dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia kooskõlastamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 15. juuni 2020
Viit
16-1/20-0285/3775-3
Registreeritud
15. juuni 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
16 Elamupoliitika ja -majanduse korraldamine
Sari
16-1 Elamumajanduse arengustrateegiate ning programmidega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
16-1/20-0285
Vastutaja
Ivan Sergejev (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Ehituse valdkond, Ehitus- ja elamuosakond)

Failid

  • 📎1.1-134153-2 15.06.2020 Väljaminev kiri.bdoc420 KB

Sisu (failidest)

Taavi Aas Teie 04.06.2020 nr 16-1/20- Majandus- ja 0285/3775-1 Kommunikatsiooniministeerium Meie 15.06.2020 nr 1.1-13/4153-2 [email protected] Hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia kooskõlastamine Austatud majandus- ja taristuminister Esitame „Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia“ (edaspidi: strateegia) juurde alljärgnevad märkused: Strateegias määratletud pakutud eesmärgid, meetmed ning nende rakendamine on võimalik osana riigi strateegilisest raamistikust, st tuginedes valdkondlikes arengudokumentides ning poliitika põhialustes sätestatule ning riigi eelarvepoliitikale. Selles kontekstis on kliima- ja energiapoliitika eesmärgid ning nende saavutamiseks (sh strateegias kajastatud meetmete elluviimiseks) vahendite kavandamine üks riigiülese pikaajalise planeerimise ja sellega seotud eelarveprotsessi osa. Riigieelarve seaduse kohaselt kajastatakse Vabariigi Valitsuse üldeesmärke, mida eelarvestrateegia perioodil kavatsetakse ellu viia, ja elluviimiseks planeeritavad rahalised vahendid riigi eelarvestrateegias igal aastal vähemalt järgmise aasta ja sellele järgneva kolme aasta kohta. Strateegia eelnõus esitatud vahendite prognoosi tabelid tuleb viia kooskõlla riigi olemasolevate eelarvedokumentidega (sh 2020.a riigieelarve ja lisaeelarve, riigi eelarvestrateegia). Ka pikemaks perioodiks esitatavas tegevuste maksumuse prognoosis tuleb selgelt fikseerida, et tehtud prognoos ei ole seotud riigi rahaliste võimalustega ning see ei kajasta kavandatud sihtotstarbeliste vahendite mahtu strateegias käsitletud vahemikul (aastani 2050). Kajastatud tegevuste elluviimise eelduseks on nende käsitlemine riigi strateegilise planeerimise ja eelarve protsessides ning sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite optimaalne kasutamine. Arvestades ühelt poolt strateegias kajastatud meetmete (osalt valdkonnaüleseid) eesmärke, olemust ja mahtu, teiselt poolt avaliku sektori ülesannete paljusust ning eelarvevahendite piiratust, tuleb meetmete prioriseerimisel ning neile vahendite kavandamisel arvestada nii valdkonnaüleseid kui ka kliima-energiameetmete spetsiifilisi kriteeriume, sh investeeringu erikulu kliima-energiapoliitika eesmärgi suhtes (nt investeeringu CO2 heite vähendamise erikulu €/t kohta). Riigi eesmärkide saavutamiseks on vaja parimal võimalikul moel kombineerida avaliku, era- ning mittetulundussektori vahendeid ning otsida võimalusi nende vaheliseks sünergiaks. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Avaliku sektori vahendite piiratust arvestades tuleb otsida ja leida katet kõigist võimalikest saadaolevatest vahenditest - sh erinevad Euroopa Liidu (EL) fondid (nii Eesti tasemel kavandatavad kui kesksed fondid), kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemistulu kui muud riigitulud. Kõigi nende vahendite kasutusel on oluline panustada võimalikult paljude riigi eesmärkide saavutamisse, millest hoonete energiatõhusus ja taastuvenergia tootmise ning tarbimise suurendamine on üksnes osa. Juhime tähelepanu, et strateegia eelnõu on seotud 03.10.2019 Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud Eesti seisukohtadega Euroopa Komisjoni teatise „Puhas planeet kõigi jaoks – Euroopa pikaajaline strateegiline visioon, et jõuda jõuka, nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni“ kohta. Nende seisukohtade kohaselt peab riikidel säilima paindlikkus oma eesmärkide täitmisel valida neile sobivaid viise; oluline on tagada EL tasandil paindlik ja riigi võimalusi arvestav rahastus; üleminek kliimaneutraalsele majandusele peab toimuma järk-järgult, pöörates tähelepanu muutustega kaasnevate negatiivsete sotsiaalsete mõjude leevendamisele, ning tagada tuleb EL ja selle liikmesriikide majanduse konkurentsivõime säilitamine ja suurendamine. Muu hulgas tuleb piirkondade spetsiifilisi vajadusi, eriti liidu äärealadel, arvestada EL riigiabi reeglistiku uuendamisel. Eri sektorite rahastamisvõimalusi tulemuslikult kombineerides on oluline kiirendada uute ja innovaatiliste ning majanduslikult tasuvate tehnoloogiate turule tulekut ja kasutuselevõttu. Konkreetsemad kommentaarid: 1) Tabelis 2 on strateegias esitatud rekonstrueerimiste mahtude maksumuste jaotus aastani 2050. Tuleks kaaluda, kas tervikrekonstrueerimine on korterelamute puhul 2020. aastal (strateegia alguspunkt) võimalik 300 eurot/m2. Tuleks vaadata viimase vooru hangete maksumusi ja arvestada ehitushinna muutust (Tabel 18. Korterelamute rekonstrueerimise reaalse maksumuse muutus 2015-2017 näitab ca 10%-list kallinemist aastas, jõudes 2017. aastaks 300 euroni m2 kohta. Kas/kuidas strateegia kallinemist käsitleb või peaks käsitlema? Tervikrekonstrueerimiseks on avaliku sektori hoonete puhul arvestatud ca 1100 eurot/m2 ja erasektori mitteeluhoonete puhul 450 eurot/m2 ja korterelamute rekonstrueerimisel 300 eurot /m2. Millest tuleneb selline erinevus erasektoriga? Punkt 6.6 annab avaliku sektori hoonete C klassi rekonstrueerimise maksumuseks 600 eurot/m2. Tabel 2 aga 1100 eurot m2. Milline arvutusmetoodika tööde osas on lähedasem korterelamute ja erasektori mitteeluhoonete rekonstrueerimise maksumusele ja millist numbrit peaks strateegia elluviimise kogukulu arvutustes kasutama? Samas juhime tähelepanu asjaolule, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimisel on koostamisel aruanne „Energiatõhususe direktiivi ülevõtmisest tulenev kohustus energiasäästu meetmete loomiseks, mõõtmiseks, seireks kontrolliks ja raporteerimiseks“, kus on rekonstrueerimismaksumustena kasutatud erinevaid väärtuseid, kui käesolevas „Hoonete rekonstrueerimise pikaajalises strateegias“. Peame vajalikuks, et need väärtused ühtlustataks. 2) Tabelis 3 (sama tabelis 27) on kajastatud meetmete ettepanek aastani 2050 toetuse kogumahuga 9,6 mld €, samas ei ole materjalides leida lähemat selgitust võimaliku katteallikate jaotuse ega lähema selgitusega. Tabeli veerg vahemiku 2020/2021-2025 kohta tuleb viia vastavusse kehtivate eelarvedokumentidega (mahtudega) – sh 2020. a riigieelarve ja lisaeelarve, järgmiste aastate kohta RES 2020-2023 mahud (kuni uuemaid ei ole kokku lepitud). 2 Rahastamisvajadusel on aluseks võetud 2020. a tervikliku rekonstrueerimise maksumused. Kuna strateegia hõlmab mitutkümmet aastat, siis muutuvad maksumused selle aja jooksul oluliselt. Seetõttu on toetuste vajalike mahtude juures oluline üle selgitada, et tegelikult vajalikke toetussummasid on planeerimise käigus vaja korrigeerida vastavalt jooksevhindade muutumisele. Tabelis on esitatud keskvalitsuse hoonete rekonstrueerimise toetuse vajadus 50%. Selgitame, et keskvalitsuse hoonete rekonstrueerimisel ei ole sobilik rääkida keskvalitsuse antavast toetusest. Keskvalitsuse hoonete investeeringud planeeritakse riigieelarves üldjuhul 100% investeeringuna, sest iseendale toetust ei maksta. 3) Puudub piisav analüüs riigipoolse sekkumise vajaduse mahu ja riigipoolsete laiaulatuslike ja mahukate meetmete (materjalis hinnatud mitukümmend miljardit eurot) põhjendatuse osas. Selleks, et kavandada riiklike meetmete suurust ja otstarbekust, tuleks esmalt analüüsida, milline oleks erasektori rekonstrueerimistegevuse areng Eestis, juhul kui riigi toetusmeetmed sootuks puuduksid. Selline analüüs võimaldaks tuvastada riigi seisukohast olulised lüngad, mille põhjal saab kaaluda meetmete vajalikkust ja suurust. Samuti võimaldaks selline analüüs hinnata pakutavate meetmete majanduslikku mõju ja otstarvekust (näiteks kas energia- tõhususe sääst katab renoveerimiskulu ning kui suur on saavutatud täiendava CO2 heite vähendamise kulu riigile). Näiteks väiksemate pindade korral ei pruugi rekonstrueerimine olla majanduslikult tasuv rahaliselt ja/või ei pruugi olla selle teostamise CO2 kulu võrreldav säästetava CO2 kogusega. Rekonstrueerimise CO2 kulukus vajab mõjuanalüüsi. Hetkel tundub materjali põhjal võetud eelduseks, et kogu riigi elamu- ja hoonefondi rekonstrueerimine on riigi ülesanne. Samas toob ka materjal ise välja, et 97% elamufondist ning ca 70% mitteeluhoonetest on eraomanduses. Seega on ka rekonstrueerimistegevus valdavalt siiski erasektori ülesanne. Ka Eesti finantssektoris ei ole olulisi turutõrkeid kinnisvara rekonstrueerimise finantseerimisel laenukapitali abil. Riigi meetmed peaksid olema sihitud aspektidele, mis on riigi seisukohalt olulised, aga millega erasektor iseseisvalt toime ei tule. Seega tuleb ka hinnangusse, et riigi ülesanne on suurendada üksikelamute rekonstrueerimise mahtu ca 13 korda, suhtuda ettevaatlikult. Eelnevast tulenevalt võiks materjalis eristada ja analüüsida erinevaid turutõrkeid eraldi ning vastavalt planeerida ka meetmeid. Eelistatav meetmete järjekord on turumajanduslike lahenduste toetamine mitterahaliste meetmetega (juhendmaterjalid, digitaalsed tööriistad, jms), käendused (näiteks regionaalsete ja struktuursete eripärade puhul) ja alles viimases järjekorras otsetoetused. Eraomaniku vähene finantsvõimekus oma eraomandi renoveerimis- tegevuse rahastamisel on olemuselt ka sotsiaalne küsimus ning seetõttu tuleks kaaluda, kui suures ulatuses on otstarbekas sekkuda rekonstrueerimistegevuse meetmetega . 4) Pakutava meetmestiku majanduslike mõjude prognoos ei ole piisav ning selgelt tuleks eristada erainitsiatiivist tulenevaid mõjusid riiklike meetmete mõjudest. Hetkel on materjalis näiteks maksutulude laekumist hinnatud ehitustegevuse kogumahu pealt, mitte lähtekohaga kui palju täiendavaid maksutulusid loob riiklik meede. Suur osa ehitustegevusest toimub erasektoris ilma riigi sekkumiseta ja seda maksutulu ei saa meetme katteallikaks lugeda. Seetõttu on raske hinnata meetmete endi majanduslikku kulu riigi jaoks. Strateegias toodud mahus pikaajalisel ehitustegevusel on oluline mõju lisaks ehitussektorile ka tööturule ja teistele sidusvaldkondadele (materjalide tootmine, ehitushinna muutus, mõju KOV-de eelarvele jms). Tuleks teha loetelu sidusvaldkondadest, millele on arvestatav mõju, millega 3 peaks meetmete planeerimisel arvestama ja/või vajadusel täiendavaid mõjuhinnanguid tegema. Kas energiakasutuse (ja seega ka võimaliku kokkuhoiu) prognoosimisel on arvestatud kliimasoojenemise mõju (eelduslikult väheneb kütmisega seotud energiatarbimine)? Ehitismälestiste ja miljööväärtuslike hoonete rekonstrueerimine on täiendavate nõudmiste tõttu kulukam. Kui strateegias ei ole võimalik tuua suurema kulukuse kohta summalist indikatsiooni, siis peab ette nägema mõjuanalüüsi. 5) Lõppraporti punkt 10.2 „Uute tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtt“: esimene lõik ütleb, et „on hetkel kasutatavate tehnoloogiatega väga keeruline suurendada rekonstrueerimiste mahtu suurusjärgus 5 korda.“ Samas ei ole kusagil viidatud, et võidaks toetada/soodustada uute tehnoloogiate väljatöötamist ja kasutuselevõttu. Just uute tehnoloogiate ja materjalide arendamine võib olla kliimaeesmärkide saavutamisel kriitilise tähtsusega. (Uute tehnoloogiliste lahenduste punktis kajastatu näib pigem lähiaastate vaatena kui 30a perspektiivi käsitlemisena. Loogiline oleks eeldada, et 30a kestel välja töötatavad ja kasutusse võetavad tehnoloogiad võimaldaksid vajalike tegevuste laadi ja tulemuslikkust muuta mitte üksnes marginaalselt, vaid kohati ka järsult). 6) Palume punktis 6 käsitleda ka KOV hoonete rekonstrueerimise senist praktikat, ehk millises mahus ja millise tempoga (%/aastas vms) on KOVid seni oma hoonefondi rekonstrueerinud. Samuti soovime, et toodaks välja järeldus senise rekonstrueerimistempoga strateegia eesmärkide saavutamise kohta. 7) Punktis 6.8 „Senise rekonstrueerimistegevuse järeldused“ peaks KOV hoonete osas peamine järeldus puudutama KOV finantsilist võimekust rekonstrueerida ja selle tempot. Mingisugune järeldus peaks olema ka selle kohta, et ilmselt ei ole eesmärgi saavutamine võimalik KOV omatuludest. See, et KOVid ka omatuludest rekonstrueerivad, on üldse välja jäänud. 8) Punktis 11.2 „Olemasolevad hoonete rekonstrueerimisega seotud meetmed“: - asendada mittejätkuv toetusmeede „KOVi hoolekandeasutuste hoonetes energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamise toetus hoone rekonstrueerimiseks või uue liginullenergiahoone ehitamiseks“, meetmega „Kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhusaks muutmiseks antav toetus“. - ei pea vajalikuks esitada strateegias olemasolevate meetmetena: • „Noored Setomaale toetus Setomaal elavatele noortele ja nende peredele eluruumide ehitamiseks ja rekonstrueerimiseks“. (Meetme maht on vaid ca 30 000 € aastas, rakendatakse vaid Setomaa vallas ning seetõttu väheoluline) • „Hajaasustuse programm vee- ja kanalisüsteemi rajamise, juurdepääsutee rajamise ja autonoomse elektrisüsteemi rajamise toetamiseks“. (Mahud väikesed ja tegevus ei panusta oluliselt hoonete rekonstrueerimisse). 4 9) Läbivalt on aluskaardina kasutatud haldusreformi eelset seisu. Arvestades, et strateegia on pikaajaline ja poliitikate / toetusmeetmete kujundamise aluseks, peaksid andmed olema seotud ja visualiseeritud haldusreformi järgsete maakonna piiridega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab riigihalduse minister Lennart Lepik 611 3041 [email protected] 5
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →