Riigikantselei Teie 12.02.2020 nr 7-1.1/20-00271-2
[email protected]
Stenbocki maja Rahukohtu 3 Meie 12.06.2020 nr 1.15-4/20-931-3
15161, Tallinn
Teehoiukavast aastateks 2020-2030
Austatud riigikogu liikmed, arupärimise esitajad,
Vaatame korraks minevikku.
2015.-2016. aastatel majandus- ja taristuministriks olnud reformierakondlane Kristen Michal
suutis oma valdkonnast teehoiukava muudatusega ära kaotada 66 miljonit eurot.
21. oktoobril 2016 teatas Michal, et Valitsus kinnitas uuendatud riigiteede teehoiukava aastateks
2014-2020.
Selle muudatusega vähendas minister projektide ettevalmistamiseks ettenähtud vahendeid poole
võrra. Kui seda ei oleks tehtud, oleks meil praegu palju enam võimalusi neljarealiste teede kiireks
väljaehitamiseks.
Või kui kruusateede tolmuvabaks muutmiseks oli kavandatud aastateks 2016- 2020 veidi üle 80
miljoni, siis Kristen Michali rehkenduse ja soovi järel jäi sellest 2016. aastal alles 34 miljonit ehk
poole vähem. Selle rahaga oleks saanud viia kõvakatte alla kõik teed, kus liigub enam kui 100
autot ööpäevas.
Esitan alljärgnevalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vastused arupärimises esitatud
küsimustele:
1. Millistest vahenditest on kavas hakata tegema maanteede PPP projektide tagasimakseid?
Era ja avaliku sektori koostöö (edaspidi PPP) projektide tagasimakseid kavandatakse riigieelarve
vahenditest.
2. Esimene PPP maanteelõik peaks olema 21-kilomeetri pikkune Libatse-Are maantee. Kui
suures summas on arvestatud selle teelõigu tagasimakseid?
Vabariigi Valitus on oma 19.12.2019 kabineti nõupidamisel teinud otsuse valida PPP
katseprojektiks Tallinna-Pärnu-Ikla maantee Libatse-Nurme teelõigu neljarealiseks ehitamise.
Projekti PPP tehingu arutelu Vabariigi Valitsuse kabinetiistungil on kavas juunikuus, et teha
kõnealusele katseprojektile riigihangete ettevalmistamise ja väljakuulutamisega seonduvad
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
otsused.
3. Juhul kui Libatse-Are maanteelõik valmib ja antakse käiku 2021. aastal, siis kas see
tähendab seda, et PPP projekti tagasimakseid tuleb hakata tegema 2022. aastast?
Hetkel on käimas Libatse-Nurme teelõigu eelprojekteerimine ja keskkonnamõju hinnangu
(edaspidi KMH) läbiviimine. Seejärel omandatakse projekti realiseerimiseks vajalikud maad.
Eelprojekti, KMH ja maade omandamise protsess peaks esialgsete hinnangute kohaselt lõppema
2022 aastal.
Vabariigi Valitsus ei ole veel teinud otsust PPP hanke ettevalmistamise ega väljakuulutamise kohta.
Juhul, kui Vabariigi Valitsus otsustab projekti realiseerida PPP tehinguna kavandatakse
tagasimakseid pärast objekti valmimist ja liiklusele avamist.
4. Majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi kinnitusel on teehoiuks planeeritud 35
miljonit eurot vähem kui eelmisel aastal kinnitatud kavas. Vähenemise põhjus on
ministeeriumi kinnitusel Ühtekuuluvusfondi tulemusreservi vahendite muutus. Millise
maanteelõigu ehituseks need tulemusreservi vahendid kavandatud olid ja milliste
vahenditega need asendatakse?
Tulemusreservi vahendid olid ette nähtud Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee Kose-Mäo
teelõigu ehitamiseks. Vähenemine kaeti riigieelarve muudest tuludest.
5. Teehoiukava rahaliste mahtude vähenemist on kavandatud täita uue EL eelarveperioodi
2021-2027 Ühtekuuluvusfondi vahendite arvel. Kas EL ühtekuuluvuspoliitika
eelarvevahenditest on kavas finantseerida ka PPP maanteede tagasi makseid?
