dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni digipaketi kohta

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 17. juuni 2020
Viit
2-13/20-1248
Registreeritud
17. juuni 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
EIS, DVK, e-post
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-13 EL õigusloome riiklike positsioonide koordineerimisega seotud kirjavahetus
Toimik
2-13/2020
Vastutaja
Kadi Avingo (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Euroopa Liidu ja rahvusv koostöö osakond)

Failid

  • 📎2-1320-1248 17.06.2020 Väljaminev kiri.bdoc3057 KB

Sisu (failidest)

Riigikantselei [email protected] Meie 17.06.2020 nr 2-13/20-1248 Stenbocki maja Rahukohtu 3 15161, Tallinn Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni digipaketi kohta Esitame 18. juuni 2020 Vabariigi Valitsuse istungile Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni digipaketi, mis hõlmab teatisi „Euroopa digituleviku kujundamine“ ja „Euroopa andmestrateegia“ ning valget raamatut „Tehisintellekt: Euroopa käsitus tipptasemel ja usaldusväärsest tehnoloogiast“, kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Raul Siem väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Lisad: - Vabariigi Valituse protokollilise otsuse eelnõu - Seletuskiri - Kaasamise tabel Kadi Avingo 625 6491 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 EELNÕU ....... VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja …………… 2020 nr Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni digipaketi kohta 1. Kiita heaks järgmised väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri esitatud Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni digipaketi, mis hõlmab teatisi „Euroopa digituleviku kujundamine“ ja „Euroopa andmestrateegia“ ning valget raamatut „Tehisintellekt: Euroopa käsitus tipptasemel ja usaldusväärsest tehnoloogiast“, kohta. 1.1 Teatis „Euroopa digituleviku kujundamine“ 1.1.1 Eesti pooldab digiarengut soodustavate tegevuste kavandamist kõigis kolmes komisjoni poolt toodud mõõtmes – üksikisik, ettevõtlus ja ühiskond, pidades oluliseks võimalusi loovat ja üle reguleerimist vältivat lähenemist. 1.1.2 Eesti toetab komisjoni kavatsust välja töötada uus Euroopa küberturvalisuse strateegia. Leiame, et see peaks keskenduma eelkõige ELi ühtse lähenemise leidmisele erinevates küberturbepoliitika küsimustes. Uus strateegia peaks ka terviklikult käsitlema ELi digiüleminekust tulenevate riskide haldamist võttes arvesse erinevate sektorite erisusi. Ühise Euroopa küberturvalisuse üksuse loomise vajadus nõuab täiendavat arutelu, et vältida olemasolevate võimekuste dubleerimist. 1.1.3 Eesti toetab konkurentsiõiguse raamistiku ja selle rakendamise vajaduspõhist ajakohastamist, et tagada konkurentsiõiguse tõhus toimimine ka digiajastu muutuvates tingimustes. Eelkõige on oluline tagada tõhus järelevalve suure turujõuga tehnoloogiaettevõtete, sh internetiplatvormide, tekke ja tegevuse üle ning kindlustada, et andmetele juurdepääsul ja kasutamisel järgitaks konkurentsiõiguse põhimõtteid. 1.1.4 Eesti leiab, et kavandatud täiendavate digiteenuste eeskirjade puhul tuleb lähtuda infoühiskonna teenusepakkujast vahendaja piiratud vastutuse põhimõttest ning üldisest aktiivse jälgimiskohustuse kehtestamise keelust liikmesriikide poolt. Piiratud vastutuse põhimõttest ja üldisest aktiivse jälgimiskohustuse kehtestamise keelust kõrvale kalduvate täiendavate meetmete kehtestamine peab olema proportsionaalne. 1.1.5 Eesti hinnangul tuleb infoühiskonna teenuste puhul säilitada päritoluriigi põhimõte, et tagada nende piiriülene vaba liikumine ja vältida täiendavate turubarjääride teket. Oleme valmis kaaluma päritoluriigi põhimõtte laiendamist ka teistele teenustele, mida on võimalik infoühiskonna teenuse vahendusel osutada. 1.1.6 Eesti hinnangul tuleb eIDAS määruse ülevaatamise tulemusel luua süsteem, mille kohaselt oleksid kõik liikmesriigid kohustatud tagama oma kodanikele kõrge usaldusväärsuse tasemega elektroonilise identiteedi kasutamise vahendeid, mille põhjal oleks võimalik tõsikindlalt kasutajat tuvastada võimaldamaks kõigil ELi kodanikel oma kodumaise elektroonilise identiteedi vahendiga nii oma koduriigi kui teiste liikmesriikide avaliku sektori teenustele lihtsalt ja turvaliselt ligi pääseda ning neid tarbida. 1.1.7 Eesti leiab, et elektroonilise identiteedi ja usaldusteenuste, sh e-allkirja, koosvõimet toetavate lahenduste välja arendamine ning uuendamine peaks olema korraldatud süsteemselt, mitte projektipõhiselt. Oluline on taoliste teenuste arendamisel ja ülalpidamisel kasutada vastavate pädevate EL struktuuride kompetentsi ja arvestada ka erasektorile, eriti finantssektorile, kasutusvõimaluste loomisega. 1.1.8 Eesti leiab, et e-valitsemise potentsiaal on ELis jätkuvalt suurel määral nii piiriüleselt kui ka liikmesriikides kasutamata. Seetõttu peaks Euroopa Komisjon koos liikmesriikidega jätkama tööd loomaks kõigile ELi kodanikele ja ettevõtetele võimalused tarbida avaliku sektori teenuseid digitaalsel teel ning piiriüleselt. Selleks tuleks muuhulgas välja töötada uus Euroopa e-valitsuse tegevuskava, et tagada Tallinna e-valitsemise deklaratsioonis kokkulepitud eesmärkideni jõudmine. 1.1.9 Eesti leiab, et rohkem tähelepanu tuleb pöörata riikide vahelisele koostööle kasutades erinevaid digilahendusi, mis võimaldavad tõhusamalt tegeleda kliimamuutuste leevendamisega ja aitavad kaasa kliimamuutustest tingitud mõjudega kohanemisele tänu tõhusamale ressursikasutusele. Pooldame Euroopa Komisjoni ja EL Nõukogu Sekretariaadi eesmärki võtta töö tõhusamaks korraldamiseks kasutusele digilahendused. Eesti toetab Euroopa Komisjoni algatust luua Maa ülitäpne digitaalne mudel keskkonnakatastroofide prognoosimiseks ja ohjamiseks ning peab oluliseks tagada mudeli usaldusväärsus ja laialdane takistusteta kasutatavus, sest satelliidiandmetel, suurandmetel ja tehisintellekti rakendustel on suur potentsiaal erinevate prognooside tegemisel. 1.1.10 Eesti nõustub, et EL peab rahvusvahelises suhtluses edendama oma digipöörde põhimõtteid ja toetab Euroopa ülemaailmse digikoostöö strateegia väljatöötamist. Vaja on ka tugevdada digitaalse dimensiooni osakaalu ELi arengukoostöös, mis peaks kajastuma ka ressursside planeerimisel. 1.1.11 Eesti nõustub Euroopa digituleviku kujundamise strateegias esitatud vajadusega suurendada tehnoloogia valdkonnas naiste osakaalu ning julgustada naisi digipöördes täiel määral osalema. Leiame, et nende eesmärkide saavutamiseks tuleb ELis jätkuvalt planeerida ja ellu viia konkreetseid tegevusi, mis toetaksid naiste osalust digimajanduses ja –ühiskonnas. 1.2 Teatis „Euroopa andmestrateegia“ 1.2.1 Eesti pooldab Euroopa andmestrateegia eesmärki muuta Euroopa andmepõhise majanduse globaalseks liidriks tagades andmete laiapõhjalise kättesaadavuse ja investeerides andmekasutust soodustavatesse pädevustesse ja taristutesse. 1.2.2 Eesti hinnangul peaks Euroopa Komisjon täiendavat tähelepanu pöörama inimeste andmekirjaoskuse parandamisele ja üldise teadlikkuse tõstmisele nende õigustest andmete, sh isikuandmete, kasutamisel. Andmetega seotud oskuste puhul tuleks eristada üldist andmete kirjaoskust andmeekspertide kirjaoskusest. 1.2.3 Parandada tuleb kõrge kvaliteediga avaliku sektori andmete kättesaadavust laiendades taaskasutusse antavate kõrge väärtusega avaliku sektori andmestike kategooriaid. Rõhutame, et selle saavutamiseks peaks Euroopa Komisjon ka kindlasti välja töötama liikmesriikidele suunatud rahalisi toetusmeetmeid. Leiame, et ELi edasises tegevuses on oluline ELi riikide avaliku sektori andmete vahendamine ühistel standardiseeritud alustel, et võimaldada andmete kättesaadavust ka piiriüleselt. 1.2.4 Eesti tervitab Euroopa Komisjoni kavatsust uurida, kas ja kuidas oleks seadusandlike meetmetega võimalik tagada stiimulid sektorite siseseks ja nende vaheliseks horisontaalseks andmete jagamiseks. Võimalikud meetmeid ei tohiks aga piirata ettevõtete konkurentsivõimet. 1.2.5 Toetame valdkondlike ühtsete Euroopa andmeruumide loomist soodustamaks andmete kättesaadavust ja võimaldamaks andmetel ELi piires ning valdkondade vahel vabalt liikuda. Valdkondlike andmeruumide loomisel peame võtmetegevuseks andmete semantilise koosvõime saavutamist ja turvaliste internetipõhiste andmevahetusmeetodite kokkuleppimist. 1.2.6 Eesti toetab ühtsete Euroopa andmeruumide haldamist reguleeriva raamistiku välja töötamist. Raamistiku kujundamisel peame kiirusest olulisemaks läbimõeldust. Eesmärgipärased andmeruumid peaksid Eesti nägemuses moodustama detsentraliseeritud juhtimisega koostalitusvõimelise ökosüsteemi. 1.2.7 Eesti toetab tervishoiu ühtse Euroopa andmeruumi loomise algatust ning Euroopa ühisel andmevahetusvormingul põhinevate elektrooniliste terviseandmete kasutamise edendamist, et võimaldada andmeanalüüsil põhinevate tehnoloogiate laialdasem kasutamine inimeste tervise ja heaolu parandamiseks. Ühtse andmeruumi loomisel peame esmatähtsaks terviseandmete kvaliteedi ja semantilise koosvõime parandamist, andmekaitse põhimõtete ühtlustamist terviseandmete teisese kasutuse korral ning andmeanalüüsiks vajaliku taristu loomist, sh kõrge usaldusväärsuse tasemega elektroonilise identiteedi vahendite kasutuselevõttu kõigis liikmesriikides. 1.2.8 Eesti toetab ühtse Euroopa rohelise kokkuleppe andmeruumi algatusi, et soodustada andmete potentsiaali ärakasutamist Euroopa kliimaeesmärkide saavutamisel. INSPIRE ja keskkonnateabe direktiivide ülevaatamisel tuleks arvesse võtta ka uusi andmeid puudutavaid õigusakte ja tugevdada nende koosmõju. Euroopa Komisjoni pilootprojekti algatus „zero pollution ambition“ peaks hõlmama ka merd, sh mereprügi ja mikroplasti, mis on saaste vähendamise kontekstis samuti oluline valdkond. 1.2.9 Eesti tervitab täiendavat tähelepanu andmete kättesaadavuse parandamisele põllumajandussektoris. Üleeuroopalise andmeruumi arendamisega kaasneks soodne mõju tehnoloogiate arendamisele ning avaliku ja erasektori koostöö hõlbustamisele, mis on oluliseks eelduseks realiseerimaks uute tehnoloogiate rakendamise potentsiaali põllumajandus- ja toidusektoris. 1.2.10 Eesti toetab justiitsvaldkonna ühtse Euroopa andmeruumi loomist, et soodustada tõhusamat õigusemõistmist, suurendada isikute teadlikkust oma õigustest ning võimaldada justiitsvaldkonnas tehisintellektil põhinevate lahenduste kasutuselevõttu ulatuses, mis tagab isikuandmete kaitse. Selle eelduseks on justiitsvaldkonnas digitaliseerituse taseme tõstmine ja koostalitlusvõime loomine. 1.2.11 Pooldame ühtse Euroopa oskuste andmeruumi loomist, kuid leiame, et see peaks keskenduma olemasolevates poliitikates lünkade täitmise asemel personaalse lähenemisega hariduse omandamisele ja andmemajanduse ning innovatsiooni täiustamisele. Toetame Euroopa avatud teaduse pilve (European Open Science Cloud) edasiarendamist, mille käigus tuleb tekitada koostalitusvõime erinevate Euroopa Liidu ja liikmesriikide teadusvaldkondade andmetaristutega ning vältida taristuteenuste kujundamisel dubleerimist. 1.2.12 Eesti toetab strateegias toonitatud avatud ja proaktiivset lähenemist rahvusvahelistele andmevoogudele. Peame oluliseks ELi aktiivsust andmete vabale liikumisele seatud takistuste adresseerimisel nii globaalsel tasandil kui kahepoolsetes suhetes kolmandate riikidega. Leiame, et EL poolt privaatsuse ja isikuandmete kaitse eesmärgil tehtavad andmete vaba liikumise piirangud ning erandid peavad olema selged, läbipaistvad ja proportsionaalsed, et olla toetav kasvulava ning atraktiivne sihtturg ühtaegu nii ELi kui kolmandate riikide ettevõtetele. 1.2.13 Eesti toetab Euroopa Komisjoni ettepanekut luua analüütiline raamistik andmevoogude mõõtmiseks EL strateegiliste huvide parema mõistmise ja edendamise eesmärgil. Leiame, et andmete piiriülest liikumist pärssivate tegurite eemaldamine nõuab adekvaatseid ning prioriseeritud poliitilisi samme ja investeeringuid. 1.3 Valge raamat „Tehisintellekt: Euroopa käsitus tipptasemel ja usaldusväärsest tehnoloogiast“ 1.3.1 Eesti toetab tehisintellekti valges raamatus kirjeldatut kahel põhiteljel – tipptaseme ökosüsteem ja usaldusväärne ökosüsteem – põhineva usaldusväärse ja turvalise tehisintellekti väljaarendamist ELis, kuna mõlemad on vajalikud selleks, et tehisintellekti kasutuselevõtt tuleks kasuks nii majandusele kui ka ühiskonnale. 1.3.2 Nõustume, et ELi tasandil tehisintellekti lahenduste finantseerimine aitab kaasa investeeringute ligi meelitamisele ja koondamisele, mida üksikutel liikmesriikidel oleks keeruline saavutada. See on oluline just väiksemate liikmesriikide, sh Eesti, jaoks. Leiame, et tuleks edendada ELi rahalise toetuse abiga loodud tehisintellekti rakenduste kohta teabe jagamist ja nendele juurdepääsu tekitamist, et võimaldada lahenduste taaskasutamist. 1.3.3 Toetame tehisintellektiga seotud õppekavade, koolituste ja teadlikkuse tõstmise meetmete loomist ja elluviimist. Uue keskse Euroopa teadus-, innovatsiooni- ja ekspertteadmiste keskuse loomise vajadus nõuab täiendavat arutelu, et vältida olemasolevate struktuuride dubleerimist. Leiame, et eelkõige tuleks keskenduda olemasolevate tehisintellektiga tegelevate Euroopa teadus- ja arenduskeskuste vahel võrgustike ja sünergiate loomisele ning nende rahalise toetamise suurendamisele, et soodustada Euroopa püüdlusi saada tehisintellekti-alaste teadusuuringute, innovatsiooni ja ekspertiisi liidriks. 1.3.4 Eesti toetab vähemalt ühe tehisintellektile spetsialiseerunud digitaalse innovatsiooni keskuse rajamist igas liikmesriigis, et soodustada tehisintellekti kasutuselevõttu väike- ja keskmise suurusega ettevõtetes. 1.3.5 Eesti leiab, et avalikus sektoris tuleb edendada ja toetada tehisintellekti kasutuselevõttu, et muuhulgas suurendada avaliku sektori tulemuslikkust, tõsta avalike teenuste kvaliteeti ja teha paremaid andmepõhiseid otsuseid. 1.3.6 Eesti peab oluliseks kaitsta kõikide isikute põhiõigusi ja -vabadusi tehisintellekti arendamisel, rakendamisel ning kasutamisel. Oluline on põhjalikult kaardistada tehisintellekti mõju erinevatele põhiõigustele, et tuvastada, kas ja millised on lüngad kehtivas õiguste kaitses. Toetame ELi ja Euroopa Nõukogu ning nende liikmesriikide tegevust ja rahvusvahelist koostööd, mis põhineb jagatud väärtustel ja tehisintellekti eetilise kasutamise propageerimisel. 1.3.7 Tehisintellekti käsitleva õigusraamistiku võimalikul täiendamisel tuleb selgelt tuvastada lünk olemasolevas raamistikus ja vajadus seda lünka täita, sh järgides proportsionaalsuse põhimõtet. Eelistame võimaluse korral juhiseid, mis selgitavad olemasoleva õigusraamistiku kohaldamist uutele tehnoloogiatele. 1.3.8 Eesti on seisukohal, et õigusselguse ja õiguskindluse tagamiseks peab õigusraamistiku kohaldamisala olema selgelt määratletud. Jagame komisjoni seisukohta, et tehisintellekti definitsioon peab olema piisavalt täpne, et tagada vajalik õiguskindlus. 1.3.9 Eesti toetab riskipõhist lähenemisviisi tehisintellekti õigusraamistiku määratlemisel, et tagada võimalike meetmete proportsionaalsus. Eestile on oluline vältida tehisintellekti arendamise ja kasutamise ülereguleerimist ning seeläbi ebaproportsionaalse koormuse tekitamist. Võimalikud siduvad nõuded peaksid olema kohaldatavad üksnes kõrge riskitasemega rakenduste suhtes. Õigusraamistiku ühetaoliseks rakendamiseks on oluline, et tehisintellekti riskitaseme määratlus põhineks objektiivsetel kriteeriumitel ja oleks üheselt tõlgendatav. 1.3.10 Toetame eesmärki tagada, et tehisintellektile tuginevate toodete või teenuste kasutamine on igal ajal ohutu. Leiame, et komisjoni pakutud nõuete võimalike põhielementide kokkuleppimisel tuleb arvesse võtta erinevate valdkondade erisusi. Eelistame uutele normidele juhiseid, mis selgitavad olemasolevate nõuete kohaldamist tehisintellekti kontekstis. 1.3.11 Eesti on seisukohal, et kui on tuvastatud vajadus kehtestada täiendavaid nõudeid tehisintellekti kasutavatele kaupadele ja teenustele, siis peavad need kehtima kõigi asjaomaste majandustegevuses osalejate suhtes, kes pakuvad ELis tehisintellekti kasutavaid tooteid või teenuseid, sõltumata sellest, kas nad on asutatud ELis või mujal. Vastasel juhul ei oleks võimalik täielikult saavutada õigusliku sekkumise eesmärke. Toetame õigusselguse saavutamist olukordades, kus toode tuleb ühelt tootjalt aga tarkvara teiselt. 1.3.12 Juhul, kui kehtestatakse nõudeid tehisintellekti rakendustele, on Eestile oluline, et nende nõuete täitmine oleks tagatud kõikjal tõhusalt ja ühetaoliselt, et kaitsta Eesti kaupade ja teenuste pakkujate ning tehisintellekti rakenduste kasutajate huve ja õigusi. Kindlasti tuleks uute loomise asemel eelistada juba olemasolevate vastavushindamise mehhanismide rakendamist, mis on olemas paljude ELi siseturule lastavate toodete jaoks. 1.3.13 Eesti pooldab vabatahtlikke meetmeid, nagu toodete ja teenuste usaldusväärsust tunnistavad märgised, mis aitavad kaasa isikute teadlikkuse tõstmisele ning õiguste kaitsmisele tehisintellekti rakendustega toodete ja teenuste tarbimisel ning kasutamisel. 1.3.14 Kui leiab kinnitamist, et kehtivas õiguses on seoses uute tehnoloogiatega lüngad, mis ei võimalda kahju kannatanud isikul piisavalt tõhusalt enda õigusi kaitsta, peaksid muudatused võimaluste piires arvestama olemasoleva vastutuse süsteemiga. Võimaliku uue regulatsiooni tulemusel ei tohiks tekkida põhjendamatuid erisusi uute tehnoloogiate kasutamisel tekkinud kahju ja muul viisil tekkinud kahju hüvitamise vahel. 1.3.15 Juhul, kui leiab kinnitamist vajadus reguleerida ELi õiguses lepinguvälise kahju hüvitamist lisaks tootja vastutusele, leiame, et on õigustatud riskipõhine lähenemine. Nõustume, et kõrge riskiga rakenduste puhul on õige süüst sõltumatu riskivastutus, mis on kannatanu jaoks soodsam lahendus. Riskide määratlemise kriteeriumite paika panemisel tuleks tagada mõistlik tasakaal kahju kannatanud isiku õiguste tõhusa kaitse ja ettevõtjale pandava vastutuse ning kohustuste vahel. 2 Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu erinevatel tasanditel väljendada ülaltoodud seisukohti. 3 Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõu ja seisukohad Riigikogu juhatusele ning teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele. Jüri Ratas Taimar Peterkop Peaminister Riigisekretär SELETUSKIRI Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni digipaketi „Digiajastule vastav Euroopa“ kohta Eesti seisukoht esitatakse Euroopa Komisjoni algatatud teatiste ja valge raamatu kohta:  Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa digituleviku kujundamine“, COM(2020) 67 (edaspidi „digistrateegia“);  Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa andmestrateegia“, COM(2020) 66 (edaspidi „andmestrateegia“);  Valge raamat „Tehisintellekt: Euroopa käsitus tipptasemel ja usaldusväärsest tehnoloogiast“, COM(2020) 65 (edaspidi „tehisintellekti valge raamat“). Nimetatud teatised ja valge raamatu esitas Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) 19.02.2020. Algatuste eesmärk Komisjoni digipaketi „Digiajastule vastav Euroopa“ eesmärk on kindlustada, et Euroopa Liit (edaspidi EL) pöörab digiülemineku enda kasuks ja saab haarata kõigis digivaldkondades juhtiva rolli. Digiüleminek mõjutab juba praegu kogu meie elu ja töötingimusi. See loob uusi võimalusi ühenduse pidamiseks, suhtlemiseks, ühiskonnaprobleemide lahendamiseks ja äritegevuseks. Digilahendused aitavad võidelda kliimamuutustega ja üle minna rohelisele majandusele. Seetõttu peab Euroopa olema võimeline esimesena rakendama kõige suurema potentsiaaliga tulevikutehnoloogiaid, tagades samal ajal inimkeskse, eetilise ja väärtustel põhineva lähenemisviisi. Digipakett koosneb Euroopa digituleviku kujundamise strateegiast, Euroopa andmestrateegiast ja tehisintellekti valgest raamatust. ELi digituleviku strateegia eesmärk on tagada, et digiüleminekust saaksid kasu inimesed ja ettevõtjad, ning aidata Euroopal saada 2050. aastaks kliimaneutraalseks. Euroopa andmestrateegia sihiks on luua andmete ühtne turg, et võimaldada andmetel ELi piires ja valdkondade vahel vabalt liikuda ja seeläbi muuta EL andmepõhise ühiskonna liidriks. Tehisintellekti valges raamatus kirjeldab komisjon usaldusväärse tehisintellekti raamistikku, mis põhineb tipptasemel ja usaldusel ning mille eesmärgiks on julgustada uute tehnoloogiate arendamist, ettevõtjate kaasamist ja kodanike usalduse suurendamist nende tehnoloogiate vastu. Teatistes ja valges raamatus toodud algatuste kohta koostatakse detailsemad Eesti seisukohad koos vastavate mõjuhinnangutega pärast seda, kui Euroopa Komisjon on kavandatavad õigusaktide eelnõud ja valdkondlikud strateegiad ning tegevuskavad järgmiste aastate jooksul esitanud. Koostajad Seletuskirja koostasid ministeeriumide sisendi põhjal Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi side- ja riigi infosüsteemide asekantsleri nõunik Mait Heidelberg ([email protected]), andmete juht Ott Velsberg ([email protected]), siseturuosakonna nõunikud Marie Allikmaa ([email protected]), Risto Jõgi (risto.jõ[email protected]) ja Christman Roos ([email protected]), majandusarengu osakonna nõunik EL küsimustes Anu Kull ([email protected]) ning Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö nõunik Kadi Avingo ([email protected]). Valdkonna eest vastutavad Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantslerid Siim Sikkut ja Kristi Talving. 1 Seletuskirja koostamisse andsid oma sisendi Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium, Kaitseministeerium, Keskkonnaministeerium, Kultuuriministeerium, Maaeluministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium ja Välisministeerium. Sisukokkuvõte Teatis „Euroopa digituleviku kujundamine“ Teatis annab üldise ülevaate komisjoni tulevikuplaanidest ja tulevastest algatustest, sealhulgas plaanitud eelnõudest, tegevuskavadest, strateegiatest, projektidest ning investeeringute fookusteemadest. Järgmise viie aasta jooksul kavatseb komisjon keskenduda kolmele põhisuunale, et tagada Euroopa väärtustel põhinev digitaalne üleminek ja tugevdada ELi liidrirolli globaalse suunanäitajana. Komisjoni esimeseks põhisuunaks on inimeste heaks toimiv tehnoloogia, mille raames on planeeritud tegevused eurooplaste digioskuste parandamiseks, Euroopa kübervõimekuse suurendamiseks ja uuenduslike digitehnoloogiate arendamise ning kasutuselevõtu edendamiseks. Samuti on plaanis investeeringud ülikiire internetiühenduse võimaldamiseks ning andmete supertöötluse võimsuse suurendamiseks Euroopas, et arendada uudseid lahendusi meditsiini, transpordi ja keskkonna jaoks. Teine komisjoni põhisuund on õiglane ja konkurentsivõimeline digimajandus, mis hõlmab digiteenuste akti välja töötamist, et suurendada digiplatvormide vastutust ja tuua selgust digiteenustele kehtivatesse eeskirjadesse, juurdepääsu parandamist kvaliteetsetele andmetele tagades samal ajal isikuandmete ja tundlike andmete kaitse ning meetmeid tagamaks, et kõik ettevõtted konkureeriksid Euroopas õiglastel tingimustel ja et uuenduslikud ja kiiresti kasvavad idufirmad ja väikese ja keskmise suurusega ettevõtted (edaspidi VKE) saaksid võimaluse oma tegevusele rahastust saada. Kolmas põhieesmärk on avatud, demokraatlik ja kestlik ühiskond, mille raames kavatseb komisjon aidata Euroopal saada tehnoloogia abil 2050. aastaks kliimaneutraalseks, vähendada digisektori süsinikuheidet, anda kodanikele parema kontrolli oma andmete üle ja aidata andmeid paremini kaitsta, võidelda internetis leviva desinformatsiooni vastu ning luua Euroopa terviseandmete ruum, et edendada sihtotstarbelist teadustegevust, diagnoosimist ja ravi. Kolme põhisuunda täiendab rahvusvaheline dimensioon – Euroopa üleilmse juhtpositsiooni tagamine, mille raames EL püüab saada digimajanduse rahvusvaheliseks eeskujuks, toetab digipööret areneva majandusega riikides ning töötab välja digistandardid ja edendab nende kohaldamist üleilmselt. Teatis „Euroopa andmestrateegia“ Euroopa andmestrateegia eesmärk on muuta EL andmepõhise ühiskonna eeskujuks ja liidriks luues andmete ühtne turg, mis võimaldab andmetel ELi piires ja valdkondade vahel vabalt liikuda, et neist saaksid kasu kodanikud, ettevõtjad, teadlased ja haldusasutused. Andmetel on digitaalsel üleminekul keskne roll, sest andmed kujundavad seda, kuidas me tarbime ja elame ning milliseid tooteid ja teenuseid me loome ning kasutame. Juurdepääs üha kasvavale andmete hulgale ja suutlikkus neid kasutada on tähtsad innovatsiooni ja majanduskasvu jaoks. Andmepõhine innovatsioon võib tuua kodanikele olulist ja otsest kasu, näiteks personaalmeditsiini või parema liikuvuse kaudu. See toob omakorda kasu Euroopa majandusele alates paremast otsuste tegemisest ja poliitikakujundamisest kuni avalike teenuste parandamiseni. Strateegias on esitatud hulk meetmeid ja algatusi, et teha kasutamata andmed kättesaadavaks, võimaldades neil ELi piires ja valdkondade vahel vabalt liikuda, samal ajal tagades kooskõla Euroopa väärtuste ja õigustega, näiteks isikuandmete kaitse, tarbijakaitse ja konkurentsieeskirjad. Komisjon kavatseb välja töötada reeglid ja standardid, mis võimaldaksid Euroopa ühtsete andmeruumide 2 loomist ja haldamist, mh kõrgväärtusega andmete kättesaadavuse parandamine ja võimaliku andmete akti (Data Act) välja töötamine, mis käsitleks näiteks ettevõtjate ja valitsusasutuste (B2G) ning ettevõtjate vahelist (B2B) andmete jagamist. Samuti plaanib komisjon luua omavahel ühendatud pilvetaristu ning reeglid pilveteenustele Euroopas ja koostalitlusvõimelised valdkondlikud andmeruumid järgmistes valdkondades: töötlev tööstus, Rohelepe, transport/liikuvus, tervishoid, rahandus, energeetika, põllumajandus, avalik haldus (riigihanked, õiguskaitse), oskused ja teadus. Lisaks soovib komisjon ka kasutada EL meetmeid rahvusvahelisel suunal, nt andmevood kolmandate riikidega. Valge raamat „Tehisintellekt: Euroopa käsitus tipptasemel ja usaldusväärsest tehnoloogiast“ Tehisintellekti valge raamat tutvustab komisjoni plaani luua põhiväärtustel põhinev strateegiline raamistik tehisintellekti jaoks, mis annab kodanikele julguse tehisintellektil põhinevad lahendused omaks võtta ning ergutab ettevõtjaid neid arendama. Töötades välja tugeva, inimõigustel ja põhiväärtustel põhineva õigusraamistiku, saab EL arendada tehisintellektisüsteemi, millest on kasu inimestele, ettevõtjatele ja valitsustele. Tehisintellekti valge raamat tugineb kahele peamisele elemendile. Esiteks plaanib komisjon välja töötada poliitikaraamistiku, millega kehtestatakse meetmed Euroopa, riikliku ja piirkondliku tasandi jõupingutuste kooskõlastamiseks, et luua tehisintellekti tipptaseme ökosüsteem. Tipptaseme edendamiseks soovib komisjon luua uue avaliku ja erasektori partnerluse tehisintellekti ja robootika valdkonnas, tugevdada tehisintellekti alaste teadusuuringute tippkeskusi ja need omavahel ühendada, luua igas liikmesriigis vähemalt ühe tehisintellektile keskenduva digitaalse innovatsiooni keskuse, et tagada VKEdele juurdepääs tehisintellektile ja võimalus seda kasutada, teha nii, et ELis saaks pakkuda maailma tipptasemel magistriõppeprogramme tehisintellekti alal, pakkuda tehisintellekti arendamisele ja kasutuselevõtule Euroopa Investeerimisfondi abil rohkem rahastamist, kasutada tehisintellekti riigihankemenetluste tõhustamiseks ning toetada avaliku sektori asutusi tehisintellektisüsteemide hankimisel. Teiseks kavatseb komisjon luua reguleeriva raamistiku, mis tagab usaldusväärse tehisintellekti ökosüsteemi. Selline raamistik peab tagama vastavuse ELi normidele, sealhulgas põhiõigusi ja tarbijate õigusi kaitsvatele sätetele, eriti mis puudutab selliseid ELis toimivaid tehisintellektisüsteeme, millega on seotud suur risk. Tehisintellektisüsteemid võivad olla keerukad ja nendega võivad teatud kasutusvaldkondades kaasneda märkimisväärsed riskid inimeste põhi- ja teistele õigustele, seega on usalduse suurendamine hädavajalik. Vaja on selgeid eeskirju, millega ennetada kõrge riskitasemega tehisintellektisüsteemidega seotud probleeme, ilma et tekiks ettevõtjatele ja avalikule sektorile liigset koormust madala riskiga süsteemidega seoses. Usaldusväärse ökosüsteemi loomise eesmärk on anda kodanikele julgus hakata tehisintellektirakendusi kasutama ning tagama ettevõtetele ja avalik- õiguslikele organisatsioonidele tehisintellekti põhise innovatsiooni juures õiguskindluse. Uued tehisintellekti käsitlevad õigusaktid peaksid olema riskipõhised ning tõhusad, kuid samas ei tohiks need pärssida innovatsiooni. Tehisintellekti reguleeriv raamistik peaks hõlmama põhiõiguste kaitset, ohutust ja vastutuse küsimusi. Muuhulgas teeb komisjon ettepaneku liigitada teatud tehisintellekti rakendused kõrge riskiga rakendusteks, millele oleks vaja kaaluda täiendava EL tasandi regulatsiooni loomist . Rakendustele, mis ei ole kõrge riskiga, kaalutakse vabatahtlikku märgistamist. Kõrge riskitasemega tehisintellektisüsteemide puhul tuleb tagada läbipaistvus, selgitatavus, jälgitavus ja inimese kontroll. Ametiasutustel peaks olema võimalus tehisintellektisüsteeme kontrollida, nii nagu nad kontrollivad kosmeetikatooteid, autosid või mänguasju. Valge raamatu kohaselt on kõik tehisintellektirakendused ja -algoritmid, mis vastavad ELi normidele, Euroopa turul teretulnud. 3 EL asja vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele Komisjoni teatistes ja valges raamatus välja toodud teemad ja küsimused on seotud digitaalse ühtse turu regulatsiooniga ning on seega riigipiiride ülesed teemad, millega ei saa tegeleda riigid üksikult ja iseseisvalt digitaalset ühtset turgu killustamata. Kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega on paketis toodud ettepanekute eesmärke võimalik saavutada ainult ELi tasandil komisjoni ettepaneku alusel. Kuna komisjoni teatised ja valge raamat käsitlevad eesmärke ja nende saavutamise meetmeid üldisel kujul, siis on võimalik ettepanekute proportsionaalsust hinnata konkreetsete algatuste esitamisel Euroopa Komisjoni poolt. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte Digipaketti kuuluvad teatised ja valge raamat loetlevad kavandatavaid algatusi ja meetmeid, kuid nende sisu detailselt ei ava, mistõttu on nende mõju või nendega soovitud mõju saavutamist väga keeruline hinnata. Põhjalikum esialgne mõjuhinnang koostatakse siis, kui komisjon konkreetsed algatused esitab. Digitaliseerimisel on märkimisväärne mõju ning tähtsus Euroopa ja Eesti konkurentsivõimele, majandusarengule ja turvalisusele. Digiüleminek loob uusi võimalusi ühenduse pidamiseks, suhtlemiseks, ühiskonnaprobleemide lahendamiseks ja äritegevuseks. Komisjoni digistrateegia peegeldab Eesti pikaaegset lähenemist, et digi ei ole kitsalt seotud ja oluline ainult telekomi teemadega seoses, vaid see peaks olema osa kõigist valdkondadest, sektorites ja majandusharudest, mistõttu tuleb ka digitaliseerimisele ja andmete vaba liikumise edendamisele keskenduda valdkonnapõhiselt. Tehnoloogia arendamine peab lähtuma eelkõige inimeste vajadustest ja aitama lahendada ühiskonna ees seisvaid väljakutseid. Digitaalsed tehnoloogiad peaksid toetama uusi teenusmudeleid, mis on tõhusamad ja inimkesksemad ning aitaksid inimestel paremini osaleda nendega seotud otsustusprotsessides. Euroopal ja kogu maailmal seisavad järgmisel kümnendil ees üleilmsed väljakutsed nagu tehnoloogia kiire areng, ebavõrdsus, ressursside nappus, energia varustuskindlus, kriisid, kliimamuutused. Digitaliseerimine on üks parimaid võimalusi muuta infovahetust, protsesse ja tootmist tõhusamaks ning ressursi- ja keskkonnasäästlikumaks. Käimasolev COVID-19 pandeemiast tingitud kriis on näidanud, et ühiskonna toimepidevuse tagamiseks on digitaalsed lahendused kriitilise tähtsusega ühiskonna ja majanduse edasi funktsioneerimiseks pea kõigis valdkondades. Sellest tulenev kasvav nõudlus uudsete digilahenduste järele pakub võimalusi Eesti ettevõtjatele, kes vastavaid tooteid ja teenuseid pakuvad. Selle soodustamiseks tuleb valmis olla innovaatiliste lahenduste ja läbimurdetehnoloogiate kasutuselevõtuks ning tagada, et õigusaktid seda võimaldaksid. Komisjonil on digipaketi kohaselt plaanis järgnevate aastate jooksul nii mitmete uute kui ka olemasolevate õigusaktide uuendustega välja tulla. Kui Eestis on seisukoht siiani olnud pigem see, et regulatsioon on eelkõige ohuks innovatsioonile, siis EL lähtub arusaamast, et õiges mõõdus regulatsioon aitab kaasa usalduse tõstmisele, mis omakorda soodustab uute tehnoloogiate kiiremat ja laiemat kasutuselevõttu pikemas perspektiivis. Uute ja tekkivate tehnoloogiate reguleerimine mõjutab kahtlemata kõiki EL tootjaid ja tarbijaid. Täiendav regulatsioon võib tekitada õigusselgust ja õiguskindlust, vähendada arendajate ja tootjate ebakindlust ning tõsta tarbijate usaldust usaldust, tagades nii ohutust kui ka põhiõiguste kaitset. . See võib aga ka pärssida innovatsiooni, tuua endaga kaasa ebaproportsionaalselt koormavaid kohustusi ja oma keerukuse tõttu tekitada ebakindlust. Regulatsioon ei tohi olla eesmärk omaette, vaid peab rahuldama selget vajadust. Regulatsiooni soovimatute ja ootamatute järelmõjude vältimiseks on oluline analüüsida olemasolevat õigusraamistikku, et tuvastada võimalikke lünkasid ning vajadusel leida viise nende lünkade 4 ületamiseks. Uue regulatsiooni asemele eelistame võimaluse korral juhiseid, mis selgitavad olemasoleva õigusraamistiku kohaldamist uutele tehnoloogiatele. EL tasandi meetmete kaalumisel on oluline järgida subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse printsiipe ning arvestada arengutega ka rahvusvahelisel tasandil, mh inimõiguste valdkonnas. Oluline on tagada kõikide inimeste põhiõiguste kaitse uute tehnoloogiate väljatöötamisel ja kasutamisel. Ühtlasi on oluline vältida digitaalse ühtse turu killustamist viisil, mis õõnestaks õiguskindlust, pärsiks meie ettevõtjate ligipääsu turgudele ja konkurentsivõimet ülemaailmsetel turgudel. Nende eesmärkide saavutamiseks on oluline rõhutada ELi kodanike ja ettevõtjate teadlikkuse tõstmist, väljaõpet ning hariduse ja oskuste paremaks muutmist, sh ka mitteformaalses õppes, mis on kajastatud kõigis kolmes komisjoni dokumendis. Üha kasvavale andmete hulgale ligipääsu võimaldamine ja suutlikkus neid kasutada on tähtsad innovatsiooni ja majanduskasvu jaoks. Komisjon prognoosib, et üleilmne andmemaht kasvab 2025. aastaks 530 protsenti, 33 zettabaidilt 2018. aastal 175 zettabaidini. Samuti kasvab komisjoni hinnangul ELi liikmesriikide andmemajanduse väärtus 829 miljardi euroni 2025. aastaks, võrreldes 301 miljardi euroga 2018. aastal.1 Kõige olulisemaks ja õigete meetmete kasutamise korral suuremat majanduslikku ning ühiskondlikku mõju andvaks probleemistikuks on andmete kättesaadavus nende kasutamiseks ja korduvkasutamiseks. Seda aga koos andmete kvaliteedi ja andmehaldusega seonduvate teemade lahendamisega. Andmepõhine innovatsioon võib tuua kodanikele olulist ja konkreetset kasu, näiteks personaalmeditsiini või parema liikuvuse kaudu. Samuti saab see kasu tuua Euroopa majandusele alates paremast otsuste tegemisest ja poliitikakujundamisest kuni avalike teenuste parandamiseni. Näiteks tervishoiusektoris on andmete targal kasutamisel suur potentsiaal aidata inimestel paremini hoolitseda oma tervise eest ja osaleda tervisega seotud otsustusprotsessides. Digitaalseid tehnoloogiaid on ka võimalik enam ära kasutada populatsioonipõhiste haiguste ennetamise ja tervise edendamise meetmete kujundamisel ning rakendamisel. Ka transpordi ja liikuvuse analüüsiks on mitteisikustatud andmete kasutamine võtmetähtsusega, näiteks on ühistranspordi säästlikuks korraldamiseks oluline teada isikute asukohta ja kuhu nad soovivad liikuda, tagades isikuandmete kaitse. Komisjoni hinnangul võib näiteks reaalajas liiklusummikuid vältiv navigeerimissüsteem kokku hoida kuni 730 miljonit tundi.2 Samuti on ligipääs andmetele ka kultuuri- ja loomesektoris määrava tähtsusega teenuste arendamisel nii sektoris sees kui sektorite vahel, samuti nendele asutustele ja tegijatele, kes toimetavad mitteformaalses hariduses/elukestvas õppes ja väljaspool formaalharidussüsteeme, näiteks muuseumiõppe puhul. Superarvutid ning -andmed kultuuri- ja loomevaldkonnas on vajalikud, et töödelda järjest kasvavaid kultuuripärandi andmemahtusid (tekstid, pildid, dokumendid jne). Komisjoni andmestrateegias on esitatud hulk meetmeid ja algatusi, et teha kasutamata andmed kättesaadavaks, võimaldades neil ELi piires ja valdkondade vahel vabalt liikuda ning tagades kooskõla EL õigusega. Lisaks andmetele suurema ja parema ligipääsu tagamisest tulenevale laialdasele kasule, on ka tõenäoline, et andemete kättesaadavuse võimaldamisega kaasnevad andmearhiivide arenduskulud ja protsesside ümberkorraldamise vajadused andmebaaside uuendamise ning muutmise näol. Samuti võib suureneda ressursside vajadus andmeteaduse oskustega töötajate järele. Tehisintellekti rakendamisel on võimalus kasvatada ettevõtete loodavat lisandväärtust ja tõhustada avaliku sektori tööprotsesse. Rahvusvaheliste uuringute kohaselt on tehisintellekti leviku mõju majandusele märkimisväärne, näiteks McKinsey Global Institute'i hinnangul loob tehisintellekti kasutuselevõtt aastaks 2030 kogu maailmas täiendavalt 13 triljonit USA dollarit lisandväärtust, kiirendades SKP kasvu 1,2% võrra aastas.3 Komisjoni ette nähtud ettevõtete toetamise meetmetega 1 https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities-2019-2024/europe-fit-digital-age/european-data-strategy_et 2 https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities-2019-2024/europe-fit-digital-age/european-data-strategy_et 3 https://www.mckinsey.com/featured-insights/artificial-intelligence/notes-from-the-ai-frontier-modeling-the- impact-of-ai-on-the-world-economy 5 tehisintellekti kasutuselevõtmiseks, teadus-arendustegevuse edendamiseks ja oskuste parandamiseks kaasnevad eeldatavasti positiivsed mõjud. Eesti ettevõtted, eelkõige VKEd peaksid saama tuge uute tehnoloogiate juurutamisel loodavast digitaalse innovatsiooni keskusest. Sünergiate ja võrgustike loomine erinevate tehisintellekti valdkonnaga tegelevate andmeid haldavate asutuste ja teaduskeskuste vahel soodustab nii meie kui ka Euroopa teadusasutuste võimekust koostööd teha ning sellest vastastikku kasu saada. Tehisintellekti rakenduste usaldusväärsuse tagamine annab kindlust ja julgustust nii kodanikele kui ettevõtjatele, tagab tehnoloogia inimkesksuse ja inimeste põhiõiguste kaitset. EL tasandi uute tehnoloogiate rahandusmehhanismid aitavad kaasa investeeringutele, mida oleks liikmesriikidel üksinda keeruline saavutada. See on oluline just väiksemate liikmesriikide, nagu Eesti, jaoks. Eesti seisukohad ja nende põhjendused Seisukohad on esitatud üldjoontes vastavalt dokumentide struktuurile. 1. Teatis „Euroopa digituleviku kujundamine“ 1.1. Eesti pooldab digiarengut soodustavate tegevuste kavandamist kõigis kolmes komisjoni poolt toodud mõõtmes – üksikisik, ettevõtlus ja ühiskond, pidades oluliseks võimalusi loovat ja üle reguleerimist vältivat lähenemist. Selgitus: Digitaliseerimisel on märkimisväärne mõju ning tähtsus Euroopa konkurentsivõimele, majandusarengule ja turvalisusele. Eestile kui digiriigile on oluline Euroopa digituleviku kujundamine nii kõikide kodanike hüvanguks näiteks avalike teenuste kaudu kui ka Eesti ja Euroopa ettevõtjate konkurentsivõime ning majandusliku edu tõstmiseks. Kõikide uute tehnoloogiate puhul on oluline leida õige tasakaal innovatsiooni, dünaamilise arengutegevuse ja kõikide isikute põhi- ja muude õiguste kaitse vahel. Oluline on järgida neid väärtusi, millel Euroopa Liit on asutatud, muu hulgas demokraatia, põhiõiguste kaitse ja õigusriik. Oluline on arendada ja tagada avatud, demokraatlik ja kestlik ühiskond. Ühtlasi on tähtis vältida digitaalse ühtse turu killustamist viisil, mis õõnestaks õiguskindlust, pärsiks meie ettevõtjate ligipääsu turgudele ja konkurentsivõimet ülemaailmsetel turgudel. 1.2. Eesti toetab komisjoni kavatsust välja töötada uus Euroopa küberturvalisuse strateegia. Leiame, et see peaks keskenduma eelkõige ELi ühtse lähenemise leidmisele erinevates küberturbepoliitika küsimustes. Uus strateegia peaks ka terviklikult käsitlema ELi digiüleminekust tulenevate riskide haldamist võttes arvesse erinevate sektorite erisusi. Ühise Euroopa küberturvalisuse üksuse loomise vajadus nõuab täiendavat arutelu, et vältida olemasolevate võimekuste dubleerimist. Selgitus: Komisjoni digipakett on oluline algatus selleks, et liikuda senisest koordineerituma ja turvalisema digitaalse Euroopa suunas. Leiame, et kavandatav uus küberturvalisuse strateegia peab olema suunatud liikmesriikide vahelise küberturvalisuse alase koostöö edendamisele ja ühtse lähenemise välja töötamisele. Uus strateegia peaks ka olema laiapindne ja käsitlema ELi digiarengu küberturvalisuse aspekte terviklikult võttes arvesse erinevate sektorite (nt infotehnoloogia, telekom, energeetika, tervishoid) erisusi. Tervitame ka, et komisjoni digipaketis kajastuvad samasugused soovitused nagu Eesti tellitud RAND Europe’i küberkuritegevuse raportis4 Eestile küberturvalisuse valdkonnas on: võimekuse suurendamine tehnoloogia arengu kontekstis; õigusliku, regulatiivse ja organisatsioonilise paindlikkuse 4 RAND Europe „The Future of Cybercrime in Light of Technology Developments“, February 2020. 6 tagamine; tehnoloogiatesse investeerimine, et tagada piisavalt olulisi tehnoloogilisi teadmisi, oskusi ja teadusuuringuid seoses esmatähtsate uute tehnoloogiatega. Komisjoni planeeritud ühise Euroopa küberturvalisuse üksuse (joint Cybersecurity Unit) moodustamine vajab täiendavat arutelu, kuna hetkel pole piisavalt infot, et hinnata selle vajalikkust. Komisjoni president Ursula von der Leyen avalikustas idee oma poliitilistes suunistes juba 2019. aasta juulis ning komisjon pole seni avaldanud algatuse sisu täpsustavat ebapaberit, mida lubati 2020. aasta alguseks. Praeguse info kohaselt on võimalik, et selline üksus hakkaks dubleerima sarnast olemasolevat algatust Leedu juhitava alalise struktureeritud koostöö (PESCO) projekti Cyber Rapid Response Teams and Mutual Assistance in Cyber Security näol. Valitseb ebaselgus, mis oleks üksuse ülesanne, millist puudujääki selle loomine ELis täidaks ning kuidas see erineb Leedu juhitava PESCO projekti raames loodud küberkiirreageerimismeeskonnast (CRRT). Samuti peab arvestama asjaoluga, et riigid ei pruugi tundlike andmete tõttu lubada rahvusvahelist meeskonda oma võrkudesse küberintsidenti lahendama. 1.3. Eesti toetab konkurentsiõiguse raamistiku ja selle rakendamise vajaduspõhist ajakohastamist, et tagada konkurentsiõiguse tõhus toimimine ka digiajastu muutuvates tingimustes. Eelkõige on oluline tagada tõhus järelevalve suure turujõuga tehnoloogiaettevõtete, sh internetiplatvormide, tekke ja tegevuse üle ning kindlustada, et andmetele juurdepääsul ja kasutamisel järgitaks konkurentsiõiguse põhimõtteid. Selgitus: Viimase rohkem kui 60 aasta vältel on EL konkurentsiõigus võimaldanud kaitsta konkurentsi kõigil kaubaturgudel. Kuivõrd konkurentsiõiguse raamistik on nende aastate jooksul säilinud ühetaolisena, peame tingituna digiajastu muutuvatest tingimustest analüüsima selle täiendamise või selle rakenduspraktika muutmise vajadust. Arvestades EL konkurentsiõiguse olulisust ja selle raamistiku senist paindlikkust, eelistab Eesti võimalusel kehtivate reeglite säilitamist, et maksimaalses ulatuses tagada õiguskindlus ja –rahu, kuid oleme valmis lisaks rakenduspraktika muutmisele toetama ka vajaduspõhiste täienduste ja muudatuste tegemist viidatud raamistikus. Seejuures on Eestile aga väga oluline, et muudatusettepanekud tugineksid põhjalikul analüüsil, oleksid läbimõeldud ja kaalutletud, et mitte seni hästi toimivat vaba turu kaitset kahjustada. Oluline on tagada vaba konkurents kogu siseturul (sh digitööstuses), kuivõrd vaid õiglane ja avatud turumudel tagab ELi ja selle ettevõtete arenemise ning jätkusuutlikkuse. 1.4. Eesti leiab, et kavandatud täiendavate digiteenuste eeskirjade puhul tuleb lähtuda infoühiskonna teenusepakkujast vahendaja piiratud vastutuse põhimõttest ning üldisest aktiivse jälgimiskohustuse kehtestamise keelust liikmesriikide poolt. Piiratud vastutuse põhimõttest ja üldisest aktiivse jälgimiskohustuse kehtestamise keelust kõrvale kalduvate täiendavate meetmete kehtestamine peab olema proportsionaalne. Selgitus: E-kaubanduse direktiivist5 tuntud piiratud vastutuse põhimõte näeb ette, et infoühiskonna teenust vahendaval teenusepakkujal on vahendatava sisu osas piiratud vastutus, isegi kui see pole kooskõlas kehtiva regulatsiooniga või on otseselt ebaseaduslik. Vastutus on siiski piiratud vaid seni, kuni vahendaja pole ebaseaduslikkusest teadlik ning seejuures ei ole vahendaja kohustatud ebaseaduslikku tegevust aktiivselt otsima. Komisjon plaanib siiski välja töötada digiteenuste akti (DSA) eesmärgiga suurendada digiplatvormide vastutust ja tuua selgust digiteenustele kehtivatesse eeskirjadesse. Nõustume, et 20 aastat infoühiskonna teenustele kohalduv e-kaubanduse direktiiv võib vajada tehnoloogilist ja terminoloogilist kaasajastamist, kuid vaatamata sellele, on antud õigusakti 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/31/EÜ, 8. juuni 2000, infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul 7 pinnalt tehtud mitmeid õiglasi Euroopa Kohtu otsuseid. Senise järelevalve kogemuse ja Euroopa Kohtu lahendite põhja näeme, et õigusakti operatiivosa on ajale hästi vastu pidanud ega vaja olulist uuendamist, kuid põhjenduspunktid tuleks kriitilise pilguga kaasajastada. DSA puhul toetame usaldusväärsete teavitajate (trusted flaggers) võimestamist ning nn hea samariitlase põhimõtte soodustamist nende teenusepakkujate näol, kes rakendavad täiendavaid hoolsusmeetmeid. Usaldusväärsete teavitajate näol on tegemist kokkuleppeliste isikute või asutustega, kelle teavitusi ebaseaduslikust tegevusest käsitletakse operatiivselt. Kuivõrd piiratud vastutus tugineb teadmatusel, võiks see siiski kehtida ka nende vahendajate suhtes, kes nn hea samariitlasena rakendavad vabatahtlikult aktiivseid jälgimismeetmeid, kuigi õiguslikku kohustust neil selleks ei ole. DSA puhul toetame seetõttu infoühiskonna teenusepakkujast vahendaja piiratud vastutuse põhimõttest ning üldisest aktiivsest jälgimiskohustuse kehtestamise keelust lähtumist. Siiski võib teatud tingimustel kaaluda spetsiifilise aktiivse jälgimiskohustuse vajadust, nt avaliku korra, avaliku julgeoleku ja põhiõiguste kaitseks. Teatud tüüpi teenuste puhul on juba kohaldatud või kohaldatakse täiendavaid hoolsuskohustused, näiteks kasutajate loodud sisu- ja videojagamisplatvormid. Nende teenuste puhul on juba kohustus jälgida autoriõigusega kaitstud sisu väärkasutust. Terroristliku veebisisu levikut tõkestava Euroopa Liidu määruse eelnõu eeldab teenusepakkujate valmisolekut sellise sisu operatiivseks eemaldamiseks ja selle määrusega võidakse kehtestada teenusepakkujale kohustus võtta meetmeid terroristliku sisu üleslaadimise takistamiseks, kui eelnevalt on korduvalt tuvastatud teenuspakkuja platvormil terroristlik sisu. Terroristliku ja muu ebaseadusliku sisu kõrval, väärib eraldi tähelepanu desinformatsiooni6 leviku piiramine. Olgugi et vale ei ole iseenesest ebaseaduslik, võib desinformatsioonil olla kahjulik mõju mh avalikule korrale, julgeolekule, rahvatervisele, demokraatiale ja õigusriigile jne. Oluline on tagada, et erinevate veebisisu liikide suhtes ja erinevate õiguste kaitseks kehtestatud regulatsioon oleks koherentne, et mitte tekitada regulatsiooni killustatust ja õigusselgusetust, mis takistaks eesmärgi saavutamist ja ebamõistlikult koormaks nii teenusepakkujaid kui ka kasutajaid. Kindlasti ei tohiks kehtestada sellist regulatsiooni, mille kohaselt tekib võimalus või kohustus infoühiskonna teenuse pakkujatel andmepakettide sisu jälgida. Tõhustada võiks siiski meetmeid, mille abil saaks kasutajaskond aktiivselt ise sekkuda avalikult kättesaadava teenuse toimimisse, võimaldades tõhusamat teavitamist ebaseaduslikust või muust kahjulikust sisust. Need meetmed sisaldavad tehnilisi funktsioone kasutajaliidese tasandil, mis võimaldavad konkreetsest sisust või ebaseaduslikust tegevusest infoühiskonna teenuse pakkujat (nt sotsiaalmeediaplatvormi) hõlpsalt teavitada. Samuti kasutajate meediapädevuse ja teadlikkuse tõstmist. 1.5. Eesti hinnangul tuleb infoühiskonna teenuste puhul säilitada päritoluriigi põhimõte, et tagada nende piiriülene vaba liikumine ja vältida täiendavate turubarjääride teket. Oleme valmis kaaluma päritoluriigi põhimõtte laiendamist ka teistele teenustele, mida on võimalik infoühiskonna teenuse vahendusel osutada. Selgitus: Infoühiskonna teenuste arengu tagatiseks on nende teenuste piiriülene vaba liikumine. Infoühiskonna teenuseks loetakse elektroonilisel teel, vahemaa tagant ja teenuse kasutaja taotlusel osutatud teenust. Infoühiskonna teenus peab olema täielikult üle kantud, edastatud ja vastu võetud elektrooniliste sidevahendite abil. Kavandatav DSA ei tohi seetõttu õõnestada e-kaubanduse direktiivist tulenevat põhimõtet, mille kohaselt infoühiskonna teenuseks liigituvad teenused on vabastatud tegevuslubadest ja eelnevast autoriseerimisest. Selliste teenuste piiramine teise 6 Desinformatsioon on ELi tähenduses tõendatavalt väär või eksitav informatsioon, mida luuakse, esitletakse ja levitatakse selleks, et saavutada majanduslikku kasu või teadlikult petta avalikkust ning mis võib põhjustada avalikku kahju. Vt https://ec.europa.eu/commission/sites/beta-political/files/eu-communication- disinformation-euco-05122018_en.pdf. 8 liikmesriigi poolt peab rangelt olema erandlik ning tulenema avaliku korra, avaliku julgeoleku, rahva tervise ja tarbijate või investorite kaitsest. Konkurentsiolukord Euroopa Liidus seoses mitmete digitaalsete teenustega (infoühiskonna teenused) on äärmiselt kontsentreeritud. See tähendab, et teatud teenused on peamiselt tarbijate eelistuste tõttu kontsentreerunud väheste ettevõtjate kätte. Tulenevalt erinevatest infoühiskonna teenustele omastest omadustest on erinevatel kaubaturgudel seega tekkinud turuliidrid, kellega konkureerimine on turule sisenejatele keeruline. Näiteks kaudse võrguefekti tõttu, millega seoses tugevneb teenuseosutaja turupositsioon vastavalt kasutajate arvu kasvuga, või andmepõhise lukustamisefekti tõttu, kus kasutaja liikumine teise teenuseosutaja juurde on erinevatel tehnilistel põhjustel raskendatud. Konkurentsiolukorra halvenemine ja turuliidrite turgu valitseva seisundi süvenemine on tõsised väljakutsed. Küll aga pole neid väljakutseid võimalik lahendada uute teenuste turule tulemise ex ante reguleerimisega, nii et sellega kaasneb loakohustus või nii, et erinevates liikmesriikides on regulatsiooni tase erinev. Vastupidi, selline reguleerimine üksnes suurendab õiguslikke turubarjääre ja süvendab kontsentratsiooni kaubaturul, kuivõrd iga ettevõtja, mis laiendab oma äri piiriüleseks, peab arvestama teise liikmesriigi õiguskorraga ning tegema suure esmase investeeringu, et tagada kooskõla kohalike reeglitega. Vastavatel turgudel konkurentsiolukorra parandamine on võimalik üksnes siis, kui turule tuleku barjäärid on minimaalsed või, juhul kui ex ante regulatsioon on vajalik, siis oleks see ühetaoline üle terve Euroopa Liidu. Päritoluriigi põhimõte on üheks lihtsaimaks viisiks, et vältida täiendavate barjääride teket uutele turgudele laienemisel olukorras, kus regulatsiooni sisu pole täielikult ELi tasandil ühtlustatud. See omakorda suurendab konkurentsi turul, mis on efektiivse ja innovaatilise majanduskeskkonna aluseks. Mida suurem on võimalike uute konkurentide arv asjaomasel kaubaturul, seda reaalsem on võimalus (loomulikult koos muu asjakohase regulatsiooniga) ka turuolukorra paranemiseks. Sageli sõltub iduettevõtete edu sellest, kuidas osatakse juba väljakujunenud turuliidrite nutikate teenuste pinnalt luua innovaatilisemaid ja tõhusamaid lisateenuseid või uusi lahendusi. Lisaks oleme seisukohal, et see on parim lahendus Eestis asutatud ja tegutsevatele infoühiskonna teenust osutavatele ettevõtjatele, mis plaanivad laiendada oma äri teistesse liikmesriikidesse, sest vastavate ettevõtjate esmane investeering teenusega piiriüleseks minemisel on sellisel juhul madalam. Kaaluda võiks päritoluriigi põhimõtte laiendamist ka sellistele teenustele, mis ise küll ei ole infoühiskonna teenused, kuid mida saab osutada infoühiskonna teenuse vahendusel, et aidata tõhusalt kaasa tõelise ühtse turu arengule. See hõlmaks direktiivi 2006/123/EÜ (teenuste direktiiv) kohaldamisalasse kuuluvaid teenuseid, mis on osutatavad infoühiskonna teenuste vahendusel (näiteks infoühiskonna platvormidel), aga kvalifitseeruvad teenuste direktiivi alla kuuluvateks teenusteks. Praegusel hetkel lahendatakse selliseid piiripealseid küsimusi kaasuspõhiselt. Heaks näiteks on Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas C-434/15 (Uber), kus kohus kvalifitseerus Uberi teenuse transporditeenusena, jättes kõrvale asjaolu, et teenust osutatakse infoühiskonna platvormi vahendusel. Samas, kohtuasjas C‑390/18 (Airbnb) leidis kohus vastupidist – Airbnb teenus kvalifitseeriti infoühiskonna teenusena, olenemata sellest, et platvormiosaliste jaoks toimub teenuse sisulise osa osutamine füüsilises maailmas. Praegune kaasuspõhine lahendus ei paku piisavat õigusselgust ja õiguskindlust. Seetõttu tuleks kaaluda päritoluriigi põhimõtte laiendamist ka teistele teenustele, et lahendada õigusselguse ja õiguskindluse põhimõtetega seotud probleemid ning lisaks tagada ettevõtjatele madalamad kulud teenuste piiriülesel osutamisel. Alustada tuleks sellistest teenustest, mis on piiriüleselt digitaalselt osutatavad, näiteks IKT, konsultatsioon, täiendõpe jt, ning mille puhul on madal risk mõjutada avalikku korda, avalikku julgeolekut, rahva tervist ja tarbijate või investorite õigusi. 9 1.6. Eesti hinnangul tuleb eIDAS määruse ülevaatamise tulemusel luua süsteem, mille kohaselt oleksid kõik liikmesriigid kohustatud tagama oma kodanikele kõrge usaldusväärsuse tasemega elektroonilise identiteedi kasutamise vahendeid, mille põhjal oleks võimalik tõsikindlalt kasutajat tuvastada võimaldamaks kõigil ELi kodanikel oma kodumaise elektroonilise identiteedi vahendiga nii oma koduriigi kui teiste liikmesriikide avaliku sektori teenustele lihtsalt ja turvaliselt ligi pääseda ning neid tarbida. Selgitus: Eesti ja kogu Euroopa Liidu huvides on, et inimesed ja ettevõtted saaksid 450 miljoni tarbijaga ühtsel turul tegutseda piiranguteta ja sujuvalt, olgu tegemist ühtse turuga selle klassikalises mõttes või digitaalses keskkonnas. Tänaseks juba üle 10 aasta kehtinud teenuste direktiiv7 näeb ette, et piiriüleselt teenust osutada soovivad ettevõtjad peaksid suutma kõik teiste liikmesriikide teenuste turule ligipääsuks vajalikud menetlused ja formaalsused läbi viia distantsilt ja elektrooniliselt. Ehkki 2014. a vastu võetud eIDAS määrusega8 kehtestati liikmesriikidele ühtsed elektroonilise identiteedi (edaspidi eID) põhimõtted, ei paku suur osa liikmesriike tänaseni oma kodanikele eIDAS määruse kohaseid kõrge usaldusväärsuse tasemega eID kasutamise vahendeid. Isegi kui liikmesriigid seda teevad, puuduvad paljudel juhtudel neil vahenditel unikaalsed ja püsivad tunnused, mis võimaldaksid teenuseosutajatel kodaniku identiteedis veenduda. Seetõttu ei saa enamik ELi kodanikke lihtsalt ja turvaliselt interneti abil piiriüleselt teiste liikmesriikide avalikke teenuseid kasutada. Eelnev on veelgi rõhuvam probleem ühtse digivärava määruse9 rakendamisel. Viimase üks võtmeprintsiipe on andmete ühekordse küsimise põhimõte (once-only principle). Selle põhimõtte rakendamiseks ja isikuandmete kaitse tagamiseks peab olema võimalik e-teenustele ligipääsu taotlevate isikute identiteete kindlaks teha ja ühildada. Eelnevast tulenevalt näeme nii vajadust kui ka võimalust viia digitaalse identiteedi alustalad ELis ühtsetele alustele. Selleks tuleb 2020. a teise poolde kavandatud eIDAS määruse ülevaatamise tulemusena luua süsteem, kus on ühest küljest tagatud liikmesriikide suveräänsete eID ökosüsteemide säilitamine kui üks eIDAS määruse nurgakivi, kuid mis samaaegselt asetab liikmesriikidele kohustuse vähemalt ühe kõrge usaldusväärsuse tasemega elektroonilise identiteedi kasutamise vahendi võimaldamiseks oma kodanikele ja mistahes kujul, kuid siiski unikaalsete ja püsivate identifitseerimistunnuste sisseseadmiseks. Nimetatud muudatused võimaldaks realiseerida nii eIDAS määruse, teenuste direktiivi kui ka ühtse digivärava määruse rakendamise abil digitaalse ühtse turu tegeliku potentsiaali ning oluliselt parandada piiriülest ametkondade vahelist koostööd kõigis poliitikavaldkondades. Samal ajal lõpetaks see tänase diskrimineeriva olukorra, kus elektroonilise identiteedi vahendite puudumise tõttu ei saa märkimisväärne osa Euroopa Liidu kodanikest nautida digitaalse ühtse turu võimalusi ja hüvesid. Samuti on turvaline ja kõigile kättesaadav e-identimine eelduseks andmemajanduse arengule, võimaldades inimestel kontrollida ja juhtida oma isikuandmete töötlemist. 1.7. Eesti leiab, et elektroonilise identiteedi ja usaldusteenuste, sh e-allkirja, koosvõimet toetavate lahenduste välja arendamine ning uuendamine peaks olema korraldatud süsteemselt, mitte projektipõhiselt. Oluline on taoliste teenuste arendamisel ja ülalpidamisel kasutada vastavate pädevate EL struktuuride kompetentsi ja arvestada ka erasektorile, eriti finantssektorile, kasutusvõimaluste loomisega. 7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/123/EÜ, 12. detsember 2006 , teenuste kohta siseturul 8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 910/2014, 23. juuli 2014 , e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ 9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/1724, 2. oktoober 2018, millega luuakse ühtne digivärav teabele ja menetlustele ning abi- ja probleemilahendamisteenustele juurdepääsu pakkumiseks ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012 10 Selgitus: eIDAS määrus on näinud ette nõuetele vastavate eID lahenduste kohustuslikku piiriülest tunnustamist avaliku sektori poolt ning ka nõuetele vastavate e-allkirjade tunnustamist vaatamata turuosaliste päritolule ja kasutatava kokkulepitud standardile valikule. Komisjon on aidanud liikmesriike nende nõuete järgimiseks vajalike tehniliste lahenduste loomisel, kuid see on toimunud projektipõhist finantseerimist leidvate ühekordsete aktsioonidena. eIDAS määruse reaalne tulemuslik piiriülene toimimine eeldab tehnilisi lahendusi, mis toimivad 24/7, mida arendatakse ja toetatakse pidevalt ja jätkusuutlikult. Sellisteks keskseteks tarkvara komponentideks on täna eID piiriülest kasutust võimaldav eIDAS NODE ja erinevate standardite kohaselt e-allkirju anda ja kontrollida võimaldav DSS (Digital Signature Service). Taoliste lahenduste töös ja ajakohasena hoidmine peaks olema mõne EL asutuse (näiteks eu-LISA) püsiülesanne, mitte kombinatsioon ühekordsetest projektidest. eIDAS näeb ette erasektorile teatud erisusi selliste kesksete lahenduste kasutamisel – näiteks võib eIDAS NODE kaudu korraldatud autentimise eest küsida erasektorilt tasu. Sellegipoolest võiks taoliste kesksete komponentide ülalpidamine olla korraldatud viisil, mis maksimaalselt arvestab ka erasektori vajadustega. 1.8. Eesti leiab, et e-valitsemise potentsiaal on ELis jätkuvalt suurel määral nii piiriüleselt kui ka liikmesriikides kasutamata. Seetõttu peaks Euroopa Komisjon koos liikmesriikidega jätkama tööd loomaks kõigile ELi kodanikele ja ettevõtetele võimalused tarbida avaliku sektori teenuseid digitaalsel teel ning piiriüleselt. Selleks tuleks muuhulgas välja töötada uus Euroopa e-valitsuse tegevuskava, et tagada Tallinna e-valitsemise deklaratsioonis kokkulepitud eesmärkideni jõudmine. Selgitus: Eesti toetab jätkuvalt püüdlusi e-valitsemise potentsiaali senisest suuremaks kasutamiseks ELis. Tõhus e-valitsemine on järjest olulisem osa majanduse konkurentsivõimest ja piiriülene koostöö selles valdkonnas on EL siseturu mõõtme kaudu järjest tähtsam. Seetõttu peaks EL pöörama suuremat tähelepanu Euroopa avaliku sektori digiülemineku toetamisele, eelkõige avaliku sektori teenuste digitaliseerimise edendamisele ja liikmesriikide infosüsteemide koostalitlusvõime säilitamisele ja suurendamisele. Vajalikud peamised eesmärgid ja tegevused on kokku lepitud Eesti eesistumise ajal kinnitatud e-valitsemise Tallinna deklaratsioonis, sealhulgas andmete ühekordse küsimise põhimõtte läbiv juurutamine avalikus sektoris. Liikmesriigid ja komisjon peavad jätkama tööd nende eesmärkide saavutamise suunas, et nende ettenähtud kasu ka Euroopa kodanike ja ettevõteteni jõuaks. Komisjon plaanib selle osas 2021. a välja töötada tugevdatud ELi valitsuste koosvõimestrateegia, et tagada koordinatsioon ja ühtsed standardid turvalise piiriüleste avaliku sektori andmevoogude ja teenuste jaoks. Tallinna deklaratsiooni10 eesmärkide saavutamisele aitaks ka kaasa praeguse e-valitsuse tegevuskava, mis loodi aastateks 2016-2020, ülevaatamine ja uuendamine. 1.9. Eesti leiab, et rohkem tähelepanu tuleb pöörata riikide vahelisele koostööle, kasutades erinevaid digilahendusi, mis võimaldavad tõhusamalt tegeleda kliimamuutuste leevendamisega ja aitavad kaasa kliimamuutustest tingitud mõjudega kohanemisele tänu tõhusamale ressursikasutusele. Pooldame Euroopa Komisjoni ja EL Nõukogu Sekretariaadi eesmärki võtta töö tõhusamaks korraldamiseks kasutusele digilahendused. Eesti toetab Euroopa Komisjoni algatust luua Maa ülitäpne digitaalne mudel keskkonnakatastroofide prognoosimiseks ja ohjamiseks ning peab oluliseks tagada mudeli usaldusväärsus ja laialdane takistusteta kasutatavus, sest satelliidiandmetel, suurandmetel ja tehisintellekti rakendustel on suur potentsiaal erinevate prognooside tegemisel. Selgitus: Kestliku arengu eesmärke ei ole võimalik saavutada ilma fundamentaalsete muutusteta selles, kuidas me toodame ja tarbime. Nii Euroopa roheline kokkulepe kui ka komisjoni digistrateegia 10 https://www.mkm.ee/en/objectives-activities/information-society/tallinn-declaration 11 rõhutavad, et just digitehnoloogiad ja digitaalsed lahendused võimaldavad vajalikke muutusi. Digitehnoloogiate abil on võimalik vähendada energiatarbimist, tõsta tootlikkust, tõhustada ressursside ringlussevõttu, optimeerida transpordisüsteeme, tuvastada reostust, jälgida muutusi keskkonnas, mõjutada tarbimiskäitumist jne. Digilahendused võimaldavad koguda ja analüüsida efektiivsemalt keskkonnaandmeid, ehitada üles varajased hoiatussüsteemid kliimamuutustega kohanemiseks ja hädaolukordade ennetamiseks ning aitavad ennetada ja paremini toime tulla ekstreemsete ilmastikunähtuste ja nende tagajärgedega. Seeläbi on võimalik säästa paljude inimeste elusid ja tervist. Samuti võimaldavad tõhusamad digilahendused muuta süsinikumahukaid tööstusharusid ja –protsesse säästlikumaks vähendades energia ja teiste ressursside kasutust, mille järele on tekkimas üleilmselt järjest suurem nappus. Seetõttu on oluline teha koostööd riikide ja ka ettevõtete tasemel, et võtta kasutusele ühe enam digilahendusi, mis panustavad tõhusamasse infovahetusse, andmete töötlusse ning energia- ja ressursitõhususse. Samuti on oluline kliimaneutraalse ringmajanduse saavutamiseks arendada kestlikku tootepoliitikat, sektoriüleseid lahendusi ning ringmajanduse majandusmudelit toetavaid digitaalseid lahendusi. Komisjon näeb teatisega ette mitmed algatused (nt Maa ülitäpne digitaalne mudel, ringluspõhise elektroonika algatus, kliimaneutraalsete ja energiatõhusate kestlike andmekeskuste algatus), mis digitaalsete lahenduste abil kestliku arengu eesmärke aitavad saavutada. Nende mitmete algatuste osas on oluline tekitada tervikvaade ja selge arusaam, kuidas need kestliku arengu eesmärke aitavad saavutada. Kuna digitaalsetel lahendustel nähakse kestliku arengu saavutamisel suurt potentsiaali ja järgemööda töötatakse digimeetmeid välja, on oluline nende elluviimist tõhusamalt koordineerida ja kiirendada EL üleselt jagades parimaid praktikaid riikide vahel ning soodustades ettevõtete vahelist koostööd. Komisjon soovib 2021. a alustada Maa ülitäpse digitaalse mudeli („Digital Twin of the Earth“) loomisega. Mudel saab olema digitaalne modelleerimise platvorm visualiseerimaks, seiramaks ja prognoosimaks keskkonna ja inimeste käitumist planeedil. Mudel toetab seeläbi ka Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamist. Rõhutame, et just satelliitandmetel, suurandmetel ja AI rakendustel on suur potentsiaal erinevate prognooside tegemisel ning meil on ka vastav kogemus olemas Dateli varajase hoiatuse süsteemiga „Sille“11. Igasugused mudelid vajavad tohutul hulgal andmeid, mille osas tuleb tagada nende usaldusväärsus, kvaliteet ja kättesaadavus. Samuti leiame, et Maa digitaalne mudel ise võiks olla pärast valmimist vabalt ja tasuta kättesaadav kõigile huvilistele. 1.10. Eesti nõustub, et EL peab rahvusvahelises suhtluses edendama oma digipöörde põhimõtteid ja toetab Euroopa ülemaailmse digikoostöö strateegia väljatöötamist. Vaja on ka tugevdada digitaalse dimensiooni osakaalu ELi arengukoostöös, mis peaks kajastuma ka ressursside planeerimisel. Selgitus: Järjest enam on vajalik digitaalse koostöö peavoolustamine. Digitaalne mõõde peaks sisalduma kõigis ELi välistegevustes ja ELi poolt sõlmitavad välislepingud peaksid toetama Euroopa digiülemineku põhimõtteid. Erilist tähelepanu peaks EL pöörama digitaalsele mõõtmele ja andmemajanduse edendamisele koostöös Aafrika riikidega, Idapartneritega, laienemisriikidega, aga samuti samameelsete partnerriikidega. Digiteemalise arengukoostöö raames tuleb toetada „Digital4Development“ põhimõtete laiemat kasutamist, arenguriikide digitaalse võimekuse tugevdamist ning digitaalsete oskuste levitamist. Leiame, et digitaalsete lahenduste kasutamine arengukoostöös aitab ka kaasa kestliku arengu eesmärkide saavutamisele. Eesti osaleb Digital4Development Hub (D4D Keskus) initsiatiivi töös. Leiame, et D4D Keskuse loomine aitab 11 https://www.datel.ee/et/lahendused/jaerelvalve/sille 12 tugevdada digitaalset mõõdet ELi arengukoostöös. Peame ka väga oluliseks Euroopa väärtustel põhineva Interneti kaitsmist ja edendamist ülemaailmselt. 1.13. Eesti nõustub Euroopa digituleviku kujundamise strateegias esitatud vajadusega suurendada tehnoloogia valdkonnas naiste osakaalu ning julgustada naisi digipöördes täiel määral osalema. Leiame, et nende eesmärkide saavutamiseks tuleb ELis jätkuvalt planeerida ja ellu viia konkreetseid tegevusi, mis toetaksid naiste osalust digimajanduses ja –ühiskonnas. Selgitus: Peame oluliseks naiste oskuste ja pädevuste rakendamist Euroopa tehnikavaldkonnas. Samas ei ole nende eesmärkide saavutamiseks strateegias kavandatud ühtegi tegevust. Leiame, et komisjon peaks edaspidi Euroopa digituleviku kujundamise raames kavandama ka algatusi, mis neid vajadusi adresseerida aitaks. Edasiste tegevuste puhul tuleks rohkem tähelepanu pöörata konkreetsetele soolise võrdõiguslikkuse edendamise võimalustele ja meetmetele. Planeeritavad tegevused peaksid muuhulgas toetama 2019. a. 27 liikmesriigi ja Norra esindajate poolt allkirjastatud deklaratsioonis „Commitment on women in digital“12 kokkulepitud tegevuste elluviimist, sh üleeuroopalise tüdrukud ja naised IKT-s päeva tähistamine, soolise tasakaalu parandamine digiküsimustega tegelevates organites ja kogudes ning naiste digimajanduses ja –ühiskonnas osalemise seire järjepidev parandamine. Naiste osakaalu suurendamine IKT valdkonnas on ka Eestis tähelepanu pälvinud vajadus. 2018. a. seisuga olid 78% IKT-spetsialistidest Eestis mehed ning IKT esimese taseme hariduse õppekavadel oli naisi keskmiselt 24%. Naiste osakaalu suurendamiseks IKT valdkonnas viivad tegevusi ellu nii Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium kui erinevad erasektori ja kodanikuühiskonna organisatsioonid. 2. Teatis „Euroopa andmestrateegia“ 2.1. Eesti pooldab Euroopa andmestrateegia eesmärki muuta Euroopa andmepõhise majanduse globaalseks liidriks tagades andmete laiapõhjalise kättesaadavuse ja investeerides andmekasutust soodustavatesse pädevustesse ja taristutesse. Selgitus: Euroopa andmestrateegia eesmärk on pakkuda välja meetmeid, mis aitaksid viia ELi andmepõhise ühiskonna eeskujuks ja liidriks luues andmete ühtne turg, mis võimaldab andmetel ELi piires ja valdkondade vahel vabalt liikuda, et neist saaksid kasu kodanikud, ettevõtjad, teadlased ja haldusasutused. Strateegias välja toodud meetmed moodustavad koos tervikliku lähenemise andmemajandusele eesmärgiga suurendada andmete kasutamist ning kasvatada nõudlust andmepõhistele toodetele ja teenustele ELi ühtsel turul. Pooldame ELi andmepõhise majanduse edendamist, mis võimaldaks nii era- kui avalikus sektoris teha paremaid otsuseid. Ettevõtluse igakülgseks toetamiseks tuleb näha ette töötajate oskuste ja teadlikkuse arendamist andmemajanduse valdkonnas ning investeerida digitaalsetesse pädevustesse, sh andmekirjaoskusse. Selged suunised andmetele juurdepääsu ja nende taaskasutamise kohta, teadlikkus õigustest andmete kasutamisel, investeeringud järgmise põlvkonna standarditesse, vahenditesse ja taristusse, mis aitavad andmeid talletada ja töödelda on väga olulised. Kõige olulisemaks ja õigete meetmete kasutamise korral suuremat majanduslikku ning ühiskondlikku mõju andvaks probleemistikuks on andmete kättesaadavus nende kasutamiseks ja korduvkasutamiseks. Seda aga koos andmete kvaliteedi ja andmehaldusega seonduvate teemade 12 https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/news/eu-countries-commit-boost-participation-women-digital 13 lahendamisega. Seejuures on oluline jätkata ka andmete digiteerimisega ja ümber digiteerimisega, ilma milleta ei saaks avalikke ja uuri teenuseid arendada. 2.2. Eesti hinnangul peaks Euroopa Komisjon täiendavat tähelepanu pöörama inimeste andmekirjaoskuse parandamisele ja üldise teadlikkuse tõstmisele nende õigustest andmete, sh isikuandmete, kasutamisel. Andmetega seotud oskuste puhul tuleks eristada üldist andmete kirjaoskust andmeekspertide kirjaoskusest. Selgitus: Andmete kirjaoskus on muude asjakohaste andmetega seotud teadmiste ja oskuste kõrval pigem rohkem seotud inimeste teadlikkusega oma isiklike andmete kasutamise õigustest. Praegu on strateegias mainitud ainult mõnda projektipõhist tööriista (nt isikuandmete haldamise rakendused ja nõusoleku haldamise tööriistad), kuid süstemaatiline lähenemisviis peab olemas olema kõigi vanuserühmade andmetega seotud õiguste kaitseks ja õiguste teadvustamiseks. Ainult rakenduste, algatuste ja erinevate võimalike vahendite mainimine ei anna oodatud ja vajalikke tulemusi. Teadlikkus andmetega seonduvatest riskidest, sh analüüsist ja tehisintellektist tingitud riskidest, võimalustest ning loomise alustest peaks olema integreeritud nii formaal-kui mitteformaalõppesse. Igakülgselt ettevõtlust toetades tuleb olulise osana näha ette ka töötajate oskuste ja teadlikkuse arendamist andmemajanduse kohta. Lähtuda tuleks interdistsiplinaarsest ja praktilisest lähenemist. Oluline on tagada, et andmete kirjaoskuse tase oleks adresseeritud kõigil haridustasemetel ja mitteformaalses õppes. Me ei pea õigeks, et (kõigi inimeste) andmete kirjaoskust tuleks käsitleda sarnaselt andmeekspertide või andmeteadlaste andmete kirjaoskusele. Andmetega seotud oskused tuleks jagada kaheks: üldine andmete kirjaoskus ja andmeekspertide kirjaoskus. Sellest jaotusest tulenevalt peaks olema väga selge ja süsteemne lähenemisviis inimeste üldiste andmete kirjaoskuse ja kõigi haridustasandite andmeekspertide/teadlaste arendamiseks ning see peaks olema ka strateegias väga selgelt välja toodud. Ühtlasi leiame, et liikmesriigid peaksid koolitama andmespetsialiste rohkem ja põhjalikumalt. Strateegias on viidatud küll muudele programmidele või algatustele, näiteks digivaldkonna talentide kogumi/andmebaasi loomisele, kuid nendes algatustes pole andmeteadlaste ja andmete kirjaoskuse olulisus piisavalt välja toodud. Komisjon oleks võinud andmestrateegias anda selged ootused ja isegi nõudmised konkreetsetele pädevustele, mida tuleks teistes viidatud dokumentides esmatähtsaks pidada kui andmemajanduse jaoks piisavaid ja vajalikke eeldusi. Samuti tuleks tulevastes algatustes rohkem tähelepanu pöörata küberturvalisuse alaste ekspertteadmiste vajaduse suurenemisest tulenevatele väljakutsetele. Ehkki valitsused võivad küberturvalisuse osas olla heal järjel, kasvab erasektoris vajadus küberturvalisuse alaste ekspertteadmiste järele tulenevalt tehisintellektiga seotud lahenduste vajadusest väga kiiresti. 2.3. Parandada tuleb kõrge kvaliteediga avaliku sektori andmete kättesaadavust laiendades taaskasutusse antavate kõrge väärtusega avaliku sektori andmestike kategooriaid. Rõhutame, et selle saavutamiseks peaks Euroopa Komisjon ka kindlasti välja töötama liikmesriikidele suunatud rahalisi toetusmeetmeid. ELi edasises tegevuses on oluline ELi riikide avaliku sektori andmete vahendamine ühistel standardiseeritud alustel, et võimaldada andmete kättesaadavust ka piiriüleselt. Selgitus: Kõrge väärtusega andmestike taaskasutusse andmine on EL tasandil reguleeritud avaandmete ja avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise direktiiviga13. Nendeks loetakse andmekogumeid, mille taaskasutusest võib eeldada märkimisväärset sotsiaalmajanduslikku kasu ning need tuleb liikmesriikidel taaskasutusse anda tasuta ja kokkulepitud ühtsel viisil. Direktiivi kohaselt paneb komisjon rakendusaktiga paika, millised andmekogumid taaskasutusse anda tuleb. Tähtis on leida vahendeid, kuidas liikmesriikide avaliku sektori asutustes seda saavutada ja toetada. Näiteks 13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1024, 20. juuni 2019, avaandmete ja avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (uuesti sõnastatud), L 172/56 14 nõuab andmete kättesaadavuse parandamine kulukaid IT arendusi. Avaandmeid puudutavat õigusraamistikku muutes tuleb rõhku panna sellele, et andmete jagamine ei piiraks ettevõtete, sh riigi äriühingute, konkurentsivõimet. Oluline on ka, et avaliku sektori andmed oleksid reaalselt kättesaadavad kõigile huvitatud osapooltele, mitte ainult õigusakti tasemel, mida avaliku sektori asutused ei täida. See võimaldaks erasektoril andmete abil uusi teenuseid ehitada. Kuigi andmestrateegia üheks eesmärgiks on ka lahendada probleem avaliku sektori vahelise andmevahetuse puuduste osas ning jõuda andmete ühekordse küsimise põhimõtte rakendamiseni avaliku sektori teenuste osas, ei esita komisjon strateegias ühtegi selget lahenduseettepanekut. Probleem ei ole selles, kus andmed on hoitud (andmete liigutamine on lahendatud), vaid andmete ühekordse küsimise põhimõtte rakendamist takistab semantilise koosvõime puudumine, andmevormingu erinevused ning võimetus isikuid ja andmeid kokku viia. Andmete ühekordse küsimise põhimõtte osas on vajalik ka liikmesriikide ja komisjoni ühtne arusaam selle sisustamisest. Avaliku sektori andmete piiriülese koosvõime puudumine on takistuseks ELi ühtse digivärava loomisel. Samuti eeldab andmete piiriülene kasutamine keeletehnoloogiate olulist arendamist, et mahukaid tekstikorpusi (nt Rahvusraamatukogus, Rahvusarhiivis ja Rahvusringhäälingus) saaks teenuste arendamisel kasutada. 2.4. Eesti tervitab Euroopa Komisjoni kavatsust uurida, kas ja kuidas oleks seadusandlike meetmetega võimalik tagada stiimulid sektorite siseseks ja nende vaheliseks horisontaalseks andmete jagamiseks. Võimalikud meetmeid ei tohiks aga piirata ettevõtete konkurentsivõimet. Selgitus: Toetame komisjoni eesmärki muuta Euroopa osava andmekasutusega (data-agile) majanduse üleilmseks liidriks ning kavatsust uurida, kas osava andmekasutusega majanduses osalejate vahelisi suhteid mõjutavates küsimustes oleks vaja võtta seadusandlikke meetmeid, et tagada stiimulid sektorite vaheliseks horisontaalseks andmete jagamiseks. Selle käigus on siiski oluline tagada, et mis tahes muudatused olemasolevates õigusaktides (sh nn andmebaaside direktiiv 96/9/ EÜ ja nn ärisaladuse direktiiv (EL) 2016/943) või nende rakendamist puudutavad juhised tagaksid intellektuaalomandi ja ärisaladuste optimaalse kaitse ELis. Viimane on vajalik, et tagada ühtsel turul majanduskasvu soodustav innovatsioon. Vajalik oleks uurida võimalusi juurdepääsu võimaldamiseks valdavalt erasektori valduses olevale masinloodud mitteisikustatud teabele, mille kohta hetkel ühtsed eeskirjad puuduvad. Erasektori ja avaliku sektori andmete sidumine tagab rikkalikumad andmekogumid, mis omakorda pakub võimaluse kvaliteetsemaks andmeanalüüsiks. Näiteks tervisesektoris on üha rohkem terviseandmeid erasektori valduses (nt laialdaselt levinud mobiilirakendused inimeste tervise jälgimiseks). Samuti ei toimi praegu hästi õppimisest tulenevate andmete jagamine erasektori ja valitsusasutuste vahel. Kuna hariduses on suurem osa õppeallikatest isikupõhised, on oluline, et ettevõttesisesest õppimisest tulenevad andmed jõuaksid nii teadlasteni kui ka uute teenusekujundajate ja- pakkujateni, kes omandavad hariduse järgmisel tasemel. Võimaliku ELi andmete akti (Data Act) väljatöötamisel tuleb arvestada aga sellega, et ei tekiks liiga jäika regulatsiooni. Ühest küljest on andmepõhise majanduse ja masinloodud andmete küsimuste lahendamine ELi tasandil regulatsioonidega (määrus, juhis jm) tervitatav, sest probleemid ja väljakutsed on liikmesriikides samasugused ning äritegevusel on piiriülene iseloom. Samal ajal on tähtis, et eelistataks paindlikke, muutustega arvestavaid ja kõige vähem ettevõtlust piiravaid meetmeid, nt sektorite eneseregulatsiooni küsimustes kus võimalik vältimaks ebaproportsionaalsete takistuste loomist uute ärimudelite turule tulekuks. Võimalikud EL tasandi lahendused ei tohiks piirata ettevõtete konkurentsivõimet. Õigusaktidega reguleeritav peab olema väga hästi põhjendatud ning proportsionaalne. Andmepõhise majandusega seoses on veel palju teadmata ja avastamata aspekte ning ELi andmete akti liigselt kiirustades välja töötamisel on oht, et napist analüütilisest kogemusest tingituna ei võimalda loodava õigusakti kvaliteet andmestrateegias kirjeldatud eesmärkide poole liikumist. Oluline on, et ettevõtjatele jääks üldjuhul paindlikkus ise otsustada, kas ja kellega ta oma andmeid (v.a isikuandmed) lepingulistel alustel jagada tahab. Tuleks ka silmas pidada, et ettevõtja, kes 15 on andmed kogunud või kelle tegevuse käigus need on tekkinud, on teinud selleks investeeringuid ning tal võikski olla konkurentsieelis, mida ta saab neid andmeid ise kasutades. Turu suurema avatuse saavutamisel võib ühe võimalusena kaaluda kohustust anda masinloodud toorandmed üle mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel. Teine võimalus oleks kohustus kasutada ühtlustatud ja avalikustatud rakendusliideseid (API), mis lihtsustavad juurdepääsu andmetele. 2.5. Toetame valdkondlike ühtsete Euroopa andmeruumide loomist soodustamaks andmete kättesaadavust ja võimaldamaks andmetel ELi piires ning valdkondade vahel vabalt liikuda. Valdkondlike andmeruumide loomisel peame võtmetegevuseks andmete semantilise koosvõime saavutamist ja turvaliste internetipõhiste andmevahetusmeetodite kokkuleppimist. Selgitus: Komisjon plaanib luua ühtsed Euroopaülesed valdkondlikud andmeruumid. Nende eesmärgiks on üle saada õiguslikest ja tehnilistest takistustest organisatsioonide vahelisel andmete jagamisel, koondades vajalikud tööriistad ja taristud ning adresseerides usaldust puudutavaid küsimusi, näiteks ühtsete reeglite paika panemise kaudu. Ühtsetesse andmeruumidesse kuuluvad: (i) andmete jagamise tööriistade ja platvormide kasutuselevõtt; (ii) andmehaldusraamistike loomine; (iii) andmete kättesaadavuse, kvaliteedi ja koostalitlusvõime parandamine, nii sektori-spetsiifiliselt kui valdkondade üleselt. Toetame kogu Euroopat hõlmavate ühtsete ja koostalitusvõimeliste andmeruumide loomist ning meetmeid andmetele parema juurdepääsu tagamisel, andmevahetuse arendamisel sektorite vahel, mis eeldaks selgemaid standardeid ja koostalitusvõime parandamist. ELi ühiseks, pikaajaliseks probleemiks on olnud andmete kvaliteet. Liikmesriikide poolt erinevatesse infosüsteemidesse kogutava teabe puhul peaks EL saavutama vajalikud kokkulepped andmete standardiseerimiseks (näiteks andmete säilitamise periood ja sisu, andmete struktuur). Standardiseerimine on kriitilise tähtsusega mis tahes andmeruumi puhul, et tagada kvaliteetsete andmete olemasolu ette nähtud arendamis- ja testimiseesmärkidel. Ühtlasi aitaks standardiseerimine lahendada andmete täiendava töötlemise vajaduse kasutatavateks nn andmekogudeks. Näiteks olukorras, kus kaks osapoolt kasutavad andmete infosüsteemi sisestamiseks täiesti erinevat loogikat, on oluliselt raskendatud andmete ristkasutus. Kindlate standardite kokkuleppimine on ka koostalitlusvõime eelduseks. Ühtse Euroopa andmeruumi kontseptsioon võib ka pakkuda olulist lisandväärtust ELi VKEdele uute tehnoloogiate arendamisel ja testimisel. Samuti on see oluline väiksematele liikmesriikidele, kus teatud konkreetsetes valdkondades ei pruugi skaleeritavate lahenduste testimiseks olla piisavalt andmeid. Oluline on ka andmeruumidega seoses tagada võimalus osaleda kõrgjõudlusega andmetöötluses ja arendada andmetöötlussuutlikkust institutsioonides. Samuti on koostalitusvõimeliste andmeruumide loomisega kaasnev üleeuroopaline andmete ja andmekogude kättesaadavus oluliseks eelduseks teadus- ja arendustegevuseks. Oluline on ka toetada (üleeuroopaliste) andmeplatvormide ja turgude arendamist, kuna need võimaldavad nii era- kui ka avalikul sektoril kvaliteetseid andmekogumeid müüa, nendega kaubelda ja tagada neile juurdepääsu. Andmekogumitele peab olema juurdepääs hõlpsasti ja masinloetavas vormingus ning dokumentatsioon peab sisaldama selgitusi andmete kasutamise ja teavet nende päritolu kohta. Andmeruumides peab olema kaitstud intellektuaalomand, konfidentsiaalne teave ja isikuandmed, samuti turvalisus ja õigustatud ärihuvid. 2.6. Eesti toetab ühtsete Euroopa andmeruumide haldamist reguleeriva raamistiku välja töötamist. Raamistiku kujundamisel peame kiirusest olulisemaks läbimõeldust. Eesmärgipärased andmeruumid peaksid Eesti nägemuses moodustama detsentraliseeritud juhtimisega koostalitusvõimelise ökosüsteemi. Selgitus: Komisjon plaanib 2020. a lõpuks välja tulla ühtsete Euroopa andmeruumide haldusraamistiku ettepanekuga. Raamistik peaks pakkuma tuge otsustamiseks, milliseid andmeid võib kasutada teatud olukordades, edendama piiriülest andmevahetust ja prioriseerima koostalitlusvõime nõudeid ja standardeid sektori siseselt ja sektorite üleselt samal ajal võttes arvesse võimalikku vajadust 16 täpsustada valdkondlikke nõudeid. Selleks, et tagada piisav andmevahetus erinevate osapoolte vahel (riigilt erasektorile ja vastupidi, riigiasutuste sees ja riikide vahel), on tarvis ühist arusaama, selgeid ja toimivaid standardeid ning regulatsioone. Viimaste puhul on oluline, et need oleksid piisavalt detailsed, kuid samas piisavalt paindlikud arengute toetamiseks ja õigustatud murede lahendamiseks. Üleeuroopalised andmete koosvõimelisusele suunatud regulatsioonid lihtsustaks ilmselt ka andmete siseriikliku kättesaadavust. Toetame komisjoni planeeritud tegevusi andmehalduse põhimõtete ühtlustamiseks liikmesriikides kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega (GDPR). Samas tõdeme, et teatises ühtsete Euroopa andmeruumide haldamise õigusraamistikule seatud tähtaeg on väga ambitsioonikas ja eeldaks juba praegu konkreetse tegevuskava olemasolu. EL tasandi soovitused andmepõhiste projektide piiriüleseks läbiviimiseks peaksid muuhulgas arvestama ka käimasolevate laiaulatuslike andmeanalüüsi projektide ja teadustaristute kogemusega (näiteks Elixir, EHDEN, BBMRI-ERIC, EOSC-Life jt). Oluline on mitte takerduda ühte ainsasse metodoloogiasse piiriüleste analüütikaprojektide läbiviimiseks, et vältida vendor lock-ini ja muid pudelikaelasid. ELis peaks olema laialdane kompetents piiriüleste analüütikaprojektide läbi viimiseks ja lai valik pädevaid asutusi, kes neid projekte suudaksid läbi viia. On ebatõenäoline, et ainult ühe lähenemisega on võimalik lahendada kõikvõimalikud kasutusjuhud piiriüleseks analüütikaks. Eesmärgiks peaks olema liikuda detsentraliseeritud andmeladude lahenduse suunas, kus andmeid säilitatakse ainult ühes kohas (andmete ühekordse küsimise põhimõte) ning andmetele juurdepääsu hallatakse vajalike liideste kaudu (API) ja tagatud on turvalised identifitseerimise ja autentimise meetodid turvalistes pilvepõhistes võrgustikes. Euroopa andmeruumi loomise eelduseks on toimivad riiklikud või regionaalsed andmevõrgustikud, mis võiksid omavahel olla ühenduses vastavate kontaktpunktide kaudu. Piiriülese andmevahetuse soodustamiseks peame vajalikuks riiklike valdkondlike andmehalduse kontaktpunktide loomise toetamist, mis haldaksid riiklikke andmekatalooge ja andmetele juurdepääsu protsessi, näiteks Digitaalse Euroopa programmi kaudu. On oluline, et EL-il oleks riikide- ja silode ülene vaade, millega välistataks talitlusviis, kus igas liikmesriigis ja silos lahendatakse sama probleemi ning arendatakse samu lahendusi ikka uue ja uue raha eest. Ühe lahendusena võiks kaaluda EL-is järk-järgult keskse kehandi loomist või määramist, kellel on horisontaalsem ülevaade ja kes peaks tagama selle, et jõuaksime olukorrani, kus meil on vähem valikuvõimalusi, st rohkem standardseid lahendusi piiriülestes lahendustes. Erasektorit motiveeriks antud mudelis tegutsema Eesti näide, kus riik on ise palju panustanud tarkvara komponentidesse ning andnud need vabalt kasutusse. Kuigi väljapakutud juhtimismudeli visioon on jaotada andmeruumid ära haldusalade või domeenide kaupa, siis on meile oluline, et kõik need peavad omama koostalitlusvõimet (nagu on kokku lepitud EL siseturvalisuse valdkonnas14). ELi mudelile sobib kõige paremini hajus süsteem ühtse kokkulepitud protokolliga, millel on liidus juba olemas häid praktikaid, näiteks nagu Eesti X-tee. 2.7. Eesti toetab tervishoiu ühtse Euroopa andmeruumi loomise algatust ning Euroopa ühisel andmevahetusvormingul põhinevate elektrooniliste terviseandmete kasutamise edendamist, et võimaldada andmeanalüüsil põhinevate tehnoloogiate laialdasem kasutamine inimeste tervise ja heaolu parandamiseks. Ühtse andmeruumi loomisel peame esmatähtsaks terviseandmete kvaliteedi ja semantilise koosvõime parandamist, andmekaitse põhimõtete ühtlustamist terviseandmete teisese kasutuse korral ning andmeanalüüsiks vajaliku taristu loomist, sh kõrge usaldusväärsuse tasemega eID vahendite kasutuselevõttu kõigis liikmesriikides. Selgitus: Tervisesektor on andmete ja teadmiste mahukas majandusharus, kus andmeanalüüsil põhinevate tehnoloogiate arendamine ja laialdasem kasutuselevõtt võimaldab parandada inimeste tervist ja heaolu, lahendada tervisesüsteemi jätkusuutlikkusega seotud väljakutseid ja luua võimalusi innovaatiliseks ettevõtluseks. Suurte andmehulkade ja erinevate andmeallikate kombineerimine 14 https://www.consilium.europa.eu/en/press/press-releases/2019/05/14/interoperability-between-eu- information-systems-council-adopts-regulations/ 17 võimaldab luua uusi teadmisi haiguste ennetamiseks ja ravimeetodite tõhustamiseks. Näiteks võimaldab suuremate andmehulkade analüüs välja töötada kliinilisi otsusetugesid (clinical desicion support systems), mis kasutavad teksti- ja andmekaevet ning masinõppe ja tehisintellekti tehnoloogiaid, aga ka rahvatervise olukorra jälgimiseks ja meetmete kavandamiseks (näiteks epideemiate korral). Eriti oluline on andmete koondamine ja andmetele piiriülene juurdepääs haruldaste haiguste puhul, kus juhtumite arv ühe riigi piires on väike. Ka ravimite kliiniliste uuringute läbiviimiseks ja ravimiohutuse parandamiseks on vajalikud reaalelu andmed. Suurtel andmehulkadel põhinev andmeanalüüs aitab välja selgitada ja vältida ravimite võimalikke kahjulikke koostoimeid, samuti hinnata ravimite tõhusust võrdlevalt. Euroopa tervishoiu andmeruumi loomise eesmärgiks on lisaks haiguste kiiremale ja sihipärasemale uurimisele, diagnoosimisele ja ravile ka võimalus kasutada andmeid tõenduspõhiseks poliitikakujundamiseks ja tervishoiusüsteemi juhtimiseks. Riikide terviseandmed peavad olema koostalitlusvõimelised ja piisava kvaliteediga teadusuuringute teostamise tarbeks. Ühtse andmeruumi loomisel peame esmatähtsaks terviseandmete kvaliteedi ja semantilise koosvõime parandamist ning vajaliku taristu loomist. Euroopas on praegu mitmeid barjääre, mis takistavad terviseandmete kasutamist teadus- ja arendustegevuseks riigipiiride üleselt. Andmebaaside ühilduvuse, andmete kvaliteedi ja ühtsete andmekaitse reeglite puudumisest tingitud probleeme on üritatud lahendada mitmete erinevate EL teadusprojektide raames, mis killustab ressursse ja aeglustab tulemuseni jõudmist. EL tasandil tuleb jätkata ja laiendada semantika alast koostööd, sealhulgas liikmesriikide e-tervise võrgustiku kaudu. E-tervise võrgustikus on loodud semantilise koostalitlusvõime juhtrühm (semantic subgroup), mis tegutseb vastu võetud semantilise koosvõime strateegia alusel. Selle juhtrühma töö tuleks viia stabiilsemale alusele, tagades tema tegevuste katteks ka rahastuse. Koostalitlusvõime ja standardiseerimise edendamiseks on välja töötatud Euroopa e-tervise koostalitlusvõime raamistik (Refined eHealth European Interoperability Framework), mille eesmärgiks on kirjeldada koostalitlusvõime kuus tasandit ning pakkuda ühtseid termineid, mis tagab parema kommunikatsiooni kõigi osapoolte vahel. Samuti on kinnitatud coordination and support activity (CSA) „x-eHealth“, kus osalevad EL liikmesriigid ja rahvusvahelised sidusrühmad (HL7, IHE jt), et kokku leppida uutes koosvõimelistes andmeblokkides (epikriis, pildiviit ja laboritulemused). Andmekvaliteedi parandamine eeldab ka investeeringuid ka tervishoiuteenuse osutajate kui peamiste andmeallikate tasandil, sealhulgas andmete talletamist lihtsustavate tehnoloogiate kasutuselevõttu. Lisaks on vajalik tervishoiutöötajate digiteadlikkuse ja andmeanalüüsi oskuste tõstmine. See kõik vajab mahukaid investeeringuid. Samas on oluline, et terviseandmeid saaks kiiresti kättesaadavaks muuta teadusuuringutes ja poliitikakujundamises kasutamiseks, pöörates piisavalt tähelepanu privaatsusele ja isikuandmete kaitsele ning võimalikele turvalisuse probleemidele. Selleks on vaja toetada näiteks kaasaegsete krüptograafia lahenduste arendamist ja kasutusele võtmist, mis toetavad terviseandmete turvalist kasutamist teaduse ja innovatsiooni eesmärgil. Peame vajalikuks GDPR rakendamise põhimõtete ühtlustamist terviseandmete teisese kasutuse korral. Terviseandmete teisest kasutamist piiriüleselt takistavad liikmesriikides kehtestatud erinevad piirangud ning erinev arusaam andmete teisesest kasutusest. Isikuandmete kaitse üldmäärus võimaldab liikmeriikidel kehtestada terviseandmete töötlemisele täiendavaid reegleid. See on viinud liikmesriikide praktika teatavate erisusteni, mille lahendamine vajab ühtset lähenemist EL tasandil. Andmete laialdast kasutust planeerides tuleks näiteks läbi arutada, kas ja mil saab pidada andmeid anonüümseteks üldmääruse tähenduses. Tuleks ühtlustada käsitlus sellest, millal on andmed anonüümitud ja millal pseudonüümitud ning millised on kriteeriumid füüsilise isiku tuvastatavuse kindlakstegemisel GDPRist tulenevalt. Samuti võiks kaaluda EL-i ülese eetikakomitee loomist riikide üleste isikustatud terviseandmetega tehtavate teadusuuringute kooskõlastamiseks. Toetame tegevusi, mille eesmärgiks on soodustada inimeste juurdepääsu nende terviseandmetele, sealhulgas piiriüleselt. Seejuures on olulised ka tehnoloogiad ja platvormid, mis võimaldavad inimestel interaktiivselt enda terviseandmeid hallata, sh paindlikud nõusoleku haldamise instrumendid. Sooviks 18 EL tasandil hinnangut õiguslikule debatile, kas ja kuivõrd peaks riik kaasa aitama riikliku andmekogusse kantud andmete edastamisele isiku nõusolekuta. Kõikides riikides ei ole nõusolekupõhine andmete jagamine ainus seaduslik viis andmete kasutamiseks. Juhime tähelepanu, et kõik riigid ei kohalda nõusolekupõhist terviseandmete kogumist, riigiti on praktika erinev, kohaldatakse ka seaduse alusel andmete kogumist. Terviseandmete õiguspärane ja eetiline kasutus peab olema tagatud olenemata andmete kogumise alusest. Delikaatsetele terviseandmetele ligipääsu võimaldamise eelduseks on võimalus tõsikindlalt veenduda andmetele ligipääsu saava isiku identiteedis. Piisava usaldusväärsuse tagamine on võimalik ainult eIDAS nõuetele vastava kõrge usaldusväärsusega eID vahendi abil. 2.8. Eesti toetab ühtse Euroopa rohelise kokkuleppe andmeruumi algatusi, et soodustada andmete potentsiaali ärakasutamist Euroopa kliimaeesmärkide saavutamisel. INSPIRE ja keskkonnateabe direktiivide ülevaatamisel tuleks arvesse võtta ka uusi andmeid puudutavaid õigusakte ja tugevdada nende koosmõju. Euroopa Komisjoni pilootprojekti algatus „zero pollution ambition“ peaks hõlmama ka merd, sh mereprügi ja mikroplasti, mis on saaste vähendamise kontekstis samuti oluline valdkond. Selgitus: Euroopa roheline kokkulepe rõhutab andmete tähtsust 2050. a kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisel. Selleks on komisjon ette näinud ühtse Euroopa rohelise kokkuleppe andmeruumi algatuse, mis aitab andmete potentsiaali parimal moel ära kasutada. Andmestrateegias välja toodud globaalse andmepõhise majanduse liidri ambitsiooni tuleks ära kasutada ka ÜRO üleilmse keskkonnaandmete strateegia koostamisel. Algatuse raames on kavandatud viis peamist tegevust, sh Maa ülitäpne digitaalne mudel ja „GreenData4All“ algatus, mille raames vaadatakse üle INSPIRE ja keskkonnateabe direktiivid, et uusi tehnoloogilisi võimalusi ja innovatsiooni rohkem ära kasutada. Kuna erinevaid andmetega seotud direktiive on mitmeid (uus avaandmete direktiiv, isikuandmete kaitse üldmäärus, kõrgväärtusega andmed jne), siis INSPIRE ja keskkonnateabe direktiivide ülevaatamisel tuleks tagada nende koosmõju teiste seotud regulatsioonidega. Komisjon plaanib 2021. a IV kvartalis alustada andmestrateegia varajase rakendamise pilootprojektiga „zero pollution ambition“ raames. Pilootprojektis keskendutakse valdkondadele, kus on palju andmeid kättesaadavad, nagu nt kemikaalid, õhk, vesi, pinnas ja ohtlikud ained toodetes. Kuigi algatuse eesmärk ja täpne sisu jääb ebamääraseks, tuleks sellesse hõlmata ka meri, eriti mereprügi ja mikroplast. Mereprügi ja mikroplasti probleem on globaalselt väga teravalt üleval ja andmete potentsiaal selle probleemi lahendamiseks on suur. 2.9. Eesti tervitab täiendavat tähelepanu andmete kättesaadavuse parandamisele põllumajandussektoris. Üleeuroopalise andmeruumi arendamisega kaasneks soodne mõju tehnoloogiate arendamisele ning avaliku ja erasektori koostöö hõlbustamisele, mis on oluliseks eelduseks realiseerimaks uute tehnoloogiate rakendamise potentsiaali põllumajandus- ja toidusektoris. Selgitus: Komisjon hinnangul on andmed üks võtmeelemente edendamaks põllumajandussektori jätkusuutlikkust ja konkurentsivõimet. Seetõttu uurib komisjon võimalusi neutraalse platvormi loomiseks võimaldamaks põllumajandusandmete jagamist ja kogumist. Peame väga oluliseks, et digitaalsete tehnoloogiate rakendamine aitab vähendada põllumajandus- ning toidusektori keskkonnakoormust luues samas ka võimalused majandusliku tõhususe kasvuks. Digitaalsete tehnoloogiate kasutamine on oluliseks elemendiks ka põllumajandustoetuste administreerimisel Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika raames uuel programmperioodil. Rõhutame, et edaspidiste tehnoloogiate kasutuselevõttu soodustavate valdkondlike tegevuste planeerimisel peab seadma eesmärgiks toidu väärtusahela läbipaistvuse suurendamise. Samuti peab olema tagatud, et uute tehnoloogiate kasutuselevõtuga paraneb või ei muutu halvemaks primaartootjate positsioon toidu väärtusahelas. Leiame ka, et 2019. a aprillis allkirjastatud põllumajanduse digitaalse tuleviku 19 deklaratsioonis kokkulepitud koostöö on oluline eelkõige teadus- ja arendustegevuse toetamise tugevdamiseks, innovatsiooni infrastruktuuri rajamiseks arukale Euroopa toidutööstussektorile ning ühise andmeruumi loomiseks arukatele toidutööstuse rakendustele. 2.10. Eesti toetab justiitsvaldkonna ühtse Euroopa andmeruumi loomist, et soodustada tõhusamat õigusemõistmist, suurendada isikute teadlikkust oma õigustest ning võimaldada justiitsvaldkonnas tehisintellektil põhinevate lahenduste kasutuselevõttu ulatuses, mis tagab isikuandmete kaitse. Selle eelduseks on justiitsvaldkonnas digitaliseerituse taseme tõstmine ja koostalitlusvõime loomine. Selgitus: Komisjoni hinnangul on avalike haldusasutuste ühtse Euroopa andmeruumi loomine oluline, et muuhulgas toetada ELi õiguse tulemuslikku kohaldamist ja töötada välja innovatiivseid õigustehnoloogia rakendusi, mis toetavad selles valdkonnas tegutsejaid. Komisjon rõhutab, et lihtne juurdepääs ELi ja liikmesriikide õigusaktidele, kohtulahenditele ning e-õiguskeskkonna teenuste teabele ja nende lihtne taaskasutamine on hädavajalik nii ELi õiguse tulemuslikuks kohaldamiseks kui võimaldab ka luua innovatiivseid õigustehnoloogia rakendusi, mis toetavad selles valdkonnas tegutsejaid. Komisjon plaanib näiteks koostöös liikmesriikidega väljastada suunised Euroopa ja riikliku tasandi õigusteabe ühiste standardite ja koostalitlusvõimeliste raamistike kohta. Toetame justiitsvaldkonnas andmehalduse edasiarengut, kuid selleks, et oleks võimalik luua andmetest täiendavat väärtust, on esmalt vajalik tõsta justiitsvaldkonna digitaliseerituse taset (st luua digitaalsed andmed korrastatud ning töödeldaval kujul, liikuda dokumentidelt üle andmetele, luua võimekused vajadusel andmete eristamiseks (anonümiseeritus) ja nende kasutamiseks, suurendada oskusi andmete kasutuseks). Tegeleda tuleb digitaalsete lõhede vähendamisega liikmesriikide õigussüsteemide vahel ning suurendada teabevahetuse võimekust (eeldab nii tehnilisi kui ka õiguslikke muudatusi) liikmesriikide vahel. Seeläbi saavutame tõhusa õigusemõistmise (turvalisem, lihtsam ja kiirem infovahetus, lühemad menetlusajad), suurendame isikute teadlikkust oma õigustest, mis on oluline tegur õigusriigi toimimisel, ning võimaldame tehisintellektil põhinevate lahenduste kasutuselevõttu (näiteks masintõlke, transkriptsiooni jms arendamist). Selle saavutamiseks aga on vaja, et ka MFF-i raames hakataks rohkem justiitsvaldkonda panustama ja justiitsvaldkonna infotehnoloogiliste projektide arendamist toetama. Praegu on justiitsvaldkond aladigitaliseeritud. 2.12. Pooldame ühtse Euroopa oskuste andmeruumi loomist, kuid leiame, et see peaks keskenduma olemasolevates poliitikates lünkade täitmise asemel personaalse lähenemisega hariduse omandamisele ja andmemajanduse ning innovatsiooni täiustamisele. Toetame Euroopa avatud teaduse pilve (European Open Science Cloud) edasiarendamist, mille käigus tuleb tekitada koostalitusvõime erinevate Euroopa Liidu ja liikmesriikide teadusvaldkondade andmetaristutega ning vältida taristuteenuste kujundamisel dubleerimist. Selgitus: Leiame, et strateegiadokumendis välja toodud üheksanda loodava andmeruumi „ühine Euroopa oskuste andmeruum” eesmärgi kirjeldamisel on asjakohane viidata eeldatavale edusammudele, mitte lünkade täitmisele või ebakõlade parandamisele. Peame arvestama, et oskuste nappuse leevendamiseks peavad haridus- ja koolitussüsteemid kiiresti kohanema. Kiirete ja kohaste otsuste tegemiseks on vajalikud kvaliteetseid andmeid töökohtade, oskuste, inimeste kvalifikatsioonide jms kohta. Seetõttu on oskuste ühtse Euroopa andmemajanduse arendamine väga oluline. Andmete kasutamisel ja võimaluste kättesaadavuse tagamisel liiguvad tänased ühiskonnad personaliseeritud lahenduste poole. Isikupõhisem lähenemine võimaldab personaalsemat õpetamist, samuti personaalsemat tuge, oskuste vajaduste täpsemat sihistatust jne. Seetõttu leiame, et avatud standardite, võrdlusraamistike, õppevõimalustele andmekogude väljatöötamise kõrval peaks oskuste ühtse andmeruum loomisel kajastuma ka hariduse omandamisele personaalse lähenemise ja andmemajanduse ning innovatsiooni täiustamise suund. 20 Toetame Euroopa avatud teaduse pilve (European Open Science Cloud) edasiarendamist, kuid oleme järjepidevad oma algsete seisukohtadega Euroopa Horisondi osas, mille kohaselt peab teadlastel säilima Euroopa avatud teaduse pilve kasutamisel paindlikkus. Peame oluliseks, et Euroopa avatud teaduspilve pakutavaid lahendusi kasutataks, kuid see ei saa olla eranditult kohustuslik, vaid peab lähtuma eelkõige teadustöö ja -andmete spetsiifikast (sh autoriõiguse, turvalisus- ja julgeolekukaalutlustest). Kuna mitmetel teadusvaldkondadel on nii Eesti kui EL tasandil andmeinfrastruktuur välja töötatud, siis ei ole põhjendatud kohustus hüljata kehtivad parimad praktikad EL teaduspilve kasuks. Toetame erinevate rahvusvaheliste andmeinfrastruktuuride võimekuse koondamist EL teaduspilve teenuste portfelli, kuid lähtudes põhimõttest, et kompetents töötada valdkonna andmetega asub valdkonnas endas. 2.13. Eesti toetab strateegias toonitatud avatud ja proaktiivset lähenemist rahvusvahelistele andmevoogudele. Peame oluliseks ELi aktiivsust andmete vabale liikumisele seatud takistuste adresseerimisel nii globaalsel tasandil kui kahepoolsetes suhetes kolmandate riikidega. Leiame, et EL poolt privaatsuse ja isikuandmete kaitse eesmärgil tehtavad andmete vaba liikumise piirangud ning erandid peavad olema selged, läbipaistvad ja proportsionaalsed, et olla toetav kasvulava ning atraktiivne sihtturg ühtaegu nii ELi kui kolmandate riikide ettevõtetele. Selgitus: Piiriüleste andmevoogude tähtsust meie ettevõtete konkurentsivõimele on raske üle hinnata. Maailmas kasvava digitaalse protektsionismi valguses on EL roll andmete vaba liikumise põhimõtte ülal hoidmisel ja globaalsel tasemel propageerimisel ülioluline. Seetõttu oleme päri komisjoni lähenemisega, et EL jätkab põhjendamatute andmevoogude takistuste käsitlemist kahepoolsete arutelude käigus ning rahvusvahelistel foorumitel. Strateegias rohkelt rõhutatud vajadus tagada kooskõla EL andmekaitseraamistiku ja põhiõigustega on vaieldamatu. Oluline on, et erandid ja piirangud andmete vabale liikumisele avaliku julgeoleku, avaliku korra ja muude Euroopa Liidu õiguspäraste avaliku poliitika kaalutlustel oleksid asjakohased, piirduksid sellega, mis on eesmärgiks vajalik ja võimalikult selgepiirilised õiguskindluse tagamiseks. 2.14. Eesti toetab Euroopa Komisjoni ettepanekut luua analüütiline raamistik andmevoogude mõõtmiseks EL strateegiliste huvide parema mõistmise ja edendamise eesmärgil. Leiame, et andmete piiriülest liikumist pärssivate tegurite eemaldamine nõuab adekvaatseid ning prioriseeritud poliitilisi samme ja investeeringuid. Selgitus: Komisjon kavatseb luua Euroopa analüütilise raamistiku andmevoogude mõõtmiseks, mis peaks pakkuma tööriistad pidevaks andmevoogude ja ELi andmetöötluse sektori arengu analüüsimiseks. Selle eesmärgiks on paremini mõista mustreid andmevoogudes, nii Euroopas kui Euroopa ja ülejäänud maailma vahel, et selle põhjal oleks võimalik paremaid poliitika otsuseid teha. Peame vajalikuks edendada andmete vaba liikumist kahepoolselt ja rahvusvaheliste organisatsioonide raames usaldusväärsete, samameelsete partneritega, et tugevdada Euroopa majanduse konkurentsivõimet ja edendada EL-i digitaalse siseturu põhimõtteid ja standardeid. Ettepanek luua raamistik andmevoogude mõõtmiseks näib mõistlik, kui andmevoogude mustrite parem mõistmine võimaldab sihitumalt rakendada poliitilisi meetmeid ja kaasata piisavaid investeeringuid andmevooge takistada võivate kitsaskohtade ületamiseks. 3. Valge raamat „Tehisintellekt: Euroopa käsitus tipptasemel ja usaldusväärsest tehnoloogiast“ 3.1. Eesti toetab tehisintellekti valges raamatus kirjeldatut kahel põhiteljel – tipptaseme ökosüsteem ja usaldusväärne ökosüsteem – põhineva usaldusväärse ja turvalise tehisintellekti väljaarendamist ELis, kuna mõlemad on vajalikud selleks, et tehisintellekti kasutuselevõtt tuleks kasuks nii majandusele kui ka ühiskonnale. 21 Selgitus: Toetame ELi tasandil ühise lähenemisviisi poole liikumist tehisintellekti lahenduste käsitlemisel. Ühelt poolt on oluline luua meetmed, mis aitaksid ühendada Euroopa, riikliku ja piirkondliku tasandi ning era- ja avaliku sektori jõupingutused ja ressursid, et luua tipptasemel põhinev ökosüsteem kogu tehisintellekti väärtusahelas alates teadusest ja innovatsioonist kuni lahenduste kasutuselevõtuni ettevõtetes. Teisalt on tähtis, et tulevane tehisintellekti õigusraamistik oleks kooskõlas Euroopa eeskirjade ja väärtustega, et tagada kodanike ja ettevõtjate jaoks tehisintellekti rakenduste kasutuselevõtu usaldusväärsus. EL lähtub usaldusväärse tehisintellekti mõistest ja nõuetest, mille kohaselt peab olema tagatud selle õiguspärasus, kooskõla eetikanormidega ja tehniline ning sotsiaalne töökindlus. Usaldusväärsus peaks lisaks kodanikele andma julguse tehisintellekti põhiseid lahendusi kasutada ka eriala spetsialistidel, nagu näiteks tervishoiutöötajad. 3.2. Nõustume, et ELi tasandil tehisintellekti lahenduste finantseerimine aitab kaasa investeeringute ligi meelitamisele ja koondamisele, mida üksikutel liikmesriikidel oleks keeruline saavutada. See on oluline just väiksemate liikmesriikide, sh Eesti, jaoks. Leiame, et tuleks edendada ELi rahalise toetuse abiga loodud tehisintellekti rakenduste kohta teabe jagamist ja nendele juurdepääsu tekitamist, et võimaldada lahenduste taaskasutamist. Selgitus: Tehisintellekti valge raamat toob välja, et EL tasandil tehisintellekti lahenduste finantseerimine aitab kaasa investeeringutele, mida oleks liikmesriikidel üksinda keeruline saavutada. See on oluline just väiksemate liikmesriikide, sh Eesti, jaoks. Oluline on tõhustada teabevahetust ELi rahaliste vahendite toel ELi liikmesriikides juba välja arendatud lahenduste osas ning võimaldada neile juurdepääsu ka teistele, olgu see siis võimalusel avatud lähtekoodiga või läbi programmeerimisliidese (API). See aitaks oluliselt kaasa tehisintellekti lahenduste taaskasutamise edendamisele ja nende lihtsamini rakendamisele. Sellist tehisintellekti lahenduste jagamist võimaldaks sarnane EL taseme lahendus nagu on Eestis 2019. aasta kevadel käivitatud digiriigi koodivaramu, mis põhineb avatud tehnoloogiatel ja milles talletatav kood on kõigile avalik, välja arvatud juhtudel kui turvakaalutlustel on põhjust vastupidiseks. 3.3. Toetame tehisintellektiga seotud õppekavade, koolituste ja teadlikkuse tõstmise meetmete loomist ja elluviimist. Uue keskse Euroopa teadus-, innovatsiooni- ja ekspertteadmiste keskuse loomise vajadus nõuab täiendavat arutelu, et vältida olemasolevate struktuuride dubleerimist. Leiame, et eelkõige tuleks keskenduda olemasolevate tehisintellektiga tegelevate Euroopa teadus- ja arenduskeskuste vahel võrgustike ja sünergiate loomisele ning nende rahalise toetamise suurendamisele, et soodustada Euroopa püüdlusi saada tehisintellekti-alaste teadusuuringute, innovatsiooni ja ekspertiisi liidriks. Selgitus: Komisjon leiab, et Euroopa tehisintellektikäsitust peab toetama tugev rõhuasetus oskustele, et korvata pädevate töötajate nappust. Seetõttu plaanib komisjon 2020. a jooksul välja tulla ajakohastatud digiõppe tegevuskavaga ja tõhustatud tegevuskavaga oskuste kohta. Peame tähtsaks digikirjaoskuse ja -pädevuste edendamist kõigil haridustasemetel ja -vormides, mitteformaalses õppes ning digioskuste parandamist kogu ühiskonnas. Leiame, et oluline on tähelepanu pöörata ümberõppe edendamisele ning lisaks levinud traditsioonilisele koolitamisele klassiruumis tuleks soodustada e- õppe võimaluste laialdasemat kasutuselevõttu arvestades, et koolituste maht saab tulevikus suur olema. Kindlasti tuleb kaasata programmide loomisesse erinevate valdkondade esindajaid, kellel on kõige parem ülevaade valdkonna puuduvatest oskustest. Toetame maailma tipptasemel magistriõppeprogrammide pakkumist tehisintellekti alal Digitaalse Euroopa programmi toel, aga peaksime keskenduma ka andmeteadusele bakalaureuse tasemel. Lisaks on oluline multidistsiplinaarsus, et andmeteadust õpetataks ka teistel erialadel õppijatele. Digitaalse Euroopa programmi abil tipptasemel ülikoolide ning kõrgemate õppeasutuste toetamisel tehisintellekti edendamiseks on Eesti-taolise väikeriigi seisukohast oluline, et arvestataks ka väiksemate riikide kõrgemate õppeasutustega, kuna vajadus kõrgetasemelise tehisintellekti alase oskusteabe järele on kõikjal ELis. 22 Lisaks plaanib komisjon koos liikmesriikidega välja töötatava tehisintellekti käsitleva kooskõlastatud kava15 uuendamise raames keskenduda tehisintellekti valdkonnas töötamiseks vajalike oskuste arendamisele ja tööjõu ettevalmistamisele tehisintellekti juhitavateks muutusteks. Pooldame selle raames kõrgetasemelise tehisintellekti eksperdirühma välja töötatud eetikasuuniste16 kontrollnimekirja põhjal tehisintellekti arendajatele suunatud õppekava koostamist, mida liikmesriikide koolitusasutused saaksid õppematerjalina kasutada. Seejuures on oluline, et koostatud juhised oleksid lihtsasti rakendatavad praktikas. Usaldusväärse tehisintellekti arendamiseks ja rakendamiseks on oluline, et tehisintellekti rakenduste tellijad, arendajad ja kasutajad oleksid teadlikud tehisintellektist tingitud riskidest ja ohtudest isikute õigustele, sealhulgas kõikide inimeste põhiõigustele. Lisaks peavad nad oskama neid riske maandada ja kahju ära hoida. Teavitustööd tuleb teha nii siseriiklikul aga ka ELi ning rahvusvahelisel tasandil. Nõustume komisjoniga, et ülemaailmses konkurentsis püsimiseks ja tehisintellekti valdkonnas juhtrolli haaramiseks tuleb Euroopas luua rohkem sünergiaid ja võrgustikke erinevate tehisintellekti valdkonnaga tegelevate teadus- ja katsekeskuste vahel, kuna valdkonna praegune killustatus seab Euroopa võrreldes oma üleilmsete konkurentidega ebasoodsasse positsiooni. Uue keskse keskuse lisandväärtuse kohta puudub põhjalik analüüs komisjoni poolt ning lisaks on ka uute keskuste rajamine kulukas ning nad vajavad oma toimimiseks arvukalt spetsialiste, kellest on niigi puudus. Oluline on ka tagada olemasolevatele keskustele tõhus ressursside eraldamine ja kasutamine. Selleks, et soodustada innovatsiooni ja arengut, on oluline rahaline toetus suunata praktiliste tehisintellekti lahenduste väljaarendamisse ja nende testimisse. Mainitud keskused peaksid kindlasti kaasama ja koostööd tegema ülikoolide ning teiste teadusasutustega ning edendama erinevaid koostööprojekte. 3.4. Eesti toetab vähemalt ühe tehisintellektile spetsialiseerunud digitaalse innovatsiooni keskuse rajamist igas liikmesriigis, et soodustada tehisintellekti kasutuselevõttu väike- ja keskmise suurusega ettevõtetes. Selgitus: Toetame komisjoni pingutusi vajalike stiimulite loomiseks kiirendamaks tehisintellektil põhinevate rakenduste, sh masinõppe ja robootika lahenduste kasutuselevõttu ettevõtetes ning eelkõige VKEdes. Digitaalse innovatsiooni keskuste võrgustikust peaks saama piiriülene võrgustik, mis avab VKEdele tasuta juurdepääsu uutele tehnoloogiatele test before invest põhimõttel. Kuna VKEdel tihti puuduvad ressursid iseseisvalt uusi tehnoloogiaid katsetada ja rakendada, on selles võrgustikus osalemine Eesti tööstusettevõtete lisandväärtusloome suurendamise seisukohalt väga oluline. Seetõttu oleme Eestis eelnevate läbirääkimiste käigus huvigruppidega määratlenud riigi poolt kaasfinantseeritava digitaalse innovatsiooni keskuse fookusvaldkonnaks tehisintellekti-põhised simulatsioonid ja tarneahela integratsiooni rakendused Tööstus 4.0 ning ringmajanduse suunal. Lisaks VKE-de toetamisele näeme sellistel keskustel ka üldisemat kasutegurit tehisintellekti valdkonna edendamisel, masinõppe- ja robootikalahenduste kasutuselevõtul ja teadlikkuse suurendamisel. Oluline on ka tagada, et antud keskustel oleks tihe koostöö kohalike ülikoolidega, aga vajadusel peavad ettevõtetele olema kättesaadavad ka teistes Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste piiriüleses võrgustiku osalejate poolt pakutavad teenused. 3.5. Eesti leiab, et avalikus sektoris tuleb edendada ja toetada tehisintellekti kasutuselevõttu, et muuhulgas suurendada avaliku sektori tulemuslikkust, tõsta avalike teenuste kvaliteeti ja teha paremaid andmepõhiseid otsuseid. Selgitus: Komisjon rõhutab erinevates avaliku sektori valdkondades tehisintellekti põhiste toodete ja teenuste juurutamise olulisust ja soovib erilist tähelepanu pöörata tervishoiule ja transpordile. Eesti 15 https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/news/coordinated-plan-artificial-intelligence 16 Komisjoni moodustatud sõltumatu kõrgetasemeline tehisintellekti eksperdirühm (AI HLEG) avaldas 2019. a aprillis „Eetikasuunised usaldusväärse tehisintellekti arendamiseks“, mille üheks osaks on kontrollnimekirja katseversioon, mida piloteeriti kuni 2019. aasta detsembrini. AI HLEG koostab 2020. a juuni lõpuks piloteerimise raporti ja kuuldavasti teeb tagasiside tulemusena kontrollnimekirja oluliselt ümber, mh pakub välja põhiõiguste mõjude hindamise metoodika mudeli. 23 senised esmased kogemused kinnitavad, et tehisintellekt võib suurendada avaliku sektori tulemuslikkust, aitab töötajatel keskenduda rohkem lisandväärtust loovatele tegevustele, tõsta avalike teenuste kvaliteeti, aidates otseselt kaasa tegevuste automatiseerimisele (nähtamatuks muutmisele) ja isikustamisele, samuti teha paremaid andmepõhiseid poliitikaotsuseid, nt kasutades masinõpet ja muid tehisintellekti meetodeid andmetest mustrite tuvastamiseks. Seetõttu on oluline edendada ja toetada nii Eestis kui ELis avaliku sektori valdkondades tehisintellekti põhiste toodete ning teenuste juurutamist. Eesti avalikus sektoris on praegu rakendatud 30 tehisintellekti rakendust ehk kratti 21 asutuse poolt. „Eesti infoühiskonna arengukavas 2020“ on seatud sihiks, et aastal 2021 oleks Eesti riigis kasutusel 50 tehisintellekti rakendust. Rõhutame, et välja ei ole kujunenud kindlaid kasutusvaldkondi ega asutusi, kes kratte rakendavad. 3.6. Eesti peab oluliseks kaitsta kõikide isikute põhiõigusi ja -vabadusi tehisintellekti arendamisel, rakendamisel ning kasutamisel. Oluline on põhjalikult kaardistada tehisintellekti mõju erinevatele põhiõigustele, et tuvastada, kas ja millised on lüngad kehtivas õiguste kaitses. Toetame ELi ja Euroopa Nõukogu ning nende liikmesriikide tegevust ja rahvusvahelist koostööd, mis põhineb jagatud väärtustel ja tehisintellekti eetilise kasutamise propageerimisel. Selgitus: Tehisintellekti mõju põhiõigustele on oluline küsimus, mida uuritakse erinevates formaatides, ka Euroopas nii siseriiklikul, ELi kui ka Euroopa Nõukogu tasandil. Siia saab liigitada ka tehisintellektiga seotud eetikaküsimused, mis on kõikide põhiõiguste lähteallikaks. Põhiõiguste kaitse EL õiguse kohaldamisalas on olemuslikult kolmekihiline ning arvestada tuleb igal juhul põhiseadusliku/siseriikliku, ELi kui ka rahvusvahelise inimõiguste koos- ja vastasmõjudega. Oluline on põhjalikult kaardistada tehisintellekti mõju erinevatele põhiõigustele, kaardistada kehtivat ELi ja rahvusvahelist õigust ning tuvastada, kas ja millised on lüngad kehtivas põhiõiguste kaitses. Tuleb silmas pidada, et mõju erinevatele põhiõigustele võib olla nii positiivne kui ka negatiivne ja et negatiivne mõju ehk põhiõiguste riive/rikkumine võib olla väga erineva olulisuse tasemega. Eestis ja Euroopas rakendatud tehisintellekt peab olema inimkeskne ehk peab tagama inimväärikust, inimeste jätkuvat autonoomiat ja inimeste primaarsust (primacy). Tagatud peab olema võimalus tehisintellekti abil või toel tehtud otsust tõhusalt vaidlustada, sh nõuda, et otsust vaatab läbi inimene. Selleks, et kindlustada isikuandmete töötlemisega kaasnev eraelu ja isikuandmete kaitse, õigus mittediskrimineerimisele, õigus tõhusale õiguskaitsevahendile ning teisi põhiõigusi, tuleb tagada inimese teadlikkus sellest, kas tema andmeid on töödelnud tehisintellekt. Kui isikuandmeid töötleb tehisintellektiga rakendus, tuleks tagada sellest teavitamine nii eelnevalt kui ka pärast, nt koos selle abil tehtud otsusest teavitamisega ja andmejälgija laialdase rakendamise kaudu. Mida intensiivsem on tehisintellekti süsteemi rakendamisega kaasnev riive, seda olulisemaks tuleb pidada nii riivevolituse reguleerimist kui ka vajadusel vastavate menetluslike tagatiste loomist. Valge raamat viitab tehisintellektiga seonduvatele võimaliku soo või muu tunnuse tõttu diskrimineerimisega seotud riskidele ja vajadusele kasutada representatiivseid andmekogusid, et tagada kõigi sugu, etnilist päritolu ja muid võimalikke diskrimineerimise aluseid puudutavate asjakohaste aspektide kajastus nendes andmekogumites. Siiski, ei leia äramärkimist tehisintellekti ja sooliste stereotüüpide seos ning vastasmõju. Laiemale mõjule viitab aga komisjoni soolise võrdõiguslikkuse strateegia, tuues esile, et kui algoritmid ja seonduv masinõpe ei ole piisavalt läbipaistvad ja stabiilsed, siis kaasneb nendega sooliste eelarvamuste/kallutatuse kordamise, võimendamise või neisse panustamise risk, millest programmeerijad ei tarvitse teadlikud olla või mis tulenevad valitud andmetest. Usaldusväärse, inimkeskse ja põhiõigusi arvestava ja väärtustava tehisintellekti arendamisel peab silmas pidama laiemat soolise võrdõiguslikkuse edendamise eesmärki, mis hõlmab ka sooliste stereotüüpide leviku aktiivset tõkestamist. Uued tehnoloogiad, sealhulgas tehisintellekt, ei kujuta endast aga vaid ohtu põhiõigustele, vaid neid võib arendada ja rakendada selliselt, et nende abil soodustatakse põhiõiguste teostamist kui ka põhiõiguste kaitset, näiteks avalikus sektoris, sh seoses juurdepääsuga õigusemõistmisele ja heale 24 haldusele. Näiteks, kuigi on oht, et valesti disainitud algoritmid koostoimes ajalooliste või mitteasjakohaste andmetega võivad viia kallutatud tulemusteni ning edasi arendada ja võimendada juba olemasolevat ebavõrdsust, siis on ka võimalik luua süsteeme, mis on nn „inimestest paremad“, ilma inimlike eelarvamusteta. See omakorda edendab sotsiaalset kaasatust ja sidusust. Komisjon kinnitab valges raamatus, et EL jätkab tehisintellekti alast koostööd samameelsete riikide, kuid ka rahvusvaheliste osalistega, tuginedes lähenemisviisile, mis põhineb ELi normidel ja väärtustel. Leiame, et oluline on tagada innovatsiooni toetav rahvusvahelise koostöö raamistik, mis järgib eetikanorme, andmekaitse reegleid ning teisi inim- ja põhiõigusi. Inimõiguste ja põhiõiguste kaitsel tuleb lähtuda inimõiguste universaalsest kehtivusest, Euroopa Inimõiguste Konventsioonist, Euroopa Liidu põhiõiguste hartast ning Eesti põhiseadusest. Eetikasuuniste väljatöötamisel ja rakendamisel tuleb lähtuda Euroopalikest eetikanormidest. ELi käsitluses on põhiõigused põhimõtteliselt samad, mis inimõigused, kuid põhiõigused on kaitstavad siseriikliku õiguse (eelkõige põhiseadus) ja ELi õiguse alusel (eelkõige ELi põhiõiguste harta), inimõigused aga rahvusvahelise õigusel alusel (eelkõige Euroopa Inimõiguste konventsioon jt Euroopa Nõukogu konventsioonid ja instrumendid ning ÜRO inimõiguste paktid ja konventsioonid). 3.7. Tehisintellekti käsitleva õigusraamistiku võimalikul täiendamisel tuleb selgelt tuvastada lünk olemasolevas raamistikus ja vajadus seda lünka täita, sh järgides proportsionaalsuse põhimõtet. Eelistame võimaluse korral juhiseid, mis selgitavad olemasoleva õigusraamistiku kohaldamist uutele tehnoloogiatele. Selgitus: Valges raamatus lähtub komisjon arusaamast, et kõikide tehisintellektirakenduste suhtes kehtivad olemasolevad ja asjakohased ELi õigusnormid. Komisjon leiab, et tuleb kindlasti hinnata, kas olemasolevate õigusaktide puhul on võimalik tagada nende asjakohane täitmine tehisintellektist tingitud riskide käsitlemiseks või kas on vaja kohandada konkreetseid õiguslikke vahendeid. Euroopas rakendatud tehisintellekt peab olema usaldusväärne ehk õiguspärane, eetikanormidega kooskõlas ja töökindel. Ei ole kahtlust, et olemasolev EL õigusraamistik ning siseriiklikud õigusnormid on kohaldatavad tehisintellektile ja tehisintellekti süsteemidele. See kehtib mh ELi põhiõiguste harta kohta, mis on liikmesriikidele siduv liidu õiguse kohaldamise korral, samuti ka Euroopa inimõiguste konventsiooni ja teiste rahvusvaheliste inimõiguste instrumentide kohta. Eesti peab oluliseks, et uusi tehnoloogiaid, sh tehisintellekti, ei reguleerita üle. Õigusraamistiku võimalikul täiendamisel tuleb selgelt tuvastada lüngad olemasolevas raamistikus ja vajadus neid lünki täita. Eelistame võimaluse korral juhiseid, mis selgitavad olemasoleva õigusraamistiku kohaldamist uutele tehnoloogiatele. Õigusraamistiku kohandamisel on oluline kõrvaldada aegunud normid, mis ei arvesta või ei võimalda arvestada tehisintellekti kasutust ning takistavad seeläbi tehisintellektist saadavat kasu ühiskonnale. Regulatsioon, mille eesmärk on tõsta usaldust ja seega soodustada tehisintellekti kasutuselevõtmist, ei tohi muutuda regulatsiooniks, mis õigustamatult pärsib innovatsiooni või ebaproportsionaalselt koormab tehisintellekti tellijaid, arendajaid ning kasutajaid, sh väike ja keskmise suurusega ettevõtjaid. Eestile on oluline kaitsta kõikide isikute õigusi, sh tagada oma ettevõtjatele juurdepääs ELi digitaalsele ühtsele turule. Tuleb vältida digitaalse ühtse turu killustamist, arvestada asjaolu, et mitu liikmesriiki vaeb võimalusi võtta tehisintellektist tingitud probleemide käsitlemiseks vastu siseriiklikke õigusakte. See võib mh kahjustada Eesti ettevõtjate juurdepääsu turgudele ja konkurentsivõimet ülemaailmsetel turgudel. 3.8. Eesti on seisukohal, et õigusselguse ja õiguskindluse tagamiseks peab õigusraamistiku kohaldamisala olema selgelt määratletud. Jagame komisjoni seisukohta, et tehisintellekti definitsioon peab olema piisavalt täpne, et tagada vajalik õiguskindlus. Selgitus: Komisjoni tööhüpotees on, et tulevast õigusraamistikku peaks kohaldatama tehisintellekti kasutavate toodete ja teenuste suhtes, seega tuleks tehisintellekt tulevase algatuse otstarbel selgelt määratleda. Komisjoni hinnangul on selleks oluline määratleda selgelt tehisintellekti peamised koostisosad, see tähendab „andmed“ ja „algoritmid“. Vaja oleks määratleda, mida konkreetselt 25 loetakse tehisintellektiks. Osad algoritmid ei sisalda üldse tehisintellekti komponenti, teised aga kasutavad tehisintellekti. Mõlema liigi puhul on vaja tagada kõikide isikute põhi- ja teiste õiguste kaitse nii otsuste langetamisel kui otsuste ettevalmistamisel. Tehisintellekti sisaldava algoritmi puhul on ohud veelgi suuremad, eriti kui tegemist on iseõppiva lahendusega, mh võib teatud olukordades tekkida läbipaistmatuse ehk nn „musta kasti“ probleem. Tegemist on juba täna reaalselt vahel esineva olukorraga, kus isegi arendaja ei suuda enam kindlaks määrata, kuidas rakendus on jõudnud mõne otsuse või tulemini. Seetõttu tuleks rohkem panustada ning investeerida lahendustesse, mis võimaldavad selgitada tehisintellekti otsuseid ning nende tagamaid. Juba täna on näha, et vastavad lahendused aitavad oluliselt selgitada ja avada, kuidas ühe või teise otsuseni jõuti. Näiteks OpenAI ja Google’i teadlaste koostöös loodud Activation Atlases17 aitab selgitada, kuidas ja millele tuginedes jõudis algoritm konkreetse tulemuseni. 3.9. Eesti toetab riskipõhist lähenemisviisi tehisintellekti õigusraamistiku määratlemisel, et tagada võimalike meetmete proportsionaalsus. Eestile on oluline vältida tehisintellekti arendamise ja kasutamise ülereguleerimist ning seeläbi ebaproportsionaalse koormuse tekitamist. Võimalikud siduvad nõuded peaksid olema kohaldatavad üksnes kõrge riskitasemega rakenduste suhtes. Õigusraamistiku ühetaoliseks rakendamiseks on oluline, et tehisintellekti riskitaseme määratlus põhineks objektiivsetel kriteeriumitel ja oleks üheselt tõlgendatav. Selgitus: Komisjoni hinnangul võib lisaks võimalikele kohandustele kehtivates õigusaktides olla ka tarvis konkreetselt tehisintellekti käsitlevat õigusakti, et muuta ELi õigusraamistik vastavaks praegusele ja prognoositavale tehnoloogia ning kaubanduse arengule. Tulevane võimalik õigusraamistik kehtestaks uued õiguslikult kohustuslikud nõuded, kuid ainult kõrge riskitasemega tehisintellektirakenduste puhul, et tagada regulatiivse sekkumise sihipärasus ja proportsionaalsus. Leiame, et ühelt poolt võib tehisintellekti lahenduste reguleerimine kaasa aidata turvaliste tehisintellekti lahenduste arendamisele ning kasutuselevõtule. Teisalt on reguleerimise puhul oluline tagada, et meetmed oleksid proportsionaalsed ega takistaks uute lahenduste väljatöötamist. Pidades silmas seda, kui kiiresti tehisintellekt areneb, peab õigusraamistik olema tehnoloogiliselt neutraalne ja piisavalt paindlik, et see oleks nii kohaldatav kui tõhus uute lahenduste suhtes. Seetõttu toetame riskipõhist lähenemist regulatsioonile. Oluline on, et raamistikus oleks välja toodud selged ja objektiivsed kriteeriumid, mille põhjal hinnata, kas tegemist on kõrge riskiga rakendustega ning kes seda hindab. Loodud kriteeriumite rakendamiseks oleks otstarbekas luua praktikas läbikatsetatud juhend ja Eesti peaks olema valmis siin vajadusel kaasa lööma. Komisjon leiab, et kõik tehisintellekti rakendused tuleks üldjuhul lugeda kõrge riskitasemega rakendusteks, võttes aga seejuures arvesse, kas märkimisväärne risk kaasneb nii sektori kui ka kavandatava kasutamisviisiga, ennekõike ohutuse, tarbija õiguste ja põhiõiguste seisukohast. Täpsemalt tuleks komisjoni pakutu alusel tehisintellekti rakendus lugeda kõrge riskitasemega rakenduseks, kui see vastab korraga kahele kriteeriumile: tehisintellekti rakendust kasutatakse sektoris, mille tavapärase tegevusega arvestades on ootuspärane, et võivad esineda märkimisväärsed riskid ja tehisintellekti rakendust kasutatakse kõnealuses sektoris viisil, mille puhul on tõenäolised märkimisväärsed riskid. Jääb ebaselgeks, kuidas toimuks sektorite ammendava loetelu ülevaatamine ja muutmine ning kuidas kohaldatakse seda lähenemist sellistele, mis on algselt klassifitseeritud madala riskiga, kuid aja jooksul arenevad kõrge riskiga rakendusteks või mis integreeritakse teiste reguleerimisalasse kuuluvate süsteemidega. Ebaselgust lisab komisjoni alternatiivne käsitlus, mille kohaselt võib siiski esineda erijuhte, kui tehisintellekti rakenduste kasutamist teataval eesmärgil tuleb kaalul olevate riskidega arvestades lugeda kõrge riskitasemega kasutamisviisiks, sektorist sõltumata. Selle illustreerimiseks toob komisjon näidetena tehisintellekti rakenduste kasutamist värbamisprotsessides ja töötajate õigusi mõjutavates olukordades ning biomeetrilise kaugtuvastuse ja muu sekkuva jälgimise tehnoloogia. ELis ja Eestis oleks vaja täiendavalt analüüsida, kas on eesmärke, mille saavutamiseks rakendatud tehisintellekti tuleb 17 https://openai.com/blog/introducing-activation-atlases/ 26 alati pidada kõrge riskitasemega või kas on eesmärke või tehisintellekti rakendusi, mida tuleks üleüldse keelata, arvestades demokraatliku õigusriigi põhimõtteid. 3.10. Toetame eesmärki tagada, et tehisintellektile tuginevate toodete või teenuste kasutamine on igal ajal ohutu. Leiame, et komisjoni pakutud nõuete võimalike põhielementide kokkuleppimisel tuleb arvesse võtta erinevate valdkondade erisusi. Eelistame uutele normidele juhiseid, mis selgitavad olemasolevate nõuete kohaldamist tehisintellekti kontekstis. Selgitus: Komisjon leiab, et tehisintellekti võimaliku tulevase õigusraamistiku kavandamise juures tuleb otsustada, millist liiki õiguslikult kohustuslikud nõuded tuleks kehtestada kõrge riskitasemega tehisintellektirakenduste puhul. Komisjon pakub välja järgnevad võimalike nõuete põhielemendid: treenimisandmed; andmete ja teabe säilitamine; esitatav teave; stabiilsus ja täpsus; inimjärelevalve; konkreetsed nõuded teatavatele erilistele tehisintellektirakendustele, nagu biomeetrilise kaugtuvastuse jaoks kasutatavad rakendused. Eestis ei ole neid küsimusi seni piisavalt uuritud ega arutatud, mistõttu on vaja analüüsida, kas on üldse vajadust komisjoni välja pakutud põhielementide reguleerimiseks ja kui on, kas selleks on vaja kehtestada kohustuslike nõudeid või piisab juhistest, mis selgitavad olemasoleva õigusraamistiku kohaldamist tehisintellekti kontekstis. Leiame, et treenimisandmed peavad olema kvaliteetsed ja asjakohased, et tagada algoritmide tulemusena tekkivate väljundite vastavus tehisintellekti rakenduste kasutuselevõtmiseks seatud eesmärgiga. Ebakvaliteetsete sh ebapiisava mitmekesisusega või ajalooliselt kallutatud andmete kasutamisega kaasneb kõrgendatud oht kasutajate põhiõigustele, sh õigus mittediskrimineerimisele, õigus isikuandmete kaitsele ja õigus teabele. Seetõttu on oluline keskenduda andmehaldusele , sealjuures andmekvaliteedi ja andmete haldamise tagamiseks. Samas leiame, et selleks, et soodustada innovatsiooni ja arengut, on oluline, et regulatiivraamistik jätaks ruumi testimiseks, vigadeks ja ebaõnnestumisteks (kas ja kuidas on võimalik andmeid kahjustada, muuta või süsteeme mõjutada), millest õppida. Näiteks on ilmnenud ka tehisintellekti andmepõhise treenimise kitsaskohad tervishoius. Täpsustamist vajab, kas andmepõhine treenimine saab toimuda ainult teadustöö raames, saades ligipääsu isikuandmetele või terviseandmete puhul eriliigilistele isikuandmetele ning millistele nõuetele peaks tehisintellektil tugineva lahenduse treenimist sooviv teadustöö vastama. Vaja oleks suuniseid isikuandmete kasutamiseks tehisintellekti lahenduste testimiseks ja treenimiseks, näiteks anonüümimise, pseudonüümimise, agregeerimise jms kaudu. Inimestel ei ole võimalik riske mõista ega oma õigusi kaitsta, kui neil puudub vastav teave. Samuti on pädevatel asutustel raskem kontrollida tehisintellekti rakenduste õiguspärasust, kooskõla eetikanormidega ja töökindlust, kui neil puudub selleks vajalik info. Teabe ja andmete säilitamise puhul on oluline tagada kõikide isikute õigusi uute tehnoloogiate, sh tehisintellekti rakendamisel, sh õigust tõhusale õiguskaitsevahendile oma õiguste rikkumise korral. Toetame eesmärki tagada teabe säilitamist algoritmide programmeerimise ja kõrge riskitasemega tehisintellektisüsteemide treenimiseks kasutatud andmete kohta võimalikult täpsel kujul kuni andmekogumi peamiste omaduste ning selleni, kuidas andmekogum valiti. Samuti võiks kaaluda teatavatel juhtudel ka andmete eneste säilitamist ja välja selgitamist, millistel juhtudel oleks vaja treenimise aluseks olevaid andmeid säilitada, millisel kujul ja kui kaua. Omaette probleem on läbipaistvuse puudumine ehk musta kasti olukord, kus isegi algoritmi loonud insener ei oska seletada, kuidas tehisintellektiga rakendus on teatud otsuseni või väljunduni jõudnud. Seetõttu on vaja arendada ja kasutusele võtta tehnoloogilisi lahendusi, mis tegelevad algoritmide parema selgitamisega, et leida viise, kuidas tehisintellekti rakendusi läbipaistvamalt rakendada. Eestile on oluline, et tehisintellekti rakendused oleksid inimkesksed, st toimiksid inimeste huvides, inimeste kontrolli all, kooskõlas inimõigustega. Kõikide inimõiguste lähteallikaks on inimväärikus, millest lähtuvalt on inimene primaarne ja inimesel õigus teada, millal ta suhtleb inimesega ja millal tehisintellektiga. Oleme nõus, et ehkki ELi andmekaitsenormid sisaldavad juba praegu teatavaid sellekohaseid sätteid, oleks asjakohane analüüsida, kuidas toimib isikuandmete kaitse GDPRi art 22 tehisintellekti kontekstis. 27 Eestile on oluline, et Euroopas rakendatud tehisintellekt oleks usaldusväärne, ehk õiguspärane, eetikanormidele vastav ja sotsiaalselt ning tehniliselt töökindel. Töökindlus eeldab omakorda süsteemi stabiilsust ja süsteemi käitumist kavandatud usaldusväärsel viisil ning süsteemi vastupanuvõime võimalikele rünnakutele mh algoritmi muutmiseks. Võimalikud nõuded stabiilsuse, täpsuse ja küberturvalisuse tagamiseks peaksid olema vajalikud, asjakohased ja proportsionaalsed. Tehisintellekti rakenduste usaldusväärsuseks ja inimkesksuseks on oluline tagada inimeste asjakohane sekkumine. Pooldame ka inimjärelevalve osas riskipõhist lähenemist. Erinevate kõrge riskiga tehisintellekti rakenduste puhul on vajadus inimjärelevalve järele erinev. Lähtuvalt GDPRis toodust peaks andmesubjektil olema õigus sellele, et tema suhtes ei tehta üksnes andmete automatiseeritud töötlemisele toetuvat isiklike aspektide hindamisel põhinevat otsust. Tervitame komisjoni plaani algatada ulatuslik arutelu selle üle, kas ja millised on tehisintellekti biomeetriliseks kaugtuvastuseks kasutamist õigustavad olukorrad ja millised võiksid olla ühised kaitsemeetmed. Biomeetriline kaugtuvastus, eriti avalikes kohtades kasutusel olev näotuvastus, võib sügavalt riivata inimeste põhiõigusi, eriti õigust privaatsusele ja isikuandmete kaitsele, aga ka õigust mittediskrimineerimisele, kogunemisvabadust, õigust vabale eneseteostusele, teabevabadust, jne. Samas ei tohiks niisama selle rakendamist piirata. Eestis oleks vaja täiendavalt analüüsida ja arutada, millistel eesmärkidel, olukordades ja tingimustel võiks biomeetrilise kaugtuvastuse kasutamine olla õigustatud.. Oluline on, et tehisintellekti kasutamine biomeetriliseks tuvastamiseks oleks jätkuvalt lubatud vaid siis, kui selle kasutamine on nõuetekohaselt põhjendatud ja proportsionaalne ning selle puhul kohaldatakse asjakohaseid kaitsemeetmed, kooskõlas ELi andmekaitsenormide ja põhiõiguste hartaga. 3.11. Eesti on seisukohal, et kui on tuvastatud vajadus kehtestada täiendavaid nõudeid tehisintellekti kasutavatele kaupadele ja teenustele, siis peavad need kehtima kõigi asjaomaste majandustegevuses osalejate suhtes, kes pakuvad ELis tehisintellekti kasutavaid tooteid või teenuseid, sõltumata sellest, kas nad on asutatud ELis või mujal. Vastasel juhul ei oleks võimalik täielikult saavutada õigusliku sekkumise eesmärke. Toetame õigusselguse saavutamist olukordades, kus toode tuleb ühelt tootjalt aga tarkvara teiselt. Selgitus: Eestile on oluline, et Euroopas rakendatud tehisintellekt oleks usaldusväärne, ehk õiguspärane, eetikanormidele vastav ja töökindel, ning vastaks usaldusväärse tehisintellekti nõuetele. Tehisintellekti kasutavate kaupade puhul pooldame seniste tooteohutuse normide lähenemist, mille kohaselt on ohutusnormid kohustuslikud kõikide kaupade puhul, mida müüakse ELi ühtsel turul. Tehisintellekti rakendusi kasutavate teenuste puhul on olukord keerulisem, kuna teenuseid võidakse pakkuda ka interneti teel teenusepakkujate poolt üle maailma. Tsiviilõiguslikes küsimustes määratleb piiriüleses olukorras kohalduva õiguse rahvusvahelise eraõiguse reeglistik. ELis reguleerib lepinguvälistes võlasuhetes kohaldatavat õigust nn Rooma II määrus18. Rooma II määruse artikli 4 sätestatud üldreegli kohaselt kohaldatakse kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva lepinguvälise võlasuhte suhtes selle riigi õigust, kus kahju tekib. Erireeglid on ette nähtud olukorraks, kus väidetavalt vastutava isiku ja kannatanu harilik viibimiskoht on kahju tekkimise ajal samas riigis, või olukorraks, kus juhtumi kõikidest asjaoludest ilmneb, et kahju õigusvastane tekitamine on ilmselgelt tihedamalt seotud mõne muu riigiga. Rooma II määruse artikkel 5 reguleerib kohalduvat õigust tootja vastutuse korral. Toote poolt põhjustatud kahjust tuleneva lepinguvälise võlasuhte suhtes kohaldatakse selle riigi õigust, kus kahju tekkimise ajal oli kannatanu harilik viibimiskoht, kui asjaomast toodet turustati kõnealuses riigis. Erireeglid on ette nähtud olukorraks, kus toodet ei ole kõnealuses riigis turustatud. Siis kohaldatakse selle riigi õigust, kus toode omandati või kus kahju tekkis. 18 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 864/2007, 11. juuli 2007, lepinguväliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta, OJ L 199, 31.7.2007, p. 40–49 28 Lisaks väärib märkimist, et tootevastutuse direktiivi19 artikli 3 lõike 2 kohaselt loetakse tootjaks ja tootjana vastutavaks iga isikut, kes oma äritegevuse käigus impordib ühendusse müügiks, laenutamiseks, liisimiseks või mõnes muus vormis turustamiseks mõeldud toote. Seega on tootja vastutuse puhul olemas ka isik EL-is, kelle vastu saab kannatanu nõude esitada. Tehisintellekti rakenduste puhul tõusetub ka küsimus, kuidas jagada kohustused asjaomaste majandustegevuses osalejate vahel. Tehisintellektisüsteemi elutsüklis on palju osalisi, sealhulgas arendaja, juurutaja, tootja, turustaja või importija, teenuseosutaja või kasutaja. Leiame, et EL tasandil tuleb saavutada õigusselgus olukordades, kus toode tuleb ühelt tootjalt aga tarkvara (tehisintellekt) teiselt, sealhulgas lahendus küsimusele, kas tooteohutuse nõuded kohalduvad ka eraldiseisvale tarkvarale. 3.12. Juhul, kui kehtestatakse nõudeid tehisintellekti rakendustele, on Eestile oluline, et nende nõuete täitmine oleks tagatud kõikjal tõhusalt ja ühetaoliselt, et kaitsta Eesti kaupade ja teenuste pakkujate ning tehisintellekti rakenduste kasutajate huve ja õigusi. Kindlasti tuleks uute loomise asemel eelistada juba olemasolevate vastavushindamise mehhanismide rakendamist, mis on olemas paljude ELi siseturule lastavate toodete jaoks. Selgitus: Õigusnormide järgimise ja nende täitmise tagamise meetmed peavad olema vajalikud, sobilikud ja proportsionaalsed ning oluline on neid tagada kogu tehisintellekti rakenduse elutsükli vältel. Kriteeriumid peavad olema läbipaistvad, objektiivsed, mittediskrimineerivad ja asjakohased. Muu hulgas on oluline arvestada asjaoluga, et teatud tehisintellekti süsteemid arenevad ja õpivad kogemusest, mistõttu võib nende eluaja jooksul olla vaja süsteemi korduvat või teistsugust hindamist. Nõustume, et varasem vastavushindamine ei tohiks mõjutada riigi pädevate ametiasutuste poolset nõuetele vastavuse kontrolli ja hilisemat õigusnormide täitmise nõudmist. Nõustume ka, et igal juhul tuleb tagada isikutele tõhus juurdepääs õigusemõistmisele ja kahju hüvitamisele, sh juhtudel kus kahju on tekkinud tehisintellekti tehnoloogia kasutamisel. Selle eelduseks on asjakohase õigusraamistiku olemasolu, sh kohased vastutuse reeglid. Seetõttu tuleks tulevikus jälgida, kas mõni tehisintellektile spetsiifiline element võib praktikas raskendada õiguste kaitset, nt kas olemasolevad või tulevased tehnoloogiad võimaldavad kahju põhjustanud probleemi piisavalt tuvastada ja tõendada. Inimeste õiguste tõhusaks kaitseks on muuhulgas vaja tagada läbipaistvus nt tehisintellekti disaini, eesmärgi, algoritmi ülesehituse/loogika, kasutusviisi, täpsuse ja võimalike ohtude kohta. Omaette küsimus on tõhus õiguskaitse seoses tehisintellekti rakendustega teenustega, mida pakuvad ELi turul kolmandate riikide teenusepakkujad, samuti ka tehisintellekti rakendustega toodete osas, mis pärinevad kolmandatest riikidest. Leiame, et riiklik järelevalve peaks toimima eelkõige sektoripõhiselt, näiteks tuleks panganduses ja finantssektoris kasutatavat tehisintellekti hinnata kui osa rahapesu vastasest võitlusest. Kuna riigil on peamine vastutus kõikide inimeste inimõiguste kaitse eest, tuleb avaliku sektori poolt välja töötatud, finantseeritud, tellitud ja rakendatud tehisintellekti puhul tagada inimõiguste kaitse. Selleks tuleks kaaluda meetmeid, mis võimaldavad ex ante tagada põhiõiguste järgimist avalikus sektoris või avaliku sektori rahastamise abil rakendatavate tehisintellekti rakenduste puhul, mille puhul võib olla oht inimõiguste kaitsele. Tuleb ka analüüsida, kuidas riik saab tagada kõikide inimeste inimõiguste kaitset ka erasektoris rakendatud tehisintellekti rakendustega seoses, eriti arvestades asjaolu, et tehisintellekti väljatöötamisel kaasab avalik sektor üldjuhul erasektorit ning avaliku ja erasektori piirid hägustuvad. Lisaks tuleb arvestada ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid, 19 Nõukogu direktiiv, 25. juuli 1985, liikmesriikide tootevastutust käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta, (85/374/EMÜ) OJ L 210, 7.8.1985, p. 29–33 29 mille ÜRO Inimõiguste Nõukogu kinnitas oma 16. juuni 2011. aasta resolutsioonis 17/420, ning Euroopa Nõukogu ministrite komitee 02.03.2016 soovitust inimõiguste ja äritegevuse kohta21. 3.13. Eesti pooldab vabatahtlikke meetmeid, nagu toodete ja teenuste usaldusväärsust tunnistavad märgised, mis aitavad kaasa isikute teadlikkuse tõstmisele ning õiguste kaitsmisele tehisintellekti rakendustega toodete ja teenuste tarbimisel ning kasutamisel. Selgitus: Komisjon pakub valges raamatus vabatahtliku märgistuskorra loomise selliste tehisintellekti rakenduste jaoks, mis ei kvalifitseeru kõrge riskitasemega rakendusteks. Selline vabatahtlik kvaliteedimärgis võimaldaks seda kasutavatel ettevõtetel reklaamida oma tehisintellekti kasutavaid tooteid ja teenuseid usaldusväärsena. Selline märgis aitaks tõsta teadlikkust usaldusväärse tehisintellekti mõistest ja sisust ning tehisintellektiga seotud riskidest ja riskide maandamise võimalustest. Usalduse tõstmine nende tehisintellekti rakenduste vastu, mis ei kvalifitseeru kõrge riskitasemega rakendusteks, võib ka ühtlasi tõsta usaldust kõikide tehisintellekti rakenduste ning tehisintellekti kasutavate kaupade ja teenuste vastu. See omakorda aitab kaasa laiemale tehisintellekti kasutuselevõtule, mis on üheks Eesti prioriteediks. Taoline märgistuskord on näiteks hetkel katsetamisel Taanis, kus väljatöötatud IT turvalisuse ja andme eetika märgis (IT-security and data ethics seal) näitab, kas teatud rakendus vastab küberturvalisuse ja andme eetika nõuetele. See hõlbustab tarbijatel tuvastada ettevõtteid, mis kohtlevad tarbijate andmeid vastutustundlikult ja võimaldab ettevõtjatel reklaamida oma tooteid ja teenused turvalise ja usaldusväärsena.22 3.14. Kui leiab kinnitamist, et kehtivas õiguses on seoses uute tehnoloogiatega lüngad, mis ei võimalda kahju kannatanud isikul piisavalt tõhusalt enda õigusi kaitsta, peaksid muudatused võimaluste piires arvestama olemasoleva vastutuse süsteemiga. Võimaliku uue regulatsiooni tulemusel ei tohiks tekkida põhjendamatuid erisusi uute tehnoloogiate kasutamisel tekkinud kahju ja muul viisil tekkinud kahju hüvitamise vahel. Selgitus: Koos digipaketiga avalikustas komisjon ka raporti toote ohutuse ja vastutuse küsimustest seoses tehisintellekti, asjade interneti ja robootikaga23. Vastutust puudutav osa tugineb suuresti komisjoni juures tegutsenud ekspertrühma raportile.24 Kehtivad tsiviilõiguslikku vastutust puudutavad reeglid on oma olemuselt tehnoloogianeutraalsed. Need kohalduvad sõltumata sellest, kas kahju on tekitatud seoses mõne tehisintellekti rakenduse kasutamisega või mitte. Olukorras, kus isikule on lepinguväliselt tekitatud kahju, võib kahju kannatanul olla potentsiaalselt mitu paralleelset nõuet. Ta võib esitada kahju tekitaja vastu nõude õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks või kohaldataval juhul nõude riskivastutuse sätete alusel. Samuti võib kannatanul olla nõue asja tootja vastu. Lepinguvälise vastutuse reeglid on ELis praeguseks olemas tootja vastutust puudutavas osas. Ülejäänud lepinguvälise vastutuse regulatsioon on riigisisene. Komisjoni koostatud raportis ja komisjoni juures tegutsenud ekspertrühma raportis on analüüsitud kehtivat olukorda ja jõutud järeldusele, et kuigi liikmesriikide olemasolevad süsteemid on ka uute tehnoloogiate korral kohaldatavad, muudavad nende tehnoloogiate iseärasused kahju hüvitamise nõude maksmapaneku kannatanu jaoks keeruliseks. Mõistame, et uued tehnoloogiad, sh erinevad tehisintellekti rakendused võivad luua uusi väljakutseid olemasolevate vastutuse reeglite kohaldamisel. Samas tuleb silmas pidada, et tegemist on uue ja alles 20 https://www.ohchr.org/Documents/Publications/GuidingPrinciplesBusinessHR_EN.pdf 21 Recommendation CM/Rec(2016)3 of the Committee of Ministers https://search.coe.int/cm/Pages/result_details.aspx?ObjectID=09000016805c1ad4 22 https://eng.em.dk/news/2019/oktober/new-seal-for-it-security-and-responsible-data-use-is-in-its-way/ 23 Report on the safety and liability implications of Artificial Intelligence, the Internet of Things and robotics, COM(2020) 64 final, https://ec.europa.eu/info/publications/commission-report-safety-and-liability- implications-ai-internet-things-and-robotics-0_en 24 Liability for Artificial Intelligence and other emerging Technologies, Report from the Expert Group on Liability and New Technologies – New Technologies Formation, https://ec.europa.eu/newsroom/dae/document.cfm?doc_id=63199 30 areneva valdkonnaga, mille kohta on väga vähe praktikat. Seetõttu on keeruline üheselt hinnata võimalike probleemide ulatust ja sellest tulenevalt ka kõnealuste küsimuste reguleerimisvajadust nii riigisiseselt kui ELis. Kui leiab kinnitamist, et kehtivas õiguses on lüngad, mis ei võimalda kahju kannatanud isikul piisavalt tõhusalt enda õigusi kaitsta, peaksid mistahes muudatused arvestama võimalikult palju olemasoleva lepinguvälise vastutuse süsteemiga. Võimaliku uue regulatsiooni tulemusel ei tohiks tekkida põhjendamatuid erisusi uute tehnoloogiate kasutamisel tekkinud kahju ja muul viisil tekkinud kahju hüvitamise vahel. Muudatuste kavandamisel tuleb arvestada, et kehtivas tsiviilõiguses kujutab lepinguväline vastutus endast terviklikku süsteemi. Ka muudatuste tulemusel peaksid säilima senised lepinguvälise vastutuse nõuete alused, kuid vajadusel võib kaaluda reeglite täiendamist nii, et need tagaksid ka uute tehnoloogiate kasutamise tulemusel tekkinud kahju kannatanule tõhusa õiguskaitse. Kuivõrd tegemist on alles areneva valdkonnaga, tuleks tagada võimalike muudatuste tulevikukindlus. Loodav regulatsioon peaks olema piisavalt paindlik, et katta erinevaid elulisi olukordi, kus uute tehnoloogiate kasutamise tõttu võib ilmneda probleeme. Samuti tuleks samaväärseid olukordi kohelda võimalikult ühetaoliselt. Ei oleks põhjendatud luua ainuüksi AI-spetsiifilisi reegleid, kuid jätta katmata samaväärsed olukorrad, kus ei ole kasutatud mõnda AI rakendust, kuid kus tegelikkuses võib kahju kannatanul tekkida samasuguseid probleeme enda nõude maksma panemisel. Näiteks tekib küsimus, kas kahju kannatajate kasuks tõendamiskoormise leevendamine või ümberpööramine on õigustatud või vajalik AI puhul, kuid samas mitte olukordades, kus toode on oma olemuselt samuti keeruline, kuid ei põhine AI süsteemil. Kui tuvastatakse selliste reeglite kehtestamise vajadus, peaksid vastavad reeglid olema praktikas mõistlikult ja efektiivselt rakendatavad, st reeglid peavad olema osapooltele arusaadavad ning kahju kannatajatele mõistlikult tõendatavad. Üldjoontes leiame, et tootevastutuse direktiiv (85/374/EMÜ) on ajale hästi vastu pidanud ning on jätkuvalt asjakohane ka uute tehnoloogiate, sh tehisintellekti kontekstis. Samas, kuna tegemist on praeguseks üle 30-aasta vanuse õigusaktiga, võib tehnoloogia arengust tulenevalt kaaluda teatavaid direktiivi täpsustusi, kui sellega tagatakse suurem õiguskindlus. Kuigi ka Komisjon on 2018. aasta direktiivi hindamise aruandes25 jõudnud üldjäreldusele, et direktiivist tulenevad reeglid on endiselt asjakohased, on ka seal välja toodud teatavaid aspekte, mille muutmist võib kaaluda. Väljapakutust võiks kaaluda näiteks toote mõiste ja vastutuse välistuste ülevaatamist. Toote mõiste osas ei ole üheselt selge, kas selleks võib olla ka eraldiseisev tarkvara kuna direktiiv määratleb toote kui vallasasja. Eesti on juba iseenesest direktiivist tulenevaid reegleid laiendanud tarkvarale ning seega võiks direktiivi vastav muudatus olla tervitatav. Lisaks on argumente kaalumaks teenuste hõlmamist tootja vastutuse regulatsiooni alla. Seda eelkõige põhjusel, et teenused ja tooted on üha enam omavahel põimunud ning vahetegu ei ole enam niivõrd selge. Lisaks võiksid eeltoodud muudatused sobituda lepinguõiguse paketti kuuluvate direktiividega, aidates kaasa terviklikuma vastutuse süsteemi loomisele. Vastutuse välistuste osas võiks eelkõige hinnata tingimusi, mille kohaselt tootja vastutab puuduse eest, mis oli olemas toote turule laskmise ajal (nö later defect defence), asjakohasust nö nutikate toodete või tarkvara lahenduste valguses. Teatud toodete puhul ei pruugi tootja vastutuse direktiivi senine lähenemine sobida, kuna erinevalt traditsioonilistest toodetest, võib tootja omada kontrolli toote üle ka peale turule laskmise hetke (näiteks tarkvara uuenduste kaudu). Võttes arvesse, et toodete ohutuse tagamine võib tootjal olla võimalik tarkvara või sellele põhineva toote puhul ka peale turule laskmise hetke, ei pruugi eeltoodud välistus ajendada tootjaid tagama toodete ohutust hilisemas etapis ning tagada kannatanule piisavat kaitset. Eeltooduga seondub ka vastutuse välistus, mille kohaselt on tootjal võimalik vastutusest vabaneda kui puudust ei saanud avastada toote turule laskmise ajal tollaste teaduslike ja tehniliste teadmiste taseme järgi (nö development risk defence). Tulenevalt 25 COM(2018) 246 final, https://ec.europa.eu/transparency/regdoc/rep/1/2018/ET/COM-2018-246-F1-ET- MAIN-PART-1.PDF 31 asjaolust, et tehisintellekti süsteemil põhinev käitumine ei ole alati ennustatav, võivad puudused tekkida ka hilisemas staadiumis. Seejuures ei pruugi sellistest puudustest tuleneva riski panemine eelkõige kasutajale olla õigustatud. Vastavad muudatused võiksid sobituda kokku ka hiljuti vastu võetud lepinguõiguse paketi (digitaalse sisu ja kaupade direktiivi) valguses, tagades müüjatele ja digitaalse sisu üleandjatele võimaluse saada hüvitist vajalike uuenduste tootja poolt pakkumata jätmise korral, mille eest direktiivide kohaselt vastutab tarbija ees müüja/üleandja. Samas tuleb mitmete teiste komisjoni raportis toodud ideede puhul põhjalikumalt hinnata nende vajalikkust ja põhjendatust, näiteks hüvitatava kahju laiendamine (nt andmete kaotamine, privaatsuse rikkumine). Tuleb arvestada, et tootja vastutuse regulatsioon ja riskivastutuse regulatsioon laiemalt on mõeldud primaarselt kaitsma isiku elu ja tervist, ning piiratud ulatuses omandit. Muudel juhtudel on kahju kannataja õigused kaitstud läbi võimaluse esitada nõue muul õiguslikul alusel. Samuti vajab täiendavat analüüsi tõendamisreeglite leevendamise küsimus. 3.15. Juhul, kui leiab kinnitamist vajadus reguleerida ELi õiguses lepinguvälise kahju hüvitamist lisaks tootja vastutusele, leiame, et on õigustatud riskipõhine lähenemine. Nõustume, et kõrge riskiga rakenduste puhul on õige süüst sõltumatu riskivastutus, mis on kannatanu jaoks soodsam lahendus. Riskide määratlemise kriteeriumite paika panemisel tuleks tagada mõistlik tasakaal kahju kannatanud isiku õiguste tõhusa kaitse ja ettevõtjale pandava vastutuse ning kohustuste vahel. Selgitus: Lepinguvälise vastutuse reeglid on ELis praeguseks olemas tootja vastutust puudutavas osas. Ülejäänud lepinguvälise vastutuse regulatsioon on riigisisene. Mistahes tehisintellekti rakenduse kasutamine ei peaks automaatselt tähendama kõrgemat riski. Näiteks mõnes voogedastusplatvormis kasutatav AI rakendus, mis kohandab tarbijale tehtavaid soovitusi tarbija seniste kuulamis- või vaatamisharjumuste pinnalt, ei ole olemuslikult ohtlik ega seotud kõrgema riskitasemega. Samas jällegi isesõitvad autod võivad selgelt kujutada ohtu nii juhile endale kui ka kõigile ülejäänud liikluses osalejatele. Seetõttu on õigustatud kõrge ja madala riskiga tegevuste eristamine ja neile erineva regulatsiooni kohaldamine. Nõustume, et kõrge riskiga rakenduste puhul on õige süüst sõltumatu riskivastutus, mis on kannatanu jaoks soodsam lahendus. Samas pole me veendunud riskide määratlemiseks komisjoni pakutud lahenduses, kuna see võib teatud olukordades olla võrreldes meie kehtiva õigusega kahju kannatule ebasoodsam. Eestis kohaldub kõrgema riskiga juhtumite korral vastutus suurema ohu allikaga tekitatud kahju eest. Kehtivas võlaõigusseaduses (edaspidi VÕS) on ette nähtud suurema ohu allika vastutus teatud suurema ohu allikate puhul, mille puhul võib praktikas tihti kahju tekkida (nt mootorsõidukid, loomad) ning üldine suurema ohu allika reegel, mida võib kasutada juhul, kui ükski erikoosseis täidetud ei ole, kuid tegemist on siiski suurema ohu allika vastutusega. Mõistame, et kõrge ja madala riskiga tegevuste määratlemiseks peavad olema teatud kriteeriumid ja et nende määratlemine ja seejuures regulatsiooni kohaldamisala piiritlemine on alati hinnanguline. Kehtivas VÕS-is on lepinguvälise vastutuse puhul selline eristamine ette nähtud, kuid see lähtub mõnevõrra teistsugustest alustest võrreldes Komisjoni raportis väljapakutuga. Asja või tegevust loetakse VÕS-is suurema ohu allikaks, kui selle olemuse või selle juures kasutatud ainete või vahendite tõttu võib isegi asjatundjalt oodatava hoolsuse rakendamise korral tekkida suur kahju või võib kahju tekkida sageli. Vastutuse raportis (ja Komisjoni juures tegutsenud ekspertrühma raportis, millele vastutuse raport tugineb,) on kõrge riskiga rakendused sellised, mis tekitavad kahju mõnele olulisele õigushüvele (elu, tervis, vara) ning mis mõjutavad avalikkust. Nendest tingimustest, mis on Komisjoni raportis välja toodud, on igati mõistetav ja arusaadav oluliste õigushüvede mõjutamise tingimus. Ka VÕS-is on suurema ohu allikaga tekitatud kahju regulatsiooniga kaitstud õigushüved määratletud sarnaselt (surma põhjustamine, kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamine, asja kahjustamine). Samas avalikkuse mõjutamise kriteeriumit meie õiguses otsesõnu ei ole. Sellega on ilmselt soovitud tagada, et riskivastutus rakenduks juhul, kui kahju tekkimise tõenäosus on suurem. Samas on see lahendus siiski probleemne, sest see võib viia olukorrani, kus realiseeruvad mingile asjale või tegevusele 32 iseloomulikud riskid, kuid kuivõrd nendest on mõjutatud vaid piiratud isikute ring, ei oleks kannatanul võimalik tugineda riskivastutuse reeglitele. Sellisel juhul on küsitav, kas kannatanule on tagatud piisav kaitse. Seejuures märgime, et edaspidise töö käigus vajavad täpsustamist valges paberis ja raportis pakutu omavahelised seosed. Hetkel ei ole päris selge raporti ja valge paberi koosmõju. Valge paber ja vastutust puudutav raport käsitlevad mõlemad madala ja kõrge riskiga rakendusi, kuid kasutavad nende määratlemisel erinevaid lahendusi. Vastutuse raportis on lähtutud oluliste õigushüvede kaitse ja avalikkuse mõjutamise kriteeriumitest. Valges paberis pakutakse välja, et täidetud peaksid olema kaks tingimust: tegutsemine kindlas sektoris ja rakenduse kasutamine viisil, mille tulemusel tekivad tõenäoliselt olulised riskid. Iseenesest võib vastutuse reeglistikus teistsugusest määratlusest lähtumine olla põhjendatud, kuid see vajab lihtsalt selgitamist. Arvamuse saamine ja kooskõlastamine Digipaketi kohta koostatavatele seisukohtadele küsiti sisendit Haridus- ja Teadusministeeriumilt, Justiitsministeeriumilt, Kaitseministeeriumilt, Keskkonnaministeeriumilt, Kultuuriministeeriumilt, Maaeluministeeriumilt, Rahandusministeeriumilt, Siseministeeriumilt, Sotsiaalministeeriumilt ja Välisministeeriumilt. Digipaketi dokumendid saadeti arvamuse saamiseks ka järgnevatele asutustele ja organisatsioonidele: Arenguseire Keskus Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate E-riigi Akadeemia Assotsiatsioon Eesti E-kaubanduse Liit Elering Eesti Elektritööstuse Liit Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) Eesti Elektroonikatööstuse Liit Innovatsioonipoliitika komisjon (IPK) Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni ITS Estonia Liit Maanteeamet Eesti Inimõiguste Keskus Nordic Institute for Interoperability Solutions Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing Open Knowledge Estonia Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Riigi Infosüsteemi Amet Eesti Maaülikool Startup Estonia Eesti Masinatööstuse Liit Statistikaamet Eesti Plastitööstuse Liit Tallinna Tehnikaülikool Eesti Standardikeskus Tallinna Ülikool Eesti Taastuvenergia Koda Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Eesti Teadusagentuur Tartu Ülikool Eesti tervisetehnoloogia klaster Teaduspoliitika komisjon (TPK) Teaduste Akadeemia Saabunud sisendid on esitatud kaasamise tabelis (lisa 1). 33 Lisa 1. Kaasamise käigus esitatud märkuste arvestamise tabel Ettepaneku esitaja Ettepanek/avaldus Arvestamine Eesti Masinatööstuse Tööstuse digitaliseerimine. Osaliselt Liit Põhi- ja tugiprotsesside realiseerimise tulemuslikkusest (digitaliseerimisest) sõltub ettevõtte äriedu ja konkurentsivõime. arvestatud, mh Protsesside automatiseerimine, digitaliseerimine ja paindlikkuse vajaliku taseme saavutamine on kriitilise tähtsusega, et järgmiselt: tagada protsesside teostuse kiirus, võimaluste parim realiseerimine ja ulatusliku informatsiooni efektiivne kasutamine. töötajate oskused – Töötajate oskused. seisukoht 2.2., 3.3.; Digitaaltehnoloogiad on toonud kaasa tööjõu oskuste muutuse. Suurenenud on ümberõppe vajadus minimaalne ajaga. Puudused andmed tööstuse töötajate oskusdes ja spetsialistide vähesus mõjutavad meid juba täna ning lähiaastatel defitsiit ilmselt suureneb töökohtadel ja jaoks – seisukoht tervele majandusele. 2.4.; Arvestades muutuste kiirust, muutuvaid kvalifikatsiooninõudeid, oskuste laia variatsioon ja täiesti uued erialad-ametid uutele Digital 4 tehnoloogiatele on mõju majandusele ja tööjõu turule väga suur. Development Hub Shaping Europe’s digital future: seisukoht 1.10. A. Tehnology that works for people Skills Agenda - Digitaaltehnoloogiate kasutamiseks on inimeste oskused võtme tähtsusega. 5G ja Cybersecurity - puudutab otseselt kõiki tööstuses kasutatavaid tehnoloogiaid on erinevate tehnoloogiate integratsiooni aluseks. B. A fair and competitive economy Industrial Strategy Package - tööstuse jaoks kindlasti kõige suurem huvi, eriti SME-de kaasamine ja konkurentsivõime. Tööstuse digitaliseerimine. Olulised tööstuse jaoks: Global Digital Cooperation Strategy A Digital for Development Hub - Aitama SME-del suurentada oma konkurentsivõimekust läbi kõrgtehnoloogia arenduste, mida SME-d iseseisvalt ei suudeta piiratud ressursside tõttu. Standardiseerimine on väga oluline tehnoloogiate arendamisel aga meie väiksuse seab piire. Eesti oma väiksuse aga samas vastuvõtlikusele innovatsioonile ja suhteliselt hästi arenenud infotehnoloogiale sobib EU projektides piloteeria rolli, mis arendab keskkonda ja ettevõtlust. A European strategy for data: A. A cross-sectoral governance framework for data access and use B. Enablers: Investments in data and strengthening Europe’s capabilities and infrastructures for hosting, processing and using data, interoperability Tööstuse jaoks on suurandemed (Big Data) (kogumine, salvestamine, sorteerimine, analüüsimine jne.) muutunud läbi digitaliseerimise väga oluliseks. C. Competences: Empowering individuals, investing in skills and in SMEs (suurendab töötajate ja SME-de konkurentsivõimet EU- s) On Artificial Intelligence - A European approach to excellence and trust Üldine dokument, keeruline kommenteerida. Huvitavad teemad, mis seotud tööstuslahenduste AI, IoT ja robootika valdkonnaga Elering Andmestrateegia kohta: Eesti X-tee ja ID-kaardi baasil on meil võimalik Komisjoni strateegia esimesena ellu viia ja luua andme- Teadmiseks võetud ökosüsteemid. Sellega praegu tegeleb Elering (energeetikas) ja RIA (tervises): et inimesed saaksid turvaliselt oma andmeid jagada. Eestil on siin suunanäitaja roll, andmete teemal. https://elering.ee/en/grid-operators-establish-energy-data-access-alliance-revolutionise-european-energy-market Ettevõtluse Väike- ja keskmise suurusega tööstussektori ettevõtete digitaliseerimise ja ka tootearenduse valdkondadest lähtuvalt on kindlasti Teadmiseks võetud Arendamise väga olulised: ja osaliselt Sihtasutus  5G ja 6G väljatöötamise tegevusplaan – võimaldab luua vajalikku infrastruktuuri tööstusettevõtetes andmete korjeks arvestatud, mh seadmetelt ja muudest allikatest; järgmiselt:  Küberturvalisuse strateegia ja sellega seotud tegevused – Eestis olemas väga heal tasemel võimekus, kindlasti ka küberturvalisus – tööstussektori andmete turvalisuse tagamiseks lahenduste väljatöötamisel; seisukoht 1.2.;  Digitaalsete oskuste hariduse tegevusplaan – Eesti tööstussektorit koormanud viimastel aastatel tööjõupuudus/oskuste Digitaalsed oskused puudus, siis oluline osa on ka digitaalsete oskuste arendamine ja pädevuste edendamine kõikidel haridustasemetel (sh ka – seisukoht 2.2., ümberõppel); 3.3.;  Andmestrateegia – erasektorist ja -sektoris andmevahetuse ja -kättesaadavuse võimendamine, B2B, B2G, G2B tasandid (siin Digitaalse lisaks ka turism). Tähtsal kohal on seadusandlike meetmete vajaduse uurimine, mis pakuks stiimuleid valdkondlikute innovatsiooni andmeruumide (nt pilveinfrastruktuuri, tööstuslikud IOT andmete korje, jagamine jms) loomiseks. Eesti võiks kaaluda keskus VKEde – osalemist ka andmeruumide (nagu tööstuse, roheleppe, mobiilsuse, energeetika andmeruumid) seadusandluse välja seisukoht 3.4. töötamisel ja andmevoogude analüüsimise raamistiku väljatöötamisel. Samuti meetmed suurandmete ja masinõppe rakendamiseks tööstussektoris. Eestile oleks äärmiselt oluline osaleda Euroopa andmeruumide ja pilveinfrastruktuuri projektis (High Impact Project on European data spaces and federated cloud infrastructures). Avalikule sektorile ja SMEdele pilveteenuste platvormil (cloud service marketplace) osalemine. Data space temaatika võiks huvi pakkuda ka lähtuvalt TAIE fookusvaldkondade valikust.  Tehisintellekti valge Raamat – seadusandluse välja töötamine tehisintellekti tehnoloogiatele. SMEdele Digital Innovation Hub (sh eraettevõtte osalusega) loomine Eestisse (MKM juba tegeleb ettevalmistustega).  Tööstusstrateegia pakett – jätkusuutliku, rohelise, ringmajandust toetava tööstuse toetamine. Standardiseerimise strateegia – tööstussektoris kasutavate uudsete tehnoloogiate standardiseerimine (sh potentsiaalselt osaleda tesbed’ina teatud tehnoloogiate arendamises). RTE-d puudutav läheb ilmselt siia juurde. Haridus- ja Tehisintellekti valge raamat Osaliselt Teadusministeerium Sissejuhatus, lk 3: Toetame valges raamatus kirjeldatud kahe põhitelje (tipptasemel AI-ökosüsteem ja usaldusel rajanev AI- arvestatud, mh ökosüsteem) usaldusväärse ja turvalise tehisintellekti väljaarendamist Euroopas, kuna mõlemad on vajalikud selleks, et järgmiselt: tehisintellekti kasutuselevõtt tuleks kasuks nii majandusele kui ka ühiskonnale. Toetus valge Ühelt poolt on oluline luua meetmed, mis aitaksid ühendada Euroopa, riikliku ja piirkondliku tasandi ning era- ja avaliku sektori raamatu kahel jõupingutused ja ressursid, et luua tipptasemel põhinev ökosüsteem kogu tehisintellekti väärtusahelas alates teadusest ja põhiteljel innovatsioonist kuni lahenduste kasutuselevõtuni ettevõtetes. Teisalt on oluline, et tulevane tehisintellekti õigusraamistik oleks põhinevale kooskõlas Euroopa eeskirjade ja väärtustega, et tagada kodanike ja ettevõtjate jaoks AI-rakenduste kasutuselevõtu ülesehitusele – usaldusväärsus. seisukoht 3.1.; Leiame, et ettevõtlust puudutava tehisintellekti ökosüsteemi näidete juures tuleb välja tuua ka disain. EL riikide valitsuste Euroopas on ka disain tugev ja kõrge lisandväärtusega valdkond, milles tehisintellektil on suur roll. Näiteks autode jm vaheline transpordivahendite, masinate, aga ka mööbli jt tarbeesemete disain, lisaks ka teenusedisain (viimasel on tehisintellektiga ilmselt andmevahetus – kõige suurem võimalik ühisosa). seisukoht 2.3.; Teadusuuringute ja innovatsiooni kogukonna jõupingutuste koondamine, lk 6: Toetame komisjoni plaani hõlbustada Euroopas Erasektori andmed tehisintellekti tipptasemel ja katsekeskuste loomist, mis suudaksid kombineerida Euroopa, riikliku tasandi ning erasektori – seisukoht 2.4.; investeeringuid ja meelitada ligi parimaid teadlasi, et Euroopast saaks tehisintellekti-alaste teadusuuringute, innovatsiooni ja Andmed ja oskused ekspertiisi liider. – seisukoht 2.2.; Globaalses konkurentsis püsimiseks ja tehisintellekti valdkonnas juhtrolli haaramiseks tuleb Euroopas luua rohkem sünergiaid ja Oskuste võrgustikke erinevate tehisintellekti valdkonnaga tegelevate teaduskeskuste vahel, kuna valdkonna praegune killustatus seab andmeruum ja Euroopa võrreldes oma üleilmsete konkurentidega ebasoodsasse positsiooni. EOSC – seisukoht 2.11. Euroopa andmestrateegia Leiame, et andmemajanduse potentsiaal ja sellega seotud innovatsioonivõimalused on hästi välja töötatud. Kehtestatavad selged reeglid andmetele juurdepääsu ja nende taaskasutamise kohta, investeeringud järgmise põlvkonna standarditesse, vahenditesse ja taristusse, mis aitavad andmeid talletada ja töödelda on väga olulised ja nende kehtestamine on ootuspärane. Nõustume, et Euroopa pilvandmetöötluse mahu suurendamiseks tuleb teha koostööd ja ühendada jõud. Olulisel kohal on inimeste teadmiste ja oskuste tõstmine, et nad teaksid oma õigusi andmete kasutamisest. Visioon, lk 4: Leiame, et visioonina ei ole oluline mitte ainult erinevate sektorite avalike andmete avamine, parema juurdepääsu tagamine andmetele või andmete vastutustundliku kasutamise rõhutamine, vaid ka ELi riikide valitsuste vahel andmete vahendamine ühistel standardiseeritud alustel, et võimaldada andmemahtude kättesaadavust ka väikeriikidele. Suurt osa juba praegu olemas olevatest ja avatud andmetest saab ja tuleks kasutada isegi ilma andmete turgu rajamataja sellega peaks liikuma kiiremini edasi. Leiame, Euroopa andmestrateegias peab olema rohkem rõhutatud innovatsiooni. ELi poliitikast rääkides viidatakse sageli vastutustundliku, reguleeritud ja standardiseeritud lähenemisviisi olemasolu vajadusele, kuid innovatsioon ei pruugi avalduda ettekirjutatud regulatsioonide kontekstis. Probleemid, lk 6: Leiame, et lisaks personaalsele õpianalüütikale peavad erasektori õppimisest tulenevad andmed jõudma nii teadlaste kui ka teenuste kujundajate või pakkujateni. Personaalse lähenemisega hariduse pakkumine on üks peamisi eesmärke, mis võimaldab Euroopa pöörata nutikamate lahenduste suunda. Samas ei toimi praegu hästi andmete jagamine erasektori ja valitsusasutuste vahel. Kuna hariduses on suurem osa õppeallikatest isikupõhised, on oluline, et ettevõttesisesest õppimisest tulenevad andmed jõuaksid nii teadlasteni kui ka uute teenusekujundajate / pakkujateni, kes omandavad hariduse järgmisel tasemel. Läbi kogu dokumendi on andmeid käsitletud tehisintellekti vaatest lähtuvalt. Andmete liikumine ning avaliku ja erasektori andmete jagamine ja kasutamine kõigi ELi riikide vahel võimaldaks arukamat poliitikakujundamist andmeteadusega ka ilma tehisintellekti sisse toomata. Praegu on dokumendis pandud rõhuasetus andmemajanduse puhul vaid tehisintellekti peale Leiame, et rõhutada tuleb inimeste üldist teadlikkust nende õigustest andmete kasutamisel. Praegu on strateegias mainitud ainult mõnda projektipõhist tööriista, kuid süstemaatiline lähenemisviis peab olemas olema kõigi vanuserühmade andmetega seotud õiguste kaitseks ja õiguste teadvustamiseks. Ainult rakenduste, algatuste ja erinevate võimalike vahendite mainimine ei anna oodatud ja vajalikke tulemusi. Teadlikkus AI olemusest, sellega kaasnevatest riskidest, võimalustest ning loomise alustest peaks olema integreeritud nii formaal-kui mitteformaalõppesse. Igakülgselt ettevõtlust toetades tuleb olulise osana näha ette töötajate oskuste ja teadlikkuse arendamist andmemajanduse kohta. Oskused ja andmete kirjaoskus, lk 10: Teeme ettepaneku eristada andmetega seotud oskuste puhul üldine andmete kirjaoskus ja andmeekspertide kirjaoskus. Leiame, et andmete kirjaoskus on muude asjakohaste andmetega seotud teadmiste ja oskuste kõrval pigem rohkem seotud inimeste teadlikkusega oma isiklike andmete kasutamise õigustest. Oluline on tagada, et andmete kirjaoskuse tase oleks piisav kõigil haridustasemetel. Me ei pea õigeks, et (kõigi inimeste) andmete kirjaoskust tuleks käsitleda sarnaselt andmeekspertide või andmeteadlaste andmete kirjaoskusele. Andmetega seotud oskused tuleks jagada kaheks: üldine andmete kirjaoskus ja andmeekspertide kirjaoskus. Sellest jaotusest tulenevalt peaks olema väga selge ja süsteemne lähenemisviis inimeste üldiste andmete kirjaoskuse ja kõigi haridustasandite andmeekspertide / teadlaste arendamiseks ning see peaks olema ka strateegias väga selgelt välja toodud. Ühtlasi teeme ettepaneku julgustada liikmesriike koolitama andmespetsialiste rohkem ja põhjalikumalt. Küberturvalisus, lk 11: Leiame, et küberturvalisuse alaste ekspertteadmiste vajadust käsitletakse strateegias liiga juhuslikult ja pealiskaudselt. Ehkki valitsused võivad küberturvalisuse osas olla heal järjel, kasvab erasektoris vajadus küberturvalisuse alaste ekspertteadmiste järele tulenevalt tehisintellektiga seotud lahenduste vajadusest, väga kiiresti. Seetõttu on oluline, et ka Euroopa andmestrateegia dokumendis kajastataks teemat põhjalikumalt. Samuti vajab märkimist küberturvalisust puudutavate uuringute kasvav vajadus. Investeeringud oskustesse ja üldisesse andmete kirjaoskusesse, lk 20: Leiame, et andmestrateegia dokumendis on ELi jõupingutused üksikisikute motivatsiooni suurendamiseks ja andmetega seotud oskustesse investeerimiseks ebapiisavad. Strateegias on viidatud küll muudele programmidele või algatustele, näiteks digivaldkonna talentide kogumi/andmebaasi loomisele, kuid nendes algatustes pole andmeteadlaste ja andmete kirjaoskuse olulisus piisavalt välja toodud. Käesolev dokument peaks andma selged ootused ja isegi nõudmised konkreetsetele pädevustele, mida tuleks teistes viidatud dokumentides esmatähtsaks pidada kui andmemajanduse jaoks piisavaid ja vajalikke eeldusi. Ühine Euroopa oskuste andmeruum, lk 23: Leiame, et strateegiadokumendis välja toodud üheksanda loodava andmeruumi „ühine Euroopa oskuste andmeruum” eesmärki tuleb korrigeerida. Eesmärgi kirjeldamisel on asjakohane viidata eeldatavale edusammudele, mitte lünkade täitmisele või ebakõlade parandamisele. Seetõttu leiame, et uus eesmärgi sõnastus peab viitama pigem personaalse lähenemisega hariduse omandamisele ja andmemajanduse ning innovatsiooni täiustamisele. Lk 23 loetelu + lisa lk 26 ja EOSC teema lk 33: Toetame komisjoni pakutud üheksa uue temaatilise andmeruumi (data space) väljatöötamist ning Euroopa avatud teaduse pilve (European Open Science Cloud) edasiarendamist. Samas oleme järjepidevad oma algsete seisukohtadega Euroopa Horisondi osas, mille kohaselt ei saa teadlasi sundida Euroopa avatud teaduse pilve kasutama. Euroopa avatud teaduse pilv peabolema vahendiks vaid siis kui see osutub kõige mõistlikumaks valikuks. Infotehnoloogia ja ITL-i arvamus EL Andmestrateegia kavandile: Kõigepealt tervitame Euroopa Komisjoni algatust tegelda põhjalikumalt Teadmiseks võetud Telekommunikatsioon andmepõhise majanduse loomise ja selleks eelduste kujundamisega. ja osaliselt i Liit I. Andmestrateegias kirjeldatud probleemid. arvestatud, mh Oleme nõus, et kõik EL Andmestrateegia kavandis (Data Strategy) välja toodud probleemid on ka ettevõtlussektori jaoks olulised järgmiselt: ja vajavad lahendusi. Kõige olulisemaks ja õigete meetmete kasutamise korral suuremat majanduslikku ning ühiskondlikku mõju Euroopaüleste andvaks probleemistikuks on andmete kättesaadavus nende kasutamiseks ja korduvkasutamiseks. Seda aga koos andmete andmeplatvormide kvaliteedi ja andmehaldusega seonduvate teemade lahendamisega. arendamine – II. Peame oluliseks Eesti aktiivset osalemist järgmiste väljapakutud meetmete kujundamisel: seisukoht 2.5, 2.6.; 1. Koostada ettepanek ühtsete Euroopa andmeruumide haldamise õigusraamistiku kohta; Avaliku sektori 2. Võtta vastu väärtuslikke andmekogumeid käsitlev rakendusakt; andmed – 3. Investeerida tegevustesse, mis parandavad andmete üldist kvaliteeti, kasutatavust ja turvalisust. seisukoht 2.3.; Oluliseks on aga, et eeltoodud meetmete väljatöötamisel järgitaks vähemalt järgmiseid printsiipe:  Mitteisikustatud andmete kasutamine ärilistel eesmärkidel peab olema lubatud ning lihtsalt teostatav. Nõuded  Oluline on toetada (üle-Euroopaliste) andmeplatvormide ja turgude arendamist, mis võimaldavad nii era- kui ka avalikul andmeruumidele – sektoril kvaliteetseid andmekogumeid müüa, nendega kaubelda ja tagada neile juurdepääsu. seisukoht 2.6.;  Avaliku sektori andmed peavad olema reaalselt (mitte ainult õigusaktis mida avaliku sektori asutused ei täida) hõlpsamini Data Act – kättesaadavad erasektorile selleks, et nende abil uusi teenuseid ehitada. seisukoht 2.4.  Andmete kuuluvusega seoses ei ole vaja luua eraldi õigust, sest eesmärk peab olema vältida andmemonopolide teket. Andmete kuuluvus on kas loogiliselt tuletatav või tuleb see lepinguga kokku leppida. Samal ajal peab arvestama, et ettevõtja, kes on andmed kogunud või kelle tegevuse käigus need on tekkinud, on teinud selleks investeeringuid ning tal peabki olema konkurentsieelis mida ta saab neid andmeid ise kasutades. Turu suurema avatuse saavutamisel võib ühe võimalusena kaaluda kohustust anda masinloodud toorandmed üle mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel. Teine võimalus oleks kohustus kasutada ühtlustatud ja avalikustatud rakendusliideseid (API), mis lihtsustavad juurdepääsu andmetele.  Andmekogudele peab olema juurdepääs hõlpsasti ja masinloetavas vormingus ning dokumentatsioon peab sisaldama selgitusi andmete kasutamise ja teavet nende päritolu kohta.  Andmeruumides peab olema kaitstud intellektuaalomand, konfidentsiaalne teave ja isikuandmed, samuti turvalisus ja õigustatud ärihuvid. III. Suhtume ettevaatlikult uue andmealase õigusakti (Data Act) väljatöötamise kavatsusse kuna:  Ühelt poolt küll toetame andmepõhise majanduse ja masinloodud andmete küsimuste lahendamist EL-i tasandil regulatsioonidega (määrus, juhis jm), sest probleemid ja väljakutsed on liikmesriikides samasugused ning äritegevusel on piiriülene iseloom.  Samal ajal oleme seisukohal, et eelistama peab igal juhul kõige vähem ettevõtlust piiravaid meetmeid, nt sektorite eneseregulatsiooni küsimustes kus võimalik. Õigusaktidega reguleeritav peab olema väga hästi põhjendatud ning minimaalse ulatusega ehk reguleerida tuleks vaid neid probleeme, mille huvigrupid ja uuringud on välja toonud.  Ning eraettevõtete (just masinloodud) andmete kasutamise kohta ei tohi kehtestada liialt piiravaid reegleid, mis takistaksid uute ärimudelite turule tulekut. Andmepõhise majandusega seoses on veel palju teadmata ja avastamata aspekte ning liigselt regulatsioonide kehtestamisega kiirustades on oht, et suur majanduslik potentsiaal jääb kasutamata. Oluline on, et ettevõtjatele jääks paindlikkus ise otsustada, kas ja kellega ta oma andmeid lepingulistel alustel jagada tahab. IV. Pilveteenuste kasutamine: Andmete analüüsimiseks ja masinõppeks peab olema võimalik kasutada pilveteenuseid. Oluline on tagada EL/riigi poolt ettevõtetele kiiresti konkurentsivõimeline keskkond ja mõistlik ressursikasutus. Et ei kulutaks kuid/aastaid kõikide probleemide lahendamise eelduste loomisele, vaid hakkame kohe üksikut probleemi lahendama. Justiitsministeerium Digipaketi ülesed seisukohad Osaliselt Eestile kui digiriigile on oluline Euroopa digituleviku kujundamine nii kõikide kodanike hüvanguks kui ka Eesti ja Euroopa arvestatud, mh ettevõtjate konkurentsivõime ning majandusliku edu tõstmiseks. Kõikide uute tehnoloogiate aga iseärenis tehisintellekti puhul järgmiselt: on oluline leida õige tasakaal innovatsiooni, dünaamilise arengutegevuse ja kõikide isikute põhi- ja muude õiguste kaitse vahel. Konkurentsiõiguse Oluline on järgida neid väärtusi, millel Euroopa Liit on asutatud, muu hulgas demokraatia, põhiõiguste kaitse ja õigusriik. Oluline raamistik – on arendada ja tagada avatud, demokraatlik ja kestlik ühiskond. Kui Eestis on seisukoht siiani olnud pigem see, et regulatsioon on seisukoht 1.3.; eelkõige ohuks innovatsioonile, siis Euroopa Liit lähtub arusaamast, et õiges mõõdus regulatsioon aitab kaasa usalduse tõstmisele, Tehisintellekt ja mis omakorda soodustab uute tehnoloogiate kiiremat ja laiemat kasutuselevõttu pikemas perspektiivis. Neid kahte lähenemist oskused – annab siiski omavahel kokku sobitada, et leida kõigile optimaalne tasakaal nii lühiajaliselt, tulevasteks aastateks kui ka pikemas seisukoht 3.3.; perspektiivis. Ei ole kahtlust, et senine õigusraamistik on kehtiv ja kohaldatav kõikide uute tehnoloogiate sh tehisintellekti suhtes. Regulatsioon VKEde toetamine – ei tohi olla eesmärk omaette, vaid peab rahuldama selget vajadust. Oluline on analüüsida olemasolevat õigusraamistikku, et seisukoht 3.4.; tuvastada võimalike lünkasid ning vajadusel leida viise nende lünkade ületamiseks. Eelistame võimaluse korral juhiseid, mis AI alane selgitavad olemasoleva õigusraamistiku kohaldamist uutele tehnoloogiatele. Euroopa Liidu meetmete kaalumisel on oluline rahvusvaheline järgida subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse printsiipe ning arvestada arengutega ka rahvusvahelisel tasandil, mh inimõiguste koostöö – seisukoht valdkonnas. 3.6.; Oluline on tagada kõikide inimeste põhiõiguste kaitse uute tehnoloogiate väljatöötamisel ja kasutamisel. Ühtlasi on oluline vältida Tehisintellekt ja digitaalse ühtse turu killustamist viisil, mis õõnestaks õiguskindlust, pärsiks meie ettevõtjate ligipääsu turgudele ja põhiõiguste kaitse – konkurentsivõimet ülemaailmsetel turgudel. Nende eesmärkide saavutamiseks on oluline rõhutada ELi kodanike ja ettevõtjate seisukoht 3.6.; teadlikkuse tõstmist, väljaõpet ning hariduse ja oskuste paremaks muutmist. Võimalikud Eesti toetab konkurentsiõiguse raamistiku ja selle rakendamise vajaduspõhist ajakohastamist, et tagada konkurentsiõiguse tõhus kohandused toimimine ka digiajastu muutuvates tingimustes. kehtivas ELi Viimase rohkem kui 60 aasta vältel on EL konkurentsiõigus võimaldanud kaitsta konkurentsi kõigil kaubaturgudel. Kuivõrd õigusraamistikus – konkurentsiõiguse raamistik on nende aastate jooksul säilinud ühetaolisena, peame tingituna digiajastu muutuvatest tingimustest seisukoht 3.7.; analüüsima selle täiendamise või selle rakenduspraktika muutmise vajadust. Arvestades EL konkurentsiõiguse olulisust ja selle Võimaliku raamistiku senist paindlikkust, eelistab Eesti võimalusel kehtivate reeglite säilitamist, et maksimaalses ulatuses tagada õigusraamistiku õiguskindlus ja –rahu, kuid oleme valmis lisaks rakenduspraktika muutmisele toetama ka vajaduspõhiste täienduste ja kohaldamisala – muudatuste tegemist viidatud raamistikus. Seejuures on Eestile aga väga oluline, et muudatusettepanekud tugineksid põhjalikul seisukoht 3.8.; analüüsil, oleksid läbimõeldud ja kaalutletud, et mitte seni hästi toimivat vaba turu kaitset kahjustada. Riskipõhine Eelkõige on oluline tagada tõhus järelevalve suure turujõuga tehnoloogiattevõtjate (sh internetiplatvormide) tekke ja tegevuse lähenemine – üle ning kindlustada, et andmetele juurdepääsul ja kasutamisel järgitaks konkurentsiõiguse põhimõtteid. Oluline on tagada vaba seisukoht 3.9.; konkurents kogu siseturul (sh digitööstuses), kuivõrd vaid õiglane ja avatud turumudel tagab ELi ja selle ettevõtete arenemise Võimalikud nõuded ning jätkusuutlikkuse. – seisukoht 3.10.; Võimaliku Tehisintellekti valge raamat õigusraamistiku 4. Tipptaseme ökosüsteem adressaadid – A. KOOSTÖÖ LIIKMESRIIKIDEGA seisukoht 3.11.; Eesti toetab kooskõlastatud kavas ühiskondlikku ja keskkonnaalast heaolu tehisintellekti keskse põhimõttena käsitlemist. Õigusnormide Usaldusväärne tehisintellekt peab olema õiguspärane (NB! Eestikeelses teatises on siin „seadustega kooskõlas“, aga see on liiga täitmise tagamine – kitsas), sh kooskõlas kõikide inimeste põhiõigustega. seisukoht 3.12.; B. ANNAME TEADUS- JA INNOVATSIOONIRINGKONDADE JÕUPINGUTUSTELE ÜHE SUUNA Vabatahtlik C. OSKUSED märgistus – Eesti toetab tehisintellektiga seotud õppekavade, koolituste ja teadlikkuse tõstmise meetmeid. seisukoht 3.13.; Eestile kui digiriigile on eriti oluline kõikide inimeste digitaalse kirjaoskuse (digital literacy) pidev arendamine. Komisjoni Data Act – moodustatud sõltumatu kõrgetasemeline tehisintellekti eksperdirühm (AI HLG) avaldas 2019 aprillis „Eetikasuunised seisukoht 2.4.; usaldusväärse tehisintellekti arendamiseks“ ning 2019 juunis „Usaldusväärse tehisintellekti poliitika ja investeeringute andmepõhise soovitused“. Eetikasuuniste üheks osaks on kontrollnimekirja katseversioon, mida piloteeriti kuni 2019. aasta detsembrini. AI HLG majanduse koostab 2020 juuni lõpuks piloteerimise raporti ja kuuldavasti teeb tagasiside tulemusena kontrollnimekirja oluliselt ümber, mh edendamine – pakub välja põhiõiguste mõjude hindamise metoodika mudeli. Usaldusväärse tehisintellekti arendamiseks ja rakendamiseks on seisukoht 2.1.; oluline, et AI rakenduste tellijad, arendajad ja kasutajad oleksid teadlikud AI-st tingitud riskidest ja ohtudest isikute õigustele, Ohutuse ja sealhulgas kõikide inimeste põhiõigustele. Lisaks peavad nad oskama neid riski ennetada ja kahju ära hoida. Need teadmised vastutuse aruanne üldjuhul AI tellijatel, arendajatel ja kasutajatel praegu puudub. Teavitustööd tuleb teha nii siseriiklikul aga ka Euroopa Liidu ning – seisukohad 3.14 rahvusvahelisel tasandil. Eesti peab oluliseks eetiliste suuniste uuendatud kontrollnimekirja põhjal õppekava arendajatele ja 3.15. koostamist aga ka laiemat teavitustööd, muu hulgas komisjoni teatises „Euroopa digituleviku kujundamine“ viidatud digiõppe tegevuskavas digikirjaoskuse ja -pädevuste edendamiseks kõigil haridustasemetel (2020. aasta teine kvartal) ja täiendatud oskuste tegevuskavas, et parandada digioskusi kogu ühiskonnas. D. TÄHELEPANU KESKMES ON VKED Toetame Komisjoni pingutusi õigete ja vajalike stiimulite loomiseks selleks, et kiirendada tehisintellektil põhinevate rakenduste ja lahenduste kasutuselevõttu väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes. Oluline tööriist selle saavutamiseks on nende lahendustega kaasneva intellektuaalse omandi kaitse, sh autoriõigusega (nt tarkvara puhul) või sobival juhul patendiga. Nõustume Komisjoniga, et oluline on tagada, et intellektuaalomandi õiguste jõustamine oleks veebikeskkonnas sama kiire ja tõhus kui veebivälises keskkonnas. See toetab innovatsiooni digitaalsetes toodetes ja teenustes ning tagab võrdsed võimalused igat tüüpi ettevõtetele. Seetõttu on oluline jälgida olemasoleva intellektuaalomandi õiguste jõustamist reguleeriva direktiivi 2004/48/EÜ1 toimimist digikeskkonnas ning vajadusel anda täiendavaid juhiseid või toetada liikmesriikide kogemuste ja parimate praktikate jagamist küsimustes, mis on osutunud praktikas probleemseks või kus liikmesriikide lähenemised lahknevad. E. PARTNERLUS ERASEKTORIGA F. PROPAGEERIME TEHISINTELLEKTI KASUTUSELEVÕTTU AVALIKUS SEKTORIS G. TAGAME JUURDEPÄÄSU ANDMETELE JA ANDMETÖÖTLUSTARISTUTELE Eesti toetab Komisjoni ettepanekut määratleda, millised nõuded tuleb kehtestada asjaomastele osalistele eesmärgiga tagada tehisintellekti kasutavate toodete ja teenuste kasutamisel privaatsuse ja isikuandmete nõuetekohane kaitse. Neid küsimusi reguleerivad oma kohaldamisala piires isikuandmete kaitse üldmäärus ja õiguskaitsedirektiiv. H. RAHVUSVAHELISED ASPEKTID Eesti toetab Euroopa Liidu ja Euroopa laiema tegevust eesmärgiga olla üleilmne liider jagatud väärtuste põhiste liitude ehitamisel ja tehisintellekti eetilise kasutamise propageerimisel. Eesti toetab ka jätkuvat koostööd samal meelel olevate riikide ja rahvusvaheliste osalistega. Eesti toetas OECD tehisintellekti soovituste2 vastuvõtmist ning osaleb aktiivselt Euroopa Nõukogu tehisintellekti ad hoc töögrupis (CAHAI) büroo liikmena. Eesti kavatseb ka panustada ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni (UNESCO) töös tehisintellekti eetikasuuniste väljatöötamisel. Eesti toetab usaldusväärse tehisintellekti lähenemist ning jagab seisukohta, et tehisintellekti teemaline rahvusvaheline koostöö peab põhinema käsitlusel, mis propageerib austust kõikide inimõiguste/põhiõiguste vastu. Inimõiguste/põhiõiguste kaitsel tuleb lähtuda inimõiguste universaalsest kehtivusest, Euroopa Inimõiguste Konventsioonist, Euroopa Liidu põhiõiguste hartast ning Eesti põhiseadusest. Eetikasuuniste väljatöötamisel ja rakendamisel tuleb lähtuda Euroopalikest eetikanormidest. Euroopa Liidu käsitluses on põhiõigused põhimõtteliselt samad, mis inimõigused, kuid põhiõigused on kaitstavad siseriikliku õiguse (eelkõige põhiseadus) ja Euroopa Liidu õiguse alusel (eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste harta), inimõigused aga rahvusvahelise õigusel alusel (eelkõige Euroopa Inimõiguste konventsioon jt Euroopa Nõukogu konventsioonid ja instrumendid ning ÜRO inimõiguste paktid ja konventsioonid). 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/48/EÜ, 29. aprill 2004, intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohtaEMPs kohaldatav tekst (OJ L 157, 30.4.2004, p. 45–86). 2 https://legalinstruments.oecd.org/en/instruments/OECD-LEGAL-0449 Euroopa Nõukogu CAHAI töögrupi tellimusel kaardistatakse nii erinevate riikide avalikus sektoris kui ka erasektoris kehtivaid tehisintellekti eetikasuuniseid üle maailma. Ühe lähenemisena on pakutud see, et tuleks vältida „eetilisest koloniseerimist“ ehk Euroopalikku eetikakäsitlust muu maailmale peale surumist. Kuigi tuleb arvestada erinevate maailmariikide maailmavaadete ja eetika käsitlustega, oleks teistsuguse eetikakäsitlusega Euroopa eetikanormide võimalik „lahustamine“ aga vastuolus Euroopa Liidu eesmärgiga edendada usaldusväärset tehisintellekti ning sellega eristuda/saada konkurentsieelist teiste riikide/riikide ühenduste ees. Maailmas on ka riike, kes ei tunnista seda, et inimõigused on oma olemuselt ja sisult universaalsed ning kehtivad kõigile ühtemoodi, vaid üritavad määratleda inimõiguste sisu oma siseriikliku õiguse alusel. Selline käsitlus ei ole kooskõlas Eesti põhiseaduse §-ga 3, mille kohaselt rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. Märgime, et töö tehisintellektiga seotud küsimustes käib lisaks valges paberis nimetatud asutustele ja organisatsioonidele ka Maailma Intellektuaalomandi Ametis (World Intellectual Property Organization ehk WIPO). WIPO on saatnud liikmetele vastamiseks küsimustiku tehisintellekti ja andmetega seotud poliitikasuundade kohta (Questionnaire on Artificial Intelligence Policies), mille eesmärk on koguda riigipõhist ja regionaalset teavet strateegiate, raamistike ja seadusandluse kohta seoses tehisintellekti/andmete ja intellektuaalomandi kaitsega. Samuti on WIPO alustanud avatud diskussiooni tehisintellekti/andmete ja intellektuaalomandi teemadel, koostades mh paberi olulisematest lahendamist vajavatest küsimustest (https://www.wipo.int/about-ip/en/artificial_intelligence/call_for_comments/index.html). Kõnealune diskussioon jätkub Genfis 11.-12. mail 2020 toimuval kohtumisel. Eestile on oluline, et Euroopa Liidu liikmesriikide töö rahvusvahelistes organisatsioonides oleks tehisintellektiga seotud teemadel koordineeritud, et kaitsta digitaalset ühtset turgu ja Euroopa Liidu ning tema kodanike huve. 5. USALDUSVÄÄRNE ÖKOSÜSTEEM: TEHISINTELLEKTI ÕIGUSRAAMISTIK A. PROBLEEMI MÄÄRATLUS Eesti peab oluliseks kaitsta kõikide inimeste põhi- ja teisi õigusi tehisintellekti arendamisel, rakendamisel ja kasutamisel. Oluline on põhjalikult kaardistada AI mõju erinevatele põhiõigustele, kaardistada kehtivat EL-i ja rahvusvahelist õigust ning tuvastada, kas ja millised on lüngad kehtivas põhiõiguste kaitses. Tehisintellekti mõju põhiõigustele peetakse oluliseks küsimuseks ning uuritakse kõikjal maailmas, ka Euroopas nii siseriiklikul, EL- i kui ka Euroopa Nõukogu tasandil. Siia saab liigitada ka tehisintellektiga seotud eetikaküsimused, mis on kõikide põhiõiguste lähteallikaks. Põhiõiguste kaitse EL õiguse kohaldamisalas on olemuslikult kolmekihiline – siin tuleb igal juhul arvestada põhiseadusliku/siseriikliku, EL-i kui ka rahvusvahelise inimõiguste koos- ja vastasmõjuga. Oluline on põhjalikult kaardistada AI mõju erinevatele põhiõigustele, kaardistada kehtivat EL-i ja rahvusvahelist õigust ning tuvastada, kas ja millised on lüngad kehtivas põhiõiguste kaitses. Tuleb silmas pidada, et mõju erinevatele põhiõigustele võib olla nii positiivne kui ka negatiivne ja et negatiivne mõju ehk põhiõiguste riive/rikkumine võib olla väga erineva olulisusega. Lünkade tuvastamiseks ning põhiõiguste kaitse tagamiseks on oluline ka luua ülevaade kõigist avaliku sektori ja erasektori valdkondades kasutusel olevatest AI süsteemidest ning nendega kaasnevatest mõjudest. Juba praeguseks on ilmne, et on AI süsteeme, milles põhiõiguste riive on olematu (näiteks AI rakendused, milles tuvastatakse ajaloomuuseumi fotokartoteegis piltidel olevaid esemeid või tegevusi), kuid on ka selliseid, milles põhiõiguste riive on tuntav (näiteks Maksu- ja Tolliameti arendatav AI süsteem, mis võimaldab erinevate andmekogude andmete võrdlemisel sealsete andmete sõelumisel tuvastada võimalikke maksudest kõrvalehoidjaid). Tähelepanu tuleb pöörata ka sellele, et põhiõiguste riivet ei kujuta üksnes automatiseeritult lõpliku otsuse tegemine (GDPR art 22 tähenduses), vaid ka otsustamise eelfaasis toimuv nn profiilianalüüs (mida GDPR eriti ei reguleeri). Et AI süsteemid ei ole täna ega lähitulevikus veel võimelised ise kaalutlusõigust sisaldavat haldusakti andma, kaalutlusotsust põhjendama ega menetlusosalisi eelnevalt ära kuulama, võib eeldada, et tehisintellekti praktikas rakendamise raskuspunkti moodustabki just avaliku sektori otsuse ettevalmistavad tegevused. Eestis ja Euroopas rakendatud tehisintellekt peab olema inimkeskne, see tähendab, et see peab tagama inimväärikust, inimeste jätkuvat autonoomiat ja inimeste primaarsust (primacy). Inimestel peab säilima kontroll tehisintellekti üle, mh võimalus tehisintellektirakendusi mitte kasutada ja tehisintellekti abil või toel tehtud otsust tõhusalt vaidlustada, sh nõuda, et neid vaatab läbi inimene. Selleks, et tagada isikuandmete töötlemisega kaasnevat eraelu ja isikuandmete kaitse, õigust mittediskrimineerimisele, õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ning teisi põhiõigusi, tuleb tagada inimese teadlikkus sellest, et tema andmeid on töödelnud ja hinnanud tehisintellekt. Mida intensiivsem on AI süsteemi rakendamisega kaasnev riive, seda olulisemaks tuleb pidada nii riivevolituse reguleerimist kui ka vajadusel vastavate menetluslige tagatiste loomist. Eestile on oluline mitte ainult kaitse põhiõiguste rikkumiste eest, vaid ka aktiivne tegevus selleks, et edendada inimeste põhiõigusi tehisintellekti kasutamisel, iseäranis avalikus sektoris – nt inimeste juurdepääsu õigusemõistmisele ja heale haldusele, nende sõnavabadust ja õigust teabele. Lisaks saab tehisintellekti rakendada ÜRO säästliku arengu eesmärkide saavutamiseks nii inimõigustega seoses kui ka teistes valdkondades. Uued tehnoloogiad, sealhulgas tehisintellekt, ei kujuta endast vaid ohtu põhiõigustele, vaid neid võib arendada ja rakendada selliselt, et nende abil soodustatakse põhiõiguste teostamist kui ka põhiõiguste kaitse. Näiteks, kuigi on oht, et valesti disainitud algoritmid koostoimes ajalooliste või mitteasjakohaste andmetega võivad viia kallutatud tulemusteni ning edasi arendada ja võimendada juba olemasolevat ebavõrdsust, siis on ka võimalik luua süsteeme, mis on nn „inimestest paremad“, ilma inimlike eelarvamusteta. See omakorda edendab sotsiaalset kaasatust ja sidusust. Samuti on oluline leida võimalusi, kuidas rakendada AI potentsiaali ÜRO säästliku arengu eesmärkide saavutamiseks. Näiteks saaks tehisintellekti abil edendada soolist võrdsust ja mittediskrimineerimist ning tervishoiu, hariduse ja keskkonnakaitse parendamist ja tõhustamist. B. VÕIMALIKUD KOHANDUSED ELI KEHTIVAS ÕIGUSRAAMISTIKUS, MIS PUUDUTAB TEHISINTELLEKTI Eesti peab oluliseks, et Euroopas rakendatud tehisintellekt oleks usaldusväärne, s.t. õiguspärane, eetikanormidega kooskõlas ja töökindel. Ei ole kahtlust, et olemasolev EL õigusraamistik ning siseriiklikud õigusnormid on kohaldatavad AI-le ja AI-süsteemidele. See kehtib mh Euroopa Liidu põhiõiguste harta kohta, mis on liikmesriikidele siduv liidu õiguse kohaldamise korral, samuti ka Euroopa inimõiguste konventsiooni ja teiste rahvusvaheliste inimõiguste instrumentide kohta. Eesti peab oluliseks, et uusi tehnoloogiaid, sh AI-d, ei reguleerita üle. Õigusraamistiku võimalikul täiendamisel tuleb selgelt tuvastada lünka olemasolevas raamistikus ja vajadust seda lünka täita EL-i tasandil kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega. Sama oluline on järgida proportsionaalsuse põhimõtet. Eelistame võimaluse korral juhiseid, mis selgitavad olemasoleva õigusraamistiku kohaldamist uutele tehnoloogiatele. Regulatsioon, mille eesmärk on tõsta usaldust ja seega soodustada AI kasutuselevõtmist, ei tohi muutuda regulatsiooniks, mis õigustamatult pärsib innovatsiooni või ebaproportsionaalselt koormab AI tellijaid, arendajaid ja kasutajaid, sh väike ja keskmise suurusega ettevõtjaid. Eestile on oluline kaitsta kõikide isikute õigusi sh tagada oma ettevõtjatele juurdepääs digitaalsele ühtsele turule. Tuleb vältida digitaalse ühtse turu killustamist, arvestada asjaolu, et mitu liikmesriiki vaeb võimalusi võtta tehisintellektist tingitud probleemide käsitlemiseks vastu siseriiklike õigusakte. See võib mh kahjustada Eesti ettevõtjate juurdepääsu turgudele ja konkurentsivõimet ülemaailmsetel turgudel. Õigusraamistiku kohandamisel on oluline kõrvaldada aegunud normid, mis ei arvesta või ei võimalda arvestada tehisintellekti kasutust ning takistavad seeläbi tehisintellektist saadavat kasu ühiskonnale. C. EL-I TULEVASE ÕIGUSRAAMISTIKU KOHALDAMISALA Eesti on seisukohal, et õigusselguse ja õiguskindluse tagamiseks peab õigusraamistiku kohaldamisala olema selgelt määratletud. Jagame komisjoni seisukohta, et tehisintellekti definitsioon peab olema piisavalt paindlik, et võtta arvesse tehnika edusamme, ja samas piisavalt täpne, et tagada vajalik õiguskindlus. Mõiste „algoritm“ määratlemisel on oluline arvesse võtta, et algoritme on kahte sorti. Osad algoritmid ei sisalda üldse AI komponenti (näiteks üksi elavale pensionärile toetuse maksmine, kontrollib andmekogusid A, B ja C ja selle pinnalt saab otsuse ära teha). Teised aga kasutavad tehisintellekti – näiteks süsteemid, mis hindavad inimeste krediidireitingut ja neile laenude andmist. Mõlema liigi puhul on vaja tagada kõikide isikute põhi- ja teiste õiguste kaitse nii otsuste langetamisel kui otsuste ettevalmistamisel. AI-d sisaldava algoritmi puhul on ohud veelgi suuremad, eriti kui tegemist on iseõppiva lahendusega, mh läbipaistmatuse ehk nn „musta kasti“ probleemi tõttu. Tegemist on juba täna reaalselt esineva olukorraga, kus isegi arendaja ei suuda enam kindlaks määrata, kuidas rakendus on jõudnud mõne otsuse või tulemini. Eesti toetab riskipõhist lähenemist tehisintellekti õigusraamistiku määratlemisel, mis on vajalik meetmete proportsionaalsuse tagamiseks. Eestile on oluline, et tehisintellekti arendamist ja kasutamist ei reguleerita üle. Võimalikud siduvad nõuded peaksid olema kohaldatavad üksnes kõrge riskitasemega rakenduste suhtes. Õigusraamistiku ühetaoliseks rakendamiseks on oluline, et kõrge riskitasemega AI rakenduse määratlus oleks selge ja üheselt rakendatav. Valges raamatus lähtub komisjon arusaamast, et kõikide tehisintellektirakenduste suhtes kehtivad olemasolevad ja asjakohased ELi õigusnormid. Tulevases õigusraamistikus tuleks kehtestada uusi õiguslikult kohustuslikud nõuded, kuid ainult kõrge riskitasemega tehisintellektirakenduste puhul, et tagada regulatiivse sekkumise sihipärasus ja proportsionaalsus. Komisjon väljapakutud valem riskitaseme tuvastamiseks on aga ebaselge. Komisjon leiab, et kõik AI rakendused tuleks lugeda üldjuhul kõrge riskitasemega rakendusteks, võttes aga „seejuures arvesse“, kas märkimisväärne risk kaasneb nii sektori kui ka kavandatava kasutamisviisiga, ennekõike ohutuse, tarbija õiguste ja põhiõiguste seisukohast. Täpsemalt tuleks AI-rakendus lugeda kõrge riskitasemega rakenduseks, kui see vastab korraga kahele kriteeriumile: • AI-rakendust kasutatakse sektoris, mille tavapärase tegevusega arvestades on ootuspärane, et võivad esineda märkimisväärsed riskid. Uues õigusraamistikus tuleks esitada üksikasjalik ja ammendav loetelu hõlmatud sektoritest, mille seas oleksid nt tervishoid, transport, energeetikasektor ja mõned avaliku sektori osad, nagu varjupaigaküsimused, ränne, piirikontroll ja kohtusüsteem ning sotsiaalkindlustus- ja tööturuasutused. Loetelu tuleks korrapäraselt läbi vaadata ja seda tuleks vajaduse korral muuta vastavalt praktikas toimuvale arengule. • AI rakendust kasutatakse kõnealuses sektoris viisil, mille puhul on tõenäolised märkimisväärsed riskid, näiteks õiguslikud või sellega samaväärselt olulised tagajärjed, mille tõttu esineb kehavigastuste tekitamise või surma põhjustamise, märkimisväärse varalise või mittevaralise kahju oht või mille tagajärgi füüsilised või juriidilised isikud ei saa mõistlikkuse piires vältida. Jääb ebaselgeks, kuidas toimuks sektorite ammendava loetelu ülevaatamine ja muutmine. Kui ammendav loetelu võib aidata kaasa õiguskindluse loomisele, on oht, et EL-i menetluste tõttu puuduks piisav paindlikkus sektorite lisamiseks vajaduse ilmumisel. Ebaselgust lisab komisjoni alternatiivne käsitlus, mille kohaselt võib siiski esineda erijuhte, kui AI-rakenduste kasutamist teataval eesmärgil tuleb kaalul olevate riskidega arvestades lugeda kõrge riskitasemega kasutamisviisiks, sektorist sõltumata, ning mille suhtes kohaldataks endiselt eespool nimetatud nõudeid. Selle illustreerimiseks toob komisjon näitena AI-rakenduste kasutamist värbamisprotsessides ja töötajate õigusi mõjutavates olukordades ning biomeetrilise kaugtuvastuse ja muu sekkuva jälgimise tehnoloogia. Eestis oleks vaja täiendavalt analüüsida, kas on eesmärke, mille saavutamiseks rakendatud AI tuleb alati pidada kõrge riskitasemega või kas on eesmärke või AI rakendusi, mida tuleks üleüldse keelata, arvestades demokraatliku õigusriigi põhimõtteid. D. NÕUETE LIIGID a) Treenimisandmed Treenimisandmed peavad olema kvaliteetsed ja asjakohased, et tagada algoritmide tulemusena tekkivate väljundite vastavus AI- rakenduse kasutuselevõtmiseks seatud eesmärgiga. Ebakvaliteetsete sh ebapiisava mitmekesisusega või ajalooliselt kallutatud andmete kasutamisega kaasneb kõrgendatud oht kasutajate põhiõigustele, sh õigus mittediskrimineerimisele, õigus isikuandmete kaitsele ja õigus teabele. b) Teabe ja andmete säilitamine Eesti peab oluliseks tagada kõikide isikute õigusi uute tehnoloogiate sh AI rakendamisel, sh õigust tõhusale õiguskaitsevahendile oma õiguste rikkumise korral. Vt c) c) Teabe esitamine Inimestel ei ole võimalik riske mõista ega oma õigusi kaitsta, kui neil puudub vastav teave. Samuti on pädevatel asutustel raskem kontrollida AI rakenduste õiguspärasust, kooskõla eetikanormidega ja töökindlust, kui neil puudub selleks vajalik info. Nõustume, et esitatav teabe peab olema selge, objektiivne ja piisav, et inimestel oleks tegelik võimalus oma huve ja õigusi kaitsta. Omaette probleem on läbipaistvuse puudumine ehk musta kasti olukord, kus isegi algoritmi loonud insener ei oska seletada, kuidas tehisintellektiga rakendus on teatud otsuseni või väljunduni jõudnud. Eestile on oluline, et AI rakendused oleksid inimkesksed, st toimiksid inimeste huvides, inimeste kontrolli all, kooskõlas inimõigustega. Kõikide inimõiguste lähteallikaks on inimväärikus, millest lähtuvalt on inimene primaarne ja inimesel õigus teada, millal ta suhtleb inimesega ja millal tehisintellektiga – eriti kui AI-rakendus teeb või informeerib otsusi, mis mõjutavad tema huve ja õigusi. Eesti on nõus, et ehkki ELi andmekaitsenormid sisaldavad juba praegu teatavaid sellekohaseid sätteid, oleks asjakohane analüüsida, kuidas toimib isikuandmete kaitse üldmääruse art 22 AI kontekstis. d) Stabiilsus ja täpsus Eestile on oluline, et Eestis ja Euroopas rakendatud AI oleks usaldusväärne, s.t. õiguspärane, eetikanormidele vastav ja sotsiaalselt ning tehniliselt töökindel. Töökindlus eeldab omakorda süsteemi stabiilsust ja süsteemi käitumist kavandatud usaldusväärsel viisil ning süsteemi vastupanuvõime võimalikele rünnakutele mh algoritmi muutmiseks. Eestile on oluline, et võimalikud nõuded stabiilsuse, täpsuse ja küberturvalisuse tagamiseks oleksid vajalikud, asjakohased ja proportsionaalsed. e) Inimjärelevalve Eestile on oluline, et AI rakendused oleksid usaldusväärsed ja inimkesksed, milleks on oluline tagada inimeste asjakohane sekkumine. Pooldame ka inimjärelevalve osas riskipõhist lähenemist. Erinevate kõrge tasemelise riskiga AI-rakenduste puhul on vajadus inimjärelevalve järele erinev. f) Erinõuded biomeetrilise kaugtuvastuse puhul Eesti tervitab komisjoni plaani algatada ulatuslik arutelu selle üle, ka ja millised on tehisintellekti selleks eesmärgiks kasutamist õigustavad olukorrad ja millised võiksid olla ühised kaitsemeetmed. Eesti nõustub, et biomeetrilise kaugtuvastus, eriti avalikes kohtades kasutusel näotuvastus, võib sügavalt riivata inimeste põhiõigusi, eriti õigust privaatsusele ja isikuandmetekaitsele, aga ka õigust mittediskrimineerimisele, kogunemisvabadust, õigust vabale eneseteostusele, teabevabadust, jne. Eestis oleks vaja täiendavat analüüsida ja arutada, millised eesmärgid õigustavad biomeetrilise kaugtuvastuse kasutamist ning kus ja millistel tingimustel sellist tehnoloogiat võidakse kasutada. Eestile on oluline, et tehisintellekti kasutamine biomeetriliseks tuvastamiseks oleks jätkuvalt lubatud vaid siis, kui selle kasutamine on nõuetekohaselt põhjendatud ja proportsionaalne ning selle puhul kohaldatakse asjakohaseid kaitsemeetmed, kooskõlas ELi andmekaitsenormidel ja põhiõiguste hartaga. E. ADRESSAADID Eesti on seisukohal, et kui on tuvastatud vajadus kehtestada nõudeid AI-rakendusi kasutavate kaupadele ja teenustele, siis peavad need kehtima kõigi asjaomaste majandustegevuses osalejate suhtes, kes pakuvad EL-is tehisintellekti otsetavaid tooteid võin teenuseid, sõltumata sellest, kas nad on asutanud EL-is või mujal. Vastasel juhul ei oleks võimalik täielikult saavutada õigusliku sekkumise eesmärke. Eestile on oluline, et Eestis ja Euroopas rakendatud AI oleks usaldusväärne, s.t. õiguspärane, eetikanormidele vastav ja töökindel, ning vastaks usaldusväärse AI nõuetele. AI-rakendustega kaupade puhul pooldame senise tooteohutuse normide lähenemist, mille puhul ohutusnormid on kohustuslikud kõikide kaupade puhul, mida müüakse Euroopa Liidu ühisturul. AI-rakendusi kasutavate teenuste puhul on olukord keerulisem, kuna teenuseid võidakse pakkuda ka interneti teel teenusepakkujate poolt üle maailma. Siin tuleks kaaluda kohaldamisala määratlemist analoogselt isikuandmete kaitse üldmääruse geograafilise kohaldamisalaga. GDPR 23 põhjenduspunkt selgitab, et „(23) | Selle tagamiseks, et füüsilise isikud ei jää ilma kaitsest, millele neil on õigus käesoleva määruse alusel, tuleks käesolevat määrust kohaldada väljaspool liitu asuva vastutava töötleja või volitatud töötleja poolt liidus olevate andmesubjektide isikuandmete töötlemise suhtes, kui isikuandmete töötlemise toimingud on seotud kaupade või teenuste pakkumisega kõnealustele andmesubjektidele, sõltumata sellest, kas see on seotud maksega või mitte.“ Tsiviilõiguslikes küsimustes määratleb piiriüleses olukorras kohalduva õiguse rahvusvahelise eraõiguse reeglistik. Euroopa Liidus reguleerib lepinguvälistes võlasuhetes kohaldatavat õigust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 864/2007 ehk nn Rooma II määrus. Rooma II määruse artikli 4 sätestatud üldreegli kohaselt kohaldatakse kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva lepinguvälise võlasuhte suhtes selle riigi õigust, kus kahju tekib. Erireeglid on ette nähtud olukorraks, kus väidetavalt vastutava isiku ja kannatanu harilik viibimiskoht on kahju tekkimise ajal samas riigis, või olukorraks, kus juhtumi kõikidest asjaoludest ilmneb, et kahju õigusvastane tekitamine on ilmselgelt tihedamalt seotud mõne muu riigiga. Rooma II määruse artikkel 5 reguleerib kohalduvat õigust tootja vastutuse korral. Toote poolt põhjustatud kahjust tuleneva lepinguvälise võlasuhte suhtes kohaldatakse selle riigi õigust, kus kahju tekkimise ajal oli kannatanu harilik viibimiskoht, kui asjaomast toodet turustati kõnealuses riigis. Erireeglid on ette nähtud olukorraks, kus toodet ei ole kõnealuses riigis turustatud. Siis kohaldatakse selle riigi õigust, kus toode omandati või kus kahju tekkis. Lisaks väärib märkimist, et tootja vastutuse direktiivi artikli 3 lõike 2 kohaselt loetakse tootjaks ja tootjana vastutavaks iga isikut, kes oma äritegevuse käigus impordib ühendusse müügiks, laenutamiseks, liisimiseks või mõnes muus vormis turustamiseks mõeldud toote. Seega on tootja vastutuse puhul olemas ka isik EL-is, kelle vastu saab kannatanu nõude esitada. Nende reeglite kohaldamise tulemusel peaks tsiviilõigusliku vastutuse puhul jõudma vähemalt üldjuhul samasuguse tulemuseni, nagu valges paberis ette nähtud. F. ÕIGUSNORMIDE JÄRGIMINE JA NENDE TÄITMISE TAGAMINE Juhul, kui kehtestatakse nõudeid AI-rakendustele, on Eestile oluline, et nende nõuete täitmine oleks tagatud kõikjal tõhusalt ja ühetaoliselt, et kaitsta Eesti kaupade ja teenuste pakkujate ning AI rakenduste kasutajate huve ja õigusi. Võimaluse korral tuleks rakendada juba olemasolevad vastavushindamis mehhanisme, mis on olemas paljude ELi siseturule lastavate toodete jaoks. Õigusnormide järgimise ja nende täitmise tagamise meetmed peavad olema vajalikud, sobilikud ja proportsionaalsed ning oluline on neid tagada kogu AI-rakenduse elutsükli vältel. Kriteeriumid peavad olema läbipaistvad, objektiivsed, mittediskrimineerivad ja asjakohased. Muu hulgas on oluline arvestada asjaoluga, et teatud AI-süsteemid arenevad ja õpivad kogemusest, mistõttu võib nende eluaja jooksul olla vaja süsteemi korduvat või teistsugust hindamist. Nõustume, et varasem vastavushindamine ei tohiks mõjutada riigi pädevate ametiasututse poolset nõuetele vastavuse kontrolli ja hilisemat õigusnormide täitmise nõudmist. Nõustume, et igal juhul tuleb tagada isikutele tõhus juurdepääs õigusemõistmisele ja kahju hüvitamisele, sh juhtudel kus kahju on tekkinud AI tehnoloogia kasutamisel. Selle eelduseks on asjakohase õigusraamistiku olemasolu, sh kohased vastutuse reeglid. Seetõttu tuleks tulevikus jälgida, kas mõni AI spetsiifiline element võib praktikas osutuda õiguste kaitsmisel oluliseks takistuseks, nt kas olemasolevad või tulevased tehnoloogiad võimaldavad piisavalt probleemi tuvastamist või tõendamist. Inimeste õiguste tõhusaks kaitseks on mh vaja tagada läbipaistvus mh AI disaini, eesmärgi, algoritmi ülesehituse/loogika, kasutusviisi, täpsuse ja võimalike ohtude kohta. Omaette küsimus on tõhus õiguskaitse seoses tehisintellekti rakendustega teenustega, mida pakuvad EL-i turul kolmandate riikide teenusepakkujad, samuti ka AI rakendustega toodete osas, mis pärinevad kolmandatest riikidest. Näiteks näitab senine kogemus isikuandmete kaitse üldmääruse rakendamisel, et väljaspool liitu asuva vastutava töötleja või volitatud töötleja põhjustatud kahju puhul on tegeliku tõhusa õiguskaitsevahendi rakendamine olnud probleemne. Juuni lõpus on oodata komisjoni raportit üldmääruse rakendamise kohta, mis võib aidata seda probleemi mõista ja sellele lahendusi leida. Leiame, et riiklik järelevalve peaks toimima eelkõige sektoripõhiselt, s.t. näiteks tuleks panganduses ja finantssektoris kasutatavat AI-d hinnata kui osa rahapesu vastast võitlust, mitte hinnata eraldi AI-d. Kuna riigil on peamine vastutus kõikide inimeste inimõiguste kaitse eest, tuleb avaliku sektori poolt välja töötatud, finantseeritud, tellitud ja rakendatud AI puhul eriti tagada inimõiguste kaitse. Selleks tuleks kaaluda kohustusliku ex-ante kontrolli kehtestamist avalikus sektoris või avaliku sektori rahastamise abil rakendatava tehisintellekti rakendustele. Tuleb ka analüüsida, kuidas riik saab tagada kõikide inimeste inimõiguste kaitset ka erasektoris rakendatud tehisintellekti rakendustega seoses, eriti arvestades asjaolu, et tehisintellekti väljatöötamisel kaasab avalik sektor üldjuhul erasektorit ning avaliku ja erasektori piirid hägustuvad. Lisaks tuleb arvestada ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid, mille ÜRO Inimõiguste Nõukogu kinnitas oma 16. juuni 2011. aasta resolutsioonis 17/43, ning Euroopa Nõukogu ministrite komitee 02.03.2016 soovitust CM/Rec(2016)3 inimõiguste ja äritegevuse kohta4. G. VABATAHTLIK MÄRGISTUS TEHISINTELLEKTISÜSTEEMIDELE, MILLEGA EI OLE SEOTUD SUURT RISKI Eesti toetab meetmeid, mis aitavad kaasa isikute teadlikkuse tõstmisele ja õiguste kaitsele AI-rakendustega kaupade ja teenuste tarbimisel ja kasutamisel. Vabatahtlik AI-rakenduste kvaliteedimärgis aitaks tõsta teadlikkust usaldusväärse tehisintellekti mõistest ja sisust ning AI-ga seotud riskidest ja riskide maandamise võimalustest. Usalduse tõstmine nende AI-rakenduste vastu, mis ei kvalifitseeru kõrge riskitasemega rakendusteks, võib ühtlasi tõsta usaldust kõikide AI-rakenduste ning AI-rakendusi kasutavate kaupade ja teenuste vastu. See omakorda aitab kaasa AI laiemale rakendamisele, mis on üheks Eesti prioriteediks. Euroopa andmestrateegia Eesti peab oluliseks lähtuda põhimõttest „nii avatud kui võimalik, nii suletud kui vajalik“ lisaks üksikisikute seisukohast ka ettevõtete vajadustest tingitult. 3 https://www.ohchr.org/Documents/Publications/GuidingPrinciplesBusinessHR_EN.pdf. 4 Recommendation CM/Rec(2016)3 of the Committe of MInisters, saadaval: https://search.coe.int/cm/Pages/result_details.aspx?ObjectID=09000016805c1ad4. Intellektuaalse kapitali loomisesse ja rakendamisse tehtud investeeringutest sõltub ettevõtete konkurentsivõime ja innovaatilisus turul. Seejuures on ettevõtete teadus- ja arendustegevuse aluseks olevaks motivatsiooniks investeeringute tulusus. Kui avatus ei võimalda ettevõtetel teadusesse ja innovatsiooni tehtud investeeringust täit kasu saada, puudub neil stiimul oma tooteid ja teenuseid arendada. Seetõttu võib ettevõtete jaoks oluliseks osutuda konfidentsiaalsus seoses äriliste andmetega, nagu teave klientide ja tarnijate kohta, turu-uuringud, strateegiad jms, kuivõrd selliste andmete omamine võib ettevõttele anda väärtusliku teadmise, mis ei ole üldteada, ja mille pealt võib ettevõte teenida tulu. Sellist väärtuslikku (oskus-) ja äriteavet, mis ei ole avalikustatud ja mida soovitakse hoida konfidentsiaalsena, nimetatakse ärisaladuseks direktiivi (EL) 2016/943 5 tähenduses. Eesti peab oluliseks ettevõtete ärisaladuse kaitse kehtiva taseme säilitamist, et tagada siseturul majanduskasvu soodustavat innovatsiooni. Tuleb siiski tagada, et ärisaladusega ei saa õigustada teabe esitamise kohustuse piiramist selliselt, et inimesel kaob tegelik võimalus kaitsta oma õigusi mh kohtus. Toetame Komisjoni eesmärki muuta Euroopa osava andmekasutusega (data-agile) majanduse üleilmseks liidriks ning kavatsust uurida, kas osava andmekasutusega majanduses osalejate vahelisi suhteid mõjutavates küsimustes oleks vaja võtta seadusandlikke meetmeid, et tagada stiimulid sektoritevaheliseks horisontaalseks andmete jagamiseks. Selle käigus on siiski oluline tagada, et mis tahes muudatused olemasolevates õigusaktides (sh nn andmebaaside direktiiv 96/9/EÜ 6) või nende rakendamist puudutavad juhised (nt nn ärisaladuste direktiivi (EL) 2016/943) säilitaksid ja kindlustaksid senist intellektuaalomandi ja ärisaladuste kõrgetasemelist kaitset Euroopa Liidus. Toetame andmepõhise majanduse edendamist, mis võimaldaks nii era- kui avalikus sektoris teha paremaid otsuseid. Eesti toetab ühtse Euroopa andmeruumi loomist ja seeläbi andmepõhise majanduse edendamist, mis võimaldaks nii era- kui avalikus sektoris teha paremaid otsuseid. Euroopa andmeruumi loomisel tuleb lähtuda euroopalikest väärtustest ja põhimõtetest, mis on inkorporeeritud EL õigusraamistikku . Eesmärgi saavutamiseks on meie hinnangul sobilik ka Komisjoni pakutud strateegia: • luua andmetele juurdepääsu ja andmekasutuse valdkondade vahelise haldamise raamistik; • investeeringud andmetesse, andmete majutamise, töötlemise ja kasutamisalaste Euroopa võimekuste ja taristute tugevdamisse ja koostalitusvõimesse; • üksikisikute võimestamine ning oskustesse ja VKE-desse investeerimine; • ühtsete Euroopa andmeruumide loomine strateegilistes sektorites ja avalikku huvi pakkuvates valdkondades . Aruanne selle kohta, milline on tehisintellekti, asjade interneti ja robootika mõju ohutusele ja vastutusele Lisaks valgele paberile avalikustas Komisjon ka raporti toote ohutuse ja vastutuse küsimustest seoses AI, asjade interneti ja robootikaga7. Sellest raportist kuulub Justiitsministeeriumi pädevusse vastutuse küsimustega seonduv. Vastutust puudutav osa tugineb suuresti Komisjoni juures tegutsenud ekspertrühma raportile. 8 Kehtivad tsiviilõiguslikku vastutust puudutavad reeglid on oma olemuselt tehnoloogianeutraalsed. Need kohalduvad sõltumata sellest, kas kahju on tekitatud seoses mõne AI rakenduse kasutamisega või mitte. Olukorras, kus isikule on lepinguväliselt 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/943, milles käsitletakse avalikustamata oskusteabe ja äriteabe (ärisaladuste) ebaseadusliku omandamise, kasutamise ja avalikustamise vastast kaitset (ELT L 157, 15.06.2016, lk 1–18). 6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 96/9/EÜ, 11. märts 1996, andmebaaside õiguskaitse kohta (ELT L 77, 27.3.1996, lk 20–28) 7Report on the safety and liability implications of Artificial Intelligence, the Internet of Things and robotics, COM(2020) 64 final, Arvutivõrgus kättesaadav: https://ec.europa.eu/info/publications/commission-report-safety-and-liability-implications-ai-internet-things-and-robotics-0_en 8 Liability for Artificial Intelligence and other emerging Technologies, Report from the Expert Group on Liability and New Technologies – New Technologies Formation, Arvutivõrgus kättesaadav: https://ec.europa.eu/newsroom/dae/document.cfm?doc_id=63199 tekitatud kahju, võib kahju kannatanul olla potentsiaalselt mitu paralleelset nõuet. Ta võib esitada kahju tekitaja vastu nõude õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks või kohaldataval juhul nõude riskivastutuse sätete alusel. Samuti võib kannatanul olla nõue asja tootja vastu. Lepinguvälise vastutuse reeglid on EL-is praeguseks olemas tootja vastutust puudutavas osas. Ülejäänud lepinguvälise vastutuse regulatsioon on riigisisene. Euroopa Komisjoni koostatud raportis ja Komisjoni juures tegutsenud ekspertrühma raportis on analüüsitud kehtivat olukorda ja jõutud järeldusele, et kuigi liikmesriikide olemasolevad süsteemid on ka uute tehnoloogiate korral kohaldatavad, muudavad nende tehnoloogiate iseärasused kahju hüvitamise nõude maksmapaneku kannatanu jaoks keeruliseks. Mõistame, et uued tehnoloogiad, sh erinevad AI rakendused võivad luua uusi väljakutseid olemasolevate vastutuse reeglite kohaldamisel. Samas tuleb silmas pidada, et tegemist on uue ja alles areneva valdkonnaga, mille kohta on väga vähe praktikat. Seetõttu on keeruline üheselt hinnata võimalike probleemide ulatust ja sellest tulenevalt ka kõnealuste küsimuste reguleerimisvajadust nii riigisiseselt kui EL-is. Kui leiab kinnitamist, et kehtivas õiguses on lüngad, mis ei võimalda kahju kannatanud isikul piisavalt tõhusalt enda õigusi kaitsta, peaksid mistahes muudatused arvestama võimalikult palju olemasoleva lepinguvälise vastutuse süsteemiga. Võimaliku uue regulatsiooni tulemusel ei tohiks tekkida põhjendamatuid erisusi uute tehnoloogiate kasutamisel tekkinud kahju ja muul viisil tekkinud kahju hüvitamise vahel. Muudatuste kavandamisel tuleb arvestada, et kehtivas tsiviilõiguses kujutab lepinguväline vastutus endast terviklikku süsteemi. Ka muudatuste tulemusel peaksid säilima senised lepinguvälise vastutuse nõuete alused, kuid vajadusel võib kaaluda reeglite täiendamist nii, et need tagaksid ka uute tehnoloogiate kasutamise tulemusel tekkinud kahju kannatanule tõhusa õiguskaitse. Kuivõrd tegemist on alles areneva valdkonnaga, tuleks tagada võimalike muudatuste tulevikukindlus. Loodav regulatsioon peaks olema piisavalt paindlik, et katta erinevaid elulisi olukordi, kus uute tehnoloogiate kasutamise tõttu võib ilmneda probleeme. Samuti tuleks samaväärseid olukordi kohelda võimalikult ühetaoliselt. Ei oleks põhjendatud luua ainuüksi AI-spetsiifilisi reegleid, kuid jätta katmata samaväärsed olukorrad, kus ei ole kasutatud mõnda AI rakendust, kuid kus tegelikkuses võib kahju kannatanul tekkida samasuguseid probleeme enda nõude maksma panemisel. Näiteks tekib küsimus, kas kahju kannatajate kasuks tõendamiskoormise leevendamine või ümberpööramine on õigustatud või vajalik AI puhul, kuid samas mitte olukordades, kus toode on oma olemuselt samuti keeruline, kuid ei põhine AI süsteemil. Kui tuvastatakse selliste reeglite kehtestamise vajadus, peaksid vastavad reeglid olema praktikas mõistlikult ja efektiivselt rakendatavad, st reeglid peavad olema osapooltele arusaadavad ning kahju kannatajatele mõistlikult tõendatavad. Juhul, kui leiab kinnitamist vajadus reguleerida EL-i õiguses lepinguvälise kahju hüvitamist lisaks tootja vastutusele, leiame, et on õigustatud riskipõhine lähenemine. Mistahes AI rakenduse kasutamine ei peaks automaatselt tähendama kõrgemat riski. Näiteks mõnes voogedastusplatvormis kasutatav AI rakendus, mis kohandab tarbijale tehtavaid soovitusi tarbija seniste kuulamis- või vaatamisharjumuste pinnalt, ei ole olemuslikult ohtlik ega seotud kõrgema riskitasemega. Samas jällegi isesõitvad autod võivad selgelt kujutada ohtu nii juhile endale kui ka kõigile ülejäänud liikluses osalejatele. Seetõttu on õigustatud kõrge ja madala riskiga tegevuste eristamine ja neile erineva regulatsiooni kohaldamine. Nõustume, et kõrge riskiga rakenduste puhul on õige süüst sõltumatu riskivastutus, mis on kannatanu jaoks soodsam lahendus. Samas pole me veendunud riskide määratlemisel kasutatavas lahenduses. Nende kriteeriumite määratlemisel tuleks tagada mõistlik tasakaal kahju kannatanud isiku õiguste tõhusa kaitse ja ettevõtjale pandava vastutuse ja kohustuste vahel. Eestis kohaldub sellisel juhul vastutus suurema ohu allikaga tekitatud kahju eest. Kehtivas VÕS-is on ette nähtud suurema ohu allika vastutus teatud suurema ohu allikate puhul, mille puhul võib praktikas tihti kahju tekkida (nt mootorsõidukid, loomad) ning üldine suurema ohu allika reegel, mida võib kasutada juhul, kui ükski erikoosseis täidetud ei ole, kuid tegemist on siiski suurema ohu allika vastutusega. Mõistame, et kõrge ja madala riskiga tegevuste määratlemiseks peavad olema teatud kriteeriumid ja et nende määratlemine ja seejuures regulatsiooni kohaldamisala piiritlemine on alati hinnanguline. Kehtivas VÕS-is on lepinguvälise vastutuse puhul selline eristamine ette nähtud, kuid see lähtub mõnevõrra teistsugustest alustest võrreldes Komisjoni raportis väljapakutuga. Asja või tegevust loetakse VÕS-is suurema ohu allikaks, kui selle olemuse või selle juures kasutatud ainete või vahendite tõttu võib isegi asjatundjalt oodatava hoolsuse rakendamise korral tekkida suur kahju või võib kahju tekkida sageli. Vastutuse raportis (ja Komisjoni juures tegutsenud ekspertrühma raportis, millele vastutuse raport tugineb,) on kõrge riskiga rakendused sellised, mis tekitavad kahju mõnele olulisele õigushüvele (elu, tervis, vara) ning mis mõjutavad avalikkust. Nendest tingimustest, mis on Komisjoni raportis välja toodud, on igati mõistetav ja arusaadav oluliste õigushüvede mõjutamise tingimus. Ka VÕS-is on suurema ohu allikaga tekitatud kahju regulatsiooniga kaitstud õigushüved määratletud sarnaselt (surma põhjustamine, kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamine, asja kahjustamine). Samas avalikkuse mõjutamise kriteeriumit meie õiguses otsesõnu ei ole. Sellega on ilmselt soovitud tagada, et riskivastutus rakenduks juhul, kui kahju tekkimise tõenäosus on suurem. Samas on see lahendus siiski probleemne, sest see võib viia olukorrani, kus realiseeruvad mingile asjale või tegevusele iseloomulikud riskid, kuid kuivõrd nendest on mõjutatud vaid piiratud isikute ring, ei oleks kannatanul võimalik tugineda riskivastutuse reeglitele. Sellisel juhul on küsitav, kas kannatanule on tagatud piisav kaitse. Seejuures märgime, et edaspidise töö käigus vajavad täpsustamist valges paberis ja raportis pakutu omavahelised seosed. Hetkel ei ole päris selge raporti ja valge paberi koosmõju. Valge paber ja vastutust puudutav raport käsitlevad mõlemad madala ja kõrge riskiga rakendusi, kuid kasutavad nende määratlemisel erinevaid lahendusi. Vastutuse raportis on lähtutud oluliste õigushüvede kaitse ja avalikkuse mõjutamise kriteeriumitest. Valge paber lähtub teistsugusest liigitusest. Selles pakutakse välja, et täidetud peaksid olema kaks tingimust: tegutsemine kindlas sektoris ja rakenduse kasutamine viisil, mille tulemusel tekivad tõenäoliselt olulised riskid. Iseenesest võib vastutuse reeglistikus teistsugusest määratlusest lähtumine olla põhjendatud, kuid see vajab lihtsalt selgitamist. Üldjoontes leiame, et tootja vastutuse direktiiv (85/374/EMÜ) on ajale hästi vastu pidanud ning on jätkuvalt asjakohane ka uute tehnoloogiate, sh AI kontekstis. Samas, kuna tegemist on praeguseks üle 30-aasta vanuse õigusaktiga, võib tehnoloogia arengust tulenevalt kaaluda teatavaid direktiivi täpsustusi, kui sellega tagatakse suurem õiguskindlus. Kuigi ka Komisjon on 2018. aasta direktiivi hindamise aruandes9 jõudnud üldjäreldusele, et direktiivist tulenevad reeglid on endiselt asjakohased, on ka seal välja toodud teatavaid aspekte, mille muutmist võib kaaluda. Väljapakutust võiks kaaluda näiteks toote mõiste ja vastutuse välistuste ülevaatamist. Toote mõiste osas ei ole üheselt selge, kas selleks võib olla ka eraldiseisev tarkvara kuna direktiiv määratleb toote kui vallasasja. Eesti on juba iseenesest direktiivist tulenevaid reegleid laiendanud tarkvarale ning seega võiks direktiivi vastav muudatus olla tervitatav. Lisaks on argumente kaalumaks teenuste hõlmamist tootja vastutuse regulatsiooni alla. Seda eelkõige põhjusel, et teenused ja tooted on üha enam omavahel põimunud ning vahetegu ei ole enam niivõrd selge. Lisaks võiksid eeltoodud muudatused sobituda lepinguõiguse paketti kuuluvate direktiividega, aidates kaasa terviklikuma vastutuse süsteemi loomisele. Vastutuse välistuste osas võiks eelkõige hinnata tingimuse, mille kohaselt tootja vastutab puuduse eest, mis oli olemas toote turule laskmise ajal (nö later defect defence), asjakohasust nö nutikate toodete või tarkvara lahenduste valguses. Teatud toodete puhul ei pruugi tootja vastutuse direktiivi senine lähenemine sobida, kuna erinevalt traditsioonilistest toodetest, võib tootja omada kontrolli toote üle ka peale turule laskmise hetke (näiteks tarkvara uuenduste kaudu). Võttes arvesse, et toodete ohutuse 9 COM(2018) 246 final . Arvutivõrgus kättesaadav: https://ec.europa.eu/transparency/regdoc/rep/1/2018/ET/COM-2018-246-F1-ET-MAIN-PART-1.PDF tagamine võib tootjal olla võimalik tarkvara või sellele põhineva toote puhul ka peale turule laskmise hetke, ei pruugi eeltoodud välistus ajendada tootjaid tagama toodete ohutust hilisemas etapis ning tagada kannatanule piisavat kaitset. Eeltooduga seondub ka vastutuse välistus, mille kohaselt on tootjal võimalik vastutusest vabaneda kui puudust ei saanud avastada toote turule laskmise ajal tollaste teaduslike ja tehniliste teadmiste taseme järgi (nö development risk defence). Tulenevalt asjaolust, et AI süsteemil põhinev käitumine ei ole alati ennustatav, võivad puudused tekkida ka hilisemas staadiumis. Seejuures ei pruugi sellistest puudustest tuleneva riski panemine eelkõige kasutajale olla õigustatud. Vastavad muudatused võiksid sobituda kokku ka hiljuti vastu võetud lepinguõiguse paketi (digitaalse sisu ja kaupade direktiivi) valguses, tagades müüjatele ja digitaalse sisu üleandjatele võimaluse saada hüvitist vajalike uuenduste tootja poolt pakkumata jätmise korral, mille eest direktiivide kohaselt vastutab tarbija ees müüja/üleandja. Samas tuleb mitmete teiste KOM raportis toodud ideede puhul põhjalikumalt hinnata nende vajalikkust ja põhjendatust, näiteks hüvitatava kahju laiendamine (nt andmete kaotamine, privaatsuse rikkumine). Tuleb arvestada, et tootja vastutuse regulatsioon ja riskivastutuse regulatsioon laiemalt on mõeldud primaarselt kaitsma isiku elu ja tervist, ning piiratud ulatuses omandit. Muudel juhtudel on kahju kannataja õigused kaitstud läbi võimaluse esitada nõue muul õiguslikul alusel. Samuti vajab täiendavat analüüsi tõendamisreeglite leevendamise küsimus. Kaitseministeerium Kaitseministeerium on läbi vaadanud 19.02.2020 avaldatud Euroopa Komisjoni digipaketi ja esitab oma arvamuse selle kohta. Osaliselt 1. Kaitseministeerium ei toeta Euroopa Komisjoni algatust moodustada joint cyber unit. arvestatud, mh Kaitseministeeriumi arvamus põhineb kahel asjaolul: a) komisjon pole suutnud selgelt defineerida algatuse sisu 10 ning b) see järgmiselt: dubleerib sarnast ja juba eksisteerivat algatust Leedu juhitava alalise struktureeritud koostöö (PESCO) projekti Cyber Rapid Joint cyber unit – Response Teams and Mutual Assistance in Cyber Security näol. seisukoht 1.2.; Valitseb ebaselgus, mis oleks cyber joint unit’i (JCU) ülesanne, millist puudujääki selle loomine ELis täidaks ning kuidas see Ülereguleerimise erineb Leedu juhitava PESCO projekti raames loodavast küberkiirreageerimismeeskonnast (CRRT). CRRT rahvusvaheline vältimine meeskond on tänaseks juba loodud ja valmisolekus, kuid lahendamata on mitu küsimust selle siirmise kohta. Näiteks on tehisintellekti puhul ebaselge, kui kiiresti suudetakse meeskond komplekteerida ning lähetada; kas suudetakse tagada meeskonnaliikmed, kel on – seisukoht 3.9. vajaliku tasemega salastatud teabe load; kuidas rakendada mitte-vastutuskohustust (non-liability) CRRTsse kuuluvatele tsiviilisikutele. Sarnased väljakutsed oleksid ka JCU puhul. Samuti peab arvestama asjaoluga, et riigid ei pruugi tundlike andmete tõttu lubada rahvusvahelist meeskonda oma võrkudesse küberintsidenti lahendama. 2. Kaitseministeerium peab oluliseks, et uute tehnoloogiate ja tehisintellekti eetika reguleerimisel hoidutakse ülereguleerimisest ning keskendutakse praktilistele väljunditele. Põhiõiguste riskide valdkonnas tuleb vältida absoluutses vormis piiranguid ja lubadusi. Euroopa Liit on teadvustanud vajaduse EL konkurentsivõime tõhustamiseks tegeleda senisest enam tehisintellektiga (AI), olles juba nii teadusarenduse toetamise, innovatsioonisuutlikkuse kui AI konkurentsivõimelisuses eelkõige USAst ja Hiinast maha jäänud. Selle peamiseks põhjuseks eetilised ja õiguslikud küsimused, mis tulenevad mh AI-debati taandamisest tapjarobotite teemale, s.t. surmava jõuga autonoomsetele relvasüsteemidele (LAWS – Lethal Autonomous Weapons System) ning 10 Euroopa Rahvapartei (EPP) 2018. aasta novembris avaldatud tulevikku vaatavas paberis on kirjas eesmärk muuta Europoli all olev küberüksus - ilmselt on mõeldud Europoli küberkuritegevusega tegelevat keskust, mille all on ka Joint Cybercrime Action Taskforce (J-CAT) – nn EL küberbrigaadiks (cyber brigade), et tagatud oleks parem küberkaitse. 08.01.2020 toimunud horisontaalses küberasjade töögrupis teatas Euroopa Komisjon, et eesmärgiks oleks operatiivse abi andmine Eli liikmesriikides toimuvate küberintsidentide ja kriiside korral. Samas märgiti, et komisjon on avatud liikmesriikide sisenditele üksuse funktsiooni sisustamiseks. Komisjon pidi ebapaberi koostama, kuid pole seda senini edastanud. privaatsusküsimustele (privaatsus vs andmete kogumise ja töötlemise vajadus AI arendamiseks), mis paratamatult tekivad uute tehnoloogiate kasutamisega. AI kasutamine kaitsevaldkonnas on ainult kasvamas ning AId peetakse üheks võtmetehnoloogiaks tuleviku võimearenduses. Ka Euroopa Kaitseagentuur (EDA) on teadvustanud tehisintellekti kasvavat tähtsust. Uute tehnoloogiate arendustöö ja tehisintellekti rakendusvõimaluste kaardistamisega tegelevad nii meie liitlased kui NATO. Seni on tsiviilvaldkonna AI käsitlust hoitud kaitsevaldkonnast üsna eraldi ja seda joont jätkab komisjon ka selle digipaketi AI valge paberiga, öeldes, et see ei hõlma „kaitseotstarbelist AId“11. Siiski on komisjon andnud põhiõiguste riskidest rääkides väga absoluutses stiilis lubadusi. Kaitseministeerium ei saa toetada põhimõtteid, mis võivad endast kujutada ohtu ja seavad liigseid piiranguid julgeolekuasutuste tööle. Samas nähakse nii Euroopa Kaitsefondis (EDF) kui PESCOs võimalust AI teadus-arendustööks, sh sünkroonis ELi tsiviilprogrammidega (nt aastatel 2018-2020 investeerib Euroopa Komisjon läbi Horizon 2020 meetme AI- innovatsiooniuuringutesse 1,5 mld EUR; järgmises eelarveraamistikus lisandub Digital Europe programm aastateks 2021-2027). Kuna julgeoleku- ja kaitsevaldkonnas juba rakendatakse AId ja arengud toimuvad väga kiiresti, siis on ka Eestil nii võimalus kui ka vajadus selle valdkonnaga tegeleda, püüdes leida meie kaitsevõimet tõstvaid lahendusi. Uued tehnoloogiad saavad mõjutama kollektiivset heidutus- ja kaitsehoiakut. Eesti näeb ühe arendussuunana just küberrünnakute ennetamist ja tõrjumise võimet.12 Kaubandus- Arvestades sellega, et digitaaltehnoloogia on muutnud ja muutmas majandust ja ühiskonda, on tervitatav Euroopa Komisjoni Teadmiseks võetud Tööstuskoda algatus kujundada eeldused sujuvaks digiüleminekuks selliselt, et ka ettevõtjad saaksid sellest kasu. ja osaliselt Digipaketi strateegiates ja valges raamatus toodud valdkonnad ning seatud eesmärgid on ettevõtjate jaoks olulised. Väga arvestatud, mh oluline on muu hulgas, et ettevõtjatele oleksid andmed kättesaadavad nende kasutamiseks ja korduvkasutamiseks, mistõttu on järgmiselt: tähtis, et sellega seonduvad probleemid lahendataks õigete meetmetega. Samuti on tähtsad ka konkreetselt tehisintellektiga Data Act – seonduvad küsimused ja plaanitavad meetmed. seisukoht 2.4.; Tehisintellekti Digipakett tervikuna mõjutab ettevõtlussektorit ning oleks hea, kui Eesti osaleks tulevaste eelnõude, tegevuskavade, reguleerimine – strateegiatega ja investeeringute teemade käsitluses. Leiame, et Eesti peaks aktiivselt osalema vähemalt järgmiste seisukoht 3.19. andmestrateegias väljapakutud meetmete kujundamisel:  koostada ettepanek ühtsete Euroopa andmeruumide haldamise õigusraamistiku kohta;  võtta vastu väärtuslikke andmekogumeid käsitlev rakendusakt;  investeerida tegevustesse, mis parandavad andmete üldist kvaliteeti, kasutatavust ja turvalisust. Euroopa Komisjon tõi andmestrateegias välja võimaluse töötada välja uus andmealane õigusakt (Data Act). Juhime tähelepanu sellele, et digivaldkonnas ei tohiks tekkida liiga jäika reguleerimist. Mõistame ühtsete reeglite vajadust, kuivõrd äritegevused on tihtipeale piiriülesed, kuid reeglid peaksid olema piisavalt paindlikud, muutustega arvestavad ning ettevõtlust võimalikult vähe piiravad. Piiravad reeglid peavad olema põhjendatud. Paindlikkus ja põhjendatus on oluline ka masinloodud andmete kasutamist puudutava regulatsiooni puhul, mida käsitletakse tehisintellekti valges raamatus. Pidades silmas seda, kui kiiresti tehisintellekt areneb, peab ka õigusraamistik võimaldama arvesse 11 COM(2020) 65 final, 19.02.2020, On Artificial Intelligence - A European approach to excellence and trust, lk 1. 12 Vt ka Eesti seisukohad Euroopa Liidu välisasjade nõukogu raames 28.–29. augustil 2019. a Helsingis toimuval kaitseministrite mitteametlikul kohtumisel, kinnitatud Vabariigi Valitsuse istungil 22.08.2019. võtta uusi muutusi. On tähtis, et ettevõtjatele jääks paindlikkus ise otsustada, kas ja kellega ta oma andmeid lepingulistel alustel jagada tahab ning et ei takistataks põhjendamatult uute ärimudelite turule tulekut. Seetõttu peame oluliseks Eesti aktiivet osalemist ka tehisintellekti valges raamatus pakutud meetme kujundamisel, eelkõige õigusraamistikku puudutavate meetme osas. Tähtis on muu hulgas selgus, kes ja mis olukordades on vastutav. Keskkonna- Vastavalt Riigikantselei resolutsioonile nr 2-5/20-00325 esitab Keskkonnaministeerium ettepanekud Eesti seisukohtadeks Osaliselt ministeerium Euroopa Komisjoni digipaketi teatise kohta. Palume Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil arvestada Vabariigi arvestatud, mh Valitsusele esitatavas seletuskirjas ja otsuse eelnõus järgmiste seisukohtadega. järgmiselt: Eesti leiab, et enam tähelepanu tuleb pöörata sellele, kuidas erinevad digilahendused võimaldavad tõhusamalt tegeleda Digilahendused kliimamuutuste leevendamisega ja aitavad kaasa kliimamuutustest tingitud mõjudega kohanemisele. Oluline on teha kliimamuutuste koostööd riikide ja ka ettevõtete tasemel, et võtta kasutusele ühe enam digilahendusi, mis panustavad tõhusamasse leevendamiseks – infovahetusse, andmete töötlusse ning energia- ja ressursitõhususse. seisukoht 1.9.; Selgitus: Euroopal ja kogu maailmal seisavad järgmisel kümnendil ees üleilmsed väljakutsed nagu näiteks tehnoloogia kiire areng, Juhtrolli võtmine ebavõrdsus, ressursside nappus, energia varustuskindlus, kliimamuutused. Üleilmsete väljakutsetega toimetulekuks on vajalik ÜRO tõhus koostöö ja infovahetus ning seda nii ettevõtete kui ka riikide vahel. Digitaliseerimine on üks parimaid võimalusi muuta Keskkonnaprogram infovahetust, protsesse ja tootmist tõhusamaks ning ressursi- ja keskkonnasäästlikumaks. Digilahendused võimaldavad meil mi globaalse koguda ja analüüsida efektiivsemalt keskkonnaandmeid, ehitada üles varajased hoiatussüsteemid kliimamuutustega keskkonnaandmete kohanemiseks ja hädaolukordade ennetamiseks. Seeläbi on võimalik säästa paljude inimeste elusid ja tervist. Samuti võimaldavad strateegias – tõhusamad digilahendused muuta süsinikumahukaid tööstusharusid ja –protsesse säästlikumaks vähendades energia ja teiste seisukoht 2.8; ressursside kasutust, mille järele on tekkimas üleilmselt järjest suurem nappus. Maa ülitäpne Eesti toetab digitaalsete lahenduste rolli rohelise kokkuleppe ja kestliku arengu eesmärkide saavutamisel ja komisjoni digitaalne mudel – vastavaid algatusi. Meetmed, mis võimaldavad digitaalsete lahenduste potentsiaali realiseerida kestlikkusele üleminekuks, seisukoht 1.9.; vajavad selget eesmärgistamist, tõhusat koordineerimist ja kiiret elluviimist. ühtne Euroopa Selgitus: Kestliku arengu eesmärke ei ole võimalik saavutada ilma fundamentaalsete muutusteta selles, kuidas me toodame ja rohelise tarbime. Nii Euroopa roheline kokkulepe kui ka Euroopa Komisjoni teatis „Shaping Europe's digital future“ rõhutavad, et just kokkuleppe digitehnoloogiad ja digitaalsed lahendused võimaldavad vajalikke muutusi. Digitehnoloogiate abil on võimalik vähendada andmeruum – energiatarbimist, tõsta tootlikkust, tõhustada ressursside ringlussevõttu, optimeerida transpordisüsteeme, tuvastada reostust, seisukoht 2.8. jälgida muutusi keskkonnas, mõjutada tarbimiskäitumist jne. Komisjon näeb teatisega ette mitmed algatused (nt Maa ülitäpne digitaalne mudel, ringluspõhise elektroonika algatus, kliimaneutraalsete ja energiatõhusate kestlike andmekeskuste algatus), mis digitaalsete lahenduste abil kestliku arengu eesmärke aitavad saavutada. Nende mitmete algatuste osas on oluline tekitada tervikvaade ja selge arusaam kuidas need kestliku arengu eesmärke aitavad saavutada. Kuna digitaalsetel lahendustel nähakse kestliku arengu saavutamisel suurt potentsiaali ja järgemööda töötatakse digimeetmeid välja, on oluline nende elluviimist tõhusamalt koordineerida ja kiirendada. Eesti tervitab Euroopa andmestrateegiat ja selle eesmärki muuta Euroopa andmepõhise majanduse globaalseks liidriks. Eesti kutsub komisjoni ja Euroopa Liidu liikmesriike üles võtma juhtroll ÜRO Keskkonnaprogrammi globaalse keskkonnaandmete strateegia protsessis ja selles aktiivselt kaasa lööma loomaks sünergia Euroopa andmestrateegia ja globaalse keskkonnaandmete strateegia vahel. Selgitus: Toetame uut Euroopa andmestrateegiat ja Euroopa Komisjoni soovi muuta Euroopa globaalseks liidriks andmepõhises majanduses. Euroopa on juba globaalne liider isikuandmete kaitses ja uue andmestrateegiaga soovitakse andmepõhiseks muuta kogu ühiskond. Globaalse andmepõhise majanduse liidri ambitsiooni tuleks ära kasutada ka ÜRO keskkonnaandmete strateegia koostamisel. 2019. a märtsis otsustasid maailma riigid ÜRO keskkonnaassambleel (UNEA-4), mille president oli Eesti, et hiljemalt aastaks 2025 koostatakse globaalne keskkonnaandmete strateegia. Strateegia peaks aitama ÜRO liikmesriikidel andmete kogumist ja kvaliteeti ühtlustada, toetada keskkonnaseire süsteemide arendamist ning ÜRO siseselt keskkonnaandmete haldamist ja kasutamist paremini koordineerida. Pärast UNEA-4 eesistumist jätkab Eesti globaalse keskkonnaandmete strateegia poliitilise visiooni vedaja rolli. Lisaks kutsume ka teisi Euroopa Liidu riike üles lööma aktiivselt kaasa globaalse keskkonnaandmete strateegia väljatöötamisel. See aitaks luua Euroopa andmestrateegia ja loodava globaalse keskkonnaandmete strateegia vahel sünergia ja edendada kootööd ÜRO Keskkonnaprogrammi ja Euroopa Liidu vahel. Eesti toetab komisjoni algatust luua Maa ülitäpne digitaalne mudel keskkonnakatastroofide prognoosimiseks ja ohjamiseks. Eesti leiab, et satelliitandmetel, suurandmetel ja AI rakendustel on katastroofide prognoosimisel suur potentsiaal ning Maa digitaalne mudel aitaks tõhustada ka keskkonnaseiret. Mudeli loomisel tuleks erilist tähelepanu pöörata mudeli ja selle andmete usaldusväärsusele ning kättesaadavusele. Selgitus: Komisjon soovib 2021. a alustada Maa ülitäpse digitaalse mudeli loomisega. Mudel saab olema digitaalne modelleerimise platvorm visualiseerimaks, seiramaks ja prognoosimaks keskkonna ja inimeste käitumist planeedil. Mudel toetab seeläbi ka Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamist. Rõhutame omalt poolt, et just satelliitandmetel, suurandmetel ja AI rakendustel on suur potentsiaal erinevate prognooside tegemisel ning meil on ka vastav kogemus olemas Dateli varajase hoiatuse süsteemiga „Sille“. Igasugused mudelid vajavad tohutul hulgal andmeid, mille osas tuleb tagada nende usaldusväärsus, kvaliteet ja kättesaadavus. Samuti võiks Maa digitaalne mudel ise olla pärast valmimist vabalt ja tasuta kättesaadav kõigile huvilistele. Eesti toetab komisjoni ringluspõhise elektroonika algatust, mille eesmärgiks on pikendada elektroonikaseadmete elutsüklit ja enneaegset iganemist. Eesti rõhutab, et lisaks tuleks tähelepanu pöörata ka IKT-lahenduste vanusele ja „no legacy“ printsiibile. Selgitus: Komisjon plaanib 2021. a välja tulla ringluspõhise elektroonika algatusega kooskõlas uue ringmajanduse tegevuskavaga, kus koondatakse kõik olemasolevad ja uued instrumendid selleks, et tagada elektroonikaseadmete vastupidavus, hooldus, demonteerimine, taaskasutamine, ringlussevõtt ja õigus parandamisele või uuendamisele. Lisaks sellele, et seadmed kaua vastu peaks, tuleb teiselt poolt tähelepanu pöörata ka seadmete ja IKT-lahenduste legacy likvideerimisele. Eesti toetab andmete tähtsust Euroopa kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisel ja komisjoni ühtse Euroopa rohelise kokkuleppe andmeruumi algatusi. INSPIRE ja keskkonnateabe direktiivide ülevaatamisel tuleks arvesse võtta ka uut avaandmete direktiivi ja tugevdada erinevate andmeid puudutavate direktiivide koosmõju. Selgitus: Euroopa roheline kokkulepe rõhutab andmete tähtsust 2050. a kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisel. Selleks on komisjon ette näinud ühtse Euroopa rohelise kokkuleppe andmeruumi algatuse, mis aitab andmete potentsiaali parimal moel ära kasutada. Algatuse raames on kavandatud viis peamist tegevust, sh Maa ülitäpne digitaalne mudel ja „GreenData4All“ algatus, mille raames vaadatakse üle INSPIRE ja keskkonnateabe direktiivid, et uusi tehnoloogilisi võimalusi ja innovatsiooni rohkem ära kasutada. Kuna erinevaid andmetega seotud direktiive on mitmeid (uus avaandmete direktiiv, isikuandmete kaitse üldmäärus, kõrgväärtusega andmed jne), siis INSPIRE ja keskkonnateabe direktiivide ülevaatamisel tuleks tagada nende koosmõju teiste seotud regulatsioonidega. Eesti toetab komisjoni pilootprojekti algatust „zero pollution ambition“ kasutamaks ära rohkelt kättesaadavaid andmeid erinevates keskkonnavaldkondades. Eesti leiab, et lisaks väljatoodud valdkondadele tuleks pilootprojekti hõlmata ka meri, sh mereprügi ja mikroplast, mis on saaste vähendamise kontekstis samuti oluline valdkond. Selgitus: Komisjon plaanib 2021. a IV kvartalis alustada andmestrateegia varajase rakendamise pilootprojektiga „zero pollution ambition“ raames. Pilootprojektis keskendutakse valdkondadele, kus on palju andmeid kättesaadavad, nagu nt kemikaalid, õhk, vesi, pinnas ja ohtlikud ained toodetes. Kuigi algatuse eesmärk ja täpne sisu jääb ebamääraseks, tuleks sellesse hõlmata ka meri, eriti mereprügi ja mikroplast. Mereprügi ja mikroplasti probleem on globaalselt väga teravalt üleval ja andmete potentsiaal selle probleemi lahendamiseks on suur. Eesti toetab komisjoni tarkade hoonete koostalitlusvõime algatust parandamaks hoonete energiatõhusust, optimeerimaks kohalikku tarbimist ja laiendamaks taastuvate energiaallikate kasutamist. Algatuses võiks lisaks tähelepanu pöörata ka hoonetes kasutatud materjalide keskkonnasäästlikkusele ning CO2-heitele. Selgitus: Komisjon kavandab 2020. a IV kvartalis tegevusi tarkade hoonete koostalitlusvõime parandamiseks, mille eesmärgiks on parandada hoonete energiatõhusust, optimeerida kohalikku tarbimist ja laiendada taastuvate energiaallikate kasutamist. Lisaks nendele eesmärkidele tuleks tähelepanu pöörata ka hoonetes kasutatud materjalidele ja transpordilahendustele, kuna hoone CO2 heide sõltub ka nendest. Eestis kavandatakse nt CO2 kalkulaatori väljatöötamist uue keskkonnamaja süsiniku jalajälje arvutamiseks, mida veab MKM. Kultuuriministeerium Euroopa digituleviku kujundamine Osaliselt Kultuuriministeerium toetab Euroopa digituleviku raamstrateegias toodud üldeesmärki toetada ühiskonna üleminekut arvestatud, mh digitehnoloogiale ning viia saadav kasu Euroopa kodanike ja ettevõtjateni. Näeme Kultuuriministeeriumi puutumust järgmiselt: raamstrateegia kõigi kolme välja toodud suunaga ja nende all olevate meetmetega: Üldine 1) Inimestele uute tehnoloogiliste võimaluste pakkumine, mis on kooskõlas euroopalikke väärtuste, põhiõigustega ning digistrateegia arvestades Euroopa sotsiaalmudelit. Raamstrateegias tuuakse oluliste valdkondadena välja teadus- ja arendustegevused ja eesmärk – valdkondade vaheline koostöö; investeeringud iseseisvasse/EL oma andmetaristusse ning võrkude koostalitusvõimesse, seisukoht 1.1.; ühilduvusse, vastupanuvõimesse ja küberturvalisusse, tööturu meetmetesse ja oskuste arendamisse. Valdkondlikud Kultuurimnisteeriumi puutumus on järgmiste raamstrateegias toodud algatustega: tehisintellekti valge raamat (19.02); digiõppe andmeruumid – tegevuskava (planeeritav 24.06.2020); täiendatud oskuste tegevuskava (6.05.2020); ning EL valitsuste koostalitusvõime strateegia seisukoht 2.5.; üle vaatamine (aeg pole teada). Kõrgema taseme 2) Strateegilise raamistiku pakkumine ettevõtetele globaalselt konkurentsis püsimiseks, mille oluliseks põhimõtteks on EL digioskused – ühtne, võrdselt ligipääsetav ja lihtsasti kasutatav andmeruum (ning sektoripõhised andmeruumid), ettevõtete ja seisukoht 2.2.; institutsioonide võrdne ligipääs digitehnoloogiale, proportsionaalsed meetmed VKEdele, tarbijate piisav kaitse, Tehisintellekti konkurentsipoliitika ja platvormide vastutus ja võimalik maksustamine, uued digitaalsed ärimudelid. ülereguleerimise Kultuuriministeeriumi puutumus on järgmiste raamstrateegias toodud uute algatustega: EL andmestrateegia (19.02), EL vältimine – tööstusstrateegia (10.03), VKEde strateegia (10.03), ringmajanduse strateegia (11.03), Digital Services Act pakett (2020 II pool). seisukohad 3.7. ja 3) Avatud, demokraatlik ja kestlik ühiskond. Raamstrateegia kohaselt on plaanis sätestada täpsemad normid 3.9. veebiplatvormide digiteenustele, tagamaks kasutaja jaoks läbipaistvus isikuandmete ja identiteedi haldamisel, e- identiteedid sisseviimine. Kvaliteetmeediat peetakse oluliseks kultuurilise mitmekesisuse tagamisel, tegeletakse digi- ja meediakirjaoskuse ning digipädevuste arendamisega. Kestlike arengueesmärkide saavutamine ja seos roheleppega on eraldi fookuses. Kultuuriministeeriumi puutumus on raamstrateegia uute algatustega nagu digiteenuste ühtse turu reeglite ülevaatamine st Digital Services Act, meedia- ja audiovisuaalvaldkonna tegevuskava, Euroopa demokraatia tegevuskava (2020 II pool). Euroopa andmestrateegia Ajal, kus vajadus usaldusväärsete andmete järele on kasvav, on kultuuriasutustel, eriti just pärandiasutustel, mängida oluline roll andmepõhises. Ligipääs andmetele on ka kultuurisektoris määrava tähtsusega teenuste arendamisel sektoris sees. Teiselt on andmetele ligipääs oluline nendele asutustele ja tegijatele, kes toimetavad mitteformaalses hariduses /elukestvas õppes ja väljaspool formaalharidussüsteeme, näiteks muuseumiõppe puhul. 1. Toetame üldiselt andmestrateegias toodud lähenemist ja meetmeid andmetele parema juurdepääsu tagamisel, andmevahetuse arendamisel sektorite vahel mis eeldaks selgemaid standardeid ja koostalitusvõime parandamist. 2. Samuti toetame kogu Euroopat hõlmavate ühtsete ja koostalitusvõimeliste andmeruumide loomist ning seda eriti võimalusega koostööks sektorte vahel. Oluline on tagada võimalus osaleda kõrgjõudlusega andmetöötluses ja arendada andmetöötlussuutlikkust institutsioonides. Superarvutid ning -andmed kultuurivaldkonnas on vajalikud, et töödelda järjest kasvavaid kultuuripärandi andmemahtusid (tekstid, pildid, dokumendid jne). Positiivsena saab välja tuua, et andmestrateegia näeb ette toetusmeetmeid ka ametiasutustele, kes teevad väärtuslikud andmekogumid ühtsetes andmeruumides taaskasutamise jaoks kättesaadavaks. Peame oluliseks, et vastavad rahastamise otsused peavad olema võimalikult laiapõhjalised, et oleks võimalik maksimaalselt kasutada valdkonna võimalusi sisuliseks innovatsiooniks. Näide: Europeana digiraamatukogu/-platvorm teeb koostööd tuhandete Euroopa arhiivide, raamatukogude ja muuseumidega, et jagada kultuuripärandit, pakkudes üle-Euroopalist teenust: lugemisvara, haridusalased materjalid ja teaduslikud avastustused. Kuid selle teenuse uuenduste juurutamine eeldab koostalitlusvõimet, mistõttu on oluline toetada riikide e-süsteemide koostalitlusvõimet. 3. Kultuuri digiandmed on kasutatavad väga laialt - hariduses, kartograafias, turismis ja tõstab seeläbi oluliselt inimeste heaolu ning ligipääsu infole, haridusele jne. Seetõtu on oluline toetada erinevate e-süsteemide koostalitlusvõimet. Hetkel on kultuuriteenuste tootmisahelas puudujäägid - süsteemid on eraldiseisvad ja palju on nn käsitööd võrreldes automatiseeritud programmide ning süsteemidega. Koostalitlusvõime tõstmiseks erinevates valdkondades vajatakse investeeringuid tehnoloogia omandamiseks. 4. Andmestrateegia toob eraldi välja ka kodanike, väikeetevõtete ja ka avaliku sektori võimestamise ning oskuste arendamise. Toetame kõrgema taseme digioskuste arendamist. Kõrgjõudlusega andmete töötlus (mis toetab ka tehisintellekti arengut) eeldab edasijõudnud digitaalseid oskuseid. Oskuste parendamine on vajalik, et kultuuriga seotud andmeid (kultuuri)hariduses paremini kasutada. Tuleks jälgida, et komisjoni pakutud meetmed ei tohiks olla ainult formaalhariduse kesksed, sest tööturule ei liigu inimene ainult formaalharidusest. Formaalhariduse ja mitteformaalõppe ja hariduse sidumine on oluline. Samuti on oluline, et kultuuriasutustesse koguneks vastav kompetents, läbi mille oleks võimalik kättesaadavaks teha ja kasvatada kultuurisektori digiinnovatsiooni ning arendada publikusuhteid digitaalse kultuuri valdkonnas. Üheks oluliseks punktiks on kindlasti ka teksti- ja andmekaeve võimekuse väljaarendamine, toetamaks keele- ja pildituvastustehnoloogia arengut. Lisaks annab digioskuste omandamine võimaluse arendada ning osa saada e- laenutustest ning virtuaalmuuseumidest. Euroopa Komisjoni Valge raamat tehisintellekti (AI) kohta: Euroopa käsitus tipptasemel ja usaldusväärsest tehnoloogiast Toetame tehisintellekti alast põhivõimekuse suurendamist ja tugevdamist kultuuri valdkondades. Oluline on, et AI regulatsioonid ei takistaks innovatsiooni ja arengut kultuurivaldkonnas, vaid aitaksid seda võimendada sh pärandit säilitada. Tehisintellekt puudutab kõiki kultuuriasutusi: näiteks Rahvusringhäälingut, rahvusraamatukogusid ja ülikoolide teadusraamatukogusid; muuseume ja arhiive kuni etendusasutusteni välja. Tehisintellekt on juba praegu kasutusel audiovisuaalvaldkonnas näiteks sellistel teenusepakkujatel nagu Netflix, kes vastavalt kasutaja eelistele, ilmale, geograafilisele asukohale ja muudele andmetele tuginedes analüüsivad mitte ainult seda, millist sisu kasutajale näidata, vaid ka seda, millist sisu toota. Sama informatsioon on puudu avaliku sektori vahendeid investeerivatel filmifondidel, kes soovivad samuti võimalikult efektiivselt publikuni jõuda. Tehisintellekti areng (nt masinate sügavõpe, gan-võrk) võib mõjutada oluliselt seda, mida oleme seni pärandi dokumenteerimise all mõelnud. Samas pole valdkonda panustatud ning seda arendatud finantsvahendite puudumise tõttu. Seega peame tehisintellekti arengut kultuuri valdkondades äärmiselt oluliseks ning soovime vältida andmete kontsentreerumist väheste pakkujate kätte, kes seeläbi saavad ka teatud valdkondades tehisintellekti kasutamises sisulise monopoli. Maaeluministeerium Vastavalt Riigikantselei resolutsioonile nr 17.4/20-0639/-2T, 2-5/20-00325 esitab Maaeluministeerium ettepanekud Euroopa Osaliselt Komisjoni digipaketi kohta. Palume Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil arvestada järgmiste punktidega: arvestatud, mh 1. Nõustume, et digilahendused on olulised EL roheleppe ambitsioonide ning ÜRO säästva arengu eesmärkide saavutamiseks. järgmiselt: Kliimaneutraalse ringmajanduse saavutamiseks tuleb arendada kestlikku tootepoliitikat, sektoriüleseid lahendusi ning Digilahendused ringmajanduse majandusmudelit toetavaid digitaalseid lahendusi. Lisaks sellele on digitaalsetel lahendustel suur potentsiaal kliimaneutraalsuse aidata paremini ennetada ja toime tulla ekstreemsete ilmastikunähtuste ja nende tagajärgedega. saavutamiseks – 2. Peame väga oluliseks, et digitaalsete tehnoloogiate rakendamine aitab vähendada põllumajandus- ning toidusektori seisukoht 1.9.; keskkonnakoormust luues samas ka võimalused majandusliku tõhususe kasvuks. Digitaalsete tehnoloogiate kasutamine on Põllumajandussekt oluliseks elemendiks ka põllumajandustoetuste administreerimisel Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika raames uuel ori andmed – programmperioodil. seisukoht 2.9. 3. Toetame algatusi, mille eesmärgiks on andmete kättesaadavuse parendamine. Üleeuroopalise andmepinna arendamisega kaasneb soodne mõju tehnoloogiate arendamisele ning avaliku ja erasektori koostöö hõlbustamisele. See on oluliseks eelduseks realiseerimaks uute tehnoloogiate rakendamise potentsiaali põllumajandus- ja toidusektoris. 4. Rõhutame, et edaspidiste tehnoloogiate kasutuselevõttu soodustavate valdkondlike tegevuste planeerimisel peab seadma eesmärgiks toidu väärtusahela läbipaistvuse suurendamise. Samuti peab olema tagatud, et uute tehnoloogiate kasutuselevõtuga paraneb või ei muutu halvemaks. 5. Leiame, et 2019. a aprillis allkirjastatud põllumajanduse digitaalse tuleviku deklaratsioonis kokkulepitud koostöö on oluline eelkõige teadus- ja arendustegevuse toetamise tugevdamiseks, innovatsiooni infrastruktuuri rajamiseks arukale Euroopa toidutööstussektorile ning ühise andmepinna loomiseks arukatele toidutööstuse rakendustele. Maanteeamet MA töövaldkonda puudutavaid valdkondades on dokumentides eraldi välja toodud sõidukite tehnoandmete standardiseerimise Osaliselt initsiatiiv. MA’l ol see juba teostamisel EUCARIS eCoC projekti näol. Ning liikuvuse (näiteks isejuhtivate sõidukite jaoks vajalike arvestatud, mh andmete) jaoks vajalike andmete jagamise initsiatiivid meil läbi käinud ITS-GO projekti ja samuti Netex andmevahetus standardi järgmiselt: juurutamise näol. Kokkuvõtvalt leian, et seatud strateegilised eesmärgid on mõistlikud ning piisavalt üldised, et nad täiendamist Andmealase ja ümbersõnastamist ei vaja. seadusandluse MA analüüsib liikuvust, nt on vajalik ühistranspordi säästlikuks korraldamiseks oluline teada isikute asukohta ja kuhu ta soovib ühtlustamine – liikuda. Üle-Euroopaline seadusandluse ühtlustamine lihtsustaks ilmselt ka siseriiklike andmete kättesaadavust. Kindlasti tuleb seisukoht 2.6. arvestada, et Euroopa ühtse andmeruumi loomine toob ametiasutustele kaasa oluliselt suurenenud ressursivajaduse nii töötajate kui ka andmebaasside uuendamis/muutmise näol. Riigi Infosüsteemi Üldised kommentaarid. Käesolevaga saadame Riigi Infosüsteemi Ameti tagasiside Euroopa Komisjoni poolt välja käidud uuele Osaliselt Amet „digistrateegiale“ ning „andmestrateegiale“, aga kaudselt ka tehisintellekti teemadele. arvestatud, mh RIA teeb ettepaneku võtta kasutusele horisontaalseid meetmeid, nt asendada rõhk lihtsatele, kergesti rakendatavatele uutele järgmiselt: määrustele, kasutada paremini olemasolevaid IT-vahendeid, et aidata ühtse turu õigusi laiemalt kasutada. eIDAS määrus ja Et Euroopa Liidu majanduse kasvupotentsiaali täita, oleks vaja jõuda põhjalikuma ja paremini integreeritud ühtse turuni. eID – seisukohad Tervitame Euroopa Komisjoni algatusvõimet ning soovi jätkata pooleliolevat tööd digitaalse ühtse turu loomisel. Juba välja 1.6. ja 1.7.; laotatud visioonile võiks lisada mitu pidepunkti, millest edasisi samme tehes kinni hoida. On oluline, et EL-il oleks riikide- ja silode andmeruumid ja ülene vaade, millega välistataks talitlusviis, kus igas liikmesriigis ja silos lahendatakse sama probleemi ning arendatakse samu koostalitlusvõime – lahendusi ikka uue ja uue raha eest. EL-is tuleks järk-järgult luua keskne kehand, kellel on horisontaalsem ülevaade ja kes peaks seisukoht 2.6. tagama selle, et jõuaksime olukorrani, kus meil on vähem valikuvõimalusi, st rohkem standardseid lahendusi piiriülestes lahendustes. Kuivõrd EL-i üks prioriteetidest on väike- ja keskmise suurusega ettevõtete konkurentsivõime parandamine, siis oleks oluline välja selgitada, kes Komisjoni välja pakutud lahenduste kasutamise kinni maksab. Erasektorit motiveeriks antud mudelis tegutsema Eesti näide, kus riik on ise palju panustanud tarkvara komponentidesse ning andnud need vabalt kasutusse. Antud strateegiatest kumab mitmes kohas välja fenomen, kus tehnoloogiale üritatakse leida ärimudelit. Äriprotsessid peavad käima ees ning tehnoloogia peab neid protsesse toetama. Konkreetsematest püstitatud eesmärkidest ning murekohtadest. 2014. aasta eIDAS määruse eesmärkide täitmisest: kuue aastaga ei ole mitmed liikmesriigid suutnud tagada kõrge turvalisusemääraga elektroonilist ID teenust või ei ole enda teenustest eIDAS-e raames teatanud, et teised liikmesriigid saaksid seda kasutada. Liikmesriikidel peaks olema kohustus tagada eelmainitud e-ID teenus. Kui see ei peaks olema võimalik, siis võiks Euroopa Komisjon mõelda lahenduse peale, kus Liidu kodanikel oleks võimalus taotleda e-ID teenus kesksest mehhanismist. Lisaks on oluline era- ja avaliku sektori koostöö e-ID lahenduste rakendamisel, tagamaks teenuste laialdane kasutamine ka erasektori poolt. Euroopa Komisjoni andmestrateegiast peegeldub peamise märksõnana sektoripõhilisus. Kuigi väljapakutud juhtimismudeli visioon on jaotada andmeruumid ära haldusalade või domeenide kaupa, siis on meile oluline, et kõik need peavad omama koostalitlusvõimet (nagu on kokku lepitud EL siseturvalisuse valdkonnas13). EL-i mudelile sobib kõige paremini hajus süsteem ühtse kokkulepitud protokolliga, millel on liidus juba olemas häid praktikaid, näiteks nagu Eesti x-tee. Valikuvariandi jätmine ei pruugi koostalitusvõimele positiivselt mõjuda. Nagu eelpool mainitud, siis tuleks luua katuseorganisatsioon, kes kehtestab domeeni ning hoiab tehnilist pilti. Igas riigis peaks olema üks selline keha, keda omakorda koordineerib EL-i ülene organisatsioon. Lisaks EL-sisesele lahendusele peaksid ka välispunktid suhtluseks kolmandate riikidega olema suhteliselt standardsed ning lihtsasti liidestatavad, et saaksime andmeid vahetada ka oluliste partneritega nagu Jaapan ja Ühendkuningriik. Dokumendist loeb välja, et Komisjon plaanib 2021. aasta jooksul tulla välja tugevdatud EL-i valitsuste koostalitlusvõime strateegiaga – Riigi Infosüsteemi Amet soovib olla teemaga järjepidevalt kursis ning loodab, et saab arutelus pidevalt kaasa rääkida. Kuigi Komisjoni dokumendis on välja toodud, et taaskasutatavad andmed on „close to zero resources“, siis bürokraatia, mis andmete leidmisel, kokku kogumisel ja jagamisel tekib, on kindlasti aega nõudev ning kulukas. Seda eriti väikeettevõtete vaatepunktist. Olgugi, et ka Business 2 Government andmevahetusega soovitakse kapitali vaba liikumist tõhustada, suureneb sellega materiaalne tarbimine ja ökoloogiline jalajälg. Avaandmeid puudutavat õigusraamistikku muutes tuleb rõhku panna sellele, et oleks tagatud, et andmetele saaksid ligi vaid õigustatud subjektid ning andmete jagamine ei tooks kaasa probleeme ärisaladustega. Lisaks väljendame teatud skepsist selle kohta, kuidas plaanitakse andmekaitse direktiivi nõuetest mööda minna andmete vääristamine lubamisel. Kui mõelda konkreetsema viisi peale, kuidas B2G andmevahetust rakendada, siis Riigi Infosüsteemi Amet pakuks välja, et selliste teenuste esimene faas võiks olla midagi SITKE projekti laadset – elutähtsate teenuste osutajad saadaks andmeid (siinkohal näiteks telekomiettevõtted saadaksid andmeid oma tugijaamade kohta) reaalajas riigile, et kriisijuhtimise kontekstis oleks viimasel parem ülevaade ning selle abil välja töötada kriisimaandamise meetmed. Business2Business kohal tuleks kindlasti küsida, kas seda peaks riik eest vedama? Toome välja ka kohad, kus Euroopa Komisjon võiks olla ambitsioonikam. Näiteks „The promotion of electronic health records based on a common European exchange format to give European citizens secure access to and exchange of health data across the EU […] from 2022. Viis, kuidas lause on sõnastatud, annaks võimaluse alustada terviselugude formaatide ühtsustamist edutama hakata juba esimesel võimalusel, mitte oodata kuni 2022. aastani. Lõpetuseks, sooviks Riigi Infosüsteemi Amet olla kursis ka avaandmete direktiivi muudatustega ning seirata, milliseid muudatusi toob see näiteks struktuurifondide rakendamise kontekstis. 13 https://www.consilium.europa.eu/en/press/press-releases/2019/05/14/interoperability-between-eu-information-systems-council-adopts-regulations/ Kokkuvõtvalt oleks paslik veel lisada, et digitaliseerimine ei ole eesmärk omaette – inimesed soovivad head teenust neile sobival kujul, ajal ja kanalis. Kõik ei saa kuni 100% digiteadlikuks ning sellega tuleb arvestada. Siseministeerium Siseministeerium koos allasutustega leiab, et Euroopa Komisjoni digipakett on oluline algatus selleks, et liikuda senisest Osaliselt koordineerituma ja turvalisema digitaalse Euroopa suunas. Eesti tellitud RAND Europe’i küberkuritegevuse raporti 14 kolm peamist arvestatud, mh strateegilist soovitust Eestile küberturvalisuse valdkonnas on: võimekuse suurendamine tehnoloogia arengu kontekstis; õigusliku, järgmiselt: regulatiivse ja organisatsioonilise paindlikkuse tagamine; tehnoloogiatesse investeerimine, et tagada piisavalt olulisi tehnoloogilisi Küberturvalisuse – teadmisi, oskusi ja teadusuuringuid seoses esmatähtsate uute tehnoloogiatega. On tervitatav, et samasugused soovitused seisukoht 1.2.; kajastuvad Euroopa Komisjoni digipaketis. Ühtsed Euroopa andmeruumid – Andmestrateegia (A European Strategy for Data) seisukohad 2.5. ja Õiguskaitse valdkonna üldised huvid: 2.6.;  Arvestades, et riigi julgeoleku tagamine on liikmesriigi pädevuses, on oluline, et õiguskaitse- ja julgeolekuasutustele oleks Tehisintellekti tagatud juurdepääs andmetele, sh krüpteeritud andmetele, nende eesmärgipäraseks kasutamiseks kokku lepitud õiguslikel võimalik alustel. õiguraamistik –  EL tasandil on vaja kokkulepet ühises ja mõistlikus sideandmete säilitamise aja ning põhimõtete osas EL territooriumil seisukohad 3.9. ja tegutsevate sideteenuste osutajate suhtes15. Leiame, et EL tasandil regulatsioon võimaldab kohustada suuremaid 3.10.; teenusepakkujad (nt Facebook, Google jne) tegema liikmesriikide pädevate asutustega paremat koostööd, sh kohustada Investeeringud tagama õiguskaitse- ja julgeolekuasutustele võimalus krüpteeritud andmete töötlemiseks. Lisaks EL regulatsioonile peab aga tehisintellekti – siseriiklik õigus jätkuvalt tagama sideandmete säilitamise ja töötlemise erisused riigi julgeoleku tagamise kontekstis. seisukoht 3.2.;  Kuivõrd digitaalne andmetöötlus muutub üha olulisemaks on vajalik, et õiguskord võimaldaks uute tehnoloogiate ja andmete, Tehisintellekt ja sealhulgas suurandmete, analüüsivõimekuse kasutamist lisaks erasektorile ka õiguskaitse- ja korrakaitseasutustele. See on oskused ning oluline algandmete seast tähendust omavate mustrite ja korrelatsioonide tuvastamiseks ning saadud tulemuste teadus – seisukoht kasutamiseks ohtude ennetamiseks ja tõkestamiseks. 3.3.  Privaatusus ja turvalisus – olukorras, kus kogutakse ja jagatakse tohutus koguses andmeid, näeme vajadust senisest selgema eristuse või juriidilise definitsiooni järele selles osas, millal on tegemist isikute privaatsuse rikkumisega 16.  Kõrgetasemelise tehnoloogia puhul tuleb tähelepanu pöörata (kriminaal-) vastutuse küsimusele – kellel lasub vastutus ja kellele määrata karistus? On selleks isesõitev auto, autos istuv inimene või ettevõte, kui tegemist oli tehnilise probleemiga? Sellega haakub huvide tasakaalustamise teema (milliseid riske on ühiskond valmis nt isesõitvate sõidukite puhul aktsepteerima?) Tänases kriminaalõiguses puudub kontseptuaalne alus kahju tekitavate “robotite” karistamiseks. Tuleks kaaluda, kas see valdkond vajaks Euroopa Liidu tasandil kokkulepet.  Käesolevaga on reguleerimata virtuaalserverite rentimine ning domeenide registreerimine – mõlemaid on võimalik registreerida umbisikuliselt ehk sisestades suvalisi andmeid, mis tähendab, et andmete õigsust ei kontrollita. Paraku on see 14 RAND Europe „The Future of Cybercrime in Light of Technology Developments“, February 2020. 15 Pärast Euroopa Kohtu (EK) nn Digital Rights Ireland lahendit (EKo 08.04.2014, C-293/12 ja C-594/15) ei ole EL tasandil kehtestatud sideettevõtjatele enam ühtset kohustust teatud sideandmeid riigi huvides säilitada ja neid pädevatele asutustele edastada. Eesti kehtib sideandmete säilitamise ja juurdepääsu osas jätkuvalt elektroonilise side seaduse regulatsioon, kuid ka Eesti õiguse osas on arutletud regulatsiooni vastavusest nii eelviidatud Euroopa Kohtu 2014. aasta otsuse kui ka sellele järgnenud Euroopa Kohtu sideandmeid puudutavate otsuste seisukohtadega. 16 Heaks näiteks on siinkohal COVID-19 ennetamiseks soojuskaamerate kasutamine, mis justkui kvalifitseeruks isikute terviseandmete töötlemisena. Tegemist on hea kaasusega luua põhimõtteline kontseptsioon tulevikus analoogsete intsidentide lahendamiseks. ideaalne olukord küberkuritegevusega tegelevatele isikutele ja gruppidele. Näitena saab tuua WHOIS andmebaasile ligipääsu piiramise – Eesti politsei sisendi sõnul sisaldas see tihti väga palju valeandmeid ning tihti ei olnud need tegelikud isikuandmed. Toetame selliste pudelikaelte otsustavamat ja tulemuslikumat lahendamist EL tasandil.  EL tasandil võib osutuda vajalikuks ka karmimalt reguleerida ning sätestada põhimõtted virtuaalvaluutade kasutamisele, mis samuti võimaldavad väga anonüümset tegevust ning on kasutatavad laialdaselt kuritegelike tegevuste puhul (nt illegaalsete teenuste või vahendite ostmine). Pikemalt: Leiame, et strateegias sisalduv Euroopa andmeruumi kontseptsioon võib pakkuda olulist lisandväärtust Euroopa Liidu (EL) väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKE) uute tehnoloogiate arendamisel ja testimisel. Samuti on see oluline väiksematele liikmesriikidele, kus teatud konkreetsetes valdkondades ei pruugi skaleeritavate lahenduste testimiseks olla piisavalt andmeid. Lisaks juhime tähelepanu, et ükski loetletud andmeruumidest ei lange vahetult julgeoleku ja õiguskaitse valdkonna alla, kus andmekaitsega seotud aspektide tõttu on andmeruumi kasutamine keeruline. Leiame, et kaaluda tuleks EL andmeruumide kasutamist valdkondades, nagu avalikest allikatest pärit teave (open source information), isikustamata andmed kuriteoennetuses või videoanalüütika. Näiteks oleks võimalik kasutada liikuvuse andmeruumi liiklusõnnetuste ärahoidmiseks. Andmekasutuse, -vahetuse ja -halduse õigusruumi ja regulatsioonide ebaselgusele, näiteks õiguskaitse valdkonnas, viitavad mitmed teadusartiklid. Selleks, et tagada piisav andmevahetus erinevate osapoolte vahel (riigilt erasektorile ja vastupidi, riigiasutuste sees ja riikide vahel), on tarvis ühist arusaama, selgeid ja toimivaid standardeid ning regulatsioone. Viimaste puhul on oluline, et need oleksid piisavalt detailsed, kuid samas piisavalt paindlikud uute arengute ja õigustatud murede (legitimate concerns) suhtes. Tänases keerulises, IT-ohtudest ümbritsetud maailmas on see eriti oluline. Euroopa Liidu ühiseks, pikaajaliseks probleemiks on olnud andmete kvaliteet. Liikmesriikide poolt erinevatesse infosüsteemide kogutava teabe puhul peaks EL tagama tulevikus nende andmete standardiseerimise (näiteks andmete säilitamise periood ja sisu, andmete struktuur). Standardiseerimine on kriitilise tähtsusega mis tahes andmeruumi puhul, et tagada kvaliteetsete andmete olemasolu ette nähtud arendamis- ja testimiseesmärkidel. Ühtlasi aitaks standardiseerimine lahendada andmete täiendava töötlemise vajaduse kasutatavateks nn andmekogudeks. Näiteks olukorras, kus kaks EL liikmesriiki kasutavad andmete infosüsteemi sisestamiseks täiesti erinevat loogikat, on oluliselt raskendatud andmete ristkasutus. Kindlate standardite olemasolu on ka koostalitlusvõime (G2B, B2B, B2G) eelduseks. Seejuures on riigi ja erasektori vahelise andmetöötluse (G2B) osas on oluline arvestada, et suures mahus avalikult kättesaadavate andmete (sh avaandmete) ristkasutamise ja analüüsimise tulemusel võib teatavaks saada tundlik teave, sh julgeolekuasutustega seonduv teave, mistõttu peaks riigile jääma võimalus valida, milliseid andmeid ta võimaldab erasektoril kasutada ja milliseid mitte. Lisaks, kui tulevikus on eesmärgiks koondada kokku veelgi suuremad andmehulgad (pools of data) ning neid erinevate osapoolte vahel vahetada, omandab veelgi olulisema rolli nende kaitse ja digiturvalisuse tagamine. Kuna eraettevõtetete poolt kogutavate andmete hulk tõenäoliselt suureneb, võib osutuda vajalikuks turvalisustandardite ülevaatamine ka sellest vaatepunktist (küberkuritegevus ja selle tagajärjed). Õiguskaitse valdkonnas on oluline, et Euroopa teeks täiendavaid investeeringuid liikmesriikide vahelise infovahetuse tõhustamiseks. Kuigi ka täna on olemas hästi toimivad mehhanismid, näiteks siseturu infosüsteem (IMI), on tarvis tagada, et nii õiguskaitse- kui justiitsvaldkonna asutustel oleksid olemas tööks vajalikud kaasaegsed tööriistad. Nõustume, et Euroopa on vaenuliku informatsioonilise mõjutustegevuse sihtmärk ning on oluline võtta kasutusele meetmed, mis aitaksid ära hoida ühiskonna lõhestumist ja selle pinnalt muid hübriidohtusid. Seoses kavandatava European Democracy Action Plan’iga nõustume, et demokraatlike süsteemide kerksus ja informatsioonilise mõjutustegevuse vastased meetmed on olulised välise sekkumise ohuga tegelemisel, ka valimiste kontekstis. Toetame veelgi selgemalt veebiplatvormide vastutuse defineerimist desinformatsiooni eemaldamisel. Veebiplatvormide kasutustingimused peavad hõlmama keelavaid tingimusi seoses desinformatsiooniga ja nende tingimuste rikkumistega kaasnevaid karistusi. Omistamine – desinformatsiooni allikate tuvastamine ja vastutusele võtmine tuleb seada prioriteediks, sest nagu Euroopa Komisjon ka viitab, soovivad kodanikud sisulist reageerimist inforuumi manipuleerimise katsetele. Nõustume, et julgeolekut ohustav tegevus, mis ei ole lubatud väljaspool internetti, ei tohi olla lubatud ka internetis. Toetame Euroopa Komisjoni kavandatava Digital Education Action Plan'i eesmärki soodustada digitaalset kirjaoskust ja pädevusi igal haridustasandil. See on kooskõlas ka Siseturvalisuse arengukavas 2020-2030 seatud eesmärkidega ning aitab tõsta ühiskonna vastupanuvõimet vaenuliku mõjutustegevuse suhtes. Tervitame Euroopa Komisjoni plaani kvaliteetsisu kättesaadavuse paremaks tagamiseks audiovisuaal- ja meediasektoris, mis on seatud eesmärgiks kavandatavas Media and Audiovisual Acton Plan'is. Tehisintellekti valge raamat Õiguskaitse valdkonna üldised huvid:  Selleks, et tagada õiguskaitseasutuste konkurentsivõime ja edumeelsus võitluses näiteks terrorismi ja kuritegevuse vastu, kuritegeliku keskkonna analüüsimisel jm, on eriti oluline valge raamatu sissejuhatuses (lk 2) toodud eesmärk õiguskaitseasutuste varustamisest kodanike turvalisuse tagamiseks vajalike tööriistadega, mis samal ajal kaitseksid kodanike õigusi ja vabadusi (By equipping law enforcement authorities with appropriate tools to ensure the security of citizens, with proper safeguards to respect their rights and freedoms).  Eesti toetab uute tehnoloogiliste võimaluste (sh tehisintellekt, asjade internet, näotuvastus) arendamist ja kasutuselevõtmist kindlaksmääratud eesmärkidel, sh avaliku korra ja julgeoleku kaitse kaalutlustel, kuid meetme rakendamine peab olema proportsionaalne, eesmärgipärane ning võimalikud riskid peavad olema maandatud. Lisaks peavad olema tagatud kõrgetasemelised andmekaitselised garantiid, et tagada andmete turvaline töötlemine.  EL peaks pöörama täiendavat tähelepanu sellele, kuidas suurendada ühiselt usaldust taoliste kõrgetasemeliste süsteemide vastu. Kui inimestel on kindlus taoliste tehnoloogiate turvalisuse osas, on lihtsam saavutada ka nende kasutamise aktsepteerimine üldsuse poolt. Pikemalt AI regulatiivraamistik: kahetasandiline riskihindamine Leiame, et ühelt poolt aitaks AI lahenduste reguleerimine kaasa turvaliste AI lahenduste arendamisele ning kasutuselevõtule näiteks kohtumenetluses. Teisalt on reguleerimise puhul oluline tagada, et meetmed oleksid proportsionaalsed ega takistaks uute arenduste väljatöötamist. Seetõttu leiame, et pakutud riskipõhine regulatiivraamistik, kus piirangud kehtiks vaid teatud sektorite ning kasutuseesmärkide puhul on jätkusuutlik viis valdkonna arendamiseks. Kahetasandiline riskide määratlemine on eriti oluline just õiguskaitse valdkonnas kui olemuslikult kõrge riskiga sektoris, kuid kus teatud rakenduste puhul, sõltuvalt nende kasutuseesmärgiks, ei pruugi regulatsiooni rakendamine olla tingimata vajalik. Seejuures on oluline, et raamistikus oleks välja toodud selged kriteeriumid, millisel juhul on tegemist “kõrge riskiga” rakendustega ning kes on vastutav üksus klassifikatsiooni rakendamise osas. Lisaks on oluline silmas pidada, et regulatiivsete piirangute seadmine üksnes kõrge riskida rakendustele võib minna vastuollu isikuandmete kaitse üldmäärusest (GDPR) tuleneva lõimitud andmekaitse (privacy by design) põhimõttega. Samuti võib see tekitada probleeme olukordades, kus niinimetatud madala riskiga eesmärkidel arendatud rakendused leiavad hiljem kasutus nn kõrge riskiga sektorites või kui need integreeritakse teiste reguleerimisalasse kuuluvate süsteemidega (varustusahela vastutuse määramise probleemile on tähelepanu pööratud ka valges raamatus). Nagu tehisintellekti valge raamatu kohustuslike nõuete alapeatükis märgitakse, oleks tehisintellekt andmeteta võimatu. Julgeoleku ja õiguskaitse valdkonnas seab GDPR aga selged piirangud andmestiku (production data) kasutamisele suuremahulisteks testimisteks, kuna sageli on tegemist isikuandmetega. Sama kehtib ka AI treeningadmete kohta. Uute AI lahenduste või tehnoloogiate puhul tuleb esmalt tõestada ja testida nende turvalisust (lõimitud andmekaitse ja turvalisus, privacy and security by design). Selleks, et soodustada innovatsiooni ja arengut, on oluline, et oleks ruumi testimiseks, vigadeks ja ebaõnnestumisteks (kas ja kuidas on võimalik andmeid kahjustada, muuta või süsteeme mõjutada), millest õppida. Kui regulatiivraamistik ei võimalda erinevatel osapooltel uusi tehnoloogiaid piisavalt testida või kasutada, võivad vajalike arenduste vastu huvi kaotada ka potentsiaalsed investorid. Seetõttu leiame, et kohustuslikud nõuded peaksid sisaldama suuniseid isikuandmete kasutamiseks AI lahenduste testimiseks ja treenimiseks (näiteks anonüümimise, pseudonüümimise, agregeerimise jms kaudu). See võib eeldada teatava “väärtuste” raamistiku olemasolu/ vajadust tehisintellekti ja masinõppe jaoks sarnaselt näiteks robootikale17 (lühidalt – millistele tingimustele, nõuetele ja põhimõtetele peaks taoline tehnoloogia vastama). Tehisintellekti valges raamat toob välja, et EL tasandil AI lahenduste finantseerimine aitab kaasa investeeringutele, mida üksikutel liikmesriikidel oleks keeruline saavutada. See on oluline just väiksemate liikmesriikide, sh Eesti, jaoks. Lisaks on oluline tõhustada teabevahetust EL rahaliste vahendite toel EL liikmesriikides juba välja arendatud lahenduste osas ning võimaldada neile juurdepääsu ka teistele. Leiame, et AI tegevuskava 2. tegevuse all mainitud uute keskuste loomise lisandväärtust tuleks EL tasandil põhjalikul kaaluda. Uute keskuste rajamine on kallis ning lisaks vajavad nad oma toimimiseks arvukalt spetsialiste. Võttes arvesse, et AI valge raamat osutab murekohana kompetentsi puudujäägile, leiame, et ekspertidele võiks jääda eneseteostusvõimalus AI lahenduste väljatöötamiseks eelkõige erasektoris. Ekspertide kaasamine võiks toimuda pigem laiemalt, näiteks regulatsioonide muutmisvajaduse korral. Valge raamatu tegevuse 3 puhul näeme vajadust, et digitaalse Euroopa programmi abil tipptasemel ülikoolide ning kõrgemate õppeasutuste toetamisel AI edendamisel on Eesti-taolise väikeriigi seisukohast oluline, et arvestataks ka väiksemate riikide kõrgemate õppeasutustega, kuna vajadus kõrgetasemelise AI-alase oskusteabe järele on kõikjal ELis. Sotsiaalministeerium Sotsiaaliministeerium toetab komisjoni teatises „Euroopa digituleviku kujundamine“ toodud põhieesmärke ja tegevussuundi, Osaliselt sealhulgas ühtse Euroopa andmeruumi loomiseks ja tehisintellekti arendamiseks. Tervisesektoris on vajalik EL tasandil anda tõuge arvestatud, mh andmeanalüüsil ja tehisintellektil põhinevate rakenduste väljatöötamiseks ja rakendamiseks, luues selleks vajaliku järgmiselt: koostööraamistiku ning stimuleerides investeeringuid vajaliku koosvõimelise infrastruktuuri loomiseks erinevate EL fondide ja Ühtsel rahastamisallikate kaudu. andmevahetusvor Toetame strateegia rõhuasetust inimeste heaks toimivale tehnoloogiale. Tehnoloogia arendamine peab lähtuma eelkõige mingul inimeste vajadustest ja aitama lahendada ühiskonna ees seisvaid väljakutseid. Tervishoiusektoris on andmete targal kasutamisel elektroonilised suur potentsiaal. Seejuures on oluline, et digitaalsed tehnoloogiad toetaksid uusi teenusmudeleid, mis on tõhusamad ja terviseandmed – inimkesksemad ning aitaksid inimestel paremini hoolitseda oma tervise eest ja osaleda tervisega seotud otsustusprotsessides. seisukoht 2.7.; Samuti on digitaalseid tehnoloogiaid võimalik enam ära kasutada populatsioonipõhiste haiguste ennetamise ja tervise Digioskused – edendamise meetmete kujundamisel ja rakendamisel. seisukoht 2.2. 3.3.; Tervitame teatises toodud põhimeetmena Euroopa ühisel andmevahetusvormingul põhinevate elektrooniliste terviseandmete Soolise kasutamise edendamist. Euroopa tervishoiu andmeruumi loomise eesmärgiks on lisaks haiguste kiiremale ja sihipärasemale võrdõiguslikkuse uurimisele, diagnoosimisele ja ravile ka võimalus kasutada andmeid tõenduspõhiseks poliitikakujundamiseks ja 17 Vt robootika 3 seadust: https://en.wikipedia.org/wiki/Three_Laws_of_Robotics tervishoiusüsteemi juhtimiseks. Euroopa tervishoiu andmeruumi koondatud digiteeritud terviseandmeid kasutades on võimalik eesmärgid – välja töötada veelgi paremaid teenuseid, et ravida kroonilisi haigusi, kaasa arvatud vähki ja harvikhaiguseid, ja korraldada seisukoht 1.11.; tervishoiusüsteeme nii, et need oleksid enam inimkesksed ja kõigile inimestele oleks jätkusuutlikult tagatud võrdne ligipääs Ühtse tervishoiu kvaliteetsetele tervishoiuteenustele. andmeruumi Peame oluliseks ka digioskuste parandamisele suunatud meetmeid (digiõppe tegevuskava, täiendatud oskuste tegevuskava ja loomine – noortegarantii), mis toetavad süvendatud digioskuste arendamist võimalikult laiale sihtrühmale sõltumata valdkonnast ja seisukoht 2.7.; sektorist, võimaldades maksimaalset paindlikkust. Ühtsete Tervitame soolise võrdõiguslikkuse eesmärkide esile toomist Euroopa digituleviku kujundamise strateegias, et enamatel naistel andmeruumide oleks võimalik teha tehnoloogia valdkonnas rahuldust pakkuvat karjääri ning naisi julgustataks digipöördes täiel määral osalema. haldamine – Peame oluliseks naiste oskuste ja pädevuste rakendamist Euroopa tehnikavaldkonnas. Samas ei ole nende eesmärkide seisukoht 2.6.; saavutamiseks strateegias kavandatud ühtegi tegevust. Leiame, et komisjon peaks edaspidi Euroopa digituleviku kujundamise Tehisintellektile strateegia raames kavandama ka algatusi, mis neid vajadusi adresseerida aitaks. Edasiste tegevuste puhul tuleks rohkem võimalikud tähelepanu pöörata konkreetsetele soolise võrdõiguslikkuse edendamise võimalustele ja meetmetele, arvestades muuhulgas ka kehtestatavad 2019. a. 27 liikmesriigi esindajate poolt allkirjastatud deklaratsiooni „Commitment on women in digital“ nõuded – seisukoht (https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/news/eu-countries-commit-boost-participation-women-digital) ja selle kaudu 3.10.; väljendatud poliitilist tahet ning prioriteetsust. Naiste osakaalu suurendamine IKT valdkonnas on ka Eestis tähelepanu pälvinud Riskipõhine vajadus. Selle eesmärgi saavutamiseks viivad tegevusi ellu nii Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium lähenemisviis kui erinevad erasektori ja kodanikuühiskonna organisatsioonid. tehisintellekti reguleerimisele – Komisjoni teatis: Euroopa andmestrateegia seisukoht 3.9.; Tervisesektor on üks andmete ja teadmiste mahukamaid majandusharusid, kus andmeanalüüsil põhinevate tehnoloogiate Tehisintellekt ja arendamine ja laialdasem kasutuselevõtt võimaldab suurendada inimeste tervist ja heaolu, lahendada jätkusuutlikkusega seotud diskrimineerimine – väljakutseid ja luua võimalusi innovaatiliseks ettevõtluseks. Suurte andmehulkade ja erinevate andmeallikate kombineerimine seisukoht 3.6. võimaldab luua uusi teadmisi haiguste ennetamiseks ja ravimeetodite tõhustamiseks. Näiteks võimaldab suuremate andmehulkade analüüs välja töötada kliinilisi otsusetugesid (clinical desicion support systems), mis kasutavad teksti- ja andmekaevet ning masinõppe ja tehisintellekti tehnoloogiaid, aga ka rahvatervise olukorra jälgimiseks ja meetmete kavandamiseks (näiteks epideemiate korral). Eriti oluline on andmete koondamine ja andmetele piiriülene juurdepääs haruldaste haiguste puhul, kus juhtumite arv ühe riigi piires on väike. Ka ravimite kliiniliste uuringute läbiviimiseks ja ravimiohutuse parandamiseks on vajalikud reaalelu andmed. Suurtel andmehulkadel põhinev andmeanalüüs aitab välja selgitada ja vältida ravimite võimalikke kahjulikke koostoimeid, samuti hinnata ravimite tõhusust võrdlevalt. Samas on Euroopas praegu mitmeid barjääre, mis takistavad terviseandmete kasutamist teadus- ja arendustegevuseks riigipiiride üleselt. Andmebaaside ühilduvuse, andmete kvaliteedi ja ühtsete andmekaitse reeglite puudumisest tingitud probleeme on üritatud lahendada mitmete erinevate EL teadusprojektide raames, mis killustab ressursse ja aeglustab tulemuseni jõudmist. Toetame tervishoiu ühtse Euroopa andmeruumi loomise algatust, mis võimaldaks muuhulgas arendada tehisintellekti tervishoiu valdkonnas. Ühtse andmeruumi loomisel peame esmatähtsaks terviseandmete kvaliteedi ja semantilise koosvõime parandamist ning vajaliku taristu loomist. Sektoripõhiste seadusandlike meetmete vajalikkus vajab meie hinnangul täiendavat analüüsi. Õigusruum ei ole praegusel hetkel digitaalsete andmete piiriülesel kasutamisel peamiseks takistuseks, pigem tuleks keskenduda muudele algatustele, mis aitavad tõsta andmekvaliteeti ning standardiseeritud masinloetavate andmete kättesaadavust ja kasutatavust digitaalsel kujul. Riikide terviseandmed peavad olema koostalitlusvõimelised ja piisava kvaliteediga teadusuuringute teostamise tarbeks. EL tasandil tuleb jätkata ja laiendada semantika alast koostööd, sealhulgas liikmesriikide e-tervise võrgustiku kaudu. E-tervise võrgustikus on loodud semantilise koostalitlusvõime juhtrühm (semantic subgroup), mis tegutseb vastu võetud semantilise koosvõime strateegia alusel. Selle juhtrühma töö tuleks viia stabiilsemale alusele, tagades tema tegevuste katteks ka rahastuse. Koostalitlusvõime ja standardiseerimise edendamiseks on välja töötatud Euroopa e-tervise koostalitlusvõime raamistik (Refined eHealth European Interoperability Framework), mille eesmärgiks on kirjeldada koostalitlusvõime kuus tasandit ning pakkuda ühtseid termineid, mis tagab parema kommunikatsiooni kõigi osapoolte vahel. Samuti on kinnitatud coordination and support activity (CSA) „x-eHealth“, kus osalevad EL liikmesriigid ja rahvusvahelised sidusrühmad (HL7, IHE jt), et kokku leppida uutes koosvõimelistes andmeblokkides (epikriis, pildiviit ja laboritulemused). Andmekvaliteedi parandamine eeldab investeeringuid ka tervishoiuteenuse osutajate kui peamiste andmeallikate tasandil, sealhulgas andmete talletamist lihtsustavate tehnoloogiate kasutuselevõttu. Lisaks on vajalik tervishoiutöötajate digiteadlikkuse ja andmeanalüüsi oskuste tõstmine. See kõik vajab mahukaid investeeringuid. Samas on oluline, et terviseandmeid saaks kiiresti kättesaadavaks muuta teadusuuringutes ja poliitikakujundamises kasutamiseks, pöörates piisavalt tähelepanu privaatsuse küsimustele ning võimalikele turvalisuse probleemidele. Selleks on vaja toetada näiteks kaasaegsete krüptograafia lahenduste arendamist ja kasutusele võtmist, mis toetavad terviseandmete turvalist kasutamist teaduse ja innovatsiooni eesmärgil. Eesmärgiks peaks olema liikuda detsentraliseeritud andmeladude lahenduse suunas, kus andmeid säilitatakse ainult ühes kohas (once-only principle) ning andmetele juurdepääsu hallatakse vajalike liideste kaudu (API) ja tagatud on turvalised identifitseerimise ja autentimise meetodid turvalistes pilvepõhistes võrgustikes. Euroopa andmeruumi loomise eelduseks on toimivad riiklikud või regionaalsed andmevõrgustikud, mis võiksid omavahel olla ühenduses vastavate kontaktpunktide kaudu. Piiriülese andmevahetuse soodustamiseks peame vajalikuks riiklike andmehalduse kontaktpunktide loomise toetamist, mis haldaksid riiklikke andmekatalooge ja andmetele juurdepääsu protsessi, näiteks Digitaalse Euroopa programmi kaudu. EL tasandil peaks soodustama erinevate andmeanalüüsi ja andmete jagamise meetodite ja mudelite kasutamist. See eeldab süvendatud teadmisi selles valdkonnas, mis võiks koonduda riiklikesse andmehalduse kontaktpunktidesse või digitaalse innovatsiooni keskustesse (Digital Innovation Hubs). EL peaks toetama selliste kompetentsikeskuste tekkimist Digitaalse Euroopa programmist. Toetame komisjoni planeeritud tegevusi andmehalduse põhimõtete ühtlustamiseks liikmesriikides kooskõlas EL isikuandmete kaitse üldmäärusega (GDPR). Samas tõdeme, et teatises ühtsete Euroopa andmeruumide haldamise õigusraamistikule seatud tähtaeg (2020.aasta lõpp) on väga ambitsioonikas ja eeldaks juba praegu konkreetse tegevuskava olemasolu. EL tasandi soovitused andmepõhiste projektide piiriüleseks läbiviimiseks peaksid muuhulgas arvestama ka käimasolevate laiaulatuslike andmeanalüüsi projektide ja teadustaristute kogemusega (näiteks Elixir, EHDEN, BBMRI-ERIC, EOSC-Life jt). Oluline on mitte takerduda ühte ainsasse metodoloogiasse piiriüleste analüütikaprojektide läbiviimiseks, et vältida vendor lock-ini ja muid pudelikaelasid. EL-is peaks olema laialdane kompetents piiriüleste analüütikaprojektide läbi viimiseks ja lai valik pädevaid asutusi, kes neid projekte suudaksid läbi viia. On ebatõenäoline, et ainult ühe lähenemisega on võimalik lahendada kõikvõimalikud kasutusjuhud piiriüleseks analüütikaks. Peame vajalikuks GDPR rakendamise põhimõtete ühtlustamist terviseandmete teisese kasutuse korral. Terviseandmete teisest kasutamist piiriüleselt takistavad liikmesriikides kehtestatud erinevad piirangud ning erinev arusaam andmete teisesest kasutusest. Kuna GDPR-s on jäetud riikidele võimalus rakendada terviseandmetele täiendavaid reegleid, siis on terviseandmete kasutamise põhimõtted EL tasandil hetkel puudulikud. Andmete laialdast kasutust planeerides tuleks näiteks läbi arutada, kas ja mil moel kohalduvad EL isikuandmete kaitse määruse nõuded anonüümsetele andmetele ja ühtlustada põhimõtteid isikustamata andmete (anonüümsed või pseudonüümitud) kasutamisel ning millised on kriteeriumid füüsilise isiku tuvastatavuse kindlakstegemisel GDPRst tulenevalt. Samuti võiks kaaluda EL-i ülese eetikakomitee loomist riikide üleste isikustatud terviseandetega tehtavate teadusuuringute kooskõlastamiseks. Eesti toetab GDPR rakendamisel isikustamata andmete kasutamisele riskipõhist ja proportsionaalset lähenemist, mis võtab arvesse seda kas füüsiline isik on tuvastatav võttes arvesse kõiki vahendeid, mida otseseks või kaudseks tuvastamiseks mõistliku tõenäosusega on võimalik kasutada. Toetame tegevusi, mille eesmärgiks on soodustada inimeste juurdepääsu nende terviseandmetele, sealhulgas piiriüleselt. Seejuures on olulised ka tehnoloogiad ja platvormid, mis võimaldavad inimestel interaktiivselt enda terviseandmeid hallata, sh paindlikud nõusoleku haldamise instrumendid. Sooviks EL tasandil hinnangut õiguslikule debatile, kuivõrd riik peaks nõusoleku andmise otsustamisesse sekkuma, kui tegemist on nt riikliku andmekoguga. Samuti ei ole kõikides riikides kohaldatav üksnes nõusolekupõhine andmete jagamine kui ainus seaduslik viis andmete kasutamiseks. Juhime tähelepanu, et kõik riigid ei kohalda nõusolekupõhist terviseandmete kogumist, riigiti on praktika erinev, kohaldatakse ka seaduse alusel andmete kogumist. Eetiline kasutus peaks olema kodanikele tagatud olenemata andmete kogumise alusest. Kuivõrd ka tervisesektoris on üha suurem osa terviseandmetest erasektori valduses (näiteks laialdaselt levinud mobiilirakendused inimeste tervise jälgimiseks), siis toetame EL tasandi tegevusi, mille eesmärgiks on soodustada erasektoris riigile andmete jagamise kultuuri ning luua avalikule sektorile võimalusi eravalduses olevate erinevate andmete kasutamiseks avalikes huvides. Samuti tervitame teatises toodud pilveteenuste suhtes kohaldatavate eri normide sidusa raamistiku (pilveteenuste eeskirjade) loomist, mis loob eelduse turvalise andmepilveteenuse kasutusele võtmiseks ka terviseandmete haldamisel ja analüüsimisel. Valge raamat tehisintellekti kohta Toetame teatises toodud algatusi, eeskätt ELi tasandil ühise lähenemisviisi poole liikumist tehisintellekti lahenduste käsitlemisel ning soovime rõhutada, et usaldusväärne ökosüsteem peaks lisaks kodanikele andma julguse tehisintellekti põhiseid lahendusi kasutada ka eriala spetsialistidel, nagu näiteks tervishoiutöötajad. Tervise valdkonnas on eriregulatsioonina meditsiiniseadmete direktiiv, juhul kui tehisintellekt on kasutuses tervishoius haiguste diagnostikas ja jälgimisel, siis on tegemist meditsiiniseadmega, samas mitte kõik tervise valdkonnas kasutatavad AI lahendused ei ole meditsiiniseadmed. Toetame nõuete seadmist, mille eesmärk on anda piisav kindlus, et tehisintellektile tuginevate toodete või teenuste hilisem kasutamine on ohutu. Toetame juhise loomist ja nõudeid, mis puudutavad teabe säilitamist algoritmide programmeerimise ja kõrge riskitasemega tehisintellektisüsteemide treenimiseks kasutatud andmete kohta võimalikult täpsel kujul kuni andmekogumi peamiste omaduste ning selleni, kuidas andmekogum valiti. Samuti teatavatel juhtudel ka andmete eneste säilitamist, et oleks selgus, millistel juhtudel peaks siiski treenimise aluseks olevaid andmeid säilitama, millisel kujul (isikustatud, pseudonüümitud või anonüümitud kujul) ja kui kaua. Lisaks juhime tähelepanu, et oluline on määratleda ka ühtsed lahenduste valideerimise juhised. Lahenduste tehnilise stabiilsuse ja täpsuse tagamine on tervitatav, iseküsimus on, mil määral saab neid nõudeid seada nii, et tehisintellekti arendamine ei oleks lõpuks ainult suurte pakkujate pärusmaa. Lisaks soovime välja tuua tehisintellekti andmepõhise treenimise kitsaskohta eeskätt tervishoius. Täpsustamist vajab kas andmepõhine treenimine saab toimuda ainult teadustöö raames, saades ligipääsu isikuandmetele või terviseandmete puhul eriliigilistele isikuandmetele ning millistele nõuetele peaks tehisintellektil tugineva lahenduse treenimist sooviv teadustöö vastama. Täiendavalt juhime tähelepanu, et lähtuvalt GDPRis toodust peaks andmesubjektil olema õigus sellele, et tema suhtes ei tehta üksnes andmete automatiseeritud töötlemisele toetuvat isiklike aspektide hindamisel põhinevat otsust. Teatises toodud õiguskaitse ja kohtumõistmise otsustes ning samamoodi ka tervise valdkonnas, peab alati inimene olema vahel, kes langetab otsuse. Toetame õigusraamistiku väljatöötamisel riskipõhist lähenemisviisi, kuniks fookus on riskide maandamisel, mitte nende vältimisel. Meditsiiniseadmete puhul lähtutakse, sarnaselt teatises pakutuga, riskipõhisest lähenemisviisist. Samas jääb arusaamatuks, kas tõesti soovitakse kõik tehisintellektirakendused lugeda üldjuhul kõrge riskitasemega rakendusteks ning samuti juhime tähelepanu, et kas eraldi valdkondade määratlemine, mille puhul riskide realiseerumist peetakse üldiselt kõige tõenäolisemaks, täidab ikka soovitud eesmärki. Kui esineb risk põhjustada isiku surm, siis pole oluline, mis valdkonnaga on tegu. Vastupidiselt samuti, isegi kui „kõrge riskiga“ määratletud valdkond on lahendusse hõlmatud, ei tähenda see kohe, et antud tehisintellekti rakendus on kõrge riskiga. Seega pole otseselt vajalik kindlate valdkondade kõrge riskiga määratlemist või erijuhtude puhul nende loetelu, vaid erijuhtude eristamise põhimõtteid. Meie jaoks on oluline, et võttes arvesse juba olemasolevaid struktuure finants-, farmaatsiatööstuse, lennunduse, meditsiiniseadmete, tarbijakaitse ja andmekaitse valdkonnas, ei tohiks kavandatud juhtimisstruktuur dubleerida olemasolevaid funktsioone. Tervitame, et tehisintellekti valge raamat pöörab tähelepanu ka tehisintellektiga seonduvatele võimaliku soo või muu tunnuse tõttu diskrimineerimise ja laiemalt põhiõiguste rikkumisega seotud riskidele, samuti vajadusele suurendada tehisintellekti arendamisega seotud valdkondades õppivate ja töötavate naiste arvu ning kasutada representatiivseid andmekogusid, et tagada kõigi sugu, etnilist päritolu ja muid võimalikke diskrimineerimise aluseid puudutavate asjakohaste aspektide kajastus nendes andmekogumites. Sellega toetab valge raamat ka käesoleva aasta 6. märtsil avaldatud Euroopa Komisjoni soolise võrdõiguslikkuse strateegiat aastateks 2020-2025 (https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=COM%3A2020%3A152%3AFIN), milles rõhutatakse muuhulgas, et naised peavad osalema tehisintellekti arendamises uurijate, programmeerijate ja kasutajatena ja kus nenditakse, et kuigi tehisintellekt võib aidata lahendada paljusid ühiskondlikke väljakutseid, kaasneb sellega ka soolise ebavõrdsuse suurendamise risk. Samas soovime juhtida tähelepanu sellele, et valges raamatus ei leia äramärkimist tehisintellekti ja mitte tingimata alati õiguslikus mõttes üksikisiku diskrimineerimiseni viivate sooliste stereotüüpide seos ja teineteisele avaldatav mõju. Küll viitab laiemale mõjule Komisjoni soolise võrdõiguslikkuse strateegia, tuues esile, et kui algoritmid ja seonduv masinõpe ei ole piisavalt läbipaistvad ja stabiilsed, siis kaasneb nendega sooliste eelarvamuste/kallutatuse kordamise, võimendamise või neisse panustamise risk, millest programmeerijad ei tarvitse teadlikud olla või mis tulenevad valitud andmetest. Soolisest diskrimineerimisest (ja naiste esindatuse küsimusest) mõneti laiemalt käsitleb soolise võrdõiguslikkuse ja tehisintellekti seoseid ka Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee 29. märtsi 2019. a. seksismi ennetamise ja selle vastu võitlemise teemalise soovituse Rec(2019)1 rakenduslik lisa (https://rm.coe.int/cm-rec-2019-1-on-preventing-and-combating-sexism/168094d894), kus samuti juhitakse tähelepanu asjaolule, et tehisintellektiga kaasnevad soolise võrdõiguslikkuse ja sooliste stereotüüpide kontekstis spetsiifilised väljakutsed. Juhistes viidatakse, et algoritmide kasutamine võib ühiskonnas levinud soolisi stereotüüpe edasi kanda ja tugevdada. Negatiivse mõju vältimiseks ja selgitamaks välja, kuidas tehisintellekt saaks aidata ühiskonnas soolisi lõhesid ja seksismi kaotada, on vajalik lõimida soolise võrdõiguslikkuse aspekt kõigisse tehisintellekti puudutavatesse poliitikatesse, programmidesse ja uuringutesse. Asjakohaseks meetmeks on naiste ja tüdrukute osaluse suurendamine IKT valdkonna (üli)õpilaste, töötajate ja otsustajate seas. Andmepõhiste tööriistade kujundamisel, arendamisel, väljatöötamisel tuleks arvestada soopõhist dünaamikat. Vajalik on teadlikkuse tõstmine võimalikust soolisest kallutatusest suurandmetes, läbipaistvuse suurendamine ja vastutuse lahenduste parendamine. Laiemat vaadet toetab ka Euroopa Komisjoni meeste ja naiste võrdsete võimaluste nõuandekomitee poolt peatselt avaldatav arvamus tehisintellekti kohta. Leiame, et usaldusväärse, inimkeskse ja põhiõiguseid arvestava ja väärtustava tehisintellekti arendamisel peab silmas pidama laiemat soolise võrdõiguslikkuse edendamise eesmärki, mis hõlmab ka sooliste stereotüüpide leviku aktiivset tõkestamist. Komisjoni teatis: Tehisintellekti, asjade interneti ja robootika mõju ohutusele ja vastutusele Toetame vaimse tervise riskide esile toomist seoses tehisintellekti rakenduste kasutuselevõtuga. On oluline, et tehisintellekti tehnoloogiate arendamisel arvestatakse lisaks füüsilistele riskidele ka vaimse tervise riske. Samas juhime tähelepanu, et praegu on vaimse käsitlus kitsendav, keskendudes humanoidrobotite kasutamisele vanemaealiste toimetuleku toetamisel. Tehisintellekti mõju vaimsele tervisele tuleks käsitleda laiemalt ja elukaare põhiselt, arvestades ka muid haavatavaid gruppe. TalTech Oleme valmis olema Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) edasiseks parteriks nii Eesti seisukohtade Teadmiseks võetud koostamisel kui ka lähitulevikus, kui strateegiliste dokumentide alusel hakatakse välja töötama konkreetseid poliitikainstrumente, ja osaliselt sekkumismeetmeid ja toetusskeeme. Meie raamseisukohad digipaketile oleksid järgmised: arvestatud, mh 1. Prioriteedid. Euroopa Liidu (EL) poliitikad realiseeruvad teatud konsultatsioonide ja kompromisside tulemusena järgmiselt: konkreetsemateks algatusteks ja toetusmeetmeteks. Hetkel teame, et lisaks digipaketile on EL tasandil planeerimisel ka T&A roll läbivalt rohelepe. Mõlemad on väga laiahaardelised, eelarveliselt olulised ja suuri muutusi kavandavad poliitikad. Samuti teame, et mitmetes kirjeldatud poliitikate elluviimine saab edukalt toimida üksnes siis, kui selleks on vastavad kompetentsid. Vastavad seisukohtades, sh kompetentsid on võimalik üles ehitada või neid edasi arendada ainult siis, kui on olemas teadus-ja arendustegevus, mis seisukohad 2.2., sellesse panustab. Veel teame, et hetkel on paralleelselt käimas või käivitumas mitu Eesti tasandil väga olulist protsessi: 3.3., 3.4.; strateegia „Eesti 2035“ vastuvõtmine, teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021- 2035 Andmed ja vastuvõtmine ja järgmise tõukefondide perioodi konkreetsem planeerimine. Need on võimalused, mille kaudu saame andmeruumid – suuresti mõjutada ja seada prioriteete ning leida nendele ka eelarvelised vahendid. Kokkuvõtteks: kui tahame edukalt seisukohad 2.5. ja rakendada nii digipaketist (kui roheleppest) tulenevaid võimalusi, siis peame väga selgelt sätestama, et teadus- ja 2.6.; arendustegevusel on sellel kandev roll ning see prioriteetsus peab peegelduma ka eelarvelistes valikutes ning teadus- ja Digitaalse arendustegevusele suunatud toetusmeetmete ülesehituses. Laiemalt peaksime aga pidama veelkord diskussiooni sellest, innovatsiooni millised võiksid olla meie teadus- ja arendustegevuse prioriteedid, arvestades, et eelpool mainitud algatused on väga keskuse rajamine – ressursirohked ning ressursid on alati piiratud. seisukoht 3.4. 2. Õiguslik baas/raamid. Digipaketi keskmes on erinevate osapoolte andmed ja nende kasutamisele suunatud tehisintellektirakendused. Andmete kogumine, säilitamine, jagamine, kasutamine ja tehisintellektirakenduste rakendamine on otseselt seotud erinevate õiguste ja nende võimalike riivetega. Kuna suurandmete/tehisintellekti puhul on tegemist uue ja areneva valdkonnaga, siis tuleb mõelda, kuidas tagada valdkonna edaspidine ühtlane areng, arvestades võimalike tekkivate riskidega. On oluline, et ei tekiks riikidevahelisi piiranguid/halle alasid, kus riikide siseriiklikud õigusnormid on sedavõrd killustunud, et EL tasandil tekivad teatud turgudel ebavõrdsed võimalused või ebaproportsionaalsed piirangud. Seetõttu loodame, et MKM-i aktiivne koostöö Justiitsministeeriumiga tagab selle, et meie turul ei tekiks ebavajalikke piiranguid, samal ajal aga säilib vajalik selgitustöö ja läbipaistvus, et ei kaoks kodanike/tarbijate/klientide usaldus. 3. Innovatsioonibaasi laiendamine. Statistikaameti andmetel oli 2019. a Eesti kõrgeim keskmine brutokuupalk info ja side tegevusalal. Eesti 2019 sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas 4,3% ning peamine kasvu eestvedaja oli info ja side tegevusala. Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukavas 2021-2035 tuuakse välja, et Eestis moodustas tööstuse tootlikkus hõivatu kohta 2017. aastal 55,4% EL keskmisest (sh töötlev tööstus 49,7%). Seega, ühelt poolt on tööstussektoril võtmeroll tootlikkuse kasvatamisel, samal ajal teisel poolt tundub, et tööstussektor pole mehhaniseerimise/automatiseerimise/robotiseerimisega piisavalt kaasa läinud. Järelikult, kui me räägime tehisintellektirakenduste edendamisest ja selle tagajärjel tekkivast kasust majandusele, siis peaksime kindlustama, et sellesse protsessi on kaasatud ka tööstussektor/erasektor. Seetõttu toetame Euroopa Komisjoni initsiatiivi, mille raames luuakse avaliku ja erasektori partnerlus tehisintellekti, andmete ja robootika vallas (tehisintellekti valge raamat, meede 5, lk 8). Loodame, et kui sellised prioriteetsed partnerlused eeldavad ka riigipoolset kaasfinantseerimist, siis vajalikud eraldised ka leitakse. Lisaks toetame Euroopa Komisjoni ettepanekut rajada vähemalt üks tehisintellektile spetsialiseerunud digitaalse innovatsiooni keskus igas liikmesriigis, milles eesmärgiks on pakkuda väikese ja keskmisega suurusega ettevõtetele tehisintellekti mõistmise ja kasutuselevõtu alast toetust (tehisintellekti valge raamat, meede 4, lk 8). Leiame, et antud keskusel peaks olema tihe koostöö kohalike ülikoolidega. 4. Kohalik vaade. Andmestrateegis rõhutatakse, et andmed on majandusarengu alus: nende põhjal saab luua mitmeid uusi tooteid ja teenuseid, mis suurendavad tootlikkust ja ressursitõhusust kõigis majandusvaldkondades, võimaldavad tooteid ja teenuseid personaliseerida, paremini poliitikat kujundada ja valitsuse teenuseid täiustada. Lisaks tuuakse välja, et plaanis on luua Euroopa andmeruumid strateegilistes sektorites, nt tööstuse andmeruum, roheleppe andmeruum ja energeetika andmeruum. Tegemist on positiivsete algatusetega, mille arenguid tuleb jälgida ja toetada, kuid esmalt võiksime mõelda ka riigisiseselt selle üle, millised andmed on riigil, mida saaks teistega jagada, et kasutada neid sisendina teenuste kujundamise, teadustöö elluviimise või muudel eesmärkidel. Seega, andmetega seoses peaksime esitama küsimuse, millised on need riigi andmeid, mille funktsionaalsust oleks võimalik suurendada. Sellega astuksime esimesi samme nn avalikustamise suunas, millega tekivad ka esimesed kogemused, probleemid ja õppetunnid, mis on vajalikud, kui tahame edasi minna palju suuremate andmehulkade ja nendel põhinevate rakendustega. Sealt edasi tuleks siis mõelda nendele andmetele, mis on ettevõtjatel ja eraisikutel ning kõigi andmete ristkasutusele. Koostöö. Ameerika Ühendriikide, Hiina ja EL tasandi investeeringud tehisintellekti arendamisse näitavad selgelt, et EL on mahajääja rollis. Mahajäämust on soodustanud killustunud pädevused ja vähene omavaheline sünergia. Seetõttu toetame komisjoni ettepanekut, et mille kohaselt luuakse tipp- ja katsekeskused, mis toovad kokku investeeringuid Euroopa Liidu, liikmesriikide ja erasektori vahenditest (tehisintellekti valge raamat, meede 2, lk 6). Mainitud keskused peaksid kindlasti tegema koostööd teiste ülikoolidega ning edendama erinevaid koostööprojekte. Välisministeerium Shaping Europe's digital future Osaliselt 1. Peame väga oluliseks seisukohta, et EL peab rahvusvahelises suhtluses edendama oma digipöörde põhimõtteid. Leiame, et arvestatud, mh digitaalne mõõde peab sisalduma kõigis EL välistegevustes, vajalik on digitaalse koostöö peavoolustamine. Euroopa Liidu järgmiselt: poolt sõlmitavad välislepingud peaksid toetama Euroopa digitaalse transformatsiooni põhimõtteid. Digistrateegia 2. Erilist tähelepanu peaks EL pöörama digitaalsele mõõtmele koostöös Aafrika riikidega, Idapartneritega, laienemisriikidega, rahvusvaheline aga samuti samameelsete partnerriikidega. mõõde – seisukoht 3. Vaja on tugevdada digitaalset dimensiooni EL-i arengukoostöös, eriti suhetes Aafrika partnerriikidega, see peab väljenduma 1.10.; ka järgmises EL pikaajalises eelarves. Eesti toetab Digital4Development põhimõtete laiemat kasutamist, arenguriikide Digitaalsed digitaalse võimekuse tugevdamist ning digitaalsete oskuste levitamist. Leiame, et digitaalsete lahenduste kasutamine lahenduse kestliku arengukoostöös aitab kaasa kestliku arengu eesmärkide saavutamisele. arengu eesmärkide 4. Eesti osaleb Digital4Development Hub (D4D Keskus) initsiatiivi töös. Leiame, et D4D Keskuse loomine aitab tugevdada saavutamiseks – digitaalset mõõdet EL arengukoostöös. 1.9.; 5. Toetame tegevusi, mis on suunatud andmete vaba liikumise takistuste kõrvaldamisele, sh. andmete lokaliseerimise nõuete Andmete vaba kõrvaldamisele. Võrdse konkurentsi põhimõtte järgimine on oluline. liikumine 6. Peame tähtsaks tihedat koostööd samameelsete riikidega nii kahepoolselt kui ka rahvusvaheliste organisatsioonide raames, kolmandate et edendada andmete vaba liikumist. riikidega – 7. Leiame, et EL-i digitaalne tegevuskava on tihedalt seotud ja aitab kaasa säästva arengu ja kliimaeesmärkide saavutamisele. seisukohad 2.12. ja 8. Väga oluliseks peame Euroopa väärtustel põhineva Interneti kaitsmist ja edendamist. 2.13.; Tehisintellekti alane A European Strategy for Data rahvusvaheline 1. Nõustume, et andmete vaba liikumine suurendab Euroopa, sh. Eesti ettevõtete konkurentsivõimet. Toetame tegevusi, mis koostöö – seisukoht on suunatud andmete vaba liikumise mittevajalike takistuste kõrvaldamisele. 3.6. 2. Toetame põhimõtet, et rahvusvaheline andmete vaba liikumise alane koostöö peab lähtuma EL-i alusväärtustest ja seadusandlusest. 3. Samas tuleb vältida samme, mis võivad tekitada või laiendada Euroopa Liidu poolset põhjendamatut digitaalset protektsionismi. 4. Peame vajalikuks edendada andmete vaba liikumist kahepoolselt ja rahvusvaheliste organisatsioonide raames usaldusväärsete, samameelsete partneritega, et tugevdada Euroopa majanduse konkurentsivõimet ja edendada EL-i digitaalse siseturu põhimõtteid ja standardeid. 5. Toetame EL-i instrumentide kasutamist ühenduvuse parandamiseks partnerriikidega, sealhulgas Idapartnerlus- ja laienemisriikidega ning arengumaadega. 6. Peame oluliseks EL-i andmemajanduse alast koostööd Aafrika riikidega. On Artificial Intelligence - A European approach to excellence and trust 1. Oluline on rahvusvahelises tehisintellekti-alases koostöös lähtuda EL-i aluspõhimõtetest ja seadusandlusest ja järgida eetilisuse, inimkesksuse ja usaldusväärsuse printsiipe. 2. Tagada tuleb innovatsiooni toetav rahvusvahelise koostöö raamistik, mis järgib eetikanorme, andmekaitse reegleid ja teisi põhiõiguseid. 3. Toetame ebavajalike takistuste kõrvaldamist andmete vabale liikumisele.
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel