Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon
Viide: Riigikogu / 14.06.2020 / 2-3/14-78;
Riigikantselei / 15.06.2020 / 7-1.2/20-01417
Resolutsiooni teema: Riigikogu liikme kirjalik küsimus majandus- ja taristuministrile (KK 78)
Adressaat: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Ülesanne: Palun majandus- ja taristuministril vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le
148 saata Riigikogu esimehele digitaalselt allkirjastatud vastus.
Tähtaeg: 01.07.2020
Lisainfo: Jevgeni Ossinovski küsimus elektrituruseaduse eelnõu 156 SE kohta.
Kontroll: Heili Tõnisson
Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik
Kinnitamise kuupäev: 15.06.2020
Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson
[email protected], 693 5655
Taavi Aas
Majandus- ja taristuminister
11. juunil 2020
KIRJALIK KÜSIMUS
Lugupeetud majandusminister!
Tänan teid vastuse eest kirjalikule küsimusele nr seoses Vabariigi Valitsuse algatatud
Elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõuga (156SE).1 Paraku ei vastanud te sisuliselt
minu poolt esitatud küsimusele selle kohta, kui palju suureneb seoses puidupõletamise
subsideerimisega Balti Elektrijaama (BEJ) koostootmiskatlas põlevkivist toodetud elektri
emissioon.
Sellest tulenevalt palun Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse paragrahvi 147 alusel vastata
täiendavatele küsimustele.
1) Seletuskirja kohaselt on 500GWh taastuvelektri tootmiseks vaja põletada 600 tuhat
kuupmeetrit puitu. Seletuskirja kohaselt on puitu võimalik BEJ 11. plokis kasutada
kuni 50% ulatuses. Mitu tonni põlevkivi on minimaalselt vaja põletada koos puiduga,
et toota 500 GWh taastuvelektrit?
2) Mitu tonni kasvuhoonegaase (CO2-ekvivalendis) eraldub 500GWh puidust
taastuvelektri tootmiseks minimaalselt vajaliku põlevkivi põletamisel BEJ 11. plokis?
3) Eelmisel aastal töötas BEJ kokku 5514 tundi ehk ligi 7,5 kuud2 ning tootis võrku ligi
800 GWh elektrienergiat, millest 100 GWh moodustas taastuvelekter ning 700 GWh
põlevkivielekter.3 Nimetatud elektrikogus toodeti turupõhiselt. Eelnõu 156SE näeb
ette puidu põletamise subsideerimist BEJ koostootmisplokis kuni €15 MWh
taastuvelektri eest.
Millisel viisil on tagatud, et toetuse jõustudes toimub põlevkivi asendamine puiduga
(ehk kasvab taastuvelektri tootmine ning väheneb põlevkivielektri tootmine)?
Teisisõnu, kuidas tagatakse, et toetuse tulemusena ei lisandu turupõhiselt võrku
toodetud põlevkivielektrile (eelmisel aastal 700GWh) veel ka puiduga segamini
toodetud põlevkivielekter, mille tulemusena kasvab küll taastuvelektri toodang, ent
tulenevalt koospõletamise vajadusest suureneb ka põlevkivielektri kogus? Küsimus on
oluline, kuna Keskkonna- ja energiaalase riigiabi suuniste4 artiklid 132-134 lubavad
fossiiljaamades toetada biomassi põletamist juhul, kui sellega on võimalik vähendada
1
https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/toimikud/fc91e3b3-46eb-43a2-a07c-805700e43d7a
2
Allikas: Lisa 1.
3
Allikas: Lisa 2, lk 5.
4
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A52014XC0628%2801%29
2
fossiilkütuste kasutust või kui biokütuste toetamata jätmine võib suurendada
fossiilkütuste kasutust.
4) Eelnõu kohaselt saab BEJ õiguse puidu põletamise subsiidiumile kui mittetõhus
koostootmisseade. BEJ 11. plokk kvalifitseerub koostootmisseadmeks, kuna lisaks
elektrile saab selles toota ka soojust Narva Soojusvõrk ASile. Ligi kaks kolmandikku
Narva Soojusvõrgu poolt klientidele müüdud soojusest on küttesoojus (mille tarbimine
on sesoonne) ning kolmandik on soe tarbevesi (mille tarbimine on aastaringne).5 Kas
ning millisel viisil on tagatud, et taastuvenergiatoetust makstakse BEJ toodetud
taastuvelektrile vaid sel ajal ning selles ulatuses, kui jaam töötab koostootmisrežiimil?
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Jevgeni Ossinovski
Riigikogu liige
Lisad: 1. Narva elektrijaamade töötundide informatsioon 2019; 2. Balti Elektrijaama
aastaaruanne 2019; 3. AS Narva Soojusvõrk 2018. aasta majandusaasta aruanne.
5
Allikas: Lisa 3, lk 3.
TooRME, ABIMATERJALIDE vÕt PooLTooDETE sÄrr-,rraMlNE JA KASUTAMINE
Enefit Energiatootmine AS , Balti elektrijaam
2019.a.
Tabel 8. Tootmisprotsessis kasutatavad ohtlikke aineid mittesisaldavad toore, abimaterjalid v i pooltooted
Säilitamine
Liik KN Nimetus Säilitamisviis, Nr plaanil Maksimaalne Alltegevusnvaldkond Kogus
kaubako mahutitüüp v ikaardil üheaeeselt vol
od hoitav"
Kogus Ühik tehnoloogialprotsess
Kokku Ühik
FAKT
Abimaterja 283529 T rinaatriumfosfaat Lahusena t67 J t Katlavee normatiivse 15 tla 0.125
lid 30 betoonmahutit kvaliteedi hoidmne
CS
Abimaterja 2s0 l 00 Naatriumkloriid Lahusena t67 35 t Demineraliseeritud vee 50 tla 31.620
rid 99 betoonmahutit ettevalmistus
es
Abimaterja 390690 Fennopolv i Magnafloc 338, Sünteetilisest 167 0.60 t Demineraliseeritud vee 2 tla 0.1 75
lid l0 Zetag kangast kotid ettevalmistus
4100 v iZetas 8185
Abimate{a 390690 Permatreat PC 191 voi Sünteetilisest t67 0.50 t Demineraliseeritud vee 2 tla )
lid t0 MembraneDSl54 kangast kotid ettevalmistus
Abimaterja 390190 Ioonvahetusvaigud Sünteetilisest 167 15 t Demineraliseeritud vee l5 tla l
lid 30 kangast kotid ettevalmistus
Abimaterja 28t121 Stisihappegaas Vedelas l0l 40 t T uhavälja vee 3 000 t/a 1179.02
lid 00 olekus neutraliseerimine
terasmahutis
Abimaterja 291814 Sidrunhape Plastikkanistri t67 1 m3 Demineraliseeritud vee 2 tla 0
lid 00 d ettevalmistus
Tabel 9. Tootmisprotsessis kasutatavad ohtlikke aineid sisaldavad toore, abimaterjalid v i pooltooted
oore, Säilitamine Kasutamine
Liik KN Nimetus Säilitamisviis, Nr Maksimaal Kogus uhik Nimetus Sisaldus
kaubako mahutittii.ip plaan ne toormes,
od ilv i üheaegselt abimaterjalis,
kaard
hoitav FAKT
pooltootes,
Kogu uhi
il k
%
Abimaterja 280700 Väävelhape 40 m3 163 190 t Vee 1 tla 367.53 Väävelhape )4
lid 00 metallpaagid ettevalmistus 124.9
8
Abimaterja 2806 1 0 Vesinikkloriidhape 5 dm3 167 0.1I t Vee 0.r0 tla 0 Vesinikkloriid J7
lid 00 plastmassn ud ettevalmistus
Abimaterja 28r512 Naatriumhüdroksii 40 m3 163 150 t Vee 234.4 tla 107.936 Naatriumhi.idroksii 44
lid 00 d metallpaagid ettevalmistus 8 d
Abimaterja 282890 Naatriumhtipokloril 30 dm3 167 l0 t Vee 11.24 tla 0 Naatriumhüpoklor 10
lid 00 i lahus plastmassn ud ettevalmistus 9 lt
(lahus, aktiivset
kloori <10%)
Abimaterja 282510 Hüdrasiini lahus 4,6 m3 ja 1,1 167 0.20 t Vee keemilise 1.351 t/a 0 Hüdrasiin 64
lid 00 m3 režiimi (Diamiin)
metall-paasid hoidmine
Abimaterja 280410 Vesinik Metallmahutid 113 0.37 t Generaatorite r00 nm'la n324 Vesinik 99.95
lid 00 19 jahutus 000
ressiivrit
Abimaterjz 271410 P levkivi li metallist 3 000 82 9 000 t P levkivikateld 8 200 tla 1253.s66 P levkivi li r00
lid 00 m3 maapealsed e sissekütmine,
mahutid reservkatlamaja
reservkütus
Abimaterja 280440 Hapnik Spetsiaalsed 177 0.42 t Metallide 2 500 m3la z6 I Hapnik 100
lid 00 metallballooni l ikamine
dl13tk*
0,04 m3 (gaasi
maht 1
balloon:
omJ.)
Abimaterja 2711t2 Propaan Spetsiaalsed t77 1.26 t Metallide J tla 0.544 Propaan 80
lid ll metallballoonid l ikamine
23 tk
* 0.05m3
Abimaterja 290129 Atseti.ileen Spetsiaalsed 177 0.38 t Metallide 0.38 tJa 0.002 Atseti.ileen 99.50
tid 00 40,0 I l ikamine
metallballoonid
Abimaterja 283210 Naatriumvesiniksul plastikust 1m3 167 1 m3 Vee 6 tla c Naatriumvesiniksu 100
lid 00 fit mahutid ettevalmistus lfit
Abimaterja 283210 Naatriumpürosulfit Stinteetilisest 167 1.20 t Vee 6 t/a ) Dinaatriumdisulfit 100
lid 00 kangast ettevalmistus
kotid
Abimaterja 271019 Transformaator li metallpaagid 162 385 t T rafode 43.40 tla 2.0 Destillaat (nafta) 99
lid 87 isolatsioon hüdreeritud, kerge
)a-
T rimeti.iülbenseen
Abrmateri z nul98l I urbiini li metallpaagld 162 '206 t T urbiinide tla 99
alid
ÜÕ.ÜU 1.2 Määrde lid
lubrikatsioon (nafta), C20-
50,
hüdrogeenitud,
neutraalsed;
Baas li-
spetsifitseerimata
| )zr+- U.I U
T
rimetritilbenseen
2, t tut9Et metallpaa$d t Kompressorite tla 99
alid 0 Määrde lid
liuglaagrite (nafta), C2O-
määrimine 50,
hridrogeenitud,
neutraalsed;
Baas li-
spetsifitseerimata
l r'2,4- U.IU
T
rimettiülbenseen
zE33Z20tJ Alumllnlums lanusena t6'l I92 t ee 5UU va 218.54 Alumrrnrumsultaa JU
lid ulfaat ettevalmistus
betoonmahuteis t
nul II loLUl Jo 5 /49U45 KK - Amrna tamUa paKendls 4 I t ee Z ua 5.00 Dretanoolamiin 24
lid ettevalmistus
Abimaterja 2806r 000 Soolhape plastikust 50 m3 100 T uhavälja nr 6 000 m3la 973 Vesinikkloriid JJ
lid maapealsed 2
mahutid vee
neutraliseerim
ine
sletuskiri: Kuna alates 20l8.a. märtsikuust on toitevee ettevalmistuses kasutatud vee keemili se režiimi hoidmiseks hiidrasiini asemel KK-Amina lahust,
on viimati nimetatud
:mikaali aastane kulu 2,5 t suurem kompleksloa tabelis 9 toodust. sellest lähtuvalt taotlesime vastavat muudatust Balti elektrijaama kompleksloa korralise iilevaatuse
käigus
Enefit Energiatootmine AS Balta elektrijaam
2019
Kätuse kasutamine, energia tootmine ja tarbimine
Tabel 1. Klituse kasutamine tootmine kütuseliikide
Kasutatav kiitus
6
o elekter
x s .t!
Ö!0 0
s()()lus la aur
l
:E' J
3o
,E
-l\-
E.
E Oo-O.!
oi T'
* erikulu, tonni,
KN -kood Klituse nametus .E
Od\- tootmis- tt-Y o r o mt, kwh v i
.2
5:
0 =c,>! EL oma-
.=a=
.9
(! FqZ
kokku
protsessis EI gG muu muud toote- kokku omatarve müük kokku müük
3l!
3O
s
E,ä!G 'žE o
i-EE.!
v
v
.9
ühiku kohta
tarve
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 LL t2 13 t4 15 16 L7
Tahke kütus
P levkivi
27741000 1,44 45,4 8,464 1019618,25 1019618,25 1050 82754s
keevkihtp letamisel !08233,747 686568,48 285060 285060
27141001 P levkivi tolmp letamisel 1,44 45,4 8,464 18906,00 18906,00 1329 1379t 1892,520 17703,7! 676 676
Bioktitus/puiduhake/
440!39 o,04 3,9 10,767 126195,00 126195,00 128470 17663,905
puidujäätmed 104323,89 39577 39517
Muud
2701 0,00 0,00 0,000
tahkekätused/Kivisüsi 0 0,00 0 0
2703000 Freesturvas 0,00 0,00 0 0,000 0,00 0 0
Gaasikütus
271!2lOO Maagaas 34,021 t6377,67 16377,67 166 98371 98 371
Vedelkütus
2710t999 p levkivi li o,7 o,o7 39,9 0,00 0,00 0 0
271Ot999 p levkivi li 0,7 0,o7 39,9 !253,57 L253,57 234 4935 687,315 3995,95 816 815
Olga Margassova
EE Enefit Energiatootmine
2O19.a.
Enefit Energitootmine AS Balti Elektrijaam
nr.1 tuha ladustamise arvutus
Kuud P levkivi tuha- tuhk välis hku runavarjare radustaminq Biomass I tuha tuhN tuhaväUale Kokku JäätmekoodJäätmed
tonn r "",1"'''iliJi'ii$i
sisaldug ladustamlne
lendtuha. tn tonn tonn tonn lnimetus
aanuar ,95 45,30 81055 1 6,1 46 8'1039 42951 12223,00 1,8 220 117 0 0 43068 I 001
38088 103 0 38'l 100'l
81039 220 0 812
130245,3 45,50 59262 8,484 59253 31404 8822,00 1,8 159 84 0 0 314 1 001
27849 75 0 27924 1 001
59253 1s9 0 59412
Tlärts 161847,2 73479 10,862 73468 38938 7656,0C 214
2,8C 113 0 39051 1
34s30 101 0 34631 1 001
73468 214 0 73682
Kvartal 471021.45 45.39 213795 35.492 213760 113293 28701,0A 2,O7 593 314 0.00 0 0 I 1 3607 1 001
35.492 1 00467 279 1007a6 1 001 koldetuhk
213760 59 214353
atrill 1 53466,45 45,6 69981 10,172 69971 37085 5905,00 2,1 124 66 37151 1 001
32886 58 32!,4A 1 001 p levkivikoldetuhk
69971 124 70095
mar 45,6 40760 9,068 40751 2,t598 1997,00 3,4 408 216
1
218't4 1
t9ls3 192 19345 1 001
40751 408 41159
uu ni 16087,45 45,9 7384 6,958 7377 3910 1 369,00 1,8 25 13 1 001 k
3457 12 3479 1 001
7377 25 7402
19271,O9C 100'l
55507 262 55768 1
1 18099 557 1 18656
0,00c 0 0 0 0 0 0
0 0 0 1
0 0 0
au Just 39344,95C 45,8 1 802C 4,285 18016 9548 8877,00 4,3 382 202 9750
8468 180 8648 1 001
180.t 6 382 1839i
september 47817,85A 45,9 21948 't,924 21946 I 1631 2030 602 319
1
1 1950 1 001
10315 283 ,t
0598 1 001 p levkivikoldetuhk
2'.t946 602 22548
ll kvartal 871 62.800 45.85 39968 6.209 39962 21180 20907,000 4,7Q 984 521 21701 1 001
18782 463 1924 '1001 pÕleVkiVikoldetuhk
39962 984 4094
85091.95 45,C 38291 6,1 1'l 38285 20291 26026 4,6 1197 634 20925
17994 563 18557 'r 00'r polevkivikoldetuhk
38285 1197 394a2
1 1 3400,30 45,C 51 030 6,22C 51024 27043 2E293,00 5,1 1443 765 274O8 1 001
23981 678 2465S 1 001
51024 1443 52467
22908,15 45,0 1 0309 1.823 0307 5463 2997,00 5,4 162 86
1
5549 1 001
484,/. 76 4920 '1001
't 0307 162 1 0469
1 001
1317 48136 1001
99616 2802 102418
2019 1 038 524,25 45.403 471ilB 82.053 471437 249 861.00 't 26195,000 3.91 4 936.00 2 615.00 252 477.00 1
221 576,00 2 321,00 223 896.00 1 p levkivikoldetuhk
471 437,00 4936,00 476 373.00
I 261 95,000
Keskkonnaspetsialist
Keskkonnateenistus EE AS
Enefit Energitootmine AS tööstus|äätmete prügila
2019.a.
Tekkivate ja käideldavate jäätmete liigid ning kogused
SISSETULEK Jäätmete vedu
T T
Jäätmete nimetus Jäätme_ aash tekkis Enefi I Enersitootmoine AS ona muu
kood algusst algus6t Auvere EI Balti EJ EEJ FJ EE ÕT As vedu jätme-
EJL DI R5
2 l l 4 5 6 't 9 t0 Kokkü
lsolatsr@nlmatelalld, mida ei olc
nimetatud koodinumbriteca 17 06 0l
l7 06 04 60,5200 0,0000 60,5200 0,0000 14,6200 45,9000 0,0000 0,000 60,520
ia 60,520
Ehitus-ja lammutssegapmht. mida ei ol€
nimetatud koodinumbraega 17 09 Ol ia
t7 09 04 349,4400 42.'1600 392,2000 0,0000 22 1,5800 I 19,3400 51,2800 0,000 392,200 392,200
Nimishs mujal nimehmata jäatmed
l0 0t 99 3068,1600 87,0800 3 155,2400 104,6200 0,0000 t295,5200 1755,1000 0,000 3 155,240 3155,240
A.sbsti sisldavad isolatsioonimarerjalid
t706ol' t641,6400 0,0000 164 1,6400 0,0000 t639,4400 2,2000 0,000 t641,640 1641,640
PÕlevklvIkoldefuhk (tuhk trirGt katelde
'emonti) lo ol 97' 8806,4500 54,1200 8860,5700 8860,5700 0,000 8860,570 8860,570
(ivid ja pinnas, mida ei ole nimetatud
(oodinubriga 170501
l7 05 04 0,0000 8220.7300 8220,7300 8216,0900 4,6400 0,000 8220,730 8220,730
0,0000 0,0000 0,0000 0,0000 0,0000 0,000 0,000 0,000
l9 09 02
Küllastunud või kasutatuc
imnivahetuvaieud t9 09 05 20,3000 0,0000 20,3000 0,0000 20,3000 0,0000 0,000 20,300 20"30o
Asb6ti sieldavad ehitusmaterjalid
l7 06 05* 0,0000 0,0000 0,0000 0,0000 0,0000 0,0000 0,000 0,000 0,000
22351 104.620 I 1467 2235'l
vÄLJAMINEK
taaskasutatatüd kõNaldntud
Jäatmete nimefus Jääme_ kogus, RSm kopus, Dl
kood Enefit Enereiat@tmine AS Kokku Enefi r Enersiat@tmine AS Kokkil
EJL Bahi El EEJ EJ Auvere EJ EE ÖT AS Balti FJ EEJ EJ Auvere EJ EE ÕT As
ll t2 l3 l4 15 16 Kokku
lsolatsioonimaterjalid, mida ei ol<
nimehtud koodinumbritem 17 06 Ol i! l7 06 04 0,000 0,000 0,000 0,000 0,00{ 14,620 45,900 0,000 0,000 60,520
60.520
Ehitus-ja lammutusegapraht, mida ei ole
l'1 õ9 04 42,'160 0,000 0,000 0,000 42,764 178,820 I t9,340
nimetatud koodinumbritega 17 09 Ol i. 0,000 51,280 349,44O
392.200
muJaI nimetamahJäähed
I0 0t 99 0,000 81,460 5,620 0,000 87,08( 0,000 l2 I4,060 99,000 17s5,100 3068,160
3l 55-24f
Asbsti sisldavad isolatsioonimaterjalid
l706ol' 0,000 0,000 0,000 0,000 0,00{ t639,440 2,200 0,000 1641,640
1641.64n
Põlevkiviko|demhk (tuhk pär6t kateld€
'emonti) t0 ol 97' 54,t20 54,120 8806,450 8806,450
8860_570
Klvid Ja pinnas, mida ei ole nimetatud
(oodinubriga 17050.1 l7 05 04 8216,090 4,640 8220,730 0,000 0,000
4220.73n
V6elitssefted
l9 09 02 0,000 0,000
0.000
t9 09 05 20,300 0,000 20J00
20300
Asb6ti sieldavad ehirusmaterjalid
l7 06 05* 0,000 0,000 0,000 0,000
o.oo0
Koostas: Mugarita Zavjalova
keskkonnaspetsialist
keskkomateenistus
Eesti Energia AS
MAJANDUSAASTA ARUANNE
aruandeaasta algus: 01.01.2018
aruandeaasta lõpp: 31.12.2018
ärinimi: Aktsiaselts NARVA SOOJUSVÕRK
registrikood: 10549419
tänava/talu nimi, Oru tänav L2
maja ja korteri number:
linn: Narva linn
maakond: Ida-Viru maakond
postisihtnumber: 20203
telefon: +372 58844585
e-posti aadress:
[email protected]
veebilehe aadress: www.nsv.ee
Aktsiaselts NARVA SOOJUSVÕRK 2018. a. majandusaasta aruanne
Sisukord
Tegevusaruanne 3
Raamatupidamise aastaaruanne 5
Bilanss 5
Kasumiaruanne 6
Rahavoogude aruanne 7
Omakapitali muutuste aruanne 8
Raamatupidamise aastaaruande lisad 9
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 9
Lisa 2 Raha 12
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 13
Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 13
Lisa 5 Materiaalsed põhivarad 14
Lisa 6 Kasutusrent 14
Lisa 7 Võlad ja ettemaksed 15
Lisa 8 Võlad töövõtjatele 15
Lisa 9 Aktsiakapital 15
Lisa 10 Müügitulu 16
Lisa 11 Kaubad, toore, materjal ja teenused 16
Lisa 12 Mitmesugused tegevuskulud 17
Lisa 13 Tööjõukulud 17
Lisa 14 Seotud osapooled 17
Aruande allkirjad 19
Vandeaudiitori aruanne 20
2
Aktsiaselts NARVA SOOJUSVÕRK 2018. a. majandusaasta aruanne
Tegevusaruanne
1. Ülevaade Narva kaugkütte võrgupiirkonnast
AS Narva Soojusvõrk on kantud äriregistrisse 22.06.1999 registrikoodiga 10549419, asukohaga Oru 2, Narva, 20203, e-post
[email protected]. Ettevõtte ainuaktsionär on Enefit Energiatootmine AS. Aktsiaseltsi tegevuspiirkond on Narva linn ja põhilisteks
tegevusaladeks on soojuse ost, jaotamine ja müük ning soojusvõrkude hooldus, remont ja ehitus. Ettevõte haldab Narvas paiknevat soojusvõrku
kui tervikut, juhib soojusvõrgu renoveerimisprojekte ning teeb vajalikke investeeringuid soojusvõrgu töökindluse tagamiseks. Ettevõte varustab
soojusenergiaga umbes 60 000 elanikuga piirkonda.
AS Narva Soojusvõrk haldab ligikaudu 77,2 km soojustrasse. Lisaks sellele edastatakse soojust veel teiste omandis olevates võrkudes kokku
7,7 km, mille võrgukaod on Narva Soojuse kanda, seega on kogu teenindatava võrgustiku pikkus kokku 84,9 km. Aastast aastasse on pidevalt
toimunud soojusvõrgu renoveerimine. Praegusel ajal on renoveeritud trasside üldpikkus kokku 39 km, mis moodustab 50 % kogu omandis või
rendis olevast võrgustikust.
Aruandeperioodi lõpu seisuga andis ettevõte tööd 23 inimesele. Töötajate keskmine tööstaaž ettevõttes ja keskmine vanus moodustas seisuga
31.12.2018 vastavalt 17,6 ja 48,4. Jätkuvalt on personalijuhtimise strateegilisteks eesmärkideks töötajate erialase potentsiaali paindlik juhtimine,
järelkasvu ja juhtide arendamine.
2. Ülevaade kaugkütte soojustarbijatest
Tarbijate projektijärgne soojuskoormus on 329 MW, millest küttekoormus on 187 MW, ventilatsiooni koormus on 30 MW ja sooja tarbevee
koormus on 112 MW. Tarbijad on ühendatud soojusvõrguga 769 soojussõlme abil, millest 202 soojussõlme on segamispumbaga
automatiseeritud küttesoojussõlmed (sõltuv ühendus) ja sooja tarbevett nendes ei tarbita (tarbijatel on gaasiboilerid), 383 soojussõlme on
segamispumbaga automatiseeritud küttesoojussõlmed (sõltuv ühendus) koos sooja tarbevee soojusvahetitega, 143 soojussõlme on
automatiseeritud soojusvahetitega soojussõlmed (sõltumatu ühendus), 25 soojussõlme on elevaatoritega (jugapumpadega) ja 16 teised
ühendused, näiteks osade tarbijate ühendused läbi teiste tarbijate soojussõlmede (ühest soojussõlmest varustatakse mitut tarbijat) või
otseühendused. Klientide arv ei ole oluliselt muutunud, enamuse klientidest moodustavad korteriühistud. Renoveeritud hoonete osakaal on veel
väike, 21 %.
ASl Narva Soojusvõrk oli aruande perioodil 540 lepingulist soojustarbivat klienti (691 objekti). Vaatamata keerulisele majanduslikule
situatsioonile Narvas, klientide maksudistsipliin oli hea ja probleemseid arveid ei tekkinud.
3. Soojustarbimise maht
Müügimaht on viimaste aastate jooksul olnud ca 400 tuhat MWh aastas. Soojusvõrguga liitunud tarbijate soojuskoormus ületas oluliselt lahkunud
tarbijate soojuskoormuse. Kuid üldiselt, vaatamata sellele, et uute liitunud tarbijate tarbimine ületab lahkunud tarbijate tarbimist, kogu võrgu
koormus praktiliselt ei muutunud, mis on seletatav võrgu soojuskadude vähenemisega, tarbijate energiasäästumeetmetega, madalama
temperatuuriga ruumides, tööstushoonete köetava mahu vähenemisega, sest ei köeta kõiki tootmisruume.
2018.a. soojusenergia müügimaht oli 391,1 tuh.MWh, 2017.a. oli 389,5 tuh.MWh.
Soojuskadude näitajaga 12,6 % (2018.a.) on Narva kaugküttevõrk jätkuvalt üks efektiivsemaid Eestis, mis sai teoks tänu viimaste aastate
investeeringutele ja ettevõtte personali professionaalsusele, operatiivsusele soojaveelekete avastamisel ja likvideerimisel.
3
Aktsiaselts NARVA SOOJUSVÕRK 2018. a. majandusaasta aruanne
Trassikao näitaja on oluline, sest mida väiksem on trassikadu, seda vähem kulub kütust ühe MWh soojuse tootmiseks, kahjustatakse vähem
keskkonda ning kujundatakse tarbijatele soodsam hind.
4. EBITDA ja kasum
ASi Narva Soojusvõrk müügitulu aruandeperioodil oli 13 819,55 tuh.eurot ( 2017.a 13 829,56 tuh.eurot) ja puhaskasum 221,25 tuh.eurot (2017.a
309,83 tuh.eurot). Ettevõtte EBITDA 2017 aastal oli 482 tuh.eurot, 2018 majandusaastal 411 tuh.eurot.
5. Tegevuskulud
Tegevuskulud on seadmete hooldus- ja remondikulud, müügitegevuse kulud, bürookulud, tööjõukulud jms, mida ettevõtte saab investeeringute
ning efektiivsema majandustegevuse kaudu otseselt kontrollida ja mõjutada (nt. teostatud investeeringute tulemusel vähenevad kaod
kaugküttevõrgus, mille tulemusel omakorda vähenevad remondimaterjalide ja tööde kulud).
AS Narva Soojusvõrk tegevuskulud on kuuel eelneval aastal (2013-2017) vähenenud, tänu pidevale tootmisprotsesside optimeerimisele:
2013.a 860 tuh € kuni 2018.a 758 tuh €.
6. Investeeringud ja tegevuskava
Prioriteetseks suunaks on jätkuvalt soojuskadude vähendamine, mis on saavutatav arukale investeerimisele, personali professionaalsusele ja
operatiivsusele soojavee lekete avastamisel ja likvideerimisel. Töötame välja Narva soojusvõrgu efektiivsuse edasise tõstmise võimaluste
analüüsi ja soojusvõrgu rekonstrueerimise kava, mis saab investeeringute ja planeerimise aluseks.
Viimastel aastatel on AS Narva Soojusvõrk investeerinud iga-aastaselt Narva linna võrgupiirkonna soojuse jaotamise ja müügiga seotud
põhivaradesse omavahenditest keskmiselt 150 tuh. €. Enefit Energiatootmine AS on investeerinud keskmiselt 380 tuh. €. Antud investeeringud
võimaldavad renoveerida soojusvõrke summaarselt ~ 1,3 km/a. Võrkude rekonstrueerimise raames kaasame suuremas mahus ELi fondide
raha. 2018.aastal investeerisime Narva linna soojusvõrku 239,8 tuh. € KIK toetusega ning 2019. aastal on täiendavalt planeeritud soojusvõrgu
üheksanda osa rekonstrueerimine KIK toetusega (150 tuh.€). Rekonstrueerimise kaudu saavutatav arvutuslik soojussääst tuleb kuni 3 000 MWh
aastas.
Uuel majandusaastal on jätkuvalt ettevõtte üheks põhisuunaks soojusvõrgu töökindluse ja efektiivsuse tõstmine ja häireteta soojuse tarnimine,
ning selle kaudu kliendi rahulolu tagamine.
4
Aktsiaselts NARVA SOOJUSVÕRK 2018. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruanne
Bilanss
(eurodes)
31.12.2018 31.12.2017 Lisa nr
Varad
Käibevarad
Raha 913 775 3 133 860 2
Nõuded ja ettemaksed 5 046 162 2 262 383 3,14
Varud 2 048 0
Kokku käibevarad 5 961 985 5 396 243
Põhivarad
Materiaalsed põhivarad 1 053 192 1 117 760 5
Kokku põhivarad 1 053 192 1 117 760
Kokku varad 7 015 177 6 514 003
Kohustised ja omakapital
Kohustised
Lühiajalised kohustised
Võlad ja ettemaksed 2 421 698 2 139 064 7,14
Kokku lühiajalised kohustised 2 421 698 2 139 064
Pikaajalised kohustised
Võlad ja ettemaksed 29 161 31 873 7
Kokku pikaajalised kohustised 29 161 31 873
Kokku kohustised 2 450 859 2 170 937
Omakapital
Aktsiakapital nimiväärtuses 519 252 519 252 9
Ülekurss 88 645 88 645
Kohustuslik reservkapital 51 925 51 925
Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 3 683 244 3 373 417
Aruandeaasta kasum (kahjum) 221 252 309 827
Kokku omakapital 4 564 318 4 343 066
Kokku kohustised ja omakapital 7 015 177 6 514 003
5
Aktsiaselts NARVA SOOJUSVÕRK 2018. a. majandusaasta aruanne
Kasumiaruanne
(eurodes)
2018 2017 Lisa nr
Müügitulu 13 819 549 13 829 561 10
Muud äritulud 3 162 1 000
Kaubad, toore, materjal ja teenused -12 687 195 -12 626 922 11
Mitmesugused tegevuskulud -193 706 -204 894 12
Tööjõukulud -530 029 -515 850 13
Põhivarade kulum ja väärtuse langus -190 124 -172 153 5
Muud ärikulud -405 -915
Ärikasum (kahjum) 221 252 309 827
Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 221 252 309 827
Aruandeaasta kasum (kahjum) 221 252 309 827
6
Aktsiaselts NARVA SOOJUSVÕRK 2018. a. majandusaasta aruanne
Rahavoogude aruanne
(eurodes)
2018 2017 Lisa nr
Rahavood äritegevusest
Ärikasum (kahjum) 221 252 309 827
Korrigeerimised
Põhivarade kulum ja väärtuse langus 190 124 172 153 5
Kokku korrigeerimised 190 124 172 153
Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -362 909 166 228 3
Varude muutus -2 048 0
Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 295 377 -101 690 7,14
Kokku rahavood äritegevusest 341 796 546 518
Rahavood investeerimistegevusest
Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade
-141 012 -157 141 5
soetamisel
Antud laenud -2 420 869 0 3,14
Kokku rahavood investeerimistegevusest -2 561 881 -157 141
Kokku rahavood -2 220 085 389 377
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 3 133 860 2 744 483 2
Raha ja raha ekvivalentide muutus -2 220 085 389 377
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 913 775 3 133 860 2
7
Aktsiaselts NARVA SOOJUSVÕRK 2018. a. majandusaasta aruanne
Omakapitali muutuste aruanne
(eurodes)
Kokku
Aktsiakapital Ülekurss Kohustuslik Jaotamata kasum
nimiväärtuses reservkapital (kahjum)
31.12.2016 519 252 88 645 51 925 3 373 417 4 033 239
Aruandeaasta kasum
0 0 0 309 827 309 827
(kahjum)
31.12.2017 519 252 88 645 51 925 3 683 244 4 343 066
Aruandeaasta kasum
0 0 0 221 252 221 252
(kahjum)
31.12.2018 519 252 88 645 51 925 3 904 496 4 564 318
Täpsem informatsioon aktsiakapitali ja selle muutuste kohta on toodud lisas 9.
8
Aktsiaselts NARVA SOOJUSVÕRK 2018. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruande lisad
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted
Üldine informatsioon
AS Narva Soojusvõrk 2018 raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti Finantsaruandluse standardiga.
Eesti Finantsaruandluse standardi põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad
Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid.
Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud
alljärgnevates arvestuspõhimõtetes.
Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes.
Finantsvarad
Ettevõttel on järgmised finantsvarad: raha ja ekvivalendid, nõuded ostjate vastu ja muud nõuded. Finantsvarade oste ja müüke
kajastatakse väärtuspäeval (s.t päeval, mil ettevõte saab ostetud finantsvara omanikuks või kaotab omandiõiguse müüdud finantsvara üle).
Raha ja raha ekvivalendid, nõuded ostjate vastu ja muud nõuded, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses.
Raha
Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke (v.a. arvelduskrediit) ja kuni
3-kuulisi tähtajalisi deposiite. Arvelduskrediiti kajastatakse bilansis lühiajaliste kohustuste koosseisus.
Rahavoogude aruanne
Rahavoogude aruanne on koostatud kaudsel meetodil, mille puhul on äritegevuse rahavoogude leidmiseks korrigeeritud
puhaskasumit, elimineerides mitterahaliste tehingute mõju, investeerimis- ja finantseerimistehingute mõju ja äritegevusega seotud
käibevarade ning lühiajaliste kohustuste saldode muutused.
Nõuded ja ettemaksed
Nõuetena ostjate vastu kajastatakse ettevõtte tavapärase äritegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid, v.a.nõudeid teiste kontserni
ettevõtjate vastu. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses (s.o. nominaalväärtus miinus vajadusel tehtavad
allahindlused).
Nõuete allahindlust kajastatakse, kui esineb objektiivseid tõendeid selle kohta, et kõik nõuete summad ei laeku vastavalt nõuete esialgsetele
lepingutingimustele. Asjaoludeks, mis viitavad võimalikule nõuete väärtuse langusele, on võlgniku pankrot või olulised finantsraskused
ning maksetähtaegadest mittekinnipidamine.
Individuaalselt oluliste nõuete väärtuse langust (st.vajadust allahindluseks) hinnatakse iga ostja kohta eraldi, lähtudes eeldatavasti
tulevikus laekuvate summade nüüdisväärtusest. Selliste nõuete puhul, mis ei ole individuaalselt olulised ja mille suhtes ei ole otseselt teada, et
nende väärtus oleks langenud, hinnatakse väärtuse langust kogumina, arvestades eelmiste aastate kogemust laekumata jäänud nõuete osas.
Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete summa on vahe nende nõuete bilansilise väärtuse ja tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse vahel, kasutades
sisemise intressimäära meetodit. Nõuete bilansilist väärtust vähendatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete summa võrra ning kahjum
allahindlusest kajastatakse kasumiaruandes mitmesuguste tegevuskuludena. Kui nõue loetakse lootusetuks, kantakse nõue ja tema allahindlus
bilansist välja. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena.
Muud nõuded
Muude nõuete all on kajastatud saldod seotud osapooltega. Kõiki muid nõudeid (viitlaekumised, antud laenud ning muud lühi- ja pikaajalised
nõuded), välja arvatud edasimüügi eesmärgil omandatud nõuded, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Muude nõuete all on
kajastatud nõuded kontserni ettevõtjate vastu. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega
(miinus võimalikud allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvaks summas.
Liitumistasude arvestus
Soojusvõrguga liitumisel tasuvad kliendid liitumistasu, mille määramise aluseks on võrguga liitumiseks tehtavad kulutused.
Liitumistasud kajastatakse tuluna eeldatava kliendisuhte perioodi jooksul, milleks on loetud 20 aastat. Tuludesse kandmata
liitumistasu kajastatakse bilansis pikaajaliste tulevaste perioodide tuludena.
9
Aktsiaselts NARVA SOOJUSVÕRK 2018. a. majandusaasta aruanne
Varud
Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest, tootmiskulutustest ja muudest kulutustest, mis
on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse.
Varude ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga kaasnevat tollimaksu, muid mittetagastatavaid makse ja varude
soetamisega otseselt seotud transpordikulutusi, millest on maha arvatud hinnaalandid ja dotatsioonid. Varude tootmiskulutused sisaldavad
nii otseseid toodetega seotud kulutusi (tooraine ja materjalide ning pakkematerjali maksumus, lõpetamata toodangu ladustamisega
seotud vältimatud kulutused, tööliste palgad) kui ka proportsionaalset osa tootmise üldkuludest (tootmishoonete ja -seadmete
amortisatsioon, remondikulu, tootmisega seotud juhtkonna palgad).
Varude kuluks kandmisel kasutatakse kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodit.
Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad
Materiaalseks põhivaraks loetakse ettevõtte enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku tööeaga üle 1 aasta ja
maksumusega alates 5 000 eurot. Varad, mille kasulik tööiga on üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 5 000 euro, kajastatakse
kuni kasutusele võtmiseni väheväärtusliku inventarina (varudes) ja vara kasutuselevõtmise hetkel kantakse kulusse. Kuludesse kantud
väheväärtuslike inventaride üle peetakse arvestust bilansiväliselt.
Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (k.a. tollimaks ja muud mittetagastatavad
maksud) ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja -asukohta. Materiaalset põhivara
kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuste langusest
tulenevad allahindlused. Põhivara parendusväljaminekud, mis suurendavad põhivara tööjõudlust üle algselt arvatud taseme ja tõenäoliselt
osalevad lisanduvate tulude tekkimisel tulevikus, kapitaliseeritakse bilansis põhivarana. Kulutused, mis tehakse eesmärgiga tagada ning
säilitada vara objektid tulevikus saadavat tulu, kajastatakse nende kulude tekkimisel aruandeperioodi kuludes.
Põhivarade arvelevõtmise alampiir 5 000 eurot
Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates)
Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga
Soojustrassid 10 kuni 20 aastat
Masinad ja seadmed 7 aastat
Muu põhivara 3 aastat
Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt
selle kasulikust tööeast. Olulise lõppväärtusega varaobjektide puhul amortiseeritakse kasuliku eluea jooksul kulusse ainult soetusmaksumuse
ja lõppväärtuse vahelist amortiseeritavat osa.
Juhul, kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need
komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse vastavalt nende kasulikule elueale eraldi amortisatsiooninormid.
Amortisatsiooni arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav vastavalt juhtkonna poolt plaanitud eesmärgil ning lõpetatakse kui
lõppväärtus ületab bilansilist jääkmaksumust, vara lõpliku eemaldamiseni kasutusest või ümberklassifitseerimisel "müügiootel põhivaraks".
Igal bilansipäeval hinnatakse kasutatavate amortisatsioonimäärade, amortisatsioonimeetodi ning lõppväärtuse põhjendatust.
Juhul, kui põhivara kaetav väärtus (s.o.kõrgem kahest järgnevast näitajast: vara neto müügihind või vara kasutusväärtus) on väiksem tema
bilansilisest jääkmaksumusest, on materiaalse põhivara objektid alla hinnatud nende kaetavale väärtusele.
Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamise korral või olukorras, kus vara kasutamisest või müügist ei eeldata
enam majanduslikku kasu. Kasum või kahjum, mis on tekkinud materiaalse põhivara kajastamise lõpetamisest, kajastatakse
kasumiaruandes muude äritulude või muude ärikulude real.
Materiaalse põhivara objektid, mis väga tõenäoliselt müüakse lähema 12 kuu jooksul, klassifitseeritakse ümber müügiootel põhivaraks.
Varade väärtuse langus
Varad hinnatakse alla nende kaetavale väärtusele juhul, kui varade kaetav väärtus on väiksem bilansilisest jääkväärtusest. Vara kaetav
väärtus on kõrgem kahest järgnevast näitajast, vara õiglasest väärtusest või vara kasutusväärtusest. Kui vara õiglast väärtust pole võimalik
määrata, loetakse vara kaetavaks väärtuseks selle kasutusväärtus. Varade kasutusväärtus leitakse varade abil tulevikus genereeritavate
hinnanguliste rahavoogude nüüdisväärtusena.
Varade allahindlusi kajastatakse aruandeperioodi kuluna.
Kord alla hinnatud varade puhul hinnatakse igal järgmisel bilansikuupäeval, kas võib olla tõenäoline, et vara kaetav väärtus on
vahepeal tõusnud. Kui väärtuse testi tulemusena selgub, et vara või varade grupi (raha genereeriva üksuse) kaetav väärtus on tõusnud üle
bilansilise jääkmaksumuse, tühistatakse varasem allahindlus ja suurendatakse vara bilansilist jääkmaksumust kuni summani, mis oleks
kujunenud, arvestades vahepealsetel aastatel normaalset amortisatsiooni. Allahindluse tühistamist kajastatakse aruandeaasta
kasumiaruandes põhivara allahindluse kulu vähendamisena.
10
Aktsiaselts NARVA SOOJUSVÕRK 2018. a. majandusaasta aruanne
Rendid
Kapitalirendina käsitletakse lepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle ettevõttele. Kõik ülejäänud
renditehingud kajastatakse kasutusrendina.
Ettevõte rentnikuna
Kasutusrendi tingimustel renditavat vara ei kajastata põhivarana. Kasutusrendi maksed kajastatakse kasumiaruandes lineaarselt kuluna
rendiperioodi jooksul.
Finantskohustised
Kõik finantskohustused (võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad ning lühi-ja pikaajalised võlakohustused) võetakse algselt arvele
nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud
soetusmaksumuse meetodil.
Lühiajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi
finantskohustusi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumuse
arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadud tasu õiglases väärtuses (millest on maha arvatud tehingukulutused), arvestades järgnevatel
perioodidel kohustustelt intressikulu kasutades sisemise intressimäära meetodit.
Eraldised ja tingimuslikud kohustised
Eraldistena kajastatakse bilansis tõenäolisi kohustusi, mis on avaldunud enne bilansikuupäeva toimunud sündmuste tagajärjel ning
mille realiseerumise aeg või summa ei ole kindlad. Eraldiste kajastamisel bilansis on lähtutud juhtkonna hinnangust eraldise
täitmiseks tõenäoliselt vajamineva summa ning eraldise realiseerumise aja kohta. Eraldis kajastatakse bilansis summas, mis on juhtkonna
hinnangu kohaselt bilansipäeva seisuga vajalik eraldisega seotud kohustuse rahuldamiseks või üleandmiseks kolmandale osapoolele.
Muud võimalikud või eksisteerivad kohustused, mille realiseerumine on vähemtõenäoline kui mitterealiseerumine või millega kaasnevate
kulutuste suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega hinnata, on avalikustatud aastaaruande lisades tingimuslike kohustustena.
Kohustuslik reservkapital
Vastavalt äriseadustikule on moodustatud kohustuslik reservkapital. Reservkapital moodustatakse iga-aastastest puhaskasumi eraldistest. Igal
majandusaastal tuleb reservkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist kuni reservkapital moodustab 1/10 aktsiakapitalist.
Reservkapitali võib kasutada kahjumi katmiseks, samuti aktsiakapitali suurendamiseks. Reservkapitalist ei või teha väljamakseid akstionäridele.
Tulud
Tulu kaupade müügist kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses, võttes arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi.
Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle müüjalt ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud
kulu on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline.
Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel, või juhul kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, siis
lähtudes valmidusastme meetodist.
Intressitulu kajastatakse siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata. Intressitulu
kajastatakse kasutades vara sisemist intressimäära, välja arvatud juhtudel, kui intressi laekumine on ebakindel. Sellistel juhtudel arvestatakse
intressitulu kassapõhiselt.
Maksustamine
Eestis kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt ei maksustata Eestis ettevõtte aruandeaasta kasumit.
Tulumaksu makstakse dividendidelt, erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt, ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ning
siirdehinna korrigeerimistelt. Alates 1.01.2015 on dividendina jaotatud kasumi maksumääraks 20/80 väljamakstavalt netosummalt.
Teatud tingimustel on võimalik saadud dividende jaotada edasi ilma täiendava tulumaksukuluta. Alates 2019. aastast on võimalik
dividendide väljamaksetele rakendada maksumäära 14/86. Seda soodsamat maksumäära saab kasutada dividendimaksele, mis ulatub kuni
kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendide väljamakseni, mis on maksustatud 20/80 maksumääraga. Kolme eelneva majandusaasta
keskmise dividendimakse arvestamisel on 2018.a. esimene arvesse võetav aasta.
Dividendide väljamaksmisega kaasnevat ettevõtte tulumaksu kajastatakse kohustusena ja kasumiaruandes tulumaksukuluna samal perioodil
kui dividendid välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need tegelikult välja
makstakse. Tulumaksu tasumise kohustus tekib dividendide väljamaksele järgneva kuu 10.kuupäeval.
Maksustamissüsteemi omapärast lähtuvalt ei teki Eestis registreeritud ettevõtetel erinevusi vara maksuarvestuslike ja bilansiliste
jääkväärtuste vahel ning sellest tulenevalt ka edasilükkunud tulumaksunõudeid ega -kohustusi. Bilansis ei kajastata tingimuslikku
tulumaksukohustust, mis tekiks jaotamata kasumist dividendide väljamaksmisel. Maksimaalne tulumaksukohustus, mis kaasneks jaotamata
kasumi dividendidena väljamaksmisel, on esitatud aastaaruande lisades.
11
Aktsiaselts NARVA SOOJUSVÕRK 2018. a. majandusaasta aruanne
Seotud osapooled
AS Narva Soojusvõrk aastaaruande koostamisel on loetud seotud osapoolteks:
- omanikke (emaettevõtja ning emaettevõtjat kontrollivad või selle üle olulist mõju omavad isikud);
- teisi samasse konsolideerimisgruppi kuuluvaid ettevõtteid (s.h emaettevõtja teised tütarettevõtjad- kontserniettevõtjad);
- tegev- ja kõrgemat juhtkonda;
- eespool loetletud isikute lähedasi pereliikmeid ja nende poolt kontrollitavaid või nende olulise mõju all olevaid ettevõtteid.
Seotud osapoolteks on kontserniettevõtjad, nõukogu ja juhatuse liikmed ning nende lähedased, perekonnaliikmed ja nende poolt kontrollitavad
või nende olulise mõju all olevaid ettevõtteid.
Kontserniettevõtjatena on käsitletud Eesti Energia ASi kontserni kuuluvaid ettevõtjaid. Eesti Energia AS on Enefit Energiatootmine ASi
emaettevõte.
AS Narva Soojusvõrk emaettevõtteks on Enefit Energiatootmine AS, mis omakorda kuulub Eesti Energia kontserni.
Lisa 2 Raha
(eurodes)
31.12.2018 31.12.2017
Arvelduskontod 913 775 3 133 860
Kokku raha 913 775 3 133 860
AS Narva Soojusvõrk arvelduskonto kuulub emaettevõtte AS Eesti Energia kontsernikonto koosseisu. Lisaks ASile Narva Soojusvõrk kuuluvad
kontsernikonto koosseisu kõik teised AS Eesti Energia tütarettevõtted. Vastavalt kontsernikonto lepingule vastutavad kontserni liikmed
pangale tasutamata summade eest solidaarselt. AS Eesti Energia kajastab bilansis rahaliste vahenditena kontsernikonto netosaldot ehk vabasid
vahendeid. Samuti vahendeid kajastatakse rahaliste vahenditena ka bilansis AS Eesti Energia tütarettevõtte poolt individuaalsete
arvelduskontode ulatuses. Seisuga 31.12.2018.a. oli AS Narva Soojusvõrk individuaalsel arvelduskontol rahalisi vahendeid 913 775
eurot (31.12.2017: 3 133 860 eurot).
Seisuga 31.12.2018 oli nõue AS Eesti Energia vastu summas 2 420 869 eurot. Seisuga 31.12.2017 ei ole kajastanud nõuet. Vt.lisa 14.
Kontsernikontolt arvestatud intresse ja intressemäära vt.lisas 14.
12
Aktsiaselts NARVA SOOJUSVÕRK 2018. a. majandusaasta aruanne
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed
(eurodes)
31.12.2018 12 kuu jooksul Lisa
nr
Nõuded ostjate vastu 2 625 293 2 625 293
Ostjatelt laekumata
3 100 196 3 100 196
arved
Ebatõenäoliselt
-474 903 -474 903
laekuvad nõuded
Nõuded Eesti Energia AS
2 420 869 2 420 869 14
vastu
Kokku nõuded ja
5 046 162 5 046 162
ettemaksed
31.12.2017 12 kuu jooksul Lisa
nr
Nõuded ostjate vastu 2 262 383 2 262 383
Ostjatelt laekumata
2 737 306 2 737 306
arved
Ebatõenäoliselt
-474 923 -474 923
laekuvad nõuded
Kokku nõuded ja
2 262 383 2 262 383
ettemaksed
Ebatõenäoliselt laekuvad arved sisaldavad klientide võlgnevust soojusenergia eest, mille maksetähtajast on möödunud rohkem kui 90 päeva
ning individuaalselt allahinnatud nõuded (seoses kliendi pankrotistumisega).
Nõuete allahindlusi ei ole 2018 ega 2017 aastal toimunud.
Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad
(eurodes)
31.12.2018 31.12.2017
Maksuvõlg Maksuvõlg
Käibemaks 429 494 365 754
Üksikisiku tulumaks 9 983 9 586
Erisoodustuse tulumaks 88 74
Sotsiaalmaks 20 161 19 201
Kohustuslik kogumispension 809 771
Töötuskindlustusmaksed 1 151 1 110
Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 461 686 396 496
Vt.ka lisa 7.
Maksuhalduril on õigus kontrollida ettevõtte maksuarvestust kuni 5 aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast ning
vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intressid ning trahv.
Ettevõtte juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata ettevõttele olulise täiendava maksusumma.
13
Aktsiaselts NARVA SOOJUSVÕRK 2018. a. majandusaasta aruanne
Lisa 5 Materiaalsed põhivarad
(eurodes)
Kokku
Ehitised Masinad ja Muud Lõpetamata
seadmed materiaalsed projektid ja
Lõpetamata
põhivarad ettemaksed
projektid
31.12.2017
Soetusmaksumus 2 652 756 695 141 18 176 1 456 1 456 3 367 529
Akumuleeritud kulum -1 551 181 -680 412 -18 176 -2 249 769
Jääkmaksumus 1 101 575 14 729 0 1 456 1 456 1 117 760
Ostud ja parendused 0 0 0 125 556 125 556 125 556
Amortisatsioonikulu -182 307 -7 817 0 0 0 -190 124
Ümberliigitamised 19 740 88 291 0 -108 031 -108 031 0
31.12.2018
Soetusmaksumus 2 672 496 576 904 18 176 18 981 18 981 3 286 557
Akumuleeritud kulum -1 733 488 -481 701 -18 176 0 0 -2 233 365
Jääkmaksumus 939 008 95 203 0 18 981 18 981 1 053 192
Lisa 6 Kasutusrent
(eurodes)
Aruandekohustuslane kui rentnik
2018 2017
Kasutusrendikulu 57 103 43 952
AS Narva Soojusvõrk on võtnud kasutusrendile sõiduautod.
Kõik AS Narva Soojusvõrk sõiduautode kasutusrendilepingud võib üles öelda lühikese etteteatamistähtajaga (30 kalendripäeva) ja AS Narva
Soojusvõrk seisukohalt nende lepingute lõpetamine ei too kaasa olulisi täiendavaid kohustusi.
AS Narva Soojusvõrk on võtnud kasutusrendile kinnisvara.
ASil Narva Soojusvõrk on üks kinnisvara kasutusrendileping Enefit Energiatootmine ASiga.
AS Narva Soojusvõrk on võtnud kasutusrendile soojustrassid.
Soojusenergiat ostetakse ja soojustrasse renditakse kasutusrendi tingimustel Enefit Energiatootmine ASilt.
Soojuse hinna kooskõlastamisel arvestas Konkurentsiamet Enefit Energiatootmine ASile trasside maksumuse ja trassidesse
tehtud investeeringud põhivara hulka, millest arvestati Enefit Energiatootmine ASi poolt müüdava soojuse piirhinnas põhjendatud tuluks ja
kapitali kulu,seoses sellega on alates 01.01.2012 rendimakse 1 euro kuus.
Soojutrasside kasutusrendileping on tähtajatu, lepingu lõpetamise 1-kuulise etteteatamisega.
Kasutusrendikulud on toodud aruande lisades 11 ja 12.
14
Aktsiaselts NARVA SOOJUSVÕRK 2018. a. majandusaasta aruanne
Lisa 7 Võlad ja ettemaksed
(eurodes)
31.12.2018 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr
12 kuu jooksul üle 5 aasta
Võlad tarnijatele 10 359 10 359 0
Võlad töövõtjatele 49 759 49 759 0 8
Maksuvõlad 461 686 461 686 0 4
Võlad seotud osapooltega 1 899 894 1 899 894 0 14
Tulevaste perioodide tulud 29 161 0 29 161
Kokku võlad ja ettemaksed 2 450 859 2 421 698 29 161
31.12.2017 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr
12 kuu jooksul üle 5 aasta
Võlad tarnijatele 26 772 26 772 0
Võlad töövõtjatele 70 611 70 611 0 8
Maksuvõlad 396 496 396 496 0 4
Võlad seotud osapooltega 1 645 185 1 645 185 0 14
Tulevaste perioodide tulud 31 873 0 31 873
Kokku võlad ja ettemaksed 2 170 937 2 139 064 31 873
Lisa 8 Võlad töövõtjatele
(eurodes)
31.12.2018 31.12.2017
Töötasude kohustis 26 006 25 028
Puhkusetasude kohustis 910 1 463
Premiate ja tulemustasude kohustus 22 702 43 970
Kinnipidamised töötasust 140 150
Kokku võlad töövõtjatele 49 758 70 611
Vt.ka lisa 7.
Lisa 9 Aktsiakapital
(eurodes)
31.12.2018 31.12.2017
Aktsiakapital 519 252 519 252
Aktsiate arv (tk) 8 126 8 126
AS Narva Soojusvork 100%-liselt Enefit Energiatootmine ASile.
Aktsiaseltsi miinimumkapitali suurus on 500 000 eurot ja maksimumkapitali suurus on 2 000 000 eurot. Aasta jooksul ei ole
aktsiakapitalis muutusi toimunud.
15
Aktsiaselts NARVA SOOJUSVÕRK 2018. a. majandusaasta aruanne
Seisuga 31.12.2018 on ettevõtte vaba omakapital kokku 3 904 496 eurot (31.12.2017: 3 683 244 eurot). Maksimaalne
võimalik tulumaksukohustuse summa, mis võiks kaasneda jaotamata kasumi väljamaksmisel dividendidena on 780 899, maksumäär
20/80 (31.12.2017: 736 649 maksumäär 20/80) eurot. Netodividendidena oleks võimalik välja maksta 3 123 597 (31.12.2017: 2 946 595 eurot).
Lisa 10 Müügitulu
(eurodes)
2018 2017
Müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes
Müük Euroopa Liidu riikidele
Eesti 13 819 549 13 829 561
Müük Euroopa Liidu riikidele, kokku 13 819 549 13 829 561
Kokku müügitulu 13 819 549 13 829 561
Müügitulu tegevusalade lõikes
Soojusenergia müük 13 816 818 13 817 985
Materjalide müük 19 6 764
Muud teenused 2 712 4 812
Kokku müügitulu 13 819 549 13 829 561
Lisa 11 Kaubad, toore, materjal ja teenused
(eurodes)
2018 2017
Tooraine ja materjal 6 324 5 892
Alltöövõtutööd 20 246 17 657
Edasimüügiks ostetud soojusenergia 12 643 104 12 579 166
Kommertsmõõtetehnika hooldus ja remont 2 900 4 093
Vesi ja elekter 9 337 9 587
Soojustrasside rent 12 12
Muud 5 272 10 515
Kokku kaubad, toore, materjal ja teenused 12 687 195 12 626 922
Soojusenergiat ostetakse ja soojustrasse renditakse kasutusrendi tingimustel Enefit Energiatootmine ASilt.
Vt.lisa 6,14.
16
Aktsiaselts NARVA SOOJUSVÕRK 2018. a. majandusaasta aruanne
Lisa 12 Mitmesugused tegevuskulud
(eurodes)
2018 2017 Lisa nr
Mitmesugused bürookulud 1 851 2 049
Koolituskulud 1 977 1 488
Riiklikud ja kohalikud maksud 1 902 1 151
Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest -20 -2 406 3
Valve-,kindlustus-ja töökaitsealased kulud 26 960 29 164
Transpordikulud 10 375 10 340
Transpordivahendite kasutusrent 11 723 10 710 6
Kinnisvara rent 45 380 33 242 6
Infotehnoloogia teenused 16 213 13 761
Töövahendid 9 276 9 354
Sidekulud 1 592 1 668
Avalike suhete kulud 7 231 11 163
Uurimis- ja konsultatsioonikulud 59 246 83 210 14
Kokku mitmesugused tegevuskulud 193 706 204 894
Lisa 13 Tööjõukulud
(eurodes)
2018 2017
Palgakulu 399 685 388 510
Sotsiaalmaksud 130 344 127 340
Kokku tööjõukulud 530 029 515 850
Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 22 22
Lisa 14 Seotud osapooled
(eurodes)
Aruandekohustuslase emaettevõtja nimetus Enefit Energiatootmine AS
Riik, kus aruandekohustuslase emaettevõtja on registreeritud Eesti
Kontserni nimetus, millesse kuulub emaettevõtja Eesti Energia AS
Riik, kus kontserni emaettevõtja on registreeritud Eesti
Saldod seotud osapooltega rühmade lõikes
31.12.2018 31.12.2017
Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised
Emaettevõtja 0 1 891 458 0 1 634 107
Teised samasse
konsolideerimisgruppi kuuluvad 2 420 869 8 436 0 11 078
ettevõtjad
17
Aktsiaselts NARVA SOOJUSVÕRK 2018. a. majandusaasta aruanne
Ostud ja müügid
2018 2017
Ostud Müügid Ostud Müügid
Emaettevõtja 12 680 143 0 12 613 050 0
Teised samasse
konsolideerimisgruppi kuuluvad 101 679 19 119 637 0
ettevõtjad
Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja
muud olulised soodustused
2018 2017
Arvestatud tasu 122 081 105 354
AS Narva Soojusvõrk kuulub 100%-liselt Enefit Energiatootmine ASile.
Seotud osapoolteks on kontserniettevõtjad, nõukogu ja juhatuse liikmed ning nende lähedased, perekonnaliikmed ja nende poolt kontrollitavad
või nende olulise mõju all olevaid ettevõtted. Kontserni ettevõtjatena on käsitletud Eesti Energia ASi kontserni kuuluvaid ettevõtjaid. Eesti
Energia AS on Enefit Energiatootmine ASi emaettevõte.
AS Narva Soojusvõrk emaettevõtteks on Enefit Energiatootmine AS, mis omakorda kuulub Eesti Energia kontserni.
Soojusenergiat ostetakse ja soojustrasse renditakse kasutusrendi tingimustel Enefit Energiatootmine ASilt. Vt. lisa 6.
Ostu- ja müügitehingud seotud osapooltega on kajastatud turutingimustel.
Kontsernisiseste nõuete osas ei ole 2018.a ega 2017.a moodustatud allahindluseid.
Alates 08.01.2016 on aktsiaseltsis kaks juhatuse liiget ja nende teenistustasu oli 2018 majandusaastal 122 081 eurot (2017: 105 354 eurot)
ja nõukogu liikmetele tasu ei ole makstud. Soodustusi ja lahkumishüvitisi juhtkonnale ja nõukogu liikmetele ei ole makstud. Lepingu lõppemisel
juhatuse liikmele makstakse hüvitist kuni 4 kuu teenistustasu ulatuses, nõukogu liikmetele lepingu lõpetamisel hüvitist ei maksta.
ASi Narva Soojusvõrk pangakonto kuulub AS Eesti Energia kontsernikonto koosseisu ning ettevõte laenab rahaliste vahendite ülejäägi
Eesti Energia ASile. 2018. ja 2017. aastatel ei ole arvestatud intresse kontsernikontolt.
AS Narva Soojusvõrk on 2018. majandusaastal ostnud teenuseid summas 135 562 eurot (s.h.emaettevõtja 33 883 eurot) ja kaupu summas 12
646 260 eurot (s.h.emaettevõtja 12 646 260 eurot)ning müünud kaupu summas 19 eurot. 2017. majandusaastal on ostnud teenuseid
summas 150 527 eurot (s.h.emaettevõtja 33 884 eurot) ja kaupu summas 12 582 160 eurot (s.h.emaettevõtja 12 579 166 eurot).
Vaata täeindavalt lisad 3,7,11,12.
18
Aruande digitaalallkirjad
Aruande lõpetamise kuupäev on: 11.03.2019
Aktsiaselts NARVA SOOJUSVÕRK (registrikood: 10549419) 01.01.2018 - 31.12.2018 majandusaasta aruande andmete õigsust on
elektrooniliselt kinnitanud:
Allkirjastaja nimi Allkirjastaja roll Allkirja andmise aeg
PAVEL RUŠELJUK Juhatuse liige 11.03.2019
GENNADI OSSIPTSOV Juhatuse liige 11.03.2019
SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE
AS-i Narva Soojusvõrk aktsionärile
Arvamus
Meie arvates kajastab raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt AS i Narva Soojusvõrk (Ettevõte) finantsseisundit seisuga 31. detsember 2018 ning sellel kuupäeval
lõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga.
Meie poolt auditeeritud Ettevõtte raamatupidamise aastaaruanne sisaldab:
• bilanssi seisuga 31. detsember 2018;
• kasumiaruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta;
• rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta;
• omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; ja
• raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ja muud selgitavat infot.
Arvamuse alus
Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (ISA-d). Meie kohustused vastavalt nendele standarditele on täiendavalt kirjeldatud meie aruande osas „Audiitori
kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga“.
Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane meie arvamuse avaldamiseks.
Oleme Ettevõttest sõltumatud kooskõlas Rahvusvaheliste Arvestusekspertide Eetikakoodeksite Nõukogu (IESBA) poolt välja antud kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (IESBA
koodeks) ja Eesti Vabariigi audiitortegevuse seaduses sätestatud eetikanõuetega. Oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt IESBA koodeksile ja Eesti Vabariigi
audiitortegevuse seaduse eetikanõuetele.
Muu informatsioon
Juhatus vastutab muu informatsiooni eest, mis sisaldub majandusaasta aruandes lisaks raamatupidamise aastaaruandele ja meie audiitori aruandele.
Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei avalda muu informatsiooni kohta kindlustandvat arvamust.
Raamatupidamise aastaaruande auditeerimise käigus on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon sisaldab olulisi vasturääkivusi
raamatupidamise aruandega või meie poolt auditi käigus saadud teadmistega või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu
informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud selle info oma aruandes välja tooma. Meil ei ole sellega seoses midagi välja tuua.
Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega
Juhatus vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrollisüsteemi rakendamise eest, nagu
juhatus peab vajalikuks, võimaldamaks pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist.
Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhatus kohustatud hindama Ettevõtte jätkusuutlikkust, avalikustama vajadusel infot tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja
kasutama tegevuse jätkuvuse printsiipi, välja arvatud juhul, kui juhatus kavatseb Ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub realistlik alternatiiv eelnimetatud tegevustele.
Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad Ettevõtte finantsaruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.
Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga
Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja audiitori
aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Kuigi põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, ei anna ISA-dega kooskõlas läbiviidud audit garantiid, et oluline väärkajastamine alati
avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad kas üksikult või koos mõjutada kasutajate
poolt raamatupidamise aastaaruande alusel tehtavaid majanduslikke otsuseid.
Kooskõlas ISA-dega läbiviidud auditi käigus kasutame me kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi. Samuti me:
• tuvastame ja hindame riske, et raamatupidamise aastaaruandes võib olla olulisi väärkajastamisi tulenevalt pettusest või veast, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastavalt
tuvastatud riskidele ning kogume piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali meie arvamuse avaldamiseks. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui
veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada varjatud kokkuleppeid, võltsimist, tahtlikku tegevusetust, vääresitiste tegemist või sisekontrollisüsteemi eiramist;
• omandame arusaama auditi kontekstis asjakohasest sisekontrollisüsteemist, selleks, et kujundada auditiprotseduure sobivalt antud olukorrale, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust
Ettevõtte sisekontrollisüsteemi tõhususe kohta;
• hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhatuse poolt tehtud raamatupidamislike hinnangute ja nende kohta avalikustatud info põhjendatust;
• otsustame, kas juhatuse poolt kasutatud tegevuse jätkuvuse printsiip on asjakohane ning kas kogutud auditi tõendusmaterjali põhjal on olulist ebakindlust põhjustavaid sündmusi või
tingimusi, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust Ettevõtte jätkusuutlikkuses. Kui me järeldame, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud oma audiitori aruandes juhtima
tähelepanu infole, mis on selle kohta avalikustatud raamatupidamise aastaaruandes, või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused tuginevad
audiitori aruande kuupäevani kogutud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski põhjustada Ettevõtte tegevuse jätkumise lõppemist;
• hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab toimunud
tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis.
Me vahetame infot nendega, kelle ülesandeks on Ettevõtte valitsemine, muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning oluliste auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas auditi käigus
tuvastatud oluliste sisekontrollisüsteemi puuduste kohta.
Tiit Raimla
Vandeaudiitor, litsents nr 287
AS PricewaterhouseCoopers
Tegevusluba nr 6
Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn
11. märts 2019
Audiitorite digitaalallkirjad
Aktsiaselts NARVA SOOJUSVÕRK (registrikood: 10549419) 01.01.2018 - 31.12.2018 majandusaasta aruandele lisatud audiitori aruande
on digitaalselt allkirjastanud:
Allkirjastaja nimi Allkirjastaja roll Allkirja andmise aeg
TIIT RAIMLA Vandeaudiitor 11.03.2019
Kasumi jaotamise ettepanek
(eurodes)
31.12.2018
Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 3 683 244
Aruandeaasta kasum (kahjum) 221 252
Kokku 3 904 496
Jaotamine
Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) peale
3 904 496
jaotamist (katmist)
Kokku 3 904 496
Müügitulu jaotus tegevusalade lõikes
Müügitulu
Tegevusala EMTAK kood Müügitulu % Põhitegevusala
(EUR)
Auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine 35301 13816818 99.98% Jah
Muu teenindus 96099 2731 0.02% Ei
Sidevahendid
Liik Sisu
Mobiiltelefon +372 58844585
E-posti aadress
[email protected]
Veebilehe aadress www.nsv.ee
Hr Taimar Peterkop 12.06.2020 nr 2-3/14-78
Riigisekretär
Kirjaliku küsimuse edastamine
Edastan Teile Riigikogu liikme Jevgeni Ossinovski esitatud kirjaliku küsimuse majandus- ja
taristuminister Taavi Aasale.
Palun ministril vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 148 saata DHX kaudu kirjalik
digitaalselt allkirjastatud vastus 10 tööpäeva jooksul arvates küsimuse edastamisest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Henn Põlluaas
Lisa: kirjalik küsimus ja selle kolm lisa
Anita Möldre
631 6338,
[email protected]