EL eelarveperioodi 2021-2027 Ühtekuuluvusvahendite lõplik suurus ja valdkondlik jaotus ei ole
veel otsustatud. Eeldatavalt ei ole PPP tehingute lepingulised maksed uue perioodi
Ühtekuuluvusvahenditest abikõlbulikud ning sellisel juhul neid nimetatud otstarbel kasutada ka ei
saa. Ühtekuuluvusvahenditest riigiteedele eraldatavad vahendid on kavas suunata TEN-T
maanteevõrgu investeeringuteks vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele (EL) nr
1315/2013 üle-euroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta.
6. Palun selgitage, mida sisaldavad teehoiukava lisa 1 real “2014-2020 ja tulemusreservi
vahendid” esitatud summad? Kas seal sisalduvad ka Ühtekuuluvusfondi tulemusreservi
vahendid?
Riigimaanteede teehoiukava 2020-2030 lisa 1 real “2014-2020 ja tulemusreservi vahendid”
jagunevad järgmiselt, mln €:
2020 2021 2022
Ühtekuuluvusfondi 2014-2020 vahendid 25,04 16,32 9,01
Tulemusreservi prognoositav summa 14,60 14,50
25,04 30,92 23,51
7. EL pikaajalisest eelarvest perioodiks 2021-2027 on esialgsetel andmetel eelduslikult Eestil
Ühtekuuluvusfondist saada veidi üle 800 miljoni euro. Kas Vabariigi Valitsus on arutanud,
millised summad eelduslikult lähevad raudteede, sealhulgas ulatusliku raudteede
elektrifitseerimise ja kui palju maanteede arendamiseks?
2 (4)
EL eelarveperioodi 2021-2027 eelläbirääkimised Euroopa Komisjoniga on käimas. Vabariigi
Valitsus on arutanud algseid ettepanekuid EL järgmise eelarveperioodi meetmete jaotuseks, ent
tulenevalt maikuu lõpus Euroopa Komisjoni esitatud uuendatud ettepanekust järgmiseks EL
eelarveraamistikuks ning taaskäivituspaketiks on asjakohane nende ettepanekute läbirääkimise ja
saavutatava kokkuleppe alusel uuendada ka Eesti kavandatavate meetmete ettepanek ja jaotus.
8. Millises seisus on esimese PPP maanteelõigu Libatse-Are neljarealise maantee
projekteerimistööd? Arvestades sellega, et PPP projektide puhul peavad kõik ehitusriskid
jääma erasektorile, siis küsime, et kas selle maanteelõigu ehitusprojekti koostamisse on
kaasatud ka erasektori PPP partner?
Hetkel on Maanteeameti tellimusel käimas Libatse-Nurme teelõigu eelprojekteerimine ja
keskkonnamõju hinnangu läbiviimine.
Juhul, kui Vabariigi Valitsus otsustab projekti realiseerimist jätkata era ja avaliku sektori
koostööna, siis viiakse läbi riigihange projekteeri-ehita-rahasta-hoolda (ingl kl Design-Build-
Finance-Maintain) tüüpi PPP tehingu hankimiseks.
9. Kui suures ulatuses kaetakse käesoleva aasta lõpuks kõigi uute PPP neljarealiste
maanteede projekteerimistööd?
Käesoleva aasta lõpuks on Maanteeameti poolt alustatud põhimaanteede neljarealiseks ehitamise
ettevalmistavate tegevustega alljärgnevatel teelõikudel:
1. Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa maanteel Adavere ja Põltsamaa möödasõitude km 116
– 132 ning Kärevere möödasõidu ja Tähtvere valla lõigu km 168 – 183 eelprojektide
koostamine, sh KMH;
2. Tallinn – Pärnu – Ikla maanteel Märjamaa lõigu km 62 – 77 eelprojekti koostamine, sh
KMH;
3. Tallinn – Narva maanteel Jõhvi – Toila lõigu km 163 – 171 eelprojekti koostamine, sh
KMH.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
3 (4)
Julia Bergstein
6397605
[email protected]
4 (4)