Riigikantselei Teie 01.04.2020 nr 12.1.1/20-0871/-1T
[email protected]
Stenbocki maja Rahukohtu 3 Meie 17.06.2020 nr 2-13/20-2061
15161, Tallinn
Eesti seisukohad Euroopa tööstusstrateegia
paketi, eelnõu kohta
Esitame Eesti seisukohad Euroopa tööstusstrateegia paketi, eelnõu kohta Vabariigi Valitsuse 18.
juuni 2020. a istungile.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas Raul Siem
majandus- ja taristuminister väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister
Lisad:
Vabariigi Valitsuse otsuse juurde „Eesti seisukohad Euroopa tööstusstrateegia paketi, eelnõu
kohta“
Seletuskiri Vabariigi Valitsuse otsuse juurde „Eesti seisukohad Euroopa tööstusstrateegia paketi,
eelnõu kohta“
Kaasamise tabel
Evelin Kuuse
625 6353
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
EELNÕU
.......
VABARIIGI VALITSUS
ISTUNGI PROTOKOLL
Tallinn, Stenbocki maja …………… 2020 nr
Eesti seisukohad Euroopa tööstusstrateegia paketi, eelnõu kohta
1. Kiita heaks järgmised majandus- ja taristuministri ja väliskaubandus- ja
infotehnoloogiaministri esitatud Eesti seisukohad Euroopa tööstusstrateegia paketi, eelnõu
kohta.
1.1 Euroopa tööstusstrateegia
1.1.1 Eesti toetab Euroopa tööstusstrateegia eesmärki muuta Euroopa Liidu tööstus
konkurentsivõimelisemaks rohe- ja digipöörde ehk kaksikpöörde kaudu, kasutades ära
andmete ja uute tehnoloogiate rakendamise võimalusi. Mõistame vajadust tugevdada
Euroopa tööstuse strateegilist autonoomiat, see tähendab strateegiliselt oluliste
tarneahelate mitmekesistamist ning sõltuvuse hajutamist kolmandatest riikidest, et
vähendada tarneriske. See tuleb saavutada protektsionismi kasvuta, tagades võrdsed
võimalused kõigile ettevõtetele. Eesti jaoks on oluline väike- ja keskmise suurusega
ettevõtete ligipääs hargmaiste kontsernide tarneahelatesse.
1.1.2 Oleme seisukohal, et tuleb võtta arvesse COVID-19 viirusega seotud kriisist tulenevaid
mõjusid Euroopa Liidu majandusolukorrale ja konkurentsivõimele ning vajadusel
tegevusi ja ajaraami vastavalt kohandada. Peame oluliseks majanduse kriisikindlamaks
muutmist, et tagada varustuskindlus vaktsiinide, ravimite, geneeriliste ravimite,
desinfitseerimisvahendite ja isikukaitsevahendite osas võimalikes tuleviku kriisides.
Euroopa tööstusstrateegias esile toodud eelnõudega kaasnev mõjude hindamine peab
võtma arvesse COVID-19 pandeemia tagajärjel välja kujunenud majandusolukorda
ning sellest tulenevaid lühiajalisi ja võimalikke pikaajalisi muutusi majanduse
struktuuris.
1.1.3 Peame oluliseks piisavaid investeeringuid kaksikpöörde saavutamiseks, sealjuures
turulähedaste tehnoloogiate arendustegevustesse. Eesmärgiks on uute tehnoloogiate
kasutuselevõtu abil panustada nii kestlikku tootmisesse kui ka tootmiskulude
kokkuhoidu. Oleme seisukohal, et investeeringud on olulised kõigi tööstuslike
protsesside osas, sealjuures on aga energiamahukate tööstusharude üleminekuks
vajalike tulevikutehnoloogiate piloteerimine võtmetähtsusega. Tööstusstrateegia
elluviimine peab rajanema teadus- ja arendustegevuse alasel koostööl, partnerlustel ning
innovatsioonil, sest need on tootlikkuse ja kestliku kasvu võimaldajateks ja tõukejõuks.
1.1.4 Toetame taastuvenergia tehnoloogia tarne- ja väärtusahelate tugevdamist Euroopas, mis
võimaldaks Euroopal saavutada tehnoloogiline suveräänsus ja energia varustuskindlus
ning aitaks tagada rohelise energia kättesaadavuse ja konkurentsivõimelise hinna.
Peame oluliseks tagada taastuvenergia- ja salvestustehnoloogiate tööstuste juurdepääsu
kapitalile, sealjuures Euroopa Liidu vahenditele.
1.1.5 Eesti on avatud Euroopa Liidu konkurentsiõiguse raamistiku ja selle rakendamise
vajaduspõhisele ajakohastamisele eesmärgiga tagada konkurentsiõiguse tõhus
toimimine ka globaalsetes arengutes ja kaksikpöördel ning toetab Euroopa Liidu
ettevõtetele globaalses konkurentsis võrdsete tingimuste nimel sammude astumist.
Euroopa Liidu ühtsel turul peavad ettevõtlusele säilima võrdsed võimalused.
Kolmandate riikide suunalised meetmed peavad olema eesmärgipärased ja kooskõlas
Euroopa Liidu senise avatud kaubanduspoliitika põhimõtetega. Oleme seisukohal, et
Euroopa Komisjoni poolt kavandatavatele konkurentsiõiguse raamistiku
muudatusettepanekutele peavad eelnema põhjalikud analüüsid ning ettepanekud
peaksid olema vastavuses Maailma Kaubandusorganisatsiooni reeglitega.
1.1.6 Eesti toetab tööstusstrateegias esile toodud Euroopa Puhta Vesiniku Liidu loomist, mille
eesmärk on teha kindlaks tehnoloogiavajadused, investeerimisvõimalused ning
regulatiivsed tõkked ja soodustavad tegurid.
1.1.7 Oleme seisukohal, et ülemaailmses konkurentsis talentide ligimeelitamiseks ja
võimestamiseks peab Euroopa Liit suurendama investeeringuid oskustesse, et elukestev
õpe saaks reaalsuseks. Peame oluliseks oskuste tegevuskava ajakohastamist ja oskuste
pakti käivitamist, sest selle kaudu aidatakse kaasata avaliku ja erasektori investeeringuid
tööjõudu, suureneb väike- ja keskmise suurusega ettevõtete suutlikkus osaleda
kaksikpöördes. Tööstussektori, sealjuures väike- ja keskmise suurusega ettevõtete
suutlikkuse suurendamise ning kestlikule ja digitaalmajandusele üleminekuks
pakutavate oskuste arendamise meetmetes tuleb algatada ja võimendada
haridusprogramme ning luua paindlikke täiendus- ja ümberõppe võimalusi nii juhtidele
kui ka töötajatele.
1.2 Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete strateegia kestliku ja digitaalse Euroopa
kujundamiseks
1.2.1 Eesti toetab väike- ja keskmise suurusega ettevõtete strateegia eesmärki aidata väike- ja
keskmise suurusega ettevõtetel juhtida digi- ja rohemajandusele üleminekut, mis näeb
ette ka rahastamisvõimalused eesmärkide saavutamiseks. Toetame väike- ja keskmise
suurusega ettevõtete strateegia keskendumist innovatsioonile ja digitehnoloogiatele
ning väike- ja keskmise suurusega ettevõtete võimestamisele.
1.2.2 Eesti peab oluliseks ettevõtete halduskoormuse vähendamist ja teiste riikide turule
pääsu parandamist muuhulgas läbi ühtse digivärava määruse tõhusa rakendamise
Euroopa Liidus ja uue teabeportaali käivitamise kaudu Euroopa Komisjoni poolt, mis
annab Euroopa ettevõtetele infot kolmandatesse riikidesse eksportimisel.
1.2.3 Eesti toetab väike- ja keskmise suurusega ettevõtete rahastamise kättesaadavuse
parandamist, sealhulgas InvestEU programmi raames. Oleme seisukohal, et
kaksikpöörde rakendamine eeldab uute tehnoloogiate ja andmete kasutuselevõttu ning
nendest väärtuse loomist ning selleks vajalikke investeeringuid ja innovatsiooni. Eesti
nõustub, et digiüleminekul aitab murranguline tehnoloogia Euroopa ja Eesti ettevõtete
konkurentsivõimet suurendada.
1.2.4 Toetame Euroopa Komisjoni poolt väljapakutud meetmetena digioskuste arendamist ja
digivabatahtlikke liikumisi, kuid näeme vajadust kestlikuma ning suuremat mõju kaasa
toova lähenemisena piirkondlike arenduskeskuste, sh kohalike ettevõtete arengut
toetavate organisatsioonide võimestamist, sealjuures digivõimekuse kasvu.
1.2.5 Toetame meetmeid, mis julgustavad naisi ja tütarlapsi ettevõtlusega tegelema ning
Euroopa Komisjoni ettepanekut uue rahastuse algatuse loomiseks, et luua stiimulid
investeerida naiste juhitavatesse ettevõtetesse ja fondidesse.
1.3 Ühtse turu tõkete tuvastamise ja kõrvaldamise teatis
1.3.1 Eesti toetab Euroopa Liidu ühtse turu tõkete ja nende tõkete algpõhjuste kaardistamisel
tarbijate ja ettevõtjate kogemustest lähtumist.
1.3.2 Oleme seisukohal, et Euroopa Liidu siseturu nõuete täitmise rakkerühm peaks tegelema
ühiselt prioriseeritud ja teatises esitatud barjääride lahendamise koordineerimisega ning
omama poliitilisteks algatusteks tugevat mandaati. Siseturu tõkete varieeruvuse tõttu
teemavaldkondade lõikes on oluline tagada rakkerühma töös vastava siseturu tõkke
valdkonna ekspertide ja Euroopa Komisjoni liikmete kaasatus.
1.3.3 Toetame toidutarneahela nõuete täitmise tõhusamat tagamist Euroopa Liidu siseturul
suurendades toiduainete kontrollimist.
1.3.4 Peame oluliseks riiklikele ametiasutustele vastastikuse tunnustamise põhimõtte
järgimiseks konkreetsemate suuniste esitamist.
1.3.5 Peame oluliseks, et Euroopa Komisjon hindaks süstemaatiliselt teatises liikmesriikidele
ja Euroopa Parlamendile esitatud üleskutsete ning enesele võetud kohustuste täitmist
ning kaardistatud tõkete eemaldamise tulemuslikkust.
1.4 Pikaajaline tegevuskava ühtse turu normide paremaks jõustamiseks ja rakendamiseks
1.4.1 Toetame Euroopa Liidu õigusega vastuolus olevate riiklike meetmete kehtestamise
ennetamist soodustavaid samme. Teenuste turu põhjendamatute tõkete vältimiseks
tuleks vastu võtta teenustest teavitamise direktiivi muudetud ettepanek, mis on hetkel
blokeeritud.
1.4.2 Oleme seisukohal, et Euroopa Liidu ühtse turu toimivuse tagamisega seotud
infotehnoloogiasüsteemidega liidestamise ja ülalhoidmise kulud peaks olema kaetud
Euroopa Liidu eelarvest.
2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu erinevatel tasanditel väljendada ülaltoodud
seisukohti.
3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõu ja seisukohad Riigikogu juhatusele ning
teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist
nimetatud Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele.
Jüri Ratas Taimar Peterkop
Peaminister Riigisekretär
SELETUSKIRI
Vabariigi Valitsuse otsuse juurde
„Eesti seisukohad Euroopa tööstusstrateegia paketi, eelnõu kohta“
1. Sissejuhatus
Eesti seisukoht antakse Euroopa Komisjoni poolt 10. märtsil 2020. a. esitatud Euroopa
tööstusstrateegia paketi kohta, mis sisaldab järgmiseid teatiseid:
COM(2020) 102 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule,
nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele,
Euroopa uus tööstusstrateegia;
COM(2020) 103 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa
Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele väike- ja keskmise
suurusega ettevõtete (VKEde) strateegia kestliku ja digitaalse Euroopa kujundamiseks;
COM(2020) 93 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus-
ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele Ühtse turu tõkete tuvastamine ja
kõrvaldamine;
COM(2020) 94 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa
Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele Pikaajaline tegevuskava
ühtse turu normide paremaks rakendamiseks ja täitmise tagamiseks.
Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi EL ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Evelin Kuuse
(
[email protected], 6256 353); majandusarengu osakonna peaspetsialist Anu Kull
(
[email protected], 639 7606); majandusarengu osakonna nõunik Kaupo Sempelson
(
[email protected], 625 6350); siseturuosakonna kaubanduse ja teenuste talituse
nõunik Marie Allikmaa (
[email protected], 715 1764); siseturuosakonna kaubanduse ja
teenuste talituse nõunik Kärt Karus (kä
[email protected], 639 7659) ja siseturuosakonna toote
ohutuse ja tarbijakaitse talituse nõunik Triinu Sillamaa (
[email protected], 6256 391).
Valdkonna eest vastutavad asekantslerid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis on
Kristi Talving (
[email protected], 6256 319) ja Viljar Lubi (
[email protected], 6256
310).
Eesti tööstuse ja EL ühtse turu poliitikat reguleerib hetkel raamdokument Eesti Euroopa Liidu
poliitika prioriteedid 2020–2021 (heaks kiidetud 21. novembri 2019. a Vabariigi Valitsuse
istungil), tööstuspoliitika roheline raamat (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse kabinetiistungil
21. detsembril 2017. a pikaajalise perspektiiviga (kuni aastani 2030) strateegiadokument
soovitustega Eesti tööstuspoliitika arendamiseks), Eesti teaduse, arendustegevuse,
innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021–2035 koostamise ettepanek (heaks kiidetud
Valitsuskabineti 12. septembri 2019. a istungil), Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise
„Puhas planeet kõigi jaoks – Euroopa pikaajaline strateegiline visioon jõuka, nüüdisaegse,
konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni jõudmiseks“ kohta (heaks kiidetud
Vabariigi Valitsuse 3. oktoobri 2019. a ja Riigikogu ELAKi 14. oktoobri 2019. a istungil), Eesti
seisukohad Euroopa Komisjoni digipaketi „Digiajastule vastav Euroopa“ kohta (kavas esitada
Vabariigi Valitsuse 18. juuni 2020. a istungile heaks kiitmiseks) ning Eesti seisukohad Euroopa
ringmajanduse tegevuskava Puhtama ja konkurentsivõimelisema Euroopa nimel1 kohta (kavas
1
(COM(2020) 98 final)
1
esitada Vabariigi Valitsuse 18. juuni 2020. a istungile heaks kiitmiseks). Uue tööstusstrateegia
paketi seisukohtade koostamisel on arvestatud Euroopa rohelise kokkuleppe
raamseisukohtadega (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 4. juuni 2020. a istungil ning
Riigikogu EL asjade komisjonis eeldatavasti 19. juunil 2020. a). Eesti seisukohad Euroopa
Liidu taaskäivitamise kava ja 2021-2027 pikaajalise EL eelarve kohta ülemkogu 19. juuni 2020.
a kohtumisel (heaks kiidetud 11. juuni 2020. a Vabariigi Valituse istungil.
2. Teatiste sisu ja võrdlev analüüs
I Euroopa uus tööstusstrateegia
Euroopa Komisjon soovib tööstusstrateegia paketis tunnustada Euroopa Liidu (EL) tööstuse
tugevust ja rolli majandusarengu mootorina. Euroopa on tööstuse kodu ning läbi pika ajaloo on
tööstus tõestanud oma võimet juhtida muutusi. Tööstus peab seda tegema ka nüüd, mil Euroopa
Liit alustab üleminekut kliimaneutraalsusele ja digitaalsele juhtrollile maailmas. See
kliimaneutraalsust ja digivaldkonda hõlmav kaksikpööre mõjutab meie majanduse, ühiskonna
ja tööstuse kõiki osi ning eeldab investeerimist uutesse tehnoloogiatesse ja innovatsiooni.
Kaksikpöördega luuakse uusi tooteid, teenuseid ja turge ning ärimudeleid ja kujundatakse uut
tüüpi töökohti, mida praegu veel ei ole ja mis eeldavad oskusi, mida meil veel ei ole.
EL uus tööstusstrateegia toob esiplaanile lähenemise, mida ka Eesti siseriiklikes strateegiates
tuleks arvestada – EL vajab tööstust, mis oleks senisest rohelisem ja digitaalsem, kuid samal
ajal ka maailmaturul konkurentsivõimeline. See lähenemine aitab muutuda traditsioonilistel
tööstustel, toetab uute toodete ja teenuste teket, VKE-sid ning tagab konkurentsivõime ja
kestlikkuse.
Eelnõudes on kirjeldatud ambitsioonikaid plaane tööstuse arendamise osas. Lähtekohaks on
kolm tõuketegurit, mis näitavad, milliseid muutusi peab tööstus lähema viie aasta jooksul läbi
tegema. Nendeks on üleilmselt konkurentsivõimeline ja maailma tipptasemel tööstus;
kliimaneutraalsusele teed sillutav tööstus; ning Euroopa digitulevikku kujundav tööstus.
Senise teenusteks ja toodeteks jaotamise asemel võetakse lähtekohaks tööstuse väärtusahelaid
katvaid teenuseid, tooteid ja innovatsiooni hõlmavad tööstuse ökosüsteemid. Nende määramise
metoodika ei ole teada, küll aga on komisjon 27. mail 2020. a komisjoni poolt esitatud Euroopa
taastumisplaaniga teinud ettepaneku kokku 14 ökosüsteemi (1) mobiilsus, 2) turism, sealjuures
reisitransport, hotellid, lühiajaline majutus, restoranid ja catering ning üritused ja teemapargid,
3) taastuvenergeetika, 4) põllumajandus-toit sh taime ja loomakasvatus, toiduainetööstus, 5)
madala süsiniku energiatõhus tööstus, 6) elektroonika, 7) tekstiil sealjuuures tekstiilitootmine,
rõivaste, jalatsite, naha ja ehete tootmine, 8) lennunduse, kosmose ja kaitse, 9) loomemajandus
ja kultuur sealjuures ajakirjandus, raamatud, filmid, video ja televisioon ning raadio ja
muusikavaldkond, 10) jaemüük, 11) ehitus sealjuures nii hooned kui ka taristu, 12) digi, 13)
sotsiaalmajandus ja 14) tervis sh tervisetooted ja varustus ning haiglad) osas. Pikaajalises
plaanis on jätkuvalt eesmärgiks EL strateegiline autonoomia. Siiani püüti seda määratleda EL
ühishuvides strateegiliselt oluliste väärtusahelate kaudu ning toetada nendesse investeerimist.
Covid-19 tervise- ja majanduskriisi järgses taastumiskavas lähenetakse aga ökosüsteemide
põhiselt ning antakse ka mõistele „strateegiline autonoomia“ uus sisu. Kui siiani seoti see
kaitsevaldkonnaga, siis taastumiskavas on välja toodud konkreetsed 5 sektorit, millesse
tehtavate täiendavate lühiajaliste investeeringutega tagatakse nende tööstuste vastupidavus ja
võimsused ning seeläbi ka Euroopa strateegiline autonoomia. Need sektorid on:
1) Strateegilised digitaalsed taristud (5G, küberturve, kvantkommunikatsiooni taristu)
2
2) Võtmetehnoloogiad: robootika, mikroelektroonika, suure jõudlusega andmetöötlus ja
andmepilve taristu, plokiahel, kvanttehnoloogiad, fotoonika, tööstuslik biotehnoloogia,
biomeditsiin, nanotehnoloogiad, ravimid, kõrgtehnoloogilised materjalid
3) Kaitse- ja kosmose valdkond
4) Kriitilised toorained, mis on vajalikud e-mobiilsuse, akude, farmatseutika,
taastuvenergia, lennunduse, kaitse- ja digirakendusteks
5) Meditsiini ja tervisetooted
Strateegia põhineb mitmel Euroopa tööstuse ümberkujundamise põhiteguril. Mõned neist
uuendavad või laiendavad olemasolevaid lähenemisviise innovatsioonile, investeeringutele,
standarditele või võrdsete võimaluste loomisele. Teised peegeldavad vajadust uute tööviiside
järele. Põhitegurid on kõik omavahel seotud ja üksteist tugevdavad ning seetõttu eeldavad
partnerlusel põhinevaid lahendusi. EL tööstusstrateegia põhiteguriteks on (1) kindluse loomine
tööstuse jaoks – sügavam ja digitaalsem ühine turg; (2) üleilmsete võrdsete tingimuste
kaitsmine; (3) tööstuse toetamine kliimaneutraalsuse saavutamiseks; (4) ringmajanduse
edendamine; (5) tööstusinnovatsioonialti mõtteviisi propageerimine; (6) õpe ja ümberõpe; (7)
üleminekusse investeerimine ja selle rahastamine.
Teatise sisu
Euroopa tööstuse juhtpositsiooni säilitamiseks soovib komisjon uue tööstusstrateegiaga täita
kolme peamist prioriteeti: säilitada EL tööstuse ülemaailmne konkurentsivõime ja võrdsed
võimalused nii kodus kui ka globaalselt, muuta Euroopa 2050. aastaks kliimaneutraalseks ja
kujundada Euroopa digitaalne tulevik. Strateegia sätestab Euroopa tööstuse
ümberkujundamise peamised üheksa suunda ja pakub välja alljärgnevad meetmed järgmistes
valdkondades.
1. Kindluse loomine tööstuse jaoks: sügavam ja digitaalsem ühtne turg
EL siseturu tugevdamiseks esitas komisjon 10. märtsil 2020. a ka EL siseturu edasiarendamist
puudutavad jõustamise tegevuskava ja siseturu tõkete aruande ja VKE strateegia ning kavatseb
jätkata tegevusi Euroopa andmestrateegiast lähtuvalt EL andmemajanduse edendamiseks.
Strateegias on esile toodud ka intellektuaalomandi tegevuskava, et säilitada tehnoloogiline
suveräänsus, edendada globaalseid võrdseid võimalusi, võidelda paremini intellektuaalomandi
varguste vastu ja kohandada õigusraamistikku kaksikpöördega ehk roheliste ja digitaalsete
üleminekutega. Samuti kavandab komisjon Euroopa andmestrateegia järelmeetmed, et luua
Euroopa andmemajandus, sealhulgas ühtsete Euroopa andmeruumide loomine konkreetsetes
sektorites ja väärtusahelates.
2. Üleilmsete võrdsete tingimuste kaitsmine
Ausa konkurentsi tagamiseks kodu- ja välismaal võtab komisjon lisaks kaubanduse
kaitsemehhanismide maksimaalsele kasutamisele 2020. a keskpaigaks vastu valge raamatu, et
käsitleda välistoetuste põhjustatud moonutavat mõju ühtsel turul ning tegeleda välismaise
kapitali juurdepääsuga ELi riigihangetele ja ELi rahastamisele.
Samuti esitab komisjon välissubsiidiumide õigusakti ettepaneku 2021. a, see käib koos tööga,
mille eesmärk on tugevdada Maailma Kaubandusorganisatsioonis tööstussubsiidiume
käsitlevaid ülemaailmseid eeskirju, ning tegevustega vastastikuseks juurdepääsuks kolmandate
riikide riigihangetele. Kavas on ka rahvusvaheliste hangete instrumendi vastuvõtmine. Lisaks
soovib komisjon esitada Tolliliitu käsitlev tegevuskava 2020. aastal, et tugevdada tollikontrolle
ja võimaldada täiselektroonilisi tollivormistusi piiril.
3
3. Tööstuse toetamine kliimaneutraalsuse saavutamiseks
Tööstuse toetamiseks kestlikkuse saavutamisel kavandab komisjon aruka sektorite
integratsiooni strateegia loomist. Ühtse Euroopa andmeruumiga soovitakse kasutada ära
andmete potentsiaal, et parandada energiasektori innovatsioonivõimekust. Käivitamisel on ka
õiglase ülemineku mehhanism, et pakkuda CO2-mahukatele piirkondadele ja tööstusele
tehnilist ja nõustamistuge. Lisaks on tööstusega seotud ka ELi puhta terase strateegia ja
kestlikkust edendav kemikaalialane strateegia, üleeuroopalisi energiavõrke käsitleva määruse
läbivaatamine, ELi avamere taastuvenergia strateegia, säästva ja aruka liikuvuse laiaulatuslik
strateegia, renoveerimislaine algatus ja hoonestatud keskkonna strateegia. Lisaks on
kavandamisel süsinikdioksiidi piirimaksu mehhanism, et vähendada kasvuhoonegaaside heite
ülekandumist, järgides täiel määral Maailma Kaubandusorganisatsiooni reegleid.
4. Ringmajanduse edendamine.
Ringmajanduse tegevuskava esitas komisjon 10.3.2020, samaaegselt tööstusstrateegiaga,
sealhulgas uus kestliku tootepoliitika raamistik. Ringmajanduse tegevuskavas seatakse
esikohale tegevuskavas esitatud väärtusahelatega seoses kindlaks määratud tooterühmad, nagu
elektroonika, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning tekstiiltooted, aga ka mööbel ja suure
mõjuga vahetooted, nagu teras, tsement ja kemikaalid. Ringmajanduse vaates on komisjoni
nägemuses tööstusega tugevalt seonduv ka ELi tekstiilistrateegia, elektroonikaseadmete
ringkasutuse algatus ning kavas on suurendada tarbijate võimalusi ringmajanduses aktiivselt
osaleda, kasutades selleks paremat teavet toodete kohta ja paremaid tarbijaõigusi.
5. Tööstusinnovatsioonialti mõtteviisi propageerimine
Komisjon soovib esitada teatise teadusuuringute ja innovatsiooni tuleviku ning Euroopa
teadusruumi kohta, et visandada uus lähenemisviis innovatsioonile ja tagada ELi eelarve
maksimaalne mõju. Programmi „Euroopa horisont“ raames käivitatakse avaliku ja erasektori
partnerlus.
6. Õpe ja ümberõpe
Kavas on Euroopa oskuste tegevuskava ajakohastamine 2030. aastal, sealhulgas soovitus
kutsehariduse ja -õppe kohta; Euroopa oskuste pakti käivitamine; teatis Euroopa haridusruumi
strateegilise raamistiku kohta ning digiõppe tegevuskava.
7. Üleminekusse investeerimine ja selle rahastamine
Üleminekusse investeerimisel soovib komisjon teha koostööd parlamendi ja nõukoguga, et
tagada järgmise pikaajalise eelarve kiire vastuvõtmine ja täitmine. Kaalutakse võimalusi
liikmesriikide ja tööstuse koordineeritud investeeringuteks uute üleeuroopalist huvi pakkuvate
tähtsate projektide vormis ning patareisid ja mikroelektroonikat käsitlevate esimeste
üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide võimalikke järelmeetmeid. Kavas on vaadata
läbi üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide, sealhulgas energiasüsteemi
ümberkujundamise projektide riigiabieeskirjad. Töös on ka uuendatud kestliku rahastamise
strateegia.
Euroopa Komisjon on esitanud 26. juunini 2020. a kestvale avalikule konsultatsioonile
küsimused, mille kohta saadud vastused aitavad komisjonil koostada 2020. aasta lõpuks
Euroopa digitaalse rahastamise strateegia ja FinTech tegevuskava. Uus strateegia jätkab
eelmise mandaadi alusel tehtud tööd, eriti mis puudutab FinTech tegevuskava. See võtab
arvesse hiljutised arengud turgudel ja tehnoloogilise uuendused, mis tõenäoliselt mõjutavad
finantssektorit lähitulevikus. Koroona viiruse puhang on rõhutanud digitaalsete rahastamise
instrumentide innovatsiooni tähtsust, kuna kaugteenuste kasutamine on oluliselt suurenenud.
Konsultatsioon puudutab samuti BigTech ettevõtetega seotud konkurentsi küsimusi. Euroopa
4
Komisjoni eesmärk on kiiresti muutuvas keskkonnas tagada, et Euroopa tarbijad ja
finantsteenuste sektor saaksid realiseerida digitaliseerimise potentsiaalset kasu, leevendades
samal ajal digitaalse rahandusega kaasneda võivaid uusi riske.
8. Euroopa tööstusliku ja strateegilise autonoomia tugevdamine.
Komisjon kavatseb esitada 5G käsitleva teatise2 ja 5G-võrkude küberturvalisust käsitleva
soovituse3 järelmeetmed ning tegevuskava tsiviil-, kaitse- ja kosmosetööstuse vahelise
koostoime kohta, sealhulgas programmide, tehnoloogiate, innovatsiooni ja idufirmade tasandil.
Uus ELi ravimistrateegia esitatakse aastal 2020, sealhulgas meetmed, mille eesmärk on tagada
varustamine ravimitega ja pakkuda patsientidele innovatsiooni. Kriitilise tähtsusega tooraineid
käsitlev tegevuskava, sealhulgas jõupingutused rahvusvahelise partnerluse laiendamiseks
toorainetele juurdepääsu valdkonnas.
9. Sildade ehitamine: partnerlusel põhinev lähenemisviis juhtimisele
Tööstusliitude edukale mudelile tuginedes luuakse uus Euroopa puhta vesiniku liit. Järgnema
peaksid vähese süsinikuheitega tööstuse liit, tööstusliku pilvandmetöötluse ja vastavate
platvormide liit ning tooraineliidud, niipea kui nad on selleks valmis.
Lisaks kavatseb komisjon analüüsida erinevate tööstuse ökosüsteemide riske ja vajadusi. Selle
analüüsi tegemisel teeb komisjon tihedat koostööd 2020. a septembriks loodava
Tööstusfoorumiga, mis koosneb tööstuse esindajatest, sealhulgas VKEdest, suurettevõtetest,
sotsiaalpartneritest, teadlastest ja liikmesriikide ja ELi institutsioonide esindajatest. Vajadusel
kutsutakse konkreetsete sektorite eksperte oma teadmisi jagama ja jätkatakse komisjoni iga-
aastaste tööstuspäevadega.
II VKEde strateegia kestliku ja digitaalse Euroopa kujundamiseks
VKE strateegia eesmärk on aidata VKEdel juhtida digi ja kliimaneutraalsele majandusele
üleminekut, mis samuti tähendab ka õigete oskustel tagamist.
Strateegia näeb ette meetmed, mis põhinevad kolmel sambal:
suutlikkuse suurendamine ning kestlikkusele ja digitaliseerimisele ülemineku
toetamine;
regulatiivse koormuse vähendamine ja turulepääsu parandamine; ja
rahastamisele juurdepääsu parandamine.
Eesmärk on avada Euroopa VKEde potentsiaal juhtida kaksiküleminekut kestlikule ja
digitaalsele majandusele. Kavas on märkimisväärselt suurendada kestlike ettevõtlustavadega
VKEde ja digitehnoloogiat kasutavate VKEde arvu. Lõpuks püütakse jõuda selleni, et
Euroopast saaks kõige atraktiivsem koht, kus väikeettevõtet asutada, arendada ning selle
tegevust ühtsel turul laiendada.
Tulemuste saavutamiseks peavad strateegiat edasi kandma nii ELi tasandi meetmed kui ka
liikmesriikide tugev pühendumus. Tähtis on VKEde kogukonna ja ettevõtjate endi aktiivne
osalus. Seepärast rajaneb strateegia ELi ja liikmesriikide, sealhulgas piirkondlike ja kohalike
ametiasutuste tugeval rakendamispartnerlusel. Ettevõtjad peaksid kasutama ELi
2
COM(2020) 50 final.
3
C(2019) 2335 final.
5
investeerimisprogrammide pakutavaid võimalusi, et oma tegevust rohkem digitaliseerida ja
kestlikumaks muuta, aga ka selleks, et ühtsel turul ja sellest väljaspool kasvada.
Strateegia lähtub väga tugevatest alustest, mis on loodud ELi VKEde poliitika kehtiva
raamistiku ja kehtivate tugiprogrammidega, eelkõige 2008. aasta väikeettevõtlusalgatusega
„Small Business Act“, 2016. aasta idu- ja kasvufirmade algatusega, ettevõtete konkurentsivõime
ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programmiga (COSME) ning programmist
„Horisont 2020“ ja Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest rahastatud VKEde
toetusmeetmetega4. See aitab muu hulgas rakendada Euroopa rohelist kokkulepet,
ringmajanduse tegevuskava, Euroopa andmestrateegiat ja Euroopa sotsiaalõiguste sammast.
Teatise sisu
Komisjon soovib ajakohastada VKEde suutlikkuse suurendamiseks üleminekuteks Euroopa
Ettevõtlusvõrgustikku, töötab VKEde töötajate jaoks välja digitaalsed kiirkursused, mis aitavad
neil omandada oskusi sellistes valdkondades nagu tehisintellekt, küberturvalisus või plokiahel.
Komisjon soovib käivitada digivabatahtlike programmi, mille raames saavad digioskustega
noored ja kogenud eakad jagada oma digipädevust traditsiooniliste ettevõtetega, ajakohastada
Euroopa oskuste tegevuskava ja koostab selleks muu hulgas oskuste pakti, millesse lisatakse
konkreetselt VKEdele mõeldud komponent, ning teeb ettepaneku võtta vastu nõukogu soovitus
kutsehariduse ja -õppe ajakohastamise kohta. Kavas on laiendada digitaalse innovatsiooni
keskusi5 kõigis Euroopa piirkondades, et anda VKEdele võimalus digiuuenduste
integreerimiseks. Komisjon kavatseb eraldada Euroopa innovatsiooninõukogu kaudu vähemalt
300 miljonit eurot rohelise kokkuleppega soodustatavate murranguliste uuenduste toetuseks.
Samuti jätkab komisjon võimaliku jagamismajanduse algatuse kaalumist nende VKEde jaoks,
kelle tegevus on koondunud lühiajalise majutuse renditeenustele. Komisjon kavatseb luua ka
rohetehnoloogiate investeeringute algatuse ja nn soo-targa investeeringute algatuse, et
julgustada naiste juhitud ettevõtete kasvu. Samuti kutsub komisjon liikmesriike üles rakendama
ühtse digivärava määrust ja tagama ettevõtetele ligipääsu informatsioonile ja veebipõhistele
avalikele teenustele ühe akna teenuse (one-stop shop service) kaudu. Eesmärk on muuta
Euroopa parimaks kohaks ettevõtluse alustamiseks ja kasvamiseks.
Komisjon kavatseb töötada koos liikmesriikidega välja ELi idufirmade standardi, et jagada ja
võtta vastu parimaid tavasid kõrgtehnoloogiaga VKEde ja idufirmade kasvu kiirendamiseks.
Selleks et anda VKEdele rohkem võimalusi, kutsub komisjon liikmesriike ja nende avaliku
sektori hankijaid üles kasutama paindlikkust, mida pakub ELi uus riigihangete raamistik, muu
hulgas kasutades digitaalseid vahendeid ja platvorme, et hoogustada piiriüleseid hankeid.
Komisjon innustab pilootprojekti algatamisega liikmesriike töötama välja ettepanekud
regulatiivsete katsekeskkondade kohta. Komisjon toetab hilinenud maksmise direktiivi
rakendamist liikmesriikides, luues vahendid järelevalveks ja paremaks jõustamiseks ning
vaagides VKEdele mõeldud alternatiivseid lahendus- või vahendusmehhanisme.
Komisjon kavatseb hõlbustada ka piiriülest koostööd VKEdega ja VKEde vahel Euroopa
Kaitsefondi raames ning kaardistab tugevad küljed oma teadustöö ja innovatsiooni
ökosüsteemis. Samuti kavatseb komisjon esitada kosmose ettevõtluse algatuse „Cassini“.
Komisjon toetab liikmesriike hiljuti vastu võetud direktiivi ülevõtmisel, mis käsitleb ennetava
4
Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) on toetatud üle 900 000 ja Euroopa Sotsiaalfondist (ESF) üle 500 000
VKEd Euroopas.
5
Digital Innovation Hubs
6
restruktureerimise raamistikke ja ettevõtjatele uue võimaluse andmist, aidates neil luua varajase
hoiatamise mehhanismid rahalistes raskustes äriühingute jaoks, et vältida pankrotte. Komisjon
kavatseb kaaluda ka koos liikmesriikidega võimalikke meetmeid, mille varal luua toetav
keskkond VKEde üleandmiseks.
Komisjon jätkab tööd, et parandada VKEde juurdepääsu kolmandate riikide turgudele, muu
hulgas spetsiaalsete VKEdele pühendatud peatükkide, kaubanduspartneritega heade tavade
vahetamiseks mõeldud dialoogi ja uue teabeportaali kaudu. Komisjon kavatseb hõlbustada
VKEde jaoks juurdepääsu kaubanduse kaitsemeetmetele ning laiendada programmi „Erasmus
noortele ettevõtjatele“.
Komisjon lükkab algatuse ESCALAR varal käima ainulaadse riski/hüvitusmehhanismi, et
suurendada riskikapitalifonde ja kaasata kasvufirmade jaoks investeeringuid erasektorist.
Komisjon lükkab käima ökotehnoloogialahenduste algatuse, mis koondab ELilt,
liikmesriikidest ja erasektorist pärinevat rahastust, et suurendada ökotehnoloogialahendusi
välja töötavate ja kasutusele võtvate novaatorlike VKEde ja idufirmade juurdepääsu
omakapitali kaudu rahastamisele. Komisjon soovib käivitada plokiahela põhise algatuse, mis
võimaldab kõikjal Euroopas VKEde võlakirju emiteerida ja nendega kaubelda, kasutades
Euroopa plokiahelapõhiste teenuste taristut. Komisjon kaasrahastab ELi katseprojekti raames
tehnoloogia eelhindamise teenuseid, et võimaldada tehnoloogiavaldkonna idufirmade täpset
hindamist ja seada nad investeerimisvalmis. Komisjon lihtsustab kehtivaid riigiabi eeskirju, mis
puudutavad riiklike fondide vahendite kombineerimist programmi „InvestEU“ ja programmi
„Euroopa horisont“ vahenditega. Sel moel on VKEdel hõlpsam kasutada koondatud vahendeid
edukaks üleminekuks kestlikule ja digitaalsele majandusele. Lisaks sellele vaatab komisjon
osana käimasolevast riigiabi eeskirjade läbivaatamisest läbi need riigiabi eeskirjad, mis
puudutavad riski finantseerimist, ja teatise üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide
kohta, et toetada täiendavalt VKEde kaasatust ja tagada erainvesteeringute kaasamine, vältides
samal ajal konkurentsimoonutusi.
Meetmetele poliitilise pühendumise tagamiseks määrab komisjon ametisse ELi
kõrgetasemelise VKEde saadiku6 ja kavatseb tugevdada VKEde saadikute võrgustikku, et
suurendada ELi ja riikliku tasandi seotust VKEde poliitika valdkonnas.
III Ühtse turu tõkete tuvastamise ja kõrvaldamise teatis
Ühtne turg on üks EL suurimaid saavutusi, kuid siiski on EL siseturul endiselt takistusi, mis
takistavad ühtse turu potentsiaali täielikult ära kasutamist. Hinnangute kohaselt võib nende
tõkete kõrvaldamisest saadav kasu kümnendi lõpuks ulatuda 713 miljardi euroni.
Teatis koondab komisjoni aruandena EL ettevõtjate ja tarbijate vaatepunktist ühtse turu
erinevad takistused. Osutatakse tõkete algpõhjustele: piiravad ja keerulised riiklikud
regulatsioonid, piiratud haldussuutlikkus, ELi eeskirjade ebatäpne ülevõtmine ja nende
ebapiisav jõustamine.
Teatises kindlaks tehtud tõkete ja nende algpõhjuste kõrvaldamiseks tuleb nii ELi kui ka
liikmesriikide tasandil võtta mitmesuguseid meetmeid: avaliku sektori teenuste
6
High-Level EU SME Envoy
7
digitaliseerimine ja parem teabevahetus kasutajate abistamiseks EL siseturul tegutsemise igas
etapis, vajaduse korral uued ja täiustatud ELi õigusaktid, nende õigusaktide parem rakendamine
ja lõppkokkuvõttes jõustamine.
Ühtsest turust saadava kasu tagamine on komisjoni ja liikmesriikide ühine vastutus. ELi ühtse
turu terviklikkuse kaitsmine väliste probleemide eest on sama oluline kui selle tugevdamine
seestpoolt. Euroopa Komisjon on valmis oma jõupingutusi suurendama ja aitama
liikmesriikidel saavutada ühtne turg, mis täidab oma lubadused.
Teatise sisu
Teatis tugineb kahele komisjoni aruandele. Neist esimeses keskendutakse ühtse turu
praktilistele takistustele ettevõtjate vaates. Aruanne tugineb ühtsel turul tegutseda soovivate või
juba tegutsevate ettevõtete kogemustele ja kaubanduskodade sisendile. Teises aruandes – 2019.
aasta novembris avaldatud ELi tarbijatingimuste tulemustabelis – tuginetakse uuringule, milles
käsitletakse tarbijate hoiakuid piiriülese kaubanduse suhtes.
Tuginedes nendes kahes aruandes kogutud tõenditele, keskendutakse teatises 13-le peamisele
piiriülese tegevuse tõkkele, mida ettevõtjad ja tarbijad on kõige sagedamini nimetanud ning
määratletakse tõkete algpõhjused. Tuvastatud 5 algpõhjuste seos 13 enim esile tõstetud tõkkega
on ülevaatlikult koondatud allolevasse tabelisse:
Tabel: algpõhjuste seos ettevõtjate ja tarbijate poolt kõige sagedamini nimetatud 13 tõkke ja takistusega
8
Algpõhjused
2. ELi õigusaktide
1. 3.
ülevõtmine,
Regulatiivsed valikud ELi ja Haldussuutlikkus ja -
rakendamine ja
liikmesriikide tasandil tavad
jõustamine
5. Algpõhjused, mis ei ole seotud avaliku poliitikaga
Puudulik koordineerimine komisjoni ja riiklike
Nõuded, mis on põhjendatud avaliku poliitika
Personalinappus või puudulik asjatundlikkus
Piiravad riiklikud normid ja ELi õigusaktide
ELi õigusaktide täitmise ebapiisav tagamine
riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil
Puudulikud või kokkusobimatud e-valitsuse
ühtlustamise taseme ja/või liikmesriikide
ELi õigusaktide ebapiisav rakendamine
4. Üldine ettevõtlus- ja tarbijakeskkond
ELi direktiivide puudulik ülevõtmine
ELi õigusaktid lubavad paindlikkust
haldusasutuste vahel ning riiklike
tavade osas (ülereguleerimine)
lahendused riiklikul tasandil
Keerukad ELi õigusaktid
haldusasutuste hulgas
vähene tähendus
liikmesriikides
eesmärkidel
Ettevõtjate/tarbijate teatatud tõkked ja takistused eri
tegevusetappidel
1 Raskused teabe hankimisel (B, C) × × × × ×
Keerulised haldusmenetlused seoses kaupade ×
2 × × × × × × × × × ×
või teenuste piiriülese müügiga (B)
3 Ebavõrdne juurdepääs riigihangetele (B) × × × × × ×
Puudused, mis on seotud teatavates sektorites
riiklikul tasandil sätestatud täiendavate
4 × ×
tehniliste nõuete, standardite ja muude
normidega (B)
Turule sisenemise ja majandustegevuse ×
5 nõuetega seotud probleemid (B × × × × × × ×
teenustesektoris)
Piiriüleste ostutaotluste tagasilükkamine või
6 × × ×
ümbersuunamine (B, C)
Vähene usaldus piiriüleste internetiostude
7 × ×
suhtes (C)
8 Piiriülese pettuse sihtmärgid (C) × ×
Maksusüsteemide ja haldusasutuste
9 erinevustest tingitud koormavad menetlused × × × × ×
(B)
Probleemid kaubandus- ja tsiviilvaidluste
10 × × × ×
lahendamisel ning maksete sissenõudmisel (B)
Probleemid seoses majandustegevuse
11 × × × × × × ×
registreerimisega teises liikmesriigis (B)
Oskuste nappus ja mittevastavus tööturu
12 × × ×
vajadustele (B)
13 Keeletõke (B,C) × ×
Selgitus: (B): ettevõtjad, (C): tarbijad
Teatises välja selgitatud tõkete ja nende algpõhjuste kõrvaldamiseks tuleb nii ELi kui ka
liikmesriikide tasandil astuda mitmesuguseid samme. Tuginedes teatises esitatud tõketele ja
algpõhjustele kutsub komisjon liikmesriike ja Euroopa Parlamenti üles tagama avaliku halduse
digitaliseerimine, võtma vastu tõkete algpõhjustele lahendusi pakkuvad õigusaktid, vähendama
9
halduskoormust, rakendama korrektselt EL õigust, eraldama piisavaid ressursse ühtse turu
toimimise seisukohast kriitilist rolli mängivatele haldusasutustele ning kindlustama ühtsete
kontaktpunktide toimimise ühtsel turul tegutsemise hõlbustamiseks. Omalt poolt lubab
komisjon vastu võtta pikaajalise tegevuskava ühtse turu normide paremaks rakendamiseks ja
täitmise tagamiseks ning luua ühine ühtse turu nõuete täitmise tagamise rakkerühm, hinnata
uute regulatiivsete meetmete vajadust, jätkata koostööd liikmesriikidega siseturu tõkete
algpõhjustega tegelemisel (mh Euroopa poolaasta kaudu), lihtsustada kehtivaid õigusakte,
tõhustada õigusloome kvaliteeti ning lähtuda selles lõppkasutajate ehk ettevõtete ja kodanike
huvidest.
IV Teatis - Pikaajaline tegevuskava ühtse turu normide paremaks
rakendamiseks ja täitmise tagamiseks
EL ülesed normid on ühtse turu vundamendiks. Nende normide rakendamisel ja täitmisel esineb
siiski olulisi vajakajäämisi, mis põhjustavad kahju nii EL kui liikmesriikide tasandil. Liiga
sageli tulenevad piiriülest ettevõtlust pärssivaid regulatiivsed ja halduslikud tõkkeid ELi
õigusaktide mittenõuetekohasest või osalisest kohaldamisest, mistõttu ettevõtted ei saa täit kasu
siseturu suurusest. Ühtse turu norme rikkuvate ettevõtjate ebapiisava praktilise järelevalve ja
karistamise tõttu puutuvad tarbijad kokku ohtlike toodete ja teenustega ning sedusekuulekad
ettevõtted kaotavad turuosa norme eiravatele ettevõtetele. Ühtse turu normide parema
rakendamise ja täitmise tagamiseks kutsus Euroopa Ülemkogu 2019. aasta märtsis komisjoni
üles koostama vastavasisulise tegevuskava.
Teatise sisu
Tegevuskavas on kirjeldatud meetmeid, mille eesmärk on maksimeerida ühtse turu nõuete
järgimise ja täitmise tagamise tulemuslikkust ja tõhusust. Meetmed jagunevad kuude
alavaldkonda ning on järgmised:
1. Ühtse turu normidega seotud teadmiste ja teadlikkuse suurendamine;
2. ELi normide ülevõtmise, rakendamise ja kohaldamise parandamine;
3. Ennetusmehhanismide optimaalne ärakasutamine;
4. Nõuetele mittevastavuse tuvastamine ühtsel turul ja välispiiril;
5. Nõuete rangema täitmise tagamine kohapeal;
6. Rikkumisjuhtumite menetlemise parandamine.
I Ühtse turu normidega seotud teadmiste ja teadlikkuse suurendamine
Liikmesriikide ametiasutused ja ettevõtjad, eelkõige VKEd, ei ole sageli teadlikud ühtse turu
õigusaktide pakutavatest võimalustest ja eelistest. Neil võib ka olla raskusi oma ELi õigusest
tulenevate kohustuste täielikul mõistmisel, mille tõttu tekivad probleemid nõuete täitmisel ja
täitmise tagamisel.
Meetmete eesmärk on suurendada ühtse turu norme iga päev kohaldavate riiklike ametiasutuste
ja kohtute ning kodanike ja ettevõtete teadmisi ning teadlikkust neist normidest. Nõnda
kavandatakse riiklikele ametiasutustele konkreetsemate suuniste esitamist, norme ja nõudeid
käsitlevale teabele kasutajate juurdepääsu parandamist ühtse digivärava ja toodete kontaktunkti
vahendusel, toodete nõuetele vastavuse edendamist digiplatvormide kaudu, liikmesriikide
kohtunike ja õigustöötajate väljaõpet ning praktikate vahetamist, riiklike avalike haldusasutuste
10
nõuete rakendamise võimekuse suurendamist, riigihankespetsialistide suutlikkuse parandamist
ja ametiasutuste omavahelise koostöö tugevdamist riigihangete valdkonnas.
o suunised digitaalvaldkonna õigusaktide kohta ajakohastab teenuste direktiivi
rakendamise käsiraamatut7;
o loob keskse teabepunktiühtse turu õiguse igapäevase kohaldamise käigus tekkivatele
küsimustele;
o ajakohastades EL toimimise lepingu artikli 34–36 kohaldamise suuniseid8ˇ, mis
käsitlevad liikmesriikidevahelisi impordi- ja ekspordipiirangute keeldu ja üldkeelu
erisusi;
o esitades suunised riigihangete vastastikuse tunnustamise põhimõtte9, ja
tootevastutuse direktiivi10 kohta;
o esitades juhenddokumendi turujärelevalve määruse11 artikli 4 kohta;
II ELi normide ülevõtmise, rakendamise ja kohaldamise parandamine
Nõuetele mittevastav ELi normide ülevõtmine, rakendamine ja kohaldamine tekitab tõkkeid ja
takistusi ühtse turu ladusale toimimisele. Seetõttu nähakse teatises ette direktiivide ülevõtmist
soodustava liikmesriikide ja komisjoni struktureeritud dialoogi ellu kutsumist ning määruste
rakendamise protsessis komisjoni ja liikmesriikide suhtluse tihendamist sihtotstarbeliste
kohtumiste ja rakendusseminaride korraldamisega.
III Ennetusmehhanismide optimaalne ärakasutamine
Vältides liikmesriikides ELi õigusega vastuolus olevate riiklike meetmete võtmist, on võimalik
tagada ühtsel turul kodanikele ja ettevõtetele võrdsed võimalused ning vältida pikaaegseid
rikkumismenetlusi. Näiteks edendab vastavust ELi normidele see, kui kasutada olemasolevaid
neist meetmetest teavitamise vahendeid parimal võimalikul viisil. Nõnda sisaldab teatis
eesmärke nagu proportsionaalsuse kontrolli direktiivi kohaselt toimuvate piiravate
õigusnormide eelhindamise täiustamine komisjoni toe ja parimate praktikate vahetamisega,
ühtse turu läbipaistvusdirektiivi ladusa rakendamise tagamine, teenustest teavitamise direktiivi
vastuvõtmisega ühtsel turul uute teenuse osutamise tõkete vältimine ja elektroonilise
kaubanduse direktiivi teavitamismehhanismi täieliku potentsiaali ärakasutamiseks vajalike
tegevuste analüüsimine.
IV Nõuetele mittevastavuse tuvastamine ühtsel turul ja välispiiril
7
Teenuste direktiivi rakendamise käsiraamat https://op.europa.eu/et/publication-detail/-/publication/a4987fe6-
d74b-4f4f-8539-b80297d29715
8
https://op.europa.eu/et/publication-detail/-/publication/a5396a42-cbc8-4cd9-8b12-b769140091cd
9
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2019. aasta määruse (EL) 2019/515 (mis käsitleb teises
liikmesriigis seaduslikult turustatavate kaupade vastastikust tunnustamist ja millega tunnistatakse kehtetuks
määrus (EÜ) nr 764/2008, ELT L 91, 29.3.2019, lk 1) põhjenduses 5 on ette nähtud, et komisjon [peaks] esitama
mittesiduvad suunised ülekaaluka avaliku huviga seotud põhjuste mõiste ja vastastikuse tunnustamise põhimõtte
kohaldamise kohta Euroopa Liidu Kohtu praktikas.
10
Nõukogu 25. juuli 1985. aasta direktiiv 85/374/EMÜ liikmesriikide tootevastutust käsitlevate õigus- ja
haldusnormide ühtlustamise kohta (EÜT L 210, 7.8.1985, lk 29).
11
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019.aasta määrus (EL) 2019/1020 turujärelevalve ja toodete
vastavuse kohta ning millega muudetakse direktiivi 2004/42/EÜ ja määruseid (EÜ) nr 765/2008 ja (EL) nr
305/2011 (ELT L 169, 25.6.2019, lk 1). Turujärelevalve määrus võeti vastu 2019. aastal ja selle eesmärk on
parandada toodete turujärelevalvet ELis.
11
Kui riiklikud normid on juba vastu võetud ja jõustunud, siis eeldab ühtse turu ladus toimimine,
et riikide ametiasutused ja komisjon on suutelised tuvastama nõuetele mittevastavust. Selleks
peavad komisjonil ja liikmesriikide asutustel olema vahendid, mis suurendavad nende võimet
nõuetele mittevastavust tuvastada, uurida ja selle kohta kiiresti teavet jagada. Nõnda on teatises
ette nähtud tegevused nagu tööstus- ja tarbekaupade kohta teabe jagamiseks kasutatavate IT-
süsteemide ratsionaliseerimine ja veebipõhise nõuete täitmise tagamise platvormi loomine,
võltsitud ja ebaseaduslike toodete vastase võitluse tugevdamine, toidutarneahela nõuete
rangema täitmise tagamine ning märgistamise ja jälgitavuse süsteemide väljatöötamine.
V Nõuete rangema täitmise tagamine kohapeal
Hoolimata jõupingutustest tagada üldine ühtse turu nõuete täitmine, esineb nõuetele
mittevastavuse tõttu regulatiivseid tõkkeid, mis nõuavad järelsekkumist. Seetõttu on teatisega
ette nähtud toiduks mittekasutatavate kaupade sektoris nõuetele vastavuse võrgustiku loomine
ja siseturu probleemide lahendamise võrgustiku (SOLVIT) rolli tugevdamine ühtse turu
vaidluste lahendamisel.
VI Rikkumisjuhtumite menetlemise parandamine
Euroopa õiguse rikkumiste puhul suhtleb komisjon liikmesriikidega, et mõista paremini
probleeme ja leida lahendusi. Suhtluse parendamiseks näeb komisjon ette tegevused nagu iga-
aastase ühtse turu nõuete täitmise tagamise strateegilise aruande ellu kutsumine nõuete täitmise
tagamise tegevuste paremaks prioriseerimiseks, ühtse turu nõuete mittetäitmisest tulenevate
kaebuste menetlemisel selguse ja järjepidevuse parendamisne, EU Piloti jätkuv kasutamine ja
konkreetsetele poliitikavaldkondadele suunatud pakettkohtumiste korraldamine.
3. Euroopa Liidu asja vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse
põhimõtetele
EL tööstuspaketi teatistes ja nendes sisalduvates kavandatavates algatustes esile toodud
küsimused on riigipiiride ülesed, nendega ei saa tegeleda riigid üksikult ja iseseisvalt.
Kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega on paketis
toodud ettepanekute eesmärke võimalik saavutada ainult ELi tasandil Euroopa Komisjoni
ettepaneku alusel.
Kuna komisjoni teatised käsitlevad eesmärke ja nende saavutamise meetmeid üldiselt, siis on
võimalik ettepanekute proportsionaalsust hinnata konkreetsete strateegiates esile toodud
algatuste esitamisel Euroopa Komisjoni poolt.
4. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte
Eelnõude kehtestamisega kaasnevate võimalike õiguslike, majanduslike ja sotsiaalsete mõjude
prognoos. Euroopa tööstuspaketi näol on tegemist komisjoni strateegiate- ja teatistega, mis
sisaldavad omakorda mitmeid kavandatavaid algatusi ja meetmeid, seetõttu on võimalik
täpsemad mõjuhinnangud konkreetsete õiguslike algatuste ning strateegiate kohta teha
tulevikus, kui komisjon on esitanud vastavad eelnõude ja algatuste ettepanekud.
Mõju majandusele
12
Tööstusstrateegia rakendamine on suunatud EL ettevõtete konkurentsivõime tugevdamisele
ning seeläbi EL loodava lisandväärtuse suurendamisele ja majanduse edendamisele.
Tööstuse osakaal ELi majanduses on täna Eurostati andmetel 17.6% ELi SKPst, pakkudes tööd
umbes 34 miljonile inimesele (lisaks on tööstusega seotud mitmed miljonid töökohad nii ELis
kui ka kolmandates riikides). Tööstus moodustab kaupade ekspordist 80% ELis aastas. 99,8%
Eesti ettevõtjatest on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, mis on ligilähedane Euroopa
Liidu keskmisega, kus 98,9% ettevõtetest on väikese- või keskmise suurusega.
Eestis tegutseb töötlevas tööstuses üle 7500 ettevõtte, enamus neist on väikese ja keskmise
suurusega. Vähemalt 100 töötajaga ettevõtteid on enam kui 200, kuid neis on hõivatud ligi
pooled tööstussektori töötajatest. Suuremate ettevõtete hulka kuuluvad näiteks mobiilside
võrguseadmete tootja Ericsson Eesti AS, elektriseadmete tootja ABB AS, laevaehitus- ja
metallitöötlemiskontsern BLRT Grupp AS, puidutöötleja Stora Enso Eesti AS, tekkide, patjade,
voodite ja madratsite tootja AS Wendre, autoohutussüsteemide (turvavööde) valmistaja AS
Norma ning lihatoodete tootja AS HKScan Estonia. Eestis on tööstussektori osatähtsus
majanduses lisandväärtuse põhjal 16,7%, mis on veidi väiksem kui ELis keskmiselt12.
Töötlevas tööstuses hõivatute osatähtsus on Eestis aga ELi riikide seas üks kõrgemaid (ligi
viiendik), mis näitab, et mujal suudetakse üldiselt sama arvu töötajate juures luua rohkem
lisandväärtust.
Eesti tööstuspoliitika rohelises raamatus13 välja toodud probleemvaldkondadele välja pakutud
lahendustega sooviti luua alus Eesti ettevõtluse loodava lisandväärtuse kahekordseks kasvuks.
See toob kaasa ekspordimahtude kasvu aastaks 2030 2,5 korda. Järgnevalt on toodud peamised
mõõdikud:
Jrk nr Mõõdik Algtase Sihttase (2020) Sihttase (2030)
(2016)
1 Tööstussektori lisandväärtus 54% 70% 100%
EL28 keskmisest ostujõu
pariteedi alusel (allikas:
Eurostat)14
2 Töötleva tööstuse ekspordi 66% 68% 70%
osakaal sektori müügitulus
(allikas: Statistikaamet)15
2015.a andmed
Eesti tööstuspoliitika rohelises raamatus seatud ambitsioonikas eesmärk tõsta Eesti
tööstussektori lisandväärtus EL keskmiseni (SKP lisandväärtuse kasv 7,5 mld € võrra) eeldab
järgnevate aastate jooksul enam kui 6,6% lisandväärtuse kasvu aastas, mis ületab
märkimisväärselt senist kasvu (2018. a Eesti majanduse suurima tegevusala ehk töötleva
tööstuse lisandväärtuse kasv kiirenes lõppenud aastal 5,3%-ni).
Kaksiküleminekul võib olla positiivne mõju EL ja Eesti majandusele, kuid palju sõltub uute
tehnoloogiate ja ka tulevikutehnoloogiate rakendamise ja kasutuselevõtu edukusest, mida saab
saavutada läbi eduka teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning asjakohaste
12
https://ec.europa.eu/docsroom/documents/38662/attachments/9/translations/en/renditions/native
13
Eesti tööstuspoliitika roheline raamat 2017
14
Tuleneb Eesti 2020 ja ettevõtluse kasvustrateegia eesmärkidest.
15
Tuleneb Eesti 2020 ja ettevõtluse kasvustrateegia alameesmärgist Eesti ekspordi osakaalu kasvu kohta
maailmakaubanduses.
13
investeeringute. Oluline on, et kaksikülemineku läbi viimiseks oleks tagatud piisavad
tehnoloogiad, oskused ja õppe ning ümberõppe võimalused, et ettevõtted suudaksid oma
tootmisahelad üle vaadata. Uuele majandusmudelile üleminek ning tootmis- ja
tarbimisharjumuste muutmine suurendab survet nii majanduses kui ka ühiskonnas ka tarbijate
ja kodanike vaates.
Eraldi tuleb välja tuua roheülemineku osas energiamahukad tööstused, mille konkurentsivõime
võib oluliselt langeda võrreldes kolmandate riikidega ning tootmine liikuda kolmandatesse
riikidesse. Eesti energiamahukate tootmiste tegevusaladeks on toiduainetetööstus, paberi- ja
paberimassi tootmine, keemiatööstus, rafineerimine ning mittemetalliliste mineraalide
(peamiselt tsement ja muud mittemetallilised mineraalid, näiteks klaas, lubi, kips ja savitooted)
tootmine. Tähelepanu tuleb pöörata rohelise energia kättesaadavusele ning
konkurentsivõimelisele hinnale. Ettepanekud võivad mõjutada ka süsinikumahukate sektorite
tootmistegevust, sh põlevkivitööstust. Rohepöördel tuleb süsinikumahukates piirkondades
nagu näiteks Eesti kontekstis Ida-Virumaa luua ELi eelarve võimaluste toel meetmete pakett
koos piisava rahastusega tagamaks sotsiaalne sidusus ja tööjõu õiglane üleminek muutuste
tulemusel tekkida võiva teatud piirkondade ja elanike mahajäämuse ärahoidmiseks.
Samuti tuleb arvesse võtta, et COVID-19 pandeemiast tingitud kriis muudab globaalseid
majandusmudeleid, mistõttu mõned majandusharud võivad saada tugevalt mõjutatud.
Tööstusstrateegia algatuste ja meetmete tuleviku ettepanekud peaksid seda majandusmudelite
muutumise keerukust arvesse võtma. Covid-19 pandeemiast põhjustatud majanduskriisi tõttu
hindab Euroopa Komisjon 2020. aasta ELi SKT langust tasemeni –7,4% ja 2021. aastal osalist
taastumist 6,1%.
VKE strateegia tegevuste rakendamisel on positiivne mõju EL kui terviku majanduse
konkurentsivõime kasvatamisel, samuti liikmesriikide lõikes eraldi. Strateegia rakendamine
toetab innovatsiooni kasvu ja laiendab digivõimaluste kasutamist, samuti paraneb
ettevõtluskeskkond eeldatava halduskoormuse vähenemise tõttu nagu näiteks ühtse digivärava
rakendamine.
Paketist tulenevate õigusaktide ja tegevuste osas tuleb igal konkreetsel juhul hinnata eraldi seda,
kas ja kuidas need toetavad Eesti ettevõtete integreerumist EL tarneahelatesse ning seeläbi Eesti
tööstuse konkurentsivõime suurendamist maailmaturul.
Mõju riigieelarvele
Mõju riigieelarvele sõltub kavandatavate meetmete ja algatuste sisust.
Näiteks Euroopa Horisont programmis on partnerluse korral ka teatav omaosalus – metroloogia
partnerluse korral on kaudselt seotud riigieelarvega läbi metroloogia keskasutuse
sihtotstarbelise iga-aastase toetuse. VKEde ja Euroopa tööstusstrateegia rakendamiseks
tehtavad kulutused sõltuvad konkreetsetest siseriiklikest algatustest strateegia elluviimisel.
Mõju riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele
Tööstusstrateegia osas võib mõju riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele avalduda
läbi töötajate vajaduse olla kursis tööstuse arengusuundadega nii tööstuse ja majanduse
rohepöördeks kui ka digitehnoloogiate kasutusse võtul muuhulgas ka näiteks teadlikkuse
tõstmise edendamisel ühiskonnas ja erinevate piirkondade ees seisvate väljakutsete
lahendamisel. Kaksikülemineku realiseerumine (sealjuures näiteks ringmajanduse põhimõtete,
ressursitõhususe või automatiseerimise elluviimine erinevates tööstusharudes) ei ole võimalik
14
ainult kaasaegsete tehnoloogiate baasil. See vajab oskuseid ja võib tuua kaasa koolitusvajaduse
ning täiendavate ressursside vajaduse.
Samuti on EL majandust ja ettevõtlust tugevalt mõjutamas COVID-19 pandeemia järgne
olukord majanduses ja sellega seonduvate väljakutsete lahendamine võib nõuda olulisi
muudatusi ka poliitikakujundamisel. Vajalik võib olla riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste
teadlikkuse tõstmine, mis omakorda võib tuua kaasa koolitusvajaduse ning täiendavate
ressursside vajaduse.
VKE strateegia mõju kohalikele omavalitsustele on kaudselt positiivne.
Mõju elu- ja looduskeskkonnale
Mõju elus- ja looduskeskkonnale on pigem positiivne. Kliimamuutuste leevendamise kaudu
väheneb surve looduskeskkonnale. Välisõhu ja vee kvaliteet on parem. Inimeste harjumuste
muutumise ja ringmajanduse arendamise kaudu luuakse ressursside kasutamisest täiendavat
väärtust. Samuti väheneb jäätmetekke vältimise, jäätmete ringlusse suunamise, ohtlike ainete
asendamise ning ressursitõhususe suurendamise kaudu surve looduskeskkonnale.
Keskkonnale vähem kahjulike alternatiivide väljatöötamine ravimitele aitab kaasa
ravimijääkidest põhjustatud reostuse vähenemisele ning pikemas perspektiivis inimeste tervise,
vee- ja looduskeskkonna ning elurikkuse paranemisele.
Elurikkuse vähenemine ja halvenemine ei ole mitte ainult keskkonnaküsimus, vaid ka
arengualane, majanduslik, sotsiaalne ja moraalne küsimus. Kliimamuutused mõjutavad
elurikkust negatiivselt, samas kui elurikkus võimaldab ökosüsteemiteenuste kaudu
kliimamuutuste kahjulikke mõjusid inimkonnale leevendada ja nendega kohaneda. See
omakorda tähendab, et elurikkuse säilitamisel ja suurendamisel on väga oluline roll
kliimamuutustega tegelemisel.
Mõju sotsiaalvaldkonnale
Nutikas majanduskasv, mis tugineb uuenduslike tehnoloogiate kasutuselevõtul ja
rohemajandusel avaldavad positiivset mõju nii keskkonnale kui ka ühiskonnale ja kodanike
tervisele. Siiski aga nõuab nn kaksiküleminek ka inimeste oskuste ja pädevuste muutumist
muutuvate majandusmudelite ja tööturu vajadustele lähtuvalt.
Tööstust mõjutavate globaalsete megatrendidena on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni poolt
tellitud uuringus toodud esile trendid, mida ka Eesti tööstuspoliitika rohelise raamatu
ekspertrühm pidas Eesti tööstuse kontekstis oluliseks. Trendideks on näiteks vananev
elanikkond, mis muudab kõigis maailma piirkondades elustiili, tarbimismustreid ja tööjõu
hulka; muutused vajaminevates oskustes, sest tööstuse tehnoloogiline evolutsioon muudab
tööjõu oskustele seatavaid nõudmisi; kasvav nõudlus rätseplahendusena valminud toodete
järele (võimekus klientide individuaalsete soovide ja vajadustega arvestamiseks on muutumas
ettevõtetele üha olulisemaks); kasvav vajadus tööstustoodangu järele linnades sh kasvav
vajadus energia, elamu, transpordi ja telekommunikatsioonilahenduste järele seab nõudmisi
tööstusele; kasvav huvi tööstuse ja tehnoloogiliste strateegiate vastu: nii arenevad kui ka
arenenud riigid pööravad tähelepanu detailsetele tööstuse ja tehnoloogia programmidele, et
maksimeerida töötleva tööstuse loodavat kasu; arenenud riigid pööravad enam tähelepanu
tööstuse tagasitoomisele; tööstuse digitaliseerimine: digitaalsed tehnoloogiad võimaldavad
kiiret tootearendust, logistikat ja individualiseerimist suurendamaks turuosa ja kontrollimaks
15
suuremat osa loodavast väärtusest; võistlus uute tehnoloogiate kasvatamiseks: võimekus tuua
innovatsiooni kiirelt turule on saamas üheks konkurentsivõime võtmeteguriks.
Euroopa Liidu majanduse edasiarendamine kaksiküleminekul toetab kõrgemat tööhõivet ning
kõrgema lisandväärtusega majanduse ja seetõttu ka kõrgema lisandväärtuse ja palgaga
töökohtade kasvu. Eeldada võib lihtsamate tööülesannete automatiseerimist ja tööstuse
väärtusahelate digitaliseerimist. Kindlasti tuleks soodustada uute tehnoloogiate kasutuselevõttu
ja sellest tulenevate töökohtade loomist ja arvestada inimeste õppe ja ümberõppe ning ettevõtete
vajadustega.
Ka vananev elanikkond ja muutused vajaminevates oskustes seavad uusi väljakutseid
majandusele. Rahvastik vananeb, see tähendab, et kui praegu on iga ülalpeetava kohta kaks
tööealist, siis arvestades demograafilisi trende ja sisserände kvooti (0,1% rahvastikust aastas),
on 2040. aastal Eestis kahe ülalpeetava kohta kolm tööealist. Seetõttu peab tootlikkus hõivatu
kohta kasvama praeguselt 30 000 eurolt töötaja kohta peaaegu kaks korda, et säilitada praegune
SKP tase. Jõukuse kasvuks peab tootlikkus tõusma veelgi enam. Tööjõumahukuse
vähendamine digitehnoloogiate kasutuselevõtuga, sellega seotud töötajate oskuste arendamine,
kõrgema lisandväärtusega tegevustesse liikumine (TA tegevus, disain, turundus ja müük ning
järelteenindus) kui ka väärtusahelasisene ja -ülene koostöö, mida toetab õigusaamistik ning
taristu, võivad olla peamisteks võimalusteks keskmiste sissetulekute lõksust pääsemiseks. Eesti
tööstuspoliitika rohelises raamatus16 on esile toodud ka meetmeid sh eesmärgiga Eestis
pakutavate väljaõppevõimaluste ja inimeste oskuste paremaks vastavuseks tööstussektori
arenguvajadustele. Näiteks luuakse tõhusam koordinatsioon läbi välisspetsialistide kaasamise
tegevuskava, tööturuteenuste tegevuste ja OSKA süsteemi vahel.
Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Eestil on võimalus digiuuendusliku ja innovaatilise riigina kasu lõigata uute tehnoloogiate, sh
digitaalsete, väljaarendamisest ja rakendamisest. Samuti on võimalik tugevdada Eesti kuvandit,
välissuhteid, ettevõtlust ning aidata kaasa nn kliimadiplomaatia kaudu muuhulgas ka kestliku
arengu eesmärkide täitmisele.
Mõju rahastamisele ja investeeringutele
Euroopa tööstusstrateegia pakub välja uuendatud fookuse innovatsioonile ja investeeringutele
(sh Euroopa Horisondi PPPd, InvestEU jm).
5. Vabariigi Valitsuse seisukohtade selgitus
Eesti seisukohad olulisemates eelnõusid puudutavates küsimustes on järgmised.
1.Euroopa tööstusstrateegia
1.1 Eesti toetab Euroopa tööstusstrateegia eesmärki muuta Euroopa Liidu tööstus
konkurentsivõimelisemaks rohe- ja digipöörde ehk kaksikpöörde kaudu, kasutades ära
andmete ja uute tehnoloogiate rakendamise võimalusi. Mõistame vajadust tugevdada
Euroopa tööstuse strateegilist autonoomiat, see tähendab strateegiliselt oluliste
tarneahelate mitmekesistamist ning sõltuvuse hajutamist kolmandatest riikidest, et
vähendada tarneriske. See tuleb saavutada protektsionismi kasvuta, tagades võrdsed
16
https://www.mkm.ee/sites/default/files/toostuspoliitika_roheline_raamat_.pdf
16
võimalused kõigile ettevõtetele. Eesti jaoks on oluline väike- ja keskmise suurusega
ettevõtete ligipääs hargmaiste kontsernide tarneahelatesse.
Selgitus: Eesti toetab tööstusstrateegia eesmärgina Euroopa tööstuse strateegilise autonoomia
saavutamist läbi kaksikpöörde ehk rohe- ja digipöörde kaudu, kuna see aitab meil liikuda
majanduse konkurentsvõime suurendamise suunas keskkonna ja sotsiaalse poolega arvestavalt.
Euroopa tööstuse võimekust tuleks arendada tervikuna, sh võimekust teadlaste, innovaatorite
ja ettevõtjate saavutusi kohapeal (Euroopa Liidu ühtsel turul) paremini rakendada.
Tööstusstrateegias (peatükk 2.3) on välja toodud, et digivaldkonna arendamiseks tuleb
Euroopas kasutada oma tugevusi, sealhulgas tugevat tööstusbaasi, kvaliteetseid
teadusuuringuid, kvalifitseeritud töötajaid, elujõulist idufirmade ja innovatsiooni ökosüsteemi,
väljaarendatud taristut ja juhtpositsiooni tööstusandmete kasutamises. Komisjon on esitanud
strateegiaga ka uue lähenemisviisi tööstuse ökosüsteemide osas, mis peegeldab kaksikpöördest
lähtuvat vajadust uute mõtte- ja tööviiside järele.
Tööstuspaketi puhul saab toetada ka põhimõtet, et uute poliitikate, sh strateegiate, välja
töötamisel oleks tagatud valdkondade ülene sidusus. Tuleb hinnata ka erinevate poliitikate
koosmõju, sh elluviimisega kaasnevate kohustustuste mahtu. Paketi elluviimisel tuleb arvestada
eripäradega EL-i liikmesriikide majandusstruktuurides ja nendest eripäradest tingitud
liikmesriikide ja ettevõtete erinevate võimaluste ja vajadustega. Tuleb leida mõistlik ja toimiv
tasakaal vajaduste ja võimaluste vahel, mis samal ajal ei pärsi ettevõtete kestlikkust ega
konkurentsivõimet.
Euroopa tööstusstrateegia väljatöötamine langeb ka COVID-19 pandeemia kriisieelsesse
perioodi, eesmärkide saavutamiseks vajalikud investeeringud peaksid aga olema tehtud lähema
3-5 aasta jooksul. Kuna see on prognoositav majanduskriisist väljumise periood, siis tuleb
arvestada ettevõtete vähenenud investeerimisvõimega ning olla valmis turgude ja ärimudelite
radikaalseteks muutusteks.
Euroopa Komisjoni poolt 27. mail 2020. a esitatud Euroopa taastumisplaan – mitmeaastase
finantsraamistiku ja taaskäivitusfondi ettepanekud majanduskriisiga võitlemiseks, tõstab
kesksele kohale Euroopa strateegilise autonoomia tugevdamise, kuid mõistele „strateegiline
autonoomia“ on lähenetud laiemalt kui seni. Siiani seoti see kaitsevaldkonnaga,
taastumisplaanis on välja toodud konkreetset 5 sektorit:
1) Strateegilised digitaalsed taristud (5G, küberturve, kvantkommunikatsiooni
infrastruktuur).
2) Võtmetehnoloogiad: robootika, mikroelektroonika, suure jõudlusega andmetöötlus ja
andmepilve taristu, plokiahel, kvanttehnoloogiad, fotoonika, tööstuslik biotehnoloogia,
biomeditsiin, nanotehnoloogiad, ravimid, kõrgtehnoloogilised materjalid.
3) Kaitse- ja kosmose valdkond.
4) Kriitilised toorained, mis on vajalikud e-mobiilsuse, akude, farmatseutika,
taastuvenergia, lennunduse, kaitse- ja digirakenduste jaoks.
5) Meditsiini ja tervisetooted.
Selle lähenemise eesmärgiks on tagada täiendavate lühiajaliste investeeringutega nende
tööstuste vastupidavus ja võimsused. Eesti ettevõtete senised huvid on olnud seotud küberturbe
17
ja tervisevaldkonnaga. Sektorites kus oleme tugevad, oleme huvitatud omakapitali taastamise
vahendi (Solvency Support Instrument) kasutamisest. Näiteks strateegilise osaluse omandamine
geneeriliste ravimite tootmisvõimuses selle asemel, et investeerida laovarude loomisesse.
Võttes arvesse, et Eesti kaitsetööstus toetub osaliselt ka ELi-välistele tarneahelatele, siis on
selles sektoris oluline säilitada avatus assotsieerunud riikide ning kolmandate riikide
osapooltele, kui need on kooskõlas EL-i kaitse- ja julgeoleku huvidega.
Taastumisplaani täiendavate vahendite vaatest ja Euroopa uute strateegiliste vaadete puhul on
oluline suunata poliitikaeesmärgi 1 all investeeringuid ettevõtete võimekuse ja innovatsiooni
ning kaksikpöörde toetamiseks.
Kaksikpöördega seoses peame oluliseks EL tööstusstrateegias esile toodud järgmisi kavatsusi:
innovatsiooni lõimimine poliitikakujundamise protsessi;
investeeringud teadusuuringutesse, innovatsiooni ja taristusse, mis aitavad arendada
uusi tootmisprotsesse ja luua uusi töökohti (sealhulgas, ent mitte ainult Euroopa
Horisont 2021-2027 ja II samba partnerlused, Euroopa Innovatsiooninõukogu
asutamine 2021, IPCEI väärtusahelad);
innovatsiooni soodustamine digitaalse innovatsiooni keskuste võrgustiku kaudu, et luua
ettevõtetele juurdepääs uute tehnoloogiate katsetamiseks, uute oskuste õppimiseks jne,
kuna ettevõtted ei kasuta veel täielikult ära võimalusi, mida pakuvad neile andmed –
digimajanduse tuum;
bürokraatia vähendamine
Eelnõus tuuakse välja, et kooskõlas Euroopa uue majanduskasvu strateegiaga, mille järgi tuleb
planeedile anda tagasi rohkem, kui temalt võtta, peab Euroopa tööstus mängima ökoloogilises
üleminekus senisest tugevamat rolli, mis tähendab CO2 ja materjalijalajälje vähendamist ning
ringmajanduse juurutamist kogu majanduses. Ringmajanduse põhimõtete kohaldamine kõigis
sektorites ja tööstusharudes võib luua 2030. aastaks kogu ELis 700 000 uut töökohta, paljud
neist VKEdes. Nõustume, et ringluspõhisema lähenemisviisiga tagatakse puhtam tööstus,
vähendades keskkonnamõju, leevendades konkurentsi nappide ressursside pärast ja vähendades
tootmiskulusid. Ringmajandus on võimalus arenguks, pakkudes viise, kuidas materjali
võimalikult kaua ringluses hoida, arvestades ka majandusliku poolega. Neid piire, kus
ringmajandust tõhusalt rakendada, saavad nihutada uudsed tehnoloogiad, milleks on vaja
teaduslikku baasi, paljudel juhtudel tuleb see rajada pea nullist, ning uudsete tehnoloogiate
väljatöötamine vajab ka investeeringuid ning oskuseid. Lahendused peavad soosima koostööd
avaliku ja erasektori vahel ning ka riikide üleselt. EL tervikvaates peaks eelistama kestlikke ja
ringmajanduse põhimõtetega kooskõlas lahendusi, sh tööstuse ressursimahukuse
vähendamisele suunatud lahendusi. Ressursimahukuse hindamisel tuleb füüsiliste ressursside
puhul arvestada sektoripõhisusega ehk hinnata neid võrdluses sama sektori ettevõtetega.
Sektorite üleselt uute lahenduste arendamisel tuleb leida üles ka Eesti jaoks olulisemad
valdkonnad nagu andmete käsitlemine ressursina ringmajanduse mõistes ehk samadel alustel
materiaalsete ressurssidega, eelkõige silmas pidades andmete liikumist tööstuse tarneahelates
ning protsessides. Üheks oluliseks valdkonnaks on paketis ka jälgitavuse suurendamine, kuna
nii väärtusahelas kui hiljem tarbijate valikul on kättesaadav info hetkel puudulik. Olemas on
lahendusi (nt veemärgis, toote info veebis) aga need ei tööta vajalikul määral. See suurendaks
ka tootjate ja jäätmekäitlejate omavahelist koostööd, mis hetkel on üheks suureks takistuseks
tootmisjääkidest ja jääkidest majandusliku potentsiaali kasutamisel EL-s.
18
Tööstusstrateegias esile toodud EL ravimisstrateegia peaks toetama muuhulgas keskkonnale
vähem kahjulike ravimite väljatöötamist ja keskkonnahoidlikuma tootmise edendamist. EL
turul müüdavate ravimite kogused on viimase kolmekümne aasta jooksul kiiresti kasvanud –
suurenenud on nii müügimahud kui ka ravimite toimeainete arv, ravimite tarbimine elaniku
kohta kasvab püsivalt. Ravimijääkidest põhjustatud reostus kasvab, see avaldab mõju
keskkonnale ja inimeste tervisele. Seetõttu avaldas komisjon 11. märtsil 2019.a teatise EL
strateegilisest lähenemisviisist ravimitele keskkonnas, mille üheks eesmärgiks on keskkonnale
vähem kahjulike ravimite väljatöötamise toetamine ja keskkonnahoidlikuma tootmise
edendamine, mida on võimalik saavutada teadusuuringute ja innovatsiooni abil (et välja töötada
näiteks keskkonnahoidlikumaid ravimeid, mis lagunevad reoveepuhastites ja keskkonnas
kergemini kahjututeks aineteks).
Peame väga oluliseks ka Eesti osalemist EL ühtse turu edasiarendamisega seotud meetmete
kujundamisel, mis peaksid tagama EL reeglite sobivuse kiiresti muutuva majanduse jaoks ning
muutma seda keskkonnahoidlikumaks ja viia kooskõlla ringmajanduse põhimõtetega.
1.2 Oleme seisukohal, et tuleb võtta arvesse COVID-19 viirusega seotud kriisist tulenevaid
mõjusid Euroopa Liidu majandusolukorrale ja konkurentsivõimele ning vajadusel
tegevusi ja ajaraami vastavalt kohandada. Peame oluliseks majanduse kriisikindlamaks
muutmist, et tagada varustuskindlus vaktsiinide, ravimite, geneeriliste ravimite,
desinfitseerimisvahendite ja isikukaitsevahendite osas võimalikes tuleviku kriisides.
Euroopa tööstusstrateegias esile toodud eelnõudega kaasnev mõjude hindamine peab
võtma arvesse COVID-19 pandeemia tagajärjel välja kujunenud majandusolukorda ning
sellest tulenevaid lühiajalisi ja võimalikke pikaajalisi muutusi majanduse struktuuris.
Selgitus: Euroopa Tööstusstrateegia koostati enne COVID-19 kriisi ning ka hetkel ei ole
võimalik prognoosida sellele järgneva majanduskriisi ulatust ning mõju Euroopa tööstusele.
Arvestada tuleks aga, et kriisijärgselt on vaja teha olulisi muutusi kogu majanduse toimimises
ning arvesse tuleb võtta ka rohelises kokkuleppes seatud keskkonna- ja kliimaeesmärke,
seejuures peab majanduse taaskäivitamisel esikohale seadma tööstuse konkurentsivõime
suurendamise. Algatustes tuleb esmajoones keskenduda just neile tegevustele, mis leevendaks
viiruse mõju (võttes arvesse pandeemia õppetunde) ja aitaks majandustegevuse jätkumisel nii
majanduslikult kui keskkonnaalaselt edu saavutada, arvestades ka sotsiaalsete mõjudega ning
pikaajaliste keskkonna- ja kliimaeesmärkidega.
Rohelisest kokkuleppest lähtuvad tegevused on väga kallid tegevused ning need kulud
makstakse kinni ettevõtete poolt. Kriisis nõrgenenud ettevõtetel ei ole võimalik piisavalt
investeerida ning nad võivad langeda konkurentsist välja. Suurte kapitalipuhvritega hargmaised
kontsernid saavad seeläbi olulise konkurentsieelise. Selline struktuuriline nihe ei ole Eesti
jätkusuutliku ettevõtluskeskkonna huvides.
Praeguse hetkeseisu ja ka võimalike tuleviku kriisiolukordade valguses tuleks eesmärgiks seada
lisamõõtme, et EL tööstus ja ettevõtlus sealhulgas väike- ja keskmise suurusega ettevõtlus võiks
olla võimeline tagama EL ja liikmesriikide toimepidevuse ka kriisisituatsioonides. Euroopa
tööstusstrateegias on seda esile toodud kitsamalt farmaatsiatööstuse vaates ning ka Eesti
pikaajalises kriisist väljumise plaanis peaks sellekohased tegevused olema eraldi välja toodud.
Sealjuures tuleks tähelepanu pöörata teatavate kriitiliste tootmisvõimekuste olemasolule Eestis
kriisidega toimetulekuks nagu toiduainetööstus ja isikukaitsevahendite tootmine. Eesti puhul
oli näiteks tugev kohapealne toiduainetööstus väga oluline COVID-19 viiruse tagajärjel esile
kerkinud ootamatul piiride sulgumisel, kui kaubad EL siseturul sisuliselt piire ületada ei saanud.
19
Näiteks on ka ettevõte Interchemie Werken de Adelaan teinud ettepaneku rajada Eestis
geneeriliste ravimite strateegiline tootmisvõimsus.
1.3 Peame oluliseks piisavaid investeeringuid kaksikpöörde saavutamiseks, sealjuures
turulähedaste tehnoloogiate arendustegevustesse. Eesmärgiks on uute tehnoloogiate
kasutuselevõtu abil panustada nii kestlikku tootmisesse kui ka tootmiskulude
kokkuhoidu. Oleme seisukohal, et investeeringud on olulised kõigi tööstuslike protsesside
osas, sealjuures on aga energiamahukate tööstusharude üleminekuks vajalike
tulevikutehnoloogiate piloteerimine võtmetähtsusega. Tööstusstrateegia elluviimine peab
rajanema teadus- ja arendustegevuse alasel koostööl, partnerlustel ning innovatsioonil,
sest need on tootlikkuse ja kestliku kasvu võimaldajateks ja tõukejõuks.
Selgitus: Tuleb tagada piisavad investeeringud uute tehnoloogiate kasutuselevõtuks. Euroopa
tööstusstrateegia eesmärgid on ambitsioonikad ja arvestades ka teisi EL rohelise kokkuleppega
seoses esitatud EL strateegiad (nt talust toidulauale strateegia) ning ringmajanduse tegevuskava
ja nendega võetud eesmärke, on oluline tagada piisavate rahastusvahendite ja teadmiste
olemasolu. Peame oluliseks julgustada tööstust lineaarselt majandusmudelilt ringmajanduse
majandusmudelile üleminekul. Peame oluliseks jäätmete ümbertöötlust ja sellest teisese toorme
kättesaamist, sealjuures vajalike tehnoloogiate ja oskuste arendamist ning nende
kasutuselevõttu toetavaid finantsinstrumente. Püstitatud eesmärkide saavutamine eeldab
ettevõtetelt mahukaid investeeringuid, et võtta kasutusele uued keskkonnahoidlikud
tehnoloogiad, aidata kaasa uute keskkonnahoidlikke ärimudelite rakendamisele ja toetada
seeläbi kaksikpööret.
Väikese avatud majandusega riigina on meile eriti oluline, et VKE-de toetuseks mõeldud
meetmed ning tegevused toetaksid ka VKEde sisenemist kontsernide tarneahelatesse (näiteks
kaitsetööstuses) ning piiriülestesse väärtusahelatesse tervikuna.
Teaduse (strateegia peatükk 3.5) osatähtsus tööstuspoliitikas ja tuleviku tööstuse kujundamisel
on oluline. Seatud ambitsioonikate eesmärkide saavutamiseks, aga ka praegusest COVID-19
pandeemiast põhjustatud majanduskriisist võitjana väljatulemiseks vajab Euroopa
tööstuspoliitikat, mis põhineb maailmatasemel teadusuuringutel ja tehnoloogiatel, konkurentsil
ning avatud ja tugeval ühtsel turul. Samuti ei saa tööstuse kaksikpööre toimuda ilma, et see
tugineks põhjalikul ja tulevikku vaataval analüüsil. Leiame, et programmi „Euroopa horisont“
2. samba raames käivitatavate partnerluste tegevuste kujundamisel on oluline arvestada Eesti
tööstuse teadus- ja arendustegevuse vajadustega. Teadusuuringud ja innovatsioon on nii
tootlikkuse kui ka kestliku kasvu poliitikameetmete ja lahenduste võimaldaja ja tagant tõukaja.
Seetõttu leiame, et tööstusstrateegia elluviimiseks peaks EL toetama koordineeritud ja suunatud
investeeringuid innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevusse, mis arvestaks ka väiksemate
riikide vajadustega (näiteks LIFE programmi puhul on toodud välja, et liiga mahukad projektid
on vaja teha (soovitus alla 500 000 € projekti mitte esitada), seega peaks rõhutama ka et need
investeeringud peaksid jõudma väiksematesse riikidesse).
1.4 Toetame taastuvenergia tehnoloogia tarne- ja väärtusahelate tugevdamist Euroopas,
mis võimaldaks Euroopal saavutada tehnoloogiline suveräänsus ja energia
varustuskindlus ning aitaks tagada rohelise energia kättesaadavuse ja
konkurentsivõimelise hinna. Peame oluliseks tagada taastuvenergia- ja
salvestustehnoloogiate tööstuste juurdepääsu kapitalile, sealjuures Euroopa Liidu
vahenditele.
20
Selgitus: Kui tahame mitte ainult kliimaeesmärke saavutada, vaid ka eurooplastele olulist
majanduslikku kasu tuua, on vajalik, et ELis oleks vastav taastuvenergia tehnoloogia tööstus.
See toetaks ka Euroopa püüdlust saavutada energeetikas tehnoloogia suveräänsus. Komisjon on
tööstusstrateegias esile toonud järgmised strateegiad ja algatused: üleeuroopalisi energiavõrke
käsitleva määruse läbivaatamine; ELi avamere taastuvenergia strateegia; ning säästva ja aruka
liikuvuse laiaulatuslik strateegia.
Toetame komisjoni poolt kavandatavat strateegilisemat lähenemisviisi taastuvenergiatööstusele
nagu päikese- ning tuuleenergia ja nende tarneahelad, sh salvestustehnoloogiad. Oluliseks
valdkonnaks on ka avamere tuuleenergia ja regionaalse võrgu arendamine ja rahaline toetamine
ELi vahenditest, mis aitab paremini ühendada Euroopa elektrisüsteeme, et parandada
elektrienergia varustuskindlust ja integreerida suuremas mahus taastuvenergiaallikaid.
1.5 Eesti on avatud Euroopa Liidu konkurentsiõiguse raamistiku ja selle rakendamise
vajaduspõhisele ajakohastamisele eesmärgiga tagada konkurentsiõiguse tõhus toimimine
ka globaalsetes arengutes ja kaksikpöördel ning toetab Euroopa Liidu ettevõtetele
globaalses konkurentsis võrdsete tingimuste nimel sammude astumist. Euroopa Liidu
ühtsel turul peavad ettevõtlusele säilima võrdsed võimalused. Kolmandate riikide
suunalised meetmed peavad olema eesmärgipärased ja kooskõlas Euroopa Liidu senise
avatud kaubanduspoliitika põhimõtetega. Oleme seisukohal, et Euroopa Komisjoni poolt
kavandatavatele konkurentsiõiguse raamistiku muudatusettepanekutele peavad eelnema
põhjalikud analüüsid ning ettepanekud peaksid olema vastavuses Maailma
Kaubandusorganisatsiooni reeglitega.
Selgitus: Tööstusstrateegias tuuakse esile, et sõltumatu ELi konkurentsipoliitika on taganud
siiani Euroopa tööstusele kindlustunde. See on aidanud võrdsustada tingimusi, edendada
innovatsiooni, anda tarbijatele enam valikuvõimalusi ja pakkuda äriühingutele võimaluse
püsida maailmas konkurentsivõimelisena. Strateegias viidatakse, et kaksikpööret peab tagama
konkurentsinormide jätkuva toimimise tänases globaalses olukorras. Seetõttu kavatseb
komisjon läbi vaadata ELi konkurentsiraamistiku: sh, kuidas kohaldatakse kehtivaid
konkurentsinorme, eelkõige monopolide vastaseid meetmeid, ning kas horisontaalseid ja
vertikaalseid kokkuleppeid reguleerivad normid ja turu määratluse teatis täidavad endiselt oma
eesmärki. Hinnatakse ka, kuidas parandada konkurentsijuhtumite avastamist ja uurimist.
Komisjon kavatseb hakata kasutama sektoriuuringuid uutel ja tärkavatel turgudel.
Konkurentsireeglite läbivaatamine hõlmab ka pooleliolevat koondumiste kontrolli hindamist ja
mitmete riigiabi suuniste toimivuskontrolli. Riigiabi eeskirjad on taganud võrdsed tingimused
Euroopas, hoides ära subsideerimisralli ja toetades samal ajal olulisi avaliku huvi eesmärke.
Samas soovib komisjon vaadata läbi riigiabi eeskirjad, et need oleksid 2021. aastal paigas
prioriteetsetes valdkondades, sealhulgas keskkonna- ja energiaabi valdkonnas.
Samuti leiab komisjon, et EL jõukuse ja konkurentsivõime aluseks on tema majanduse avatus.
Vaatamata sellele, et EL tööstus on globaalsetesse väärtusahelatesse tugevalt integreeritud ja
tegutseb üleilmselt, ei tohiks EL pidada enesestmõistetavaks ausat konkurentsi ja peab olema
ettevaatlik kaubandust ähvardavate ohtude suhtes. Seetõttu jätkab komisjon EL turgude avatuna
hoidmiseks partnerriikide või -piirkondadega kaubanduskokkulepete sõlmimist, et tagada
vastastikku kasulik kaubandus ja ületada tõkked, mis takistavad EL ettevõtetel pääseda
muudele turgudele kogu maailmas. EL kavatseb kasutada kaubanduse kaitsemehhanisme ja
2020. aasta keskpaigaks uurib komisjon välja, kuidas kõige paremini tugevdada subsiidiumide
21
vastaseid mehhanisme ja vahendeid. Seda tehakse välistoetuste valge raamatu raames, milles
uuritakse välistoetustega kaasnevat moonutavat mõju ühtsel turul ja 2021. aastal tehakse
ettepanek õigusaktiks. Moonutuste puhul puudub EL ettevõtetel ka võrdne juurdepääs
välismaiste riigi osalusega ettevõtete kodumaistel turgudel. ELi hanketurud on üldjuhul avatud
ettevõtetele teistest riikidest, kus ELi äriühinguid diskrimineeritakse või kus nad seisavad
silmitsi turgude sulgemisega. Seetõttu kavatseb valge raamat tegeleda ka välismaiste riigi
osalusega ettevõtete hanketurgudele juurdepääsu käsitleva küsimusega. Ka soovitakse jõuda
kokkuleppele rahvusvaheliste hangete instrumendi osas.
Leiame, et konkurentsi mõjutavad nii geopoliitilised muutused kui ka digi– ja roheüleminek.
EL liikmesriikides on esinenud juhtumeid, kus kolmandatest riikidest pärinevad ettevõtted
omavad konkurentsieeliseid ka EL siseturul tingituna nende asukohariigi poolt antud riigiabist
või mittetoimivatest konkurentsireeglitest. Eestis selliseid juhtumeid seni veel teada ei ole. EL
globaalset konkurentsivõimet mõjutavad ka EL kliima eesmärgid ja nende saavutamine.
Seetõttu mõistame vajadust rakendada meetmeid selleks, et maandada selliste kolmandate
riikide ettevõtete ebaausat konkurentsieelist, kelle kliimaambitsioon on EList tunduvalt
madalam. Näiteks süsiniku piirimeetme aruteludes toetame sektoripõhist lähenemist, mis ei
kahjustaks globaalses kaubanduses osalevate tööstusharude konkurentsivõimet võrreldes
tänaste reeglitega.
Kõik EL-poolsed, sh tööstusstrateegias esitatud sammud Euroopa ettevõtetele võrdse
mänguväljaku loomiseks peavad lisaks konkurentsitingimuste võrdsustamise eesmärgile samas
vältima protektsionismi ning EL kaubanduspoliitika peab jääma avatuks.
Oleme ka seisukohal, et ettevõtetel peavad olema võrdsed tingimused EL ühtsel turul
tegutsemiseks vaatamata nende suurusele. Eesti poolt peame Euroopa suurettevõtete ehk
tšempionide loomisele kaasaaitamise asemel olulisemaks toimivat EL siseturgu, mis annaks ise
võimaluse nn Euroopa tšempionide kasvuks. Nendel põhjustel peame oluliseks, et komisjoni
poolt kavandatavatele muudatusettepanekutele eelneksid põhjalikud analüüsid, et mitte seni
hästi toimivat vaba turu kaitset kahjustada.
Täiendavalt saab esile tuua, et Eesti huvi - tagada tõhus järelevalve suure turujõuga
tehnoloogiaettevõtete (sh internetiplatvormide) tekke ja tegevuse üle ning kindlustada, et
andmetele juurdepääsul ja kasutamisel järgitaks konkurentsiõiguse põhimõtteid, on lisatud
Euroopa Liidu digipaketi seisukohtadesse, mis on kavas esitada 18. juuni 2020. a Vabariigi
Valitsuse istungile).
1.6 Eesti toetab tööstusstrateegias esile toodud Euroopa Puhta Vesiniku Liidu loomist,
mille eesmärk on teha kindlaks tehnoloogiavajadused, investeerimisvõimalused ning
regulatiivsed tõkked ja soodustavad tegurid.
Selgitus: Vesinik on alternatiivkütus, mille laialdane kasutusele võtmine aitab täita puhtama
tööstuse ja kliima eesmärke Puhas ehk roheline vesinik on saastevaba kütus, mis on tõsiselt
võetav alternatiiv praegu kasutusel olevatele fossiilsetele kütustele. Vesiniku tehnoloogiad ei
ole veel hetkel laialdaselt kasutusel ning tehnoloogia on oluliselt kallim kui turul olevad
saastavamad alternatiivid. Selleks, et vesiniku tehnoloogiad saaksid turul laiemat kasutust, tuleb
kokku tuua erinevad huvigrupid, sealhulgas investorid.
22
1.7 Oleme seisukohal, et ülemaailmses konkurentsis talentide ligimeelitamiseks ja
võimestamiseks peab Euroopa Liit suurendama investeeringuid oskustesse, et elukestev
õpe saaks reaalsuseks. Peame oluliseks oskuste tegevuskava ajakohastamist ja oskuste
pakti käivitamist, sest selle kaudu aidatakse kaasata avaliku ja erasektori investeeringuid
tööjõudu, suureneb väike- ja keskmise suurusega ettevõtete suutlikkus osaleda
kaksikpöördes. Tööstussektori, sealjuures väike- ja keskmise suurusega ettevõtete
suutlikkuse suurendamise ning kestlikule ja digitaalmajandusele üleminekuks
pakutavate oskuste arendamise meetmetes tuleb algatada ja võimendada
haridusprogramme ning luua paindlikke täiendus- ja ümberõppe võimalusi nii juhtidele
kui ka töötajatele.
Selgitus: Tööstusstrateegia peatükis 3.6 on esile toodud, et Euroopa peab tagama, et haridus- ja
koolitus on ülemaailmses konkurentsis püsimiseks ajakohased ning varustavad tulevikutööks
vajalike oskustega. Saame olla edukad vaid juhul, kui teadvustame vajadust pidevalt juurde ja
ümber õppida, olla ettevõtlikud ja loovad, et kiirelt muutuvas keskkonnas toime tulla. Oskuste
arendamine peab toimuma kogu elukaare jooksul, sh alates avalikkuse teadlikkuse
suurendamisest ning hoiakute ja oskuste kujundamisest digitaliseerimise võimaluste kohta nii
üldhariduse tasandil, noorsootöös kui ka tööelus (ettevõtluses) ja hilisemas elus. Elukestev õpe
peab senisest enam lähtuma inimeste ja ettevõtete vajadustest (nii teadmiste ja oskuste sisu kui
õppekorraldus), mitte haridusasutuste ja -süsteemi tänasest võimekusest, mistõttu on oluline
kriitiliselt hinnata ja arendada, vajadusel ka ümber kujundada, haridusasutuste ning muude
asutuste (nt raamatukogud, muud koolitusasutused) võimekust nii kompetentsi kui kaasaegse
õppekorralduse kontekstis ning soodustada senisest enam tööturu motivatsiooni haridus- ja
muude koolitust pakkuvate asutustega koostööks.
Tööstusstrateegia ja VKEde strateegiaga (Euroopa uus tööstusstrateegia ptk 3.6 ning VKEde
strateegia ptk 2) soovitakse liikuda kestlikuma ja digitaalsema majanduse poole, kuid
tööstussektorit, sh idufirmasid ja väljakujunenud VKEsid kimbutab kvalifitseeritud töötajate
nappus. Edukas kaksikpööre ehk üleminek kestlikule ja digitaalsele majandusele eeldab, et
oskuste arendamisse panustaksid kõik seotud osapooled (tööandjad, tööstus, ettevõtted, avalik
ja erasektor, sotsiaalpartnerid, üksikisikud), mistõttu on oskuste tegevuskava ajakohastamine ja
kavandatav oskuste pakt mõlema strateegia kontekstis asjakohane samm. Peame oluliseks
VKEde väga selge vastutuse ja kohustuse loomist töötajate oskuste arendamisel, mis peab
saama kaksikpöörde toetamise erinevate meetmete süsteemseks osaks.
Üheks tööstuse ning VKEde kaksikpöörde tõkkeks on nii kvalifitseeritud töötajate nappus kui
ka juhtide kompetents kiirelt muutuvate oludega kohanemisel. Just ettevõtete juhid on aga need,
kes peaksid olema kaksikpöörde veduriks, st tundma ära nende valdkonnas digitaliseerimise ja
kestliku majandamise abil loodavat lisandväärtust ning seda ellu viima. Ei tööstusstrateegias
ega VKEde strateegias pole juhtide koolitamisele ja arendamisele kestlikule ja digitaalsele
majandusele ülemineku kontekstis piisavalt tähelepanu pööratud. (Tööstusstrateegia ptk 3.6
ning VKEde strateegia ptk 2).
Oskuste nappuse vähendamiseks ja tööstusettevõtete ühtsel turul toime tulemise toetamiseks
tuleks pakkuda nii töötajatele kui juhtidele erinevaid võimalusi, sh nii põhjalikumaid
haridusprogramme kui ka kiireid ning paindlikke täiendus- ja ümberõppe võimalusi, näiteks e-
kursuseid või töökohapõhist ja e-õpet lõimivaid kursuseid. Jätkuva innovatsiooni ja arengu
23
tagamiseks tuleb täiend-ja ümberõppe võimalused luua nii madala kvalifikatsiooniga töötajatele
kui ka varasemat kõrgemat kvalifikatsiooni omavate töötajatele.
Täna viiakse läbi koolitus- ja arendustegevusi, näiteks rahastatakse Haridus-ja
Teadusministeeriumi juhtimisel töökohapõhist õpet (PRÕM), täiskasvanuõppes pakutatakse
mitmeid erinevaid koolitusi, hõlmates ettevõtlust, digioskusi jms.
2. Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete strateegia kestliku ja
digitaalse Euroopa kujundamiseks
2.1 Eesti toetab väike- ja keskmise suurusega ettevõtete strateegia eesmärki aidata väike-
ja keskmise suurusega ettevõtetel juhtida digi- ja rohemajandusele üleminekut, mis näeb
ette ka rahastamisvõimalused eesmärkide saavutamiseks. Toetame väike- ja keskmise
suurusega ettevõtete strateegia keskendumist innovatsioonile ja digitehnoloogiatele ning
väike- ja keskmise suurusega ettevõtete võimestamisele.
Selgitus: Nii iduettevõtluse kui erinevate innovaatiliste lahenduste soodustamine arendab
arengusõbralikku ja tulevikku vaatavat poliitikat nii ELi kui liikmesriikide tasandil, kasvatades
Euroopa kui terviku globaalset konkurentsivõimet. Samuti regulatiivsed liivakastid, CASSINI
algatus, ettevõtete üleminek ja mitmed teised olulised tegevused ja initsiatiivid, aitavad olulisel
määral kaasa VKEde kasvule ja arengule. Olulist rolli VKE poliitika kujundamises esindab
seejuures VKE saadikute võrgustik.
Peame oluliseks ka seda, et komisjon laiendab digitaalse innovatsiooni keskusi koos Startup
Europe’i ja Euroopa ettevõtlusvõrgustikuga ning pakub kohalikes ja piirkondlikes
ökosüsteemides sujuvat teenust. Samuti eraldab komisjon Euroopa innovatsiooninõukogu
kaudu vähemalt 300 miljonit eurot rohelise kokkuleppega soodustatavate murranguliste
uuenduste toetuseks.
Peame oluliseks Euroopa Komisjoni meetmeid, millega hõlbustatakse piiriülest koostööd
VKEdega ja VKEde vahel. Partnerlusel põhinev lähenemine on äärmiselt oluline ning see peab
hõlmama nii riike, sektoreid, (haridus)asutusi, inimesi kui ka distsipliine. Samuti on väga
oluline VKEde koostöö teadusasutustega, sest rakendatavate meetmete ja arenduste tulemused
peaksid olema tõenduspõhised. Lisaks kutseharidusele ja-õppele, millega tagatakse tööjõule
tööturul vajalikud oskused, on oluline esile tuua ka rakenduskõrghariduse roll. Eesmärk on
koostöö süvendamine, mis viiks muuhulgas ka ekspordi ja lisandväärtuse kasvule ning, mis
eeldaks teatud meetmeid, nagu ka seni, nt INTERREG, koostööprogrammid ettevõtluse ja
teaduse vahel jms. Koostööd soodustatakse ka Euroopa Kaitsefondi raames ning kaardistatakse
tugevused teadustöö ja innovatsiooni ökosüsteemis. Komisjon kuulutab välja piirialade
vaheliste katseliste partnerlusprojektide konkursi, et tihendada koostööd ühtse turu normide
täitmise tagamisel ja haldustõkete kõrvaldamisel.
2.2 Eesti peab oluliseks ettevõtete halduskoormuse vähendamist ja teiste riikide turule
pääsu parandamist muuhulgas läbi ühtse digivärava määruse tõhusa rakendamise
24
Euroopa Liidus ja uue teabeportaali käivitamise kaudu Euroopa Komisjoni poolt, mis
annab Euroopa ettevõtetele infot kolmandatesse riikidesse eksportimisel.
Selgitus: Leiame, et ühtse digivärava initsiatiiv toetab ettevõtja tegutsemist. Tuleks keskenduda
koormuse vähendamisel ettevõtetelt andmete küsimisel ning rakendama andmete ühekordse
küsimise printsiipi (OOP). Andmevoogude jagamiseks keskkonna loomisel tuleb kriitiliselt
mõelda, kuidas automatiseerida andmete jagamine, et mitte riskida halduskoormuse kasvuga.
Peame väga oluliseks ELi konkurentsieeskirjade läbivaatamist, mis peaksid tagama EL reeglite
sobivuse kiiresti muutuva majanduse jaoks arvestades ühtlasi ringmajanduse põhimõtteid. VKE
-de osas on tähtis ka EL-i meetmetest ja võimalustest teavitamine. Seetõttu jätkatakse ühtse
digivärava rakendamist, mille kohaselt liikmesriigid saaksid pakkuda VKEdele veebis lihtsat
juurdepääsu teabele, menetlustele ja abiteenustele, mis on seotud kõigi nende päringutega
piiriülese äritegevuse kohta. VKEdele tuleks sealhulgas pakkuda nõu riigihangete ja
rahastamisallikate kohta.
VKEde kasvu oluline allikas on üleilmsed turud, siiski vaid 600 000 VKEd (kes annavad tööd
umbes 6 miljonile inimesele) ekspordivad kaupu ELi välistesse riikidesse. Komisjon jätkab
tööd, et parandada VKEde juurdepääsu kolmandate riikide turgudele, muu hulgas spetsiaalsete
VKEdele pühendatud peatükkide ja kaubanduspartneritega heade tavade vahetamiseks
mõeldud dialoogi kaudu. Komisjon kavatseb käivitada ka uue teabeportaali, et suurendada
VKEde teadlikkust kaubanduspoliitikast ning anda üksikasjalikku teavet tolliprotseduuride ja -
formaalsuste kohta kolmandatesse riikidesse eksportimisel.
Ka Euroopa Liidu ülese turvalise digiidentiteedi juurutamine ning selle viimine kolmandate
riikidega peetavate kaubandusläbirääkimiste osaks on oluline aspekt ettevõtete jaoks. EL ühtse
turu edukaks toimimiseks ja VKE-de arenguks on oluline, et kõikjal EL-s toimiks digitaalne
identiteet ja digiallkiri. Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid 2020–2021 (heaks kiidetud
21. novembri 2019. a Vabariigi Valitsuse istungil) seavad eesmärgiks, et Euroopa Liidu
kaubanduspartneritega tuleb kokku leppida vastastikuse elektroonse identiteedi ja
usaldusteenuste tunnustamise põhimõtted vastavalt eIDASe raamistikule. See võimaldaks
VKE-del kergemini laieneda ka EL välistel turgudel. Eesti seisukohtades Euroopa Komisjoni
digipaketi „Digiajastule vastav Euroopa“ kohta on esile toodud, et peame oluliseks ELi
aktiivsust andmete vabale liikumisele seatud takistuste adresseerimisel nii globaalsel tasandil
kui kahepoolsetes suhetes kolmandate riikidega.
2.3 Eesti toetab väike- ja keskmise suurusega ettevõtete rahastamise kättesaadavuse
parandamist, sealhulgas InvestEU programmi raames. Oleme seisukohal, et
kaksikpöörde rakendamine eeldab uute tehnoloogiate ja andmete kasutuselevõttu ning
nendest väärtuse loomist ning selleks vajalikke investeeringuid ja innovatsiooni. Eesti
nõustub, et digiüleminekul aitab murranguline tehnoloogia Euroopa ja Eesti ettevõtete
konkurentsivõimet suurendada.
25
Selgitus: Innovaatilised VKEd ja idufirmad, kes vajavad kapitali, kolivad riskikapitali otsides
sageli EList välja17. Lisaks EL tehnoloogilise sõltumatuse, majanduskasvu ja töökohtade
ohustamisele mõjutab see kaudselt laiemat VKEde kogukonda. Samuti ei pruugi EL investorid
sageli idufirmadesse investeerida, sest neil on keeruline hinnata VKEde uue tehnoloogiateenuse
või -toote turupotentsiaali või selle aluseks olevat intellektuaalomandit. Komisjon kaasrahastab
ELi katseprojekti raames tehnoloogia eelhindamise teenuseid, et võimaldada
tehnoloogiavaldkonna idufirmade ja hilisemas arenguetapis olevate tehnoloogiavaldkonna
VKEde täpset hindamist ja seada nad investeerimisvalmis, samuti toetab VKEde esmaseid
avalikke pakkumisi investeeringutega uuest era- ja avaliku sektori ühisfondist. Leiame, et
andmepõhisus võiks olla rahastamisel üks hindamiskriteerium. Euroopa Komisjon plaanib
tugevdada välisinvesteeringute taustauuringute raamistikku, mis mõjutab riikidele kriitilise
tähtsusega sektoreid ja kindlasti ka kaitsetööstust. Kõige selle sõelumise ja võimalike veelgi
suuremate investeerimispiirangute juures on oluline säilitada EL strateegiliste sektorite
ettevõtete ja kaitsetööstuse atraktiivsus võimalikele sobivatele välisinvestoritele.
Komisjon loob ühtse tagatissüsteemi VKEdele, kelle riskitaset hinnatakse kõrgemaks või kellel
puudub piisav tagatis, sealhulgas VKEdele, kes tegutsevad innovatsiooni, kultuuri- või
loomesektoris, ressursi- ja energiamahukatelt mudelitelt kestlikumatele mudelitele üle
minevatele VKEdele ja neile, kes on kasutusele võtmas digitaalseid äritavasid. InvestEU
programmi VKEde komponent toetab VKEsid ja väikseid keskmise turukapitalisatsiooniga
ettevõtjaid, kes tegutsevad EL-ile poliitilist huvi pakkuvates valdkondades nagu kosmos ja
julgeolek, kestlikkus, digiüleminek, innovatsioon. Näiteks koondatakse ELilt, liikmesriikidest
ja erasektorist pärinev rahastus selleks, et suurendada ökotehnoloogialahendusi välja töötavate
ja kasutusele võtvate innovaatiliste VKEde ja idufirmade juurdepääsu omakapitali kaudu
rahastamisele. Programm „InvestEU“ lubab rahastada kõiki arenguetappe idufirmast
kasvufirmani.
Strateegiates on kirjeldatud ambitsioonikaid plaane tööstuse arendamise osas. Välja on toodud
mitmeid asjakohaseid meetmeid, millega soovitakse antud eesmärk saavutada. Ühtse turu
tõkete tuvastamise ja kõrvaldamise osas on hea ülevaade kasutajate vaatenurgast, millest selgus,
et tõkkeid on mitmeid, mis raskendavad ettevõtjate ja tarbijate olukorda. Kogu paketi
rakendamine peaks tagama kodanikele ja ettevõtjatele majanduskasvu, heaolu ja stabiilsuse.
Samuti tuleks VKE-sid motiveerida mõtlema innovatiivsete lahenduste kasutamisele. VKEd ei
kasuta veel täielikult ära võimalusi, mida pakuvad neile andmed kui digimajanduse tuumik.
Mitmed ettevõtted ei ole teadlikud oma loodavate andmete väärtusest ning ei ole piisavalt
kaitstud või ei ole tulevase andmeid kasutava majanduse jaoks piisavalt ette valmistunud. Vaid
17% VKEdest on oma tegevuses edukalt kasutusele võtnud digitehnoloogia (võrdluseks:
suurettevõtetes on see näitaja 54 %)18. Samuti, kuidas rakendatakse praktikas VKE-de
juurdepääs vajalikule teabele, tehnoloogiale, andmetele ning kust leitakse vastavad vajalikud
rahalised vahendid lahenduste rakendamiseks.
17
Euroopa Investeerimispanga ja komisjoni 2018. a uuring „Kuidas rahastada süvatehnoloogilist revolutsiooni”.
18
Digitaalse innovatsiooni keskuste töörühma 2018. aasta aruanne:
https://ec.europa.eu/futurium/en/system/files/ged/dihs_access_to_finance_report_final.pdf.
26
Euroopa andmestrateegias19 on märgitud, et komisjon kavatseb tegeleda andmete
kättesaadavamaks muutmise ning ettevõtjate ja valitsuste vaheliste andmevoogude
võimaldamisega. Selleks luuakse ühtsed Euroopa andmeruumid, kus saab andmeid kindlalt ja
turvaliselt jagada ning millele pääsevad ühtmoodi juurde kõik äriühingud, eriti VKEd.
Komisjon kavatseb ka uurida probleeme, mis võivad tekkida seoses koostoodetud andmete,
eelkõige tööstuskeskkonna asjade interneti andmete kasutusõigusega.
Digitaliseerimise üleminekul on koolituste ja teadlikkuse kasv oluline. Leiame, et erinevatel
koolitustel peaks olema praktiline väljund. Olulised on ka vabavaralised komponendid ning
teenused, mida erinevad osapooled saaksid väikse vaeva ja väheste kuludega rakendada,
analoogselt Eesti koodivaramu ja kratijuppidega. Tervikuna tuleks VKEde poolelt rohkem
panustada andmetest väärtuse loomisel. Kaaluda võiks nn digitaliseerimise meedet, kus oleks
võimalik raha taotleda loodud kratijuppide rakendamiseks, automatiseerimiseks, analüütika
töövahendite kasutusele võtmiseks jms.
Riigi Infosüsteemi Amet on esile toonud küsimuse, kuidas riik saaks toetada senisest enam ka
e-riigi lahenduste taaskasutamist ja eksporti ettevõtjate kaudu. Ühe lahendusena on ellukutsutud
riiklik koodivaramu, mille kaudu riigi tarkvara lähtekoode avalikustama hakatakse. Meie
praegune suundumus on keskendunud eelkõige e-lahenduste taaskasutamise võimaldamisele
võimalikult paljudele osapooltele. Seetõttu on harvad juhud, kus tellitakse arendustöid nii, et
intellektuaalomandi õigused jäetakse arendajale endale, mis annab konkurentsieelise üksnes
ühele konkreetsele arendajale.
Samuti tõi Riigi Infosüsteemi Amet esile, et digitehnoloogiate kontekstis peame alati oluliseks
rõhutada ka küberturvalisuse aspekti. Digiplatvormide kasutuselevõtt peab hõlmama piisaval
määral ka küberriskide hindamist ning asjakohaste turvameetmete rakendamist. Kahtlemata
eeldab küberteadlikkuse tõstmine lisaressursi suunamist teavitustöösse ning
strateegiadokumentides osundatud digitaalsed kiirkursused peavad suutma igakülgselt hõlmata
ka küberturvalisuse tagamisega seotud küsimusi. Seejuures tuleb vastus leida ka küsimusele,
kuidas uued digitehnoloogiad turule lastakse, kas vajalik on sisse seada ka teatud
hindamisprotseduur või muu kontroll (näiteks auditeerimine või sertifitseerimine), mille kaudu
tehnoloogiate küberturvalisust hinnatakse.
VKE strateegia peatükis 2 tuuakse esile, et mitmes keeles suhtlemist ja kommunikatsiooni ning
analüütikat võimaldav keeletehnoloogia ja masintõlge on olulised VKE-de jaoks eelkõige
piirideüleses kaubanduses ja e-kaubanduses murrangulise tehnoloogiana, kus keeleoskuse
puudumine saab tihti takistuseks toodete ja teenuste müümisel ja tarbimisel, sest valdavalt
eelistavad inimesed e-kaubanduses tegutseda omas emakeeles. Näiteks peavad VKE-d
investeerima palju tõlkimisse, et jõuda välisturule ja paljud VKE-d ei ole sellisteks
investeeringuteks valmis. VKE-del peaks olema võimalus automaatset masintõlget kasutada,
mis hõlbustaks oluliselt nende jõudmist välisturule. Näiteks kui rakendada ja muuta
eTranslation kõigile VKEdele lihtsasti kättesaadavaks, oleks võimalik oluliselt toetada
19
COM(2020) 66 final, 19.2.2020
27
piiriülest e-kaubandust. Vabavaraline vestlusrobot aitaks vähendada töökoormust.
Automatiseeritud maksekäsukiirmenetlus (kuni 6400€ võlad) aitaks vähendada aega ning kulu,
mis kulub võlgade kättesaamiseks, mis on eriti oluline VKEde puhul.
Haridus- ja Teadusministeerium toob ka välja, et keeletehnoloogia osas tuleb arendada
masintõlget ja teisi keelte üleseid keeletehnoloogilisi vahendeid kõigile EL keeltele, mis
omakorda aitaks oluliselt vähendada keeleoskusest tingitud keeletõket. Mitmekeelsed
tehnoloogiad tagavad võrdsed võimalused kodanikele ning ettevõttele, st loovad võimaluse
suhelda piirideüleselt omas emakeeles. Tähelepanu tuleb sealjuures pöörata ja investeerida mh
väikeste keelte tehnoloogiate arendamisse, et ka neil oleks olemas suurte keeltega võrreldav
digitaalne keeleline tugi.
2.4 Toetame Euroopa Komisjoni poolt väljapakutud meetmetena digioskuste arendamist
ja digivabatahtlikke liikumisi, kuid näeme vajadust kestlikuma ning suuremat mõju
kaasa toova lähenemisena piirkondlike arenduskeskuste, sh kohalike ettevõtete arengut
toetavate organisatsioonide võimestamist, sealjuures digivõimekuse kasvu.
Selgitus: Komisjonil on kavas käivitada digivabatahtlike programm (strateegia peatükk 2), mis
aitab kokku tuua VKEde vahendajaid, nt klastrid, Euroopa ettevõtlusvõrgustik, Euroopa
ressursitõhususe teadmuskeskus, et aidata VKEde töötajatel täiendada oma oskusi kestlikkuse
vallas. Leiame, et vabatahtlike liikumiste jõustamise puhul on vaja läbi mõelda terviklik
lähenemine nii võrgustiku ülesehitamise, toimimise tagamise kui ka arendamise jaoks.
Piirkondlikud arenduskeskused saavad toetada digipädevuse arendamist just lähtuvalt vastava
ettevõtte, piirkonna, tööstusvaldkonna eripärast. Digivabatahtlike programmis olev piirang
“noored ja kogenud eakad” ei ole põhjendatud, kuna tegemist on vabatahtlikkuse alusel
panustamisega, mistõttu isikute ringi piiramine ei ole mõistlik. Toetame Euroopa Komisjoni
poolt välja pakutud meetmetena digioskuste arendamist ja digivabatahtlikke liikumisi, kuid
leiame, et vajaliku muutuse saavutamiseks on oluline pakkuda erinevaid võimalusi ja tegevused
peavad olema süsteemsed. Näiteks „digitaalsete kiirkursuste“ kõrval on oluline pakkuda nii
põhjalikumaid haridusprogramme kui ka intensiivõpet. Soovitame täpsustada "digitaalse
kiirkursusele" omistatud sisu ning tingimusi ning toetame väljapakutud meetmete, nt
“digitaalsed kiirkursused” ja “digivabatahtlikud” ellu viimist.
2.5 Toetame meetmeid, mis julgustavad naisi ja tütarlapsi ettevõtlusega tegelema ning
Euroopa Komisjoni ettepanekut uue rahastuse algatuse loomiseks, et luua stiimulid
investeerida naiste juhitavatesse ettevõtetesse ja fondidesse.
Selgitus: Tööstusstrateegia ptk 3.6 ning VKEde strateegia ptk 2 toovad esile komisjoni plaanid
naisettevõtluse julgustamisel. Komisjon toob VKE strateegias esile, et ELi tulevane
investeeringute rahastamisprogramm „InvestEU“ võiks aidata pakkuda sihtotstarbelist tuge, et
laiendada kavandatava rahastuse algatuse raames naiste juhitud investeerimiskõlblike
ettevõtete ja fondide valikut. Tõendatult loovad paindlikud ümberõppetingimused head
võimalused ka naistele ning tütarlastele oskuste arendamiseks ning nende rakendamiseks
kaasaja tehnoloogia- ja tööstusettevõtetes. Lisaks õppimiseelistuste kujundamisele on
tööstussektoris töötavate meeste ja naiste parema tasakaalu saavutamisel oluline ka tööturu
28
valmisolek ning laiema kuvandi ja valmisoleku loomine tööandjate hulgas. Tõendatult aitab
tehnoloogiavaldkonnas tegutsemiseks positiivsete hoiakute kujundamisele kestliku
lahendusena kaasa alus- ja üldhariduses STEM kvalifikatsioonide mõtestatud arendamine ning
noorsootöös huvi võimendavate võimaluste tagamine.
3. Ühtse turu tõkete tuvastamise ja kõrvaldamise teatis
3.1 Eesti toetab Euroopa Liidu ühtse turu tõkete ja nende tõkete algpõhjuste
kaardistamisel tarbijate ja ettevõtjate kogemustest lähtumist.
Selgitus: Liikmesriikide kogemusel ei toimi EL ühtne turg mitmetes valdkondades siiani
vastavalt nende kodanike ja ettevõtjate ootustele. Individuaalsete liikmesriikidega võrreldes on
komisjonil oluliselt suurem võimekus siseturu probleemidest EL ülese pildi tekitamiseks ja
nende probleemide prioriseerimiseks. Eesti on järjepidevalt taotlenud siseturu lõppkasutajate
ehk kodanike ja ettevõtjate vaatenurga siseturu tõkete arutelu keskmes hoidmist. 2019. aastal
Eesti ja Hollandi eestvedamisel toimunud ettevõtete piiriüleste teekondade workshop’il tõdeti
nii teiste liikmesriikide kui komisjoni poolt üksmeelselt, et nii mõnedki käibetõdedeks
muutunud arusaamad lahendamist vajavatest probleemidest võivad olla ajale jalgu jäänud.
Nõnda näiteks on uued ärimudelid, kõrgemad ootused avaliku sektori e-lahendustele, paberil
lahendatud aga jõustamata reeglid nihutanud ettevõtete ootusi ja hinnangut siseturu
toimimisele. Seetõttu on „ühtse turu toimimist uuest küljest – kasutajate vaatenurgast“
käsitlemine tervitatav samm komisjoni poolt, mis peaks erandi asemel kujunema normiks.
Oleme seisukohal, et ettevõtjate ja kodanike kogemus peab olema peamine siseturu toimimise
kui EL siseturust kasusaajate rahulolu, sh ka teatises esile toodud tõkete lahendamise ja suuniste
täitmise edukuse hindamise mõõdupuu.
3.2 Oleme seisukohal, et Euroopa Liidu siseturu nõuete täitmise rakkerühm peaks
tegelema ühiselt prioriseeritud ja teatises esitatud barjääride lahendamise
koordineerimisega ning omama poliitilisteks algatusteks tugevat mandaati. Siseturu
tõkete varieeruvuse tõttu teemavaldkondade lõikes on oluline tagada rakkerühma töös
vastava siseturu tõkke valdkonna ekspertide ja Euroopa Komisjoni liikmete kaasatus.
Selgitus: Esitatud suunised on asjakohased ettevõtjate ja kodanike poolt enim esile tõstetud
probleemide - koormavad menetlused ja raskused piiriüleseks tegevuseks vajaliku teabe
hankimisel ja lahendamisel. Nende tõkete vähendamisel on just liikmesriikidel oluline roll täita.
Olemasolevate tõkete kõrvaldamiseks on hädavajalik ühtse turu reeglite rakendamise ja
täitmise tagamise eest vastutavate osaliste koordineeritud koostöö. Teatises tutvustatud
rakkerühm võiks pakkuda selleks sobivat platvormi. Seejuures ei peaks rakkerühm keskenduma
kitsalt EL õiguse jõustamisega seonduvate probleemide käsitlemisele nagu teatises viidatakse,
vaid omama mandaati kõigi teatises esitatud, ka näiteks bürokraatiast tulenevatele
pudelikaeladele lahenduste otsimiseks. Rakkerühma töö tulemuslikkuse tagamiseks peaks
rakkerühm omama seejuures tugevat mandaati poliitikasoovituste tegemiseks või konkreetsete
algatuste käivitamiseks.
Peame tõkete kaardistusele ja prioriseerimisele järgnevate sammude astumiseks
„projektimeeskonna“ moodustamist hädavajalikuks. Tõkete varieeruva temaatilise kuuluvuse
tõttu peaks rakkerühm olema koosseisult paindlik ehk võimaldama liikmesriikide ja Komisjoni
29
ekspertide kaasamist vastavalt käsitletavatele teemadele. Probleemide omanike kaasamise
tulemuslikkust on tõendanud näiteks teenuste direktiivi töörühm, kus nö horisontaalsete
ekspertide kõrvale sisuekspertide toomine on muutnud siseturu tõkete debatid liikmesriikide
hinnangul märkimisväärselt sisulisemaks.
3.3 Toetame toidutarneahela nõuete täitmise tõhusamat tagamist Euroopa Liidu siseturul
suurendades toiduainete kontrollimist.
Selgitus: On oluline, et EL siseturul tagatakse kõikide nõuete ühtsem täitmine suunates rohkem
ressursse kontrollide ja koolituste läbiviimiseks. Peame oluliseks pöörata enam tähelepanu
toidupettustele, sealhulgas koordineeritud info vahetusele, liikmesriikide koostöö
tõhustamisele ning võltsimist tuvastada võimaldavate analüüsimeetodite arendamisele. Toome
esile, et teistest liikmesriikidest pärit toiduainete kontrollimine rangemalt ja/või tihedamini kui
kohalikke tootjate oma, tuleb välistada. Nõuete ühtne rakendamine toiduainete tarneahelas
tagab EL kodanike suurema usalduse ja tervise kaitse.
3.4 Peame oluliseks riiklikele ametiasutustele vastastikuse tunnustamise põhimõtte
järgimiseks konkreetsemate suuniste esitamist.
Selgitus: Ühtse turu tõkete tuvastamise ja kõrvaldamise teatises on mainitud vastastikuse
tunnustamise põhimõtte suuniste välja töötamist. Suuniste välja töötamine on vajalik, kuna need
aitavad eeldatavalt luua selgust, kuidas toimib vastastikuse tunnustamise põhimõtte
rakendamine EL tasandil toodetele, mille osas on liikmesriikidel õigus kehtestada riigisiseseid
tehnilisi nõudeid. Selge arusaam vastastikuse tunnustamise põhimõttest aitab kaasa tõhusamale
kaupade vabale liikumisele EL siseturul.
3.5 Peame oluliseks, et Euroopa Komisjon hindaks süstemaatiliselt teatises
liikmesriikidele ja Euroopa Parlamendile esitatud üleskutsete ning enesele võetud
kohustuste täitmist ning kaardistatud tõkete eemaldamise tulemuslikkust.
Selgitus: Teatises kirjeldatud siseturu tõkete ja nende algpõhjuste kõrvaldamiseks tuleb nii ELi
kui ka liikmesriikide tasandil planeerida konkreetseid tegevusi alates avaliku halduse
digitaliseerimisest lõpetades uute õigusaktide vastu võtmise, õigusaktide parema rakendamise
ja jõustamisega. Teatise lõpuosas esitab komisjon küll loetelu nii liikmesriikide kui komisjoni
enese poolt astumist vajavatest sammudest, ent ei näe ette ei ajakava ega ülevaatemehhanismi
nende sammude realiseerumise või tulemuslikkuse hindamiseks. Viimane on eriti oluline
arvestades tõsiasja, et loetletud tegevused on äärmiselt üldsõnalised. Peame oluliseks teatises
esitatud üleskutsete täitmise süstemaatilist hindamist, näiteks kord aastas koostatavate
vastavasisuliste aruannete näol. Usume, et sääraste jätkutegevuste planeerimine on oluline nii
probleemide omanikes vastutustunde tagamiseks kui mõistmaks, kas on vajadust uute või
teatises esitatud üleskutsetest konkreetsemate suuniste järele 13. kaardistatud tõkke ületamisel
või mõju leevendamisel.
4. Pikaajaline tegevuskava ühtse turu normide paremaks jõustamiseks
ja rakendamiseks
4.1 Toetame Euroopa Liidu õigusega vastuolus olevate riiklike meetmete kehtestamise
ennetamist soodustavaid samme. Teenuste turu põhjendamatute tõkete vältimiseks tuleks
vastu võtta teenustest teavitamise direktiivi muudetud ettepanek, mis on hetkel
blokeeritud.
30
Selgitus: Eesti on varasemalt toetanud ja peaks seisma jäänud arutelude taastumisel toetama
teenustest teavitamise direktiivi20 vastu võtmist. Direktiivi, mille läbirääkimised peatusid 2017.
aastal nõukogu tasandil, üheks eesmärgiks oli kohustada liikmesriike teavitama teenuste turgu
mõjutavatest meetmetest juba eelnõu staadiumis, et ennetada põhjendamatute ja EL õigusega
vastuolus olevate nõuete kehtestamist. Direktiiv nägi muuhulgas ette eelnõu vastu võtmisele
kolmekuulise ooteperioodi kehtestamise, jättes komisjonile ja teistele liikmesriikidele piisavalt
aega eelnõu kommenteerimiseks ja küsimuste esitamiseks. Nii oleks direktiivil selge
lisandväärtus ettevõtjate piiriülest teenuse osutamist takistavate põhjendamatute ja
ebaproportsionaalsete meetmete kehtestamise pärssimise näol.
4.2 Oleme seisukohal, et Euroopa Liidu ühtse turu toimivuse tagamisega seotud
infotehnoloogiasüsteemidega liidestamise ja ülalhoidmise kulud peaks olema kaetud
Euroopa Liidu eelarvest.
Selgitus: nt ELi turujärelevalveasutuste infovahetuse süsteemi (ICSMS) andmete sisestamise
ja/või liidestamise ning selle ülalhoidmise kulud on täna liikmesriikide ning järelevalveasutuste
kanda, samas sisestatavaid andmeid on vaja ELil tervikuna, et omada ülevaadet ühtsel turul
toimuvast ning lahendada piiriüleseid juhtumeid. Eeltoodust tulenevalt näevad liikmesriikide
järelevalveasutused ICSMS-i andmete sisestamist pigem lisatööna ning oma süsteemide
liidestamist ja ülalhoidmist lisakuluna. Tulemuseks on aga see, et ICSMSi ei kasutata niipalju
kui peaks, kuna ressurssi napib ning prioriteetsus seatakse maistematele asjadele: nt ELi
infosüsteemi andmete sisestamise asemel järelevalve teostamisse; liideste loomise ja
ülalhoidmise asemel oma enda menetlussüsteemide parendusse jne jne. Kui IT-süsteemiga
seotud kulud oleks kaetud otse EL vahenditest, siis saaks ka ELi süsteemid ehk lõpuks praktikas
toimima selliselt nagu nad algselt mõeldud on. EL siseturu programmi läbirääkimiste käigus
oleme seda suunda hoidnud, kuid arutelude ei ole siiani veel detailidesse liikunud.
6. Arvamuse saamine ning seisukohtade kooskõlastamine
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium saatis eelnõud arvamuse avaldamiseks
Kaitseministeeriumile, Välisministeeriumile, Rahandusministeeriumile,
Sotsiaalministeeriumile, Justiitsministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Haridus- ja
Teadusministeeriumile, Maaeluministeeriumile ja Kultuuriministeeriumile. Samuti edastati
eelnõud EASile, Kaubandus- ja Tööstuskojale, Kredexile, Arenguseire Keskusele, E-riigi
Akadeemiale, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidule, Eesti E-kaubanduse Liidule, Eesti
Elektritööstuse Liidule, Eesti Elektroonikatööstuse Liidule, Eesti Infotehnoloogia ja
Telekommunikatsiooni Liidule, Eesti Kaitsetööstuse Liidule, Eesti Keemiatööstuse Liidule,
Eesti Maaülikoolile, Eesti Masinatööstuse Liidule, Eesti Meretööstuse Liidule, Eesti Metsa- ja
Puidutööstuse Liidule, Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liidule, Eesti Mööblitööstuse Liidule,
Eesti Plastitööstuse Liidule, Eesti Puitmajaliidule, Ravimitootjate Liidule, Eesti Rõiva- ja
Tekstiililiidule, Eesti Standardikeskusele, Eesti Taastuvenergia Koda, Eesti Teadusagentuurile,
Eesti tervisetehnoloogia klastrile, Eesti Toiduainetööstuse Liidule, Eesti Trüki- ja
20
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv direktiivi 2006/123/EÜ (teenuste kohta siseturul) jõustamise kohta,
millega kehtestatakse teenustega seotud autoriseerimisskeemidest ja nõuetest teavitamise kord ning muudetakse
direktiivi 2006/123/EÜ ja määrust (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat
halduskoostööd [COM(2016) 821] (Eelnõu, millega kehtestatakse teenustega seotud nõuetest teavitamise kord).
31
Pakenditööstuse Liidule, Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioonile, Eesti Tööandjate Keskliidule,
Tööriistavabrik Asile, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Riigi
Infosüsteemi Ametile, Tallinna Tehnikaülikoolile, Tallinna Ülikoolile, Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ametile, Tartu Ülikoolile ja maakondlikele arenduskeskustele.
Saabunud ettepanekute kaasamise tabel on esitatud Lisas 1.
Ministeeriumid on seisukohad kooskõlastanud Euroopa Liidu koordinatsioonikogus.
32
Lisa 1. Kaasamise käigus esitatud märkuste arvestamise tabel
Ministeeriumid, riigiametid
Ettepaneku esitaja Ettepanek/avaldus Arvestamine
Haridus- ja Haridus- ja Teadusministeeriumi sisend Vabariigi Valitsuse seisukohtade koostamiseks Euroopa uue tööstusstrateegia, Arvestatud osaliselt, EL
Teadusministeerium väikese- ja keskmise suurusega ettevõtete strateegia kestliku ja digitaalse Euroopa kujundamisel ning ühtse turu tööstusstrateegia seab
normide parema rakendamise tegevuskava kohta hariduse ning teaduse ja innovatsiooni vaatest. põhimõtted EL
strateegilisele tegevuskavale
Euroopa uus tööstustrateegia
Ptk 2
Seisukoht: Nõustume, et Euroopa asukohast tulenevaid võimalusi tuleb maksimaalselt ära kasutada, kuid leiame, et
sellise strateegilise otsuse aluseks peab olema ka strateegiline tegevuskava.
Selgitus: Tootmise Euroopasse tagasitoomise otsust mõjutab soov tõsta Euroopa tööstuse võimekust tervikuna, sh
võimekust teadlaste, innovaatorite ja ettevõtjate saavutusi kohapeal paremini rakendada. Strateegiadokumendis on
viidatud 3D-printimisele, mis peaks toimuma Euroopas ja tooma mõnes sektoris rohkem tootmist tagasi ELi. Leiame, et
3D-printimine ei ole ainus valdkond, mis tooks tootmise Euroopasse tagasi ning et tootmise, aga ka teenuste jm, eelkõige
eluliselt oluliste valdkondade Euroopasse tagasitoomisele tuleks läheneda strateegilisemalt. Teisalt on Euroopa enda
kontrolli all oleva tööstuse kaudu võimalik paremini panustada selle rohestamisse.
Haridus- ja Ptk 2.3 Arvestatud osaliselt,
Teadusministeerium Seisukoht: Üleilmse digivaldkonna liidriks tõusmisel on oluline toetada innovatsiooni tervikuna ja selle teket, kuid sõnastatud selgitusena
leiame, et idufirmade ja innovatsiooni ökosüsteemide toetamine on üks osa sellest.
Selgitus: Üleilmse digivaldkonna liidriks tõusmisel on Euroopal olemas kõik võimalused. Strateegiadokumendis on välja
toodud, et selleks tuleb kasutada oma tugevusi, sealhulgas tugevat tööstusbaasi, kvaliteetseid teadusuuringuid,
kvalifitseeritud töötajaid, elujõulist idufirmade ja innovatsiooni ökosüsteemi, väljaarendatud taristut ja juhtpositsiooni
tööstusandmete kasutamises. Ökosüsteemide toetamise kõrval on jäänud välja toomata innovatsiooni ja selle tekke
toetamine. Leiame, et üleilmse digivaldkonna liidriks tõusmisel on eelkõige oluline süsteemne lähenemine
innovatsioonile, see hõlmab innovatsiooni toetamist laiemalt kui vaid ökosüsteemide kaudu.
Haridus- ja Ptk 3 Arvestatud osaliselt,
Teadusministeerium Seisukoht: Leiame, et investeeringuid teadusuuringutesse ja tehnoloogia kasutuselevõttu on vaja sh kiirendada ka keeletehnoloogia ettepanek
mitmekeelset suhtlust võimaldavas keeletehnoloogia valdkonnas. on lisatud selgitusse uute
Selgitus: keeletehnoloogia on üks oluline tehisintellekti osa ning võimaldab mitmekeelset (ja –tasandilist) loomulikus tehnoloogiate osas
inimkeeles suhtlemist. Arendada tuleb masintõlget ja teisi keelteüleseid keeletehnoloogilisi vahendeid kõigile EU
keeltele, mis omakorda aitaks oluliselt vähendada keeleoskusest tingitud keeletõket. Mitmekeelsed tehnoloogiad
tagavad võrdsed võimalused kodanikele ning ettevõttele, st loovad võimaluse suhelda piirideüleselt omas emakeeles.
Tähelepanu tuleb sealjuures pöörata ja investeerida mh väikeste keelte tehnoloogiate arendamisse, et ka neil oleks
olemas suurte keeltega võrreldav digitaalne keeleline tugi. Samuti ei tohiks digiüleminekul unustada eakamaid, kelle
võõrkeelte oskus ei pruugi olla nii hea või haridustasemest tingitud võõrkeelte oskuse puudumist.
Haridus- ja Ptk 3.5 Arvestatud
Teadusministeerium Seisukoht: Nõustume, et tööstusstrateegia peab toetuma meie tugevustele, milles mängib olulist rolli muuhulgas
teadus.
Selgitus: Leiame, et teaduse osatähtsust tööstuspoliitikas ja tuleviku tööstuse kujundamisel ei tohi alahinnata. Seatud
ambitsioonikate eesmärkide saavutamiseks, aga ka praegusest kriisist võitjana väljatulemiseks vajab Euroopa
tööstuspoliitikat, mis põhineb maailmatasemel teadusuuringutel ja tehnoloogial, konkurentsil ning avatud ja tugeval
ühtsel turul. Samuti ei saa tööstuse kaksiküleminek toimuda ilma, et see tugineks põhjalikul ja ettevaatavalt analüüsil.
Haridus- ja Pt 3.6 Arvestatud
Teadusministeerium Seisukoht: Nõustume, et ülemaailmses konkurentsis andekate inimeste ligimeelitamiseks aga ka võimestamiseks
peab Euroopa suurendama investeeringuid oskustesse ja elukestev õpe peaks saama reaalsuseks.
Selgitus: Euroopa peab tagama, et haridus- ja koolitus on ülemaailmses konkurentsis püsimiseks ajakohased ning
varustavad tulevikutööks vajalike oskustega. Saame olla edukad vaid juhul, kui teadvustame vajadust pidevalt juurde ja
ümber õppida, olla ettevõtlikud ja loovad, et kiirelt muutuvas keskkonnas toime tulla. Oskuste arendamine peab
toimuma kogu elukaare jooksul, sh alates üldisema avalikkuse hulgas digitaliseerimise võimaluste kohta teadlikkuse
suurendamisest ning kestliku järelkasvu tagamiseks seda soosivate hoiakute ja oskuste kujundamisest juba üldhariduse
tasandil ning noorsootöös. Elukestev õpe peab senisest enam lähtuma inimeste ja ettevõtete vajadustest (nii teadmiste
ja oskuste sisu kui õppekorraldus), mitte haridusasutuste ja -süsteemi tänasest võimekusest, mistõttu on oluline
kriitiliselt hinnata ja arendada, vajadusel ka ümber kujundada, haridusasutuste võimekust nii kompetentsi kui kaasaegse
õppekorralduse kontekstis ning soodustada senisest enam tööturu motivatsiooni haridusasutustega koostööks.
Haridus- ja Euroopa uus tööstustrateegia ja VKEde strateegia kestliku ja digitaalse Euroopa kujundamiseks Arvestatud
Teadusministeerium Tööstusstrateegia ptk 3.6 ning VKEde strateegia ptk 2
Seisukoht: Leiame, et oskuste tegevuskava ja oskuste pakti väljatoomine tööstusstrateegias ja VKEde strateegias on
asjakohane ja vajalik, sest nende kaudu aidatakse kaasata avaliku ja erasektori investeeringuid tööjõusse, aidatakse
kaasa VKEde suutlikkuse suurendamisele ja toetatakse digitaalsele majandusele üleminekut. Samuti toetame
investeeringuid Euroopa Sotsiaalfond+ kaudu oskuste arendamisse aruka spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku
ja ettevõtluse valdkonnas, mis aitavad digitaalsele majandusele üleminekut kiirendada.
Selgitus: Tööstusstrateegia ja VKEde strateegiaga soovitakse liikuda kestlikuma ja digitaalsema majanduse poole, kuid
tööstussektorit, sh idufirmasid ja väljakujunenud VKEsid kimbutab kvalifitseeritud töötajate nappus. Edukas üleminek
kestlikule ja digitaalsele majandusele eeldab, et oskuste arendamisse panustaksid kõik seotud osapooled (tööandjad,
tööstus, ettevõtted, avalik ja erasektor, sotsiaalpartnerid, üksikisikud), mistõttu on oskuste tegevuskava ajakohastamine
ja kavandatav oskuste pakt mõlema strateegia kontekstis asjakohane samm. Peame oluliseks VKEde väga selge vastutuse
ja kohustuse loomist töötajate oskuste arendamisel, mis peab saama digitaliseerimise toetamise erinevate meetmete
süsteemseks osaks.
Haridus- ja Tööstusstrateegia ptk 3.6 ning VKEde strateegia ptk 2 Arvestatud
Teadusministeerium Seisukoht: Leiame, et tööstussektori , sh VKEde suutlikkuse suurendamise ning kestlikule ja digitaalsele majandusele
üleminekuks pakutavate oskuste arendamise meetmetes on vajalik algatada ja võimendada haridusprogramme ning
luua sobiva õppesisu ja disainiga täiendus- ja ümberõppe võimalusi nii juhtidele kui ekspertidele.
Selgitus: Üheks tööstussektori, sh VKEde kestlikule ja digitaalsele majandusele ülemineku tõkkeks on nii kvalifitseeritud
töötajate nappus kui ka juhtide kompetents selleks. Puuduolevatest oskustest tuuakse VKEde puhul välja
digitaliseerimise ja uue tehnoloogia valdkonna oskused ning täiendkoolitusmeetmetena digitaalsed kiirkursusedja
digivabatahtlike programm. Leiame, et need meetmed ei ole piisavad ega ka süsteemsed vajaliku muutuse
saavutamiseks. Selleks, et oskuste nappust vähendada ja toetada tööstusettevõtete ühtsel turul toime tulemist, on
oluline pakkuda nii töötajatele kui juhtidele erinevaid võimalusi, sh nii põhjalikumaid haridusprogramme kui ka kiireid
ning paindlikke täiendus- ja ümberõppe võimalusi, näiteks e-kursuseid või töökohapõhist ja e-õpet lõimivaid kursuseid.
Jätkuva innovatsiooni ja arengu tagamiseks tuleb täiend-ja ümberõppe võimalused luua nii madala kvalifikatsiooniga
töötajatele kui ka varasemat kõrgemat kvalifikatsiooni omavate töötajatele. Töötajate koolitusse investeerimise kõrval
tuleb aga tähelepanu pöörata ka ettevõtete juhtidele ja suurendada seeläbi ettevõtete valmisolekut ja vastutust
töötajate oskuste arendamisel. Just ettevõtete juhid on need, kes peaksid olema digitaalsele majandusele üleminekul
veduriks, st tundma ära nende valdkonnas digitaliseerimise lisandväärtust ning seda ellu viima. Ei tööstusstrateegias ega
VKEde strateegias pole juhtide koolitamisele ja arendamisele kestlikule ja digitaalsele majandusele ülemineku kontekstis
piisavalt tähelepanu pööratud. Lisaks juhime tähelepanu, et VKEde strateegias kasutatud mõiste "digitaalne kiirkursus"
ei oma tänases haridusterminoloogias kõigile üheselt arusaadavat sisu. Soovitame jääda haridusvaldkonnas seni
kasutatud terminoloogia juurde või täpsustada "digitaalse kiirkursusele" omistatud sisu ning tingimusi.
Haridus- ja Tööstusstrateegia ptk 3.6 ning VKEde strateegia ptk 2 Arvestatud VKE strateegia
Teadusministeerium Seisukoht: Toetame ettepanekut julgustada naisi ja tütarlapsi ettevõtet asutama ning ettevõtte asutajate ja juhtide seisukohtades
seas soolise tasakaalu suurendamist.
Selgitus: Tõendatult loovad paindlikud ümberõppetingimused head võimalused ka naistele ning tütarlastele tööstuse ja
IKT valdkonnas oskuste arendamiseks ning nende rakendamiseks. Lisaks õppimiseelistuste kujundamisele on
tööstussektoris töötavate meeste ja naiste parema tasakaalu saavutamisel oluline ka tööturu valmisolek ning laiema
kuvandi ja valmisoleku loomine tööandjate hulgas. Tõendatult aitab tehnoloogiavaldkonnas tegutsemiseks positiivsete
hoiakute kujundamisele kestliku lahendusena kaasa alus- ja üldhariduses infotehnoloogia mõtestatud õpetamine ning
noorsootöös huvi võimendavate võimaluste tagamine.
Haridus- ja VKEde strateegia kestliku ja digitaalse Euroopa kujundamiseks Arvestatud
Teadusministeerium Ptk 2
Seisukoht: Nõustume, et digiüleminekul aitab murranguline tehnoloogia konkurentsivõimet suurendada ja märgime,
et üheks oluliseks murrangulise tehnoloogia näiteks on ka keeletehnoloogia.
Selgitus: Mitmes keeles suhtlemist ja kommunikatsiooni ning analüütikat võimaldav keeletehnoloogia ja masintõlge on
olulised VKE-de jaoks eelkõige piirideüleses kaubanduses ja e-kaubanduses, kus keeleoskuse puudumine saab tihti
takistuseks toodete ja teenuste müümisel ja tarbimisel, sest valdavalt eelistavad inimesed e-kaubanduses tegutseda
omas emakeeles. Näiteks peavad VKE-d investeerima palju tõlkimisse, et jõuda välisturule ja paljud VKE-d ei ole sellisteks
investeeringuteks valmis. VKE-del peaks olema võimalus automaatset masintõlget kasutada, mis hõlbustaks oluliselt
nende jõudmist välisturule.
Haridus- ja Ptk 2 Arvestatud
Teadusministeerium Seisukoht: Peame vajalikuks vabatahtlike liikumiste toetamist, kuid näeme vajadust kestlikuma ning suuremat mõju
kaasa toova lähenemisena piirkondlike arenduskeskuste, sh nii kohalike ettevõtete arengut toetavate
organisatsioonide kui ka kogukonna edendamisele kaasa aitavate piirkondlike organisatsioonide (nt raamatukogud,
kogukondlikud algatused jne) loomist ning võimestamist.
Selgitus: Komisjonil on kavas käivitada digivabatahtlike programm, mis aitab kokku tuua VKEde vahendajaid, nt klastrid,
Euroopa ettevõtlusvõrgustik, Euroopa ressursitõhususe teadmuskeskus, et aidata VKEde töötajatel täiendada oma oskusi
kestlikkuse vallas. Leiame, et vabatahtlike liikumiste jõustamise puhul on vaja läbi mõelda terviklik lähenemine nii
võrgustiku ülesehitamise, toimimise tagamise kui ka arendamise jaoks. Piirkondlikud arenduskeskused saavad toetada
digipädevuse arendamist just lähtuvalt vastava ettevõtte, piirkonna, tööstusvaldkonna eripärast.
Haridus- ja Ühtse turu tõkete tuvastamine ja kõrvaldamine Kuna seisukoht on heaks
Teadusministeerium Ptk 13 kiidetud ka Vabariigi
Seisukoht: Nõustume, et ühtse turu tõkete kõrvaldamisel on olulisel kohal süsteemne jõupingutus keeleoskuse Valitsuse 8. veebruari 2018.
parandamisel, sest mitme keele oskus soodustab juurdepääsu Euroopa tööturule, ning mitmekeelse info a ja Riigikogu Euroopa Liidu
olemasolu/kättesaadavus, sest see lihtsustab piiriülest tegevust. asjade komisjoni 12.
Selgitus: Ühe ühtse turu tõkkena on välja toodud keeletõke. Näitena on välja toodud, et Euroopa kaubanduskodade veebruari 2018. a istungil
hiljutises uuringus on keeletõket nimetanud 36% ettevõtjatest. Viies suurimas liikmesriigis on keeleoskuse puudust seoses 15. veebruari 2018. a
tõkkeks pidanud 32% ekspordikogemuseta VKEdest ja 10% ekspordikogemusega VKEdest. Dokumendis toodud viide haridus-, noorte-, kultuuri- ja
ainult Erasmus+ programmi kaudu keeleoskuse arendamisele ei ole piisav. Keeleoskuse arendamine on pikaajaline spordinõukogu istungi
protsess, millest Erasmus+ programmis osalemise kogemus moodustab väikese osa ja sedagi vaid osadel inimestel. seisukohtadega, siis hetkel
Leiame, et olulised on üleüldised selged sõnumid keeleoskuse kasulikkusest tööturul. Ka Euroopa sotsiaalõiguste samba me seda Euroopa
ühe põhimõtte kohaselt peavad kodanikele olema tagatud võrdsed võimalused ja juurdepääs tööturule. Keeleoskus on tööstusstrateegia paketi
üks võtmepädevusi, mis võib aidata kiiremini tööd leida, end igakülgselt täiendada, väljendada kodanikuaktiivsust ja seisukohtadesse ei lisa.
tunda sotsiaalset kaasatust. Keeleoskuse arendamisel on oluline süsteemne lähenemine erinevatel haridustasanditel ja- Samuti on seisukoht on kirjas
vormides. Mitmes keeles info olemasolu/kättesaadavus võimaldab äriühingutel ja ettevõtjatel otsida ja saada (nt e- ka uues hariduse
keskkondade kaudu) kasutajasõbralikult teavet ning avada ülemaailmselt konkureerivatele ELi ettevõtetele uusi turge. arengukavas (arengukavad
on veel kinnitamata aga nö
kooskõlastatud).
Kaitseministeerium KaM vaates olulised teemad on strateegias kajastatud: Euroopa Kaitsefond ja VKE-dele erinevad meetmed Arvestatud.
kõik olemas, piiriülese koostöö soodustamine jne.
Kommentaar puudutab kaitsetööstusettevõtete erainvesteeringute kaasamist, kuna meie kaitsetööstuse
VKE-d on mitu puhku rõhutanud, et erinevate reeglite, ekspordipiirangute ja sektori eripärade tõttu on neil
võrreldes teiste sektoritega keerulisem investeeringuid kaasata. Kliente on vähe, need on enamasti
riigisektoris, võimalike investorite ring on väiksem ja müügini jõudmine võib võtta mitmeid aastaid (see
iseloomustab vist küll ka tehnoloogiasektorit laiemalt). Dokumendis jäi silma, et EK plaanib tugevdada
välisinvesteeringute taustauuringute raamistikku (alates okt 2020 tekib nagunii kõigile LR-dele kohustus
teavitada olulistest välisinvesteeringutest), mis mõjutab riikidele kriitilise tähtsusega sektoreid ja kindlasti ka
kaitsetööstust. Kõige selle sõelumise ja võimalike veelgi suuremate investeerimispiirangute juures on oluline
säilitada EL strateegiliste sektorite ettevõtete ja kaitsetööstuse atraktiivsus võimalikele nö sobivatele
välisinvestoritele, sest ilmselt ei saa eeldada, et EL riigid ise tundlikes sektorites tegutsevaid ettevõtteid täies
mahus rahastama hakkavad.
Oleme aru saanud, et COVID tõttu on mitmed riigid juba praegu karmistamas oma välisinvesteeringute
sõelumist, kuna kardetakse Hiina huvi EL raskustesse sattunud ettevõtteid üle võtta. Eesti töötab MKM
siseturuosakonna juhtimisel samuti oma sõelumismehhanismi välja.
Keskkonna- Vastavalt Riigikantselei resolutsioonile nr 2-5/20-00712 esitab Keskkonnaministeerium ettepanekud Eesti Arvestatud
ministeerium seisukohtadeks Euroopa Komisjoni uue tööstuse paketi teatise kohta. Palume Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumil arvestada Vabariigi Valitsusele esitatavas seletuskirjas ja otsuse eelnõus
järgmiste seisukohtadega, samuti rõhutame, et oluline on ka uue tööstuse paketi seisukohtade koostamisel
arvestada Euroopa rohelise kokkuleppe raames koostatud raamseisukohtade ning laekunud tagasisidega.
Eesti toetab Euroopa Puhta Vesiniku Liidu loomist. Vesinik on oluline alternatiivkütus, mille laialdane
kasutusele võtmine aitab täita puhtama tööstuse ja kliima eesmärke.
Selgitus: Puhas ehk roheline vesinik on saastevaba kütus, mis on tõsiselt võetav alternatiiv praegu kasutusel
olevatele fossiilsetele kütustele. Vesiniku tehnoloogiad ei ole veel hetkel laialdaselt kasutusel ning
tehnoloogia on oluliselt kallim kui turul olevad saastavamad alternatiivid. Selleks, et vesiniku tehnoloogiad
saaksid turul laiemat kasutust, ongi vajalik kokku tuua erinevad huvigrupid, sh investorid.
Keskkonna- Peame oluliseks, et uus ravimistrateegia oleks kooskõlas ja seotud juba olemasoleva EL strateegilise Ravimistrateegia teekaarti
ministeerium lähenemisviisiga ravimid keskkonnas. Tähtis on, et väljatöötatav ravimisstrateegia toetaks muuhulgas seisukohad on kavas esitada
keskkonnale vähem kahjulike ravimite väljatöötamist ja keskkonnahoidlikuma tootmise edendamist. 1. juuli 2020. a
Selgitus: Euroopa Liidu turul müüdavate ravimite kogused on viimase kolmekümne aasta jooksul kiiresti Koordinatsioonikogu
istungile.
kasvanud – suurenenud on nii müügimahud kui ka ravimite toimeainete arv. Ravimite tarbimine elaniku kohta
kasvab püsivalt. Ravimijääkidest põhjustatud reostus on kasvav probleem, mis avaldab mõju nii keskkonnale
kui inimeste tervisele. Rahvastiku kasvamisel ja vananemisel ravimijääkide kontsentratsioon keskkonnas
suureneb.
Ravimijäägid võivad sattuda keskkonda ravimite tootmise, kasutamise ja kõrvaldamise tagajärjel. Inimestel
kasutatavate ravimite jäägid jõuavad kas oma toime läbinuna või hoolimata kogumissüsteemide olemasolust
kasutamata jäänud ravimitena kanalisatsiooni kaudu reoveepuhastusjaama. Olemasolevad
olmereoveepuhastid ei ole projekteeritud reoveest ravimijääkide välja puhastamiseks. See, kui palju õnnestub
reovee puhastusprotsessis ravimijääke kõrvaldada, sõltub ainest ja puhastamise tasemest. Mõnel juhul
eemaldatakse märkimisväärseid koguseid, teistel juhtudel aga vaid väga väike osa, kuid isegi parimad ja
kallimad praegused puhastusviisid ei ole 100% tõhusad.
Probleemiga tegelemiseks avaldas Euroopa Komisjon 11. märtsil 2019 teatise Euroopa Liidu strateegilisest
lähenemisviisist ravimitele keskkonnas. Meetmete loetelus, mis komisjon probleemiga tegelemiseks
strateegias välja pakub, on välja toodud ka oma olemuselt keskkonnale vähem kahjulike ravimite
väljatöötamise toetamine ja keskkonnahoidlikuma tootmise edendamine. Leiame, et teadusuuringud ja
innovatsioon on väga olulised, et aidata välja töötada keskkonnahoidlikumaid ravimeid, mis näiteks lagunevad
reoveepuhastites ja keskkonnas kergemini kahjututeks aineteks. Samas tuleb keskkonnale ohutumate
ravimite väljatöötamisega seoses silmas pidada ka seda, et säiliks olemasolevate ravimite toime ja efektiivsus
ning väljatöötatavad alternatiivid peaksid olema ravis vähemalt sama tõhusad kui olemasolevad. Kui komisjon
hakkab väljatöötama uut ravimistrateegiat, on väga oluline, et probleemidele lähenetaks ka EL tasandil
terviklikult (arvestades tervet ravimite olelusringi), mis tähendab, et võetakse arvesse neid meetmeid, mis
2019. aastal avaldatud strateegias on välja toodud.
Keskkonna- Eesti leiab, et ringmajanduse edendamiseks on vaja rohkem arendada EL teisese toorme turgu. Seisukoht on kajastatud EL
ministeerium Selgitus: Tööstusstrateegias on toodud jäätmete ringlussevõtu suurendamine ja teisese toorme kasutuse ringmajanduse
edendamine aitab vähendada EL sõltuvust imporditavast esmasest toormest. Eraldi on toodud välja kriitilise seisukohtades (Uus
toormega seonduv. See on olnud ja on endiselt oluline ringmajanduse üks eesmärke, kuid käesolevaks hetkeks ringmajanduse tegevuskava
puhtama ja
vajaks EL ühtne turg rohkem meetmeid sellise turu tekkimiseks.
konkurentsivõimelisema
Euroopa nimel (COM(2020)
98)), mis on kavas heaks kiita
Vabariigi Valitsuse
18.6.2020. a istungil.
Keskkonna- Üldiselt toetame tööstuse paketi sisu, kuna see aitab meil liikuda majanduse konkurentsvõime suurendamise Arvestatud
ministeerium suunas keskkonna ja sotsiaalse poolega arvestaval viisil. Kriisijärgselt on vaja teha olulisi muutusi kogu
majanduse toimimises ning peab majanduse taaskäivitamisel eelistama jätkusuutlikumaid ja ringmajanduse
põhimõtetega kooskõlas lahendusi. Iga kriis on millekski hea ning juba praegu on näha, et ressursimahukad
tegevused saavad kõige tõsisemalt kannatada, kuna investeeringuteks pole enam aega ega võimalusi.
Ressursimahukuse hindamisel tuleb arvestada sektoripõhisusega ehk hinnata neid võrdluses sama sektori
ettevõtetega. Uute lahenduste arendamisel tuleb leida üles ka Eesti jaoks olulisemad valdkonnad nagu
digitaliseerimine. Üheks oluliseks valdkonnaks on paketis ka jälgitavuse suurendamine, kuna nii väärtusahelas
kui hiljem tarbijate valikul on kättesaadav info hetkel puudulik. Olemas on lahendusi (nt veemärgis, toote info
veebis) aga need ei tööta vajalikul määral. See suurendaks ka tootjate ja jäätmekäitlejate omavahelist
koostööd, mis hetkel on üheks suureks takistuseks kogu majandusliku potentsiaali kasutamisel EL-s.
Maaeluministeerium Toetame EL-i tööstuste (sh Eesti) konkurentsivõimelisemaks muutmist läbi rohelisemate tehnoloogiate Arvestatud
kasutamise tootmiseks senimaani, kuni need tehnoloogiad ise või nende kasutuselevõtt ei hakka tootmist
jõuliselt pärssima.
Selgitus: Teatises rõhutatakse vajadust tõsta VKE-de konkurentsivõimet suurendades nende suutlikkust
jätkusuutlikult tegutseda ja digitehnoloogiaid senisest tõhusamalt rakendada. Nähakse ette mitmeid
meetmeid selle eesmärgi saavutamiseks. Lisaks planeeritakse mitmeid abinõusid VKE-dele asjaajamise
lihtsustamiseks ja finantsvahenditele juurdepääsu parandamiseks. Seda kõike tehes on aga oluline, et
arvestataks konkurentsivõime säilimisega. Oluline on, et uute poliitikate, sh strateegiate, välja töötamisel
oleks tagatud valdkondade ülene sidusus. Konkurentsivõime säilimise tagamiseks tuleb eelnevalt hinnata ka
nende nn koosmõju, sh elluviimisega kaasnevate kohustustuste mahtu.
Maaeluministeerium Leiame, et ökoloogiline ja digivaldkonda hõlmav osa eeldab uusi tehnoloogiaid ning selleks vajalikke Arvestatud
investeeringuid ja innovatsiooni.
Selgitus: Eelnõudes on kirjeldatud ambitsioonikaid plaane tööstuse arendamise osas. Välja on toodud mitmeid
asjalikke meetmeid, millega soovitakse antud eesmärk saavutada. Ühtse turu tõkete tuvastamise ja
kõrvaldamise osas on hea ülevaade kasutajate vaatenurgast, millest selgus, et tõkkeid on mitmeid, mis
raskendavad ettevõtjate ja tarbijate olukorda. Kogu paketi rakendamine peaks tagama kodanikele ja
ettevõtjatele majanduskasvu, heaolu ja stabiilsuse.
Maaeluministeerium Keskkonnamõju leevendamisel on oluline ringmajanduse juurutamine. Seisukoht on kajastatud
EL ringmajanduse
seisukohtades (Uus
Selgitus: Eelnõus tuuakse välja, et kooskõlas Euroopa uue majanduskasvu strateegiaga, mille järgi tuleb ringmajanduse
planeedile anda tagasi rohkem, kui temalt võtta, peab Euroopa tööstus peab mängima ökoloogilises tegevuskava puhtama ja
üleminekus juhtivat rolli, mis tähendab CO2 ja materjalijalajälje vähendamist ning ringmajanduse juurutamist konkurentsivõimelisema
kogu majanduses. Nõustume, et ringluspõhisema lähenemisviisiga tagatakse puhtam tööstus, vähendades Euroopa nimel
keskkonnamõju, leevendades konkurentsi nappide ressursside pärast ja vähendades tootmiskulusid. (COM(2020) 98)), mis on
kavas heaks kiita Vabariigi
Valitsuse 18.6.2020. a
istungil.
Maaeluministeerium Paketi elluviimisel tuleb arvestada eripäradega EL-i liikmesriikide majandusstruktuurides ja nendest Arvestatud
eripäradest tingitud liikmesriikide ja ettevõtete erinevate võimaluste ja vajadustega.
Selgitus: Tuleb leida mõistlik ja toimiv tasakaal vajaduste ja võimaluste vahel, mis samal ajal ei pärsi ettevõtete
jätkusuutlikkust ega konkurentsivõimet.
Maaeluministeerium Toetame tööstusstrateegia teatises võetud suunda, millega soovitakse tugevdada EL-i ettevõttete Seisukoht on kajastatud
konkurentsivõimet kehtestades üleilmsed standardid. põhjalikult Eesti
seisukohtades Euroopa
roheleppe kohta, mis on
Selgitus: Arvestades EL-is kehtivaid rangeid keskkonnanõudeid (mille täitmiseks on vaja teha mahukaid heaks kiidetud 4. juuni
investeeringuid), siis on vaja ühised – rahvusvahelisi – tootmisstandardeid, mis on kooskõlas Euroopa 2020. a VV istungil: 1.9. EL
keskkonna- ja kliimaeesmärkidega ning toetavad võrdsete võimaluste säilitamist rahvusvahelistel turgudel. ja globaalne mõõde
1.9.1. Eesti toetab
ambitsioonika keskkonna-
, kliima ja energiapoliitika
edendamist maailmas ja
piirkondlikult Euroopa
Liidu kliimadiplomaatia
kaudu, toetudes Pariisi
kokkuleppe raamistikule.
Toetame Euroopa Liidu
püüdlusi Ühinenud
Rahvaste Organisatsiooni
kliimamuutustega seotud
kõnelusi edendada ning
Euroopa Liidu juhtivat
rolli üleilmse
keskkonnaandmete
strateegia
väljatöötamisel.
1.9.2. Eesti toetab
kliimamuutustega
arvestamist Euroopa Liidu
julgeoleku- ja
kaitsepoliitikas,
sealhulgas Euroopa Liidu
sõjaliste ja
tsiviilmissioonide
ökoloogilise jalajälje
vähendamist.
1.9.3. Eesti on valmis
kaaluma Pariisi
kokkuleppe eesmärkide
elluviimist ka
kaubanduslepingute
kaudu, tuginedes
mõjuhinnangutele ja
valides selle alusel õige
ambitsioonikuse taseme.
Suuremat tähelepanu
tuleb pöörata
kaubanduslepingute
kestliku arengu
peatükkide
rakendamisele. Eelistame
poolte vahelise dialoogi
põhimõtte säilimist
automaatse ülesütlemise
rakendamisele.
1.9.4. Eesti julgustab
kliimadiplomaatias esile
tõstma innovatsiooni ja
digitaliseerimise rolli ning
jätkab kahepoolselt
partnerriikide kerksuse
tugevdamist vastavate
projektide kaudu.
Euroopa Liidu tulevases
Aafrika strateegias peame
oluliseks roheliste liitude
loomist Aafrika riikidega.
1.9.5. Eesti toetab
Euroopa Liidu
naabruspoliitika
koostööprojektides
kliimaeesmärkidega
arvestamist.
Idapartnerlusprogrammi
projektide puhul ei pea
Eesti praegu vajalikuks
roheinvesteeringute
osakaalu täpset
määratlemist, kuid ei
välista seda tulevikus.
Põhiline on
idapartnerluses
kokkulepitud
töösuundadega jätkata.
Maaeluministeerium Toetame riiklikele ametiasutustele konkreetsemate suuniste esitamist. Arvestatud
Selgitus: ühtse turu tõkete tuvastamise ja kõrvaldamise teatises on mainitud vastastikuse tunnustamise
põhimõtte suuniste välja töötamist. Vaatamata ühtse turu reeglitele, kehtestavad liikmesriigid kitsendavaid
tehnilisi nõudeid, mis küll ei takista teiste liikmesriikide kaupade vaba liikumist, kuid muudavad selgelt
konkurentstingimusi (näiteks on kuus liikmesriiki kehtestanud piimatoodete päritolumärgistamise kohutuse).
Maaeluministeerium Toetame ühtse turu tõkete tuvastamise ja kõrvaldamise teatises välja toodud toidutarneahela nõuete Arvestatud
rangema täitmise tagamist ja leiame, seda tuleks teha ka siseturul.
Selgitus: On oluline, et ka siseturul tagatakse kõikide nõuete täitmine. Rõhutame siinkohal ka kontrollide
sagedust. Teistest liikmesriikidest pärit toiduainete kontrollimine rangemalt ja/võis tihedamini kui kohalikke
tootjate oma, tuleb täielikult välistada.
Sotsiaalministeerium Soovitame seisukohtades viidata ravimitööstuse konkurentsivõime tõstmisele ja Euroopa tootmisele. Arvestatud, ravimite
Igatahes märgiline on, et me siin ise ka panustada suudame. Rahvatervise poliitika vaatest on väga oluline, et varustuskindluse aspekt
teatava varustuskindluse suudame ise siin tagada ja see aspekt sobiks just hästi tööstusstrateegia kui lisatud seisukohta.
ravimistrateegia seisukohtadesse.
Sotsiaalministeerium Toetame Euroopa Komisjoni ettepanekut julgustada naisi ja tütarlapsi ettevõtlusega tegelema ning luua Arvestatud
stiimulid naiste juhitavatesse ettevõtetesse ja fondidesse investeerimiseks.
Rahandusministeeriu Ettevõtete tulu maksustamisel Euroopa Liidus on tarvis vähendada maksudest kõrvalehoidumist, hõlbustada Seisukoht on kajastatud
m suurte hargmaiste ettevõtete piiriülest majandustegevust ja lähtuda võimalikult laiast maksubaasist. varasemates Vabariigi
Seejuures on oluline, et ühtse konsolideeritud ettevõtte tulumaksubaasi kehtestamine (CCCTB) ei võtaks Valitsuse seisukohtades.
Eestilt ja teistelt liikmesriikidelt õigust ise määrata kasumi maksustamise hetke ja määra. Vabariigi Valitsus on selle
suunalise seisukoha heaks
kiitnud ELPOL 2020-2021
põhimõtetega.
Huvigrupid
Ettepaneku esitaja Ettepanek/avaldus Arvestamine
Ida-Viru Praeguse olukorra valguses võiks nii EL tööstusstrateegiasse kui ka VKE strateegiasse jõulisemalt välja tuua Arvestatud. Pikem seisukoht
Ettevõtluskeskus SA mõõtme, et EL tööstus ja väike- ja keskmise suurusega ettevõtlus võiks olla võimeline tagama EL ja kolmandate riikide suunal
liikmesriikide toimepidevuse ka kriisisituatsioonides. Tööstusstrateegias on seda küll mainitud, kuid jäi mulje, digivõimaluste kasutamise osas on esile
et see puudutas pigem farmaatsiatööstust aga nagu kogemused näitavad oleks jätksuutlikkuse tagamise toodud ka Eesti seisukohtades Euroopa
toodete ja teenuste vaade ehk laiendamise suunas üle vaadata – muidu võib jälle juhtuda, et Hiinast enam Komisjoni digipaketi „Digiajastule
kaupa ei saa ja ongi probleem majas (nt. see maskide jama seekord). vastav Euroopa“ kohta ning EL poliitika
2020-2021 dokumendis .
VKE-de puhul võiks ehk olla tore, kui kõikjal EL-s toimiks digitaalne identiteet ja oleks võimalik digiallkirjaga
kõik asjad aetud saada. See parandaks kohe kindlasti VKE-de võimalusi EL siseturul tegutsemiseks. Tegelikult
võiks EL ka potentsiaalsetel välisturgudel propageerida digitaalse asjaajamise juurutamist, sest see võimaldaks
VKE-del kergemini ka EL turgudelt väljapoole jõuda.
Eesti Põllumajandus- Üldise kommentaarina toetab Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (edapidi EPKK) võrdsete Üldiselt arvestatud
Kaubanduskoda konkurentsitingimusete tagamist Eesti põllumajandus- ja toidutootjatele Euroopa Liidu ühisturul ning
imporditud toodete kontrolli tõhustamist Eesti turul, mis aitab ära hoida ELi siseturul liikuva toidukauba
kvaliteedi probleeme. Pooldame ka liigse bürokraatia vältimist ja liikmesriikide eripäradega arvestamist
tingimusel, et ühisturg toimib ning konkurentsireegleid ei rikuta. VKE -de osas on meie meelest tähtis EL-i
meetmetest ja võimalustest teavitamine, VKE-de halduskoormuse vähendamine.
Euroopa Liidu tööstusstrateegia
Esitame oma arvamuse keskkonnahoidlikule ärimudelile ülemineku kohta:
• Eesmärgid on ambitsioonikad ja arvestades ka teisi EL roheleppe raames koostamisel olevaid EL
strateegiad (nt strateegia „Farm to Fork“, ringmajanduse tegevuskava) ja seal võetud eesmärke on oluline
tagada piisavate rahastusvahendite olemasolu. Püstitatud eesmärkide saavutamine eeldab ettevõtetelt
mahukaid investeeringuid, et võtta kasutusele uued keskkonnahoidlikud tehnoloogiad ja toetada üleminekut;
• Oluline on, et uute poliitikate, sh strateegiate, välja töötamisel oleks tagatud valdkondade ülene
sidusus. Tuleb hinnata ka nende nn koosmõju, sh elluviimisega kaasnevate kohustustuste mahtu ning
arvestada eripäradega EL-i liikmesriikide majandusstruktuurides ja sellest tulenevalt erinevaid võimalusi.
Selleks on vaja leida mõistlik ja toimiv tasakaal vajaduste ja võimaluste vahel, mis samal ajal ei pärsi ettevõtete
jätkusuutlikkust ega konkurentsivõimet;
• Oluline on tagada piisavad investeeringud sellisesse teadus- ja arendustegevusse, mis suudab
panustada nii jätkusuutlikku tootmisesse kui ka tootmiskulude kokkuhoidu. Seejuures aidates kaasa uute
keskkonnahoidlikke ärimudelite rakendamisse;
• Tervitame võetud suunda, millega soovitakse tugevdada EU ettevõttete konkurentsivõimet
kehtestades üleilmsed standardid. Arvestades EU-s kehtivaid rangeid keskkonnanõudeid (kaasnevad mahukad
investeeringud), siis ühised rahvusvahelised tootmisstandardid, mis on kooskõlas Euroopa keskkonna- ja
kliimaeesmärkidega, toetavad võrdsete võimaluste säilitamist rahvusvahelistel turgudel.
Pikaajaline tegevuskava ühtse turu normide paremaks rakendamiseks ja täitmise tagamisel Toetame eelkõige
järgmiseid meetmeid:
1. MEEDE: riiklike ametiasutustele konkreetsemate suuniste esitamise programm: eelkõige vastastikuse
tunnustamise põhimõtte suuniste välja töötamist. Vaatamata ühise turu reeglitele, kehtestavad kitsendavaid
tehnilisi nõudeid, mis küll ei tohiks takistada teiste liikmesriikide kaupade vaba liikumist, kuid muundavad
selgelt konkurentstingimusi. Nt kuue LR-i nõuded piimatoodete päritolumärgistamise kohustusele, mille
kohaselt ei piirata teistest riikidest pärit tooteid, kuid kuna tarbijad eelistavad kohalikku toodangut, on sisse
toodavate kaupade müük pärsitud.
2. MEEDE: kasutajate juurdepääsu parandamine norme ja nõudeid käsitlevale teabele – endiselt on probleem
andmete mitmekordne esitamine ja andmete ristkasutamise võimaluste piiratus.
14. MEEDE: võltsitud ja ebaseaduslike toodete vastase võitluse tugevdamine – teeme ettepaneku nimetada
siin ära ka toidu pettuste teema olenemata, et seda kajastatakse muuhulgas ka meede 15 all. Võltsitud tooted
võivad olla mitte ainult ebapiisava kvaliteediga, vaid ka ohustada inimese tervist.
15. MEEDE: toidutarneahela nõuete rangema täitmise tagamine – siin on oluline rõhutada, et lisaks EL-i
imporditud kaupadele on oluline ka siseturul kõikide nõuete täitmise tagamine. Rõhutame siinkohal ka
kontrollide sageduse tähtsust, esineb olukordi kus teistest liikmesriikidest pärit toiduaineid kontrollitakse
rangemalt ja tihedamini kui kohalikke tootjate kaupu.
16. MEEDE: märgistamise ja jälgitavuse süsteemide väljatöötamine - toetame mõtet digitaalsete vahendite
kasutamist, et võimaldada sihipärasemat kontrolli välispiiril ja ELi piires.
Maaülikool Saadame arvamuse Euroopa Komisjoni Euroopa Liidu tööstuspoliitika strateegia paketile Oleme algatustes Arvestatud
kavandatuga nõus. Eesti Maaülikooli vastutusvaldkondade jaoks on väga olulised algatused, mis on seotud
kliimaneutraalsuse ja ringmajandusega. Strateegia paketi dokumentides on olulist tähelepanu pööratud
sotsiaalsele mõjule ning dialoogile sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonnaga. Peame väga oluliseks ka
ettevõtjate ja VKE-de kogukonna koostöö olulisuse rõhutamist. Paketis peaks olema rohkem rõhutatud VKEde
koostööd teadusasutustega, sest rakendatavate meetmete ja arenduste tulemused peaksid olema
tõenduspõhised. Kirjeldatust jääb mulje, et väga suur vastutus kliimaneutraalsusele üleminekul on pandud
kitsalt VKE-dele. VKEde puhul on peetud eriti oluliseks kutseharidust ja -õpet, millega tagatakse nende tööjõule
tööturul vajalikud oskused, aga rõhutama on jäänud rakenduskõrghariduse roll. Meetmete kavandamisel ja
lahenduste leidmisel on silmapaistval kohal digitehnoloogia ja sellest jääb mulje, et see pakub lahendust
kõikidele probleemidele, samas aga ei ole digitehnoloogiaga kaasnevale üha suurenevale energiatarbele ja
kasvavale digiprügile tähelepanu pööratud. Innovatsiooni eestvedajatena on väga suurt osatähtasus
ettevõtetel, aga meie arvates on väga oluline rõhutada ka inimesi kui innovatsiooniga kaasnevate väärtuste
jagajaid. Peame väga oluliseks Eesti osalemist siseturu edasiarendamisega seotud meetmete kujundamisel ja
ELi konkurentsieeskirjade läbivaatamisel, mis peaksid tagama EL reeglite sobivuse kiiresti muutuva majanduse
jaoks ning muutma seda rohelisemaks ja ringimajanduse suunas. Eesti peaks osalema ka nende meetmete
kujundamisel, mis on vajalikud energiamahukate tööstusharude moderniseerimiseks ja dekarboniseerimiseks
ning energiatõhususe edendamiseks. Kindlasti peaks Eesti osalema analüüsi koostamisel, mis käsitleb tööstuse
ökosüsteemide riske ja vajadusi.
Kaubandus- Tagasiside uue Euroopa tööstusstrateegia kohta: Üldiselt arvestatud va punkt 4, mille
Tööstuskoda 1. Minu arvates on Eesti tööstuse jaoks kõik olulised teemad uues strateegias kajastatud. Hetkel ei osas on Vabariigi Valitsus selle
näinud ma, et mõni oluline teema oleks puudu. suunalise seisukoha heaks kiitnud juba
Eesti Euroopa Liidu poliitika
2. Omaette küsimus on see, kas Komisjon liigub nende teemadega Eesti tööstusettevõtete jaoks õiges prioriteetides 2010-2011.
suunas. Kuna strateegia viitab teistele strateegiatele ja algatustele, siis on päris keeruline iga plaanitava
muudatuse mõjust aru saada. Jääb ebaselgeks, milliseid täpseid samme plaanib Komisjon astuda erinevate
alateemade lõikes. Ilmselt muudatuste täpne sisus selgub alles kuude pärast ja siis saab hinnata, kas need on
meie ettevõtetele sobilikud muudatused või mitte.
3. Kindlasti oskavad erialaliitude esindajad täpsemalt välja tuua, mis teemad on iga tööstussektori
jaoks prioriteetsed ja millele peaks Eesti riik rohkem tähelepanu pöörama.
4. Ühe võimaliku murekoha toon strateegiast siiski välja. Nimelt ühe positiivse muudatusena on
strateegia punktis 3.1 välja toodud äriühingu tulumaksu ühtne konsolideeritud maksubaas. Sellel
muudatusel võib Eesti ettevõtete jaoks olla negatiivne mõju. Esiteks on oht, et osad ettevõtted ei saa
kasutada enam meie ettevõtete tulumaksusüsteemi erisust, mille kohaselt on reinvesteeritud kasum
tulumaksuvaba. Teiseks võib see muudatus suurendada osade ettevõtete halduskoormust ja võimalik et ka
mõne riigiasutuse töökoormust. Soovitan selle teema osas nõu küsida Rahandusministeeriumi esindajatelt.
Kui MKM on pannud kokku Eesti seisukohad tööstusstrateegia osas, siis oleks hea, kui saaksite seda meie ja
erialaliitudega jagada, et saaksime veel oma sisendit anda, enne kui valitsus kiidab Eesti seisukohad lõplikult
heaks.
TalTech Tutvunud lisatud materjalidega, nõustume esitatud ettepanekutega. Kinnitame tõsiasja, et partnerlusel Arvestatud
põhinev lähenemine on äärmiselt oluline. Partnerlus peab hõlmama nii riike, sektoreid, (haridus)asutusi,
inimesi kui ka distsipliine.
Kaksiküleminekuga seoses on TalTechile kõige olulisemad algatused:
innovatsiooni lõimimine poliitikakujundamise protsessi;
investeeringud teadusuuringutesse, innovatsiooni ja taristusse, mis aitavad arendada uusi
tootmisprotsesse ja luua uusi töökohti (sealhulgas, ent mitte ainult Euroopa Horisont 20212027,
Euroopa Innovatsiooninõukogu asutamine 2021);
innovatsiooni soodustamine digitaalse innovatsiooni keskuste kaudu, et luua ettevõtetele juurdepääs
uute tehnoloogiate katsetamiseks, uute oskuste õppimiseks jne, kuna ettevõtted ei kasuta veel
täielikult ära võimalusi, mida pakuvad neile andmed – digimajanduse tuum;
bürokraatia vähendamine.
Ühtlasi näeme, et paketis oleks võinud olla meetmed õppeprogrammide toetamiseks ja vastavuse tagamiseks
kaksiküleminekuga seotud valdkondadega tegelemisel: kasvava nõudluse rahuldamiseks inseneride, IT
spetsialistide ja tööstusökonoomika valdkonna asjatundjate järele.
Suurimat võimalikku kasu hetkeolukorras näeme digitaalse innovatsiooni keskuste meetme rakendamises, ent
kindlasti peaksid jätkuma ka investeeringud teadus- ja arendustegevusse, innovatsiooni ja taristusse viisil, mis
võimaldaksid VKEdele parima juurdepääsu rahastamisele ning hiljem oma toodete ja teenuste turustamisele.
Riigi Infosüsteemi Oleme tutvunud Euroopa Komisjoni Euroopa Liidu tööstuspoliitika strateegia paketi dokumentidega ning oma Üldiselt arvestatud
Amet tegevusvaldkonnast lähtudes keskendusime eelkõige just digivaldkonna küsimustele. Et
strateegiadokumendid on üldiseks raamistikuks erinevate poliitiliste perspektiivide seadmisel, mistõttu ei
sisalda need konkreetseid detaile, on ka meie tagasiside pigem üldist laadi.
Dokumentides viidatakse intellektuaalomandi kasutamisega seotud piirangutele, mis ei võimalda ettevõtjatel
oma konkurentsi vajalikul määral tõsta. Ka meie töös on korduvalt üles tõusetunud küsimus, kuidas riik saaks
toetada senisest enam ka e-riigi lahenduste taaskasutamist ja eksporti ettevõtjate kaudu. Ühe lahendusena
on ellukutsutud riiklik koodivaramu, mille kaudu riigi tarkvara lähtekoode avalikustama hakatakse. Meie
praegune suundumus on keskendunud eelkõige e-lahenduste taaskasutamise võimaldamisele võimalikult
paljudele osapooltele. Seetõttu on harvad juhud, kus tellitakse arendustöid nii, et intellektuaalomandi õigused
jäetakse arendajale endale, mis annab konkurentsieelise üksnes ühele konkreetsele arendajale.
Digitaaltehnoloogiate kontekstis peame alati oluliseks rõhutada ka küberturvalisuse aspekti. Digitaalsete
platvormide kasutuselevõtt peab hõlmama piisaval määral ka küberriskide hindamist ning asjakohaste
turvameetmete rakendamist. Kahtlemata eeldab küberteadlikkuse tõstmine lisaressursi suunamist
teavitustöösse ning strateegiadokumentides osundatud digitaalsed kiirkursused peavad suutma igakülgselt
hõlmata ka küberturvalisuse tagamisega seotud küsimusi. Seejuures tuleb vastus leida ka küsimusele, kuidas
uued digitaaltehnoloogiad turule lastakse, kas vajalik on sisse seada ka teatud hindamisprotseduur või muu
kontroll (näiteks auditeerimine või sertifitseerimine), mille kaudu tehnoloogiate küberturvalisust hinnatakse.
Praktilise probleemina näeme, kuidas VKE-sid üldse motiveerida mõtlema innovatiivsete lahenduste
kasutamisele. Samuti, kuidas rakendatakse praktikas VKE-de juurdepääs vajalikule teabele, tehnoloogiale,
andmetele ning kust leitakse vastavad vajalikud rahalised vahendid lahenduste implementeerimiseks.
Kokkuvõttes oleme Riigi Infosüsteemi Ameti poolt valmis kaasa rääkima digitaaltehnoloogiate kasutamise ja
küberturvalisuse tagamise küsimustes.
Eesti seisukohad Euroopa tööstusstrateegia paketi, eelnõu kohta
Eesti seisukoht antakse Euroopa Komisjoni poolt 10. märtsil 2020. a. esitatud Euroopa tööstusstrateegia paketi
kohta, mis sisaldab järgmiseid teatiseid:
COM(2020) 102 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa
Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, Euroopa uus tööstusstrateegia;
COM(2020) 103 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja
Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEde)
strateegia kestliku ja digitaalse Euroopa kujundamiseks;
COM(2020) 93 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja
Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele Ühtse turu tõkete tuvastamine ja kõrvaldamine;
COM(2020) 94 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja
Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele Pikaajaline tegevuskava ühtse turu normide paremaks
rakendamiseks ja täitmise tagamiseks.
Euroopa tööstuse juhtpositsiooni säilitamiseks soovib komisjon uue tööstusstrateegiaga täita kolme
prioriteeti: säilitada EL tööstuse ülemaailmne konkurentsivõime ja võrdsed võimalused nii kodus (sealjuures
soovitakse luua toimivam ja digitaalsem ühtne turg) kui ka globaalselt, muuta EL 2050. aastaks
kliimaneutraalseks ja kujundada Euroopa digitaalne tulevik. Pakett koosneb strateegiatest ja tegevuskavadest,
kuidas selleni jõuda, ning sisaldavad alameetmeid ja kavandatavaid algatusi selleks, et kaitsta üleilmseid
võrdseid tingimusi, toetada tööstust kliimaneutraalsuse saavutamiseks, edendada ringmajandust ja
tööstusinnovatsioonialdist mõtteviisi ning õpet ja ümberõpet. Paketis tuuakse ka välja üleminekusse
investeerimine ja selle rahastamine, EL tööstusliku ja strateegilise autonoomia tugevdamine, ning partnerlusel
põhinev lähenemisviis juhtimisele.
Eesti toetab Euroopa tööstusstrateegia eesmärki muuta EL tööstus konkurentsivõimelisemaks kaksikpöörde
kaudu, kasutades ära andmete ja uute tehnoloogiate rakendamise võimalusi. Mõistame vajadust tugevdada
Euroopa tööstuse strateegilist autonoomiat, see tähendab strateegiliselt oluliste tarneahelate
mitmekesistamist ning sõltuvuse hajutamist kolmandatest riikidest, et vähendada tarneriske. See tuleb
saavutada protektsionismi kasvuta, tagades võrdsed võimalused kõigile ettevõtetele. Meile on oluline VKE-de
ligipääs hargmaiste kontsernide tarneahelatesse. Oleme seisukohal, et tuleb võtta arvesse COVID-19 viirusega
seotud kriisist tulenevaid mõjusid EL majandusolukorrale ja konkurentsivõimele ning vajadusel tegevusi ja
ajaraami vastavalt kohandada. Euroopa tööstusstrateegias esile toodud eelnõudega kaasnev mõjude
hindamine peab võtma arvesse COVID-19 pandeemia tagajärjel välja kujunenud majandusolukorda ning sellest
tulenevaid lühiajalisi ja võimalikke pikaajalisi muutusi majanduse struktuuris. Peame oluliseks piisavaid
investeeringuid kaksikpöörde saavutamiseks, sealjuures turulähedaste tehnoloogiate arendustegevustesse.
Oleme seisukohal, et investeeringud on olulised kõigi tööstuslike protsesside osas, sealjuures on aga
energiamahukate tööstusharude üleminekuks vajalike tulevikutehnoloogiate piloteerimine võtmetähtsusega.
Tööstusstrateegia elluviimine peab rajanema teadus- ja arendustegevuse alasel koostööl, partnerlustel ning
innovatsioonil, sest need on tootlikkuse ja kestliku kasvu võimaldajateks ja tõukejõuks. Toetame ka
taastuvenergia tehnoloogia tarne- ja väärtusahelate tugevdamist ELis, mis võimaldaks ELil saavutada
tehnoloogiline suveräänsus ja energia varustuskindlus ning tagaks rohelise energia kättesaadavuse ja
konkurentsivõimelise hinna. Toetame ka väike- ja keskmise suurusega ettevõtete strateegia eesmärki aidata
väike- ja keskmise suurusega ettevõtetel juhtida digi- ja rohemajandusele üleminekut, mis näeb ette ka
rahastamisvõimalused eesmärkide saavutamiseks. Peame oluliseks ettevõtete halduskoormuse vähendamist
ja teiste riikide turule pääsu parandamist muuhulgas läbi ühtse digivärava määruse tõhusa rakendamise ELis
ja uue teabeportaali käivitamise kaudu, mis annab EL ettevõtetele infot kolmandatesse riikidesse
eksportimisel. Toetame EL ühtse turu tõkete ja nende tõkete algpõhjuste kaardistamisel tarbijate ja
ettevõtjate kogemustest lähtumist. Peame oluliseks, et komisjon hindaks teatises liikmesriikidele ja Euroopa
Parlamendile esitatud üleskutsete ning enesele võetud kohustuste täitmist ning kaardistatud tõkete
eemaldamise tulemuslikkust. Toetame EL õigusega vastuolus olevate riiklike meetmete kehtestamise
ennetamist soodustavaid samme. Teenuste turu põhjendamatute tõkete vältimiseks tuleks vastu võtta
teenustest teavitamise direktiivi muudetud ettepanek, mis on hetkel blokeeritud. EL ühtse turu toimivuse
tagamisega seotud infotehnoloogiasüsteemidega liidestamise ja ülalhoidmise kulud peaks olema kaetud EL
eelarvest.