KÄSKKIRI
15.06.2020 nr 48
5G teenuste kasutusjuhtude tuvastamise uuringu
teostamiseks lihthanke korraldamine, komisjoni ja
vastutava isiku nimetamine
Riigihangete seaduse § 14 lõike 1 punkti 1, § 100 lõike 1 punkti 4, § 101 lõike 1 punkti 2, § 125 alusel ning
kooskõlas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri ning majandus- ja taristuministri 09.10.2017. a käskkirjaga
(registreeritud dokumendihaldussüsteemis 03.10.2017. a) nr 1.1-1/17-199 kinnitatud „Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorraga“:
1. Korraldada lihthange (CPV kood 73000000-2, nimetus „Uurimis- ja arendusteenused ja seonduvad
nõustamisteenused“) töö „5G teenuste kasutusjuhtude tuvastamise uuringu“ tellimiseks. Hange viiakse läbi
toetudes Euroopa Komisjoni teatisele "5G for Europe: An Action Plan" - COM(2016)588, „Tallinna 5G
deklaratsioonile“ ja „Eesti 5G teekaardile“. Uuring on vajalik struktuurivahendite uue programmperioodi
võimaliku meetme ettevalmistamiseks, eesmärkide sõnastamiseks ja täpsemaks kujundamiseks ning Eesti
vaatest majandusliku ja sotsiaalse potentsiaali tuvastamiseks.
2. Kinnitan käskkirja punktis 1 nimetatud uuringu tellimiseks hanke alusdokumendid (lisatud).
3. Tellitava uuringu eeldatav maksumus jääb alla 59 900 € käibemaksuta ning see makstakse välja Majandus-
ja Kommunikatsiooniministeeriumi struktuurivahendite tehnilise abi eelarvest. Lepingu periood on alates
lepingu sõlmimisest kuni 12 kuud.
4. Määran käskkirja punktis 1 nimetatud uuringu tellimise eest vastutavaks isikuks Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi sideosakonna nõuniku Aivo Lepp`a.
5. Moodustan hankekomisjoni punktis 1 nimetatud hanke korraldamiseks, sh pakkujatel kõrvaldamise aluste
kontrollimiseks ja pakkujate kvalifitseerimiseks hankepassi alusel, pakkumuste vastavaks tunnistamiseks,
eduka pakkumuse väljaselgitamiseks ning edukal pakkujal kõrvaldamise aluste ja kvalifitseerimise
tingimustele vastavuse kontrollimiseks järgmises koosseisus:
Komisjoni esimees:
Aivo Lepp – sideosakonna nõunik.
Komisjoni liikmed:
Raigo Iling – sideosakonna nõunik;
Mart Laas – sideosakonna juhataja asetäitja;
Priit Tinits – majandusanalüüsi valdkonna juht.
6. Valitud hankemenetluse liigi ja käskkirja punktis 2 nimetatud hanke alusdokumentide peale võib esitada
vaidlustuse Rahandusministeeriumi juures asuvale riigihangete vaidlustuskomisjonile riigihangete seaduses
sätestatud korras ja tähtajal.
(allkirjastatud digitaalselt)
Ando Leppiman
kantsler
RIIGIHANKE ALUSDOKUMENT
„5G TEENUSTE KASUTUSJUHTUDE TUVASTAMISE UURING“
ÜLDANDMED ........................................................................................................................................... 1
HANKELEPINGU ESE................................................................................................................................. 1
PAKKUMUSE JÕUSOLEKU TÄHTAEG........................................................................................................ 2
PAKKUMUSE ETTEVALMISTAMISE JUHEND JA PAKKUMUSE ESITAMINE ............................................... 2
PAKKUMUSE KOOSSEIS ........................................................................................................................... 3
PAKKUMUSE MAKSUMUS ....................................................................................................................... 3
KÕIKIDE PAKKUMUSTE TAGASILÜKKAMINE............................................................................................ 4
KÕRVALDAMISE ALUSTE KONTROLL JA PAKKUJATE KVALIFITSEERIMINE............................................... 4
NÕUDED PAKKUJA MEESKONNALE ......................................................................................................... 4
PAKKUMUSTE VASTAVUSE KONTROLLIMINE .......................................................................................... 4
PAKKUMUSTE HINDAMINE JA HINDAMISKRITEERIUMID ....................................................................... 5
Hankelepingu tingimused........................................................................................................................ 8
Lisad ......................................................................................................................................................... 8
ÜLDANDMED
1. Hankija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, aadress Suur–Ameerika 1, 10122, reg
nr.70003158, e-mail:
[email protected], tel. +372 625 6342 (edaspidi hankija).
2. Hankemenetluse liik: lihthankemenetlus.
3. Hankemenetluse teostamise viis: e-menetlus riigihangete registri e-keskkonnas.
4. Riigihanke läbiviimise eest vastutav ametiisik: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
sideosakonna nõunik Aivo Lepp, tel: +372 625 6303, e-post:
[email protected].
5. Hankemenetluse tulemused ja vahetulemused moodustavad loogilise ja üksteisest sõltuva
terviku, seetõttu ei jagata hanget menetluse raames osadeks.
HANKELEPINGU ESE
6. Hankija kutsub esitama pakkumust 5G teenuste kasutusjuhtude tuvastamise uuringu
(hankelepingu ese) teostamiseks hanke alusdokumentides ja nende lisades sätestatud
tingimustel.
7. Hankelepingu eseme detailne kirjeldus, selle eesmärk ja kontseptsioon on lahti kirjutatud hanke
alusdokumendis „Tehniline kirjeldus“ (Lisa 1).
8. Hankelepingu täitmise tähtpäev on 12 kuud alates lepingu sõlmimisest.
9. Pakkumuse esitamine tähendab pakkuja nõustumist kõikides riigihanke alusdokumentides
kehtestatud hanketingimuste ja reeglitega.
10. Pakkumus peab vastama hanke alusdokumentides esitatud tingimustele ja tuleb esitada kogu
hanke alusdokumentides nõutud mahus.
11. Alternatiivsete ja/või osaliste pakkumuste esitamine ei ole lubatud.
12. Hankija ei kompenseeri pakkujatele pakkumuse ettevalmistamisega seotud mistahes kulusid,
sh turu-uuringu läbiviimise ettevalmistamisega seotud kulusid.
PAKKUMUSE JÕUSOLEKU TÄHTAEG
13. Pakkumus peab olema jõus vähemalt 90 kalendripäeva. Pakkumuse jõusoleku tähtaeg algab
pakkumuse esitamise tähtpäevast.
14. Pakkuja esitab pakkumuses kinnituse pakkumuse jõusoleku kohta nimetatud tähtaja jooksul.
15. Hankija pikendab vajadusel pakkumuste jõusoleku tähtaega kooskõlas RHS §-s 112 sätestatud
reeglitega.
PAKKUMUSE ETTEVALMISTAMISE JUHEND JA PAKKUMUSE ESITAMINE
16. Hankemenetluses teavituste saamiseks peavad hankest huvitatud isikud hankijale avaldama
riigihangete registri e-keskkonnas oma kontaktandmed, registreerudes hanke juurde „Hankes
osalejad“ lehel. Hanke juurde registreerunud isikud saavad automaatteavitusi hanke
alusdokumendi tühistamise või muutmise kohta, samuti toimub selgituste küsimine ja nendele
vastamine e-riigihangete keskkonna kaudu.
17. Pakkumuse esitamisega kinnitab Pakkuja kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud
tingimuste ülevõtmist.
18. Pakkumus peab vastama riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ja tuleb esitada
kogu riigihanke alusdokumentides nõutud mahus.
19. Pakkumus ja kõik pakkumuse juurde kuuluvad dokumendid peavad olema vormistatud eesti
keeles.
20. Pakkumus peab olema esitatud .pdf formaadis digitaalselt allkirjastatuna pakkuja seadusjärgse
või volitatud esindaja poolt.
21. Pakkuja võtab enda kanda pakkumuse ja pakkumuse tagasivõtmise teate hankijale edastamise
kogu riski, kaasa arvatud vääramatu jõu toime võimalus.
22. Pakkumused tuleb esitada hanketeates märgitud tähtajaks elektroonselt e-riigihangete
keskkonna vahendusel: https://riigihanked.riik.ee. Pakkumuse esitamise tähtaeg märgitakse e-
riigihangete keskkonnas hanke üldandmete lehele.
23. Juhul kui pakkumuse digiallkirjastamine ei ole võimalik (nt piiriülesed pakkujad) või
pakkumuse koosseisus on originaaldokumente, mida ei ole võimalik esitada elektroonilisel
kujul, esitatakse käsitsi allkirjastatud dokumendid skaneeritud koopiatena e-riigihangete
keskkonnas. Erinevuste esinemisel originaali ja koopia vahel loetakse õigeks ning lähtutakse
hindamisel originaaldokumentide sisust.
24. Pakkuja võib pakkumuse tagasi võtta enne pakkumuste esitamise tähtpäeva, esitades hankijale
pakkumusega samas vormis sellekohase teate läbi e-riigihangete keskkonna.
25. Küsimused hanke alusdokumentide kohta tuleb esitada e-riigihangete keskkonna kaudu.
Küsimuste esitamiseks peab pakkuja end riigihanke juurde registreerima. Hankija ei vastuta
nimetatud keskkonna ja sidevahendite tehnilise toimimise eest.
26. Hankija vastab riigihanke alusdokumentidega seotud selgitustaotlustele kolme tööpäeva
jooksul asjakohase selgitustaotluse saamisest arvates.
27. Pakkuja märgib pakkumuses selgelt eristataval viisil, milline teave on pakkuja ärisaladus ning
põhjendab ärisaladuseks määramist. Ärisaladusena ei ole lubatud märkida pakkumuse
maksumust, osamaksumusi ega muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid
pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid (RHS § 111 lg 5). Hankija juhib tähelepanu,
et eduka pakkuja pakkumus on avalik lähtuvalt RHS § 110 lg 5, välja arvatud pakkuja poolt
õigustatult ärisaladuseks määratletud osas. Juhul kui pakkuja ei määratle pakkumuses
arusaadavalt ärisaladust või ei põhjenda asjakohaselt, miks on tegemist ärisaladusega, on
Hankijal kohustus teabenõude laekudes pakkumus täies ulatuses avalikustada.
PAKKUMUSE KOOSSEIS
28. Pakkumuses tuleb esitada:
28.1.Tööde sisuline kirjeldus, mis võtab arvesse tehnilises kirjelduses (lisa 1) esitatud infot ja
tingimusi ning mille raames esitatakse:
28.1.1. Vabas vormis põhjendus, miks osalete antud hankes;
28.1.2. Metoodika ja tulemuste kirjeldus;
28.1.3. Tegevuste loend ja kirjeldus;
28.1.4. Tegevuste ja tööde ajakava / projektiplaan koos ligikaudse eeldatud ajakuluga
olulisemate tegevuste lõikes;
28.1.5. Meeskonna koosseis ja nende valiku põhjendus;
28.1.6. Riskide loend koos nende realiseerumise tõenäosuse, mõju ja maandamise viisidega
28.2.Pakkumuse kogumaksumus, mis esitatakse riigihangete registri maksumuse vormil;
28.3. Projektis osalevate meeskonnaliikmete CV-d;
28.4.Vajadusel volikirjad, sh:
28.4.1. Juhul kui käesoleva dokumendi allkirjastab isik, kes tegutseb volikirja alusel, tuleb
lisada pakkumusele ka vastav seadusliku esindaja poolt allkirjastatud volikiri.
28.5.Ühispakkumuse korral esitavad ühispakkujad kinnituse, et vastutavad Hankija ees
hankelepingu täitmise eest solidaarselt;
28.6.Muud kinnitused ja materjalid (vajadusel tõlked), mida pakkuja soovib pakkumusele
lisada.
PAKKUMUSE MAKSUMUS
29. Pakkumuse maksumus peab olema esitatud eurodes ilma käibemaksuta.
30. Pakkumuse eeldatav maksumus jääb alla 59 900 euro.
31. Pakkumuse maksumus peab sisaldama kõiki töö läbiviimiseks, esitlemiseks ja üle
andmiseks (sh ettevalmistamine, läbiviimine, intervjuud, analüüs, töötoad, tulemuste
üleandmine ja esitlemine) vajalikke kulusid ja makse. Hankelepingu täitmise käigus
hankija täiendavaid makseid pakkujale ei tee.
KÕIKIDE PAKKUMUSTE TAGASILÜKKAMINE
32. Hankija võib teha põhjendatud kirjaliku otsuse kõigi pakkumuste tagasilükkamise kohta,
kui:
32.1.kõigi vastavaks tunnistatud pakkumuste maksumused ületavad punktis 30 nimetatud
maksumust;
32.2.hankemenetluse läbiviimise ajal on hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis
välistavad või muudavad hankijale ebaotstarbekaks hankemenetluse lõpule viimise hanke
alusdokumentides sätestatud tingimustel.
33. Hankija ei kanna vastutust pakkuja ees, kui kõigi pakkumuste tagasilükkamine on
toimunud käesolevas dokumendis sätestatud tingimustel.
KÕRVALDAMISE ALUSTE KONTROLL JA PAKKUJATE KVALIFITSEERIMINE
34. Hankija kontrollib pakkuja suhtes kõrvaldamise aluste puudumist RHS §-s 125 ja 104
sätestatud korras, lähtudes pakkuja poolt hankepassis esitatud andmetest.
NÕUDED PAKKUJA MEESKONNALE
35. Pakkuja meeskonnas peavad olema esindatud vähemalt järgnevad rollid:
35.1.Projektijuht;
35.2.Elektroonilise side valdkonna ekspert;
35.3. Infoühiskonna teenuste valdkonna ekspert.
36. Projektijuhi rolli täitev meeskonnaliige peab olema osalenud viimase 5 aasta jooksul
projektijuhina vähemalt kahes infoühiskonna teenuseid või selle teadlikkust puudutavas
projektis. Projektijuht võib kanda ka muid projektimeeskonna rolle.
37. Elektroonilise side eksperdi rolli täitev meeskonnaliige peab olema viimase 5 aasta jooksul
osalenud vähemalt ühes uue põlvkonna elektroonilise side arengut otseselt suunavas
projektis Eestis või piiriüleselt.
38. Infoühiskonna eksperdi rolli täitev meeskonnaliige peab olema viimase 5 aasta jooksul
osalenud vähemalt kolmes infoühiskonna teenuste (sh äriteenuste) vedaja, uurija või
arendaja rollis. Muus osas on Pakkujal meeskonna komplekteerimisel vabad käed.
Meeskonna liikmed ja nende kogemus/CV tuleb lisada Pakkumusele.
39. Pakkumuses loetletud ekspertide vahetamine on lubatud vaid Hankija/Tellija eelneval
kirjalikul loal. Pakkujal on õigus tööde tegemise käigus kaasata täiendavaid eksperte.
Pakkuja peab Hankijat/Tellijat informeerima kaasatud täiendavast eksperdist.
PAKKUMUSTE VASTAVUSE KONTROLLIMINE
40. Hankija kontrollib pakkumuse vastavust RHS §-s 114 sätestatud korras.
41. Pakkumus peab vastama kõikidele riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ja
sisaldama käesoleva dokumendi alapunktides 28 ja 29 nõutud informatsiooni.
42. Ühispakkumuse korral esitavad ühispakkujad kinnituse, et vastutavad Hankija ees
hankelepingu täitmise eest solidaarselt.
43. Ühispakkujad peavad esitama volikirja, kus nimetavad riigihankega ning hankelepingu
sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute tegemiseks endi seast volitatud esindaja
44. Juhul kui käesoleva dokumendi allkirjastab isik, kes tegutseb volikirja alusel, tuleb lisada
pakkumusele ka vastav seadusliku esindaja poolt allkirjastatud volikiri.
45. Hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud
tingimustele.
46. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid
riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustest.
PAKKUMUSTE HINDAMINE JA HINDAMISKRITEERIUMID
47. Hankija hindab kõiki kvalifitseeritud pakkujaid, kelle pakkumused on vastavaks
tunnistatud.
48. Edukaks pakkumuseks tunnistatakse pakkumus, mille punktide summa on suurim.
Hindamistäpsus on kaks kohta pärast koma.
49. Hankekomisjoni hindamiskriteeriumitele antud punktid summeeritakse. Hankekomisjon
annab punkte ühiselt, konsensuse alusel. Konsensuse mittesaavutamisel võetakse
vaidlusaluses küsimuses komisjoni liikmete hinnete aritmeetiline keskmine.
50. Pakkumuse sisukriteeriumite (meetodi valik, tulemuste kirjeldus, riskid ja maandamine)
ja maksumuse eest antud punktid summeeritakse.
51. Alamkriteeriumide alusel antud punktid summeeritakse.
52. Võrdse arvu punkte kogunud pakkumuste puhul tunnistatakse edukaks pakkumus, mis sai
rohkem sisupunkte. Kui ka siis esineb pakkumustel võrdsel arvul punkte, otsustatakse
võitja liisu heitmise teel.
53. Edukaks ei tunnistata pakkumust, mis sai vähemalt ühe hindamiskriteeriumi eest 0 punkti.
54. Pakkumuste hindamisel selgitatakse majanduslikult soodsaim pakkumus välja
hindamiskriteeriumite alusel.
55. Pakkumuste hindamisel on alamkriteeriumide osakaal võrdne.
56. Hindamiskriteeriumid ja nende osakaal:
1. Hindamiskriteerium - meetodi valik ja tulemuste saavutamise kava (kuni 30 punkti);
2. Hindamiskriteerium – töö tulemused ja Tellija vajaduste mõistmine (kuni 30 punkti);
3. Hindamiskriteerium - riskide maandamine (kuni 10 punkti);
4. Hindamiskriteerium - pakkumuse maksumus (kuni 30 punkti).
56.1.1. Meetodi valik ja tulemuste saavutamise kava (kuni 30 punkti).
Suurepärane Hea Rahuldav Ebapiisav
30 punkti 25 punkti 15 punkti 0 punkti
Meetod Eesmärgipärane, Eesmärgipärane, Üldiselt Ebapiisav
selgelt ja põhjendatus ei ole eesmärgipärane, „Rahuldava“
arusaadavalt väga selge. tulemuse
põhjendatud. Eesti nõrgalt saavutamisek
5G teekaardi põhjendatud. s
arengusuundi
arvestav.
Tegevused Teostatavad ja Teostatavad ja Teostatavus,
otseselt vajalikud tarvilikud Töö piisavus või
Töö tulemuste tulemuste tarvilikkus Töö
„suurepäraseks“ saavutamiseks. tulemuste
saavutamiseks. saavutamiseks
Täpsemalt tekitab küsimusi.
tegevuste loetelu
võimaldab
arenguhüpet 5G
arenguks Eestis.
Tegevuste Loogiliselt Tööde järjestus Tööde järjestus
järjekord järjestatud, on toodud ja või tööde
selgelt ja lisatud selgitused tähtaegne
arusaadavalt ning põhjendused. teostamine ei ole
põhjendatud, tööde seostatud.
tähtajalist
teostamist
võimaldav. Toodud
on seosed Eesti 5G
teekaardi
tegevustega ning
muude Euroopa
Liidu arengutega.
Meeskond Kogemus Kogemus ja Miinimumnõuded
väljendub edukalt suurus toetab on täidetud
läbi viidud tulemuse
infoühiskonna ja saavutamist.
eelistatult 5G sisu-
ja äriteenuste
projektide hulgast
ja sisust.
Vormistus Piisavalt detailne, Piisavalt detailne, Detailne, kuid
visuaalselt kergesti visuaalselt raskesti haaratav
haaratav. haaratav
56.1.2. Tulemused ja Tellija vajaduste mõistmine (kuni 30 punkti).
Suurepärane Hea Rahuldav Ebapiisav
30 punkti 25 punkti 15 punkti 0 punkti
Tulemuste Näitab Tellija Näitab Tellija Näitab Tellija
Ebapiisav
kirjeldus vajaduste mõistmist ja vajaduste vajaduste üldist
„Rahuldava“
kaasa mõtlemist, mõistmist mõistmist
tulemuse
täpsemalt 5G sisu ja – uudsete kooskõlas hanke
saavutamiseks
äriteenuste osas ja elektroonilise
toob välja sidevaldkonna objekti tehnilise
struktuurselt infoühiskonna kirjeldusega.
saavutatavad teenuste osas.
tulemused hanke
objekti tehnilisest
kirjeldusest lähtudes.
Tulemuste Eesmärgile Eesmärgile Eesmärgile
formaadi suurepäraselt vastav, vastav ja vastavus
kirjeldus detailselt ja kirjeldatud kirjeldatud
struktuurselt infoühiskonna üldiselt ja
kirjeldatud, kasutatud teenuste kasutatud
erialast kaasaegset potentsiaalist erialast
kirjandust selgete lähtuvalt. kirjandust
viidetega ning mõningal
põhjalikult. määral.
Vormistus Detailne, visuaalselt Piisavalt Raskesti
kergesti haaratav detailne, haaratav.
visuaalselt
haaratav
56.1.3. Riskide maandamine (kuni 10 punkti).
Suurepärane Hea Rahuldav Ebapiisav
10 punkti 7 punkti 4 punkti 0 punkti
Riskide Loetletud kuni 4 5G Loetletud Mõned üldised
loetelu äriteenuste üldised töö riskid on
kasutuselevõtu korraldusest loetletud.
uudsusest tulenevat tulenevad riskid
riski, mis kanduvad
edasi töö
korraldamisele.
Riskide Hinnangud on Hinnangud Hinnangute
mõju ja realistlikud, realistlikud ja mõistetavuses
tõenäosus mõistetavad ja selgelt kirjeldatud. küsitavusi Ebapiisav
hinnatud ning arusaadavalt „Rahuldava“
argumenteeritud. tulemuse
saavutamiseks
Maandamise Maandamise Maandamise Maandamise
meetodid meetodid hästi meetodid hästi meetodid
põhjendatud, põhjendatud ja üldiselt
proportsionaalsed Pakkuja poolt kirjeldatud ja
riski esinemise reaalselt põhjendatud.
tõenäosusele ja kasutatavad.
Pakkuja poolt
reaalselt kasutatavad.
Vormistus Piisavalt detailne, Piisavalt Üldine
lakooniline detailne
56.1.4. Pakkumuse maksumus (kuni 30 punkti)
Pakkumuse maksumuse väärtuspunktide määramisel saavutab maksimaalsed väärtuspunktid
kõige odavam (pakkumuse kogumaksumus ilma käibemaksuta) pakkumus.
Väärtuspunktid arvutatakse järgmise valemi kohaselt: “punktimäär” = “kõige odavam
pakkumuse maksumus” / “hinnatava pakkumuse maksumus” × 30. Arvutuste tulemused
ümardatakse kahe komakoha täpsusega.
Hankelepingu tingimused
57. Pakkujaga sõlmitava lepingu projekt on hankedokumendi lisa 2.
LISAD
Lisa 1 – Tehniline kirjeldus
Lisa 2 – Hankelepingu projekt
Lisa 3 – Lisa 3 Pakkujate hankemenetluselt kõrvaldamise alused
HANKEDOKUMENDI LISA 2
HANKELEPINGU PROJEKT
Tallinn
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur-
Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab põhimääruse alusel kantsler Ando Leppiman (edaspidi
Tellija),
ja
... registrikood ..., asukoht ..., mida esindab (põhikirja/volikirja) alusel ... (edaspidi Täitja), keda
edaspidi nimetatakse eraldi Pooleks ja ühiselt Poolteks,
sõlmivad käesoleva hankelepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas:
1. Üldsätted
1.1 Lepingu eesmärgiks on reguleerida Poolte suhteid, õigusi, kohustusi ning vastutust Lepingu
objektiks oleva töö „5G teenuste kasutusjuhtude tuvastamise uuring“ (edaspidi Töö)
teostamisel järgides Lepingus ja selle lisades sätestatud tingimusi.
1.2 Pooled juhinduvad lepingu täitmisel ja omavaheliste suhete reguleerimisel Lepingust ning selle
lisadest, Lepinguga reguleerimata küsimustes Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest,
eeskirjadest, standarditest ning hea usu põhimõttest.
1.3 Leping sõlmitakse Tellija korraldatud hankemenetlusega riigihanke „5G kasutusjuhtude
tuvastamise uuring“ (viitenumber XXX) tulemusena ning vastavuses hanke alusdokumentidele
ning Täitja esitatud edukaks tunnistatud pakkumusele.
1.4 Poolte esindajad kinnitavad, et neil on kõik õigused ja piisavad volitused sõlmida Leping
esindatava nimel ning nad ei tea ühtegi takistust Lepinguga võetud ja selles sätestatud kohustuste
täitmiseks.
1.5 Mõisted „Tellija“ ja „Täitja“ hõlmavad kõiki vastavalt Tellijaga või Täitjaga töö- või
teenistussuhetes olevaid isikuid, aga samuti kõiki teisi isikuid, keda Tellija või Täitja on kaasanud
teise Poole nõusolekul Lepingu täitmisse.
1.6 Täitja esindaja kinnitab, et tal on tehniline kompetentsus ja võimalused Lepingu
professionaalseks ja nõuetekohaseks täitmiseks.
1.7 Lepingu dokumendid koosnevad Lepingust, Lepingu lisadest ning Lepingu võimalikest
muudatustest, milles lepitakse kokku pärast Lepingu allkirjastamist.
1.8 Käesoleva Lepingu allakirjutamise hetkel on Lepingule lisatud ja pooled loevad Lepingu lisadeks
järgmised dokumendid:
Lisa 1 – Töö üleandmise ja vastuvõtmise akti vorm;
Lisa 2 –Hanke alusdokumendid (leitavad e-riigihangete keskkonnas);
Lisa 3 – Täitja pakkumus.
2. Lepingu objekt, Töö teostamise tähtaeg ning Töö üleandmine ja vastuvõtmine
2.1 Lepingu objektiks on Töö teostamine, järgides Lepingus ja Lepingu lisades sätestatud tingimusi.
2.2 Täitja teostab punktis 2.1 nimetatud Töö ja annab selle Tellijale üle koos digitaalselt allkirjastatud
üleandmise-vastuvõtmise aktiga (edaspidi akt). Täitja annab Tellijale Töö üle vastavalt hanke
alusdokumendis „Tehniline kirjeldus“ toodud ajakavale alljärgnevalt:
2.2.1 I etapp, hanke alusdokumentides (Tehniline Kirjeldus punktis 3.12.14.1. „intervjuud ja
teenuste kirjeldused ning teavitusüritus“) kirjeldatud tulemite (vahearuanne ja
teavitusüritus) üleandmine hiljemalt 6 kuud peale lepingu sõlmimist;
2.2.2 II etapp, hanke alusdokumentides (Tehniline Kirjeldus punktis 3.12.14.2. „võrgustikud ja
teavitusüritus“) kirjeldatud tulemi üleandmine hiljemalt 12 kuud peale lepingu sõlmimist.
2.3 Tellija vaatab Töö üle ja tagastab digitaalselt allkirjastatud akti Täitjale 15 päeva jooksul arvates
Töö üleandmisest juhul, kui Töö on teostatud vastavalt lepingutingimustele.
2.4 Töö lepingutingimustele mittevastavuse korral kohustub Tellija punktis 2.3 nimetatud perioodi
jooksul sellest Täitjat teavitama ja osutama konkreetsele puudusele Töös ning määrama mõistliku
tähtaja puuduse kõrvaldamiseks või uue, lepingutingimustele vastava Töö esitamiseks.
2.5 Täitja arvestab Töö teostamise, sh vahearuande esitamise, käigus Tellija antud juhistega ning
kõrvaldab Tellija nõudmisel Töös, sh vaheraportis, esinevad puudused Tellija määratud tähtajaks.
2.6 II etapi lõppedes peab Täitja andma Tellijale üle koondaruande ja projekti dokumentatsiooni, samuti
lõppraporti ning kokkuvõtte eesti ja inglise keeles (tehnilise kirjelduse p 3.2.12), samuti peab korraldama
teavitusürituse.
2.7 II etapi teavitusüritus tuleb korraldada esimesel võimalusel peale lõpparuande üleandmist-vastuvõtmist
kokkuleppel Tellijaga ja see teavitusüritus vormistatakse samuti üleandmise-vastuvõtmise aktiga.
2.8 Projekti dokumentatsiooni antakse üle lõpparuande üleandmis-vastuvõtmis aktiga.
3. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord
3.1 Tasu suurus on ... eurot, millele lisandub käibemaks (20%). Lepingu maksumus tasutakse Täitjale
kahes etapis:
3.1.1 70% tasust (…. eurot käibemaksuta) pärast punktis 2.2.1 näidatud tulemuse esitamist ja
Tellija poolt heakskiitmist (digitaalselt allkirjastatud akti tagastamist vastavalt Lepingu
punktile 2.3);
3.1.2 30% tasust (…eurot käibemaksuta) pärast punktis 2.2.2 näidatud tulemuse esitamist ja
Tellija poolt heakskiitmist (digitaalselt allkirjastatud akti tagastamist vastavalt Lepingu
punktile 2.3).
3.2 Pärast Lepingu punktis 2.2 nimetatud akti allkirjastamist Poolte poolt ja Töö (sh vahearuanne
heakskiitmist punktis 2.3 nimetatud tingimuste kohaselt esitab Täitja Tellijale arve Lepingu
punktis 2.1 nimetatud Töö (sh vahearuanne teostamise eest. Tasu makstakse välja vastavalt
Lepingu punktides 3.1.1-3.1.2 sätestatud etappide kaupa .
3.3 Tellija tasub lepingutingimustele vastava Töö eest pärast selle vastuvõtmist hiljemalt 20päeva
jooksul Täitja esitatud arve kättesaamisest arvates.
3.4 Täitja esitab Tellijale arve masintöödeldaval kujul, vastavalt kehtivale e-arve standardile
(http://www.pangaliit.ee/et/arveldused/e-arve).
Arvele märgitakse Tellija dokumendiregistris registreeritud Lepingu number ja Lepingus
nimetatud Tellija kontaktisik.
2
4. Tellija õigused ja kohustused
4.1 Tellijal on õigus:
4.1.1 nõuda Täitjalt vastavalt lepingu tingimustele nõuetekohast ja tähtaegset Töö teostamist ja
selle üleandmist;
4.1.2 nõuda Täitjalt töölõikude asendamist samaväärsetega ilma lisatasuta, kui Töö teostamise
käigus selgub, et vahetus aitab paremini saavutada Töö tulemusi eeldusel, et asendatavat
töölõiku ei ole veel sooritama asutud ja Täitja meeskonna ressursivajadus on vahetatavate
töölõikude puhul sarnane või on uus töölõik kaetav Täitja meeskonna vaba ressursiga.
4.1.3 kontrollida Töö teostamise käiku ja nõuda Täitjalt Töö teostamise kohta informatsiooni;
4.1.4 pöörduda vajadusel kolmanda isiku poole sõltumatu eksperthinnangu saamiseks Töö
kvaliteedi kohta;
4.1.5 kasutada õiguskaitsevahendeid (sh öelda leping üles), samuti nõuda Lepingus sätestatud
juhtudel leppetrahvi, kui Täitja ei pea kinni Lepingus, selle lisades või muudes lepingu
juurde kuuluvates dokumentides sätestatud tähtaegadest, tingimustest ja maksumusest,
samuti kui Täitja ei täida või täidab mittevastavalt muid endale Lepinguga võetud
kohustusi.
4.2 Tellija on kohustatud:
4.2.1 esitama Töö teostamiseks vajalikud andmed ja informatsiooni või korraldama neile
juurdepääsu;
4.2.2 maksma Täitjale Töö eest tasu punktis 3 sätestatud tingimustel;
4.2.3 Täitja esitatud Töö üle vaatama ja vastu võtma, kui Töö on teostatud nõuetekohaselt ja
vastab lisades 2 ja 3 toodud nõuetele;
4.2.4 Töö Lepingu tingimustele mittevastavuse korral teatama sellest Täitjale punktis 2.3
nimetatud tähtaja jooksul koos puuduste kõrvaldamiseks sätestatud tähtajaga
5. Täitja õigused ja kohustused
5.1 Täitjal on õigus:
5.1.1 nõuda Tellijalt Töö teostamiseks vajalike andmete ja informatsiooni esitamist või neile
juurdepääsu võimaldamist;
5.1.2 kasutada Töö teostamisel oma töömeetodeid ja -vahendeid;
5.1.3 saada nõuetekohaselt teostatud ja Tellija vastuvõetud Töö eest punktis 3 ettenähtud tasu.
5.2 Täitja on kohustatud:
5.2.1 teostama Töö professionaalselt ja nõuetekohaselt vastavalt Lepingu tingimustele, hanke
alusdokumentidele, pakkumusele ja Poolte poolt kirjalikult taasesitatavas vormis kokku
lepitud täpsustustele ning andma Töö Tellijale või tema näidatud isikule üle Lepingus
sätestatud tähtaegadeks ja korras;
5.2.2 järgima Töö teostamisel Lepingus ja õigusaktides sätestatud nõudeid ning tagama
Lepingust tulenevate kohustuste täitmise kooskõlas heade kommetega;
5.2.3 lubama Tellijal kontrollida Töö teostamise käiku ja esitama Tellija nõudmisel Töö
teostamise kohta informatsiooni;
5.2.4 teatama Tellijale viivitamata võimalikust viivitusest Töö teostamisel;
5.2.5 Tellija nõudmisel asendama töölõike samaväärsetega ilma lisatasuta, kui Töö teostamise
käigus selgub, et vahetus aitab paremini saavutada Töö Tulemusi eeldusel, et asendatavat
töölõiku ei ole veel sooritama asutud ja Täitja meeskonna ressursivajadus on vahetatavate
töölõikude puhul sarnane või on uus töölõik kaetav Täitja meeskonna vaba ressursiga.
3
5.2.6 protokollima koosolekud ja kohtumised ning esitama Tellijale protokollid kolme tööpäeva
jooksul vastavalt tehnilise kirjelduse punktile 3.6.1.6;
5.2.7 esitama memo üks kord nädalas vastavalt tehnilise kirjelduse punktile 3.6.1.7.
6. Vastutus
6.1 Lepingut rikkunud Pool on kohustatud tekkinud kahjud teisele Poolele hüvitama.
6.2 Juhul, kui Täitja ei esita Tellijast mitteolenevatel põhjustel tähtajaks tellitud Tööd, on Tellijal
õigus nõuda Täitjalt leppetrahvi 0,5% Töö maksumusest päevas iga viivitatud päeva eest, kuni
Töö üleandmiseni, kuid mitte kauem kui kolmkümmend päeva. Tellijal on õigus leppetrahvi
summa võrra vähendada Täitjale Töö eest tasumisele kuuluvat summat.
6.3 Leppetrahvi nõudmine ei välista Tellija õigust kasutada Täitja suhtes teisi seadusega ettenähtud
õiguskaitsevahendeid. Lisaks leppetrahvi tasumisele on tellijal õigus nõuda Täitjalt Lepingu
täitmist ja/või kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud.
6.4 Juhul, kui Töö mittevastavuse korral ei kõrvalda Täitja puudusi või ei esita uut, nõuetekohaselt
teostatud Tööd punktis 2.4 nimetatud tähtajaks, on Tellijal õigus alandada kokkulepitud Töö
maksumust 30% ja/või Lepingust taganeda ning nõuda tekitatud kahju hüvitamist.
6.5 Tellija kohustub nõuetekohaselt teostatud ja tema poolt heakskiidetud Töö eest arve
mitteõigeaegse tasumise korral maksma Täitjale viivist 0,05% õigeaegselt tasumata summalt iga
tasumisega viivitatud päeva eest. Viivise arvestamist alustatakse kahekümneesimesest päevast
ning arvestatakse iga viivitatud päeva eest.
6.6 Lepingus sätestatud viiviste ja leppetrahvide tasumine ei vabasta Pooli Lepingust tulenevate
muude kohustuste täitmisest.
6.7 Poole koguvastutus seoses Lepingu täitmisega on piiratud punktis 3.1 nimetatud lepingu
maksumuse kahekordse summaga.
7. Vääramatu jõud
7.1 Pooled vastutavad kohustuste rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui rikkumine on vabandatav.
Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui selle on põhjustanud prognoosimatud või Poole
tegevusest olenematud asjaolud (vääramatu jõud). Vääramatu jõud on asjaolu, mida Pool ei
saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta Lepingu
sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks, seda väldiks, takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.
7.2 Vääramatu jõu esinemise korral muutuvad lepingus nimetatud tähtajad perioodi võrra, mille
jooksul vääramatu jõu tegurid takistavad lepingu täitmist.
7.3 Pool, kes rikub kohustust vääramatu jõu asjaolude tõttu, peab vääramatu jõu asjaoludest ja nende
mõjust viivitamata teatama teisele Poolele pärast seda, kui Pool sai teada või pidi teada saama
vääramatu jõu asjaoludest. Poolel on kohustus võtta tarvitusele kõik võimalikud abinõud
vääramatu jõu asjaolude ning nende tagajärjel tekitatava kahju vältimiseks või mõju
vähendamiseks. Pool on kohustatud jätkama oma lepinguliste kohustuste täitmist niipea, kui
vääramatu jõu asjaolud on kõrvaldatud.
8. Teabe vahetamine
8.1 Pooled kohustuvad teist Poolt teavitama kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada või takistada
Lepingus sätestatud kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist.
8.2 Teade loetakse teisele Poolele kätte toimetatuks, kui:
4
8.2.1 teade on edastatud teisele Poolele elektronposti teel digitaalselt allkirjastatuna (teate
edastamise päeval);
8.2.2 teade on üle antud allkirja vastu (teate allkirjastamise kuupäeval);
8.2.3 teade on saadetud postiasutuse tähitud kirjaga teise Poole näidatud aadressil (kui
postitamisest on möödunud kolm päeva).
8.3 Punktis 8.2 nimetatud viisil peavad olema edastatud eelkõige Poolte Lepingu lõpetamise
avaldused, samuti Poole nõue teisele Poolele, mis esitatakse tulenevalt Lepingu rikkumisest.
8.4 Informatiivset teadet võib anda ka telefoni ja e-kirja teel.
8.5 Kõigist muudatustest Lepingus nimetatud andmetes teatatakse teisele Poolele kahe tööpäeva
jooksul muudatuste tegemisest arvates.
9. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõpetamine
9.1 Leping jõustub pärast Lepingu mõlemapoolset allakirjutamist ja kehtib kuni Poolte võetud
kohustuste nõuetekohase täitmiseni või ennetähtaegse lõpetamiseni.
9.2 Lepingut võib muuta Poolte kokkuleppel kooskõlas riigihangete seaduses toodud reeglitega.
9.3 Pooltel on õigus Lepingust taganeda või Leping üles öelda juhul, kui teine Pool rikub oluliselt
Lepingust tulenevaid kohustusi. Lepingu võib üles öelda etteteatamisetähtajata pärast seda, kui
teine Pool ei täida lepingujärgseid kohustusi ning ei ole Lepingu rikkumist kõrvaldanud 15
tööpäeva jooksul temale Lepingu rikkumise lõpetamise nõude esitamisest arvates.
10. Vaidluste lahendamine
10.1 Kõik Lepingu täitmisest, muutmisest, lõpetamisest või vastutuse kohaldamisest tulenevad
vaidlusküsimused lahendatakse läbirääkimiste teel.
10.2 Kui läbirääkimistega kokkulepet ei saavutata, lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi
õigusaktidega sätestatud korras Tellija asukohajärgses kohtus. Lepingu sisu puhul kohaldatakse
Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte.
10.3 Lepingu tõlgendamisel lähtutakse Poolte ühisest tegelikust tahtest, isegi kui see erineb sõnade
tavapärasest tähendusest. Kui Poolte ühist tegelikku tahet ei õnnestu kindlaks teha, tuleb
Lepingut tõlgendada nii, nagu teise Poolega samasugune mõistlik isik pidi Lepingut samade
asjaolude esinemise korral mõistma.
10.4 Lepingu tingimust tuleb tõlgendada koos Lepingu teiste tingimustega, andes igaühele neist
tähenduse, mis lähtub Lepingu kui terviku tähendusest.
11. Muud sätted
11.1 Kumbki Pool ei tohi Lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi anda üle kolmandale isikule ilma
teise Poole nõusolekuta.
11.2 Lepinguga seonduva konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on
lubatud vaid teise Poole eelneval kirjalikul nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse
nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele Poole audiitoritele, advokaatidele ja pankadele ning
juhtudel, kui Pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama. Täitja on
teadlik, et Leping on avalik, välja arvatud osades, mis on märgitud avaliku teabe seadusest
tulenevatel alustel asutusesiseseks kasutamiseks.
11.3 Täitja on teadlik, et Töö tulemused (sh vahetulemused) on vastavalt hanke alusdokumentidele
avalikud ning Tellijal on õigus seda ilma Täitja nõusolekuta avalikustada.
5
11.4 Leping on allkirjastatud digitaalselt.
11.5 Töö on teos autoriõiguse seaduse mõistes.
11.6 Varaliste õiguste loovutamine:
11.6.1 Täitja loovutab Tellijale kõik Tööga seonduvad autoriõiguse varalised õigused alates Töö
vastuvõtmisest Tellija poolt. Täitjal ei ole õigust anda Tellijale loovutatud õigustega
samasuguseid õigusi kolmandatele isikutele;
11.6.2 Täitja kinnitab, et tal on õigus Tellijale neid üle anda ning juhul, kui kolmandad isikud
esitavad Tellijale seoses nende õigustega mingeid nõudmisi, hüvitab Täitja Tellijale kõik
sellistest nõudmistest tulenevad kahjud ja kulud;
11.6.3 Tasu autoriõiguse varaliste õiguste loovutamise ja isiklike õiguste kasutusõiguse eest
sisaldub Lepingu punktis 3.1 nimetatud tasu.
11.7 Tellijal on õigus kasutada Tööd (teost) ja muid Töö tulemusi igal viisil, sh avaldada, levitada,
reprodutseerida, esitada, muuta või täiendada ilma territoriaalsete piiranguteta, sh
üldkasutatavas arvutivõrgus. Samuti võib Tellija kasutada teost viisil, mis toob kaasa või võib
kaasa tuua teose või selle osade olulises mahus töötlemise. Teose või selle osade
avalikustamisel, refereerimisel ja/või viitamisel kohustub Tellija viitama Täitjale.
11.8 Töö käigus välja töötatud originaalsed metoodikad ja uuringu käigus saadud, koostatud või
kogutud anonüümseks muudetud andmed ja muu materjali (näiteks küsimustikud, joonised,
juhendid, lisaandmed) annab Täitja Tellijale üle pärast töö valmimist ning need kuuluvad
Tellijale. Täitja võib endale jätta materjalide ja andmete koopiad, kuid ilma tellija eelneva
kirjaliku nõusolekuta ei tohi ta neid kasutada lepinguga mitteseotud eesmärkidel, v.a teadus- ja
õppetöös.
12. Poolte volitatud esindajad
12.1 Tellija volitatud esindaja Lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja Töö
vastuvõtmisel on Aivo Lepp, e-post:
[email protected], telefon +372 625 6303.
12.2 Täitja volitatud esindaja Lepingu tingimuste täitmisel ja kontrollimisel ja Töö üleandmisel on
..., e-post ..., telefon ....
12.3 Tellija volitatud esindajal on õigus esindada Tellijat kõikides Lepinguga seotud küsimustes,
välja arvatud Lepingu muutmine, tähtajalise Lepingu ühepoolne lõpetamine ning leppetrahvi,
viivise ja/või kahjude hüvitamise nõude esitamine.
12.4 Juhul, kui Tellija või Täitja asendab oma esindaja teisega, teatab ta sellest teisele Poolele
vastavalt punktis 6 sätestatule.
Poolte rekvisiidid
Täitja: Tellija:
... Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
... Ando Leppiman
... kantsler
6
7
Lepingu Lisa 1 „Töö üleandmise-vastuvõtmise akt“ (vorm)
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
ja ... vahel sõlmitud
Lepingu nr … juurde
Töö üleandmise-vastuvõtmise akt
Käesolev Töö üleandmise-vastuvõtmise akt (edaspidi akt) on koostatud ... (edaspidi Täitja)
… poolt ja esitatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Digitaalehituse valdkonna
juhile Aivo Lepp(edaspidi Tellija), tõendamaks, et Täitja andis üle Poolte vahel … . ... .2020.
a. sõlmitud Lepingu „5G teenuste kasutusjuhtude tuvastamise uuring“ nr … alusel osutatud
Töö alljärgnevalt:
1. … (märkida üle antava Töö nimetus, detailne kirjeldus (kas on lõppraport või
vaheraport ning mida üleantav Töö hõlmab), ajavahemik, maht, täidetud tingimused,
vajadusel viited Lepingu punktidele vms).
Täpsemalt projekti dokumentatsioon, koondaruanne, vahearuannekokkuvõte eesti ja inglise
keeles vestvalt tehnilise kirjelduse punktidele 3.6.1.8-3.6.1.9 ja 3.2.12.
2. Tellija on Töö osutamise tulemustega tutvunud ning kiidab Töö osutamise
tulemused heaks, millega ühtlasi loetakse Täitja poolt üle antud Töö vastuvõetuks.
Akt on aluseks Täitja poolt Tellijale kooskõlas Lepingu punktiga 3.2 arve esitamiseks summas
… (summa sõnades) eurot.
Akt omab digitaalselt allkirjastatuna juriidilist jõudu ning edastatakse elektrooniliselt mõlemale
Poolele.
Täitja Tellija
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
8
HANKEDOKUMENDI LISA 1
TEHNILINE KIRJELDUS
„5G TEENUSTE KASUTUSJUHTUDE TUVASTAMISE UURINGULE“
1. Hanke objekt
Eesti ühtekuuluvuspoliitika programmperioodi 2021-2027 5G taristu investeeringute toetamise
meetme ettevalmistamiseks vajaliku „5G teenuste kasutusjuhtude tuvastamise uuringu“
läbiviimine.
2. Taustainfo
Eesti ühtekuuluvuspoliitika programmperioodi 2021-2027 struktuurivahenditest kavandatakse
5G taristu investeeringute toetamise meedet „5G taristu arendamise toetamine“. Meetme
ettevalmistamiseks, eesmärkide sõnastamiseks ja täpsemaks kujundamiseks on vajalik läbi viia
Eesti vaatest majandusliku ja sotsiaalse potentsiaali tuvastamiseks võimalike 5G teenuste1
kaardistus.
Alljärgnevalt kirjeldatakse kavandatava meetme sisu ja sealt edasi meetme kujundamiseks
vajaliku 5G teenuste kaardistuse sisu, lähteülesannet ning hangitavaid tegevusi.
2.1 Kavandatav 5G taristu toetamise meede ja lahendatav sisuline probleem
Väga suure läbilaskevõimega lairibataristu ja 5G leviala puudub väljaspool suuremaid linnu
selleks, et tagada piirkondade tasakaalustatud areng ja kaasaegsete teenuste kättesaadavus.
Samuti võimaldavad uued lairibataristu tehnoloogiad piirkondades elanikele vajalike side -ja
sisuteenuste innovatsiooni.
Väga suure läbilaskevõimega lairibataristu ja sh 5G võrk on vajalik seadmetele, mis üha
kasvava andmemahu edastamiseks vajavad usaldusväärset ja kiiret ühendust.
Võimalik investeering on vajalik turutõrke piirkondades 5G tehnoloogiate kasutuselevõtu
arenguhüppe tagamiseks ning olulisematel transpordikoridoridel ning elu- ja
ettevõtluspiirkondades 5G leviala tagamiseks.
2.2 Meetme sekkumise kirjeldus
5G leviala tagamiseks kavandatakse anda toetust selleks vajaliku taristu arendamiseks
transpordikoridorides ning elu- ja ettevõtluspiirkondades.
5G võrkude laiaulatuslik kasutuselevõtt eeldab märkimisväärseid investeeringuid
sideettevõtjate poolt ja seda mitte ainult 5G spetsiifilise taristu osas, vaid ka baasvõrgu ja
tugijaamade paiknemise tihendamise näol.
5G tehnoloogia potentsiaali avamiseks on oluline, et sideteenus oleks kättesaadav mitte ainult
pilootprojektidena, vaid laiaulatuslikult ka seal, kus ärilised investeeringud kiiret tasuvust ei
luba.
Olemasolev 7000 km baasvõrk annab hea võimaluse investeerida 5G taristusse ja teenustesse.
2.3 Meetme oodatav tulemus
Tulemuseks on olulisematel transpordikoridoridel ning elu- ja ettevõtluspiirkondades 5G
leviala tagamine. Täpsemalt loodetakse meetme tulemusel Eesti olulisematel
1
„ 5G for Europe: An Action Plan“: 5G is seen as a game changer, enabling industrial transformations through wireless broadband services
provided at gigabit speeds, the support of new types of applications connecting devices and objects (the Internet of Things), and versatility by
way of software virtualisation allowing innovative business models across multiple sectors (e.g. transport, health, manufacturing, logistics,
energy, media and entertainment).
transpordikoridoridel tagada katkematu 5G leviala ning valitud elu- ja ettevõtluspiirkondades.
Sellega luuakse eeldused ettevõtetele ja inimestele 5G sideteenuste kasutamiseks ja loodud
eeldused uudsete 5G sisu - ja äriteenuste arenguks.
2.4 5G teenuste potentsiaali tuvastamine
Eeltoodud meetme kujundamiseks on vajalik läbi viia 5G teenuste kaardistus ehk „5G teenuste
kasutusjuhtude tuvastamise uuring“.
Tehnoloogiline innovatsioon ei ole ühekülgne. Peame pidevalt otsima arenguimpulsse ja
vajadusi, mis muutusi veaks. Ainult efektiivsuse otsingutest oleme liikunud nutikama,
ühendatuma, sotsiaalsema ja rohelisema Eesti suunas.
Kui 4G ja varased 5G teenused keskendusid tarbijarakendustele, siis uusim 5G tehnoloogia on
mõeldud uue taseme teenuste pakkumiseks (sh 5G side-ja äriteenused). 5G kasutuselevõtu
edusamme ei vaadata enam lihtsalt ühenduste juurde ehitamise ja kokku lugemise teel. 5G ei
ole lihtsalt uus juurdepääsu tehnoloogia, see aga muudab 5G sotsiaalmajandusliku kasu
tuvastamise palju keerukamaks.
Enamik arutelusid 5G rolli üle jõuab kasutusjuhtumite võtmesse kõikvõimalikes kiiret ja
stabiilset andmemahtu nõudvates eluvaldkondades. Kasutusjuhtude kirjeldamisel tulevad esile
ka seotud rakendused, mida saaks või võiks kasutada erinevates eluvaldkondades. Seejuures on
oluline, et kaetud oleks terve väärtusahel - võtmetehnoloogiatest nagu näiteks asjade internet ja
pilveandmetöötlus kuni võrguseadmeteni ja 5G äriteenusteni.
5G tehnoloogia edukas kasutuselevõtt on majanduse arengu ning tootlikkuse ja
konkurentsivõime kasvu jaoks hädavajalik. Seepärast on Eestil oluline olla liidrite seas ning
tagada 5G-tehnoloogia edukaks kasutuselevõtuks ja arendamiseks eelis. „Eesti 5G teekaardiga“
on kokku võetud strateegilised valikud ja tegevused evolutsioonist 5G-ni. Seega Eesti kui
digiriigi jaoks on elulist vajalik uudsete teenuste arendamise võimaluste väljaselgitamine. Eesti
on võtnud sihiks aastaks 2023 saavutada 5G ühenduvus suuremates linnades ning nende
äärealadel ja aastaks 2025 transpordikoridorides. 5G tehnoloogia najal näeb Eesti võimalust
saavutada arenguhüpet mitmetes asjade interneti ja tarkade automatiseeritud lahenduste
kasutuselevõtmisel ehk nn 5G äriteenuste võtmes.
Kokkuvõtlikult on vaja teada, kuidas Eesti saaks globaalsetest 5G trendidest kasu lõigata ja
vajadusel struktuurseid muutusi toetada eelkõige 5G teenuste kasutusvaldkondade võtmes.
Uuring on sisuliselt vajalik selleks, et tuvastada millisesse valdkonda täpsemalt Eesti peaks
panustama ja on kõige tulemuslikum. Selleks on vaja järgmise sammuna kaardistada ja uurida
Eesti digitaalse arengu võimalusi konkurentsieelise saavutamiseks ja proovida analüüsida
konkreetseid äriteenuseid, mis konkreetsematele valdkonna arengutele kaasa aitavad ja
struktuurset muutust toovad.
3. Töö eesmärk, oodatavad tulemid, meetod ja tegevused
Uuringuga luuakse eeldused uue struktuurivahendite meetme kavandamiseks. Eelkõige on
vajalik uuringu tulemusel modelleerida välja valitud eluvaldkondades, millised võiksid olla
tekkivate 5G teenuste puhul nõuded ja vajadused uudsele 5G võrgule.
Uuringu olulise tulemusena soovitakse kaardistada konkreetseid kasutuslugusid ehk kasutamise
juhtumeid2. Juhtumeid soovitakse suurema avaliku mõjuga valdkondades, kus on näha selget
valdkonna arengut toetavat perspektiivi.
2
Konkreetne olukord, kus toodet või teenust võiks potentsiaalselt kasutada
Kaardistus eeldab kasutusloo kirjeldamist nüüd ja nähtavas tulevikus ning vastutajate,
osapoolte ja tegvuste selget väljatoomist. Samuti poliitikasoovitusi ning võrgustiku loomist ja
sellega töötamist.
Viimase tulemusel peavad tekkima konkreetsed tegevuskavad allpool toodud valdkondade ja
kasutusjuhtumite lõikes. Nende pinnalt omakorda kavandab sideosakond ja majandusarengu
osakond täpsemaid ühtekuuluvuspoliitka meetmeid või suunab ühendatuma ja nutikama Eesti
valikuid.
Uuring on vajalik ühtekuuluvuspoliitika 2021-2027 vahendite planeerimise sisulisemaks
ettevalmistamiseks ja uuringu tulemused panustavad otseselt poliitikaeesmärkidesse
„ühendatum ja nutikam Eesti“.
Uuringu tulemused ja poliitikasoovitused on sisendiks struktuurivahendite rakenduskava 2021-
2027 koostamisse ning uue valdkondliku infoühiskonna arengukava koostamisse.
Uuringu tulemused annavad sisendi rakenduskava eesmärkidesse ja oodatavatesse
tulemustesse, milles lepitakse Vabariigi Valitsuse ja Euroopa Komisjoni vahel kokku aastaks
2022.
Uuringu ja kavandatava meetme eesmärk on kooskõlas EL eesmärgiga saavutada 5G
ühenduvus peamistel transpordikoridoridel.3
3.1 Töö meetod
3.1.1 5G teenuste kasutusjuhtumite kaardistuse metoodikaks on intervjuude läbiviimine ja
nende pinnalt üldistuste kokku kirjutamine. Hankija esitab omapoolsed ettepanekud
intervjueeritavateks. Töö täpsem meetod on Pakkuja poolt vabalt valitav, kuid peab
sisaldama käesolevas dokumendis nimetatud elemente ja töö tulemuste regulaarset
jooksvat valideerimist Hankijaga. Nimetatud elemendid ei pruugi olla piisavad parima
tulemuse saavutamiseks. Hankija eeldab, et Pakkuja toob pakkumises välja ja
põhjendab täiendavaid tegevusi, mida peab vajalikuks tulemuste saavutamiseks parimal
viisil.
3.1.2 Pakkuja peab olema valmis Hankija soovil asendama töölõike samaväärsetega, kui Töö
teostamise käigus selgub, et vahetus aitab paremini saavutada Töö tulemusi
hankelepingus kokkulepitud tasu eest.
3.2 Töö tegevused
3.2.1 Töö teostamisel ehk teenuste kaardistamisel lähtutakse teenuste hetkeolukorra
kaardistamise (as-is) ja teenuste tulevikulahenduste pakkumise kontseptsiooni (to-be)
põhimõtetest.
3.2.2 5G teenuste kaardistuse kirjeldus peab sisaldama:
3.2.2.1 teenuse kasutusjuhtumi kirjeldus hetkel ja nähtavas tulevikus;
3.2.2.2 teenuse osaline või mitmed osalised ja võrgustiku kirjeldus;
3.2.2.3 kaardistus peab katma kasutusjuhtumi teostatavust ja mõju;
3.2.2.4 andmemahu ja latentsuse vajadus kasutusjuhtumi puhul, st millise nõude esitab
andmehulk ja andmete edastamine antud teenusele;
3.2.2.5 teenuse potentsiaalne omanik.
3
Euroopa lairiba arendamise eesmärgid: https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/broadband-europe
3.2.3 5G teenuste kasutusjuhtumid peab kirjeldamiseks valima igast alljärgnevalt loetletud
valdkonnast vähemalt ühe:
3.2.3.1 5G digikultuuri hüvanguks;
3.2.3.2 5G keskkonna hüvanguks;
3.2.3.3 5G energeetika hüvanguks;
3.2.3.4 5G tarkade linnade, piirkondade ja kogukondade hüvanguks;
3.2.3.5 5G tööstuse hüvanguks;
3.2.3.6 5G ühendatud mobiilsuse hüvanguks (connected automated mobility);
3.2.3.7 5G siseturvalisuse hüvanguks.
3.2.4 Intervjuude läbiviimine hankija poolt ette öeldud 7 valdkonnas;
3.2.5 Intervjueeritavad peavad sisaldama vähemalt järgnevaid organisatsioone:
3.2.5.1 5G digikultuuri valdkonnas Kultuuriministeerium, Balti Filmi-ja Meediakool, Levira,
ERR, Eesti Lairiba Arendamise Sihtasutus, Ekspress Grupp ja Postimees Grupp;
3.2.5.2 5G keskkonna valdkonnas Keskkonnaministeerium ja Keskkonnainvesteeringute
Keskus;
3.2.5.3 5G energeetika valdkonnas Eesti Energia AS ja Elering AS;
3.2.5.4 5G tarkade linnade, piirkondade ja kogukondade valdkonnas TalTech, Tallinn ja
Tartu;
3.2.5.5 5G tööstuse valdkonnas Eesti tööstuspargid;
3.2.5.6 5G ühendatud mobiilsuse valdkonnas Maanteeamet;
3.2.5.7 5G siseturvalisuse valdkonnas Päästeamet ja Siseministeerium.
3.2.6 Fixed Wireless tehnoloogia kasutuselevõtu mõju ja võimalused iga valitud teenuse
kontekstis, sh maapiirkondades4.
3.2.7 Intervjuude põhjal nimetatud 7 valdkonna iga valitud 5G teenuse tulevikuvisiooni
kirjeldamine (2000 sõna iga valdkonna kohta), milles on toodud selgelt välja
majanduslik ja sotsiaalne mõju ning võimalik avalik huvi Eesti tervikvaatest.
3.2.8 Nimetatud 7 valdkonna kasutuslugu võib valikuliselt kirjeldada erinevate
küpsusastmetena:
3.2.8.1 varajased 5G teenused – 3 kuni 5 aasta perspektiiv;
3.2.8.2 hilisemad 5G teenused – 5 kuni 10 aasta perspektiiv.
3.2.9 Uuringu juhtmeeskonna koostamine tulenevalt valitud 5G teenuste kasutusjuhtude
valdkondadest.
3.2.10 Võrgustike loomine ja selle ülevalhoidmine kuni 12 kuud peale lepingu sõlmimist sh:
3.2.10.1 Soovime võrgustike töö tulemusena konkreetseid teekaarte (roadmap) 5 aasta
perspektiivis vähemalt 3 teenuse kasutusjuhtumi kohta.
3.2.10.2 Teekaardid peavad olema reaalsed ja tooma välja olulisemad sammud ja
tegevused poolaasta lõikes ja võimalikud vastutajad.
4
https://www.ericsson.com/en/networks/offerings/fixed-wireless-access
3.2.10.3 Tegevuskava peab vastama küsimusele, et kuidas kasutuslugu ellu kutsuda
reaalselt.
3.2.11 Üldisemad poliitikasoovitused ühtekuuluvuspoliitika „Nutikama Eesti“ ja
„Ühendatuma Eesti“ tegevussuundade rakendamiseks ja soovitused 5G
investeeringute meetme kujundamiseks vähemalt 2000 sõna ulatuses (lõppraporti osa).
3.2.12 Lõppraport (16000 sõna) eesti keeles, kokkuvõte eesti ja inglise keelses.
3.2.13 Vähemalt 2 teavitusüritust, millede läbiviimiseks võib kasutada Suur-Ameerika 1
koosolekuruume.
3.2.14 Hangitavate tööde teostamise tähtaeg on kahes etapis.
3.2.14.1 I etapp on 6 kuud arvates hankelepingu sõlmimisele järgnevast tööpäevast. I
etapi tööks on intervjuude läbiviimine ja punktis 3.2.2 teenuste kirjeldused ning
punktis 3.2.11 toodud soovitused vähemalt 16000 sõna ulatuses kokku (nn lõppraport
3.2.12) ja ühte valdkonda puudutavate ametnike ja ettevõtjate ning ekspertide
teavitusüritust ehk nn vaheürituse korraldamist vahetulemustest teavitamiseks sh
Hankija poolt nimetatud partneritele.
3.2.14.2 II etapp kestab kuni 12 kuud lepingu sõlmimisest ja sisaldab endas võrgustike
loomist, igast nimetatud (vt punkti 3.2.10.1) valdkonnas tegevuskava (teekaart ehk
roadmap) ja ühte laiemat teavitusüritust.
3.2.15 Pakkujal peab olema valmisolek alustada hankelepingujärgsete tööde teostamisega
hankelepingu sõlmimisele järgnevast tööpäevast arvates ja nimetatud tingimusega
tuleb Pakkujatel pakkumust, s.h projektiplaani, esitades arvestada.
3.2.16 Pakkumus peab sisaldama Pakkuja kinnitust tellitavate tegevuste teostamise kohta.
3.3 Nõuded taustinfo kasutamisel
Tegevused peavad olema kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti 5G alaste regulatsioonide ja
poliitikadokumentidega5.
3.4 Nõuded projektiplaanile
3.4.1 Pakkumuse osana esitatakse projektiplaan, mis vastab järgmistele tingimustele:
3.4.1.1 Projektiplaani iga töö kohta peab olema kirjeldus, töö tegija(te) roll/nimi ja tähtaeg.
3.4.1.2 Kõik projektiplaanis kirjeldatud tööd peavad olema omavahel loogiliselt seotud ja
jaotatud iteratsioonidena.
3.4.1.3 Projektiplaan peab sisaldama ka tähtaegu, mis on rakendatavad Hankijale/välisele
osapoolele projekti edukaks realiseerimiseks vajalike sisendite tagamise kohta.
3.4.1.4 Projektiplaan peab sisaldama varuaega (puhvrit) ja selles peab arvestama riiklike
pühade, puhkepäevade ja projektimeeskonna puhkustega.
3.4.1.5 Lisaks projektiplaanile tuleb kirjeldada pakkumuses, kuidas projektijuhtimise riske
kavatsetakse maandada.
3.5 Pakkumuse sisu ja hanke tingimused
3.5.1.1 Pakkumuse koosseis on toodud täpsemalt hankedokumendi punktis 28.
5
https://www.mkm.ee/sites/default/files/eesti_5g_teekaart.pdf ja https://ec.europa.eu/digital-single-
market/en/5g-europe-action-plan
3.6 Dokumenteerimise tehnilise töö teostamine ja dokumendi koostamine Töö
teostamisel
3.6.1 Dokumentatsioon peab sisaldama käesolevas tehnilises kirjelduses punktis 3 toodud
oodatavaid tulemusi sh:
3.6.1.1 Pakkuja peab Töö käigu ja töö tulemid dokumenteerima.
3.6.1.2 Pakkumuses tuleb kirjeldada dokumenteerimise põhimõtteid.
3.6.1.3 Dokumentatsioon peab olema ühetaoliselt vormistatud ning lihtsalt loetav. Kõik kirjalikud
materjalid on koostatud eesti keeles.
3.6.1.4 Pakkuja peab kaasama projekti tehnilise tööjõu dokumentatsiooni koostamiseks;
3.6.1.5 Pakkuja tagab kõigile projektis osalevatele isikutele dokumentide ja koosolekumaterjalide
haldamiseks ning tööde teostamiseks ühise projektikeskkonna (Confluence, Moodle,
Sharepoint vms);
3.6.1.6 Pakkuja protokollib hankelepingu täitmisel läbiviidavad koosolekud ja kohtumised ning
edastab kolme tööpäeva jooksul Hankija volitatud esindajale, kelle nimi ja kontaktid on
märgitud hankelepingus;
3.6.1.7 Pakkuja edastab kord nädalas (Pakkuja edastab need Hankijale reedeti, kui ei lepita kokku
mõnda teist tööpäeva) Hankijale kokkuvõtliku memo hanke raames nädala jooksul tehtud
töödest ning järgmise nädala tööplaanist. Kindel päev lepitakse kokku esimesel kohtumisel
eduka Pakkujaga;
3.6.1.8 Pakkuja esitab Hankijale projekti keskel vähemalt projekti I etapi lõppedes vahearuande ning
II etapi lõppedes ühe koondaruande projekti üldise lõpptulemusega, mis on ühtlasi ka tööde
vastuvõtmise ja üleandmise aluseks;
3.6.1.9 Projekti lõppedes esitab Pakkuja kogu projekti dokumentatsiooni Hankijale.
3.6.1.10 Töö raames tehtud tegevused, materjalid ja teostatud Töö tuleb tähistada vastavalt
Vabariigi Valitsuse määrusele 12.09.2014 nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse
andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa
Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord6“.
3.7 Töö peamised tulemid
3.7.1 Koostatud on hanke nõuetele vastav dokumentatsioon. Projekti läbiviimine on hanke
nõuete kohaselt dokumenteeritud;
3.7.2 7 teenuse kaardistus (14000 sõna);
3.7.3 Meetme kujundamiseks ettepanekud (2000 sõna);
3.7.4 Valitud (minimaalselt 3) teenustes 5 aasta tegevuskavad vastavalt töögruppide
tulemustele.
3.8 Projekti olulised tähtajad ja väljamaksete osakaalud:
Väljamakse % Lepingu
Töö etapi kirjeldus Tähtaeg
summast
6
https://www.riigiteataja.ee/akt/116092014001
Avakoosolek Esimesel -
võimalusel
I etapp 6 kuud peale 70%
lepingu
sõlmimist
II etapp 12 kuud peale 30%
lepingu
sõlmimist
3.8.1 Projekti avakoosolek toimub esimesel võimalusel peale lepingu sõlmimist. Täpne
kuupäev sõltub hanke läbiviimise kiirusest ja lepitakse täpsemalt kokku võitnud
Pakkujaga.
3.8.2 Pakkuja annab Hankijale üle kahesetapis, nende etappide alusel toimub ka tööde eest
tasumine vastavalt ülaltoodud tabelile.
3.9 Projekti tulemite vastuvõtmine
3.9.1 Tööd peavad olema jagatud kahte etappi: 1) I etapp ; 2) II etapp. Nende etappide
alusel toimub ka I etapi ja II etapi Tulemite eest tasumine.
3.9.2 Pakkuja annab töö Hankijale üle etappide kaupa. I etapi Tööd antakse üle pärast nende
teostamist Pakkumuses esitatud ajagraafikust tulenevatel tähtaegadel ning lõpptulem
(II etapp) Pakkujaga sõlmitud töövõtulepingu (lisa 5) punktis 1.2 sätestatud tähtajaks.
3.9.3 Enne lõplike tulemite vastuvõtmist peab MKMi projekti juhtrühm olema kinnitanud,
et tulemid vastavad lähteülesandele. Pärast juhtrühma ja tööde üleandmise
vastuvõtmise akti kinnitust tehakse väljamakse.
3.10 Hankija poolt osaleb projektis järgmine meeskond:
3.10.1 Projektijuht: Aivo Lepp
3.10.2 MKM sideosakonnas Raigo Iling ja Mart Laas
3.10.3 MKM majandusarengu osakonnas Priit Tinits
3.10.4 Hankija võib kaasata ka teisi projekti liikmeid vastavalt vajadusele nii Hankija
organisatsioonist kui ka teisest avalikest asutustest.
Hankedokumendi Lisa 3
Riigihanke „5G teenuste kasutusjuhtude tuvastamise uuringu“ alusdokument
Pakkujate hankemenetluselt kõrvaldamise alused
1. Hankemenetluselt kõrvaldamise alused ja hankepassiga esitatav informatsioon
1.1. Hankija ei sõlmi hankelepingut ja kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja, kellel
esineb RHS § 95 lõikes 1 nimetatud kõrvaldamise alus.
1.2. Hankepass peab sisaldama pakkuja kinnitust, et ta ei vasta ühelegi RHS § 95
lõikes 1 sätestatud tingimusele.
1.3. Pakkuja esitab kvalifitseerimise tingimustele vastavuse esialgse tõendina
hankepassi (täidetakse riigihangete e-registris).
2. Hankepass peab sisaldama märget selle kohta, milline ametiasutus või kolmas isik
väljastab vajaduse korral pakkuja kinnitustele vastavad andmed või dokumendid,
hankepassi allkirjastamisega pakkuja kinnitab, et tal on võimalik vajaduse korral
viivitamata need dokumendid hankijale esitada.
3. Hankepass peab sisaldama märget selle kohta, kas pakkuja kinnitustele vastavad andmed
või dokumendid on hankijale elektroonilises andmekogus olevate avalike andmete
põhjal oluliste kulutusteta kättesaadavad koos vastava veebilehe aadressi,
identifitseerimisandmete ja vajaduse korral pakkuja kinnitusega, et ta on nõus oma
andmete väljastamisega.