dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Kiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 17. juuni 2020
Viit
1.15-5/2020/3700-2
Registreeritud
17. juuni 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Rand & Tuulberg
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.15/S Avalikkussuhete korraldamine
Sari
1.15-5/S Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad
Toimik
1.15-5/2020
Vastutaja
Ülle Reidi (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Ehituse valdkond, Ehitus- ja elamuosakond)

Failid

  • 📎1.15-520203700-2 17.06.2020 Väljaminev kiri.bdoc219 KB

Sisu (failidest)

Teie 02.06.2020 Rand & Tuulberg [email protected] Meie 17.06.2020 nr 1.15-5/2020/3700-2 Vastus pöördumisele Austatud Lauri Matteus Teie küsimusele seoses tiheasustusalas maatulundusmaale ehitamisega annan järgmise selgituse. Võttes arvesse, et enamus küsimusi puudutas planeerimisseadust, on vastus koostatud koostöös Rahandusministeeriumi kui planeerimisseaduse välja töötajaga. 1. Kas tiheasustusega alal, kus puudub detailplaneering ja maa sihtotstarve on maatulundus maa, on lubatud hoonestuse ja/või piirdeaedade püstitamine? Kas ja millistel tingimustel ehitamine (nii hoonete kui rajatiste) lubatav on, sõltub sellest, kas tegemist on detailplaneeringu kohustusega alaga või mitte. Juhul, kui alal on kehtestatud detailplaneering, sõltuvad ehitamise tingimused kehtestatud detailplaneeringust. Detailplaneeringu koostamine on üldreeglina kohustuslik ehitusloakohustusliku hoone ja rajatise ehitamiseks linnades, alevites ja alevikes (PlanS § 125 lg 1). Samuti juhul, kui kohalik omavalitsus on detailplaneeringu kohustuse määranud oma üldplaneeringus või kui kohaliku omavalitsuse volikogu olulise avaliku huvi olemasolu korral nii otsustab. Muudel juhtudel detailplaneeringu koostamine nõutav ei ole ja ehitamine toimub vastavalt ehitusseadustikule (EhS). EhS § 26 reguleerib seda, millal on projekteerimistingimusi vaja detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel - projekteerimistingimused antakse üksnes ehitusloakohustusliku hoone või olulise avaliku huviga rajatise püstitamiseks või rajamiseks ning laiendamiseks üle 33 % selle esialgu kavandatud mahust. Seega sõltub projekteerimistingimuste andmine detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral sellest, millise tegevusega tegemist on ja kas selle tegevuse jaoks on vajalik ehitusluba. Hoone ümberehitamisel või laiendamisel alla 33 % detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel projekteerimistingimusi ei anta. Lisaks märgime, et mõistet „tiheasustusala“ PlanS-s eraldi defineeritud ei ole. Küll näeb PlanS § 75 lg 1 p 27 ette, et üldplaneeringu üheks ülesandeks on maareformiseaduse ja looduskaitseseaduse tähenduses tiheasustusega alade määramine, kuid sellisel juhul tuleb lähtuda maareformiseaduses ja looduskaitseseaduses toodud mõistetest. Ministeeriumile teadaolevalt ei välista maatulundusmaa sihtotstarve täielikult igasugust ehitustegevust. Siiski, kuna maakatastriseaduse on välja töötanud Keskkonnaministeerium (Maa- amet), soovitame täpsustavate küsimustega pöörduda otse Maa-ameti poole. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 2. Kas on lubatud detailplaneeringust eraldiseisvalt puurkaevude jms kommunikatsioonide rajamine (millised edaspidiselt võivad pärssida detailplaneeringu lahendust)? Puurkaevude rajamiseks üldreeglina detailplaneeringu koostamine ettenähtud ei ole, küll tuleb olukorras, kus alal on kehtiv detailplaneering, lähtuda detailplaneeringus toodud tingimustest. Detailplaneeringu puudumisel tuleb lähtuda üldplaneeringus ettenähtust. Projekteerimistingimuste andmist detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel on käsitletud vastuse punktis 1. 3. Kas ja millistel tingimustel on võimalik seadustada ehitusteatise alusel ehitatud hoone (suurusega kuni 20 m2), mis asub naaberkrundi piirile lähemal kui 4 m (ilmselgelt ei saa see jääda detailplaneeringu hoonestusalasse, tagatud ei ole ka tuleohutuskuja jne)? Alla 20 m2 hoonete ehitamiseks detailplaneering nõutav ei ole, seega ei pea lähtuma detailplaneeringus toodud nõuetest, välja arvatud juhul kui alal on kehtestatud detailplaneering, milles on konkreetselt käsitletud alla 20 m2 hoonete ehitamist ja seatud neile tingimusi. Sellisel juhul tuleb lähtuda detailplaneeringus toodust. Samas tuleb selliste ehitiste ehitamisel siiski arvestada muid õigusaktidest tulenevaid nõudeid, mis on ehitamisele ette nähtud (näiteks tuleohutusnõuded vms). Tuleohutusnõuete rikkumise lahendamise kohta ei oska me kahjuks nõu anda, ilmselt tuleb leida lahendus Päästeameti ja kohaliku omavalitsusega koostöös. Nõuded tuleohutuskujale sätestab siseministri 30.03.2017. a määrusega nr 17 kehtestatud ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele. Kõnealuse määruse § 22 lõike 2 kohaselt peab hoonetevaheline kuja peab olema vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui kaheksa meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Seega saab siinkohal Päästeamet hinnata, kas antud juhul peab ohutuskuja laius olema just 8 meetrit ja või saab ehitises tule leviku piirata muude ehituslike vahenditega. 4. Kas on lubatud tiheasustusega alas kus puudub kehtiv detailplaneering ja kinnistul asub umbes 30 aastane hoone, ehitusteatisega (ehitise rekonstrueerimine ja 33% juurdeehitamine) olemasolev hoone täielikult lammutada ning rajada täiesti uus hoone (sh. vundamendid ja kõik muud kandekonstruktsioonid), detaiplaneeringut uuendamata ja projekteerimistingimusi omamata. PlanS § 125 lg 1 p-st 2 ei ole detailplaneeringu koostamine ehitusloa kohustusliku hoone kuni 33 protsenti laiendamisel nõutav. Seega rakendub ka siin EhS § 26, mille kohaselt detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel antakse projekteerimistingimused üksnes ehitusloakohustusliku hoone või olulise avaliku huviga rajatise püstitamiseks või laiendamiseks üle 33 protsendi. Lisaks sellele on EhS § 4 lg 3 p 6 kohaselt ehitise ümberehitamine ehk rekonstrueerimine ehitamine, mille käigus taastatakse osaliselt või täielikult hävinud ehitis. Juhul kui lammutatud ehitiste asemele uue ehitise püstitamist saab lugeda ehitise taastamiseks ehk ümberehitamiseks ning lisaks ümberehitamisele toimub ehitise laiendamine alla 33 %, siis projekteerimistingimusi EhS § 26 kohaselt andma ei pea. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Rass asekantsler 2 (3) Ülle Reidi 625 6457 [email protected] 3 (3)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel