dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Kiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 17. juuni 2020
Viit
2-13/20-2061
Registreeritud
17. juuni 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-13 EL õigusloome riiklike positsioonide koordineerimisega seotud kirjavahetus
Toimik
2-13/2020
Vastutaja
Evelin Kuuse (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Euroopa Liidu ja rahvusv koostöö osakond)

Failid

  • 📎2-1320-2061 17.06.2020 Väljaminev kiri.bdoc2724 KB

Sisu (failidest)

Riigikantselei Teie 01.04.2020 nr 12.1.1/20-0871/-1T [email protected] Stenbocki maja Rahukohtu 3 Meie 17.06.2020 nr 2-13/20-2061 15161, Tallinn Eesti seisukohad Euroopa tööstusstrateegia paketi, eelnõu kohta Esitame Eesti seisukohad Euroopa tööstusstrateegia paketi, eelnõu kohta Vabariigi Valitsuse 18. juuni 2020. a istungile. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas Raul Siem majandus- ja taristuminister väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Lisad: Vabariigi Valitsuse otsuse juurde „Eesti seisukohad Euroopa tööstusstrateegia paketi, eelnõu kohta“ Seletuskiri Vabariigi Valitsuse otsuse juurde „Eesti seisukohad Euroopa tööstusstrateegia paketi, eelnõu kohta“ Kaasamise tabel Evelin Kuuse 625 6353 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 EELNÕU ....... VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja …………… 2020 nr Eesti seisukohad Euroopa tööstusstrateegia paketi, eelnõu kohta 1. Kiita heaks järgmised majandus- ja taristuministri ja väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri esitatud Eesti seisukohad Euroopa tööstusstrateegia paketi, eelnõu kohta. 1.1 Euroopa tööstusstrateegia 1.1.1 Eesti toetab Euroopa tööstusstrateegia eesmärki muuta Euroopa Liidu tööstus konkurentsivõimelisemaks rohe- ja digipöörde ehk kaksikpöörde kaudu, kasutades ära andmete ja uute tehnoloogiate rakendamise võimalusi. Mõistame vajadust tugevdada Euroopa tööstuse strateegilist autonoomiat, see tähendab strateegiliselt oluliste tarneahelate mitmekesistamist ning sõltuvuse hajutamist kolmandatest riikidest, et vähendada tarneriske. See tuleb saavutada protektsionismi kasvuta, tagades võrdsed võimalused kõigile ettevõtetele. Eesti jaoks on oluline väike- ja keskmise suurusega ettevõtete ligipääs hargmaiste kontsernide tarneahelatesse. 1.1.2 Oleme seisukohal, et tuleb võtta arvesse COVID-19 viirusega seotud kriisist tulenevaid mõjusid Euroopa Liidu majandusolukorrale ja konkurentsivõimele ning vajadusel tegevusi ja ajaraami vastavalt kohandada. Peame oluliseks majanduse kriisikindlamaks muutmist, et tagada varustuskindlus vaktsiinide, ravimite, geneeriliste ravimite, desinfitseerimisvahendite ja isikukaitsevahendite osas võimalikes tuleviku kriisides. Euroopa tööstusstrateegias esile toodud eelnõudega kaasnev mõjude hindamine peab võtma arvesse COVID-19 pandeemia tagajärjel välja kujunenud majandusolukorda ning sellest tulenevaid lühiajalisi ja võimalikke pikaajalisi muutusi majanduse struktuuris. 1.1.3 Peame oluliseks piisavaid investeeringuid kaksikpöörde saavutamiseks, sealjuures turulähedaste tehnoloogiate arendustegevustesse. Eesmärgiks on uute tehnoloogiate kasutuselevõtu abil panustada nii kestlikku tootmisesse kui ka tootmiskulude kokkuhoidu. Oleme seisukohal, et investeeringud on olulised kõigi tööstuslike protsesside osas, sealjuures on aga energiamahukate tööstusharude üleminekuks vajalike tulevikutehnoloogiate piloteerimine võtmetähtsusega. Tööstusstrateegia elluviimine peab rajanema teadus- ja arendustegevuse alasel koostööl, partnerlustel ning innovatsioonil, sest need on tootlikkuse ja kestliku kasvu võimaldajateks ja tõukejõuks. 1.1.4 Toetame taastuvenergia tehnoloogia tarne- ja väärtusahelate tugevdamist Euroopas, mis võimaldaks Euroopal saavutada tehnoloogiline suveräänsus ja energia varustuskindlus ning aitaks tagada rohelise energia kättesaadavuse ja konkurentsivõimelise hinna. Peame oluliseks tagada taastuvenergia- ja salvestustehnoloogiate tööstuste juurdepääsu kapitalile, sealjuures Euroopa Liidu vahenditele. 1.1.5 Eesti on avatud Euroopa Liidu konkurentsiõiguse raamistiku ja selle rakendamise vajaduspõhisele ajakohastamisele eesmärgiga tagada konkurentsiõiguse tõhus toimimine ka globaalsetes arengutes ja kaksikpöördel ning toetab Euroopa Liidu ettevõtetele globaalses konkurentsis võrdsete tingimuste nimel sammude astumist. Euroopa Liidu ühtsel turul peavad ettevõtlusele säilima võrdsed võimalused. Kolmandate riikide suunalised meetmed peavad olema eesmärgipärased ja kooskõlas Euroopa Liidu senise avatud kaubanduspoliitika põhimõtetega. Oleme seisukohal, et Euroopa Komisjoni poolt kavandatavatele konkurentsiõiguse raamistiku muudatusettepanekutele peavad eelnema põhjalikud analüüsid ning ettepanekud peaksid olema vastavuses Maailma Kaubandusorganisatsiooni reeglitega. 1.1.6 Eesti toetab tööstusstrateegias esile toodud Euroopa Puhta Vesiniku Liidu loomist, mille eesmärk on teha kindlaks tehnoloogiavajadused, investeerimisvõimalused ning regulatiivsed tõkked ja soodustavad tegurid. 1.1.7 Oleme seisukohal, et ülemaailmses konkurentsis talentide ligimeelitamiseks ja võimestamiseks peab Euroopa Liit suurendama investeeringuid oskustesse, et elukestev õpe saaks reaalsuseks. Peame oluliseks oskuste tegevuskava ajakohastamist ja oskuste pakti käivitamist, sest selle kaudu aidatakse kaasata avaliku ja erasektori investeeringuid tööjõudu, suureneb väike- ja keskmise suurusega ettevõtete suutlikkus osaleda kaksikpöördes. Tööstussektori, sealjuures väike- ja keskmise suurusega ettevõtete suutlikkuse suurendamise ning kestlikule ja digitaalmajandusele üleminekuks pakutavate oskuste arendamise meetmetes tuleb algatada ja võimendada haridusprogramme ning luua paindlikke täiendus- ja ümberõppe võimalusi nii juhtidele kui ka töötajatele. 1.2 Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete strateegia kestliku ja digitaalse Euroopa kujundamiseks 1.2.1 Eesti toetab väike- ja keskmise suurusega ettevõtete strateegia eesmärki aidata väike- ja keskmise suurusega ettevõtetel juhtida digi- ja rohemajandusele üleminekut, mis näeb ette ka rahastamisvõimalused eesmärkide saavutamiseks. Toetame väike- ja keskmise suurusega ettevõtete strateegia keskendumist innovatsioonile ja digitehnoloogiatele ning väike- ja keskmise suurusega ettevõtete võimestamisele. 1.2.2 Eesti peab oluliseks ettevõtete halduskoormuse vähendamist ja teiste riikide turule pääsu parandamist muuhulgas läbi ühtse digivärava määruse tõhusa rakendamise Euroopa Liidus ja uue teabeportaali käivitamise kaudu Euroopa Komisjoni poolt, mis annab Euroopa ettevõtetele infot kolmandatesse riikidesse eksportimisel. 1.2.3 Eesti toetab väike- ja keskmise suurusega ettevõtete rahastamise kättesaadavuse parandamist, sealhulgas InvestEU programmi raames. Oleme seisukohal, et kaksikpöörde rakendamine eeldab uute tehnoloogiate ja andmete kasutuselevõttu ning nendest väärtuse loomist ning selleks vajalikke investeeringuid ja innovatsiooni. Eesti nõustub, et digiüleminekul aitab murranguline tehnoloogia Euroopa ja Eesti ettevõtete konkurentsivõimet suurendada. 1.2.4 Toetame Euroopa Komisjoni poolt väljapakutud meetmetena digioskuste arendamist ja digivabatahtlikke liikumisi, kuid näeme vajadust kestlikuma ning suuremat mõju kaasa toova lähenemisena piirkondlike arenduskeskuste, sh kohalike ettevõtete arengut toetavate organisatsioonide võimestamist, sealjuures digivõimekuse kasvu. 1.2.5 Toetame meetmeid, mis julgustavad naisi ja tütarlapsi ettevõtlusega tegelema ning Euroopa Komisjoni ettepanekut uue rahastuse algatuse loomiseks, et luua stiimulid investeerida naiste juhitavatesse ettevõtetesse ja fondidesse. 1.3 Ühtse turu tõkete tuvastamise ja kõrvaldamise teatis 1.3.1 Eesti toetab Euroopa Liidu ühtse turu tõkete ja nende tõkete algpõhjuste kaardistamisel tarbijate ja ettevõtjate kogemustest lähtumist. 1.3.2 Oleme seisukohal, et Euroopa Liidu siseturu nõuete täitmise rakkerühm peaks tegelema ühiselt prioriseeritud ja teatises esitatud barjääride lahendamise koordineerimisega ning omama poliitilisteks algatusteks tugevat mandaati. Siseturu tõkete varieeruvuse tõttu teemavaldkondade lõikes on oluline tagada rakkerühma töös vastava siseturu tõkke valdkonna ekspertide ja Euroopa Komisjoni liikmete kaasatus. 1.3.3 Toetame toidutarneahela nõuete täitmise tõhusamat tagamist Euroopa Liidu siseturul suurendades toiduainete kontrollimist. 1.3.4 Peame oluliseks riiklikele ametiasutustele vastastikuse tunnustamise põhimõtte järgimiseks konkreetsemate suuniste esitamist. 1.3.5 Peame oluliseks, et Euroopa Komisjon hindaks süstemaatiliselt teatises liikmesriikidele ja Euroopa Parlamendile esitatud üleskutsete ning enesele võetud kohustuste täitmist ning kaardistatud tõkete eemaldamise tulemuslikkust. 1.4 Pikaajaline tegevuskava ühtse turu normide paremaks jõustamiseks ja rakendamiseks 1.4.1 Toetame Euroopa Liidu õigusega vastuolus olevate riiklike meetmete kehtestamise ennetamist soodustavaid samme. Teenuste turu põhjendamatute tõkete vältimiseks tuleks vastu võtta teenustest teavitamise direktiivi muudetud ettepanek, mis on hetkel blokeeritud. 1.4.2 Oleme seisukohal, et Euroopa Liidu ühtse turu toimivuse tagamisega seotud infotehnoloogiasüsteemidega liidestamise ja ülalhoidmise kulud peaks olema kaetud Euroopa Liidu eelarvest. 2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu erinevatel tasanditel väljendada ülaltoodud seisukohti. 3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõu ja seisukohad Riigikogu juhatusele ning teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele. Jüri Ratas Taimar Peterkop Peaminister Riigisekretär SELETUSKIRI Vabariigi Valitsuse otsuse juurde „Eesti seisukohad Euroopa tööstusstrateegia paketi, eelnõu kohta“ 1. Sissejuhatus Eesti seisukoht antakse Euroopa Komisjoni poolt 10. märtsil 2020. a. esitatud Euroopa tööstusstrateegia paketi kohta, mis sisaldab järgmiseid teatiseid:  COM(2020) 102 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, Euroopa uus tööstusstrateegia;  COM(2020) 103 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEde) strateegia kestliku ja digitaalse Euroopa kujundamiseks;  COM(2020) 93 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele Ühtse turu tõkete tuvastamine ja kõrvaldamine;  COM(2020) 94 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele Pikaajaline tegevuskava ühtse turu normide paremaks rakendamiseks ja täitmise tagamiseks. Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi EL ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Evelin Kuuse ([email protected], 6256 353); majandusarengu osakonna peaspetsialist Anu Kull ([email protected], 639 7606); majandusarengu osakonna nõunik Kaupo Sempelson ([email protected], 625 6350); siseturuosakonna kaubanduse ja teenuste talituse nõunik Marie Allikmaa ([email protected], 715 1764); siseturuosakonna kaubanduse ja teenuste talituse nõunik Kärt Karus (kä[email protected], 639 7659) ja siseturuosakonna toote ohutuse ja tarbijakaitse talituse nõunik Triinu Sillamaa ([email protected], 6256 391). Valdkonna eest vastutavad asekantslerid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis on Kristi Talving ([email protected], 6256 319) ja Viljar Lubi ([email protected], 6256 310). Eesti tööstuse ja EL ühtse turu poliitikat reguleerib hetkel raamdokument Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid 2020–2021 (heaks kiidetud 21. novembri 2019. a Vabariigi Valitsuse istungil), tööstuspoliitika roheline raamat (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse kabinetiistungil 21. detsembril 2017. a pikaajalise perspektiiviga (kuni aastani 2030) strateegiadokument soovitustega Eesti tööstuspoliitika arendamiseks), Eesti teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021–2035 koostamise ettepanek (heaks kiidetud Valitsuskabineti 12. septembri 2019. a istungil), Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise „Puhas planeet kõigi jaoks – Euroopa pikaajaline strateegiline visioon jõuka, nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni jõudmiseks“ kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 3. oktoobri 2019. a ja Riigikogu ELAKi 14. oktoobri 2019. a istungil), Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni digipaketi „Digiajastule vastav Euroopa“ kohta (kavas esitada Vabariigi Valitsuse 18. juuni 2020. a istungile heaks kiitmiseks) ning Eesti seisukohad Euroopa ringmajanduse tegevuskava Puhtama ja konkurentsivõimelisema Euroopa nimel1 kohta (kavas 1 (COM(2020) 98 final) 1 esitada Vabariigi Valitsuse 18. juuni 2020. a istungile heaks kiitmiseks). Uue tööstusstrateegia paketi seisukohtade koostamisel on arvestatud Euroopa rohelise kokkuleppe raamseisukohtadega (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 4. juuni 2020. a istungil ning Riigikogu EL asjade komisjonis eeldatavasti 19. juunil 2020. a). Eesti seisukohad Euroopa Liidu taaskäivitamise kava ja 2021-2027 pikaajalise EL eelarve kohta ülemkogu 19. juuni 2020. a kohtumisel (heaks kiidetud 11. juuni 2020. a Vabariigi Valituse istungil. 2. Teatiste sisu ja võrdlev analüüs I Euroopa uus tööstusstrateegia Euroopa Komisjon soovib tööstusstrateegia paketis tunnustada Euroopa Liidu (EL) tööstuse tugevust ja rolli majandusarengu mootorina. Euroopa on tööstuse kodu ning läbi pika ajaloo on tööstus tõestanud oma võimet juhtida muutusi. Tööstus peab seda tegema ka nüüd, mil Euroopa Liit alustab üleminekut kliimaneutraalsusele ja digitaalsele juhtrollile maailmas. See kliimaneutraalsust ja digivaldkonda hõlmav kaksikpööre mõjutab meie majanduse, ühiskonna ja tööstuse kõiki osi ning eeldab investeerimist uutesse tehnoloogiatesse ja innovatsiooni. Kaksikpöördega luuakse uusi tooteid, teenuseid ja turge ning ärimudeleid ja kujundatakse uut tüüpi töökohti, mida praegu veel ei ole ja mis eeldavad oskusi, mida meil veel ei ole. EL uus tööstusstrateegia toob esiplaanile lähenemise, mida ka Eesti siseriiklikes strateegiates tuleks arvestada – EL vajab tööstust, mis oleks senisest rohelisem ja digitaalsem, kuid samal ajal ka maailmaturul konkurentsivõimeline. See lähenemine aitab muutuda traditsioonilistel tööstustel, toetab uute toodete ja teenuste teket, VKE-sid ning tagab konkurentsivõime ja kestlikkuse. Eelnõudes on kirjeldatud ambitsioonikaid plaane tööstuse arendamise osas. Lähtekohaks on kolm tõuketegurit, mis näitavad, milliseid muutusi peab tööstus lähema viie aasta jooksul läbi tegema. Nendeks on üleilmselt konkurentsivõimeline ja maailma tipptasemel tööstus; kliimaneutraalsusele teed sillutav tööstus; ning Euroopa digitulevikku kujundav tööstus. Senise teenusteks ja toodeteks jaotamise asemel võetakse lähtekohaks tööstuse väärtusahelaid katvaid teenuseid, tooteid ja innovatsiooni hõlmavad tööstuse ökosüsteemid. Nende määramise metoodika ei ole teada, küll aga on komisjon 27. mail 2020. a komisjoni poolt esitatud Euroopa taastumisplaaniga teinud ettepaneku kokku 14 ökosüsteemi (1) mobiilsus, 2) turism, sealjuures reisitransport, hotellid, lühiajaline majutus, restoranid ja catering ning üritused ja teemapargid, 3) taastuvenergeetika, 4) põllumajandus-toit sh taime ja loomakasvatus, toiduainetööstus, 5) madala süsiniku energiatõhus tööstus, 6) elektroonika, 7) tekstiil sealjuuures tekstiilitootmine, rõivaste, jalatsite, naha ja ehete tootmine, 8) lennunduse, kosmose ja kaitse, 9) loomemajandus ja kultuur sealjuures ajakirjandus, raamatud, filmid, video ja televisioon ning raadio ja muusikavaldkond, 10) jaemüük, 11) ehitus sealjuures nii hooned kui ka taristu, 12) digi, 13) sotsiaalmajandus ja 14) tervis sh tervisetooted ja varustus ning haiglad) osas. Pikaajalises plaanis on jätkuvalt eesmärgiks EL strateegiline autonoomia. Siiani püüti seda määratleda EL ühishuvides strateegiliselt oluliste väärtusahelate kaudu ning toetada nendesse investeerimist. Covid-19 tervise- ja majanduskriisi järgses taastumiskavas lähenetakse aga ökosüsteemide põhiselt ning antakse ka mõistele „strateegiline autonoomia“ uus sisu. Kui siiani seoti see kaitsevaldkonnaga, siis taastumiskavas on välja toodud konkreetsed 5 sektorit, millesse tehtavate täiendavate lühiajaliste investeeringutega tagatakse nende tööstuste vastupidavus ja võimsused ning seeläbi ka Euroopa strateegiline autonoomia. Need sektorid on: 1) Strateegilised digitaalsed taristud (5G, küberturve, kvantkommunikatsiooni taristu) 2 2) Võtmetehnoloogiad: robootika, mikroelektroonika, suure jõudlusega andmetöötlus ja andmepilve taristu, plokiahel, kvanttehnoloogiad, fotoonika, tööstuslik biotehnoloogia, biomeditsiin, nanotehnoloogiad, ravimid, kõrgtehnoloogilised materjalid 3) Kaitse- ja kosmose valdkond 4) Kriitilised toorained, mis on vajalikud e-mobiilsuse, akude, farmatseutika, taastuvenergia, lennunduse, kaitse- ja digirakendusteks 5) Meditsiini ja tervisetooted Strateegia põhineb mitmel Euroopa tööstuse ümberkujundamise põhiteguril. Mõned neist uuendavad või laiendavad olemasolevaid lähenemisviise innovatsioonile, investeeringutele, standarditele või võrdsete võimaluste loomisele. Teised peegeldavad vajadust uute tööviiside järele. Põhitegurid on kõik omavahel seotud ja üksteist tugevdavad ning seetõttu eeldavad partnerlusel põhinevaid lahendusi. EL tööstusstrateegia põhiteguriteks on (1) kindluse loomine tööstuse jaoks – sügavam ja digitaalsem ühine turg; (2) üleilmsete võrdsete tingimuste kaitsmine; (3) tööstuse toetamine kliimaneutraalsuse saavutamiseks; (4) ringmajanduse edendamine; (5) tööstusinnovatsioonialti mõtteviisi propageerimine; (6) õpe ja ümberõpe; (7) üleminekusse investeerimine ja selle rahastamine. Teatise sisu Euroopa tööstuse juhtpositsiooni säilitamiseks soovib komisjon uue tööstusstrateegiaga täita kolme peamist prioriteeti: säilitada EL tööstuse ülemaailmne konkurentsivõime ja võrdsed võimalused nii kodus kui ka globaalselt, muuta Euroopa 2050. aastaks kliimaneutraalseks ja kujundada Euroopa digitaalne tulevik. Strateegia sätestab Euroopa tööstuse ümberkujundamise peamised üheksa suunda ja pakub välja alljärgnevad meetmed järgmistes valdkondades. 1. Kindluse loomine tööstuse jaoks: sügavam ja digitaalsem ühtne turg EL siseturu tugevdamiseks esitas komisjon 10. märtsil 2020. a ka EL siseturu edasiarendamist puudutavad jõustamise tegevuskava ja siseturu tõkete aruande ja VKE strateegia ning kavatseb jätkata tegevusi Euroopa andmestrateegiast lähtuvalt EL andmemajanduse edendamiseks. Strateegias on esile toodud ka intellektuaalomandi tegevuskava, et säilitada tehnoloogiline suveräänsus, edendada globaalseid võrdseid võimalusi, võidelda paremini intellektuaalomandi varguste vastu ja kohandada õigusraamistikku kaksikpöördega ehk roheliste ja digitaalsete üleminekutega. Samuti kavandab komisjon Euroopa andmestrateegia järelmeetmed, et luua Euroopa andmemajandus, sealhulgas ühtsete Euroopa andmeruumide loomine konkreetsetes sektorites ja väärtusahelates. 2. Üleilmsete võrdsete tingimuste kaitsmine Ausa konkurentsi tagamiseks kodu- ja välismaal võtab komisjon lisaks kaubanduse kaitsemehhanismide maksimaalsele kasutamisele 2020. a keskpaigaks vastu valge raamatu, et käsitleda välistoetuste põhjustatud moonutavat mõju ühtsel turul ning tegeleda välismaise kapitali juurdepääsuga ELi riigihangetele ja ELi rahastamisele. Samuti esitab komisjon välissubsiidiumide õigusakti ettepaneku 2021. a, see käib koos tööga, mille eesmärk on tugevdada Maailma Kaubandusorganisatsioonis tööstussubsiidiume käsitlevaid ülemaailmseid eeskirju, ning tegevustega vastastikuseks juurdepääsuks kolmandate riikide riigihangetele. Kavas on ka rahvusvaheliste hangete instrumendi vastuvõtmine. Lisaks soovib komisjon esitada Tolliliitu käsitlev tegevuskava 2020. aastal, et tugevdada tollikontrolle ja võimaldada täiselektroonilisi tollivormistusi piiril. 3 3. Tööstuse toetamine kliimaneutraalsuse saavutamiseks Tööstuse toetamiseks kestlikkuse saavutamisel kavandab komisjon aruka sektorite integratsiooni strateegia loomist. Ühtse Euroopa andmeruumiga soovitakse kasutada ära andmete potentsiaal, et parandada energiasektori innovatsioonivõimekust. Käivitamisel on ka õiglase ülemineku mehhanism, et pakkuda CO2-mahukatele piirkondadele ja tööstusele tehnilist ja nõustamistuge. Lisaks on tööstusega seotud ka ELi puhta terase strateegia ja kestlikkust edendav kemikaalialane strateegia, üleeuroopalisi energiavõrke käsitleva määruse läbivaatamine, ELi avamere taastuvenergia strateegia, säästva ja aruka liikuvuse laiaulatuslik strateegia, renoveerimislaine algatus ja hoonestatud keskkonna strateegia. Lisaks on kavandamisel süsinikdioksiidi piirimaksu mehhanism, et vähendada kasvuhoonegaaside heite ülekandumist, järgides täiel määral Maailma Kaubandusorganisatsiooni reegleid. 4. Ringmajanduse edendamine. Ringmajanduse tegevuskava esitas komisjon 10.3.2020, samaaegselt tööstusstrateegiaga, sealhulgas uus kestliku tootepoliitika raamistik. Ringmajanduse tegevuskavas seatakse esikohale tegevuskavas esitatud väärtusahelatega seoses kindlaks määratud tooterühmad, nagu elektroonika, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning tekstiiltooted, aga ka mööbel ja suure mõjuga vahetooted, nagu teras, tsement ja kemikaalid. Ringmajanduse vaates on komisjoni nägemuses tööstusega tugevalt seonduv ka ELi tekstiilistrateegia, elektroonikaseadmete ringkasutuse algatus ning kavas on suurendada tarbijate võimalusi ringmajanduses aktiivselt osaleda, kasutades selleks paremat teavet toodete kohta ja paremaid tarbijaõigusi. 5. Tööstusinnovatsioonialti mõtteviisi propageerimine Komisjon soovib esitada teatise teadusuuringute ja innovatsiooni tuleviku ning Euroopa teadusruumi kohta, et visandada uus lähenemisviis innovatsioonile ja tagada ELi eelarve maksimaalne mõju. Programmi „Euroopa horisont“ raames käivitatakse avaliku ja erasektori partnerlus. 6. Õpe ja ümberõpe Kavas on Euroopa oskuste tegevuskava ajakohastamine 2030. aastal, sealhulgas soovitus kutsehariduse ja -õppe kohta; Euroopa oskuste pakti käivitamine; teatis Euroopa haridusruumi strateegilise raamistiku kohta ning digiõppe tegevuskava. 7. Üleminekusse investeerimine ja selle rahastamine Üleminekusse investeerimisel soovib komisjon teha koostööd parlamendi ja nõukoguga, et tagada järgmise pikaajalise eelarve kiire vastuvõtmine ja täitmine. Kaalutakse võimalusi liikmesriikide ja tööstuse koordineeritud investeeringuteks uute üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide vormis ning patareisid ja mikroelektroonikat käsitlevate esimeste üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide võimalikke järelmeetmeid. Kavas on vaadata läbi üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide, sealhulgas energiasüsteemi ümberkujundamise projektide riigiabieeskirjad. Töös on ka uuendatud kestliku rahastamise strateegia. Euroopa Komisjon on esitanud 26. juunini 2020. a kestvale avalikule konsultatsioonile küsimused, mille kohta saadud vastused aitavad komisjonil koostada 2020. aasta lõpuks Euroopa digitaalse rahastamise strateegia ja FinTech tegevuskava. Uus strateegia jätkab eelmise mandaadi alusel tehtud tööd, eriti mis puudutab FinTech tegevuskava. See võtab arvesse hiljutised arengud turgudel ja tehnoloogilise uuendused, mis tõenäoliselt mõjutavad finantssektorit lähitulevikus. Koroona viiruse puhang on rõhutanud digitaalsete rahastamise instrumentide innovatsiooni tähtsust, kuna kaugteenuste kasutamine on oluliselt suurenenud. Konsultatsioon puudutab samuti BigTech ettevõtetega seotud konkurentsi küsimusi. Euroopa 4 Komisjoni eesmärk on kiiresti muutuvas keskkonnas tagada, et Euroopa tarbijad ja finantsteenuste sektor saaksid realiseerida digitaliseerimise potentsiaalset kasu, leevendades samal ajal digitaalse rahandusega kaasneda võivaid uusi riske. 8. Euroopa tööstusliku ja strateegilise autonoomia tugevdamine. Komisjon kavatseb esitada 5G käsitleva teatise2 ja 5G-võrkude küberturvalisust käsitleva soovituse3 järelmeetmed ning tegevuskava tsiviil-, kaitse- ja kosmosetööstuse vahelise koostoime kohta, sealhulgas programmide, tehnoloogiate, innovatsiooni ja idufirmade tasandil. Uus ELi ravimistrateegia esitatakse aastal 2020, sealhulgas meetmed, mille eesmärk on tagada varustamine ravimitega ja pakkuda patsientidele innovatsiooni. Kriitilise tähtsusega tooraineid käsitlev tegevuskava, sealhulgas jõupingutused rahvusvahelise partnerluse laiendamiseks toorainetele juurdepääsu valdkonnas. 9. Sildade ehitamine: partnerlusel põhinev lähenemisviis juhtimisele Tööstusliitude edukale mudelile tuginedes luuakse uus Euroopa puhta vesiniku liit. Järgnema peaksid vähese süsinikuheitega tööstuse liit, tööstusliku pilvandmetöötluse ja vastavate platvormide liit ning tooraineliidud, niipea kui nad on selleks valmis. Lisaks kavatseb komisjon analüüsida erinevate tööstuse ökosüsteemide riske ja vajadusi. Selle analüüsi tegemisel teeb komisjon tihedat koostööd 2020. a septembriks loodava Tööstusfoorumiga, mis koosneb tööstuse esindajatest, sealhulgas VKEdest, suurettevõtetest, sotsiaalpartneritest, teadlastest ja liikmesriikide ja ELi institutsioonide esindajatest. Vajadusel kutsutakse konkreetsete sektorite eksperte oma teadmisi jagama ja jätkatakse komisjoni iga- aastaste tööstuspäevadega. II VKEde strateegia kestliku ja digitaalse Euroopa kujundamiseks VKE strateegia eesmärk on aidata VKEdel juhtida digi ja kliimaneutraalsele majandusele üleminekut, mis samuti tähendab ka õigete oskustel tagamist. Strateegia näeb ette meetmed, mis põhinevad kolmel sambal:  suutlikkuse suurendamine ning kestlikkusele ja digitaliseerimisele ülemineku toetamine;  regulatiivse koormuse vähendamine ja turulepääsu parandamine; ja  rahastamisele juurdepääsu parandamine. Eesmärk on avada Euroopa VKEde potentsiaal juhtida kaksiküleminekut kestlikule ja digitaalsele majandusele. Kavas on märkimisväärselt suurendada kestlike ettevõtlustavadega VKEde ja digitehnoloogiat kasutavate VKEde arvu. Lõpuks püütakse jõuda selleni, et Euroopast saaks kõige atraktiivsem koht, kus väikeettevõtet asutada, arendada ning selle tegevust ühtsel turul laiendada. Tulemuste saavutamiseks peavad strateegiat edasi kandma nii ELi tasandi meetmed kui ka liikmesriikide tugev pühendumus. Tähtis on VKEde kogukonna ja ettevõtjate endi aktiivne osalus. Seepärast rajaneb strateegia ELi ja liikmesriikide, sealhulgas piirkondlike ja kohalike ametiasutuste tugeval rakendamispartnerlusel. Ettevõtjad peaksid kasutama ELi 2 COM(2020) 50 final. 3 C(2019) 2335 final. 5 investeerimisprogrammide pakutavaid võimalusi, et oma tegevust rohkem digitaliseerida ja kestlikumaks muuta, aga ka selleks, et ühtsel turul ja sellest väljaspool kasvada. Strateegia lähtub väga tugevatest alustest, mis on loodud ELi VKEde poliitika kehtiva raamistiku ja kehtivate tugiprogrammidega, eelkõige 2008. aasta väikeettevõtlusalgatusega „Small Business Act“, 2016. aasta idu- ja kasvufirmade algatusega, ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programmiga (COSME) ning programmist „Horisont 2020“ ja Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest rahastatud VKEde toetusmeetmetega4. See aitab muu hulgas rakendada Euroopa rohelist kokkulepet, ringmajanduse tegevuskava, Euroopa andmestrateegiat ja Euroopa sotsiaalõiguste sammast. Teatise sisu Komisjon soovib ajakohastada VKEde suutlikkuse suurendamiseks üleminekuteks Euroopa Ettevõtlusvõrgustikku, töötab VKEde töötajate jaoks välja digitaalsed kiirkursused, mis aitavad neil omandada oskusi sellistes valdkondades nagu tehisintellekt, küberturvalisus või plokiahel. Komisjon soovib käivitada digivabatahtlike programmi, mille raames saavad digioskustega noored ja kogenud eakad jagada oma digipädevust traditsiooniliste ettevõtetega, ajakohastada Euroopa oskuste tegevuskava ja koostab selleks muu hulgas oskuste pakti, millesse lisatakse konkreetselt VKEdele mõeldud komponent, ning teeb ettepaneku võtta vastu nõukogu soovitus kutsehariduse ja -õppe ajakohastamise kohta. Kavas on laiendada digitaalse innovatsiooni keskusi5 kõigis Euroopa piirkondades, et anda VKEdele võimalus digiuuenduste integreerimiseks. Komisjon kavatseb eraldada Euroopa innovatsiooninõukogu kaudu vähemalt 300 miljonit eurot rohelise kokkuleppega soodustatavate murranguliste uuenduste toetuseks. Samuti jätkab komisjon võimaliku jagamismajanduse algatuse kaalumist nende VKEde jaoks, kelle tegevus on koondunud lühiajalise majutuse renditeenustele. Komisjon kavatseb luua ka rohetehnoloogiate investeeringute algatuse ja nn soo-targa investeeringute algatuse, et julgustada naiste juhitud ettevõtete kasvu. Samuti kutsub komisjon liikmesriike üles rakendama ühtse digivärava määrust ja tagama ettevõtetele ligipääsu informatsioonile ja veebipõhistele avalikele teenustele ühe akna teenuse (one-stop shop service) kaudu. Eesmärk on muuta Euroopa parimaks kohaks ettevõtluse alustamiseks ja kasvamiseks. Komisjon kavatseb töötada koos liikmesriikidega välja ELi idufirmade standardi, et jagada ja võtta vastu parimaid tavasid kõrgtehnoloogiaga VKEde ja idufirmade kasvu kiirendamiseks. Selleks et anda VKEdele rohkem võimalusi, kutsub komisjon liikmesriike ja nende avaliku sektori hankijaid üles kasutama paindlikkust, mida pakub ELi uus riigihangete raamistik, muu hulgas kasutades digitaalseid vahendeid ja platvorme, et hoogustada piiriüleseid hankeid. Komisjon innustab pilootprojekti algatamisega liikmesriike töötama välja ettepanekud regulatiivsete katsekeskkondade kohta. Komisjon toetab hilinenud maksmise direktiivi rakendamist liikmesriikides, luues vahendid järelevalveks ja paremaks jõustamiseks ning vaagides VKEdele mõeldud alternatiivseid lahendus- või vahendusmehhanisme. Komisjon kavatseb hõlbustada ka piiriülest koostööd VKEdega ja VKEde vahel Euroopa Kaitsefondi raames ning kaardistab tugevad küljed oma teadustöö ja innovatsiooni ökosüsteemis. Samuti kavatseb komisjon esitada kosmose ettevõtluse algatuse „Cassini“. Komisjon toetab liikmesriike hiljuti vastu võetud direktiivi ülevõtmisel, mis käsitleb ennetava 4 Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) on toetatud üle 900 000 ja Euroopa Sotsiaalfondist (ESF) üle 500 000 VKEd Euroopas. 5 Digital Innovation Hubs 6 restruktureerimise raamistikke ja ettevõtjatele uue võimaluse andmist, aidates neil luua varajase hoiatamise mehhanismid rahalistes raskustes äriühingute jaoks, et vältida pankrotte. Komisjon kavatseb kaaluda ka koos liikmesriikidega võimalikke meetmeid, mille varal luua toetav keskkond VKEde üleandmiseks. Komisjon jätkab tööd, et parandada VKEde juurdepääsu kolmandate riikide turgudele, muu hulgas spetsiaalsete VKEdele pühendatud peatükkide, kaubanduspartneritega heade tavade vahetamiseks mõeldud dialoogi ja uue teabeportaali kaudu. Komisjon kavatseb hõlbustada VKEde jaoks juurdepääsu kaubanduse kaitsemeetmetele ning laiendada programmi „Erasmus noortele ettevõtjatele“. Komisjon lükkab algatuse ESCALAR varal käima ainulaadse riski/hüvitusmehhanismi, et suurendada riskikapitalifonde ja kaasata kasvufirmade jaoks investeeringuid erasektorist. Komisjon lükkab käima ökotehnoloogialahenduste algatuse, mis koondab ELilt, liikmesriikidest ja erasektorist pärinevat rahastust, et suurendada ökotehnoloogialahendusi välja töötavate ja kasutusele võtvate novaatorlike VKEde ja idufirmade juurdepääsu omakapitali kaudu rahastamisele. Komisjon soovib käivitada plokiahela põhise algatuse, mis võimaldab kõikjal Euroopas VKEde võlakirju emiteerida ja nendega kaubelda, kasutades Euroopa plokiahelapõhiste teenuste taristut. Komisjon kaasrahastab ELi katseprojekti raames tehnoloogia eelhindamise teenuseid, et võimaldada tehnoloogiavaldkonna idufirmade täpset hindamist ja seada nad investeerimisvalmis. Komisjon lihtsustab kehtivaid riigiabi eeskirju, mis puudutavad riiklike fondide vahendite kombineerimist programmi „InvestEU“ ja programmi „Euroopa horisont“ vahenditega. Sel moel on VKEdel hõlpsam kasutada koondatud vahendeid edukaks üleminekuks kestlikule ja digitaalsele majandusele. Lisaks sellele vaatab komisjon osana käimasolevast riigiabi eeskirjade läbivaatamisest läbi need riigiabi eeskirjad, mis puudutavad riski finantseerimist, ja teatise üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide kohta, et toetada täiendavalt VKEde kaasatust ja tagada erainvesteeringute kaasamine, vältides samal ajal konkurentsimoonutusi. Meetmetele poliitilise pühendumise tagamiseks määrab komisjon ametisse ELi kõrgetasemelise VKEde saadiku6 ja kavatseb tugevdada VKEde saadikute võrgustikku, et suurendada ELi ja riikliku tasandi seotust VKEde poliitika valdkonnas. III Ühtse turu tõkete tuvastamise ja kõrvaldamise teatis Ühtne turg on üks EL suurimaid saavutusi, kuid siiski on EL siseturul endiselt takistusi, mis takistavad ühtse turu potentsiaali täielikult ära kasutamist. Hinnangute kohaselt võib nende tõkete kõrvaldamisest saadav kasu kümnendi lõpuks ulatuda 713 miljardi euroni. Teatis koondab komisjoni aruandena EL ettevõtjate ja tarbijate vaatepunktist ühtse turu erinevad takistused. Osutatakse tõkete algpõhjustele: piiravad ja keerulised riiklikud regulatsioonid, piiratud haldussuutlikkus, ELi eeskirjade ebatäpne ülevõtmine ja nende ebapiisav jõustamine. Teatises kindlaks tehtud tõkete ja nende algpõhjuste kõrvaldamiseks tuleb nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil võtta mitmesuguseid meetmeid: avaliku sektori teenuste 6 High-Level EU SME Envoy 7 digitaliseerimine ja parem teabevahetus kasutajate abistamiseks EL siseturul tegutsemise igas etapis, vajaduse korral uued ja täiustatud ELi õigusaktid, nende õigusaktide parem rakendamine ja lõppkokkuvõttes jõustamine. Ühtsest turust saadava kasu tagamine on komisjoni ja liikmesriikide ühine vastutus. ELi ühtse turu terviklikkuse kaitsmine väliste probleemide eest on sama oluline kui selle tugevdamine seestpoolt. Euroopa Komisjon on valmis oma jõupingutusi suurendama ja aitama liikmesriikidel saavutada ühtne turg, mis täidab oma lubadused. Teatise sisu Teatis tugineb kahele komisjoni aruandele. Neist esimeses keskendutakse ühtse turu praktilistele takistustele ettevõtjate vaates. Aruanne tugineb ühtsel turul tegutseda soovivate või juba tegutsevate ettevõtete kogemustele ja kaubanduskodade sisendile. Teises aruandes – 2019. aasta novembris avaldatud ELi tarbijatingimuste tulemustabelis – tuginetakse uuringule, milles käsitletakse tarbijate hoiakuid piiriülese kaubanduse suhtes. Tuginedes nendes kahes aruandes kogutud tõenditele, keskendutakse teatises 13-le peamisele piiriülese tegevuse tõkkele, mida ettevõtjad ja tarbijad on kõige sagedamini nimetanud ning määratletakse tõkete algpõhjused. Tuvastatud 5 algpõhjuste seos 13 enim esile tõstetud tõkkega on ülevaatlikult koondatud allolevasse tabelisse: Tabel: algpõhjuste seos ettevõtjate ja tarbijate poolt kõige sagedamini nimetatud 13 tõkke ja takistusega 8 Algpõhjused 2. ELi õigusaktide 1. 3. ülevõtmine, Regulatiivsed valikud ELi ja Haldussuutlikkus ja - rakendamine ja liikmesriikide tasandil tavad jõustamine 5. Algpõhjused, mis ei ole seotud avaliku poliitikaga Puudulik koordineerimine komisjoni ja riiklike Nõuded, mis on põhjendatud avaliku poliitika Personalinappus või puudulik asjatundlikkus Piiravad riiklikud normid ja ELi õigusaktide ELi õigusaktide täitmise ebapiisav tagamine riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil Puudulikud või kokkusobimatud e-valitsuse ühtlustamise taseme ja/või liikmesriikide ELi õigusaktide ebapiisav rakendamine 4. Üldine ettevõtlus- ja tarbijakeskkond ELi direktiivide puudulik ülevõtmine ELi õigusaktid lubavad paindlikkust haldusasutuste vahel ning riiklike tavade osas (ülereguleerimine) lahendused riiklikul tasandil Keerukad ELi õigusaktid haldusasutuste hulgas vähene tähendus liikmesriikides eesmärkidel Ettevõtjate/tarbijate teatatud tõkked ja takistused eri tegevusetappidel 1 Raskused teabe hankimisel (B, C) × × × × × Keerulised haldusmenetlused seoses kaupade × 2 × × × × × × × × × × või teenuste piiriülese müügiga (B) 3 Ebavõrdne juurdepääs riigihangetele (B) × × × × × × Puudused, mis on seotud teatavates sektorites riiklikul tasandil sätestatud täiendavate 4 × × tehniliste nõuete, standardite ja muude normidega (B) Turule sisenemise ja majandustegevuse × 5 nõuetega seotud probleemid (B × × × × × × × teenustesektoris) Piiriüleste ostutaotluste tagasilükkamine või 6 × × × ümbersuunamine (B, C) Vähene usaldus piiriüleste internetiostude 7 × × suhtes (C) 8 Piiriülese pettuse sihtmärgid (C) × × Maksusüsteemide ja haldusasutuste 9 erinevustest tingitud koormavad menetlused × × × × × (B) Probleemid kaubandus- ja tsiviilvaidluste 10 × × × × lahendamisel ning maksete sissenõudmisel (B) Probleemid seoses majandustegevuse 11 × × × × × × × registreerimisega teises liikmesriigis (B) Oskuste nappus ja mittevastavus tööturu 12 × × × vajadustele (B) 13 Keeletõke (B,C) × × Selgitus: (B): ettevõtjad, (C): tarbijad Teatises välja selgitatud tõkete ja nende algpõhjuste kõrvaldamiseks tuleb nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil astuda mitmesuguseid samme. Tuginedes teatises esitatud tõketele ja algpõhjustele kutsub komisjon liikmesriike ja Euroopa Parlamenti üles tagama avaliku halduse digitaliseerimine, võtma vastu tõkete algpõhjustele lahendusi pakkuvad õigusaktid, vähendama 9 halduskoormust, rakendama korrektselt EL õigust, eraldama piisavaid ressursse ühtse turu toimimise seisukohast kriitilist rolli mängivatele haldusasutustele ning kindlustama ühtsete kontaktpunktide toimimise ühtsel turul tegutsemise hõlbustamiseks. Omalt poolt lubab komisjon vastu võtta pikaajalise tegevuskava ühtse turu normide paremaks rakendamiseks ja täitmise tagamiseks ning luua ühine ühtse turu nõuete täitmise tagamise rakkerühm, hinnata uute regulatiivsete meetmete vajadust, jätkata koostööd liikmesriikidega siseturu tõkete algpõhjustega tegelemisel (mh Euroopa poolaasta kaudu), lihtsustada kehtivaid õigusakte, tõhustada õigusloome kvaliteeti ning lähtuda selles lõppkasutajate ehk ettevõtete ja kodanike huvidest. IV Teatis - Pikaajaline tegevuskava ühtse turu normide paremaks rakendamiseks ja täitmise tagamiseks EL ülesed normid on ühtse turu vundamendiks. Nende normide rakendamisel ja täitmisel esineb siiski olulisi vajakajäämisi, mis põhjustavad kahju nii EL kui liikmesriikide tasandil. Liiga sageli tulenevad piiriülest ettevõtlust pärssivaid regulatiivsed ja halduslikud tõkkeid ELi õigusaktide mittenõuetekohasest või osalisest kohaldamisest, mistõttu ettevõtted ei saa täit kasu siseturu suurusest. Ühtse turu norme rikkuvate ettevõtjate ebapiisava praktilise järelevalve ja karistamise tõttu puutuvad tarbijad kokku ohtlike toodete ja teenustega ning sedusekuulekad ettevõtted kaotavad turuosa norme eiravatele ettevõtetele. Ühtse turu normide parema rakendamise ja täitmise tagamiseks kutsus Euroopa Ülemkogu 2019. aasta märtsis komisjoni üles koostama vastavasisulise tegevuskava. Teatise sisu Tegevuskavas on kirjeldatud meetmeid, mille eesmärk on maksimeerida ühtse turu nõuete järgimise ja täitmise tagamise tulemuslikkust ja tõhusust. Meetmed jagunevad kuude alavaldkonda ning on järgmised: 1. Ühtse turu normidega seotud teadmiste ja teadlikkuse suurendamine; 2. ELi normide ülevõtmise, rakendamise ja kohaldamise parandamine; 3. Ennetusmehhanismide optimaalne ärakasutamine; 4. Nõuetele mittevastavuse tuvastamine ühtsel turul ja välispiiril; 5. Nõuete rangema täitmise tagamine kohapeal; 6. Rikkumisjuhtumite menetlemise parandamine. I Ühtse turu normidega seotud teadmiste ja teadlikkuse suurendamine Liikmesriikide ametiasutused ja ettevõtjad, eelkõige VKEd, ei ole sageli teadlikud ühtse turu õigusaktide pakutavatest võimalustest ja eelistest. Neil võib ka olla raskusi oma ELi õigusest tulenevate kohustuste täielikul mõistmisel, mille tõttu tekivad probleemid nõuete täitmisel ja täitmise tagamisel. Meetmete eesmärk on suurendada ühtse turu norme iga päev kohaldavate riiklike ametiasutuste ja kohtute ning kodanike ja ettevõtete teadmisi ning teadlikkust neist normidest. Nõnda kavandatakse riiklikele ametiasutustele konkreetsemate suuniste esitamist, norme ja nõudeid käsitlevale teabele kasutajate juurdepääsu parandamist ühtse digivärava ja toodete kontaktunkti vahendusel, toodete nõuetele vastavuse edendamist digiplatvormide kaudu, liikmesriikide kohtunike ja õigustöötajate väljaõpet ning praktikate vahetamist, riiklike avalike haldusasutuste 10 nõuete rakendamise võimekuse suurendamist, riigihankespetsialistide suutlikkuse parandamist ja ametiasutuste omavahelise koostöö tugevdamist riigihangete valdkonnas. o suunised digitaalvaldkonna õigusaktide kohta ajakohastab teenuste direktiivi rakendamise käsiraamatut7; o loob keskse teabepunktiühtse turu õiguse igapäevase kohaldamise käigus tekkivatele küsimustele; o ajakohastades EL toimimise lepingu artikli 34–36 kohaldamise suuniseid8ˇ, mis käsitlevad liikmesriikidevahelisi impordi- ja ekspordipiirangute keeldu ja üldkeelu erisusi; o esitades suunised riigihangete vastastikuse tunnustamise põhimõtte9, ja tootevastutuse direktiivi10 kohta; o esitades juhenddokumendi turujärelevalve määruse11 artikli 4 kohta; II ELi normide ülevõtmise, rakendamise ja kohaldamise parandamine Nõuetele mittevastav ELi normide ülevõtmine, rakendamine ja kohaldamine tekitab tõkkeid ja takistusi ühtse turu ladusale toimimisele. Seetõttu nähakse teatises ette direktiivide ülevõtmist soodustava liikmesriikide ja komisjoni struktureeritud dialoogi ellu kutsumist ning määruste rakendamise protsessis komisjoni ja liikmesriikide suhtluse tihendamist sihtotstarbeliste kohtumiste ja rakendusseminaride korraldamisega. III Ennetusmehhanismide optimaalne ärakasutamine Vältides liikmesriikides ELi õigusega vastuolus olevate riiklike meetmete võtmist, on võimalik tagada ühtsel turul kodanikele ja ettevõtetele võrdsed võimalused ning vältida pikaaegseid rikkumismenetlusi. Näiteks edendab vastavust ELi normidele see, kui kasutada olemasolevaid neist meetmetest teavitamise vahendeid parimal võimalikul viisil. Nõnda sisaldab teatis eesmärke nagu proportsionaalsuse kontrolli direktiivi kohaselt toimuvate piiravate õigusnormide eelhindamise täiustamine komisjoni toe ja parimate praktikate vahetamisega, ühtse turu läbipaistvusdirektiivi ladusa rakendamise tagamine, teenustest teavitamise direktiivi vastuvõtmisega ühtsel turul uute teenuse osutamise tõkete vältimine ja elektroonilise kaubanduse direktiivi teavitamismehhanismi täieliku potentsiaali ärakasutamiseks vajalike tegevuste analüüsimine. IV Nõuetele mittevastavuse tuvastamine ühtsel turul ja välispiiril 7 Teenuste direktiivi rakendamise käsiraamat https://op.europa.eu/et/publication-detail/-/publication/a4987fe6- d74b-4f4f-8539-b80297d29715 8 https://op.europa.eu/et/publication-detail/-/publication/a5396a42-cbc8-4cd9-8b12-b769140091cd 9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2019. aasta määruse (EL) 2019/515 (mis käsitleb teises liikmesriigis seaduslikult turustatavate kaupade vastastikust tunnustamist ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 764/2008, ELT L 91, 29.3.2019, lk 1) põhjenduses 5 on ette nähtud, et komisjon [peaks] esitama mittesiduvad suunised ülekaaluka avaliku huviga seotud põhjuste mõiste ja vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta Euroopa Liidu Kohtu praktikas. 10 Nõukogu 25. juuli 1985. aasta direktiiv 85/374/EMÜ liikmesriikide tootevastutust käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (EÜT L 210, 7.8.1985, lk 29). 11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019.aasta määrus (EL) 2019/1020 turujärelevalve ja toodete vastavuse kohta ning millega muudetakse direktiivi 2004/42/EÜ ja määruseid (EÜ) nr 765/2008 ja (EL) nr 305/2011 (ELT L 169, 25.6.2019, lk 1). Turujärelevalve määrus võeti vastu 2019. aastal ja selle eesmärk on parandada toodete turujärelevalvet ELis. 11 Kui riiklikud normid on juba vastu võetud ja jõustunud, siis eeldab ühtse turu ladus toimimine, et riikide ametiasutused ja komisjon on suutelised tuvastama nõuetele mittevastavust. Selleks peavad komisjonil ja liikmesriikide asutustel olema vahendid, mis suurendavad nende võimet nõuetele mittevastavust tuvastada, uurida ja selle kohta kiiresti teavet jagada. Nõnda on teatises ette nähtud tegevused nagu tööstus- ja tarbekaupade kohta teabe jagamiseks kasutatavate IT- süsteemide ratsionaliseerimine ja veebipõhise nõuete täitmise tagamise platvormi loomine, võltsitud ja ebaseaduslike toodete vastase võitluse tugevdamine, toidutarneahela nõuete rangema täitmise tagamine ning märgistamise ja jälgitavuse süsteemide väljatöötamine. V Nõuete rangema täitmise tagamine kohapeal Hoolimata jõupingutustest tagada üldine ühtse turu nõuete täitmine, esineb nõuetele mittevastavuse tõttu regulatiivseid tõkkeid, mis nõuavad järelsekkumist. Seetõttu on teatisega ette nähtud toiduks mittekasutatavate kaupade sektoris nõuetele vastavuse võrgustiku loomine ja siseturu probleemide lahendamise võrgustiku (SOLVIT) rolli tugevdamine ühtse turu vaidluste lahendamisel. VI Rikkumisjuhtumite menetlemise parandamine Euroopa õiguse rikkumiste puhul suhtleb komisjon liikmesriikidega, et mõista paremini probleeme ja leida lahendusi. Suhtluse parendamiseks näeb komisjon ette tegevused nagu iga- aastase ühtse turu nõuete täitmise tagamise strateegilise aruande ellu kutsumine nõuete täitmise tagamise tegevuste paremaks prioriseerimiseks, ühtse turu nõuete mittetäitmisest tulenevate kaebuste menetlemisel selguse ja järjepidevuse parendamisne, EU Piloti jätkuv kasutamine ja konkreetsetele poliitikavaldkondadele suunatud pakettkohtumiste korraldamine. 3. Euroopa Liidu asja vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele EL tööstuspaketi teatistes ja nendes sisalduvates kavandatavates algatustes esile toodud küsimused on riigipiiride ülesed, nendega ei saa tegeleda riigid üksikult ja iseseisvalt. Kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega on paketis toodud ettepanekute eesmärke võimalik saavutada ainult ELi tasandil Euroopa Komisjoni ettepaneku alusel. Kuna komisjoni teatised käsitlevad eesmärke ja nende saavutamise meetmeid üldiselt, siis on võimalik ettepanekute proportsionaalsust hinnata konkreetsete strateegiates esile toodud algatuste esitamisel Euroopa Komisjoni poolt. 4. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte Eelnõude kehtestamisega kaasnevate võimalike õiguslike, majanduslike ja sotsiaalsete mõjude prognoos. Euroopa tööstuspaketi näol on tegemist komisjoni strateegiate- ja teatistega, mis sisaldavad omakorda mitmeid kavandatavaid algatusi ja meetmeid, seetõttu on võimalik täpsemad mõjuhinnangud konkreetsete õiguslike algatuste ning strateegiate kohta teha tulevikus, kui komisjon on esitanud vastavad eelnõude ja algatuste ettepanekud. Mõju majandusele 12 Tööstusstrateegia rakendamine on suunatud EL ettevõtete konkurentsivõime tugevdamisele ning seeläbi EL loodava lisandväärtuse suurendamisele ja majanduse edendamisele. Tööstuse osakaal ELi majanduses on täna Eurostati andmetel 17.6% ELi SKPst, pakkudes tööd umbes 34 miljonile inimesele (lisaks on tööstusega seotud mitmed miljonid töökohad nii ELis kui ka kolmandates riikides). Tööstus moodustab kaupade ekspordist 80% ELis aastas. 99,8% Eesti ettevõtjatest on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, mis on ligilähedane Euroopa Liidu keskmisega, kus 98,9% ettevõtetest on väikese- või keskmise suurusega. Eestis tegutseb töötlevas tööstuses üle 7500 ettevõtte, enamus neist on väikese ja keskmise suurusega. Vähemalt 100 töötajaga ettevõtteid on enam kui 200, kuid neis on hõivatud ligi pooled tööstussektori töötajatest. Suuremate ettevõtete hulka kuuluvad näiteks mobiilside võrguseadmete tootja Ericsson Eesti AS, elektriseadmete tootja ABB AS, laevaehitus- ja metallitöötlemiskontsern BLRT Grupp AS, puidutöötleja Stora Enso Eesti AS, tekkide, patjade, voodite ja madratsite tootja AS Wendre, autoohutussüsteemide (turvavööde) valmistaja AS Norma ning lihatoodete tootja AS HKScan Estonia. Eestis on tööstussektori osatähtsus majanduses lisandväärtuse põhjal 16,7%, mis on veidi väiksem kui ELis keskmiselt12. Töötlevas tööstuses hõivatute osatähtsus on Eestis aga ELi riikide seas üks kõrgemaid (ligi viiendik), mis näitab, et mujal suudetakse üldiselt sama arvu töötajate juures luua rohkem lisandväärtust. Eesti tööstuspoliitika rohelises raamatus13 välja toodud probleemvaldkondadele välja pakutud lahendustega sooviti luua alus Eesti ettevõtluse loodava lisandväärtuse kahekordseks kasvuks. See toob kaasa ekspordimahtude kasvu aastaks 2030 2,5 korda. Järgnevalt on toodud peamised mõõdikud: Jrk nr Mõõdik Algtase Sihttase (2020) Sihttase (2030) (2016) 1 Tööstussektori lisandväärtus 54% 70% 100% EL28 keskmisest ostujõu pariteedi alusel (allikas: Eurostat)14 2 Töötleva tööstuse ekspordi 66% 68% 70% osakaal sektori müügitulus (allikas: Statistikaamet)15 2015.a andmed Eesti tööstuspoliitika rohelises raamatus seatud ambitsioonikas eesmärk tõsta Eesti tööstussektori lisandväärtus EL keskmiseni (SKP lisandväärtuse kasv 7,5 mld € võrra) eeldab järgnevate aastate jooksul enam kui 6,6% lisandväärtuse kasvu aastas, mis ületab märkimisväärselt senist kasvu (2018. a Eesti majanduse suurima tegevusala ehk töötleva tööstuse lisandväärtuse kasv kiirenes lõppenud aastal 5,3%-ni). Kaksiküleminekul võib olla positiivne mõju EL ja Eesti majandusele, kuid palju sõltub uute tehnoloogiate ja ka tulevikutehnoloogiate rakendamise ja kasutuselevõtu edukusest, mida saab saavutada läbi eduka teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning asjakohaste 12 https://ec.europa.eu/docsroom/documents/38662/attachments/9/translations/en/renditions/native 13 Eesti tööstuspoliitika roheline raamat 2017 14 Tuleneb Eesti 2020 ja ettevõtluse kasvustrateegia eesmärkidest. 15 Tuleneb Eesti 2020 ja ettevõtluse kasvustrateegia alameesmärgist Eesti ekspordi osakaalu kasvu kohta maailmakaubanduses. 13 investeeringute. Oluline on, et kaksikülemineku läbi viimiseks oleks tagatud piisavad tehnoloogiad, oskused ja õppe ning ümberõppe võimalused, et ettevõtted suudaksid oma tootmisahelad üle vaadata. Uuele majandusmudelile üleminek ning tootmis- ja tarbimisharjumuste muutmine suurendab survet nii majanduses kui ka ühiskonnas ka tarbijate ja kodanike vaates. Eraldi tuleb välja tuua roheülemineku osas energiamahukad tööstused, mille konkurentsivõime võib oluliselt langeda võrreldes kolmandate riikidega ning tootmine liikuda kolmandatesse riikidesse. Eesti energiamahukate tootmiste tegevusaladeks on toiduainetetööstus, paberi- ja paberimassi tootmine, keemiatööstus, rafineerimine ning mittemetalliliste mineraalide (peamiselt tsement ja muud mittemetallilised mineraalid, näiteks klaas, lubi, kips ja savitooted) tootmine. Tähelepanu tuleb pöörata rohelise energia kättesaadavusele ning konkurentsivõimelisele hinnale. Ettepanekud võivad mõjutada ka süsinikumahukate sektorite tootmistegevust, sh põlevkivitööstust. Rohepöördel tuleb süsinikumahukates piirkondades nagu näiteks Eesti kontekstis Ida-Virumaa luua ELi eelarve võimaluste toel meetmete pakett koos piisava rahastusega tagamaks sotsiaalne sidusus ja tööjõu õiglane üleminek muutuste tulemusel tekkida võiva teatud piirkondade ja elanike mahajäämuse ärahoidmiseks. Samuti tuleb arvesse võtta, et COVID-19 pandeemiast tingitud kriis muudab globaalseid majandusmudeleid, mistõttu mõned majandusharud võivad saada tugevalt mõjutatud. Tööstusstrateegia algatuste ja meetmete tuleviku ettepanekud peaksid seda majandusmudelite muutumise keerukust arvesse võtma. Covid-19 pandeemiast põhjustatud majanduskriisi tõttu hindab Euroopa Komisjon 2020. aasta ELi SKT langust tasemeni –7,4% ja 2021. aastal osalist taastumist 6,1%. VKE strateegia tegevuste rakendamisel on positiivne mõju EL kui terviku majanduse konkurentsivõime kasvatamisel, samuti liikmesriikide lõikes eraldi. Strateegia rakendamine toetab innovatsiooni kasvu ja laiendab digivõimaluste kasutamist, samuti paraneb ettevõtluskeskkond eeldatava halduskoormuse vähenemise tõttu nagu näiteks ühtse digivärava rakendamine. Paketist tulenevate õigusaktide ja tegevuste osas tuleb igal konkreetsel juhul hinnata eraldi seda, kas ja kuidas need toetavad Eesti ettevõtete integreerumist EL tarneahelatesse ning seeläbi Eesti tööstuse konkurentsivõime suurendamist maailmaturul. Mõju riigieelarvele Mõju riigieelarvele sõltub kavandatavate meetmete ja algatuste sisust. Näiteks Euroopa Horisont programmis on partnerluse korral ka teatav omaosalus – metroloogia partnerluse korral on kaudselt seotud riigieelarvega läbi metroloogia keskasutuse sihtotstarbelise iga-aastase toetuse. VKEde ja Euroopa tööstusstrateegia rakendamiseks tehtavad kulutused sõltuvad konkreetsetest siseriiklikest algatustest strateegia elluviimisel. Mõju riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Tööstusstrateegia osas võib mõju riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele avalduda läbi töötajate vajaduse olla kursis tööstuse arengusuundadega nii tööstuse ja majanduse rohepöördeks kui ka digitehnoloogiate kasutusse võtul muuhulgas ka näiteks teadlikkuse tõstmise edendamisel ühiskonnas ja erinevate piirkondade ees seisvate väljakutsete lahendamisel. Kaksikülemineku realiseerumine (sealjuures näiteks ringmajanduse põhimõtete, ressursitõhususe või automatiseerimise elluviimine erinevates tööstusharudes) ei ole võimalik 14 ainult kaasaegsete tehnoloogiate baasil. See vajab oskuseid ja võib tuua kaasa koolitusvajaduse ning täiendavate ressursside vajaduse. Samuti on EL majandust ja ettevõtlust tugevalt mõjutamas COVID-19 pandeemia järgne olukord majanduses ja sellega seonduvate väljakutsete lahendamine võib nõuda olulisi muudatusi ka poliitikakujundamisel. Vajalik võib olla riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste teadlikkuse tõstmine, mis omakorda võib tuua kaasa koolitusvajaduse ning täiendavate ressursside vajaduse. VKE strateegia mõju kohalikele omavalitsustele on kaudselt positiivne. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Mõju elus- ja looduskeskkonnale on pigem positiivne. Kliimamuutuste leevendamise kaudu väheneb surve looduskeskkonnale. Välisõhu ja vee kvaliteet on parem. Inimeste harjumuste muutumise ja ringmajanduse arendamise kaudu luuakse ressursside kasutamisest täiendavat väärtust. Samuti väheneb jäätmetekke vältimise, jäätmete ringlusse suunamise, ohtlike ainete asendamise ning ressursitõhususe suurendamise kaudu surve looduskeskkonnale. Keskkonnale vähem kahjulike alternatiivide väljatöötamine ravimitele aitab kaasa ravimijääkidest põhjustatud reostuse vähenemisele ning pikemas perspektiivis inimeste tervise, vee- ja looduskeskkonna ning elurikkuse paranemisele. Elurikkuse vähenemine ja halvenemine ei ole mitte ainult keskkonnaküsimus, vaid ka arengualane, majanduslik, sotsiaalne ja moraalne küsimus. Kliimamuutused mõjutavad elurikkust negatiivselt, samas kui elurikkus võimaldab ökosüsteemiteenuste kaudu kliimamuutuste kahjulikke mõjusid inimkonnale leevendada ja nendega kohaneda. See omakorda tähendab, et elurikkuse säilitamisel ja suurendamisel on väga oluline roll kliimamuutustega tegelemisel. Mõju sotsiaalvaldkonnale Nutikas majanduskasv, mis tugineb uuenduslike tehnoloogiate kasutuselevõtul ja rohemajandusel avaldavad positiivset mõju nii keskkonnale kui ka ühiskonnale ja kodanike tervisele. Siiski aga nõuab nn kaksiküleminek ka inimeste oskuste ja pädevuste muutumist muutuvate majandusmudelite ja tööturu vajadustele lähtuvalt. Tööstust mõjutavate globaalsete megatrendidena on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni poolt tellitud uuringus toodud esile trendid, mida ka Eesti tööstuspoliitika rohelise raamatu ekspertrühm pidas Eesti tööstuse kontekstis oluliseks. Trendideks on näiteks vananev elanikkond, mis muudab kõigis maailma piirkondades elustiili, tarbimismustreid ja tööjõu hulka; muutused vajaminevates oskustes, sest tööstuse tehnoloogiline evolutsioon muudab tööjõu oskustele seatavaid nõudmisi; kasvav nõudlus rätseplahendusena valminud toodete järele (võimekus klientide individuaalsete soovide ja vajadustega arvestamiseks on muutumas ettevõtetele üha olulisemaks); kasvav vajadus tööstustoodangu järele linnades sh kasvav vajadus energia, elamu, transpordi ja telekommunikatsioonilahenduste järele seab nõudmisi tööstusele; kasvav huvi tööstuse ja tehnoloogiliste strateegiate vastu: nii arenevad kui ka arenenud riigid pööravad tähelepanu detailsetele tööstuse ja tehnoloogia programmidele, et maksimeerida töötleva tööstuse loodavat kasu; arenenud riigid pööravad enam tähelepanu tööstuse tagasitoomisele; tööstuse digitaliseerimine: digitaalsed tehnoloogiad võimaldavad kiiret tootearendust, logistikat ja individualiseerimist suurendamaks turuosa ja kontrollimaks 15 suuremat osa loodavast väärtusest; võistlus uute tehnoloogiate kasvatamiseks: võimekus tuua innovatsiooni kiirelt turule on saamas üheks konkurentsivõime võtmeteguriks. Euroopa Liidu majanduse edasiarendamine kaksiküleminekul toetab kõrgemat tööhõivet ning kõrgema lisandväärtusega majanduse ja seetõttu ka kõrgema lisandväärtuse ja palgaga töökohtade kasvu. Eeldada võib lihtsamate tööülesannete automatiseerimist ja tööstuse väärtusahelate digitaliseerimist. Kindlasti tuleks soodustada uute tehnoloogiate kasutuselevõttu ja sellest tulenevate töökohtade loomist ja arvestada inimeste õppe ja ümberõppe ning ettevõtete vajadustega. Ka vananev elanikkond ja muutused vajaminevates oskustes seavad uusi väljakutseid majandusele. Rahvastik vananeb, see tähendab, et kui praegu on iga ülalpeetava kohta kaks tööealist, siis arvestades demograafilisi trende ja sisserände kvooti (0,1% rahvastikust aastas), on 2040. aastal Eestis kahe ülalpeetava kohta kolm tööealist. Seetõttu peab tootlikkus hõivatu kohta kasvama praeguselt 30 000 eurolt töötaja kohta peaaegu kaks korda, et säilitada praegune SKP tase. Jõukuse kasvuks peab tootlikkus tõusma veelgi enam. Tööjõumahukuse vähendamine digitehnoloogiate kasutuselevõtuga, sellega seotud töötajate oskuste arendamine, kõrgema lisandväärtusega tegevustesse liikumine (TA tegevus, disain, turundus ja müük ning järelteenindus) kui ka väärtusahelasisene ja -ülene koostöö, mida toetab õigusaamistik ning taristu, võivad olla peamisteks võimalusteks keskmiste sissetulekute lõksust pääsemiseks. Eesti tööstuspoliitika rohelises raamatus16 on esile toodud ka meetmeid sh eesmärgiga Eestis pakutavate väljaõppevõimaluste ja inimeste oskuste paremaks vastavuseks tööstussektori arenguvajadustele. Näiteks luuakse tõhusam koordinatsioon läbi välisspetsialistide kaasamise tegevuskava, tööturuteenuste tegevuste ja OSKA süsteemi vahel. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Eestil on võimalus digiuuendusliku ja innovaatilise riigina kasu lõigata uute tehnoloogiate, sh digitaalsete, väljaarendamisest ja rakendamisest. Samuti on võimalik tugevdada Eesti kuvandit, välissuhteid, ettevõtlust ning aidata kaasa nn kliimadiplomaatia kaudu muuhulgas ka kestliku arengu eesmärkide täitmisele. Mõju rahastamisele ja investeeringutele Euroopa tööstusstrateegia pakub välja uuendatud fookuse innovatsioonile ja investeeringutele (sh Euroopa Horisondi PPPd, InvestEU jm). 5. Vabariigi Valitsuse seisukohtade selgitus Eesti seisukohad olulisemates eelnõusid puudutavates küsimustes on järgmised.  1.Euroopa tööstusstrateegia 1.1 Eesti toetab Euroopa tööstusstrateegia eesmärki muuta Euroopa Liidu tööstus konkurentsivõimelisemaks rohe- ja digipöörde ehk kaksikpöörde kaudu, kasutades ära andmete ja uute tehnoloogiate rakendamise võimalusi. Mõistame vajadust tugevdada Euroopa tööstuse strateegilist autonoomiat, see tähendab strateegiliselt oluliste tarneahelate mitmekesistamist ning sõltuvuse hajutamist kolmandatest riikidest, et vähendada tarneriske. See tuleb saavutada protektsionismi kasvuta, tagades võrdsed 16 https://www.mkm.ee/sites/default/files/toostuspoliitika_roheline_raamat_.pdf 16 võimalused kõigile ettevõtetele. Eesti jaoks on oluline väike- ja keskmise suurusega ettevõtete ligipääs hargmaiste kontsernide tarneahelatesse. Selgitus: Eesti toetab tööstusstrateegia eesmärgina Euroopa tööstuse strateegilise autonoomia saavutamist läbi kaksikpöörde ehk rohe- ja digipöörde kaudu, kuna see aitab meil liikuda majanduse konkurentsvõime suurendamise suunas keskkonna ja sotsiaalse poolega arvestavalt. Euroopa tööstuse võimekust tuleks arendada tervikuna, sh võimekust teadlaste, innovaatorite ja ettevõtjate saavutusi kohapeal (Euroopa Liidu ühtsel turul) paremini rakendada. Tööstusstrateegias (peatükk 2.3) on välja toodud, et digivaldkonna arendamiseks tuleb Euroopas kasutada oma tugevusi, sealhulgas tugevat tööstusbaasi, kvaliteetseid teadusuuringuid, kvalifitseeritud töötajaid, elujõulist idufirmade ja innovatsiooni ökosüsteemi, väljaarendatud taristut ja juhtpositsiooni tööstusandmete kasutamises. Komisjon on esitanud strateegiaga ka uue lähenemisviisi tööstuse ökosüsteemide osas, mis peegeldab kaksikpöördest lähtuvat vajadust uute mõtte- ja tööviiside järele. Tööstuspaketi puhul saab toetada ka põhimõtet, et uute poliitikate, sh strateegiate, välja töötamisel oleks tagatud valdkondade ülene sidusus. Tuleb hinnata ka erinevate poliitikate koosmõju, sh elluviimisega kaasnevate kohustustuste mahtu. Paketi elluviimisel tuleb arvestada eripäradega EL-i liikmesriikide majandusstruktuurides ja nendest eripäradest tingitud liikmesriikide ja ettevõtete erinevate võimaluste ja vajadustega. Tuleb leida mõistlik ja toimiv tasakaal vajaduste ja võimaluste vahel, mis samal ajal ei pärsi ettevõtete kestlikkust ega konkurentsivõimet. Euroopa tööstusstrateegia väljatöötamine langeb ka COVID-19 pandeemia kriisieelsesse perioodi, eesmärkide saavutamiseks vajalikud investeeringud peaksid aga olema tehtud lähema 3-5 aasta jooksul. Kuna see on prognoositav majanduskriisist väljumise periood, siis tuleb arvestada ettevõtete vähenenud investeerimisvõimega ning olla valmis turgude ja ärimudelite radikaalseteks muutusteks. Euroopa Komisjoni poolt 27. mail 2020. a esitatud Euroopa taastumisplaan – mitmeaastase finantsraamistiku ja taaskäivitusfondi ettepanekud majanduskriisiga võitlemiseks, tõstab kesksele kohale Euroopa strateegilise autonoomia tugevdamise, kuid mõistele „strateegiline autonoomia“ on lähenetud laiemalt kui seni. Siiani seoti see kaitsevaldkonnaga, taastumisplaanis on välja toodud konkreetset 5 sektorit: 1) Strateegilised digitaalsed taristud (5G, küberturve, kvantkommunikatsiooni infrastruktuur). 2) Võtmetehnoloogiad: robootika, mikroelektroonika, suure jõudlusega andmetöötlus ja andmepilve taristu, plokiahel, kvanttehnoloogiad, fotoonika, tööstuslik biotehnoloogia, biomeditsiin, nanotehnoloogiad, ravimid, kõrgtehnoloogilised materjalid. 3) Kaitse- ja kosmose valdkond. 4) Kriitilised toorained, mis on vajalikud e-mobiilsuse, akude, farmatseutika, taastuvenergia, lennunduse, kaitse- ja digirakenduste jaoks. 5) Meditsiini ja tervisetooted. Selle lähenemise eesmärgiks on tagada täiendavate lühiajaliste investeeringutega nende tööstuste vastupidavus ja võimsused. Eesti ettevõtete senised huvid on olnud seotud küberturbe 17 ja tervisevaldkonnaga. Sektorites kus oleme tugevad, oleme huvitatud omakapitali taastamise vahendi (Solvency Support Instrument) kasutamisest. Näiteks strateegilise osaluse omandamine geneeriliste ravimite tootmisvõimuses selle asemel, et investeerida laovarude loomisesse. Võttes arvesse, et Eesti kaitsetööstus toetub osaliselt ka ELi-välistele tarneahelatele, siis on selles sektoris oluline säilitada avatus assotsieerunud riikide ning kolmandate riikide osapooltele, kui need on kooskõlas EL-i kaitse- ja julgeoleku huvidega. Taastumisplaani täiendavate vahendite vaatest ja Euroopa uute strateegiliste vaadete puhul on oluline suunata poliitikaeesmärgi 1 all investeeringuid ettevõtete võimekuse ja innovatsiooni ning kaksikpöörde toetamiseks. Kaksikpöördega seoses peame oluliseks EL tööstusstrateegias esile toodud järgmisi kavatsusi:  innovatsiooni lõimimine poliitikakujundamise protsessi;  investeeringud teadusuuringutesse, innovatsiooni ja taristusse, mis aitavad arendada uusi tootmisprotsesse ja luua uusi töökohti (sealhulgas, ent mitte ainult Euroopa Horisont 2021-2027 ja II samba partnerlused, Euroopa Innovatsiooninõukogu asutamine 2021, IPCEI väärtusahelad);  innovatsiooni soodustamine digitaalse innovatsiooni keskuste võrgustiku kaudu, et luua ettevõtetele juurdepääs uute tehnoloogiate katsetamiseks, uute oskuste õppimiseks jne, kuna ettevõtted ei kasuta veel täielikult ära võimalusi, mida pakuvad neile andmed – digimajanduse tuum;  bürokraatia vähendamine Eelnõus tuuakse välja, et kooskõlas Euroopa uue majanduskasvu strateegiaga, mille järgi tuleb planeedile anda tagasi rohkem, kui temalt võtta, peab Euroopa tööstus mängima ökoloogilises üleminekus senisest tugevamat rolli, mis tähendab CO2 ja materjalijalajälje vähendamist ning ringmajanduse juurutamist kogu majanduses. Ringmajanduse põhimõtete kohaldamine kõigis sektorites ja tööstusharudes võib luua 2030. aastaks kogu ELis 700 000 uut töökohta, paljud neist VKEdes. Nõustume, et ringluspõhisema lähenemisviisiga tagatakse puhtam tööstus, vähendades keskkonnamõju, leevendades konkurentsi nappide ressursside pärast ja vähendades tootmiskulusid. Ringmajandus on võimalus arenguks, pakkudes viise, kuidas materjali võimalikult kaua ringluses hoida, arvestades ka majandusliku poolega. Neid piire, kus ringmajandust tõhusalt rakendada, saavad nihutada uudsed tehnoloogiad, milleks on vaja teaduslikku baasi, paljudel juhtudel tuleb see rajada pea nullist, ning uudsete tehnoloogiate väljatöötamine vajab ka investeeringuid ning oskuseid. Lahendused peavad soosima koostööd avaliku ja erasektori vahel ning ka riikide üleselt. EL tervikvaates peaks eelistama kestlikke ja ringmajanduse põhimõtetega kooskõlas lahendusi, sh tööstuse ressursimahukuse vähendamisele suunatud lahendusi. Ressursimahukuse hindamisel tuleb füüsiliste ressursside puhul arvestada sektoripõhisusega ehk hinnata neid võrdluses sama sektori ettevõtetega. Sektorite üleselt uute lahenduste arendamisel tuleb leida üles ka Eesti jaoks olulisemad valdkonnad nagu andmete käsitlemine ressursina ringmajanduse mõistes ehk samadel alustel materiaalsete ressurssidega, eelkõige silmas pidades andmete liikumist tööstuse tarneahelates ning protsessides. Üheks oluliseks valdkonnaks on paketis ka jälgitavuse suurendamine, kuna nii väärtusahelas kui hiljem tarbijate valikul on kättesaadav info hetkel puudulik. Olemas on lahendusi (nt veemärgis, toote info veebis) aga need ei tööta vajalikul määral. See suurendaks ka tootjate ja jäätmekäitlejate omavahelist koostööd, mis hetkel on üheks suureks takistuseks tootmisjääkidest ja jääkidest majandusliku potentsiaali kasutamisel EL-s. 18 Tööstusstrateegias esile toodud EL ravimisstrateegia peaks toetama muuhulgas keskkonnale vähem kahjulike ravimite väljatöötamist ja keskkonnahoidlikuma tootmise edendamist. EL turul müüdavate ravimite kogused on viimase kolmekümne aasta jooksul kiiresti kasvanud – suurenenud on nii müügimahud kui ka ravimite toimeainete arv, ravimite tarbimine elaniku kohta kasvab püsivalt. Ravimijääkidest põhjustatud reostus kasvab, see avaldab mõju keskkonnale ja inimeste tervisele. Seetõttu avaldas komisjon 11. märtsil 2019.a teatise EL strateegilisest lähenemisviisist ravimitele keskkonnas, mille üheks eesmärgiks on keskkonnale vähem kahjulike ravimite väljatöötamise toetamine ja keskkonnahoidlikuma tootmise edendamine, mida on võimalik saavutada teadusuuringute ja innovatsiooni abil (et välja töötada näiteks keskkonnahoidlikumaid ravimeid, mis lagunevad reoveepuhastites ja keskkonnas kergemini kahjututeks aineteks). Peame väga oluliseks ka Eesti osalemist EL ühtse turu edasiarendamisega seotud meetmete kujundamisel, mis peaksid tagama EL reeglite sobivuse kiiresti muutuva majanduse jaoks ning muutma seda keskkonnahoidlikumaks ja viia kooskõlla ringmajanduse põhimõtetega. 1.2 Oleme seisukohal, et tuleb võtta arvesse COVID-19 viirusega seotud kriisist tulenevaid mõjusid Euroopa Liidu majandusolukorrale ja konkurentsivõimele ning vajadusel tegevusi ja ajaraami vastavalt kohandada. Peame oluliseks majanduse kriisikindlamaks muutmist, et tagada varustuskindlus vaktsiinide, ravimite, geneeriliste ravimite, desinfitseerimisvahendite ja isikukaitsevahendite osas võimalikes tuleviku kriisides. Euroopa tööstusstrateegias esile toodud eelnõudega kaasnev mõjude hindamine peab võtma arvesse COVID-19 pandeemia tagajärjel välja kujunenud majandusolukorda ning sellest tulenevaid lühiajalisi ja võimalikke pikaajalisi muutusi majanduse struktuuris. Selgitus: Euroopa Tööstusstrateegia koostati enne COVID-19 kriisi ning ka hetkel ei ole võimalik prognoosida sellele järgneva majanduskriisi ulatust ning mõju Euroopa tööstusele. Arvestada tuleks aga, et kriisijärgselt on vaja teha olulisi muutusi kogu majanduse toimimises ning arvesse tuleb võtta ka rohelises kokkuleppes seatud keskkonna- ja kliimaeesmärke, seejuures peab majanduse taaskäivitamisel esikohale seadma tööstuse konkurentsivõime suurendamise. Algatustes tuleb esmajoones keskenduda just neile tegevustele, mis leevendaks viiruse mõju (võttes arvesse pandeemia õppetunde) ja aitaks majandustegevuse jätkumisel nii majanduslikult kui keskkonnaalaselt edu saavutada, arvestades ka sotsiaalsete mõjudega ning pikaajaliste keskkonna- ja kliimaeesmärkidega. Rohelisest kokkuleppest lähtuvad tegevused on väga kallid tegevused ning need kulud makstakse kinni ettevõtete poolt. Kriisis nõrgenenud ettevõtetel ei ole võimalik piisavalt investeerida ning nad võivad langeda konkurentsist välja. Suurte kapitalipuhvritega hargmaised kontsernid saavad seeläbi olulise konkurentsieelise. Selline struktuuriline nihe ei ole Eesti jätkusuutliku ettevõtluskeskkonna huvides. Praeguse hetkeseisu ja ka võimalike tuleviku kriisiolukordade valguses tuleks eesmärgiks seada lisamõõtme, et EL tööstus ja ettevõtlus sealhulgas väike- ja keskmise suurusega ettevõtlus võiks olla võimeline tagama EL ja liikmesriikide toimepidevuse ka kriisisituatsioonides. Euroopa tööstusstrateegias on seda esile toodud kitsamalt farmaatsiatööstuse vaates ning ka Eesti pikaajalises kriisist väljumise plaanis peaks sellekohased tegevused olema eraldi välja toodud. Sealjuures tuleks tähelepanu pöörata teatavate kriitiliste tootmisvõimekuste olemasolule Eestis kriisidega toimetulekuks nagu toiduainetööstus ja isikukaitsevahendite tootmine. Eesti puhul oli näiteks tugev kohapealne toiduainetööstus väga oluline COVID-19 viiruse tagajärjel esile kerkinud ootamatul piiride sulgumisel, kui kaubad EL siseturul sisuliselt piire ületada ei saanud. 19 Näiteks on ka ettevõte Interchemie Werken de Adelaan teinud ettepaneku rajada Eestis geneeriliste ravimite strateegiline tootmisvõimsus. 1.3 Peame oluliseks piisavaid investeeringuid kaksikpöörde saavutamiseks, sealjuures turulähedaste tehnoloogiate arendustegevustesse. Eesmärgiks on uute tehnoloogiate kasutuselevõtu abil panustada nii kestlikku tootmisesse kui ka tootmiskulude kokkuhoidu. Oleme seisukohal, et investeeringud on olulised kõigi tööstuslike protsesside osas, sealjuures on aga energiamahukate tööstusharude üleminekuks vajalike tulevikutehnoloogiate piloteerimine võtmetähtsusega. Tööstusstrateegia elluviimine peab rajanema teadus- ja arendustegevuse alasel koostööl, partnerlustel ning innovatsioonil, sest need on tootlikkuse ja kestliku kasvu võimaldajateks ja tõukejõuks. Selgitus: Tuleb tagada piisavad investeeringud uute tehnoloogiate kasutuselevõtuks. Euroopa tööstusstrateegia eesmärgid on ambitsioonikad ja arvestades ka teisi EL rohelise kokkuleppega seoses esitatud EL strateegiad (nt talust toidulauale strateegia) ning ringmajanduse tegevuskava ja nendega võetud eesmärke, on oluline tagada piisavate rahastusvahendite ja teadmiste olemasolu. Peame oluliseks julgustada tööstust lineaarselt majandusmudelilt ringmajanduse majandusmudelile üleminekul. Peame oluliseks jäätmete ümbertöötlust ja sellest teisese toorme kättesaamist, sealjuures vajalike tehnoloogiate ja oskuste arendamist ning nende kasutuselevõttu toetavaid finantsinstrumente. Püstitatud eesmärkide saavutamine eeldab ettevõtetelt mahukaid investeeringuid, et võtta kasutusele uued keskkonnahoidlikud tehnoloogiad, aidata kaasa uute keskkonnahoidlikke ärimudelite rakendamisele ja toetada seeläbi kaksikpööret. Väikese avatud majandusega riigina on meile eriti oluline, et VKE-de toetuseks mõeldud meetmed ning tegevused toetaksid ka VKEde sisenemist kontsernide tarneahelatesse (näiteks kaitsetööstuses) ning piiriülestesse väärtusahelatesse tervikuna. Teaduse (strateegia peatükk 3.5) osatähtsus tööstuspoliitikas ja tuleviku tööstuse kujundamisel on oluline. Seatud ambitsioonikate eesmärkide saavutamiseks, aga ka praegusest COVID-19 pandeemiast põhjustatud majanduskriisist võitjana väljatulemiseks vajab Euroopa tööstuspoliitikat, mis põhineb maailmatasemel teadusuuringutel ja tehnoloogiatel, konkurentsil ning avatud ja tugeval ühtsel turul. Samuti ei saa tööstuse kaksikpööre toimuda ilma, et see tugineks põhjalikul ja tulevikku vaataval analüüsil. Leiame, et programmi „Euroopa horisont“ 2. samba raames käivitatavate partnerluste tegevuste kujundamisel on oluline arvestada Eesti tööstuse teadus- ja arendustegevuse vajadustega. Teadusuuringud ja innovatsioon on nii tootlikkuse kui ka kestliku kasvu poliitikameetmete ja lahenduste võimaldaja ja tagant tõukaja. Seetõttu leiame, et tööstusstrateegia elluviimiseks peaks EL toetama koordineeritud ja suunatud investeeringuid innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevusse, mis arvestaks ka väiksemate riikide vajadustega (näiteks LIFE programmi puhul on toodud välja, et liiga mahukad projektid on vaja teha (soovitus alla 500 000 € projekti mitte esitada), seega peaks rõhutama ka et need investeeringud peaksid jõudma väiksematesse riikidesse). 1.4 Toetame taastuvenergia tehnoloogia tarne- ja väärtusahelate tugevdamist Euroopas, mis võimaldaks Euroopal saavutada tehnoloogiline suveräänsus ja energia varustuskindlus ning aitaks tagada rohelise energia kättesaadavuse ja konkurentsivõimelise hinna. Peame oluliseks tagada taastuvenergia- ja salvestustehnoloogiate tööstuste juurdepääsu kapitalile, sealjuures Euroopa Liidu vahenditele. 20 Selgitus: Kui tahame mitte ainult kliimaeesmärke saavutada, vaid ka eurooplastele olulist majanduslikku kasu tuua, on vajalik, et ELis oleks vastav taastuvenergia tehnoloogia tööstus. See toetaks ka Euroopa püüdlust saavutada energeetikas tehnoloogia suveräänsus. Komisjon on tööstusstrateegias esile toonud järgmised strateegiad ja algatused: üleeuroopalisi energiavõrke käsitleva määruse läbivaatamine; ELi avamere taastuvenergia strateegia; ning säästva ja aruka liikuvuse laiaulatuslik strateegia. Toetame komisjoni poolt kavandatavat strateegilisemat lähenemisviisi taastuvenergiatööstusele nagu päikese- ning tuuleenergia ja nende tarneahelad, sh salvestustehnoloogiad. Oluliseks valdkonnaks on ka avamere tuuleenergia ja regionaalse võrgu arendamine ja rahaline toetamine ELi vahenditest, mis aitab paremini ühendada Euroopa elektrisüsteeme, et parandada elektrienergia varustuskindlust ja integreerida suuremas mahus taastuvenergiaallikaid. 1.5 Eesti on avatud Euroopa Liidu konkurentsiõiguse raamistiku ja selle rakendamise vajaduspõhisele ajakohastamisele eesmärgiga tagada konkurentsiõiguse tõhus toimimine ka globaalsetes arengutes ja kaksikpöördel ning toetab Euroopa Liidu ettevõtetele globaalses konkurentsis võrdsete tingimuste nimel sammude astumist. Euroopa Liidu ühtsel turul peavad ettevõtlusele säilima võrdsed võimalused. Kolmandate riikide suunalised meetmed peavad olema eesmärgipärased ja kooskõlas Euroopa Liidu senise avatud kaubanduspoliitika põhimõtetega. Oleme seisukohal, et Euroopa Komisjoni poolt kavandatavatele konkurentsiõiguse raamistiku muudatusettepanekutele peavad eelnema põhjalikud analüüsid ning ettepanekud peaksid olema vastavuses Maailma Kaubandusorganisatsiooni reeglitega. Selgitus: Tööstusstrateegias tuuakse esile, et sõltumatu ELi konkurentsipoliitika on taganud siiani Euroopa tööstusele kindlustunde. See on aidanud võrdsustada tingimusi, edendada innovatsiooni, anda tarbijatele enam valikuvõimalusi ja pakkuda äriühingutele võimaluse püsida maailmas konkurentsivõimelisena. Strateegias viidatakse, et kaksikpööret peab tagama konkurentsinormide jätkuva toimimise tänases globaalses olukorras. Seetõttu kavatseb komisjon läbi vaadata ELi konkurentsiraamistiku: sh, kuidas kohaldatakse kehtivaid konkurentsinorme, eelkõige monopolide vastaseid meetmeid, ning kas horisontaalseid ja vertikaalseid kokkuleppeid reguleerivad normid ja turu määratluse teatis täidavad endiselt oma eesmärki. Hinnatakse ka, kuidas parandada konkurentsijuhtumite avastamist ja uurimist. Komisjon kavatseb hakata kasutama sektoriuuringuid uutel ja tärkavatel turgudel. Konkurentsireeglite läbivaatamine hõlmab ka pooleliolevat koondumiste kontrolli hindamist ja mitmete riigiabi suuniste toimivuskontrolli. Riigiabi eeskirjad on taganud võrdsed tingimused Euroopas, hoides ära subsideerimisralli ja toetades samal ajal olulisi avaliku huvi eesmärke. Samas soovib komisjon vaadata läbi riigiabi eeskirjad, et need oleksid 2021. aastal paigas prioriteetsetes valdkondades, sealhulgas keskkonna- ja energiaabi valdkonnas. Samuti leiab komisjon, et EL jõukuse ja konkurentsivõime aluseks on tema majanduse avatus. Vaatamata sellele, et EL tööstus on globaalsetesse väärtusahelatesse tugevalt integreeritud ja tegutseb üleilmselt, ei tohiks EL pidada enesestmõistetavaks ausat konkurentsi ja peab olema ettevaatlik kaubandust ähvardavate ohtude suhtes. Seetõttu jätkab komisjon EL turgude avatuna hoidmiseks partnerriikide või -piirkondadega kaubanduskokkulepete sõlmimist, et tagada vastastikku kasulik kaubandus ja ületada tõkked, mis takistavad EL ettevõtetel pääseda muudele turgudele kogu maailmas. EL kavatseb kasutada kaubanduse kaitsemehhanisme ja 2020. aasta keskpaigaks uurib komisjon välja, kuidas kõige paremini tugevdada subsiidiumide 21 vastaseid mehhanisme ja vahendeid. Seda tehakse välistoetuste valge raamatu raames, milles uuritakse välistoetustega kaasnevat moonutavat mõju ühtsel turul ja 2021. aastal tehakse ettepanek õigusaktiks. Moonutuste puhul puudub EL ettevõtetel ka võrdne juurdepääs välismaiste riigi osalusega ettevõtete kodumaistel turgudel. ELi hanketurud on üldjuhul avatud ettevõtetele teistest riikidest, kus ELi äriühinguid diskrimineeritakse või kus nad seisavad silmitsi turgude sulgemisega. Seetõttu kavatseb valge raamat tegeleda ka välismaiste riigi osalusega ettevõtete hanketurgudele juurdepääsu käsitleva küsimusega. Ka soovitakse jõuda kokkuleppele rahvusvaheliste hangete instrumendi osas. Leiame, et konkurentsi mõjutavad nii geopoliitilised muutused kui ka digi– ja roheüleminek. EL liikmesriikides on esinenud juhtumeid, kus kolmandatest riikidest pärinevad ettevõtted omavad konkurentsieeliseid ka EL siseturul tingituna nende asukohariigi poolt antud riigiabist või mittetoimivatest konkurentsireeglitest. Eestis selliseid juhtumeid seni veel teada ei ole. EL globaalset konkurentsivõimet mõjutavad ka EL kliima eesmärgid ja nende saavutamine. Seetõttu mõistame vajadust rakendada meetmeid selleks, et maandada selliste kolmandate riikide ettevõtete ebaausat konkurentsieelist, kelle kliimaambitsioon on EList tunduvalt madalam. Näiteks süsiniku piirimeetme aruteludes toetame sektoripõhist lähenemist, mis ei kahjustaks globaalses kaubanduses osalevate tööstusharude konkurentsivõimet võrreldes tänaste reeglitega. Kõik EL-poolsed, sh tööstusstrateegias esitatud sammud Euroopa ettevõtetele võrdse mänguväljaku loomiseks peavad lisaks konkurentsitingimuste võrdsustamise eesmärgile samas vältima protektsionismi ning EL kaubanduspoliitika peab jääma avatuks. Oleme ka seisukohal, et ettevõtetel peavad olema võrdsed tingimused EL ühtsel turul tegutsemiseks vaatamata nende suurusele. Eesti poolt peame Euroopa suurettevõtete ehk tšempionide loomisele kaasaaitamise asemel olulisemaks toimivat EL siseturgu, mis annaks ise võimaluse nn Euroopa tšempionide kasvuks. Nendel põhjustel peame oluliseks, et komisjoni poolt kavandatavatele muudatusettepanekutele eelneksid põhjalikud analüüsid, et mitte seni hästi toimivat vaba turu kaitset kahjustada. Täiendavalt saab esile tuua, et Eesti huvi - tagada tõhus järelevalve suure turujõuga tehnoloogiaettevõtete (sh internetiplatvormide) tekke ja tegevuse üle ning kindlustada, et andmetele juurdepääsul ja kasutamisel järgitaks konkurentsiõiguse põhimõtteid, on lisatud Euroopa Liidu digipaketi seisukohtadesse, mis on kavas esitada 18. juuni 2020. a Vabariigi Valitsuse istungile). 1.6 Eesti toetab tööstusstrateegias esile toodud Euroopa Puhta Vesiniku Liidu loomist, mille eesmärk on teha kindlaks tehnoloogiavajadused, investeerimisvõimalused ning regulatiivsed tõkked ja soodustavad tegurid. Selgitus: Vesinik on alternatiivkütus, mille laialdane kasutusele võtmine aitab täita puhtama tööstuse ja kliima eesmärke Puhas ehk roheline vesinik on saastevaba kütus, mis on tõsiselt võetav alternatiiv praegu kasutusel olevatele fossiilsetele kütustele. Vesiniku tehnoloogiad ei ole veel hetkel laialdaselt kasutusel ning tehnoloogia on oluliselt kallim kui turul olevad saastavamad alternatiivid. Selleks, et vesiniku tehnoloogiad saaksid turul laiemat kasutust, tuleb kokku tuua erinevad huvigrupid, sealhulgas investorid. 22 1.7 Oleme seisukohal, et ülemaailmses konkurentsis talentide ligimeelitamiseks ja võimestamiseks peab Euroopa Liit suurendama investeeringuid oskustesse, et elukestev õpe saaks reaalsuseks. Peame oluliseks oskuste tegevuskava ajakohastamist ja oskuste pakti käivitamist, sest selle kaudu aidatakse kaasata avaliku ja erasektori investeeringuid tööjõudu, suureneb väike- ja keskmise suurusega ettevõtete suutlikkus osaleda kaksikpöördes. Tööstussektori, sealjuures väike- ja keskmise suurusega ettevõtete suutlikkuse suurendamise ning kestlikule ja digitaalmajandusele üleminekuks pakutavate oskuste arendamise meetmetes tuleb algatada ja võimendada haridusprogramme ning luua paindlikke täiendus- ja ümberõppe võimalusi nii juhtidele kui ka töötajatele. Selgitus: Tööstusstrateegia peatükis 3.6 on esile toodud, et Euroopa peab tagama, et haridus- ja koolitus on ülemaailmses konkurentsis püsimiseks ajakohased ning varustavad tulevikutööks vajalike oskustega. Saame olla edukad vaid juhul, kui teadvustame vajadust pidevalt juurde ja ümber õppida, olla ettevõtlikud ja loovad, et kiirelt muutuvas keskkonnas toime tulla. Oskuste arendamine peab toimuma kogu elukaare jooksul, sh alates avalikkuse teadlikkuse suurendamisest ning hoiakute ja oskuste kujundamisest digitaliseerimise võimaluste kohta nii üldhariduse tasandil, noorsootöös kui ka tööelus (ettevõtluses) ja hilisemas elus. Elukestev õpe peab senisest enam lähtuma inimeste ja ettevõtete vajadustest (nii teadmiste ja oskuste sisu kui õppekorraldus), mitte haridusasutuste ja -süsteemi tänasest võimekusest, mistõttu on oluline kriitiliselt hinnata ja arendada, vajadusel ka ümber kujundada, haridusasutuste ning muude asutuste (nt raamatukogud, muud koolitusasutused) võimekust nii kompetentsi kui kaasaegse õppekorralduse kontekstis ning soodustada senisest enam tööturu motivatsiooni haridus- ja muude koolitust pakkuvate asutustega koostööks. Tööstusstrateegia ja VKEde strateegiaga (Euroopa uus tööstusstrateegia ptk 3.6 ning VKEde strateegia ptk 2) soovitakse liikuda kestlikuma ja digitaalsema majanduse poole, kuid tööstussektorit, sh idufirmasid ja väljakujunenud VKEsid kimbutab kvalifitseeritud töötajate nappus. Edukas kaksikpööre ehk üleminek kestlikule ja digitaalsele majandusele eeldab, et oskuste arendamisse panustaksid kõik seotud osapooled (tööandjad, tööstus, ettevõtted, avalik ja erasektor, sotsiaalpartnerid, üksikisikud), mistõttu on oskuste tegevuskava ajakohastamine ja kavandatav oskuste pakt mõlema strateegia kontekstis asjakohane samm. Peame oluliseks VKEde väga selge vastutuse ja kohustuse loomist töötajate oskuste arendamisel, mis peab saama kaksikpöörde toetamise erinevate meetmete süsteemseks osaks. Üheks tööstuse ning VKEde kaksikpöörde tõkkeks on nii kvalifitseeritud töötajate nappus kui ka juhtide kompetents kiirelt muutuvate oludega kohanemisel. Just ettevõtete juhid on aga need, kes peaksid olema kaksikpöörde veduriks, st tundma ära nende valdkonnas digitaliseerimise ja kestliku majandamise abil loodavat lisandväärtust ning seda ellu viima. Ei tööstusstrateegias ega VKEde strateegias pole juhtide koolitamisele ja arendamisele kestlikule ja digitaalsele majandusele ülemineku kontekstis piisavalt tähelepanu pööratud. (Tööstusstrateegia ptk 3.6 ning VKEde strateegia ptk 2). Oskuste nappuse vähendamiseks ja tööstusettevõtete ühtsel turul toime tulemise toetamiseks tuleks pakkuda nii töötajatele kui juhtidele erinevaid võimalusi, sh nii põhjalikumaid haridusprogramme kui ka kiireid ning paindlikke täiendus- ja ümberõppe võimalusi, näiteks e- kursuseid või töökohapõhist ja e-õpet lõimivaid kursuseid. Jätkuva innovatsiooni ja arengu 23 tagamiseks tuleb täiend-ja ümberõppe võimalused luua nii madala kvalifikatsiooniga töötajatele kui ka varasemat kõrgemat kvalifikatsiooni omavate töötajatele. Täna viiakse läbi koolitus- ja arendustegevusi, näiteks rahastatakse Haridus-ja Teadusministeeriumi juhtimisel töökohapõhist õpet (PRÕM), täiskasvanuõppes pakutatakse mitmeid erinevaid koolitusi, hõlmates ettevõtlust, digioskusi jms.  2. Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete strateegia kestliku ja digitaalse Euroopa kujundamiseks 2.1 Eesti toetab väike- ja keskmise suurusega ettevõtete strateegia eesmärki aidata väike- ja keskmise suurusega ettevõtetel juhtida digi- ja rohemajandusele üleminekut, mis näeb ette ka rahastamisvõimalused eesmärkide saavutamiseks. Toetame väike- ja keskmise suurusega ettevõtete strateegia keskendumist innovatsioonile ja digitehnoloogiatele ning väike- ja keskmise suurusega ettevõtete võimestamisele. Selgitus: Nii iduettevõtluse kui erinevate innovaatiliste lahenduste soodustamine arendab arengusõbralikku ja tulevikku vaatavat poliitikat nii ELi kui liikmesriikide tasandil, kasvatades Euroopa kui terviku globaalset konkurentsivõimet. Samuti regulatiivsed liivakastid, CASSINI algatus, ettevõtete üleminek ja mitmed teised olulised tegevused ja initsiatiivid, aitavad olulisel määral kaasa VKEde kasvule ja arengule. Olulist rolli VKE poliitika kujundamises esindab seejuures VKE saadikute võrgustik. Peame oluliseks ka seda, et komisjon laiendab digitaalse innovatsiooni keskusi koos Startup Europe’i ja Euroopa ettevõtlusvõrgustikuga ning pakub kohalikes ja piirkondlikes ökosüsteemides sujuvat teenust. Samuti eraldab komisjon Euroopa innovatsiooninõukogu kaudu vähemalt 300 miljonit eurot rohelise kokkuleppega soodustatavate murranguliste uuenduste toetuseks. Peame oluliseks Euroopa Komisjoni meetmeid, millega hõlbustatakse piiriülest koostööd VKEdega ja VKEde vahel. Partnerlusel põhinev lähenemine on äärmiselt oluline ning see peab hõlmama nii riike, sektoreid, (haridus)asutusi, inimesi kui ka distsipliine. Samuti on väga oluline VKEde koostöö teadusasutustega, sest rakendatavate meetmete ja arenduste tulemused peaksid olema tõenduspõhised. Lisaks kutseharidusele ja-õppele, millega tagatakse tööjõule tööturul vajalikud oskused, on oluline esile tuua ka rakenduskõrghariduse roll. Eesmärk on koostöö süvendamine, mis viiks muuhulgas ka ekspordi ja lisandväärtuse kasvule ning, mis eeldaks teatud meetmeid, nagu ka seni, nt INTERREG, koostööprogrammid ettevõtluse ja teaduse vahel jms. Koostööd soodustatakse ka Euroopa Kaitsefondi raames ning kaardistatakse tugevused teadustöö ja innovatsiooni ökosüsteemis. Komisjon kuulutab välja piirialade vaheliste katseliste partnerlusprojektide konkursi, et tihendada koostööd ühtse turu normide täitmise tagamisel ja haldustõkete kõrvaldamisel. 2.2 Eesti peab oluliseks ettevõtete halduskoormuse vähendamist ja teiste riikide turule pääsu parandamist muuhulgas läbi ühtse digivärava määruse tõhusa rakendamise 24 Euroopa Liidus ja uue teabeportaali käivitamise kaudu Euroopa Komisjoni poolt, mis annab Euroopa ettevõtetele infot kolmandatesse riikidesse eksportimisel. Selgitus: Leiame, et ühtse digivärava initsiatiiv toetab ettevõtja tegutsemist. Tuleks keskenduda koormuse vähendamisel ettevõtetelt andmete küsimisel ning rakendama andmete ühekordse küsimise printsiipi (OOP). Andmevoogude jagamiseks keskkonna loomisel tuleb kriitiliselt mõelda, kuidas automatiseerida andmete jagamine, et mitte riskida halduskoormuse kasvuga. Peame väga oluliseks ELi konkurentsieeskirjade läbivaatamist, mis peaksid tagama EL reeglite sobivuse kiiresti muutuva majanduse jaoks arvestades ühtlasi ringmajanduse põhimõtteid. VKE -de osas on tähtis ka EL-i meetmetest ja võimalustest teavitamine. Seetõttu jätkatakse ühtse digivärava rakendamist, mille kohaselt liikmesriigid saaksid pakkuda VKEdele veebis lihtsat juurdepääsu teabele, menetlustele ja abiteenustele, mis on seotud kõigi nende päringutega piiriülese äritegevuse kohta. VKEdele tuleks sealhulgas pakkuda nõu riigihangete ja rahastamisallikate kohta. VKEde kasvu oluline allikas on üleilmsed turud, siiski vaid 600 000 VKEd (kes annavad tööd umbes 6 miljonile inimesele) ekspordivad kaupu ELi välistesse riikidesse. Komisjon jätkab tööd, et parandada VKEde juurdepääsu kolmandate riikide turgudele, muu hulgas spetsiaalsete VKEdele pühendatud peatükkide ja kaubanduspartneritega heade tavade vahetamiseks mõeldud dialoogi kaudu. Komisjon kavatseb käivitada ka uue teabeportaali, et suurendada VKEde teadlikkust kaubanduspoliitikast ning anda üksikasjalikku teavet tolliprotseduuride ja - formaalsuste kohta kolmandatesse riikidesse eksportimisel. Ka Euroopa Liidu ülese turvalise digiidentiteedi juurutamine ning selle viimine kolmandate riikidega peetavate kaubandusläbirääkimiste osaks on oluline aspekt ettevõtete jaoks. EL ühtse turu edukaks toimimiseks ja VKE-de arenguks on oluline, et kõikjal EL-s toimiks digitaalne identiteet ja digiallkiri. Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid 2020–2021 (heaks kiidetud 21. novembri 2019. a Vabariigi Valitsuse istungil) seavad eesmärgiks, et Euroopa Liidu kaubanduspartneritega tuleb kokku leppida vastastikuse elektroonse identiteedi ja usaldusteenuste tunnustamise põhimõtted vastavalt eIDASe raamistikule. See võimaldaks VKE-del kergemini laieneda ka EL välistel turgudel. Eesti seisukohtades Euroopa Komisjoni digipaketi „Digiajastule vastav Euroopa“ kohta on esile toodud, et peame oluliseks ELi aktiivsust andmete vabale liikumisele seatud takistuste adresseerimisel nii globaalsel tasandil kui kahepoolsetes suhetes kolmandate riikidega. 2.3 Eesti toetab väike- ja keskmise suurusega ettevõtete rahastamise kättesaadavuse parandamist, sealhulgas InvestEU programmi raames. Oleme seisukohal, et kaksikpöörde rakendamine eeldab uute tehnoloogiate ja andmete kasutuselevõttu ning nendest väärtuse loomist ning selleks vajalikke investeeringuid ja innovatsiooni. Eesti nõustub, et digiüleminekul aitab murranguline tehnoloogia Euroopa ja Eesti ettevõtete konkurentsivõimet suurendada. 25 Selgitus: Innovaatilised VKEd ja idufirmad, kes vajavad kapitali, kolivad riskikapitali otsides sageli EList välja17. Lisaks EL tehnoloogilise sõltumatuse, majanduskasvu ja töökohtade ohustamisele mõjutab see kaudselt laiemat VKEde kogukonda. Samuti ei pruugi EL investorid sageli idufirmadesse investeerida, sest neil on keeruline hinnata VKEde uue tehnoloogiateenuse või -toote turupotentsiaali või selle aluseks olevat intellektuaalomandit. Komisjon kaasrahastab ELi katseprojekti raames tehnoloogia eelhindamise teenuseid, et võimaldada tehnoloogiavaldkonna idufirmade ja hilisemas arenguetapis olevate tehnoloogiavaldkonna VKEde täpset hindamist ja seada nad investeerimisvalmis, samuti toetab VKEde esmaseid avalikke pakkumisi investeeringutega uuest era- ja avaliku sektori ühisfondist. Leiame, et andmepõhisus võiks olla rahastamisel üks hindamiskriteerium. Euroopa Komisjon plaanib tugevdada välisinvesteeringute taustauuringute raamistikku, mis mõjutab riikidele kriitilise tähtsusega sektoreid ja kindlasti ka kaitsetööstust. Kõige selle sõelumise ja võimalike veelgi suuremate investeerimispiirangute juures on oluline säilitada EL strateegiliste sektorite ettevõtete ja kaitsetööstuse atraktiivsus võimalikele sobivatele välisinvestoritele. Komisjon loob ühtse tagatissüsteemi VKEdele, kelle riskitaset hinnatakse kõrgemaks või kellel puudub piisav tagatis, sealhulgas VKEdele, kes tegutsevad innovatsiooni, kultuuri- või loomesektoris, ressursi- ja energiamahukatelt mudelitelt kestlikumatele mudelitele üle minevatele VKEdele ja neile, kes on kasutusele võtmas digitaalseid äritavasid. InvestEU programmi VKEde komponent toetab VKEsid ja väikseid keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjaid, kes tegutsevad EL-ile poliitilist huvi pakkuvates valdkondades nagu kosmos ja julgeolek, kestlikkus, digiüleminek, innovatsioon. Näiteks koondatakse ELilt, liikmesriikidest ja erasektorist pärinev rahastus selleks, et suurendada ökotehnoloogialahendusi välja töötavate ja kasutusele võtvate innovaatiliste VKEde ja idufirmade juurdepääsu omakapitali kaudu rahastamisele. Programm „InvestEU“ lubab rahastada kõiki arenguetappe idufirmast kasvufirmani. Strateegiates on kirjeldatud ambitsioonikaid plaane tööstuse arendamise osas. Välja on toodud mitmeid asjakohaseid meetmeid, millega soovitakse antud eesmärk saavutada. Ühtse turu tõkete tuvastamise ja kõrvaldamise osas on hea ülevaade kasutajate vaatenurgast, millest selgus, et tõkkeid on mitmeid, mis raskendavad ettevõtjate ja tarbijate olukorda. Kogu paketi rakendamine peaks tagama kodanikele ja ettevõtjatele majanduskasvu, heaolu ja stabiilsuse. Samuti tuleks VKE-sid motiveerida mõtlema innovatiivsete lahenduste kasutamisele. VKEd ei kasuta veel täielikult ära võimalusi, mida pakuvad neile andmed kui digimajanduse tuumik. Mitmed ettevõtted ei ole teadlikud oma loodavate andmete väärtusest ning ei ole piisavalt kaitstud või ei ole tulevase andmeid kasutava majanduse jaoks piisavalt ette valmistunud. Vaid 17% VKEdest on oma tegevuses edukalt kasutusele võtnud digitehnoloogia (võrdluseks: suurettevõtetes on see näitaja 54 %)18. Samuti, kuidas rakendatakse praktikas VKE-de juurdepääs vajalikule teabele, tehnoloogiale, andmetele ning kust leitakse vastavad vajalikud rahalised vahendid lahenduste rakendamiseks. 17 Euroopa Investeerimispanga ja komisjoni 2018. a uuring „Kuidas rahastada süvatehnoloogilist revolutsiooni”. 18 Digitaalse innovatsiooni keskuste töörühma 2018. aasta aruanne: https://ec.europa.eu/futurium/en/system/files/ged/dihs_access_to_finance_report_final.pdf. 26 Euroopa andmestrateegias19 on märgitud, et komisjon kavatseb tegeleda andmete kättesaadavamaks muutmise ning ettevõtjate ja valitsuste vaheliste andmevoogude võimaldamisega. Selleks luuakse ühtsed Euroopa andmeruumid, kus saab andmeid kindlalt ja turvaliselt jagada ning millele pääsevad ühtmoodi juurde kõik äriühingud, eriti VKEd. Komisjon kavatseb ka uurida probleeme, mis võivad tekkida seoses koostoodetud andmete, eelkõige tööstuskeskkonna asjade interneti andmete kasutusõigusega. Digitaliseerimise üleminekul on koolituste ja teadlikkuse kasv oluline. Leiame, et erinevatel koolitustel peaks olema praktiline väljund. Olulised on ka vabavaralised komponendid ning teenused, mida erinevad osapooled saaksid väikse vaeva ja väheste kuludega rakendada, analoogselt Eesti koodivaramu ja kratijuppidega. Tervikuna tuleks VKEde poolelt rohkem panustada andmetest väärtuse loomisel. Kaaluda võiks nn digitaliseerimise meedet, kus oleks võimalik raha taotleda loodud kratijuppide rakendamiseks, automatiseerimiseks, analüütika töövahendite kasutusele võtmiseks jms. Riigi Infosüsteemi Amet on esile toonud küsimuse, kuidas riik saaks toetada senisest enam ka e-riigi lahenduste taaskasutamist ja eksporti ettevõtjate kaudu. Ühe lahendusena on ellukutsutud riiklik koodivaramu, mille kaudu riigi tarkvara lähtekoode avalikustama hakatakse. Meie praegune suundumus on keskendunud eelkõige e-lahenduste taaskasutamise võimaldamisele võimalikult paljudele osapooltele. Seetõttu on harvad juhud, kus tellitakse arendustöid nii, et intellektuaalomandi õigused jäetakse arendajale endale, mis annab konkurentsieelise üksnes ühele konkreetsele arendajale. Samuti tõi Riigi Infosüsteemi Amet esile, et digitehnoloogiate kontekstis peame alati oluliseks rõhutada ka küberturvalisuse aspekti. Digiplatvormide kasutuselevõtt peab hõlmama piisaval määral ka küberriskide hindamist ning asjakohaste turvameetmete rakendamist. Kahtlemata eeldab küberteadlikkuse tõstmine lisaressursi suunamist teavitustöösse ning strateegiadokumentides osundatud digitaalsed kiirkursused peavad suutma igakülgselt hõlmata ka küberturvalisuse tagamisega seotud küsimusi. Seejuures tuleb vastus leida ka küsimusele, kuidas uued digitehnoloogiad turule lastakse, kas vajalik on sisse seada ka teatud hindamisprotseduur või muu kontroll (näiteks auditeerimine või sertifitseerimine), mille kaudu tehnoloogiate küberturvalisust hinnatakse. VKE strateegia peatükis 2 tuuakse esile, et mitmes keeles suhtlemist ja kommunikatsiooni ning analüütikat võimaldav keeletehnoloogia ja masintõlge on olulised VKE-de jaoks eelkõige piirideüleses kaubanduses ja e-kaubanduses murrangulise tehnoloogiana, kus keeleoskuse puudumine saab tihti takistuseks toodete ja teenuste müümisel ja tarbimisel, sest valdavalt eelistavad inimesed e-kaubanduses tegutseda omas emakeeles. Näiteks peavad VKE-d investeerima palju tõlkimisse, et jõuda välisturule ja paljud VKE-d ei ole sellisteks investeeringuteks valmis. VKE-del peaks olema võimalus automaatset masintõlget kasutada, mis hõlbustaks oluliselt nende jõudmist välisturule. Näiteks kui rakendada ja muuta eTranslation kõigile VKEdele lihtsasti kättesaadavaks, oleks võimalik oluliselt toetada 19 COM(2020) 66 final, 19.2.2020 27 piiriülest e-kaubandust. Vabavaraline vestlusrobot aitaks vähendada töökoormust. Automatiseeritud maksekäsukiirmenetlus (kuni 6400€ võlad) aitaks vähendada aega ning kulu, mis kulub võlgade kättesaamiseks, mis on eriti oluline VKEde puhul. Haridus- ja Teadusministeerium toob ka välja, et keeletehnoloogia osas tuleb arendada masintõlget ja teisi keelte üleseid keeletehnoloogilisi vahendeid kõigile EL keeltele, mis omakorda aitaks oluliselt vähendada keeleoskusest tingitud keeletõket. Mitmekeelsed tehnoloogiad tagavad võrdsed võimalused kodanikele ning ettevõttele, st loovad võimaluse suhelda piirideüleselt omas emakeeles. Tähelepanu tuleb sealjuures pöörata ja investeerida mh väikeste keelte tehnoloogiate arendamisse, et ka neil oleks olemas suurte keeltega võrreldav digitaalne keeleline tugi. 2.4 Toetame Euroopa Komisjoni poolt väljapakutud meetmetena digioskuste arendamist ja digivabatahtlikke liikumisi, kuid näeme vajadust kestlikuma ning suuremat mõju kaasa toova lähenemisena piirkondlike arenduskeskuste, sh kohalike ettevõtete arengut toetavate organisatsioonide võimestamist, sealjuures digivõimekuse kasvu. Selgitus: Komisjonil on kavas käivitada digivabatahtlike programm (strateegia peatükk 2), mis aitab kokku tuua VKEde vahendajaid, nt klastrid, Euroopa ettevõtlusvõrgustik, Euroopa ressursitõhususe teadmuskeskus, et aidata VKEde töötajatel täiendada oma oskusi kestlikkuse vallas. Leiame, et vabatahtlike liikumiste jõustamise puhul on vaja läbi mõelda terviklik lähenemine nii võrgustiku ülesehitamise, toimimise tagamise kui ka arendamise jaoks. Piirkondlikud arenduskeskused saavad toetada digipädevuse arendamist just lähtuvalt vastava ettevõtte, piirkonna, tööstusvaldkonna eripärast. Digivabatahtlike programmis olev piirang “noored ja kogenud eakad” ei ole põhjendatud, kuna tegemist on vabatahtlikkuse alusel panustamisega, mistõttu isikute ringi piiramine ei ole mõistlik. Toetame Euroopa Komisjoni poolt välja pakutud meetmetena digioskuste arendamist ja digivabatahtlikke liikumisi, kuid leiame, et vajaliku muutuse saavutamiseks on oluline pakkuda erinevaid võimalusi ja tegevused peavad olema süsteemsed. Näiteks „digitaalsete kiirkursuste“ kõrval on oluline pakkuda nii põhjalikumaid haridusprogramme kui ka intensiivõpet. Soovitame täpsustada "digitaalse kiirkursusele" omistatud sisu ning tingimusi ning toetame väljapakutud meetmete, nt “digitaalsed kiirkursused” ja “digivabatahtlikud” ellu viimist. 2.5 Toetame meetmeid, mis julgustavad naisi ja tütarlapsi ettevõtlusega tegelema ning Euroopa Komisjoni ettepanekut uue rahastuse algatuse loomiseks, et luua stiimulid investeerida naiste juhitavatesse ettevõtetesse ja fondidesse. Selgitus: Tööstusstrateegia ptk 3.6 ning VKEde strateegia ptk 2 toovad esile komisjoni plaanid naisettevõtluse julgustamisel. Komisjon toob VKE strateegias esile, et ELi tulevane investeeringute rahastamisprogramm „InvestEU“ võiks aidata pakkuda sihtotstarbelist tuge, et laiendada kavandatava rahastuse algatuse raames naiste juhitud investeerimiskõlblike ettevõtete ja fondide valikut. Tõendatult loovad paindlikud ümberõppetingimused head võimalused ka naistele ning tütarlastele oskuste arendamiseks ning nende rakendamiseks kaasaja tehnoloogia- ja tööstusettevõtetes. Lisaks õppimiseelistuste kujundamisele on tööstussektoris töötavate meeste ja naiste parema tasakaalu saavutamisel oluline ka tööturu 28 valmisolek ning laiema kuvandi ja valmisoleku loomine tööandjate hulgas. Tõendatult aitab tehnoloogiavaldkonnas tegutsemiseks positiivsete hoiakute kujundamisele kestliku lahendusena kaasa alus- ja üldhariduses STEM kvalifikatsioonide mõtestatud arendamine ning noorsootöös huvi võimendavate võimaluste tagamine.  3. Ühtse turu tõkete tuvastamise ja kõrvaldamise teatis 3.1 Eesti toetab Euroopa Liidu ühtse turu tõkete ja nende tõkete algpõhjuste kaardistamisel tarbijate ja ettevõtjate kogemustest lähtumist. Selgitus: Liikmesriikide kogemusel ei toimi EL ühtne turg mitmetes valdkondades siiani vastavalt nende kodanike ja ettevõtjate ootustele. Individuaalsete liikmesriikidega võrreldes on komisjonil oluliselt suurem võimekus siseturu probleemidest EL ülese pildi tekitamiseks ja nende probleemide prioriseerimiseks. Eesti on järjepidevalt taotlenud siseturu lõppkasutajate ehk kodanike ja ettevõtjate vaatenurga siseturu tõkete arutelu keskmes hoidmist. 2019. aastal Eesti ja Hollandi eestvedamisel toimunud ettevõtete piiriüleste teekondade workshop’il tõdeti nii teiste liikmesriikide kui komisjoni poolt üksmeelselt, et nii mõnedki käibetõdedeks muutunud arusaamad lahendamist vajavatest probleemidest võivad olla ajale jalgu jäänud. Nõnda näiteks on uued ärimudelid, kõrgemad ootused avaliku sektori e-lahendustele, paberil lahendatud aga jõustamata reeglid nihutanud ettevõtete ootusi ja hinnangut siseturu toimimisele. Seetõttu on „ühtse turu toimimist uuest küljest – kasutajate vaatenurgast“ käsitlemine tervitatav samm komisjoni poolt, mis peaks erandi asemel kujunema normiks. Oleme seisukohal, et ettevõtjate ja kodanike kogemus peab olema peamine siseturu toimimise kui EL siseturust kasusaajate rahulolu, sh ka teatises esile toodud tõkete lahendamise ja suuniste täitmise edukuse hindamise mõõdupuu. 3.2 Oleme seisukohal, et Euroopa Liidu siseturu nõuete täitmise rakkerühm peaks tegelema ühiselt prioriseeritud ja teatises esitatud barjääride lahendamise koordineerimisega ning omama poliitilisteks algatusteks tugevat mandaati. Siseturu tõkete varieeruvuse tõttu teemavaldkondade lõikes on oluline tagada rakkerühma töös vastava siseturu tõkke valdkonna ekspertide ja Euroopa Komisjoni liikmete kaasatus. Selgitus: Esitatud suunised on asjakohased ettevõtjate ja kodanike poolt enim esile tõstetud probleemide - koormavad menetlused ja raskused piiriüleseks tegevuseks vajaliku teabe hankimisel ja lahendamisel. Nende tõkete vähendamisel on just liikmesriikidel oluline roll täita. Olemasolevate tõkete kõrvaldamiseks on hädavajalik ühtse turu reeglite rakendamise ja täitmise tagamise eest vastutavate osaliste koordineeritud koostöö. Teatises tutvustatud rakkerühm võiks pakkuda selleks sobivat platvormi. Seejuures ei peaks rakkerühm keskenduma kitsalt EL õiguse jõustamisega seonduvate probleemide käsitlemisele nagu teatises viidatakse, vaid omama mandaati kõigi teatises esitatud, ka näiteks bürokraatiast tulenevatele pudelikaeladele lahenduste otsimiseks. Rakkerühma töö tulemuslikkuse tagamiseks peaks rakkerühm omama seejuures tugevat mandaati poliitikasoovituste tegemiseks või konkreetsete algatuste käivitamiseks. Peame tõkete kaardistusele ja prioriseerimisele järgnevate sammude astumiseks „projektimeeskonna“ moodustamist hädavajalikuks. Tõkete varieeruva temaatilise kuuluvuse tõttu peaks rakkerühm olema koosseisult paindlik ehk võimaldama liikmesriikide ja Komisjoni 29 ekspertide kaasamist vastavalt käsitletavatele teemadele. Probleemide omanike kaasamise tulemuslikkust on tõendanud näiteks teenuste direktiivi töörühm, kus nö horisontaalsete ekspertide kõrvale sisuekspertide toomine on muutnud siseturu tõkete debatid liikmesriikide hinnangul märkimisväärselt sisulisemaks. 3.3 Toetame toidutarneahela nõuete täitmise tõhusamat tagamist Euroopa Liidu siseturul suurendades toiduainete kontrollimist. Selgitus: On oluline, et EL siseturul tagatakse kõikide nõuete ühtsem täitmine suunates rohkem ressursse kontrollide ja koolituste läbiviimiseks. Peame oluliseks pöörata enam tähelepanu toidupettustele, sealhulgas koordineeritud info vahetusele, liikmesriikide koostöö tõhustamisele ning võltsimist tuvastada võimaldavate analüüsimeetodite arendamisele. Toome esile, et teistest liikmesriikidest pärit toiduainete kontrollimine rangemalt ja/või tihedamini kui kohalikke tootjate oma, tuleb välistada. Nõuete ühtne rakendamine toiduainete tarneahelas tagab EL kodanike suurema usalduse ja tervise kaitse. 3.4 Peame oluliseks riiklikele ametiasutustele vastastikuse tunnustamise põhimõtte järgimiseks konkreetsemate suuniste esitamist. Selgitus: Ühtse turu tõkete tuvastamise ja kõrvaldamise teatises on mainitud vastastikuse tunnustamise põhimõtte suuniste välja töötamist. Suuniste välja töötamine on vajalik, kuna need aitavad eeldatavalt luua selgust, kuidas toimib vastastikuse tunnustamise põhimõtte rakendamine EL tasandil toodetele, mille osas on liikmesriikidel õigus kehtestada riigisiseseid tehnilisi nõudeid. Selge arusaam vastastikuse tunnustamise põhimõttest aitab kaasa tõhusamale kaupade vabale liikumisele EL siseturul. 3.5 Peame oluliseks, et Euroopa Komisjon hindaks süstemaatiliselt teatises liikmesriikidele ja Euroopa Parlamendile esitatud üleskutsete ning enesele võetud kohustuste täitmist ning kaardistatud tõkete eemaldamise tulemuslikkust. Selgitus: Teatises kirjeldatud siseturu tõkete ja nende algpõhjuste kõrvaldamiseks tuleb nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil planeerida konkreetseid tegevusi alates avaliku halduse digitaliseerimisest lõpetades uute õigusaktide vastu võtmise, õigusaktide parema rakendamise ja jõustamisega. Teatise lõpuosas esitab komisjon küll loetelu nii liikmesriikide kui komisjoni enese poolt astumist vajavatest sammudest, ent ei näe ette ei ajakava ega ülevaatemehhanismi nende sammude realiseerumise või tulemuslikkuse hindamiseks. Viimane on eriti oluline arvestades tõsiasja, et loetletud tegevused on äärmiselt üldsõnalised. Peame oluliseks teatises esitatud üleskutsete täitmise süstemaatilist hindamist, näiteks kord aastas koostatavate vastavasisuliste aruannete näol. Usume, et sääraste jätkutegevuste planeerimine on oluline nii probleemide omanikes vastutustunde tagamiseks kui mõistmaks, kas on vajadust uute või teatises esitatud üleskutsetest konkreetsemate suuniste järele 13. kaardistatud tõkke ületamisel või mõju leevendamisel.  4. Pikaajaline tegevuskava ühtse turu normide paremaks jõustamiseks ja rakendamiseks 4.1 Toetame Euroopa Liidu õigusega vastuolus olevate riiklike meetmete kehtestamise ennetamist soodustavaid samme. Teenuste turu põhjendamatute tõkete vältimiseks tuleks vastu võtta teenustest teavitamise direktiivi muudetud ettepanek, mis on hetkel blokeeritud. 30 Selgitus: Eesti on varasemalt toetanud ja peaks seisma jäänud arutelude taastumisel toetama teenustest teavitamise direktiivi20 vastu võtmist. Direktiivi, mille läbirääkimised peatusid 2017. aastal nõukogu tasandil, üheks eesmärgiks oli kohustada liikmesriike teavitama teenuste turgu mõjutavatest meetmetest juba eelnõu staadiumis, et ennetada põhjendamatute ja EL õigusega vastuolus olevate nõuete kehtestamist. Direktiiv nägi muuhulgas ette eelnõu vastu võtmisele kolmekuulise ooteperioodi kehtestamise, jättes komisjonile ja teistele liikmesriikidele piisavalt aega eelnõu kommenteerimiseks ja küsimuste esitamiseks. Nii oleks direktiivil selge lisandväärtus ettevõtjate piiriülest teenuse osutamist takistavate põhjendamatute ja ebaproportsionaalsete meetmete kehtestamise pärssimise näol. 4.2 Oleme seisukohal, et Euroopa Liidu ühtse turu toimivuse tagamisega seotud infotehnoloogiasüsteemidega liidestamise ja ülalhoidmise kulud peaks olema kaetud Euroopa Liidu eelarvest. Selgitus: nt ELi turujärelevalveasutuste infovahetuse süsteemi (ICSMS) andmete sisestamise ja/või liidestamise ning selle ülalhoidmise kulud on täna liikmesriikide ning järelevalveasutuste kanda, samas sisestatavaid andmeid on vaja ELil tervikuna, et omada ülevaadet ühtsel turul toimuvast ning lahendada piiriüleseid juhtumeid. Eeltoodust tulenevalt näevad liikmesriikide järelevalveasutused ICSMS-i andmete sisestamist pigem lisatööna ning oma süsteemide liidestamist ja ülalhoidmist lisakuluna. Tulemuseks on aga see, et ICSMSi ei kasutata niipalju kui peaks, kuna ressurssi napib ning prioriteetsus seatakse maistematele asjadele: nt ELi infosüsteemi andmete sisestamise asemel järelevalve teostamisse; liideste loomise ja ülalhoidmise asemel oma enda menetlussüsteemide parendusse jne jne. Kui IT-süsteemiga seotud kulud oleks kaetud otse EL vahenditest, siis saaks ka ELi süsteemid ehk lõpuks praktikas toimima selliselt nagu nad algselt mõeldud on. EL siseturu programmi läbirääkimiste käigus oleme seda suunda hoidnud, kuid arutelude ei ole siiani veel detailidesse liikunud. 6. Arvamuse saamine ning seisukohtade kooskõlastamine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium saatis eelnõud arvamuse avaldamiseks Kaitseministeeriumile, Välisministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Justiitsministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Maaeluministeeriumile ja Kultuuriministeeriumile. Samuti edastati eelnõud EASile, Kaubandus- ja Tööstuskojale, Kredexile, Arenguseire Keskusele, E-riigi Akadeemiale, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidule, Eesti E-kaubanduse Liidule, Eesti Elektritööstuse Liidule, Eesti Elektroonikatööstuse Liidule, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, Eesti Kaitsetööstuse Liidule, Eesti Keemiatööstuse Liidule, Eesti Maaülikoolile, Eesti Masinatööstuse Liidule, Eesti Meretööstuse Liidule, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidule, Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liidule, Eesti Mööblitööstuse Liidule, Eesti Plastitööstuse Liidule, Eesti Puitmajaliidule, Ravimitootjate Liidule, Eesti Rõiva- ja Tekstiililiidule, Eesti Standardikeskusele, Eesti Taastuvenergia Koda, Eesti Teadusagentuurile, Eesti tervisetehnoloogia klastrile, Eesti Toiduainetööstuse Liidule, Eesti Trüki- ja 20 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv direktiivi 2006/123/EÜ (teenuste kohta siseturul) jõustamise kohta, millega kehtestatakse teenustega seotud autoriseerimisskeemidest ja nõuetest teavitamise kord ning muudetakse direktiivi 2006/123/EÜ ja määrust (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd [COM(2016) 821] (Eelnõu, millega kehtestatakse teenustega seotud nõuetest teavitamise kord). 31 Pakenditööstuse Liidule, Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioonile, Eesti Tööandjate Keskliidule, Tööriistavabrik Asile, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Riigi Infosüsteemi Ametile, Tallinna Tehnikaülikoolile, Tallinna Ülikoolile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Tartu Ülikoolile ja maakondlikele arenduskeskustele. Saabunud ettepanekute kaasamise tabel on esitatud Lisas 1. Ministeeriumid on seisukohad kooskõlastanud Euroopa Liidu koordinatsioonikogus. 32 Lisa 1. Kaasamise käigus esitatud märkuste arvestamise tabel Ministeeriumid, riigiametid Ettepaneku esitaja Ettepanek/avaldus Arvestamine Haridus- ja Haridus- ja Teadusministeeriumi sisend Vabariigi Valitsuse seisukohtade koostamiseks Euroopa uue tööstusstrateegia, Arvestatud osaliselt, EL Teadusministeerium väikese- ja keskmise suurusega ettevõtete strateegia kestliku ja digitaalse Euroopa kujundamisel ning ühtse turu tööstusstrateegia seab normide parema rakendamise tegevuskava kohta hariduse ning teaduse ja innovatsiooni vaatest. põhimõtted EL strateegilisele tegevuskavale Euroopa uus tööstustrateegia Ptk 2 Seisukoht: Nõustume, et Euroopa asukohast tulenevaid võimalusi tuleb maksimaalselt ära kasutada, kuid leiame, et sellise strateegilise otsuse aluseks peab olema ka strateegiline tegevuskava. Selgitus: Tootmise Euroopasse tagasitoomise otsust mõjutab soov tõsta Euroopa tööstuse võimekust tervikuna, sh võimekust teadlaste, innovaatorite ja ettevõtjate saavutusi kohapeal paremini rakendada. Strateegiadokumendis on viidatud 3D-printimisele, mis peaks toimuma Euroopas ja tooma mõnes sektoris rohkem tootmist tagasi ELi. Leiame, et 3D-printimine ei ole ainus valdkond, mis tooks tootmise Euroopasse tagasi ning et tootmise, aga ka teenuste jm, eelkõige eluliselt oluliste valdkondade Euroopasse tagasitoomisele tuleks läheneda strateegilisemalt. Teisalt on Euroopa enda kontrolli all oleva tööstuse kaudu võimalik paremini panustada selle rohestamisse. Haridus- ja Ptk 2.3 Arvestatud osaliselt, Teadusministeerium Seisukoht: Üleilmse digivaldkonna liidriks tõusmisel on oluline toetada innovatsiooni tervikuna ja selle teket, kuid sõnastatud selgitusena leiame, et idufirmade ja innovatsiooni ökosüsteemide toetamine on üks osa sellest. Selgitus: Üleilmse digivaldkonna liidriks tõusmisel on Euroopal olemas kõik võimalused. Strateegiadokumendis on välja toodud, et selleks tuleb kasutada oma tugevusi, sealhulgas tugevat tööstusbaasi, kvaliteetseid teadusuuringuid, kvalifitseeritud töötajaid, elujõulist idufirmade ja innovatsiooni ökosüsteemi, väljaarendatud taristut ja juhtpositsiooni tööstusandmete kasutamises. Ökosüsteemide toetamise kõrval on jäänud välja toomata innovatsiooni ja selle tekke toetamine. Leiame, et üleilmse digivaldkonna liidriks tõusmisel on eelkõige oluline süsteemne lähenemine innovatsioonile, see hõlmab innovatsiooni toetamist laiemalt kui vaid ökosüsteemide kaudu. Haridus- ja Ptk 3 Arvestatud osaliselt, Teadusministeerium Seisukoht: Leiame, et investeeringuid teadusuuringutesse ja tehnoloogia kasutuselevõttu on vaja sh kiirendada ka keeletehnoloogia ettepanek mitmekeelset suhtlust võimaldavas keeletehnoloogia valdkonnas. on lisatud selgitusse uute Selgitus: keeletehnoloogia on üks oluline tehisintellekti osa ning võimaldab mitmekeelset (ja –tasandilist) loomulikus tehnoloogiate osas inimkeeles suhtlemist. Arendada tuleb masintõlget ja teisi keelteüleseid keeletehnoloogilisi vahendeid kõigile EU keeltele, mis omakorda aitaks oluliselt vähendada keeleoskusest tingitud keeletõket. Mitmekeelsed tehnoloogiad tagavad võrdsed võimalused kodanikele ning ettevõttele, st loovad võimaluse suhelda piirideüleselt omas emakeeles. Tähelepanu tuleb sealjuures pöörata ja investeerida mh väikeste keelte tehnoloogiate arendamisse, et ka neil oleks olemas suurte keeltega võrreldav digitaalne keeleline tugi. Samuti ei tohiks digiüleminekul unustada eakamaid, kelle võõrkeelte oskus ei pruugi olla nii hea või haridustasemest tingitud võõrkeelte oskuse puudumist. Haridus- ja Ptk 3.5 Arvestatud Teadusministeerium Seisukoht: Nõustume, et tööstusstrateegia peab toetuma meie tugevustele, milles mängib olulist rolli muuhulgas teadus. Selgitus: Leiame, et teaduse osatähtsust tööstuspoliitikas ja tuleviku tööstuse kujundamisel ei tohi alahinnata. Seatud ambitsioonikate eesmärkide saavutamiseks, aga ka praegusest kriisist võitjana väljatulemiseks vajab Euroopa tööstuspoliitikat, mis põhineb maailmatasemel teadusuuringutel ja tehnoloogial, konkurentsil ning avatud ja tugeval ühtsel turul. Samuti ei saa tööstuse kaksiküleminek toimuda ilma, et see tugineks põhjalikul ja ettevaatavalt analüüsil. Haridus- ja Pt 3.6 Arvestatud Teadusministeerium Seisukoht: Nõustume, et ülemaailmses konkurentsis andekate inimeste ligimeelitamiseks aga ka võimestamiseks peab Euroopa suurendama investeeringuid oskustesse ja elukestev õpe peaks saama reaalsuseks. Selgitus: Euroopa peab tagama, et haridus- ja koolitus on ülemaailmses konkurentsis püsimiseks ajakohased ning varustavad tulevikutööks vajalike oskustega. Saame olla edukad vaid juhul, kui teadvustame vajadust pidevalt juurde ja ümber õppida, olla ettevõtlikud ja loovad, et kiirelt muutuvas keskkonnas toime tulla. Oskuste arendamine peab toimuma kogu elukaare jooksul, sh alates üldisema avalikkuse hulgas digitaliseerimise võimaluste kohta teadlikkuse suurendamisest ning kestliku järelkasvu tagamiseks seda soosivate hoiakute ja oskuste kujundamisest juba üldhariduse tasandil ning noorsootöös. Elukestev õpe peab senisest enam lähtuma inimeste ja ettevõtete vajadustest (nii teadmiste ja oskuste sisu kui õppekorraldus), mitte haridusasutuste ja -süsteemi tänasest võimekusest, mistõttu on oluline kriitiliselt hinnata ja arendada, vajadusel ka ümber kujundada, haridusasutuste võimekust nii kompetentsi kui kaasaegse õppekorralduse kontekstis ning soodustada senisest enam tööturu motivatsiooni haridusasutustega koostööks. Haridus- ja Euroopa uus tööstustrateegia ja VKEde strateegia kestliku ja digitaalse Euroopa kujundamiseks Arvestatud Teadusministeerium Tööstusstrateegia ptk 3.6 ning VKEde strateegia ptk 2 Seisukoht: Leiame, et oskuste tegevuskava ja oskuste pakti väljatoomine tööstusstrateegias ja VKEde strateegias on asjakohane ja vajalik, sest nende kaudu aidatakse kaasata avaliku ja erasektori investeeringuid tööjõusse, aidatakse kaasa VKEde suutlikkuse suurendamisele ja toetatakse digitaalsele majandusele üleminekut. Samuti toetame investeeringuid Euroopa Sotsiaalfond+ kaudu oskuste arendamisse aruka spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku ja ettevõtluse valdkonnas, mis aitavad digitaalsele majandusele üleminekut kiirendada. Selgitus: Tööstusstrateegia ja VKEde strateegiaga soovitakse liikuda kestlikuma ja digitaalsema majanduse poole, kuid tööstussektorit, sh idufirmasid ja väljakujunenud VKEsid kimbutab kvalifitseeritud töötajate nappus. Edukas üleminek kestlikule ja digitaalsele majandusele eeldab, et oskuste arendamisse panustaksid kõik seotud osapooled (tööandjad, tööstus, ettevõtted, avalik ja erasektor, sotsiaalpartnerid, üksikisikud), mistõttu on oskuste tegevuskava ajakohastamine ja kavandatav oskuste pakt mõlema strateegia kontekstis asjakohane samm. Peame oluliseks VKEde väga selge vastutuse ja kohustuse loomist töötajate oskuste arendamisel, mis peab saama digitaliseerimise toetamise erinevate meetmete süsteemseks osaks. Haridus- ja Tööstusstrateegia ptk 3.6 ning VKEde strateegia ptk 2 Arvestatud Teadusministeerium Seisukoht: Leiame, et tööstussektori , sh VKEde suutlikkuse suurendamise ning kestlikule ja digitaalsele majandusele üleminekuks pakutavate oskuste arendamise meetmetes on vajalik algatada ja võimendada haridusprogramme ning luua sobiva õppesisu ja disainiga täiendus- ja ümberõppe võimalusi nii juhtidele kui ekspertidele. Selgitus: Üheks tööstussektori, sh VKEde kestlikule ja digitaalsele majandusele ülemineku tõkkeks on nii kvalifitseeritud töötajate nappus kui ka juhtide kompetents selleks. Puuduolevatest oskustest tuuakse VKEde puhul välja digitaliseerimise ja uue tehnoloogia valdkonna oskused ning täiendkoolitusmeetmetena digitaalsed kiirkursusedja digivabatahtlike programm. Leiame, et need meetmed ei ole piisavad ega ka süsteemsed vajaliku muutuse saavutamiseks. Selleks, et oskuste nappust vähendada ja toetada tööstusettevõtete ühtsel turul toime tulemist, on oluline pakkuda nii töötajatele kui juhtidele erinevaid võimalusi, sh nii põhjalikumaid haridusprogramme kui ka kiireid ning paindlikke täiendus- ja ümberõppe võimalusi, näiteks e-kursuseid või töökohapõhist ja e-õpet lõimivaid kursuseid. Jätkuva innovatsiooni ja arengu tagamiseks tuleb täiend-ja ümberõppe võimalused luua nii madala kvalifikatsiooniga töötajatele kui ka varasemat kõrgemat kvalifikatsiooni omavate töötajatele. Töötajate koolitusse investeerimise kõrval tuleb aga tähelepanu pöörata ka ettevõtete juhtidele ja suurendada seeläbi ettevõtete valmisolekut ja vastutust töötajate oskuste arendamisel. Just ettevõtete juhid on need, kes peaksid olema digitaalsele majandusele üleminekul veduriks, st tundma ära nende valdkonnas digitaliseerimise lisandväärtust ning seda ellu viima. Ei tööstusstrateegias ega VKEde strateegias pole juhtide koolitamisele ja arendamisele kestlikule ja digitaalsele majandusele ülemineku kontekstis piisavalt tähelepanu pööratud. Lisaks juhime tähelepanu, et VKEde strateegias kasutatud mõiste "digitaalne kiirkursus" ei oma tänases haridusterminoloogias kõigile üheselt arusaadavat sisu. Soovitame jääda haridusvaldkonnas seni kasutatud terminoloogia juurde või täpsustada "digitaalse kiirkursusele" omistatud sisu ning tingimusi. Haridus- ja Tööstusstrateegia ptk 3.6 ning VKEde strateegia ptk 2 Arvestatud VKE strateegia Teadusministeerium Seisukoht: Toetame ettepanekut julgustada naisi ja tütarlapsi ettevõtet asutama ning ettevõtte asutajate ja juhtide seisukohtades seas soolise tasakaalu suurendamist. Selgitus: Tõendatult loovad paindlikud ümberõppetingimused head võimalused ka naistele ning tütarlastele tööstuse ja IKT valdkonnas oskuste arendamiseks ning nende rakendamiseks. Lisaks õppimiseelistuste kujundamisele on tööstussektoris töötavate meeste ja naiste parema tasakaalu saavutamisel oluline ka tööturu valmisolek ning laiema kuvandi ja valmisoleku loomine tööandjate hulgas. Tõendatult aitab tehnoloogiavaldkonnas tegutsemiseks positiivsete hoiakute kujundamisele kestliku lahendusena kaasa alus- ja üldhariduses infotehnoloogia mõtestatud õpetamine ning noorsootöös huvi võimendavate võimaluste tagamine. Haridus- ja VKEde strateegia kestliku ja digitaalse Euroopa kujundamiseks Arvestatud Teadusministeerium Ptk 2 Seisukoht: Nõustume, et digiüleminekul aitab murranguline tehnoloogia konkurentsivõimet suurendada ja märgime, et üheks oluliseks murrangulise tehnoloogia näiteks on ka keeletehnoloogia. Selgitus: Mitmes keeles suhtlemist ja kommunikatsiooni ning analüütikat võimaldav keeletehnoloogia ja masintõlge on olulised VKE-de jaoks eelkõige piirideüleses kaubanduses ja e-kaubanduses, kus keeleoskuse puudumine saab tihti takistuseks toodete ja teenuste müümisel ja tarbimisel, sest valdavalt eelistavad inimesed e-kaubanduses tegutseda omas emakeeles. Näiteks peavad VKE-d investeerima palju tõlkimisse, et jõuda välisturule ja paljud VKE-d ei ole sellisteks investeeringuteks valmis. VKE-del peaks olema võimalus automaatset masintõlget kasutada, mis hõlbustaks oluliselt nende jõudmist välisturule. Haridus- ja Ptk 2 Arvestatud Teadusministeerium Seisukoht: Peame vajalikuks vabatahtlike liikumiste toetamist, kuid näeme vajadust kestlikuma ning suuremat mõju kaasa toova lähenemisena piirkondlike arenduskeskuste, sh nii kohalike ettevõtete arengut toetavate organisatsioonide kui ka kogukonna edendamisele kaasa aitavate piirkondlike organisatsioonide (nt raamatukogud, kogukondlikud algatused jne) loomist ning võimestamist. Selgitus: Komisjonil on kavas käivitada digivabatahtlike programm, mis aitab kokku tuua VKEde vahendajaid, nt klastrid, Euroopa ettevõtlusvõrgustik, Euroopa ressursitõhususe teadmuskeskus, et aidata VKEde töötajatel täiendada oma oskusi kestlikkuse vallas. Leiame, et vabatahtlike liikumiste jõustamise puhul on vaja läbi mõelda terviklik lähenemine nii võrgustiku ülesehitamise, toimimise tagamise kui ka arendamise jaoks. Piirkondlikud arenduskeskused saavad toetada digipädevuse arendamist just lähtuvalt vastava ettevõtte, piirkonna, tööstusvaldkonna eripärast. Haridus- ja Ühtse turu tõkete tuvastamine ja kõrvaldamine Kuna seisukoht on heaks Teadusministeerium Ptk 13 kiidetud ka Vabariigi Seisukoht: Nõustume, et ühtse turu tõkete kõrvaldamisel on olulisel kohal süsteemne jõupingutus keeleoskuse Valitsuse 8. veebruari 2018. parandamisel, sest mitme keele oskus soodustab juurdepääsu Euroopa tööturule, ning mitmekeelse info a ja Riigikogu Euroopa Liidu olemasolu/kättesaadavus, sest see lihtsustab piiriülest tegevust. asjade komisjoni 12. Selgitus: Ühe ühtse turu tõkkena on välja toodud keeletõke. Näitena on välja toodud, et Euroopa kaubanduskodade veebruari 2018. a istungil hiljutises uuringus on keeletõket nimetanud 36% ettevõtjatest. Viies suurimas liikmesriigis on keeleoskuse puudust seoses 15. veebruari 2018. a tõkkeks pidanud 32% ekspordikogemuseta VKEdest ja 10% ekspordikogemusega VKEdest. Dokumendis toodud viide haridus-, noorte-, kultuuri- ja ainult Erasmus+ programmi kaudu keeleoskuse arendamisele ei ole piisav. Keeleoskuse arendamine on pikaajaline spordinõukogu istungi protsess, millest Erasmus+ programmis osalemise kogemus moodustab väikese osa ja sedagi vaid osadel inimestel. seisukohtadega, siis hetkel Leiame, et olulised on üleüldised selged sõnumid keeleoskuse kasulikkusest tööturul. Ka Euroopa sotsiaalõiguste samba me seda Euroopa ühe põhimõtte kohaselt peavad kodanikele olema tagatud võrdsed võimalused ja juurdepääs tööturule. Keeleoskus on tööstusstrateegia paketi üks võtmepädevusi, mis võib aidata kiiremini tööd leida, end igakülgselt täiendada, väljendada kodanikuaktiivsust ja seisukohtadesse ei lisa. tunda sotsiaalset kaasatust. Keeleoskuse arendamisel on oluline süsteemne lähenemine erinevatel haridustasanditel ja- Samuti on seisukoht on kirjas vormides. Mitmes keeles info olemasolu/kättesaadavus võimaldab äriühingutel ja ettevõtjatel otsida ja saada (nt e- ka uues hariduse keskkondade kaudu) kasutajasõbralikult teavet ning avada ülemaailmselt konkureerivatele ELi ettevõtetele uusi turge. arengukavas (arengukavad on veel kinnitamata aga nö kooskõlastatud). Kaitseministeerium KaM vaates olulised teemad on strateegias kajastatud: Euroopa Kaitsefond ja VKE-dele erinevad meetmed Arvestatud. kõik olemas, piiriülese koostöö soodustamine jne. Kommentaar puudutab kaitsetööstusettevõtete erainvesteeringute kaasamist, kuna meie kaitsetööstuse VKE-d on mitu puhku rõhutanud, et erinevate reeglite, ekspordipiirangute ja sektori eripärade tõttu on neil võrreldes teiste sektoritega keerulisem investeeringuid kaasata. Kliente on vähe, need on enamasti riigisektoris, võimalike investorite ring on väiksem ja müügini jõudmine võib võtta mitmeid aastaid (see iseloomustab vist küll ka tehnoloogiasektorit laiemalt). Dokumendis jäi silma, et EK plaanib tugevdada välisinvesteeringute taustauuringute raamistikku (alates okt 2020 tekib nagunii kõigile LR-dele kohustus teavitada olulistest välisinvesteeringutest), mis mõjutab riikidele kriitilise tähtsusega sektoreid ja kindlasti ka kaitsetööstust. Kõige selle sõelumise ja võimalike veelgi suuremate investeerimispiirangute juures on oluline säilitada EL strateegiliste sektorite ettevõtete ja kaitsetööstuse atraktiivsus võimalikele nö sobivatele välisinvestoritele, sest ilmselt ei saa eeldada, et EL riigid ise tundlikes sektorites tegutsevaid ettevõtteid täies mahus rahastama hakkavad. Oleme aru saanud, et COVID tõttu on mitmed riigid juba praegu karmistamas oma välisinvesteeringute sõelumist, kuna kardetakse Hiina huvi EL raskustesse sattunud ettevõtteid üle võtta. Eesti töötab MKM siseturuosakonna juhtimisel samuti oma sõelumismehhanismi välja. Keskkonna- Vastavalt Riigikantselei resolutsioonile nr 2-5/20-00712 esitab Keskkonnaministeerium ettepanekud Eesti Arvestatud ministeerium seisukohtadeks Euroopa Komisjoni uue tööstuse paketi teatise kohta. Palume Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil arvestada Vabariigi Valitsusele esitatavas seletuskirjas ja otsuse eelnõus järgmiste seisukohtadega, samuti rõhutame, et oluline on ka uue tööstuse paketi seisukohtade koostamisel arvestada Euroopa rohelise kokkuleppe raames koostatud raamseisukohtade ning laekunud tagasisidega. Eesti toetab Euroopa Puhta Vesiniku Liidu loomist. Vesinik on oluline alternatiivkütus, mille laialdane kasutusele võtmine aitab täita puhtama tööstuse ja kliima eesmärke. Selgitus: Puhas ehk roheline vesinik on saastevaba kütus, mis on tõsiselt võetav alternatiiv praegu kasutusel olevatele fossiilsetele kütustele. Vesiniku tehnoloogiad ei ole veel hetkel laialdaselt kasutusel ning tehnoloogia on oluliselt kallim kui turul olevad saastavamad alternatiivid. Selleks, et vesiniku tehnoloogiad saaksid turul laiemat kasutust, ongi vajalik kokku tuua erinevad huvigrupid, sh investorid. Keskkonna- Peame oluliseks, et uus ravimistrateegia oleks kooskõlas ja seotud juba olemasoleva EL strateegilise Ravimistrateegia teekaarti ministeerium lähenemisviisiga ravimid keskkonnas. Tähtis on, et väljatöötatav ravimisstrateegia toetaks muuhulgas seisukohad on kavas esitada keskkonnale vähem kahjulike ravimite väljatöötamist ja keskkonnahoidlikuma tootmise edendamist. 1. juuli 2020. a Selgitus: Euroopa Liidu turul müüdavate ravimite kogused on viimase kolmekümne aasta jooksul kiiresti Koordinatsioonikogu istungile. kasvanud – suurenenud on nii müügimahud kui ka ravimite toimeainete arv. Ravimite tarbimine elaniku kohta kasvab püsivalt. Ravimijääkidest põhjustatud reostus on kasvav probleem, mis avaldab mõju nii keskkonnale kui inimeste tervisele. Rahvastiku kasvamisel ja vananemisel ravimijääkide kontsentratsioon keskkonnas suureneb. Ravimijäägid võivad sattuda keskkonda ravimite tootmise, kasutamise ja kõrvaldamise tagajärjel. Inimestel kasutatavate ravimite jäägid jõuavad kas oma toime läbinuna või hoolimata kogumissüsteemide olemasolust kasutamata jäänud ravimitena kanalisatsiooni kaudu reoveepuhastusjaama. Olemasolevad olmereoveepuhastid ei ole projekteeritud reoveest ravimijääkide välja puhastamiseks. See, kui palju õnnestub reovee puhastusprotsessis ravimijääke kõrvaldada, sõltub ainest ja puhastamise tasemest. Mõnel juhul eemaldatakse märkimisväärseid koguseid, teistel juhtudel aga vaid väga väike osa, kuid isegi parimad ja kallimad praegused puhastusviisid ei ole 100% tõhusad. Probleemiga tegelemiseks avaldas Euroopa Komisjon 11. märtsil 2019 teatise Euroopa Liidu strateegilisest lähenemisviisist ravimitele keskkonnas. Meetmete loetelus, mis komisjon probleemiga tegelemiseks strateegias välja pakub, on välja toodud ka oma olemuselt keskkonnale vähem kahjulike ravimite väljatöötamise toetamine ja keskkonnahoidlikuma tootmise edendamine. Leiame, et teadusuuringud ja innovatsioon on väga olulised, et aidata välja töötada keskkonnahoidlikumaid ravimeid, mis näiteks lagunevad reoveepuhastites ja keskkonnas kergemini kahjututeks aineteks. Samas tuleb keskkonnale ohutumate ravimite väljatöötamisega seoses silmas pidada ka seda, et säiliks olemasolevate ravimite toime ja efektiivsus ning väljatöötatavad alternatiivid peaksid olema ravis vähemalt sama tõhusad kui olemasolevad. Kui komisjon hakkab väljatöötama uut ravimistrateegiat, on väga oluline, et probleemidele lähenetaks ka EL tasandil terviklikult (arvestades tervet ravimite olelusringi), mis tähendab, et võetakse arvesse neid meetmeid, mis 2019. aastal avaldatud strateegias on välja toodud. Keskkonna- Eesti leiab, et ringmajanduse edendamiseks on vaja rohkem arendada EL teisese toorme turgu. Seisukoht on kajastatud EL ministeerium Selgitus: Tööstusstrateegias on toodud jäätmete ringlussevõtu suurendamine ja teisese toorme kasutuse ringmajanduse edendamine aitab vähendada EL sõltuvust imporditavast esmasest toormest. Eraldi on toodud välja kriitilise seisukohtades (Uus toormega seonduv. See on olnud ja on endiselt oluline ringmajanduse üks eesmärke, kuid käesolevaks hetkeks ringmajanduse tegevuskava puhtama ja vajaks EL ühtne turg rohkem meetmeid sellise turu tekkimiseks. konkurentsivõimelisema Euroopa nimel (COM(2020) 98)), mis on kavas heaks kiita Vabariigi Valitsuse 18.6.2020. a istungil. Keskkonna- Üldiselt toetame tööstuse paketi sisu, kuna see aitab meil liikuda majanduse konkurentsvõime suurendamise Arvestatud ministeerium suunas keskkonna ja sotsiaalse poolega arvestaval viisil. Kriisijärgselt on vaja teha olulisi muutusi kogu majanduse toimimises ning peab majanduse taaskäivitamisel eelistama jätkusuutlikumaid ja ringmajanduse põhimõtetega kooskõlas lahendusi. Iga kriis on millekski hea ning juba praegu on näha, et ressursimahukad tegevused saavad kõige tõsisemalt kannatada, kuna investeeringuteks pole enam aega ega võimalusi. Ressursimahukuse hindamisel tuleb arvestada sektoripõhisusega ehk hinnata neid võrdluses sama sektori ettevõtetega. Uute lahenduste arendamisel tuleb leida üles ka Eesti jaoks olulisemad valdkonnad nagu digitaliseerimine. Üheks oluliseks valdkonnaks on paketis ka jälgitavuse suurendamine, kuna nii väärtusahelas kui hiljem tarbijate valikul on kättesaadav info hetkel puudulik. Olemas on lahendusi (nt veemärgis, toote info veebis) aga need ei tööta vajalikul määral. See suurendaks ka tootjate ja jäätmekäitlejate omavahelist koostööd, mis hetkel on üheks suureks takistuseks kogu majandusliku potentsiaali kasutamisel EL-s. Maaeluministeerium Toetame EL-i tööstuste (sh Eesti) konkurentsivõimelisemaks muutmist läbi rohelisemate tehnoloogiate Arvestatud kasutamise tootmiseks senimaani, kuni need tehnoloogiad ise või nende kasutuselevõtt ei hakka tootmist jõuliselt pärssima. Selgitus: Teatises rõhutatakse vajadust tõsta VKE-de konkurentsivõimet suurendades nende suutlikkust jätkusuutlikult tegutseda ja digitehnoloogiaid senisest tõhusamalt rakendada. Nähakse ette mitmeid meetmeid selle eesmärgi saavutamiseks. Lisaks planeeritakse mitmeid abinõusid VKE-dele asjaajamise lihtsustamiseks ja finantsvahenditele juurdepääsu parandamiseks. Seda kõike tehes on aga oluline, et arvestataks konkurentsivõime säilimisega. Oluline on, et uute poliitikate, sh strateegiate, välja töötamisel oleks tagatud valdkondade ülene sidusus. Konkurentsivõime säilimise tagamiseks tuleb eelnevalt hinnata ka nende nn koosmõju, sh elluviimisega kaasnevate kohustustuste mahtu. Maaeluministeerium Leiame, et ökoloogiline ja digivaldkonda hõlmav osa eeldab uusi tehnoloogiaid ning selleks vajalikke Arvestatud investeeringuid ja innovatsiooni. Selgitus: Eelnõudes on kirjeldatud ambitsioonikaid plaane tööstuse arendamise osas. Välja on toodud mitmeid asjalikke meetmeid, millega soovitakse antud eesmärk saavutada. Ühtse turu tõkete tuvastamise ja kõrvaldamise osas on hea ülevaade kasutajate vaatenurgast, millest selgus, et tõkkeid on mitmeid, mis raskendavad ettevõtjate ja tarbijate olukorda. Kogu paketi rakendamine peaks tagama kodanikele ja ettevõtjatele majanduskasvu, heaolu ja stabiilsuse. Maaeluministeerium Keskkonnamõju leevendamisel on oluline ringmajanduse juurutamine. Seisukoht on kajastatud EL ringmajanduse seisukohtades (Uus Selgitus: Eelnõus tuuakse välja, et kooskõlas Euroopa uue majanduskasvu strateegiaga, mille järgi tuleb ringmajanduse planeedile anda tagasi rohkem, kui temalt võtta, peab Euroopa tööstus peab mängima ökoloogilises tegevuskava puhtama ja üleminekus juhtivat rolli, mis tähendab CO2 ja materjalijalajälje vähendamist ning ringmajanduse juurutamist konkurentsivõimelisema kogu majanduses. Nõustume, et ringluspõhisema lähenemisviisiga tagatakse puhtam tööstus, vähendades Euroopa nimel keskkonnamõju, leevendades konkurentsi nappide ressursside pärast ja vähendades tootmiskulusid. (COM(2020) 98)), mis on kavas heaks kiita Vabariigi Valitsuse 18.6.2020. a istungil. Maaeluministeerium Paketi elluviimisel tuleb arvestada eripäradega EL-i liikmesriikide majandusstruktuurides ja nendest Arvestatud eripäradest tingitud liikmesriikide ja ettevõtete erinevate võimaluste ja vajadustega. Selgitus: Tuleb leida mõistlik ja toimiv tasakaal vajaduste ja võimaluste vahel, mis samal ajal ei pärsi ettevõtete jätkusuutlikkust ega konkurentsivõimet. Maaeluministeerium Toetame tööstusstrateegia teatises võetud suunda, millega soovitakse tugevdada EL-i ettevõttete Seisukoht on kajastatud konkurentsivõimet kehtestades üleilmsed standardid. põhjalikult Eesti seisukohtades Euroopa roheleppe kohta, mis on Selgitus: Arvestades EL-is kehtivaid rangeid keskkonnanõudeid (mille täitmiseks on vaja teha mahukaid heaks kiidetud 4. juuni investeeringuid), siis on vaja ühised – rahvusvahelisi – tootmisstandardeid, mis on kooskõlas Euroopa 2020. a VV istungil: 1.9. EL keskkonna- ja kliimaeesmärkidega ning toetavad võrdsete võimaluste säilitamist rahvusvahelistel turgudel. ja globaalne mõõde 1.9.1. Eesti toetab ambitsioonika keskkonna- , kliima ja energiapoliitika edendamist maailmas ja piirkondlikult Euroopa Liidu kliimadiplomaatia kaudu, toetudes Pariisi kokkuleppe raamistikule. Toetame Euroopa Liidu püüdlusi Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutustega seotud kõnelusi edendada ning Euroopa Liidu juhtivat rolli üleilmse keskkonnaandmete strateegia väljatöötamisel. 1.9.2. Eesti toetab kliimamuutustega arvestamist Euroopa Liidu julgeoleku- ja kaitsepoliitikas, sealhulgas Euroopa Liidu sõjaliste ja tsiviilmissioonide ökoloogilise jalajälje vähendamist. 1.9.3. Eesti on valmis kaaluma Pariisi kokkuleppe eesmärkide elluviimist ka kaubanduslepingute kaudu, tuginedes mõjuhinnangutele ja valides selle alusel õige ambitsioonikuse taseme. Suuremat tähelepanu tuleb pöörata kaubanduslepingute kestliku arengu peatükkide rakendamisele. Eelistame poolte vahelise dialoogi põhimõtte säilimist automaatse ülesütlemise rakendamisele. 1.9.4. Eesti julgustab kliimadiplomaatias esile tõstma innovatsiooni ja digitaliseerimise rolli ning jätkab kahepoolselt partnerriikide kerksuse tugevdamist vastavate projektide kaudu. Euroopa Liidu tulevases Aafrika strateegias peame oluliseks roheliste liitude loomist Aafrika riikidega. 1.9.5. Eesti toetab Euroopa Liidu naabruspoliitika koostööprojektides kliimaeesmärkidega arvestamist. Idapartnerlusprogrammi projektide puhul ei pea Eesti praegu vajalikuks roheinvesteeringute osakaalu täpset määratlemist, kuid ei välista seda tulevikus. Põhiline on idapartnerluses kokkulepitud töösuundadega jätkata. Maaeluministeerium Toetame riiklikele ametiasutustele konkreetsemate suuniste esitamist. Arvestatud Selgitus: ühtse turu tõkete tuvastamise ja kõrvaldamise teatises on mainitud vastastikuse tunnustamise põhimõtte suuniste välja töötamist. Vaatamata ühtse turu reeglitele, kehtestavad liikmesriigid kitsendavaid tehnilisi nõudeid, mis küll ei takista teiste liikmesriikide kaupade vaba liikumist, kuid muudavad selgelt konkurentstingimusi (näiteks on kuus liikmesriiki kehtestanud piimatoodete päritolumärgistamise kohutuse). Maaeluministeerium Toetame ühtse turu tõkete tuvastamise ja kõrvaldamise teatises välja toodud toidutarneahela nõuete Arvestatud rangema täitmise tagamist ja leiame, seda tuleks teha ka siseturul. Selgitus: On oluline, et ka siseturul tagatakse kõikide nõuete täitmine. Rõhutame siinkohal ka kontrollide sagedust. Teistest liikmesriikidest pärit toiduainete kontrollimine rangemalt ja/võis tihedamini kui kohalikke tootjate oma, tuleb täielikult välistada. Sotsiaalministeerium Soovitame seisukohtades viidata ravimitööstuse konkurentsivõime tõstmisele ja Euroopa tootmisele. Arvestatud, ravimite Igatahes märgiline on, et me siin ise ka panustada suudame. Rahvatervise poliitika vaatest on väga oluline, et varustuskindluse aspekt teatava varustuskindluse suudame ise siin tagada ja see aspekt sobiks just hästi tööstusstrateegia kui lisatud seisukohta. ravimistrateegia seisukohtadesse. Sotsiaalministeerium Toetame Euroopa Komisjoni ettepanekut julgustada naisi ja tütarlapsi ettevõtlusega tegelema ning luua Arvestatud stiimulid naiste juhitavatesse ettevõtetesse ja fondidesse investeerimiseks. Rahandusministeeriu Ettevõtete tulu maksustamisel Euroopa Liidus on tarvis vähendada maksudest kõrvalehoidumist, hõlbustada Seisukoht on kajastatud m suurte hargmaiste ettevõtete piiriülest majandustegevust ja lähtuda võimalikult laiast maksubaasist. varasemates Vabariigi Seejuures on oluline, et ühtse konsolideeritud ettevõtte tulumaksubaasi kehtestamine (CCCTB) ei võtaks Valitsuse seisukohtades. Eestilt ja teistelt liikmesriikidelt õigust ise määrata kasumi maksustamise hetke ja määra. Vabariigi Valitsus on selle suunalise seisukoha heaks kiitnud ELPOL 2020-2021 põhimõtetega. Huvigrupid Ettepaneku esitaja Ettepanek/avaldus Arvestamine Ida-Viru Praeguse olukorra valguses võiks nii EL tööstusstrateegiasse kui ka VKE strateegiasse jõulisemalt välja tuua Arvestatud. Pikem seisukoht Ettevõtluskeskus SA mõõtme, et EL tööstus ja väike- ja keskmise suurusega ettevõtlus võiks olla võimeline tagama EL ja kolmandate riikide suunal liikmesriikide toimepidevuse ka kriisisituatsioonides. Tööstusstrateegias on seda küll mainitud, kuid jäi mulje, digivõimaluste kasutamise osas on esile et see puudutas pigem farmaatsiatööstust aga nagu kogemused näitavad oleks jätksuutlikkuse tagamise toodud ka Eesti seisukohtades Euroopa toodete ja teenuste vaade ehk laiendamise suunas üle vaadata – muidu võib jälle juhtuda, et Hiinast enam Komisjoni digipaketi „Digiajastule kaupa ei saa ja ongi probleem majas (nt. see maskide jama seekord). vastav Euroopa“ kohta ning EL poliitika 2020-2021 dokumendis . VKE-de puhul võiks ehk olla tore, kui kõikjal EL-s toimiks digitaalne identiteet ja oleks võimalik digiallkirjaga kõik asjad aetud saada. See parandaks kohe kindlasti VKE-de võimalusi EL siseturul tegutsemiseks. Tegelikult võiks EL ka potentsiaalsetel välisturgudel propageerida digitaalse asjaajamise juurutamist, sest see võimaldaks VKE-del kergemini ka EL turgudelt väljapoole jõuda. Eesti Põllumajandus- Üldise kommentaarina toetab Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (edapidi EPKK) võrdsete Üldiselt arvestatud Kaubanduskoda konkurentsitingimusete tagamist Eesti põllumajandus- ja toidutootjatele Euroopa Liidu ühisturul ning imporditud toodete kontrolli tõhustamist Eesti turul, mis aitab ära hoida ELi siseturul liikuva toidukauba kvaliteedi probleeme. Pooldame ka liigse bürokraatia vältimist ja liikmesriikide eripäradega arvestamist tingimusel, et ühisturg toimib ning konkurentsireegleid ei rikuta. VKE -de osas on meie meelest tähtis EL-i meetmetest ja võimalustest teavitamine, VKE-de halduskoormuse vähendamine. Euroopa Liidu tööstusstrateegia Esitame oma arvamuse keskkonnahoidlikule ärimudelile ülemineku kohta: • Eesmärgid on ambitsioonikad ja arvestades ka teisi EL roheleppe raames koostamisel olevaid EL strateegiad (nt strateegia „Farm to Fork“, ringmajanduse tegevuskava) ja seal võetud eesmärke on oluline tagada piisavate rahastusvahendite olemasolu. Püstitatud eesmärkide saavutamine eeldab ettevõtetelt mahukaid investeeringuid, et võtta kasutusele uued keskkonnahoidlikud tehnoloogiad ja toetada üleminekut; • Oluline on, et uute poliitikate, sh strateegiate, välja töötamisel oleks tagatud valdkondade ülene sidusus. Tuleb hinnata ka nende nn koosmõju, sh elluviimisega kaasnevate kohustustuste mahtu ning arvestada eripäradega EL-i liikmesriikide majandusstruktuurides ja sellest tulenevalt erinevaid võimalusi. Selleks on vaja leida mõistlik ja toimiv tasakaal vajaduste ja võimaluste vahel, mis samal ajal ei pärsi ettevõtete jätkusuutlikkust ega konkurentsivõimet; • Oluline on tagada piisavad investeeringud sellisesse teadus- ja arendustegevusse, mis suudab panustada nii jätkusuutlikku tootmisesse kui ka tootmiskulude kokkuhoidu. Seejuures aidates kaasa uute keskkonnahoidlikke ärimudelite rakendamisse; • Tervitame võetud suunda, millega soovitakse tugevdada EU ettevõttete konkurentsivõimet kehtestades üleilmsed standardid. Arvestades EU-s kehtivaid rangeid keskkonnanõudeid (kaasnevad mahukad investeeringud), siis ühised rahvusvahelised tootmisstandardid, mis on kooskõlas Euroopa keskkonna- ja kliimaeesmärkidega, toetavad võrdsete võimaluste säilitamist rahvusvahelistel turgudel. Pikaajaline tegevuskava ühtse turu normide paremaks rakendamiseks ja täitmise tagamisel Toetame eelkõige järgmiseid meetmeid: 1. MEEDE: riiklike ametiasutustele konkreetsemate suuniste esitamise programm: eelkõige vastastikuse tunnustamise põhimõtte suuniste välja töötamist. Vaatamata ühise turu reeglitele, kehtestavad kitsendavaid tehnilisi nõudeid, mis küll ei tohiks takistada teiste liikmesriikide kaupade vaba liikumist, kuid muundavad selgelt konkurentstingimusi. Nt kuue LR-i nõuded piimatoodete päritolumärgistamise kohustusele, mille kohaselt ei piirata teistest riikidest pärit tooteid, kuid kuna tarbijad eelistavad kohalikku toodangut, on sisse toodavate kaupade müük pärsitud. 2. MEEDE: kasutajate juurdepääsu parandamine norme ja nõudeid käsitlevale teabele – endiselt on probleem andmete mitmekordne esitamine ja andmete ristkasutamise võimaluste piiratus. 14. MEEDE: võltsitud ja ebaseaduslike toodete vastase võitluse tugevdamine – teeme ettepaneku nimetada siin ära ka toidu pettuste teema olenemata, et seda kajastatakse muuhulgas ka meede 15 all. Võltsitud tooted võivad olla mitte ainult ebapiisava kvaliteediga, vaid ka ohustada inimese tervist. 15. MEEDE: toidutarneahela nõuete rangema täitmise tagamine – siin on oluline rõhutada, et lisaks EL-i imporditud kaupadele on oluline ka siseturul kõikide nõuete täitmise tagamine. Rõhutame siinkohal ka kontrollide sageduse tähtsust, esineb olukordi kus teistest liikmesriikidest pärit toiduaineid kontrollitakse rangemalt ja tihedamini kui kohalikke tootjate kaupu. 16. MEEDE: märgistamise ja jälgitavuse süsteemide väljatöötamine - toetame mõtet digitaalsete vahendite kasutamist, et võimaldada sihipärasemat kontrolli välispiiril ja ELi piires. Maaülikool Saadame arvamuse Euroopa Komisjoni Euroopa Liidu tööstuspoliitika strateegia paketile Oleme algatustes Arvestatud kavandatuga nõus. Eesti Maaülikooli vastutusvaldkondade jaoks on väga olulised algatused, mis on seotud kliimaneutraalsuse ja ringmajandusega. Strateegia paketi dokumentides on olulist tähelepanu pööratud sotsiaalsele mõjule ning dialoogile sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonnaga. Peame väga oluliseks ka ettevõtjate ja VKE-de kogukonna koostöö olulisuse rõhutamist. Paketis peaks olema rohkem rõhutatud VKEde koostööd teadusasutustega, sest rakendatavate meetmete ja arenduste tulemused peaksid olema tõenduspõhised. Kirjeldatust jääb mulje, et väga suur vastutus kliimaneutraalsusele üleminekul on pandud kitsalt VKE-dele. VKEde puhul on peetud eriti oluliseks kutseharidust ja -õpet, millega tagatakse nende tööjõule tööturul vajalikud oskused, aga rõhutama on jäänud rakenduskõrghariduse roll. Meetmete kavandamisel ja lahenduste leidmisel on silmapaistval kohal digitehnoloogia ja sellest jääb mulje, et see pakub lahendust kõikidele probleemidele, samas aga ei ole digitehnoloogiaga kaasnevale üha suurenevale energiatarbele ja kasvavale digiprügile tähelepanu pööratud. Innovatsiooni eestvedajatena on väga suurt osatähtasus ettevõtetel, aga meie arvates on väga oluline rõhutada ka inimesi kui innovatsiooniga kaasnevate väärtuste jagajaid. Peame väga oluliseks Eesti osalemist siseturu edasiarendamisega seotud meetmete kujundamisel ja ELi konkurentsieeskirjade läbivaatamisel, mis peaksid tagama EL reeglite sobivuse kiiresti muutuva majanduse jaoks ning muutma seda rohelisemaks ja ringimajanduse suunas. Eesti peaks osalema ka nende meetmete kujundamisel, mis on vajalikud energiamahukate tööstusharude moderniseerimiseks ja dekarboniseerimiseks ning energiatõhususe edendamiseks. Kindlasti peaks Eesti osalema analüüsi koostamisel, mis käsitleb tööstuse ökosüsteemide riske ja vajadusi. Kaubandus- Tagasiside uue Euroopa tööstusstrateegia kohta: Üldiselt arvestatud va punkt 4, mille Tööstuskoda 1. Minu arvates on Eesti tööstuse jaoks kõik olulised teemad uues strateegias kajastatud. Hetkel ei osas on Vabariigi Valitsus selle näinud ma, et mõni oluline teema oleks puudu. suunalise seisukoha heaks kiitnud juba Eesti Euroopa Liidu poliitika 2. Omaette küsimus on see, kas Komisjon liigub nende teemadega Eesti tööstusettevõtete jaoks õiges prioriteetides 2010-2011. suunas. Kuna strateegia viitab teistele strateegiatele ja algatustele, siis on päris keeruline iga plaanitava muudatuse mõjust aru saada. Jääb ebaselgeks, milliseid täpseid samme plaanib Komisjon astuda erinevate alateemade lõikes. Ilmselt muudatuste täpne sisus selgub alles kuude pärast ja siis saab hinnata, kas need on meie ettevõtetele sobilikud muudatused või mitte. 3. Kindlasti oskavad erialaliitude esindajad täpsemalt välja tuua, mis teemad on iga tööstussektori jaoks prioriteetsed ja millele peaks Eesti riik rohkem tähelepanu pöörama. 4. Ühe võimaliku murekoha toon strateegiast siiski välja. Nimelt ühe positiivse muudatusena on strateegia punktis 3.1 välja toodud äriühingu tulumaksu ühtne konsolideeritud maksubaas. Sellel muudatusel võib Eesti ettevõtete jaoks olla negatiivne mõju. Esiteks on oht, et osad ettevõtted ei saa kasutada enam meie ettevõtete tulumaksusüsteemi erisust, mille kohaselt on reinvesteeritud kasum tulumaksuvaba. Teiseks võib see muudatus suurendada osade ettevõtete halduskoormust ja võimalik et ka mõne riigiasutuse töökoormust. Soovitan selle teema osas nõu küsida Rahandusministeeriumi esindajatelt. Kui MKM on pannud kokku Eesti seisukohad tööstusstrateegia osas, siis oleks hea, kui saaksite seda meie ja erialaliitudega jagada, et saaksime veel oma sisendit anda, enne kui valitsus kiidab Eesti seisukohad lõplikult heaks. TalTech Tutvunud lisatud materjalidega, nõustume esitatud ettepanekutega. Kinnitame tõsiasja, et partnerlusel Arvestatud põhinev lähenemine on äärmiselt oluline. Partnerlus peab hõlmama nii riike, sektoreid, (haridus)asutusi, inimesi kui ka distsipliine. Kaksiküleminekuga seoses on TalTechile kõige olulisemad algatused:  innovatsiooni lõimimine poliitikakujundamise protsessi;  investeeringud teadusuuringutesse, innovatsiooni ja taristusse, mis aitavad arendada uusi tootmisprotsesse ja luua uusi töökohti (sealhulgas, ent mitte ainult Euroopa Horisont 20212027, Euroopa Innovatsiooninõukogu asutamine 2021);  innovatsiooni soodustamine digitaalse innovatsiooni keskuste kaudu, et luua ettevõtetele juurdepääs uute tehnoloogiate katsetamiseks, uute oskuste õppimiseks jne, kuna ettevõtted ei kasuta veel täielikult ära võimalusi, mida pakuvad neile andmed – digimajanduse tuum;  bürokraatia vähendamine. Ühtlasi näeme, et paketis oleks võinud olla meetmed õppeprogrammide toetamiseks ja vastavuse tagamiseks kaksiküleminekuga seotud valdkondadega tegelemisel: kasvava nõudluse rahuldamiseks inseneride, IT spetsialistide ja tööstusökonoomika valdkonna asjatundjate järele. Suurimat võimalikku kasu hetkeolukorras näeme digitaalse innovatsiooni keskuste meetme rakendamises, ent kindlasti peaksid jätkuma ka investeeringud teadus- ja arendustegevusse, innovatsiooni ja taristusse viisil, mis võimaldaksid VKEdele parima juurdepääsu rahastamisele ning hiljem oma toodete ja teenuste turustamisele. Riigi Infosüsteemi Oleme tutvunud Euroopa Komisjoni Euroopa Liidu tööstuspoliitika strateegia paketi dokumentidega ning oma Üldiselt arvestatud Amet tegevusvaldkonnast lähtudes keskendusime eelkõige just digivaldkonna küsimustele. Et strateegiadokumendid on üldiseks raamistikuks erinevate poliitiliste perspektiivide seadmisel, mistõttu ei sisalda need konkreetseid detaile, on ka meie tagasiside pigem üldist laadi. Dokumentides viidatakse intellektuaalomandi kasutamisega seotud piirangutele, mis ei võimalda ettevõtjatel oma konkurentsi vajalikul määral tõsta. Ka meie töös on korduvalt üles tõusetunud küsimus, kuidas riik saaks toetada senisest enam ka e-riigi lahenduste taaskasutamist ja eksporti ettevõtjate kaudu. Ühe lahendusena on ellukutsutud riiklik koodivaramu, mille kaudu riigi tarkvara lähtekoode avalikustama hakatakse. Meie praegune suundumus on keskendunud eelkõige e-lahenduste taaskasutamise võimaldamisele võimalikult paljudele osapooltele. Seetõttu on harvad juhud, kus tellitakse arendustöid nii, et intellektuaalomandi õigused jäetakse arendajale endale, mis annab konkurentsieelise üksnes ühele konkreetsele arendajale. Digitaaltehnoloogiate kontekstis peame alati oluliseks rõhutada ka küberturvalisuse aspekti. Digitaalsete platvormide kasutuselevõtt peab hõlmama piisaval määral ka küberriskide hindamist ning asjakohaste turvameetmete rakendamist. Kahtlemata eeldab küberteadlikkuse tõstmine lisaressursi suunamist teavitustöösse ning strateegiadokumentides osundatud digitaalsed kiirkursused peavad suutma igakülgselt hõlmata ka küberturvalisuse tagamisega seotud küsimusi. Seejuures tuleb vastus leida ka küsimusele, kuidas uued digitaaltehnoloogiad turule lastakse, kas vajalik on sisse seada ka teatud hindamisprotseduur või muu kontroll (näiteks auditeerimine või sertifitseerimine), mille kaudu tehnoloogiate küberturvalisust hinnatakse. Praktilise probleemina näeme, kuidas VKE-sid üldse motiveerida mõtlema innovatiivsete lahenduste kasutamisele. Samuti, kuidas rakendatakse praktikas VKE-de juurdepääs vajalikule teabele, tehnoloogiale, andmetele ning kust leitakse vastavad vajalikud rahalised vahendid lahenduste implementeerimiseks. Kokkuvõttes oleme Riigi Infosüsteemi Ameti poolt valmis kaasa rääkima digitaaltehnoloogiate kasutamise ja küberturvalisuse tagamise küsimustes. Eesti seisukohad Euroopa tööstusstrateegia paketi, eelnõu kohta Eesti seisukoht antakse Euroopa Komisjoni poolt 10. märtsil 2020. a. esitatud Euroopa tööstusstrateegia paketi kohta, mis sisaldab järgmiseid teatiseid:  COM(2020) 102 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, Euroopa uus tööstusstrateegia;  COM(2020) 103 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEde) strateegia kestliku ja digitaalse Euroopa kujundamiseks;  COM(2020) 93 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele Ühtse turu tõkete tuvastamine ja kõrvaldamine;  COM(2020) 94 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele Pikaajaline tegevuskava ühtse turu normide paremaks rakendamiseks ja täitmise tagamiseks. Euroopa tööstuse juhtpositsiooni säilitamiseks soovib komisjon uue tööstusstrateegiaga täita kolme prioriteeti: säilitada EL tööstuse ülemaailmne konkurentsivõime ja võrdsed võimalused nii kodus (sealjuures soovitakse luua toimivam ja digitaalsem ühtne turg) kui ka globaalselt, muuta EL 2050. aastaks kliimaneutraalseks ja kujundada Euroopa digitaalne tulevik. Pakett koosneb strateegiatest ja tegevuskavadest, kuidas selleni jõuda, ning sisaldavad alameetmeid ja kavandatavaid algatusi selleks, et kaitsta üleilmseid võrdseid tingimusi, toetada tööstust kliimaneutraalsuse saavutamiseks, edendada ringmajandust ja tööstusinnovatsioonialdist mõtteviisi ning õpet ja ümberõpet. Paketis tuuakse ka välja üleminekusse investeerimine ja selle rahastamine, EL tööstusliku ja strateegilise autonoomia tugevdamine, ning partnerlusel põhinev lähenemisviis juhtimisele. Eesti toetab Euroopa tööstusstrateegia eesmärki muuta EL tööstus konkurentsivõimelisemaks kaksikpöörde kaudu, kasutades ära andmete ja uute tehnoloogiate rakendamise võimalusi. Mõistame vajadust tugevdada Euroopa tööstuse strateegilist autonoomiat, see tähendab strateegiliselt oluliste tarneahelate mitmekesistamist ning sõltuvuse hajutamist kolmandatest riikidest, et vähendada tarneriske. See tuleb saavutada protektsionismi kasvuta, tagades võrdsed võimalused kõigile ettevõtetele. Meile on oluline VKE-de ligipääs hargmaiste kontsernide tarneahelatesse. Oleme seisukohal, et tuleb võtta arvesse COVID-19 viirusega seotud kriisist tulenevaid mõjusid EL majandusolukorrale ja konkurentsivõimele ning vajadusel tegevusi ja ajaraami vastavalt kohandada. Euroopa tööstusstrateegias esile toodud eelnõudega kaasnev mõjude hindamine peab võtma arvesse COVID-19 pandeemia tagajärjel välja kujunenud majandusolukorda ning sellest tulenevaid lühiajalisi ja võimalikke pikaajalisi muutusi majanduse struktuuris. Peame oluliseks piisavaid investeeringuid kaksikpöörde saavutamiseks, sealjuures turulähedaste tehnoloogiate arendustegevustesse. Oleme seisukohal, et investeeringud on olulised kõigi tööstuslike protsesside osas, sealjuures on aga energiamahukate tööstusharude üleminekuks vajalike tulevikutehnoloogiate piloteerimine võtmetähtsusega. Tööstusstrateegia elluviimine peab rajanema teadus- ja arendustegevuse alasel koostööl, partnerlustel ning innovatsioonil, sest need on tootlikkuse ja kestliku kasvu võimaldajateks ja tõukejõuks. Toetame ka taastuvenergia tehnoloogia tarne- ja väärtusahelate tugevdamist ELis, mis võimaldaks ELil saavutada tehnoloogiline suveräänsus ja energia varustuskindlus ning tagaks rohelise energia kättesaadavuse ja konkurentsivõimelise hinna. Toetame ka väike- ja keskmise suurusega ettevõtete strateegia eesmärki aidata väike- ja keskmise suurusega ettevõtetel juhtida digi- ja rohemajandusele üleminekut, mis näeb ette ka rahastamisvõimalused eesmärkide saavutamiseks. Peame oluliseks ettevõtete halduskoormuse vähendamist ja teiste riikide turule pääsu parandamist muuhulgas läbi ühtse digivärava määruse tõhusa rakendamise ELis ja uue teabeportaali käivitamise kaudu, mis annab EL ettevõtetele infot kolmandatesse riikidesse eksportimisel. Toetame EL ühtse turu tõkete ja nende tõkete algpõhjuste kaardistamisel tarbijate ja ettevõtjate kogemustest lähtumist. Peame oluliseks, et komisjon hindaks teatises liikmesriikidele ja Euroopa Parlamendile esitatud üleskutsete ning enesele võetud kohustuste täitmist ning kaardistatud tõkete eemaldamise tulemuslikkust. Toetame EL õigusega vastuolus olevate riiklike meetmete kehtestamise ennetamist soodustavaid samme. Teenuste turu põhjendamatute tõkete vältimiseks tuleks vastu võtta teenustest teavitamise direktiivi muudetud ettepanek, mis on hetkel blokeeritud. EL ühtse turu toimivuse tagamisega seotud infotehnoloogiasüsteemidega liidestamise ja ülalhoidmise kulud peaks olema kaetud EL eelarvest.
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel