Maaeluministeerium
Rahandusministeerium
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
Välisministeerium
Siseministeerium 10.06.2020 nr 1-4/20/2636
Keskkonnaministri määruse "Merestrateegia sisu ja
koostamise nõuded" eelnõu kooskõlastamiseks
esitamine
Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks keskkonnaministri
määruse „Merestrateegia sisu ja koostamise nõuded“ eelnõu. Määrus kehtestatakse seoses uue
veeseaduse jõustumisega 1. oktoobril 2019.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Rene Kokk
Minister
Lisad: 1. Määruse eelnõu;
2. Määruse eelnõu seletuskiri;
3. Seletuskirja lisa 1.
Teadmiseks: Eesti Keskkonnaühenduste Koda
Eda Andresmaa, 626 2987
[email protected]
Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
EELNÕU
15.04.2020
KESKKONNAMINISTER
MÄÄRUS
Tallinn 2020 nr
Merestrateegia sisu ja koostamise nõuded1
Määrus kehtestatakse veeseaduse § 72 lõike 6 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala ja kohaldamisala
(1) Määrusega kehtestatakse Eesti merestrateegia sisu, koostamise ja ajakohastamise nõuded
kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse
ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv,
edaspidi MSRD) (ELT L 164, 25.06.2008, lk 19–40), sätetega.
(2) Merestrateegiat kohaldatakse Eesti kogu mereala suhtes, välja arvatud riigi julgeolekuks või
riigikaitseks vajalike tegevuste korral, arvestades piiriüleseid mõjusid samas merepiirkonnas
või mereala piirkonnas asuvate kolmandate riikide merekeskkonna kvaliteedile.
§ 2. Merestrateegia ja selle eesmärgid
(1) Merestrateegia on tegevusraamistik, mis koostatakse Eesti mereala või selle piirkonna kohta
veeseaduse §-s 72 sätestatu kohaselt ning mida seal rakendatakse, et saavutada või säilitada
mereala hea keskkonnaseisund.
(2) Keskkonnaministeerium kui Eesti merestrateegia koostamise ja rakendamise pädev asutus
koordineerib sellealast rahvusvahelist koostööd Euroopa Liidu (edaspidi EL) ja Läänemere
Merekeskkonna Kaitse Komisjoni (HELCOM) töörühmades, kus see on otstarbekas ja
asjakohane, et tagada rakendatavate meetmete ja muude merestrateegia osade omavaheline
sidusus ja koordineeritus Läänemere merepiirkonnas tervikuna, sealhulgas koordineerib Eestis
rakendatavaid meetmeid hea keskkonnaseisundi saavutamiseks ELi, HELCOMi ja kolmandate
riikidega.
(3) Merestrateegia eesmärgid on järgmised:
1) kaitsta ja säilitada merekeskkonda, hoida ära selle seisundi halvenemine või taastada
võimaluse korral mereökosüsteemid piirkondades, kus need on kahjustatud;
2) hoida ära ja vähendada heiteid merekeskkonda, et järk-järgult vähendada selle saastamist
ning tagada, et heited ei mõjutaks ega ohustaks oluliselt mere bioloogilist mitmekesisust, mere
ökosüsteeme, inimese tervist ega mere seaduslikke kasutusviise.
(4) Merestrateegias juhitakse inimtegevust ökosüsteemil põhineva lähenemisviisiga, et
inimtegevustest tulenev kogusurve võimaldaks saavutada merekeskkonna head seisundit ning
et mereökosüsteemide võime reageerida inimtegevusest tingitud muutustele ei oleks ohus,
tagades praegustele ja tulevastele põlvkondadele merekaupade ja -teenuste jätkusuutliku
kasutamise.
§ 3. Terminid
Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
1) merepiirkond – MSRD artikli 4 punkti 1a kohaselt Läänemeri tervikuna;
2) mereala piirkond – veeseaduse § 70 lõike 2 kohane väiksem kindlapiiriline osa Eesti
merealast, mis eristatakse kooskõlas HELCOMi seire- ja hindamisstrateegia lisas 4 nimetatud
Läänemere hindamisüksustega, veeseaduse alusel eristatud rannikuveekogumitega või muu
rahvusvaheliselt kokku lepitud hindamisüksusena;
3) saastamine – inimtegevuse tagajärjel ainete või energia, sealhulgas inimtekkelise veealuse
müra otsene või kaudne merekeskkonda juhtimine, mille tagajärjeks on või võib olla kahjulik
mõju elustikule ja mereökosüsteemidele, sealhulgas bioloogilise mitmekesisuse vähenemine,
ohud inimeste tervisele, merendusalase tegevuse, sealhulgas kalapüügi, turismi ja huvitegevuse
ning muude mere seaduslike kasutusviiside häiritus, merevee kvaliteedi halvenemine selle
kasutamise seisukohast ja hüvede vähenemine, või merekaupade ja -teenuste jätkusuutliku
kasutamise halvenemine üldiselt;
4) kriteeriumid – iseloomulikud tehnilised omadused merekeskkonna seisundi ja survetegurite
hindamiseks, mis on seotud käesoleva määruse lisas 1 nimetatud kvalitatiivsete tunnustega;
5) elemendid – ökosüsteemi olulised osad, eelkõige selle bioloogilised elemendid (liigid,
elupaigad, kooslused) või merekeskkonnale avalduva surve aspektid (bioloogilised, füüsilised,
ained, prügi, energia), mida kriteeriumi puhul hinnatakse;
6) läviväärtus – väärtus või väärtuste vahemik, mille abil on võimalik hinnata kriteeriumi puhul
saavutatud kvaliteeditaset ja hea keskkonnaseisundi saavutamise ulatust.
2. peatükk
Merestrateegia osade sisu
§ 4. Mereala hindamine
(1) Mereala hindamine peab andma merekeskkonna seisundile ja seda mõjutavatele
surveteguritele igakülgse hinnangu ja see hõlmab:
1) mereala või selle piirkonna oluliste iseärasuste ja parameetrite ning keskkonnaseisundi
analüüsi;
2) mereala keskkonnaseisundi survetegurite ja inimtegevuste mõju analüüsi;
3) mereala kasutamise ja merekeskkonna seisundi halvenemisega kaasnevate kulude
majanduslikku ja sotsiaalset analüüsi.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud analüüs peab põhinema MSRD III lisa
tabelis 1 loetletud soovituslikele elementidele, arvestades mereökosüsteemi struktuuri,
funktsioone ja protsesse ning hõlmates merekeskkonna füüsikalisi ja keemilisi omadusi,
elupaigatüüpe, bioloogilisi omadusi ja hüdromorfoloogiat.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud analüüs peab:
1) põhinema MSRD III lisa tabelis 2 esitatud inimtekkeliste survetegurite, mere kasutusviiside
ja inimtegevuste soovituslikel nimekirjadel, arvestades nende mõju merekeskkonnale ja
tuvastatavaid suundumusi;
2) hõlmama peamisi kumulatiivseid mõjusid ja mõjude koostoimet;
3) arvestama muid asjakohaseid hinnanguid, mis on valminud kooskõlas ELi õigusaktidega,
eriti Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse
veepoliitika alane tegevusraamistik2 (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1-73), reguleeritud
rannikuveekogumite ja territoriaalmerega seotud elemente, aga ka Läänemere piirkonna
merekeskkonna kaitse konventsiooni täitmise käigus tehtud HELCOMi hindamisi.
(4) Eesti mereala hindamisel kasutatakse niivõrd, kui see on võimalik ja asjakohane, Läänemere
piirkondlikus koostöös kokku lepitud meetodeid ja indikaatoreid, et need oleks omavahel
kooskõlas, arvestades piiriüleseid mõjusid ja iseärasusi.
§ 5. Mereala hea keskkonnaseisundi määratlus
(1) Veeseaduse § 71 lõikes 2 kirjeldatud mereala hea keskkonnaseisundi kriteeriumid
määratakse Eesti mereala või selle piirkonna tasandil esitatud kvalitatiivsete tunnuste kaupa,
arvestades Euroopa Komisjoni otsuses (EL) 2017/848, millega nähakse ette mereala hea
keskkonnaseisundi kriteeriumid ja metoodikastandardid ning seire ja hindamise
spetsifikatsioonid ja standardmeetodid ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2010/477/EL
(ELT L 125, 18.05.2017, lk 43–74), esitatud hindamiskriteeriumite ja metoodikastandarditega,
et hinnata hea keskkonnaseisundi saavutamise ulatust merealal.
(2) Mereala hea keskkonnaseisund defineeritakse mereala hindamise tulemuste alusel
keskkonnaseisundi kriteeriumite ja parameetrite kogumina, tuginedes määruse lisas 1
nimetatud kvalitatiivsetele tunnustele.
(3) Mereala või selle piirkonna head keskkonnaseisundit piiritlevate parameetrite valikul tuleb
arvestada:
1) merepiirkonnas HELCOMi koostöös kokku lepitud parameetritega;
2) MSRD III lisa tabelis 1 sätestatud mereökosüsteemi elementide soovitusliku nimekirjaga
ning eelkõige selle piirkonna füüsikaliste ja keemiliste omadustega, elupaigatüüpidega,
bioloogiliste omadustega ja hüdromorfoloogiaga;
3) inimtegevuse avaldatava surve ja mõjuga selles piirkonnas, arvestades MSRD III lisa
tabelis 2 sätestatud inimtekkeliste survetegurite soovituslike nimekirjadega.
(4) Mereala või selle piirkonna keskkonnaseisundi hindamisparameetrite valikul tuleb kaaluda
kõiki lisas 1 nimetatud kvalitatiivseid tunnuseid, et määrata kindlaks need asjakohased
tunnused, mille suhtes tuleb piirkonna hea keskkonnaseisundi piirid määratleda.
(5) Kui ühe või mitme lisas 1 nimetatud tunnuse kasutamine pole merealal või selle mõnes
piirkonnas asjakohane, tuleb seda põhjendada ning põhjendustest teavitada Euroopa Komisjoni.
§ 6. Keskkonnaalased sihid
(1) Keskkonnaalased sihid on mereala või selle piirkonna eri komponentide soovitud seisundi
ning survetegurite ja nende mõju kvalitatiivsed või koguselised määratlused, mille abil
hinnatakse ja suunatakse edasiliikumist mereala hea keskkonnaseisundi saavutamise poole.
(2) Keskkonnaalaste sihtide, sealhulgas võimalike vahesihtide eesmärk on täpselt sõnastada
saavutatav või säilitatav mereala keskkonnaseisund seda iseloomustavate elementide
mõõdetavate omaduste põhjal.
(3) Keskkonnaalased sihid jagunevad:
1) hea keskkonnaseisundi määratlusel põhinevad soovitud tingimusi seadvad sihid;
2) mõõdetavad kontrollarvud ja nendega seotud indikaatorid, mis võimaldavad jälgida ja
hinnata eesmärgi poole liikumist;
3) tegevussihid, mis on seotud konkreetsete rakendusmeetmetega nende sihtide saavutamiseks.
(4) Keskkonnaalaste sihtide ja nendega seotud indikaatorite väljatöötamisel tuleb arvestada:
1) käesoleva määruse §-s 4 nimetatud mereala hindamise tulemustega, eriti nende survetegurite
ja kriteeriumite korral, mis pole head keskkonnaseisundit veel saavutanud;
2) MSRD III lisa tabelis 2 nimetatud asjakohaste inimtekkeliste survetegurite, mere
kasutusviiside ja inimtegevustega ning nende mõjudega merekeskkonnale;
3) MSRD IV lisas loetletud soovituslike parameetritega;
4) merepiirkonna, mereala või selle piirkonna suhtes juba sätestatud rahvusvaheliste,
regionaalsete ja riiklike asjakohaste keskkonnaalaste sihtidega ning tagada nende jätkuv
kohaldamine ja omavaheline sobivus.
(5) Sihtide ja vahesihtide sõnastamisel tuleb täpsustada nende saavutamiseks vajalikud
vahendid, ajakava, indikaatorid edusammude jälgimiseks ja juhtimisotsuste suunamiseks,
sealhulgas täpsustada vajaduse korral võrdluspunktid või nende siht- ja piirväärtused,
arvestades võimalikke sotsiaalseid ja majanduslikke probleeme sihtide seadmisel.
§ 7. Mereala seireprogramm
(1) Mereala seireprogramm koostatakse mereala hindamise tulemuste põhjal mereala
keskkonnaseisundi ja selle survetegurite pidevaks jälgimiseks MSRD III lisas sätestatud
soovituslike nimekirjade ja V lisa sätete alusel ning tuginedes kehtestatud keskkonnaalastele
sihtidele.
(2) Mereala seireprogramm peab olema kooskõlas teiste seireprogrammidega ning tuginema
asjakohastele seiret ja hindamist käsitlevatele ELi õigusaktide, sealhulgas nõukogu direktiivi
92/43/EMÜ, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT
L 206, 22.7.1992, lk 7—50) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ
loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) või rahvusvaheliste
lepingute sätetele, arvestades asjakohaseid piiriüleseid iseärasusi ja mõjusid.
(3) Eesti mereala seireprogrammis kasutatavad seiremeetodid peavad olema kooskõlas
Läänemere koostöös kasutatavate HELCOMi seiremeetoditega, et hõlbustada seiretulemuste
võrdlemist Läänemere piirkonnas, ning Euroopa Komisjoni otsuses (EL) 2017/848 nimetatud
seire ja hindamise spetsifikatsioonide ja standardmeetoditega.
(4) Veeseaduse § 72 lõike 8 alusel kinnitatud seireprogrammi rakendamist koordineerib
Keskkonnaministeerium määruse lisas 2 sätestatud ülesannete täitmiseks.
§ 8. Mereala meetmekava
(1) Mereala meetmekava koostatakse mereala või selle piirkonna kohta ning see sisaldab
meetmeid, mida tuleb rakendada, et saavutada või säilitada mereala hea keskkonnaseisund.
(2) Meetmed töötatakse välja mereala seisundi hindamistulemuste alusel, lähtudes kehtestatud
keskkonnaalastest sihtidest ning arvestades määruse lisas 3 nimetatud meetmetüüpe.
(3) Meetmekava peab sisaldama ruumilisi kaitsemeetmeid, et aidata kaasa mereala kaitstavate
piirkondade sidusa ja esindusliku võrgustiku loomisele, hõlmates piisavalt nõukogu direktiivi
1992/43/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ, alusel kaitstavaid
alasid ning rahvusvahelise, sealhulgas Läänemere regionaalses koostöös kokku lepitud
merekaitsealasid ökosüsteemide mitmekesisuse säilitamiseks.
(4) Meetmete väljatöötamisel ja mereala meetmekava koostamisel võetakse arvesse ja
integreeritakse meetmekavasse ELi asjakohaste õigusaktide, eelkõige Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivi 2000/60/EÜ, nõukogu direktiivi 91/271/EMÜ, asulareovee puhastamise
kohta (EÜT L 135, 30.5.1991, lk 40—52) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi
2006/7/EÜ, mis käsitleb suplusvee kvaliteedi juhtimist ja millega tunnistatakse kehtetuks
direktiiv 76/160/EMÜ (ELT L 64, 4.3.2006, lk 37—51) nõuete ja eesmärkide täitmiseks juba
kokku lepitud ja rakendatavad meetmed, keskkonnakvaliteedi standardid ning rahvusvaheliste
lepingute kohaselt nõutavad asjakohased meetmed, võttes arvesse säästvat arengut ning
kavandatud meetmete sotsiaalset ja majanduslikku mõju.
(5) Meetmed peavad olema kulutõhusad ja tehniliselt elluviidavad ning enne iga uue meetme
kehtestamist tuleb teha selle mõjude hindamine, sealhulgas tulude ja kulude analüüs.
(6) Meetmekavas näidatakse, kuidas kavatsetakse meetmeid rakendada ja kuidas need aitavad
kaasa kehtestatud keskkonnaalaste sihtide saavutamisele. Arvestada tuleb ka meetmete
võimalike mõjudega Eesti merealast väljapoole, et minimeerida kahju ja võimaluse korral
avaldada positiivset mõju ka väljaspool Eesti mereala.
(7) Kui keskkonnaalaste sihtide või hea keskkonnaseisundi saavutamise suhtes kohaldatakse
veeseaduse §-s 73 sätestatud erandeid, tuleb need meetmekavas selgelt välja tuua, võttes arvesse
erandi mõju ja tagajärgi naabermerealadele, ning esitada Euroopa Komisjonile erandi
põhjendamiseks vajalikud tõendid.
(8) Kui erandite kohaldamisel rakendatakse veeseaduse § 73 lõike 4 alusel ajutisi meetmeid,
tuleb need nii palju kui võimalik integreerida meetmekavasse.
(9) Eesti mereala meetmekava tuleb käivitada ühe aasta jooksul alates selle kehtestamisest.
(10) Kui rahvusvahelisel või regionaalsel tasandil juhitud inimtegevusel võib olla oluline mõju
merekeskkonnale, eriti käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kaitstavatele aladele, või
mõjutab see mereala keskkonnaseisundit ja probleemi ei saa lahendada riiklikult rakendatavate
meetmetega, tuleb pöörduda eraldi või koos teiste riikidega asjakohase pädeva asutuse või
rahvusvahelise organisatsiooni poole, et arutada või vajaduse korral võtta vastumeetmeid
mereökosüsteemide terviklikkuse, struktuuri ja toimimise säilitamiseks või nende taastamiseks.
Kui probleemi lahendamine nõuab ELi institutsioonidelt tegevust, esitatakse Euroopa
Komisjonile ja
Euroopa Liidu Nõukogule soovitused meetmete rakendamiseks.
§ 9. Erimeetmed
(1) Kui mereseisund on nii kriitiline, et see nõuab kiiret tegutsemist, tuleb koostada
tegevuskava, millega nähakse ette meetmekava varasem elluviimine ning võimalikud rangemad
kaitsemeetmed (edaspidi erimeetmed). Seejuures ei tohi erimeetmed takistada hea
keskkonnaseisundi saavutamist või säilitamist muul merealal või mereala piirkonnas.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevuskava võib koostada ja erimeetmeid
rakendada koostöös Läänemere-äärsete naaberriikidega, teavitades ühtlasi Euroopa Komisjoni
meetmekavade muudetud ajakavast MSRD artikli 5 punktis 3 sätestatu kohaselt.
(3) Erimeetmeid ei pea võtma, kui puudub märkimisväärne oht merekeskkonnale või kui sellega
kaasnevad ebaproportsionaalsed kulud, arvestades ohtu merekeskkonnale, ning tingimusel, et
olukord edaspidi ei halvene.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud põhjustel erimeetmete rakendamata jätmise korral
tuleb Euroopa Komisjonile esitada tõendid sellise otsuse põhjendamiseks, samas vältides
olukorda, et hea keskkonnaseisundi saavutamine muutuks jäädavalt võimatuks.
3. peatükk
Merestrateegia koostamise tähtajad, avalikustamine, andmed ja aruandlus
§ 10. Merestrateegia osade koostamise tähtajad
Merestrateegia osade koostamisel ja nende uuendamisel iga kuue aasta järel lähtutakse MSRD
artikli 5 punktis 2 ning artikli 17 punktis 2 sätestatud ajakavadest.
§ 11. Avalikustamine
(1) Merestrateegia osade kokkuvõtted, sealhulgas ajakohastatud osade eelnõud tehakse
avalikkusele kommenteerimiseks kättesaadavaks Keskkonnaministeeriumi veebilehel,
arvestades avatud menetluse nõudeid haldusmenetluse seaduse tähenduses ja MSRD artikli 19
punktides 1 ja 2 sätestatud nõudeid.
(2) Keskkonnaministeerium korraldab merestrateegia ajakohastatud osa lõppversiooni
koostamise, arvestades avalikustamiselt tulnud asjakohaseid märkusi.
(3) Pärast merestrateegia ajakohastatud osa kehtestamist avaldatakse see
Keskkonnaministeeriumi veebilehel ja asjakohases registris või infosüsteemis.
§ 12. Andmed ja aruandlus
(1) Merestrateegia osad ja nende koostamisel kasutatud andmed on avalik teave, kui seaduses
pole sätestatud teisiti.
(2) Pärast merestrateegia osa ajakohastamist või ajakohastatud osa kehtestamist teavitab
Keskkonnaministeerium sellest Euroopa Komisjoni, HELCOMi ja teisi asjaomaseid riike
kolme kuu jooksul nende avaldamisest MSRD artikli 17 punkti 3 kohaselt.
(3) Merestrateegia osade detailseid andmeid hoitakse Keskkonnaministeeriumi haldusala
infosüsteemi andmekogudes ning sellele teabele juurdepääsule kohaldatakse avaliku teabe
seaduse, ruumiandmete seaduse ja keskkonnaseadustiku üldosa seaduse asjakohaseid sätteid.
(4) MSRD artikli 19 lõikes 3 mainitud ligipääsu- ja kasutajaõigusi Euroopa Liidu
institutsioonidele Eesti merestrateegia andmestike ja teabe suhtes annab Keskkonnaagentuur,
kui need andmed pole avalikult kättesaadavad ruumiandmeteenusena või muu veebipõhise
teenusena.
(5) Merestrateegia osade tehniline aruandlus Euroopa Komisjonile toimub nende komisjoni
väljatöötatud juhendite ja aruandlusvormide kohaselt, mis on vastu võetud MSRD artikli 24
alusel ning mis tehakse kättesaadavaks Euroopa Keskkonnaagentuuri veebiportaali ReportNet
kaudu.
(6) Merestrateegia osade tehnilise aruande esitab ReportNeti kaudu Keskkonnaagentuur kolme
kuu jooksul pärast osa kehtestamist.
(7) Mereala meetmekava, sealhulgas ajakohastatud meetmekava elluviimise kohta koostatakse
kolme aasta jooksul selle kehtestamisest kokkuvõtlik vahearuanne, kus kirjeldatakse
meetmekava elluviimisel tehtud edusamme, ning esitatakse Euroopa Komisjonile käesoleva
paragrahvi lõigetes 5 ja 6 sätestatud korras.
(8) MSRD artiklis 7 ja II lisas kirjeldatud pädevatest asutustest teavitab Euroopa Komisjoni
Keskkonnaministeerium.
§ 13. Rakendussätted
Käesoleva määruse § 12 lõikes 4 nimetatud merestrateegiaga seonduvad ruumiandmeteenused
tuleb kättesaadavaks teha hiljemalt 31. detsembriks 2021.
Rene Kokk
Minister Meelis Münt
Kantsler
____________________________________________________________________________
1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-
alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv) (ELT L 164, 25.06.2008, lk 19 –40), muudetud direktiiviga
(EL) 2017/845, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/56/EÜ merestrateegiate
ettevalmistamisel arvesse võetavate elementide soovitusliku nimekirja osas (ELT L 125, 18.05.2017, lk 27 –33).
Keskkonnaministri määrus nr….
„Merestrateegia sisu ja koostamise nõuded“
Lisa 1
Hea keskkonnaseisundi piiritlemise kvalitatiivsed tunnused
Kvalitatiivsed tunnused mereala hea keskkonnaseisundi piiritlemisel on järgmised:
1) bioloogiline mitmekesisus – bioloogiline mitmekesisus on säilinud, elupaikade kvaliteet ja
olemasolu ning liikide levik ja arvukus on kooskõlas valitsevate füsiograafiliste, geograafiliste
ja klimaatiliste tingimustega;
2) võõrliigid – inimtegevuse tulemusel sissetoodud võõrliigid jäävad tasemele, millel ei ole
negatiivset mõju ökosüsteemile;
3) kaubanduslikud kalad ja koorikloomad – kõigi kaubanduslikel eesmärkidel kasutatavate
kalade, koorikloomade ja karpide populatsioonid on ohututes bioloogilistes piirides,
populatsiooni vanuse- ja suurusjaotus näitab varude head olukorda;
4) toiduvõrk – kõik teadaolevad mere toiduvõrgu elemendid on tavapärase arvukuse ja
mitmekesisuse tasemel, mis tagab liikide pikaajalise arvukuse ja nende täieliku
paljunemissuutlikkuse säilimise;
5) eutrofeerumine – inimtekkelise eutrofeerumise negatiivsed mõjud, nagu bioloogilise
mitmekesisuse vähenemine, ökosüsteemi degradeerumine, ohtlikud vetikaõitsengud ja
põhjalähedaste veekihtide hapnikupuudus, on minimeeritud;
6) merepõhja terviklikkus – merepõhja terviklikkus on tasemel, mis tagab ökosüsteemi
funktsioneerimise ja struktuuri, eelkõige merepõhja ökosüsteem pole kahjustatud;
7) hüdrograafilised tingimused – hüdrograafiliste tingimuste püsival muutusel ei ole negatiivset
mõju mere ökosüsteemidele;
8) saasteainete sisaldus – saasteainete kontsentratsioonid on tasemel, mis ei põhjusta
saastumisest tulenevaid mõjusid;
9) saasteained mereandides – saasteainete sisaldus kalades ja muudes inimtarbimiseks ette
nähtud mereandides ei ületa õigusaktidega või muude asjakohaste standarditega kehtestatud
tasemeid;
10) mereprügi – mereprügi omadused ja kogused ei kahjusta ranniku- ega merekeskkonda;
11) energia – energia keskkonda juhtimine, sealhulgas veealune müra, on tasemel, mis ei
kahjusta merekeskkonda.
Keskkonnaministri määrus nr….
„Merestrateegia sisu ja koostamise nõuded“
Lisa 2
Mereala seireprogrammi ülesanded
Mereala seireprogrammi abil jälgitakse järjepidevalt merestrateegia eesmärkide ja sihtide
saavutamise poole liikumist ning seireprogrammi rakendamisega tuleb tagada:
1) teabe kogumine mereala keskkonnaseisundi hindamiseks ning heast keskkonnaseisundist
lahutava vahemaa ja selle suunas tehtud edusammude hindamiseks kehtestatud
hindamiskriteeriumite ja metoodikastandardite järgi;
2) teave, mis võimaldaks leida sobivaid indikaatoreid keskkonnaalaste sihtide saavutamise
jälgimiseks;
3) teave meetmete mõju hindamiseks;
4) tegevused muutuste põhjuse selgitamiseks, kui avastatakse soovitud seisundivahemikust
kõrvalekalle ning on vaja rakendada parandavaid meetmeid hea keskkonnaseisundi
taastamiseks;
5) teave saasteainete sisalduse kohta kutselise kalapüügi aladelt püütud inimtarbimiseks
mõeldud liikides;
6) tegevused, et hinnata, kas rakendatud parandavad meetmed toovad kaasa soovitud muutusi,
mitte soovimatuid kõrvalmõjusid;
7) koondatud teave mereala või selle piirkondade kaupa;
8) hindamisviiside ja -meetodite võrreldavus mereala ja selle piirkondade sees ja vahel;
9) seire tehniliste lahenduste ja seiremeetodite arendamine;
10) ühilduvus rahvusvahelisel või regionaalsel tasandil välja töötatud seireprogrammidega,
edendada nende omavahelist kooskõla ja vältida dubleerimist, kasutades neid seirejuhiseid, mis
on mereala või selle piirkonna jaoks kõige asjakohasemad;
11) vajaduse korral nii keskkonnatingimuste suuremate muutuste kui ka uute esilekerkivate
probleemide hindamine;
12) MSRD III lisas loetletud asjakohaste elementide jälgimine, sealhulgas nende looduslik
varieeruvus, ning hinnata suundumusi keskkonnasihtide saavutamisel, kasutades selleks
määratud indikaatoreid ja nende piir- või läviväärtusi.
Keskkonnaministri määrus nr….
„Merestrateegia sisu ja koostamise nõuded“
Lisa 3
Merestrateegia meetmete tüübid
Sõltuvalt merestrateegias seatud sihtidest ja eesmärkidest on meetmekava meetmete tüübid
MSRD VI lisa kohaselt järgmised:
1) sisendite kontrollimeetmed: juhtimismeetmed, mis mõjutavad lubatud inimtegevuse määra;
2) väljundite kontrollimeetmed: juhtimismeetmed, mis mõjutavad ökosüsteemi osa lubatud
häiringu astet;
3) ruumilise ja ajalise leviku kontrollimeetmed: juhtimismeetmed, millega mõjutatakse
tegevuse aega ja kohta;
4) koordineerimismeetmed, millega tagatakse juhtimise koordineeritus;
5) meetmed merereostuse jälgitavuse parandamiseks;
6) majanduslikud stiimulid: juhtimismeetmed, millega on mereökosüsteemi kasutajate huvides
tegutseda viisil, mis aitab saavutada head keskkonnaseisundit;
7) leevendus- ja tervendamismeetmed: juhtimisvõtted, millega suunatakse inimtegevust
mereökosüsteemi kahjustatud osade taastamisele;
8) infomeetmed: teabevahetus, huvirühmade kaasamine ja üldsuse teadlikkuse suurendamine.
Keskkonnaministri määruse „Merestrateegia sisu ja koostamise nõuded“ eelnõu
seletuskiri
1. Sissejuhatus
Määrus kehtestatakse 01.10.2019 jõustunud veeseaduse § 72 lõike 6 alusel.
Merestrateegia on tegevusraamistik, mille abil soovitakse saavutada Eesti mereala hea
keskkonnaseisund. Merestrateegia koostamise kohustus tuleneb 2008. a vastu võetud
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 17. juuni 2008. a direktiivist 2008/56/EÜ, millega
kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia
raamdirektiiv) (ELT L 164, 25.06.2008, lk 19–40), muudetud komisjoni 17. mai 2017. a
direktiiviga (EL) 2017/845, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi
2008/56/EÜ merestrateegiate ettevalmistamisel arvesse võetavate elementide soovitusliku
nimekirja osas (ELT L 125, 18.05.2017, lk 27–33) (edaspidi MSRD).
Kui veeseaduse 6. jagu „Mereala seisund“ annab üldised suunised ka Eesti merestrateegia kohta
(vt § 72), siis eelnõukohase määrusega täpsustatakse, milliseid aspekte peab merestrateegia
osade koostamisel arvestama, millised on osade sisunõuded, kooskõlastamis- ja
aruandlusprotsess ning merestrateegia osade uuendamise ajaraamistik. Eelnõu on vajalik
MSRD nõuete taaskordseks ülevõtmiseks Eesti õigusesse, mis varem olid üle võetud
veeseaduse eelmise versiooni §-ga 349–3410, mille kehtivus lõppes 30.09.2019.
Määruse eelnõu valmistas ette Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna nõunik
Eda Andresmaa (tel 626 2987,
[email protected]). Eelnõu keeletoimetaja oli
Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre (tel 626 2953,
[email protected]). Määruse eelnõu õigusekspertiisi tegi Keskkonnaministeeriumi
õigusosakonna jurist Marko Lelov (tel 626 2918,
[email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõukohane määrus koosneb kolmest peatükist, 13 paragrahvist ja kolmest lisast.
Eelnõukohase määrusega sätestatakse merestrateegia sisu ja selle osade koostamise nõuded
Eesti mereala suhtes.
Esimeses peatükis esitatakse üldsätted, mis käsitlevad merestrateegia koostamise
põhiprintsiipe, ja selgitatakse kasutatavaid termineid.
Paragrahvis 1 on esitatud määruse reguleerimis- ja kohaldamisala. Eelnõu ei reguleeri riigi
julgeolekuks või riigikaitseks vajalikke tegevusi, kuid merestrateegia osade koostamisel on vaja
arvestada Eesti meetmete ja tegevuste piiriüleseid mõjusid naaberriikide merealale. Eesti
geograafilise asendi tõttu tuleb meie merestrateegia tegevuste võimalikust piiriülesest mõjust
informeerida eelkõige Soome Vabariiki, Rootsi Kuningriiki ja Läti Vabariiki, kellega meil on
ühine merepiir. Kolmandatest riikidest puudutab see Venemaa Föderatsiooni Soome lahe
allpiirkonnas.
Paragrahvis 2 on sätestatud üldised põhimõtted merestrateegia koostamisel, merestrateegia
eesmärgid ja inimtegevuste suunamise põhimõte merealal. Merestrateegia koostamise ja
rakendamise pädev asutus on Keskkonnaministeerium, kes korraldab sellealast riigisisest ja
rahvusvahelist koostööd ELi, HELCOMi ja naaberriikidega. Kuivõrd inimtegevuse mõju
1
merekeskkonnale ei tunne riigipiire, on merestrateegia osade koostamisel oluline teha koostööd
teiste riikidega. Lisaks koostööle ELis on taoliseks regionaalseks koostöövormiks Läänemere
merekeskkonna kaitse konventsiooni rakendamiseks loodud Läänemere Merekeskkonna Kaitse
Komisjon (HELCOM). HELCOMi regionaalse koostööga tagame Läänemere-äärsete riikide
merestrateegiate omavahelise sidususe, et koostöös saavutada Läänemere hea
keskkonnaseisund. Seega ka Eesti merestrateegia eri osade koostamisel tuleb teha koostööd nii
ELi kui HELCOMi raames.
Merestrateegia üldine eesmärk on saavutada Läänemere ja Eesti mereala hea keskkonnaseisund
ning vähendada merekeskkonna inimtekkelist saastamist. Tegevuste planeerimisel ja
kavandamisel tuleb arvestada mere ökosüsteemi jätkusuutlikkust, et tagada mere
loodusväärtuste, sh merekaupade ja -teenuste jätkumine ka tulevastele põlvedele.
Paragrahvis 3 defineeritakse eelnõukohases määruses kasutatavad terminid, arvestades
MSRDs ja Euroopa Komisjoni 17. mai 2017 otsuses (EL) 2017/848, millega nähakse ette
mereala hea keskkonnaseisundi kriteeriumid ja metoodikastandardid ning seire ja hindamise
spetsifikatsioonid ja standardmeetodid ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2010/477/EL
(ELT L 125, 18.05.2017, lk 43–74; edaspidi HKSi otsus), sätestatut.
Eelnõu teine peatükk kajastab merestrateegia osade sisule esitatavaid nõudeid. Veeseaduse
§ 72 lõike 1 järgi koosneb merestrateegia kokku viiest osast ning eelnõukohase määrusega
täpsustatakse nende sisule esitatavaid nõudeid kooskõlas MSRDs nõutuga.
Paragrahv 4 reguleerib merestrateegia I osa, mereala hinnangu koostamist. Mereala hindamine
ja hinnang koosneb kolmest komponendist:
1) keskkonnaseisundi analüüs, mis hõlmab mereökosüsteemi elemente, nagu kalad, linnud,
mereimetajad, põhjaelustik jne, nende struktuuri, funktsioone ja protsesse (nt toiduahelad);
2) inimtekkeliste survetegurite (nt saastamine ja reostuskoormus, süvendamine, kaadamine,
laevandus, ehitised, kalapüük jne) ja nende mõju analüüs merekeskkonna seisundile;
3) mereala kasutamise ja merekeskkonna seisundi halvenemisega kaasnevate kulude
majanduslik ja sotsiaalne analüüs, mis käsitleb neid inimtegevusest tulenevaid surveid, mere
kasutust ja inimtegevuse valdkondi, mis mõjutavad merekeskkonna seisundit enim (nt
kalapüük, turism, laevandus jne).
Mereala hindamise käigus tuvastatakse merekeskkonna seisund ja inimtegevuse mõju ulatus
mere ökosüsteemidele 11 kvalitatiivse tunnuse alusel, mis on loetletud eelnõukohase määruse
lisas 1. Tunnuste kaupa seisundi hindamiseks on ELi tasandil HKSi otsusega kokku lepitud
42 hindamiskriteeriumit. Neist 27 on esmased kriteeriumid ehk reguleeritud ELi õigusaktidega
ja 15 teisesed, mida riigid võivad ise või regionaalses koostöös kasutada. Teiseseid
hindamiskriteeriume võib pidada nn täiendavateks näitajateks, mis aitavad kinnitada esmaste
kriteeriumite alusel antud hinnanguid. Hindamiskriteeriumid, kuidas neid kasutada ja mille
järgi mereala hinnata, on täpsemalt kirjeldatud HKSi otsuses (EL) 2017/848, millele viidatakse
ka eelnõu § 5 lõikes 1, ning MSRD III lisas. Merestrateegias toimuval mereala hindamisel tuleb
võimalikult palju arvestada teiste ELi asjakohaste õigusaktide (nt loodusdirektiiv,
linnudirektiiv, veepoliitika raamdirektiiv jt) alusel ja regionaalse koostöö käigus antud
seisundihinnangutega, et vältida erinevaid hindamistulemusi samale keskkonnaelemendile (nt
hallhülge seisundihinnangud loodusdirektiivi ja merestrateegia alusel peaksid näitama selle liigi
sarnast seisundit, mitte olema ühe hinnangu kohaselt näiteks hea/soodne ja teise järgi halb).
2018. a, mil valmis viimane Eesti mereala seisundi hinnang, pakuti seisundi ja survetegurite
hindamiseks välja 164 indikaatorit, millega kaeti 28 hindamiskriteeriumit ja 10 tunnust. Paraku
puudusid 48 indikaatoril rahvusvaheliselt kooskõlastatud läviväärtused, seetõttu saadi toona
2
hinnang anda vaid 116 indikaatori alusel. Kuna kõikide hindamiskriteeriumite jaoks pole ka
ELi tasemel veel jõutud indikaatoreid ega nende läviväärtusi kokku leppida (nt veealuse müra
jaoks, mis jäi seetõttu ka Eesti merealal hindamata tunnuseks), käib rahvusvaheline koostöö nii
ELi kui ka HELCOMi tasandil indikaatorite ja hindamissüsteemi arendamiseks edasi. Koostöö
teiste riikidega tagab, et merekeskkonna seisundihinnangud ja neid mõjutavad inimtekkeliste
survetegurite hinnangud on riigiti võrreldavad. See aitab edasisi meetmeid fokusseerida
eelkõige probleemsematesse valdkondadesse, kus hea seisundi saavutamisest ollakse
kaugemal.
Mereala hindamistulemused (ehk millised tunnused või kriteeriumid on heas ja millised halvas
seisundis) on järgmiste merestrateegia osade väljatöötamise või nende ajakohastamise aluseks.
Head seisundit tuleb säilitada, halvas seisundis olevate tunnuste ja kriteeriumite suhtes tuleb
kavandada meetmeid ja tegevusi, et need heassse seisundisse viia. 2018. a hindamistulemuste
põhjal näitas Eesti merealal head seisundit vaid kaks tunnust 11st (D6 merepõhja terviklikkus
ja D7 hüdrograafilised tingimused).
Paragrahvis 5 täpsustatakse mereala hea keskkonnaseisundi määratlemist. Veeseaduse § 71
lõige 2 defineerib mereala hea keskkonnaseisundi kokkuvõtvalt järgmiselt: mereala hea
keskkonnaseisund on seisund, mille korral mereala säilib ökoloogiliselt mitmekesise ja
dünaamilisena, on looduslike tingimuste poolest puhas, terve ja produktiivne ning seda
kasutatakse kestlikult, tagades sellega mereala võimalikud kasutusviisid ja tegevused praegu ja
tulevikus. Merestrateegia II osas ehk mereala hea keskkonnaseisundi määratluses esitatakse
hindamisalused, hindamiskriteeriumid ja nende indikaatorid koos oma läviväärtustega, mis on
ühtlasi ka hea keskkonnaseisundi määratluseks. Selle indikaatorikogumi põhjal hinnataksegi,
kas mereala üks või teine element on hea seisundi saavutanud või mitte. Hindamiskriteeriumeid
ja nende kasutamist on kirjeldatud eespool, vt selgitust § 4 kohta. Seega on hea
keskkonnaseisundi määratlus lahutamatu mereala seisundi hindamisest ning neid tehakse koos.
Arvestades erinevate survetegurite kumulatiivset mõju merekeskkonnas, võivad nii
hindamiskriteeriumid kui hea keskkonnaseisundi määratlus ajas muutuda, kui teadmisi ühe või
teise teema kohta rohkem koguneb. Seetõttu vaadatakse ka hea keskkonnaseisundi
määratlemiseks kasutatavad indikaatorid ja nende läviväärtused üle iga kuue aasta tagant ja
vajaduse korral neid uuendatakse, sh arvestades rahvusvahelises koostöös kokku lepitut.
Hea keskkonnaseisundi määratlusest (eelkõige indikaatoritest ja nende lävi- või piirväärtustest)
sõltub mereala keskkonnaseisundi hinnang. Näiteks mõne näitaja/indikaatori normi rangemaks
muutumisel õigusaktis võib varasema leebema normi alusel hinnatud keskkonnaseisund
muutuda heast halvaks, ilma et tegelik olukord looduses oleks muutunud. Halvas seisundis
tunnuse suhtes tuleb aga rakendada meetmeid, et olukorda parandada ja saavutada hea seisund.
Seega on hea seisundi määratlemisel väga oluline tähtsus ning sellel võib olla ka majanduslikult
suur mõju, mõeldes meetmete edasisele rakendamisvajadusele mereala hea seisundi
saavutamiseks. Seetõttu on oluline tegeleda oma merealal olulisemate teemade ja tunnustega
ning kui mõni MSRD 11 kvalitatiivsest tunnusest pole Eesti suhtes asjakohane, tuleb sellest
teavitada ka Euroopa Komisjoni ning oma sellekohast otsust põhjendada. Eesti on
merestrateegia rakendamise käigus pidanud küll kõiki MSRD tunnuseid asjakohaseks, kuid on
bioloogiliste kriteeriumite hindamiselemente, mida me pole oma mereala kontekstis
asjakohaseks pidanud (nt peajalgsete, vaalaliste, kilpkonnade, süvamere liikide hea
keskkonnaseisundi määratlemist ega hindamist), sest neid elustikurühmi meie vetes ei esine.
Paragrahv 6 reguleerib keskkonnaalaste sihtide seadmist. Keskkonnaalased sihid tuleb seada
eelkõige inimtegevuste piiramiseks või ohjamiseks, et saavutada mereala hea
keskkonnaseisund. Ohjamist vajavate inimtegevuste valdkonnad on esitatud MSRD III lisas
soovituslike nimekirjadena, millest tuleb valida oma merealale asjakohased ja probleemsemad
3
survetegurid, mis takistavad või mõjutavad oluliselt hea seisundi saavutamist. Kui hea seisundi
saavutamise eesmärk pole merestrateegia kuueaastase tsükli jooksul (VeS 72 lg 4) realistlik (nt
mereala on praegu väga halvas seisundis ja selle paranemisele kulub aastakümneid), saab sihte
seada ka väiksemate eesmärkide või vahesihtide kaupa, et pikas perspektiivis siiski hea seisundi
saavutamise poole liikuda. Seega väga halvas seisundis elemendi/kriteeriumi/tunnuse suhtes
võib sihiks seada ka halva või kesise seisundi saavutamise kindla ajaperioodi jooksul, mis tagab
siiski olukorra paranemise ja liikumise hea seisundi poole.
Seatavad sihid peavad olema konkreetselt määratletud, mõõdetavad ja nende saavutamiseks
tuleb kavandada meetmed v tegevused. Nagu teisedki merestrateegia osad, peavad ka seatavad
sihid olema kooskõlas muude mereala puudutavate õigusaktide ja strateegiadokumentide
nõuetega. Sihtide saavutamist ja progressi sihtide saavutamise suunas mõõdetakse erinevate
indikaatorite kaudu, mille kinnitab keskkonnaminister. Sisuliselt on sihtide ja nende
saavutamise jälgimise puhul tegemist merestrateegia efektiivsuse ja meetmete tõhususe
jälgimisprotsessiga. Kui on näha, et sihtide saavutamisega on probleeme või hoolimata sihtide
saavutamisest mere keskkonnaseisund siiski ei parane, annab see märku, et üle on vaja vaadata
hea keskkonnaseisundi määratlus ja juhtimisotsused, sh vajaduse korral kehtestada ja rakendada
lisameetmeid, arvestades võimalikke sotsiaalseid ja majanduslikke probleeme, mis võivad
kaasneda.
Paragrahvis 7 esitatakse mereala seireprogrammi koostamise alused. Mereala seireprogramm
koostatakse terve merestrateegia edukuse jälgimiseks, kuna see peab katma nii mere
keskkonnaseisundi seire, inimtegevusest tulenevate ja muude survetegurite seire, seatud sihtide
saavutamise seire kui ka uute tekkivate probleemide tuvastamise. Mereala seireprogrammi
ülesanded on esitatud eelnõukohase määruse lisas 2.
Rõhutada tuleb, et mereala seireprogramm ei ole ainult merekeskkonna seisundiseire, mida
katab näiteks riiklik keskkonnaseire programm, vaid sellega hõlmatakse palju laiemad
valdkonnad (ka survetegurid, muutuste põhjuste selgitamine, parandavate meetmete tõhususe
hindamine jmt), mistõttu oleks õigem seda nimetada merestrateegia seireprogrammiks.
Seireprogrammi abil jälgitakse, kas liigume mereala hea keskkonnaseisundi saavutamise poole
ja kus on probleemid, mis seda takistavad, ning mida peab meetmetega täiendavalt lahendama
hakkama. Sarnaselt teistele merestrateegia osadele koostatakse ka seireprogramm kuueks
aastaks, hetkel kehtib mereala seireprogramm perioodiks 2014–2020.
Mereala seireprogramm peab olema kooskõlas teiste asjakohaste seireprogrammidega, et
tagada seiretulemuste võrreldavus erinevate MSRD tunnuste sees ja vahel ning Läänemere
piirkonnas tervikuna. Eesti jaoks on väga oluline HELCOMis kokku lepitud Läänemere
seireprogramm ja sealtoodud seiremetoodikate järgimine, mis tagavad Läänemere-äärsete
riikide seiretulemuste võrreldavuse ja usaldusväärsuse ning sedakaudu ka merestrateegiate ja
Läänemere tegevuskava täitmise tõhususe ühtse ja tervikliku hindamise võimalikkuse.
Paragrahvis 8 esitatakse mereala meetmekava koostamise põhimõtted. Mereala meetmekava
ja sealsed meetmed töötatakse välja eelkõige nende tunnuste suhtes, kus pole head seisundit
saavutatud, ning seatud sihtide saavutamise tagamiseks. Sõltuvalt eesmärgist jagunevad
meetmed 8 tüübiks, mis on esitatud eelnõukohase määruse lisas 3.
Oluline on ruumiliste kaitsemeetmete rakendamine meres, st kaitsealade loomine või
kaitserežiimi kehtestamine. Lõikes 3 nimetatud merekaitsealade all on eelnõus silmas peetud
looduskaitseseaduse alusel moodustatud kaitsealasid ja hoiualasid, mis asuvad osaliselt või
täielikult merealal, vastavad HELCOMi soovitusele 35/1 „Läänemere ranniku- ja
merekaitsealade süsteem“ ning mille eesmärk on kaitsta mereökosüsteemi, mereelupaiku
ja -biotoope või Läänemere ohustatud liike.
4
Meetmekava koostamisel tuleb meeles pidada, et meetmed oleks kavandatud kõigi lisas 3
nimetatud tüüpide suhtes, et tagada merestrateegia igakülgne rakendamine ning tegevuste
integreeritud juhtimine ja suunamine. Iga meetme kavandamisel tuleb hinnata selle mõjusid,
kulutõhusust ja tehnilist teostatavust ning tulude ja kulude analüüsi põhjal võetakse meede
meetmekavva või jäetakse sellest välja, kui selgub, et meede pole piisavalt (kulu)tõhus või pole
sotsiaal-majanduslikult otstarbekas või võimalik seda rakendada. Kui meetme rakendamine
pole erinevatel põhjustel võimalik, tuleb meetmekava koostamisel kaaluda seisundi või sihtide
saavutamise suhtes erandi kehtestamise vajadust, sh ka ajutiste meetmete kehtestamist, mida
reguleerib veeseaduse § 73.
Mereala meetmekavasse integreeritakse kõigi muude asjakohaste meetme- ja tegevuskavade
tegevused (nt veemajanduskavad, kaitsekorralduskavad jmt) nii Eestist kui ka regionaalsetest
või rahvusvahelistest koostöödokumentidest. EL õigusaktidest tuleb arvestada eelkõige
veepoliitika raamdirektiivi (2000/60/EÜ), asulareovee puhastamise direktiivi (91/271/EMÜ),
suplusvee kvaliteedi direktiivi (2006/7/EÜ), loodusdirektiivi (92/43/EMÜ) ja linnukaitse
direktiivi (2009/147/EÜ) nõuete ja eesmärkide täitmiseks juba kokku lepitud ja rakendatavate
meetmete ja tegevustega.
Merestrateegia uued meetmed on seotud eelkõige nende tunnustega, mida muud ELi õigusaktid
ei reguleeri (nt veealune müra, mereprügi).
Kuna meres kumuleeruvad erinevate survetegurite mõjud ning suur osatähtsus võib olla
piiriülestel mõjudel, ei pruugi ühe riigi poolt rakendatavatest meetmetest piisata mereala hea
seisundi saavutamiseks. Paragrahvi 8 lõikes 10 on toodud võimalus, kuidas riigid kas üksikult
või koostöös saavad pöörduda nt Euroopa Komisjoni poole, kui mõni rahvusvaheliselt lubatud
tegevus mõjutab oluliselt nende merekeskkonda ning riiklikud meetmed ei võimaldagi head
seisundit saavutada ja tuleks ühiselt kavandada leevendusmeetmeid. Sellisteks ELi tasandil
reguleeritavateks valdkondadeks, mis võivad riigi mereala keskkonnaseisundit oluliselt
mõjutada, on näiteks ELi kalanduspoliitika, Euroopa sinikasvu strateegia, mis näeb ette merega
seotud inimtegevuse jätkusuutlikku suurendamist, või ka ELi ühtne põllumajanduspoliitika, mis
on Eesti oludes suurendanud toitainete hajukoormust valglalt ja sedakaudu ka veekogude
eutrofeerumist. Seega võivad ELis kokku lepitud poliitikad viia selliste inimtegevuse kahjulike
mõjude kuhjumiseni meres, mille lahendamiseks ei piisa riigi meetmekavast. Riikide koostöös
on aga võimalik pöörduda komisjoni poole ka ELi tasandi poliitikate ümbervaatamiseks, et
keskkonnaseisundi aspektid eri arengudokumentides ja strateegiates piisavalt arvestatud oleks.
Paragrahv 9 sätestab erimeetmete kasutamise, kui mere seisund osutub kriitiliseks. Kuna
kriitilises olukorras ei piisa meetmekava meetmete tavapärasest rakendamisest, vaid vaja on
kiiresti tegutseda, toimuks see tegutsemine konkreetse tegevuskava abil, kus reguleeritaks ühe
või teise meetme oluliselt kiiremat rakendamist, lisa-erimeetmete kasutamist või kehtestataks
lisa-kaitserežiim. Erimeetmete kasutamisest või kasutamata jätmise põhjendustest tuleb
teavitada Euroopa Komisjoni. Erimeetmete kasutamine ei tohi aga ohustada üldise eesmärgi –
hea keskkonnaseisundi saavutamist muudes merepiirkondades.
Eelnõukohase määruse 3. peatükis sätestatakse merestrateegia osade koostamise ja
ajakohastamise tähtajad, avalikustamise ja aruandluse nõuded.
Paragrahvis 10 viidatakse MSRDst tulenevatele merestrateegia osade koostamise
tähtaegadele, mis merestrateegia I tsükli (aastatel 2012–2022) kohta olid järgmised
(MSRD art 5 p 2):
1) mereala keskkonnaseisundi ja inimtegevusest tuleneva keskkonnamõju esialgne hinnang,
hea keskkonnaseisundi piiritlemine ning keskkonnasihtide ja nendega seotud indikaatorite
kogum hiljemalt 15. juuliks 2012;
5
2) mereala seireprogramm hiljemalt 15. juuliks 2014;
3) merestrateegia meetmekava väljatöötamine hiljemalt 2015. aastaks, meetmekava
käivitamine hiljemalt 2016. aastaks.
Kolm esimest osa (mereala hinnang, hea keskkonnaseisundi määratlus, sihid) koostati ja neid
uuendatakse iga kuue aasta tagant sama tähtajaga; praeguseks on see toimunud 2012. a ja
2018. a, järgmine 2024. a. Hindamisest kahe aasta jooksul tuleb koostada ja ajakohastada
mereala seireprogramm (2014, 2020, 2026) ning sellega enam-vähem paralleelselt toimub ka
merestrateegia meetmekava koostamine või ajakohastamine (2015, 2021, 2027).
Merestrateegia ja selle osad on seega tähtajalised dokumendid (üks merestrateegia tsükkel
kestab kümme aastat alates seisundi hindamisest ja lõppedes meetmekava täitmisega), mille
perioodid osaliselt üksteisega kattuvad. Iga osa vaadatakse üle ja seda ajakohastatakse kuue
aasta tagant kuni mereala hea keskkonnaseisund (HKS) on saavutatud (vt joonis 1):
Joonis 1. Merestrateegia osade koostamise tähtajad. MSRD artikli 1 punkti 1 ning veeseaduse §275 lõike 2 kohaselt tuleks
mereala hea keskkonnaseisund (HKS) saavutada 2020. aastaks. Kuna seda eesmärki tähtajaks ei saavutatud, lükkub see edasi,
kuid rahvusvahelises koostöös pole veel kokku lepitud, milliseks uueks tähtajaks Läänemere hea seisund saavutada tuleks. Eesti
veemajanduskavade meetmekava kohaselt on rannikuveekogumite hea seisundi saavutamise eesmärk praegu lükatud edasi
aastani 2027.
Eesti merestrateegia I tsükkel algas 2012. a esmase seisundihinnangu koostamise, sihtide
seadmise ja hea keskkonnaseisundi piiritlemisega ning II tsükkel algas 2018. a nimetatud osade
ajakohastamisega. Samas jätkub kuni aastani 2022 I tsükli meetmekava täitmine.
Paragrahv 11 reguleerib merestrateegia osade avalikustamist. Merestrateegia osade
koostamisel ja uuendamisel tuleb tagada kõigile huvitatud osalistele õigeaegne ligipääs
merestrateegia osade eelnõudega tutvumiseks, võimaldada nende kommenteerimist ja
ettepanekute esitamist. Veeseaduse § 72 lõike 3 järgi toimub merestrateegia osade koostamine
ja uuendamine avatud menetlusena, mida korraldab Keskkonnaministeerium. Merestrateegia
senine dokumentatsioon on avalikkusele kättesaadavaks ja kommenteeritavaks tehtud
Keskkonnaministeeriumi veebilehel https://www.envir.ee/et/eesmargid-
tegevused/merekeskkonna-kaitse/merestrateegia.
Tulenevalt veeseadusest kinnitatakse merestrateegia viiest osast keskkonnaministri käskkirjaga
kolm: sihid, mereala seireprogramm ja mereala meetmekava. Mereala seisundihinnang ja hea
6
keskkonnaseisundi määratlus MSRD kohaselt ametlikku kinnitamisotsust ei vaja, kuna seda
teemat reguleerivad eri õigusaktid (nt HKSi otsus (EL) 2017/848). Pärast merestrateegia osade
valmimist või kehtestamist avaldatakse need Keskkonnaministeeriumi veebilehel ning
asjakohastes infosüsteemides (nt keskkonnaregister, KESE, EELIS vm).
Paragrahvis 12 on sätestatud merestrateegia andmete ja aruandluse esitamise nõuded.
Merestrateegia osade koostamisel kasutatud andmed, hinnangud jm materjal on avalik teave.
Erandiks võib olla info kaitsealuste liikide kohta vm seaduses sätestatud andmed.
Kui merestrateegia osa on vastu võetud või kehtestatud keskkonnaministri käskkirjaga, tuleb
sellest teavitada Euroopa Komisjoni, HELCOMi ja naaberriike kolme kuu jooksul pärast osa
kehtestamist. Teavitajaks on Keskkonnaministeerium kui merestrateegia eest vastutav asutus
(VeS § 72 lg 5).
Eelnõu § 12 lõikes 3 kirjeldatud detailsed andmed puudutavad eelkõige mereala
seisundihinnangu ja seireprogrammi materjale, kuid avalikud on ka kõigi muude merestrateegia
osade andmed. Mereala seireprogramm (eelkõige seirejaamad ja -alad), merealapiirid ja
seisundihinnangud tuleb tagada INSPIRE nõuete kohaste ruumiandmeteenustena. Selleks
vajalikud arendustööd on eelnõu koostamise ajal (2019/2020) käimas ning eeldatavasti
valmivad need 2021. a lõpuks. Merestrateegia andmestikku hoitakse Keskkonnaministeeriumi
haldusala infosüsteemides, mida valdavalt haldab Keskkonnaagentuur (KAUR). Eelkõige
hoitakse merestrateegia andmestikke andmebaasides EELIS ja KESE, kuid osade koostamisel
ja uuendamisel kasutatakse ka muudes infosüsteemides hoitavaid andmestikke (nt Maa-Ameti
infosüsteemid, Veeteede Ameti info, keskkonnalubade infosüsteem KOTKAS vm). KAUR on
pädev asutus andmete vahetamiseks Euroopa Keskkonnaagentuuriga (EEA), kuhu tuleb esitada
riigipoolne tehniline aruanne merestrateegia osade ja nende uuendamise kohta.
Iga merestrateegia osa kohta tuleb koostada ja esitada tehniline aruanne (nt xml-formaadis)
Euroopa Komisjonile kolme kuu jooksul pärast osa kehtestamist, seega 15. oktoobriks sellel
aastal, millal osa uuendati. Aruandluseks koostab EEA spetsiaalsed aruandlusvormid ja
juhendid (nt mereala seireprogrammi juhendid 2020. a:
http://cdr.eionet.europa.eu/help/msfd/MSFD%20ART11). Eesti aruande esitab KAUR
veebipõhiselt EEA Reportnet portaali kaudu. Euroopa Komisjon analüüsib ja hindab riikide
merestrateegia osade piisavust ja adekvaatsust eelkõige tehniliste raportite põhjal, seega on
tehniliste aruannete esitamine väga olulise tähtsusega tegevus kogu merestrateegias. Tagamaks
avalikkuse kaasamist merestrateegia osade sisu koostamisse, on tehnilise aruande koostamise
korral tegemist paralleelprotsessiga: inimestele lugemiseks mõeldud merestrateegia
dokumendid on tavaliselt tekstifailid koos vajalike põhjenduste ja kirjeldustega. Tehnilises
aruandes esitatakse aga eelkõige faktid lakooniliselt, ilma pikemate selgituste-põhjendusteta,
ning merestrateegia osade, elementide, indikaatorite ja näitajate omavahelised seosed.
Euroopa Komisjonil on plaanis need protsessid ühitada ning IT-arendused topelttöö vältimiseks
on käimas. Kardetavasti ei saa neid kaht tüüpi (inimlugemiseks ja masinlugemiseks) dokumente
aga täies mahus ühitada ning avalikkusele ja tehnilisele raporteerimisele esitatavad formaadid
jäävadki mõnevõrra teineteisest erinema.
Paragrahvi 12 lõige 7 reguleerib merestrateegia meetmekava vahearuande koostamist ja
esitamist. Meetmekava on ainus merestrateegia osa, mille kohta tuleb Euroopa Komisjonile
koostada ka selle täitmise vahearuanne, seda kolm aastat pärast meetmekava jõustumist. Sellega
tagatakse, et riigid täidavad meetmeid lubatu põhjal ning jälgivad meetmete ja tegevuste
plaanipärast kulgemist ning liikumist hea keskkonnaseisundi eesmärgi poole. Vajaduse korral
saab teha meetmekavas korrektuure või kiirendada ühe või teise meetme täitmist, et mereala
seisund paraneks, mitte ei halveneks. Eesti meetmekava täitmise vahearuanne koostati 2019.a
7
ja selle kohaselt on meil meetmete rakendamisega viivitusi 1–6 aastat (16 meetmest hilineb 13
täitmine). Kuna meetmete rakendamine on ainus konkreetne võimalus mereala seisundit
parandada, tuleb sellest komisjoni ka tihedamalt teavitada võrreldes muude merestrateegia
osadega. Muude merestrateegia osade kohta tuleb komisjonile kord kuue aasta jooksul
raporteerida vaid nende sisu, meetmekava puhul aga nii sisu kui ka meetmete täitmine
(aruandlus kaks korda kuue aasta jooksul).
Kuigi merestrateegia koostamist ja uuendamist koordineerib pädeva asutusena
Keskkonnaministeerium, on merestrateegias valdkondi, kus temaatiline pädevus on muudes
riigiasutustes. Sellisteks pädevateks asutusteks on nt Veterinaar- ja Toiduamet kutseliste
kalurite püügiandmete ja mereandide toiduohutuse valdkonnas, Politsei- ja Piirivalveamet
merereostuse avastamisel jne. Muudest, konkreetses valdkonnas pädevatest asutustest teavitab
Euroopa Komisjoni Keskkonnaministeerium.
Paragrahvis 13 esitatakse rakendussätted, mille kohaselt merestrateegiaga seonduvad
ruumiandmeteenused peavad toimima hiljemalt 31.12.2021. Selleks vajalikud arendustööd nii
andmestiku kui ka ruumiandmeteenuse väljaarendamiseks on käimas (vt ka § 12).
Merestrateegia asjakohased ruumiandmed tekitab KAUR ning need tagatakse INSPIRE-
teenusena läbi Maa-Ameti Eesti geoportaali.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõukohase määrusega võetakse üle ELi merestrateegia raamdirektiivi (MSRD) nõuded.
Vastavustabel MSRD sätetega on esitatud seletuskirja lisas 1.
4. Määruse mõju
Kuivõrd varem oli merestrateegia koostamise kohustus reguleeritud veeseadusega, siis siinse
eelnõukohase määrusega uusi olulisi mõjusid võrreldes varasemaga pole. Pigem annab
eelnõukohane määrus detailsema kirjelduse, millistele nõuetele peavad merestrateegia osad
vastama ning konkreetsemalt on reguleeritud merestrateegia osade avalikustamis- ja
aruandluskohustus. See peaks tagama merestrateegia osade parema kvaliteedi ja omavahelise
parema seostatuse. Samas on ka varem Eesti merestrateegia osade koostamisel arvestatud
MSRD nõudeid ning Euroopa Komisjoni juhendeid ja suuniseid, kuid nüüd on need ka
riigisiseses õigusaktis konkreetsemaks formuleeritud.
Määrusel, õigemini merestrateegia osade koostamisel on otsene mõju riigi halduskoormuse
kontekstis, kuna merestrateegia iga osa koostamisele, avalikustamisele ja aruandlusele kulub
1,5-2 aastat ehk kokku kuus aastat (seisundihinnang, hea keskkonnaseisundi määratlus ja sihid
koostatakse ühel ajal). Arvestades protsessi pikkust ja seda, et osi peab pidevalt uuendama ja
sellest raporteerima, on selle protsessi tagamiseks hinnanguline tööjõukulu kokku 2-3 inimest
aastas, eeldusel, et merestrateegia osa koostamine ostetakse teenusena sisse, nagu seni on
tehtud.
Osalema peab ka rahvusvahelises koostöös nii seiretegevuste edasiarendamiseks,
meetmekavade ühtlustamiseks kui ka hea keskkonnaseisundi määratlemiseks, mis mõjutab
omakorda riigisiseseid protsesse ja merestrateegia osade sisu (nt seireprogrammi tegevusi või
meetmeid). MSRD eesmärk on lisaks mereala hea seisundi saavutamisele ka õhutada
liikmesriike suuremale omavahelisele koostööle, kuna mereala on meil ühine ning riikide
tegevusel või tegevusetusel sageli piiriülene mõju. Seega rahvusvaheline koostöö ja selles
kokkulepitul on kahtlemata mõju ka Eesti tegevustele, sh merestrateegiale.
8
Määruse majanduslikud mõjud on seotud peamiselt merestrateegia sihtide seadmisega ning
nende põhjal meetmekava koostamise ja meetmete rakendamisega. Olulisema sisulise ja
majandusliku mõjuga dokument ongi merestrateegia meetmekava, kuid sealsetele meetmetele
koostatakse eraldi sotsiaal-majanduslik analüüs, et tuvastada konkreetse meetme teostatavus,
rakendatavus ja tasuvus. Samas on väljapakutavatel meetmetel potentsiaalselt suur mõju – nt
mõne õigusakti eelnõu väljatöötamine, kalanduse piiramine, uute merekaitsealade loomine,
tehniliste nõuete seadmine mõne keskkonnaprobleemi lahendamiseks (nt veealuse müra mõju
leevendamiseks, reovee puhastamiseks, kütuste kvaliteedinõuded jmt). Need mõju- ja
teostatavusanalüüsid tehakse konkreetse meetme hindamisel.
Määruse mõju merekeskkonnale on tervikuna positiivne, kuna kogu merestrateegia eesmärk on
saavutada mereala hea keskkonnaseisund ning seega on kõik merestrateegia osad ja nende
tegevused suunatud selle eesmärgi saavutamisele.
Määrus parandab merestrateegia andmestike kättesaadavust, kuna plaanis on luua asjakohased
INSPIRE-teenused mereala, selle keskkonnaseisundi ning seireprogrammi kirjelduste
avaldamiseks. Praegu on paljud andmed tavalistes Exceli-tabelites ning kirjeldused pikkades
tekstidokumentides, kuid IT-arenduste valmides tekib valmidus kanda merestrateegia andmed
ka andmebaasidesse, mis lihtsustab andmestiku leidmist ja kasutamist. Selleks tehtavad kulud
on plaanitud Keskkonnaministeeriumi eelarvesse ning andmete sisestamisega andmebaasidesse
tegelevad inimesed nii KAURis kui Keskkonnaministeeriumis.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevus, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega ei lisandu uusi tegevusi ega kulusid võrreldes varasemaga, kui
merestrateegia koostamist ja rakendamist reguleeriti ainult veeseadusega.
Seniste kogemuste põhjal merestrateegia täitmisel on määruse rakendamisega seotud järgmised
tegevused ja kulud:
merestrateegia erinevate osade koostamine: vajalike andmete koondamine ja nende
analüüs, merestrateegia osa (tekstiosa) koostamine, avalikustamisprotsess,
merestrateegia osa lõppversiooni koostamine, selle kinnitamine ning aruandlus Euroopa
Komisjonile. Seniste kogemuste põhjal maksab merestrateegia ühe osa koostamine
sisseostetava teenusena 150 000–250 000 eurot ja selleks kulub 1,5–2 aastat (ehk
keskmiselt 100 000 eurot aastas), millele lisandub 2-3 ametniku tööjõukulu aastas;
merestrateegia osa täitmine/rakendamine: seireprogrammi täitmine hinnanguliselt
0,6 kuni 1,1 miljonit eurot aastas, meetmeprogrammi täitmise maksumust on aasta
lõikes keeruline hinnata, kuid nt esimese perioodi, aastate 2016–2022 merestrateegia
meetmekava uute meetmete (s.t meetmed, mis töötati välja spetsiaalselt MSRD
rakendamiseks) kogumaksumuseks on hinnatud ca 11,2 miljonit eurot. Sellele
lisanduvad muude, merestrateegiaga seonduvate meetmete rakenduskulud, mis toetavad
mereala hea keskkonnaseisundi saavutamist (nt veemajanduskavade meetmed perioodil
2015–2021 363 miljonit eurot, siseturvalisuse arengukava 2015–2020 meetmed
merereostustõrje- ja seirevõime parandamiseks 29 miljonit eurot jt);
osalemine ELi, MSRD ja HELCOMi regionaalsetes koostöövõrgustikes on osa
ametnike igapäevatööst, kulud ekspertidele (töötasud, lähetused) hinnanguliselt
37 000 eurot aastas;
IT-arendustööd merestrateegia ruumiandmetega seonduvalt kokku ca 30 000 eurot,
millele lisandub kuni 2 inimese tööjõukulu andmete sisestamiseks.
9
Kõik nimetatud kulud (v.a meetmete rakendamisega seonduvad kulud) on ette nähtud
Keskkonnaministeeriumi haldusala praeguses eelarves, kuivõrd oleme merestrateegia osi
koostanud ja rakendanud alates 2010. aastast.
Määruse rakendamisega kaasnevad tulud on pigem kaudsed. Mereala seisundihinnangu üks osa
on hinnata sotsiaal-majanduslikke kulusid-tulusid olukorras, milline võiks olla tulu, kui mereala
oleks heas seisundis, ja milline on majanduslik kahju seetõttu, et head seisundit pole saavutatud.
Eesti mereala praegusest halvast seisundist tulenevaks kuluks on tinglikult hinnatud 60 miljonit
eurot aastas1. Läänemeres tervikuna hindas HELCOM nt puhkemajanduse aastaseks
võimalikuks lisatuluks 1,5 miljardit, eutrofeerumise vähendamise lisatuluks 4 miljardit ja
kalanduse lisatuluks 2,2 miljardit eurot aastas, kui Läänemere seisund oleks hea2.
Seega et tagada mere loodusväärtuste jätkusuutlik kasutamine ja nende jagumine ka meie
järeltulevatele põlvedele, peame olema valmis katma selleks teatud kulusid. Samuti aru saama,
et ka meie tulud on kordades väiksemad sellest, mis need võiksid olla, kui Eesti mereala ja
Läänemeri oleks heas seisundis.
Tulupoolele võib lugeda ka andmete kättesaadavuse lihtsustumise.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Kuivõrd tegemist on MSRD nõuetega ja sellest tulenevad kohustused on meil varem olnud
reguleeritud veeseadusega, siis huvirühmi määruse eelnõu koostamisse uuesti ei kaasatud.
Eelnõu esitatakse EISi tavapärases korras, kust selle saavad kätte ja võivad seda kommenteerida
kõik asjahuvilised.
1
Kokkuvõte-memo: Eesti mereala keskkonnaseisund 2018, https://www.envir.ee/sites/default/files/mereseisund-
memo-2018_0.pdf.
2
State of the Baltic Sea – holistic assessment (HOLAS II): http://stateofthebalticsea.helcom.fi/humans-and-the-
ecosystem/use-of-baltic-marine-waters/.
10
Keskkonnaministri määruse „Merestrateegia sisu ja koostamise nõuded“ eelnõu seletuskirja lisa 1
Merestrateegia raamdirektiivi 2008/56/EL (MSRD) ja Eesti õigusaktide vastavustabel
MSRD norm MSRD MSRD sisuliseks rakendamiseks kehtestatavad Kommentaar
(artikkel, lõige, punkt) normi Eesti õigusaktid
ülevõtmise Paragrahv, Pealkiri
kohustus lõige, punkt
(jah/ei)
art 1 p 1 (direktiivi üldine jah § 2 lg 1; KeM määrus: Merestrateegia
eesmärk) sisu ja koostamise nõuded;
§ 275 lg 2 veeseadus Veeseadus: mereala hea keskkonnaseisund
tuleb saavutada 2020. aastaks, v.a erandite
korral.
art 1 p 2 (merestrateegia jah § 2 lg 3 Merestrateegia sisu ja
eesmärgid) koostamise nõuded
art 1 p 3 (ökosüsteemne jah § 2 lg 4 Merestrateegia sisu ja
juhtimine) koostamise nõuded
art 1 p 4 (direktiivi ei ei vaja ülevõtmist
eesmärk)
art 2 (kohaldamisala, jah § 1 lg 2 Merestrateegia sisu ja
erandid kohaldamisel) koostamise nõuded
art 3 (mõisted): MSRDs tõlgitud mõiste marine waters
p 1 (mereakvatoorium) jah § 70 lg 1 Veeseadus mereakvatooriumiks. Veeseaduses vastab sellele
mereala mõiste, mis on ka kooskõlas
merealapiiride seaduse definitsioonidega.
p 2 (merepiirkond) jah §3p1 Merestrateegia sisu ja Läänemeri, otseviide MSRD art-le 4
koostamise nõuded
p 3 (merestrateegia) jah § 2 lg 1 Merestrateegia sisu ja
koostamise nõuded
p 4 (keskkonnaseisund) jah § 71 lg 1 Veeseadus
p 5 (hea jah § 71 lg 2 Veeseadus
keskkonnaseisund)
1
Keskkonnaministri määruse „Merestrateegia sisu ja koostamise nõuded“ eelnõu seletuskirja lisa 1
MSRD norm MSRD MSRD sisuliseks rakendamiseks kehtestatavad Kommentaar
(artikkel, lõige, punkt) normi Eesti õigusaktid
ülevõtmise Paragrahv, Pealkiri
kohustus lõige, punkt
(jah/ei)
p 6 (kriteeriumid) jah §3p4 Merestrateegia sisu ja
koostamise nõuded
p 7 (keskkonnaalased jah § 6 lg 1 Merestrateegia sisu ja
sihid) koostamise nõuded
p 8 (saastumine) jah § 3 p 3; Merestrateegia sisu ja MSRD tõlkeviga, peaks olema saastamine, mida
koostamise nõuded on kasutatud ka määruses. Definitsioonilt on
(saastamine); sarnane ka merereostus, mis on defineeritud
§ 7 lg-d 1, Keskkonnaseadustiku üldosa veeseaduse § 71 lg-s 3, kuid see ei kirjelda
4, 5 seadus (heide, saastamine, saastamist kui protsessi, vaid kui tagajärge
saastatus) (saastamise tagajärg võib olla merereostus).
p 9 piirkondlik koostöö ei § 2 lg 2 Merestrateegia sisu ja Üldmõiste, kasutatud määruses läbivalt.
koostamise nõuded
p 10 piirkondlikud ei § 2 lg 2 Merestrateegia sisu ja Eesti kontekstis vaid Läänemere merekeskkonna
merekonventsioonid koostamise nõuded kaitse konventsioon ja selle komisjon
(HELCOM), mida kasutatakse määruses
läbivalt.
Art 4 p 1 jah §3p1 Merestrateegia sisu ja Otseviide MSRD sättele.
(merepiirkonnad) koostamise nõuded
Art 4 p 2 (mere osaliselt § 70 g 2; Veeseadus; MSRDs loetletud Atlandi ookeani ja Vahemere
alarajoonid ja -piirkonnad) §3p2 merestrateegia sisu ja allpiirkonnad pole Eesti kontekstis asjakohased,
koostamise nõuded kuid kasutame oma mereala alajaotusi (mereala
piirkonnad) HELCOMis kokkulepitu järgi.
Art 5 p 1 (merestrateegia jah § 72 lg 1 Veeseadus
väljatöötamine)
Art 5 p 2 (merestrateegia jah § 72 lg 1; Veeseadus;
osad ja koostamistähtajad) § 10 merestrateegia sisu ja Otseviide MSRD art 5 punktile 2 ja art 17
koostamise nõuded punktile 2.
2
Keskkonnaministri määruse „Merestrateegia sisu ja koostamise nõuded“ eelnõu seletuskirja lisa 1
MSRD norm MSRD MSRD sisuliseks rakendamiseks kehtestatavad Kommentaar
(artikkel, lõige, punkt) normi Eesti õigusaktid
ülevõtmise Paragrahv, Pealkiri
kohustus lõige, punkt
(jah/ei)
Art 5 p 3 (erimeetmed jah §9 Merestrateegia sisu ja
kriitilise olukorra puhuks) koostamise nõuded
Art 6 p 1 (koostöö jah § 2 lg 2 Merestrateegia sisu ja Koostöö piirkondliku merekonventsiooniga on
piirkondlike koostamise nõuded tagatud juba Läänemere merekeskkonna kaitse
konventsioonidega) konventsiooniga ühinemise seaduse kaudu.
Art 6 p 2 (koostöö jah § 2 lg 2 Merestrateegia sisu ja
kolmandate riikidega) koostamise nõuded
Art 7 (pädevad asutused) jah § 2 lg 2; Merestrateegia sisu ja Merestrateegia suhtes tervikuna on pädev asutus
§ 12 lg-d koostamise nõuded; Keskkonnaministeerium, andmevahetuse korral
4 ja 8; Keskkonnaagentuur.
§ 72 lg 5, veeseadus VeeSi §-s 74 nimetatud pädevad asutused
(§ 74) reostusohu korral.
Art 8 p 1 (mereala jah § 4 lg 1–3 Merestrateegia sisu ja
hindamine) koostamise nõuded
Art 8 p 2 (muude ELi jah § 4 lg 3 p 3 Merestrateegia sisu ja
õigusaktide arvestamine koostamise nõuded
hindamisel)
Art 8 p 3 (koostöö teiste jah § 4 lg 4 Merestrateegia sisu ja Vt ka veeseadus § 72 lg 2.
riikidega hindamisel) koostamise nõuded
Art 9 p 1 (hea jah § 5 lg-d 2 ja 3 Merestrateegia sisu ja
keskkonnaseisundi koostamise nõuded
piiritlemine)
Art 9 p 2 (komisjoni jah § 12 lg 2 Merestrateegia sisu ja
teavitamine) koostamise nõuded
Art 9 p 3 (standardite ja ei Säte kehtib komisjonile
metoodikate
väljatöötamine)
3
Keskkonnaministri määruse „Merestrateegia sisu ja koostamise nõuded“ eelnõu seletuskirja lisa 1
MSRD norm MSRD MSRD sisuliseks rakendamiseks kehtestatavad Kommentaar
(artikkel, lõige, punkt) normi Eesti õigusaktid
ülevõtmise Paragrahv, Pealkiri
kohustus lõige, punkt
(jah/ei)
Art 10 p 1 (sihtide jah §6 Merestrateegia sisu ja Sh MSRD III ja IV lisale otseviide § 6 lg-s 6.
kehtestamine) koostamise nõuded
Art 10 p 2 (komisjoni jah § 12 lg 2 Merestrateegia sisu ja
teavitamine) koostamise nõuded
Art 11 p 1 jah § 7 lg-d 1 ja Merestrateegia sisu ja Otseviide MSRD III ja V lisale.
(seireprogrammi 2, lisa 2 koostamise nõuded
kehtestamine)
Art 11 p 2 (seiremeetodite jah § 7 lg 3 Merestrateegia sisu ja
kooskõlastamine teiste koostamise nõuded
riikidega)
Art 11 p 3 (komisjoni jah § 12 lg 2 Merestrateegia sisu ja
teavitamine) koostamise nõuded
Art 11 p 4 (seire ei Säte kehtib komisjonile, kehtestatud komisjoni
standardiseeritud otsus (EL) 2017/848.
meetodid)
Art 12 (komisjoni ei Säte kehtib komisjonile
hinnangud)
Art 13 p 1 (meetmete jah § 8 lg-d 1 ja Merestrateegia sisu ja Määruse lisas 3 toodud meetmetüübid pärinevad
kindlakstegemine) 2, lisa 3 koostamise nõuded MSRD VI lisast.
Art 13 p 2 jah § 8 lg 4 Merestrateegia sisu ja
(meetmeprogrammi koostamise nõuded
koostamine)
Art 13 p 3 (meetmete jah § 8 lg-d 4 ja 5 Merestrateegia sisu ja
teostatavuse ja mõjude koostamise nõuded
hindamine)
Art 13 p 4 jah § 8 lg 3 Merestrateegia sisu ja
(kaitsemeetmed) koostamise nõuded
4
Keskkonnaministri määruse „Merestrateegia sisu ja koostamise nõuded“ eelnõu seletuskirja lisa 1
MSRD norm MSRD MSRD sisuliseks rakendamiseks kehtestatavad Kommentaar
(artikkel, lõige, punkt) normi Eesti õigusaktid
ülevõtmise Paragrahv, Pealkiri
kohustus lõige, punkt
(jah/ei)
Art 13 p 5 (ELi v jah § 8 lg 10 Merestrateegia sisu ja
rahvusvahelise tegevuse koostamise nõuded
mõju merealale)
Art 13 p 6 jah § 11 lg 4, Merestrateegia sisu ja Eesti on ka ratifitseerinud keskkonnainfo
(meetmeprogrammi § 12 lg 3, koostamise nõuded; kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises
ruumiandmete § 13; üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole
avalikustamine) §-d 17, Keskkonnaregistri seadus; pöördumise (Århusi) konventsiooni.
42;
§-d 26, Keskkonnaseadustiku üldosa
27; seadus;
§-d 82, 83 Ruumiandmete seadus
Art 13 p 7 jah § 8 lg 6 Merestrateegia sisu ja
(meetmeprogrammi koostamise nõuded
rakendamine)
Art 13 p 8 jah § 8 lg 6 Merestrateegia sisu ja
(meetmeprogrammi koostamise nõuded
piiriülene mõju)
Art 13 p 9 (komisjoni jah § 12 lg 2 Merestrateegia sisu ja
teavitamine) koostamise nõuded
Art 13 p 10 jah § 8 lg 9 Merestrateegia sisu ja
(meetmeprogrammi koostamise nõuded
käivitamine)
Art 14 p 1 (erandid, jah § 73; Veeseadus;
ajutised meetmed) § 8 lg-d Merestrateegia sisu ja
7, 8 koostamise nõuded
Art 14 p 2 jah § 73 lg 3 Veeseadus
(seisundimuutused
5
Keskkonnaministri määruse „Merestrateegia sisu ja koostamise nõuded“ eelnõu seletuskirja lisa 1
MSRD norm MSRD MSRD sisuliseks rakendamiseks kehtestatavad Kommentaar
(artikkel, lõige, punkt) normi Eesti õigusaktid
ülevõtmise Paragrahv, Pealkiri
kohustus lõige, punkt
(jah/ei)
üldistes huvides meetmete
mõjude korral)
Art 14 p 3 (ajutised jah § 8 lg 8 Merestrateegia sisu ja
meetmed) koostamise nõuded
Art 14 p 4 (leevendus jah § 9 lg-d 3, 4 Merestrateegia sisu ja
erimeetmete koostamise nõuded
rakendamisel)
Art 15 p 1 (komisjoni jah § 8 lg 10 Merestrateegia sisu ja
teavitamine piiriülese koostamise nõuded
probleemi korral)
Art 15 p 2 (riikide jah § 8 lg 10 Merestrateegia sisu ja Komisjonil vastamiskohustus kuue kuu jooksul
ühiskaebused komisjonile) koostamise nõuded ei vaja ülevõtmist.
Art 16 (komisjoni hinnang ei Säte kehtib komisjonile
meetmeprogrammile)
Art 17 p 1 jah § 72 lg 4 Veeseadus
(ajakohastamine)
Art 17 p 2 jah § 72 lg 4; Veeseadus Määruses otseviide MSRD art 17 punktile 2.
(ajakohastamise ajakava) § 10 Merestrateegia sisu ja
koostamise nõuded
Art 17 p 3 (komisjoni jah § 12 lg 2 Merestrateegia sisu ja
teavitamine) koostamise nõuded
Art 17 p 4 (komisjoni ei Säte kehtib komisjonile, et see ka uuendatud
hinnangud ka merestrateegia osadele omapoolse hinnangu
ajakohastamiste puhul) annaks.
Art 18 (meetmekava jah § 12 lg 7 Merestrateegia sisu ja
täitmise vahearuanded) koostamise nõuded
6
Keskkonnaministri määruse „Merestrateegia sisu ja koostamise nõuded“ eelnõu seletuskirja lisa 1
MSRD norm MSRD MSRD sisuliseks rakendamiseks kehtestatavad Kommentaar
(artikkel, lõige, punkt) normi Eesti õigusaktid
ülevõtmise Paragrahv, Pealkiri
kohustus lõige, punkt
(jah/ei)
Art 19 p 1 (kaasamine jah § 72 lg 3 Veeseadus Merestrateegia osade koostamisel rakendatakse
merestrateegia avatud menetlust.
koostamisse)
Art 19 p 2 (merestrateegia jah § 11 lg 1 Merestrateegia sisu ja
osade avalikustamine) koostamise nõuded
Art 19 p 3 (ligipääs jah § 12 lg-d 1, 4 Merestrateegia sisu ja
andmetele, teabe koostamise nõuded
avalikkus)
Art 20 (komisjoni ei Säte kehtib komisjonile
aruanded)
Art 21 (merekaitsealade ei Säte kehtib komisjonile
info)
Art 22 (rahastamine) ei Säte reguleerib ELi-poolset liikmesriikide
merestrateegiate kaasrahastamist
Art 23 (MSRD ei Säte kehtib komisjonile, MSRD uuendatakse
uuendamine) hiljemalt 15.07.2023.
Art 24 (MSRD lisade ei Säte kehtib ELi tasandile
muutmine, metoodikad,
standardid)
Art 25 (regulatiivkomitee) ei Säte kehtib ELi tasandile
Art 26 (ülevõtmistähtaeg ei MSRD ülevõtmistähtaeg möödunud, siinne tabel
15.07.2010, teavitamine) kajastab muudatusi seoses uue veeseaduse
jõustumisega 1. okt 2019. Teavitamine toimub
läbi õigusaktide infosüsteemide.
Art 27 (jõustumine), art 28 ei MSRD jõustunud.
(adressaadid)
7
Keskkonnaministri määruse „Merestrateegia sisu ja koostamise nõuded“ eelnõu seletuskirja lisa 1
MSRD norm MSRD MSRD sisuliseks rakendamiseks kehtestatavad Kommentaar
(artikkel, lõige, punkt) normi Eesti õigusaktid
ülevõtmise Paragrahv, Pealkiri
kohustus lõige, punkt
(jah/ei)
I lisa (tunnused) jah Lisa 1 Merestrateegia sisu ja
koostamise nõuded
II lisa (pädevad asutused) ei § 12 lg 8 Merestrateegia sisu ja Teavituskohustus Keskkonnaministeeriumil
koostamise nõuded
III lisa (mere ökosüsteemi jah §-d 4–7 Merestrateegia sisu ja Otseviited MSRD III lisale. MSRD III lisa
elemendid, inimtekkelised koostamise nõuded muudeti direktiiviga (EL) 2017/845
survetegurid ja mõjud)
IV lisa (sihid) jah § 6 lg 4 p 3 Merestrateegia sisu ja Otseviide MSRD IV lisale
koostamise nõuded
V lisa (seireprogrammid) jah Lisa 2 Merestrateegia sisu ja
koostamise nõuded
VI lisa jah Lisa 3 Merestrateegia sisu ja
(meetmeprogrammid) koostamise nõuded
8
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: KEM/20-0741 - Merestrateegia sisu ja koostamise nõuded
Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Välisministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 29.06.2020 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/99f82c0a-c80c-42ed-b6c9-7e719466bd08
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/99f82c0a-c80c-42ed-b6c9-7e719466bd08?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main