Teie 02.06.2020
Rand & Tuulberg
[email protected] Meie 17.06.2020 nr 1.15-5/2020/3700-2
Vastus pöördumisele
Austatud Lauri Matteus
Teie küsimusele seoses tiheasustusalas maatulundusmaale ehitamisega annan järgmise selgituse.
Võttes arvesse, et enamus küsimusi puudutas planeerimisseadust, on vastus koostatud koostöös
Rahandusministeeriumi kui planeerimisseaduse välja töötajaga.
1. Kas tiheasustusega alal, kus puudub detailplaneering ja maa sihtotstarve on maatulundus maa,
on lubatud hoonestuse ja/või piirdeaedade püstitamine?
Kas ja millistel tingimustel ehitamine (nii hoonete kui rajatiste) lubatav on, sõltub sellest, kas
tegemist on detailplaneeringu kohustusega alaga või mitte. Juhul, kui alal on kehtestatud
detailplaneering, sõltuvad ehitamise tingimused kehtestatud detailplaneeringust.
Detailplaneeringu koostamine on üldreeglina kohustuslik ehitusloakohustusliku hoone ja rajatise
ehitamiseks linnades, alevites ja alevikes (PlanS § 125 lg 1). Samuti juhul, kui kohalik omavalitsus
on detailplaneeringu kohustuse määranud oma üldplaneeringus või kui kohaliku omavalitsuse
volikogu olulise avaliku huvi olemasolu korral nii otsustab.
Muudel juhtudel detailplaneeringu koostamine nõutav ei ole ja ehitamine toimub vastavalt
ehitusseadustikule (EhS). EhS § 26 reguleerib seda, millal on projekteerimistingimusi vaja
detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel - projekteerimistingimused antakse üksnes
ehitusloakohustusliku hoone või olulise avaliku huviga rajatise püstitamiseks või rajamiseks ning
laiendamiseks üle 33 % selle esialgu kavandatud mahust.
Seega sõltub projekteerimistingimuste andmine detailplaneeringu koostamise kohustuse
puudumise korral sellest, millise tegevusega tegemist on ja kas selle tegevuse jaoks on vajalik
ehitusluba. Hoone ümberehitamisel või laiendamisel alla 33 % detailplaneeringu koostamise
kohustuse puudumisel projekteerimistingimusi ei anta.
Lisaks märgime, et mõistet „tiheasustusala“ PlanS-s eraldi defineeritud ei ole. Küll näeb PlanS §
75 lg 1 p 27 ette, et üldplaneeringu üheks ülesandeks on maareformiseaduse ja looduskaitseseaduse
tähenduses tiheasustusega alade määramine, kuid sellisel juhul tuleb lähtuda maareformiseaduses
ja looduskaitseseaduses toodud mõistetest.
Ministeeriumile teadaolevalt ei välista maatulundusmaa sihtotstarve täielikult igasugust
ehitustegevust. Siiski, kuna maakatastriseaduse on välja töötanud Keskkonnaministeerium (Maa-
amet), soovitame täpsustavate küsimustega pöörduda otse Maa-ameti poole.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
2. Kas on lubatud detailplaneeringust eraldiseisvalt puurkaevude jms kommunikatsioonide
rajamine (millised edaspidiselt võivad pärssida detailplaneeringu lahendust)?
Puurkaevude rajamiseks üldreeglina detailplaneeringu koostamine ettenähtud ei ole, küll tuleb
olukorras, kus alal on kehtiv detailplaneering, lähtuda detailplaneeringus toodud tingimustest.
Detailplaneeringu puudumisel tuleb lähtuda üldplaneeringus ettenähtust. Projekteerimistingimuste
andmist detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel on käsitletud vastuse punktis 1.
3. Kas ja millistel tingimustel on võimalik seadustada ehitusteatise alusel ehitatud hoone
(suurusega kuni 20 m2), mis asub naaberkrundi piirile lähemal kui 4 m (ilmselgelt ei saa see jääda
detailplaneeringu hoonestusalasse, tagatud ei ole ka tuleohutuskuja jne)?
Alla 20 m2 hoonete ehitamiseks detailplaneering nõutav ei ole, seega ei pea lähtuma
detailplaneeringus toodud nõuetest, välja arvatud juhul kui alal on kehtestatud detailplaneering,
milles on konkreetselt käsitletud alla 20 m2 hoonete ehitamist ja seatud neile tingimusi. Sellisel
juhul tuleb lähtuda detailplaneeringus toodust. Samas tuleb selliste ehitiste ehitamisel siiski
arvestada muid õigusaktidest tulenevaid nõudeid, mis on ehitamisele ette nähtud (näiteks
tuleohutusnõuded vms).
Tuleohutusnõuete rikkumise lahendamise kohta ei oska me kahjuks nõu anda, ilmselt tuleb leida
lahendus Päästeameti ja kohaliku omavalitsusega koostöös. Nõuded tuleohutuskujale sätestab
siseministri 30.03.2017. a määrusega nr 17 kehtestatud ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja
nõuded tuletõrje veevarustusele. Kõnealuse määruse § 22 lõike 2 kohaselt peab hoonetevaheline
kuja peab olema vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui kaheksa
meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Seega saab siinkohal Päästeamet hinnata,
kas antud juhul peab ohutuskuja laius olema just 8 meetrit ja või saab ehitises tule leviku piirata
muude ehituslike vahenditega.
4. Kas on lubatud tiheasustusega alas kus puudub kehtiv detailplaneering ja kinnistul asub umbes
30 aastane hoone, ehitusteatisega (ehitise rekonstrueerimine ja 33% juurdeehitamine) olemasolev
hoone täielikult lammutada ning rajada täiesti uus hoone (sh. vundamendid ja kõik muud
kandekonstruktsioonid), detaiplaneeringut uuendamata ja projekteerimistingimusi omamata.
PlanS § 125 lg 1 p-st 2 ei ole detailplaneeringu koostamine ehitusloa kohustusliku hoone kuni 33
protsenti laiendamisel nõutav. Seega rakendub ka siin EhS § 26, mille kohaselt detailplaneeringu
koostamise kohustuse puudumisel antakse projekteerimistingimused üksnes ehitusloakohustusliku
hoone või olulise avaliku huviga rajatise püstitamiseks või laiendamiseks üle 33 protsendi.
Lisaks sellele on EhS § 4 lg 3 p 6 kohaselt ehitise ümberehitamine ehk rekonstrueerimine
ehitamine, mille käigus taastatakse osaliselt või täielikult hävinud ehitis. Juhul kui lammutatud
ehitiste asemele uue ehitise püstitamist saab lugeda ehitise taastamiseks ehk ümberehitamiseks
ning lisaks ümberehitamisele toimub ehitise laiendamine alla 33 %, siis projekteerimistingimusi
EhS § 26 kohaselt andma ei pea.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jüri Rass
asekantsler
2 (3)
Ülle Reidi
625 6457
[email protected]
3 (3)