dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Merestrateegia sisu ja koostamise nõuded

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 11. juuni 2020
Viit
2-8/20-0026/3925
Registreeritud
11. juuni 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-8 Teiste asutuste poolt kooskõlastamiseks saadetud ministri määruste eelnõud
Toimik
2-8/20-0026
Vastutaja
Reet Laos (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Transpordi valdkond, Lennundus- ja merendusosakond, Merendustalitus)
Lahendamise tähtaeg
29. juuni 2020

Failid

  • 📎Keskkonnaministri määruse Merestrateegia sisu ja koostamise nõuded eelnõu kooskõlastamiseks esitamine.asice1222 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Maaeluministeerium Rahandusministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Välisministeerium Siseministeerium 10.06.2020 nr 1-4/20/2636 Keskkonnaministri määruse "Merestrateegia sisu ja koostamise nõuded" eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks keskkonnaministri määruse „Merestrateegia sisu ja koostamise nõuded“ eelnõu. Määrus kehtestatakse seoses uue veeseaduse jõustumisega 1. oktoobril 2019. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rene Kokk Minister Lisad: 1. Määruse eelnõu; 2. Määruse eelnõu seletuskiri; 3. Seletuskirja lisa 1. Teadmiseks: Eesti Keskkonnaühenduste Koda Eda Andresmaa, 626 2987 [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 EELNÕU 15.04.2020 KESKKONNAMINISTER MÄÄRUS Tallinn 2020 nr Merestrateegia sisu ja koostamise nõuded1 Määrus kehtestatakse veeseaduse § 72 lõike 6 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala ja kohaldamisala (1) Määrusega kehtestatakse Eesti merestrateegia sisu, koostamise ja ajakohastamise nõuded kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv, edaspidi MSRD) (ELT L 164, 25.06.2008, lk 19–40), sätetega. (2) Merestrateegiat kohaldatakse Eesti kogu mereala suhtes, välja arvatud riigi julgeolekuks või riigikaitseks vajalike tegevuste korral, arvestades piiriüleseid mõjusid samas merepiirkonnas või mereala piirkonnas asuvate kolmandate riikide merekeskkonna kvaliteedile. § 2. Merestrateegia ja selle eesmärgid (1) Merestrateegia on tegevusraamistik, mis koostatakse Eesti mereala või selle piirkonna kohta veeseaduse §-s 72 sätestatu kohaselt ning mida seal rakendatakse, et saavutada või säilitada mereala hea keskkonnaseisund. (2) Keskkonnaministeerium kui Eesti merestrateegia koostamise ja rakendamise pädev asutus koordineerib sellealast rahvusvahelist koostööd Euroopa Liidu (edaspidi EL) ja Läänemere Merekeskkonna Kaitse Komisjoni (HELCOM) töörühmades, kus see on otstarbekas ja asjakohane, et tagada rakendatavate meetmete ja muude merestrateegia osade omavaheline sidusus ja koordineeritus Läänemere merepiirkonnas tervikuna, sealhulgas koordineerib Eestis rakendatavaid meetmeid hea keskkonnaseisundi saavutamiseks ELi, HELCOMi ja kolmandate riikidega. (3) Merestrateegia eesmärgid on järgmised: 1) kaitsta ja säilitada merekeskkonda, hoida ära selle seisundi halvenemine või taastada võimaluse korral mereökosüsteemid piirkondades, kus need on kahjustatud; 2) hoida ära ja vähendada heiteid merekeskkonda, et järk-järgult vähendada selle saastamist ning tagada, et heited ei mõjutaks ega ohustaks oluliselt mere bioloogilist mitmekesisust, mere ökosüsteeme, inimese tervist ega mere seaduslikke kasutusviise. (4) Merestrateegias juhitakse inimtegevust ökosüsteemil põhineva lähenemisviisiga, et inimtegevustest tulenev kogusurve võimaldaks saavutada merekeskkonna head seisundit ning et mereökosüsteemide võime reageerida inimtegevusest tingitud muutustele ei oleks ohus, tagades praegustele ja tulevastele põlvkondadele merekaupade ja -teenuste jätkusuutliku kasutamise. § 3. Terminid Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) merepiirkond – MSRD artikli 4 punkti 1a kohaselt Läänemeri tervikuna; 2) mereala piirkond – veeseaduse § 70 lõike 2 kohane väiksem kindlapiiriline osa Eesti merealast, mis eristatakse kooskõlas HELCOMi seire- ja hindamisstrateegia lisas 4 nimetatud Läänemere hindamisüksustega, veeseaduse alusel eristatud rannikuveekogumitega või muu rahvusvaheliselt kokku lepitud hindamisüksusena; 3) saastamine – inimtegevuse tagajärjel ainete või energia, sealhulgas inimtekkelise veealuse müra otsene või kaudne merekeskkonda juhtimine, mille tagajärjeks on või võib olla kahjulik mõju elustikule ja mereökosüsteemidele, sealhulgas bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, ohud inimeste tervisele, merendusalase tegevuse, sealhulgas kalapüügi, turismi ja huvitegevuse ning muude mere seaduslike kasutusviiside häiritus, merevee kvaliteedi halvenemine selle kasutamise seisukohast ja hüvede vähenemine, või merekaupade ja -teenuste jätkusuutliku kasutamise halvenemine üldiselt; 4) kriteeriumid – iseloomulikud tehnilised omadused merekeskkonna seisundi ja survetegurite hindamiseks, mis on seotud käesoleva määruse lisas 1 nimetatud kvalitatiivsete tunnustega; 5) elemendid – ökosüsteemi olulised osad, eelkõige selle bioloogilised elemendid (liigid, elupaigad, kooslused) või merekeskkonnale avalduva surve aspektid (bioloogilised, füüsilised, ained, prügi, energia), mida kriteeriumi puhul hinnatakse; 6) läviväärtus – väärtus või väärtuste vahemik, mille abil on võimalik hinnata kriteeriumi puhul saavutatud kvaliteeditaset ja hea keskkonnaseisundi saavutamise ulatust. 2. peatükk Merestrateegia osade sisu § 4. Mereala hindamine (1) Mereala hindamine peab andma merekeskkonna seisundile ja seda mõjutavatele surveteguritele igakülgse hinnangu ja see hõlmab: 1) mereala või selle piirkonna oluliste iseärasuste ja parameetrite ning keskkonnaseisundi analüüsi; 2) mereala keskkonnaseisundi survetegurite ja inimtegevuste mõju analüüsi; 3) mereala kasutamise ja merekeskkonna seisundi halvenemisega kaasnevate kulude majanduslikku ja sotsiaalset analüüsi. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud analüüs peab põhinema MSRD III lisa tabelis 1 loetletud soovituslikele elementidele, arvestades mereökosüsteemi struktuuri, funktsioone ja protsesse ning hõlmates merekeskkonna füüsikalisi ja keemilisi omadusi, elupaigatüüpe, bioloogilisi omadusi ja hüdromorfoloogiat. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud analüüs peab: 1) põhinema MSRD III lisa tabelis 2 esitatud inimtekkeliste survetegurite, mere kasutusviiside ja inimtegevuste soovituslikel nimekirjadel, arvestades nende mõju merekeskkonnale ja tuvastatavaid suundumusi; 2) hõlmama peamisi kumulatiivseid mõjusid ja mõjude koostoimet; 3) arvestama muid asjakohaseid hinnanguid, mis on valminud kooskõlas ELi õigusaktidega, eriti Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik2 (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1-73), reguleeritud rannikuveekogumite ja territoriaalmerega seotud elemente, aga ka Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni täitmise käigus tehtud HELCOMi hindamisi. (4) Eesti mereala hindamisel kasutatakse niivõrd, kui see on võimalik ja asjakohane, Läänemere piirkondlikus koostöös kokku lepitud meetodeid ja indikaatoreid, et need oleks omavahel kooskõlas, arvestades piiriüleseid mõjusid ja iseärasusi. § 5. Mereala hea keskkonnaseisundi määratlus (1) Veeseaduse § 71 lõikes 2 kirjeldatud mereala hea keskkonnaseisundi kriteeriumid määratakse Eesti mereala või selle piirkonna tasandil esitatud kvalitatiivsete tunnuste kaupa, arvestades Euroopa Komisjoni otsuses (EL) 2017/848, millega nähakse ette mereala hea keskkonnaseisundi kriteeriumid ja metoodikastandardid ning seire ja hindamise spetsifikatsioonid ja standardmeetodid ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2010/477/EL (ELT L 125, 18.05.2017, lk 43–74), esitatud hindamiskriteeriumite ja metoodikastandarditega, et hinnata hea keskkonnaseisundi saavutamise ulatust merealal. (2) Mereala hea keskkonnaseisund defineeritakse mereala hindamise tulemuste alusel keskkonnaseisundi kriteeriumite ja parameetrite kogumina, tuginedes määruse lisas 1 nimetatud kvalitatiivsetele tunnustele. (3) Mereala või selle piirkonna head keskkonnaseisundit piiritlevate parameetrite valikul tuleb arvestada: 1) merepiirkonnas HELCOMi koostöös kokku lepitud parameetritega; 2) MSRD III lisa tabelis 1 sätestatud mereökosüsteemi elementide soovitusliku nimekirjaga ning eelkõige selle piirkonna füüsikaliste ja keemiliste omadustega, elupaigatüüpidega, bioloogiliste omadustega ja hüdromorfoloogiaga; 3) inimtegevuse avaldatava surve ja mõjuga selles piirkonnas, arvestades MSRD III lisa tabelis 2 sätestatud inimtekkeliste survetegurite soovituslike nimekirjadega. (4) Mereala või selle piirkonna keskkonnaseisundi hindamisparameetrite valikul tuleb kaaluda kõiki lisas 1 nimetatud kvalitatiivseid tunnuseid, et määrata kindlaks need asjakohased tunnused, mille suhtes tuleb piirkonna hea keskkonnaseisundi piirid määratleda. (5) Kui ühe või mitme lisas 1 nimetatud tunnuse kasutamine pole merealal või selle mõnes piirkonnas asjakohane, tuleb seda põhjendada ning põhjendustest teavitada Euroopa Komisjoni. § 6. Keskkonnaalased sihid (1) Keskkonnaalased sihid on mereala või selle piirkonna eri komponentide soovitud seisundi ning survetegurite ja nende mõju kvalitatiivsed või koguselised määratlused, mille abil hinnatakse ja suunatakse edasiliikumist mereala hea keskkonnaseisundi saavutamise poole. (2) Keskkonnaalaste sihtide, sealhulgas võimalike vahesihtide eesmärk on täpselt sõnastada saavutatav või säilitatav mereala keskkonnaseisund seda iseloomustavate elementide mõõdetavate omaduste põhjal. (3) Keskkonnaalased sihid jagunevad: 1) hea keskkonnaseisundi määratlusel põhinevad soovitud tingimusi seadvad sihid; 2) mõõdetavad kontrollarvud ja nendega seotud indikaatorid, mis võimaldavad jälgida ja hinnata eesmärgi poole liikumist; 3) tegevussihid, mis on seotud konkreetsete rakendusmeetmetega nende sihtide saavutamiseks. (4) Keskkonnaalaste sihtide ja nendega seotud indikaatorite väljatöötamisel tuleb arvestada: 1) käesoleva määruse §-s 4 nimetatud mereala hindamise tulemustega, eriti nende survetegurite ja kriteeriumite korral, mis pole head keskkonnaseisundit veel saavutanud; 2) MSRD III lisa tabelis 2 nimetatud asjakohaste inimtekkeliste survetegurite, mere kasutusviiside ja inimtegevustega ning nende mõjudega merekeskkonnale; 3) MSRD IV lisas loetletud soovituslike parameetritega; 4) merepiirkonna, mereala või selle piirkonna suhtes juba sätestatud rahvusvaheliste, regionaalsete ja riiklike asjakohaste keskkonnaalaste sihtidega ning tagada nende jätkuv kohaldamine ja omavaheline sobivus. (5) Sihtide ja vahesihtide sõnastamisel tuleb täpsustada nende saavutamiseks vajalikud vahendid, ajakava, indikaatorid edusammude jälgimiseks ja juhtimisotsuste suunamiseks, sealhulgas täpsustada vajaduse korral võrdluspunktid või nende siht- ja piirväärtused, arvestades võimalikke sotsiaalseid ja majanduslikke probleeme sihtide seadmisel. § 7. Mereala seireprogramm (1) Mereala seireprogramm koostatakse mereala hindamise tulemuste põhjal mereala keskkonnaseisundi ja selle survetegurite pidevaks jälgimiseks MSRD III lisas sätestatud soovituslike nimekirjade ja V lisa sätete alusel ning tuginedes kehtestatud keskkonnaalastele sihtidele. (2) Mereala seireprogramm peab olema kooskõlas teiste seireprogrammidega ning tuginema asjakohastele seiret ja hindamist käsitlevatele ELi õigusaktide, sealhulgas nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7—50) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) või rahvusvaheliste lepingute sätetele, arvestades asjakohaseid piiriüleseid iseärasusi ja mõjusid. (3) Eesti mereala seireprogrammis kasutatavad seiremeetodid peavad olema kooskõlas Läänemere koostöös kasutatavate HELCOMi seiremeetoditega, et hõlbustada seiretulemuste võrdlemist Läänemere piirkonnas, ning Euroopa Komisjoni otsuses (EL) 2017/848 nimetatud seire ja hindamise spetsifikatsioonide ja standardmeetoditega. (4) Veeseaduse § 72 lõike 8 alusel kinnitatud seireprogrammi rakendamist koordineerib Keskkonnaministeerium määruse lisas 2 sätestatud ülesannete täitmiseks. § 8. Mereala meetmekava (1) Mereala meetmekava koostatakse mereala või selle piirkonna kohta ning see sisaldab meetmeid, mida tuleb rakendada, et saavutada või säilitada mereala hea keskkonnaseisund. (2) Meetmed töötatakse välja mereala seisundi hindamistulemuste alusel, lähtudes kehtestatud keskkonnaalastest sihtidest ning arvestades määruse lisas 3 nimetatud meetmetüüpe. (3) Meetmekava peab sisaldama ruumilisi kaitsemeetmeid, et aidata kaasa mereala kaitstavate piirkondade sidusa ja esindusliku võrgustiku loomisele, hõlmates piisavalt nõukogu direktiivi 1992/43/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ, alusel kaitstavaid alasid ning rahvusvahelise, sealhulgas Läänemere regionaalses koostöös kokku lepitud merekaitsealasid ökosüsteemide mitmekesisuse säilitamiseks. (4) Meetmete väljatöötamisel ja mereala meetmekava koostamisel võetakse arvesse ja integreeritakse meetmekavasse ELi asjakohaste õigusaktide, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/60/EÜ, nõukogu direktiivi 91/271/EMÜ, asulareovee puhastamise kohta (EÜT L 135, 30.5.1991, lk 40—52) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/7/EÜ, mis käsitleb suplusvee kvaliteedi juhtimist ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 76/160/EMÜ (ELT L 64, 4.3.2006, lk 37—51) nõuete ja eesmärkide täitmiseks juba kokku lepitud ja rakendatavad meetmed, keskkonnakvaliteedi standardid ning rahvusvaheliste lepingute kohaselt nõutavad asjakohased meetmed, võttes arvesse säästvat arengut ning kavandatud meetmete sotsiaalset ja majanduslikku mõju. (5) Meetmed peavad olema kulutõhusad ja tehniliselt elluviidavad ning enne iga uue meetme kehtestamist tuleb teha selle mõjude hindamine, sealhulgas tulude ja kulude analüüs. (6) Meetmekavas näidatakse, kuidas kavatsetakse meetmeid rakendada ja kuidas need aitavad kaasa kehtestatud keskkonnaalaste sihtide saavutamisele. Arvestada tuleb ka meetmete võimalike mõjudega Eesti merealast väljapoole, et minimeerida kahju ja võimaluse korral avaldada positiivset mõju ka väljaspool Eesti mereala. (7) Kui keskkonnaalaste sihtide või hea keskkonnaseisundi saavutamise suhtes kohaldatakse veeseaduse §-s 73 sätestatud erandeid, tuleb need meetmekavas selgelt välja tuua, võttes arvesse erandi mõju ja tagajärgi naabermerealadele, ning esitada Euroopa Komisjonile erandi põhjendamiseks vajalikud tõendid. (8) Kui erandite kohaldamisel rakendatakse veeseaduse § 73 lõike 4 alusel ajutisi meetmeid, tuleb need nii palju kui võimalik integreerida meetmekavasse. (9) Eesti mereala meetmekava tuleb käivitada ühe aasta jooksul alates selle kehtestamisest. (10) Kui rahvusvahelisel või regionaalsel tasandil juhitud inimtegevusel võib olla oluline mõju merekeskkonnale, eriti käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kaitstavatele aladele, või mõjutab see mereala keskkonnaseisundit ja probleemi ei saa lahendada riiklikult rakendatavate meetmetega, tuleb pöörduda eraldi või koos teiste riikidega asjakohase pädeva asutuse või rahvusvahelise organisatsiooni poole, et arutada või vajaduse korral võtta vastumeetmeid mereökosüsteemide terviklikkuse, struktuuri ja toimimise säilitamiseks või nende taastamiseks. Kui probleemi lahendamine nõuab ELi institutsioonidelt tegevust, esitatakse Euroopa Komisjonile ja Euroopa Liidu Nõukogule soovitused meetmete rakendamiseks. § 9. Erimeetmed (1) Kui mereseisund on nii kriitiline, et see nõuab kiiret tegutsemist, tuleb koostada tegevuskava, millega nähakse ette meetmekava varasem elluviimine ning võimalikud rangemad kaitsemeetmed (edaspidi erimeetmed). Seejuures ei tohi erimeetmed takistada hea keskkonnaseisundi saavutamist või säilitamist muul merealal või mereala piirkonnas. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevuskava võib koostada ja erimeetmeid rakendada koostöös Läänemere-äärsete naaberriikidega, teavitades ühtlasi Euroopa Komisjoni meetmekavade muudetud ajakavast MSRD artikli 5 punktis 3 sätestatu kohaselt. (3) Erimeetmeid ei pea võtma, kui puudub märkimisväärne oht merekeskkonnale või kui sellega kaasnevad ebaproportsionaalsed kulud, arvestades ohtu merekeskkonnale, ning tingimusel, et olukord edaspidi ei halvene. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud põhjustel erimeetmete rakendamata jätmise korral tuleb Euroopa Komisjonile esitada tõendid sellise otsuse põhjendamiseks, samas vältides olukorda, et hea keskkonnaseisundi saavutamine muutuks jäädavalt võimatuks. 3. peatükk Merestrateegia koostamise tähtajad, avalikustamine, andmed ja aruandlus § 10. Merestrateegia osade koostamise tähtajad Merestrateegia osade koostamisel ja nende uuendamisel iga kuue aasta järel lähtutakse MSRD artikli 5 punktis 2 ning artikli 17 punktis 2 sätestatud ajakavadest. § 11. Avalikustamine (1) Merestrateegia osade kokkuvõtted, sealhulgas ajakohastatud osade eelnõud tehakse avalikkusele kommenteerimiseks kättesaadavaks Keskkonnaministeeriumi veebilehel, arvestades avatud menetluse nõudeid haldusmenetluse seaduse tähenduses ja MSRD artikli 19 punktides 1 ja 2 sätestatud nõudeid. (2) Keskkonnaministeerium korraldab merestrateegia ajakohastatud osa lõppversiooni koostamise, arvestades avalikustamiselt tulnud asjakohaseid märkusi. (3) Pärast merestrateegia ajakohastatud osa kehtestamist avaldatakse see Keskkonnaministeeriumi veebilehel ja asjakohases registris või infosüsteemis. § 12. Andmed ja aruandlus (1) Merestrateegia osad ja nende koostamisel kasutatud andmed on avalik teave, kui seaduses pole sätestatud teisiti. (2) Pärast merestrateegia osa ajakohastamist või ajakohastatud osa kehtestamist teavitab Keskkonnaministeerium sellest Euroopa Komisjoni, HELCOMi ja teisi asjaomaseid riike kolme kuu jooksul nende avaldamisest MSRD artikli 17 punkti 3 kohaselt. (3) Merestrateegia osade detailseid andmeid hoitakse Keskkonnaministeeriumi haldusala infosüsteemi andmekogudes ning sellele teabele juurdepääsule kohaldatakse avaliku teabe seaduse, ruumiandmete seaduse ja keskkonnaseadustiku üldosa seaduse asjakohaseid sätteid. (4) MSRD artikli 19 lõikes 3 mainitud ligipääsu- ja kasutajaõigusi Euroopa Liidu institutsioonidele Eesti merestrateegia andmestike ja teabe suhtes annab Keskkonnaagentuur, kui need andmed pole avalikult kättesaadavad ruumiandmeteenusena või muu veebipõhise teenusena. (5) Merestrateegia osade tehniline aruandlus Euroopa Komisjonile toimub nende komisjoni väljatöötatud juhendite ja aruandlusvormide kohaselt, mis on vastu võetud MSRD artikli 24 alusel ning mis tehakse kättesaadavaks Euroopa Keskkonnaagentuuri veebiportaali ReportNet kaudu. (6) Merestrateegia osade tehnilise aruande esitab ReportNeti kaudu Keskkonnaagentuur kolme kuu jooksul pärast osa kehtestamist. (7) Mereala meetmekava, sealhulgas ajakohastatud meetmekava elluviimise kohta koostatakse kolme aasta jooksul selle kehtestamisest kokkuvõtlik vahearuanne, kus kirjeldatakse meetmekava elluviimisel tehtud edusamme, ning esitatakse Euroopa Komisjonile käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 sätestatud korras. (8) MSRD artiklis 7 ja II lisas kirjeldatud pädevatest asutustest teavitab Euroopa Komisjoni Keskkonnaministeerium. § 13. Rakendussätted Käesoleva määruse § 12 lõikes 4 nimetatud merestrateegiaga seonduvad ruumiandmeteenused tuleb kättesaadavaks teha hiljemalt 31. detsembriks 2021. Rene Kokk Minister Meelis Münt Kantsler ____________________________________________________________________________ 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika- alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv) (ELT L 164, 25.06.2008, lk 19 –40), muudetud direktiiviga (EL) 2017/845, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/56/EÜ merestrateegiate ettevalmistamisel arvesse võetavate elementide soovitusliku nimekirja osas (ELT L 125, 18.05.2017, lk 27 –33). Keskkonnaministri määrus nr…. „Merestrateegia sisu ja koostamise nõuded“ Lisa 1 Hea keskkonnaseisundi piiritlemise kvalitatiivsed tunnused Kvalitatiivsed tunnused mereala hea keskkonnaseisundi piiritlemisel on järgmised: 1) bioloogiline mitmekesisus – bioloogiline mitmekesisus on säilinud, elupaikade kvaliteet ja olemasolu ning liikide levik ja arvukus on kooskõlas valitsevate füsiograafiliste, geograafiliste ja klimaatiliste tingimustega; 2) võõrliigid – inimtegevuse tulemusel sissetoodud võõrliigid jäävad tasemele, millel ei ole negatiivset mõju ökosüsteemile; 3) kaubanduslikud kalad ja koorikloomad – kõigi kaubanduslikel eesmärkidel kasutatavate kalade, koorikloomade ja karpide populatsioonid on ohututes bioloogilistes piirides, populatsiooni vanuse- ja suurusjaotus näitab varude head olukorda; 4) toiduvõrk – kõik teadaolevad mere toiduvõrgu elemendid on tavapärase arvukuse ja mitmekesisuse tasemel, mis tagab liikide pikaajalise arvukuse ja nende täieliku paljunemissuutlikkuse säilimise; 5) eutrofeerumine – inimtekkelise eutrofeerumise negatiivsed mõjud, nagu bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, ökosüsteemi degradeerumine, ohtlikud vetikaõitsengud ja põhjalähedaste veekihtide hapnikupuudus, on minimeeritud; 6) merepõhja terviklikkus – merepõhja terviklikkus on tasemel, mis tagab ökosüsteemi funktsioneerimise ja struktuuri, eelkõige merepõhja ökosüsteem pole kahjustatud; 7) hüdrograafilised tingimused – hüdrograafiliste tingimuste püsival muutusel ei ole negatiivset mõju mere ökosüsteemidele; 8) saasteainete sisaldus – saasteainete kontsentratsioonid on tasemel, mis ei põhjusta saastumisest tulenevaid mõjusid; 9) saasteained mereandides – saasteainete sisaldus kalades ja muudes inimtarbimiseks ette nähtud mereandides ei ületa õigusaktidega või muude asjakohaste standarditega kehtestatud tasemeid; 10) mereprügi – mereprügi omadused ja kogused ei kahjusta ranniku- ega merekeskkonda; 11) energia – energia keskkonda juhtimine, sealhulgas veealune müra, on tasemel, mis ei kahjusta merekeskkonda. Keskkonnaministri määrus nr…. „Merestrateegia sisu ja koostamise nõuded“ Lisa 2 Mereala seireprogrammi ülesanded Mereala seireprogrammi abil jälgitakse järjepidevalt merestrateegia eesmärkide ja sihtide saavutamise poole liikumist ning seireprogrammi rakendamisega tuleb tagada: 1) teabe kogumine mereala keskkonnaseisundi hindamiseks ning heast keskkonnaseisundist lahutava vahemaa ja selle suunas tehtud edusammude hindamiseks kehtestatud hindamiskriteeriumite ja metoodikastandardite järgi; 2) teave, mis võimaldaks leida sobivaid indikaatoreid keskkonnaalaste sihtide saavutamise jälgimiseks; 3) teave meetmete mõju hindamiseks; 4) tegevused muutuste põhjuse selgitamiseks, kui avastatakse soovitud seisundivahemikust kõrvalekalle ning on vaja rakendada parandavaid meetmeid hea keskkonnaseisundi taastamiseks; 5) teave saasteainete sisalduse kohta kutselise kalapüügi aladelt püütud inimtarbimiseks mõeldud liikides; 6) tegevused, et hinnata, kas rakendatud parandavad meetmed toovad kaasa soovitud muutusi, mitte soovimatuid kõrvalmõjusid; 7) koondatud teave mereala või selle piirkondade kaupa; 8) hindamisviiside ja -meetodite võrreldavus mereala ja selle piirkondade sees ja vahel; 9) seire tehniliste lahenduste ja seiremeetodite arendamine; 10) ühilduvus rahvusvahelisel või regionaalsel tasandil välja töötatud seireprogrammidega, edendada nende omavahelist kooskõla ja vältida dubleerimist, kasutades neid seirejuhiseid, mis on mereala või selle piirkonna jaoks kõige asjakohasemad; 11) vajaduse korral nii keskkonnatingimuste suuremate muutuste kui ka uute esilekerkivate probleemide hindamine; 12) MSRD III lisas loetletud asjakohaste elementide jälgimine, sealhulgas nende looduslik varieeruvus, ning hinnata suundumusi keskkonnasihtide saavutamisel, kasutades selleks määratud indikaatoreid ja nende piir- või läviväärtusi. Keskkonnaministri määrus nr…. „Merestrateegia sisu ja koostamise nõuded“ Lisa 3 Merestrateegia meetmete tüübid Sõltuvalt merestrateegias seatud sihtidest ja eesmärkidest on meetmekava meetmete tüübid MSRD VI lisa kohaselt järgmised: 1) sisendite kontrollimeetmed: juhtimismeetmed, mis mõjutavad lubatud inimtegevuse määra; 2) väljundite kontrollimeetmed: juhtimismeetmed, mis mõjutavad ökosüsteemi osa lubatud häiringu astet; 3) ruumilise ja ajalise leviku kontrollimeetmed: juhtimismeetmed, millega mõjutatakse tegevuse aega ja kohta; 4) koordineerimismeetmed, millega tagatakse juhtimise koordineeritus; 5) meetmed merereostuse jälgitavuse parandamiseks; 6) majanduslikud stiimulid: juhtimismeetmed, millega on mereökosüsteemi kasutajate huvides tegutseda viisil, mis aitab saavutada head keskkonnaseisundit; 7) leevendus- ja tervendamismeetmed: juhtimisvõtted, millega suunatakse inimtegevust mereökosüsteemi kahjustatud osade taastamisele; 8) infomeetmed: teabevahetus, huvirühmade kaasamine ja üldsuse teadlikkuse suurendamine. Keskkonnaministri määruse „Merestrateegia sisu ja koostamise nõuded“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse 01.10.2019 jõustunud veeseaduse § 72 lõike 6 alusel. Merestrateegia on tegevusraamistik, mille abil soovitakse saavutada Eesti mereala hea keskkonnaseisund. Merestrateegia koostamise kohustus tuleneb 2008. a vastu võetud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 17. juuni 2008. a direktiivist 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv) (ELT L 164, 25.06.2008, lk 19–40), muudetud komisjoni 17. mai 2017. a direktiiviga (EL) 2017/845, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2008/56/EÜ merestrateegiate ettevalmistamisel arvesse võetavate elementide soovitusliku nimekirja osas (ELT L 125, 18.05.2017, lk 27–33) (edaspidi MSRD). Kui veeseaduse 6. jagu „Mereala seisund“ annab üldised suunised ka Eesti merestrateegia kohta (vt § 72), siis eelnõukohase määrusega täpsustatakse, milliseid aspekte peab merestrateegia osade koostamisel arvestama, millised on osade sisunõuded, kooskõlastamis- ja aruandlusprotsess ning merestrateegia osade uuendamise ajaraamistik. Eelnõu on vajalik MSRD nõuete taaskordseks ülevõtmiseks Eesti õigusesse, mis varem olid üle võetud veeseaduse eelmise versiooni §-ga 349–3410, mille kehtivus lõppes 30.09.2019. Määruse eelnõu valmistas ette Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna nõunik Eda Andresmaa (tel 626 2987, [email protected]). Eelnõu keeletoimetaja oli Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre (tel 626 2953, [email protected]). Määruse eelnõu õigusekspertiisi tegi Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna jurist Marko Lelov (tel 626 2918, [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõukohane määrus koosneb kolmest peatükist, 13 paragrahvist ja kolmest lisast. Eelnõukohase määrusega sätestatakse merestrateegia sisu ja selle osade koostamise nõuded Eesti mereala suhtes. Esimeses peatükis esitatakse üldsätted, mis käsitlevad merestrateegia koostamise põhiprintsiipe, ja selgitatakse kasutatavaid termineid. Paragrahvis 1 on esitatud määruse reguleerimis- ja kohaldamisala. Eelnõu ei reguleeri riigi julgeolekuks või riigikaitseks vajalikke tegevusi, kuid merestrateegia osade koostamisel on vaja arvestada Eesti meetmete ja tegevuste piiriüleseid mõjusid naaberriikide merealale. Eesti geograafilise asendi tõttu tuleb meie merestrateegia tegevuste võimalikust piiriülesest mõjust informeerida eelkõige Soome Vabariiki, Rootsi Kuningriiki ja Läti Vabariiki, kellega meil on ühine merepiir. Kolmandatest riikidest puudutab see Venemaa Föderatsiooni Soome lahe allpiirkonnas. Paragrahvis 2 on sätestatud üldised põhimõtted merestrateegia koostamisel, merestrateegia eesmärgid ja inimtegevuste suunamise põhimõte merealal. Merestrateegia koostamise ja rakendamise pädev asutus on Keskkonnaministeerium, kes korraldab sellealast riigisisest ja rahvusvahelist koostööd ELi, HELCOMi ja naaberriikidega. Kuivõrd inimtegevuse mõju 1 merekeskkonnale ei tunne riigipiire, on merestrateegia osade koostamisel oluline teha koostööd teiste riikidega. Lisaks koostööle ELis on taoliseks regionaalseks koostöövormiks Läänemere merekeskkonna kaitse konventsiooni rakendamiseks loodud Läänemere Merekeskkonna Kaitse Komisjon (HELCOM). HELCOMi regionaalse koostööga tagame Läänemere-äärsete riikide merestrateegiate omavahelise sidususe, et koostöös saavutada Läänemere hea keskkonnaseisund. Seega ka Eesti merestrateegia eri osade koostamisel tuleb teha koostööd nii ELi kui HELCOMi raames. Merestrateegia üldine eesmärk on saavutada Läänemere ja Eesti mereala hea keskkonnaseisund ning vähendada merekeskkonna inimtekkelist saastamist. Tegevuste planeerimisel ja kavandamisel tuleb arvestada mere ökosüsteemi jätkusuutlikkust, et tagada mere loodusväärtuste, sh merekaupade ja -teenuste jätkumine ka tulevastele põlvedele. Paragrahvis 3 defineeritakse eelnõukohases määruses kasutatavad terminid, arvestades MSRDs ja Euroopa Komisjoni 17. mai 2017 otsuses (EL) 2017/848, millega nähakse ette mereala hea keskkonnaseisundi kriteeriumid ja metoodikastandardid ning seire ja hindamise spetsifikatsioonid ja standardmeetodid ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2010/477/EL (ELT L 125, 18.05.2017, lk 43–74; edaspidi HKSi otsus), sätestatut. Eelnõu teine peatükk kajastab merestrateegia osade sisule esitatavaid nõudeid. Veeseaduse § 72 lõike 1 järgi koosneb merestrateegia kokku viiest osast ning eelnõukohase määrusega täpsustatakse nende sisule esitatavaid nõudeid kooskõlas MSRDs nõutuga. Paragrahv 4 reguleerib merestrateegia I osa, mereala hinnangu koostamist. Mereala hindamine ja hinnang koosneb kolmest komponendist: 1) keskkonnaseisundi analüüs, mis hõlmab mereökosüsteemi elemente, nagu kalad, linnud, mereimetajad, põhjaelustik jne, nende struktuuri, funktsioone ja protsesse (nt toiduahelad); 2) inimtekkeliste survetegurite (nt saastamine ja reostuskoormus, süvendamine, kaadamine, laevandus, ehitised, kalapüük jne) ja nende mõju analüüs merekeskkonna seisundile; 3) mereala kasutamise ja merekeskkonna seisundi halvenemisega kaasnevate kulude majanduslik ja sotsiaalne analüüs, mis käsitleb neid inimtegevusest tulenevaid surveid, mere kasutust ja inimtegevuse valdkondi, mis mõjutavad merekeskkonna seisundit enim (nt kalapüük, turism, laevandus jne). Mereala hindamise käigus tuvastatakse merekeskkonna seisund ja inimtegevuse mõju ulatus mere ökosüsteemidele 11 kvalitatiivse tunnuse alusel, mis on loetletud eelnõukohase määruse lisas 1. Tunnuste kaupa seisundi hindamiseks on ELi tasandil HKSi otsusega kokku lepitud 42 hindamiskriteeriumit. Neist 27 on esmased kriteeriumid ehk reguleeritud ELi õigusaktidega ja 15 teisesed, mida riigid võivad ise või regionaalses koostöös kasutada. Teiseseid hindamiskriteeriume võib pidada nn täiendavateks näitajateks, mis aitavad kinnitada esmaste kriteeriumite alusel antud hinnanguid. Hindamiskriteeriumid, kuidas neid kasutada ja mille järgi mereala hinnata, on täpsemalt kirjeldatud HKSi otsuses (EL) 2017/848, millele viidatakse ka eelnõu § 5 lõikes 1, ning MSRD III lisas. Merestrateegias toimuval mereala hindamisel tuleb võimalikult palju arvestada teiste ELi asjakohaste õigusaktide (nt loodusdirektiiv, linnudirektiiv, veepoliitika raamdirektiiv jt) alusel ja regionaalse koostöö käigus antud seisundihinnangutega, et vältida erinevaid hindamistulemusi samale keskkonnaelemendile (nt hallhülge seisundihinnangud loodusdirektiivi ja merestrateegia alusel peaksid näitama selle liigi sarnast seisundit, mitte olema ühe hinnangu kohaselt näiteks hea/soodne ja teise järgi halb). 2018. a, mil valmis viimane Eesti mereala seisundi hinnang, pakuti seisundi ja survetegurite hindamiseks välja 164 indikaatorit, millega kaeti 28 hindamiskriteeriumit ja 10 tunnust. Paraku puudusid 48 indikaatoril rahvusvaheliselt kooskõlastatud läviväärtused, seetõttu saadi toona 2 hinnang anda vaid 116 indikaatori alusel. Kuna kõikide hindamiskriteeriumite jaoks pole ka ELi tasemel veel jõutud indikaatoreid ega nende läviväärtusi kokku leppida (nt veealuse müra jaoks, mis jäi seetõttu ka Eesti merealal hindamata tunnuseks), käib rahvusvaheline koostöö nii ELi kui ka HELCOMi tasandil indikaatorite ja hindamissüsteemi arendamiseks edasi. Koostöö teiste riikidega tagab, et merekeskkonna seisundihinnangud ja neid mõjutavad inimtekkeliste survetegurite hinnangud on riigiti võrreldavad. See aitab edasisi meetmeid fokusseerida eelkõige probleemsematesse valdkondadesse, kus hea seisundi saavutamisest ollakse kaugemal. Mereala hindamistulemused (ehk millised tunnused või kriteeriumid on heas ja millised halvas seisundis) on järgmiste merestrateegia osade väljatöötamise või nende ajakohastamise aluseks. Head seisundit tuleb säilitada, halvas seisundis olevate tunnuste ja kriteeriumite suhtes tuleb kavandada meetmeid ja tegevusi, et need heassse seisundisse viia. 2018. a hindamistulemuste põhjal näitas Eesti merealal head seisundit vaid kaks tunnust 11st (D6 merepõhja terviklikkus ja D7 hüdrograafilised tingimused). Paragrahvis 5 täpsustatakse mereala hea keskkonnaseisundi määratlemist. Veeseaduse § 71 lõige 2 defineerib mereala hea keskkonnaseisundi kokkuvõtvalt järgmiselt: mereala hea keskkonnaseisund on seisund, mille korral mereala säilib ökoloogiliselt mitmekesise ja dünaamilisena, on looduslike tingimuste poolest puhas, terve ja produktiivne ning seda kasutatakse kestlikult, tagades sellega mereala võimalikud kasutusviisid ja tegevused praegu ja tulevikus. Merestrateegia II osas ehk mereala hea keskkonnaseisundi määratluses esitatakse hindamisalused, hindamiskriteeriumid ja nende indikaatorid koos oma läviväärtustega, mis on ühtlasi ka hea keskkonnaseisundi määratluseks. Selle indikaatorikogumi põhjal hinnataksegi, kas mereala üks või teine element on hea seisundi saavutanud või mitte. Hindamiskriteeriumeid ja nende kasutamist on kirjeldatud eespool, vt selgitust § 4 kohta. Seega on hea keskkonnaseisundi määratlus lahutamatu mereala seisundi hindamisest ning neid tehakse koos. Arvestades erinevate survetegurite kumulatiivset mõju merekeskkonnas, võivad nii hindamiskriteeriumid kui hea keskkonnaseisundi määratlus ajas muutuda, kui teadmisi ühe või teise teema kohta rohkem koguneb. Seetõttu vaadatakse ka hea keskkonnaseisundi määratlemiseks kasutatavad indikaatorid ja nende läviväärtused üle iga kuue aasta tagant ja vajaduse korral neid uuendatakse, sh arvestades rahvusvahelises koostöös kokku lepitut. Hea keskkonnaseisundi määratlusest (eelkõige indikaatoritest ja nende lävi- või piirväärtustest) sõltub mereala keskkonnaseisundi hinnang. Näiteks mõne näitaja/indikaatori normi rangemaks muutumisel õigusaktis võib varasema leebema normi alusel hinnatud keskkonnaseisund muutuda heast halvaks, ilma et tegelik olukord looduses oleks muutunud. Halvas seisundis tunnuse suhtes tuleb aga rakendada meetmeid, et olukorda parandada ja saavutada hea seisund. Seega on hea seisundi määratlemisel väga oluline tähtsus ning sellel võib olla ka majanduslikult suur mõju, mõeldes meetmete edasisele rakendamisvajadusele mereala hea seisundi saavutamiseks. Seetõttu on oluline tegeleda oma merealal olulisemate teemade ja tunnustega ning kui mõni MSRD 11 kvalitatiivsest tunnusest pole Eesti suhtes asjakohane, tuleb sellest teavitada ka Euroopa Komisjoni ning oma sellekohast otsust põhjendada. Eesti on merestrateegia rakendamise käigus pidanud küll kõiki MSRD tunnuseid asjakohaseks, kuid on bioloogiliste kriteeriumite hindamiselemente, mida me pole oma mereala kontekstis asjakohaseks pidanud (nt peajalgsete, vaalaliste, kilpkonnade, süvamere liikide hea keskkonnaseisundi määratlemist ega hindamist), sest neid elustikurühmi meie vetes ei esine. Paragrahv 6 reguleerib keskkonnaalaste sihtide seadmist. Keskkonnaalased sihid tuleb seada eelkõige inimtegevuste piiramiseks või ohjamiseks, et saavutada mereala hea keskkonnaseisund. Ohjamist vajavate inimtegevuste valdkonnad on esitatud MSRD III lisas soovituslike nimekirjadena, millest tuleb valida oma merealale asjakohased ja probleemsemad 3 survetegurid, mis takistavad või mõjutavad oluliselt hea seisundi saavutamist. Kui hea seisundi saavutamise eesmärk pole merestrateegia kuueaastase tsükli jooksul (VeS 72 lg 4) realistlik (nt mereala on praegu väga halvas seisundis ja selle paranemisele kulub aastakümneid), saab sihte seada ka väiksemate eesmärkide või vahesihtide kaupa, et pikas perspektiivis siiski hea seisundi saavutamise poole liikuda. Seega väga halvas seisundis elemendi/kriteeriumi/tunnuse suhtes võib sihiks seada ka halva või kesise seisundi saavutamise kindla ajaperioodi jooksul, mis tagab siiski olukorra paranemise ja liikumise hea seisundi poole. Seatavad sihid peavad olema konkreetselt määratletud, mõõdetavad ja nende saavutamiseks tuleb kavandada meetmed v tegevused. Nagu teisedki merestrateegia osad, peavad ka seatavad sihid olema kooskõlas muude mereala puudutavate õigusaktide ja strateegiadokumentide nõuetega. Sihtide saavutamist ja progressi sihtide saavutamise suunas mõõdetakse erinevate indikaatorite kaudu, mille kinnitab keskkonnaminister. Sisuliselt on sihtide ja nende saavutamise jälgimise puhul tegemist merestrateegia efektiivsuse ja meetmete tõhususe jälgimisprotsessiga. Kui on näha, et sihtide saavutamisega on probleeme või hoolimata sihtide saavutamisest mere keskkonnaseisund siiski ei parane, annab see märku, et üle on vaja vaadata hea keskkonnaseisundi määratlus ja juhtimisotsused, sh vajaduse korral kehtestada ja rakendada lisameetmeid, arvestades võimalikke sotsiaalseid ja majanduslikke probleeme, mis võivad kaasneda. Paragrahvis 7 esitatakse mereala seireprogrammi koostamise alused. Mereala seireprogramm koostatakse terve merestrateegia edukuse jälgimiseks, kuna see peab katma nii mere keskkonnaseisundi seire, inimtegevusest tulenevate ja muude survetegurite seire, seatud sihtide saavutamise seire kui ka uute tekkivate probleemide tuvastamise. Mereala seireprogrammi ülesanded on esitatud eelnõukohase määruse lisas 2. Rõhutada tuleb, et mereala seireprogramm ei ole ainult merekeskkonna seisundiseire, mida katab näiteks riiklik keskkonnaseire programm, vaid sellega hõlmatakse palju laiemad valdkonnad (ka survetegurid, muutuste põhjuste selgitamine, parandavate meetmete tõhususe hindamine jmt), mistõttu oleks õigem seda nimetada merestrateegia seireprogrammiks. Seireprogrammi abil jälgitakse, kas liigume mereala hea keskkonnaseisundi saavutamise poole ja kus on probleemid, mis seda takistavad, ning mida peab meetmetega täiendavalt lahendama hakkama. Sarnaselt teistele merestrateegia osadele koostatakse ka seireprogramm kuueks aastaks, hetkel kehtib mereala seireprogramm perioodiks 2014–2020. Mereala seireprogramm peab olema kooskõlas teiste asjakohaste seireprogrammidega, et tagada seiretulemuste võrreldavus erinevate MSRD tunnuste sees ja vahel ning Läänemere piirkonnas tervikuna. Eesti jaoks on väga oluline HELCOMis kokku lepitud Läänemere seireprogramm ja sealtoodud seiremetoodikate järgimine, mis tagavad Läänemere-äärsete riikide seiretulemuste võrreldavuse ja usaldusväärsuse ning sedakaudu ka merestrateegiate ja Läänemere tegevuskava täitmise tõhususe ühtse ja tervikliku hindamise võimalikkuse. Paragrahvis 8 esitatakse mereala meetmekava koostamise põhimõtted. Mereala meetmekava ja sealsed meetmed töötatakse välja eelkõige nende tunnuste suhtes, kus pole head seisundit saavutatud, ning seatud sihtide saavutamise tagamiseks. Sõltuvalt eesmärgist jagunevad meetmed 8 tüübiks, mis on esitatud eelnõukohase määruse lisas 3. Oluline on ruumiliste kaitsemeetmete rakendamine meres, st kaitsealade loomine või kaitserežiimi kehtestamine. Lõikes 3 nimetatud merekaitsealade all on eelnõus silmas peetud looduskaitseseaduse alusel moodustatud kaitsealasid ja hoiualasid, mis asuvad osaliselt või täielikult merealal, vastavad HELCOMi soovitusele 35/1 „Läänemere ranniku- ja merekaitsealade süsteem“ ning mille eesmärk on kaitsta mereökosüsteemi, mereelupaiku ja -biotoope või Läänemere ohustatud liike. 4 Meetmekava koostamisel tuleb meeles pidada, et meetmed oleks kavandatud kõigi lisas 3 nimetatud tüüpide suhtes, et tagada merestrateegia igakülgne rakendamine ning tegevuste integreeritud juhtimine ja suunamine. Iga meetme kavandamisel tuleb hinnata selle mõjusid, kulutõhusust ja tehnilist teostatavust ning tulude ja kulude analüüsi põhjal võetakse meede meetmekavva või jäetakse sellest välja, kui selgub, et meede pole piisavalt (kulu)tõhus või pole sotsiaal-majanduslikult otstarbekas või võimalik seda rakendada. Kui meetme rakendamine pole erinevatel põhjustel võimalik, tuleb meetmekava koostamisel kaaluda seisundi või sihtide saavutamise suhtes erandi kehtestamise vajadust, sh ka ajutiste meetmete kehtestamist, mida reguleerib veeseaduse § 73. Mereala meetmekavasse integreeritakse kõigi muude asjakohaste meetme- ja tegevuskavade tegevused (nt veemajanduskavad, kaitsekorralduskavad jmt) nii Eestist kui ka regionaalsetest või rahvusvahelistest koostöödokumentidest. EL õigusaktidest tuleb arvestada eelkõige veepoliitika raamdirektiivi (2000/60/EÜ), asulareovee puhastamise direktiivi (91/271/EMÜ), suplusvee kvaliteedi direktiivi (2006/7/EÜ), loodusdirektiivi (92/43/EMÜ) ja linnukaitse direktiivi (2009/147/EÜ) nõuete ja eesmärkide täitmiseks juba kokku lepitud ja rakendatavate meetmete ja tegevustega. Merestrateegia uued meetmed on seotud eelkõige nende tunnustega, mida muud ELi õigusaktid ei reguleeri (nt veealune müra, mereprügi). Kuna meres kumuleeruvad erinevate survetegurite mõjud ning suur osatähtsus võib olla piiriülestel mõjudel, ei pruugi ühe riigi poolt rakendatavatest meetmetest piisata mereala hea seisundi saavutamiseks. Paragrahvi 8 lõikes 10 on toodud võimalus, kuidas riigid kas üksikult või koostöös saavad pöörduda nt Euroopa Komisjoni poole, kui mõni rahvusvaheliselt lubatud tegevus mõjutab oluliselt nende merekeskkonda ning riiklikud meetmed ei võimaldagi head seisundit saavutada ja tuleks ühiselt kavandada leevendusmeetmeid. Sellisteks ELi tasandil reguleeritavateks valdkondadeks, mis võivad riigi mereala keskkonnaseisundit oluliselt mõjutada, on näiteks ELi kalanduspoliitika, Euroopa sinikasvu strateegia, mis näeb ette merega seotud inimtegevuse jätkusuutlikku suurendamist, või ka ELi ühtne põllumajanduspoliitika, mis on Eesti oludes suurendanud toitainete hajukoormust valglalt ja sedakaudu ka veekogude eutrofeerumist. Seega võivad ELis kokku lepitud poliitikad viia selliste inimtegevuse kahjulike mõjude kuhjumiseni meres, mille lahendamiseks ei piisa riigi meetmekavast. Riikide koostöös on aga võimalik pöörduda komisjoni poole ka ELi tasandi poliitikate ümbervaatamiseks, et keskkonnaseisundi aspektid eri arengudokumentides ja strateegiates piisavalt arvestatud oleks. Paragrahv 9 sätestab erimeetmete kasutamise, kui mere seisund osutub kriitiliseks. Kuna kriitilises olukorras ei piisa meetmekava meetmete tavapärasest rakendamisest, vaid vaja on kiiresti tegutseda, toimuks see tegutsemine konkreetse tegevuskava abil, kus reguleeritaks ühe või teise meetme oluliselt kiiremat rakendamist, lisa-erimeetmete kasutamist või kehtestataks lisa-kaitserežiim. Erimeetmete kasutamisest või kasutamata jätmise põhjendustest tuleb teavitada Euroopa Komisjoni. Erimeetmete kasutamine ei tohi aga ohustada üldise eesmärgi – hea keskkonnaseisundi saavutamist muudes merepiirkondades. Eelnõukohase määruse 3. peatükis sätestatakse merestrateegia osade koostamise ja ajakohastamise tähtajad, avalikustamise ja aruandluse nõuded. Paragrahvis 10 viidatakse MSRDst tulenevatele merestrateegia osade koostamise tähtaegadele, mis merestrateegia I tsükli (aastatel 2012–2022) kohta olid järgmised (MSRD art 5 p 2): 1) mereala keskkonnaseisundi ja inimtegevusest tuleneva keskkonnamõju esialgne hinnang, hea keskkonnaseisundi piiritlemine ning keskkonnasihtide ja nendega seotud indikaatorite kogum hiljemalt 15. juuliks 2012; 5 2) mereala seireprogramm hiljemalt 15. juuliks 2014; 3) merestrateegia meetmekava väljatöötamine hiljemalt 2015. aastaks, meetmekava käivitamine hiljemalt 2016. aastaks. Kolm esimest osa (mereala hinnang, hea keskkonnaseisundi määratlus, sihid) koostati ja neid uuendatakse iga kuue aasta tagant sama tähtajaga; praeguseks on see toimunud 2012. a ja 2018. a, järgmine 2024. a. Hindamisest kahe aasta jooksul tuleb koostada ja ajakohastada mereala seireprogramm (2014, 2020, 2026) ning sellega enam-vähem paralleelselt toimub ka merestrateegia meetmekava koostamine või ajakohastamine (2015, 2021, 2027). Merestrateegia ja selle osad on seega tähtajalised dokumendid (üks merestrateegia tsükkel kestab kümme aastat alates seisundi hindamisest ja lõppedes meetmekava täitmisega), mille perioodid osaliselt üksteisega kattuvad. Iga osa vaadatakse üle ja seda ajakohastatakse kuue aasta tagant kuni mereala hea keskkonnaseisund (HKS) on saavutatud (vt joonis 1): Joonis 1. Merestrateegia osade koostamise tähtajad. MSRD artikli 1 punkti 1 ning veeseaduse §275 lõike 2 kohaselt tuleks mereala hea keskkonnaseisund (HKS) saavutada 2020. aastaks. Kuna seda eesmärki tähtajaks ei saavutatud, lükkub see edasi, kuid rahvusvahelises koostöös pole veel kokku lepitud, milliseks uueks tähtajaks Läänemere hea seisund saavutada tuleks. Eesti veemajanduskavade meetmekava kohaselt on rannikuveekogumite hea seisundi saavutamise eesmärk praegu lükatud edasi aastani 2027. Eesti merestrateegia I tsükkel algas 2012. a esmase seisundihinnangu koostamise, sihtide seadmise ja hea keskkonnaseisundi piiritlemisega ning II tsükkel algas 2018. a nimetatud osade ajakohastamisega. Samas jätkub kuni aastani 2022 I tsükli meetmekava täitmine. Paragrahv 11 reguleerib merestrateegia osade avalikustamist. Merestrateegia osade koostamisel ja uuendamisel tuleb tagada kõigile huvitatud osalistele õigeaegne ligipääs merestrateegia osade eelnõudega tutvumiseks, võimaldada nende kommenteerimist ja ettepanekute esitamist. Veeseaduse § 72 lõike 3 järgi toimub merestrateegia osade koostamine ja uuendamine avatud menetlusena, mida korraldab Keskkonnaministeerium. Merestrateegia senine dokumentatsioon on avalikkusele kättesaadavaks ja kommenteeritavaks tehtud Keskkonnaministeeriumi veebilehel https://www.envir.ee/et/eesmargid- tegevused/merekeskkonna-kaitse/merestrateegia. Tulenevalt veeseadusest kinnitatakse merestrateegia viiest osast keskkonnaministri käskkirjaga kolm: sihid, mereala seireprogramm ja mereala meetmekava. Mereala seisundihinnang ja hea 6 keskkonnaseisundi määratlus MSRD kohaselt ametlikku kinnitamisotsust ei vaja, kuna seda teemat reguleerivad eri õigusaktid (nt HKSi otsus (EL) 2017/848). Pärast merestrateegia osade valmimist või kehtestamist avaldatakse need Keskkonnaministeeriumi veebilehel ning asjakohastes infosüsteemides (nt keskkonnaregister, KESE, EELIS vm). Paragrahvis 12 on sätestatud merestrateegia andmete ja aruandluse esitamise nõuded. Merestrateegia osade koostamisel kasutatud andmed, hinnangud jm materjal on avalik teave. Erandiks võib olla info kaitsealuste liikide kohta vm seaduses sätestatud andmed. Kui merestrateegia osa on vastu võetud või kehtestatud keskkonnaministri käskkirjaga, tuleb sellest teavitada Euroopa Komisjoni, HELCOMi ja naaberriike kolme kuu jooksul pärast osa kehtestamist. Teavitajaks on Keskkonnaministeerium kui merestrateegia eest vastutav asutus (VeS § 72 lg 5). Eelnõu § 12 lõikes 3 kirjeldatud detailsed andmed puudutavad eelkõige mereala seisundihinnangu ja seireprogrammi materjale, kuid avalikud on ka kõigi muude merestrateegia osade andmed. Mereala seireprogramm (eelkõige seirejaamad ja -alad), merealapiirid ja seisundihinnangud tuleb tagada INSPIRE nõuete kohaste ruumiandmeteenustena. Selleks vajalikud arendustööd on eelnõu koostamise ajal (2019/2020) käimas ning eeldatavasti valmivad need 2021. a lõpuks. Merestrateegia andmestikku hoitakse Keskkonnaministeeriumi haldusala infosüsteemides, mida valdavalt haldab Keskkonnaagentuur (KAUR). Eelkõige hoitakse merestrateegia andmestikke andmebaasides EELIS ja KESE, kuid osade koostamisel ja uuendamisel kasutatakse ka muudes infosüsteemides hoitavaid andmestikke (nt Maa-Ameti infosüsteemid, Veeteede Ameti info, keskkonnalubade infosüsteem KOTKAS vm). KAUR on pädev asutus andmete vahetamiseks Euroopa Keskkonnaagentuuriga (EEA), kuhu tuleb esitada riigipoolne tehniline aruanne merestrateegia osade ja nende uuendamise kohta. Iga merestrateegia osa kohta tuleb koostada ja esitada tehniline aruanne (nt xml-formaadis) Euroopa Komisjonile kolme kuu jooksul pärast osa kehtestamist, seega 15. oktoobriks sellel aastal, millal osa uuendati. Aruandluseks koostab EEA spetsiaalsed aruandlusvormid ja juhendid (nt mereala seireprogrammi juhendid 2020. a: http://cdr.eionet.europa.eu/help/msfd/MSFD%20ART11). Eesti aruande esitab KAUR veebipõhiselt EEA Reportnet portaali kaudu. Euroopa Komisjon analüüsib ja hindab riikide merestrateegia osade piisavust ja adekvaatsust eelkõige tehniliste raportite põhjal, seega on tehniliste aruannete esitamine väga olulise tähtsusega tegevus kogu merestrateegias. Tagamaks avalikkuse kaasamist merestrateegia osade sisu koostamisse, on tehnilise aruande koostamise korral tegemist paralleelprotsessiga: inimestele lugemiseks mõeldud merestrateegia dokumendid on tavaliselt tekstifailid koos vajalike põhjenduste ja kirjeldustega. Tehnilises aruandes esitatakse aga eelkõige faktid lakooniliselt, ilma pikemate selgituste-põhjendusteta, ning merestrateegia osade, elementide, indikaatorite ja näitajate omavahelised seosed. Euroopa Komisjonil on plaanis need protsessid ühitada ning IT-arendused topelttöö vältimiseks on käimas. Kardetavasti ei saa neid kaht tüüpi (inimlugemiseks ja masinlugemiseks) dokumente aga täies mahus ühitada ning avalikkusele ja tehnilisele raporteerimisele esitatavad formaadid jäävadki mõnevõrra teineteisest erinema. Paragrahvi 12 lõige 7 reguleerib merestrateegia meetmekava vahearuande koostamist ja esitamist. Meetmekava on ainus merestrateegia osa, mille kohta tuleb Euroopa Komisjonile koostada ka selle täitmise vahearuanne, seda kolm aastat pärast meetmekava jõustumist. Sellega tagatakse, et riigid täidavad meetmeid lubatu põhjal ning jälgivad meetmete ja tegevuste plaanipärast kulgemist ning liikumist hea keskkonnaseisundi eesmärgi poole. Vajaduse korral saab teha meetmekavas korrektuure või kiirendada ühe või teise meetme täitmist, et mereala seisund paraneks, mitte ei halveneks. Eesti meetmekava täitmise vahearuanne koostati 2019.a 7 ja selle kohaselt on meil meetmete rakendamisega viivitusi 1–6 aastat (16 meetmest hilineb 13 täitmine). Kuna meetmete rakendamine on ainus konkreetne võimalus mereala seisundit parandada, tuleb sellest komisjoni ka tihedamalt teavitada võrreldes muude merestrateegia osadega. Muude merestrateegia osade kohta tuleb komisjonile kord kuue aasta jooksul raporteerida vaid nende sisu, meetmekava puhul aga nii sisu kui ka meetmete täitmine (aruandlus kaks korda kuue aasta jooksul). Kuigi merestrateegia koostamist ja uuendamist koordineerib pädeva asutusena Keskkonnaministeerium, on merestrateegias valdkondi, kus temaatiline pädevus on muudes riigiasutustes. Sellisteks pädevateks asutusteks on nt Veterinaar- ja Toiduamet kutseliste kalurite püügiandmete ja mereandide toiduohutuse valdkonnas, Politsei- ja Piirivalveamet merereostuse avastamisel jne. Muudest, konkreetses valdkonnas pädevatest asutustest teavitab Euroopa Komisjoni Keskkonnaministeerium. Paragrahvis 13 esitatakse rakendussätted, mille kohaselt merestrateegiaga seonduvad ruumiandmeteenused peavad toimima hiljemalt 31.12.2021. Selleks vajalikud arendustööd nii andmestiku kui ka ruumiandmeteenuse väljaarendamiseks on käimas (vt ka § 12). Merestrateegia asjakohased ruumiandmed tekitab KAUR ning need tagatakse INSPIRE- teenusena läbi Maa-Ameti Eesti geoportaali. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõukohase määrusega võetakse üle ELi merestrateegia raamdirektiivi (MSRD) nõuded. Vastavustabel MSRD sätetega on esitatud seletuskirja lisas 1. 4. Määruse mõju Kuivõrd varem oli merestrateegia koostamise kohustus reguleeritud veeseadusega, siis siinse eelnõukohase määrusega uusi olulisi mõjusid võrreldes varasemaga pole. Pigem annab eelnõukohane määrus detailsema kirjelduse, millistele nõuetele peavad merestrateegia osad vastama ning konkreetsemalt on reguleeritud merestrateegia osade avalikustamis- ja aruandluskohustus. See peaks tagama merestrateegia osade parema kvaliteedi ja omavahelise parema seostatuse. Samas on ka varem Eesti merestrateegia osade koostamisel arvestatud MSRD nõudeid ning Euroopa Komisjoni juhendeid ja suuniseid, kuid nüüd on need ka riigisiseses õigusaktis konkreetsemaks formuleeritud. Määrusel, õigemini merestrateegia osade koostamisel on otsene mõju riigi halduskoormuse kontekstis, kuna merestrateegia iga osa koostamisele, avalikustamisele ja aruandlusele kulub 1,5-2 aastat ehk kokku kuus aastat (seisundihinnang, hea keskkonnaseisundi määratlus ja sihid koostatakse ühel ajal). Arvestades protsessi pikkust ja seda, et osi peab pidevalt uuendama ja sellest raporteerima, on selle protsessi tagamiseks hinnanguline tööjõukulu kokku 2-3 inimest aastas, eeldusel, et merestrateegia osa koostamine ostetakse teenusena sisse, nagu seni on tehtud. Osalema peab ka rahvusvahelises koostöös nii seiretegevuste edasiarendamiseks, meetmekavade ühtlustamiseks kui ka hea keskkonnaseisundi määratlemiseks, mis mõjutab omakorda riigisiseseid protsesse ja merestrateegia osade sisu (nt seireprogrammi tegevusi või meetmeid). MSRD eesmärk on lisaks mereala hea seisundi saavutamisele ka õhutada liikmesriike suuremale omavahelisele koostööle, kuna mereala on meil ühine ning riikide tegevusel või tegevusetusel sageli piiriülene mõju. Seega rahvusvaheline koostöö ja selles kokkulepitul on kahtlemata mõju ka Eesti tegevustele, sh merestrateegiale. 8 Määruse majanduslikud mõjud on seotud peamiselt merestrateegia sihtide seadmisega ning nende põhjal meetmekava koostamise ja meetmete rakendamisega. Olulisema sisulise ja majandusliku mõjuga dokument ongi merestrateegia meetmekava, kuid sealsetele meetmetele koostatakse eraldi sotsiaal-majanduslik analüüs, et tuvastada konkreetse meetme teostatavus, rakendatavus ja tasuvus. Samas on väljapakutavatel meetmetel potentsiaalselt suur mõju – nt mõne õigusakti eelnõu väljatöötamine, kalanduse piiramine, uute merekaitsealade loomine, tehniliste nõuete seadmine mõne keskkonnaprobleemi lahendamiseks (nt veealuse müra mõju leevendamiseks, reovee puhastamiseks, kütuste kvaliteedinõuded jmt). Need mõju- ja teostatavusanalüüsid tehakse konkreetse meetme hindamisel. Määruse mõju merekeskkonnale on tervikuna positiivne, kuna kogu merestrateegia eesmärk on saavutada mereala hea keskkonnaseisund ning seega on kõik merestrateegia osad ja nende tegevused suunatud selle eesmärgi saavutamisele. Määrus parandab merestrateegia andmestike kättesaadavust, kuna plaanis on luua asjakohased INSPIRE-teenused mereala, selle keskkonnaseisundi ning seireprogrammi kirjelduste avaldamiseks. Praegu on paljud andmed tavalistes Exceli-tabelites ning kirjeldused pikkades tekstidokumentides, kuid IT-arenduste valmides tekib valmidus kanda merestrateegia andmed ka andmebaasidesse, mis lihtsustab andmestiku leidmist ja kasutamist. Selleks tehtavad kulud on plaanitud Keskkonnaministeeriumi eelarvesse ning andmete sisestamisega andmebaasidesse tegelevad inimesed nii KAURis kui Keskkonnaministeeriumis. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevus, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei lisandu uusi tegevusi ega kulusid võrreldes varasemaga, kui merestrateegia koostamist ja rakendamist reguleeriti ainult veeseadusega. Seniste kogemuste põhjal merestrateegia täitmisel on määruse rakendamisega seotud järgmised tegevused ja kulud:  merestrateegia erinevate osade koostamine: vajalike andmete koondamine ja nende analüüs, merestrateegia osa (tekstiosa) koostamine, avalikustamisprotsess, merestrateegia osa lõppversiooni koostamine, selle kinnitamine ning aruandlus Euroopa Komisjonile. Seniste kogemuste põhjal maksab merestrateegia ühe osa koostamine sisseostetava teenusena 150 000–250 000 eurot ja selleks kulub 1,5–2 aastat (ehk keskmiselt 100 000 eurot aastas), millele lisandub 2-3 ametniku tööjõukulu aastas;  merestrateegia osa täitmine/rakendamine: seireprogrammi täitmine hinnanguliselt 0,6 kuni 1,1 miljonit eurot aastas, meetmeprogrammi täitmise maksumust on aasta lõikes keeruline hinnata, kuid nt esimese perioodi, aastate 2016–2022 merestrateegia meetmekava uute meetmete (s.t meetmed, mis töötati välja spetsiaalselt MSRD rakendamiseks) kogumaksumuseks on hinnatud ca 11,2 miljonit eurot. Sellele lisanduvad muude, merestrateegiaga seonduvate meetmete rakenduskulud, mis toetavad mereala hea keskkonnaseisundi saavutamist (nt veemajanduskavade meetmed perioodil 2015–2021 363 miljonit eurot, siseturvalisuse arengukava 2015–2020 meetmed merereostustõrje- ja seirevõime parandamiseks 29 miljonit eurot jt);  osalemine ELi, MSRD ja HELCOMi regionaalsetes koostöövõrgustikes on osa ametnike igapäevatööst, kulud ekspertidele (töötasud, lähetused) hinnanguliselt 37 000 eurot aastas;  IT-arendustööd merestrateegia ruumiandmetega seonduvalt kokku ca 30 000 eurot, millele lisandub kuni 2 inimese tööjõukulu andmete sisestamiseks. 9 Kõik nimetatud kulud (v.a meetmete rakendamisega seonduvad kulud) on ette nähtud Keskkonnaministeeriumi haldusala praeguses eelarves, kuivõrd oleme merestrateegia osi koostanud ja rakendanud alates 2010. aastast. Määruse rakendamisega kaasnevad tulud on pigem kaudsed. Mereala seisundihinnangu üks osa on hinnata sotsiaal-majanduslikke kulusid-tulusid olukorras, milline võiks olla tulu, kui mereala oleks heas seisundis, ja milline on majanduslik kahju seetõttu, et head seisundit pole saavutatud. Eesti mereala praegusest halvast seisundist tulenevaks kuluks on tinglikult hinnatud 60 miljonit eurot aastas1. Läänemeres tervikuna hindas HELCOM nt puhkemajanduse aastaseks võimalikuks lisatuluks 1,5 miljardit, eutrofeerumise vähendamise lisatuluks 4 miljardit ja kalanduse lisatuluks 2,2 miljardit eurot aastas, kui Läänemere seisund oleks hea2. Seega et tagada mere loodusväärtuste jätkusuutlik kasutamine ja nende jagumine ka meie järeltulevatele põlvedele, peame olema valmis katma selleks teatud kulusid. Samuti aru saama, et ka meie tulud on kordades väiksemad sellest, mis need võiksid olla, kui Eesti mereala ja Läänemeri oleks heas seisundis. Tulupoolele võib lugeda ka andmete kättesaadavuse lihtsustumise. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Kuivõrd tegemist on MSRD nõuetega ja sellest tulenevad kohustused on meil varem olnud reguleeritud veeseadusega, siis huvirühmi määruse eelnõu koostamisse uuesti ei kaasatud. Eelnõu esitatakse EISi tavapärases korras, kust selle saavad kätte ja võivad seda kommenteerida kõik asjahuvilised. 1 Kokkuvõte-memo: Eesti mereala keskkonnaseisund 2018, https://www.envir.ee/sites/default/files/mereseisund- memo-2018_0.pdf. 2 State of the Baltic Sea – holistic assessment (HOLAS II): http://stateofthebalticsea.helcom.fi/humans-and-the- ecosystem/use-of-baltic-marine-waters/. 10 Keskkonnaministri määruse „Merestrateegia sisu ja koostamise nõuded“ eelnõu seletuskirja lisa 1 Merestrateegia raamdirektiivi 2008/56/EL (MSRD) ja Eesti õigusaktide vastavustabel MSRD norm MSRD MSRD sisuliseks rakendamiseks kehtestatavad Kommentaar (artikkel, lõige, punkt) normi Eesti õigusaktid ülevõtmise Paragrahv, Pealkiri kohustus lõige, punkt (jah/ei) art 1 p 1 (direktiivi üldine jah  § 2 lg 1;  KeM määrus: Merestrateegia eesmärk) sisu ja koostamise nõuded;  § 275 lg 2  veeseadus  Veeseadus: mereala hea keskkonnaseisund tuleb saavutada 2020. aastaks, v.a erandite korral. art 1 p 2 (merestrateegia jah § 2 lg 3 Merestrateegia sisu ja eesmärgid) koostamise nõuded art 1 p 3 (ökosüsteemne jah § 2 lg 4 Merestrateegia sisu ja juhtimine) koostamise nõuded art 1 p 4 (direktiivi ei ei vaja ülevõtmist eesmärk) art 2 (kohaldamisala, jah § 1 lg 2 Merestrateegia sisu ja erandid kohaldamisel) koostamise nõuded art 3 (mõisted): MSRDs tõlgitud mõiste marine waters p 1 (mereakvatoorium) jah § 70 lg 1 Veeseadus mereakvatooriumiks. Veeseaduses vastab sellele mereala mõiste, mis on ka kooskõlas merealapiiride seaduse definitsioonidega. p 2 (merepiirkond) jah §3p1 Merestrateegia sisu ja Läänemeri, otseviide MSRD art-le 4 koostamise nõuded p 3 (merestrateegia) jah § 2 lg 1 Merestrateegia sisu ja koostamise nõuded p 4 (keskkonnaseisund) jah § 71 lg 1 Veeseadus p 5 (hea jah § 71 lg 2 Veeseadus keskkonnaseisund) 1 Keskkonnaministri määruse „Merestrateegia sisu ja koostamise nõuded“ eelnõu seletuskirja lisa 1 MSRD norm MSRD MSRD sisuliseks rakendamiseks kehtestatavad Kommentaar (artikkel, lõige, punkt) normi Eesti õigusaktid ülevõtmise Paragrahv, Pealkiri kohustus lõige, punkt (jah/ei) p 6 (kriteeriumid) jah §3p4 Merestrateegia sisu ja koostamise nõuded p 7 (keskkonnaalased jah § 6 lg 1 Merestrateegia sisu ja sihid) koostamise nõuded p 8 (saastumine) jah  § 3 p 3;  Merestrateegia sisu ja MSRD tõlkeviga, peaks olema saastamine, mida koostamise nõuded on kasutatud ka määruses. Definitsioonilt on (saastamine); sarnane ka merereostus, mis on defineeritud  § 7 lg-d 1,  Keskkonnaseadustiku üldosa veeseaduse § 71 lg-s 3, kuid see ei kirjelda 4, 5 seadus (heide, saastamine, saastamist kui protsessi, vaid kui tagajärge saastatus) (saastamise tagajärg võib olla merereostus). p 9 piirkondlik koostöö ei § 2 lg 2 Merestrateegia sisu ja Üldmõiste, kasutatud määruses läbivalt. koostamise nõuded p 10 piirkondlikud ei § 2 lg 2 Merestrateegia sisu ja Eesti kontekstis vaid Läänemere merekeskkonna merekonventsioonid koostamise nõuded kaitse konventsioon ja selle komisjon (HELCOM), mida kasutatakse määruses läbivalt. Art 4 p 1 jah §3p1 Merestrateegia sisu ja Otseviide MSRD sättele. (merepiirkonnad) koostamise nõuded Art 4 p 2 (mere osaliselt  § 70 g 2;  Veeseadus; MSRDs loetletud Atlandi ookeani ja Vahemere alarajoonid ja -piirkonnad)  §3p2  merestrateegia sisu ja allpiirkonnad pole Eesti kontekstis asjakohased, koostamise nõuded kuid kasutame oma mereala alajaotusi (mereala piirkonnad) HELCOMis kokkulepitu järgi. Art 5 p 1 (merestrateegia jah § 72 lg 1 Veeseadus väljatöötamine) Art 5 p 2 (merestrateegia jah  § 72 lg 1;  Veeseadus; osad ja koostamistähtajad)  § 10  merestrateegia sisu ja  Otseviide MSRD art 5 punktile 2 ja art 17 koostamise nõuded punktile 2. 2 Keskkonnaministri määruse „Merestrateegia sisu ja koostamise nõuded“ eelnõu seletuskirja lisa 1 MSRD norm MSRD MSRD sisuliseks rakendamiseks kehtestatavad Kommentaar (artikkel, lõige, punkt) normi Eesti õigusaktid ülevõtmise Paragrahv, Pealkiri kohustus lõige, punkt (jah/ei) Art 5 p 3 (erimeetmed jah §9 Merestrateegia sisu ja kriitilise olukorra puhuks) koostamise nõuded Art 6 p 1 (koostöö jah § 2 lg 2 Merestrateegia sisu ja Koostöö piirkondliku merekonventsiooniga on piirkondlike koostamise nõuded tagatud juba Läänemere merekeskkonna kaitse konventsioonidega) konventsiooniga ühinemise seaduse kaudu. Art 6 p 2 (koostöö jah § 2 lg 2 Merestrateegia sisu ja kolmandate riikidega) koostamise nõuded Art 7 (pädevad asutused) jah  § 2 lg 2;  Merestrateegia sisu ja Merestrateegia suhtes tervikuna on pädev asutus § 12 lg-d koostamise nõuded; Keskkonnaministeerium, andmevahetuse korral 4 ja 8; Keskkonnaagentuur.  § 72 lg 5,  veeseadus VeeSi §-s 74 nimetatud pädevad asutused (§ 74) reostusohu korral. Art 8 p 1 (mereala jah § 4 lg 1–3 Merestrateegia sisu ja hindamine) koostamise nõuded Art 8 p 2 (muude ELi jah § 4 lg 3 p 3 Merestrateegia sisu ja õigusaktide arvestamine koostamise nõuded hindamisel) Art 8 p 3 (koostöö teiste jah § 4 lg 4 Merestrateegia sisu ja Vt ka veeseadus § 72 lg 2. riikidega hindamisel) koostamise nõuded Art 9 p 1 (hea jah § 5 lg-d 2 ja 3 Merestrateegia sisu ja keskkonnaseisundi koostamise nõuded piiritlemine) Art 9 p 2 (komisjoni jah § 12 lg 2 Merestrateegia sisu ja teavitamine) koostamise nõuded Art 9 p 3 (standardite ja ei Säte kehtib komisjonile metoodikate väljatöötamine) 3 Keskkonnaministri määruse „Merestrateegia sisu ja koostamise nõuded“ eelnõu seletuskirja lisa 1 MSRD norm MSRD MSRD sisuliseks rakendamiseks kehtestatavad Kommentaar (artikkel, lõige, punkt) normi Eesti õigusaktid ülevõtmise Paragrahv, Pealkiri kohustus lõige, punkt (jah/ei) Art 10 p 1 (sihtide jah §6 Merestrateegia sisu ja Sh MSRD III ja IV lisale otseviide § 6 lg-s 6. kehtestamine) koostamise nõuded Art 10 p 2 (komisjoni jah § 12 lg 2 Merestrateegia sisu ja teavitamine) koostamise nõuded Art 11 p 1 jah § 7 lg-d 1 ja Merestrateegia sisu ja Otseviide MSRD III ja V lisale. (seireprogrammi 2, lisa 2 koostamise nõuded kehtestamine) Art 11 p 2 (seiremeetodite jah § 7 lg 3 Merestrateegia sisu ja kooskõlastamine teiste koostamise nõuded riikidega) Art 11 p 3 (komisjoni jah § 12 lg 2 Merestrateegia sisu ja teavitamine) koostamise nõuded Art 11 p 4 (seire ei Säte kehtib komisjonile, kehtestatud komisjoni standardiseeritud otsus (EL) 2017/848. meetodid) Art 12 (komisjoni ei Säte kehtib komisjonile hinnangud) Art 13 p 1 (meetmete jah § 8 lg-d 1 ja Merestrateegia sisu ja Määruse lisas 3 toodud meetmetüübid pärinevad kindlakstegemine) 2, lisa 3 koostamise nõuded MSRD VI lisast. Art 13 p 2 jah § 8 lg 4 Merestrateegia sisu ja (meetmeprogrammi koostamise nõuded koostamine) Art 13 p 3 (meetmete jah § 8 lg-d 4 ja 5 Merestrateegia sisu ja teostatavuse ja mõjude koostamise nõuded hindamine) Art 13 p 4 jah § 8 lg 3 Merestrateegia sisu ja (kaitsemeetmed) koostamise nõuded 4 Keskkonnaministri määruse „Merestrateegia sisu ja koostamise nõuded“ eelnõu seletuskirja lisa 1 MSRD norm MSRD MSRD sisuliseks rakendamiseks kehtestatavad Kommentaar (artikkel, lõige, punkt) normi Eesti õigusaktid ülevõtmise Paragrahv, Pealkiri kohustus lõige, punkt (jah/ei) Art 13 p 5 (ELi v jah § 8 lg 10 Merestrateegia sisu ja rahvusvahelise tegevuse koostamise nõuded mõju merealale) Art 13 p 6 jah  § 11 lg 4,  Merestrateegia sisu ja Eesti on ka ratifitseerinud keskkonnainfo (meetmeprogrammi § 12 lg 3, koostamise nõuded; kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises ruumiandmete § 13; üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole avalikustamine)  §-d 17,  Keskkonnaregistri seadus; pöördumise (Århusi) konventsiooni. 42;  §-d 26,  Keskkonnaseadustiku üldosa 27; seadus;  §-d 82, 83  Ruumiandmete seadus Art 13 p 7 jah § 8 lg 6 Merestrateegia sisu ja (meetmeprogrammi koostamise nõuded rakendamine) Art 13 p 8 jah § 8 lg 6 Merestrateegia sisu ja (meetmeprogrammi koostamise nõuded piiriülene mõju) Art 13 p 9 (komisjoni jah § 12 lg 2 Merestrateegia sisu ja teavitamine) koostamise nõuded Art 13 p 10 jah § 8 lg 9 Merestrateegia sisu ja (meetmeprogrammi koostamise nõuded käivitamine) Art 14 p 1 (erandid, jah  § 73;  Veeseadus; ajutised meetmed)  § 8 lg-d  Merestrateegia sisu ja 7, 8 koostamise nõuded Art 14 p 2 jah § 73 lg 3 Veeseadus (seisundimuutused 5 Keskkonnaministri määruse „Merestrateegia sisu ja koostamise nõuded“ eelnõu seletuskirja lisa 1 MSRD norm MSRD MSRD sisuliseks rakendamiseks kehtestatavad Kommentaar (artikkel, lõige, punkt) normi Eesti õigusaktid ülevõtmise Paragrahv, Pealkiri kohustus lõige, punkt (jah/ei) üldistes huvides meetmete mõjude korral) Art 14 p 3 (ajutised jah § 8 lg 8 Merestrateegia sisu ja meetmed) koostamise nõuded Art 14 p 4 (leevendus jah § 9 lg-d 3, 4 Merestrateegia sisu ja erimeetmete koostamise nõuded rakendamisel) Art 15 p 1 (komisjoni jah § 8 lg 10 Merestrateegia sisu ja teavitamine piiriülese koostamise nõuded probleemi korral) Art 15 p 2 (riikide jah § 8 lg 10 Merestrateegia sisu ja Komisjonil vastamiskohustus kuue kuu jooksul ühiskaebused komisjonile) koostamise nõuded ei vaja ülevõtmist. Art 16 (komisjoni hinnang ei Säte kehtib komisjonile meetmeprogrammile) Art 17 p 1 jah § 72 lg 4 Veeseadus (ajakohastamine) Art 17 p 2 jah  § 72 lg 4;  Veeseadus Määruses otseviide MSRD art 17 punktile 2. (ajakohastamise ajakava)  § 10  Merestrateegia sisu ja koostamise nõuded Art 17 p 3 (komisjoni jah § 12 lg 2 Merestrateegia sisu ja teavitamine) koostamise nõuded Art 17 p 4 (komisjoni ei Säte kehtib komisjonile, et see ka uuendatud hinnangud ka merestrateegia osadele omapoolse hinnangu ajakohastamiste puhul) annaks. Art 18 (meetmekava jah § 12 lg 7 Merestrateegia sisu ja täitmise vahearuanded) koostamise nõuded 6 Keskkonnaministri määruse „Merestrateegia sisu ja koostamise nõuded“ eelnõu seletuskirja lisa 1 MSRD norm MSRD MSRD sisuliseks rakendamiseks kehtestatavad Kommentaar (artikkel, lõige, punkt) normi Eesti õigusaktid ülevõtmise Paragrahv, Pealkiri kohustus lõige, punkt (jah/ei) Art 19 p 1 (kaasamine jah § 72 lg 3 Veeseadus Merestrateegia osade koostamisel rakendatakse merestrateegia avatud menetlust. koostamisse) Art 19 p 2 (merestrateegia jah § 11 lg 1 Merestrateegia sisu ja osade avalikustamine) koostamise nõuded Art 19 p 3 (ligipääs jah § 12 lg-d 1, 4 Merestrateegia sisu ja andmetele, teabe koostamise nõuded avalikkus) Art 20 (komisjoni ei Säte kehtib komisjonile aruanded) Art 21 (merekaitsealade ei Säte kehtib komisjonile info) Art 22 (rahastamine) ei Säte reguleerib ELi-poolset liikmesriikide merestrateegiate kaasrahastamist Art 23 (MSRD ei Säte kehtib komisjonile, MSRD uuendatakse uuendamine) hiljemalt 15.07.2023. Art 24 (MSRD lisade ei Säte kehtib ELi tasandile muutmine, metoodikad, standardid) Art 25 (regulatiivkomitee) ei Säte kehtib ELi tasandile Art 26 (ülevõtmistähtaeg ei MSRD ülevõtmistähtaeg möödunud, siinne tabel 15.07.2010, teavitamine) kajastab muudatusi seoses uue veeseaduse jõustumisega 1. okt 2019. Teavitamine toimub läbi õigusaktide infosüsteemide. Art 27 (jõustumine), art 28 ei MSRD jõustunud. (adressaadid) 7 Keskkonnaministri määruse „Merestrateegia sisu ja koostamise nõuded“ eelnõu seletuskirja lisa 1 MSRD norm MSRD MSRD sisuliseks rakendamiseks kehtestatavad Kommentaar (artikkel, lõige, punkt) normi Eesti õigusaktid ülevõtmise Paragrahv, Pealkiri kohustus lõige, punkt (jah/ei) I lisa (tunnused) jah Lisa 1 Merestrateegia sisu ja koostamise nõuded II lisa (pädevad asutused) ei § 12 lg 8 Merestrateegia sisu ja Teavituskohustus Keskkonnaministeeriumil koostamise nõuded III lisa (mere ökosüsteemi jah §-d 4–7 Merestrateegia sisu ja Otseviited MSRD III lisale. MSRD III lisa elemendid, inimtekkelised koostamise nõuded muudeti direktiiviga (EL) 2017/845 survetegurid ja mõjud) IV lisa (sihid) jah § 6 lg 4 p 3 Merestrateegia sisu ja Otseviide MSRD IV lisale koostamise nõuded V lisa (seireprogrammid) jah Lisa 2 Merestrateegia sisu ja koostamise nõuded VI lisa jah Lisa 3 Merestrateegia sisu ja (meetmeprogrammid) koostamise nõuded 8 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/20-0741 - Merestrateegia sisu ja koostamise nõuded Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 29.06.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/99f82c0a-c80c-42ed-b6c9-7e719466bd08 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/99f82c0a-c80c-42ed-b6c9-7e719466bd08?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel