dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Keskkonnaministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 11. juuni 2020
Viit
2-8/20-0026/3933
Registreeritud
11. juuni 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-8 Teiste asutuste poolt kooskõlastamiseks saadetud ministri määruste eelnõud
Toimik
2-8/20-0026
Vastutaja
Jako Reinaste (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Kriisireguleerimise osakond)

Failid

  • 📎Keskkonnaministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine.asice1512 KB

Sisu (failidest)

Rahandusministeerium Maaeluministeerium Riigi Tugiteenuste Keskus 10.06.2020 nr 1-4/20/2634 Keskkonnaministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks keskkonnaministri 13.10.2016 määruse nr 35 „Toetuse andmise tingimused avatud taotlemise korral meetmes „Kaitsealuste liikide ja elupaikade säilitamine ning taastamine” tegevuste „Kaitstavate elupaikade taastamine“ ja „Poollooduslike koosluste hooldamiseks vajaminevad investeeringud“ raames“ muudatuse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rene Kokk Minister Lisad: 1. Määruse eelnõu 2. Seletuskiri koos ühikuhinna analüüsi ja algandmetega Arvamuse avaldamiseks: Valdkondliku komisjoni liikmed Eerika Purgel, 626 0709 [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 EELNÕU 08.06.2020 MÄÄRUS 2020 nr Keskkonnaministri määruse eelnõu Määrus kehtestatakse perioodi 2014 – 2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel. Keskkonnaministri 13.10.2016 määruses nr 35 „Toetuse andmise tingimused avatud taotlemise korral meetmes „Kaitsealuste liikide ja elupaikade säilitamine ning taastamine” tegevuste „Kaitstavate elupaikade taastamine“ ja „Poollooduslike koosluste hooldamiseks vajaminevad investeeringud“ raames“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 2 lõike 3 punkt 7 sõnastatakse järgmiselt: „7) töövahendid on tehnika, mida kasutatakse poollooduslikel kooslustel rohumassi niitmisel, kuivatamisel, kogumisel ja transportimisel: niiduk, vaaluti, kaaruti, presskogur, esilaadur, pallihaarats, palliveohaagis, loomaveokäru ning väikesaartele, sh laidudele loomade ja niidutehnika veoks pargas.“; 2) paragrahv 5 lõikes 5 asendatakse lauseosa „1-3 aastat“ lauseosaga „10 kuud kuni 3 aastat“; 3) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses: „(51) Lõike 1 punktides 1 nimetatud tegevust toetatakse, kui taotluse esitamisest ei ole projektiala viimase viie aasta jooksul saanud toetust riigieelarvest, Euroopa Liidu või muudest välisabi finantsvahenditest projektiala taastamiseks või hooldamiseks.“; 4) paragrahv 8 lõike 2 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) personalikulu rahastatakse ühtse määra alusel kuni 10% ulatuses projektile eraldatud toetusest, kuid mitte rohkem kui 2006 eurot ühe projekti kohta § 5 lõike 1 punkt 1 kohase tegevuse elluviimisel ja 3400 eurot § 5 lõike 1 punktide 2 kuni 5 tegevuse elluviimisel ühe projekti kohta. Kui soovitakse toetust käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktide 1 kuni 5 tegevuse elluviimiseks, siis on personalikulu maksimaalne toetuse summa 3400 eurot.“; 5) paragrahv 9 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Toetuse minimaalne summa projekti kohta on 4000 eurot. Personalikulu on abikõlbulik, kui taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud toetuse suurus on vähemalt 25 500 eurot § 5 kohaste toetatavate tegevuste elluviimiseks.“; 6) paragrahv 9 lõige 5 sõnastatakse: „(5) Paragrahv 5 lõike 1 punktide 1 ja 2 kohase tegevuse korral arvestatakse projekti omafinantseeringuna ka keskkonnaministri 31. jaanuari 2020. a määrus nr 10 „Keskkonnaprogrammist toetuse andmise kord ja tingimused“ alusel antavat toetust.“; 7) paragrahv 9 lõike 7 esimene lause sõnastatakse järgmiselt: „Taotlusvooru eelarve § 5 toodud toetatavate tegevuste lõikes kinnitab käskkirjaga rakendusasutuse juht. Rakendusasutuse juht määrab täpsema töökorralduse projektiala taastamisel selle kaardistamise ja projektiala mõõdistamise osas hiljemalt taotlusvooru eelarve kinnitamisel.“; 8) paragrahvi 9 täiendatakse lõigetega 8-11 järgmises sõnastuses: „(8) Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punkti 1 kohast tegevust toetatakse standardiseeritud ühikuhinna alusel Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 7 mõistes. Toetuse suurus erinevate elupaigatüüpide taastamiseks on järgmine: Toetuse summa Toetuse summa Elupaigatüüp: Koondnimetus: käibemaksuta: käibemaksuga: nõmmeniit (4030) lubjarikas aruniit (6210); Grupp 1 1530 1836 lubjavaene aruniit (6270*); loopealne (6280*); Grupp 2 1614,15 1936,98 puisniit (6530*); Grupp 3 2905,30 3486,36 lamminiit (6450); soostunud niit (7230); keskkonnaministri 13.09.2013 käskkirjaga nr 897 (viimati muudetud 02.06.2017 Keskkonnaametipeadirektori Grupp 4 1269,05 1522,86 käskkirjaga nr 219) kinnitatud „Poollooduslike koosluste tegevuskavas aastateks 2014– 2020” (edaspidi poollooduslike koosluste tegevuskava) toodud liigikaitseliselt oluline rannaala. (9) Kui toetuse saajal on ühendmääruse § 4 punkti 11 kohaselt õigus käibemaks lugeda abikõlblikuks kuluks, siis kohaldatakse toetuse summat käibemaksuga. (10) Standardiseeritud ühikuhinna alusel toetuse maksmiseks peab ühe grupi raames taastatav ala olema suurem kui üks hektar. (11) Füüsilisele isikule makstavalt toetuselt peab rakendusüksus kinni tulumaksu.“; 9) paragrahvi 10 lõiget 1 täiendatakse punktidega 3‒4 järgmises sõnastuses: „(1) Toetust võivad taotleda järgmised juriidilised isikud: 1) põhikirja kohaselt looduskaitsega tegelevad mittetulundusühingud ja sihtasutused;. 