Taavi Aas Teie 04.06.2020 nr 16-1/20-
Majandus- ja 0285/3775-1
Kommunikatsiooniministeerium Meie 15.06.2020 nr 1.1-13/4153-2
[email protected]
Hoonete rekonstrueerimise
pikaajalise strateegia
kooskõlastamine
Austatud majandus- ja taristuminister
Esitame „Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia“ (edaspidi: strateegia) juurde
alljärgnevad märkused:
Strateegias määratletud pakutud eesmärgid, meetmed ning nende rakendamine on võimalik
osana riigi strateegilisest raamistikust, st tuginedes valdkondlikes arengudokumentides ning
poliitika põhialustes sätestatule ning riigi eelarvepoliitikale. Selles kontekstis on kliima- ja
energiapoliitika eesmärgid ning nende saavutamiseks (sh strateegias kajastatud meetmete
elluviimiseks) vahendite kavandamine üks riigiülese pikaajalise planeerimise ja sellega seotud
eelarveprotsessi osa. Riigieelarve seaduse kohaselt kajastatakse Vabariigi Valitsuse
üldeesmärke, mida eelarvestrateegia perioodil kavatsetakse ellu viia, ja elluviimiseks
planeeritavad rahalised vahendid riigi eelarvestrateegias igal aastal vähemalt järgmise aasta
ja sellele järgneva kolme aasta kohta. Strateegia eelnõus esitatud vahendite prognoosi tabelid
tuleb viia kooskõlla riigi olemasolevate eelarvedokumentidega (sh 2020.a riigieelarve ja
lisaeelarve, riigi eelarvestrateegia). Ka pikemaks perioodiks esitatavas tegevuste maksumuse
prognoosis tuleb selgelt fikseerida, et tehtud prognoos ei ole seotud riigi rahaliste
võimalustega ning see ei kajasta kavandatud sihtotstarbeliste vahendite mahtu strateegias
käsitletud vahemikul (aastani 2050). Kajastatud tegevuste elluviimise eelduseks on nende
käsitlemine riigi strateegilise planeerimise ja eelarve protsessides ning sihtotstarbeliselt
eraldatud vahendite optimaalne kasutamine.
Arvestades ühelt poolt strateegias kajastatud meetmete (osalt valdkonnaüleseid) eesmärke,
olemust ja mahtu, teiselt poolt avaliku sektori ülesannete paljusust ning eelarvevahendite
piiratust, tuleb meetmete prioriseerimisel ning neile vahendite kavandamisel arvestada nii
valdkonnaüleseid kui ka kliima-energiameetmete spetsiifilisi kriteeriume, sh investeeringu
erikulu kliima-energiapoliitika eesmärgi suhtes (nt investeeringu CO2 heite vähendamise
erikulu €/t kohta).
Riigi eesmärkide saavutamiseks on vaja parimal võimalikul moel kombineerida avaliku, era-
ning mittetulundussektori vahendeid ning otsida võimalusi nende vaheliseks sünergiaks.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Avaliku sektori vahendite piiratust arvestades tuleb otsida ja leida katet kõigist võimalikest
saadaolevatest vahenditest - sh erinevad Euroopa Liidu (EL) fondid (nii Eesti tasemel
kavandatavad kui kesksed fondid), kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega
kauplemistulu kui muud riigitulud. Kõigi nende vahendite kasutusel on oluline panustada
võimalikult paljude riigi eesmärkide saavutamisse, millest hoonete energiatõhusus ja
taastuvenergia tootmise ning tarbimise suurendamine on üksnes osa.
Juhime tähelepanu, et strateegia eelnõu on seotud 03.10.2019 Vabariigi Valitsuse poolt heaks
kiidetud Eesti seisukohtadega Euroopa Komisjoni teatise „Puhas planeet kõigi jaoks –
Euroopa pikaajaline strateegiline visioon, et jõuda jõuka, nüüdisaegse, konkurentsivõimelise
ja kliimaneutraalse majanduseni“ kohta. Nende seisukohtade kohaselt peab riikidel säilima
paindlikkus oma eesmärkide täitmisel valida neile sobivaid viise; oluline on tagada EL
tasandil paindlik ja riigi võimalusi arvestav rahastus; üleminek kliimaneutraalsele
majandusele peab toimuma järk-järgult, pöörates tähelepanu muutustega kaasnevate
negatiivsete sotsiaalsete mõjude leevendamisele, ning tagada tuleb EL ja selle liikmesriikide
majanduse konkurentsivõime säilitamine ja suurendamine. Muu hulgas tuleb piirkondade
spetsiifilisi vajadusi, eriti liidu äärealadel, arvestada EL riigiabi reeglistiku uuendamisel. Eri
sektorite rahastamisvõimalusi tulemuslikult kombineerides on oluline kiirendada uute ja
innovaatiliste ning majanduslikult tasuvate tehnoloogiate turule tulekut ja kasutuselevõttu.
Konkreetsemad kommentaarid:
1) Tabelis 2 on strateegias esitatud rekonstrueerimiste mahtude maksumuste jaotus aastani
2050. Tuleks kaaluda, kas tervikrekonstrueerimine on korterelamute puhul 2020. aastal
(strateegia alguspunkt) võimalik 300 eurot/m2. Tuleks vaadata viimase vooru hangete
maksumusi ja arvestada ehitushinna muutust (Tabel 18. Korterelamute rekonstrueerimise
reaalse maksumuse muutus 2015-2017 näitab ca 10%-list kallinemist aastas, jõudes 2017.
aastaks 300 euroni m2 kohta. Kas/kuidas strateegia kallinemist käsitleb või peaks käsitlema?
Tervikrekonstrueerimiseks on avaliku sektori hoonete puhul arvestatud ca 1100 eurot/m2 ja
erasektori mitteeluhoonete puhul 450 eurot/m2 ja korterelamute rekonstrueerimisel 300 eurot
/m2. Millest tuleneb selline erinevus erasektoriga? Punkt 6.6 annab avaliku sektori hoonete C
klassi rekonstrueerimise maksumuseks 600 eurot/m2. Tabel 2 aga 1100 eurot m2. Milline
arvutusmetoodika tööde osas on lähedasem korterelamute ja erasektori mitteeluhoonete
rekonstrueerimise maksumusele ja millist numbrit peaks strateegia elluviimise kogukulu
arvutustes kasutama?
Samas juhime tähelepanu asjaolule, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
tellimisel on koostamisel aruanne „Energiatõhususe direktiivi ülevõtmisest tulenev kohustus
energiasäästu meetmete loomiseks, mõõtmiseks, seireks kontrolliks ja raporteerimiseks“, kus
on rekonstrueerimismaksumustena kasutatud erinevaid väärtuseid, kui käesolevas „Hoonete
rekonstrueerimise pikaajalises strateegias“. Peame vajalikuks, et need väärtused ühtlustataks.
2) Tabelis 3 (sama tabelis 27) on kajastatud meetmete ettepanek aastani 2050 toetuse
kogumahuga 9,6 mld €, samas ei ole materjalides leida lähemat selgitust võimaliku
katteallikate jaotuse ega lähema selgitusega. Tabeli veerg vahemiku 2020/2021-2025 kohta
tuleb viia vastavusse kehtivate eelarvedokumentidega (mahtudega) – sh 2020. a riigieelarve
ja lisaeelarve, järgmiste aastate kohta RES 2020-2023 mahud (kuni uuemaid ei ole kokku
lepitud).
2
Rahastamisvajadusel on aluseks võetud 2020. a tervikliku rekonstrueerimise maksumused.
Kuna strateegia hõlmab mitutkümmet aastat, siis muutuvad maksumused selle aja jooksul
oluliselt. Seetõttu on toetuste vajalike mahtude juures oluline üle selgitada, et tegelikult
vajalikke toetussummasid on planeerimise käigus vaja korrigeerida vastavalt jooksevhindade
muutumisele.
Tabelis on esitatud keskvalitsuse hoonete rekonstrueerimise toetuse vajadus 50%. Selgitame,
et keskvalitsuse hoonete rekonstrueerimisel ei ole sobilik rääkida keskvalitsuse antavast
toetusest. Keskvalitsuse hoonete investeeringud planeeritakse riigieelarves üldjuhul 100%
investeeringuna, sest iseendale toetust ei maksta.
3) Puudub piisav analüüs riigipoolse sekkumise vajaduse mahu ja riigipoolsete laiaulatuslike
ja mahukate meetmete (materjalis hinnatud mitukümmend miljardit eurot) põhjendatuse osas.
Selleks, et kavandada riiklike meetmete suurust ja otstarbekust, tuleks esmalt analüüsida,
milline oleks erasektori rekonstrueerimistegevuse areng Eestis, juhul kui riigi toetusmeetmed
sootuks puuduksid. Selline analüüs võimaldaks tuvastada riigi seisukohast olulised lüngad,
mille põhjal saab kaaluda meetmete vajalikkust ja suurust. Samuti võimaldaks selline analüüs
hinnata pakutavate meetmete majanduslikku mõju ja otstarvekust (näiteks kas energia-
tõhususe sääst katab renoveerimiskulu ning kui suur on saavutatud täiendava CO2 heite
vähendamise kulu riigile). Näiteks väiksemate pindade korral ei pruugi rekonstrueerimine olla
majanduslikult tasuv rahaliselt ja/või ei pruugi olla selle teostamise CO2 kulu võrreldav
säästetava CO2 kogusega. Rekonstrueerimise CO2 kulukus vajab mõjuanalüüsi.
Hetkel tundub materjali põhjal võetud eelduseks, et kogu riigi elamu- ja hoonefondi
rekonstrueerimine on riigi ülesanne. Samas toob ka materjal ise välja, et 97% elamufondist
ning ca 70% mitteeluhoonetest on eraomanduses. Seega on ka rekonstrueerimistegevus
valdavalt siiski erasektori ülesanne. Ka Eesti finantssektoris ei ole olulisi turutõrkeid
kinnisvara rekonstrueerimise finantseerimisel laenukapitali abil. Riigi meetmed peaksid
olema sihitud aspektidele, mis on riigi seisukohalt olulised, aga millega erasektor iseseisvalt
toime ei tule. Seega tuleb ka hinnangusse, et riigi ülesanne on suurendada üksikelamute
rekonstrueerimise mahtu ca 13 korda, suhtuda ettevaatlikult.
Eelnevast tulenevalt võiks materjalis eristada ja analüüsida erinevaid turutõrkeid eraldi ning
vastavalt planeerida ka meetmeid. Eelistatav meetmete järjekord on turumajanduslike
lahenduste toetamine mitterahaliste meetmetega (juhendmaterjalid, digitaalsed tööriistad,
jms), käendused (näiteks regionaalsete ja struktuursete eripärade puhul) ja alles viimases
järjekorras otsetoetused. Eraomaniku vähene finantsvõimekus oma eraomandi renoveerimis-
tegevuse rahastamisel on olemuselt ka sotsiaalne küsimus ning seetõttu tuleks kaaluda, kui
suures ulatuses on otstarbekas sekkuda rekonstrueerimistegevuse meetmetega .
4) Pakutava meetmestiku majanduslike mõjude prognoos ei ole piisav ning selgelt tuleks
eristada erainitsiatiivist tulenevaid mõjusid riiklike meetmete mõjudest. Hetkel on materjalis
näiteks maksutulude laekumist hinnatud ehitustegevuse kogumahu pealt, mitte lähtekohaga
kui palju täiendavaid maksutulusid loob riiklik meede. Suur osa ehitustegevusest toimub
erasektoris ilma riigi sekkumiseta ja seda maksutulu ei saa meetme katteallikaks lugeda.
Seetõttu on raske hinnata meetmete endi majanduslikku kulu riigi jaoks. Strateegias toodud
mahus pikaajalisel ehitustegevusel on oluline mõju lisaks ehitussektorile ka tööturule ja
teistele sidusvaldkondadele (materjalide tootmine, ehitushinna muutus, mõju KOV-de
eelarvele jms). Tuleks teha loetelu sidusvaldkondadest, millele on arvestatav mõju, millega
3
peaks meetmete planeerimisel arvestama ja/või vajadusel täiendavaid mõjuhinnanguid
tegema.
Kas energiakasutuse (ja seega ka võimaliku kokkuhoiu) prognoosimisel on arvestatud
kliimasoojenemise mõju (eelduslikult väheneb kütmisega seotud energiatarbimine)?
Ehitismälestiste ja miljööväärtuslike hoonete rekonstrueerimine on täiendavate nõudmiste
tõttu kulukam. Kui strateegias ei ole võimalik tuua suurema kulukuse kohta summalist
indikatsiooni, siis peab ette nägema mõjuanalüüsi.
5) Lõppraporti punkt 10.2 „Uute tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtt“: esimene lõik
ütleb, et „on hetkel kasutatavate tehnoloogiatega väga keeruline suurendada
rekonstrueerimiste mahtu suurusjärgus 5 korda.“ Samas ei ole kusagil viidatud, et võidaks
toetada/soodustada uute tehnoloogiate väljatöötamist ja kasutuselevõttu. Just uute
tehnoloogiate ja materjalide arendamine võib olla kliimaeesmärkide saavutamisel kriitilise
tähtsusega. (Uute tehnoloogiliste lahenduste punktis kajastatu näib pigem lähiaastate vaatena
kui 30a perspektiivi käsitlemisena. Loogiline oleks eeldada, et 30a kestel välja töötatavad ja
kasutusse võetavad tehnoloogiad võimaldaksid vajalike tegevuste laadi ja tulemuslikkust
muuta mitte üksnes marginaalselt, vaid kohati ka järsult).
6) Palume punktis 6 käsitleda ka KOV hoonete rekonstrueerimise senist praktikat, ehk millises
mahus ja millise tempoga (%/aastas vms) on KOVid seni oma hoonefondi rekonstrueerinud.
Samuti soovime, et toodaks välja järeldus senise rekonstrueerimistempoga strateegia
eesmärkide saavutamise kohta.
7) Punktis 6.8 „Senise rekonstrueerimistegevuse järeldused“ peaks KOV hoonete osas
peamine järeldus puudutama KOV finantsilist võimekust rekonstrueerida ja selle tempot.
Mingisugune järeldus peaks olema ka selle kohta, et ilmselt ei ole eesmärgi saavutamine
võimalik KOV omatuludest. See, et KOVid ka omatuludest rekonstrueerivad, on üldse välja
jäänud.
8) Punktis 11.2 „Olemasolevad hoonete rekonstrueerimisega seotud meetmed“:
- asendada mittejätkuv toetusmeede „KOVi hoolekandeasutuste hoonetes energiatõhususe ja
taastuvenergia kasutuse edendamise toetus hoone rekonstrueerimiseks või uue
liginullenergiahoone ehitamiseks“, meetmega „Kohaliku omavalitsuse hoonete
energiatõhusaks muutmiseks antav toetus“.
- ei pea vajalikuks esitada strateegias olemasolevate meetmetena:
• „Noored Setomaale toetus Setomaal elavatele noortele ja nende peredele eluruumide
ehitamiseks ja rekonstrueerimiseks“. (Meetme maht on vaid ca 30 000 € aastas,
rakendatakse vaid Setomaa vallas ning seetõttu väheoluline)
• „Hajaasustuse programm vee- ja kanalisüsteemi rajamise, juurdepääsutee rajamise ja
autonoomse elektrisüsteemi rajamise toetamiseks“. (Mahud väikesed ja tegevus ei
panusta oluliselt hoonete rekonstrueerimisse).
4
9) Läbivalt on aluskaardina kasutatud haldusreformi eelset seisu. Arvestades, et strateegia on
pikaajaline ja poliitikate / toetusmeetmete kujundamise aluseks, peaksid andmed olema seotud
ja visualiseeritud haldusreformi järgsete maakonna piiridega.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Aab
riigihalduse minister
Lennart Lepik 611 3041
[email protected]
5