Riigikantselei
[email protected] Meie 17.06.2020 nr 2-13/20-1248
Stenbocki maja Rahukohtu 3
15161, Tallinn
Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni digipaketi
kohta
Esitame 18. juuni 2020 Vabariigi Valitsuse istungile Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni
digipaketi, mis hõlmab teatisi „Euroopa digituleviku kujundamine“ ja „Euroopa
andmestrateegia“ ning valget raamatut „Tehisintellekt: Euroopa käsitus tipptasemel ja
usaldusväärsest tehnoloogiast“, kohta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Raul Siem
väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister
Lisad:
- Vabariigi Valituse protokollilise otsuse eelnõu
- Seletuskiri
- Kaasamise tabel
Kadi Avingo
625 6491
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
EELNÕU
.......
VABARIIGI VALITSUS
ISTUNGI PROTOKOLL
Tallinn, Stenbocki maja …………… 2020 nr
Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni digipaketi kohta
1. Kiita heaks järgmised väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri esitatud Eesti seisukohad
Euroopa Komisjoni digipaketi, mis hõlmab teatisi „Euroopa digituleviku kujundamine“ ja
„Euroopa andmestrateegia“ ning valget raamatut „Tehisintellekt: Euroopa käsitus
tipptasemel ja usaldusväärsest tehnoloogiast“, kohta.
1.1 Teatis „Euroopa digituleviku kujundamine“
1.1.1 Eesti pooldab digiarengut soodustavate tegevuste kavandamist kõigis kolmes komisjoni
poolt toodud mõõtmes – üksikisik, ettevõtlus ja ühiskond, pidades oluliseks võimalusi
loovat ja üle reguleerimist vältivat lähenemist.
1.1.2 Eesti toetab komisjoni kavatsust välja töötada uus Euroopa küberturvalisuse strateegia.
Leiame, et see peaks keskenduma eelkõige ELi ühtse lähenemise leidmisele erinevates
küberturbepoliitika küsimustes. Uus strateegia peaks ka terviklikult käsitlema ELi
digiüleminekust tulenevate riskide haldamist võttes arvesse erinevate sektorite erisusi.
Ühise Euroopa küberturvalisuse üksuse loomise vajadus nõuab täiendavat arutelu, et
vältida olemasolevate võimekuste dubleerimist.
1.1.3 Eesti toetab konkurentsiõiguse raamistiku ja selle rakendamise vajaduspõhist
ajakohastamist, et tagada konkurentsiõiguse tõhus toimimine ka digiajastu muutuvates
tingimustes. Eelkõige on oluline tagada tõhus järelevalve suure turujõuga
tehnoloogiaettevõtete, sh internetiplatvormide, tekke ja tegevuse üle ning kindlustada,
et andmetele juurdepääsul ja kasutamisel järgitaks konkurentsiõiguse põhimõtteid.
1.1.4 Eesti leiab, et kavandatud täiendavate digiteenuste eeskirjade puhul tuleb lähtuda
infoühiskonna teenusepakkujast vahendaja piiratud vastutuse põhimõttest ning üldisest
aktiivse jälgimiskohustuse kehtestamise keelust liikmesriikide poolt. Piiratud vastutuse
põhimõttest ja üldisest aktiivse jälgimiskohustuse kehtestamise keelust kõrvale
kalduvate täiendavate meetmete kehtestamine peab olema proportsionaalne.
1.1.5 Eesti hinnangul tuleb infoühiskonna teenuste puhul säilitada päritoluriigi põhimõte, et
tagada nende piiriülene vaba liikumine ja vältida täiendavate turubarjääride teket.
Oleme valmis kaaluma päritoluriigi põhimõtte laiendamist ka teistele teenustele, mida
on võimalik infoühiskonna teenuse vahendusel osutada.
1.1.6 Eesti hinnangul tuleb eIDAS määruse ülevaatamise tulemusel luua süsteem, mille
kohaselt oleksid kõik liikmesriigid kohustatud tagama oma kodanikele kõrge
usaldusväärsuse tasemega elektroonilise identiteedi kasutamise vahendeid, mille põhjal
oleks võimalik tõsikindlalt kasutajat tuvastada võimaldamaks kõigil ELi kodanikel oma
kodumaise elektroonilise identiteedi vahendiga nii oma koduriigi kui teiste
liikmesriikide avaliku sektori teenustele lihtsalt ja turvaliselt ligi pääseda ning neid
tarbida.
1.1.7 Eesti leiab, et elektroonilise identiteedi ja usaldusteenuste, sh e-allkirja, koosvõimet
toetavate lahenduste välja arendamine ning uuendamine peaks olema korraldatud
süsteemselt, mitte projektipõhiselt. Oluline on taoliste teenuste arendamisel ja
ülalpidamisel kasutada vastavate pädevate EL struktuuride kompetentsi ja arvestada ka
erasektorile, eriti finantssektorile, kasutusvõimaluste loomisega.
1.1.8 Eesti leiab, et e-valitsemise potentsiaal on ELis jätkuvalt suurel määral nii piiriüleselt
kui ka liikmesriikides kasutamata. Seetõttu peaks Euroopa Komisjon koos
liikmesriikidega jätkama tööd loomaks kõigile ELi kodanikele ja ettevõtetele
võimalused tarbida avaliku sektori teenuseid digitaalsel teel ning piiriüleselt. Selleks
tuleks muuhulgas välja töötada uus Euroopa e-valitsuse tegevuskava, et tagada Tallinna
e-valitsemise deklaratsioonis kokkulepitud eesmärkideni jõudmine.
1.1.9 Eesti leiab, et rohkem tähelepanu tuleb pöörata riikide vahelisele koostööle kasutades
erinevaid digilahendusi, mis võimaldavad tõhusamalt tegeleda kliimamuutuste
leevendamisega ja aitavad kaasa kliimamuutustest tingitud mõjudega kohanemisele
tänu tõhusamale ressursikasutusele. Pooldame Euroopa Komisjoni ja EL Nõukogu
Sekretariaadi eesmärki võtta töö tõhusamaks korraldamiseks kasutusele digilahendused.
Eesti toetab Euroopa Komisjoni algatust luua Maa ülitäpne digitaalne mudel
keskkonnakatastroofide prognoosimiseks ja ohjamiseks ning peab oluliseks tagada
mudeli usaldusväärsus ja laialdane takistusteta kasutatavus, sest satelliidiandmetel,
suurandmetel ja tehisintellekti rakendustel on suur potentsiaal erinevate prognooside
tegemisel.
1.1.10 Eesti nõustub, et EL peab rahvusvahelises suhtluses edendama oma digipöörde
põhimõtteid ja toetab Euroopa ülemaailmse digikoostöö strateegia väljatöötamist. Vaja
on ka tugevdada digitaalse dimensiooni osakaalu ELi arengukoostöös, mis peaks
kajastuma ka ressursside planeerimisel.
1.1.11 Eesti nõustub Euroopa digituleviku kujundamise strateegias esitatud vajadusega
suurendada tehnoloogia valdkonnas naiste osakaalu ning julgustada naisi digipöördes
täiel määral osalema. Leiame, et nende eesmärkide saavutamiseks tuleb ELis jätkuvalt
planeerida ja ellu viia konkreetseid tegevusi, mis toetaksid naiste osalust
digimajanduses ja –ühiskonnas.
1.2 Teatis „Euroopa andmestrateegia“
1.2.1 Eesti pooldab Euroopa andmestrateegia eesmärki muuta Euroopa andmepõhise
majanduse globaalseks liidriks tagades andmete laiapõhjalise kättesaadavuse ja
investeerides andmekasutust soodustavatesse pädevustesse ja taristutesse.
1.2.2 Eesti hinnangul peaks Euroopa Komisjon täiendavat tähelepanu pöörama inimeste
andmekirjaoskuse parandamisele ja üldise teadlikkuse tõstmisele nende õigustest
andmete, sh isikuandmete, kasutamisel. Andmetega seotud oskuste puhul tuleks eristada
üldist andmete kirjaoskust andmeekspertide kirjaoskusest.
1.2.3 Parandada tuleb kõrge kvaliteediga avaliku sektori andmete kättesaadavust laiendades
taaskasutusse antavate kõrge väärtusega avaliku sektori andmestike kategooriaid.
Rõhutame, et selle saavutamiseks peaks Euroopa Komisjon ka kindlasti välja töötama
liikmesriikidele suunatud rahalisi toetusmeetmeid. Leiame, et ELi edasises tegevuses
on oluline ELi riikide avaliku sektori andmete vahendamine ühistel standardiseeritud
alustel, et võimaldada andmete kättesaadavust ka piiriüleselt.
1.2.4 Eesti tervitab Euroopa Komisjoni kavatsust uurida, kas ja kuidas oleks seadusandlike
meetmetega võimalik tagada stiimulid sektorite siseseks ja nende vaheliseks
horisontaalseks andmete jagamiseks. Võimalikud meetmeid ei tohiks aga piirata
ettevõtete konkurentsivõimet.
1.2.5 Toetame valdkondlike ühtsete Euroopa andmeruumide loomist soodustamaks andmete
kättesaadavust ja võimaldamaks andmetel ELi piires ning valdkondade vahel vabalt
liikuda. Valdkondlike andmeruumide loomisel peame võtmetegevuseks andmete
semantilise koosvõime saavutamist ja turvaliste internetipõhiste
andmevahetusmeetodite kokkuleppimist.
1.2.6 Eesti toetab ühtsete Euroopa andmeruumide haldamist reguleeriva raamistiku välja
töötamist. Raamistiku kujundamisel peame kiirusest olulisemaks läbimõeldust.
Eesmärgipärased andmeruumid peaksid Eesti nägemuses moodustama
detsentraliseeritud juhtimisega koostalitusvõimelise ökosüsteemi.
1.2.7 Eesti toetab tervishoiu ühtse Euroopa andmeruumi loomise algatust ning Euroopa ühisel
andmevahetusvormingul põhinevate elektrooniliste terviseandmete kasutamise
edendamist, et võimaldada andmeanalüüsil põhinevate tehnoloogiate laialdasem
kasutamine inimeste tervise ja heaolu parandamiseks. Ühtse andmeruumi loomisel
peame esmatähtsaks terviseandmete kvaliteedi ja semantilise koosvõime parandamist,
andmekaitse põhimõtete ühtlustamist terviseandmete teisese kasutuse korral ning
andmeanalüüsiks vajaliku taristu loomist, sh kõrge usaldusväärsuse tasemega
elektroonilise identiteedi vahendite kasutuselevõttu kõigis liikmesriikides.
1.2.8 Eesti toetab ühtse Euroopa rohelise kokkuleppe andmeruumi algatusi, et soodustada
andmete potentsiaali ärakasutamist Euroopa kliimaeesmärkide saavutamisel. INSPIRE
ja keskkonnateabe direktiivide ülevaatamisel tuleks arvesse võtta ka uusi andmeid
puudutavaid õigusakte ja tugevdada nende koosmõju. Euroopa Komisjoni pilootprojekti
algatus „zero pollution ambition“ peaks hõlmama ka merd, sh mereprügi ja mikroplasti,
mis on saaste vähendamise kontekstis samuti oluline valdkond.
1.2.9 Eesti tervitab täiendavat tähelepanu andmete kättesaadavuse parandamisele
põllumajandussektoris. Üleeuroopalise andmeruumi arendamisega kaasneks soodne
mõju tehnoloogiate arendamisele ning avaliku ja erasektori koostöö hõlbustamisele, mis
on oluliseks eelduseks realiseerimaks uute tehnoloogiate rakendamise potentsiaali
põllumajandus- ja toidusektoris.
1.2.10 Eesti toetab justiitsvaldkonna ühtse Euroopa andmeruumi loomist, et soodustada
tõhusamat õigusemõistmist, suurendada isikute teadlikkust oma õigustest ning
võimaldada justiitsvaldkonnas tehisintellektil põhinevate lahenduste kasutuselevõttu
ulatuses, mis tagab isikuandmete kaitse. Selle eelduseks on justiitsvaldkonnas
digitaliseerituse taseme tõstmine ja koostalitlusvõime loomine.
1.2.11 Pooldame ühtse Euroopa oskuste andmeruumi loomist, kuid leiame, et see peaks
keskenduma olemasolevates poliitikates lünkade täitmise asemel personaalse
lähenemisega hariduse omandamisele ja andmemajanduse ning innovatsiooni
täiustamisele. Toetame Euroopa avatud teaduse pilve (European Open Science Cloud)
edasiarendamist, mille käigus tuleb tekitada koostalitusvõime erinevate Euroopa Liidu
ja liikmesriikide teadusvaldkondade andmetaristutega ning vältida taristuteenuste
kujundamisel dubleerimist.
1.2.12 Eesti toetab strateegias toonitatud avatud ja proaktiivset lähenemist rahvusvahelistele
andmevoogudele. Peame oluliseks ELi aktiivsust andmete vabale liikumisele seatud
takistuste adresseerimisel nii globaalsel tasandil kui kahepoolsetes suhetes kolmandate
riikidega. Leiame, et EL poolt privaatsuse ja isikuandmete kaitse eesmärgil tehtavad
andmete vaba liikumise piirangud ning erandid peavad olema selged, läbipaistvad ja
proportsionaalsed, et olla toetav kasvulava ning atraktiivne sihtturg ühtaegu nii ELi kui
kolmandate riikide ettevõtetele.
1.2.13 Eesti toetab Euroopa Komisjoni ettepanekut luua analüütiline raamistik andmevoogude
mõõtmiseks EL strateegiliste huvide parema mõistmise ja edendamise eesmärgil.
Leiame, et andmete piiriülest liikumist pärssivate tegurite eemaldamine nõuab
adekvaatseid ning prioriseeritud poliitilisi samme ja investeeringuid.
1.3 Valge raamat „Tehisintellekt: Euroopa käsitus tipptasemel ja usaldusväärsest
tehnoloogiast“
1.3.1 Eesti toetab tehisintellekti valges raamatus kirjeldatut kahel põhiteljel – tipptaseme
ökosüsteem ja usaldusväärne ökosüsteem – põhineva usaldusväärse ja turvalise
tehisintellekti väljaarendamist ELis, kuna mõlemad on vajalikud selleks, et
tehisintellekti kasutuselevõtt tuleks kasuks nii majandusele kui ka ühiskonnale.
1.3.2 Nõustume, et ELi tasandil tehisintellekti lahenduste finantseerimine aitab kaasa
investeeringute ligi meelitamisele ja koondamisele, mida üksikutel liikmesriikidel oleks
keeruline saavutada. See on oluline just väiksemate liikmesriikide, sh Eesti, jaoks.
Leiame, et tuleks edendada ELi rahalise toetuse abiga loodud tehisintellekti rakenduste
kohta teabe jagamist ja nendele juurdepääsu tekitamist, et võimaldada lahenduste
taaskasutamist.
1.3.3 Toetame tehisintellektiga seotud õppekavade, koolituste ja teadlikkuse tõstmise
meetmete loomist ja elluviimist. Uue keskse Euroopa teadus-, innovatsiooni- ja
ekspertteadmiste keskuse loomise vajadus nõuab täiendavat arutelu, et vältida
olemasolevate struktuuride dubleerimist. Leiame, et eelkõige tuleks keskenduda
olemasolevate tehisintellektiga tegelevate Euroopa teadus- ja arenduskeskuste vahel
võrgustike ja sünergiate loomisele ning nende rahalise toetamise suurendamisele, et
soodustada Euroopa püüdlusi saada tehisintellekti-alaste teadusuuringute, innovatsiooni
ja ekspertiisi liidriks.
1.3.4 Eesti toetab vähemalt ühe tehisintellektile spetsialiseerunud digitaalse innovatsiooni
keskuse rajamist igas liikmesriigis, et soodustada tehisintellekti kasutuselevõttu väike-
ja keskmise suurusega ettevõtetes.
1.3.5 Eesti leiab, et avalikus sektoris tuleb edendada ja toetada tehisintellekti kasutuselevõttu,
et muuhulgas suurendada avaliku sektori tulemuslikkust, tõsta avalike teenuste
kvaliteeti ja teha paremaid andmepõhiseid otsuseid.
1.3.6 Eesti peab oluliseks kaitsta kõikide isikute põhiõigusi ja -vabadusi tehisintellekti
arendamisel, rakendamisel ning kasutamisel. Oluline on põhjalikult kaardistada
tehisintellekti mõju erinevatele põhiõigustele, et tuvastada, kas ja millised on lüngad
kehtivas õiguste kaitses. Toetame ELi ja Euroopa Nõukogu ning nende liikmesriikide
tegevust ja rahvusvahelist koostööd, mis põhineb jagatud väärtustel ja tehisintellekti
eetilise kasutamise propageerimisel.
1.3.7 Tehisintellekti käsitleva õigusraamistiku võimalikul täiendamisel tuleb selgelt
tuvastada lünk olemasolevas raamistikus ja vajadus seda lünka täita, sh järgides
proportsionaalsuse põhimõtet. Eelistame võimaluse korral juhiseid, mis selgitavad
olemasoleva õigusraamistiku kohaldamist uutele tehnoloogiatele.
1.3.8 Eesti on seisukohal, et õigusselguse ja õiguskindluse tagamiseks peab õigusraamistiku
kohaldamisala olema selgelt määratletud. Jagame komisjoni seisukohta, et
tehisintellekti definitsioon peab olema piisavalt täpne, et tagada vajalik õiguskindlus.
1.3.9 Eesti toetab riskipõhist lähenemisviisi tehisintellekti õigusraamistiku määratlemisel, et
tagada võimalike meetmete proportsionaalsus. Eestile on oluline vältida tehisintellekti
arendamise ja kasutamise ülereguleerimist ning seeläbi ebaproportsionaalse koormuse
tekitamist. Võimalikud siduvad nõuded peaksid olema kohaldatavad üksnes kõrge
riskitasemega rakenduste suhtes. Õigusraamistiku ühetaoliseks rakendamiseks on
oluline, et tehisintellekti riskitaseme määratlus põhineks objektiivsetel kriteeriumitel ja
oleks üheselt tõlgendatav.
1.3.10 Toetame eesmärki tagada, et tehisintellektile tuginevate toodete või teenuste kasutamine
on igal ajal ohutu. Leiame, et komisjoni pakutud nõuete võimalike põhielementide
kokkuleppimisel tuleb arvesse võtta erinevate valdkondade erisusi. Eelistame uutele
normidele juhiseid, mis selgitavad olemasolevate nõuete kohaldamist tehisintellekti
kontekstis.
1.3.11 Eesti on seisukohal, et kui on tuvastatud vajadus kehtestada täiendavaid nõudeid
tehisintellekti kasutavatele kaupadele ja teenustele, siis peavad need kehtima kõigi
asjaomaste majandustegevuses osalejate suhtes, kes pakuvad ELis tehisintellekti
kasutavaid tooteid või teenuseid, sõltumata sellest, kas nad on asutatud ELis või mujal.
Vastasel juhul ei oleks võimalik täielikult saavutada õigusliku sekkumise eesmärke.
Toetame õigusselguse saavutamist olukordades, kus toode tuleb ühelt tootjalt aga
tarkvara teiselt.
1.3.12 Juhul, kui kehtestatakse nõudeid tehisintellekti rakendustele, on Eestile oluline, et nende
nõuete täitmine oleks tagatud kõikjal tõhusalt ja ühetaoliselt, et kaitsta Eesti kaupade ja
teenuste pakkujate ning tehisintellekti rakenduste kasutajate huve ja õigusi. Kindlasti
tuleks uute loomise asemel eelistada juba olemasolevate vastavushindamise
mehhanismide rakendamist, mis on olemas paljude ELi siseturule lastavate toodete
jaoks.
1.3.13 Eesti pooldab vabatahtlikke meetmeid, nagu toodete ja teenuste usaldusväärsust
tunnistavad märgised, mis aitavad kaasa isikute teadlikkuse tõstmisele ning õiguste
kaitsmisele tehisintellekti rakendustega toodete ja teenuste tarbimisel ning kasutamisel.
1.3.14 Kui leiab kinnitamist, et kehtivas õiguses on seoses uute tehnoloogiatega lüngad, mis ei
võimalda kahju kannatanud isikul piisavalt tõhusalt enda õigusi kaitsta, peaksid
muudatused võimaluste piires arvestama olemasoleva vastutuse süsteemiga. Võimaliku
uue regulatsiooni tulemusel ei tohiks tekkida põhjendamatuid erisusi uute tehnoloogiate
kasutamisel tekkinud kahju ja muul viisil tekkinud kahju hüvitamise vahel.
1.3.15 Juhul, kui leiab kinnitamist vajadus reguleerida ELi õiguses lepinguvälise kahju
hüvitamist lisaks tootja vastutusele, leiame, et on õigustatud riskipõhine lähenemine.
Nõustume, et kõrge riskiga rakenduste puhul on õige süüst sõltumatu riskivastutus, mis
on kannatanu jaoks soodsam lahendus. Riskide määratlemise kriteeriumite paika
panemisel tuleks tagada mõistlik tasakaal kahju kannatanud isiku õiguste tõhusa kaitse
ja ettevõtjale pandava vastutuse ning kohustuste vahel.
2 Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu erinevatel tasanditel väljendada ülaltoodud
seisukohti.
3 Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõu ja seisukohad Riigikogu juhatusele ning
teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist
nimetatud Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele.
Jüri Ratas Taimar Peterkop
Peaminister Riigisekretär
SELETUSKIRI
Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni digipaketi „Digiajastule vastav Euroopa“ kohta
Eesti seisukoht esitatakse Euroopa Komisjoni algatatud teatiste ja valge raamatu kohta:
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele
ning Regioonide Komiteele „Euroopa digituleviku kujundamine“, COM(2020) 67 (edaspidi
„digistrateegia“);
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele
ning Regioonide Komiteele „Euroopa andmestrateegia“, COM(2020) 66 (edaspidi
„andmestrateegia“);
Valge raamat „Tehisintellekt: Euroopa käsitus tipptasemel ja usaldusväärsest tehnoloogiast“,
COM(2020) 65 (edaspidi „tehisintellekti valge raamat“).
Nimetatud teatised ja valge raamatu esitas Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) 19.02.2020.
Algatuste eesmärk
Komisjoni digipaketi „Digiajastule vastav Euroopa“ eesmärk on kindlustada, et Euroopa Liit (edaspidi
EL) pöörab digiülemineku enda kasuks ja saab haarata kõigis digivaldkondades juhtiva rolli.
Digiüleminek mõjutab juba praegu kogu meie elu ja töötingimusi. See loob uusi võimalusi ühenduse
pidamiseks, suhtlemiseks, ühiskonnaprobleemide lahendamiseks ja äritegevuseks. Digilahendused
aitavad võidelda kliimamuutustega ja üle minna rohelisele majandusele. Seetõttu peab Euroopa olema
võimeline esimesena rakendama kõige suurema potentsiaaliga tulevikutehnoloogiaid, tagades samal
ajal inimkeskse, eetilise ja väärtustel põhineva lähenemisviisi.
Digipakett koosneb Euroopa digituleviku kujundamise strateegiast, Euroopa andmestrateegiast ja
tehisintellekti valgest raamatust. ELi digituleviku strateegia eesmärk on tagada, et digiüleminekust
saaksid kasu inimesed ja ettevõtjad, ning aidata Euroopal saada 2050. aastaks kliimaneutraalseks.
Euroopa andmestrateegia sihiks on luua andmete ühtne turg, et võimaldada andmetel ELi piires ja
valdkondade vahel vabalt liikuda ja seeläbi muuta EL andmepõhise ühiskonna liidriks. Tehisintellekti
valges raamatus kirjeldab komisjon usaldusväärse tehisintellekti raamistikku, mis
põhineb tipptasemel ja usaldusel ning mille eesmärgiks on julgustada uute tehnoloogiate arendamist,
ettevõtjate kaasamist ja kodanike usalduse suurendamist nende tehnoloogiate vastu.
Teatistes ja valges raamatus toodud algatuste kohta koostatakse detailsemad Eesti seisukohad koos
vastavate mõjuhinnangutega pärast seda, kui Euroopa Komisjon on kavandatavad õigusaktide eelnõud
ja valdkondlikud strateegiad ning tegevuskavad järgmiste aastate jooksul esitanud.
Koostajad
Seletuskirja koostasid ministeeriumide sisendi põhjal Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
side- ja riigi infosüsteemide asekantsleri nõunik Mait Heidelberg (
[email protected]), andmete
juht Ott Velsberg (
[email protected]), siseturuosakonna nõunikud Marie Allikmaa
(
[email protected]), Risto Jõgi (risto.jõ
[email protected]) ja Christman Roos
(
[email protected]), majandusarengu osakonna nõunik EL küsimustes Anu Kull
(
[email protected]) ning Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö nõunik Kadi Avingo
(
[email protected]). Valdkonna eest vastutavad Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi
asekantslerid Siim Sikkut ja Kristi Talving.
1
Seletuskirja koostamisse andsid oma sisendi Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium,
Kaitseministeerium, Keskkonnaministeerium, Kultuuriministeerium, Maaeluministeerium,
Siseministeerium, Sotsiaalministeerium ja Välisministeerium.
Sisukokkuvõte
Teatis „Euroopa digituleviku kujundamine“
Teatis annab üldise ülevaate komisjoni tulevikuplaanidest ja tulevastest algatustest, sealhulgas
plaanitud eelnõudest, tegevuskavadest, strateegiatest, projektidest ning investeeringute
fookusteemadest. Järgmise viie aasta jooksul kavatseb komisjon keskenduda kolmele põhisuunale, et
tagada Euroopa väärtustel põhinev digitaalne üleminek ja tugevdada ELi liidrirolli globaalse
suunanäitajana.
Komisjoni esimeseks põhisuunaks on inimeste heaks toimiv tehnoloogia, mille raames on planeeritud
tegevused eurooplaste digioskuste parandamiseks, Euroopa kübervõimekuse suurendamiseks ja
uuenduslike digitehnoloogiate arendamise ning kasutuselevõtu edendamiseks. Samuti on plaanis
investeeringud ülikiire internetiühenduse võimaldamiseks ning andmete supertöötluse võimsuse
suurendamiseks Euroopas, et arendada uudseid lahendusi meditsiini, transpordi ja keskkonna jaoks.
Teine komisjoni põhisuund on õiglane ja konkurentsivõimeline digimajandus, mis hõlmab digiteenuste
akti välja töötamist, et suurendada digiplatvormide vastutust ja tuua selgust digiteenustele
kehtivatesse eeskirjadesse, juurdepääsu parandamist kvaliteetsetele andmetele tagades samal ajal
isikuandmete ja tundlike andmete kaitse ning meetmeid tagamaks, et kõik ettevõtted konkureeriksid
Euroopas õiglastel tingimustel ja et uuenduslikud ja kiiresti kasvavad idufirmad ja väikese ja keskmise
suurusega ettevõtted (edaspidi VKE) saaksid võimaluse oma tegevusele rahastust saada.
Kolmas põhieesmärk on avatud, demokraatlik ja kestlik ühiskond, mille raames kavatseb komisjon
aidata Euroopal saada tehnoloogia abil 2050. aastaks kliimaneutraalseks, vähendada digisektori
süsinikuheidet, anda kodanikele parema kontrolli oma andmete üle ja aidata andmeid paremini
kaitsta, võidelda internetis leviva desinformatsiooni vastu ning luua Euroopa terviseandmete ruum, et
edendada sihtotstarbelist teadustegevust, diagnoosimist ja ravi.
Kolme põhisuunda täiendab rahvusvaheline dimensioon – Euroopa üleilmse juhtpositsiooni tagamine,
mille raames EL püüab saada digimajanduse rahvusvaheliseks eeskujuks, toetab digipööret areneva
majandusega riikides ning töötab välja digistandardid ja edendab nende kohaldamist üleilmselt.
Teatis „Euroopa andmestrateegia“
Euroopa andmestrateegia eesmärk on muuta EL andmepõhise ühiskonna eeskujuks ja liidriks luues
andmete ühtne turg, mis võimaldab andmetel ELi piires ja valdkondade vahel vabalt liikuda, et neist
saaksid kasu kodanikud, ettevõtjad, teadlased ja haldusasutused. Andmetel on digitaalsel üleminekul
keskne roll, sest andmed kujundavad seda, kuidas me tarbime ja elame ning milliseid tooteid ja
teenuseid me loome ning kasutame. Juurdepääs üha kasvavale andmete hulgale ja suutlikkus neid
kasutada on tähtsad innovatsiooni ja majanduskasvu jaoks. Andmepõhine innovatsioon võib tuua
kodanikele olulist ja otsest kasu, näiteks personaalmeditsiini või parema liikuvuse kaudu. See toob
omakorda kasu Euroopa majandusele alates paremast otsuste tegemisest ja poliitikakujundamisest
kuni avalike teenuste parandamiseni.
Strateegias on esitatud hulk meetmeid ja algatusi, et teha kasutamata andmed kättesaadavaks,
võimaldades neil ELi piires ja valdkondade vahel vabalt liikuda, samal ajal tagades kooskõla Euroopa
väärtuste ja õigustega, näiteks isikuandmete kaitse, tarbijakaitse ja konkurentsieeskirjad. Komisjon
kavatseb välja töötada reeglid ja standardid, mis võimaldaksid Euroopa ühtsete andmeruumide
2
loomist ja haldamist, mh kõrgväärtusega andmete kättesaadavuse parandamine ja võimaliku andmete
akti (Data Act) välja töötamine, mis käsitleks näiteks ettevõtjate ja valitsusasutuste (B2G) ning
ettevõtjate vahelist (B2B) andmete jagamist. Samuti plaanib komisjon luua omavahel ühendatud
pilvetaristu ning reeglid pilveteenustele Euroopas ja koostalitlusvõimelised valdkondlikud
andmeruumid järgmistes valdkondades: töötlev tööstus, Rohelepe, transport/liikuvus, tervishoid,
rahandus, energeetika, põllumajandus, avalik haldus (riigihanked, õiguskaitse), oskused ja teadus.
Lisaks soovib komisjon ka kasutada EL meetmeid rahvusvahelisel suunal, nt andmevood kolmandate
riikidega.
Valge raamat „Tehisintellekt: Euroopa käsitus tipptasemel ja usaldusväärsest tehnoloogiast“
Tehisintellekti valge raamat tutvustab komisjoni plaani luua põhiväärtustel põhinev strateegiline
raamistik tehisintellekti jaoks, mis annab kodanikele julguse tehisintellektil põhinevad lahendused
omaks võtta ning ergutab ettevõtjaid neid arendama. Töötades välja tugeva, inimõigustel ja
põhiväärtustel põhineva õigusraamistiku, saab EL arendada tehisintellektisüsteemi, millest on kasu
inimestele, ettevõtjatele ja valitsustele. Tehisintellekti valge raamat tugineb kahele peamisele
elemendile.
Esiteks plaanib komisjon välja töötada poliitikaraamistiku, millega kehtestatakse meetmed Euroopa,
riikliku ja piirkondliku tasandi jõupingutuste kooskõlastamiseks, et luua tehisintellekti tipptaseme
ökosüsteem. Tipptaseme edendamiseks soovib komisjon luua uue avaliku ja erasektori partnerluse
tehisintellekti ja robootika valdkonnas, tugevdada tehisintellekti alaste teadusuuringute tippkeskusi ja
need omavahel ühendada, luua igas liikmesriigis vähemalt ühe tehisintellektile keskenduva digitaalse
innovatsiooni keskuse, et tagada VKEdele juurdepääs tehisintellektile ja võimalus seda kasutada, teha
nii, et ELis saaks pakkuda maailma tipptasemel magistriõppeprogramme tehisintellekti alal, pakkuda
tehisintellekti arendamisele ja kasutuselevõtule Euroopa Investeerimisfondi abil rohkem rahastamist,
kasutada tehisintellekti riigihankemenetluste tõhustamiseks ning toetada avaliku sektori asutusi
tehisintellektisüsteemide hankimisel.
Teiseks kavatseb komisjon luua reguleeriva raamistiku, mis tagab usaldusväärse tehisintellekti
ökosüsteemi. Selline raamistik peab tagama vastavuse ELi normidele, sealhulgas põhiõigusi ja tarbijate
õigusi kaitsvatele sätetele, eriti mis puudutab selliseid ELis toimivaid tehisintellektisüsteeme, millega
on seotud suur risk. Tehisintellektisüsteemid võivad olla keerukad ja nendega võivad teatud
kasutusvaldkondades kaasneda märkimisväärsed riskid inimeste põhi- ja teistele õigustele, seega on
usalduse suurendamine hädavajalik. Vaja on selgeid eeskirju, millega ennetada kõrge riskitasemega
tehisintellektisüsteemidega seotud probleeme, ilma et tekiks ettevõtjatele ja avalikule sektorile liigset
koormust madala riskiga süsteemidega seoses. Usaldusväärse ökosüsteemi loomise eesmärk on anda
kodanikele julgus hakata tehisintellektirakendusi kasutama ning tagama ettevõtetele ja avalik-
õiguslikele organisatsioonidele tehisintellekti põhise innovatsiooni juures õiguskindluse. Uued
tehisintellekti käsitlevad õigusaktid peaksid olema riskipõhised ning tõhusad, kuid samas ei tohiks need
pärssida innovatsiooni.
Tehisintellekti reguleeriv raamistik peaks hõlmama põhiõiguste kaitset, ohutust ja vastutuse küsimusi.
Muuhulgas teeb komisjon ettepaneku liigitada teatud tehisintellekti rakendused kõrge riskiga
rakendusteks, millele oleks vaja kaaluda täiendava EL tasandi regulatsiooni loomist . Rakendustele, mis
ei ole kõrge riskiga, kaalutakse vabatahtlikku märgistamist. Kõrge riskitasemega
tehisintellektisüsteemide puhul tuleb tagada läbipaistvus, selgitatavus, jälgitavus ja inimese kontroll.
Ametiasutustel peaks olema võimalus tehisintellektisüsteeme kontrollida, nii nagu nad kontrollivad
kosmeetikatooteid, autosid või mänguasju. Valge raamatu kohaselt on kõik tehisintellektirakendused
ja -algoritmid, mis vastavad ELi normidele, Euroopa turul teretulnud.
3
EL asja vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele
Komisjoni teatistes ja valges raamatus välja toodud teemad ja küsimused on seotud digitaalse ühtse
turu regulatsiooniga ning on seega riigipiiride ülesed teemad, millega ei saa tegeleda riigid üksikult ja
iseseisvalt digitaalset ühtset turgu killustamata. Kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud
subsidiaarsuse põhimõttega on paketis toodud ettepanekute eesmärke võimalik saavutada ainult ELi
tasandil komisjoni ettepaneku alusel.
Kuna komisjoni teatised ja valge raamat käsitlevad eesmärke ja nende saavutamise meetmeid üldisel
kujul, siis on võimalik ettepanekute proportsionaalsust hinnata konkreetsete algatuste esitamisel
Euroopa Komisjoni poolt.
Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte
Digipaketti kuuluvad teatised ja valge raamat loetlevad kavandatavaid algatusi ja meetmeid, kuid
nende sisu detailselt ei ava, mistõttu on nende mõju või nendega soovitud mõju saavutamist väga
keeruline hinnata. Põhjalikum esialgne mõjuhinnang koostatakse siis, kui komisjon konkreetsed
algatused esitab.
Digitaliseerimisel on märkimisväärne mõju ning tähtsus Euroopa ja Eesti konkurentsivõimele,
majandusarengule ja turvalisusele. Digiüleminek loob uusi võimalusi ühenduse pidamiseks,
suhtlemiseks, ühiskonnaprobleemide lahendamiseks ja äritegevuseks. Komisjoni digistrateegia
peegeldab Eesti pikaaegset lähenemist, et digi ei ole kitsalt seotud ja oluline ainult telekomi teemadega
seoses, vaid see peaks olema osa kõigist valdkondadest, sektorites ja majandusharudest, mistõttu
tuleb ka digitaliseerimisele ja andmete vaba liikumise edendamisele keskenduda valdkonnapõhiselt.
Tehnoloogia arendamine peab lähtuma eelkõige inimeste vajadustest ja aitama lahendada ühiskonna
ees seisvaid väljakutseid. Digitaalsed tehnoloogiad peaksid toetama uusi teenusmudeleid, mis on
tõhusamad ja inimkesksemad ning aitaksid inimestel paremini osaleda nendega seotud
otsustusprotsessides. Euroopal ja kogu maailmal seisavad järgmisel kümnendil ees üleilmsed
väljakutsed nagu tehnoloogia kiire areng, ebavõrdsus, ressursside nappus, energia varustuskindlus,
kriisid, kliimamuutused. Digitaliseerimine on üks parimaid võimalusi muuta infovahetust, protsesse ja
tootmist tõhusamaks ning ressursi- ja keskkonnasäästlikumaks. Käimasolev COVID-19 pandeemiast
tingitud kriis on näidanud, et ühiskonna toimepidevuse tagamiseks on digitaalsed lahendused kriitilise
tähtsusega ühiskonna ja majanduse edasi funktsioneerimiseks pea kõigis valdkondades. Sellest tulenev
kasvav nõudlus uudsete digilahenduste järele pakub võimalusi Eesti ettevõtjatele, kes vastavaid
tooteid ja teenuseid pakuvad. Selle soodustamiseks tuleb valmis olla innovaatiliste lahenduste ja
läbimurdetehnoloogiate kasutuselevõtuks ning tagada, et õigusaktid seda võimaldaksid.
Komisjonil on digipaketi kohaselt plaanis järgnevate aastate jooksul nii mitmete uute kui ka
olemasolevate õigusaktide uuendustega välja tulla. Kui Eestis on seisukoht siiani olnud pigem see, et
regulatsioon on eelkõige ohuks innovatsioonile, siis EL lähtub arusaamast, et õiges mõõdus
regulatsioon aitab kaasa usalduse tõstmisele, mis omakorda soodustab uute tehnoloogiate kiiremat ja
laiemat kasutuselevõttu pikemas perspektiivis. Uute ja tekkivate tehnoloogiate reguleerimine mõjutab
kahtlemata kõiki EL tootjaid ja tarbijaid. Täiendav regulatsioon võib tekitada õigusselgust ja
õiguskindlust, vähendada arendajate ja tootjate ebakindlust ning tõsta tarbijate usaldust usaldust,
tagades nii ohutust kui ka põhiõiguste kaitset. . See võib aga ka pärssida innovatsiooni, tuua endaga
kaasa ebaproportsionaalselt koormavaid kohustusi ja oma keerukuse tõttu tekitada ebakindlust.
Regulatsioon ei tohi olla eesmärk omaette, vaid peab rahuldama selget vajadust. Regulatsiooni
soovimatute ja ootamatute järelmõjude vältimiseks on oluline analüüsida olemasolevat
õigusraamistikku, et tuvastada võimalikke lünkasid ning vajadusel leida viise nende lünkade
4
ületamiseks. Uue regulatsiooni asemele eelistame võimaluse korral juhiseid, mis selgitavad
olemasoleva õigusraamistiku kohaldamist uutele tehnoloogiatele. EL tasandi meetmete kaalumisel on
oluline järgida subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse printsiipe ning arvestada arengutega ka
rahvusvahelisel tasandil, mh inimõiguste valdkonnas. Oluline on tagada kõikide inimeste põhiõiguste
kaitse uute tehnoloogiate väljatöötamisel ja kasutamisel. Ühtlasi on oluline vältida digitaalse ühtse
turu killustamist viisil, mis õõnestaks õiguskindlust, pärsiks meie ettevõtjate ligipääsu turgudele ja
konkurentsivõimet ülemaailmsetel turgudel. Nende eesmärkide saavutamiseks on oluline rõhutada ELi
kodanike ja ettevõtjate teadlikkuse tõstmist, väljaõpet ning hariduse ja oskuste paremaks muutmist,
sh ka mitteformaalses õppes, mis on kajastatud kõigis kolmes komisjoni dokumendis.
Üha kasvavale andmete hulgale ligipääsu võimaldamine ja suutlikkus neid kasutada on tähtsad
innovatsiooni ja majanduskasvu jaoks. Komisjon prognoosib, et üleilmne andmemaht kasvab 2025.
aastaks 530 protsenti, 33 zettabaidilt 2018. aastal 175 zettabaidini. Samuti kasvab komisjoni hinnangul
ELi liikmesriikide andmemajanduse väärtus 829 miljardi euroni 2025. aastaks, võrreldes 301 miljardi
euroga 2018. aastal.1 Kõige olulisemaks ja õigete meetmete kasutamise korral suuremat majanduslikku
ning ühiskondlikku mõju andvaks probleemistikuks on andmete kättesaadavus nende kasutamiseks ja
korduvkasutamiseks. Seda aga koos andmete kvaliteedi ja andmehaldusega seonduvate teemade
lahendamisega. Andmepõhine innovatsioon võib tuua kodanikele olulist ja konkreetset kasu, näiteks
personaalmeditsiini või parema liikuvuse kaudu. Samuti saab see kasu tuua Euroopa majandusele
alates paremast otsuste tegemisest ja poliitikakujundamisest kuni avalike teenuste parandamiseni.
Näiteks tervishoiusektoris on andmete targal kasutamisel suur potentsiaal aidata inimestel paremini
hoolitseda oma tervise eest ja osaleda tervisega seotud otsustusprotsessides. Digitaalseid
tehnoloogiaid on ka võimalik enam ära kasutada populatsioonipõhiste haiguste ennetamise ja tervise
edendamise meetmete kujundamisel ning rakendamisel. Ka transpordi ja liikuvuse analüüsiks on
mitteisikustatud andmete kasutamine võtmetähtsusega, näiteks on ühistranspordi säästlikuks
korraldamiseks oluline teada isikute asukohta ja kuhu nad soovivad liikuda, tagades isikuandmete
kaitse. Komisjoni hinnangul võib näiteks reaalajas liiklusummikuid vältiv navigeerimissüsteem kokku
hoida kuni 730 miljonit tundi.2 Samuti on ligipääs andmetele ka kultuuri- ja loomesektoris määrava
tähtsusega teenuste arendamisel nii sektoris sees kui sektorite vahel, samuti nendele asutustele ja
tegijatele, kes toimetavad mitteformaalses hariduses/elukestvas õppes ja väljaspool
formaalharidussüsteeme, näiteks muuseumiõppe puhul. Superarvutid ning -andmed kultuuri- ja
loomevaldkonnas on vajalikud, et töödelda järjest kasvavaid kultuuripärandi andmemahtusid (tekstid,
pildid, dokumendid jne). Komisjoni andmestrateegias on esitatud hulk meetmeid ja algatusi, et teha
kasutamata andmed kättesaadavaks, võimaldades neil ELi piires ja valdkondade vahel vabalt liikuda
ning tagades kooskõla EL õigusega. Lisaks andmetele suurema ja parema ligipääsu tagamisest
tulenevale laialdasele kasule, on ka tõenäoline, et andemete kättesaadavuse võimaldamisega
kaasnevad andmearhiivide arenduskulud ja protsesside ümberkorraldamise vajadused andmebaaside
uuendamise ning muutmise näol. Samuti võib suureneda ressursside vajadus andmeteaduse oskustega
töötajate järele.
Tehisintellekti rakendamisel on võimalus kasvatada ettevõtete loodavat lisandväärtust ja tõhustada
avaliku sektori tööprotsesse. Rahvusvaheliste uuringute kohaselt on tehisintellekti leviku mõju
majandusele märkimisväärne, näiteks McKinsey Global Institute'i hinnangul loob tehisintellekti
kasutuselevõtt aastaks 2030 kogu maailmas täiendavalt 13 triljonit USA dollarit lisandväärtust,
kiirendades SKP kasvu 1,2% võrra aastas.3 Komisjoni ette nähtud ettevõtete toetamise meetmetega
1
https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities-2019-2024/europe-fit-digital-age/european-data-strategy_et
2
https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities-2019-2024/europe-fit-digital-age/european-data-strategy_et
3
https://www.mckinsey.com/featured-insights/artificial-intelligence/notes-from-the-ai-frontier-modeling-the-
impact-of-ai-on-the-world-economy
5
tehisintellekti kasutuselevõtmiseks, teadus-arendustegevuse edendamiseks ja oskuste parandamiseks
kaasnevad eeldatavasti positiivsed mõjud. Eesti ettevõtted, eelkõige VKEd peaksid saama tuge uute
tehnoloogiate juurutamisel loodavast digitaalse innovatsiooni keskusest. Sünergiate ja võrgustike
loomine erinevate tehisintellekti valdkonnaga tegelevate andmeid haldavate asutuste ja
teaduskeskuste vahel soodustab nii meie kui ka Euroopa teadusasutuste võimekust koostööd teha ning
sellest vastastikku kasu saada. Tehisintellekti rakenduste usaldusväärsuse tagamine annab kindlust ja
julgustust nii kodanikele kui ettevõtjatele, tagab tehnoloogia inimkesksuse ja inimeste põhiõiguste
kaitset. EL tasandi uute tehnoloogiate rahandusmehhanismid aitavad kaasa investeeringutele, mida
oleks liikmesriikidel üksinda keeruline saavutada. See on oluline just väiksemate liikmesriikide, nagu
Eesti, jaoks.
Eesti seisukohad ja nende põhjendused
Seisukohad on esitatud üldjoontes vastavalt dokumentide struktuurile.
1. Teatis „Euroopa digituleviku kujundamine“
1.1. Eesti pooldab digiarengut soodustavate tegevuste kavandamist kõigis kolmes komisjoni poolt
toodud mõõtmes – üksikisik, ettevõtlus ja ühiskond, pidades oluliseks võimalusi loovat ja üle
reguleerimist vältivat lähenemist.
Selgitus: Digitaliseerimisel on märkimisväärne mõju ning tähtsus Euroopa konkurentsivõimele,
majandusarengule ja turvalisusele. Eestile kui digiriigile on oluline Euroopa digituleviku kujundamine
nii kõikide kodanike hüvanguks näiteks avalike teenuste kaudu kui ka Eesti ja Euroopa ettevõtjate
konkurentsivõime ning majandusliku edu tõstmiseks. Kõikide uute tehnoloogiate puhul on oluline leida
õige tasakaal innovatsiooni, dünaamilise arengutegevuse ja kõikide isikute põhi- ja muude õiguste
kaitse vahel. Oluline on järgida neid väärtusi, millel Euroopa Liit on asutatud, muu hulgas demokraatia,
põhiõiguste kaitse ja õigusriik. Oluline on arendada ja tagada avatud, demokraatlik ja kestlik ühiskond.
Ühtlasi on tähtis vältida digitaalse ühtse turu killustamist viisil, mis õõnestaks õiguskindlust, pärsiks
meie ettevõtjate ligipääsu turgudele ja konkurentsivõimet ülemaailmsetel turgudel.
1.2. Eesti toetab komisjoni kavatsust välja töötada uus Euroopa küberturvalisuse strateegia. Leiame,
et see peaks keskenduma eelkõige ELi ühtse lähenemise leidmisele erinevates
küberturbepoliitika küsimustes. Uus strateegia peaks ka terviklikult käsitlema ELi
digiüleminekust tulenevate riskide haldamist võttes arvesse erinevate sektorite erisusi. Ühise
Euroopa küberturvalisuse üksuse loomise vajadus nõuab täiendavat arutelu, et vältida
olemasolevate võimekuste dubleerimist.
Selgitus: Komisjoni digipakett on oluline algatus selleks, et liikuda senisest koordineerituma ja
turvalisema digitaalse Euroopa suunas. Leiame, et kavandatav uus küberturvalisuse strateegia peab
olema suunatud liikmesriikide vahelise küberturvalisuse alase koostöö edendamisele ja ühtse
lähenemise välja töötamisele. Uus strateegia peaks ka olema laiapindne ja käsitlema ELi digiarengu
küberturvalisuse aspekte terviklikult võttes arvesse erinevate sektorite (nt infotehnoloogia, telekom,
energeetika, tervishoid) erisusi.
Tervitame ka, et komisjoni digipaketis kajastuvad samasugused soovitused nagu Eesti tellitud RAND
Europe’i küberkuritegevuse raportis4 Eestile küberturvalisuse valdkonnas on: võimekuse
suurendamine tehnoloogia arengu kontekstis; õigusliku, regulatiivse ja organisatsioonilise paindlikkuse
4
RAND Europe „The Future of Cybercrime in Light of Technology Developments“, February 2020.
6
tagamine; tehnoloogiatesse investeerimine, et tagada piisavalt olulisi tehnoloogilisi teadmisi, oskusi ja
teadusuuringuid seoses esmatähtsate uute tehnoloogiatega.
Komisjoni planeeritud ühise Euroopa küberturvalisuse üksuse (joint Cybersecurity Unit) moodustamine
vajab täiendavat arutelu, kuna hetkel pole piisavalt infot, et hinnata selle vajalikkust. Komisjoni
president Ursula von der Leyen avalikustas idee oma poliitilistes suunistes juba 2019. aasta juulis ning
komisjon pole seni avaldanud algatuse sisu täpsustavat ebapaberit, mida lubati 2020. aasta alguseks.
Praeguse info kohaselt on võimalik, et selline üksus hakkaks dubleerima sarnast olemasolevat algatust
Leedu juhitava alalise struktureeritud koostöö (PESCO) projekti Cyber Rapid Response Teams and
Mutual Assistance in Cyber Security näol. Valitseb ebaselgus, mis oleks üksuse ülesanne, millist
puudujääki selle loomine ELis täidaks ning kuidas see erineb Leedu juhitava PESCO projekti raames
loodud küberkiirreageerimismeeskonnast (CRRT). Samuti peab arvestama asjaoluga, et riigid ei pruugi
tundlike andmete tõttu lubada rahvusvahelist meeskonda oma võrkudesse küberintsidenti
lahendama.
1.3. Eesti toetab konkurentsiõiguse raamistiku ja selle rakendamise vajaduspõhist ajakohastamist,
et tagada konkurentsiõiguse tõhus toimimine ka digiajastu muutuvates tingimustes. Eelkõige
on oluline tagada tõhus järelevalve suure turujõuga tehnoloogiaettevõtete, sh
internetiplatvormide, tekke ja tegevuse üle ning kindlustada, et andmetele juurdepääsul ja
kasutamisel järgitaks konkurentsiõiguse põhimõtteid.
Selgitus: Viimase rohkem kui 60 aasta vältel on EL konkurentsiõigus võimaldanud kaitsta konkurentsi
kõigil kaubaturgudel. Kuivõrd konkurentsiõiguse raamistik on nende aastate jooksul säilinud
ühetaolisena, peame tingituna digiajastu muutuvatest tingimustest analüüsima selle täiendamise või
selle rakenduspraktika muutmise vajadust. Arvestades EL konkurentsiõiguse olulisust ja selle
raamistiku senist paindlikkust, eelistab Eesti võimalusel kehtivate reeglite säilitamist, et maksimaalses
ulatuses tagada õiguskindlus ja –rahu, kuid oleme valmis lisaks rakenduspraktika muutmisele toetama
ka vajaduspõhiste täienduste ja muudatuste tegemist viidatud raamistikus. Seejuures on Eestile aga
väga oluline, et muudatusettepanekud tugineksid põhjalikul analüüsil, oleksid läbimõeldud ja
kaalutletud, et mitte seni hästi toimivat vaba turu kaitset kahjustada. Oluline on tagada vaba
konkurents kogu siseturul (sh digitööstuses), kuivõrd vaid õiglane ja avatud turumudel tagab ELi ja selle
ettevõtete arenemise ning jätkusuutlikkuse.
1.4. Eesti leiab, et kavandatud täiendavate digiteenuste eeskirjade puhul tuleb lähtuda
infoühiskonna teenusepakkujast vahendaja piiratud vastutuse põhimõttest ning üldisest
aktiivse jälgimiskohustuse kehtestamise keelust liikmesriikide poolt. Piiratud vastutuse
põhimõttest ja üldisest aktiivse jälgimiskohustuse kehtestamise keelust kõrvale kalduvate
täiendavate meetmete kehtestamine peab olema proportsionaalne.
Selgitus: E-kaubanduse direktiivist5 tuntud piiratud vastutuse põhimõte näeb ette, et infoühiskonna
teenust vahendaval teenusepakkujal on vahendatava sisu osas piiratud vastutus, isegi kui see pole
kooskõlas kehtiva regulatsiooniga või on otseselt ebaseaduslik. Vastutus on siiski piiratud vaid seni,
kuni vahendaja pole ebaseaduslikkusest teadlik ning seejuures ei ole vahendaja kohustatud
ebaseaduslikku tegevust aktiivselt otsima. Komisjon plaanib siiski välja töötada digiteenuste akti (DSA)
eesmärgiga suurendada digiplatvormide vastutust ja tuua selgust digiteenustele kehtivatesse
eeskirjadesse. Nõustume, et 20 aastat infoühiskonna teenustele kohalduv e-kaubanduse direktiiv võib
vajada tehnoloogilist ja terminoloogilist kaasajastamist, kuid vaatamata sellele, on antud õigusakti
5
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/31/EÜ, 8. juuni 2000, infoühiskonna teenuste teatavate
õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul
7
pinnalt tehtud mitmeid õiglasi Euroopa Kohtu otsuseid. Senise järelevalve kogemuse ja Euroopa Kohtu
lahendite põhja näeme, et õigusakti operatiivosa on ajale hästi vastu pidanud ega vaja olulist
uuendamist, kuid põhjenduspunktid tuleks kriitilise pilguga kaasajastada. DSA puhul toetame
usaldusväärsete teavitajate (trusted flaggers) võimestamist ning nn hea samariitlase põhimõtte
soodustamist nende teenusepakkujate näol, kes rakendavad täiendavaid hoolsusmeetmeid.
Usaldusväärsete teavitajate näol on tegemist kokkuleppeliste isikute või asutustega, kelle teavitusi
ebaseaduslikust tegevusest käsitletakse operatiivselt. Kuivõrd piiratud vastutus tugineb teadmatusel,
võiks see siiski kehtida ka nende vahendajate suhtes, kes nn hea samariitlasena rakendavad
vabatahtlikult aktiivseid jälgimismeetmeid, kuigi õiguslikku kohustust neil selleks ei ole.
DSA puhul toetame seetõttu infoühiskonna teenusepakkujast vahendaja piiratud vastutuse
põhimõttest ning üldisest aktiivsest jälgimiskohustuse kehtestamise keelust lähtumist. Siiski võib
teatud tingimustel kaaluda spetsiifilise aktiivse jälgimiskohustuse vajadust, nt avaliku korra, avaliku
julgeoleku ja põhiõiguste kaitseks. Teatud tüüpi teenuste puhul on juba kohaldatud või kohaldatakse
täiendavaid hoolsuskohustused, näiteks kasutajate loodud sisu- ja videojagamisplatvormid. Nende
teenuste puhul on juba kohustus jälgida autoriõigusega kaitstud sisu väärkasutust. Terroristliku
veebisisu levikut tõkestava Euroopa Liidu määruse eelnõu eeldab teenusepakkujate valmisolekut
sellise sisu operatiivseks eemaldamiseks ja selle määrusega võidakse kehtestada teenusepakkujale
kohustus võtta meetmeid terroristliku sisu üleslaadimise takistamiseks, kui eelnevalt on korduvalt
tuvastatud teenuspakkuja platvormil terroristlik sisu. Terroristliku ja muu ebaseadusliku sisu kõrval,
väärib eraldi tähelepanu desinformatsiooni6 leviku piiramine. Olgugi et vale ei ole iseenesest
ebaseaduslik, võib desinformatsioonil olla kahjulik mõju mh avalikule korrale, julgeolekule,
rahvatervisele, demokraatiale ja õigusriigile jne. Oluline on tagada, et erinevate veebisisu liikide suhtes
ja erinevate õiguste kaitseks kehtestatud regulatsioon oleks koherentne, et mitte tekitada
regulatsiooni killustatust ja õigusselgusetust, mis takistaks eesmärgi saavutamist ja ebamõistlikult
koormaks nii teenusepakkujaid kui ka kasutajaid. Kindlasti ei tohiks kehtestada sellist regulatsiooni,
mille kohaselt tekib võimalus või kohustus infoühiskonna teenuse pakkujatel andmepakettide sisu
jälgida. Tõhustada võiks siiski meetmeid, mille abil saaks kasutajaskond aktiivselt ise sekkuda avalikult
kättesaadava teenuse toimimisse, võimaldades tõhusamat teavitamist ebaseaduslikust või muust
kahjulikust sisust. Need meetmed sisaldavad tehnilisi funktsioone kasutajaliidese tasandil, mis
võimaldavad konkreetsest sisust või ebaseaduslikust tegevusest infoühiskonna teenuse pakkujat (nt
sotsiaalmeediaplatvormi) hõlpsalt teavitada. Samuti kasutajate meediapädevuse ja teadlikkuse
tõstmist.
1.5. Eesti hinnangul tuleb infoühiskonna teenuste puhul säilitada päritoluriigi põhimõte, et tagada
nende piiriülene vaba liikumine ja vältida täiendavate turubarjääride teket. Oleme valmis
kaaluma päritoluriigi põhimõtte laiendamist ka teistele teenustele, mida on võimalik
infoühiskonna teenuse vahendusel osutada.
Selgitus: Infoühiskonna teenuste arengu tagatiseks on nende teenuste piiriülene vaba liikumine.
Infoühiskonna teenuseks loetakse elektroonilisel teel, vahemaa tagant ja teenuse kasutaja taotlusel
osutatud teenust. Infoühiskonna teenus peab olema täielikult üle kantud, edastatud ja vastu võetud
elektrooniliste sidevahendite abil. Kavandatav DSA ei tohi seetõttu õõnestada e-kaubanduse
direktiivist tulenevat põhimõtet, mille kohaselt infoühiskonna teenuseks liigituvad teenused on
vabastatud tegevuslubadest ja eelnevast autoriseerimisest. Selliste teenuste piiramine teise
6
Desinformatsioon on ELi tähenduses tõendatavalt väär või eksitav informatsioon, mida luuakse, esitletakse ja
levitatakse selleks, et saavutada majanduslikku kasu või teadlikult petta avalikkust ning mis võib põhjustada
avalikku kahju. Vt https://ec.europa.eu/commission/sites/beta-political/files/eu-communication-
disinformation-euco-05122018_en.pdf.
8
liikmesriigi poolt peab rangelt olema erandlik ning tulenema avaliku korra, avaliku julgeoleku, rahva
tervise ja tarbijate või investorite kaitsest.
Konkurentsiolukord Euroopa Liidus seoses mitmete digitaalsete teenustega (infoühiskonna teenused)
on äärmiselt kontsentreeritud. See tähendab, et teatud teenused on peamiselt tarbijate eelistuste
tõttu kontsentreerunud väheste ettevõtjate kätte. Tulenevalt erinevatest infoühiskonna teenustele
omastest omadustest on erinevatel kaubaturgudel seega tekkinud turuliidrid, kellega konkureerimine
on turule sisenejatele keeruline. Näiteks kaudse võrguefekti tõttu, millega seoses tugevneb
teenuseosutaja turupositsioon vastavalt kasutajate arvu kasvuga, või andmepõhise lukustamisefekti
tõttu, kus kasutaja liikumine teise teenuseosutaja juurde on erinevatel tehnilistel põhjustel
raskendatud. Konkurentsiolukorra halvenemine ja turuliidrite turgu valitseva seisundi süvenemine on
tõsised väljakutsed. Küll aga pole neid väljakutseid võimalik lahendada uute teenuste turule tulemise
ex ante reguleerimisega, nii et sellega kaasneb loakohustus või nii, et erinevates liikmesriikides on
regulatsiooni tase erinev. Vastupidi, selline reguleerimine üksnes suurendab õiguslikke turubarjääre ja
süvendab kontsentratsiooni kaubaturul, kuivõrd iga ettevõtja, mis laiendab oma äri piiriüleseks, peab
arvestama teise liikmesriigi õiguskorraga ning tegema suure esmase investeeringu, et tagada kooskõla
kohalike reeglitega.
Vastavatel turgudel konkurentsiolukorra parandamine on võimalik üksnes siis, kui turule tuleku
barjäärid on minimaalsed või, juhul kui ex ante regulatsioon on vajalik, siis oleks see ühetaoline üle
terve Euroopa Liidu. Päritoluriigi põhimõte on üheks lihtsaimaks viisiks, et vältida täiendavate
barjääride teket uutele turgudele laienemisel olukorras, kus regulatsiooni sisu pole täielikult ELi
tasandil ühtlustatud. See omakorda suurendab konkurentsi turul, mis on efektiivse ja innovaatilise
majanduskeskkonna aluseks. Mida suurem on võimalike uute konkurentide arv asjaomasel kaubaturul,
seda reaalsem on võimalus (loomulikult koos muu asjakohase regulatsiooniga) ka turuolukorra
paranemiseks. Sageli sõltub iduettevõtete edu sellest, kuidas osatakse juba väljakujunenud turuliidrite
nutikate teenuste pinnalt luua innovaatilisemaid ja tõhusamaid lisateenuseid või uusi lahendusi.
Lisaks oleme seisukohal, et see on parim lahendus Eestis asutatud ja tegutsevatele infoühiskonna
teenust osutavatele ettevõtjatele, mis plaanivad laiendada oma äri teistesse liikmesriikidesse, sest
vastavate ettevõtjate esmane investeering teenusega piiriüleseks minemisel on sellisel juhul madalam.
Kaaluda võiks päritoluriigi põhimõtte laiendamist ka sellistele teenustele, mis ise küll ei ole
infoühiskonna teenused, kuid mida saab osutada infoühiskonna teenuse vahendusel, et aidata tõhusalt
kaasa tõelise ühtse turu arengule. See hõlmaks direktiivi 2006/123/EÜ (teenuste direktiiv)
kohaldamisalasse kuuluvaid teenuseid, mis on osutatavad infoühiskonna teenuste vahendusel (näiteks
infoühiskonna platvormidel), aga kvalifitseeruvad teenuste direktiivi alla kuuluvateks teenusteks.
Praegusel hetkel lahendatakse selliseid piiripealseid küsimusi kaasuspõhiselt. Heaks näiteks on
Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas C-434/15 (Uber), kus kohus kvalifitseerus Uberi teenuse
transporditeenusena, jättes kõrvale asjaolu, et teenust osutatakse infoühiskonna platvormi
vahendusel. Samas, kohtuasjas C‑390/18 (Airbnb) leidis kohus vastupidist – Airbnb teenus
kvalifitseeriti infoühiskonna teenusena, olenemata sellest, et platvormiosaliste jaoks toimub teenuse
sisulise osa osutamine füüsilises maailmas. Praegune kaasuspõhine lahendus ei paku piisavat
õigusselgust ja õiguskindlust. Seetõttu tuleks kaaluda päritoluriigi põhimõtte laiendamist ka teistele
teenustele, et lahendada õigusselguse ja õiguskindluse põhimõtetega seotud probleemid ning lisaks
tagada ettevõtjatele madalamad kulud teenuste piiriülesel osutamisel. Alustada tuleks sellistest
teenustest, mis on piiriüleselt digitaalselt osutatavad, näiteks IKT, konsultatsioon, täiendõpe jt, ning
mille puhul on madal risk mõjutada avalikku korda, avalikku julgeolekut, rahva tervist ja tarbijate või
investorite õigusi.
9
1.6. Eesti hinnangul tuleb eIDAS määruse ülevaatamise tulemusel luua süsteem, mille kohaselt
oleksid kõik liikmesriigid kohustatud tagama oma kodanikele kõrge usaldusväärsuse tasemega
elektroonilise identiteedi kasutamise vahendeid, mille põhjal oleks võimalik tõsikindlalt
kasutajat tuvastada võimaldamaks kõigil ELi kodanikel oma kodumaise elektroonilise identiteedi
vahendiga nii oma koduriigi kui teiste liikmesriikide avaliku sektori teenustele lihtsalt ja
turvaliselt ligi pääseda ning neid tarbida.
Selgitus: Eesti ja kogu Euroopa Liidu huvides on, et inimesed ja ettevõtted saaksid 450 miljoni tarbijaga
ühtsel turul tegutseda piiranguteta ja sujuvalt, olgu tegemist ühtse turuga selle klassikalises mõttes või
digitaalses keskkonnas. Tänaseks juba üle 10 aasta kehtinud teenuste direktiiv7 näeb ette, et piiriüleselt
teenust osutada soovivad ettevõtjad peaksid suutma kõik teiste liikmesriikide teenuste turule
ligipääsuks vajalikud menetlused ja formaalsused läbi viia distantsilt ja elektrooniliselt. Ehkki 2014. a
vastu võetud eIDAS määrusega8 kehtestati liikmesriikidele ühtsed elektroonilise identiteedi (edaspidi
eID) põhimõtted, ei paku suur osa liikmesriike tänaseni oma kodanikele eIDAS määruse kohaseid kõrge
usaldusväärsuse tasemega eID kasutamise vahendeid. Isegi kui liikmesriigid seda teevad, puuduvad
paljudel juhtudel neil vahenditel unikaalsed ja püsivad tunnused, mis võimaldaksid teenuseosutajatel
kodaniku identiteedis veenduda. Seetõttu ei saa enamik ELi kodanikke lihtsalt ja turvaliselt interneti
abil piiriüleselt teiste liikmesriikide avalikke teenuseid kasutada. Eelnev on veelgi rõhuvam probleem
ühtse digivärava määruse9 rakendamisel. Viimase üks võtmeprintsiipe on andmete ühekordse küsimise
põhimõte (once-only principle). Selle põhimõtte rakendamiseks ja isikuandmete kaitse tagamiseks
peab olema võimalik e-teenustele ligipääsu taotlevate isikute identiteete kindlaks teha ja ühildada.
Eelnevast tulenevalt näeme nii vajadust kui ka võimalust viia digitaalse identiteedi alustalad ELis
ühtsetele alustele. Selleks tuleb 2020. a teise poolde kavandatud eIDAS määruse ülevaatamise
tulemusena luua süsteem, kus on ühest küljest tagatud liikmesriikide suveräänsete eID ökosüsteemide
säilitamine kui üks eIDAS määruse nurgakivi, kuid mis samaaegselt asetab liikmesriikidele kohustuse
vähemalt ühe kõrge usaldusväärsuse tasemega elektroonilise identiteedi kasutamise vahendi
võimaldamiseks oma kodanikele ja mistahes kujul, kuid siiski unikaalsete ja püsivate
identifitseerimistunnuste sisseseadmiseks.
Nimetatud muudatused võimaldaks realiseerida nii eIDAS määruse, teenuste direktiivi kui ka ühtse
digivärava määruse rakendamise abil digitaalse ühtse turu tegeliku potentsiaali ning oluliselt
parandada piiriülest ametkondade vahelist koostööd kõigis poliitikavaldkondades. Samal ajal lõpetaks
see tänase diskrimineeriva olukorra, kus elektroonilise identiteedi vahendite puudumise tõttu ei saa
märkimisväärne osa Euroopa Liidu kodanikest nautida digitaalse ühtse turu võimalusi ja hüvesid.
Samuti on turvaline ja kõigile kättesaadav e-identimine eelduseks andmemajanduse arengule,
võimaldades inimestel kontrollida ja juhtida oma isikuandmete töötlemist.
1.7. Eesti leiab, et elektroonilise identiteedi ja usaldusteenuste, sh e-allkirja, koosvõimet toetavate
lahenduste välja arendamine ning uuendamine peaks olema korraldatud süsteemselt, mitte
projektipõhiselt. Oluline on taoliste teenuste arendamisel ja ülalpidamisel kasutada vastavate
pädevate EL struktuuride kompetentsi ja arvestada ka erasektorile, eriti finantssektorile,
kasutusvõimaluste loomisega.
7
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/123/EÜ, 12. detsember 2006 , teenuste kohta siseturul
8
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 910/2014, 23. juuli 2014 , e-identimise ja e-tehingute jaoks
vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ
9
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/1724, 2. oktoober 2018, millega luuakse ühtne digivärav
teabele ja menetlustele ning abi- ja probleemilahendamisteenustele juurdepääsu pakkumiseks ning millega
muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012
10
Selgitus: eIDAS määrus on näinud ette nõuetele vastavate eID lahenduste kohustuslikku piiriülest
tunnustamist avaliku sektori poolt ning ka nõuetele vastavate e-allkirjade tunnustamist vaatamata
turuosaliste päritolule ja kasutatava kokkulepitud standardile valikule. Komisjon on aidanud
liikmesriike nende nõuete järgimiseks vajalike tehniliste lahenduste loomisel, kuid see on toimunud
projektipõhist finantseerimist leidvate ühekordsete aktsioonidena. eIDAS määruse reaalne tulemuslik
piiriülene toimimine eeldab tehnilisi lahendusi, mis toimivad 24/7, mida arendatakse ja toetatakse
pidevalt ja jätkusuutlikult. Sellisteks keskseteks tarkvara komponentideks on täna eID piiriülest
kasutust võimaldav eIDAS NODE ja erinevate standardite kohaselt e-allkirju anda ja kontrollida
võimaldav DSS (Digital Signature Service). Taoliste lahenduste töös ja ajakohasena hoidmine peaks
olema mõne EL asutuse (näiteks eu-LISA) püsiülesanne, mitte kombinatsioon ühekordsetest
projektidest. eIDAS näeb ette erasektorile teatud erisusi selliste kesksete lahenduste kasutamisel –
näiteks võib eIDAS NODE kaudu korraldatud autentimise eest küsida erasektorilt tasu. Sellegipoolest
võiks taoliste kesksete komponentide ülalpidamine olla korraldatud viisil, mis maksimaalselt arvestab
ka erasektori vajadustega.
1.8. Eesti leiab, et e-valitsemise potentsiaal on ELis jätkuvalt suurel määral nii piiriüleselt kui ka
liikmesriikides kasutamata. Seetõttu peaks Euroopa Komisjon koos liikmesriikidega jätkama
tööd loomaks kõigile ELi kodanikele ja ettevõtetele võimalused tarbida avaliku sektori teenuseid
digitaalsel teel ning piiriüleselt. Selleks tuleks muuhulgas välja töötada uus Euroopa e-valitsuse
tegevuskava, et tagada Tallinna e-valitsemise deklaratsioonis kokkulepitud eesmärkideni
jõudmine.
Selgitus: Eesti toetab jätkuvalt püüdlusi e-valitsemise potentsiaali senisest suuremaks kasutamiseks
ELis. Tõhus e-valitsemine on järjest olulisem osa majanduse konkurentsivõimest ja piiriülene koostöö
selles valdkonnas on EL siseturu mõõtme kaudu järjest tähtsam. Seetõttu peaks EL pöörama suuremat
tähelepanu Euroopa avaliku sektori digiülemineku toetamisele, eelkõige avaliku sektori teenuste
digitaliseerimise edendamisele ja liikmesriikide infosüsteemide koostalitlusvõime säilitamisele ja
suurendamisele. Vajalikud peamised eesmärgid ja tegevused on kokku lepitud Eesti eesistumise ajal
kinnitatud e-valitsemise Tallinna deklaratsioonis, sealhulgas andmete ühekordse küsimise põhimõtte
läbiv juurutamine avalikus sektoris. Liikmesriigid ja komisjon peavad jätkama tööd nende eesmärkide
saavutamise suunas, et nende ettenähtud kasu ka Euroopa kodanike ja ettevõteteni jõuaks. Komisjon
plaanib selle osas 2021. a välja töötada tugevdatud ELi valitsuste koosvõimestrateegia, et tagada
koordinatsioon ja ühtsed standardid turvalise piiriüleste avaliku sektori andmevoogude ja teenuste
jaoks. Tallinna deklaratsiooni10 eesmärkide saavutamisele aitaks ka kaasa praeguse e-valitsuse
tegevuskava, mis loodi aastateks 2016-2020, ülevaatamine ja uuendamine.
1.9. Eesti leiab, et rohkem tähelepanu tuleb pöörata riikide vahelisele koostööle, kasutades
erinevaid digilahendusi, mis võimaldavad tõhusamalt tegeleda kliimamuutuste leevendamisega
ja aitavad kaasa kliimamuutustest tingitud mõjudega kohanemisele tänu tõhusamale
ressursikasutusele. Pooldame Euroopa Komisjoni ja EL Nõukogu Sekretariaadi eesmärki võtta
töö tõhusamaks korraldamiseks kasutusele digilahendused. Eesti toetab Euroopa Komisjoni
algatust luua Maa ülitäpne digitaalne mudel keskkonnakatastroofide prognoosimiseks ja
ohjamiseks ning peab oluliseks tagada mudeli usaldusväärsus ja laialdane takistusteta
kasutatavus, sest satelliidiandmetel, suurandmetel ja tehisintellekti rakendustel on suur
potentsiaal erinevate prognooside tegemisel.
Selgitus: Kestliku arengu eesmärke ei ole võimalik saavutada ilma fundamentaalsete muutusteta selles,
kuidas me toodame ja tarbime. Nii Euroopa roheline kokkulepe kui ka komisjoni digistrateegia
10
https://www.mkm.ee/en/objectives-activities/information-society/tallinn-declaration
11
rõhutavad, et just digitehnoloogiad ja digitaalsed lahendused võimaldavad vajalikke muutusi.
Digitehnoloogiate abil on võimalik vähendada energiatarbimist, tõsta tootlikkust, tõhustada
ressursside ringlussevõttu, optimeerida transpordisüsteeme, tuvastada reostust, jälgida muutusi
keskkonnas, mõjutada tarbimiskäitumist jne. Digilahendused võimaldavad koguda ja analüüsida
efektiivsemalt keskkonnaandmeid, ehitada üles varajased hoiatussüsteemid kliimamuutustega
kohanemiseks ja hädaolukordade ennetamiseks ning aitavad ennetada ja paremini toime tulla
ekstreemsete ilmastikunähtuste ja nende tagajärgedega. Seeläbi on võimalik säästa paljude inimeste
elusid ja tervist. Samuti võimaldavad tõhusamad digilahendused muuta süsinikumahukaid
tööstusharusid ja –protsesse säästlikumaks vähendades energia ja teiste ressursside kasutust, mille
järele on tekkimas üleilmselt järjest suurem nappus. Seetõttu on oluline teha koostööd riikide ja ka
ettevõtete tasemel, et võtta kasutusele ühe enam digilahendusi, mis panustavad tõhusamasse
infovahetusse, andmete töötlusse ning energia- ja ressursitõhususse. Samuti on oluline
kliimaneutraalse ringmajanduse saavutamiseks arendada kestlikku tootepoliitikat, sektoriüleseid
lahendusi ning ringmajanduse majandusmudelit toetavaid digitaalseid lahendusi.
Komisjon näeb teatisega ette mitmed algatused (nt Maa ülitäpne digitaalne mudel, ringluspõhise
elektroonika algatus, kliimaneutraalsete ja energiatõhusate kestlike andmekeskuste algatus), mis
digitaalsete lahenduste abil kestliku arengu eesmärke aitavad saavutada. Nende mitmete algatuste
osas on oluline tekitada tervikvaade ja selge arusaam, kuidas need kestliku arengu eesmärke aitavad
saavutada. Kuna digitaalsetel lahendustel nähakse kestliku arengu saavutamisel suurt potentsiaali ja
järgemööda töötatakse digimeetmeid välja, on oluline nende elluviimist tõhusamalt koordineerida ja
kiirendada EL üleselt jagades parimaid praktikaid riikide vahel ning soodustades ettevõtete vahelist
koostööd.
Komisjon soovib 2021. a alustada Maa ülitäpse digitaalse mudeli („Digital Twin of the Earth“)
loomisega. Mudel saab olema digitaalne modelleerimise platvorm visualiseerimaks, seiramaks ja
prognoosimaks keskkonna ja inimeste käitumist planeedil. Mudel toetab seeläbi ka Euroopa rohelise
kokkuleppe eesmärkide saavutamist. Rõhutame, et just satelliitandmetel, suurandmetel ja AI
rakendustel on suur potentsiaal erinevate prognooside tegemisel ning meil on ka vastav kogemus
olemas Dateli varajase hoiatuse süsteemiga „Sille“11. Igasugused mudelid vajavad tohutul hulgal
andmeid, mille osas tuleb tagada nende usaldusväärsus, kvaliteet ja kättesaadavus. Samuti leiame, et
Maa digitaalne mudel ise võiks olla pärast valmimist vabalt ja tasuta kättesaadav kõigile huvilistele.
1.10. Eesti nõustub, et EL peab rahvusvahelises suhtluses edendama oma digipöörde põhimõtteid
ja toetab Euroopa ülemaailmse digikoostöö strateegia väljatöötamist. Vaja on ka tugevdada
digitaalse dimensiooni osakaalu ELi arengukoostöös, mis peaks kajastuma ka ressursside
planeerimisel.
Selgitus: Järjest enam on vajalik digitaalse koostöö peavoolustamine. Digitaalne mõõde peaks
sisalduma kõigis ELi välistegevustes ja ELi poolt sõlmitavad välislepingud peaksid toetama Euroopa
digiülemineku põhimõtteid. Erilist tähelepanu peaks EL pöörama digitaalsele mõõtmele ja
andmemajanduse edendamisele koostöös Aafrika riikidega, Idapartneritega, laienemisriikidega, aga
samuti samameelsete partnerriikidega. Digiteemalise arengukoostöö raames tuleb toetada
„Digital4Development“ põhimõtete laiemat kasutamist, arenguriikide digitaalse võimekuse
tugevdamist ning digitaalsete oskuste levitamist. Leiame, et digitaalsete lahenduste kasutamine
arengukoostöös aitab ka kaasa kestliku arengu eesmärkide saavutamisele. Eesti osaleb
Digital4Development Hub (D4D Keskus) initsiatiivi töös. Leiame, et D4D Keskuse loomine aitab
11
https://www.datel.ee/et/lahendused/jaerelvalve/sille
12
tugevdada digitaalset mõõdet ELi arengukoostöös. Peame ka väga oluliseks Euroopa väärtustel
põhineva Interneti kaitsmist ja edendamist ülemaailmselt.
1.13. Eesti nõustub Euroopa digituleviku kujundamise strateegias esitatud vajadusega suurendada
tehnoloogia valdkonnas naiste osakaalu ning julgustada naisi digipöördes täiel määral osalema.
Leiame, et nende eesmärkide saavutamiseks tuleb ELis jätkuvalt planeerida ja ellu viia konkreetseid
tegevusi, mis toetaksid naiste osalust digimajanduses ja –ühiskonnas.
Selgitus: Peame oluliseks naiste oskuste ja pädevuste rakendamist Euroopa tehnikavaldkonnas. Samas
ei ole nende eesmärkide saavutamiseks strateegias kavandatud ühtegi tegevust. Leiame, et komisjon
peaks edaspidi Euroopa digituleviku kujundamise raames kavandama ka algatusi, mis neid vajadusi
adresseerida aitaks. Edasiste tegevuste puhul tuleks rohkem tähelepanu pöörata konkreetsetele
soolise võrdõiguslikkuse edendamise võimalustele ja meetmetele. Planeeritavad tegevused peaksid
muuhulgas toetama 2019. a. 27 liikmesriigi ja Norra esindajate poolt allkirjastatud deklaratsioonis
„Commitment on women in digital“12 kokkulepitud tegevuste elluviimist, sh üleeuroopalise tüdrukud
ja naised IKT-s päeva tähistamine, soolise tasakaalu parandamine digiküsimustega tegelevates
organites ja kogudes ning naiste digimajanduses ja –ühiskonnas osalemise seire järjepidev
parandamine. Naiste osakaalu suurendamine IKT valdkonnas on ka Eestis tähelepanu pälvinud vajadus.
2018. a. seisuga olid 78% IKT-spetsialistidest Eestis mehed ning IKT esimese taseme hariduse
õppekavadel oli naisi keskmiselt 24%. Naiste osakaalu suurendamiseks IKT valdkonnas viivad tegevusi
ellu nii Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium kui erinevad erasektori ja
kodanikuühiskonna organisatsioonid.
2. Teatis „Euroopa andmestrateegia“
2.1. Eesti pooldab Euroopa andmestrateegia eesmärki muuta Euroopa andmepõhise majanduse
globaalseks liidriks tagades andmete laiapõhjalise kättesaadavuse ja investeerides
andmekasutust soodustavatesse pädevustesse ja taristutesse.
Selgitus: Euroopa andmestrateegia eesmärk on pakkuda välja meetmeid, mis aitaksid viia ELi
andmepõhise ühiskonna eeskujuks ja liidriks luues andmete ühtne turg, mis võimaldab andmetel ELi
piires ja valdkondade vahel vabalt liikuda, et neist saaksid kasu kodanikud, ettevõtjad, teadlased ja
haldusasutused. Strateegias välja toodud meetmed moodustavad koos tervikliku lähenemise
andmemajandusele eesmärgiga suurendada andmete kasutamist ning kasvatada nõudlust
andmepõhistele toodetele ja teenustele ELi ühtsel turul. Pooldame ELi andmepõhise majanduse
edendamist, mis võimaldaks nii era- kui avalikus sektoris teha paremaid otsuseid. Ettevõtluse
igakülgseks toetamiseks tuleb näha ette töötajate oskuste ja teadlikkuse arendamist andmemajanduse
valdkonnas ning investeerida digitaalsetesse pädevustesse, sh andmekirjaoskusse. Selged suunised
andmetele juurdepääsu ja nende taaskasutamise kohta, teadlikkus õigustest andmete kasutamisel,
investeeringud järgmise põlvkonna standarditesse, vahenditesse ja taristusse, mis aitavad andmeid
talletada ja töödelda on väga olulised.
Kõige olulisemaks ja õigete meetmete kasutamise korral suuremat majanduslikku ning ühiskondlikku
mõju andvaks probleemistikuks on andmete kättesaadavus nende kasutamiseks ja
korduvkasutamiseks. Seda aga koos andmete kvaliteedi ja andmehaldusega seonduvate teemade
12
https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/news/eu-countries-commit-boost-participation-women-digital
13
lahendamisega. Seejuures on oluline jätkata ka andmete digiteerimisega ja ümber digiteerimisega, ilma
milleta ei saaks avalikke ja uuri teenuseid arendada.
2.2. Eesti hinnangul peaks Euroopa Komisjon täiendavat tähelepanu pöörama inimeste
andmekirjaoskuse parandamisele ja üldise teadlikkuse tõstmisele nende õigustest andmete, sh
isikuandmete, kasutamisel. Andmetega seotud oskuste puhul tuleks eristada üldist andmete
kirjaoskust andmeekspertide kirjaoskusest.
Selgitus: Andmete kirjaoskus on muude asjakohaste andmetega seotud teadmiste ja oskuste kõrval
pigem rohkem seotud inimeste teadlikkusega oma isiklike andmete kasutamise õigustest. Praegu on
strateegias mainitud ainult mõnda projektipõhist tööriista (nt isikuandmete haldamise rakendused ja
nõusoleku haldamise tööriistad), kuid süstemaatiline lähenemisviis peab olemas olema kõigi
vanuserühmade andmetega seotud õiguste kaitseks ja õiguste teadvustamiseks. Ainult rakenduste,
algatuste ja erinevate võimalike vahendite mainimine ei anna oodatud ja vajalikke tulemusi. Teadlikkus
andmetega seonduvatest riskidest, sh analüüsist ja tehisintellektist tingitud riskidest, võimalustest ning
loomise alustest peaks olema integreeritud nii formaal-kui mitteformaalõppesse.
Igakülgselt ettevõtlust toetades tuleb olulise osana näha ette ka töötajate oskuste ja teadlikkuse
arendamist andmemajanduse kohta. Lähtuda tuleks interdistsiplinaarsest ja praktilisest lähenemist.
Oluline on tagada, et andmete kirjaoskuse tase oleks adresseeritud kõigil haridustasemetel ja
mitteformaalses õppes. Me ei pea õigeks, et (kõigi inimeste) andmete kirjaoskust tuleks käsitleda
sarnaselt andmeekspertide või andmeteadlaste andmete kirjaoskusele. Andmetega seotud oskused
tuleks jagada kaheks: üldine andmete kirjaoskus ja andmeekspertide kirjaoskus. Sellest jaotusest
tulenevalt peaks olema väga selge ja süsteemne lähenemisviis inimeste üldiste andmete kirjaoskuse ja
kõigi haridustasandite andmeekspertide/teadlaste arendamiseks ning see peaks olema ka strateegias
väga selgelt välja toodud. Ühtlasi leiame, et liikmesriigid peaksid koolitama andmespetsialiste rohkem
ja põhjalikumalt.
Strateegias on viidatud küll muudele programmidele või algatustele, näiteks digivaldkonna talentide
kogumi/andmebaasi loomisele, kuid nendes algatustes pole andmeteadlaste ja andmete kirjaoskuse
olulisus piisavalt välja toodud. Komisjon oleks võinud andmestrateegias anda selged ootused ja isegi
nõudmised konkreetsetele pädevustele, mida tuleks teistes viidatud dokumentides esmatähtsaks
pidada kui andmemajanduse jaoks piisavaid ja vajalikke eeldusi. Samuti tuleks tulevastes algatustes
rohkem tähelepanu pöörata küberturvalisuse alaste ekspertteadmiste vajaduse suurenemisest
tulenevatele väljakutsetele. Ehkki valitsused võivad küberturvalisuse osas olla heal järjel, kasvab
erasektoris vajadus küberturvalisuse alaste ekspertteadmiste järele tulenevalt tehisintellektiga seotud
lahenduste vajadusest väga kiiresti.
2.3. Parandada tuleb kõrge kvaliteediga avaliku sektori andmete kättesaadavust laiendades
taaskasutusse antavate kõrge väärtusega avaliku sektori andmestike kategooriaid. Rõhutame,
et selle saavutamiseks peaks Euroopa Komisjon ka kindlasti välja töötama liikmesriikidele
suunatud rahalisi toetusmeetmeid. ELi edasises tegevuses on oluline ELi riikide avaliku sektori
andmete vahendamine ühistel standardiseeritud alustel, et võimaldada andmete
kättesaadavust ka piiriüleselt.
Selgitus: Kõrge väärtusega andmestike taaskasutusse andmine on EL tasandil reguleeritud avaandmete
ja avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise direktiiviga13. Nendeks loetakse
andmekogumeid, mille taaskasutusest võib eeldada märkimisväärset sotsiaalmajanduslikku kasu ning
need tuleb liikmesriikidel taaskasutusse anda tasuta ja kokkulepitud ühtsel viisil. Direktiivi kohaselt
paneb komisjon rakendusaktiga paika, millised andmekogumid taaskasutusse anda tuleb. Tähtis on
leida vahendeid, kuidas liikmesriikide avaliku sektori asutustes seda saavutada ja toetada. Näiteks
13
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1024, 20. juuni 2019, avaandmete ja avaliku sektori
valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (uuesti sõnastatud), L 172/56
14
nõuab andmete kättesaadavuse parandamine kulukaid IT arendusi. Avaandmeid puudutavat
õigusraamistikku muutes tuleb rõhku panna sellele, et andmete jagamine ei piiraks ettevõtete, sh riigi
äriühingute, konkurentsivõimet. Oluline on ka, et avaliku sektori andmed oleksid reaalselt
kättesaadavad kõigile huvitatud osapooltele, mitte ainult õigusakti tasemel, mida avaliku sektori
asutused ei täida. See võimaldaks erasektoril andmete abil uusi teenuseid ehitada.
Kuigi andmestrateegia üheks eesmärgiks on ka lahendada probleem avaliku sektori vahelise
andmevahetuse puuduste osas ning jõuda andmete ühekordse küsimise põhimõtte rakendamiseni
avaliku sektori teenuste osas, ei esita komisjon strateegias ühtegi selget lahenduseettepanekut.
Probleem ei ole selles, kus andmed on hoitud (andmete liigutamine on lahendatud), vaid andmete
ühekordse küsimise põhimõtte rakendamist takistab semantilise koosvõime puudumine,
andmevormingu erinevused ning võimetus isikuid ja andmeid kokku viia. Andmete ühekordse küsimise
põhimõtte osas on vajalik ka liikmesriikide ja komisjoni ühtne arusaam selle sisustamisest. Avaliku
sektori andmete piiriülese koosvõime puudumine on takistuseks ELi ühtse digivärava loomisel. Samuti
eeldab andmete piiriülene kasutamine keeletehnoloogiate olulist arendamist, et mahukaid
tekstikorpusi (nt Rahvusraamatukogus, Rahvusarhiivis ja Rahvusringhäälingus) saaks teenuste
arendamisel kasutada.
2.4. Eesti tervitab Euroopa Komisjoni kavatsust uurida, kas ja kuidas oleks seadusandlike
meetmetega võimalik tagada stiimulid sektorite siseseks ja nende vaheliseks horisontaalseks
andmete jagamiseks. Võimalikud meetmeid ei tohiks aga piirata ettevõtete konkurentsivõimet.
Selgitus: Toetame komisjoni eesmärki muuta Euroopa osava andmekasutusega (data-agile) majanduse
üleilmseks liidriks ning kavatsust uurida, kas osava andmekasutusega majanduses osalejate vahelisi
suhteid mõjutavates küsimustes oleks vaja võtta seadusandlikke meetmeid, et tagada stiimulid
sektorite vaheliseks horisontaalseks andmete jagamiseks. Selle käigus on siiski oluline tagada, et mis
tahes muudatused olemasolevates õigusaktides (sh nn andmebaaside direktiiv 96/9/ EÜ ja nn
ärisaladuse direktiiv (EL) 2016/943) või nende rakendamist puudutavad juhised tagaksid
intellektuaalomandi ja ärisaladuste optimaalse kaitse ELis. Viimane on vajalik, et tagada ühtsel turul
majanduskasvu soodustav innovatsioon.
Vajalik oleks uurida võimalusi juurdepääsu võimaldamiseks valdavalt erasektori valduses olevale
masinloodud mitteisikustatud teabele, mille kohta hetkel ühtsed eeskirjad puuduvad. Erasektori ja
avaliku sektori andmete sidumine tagab rikkalikumad andmekogumid, mis omakorda pakub võimaluse
kvaliteetsemaks andmeanalüüsiks. Näiteks tervisesektoris on üha rohkem terviseandmeid erasektori
valduses (nt laialdaselt levinud mobiilirakendused inimeste tervise jälgimiseks). Samuti ei toimi praegu
hästi õppimisest tulenevate andmete jagamine erasektori ja valitsusasutuste vahel. Kuna hariduses on
suurem osa õppeallikatest isikupõhised, on oluline, et ettevõttesisesest õppimisest tulenevad andmed
jõuaksid nii teadlasteni kui ka uute teenusekujundajate ja- pakkujateni, kes omandavad hariduse
järgmisel tasemel.
Võimaliku ELi andmete akti (Data Act) väljatöötamisel tuleb arvestada aga sellega, et ei tekiks liiga jäika
regulatsiooni. Ühest küljest on andmepõhise majanduse ja masinloodud andmete küsimuste
lahendamine ELi tasandil regulatsioonidega (määrus, juhis jm) tervitatav, sest probleemid ja
väljakutsed on liikmesriikides samasugused ning äritegevusel on piiriülene iseloom. Samal ajal on
tähtis, et eelistataks paindlikke, muutustega arvestavaid ja kõige vähem ettevõtlust piiravaid
meetmeid, nt sektorite eneseregulatsiooni küsimustes kus võimalik vältimaks ebaproportsionaalsete
takistuste loomist uute ärimudelite turule tulekuks. Võimalikud EL tasandi lahendused ei tohiks piirata
ettevõtete konkurentsivõimet. Õigusaktidega reguleeritav peab olema väga hästi põhjendatud ning
proportsionaalne. Andmepõhise majandusega seoses on veel palju teadmata ja avastamata aspekte
ning ELi andmete akti liigselt kiirustades välja töötamisel on oht, et napist analüütilisest kogemusest
tingituna ei võimalda loodava õigusakti kvaliteet andmestrateegias kirjeldatud eesmärkide poole
liikumist. Oluline on, et ettevõtjatele jääks üldjuhul paindlikkus ise otsustada, kas ja kellega ta oma
andmeid (v.a isikuandmed) lepingulistel alustel jagada tahab. Tuleks ka silmas pidada, et ettevõtja, kes
15
on andmed kogunud või kelle tegevuse käigus need on tekkinud, on teinud selleks investeeringuid ning
tal võikski olla konkurentsieelis, mida ta saab neid andmeid ise kasutades. Turu suurema avatuse
saavutamisel võib ühe võimalusena kaaluda kohustust anda masinloodud toorandmed üle mõistlikel
ja mittediskrimineerivatel tingimustel. Teine võimalus oleks kohustus kasutada ühtlustatud ja
avalikustatud rakendusliideseid (API), mis lihtsustavad juurdepääsu andmetele.
2.5. Toetame valdkondlike ühtsete Euroopa andmeruumide loomist soodustamaks andmete
kättesaadavust ja võimaldamaks andmetel ELi piires ning valdkondade vahel vabalt liikuda.
Valdkondlike andmeruumide loomisel peame võtmetegevuseks andmete semantilise
koosvõime saavutamist ja turvaliste internetipõhiste andmevahetusmeetodite kokkuleppimist.
Selgitus: Komisjon plaanib luua ühtsed Euroopaülesed valdkondlikud andmeruumid. Nende
eesmärgiks on üle saada õiguslikest ja tehnilistest takistustest organisatsioonide vahelisel andmete
jagamisel, koondades vajalikud tööriistad ja taristud ning adresseerides usaldust puudutavaid
küsimusi, näiteks ühtsete reeglite paika panemise kaudu. Ühtsetesse andmeruumidesse kuuluvad: (i)
andmete jagamise tööriistade ja platvormide kasutuselevõtt; (ii) andmehaldusraamistike loomine; (iii)
andmete kättesaadavuse, kvaliteedi ja koostalitlusvõime parandamine, nii sektori-spetsiifiliselt kui
valdkondade üleselt. Toetame kogu Euroopat hõlmavate ühtsete ja koostalitusvõimeliste
andmeruumide loomist ning meetmeid andmetele parema juurdepääsu tagamisel, andmevahetuse
arendamisel sektorite vahel, mis eeldaks selgemaid standardeid ja koostalitusvõime parandamist.
ELi ühiseks, pikaajaliseks probleemiks on olnud andmete kvaliteet. Liikmesriikide poolt erinevatesse
infosüsteemidesse kogutava teabe puhul peaks EL saavutama vajalikud kokkulepped andmete
standardiseerimiseks (näiteks andmete säilitamise periood ja sisu, andmete struktuur).
Standardiseerimine on kriitilise tähtsusega mis tahes andmeruumi puhul, et tagada kvaliteetsete
andmete olemasolu ette nähtud arendamis- ja testimiseesmärkidel. Ühtlasi aitaks standardiseerimine
lahendada andmete täiendava töötlemise vajaduse kasutatavateks nn andmekogudeks. Näiteks
olukorras, kus kaks osapoolt kasutavad andmete infosüsteemi sisestamiseks täiesti erinevat loogikat,
on oluliselt raskendatud andmete ristkasutus. Kindlate standardite kokkuleppimine on ka
koostalitlusvõime eelduseks.
Ühtse Euroopa andmeruumi kontseptsioon võib ka pakkuda olulist lisandväärtust ELi VKEdele uute
tehnoloogiate arendamisel ja testimisel. Samuti on see oluline väiksematele liikmesriikidele, kus
teatud konkreetsetes valdkondades ei pruugi skaleeritavate lahenduste testimiseks olla piisavalt
andmeid. Oluline on ka andmeruumidega seoses tagada võimalus osaleda kõrgjõudlusega
andmetöötluses ja arendada andmetöötlussuutlikkust institutsioonides. Samuti on
koostalitusvõimeliste andmeruumide loomisega kaasnev üleeuroopaline andmete ja andmekogude
kättesaadavus oluliseks eelduseks teadus- ja arendustegevuseks.
Oluline on ka toetada (üleeuroopaliste) andmeplatvormide ja turgude arendamist, kuna need
võimaldavad nii era- kui ka avalikul sektoril kvaliteetseid andmekogumeid müüa, nendega kaubelda ja
tagada neile juurdepääsu. Andmekogumitele peab olema juurdepääs hõlpsasti ja masinloetavas
vormingus ning dokumentatsioon peab sisaldama selgitusi andmete kasutamise ja teavet nende
päritolu kohta. Andmeruumides peab olema kaitstud intellektuaalomand, konfidentsiaalne teave ja
isikuandmed, samuti turvalisus ja õigustatud ärihuvid.
2.6. Eesti toetab ühtsete Euroopa andmeruumide haldamist reguleeriva raamistiku välja töötamist.
Raamistiku kujundamisel peame kiirusest olulisemaks läbimõeldust. Eesmärgipärased
andmeruumid peaksid Eesti nägemuses moodustama detsentraliseeritud juhtimisega
koostalitusvõimelise ökosüsteemi.
Selgitus: Komisjon plaanib 2020. a lõpuks välja tulla ühtsete Euroopa andmeruumide haldusraamistiku
ettepanekuga. Raamistik peaks pakkuma tuge otsustamiseks, milliseid andmeid võib kasutada teatud
olukordades, edendama piiriülest andmevahetust ja prioriseerima koostalitlusvõime nõudeid ja
standardeid sektori siseselt ja sektorite üleselt samal ajal võttes arvesse võimalikku vajadust
16
täpsustada valdkondlikke nõudeid. Selleks, et tagada piisav andmevahetus erinevate osapoolte vahel
(riigilt erasektorile ja vastupidi, riigiasutuste sees ja riikide vahel), on tarvis ühist arusaama, selgeid ja
toimivaid standardeid ning regulatsioone. Viimaste puhul on oluline, et need oleksid piisavalt
detailsed, kuid samas piisavalt paindlikud arengute toetamiseks ja õigustatud murede lahendamiseks.
Üleeuroopalised andmete koosvõimelisusele suunatud regulatsioonid lihtsustaks ilmselt ka andmete
siseriikliku kättesaadavust.
Toetame komisjoni planeeritud tegevusi andmehalduse põhimõtete ühtlustamiseks liikmesriikides
kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega (GDPR). Samas tõdeme, et teatises ühtsete Euroopa
andmeruumide haldamise õigusraamistikule seatud tähtaeg on väga ambitsioonikas ja eeldaks juba
praegu konkreetse tegevuskava olemasolu. EL tasandi soovitused andmepõhiste projektide
piiriüleseks läbiviimiseks peaksid muuhulgas arvestama ka käimasolevate laiaulatuslike andmeanalüüsi
projektide ja teadustaristute kogemusega (näiteks Elixir, EHDEN, BBMRI-ERIC, EOSC-Life jt). Oluline on
mitte takerduda ühte ainsasse metodoloogiasse piiriüleste analüütikaprojektide läbiviimiseks, et
vältida vendor lock-ini ja muid pudelikaelasid. ELis peaks olema laialdane kompetents piiriüleste
analüütikaprojektide läbi viimiseks ja lai valik pädevaid asutusi, kes neid projekte suudaksid läbi viia.
On ebatõenäoline, et ainult ühe lähenemisega on võimalik lahendada kõikvõimalikud kasutusjuhud
piiriüleseks analüütikaks.
Eesmärgiks peaks olema liikuda detsentraliseeritud andmeladude lahenduse suunas, kus andmeid
säilitatakse ainult ühes kohas (andmete ühekordse küsimise põhimõte) ning andmetele juurdepääsu
hallatakse vajalike liideste kaudu (API) ja tagatud on turvalised identifitseerimise ja autentimise
meetodid turvalistes pilvepõhistes võrgustikes. Euroopa andmeruumi loomise eelduseks on toimivad
riiklikud või regionaalsed andmevõrgustikud, mis võiksid omavahel olla ühenduses vastavate
kontaktpunktide kaudu. Piiriülese andmevahetuse soodustamiseks peame vajalikuks riiklike
valdkondlike andmehalduse kontaktpunktide loomise toetamist, mis haldaksid riiklikke
andmekatalooge ja andmetele juurdepääsu protsessi, näiteks Digitaalse Euroopa programmi kaudu.
On oluline, et EL-il oleks riikide- ja silode ülene vaade, millega välistataks talitlusviis, kus igas
liikmesriigis ja silos lahendatakse sama probleemi ning arendatakse samu lahendusi ikka uue ja uue
raha eest. Ühe lahendusena võiks kaaluda EL-is järk-järgult keskse kehandi loomist või määramist,
kellel on horisontaalsem ülevaade ja kes peaks tagama selle, et jõuaksime olukorrani, kus meil on
vähem valikuvõimalusi, st rohkem standardseid lahendusi piiriülestes lahendustes. Erasektorit
motiveeriks antud mudelis tegutsema Eesti näide, kus riik on ise palju panustanud tarkvara
komponentidesse ning andnud need vabalt kasutusse. Kuigi väljapakutud juhtimismudeli visioon on
jaotada andmeruumid ära haldusalade või domeenide kaupa, siis on meile oluline, et kõik need peavad
omama koostalitlusvõimet (nagu on kokku lepitud EL siseturvalisuse valdkonnas14). ELi mudelile sobib
kõige paremini hajus süsteem ühtse kokkulepitud protokolliga, millel on liidus juba olemas häid
praktikaid, näiteks nagu Eesti X-tee.
2.7. Eesti toetab tervishoiu ühtse Euroopa andmeruumi loomise algatust ning Euroopa ühisel
andmevahetusvormingul põhinevate elektrooniliste terviseandmete kasutamise edendamist, et
võimaldada andmeanalüüsil põhinevate tehnoloogiate laialdasem kasutamine inimeste tervise
ja heaolu parandamiseks. Ühtse andmeruumi loomisel peame esmatähtsaks terviseandmete
kvaliteedi ja semantilise koosvõime parandamist, andmekaitse põhimõtete ühtlustamist
terviseandmete teisese kasutuse korral ning andmeanalüüsiks vajaliku taristu loomist, sh kõrge
usaldusväärsuse tasemega eID vahendite kasutuselevõttu kõigis liikmesriikides.
Selgitus: Tervisesektor on andmete ja teadmiste mahukas majandusharus, kus andmeanalüüsil
põhinevate tehnoloogiate arendamine ja laialdasem kasutuselevõtt võimaldab parandada inimeste
tervist ja heaolu, lahendada tervisesüsteemi jätkusuutlikkusega seotud väljakutseid ja luua võimalusi
innovaatiliseks ettevõtluseks. Suurte andmehulkade ja erinevate andmeallikate kombineerimine
14
https://www.consilium.europa.eu/en/press/press-releases/2019/05/14/interoperability-between-eu-
information-systems-council-adopts-regulations/
17
võimaldab luua uusi teadmisi haiguste ennetamiseks ja ravimeetodite tõhustamiseks. Näiteks
võimaldab suuremate andmehulkade analüüs välja töötada kliinilisi otsusetugesid (clinical desicion
support systems), mis kasutavad teksti- ja andmekaevet ning masinõppe ja tehisintellekti
tehnoloogiaid, aga ka rahvatervise olukorra jälgimiseks ja meetmete kavandamiseks (näiteks
epideemiate korral). Eriti oluline on andmete koondamine ja andmetele piiriülene juurdepääs
haruldaste haiguste puhul, kus juhtumite arv ühe riigi piires on väike. Ka ravimite kliiniliste uuringute
läbiviimiseks ja ravimiohutuse parandamiseks on vajalikud reaalelu andmed. Suurtel andmehulkadel
põhinev andmeanalüüs aitab välja selgitada ja vältida ravimite võimalikke kahjulikke koostoimeid,
samuti hinnata ravimite tõhusust võrdlevalt. Euroopa tervishoiu andmeruumi loomise eesmärgiks on
lisaks haiguste kiiremale ja sihipärasemale uurimisele, diagnoosimisele ja ravile ka võimalus kasutada
andmeid tõenduspõhiseks poliitikakujundamiseks ja tervishoiusüsteemi juhtimiseks.
Riikide terviseandmed peavad olema koostalitlusvõimelised ja piisava kvaliteediga teadusuuringute
teostamise tarbeks. Ühtse andmeruumi loomisel peame esmatähtsaks terviseandmete kvaliteedi ja
semantilise koosvõime parandamist ning vajaliku taristu loomist. Euroopas on praegu mitmeid
barjääre, mis takistavad terviseandmete kasutamist teadus- ja arendustegevuseks riigipiiride üleselt.
Andmebaaside ühilduvuse, andmete kvaliteedi ja ühtsete andmekaitse reeglite puudumisest tingitud
probleeme on üritatud lahendada mitmete erinevate EL teadusprojektide raames, mis killustab
ressursse ja aeglustab tulemuseni jõudmist.
EL tasandil tuleb jätkata ja laiendada semantika alast koostööd, sealhulgas liikmesriikide e-tervise
võrgustiku kaudu. E-tervise võrgustikus on loodud semantilise koostalitlusvõime juhtrühm (semantic
subgroup), mis tegutseb vastu võetud semantilise koosvõime strateegia alusel. Selle juhtrühma töö
tuleks viia stabiilsemale alusele, tagades tema tegevuste katteks ka rahastuse. Koostalitlusvõime ja
standardiseerimise edendamiseks on välja töötatud Euroopa e-tervise koostalitlusvõime raamistik
(Refined eHealth European Interoperability Framework), mille eesmärgiks on kirjeldada
koostalitlusvõime kuus tasandit ning pakkuda ühtseid termineid, mis tagab parema kommunikatsiooni
kõigi osapoolte vahel. Samuti on kinnitatud coordination and support activity (CSA) „x-eHealth“, kus
osalevad EL liikmesriigid ja rahvusvahelised sidusrühmad (HL7, IHE jt), et kokku leppida uutes
koosvõimelistes andmeblokkides (epikriis, pildiviit ja laboritulemused).
Andmekvaliteedi parandamine eeldab ka investeeringuid ka tervishoiuteenuse osutajate kui peamiste
andmeallikate tasandil, sealhulgas andmete talletamist lihtsustavate tehnoloogiate kasutuselevõttu.
Lisaks on vajalik tervishoiutöötajate digiteadlikkuse ja andmeanalüüsi oskuste tõstmine. See kõik vajab
mahukaid investeeringuid. Samas on oluline, et terviseandmeid saaks kiiresti kättesaadavaks muuta
teadusuuringutes ja poliitikakujundamises kasutamiseks, pöörates piisavalt tähelepanu privaatsusele
ja isikuandmete kaitsele ning võimalikele turvalisuse probleemidele. Selleks on vaja toetada näiteks
kaasaegsete krüptograafia lahenduste arendamist ja kasutusele võtmist, mis toetavad terviseandmete
turvalist kasutamist teaduse ja innovatsiooni eesmärgil.
Peame vajalikuks GDPR rakendamise põhimõtete ühtlustamist terviseandmete teisese kasutuse korral.
Terviseandmete teisest kasutamist piiriüleselt takistavad liikmesriikides kehtestatud erinevad
piirangud ning erinev arusaam andmete teisesest kasutusest. Isikuandmete kaitse üldmäärus
võimaldab liikmeriikidel kehtestada terviseandmete töötlemisele täiendavaid reegleid. See on viinud
liikmesriikide praktika teatavate erisusteni, mille lahendamine vajab ühtset lähenemist EL tasandil.
Andmete laialdast kasutust planeerides tuleks näiteks läbi arutada, kas ja mil saab pidada andmeid
anonüümseteks üldmääruse tähenduses. Tuleks ühtlustada käsitlus sellest, millal on andmed
anonüümitud ja millal pseudonüümitud ning millised on kriteeriumid füüsilise isiku tuvastatavuse
kindlakstegemisel GDPRist tulenevalt. Samuti võiks kaaluda EL-i ülese eetikakomitee loomist riikide
üleste isikustatud terviseandmetega tehtavate teadusuuringute kooskõlastamiseks.
Toetame tegevusi, mille eesmärgiks on soodustada inimeste juurdepääsu nende terviseandmetele,
sealhulgas piiriüleselt. Seejuures on olulised ka tehnoloogiad ja platvormid, mis võimaldavad inimestel
interaktiivselt enda terviseandmeid hallata, sh paindlikud nõusoleku haldamise instrumendid. Sooviks
18
EL tasandil hinnangut õiguslikule debatile, kas ja kuivõrd peaks riik kaasa aitama riikliku andmekogusse
kantud andmete edastamisele isiku nõusolekuta.
Kõikides riikides ei ole nõusolekupõhine andmete jagamine ainus seaduslik viis andmete kasutamiseks.
Juhime tähelepanu, et kõik riigid ei kohalda nõusolekupõhist terviseandmete kogumist, riigiti on
praktika erinev, kohaldatakse ka seaduse alusel andmete kogumist. Terviseandmete õiguspärane ja
eetiline kasutus peab olema tagatud olenemata andmete kogumise alusest.
Delikaatsetele terviseandmetele ligipääsu võimaldamise eelduseks on võimalus tõsikindlalt veenduda
andmetele ligipääsu saava isiku identiteedis. Piisava usaldusväärsuse tagamine on võimalik ainult
eIDAS nõuetele vastava kõrge usaldusväärsusega eID vahendi abil.
2.8. Eesti toetab ühtse Euroopa rohelise kokkuleppe andmeruumi algatusi, et soodustada andmete
potentsiaali ärakasutamist Euroopa kliimaeesmärkide saavutamisel. INSPIRE ja keskkonnateabe
direktiivide ülevaatamisel tuleks arvesse võtta ka uusi andmeid puudutavaid õigusakte ja
tugevdada nende koosmõju. Euroopa Komisjoni pilootprojekti algatus „zero pollution ambition“
peaks hõlmama ka merd, sh mereprügi ja mikroplasti, mis on saaste vähendamise kontekstis
samuti oluline valdkond.
Selgitus: Euroopa roheline kokkulepe rõhutab andmete tähtsust 2050. a kliimaneutraalsuse eesmärgi
saavutamisel. Selleks on komisjon ette näinud ühtse Euroopa rohelise kokkuleppe andmeruumi
algatuse, mis aitab andmete potentsiaali parimal moel ära kasutada. Andmestrateegias välja toodud
globaalse andmepõhise majanduse liidri ambitsiooni tuleks ära kasutada ka ÜRO üleilmse
keskkonnaandmete strateegia koostamisel. Algatuse raames on kavandatud viis peamist tegevust, sh
Maa ülitäpne digitaalne mudel ja „GreenData4All“ algatus, mille raames vaadatakse üle INSPIRE ja
keskkonnateabe direktiivid, et uusi tehnoloogilisi võimalusi ja innovatsiooni rohkem ära kasutada.
Kuna erinevaid andmetega seotud direktiive on mitmeid (uus avaandmete direktiiv, isikuandmete
kaitse üldmäärus, kõrgväärtusega andmed jne), siis INSPIRE ja keskkonnateabe direktiivide
ülevaatamisel tuleks tagada nende koosmõju teiste seotud regulatsioonidega. Komisjon plaanib 2021.
a IV kvartalis alustada andmestrateegia varajase rakendamise pilootprojektiga „zero pollution
ambition“ raames. Pilootprojektis keskendutakse valdkondadele, kus on palju andmeid kättesaadavad,
nagu nt kemikaalid, õhk, vesi, pinnas ja ohtlikud ained toodetes. Kuigi algatuse eesmärk ja täpne sisu
jääb ebamääraseks, tuleks sellesse hõlmata ka meri, eriti mereprügi ja mikroplast. Mereprügi ja
mikroplasti probleem on globaalselt väga teravalt üleval ja andmete potentsiaal selle probleemi
lahendamiseks on suur.
2.9. Eesti tervitab täiendavat tähelepanu andmete kättesaadavuse parandamisele
põllumajandussektoris. Üleeuroopalise andmeruumi arendamisega kaasneks soodne mõju
tehnoloogiate arendamisele ning avaliku ja erasektori koostöö hõlbustamisele, mis on oluliseks
eelduseks realiseerimaks uute tehnoloogiate rakendamise potentsiaali põllumajandus- ja
toidusektoris.
Selgitus: Komisjon hinnangul on andmed üks võtmeelemente edendamaks põllumajandussektori
jätkusuutlikkust ja konkurentsivõimet. Seetõttu uurib komisjon võimalusi neutraalse platvormi
loomiseks võimaldamaks põllumajandusandmete jagamist ja kogumist. Peame väga oluliseks, et
digitaalsete tehnoloogiate rakendamine aitab vähendada põllumajandus- ning toidusektori
keskkonnakoormust luues samas ka võimalused majandusliku tõhususe kasvuks. Digitaalsete
tehnoloogiate kasutamine on oluliseks elemendiks ka põllumajandustoetuste administreerimisel
Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika raames uuel programmperioodil. Rõhutame, et edaspidiste
tehnoloogiate kasutuselevõttu soodustavate valdkondlike tegevuste planeerimisel peab seadma
eesmärgiks toidu väärtusahela läbipaistvuse suurendamise. Samuti peab olema tagatud, et uute
tehnoloogiate kasutuselevõtuga paraneb või ei muutu halvemaks primaartootjate positsioon toidu
väärtusahelas. Leiame ka, et 2019. a aprillis allkirjastatud põllumajanduse digitaalse tuleviku
19
deklaratsioonis kokkulepitud koostöö on oluline eelkõige teadus- ja arendustegevuse toetamise
tugevdamiseks, innovatsiooni infrastruktuuri rajamiseks arukale Euroopa toidutööstussektorile ning
ühise andmeruumi loomiseks arukatele toidutööstuse rakendustele.
2.10. Eesti toetab justiitsvaldkonna ühtse Euroopa andmeruumi loomist, et soodustada
tõhusamat õigusemõistmist, suurendada isikute teadlikkust oma õigustest ning võimaldada
justiitsvaldkonnas tehisintellektil põhinevate lahenduste kasutuselevõttu ulatuses, mis tagab
isikuandmete kaitse. Selle eelduseks on justiitsvaldkonnas digitaliseerituse taseme tõstmine ja
koostalitlusvõime loomine.
Selgitus: Komisjoni hinnangul on avalike haldusasutuste ühtse Euroopa andmeruumi loomine oluline,
et muuhulgas toetada ELi õiguse tulemuslikku kohaldamist ja töötada välja innovatiivseid
õigustehnoloogia rakendusi, mis toetavad selles valdkonnas tegutsejaid. Komisjon rõhutab, et lihtne
juurdepääs ELi ja liikmesriikide õigusaktidele, kohtulahenditele ning e-õiguskeskkonna teenuste
teabele ja nende lihtne taaskasutamine on hädavajalik nii ELi õiguse tulemuslikuks kohaldamiseks kui
võimaldab ka luua innovatiivseid õigustehnoloogia rakendusi, mis toetavad selles valdkonnas
tegutsejaid. Komisjon plaanib näiteks koostöös liikmesriikidega väljastada suunised Euroopa ja riikliku
tasandi õigusteabe ühiste standardite ja koostalitlusvõimeliste raamistike kohta.
Toetame justiitsvaldkonnas andmehalduse edasiarengut, kuid selleks, et oleks võimalik luua
andmetest täiendavat väärtust, on esmalt vajalik tõsta justiitsvaldkonna digitaliseerituse taset (st luua
digitaalsed andmed korrastatud ning töödeldaval kujul, liikuda dokumentidelt üle andmetele, luua
võimekused vajadusel andmete eristamiseks (anonümiseeritus) ja nende kasutamiseks, suurendada
oskusi andmete kasutuseks). Tegeleda tuleb digitaalsete lõhede vähendamisega liikmesriikide
õigussüsteemide vahel ning suurendada teabevahetuse võimekust (eeldab nii tehnilisi kui ka õiguslikke
muudatusi) liikmesriikide vahel. Seeläbi saavutame tõhusa õigusemõistmise (turvalisem, lihtsam ja
kiirem infovahetus, lühemad menetlusajad), suurendame isikute teadlikkust oma õigustest, mis on
oluline tegur õigusriigi toimimisel, ning võimaldame tehisintellektil põhinevate lahenduste
kasutuselevõttu (näiteks masintõlke, transkriptsiooni jms arendamist). Selle saavutamiseks aga on
vaja, et ka MFF-i raames hakataks rohkem justiitsvaldkonda panustama ja justiitsvaldkonna
infotehnoloogiliste projektide arendamist toetama. Praegu on justiitsvaldkond aladigitaliseeritud.
2.12. Pooldame ühtse Euroopa oskuste andmeruumi loomist, kuid leiame, et see peaks
keskenduma olemasolevates poliitikates lünkade täitmise asemel personaalse lähenemisega
hariduse omandamisele ja andmemajanduse ning innovatsiooni täiustamisele. Toetame
Euroopa avatud teaduse pilve (European Open Science Cloud) edasiarendamist, mille käigus
tuleb tekitada koostalitusvõime erinevate Euroopa Liidu ja liikmesriikide teadusvaldkondade
andmetaristutega ning vältida taristuteenuste kujundamisel dubleerimist.
Selgitus: Leiame, et strateegiadokumendis välja toodud üheksanda loodava andmeruumi „ühine
Euroopa oskuste andmeruum” eesmärgi kirjeldamisel on asjakohane viidata eeldatavale
edusammudele, mitte lünkade täitmisele või ebakõlade parandamisele. Peame arvestama, et oskuste
nappuse leevendamiseks peavad haridus- ja koolitussüsteemid kiiresti kohanema. Kiirete ja kohaste
otsuste tegemiseks on vajalikud kvaliteetseid andmeid töökohtade, oskuste, inimeste
kvalifikatsioonide jms kohta. Seetõttu on oskuste ühtse Euroopa andmemajanduse arendamine väga
oluline. Andmete kasutamisel ja võimaluste kättesaadavuse tagamisel liiguvad tänased ühiskonnad
personaliseeritud lahenduste poole. Isikupõhisem lähenemine võimaldab personaalsemat õpetamist,
samuti personaalsemat tuge, oskuste vajaduste täpsemat sihistatust jne. Seetõttu leiame, et avatud
standardite, võrdlusraamistike, õppevõimalustele andmekogude väljatöötamise kõrval peaks oskuste
ühtse andmeruum loomisel kajastuma ka hariduse omandamisele personaalse lähenemise ja
andmemajanduse ning innovatsiooni täiustamise suund.
20
Toetame Euroopa avatud teaduse pilve (European Open Science Cloud) edasiarendamist, kuid oleme
järjepidevad oma algsete seisukohtadega Euroopa Horisondi osas, mille kohaselt peab teadlastel
säilima Euroopa avatud teaduse pilve kasutamisel paindlikkus. Peame oluliseks, et Euroopa avatud
teaduspilve pakutavaid lahendusi kasutataks, kuid see ei saa olla eranditult kohustuslik, vaid peab
lähtuma eelkõige teadustöö ja -andmete spetsiifikast (sh autoriõiguse, turvalisus- ja
julgeolekukaalutlustest). Kuna mitmetel teadusvaldkondadel on nii Eesti kui EL tasandil
andmeinfrastruktuur välja töötatud, siis ei ole põhjendatud kohustus hüljata kehtivad parimad
praktikad EL teaduspilve kasuks. Toetame erinevate rahvusvaheliste andmeinfrastruktuuride
võimekuse koondamist EL teaduspilve teenuste portfelli, kuid lähtudes põhimõttest, et kompetents
töötada valdkonna andmetega asub valdkonnas endas.
2.13. Eesti toetab strateegias toonitatud avatud ja proaktiivset lähenemist rahvusvahelistele
andmevoogudele. Peame oluliseks ELi aktiivsust andmete vabale liikumisele seatud takistuste
adresseerimisel nii globaalsel tasandil kui kahepoolsetes suhetes kolmandate riikidega. Leiame,
et EL poolt privaatsuse ja isikuandmete kaitse eesmärgil tehtavad andmete vaba liikumise
piirangud ning erandid peavad olema selged, läbipaistvad ja proportsionaalsed, et olla toetav
kasvulava ning atraktiivne sihtturg ühtaegu nii ELi kui kolmandate riikide ettevõtetele.
Selgitus: Piiriüleste andmevoogude tähtsust meie ettevõtete konkurentsivõimele on raske üle hinnata.
Maailmas kasvava digitaalse protektsionismi valguses on EL roll andmete vaba liikumise põhimõtte ülal
hoidmisel ja globaalsel tasemel propageerimisel ülioluline. Seetõttu oleme päri komisjoni
lähenemisega, et EL jätkab põhjendamatute andmevoogude takistuste käsitlemist kahepoolsete
arutelude käigus ning rahvusvahelistel foorumitel. Strateegias rohkelt rõhutatud vajadus tagada
kooskõla EL andmekaitseraamistiku ja põhiõigustega on vaieldamatu. Oluline on, et erandid ja
piirangud andmete vabale liikumisele avaliku julgeoleku, avaliku korra ja muude Euroopa Liidu
õiguspäraste avaliku poliitika kaalutlustel oleksid asjakohased, piirduksid sellega, mis on eesmärgiks
vajalik ja võimalikult selgepiirilised õiguskindluse tagamiseks.
2.14. Eesti toetab Euroopa Komisjoni ettepanekut luua analüütiline raamistik andmevoogude
mõõtmiseks EL strateegiliste huvide parema mõistmise ja edendamise eesmärgil. Leiame, et
andmete piiriülest liikumist pärssivate tegurite eemaldamine nõuab adekvaatseid ning
prioriseeritud poliitilisi samme ja investeeringuid.
Selgitus: Komisjon kavatseb luua Euroopa analüütilise raamistiku andmevoogude mõõtmiseks, mis
peaks pakkuma tööriistad pidevaks andmevoogude ja ELi andmetöötluse sektori arengu
analüüsimiseks. Selle eesmärgiks on paremini mõista mustreid andmevoogudes, nii Euroopas kui
Euroopa ja ülejäänud maailma vahel, et selle põhjal oleks võimalik paremaid poliitika otsuseid teha.
Peame vajalikuks edendada andmete vaba liikumist kahepoolselt ja rahvusvaheliste organisatsioonide
raames usaldusväärsete, samameelsete partneritega, et tugevdada Euroopa majanduse
konkurentsivõimet ja edendada EL-i digitaalse siseturu põhimõtteid ja standardeid. Ettepanek luua
raamistik andmevoogude mõõtmiseks näib mõistlik, kui andmevoogude mustrite parem mõistmine
võimaldab sihitumalt rakendada poliitilisi meetmeid ja kaasata piisavaid investeeringuid andmevooge
takistada võivate kitsaskohtade ületamiseks.
3. Valge raamat „Tehisintellekt: Euroopa käsitus tipptasemel ja usaldusväärsest tehnoloogiast“
3.1. Eesti toetab tehisintellekti valges raamatus kirjeldatut kahel põhiteljel – tipptaseme ökosüsteem
ja usaldusväärne ökosüsteem – põhineva usaldusväärse ja turvalise tehisintellekti
väljaarendamist ELis, kuna mõlemad on vajalikud selleks, et tehisintellekti kasutuselevõtt tuleks
kasuks nii majandusele kui ka ühiskonnale.
21
Selgitus: Toetame ELi tasandil ühise lähenemisviisi poole liikumist tehisintellekti lahenduste
käsitlemisel. Ühelt poolt on oluline luua meetmed, mis aitaksid ühendada Euroopa, riikliku ja
piirkondliku tasandi ning era- ja avaliku sektori jõupingutused ja ressursid, et luua tipptasemel põhinev
ökosüsteem kogu tehisintellekti väärtusahelas alates teadusest ja innovatsioonist kuni lahenduste
kasutuselevõtuni ettevõtetes. Teisalt on tähtis, et tulevane tehisintellekti õigusraamistik oleks
kooskõlas Euroopa eeskirjade ja väärtustega, et tagada kodanike ja ettevõtjate jaoks tehisintellekti
rakenduste kasutuselevõtu usaldusväärsus. EL lähtub usaldusväärse tehisintellekti mõistest ja
nõuetest, mille kohaselt peab olema tagatud selle õiguspärasus, kooskõla eetikanormidega ja tehniline
ning sotsiaalne töökindlus. Usaldusväärsus peaks lisaks kodanikele andma julguse tehisintellekti
põhiseid lahendusi kasutada ka eriala spetsialistidel, nagu näiteks tervishoiutöötajad.
3.2. Nõustume, et ELi tasandil tehisintellekti lahenduste finantseerimine aitab kaasa investeeringute
ligi meelitamisele ja koondamisele, mida üksikutel liikmesriikidel oleks keeruline saavutada. See
on oluline just väiksemate liikmesriikide, sh Eesti, jaoks. Leiame, et tuleks edendada ELi rahalise
toetuse abiga loodud tehisintellekti rakenduste kohta teabe jagamist ja nendele juurdepääsu
tekitamist, et võimaldada lahenduste taaskasutamist.
Selgitus: Tehisintellekti valge raamat toob välja, et EL tasandil tehisintellekti lahenduste
finantseerimine aitab kaasa investeeringutele, mida oleks liikmesriikidel üksinda keeruline saavutada.
See on oluline just väiksemate liikmesriikide, sh Eesti, jaoks. Oluline on tõhustada teabevahetust ELi
rahaliste vahendite toel ELi liikmesriikides juba välja arendatud lahenduste osas ning võimaldada neile
juurdepääsu ka teistele, olgu see siis võimalusel avatud lähtekoodiga või läbi programmeerimisliidese
(API). See aitaks oluliselt kaasa tehisintellekti lahenduste taaskasutamise edendamisele ja nende
lihtsamini rakendamisele. Sellist tehisintellekti lahenduste jagamist võimaldaks sarnane EL taseme
lahendus nagu on Eestis 2019. aasta kevadel käivitatud digiriigi koodivaramu, mis põhineb avatud
tehnoloogiatel ja milles talletatav kood on kõigile avalik, välja arvatud juhtudel kui turvakaalutlustel on
põhjust vastupidiseks.
3.3. Toetame tehisintellektiga seotud õppekavade, koolituste ja teadlikkuse tõstmise meetmete
loomist ja elluviimist. Uue keskse Euroopa teadus-, innovatsiooni- ja ekspertteadmiste keskuse
loomise vajadus nõuab täiendavat arutelu, et vältida olemasolevate struktuuride dubleerimist.
Leiame, et eelkõige tuleks keskenduda olemasolevate tehisintellektiga tegelevate Euroopa
teadus- ja arenduskeskuste vahel võrgustike ja sünergiate loomisele ning nende rahalise
toetamise suurendamisele, et soodustada Euroopa püüdlusi saada tehisintellekti-alaste
teadusuuringute, innovatsiooni ja ekspertiisi liidriks.
Selgitus: Komisjon leiab, et Euroopa tehisintellektikäsitust peab toetama tugev rõhuasetus oskustele,
et korvata pädevate töötajate nappust. Seetõttu plaanib komisjon 2020. a jooksul välja tulla
ajakohastatud digiõppe tegevuskavaga ja tõhustatud tegevuskavaga oskuste kohta. Peame tähtsaks
digikirjaoskuse ja -pädevuste edendamist kõigil haridustasemetel ja -vormides, mitteformaalses õppes
ning digioskuste parandamist kogu ühiskonnas. Leiame, et oluline on tähelepanu pöörata ümberõppe
edendamisele ning lisaks levinud traditsioonilisele koolitamisele klassiruumis tuleks soodustada e-
õppe võimaluste laialdasemat kasutuselevõttu arvestades, et koolituste maht saab tulevikus suur
olema. Kindlasti tuleb kaasata programmide loomisesse erinevate valdkondade esindajaid, kellel on
kõige parem ülevaade valdkonna puuduvatest oskustest. Toetame maailma tipptasemel
magistriõppeprogrammide pakkumist tehisintellekti alal Digitaalse Euroopa programmi toel, aga
peaksime keskenduma ka andmeteadusele bakalaureuse tasemel. Lisaks on oluline
multidistsiplinaarsus, et andmeteadust õpetataks ka teistel erialadel õppijatele. Digitaalse Euroopa
programmi abil tipptasemel ülikoolide ning kõrgemate õppeasutuste toetamisel tehisintellekti
edendamiseks on Eesti-taolise väikeriigi seisukohast oluline, et arvestataks ka väiksemate riikide
kõrgemate õppeasutustega, kuna vajadus kõrgetasemelise tehisintellekti alase oskusteabe järele on
kõikjal ELis.
22
Lisaks plaanib komisjon koos liikmesriikidega välja töötatava tehisintellekti käsitleva kooskõlastatud
kava15 uuendamise raames keskenduda tehisintellekti valdkonnas töötamiseks vajalike oskuste
arendamisele ja tööjõu ettevalmistamisele tehisintellekti juhitavateks muutusteks. Pooldame selle
raames kõrgetasemelise tehisintellekti eksperdirühma välja töötatud eetikasuuniste16
kontrollnimekirja põhjal tehisintellekti arendajatele suunatud õppekava koostamist, mida
liikmesriikide koolitusasutused saaksid õppematerjalina kasutada. Seejuures on oluline, et koostatud
juhised oleksid lihtsasti rakendatavad praktikas. Usaldusväärse tehisintellekti arendamiseks ja
rakendamiseks on oluline, et tehisintellekti rakenduste tellijad, arendajad ja kasutajad oleksid
teadlikud tehisintellektist tingitud riskidest ja ohtudest isikute õigustele, sealhulgas kõikide inimeste
põhiõigustele. Lisaks peavad nad oskama neid riske maandada ja kahju ära hoida. Teavitustööd tuleb
teha nii siseriiklikul aga ka ELi ning rahvusvahelisel tasandil.
Nõustume komisjoniga, et ülemaailmses konkurentsis püsimiseks ja tehisintellekti valdkonnas juhtrolli
haaramiseks tuleb Euroopas luua rohkem sünergiaid ja võrgustikke erinevate tehisintellekti
valdkonnaga tegelevate teadus- ja katsekeskuste vahel, kuna valdkonna praegune killustatus seab
Euroopa võrreldes oma üleilmsete konkurentidega ebasoodsasse positsiooni. Uue keskse keskuse
lisandväärtuse kohta puudub põhjalik analüüs komisjoni poolt ning lisaks on ka uute keskuste rajamine
kulukas ning nad vajavad oma toimimiseks arvukalt spetsialiste, kellest on niigi puudus. Oluline on ka
tagada olemasolevatele keskustele tõhus ressursside eraldamine ja kasutamine. Selleks, et soodustada
innovatsiooni ja arengut, on oluline rahaline toetus suunata praktiliste tehisintellekti lahenduste
väljaarendamisse ja nende testimisse. Mainitud keskused peaksid kindlasti kaasama ja koostööd
tegema ülikoolide ning teiste teadusasutustega ning edendama erinevaid koostööprojekte.
3.4. Eesti toetab vähemalt ühe tehisintellektile spetsialiseerunud digitaalse innovatsiooni keskuse
rajamist igas liikmesriigis, et soodustada tehisintellekti kasutuselevõttu väike- ja keskmise
suurusega ettevõtetes.
Selgitus: Toetame komisjoni pingutusi vajalike stiimulite loomiseks kiirendamaks tehisintellektil
põhinevate rakenduste, sh masinõppe ja robootika lahenduste kasutuselevõttu ettevõtetes ning
eelkõige VKEdes. Digitaalse innovatsiooni keskuste võrgustikust peaks saama piiriülene võrgustik, mis
avab VKEdele tasuta juurdepääsu uutele tehnoloogiatele test before invest põhimõttel. Kuna VKEdel
tihti puuduvad ressursid iseseisvalt uusi tehnoloogiaid katsetada ja rakendada, on selles võrgustikus
osalemine Eesti tööstusettevõtete lisandväärtusloome suurendamise seisukohalt väga oluline.
Seetõttu oleme Eestis eelnevate läbirääkimiste käigus huvigruppidega määratlenud riigi poolt
kaasfinantseeritava digitaalse innovatsiooni keskuse fookusvaldkonnaks tehisintellekti-põhised
simulatsioonid ja tarneahela integratsiooni rakendused Tööstus 4.0 ning ringmajanduse suunal. Lisaks
VKE-de toetamisele näeme sellistel keskustel ka üldisemat kasutegurit tehisintellekti valdkonna
edendamisel, masinõppe- ja robootikalahenduste kasutuselevõtul ja teadlikkuse suurendamisel.
Oluline on ka tagada, et antud keskustel oleks tihe koostöö kohalike ülikoolidega, aga vajadusel peavad
ettevõtetele olema kättesaadavad ka teistes Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste piiriüleses
võrgustiku osalejate poolt pakutavad teenused.
3.5. Eesti leiab, et avalikus sektoris tuleb edendada ja toetada tehisintellekti kasutuselevõttu, et
muuhulgas suurendada avaliku sektori tulemuslikkust, tõsta avalike teenuste kvaliteeti ja teha
paremaid andmepõhiseid otsuseid.
Selgitus: Komisjon rõhutab erinevates avaliku sektori valdkondades tehisintellekti põhiste toodete ja
teenuste juurutamise olulisust ja soovib erilist tähelepanu pöörata tervishoiule ja transpordile. Eesti
15
https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/news/coordinated-plan-artificial-intelligence
16
Komisjoni moodustatud sõltumatu kõrgetasemeline tehisintellekti eksperdirühm (AI HLEG) avaldas 2019. a
aprillis „Eetikasuunised usaldusväärse tehisintellekti arendamiseks“, mille üheks osaks on kontrollnimekirja
katseversioon, mida piloteeriti kuni 2019. aasta detsembrini. AI HLEG koostab 2020. a juuni lõpuks piloteerimise
raporti ja kuuldavasti teeb tagasiside tulemusena kontrollnimekirja oluliselt ümber, mh pakub välja põhiõiguste
mõjude hindamise metoodika mudeli.
23
senised esmased kogemused kinnitavad, et tehisintellekt võib suurendada avaliku sektori
tulemuslikkust, aitab töötajatel keskenduda rohkem lisandväärtust loovatele tegevustele, tõsta avalike
teenuste kvaliteeti, aidates otseselt kaasa tegevuste automatiseerimisele (nähtamatuks muutmisele)
ja isikustamisele, samuti teha paremaid andmepõhiseid poliitikaotsuseid, nt kasutades masinõpet ja
muid tehisintellekti meetodeid andmetest mustrite tuvastamiseks. Seetõttu on oluline edendada ja
toetada nii Eestis kui ELis avaliku sektori valdkondades tehisintellekti põhiste toodete ning teenuste
juurutamist. Eesti avalikus sektoris on praegu rakendatud 30 tehisintellekti rakendust ehk kratti 21
asutuse poolt. „Eesti infoühiskonna arengukavas 2020“ on seatud sihiks, et aastal 2021 oleks Eesti riigis
kasutusel 50 tehisintellekti rakendust. Rõhutame, et välja ei ole kujunenud kindlaid kasutusvaldkondi
ega asutusi, kes kratte rakendavad.
3.6. Eesti peab oluliseks kaitsta kõikide isikute põhiõigusi ja -vabadusi tehisintellekti arendamisel,
rakendamisel ning kasutamisel. Oluline on põhjalikult kaardistada tehisintellekti mõju
erinevatele põhiõigustele, et tuvastada, kas ja millised on lüngad kehtivas õiguste kaitses.
Toetame ELi ja Euroopa Nõukogu ning nende liikmesriikide tegevust ja rahvusvahelist koostööd,
mis põhineb jagatud väärtustel ja tehisintellekti eetilise kasutamise propageerimisel.
Selgitus: Tehisintellekti mõju põhiõigustele on oluline küsimus, mida uuritakse erinevates formaatides,
ka Euroopas nii siseriiklikul, ELi kui ka Euroopa Nõukogu tasandil. Siia saab liigitada ka tehisintellektiga
seotud eetikaküsimused, mis on kõikide põhiõiguste lähteallikaks. Põhiõiguste kaitse EL õiguse
kohaldamisalas on olemuslikult kolmekihiline ning arvestada tuleb igal juhul
põhiseadusliku/siseriikliku, ELi kui ka rahvusvahelise inimõiguste koos- ja vastasmõjudega. Oluline on
põhjalikult kaardistada tehisintellekti mõju erinevatele põhiõigustele, kaardistada kehtivat ELi ja
rahvusvahelist õigust ning tuvastada, kas ja millised on lüngad kehtivas põhiõiguste kaitses. Tuleb
silmas pidada, et mõju erinevatele põhiõigustele võib olla nii positiivne kui ka negatiivne ja et
negatiivne mõju ehk põhiõiguste riive/rikkumine võib olla väga erineva olulisuse tasemega.
Eestis ja Euroopas rakendatud tehisintellekt peab olema inimkeskne ehk peab tagama inimväärikust,
inimeste jätkuvat autonoomiat ja inimeste primaarsust (primacy). Tagatud peab olema võimalus
tehisintellekti abil või toel tehtud otsust tõhusalt vaidlustada, sh nõuda, et otsust vaatab läbi inimene.
Selleks, et kindlustada isikuandmete töötlemisega kaasnev eraelu ja isikuandmete kaitse, õigus
mittediskrimineerimisele, õigus tõhusale õiguskaitsevahendile ning teisi põhiõigusi, tuleb tagada
inimese teadlikkus sellest, kas tema andmeid on töödelnud tehisintellekt. Kui isikuandmeid töötleb
tehisintellektiga rakendus, tuleks tagada sellest teavitamine nii eelnevalt kui ka pärast, nt koos selle
abil tehtud otsusest teavitamisega ja andmejälgija laialdase rakendamise kaudu. Mida intensiivsem on
tehisintellekti süsteemi rakendamisega kaasnev riive, seda olulisemaks tuleb pidada nii riivevolituse
reguleerimist kui ka vajadusel vastavate menetluslike tagatiste loomist.
Valge raamat viitab tehisintellektiga seonduvatele võimaliku soo või muu tunnuse tõttu
diskrimineerimisega seotud riskidele ja vajadusele kasutada representatiivseid andmekogusid, et
tagada kõigi sugu, etnilist päritolu ja muid võimalikke diskrimineerimise aluseid puudutavate
asjakohaste aspektide kajastus nendes andmekogumites. Siiski, ei leia äramärkimist tehisintellekti ja
sooliste stereotüüpide seos ning vastasmõju. Laiemale mõjule viitab aga komisjoni soolise
võrdõiguslikkuse strateegia, tuues esile, et kui algoritmid ja seonduv masinõpe ei ole piisavalt
läbipaistvad ja stabiilsed, siis kaasneb nendega sooliste eelarvamuste/kallutatuse kordamise,
võimendamise või neisse panustamise risk, millest programmeerijad ei tarvitse teadlikud olla või mis
tulenevad valitud andmetest. Usaldusväärse, inimkeskse ja põhiõigusi arvestava ja väärtustava
tehisintellekti arendamisel peab silmas pidama laiemat soolise võrdõiguslikkuse edendamise eesmärki,
mis hõlmab ka sooliste stereotüüpide leviku aktiivset tõkestamist.
Uued tehnoloogiad, sealhulgas tehisintellekt, ei kujuta endast aga vaid ohtu põhiõigustele, vaid neid
võib arendada ja rakendada selliselt, et nende abil soodustatakse põhiõiguste teostamist kui ka
põhiõiguste kaitset, näiteks avalikus sektoris, sh seoses juurdepääsuga õigusemõistmisele ja heale
24
haldusele. Näiteks, kuigi on oht, et valesti disainitud algoritmid koostoimes ajalooliste või
mitteasjakohaste andmetega võivad viia kallutatud tulemusteni ning edasi arendada ja võimendada
juba olemasolevat ebavõrdsust, siis on ka võimalik luua süsteeme, mis on nn „inimestest paremad“,
ilma inimlike eelarvamusteta. See omakorda edendab sotsiaalset kaasatust ja sidusust.
Komisjon kinnitab valges raamatus, et EL jätkab tehisintellekti alast koostööd samameelsete riikide,
kuid ka rahvusvaheliste osalistega, tuginedes lähenemisviisile, mis põhineb ELi normidel ja väärtustel.
Leiame, et oluline on tagada innovatsiooni toetav rahvusvahelise koostöö raamistik, mis järgib
eetikanorme, andmekaitse reegleid ning teisi inim- ja põhiõigusi. Inimõiguste ja põhiõiguste kaitsel
tuleb lähtuda inimõiguste universaalsest kehtivusest, Euroopa Inimõiguste Konventsioonist, Euroopa
Liidu põhiõiguste hartast ning Eesti põhiseadusest. Eetikasuuniste väljatöötamisel ja rakendamisel
tuleb lähtuda Euroopalikest eetikanormidest. ELi käsitluses on põhiõigused põhimõtteliselt samad, mis
inimõigused, kuid põhiõigused on kaitstavad siseriikliku õiguse (eelkõige põhiseadus) ja ELi õiguse
alusel (eelkõige ELi põhiõiguste harta), inimõigused aga rahvusvahelise õigusel alusel (eelkõige
Euroopa Inimõiguste konventsioon jt Euroopa Nõukogu konventsioonid ja instrumendid ning ÜRO
inimõiguste paktid ja konventsioonid).
3.7. Tehisintellekti käsitleva õigusraamistiku võimalikul täiendamisel tuleb selgelt tuvastada lünk
olemasolevas raamistikus ja vajadus seda lünka täita, sh järgides proportsionaalsuse põhimõtet.
Eelistame võimaluse korral juhiseid, mis selgitavad olemasoleva õigusraamistiku kohaldamist
uutele tehnoloogiatele.
Selgitus: Valges raamatus lähtub komisjon arusaamast, et kõikide tehisintellektirakenduste suhtes
kehtivad olemasolevad ja asjakohased ELi õigusnormid. Komisjon leiab, et tuleb kindlasti hinnata, kas
olemasolevate õigusaktide puhul on võimalik tagada nende asjakohane täitmine tehisintellektist
tingitud riskide käsitlemiseks või kas on vaja kohandada konkreetseid õiguslikke vahendeid. Euroopas
rakendatud tehisintellekt peab olema usaldusväärne ehk õiguspärane, eetikanormidega kooskõlas ja
töökindel. Ei ole kahtlust, et olemasolev EL õigusraamistik ning siseriiklikud õigusnormid on
kohaldatavad tehisintellektile ja tehisintellekti süsteemidele. See kehtib mh ELi põhiõiguste harta
kohta, mis on liikmesriikidele siduv liidu õiguse kohaldamise korral, samuti ka Euroopa inimõiguste
konventsiooni ja teiste rahvusvaheliste inimõiguste instrumentide kohta.
Eesti peab oluliseks, et uusi tehnoloogiaid, sh tehisintellekti, ei reguleerita üle. Õigusraamistiku
võimalikul täiendamisel tuleb selgelt tuvastada lüngad olemasolevas raamistikus ja vajadus neid lünki
täita. Eelistame võimaluse korral juhiseid, mis selgitavad olemasoleva õigusraamistiku kohaldamist
uutele tehnoloogiatele. Õigusraamistiku kohandamisel on oluline kõrvaldada aegunud normid, mis ei
arvesta või ei võimalda arvestada tehisintellekti kasutust ning takistavad seeläbi tehisintellektist
saadavat kasu ühiskonnale. Regulatsioon, mille eesmärk on tõsta usaldust ja seega soodustada
tehisintellekti kasutuselevõtmist, ei tohi muutuda regulatsiooniks, mis õigustamatult pärsib
innovatsiooni või ebaproportsionaalselt koormab tehisintellekti tellijaid, arendajaid ning kasutajaid, sh
väike ja keskmise suurusega ettevõtjaid.
Eestile on oluline kaitsta kõikide isikute õigusi, sh tagada oma ettevõtjatele juurdepääs ELi digitaalsele
ühtsele turule. Tuleb vältida digitaalse ühtse turu killustamist, arvestada asjaolu, et mitu liikmesriiki
vaeb võimalusi võtta tehisintellektist tingitud probleemide käsitlemiseks vastu siseriiklikke õigusakte.
See võib mh kahjustada Eesti ettevõtjate juurdepääsu turgudele ja konkurentsivõimet ülemaailmsetel
turgudel.
3.8. Eesti on seisukohal, et õigusselguse ja õiguskindluse tagamiseks peab õigusraamistiku
kohaldamisala olema selgelt määratletud. Jagame komisjoni seisukohta, et tehisintellekti
definitsioon peab olema piisavalt täpne, et tagada vajalik õiguskindlus.
Selgitus: Komisjoni tööhüpotees on, et tulevast õigusraamistikku peaks kohaldatama tehisintellekti
kasutavate toodete ja teenuste suhtes, seega tuleks tehisintellekt tulevase algatuse otstarbel selgelt
määratleda. Komisjoni hinnangul on selleks oluline määratleda selgelt tehisintellekti peamised
koostisosad, see tähendab „andmed“ ja „algoritmid“. Vaja oleks määratleda, mida konkreetselt
25
loetakse tehisintellektiks. Osad algoritmid ei sisalda üldse tehisintellekti komponenti, teised aga
kasutavad tehisintellekti. Mõlema liigi puhul on vaja tagada kõikide isikute põhi- ja teiste õiguste kaitse
nii otsuste langetamisel kui otsuste ettevalmistamisel. Tehisintellekti sisaldava algoritmi puhul on ohud
veelgi suuremad, eriti kui tegemist on iseõppiva lahendusega, mh võib teatud olukordades tekkida
läbipaistmatuse ehk nn „musta kasti“ probleem. Tegemist on juba täna reaalselt vahel esineva
olukorraga, kus isegi arendaja ei suuda enam kindlaks määrata, kuidas rakendus on jõudnud mõne
otsuse või tulemini. Seetõttu tuleks rohkem panustada ning investeerida lahendustesse, mis
võimaldavad selgitada tehisintellekti otsuseid ning nende tagamaid. Juba täna on näha, et vastavad
lahendused aitavad oluliselt selgitada ja avada, kuidas ühe või teise otsuseni jõuti. Näiteks OpenAI ja
Google’i teadlaste koostöös loodud Activation Atlases17 aitab selgitada, kuidas ja millele tuginedes
jõudis algoritm konkreetse tulemuseni.
3.9. Eesti toetab riskipõhist lähenemisviisi tehisintellekti õigusraamistiku määratlemisel, et tagada
võimalike meetmete proportsionaalsus. Eestile on oluline vältida tehisintellekti arendamise ja
kasutamise ülereguleerimist ning seeläbi ebaproportsionaalse koormuse tekitamist. Võimalikud
siduvad nõuded peaksid olema kohaldatavad üksnes kõrge riskitasemega rakenduste suhtes.
Õigusraamistiku ühetaoliseks rakendamiseks on oluline, et tehisintellekti riskitaseme määratlus
põhineks objektiivsetel kriteeriumitel ja oleks üheselt tõlgendatav.
Selgitus: Komisjoni hinnangul võib lisaks võimalikele kohandustele kehtivates õigusaktides olla ka tarvis
konkreetselt tehisintellekti käsitlevat õigusakti, et muuta ELi õigusraamistik vastavaks praegusele ja
prognoositavale tehnoloogia ning kaubanduse arengule. Tulevane võimalik õigusraamistik kehtestaks
uued õiguslikult kohustuslikud nõuded, kuid ainult kõrge riskitasemega tehisintellektirakenduste
puhul, et tagada regulatiivse sekkumise sihipärasus ja proportsionaalsus.
Leiame, et ühelt poolt võib tehisintellekti lahenduste reguleerimine kaasa aidata turvaliste
tehisintellekti lahenduste arendamisele ning kasutuselevõtule. Teisalt on reguleerimise puhul oluline
tagada, et meetmed oleksid proportsionaalsed ega takistaks uute lahenduste väljatöötamist. Pidades
silmas seda, kui kiiresti tehisintellekt areneb, peab õigusraamistik olema tehnoloogiliselt neutraalne ja
piisavalt paindlik, et see oleks nii kohaldatav kui tõhus uute lahenduste suhtes. Seetõttu toetame
riskipõhist lähenemist regulatsioonile. Oluline on, et raamistikus oleks välja toodud selged ja
objektiivsed kriteeriumid, mille põhjal hinnata, kas tegemist on kõrge riskiga rakendustega ning kes
seda hindab. Loodud kriteeriumite rakendamiseks oleks otstarbekas luua praktikas läbikatsetatud
juhend ja Eesti peaks olema valmis siin vajadusel kaasa lööma. Komisjon leiab, et kõik tehisintellekti
rakendused tuleks üldjuhul lugeda kõrge riskitasemega rakendusteks, võttes aga seejuures arvesse,
kas märkimisväärne risk kaasneb nii sektori kui ka kavandatava kasutamisviisiga, ennekõike ohutuse,
tarbija õiguste ja põhiõiguste seisukohast. Täpsemalt tuleks komisjoni pakutu alusel tehisintellekti
rakendus lugeda kõrge riskitasemega rakenduseks, kui see vastab korraga kahele kriteeriumile:
tehisintellekti rakendust kasutatakse sektoris, mille tavapärase tegevusega arvestades on
ootuspärane, et võivad esineda märkimisväärsed riskid ja tehisintellekti rakendust kasutatakse
kõnealuses sektoris viisil, mille puhul on tõenäolised märkimisväärsed riskid. Jääb ebaselgeks, kuidas
toimuks sektorite ammendava loetelu ülevaatamine ja muutmine ning kuidas kohaldatakse seda
lähenemist sellistele, mis on algselt klassifitseeritud madala riskiga, kuid aja jooksul arenevad kõrge
riskiga rakendusteks või mis integreeritakse teiste reguleerimisalasse kuuluvate süsteemidega.
Ebaselgust lisab komisjoni alternatiivne käsitlus, mille kohaselt võib siiski esineda erijuhte, kui
tehisintellekti rakenduste kasutamist teataval eesmärgil tuleb kaalul olevate riskidega arvestades
lugeda kõrge riskitasemega kasutamisviisiks, sektorist sõltumata. Selle illustreerimiseks toob komisjon
näidetena tehisintellekti rakenduste kasutamist värbamisprotsessides ja töötajate õigusi mõjutavates
olukordades ning biomeetrilise kaugtuvastuse ja muu sekkuva jälgimise tehnoloogia. ELis ja Eestis oleks
vaja täiendavalt analüüsida, kas on eesmärke, mille saavutamiseks rakendatud tehisintellekti tuleb
17
https://openai.com/blog/introducing-activation-atlases/
26
alati pidada kõrge riskitasemega või kas on eesmärke või tehisintellekti rakendusi, mida tuleks üleüldse
keelata, arvestades demokraatliku õigusriigi põhimõtteid.
3.10. Toetame eesmärki tagada, et tehisintellektile tuginevate toodete või teenuste kasutamine
on igal ajal ohutu. Leiame, et komisjoni pakutud nõuete võimalike põhielementide
kokkuleppimisel tuleb arvesse võtta erinevate valdkondade erisusi. Eelistame uutele normidele
juhiseid, mis selgitavad olemasolevate nõuete kohaldamist tehisintellekti kontekstis.
Selgitus: Komisjon leiab, et tehisintellekti võimaliku tulevase õigusraamistiku kavandamise juures tuleb
otsustada, millist liiki õiguslikult kohustuslikud nõuded tuleks kehtestada kõrge riskitasemega
tehisintellektirakenduste puhul. Komisjon pakub välja järgnevad võimalike nõuete põhielemendid:
treenimisandmed; andmete ja teabe säilitamine; esitatav teave; stabiilsus ja täpsus; inimjärelevalve;
konkreetsed nõuded teatavatele erilistele tehisintellektirakendustele, nagu biomeetrilise
kaugtuvastuse jaoks kasutatavad rakendused. Eestis ei ole neid küsimusi seni piisavalt uuritud ega
arutatud, mistõttu on vaja analüüsida, kas on üldse vajadust komisjoni välja pakutud põhielementide
reguleerimiseks ja kui on, kas selleks on vaja kehtestada kohustuslike nõudeid või piisab juhistest, mis
selgitavad olemasoleva õigusraamistiku kohaldamist tehisintellekti kontekstis.
Leiame, et treenimisandmed peavad olema kvaliteetsed ja asjakohased, et tagada algoritmide
tulemusena tekkivate väljundite vastavus tehisintellekti rakenduste kasutuselevõtmiseks seatud
eesmärgiga. Ebakvaliteetsete sh ebapiisava mitmekesisusega või ajalooliselt kallutatud andmete
kasutamisega kaasneb kõrgendatud oht kasutajate põhiõigustele, sh õigus mittediskrimineerimisele,
õigus isikuandmete kaitsele ja õigus teabele. Seetõttu on oluline keskenduda andmehaldusele ,
sealjuures andmekvaliteedi ja andmete haldamise tagamiseks. Samas leiame, et selleks, et soodustada
innovatsiooni ja arengut, on oluline, et regulatiivraamistik jätaks ruumi testimiseks, vigadeks ja
ebaõnnestumisteks (kas ja kuidas on võimalik andmeid kahjustada, muuta või süsteeme mõjutada),
millest õppida. Näiteks on ilmnenud ka tehisintellekti andmepõhise treenimise kitsaskohad
tervishoius. Täpsustamist vajab, kas andmepõhine treenimine saab toimuda ainult teadustöö raames,
saades ligipääsu isikuandmetele või terviseandmete puhul eriliigilistele isikuandmetele ning millistele
nõuetele peaks tehisintellektil tugineva lahenduse treenimist sooviv teadustöö vastama. Vaja oleks
suuniseid isikuandmete kasutamiseks tehisintellekti lahenduste testimiseks ja treenimiseks, näiteks
anonüümimise, pseudonüümimise, agregeerimise jms kaudu.
Inimestel ei ole võimalik riske mõista ega oma õigusi kaitsta, kui neil puudub vastav teave. Samuti on
pädevatel asutustel raskem kontrollida tehisintellekti rakenduste õiguspärasust, kooskõla
eetikanormidega ja töökindlust, kui neil puudub selleks vajalik info. Teabe ja andmete säilitamise puhul
on oluline tagada kõikide isikute õigusi uute tehnoloogiate, sh tehisintellekti rakendamisel, sh õigust
tõhusale õiguskaitsevahendile oma õiguste rikkumise korral. Toetame eesmärki tagada teabe
säilitamist algoritmide programmeerimise ja kõrge riskitasemega tehisintellektisüsteemide
treenimiseks kasutatud andmete kohta võimalikult täpsel kujul kuni andmekogumi peamiste
omaduste ning selleni, kuidas andmekogum valiti. Samuti võiks kaaluda teatavatel juhtudel ka
andmete eneste säilitamist ja välja selgitamist, millistel juhtudel oleks vaja treenimise aluseks olevaid
andmeid säilitada, millisel kujul ja kui kaua. Omaette probleem on läbipaistvuse puudumine ehk musta
kasti olukord, kus isegi algoritmi loonud insener ei oska seletada, kuidas tehisintellektiga rakendus on
teatud otsuseni või väljunduni jõudnud. Seetõttu on vaja arendada ja kasutusele võtta tehnoloogilisi
lahendusi, mis tegelevad algoritmide parema selgitamisega, et leida viise, kuidas tehisintellekti
rakendusi läbipaistvamalt rakendada. Eestile on oluline, et tehisintellekti rakendused oleksid
inimkesksed, st toimiksid inimeste huvides, inimeste kontrolli all, kooskõlas inimõigustega. Kõikide
inimõiguste lähteallikaks on inimväärikus, millest lähtuvalt on inimene primaarne ja inimesel õigus
teada, millal ta suhtleb inimesega ja millal tehisintellektiga. Oleme nõus, et ehkki ELi
andmekaitsenormid sisaldavad juba praegu teatavaid sellekohaseid sätteid, oleks asjakohane
analüüsida, kuidas toimib isikuandmete kaitse GDPRi art 22 tehisintellekti kontekstis.
27
Eestile on oluline, et Euroopas rakendatud tehisintellekt oleks usaldusväärne, ehk õiguspärane,
eetikanormidele vastav ja sotsiaalselt ning tehniliselt töökindel. Töökindlus eeldab omakorda süsteemi
stabiilsust ja süsteemi käitumist kavandatud usaldusväärsel viisil ning süsteemi vastupanuvõime
võimalikele rünnakutele mh algoritmi muutmiseks. Võimalikud nõuded stabiilsuse, täpsuse ja
küberturvalisuse tagamiseks peaksid olema vajalikud, asjakohased ja proportsionaalsed.
Tehisintellekti rakenduste usaldusväärsuseks ja inimkesksuseks on oluline tagada inimeste asjakohane
sekkumine. Pooldame ka inimjärelevalve osas riskipõhist lähenemist. Erinevate kõrge riskiga
tehisintellekti rakenduste puhul on vajadus inimjärelevalve järele erinev. Lähtuvalt GDPRis toodust
peaks andmesubjektil olema õigus sellele, et tema suhtes ei tehta üksnes andmete automatiseeritud
töötlemisele toetuvat isiklike aspektide hindamisel põhinevat otsust.
Tervitame komisjoni plaani algatada ulatuslik arutelu selle üle, kas ja millised on tehisintellekti
biomeetriliseks kaugtuvastuseks kasutamist õigustavad olukorrad ja millised võiksid olla ühised
kaitsemeetmed. Biomeetriline kaugtuvastus, eriti avalikes kohtades kasutusel olev näotuvastus, võib
sügavalt riivata inimeste põhiõigusi, eriti õigust privaatsusele ja isikuandmete kaitsele, aga ka õigust
mittediskrimineerimisele, kogunemisvabadust, õigust vabale eneseteostusele, teabevabadust, jne.
Samas ei tohiks niisama selle rakendamist piirata. Eestis oleks vaja täiendavalt analüüsida ja arutada,
millistel eesmärkidel, olukordades ja tingimustel võiks biomeetrilise kaugtuvastuse kasutamine olla
õigustatud.. Oluline on, et tehisintellekti kasutamine biomeetriliseks tuvastamiseks oleks jätkuvalt
lubatud vaid siis, kui selle kasutamine on nõuetekohaselt põhjendatud ja proportsionaalne ning selle
puhul kohaldatakse asjakohaseid kaitsemeetmed, kooskõlas ELi andmekaitsenormide ja põhiõiguste
hartaga.
3.11. Eesti on seisukohal, et kui on tuvastatud vajadus kehtestada täiendavaid nõudeid
tehisintellekti kasutavatele kaupadele ja teenustele, siis peavad need kehtima kõigi asjaomaste
majandustegevuses osalejate suhtes, kes pakuvad ELis tehisintellekti kasutavaid tooteid või
teenuseid, sõltumata sellest, kas nad on asutatud ELis või mujal. Vastasel juhul ei oleks võimalik
täielikult saavutada õigusliku sekkumise eesmärke. Toetame õigusselguse saavutamist
olukordades, kus toode tuleb ühelt tootjalt aga tarkvara teiselt.
Selgitus: Eestile on oluline, et Euroopas rakendatud tehisintellekt oleks usaldusväärne, ehk
õiguspärane, eetikanormidele vastav ja töökindel, ning vastaks usaldusväärse tehisintellekti nõuetele.
Tehisintellekti kasutavate kaupade puhul pooldame seniste tooteohutuse normide lähenemist, mille
kohaselt on ohutusnormid kohustuslikud kõikide kaupade puhul, mida müüakse ELi ühtsel turul.
Tehisintellekti rakendusi kasutavate teenuste puhul on olukord keerulisem, kuna teenuseid võidakse
pakkuda ka interneti teel teenusepakkujate poolt üle maailma.
Tsiviilõiguslikes küsimustes määratleb piiriüleses olukorras kohalduva õiguse rahvusvahelise eraõiguse
reeglistik. ELis reguleerib lepinguvälistes võlasuhetes kohaldatavat õigust nn Rooma II määrus18.
Rooma II määruse artikli 4 sätestatud üldreegli kohaselt kohaldatakse kahju õigusvastasest
tekitamisest tuleneva lepinguvälise võlasuhte suhtes selle riigi õigust, kus kahju tekib. Erireeglid on
ette nähtud olukorraks, kus väidetavalt vastutava isiku ja kannatanu harilik viibimiskoht on kahju
tekkimise ajal samas riigis, või olukorraks, kus juhtumi kõikidest asjaoludest ilmneb, et kahju
õigusvastane tekitamine on ilmselgelt tihedamalt seotud mõne muu riigiga. Rooma II määruse artikkel
5 reguleerib kohalduvat õigust tootja vastutuse korral. Toote poolt põhjustatud kahjust tuleneva
lepinguvälise võlasuhte suhtes kohaldatakse selle riigi õigust, kus kahju tekkimise ajal oli kannatanu
harilik viibimiskoht, kui asjaomast toodet turustati kõnealuses riigis. Erireeglid on ette nähtud
olukorraks, kus toodet ei ole kõnealuses riigis turustatud. Siis kohaldatakse selle riigi õigust, kus toode
omandati või kus kahju tekkis.
18
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 864/2007, 11. juuli 2007, lepinguväliste võlasuhete suhtes
kohaldatava õiguse kohta, OJ L 199, 31.7.2007, p. 40–49
28
Lisaks väärib märkimist, et tootevastutuse direktiivi19 artikli 3 lõike 2 kohaselt loetakse tootjaks ja
tootjana vastutavaks iga isikut, kes oma äritegevuse käigus impordib ühendusse müügiks,
laenutamiseks, liisimiseks või mõnes muus vormis turustamiseks mõeldud toote. Seega on tootja
vastutuse puhul olemas ka isik EL-is, kelle vastu saab kannatanu nõude esitada.
Tehisintellekti rakenduste puhul tõusetub ka küsimus, kuidas jagada kohustused asjaomaste
majandustegevuses osalejate vahel. Tehisintellektisüsteemi elutsüklis on palju osalisi, sealhulgas
arendaja, juurutaja, tootja, turustaja või importija, teenuseosutaja või kasutaja. Leiame, et EL tasandil
tuleb saavutada õigusselgus olukordades, kus toode tuleb ühelt tootjalt aga tarkvara (tehisintellekt)
teiselt, sealhulgas lahendus küsimusele, kas tooteohutuse nõuded kohalduvad ka eraldiseisvale
tarkvarale.
3.12. Juhul, kui kehtestatakse nõudeid tehisintellekti rakendustele, on Eestile oluline, et nende
nõuete täitmine oleks tagatud kõikjal tõhusalt ja ühetaoliselt, et kaitsta Eesti kaupade ja teenuste
pakkujate ning tehisintellekti rakenduste kasutajate huve ja õigusi. Kindlasti tuleks uute loomise
asemel eelistada juba olemasolevate vastavushindamise mehhanismide rakendamist, mis on
olemas paljude ELi siseturule lastavate toodete jaoks.
Selgitus: Õigusnormide järgimise ja nende täitmise tagamise meetmed peavad olema vajalikud,
sobilikud ja proportsionaalsed ning oluline on neid tagada kogu tehisintellekti rakenduse elutsükli
vältel. Kriteeriumid peavad olema läbipaistvad, objektiivsed, mittediskrimineerivad ja asjakohased.
Muu hulgas on oluline arvestada asjaoluga, et teatud tehisintellekti süsteemid arenevad ja õpivad
kogemusest, mistõttu võib nende eluaja jooksul olla vaja süsteemi korduvat või teistsugust hindamist.
Nõustume, et varasem vastavushindamine ei tohiks mõjutada riigi pädevate ametiasutuste poolset
nõuetele vastavuse kontrolli ja hilisemat õigusnormide täitmise nõudmist. Nõustume ka, et igal juhul
tuleb tagada isikutele tõhus juurdepääs õigusemõistmisele ja kahju hüvitamisele, sh juhtudel kus kahju
on tekkinud tehisintellekti tehnoloogia kasutamisel. Selle eelduseks on asjakohase õigusraamistiku
olemasolu, sh kohased vastutuse reeglid. Seetõttu tuleks tulevikus jälgida, kas mõni tehisintellektile
spetsiifiline element võib praktikas raskendada õiguste kaitset, nt kas olemasolevad või tulevased
tehnoloogiad võimaldavad kahju põhjustanud probleemi piisavalt tuvastada ja tõendada. Inimeste
õiguste tõhusaks kaitseks on muuhulgas vaja tagada läbipaistvus nt tehisintellekti disaini, eesmärgi,
algoritmi ülesehituse/loogika, kasutusviisi, täpsuse ja võimalike ohtude kohta.
Omaette küsimus on tõhus õiguskaitse seoses tehisintellekti rakendustega teenustega, mida pakuvad
ELi turul kolmandate riikide teenusepakkujad, samuti ka tehisintellekti rakendustega toodete osas, mis
pärinevad kolmandatest riikidest. Leiame, et riiklik järelevalve peaks toimima eelkõige sektoripõhiselt,
näiteks tuleks panganduses ja finantssektoris kasutatavat tehisintellekti hinnata kui osa rahapesu
vastasest võitlusest.
Kuna riigil on peamine vastutus kõikide inimeste inimõiguste kaitse eest, tuleb avaliku sektori poolt
välja töötatud, finantseeritud, tellitud ja rakendatud tehisintellekti puhul tagada inimõiguste kaitse.
Selleks tuleks kaaluda meetmeid, mis võimaldavad ex ante tagada põhiõiguste järgimist avalikus
sektoris või avaliku sektori rahastamise abil rakendatavate tehisintellekti rakenduste puhul, mille puhul
võib olla oht inimõiguste kaitsele. Tuleb ka analüüsida, kuidas riik saab tagada kõikide inimeste
inimõiguste kaitset ka erasektoris rakendatud tehisintellekti rakendustega seoses, eriti arvestades
asjaolu, et tehisintellekti väljatöötamisel kaasab avalik sektor üldjuhul erasektorit ning avaliku ja
erasektori piirid hägustuvad. Lisaks tuleb arvestada ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid,
19
Nõukogu direktiiv, 25. juuli 1985, liikmesriikide tootevastutust käsitlevate õigus- ja haldusnormide
ühtlustamise kohta, (85/374/EMÜ) OJ L 210, 7.8.1985, p. 29–33
29
mille ÜRO Inimõiguste Nõukogu kinnitas oma 16. juuni 2011. aasta resolutsioonis 17/420, ning Euroopa
Nõukogu ministrite komitee 02.03.2016 soovitust inimõiguste ja äritegevuse kohta21.
3.13. Eesti pooldab vabatahtlikke meetmeid, nagu toodete ja teenuste usaldusväärsust
tunnistavad märgised, mis aitavad kaasa isikute teadlikkuse tõstmisele ning õiguste kaitsmisele
tehisintellekti rakendustega toodete ja teenuste tarbimisel ning kasutamisel.
Selgitus: Komisjon pakub valges raamatus vabatahtliku märgistuskorra loomise selliste tehisintellekti
rakenduste jaoks, mis ei kvalifitseeru kõrge riskitasemega rakendusteks. Selline vabatahtlik
kvaliteedimärgis võimaldaks seda kasutavatel ettevõtetel reklaamida oma tehisintellekti kasutavaid
tooteid ja teenuseid usaldusväärsena. Selline märgis aitaks tõsta teadlikkust usaldusväärse
tehisintellekti mõistest ja sisust ning tehisintellektiga seotud riskidest ja riskide maandamise
võimalustest. Usalduse tõstmine nende tehisintellekti rakenduste vastu, mis ei kvalifitseeru kõrge
riskitasemega rakendusteks, võib ka ühtlasi tõsta usaldust kõikide tehisintellekti rakenduste ning
tehisintellekti kasutavate kaupade ja teenuste vastu. See omakorda aitab kaasa laiemale tehisintellekti
kasutuselevõtule, mis on üheks Eesti prioriteediks. Taoline märgistuskord on näiteks hetkel
katsetamisel Taanis, kus väljatöötatud IT turvalisuse ja andme eetika märgis (IT-security and data ethics
seal) näitab, kas teatud rakendus vastab küberturvalisuse ja andme eetika nõuetele. See hõlbustab
tarbijatel tuvastada ettevõtteid, mis kohtlevad tarbijate andmeid vastutustundlikult ja võimaldab
ettevõtjatel reklaamida oma tooteid ja teenused turvalise ja usaldusväärsena.22
3.14. Kui leiab kinnitamist, et kehtivas õiguses on seoses uute tehnoloogiatega lüngad, mis ei
võimalda kahju kannatanud isikul piisavalt tõhusalt enda õigusi kaitsta, peaksid muudatused
võimaluste piires arvestama olemasoleva vastutuse süsteemiga. Võimaliku uue regulatsiooni
tulemusel ei tohiks tekkida põhjendamatuid erisusi uute tehnoloogiate kasutamisel tekkinud
kahju ja muul viisil tekkinud kahju hüvitamise vahel.
Selgitus: Koos digipaketiga avalikustas komisjon ka raporti toote ohutuse ja vastutuse küsimustest
seoses tehisintellekti, asjade interneti ja robootikaga23. Vastutust puudutav osa tugineb suuresti
komisjoni juures tegutsenud ekspertrühma raportile.24 Kehtivad tsiviilõiguslikku vastutust puudutavad
reeglid on oma olemuselt tehnoloogianeutraalsed. Need kohalduvad sõltumata sellest, kas kahju on
tekitatud seoses mõne tehisintellekti rakenduse kasutamisega või mitte. Olukorras, kus isikule on
lepinguväliselt tekitatud kahju, võib kahju kannatanul olla potentsiaalselt mitu paralleelset nõuet. Ta
võib esitada kahju tekitaja vastu nõude õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks või kohaldataval
juhul nõude riskivastutuse sätete alusel. Samuti võib kannatanul olla nõue asja tootja vastu.
Lepinguvälise vastutuse reeglid on ELis praeguseks olemas tootja vastutust puudutavas osas.
Ülejäänud lepinguvälise vastutuse regulatsioon on riigisisene. Komisjoni koostatud raportis ja
komisjoni juures tegutsenud ekspertrühma raportis on analüüsitud kehtivat olukorda ja jõutud
järeldusele, et kuigi liikmesriikide olemasolevad süsteemid on ka uute tehnoloogiate korral
kohaldatavad, muudavad nende tehnoloogiate iseärasused kahju hüvitamise nõude maksmapaneku
kannatanu jaoks keeruliseks.
Mõistame, et uued tehnoloogiad, sh erinevad tehisintellekti rakendused võivad luua uusi väljakutseid
olemasolevate vastutuse reeglite kohaldamisel. Samas tuleb silmas pidada, et tegemist on uue ja alles
20
https://www.ohchr.org/Documents/Publications/GuidingPrinciplesBusinessHR_EN.pdf
21
Recommendation CM/Rec(2016)3 of the Committee of Ministers
https://search.coe.int/cm/Pages/result_details.aspx?ObjectID=09000016805c1ad4
22
https://eng.em.dk/news/2019/oktober/new-seal-for-it-security-and-responsible-data-use-is-in-its-way/
23
Report on the safety and liability implications of Artificial Intelligence, the Internet of Things and robotics,
COM(2020) 64 final, https://ec.europa.eu/info/publications/commission-report-safety-and-liability-
implications-ai-internet-things-and-robotics-0_en
24
Liability for Artificial Intelligence and other emerging Technologies, Report from the Expert Group on Liability
and New Technologies – New Technologies Formation,
https://ec.europa.eu/newsroom/dae/document.cfm?doc_id=63199
30
areneva valdkonnaga, mille kohta on väga vähe praktikat. Seetõttu on keeruline üheselt hinnata
võimalike probleemide ulatust ja sellest tulenevalt ka kõnealuste küsimuste reguleerimisvajadust nii
riigisiseselt kui ELis. Kui leiab kinnitamist, et kehtivas õiguses on lüngad, mis ei võimalda kahju
kannatanud isikul piisavalt tõhusalt enda õigusi kaitsta, peaksid mistahes muudatused arvestama
võimalikult palju olemasoleva lepinguvälise vastutuse süsteemiga. Võimaliku uue regulatsiooni
tulemusel ei tohiks tekkida põhjendamatuid erisusi uute tehnoloogiate kasutamisel tekkinud kahju ja
muul viisil tekkinud kahju hüvitamise vahel.
Muudatuste kavandamisel tuleb arvestada, et kehtivas tsiviilõiguses kujutab lepinguväline vastutus
endast terviklikku süsteemi. Ka muudatuste tulemusel peaksid säilima senised lepinguvälise vastutuse
nõuete alused, kuid vajadusel võib kaaluda reeglite täiendamist nii, et need tagaksid ka uute
tehnoloogiate kasutamise tulemusel tekkinud kahju kannatanule tõhusa õiguskaitse. Kuivõrd tegemist
on alles areneva valdkonnaga, tuleks tagada võimalike muudatuste tulevikukindlus. Loodav
regulatsioon peaks olema piisavalt paindlik, et katta erinevaid elulisi olukordi, kus uute tehnoloogiate
kasutamise tõttu võib ilmneda probleeme.
Samuti tuleks samaväärseid olukordi kohelda võimalikult ühetaoliselt. Ei oleks põhjendatud luua
ainuüksi AI-spetsiifilisi reegleid, kuid jätta katmata samaväärsed olukorrad, kus ei ole kasutatud mõnda
AI rakendust, kuid kus tegelikkuses võib kahju kannatanul tekkida samasuguseid probleeme enda
nõude maksma panemisel. Näiteks tekib küsimus, kas kahju kannatajate kasuks tõendamiskoormise
leevendamine või ümberpööramine on õigustatud või vajalik AI puhul, kuid samas mitte olukordades,
kus toode on oma olemuselt samuti keeruline, kuid ei põhine AI süsteemil. Kui tuvastatakse selliste
reeglite kehtestamise vajadus, peaksid vastavad reeglid olema praktikas mõistlikult ja efektiivselt
rakendatavad, st reeglid peavad olema osapooltele arusaadavad ning kahju kannatajatele mõistlikult
tõendatavad.
Üldjoontes leiame, et tootevastutuse direktiiv (85/374/EMÜ) on ajale hästi vastu pidanud ning on
jätkuvalt asjakohane ka uute tehnoloogiate, sh tehisintellekti kontekstis. Samas, kuna tegemist on
praeguseks üle 30-aasta vanuse õigusaktiga, võib tehnoloogia arengust tulenevalt kaaluda teatavaid
direktiivi täpsustusi, kui sellega tagatakse suurem õiguskindlus. Kuigi ka Komisjon on 2018. aasta
direktiivi hindamise aruandes25 jõudnud üldjäreldusele, et direktiivist tulenevad reeglid on endiselt
asjakohased, on ka seal välja toodud teatavaid aspekte, mille muutmist võib kaaluda. Väljapakutust
võiks kaaluda näiteks toote mõiste ja vastutuse välistuste ülevaatamist.
Toote mõiste osas ei ole üheselt selge, kas selleks võib olla ka eraldiseisev tarkvara kuna direktiiv
määratleb toote kui vallasasja. Eesti on juba iseenesest direktiivist tulenevaid reegleid laiendanud
tarkvarale ning seega võiks direktiivi vastav muudatus olla tervitatav. Lisaks on argumente kaalumaks
teenuste hõlmamist tootja vastutuse regulatsiooni alla. Seda eelkõige põhjusel, et teenused ja tooted
on üha enam omavahel põimunud ning vahetegu ei ole enam niivõrd selge. Lisaks võiksid eeltoodud
muudatused sobituda lepinguõiguse paketti kuuluvate direktiividega, aidates kaasa terviklikuma
vastutuse süsteemi loomisele.
Vastutuse välistuste osas võiks eelkõige hinnata tingimusi, mille kohaselt tootja vastutab puuduse eest,
mis oli olemas toote turule laskmise ajal (nö later defect defence), asjakohasust nö nutikate toodete
või tarkvara lahenduste valguses. Teatud toodete puhul ei pruugi tootja vastutuse direktiivi senine
lähenemine sobida, kuna erinevalt traditsioonilistest toodetest, võib tootja omada kontrolli toote üle
ka peale turule laskmise hetke (näiteks tarkvara uuenduste kaudu). Võttes arvesse, et toodete ohutuse
tagamine võib tootjal olla võimalik tarkvara või sellele põhineva toote puhul ka peale turule laskmise
hetke, ei pruugi eeltoodud välistus ajendada tootjaid tagama toodete ohutust hilisemas etapis ning
tagada kannatanule piisavat kaitset. Eeltooduga seondub ka vastutuse välistus, mille kohaselt on
tootjal võimalik vastutusest vabaneda kui puudust ei saanud avastada toote turule laskmise ajal
tollaste teaduslike ja tehniliste teadmiste taseme järgi (nö development risk defence). Tulenevalt
25
COM(2018) 246 final, https://ec.europa.eu/transparency/regdoc/rep/1/2018/ET/COM-2018-246-F1-ET-
MAIN-PART-1.PDF
31
asjaolust, et tehisintellekti süsteemil põhinev käitumine ei ole alati ennustatav, võivad puudused
tekkida ka hilisemas staadiumis. Seejuures ei pruugi sellistest puudustest tuleneva riski panemine
eelkõige kasutajale olla õigustatud.
Vastavad muudatused võiksid sobituda kokku ka hiljuti vastu võetud lepinguõiguse paketi (digitaalse
sisu ja kaupade direktiivi) valguses, tagades müüjatele ja digitaalse sisu üleandjatele võimaluse saada
hüvitist vajalike uuenduste tootja poolt pakkumata jätmise korral, mille eest direktiivide kohaselt
vastutab tarbija ees müüja/üleandja. Samas tuleb mitmete teiste komisjoni raportis toodud ideede
puhul põhjalikumalt hinnata nende vajalikkust ja põhjendatust, näiteks hüvitatava kahju laiendamine
(nt andmete kaotamine, privaatsuse rikkumine). Tuleb arvestada, et tootja vastutuse regulatsioon ja
riskivastutuse regulatsioon laiemalt on mõeldud primaarselt kaitsma isiku elu ja tervist, ning piiratud
ulatuses omandit. Muudel juhtudel on kahju kannataja õigused kaitstud läbi võimaluse esitada nõue
muul õiguslikul alusel. Samuti vajab täiendavat analüüsi tõendamisreeglite leevendamise küsimus.
3.15. Juhul, kui leiab kinnitamist vajadus reguleerida ELi õiguses lepinguvälise kahju hüvitamist
lisaks tootja vastutusele, leiame, et on õigustatud riskipõhine lähenemine. Nõustume, et kõrge
riskiga rakenduste puhul on õige süüst sõltumatu riskivastutus, mis on kannatanu jaoks soodsam
lahendus. Riskide määratlemise kriteeriumite paika panemisel tuleks tagada mõistlik tasakaal
kahju kannatanud isiku õiguste tõhusa kaitse ja ettevõtjale pandava vastutuse ning kohustuste
vahel.
Selgitus: Lepinguvälise vastutuse reeglid on ELis praeguseks olemas tootja vastutust puudutavas osas.
Ülejäänud lepinguvälise vastutuse regulatsioon on riigisisene. Mistahes tehisintellekti rakenduse
kasutamine ei peaks automaatselt tähendama kõrgemat riski. Näiteks mõnes voogedastusplatvormis
kasutatav AI rakendus, mis kohandab tarbijale tehtavaid soovitusi tarbija seniste kuulamis- või
vaatamisharjumuste pinnalt, ei ole olemuslikult ohtlik ega seotud kõrgema riskitasemega. Samas jällegi
isesõitvad autod võivad selgelt kujutada ohtu nii juhile endale kui ka kõigile ülejäänud liikluses
osalejatele. Seetõttu on õigustatud kõrge ja madala riskiga tegevuste eristamine ja neile erineva
regulatsiooni kohaldamine.
Nõustume, et kõrge riskiga rakenduste puhul on õige süüst sõltumatu riskivastutus, mis on kannatanu
jaoks soodsam lahendus. Samas pole me veendunud riskide määratlemiseks komisjoni pakutud
lahenduses, kuna see võib teatud olukordades olla võrreldes meie kehtiva õigusega kahju kannatule
ebasoodsam. Eestis kohaldub kõrgema riskiga juhtumite korral vastutus suurema ohu allikaga
tekitatud kahju eest. Kehtivas võlaõigusseaduses (edaspidi VÕS) on ette nähtud suurema ohu allika
vastutus teatud suurema ohu allikate puhul, mille puhul võib praktikas tihti kahju tekkida (nt
mootorsõidukid, loomad) ning üldine suurema ohu allika reegel, mida võib kasutada juhul, kui ükski
erikoosseis täidetud ei ole, kuid tegemist on siiski suurema ohu allika vastutusega. Mõistame, et kõrge
ja madala riskiga tegevuste määratlemiseks peavad olema teatud kriteeriumid ja et nende
määratlemine ja seejuures regulatsiooni kohaldamisala piiritlemine on alati hinnanguline. Kehtivas
VÕS-is on lepinguvälise vastutuse puhul selline eristamine ette nähtud, kuid see lähtub mõnevõrra
teistsugustest alustest võrreldes Komisjoni raportis väljapakutuga. Asja või tegevust loetakse VÕS-is
suurema ohu allikaks, kui selle olemuse või selle juures kasutatud ainete või vahendite tõttu võib isegi
asjatundjalt oodatava hoolsuse rakendamise korral tekkida suur kahju või võib kahju tekkida sageli.
Vastutuse raportis (ja Komisjoni juures tegutsenud ekspertrühma raportis, millele vastutuse raport
tugineb,) on kõrge riskiga rakendused sellised, mis tekitavad kahju mõnele olulisele õigushüvele (elu,
tervis, vara) ning mis mõjutavad avalikkust. Nendest tingimustest, mis on Komisjoni raportis välja
toodud, on igati mõistetav ja arusaadav oluliste õigushüvede mõjutamise tingimus. Ka VÕS-is on
suurema ohu allikaga tekitatud kahju regulatsiooniga kaitstud õigushüved määratletud sarnaselt
(surma põhjustamine, kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamine, asja kahjustamine). Samas
avalikkuse mõjutamise kriteeriumit meie õiguses otsesõnu ei ole. Sellega on ilmselt soovitud tagada,
et riskivastutus rakenduks juhul, kui kahju tekkimise tõenäosus on suurem. Samas on see lahendus
siiski probleemne, sest see võib viia olukorrani, kus realiseeruvad mingile asjale või tegevusele
32
iseloomulikud riskid, kuid kuivõrd nendest on mõjutatud vaid piiratud isikute ring, ei oleks kannatanul
võimalik tugineda riskivastutuse reeglitele. Sellisel juhul on küsitav, kas kannatanule on tagatud piisav
kaitse.
Seejuures märgime, et edaspidise töö käigus vajavad täpsustamist valges paberis ja raportis pakutu
omavahelised seosed. Hetkel ei ole päris selge raporti ja valge paberi koosmõju. Valge paber ja
vastutust puudutav raport käsitlevad mõlemad madala ja kõrge riskiga rakendusi, kuid kasutavad
nende määratlemisel erinevaid lahendusi. Vastutuse raportis on lähtutud oluliste õigushüvede kaitse
ja avalikkuse mõjutamise kriteeriumitest. Valges paberis pakutakse välja, et täidetud peaksid olema
kaks tingimust: tegutsemine kindlas sektoris ja rakenduse kasutamine viisil, mille tulemusel tekivad
tõenäoliselt olulised riskid. Iseenesest võib vastutuse reeglistikus teistsugusest määratlusest lähtumine
olla põhjendatud, kuid see vajab lihtsalt selgitamist.
Arvamuse saamine ja kooskõlastamine
Digipaketi kohta koostatavatele seisukohtadele küsiti sisendit Haridus- ja Teadusministeeriumilt,
Justiitsministeeriumilt, Kaitseministeeriumilt, Keskkonnaministeeriumilt, Kultuuriministeeriumilt,
Maaeluministeeriumilt, Rahandusministeeriumilt, Siseministeeriumilt, Sotsiaalministeeriumilt ja
Välisministeeriumilt.
Digipaketi dokumendid saadeti arvamuse saamiseks ka järgnevatele asutustele ja organisatsioonidele:
Arenguseire Keskus Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate
E-riigi Akadeemia Assotsiatsioon
Eesti E-kaubanduse Liit Elering
Eesti Elektritööstuse Liit Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS)
Eesti Elektroonikatööstuse Liit Innovatsioonipoliitika komisjon (IPK)
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni ITS Estonia
Liit Maanteeamet
Eesti Inimõiguste Keskus Nordic Institute for Interoperability Solutions
Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing Open Knowledge Estonia
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Riigi Infosüsteemi Amet
Eesti Maaülikool Startup Estonia
Eesti Masinatööstuse Liit Statistikaamet
Eesti Plastitööstuse Liit Tallinna Tehnikaülikool
Eesti Standardikeskus Tallinna Ülikool
Eesti Taastuvenergia Koda Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Eesti Teadusagentuur Tartu Ülikool
Eesti tervisetehnoloogia klaster Teaduspoliitika komisjon (TPK)
Teaduste Akadeemia
Saabunud sisendid on esitatud kaasamise tabelis (lisa 1).
33
Lisa 1. Kaasamise käigus esitatud märkuste arvestamise tabel
Ettepaneku esitaja Ettepanek/avaldus Arvestamine
Eesti Masinatööstuse Tööstuse digitaliseerimine. Osaliselt
Liit Põhi- ja tugiprotsesside realiseerimise tulemuslikkusest (digitaliseerimisest) sõltub ettevõtte äriedu ja konkurentsivõime. arvestatud, mh
Protsesside automatiseerimine, digitaliseerimine ja paindlikkuse vajaliku taseme saavutamine on kriitilise tähtsusega, et järgmiselt:
tagada protsesside teostuse kiirus, võimaluste parim realiseerimine ja ulatusliku informatsiooni efektiivne kasutamine. töötajate oskused –
Töötajate oskused. seisukoht 2.2., 3.3.;
Digitaaltehnoloogiad on toonud kaasa tööjõu oskuste muutuse. Suurenenud on ümberõppe vajadus minimaalne ajaga. Puudused andmed tööstuse
töötajate oskusdes ja spetsialistide vähesus mõjutavad meid juba täna ning lähiaastatel defitsiit ilmselt suureneb töökohtadel ja jaoks – seisukoht
tervele majandusele. 2.4.;
Arvestades muutuste kiirust, muutuvaid kvalifikatsiooninõudeid, oskuste laia variatsioon ja täiesti uued erialad-ametid uutele Digital 4
tehnoloogiatele on mõju majandusele ja tööjõu turule väga suur. Development Hub
Shaping Europe’s digital future: seisukoht 1.10.
A. Tehnology that works for people
Skills Agenda - Digitaaltehnoloogiate kasutamiseks on inimeste oskused võtme tähtsusega.
5G ja Cybersecurity - puudutab otseselt kõiki tööstuses kasutatavaid tehnoloogiaid on erinevate tehnoloogiate integratsiooni
aluseks.
B. A fair and competitive economy
Industrial Strategy Package - tööstuse jaoks kindlasti kõige suurem huvi, eriti SME-de kaasamine ja konkurentsivõime. Tööstuse
digitaliseerimine.
Olulised tööstuse jaoks:
Global Digital Cooperation Strategy
A Digital for Development Hub - Aitama SME-del suurentada oma konkurentsivõimekust läbi kõrgtehnoloogia arenduste, mida
SME-d iseseisvalt ei suudeta piiratud ressursside tõttu.
Standardiseerimine on väga oluline tehnoloogiate arendamisel aga meie väiksuse seab piire.
Eesti oma väiksuse aga samas vastuvõtlikusele innovatsioonile ja suhteliselt hästi arenenud infotehnoloogiale sobib EU
projektides piloteeria rolli, mis arendab keskkonda ja ettevõtlust.
A European strategy for data:
A. A cross-sectoral governance framework for data access and use
B. Enablers: Investments in data and strengthening Europe’s capabilities and infrastructures for hosting, processing and using
data, interoperability
Tööstuse jaoks on suurandemed (Big Data) (kogumine, salvestamine, sorteerimine, analüüsimine jne.) muutunud läbi
digitaliseerimise väga oluliseks.
C. Competences: Empowering individuals, investing in skills and in SMEs (suurendab töötajate ja SME-de konkurentsivõimet EU-
s)
On Artificial Intelligence - A European approach to excellence and trust
Üldine dokument, keeruline kommenteerida. Huvitavad teemad, mis seotud tööstuslahenduste AI, IoT ja robootika valdkonnaga
Elering Andmestrateegia kohta: Eesti X-tee ja ID-kaardi baasil on meil võimalik Komisjoni strateegia esimesena ellu viia ja luua andme- Teadmiseks võetud
ökosüsteemid. Sellega praegu tegeleb Elering (energeetikas) ja RIA (tervises): et inimesed saaksid turvaliselt oma andmeid jagada.
Eestil on siin suunanäitaja roll, andmete teemal.
https://elering.ee/en/grid-operators-establish-energy-data-access-alliance-revolutionise-european-energy-market
Ettevõtluse Väike- ja keskmise suurusega tööstussektori ettevõtete digitaliseerimise ja ka tootearenduse valdkondadest lähtuvalt on kindlasti Teadmiseks võetud
Arendamise väga olulised: ja osaliselt
Sihtasutus 5G ja 6G väljatöötamise tegevusplaan – võimaldab luua vajalikku infrastruktuuri tööstusettevõtetes andmete korjeks arvestatud, mh
seadmetelt ja muudest allikatest; järgmiselt:
Küberturvalisuse strateegia ja sellega seotud tegevused – Eestis olemas väga heal tasemel võimekus, kindlasti ka küberturvalisus –
tööstussektori andmete turvalisuse tagamiseks lahenduste väljatöötamisel; seisukoht 1.2.;
Digitaalsete oskuste hariduse tegevusplaan – Eesti tööstussektorit koormanud viimastel aastatel tööjõupuudus/oskuste Digitaalsed oskused
puudus, siis oluline osa on ka digitaalsete oskuste arendamine ja pädevuste edendamine kõikidel haridustasemetel (sh ka – seisukoht 2.2.,
ümberõppel); 3.3.;
Andmestrateegia – erasektorist ja -sektoris andmevahetuse ja -kättesaadavuse võimendamine, B2B, B2G, G2B tasandid (siin Digitaalse
lisaks ka turism). Tähtsal kohal on seadusandlike meetmete vajaduse uurimine, mis pakuks stiimuleid valdkondlikute innovatsiooni
andmeruumide (nt pilveinfrastruktuuri, tööstuslikud IOT andmete korje, jagamine jms) loomiseks. Eesti võiks kaaluda keskus VKEde –
osalemist ka andmeruumide (nagu tööstuse, roheleppe, mobiilsuse, energeetika andmeruumid) seadusandluse välja seisukoht 3.4.
töötamisel ja andmevoogude analüüsimise raamistiku väljatöötamisel. Samuti meetmed suurandmete ja masinõppe
rakendamiseks tööstussektoris. Eestile oleks äärmiselt oluline osaleda Euroopa andmeruumide ja pilveinfrastruktuuri
projektis (High Impact Project on European data spaces and federated cloud infrastructures). Avalikule sektorile ja SMEdele
pilveteenuste platvormil (cloud service marketplace) osalemine. Data space temaatika võiks huvi pakkuda ka lähtuvalt TAIE
fookusvaldkondade valikust.
Tehisintellekti valge Raamat – seadusandluse välja töötamine tehisintellekti tehnoloogiatele. SMEdele Digital Innovation Hub
(sh eraettevõtte osalusega) loomine Eestisse (MKM juba tegeleb ettevalmistustega).
Tööstusstrateegia pakett – jätkusuutliku, rohelise, ringmajandust toetava tööstuse toetamine.
Standardiseerimise strateegia – tööstussektoris kasutavate uudsete tehnoloogiate standardiseerimine (sh potentsiaalselt osaleda
tesbed’ina teatud tehnoloogiate arendamises). RTE-d puudutav läheb ilmselt siia juurde.
Haridus- ja Tehisintellekti valge raamat Osaliselt
Teadusministeerium Sissejuhatus, lk 3: Toetame valges raamatus kirjeldatud kahe põhitelje (tipptasemel AI-ökosüsteem ja usaldusel rajanev AI- arvestatud, mh
ökosüsteem) usaldusväärse ja turvalise tehisintellekti väljaarendamist Euroopas, kuna mõlemad on vajalikud selleks, et järgmiselt:
tehisintellekti kasutuselevõtt tuleks kasuks nii majandusele kui ka ühiskonnale. Toetus valge
Ühelt poolt on oluline luua meetmed, mis aitaksid ühendada Euroopa, riikliku ja piirkondliku tasandi ning era- ja avaliku sektori raamatu kahel
jõupingutused ja ressursid, et luua tipptasemel põhinev ökosüsteem kogu tehisintellekti väärtusahelas alates teadusest ja põhiteljel
innovatsioonist kuni lahenduste kasutuselevõtuni ettevõtetes. Teisalt on oluline, et tulevane tehisintellekti õigusraamistik oleks põhinevale
kooskõlas Euroopa eeskirjade ja väärtustega, et tagada kodanike ja ettevõtjate jaoks AI-rakenduste kasutuselevõtu ülesehitusele –
usaldusväärsus. seisukoht 3.1.;
Leiame, et ettevõtlust puudutava tehisintellekti ökosüsteemi näidete juures tuleb välja tuua ka disain. EL riikide valitsuste
Euroopas on ka disain tugev ja kõrge lisandväärtusega valdkond, milles tehisintellektil on suur roll. Näiteks autode jm vaheline
transpordivahendite, masinate, aga ka mööbli jt tarbeesemete disain, lisaks ka teenusedisain (viimasel on tehisintellektiga ilmselt andmevahetus –
kõige suurem võimalik ühisosa). seisukoht 2.3.;
Teadusuuringute ja innovatsiooni kogukonna jõupingutuste koondamine, lk 6: Toetame komisjoni plaani hõlbustada Euroopas Erasektori andmed
tehisintellekti tipptasemel ja katsekeskuste loomist, mis suudaksid kombineerida Euroopa, riikliku tasandi ning erasektori – seisukoht 2.4.;
investeeringuid ja meelitada ligi parimaid teadlasi, et Euroopast saaks tehisintellekti-alaste teadusuuringute, innovatsiooni ja Andmed ja oskused
ekspertiisi liider. – seisukoht 2.2.;
Globaalses konkurentsis püsimiseks ja tehisintellekti valdkonnas juhtrolli haaramiseks tuleb Euroopas luua rohkem sünergiaid ja Oskuste
võrgustikke erinevate tehisintellekti valdkonnaga tegelevate teaduskeskuste vahel, kuna valdkonna praegune killustatus seab andmeruum ja
Euroopa võrreldes oma üleilmsete konkurentidega ebasoodsasse positsiooni. EOSC – seisukoht
2.11.
Euroopa andmestrateegia
Leiame, et andmemajanduse potentsiaal ja sellega seotud innovatsioonivõimalused on hästi välja töötatud.
Kehtestatavad selged reeglid andmetele juurdepääsu ja nende taaskasutamise kohta, investeeringud järgmise põlvkonna
standarditesse, vahenditesse ja taristusse, mis aitavad andmeid talletada ja töödelda on väga olulised ja nende kehtestamine on
ootuspärane. Nõustume, et Euroopa pilvandmetöötluse mahu suurendamiseks tuleb teha koostööd ja ühendada jõud. Olulisel
kohal on inimeste teadmiste ja oskuste tõstmine, et nad teaksid oma õigusi andmete kasutamisest.
Visioon, lk 4: Leiame, et visioonina ei ole oluline mitte ainult erinevate sektorite avalike andmete avamine, parema juurdepääsu
tagamine andmetele või andmete vastutustundliku kasutamise rõhutamine, vaid ka ELi riikide valitsuste vahel andmete
vahendamine ühistel standardiseeritud alustel, et võimaldada andmemahtude kättesaadavust ka väikeriikidele.
Suurt osa juba praegu olemas olevatest ja avatud andmetest saab ja tuleks kasutada isegi ilma andmete turgu rajamataja sellega
peaks liikuma kiiremini edasi.
Leiame, Euroopa andmestrateegias peab olema rohkem rõhutatud innovatsiooni.
ELi poliitikast rääkides viidatakse sageli vastutustundliku, reguleeritud ja standardiseeritud lähenemisviisi olemasolu vajadusele,
kuid innovatsioon ei pruugi avalduda ettekirjutatud regulatsioonide kontekstis.
Probleemid, lk 6: Leiame, et lisaks personaalsele õpianalüütikale peavad erasektori õppimisest tulenevad andmed jõudma nii
teadlaste kui ka teenuste kujundajate või pakkujateni.
Personaalse lähenemisega hariduse pakkumine on üks peamisi eesmärke, mis võimaldab Euroopa pöörata nutikamate lahenduste
suunda. Samas ei toimi praegu hästi andmete jagamine erasektori ja valitsusasutuste vahel. Kuna hariduses on suurem osa
õppeallikatest isikupõhised, on oluline, et ettevõttesisesest õppimisest tulenevad andmed jõuaksid nii teadlasteni kui ka uute
teenusekujundajate / pakkujateni, kes omandavad hariduse järgmisel tasemel. Läbi kogu dokumendi on andmeid käsitletud
tehisintellekti vaatest lähtuvalt. Andmete liikumine ning avaliku ja erasektori andmete jagamine ja kasutamine kõigi ELi riikide
vahel võimaldaks arukamat poliitikakujundamist andmeteadusega ka ilma tehisintellekti sisse toomata. Praegu on dokumendis
pandud rõhuasetus andmemajanduse puhul vaid tehisintellekti peale
Leiame, et rõhutada tuleb inimeste üldist teadlikkust nende õigustest andmete kasutamisel.
Praegu on strateegias mainitud ainult mõnda projektipõhist tööriista, kuid süstemaatiline lähenemisviis peab olemas olema kõigi
vanuserühmade andmetega seotud õiguste kaitseks ja õiguste teadvustamiseks. Ainult rakenduste, algatuste ja erinevate
võimalike vahendite mainimine ei anna oodatud ja vajalikke tulemusi. Teadlikkus AI olemusest, sellega kaasnevatest riskidest,
võimalustest ning loomise alustest peaks olema integreeritud nii formaal-kui mitteformaalõppesse. Igakülgselt ettevõtlust
toetades tuleb olulise osana näha ette töötajate oskuste ja teadlikkuse arendamist andmemajanduse kohta.
Oskused ja andmete kirjaoskus, lk 10: Teeme ettepaneku eristada andmetega seotud oskuste puhul üldine andmete kirjaoskus
ja andmeekspertide kirjaoskus.
Leiame, et andmete kirjaoskus on muude asjakohaste andmetega seotud teadmiste ja oskuste kõrval pigem rohkem seotud
inimeste teadlikkusega oma isiklike andmete kasutamise õigustest. Oluline on tagada, et andmete kirjaoskuse tase oleks piisav
kõigil haridustasemetel. Me ei pea õigeks, et (kõigi inimeste) andmete kirjaoskust tuleks käsitleda sarnaselt andmeekspertide või
andmeteadlaste andmete kirjaoskusele. Andmetega seotud oskused tuleks jagada kaheks: üldine andmete kirjaoskus ja
andmeekspertide kirjaoskus. Sellest jaotusest tulenevalt peaks olema väga selge ja süsteemne lähenemisviis inimeste üldiste
andmete kirjaoskuse ja kõigi haridustasandite andmeekspertide / teadlaste arendamiseks ning see peaks olema ka strateegias
väga selgelt välja toodud. Ühtlasi teeme ettepaneku julgustada liikmesriike koolitama andmespetsialiste rohkem ja põhjalikumalt.
Küberturvalisus, lk 11: Leiame, et küberturvalisuse alaste ekspertteadmiste vajadust käsitletakse strateegias liiga juhuslikult ja
pealiskaudselt.
Ehkki valitsused võivad küberturvalisuse osas olla heal järjel, kasvab erasektoris vajadus küberturvalisuse alaste ekspertteadmiste
järele tulenevalt tehisintellektiga seotud lahenduste vajadusest, väga kiiresti. Seetõttu on oluline, et ka Euroopa andmestrateegia
dokumendis kajastataks teemat põhjalikumalt. Samuti vajab märkimist küberturvalisust puudutavate uuringute kasvav vajadus.
Investeeringud oskustesse ja üldisesse andmete kirjaoskusesse, lk 20: Leiame, et andmestrateegia dokumendis on ELi
jõupingutused üksikisikute motivatsiooni suurendamiseks ja andmetega seotud oskustesse investeerimiseks ebapiisavad.
Strateegias on viidatud küll muudele programmidele või algatustele, näiteks digivaldkonna talentide kogumi/andmebaasi
loomisele, kuid nendes algatustes pole andmeteadlaste ja andmete kirjaoskuse olulisus piisavalt välja toodud. Käesolev dokument
peaks andma selged ootused ja isegi nõudmised konkreetsetele pädevustele, mida tuleks teistes viidatud dokumentides
esmatähtsaks pidada kui andmemajanduse jaoks piisavaid ja vajalikke eeldusi.
Ühine Euroopa oskuste andmeruum, lk 23: Leiame, et strateegiadokumendis välja toodud üheksanda loodava andmeruumi
„ühine Euroopa oskuste andmeruum” eesmärki tuleb korrigeerida.
Eesmärgi kirjeldamisel on asjakohane viidata eeldatavale edusammudele, mitte lünkade täitmisele või ebakõlade parandamisele.
Seetõttu leiame, et uus eesmärgi sõnastus peab viitama pigem personaalse lähenemisega hariduse omandamisele ja
andmemajanduse ning innovatsiooni täiustamisele.
Lk 23 loetelu + lisa lk 26 ja EOSC teema lk 33: Toetame komisjoni pakutud üheksa uue temaatilise andmeruumi (data space)
väljatöötamist ning Euroopa avatud teaduse pilve (European Open Science Cloud) edasiarendamist.
Samas oleme järjepidevad oma algsete seisukohtadega Euroopa Horisondi osas, mille kohaselt ei saa teadlasi sundida Euroopa
avatud teaduse pilve kasutama. Euroopa avatud teaduse pilv peabolema vahendiks vaid siis kui see osutub kõige mõistlikumaks
valikuks.
Infotehnoloogia ja ITL-i arvamus EL Andmestrateegia kavandile: Kõigepealt tervitame Euroopa Komisjoni algatust tegelda põhjalikumalt Teadmiseks võetud
Telekommunikatsioon andmepõhise majanduse loomise ja selleks eelduste kujundamisega. ja osaliselt
i Liit I. Andmestrateegias kirjeldatud probleemid. arvestatud, mh
Oleme nõus, et kõik EL Andmestrateegia kavandis (Data Strategy) välja toodud probleemid on ka ettevõtlussektori jaoks olulised järgmiselt:
ja vajavad lahendusi. Kõige olulisemaks ja õigete meetmete kasutamise korral suuremat majanduslikku ning ühiskondlikku mõju Euroopaüleste
andvaks probleemistikuks on andmete kättesaadavus nende kasutamiseks ja korduvkasutamiseks. Seda aga koos andmete andmeplatvormide
kvaliteedi ja andmehaldusega seonduvate teemade lahendamisega. arendamine –
II. Peame oluliseks Eesti aktiivset osalemist järgmiste väljapakutud meetmete kujundamisel: seisukoht 2.5, 2.6.;
1. Koostada ettepanek ühtsete Euroopa andmeruumide haldamise õigusraamistiku kohta; Avaliku sektori
2. Võtta vastu väärtuslikke andmekogumeid käsitlev rakendusakt; andmed –
3. Investeerida tegevustesse, mis parandavad andmete üldist kvaliteeti, kasutatavust ja turvalisust. seisukoht 2.3.;
Oluliseks on aga, et eeltoodud meetmete väljatöötamisel järgitaks vähemalt järgmiseid printsiipe:
Mitteisikustatud andmete kasutamine ärilistel eesmärkidel peab olema lubatud ning lihtsalt teostatav. Nõuded
Oluline on toetada (üle-Euroopaliste) andmeplatvormide ja turgude arendamist, mis võimaldavad nii era- kui ka avalikul andmeruumidele –
sektoril kvaliteetseid andmekogumeid müüa, nendega kaubelda ja tagada neile juurdepääsu. seisukoht 2.6.;
Avaliku sektori andmed peavad olema reaalselt (mitte ainult õigusaktis mida avaliku sektori asutused ei täida) hõlpsamini Data Act –
kättesaadavad erasektorile selleks, et nende abil uusi teenuseid ehitada. seisukoht 2.4.
Andmete kuuluvusega seoses ei ole vaja luua eraldi õigust, sest eesmärk peab olema vältida andmemonopolide teket.
Andmete kuuluvus on kas loogiliselt tuletatav või tuleb see lepinguga kokku leppida. Samal ajal peab arvestama, et ettevõtja,
kes on andmed kogunud või kelle tegevuse käigus need on tekkinud, on teinud selleks investeeringuid ning tal peabki olema
konkurentsieelis mida ta saab neid andmeid ise kasutades. Turu suurema avatuse saavutamisel võib ühe võimalusena kaaluda
kohustust anda masinloodud toorandmed üle mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel. Teine võimalus oleks
kohustus kasutada ühtlustatud ja avalikustatud rakendusliideseid (API), mis lihtsustavad juurdepääsu andmetele.
Andmekogudele peab olema juurdepääs hõlpsasti ja masinloetavas vormingus ning dokumentatsioon peab sisaldama
selgitusi andmete kasutamise ja teavet nende päritolu kohta.
Andmeruumides peab olema kaitstud intellektuaalomand, konfidentsiaalne teave ja isikuandmed, samuti turvalisus ja
õigustatud ärihuvid.
III. Suhtume ettevaatlikult uue andmealase õigusakti (Data Act) väljatöötamise kavatsusse kuna:
Ühelt poolt küll toetame andmepõhise majanduse ja masinloodud andmete küsimuste lahendamist EL-i tasandil
regulatsioonidega (määrus, juhis jm), sest probleemid ja väljakutsed on liikmesriikides samasugused ning äritegevusel on
piiriülene iseloom.
Samal ajal oleme seisukohal, et eelistama peab igal juhul kõige vähem ettevõtlust piiravaid meetmeid, nt sektorite
eneseregulatsiooni küsimustes kus võimalik. Õigusaktidega reguleeritav peab olema väga hästi põhjendatud ning minimaalse
ulatusega ehk reguleerida tuleks vaid neid probleeme, mille huvigrupid ja uuringud on välja toonud.
Ning eraettevõtete (just masinloodud) andmete kasutamise kohta ei tohi kehtestada liialt piiravaid reegleid, mis takistaksid
uute ärimudelite turule tulekut. Andmepõhise majandusega seoses on veel palju teadmata ja avastamata aspekte ning liigselt
regulatsioonide kehtestamisega kiirustades on oht, et suur majanduslik potentsiaal jääb kasutamata. Oluline on, et
ettevõtjatele jääks paindlikkus ise otsustada, kas ja kellega ta oma andmeid lepingulistel alustel jagada tahab.
IV. Pilveteenuste kasutamine:
Andmete analüüsimiseks ja masinõppeks peab olema võimalik kasutada pilveteenuseid. Oluline on tagada EL/riigi poolt
ettevõtetele kiiresti konkurentsivõimeline keskkond ja mõistlik ressursikasutus. Et ei kulutaks kuid/aastaid kõikide probleemide
lahendamise eelduste loomisele, vaid hakkame kohe üksikut probleemi lahendama.
Justiitsministeerium Digipaketi ülesed seisukohad Osaliselt
Eestile kui digiriigile on oluline Euroopa digituleviku kujundamine nii kõikide kodanike hüvanguks kui ka Eesti ja Euroopa arvestatud, mh
ettevõtjate konkurentsivõime ning majandusliku edu tõstmiseks. Kõikide uute tehnoloogiate aga iseärenis tehisintellekti puhul järgmiselt:
on oluline leida õige tasakaal innovatsiooni, dünaamilise arengutegevuse ja kõikide isikute põhi- ja muude õiguste kaitse vahel. Konkurentsiõiguse
Oluline on järgida neid väärtusi, millel Euroopa Liit on asutatud, muu hulgas demokraatia, põhiõiguste kaitse ja õigusriik. Oluline raamistik –
on arendada ja tagada avatud, demokraatlik ja kestlik ühiskond. Kui Eestis on seisukoht siiani olnud pigem see, et regulatsioon on seisukoht 1.3.;
eelkõige ohuks innovatsioonile, siis Euroopa Liit lähtub arusaamast, et õiges mõõdus regulatsioon aitab kaasa usalduse tõstmisele, Tehisintellekt ja
mis omakorda soodustab uute tehnoloogiate kiiremat ja laiemat kasutuselevõttu pikemas perspektiivis. Neid kahte lähenemist oskused –
annab siiski omavahel kokku sobitada, et leida kõigile optimaalne tasakaal nii lühiajaliselt, tulevasteks aastateks kui ka pikemas seisukoht 3.3.;
perspektiivis.
Ei ole kahtlust, et senine õigusraamistik on kehtiv ja kohaldatav kõikide uute tehnoloogiate sh tehisintellekti suhtes. Regulatsioon VKEde toetamine –
ei tohi olla eesmärk omaette, vaid peab rahuldama selget vajadust. Oluline on analüüsida olemasolevat õigusraamistikku, et seisukoht 3.4.;
tuvastada võimalike lünkasid ning vajadusel leida viise nende lünkade ületamiseks. Eelistame võimaluse korral juhiseid, mis AI alane
selgitavad olemasoleva õigusraamistiku kohaldamist uutele tehnoloogiatele. Euroopa Liidu meetmete kaalumisel on oluline rahvusvaheline
järgida subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse printsiipe ning arvestada arengutega ka rahvusvahelisel tasandil, mh inimõiguste koostöö – seisukoht
valdkonnas. 3.6.;
Oluline on tagada kõikide inimeste põhiõiguste kaitse uute tehnoloogiate väljatöötamisel ja kasutamisel. Ühtlasi on oluline vältida Tehisintellekt ja
digitaalse ühtse turu killustamist viisil, mis õõnestaks õiguskindlust, pärsiks meie ettevõtjate ligipääsu turgudele ja põhiõiguste kaitse –
konkurentsivõimet ülemaailmsetel turgudel. Nende eesmärkide saavutamiseks on oluline rõhutada ELi kodanike ja ettevõtjate seisukoht 3.6.;
teadlikkuse tõstmist, väljaõpet ning hariduse ja oskuste paremaks muutmist. Võimalikud
Eesti toetab konkurentsiõiguse raamistiku ja selle rakendamise vajaduspõhist ajakohastamist, et tagada konkurentsiõiguse tõhus kohandused
toimimine ka digiajastu muutuvates tingimustes. kehtivas ELi
Viimase rohkem kui 60 aasta vältel on EL konkurentsiõigus võimaldanud kaitsta konkurentsi kõigil kaubaturgudel. Kuivõrd õigusraamistikus –
konkurentsiõiguse raamistik on nende aastate jooksul säilinud ühetaolisena, peame tingituna digiajastu muutuvatest tingimustest seisukoht 3.7.;
analüüsima selle täiendamise või selle rakenduspraktika muutmise vajadust. Arvestades EL konkurentsiõiguse olulisust ja selle Võimaliku
raamistiku senist paindlikkust, eelistab Eesti võimalusel kehtivate reeglite säilitamist, et maksimaalses ulatuses tagada õigusraamistiku
õiguskindlus ja –rahu, kuid oleme valmis lisaks rakenduspraktika muutmisele toetama ka vajaduspõhiste täienduste ja kohaldamisala –
muudatuste tegemist viidatud raamistikus. Seejuures on Eestile aga väga oluline, et muudatusettepanekud tugineksid põhjalikul seisukoht 3.8.;
analüüsil, oleksid läbimõeldud ja kaalutletud, et mitte seni hästi toimivat vaba turu kaitset kahjustada. Riskipõhine
Eelkõige on oluline tagada tõhus järelevalve suure turujõuga tehnoloogiattevõtjate (sh internetiplatvormide) tekke ja tegevuse lähenemine –
üle ning kindlustada, et andmetele juurdepääsul ja kasutamisel järgitaks konkurentsiõiguse põhimõtteid. Oluline on tagada vaba seisukoht 3.9.;
konkurents kogu siseturul (sh digitööstuses), kuivõrd vaid õiglane ja avatud turumudel tagab ELi ja selle ettevõtete arenemise Võimalikud nõuded
ning jätkusuutlikkuse. – seisukoht 3.10.;
Võimaliku
Tehisintellekti valge raamat õigusraamistiku
4. Tipptaseme ökosüsteem adressaadid –
A. KOOSTÖÖ LIIKMESRIIKIDEGA seisukoht 3.11.;
Eesti toetab kooskõlastatud kavas ühiskondlikku ja keskkonnaalast heaolu tehisintellekti keskse põhimõttena käsitlemist. Õigusnormide
Usaldusväärne tehisintellekt peab olema õiguspärane (NB! Eestikeelses teatises on siin „seadustega kooskõlas“, aga see on liiga täitmise tagamine –
kitsas), sh kooskõlas kõikide inimeste põhiõigustega. seisukoht 3.12.;
B. ANNAME TEADUS- JA INNOVATSIOONIRINGKONDADE JÕUPINGUTUSTELE ÜHE SUUNA Vabatahtlik
C. OSKUSED märgistus –
Eesti toetab tehisintellektiga seotud õppekavade, koolituste ja teadlikkuse tõstmise meetmeid. seisukoht 3.13.;
Eestile kui digiriigile on eriti oluline kõikide inimeste digitaalse kirjaoskuse (digital literacy) pidev arendamine. Komisjoni Data Act –
moodustatud sõltumatu kõrgetasemeline tehisintellekti eksperdirühm (AI HLG) avaldas 2019 aprillis „Eetikasuunised seisukoht 2.4.;
usaldusväärse tehisintellekti arendamiseks“ ning 2019 juunis „Usaldusväärse tehisintellekti poliitika ja investeeringute andmepõhise
soovitused“. Eetikasuuniste üheks osaks on kontrollnimekirja katseversioon, mida piloteeriti kuni 2019. aasta detsembrini. AI HLG majanduse
koostab 2020 juuni lõpuks piloteerimise raporti ja kuuldavasti teeb tagasiside tulemusena kontrollnimekirja oluliselt ümber, mh edendamine –
pakub välja põhiõiguste mõjude hindamise metoodika mudeli. Usaldusväärse tehisintellekti arendamiseks ja rakendamiseks on seisukoht 2.1.;
oluline, et AI rakenduste tellijad, arendajad ja kasutajad oleksid teadlikud AI-st tingitud riskidest ja ohtudest isikute õigustele, Ohutuse ja
sealhulgas kõikide inimeste põhiõigustele. Lisaks peavad nad oskama neid riski ennetada ja kahju ära hoida. Need teadmised vastutuse aruanne
üldjuhul AI tellijatel, arendajatel ja kasutajatel praegu puudub. Teavitustööd tuleb teha nii siseriiklikul aga ka Euroopa Liidu ning – seisukohad 3.14
rahvusvahelisel tasandil. Eesti peab oluliseks eetiliste suuniste uuendatud kontrollnimekirja põhjal õppekava arendajatele ja 3.15.
koostamist aga ka laiemat teavitustööd, muu hulgas komisjoni teatises „Euroopa digituleviku kujundamine“ viidatud digiõppe
tegevuskavas digikirjaoskuse ja -pädevuste edendamiseks kõigil haridustasemetel (2020. aasta teine kvartal) ja täiendatud
oskuste tegevuskavas, et parandada digioskusi kogu ühiskonnas.
D. TÄHELEPANU KESKMES ON VKED
Toetame Komisjoni pingutusi õigete ja vajalike stiimulite loomiseks selleks, et kiirendada tehisintellektil põhinevate rakenduste
ja lahenduste kasutuselevõttu väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes. Oluline tööriist selle saavutamiseks on nende
lahendustega kaasneva intellektuaalse omandi kaitse, sh autoriõigusega (nt tarkvara puhul) või sobival juhul patendiga.
Nõustume Komisjoniga, et oluline on tagada, et intellektuaalomandi õiguste jõustamine oleks veebikeskkonnas sama kiire ja tõhus
kui veebivälises keskkonnas. See toetab innovatsiooni digitaalsetes toodetes ja teenustes ning tagab võrdsed võimalused igat
tüüpi ettevõtetele. Seetõttu on oluline jälgida olemasoleva intellektuaalomandi õiguste jõustamist reguleeriva direktiivi
2004/48/EÜ1 toimimist digikeskkonnas ning vajadusel anda täiendavaid juhiseid või toetada liikmesriikide kogemuste ja parimate
praktikate jagamist küsimustes, mis on osutunud praktikas probleemseks või kus liikmesriikide lähenemised lahknevad.
E. PARTNERLUS ERASEKTORIGA
F. PROPAGEERIME TEHISINTELLEKTI KASUTUSELEVÕTTU AVALIKUS SEKTORIS
G. TAGAME JUURDEPÄÄSU ANDMETELE JA ANDMETÖÖTLUSTARISTUTELE
Eesti toetab Komisjoni ettepanekut määratleda, millised nõuded tuleb kehtestada asjaomastele osalistele eesmärgiga tagada
tehisintellekti kasutavate toodete ja teenuste kasutamisel privaatsuse ja isikuandmete nõuetekohane kaitse. Neid küsimusi
reguleerivad oma kohaldamisala piires isikuandmete kaitse üldmäärus ja õiguskaitsedirektiiv.
H. RAHVUSVAHELISED ASPEKTID
Eesti toetab Euroopa Liidu ja Euroopa laiema tegevust eesmärgiga olla üleilmne liider jagatud väärtuste põhiste liitude ehitamisel
ja tehisintellekti eetilise kasutamise propageerimisel. Eesti toetab ka jätkuvat koostööd samal meelel olevate riikide ja
rahvusvaheliste osalistega.
Eesti toetas OECD tehisintellekti soovituste2 vastuvõtmist ning osaleb aktiivselt Euroopa Nõukogu tehisintellekti ad hoc töögrupis
(CAHAI) büroo liikmena. Eesti kavatseb ka panustada ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni (UNESCO) töös
tehisintellekti eetikasuuniste väljatöötamisel.
Eesti toetab usaldusväärse tehisintellekti lähenemist ning jagab seisukohta, et tehisintellekti teemaline rahvusvaheline koostöö
peab põhinema käsitlusel, mis propageerib austust kõikide inimõiguste/põhiõiguste vastu. Inimõiguste/põhiõiguste kaitsel tuleb
lähtuda inimõiguste universaalsest kehtivusest, Euroopa Inimõiguste Konventsioonist, Euroopa Liidu põhiõiguste hartast ning
Eesti põhiseadusest. Eetikasuuniste väljatöötamisel ja rakendamisel tuleb lähtuda Euroopalikest eetikanormidest.
Euroopa Liidu käsitluses on põhiõigused põhimõtteliselt samad, mis inimõigused, kuid põhiõigused on kaitstavad siseriikliku
õiguse (eelkõige põhiseadus) ja Euroopa Liidu õiguse alusel (eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste harta), inimõigused aga
rahvusvahelise õigusel alusel (eelkõige Euroopa Inimõiguste konventsioon jt Euroopa Nõukogu konventsioonid ja instrumendid
ning ÜRO inimõiguste paktid ja konventsioonid).
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/48/EÜ, 29. aprill 2004, intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohtaEMPs kohaldatav tekst (OJ L 157, 30.4.2004, p. 45–86).
2 https://legalinstruments.oecd.org/en/instruments/OECD-LEGAL-0449
Euroopa Nõukogu CAHAI töögrupi tellimusel kaardistatakse nii erinevate riikide avalikus sektoris kui ka erasektoris kehtivaid
tehisintellekti eetikasuuniseid üle maailma. Ühe lähenemisena on pakutud see, et tuleks vältida „eetilisest koloniseerimist“ ehk
Euroopalikku eetikakäsitlust muu maailmale peale surumist. Kuigi tuleb arvestada erinevate maailmariikide maailmavaadete ja
eetika käsitlustega, oleks teistsuguse eetikakäsitlusega Euroopa eetikanormide võimalik „lahustamine“ aga vastuolus Euroopa
Liidu eesmärgiga edendada usaldusväärset tehisintellekti ning sellega eristuda/saada konkurentsieelist teiste riikide/riikide
ühenduste ees. Maailmas on ka riike, kes ei tunnista seda, et inimõigused on oma olemuselt ja sisult universaalsed ning kehtivad
kõigile ühtemoodi, vaid üritavad määratleda inimõiguste sisu oma siseriikliku õiguse alusel. Selline käsitlus ei ole kooskõlas Eesti
põhiseaduse §-ga 3, mille kohaselt rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi
lahutamatu osa.
Märgime, et töö tehisintellektiga seotud küsimustes käib lisaks valges paberis nimetatud asutustele ja organisatsioonidele ka
Maailma Intellektuaalomandi Ametis (World Intellectual Property Organization ehk WIPO). WIPO on saatnud liikmetele
vastamiseks küsimustiku tehisintellekti ja andmetega seotud poliitikasuundade kohta (Questionnaire on Artificial Intelligence
Policies), mille eesmärk on koguda riigipõhist ja regionaalset teavet strateegiate, raamistike ja seadusandluse kohta seoses
tehisintellekti/andmete ja intellektuaalomandi kaitsega. Samuti on WIPO alustanud avatud diskussiooni tehisintellekti/andmete
ja intellektuaalomandi teemadel, koostades mh paberi olulisematest lahendamist vajavatest küsimustest
(https://www.wipo.int/about-ip/en/artificial_intelligence/call_for_comments/index.html). Kõnealune diskussioon jätkub Genfis
11.-12. mail 2020 toimuval kohtumisel.
Eestile on oluline, et Euroopa Liidu liikmesriikide töö rahvusvahelistes organisatsioonides oleks tehisintellektiga seotud teemadel
koordineeritud, et kaitsta digitaalset ühtset turgu ja Euroopa Liidu ning tema kodanike huve.
5. USALDUSVÄÄRNE ÖKOSÜSTEEM: TEHISINTELLEKTI ÕIGUSRAAMISTIK
A. PROBLEEMI MÄÄRATLUS
Eesti peab oluliseks kaitsta kõikide inimeste põhi- ja teisi õigusi tehisintellekti arendamisel, rakendamisel ja kasutamisel. Oluline
on põhjalikult kaardistada AI mõju erinevatele põhiõigustele, kaardistada kehtivat EL-i ja rahvusvahelist õigust ning tuvastada, kas
ja millised on lüngad kehtivas põhiõiguste kaitses.
Tehisintellekti mõju põhiõigustele peetakse oluliseks küsimuseks ning uuritakse kõikjal maailmas, ka Euroopas nii siseriiklikul, EL-
i kui ka Euroopa Nõukogu tasandil. Siia saab liigitada ka tehisintellektiga seotud eetikaküsimused, mis on kõikide põhiõiguste
lähteallikaks. Põhiõiguste kaitse EL õiguse kohaldamisalas on olemuslikult kolmekihiline – siin tuleb igal juhul arvestada
põhiseadusliku/siseriikliku, EL-i kui ka rahvusvahelise inimõiguste koos- ja vastasmõjuga. Oluline on põhjalikult kaardistada AI
mõju erinevatele põhiõigustele, kaardistada kehtivat EL-i ja rahvusvahelist õigust ning tuvastada, kas ja millised on lüngad kehtivas
põhiõiguste kaitses. Tuleb silmas pidada, et mõju erinevatele põhiõigustele võib olla nii positiivne kui ka negatiivne ja et negatiivne
mõju ehk põhiõiguste riive/rikkumine võib olla väga erineva olulisusega.
Lünkade tuvastamiseks ning põhiõiguste kaitse tagamiseks on oluline ka luua ülevaade kõigist avaliku sektori ja erasektori
valdkondades kasutusel olevatest AI süsteemidest ning nendega kaasnevatest mõjudest. Juba praeguseks on ilmne, et on AI
süsteeme, milles põhiõiguste riive on olematu (näiteks AI rakendused, milles tuvastatakse ajaloomuuseumi fotokartoteegis
piltidel olevaid esemeid või tegevusi), kuid on ka selliseid, milles põhiõiguste riive on tuntav (näiteks Maksu- ja Tolliameti
arendatav AI süsteem, mis võimaldab erinevate andmekogude andmete võrdlemisel sealsete andmete sõelumisel tuvastada
võimalikke maksudest kõrvalehoidjaid). Tähelepanu tuleb pöörata ka sellele, et põhiõiguste riivet ei kujuta üksnes
automatiseeritult lõpliku otsuse tegemine (GDPR art 22 tähenduses), vaid ka otsustamise eelfaasis toimuv nn profiilianalüüs (mida
GDPR eriti ei reguleeri). Et AI süsteemid ei ole täna ega lähitulevikus veel võimelised ise kaalutlusõigust sisaldavat haldusakti
andma, kaalutlusotsust põhjendama ega menetlusosalisi eelnevalt ära kuulama, võib eeldada, et tehisintellekti praktikas
rakendamise raskuspunkti moodustabki just avaliku sektori otsuse ettevalmistavad tegevused.
Eestis ja Euroopas rakendatud tehisintellekt peab olema inimkeskne, see tähendab, et see peab tagama inimväärikust, inimeste
jätkuvat autonoomiat ja inimeste primaarsust (primacy). Inimestel peab säilima kontroll tehisintellekti üle, mh võimalus
tehisintellektirakendusi mitte kasutada ja tehisintellekti abil või toel tehtud otsust tõhusalt vaidlustada, sh nõuda, et neid vaatab
läbi inimene. Selleks, et tagada isikuandmete töötlemisega kaasnevat eraelu ja isikuandmete kaitse, õigust
mittediskrimineerimisele, õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ning teisi põhiõigusi, tuleb tagada inimese teadlikkus sellest, et
tema andmeid on töödelnud ja hinnanud tehisintellekt. Mida intensiivsem on AI süsteemi rakendamisega kaasnev riive, seda
olulisemaks tuleb pidada nii riivevolituse reguleerimist kui ka vajadusel vastavate menetluslige tagatiste loomist.
Eestile on oluline mitte ainult kaitse põhiõiguste rikkumiste eest, vaid ka aktiivne tegevus selleks, et edendada inimeste põhiõigusi
tehisintellekti kasutamisel, iseäranis avalikus sektoris – nt inimeste juurdepääsu õigusemõistmisele ja heale haldusele, nende
sõnavabadust ja õigust teabele. Lisaks saab tehisintellekti rakendada ÜRO säästliku arengu eesmärkide saavutamiseks nii
inimõigustega seoses kui ka teistes valdkondades.
Uued tehnoloogiad, sealhulgas tehisintellekt, ei kujuta endast vaid ohtu põhiõigustele, vaid neid võib arendada ja rakendada
selliselt, et nende abil soodustatakse põhiõiguste teostamist kui ka põhiõiguste kaitse. Näiteks, kuigi on oht, et valesti disainitud
algoritmid koostoimes ajalooliste või mitteasjakohaste andmetega võivad viia kallutatud tulemusteni ning edasi arendada ja
võimendada juba olemasolevat ebavõrdsust, siis on ka võimalik luua süsteeme, mis on nn „inimestest paremad“, ilma inimlike
eelarvamusteta. See omakorda edendab sotsiaalset kaasatust ja sidusust.
Samuti on oluline leida võimalusi, kuidas rakendada AI potentsiaali ÜRO säästliku arengu eesmärkide saavutamiseks. Näiteks
saaks tehisintellekti abil edendada soolist võrdsust ja mittediskrimineerimist ning tervishoiu, hariduse ja keskkonnakaitse
parendamist ja tõhustamist.
B. VÕIMALIKUD KOHANDUSED ELI KEHTIVAS ÕIGUSRAAMISTIKUS, MIS PUUDUTAB TEHISINTELLEKTI
Eesti peab oluliseks, et Euroopas rakendatud tehisintellekt oleks usaldusväärne, s.t. õiguspärane, eetikanormidega kooskõlas ja
töökindel. Ei ole kahtlust, et olemasolev EL õigusraamistik ning siseriiklikud õigusnormid on kohaldatavad AI-le ja AI-süsteemidele.
See kehtib mh Euroopa Liidu põhiõiguste harta kohta, mis on liikmesriikidele siduv liidu õiguse kohaldamise korral, samuti ka
Euroopa inimõiguste konventsiooni ja teiste rahvusvaheliste inimõiguste instrumentide kohta.
Eesti peab oluliseks, et uusi tehnoloogiaid, sh AI-d, ei reguleerita üle. Õigusraamistiku võimalikul täiendamisel tuleb selgelt
tuvastada lünka olemasolevas raamistikus ja vajadust seda lünka täita EL-i tasandil kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega. Sama
oluline on järgida proportsionaalsuse põhimõtet. Eelistame võimaluse korral juhiseid, mis selgitavad olemasoleva õigusraamistiku
kohaldamist uutele tehnoloogiatele. Regulatsioon, mille eesmärk on tõsta usaldust ja seega soodustada AI kasutuselevõtmist, ei
tohi muutuda regulatsiooniks, mis õigustamatult pärsib innovatsiooni või ebaproportsionaalselt koormab AI tellijaid, arendajaid
ja kasutajaid, sh väike ja keskmise suurusega ettevõtjaid.
Eestile on oluline kaitsta kõikide isikute õigusi sh tagada oma ettevõtjatele juurdepääs digitaalsele ühtsele turule.
Tuleb vältida digitaalse ühtse turu killustamist, arvestada asjaolu, et mitu liikmesriiki vaeb võimalusi võtta tehisintellektist tingitud
probleemide käsitlemiseks vastu siseriiklike õigusakte. See võib mh kahjustada Eesti ettevõtjate juurdepääsu turgudele ja
konkurentsivõimet ülemaailmsetel turgudel.
Õigusraamistiku kohandamisel on oluline kõrvaldada aegunud normid, mis ei arvesta või ei võimalda arvestada tehisintellekti
kasutust ning takistavad seeläbi tehisintellektist saadavat kasu ühiskonnale.
C. EL-I TULEVASE ÕIGUSRAAMISTIKU KOHALDAMISALA
Eesti on seisukohal, et õigusselguse ja õiguskindluse tagamiseks peab õigusraamistiku kohaldamisala olema selgelt määratletud.
Jagame komisjoni seisukohta, et tehisintellekti definitsioon peab olema piisavalt paindlik, et võtta arvesse tehnika edusamme, ja
samas piisavalt täpne, et tagada vajalik õiguskindlus.
Mõiste „algoritm“ määratlemisel on oluline arvesse võtta, et algoritme on kahte sorti. Osad algoritmid ei sisalda üldse AI
komponenti (näiteks üksi elavale pensionärile toetuse maksmine, kontrollib andmekogusid A, B ja C ja selle pinnalt saab otsuse
ära teha). Teised aga kasutavad tehisintellekti – näiteks süsteemid, mis hindavad inimeste krediidireitingut ja neile laenude
andmist. Mõlema liigi puhul on vaja tagada kõikide isikute põhi- ja teiste õiguste kaitse nii otsuste langetamisel kui otsuste
ettevalmistamisel. AI-d sisaldava algoritmi puhul on ohud veelgi suuremad, eriti kui tegemist on iseõppiva lahendusega, mh
läbipaistmatuse ehk nn „musta kasti“ probleemi tõttu. Tegemist on juba täna reaalselt esineva olukorraga, kus isegi arendaja ei
suuda enam kindlaks määrata, kuidas rakendus on jõudnud mõne otsuse või tulemini.
Eesti toetab riskipõhist lähenemist tehisintellekti õigusraamistiku määratlemisel, mis on vajalik meetmete proportsionaalsuse
tagamiseks.
Eestile on oluline, et tehisintellekti arendamist ja kasutamist ei reguleerita üle. Võimalikud siduvad nõuded peaksid olema
kohaldatavad üksnes kõrge riskitasemega rakenduste suhtes. Õigusraamistiku ühetaoliseks rakendamiseks on oluline, et kõrge
riskitasemega AI rakenduse määratlus oleks selge ja üheselt rakendatav.
Valges raamatus lähtub komisjon arusaamast, et kõikide tehisintellektirakenduste suhtes kehtivad olemasolevad ja asjakohased
ELi õigusnormid. Tulevases õigusraamistikus tuleks kehtestada uusi õiguslikult kohustuslikud nõuded, kuid ainult kõrge
riskitasemega tehisintellektirakenduste puhul, et tagada regulatiivse sekkumise sihipärasus ja proportsionaalsus.
Komisjon väljapakutud valem riskitaseme tuvastamiseks on aga ebaselge. Komisjon leiab, et kõik AI rakendused tuleks lugeda
üldjuhul kõrge riskitasemega rakendusteks, võttes aga „seejuures arvesse“, kas märkimisväärne risk kaasneb nii sektori kui ka
kavandatava kasutamisviisiga, ennekõike ohutuse, tarbija õiguste ja põhiõiguste seisukohast. Täpsemalt tuleks AI-rakendus
lugeda kõrge riskitasemega rakenduseks, kui see vastab korraga kahele kriteeriumile:
• AI-rakendust kasutatakse sektoris, mille tavapärase tegevusega arvestades on ootuspärane, et võivad esineda
märkimisväärsed riskid. Uues õigusraamistikus tuleks esitada üksikasjalik ja ammendav loetelu hõlmatud sektoritest, mille seas
oleksid nt tervishoid, transport, energeetikasektor ja mõned avaliku sektori osad, nagu varjupaigaküsimused, ränne, piirikontroll
ja kohtusüsteem ning sotsiaalkindlustus- ja tööturuasutused. Loetelu tuleks korrapäraselt läbi vaadata ja seda tuleks vajaduse
korral muuta vastavalt praktikas toimuvale arengule.
• AI rakendust kasutatakse kõnealuses sektoris viisil, mille puhul on tõenäolised märkimisväärsed riskid, näiteks õiguslikud
või sellega samaväärselt olulised tagajärjed, mille tõttu esineb kehavigastuste tekitamise või surma põhjustamise, märkimisväärse
varalise või mittevaralise kahju oht või mille tagajärgi füüsilised või juriidilised isikud ei saa mõistlikkuse piires vältida.
Jääb ebaselgeks, kuidas toimuks sektorite ammendava loetelu ülevaatamine ja muutmine. Kui ammendav loetelu võib aidata
kaasa õiguskindluse loomisele, on oht, et EL-i menetluste tõttu puuduks piisav paindlikkus sektorite lisamiseks vajaduse ilmumisel.
Ebaselgust lisab komisjoni alternatiivne käsitlus, mille kohaselt võib siiski esineda erijuhte, kui AI-rakenduste kasutamist teataval
eesmärgil tuleb kaalul olevate riskidega arvestades lugeda kõrge riskitasemega kasutamisviisiks, sektorist sõltumata, ning mille
suhtes kohaldataks endiselt eespool nimetatud nõudeid. Selle illustreerimiseks toob komisjon näitena AI-rakenduste kasutamist
värbamisprotsessides ja töötajate õigusi mõjutavates olukordades ning biomeetrilise kaugtuvastuse ja muu sekkuva jälgimise
tehnoloogia. Eestis oleks vaja täiendavalt analüüsida, kas on eesmärke, mille saavutamiseks rakendatud AI tuleb alati pidada
kõrge riskitasemega või kas on eesmärke või AI rakendusi, mida tuleks üleüldse keelata, arvestades demokraatliku õigusriigi
põhimõtteid.
D. NÕUETE LIIGID
a) Treenimisandmed
Treenimisandmed peavad olema kvaliteetsed ja asjakohased, et tagada algoritmide tulemusena tekkivate väljundite vastavus AI-
rakenduse kasutuselevõtmiseks seatud eesmärgiga.
Ebakvaliteetsete sh ebapiisava mitmekesisusega või ajalooliselt kallutatud andmete kasutamisega kaasneb kõrgendatud oht
kasutajate põhiõigustele, sh õigus mittediskrimineerimisele, õigus isikuandmete kaitsele ja õigus teabele.
b) Teabe ja andmete säilitamine
Eesti peab oluliseks tagada kõikide isikute õigusi uute tehnoloogiate sh AI rakendamisel, sh õigust tõhusale õiguskaitsevahendile
oma õiguste rikkumise korral. Vt c)
c) Teabe esitamine
Inimestel ei ole võimalik riske mõista ega oma õigusi kaitsta, kui neil puudub vastav teave. Samuti on pädevatel asutustel raskem
kontrollida AI rakenduste õiguspärasust, kooskõla eetikanormidega ja töökindlust, kui neil puudub selleks vajalik info. Nõustume,
et esitatav teabe peab olema selge, objektiivne ja piisav, et inimestel oleks tegelik võimalus oma huve ja õigusi kaitsta. Omaette
probleem on läbipaistvuse puudumine ehk musta kasti olukord, kus isegi algoritmi loonud insener ei oska seletada, kuidas
tehisintellektiga rakendus on teatud otsuseni või väljunduni jõudnud.
Eestile on oluline, et AI rakendused oleksid inimkesksed, st toimiksid inimeste huvides, inimeste kontrolli all, kooskõlas
inimõigustega. Kõikide inimõiguste lähteallikaks on inimväärikus, millest lähtuvalt on inimene primaarne ja inimesel õigus teada,
millal ta suhtleb inimesega ja millal tehisintellektiga – eriti kui AI-rakendus teeb või informeerib otsusi, mis mõjutavad tema huve
ja õigusi.
Eesti on nõus, et ehkki ELi andmekaitsenormid sisaldavad juba praegu teatavaid sellekohaseid sätteid, oleks asjakohane
analüüsida, kuidas toimib isikuandmete kaitse üldmääruse art 22 AI kontekstis.
d) Stabiilsus ja täpsus
Eestile on oluline, et Eestis ja Euroopas rakendatud AI oleks usaldusväärne, s.t. õiguspärane, eetikanormidele vastav ja sotsiaalselt
ning tehniliselt töökindel. Töökindlus eeldab omakorda süsteemi stabiilsust ja süsteemi käitumist kavandatud usaldusväärsel viisil
ning süsteemi vastupanuvõime võimalikele rünnakutele mh algoritmi muutmiseks.
Eestile on oluline, et võimalikud nõuded stabiilsuse, täpsuse ja küberturvalisuse tagamiseks oleksid vajalikud, asjakohased ja
proportsionaalsed.
e) Inimjärelevalve
Eestile on oluline, et AI rakendused oleksid usaldusväärsed ja inimkesksed, milleks on oluline tagada inimeste asjakohane
sekkumine. Pooldame ka inimjärelevalve osas riskipõhist lähenemist. Erinevate kõrge tasemelise riskiga AI-rakenduste puhul on
vajadus inimjärelevalve järele erinev.
f) Erinõuded biomeetrilise kaugtuvastuse puhul
Eesti tervitab komisjoni plaani algatada ulatuslik arutelu selle üle, ka ja millised on tehisintellekti selleks eesmärgiks kasutamist
õigustavad olukorrad ja millised võiksid olla ühised kaitsemeetmed.
Eesti nõustub, et biomeetrilise kaugtuvastus, eriti avalikes kohtades kasutusel näotuvastus, võib sügavalt riivata inimeste
põhiõigusi, eriti õigust privaatsusele ja isikuandmetekaitsele, aga ka õigust mittediskrimineerimisele, kogunemisvabadust, õigust
vabale eneseteostusele, teabevabadust, jne. Eestis oleks vaja täiendavat analüüsida ja arutada, millised eesmärgid õigustavad
biomeetrilise kaugtuvastuse kasutamist ning kus ja millistel tingimustel sellist tehnoloogiat võidakse kasutada.
Eestile on oluline, et tehisintellekti kasutamine biomeetriliseks tuvastamiseks oleks jätkuvalt lubatud vaid siis, kui selle
kasutamine on nõuetekohaselt põhjendatud ja proportsionaalne ning selle puhul kohaldatakse asjakohaseid kaitsemeetmed,
kooskõlas ELi andmekaitsenormidel ja põhiõiguste hartaga.
E. ADRESSAADID
Eesti on seisukohal, et kui on tuvastatud vajadus kehtestada nõudeid AI-rakendusi kasutavate kaupadele ja teenustele, siis peavad
need kehtima kõigi asjaomaste majandustegevuses osalejate suhtes, kes pakuvad EL-is tehisintellekti otsetavaid tooteid võin
teenuseid, sõltumata sellest, kas nad on asutanud EL-is või mujal. Vastasel juhul ei oleks võimalik täielikult saavutada õigusliku
sekkumise eesmärke.
Eestile on oluline, et Eestis ja Euroopas rakendatud AI oleks usaldusväärne, s.t. õiguspärane, eetikanormidele vastav ja töökindel,
ning vastaks usaldusväärse AI nõuetele.
AI-rakendustega kaupade puhul pooldame senise tooteohutuse normide lähenemist, mille puhul ohutusnormid on kohustuslikud
kõikide kaupade puhul, mida müüakse Euroopa Liidu ühisturul.
AI-rakendusi kasutavate teenuste puhul on olukord keerulisem, kuna teenuseid võidakse pakkuda ka interneti teel
teenusepakkujate poolt üle maailma. Siin tuleks kaaluda kohaldamisala määratlemist analoogselt isikuandmete kaitse
üldmääruse geograafilise kohaldamisalaga. GDPR 23 põhjenduspunkt selgitab, et „(23) | Selle tagamiseks, et füüsilise isikud ei jää
ilma kaitsest, millele neil on õigus käesoleva määruse alusel, tuleks käesolevat määrust kohaldada väljaspool liitu asuva vastutava
töötleja või volitatud töötleja poolt liidus olevate andmesubjektide isikuandmete töötlemise suhtes, kui isikuandmete töötlemise
toimingud on seotud kaupade või teenuste pakkumisega kõnealustele andmesubjektidele, sõltumata sellest, kas see on seotud
maksega või mitte.“
Tsiviilõiguslikes küsimustes määratleb piiriüleses olukorras kohalduva õiguse rahvusvahelise eraõiguse reeglistik. Euroopa Liidus
reguleerib lepinguvälistes võlasuhetes kohaldatavat õigust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 864/2007 ehk nn
Rooma II määrus.
Rooma II määruse artikli 4 sätestatud üldreegli kohaselt kohaldatakse kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva lepinguvälise
võlasuhte suhtes selle riigi õigust, kus kahju tekib. Erireeglid on ette nähtud olukorraks, kus väidetavalt vastutava isiku ja
kannatanu harilik viibimiskoht on kahju tekkimise ajal samas riigis, või olukorraks, kus juhtumi kõikidest asjaoludest ilmneb, et
kahju õigusvastane tekitamine on ilmselgelt tihedamalt seotud mõne muu riigiga.
Rooma II määruse artikkel 5 reguleerib kohalduvat õigust tootja vastutuse korral. Toote poolt põhjustatud kahjust tuleneva
lepinguvälise võlasuhte suhtes kohaldatakse selle riigi õigust, kus kahju tekkimise ajal oli kannatanu harilik viibimiskoht, kui
asjaomast toodet turustati kõnealuses riigis. Erireeglid on ette nähtud olukorraks, kus toodet ei ole kõnealuses riigis turustatud.
Siis kohaldatakse selle riigi õigust, kus toode omandati või kus kahju tekkis.
Lisaks väärib märkimist, et tootja vastutuse direktiivi artikli 3 lõike 2 kohaselt loetakse tootjaks ja tootjana vastutavaks iga isikut,
kes oma äritegevuse käigus impordib ühendusse müügiks, laenutamiseks, liisimiseks või mõnes muus vormis turustamiseks
mõeldud toote. Seega on tootja vastutuse puhul olemas ka isik EL-is, kelle vastu saab kannatanu nõude esitada.
Nende reeglite kohaldamise tulemusel peaks tsiviilõigusliku vastutuse puhul jõudma vähemalt üldjuhul samasuguse tulemuseni,
nagu valges paberis ette nähtud.
F. ÕIGUSNORMIDE JÄRGIMINE JA NENDE TÄITMISE TAGAMINE
Juhul, kui kehtestatakse nõudeid AI-rakendustele, on Eestile oluline, et nende nõuete täitmine oleks tagatud kõikjal tõhusalt ja
ühetaoliselt, et kaitsta Eesti kaupade ja teenuste pakkujate ning AI rakenduste kasutajate huve ja õigusi. Võimaluse korral tuleks
rakendada juba olemasolevad vastavushindamis mehhanisme, mis on olemas paljude ELi siseturule lastavate toodete jaoks.
Õigusnormide järgimise ja nende täitmise tagamise meetmed peavad olema vajalikud, sobilikud ja proportsionaalsed ning oluline
on neid tagada kogu AI-rakenduse elutsükli vältel. Kriteeriumid peavad olema läbipaistvad, objektiivsed, mittediskrimineerivad ja
asjakohased. Muu hulgas on oluline arvestada asjaoluga, et teatud AI-süsteemid arenevad ja õpivad kogemusest, mistõttu võib
nende eluaja jooksul olla vaja süsteemi korduvat või teistsugust hindamist. Nõustume, et varasem vastavushindamine ei tohiks
mõjutada riigi pädevate ametiasututse poolset nõuetele vastavuse kontrolli ja hilisemat õigusnormide täitmise nõudmist.
Nõustume, et igal juhul tuleb tagada isikutele tõhus juurdepääs õigusemõistmisele ja kahju hüvitamisele, sh juhtudel kus kahju
on tekkinud AI tehnoloogia kasutamisel. Selle eelduseks on asjakohase õigusraamistiku olemasolu, sh kohased vastutuse reeglid.
Seetõttu tuleks tulevikus jälgida, kas mõni AI spetsiifiline element võib praktikas osutuda õiguste kaitsmisel oluliseks takistuseks,
nt kas olemasolevad või tulevased tehnoloogiad võimaldavad piisavalt probleemi tuvastamist või tõendamist. Inimeste õiguste
tõhusaks kaitseks on mh vaja tagada läbipaistvus mh AI disaini, eesmärgi, algoritmi ülesehituse/loogika, kasutusviisi, täpsuse ja
võimalike ohtude kohta. Omaette küsimus on tõhus õiguskaitse seoses tehisintellekti rakendustega teenustega, mida pakuvad
EL-i turul kolmandate riikide teenusepakkujad, samuti ka AI rakendustega toodete osas, mis pärinevad kolmandatest riikidest.
Näiteks näitab senine kogemus isikuandmete kaitse üldmääruse rakendamisel, et väljaspool liitu asuva vastutava töötleja või
volitatud töötleja põhjustatud kahju puhul on tegeliku tõhusa õiguskaitsevahendi rakendamine olnud probleemne. Juuni lõpus
on oodata komisjoni raportit üldmääruse rakendamise kohta, mis võib aidata seda probleemi mõista ja sellele lahendusi leida.
Leiame, et riiklik järelevalve peaks toimima eelkõige sektoripõhiselt, s.t. näiteks tuleks panganduses ja finantssektoris kasutatavat
AI-d hinnata kui osa rahapesu vastast võitlust, mitte hinnata eraldi AI-d.
Kuna riigil on peamine vastutus kõikide inimeste inimõiguste kaitse eest, tuleb avaliku sektori poolt välja töötatud, finantseeritud,
tellitud ja rakendatud AI puhul eriti tagada inimõiguste kaitse. Selleks tuleks kaaluda kohustusliku ex-ante kontrolli kehtestamist
avalikus sektoris või avaliku sektori rahastamise abil rakendatava tehisintellekti rakendustele. Tuleb ka analüüsida, kuidas riik saab
tagada kõikide inimeste inimõiguste kaitset ka erasektoris rakendatud tehisintellekti rakendustega seoses, eriti arvestades
asjaolu, et tehisintellekti väljatöötamisel kaasab avalik sektor üldjuhul erasektorit ning avaliku ja erasektori piirid hägustuvad.
Lisaks tuleb arvestada ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid, mille ÜRO Inimõiguste Nõukogu kinnitas oma 16. juuni
2011. aasta resolutsioonis 17/43, ning Euroopa Nõukogu ministrite komitee 02.03.2016 soovitust CM/Rec(2016)3 inimõiguste ja
äritegevuse kohta4.
G. VABATAHTLIK MÄRGISTUS TEHISINTELLEKTISÜSTEEMIDELE, MILLEGA EI OLE SEOTUD SUURT RISKI
Eesti toetab meetmeid, mis aitavad kaasa isikute teadlikkuse tõstmisele ja õiguste kaitsele AI-rakendustega kaupade ja teenuste
tarbimisel ja kasutamisel.
Vabatahtlik AI-rakenduste kvaliteedimärgis aitaks tõsta teadlikkust usaldusväärse tehisintellekti mõistest ja sisust ning AI-ga
seotud riskidest ja riskide maandamise võimalustest. Usalduse tõstmine nende AI-rakenduste vastu, mis ei kvalifitseeru kõrge
riskitasemega rakendusteks, võib ühtlasi tõsta usaldust kõikide AI-rakenduste ning AI-rakendusi kasutavate kaupade ja teenuste
vastu. See omakorda aitab kaasa AI laiemale rakendamisele, mis on üheks Eesti prioriteediks.
Euroopa andmestrateegia
Eesti peab oluliseks lähtuda põhimõttest „nii avatud kui võimalik, nii suletud kui vajalik“ lisaks üksikisikute seisukohast ka
ettevõtete vajadustest tingitult.
3 https://www.ohchr.org/Documents/Publications/GuidingPrinciplesBusinessHR_EN.pdf.
4 Recommendation CM/Rec(2016)3 of the Committe of MInisters, saadaval: https://search.coe.int/cm/Pages/result_details.aspx?ObjectID=09000016805c1ad4.
Intellektuaalse kapitali loomisesse ja rakendamisse tehtud investeeringutest sõltub ettevõtete konkurentsivõime ja innovaatilisus
turul. Seejuures on ettevõtete teadus- ja arendustegevuse aluseks olevaks motivatsiooniks investeeringute tulusus. Kui avatus ei
võimalda ettevõtetel teadusesse ja innovatsiooni tehtud investeeringust täit kasu saada, puudub neil stiimul oma tooteid ja
teenuseid arendada. Seetõttu võib ettevõtete jaoks oluliseks osutuda konfidentsiaalsus seoses äriliste andmetega, nagu teave
klientide ja tarnijate kohta, turu-uuringud, strateegiad jms, kuivõrd selliste andmete omamine võib ettevõttele anda väärtusliku
teadmise, mis ei ole üldteada, ja mille pealt võib ettevõte teenida tulu. Sellist väärtuslikku (oskus-) ja äriteavet, mis ei ole
avalikustatud ja mida soovitakse hoida konfidentsiaalsena, nimetatakse ärisaladuseks direktiivi (EL) 2016/943 5 tähenduses.
Eesti peab oluliseks ettevõtete ärisaladuse kaitse kehtiva taseme säilitamist, et tagada siseturul majanduskasvu soodustavat
innovatsiooni. Tuleb siiski tagada, et ärisaladusega ei saa õigustada teabe esitamise kohustuse piiramist selliselt, et inimesel kaob
tegelik võimalus kaitsta oma õigusi mh kohtus.
Toetame Komisjoni eesmärki muuta Euroopa osava andmekasutusega (data-agile) majanduse üleilmseks liidriks ning kavatsust
uurida, kas osava andmekasutusega majanduses osalejate vahelisi suhteid mõjutavates küsimustes oleks vaja võtta
seadusandlikke meetmeid, et tagada stiimulid sektoritevaheliseks horisontaalseks andmete jagamiseks. Selle käigus on siiski
oluline tagada, et mis tahes muudatused olemasolevates õigusaktides (sh nn andmebaaside direktiiv 96/9/EÜ 6) või nende
rakendamist puudutavad juhised (nt nn ärisaladuste direktiivi (EL) 2016/943) säilitaksid ja kindlustaksid senist intellektuaalomandi
ja ärisaladuste kõrgetasemelist kaitset Euroopa Liidus.
Toetame andmepõhise majanduse edendamist, mis võimaldaks nii era- kui avalikus sektoris teha paremaid otsuseid.
Eesti toetab ühtse Euroopa andmeruumi loomist ja seeläbi andmepõhise majanduse edendamist, mis võimaldaks nii era- kui
avalikus sektoris teha paremaid otsuseid. Euroopa andmeruumi loomisel tuleb lähtuda euroopalikest väärtustest ja põhimõtetest,
mis on inkorporeeritud EL õigusraamistikku .
Eesmärgi saavutamiseks on meie hinnangul sobilik ka Komisjoni pakutud strateegia:
• luua andmetele juurdepääsu ja andmekasutuse valdkondade vahelise haldamise raamistik;
• investeeringud andmetesse, andmete majutamise, töötlemise ja kasutamisalaste Euroopa võimekuste ja taristute
tugevdamisse ja koostalitusvõimesse;
• üksikisikute võimestamine ning oskustesse ja VKE-desse investeerimine;
• ühtsete Euroopa andmeruumide loomine strateegilistes sektorites ja avalikku huvi pakkuvates valdkondades .
Aruanne selle kohta, milline on tehisintellekti, asjade interneti ja robootika mõju ohutusele ja vastutusele
Lisaks valgele paberile avalikustas Komisjon ka raporti toote ohutuse ja vastutuse küsimustest seoses AI, asjade interneti ja
robootikaga7. Sellest raportist kuulub Justiitsministeeriumi pädevusse vastutuse küsimustega seonduv. Vastutust puudutav osa
tugineb suuresti Komisjoni juures tegutsenud ekspertrühma raportile. 8
Kehtivad tsiviilõiguslikku vastutust puudutavad reeglid on oma olemuselt tehnoloogianeutraalsed. Need kohalduvad sõltumata
sellest, kas kahju on tekitatud seoses mõne AI rakenduse kasutamisega või mitte. Olukorras, kus isikule on lepinguväliselt
5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/943, milles käsitletakse avalikustamata oskusteabe ja äriteabe (ärisaladuste) ebaseadusliku omandamise, kasutamise ja avalikustamise vastast
kaitset (ELT L 157, 15.06.2016, lk 1–18).
6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 96/9/EÜ, 11. märts 1996, andmebaaside õiguskaitse kohta (ELT L 77, 27.3.1996, lk 20–28)
7Report on the safety and liability implications of Artificial Intelligence, the Internet of Things and robotics, COM(2020) 64 final, Arvutivõrgus kättesaadav:
https://ec.europa.eu/info/publications/commission-report-safety-and-liability-implications-ai-internet-things-and-robotics-0_en
8 Liability for Artificial Intelligence and other emerging Technologies, Report from the Expert Group on Liability and New Technologies – New Technologies Formation, Arvutivõrgus kättesaadav:
https://ec.europa.eu/newsroom/dae/document.cfm?doc_id=63199
tekitatud kahju, võib kahju kannatanul olla potentsiaalselt mitu paralleelset nõuet. Ta võib esitada kahju tekitaja vastu nõude
õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks või kohaldataval juhul nõude riskivastutuse sätete alusel. Samuti võib kannatanul olla
nõue asja tootja vastu.
Lepinguvälise vastutuse reeglid on EL-is praeguseks olemas tootja vastutust puudutavas osas. Ülejäänud lepinguvälise vastutuse
regulatsioon on riigisisene.
Euroopa Komisjoni koostatud raportis ja Komisjoni juures tegutsenud ekspertrühma raportis on analüüsitud kehtivat olukorda ja
jõutud järeldusele, et kuigi liikmesriikide olemasolevad süsteemid on ka uute tehnoloogiate korral kohaldatavad, muudavad
nende tehnoloogiate iseärasused kahju hüvitamise nõude maksmapaneku kannatanu jaoks keeruliseks.
Mõistame, et uued tehnoloogiad, sh erinevad AI rakendused võivad luua uusi väljakutseid olemasolevate vastutuse reeglite
kohaldamisel. Samas tuleb silmas pidada, et tegemist on uue ja alles areneva valdkonnaga, mille kohta on väga vähe praktikat.
Seetõttu on keeruline üheselt hinnata võimalike probleemide ulatust ja sellest tulenevalt ka kõnealuste küsimuste
reguleerimisvajadust nii riigisiseselt kui EL-is.
Kui leiab kinnitamist, et kehtivas õiguses on lüngad, mis ei võimalda kahju kannatanud isikul piisavalt tõhusalt enda õigusi kaitsta,
peaksid mistahes muudatused arvestama võimalikult palju olemasoleva lepinguvälise vastutuse süsteemiga. Võimaliku uue
regulatsiooni tulemusel ei tohiks tekkida põhjendamatuid erisusi uute tehnoloogiate kasutamisel tekkinud kahju ja muul viisil
tekkinud kahju hüvitamise vahel.
Muudatuste kavandamisel tuleb arvestada, et kehtivas tsiviilõiguses kujutab lepinguväline vastutus endast terviklikku süsteemi.
Ka muudatuste tulemusel peaksid säilima senised lepinguvälise vastutuse nõuete alused, kuid vajadusel võib kaaluda reeglite
täiendamist nii, et need tagaksid ka uute tehnoloogiate kasutamise tulemusel tekkinud kahju kannatanule tõhusa õiguskaitse.
Kuivõrd tegemist on alles areneva valdkonnaga, tuleks tagada võimalike muudatuste tulevikukindlus. Loodav regulatsioon peaks
olema piisavalt paindlik, et katta erinevaid elulisi olukordi, kus uute tehnoloogiate kasutamise tõttu võib ilmneda probleeme.
Samuti tuleks samaväärseid olukordi kohelda võimalikult ühetaoliselt. Ei oleks põhjendatud luua ainuüksi AI-spetsiifilisi reegleid,
kuid jätta katmata samaväärsed olukorrad, kus ei ole kasutatud mõnda AI rakendust, kuid kus tegelikkuses võib kahju kannatanul
tekkida samasuguseid probleeme enda nõude maksma panemisel. Näiteks tekib küsimus, kas kahju kannatajate kasuks
tõendamiskoormise leevendamine või ümberpööramine on õigustatud või vajalik AI puhul, kuid samas mitte olukordades, kus
toode on oma olemuselt samuti keeruline, kuid ei põhine AI süsteemil.
Kui tuvastatakse selliste reeglite kehtestamise vajadus, peaksid vastavad reeglid olema praktikas mõistlikult ja efektiivselt
rakendatavad, st reeglid peavad olema osapooltele arusaadavad ning kahju kannatajatele mõistlikult tõendatavad.
Juhul, kui leiab kinnitamist vajadus reguleerida EL-i õiguses lepinguvälise kahju hüvitamist lisaks tootja vastutusele, leiame, et on
õigustatud riskipõhine lähenemine.
Mistahes AI rakenduse kasutamine ei peaks automaatselt tähendama kõrgemat riski. Näiteks mõnes voogedastusplatvormis
kasutatav AI rakendus, mis kohandab tarbijale tehtavaid soovitusi tarbija seniste kuulamis- või vaatamisharjumuste pinnalt, ei ole
olemuslikult ohtlik ega seotud kõrgema riskitasemega. Samas jällegi isesõitvad autod võivad selgelt kujutada ohtu nii juhile endale
kui ka kõigile ülejäänud liikluses osalejatele. Seetõttu on õigustatud kõrge ja madala riskiga tegevuste eristamine ja neile erineva
regulatsiooni kohaldamine.
Nõustume, et kõrge riskiga rakenduste puhul on õige süüst sõltumatu riskivastutus, mis on kannatanu jaoks soodsam lahendus.
Samas pole me veendunud riskide määratlemisel kasutatavas lahenduses. Nende kriteeriumite määratlemisel tuleks tagada
mõistlik tasakaal kahju kannatanud isiku õiguste tõhusa kaitse ja ettevõtjale pandava vastutuse ja kohustuste vahel.
Eestis kohaldub sellisel juhul vastutus suurema ohu allikaga tekitatud kahju eest. Kehtivas VÕS-is on ette nähtud suurema ohu
allika vastutus teatud suurema ohu allikate puhul, mille puhul võib praktikas tihti kahju tekkida (nt mootorsõidukid, loomad) ning
üldine suurema ohu allika reegel, mida võib kasutada juhul, kui ükski erikoosseis täidetud ei ole, kuid tegemist on siiski suurema
ohu allika vastutusega.
Mõistame, et kõrge ja madala riskiga tegevuste määratlemiseks peavad olema teatud kriteeriumid ja et nende määratlemine ja
seejuures regulatsiooni kohaldamisala piiritlemine on alati hinnanguline. Kehtivas VÕS-is on lepinguvälise vastutuse puhul selline
eristamine ette nähtud, kuid see lähtub mõnevõrra teistsugustest alustest võrreldes Komisjoni raportis väljapakutuga. Asja või
tegevust loetakse VÕS-is suurema ohu allikaks, kui selle olemuse või selle juures kasutatud ainete või vahendite tõttu võib isegi
asjatundjalt oodatava hoolsuse rakendamise korral tekkida suur kahju või võib kahju tekkida sageli.
Vastutuse raportis (ja Komisjoni juures tegutsenud ekspertrühma raportis, millele vastutuse raport tugineb,) on kõrge riskiga
rakendused sellised, mis tekitavad kahju mõnele olulisele õigushüvele (elu, tervis, vara) ning mis mõjutavad avalikkust. Nendest
tingimustest, mis on Komisjoni raportis välja toodud, on igati mõistetav ja arusaadav oluliste õigushüvede mõjutamise tingimus.
Ka VÕS-is on suurema ohu allikaga tekitatud kahju regulatsiooniga kaitstud õigushüved määratletud sarnaselt (surma
põhjustamine, kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamine, asja kahjustamine). Samas avalikkuse mõjutamise kriteeriumit
meie õiguses otsesõnu ei ole. Sellega on ilmselt soovitud tagada, et riskivastutus rakenduks juhul, kui kahju tekkimise tõenäosus
on suurem. Samas on see lahendus siiski probleemne, sest see võib viia olukorrani, kus realiseeruvad mingile asjale või tegevusele
iseloomulikud riskid, kuid kuivõrd nendest on mõjutatud vaid piiratud isikute ring, ei oleks kannatanul võimalik tugineda
riskivastutuse reeglitele. Sellisel juhul on küsitav, kas kannatanule on tagatud piisav kaitse.
Seejuures märgime, et edaspidise töö käigus vajavad täpsustamist valges paberis ja raportis pakutu omavahelised seosed. Hetkel
ei ole päris selge raporti ja valge paberi koosmõju. Valge paber ja vastutust puudutav raport käsitlevad mõlemad madala ja kõrge
riskiga rakendusi, kuid kasutavad nende määratlemisel erinevaid lahendusi. Vastutuse raportis on lähtutud oluliste õigushüvede
kaitse ja avalikkuse mõjutamise kriteeriumitest. Valge paber lähtub teistsugusest liigitusest. Selles pakutakse välja, et täidetud
peaksid olema kaks tingimust: tegutsemine kindlas sektoris ja rakenduse kasutamine viisil, mille tulemusel tekivad tõenäoliselt
olulised riskid. Iseenesest võib vastutuse reeglistikus teistsugusest määratlusest lähtumine olla põhjendatud, kuid see vajab
lihtsalt selgitamist.
Üldjoontes leiame, et tootja vastutuse direktiiv (85/374/EMÜ) on ajale hästi vastu pidanud ning on jätkuvalt asjakohane ka uute
tehnoloogiate, sh AI kontekstis. Samas, kuna tegemist on praeguseks üle 30-aasta vanuse õigusaktiga, võib tehnoloogia arengust
tulenevalt kaaluda teatavaid direktiivi täpsustusi, kui sellega tagatakse suurem õiguskindlus.
Kuigi ka Komisjon on 2018. aasta direktiivi hindamise aruandes9 jõudnud üldjäreldusele, et direktiivist tulenevad reeglid on
endiselt asjakohased, on ka seal välja toodud teatavaid aspekte, mille muutmist võib kaaluda. Väljapakutust võiks kaaluda näiteks
toote mõiste ja vastutuse välistuste ülevaatamist.
Toote mõiste osas ei ole üheselt selge, kas selleks võib olla ka eraldiseisev tarkvara kuna direktiiv määratleb toote kui vallasasja.
Eesti on juba iseenesest direktiivist tulenevaid reegleid laiendanud tarkvarale ning seega võiks direktiivi vastav muudatus olla
tervitatav. Lisaks on argumente kaalumaks teenuste hõlmamist tootja vastutuse regulatsiooni alla. Seda eelkõige põhjusel, et
teenused ja tooted on üha enam omavahel põimunud ning vahetegu ei ole enam niivõrd selge. Lisaks võiksid eeltoodud
muudatused sobituda lepinguõiguse paketti kuuluvate direktiividega, aidates kaasa terviklikuma vastutuse süsteemi loomisele.
Vastutuse välistuste osas võiks eelkõige hinnata tingimuse, mille kohaselt tootja vastutab puuduse eest, mis oli olemas toote
turule laskmise ajal (nö later defect defence), asjakohasust nö nutikate toodete või tarkvara lahenduste valguses. Teatud toodete
puhul ei pruugi tootja vastutuse direktiivi senine lähenemine sobida, kuna erinevalt traditsioonilistest toodetest, võib tootja
omada kontrolli toote üle ka peale turule laskmise hetke (näiteks tarkvara uuenduste kaudu). Võttes arvesse, et toodete ohutuse
9 COM(2018) 246 final . Arvutivõrgus kättesaadav: https://ec.europa.eu/transparency/regdoc/rep/1/2018/ET/COM-2018-246-F1-ET-MAIN-PART-1.PDF
tagamine võib tootjal olla võimalik tarkvara või sellele põhineva toote puhul ka peale turule laskmise hetke, ei pruugi eeltoodud
välistus ajendada tootjaid tagama toodete ohutust hilisemas etapis ning tagada kannatanule piisavat kaitset.
Eeltooduga seondub ka vastutuse välistus, mille kohaselt on tootjal võimalik vastutusest vabaneda kui puudust ei saanud avastada
toote turule laskmise ajal tollaste teaduslike ja tehniliste teadmiste taseme järgi (nö development risk defence). Tulenevalt
asjaolust, et AI süsteemil põhinev käitumine ei ole alati ennustatav, võivad puudused tekkida ka hilisemas staadiumis. Seejuures
ei pruugi sellistest puudustest tuleneva riski panemine eelkõige kasutajale olla õigustatud.
Vastavad muudatused võiksid sobituda kokku ka hiljuti vastu võetud lepinguõiguse paketi (digitaalse sisu ja kaupade direktiivi)
valguses, tagades müüjatele ja digitaalse sisu üleandjatele võimaluse saada hüvitist vajalike uuenduste tootja poolt pakkumata
jätmise korral, mille eest direktiivide kohaselt vastutab tarbija ees müüja/üleandja.
Samas tuleb mitmete teiste KOM raportis toodud ideede puhul põhjalikumalt hinnata nende vajalikkust ja põhjendatust, näiteks
hüvitatava kahju laiendamine (nt andmete kaotamine, privaatsuse rikkumine). Tuleb arvestada, et tootja vastutuse regulatsioon
ja riskivastutuse regulatsioon laiemalt on mõeldud primaarselt kaitsma isiku elu ja tervist, ning piiratud ulatuses omandit. Muudel
juhtudel on kahju kannataja õigused kaitstud läbi võimaluse esitada nõue muul õiguslikul alusel. Samuti vajab täiendavat analüüsi
tõendamisreeglite leevendamise küsimus.
Kaitseministeerium Kaitseministeerium on läbi vaadanud 19.02.2020 avaldatud Euroopa Komisjoni digipaketi ja esitab oma arvamuse selle kohta. Osaliselt
1. Kaitseministeerium ei toeta Euroopa Komisjoni algatust moodustada joint cyber unit. arvestatud, mh
Kaitseministeeriumi arvamus põhineb kahel asjaolul: a) komisjon pole suutnud selgelt defineerida algatuse sisu 10 ning b) see järgmiselt:
dubleerib sarnast ja juba eksisteerivat algatust Leedu juhitava alalise struktureeritud koostöö (PESCO) projekti Cyber Rapid Joint cyber unit –
Response Teams and Mutual Assistance in Cyber Security näol. seisukoht 1.2.;
Valitseb ebaselgus, mis oleks cyber joint unit’i (JCU) ülesanne, millist puudujääki selle loomine ELis täidaks ning kuidas see Ülereguleerimise
erineb Leedu juhitava PESCO projekti raames loodavast küberkiirreageerimismeeskonnast (CRRT). CRRT rahvusvaheline vältimine
meeskond on tänaseks juba loodud ja valmisolekus, kuid lahendamata on mitu küsimust selle siirmise kohta. Näiteks on tehisintellekti puhul
ebaselge, kui kiiresti suudetakse meeskond komplekteerida ning lähetada; kas suudetakse tagada meeskonnaliikmed, kel on – seisukoht 3.9.
vajaliku tasemega salastatud teabe load; kuidas rakendada mitte-vastutuskohustust (non-liability) CRRTsse kuuluvatele
tsiviilisikutele. Sarnased väljakutsed oleksid ka JCU puhul. Samuti peab arvestama asjaoluga, et riigid ei pruugi tundlike andmete
tõttu lubada rahvusvahelist meeskonda oma võrkudesse küberintsidenti lahendama.
2. Kaitseministeerium peab oluliseks, et uute tehnoloogiate ja tehisintellekti eetika reguleerimisel hoidutakse
ülereguleerimisest ning keskendutakse praktilistele väljunditele. Põhiõiguste riskide valdkonnas tuleb vältida
absoluutses vormis piiranguid ja lubadusi.
Euroopa Liit on teadvustanud vajaduse EL konkurentsivõime tõhustamiseks tegeleda senisest enam tehisintellektiga (AI), olles
juba nii teadusarenduse toetamise, innovatsioonisuutlikkuse kui AI konkurentsivõimelisuses eelkõige USAst ja Hiinast maha
jäänud. Selle peamiseks põhjuseks eetilised ja õiguslikud küsimused, mis tulenevad mh AI-debati taandamisest tapjarobotite
teemale, s.t. surmava jõuga autonoomsetele relvasüsteemidele (LAWS – Lethal Autonomous Weapons System) ning
10 Euroopa Rahvapartei (EPP) 2018. aasta novembris avaldatud tulevikku vaatavas paberis on kirjas eesmärk muuta Europoli all olev küberüksus - ilmselt on mõeldud Europoli küberkuritegevusega
tegelevat keskust, mille all on ka Joint Cybercrime Action Taskforce (J-CAT) – nn EL küberbrigaadiks (cyber brigade), et tagatud oleks parem küberkaitse. 08.01.2020 toimunud horisontaalses küberasjade
töögrupis teatas Euroopa Komisjon, et eesmärgiks oleks operatiivse abi andmine Eli liikmesriikides toimuvate küberintsidentide ja kriiside korral. Samas märgiti, et komisjon on avatud liikmesriikide
sisenditele üksuse funktsiooni sisustamiseks. Komisjon pidi ebapaberi koostama, kuid pole seda senini edastanud.
privaatsusküsimustele (privaatsus vs andmete kogumise ja töötlemise vajadus AI arendamiseks), mis paratamatult tekivad uute
tehnoloogiate kasutamisega.
AI kasutamine kaitsevaldkonnas on ainult kasvamas ning AId peetakse üheks võtmetehnoloogiaks tuleviku võimearenduses. Ka
Euroopa Kaitseagentuur (EDA) on teadvustanud tehisintellekti kasvavat tähtsust. Uute tehnoloogiate arendustöö ja
tehisintellekti rakendusvõimaluste kaardistamisega tegelevad nii meie liitlased kui NATO.
Seni on tsiviilvaldkonna AI käsitlust hoitud kaitsevaldkonnast üsna eraldi ja seda joont jätkab komisjon ka selle digipaketi AI
valge paberiga, öeldes, et see ei hõlma „kaitseotstarbelist AId“11. Siiski on komisjon andnud põhiõiguste riskidest rääkides väga
absoluutses stiilis lubadusi. Kaitseministeerium ei saa toetada põhimõtteid, mis võivad endast kujutada ohtu ja seavad liigseid
piiranguid julgeolekuasutuste tööle.
Samas nähakse nii Euroopa Kaitsefondis (EDF) kui PESCOs võimalust AI teadus-arendustööks, sh sünkroonis ELi
tsiviilprogrammidega (nt aastatel 2018-2020 investeerib Euroopa Komisjon läbi Horizon 2020 meetme AI-
innovatsiooniuuringutesse 1,5 mld EUR; järgmises eelarveraamistikus lisandub Digital Europe programm aastateks 2021-2027).
Kuna julgeoleku- ja kaitsevaldkonnas juba rakendatakse AId ja arengud toimuvad väga kiiresti, siis on ka Eestil nii võimalus kui
ka vajadus selle valdkonnaga tegeleda, püüdes leida meie kaitsevõimet tõstvaid lahendusi. Uued tehnoloogiad saavad
mõjutama kollektiivset heidutus- ja kaitsehoiakut. Eesti näeb ühe arendussuunana just küberrünnakute ennetamist ja tõrjumise
võimet.12
Kaubandus- Arvestades sellega, et digitaaltehnoloogia on muutnud ja muutmas majandust ja ühiskonda, on tervitatav Euroopa Komisjoni Teadmiseks võetud
Tööstuskoda algatus kujundada eeldused sujuvaks digiüleminekuks selliselt, et ka ettevõtjad saaksid sellest kasu. ja osaliselt
Digipaketi strateegiates ja valges raamatus toodud valdkonnad ning seatud eesmärgid on ettevõtjate jaoks olulised. Väga arvestatud, mh
oluline on muu hulgas, et ettevõtjatele oleksid andmed kättesaadavad nende kasutamiseks ja korduvkasutamiseks, mistõttu on järgmiselt:
tähtis, et sellega seonduvad probleemid lahendataks õigete meetmetega. Samuti on tähtsad ka konkreetselt tehisintellektiga Data Act –
seonduvad küsimused ja plaanitavad meetmed. seisukoht 2.4.;
Tehisintellekti
Digipakett tervikuna mõjutab ettevõtlussektorit ning oleks hea, kui Eesti osaleks tulevaste eelnõude, tegevuskavade, reguleerimine –
strateegiatega ja investeeringute teemade käsitluses. Leiame, et Eesti peaks aktiivselt osalema vähemalt järgmiste seisukoht 3.19.
andmestrateegias väljapakutud meetmete kujundamisel:
koostada ettepanek ühtsete Euroopa andmeruumide haldamise õigusraamistiku kohta;
võtta vastu väärtuslikke andmekogumeid käsitlev rakendusakt;
investeerida tegevustesse, mis parandavad andmete üldist kvaliteeti, kasutatavust ja turvalisust.
Euroopa Komisjon tõi andmestrateegias välja võimaluse töötada välja uus andmealane õigusakt (Data Act). Juhime tähelepanu
sellele, et digivaldkonnas ei tohiks tekkida liiga jäika reguleerimist. Mõistame ühtsete reeglite vajadust, kuivõrd äritegevused on
tihtipeale piiriülesed, kuid reeglid peaksid olema piisavalt paindlikud, muutustega arvestavad ning ettevõtlust võimalikult vähe
piiravad. Piiravad reeglid peavad olema põhjendatud.
Paindlikkus ja põhjendatus on oluline ka masinloodud andmete kasutamist puudutava regulatsiooni puhul, mida käsitletakse
tehisintellekti valges raamatus. Pidades silmas seda, kui kiiresti tehisintellekt areneb, peab ka õigusraamistik võimaldama arvesse
11 COM(2020) 65 final, 19.02.2020, On Artificial Intelligence - A European approach to excellence and trust, lk 1.
12 Vt ka Eesti seisukohad Euroopa Liidu välisasjade nõukogu raames 28.–29. augustil 2019. a Helsingis toimuval kaitseministrite mitteametlikul kohtumisel, kinnitatud Vabariigi Valitsuse istungil
22.08.2019.
võtta uusi muutusi. On tähtis, et ettevõtjatele jääks paindlikkus ise otsustada, kas ja kellega ta oma andmeid lepingulistel alustel
jagada tahab ning et ei takistataks põhjendamatult uute ärimudelite turule tulekut. Seetõttu peame oluliseks Eesti aktiivet
osalemist ka tehisintellekti valges raamatus pakutud meetme kujundamisel, eelkõige õigusraamistikku puudutavate meetme
osas. Tähtis on muu hulgas selgus, kes ja mis olukordades on vastutav.
Keskkonna- Vastavalt Riigikantselei resolutsioonile nr 2-5/20-00325 esitab Keskkonnaministeerium ettepanekud Eesti seisukohtadeks Osaliselt
ministeerium Euroopa Komisjoni digipaketi teatise kohta. Palume Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil arvestada Vabariigi arvestatud, mh
Valitsusele esitatavas seletuskirjas ja otsuse eelnõus järgmiste seisukohtadega. järgmiselt:
Eesti leiab, et enam tähelepanu tuleb pöörata sellele, kuidas erinevad digilahendused võimaldavad tõhusamalt tegeleda Digilahendused
kliimamuutuste leevendamisega ja aitavad kaasa kliimamuutustest tingitud mõjudega kohanemisele. Oluline on teha kliimamuutuste
koostööd riikide ja ka ettevõtete tasemel, et võtta kasutusele ühe enam digilahendusi, mis panustavad tõhusamasse leevendamiseks –
infovahetusse, andmete töötlusse ning energia- ja ressursitõhususse. seisukoht 1.9.;
Selgitus: Euroopal ja kogu maailmal seisavad järgmisel kümnendil ees üleilmsed väljakutsed nagu näiteks tehnoloogia kiire areng, Juhtrolli võtmine
ebavõrdsus, ressursside nappus, energia varustuskindlus, kliimamuutused. Üleilmsete väljakutsetega toimetulekuks on vajalik ÜRO
tõhus koostöö ja infovahetus ning seda nii ettevõtete kui ka riikide vahel. Digitaliseerimine on üks parimaid võimalusi muuta Keskkonnaprogram
infovahetust, protsesse ja tootmist tõhusamaks ning ressursi- ja keskkonnasäästlikumaks. Digilahendused võimaldavad meil mi globaalse
koguda ja analüüsida efektiivsemalt keskkonnaandmeid, ehitada üles varajased hoiatussüsteemid kliimamuutustega keskkonnaandmete
kohanemiseks ja hädaolukordade ennetamiseks. Seeläbi on võimalik säästa paljude inimeste elusid ja tervist. Samuti võimaldavad strateegias –
tõhusamad digilahendused muuta süsinikumahukaid tööstusharusid ja –protsesse säästlikumaks vähendades energia ja teiste seisukoht 2.8;
ressursside kasutust, mille järele on tekkimas üleilmselt järjest suurem nappus. Maa ülitäpne
Eesti toetab digitaalsete lahenduste rolli rohelise kokkuleppe ja kestliku arengu eesmärkide saavutamisel ja komisjoni digitaalne mudel –
vastavaid algatusi. Meetmed, mis võimaldavad digitaalsete lahenduste potentsiaali realiseerida kestlikkusele üleminekuks, seisukoht 1.9.;
vajavad selget eesmärgistamist, tõhusat koordineerimist ja kiiret elluviimist. ühtne Euroopa
Selgitus: Kestliku arengu eesmärke ei ole võimalik saavutada ilma fundamentaalsete muutusteta selles, kuidas me toodame ja rohelise
tarbime. Nii Euroopa roheline kokkulepe kui ka Euroopa Komisjoni teatis „Shaping Europe's digital future“ rõhutavad, et just kokkuleppe
digitehnoloogiad ja digitaalsed lahendused võimaldavad vajalikke muutusi. Digitehnoloogiate abil on võimalik vähendada andmeruum –
energiatarbimist, tõsta tootlikkust, tõhustada ressursside ringlussevõttu, optimeerida transpordisüsteeme, tuvastada reostust, seisukoht 2.8.
jälgida muutusi keskkonnas, mõjutada tarbimiskäitumist jne. Komisjon näeb teatisega ette mitmed algatused (nt Maa ülitäpne
digitaalne mudel, ringluspõhise elektroonika algatus, kliimaneutraalsete ja energiatõhusate kestlike andmekeskuste algatus), mis
digitaalsete lahenduste abil kestliku arengu eesmärke aitavad saavutada. Nende mitmete algatuste osas on oluline tekitada
tervikvaade ja selge arusaam kuidas need kestliku arengu eesmärke aitavad saavutada. Kuna digitaalsetel lahendustel nähakse
kestliku arengu saavutamisel suurt potentsiaali ja järgemööda töötatakse digimeetmeid välja, on oluline nende elluviimist
tõhusamalt koordineerida ja kiirendada.
Eesti tervitab Euroopa andmestrateegiat ja selle eesmärki muuta Euroopa andmepõhise majanduse globaalseks liidriks. Eesti
kutsub komisjoni ja Euroopa Liidu liikmesriike üles võtma juhtroll ÜRO Keskkonnaprogrammi globaalse keskkonnaandmete
strateegia protsessis ja selles aktiivselt kaasa lööma loomaks sünergia Euroopa andmestrateegia ja globaalse
keskkonnaandmete strateegia vahel.
Selgitus: Toetame uut Euroopa andmestrateegiat ja Euroopa Komisjoni soovi muuta Euroopa globaalseks liidriks andmepõhises
majanduses. Euroopa on juba globaalne liider isikuandmete kaitses ja uue andmestrateegiaga soovitakse andmepõhiseks muuta
kogu ühiskond. Globaalse andmepõhise majanduse liidri ambitsiooni tuleks ära kasutada ka ÜRO keskkonnaandmete strateegia
koostamisel. 2019. a märtsis otsustasid maailma riigid ÜRO keskkonnaassambleel (UNEA-4), mille president oli Eesti, et hiljemalt
aastaks 2025 koostatakse globaalne keskkonnaandmete strateegia. Strateegia peaks aitama ÜRO liikmesriikidel andmete
kogumist ja kvaliteeti ühtlustada, toetada keskkonnaseire süsteemide arendamist ning ÜRO siseselt keskkonnaandmete
haldamist ja kasutamist paremini koordineerida. Pärast UNEA-4 eesistumist jätkab Eesti globaalse keskkonnaandmete strateegia
poliitilise visiooni vedaja rolli. Lisaks kutsume ka teisi Euroopa Liidu riike üles lööma aktiivselt kaasa globaalse keskkonnaandmete
strateegia väljatöötamisel. See aitaks luua Euroopa andmestrateegia ja loodava globaalse keskkonnaandmete strateegia vahel
sünergia ja edendada kootööd ÜRO Keskkonnaprogrammi ja Euroopa Liidu vahel.
Eesti toetab komisjoni algatust luua Maa ülitäpne digitaalne mudel keskkonnakatastroofide prognoosimiseks ja ohjamiseks.
Eesti leiab, et satelliitandmetel, suurandmetel ja AI rakendustel on katastroofide prognoosimisel suur potentsiaal ning Maa
digitaalne mudel aitaks tõhustada ka keskkonnaseiret. Mudeli loomisel tuleks erilist tähelepanu pöörata mudeli ja selle
andmete usaldusväärsusele ning kättesaadavusele.
Selgitus: Komisjon soovib 2021. a alustada Maa ülitäpse digitaalse mudeli loomisega. Mudel saab olema digitaalne modelleerimise
platvorm visualiseerimaks, seiramaks ja prognoosimaks keskkonna ja inimeste käitumist planeedil. Mudel toetab seeläbi ka
Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamist. Rõhutame omalt poolt, et just satelliitandmetel, suurandmetel ja AI
rakendustel on suur potentsiaal erinevate prognooside tegemisel ning meil on ka vastav kogemus olemas Dateli varajase hoiatuse
süsteemiga „Sille“. Igasugused mudelid vajavad tohutul hulgal andmeid, mille osas tuleb tagada nende usaldusväärsus, kvaliteet
ja kättesaadavus. Samuti võiks Maa digitaalne mudel ise olla pärast valmimist vabalt ja tasuta kättesaadav kõigile huvilistele.
Eesti toetab komisjoni ringluspõhise elektroonika algatust, mille eesmärgiks on pikendada elektroonikaseadmete elutsüklit ja
enneaegset iganemist. Eesti rõhutab, et lisaks tuleks tähelepanu pöörata ka IKT-lahenduste vanusele ja „no legacy“ printsiibile.
Selgitus: Komisjon plaanib 2021. a välja tulla ringluspõhise elektroonika algatusega kooskõlas uue ringmajanduse tegevuskavaga,
kus koondatakse kõik olemasolevad ja uued instrumendid selleks, et tagada elektroonikaseadmete vastupidavus, hooldus,
demonteerimine, taaskasutamine, ringlussevõtt ja õigus parandamisele või uuendamisele. Lisaks sellele, et seadmed kaua vastu
peaks, tuleb teiselt poolt tähelepanu pöörata ka seadmete ja IKT-lahenduste legacy likvideerimisele.
Eesti toetab andmete tähtsust Euroopa kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisel ja komisjoni ühtse Euroopa rohelise
kokkuleppe andmeruumi algatusi. INSPIRE ja keskkonnateabe direktiivide ülevaatamisel tuleks arvesse võtta ka uut
avaandmete direktiivi ja tugevdada erinevate andmeid puudutavate direktiivide koosmõju.
Selgitus: Euroopa roheline kokkulepe rõhutab andmete tähtsust 2050. a kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisel. Selleks on
komisjon ette näinud ühtse Euroopa rohelise kokkuleppe andmeruumi algatuse, mis aitab andmete potentsiaali parimal moel ära
kasutada. Algatuse raames on kavandatud viis peamist tegevust, sh Maa ülitäpne digitaalne mudel ja „GreenData4All“ algatus,
mille raames vaadatakse üle INSPIRE ja keskkonnateabe direktiivid, et uusi tehnoloogilisi võimalusi ja innovatsiooni rohkem ära
kasutada. Kuna erinevaid andmetega seotud direktiive on mitmeid (uus avaandmete direktiiv, isikuandmete kaitse üldmäärus,
kõrgväärtusega andmed jne), siis INSPIRE ja keskkonnateabe direktiivide ülevaatamisel tuleks tagada nende koosmõju teiste
seotud regulatsioonidega.
Eesti toetab komisjoni pilootprojekti algatust „zero pollution ambition“ kasutamaks ära rohkelt kättesaadavaid andmeid
erinevates keskkonnavaldkondades. Eesti leiab, et lisaks väljatoodud valdkondadele tuleks pilootprojekti hõlmata ka meri, sh
mereprügi ja mikroplast, mis on saaste vähendamise kontekstis samuti oluline valdkond.
Selgitus: Komisjon plaanib 2021. a IV kvartalis alustada andmestrateegia varajase rakendamise pilootprojektiga „zero pollution
ambition“ raames. Pilootprojektis keskendutakse valdkondadele, kus on palju andmeid kättesaadavad, nagu nt kemikaalid, õhk,
vesi, pinnas ja ohtlikud ained toodetes. Kuigi algatuse eesmärk ja täpne sisu jääb ebamääraseks, tuleks sellesse hõlmata ka meri,
eriti mereprügi ja mikroplast. Mereprügi ja mikroplasti probleem on globaalselt väga teravalt üleval ja andmete potentsiaal selle
probleemi lahendamiseks on suur.
Eesti toetab komisjoni tarkade hoonete koostalitlusvõime algatust parandamaks hoonete energiatõhusust, optimeerimaks
kohalikku tarbimist ja laiendamaks taastuvate energiaallikate kasutamist. Algatuses võiks lisaks tähelepanu pöörata ka
hoonetes kasutatud materjalide keskkonnasäästlikkusele ning CO2-heitele. Selgitus: Komisjon kavandab 2020. a IV kvartalis
tegevusi tarkade hoonete koostalitlusvõime parandamiseks, mille eesmärgiks on parandada hoonete energiatõhusust,
optimeerida kohalikku tarbimist ja laiendada taastuvate energiaallikate kasutamist. Lisaks nendele eesmärkidele tuleks
tähelepanu pöörata ka hoonetes kasutatud materjalidele ja transpordilahendustele, kuna hoone CO2 heide sõltub ka nendest.
Eestis kavandatakse nt CO2 kalkulaatori väljatöötamist uue keskkonnamaja süsiniku jalajälje arvutamiseks, mida veab MKM.
Kultuuriministeerium Euroopa digituleviku kujundamine Osaliselt
Kultuuriministeerium toetab Euroopa digituleviku raamstrateegias toodud üldeesmärki toetada ühiskonna üleminekut arvestatud, mh
digitehnoloogiale ning viia saadav kasu Euroopa kodanike ja ettevõtjateni. Näeme Kultuuriministeeriumi puutumust järgmiselt:
raamstrateegia kõigi kolme välja toodud suunaga ja nende all olevate meetmetega: Üldine
1) Inimestele uute tehnoloogiliste võimaluste pakkumine, mis on kooskõlas euroopalikke väärtuste, põhiõigustega ning digistrateegia
arvestades Euroopa sotsiaalmudelit. Raamstrateegias tuuakse oluliste valdkondadena välja teadus- ja arendustegevused ja eesmärk –
valdkondade vaheline koostöö; investeeringud iseseisvasse/EL oma andmetaristusse ning võrkude koostalitusvõimesse, seisukoht 1.1.;
ühilduvusse, vastupanuvõimesse ja küberturvalisusse, tööturu meetmetesse ja oskuste arendamisse. Valdkondlikud
Kultuurimnisteeriumi puutumus on järgmiste raamstrateegias toodud algatustega: tehisintellekti valge raamat (19.02); digiõppe andmeruumid –
tegevuskava (planeeritav 24.06.2020); täiendatud oskuste tegevuskava (6.05.2020); ning EL valitsuste koostalitusvõime strateegia seisukoht 2.5.;
üle vaatamine (aeg pole teada). Kõrgema taseme
2) Strateegilise raamistiku pakkumine ettevõtetele globaalselt konkurentsis püsimiseks, mille oluliseks põhimõtteks on EL digioskused –
ühtne, võrdselt ligipääsetav ja lihtsasti kasutatav andmeruum (ning sektoripõhised andmeruumid), ettevõtete ja seisukoht 2.2.;
institutsioonide võrdne ligipääs digitehnoloogiale, proportsionaalsed meetmed VKEdele, tarbijate piisav kaitse, Tehisintellekti
konkurentsipoliitika ja platvormide vastutus ja võimalik maksustamine, uued digitaalsed ärimudelid. ülereguleerimise
Kultuuriministeeriumi puutumus on järgmiste raamstrateegias toodud uute algatustega: EL andmestrateegia (19.02), EL vältimine –
tööstusstrateegia (10.03), VKEde strateegia (10.03), ringmajanduse strateegia (11.03), Digital Services Act pakett (2020 II pool). seisukohad 3.7. ja
3) Avatud, demokraatlik ja kestlik ühiskond. Raamstrateegia kohaselt on plaanis sätestada täpsemad normid 3.9.
veebiplatvormide digiteenustele, tagamaks kasutaja jaoks läbipaistvus isikuandmete ja identiteedi haldamisel, e-
identiteedid sisseviimine. Kvaliteetmeediat peetakse oluliseks kultuurilise mitmekesisuse tagamisel, tegeletakse digi- ja
meediakirjaoskuse ning digipädevuste arendamisega. Kestlike arengueesmärkide saavutamine ja seos roheleppega on
eraldi fookuses.
Kultuuriministeeriumi puutumus on raamstrateegia uute algatustega nagu digiteenuste ühtse turu reeglite ülevaatamine st
Digital Services Act, meedia- ja audiovisuaalvaldkonna tegevuskava, Euroopa demokraatia tegevuskava (2020 II pool).
Euroopa andmestrateegia
Ajal, kus vajadus usaldusväärsete andmete järele on kasvav, on kultuuriasutustel, eriti just pärandiasutustel, mängida oluline roll
andmepõhises. Ligipääs andmetele on ka kultuurisektoris määrava tähtsusega teenuste arendamisel sektoris sees. Teiselt on
andmetele ligipääs oluline nendele asutustele ja tegijatele, kes toimetavad mitteformaalses hariduses /elukestvas õppes ja
väljaspool formaalharidussüsteeme, näiteks muuseumiõppe puhul.
1. Toetame üldiselt andmestrateegias toodud lähenemist ja meetmeid andmetele parema juurdepääsu tagamisel,
andmevahetuse arendamisel sektorite vahel mis eeldaks selgemaid standardeid ja koostalitusvõime parandamist.
2. Samuti toetame kogu Euroopat hõlmavate ühtsete ja koostalitusvõimeliste andmeruumide loomist ning seda eriti
võimalusega koostööks sektorte vahel. Oluline on tagada võimalus osaleda kõrgjõudlusega andmetöötluses ja arendada
andmetöötlussuutlikkust institutsioonides. Superarvutid ning -andmed kultuurivaldkonnas on vajalikud, et töödelda järjest
kasvavaid kultuuripärandi andmemahtusid (tekstid, pildid, dokumendid jne). Positiivsena saab välja tuua, et
andmestrateegia näeb ette toetusmeetmeid ka ametiasutustele, kes teevad väärtuslikud andmekogumid ühtsetes
andmeruumides taaskasutamise jaoks kättesaadavaks. Peame oluliseks, et vastavad rahastamise otsused peavad olema
võimalikult laiapõhjalised, et oleks võimalik maksimaalselt kasutada valdkonna võimalusi sisuliseks innovatsiooniks.
Näide: Europeana digiraamatukogu/-platvorm teeb koostööd tuhandete Euroopa arhiivide, raamatukogude ja
muuseumidega, et jagada kultuuripärandit, pakkudes üle-Euroopalist teenust: lugemisvara, haridusalased materjalid ja
teaduslikud avastustused. Kuid selle teenuse uuenduste juurutamine eeldab koostalitlusvõimet, mistõttu on oluline toetada
riikide e-süsteemide koostalitlusvõimet.
3. Kultuuri digiandmed on kasutatavad väga laialt - hariduses, kartograafias, turismis ja tõstab seeläbi oluliselt inimeste heaolu
ning ligipääsu infole, haridusele jne. Seetõtu on oluline toetada erinevate e-süsteemide koostalitlusvõimet. Hetkel
on kultuuriteenuste tootmisahelas puudujäägid - süsteemid on eraldiseisvad ja palju on nn käsitööd võrreldes
automatiseeritud programmide ning süsteemidega. Koostalitlusvõime tõstmiseks erinevates valdkondades vajatakse
investeeringuid tehnoloogia omandamiseks.
4. Andmestrateegia toob eraldi välja ka kodanike, väikeetevõtete ja ka avaliku sektori võimestamise ning oskuste arendamise.
Toetame kõrgema taseme digioskuste arendamist. Kõrgjõudlusega andmete töötlus (mis toetab ka tehisintellekti arengut)
eeldab edasijõudnud digitaalseid oskuseid. Oskuste parendamine on vajalik, et kultuuriga seotud andmeid
(kultuuri)hariduses paremini kasutada. Tuleks jälgida, et komisjoni pakutud meetmed ei tohiks olla ainult formaalhariduse
kesksed, sest tööturule ei liigu inimene ainult formaalharidusest. Formaalhariduse ja mitteformaalõppe ja hariduse
sidumine on oluline. Samuti on oluline, et kultuuriasutustesse koguneks vastav kompetents, läbi mille oleks võimalik
kättesaadavaks teha ja kasvatada kultuurisektori digiinnovatsiooni ning arendada publikusuhteid digitaalse kultuuri
valdkonnas. Üheks oluliseks punktiks on kindlasti ka teksti- ja andmekaeve võimekuse väljaarendamine, toetamaks keele-
ja pildituvastustehnoloogia arengut. Lisaks annab digioskuste omandamine võimaluse arendada ning osa saada e-
laenutustest ning virtuaalmuuseumidest.
Euroopa Komisjoni Valge raamat tehisintellekti (AI) kohta: Euroopa käsitus tipptasemel ja usaldusväärsest tehnoloogiast
Toetame tehisintellekti alast põhivõimekuse suurendamist ja tugevdamist kultuuri valdkondades. Oluline on, et AI regulatsioonid
ei takistaks innovatsiooni ja arengut kultuurivaldkonnas, vaid aitaksid seda võimendada sh pärandit säilitada. Tehisintellekt
puudutab kõiki kultuuriasutusi: näiteks Rahvusringhäälingut, rahvusraamatukogusid ja ülikoolide teadusraamatukogusid;
muuseume ja arhiive kuni etendusasutusteni välja. Tehisintellekt on juba praegu kasutusel audiovisuaalvaldkonnas näiteks
sellistel teenusepakkujatel nagu Netflix, kes vastavalt kasutaja eelistele, ilmale, geograafilisele asukohale ja muudele andmetele
tuginedes analüüsivad mitte ainult seda, millist sisu kasutajale näidata, vaid ka seda, millist sisu toota. Sama informatsioon on
puudu avaliku sektori vahendeid investeerivatel filmifondidel, kes soovivad samuti võimalikult efektiivselt publikuni jõuda.
Tehisintellekti areng (nt masinate sügavõpe, gan-võrk) võib mõjutada oluliselt seda, mida oleme seni pärandi dokumenteerimise
all mõelnud. Samas pole valdkonda panustatud ning seda arendatud finantsvahendite puudumise tõttu. Seega peame
tehisintellekti arengut kultuuri valdkondades äärmiselt oluliseks ning soovime vältida andmete kontsentreerumist väheste
pakkujate kätte, kes seeläbi saavad ka teatud valdkondades tehisintellekti kasutamises sisulise monopoli.
Maaeluministeerium Vastavalt Riigikantselei resolutsioonile nr 17.4/20-0639/-2T, 2-5/20-00325 esitab Maaeluministeerium ettepanekud Euroopa Osaliselt
Komisjoni digipaketi kohta. Palume Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil arvestada järgmiste punktidega: arvestatud, mh
1. Nõustume, et digilahendused on olulised EL roheleppe ambitsioonide ning ÜRO säästva arengu eesmärkide saavutamiseks. järgmiselt:
Kliimaneutraalse ringmajanduse saavutamiseks tuleb arendada kestlikku tootepoliitikat, sektoriüleseid lahendusi ning Digilahendused
ringmajanduse majandusmudelit toetavaid digitaalseid lahendusi. Lisaks sellele on digitaalsetel lahendustel suur potentsiaal kliimaneutraalsuse
aidata paremini ennetada ja toime tulla ekstreemsete ilmastikunähtuste ja nende tagajärgedega. saavutamiseks –
2. Peame väga oluliseks, et digitaalsete tehnoloogiate rakendamine aitab vähendada põllumajandus- ning toidusektori seisukoht 1.9.;
keskkonnakoormust luues samas ka võimalused majandusliku tõhususe kasvuks. Digitaalsete tehnoloogiate kasutamine on Põllumajandussekt
oluliseks elemendiks ka põllumajandustoetuste administreerimisel Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika raames uuel ori andmed –
programmperioodil. seisukoht 2.9.
3. Toetame algatusi, mille eesmärgiks on andmete kättesaadavuse parendamine. Üleeuroopalise andmepinna arendamisega
kaasneb soodne mõju tehnoloogiate arendamisele ning avaliku ja erasektori koostöö hõlbustamisele. See on oluliseks
eelduseks realiseerimaks uute tehnoloogiate rakendamise potentsiaali põllumajandus- ja toidusektoris.
4. Rõhutame, et edaspidiste tehnoloogiate kasutuselevõttu soodustavate valdkondlike tegevuste planeerimisel peab seadma
eesmärgiks toidu väärtusahela läbipaistvuse suurendamise. Samuti peab olema tagatud, et uute tehnoloogiate
kasutuselevõtuga paraneb või ei muutu halvemaks.
5. Leiame, et 2019. a aprillis allkirjastatud põllumajanduse digitaalse tuleviku deklaratsioonis kokkulepitud koostöö on oluline
eelkõige teadus- ja arendustegevuse toetamise tugevdamiseks, innovatsiooni infrastruktuuri rajamiseks arukale Euroopa
toidutööstussektorile ning ühise andmepinna loomiseks arukatele toidutööstuse rakendustele.
Maanteeamet MA töövaldkonda puudutavaid valdkondades on dokumentides eraldi välja toodud sõidukite tehnoandmete standardiseerimise Osaliselt
initsiatiiv. MA’l ol see juba teostamisel EUCARIS eCoC projekti näol. Ning liikuvuse (näiteks isejuhtivate sõidukite jaoks vajalike arvestatud, mh
andmete) jaoks vajalike andmete jagamise initsiatiivid meil läbi käinud ITS-GO projekti ja samuti Netex andmevahetus standardi järgmiselt:
juurutamise näol. Kokkuvõtvalt leian, et seatud strateegilised eesmärgid on mõistlikud ning piisavalt üldised, et nad täiendamist Andmealase
ja ümbersõnastamist ei vaja. seadusandluse
MA analüüsib liikuvust, nt on vajalik ühistranspordi säästlikuks korraldamiseks oluline teada isikute asukohta ja kuhu ta soovib ühtlustamine –
liikuda. Üle-Euroopaline seadusandluse ühtlustamine lihtsustaks ilmselt ka siseriiklike andmete kättesaadavust. Kindlasti tuleb seisukoht 2.6.
arvestada, et Euroopa ühtse andmeruumi loomine toob ametiasutustele kaasa oluliselt suurenenud ressursivajaduse nii töötajate
kui ka andmebaasside uuendamis/muutmise näol.
Riigi Infosüsteemi Üldised kommentaarid. Käesolevaga saadame Riigi Infosüsteemi Ameti tagasiside Euroopa Komisjoni poolt välja käidud uuele Osaliselt
Amet „digistrateegiale“ ning „andmestrateegiale“, aga kaudselt ka tehisintellekti teemadele. arvestatud, mh
RIA teeb ettepaneku võtta kasutusele horisontaalseid meetmeid, nt asendada rõhk lihtsatele, kergesti rakendatavatele uutele järgmiselt:
määrustele, kasutada paremini olemasolevaid IT-vahendeid, et aidata ühtse turu õigusi laiemalt kasutada. eIDAS määrus ja
Et Euroopa Liidu majanduse kasvupotentsiaali täita, oleks vaja jõuda põhjalikuma ja paremini integreeritud ühtse turuni. eID – seisukohad
Tervitame Euroopa Komisjoni algatusvõimet ning soovi jätkata pooleliolevat tööd digitaalse ühtse turu loomisel. Juba välja 1.6. ja 1.7.;
laotatud visioonile võiks lisada mitu pidepunkti, millest edasisi samme tehes kinni hoida. On oluline, et EL-il oleks riikide- ja silode andmeruumid ja
ülene vaade, millega välistataks talitlusviis, kus igas liikmesriigis ja silos lahendatakse sama probleemi ning arendatakse samu koostalitlusvõime –
lahendusi ikka uue ja uue raha eest. EL-is tuleks järk-järgult luua keskne kehand, kellel on horisontaalsem ülevaade ja kes peaks seisukoht 2.6.
tagama selle, et jõuaksime olukorrani, kus meil on vähem valikuvõimalusi, st rohkem standardseid lahendusi piiriülestes
lahendustes. Kuivõrd EL-i üks prioriteetidest on väike- ja keskmise suurusega ettevõtete konkurentsivõime parandamine, siis oleks
oluline välja selgitada, kes Komisjoni välja pakutud lahenduste kasutamise kinni maksab. Erasektorit motiveeriks antud mudelis
tegutsema Eesti näide, kus riik on ise palju panustanud tarkvara komponentidesse ning andnud need vabalt kasutusse.
Antud strateegiatest kumab mitmes kohas välja fenomen, kus tehnoloogiale üritatakse leida ärimudelit. Äriprotsessid peavad
käima ees ning tehnoloogia peab neid protsesse toetama.
Konkreetsematest püstitatud eesmärkidest ning murekohtadest. 2014. aasta eIDAS määruse eesmärkide täitmisest: kuue
aastaga ei ole mitmed liikmesriigid suutnud tagada kõrge turvalisusemääraga elektroonilist ID teenust või ei ole enda teenustest
eIDAS-e raames teatanud, et teised liikmesriigid saaksid seda kasutada. Liikmesriikidel peaks olema kohustus tagada eelmainitud
e-ID teenus. Kui see ei peaks olema võimalik, siis võiks Euroopa Komisjon mõelda lahenduse peale, kus Liidu kodanikel oleks
võimalus taotleda e-ID teenus kesksest mehhanismist. Lisaks on oluline era- ja avaliku sektori koostöö e-ID lahenduste
rakendamisel, tagamaks teenuste laialdane kasutamine ka erasektori poolt.
Euroopa Komisjoni andmestrateegiast peegeldub peamise märksõnana sektoripõhilisus. Kuigi väljapakutud juhtimismudeli
visioon on jaotada andmeruumid ära haldusalade või domeenide kaupa, siis on meile oluline, et kõik need peavad omama
koostalitlusvõimet (nagu on kokku lepitud EL siseturvalisuse valdkonnas13). EL-i mudelile sobib kõige paremini hajus süsteem
ühtse kokkulepitud protokolliga, millel on liidus juba olemas häid praktikaid, näiteks nagu Eesti x-tee. Valikuvariandi jätmine ei
pruugi koostalitusvõimele positiivselt mõjuda. Nagu eelpool mainitud, siis tuleks luua katuseorganisatsioon, kes kehtestab
domeeni ning hoiab tehnilist pilti. Igas riigis peaks olema üks selline keha, keda omakorda koordineerib EL-i ülene organisatsioon.
Lisaks EL-sisesele lahendusele peaksid ka välispunktid suhtluseks kolmandate riikidega olema suhteliselt standardsed ning lihtsasti
liidestatavad, et saaksime andmeid vahetada ka oluliste partneritega nagu Jaapan ja Ühendkuningriik. Dokumendist loeb välja, et
Komisjon plaanib 2021. aasta jooksul tulla välja tugevdatud EL-i valitsuste koostalitlusvõime strateegiaga – Riigi Infosüsteemi
Amet soovib olla teemaga järjepidevalt kursis ning loodab, et saab arutelus pidevalt kaasa rääkida.
Kuigi Komisjoni dokumendis on välja toodud, et taaskasutatavad andmed on „close to zero resources“, siis bürokraatia, mis
andmete leidmisel, kokku kogumisel ja jagamisel tekib, on kindlasti aega nõudev ning kulukas. Seda eriti väikeettevõtete
vaatepunktist. Olgugi, et ka Business 2 Government andmevahetusega soovitakse kapitali vaba liikumist tõhustada, suureneb
sellega materiaalne tarbimine ja ökoloogiline jalajälg. Avaandmeid puudutavat õigusraamistikku muutes tuleb rõhku panna
sellele, et oleks tagatud, et andmetele saaksid ligi vaid õigustatud subjektid ning andmete jagamine ei tooks kaasa probleeme
ärisaladustega. Lisaks väljendame teatud skepsist selle kohta, kuidas plaanitakse andmekaitse direktiivi nõuetest mööda minna
andmete vääristamine lubamisel. Kui mõelda konkreetsema viisi peale, kuidas B2G andmevahetust rakendada, siis Riigi
Infosüsteemi Amet pakuks välja, et selliste teenuste esimene faas võiks olla midagi SITKE projekti laadset – elutähtsate teenuste
osutajad saadaks andmeid (siinkohal näiteks telekomiettevõtted saadaksid andmeid oma tugijaamade kohta) reaalajas riigile, et
kriisijuhtimise kontekstis oleks viimasel parem ülevaade ning selle abil välja töötada kriisimaandamise meetmed.
Business2Business kohal tuleks kindlasti küsida, kas seda peaks riik eest vedama?
Toome välja ka kohad, kus Euroopa Komisjon võiks olla ambitsioonikam. Näiteks „The promotion of electronic health records
based on a common European exchange format to give European citizens secure access to and exchange of health data across the
EU […] from 2022. Viis, kuidas lause on sõnastatud, annaks võimaluse alustada terviselugude formaatide ühtsustamist edutama
hakata juba esimesel võimalusel, mitte oodata kuni 2022. aastani.
Lõpetuseks, sooviks Riigi Infosüsteemi Amet olla kursis ka avaandmete direktiivi muudatustega ning seirata, milliseid muudatusi
toob see näiteks struktuurifondide rakendamise kontekstis.
13 https://www.consilium.europa.eu/en/press/press-releases/2019/05/14/interoperability-between-eu-information-systems-council-adopts-regulations/
Kokkuvõtvalt oleks paslik veel lisada, et digitaliseerimine ei ole eesmärk omaette – inimesed soovivad head teenust neile sobival
kujul, ajal ja kanalis. Kõik ei saa kuni 100% digiteadlikuks ning sellega tuleb arvestada.
Siseministeerium Siseministeerium koos allasutustega leiab, et Euroopa Komisjoni digipakett on oluline algatus selleks, et liikuda senisest Osaliselt
koordineerituma ja turvalisema digitaalse Euroopa suunas. Eesti tellitud RAND Europe’i küberkuritegevuse raporti 14 kolm peamist arvestatud, mh
strateegilist soovitust Eestile küberturvalisuse valdkonnas on: võimekuse suurendamine tehnoloogia arengu kontekstis; õigusliku, järgmiselt:
regulatiivse ja organisatsioonilise paindlikkuse tagamine; tehnoloogiatesse investeerimine, et tagada piisavalt olulisi tehnoloogilisi Küberturvalisuse –
teadmisi, oskusi ja teadusuuringuid seoses esmatähtsate uute tehnoloogiatega. On tervitatav, et samasugused soovitused seisukoht 1.2.;
kajastuvad Euroopa Komisjoni digipaketis. Ühtsed Euroopa
andmeruumid –
Andmestrateegia (A European Strategy for Data) seisukohad 2.5. ja
Õiguskaitse valdkonna üldised huvid: 2.6.;
Arvestades, et riigi julgeoleku tagamine on liikmesriigi pädevuses, on oluline, et õiguskaitse- ja julgeolekuasutustele oleks Tehisintellekti
tagatud juurdepääs andmetele, sh krüpteeritud andmetele, nende eesmärgipäraseks kasutamiseks kokku lepitud õiguslikel võimalik
alustel. õiguraamistik –
EL tasandil on vaja kokkulepet ühises ja mõistlikus sideandmete säilitamise aja ning põhimõtete osas EL territooriumil seisukohad 3.9. ja
tegutsevate sideteenuste osutajate suhtes15. Leiame, et EL tasandil regulatsioon võimaldab kohustada suuremaid 3.10.;
teenusepakkujad (nt Facebook, Google jne) tegema liikmesriikide pädevate asutustega paremat koostööd, sh kohustada Investeeringud
tagama õiguskaitse- ja julgeolekuasutustele võimalus krüpteeritud andmete töötlemiseks. Lisaks EL regulatsioonile peab aga tehisintellekti –
siseriiklik õigus jätkuvalt tagama sideandmete säilitamise ja töötlemise erisused riigi julgeoleku tagamise kontekstis. seisukoht 3.2.;
Kuivõrd digitaalne andmetöötlus muutub üha olulisemaks on vajalik, et õiguskord võimaldaks uute tehnoloogiate ja andmete, Tehisintellekt ja
sealhulgas suurandmete, analüüsivõimekuse kasutamist lisaks erasektorile ka õiguskaitse- ja korrakaitseasutustele. See on oskused ning
oluline algandmete seast tähendust omavate mustrite ja korrelatsioonide tuvastamiseks ning saadud tulemuste teadus – seisukoht
kasutamiseks ohtude ennetamiseks ja tõkestamiseks. 3.3.
Privaatusus ja turvalisus – olukorras, kus kogutakse ja jagatakse tohutus koguses andmeid, näeme vajadust senisest selgema
eristuse või juriidilise definitsiooni järele selles osas, millal on tegemist isikute privaatsuse rikkumisega 16.
Kõrgetasemelise tehnoloogia puhul tuleb tähelepanu pöörata (kriminaal-) vastutuse küsimusele – kellel lasub vastutus ja
kellele määrata karistus? On selleks isesõitev auto, autos istuv inimene või ettevõte, kui tegemist oli tehnilise probleemiga?
Sellega haakub huvide tasakaalustamise teema (milliseid riske on ühiskond valmis nt isesõitvate sõidukite puhul
aktsepteerima?) Tänases kriminaalõiguses puudub kontseptuaalne alus kahju tekitavate “robotite” karistamiseks. Tuleks
kaaluda, kas see valdkond vajaks Euroopa Liidu tasandil kokkulepet.
Käesolevaga on reguleerimata virtuaalserverite rentimine ning domeenide registreerimine – mõlemaid on võimalik
registreerida umbisikuliselt ehk sisestades suvalisi andmeid, mis tähendab, et andmete õigsust ei kontrollita. Paraku on see
14 RAND Europe „The Future of Cybercrime in Light of Technology Developments“, February 2020.
15 Pärast Euroopa Kohtu (EK) nn Digital Rights Ireland lahendit (EKo 08.04.2014, C-293/12 ja C-594/15) ei ole EL tasandil kehtestatud sideettevõtjatele enam ühtset kohustust teatud sideandmeid riigi
huvides säilitada ja neid pädevatele asutustele edastada. Eesti kehtib sideandmete säilitamise ja juurdepääsu osas jätkuvalt elektroonilise side seaduse regulatsioon, kuid ka Eesti õiguse osas on arutletud
regulatsiooni vastavusest nii eelviidatud Euroopa Kohtu 2014. aasta otsuse kui ka sellele järgnenud Euroopa Kohtu sideandmeid puudutavate otsuste seisukohtadega.
16 Heaks näiteks on siinkohal COVID-19 ennetamiseks soojuskaamerate kasutamine, mis justkui kvalifitseeruks isikute terviseandmete töötlemisena. Tegemist on hea kaasusega luua põhimõtteline
kontseptsioon tulevikus analoogsete intsidentide lahendamiseks.
ideaalne olukord küberkuritegevusega tegelevatele isikutele ja gruppidele. Näitena saab tuua WHOIS andmebaasile ligipääsu
piiramise – Eesti politsei sisendi sõnul sisaldas see tihti väga palju valeandmeid ning tihti ei olnud need tegelikud isikuandmed.
Toetame selliste pudelikaelte otsustavamat ja tulemuslikumat lahendamist EL tasandil.
EL tasandil võib osutuda vajalikuks ka karmimalt reguleerida ning sätestada põhimõtted virtuaalvaluutade kasutamisele, mis
samuti võimaldavad väga anonüümset tegevust ning on kasutatavad laialdaselt kuritegelike tegevuste puhul (nt illegaalsete
teenuste või vahendite ostmine).
Pikemalt:
Leiame, et strateegias sisalduv Euroopa andmeruumi kontseptsioon võib pakkuda olulist lisandväärtust Euroopa Liidu (EL) väikese
ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKE) uute tehnoloogiate arendamisel ja testimisel. Samuti on see oluline väiksematele
liikmesriikidele, kus teatud konkreetsetes valdkondades ei pruugi skaleeritavate lahenduste testimiseks olla piisavalt andmeid.
Lisaks juhime tähelepanu, et ükski loetletud andmeruumidest ei lange vahetult julgeoleku ja õiguskaitse valdkonna alla, kus
andmekaitsega seotud aspektide tõttu on andmeruumi kasutamine keeruline. Leiame, et kaaluda tuleks EL andmeruumide
kasutamist valdkondades, nagu avalikest allikatest pärit teave (open source information), isikustamata andmed kuriteoennetuses
või videoanalüütika. Näiteks oleks võimalik kasutada liikuvuse andmeruumi liiklusõnnetuste ärahoidmiseks.
Andmekasutuse, -vahetuse ja -halduse õigusruumi ja regulatsioonide ebaselgusele, näiteks õiguskaitse valdkonnas, viitavad
mitmed teadusartiklid. Selleks, et tagada piisav andmevahetus erinevate osapoolte vahel (riigilt erasektorile ja vastupidi,
riigiasutuste sees ja riikide vahel), on tarvis ühist arusaama, selgeid ja toimivaid standardeid ning regulatsioone. Viimaste puhul
on oluline, et need oleksid piisavalt detailsed, kuid samas piisavalt paindlikud uute arengute ja õigustatud murede (legitimate
concerns) suhtes. Tänases keerulises, IT-ohtudest ümbritsetud maailmas on see eriti oluline.
Euroopa Liidu ühiseks, pikaajaliseks probleemiks on olnud andmete kvaliteet. Liikmesriikide poolt erinevatesse infosüsteemide
kogutava teabe puhul peaks EL tagama tulevikus nende andmete standardiseerimise (näiteks andmete säilitamise periood ja sisu,
andmete struktuur). Standardiseerimine on kriitilise tähtsusega mis tahes andmeruumi puhul, et tagada kvaliteetsete andmete
olemasolu ette nähtud arendamis- ja testimiseesmärkidel. Ühtlasi aitaks standardiseerimine lahendada andmete täiendava
töötlemise vajaduse kasutatavateks nn andmekogudeks. Näiteks olukorras, kus kaks EL liikmesriiki kasutavad andmete
infosüsteemi sisestamiseks täiesti erinevat loogikat, on oluliselt raskendatud andmete ristkasutus. Kindlate standardite olemasolu
on ka koostalitlusvõime (G2B, B2B, B2G) eelduseks. Seejuures on riigi ja erasektori vahelise andmetöötluse (G2B) osas on oluline
arvestada, et suures mahus avalikult kättesaadavate andmete (sh avaandmete) ristkasutamise ja analüüsimise tulemusel võib
teatavaks saada tundlik teave, sh julgeolekuasutustega seonduv teave, mistõttu peaks riigile jääma võimalus valida, milliseid
andmeid ta võimaldab erasektoril kasutada ja milliseid mitte. Lisaks, kui tulevikus on eesmärgiks koondada kokku veelgi suuremad
andmehulgad (pools of data) ning neid erinevate osapoolte vahel vahetada, omandab veelgi olulisema rolli nende kaitse ja
digiturvalisuse tagamine. Kuna eraettevõtetete poolt kogutavate andmete hulk tõenäoliselt suureneb, võib osutuda vajalikuks
turvalisustandardite ülevaatamine ka sellest vaatepunktist (küberkuritegevus ja selle tagajärjed).
Õiguskaitse valdkonnas on oluline, et Euroopa teeks täiendavaid investeeringuid liikmesriikide vahelise infovahetuse
tõhustamiseks. Kuigi ka täna on olemas hästi toimivad mehhanismid, näiteks siseturu infosüsteem (IMI), on tarvis tagada, et nii
õiguskaitse- kui justiitsvaldkonna asutustel oleksid olemas tööks vajalikud kaasaegsed tööriistad.
Nõustume, et Euroopa on vaenuliku informatsioonilise mõjutustegevuse sihtmärk ning on oluline võtta kasutusele meetmed, mis
aitaksid ära hoida ühiskonna lõhestumist ja selle pinnalt muid hübriidohtusid. Seoses kavandatava European Democracy Action
Plan’iga nõustume, et demokraatlike süsteemide kerksus ja informatsioonilise mõjutustegevuse vastased meetmed on olulised
välise sekkumise ohuga tegelemisel, ka valimiste kontekstis. Toetame veelgi selgemalt veebiplatvormide vastutuse defineerimist
desinformatsiooni eemaldamisel. Veebiplatvormide kasutustingimused peavad hõlmama keelavaid tingimusi seoses
desinformatsiooniga ja nende tingimuste rikkumistega kaasnevaid karistusi. Omistamine – desinformatsiooni allikate tuvastamine
ja vastutusele võtmine tuleb seada prioriteediks, sest nagu Euroopa Komisjon ka viitab, soovivad kodanikud sisulist reageerimist
inforuumi manipuleerimise katsetele. Nõustume, et julgeolekut ohustav tegevus, mis ei ole lubatud väljaspool internetti, ei tohi
olla lubatud ka internetis.
Toetame Euroopa Komisjoni kavandatava Digital Education Action Plan'i eesmärki soodustada digitaalset kirjaoskust ja pädevusi
igal haridustasandil. See on kooskõlas ka Siseturvalisuse arengukavas 2020-2030 seatud eesmärkidega ning aitab tõsta ühiskonna
vastupanuvõimet vaenuliku mõjutustegevuse suhtes.
Tervitame Euroopa Komisjoni plaani kvaliteetsisu kättesaadavuse paremaks tagamiseks audiovisuaal- ja meediasektoris, mis on
seatud eesmärgiks kavandatavas Media and Audiovisual Acton Plan'is.
Tehisintellekti valge raamat
Õiguskaitse valdkonna üldised huvid:
Selleks, et tagada õiguskaitseasutuste konkurentsivõime ja edumeelsus võitluses näiteks terrorismi ja kuritegevuse vastu,
kuritegeliku keskkonna analüüsimisel jm, on eriti oluline valge raamatu sissejuhatuses (lk 2) toodud eesmärk
õiguskaitseasutuste varustamisest kodanike turvalisuse tagamiseks vajalike tööriistadega, mis samal ajal kaitseksid kodanike
õigusi ja vabadusi (By equipping law enforcement authorities with appropriate tools to ensure the security of citizens, with
proper safeguards to respect their rights and freedoms).
Eesti toetab uute tehnoloogiliste võimaluste (sh tehisintellekt, asjade internet, näotuvastus) arendamist ja kasutuselevõtmist
kindlaksmääratud eesmärkidel, sh avaliku korra ja julgeoleku kaitse kaalutlustel, kuid meetme rakendamine peab olema
proportsionaalne, eesmärgipärane ning võimalikud riskid peavad olema maandatud. Lisaks peavad olema tagatud
kõrgetasemelised andmekaitselised garantiid, et tagada andmete turvaline töötlemine.
EL peaks pöörama täiendavat tähelepanu sellele, kuidas suurendada ühiselt usaldust taoliste kõrgetasemeliste süsteemide
vastu. Kui inimestel on kindlus taoliste tehnoloogiate turvalisuse osas, on lihtsam saavutada ka nende kasutamise
aktsepteerimine üldsuse poolt.
Pikemalt
AI regulatiivraamistik: kahetasandiline riskihindamine
Leiame, et ühelt poolt aitaks AI lahenduste reguleerimine kaasa turvaliste AI lahenduste arendamisele ning kasutuselevõtule
näiteks kohtumenetluses. Teisalt on reguleerimise puhul oluline tagada, et meetmed oleksid proportsionaalsed ega takistaks uute
arenduste väljatöötamist. Seetõttu leiame, et pakutud riskipõhine regulatiivraamistik, kus piirangud kehtiks vaid teatud sektorite
ning kasutuseesmärkide puhul on jätkusuutlik viis valdkonna arendamiseks. Kahetasandiline riskide määratlemine on eriti oluline
just õiguskaitse valdkonnas kui olemuslikult kõrge riskiga sektoris, kuid kus teatud rakenduste puhul, sõltuvalt nende
kasutuseesmärgiks, ei pruugi regulatsiooni rakendamine olla tingimata vajalik.
Seejuures on oluline, et raamistikus oleks välja toodud selged kriteeriumid, millisel juhul on tegemist “kõrge riskiga” rakendustega
ning kes on vastutav üksus klassifikatsiooni rakendamise osas. Lisaks on oluline silmas pidada, et regulatiivsete piirangute
seadmine üksnes kõrge riskida rakendustele võib minna vastuollu isikuandmete kaitse üldmäärusest (GDPR) tuleneva lõimitud
andmekaitse (privacy by design) põhimõttega. Samuti võib see tekitada probleeme olukordades, kus niinimetatud madala riskiga
eesmärkidel arendatud rakendused leiavad hiljem kasutus nn kõrge riskiga sektorites või kui need integreeritakse teiste
reguleerimisalasse kuuluvate süsteemidega (varustusahela vastutuse määramise probleemile on tähelepanu pööratud ka valges
raamatus).
Nagu tehisintellekti valge raamatu kohustuslike nõuete alapeatükis märgitakse, oleks tehisintellekt andmeteta võimatu.
Julgeoleku ja õiguskaitse valdkonnas seab GDPR aga selged piirangud andmestiku (production data) kasutamisele
suuremahulisteks testimisteks, kuna sageli on tegemist isikuandmetega. Sama kehtib ka AI treeningadmete kohta. Uute AI
lahenduste või tehnoloogiate puhul tuleb esmalt tõestada ja testida nende turvalisust (lõimitud andmekaitse ja turvalisus, privacy
and security by design). Selleks, et soodustada innovatsiooni ja arengut, on oluline, et oleks ruumi testimiseks, vigadeks ja
ebaõnnestumisteks (kas ja kuidas on võimalik andmeid kahjustada, muuta või süsteeme mõjutada), millest õppida. Kui
regulatiivraamistik ei võimalda erinevatel osapooltel uusi tehnoloogiaid piisavalt testida või kasutada, võivad vajalike arenduste
vastu huvi kaotada ka potentsiaalsed investorid. Seetõttu leiame, et kohustuslikud nõuded peaksid sisaldama suuniseid
isikuandmete kasutamiseks AI lahenduste testimiseks ja treenimiseks (näiteks anonüümimise, pseudonüümimise, agregeerimise
jms kaudu). See võib eeldada teatava “väärtuste” raamistiku olemasolu/ vajadust tehisintellekti ja masinõppe jaoks sarnaselt
näiteks robootikale17 (lühidalt – millistele tingimustele, nõuetele ja põhimõtetele peaks taoline tehnoloogia vastama).
Tehisintellekti valges raamat toob välja, et EL tasandil AI lahenduste finantseerimine aitab kaasa investeeringutele, mida üksikutel
liikmesriikidel oleks keeruline saavutada. See on oluline just väiksemate liikmesriikide, sh Eesti, jaoks. Lisaks on oluline tõhustada
teabevahetust EL rahaliste vahendite toel EL liikmesriikides juba välja arendatud lahenduste osas ning võimaldada neile
juurdepääsu ka teistele.
Leiame, et AI tegevuskava 2. tegevuse all mainitud uute keskuste loomise lisandväärtust tuleks EL tasandil põhjalikul kaaluda.
Uute keskuste rajamine on kallis ning lisaks vajavad nad oma toimimiseks arvukalt spetsialiste. Võttes arvesse, et AI valge raamat
osutab murekohana kompetentsi puudujäägile, leiame, et ekspertidele võiks jääda eneseteostusvõimalus AI lahenduste
väljatöötamiseks eelkõige erasektoris. Ekspertide kaasamine võiks toimuda pigem laiemalt, näiteks regulatsioonide
muutmisvajaduse korral.
Valge raamatu tegevuse 3 puhul näeme vajadust, et digitaalse Euroopa programmi abil tipptasemel ülikoolide ning kõrgemate
õppeasutuste toetamisel AI edendamisel on Eesti-taolise väikeriigi seisukohast oluline, et arvestataks ka väiksemate riikide
kõrgemate õppeasutustega, kuna vajadus kõrgetasemelise AI-alase oskusteabe järele on kõikjal ELis.
Sotsiaalministeerium Sotsiaaliministeerium toetab komisjoni teatises „Euroopa digituleviku kujundamine“ toodud põhieesmärke ja tegevussuundi, Osaliselt
sealhulgas ühtse Euroopa andmeruumi loomiseks ja tehisintellekti arendamiseks. Tervisesektoris on vajalik EL tasandil anda tõuge arvestatud, mh
andmeanalüüsil ja tehisintellektil põhinevate rakenduste väljatöötamiseks ja rakendamiseks, luues selleks vajaliku järgmiselt:
koostööraamistiku ning stimuleerides investeeringuid vajaliku koosvõimelise infrastruktuuri loomiseks erinevate EL fondide ja Ühtsel
rahastamisallikate kaudu. andmevahetusvor
Toetame strateegia rõhuasetust inimeste heaks toimivale tehnoloogiale. Tehnoloogia arendamine peab lähtuma eelkõige mingul
inimeste vajadustest ja aitama lahendada ühiskonna ees seisvaid väljakutseid. Tervishoiusektoris on andmete targal kasutamisel elektroonilised
suur potentsiaal. Seejuures on oluline, et digitaalsed tehnoloogiad toetaksid uusi teenusmudeleid, mis on tõhusamad ja terviseandmed –
inimkesksemad ning aitaksid inimestel paremini hoolitseda oma tervise eest ja osaleda tervisega seotud otsustusprotsessides. seisukoht 2.7.;
Samuti on digitaalseid tehnoloogiaid võimalik enam ära kasutada populatsioonipõhiste haiguste ennetamise ja tervise Digioskused –
edendamise meetmete kujundamisel ja rakendamisel. seisukoht 2.2. 3.3.;
Tervitame teatises toodud põhimeetmena Euroopa ühisel andmevahetusvormingul põhinevate elektrooniliste terviseandmete Soolise
kasutamise edendamist. Euroopa tervishoiu andmeruumi loomise eesmärgiks on lisaks haiguste kiiremale ja sihipärasemale võrdõiguslikkuse
uurimisele, diagnoosimisele ja ravile ka võimalus kasutada andmeid tõenduspõhiseks poliitikakujundamiseks ja
17 Vt robootika 3 seadust: https://en.wikipedia.org/wiki/Three_Laws_of_Robotics
tervishoiusüsteemi juhtimiseks. Euroopa tervishoiu andmeruumi koondatud digiteeritud terviseandmeid kasutades on võimalik eesmärgid –
välja töötada veelgi paremaid teenuseid, et ravida kroonilisi haigusi, kaasa arvatud vähki ja harvikhaiguseid, ja korraldada seisukoht 1.11.;
tervishoiusüsteeme nii, et need oleksid enam inimkesksed ja kõigile inimestele oleks jätkusuutlikult tagatud võrdne ligipääs Ühtse tervishoiu
kvaliteetsetele tervishoiuteenustele. andmeruumi
Peame oluliseks ka digioskuste parandamisele suunatud meetmeid (digiõppe tegevuskava, täiendatud oskuste tegevuskava ja loomine –
noortegarantii), mis toetavad süvendatud digioskuste arendamist võimalikult laiale sihtrühmale sõltumata valdkonnast ja seisukoht 2.7.;
sektorist, võimaldades maksimaalset paindlikkust. Ühtsete
Tervitame soolise võrdõiguslikkuse eesmärkide esile toomist Euroopa digituleviku kujundamise strateegias, et enamatel naistel andmeruumide
oleks võimalik teha tehnoloogia valdkonnas rahuldust pakkuvat karjääri ning naisi julgustataks digipöördes täiel määral osalema. haldamine –
Peame oluliseks naiste oskuste ja pädevuste rakendamist Euroopa tehnikavaldkonnas. Samas ei ole nende eesmärkide seisukoht 2.6.;
saavutamiseks strateegias kavandatud ühtegi tegevust. Leiame, et komisjon peaks edaspidi Euroopa digituleviku kujundamise Tehisintellektile
strateegia raames kavandama ka algatusi, mis neid vajadusi adresseerida aitaks. Edasiste tegevuste puhul tuleks rohkem võimalikud
tähelepanu pöörata konkreetsetele soolise võrdõiguslikkuse edendamise võimalustele ja meetmetele, arvestades muuhulgas ka kehtestatavad
2019. a. 27 liikmesriigi esindajate poolt allkirjastatud deklaratsiooni „Commitment on women in digital“ nõuded – seisukoht
(https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/news/eu-countries-commit-boost-participation-women-digital) ja selle kaudu 3.10.;
väljendatud poliitilist tahet ning prioriteetsust. Naiste osakaalu suurendamine IKT valdkonnas on ka Eestis tähelepanu pälvinud Riskipõhine
vajadus. Selle eesmärgi saavutamiseks viivad tegevusi ellu nii Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium lähenemisviis
kui erinevad erasektori ja kodanikuühiskonna organisatsioonid. tehisintellekti
reguleerimisele –
Komisjoni teatis: Euroopa andmestrateegia
seisukoht 3.9.;
Tervisesektor on üks andmete ja teadmiste mahukamaid majandusharusid, kus andmeanalüüsil põhinevate tehnoloogiate
Tehisintellekt ja
arendamine ja laialdasem kasutuselevõtt võimaldab suurendada inimeste tervist ja heaolu, lahendada jätkusuutlikkusega seotud
diskrimineerimine –
väljakutseid ja luua võimalusi innovaatiliseks ettevõtluseks. Suurte andmehulkade ja erinevate andmeallikate kombineerimine
seisukoht 3.6.
võimaldab luua uusi teadmisi haiguste ennetamiseks ja ravimeetodite tõhustamiseks. Näiteks võimaldab suuremate
andmehulkade analüüs välja töötada kliinilisi otsusetugesid (clinical desicion support systems), mis kasutavad teksti- ja
andmekaevet ning masinõppe ja tehisintellekti tehnoloogiaid, aga ka rahvatervise olukorra jälgimiseks ja meetmete
kavandamiseks (näiteks epideemiate korral). Eriti oluline on andmete koondamine ja andmetele piiriülene juurdepääs haruldaste
haiguste puhul, kus juhtumite arv ühe riigi piires on väike. Ka ravimite kliiniliste uuringute läbiviimiseks ja ravimiohutuse
parandamiseks on vajalikud reaalelu andmed. Suurtel andmehulkadel põhinev andmeanalüüs aitab välja selgitada ja vältida
ravimite võimalikke kahjulikke koostoimeid, samuti hinnata ravimite tõhusust võrdlevalt.
Samas on Euroopas praegu mitmeid barjääre, mis takistavad terviseandmete kasutamist teadus- ja arendustegevuseks riigipiiride
üleselt. Andmebaaside ühilduvuse, andmete kvaliteedi ja ühtsete andmekaitse reeglite puudumisest tingitud probleeme on
üritatud lahendada mitmete erinevate EL teadusprojektide raames, mis killustab ressursse ja aeglustab tulemuseni jõudmist.
Toetame tervishoiu ühtse Euroopa andmeruumi loomise algatust, mis võimaldaks muuhulgas arendada tehisintellekti tervishoiu
valdkonnas. Ühtse andmeruumi loomisel peame esmatähtsaks terviseandmete kvaliteedi ja semantilise koosvõime parandamist
ning vajaliku taristu loomist. Sektoripõhiste seadusandlike meetmete vajalikkus vajab meie hinnangul täiendavat analüüsi.
Õigusruum ei ole praegusel hetkel digitaalsete andmete piiriülesel kasutamisel peamiseks takistuseks, pigem tuleks keskenduda
muudele algatustele, mis aitavad tõsta andmekvaliteeti ning standardiseeritud masinloetavate andmete kättesaadavust ja
kasutatavust digitaalsel kujul.
Riikide terviseandmed peavad olema koostalitlusvõimelised ja piisava kvaliteediga teadusuuringute teostamise tarbeks. EL
tasandil tuleb jätkata ja laiendada semantika alast koostööd, sealhulgas liikmesriikide e-tervise võrgustiku kaudu. E-tervise
võrgustikus on loodud semantilise koostalitlusvõime juhtrühm (semantic subgroup), mis tegutseb vastu võetud semantilise
koosvõime strateegia alusel. Selle juhtrühma töö tuleks viia stabiilsemale alusele, tagades tema tegevuste katteks ka rahastuse.
Koostalitlusvõime ja standardiseerimise edendamiseks on välja töötatud Euroopa e-tervise koostalitlusvõime raamistik (Refined
eHealth European Interoperability Framework), mille eesmärgiks on kirjeldada koostalitlusvõime kuus tasandit ning pakkuda
ühtseid termineid, mis tagab parema kommunikatsiooni kõigi osapoolte vahel. Samuti on kinnitatud coordination and support
activity (CSA) „x-eHealth“, kus osalevad EL liikmesriigid ja rahvusvahelised sidusrühmad (HL7, IHE jt), et kokku leppida uutes
koosvõimelistes andmeblokkides (epikriis, pildiviit ja laboritulemused).
Andmekvaliteedi parandamine eeldab investeeringuid ka tervishoiuteenuse osutajate kui peamiste andmeallikate tasandil,
sealhulgas andmete talletamist lihtsustavate tehnoloogiate kasutuselevõttu. Lisaks on vajalik tervishoiutöötajate digiteadlikkuse
ja andmeanalüüsi oskuste tõstmine. See kõik vajab mahukaid investeeringuid.
Samas on oluline, et terviseandmeid saaks kiiresti kättesaadavaks muuta teadusuuringutes ja poliitikakujundamises kasutamiseks,
pöörates piisavalt tähelepanu privaatsuse küsimustele ning võimalikele turvalisuse probleemidele. Selleks on vaja toetada näiteks
kaasaegsete krüptograafia lahenduste arendamist ja kasutusele võtmist, mis toetavad terviseandmete turvalist kasutamist
teaduse ja innovatsiooni eesmärgil.
Eesmärgiks peaks olema liikuda detsentraliseeritud andmeladude lahenduse suunas, kus andmeid säilitatakse ainult ühes kohas
(once-only principle) ning andmetele juurdepääsu hallatakse vajalike liideste kaudu (API) ja tagatud on turvalised
identifitseerimise ja autentimise meetodid turvalistes pilvepõhistes võrgustikes. Euroopa andmeruumi loomise eelduseks on
toimivad riiklikud või regionaalsed andmevõrgustikud, mis võiksid omavahel olla ühenduses vastavate kontaktpunktide kaudu.
Piiriülese andmevahetuse soodustamiseks peame vajalikuks riiklike andmehalduse kontaktpunktide loomise toetamist, mis
haldaksid riiklikke andmekatalooge ja andmetele juurdepääsu protsessi, näiteks Digitaalse Euroopa programmi kaudu.
EL tasandil peaks soodustama erinevate andmeanalüüsi ja andmete jagamise meetodite ja mudelite kasutamist. See eeldab
süvendatud teadmisi selles valdkonnas, mis võiks koonduda riiklikesse andmehalduse kontaktpunktidesse või digitaalse
innovatsiooni keskustesse (Digital Innovation Hubs). EL peaks toetama selliste kompetentsikeskuste tekkimist Digitaalse Euroopa
programmist.
Toetame komisjoni planeeritud tegevusi andmehalduse põhimõtete ühtlustamiseks liikmesriikides kooskõlas EL isikuandmete
kaitse üldmäärusega (GDPR). Samas tõdeme, et teatises ühtsete Euroopa andmeruumide haldamise õigusraamistikule seatud
tähtaeg (2020.aasta lõpp) on väga ambitsioonikas ja eeldaks juba praegu konkreetse tegevuskava olemasolu. EL tasandi
soovitused andmepõhiste projektide piiriüleseks läbiviimiseks peaksid muuhulgas arvestama ka käimasolevate laiaulatuslike
andmeanalüüsi projektide ja teadustaristute kogemusega (näiteks Elixir, EHDEN, BBMRI-ERIC, EOSC-Life jt). Oluline on mitte
takerduda ühte ainsasse metodoloogiasse piiriüleste analüütikaprojektide läbiviimiseks, et vältida vendor lock-ini ja muid
pudelikaelasid. EL-is peaks olema laialdane kompetents piiriüleste analüütikaprojektide läbi viimiseks ja lai valik pädevaid asutusi,
kes neid projekte suudaksid läbi viia. On ebatõenäoline, et ainult ühe lähenemisega on võimalik lahendada kõikvõimalikud
kasutusjuhud piiriüleseks analüütikaks.
Peame vajalikuks GDPR rakendamise põhimõtete ühtlustamist terviseandmete teisese kasutuse korral. Terviseandmete teisest
kasutamist piiriüleselt takistavad liikmesriikides kehtestatud erinevad piirangud ning erinev arusaam andmete teisesest
kasutusest. Kuna GDPR-s on jäetud riikidele võimalus rakendada terviseandmetele täiendavaid reegleid, siis on terviseandmete
kasutamise põhimõtted EL tasandil hetkel puudulikud. Andmete laialdast kasutust planeerides tuleks näiteks läbi arutada, kas ja
mil moel kohalduvad EL isikuandmete kaitse määruse nõuded anonüümsetele andmetele ja ühtlustada põhimõtteid isikustamata
andmete (anonüümsed või pseudonüümitud) kasutamisel ning millised on kriteeriumid füüsilise isiku tuvastatavuse
kindlakstegemisel GDPRst tulenevalt. Samuti võiks kaaluda EL-i ülese eetikakomitee loomist riikide üleste isikustatud
terviseandetega tehtavate teadusuuringute kooskõlastamiseks. Eesti toetab GDPR rakendamisel isikustamata andmete
kasutamisele riskipõhist ja proportsionaalset lähenemist, mis võtab arvesse seda kas füüsiline isik on tuvastatav võttes arvesse
kõiki vahendeid, mida otseseks või kaudseks tuvastamiseks mõistliku tõenäosusega on võimalik kasutada.
Toetame tegevusi, mille eesmärgiks on soodustada inimeste juurdepääsu nende terviseandmetele, sealhulgas piiriüleselt.
Seejuures on olulised ka tehnoloogiad ja platvormid, mis võimaldavad inimestel interaktiivselt enda terviseandmeid hallata, sh
paindlikud nõusoleku haldamise instrumendid. Sooviks EL tasandil hinnangut õiguslikule debatile, kuivõrd riik peaks nõusoleku
andmise otsustamisesse sekkuma, kui tegemist on nt riikliku andmekoguga. Samuti ei ole kõikides riikides kohaldatav üksnes
nõusolekupõhine andmete jagamine kui ainus seaduslik viis andmete kasutamiseks. Juhime tähelepanu, et kõik riigid ei kohalda
nõusolekupõhist terviseandmete kogumist, riigiti on praktika erinev, kohaldatakse ka seaduse alusel andmete kogumist. Eetiline
kasutus peaks olema kodanikele tagatud olenemata andmete kogumise alusest.
Kuivõrd ka tervisesektoris on üha suurem osa terviseandmetest erasektori valduses (näiteks laialdaselt levinud
mobiilirakendused inimeste tervise jälgimiseks), siis toetame EL tasandi tegevusi, mille eesmärgiks on soodustada erasektoris
riigile andmete jagamise kultuuri ning luua avalikule sektorile võimalusi eravalduses olevate erinevate andmete kasutamiseks
avalikes huvides.
Samuti tervitame teatises toodud pilveteenuste suhtes kohaldatavate eri normide sidusa raamistiku (pilveteenuste eeskirjade)
loomist, mis loob eelduse turvalise andmepilveteenuse kasutusele võtmiseks ka terviseandmete haldamisel ja analüüsimisel.
Valge raamat tehisintellekti kohta
Toetame teatises toodud algatusi, eeskätt ELi tasandil ühise lähenemisviisi poole liikumist tehisintellekti lahenduste käsitlemisel
ning soovime rõhutada, et usaldusväärne ökosüsteem peaks lisaks kodanikele andma julguse tehisintellekti põhiseid lahendusi
kasutada ka eriala spetsialistidel, nagu näiteks tervishoiutöötajad. Tervise valdkonnas on eriregulatsioonina meditsiiniseadmete
direktiiv, juhul kui tehisintellekt on kasutuses tervishoius haiguste diagnostikas ja jälgimisel, siis on tegemist meditsiiniseadmega,
samas mitte kõik tervise valdkonnas kasutatavad AI lahendused ei ole meditsiiniseadmed.
Toetame nõuete seadmist, mille eesmärk on anda piisav kindlus, et tehisintellektile tuginevate toodete või teenuste hilisem
kasutamine on ohutu. Toetame juhise loomist ja nõudeid, mis puudutavad teabe säilitamist algoritmide programmeerimise ja
kõrge riskitasemega tehisintellektisüsteemide treenimiseks kasutatud andmete kohta võimalikult täpsel kujul kuni andmekogumi
peamiste omaduste ning selleni, kuidas andmekogum valiti. Samuti teatavatel juhtudel ka andmete eneste säilitamist, et oleks
selgus, millistel juhtudel peaks siiski treenimise aluseks olevaid andmeid säilitama, millisel kujul (isikustatud, pseudonüümitud või
anonüümitud kujul) ja kui kaua. Lisaks juhime tähelepanu, et oluline on määratleda ka ühtsed lahenduste valideerimise juhised.
Lahenduste tehnilise stabiilsuse ja täpsuse tagamine on tervitatav, iseküsimus on, mil määral saab neid nõudeid seada nii, et
tehisintellekti arendamine ei oleks lõpuks ainult suurte pakkujate pärusmaa.
Lisaks soovime välja tuua tehisintellekti andmepõhise treenimise kitsaskohta eeskätt tervishoius. Täpsustamist vajab kas
andmepõhine treenimine saab toimuda ainult teadustöö raames, saades ligipääsu isikuandmetele või terviseandmete puhul
eriliigilistele isikuandmetele ning millistele nõuetele peaks tehisintellektil tugineva lahenduse treenimist sooviv teadustöö
vastama.
Täiendavalt juhime tähelepanu, et lähtuvalt GDPRis toodust peaks andmesubjektil olema õigus sellele, et tema suhtes ei tehta
üksnes andmete automatiseeritud töötlemisele toetuvat isiklike aspektide hindamisel põhinevat otsust. Teatises toodud
õiguskaitse ja kohtumõistmise otsustes ning samamoodi ka tervise valdkonnas, peab alati inimene olema vahel, kes langetab
otsuse.
Toetame õigusraamistiku väljatöötamisel riskipõhist lähenemisviisi, kuniks fookus on riskide maandamisel, mitte nende vältimisel.
Meditsiiniseadmete puhul lähtutakse, sarnaselt teatises pakutuga, riskipõhisest lähenemisviisist.
Samas jääb arusaamatuks, kas tõesti soovitakse kõik tehisintellektirakendused lugeda üldjuhul kõrge riskitasemega rakendusteks
ning samuti juhime tähelepanu, et kas eraldi valdkondade määratlemine, mille puhul riskide realiseerumist peetakse üldiselt kõige
tõenäolisemaks, täidab ikka soovitud eesmärki. Kui esineb risk põhjustada isiku surm, siis pole oluline, mis valdkonnaga on tegu.
Vastupidiselt samuti, isegi kui „kõrge riskiga“ määratletud valdkond on lahendusse hõlmatud, ei tähenda see kohe, et antud
tehisintellekti rakendus on kõrge riskiga. Seega pole otseselt vajalik kindlate valdkondade kõrge riskiga määratlemist või
erijuhtude puhul nende loetelu, vaid erijuhtude eristamise põhimõtteid.
Meie jaoks on oluline, et võttes arvesse juba olemasolevaid struktuure finants-, farmaatsiatööstuse, lennunduse,
meditsiiniseadmete, tarbijakaitse ja andmekaitse valdkonnas, ei tohiks kavandatud juhtimisstruktuur dubleerida olemasolevaid
funktsioone.
Tervitame, et tehisintellekti valge raamat pöörab tähelepanu ka tehisintellektiga seonduvatele võimaliku soo või muu tunnuse
tõttu diskrimineerimise ja laiemalt põhiõiguste rikkumisega seotud riskidele, samuti vajadusele suurendada tehisintellekti
arendamisega seotud valdkondades õppivate ja töötavate naiste arvu ning kasutada representatiivseid andmekogusid, et tagada
kõigi sugu, etnilist päritolu ja muid võimalikke diskrimineerimise aluseid puudutavate asjakohaste aspektide kajastus nendes
andmekogumites. Sellega toetab valge raamat ka käesoleva aasta 6. märtsil avaldatud Euroopa Komisjoni soolise võrdõiguslikkuse
strateegiat aastateks 2020-2025 (https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=COM%3A2020%3A152%3AFIN), milles
rõhutatakse muuhulgas, et naised peavad osalema tehisintellekti arendamises uurijate, programmeerijate ja kasutajatena ja kus
nenditakse, et kuigi tehisintellekt võib aidata lahendada paljusid ühiskondlikke väljakutseid, kaasneb sellega ka soolise
ebavõrdsuse suurendamise risk.
Samas soovime juhtida tähelepanu sellele, et valges raamatus ei leia äramärkimist tehisintellekti ja mitte tingimata alati õiguslikus
mõttes üksikisiku diskrimineerimiseni viivate sooliste stereotüüpide seos ja teineteisele avaldatav mõju. Küll viitab laiemale
mõjule Komisjoni soolise võrdõiguslikkuse strateegia, tuues esile, et kui algoritmid ja seonduv masinõpe ei ole piisavalt
läbipaistvad ja stabiilsed, siis kaasneb nendega sooliste eelarvamuste/kallutatuse kordamise, võimendamise või neisse
panustamise risk, millest programmeerijad ei tarvitse teadlikud olla või mis tulenevad valitud andmetest.
Soolisest diskrimineerimisest (ja naiste esindatuse küsimusest) mõneti laiemalt käsitleb soolise võrdõiguslikkuse ja tehisintellekti
seoseid ka Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee 29. märtsi 2019. a. seksismi ennetamise ja selle vastu võitlemise teemalise
soovituse Rec(2019)1 rakenduslik lisa (https://rm.coe.int/cm-rec-2019-1-on-preventing-and-combating-sexism/168094d894),
kus samuti juhitakse tähelepanu asjaolule, et tehisintellektiga kaasnevad soolise võrdõiguslikkuse ja sooliste stereotüüpide
kontekstis spetsiifilised väljakutsed. Juhistes viidatakse, et algoritmide kasutamine võib ühiskonnas levinud soolisi stereotüüpe
edasi kanda ja tugevdada. Negatiivse mõju vältimiseks ja selgitamaks välja, kuidas tehisintellekt saaks aidata ühiskonnas soolisi
lõhesid ja seksismi kaotada, on vajalik lõimida soolise võrdõiguslikkuse aspekt kõigisse tehisintellekti puudutavatesse
poliitikatesse, programmidesse ja uuringutesse. Asjakohaseks meetmeks on naiste ja tüdrukute osaluse suurendamine IKT
valdkonna (üli)õpilaste, töötajate ja otsustajate seas. Andmepõhiste tööriistade kujundamisel, arendamisel, väljatöötamisel
tuleks arvestada soopõhist dünaamikat. Vajalik on teadlikkuse tõstmine võimalikust soolisest kallutatusest suurandmetes,
läbipaistvuse suurendamine ja vastutuse lahenduste parendamine. Laiemat vaadet toetab ka Euroopa Komisjoni meeste ja naiste
võrdsete võimaluste nõuandekomitee poolt peatselt avaldatav arvamus tehisintellekti kohta.
Leiame, et usaldusväärse, inimkeskse ja põhiõiguseid arvestava ja väärtustava tehisintellekti arendamisel peab silmas pidama
laiemat soolise võrdõiguslikkuse edendamise eesmärki, mis hõlmab ka sooliste stereotüüpide leviku aktiivset tõkestamist.
Komisjoni teatis: Tehisintellekti, asjade interneti ja robootika mõju ohutusele ja vastutusele
Toetame vaimse tervise riskide esile toomist seoses tehisintellekti rakenduste kasutuselevõtuga. On oluline, et tehisintellekti
tehnoloogiate arendamisel arvestatakse lisaks füüsilistele riskidele ka vaimse tervise riske. Samas juhime tähelepanu, et praegu
on vaimse käsitlus kitsendav, keskendudes humanoidrobotite kasutamisele vanemaealiste toimetuleku toetamisel. Tehisintellekti
mõju vaimsele tervisele tuleks käsitleda laiemalt ja elukaare põhiselt, arvestades ka muid haavatavaid gruppe.
TalTech Oleme valmis olema Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) edasiseks parteriks nii Eesti seisukohtade Teadmiseks võetud
koostamisel kui ka lähitulevikus, kui strateegiliste dokumentide alusel hakatakse välja töötama konkreetseid poliitikainstrumente, ja osaliselt
sekkumismeetmeid ja toetusskeeme. Meie raamseisukohad digipaketile oleksid järgmised: arvestatud, mh
1. Prioriteedid. Euroopa Liidu (EL) poliitikad realiseeruvad teatud konsultatsioonide ja kompromisside tulemusena järgmiselt:
konkreetsemateks algatusteks ja toetusmeetmeteks. Hetkel teame, et lisaks digipaketile on EL tasandil planeerimisel ka T&A roll läbivalt
rohelepe. Mõlemad on väga laiahaardelised, eelarveliselt olulised ja suuri muutusi kavandavad poliitikad. Samuti teame, et mitmetes
kirjeldatud poliitikate elluviimine saab edukalt toimida üksnes siis, kui selleks on vastavad kompetentsid. Vastavad seisukohtades, sh
kompetentsid on võimalik üles ehitada või neid edasi arendada ainult siis, kui on olemas teadus-ja arendustegevus, mis seisukohad 2.2.,
sellesse panustab. Veel teame, et hetkel on paralleelselt käimas või käivitumas mitu Eesti tasandil väga olulist protsessi: 3.3., 3.4.;
strateegia „Eesti 2035“ vastuvõtmine, teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021- 2035 Andmed ja
vastuvõtmine ja järgmise tõukefondide perioodi konkreetsem planeerimine. Need on võimalused, mille kaudu saame andmeruumid –
suuresti mõjutada ja seada prioriteete ning leida nendele ka eelarvelised vahendid. Kokkuvõtteks: kui tahame edukalt seisukohad 2.5. ja
rakendada nii digipaketist (kui roheleppest) tulenevaid võimalusi, siis peame väga selgelt sätestama, et teadus- ja 2.6.;
arendustegevusel on sellel kandev roll ning see prioriteetsus peab peegelduma ka eelarvelistes valikutes ning teadus- ja Digitaalse
arendustegevusele suunatud toetusmeetmete ülesehituses. Laiemalt peaksime aga pidama veelkord diskussiooni sellest, innovatsiooni
millised võiksid olla meie teadus- ja arendustegevuse prioriteedid, arvestades, et eelpool mainitud algatused on väga keskuse rajamine –
ressursirohked ning ressursid on alati piiratud. seisukoht 3.4.
2. Õiguslik baas/raamid. Digipaketi keskmes on erinevate osapoolte andmed ja nende kasutamisele suunatud
tehisintellektirakendused. Andmete kogumine, säilitamine, jagamine, kasutamine ja tehisintellektirakenduste rakendamine
on otseselt seotud erinevate õiguste ja nende võimalike riivetega. Kuna suurandmete/tehisintellekti puhul on tegemist uue
ja areneva valdkonnaga, siis tuleb mõelda, kuidas tagada valdkonna edaspidine ühtlane areng, arvestades võimalike tekkivate
riskidega. On oluline, et ei tekiks riikidevahelisi piiranguid/halle alasid, kus riikide siseriiklikud õigusnormid on sedavõrd
killustunud, et EL tasandil tekivad teatud turgudel ebavõrdsed võimalused või ebaproportsionaalsed piirangud. Seetõttu
loodame, et MKM-i aktiivne koostöö Justiitsministeeriumiga tagab selle, et meie turul ei tekiks ebavajalikke piiranguid,
samal ajal aga säilib vajalik selgitustöö ja läbipaistvus, et ei kaoks kodanike/tarbijate/klientide usaldus.
3. Innovatsioonibaasi laiendamine. Statistikaameti andmetel oli 2019. a Eesti kõrgeim keskmine brutokuupalk info ja side
tegevusalal. Eesti 2019 sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas 4,3% ning peamine kasvu eestvedaja oli info ja side
tegevusala. Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukavas 2021-2035 tuuakse välja, et Eestis
moodustas tööstuse tootlikkus hõivatu kohta 2017. aastal 55,4% EL keskmisest (sh töötlev tööstus 49,7%). Seega, ühelt poolt
on tööstussektoril võtmeroll tootlikkuse kasvatamisel, samal ajal teisel poolt tundub, et tööstussektor pole
mehhaniseerimise/automatiseerimise/robotiseerimisega piisavalt kaasa läinud. Järelikult, kui me räägime
tehisintellektirakenduste edendamisest ja selle tagajärjel tekkivast kasust majandusele, siis peaksime kindlustama, et sellesse
protsessi on kaasatud ka tööstussektor/erasektor. Seetõttu toetame Euroopa Komisjoni initsiatiivi, mille raames luuakse
avaliku ja erasektori partnerlus tehisintellekti, andmete ja robootika vallas (tehisintellekti valge raamat, meede 5, lk 8).
Loodame, et kui sellised prioriteetsed partnerlused eeldavad ka riigipoolset kaasfinantseerimist, siis vajalikud eraldised ka
leitakse. Lisaks toetame Euroopa Komisjoni ettepanekut rajada vähemalt üks tehisintellektile spetsialiseerunud digitaalse
innovatsiooni keskus igas liikmesriigis, milles eesmärgiks on pakkuda väikese ja keskmisega suurusega ettevõtetele
tehisintellekti mõistmise ja kasutuselevõtu alast toetust (tehisintellekti valge raamat, meede 4, lk 8). Leiame, et antud
keskusel peaks olema tihe koostöö kohalike ülikoolidega.
4. Kohalik vaade. Andmestrateegis rõhutatakse, et andmed on majandusarengu alus: nende põhjal saab luua mitmeid uusi
tooteid ja teenuseid, mis suurendavad tootlikkust ja ressursitõhusust kõigis majandusvaldkondades, võimaldavad tooteid ja
teenuseid personaliseerida, paremini poliitikat kujundada ja valitsuse teenuseid täiustada. Lisaks tuuakse välja, et plaanis on
luua Euroopa andmeruumid strateegilistes sektorites, nt tööstuse andmeruum, roheleppe andmeruum ja energeetika
andmeruum. Tegemist on positiivsete algatusetega, mille arenguid tuleb jälgida ja toetada, kuid esmalt võiksime mõelda ka
riigisiseselt selle üle, millised andmed on riigil, mida saaks teistega jagada, et kasutada neid sisendina teenuste
kujundamise, teadustöö elluviimise või muudel eesmärkidel. Seega, andmetega seoses peaksime esitama küsimuse,
millised on need riigi andmeid, mille funktsionaalsust oleks võimalik suurendada. Sellega astuksime esimesi samme nn
avalikustamise suunas, millega tekivad ka esimesed kogemused, probleemid ja õppetunnid, mis on vajalikud, kui tahame
edasi minna palju suuremate andmehulkade ja nendel põhinevate rakendustega. Sealt edasi tuleks siis mõelda nendele
andmetele, mis on ettevõtjatel ja eraisikutel ning kõigi andmete ristkasutusele.
Koostöö. Ameerika Ühendriikide, Hiina ja EL tasandi investeeringud tehisintellekti arendamisse näitavad selgelt, et EL on
mahajääja rollis. Mahajäämust on soodustanud killustunud pädevused ja vähene omavaheline sünergia. Seetõttu toetame
komisjoni ettepanekut, et mille kohaselt luuakse tipp- ja katsekeskused, mis toovad kokku investeeringuid Euroopa Liidu,
liikmesriikide ja erasektori vahenditest (tehisintellekti valge raamat, meede 2, lk 6). Mainitud keskused peaksid kindlasti tegema
koostööd teiste ülikoolidega ning edendama erinevaid koostööprojekte.
Välisministeerium Shaping Europe's digital future Osaliselt
1. Peame väga oluliseks seisukohta, et EL peab rahvusvahelises suhtluses edendama oma digipöörde põhimõtteid. Leiame, et arvestatud, mh
digitaalne mõõde peab sisalduma kõigis EL välistegevustes, vajalik on digitaalse koostöö peavoolustamine. Euroopa Liidu järgmiselt:
poolt sõlmitavad välislepingud peaksid toetama Euroopa digitaalse transformatsiooni põhimõtteid. Digistrateegia
2. Erilist tähelepanu peaks EL pöörama digitaalsele mõõtmele koostöös Aafrika riikidega, Idapartneritega, laienemisriikidega, rahvusvaheline
aga samuti samameelsete partnerriikidega. mõõde – seisukoht
3. Vaja on tugevdada digitaalset dimensiooni EL-i arengukoostöös, eriti suhetes Aafrika partnerriikidega, see peab väljenduma 1.10.;
ka järgmises EL pikaajalises eelarves. Eesti toetab Digital4Development põhimõtete laiemat kasutamist, arenguriikide Digitaalsed
digitaalse võimekuse tugevdamist ning digitaalsete oskuste levitamist. Leiame, et digitaalsete lahenduste kasutamine lahenduse kestliku
arengukoostöös aitab kaasa kestliku arengu eesmärkide saavutamisele. arengu eesmärkide
4. Eesti osaleb Digital4Development Hub (D4D Keskus) initsiatiivi töös. Leiame, et D4D Keskuse loomine aitab tugevdada saavutamiseks –
digitaalset mõõdet EL arengukoostöös. 1.9.;
5. Toetame tegevusi, mis on suunatud andmete vaba liikumise takistuste kõrvaldamisele, sh. andmete lokaliseerimise nõuete Andmete vaba
kõrvaldamisele. Võrdse konkurentsi põhimõtte järgimine on oluline. liikumine
6. Peame tähtsaks tihedat koostööd samameelsete riikidega nii kahepoolselt kui ka rahvusvaheliste organisatsioonide raames, kolmandate
et edendada andmete vaba liikumist. riikidega –
7. Leiame, et EL-i digitaalne tegevuskava on tihedalt seotud ja aitab kaasa säästva arengu ja kliimaeesmärkide saavutamisele. seisukohad 2.12. ja
8. Väga oluliseks peame Euroopa väärtustel põhineva Interneti kaitsmist ja edendamist. 2.13.;
Tehisintellekti alane
A European Strategy for Data rahvusvaheline
1. Nõustume, et andmete vaba liikumine suurendab Euroopa, sh. Eesti ettevõtete konkurentsivõimet. Toetame tegevusi, mis koostöö – seisukoht
on suunatud andmete vaba liikumise mittevajalike takistuste kõrvaldamisele. 3.6.
2. Toetame põhimõtet, et rahvusvaheline andmete vaba liikumise alane koostöö peab lähtuma EL-i alusväärtustest ja
seadusandlusest.
3. Samas tuleb vältida samme, mis võivad tekitada või laiendada Euroopa Liidu poolset põhjendamatut digitaalset
protektsionismi.
4. Peame vajalikuks edendada andmete vaba liikumist kahepoolselt ja rahvusvaheliste organisatsioonide raames
usaldusväärsete, samameelsete partneritega, et tugevdada Euroopa majanduse konkurentsivõimet ja edendada EL-i
digitaalse siseturu põhimõtteid ja standardeid.
5. Toetame EL-i instrumentide kasutamist ühenduvuse parandamiseks partnerriikidega, sealhulgas Idapartnerlus- ja
laienemisriikidega ning arengumaadega.
6. Peame oluliseks EL-i andmemajanduse alast koostööd Aafrika riikidega.
On Artificial Intelligence - A European approach to excellence and trust
1. Oluline on rahvusvahelises tehisintellekti-alases koostöös lähtuda EL-i aluspõhimõtetest ja seadusandlusest ja järgida
eetilisuse, inimkesksuse ja usaldusväärsuse printsiipe.
2. Tagada tuleb innovatsiooni toetav rahvusvahelise koostöö raamistik, mis järgib eetikanorme, andmekaitse reegleid ja teisi
põhiõiguseid.
3. Toetame ebavajalike takistuste kõrvaldamist andmete vabale liikumisele.