2) kohalikud omavalitsused ja omavalitsusliidud; 3) füüsilised isikud; 4)füüsilisest isikust ettevõtjad ja looduskaitsega tegelevad äriühingud § 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevusele.“; 10) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses: „(10) standardiseeritud ühikuhinna alusel toetuse maksmisel määrab rakendusüksus toetuse täpse suuruse lõppmaksega, arvestades § 9 lõikes 8 sätestatud toetuse summasid ja tegelikult taastatud elupaikade suurust.“; 11) paragrahvi 19 lõige 12 tunnistatakse kehtetuks; 12) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses: „(9) Kui toetus makstakse välja käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse toetamiseks standardiseeritud ühikuhinna alusel, § 20 lõigetes 2 - 5 kehtestatud nõuded ei kohaldu.“; 13) paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse toetamiseks makstakse toetus välja vaid standardiseeritud ühikuhinna alusel ühendmääruse §-s 15 lõikes 2 kehtestatud korras. “; 14) paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Kui toetust makstakse standardiseeritud ühikuhinna alusel ei esitata lõikes 3 nimetatud dokumente.“ (allkirjastatud digitaalselt) Rene Kokk (allkirjastatud digitaalselt) Minister Meelis Münt Kantsler 08.06.2020 SELETUSKIRI Keskkonnaministri 13.10.2016 määruse nr 35 muutmise määruse juurde 1. Sissejuhatus Eelnõuga muudetakse Keskkonnaministri 13.10.2016 määruses nr 35 „Toetuse andmise tingimused avatud taotlemise korral meetmes „Kaitsealuste liikide ja elupaikade säilitamine ning taastamine” tegevuste „Kaitstavate elupaikade taastamine“ ja „Poollooduslike koosluste hooldamiseks vajaminevad investeeringud“ raames“ (edaspidi määrus) toetuse kasutamise tingimusi ning luuakse võimalus saada taastamistöödeks toetust kulude lihtsustatud hüvitamise viisil. Lisaks antakse võimalus saada toetust ka äriühingutele ning muuta näitajaid juhul, kui nende muutmine ei takista projekti eesmärgi saavutamist. Eelnõu ja selle seletuskirja koostasid Keskkonnaministeeriumi eelarve - ja strateegiaosakonna peaspetsialist Eerika Purgel (e-post: [email protected], tel: 626 0709) ja õigusosakonna jurist Rene Lauk (e- post: [email protected], tel: 626 2965). Riigiabi reeglite kohase vastavusanalüüsi ja ekspertiisi teostas eelarve- ja strateegiaosakonna peaspetsialist Hannes Aarma (e-post: [email protected], telefon: 626 0732). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu 1. punktiga muudetakse määruse § 2 punkti 7 ning antakse võimalus saada toetust ka loomaveokäru ja pargase soetamise jaoks. Täna ei eksisteeri maal sellist hajusat kariloomade pidamist nagu vanasti ning veel säilinud loomapidamine on koondunud pigem vähestesse üksustesse hea infrastruktuuriga asukohtades. PLK-d asuvad neist punktidest aga tihtipeale kaugel, mistõttu on vajalik loomade transportimise võimekuse suurendamiseks loomaveokäru soetamise toetamine. Loomaveo pargas on vajalik loomade ja niidutehnika transportimiseks väikesaartele, kuhu puudub muu ühendus nimetatud asjade transportimiseks. Eelnõu 2. punktiga muudetakse § 5 lõiget 5, kuna pole võimalik kehtivas määruses toodud veiste alumist vanusepiiri enam arvesse võttes soetada. 10 kuuse veise soetamisega tagatakse loomade heaolu. Turu situatsioon on muutunud, kuid loomad peavad olema ikkagi piisavalt vanad, sest projektialal ei ole loomade pidamiseks üldjuhul tavatingimusi. Toetamisel tuleb KIKil hindamisel arvestada toetuseala säilitamiseks vajaliku karjatamiskoormuse olemasolu tagamisega. Kuna on võimalik soetada eri vanuselisi loomi, siis on oluline toetuse andmisel arvestada, et ei ole üle – ega ala karjatamist. Kui loomadega taastatakse, siis tuleb ette näha ka jooksvalt karjatamiskoormuse vähenemisel lisaalade kasutamise võimalus. Eelnõu 3. punktiga lisatakse juurde § 5 lõige 51 kuna ühikuhinna alusel ei ole võimalik anda juba taastamisel või hoolduses olevale alale toetust. Mõeldud on, et projektiala ei ole saanud taastamiseks toetust struktuurivahenditest, LIFE-st, KIK keskkonnaprogrammist, pole saanud loodushoiutoetust ega hooldamiseks saanud PRIA poolt makstavat PLK hooldustoetust ega saanud toetust ka muudest allikatest. See on vajalik selleks, et meie poolt antav toetus oleks kuluefektiivne ning me ei toetakse üksiku puu eemaldamist, vaid toetus on mõeldud esmaseks taastamiseks (mitte järeltaastamiseks) kogu ulatuses. Eelnõu 4. punktiga muudetakse § 8 lõiget 2 punkti 2 ning võimaldatakse personalikulu saada ühtse määra alusel. Ühtse määra kasutamisel tuleb arvestada, et ühtse määra omaosalus on alati ka vajalik panustada. Ühendmääruses § 101 on toodud, et projekti otseste personalikulude hüvitamine projekti ülejäänud otsestest kuludest ühtse määra alusel ning toetuse andmise tingimuste õigusaktis võib ette näha, et projekti otsesed personalikulud võib hüvitada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 68a lõike 1 kohaselt (edaspidi ÜSM). ÜSM 68a lg 1 on toodud, et tegevuse otsesed personalikulud võib arvutada ühtse määra alusel, ulatudes kuni 20 %-ni selle tegevuse otsestest kuludest ilma personalikuludeta. Liikmesriigilt ei ole nõutud arvutuste tegemist kohaldatava määra kindlaksmääramiseks, tingimusel et tegevuse otsesed kulud ei sisalda ehitustööde riigihankelepinguid, mille maksumus ületab direktiivi 2014/24/EL artikli 4 punktis a sätestatud piirmäära. Järgnevalt on esitatud kulude jagunemine maksimaalse personalikulu näitel. Abikõlblik kulu käesoleva E-toetuses: määruse § 5 planeeritav AK ÜF E-toetuses: Planeeritav lõike 1 punkti 1 E-toetuses: abikõlblik toetuse summa AK OF toetuse summa osas: (AK) kulu kokku (85%) (15%) Personalikulu 2360,00 2006,00 354,00 Abikõlblik kulu käesoleva E-toetuses: määruse § 5 planeeritav AK ÜF E-toetuses: Planeeritav lõike 1 punktide 2- E-toetuses: abikõlblik toetuse summa AK OF toetuse summa 5 osas: (AK) kulu kokku (85%) (15%) Personalikulu 4000,00 3400,00 600,00 Eelnõu 5. punktiga muudetakse § 9 lõike 2 sõnastust, kuna personalikulu toetamist muudetakse, siis eemaldatakse sellest punktist maksimaalne personalikulu toetamise summa ning selguse huvides lisatakse sellesse punkti, et personalikulu on toetatav, kui taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud toetuse suurus on vähemalt 25 500 eurot § 5 kohaste toetatavate tegevuste elluviimiseks. Eelnõu 6. punktiga muudetakse § 9 lõike 5 sõnastust, kuna kehtestati uus Keskkonnaprogrammist antava toetuste kord. Kehtivas määruses viidatud keskkonnaministri 17. veebruari 2006. a määruse nr 13 „Keskkonnakaitse valdkonna projekti rahastamise taotluse kohta esitatavad nõuded, taotluste hindamise tingimused, kord ja kriteeriumid, otsuse tegemise, lepingu täitmise üle kontrolli teostamise ning aruandluse kord” on tänaseks kehtetu. Eelnõu 7. punktiga muudetakse § 9 lõike 7 esimest lauset, et oleks selgemini reguleeritud, et vooru saab välja kuulutada määruses nimetatud teatud tegevustele. Kuna toetuse saamisel on oluline projektiala kaardistamine, mõõdistamine ja toetuse saajate nõustamise korraldamine, siis fikseeritakse rakendusasutuse juhi poolt taotlusvooru välja kuulutamisel, milline asutus midagi tegema hakkab. Eelnõu 8. punktiga täiendatakse § 9 lõikega 8, mille kohaselt asutakse käesoleva määruse § 5 lõike 1 punkti 1 erinevatele elupaigatüüpide lõikes kasutama standardiseeritud ühikuhinda. Huvi toetuse vastu on küll eeldatust olnud senini natuke väiksem, kuid seetõttu võiks eeldata huvi kasvu toetuse taotlemisel ja tegevuste elluviimisel kulude lihtsustatud hüvitamisviisi kasutusele võtmisest, sest see vähendab toetuse saajate projekti elluviimiseks tehtavaid halduskulusid. Ühikuhinna saamiseks koostatud analüüs on lisatud seletuskirja lisana. Eelnõu 9. punktiga täiendatakse § 9 lõikega 9, kus selgitatakse, et kui toetuse saajal on õigus saada toetust ka käibemaksu osas, kui ta arvestab Ühendmääruse § 4 p 11 tooduga. Eelnõu 10. punktiga täiendatakse § 9 lõikega 10, kuna struktuuritoetuse register ei võimalda alla 1 hektari toetust fikseerida, siis saab taastamistegevusel olla minimaalne toetuse suurus alates 1 hektarist. Eelnõu 11. punktiga täiendatakse § 9 lõikega 11, kuna toetus loetakse tulumaksu seaduse § 12 lõike 1 punkti 7 järgi isiku tuluks, mistõttu maksustatakse tulumaksuga füüsilistele isikutele makstav toetus tulumaksu seaduse § 19 lõike 2 kohaselt. Tulumaksumäär on 20 protsenti. Tulumaksu peab kinni KIK enne toetuse väljamaksmist. KIK esitab asjakohased andmed Maksu- ja Tolliametile. Eelnõu 12. punktiga täiendatakse § 10 lõiget 1 punktiga 3 ja 4 ning lisatakse juurde võimalus ka füüsilistel isikutel ning §5 lõike 1 punktis 1 toodud tegevuste jaoks toetust taotleda ka füüsilisest isikutel ettevõtjatel ja äriühingutel. Siiani sellist võimalust ei olnud, kuid paljud poollooduslike koosluste hooldajad ning potentsiaalsed taastajad on äriühingud, kes on huvi avaldanud riigile olulise tegevuse läbiviimiseks toetust saada. Kuna nimetatud tegevuse raames läbiviidavate tööde jaoks antakse toetust standardiseeritud ühikhinna alusel, ei ületa toetus tööde turuhinda ega anna seetõttu ühelegi toetuse saajale, sh äriühingule tema majandustegevuses (selle olemasolu korral) majanduslikku eelist. Sel põhjusel ei ole antava toetuse puhul tegemist riigiabiga. Eelnõu 13. punktiga täiendatakse § 17 lõiget 10, et võimaldada rakendusüksusel anda toetust vaid taastatud hektarite alusel. Eelnõu 14. punktiga tunnistatakse kehtetuks § 19 lõige 12. Sellega antakse võimalus taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud projekti tulemus- ja väljundnäitajate ning sihttasemete muutmiseks. Iga muudatus projektis tuleb eelnevalt rakendusüksusega kooskõlastada, kes omakorda peab enne kooskõlastuse andmist toetuse saajale, saama selleks nõusoleku rakendusasutusele. Toetuse saajal on lubatud projekti elluviimise ajal ja viie aasta jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõpust projekti alade asendamine rakendusüksusega eelnevalt kooskõlastatult. Kui toetuse saaja soovib toetusest soetatud taristut, töövahendit, karja või traktorit kasutada väljaspool projektala asuva PLK hooldamiseks, siis sellest tingitult projekti tulemus- ega väljundnäitajad ei muutu. Selline tegevus tuleb eelnevalt kooskõlastada rakendusüksusega, vastasel korral on selline tegevus toetusest soetatud vara mittesihipärane kasutamine. Samuti ei ole lubatud muuta töövahendi liiki (näiteks, kui taotluses soovitakse soetada niidukit, siis seda palliveohaagise vastu vahetada ei saa). Kui näiteks planeeritud taastamistööde läbiviimisel biomassi alalt eemaldamise viis ja koht muutub, siis tuleb selline muudatus samuti eelnevalt rakendusüksusega kooskõlastada. Eelnõu 15. punktiga täiendatakse § 20 lõikega 9, sest luuakse taastamistööde toetamisel võimalus lihtsustatud kulude hüvitamise viisiks. Eelnõu 16. punktiga täiendatakse § 23 lõikega 21, sest luuakse taastamistööde toetamisel võimalus lihtsustatud kulude hüvitamise viisiks. Eelnõu 17. punktiga täiendatakse § 23 lõikega 31, sest luuakse taastamistööde toetamisel võimalus lihtsustatud kulude hüvitamise viisiks. Toetuse saamisel tuuakse toetuse saaja andmed ja asukoht koos elupaigatüübi suurusega välja rakendusüksuse kodulehel. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu koostamise aluseks on järgmised EL-i määrused:  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate fondide – Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi – kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1083/2006;  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1301/2013, milles käsitletakse erisätteid Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006. 4. Määruse eelnõu jõustumine ja mõjud. Määruse jõustumine ja mõjud ei ole muutunud, need on samad, mis algse määruse kehtestamise ajal juba olid. Eelnõu jõustub üldises korras. Järgnevalt antakse ülevaade toetatavate tegevuste jätkamisest: EL loodusdirektiiv (92/43/EMÜ) ja linnudirektiiv (2009/147/EÜ) seavad meile kohustuse kaitsta meie loodusväärtusi kogu EL jaoks aga ka laiemalt. Loodusdirektiivi artikkel 8 sätestab EL poolse kaasrahastamise direktiivi eesmärkide täitmiseks ehk EL kaitsealade võrgustiku Natura 2000 rahastamiseks. 2004. a otsustati mitte luua Natura 2000 rahastamiseks eraldiseisevat EL fondi, vaid integreerida see olemasolevatesse EL fondidesse. Otsus sätestati Euroopa Komisjoni teatises nõukogule ja Euroopa Parlamendile – Natura 2000 rahastamine (KOM(2004)431), mis nägi ette Natura 2000 võrgustiku rahastamise integreerimise olemasolevatesse EL fondidesse (eeskätt Maaelu Arengu Fondi, struktuurifondidesse ja LIFE fondi). Seoses EL finantsperioodiga 2014–2020 on Euroopa Komisjon oma dokumendis COMMISSION STAFF WORKING PAPER FINANCING NATURA 2000 Investing in Natura 2000: Delivering benefits for nature and people (SEC(2011) 1573 final) rõhutanud, et Natura 2000 võrgustiku rahastamiseks tuleb senisest veelgi tõhusamalt kasutada integreeritud lähenemist. Selles dokumendis rõhutatakse, et liikmesriigid peavad järgmisel rahastamisperioodil oluliselt suurendama erinevate EL fondide (EAFRD, ERF, ÜF, EMFF) kasutamist Natura 2000 võrgustiku eesmärkide täitmisel. Lähtudes loodusdirektiivis sätestatud kaasrahastamise nõudest jätkab EK looduskaitse rahastamise integreerimise survestamist erinevatesse EL fondidesse ka tulevikus ehk pärast aastat 2020. Loodus- ja linnudirektiivi eesmärgiks on EL-s ohustatud liikide ja elupaikade soodsa seisundi tagamine. 2019. a hinnati loodusdirektiivi liikide ja elupaigatüüpide seisundit ning leiti, et soodsas seisundis on 56% loodusdirektiivi liikidest ja 57% elupaigatüüpidest. Ülejäänud liikide ja elupaigatüüpide seisund hinnati ebasoodsaks. Seega tuleb direktiivi eesmärkide saavutamiseks rahastada looduskaitset ka pärast aastat 2020 (2023). EL finantsperioodi 2014–2020 järgsete tegevuste rahastamine lepitakse kokku riigi eelarvestrateegia ja riigieelarvete koostamise raames. Mõju valitsussektori eelarvepositsioonile sõltub rahastamisallika valikust. 5. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu koos seletuskirjaga esitatakse arvamuse andmiseks Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 valdkondlikule juhtkomisjonile ning esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumile ning Riigi Tugiteenuste Keskusele. Standardiseeritud ühikuhinna analüüs ning rakendamise metoodika kaitsekorralduskavade ja tegevuskavade alusel poollooduslike koosluste taastamistööde tegemise toetamiseks 24.3.2020 Keskkonnaministeerium koostöös Sihtasutusega Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK) on koostanud Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 7 lg 2 alusel analüüsi arvestamaks välja standardiseeritud ühikuhinna toetuse andmiseks keskkonnaministri 13.10.2016 määruse nr 35 „Toetuse andmise tingimused avatud taotlemise korral meetmes „Kaitsealuste liikide ja elupaikade säilitamine ning taastamine” tegevuste „Kaitstavate elupaikade taastamine“ ja „Poollooduslike koosluste hooldamiseks vajaminevad investeeringud“ raames“ (edaspidi TAT) kohaselt § 5 lõike 1 punktis 1 toetatavatele tegevustele. Toetust antakse Ühtekuuluvusfondist (edaspidi ÜF). Rakendusasutus on Keskkonnaministeerium, rakendusüksus on KIK. Sissejuhatus Toetuse andmise eesmärk on parandada või säilitada kaitstavate poollooduslike koosluste ja neist sõltuvate liikide seisundit ning panustada nii loodusdirektiivi, Euroopa Liidu elurikkuse strateegia esimese ja teise eesmärgi, kui ka LAKi teise põhieesmärgi täitmisesse. Toetuse abil ellu viidud projekt, mis sisaldab poollooduslike koosluste taastamist kaitsekorralduskavade ja tegevuskavade alusel, peab panustama meetme tegevuste väljundnäitajatesse. Meetme tegevuste väljundnäitaja on seisundi parandamiseks või säilitamiseks toetust saanud elupaikade pindala. Dokumendis käsitatakse termineid TAT § 2 kohaselt. Huvi TAT alusel antava taastamise toetuse vastu on Keskkonnaministeeriumi poolt eeldatust natuke väiksem. Üheks põhjuseks on (KIKi vahendusel teatavaks saanud) taotlejate sõnul hangete keeruline läbiviimine ja projekti administreerimine. Samuti töövõtjate vähene huvi keerulisematel ja väiksematel aladel tööde teostamise vastu, töövõtjad peavad samuti takistuseks pakkumuste tegemise keerulisust riigihangete registris. Projektijuhtimise (st eelkõige hanke korraldamine) kulud on meetmest abikõlblikud vaid töölepingu alusel ning piiratud maksimumsummaga. Enamik toetuse saajaid teostab projektijuhtimise oma töötajatega. Taastamistööde rahastamine standardiseeritud ühikuhinna alusel vähendab nii rakendusüksuse kui ka toetuse saajate projekti elluviimiseks tehtavaid halduskulusid. Standardiseeritud ühikuhinna väljatöötamise üks eesmärk on suurendada taotlejate hulka läbi selle, et projekti rakendamine muutub kulude lihtsustatud hüvitamisviisi kasutamisel lihtsamaks. Taastamistegevust on rahastatud perioodi algusest, mistõttu on tänaseks taastatud alad, mille taastamine on lihtsam ja millega on mõnda riigi toetatavasse hooldustoetuste skeemi minemine ja seal püsimine jõukohasem. Lihtsustamise tulemusel loodetakse motiveerida taastama raskemini ligipääsetavad alad, loodetakse, et juba hoolduses olevate alade läheduses asuvad alad taastatakse ja võetakse hooldusesse samade majandajate poolt. Alust sellise lootuse täitumiseks annab ühikuhinna alusel rahastamisel tekkiv võimalus toetuse saajatele, kellel on vastavad oskused ja võimekus, teostada taastamistööd ka ise. I Toetatav tegevus Toetust antakse poollooduslike koosluste taastamistööde tegemiseks kaitsekorralduskavade ja tegevuskavade alusel kaasnevate kulude hüvitamiseks. Siia kuuluvad kaitsekorralduskavade ja tegevuskavade alusel poollooduslike koosluste taastamine. Tegevuskava all on mõeldud looduskaitseseaduses nimetatud liigi kaitse tegevuskava ning elupaiga tegevuskava. Vastavalt LAK-le toimub elupaikade ja sealsete liikide soodsa seisundi ja maastike mitmekesisuse saavutamine kahel viisil – kaitstakse seisundit või protsessi. Lihtsustatult öeldes – protsessi kaitseks tuleb läbi viia taastamistöö ja siis lasta loodusel ise toimetada, seisundi kaitseks peab taastamisele järgnema ala pidev hooldamine. Poollooduslike koosluste (nt loopealsed, puisniidud) säilimine tagatakse nende hooldamisega, seetõttu peab poollooduslike koosluste taastamisele (peamiselt puude, võsa, roostiku eemaldamine, freesimine) ehk endisele lähedasse seisundisse viimisele järgnema nende hooldamine. Hooldamiseks antakse sama TAT alusel, kuid meetme tegevuse 8.1.2 alt, hooldusvahendite soetamiseks toetust. Tegevusi toetatakse looduskaitseseaduse § 4 lõike 1 punktides 1, 2, 4 ja 5 nimetatud kaitstavatel loodusobjektidel. Toetust antakse kindlate poollooduslike koosluste taastamiseks. Üksikasjad on sätestatud TATis. TATi mõistes on poollooduslik kooslus direktiivi 92/43/EMÜ lisas 1 loetletud elupaigatüübid nõmmeniit (4030), lubjarikas aruniit (6210), lubjavaene aruniit (6270*), loopealne (6280*), puisniit (6530*), lamminiit (6450), soostunud niit (7230) ja keskkonnaministri 13.09.2013 käskkirjaga nr 897 (muudetud 01.03.2016 käskkirjaga nr 199) kinnitatud „Poollooduslike koosluste tegevuskavas 2014–2020“ poollooduslike koosluste tegevuskavas toodud liigikaitseliselt oluline rannaala. TATi kontekstis on eelnev loetelu lõplik ja teistes õigusaktides poollooduslike kooslustena defineeritud kooslused ei ole poollooduslikud kooslused antud TATi mõistes. Selline valik on tingitud asjaolust, et nimetatud elupaigatüübid on võrreldes teiste poollooduslike kooslustega halvemas olukorras ning nende hooldusmaht on proportsionaalselt väiksem. Seega peab eelkõige toetama antud poollooduslike koosluste seisundi parendamist. Nimetatud koosluste ja liigikaitseliselt oluliste rannaalade seisundi parandamise vajadus on toodud poollooduslike koosluste tegevuskavas. Taastamistegevusi toetatakse, kui taastamisele järgneb ala hooldamine viie aasta jooksul lõppmakse tegemisest. Meetme tegevuse number on 8.1.1, nimetus on kaitstavate elupaikade taastamine, toetatav tegevus on poollooduslike koosluste taastamine kaitsekorralduskavade ja tegevuskavade alusel. Taastamistööd teostatakse Keskkonnaameti juhiste alusel. Taastamistööde kvaliteedinõuetele vastavuse kinnitab enne tööde vastuvõtmist Keskkonnaamet. II Toetuse saajad Toetuse saajaks olid siiani juriidilised isikud: 1) põhikirja kohaselt looduskaitsega tegelevad mittetulundusühingud ja sihtasutused; 2) kohalikud omavalitsused ja omavalitsusliidud. Planeeritakse muuta TATi ja anda toetust ka äriühingutele, et taastamistööde mahtu suurendada. Seni on KIK projekte rahastanud vastavalt riigihanke tulemusel või hinnapakkumiste võrdlusest selgunud projekti maksumusele. Senine rahastamismudel annabki piisava baasmaterjali ühikuhinna väljatöötamisele. Ühikuhind töötatakse välja arvestusega, et toetuse saajaks võib olla nii füüsiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja kui era- või avalikõiguslik juriidiline isik. Juriidilise isiku tegutsemisvorm ei oma tähtsust. Ehk, et taastamistöö tellijast sõltuvalt ühikuhind ei varieeru. Samuti on lubatud toetuse saajal hoolimata tema tegutsemisevormist teha taastamistöö ise või kasvõi korraldada talgud. Toetuse saajad on seni käitunud hankijatena riigihangete seaduse mõistes ja kõik hankemenetlused läbi viinud riigihangete registris. Alates 20.11.2019 tehtud Riigikohtu otsusest nr 3-17-2718 ei loeta looduskaitsega tegelevaid isikuid riigihangete seaduse § 5 lg 2 p 5 alusel hankijateks. Seda Riigikohtu lahendist tulenevalt seetõttu, et poollooduslike koosluste taastamine ja hooldamine ei ole selline ülesanne, mis on õigusaktiga pandud mõnele avaliku sektori institutsioonile, kes oleks siis saanud selle ülesande delegeerida toetuse saajatele. Delegeerimine pole toiminud õigusakti ega halduslepingu alusel. Konkreetse ülesande täitmise eest ei vastuta lõppastmes riik või mõni muu avalik õiguslik juriidiline isik. Toetuse maksmine ei muuda toetuse saaja tegevust avaliku ülesande täitmiseks. III Standardiseeritud ühikuhinna kindlaks määramise meetod Taastamistöid on toetuse abil võimalik teha järgmistel elupaigatüüpidel: 1) nõmmeniit (4030); 2) lubjarikas aruniit (6210); 3) lubjavaene aruniit (6270*); 4) loopealne (6280*); 5) puisniit (6530*); 6) lamminiit (6450); 7) soostunud niit (7230); 8) keskkonnaministri 13.09.2013 käskkirjaga nr 897 (viimati muudetud 02.06.2017 Keskkonnaametipeadirektori käskkirjaga nr 219) kinnitatud „Poollooduslike koosluste tegevuskavas aastateks 2014– 2020” (edaspidi poollooduslike koosluste tegevuskava) toodud liigikaitseliselt oluline rannaala. Ühikuhinna väljatöötamiseks on kogutud andmeid kolmest allikast: 1. EL perioodi 2014-2020 ÜF avatud taotlusvoorust toetatud lõppenud projektide taastamistööde infost. Selliseid projekte on 22. Taastamistööde hinnad nendes projektides on kujunenud aastatel 2016 – 2019 täidetud lepingutest. Kõik tööd on tehtud riigihanke tulemusel sõlmitud hankelepingute alusel. Kõik hankemenetlused on läbi viidud riigihangete registris. Seega tegemist on objektiivsete turuhindadega perioodil 2016 – 2019. 2. EL perioodi 2014-2020 ÜF avatud taotlusvoorust toetatud projektides käesoleva analüüsi ajal täitmisel olevatest taastamistööde hankelepingutest. Selliseid projekte on 19. Taastamistööde hinnad nendes projektides on kujunenud aastatel 2018–2019 läbiviidud hangetest. Kõik lepingud on sõlmitud riigihanke tulemusel sõlmitud hankelepingute alusel. Kõik hankemenetlused on läbi viidud riigihangete registris. Seega tegemist on analüüsi hetkel kehtivate turuhindadega. 3. KIKi tellitud analüüsis „Poollooduslike koosluste jätkusuutliku majandamise tagamise analüüs“ (edaspidi PLK uuring) toodud andmetest. (vt eelkõige lk 28, 60-62) Poollooduslike koosluste ehk niitude taastamine sisaldab üldjuhul endas erinevaid töid: 1) Taastamistöö esimese etapina teostatakse üldjuhul võsa, noorte puude ning vajadusel ka ohtlike seisvate surnud ja surevate puude raie. Raiutud materjal purustatakse kohapeal või eemaldatakse tööalalt. Alal säilitatakse raietööde käigus noored tammed, vanad õunapuud, vanemad ja kompaktsemad põõsad, mis kasvavad kivide läheduses, aukudes ning järskudel nõlvadel, kus niitmistööd on raskendatud. Säilitatavate puude ja põõsaste alt eemaldatakse võsa ja noored puud, et tagada neile soodsad kasvutingimused. Koos raietöödega eemaldatakse niidualalt vajadusel ka tormimurd ja –heide, mis takistab rohurinde hekseldamist. Sellele järgneb puidu koondamine, väljavedu, põletamine. Märgadel aladel toimub roostiku eemaldamine. 2) Taastamistöö teise etapina freesitakse vajadusel tööalal kännud ja kõrgemad mättad ümbritseva maapinnaga samale tasapinnale. 3) Paralleelselt raietöödega ja freesimisega kogutakse tööalalt kokku prügi ning viiakse jäätmejaama. 4) Taastamistöö viimase etapina purustatakse vajadusel niiduala rohurinne kaks korda vegetatsiooniperioodil. Taastamistöö kulukomponendid on tööjõukulu ja tehnika rendikulu. Taastamise tehnika on spetsiifiline (ei ole sama mis hooldamiseks kasutatav tehnika), seetõttu seda peamiselt renditakse, nt kettpurusti, kännufrees, rookombain, jäätmaaniiduk, võsagiljotiin, harvester, traktor, väljaveo haagis jne. Taastamistöö hankimisel hankelepinguga sisaldavad tööd kõiki loetletud kulukomponente arvestades konkreetse elupaigatüübi taastamisvõtetest tuleneva eripäraga. Puidutulu kuludest maha võetud ei ole, sest puit kuulub maaomanikule ja antakse pärast tööde teostamist maaomanikule üle, ladestades see maaomaniku näidatud maa-alale. Poollooduslikel kooslustel puidu ja biojäätmete ladestamine on keelatud. Reeglina toimetatakse rendimaadel. Taastamistöö iseloom võib muutuda erinevate objektide lõikes vastavalt looduslikele oludele ja ala iseloomule. Pärast taastamistöid järgneb niidualade hooldamine ehk neid alasid hakatakse aastas korra niitma või hooldatakse karjatamise teel. Taastamistööde maksumus sõltub sellest, kas ala hooldusvõte saab olema niitmine või karjatamine. Kui paanitakse hooldada niitmise teel, siis tuleb taastada ala selliseks, et niitmisel ei lõhuta niidukeid. Vahel ala nii niidetakse kui karjatatakse. Vajalikud tegevused tuleb enne tööde alustamist kooskõlastada Keskkonnaametiga. Taastamistööde elluviimisel tuleb lähtuda TAT § 5 lõikes 10 viidatud määruses sätestatud nõuetest. Analüüsile on lisatud Exceli tabel, kust on vastavad lepingumaksumused, elupaigatüübid, alade suurus ja taastamishinnad nähtavad. ÜF projektide raames hangitakse teinekord taastamistöö erinevatele elupaigatüüpidele ühe teenusena kui projekti raames taastatakse mitmeid elupaigatüüpe korraga. Sel juhul on võimatu eristada konkreetse elupaigatüübi taastamise kulusid ja analüüsi koostajad omistasid kõikidele sellistes lepingutes hõlmatud elupaigatüüpidele keskmise taastamise hektari maksumuse. Seda tehti, kuna ei nähtud probleemi kergel kallutatusel hindade ühtlustamise suunas. Ning seetõttu, et sama praktika eeldatavalt kujuneb välja ka ühikuhinna alusel rakendatavates projektides. Isegi ühe katastritunnusega kinnistul võib vahel asuda mitu elupaigatüüpi. Eelnevast lähtudes, otsustati eelistada selliste nn segalepingute kaasamist ühikuhinna arvestusse esinduslikuma valimi kasutamiseks, nende väljajätmisele. Esimesse gruppi kuuluva elupaigatüübi lubajavaene aruniit osas ühtegi ühikuhinna kujundamiseks sobilike andmetega lepingut sõlmitud ei ole. Seetõttu omistatakse lubjavaesele aruniidule grupi keskmine taastamistööde maksumus. Taastamistööd lubajavaesel- ja lubjarikka aruniidul ning nõmmeniidul on põhimõtteliselt identsed, kuna kooslused on sarnased ja nende taastamisvõtted samad. PLK uuringust on taastamistööde hinnad võetud lk 28 asuvast tabelist nr 5. Keskmine hind on arvestatud KIKi, LIFE ja RMK projektide keskmisest maksumusest, LHT hindasid ei ole arvestatud, sest tegemist ei ole turuhinnaga, vaid loodushoiutoetuseks makstava fikseeritud toetussummaga. Analüüsi tulemusel selgitatakse välja ühe hektari poolloodusliku koosluse taastamistööde hind. Taastatava ala suurusest tulenevalt hinda ei diferentseerita, sest hinnaerinevus saaks tekkida eelkõige tehnika kohale toomise maksumusest, kuid arvestades tehnika kasutamise kulu, siis kohale toomine ei moodusta taastamistöö maksumusest märkimisväärset osa. Taastamistööde keskmist hinda arvutades ei omistatud suuremat osakaalu selliste lepingute maksumustele, kus oli tellitud suurema maa-ala taastamist ega ka mitte väiksemate lepingute tulemusel arvutatud hindadele. Ehk, et ei peetud põhjendatuks hindade läbi kaalumist hektaritega. Ning võib eeldada, et ühikuhinna alusel tullakse taastama pigem väiksemaid ja keerulisemaid või halva ligipääsetavusega alasid, sest mugavad alad on juba taastatud ja hoolduses. Toetuse saajate ringi laiendamisega loodetakse, et taastama hakkavad juba kohapeal põllumajandusega või hooldamisega tegelevad äriühingud, kes taastavad loodetavasti mitmeid alasid oma lähiümbrusest ja keda peaks motiveerima taastama asjaolu, et mida rohkem ühes piirkonnas on nende käes hoolduses olevaid alasid, seda suurem on tõenäosus tulusalt majandada. Poolloodusliku koosluse asukohast, ehk et millises Eesti piirkonnas taastatud ala asub, lähtuvalt ei ole võimalik mingisugust süsteemset seost hinnakujundusega luua. Selles osas ei ole hindades mingisuguseid korrelatsioone piirkondadega võimalik leida, mille põhjal saaks ühikuhinda arvestada või mida saaks ühikuhinna arvestamisel isegi ühe komponendina arvestada. Lisaks ei saa unustada, et raskemini ligipääsetavatel äärealadel tekib võimalus ühikuhinna põhise toetamisega alustades teha taastamistöid kohapealsel hooldajal ise või osaliselt ise, kasutades selleks olemasolevat tehnikat. Mis võiks eelduslikult huvi ka raskematel äärealadel taastamistööde tegemiseks ja organiseerimiseks tõsta. Arvestades sellega, et taastamistööd on sisult osadel elupaigatüüpidel sarnased, grupeeriti elupaigatüübid nelja gruppi ühikuhinna leidmiseks. See tähendab eelkõige, et töövahendid mida töö tegemiseks kasutatakse ja töö keerukuse aste on piisavalt sarnased, et hinnaerinevusi praktiliselt ei tohiks olla. Pigem on hinnaerinevused tekkinud hetke turuolukorrast tulenevalt ja asukohast tingitult. Nelja grupi uurimisel oli ka valim, mille pinnalt tööde keskmine maksumus leida, suurem kui iga elupaiga lõikes eraldi ja tulemus on seetõttu objektiivsem. Alad grupeeriti elupaikade lõikes järgmiselt: Esimene grupp, milleks on: - nõmmeniit (4030); - lubjarikas aruniit (6210); - lubjavaene aruniit (6270*). Teine grupp, milleks on loopealne (6280*). Kolmas grupp, milleks on puisniit (6530*). Neljas grupp, milleks on: - lamminiit (6450); - soostunud niit (7230); - keskkonnaministri 13.09.2013 käskkirjaga nr 897 (viimati muudetud 02.06.2017 Keskkonnaameti peadirektori käskkirjaga nr 219) kinnitatud „Poollooduslike koosluste tegevuskavas aastateks 2014–2020” toodud liigikaitseliselt oluline rannaala. Esimese grupi elupaigatüüpide taastamistöid iseloomustab suurem puistu osakaal kui neljanda grupi aladel, maastikulisi elemente, mis segavad taastamistööde soodsamalt tegemist on rohkem nt kivid, üksikud puud, mis tuleb jätte kasvama. Asukoht on üldjuhul sellistes looduslikes kohtades, kuhu ligipääsuks on vajalik rohkem kulutusi teha ehk ligipääs tehnikaga on keerulisem. Esimese grupi elupaiku hooldatakse üldjuhul niitmise teel ja karjatatakse vähem kui neljanda grupi elupaigatüüpe. Teise grupi taastamistöid iseloomustab puude-põõsastega kinni kasvanud kooslusega ala, mille taastamine on lihtsam (soodsam), kuna puuduvad olulises mahus looduslikud takistused. Puisniidu (kolmas grupp) taastamistöid iseloomustab mastaapne puistu raie koos raiematerjali likvideerimisega. Taastamistööde juures kõige suurem kuluartikkel ongi puistu eritingimustel raiumine ja väljavedu. Arvestada tuleb looduslikke tingimusi, ilmastikuolusid ehk puidu väljavedu ei tohi ümbritsevat keskkonda kahjustada. Puisniit taastatakse alati niidetavaks. Neljandasse gruppi kuuluvate elupaigatüüpide taastamistöid iseloomustab suur biomass, kuid hooldusvõttena kasutatakse tavapäraselt karjatamist. Neljanda grupi elupaigatüübid on puistu osas üldjuhul vaesemad. Töid teostatakse üldjuhul kahes etapis, korra kevadel ja korra sügisel. Ühikuhinna leidmiseks võeti kolmest eelpool nimetatud allikast hankelepingute maksumused ja taastatud alade suurused ning arvutati välja ühe hektari taastamise maksumus elupaigatüübi põhiselt. Hinnad kajastavad pakkumuse tegemise hetke turusituatsiooni. Turuolukorda hetkes mõjutab taastamistööde puhul nõudluse ja pakkumise tasakaal. Saadud hektarihinna maksumused grupeeriti lähtudes taastatava ala elupaigatüübi enam levinud taastamismeetoditest (arvestades komponente, millest vastav töö koosneb) nelja gruppi. Seejärel arvestati välja iga grupi keskmine hektari taastamise maksumus. Saadud tulemus ongi vastavate alade keskmine taastamise maksumus ühe hektari kohta. Keskmise maksumuse arvutamisel kasutati aritmeetilise keskmise arvutamise meetodit. Kõrvale jäeti sellised projektid, millistes analüüsi koostajate hinnangul esinesid taastamistööde maksumustes mingitel põhjustel ekstreemsed anomaaliad keskmistest hindade vahemikest. Kuna tegemist oli üksikjuhtumitega ning nende väärtus erines oluliselt ülejäänud kogumist, jäeti antud projektid eemale, kuna nende mõju keskmisele ühikuhinnale oleks ebaproportsionaalselt suur, mõjutades keskmise väärtust. Ekstreemsed erandid esinevad pigem spetsiifiliste asjaolude esinemisel, mida on raske prognoosida ja mis ei tohiks mõjutada üleüldist keskmist toetuse määra. Lisatud tabelis on vastavad projektid märgitud halliga. Hind on arvestatud hankelepingute käibemaksuta kogumaksumustest. IV Standardiseeritud ühikuhinna suurus ning toetuse määr ja summa Eelnevalt kirjeldatud meetodit kasutades on välja arvutatud ühikuhinnad kõigile elupaigatüüpidele grupi põhiselt. Välja arvutatud ühikuhinnad on järgmised: Esimese grupi ehk nõmmeniidu (4030), lubjarikka aruniidu (6210) ja lubjavaese aruniidu (6270*), taastamiseks ühe hektari standardiseeritud ühikhind on 1800 eurot. Teise grupi loopealse (6280*) taastamiseks ühe hektari standardiseeritud ühikhind on 1899 eurot. Kolmanda grupi puisniidu (6530*) taastamiseks ühe hektari standardiseeritud ühikhind on 3418 eurot. Neljanda grupi ehk lamminiidu (6450), soostunud niidu (7230) ning liigikaitseliselt olulise rannaala taastamiseks ühe hektari standardiseeritud ühikhind on 1493 eurot. Vastavalt Vabariigi Valitsuse meetmete nimekirjale (23.08.2018 kinnitatud VV korralduse lisa “Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekiri”) on toetuse määr 85%. Seega toetuse summa (käibemaksuta) toetatavate elupaigatüüpide taastamiseks on järgmine: Esimese grupi alade ehk nõmmeniidu (4030), lubjarikka aruniidu (6210) ja lubjavaese aruniidu (6270*)taastamiseks ühe hektari toetussumma on 1530,00 eurot. Loopealse (6280*) taastamiseks ühe hektari toetussumma on 1614,15 eurot. Puisniidu (6530*) taastamiseks ühe hektari toetussumma on 2905,30 eurot. Neljanda grupi alade ehk lamminiidu (6450), soostunud niidu (7230) ning liigikaitseliselt olulise rannaala taastamiseks ühe hektari toetussumma on 1269,05 eurot. Kui toetuse saajal on ühendmääruse § 4 punkti 11 kohaselt õigus käibemaks lugeda abikõlblikuks kuluks, siis on toetuse summad järgmised: - esimene grupp 1836,00 eurot; - teine grupp 1936,98 eurot; - kolmas grupp 3486,36 eurot; - neljas grupp 1522,86 eurot. Toetuse summad kehtestatakse TATis. Standardiseeritud ühikuhinna analüüs avaldatakse TAT muutmise määruse seletuskirja lisana. NB! Struktuurifondide operatiivsüsteem (SFOS) arvestab ühikuhinnast täpse toetuse suuruse, mis võib vähesel määral erineda väljatoodud täissummadest. V Standardiseeritud ühikuhinna rakendamine TATi planeeritakse muuta ja kehtestada seal standardiseeritud ühikuhinnast lähtuvad toetuse summad ning lihtsustatud kulude hüvitamisviisiga kaasnevad leevendused taotleja ja toetuse saaja kohustustes. Toetuse saamiseks esitab taotlejale kehtestatud nõuetele vastav taotleja taotluse. Taotlus peab sisaldama tegevuse kirjeldust, mille jaoks toetust soovitakse. Seal hulgas tuleb taotluses ära näidata taastatavad alad, nende elupaigatüübid ja suurus hektarites. Taotlusele lisatakse Keskkonnaameti kinnitus (kooskõlastus) alade (katastritunnus, suurus, kaitsmise alus) ja elupaigatüüpide kohta. Taotluse rahuldamise otsus tehakse vastavalt taotluses olevale infole ja Keskkonnaameti kinnitusele. Otsuses määratakse taotlejale ühikuhindadest lähtudes ja toetuse määra arvestades TATis kehtestatud suuruses toetus (toetuse summa). Kui ühe taotluse raames planeeritakse taastada erinevaid elupaigatüüpe ja neile elupaigatüüpidele on kehtestatud erinev toetuse summa ehk elupaigatüübid ei kuulu ühte gruppi, siis määratakse toetus vastavalt väljatoodud elupaigatüübi hektarite arvule ning vastava elupaigatüübi grupile kehtestatud toetuse summale. Projekti võib ellu viia etappide kaupa ning taotleda toetuse väljamaksmist iga etapi lõppemisel. Ka sel juhul peab vastava etapi tööd enne vastuvõtmist heaks kiitma Keskkonnaamet. Väljamaksetaotluse juurde lisatakse Keskkonnaameti seisukoht. Toetuse väljamaksmiseks esitab toetuse saaja E-toetuse keskkonnas maksetaotluse koos Keskkonnaameti poolse kinnitusega, et taotluses planeeritud alad on nõuetekohaselt taastatud. Kui tööde sisu ja kvaliteet vastavad kehtestatud nõuetele, teostab KIK väljamakse. TATis ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatakse, et täpse toetuse suuruse määrab KIK lõppmakse toiminguga arvestades reaalselt taastatud ala suurust ja elupaigatüüpi (gruppi kuuluvust). See tähendab seda, et taotluse rahuldamise otsusega määratud toetuse summa korrigeeritakse vajadusel lõppmaksega täpselt teostatud tööde hektaritest ja elupaigatüüpidest lähtudes. Hektarite arvu ei ümardata, toetuse suurus arvestatakse vastavalt taastatud hektarite arvule täpsusega kuni kaks kohta pärast koma. Toetuse maksmiseks peab ühe grupi raames taastatav ala olema suurem kui üks hektar. Piirangu tingib asjaolu, et alla ühe ühiku toetust ei anta, see oleks ebaproportsionaalne halduskoormus. Ühe grupi raames (esimeses ja neljandas grupis) võib erinevaid elupaigatüüpe olla alla ühe hektari. VI Standardiseeritud ühikuhinna korrigeerimine Standardiseeritud ühikuhinda muuta ei planeerita. Kui toetuse saajatelt tuleb arvestatavas koguses signaale standardiseeritud ühikuhinna turuhinnale mittevastavuse kohta, siis koostatakse uus analüüs selle välja selgitamiseks. Jooksvalt hindade korrigeerimise võimalust tulenevalt inflatsioonist või keskmisest teenuste hindade tõusust või langusest ei ole ette nähtud. Lisa: Excel koondatud alusandmetega ja arvutustega. Koostajad: Eerika Purgel, Keskkonnaministeerium; Jaanika Vilde, KIK; Aivi Allikmets, KIK.
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel