dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus arupärimisele

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 12. juuni 2020
Viit
1.15-4/20-931-3
Registreeritud
12. juuni 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.15/S Avalikkussuhete korraldamine
Sari
1.15-4 Riigikogu liikmete arupärimised
Toimik
1.15-4/2020
Vastutaja
Julia Bergstein (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Transpordi valdkond, Teede- ja raudteeosakond, Teedetalitus)

Failid

  • 📎1.15-420-931-3 12.06.2020 Väljaminev kiri.bdoc384 KB

Sisu (failidest)

Riigikantselei Teie 12.02.2020 nr 7-1.1/20-00271-2 [email protected] Stenbocki maja Rahukohtu 3 Meie 12.06.2020 nr 1.15-4/20-931-3 15161, Tallinn Teehoiukavast aastateks 2020-2030 Austatud riigikogu liikmed, arupärimise esitajad, Vaatame korraks minevikku. 2015.-2016. aastatel majandus- ja taristuministriks olnud reformierakondlane Kristen Michal suutis oma valdkonnast teehoiukava muudatusega ära kaotada 66 miljonit eurot. 21. oktoobril 2016 teatas Michal, et Valitsus kinnitas uuendatud riigiteede teehoiukava aastateks 2014-2020. Selle muudatusega vähendas minister projektide ettevalmistamiseks ettenähtud vahendeid poole võrra. Kui seda ei oleks tehtud, oleks meil praegu palju enam võimalusi neljarealiste teede kiireks väljaehitamiseks. Või kui kruusateede tolmuvabaks muutmiseks oli kavandatud aastateks 2016- 2020 veidi üle 80 miljoni, siis Kristen Michali rehkenduse ja soovi järel jäi sellest 2016. aastal alles 34 miljonit ehk poole vähem. Selle rahaga oleks saanud viia kõvakatte alla kõik teed, kus liigub enam kui 100 autot ööpäevas. Esitan alljärgnevalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vastused arupärimises esitatud küsimustele: 1. Millistest vahenditest on kavas hakata tegema maanteede PPP projektide tagasimakseid? Era ja avaliku sektori koostöö (edaspidi PPP) projektide tagasimakseid kavandatakse riigieelarve vahenditest. 2. Esimene PPP maanteelõik peaks olema 21-kilomeetri pikkune Libatse-Are maantee. Kui suures summas on arvestatud selle teelõigu tagasimakseid? Vabariigi Valitus on oma 19.12.2019 kabineti nõupidamisel teinud otsuse valida PPP katseprojektiks Tallinna-Pärnu-Ikla maantee Libatse-Nurme teelõigu neljarealiseks ehitamise. Projekti PPP tehingu arutelu Vabariigi Valitsuse kabinetiistungil on kavas juunikuus, et teha kõnealusele katseprojektile riigihangete ettevalmistamise ja väljakuulutamisega seonduvad Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 otsused. 3. Juhul kui Libatse-Are maanteelõik valmib ja antakse käiku 2021. aastal, siis kas see tähendab seda, et PPP projekti tagasimakseid tuleb hakata tegema 2022. aastast? Hetkel on käimas Libatse-Nurme teelõigu eelprojekteerimine ja keskkonnamõju hinnangu (edaspidi KMH) läbiviimine. Seejärel omandatakse projekti realiseerimiseks vajalikud maad. Eelprojekti, KMH ja maade omandamise protsess peaks esialgsete hinnangute kohaselt lõppema 2022 aastal. Vabariigi Valitsus ei ole veel teinud otsust PPP hanke ettevalmistamise ega väljakuulutamise kohta. Juhul, kui Vabariigi Valitsus otsustab projekti realiseerida PPP tehinguna kavandatakse tagasimakseid pärast objekti valmimist ja liiklusele avamist. 4. Majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi kinnitusel on teehoiuks planeeritud 35 miljonit eurot vähem kui eelmisel aastal kinnitatud kavas. Vähenemise põhjus on ministeeriumi kinnitusel Ühtekuuluvusfondi tulemusreservi vahendite muutus. Millise maanteelõigu ehituseks need tulemusreservi vahendid kavandatud olid ja milliste vahenditega need asendatakse? Tulemusreservi vahendid olid ette nähtud Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee Kose-Mäo teelõigu ehitamiseks. Vähenemine kaeti riigieelarve muudest tuludest. 5. Teehoiukava rahaliste mahtude vähenemist on kavandatud täita uue EL eelarveperioodi 2021-2027 Ühtekuuluvusfondi vahendite arvel. Kas EL ühtekuuluvuspoliitika eelarvevahenditest on kavas finantseerida ka PPP maanteede tagasi makseid? EL eelarveperioodi 2021-2027 Ühtekuuluvusvahendite lõplik suurus ja valdkondlik jaotus ei ole veel otsustatud. Eeldatavalt ei ole PPP tehingute lepingulised maksed uue perioodi Ühtekuuluvusvahenditest abikõlbulikud ning sellisel juhul neid nimetatud otstarbel kasutada ka ei saa. Ühtekuuluvusvahenditest riigiteedele eraldatavad vahendid on kavas suunata TEN-T maanteevõrgu investeeringuteks vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele (EL) nr 1315/2013 üle-euroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta. 6. Palun selgitage, mida sisaldavad teehoiukava lisa 1 real “2014-2020 ja tulemusreservi vahendid” esitatud summad? Kas seal sisalduvad ka Ühtekuuluvusfondi tulemusreservi vahendid? Riigimaanteede teehoiukava 2020-2030 lisa 1 real “2014-2020 ja tulemusreservi vahendid” jagunevad järgmiselt, mln €: 2020 2021 2022 Ühtekuuluvusfondi 2014-2020 vahendid 25,04 16,32 9,01 Tulemusreservi prognoositav summa 14,60 14,50 25,04 30,92 23,51 7. EL pikaajalisest eelarvest perioodiks 2021-2027 on esialgsetel andmetel eelduslikult Eestil Ühtekuuluvusfondist saada veidi üle 800 miljoni euro. Kas Vabariigi Valitsus on arutanud, millised summad eelduslikult lähevad raudteede, sealhulgas ulatusliku raudteede elektrifitseerimise ja kui palju maanteede arendamiseks? 2 (4) EL eelarveperioodi 2021-2027 eelläbirääkimised Euroopa Komisjoniga on käimas. Vabariigi Valitsus on arutanud algseid ettepanekuid EL järgmise eelarveperioodi meetmete jaotuseks, ent tulenevalt maikuu lõpus Euroopa Komisjoni esitatud uuendatud ettepanekust järgmiseks EL eelarveraamistikuks ning taaskäivituspaketiks on asjakohane nende ettepanekute läbirääkimise ja saavutatava kokkuleppe alusel uuendada ka Eesti kavandatavate meetmete ettepanek ja jaotus. 8. Millises seisus on esimese PPP maanteelõigu Libatse-Are neljarealise maantee projekteerimistööd? Arvestades sellega, et PPP projektide puhul peavad kõik ehitusriskid jääma erasektorile, siis küsime, et kas selle maanteelõigu ehitusprojekti koostamisse on kaasatud ka erasektori PPP partner? Hetkel on Maanteeameti tellimusel käimas Libatse-Nurme teelõigu eelprojekteerimine ja keskkonnamõju hinnangu läbiviimine. Juhul, kui Vabariigi Valitsus otsustab projekti realiseerimist jätkata era ja avaliku sektori koostööna, siis viiakse läbi riigihange projekteeri-ehita-rahasta-hoolda (ingl kl Design-Build- Finance-Maintain) tüüpi PPP tehingu hankimiseks. 9. Kui suures ulatuses kaetakse käesoleva aasta lõpuks kõigi uute PPP neljarealiste maanteede projekteerimistööd? Käesoleva aasta lõpuks on Maanteeameti poolt alustatud põhimaanteede neljarealiseks ehitamise ettevalmistavate tegevustega alljärgnevatel teelõikudel: 1. Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa maanteel Adavere ja Põltsamaa möödasõitude km 116 – 132 ning Kärevere möödasõidu ja Tähtvere valla lõigu km 168 – 183 eelprojektide koostamine, sh KMH; 2. Tallinn – Pärnu – Ikla maanteel Märjamaa lõigu km 62 – 77 eelprojekti koostamine, sh KMH; 3. Tallinn – Narva maanteel Jõhvi – Toila lõigu km 163 – 171 eelprojekti koostamine, sh KMH. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister 3 (4) Julia Bergstein 6397605 [email protected] 4 (4)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel