Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 17. juuni 2020
Sisu (failidest)
KÄSKKIRI
17.06.2020 nr 118
Tori vallas asuva kinnistu lähiaadressiga
Lennujaama tee L1 riigile omandamine
Vabariigi Valitsuse 23.10.2002. a määruse nr 323 „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
põhimäärus“ § 23 punkti 3, riigivaraseaduse § 4 lõike 1 ja § 7 lõike 1 alusel, kooskõlas sama
seaduse § 8 lõikega 7 ning arvestades Tori Vallavolikogu 15.08.2019. a otsust nr 181:
1. Tuginedes käskkirja lisas olevale aruandele „Tori vallas asuva kohaliku tee 7300080
Lennujaama tee riigitee tunnuste hindamise aruanne“, nõustun Pärnu maakonnas Tori
vallas Eametsa külas asuva kinnistu lähiaadressiga Lennujaama tee L1 (Tartu Maakohtu
kinnistusosakonna registriosa nr 5590850, katastritunnus 80901:001:0317, pindala 3,84 ha,
sihtotstarve transpordimaa) riigiteena tasuta riigile omandamisega.
2. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajal sõlmida kinnisasja riigile
omandamiseks vajalik notariaalselt tõestatud asjaõigusleping.
3. Võõrandamisega seotud kulud kannab Tori Vallavalitsus.
4. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil korraldada omandatud kinnistu arvele
võtmine riigi kinnisvararegistris.
5. Punktis 1 nimetatud vara valitsemise eesmärk on riigivõimu teostamine.
6. Määran riigivara volitatud asutuseks Maanteeameti.
7. Käskkirja on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30
päeva jooksul käskkirja teatavaks tegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
2
KINNITANUD
majandus- ja taristuminister
17.06.2020
käskkirjaga nr 118
Lisa
TORI VALLAS ASUVA KOHALIKU TEE 7300080 LENNUJAAMA TEE
RIIGITEE TUNNUSTE HINDAMISE ARUANNE
Koostajad:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna teedetalitus
Maanteeameti taristu haldamise osakond
Tallinn 2019
3
1. Sissejuhatus
Oma 19.03.2019 kirjas nr 6-8/829 teeb Tori vallavalitsus ettepaneku võtta Tori vallas Eametsa
külas paiknev kohalik tee 7300080 Lennujaama tee pikkusega 2300 m riigiteeks. Taotluses on
põhjendusena toodud, et teed läbivad suurel hulgal kaubaveod ja läbiv liiklus ning et seoses
lennujaama rekonstrueerimisega suureneb liiklussagedus. Taotlustes märgitakse, et teel on
vallavalitsuse hinnangul riigitee tunnused. Taotlusele on lisatud asendiplaan (vt joonis 1).
Joonis 1. Tori vallas asuva kohaliku tee 7300080 Lennujaama tee asendiplaan (taotlusest)
Kuigi taotluses on kohaliku tee 7300080 Lennujaama tee pikkuseks märgitud 2300 m, teeregistri
andmetel, samuti ka taotlusele lisatud asendiplaani kohaselt on tee kogupikkus 3070 m, ehk 770
m võrra pikem kui taotluse tekstis toodud. Käesoleva aruande raames hinnatakse kogu
katastriüksusel 73001:001:1468 paiknevat 3070 m pikkust Lennujaama teed.
2. Hindamise aluseks olevad kriteeriumid
Alljärgnevalt hinnatakse kõnealuse tee riigitee tunnuseid. Vastavalt väljakujunenud
halduspraktikale arvestatakse hindamisel koosmõjus järgmiseid kriteeriumeid:
1) tee tähtsus rahvusvaheliste teede võrgustiku osana;
Võib eeldada, et tee on tähtis rahvusvahelise teede võrgustiku osa, kui ta kuulub mõnda
rahvusvahelisse teede võrgustikku. Eestis on kahte tüüpi rahvusvahelise teede võrgustiku teid:
TEN-T1 teed ja E-teed2. Teed saab lugeda oluliseks rahvusvahelise teede võrgu osaks, kui ta on
TEN-T tee või E-tee marsruudi osa.
2) tee tähtsus riigiteede võrgustiku osana;
1
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses nr 1315/2013 „Üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate
liidu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 661/2010/EL“ nimetatud Eesti territooriumil asuvad
teed.
2
ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu poolt dokumendis „European agreement on main International traffic arteries
(AGR)“ määratletud ning Eesti territooriumil asuvad teed.
4
Tee on oluline riigiteede võrgustiku osa, kui ta ühendab linnu, aleveid, alevikke omavahel või
linnu tähtsamate sadamate, raudteesõlmede ja piiripunktiga. Riigikogu 19.02.2014 otsusega
kinnitatud „Transpordi Arengukava 2014–2020“ on toodud riigiteede peamiseks funktsiooniks
ühendada Eesti erinevaid piirkondi, asulaid ja olulisi sihtkohti. Seejuures ei võeta riigiteeks
teid, millest on olemas otstarbekas ümbersõidu kasutamise võimalus mööda riigiteid. Tee on
tähtis riigiteede võrgustiku osa, kui see ühendab erinevaid riigiteid ja seda ka kasutatakse
jõudmaks ühelt riigiteelt teisele ning ratsionaalne alternatiivne riigiteede ühendus puudub.
3) liikluse iseloom, sh liiklussagedus ja transiitliikluse osakaal;
Liikluse iseloomu all käsitletakse liiklussagedust ja transiitliikluse osakaalu, s.t kui palju esineb
liikluses transiiti, sh ka raskeliiklust, ning milline liiklus teel prevaleerib – kas kohalikust elust
tingitud või läbiv. Oluliseks näitajaks siinkohal on transiitliikluse osakaal koguliikluses.
Transiitliikluseks loetakse antud juhul kohaliku omavalitsuse üksust läbivat liiklust, mis tuleb
ühest omavalitsusest ja suundub teise. Samuti on transiitliikluseks liiklus, mis tuleb ühest
kohaliku omavalitsuse üksusest ja suundub teise kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil
olevale lennujaama või sadamasse. Eraldi käsitlemist vajab ka läbivaks liikluseks olev
raskeliiklus. Transiitliikluse raskeliikluseks ei saa lugeda kohaliku omavalitsuse üksusesse
saabuvaid või lahkuvaid busse ega kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil paiknevaid
ettevõtteid teenindavat raskeliiklust.
Järgnevaid kriteeriume on otstarbekas analüüsida, kui eelnevatest kriteeriumitest lähtuvalt selgub,
et tegemist on teega, millel on riigitee tunnused ning edasine kaalumine on põhjendatud:
4) tee ehitus-tehnilised lahendused, sh teega seotud tehnovõrkude mõju;
5) ühtse teehoiu korraldamise võimalus ja otstarbekus ühenduses riigiteedega;
6) ühtse liikluse korraldamise võimalus ja otstarbekus ühenduses riigiteedega.
3. Kohaliku tee 7300080 Lennujaama tee riigitee tunnuste hindamine
3.1 Tee tähtsus rahvusvaheliste teede võrgustiku osana
Vaadeldav tee ei kuulu ei TEN-T ega E-teede võrgustikku, mistõttu teel puudub tähtsus
rahvusvahelise teede võrgustiku osana.
3.2 Tee tähtsus riigiteede võrgustiku osana
Kohalik tee Leenujaama tee on Pärnu maakonnas, Tori vallas, Eametsa külas, Pärnu linna piirilt
algav kohalik tee, mis pärast ristmikku kohaliku teega 7300110 Tsentrali tee jätkub tupikteena.
Pärnu linnale kuuluva Saugamõisa tee (teeregistris tee nr 6250409) jätkumarsruudina võimaldab
tee juurdepääsu Pärnu lennujaama peahooneteni ja pärast seda Pärnu lennujaama tagapool
paiknevate kinnistuteni (neli maatulundusmaa või tootmismaa sihtotstarbega kinnistut).
Lennujaama tee lõpuosas, pärast lennujaama hoonet, on piiratud tee kasutamist kuni tee lõpuni
liiklusmärgiga 331 „Sissesõidu keeld“, mis on varustatud loaga sissesõitu võimaldava lisatahvliga.
See tähendab, et tee viimased ca 680 m ei ole hetkel avalikus kasutuses ning selle läbimiseks tuleb
taotleda eraldi luba.
Hinnates Lennujaama tee funktsiooni oluliste ühenduste tagamisel, võib teed lõigus kuni
ristmikuni kohaliku teega 7300110 Tsentrali tee käsitleda kui omavahelist ühendust Eametsa küla
ja Pärnu linna vahel, mis on ühtlasi ka Pärnu linna ja Tori valla omavaheline ühendustee. Samas
teenindab vaadeldav tee Eametsa küla vaid osaliselt ning vastava ühenduse, lisaks ka ühenduse
5
riigiteede ja muude oluliste sihtkohtadega, tagab oluliselt paremate kasutusnäitajatega
põhimaantee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla. Funktsionaalse ühenduse Tori valla ja Pärnu linna vahel
tagavad lisaks ka muud riigiteed, nt põhimaantee 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru ja tugimaantee 59
Pärnu-Tori. Seetõttu asustusüksuste ja erinevate kohaliku omavalitsuse üksuste omavahelise
ühenduse seisukohalt omab Lennujaama tee mõningat väärtust, kuid seda vaid teatud lõigus ning
suures osas on antud funktsioon juba tagatud teiste, selleks oluliselt paremini sobivate riigiteedega.
Lennujaama tee tagab otsese ühenduse Pärnu lennujaamaga, mis Euroopa Parlamendi ja Nõukogu
määruse nr 1315/2013 „Üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste
kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 661/2010/EL“ kohaselt kuulub üleeuroopalise
üldvõrgu lennujaamade hulka. Antud lennujaama ühendamine teiste sihtkohtadega, sh Pärnu linna
ja riigiteede võrguga, on oluline riigitee tunnustega ühendus.
Teel puuduvad muud olulised funktsioonid riigiteede võrgustiku seisukohalt. Kuna teel on osaline
asulate ning rahvusvahelise lennujaama ühendamise funktsioon, siis riigiteede võrgu seisukohalt
on teel riigitee tunnused. On oluline arvestada, et riigitee funktsionaalsus esineb vaid kuni
lennujaama peahooneni (s.t lõigus km 0,00–2,39) ning viimasel ca 680 m pikkusel lõigul riigitee
tunnused riigiteede võrgu seisukohalt puuduvad.
3.3 Liikluse iseloom, sh liiklussagedus ja transiitliikluse osakaal
Teeomanik ei ole registrisse kandnud andmeid liiklussageduse kohta Lennujaama teel, samuti ka
taotluses puuduvad arvandmed. Puuduvad ka muud usaldusväärsed andmed hindamaks antud teel
liiklussagedust. Liiklussagedus on hinnanguliselt suurem tee algusest kuni 1,2 km-ni, kus osa
liiklusest hargneb kohalikule teele 7300110 Tsentrali tee.
Taotluses pole raskeliikluse ja transiitliikluse arvandmeid ega osatähtsuse määra. Tee ääres praegu
elamuid ega muid hooneid ei ole (v.a mõned üksikud hooned tee alguses). Teega piirneva
maakasutuse sihtotstarbed üldplaneeringus on: teest paremal lennuväli ca 80%, ülejäänud tootmis-
ärimaa ja riigikaitsemaa. Teest vasakul ca 65 % metsamaa ja kavandatav spordi- ja virgestusala,
ca 25% tootmis- ja ärimaa ning 10% muu maa.
Eeldatavalt on liiklejate põhieesmärgiks jätkata teekonda mööda hargnevat kohalikku teed
Eametsa külas, jõuda lennujaama või sealt edasi Pärnu lennuvälja motopargi kinnistuni (loa
olemasolul). Kuna lennuliikluse sagedus on väike (tšarter- ja eralennud, regulaarliinid puuduvad),
ei saa eeldada olulist lennujaamaga seonduvat liiklust. Liiklussagedus võib kasvada pärast
lennujaama rekonstrueerimist 2019–2020 aastatel. Praegune liiklussagedus tervikuna on
hinnanguliselt väike.
Planeeringu alusel on tegemist perspektiivse arengualaga. Koos tootmise ja muu arenguga
tõenäoliselt kasvab liiklussagedus, sh raskeliikluse sagedus.
Pärnu lennujaama suunduvat liiklust saab käsitleda suures osas transiitliiklusena, kuivõrd suur osa
sellest alustab teekonda ühe kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumilt ja suundub teise
kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil asuvasse lennujaama. Arvestades lennuliikluse
sagedust ja iseloomu ei ole antud hetkel teel arvestatavat transiiti. Perspektiivis, lennujaama
rekonstrueerimise valmimisel, on oodata transiitliikluse kasvu. Mõningane transiit võib
teoreetiliselt esineda seoses läbiva liiklusega mööda Lennujaama teed ning edasi mööda Tsentrali
teed, kuid see transiidi osa on hinnanguliselt kas marginaalne või üldse puudub. Läbiva liikluse
tarbeks on olemas paremate kasutusnäitajatega kõrvalmaantee 19123 Nurme-Papsaare,
põhimaantee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla ning tugimaantee 60 Pärnu-Lihula.
6
3.4 Tee ehitus-tehnilised lahendused, sh teega seotud tehnovõrkude mõju
Lennujaama teel on 1+1 sõidurada, mille laius võimaldab mh ka raskeliiklust, ning tee on välja
ehitatud maantee tüüpi teena. Tee on tsementbetoonist püsikattega, millele tee tagumises osas on
betoonkatte lagunemise tõttu paigaldatud tasandav asfaltbetoonkiht. Katte seisukord on halb ning
vajab rekonstrueerimist. Valgustus ja kergliiklustee puudub. Horisontaalkõverad on järsud ja
piiravad ohutut sõidukiirust. Tee kõrval on maa-alused kaablid. Tee paikneb lennuvälja
kaitsevööndis. Tee tehniline lahendus ei takista tee võtmist riigiteeks, kuid tee vajab olulisi
investeeringuid.
Tee võtmisega riigiteeks ei kaasne teeomanikule ebamõistlikku koormust seoses tehnovõrkude
haldamisega. Piirkond on väheasustatud ning teel on vaid üksikud juurdepääsuteed kinnistutele,
tee on maantee tüüpi tee. Teel ja selle kaitsevööndis puuduvad liiklusvälised teabevahendid
(reklaam vms) ning ei toimu kaubandustegevust ega muid kohaliku omavalitsuse üksuse
pädevuses olevaid tegevusi. Seetõttu tee võtmine riigiteeks ei takista oluliselt kohaliku
omavalitsuse üksuse autonoomiat kohalike ülesannete täitmisel, sh kohaliku liikluse korraldamisel
ja kohaliku arengu suunamisel.
Kuna tee lõpuosa (ca 680 m) on tavaliikluseks suletud ja ei oma riigitee tunnuseid, siis võimaliku
üleandmise eelduseks on huvitatud isiku poolt (taotleja) tee kinnisasja moodustamine vastavalt
üleantavale teepikkusele, maakatastris registreerimine ning kinnisturaamatusse kandmine.
3.5 Ühtse teehoiu korraldamise võimalus ja otstarbekus ühenduses riigiteedega
Lennujaama kohaliku tee ja sellega liituva Tsentrali tee korrashoidu teostab valla tellimusel
ettevõtja. Tee jätkumarsruudil Pärnu linna keskuse suunas Saugamõisa teel teeb korrashoidu linna
tellimisel ettevõtja. Lähipiirkonna riigimaanteedel teeb korrashoidu Maanteeameti tellimisel
ettevõtja. Tee omandisuhte võimalik muutmine eeldatavalt ei põhjusta takistusi korrashoiu
korraldamisel, aga arvestama peab pikaajaliste lepingute muutmise vajadusega.
Lennujaama tee võtmine riigiteeks eespool toodud põhimõtetel tagab otstarbeka ühenduse
ülejäänud riigiteede võrguga ning ei tekita takistusi teehoiu korraldamisel.
3.6 Ühtse liikluse korraldamise võimalus ja otstarbekus ühenduses riigiteedega
Vastavalt liiklusseadusele korraldab teel liiklust teeomanik. Tee omandisuhte muutumisel ei ole
ette näha vajadust liikluskorralduse oluliseks muutmiseks Lennujaama teel. Katte kehva
seisukorda arvestades võib olla põhjendatud kiiruse piiramine kuni remondiparendusteni. Kuna
algselt on rajatud monoliitne tsementbetoonkate, peaks kandvõime olema piisav ka raskeliiklusele.
Tee võtmisega riigiteeks ei teki takistusi liikluse korraldamiseks ühtsete põhimõtete alusel.
4. Kokkuvõte
Lennujaama tee ei kuulu ei TEN-T ega E-teede võrgustikku, mistõttu teel puudub tähtsus
rahvusvahelise teede võrgu osana. Kuigi tee teenindab hinnanguliselt valdavalt kohalikku liiklust
ning transiit vaadeldaval lõigul hetkeseisuga puudub, esineb teeosal pikkuses km 0–2,39 riigitee
tunnus oluliste ühenduste tagamisel. Tee tagab ühenduse rahvusvaheliste tunnustega lennujaamale
(Pärnu lennujaam kuulub üleeuroopalise üldvõrgu lennujaamade hulka), mis on iseloomulik
riigitee funktsioon. Lisaks on teel mõningane väärtus riigiteede võrgu seisukohalt seoses
ühenduste tagamisel erinevate asustusüksuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste vahel. Selliselt on
teel on piisavalt riigitee tunnuseid, et kaaluda selle võtmist riigiteeks.
7
Kriteeriumeid 4–6 hinnates on jõutud järeldusele, et tee tehniline lahendus ei takista tee võtmist
riigiteeks ning sellega ei kaasne riigile ebamõistlikke täiendavaid kohustusi. Samuti on jõutud
järeldusele, et arvestades piirkonna iseärasusi ei too tee võtmine riigiteeks olulist sekkumist
kohaliku omavalitsuse üksuse autonoomiasse kohalike ülesannete täitmisel. Kaaludes kõiki
asjaolusid koosmõjus, sh väikest eeldatavat üldist liiklussagedust ja tee funktsionaalset tähtsust,
tuleb asuda seisukohale et Lennujaama tee võtmine riigiteeks on lõigus km 0,00–2,39 põhjendatud.
Siinkohal tuleb välja tuua, et piirkonna võimaliku arengu korral ning ennekõike asustustiheduse
suurenemisel võib transiitliikluse osakaal veelgi väheneda ning samal ajal suureneda riigi
sekkumine kohaliku omavalitsuse üksuse autonoomiasse, mistõttu riigitee tunnused võivad
taganeda ning vajalikuks võib muutuda tee üle andmine kohaliku omavalitsuse üksusele
kohalikuks teeks.
On oluline rõhutada, et tee lõpuosa ca 680 m ulatuses, mis on hetkel tavaliikluseks suletud, ei oma
riigitee tunnuseid. Seetõttu tee võimaliku üleandmise eelduseks on üleandja poolt tee kinnisasja
moodustamine vastavalt üleantavale teepikkusele, maakatastris registreerimine ning
kinnisturaamatusse kandmine.