dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 15. juuni 2020
Viit
13-2/2020/3711-4
Registreeritud
15. juuni 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
13/S Elektroonilise side korraldamine
Sari
13-2/S Elektroonilise side kirjavahetus ettevõtete ning asutustega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
13-2/2020
Vastutaja
Liisi Moks (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Side ja riigi infosüsteemide valdkond, Sideosakond)

Failid

  • 📎12.06.2020_5.1-1_64-1_MKM_3,6GHz konkurss.asice1150 KB

Sisu (failidest)

Hr Raul Siem Infotehnoloogia ja väliskaubanduse minister Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie: 03.06.2020 nr 13-2/2020/3711-1 Suur-Ameerika 1 10122 TALLINN Meie: 12.06.2020 nr 5.1-1/64-1 Sageduskonkursi tingimuste muutmise ettepanekust Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) tutvus Teie poolt välja pakutud muudatustega määruses „Avaliku konkursi läbiviimise kord sageduslubade andmiseks maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamiseks sagedusalas 3410–3800 MHz“ (edaspidi: määrus või määruse muutmisettepanek). Väljapakutud määruse muutmisettepanek on väga põhimõtteline ning vastuse koostamiseks antud aeg selles kontekstis märkimisväärselt lühike. Seetõttu ei olnud põhjalikku analüüsi võimalik teostada, kuid seda on kindlasti vajalik teha enne mis tahes muudatuste jõustamist. Läbi viidud esmase analüüsi põhjal tõdeb ITL, et paljud kehtiva määruse sätete aluseks olevad argumendid, mida ITL on varasemate konsultatsioonide käigus esitanud (vt käesoleva kirja lisad 1-3) ja samuti EL juhised on ootamatult jäetud kõrvale. Nimetatu tõttu teeme Teile ettepaneku algatada ja läbi viia uus täismahus avalik konsultatsioon. Meie ettepaneku põhjendused on järgnevad: 1. Väljapakutud sagedusjaotuse korral (40-50 MHz alumisest ja 50 MHz ülemisest vahemikust) saaks välja ehitada üksnes piiratud funktsionaalsusega sidevõrgu, mis ei ole 5G võrk, vaid 4G tehnoloogia väike edasiarendus. Sagedusala 3410–3800 MHz (edaspidi: 3,6 GHz sagedusala) on mõeldud uue põlvkonna tehnoloogial baseeruva, täisfunktsionaalsel 5G tehnoloogial põhineva sidevõrgu ülesehitamiseks. Vastavate tehniliste soovituste kohaselt on see 5G võrgu tuumiksagedusalaks. Määruse muutmisettepanekuga, mille kohaselt iga sagedusloa saajale eraldataks 40-50 MHz alumisest ja 50 MHz ülemisest sagedusvahemikust, ei 2 ole võimalik täita Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ega laiemalt ühiskonna ja tarbijate ootusi kõrgematel võrgu parameetritel baseeruvate teenuste osas. Kui Eestil on keeruline Venemaa koordinatsioonilepingute tõttu sellist ribalaiust koheselt garanteerida, peab siiski jääma siht tagada olemasolevas olukorras võimalikult suured ning standardilähedased plokid. Mobiilsidetehnoloogiate arengut koordineeriva GSM Associationi (GSMA) soovitus1 sideturu regulaatoritele on teha antud sagedusvahemikus kättesaadavaks vähemalt 80-100 MHz järjestikkust sagedusriba iga operaatori kohta. Sama kinnitab ka Euroopa Komisjoni rakendusotsus 2019/235 2 . GSMA on soovituses 3 ühtlasi esile toonud asjaolu, et 5G tehnoloogia abil osutatava sideteenuse hind lõpptarbijatele on otseses sõltuvuses operaatori kasutuses oleva sagedusriba laiusest, mida illustreerib antud soovituses toodud järgnev joonis: Joonis 1: võrreldud on 40 ja 100 MHz sagedusribalaiust, mille investeeringukulu on täpselt sama, kuid lõpptarbijate kasutuskogemus on 2,5 korda madalam ja võrdub sisuliselt 4G võimekusega. Joonis 2: Kui 100 MHz ribalaiust vähendatakse 60 MHz-ni, kaasneb sellega vajadus ehitada 64% rohkem tugijaamu võrreldava võrgumahu tagamiseks. Lisaks tuleb tõdeda, et määruse muutmisettepanekus väljapakutud lahendusega ei ole võimalik täita Euroopa Liidu ja MKM-i poolt Eesti 5G teekaardis 4 püstitatud eesmärke, kuna välja pakutud sagedusjaotusega ei ole võimalik pakkuda senisest (4G/LTE) tasemest suuremaid andmeside kiiruseid ning andmeedastusmahte. 1 GSMA raport. Kättesaadav: https://www.gsma.com/spectrum/resources/5g-spectrum-positions/ 2 Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1591966038066&uri=CELEX:32019D0235 3 GSMA raport, lk 6. Kättesaadav: https://www.gsma.com/spectrum/wp-content/uploads/2019/10/3-GHz-in- the-5G-era.pdf 4 Eesti 5G teekaart. Kättesaadav: https://www.mkm.ee/sites/default/files/eesti_5g_teekaart.pdf 3 2. Ebaselge on 3,6 GHz sagedusala kasutuse ümberkorraldus (refarming) peale Venemaa poolsete piirangute kadumist. Kuna määruse muutmisettepanekule ei ole lisatud muudetava määruse uue tervikteksti versiooni, siis puudub selgus, kuidas kavandatakse teostada 3,6 GHz sagedusala kasutuse ümberkorraldus, kui kaovad Venemaa poolsed piirangud. See on aga oluline asjaolu, milleta ei saa läbi viia määruse muutmisettepaneku korrektset tehnilist ja ärilist analüüsi. Peame oluliseks, et sagedusala avaliku konkursi kord näeks selgelt ette sagedusala korraldust nii enne kui ka pärast Venemaaga koordinatsioonilepingu sõlmimist. 3. Määruse muudatusettepanekus puudub selgus, millise tehnoloogilise lahenduse kasutuseks 3410-3800 MHz sagedusvahemik välja antakse. Kuna eelnimetatu pole selge, siis on raske tagada sagedusala maksimaalselt efektiivne ja häirevaba kasutus. Juhime tähelepanu, et GSMA soovitus5 eristab 5G tehnoloogia kasutuse erinevate teenuste osutamiseks erinevates sagedusalades. Näiteks asjade Internet (IoT) on mõeldud madalsagedusele (700 MHz), fast broadband on mõeldud kesksagedusele (3,6GHz) ning low latency on mõeldud kõrgsagedustele (26 GHz). Erinevate kasutusviiside üheaegne rakendamine samas sagedusvahemikus tekitab kahjulikke häireid, mistõttu tuleb seda vältida ning sagedusala kasutus määruses kohaselt reguleerida. Vastasel juhul võib tekkida oht sideteenuste toimepidevusele ning sageduste kasutamiskeskkonna kujundamine häireid tekitaval viisil võib põhjustada nõudeid ja õigusvaidlusi. Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (ITU) raadioeeskirjades6 nähakse ette, et sagedusala 3,6 GHz kasutusotstarbeks on liikuv maaside, mis vastavate tehniliste soovituste kohaselt tähendab põhilist kasutusotstarvet mobiilside teenuse osutamiseks. 4. Konkurentsi saab tagada rakendades läbi mõeldud jaotuspõhimõtteid, mis tuginevad sagedusala spetsiifikat arvestavatel tehnilistel teadmistel. Seeläbi loob riik võimaluse sagedusriba efektiivseks kasutuseks, mis omakorda aitab kaasa võrgu kvaliteedile, katvusele ja toob kaasa soovitud innovatsiooni. Õiguskindlus suurendab investeerimisjulgust ning sellest võidavad otseselt tarbijad. ITL-i liikmed peavad konkurentsi olemasolu mobiilside turul väga oluliseks. Eesti turu toimimist konkurentsiolukorras näitab asjaolu, et Eestis on kogu Euroopa Liidu 5 GSMA raport, lk 7. Kättesaadav: https://www.gsma.com/spectrum/resources/5g-spectrum-positions/ 6 Konkreetsed viited on leitavad Eesti raadiosagedusplaanist. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1021/0201/4004/MKM_26092014_m75_lisa1.pdf# 4 madalaimad mobiilse andmeside hinnad Euroopa Komisjoni poolt läbiviidud viimase uuringu kohaselt.7 Mobiilsideturul on tänast tarbijatele soodsat olukorda olnud keeruline saavutada, kuid seda on võimalik põhjalikult läbi kaalumata otsustega kiiresti hävitada. Seepärast peab iga õigusakt või riigi poolt antud valdkonnas tehtav haldusakt tuginema põhjalikul mõju- ja turuanalüüsile ja kaasnevate mõjude hindamisele. Määruse muutmisettepanekus on viidatud, et määruse erakorralise muudatusega soovitakse konkurentsi edendada. Ülaltoodu kinnitab, et kolme loa asemel nelja loa välja andmine kiirkorras ja läbimõtlemata tingimustel ei ole konkurentsi edendav meede. Kuna väljapakutud muudatusega on seotud palju tehnilisi detaile ja fundamentaalseid küsimusi, siis kokkuvõtteks rõhutame veelkord vajadust korraldada antud teemal ammendav avalik konsultatsioon, mille käigus ettepanekud ja üksikasjad põhjalikult läbi analüüsitakse. Varasema sageduslubade väljaandmise mudeli väljatöötamine on olnud ajaliselt pikk protsess (üle 1,5 aasta), mistõttu leiame, et uus väljapakutud lahendus vajab samuti põhjalikku teostatavuse analüüsi. Vältida tuleks määruse muutmist kiirendatud korras ja tekkivaid tehnilisi probleeme ignoreerides. Kinnitame, et ITL toetab Teie plaani kiirendada 5G sidevõrgu kasutuselevõtuks eelduste loomist just võimalike tuleviku kriiside ajal hakkama saamiseks. Selleks, et 5G sidevõrgu kasutusele võtmine Eestis lõpuks õnnestuks, on aga vajalik tagada konkursi läbi viimisel kvaliteetne ja läbikaalutud ettevalmistus ning vältida kiirustades tehtud otsuseid. Loodame, et algatate uue avaliku konsultatsiooni ja kinnitame, et oleme valmis sellesse ekspertide ja oskusteabega panustama. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Jüri Jõema Tegevjuht 7 Vt allalaaditav Final report, tabel lk 12. Kättesaadav: https://ec.europa.eu/digital-single- market/en/news/mobile-broadband-prices-europe-2019 Lisad: 1. ITL-i 30.04.2018 kiri nr 5.1-1/53 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja Tehnilise Järelevalve Ametile pealkirjaga „Avalik konkurss sideettevõtjate leidmiseks lairibateenuste pakkumiseks sagedusalades 3400 - 3800 MHz“; 2. ITL-i 25.06.2019 kiri nr 5.1-1/93-1 Konkurentsiametile pealkirjaga „Arvamuse esitamine sagedusalas 3410-3800 MHz sageduslubade andmise seisukoha kavandi kohta“; 3. ITL-i 16.08.2019 kiri nr 5.1-1/93-3 Konkurentsiametile pealkirjaga „Täiendavad selgitused ja ettepanekud Konkurentsiameti seisukohale seoses sageduslubade andmisega sagedusalas 3410-3800 MHz“. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika 1 10122 TALLINN Tehnilise Järelevalve Amet Sõle 23 A 10614 TALLINN 30.04.2018 nr 5.1-1/53 Avalik konkurss sideettevõtjate leidmiseks lairibateenuste pakkumiseks sagedusalades 3400 - 3800 MHz Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (edaspidi ITL) esitab oma seisukoha seoses avaliku konsultatsiooniga „Konkurss sideettevõtjate leidmiseks lairibateenuste pakkumiseks sagedusalades 3400 – 3800 MHz“. I Üldised ettepanekud Konkursi korralduse osas märgime, et ITL-i hinnangul tuleks konkursi sujuva läbiviimise huvides vältida konkursi korraldamist suvisel puhkuste perioodil (juuli-august). Konkursi õnnestumiseks ja piisava ettevalmistusaja tagamiseks konkursil osalejaile peame oluliseks ka seda, et konkursi lõplikud tingimused oleksid kinnitatud ja osalejatele avaldatud vähemalt 3 kuud enne konkursi algust. ITL rõhutab, et sagedusala 3400 – 3800 MHZ efektiivseima ressursikasutuse tagamiseks ning kvaliteetsete lairibateenuste pakkumiseks, sh näiteks 5G tehnoloogia potentsiaali täielikuks ärakasutamiseks, tuleb eelistada stsenaariumit 2, see tähendab lõpetada ressursi ebaefektiivne kasutamine (segamini on FDD ja TDD tehnoloogiad) ja vabastada sagedusala praegusest kasutusest. Sagedusala 3400 – 3800 MHZ ressursi eraldamine on määrava tähendusega 5G tehnoloogia kasutuselevõtuks, kuid lisaks sellele on vastavat sagedusvahemikku võimalik edukalt kasutada ka muude erinevatel sidetehnoloogiatel põhinevate raadiolahenduste pakkumiseks. Selleks, et sagedusressurssi oleks võimalik efektiivselt kasutada ning võrgu ehitamiseks tehtavad investeeringud tasuksid Eesti kontekstis ära, on mõistlik eelnevalt korrastada kogu kõnealune sagedusala ning välistada sagedusala väikeste plokkidena pakkumist. 2 Oleme nõus Tehnilise Järelevalve Ameti väitega, et olemasolevate ja uute mobiilsete süsteemide koostoime tagamine võib piirata efektiivset spektri kasutust, raskendada 3400- 3800 MHz sagedusala harmoniseerimist ning otsuse 2014/276/EL lisas kehtestatud parameetrite rakendamist. II Vastused 1. stsenaariumi küsimustele 1. Kas näete sagedusala kasutamist pigem mobiilse teenuse tarbeks või ka fikseeritud asukohas olevate klientide jaoks ( BWA) ? Leiame, et 3400 – 3800 MHz sagedusala tuleb kasutada mobiilse teenuse tarbeks, kuna üksnes selline kasutus võimaldab antud sagedusalas efektiivset ressursikasutust. 2. Milline oleks minimaalne vajalik ribalaius teenuse pakkumiseks ja milline oleks optimaalne ribalaius? ITL-i liikmete hinnangul on minimaalne vajalik ribalaius teenuse pakkumiseks 100 MHz. Kui 3400 – 3800 MHz pannakse konkursile väiksemate plokkidena, väheneb ressursi atraktiivsus sideettevõtjate jaoks, kuna 100 MHz-ist kitsamate plokkide korral kaob sideettevõtjate jaoks loogiline ja mõistlik võrguehituse võimalus ning investeeringud võrku muutuvad ebaefektiivseks. Ka selleks, et kasutada väiksemat plokki, tuleb selle sagedusala tehnoloogiaga välja ehitada kogu sidevõrk. Mida suurem on eraldatav ribalaius, seda kvaliteetsemat lairibateenust on sideettevõtjatel võimalik pakkuda. Selleks, et kasutada sagedusala 3400 – 3800 MHZ baasil 5G tehnoloogia rajamisel sagedusspektrit kõige efektiivsemalt, on oluline, et 5G võrgu rajaja saaks kasutada ära raadioseadmete (5G NR – New Radio) puhul sageduskanali ribalaiust maksimaalse efektiivsusega, milleks on juba praegusel hetkel 100 MHz 3,5 GHz sagedusvahemikus ning järgmiste standardi versioonidega suureneb veelgi. Näiteks on ETSI välja toonud oma soovitustes (Lisa 1 - ETSI tehniline raport “5G;Study on new radio access technology (3GPP TR 38.912 version 14.1.0 Release 14”) 1 5G raadiomoodulite (NR) kanalisuuruseks soovitatava 100 – 200 MHz sagedusspektris alla 6 GHz järgneva soovituse: 14.3.1.2 Maximum channel bandwidth Maximum channel bandwidth was studied based on at least possible sub-carrier spacings in a certain frequency range considering aspects such as phase noise impact, FFT size etc. As the result, it was concluded that from physical layer specification perspective the maximum supportable channel bandwidth at this stage is 400MHz while from RF feasibility perspective the ranges of the maximum channel bandwidth are as follows: - For below 6GHz: Maximum CBW will be further studied in range of 100MHz ~ 200MHz. For above 6GHz: Maximum CBW will be further studied in range of 100MHz ~ 1GHz In addition, the necessity of the investigation of possibility to support the above maximum channel bandwidth with carrier aggregation was identified. It should be noted that the maximum channel bandwidth mentioned above may be not applicable to all bands. 1 Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.etsi.org/deliver/etsi_tr/138900_138999/138912/14.01.00_60/tr_138912v140100p.pdf 3 Ülaltoodust lähtuvalt on ka 5G raadiovõrkude tarnijad välja töötanud 5G kanalilaiuseks juba olemasolevate esimese põlvkonna 5G raadiomoodulite puhul 100 MHz ribalaiusega kanalid. 100 MHz-st väiksema kanalilaiuse kasutamisel oleks 5G raadiovõrgu rajamine ebaefektiivne ning oluliselt kulukam, kuna osa võimalikust spektrist jääks kasutamata, lõppkasutajale pakutav kiirus kujuneks sellest tulenevalt tunduvalt madalamaks ning lõppkasutajad oleks sunnitud selles sagedusvahemikus tarbitavate teenuste puhul leppima tehnilistest piirangutest johtuvalt väheefektiivsete sideteenustega. Leiame, et Eesti tee 5G kasutuselevõtuks peab olema lõppkasutajate huve arvestades ambitsioonikam ja kasutama maksimaalselt ära sagedusala 3400 – 3800 MHZ tehnilise potentsiaali. Viitame ka hetkel kavandatavale CEPT raportile nr 67 (Lisa 2 – CEPT raport nr 67)2, mille punktis 2.2. rõhutatakse, et sagedusvahemikke 3400-3600 ja 3600-3800 tuleks tehniliste komplikatsioonide vältimiseks kindlasti käsitleda ühtse vahemikuna 3400- 3800 MHz: „EC Decision 2014/276/EU [1] considers 3400-3600 MHz and 3600-3800 MHz as separate bands and defines its preferred frequency arrangements accordingly. However, in case of 5G NR 3GPP will define the whole 3400-3800 MHz as part of one single band (in both its B77 and B78 specifications). This suggests that, in case of 5G NR, there is no need to consider separate frequency arrangements for 3400-3600 MHz and 3600-3800 MHz from a regulatory perspective. Furthermore, if the 3400-3600 MHz and the 3600-3800 MHz are defined as separate bands, there could be complications at the time of licensing if assignments straddle over the 3600 MHz boundary. This is likely given that it is expected that assignments in the band will be large.“ 3. Kas konkursile on mõistlik esitada kogu olemasolev ressurss (329 MHz)? Nagu eelnevalt mainisime, tuleks ITL-i hinnangul vabastada sagedusala praegusest kasutusest ning korraldada konkurss sagedusressursile mahus 400 MHz. 4. Kas korraldada konkurss mitmes etapis ning esimesena esitada konkursile 3400-3600 MHz sagedusala ning peale 3600-3800 MHz sagedusala vabastamist korraldada teine etapp? Efektiivseimaks ressursikasutuseks on mõistlik korraldada konkurss kogu sagedusressursile mahus 400 MHz. Muu hulgas on see hädavajalik seetõttu, et üksnes kogu sagedusressursi samaaegne konkursile esitamine tagab operaatoritele võimaluse prognoosida võrku tehtavaid investeeringuid mõistlikult ette ja loob seeläbi majanduskeskkonna, milles on võimalik teha asjakohaseid, valdkonna kiiret arengut soodustavaid investeerimisotsuseid. 5. Kas esitada konkursile kogu sagedusala 3400-3800 MHz, kehtestades sagedusalas 3600-3800 MHz uuele kasutajale kohustus sagedusalas sagedusloa alusel toimivate süsteemide kaitsmiseks häirete eest? ITL eelistab kogu sagedusala korrastamist ning sagedusala senisest kasutusest vabastamist. 2 Arvutivõrgus kättesaadav: https://cept.org/ecc/tools-and-services/ecc-consultation (29.04.2018). 4 6. Kas esitada konkursile sagedusala 3400-3700 MHz, kehtestades sagedusalas 3600-3700 MHz uuele kasutajale kohustus sagedusalas sagedusloa alusel toimivate süsteemide kaitsmiseks häirete eest ja reserveerida 100 MHz sagedusalas 3700-3800 MHz piirkondlike internetiühenduse pakkujatele? Kui jah, siis millistel tingimusel peaks toimuma sagedusala 3700-3800 MHz kasutusele võtmine (konkurss, iludusvõistlus, ühiskasutus või muu)? Ei, konkursile tuleks panna kogu sagedusala 400 MHz. Piirkondlikuks kasutuseks on mõistlik kasutada teisi sagedusalasid. Juhime tähelepanu asjaolule, et sagedusala 3400-3700 MHz kasutuselevõtt 5G tehnoloogia tarbeks eeldab, et sideettevõtjal on võrgus 4G tehnoloogia juba olemas. Praegune rahvusvaheline standard3 näeb ette, et 5G tehnoloogia rajatakse 4G tehnoloogia alusbaasile. III Vastused 2. stsenaariumi küsimustele 1. Kas esitada konkursile kogu sagedusala 3400-3800 MHz ressurss (400 MHz: kaheksa TDD plokki laiusega 50 MHz/ viis TDD plokki laiusega 80 MHz)? ITL on seisukohal, et konkursile tuleks panna kogu ressurss. Sagedusressursi efektiivseks kasutamiseks peab minimaalseks ploki laiuseks olema 100 MHz, seega ei ole sellest väiksemate sagedusplokkide oksjonile panek asjakohane ega põhjendatud, kuna see ei taga sagedusressursi otstarbekat kasutamist. 2. Kas esitada konkursile sagedusala 3400-3700 MHz ja reserveerida 100 MHz sagedusalas 3700-3800 MHz piirkondlike internetiühenduse pakkujatele? Kui jah, siis millistel tingimusel peaks toimuma sagedusala 3700-3800 MHz kasutusele võtmine (konkurss, iludusvõistlus, ühiskasutus või muu)? Toetame kogu 3400-3800 MHz sagedusala konkursile panemist. Vastava sagedusala piirkondlikele internetiühenduse pakkujatele reserveerimisega raisatakse väärtuslikku ressurssi. Nii väikese territooriumi puhul kui Eesti ei ole piirkondlikel ettevõtetel võimalik pakkuda antud sagedustel kvaliteetset lairibateenust. IV Üldised tingimused 1. Kas loetletud tingimused/kohustused on asjakohased? Kui ei, siis missugused ja miks? Võimalusel palume pakkuda alternatiivseid lahendusi. 1) Rõhutame, et konkursi õnnestumiseks peab sagedusploki minimaalne laius olema 100 MHz. Vastasel juhul võib tekkida olukord, kus sideettevõtjad ei pea konkursil osalemist äriliselt mõistlikuks. 2) Kuna tegemist on oksjoniga, siis ei ole asjakohane punktis c toodud kasutuselevõetud tehnoloogiast teavitamise nõue ning kohustus alustada teenuse pakkumist teatud perioodi jooksul. 3) ITL-i hinnangul ei ole mõistlikud tingimuste punktid g ja h ning punkti l teine lause, mis ei võimalda võrguressursi efektiivset kasutust. ITL-i jaoks jääb arusaamatuks, miks on konkursi tingimuste punktis l kirjas raadiosageduste kasutamise õiguse üleandmine ja kasutuslepinguga kasutamiseks andmise lubatavus, kui elektroonilise side seaduse § 17 lõike 1 alusel on raadiosageduste õiguse üleandmise ja kasutuslepinguga kasutamiseks andmise eeltingimus vastava õiguse sätestamine raadiosagedusplaanis. 3 http://www.3gpp.org/news-events/3gpp-news/1929-nsa_nr_5g 5 Kuna raadiosagedusplaanis sätestatakse, et raadiosagedusalal 3400-3800 MHz on õiguste üleandmine ja kasutuslepinguga kasutamiseks andmine lubatud, ei saa õiguste üleandmist ja kasutada andmist käsitleda täiendava konkursitingimusena. 4) Kuna tegemist on oksjoniga, ei ole põhjendatud tingimuste punkt k, mis annab võimaluse täiendavate tingimuste kehtestamiseks. Täiendavate tingimuste kehtestamine oleks põhjendatud mõne teise konkursi vormi korral. 2. Kui punktides g, h, l toodud kohustused/tingimused ei ole asjakohased, siis missugune oleks alternatiiv, et võimaldada ka piirkondlike internetiühenduse pakkujatele juurdepääs sagedusressursile, edendada konkurentsi ja arendada lairibateenuseid eelkõige väljaspool suuri asulaid ning piirkondades, kus esineb probleeme lairiba teenuste kättesaadavusega lõppkasutajale. Piirkondlike pakkujate jaoks tuleks leida teine sagedusressurss. Piirkondlikel internetiühenduste pakkujatel pole nimetatud sagedustel võimalik kvaliteetset lairibateenust osutada ja seega kujutaks väärtusliku sagedusressursi piirkondlike lairibateenuste kasutusse andmine endast väärtusliku ressursi asjatut raiskamist. Märgime, et muu hulgas võimaldab just 5G tehnoloogia 3600-3800 MHz sagedusala kogu potentsiaali ning ebamõistlik on eeldada, et väikesed kohalikud sideettevõtjad on valmis investeerima 5G tehnoloogiasse. Juhime tähelepanu asjaolule, et sagedusala 3400-3700 MHz kasutuselevõtt 5G tehnoloogia tarbeks eeldab, et sideettevõtjal on võrgus 4G tehnoloogia juba olemas, kuna praegune rahvusvaheline standard näeb ette, et 5G tehnoloogia rajatakse 4G tehnoloogia alusbaasile. 3. Millist kasutusviisi näete antud sagedusalale kasutuse asukohtade osas (kas pigem linnades, maapiirkondades, teatud kuumkohtades vms). Linnad ja kuumkohad. 4. Milline võiks olla objekti alghind, enampakkumise samm jne? Palun põhjendage. Siin on oodatud ka kõik muud ideed oksjoni korralduse ja läbiviimise kohta. Alghinna ja enampakkumise sammu määramisel tuleks arvestada Eesti elanike arvuga ning sellel sagedusalal tulevikus teenuseid tarbima hakkava elanikkonna sissetulekute tasemega. Samuti on mõistlik tugineda Eestis varem läbiviidud samalaadsete oksjonite kogemusele. Kooskõlas varasema sellekohase praktikaga võiks ITL-i hinnangul olla enampakkumise sammuks 100 000 eurot ning päevas võiks toimuda kaks pakkumiste ringi. 5. Kas teie arvates Venemaa piirialas kehtivad piirangud mõjutavad sagedusala kasutust ja teenuse arendamist? Kui ulatuslikult? Venemaa piirialas kehtivad piirangud on väga tugevad ning vähendavad kõnealuse sagedusala turuväärtust. Kuna tegemist on keerulise lepinguga, milles toodud piirangute reaalse mõju mõistmiseks sooviks ITL TJA spetsialistide abi. Seetõttu palume TJA selgitust piirangute võimalike mõjude kohta. 6 6. Kas teie arvates Eesti - Venemaa piirialades sagedusalas 3400-3600 MHz BWA koordinatsioonilepingu olemasolu mõjutab nimetatud sagedusalas paikneva ploki väärtust võrreldes sagedusalas 3600-3800 MHz asuva plokiga, mille kasutamisel tuleb lähtuda ITU Raadioeeskirjade artikkel 5 alamärkusest 5.430A? Kui jah, siis milline on kõige õigem/õiglasem/sobilikum viis punktis b toodud lahenduse rakendamiseks sagedusplokkide pideva ribana kasutamiseks jagamisel? Vastavalt arvutustele on punktide 5 ja 6 piirangud samaväärsed. Sarnaselt punkti 5 kommentaarile sooviks ITL saada TJA-lt täiendavaid selgitusi, mis aitaksid lepingu sisu ja mõju paremini mõista. Loodame, et leiate võimaluse ITL-i seisukohtadega arvestada. Oleme valmis oma seisukohti täiendavalt selgitama. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Jüri Jõema Tegevjuht Lisad: 1) Lisa 1 - ETSI tehniline raport “5G; Study on new radio access technology (3GPP TR 38.912 version 14.1.0 Release 14”; 2) Lisa 2 – CEPT raport nr 67. Hr Märt Ots Peadirektor Konkurentsiamet Teie: 14.05.2019 nr 5-1/19-0006-028-9 Tatari 39 10134 TALLINN Meie: 25.06.2019 nr 5.1-1/93-1 Arvamuse esitamine sagedusalas 3410-3800 MHz sageduslubade andmise seisukoha kavandi kohta Täname võimaluse eest avaldada arvamust seoses seisukoha „Seisukoht sageduslubade andmise kohta sagedusalas 3410-3800“ kavandiga (edaspidi kavand). Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (edaspidi ITL) esitab Konkurentsiameti kavandi kohta järgmised kommentaarid ja tähelepanekud. 1. Üldised kommentaarid Nagu olete õigesti ka oma kavandis välja toonud, on elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud amet (BEREC) liikmesriikide reguleerivate asutustega konsulteerimise tulemusena sagedusressursi jagamisel välja toonud järgmised peamised uute sagedusalade kasutuselevõtu eesmärgid (BEREC 06.12.2018 raport BoR (18) 2351, lk 6–8): 1) konkurents (tarbijate rahulolu) (competition (consumer welfare)); 2) efektiivsus (efficiency); 3) katteala/leviala (coverage); 4) innovaatilisus (innovation); 5) muud eesmärgid ja kaalutlused (other objectives and considerations). Seejuures konkurentsi kui tarbijate rahulolu edendajat on peetud oluliseks umbes 80% juhtudel, majanduslikku või tehnilist efektiivsust umbes 60% juhtudel, katteala/leviala 55% juhtudel ning innovaatilisust ligi 50% juhtudel (BEREC 06.12.2018 raport BoR (18) 235, lk 7). 1 https://berec.europa.eu/eng/document_register/subject_matter/berec/download/0/8314-berec-report-on- practices-on-spectrum-au_0.pdf 2 Seepärast oleme sagedusressursi jagamisega seotud küsimusi analüüsinud just ülal viidatud kriteeriumitest lähtuvalt. 2. Konkurents ja tarbijate rahulolu Raadiosagedused on piiratud ja defitsiitne ressurss, mille efektiivseks kasutamiseks ja konkurentsi soodustamiseks on riigipoolne reguleerimine (sagedushalduse korraldamine) vältimatult vajalik. Samuti on selge, et nii tavatarbijatel kui internetipõhiseid IT-lahendusi kasutada soovivatel klientidel on ajas üha kasvavad ootused parema internetiteenuse järele. Mobiilse andmeliikluse mahud kasvavad enam kui 50% aastas2. Seetõttu leiame, et sageduskonkursside korraldamine ei tohi muutuda katsetuste tegemise platvormiks, kuna sellisel juhul võivad tarbijate ootused jääda täitmata. Sagedusala 3410-3800 MHz (edaspidi 3,6 GHz sagedusala) on Euroopa Liidu erinevates dokumentides määratletud esmajärjekorras kõige tähtsama 5G sagedusalana. Eestis on üheks peamiseks antud sagedusvahemiku sageduslubade jaotust mõjutavaks teguriks koordinatsioonilepingu puudumine Venemaaga sagedusala osale 3600 – 3800 MHz. See tähendab, et sisuliselt kogu mandri-Eestis ei ole võimalik ilma Venemaa loata seda sagedusala kasutada. Eesti majanduskeskkonna huvides on, et 5G sidevõrgu rajamine saaks alata võimalikult kiiresti ja viisil, mis võimaldaks rahuldada igal aastal kasvavat nõudlust eelmisest vähemalt 50% mahukama teenuse järele. Eraldi märgime ära, et konkurentsi toimimist saab siin vaadelda kahes erinevas kihis: konkurents võrguomanike vahel ja konkurents teenuseosutajate vahel. Eesti sideteenuste turg on seejuures väike ning siin puudub laiaulatuslik huviliste ring 5G sagedusressursi hankimiseks. Enamgi veel – otsides näiteid ka teistest Euroopa Liidu riikidest, kus operaatoreid on rohkem, on ka siis sagedusoksjonitel osalejate tegelik ring pigem väike. Nii nähtub BERECi raportist, et 207 oksjoni tulemuste analüüs näitas järgmist võitjate üldpilti (BEREC 06.12.2018 raport BoR (18) 235, lk 17): Silmas tuleb pidada, et sidevõrgu rajamine ja ülalpidamine vajab suuremahulisi investeeringuid ja stabiilset finantsvõimekust. Sagedusoksjoni võitmisega võrguoperaatori investeeringud mitte ei lõpe, vaid pigem alles algavad. Seejuures on sagedusluba vajalik just võrgu rajamiseks, mitte teenuste osutamiseks. 2 Ericsson Mobility Report, June 2019, lk 14 3 Seega ei välista ega piira üksnes n-ö suuremate võrguoperaatorite poolt enda kasutusse saadud sagedusload kuidagi teenuste tasandil toimima hakkavat konkurentsi, vaid on pigem heaks eelduseks vajalikele mahukatele investeeringutele. Võrguoperaatorid konkureerivad omavahel ja on käsitletavad ühe kihina (konkurentsiõiguslikus vaates asendatavuse kriteerium). Tähele tuleb panna, et sideettevõtja ja sidevõrgu operaator ei ole sünonüümid, sideettevõtjad osutavad sageli oma teenuseid ka kellegi teise võrgul. Sellest tulenevalt moodustavad teised ettevõtjad, kaasa arvatud nn vertikaalid konkurentsiõiguslikus vaates uue, eraldi kihi. Nad ei ole ise sidevõrgu operaatorid ning neil ei ole huvi ega üldjuhul ka tehnilist ja finantsilist võimekust konkureerida võrguoperaatoritega. 3. Efektiivsus 3.1. Efektiivne kasutus on võimalik vaid suurte sagedusplokkidega Arvukates läbiviidud analüüsides soovitatakse riikidel välja anda pigem võimalikult suuri sagedusplokke. Euroopa Telekommunikatsiooni Standardite Instituudi (ETSI) tehnilisest raportist „5G; Study on new radio access technology“ 3 tulenevalt võiks (muu hulgas) sagedusalas 3400–3800 MHz ühe sagedusploki maksimaalne ribalaius jääda vahemikku 100 MHz kuni 200 MHz (ETSI raporti lk 69). Sellele, et 5G tehnoloogia kasutuselevõtuks mõeldud 3400–3800 MHz (3,4–3,8 GHz) sagedusala tuleks ümber korraldada just piisavalt suurte plokkidena, juhitakse tähelepanu ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/1972 (nn sidekoodeks) 4 artiklis 54. Venemaa naabrusest tulenevalt peab seejuures Eesti sagedusplokkide planeerimisel arvesse võtma kahte aspekti: täiendavat vajadust NATO radarite poolt kasutatava sagedusala kaitsetsooniks vähemalt 10 MHz ulatuses ning teisalt võimaldades turul alustada 5G võrkude rajamist võrdsetel alustel ilma koordinatsioonilepinguta. Neil asjaoludel leiame, et ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 22.01.2019 määrusega nr 5 „Avaliku konkursi läbiviimise kord sageduslubade andmiseks maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamiseks sagedusalas 3410–3800 MHz“ 5 pakutav lahendus 3 x 130 MHz on üks optimaalsematest lahendustest. See on läbi arutatud sideettevõtjate ja riigi ümarlauas ning on kooskõlas ka EL ekspertgruppide soovitustega. Nimetatud lahendus tagab ka konkurentsi, aeglustamata seejuures teenuse arengut ning hoogustades tarbijatele täiendavate hüvede kasutamise võimaluse loomist. Silmas tuleb pidada ka seda, et Eestis on sageduste kasutus niigi piiratud Venemaast tulenevate piirangute tõttu, mistõttu on eriti oluline mõistlikult jaotada seda vähest ressurssi, mis kasutatav on. Märgime, et mobiilsides arengult maailma juhtiv riik Soome, kelle 3,6 GHz sagedusjaotust on samuti mõjutanud naabrus Venemaaga, jõudis sarnase 3 x 130 MHz sagedusplokkide jaotuseni. Seetõttu on ka Eesti tarbijate huvides sagedusressursi kasutus eeltoodud printsiipidest lähtuval viisil. 3 https://www.etsi.org/deliver/etsi_tr/138900_138999/138912/14.01.00_60/tr_138912v140100p.pdf 4 https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32018L1972&qid=1560774016654&from=ET 5 https://www.riigiteataja.ee/akt/125012019003 4 Soovime siinkohal selgelt ümber lükata ka Konkurentsiameti kirjas mitmes kohas väljendatud arvamuse nagu rahvusvahelise koordineerimise kohustus puuduks, kui 3,6 GHz sagedusala kasutataks vaid näiteks siselevi lahenduste arendamiseks. Ka kõik eri- ja üksikjuhud tuleb Venemaaga eraldi koordineerida, vastav kohustus tuleneb Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu raadioeeskirjast (ITU Radio Regulations6). Märgime ka, et sagedusspektri majandusliku tõhususe üldreegel on, et laiem sagedusala võrdub tõhusam kasutus. Lihtsustatult öeldes tähendab see seda, et raadiotehnoloogial põhineva andmeside puhul kehtib füüsikaseadustest tingituna põhimõte, mille kohaselt lõppkliendi poolt kasutatav andmesidekiirus on võrdelises sõltuvuses mobiilvõrkudes kasutatava sagedusspektri ribalaiusega. Näiteks saavutatakse 100 MHz ribalaiuse puhul täpselt samade seadmete ja võrgu ülesehitusega kaks korda suurem andmesidekiirus kui 50 MHz ribalaiusega. Kuna mõlemal puhul on investeeringud taristusse võrdsed, võimaldab kaks korda laiem ribalaius lõppkliendile kaks korda paremaid teenuse parameetreid, ilma et selle teenuse eest võetaks tarbijalt kaks korda rohkem raha sidevõrgu arenduse ja halduse kulude katteks. Eelviidatu ilmestab, kuidas 5G sagedusalas väikeste plokkide kasutusse andmine kahjustaks otseselt tarbijate huve ja seeläbi ka konkurentsi. Eelnevalt toodud põhjustel peame kõige otstarbekamaks võimalikult suurte sagedusplokkide eraldamist, säilitades samas konkurentsiolukorra sidevõrkude turul. 3.2. Järjestikkuse printsiip Mobiilside valdkonnas uute standardite väljatöötamisega tegeleval organisatsioonil 3rd Generation Partnership Project (3GPP) ei ole käesoleval ajal standardit, kuidas väikeste mittejärjestikuste sagedusribade kasutus kokku liita (agregeerida). Kuna sellist standardit praegu ei ole ning ei ole ka ette näha, kas ja millal see kinnitatakse, ei saa võrguoperaatorid käesoleval ajal agregeerimise võimalusega arvestada. Samas on sagedusspektri majandusliku tõhususe reeglist tulenevalt sagedusala maksimaalselt efektiivselt kasutatud üksnes siis, kui sama omaniku sagedusvahemikud asuvad järjestikku. Näiteks kui ühel sideettevõttel on kaks 50 MHz sagedusriba, eeldab nende majanduslikult maksimaalselt tõhus kasutus sagedusribade paiknemist järjestikku (nt 3410-3460 ja 3460-3510 MHz), sest ainult selliselt on seni standardiseeritud võimalik sageduskasutus (vt 3GPP standard TS 138 101-1-V15.3.0 7 , mis on hetkel kõige värskem 5G raadiovõrgu sagedusspektri kasutamise standard). Vastasel juhul tuleks loa omanikul ehitada kaks eraldiseisvat 5G tugijaama, mis omakorda vajab topelt raadiomooduleid, antenne, raadiotehnilisi litsentse ja on kokkuvõttes seega kaks korda suuremate investeeringutega, kuid ühtlasi vähem efektiivne loa omaniku ja lõppkasutaja seisukohast. 6 https://www.itu.int/pub/R-REG 7 3GPP standard TS 138 101-1-V15.3.0, 5.5A1 ja 5.5A2 5 Printsiibis on võimalik algselt eraldi (mitte järjest) paiknevate sagedusribade ühtlustamiseks kasutada korrastamist (refarming), mis tähendab varem eraldi olevate sagedusplokkide kokku ja järjestikku tõstmist ühe võrguoperaatori kasutuseks. Silmas tuleb aga pidada, et refarmingu käigus peavad kõik sageduslubade omanikud oma sageduskasutust üheaegselt muutma. Selle koordineerimine on äärmiselt keeruline ning aeganõudev protsess. Samuti peavad kõik osapooled olema eelnevalt jõudnud kokkuleppele refarmingu sisu osas. See tähendab, milline ettevõte saab kasutada madalamaid sagedusalasid, mis on „paremad“, ja kes kõrgemaid sagedusalasid. Lisaks toetavad toodetavad võrguseadmed hetkel vaid fikseeritud laiusega sagedusplokkide (nt 100 MHz) kasutust ega ole ümberhäälestatavad. Seega võib refarmingu käigus selguda, et juba soetatud võrguseadmed ümberjagatud sagedusribas ei toimi. Taolise suure sagedusala puhul kohe algusest peale sagedusala jaotusesse sisse kirjutatud refarming kahjustaks otseselt Eesti tarbijate huve. Eeltoodud põhjustel peame otstarbekaks jaotada 3,6 GHz sagedusala võimalikult suurteks järjestikusteks sagedusplokkideks. 3.3. Kõigi sidevõrkude omavaheline sünkroniseerimine Sagedusala 3,6 GHz puhul on tegemist aegtihendusega dupleksit (Time Division Duplex – TDD) kasutava sagedusribaga. TDD kasutus on tehnoloogiliselt keerukam võrreldes sagedustihendusega dupleksiga. Nimelt on TDD optimaalseks kasutamiseks vajalik kõrvuti asetsevate sagedusalade kasutajate sidevõrkude omavaheline täpne sünkroniseerimine (nn ühine kell) ja selle baasil tugijaamast kliendiseadmesse ning vastupidi signaalide saatmise perioodilisuse kokku leppimine. Praktikas tähendab see seda, et kui ühes teise sidevõrguga sünkroniseerimata sidevõrgus saadetakse tugijaamast kliendiseadmele infot, siis samal ajahetkel ei ole võimalik teises sidevõrgus, mis kasutab kõrvalasuvat sagedusplokki, sooritada vastupidist liiklust. Seega eeldab TDD tehnoloogia, et erinevate operaatorite sidevõrgud töötaksid sünkroniseeritult. Kui sünkroniseerimist ei rakendata, on vajalikud eri ettevõtjate sagedusplokkide vahelised kaitsetsoonid (kuni 20 MHz), mis on niigi piiratud sagedusressursi väga ebaefektiivne sageduskasutus. Sünkroniseerimine eeldab ettevõtete vahelisi läbirääkimisi ja kokkuleppeid ning toob kaasa rahalisi kulutusi. Juhul kui kokkuleppele ei jõuta, peavad kõrvuti asetsevate sagedusplokkide kasutajad jätma oma plokkide vahele umbes 20 MHz laiuse kaitsetsooni, mida ei saa ega tohi kasutada võrguteenuseks. Äärmusliku näitena võib tuua, et kui operaator omandab 10 MHz ploki, siis seda ei olegi võimalik kasutada. Või kui omandatakse 60 MHz plokk, siis võib pidada tõenäoliseks, et efektiivselt saab sellest kasutada üksnes 20 MHz, sest mõlemalt poolt on vajadus 20 MHz jätta kaitsetsooniks. Eeltoodud põhjustel peame otstarbekaks jaotada 3,6 GHz sagedusala võimalikult suurteks järjestikusteks sagedusplokkideks, sideettevõtted on valmis selleks rakendama sidevõrkude sünkroniseerimist. 6 3.4. Sagedusalade väikeste plokkidena väljastamise ebaefektiivsus ja kõrge halduskoormus Teie poolt esitatud kavandis on osutatud sellele, et iga ettevõtja oskab kõige paremini hinnata oma plaane ja vajadusi ning kui sagedusalad konkursile panna 10 MHz kaupa, siis selle, kas üks ettevõtja ostab konkursilt ühe, neli või kaksteist 10MHz luba, määrab nõudluse ja pakkumise tasakaal. Paraku antud kontekstis ei pea see paika. Kahtlemata on õige, et võrguoperaatoritel on põhimõtteliselt võimalik osta konkursilt sagedusalasid ka väikeste osade kaupa. Ent lisaks sellega kaasnevale väikeste sagedusalade kasutamise ebaefektiivsusele ja vajadusele refarmingu järele, mis tõstab ka lõppkasutaja kulusid, on oluline lähtuda ka hea halduse põhimõttest. Kõnealuses kontekstis tähendab see muu hulgas, et asju tuleb teha võimalikult lihtsalt. Sagedusala välja andmine väikeste osadena on keeruline, aeganõudev ja kulukas protsess nii riigiasutustele kui sideettevõtetele. Eeltoodud põhjustel peame otstarbekaks mitte rakendada menetlust, kus antakse väikeseid sagedusplokke välja ükshaaval. 4. Mobiilsidevõrgu katteala 3GPP standard ei toeta iseseisvat 5G võrku, s.t käesoleval hetkel vajab 5G võrk toimimiseks 4G võrgu tuge. 3,6 GHz sagedusala on kehtiva raadiosagedusplaani järgi mõeldud maapealse elektroonilise sideteenuse osutamiseks üleriigiliselt, mistõttu ei saa pidada põhjendatuks erinevate arutelude käigus välja käidud ideesid killustada kõnealuse vahemiku sagedusressurss kitsastel maa-aladel üksikute ettevõtete või asutuste sisemiste sideteenuste vajaduste tarbeks (näiteks haiglad, tehased jne). Piltlikult öeldes, kui kogu Eesti territoorium on ca 45 000 km2, siis tööstusettevõtted jms paiknevad sellest ehk umbes 2 km2-l ning seega 3,6 GHz sagedusala tükeldamine selliste ettevõtete sisemiseks kasutuseks ei ole efektiivne sagedusala kasutus. Otse vastupidi, sellisel valikul oleks otsene tarbijate huve ja seeläbi konkurentsi kahjustav mõju. Toome välja ka asjaolu, et üle-eestilist katvust omav sidevõrgu operaator saab sama sagedusressurssi kasutada üle-eestiliselt, mitte üksnes kitsa piirkonna vajaduste rahuldamiseks. Näiteks kui suurettevõte (nn vertikaal) ostab sagedusloa, kasutab ta seda ressursi vaid enda tarbeks, kuid võrguoperaator saab kasutada efektiivset võrguhaldust ning jagada ressurssi moel, et kasusaajaid võib olla sadu tuhandeid. Sagedusala 3,6 GHz tükeldamine väiksemateks piirkondlikult kasutatavateks osadeks tooks muu hulgas kaasa ka selle, et lõppkasutajad ei tunnetaks kvalitatiivset vahet 4G ja 5G sidevõrgu vahendusel osutatavate teenuste vahel. Leiame, et ilma suurte plokkideta ei ole võimalik luua 5G osas üleriigilist katvust ja ilma üleriigilise katvuseta ei ole samas Eesti ühiskonnal võimalik asuda kasutama neid hüvesid, mida 5G Eesti kui terviku digitaliseerimise osas võimaldaks. Sagedusala väikestes plokkides erinevatele ettevõtetele jaotamine kahjustaks seega avalikku huvi ja Eesti digitaliseerimist. Eelnevalt toodud põhjustel peame otstarbekaks mitte eraldada osa 3,6 GHz sagedusalast piirkondlikele sideteenuse osutajatele, kuivõrd neil on võimalik rentida sidevõrgu mahtu võrguettevõttelt. 7 5. Innovaatilisus Meie hinnangul ei ole kohane eristada sidevõrgu operaatoreid ja nii-öelda väikeseid (side)ettevõtjaid (side-või sisuteenuse osutajaid) selle pinnalt nagu viimased teeksid innovatsiooni, aga esimesed mitte. Nagu ka eespool öeldud, on sidevõrgu rajamise kulud mastaapsed ning võrguoperaatorid ei saa enam ammu lubada endale vaid traditsiooniliste telekommunikatsiooniteenuste osutajaks või võrgu edasimüüjaks olemist. Oma võrgu rajamise kulutuste katmiseks ning jätkusuutlikuna püsimiseks on võrguoperaatoritel vajalik olla innovaatiline ning reageerida kiiresti turu nõudmistele ja ühiskonna vajadustele. Oluline on ka märkida, et võrguoperaatorite kasutuses on laiaulatuslik valik erinevates sagedusalades asuvaid sagedusplokke, erinevalt nendest ettevõtetest, kes kasutavad vaid ühte spetsiifilist sagedusvahemikku. Taoline sidevõrgu operaatorite poolne ressursikasutuse võimalus loob innovaatilisuse vaates uue taseme, kuna võimaldab kohanduda ja paremini vastata kasutajate (nii võrgurentnike kui lõppkasutajate) spetsiifilistele ja eriilmelistele vajadustele. Võrgu rajamine iseenesest ei ole innovatsioon. Innovatsiooni saab teha sidevõrgu ressurssi kasutades ja seda nii võrguomaniku kui ka sidevõrgu mahu rentnike poolt erinevate teenuste osutamiseks. 5G võrgu olemasolu loob eelduse innovatsiooniks teistes sektorites. See saab olema aluseks näiteks targa linna arenemisel (sh isesõitvad autod, targad teed/ristmikud) ja tootmise arenemisel (sh mobiilsed ja kaugjuhitavad robotid). Uusi teenuseid ja efektiivsemat, targemat ning turvalisemat toimetamist näeme metsanduses, põllumajanduses, kaevanduses, meditsiinis, logistikas, merenduses, kaitsetööstuses (sh kriitiline side) ja ka kõikides teistes sektorites. Tekivad uued võimalused kaugtööks ja meelelahutuseks (näiteks VR, AR, >4k videoülekanded) jne. Seega koostöö võrguomanike ja kasutajate vahel on see, mis loob innovatsiooni. Nii on võrguoperaatorid praeguseks juba teinud mitmeid katsetusi 5G pilootvõrkude loomisel ning kaasanud erinevaid sektoreid, kellega juba testitakse uusi tehnoloogiaid ja teenuseid. Võimalikult laia tarbijaskonda puudutav innovatsioon eeldab üle-eestilise katvusega võrku ning kõrge investeerimisvõimekuse olemasolu ning see on olemas täna turul tegutsevatel mobiilsidevõrgu operaatoritel. 6. Erinevate sagedusplokkide erinevus ning kasutusotstarve Kogu raadiosagedusala kasutus on määratletud sagedusjaotuse plaanidega ning jaotub erinevatesse plokkidesse. Juhime tähelepanu, et erinevus on ka ribalaiustes ning seeläbi üht lubade jaotamise metoodikat ei ole võimalik rakendada erinevate plokkide suhtes. Käesolev alapunkt selgitab, milliste teenuste osutamiseks on sobivaimad erinevad sagedusalad ja miks kõnealune 3,6 GHz ei ole sobivaim asjade Interneti (Internet of Things – IoT) teenuste pakkumiseks. Allpool oleme võtnud vaatluse alla konkreetsed niinimetatud 5G tehnoloogia jaoks kasutada plaanitavad sagedusvahemikud. Siinkohal on asjakohane veelkord rõhutada, et kui riik annab sagedusressursi välja 5G sidevõrgu ehitamiseks, siis kehtivate standardite kohaselt ei ole 5G võrk eraldiseisev, vaid vajab 4G võrgu tuge. 8 Seega pole asjakohane rääkida 5G tulekust ning siduda see kitsalt IoT lahendustega, kuna IoT ei ole 5G eesmärk ning neid teenuseid pakutakse juba nüüd kasutades selleks 4G võrke või muid eraldiseisvaid tehnoloogiaid. 5G tehnoloogia kasutuseks on planeeritud vähemalt sagedusalad 700 MHz, 3,6 GHz ja 26 GHz. Järgnevalt on toodud sagedusalade ja nendes eeldatavalt kasutatavate sagedusplokkide mahud: 1) Näiteks 700 MHz sagedusalas on kogu ribalaius kokku 30 MHz, selle jagamine 10 MHz plokkidena on väga mõistlik ja see on maksimaalseks võimalikuks sammuks, võimalik on ka väiksemaks jagamine. 2) Ent 3,6 GHz sagedusalas on kogu jagatav ribalaius 390 MHz. Selle ala 10 MHz kaupa jagamine on äärmiselt ebaefektiivne nagu oleme juba eespool selgitanud. 3) 26 GHz sagedusvahemik saab olema vähemalt veel poole suurem kui 3,6 GHz vahemik. Seetõttu 3,6 GHz puhul leitud optimaalne variant ei pruugi olla otstarbekaim lahendus 26 GHz enampakkumise läbiviimiseks. Raadiovõrkude ehitamisel kasutatakse erinevaid sagedusalasid – madalamate sagedustega raadiolained tekitavad väiksema signaali sumbuvuse tõttu parema leviala, üldjuhul on kasutatav sagedusriba väike, mis kajastub madalamates andmeedastusmahtudes. Kõrgemad sagedused omavad üldjuhul laiemaid sagedusribasid ja seega on andmeedastuses palju võimekamad, samas suurema raadiosignaali sumbuvuse tõttu on leviala palju väiksem. IoT tehnoloogia tarbeks on olulised võimalikult head leviomadused tagamaks teenuse kõrget töökindlust. Kõrgema sagedusega raadiosignaalid on, nagu mainitud, suurema sumbuvusega, mistõttu on need väiksema levialaga ja halvema võimega tungida läbi signaali teele jäävate takistuste. Just võime tungida läbi takistuste on IoT teenuste juures eriti oluline. Ülaltoodu tõttu on IoT standardid (näiteks Sigfox, LoRa) ette näinud kasutamiseks sagedusalas kuni 900 MHz. Samuti pole IoT seadmetele vajalik suur ribalaius, kuna tarbitavad andmemahud on väikesed ja seda ka juhul, kui piirkonnas on palju seadmeid. 3,6 GHz sagedusvahemik on kõrgel sagedusel paiknev nn lairiba-vahemik, mis võimaldab suhteliselt väikese leviala juures suuri andmeedastuskiiruseid ja mahte. Eeltoodu põhjas saame teha ainuvõimaliku järelduse, et väide nagu oleks sagedusala 3,6 GHz sobivaim IoT teenuste pakkumiseks, on eksitav ja ei vasta tegelikkusele. 7. Võrgu turvalisus Tegemist on tänapäeva kontekstis järjest põletavama teemaga. Olemasolevad mobiilioperaatorid on kõik elutähtsa teenuse osutajad ja neile kehtib küberturvalisuse seadus ning sellest tulenevad kõrgendatud nõuded võrgu turvalisusele. Väikestele ettevõtetele küberturvalisuse seadus ja sellest tulenevad ranged nõuded turvalisuse ja riskianalüüside läbiviimise suhtes ei kehti ja seetõttu võivad nad kujutada endast turberiski, mis on eriti problemaatiline 5G arengu valguses. 9 Üldteada on fakt, et küberründed toimuvad just nõrgemate lülide kaudu ning need ründed võivad tekitada doominoefektina häireid ka elutähtsatele teenustele. Palume teil oma ettepaneku koostamisel sidevõrkude turvalisuse tagamise aspekte arvesse võtta. 8. Kokkuvõte Leiame, et ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 22.01.2019 määrusega nr 5 on Eestis 3,6 GHz sagedusala oksjoniks tehtud ressursisäästlik valik ning see on erinevate lahenduste pinnalt hinnates optimaalne. Me ei pea põhjendatuks algatust, millega soovitakse aasta aega kestnud kaasamisprotsessi tulemus tühistada. Rõhutame, et Eesti kui digitaliseerimise ja seda tagava sidetaristu arengu eesrinnas liikuja huvides on oluline 3,6 GHz sagedusala kasutada andmise protsessiga võimalikult kiiresti edasi liikuda. Loodame, et peate võimalikuks ülaltoodud ITL-i kommentaaride ja tähelepanekutega oma seisukoha lõplikul kujundamisel arvestada. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Jüri Jõema Tegevjuht Hr Märt Ots Konkurentsiamet Teie: 10.07.2019 nr 5-5/2019-035 Tatari 39 10134 TALLINN Meie: 16.08.2019 nr 5.1-1/93-3 Täiendavad selgitused ja ettepanekud Konkurentsiameti seisukohale seoses sageduslubade andmisega sagedusalas 3410-3800 MHz Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (edaspidi ITL) on põhjalikult tutvunud Konkurentsiameti (edaspidi KA) 10.07.2019 seisukohaga nr 5-5/2019-035 „Seisukoht sageduslubade andmise kohta sagedusalas 3410-3800“ (edaspidi KA seisukoht). ITL soovib vastavas valdkonnas ekspertteadmisi omava organisatsioonina esitada KA seisukoha kohta järgmised täiendavad kommentaarid ja tähelepanekud. Palume käesolevat kirja lugeda koos ITL-i poolt 25.06.2019 edastatud kirjaga nr 5.1-1/93-1 „Arvamuse esitamine sagedusalas 3410-3800 MHz sageduslubade andmise seisukoha kavandi kohta“. 1. Peamised tähelepanekud KA seisukohas esitatud järelduste osas 1.1 Juhime ITL-i poolt tähelepanu asjaolule, et KA on niivõrd spetsiifilisel teemal nagu raadiosagedusala ressursi jaotus kujundanud lühikese ajaraami jooksul sisulise seisukoha, jättes seejuures arvesse võtmata Euroopa Liidu ja Eesti raadiosageduse valdkonna ekspertide selgitused ja järeldused, sh Euroopa Liidu selgesõnalised juhised. 1.2 2018. aasta vältel toimunud 3410-3800 MHz sagedusala (edaspidi 3,6 GHz sagedusala) kasutuselevõtu avalikel konsultatsioonidel olid arutelus erinevad lahendused, sh oli riigi poolt välja pakutud ka selle väiksemateks, näiteks 10 MHz plokkideks jaotamine. Seega ei ole KA vastav ettepanek kuidagi uus või varasematel konsultatsioonidel läbi kaalumata – vastupidi, konsultatsioonidel osalenud sagedusvaldkonna parimate ekspertide ja praktikute poolt Eestis välistati taoline sageduslubade jaotus kui ebaefektiivne. Pikaaegsete konsultatsioonide tulemusena leiti Eesti tarbijate huvides optimaalseim lahendus, mis kajastub ka ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri vastavas määruses ja ka Eesti 5G teekaardis1 (vt selle kohta lähemalt käesoleva kirja punkt 2.1). 1 Eesti 5G teekaart: https://www.mkm.ee/sites/default/files/eesti_5g_teekaart.pdf 2 1.3 Eraldi täpsustamist vajab KA seisukohas esile toodud asjaolu, mille kohaselt mõnes Euroopa riigis on mindud seda teed, kus 3,6 GHz sagedusala pannakse enampakkumisele väikestes plokkides. Sellest tulenev järeldus, et mudel, mis sobib nt Saksamaale, võiks olla parim ka Eestile, ei ole kohane, kuna KA poolt eeskujuna võetud maade enampakkumise tingimusi sisuliselt analüüsides leiab asjaolusid, mida Eestis pole võimalik üle võtta (vt selle kohta lähemalt käesoleva kirja punkt 2.2). 1.4 Lisaks punktis 1.3 toodule ja punktis 2.2 täiendatule ei saa ITL nõustuda sellega, et KA toob eeskujuna välja Saksamaa oksjoni lähtudes üksnes plokkide jaotuse põhimõtetest, jättes aga täiesti tähelepanuta oksjoni tingimustes sisalduvad sagedusloa omanikele kaasnevad täiendavad kohustused. Saksamaa oksjoni tingimuste kohaselt ei saa riigi poolt välja antav piiratud sagedusressurss olla üksnes spetsiifiliste ärivajaduste rahuldamiseks, vaid sagedusressursi omanikule kaasnevad nõuded levi katvuse tagamisele, transpordikoridoride loomisele ning tugijaamade püstitamisele. Seega KA kirjas olev järeldus nagu oleks Saksamaa oksjoniga loodud võimalus ka kitsalt nn vertikaalide spetsiifilisteks vajadusteks, ei vasta tegelikkusele2. 1.5 Nõustume KA seisukohaga, mis kinnitab, et mida vähemate teenusepakkujate vahel sagedusala jaotub, seda suurem on tehnoloogiline tõhusus. Samas on põhjendamata KA seisukoht nagu suurteks plokkideks jagunemine võib teisalt kahjustada innovatsiooni. Eesti turul puudub reaalne laiapinnaline nõudlus 3,6 GHz sagedusressursi väikeste plokkide järele. Võrguoperaatorid loovad Eestis ja mujal maailmas innovatsiooni ja seda juba praegu. Teised innovaatiliste lahenduste teenusepakkujad on omakorda huvitatud n-ö järgmisest kihist – valmis võrgu peal oma teenuste pakkumisest (vt lähemalt käesoleva kirja punkt 2.3). 1.6 KA on jätnud täielikult tähelepanuta asjaolu, et 3,6 GHz sagedusala ei ole võrguettevõtetele sisemiselt võrdse väärtusega. Näiteks pole kõik võrguseadmed tingimata ühe sagedusvahemiku sees ühtmoodi liigutatavad ja raadiomoodulite spektrijaotus ei võimalda kogu sagedusala sees ümber tõstmisi. Samuti mõjutab omandatava sagedusvahemiku (nt 3410-3540 MHz) väärtust ühele või teisele võrguoperaatorile erinevalt nende olemasolev seadmepark ning varasemad investeeringud, mistõttu ei ole otstarbekohane KA kaalumiseks pakutud ettepanek müüa oksjonil sagedusala 10 MHz tükkidena ning oksjoni lõppedes lasta need Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt omavoliliselt suuremateks plokkideks liita. Miljonitesse eurodesse ulatuvate tehingute juures peab ostja teadma, mida ostab. 2 Allikas: Leheküljed 1-2 https://www.bundesnetzagentur.de/SharedDocs/Downloads/EN/Areas/Telecommunications/Companies/Telec omRegulation/FrequencyManagement/ElectronicCommunicationsServices/FrequencyAward2018/20181214_D ecision_III_IV.pdf?__blob=publicationFile&v=2 3 2. Täiendavad selgitused 2.1 Lisaselgitus punktis 1.2 toodule Võib kinnitada, et 3,6 GHz sagedusala kolmeks jagamine ei ole ainuvõimalik lahendus sagedusressursi kasutamiseks. Käesoleval juhul ei olegi aga küsimus selles, kuidas eristada võimalikke lahendusi mittevõimalikest, vaid selles, milline on optimaalne lahendus. Meie hinnangul on ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 22.01.2019 määrusega nr 5 selline lahendus leitud. KA seisukohast võib jääda mulje, justkui oleks riik teinud algusest peale otsuse jagada 3,6 GHz sagedusala ühel kindlal viisil – kolmeks –, jättes seejuures tähelepanuta jagamise võimalikud alternatiivid. See ei vasta tegelikkusele. Ministri määruse vastuvõtmisele eelnesid põhjalikud avalikud konsultatsioonid huvigruppidega, arutati ka võimalike sagedusressursi jagamise erinevate variantide üle. Seejuures oli kõigi muude variantide kõrval arutluse all ka sagedusressursi jagamine väikesteks plokkideks (nt 10 MHz), mille osas jõudsid asjaosalised aga üpris kiiresti tõdemuseni, et see ei ole tehniliste piirangute tõttu sobivaim lahendus. Lisame siinkohal, et avalikel konsultatsioonidel osales kohe algusest peale ka Levikom Eesti OÜ (edaspidi Levikom), kes oma sõnavõttudes samuti ei pooldanud sagedusressursi tükeldamist väikesteks plokkideks. Ministri määruses on sätestatud üksnes see lahendus, mida konkreetsel juhul peeti optimaalseks. Sellest tulenevalt ei ole meie hinnangul asjakohane KA seisukohas tehtav üleskutse, et tuleb tõsiselt kaaluda võimalust panna 3,6 GHz sagedusalas konkursile mitte kolm ega neli, vaid oluliselt rohkem sageduslube – nimetatut on juba vastava ala ekspertide poolt kaalutud ja see on tunnistatud sobimatuks Eesti oludes. Ka Euroopa Telekommunikatsiooni Standardite Instituudi (ETSI) tehnilise raporti kohaselt peaks 3400–3800 MHz sagedusalas ühe sagedusploki maksimaalne ribalaius jääma just nimelt vahemikku 100-200 MHz (ETSI raporti lk 69) 3 , millele vastavad Eesti 130 MHz suurused sagedusplokid. Täiendavalt märgime ära, et isegi kaaludes alternatiivseid lahendusi 5G võrgu ehitamiseks, pole sagedusala jagamine 10 MHz plokkideks optimaalne ega mõistlik nii innovatsiooni kui ka ökoloogilise jalajälje seisukohalt vaadatuna. 2.2 Lisaselgitus punktis 1.3 toodule Eesti võrdlemine Saksamaa, Iirimaa, Austria jne enampakkumise korraldamise viisidega ei ole asjakohane. KA viitab oma kirjas: Konkreetsed sagedusvahemikud eraldatakse alles pärast võitjate selgumist, arvestades ostetud plokkide hulka ja järjestikkuse põhimõtet. Seeläbi hoitaks ära sagedusala killustumine ja vajadus tagantjärele korrastamiseks. Antud lähenemine on selline, mis oli teostatav nt Saksamaal, kuid praegu on vajadus arvestada Eesti eripäradega. Saksamaal on kogu enampakkumisele pandud 3,6 GHz sagedusala võrdväärne, kuna puudub meie piirkonnaga võrreldav keerukus sagedusala kasutamise koordineerimisel naaberriikidega. Saksamaal pandi enampakkumisele kuni 20 MHz 3 ETSI tehniline raport, viidatud soovitus leitav lk 69 https://www.etsi.org/deliver/etsi_tr/138900_138999/138912/14.01.00_60/tr_138912v140100p.pdf 4 plokid ning seejärel kogu sagedusala osas kohaldati järjestikkuse printsiipi ning sagedusload anti kätte juba n-ö korrastatuna. Eestis see võimalik ei ole, kuna tulenevalt Venemaaga seotud piirangutest vaja sagedusala esmalt jagada määramatuks ajaks kaheks – kasutatav ja mittekasutatav osa. Seega sagedusload saab väljastada alumise ploki omad järjestikku seatuna ja ülemise ploki omad järjestikku seatuna (näide: ettevõtja X soetab 3510-3560 ja 3720-3770). Peale Venemaaga koordinatsioonilepingu sõlmimist, tagamaks võimalikult suurte plokkide kasutus, tuleb nii alumise kui ülemise ploki sagedused järjestikkuse printsiibi alusel kokku tõsta – tuleb teha refarming. Kui praeguses määruses on selgelt välja toodud, mida enampakkumisel osaleja tulevikus täituva tingimuse tulemusena saab (milline saab olema plokkide jaotus peale Venemaaga koordinatsioonilepingu sõlmimist), siis 10 MHz plokkide oksjonit läbi viies on taolist selgust võimatu luua. Ettevõtjate suhtes on ebaproportsionaalne ja ülekohtune nõuda taolises ebaselges keskkonnas suuremahuliste investeeringute tegemist. Eesti tarbijate huvides on ettevõtjal vajadus oma võrku ja selle arendamist teadlikult ette planeerida, mitte toimetada n-ö pimesi. Saksamaa näidet kokku võttes (i) on seal kogu sagedusala koheselt kasutatav, (ii) olemas on vajalikud koordinatsioonilepingud naaberriikidega, (iii) puudub vajadus hilisemaks refarminguks, (iv) riigi mastaap tingib Eestiga võrreldamatu turuolukorra. Lisaks väärib märkimist ka riikide erinevus digitaalses arengus – Saksamaa mobiilside hinnad ei ole kindlasti midagi, mida Eesti tarbijatele soovida. ITL-i hinnangul tuleb eeskujusid otsida eelkõige Eestile sarnasemate ja digiarengus esirinnas olevate riikide, nt Soome mudelitest. Seda iseloomustab ilmekalt allolev joonis, mis näitab, kui vähe andmemahtu on võimalik 30€ eest osta näiteks Saksamaal ja kui palju Soomes (nagu ka Eestis). Joonis 1: Kõige parempoolsemate riikide elanikel on kasutada piiramatult andmemahtu 30€ eest. Ka Eesti tarbijad saavad mitmete teiste riikide, sh 5 Saksamaaga võrreldes oluliselt paremat mobiilse andmeside teenust ning seejuures ka soodsamalt4. Märgime, et Soome olud on Eesti oludega sarnased ja seda ka Venemaaga sagedusala koordineerimise vajaduse poolest. Lisaks on just Soome tunnustatud DESI (The Digital Economy and Society Index5) kohaselt parima digiarenguga riik Euroopa Liidus. Erinevate keskkondade hindamisel ei saa kindlasti alahinnata ka geograafilise paiknemisega seonduvat. Oluline on mõista, et Venemaaga koordinatsioonilepingute sõlmimine ei ole üksnes aja küsimus ega seisa kooskõlastamise taga nagu väljendub KA oma seisukohas. Viidatud koordineerimise keerukusega tegelevad hetkel kõik Venemaa naaberriigid. 2.3 Lisaselgitus punktis 1.7 toodule Ei ole kohane eristada võrguoperaatoreid teistest teenusepakkujatest kriteeriumi alusel nagu esimesed sooviksid tõsta lihtsalt andmesidekiiruseid ja teised teeksid innovatsiooni. Kõigepealt on oluline välja tuua, et innovatsioon kui selline ei ole midagi tundmatut, innovatsiooniks nimetatakse uudseid lahendusi ning neid on pakutud alati. Asjade internet on kindlasti üheks innovaatiliseks lahenduseks, aga oluline on teada, asjade internet ei ole 5G-ga kaasnev innovatsioon, vaid selle pakkumist võimaldab ka olemasolev võrk ja vastavaid pakkumisi on turul juba praegu. Käesoleval juhul ning 3,6 GHz sagedusressursi raames kõneldakse innovatsiooni uuest tasemest – 5G võrgu peal loodavast innovatsioonist. Sellise hüppe võimaldamise eeldus ongi üleriigilise katvusega suuri andmesidekiiruseid ning vähest hilistumist võimaldava võrgu olemasolu. Eelnimetatud võrgu ehitamise (eeldab sageduslubade hankimist ja suuri investeeringuid võrguseadmetesse) vastu puudub Eestis laiapinnaline huvi. Selle tõenduseks on muuhulgas fakt, et avalike konsultatsioonide faasis ning ka meediakajastuste baasil nähtub, et viidatud ressursist huvitub lisaks võrguoperaatoritele veel vaid Levikom (kes, tõsi, ei esitanud avaldust 2019. a veebruaris väljakuulutatud sageduskonkursil osalemiseks). See näitab, et võimalikud alternatiivsed teenusepakkujad on huvitatud n-ö järgmisest kihist – valmis võrgu peal oma innovaatiliste teenuste pakkumisest. Võrguoperaatorid ei ole enam ammu vaid traditsiooniliste telekommunikatsiooniteenuste osutajad või võrguteenuste edasimüüjad. Võrguoperaatorid teevad innovatsiooni juba täna, sh pakuvad võrguoperaatorid asjade interneti teenuseid ja seda ka erinevaid sektoreid kaasates. Soovime siinkohal veel eraldi välja tuua, et 5G use case’ide esimesi katsetusi teevad just võrguoperaatorid, seda juba praegu ja Eestis. 4 Allikas: http://research.rewheel.fi/prices/country 5 DESI statistika lühiversioon: https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/desi 6 Kokkuvõte Võttes arvesse, et KA seisukoha kujundamise ajendiks on olnud Levikomi poolt KA-le esitatud avaldus, on mis tahes muudatuste tegemise kaalumisel 3,6 GHz sagedusala konkursi põhimõtetes oluline analüüsida ka seda, milline on ühe või teise sagedusala peamine tehniline kasutusotstarve. Võrguoperaatorid vajavad 5G arendamiseks sagedusplokke konkreetselt just 3,6 GHz sagedusvahemikust, mis on 5G võrkude suurtele andmemahtudele baassageduseks. Samas erinevaid nn asjade interneti lahendusi on võimalik pakkuda ka alternatiivsetel sagedusaladel. Levikom on rääkinud avalikult korduvalt just nn asjade interneti (IoT) lahenduste ja oma olemasolevate klientide teenindamise soovist. Nendeks eesmärkideks sobivad ka mitmed muud alternatiivsed sagedusalad. Peame oluliseks viidata, et tõele ei vasta arusaam nagu oleks eraldiseisvat 5G võrku võimalik rajada juba täna. Hetkel ei ole valikut, kas rajada non-stand-alone võrk või stand-alone võrk, sest tootjate seas on stand-alone võrk alles katsetuste faasides. Ka operaatorid rajavad stand-alone võrgu, kui selleks on tegelik võimalus olemas. Käesoleval hetkel saab 5G võrku rajada 4G võrgu toega (nn non-stand-alone võrguna). Pidasime oluliseks käesolevate täiendavate selgituste ja ettepanekute esitamist, kuna KA seisukoht on esitatud avalikuna. Seetõttu peame oluliseks samamoodi avalikuna välja tuua ka ITL-i koondunud vastava ala ekspertide lähenemise. Lisaks väljendame taas muret, et Eesti on juba Euroopa Liidus langenud 5G kasutuselevõtul viimaste hulka, mis kahjustab otseselt Eesti majanduse arengut, konkurentsivõimet ning avalikku huvi. Soovi korral oleme valmis seisukohti ka tehnilise konsultatsiooni raames veel kord põhjalikumalt selgitama. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Andre Krull President Koopia: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet; [email protected] Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; [email protected] Sulev Sulsenberg, jurist, [email protected]
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →