 3) Politsei- ja Piirivalveamet, Maksu- ja Tolliamet või muu pädev asutus on teinud registreerimismärgi valdajale rohkem kui ühe esildise käesoleva korra nõuete mittetäitmise kohta. MÄÄRUS 12.06.2020 nr 32 Majandus- ja kommunikatsiooniministri 3. märtsi 2011. a määruse nr 19 „Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimused ja kord“ ja 21. juuni 2011. a määruse nr 49 „Riiklikele registreerimismärkidele ja nende valmistamisele esitatavad nõuded“ muutmine Määrus kehtestatakse liiklusseaduse § 76 lõike 13, § 83 lõike 5 ja § 158 lõike 7 alusel. § 1. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 3. märtsi 2011. a määruse nr 19 „Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimused ja kord“ muutmine Majandus- ja kommunikatsiooniministri 3. märtsi 2011. a määruses nr 19 „Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 3 lõiget 3 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses: „Eestis registreeritud juriidiline isik ja Eestis registrisse kantud välisriigi äriühingu filiaal annavad volituse registritoimingu taotluse esitamiseks e-teenuste infosüsteemi kaudu, välja arvatud juhul, kui see ei ole e-teenuste infosüsteemi rikke tõttu võimalik.“; 3) paragrahvi 31 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Vastutav kasutaja võib taotleda Maanteeametilt sõiduki registreerimistunnistuse asendamist ja registriandmete muutmist seoses registreerimistunnistusele kantud vastutava kasutaja andmete muutumisega.“; 4) paragrahvi 5 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Registreerimiseelse tehnonõuetele vastavuse kontrolli aktile kantakse: 1) sõiduki tehnilised ja identifitseerivad andmed; 2) sõiduki omaniku ja esitaja nimi või nimetus; 3) sõiduki omaniku ja esitaja isiku- või registrikood, isikukoodi puudumisel sünniaeg; 4) sõiduki omaniku ja esitaja kontaktandmed ning vajadusel muud märkused.“; 5) paragrahvi 6 lõiked 61 ja 62 sõnastatakse järgmiselt: „(61) Maanteeamet määrab sõiduki, millel pärast esmaregistreerimist ei ole saabunud korralise ülevaatuse tähtaega, registreerimisel järgmise korralise ülevaatuse tähtaja majandus- ja kommunikatsiooniministri 18. juuli 2011. a määruse nr 77 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ § 6 lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud nõuete kohaselt või majandus- ja kommunikatsiooniministri 8. juuni 2011. a määruse nr 39 „Traktori, liikurmasina ja nende haagiste tehnonõuded, nõuded varustusele ning tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ § 7 lõike 1 nõuete kohaselt. (62) Maanteeamet määrab eelnevalt Euroopa Liidu liikmesriigis registreeritud M, N, O3, O4 ja T5 kategooria sõiduki, millel pärast esmaregistreerimist on saabunud korralise ülevaatuse tähtaeg, registreerimisel teise liikmesriigi korralise ülevaatuse läbimist tõendava kehtiva dokumendi alusel sõiduki järgmise korralise ülevaatuse tähtajaks teises liikmesriigis määratud kehtiva järgmise korralise ülevaatuse tähtaja.“; 6) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 63 järgmises sõnastuses: „(63) Lõikes 62 nimetatud juhul ei määrata järgmise korralise ülevaatuse tähtaega pikemalt kui majandus- ja kommunikatsiooniministri 18. juuli 2011. a määruse nr 77 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ § 6 lõigetes 4, 5 või 6 sätestatud tähtaeg või majandus- ja kommunikatsiooniministri 8. juuni 2011. a määruse nr 39 „Traktori, liikurmasina ja nende haagiste tehnonõuded, nõuded varustusele ning tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ § 7 lõikes 2 sätestatud tähtaeg.“; 7) paragrahvi 7 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Sõiduki registriandmete muutmist taotlevad Eestis registreeritud juriidiline isik ja välisriigi äriühingu filiaal üksnes e-teenuste infosüsteemi kaudu, välja arvatud juhul, kui see ei ole e- teenuste infosüsteemi rikke tõttu võimalik.“; 8) paragrahvi 7 lõiget 6 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Kui tagaotsitavaks kuulutatud sõiduki omand on üle läinud kindlustusandjale, võib lõikes 8 nimetatud taotluse alusel teha Maanteeamet registrisse kande sõiduki võõrandamise kohta.“; 9) paragrahvi 10 lõike 4 eelviimane lause sõnastatakse järgmiselt: „Registreerimistunnistust ei ole vajalik esitada sõiduki võõrandamisel teise riiki, kui sõiduk on Eestist välja viidud.“; 10) paragrahvi 17 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Teisaldatava registreerimismärgi väljastamise ja selle kasutamise päeviku andmise ja kasutamise kord on sätestatud lisas 3.“; 11) paragrahvi 17 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Koos teisaldatava registreerimismärgiga väljastatakse lisa 1 kohane sõiduki registreerimistunnistus ning antakse teisaldatava registreerimismärgi kasutamise päevik.“; 12) paragrahvi 17 lõike 5 punktis 4 asendatakse sõnad „müügiõigust omava“ sõnadega „sõidukite 2 müügiga tegeleva“; 13) paragrahvi 17 lõike 5 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt: „5) märke „Kehtib ainult koos teisaldatava registreerimismärgi kasutamise päevikusse tehtud kandega“.“; 14) määruse lisa 3 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). § 2. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. juuni 2011. a määruse nr 49 „Riiklikele registreerimismärkidele ja nende valmistamisele esitatavad nõuded“ muutmine Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. juuni 2011. a määruse nr 49 „Riiklikele registreerimismärkidele ja nende valmistamisele esitatavad nõuded“ § 71 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Enne 1. juulit 2004. a liiklusregistris registreeritud sõidukile väljastatud registreerimismärki ei pea ümber vahetama käesoleva määruse nõuetele vastava registreerimismärgi vastu.“. § 3. Määruse jõustumine (1) Käesoleva määruse § 1 punkt 2 jõustub 2021. aasta 1. juulil. (2) Käesoleva määruse § 1 punkt 7 jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril. (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas (allkirjastatud digitaalselt) majandus- ja taristuminister Ando Leppiman kantsler Lisa 3 Teisaldatava registreerimismärgi väljastamise ja kasutamise kord ning teisaldatava registreerimismärgi päeviku andmise ja kasutamise kord 3 Majandus- ja taristuministri määrus nr „Majandus- ja kommunikatsiooniministri 3. märtsi 2011. a määruse nr 19 „Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimused ja kord“ ja 21. juuni 2011. a määruse nr 49 „Riiklikele registreerimismärkidele ja nende valmistamisele esitatavad nõuded“ muutmine“ eelnõu seletuskiri Lisa 1 Kooskõlastustabel Jrk Ettepaneku sisu Seisukoht nr Siseministeerium 1. Eelnõu seletuskirja kohaselt jäetakse määruse lisa 3 punkt 1 Arvestatud muudatusega välja tekstiosa, mis näeb ette, et Maanteeamet osaliselt. Eelnõu väljastab koos teisaldatava registreerimismärgiga ka selle sõnastust kasutamise päeviku, kuna e-teenuste infosüsteemi kasutamisega täpsustatud. päeviku väljastamise vajadus puudub. Samas jäetakse määruse § 17 lg 4 ja lisa 3 pealkirjas ning mitme punkti tekstis määratlus „päeviku väljastamine“ alles. Määruse § 17 lg 5 kohaselt kantakse väljastatavale registreerimistunnistusele märge selle kehtivusest koos päevikuga. Lisa 3 punktide 4 ja 7 sõnastuse kohaselt tehakse päevikusse sissekandeid, seega päevik eksisteerib. Punkt 12 muudatuse selgituse juures on öeldud, et puudub vajadus paberpäeviku järele. Seletuskiri ei ütle ka otsesõnu, et päevik muudetakse elektrooniliseks. Ettepanek on sätted ja seletuskiri sõnastada läbivalt nii, et oleks arusaadav, kas päevik väljastatakse või mitte. Digitaalse lahenduse puhul on ehk õige määratlus „päeviku avamine“. Seejuures tuleks vähemalt seletuskirjas selgitada, millises elektroonilises infosüsteemis. 2. Segadust tekitab määruse lisa 3 punkt 7 toodud eraldi kohustus Arvestatud „sõidu alustamise kinnitamine“ e-teenuste infosüsteemis, mis osaliselt. Lisa 3 olemuslikult on üks osa andmetest, mille registreerimismärgi lõike 7 sõnastust valdaja (ja sõiduki omanik) peab sõidu kohta nö registreerima. muudetud. Lisaks tuleb iga sõidu kohta teha veel kandeid päevikusse – sisuliselt on tegemist ühe ja sama kohustusega, mille kohta määrus sätestab kaks erinevat tegevust. Tekib küsimus, kas see on vajalik või mõistlik. Seletuskirjast sellekohast põhjendust ei leia. Asjaolu, et sõidu alustamise aja kinnitamine toimub e- teenuste infosüsteemis selgub seletuskirjast. Seda peaks aga sätestama määrus ise. Niisugune täpsustatus on asjakohane ka seetõttu, et eelnõuga viiakse määrusesse sisse muid muudatusi, mis sihilikult suunavad selgesõnaliselt elektroonilisse menetlusse. 3. Määruse lisa 3 punktis 1 asendatakse seletuskirjas väljatoodud Arvestatud. Eelnõu põhjendusel määratlus „sõidukite hulgi- või jaemüügi õigusega muudetud. ettevõtja“ uue terminiga „sõidukite müügiga tegelev ettevõtja“. 1 Sama muudatus jäetakse aga tegemata punktides 3 ja 10. Ka määruse § 17 lg 5 p 4 tuleb üle vaadata, sest kasutab terminit „müügiõigust omav ettevõtja“, mis sarnaneb (ehkki päriselt ei ühti) praegu lisas kasutatava terminiga. 4. Eelnõuga on vaja sätestada nii ettevõtjate kui riikliku järelevalve Arvestatud. Seni teostamise huvides ka üleminekusätted juba väljastatud väljastatud paberpäevikute kasutamise kohta muudatuste jõustumise päevikud kehtivad järgselt – kas need jäävad tähtaja lõpuni kasutusse või kuni nende asendatakse kohe. Samuti, kas sõidu alguse aja kinnitamine (kui kehtivusaja lõpuni. see rakendub päeviku täitmisest eraldi tegevusena) muutub muudatuste jõustumisel kohe kohustuslikuks või alles siis, kui täis saanud paberpäeviku asemel seatakse sisse elektrooniline. 2 10.06.2020 Majandus- ja kommunikatsiooniministri 3. märtsi 2011. a määruse nr 19 „Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimused ja kord“ ja 21. juuni 2011. a määruse nr 49 „Riiklikele registreerimismärkidele ja nende valmistamisele esitatavad nõuded“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse liiklusseaduse § 76 lõike 13, § 83 lõike 5 ja § 158 lõike 7 alusel. Määruse muudatused on tingitud vajadusest suurendada õigusselgust ning vähendada bürokraatiat ning Maanteeameti töökoormust. Näiteks saab edaspidi sõiduki vastutav kasutaja esitada taotluse sõiduki registreerimistunnistuse asendamiseks ja registriandmete muutmiseks seoses vastutava kasutaja aadressi, nime või nimetuse muutumisega. See vähendab bürokraatiat liisinguettevõtjatele kuuluvate sõidukite tegelike kasutajate jaoks. Lisaks kehtestatakse juriidilisele isikule kohustus anda volitusi registritoimingute taotluste esitamiseks ning taotleda registriandmete muutmist üksnes e-teenuste infosüsteemi kaudu, mis vähendab Maanteeameti büroode töökoormust. Muudetakse paindlikumaks teisaldatava registreerimismärgi kasutamise päeviku asendamise ja tagastamise korda, et vähendada bürokraatiat autode müügiga tegelevate ettevõtjate jaoks. Lisaks täpsustatakse, et registreerimismärgid, mis on väljastatud enne 2004. a 1. juulit liiklusregistris registreeritud sõidukile ning millel puudub Euroopa Liidu embleem ja Eesti riigi tunnusmärgi „EST“ väli, on nõuetele vastavad ning neid ei ole kohustuslik välja vahetada, mis suurendab õigusselgust. Eelnõu ja seletuskirja koostasid Maanteeameti sõidukite registriosakonna peaspetsialist Kaisa Piirsoo (tel. 620 1236, e-post: [email protected]) ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna veondus- ja liiklustalituse peaspetsialist Sven Nurk (tel. 652 6498, e-post: [email protected]). Eelnõu õigusliku ekspertiisi tegid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna nõunik Hindrek Allvee (tel. 639 7670, e-post: [email protected]) ja õigusosakonna õigusnõunik Hendrick Rang (tel. 625 6351, e-post: [email protected]). Eelnõuga muudetakse majandus- ja kommunikatsiooniministri 3. märtsi 2011. a määrust nr 19 „Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimused ja kord“ (RT I, 22.05.2020, 8) (edaspidi määrus nr 19) ja 21. juuni 2011. a määrust nr 49 „Riiklikele registreerimismärkidele ja nende valmistamisele esitatavad nõuded“ (RT I, 02.09.2014, 2) (edaspidi määrus nr 49). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse nr 19 § 1 lõike 2 kehtetuks tunnistamine. Paragrahvi 1 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks, kuna see ei hõlma kõiki isikuid ja nende sõidukeid, mis on liiklusseaduse § 76 lõikes 3 sätestatud ning on seetõttu ebakorrektne. Lisaks, kuna liiklusseadus juba määrab ära registreerimiskohustuse ulatuse ja seega ka kohaldamisala ammendavalt ei ole määruses seda vaja korrata. Määruse nr 19 § 3 lõike 3 muutmine. Sätestatakse, et Eestis (äriregistris) registreeritud juriidiline isik ja välismaa äriühingu filiaal annab volituse registritoimingu taotluse esitamiseks e-teenuste infosüsteemi kaudu. Volituse andmine e-teenuste infosüsteemi kaudu ei ole kohustuslik üksnes juhul kui see on Maanteeameti e-teenuste infosüsteemi rikke tõttu võimalik. Kehtiva määruse kohaselt peab esindaja esitama vähemalt kirjalikus või sellega võrdsustatud elektroonilises vormis volikirja. Juriidilistele isikutele volituste esitamine e-teenuste infosüsteemi kaudu võimaldab muuta volituste andmist kiiremaks ja selgemaks. Näiteks ei ole volituse andjal ja ka volitataval vaja oodata kuni Maanteeameti teenistuja volikirja sisestab. Muudatus võimaldab seega vähendada nii volitaja, volitatava kui ka Maanteeameti teenistuja töötunde. E-teenuste infosüsteemi kaudu on võimalik anda volitus toimingute tegemiseks nii e- teenuste infosüsteemis kui ka Maanteeameti teenindusbüroos, samuti on volitusega antud õigused, kehtivus ja lubatud toimingud nähtavad mõlemale osapoolele. E-teenuste infosüsteemis antud volikiri võimaldab vältida olukordi, kus teadmatusest jäävad kehtima tähtajatud volikirjad, mis on antud näiteks töötajatele, kes enam ettevõttes ei tööta. E-teenuste infosüsteemis on nii volitajal kui ka volitataval võimalik näha ning hallata oma volikirju. Samuti muutuvad pärast uue volituse andmist vanad samale isikule antud volikirjad kehtetuks, vältides seega olukorda, kus ühel isikul on kehtivad mitu samasisulist, kuid erineva kanali kaudu (nt büroo, e-mail jne) antud volikirjad. Muudatus puudutab ainult Eestis registreeritud juriidilisi isikuid, sest välismaa isikutel ei ole üldjuhul võimalust Maanteeameti e-teenindusse siseneda. Juhul, kui e-teenindus ei ole kasutatav Maanteeameti poolsetel tehnilistel põhjustel (nt süsteem maas, hooldustööd vms), võib edastada volitusi ka muus õigusaktidega ettenähtud nõuetekohases vormis (nt kirjalikult või e-posti teel). Kuivõrd osa välismaa äriühinguid tegutsevad Eestis filiaali kaudu, on võimalik olukord, kus sõiduki omanikuks liiklusregistris on filiaal (mitte emaettevõtja). Seetõttu kehtib käesolev muudatus ka välismaa äriühingute filiaalide suhtes. Määruse nr 19 § 31 täiendamine lõikega 6. Sätestatakse, et vastutav kasutaja võib esitada Maanteeametile taotluse sõidukiga seotud teatud toimingute tegemiseks. Vastutava kasutaja näol on tegemist enamasti sõiduki otsese valdajaga ning isikuga, kes on kantud sõiduki eest vastutavana liiklusregistrisse. Kehtiva määruse kohaselt on sõiduki vastutaval kasutajal õigus esitada taotlus enda registrist eemaldamiseks, kuid sõiduki eest vastutava isikuna ei ole vastutavale kasutajale antud õigust teha muid sõidukiga seotud toiminguid. Määruse muudatusega võimaldatakse vastutavale kasutajale esitada edaspidi taotlus sõiduki registreerimistunnistuse asendamiseks ja registriandmete muutmiseks seoses vastutava kasutaja aadressi, nime või nimetuse muutumisega. Kuna paljude sõidukite tegelikud omanikud on liisinguettevõtted, kes ei ole sõidukite tegelikeks valdajateks, siis antakse vastutavale kasutajale, kui enamasti sõiduki tegelikule valdajale samuti õigus teatud toiminguid taotleda. Muudatuse eesmärgiks on lubada vastutaval kasutajal esitada e-teenuste infosüsteemi kaudu taotlus täpselt samade sõiduki andmetega registreerimistunnistuse tellimiseks, ilma liisinguettevõttelt selleks täiendavat volitust taotlemata. Vastutaval kasutajal võimaldatakse muuta registriandmeid seoses vastutava kasutaja aadressi, nime või nimetuse muutmisega, et tagada korrektsete andmete olemasolu registreerimistunnistusel. Need andmed saab liiklusregister kas rahvastiku- või äriregistrist, seega peab vastav muudatus olema eelnevalt tehtud nimetatud registris. Muudatus on läbi räägitud ja kokku lepitud MTÜ-ga Eesti Liisingühingute Liit. Määruse nr 19 § 5 lõike 4 muutmine. Muudatuse on tinginud asjaolu, et seni on määruses olnud kirjeldatud registreerimiseelse tehononõuetele vastavuse kontrolli aktile kantavate andmete loetelu, mis toob kaasa olukorra, kus aktile kantavate andmete loetelu muutmine või täiendamine eeldab muu hulgas ka igakordset määruse muutmist. Andmete loetelu osas paindlikkuse tagamiseks muudetakse sätet selliselt, et määruses sätestatakse üldised andmete liigid, st et sättes öeldakse, et registreerimiseelse tehnonõuetele vastavuse kontrolli aktile kantakse sõiduki andmed, sõiduki omaniku ja sõiduki registreerimiseelsesse tehnonõuetele vastavuse kontrolli esitaja andmed ning vajadusel muud märkused. Sõiduki andmeteks loetakse sõidukit identifitseerivaid (nt identifitseerimisnumber, mark, mudel, kategooria, variant, versioon, kere tüüp või nimetus, sõiduki esmase registreerimise kuupäev, värvus, tüübikinnituse number, tüübikood, päritoluriik, päritoluriigi registreerimisnumber ja registreerimistunnistuse number, kasutus) ning sõiduki tehnilisi andmeid (nt andmed mootori kohta, andmed telgede kohta, mõõdud, massid, kandevõime, kütusetüüp, heitmenorm, CO2, kütusekulu, suurim kiirus). Määruse muudatusega sätestatakse, et registreerimiseelsele tehnonõuetele vastavuse aktile kantakse isiku andmed, kes on sõiduki omandanud (nimi/nimetus ja isiku- või registrikood) ning sõiduki esitaja andmed (nimi, isikukood, telefon, e-posti aadress). Sõiduki esitajaks on üldjuhul sõiduki omaniku volitatud esindajana või automüügifirma volitatud esindajana. Samuti kantakse registreerimiseelsele tehnonõuetele vastavuse kontrolli aktile vajadusel märkuste lahtrisse muud lisa märkused (nt alusdokumendi liigid). Registreerimiseelsele tehnonõuetele vastavuse kontrolli aktile kantavate andmete täpne loetelu jääb HMS § 5 lõike 1 alusel Maanteeameti määratleda. Määruse nr 19 § 6 lõike 61 muutmine. Sätestatakse, et sõiduki registreerimisel, millel pärast esmaregistreerimist ei ole veel saabunud korralise ülevaatuse tähtaeg, määrab Maanteeamet sõiduki järgmise korralise ülevaatuse tähtaja. Kehtiva määruse kohaselt saab tähtaega määrata üksnes Euroopa Liidust toodud kasutatud M-, N-, O3- ja O4-kategooria sõidukile. Olenevalt sõiduki kategooriast on esimese ülevaatuse tähtaeg 12-, 24- või 48-kuud alates esmaregistreerimisest. Sisuliselt liidetakse sõiduki registreerimisel esmaregistreerimise ajale juurde 12-, 24- või 48-kuud ja saadakse järgmise ülevaatuse tähtaeg. Kui see tähtaeg on tulevikus, siis on sõidukil kehtiv ülevaatus ja see tähtaeg kantakse registrisse. Kui tehte tulemusel on tähtaeg minevikus, siis kehtiv ülevaatus puudub, ja registrisse kannet ei tehta. Näiteks kui tuua Saksamaalt 2018. aastal esmaselt registreeritud sõiduk, siis sõiduki Eestis registreerimisel määratakse sellele järgmise ülevaatuse tähtaeg 2018. aastast alates 48 kuud ja esimeseks ülevaatuse ajaks saab 2022. Määruse muudatuse on tinginud vajaduse eemaldada piirang, mille kohaselt saab „esimese“ ülevaatuse tähtaega määrata ainult Euroopa Liidust toodud M-, N-, O3- ja O4- kategooria sõidukile. Tähtaeg tuleks määrata kõikidele sõidukitele olenemata nende päritoluriigist. Määruse nr 19 § 6 lõike 62 muutmine. Sätestatakse, et eelnevalt Euroopa Liidu liikmesriigis registreeritud M-, N-, O3-, O4- ja T5-kategooria sõiduki registreerimisel, millel pärast esmaregistreerimist on saabunud korralise ülevaatuse tähtaeg, määrab Maanteeamet teise liikmesriigis korralise ülevaatuse läbimist tõendava kehtiva dokumendi alusel sõiduki järgmise korralise ülevaatuse tähtajaks teises liikmesriigis määratud kehtiva järgmise korralise ülevaatuse tähtaja. Järgmise korralise ülevaatuse tähtaega ei määrata pikemalt kui majandus- ja kommunikatsiooniministri 18. juuli 2011. a määruse nr 77 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ § 6 lõigete 4 või 5 või 6 sätestatud või majandus- ja kommunikatsiooniministri 8. juuni 2011. a määruse nr 39 „Traktori, liikurmasina ja nende haagiste tehnonõuded, nõuded varustusele ning tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ § 7 lõikes 2 sätestatud. Muudatusega lisatakse juurde võimalus T5 kategooria traktori ülevaatuse tähtaja määramiseks, kuivõrd Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/45/EL, milles käsitletakse mootorsõidukite ja nende haagiste korralist tehnoülevaatust ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/40/EÜ kohaldatakse ka T5- kategooria traktorile ja direktiivi artikli 8 lõike 3 kohaselt tunnustab liikmesriik sõiduki registreerimisel teises liikmesriigis tehtud tehnoülevaatust. Määruse nr 19 § 6 täiendamine lõikega 63. Kehtiva määruse lõige 62 jagatakse kaheks lõikeks, kuna lõige 62 reguleeris kahte erinevat asja. Seetõttu sätestatakse edaspidi asjaolu, et järgmise korralise ülevaatuse tähtaega ei määrata pikemalt, kui Eesti riigisiseste õigusaktidega on kehtestatud edaspidi lõikes 63. Määruse nr 19 § 7 lõike 1 täiendamine. Paragrahvi 7 lõiget 1 täiendatakse teise lausega, mille kohaselt saab Eestis (äriregistris) registreeritud juriidiline isik taotleda registriandmete muutmist ainult e-teenuste infosüsteemi kaudu. Muudatuse eesmärk on vähendada Maanteeameti teenindusbüroode koormust ning muuta sõiduki omanikuvahetuse protsess kliendile mugavamaks. Samuti on eesmärk vähendada juriidiliste isikute poolt saadetavate dokumentide hulka. Muudatus puudutab ainult Eestis registreeritud juriidilisi isikuid, sest välismaa isikutel ei ole üldjuhul võimalust Maanteeameti e-teenindusse siseneda. Samuti tuleb tähele panna, et registriandmete muutmist saab taotleda e-teeninduses ainult juhul, kui selline võimalus on sinna arendatud. Enamikke toiminguid on võimalik teha Maanteeameti e- teeninduses, kuid juhul, kui vastavat teenust ei ole arendatud, tuleb Maanteeametile esitada vastavasisuline taotlus muus vormis, kas e-kirja teel või teenindusbüroos kohapeal. Juhul, kui e-teenindus ei ole kasutatav Maanteeameti poolsetel tehnilistel põhjustel (nt süsteem maas, hooldustööd vms), võib anda registriandmete muutmist taotleda ka muu kanali kaudu (teenindusbüroos kohapeal, e-posti teel). Kuivõrd osa välismaa äriühinguid tegutsevad Eestis filiaali kaudu, on võimalik olukord, kus sõiduki omanikuks liiklusregistris on filiaal (mitte emaettevõtja). Seetõttu kehtib käesolev muudatus ka välismaa äriühingute filiaalide suhtes. Määruse nr 19 § 7 lõike 6 muutmine. Paragrahvi 7 lõiget 6 täiendatakse teise lausega, mille kohaselt võib tagaotsitavaks kuulutatud sõiduki registriandmetesse lisada võõrandamise kande, kui sõiduki omand on üle läinud kindlustusandjale ja sõiduki omanik kande tegemist taotleb. Muudatuse vajaduse on tinginud asjaolu, et kui kindlustusandja on hüvitanud sõiduki, millele on liiklusregistrisse kantud märge tagaotsimise kohta, siis tuleb sõiduki omand loovutada kindlustusandjale. Määruse nr 19 § 10 lõike 4 muutmine. Muudetakse § 10 lõike 4 eelviimast lauset, mille kohaselt ei ole registreerimistunnistust vaja esitada sõiduki võõrandamisel teise riiki, kui sõiduk on Eestist välja viidud. Sätte eesmärgiks on muuta välismaale viidud ja seal registreeritava sõiduki Eesti registrist kustutamine lihtsamaks. Sõiduki registrist kustutamiseks tuleb Maanteeametile tõendada sõiduki Eestist välja viimist, näiteks esitada müügileping koos menetlusosalise seletusega. Üldjuhul informeerivad Euroopa Liidu liikmesriigid Maanteeametit sõiduki registreerimisest vastavas liikmesriigis, millest tulenevalt on sõiduki omanikud veendumusel, et vastav informatsioon tuleb kõikidest riikidest ning sõidukit ei kustutata liiklusregistrist koheselt pärast selle Eestist väljaviimist. Sõiduk jääb seega Eesti liiklusregistris registreerituks ning võib registrijärgsele omanikule tuua kaasa täiendavaid kohustusi (nt sundkindlustus). Vastava muudatusega on võimalik liiklusregistrist kustutada ka sõidukeid, mis on juba eelnevalt Eestist välja viidud ning mille kohta Maanteeametile teise liikmesriigi pädevalt asutuselt infot ei laeku. Määruse nr 19 § 17 lõike 1 muutmine. Lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa, mis viitab sellele, et teisaldatava registreerimismärgi päevik tuleb Maanteeametile tagastada. Pärast teisaldatava registreerimismärgi kasutusõiguse lõppemist tuleb teisaldatav registreerimismärk Maanteeametile tagastada, mistõttu ainuüksi päevikuga ei ole nagunii sõiduki kasutajal midagi teha, seetõttu ei ole oluline, et see tagastatakse. Lisaks puudub Maanteeametil huvi päevikuid säilitada. Määruse nr 19 § 17 lõike 4 muutmine. Lõike sõnastus viiakse kooskõlla muudetud lõikega 1. Määruse nr 19 § 17 lõike 5 punkti 4 muutmine. Kuna sõidukite müügiks ei ole vaja tegevusluba ega ka mingit muud õigust, siis muudetakse sõnastust ning müügiõigust omava ettevõtja asemel nimetatakse sõidukite müügiga tegelevat ettevõtjat. Määruse nr 19 § 17 lõike 5 punkt 5 sõnastatakse selliselt, et registreerimismärgile tehakse märge, et registreerimismärk kehtib ainult koos teisaldatava registreerimismärgi päevikusse tehtud kandega (vt lisa 3 punkt 7). Määruse nr 19 § 20 täiendamine lõikega 4. Lõikes 4 sätestatakse õigusselguse huvides, et enne määruse jõustumist väljastatud teisaldatava registreerimismärgi päevikud kehtivad kuni nende kehtivuse lõpuni. Määruse nr 19 lisa 3 kehtestatakse terviktekstina uues sõnastuses. Määruse nr 19 lisa 3 punkti 1 muutmine. Määruse lisa 3 punkti 1 sõnastust muudetakse selliselt, et Maanteeamet väljastab teisaldatava registreerimismärgi ja annab selle kasutamise päeviku. Päevikusse tehtavad kanded tehakse edaspidi enne sõidu alustamist e-teenuste infosüsteemi vahendusel. Lisaks muudetakse hetkel kehtivat sõnastust „hulgi- või jaemüügi õigusega ettevõtja“, sest vastav tegevusala ei ole ei loa- ega teatamiskohustusega. On piisavalt selge, kui kasutada fraasi „ettevõte, kes tegeleb sõidukite müügiga“. Määruse nr 19 lisa 3 punkti 2 muutmine. Kuna oluline on registreerimismärgi kehtivus, siis ei ole vaja sätestada, et päevik antakse kehtivusega üks aasta. Registreerimismärk kehtib üks aasta ja selle kehtivus on seotud päevikusse tehtud kandega, vt ka § 17 lõike 5 punkti 5 segitust. Määruse nr 19 lisa 3 punkti 3 muutmine. Kuna sõidukite müügiks ei ole vaja tegevusluba, siis muudetakse sõnastustust ning hulgi- või jaemüügi õigusega ettevõtja asemel nimetatakse sõidukite müügiga tegelevat ettevõtjat. Määruse nr 19 lisa 3 punkti 6 muutmine. Määruse lisa 3 punkti 6 täiendatakse viimase lausega, mille kohaselt võib logistikaettevõtja kasutada teisaldatavat registreerimismärki sõidukite hulgi- või jaemüügiga tegelevale ettevõtjale teenuse osutamiseks. Logistikaettevõtja osutab teenust üldjuhul lepingu alusel, millest tulenevalt peab teisaldatava registreerimismärgi kasutamise päevikusse lisama andmed lepingu kohta (kellega sõlmitud, lepingu number ja kuupäev). Selline halduspraktika kehtib tegelikult juba aastaid ning kõnealune täiendus on vajalik eelkõige õigusselguse huvides. Määruse nr 19 lisa 3 punkti 7 muutmine. Määruse lisa 3 punktist 7 jäetakse välja lause, mille kohaselt peab registreerimismärgi valdaja esindaja kinnitama enne sõidu alustamist päevikusse kantud andmeid oma allkirjaga, sest kanne päevikusse kinnitatakse e-teenuste infosüsteemi vahendusel. Määruse nr 19 lisa 3 punkti 10 kehtetuks tunnistamine. Punkt 10 tunnistatakse kehtetuks, kuna liiklusseaduses ei ole teisaldatava registreerimismärgi kellaajalise kasutamise piirangu kehtestamiseks volitust. Määruse nr 19 lisa 3 punkti 11 muutmine. Jäetakse välja tekstiosa, mis sätestab, et kadunud, varastatud või kasutuskõlbmatuks muutunud teisaldatava registreerimismärgi päeviku asendamiseks tuleb esitada Maanteeametile taotlus, kus tuleb märkida asendamise asjaolud. Registreerimismärgi valdaja esindaja saab edaspidi kinnitada sõidu alustamist e-teenuste infosüsteemis, millest tulenevalt puudub vajadus paberpäeviku järele. Määruse nr 19 lisa 3 punkti 12 kehtetuks tunnistamine. Kehtetuks tunnistatakse punkt, mille kohaselt vahetab Maanteeamet lõpuni täidetud päeviku registreerimismärgi valdaja kirjaliku taotluse alusel. Muudatuse eesmärk on vähendada bürokraatiat. Kuivõrd registreerimismärgi valdaja esindajal on võimalik kinnitada sõidukiga sõidu alustamist e-teenuste infosüsteemi kaudu, puudub vajadus vastavasisulist informatsiooni täiendavalt ka päevikusse kanda. Seega puudub vajadus lõpuni täidetud päeviku vahetamiseks. Määruse nr 19 lisa 3 punkti 13 muutmine. Kuna kehtetu teisaldatava registreerimismärgi päevikuga ei ole teisaldatava registreerimismärgi valdajal ega ka Maanteeametil midagi peale hakata, siis muudetakse sätet, mille kohaselt tuleb kehtetu päevik Maanteeametile tagastada alapunktides 1–3 sätestatud juhul. Määruse nr 49 muutmine. Rakendussätet täiendatakse õigusselguse huvides nii, et enne 1. juulit 2004. a sõidukile väljastatud registreerimismärke, millel puudub nõukogu määruse (EÜ) 2411/98 kohane registreerimisriigi tunnusmärk ei pea ümber vahetama. Kuigi varasemalt väljastatud registreerimismärke ei ole kehtetuks tunnistatud on tekkinud praktikas järelevalve käigus küsimus, kuidas saab kasutada sõidukil registreerimismärke, mis ei vasta kehtivatele nõuetele ehk puudub Euroopa Liidus kasutatav registreerimisriigi tunnusmärk. Seetõttu sätestatakse käesolevas määruses, et ka sõidukile varem väljastatud registreerimismärke võib edasi kasutada ning neid ei pea ümber vahetama. 4. Määruse mõjud Kuna määrusel puudub oluline mõju, siis esitatakse üksnes mõju kirjeldus. Eelnõul on positiivne mõju Maanteeameti igapäevatööle, kuivõrd muudatus toob kaasa suurema õigusselguse ning muudatuse jõustumine aitab luua korda liiklusregistris. Määrusega täiendatakse sõiduki registriandmete muutmise ja registrist kustutamise protsessi. Eelnõul on positiivne mõju isikutele, kes on liisinguettevõttele kuuluva sõiduki vastutavaks kasutajaks, kuna eelnõu vastuvõtmisel saavad nad ise taotleda teatud liiklusregistri toiminguid, mille taotlemise õigus neil varem puudus. Näiteks saavad vastutavad kasutajad taotleda ise uut registreerimistunnistust, kui muutuvad nende elukoha andmed või taotleda registreerimistunnistuse duplikaati. Eelnõul on mõju juriidilistele isikutele, kes saavad edaspidi esitada volituse registritoimingu taotluse esitamiseks üksnes e-teenuste infosüsteemi kaudu. Juriidilistele isikutele volituste esitamine e-teenuste infosüsteemi kaudu võimaldab muuta volituste andmist kiiremaks ja selgemaks. Muudatus võimaldab vähendada nii volitaja, volitatava kui ka Maanteeameti teenistuja töötunde. Eelnõu vähendab bürokraatiat teisaldatava registreerimismärgi kasutajatele, kuna edaspidi ei ole vaja enam esitada taotlusi teisaldatava registreerimismärgi päeviku vahetamiseks. 5. Eelnõu rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Eelnõu rakendamisel ei pea riigi ja kohaliku omavalitsuse üksused oma tööd ümber korraldama või hakkama tegelema lisategevustega, samuti ei muutu riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse tulud ja kulud. 6. Määruse jõustumine Määruse § 1 punkt 2, millega kohustatakse juriidilisi isikuid andma volitusi e-teenuste infosüsteemis, jõustub 01.07.2021, ning määruse § 1 punkt 7, millega kohustatakse juriidilisi isikuid esitama taotlusi registriandmete muutmiseks e-teenuste infosüsteemis, jõustub 01.01.2022. Muudatuste hilisem jõustumine on vajalik olukorraga harjumiseks, teavitamiseks Maanteeameti poolt. Punkti 2 osas on optimaalne umbes aastane üleminekuaeg ja punkti 7 osas umbes pooleteistaastane üleminekuaeg, seetõttu on valitud jõustumiseks sellised kuupäevad. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu kooskõlastati Siseministeeriumiga eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. Eelnõu esitati arvamuse avaldamiseks Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidule. Eelnõu kohta esitatud märkused on koondatud kooskõlastustabelisse.
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel