Hr Raul Siem
Infotehnoloogia ja
väliskaubanduse minister
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium Teie: 03.06.2020 nr 13-2/2020/3711-1
Suur-Ameerika 1
10122 TALLINN Meie: 12.06.2020 nr 5.1-1/64-1
Sageduskonkursi tingimuste muutmise ettepanekust
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) tutvus Teie poolt välja pakutud
muudatustega määruses „Avaliku konkursi läbiviimise kord sageduslubade andmiseks
maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamiseks
sagedusalas 3410–3800 MHz“ (edaspidi: määrus või määruse muutmisettepanek).
Väljapakutud määruse muutmisettepanek on väga põhimõtteline ning vastuse koostamiseks
antud aeg selles kontekstis märkimisväärselt lühike. Seetõttu ei olnud põhjalikku analüüsi
võimalik teostada, kuid seda on kindlasti vajalik teha enne mis tahes muudatuste jõustamist.
Läbi viidud esmase analüüsi põhjal tõdeb ITL, et paljud kehtiva määruse sätete
aluseks olevad argumendid, mida ITL on varasemate konsultatsioonide käigus
esitanud (vt käesoleva kirja lisad 1-3) ja samuti EL juhised on ootamatult jäetud
kõrvale. Nimetatu tõttu teeme Teile ettepaneku algatada ja läbi viia uus
täismahus avalik konsultatsioon.
Meie ettepaneku põhjendused on järgnevad:
1. Väljapakutud sagedusjaotuse korral (40-50 MHz alumisest ja 50 MHz
ülemisest vahemikust) saaks välja ehitada üksnes piiratud funktsionaalsusega
sidevõrgu, mis ei ole 5G võrk, vaid 4G tehnoloogia väike edasiarendus.
Sagedusala 3410–3800 MHz (edaspidi: 3,6 GHz sagedusala) on mõeldud uue
põlvkonna tehnoloogial baseeruva, täisfunktsionaalsel 5G tehnoloogial põhineva
sidevõrgu ülesehitamiseks. Vastavate tehniliste soovituste kohaselt on see 5G võrgu
tuumiksagedusalaks. Määruse muutmisettepanekuga, mille kohaselt iga sagedusloa
saajale eraldataks 40-50 MHz alumisest ja 50 MHz ülemisest sagedusvahemikust, ei
2
ole võimalik täita Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ega laiemalt
ühiskonna ja tarbijate ootusi kõrgematel võrgu parameetritel baseeruvate teenuste
osas. Kui Eestil on keeruline Venemaa koordinatsioonilepingute tõttu sellist ribalaiust
koheselt garanteerida, peab siiski jääma siht tagada olemasolevas olukorras
võimalikult suured ning standardilähedased plokid.
Mobiilsidetehnoloogiate arengut koordineeriva GSM Associationi (GSMA) soovitus1
sideturu regulaatoritele on teha antud sagedusvahemikus kättesaadavaks vähemalt
80-100 MHz järjestikkust sagedusriba iga operaatori kohta. Sama kinnitab ka
Euroopa Komisjoni rakendusotsus 2019/235 2 . GSMA on soovituses 3 ühtlasi esile
toonud asjaolu, et 5G tehnoloogia abil osutatava sideteenuse hind lõpptarbijatele on
otseses sõltuvuses operaatori kasutuses oleva sagedusriba laiusest, mida illustreerib
antud soovituses toodud järgnev joonis:
Joonis 1: võrreldud on 40 ja 100 MHz sagedusribalaiust, mille investeeringukulu on täpselt
sama, kuid lõpptarbijate kasutuskogemus on 2,5 korda madalam ja võrdub sisuliselt 4G
võimekusega.
Joonis 2: Kui 100 MHz ribalaiust vähendatakse 60 MHz-ni, kaasneb sellega vajadus ehitada
64% rohkem tugijaamu võrreldava võrgumahu tagamiseks.
Lisaks tuleb tõdeda, et määruse muutmisettepanekus väljapakutud lahendusega ei
ole võimalik täita Euroopa Liidu ja MKM-i poolt Eesti 5G teekaardis 4 püstitatud
eesmärke, kuna välja pakutud sagedusjaotusega ei ole võimalik pakkuda senisest
(4G/LTE) tasemest suuremaid andmeside kiiruseid ning andmeedastusmahte.
1
GSMA raport. Kättesaadav: https://www.gsma.com/spectrum/resources/5g-spectrum-positions/
2
Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1591966038066&uri=CELEX:32019D0235
3
GSMA raport, lk 6. Kättesaadav: https://www.gsma.com/spectrum/wp-content/uploads/2019/10/3-GHz-in-
the-5G-era.pdf
4
Eesti 5G teekaart. Kättesaadav: https://www.mkm.ee/sites/default/files/eesti_5g_teekaart.pdf
3
2. Ebaselge on 3,6 GHz sagedusala kasutuse ümberkorraldus (refarming) peale
Venemaa poolsete piirangute kadumist.
Kuna määruse muutmisettepanekule ei ole lisatud muudetava määruse uue
tervikteksti versiooni, siis puudub selgus, kuidas kavandatakse teostada 3,6 GHz
sagedusala kasutuse ümberkorraldus, kui kaovad Venemaa poolsed piirangud. See
on aga oluline asjaolu, milleta ei saa läbi viia määruse muutmisettepaneku korrektset
tehnilist ja ärilist analüüsi. Peame oluliseks, et sagedusala avaliku konkursi kord
näeks selgelt ette sagedusala korraldust nii enne kui ka pärast Venemaaga
koordinatsioonilepingu sõlmimist.
3. Määruse muudatusettepanekus puudub selgus, millise tehnoloogilise
lahenduse kasutuseks 3410-3800 MHz sagedusvahemik välja antakse.
Kuna eelnimetatu pole selge, siis on raske tagada sagedusala maksimaalselt
efektiivne ja häirevaba kasutus. Juhime tähelepanu, et GSMA soovitus5 eristab 5G
tehnoloogia kasutuse erinevate teenuste osutamiseks erinevates sagedusalades.
Näiteks asjade Internet (IoT) on mõeldud madalsagedusele (700 MHz), fast
broadband on mõeldud kesksagedusele (3,6GHz) ning low latency on mõeldud
kõrgsagedustele (26 GHz). Erinevate kasutusviiside üheaegne rakendamine samas
sagedusvahemikus tekitab kahjulikke häireid, mistõttu tuleb seda vältida ning
sagedusala kasutus määruses kohaselt reguleerida. Vastasel juhul võib tekkida oht
sideteenuste toimepidevusele ning sageduste kasutamiskeskkonna kujundamine
häireid tekitaval viisil võib põhjustada nõudeid ja õigusvaidlusi.
Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (ITU) raadioeeskirjades6 nähakse ette,
et sagedusala 3,6 GHz kasutusotstarbeks on liikuv maaside, mis vastavate tehniliste
soovituste kohaselt tähendab põhilist kasutusotstarvet mobiilside teenuse
osutamiseks.
4. Konkurentsi saab tagada rakendades läbi mõeldud jaotuspõhimõtteid, mis
tuginevad sagedusala spetsiifikat arvestavatel tehnilistel teadmistel. Seeläbi
loob riik võimaluse sagedusriba efektiivseks kasutuseks, mis omakorda aitab
kaasa võrgu kvaliteedile, katvusele ja toob kaasa soovitud innovatsiooni.
Õiguskindlus suurendab investeerimisjulgust ning sellest võidavad otseselt
tarbijad.
ITL-i liikmed peavad konkurentsi olemasolu mobiilside turul väga oluliseks. Eesti turu
toimimist konkurentsiolukorras näitab asjaolu, et Eestis on kogu Euroopa Liidu
5
GSMA raport, lk 7. Kättesaadav: https://www.gsma.com/spectrum/resources/5g-spectrum-positions/
6
Konkreetsed viited on leitavad Eesti raadiosagedusplaanist. Kättesaadav:
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1021/0201/4004/MKM_26092014_m75_lisa1.pdf#
4
madalaimad mobiilse andmeside hinnad Euroopa Komisjoni poolt läbiviidud viimase
uuringu kohaselt.7
Mobiilsideturul on tänast tarbijatele soodsat olukorda olnud keeruline saavutada, kuid
seda on võimalik põhjalikult läbi kaalumata otsustega kiiresti hävitada. Seepärast
peab iga õigusakt või riigi poolt antud valdkonnas tehtav haldusakt tuginema
põhjalikul mõju- ja turuanalüüsile ja kaasnevate mõjude hindamisele.
Määruse muutmisettepanekus on viidatud, et määruse erakorralise muudatusega
soovitakse konkurentsi edendada. Ülaltoodu kinnitab, et kolme loa asemel nelja loa
välja andmine kiirkorras ja läbimõtlemata tingimustel ei ole konkurentsi edendav
meede.
Kuna väljapakutud muudatusega on seotud palju tehnilisi detaile ja
fundamentaalseid küsimusi, siis kokkuvõtteks rõhutame veelkord vajadust
korraldada antud teemal ammendav avalik konsultatsioon, mille käigus
ettepanekud ja üksikasjad põhjalikult läbi analüüsitakse. Varasema
sageduslubade väljaandmise mudeli väljatöötamine on olnud ajaliselt pikk protsess
(üle 1,5 aasta), mistõttu leiame, et uus väljapakutud lahendus vajab samuti põhjalikku
teostatavuse analüüsi. Vältida tuleks määruse muutmist kiirendatud korras ja
tekkivaid tehnilisi probleeme ignoreerides.
Kinnitame, et ITL toetab Teie plaani kiirendada 5G sidevõrgu kasutuselevõtuks
eelduste loomist just võimalike tuleviku kriiside ajal hakkama saamiseks. Selleks, et
5G sidevõrgu kasutusele võtmine Eestis lõpuks õnnestuks, on aga vajalik tagada
konkursi läbi viimisel kvaliteetne ja läbikaalutud ettevalmistus ning vältida kiirustades
tehtud otsuseid.
Loodame, et algatate uue avaliku konsultatsiooni ja kinnitame, et oleme valmis
sellesse ekspertide ja oskusteabega panustama.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Jüri Jõema
Tegevjuht
7
Vt allalaaditav Final report, tabel lk 12. Kättesaadav: https://ec.europa.eu/digital-single-
market/en/news/mobile-broadband-prices-europe-2019
Lisad:
1. ITL-i 30.04.2018 kiri nr 5.1-1/53 Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile ja Tehnilise Järelevalve Ametile pealkirjaga
„Avalik konkurss sideettevõtjate leidmiseks lairibateenuste pakkumiseks
sagedusalades 3400 - 3800 MHz“;
2. ITL-i 25.06.2019 kiri nr 5.1-1/93-1 Konkurentsiametile pealkirjaga „Arvamuse
esitamine sagedusalas 3410-3800 MHz sageduslubade andmise seisukoha
kavandi kohta“;
3. ITL-i 16.08.2019 kiri nr 5.1-1/93-3 Konkurentsiametile pealkirjaga
„Täiendavad selgitused ja ettepanekud Konkurentsiameti seisukohale seoses
sageduslubade andmisega sagedusalas 3410-3800 MHz“.
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
Suur-Ameerika 1
10122 TALLINN
Tehnilise Järelevalve Amet
Sõle 23 A
10614 TALLINN 30.04.2018 nr 5.1-1/53
Avalik konkurss sideettevõtjate leidmiseks lairibateenuste
pakkumiseks sagedusalades 3400 - 3800 MHz
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (edaspidi ITL) esitab oma seisukoha
seoses avaliku konsultatsiooniga „Konkurss sideettevõtjate leidmiseks lairibateenuste
pakkumiseks sagedusalades 3400 – 3800 MHz“.
I Üldised ettepanekud
Konkursi korralduse osas märgime, et ITL-i hinnangul tuleks konkursi sujuva läbiviimise
huvides vältida konkursi korraldamist suvisel puhkuste perioodil (juuli-august). Konkursi
õnnestumiseks ja piisava ettevalmistusaja tagamiseks konkursil osalejaile peame oluliseks
ka seda, et konkursi lõplikud tingimused oleksid kinnitatud ja osalejatele avaldatud vähemalt
3 kuud enne konkursi algust.
ITL rõhutab, et sagedusala 3400 – 3800 MHZ efektiivseima ressursikasutuse tagamiseks
ning kvaliteetsete lairibateenuste pakkumiseks, sh näiteks 5G tehnoloogia potentsiaali
täielikuks ärakasutamiseks, tuleb eelistada stsenaariumit 2, see tähendab lõpetada ressursi
ebaefektiivne kasutamine (segamini on FDD ja TDD tehnoloogiad) ja vabastada sagedusala
praegusest kasutusest. Sagedusala 3400 – 3800 MHZ ressursi eraldamine on määrava
tähendusega 5G tehnoloogia kasutuselevõtuks, kuid lisaks sellele on vastavat
sagedusvahemikku võimalik edukalt kasutada ka muude erinevatel sidetehnoloogiatel
põhinevate raadiolahenduste pakkumiseks. Selleks, et sagedusressurssi oleks võimalik
efektiivselt kasutada ning võrgu ehitamiseks tehtavad investeeringud tasuksid Eesti
kontekstis ära, on mõistlik eelnevalt korrastada kogu kõnealune sagedusala ning välistada
sagedusala väikeste plokkidena pakkumist.
2
Oleme nõus Tehnilise Järelevalve Ameti väitega, et olemasolevate ja uute mobiilsete
süsteemide koostoime tagamine võib piirata efektiivset spektri kasutust, raskendada 3400-
3800 MHz sagedusala harmoniseerimist ning otsuse 2014/276/EL lisas kehtestatud
parameetrite rakendamist.
II Vastused 1. stsenaariumi küsimustele
1. Kas näete sagedusala kasutamist pigem mobiilse teenuse tarbeks või ka
fikseeritud asukohas olevate klientide jaoks ( BWA) ?
Leiame, et 3400 – 3800 MHz sagedusala tuleb kasutada mobiilse teenuse tarbeks,
kuna üksnes selline kasutus võimaldab antud sagedusalas efektiivset
ressursikasutust.
2. Milline oleks minimaalne vajalik ribalaius teenuse pakkumiseks ja milline oleks
optimaalne ribalaius?
ITL-i liikmete hinnangul on minimaalne vajalik ribalaius teenuse pakkumiseks 100
MHz. Kui 3400 – 3800 MHz pannakse konkursile väiksemate plokkidena, väheneb
ressursi atraktiivsus sideettevõtjate jaoks, kuna 100 MHz-ist kitsamate plokkide korral
kaob sideettevõtjate jaoks loogiline ja mõistlik võrguehituse võimalus ning
investeeringud võrku muutuvad ebaefektiivseks. Ka selleks, et kasutada väiksemat
plokki, tuleb selle sagedusala tehnoloogiaga välja ehitada kogu sidevõrk. Mida
suurem on eraldatav ribalaius, seda kvaliteetsemat lairibateenust on sideettevõtjatel
võimalik pakkuda.
Selleks, et kasutada sagedusala 3400 – 3800 MHZ baasil 5G tehnoloogia rajamisel
sagedusspektrit kõige efektiivsemalt, on oluline, et 5G võrgu rajaja saaks kasutada
ära raadioseadmete (5G NR – New Radio) puhul sageduskanali ribalaiust
maksimaalse efektiivsusega, milleks on juba praegusel hetkel 100 MHz 3,5 GHz
sagedusvahemikus ning järgmiste standardi versioonidega suureneb veelgi. Näiteks
on ETSI välja toonud oma soovitustes (Lisa 1 - ETSI tehniline raport “5G;Study on
new radio access technology (3GPP TR 38.912 version 14.1.0 Release 14”) 1 5G
raadiomoodulite (NR) kanalisuuruseks soovitatava 100 – 200 MHz sagedusspektris
alla 6 GHz järgneva soovituse:
14.3.1.2 Maximum channel bandwidth
Maximum channel bandwidth was studied based on at least possible sub-carrier
spacings in a certain frequency range considering aspects such as phase noise
impact, FFT size etc. As the result, it was concluded that from physical layer
specification perspective the maximum supportable channel bandwidth at this stage is
400MHz while from RF feasibility perspective the ranges of the maximum channel
bandwidth are as follows: - For below 6GHz: Maximum CBW will be further
studied in range of 100MHz ~ 200MHz.
For above 6GHz: Maximum CBW will be further studied in range of 100MHz ~ 1GHz
In addition, the necessity of the investigation of possibility to support the above
maximum channel bandwidth with carrier aggregation was identified. It should be
noted that the maximum channel bandwidth mentioned above may be not applicable
to all bands.
1
Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.etsi.org/deliver/etsi_tr/138900_138999/138912/14.01.00_60/tr_138912v140100p.pdf
3
Ülaltoodust lähtuvalt on ka 5G raadiovõrkude tarnijad välja töötanud 5G kanalilaiuseks
juba olemasolevate esimese põlvkonna 5G raadiomoodulite puhul 100 MHz
ribalaiusega kanalid. 100 MHz-st väiksema kanalilaiuse kasutamisel oleks 5G
raadiovõrgu rajamine ebaefektiivne ning oluliselt kulukam, kuna osa võimalikust
spektrist jääks kasutamata, lõppkasutajale pakutav kiirus kujuneks sellest tulenevalt
tunduvalt madalamaks ning lõppkasutajad oleks sunnitud selles sagedusvahemikus
tarbitavate teenuste puhul leppima tehnilistest piirangutest johtuvalt väheefektiivsete
sideteenustega. Leiame, et Eesti tee 5G kasutuselevõtuks peab olema lõppkasutajate
huve arvestades ambitsioonikam ja kasutama maksimaalselt ära sagedusala 3400 –
3800 MHZ tehnilise potentsiaali.
Viitame ka hetkel kavandatavale CEPT raportile nr 67 (Lisa 2 – CEPT raport nr 67)2,
mille punktis 2.2. rõhutatakse, et sagedusvahemikke 3400-3600 ja 3600-3800 tuleks
tehniliste komplikatsioonide vältimiseks kindlasti käsitleda ühtse vahemikuna 3400-
3800 MHz:
„EC Decision 2014/276/EU [1] considers 3400-3600 MHz and 3600-3800 MHz as
separate bands and defines its preferred frequency arrangements accordingly.
However, in case of 5G NR 3GPP will define the whole 3400-3800 MHz as part of one
single band (in both its B77 and B78 specifications). This suggests that, in case of 5G
NR, there is no need to consider separate frequency arrangements for 3400-3600
MHz and 3600-3800 MHz from a regulatory perspective.
Furthermore, if the 3400-3600 MHz and the 3600-3800 MHz are defined as separate
bands, there could be complications at the time of licensing if assignments straddle
over the 3600 MHz boundary. This is likely given that it is expected that assignments
in the band will be large.“
3. Kas konkursile on mõistlik esitada kogu olemasolev ressurss (329 MHz)?
Nagu eelnevalt mainisime, tuleks ITL-i hinnangul vabastada sagedusala praegusest
kasutusest ning korraldada konkurss sagedusressursile mahus 400 MHz.
4. Kas korraldada konkurss mitmes etapis ning esimesena esitada konkursile
3400-3600 MHz sagedusala ning peale 3600-3800 MHz sagedusala vabastamist
korraldada teine etapp?
Efektiivseimaks ressursikasutuseks on mõistlik korraldada konkurss kogu
sagedusressursile mahus 400 MHz. Muu hulgas on see hädavajalik seetõttu, et
üksnes kogu sagedusressursi samaaegne konkursile esitamine tagab operaatoritele
võimaluse prognoosida võrku tehtavaid investeeringuid mõistlikult ette ja loob seeläbi
majanduskeskkonna, milles on võimalik teha asjakohaseid, valdkonna kiiret arengut
soodustavaid investeerimisotsuseid.
5. Kas esitada konkursile kogu sagedusala 3400-3800 MHz, kehtestades
sagedusalas 3600-3800 MHz uuele kasutajale kohustus sagedusalas
sagedusloa alusel toimivate süsteemide kaitsmiseks häirete eest?
ITL eelistab kogu sagedusala korrastamist ning sagedusala senisest kasutusest
vabastamist.
2
Arvutivõrgus kättesaadav: https://cept.org/ecc/tools-and-services/ecc-consultation (29.04.2018).
4
6. Kas esitada konkursile sagedusala 3400-3700 MHz, kehtestades sagedusalas
3600-3700 MHz uuele kasutajale kohustus sagedusalas sagedusloa alusel
toimivate süsteemide kaitsmiseks häirete eest ja reserveerida 100 MHz
sagedusalas 3700-3800 MHz piirkondlike internetiühenduse pakkujatele? Kui
jah, siis millistel tingimusel peaks toimuma sagedusala 3700-3800 MHz
kasutusele võtmine (konkurss, iludusvõistlus, ühiskasutus või muu)?
Ei, konkursile tuleks panna kogu sagedusala 400 MHz. Piirkondlikuks kasutuseks on
mõistlik kasutada teisi sagedusalasid. Juhime tähelepanu asjaolule, et sagedusala
3400-3700 MHz kasutuselevõtt 5G tehnoloogia tarbeks eeldab, et sideettevõtjal on
võrgus 4G tehnoloogia juba olemas. Praegune rahvusvaheline standard3 näeb ette,
et 5G tehnoloogia rajatakse 4G tehnoloogia alusbaasile.
III Vastused 2. stsenaariumi küsimustele
1. Kas esitada konkursile kogu sagedusala 3400-3800 MHz ressurss (400 MHz:
kaheksa TDD plokki laiusega 50 MHz/ viis TDD plokki laiusega 80 MHz)?
ITL on seisukohal, et konkursile tuleks panna kogu ressurss. Sagedusressursi
efektiivseks kasutamiseks peab minimaalseks ploki laiuseks olema 100 MHz, seega
ei ole sellest väiksemate sagedusplokkide oksjonile panek asjakohane ega
põhjendatud, kuna see ei taga sagedusressursi otstarbekat kasutamist.
2. Kas esitada konkursile sagedusala 3400-3700 MHz ja reserveerida 100 MHz
sagedusalas 3700-3800 MHz piirkondlike internetiühenduse pakkujatele? Kui
jah, siis millistel tingimusel peaks toimuma sagedusala 3700-3800 MHz
kasutusele võtmine (konkurss, iludusvõistlus, ühiskasutus või muu)?
Toetame kogu 3400-3800 MHz sagedusala konkursile panemist. Vastava sagedusala
piirkondlikele internetiühenduse pakkujatele reserveerimisega raisatakse väärtuslikku
ressurssi. Nii väikese territooriumi puhul kui Eesti ei ole piirkondlikel ettevõtetel
võimalik pakkuda antud sagedustel kvaliteetset lairibateenust.
IV Üldised tingimused
1. Kas loetletud tingimused/kohustused on asjakohased? Kui ei, siis missugused
ja miks? Võimalusel palume pakkuda alternatiivseid lahendusi.
1) Rõhutame, et konkursi õnnestumiseks peab sagedusploki minimaalne laius olema
100 MHz. Vastasel juhul võib tekkida olukord, kus sideettevõtjad ei pea konkursil
osalemist äriliselt mõistlikuks.
2) Kuna tegemist on oksjoniga, siis ei ole asjakohane punktis c toodud
kasutuselevõetud tehnoloogiast teavitamise nõue ning kohustus alustada teenuse
pakkumist teatud perioodi jooksul.
3) ITL-i hinnangul ei ole mõistlikud tingimuste punktid g ja h ning punkti l teine lause,
mis ei võimalda võrguressursi efektiivset kasutust.
ITL-i jaoks jääb arusaamatuks, miks on konkursi tingimuste punktis l kirjas
raadiosageduste kasutamise õiguse üleandmine ja kasutuslepinguga
kasutamiseks andmise lubatavus, kui elektroonilise side seaduse § 17 lõike 1
alusel on raadiosageduste õiguse üleandmise ja kasutuslepinguga kasutamiseks
andmise eeltingimus vastava õiguse sätestamine raadiosagedusplaanis.
3
http://www.3gpp.org/news-events/3gpp-news/1929-nsa_nr_5g
5
Kuna raadiosagedusplaanis sätestatakse, et raadiosagedusalal 3400-3800 MHz
on õiguste üleandmine ja kasutuslepinguga kasutamiseks andmine lubatud, ei
saa õiguste üleandmist ja kasutada andmist käsitleda täiendava
konkursitingimusena.
4) Kuna tegemist on oksjoniga, ei ole põhjendatud tingimuste punkt k, mis annab
võimaluse täiendavate tingimuste kehtestamiseks. Täiendavate tingimuste
kehtestamine oleks põhjendatud mõne teise konkursi vormi korral.
2. Kui punktides g, h, l toodud kohustused/tingimused ei ole asjakohased, siis
missugune oleks alternatiiv, et võimaldada ka piirkondlike internetiühenduse
pakkujatele juurdepääs sagedusressursile, edendada konkurentsi ja arendada
lairibateenuseid eelkõige väljaspool suuri asulaid ning piirkondades, kus
esineb probleeme lairiba teenuste kättesaadavusega lõppkasutajale.
Piirkondlike pakkujate jaoks tuleks leida teine sagedusressurss. Piirkondlikel
internetiühenduste pakkujatel pole nimetatud sagedustel võimalik kvaliteetset
lairibateenust osutada ja seega kujutaks väärtusliku sagedusressursi piirkondlike
lairibateenuste kasutusse andmine endast väärtusliku ressursi asjatut raiskamist.
Märgime, et muu hulgas võimaldab just 5G tehnoloogia 3600-3800 MHz sagedusala
kogu potentsiaali ning ebamõistlik on eeldada, et väikesed kohalikud sideettevõtjad
on valmis investeerima 5G tehnoloogiasse. Juhime tähelepanu asjaolule, et
sagedusala 3400-3700 MHz kasutuselevõtt 5G tehnoloogia tarbeks eeldab, et
sideettevõtjal on võrgus 4G tehnoloogia juba olemas, kuna praegune rahvusvaheline
standard näeb ette, et 5G tehnoloogia rajatakse 4G tehnoloogia alusbaasile.
3. Millist kasutusviisi näete antud sagedusalale kasutuse asukohtade osas (kas
pigem linnades, maapiirkondades, teatud kuumkohtades vms).
Linnad ja kuumkohad.
4. Milline võiks olla objekti alghind, enampakkumise samm jne? Palun
põhjendage. Siin on oodatud ka kõik muud ideed oksjoni korralduse ja
läbiviimise kohta.
Alghinna ja enampakkumise sammu määramisel tuleks arvestada Eesti elanike
arvuga ning sellel sagedusalal tulevikus teenuseid tarbima hakkava elanikkonna
sissetulekute tasemega. Samuti on mõistlik tugineda Eestis varem läbiviidud
samalaadsete oksjonite kogemusele. Kooskõlas varasema sellekohase praktikaga
võiks ITL-i hinnangul olla enampakkumise sammuks 100 000 eurot ning päevas võiks
toimuda kaks pakkumiste ringi.
5. Kas teie arvates Venemaa piirialas kehtivad piirangud mõjutavad sagedusala
kasutust ja teenuse arendamist? Kui ulatuslikult?
Venemaa piirialas kehtivad piirangud on väga tugevad ning vähendavad kõnealuse
sagedusala turuväärtust. Kuna tegemist on keerulise lepinguga, milles toodud
piirangute reaalse mõju mõistmiseks sooviks ITL TJA spetsialistide abi. Seetõttu
palume TJA selgitust piirangute võimalike mõjude kohta.
6
6. Kas teie arvates Eesti - Venemaa piirialades sagedusalas 3400-3600 MHz BWA
koordinatsioonilepingu olemasolu mõjutab nimetatud sagedusalas paikneva
ploki väärtust võrreldes sagedusalas 3600-3800 MHz asuva plokiga, mille
kasutamisel tuleb lähtuda ITU Raadioeeskirjade artikkel 5 alamärkusest
5.430A? Kui jah, siis milline on kõige õigem/õiglasem/sobilikum viis punktis b
toodud lahenduse rakendamiseks sagedusplokkide pideva ribana
kasutamiseks jagamisel?
Vastavalt arvutustele on punktide 5 ja 6 piirangud samaväärsed. Sarnaselt punkti 5
kommentaarile sooviks ITL saada TJA-lt täiendavaid selgitusi, mis aitaksid lepingu
sisu ja mõju paremini mõista.
Loodame, et leiate võimaluse ITL-i seisukohtadega arvestada. Oleme valmis oma
seisukohti täiendavalt selgitama.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Jüri Jõema
Tegevjuht
Lisad:
1) Lisa 1 - ETSI tehniline raport “5G; Study on new radio access technology (3GPP
TR 38.912 version 14.1.0 Release 14”;
2) Lisa 2 – CEPT raport nr 67.
Hr Märt Ots
Peadirektor
Konkurentsiamet Teie: 14.05.2019 nr 5-1/19-0006-028-9
Tatari 39
10134 TALLINN Meie: 25.06.2019 nr 5.1-1/93-1
Arvamuse esitamine sagedusalas 3410-3800 MHz
sageduslubade andmise seisukoha kavandi kohta
Täname võimaluse eest avaldada arvamust seoses seisukoha „Seisukoht
sageduslubade andmise kohta sagedusalas 3410-3800“ kavandiga (edaspidi
kavand).
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (edaspidi ITL) esitab
Konkurentsiameti kavandi kohta järgmised kommentaarid ja tähelepanekud.
1. Üldised kommentaarid
Nagu olete õigesti ka oma kavandis välja toonud, on elektroonilise side Euroopa
reguleerivate asutuste ühendatud amet (BEREC) liikmesriikide reguleerivate
asutustega konsulteerimise tulemusena sagedusressursi jagamisel välja toonud
järgmised peamised uute sagedusalade kasutuselevõtu eesmärgid (BEREC
06.12.2018 raport BoR (18) 2351, lk 6–8):
1) konkurents (tarbijate rahulolu) (competition (consumer welfare));
2) efektiivsus (efficiency);
3) katteala/leviala (coverage);
4) innovaatilisus (innovation);
5) muud eesmärgid ja kaalutlused (other objectives and considerations).
Seejuures konkurentsi kui tarbijate rahulolu edendajat on peetud oluliseks umbes
80% juhtudel, majanduslikku või tehnilist efektiivsust umbes 60% juhtudel,
katteala/leviala 55% juhtudel ning innovaatilisust ligi 50% juhtudel (BEREC
06.12.2018 raport BoR (18) 235, lk 7).
1
https://berec.europa.eu/eng/document_register/subject_matter/berec/download/0/8314-berec-report-on-
practices-on-spectrum-au_0.pdf
2
Seepärast oleme sagedusressursi jagamisega seotud küsimusi analüüsinud just ülal
viidatud kriteeriumitest lähtuvalt.
2. Konkurents ja tarbijate rahulolu
Raadiosagedused on piiratud ja defitsiitne ressurss, mille efektiivseks kasutamiseks
ja konkurentsi soodustamiseks on riigipoolne reguleerimine (sagedushalduse
korraldamine) vältimatult vajalik. Samuti on selge, et nii tavatarbijatel kui
internetipõhiseid IT-lahendusi kasutada soovivatel klientidel on ajas üha kasvavad
ootused parema internetiteenuse järele. Mobiilse andmeliikluse mahud kasvavad
enam kui 50% aastas2. Seetõttu leiame, et sageduskonkursside korraldamine ei tohi
muutuda katsetuste tegemise platvormiks, kuna sellisel juhul võivad tarbijate ootused
jääda täitmata.
Sagedusala 3410-3800 MHz (edaspidi 3,6 GHz sagedusala) on Euroopa Liidu
erinevates dokumentides määratletud esmajärjekorras kõige tähtsama 5G
sagedusalana. Eestis on üheks peamiseks antud sagedusvahemiku sageduslubade
jaotust mõjutavaks teguriks koordinatsioonilepingu puudumine Venemaaga
sagedusala osale 3600 – 3800 MHz. See tähendab, et sisuliselt kogu mandri-Eestis
ei ole võimalik ilma Venemaa loata seda sagedusala kasutada.
Eesti majanduskeskkonna huvides on, et 5G sidevõrgu rajamine saaks alata
võimalikult kiiresti ja viisil, mis võimaldaks rahuldada igal aastal kasvavat nõudlust
eelmisest vähemalt 50% mahukama teenuse järele.
Eraldi märgime ära, et konkurentsi toimimist saab siin vaadelda kahes erinevas kihis:
konkurents võrguomanike vahel ja konkurents teenuseosutajate vahel. Eesti
sideteenuste turg on seejuures väike ning siin puudub laiaulatuslik huviliste ring 5G
sagedusressursi hankimiseks. Enamgi veel – otsides näiteid ka teistest Euroopa
Liidu riikidest, kus operaatoreid on rohkem, on ka siis sagedusoksjonitel osalejate
tegelik ring pigem väike. Nii nähtub BERECi raportist, et 207 oksjoni tulemuste
analüüs näitas järgmist võitjate üldpilti (BEREC 06.12.2018 raport BoR (18) 235, lk
17):
Silmas tuleb pidada, et sidevõrgu rajamine ja ülalpidamine vajab suuremahulisi
investeeringuid ja stabiilset finantsvõimekust. Sagedusoksjoni võitmisega
võrguoperaatori investeeringud mitte ei lõpe, vaid pigem alles algavad. Seejuures on
sagedusluba vajalik just võrgu rajamiseks, mitte teenuste osutamiseks.
2
Ericsson Mobility Report, June 2019, lk 14
3
Seega ei välista ega piira üksnes n-ö suuremate võrguoperaatorite poolt enda
kasutusse saadud sagedusload kuidagi teenuste tasandil toimima hakkavat
konkurentsi, vaid on pigem heaks eelduseks vajalikele mahukatele investeeringutele.
Võrguoperaatorid konkureerivad omavahel ja on käsitletavad ühe kihina
(konkurentsiõiguslikus vaates asendatavuse kriteerium). Tähele tuleb panna, et
sideettevõtja ja sidevõrgu operaator ei ole sünonüümid, sideettevõtjad osutavad
sageli oma teenuseid ka kellegi teise võrgul. Sellest tulenevalt moodustavad teised
ettevõtjad, kaasa arvatud nn vertikaalid konkurentsiõiguslikus vaates uue, eraldi kihi.
Nad ei ole ise sidevõrgu operaatorid ning neil ei ole huvi ega üldjuhul ka tehnilist ja
finantsilist võimekust konkureerida võrguoperaatoritega.
3. Efektiivsus
3.1. Efektiivne kasutus on võimalik vaid suurte sagedusplokkidega
Arvukates läbiviidud analüüsides soovitatakse riikidel välja anda pigem võimalikult
suuri sagedusplokke. Euroopa Telekommunikatsiooni Standardite Instituudi (ETSI)
tehnilisest raportist „5G; Study on new radio access technology“ 3 tulenevalt võiks
(muu hulgas) sagedusalas 3400–3800 MHz ühe sagedusploki maksimaalne ribalaius
jääda vahemikku 100 MHz kuni 200 MHz (ETSI raporti lk 69).
Sellele, et 5G tehnoloogia kasutuselevõtuks mõeldud 3400–3800 MHz (3,4–3,8 GHz)
sagedusala tuleks ümber korraldada just piisavalt suurte plokkidena, juhitakse
tähelepanu ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/1972 (nn
sidekoodeks) 4 artiklis 54. Venemaa naabrusest tulenevalt peab seejuures Eesti
sagedusplokkide planeerimisel arvesse võtma kahte aspekti: täiendavat vajadust
NATO radarite poolt kasutatava sagedusala kaitsetsooniks vähemalt 10 MHz
ulatuses ning teisalt võimaldades turul alustada 5G võrkude rajamist võrdsetel alustel
ilma koordinatsioonilepinguta.
Neil asjaoludel leiame, et ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 22.01.2019
määrusega nr 5 „Avaliku konkursi läbiviimise kord sageduslubade andmiseks
maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamiseks
sagedusalas 3410–3800 MHz“ 5 pakutav lahendus 3 x 130 MHz on üks
optimaalsematest lahendustest. See on läbi arutatud sideettevõtjate ja riigi
ümarlauas ning on kooskõlas ka EL ekspertgruppide soovitustega. Nimetatud
lahendus tagab ka konkurentsi, aeglustamata seejuures teenuse arengut ning
hoogustades tarbijatele täiendavate hüvede kasutamise võimaluse loomist. Silmas
tuleb pidada ka seda, et Eestis on sageduste kasutus niigi piiratud Venemaast
tulenevate piirangute tõttu, mistõttu on eriti oluline mõistlikult jaotada seda vähest
ressurssi, mis kasutatav on.
Märgime, et mobiilsides arengult maailma juhtiv riik Soome, kelle 3,6 GHz
sagedusjaotust on samuti mõjutanud naabrus Venemaaga, jõudis sarnase 3 x 130
MHz sagedusplokkide jaotuseni. Seetõttu on ka Eesti tarbijate huvides
sagedusressursi kasutus eeltoodud printsiipidest lähtuval viisil.
3
https://www.etsi.org/deliver/etsi_tr/138900_138999/138912/14.01.00_60/tr_138912v140100p.pdf
4
https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32018L1972&qid=1560774016654&from=ET
5
https://www.riigiteataja.ee/akt/125012019003
4
Soovime siinkohal selgelt ümber lükata ka Konkurentsiameti kirjas mitmes kohas
väljendatud arvamuse nagu rahvusvahelise koordineerimise kohustus puuduks, kui
3,6 GHz sagedusala kasutataks vaid näiteks siselevi lahenduste arendamiseks. Ka
kõik eri- ja üksikjuhud tuleb Venemaaga eraldi koordineerida, vastav kohustus
tuleneb Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu raadioeeskirjast (ITU Radio
Regulations6).
Märgime ka, et sagedusspektri majandusliku tõhususe üldreegel on, et laiem
sagedusala võrdub tõhusam kasutus. Lihtsustatult öeldes tähendab see seda, et
raadiotehnoloogial põhineva andmeside puhul kehtib füüsikaseadustest tingituna
põhimõte, mille kohaselt lõppkliendi poolt kasutatav andmesidekiirus on võrdelises
sõltuvuses mobiilvõrkudes kasutatava sagedusspektri ribalaiusega. Näiteks
saavutatakse 100 MHz ribalaiuse puhul täpselt samade seadmete ja võrgu
ülesehitusega kaks korda suurem andmesidekiirus kui 50 MHz ribalaiusega. Kuna
mõlemal puhul on investeeringud taristusse võrdsed, võimaldab kaks korda laiem
ribalaius lõppkliendile kaks korda paremaid teenuse parameetreid, ilma et selle
teenuse eest võetaks tarbijalt kaks korda rohkem raha sidevõrgu arenduse ja
halduse kulude katteks. Eelviidatu ilmestab, kuidas 5G sagedusalas väikeste
plokkide kasutusse andmine kahjustaks otseselt tarbijate huve ja seeläbi ka
konkurentsi.
Eelnevalt toodud põhjustel peame kõige otstarbekamaks võimalikult suurte
sagedusplokkide eraldamist, säilitades samas konkurentsiolukorra
sidevõrkude turul.
3.2. Järjestikkuse printsiip
Mobiilside valdkonnas uute standardite väljatöötamisega tegeleval organisatsioonil
3rd Generation Partnership Project (3GPP) ei ole käesoleval ajal standardit, kuidas
väikeste mittejärjestikuste sagedusribade kasutus kokku liita (agregeerida). Kuna
sellist standardit praegu ei ole ning ei ole ka ette näha, kas ja millal see kinnitatakse,
ei saa võrguoperaatorid käesoleval ajal agregeerimise võimalusega arvestada.
Samas on sagedusspektri majandusliku tõhususe reeglist tulenevalt sagedusala
maksimaalselt efektiivselt kasutatud üksnes siis, kui sama omaniku
sagedusvahemikud asuvad järjestikku.
Näiteks kui ühel sideettevõttel on kaks 50 MHz sagedusriba, eeldab nende
majanduslikult maksimaalselt tõhus kasutus sagedusribade paiknemist järjestikku (nt
3410-3460 ja 3460-3510 MHz), sest ainult selliselt on seni standardiseeritud võimalik
sageduskasutus (vt 3GPP standard TS 138 101-1-V15.3.0 7 , mis on hetkel kõige
värskem 5G raadiovõrgu sagedusspektri kasutamise standard). Vastasel juhul tuleks
loa omanikul ehitada kaks eraldiseisvat 5G tugijaama, mis omakorda vajab topelt
raadiomooduleid, antenne, raadiotehnilisi litsentse ja on kokkuvõttes seega kaks
korda suuremate investeeringutega, kuid ühtlasi vähem efektiivne loa omaniku ja
lõppkasutaja seisukohast.
6
https://www.itu.int/pub/R-REG
7
3GPP standard TS 138 101-1-V15.3.0, 5.5A1 ja 5.5A2
5
Printsiibis on võimalik algselt eraldi (mitte järjest) paiknevate sagedusribade
ühtlustamiseks kasutada korrastamist (refarming), mis tähendab varem eraldi olevate
sagedusplokkide kokku ja järjestikku tõstmist ühe võrguoperaatori kasutuseks.
Silmas tuleb aga pidada, et refarmingu käigus peavad kõik sageduslubade omanikud
oma sageduskasutust üheaegselt muutma. Selle koordineerimine on äärmiselt
keeruline ning aeganõudev protsess. Samuti peavad kõik osapooled olema eelnevalt
jõudnud kokkuleppele refarmingu sisu osas. See tähendab, milline ettevõte saab
kasutada madalamaid sagedusalasid, mis on „paremad“, ja kes kõrgemaid
sagedusalasid. Lisaks toetavad toodetavad võrguseadmed hetkel vaid fikseeritud
laiusega sagedusplokkide (nt 100 MHz) kasutust ega ole ümberhäälestatavad.
Seega võib refarmingu käigus selguda, et juba soetatud võrguseadmed
ümberjagatud sagedusribas ei toimi. Taolise suure sagedusala puhul kohe algusest
peale sagedusala jaotusesse sisse kirjutatud refarming kahjustaks otseselt Eesti
tarbijate huve.
Eeltoodud põhjustel peame otstarbekaks jaotada 3,6 GHz sagedusala
võimalikult suurteks järjestikusteks sagedusplokkideks.
3.3. Kõigi sidevõrkude omavaheline sünkroniseerimine
Sagedusala 3,6 GHz puhul on tegemist aegtihendusega dupleksit (Time Division
Duplex – TDD) kasutava sagedusribaga. TDD kasutus on tehnoloogiliselt keerukam
võrreldes sagedustihendusega dupleksiga. Nimelt on TDD optimaalseks
kasutamiseks vajalik kõrvuti asetsevate sagedusalade kasutajate sidevõrkude
omavaheline täpne sünkroniseerimine (nn ühine kell) ja selle baasil tugijaamast
kliendiseadmesse ning vastupidi signaalide saatmise perioodilisuse kokku leppimine.
Praktikas tähendab see seda, et kui ühes teise sidevõrguga sünkroniseerimata
sidevõrgus saadetakse tugijaamast kliendiseadmele infot, siis samal ajahetkel ei ole
võimalik teises sidevõrgus, mis kasutab kõrvalasuvat sagedusplokki, sooritada
vastupidist liiklust.
Seega eeldab TDD tehnoloogia, et erinevate operaatorite sidevõrgud töötaksid
sünkroniseeritult. Kui sünkroniseerimist ei rakendata, on vajalikud eri ettevõtjate
sagedusplokkide vahelised kaitsetsoonid (kuni 20 MHz), mis on niigi piiratud
sagedusressursi väga ebaefektiivne sageduskasutus.
Sünkroniseerimine eeldab ettevõtete vahelisi läbirääkimisi ja kokkuleppeid ning toob
kaasa rahalisi kulutusi. Juhul kui kokkuleppele ei jõuta, peavad kõrvuti asetsevate
sagedusplokkide kasutajad jätma oma plokkide vahele umbes 20 MHz laiuse
kaitsetsooni, mida ei saa ega tohi kasutada võrguteenuseks. Äärmusliku näitena võib
tuua, et kui operaator omandab 10 MHz ploki, siis seda ei olegi võimalik kasutada.
Või kui omandatakse 60 MHz plokk, siis võib pidada tõenäoliseks, et efektiivselt saab
sellest kasutada üksnes 20 MHz, sest mõlemalt poolt on vajadus 20 MHz jätta
kaitsetsooniks.
Eeltoodud põhjustel peame otstarbekaks jaotada 3,6 GHz sagedusala
võimalikult suurteks järjestikusteks sagedusplokkideks, sideettevõtted on
valmis selleks rakendama sidevõrkude sünkroniseerimist.
6
3.4. Sagedusalade väikeste plokkidena väljastamise ebaefektiivsus ja kõrge
halduskoormus
Teie poolt esitatud kavandis on osutatud sellele, et iga ettevõtja oskab kõige
paremini hinnata oma plaane ja vajadusi ning kui sagedusalad konkursile panna 10
MHz kaupa, siis selle, kas üks ettevõtja ostab konkursilt ühe, neli või kaksteist
10MHz luba, määrab nõudluse ja pakkumise tasakaal. Paraku antud kontekstis ei
pea see paika. Kahtlemata on õige, et võrguoperaatoritel on põhimõtteliselt võimalik
osta konkursilt sagedusalasid ka väikeste osade kaupa. Ent lisaks sellega
kaasnevale väikeste sagedusalade kasutamise ebaefektiivsusele ja vajadusele
refarmingu järele, mis tõstab ka lõppkasutaja kulusid, on oluline lähtuda ka hea
halduse põhimõttest. Kõnealuses kontekstis tähendab see muu hulgas, et asju tuleb
teha võimalikult lihtsalt. Sagedusala välja andmine väikeste osadena on keeruline,
aeganõudev ja kulukas protsess nii riigiasutustele kui sideettevõtetele.
Eeltoodud põhjustel peame otstarbekaks mitte rakendada menetlust, kus
antakse väikeseid sagedusplokke välja ükshaaval.
4. Mobiilsidevõrgu katteala
3GPP standard ei toeta iseseisvat 5G võrku, s.t käesoleval hetkel vajab 5G võrk
toimimiseks 4G võrgu tuge. 3,6 GHz sagedusala on kehtiva raadiosagedusplaani
järgi mõeldud maapealse elektroonilise sideteenuse osutamiseks üleriigiliselt,
mistõttu ei saa pidada põhjendatuks erinevate arutelude käigus välja käidud ideesid
killustada kõnealuse vahemiku sagedusressurss kitsastel maa-aladel üksikute
ettevõtete või asutuste sisemiste sideteenuste vajaduste tarbeks (näiteks haiglad,
tehased jne). Piltlikult öeldes, kui kogu Eesti territoorium on ca 45 000 km2, siis
tööstusettevõtted jms paiknevad sellest ehk umbes 2 km2-l ning seega 3,6 GHz
sagedusala tükeldamine selliste ettevõtete sisemiseks kasutuseks ei ole efektiivne
sagedusala kasutus. Otse vastupidi, sellisel valikul oleks otsene tarbijate huve ja
seeläbi konkurentsi kahjustav mõju. Toome välja ka asjaolu, et üle-eestilist katvust
omav sidevõrgu operaator saab sama sagedusressurssi kasutada üle-eestiliselt,
mitte üksnes kitsa piirkonna vajaduste rahuldamiseks. Näiteks kui suurettevõte (nn
vertikaal) ostab sagedusloa, kasutab ta seda ressursi vaid enda tarbeks, kuid
võrguoperaator saab kasutada efektiivset võrguhaldust ning jagada ressurssi moel,
et kasusaajaid võib olla sadu tuhandeid.
Sagedusala 3,6 GHz tükeldamine väiksemateks piirkondlikult kasutatavateks
osadeks tooks muu hulgas kaasa ka selle, et lõppkasutajad ei tunnetaks kvalitatiivset
vahet 4G ja 5G sidevõrgu vahendusel osutatavate teenuste vahel.
Leiame, et ilma suurte plokkideta ei ole võimalik luua 5G osas üleriigilist katvust ja
ilma üleriigilise katvuseta ei ole samas Eesti ühiskonnal võimalik asuda kasutama
neid hüvesid, mida 5G Eesti kui terviku digitaliseerimise osas võimaldaks.
Sagedusala väikestes plokkides erinevatele ettevõtetele jaotamine kahjustaks seega
avalikku huvi ja Eesti digitaliseerimist.
Eelnevalt toodud põhjustel peame otstarbekaks mitte eraldada osa 3,6 GHz
sagedusalast piirkondlikele sideteenuse osutajatele, kuivõrd neil on võimalik
rentida sidevõrgu mahtu võrguettevõttelt.
7
5. Innovaatilisus
Meie hinnangul ei ole kohane eristada sidevõrgu operaatoreid ja nii-öelda väikeseid
(side)ettevõtjaid (side-või sisuteenuse osutajaid) selle pinnalt nagu viimased teeksid
innovatsiooni, aga esimesed mitte.
Nagu ka eespool öeldud, on sidevõrgu rajamise kulud mastaapsed ning
võrguoperaatorid ei saa enam ammu lubada endale vaid traditsiooniliste
telekommunikatsiooniteenuste osutajaks või võrgu edasimüüjaks olemist. Oma võrgu
rajamise kulutuste katmiseks ning jätkusuutlikuna püsimiseks on võrguoperaatoritel
vajalik olla innovaatiline ning reageerida kiiresti turu nõudmistele ja ühiskonna
vajadustele. Oluline on ka märkida, et võrguoperaatorite kasutuses on laiaulatuslik
valik erinevates sagedusalades asuvaid sagedusplokke, erinevalt nendest
ettevõtetest, kes kasutavad vaid ühte spetsiifilist sagedusvahemikku. Taoline
sidevõrgu operaatorite poolne ressursikasutuse võimalus loob innovaatilisuse vaates
uue taseme, kuna võimaldab kohanduda ja paremini vastata kasutajate (nii
võrgurentnike kui lõppkasutajate) spetsiifilistele ja eriilmelistele vajadustele.
Võrgu rajamine iseenesest ei ole innovatsioon. Innovatsiooni saab teha sidevõrgu
ressurssi kasutades ja seda nii võrguomaniku kui ka sidevõrgu mahu rentnike poolt
erinevate teenuste osutamiseks.
5G võrgu olemasolu loob eelduse innovatsiooniks teistes sektorites. See saab olema
aluseks näiteks targa linna arenemisel (sh isesõitvad autod, targad teed/ristmikud) ja
tootmise arenemisel (sh mobiilsed ja kaugjuhitavad robotid). Uusi teenuseid ja
efektiivsemat, targemat ning turvalisemat toimetamist näeme metsanduses,
põllumajanduses, kaevanduses, meditsiinis, logistikas, merenduses, kaitsetööstuses
(sh kriitiline side) ja ka kõikides teistes sektorites. Tekivad uued võimalused
kaugtööks ja meelelahutuseks (näiteks VR, AR, >4k videoülekanded) jne.
Seega koostöö võrguomanike ja kasutajate vahel on see, mis loob innovatsiooni. Nii
on võrguoperaatorid praeguseks juba teinud mitmeid katsetusi 5G pilootvõrkude
loomisel ning kaasanud erinevaid sektoreid, kellega juba testitakse uusi
tehnoloogiaid ja teenuseid.
Võimalikult laia tarbijaskonda puudutav innovatsioon eeldab üle-eestilise katvusega
võrku ning kõrge investeerimisvõimekuse olemasolu ning see on olemas täna turul
tegutsevatel mobiilsidevõrgu operaatoritel.
6. Erinevate sagedusplokkide erinevus ning kasutusotstarve
Kogu raadiosagedusala kasutus on määratletud sagedusjaotuse plaanidega ning
jaotub erinevatesse plokkidesse. Juhime tähelepanu, et erinevus on ka ribalaiustes
ning seeläbi üht lubade jaotamise metoodikat ei ole võimalik rakendada erinevate
plokkide suhtes. Käesolev alapunkt selgitab, milliste teenuste osutamiseks on
sobivaimad erinevad sagedusalad ja miks kõnealune 3,6 GHz ei ole sobivaim asjade
Interneti (Internet of Things – IoT) teenuste pakkumiseks.
Allpool oleme võtnud vaatluse alla konkreetsed niinimetatud 5G tehnoloogia jaoks
kasutada plaanitavad sagedusvahemikud. Siinkohal on asjakohane veelkord
rõhutada, et kui riik annab sagedusressursi välja 5G sidevõrgu ehitamiseks, siis
kehtivate standardite kohaselt ei ole 5G võrk eraldiseisev, vaid vajab 4G võrgu tuge.
8
Seega pole asjakohane rääkida 5G tulekust ning siduda see kitsalt IoT lahendustega,
kuna IoT ei ole 5G eesmärk ning neid teenuseid pakutakse juba nüüd kasutades
selleks 4G võrke või muid eraldiseisvaid tehnoloogiaid.
5G tehnoloogia kasutuseks on planeeritud vähemalt sagedusalad 700 MHz, 3,6 GHz
ja 26 GHz.
Järgnevalt on toodud sagedusalade ja nendes eeldatavalt kasutatavate
sagedusplokkide mahud:
1) Näiteks 700 MHz sagedusalas on kogu ribalaius kokku 30 MHz, selle
jagamine 10 MHz plokkidena on väga mõistlik ja see on maksimaalseks
võimalikuks sammuks, võimalik on ka väiksemaks jagamine.
2) Ent 3,6 GHz sagedusalas on kogu jagatav ribalaius 390 MHz. Selle ala 10
MHz kaupa jagamine on äärmiselt ebaefektiivne nagu oleme juba eespool
selgitanud.
3) 26 GHz sagedusvahemik saab olema vähemalt veel poole suurem kui 3,6
GHz vahemik. Seetõttu 3,6 GHz puhul leitud optimaalne variant ei pruugi olla
otstarbekaim lahendus 26 GHz enampakkumise läbiviimiseks.
Raadiovõrkude ehitamisel kasutatakse erinevaid sagedusalasid – madalamate
sagedustega raadiolained tekitavad väiksema signaali sumbuvuse tõttu parema
leviala, üldjuhul on kasutatav sagedusriba väike, mis kajastub madalamates
andmeedastusmahtudes. Kõrgemad sagedused omavad üldjuhul laiemaid
sagedusribasid ja seega on andmeedastuses palju võimekamad, samas suurema
raadiosignaali sumbuvuse tõttu on leviala palju väiksem.
IoT tehnoloogia tarbeks on olulised võimalikult head leviomadused tagamaks
teenuse kõrget töökindlust. Kõrgema sagedusega raadiosignaalid on, nagu mainitud,
suurema sumbuvusega, mistõttu on need väiksema levialaga ja halvema võimega
tungida läbi signaali teele jäävate takistuste. Just võime tungida läbi takistuste on IoT
teenuste juures eriti oluline.
Ülaltoodu tõttu on IoT standardid (näiteks Sigfox, LoRa) ette näinud kasutamiseks
sagedusalas kuni 900 MHz.
Samuti pole IoT seadmetele vajalik suur ribalaius, kuna tarbitavad andmemahud on
väikesed ja seda ka juhul, kui piirkonnas on palju seadmeid. 3,6 GHz
sagedusvahemik on kõrgel sagedusel paiknev nn lairiba-vahemik, mis võimaldab
suhteliselt väikese leviala juures suuri andmeedastuskiiruseid ja mahte.
Eeltoodu põhjas saame teha ainuvõimaliku järelduse, et väide nagu oleks
sagedusala 3,6 GHz sobivaim IoT teenuste pakkumiseks, on eksitav ja ei vasta
tegelikkusele.
7. Võrgu turvalisus
Tegemist on tänapäeva kontekstis järjest põletavama teemaga. Olemasolevad
mobiilioperaatorid on kõik elutähtsa teenuse osutajad ja neile kehtib küberturvalisuse
seadus ning sellest tulenevad kõrgendatud nõuded võrgu turvalisusele. Väikestele
ettevõtetele küberturvalisuse seadus ja sellest tulenevad ranged nõuded turvalisuse
ja riskianalüüside läbiviimise suhtes ei kehti ja seetõttu võivad nad kujutada endast
turberiski, mis on eriti problemaatiline 5G arengu valguses.
9
Üldteada on fakt, et küberründed toimuvad just nõrgemate lülide kaudu ning need
ründed võivad tekitada doominoefektina häireid ka elutähtsatele teenustele.
Palume teil oma ettepaneku koostamisel sidevõrkude turvalisuse tagamise
aspekte arvesse võtta.
8. Kokkuvõte
Leiame, et ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 22.01.2019 määrusega nr 5 on
Eestis 3,6 GHz sagedusala oksjoniks tehtud ressursisäästlik valik ning see on
erinevate lahenduste pinnalt hinnates optimaalne. Me ei pea põhjendatuks
algatust, millega soovitakse aasta aega kestnud kaasamisprotsessi tulemus
tühistada.
Rõhutame, et Eesti kui digitaliseerimise ja seda tagava sidetaristu arengu
eesrinnas liikuja huvides on oluline 3,6 GHz sagedusala kasutada andmise
protsessiga võimalikult kiiresti edasi liikuda.
Loodame, et peate võimalikuks ülaltoodud ITL-i kommentaaride ja tähelepanekutega
oma seisukoha lõplikul kujundamisel arvestada.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Jüri Jõema
Tegevjuht
Hr Märt Ots
Konkurentsiamet Teie: 10.07.2019 nr 5-5/2019-035
Tatari 39
10134 TALLINN Meie: 16.08.2019 nr 5.1-1/93-3
Täiendavad selgitused ja ettepanekud Konkurentsiameti seisukohale seoses
sageduslubade andmisega sagedusalas 3410-3800 MHz
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (edaspidi ITL) on põhjalikult
tutvunud Konkurentsiameti (edaspidi KA) 10.07.2019 seisukohaga nr 5-5/2019-035
„Seisukoht sageduslubade andmise kohta sagedusalas 3410-3800“ (edaspidi KA
seisukoht).
ITL soovib vastavas valdkonnas ekspertteadmisi omava organisatsioonina esitada
KA seisukoha kohta järgmised täiendavad kommentaarid ja tähelepanekud. Palume
käesolevat kirja lugeda koos ITL-i poolt 25.06.2019 edastatud kirjaga nr 5.1-1/93-1
„Arvamuse esitamine sagedusalas 3410-3800 MHz sageduslubade andmise
seisukoha kavandi kohta“.
1. Peamised tähelepanekud KA seisukohas esitatud järelduste osas
1.1 Juhime ITL-i poolt tähelepanu asjaolule, et KA on niivõrd spetsiifilisel teemal
nagu raadiosagedusala ressursi jaotus kujundanud lühikese ajaraami jooksul sisulise
seisukoha, jättes seejuures arvesse võtmata Euroopa Liidu ja Eesti raadiosageduse
valdkonna ekspertide selgitused ja järeldused, sh Euroopa Liidu selgesõnalised
juhised.
1.2 2018. aasta vältel toimunud 3410-3800 MHz sagedusala (edaspidi 3,6 GHz
sagedusala) kasutuselevõtu avalikel konsultatsioonidel olid arutelus erinevad
lahendused, sh oli riigi poolt välja pakutud ka selle väiksemateks, näiteks 10 MHz
plokkideks jaotamine. Seega ei ole KA vastav ettepanek kuidagi uus või varasematel
konsultatsioonidel läbi kaalumata – vastupidi, konsultatsioonidel osalenud
sagedusvaldkonna parimate ekspertide ja praktikute poolt Eestis välistati taoline
sageduslubade jaotus kui ebaefektiivne. Pikaaegsete konsultatsioonide tulemusena
leiti Eesti tarbijate huvides optimaalseim lahendus, mis kajastub ka ettevõtlus- ja
infotehnoloogiaministri vastavas määruses ja ka Eesti 5G teekaardis1 (vt selle kohta
lähemalt käesoleva kirja punkt 2.1).
1
Eesti 5G teekaart: https://www.mkm.ee/sites/default/files/eesti_5g_teekaart.pdf
2
1.3 Eraldi täpsustamist vajab KA seisukohas esile toodud asjaolu, mille kohaselt
mõnes Euroopa riigis on mindud seda teed, kus 3,6 GHz sagedusala pannakse
enampakkumisele väikestes plokkides. Sellest tulenev järeldus, et mudel, mis sobib
nt Saksamaale, võiks olla parim ka Eestile, ei ole kohane, kuna KA poolt eeskujuna
võetud maade enampakkumise tingimusi sisuliselt analüüsides leiab asjaolusid, mida
Eestis pole võimalik üle võtta (vt selle kohta lähemalt käesoleva kirja punkt 2.2).
1.4 Lisaks punktis 1.3 toodule ja punktis 2.2 täiendatule ei saa ITL nõustuda
sellega, et KA toob eeskujuna välja Saksamaa oksjoni lähtudes üksnes plokkide
jaotuse põhimõtetest, jättes aga täiesti tähelepanuta oksjoni tingimustes sisalduvad
sagedusloa omanikele kaasnevad täiendavad kohustused. Saksamaa oksjoni
tingimuste kohaselt ei saa riigi poolt välja antav piiratud sagedusressurss olla üksnes
spetsiifiliste ärivajaduste rahuldamiseks, vaid sagedusressursi omanikule kaasnevad
nõuded levi katvuse tagamisele, transpordikoridoride loomisele ning tugijaamade
püstitamisele. Seega KA kirjas olev järeldus nagu oleks Saksamaa oksjoniga loodud
võimalus ka kitsalt nn vertikaalide spetsiifilisteks vajadusteks, ei vasta tegelikkusele2.
1.5 Nõustume KA seisukohaga, mis kinnitab, et mida vähemate teenusepakkujate
vahel sagedusala jaotub, seda suurem on tehnoloogiline tõhusus. Samas on
põhjendamata KA seisukoht nagu suurteks plokkideks jagunemine võib teisalt
kahjustada innovatsiooni. Eesti turul puudub reaalne laiapinnaline nõudlus 3,6 GHz
sagedusressursi väikeste plokkide järele. Võrguoperaatorid loovad Eestis ja mujal
maailmas innovatsiooni ja seda juba praegu. Teised innovaatiliste lahenduste
teenusepakkujad on omakorda huvitatud n-ö järgmisest kihist – valmis võrgu peal
oma teenuste pakkumisest (vt lähemalt käesoleva kirja punkt 2.3).
1.6 KA on jätnud täielikult tähelepanuta asjaolu, et 3,6 GHz sagedusala ei ole
võrguettevõtetele sisemiselt võrdse väärtusega. Näiteks pole kõik võrguseadmed
tingimata ühe sagedusvahemiku sees ühtmoodi liigutatavad ja raadiomoodulite
spektrijaotus ei võimalda kogu sagedusala sees ümber tõstmisi. Samuti mõjutab
omandatava sagedusvahemiku (nt 3410-3540 MHz) väärtust ühele või teisele
võrguoperaatorile erinevalt nende olemasolev seadmepark ning varasemad
investeeringud, mistõttu ei ole otstarbekohane KA kaalumiseks pakutud ettepanek
müüa oksjonil sagedusala 10 MHz tükkidena ning oksjoni lõppedes lasta need
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt omavoliliselt suuremateks
plokkideks liita. Miljonitesse eurodesse ulatuvate tehingute juures peab ostja teadma,
mida ostab.
2
Allikas: Leheküljed 1-2
https://www.bundesnetzagentur.de/SharedDocs/Downloads/EN/Areas/Telecommunications/Companies/Telec
omRegulation/FrequencyManagement/ElectronicCommunicationsServices/FrequencyAward2018/20181214_D
ecision_III_IV.pdf?__blob=publicationFile&v=2
3
2. Täiendavad selgitused
2.1 Lisaselgitus punktis 1.2 toodule
Võib kinnitada, et 3,6 GHz sagedusala kolmeks jagamine ei ole ainuvõimalik
lahendus sagedusressursi kasutamiseks. Käesoleval juhul ei olegi aga küsimus
selles, kuidas eristada võimalikke lahendusi mittevõimalikest, vaid selles, milline on
optimaalne lahendus. Meie hinnangul on ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri
22.01.2019 määrusega nr 5 selline lahendus leitud.
KA seisukohast võib jääda mulje, justkui oleks riik teinud algusest peale otsuse
jagada 3,6 GHz sagedusala ühel kindlal viisil – kolmeks –, jättes seejuures
tähelepanuta jagamise võimalikud alternatiivid. See ei vasta tegelikkusele. Ministri
määruse vastuvõtmisele eelnesid põhjalikud avalikud konsultatsioonid
huvigruppidega, arutati ka võimalike sagedusressursi jagamise erinevate variantide
üle. Seejuures oli kõigi muude variantide kõrval arutluse all ka sagedusressursi
jagamine väikesteks plokkideks (nt 10 MHz), mille osas jõudsid asjaosalised aga
üpris kiiresti tõdemuseni, et see ei ole tehniliste piirangute tõttu sobivaim lahendus.
Lisame siinkohal, et avalikel konsultatsioonidel osales kohe algusest peale ka
Levikom Eesti OÜ (edaspidi Levikom), kes oma sõnavõttudes samuti ei pooldanud
sagedusressursi tükeldamist väikesteks plokkideks.
Ministri määruses on sätestatud üksnes see lahendus, mida konkreetsel juhul peeti
optimaalseks. Sellest tulenevalt ei ole meie hinnangul asjakohane KA seisukohas
tehtav üleskutse, et tuleb tõsiselt kaaluda võimalust panna 3,6 GHz sagedusalas
konkursile mitte kolm ega neli, vaid oluliselt rohkem sageduslube – nimetatut on juba
vastava ala ekspertide poolt kaalutud ja see on tunnistatud sobimatuks Eesti oludes.
Ka Euroopa Telekommunikatsiooni Standardite Instituudi (ETSI) tehnilise raporti
kohaselt peaks 3400–3800 MHz sagedusalas ühe sagedusploki maksimaalne
ribalaius jääma just nimelt vahemikku 100-200 MHz (ETSI raporti lk 69) 3 , millele
vastavad Eesti 130 MHz suurused sagedusplokid.
Täiendavalt märgime ära, et isegi kaaludes alternatiivseid lahendusi 5G võrgu
ehitamiseks, pole sagedusala jagamine 10 MHz plokkideks optimaalne ega mõistlik
nii innovatsiooni kui ka ökoloogilise jalajälje seisukohalt vaadatuna.
2.2 Lisaselgitus punktis 1.3 toodule
Eesti võrdlemine Saksamaa, Iirimaa, Austria jne enampakkumise korraldamise
viisidega ei ole asjakohane.
KA viitab oma kirjas: Konkreetsed sagedusvahemikud eraldatakse alles pärast
võitjate selgumist, arvestades ostetud plokkide hulka ja järjestikkuse põhimõtet.
Seeläbi hoitaks ära sagedusala killustumine ja vajadus tagantjärele korrastamiseks.
Antud lähenemine on selline, mis oli teostatav nt Saksamaal, kuid praegu on vajadus
arvestada Eesti eripäradega.
Saksamaal on kogu enampakkumisele pandud 3,6 GHz sagedusala võrdväärne,
kuna puudub meie piirkonnaga võrreldav keerukus sagedusala kasutamise
koordineerimisel naaberriikidega. Saksamaal pandi enampakkumisele kuni 20 MHz
3
ETSI tehniline raport, viidatud soovitus leitav lk 69
https://www.etsi.org/deliver/etsi_tr/138900_138999/138912/14.01.00_60/tr_138912v140100p.pdf
4
plokid ning seejärel kogu sagedusala osas kohaldati järjestikkuse printsiipi ning
sagedusload anti kätte juba n-ö korrastatuna. Eestis see võimalik ei ole, kuna
tulenevalt Venemaaga seotud piirangutest vaja sagedusala esmalt jagada
määramatuks ajaks kaheks – kasutatav ja mittekasutatav osa. Seega sagedusload
saab väljastada alumise ploki omad järjestikku seatuna ja ülemise ploki omad
järjestikku seatuna (näide: ettevõtja X soetab 3510-3560 ja 3720-3770). Peale
Venemaaga koordinatsioonilepingu sõlmimist, tagamaks võimalikult suurte plokkide
kasutus, tuleb nii alumise kui ülemise ploki sagedused järjestikkuse printsiibi alusel
kokku tõsta – tuleb teha refarming. Kui praeguses määruses on selgelt välja toodud,
mida enampakkumisel osaleja tulevikus täituva tingimuse tulemusena saab (milline
saab olema plokkide jaotus peale Venemaaga koordinatsioonilepingu sõlmimist), siis
10 MHz plokkide oksjonit läbi viies on taolist selgust võimatu luua. Ettevõtjate suhtes
on ebaproportsionaalne ja ülekohtune nõuda taolises ebaselges keskkonnas
suuremahuliste investeeringute tegemist. Eesti tarbijate huvides on ettevõtjal vajadus
oma võrku ja selle arendamist teadlikult ette planeerida, mitte toimetada n-ö pimesi.
Saksamaa näidet kokku võttes (i) on seal kogu sagedusala koheselt kasutatav, (ii)
olemas on vajalikud koordinatsioonilepingud naaberriikidega, (iii) puudub vajadus
hilisemaks refarminguks, (iv) riigi mastaap tingib Eestiga võrreldamatu turuolukorra.
Lisaks väärib märkimist ka riikide erinevus digitaalses arengus – Saksamaa
mobiilside hinnad ei ole kindlasti midagi, mida Eesti tarbijatele soovida. ITL-i
hinnangul tuleb eeskujusid otsida eelkõige Eestile sarnasemate ja digiarengus
esirinnas olevate riikide, nt Soome mudelitest. Seda iseloomustab ilmekalt allolev
joonis, mis näitab, kui vähe andmemahtu on võimalik 30€ eest osta näiteks
Saksamaal ja kui palju Soomes (nagu ka Eestis).
Joonis 1: Kõige parempoolsemate riikide elanikel on kasutada piiramatult
andmemahtu 30€ eest. Ka Eesti tarbijad saavad mitmete teiste riikide, sh
5
Saksamaaga võrreldes oluliselt paremat mobiilse andmeside teenust ning seejuures
ka soodsamalt4.
Märgime, et Soome olud on Eesti oludega sarnased ja seda ka Venemaaga
sagedusala koordineerimise vajaduse poolest. Lisaks on just Soome tunnustatud
DESI (The Digital Economy and Society Index5) kohaselt parima digiarenguga riik
Euroopa Liidus.
Erinevate keskkondade hindamisel ei saa kindlasti alahinnata ka geograafilise
paiknemisega seonduvat. Oluline on mõista, et Venemaaga koordinatsioonilepingute
sõlmimine ei ole üksnes aja küsimus ega seisa kooskõlastamise taga nagu väljendub
KA oma seisukohas. Viidatud koordineerimise keerukusega tegelevad hetkel kõik
Venemaa naaberriigid.
2.3 Lisaselgitus punktis 1.7 toodule
Ei ole kohane eristada võrguoperaatoreid teistest teenusepakkujatest kriteeriumi
alusel nagu esimesed sooviksid tõsta lihtsalt andmesidekiiruseid ja teised teeksid
innovatsiooni. Kõigepealt on oluline välja tuua, et innovatsioon kui selline ei ole
midagi tundmatut, innovatsiooniks nimetatakse uudseid lahendusi ning neid on
pakutud alati. Asjade internet on kindlasti üheks innovaatiliseks lahenduseks, aga
oluline on teada, asjade internet ei ole 5G-ga kaasnev innovatsioon, vaid selle
pakkumist võimaldab ka olemasolev võrk ja vastavaid pakkumisi on turul juba praegu.
Käesoleval juhul ning 3,6 GHz sagedusressursi raames kõneldakse innovatsiooni
uuest tasemest – 5G võrgu peal loodavast innovatsioonist.
Sellise hüppe võimaldamise eeldus ongi üleriigilise katvusega suuri
andmesidekiiruseid ning vähest hilistumist võimaldava võrgu olemasolu.
Eelnimetatud võrgu ehitamise (eeldab sageduslubade hankimist ja suuri
investeeringuid võrguseadmetesse) vastu puudub Eestis laiapinnaline huvi. Selle
tõenduseks on muuhulgas fakt, et avalike konsultatsioonide faasis ning ka
meediakajastuste baasil nähtub, et viidatud ressursist huvitub lisaks
võrguoperaatoritele veel vaid Levikom (kes, tõsi, ei esitanud avaldust 2019. a
veebruaris väljakuulutatud sageduskonkursil osalemiseks). See näitab, et võimalikud
alternatiivsed teenusepakkujad on huvitatud n-ö järgmisest kihist – valmis võrgu peal
oma innovaatiliste teenuste pakkumisest.
Võrguoperaatorid ei ole enam ammu vaid traditsiooniliste
telekommunikatsiooniteenuste osutajad või võrguteenuste edasimüüjad.
Võrguoperaatorid teevad innovatsiooni juba täna, sh pakuvad võrguoperaatorid
asjade interneti teenuseid ja seda ka erinevaid sektoreid kaasates. Soovime
siinkohal veel eraldi välja tuua, et 5G use case’ide esimesi katsetusi teevad just
võrguoperaatorid, seda juba praegu ja Eestis.
4
Allikas: http://research.rewheel.fi/prices/country
5
DESI statistika lühiversioon: https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/desi
6
Kokkuvõte
Võttes arvesse, et KA seisukoha kujundamise ajendiks on olnud Levikomi poolt KA-le
esitatud avaldus, on mis tahes muudatuste tegemise kaalumisel 3,6 GHz sagedusala
konkursi põhimõtetes oluline analüüsida ka seda, milline on ühe või teise
sagedusala peamine tehniline kasutusotstarve.
Võrguoperaatorid vajavad 5G arendamiseks sagedusplokke konkreetselt just 3,6
GHz sagedusvahemikust, mis on 5G võrkude suurtele andmemahtudele
baassageduseks. Samas erinevaid nn asjade interneti lahendusi on võimalik
pakkuda ka alternatiivsetel sagedusaladel. Levikom on rääkinud avalikult korduvalt
just nn asjade interneti (IoT) lahenduste ja oma olemasolevate klientide teenindamise
soovist. Nendeks eesmärkideks sobivad ka mitmed muud alternatiivsed
sagedusalad.
Peame oluliseks viidata, et tõele ei vasta arusaam nagu oleks eraldiseisvat 5G võrku
võimalik rajada juba täna. Hetkel ei ole valikut, kas rajada non-stand-alone võrk või
stand-alone võrk, sest tootjate seas on stand-alone võrk alles katsetuste faasides. Ka
operaatorid rajavad stand-alone võrgu, kui selleks on tegelik võimalus olemas.
Käesoleval hetkel saab 5G võrku rajada 4G võrgu toega (nn non-stand-alone
võrguna).
Pidasime oluliseks käesolevate täiendavate selgituste ja ettepanekute esitamist,
kuna KA seisukoht on esitatud avalikuna. Seetõttu peame oluliseks samamoodi
avalikuna välja tuua ka ITL-i koondunud vastava ala ekspertide lähenemise. Lisaks
väljendame taas muret, et Eesti on juba Euroopa Liidus langenud 5G kasutuselevõtul
viimaste hulka, mis kahjustab otseselt Eesti majanduse arengut, konkurentsivõimet
ning avalikku huvi.
Soovi korral oleme valmis seisukohti ka tehnilise konsultatsiooni raames veel kord
põhjalikumalt selgitama.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Andre Krull
President
Koopia:
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet;
[email protected]
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;
[email protected]
Sulev Sulsenberg, jurist,
[email protected]