KÄSKKIRI
16.06.2020 nr 49
Riigihanke „BIM-põhise loamenetluse
tarkvaralahenduse väljaarendamine“ korraldamine,
komisjoni ja vastutava isiku nimetamine
Riigihangete seaduse § 14 lõike 2 punkti 1, § 77, § 95 ning §-de 100 ja 101 alusel ning kooskõlas
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri ning majandus- ja taristuministri 09.10.2017. a käskkirjaga
(registreeritud dokumendihaldussüsteemis 03.10.2017. a) nr 1.1-1/17-199 kinnitatud „Majandus-
ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorraga“:
1. Korraldada avatud hankemenetlusega riigihange (CPV kood 72200000-7, nimetus „Tarkvara
programmeerimis- ja nõustamisteenused“) „BIM-põhise loamenetluse tarkvaralahenduse
väljaarendamine“ (edaspidi Töö) tellimiseks. Tööd tellitakse seoses ehitisregistri
menetlusprotsessi kaasajastamisega ja struktuurfondide taotlusvooru „Valitsusasutuste ja
nende hallatavate asutuste avalike teenuste IKT arendamine“ raames.
2. Kinnitan käskkirja punktis 1 nimetatud Töö tellimiseks hanke alusdokumendid (lisatud).
3. Tellitava töö eeldatav maksumus on 267 000 eurot (lisandub käibemaks) ning see makstakse
välja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarvest. Lepingu periood on 12 kuud
alates lepingu sõlmimisest. Projekti rahastatakse Euroopa Liidu struktuurifondide vahenditest
(Projekt nr 2014-2020.12.03.19-0606).
4. Määran käskkirja punktis 1 nimetatud hanke korraldamise eest vastutavaks isikuks Majandus-
ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna (EEO) ehitisregistri (EHR)
BIM-projektijuhi Christopher-Robin Raitviir’i.
5. Moodustan hankekomisjoni punktis 1 nimetatud hanke korraldamiseks, sh pakkujatel
kõrvaldamise aluste ja pakkujate kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks
hankepassi alusel, pakkumuste vastavaks tunnistamiseks ja eduka pakkumuse
väljaselgitamiseks ning edukal pakkujal kõrvaldamise aluste ja kvalifitseerimise tingimustele
vastavuse kontrollimiseks hankepassis esitatud kinnitustele vastavate dokumentide alusel
järgmises koosseisus:
Komisjoni esimees:
Christopher - Robin Raitviir, EEO EHR BIM-projektijuht.
2
Komisjoni liikmed:
Jüri Rass, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehituse asekantsler;
Jaan Saar, EEO digitaalehituse valdkonna juht;
Taavi Jakobson, EEO EHR ja e-ehituse projekti juht;
Krista Hinno, EEO EHR analüütik.
6. Valitud hankemenetluse liigi ja käskkirja punktis 2 nimetatud hanke alusdokumentide peale
võib esitada vaidlustuse Rahandusministeeriumi juures asuvale riigihangete
vaidlustuskomisjonile riigihangete seaduses sätestatud korras ja tähtajal.
(allkirjastatud digitaalselt)
Ando Leppiman
kantsler
Käskkirja Lisa 1
Riigihanke „BIM-põhise loamenetluse tarkvaralahenduse väljaarendamine “
alusdokument. Pakkujate hankemenetluselt kõrvaldamise alused,
kvalifitseerimistingimused ja kvalifikatsiooni tõendamise nõuded
1. Hankemenetluselt kõrvaldamise alused ja hankepassiga esitatav informatsioon
1.1. Hankija ei sõlmi hankelepingut ja kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja, kellel
esineb RHS § 95 lõikes 1 nimetatud kõrvaldamise alus.
1.2. Hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kellel esineb RHS § 95 lõikes
4 nimetatud kõrvaldamise alus.
1.3. Hankepass peab sisaldama:
1.3.1. pakkuja kinnitust, et pakkuja ei vasta ühelegi RHS § 95 lõikes 1 või lõikes 4
sätestatud tingimusele;
1.3.2. pakkuja kinnitust, et ta vastab kõikidele hanketeates pakkuja kvalifitseerimiseks
esitatud nõuetele;
1.3.3. märget selle kohta, milline ametiasutus või kolmas isik väljastab vajaduse korral
pakkuja kinnitustele vastavad andmed või dokumendid, hankepassi
allkirjastamisega pakkuja kinnitab, et tal on võimalik vajaduse korral viivitamata
need dokumendid hankijale esitada;
1.3.4. märget selle kohta, kas pakkuja kinnitustele vastavad andmed või dokumendid
on hankijale elektroonilises andmekogus olevate avalike andmete põhjal oluliste
kulutusteta kättesaadavad koos vastava veebilehe aadressi,
identifitseerimisandmete ja vajaduse korral pakkuja kinnitusega, et ta on nõus
oma andmete väljastamisega.
1.4. Pakkuja esitab kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifitseerimise tingimustele
vastavuse esialgse tõendina hankepassi Euroopa Komisjoni kehtestatud
standardvormil vastavalt RHS § 104 sätestatud tingimustele.
2. Pakkuja kvalifitseerimise nõuded
2.1. Majanduslik ja finantsseisund
Pakkuja kogu majandustegevuse netokäive viimasel kahel riigihanke algamise
ajaks lõppenud majandusaastal, mille kohta on kinnitatud majandusaasta
aruanded (2018 ja 2019; kui 2019. aasta aruanne on veel kinnitamata, siis 2017
ja 2018), on olnud iga-aastaselt vähemalt 250 000 EUR.
2.2. Tehniline ja kutsealane suutlikkus
Pakkuja on riigihanke algamisele eelneva 60 kuu jooksul teostanud ja tellijale üle
andnud minimaalselt 2 tööd, mis vastavad vähemalt ühele tingimusele järgnevast:
1) veebipõhine tarkvaralahendus IFC formaadis 3D ehitise infomudelite (BIM)
visualiseerimiseseks ja andmete töötlemiseks, mis kasutab avatud
lähtekoodiga tarkvara komponente;
2) veebipõhine tarkvaralahendus digitaalse linna 3D infomudeli (Digital twin)
visualiseerimiseks ja andmete töötlemiseks, mis kasutab avatud lähtekoodiga
tarkvara komponente.
HD LISA 3
CV VORM– SPETSIALIST/PROJEKTIJUHT
Roll hankelepingu täitmisel: …
Ees- ja perekonnanimi:
Sünniaeg:
Haridus (märkida õppeasutuse
nimi, kraadi nimetus, tase ning
tunnistuse number, väljaandmise
aeg ):
Kogemuse kirjeldus
(vastavalt hankedokumendi
punktis 9 nõutule:
Töö nimetus:
Tellija:
Läbiviimise aeg (pp.kk.aa–
pp.kk.aa):
Roll, vastutus ja ülesanded
projektis:
Töö sisu lühikirjeldus:
Mina, allakirjutanu, olles ........... (pakkuja nimi) meeskonna liige, kinnitan CV-s esitatud andmete
õigsust ja oma valmisolekut osaleda hankelepingu täitmisel käesolevas CV-s märgitud rollis kogu
hankelepingu kehtivusaja jooksul (või perioodil: nimetada periood).
Kinnitan, et kuulun pakkuja vastutavasse projektimeeskonda ja vastan riigihanke alusdokumentides
spetsialistile esitatud tingimustele hankelepingus täidetava rolli ulatuses.
Vajadusel lisada ridu (nt kui spetsialist on osalenud rohkemates projektides ning pakkuja soovib selle
kohta informatsiooni esitada). Minimaalselt tuleb esitada vormil nõutud informatsioon.
CV esitaja: Pakkuja:
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Käskkirja Lisa 2
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
BIM-põhise loamenetluse tarkvaralahenduse väljaarendamine
Hankedokument
Avatud hankemenetlus
Tarkvara programmeerimis- ja nõustamisteenused
(CPV kood 72200000-7)
Tallinn 2020
SISUKORD
1. Üldandmed ..............................................................................................................................3
2. Hankelepingu ese ....................................................................................................................3
3. Pakkumuse jõusoleku tähtaeg .................................................................................................3
4. Pakkumuse ettevalmistamise juhend ja pakkumuse esitamine ...............................................3
5. Pakkumuse koosseis................................................................................................................4
6. Pakkumuse maksumus ............................................................................................................5
7. Kõikide pakkumuste tagasilükkamine ....................................................................................5
8. Kõrvaldamise aluste kontroll ja pakkujate kvalifitseerimine..................................................5
9. Nõuded pakkuja meeskonnale ................................................................................................5
10. Pakkumuste vastavuse kontrollimine ....................................................................................6
11. Pakkumuste hindamine ja hindamiskriteeriumid ..................................................................6
12. Hankelepingu tingimused .....................................................................................................8
Lisad ............................................................................................................................................8
2
1. ÜLDANDMED
1.1. Hankija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, aadress Suur–Ameerika 1, 10122, reg
nr.70003158, e-mail:
[email protected], tel. +372 625 6342.
1.2. Hankemenetluse liik: avatud hankemenetlus.
1.3. Hankemenetluse teostamise viis: e-menetlus riigihangete registri e-keskkonnas.
1.4. Riigihanke läbiviimise eest vastutav ametiisik: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus-
ja elamuosakonna ehitisregistri BIM-projektijuht Christopher-Robin Raitviir, tel: +372 5858 6446,
e-post:
[email protected].
1.5. Hankelepingu esemeks oleva töö etappide tulemused moodustavad loogilise ja üksteisest sõltuva
terviku, seetõttu ei jagata hanget ühe menetluse raames osadeks.
2. HANKELEPINGU ESE
2.1. Hankija (edaspidi ka Tellija) kutsub esitama pakkumust töö „BIM-põhise loamenetluse
tarkvaralahenduse väljaarendamine“ (hankelepingu ese) teostamiseks hanke alusdokumentides ja
nende lisades sätestatud tingimustel.
2.2. Hankelepingu eseme detailne kirjeldus, selle eesmärk ja kontseptsioon on lahti kirjutatud hanke
alusdokumendis „Tehniline kirjeldus“ (HD Lisa 1).
2.3. Hankelepingu kestus on 12 kuud alates lepingu sõlmimisest.
2.4. Pakkumuse esitamine tähendab Pakkuja nõustumist kõikides riigihanke alusdokumentides kehtestatud
hanketingimuste ja reeglitega.
2.5. Alternatiivsete ja/või osaliste pakkumuste esitamine ei ole lubatud.
2.6. Hankija ei kompenseeri Pakkujale pakkumuse ettevalmistamisega seotud mistahes kulusid, sh turu-
uuringu läbiviimise ettevalmistamisega seotud kulusid.
3. PAKKUMUSE JÕUSOLEKU TÄHTAEG
3.1. Pakkuja pakkumus peab olema jõus vähemalt 90 kalendripäeva. Pakkumuse jõusoleku tähtaeg algab
pakkumuse esitamise tähtpäevast.
3.2. Pakkuja esitab pakkumuses kinnituse pakkumuse jõusoleku kohta nimetatud tähtaja jooksul.
3.3. Hankija pikendab vajadusel pakkumuste jõusoleku tähtaega kooskõlas RHS §-s 112 sätestatud
reeglitega.
4. PAKKUMUSE ETTEVALMIS TAMISE JUHEND JA PAK KUMUSE
ESITAMINE
4.1. Hankemenetluses teavituste saamiseks peavad hankest huvitatud isikud Hankijale avaldama riigihangete
registri e-keskkonnas oma kontaktandmed, registreerudes hanke juurde „Hankes osalejad“ lehel. Hanke
juurde registreerunud isikud saavad automaatteavitusi hanke alusdokumendi tühistamise või muutmise
kohta, samuti toimub selgituste küsimine ja nendele vastamine e-riigihangete keskkonna kaudu.
4.2. Pakkumuse esitamisega kinnitab Pakkuja kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste
ülevõtmist.
4.3. Pakkumus peab vastama riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ja tuleb esitada kogu
riigihanke alusdokumentides nõutud mahus.
4.4. Pakkumus ja kõik pakkumuse juurde kuuluvad dokumendid peavad olema vormistatud eesti või inglise
keeles. Kõik muukeelsed dokumendid peavad olema tõlgitud eesti või inglise keelde, kusjuures tõlge
peab vahetult järgnema originaalile.
3
4.5. Pakkumus peab olema esitatud .pdf formaadis digitaalselt allkirjastatuna Pakkuja seadusjärgse või
volitatud esindaja poolt.
4.6. Pakkuja võtab enda kanda pakkumuse ja pakkumuse tagasivõtmise teate Hankijale edastamise kogu
riski, kaasa arvatud vääramatu jõu toime võimalus.
4.7. Pakkumused tuleb esitada hanketeates märgitud tähtajaks elektroonselt e-riigihangete keskkonna
vahendusel: https://riigihanked.riik.ee. Pakkumuse esitamise tähtaeg märgitakse e-riigihangete
keskkonnas hanke üldandmete lehele.
4.8. Juhul kui pakkumuse digiallkirjastamine ei ole võimalik (nt piiriülesed pakkujad) või pakkumuse
koosseisus on originaaldokumente, mida ei ole võimalik esitada elektroonilisel kujul, esitatakse käsitsi
allkirjastatud dokumendid skaneeritud koopiatena e-riigihangete keskkonnas. Erinevuste esinemisel
originaali ja koopia vahel loetakse õigeks ning lähtutakse hindamisel originaaldokumentide sisust.
4.9. Pakkuja võib pakkumuse tagasi võtta enne pakkumuste esitamise tähtpäeva, esitades Hankijale
pakkumusega samas vormis sellekohase teate läbi e-riigihangete keskkonna.
4.10. Küsimused hanke alusdokumentide kohta tuleb esitada e-riigihangete keskkonna kaudu. Küsimuste
esitamiseks peab Pakkuja end riigihanke juurde registreerima. Hankija ei vastuta nimetatud keskkonna
ja sidevahendite tehnilise toimimise eest.
4.11. Hankija vastab riigihanke alusdokumentidega seotud selgitustaotlustele kolme tööpäeva jooksul
asjakohase selgitustaotluse saamisest arvates. Hankija ei ole kohustatud riigihanke alusdokumentidega
seotud selgitustaotlusele vastama, kui selgitustaotluse Hankijale laekumise ja pakkumuse esitamise
tähtaja vahele jääb vähem kui kuus päeva (RHS § 46 lg 2).
4.12. Pakkuja märgib pakkumuses selgelt eristataval viisil, milline teave on Pakkuja ärisaladus ning
põhjendab ärisaladuseks määramist. Ärisaladusena ei ole lubatud märkida pakkumuse maksumust,
osamaksumusi ega muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid
numbrilisi näitajaid (RHS § 111 lg 5). Hankija juhib tähelepanu, et eduka Pakkuja pakkumus on avalik
lähtuvalt RHS § 110 lg 5, välja arvatud Pakkuja poolt õigustatult ärisaladuseks määratletud osas. Juhul
kui Pakkuja ei määratle pakkumuses arusaadavalt ärisaladust või ei põhjenda asjakohaselt, miks on
tegemist ärisaladusega, on Hankijal kohustus teabenõude laekudes pakkumus täies ulatuses
avalikustada.
5. PAKKUMUSE KOOSSEIS
5.1. Pakkumuses tuleb esitada:
5.1.1. Tööde sisuline kirjeldus, mis võtab arvesse Tehnilises kirjelduses (HD Lisa 1) esitatud infot ja
tingimusi ning mille raames esitatakse:
5.1.1.1. Metoodika ja lepingu täitmise tulemuste kirjeldus;
5.1.1.2. Tegevuste ja tööde ajakava/projektiplaan koos ligikaudse eeldatud ajakuluga olulisemate
tegevuste lõikes;
5.1.1.3. Meeskonna koosseis ja nende valiku põhjendus;
5.1.1.4. Riskide loend koos nende realiseerumise tõenäosuse, mõju ja maandamise viisidega.
5.1.2. Pakkumuse kogumaksumus, mis esitatakse riigihangete registri maksumuse vormil;
5.1.3. Projektis osalevate meeskonnaliikmete CV-d (HD Lisas 3 esitatud vormil), mis on
meeskonnaliikme poolt allkirjastatud;
5.1.4. Hankepass, mis esitatakse riigihangete registri Euroopa Komisjoni kehtestatud hankepassi
standardvormil;
5.1.5. Vajadusel volikirjad, sh:
5.1.5.1. Juhul kui käesoleva dokumendi allkirjastab isik, kes tegutseb volikirja alusel, tuleb lisada
pakkumusele ka vastav seadusliku esindaja poolt allkirjastatud volikiri);
5.1.5.2. Ühispakkujad peavad esitama volikirja, kus nimetavad riigihankega ning hankelepingu
sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute tegemiseks endi seast volitatud esindaja.
4
5.1.6. Ühispakkumuse korral esitavad ühispakkujad kinnituse, et vastutavad Hankija ees hankelepingu
täitmise eest solidaarselt;
5.1.7. Muud kinnitused ja materjalid (vajadusel tõlked), mida Pakkuja soovib pakkumusele lisada.
6. PAKKUMUSE MAKSUMUS
6.1. Pakkumuse maksumus peab olema esitatud eurodes ilma käibemaksuta.
6.2. Pakkumuse eeldatav maksumus käibemaksuta on 267 000 eurot.
6.3. Pakkumuse maksumus peab sisaldama kõiki töö läbiviimiseks, esitlemiseks ja üle andmiseks vajalikke
kulusid, makse ja makseid. Hankelepingu täitmise käigus Hankija täiendavaid makseid Pakkujale ei tee.
7. KÕIKIDE PAKKUMUSTE T AGASILÜKKAMINE
7.1. Hankija võib teha põhjendatud kirjaliku otsuse kõigi pakkumuste tagasilükkamise kohta, kui:
7.1.1. kõigi vastavaks tunnistatud pakkumuste maksumused ületavad punktis 6.2 nimetatud maksumust;
7.1.2. hankemenetluse läbiviimise ajal on Hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis välistavad või
muudavad Hankijale ebaotstarbekaks hankemenetluse lõpule viimise hanke alusdokumentides
sätestatud tingimustel.
7.2. Hankija ei kanna vastutust Pakkuja ees, kui kõigi pakkumuste tagasilükkamine on toimunud käesolevas
dokumendis sätestatud tingimustel.
8. KÕRVALDAMISE ALUSTE KONTROLL JA PAKKUJATE
KVALIFITSEERIMINE
8.1. Hankija kontrollib Pakkuja suhtes kõrvaldamise aluste puudumist riigihangete seaduses (RHS) §-des 95
ja 96 sätestatud korras, lähtudes Pakkuja poolt hankepassis esitatud andmetest.
8.2. Hankija kontrollib Pakkuja vastavust kvalifitseerimise tingimustele RHS §-s 98 sätestatud korras ning
hanketeates kehtestatud kvalifitseerimise tingimuste alusel.
9. NÕUDED PAKKUJA MEESKONNALE
9.1. Pakkuja meeskonnas peavad olema esindatud vähemalt järgnevad spetsialistid:
- Ehitusvaldkonna teenuste spetsialist;
- IT-arhitekt (andmearhitekt);
- IT-arhitekt (teenusplatvormi arhitekt).
Ehitusvaldkonna teenuste spetsialist peab omama vähemalt 5 aastat töökogemust ehitise elukaarega
seotud teenuseid pakkuvas firmas ja omama kogemust ehitusinfo modelleerimise (BIM) ja geograafiliste
infosüsteemide (GIS) temaatikaga. Osalenud konsultandina vähemalt kahes (2), BIM mudelite
visualiseerimise, andmete töötlemise või muu teemakohase tarkvaraga seotud teenuste arendamise
projektis (projekti kogumaksumus vähemalt 100 000 eurot).
Andmearhitekti rolli täitev meeskonnaliige peab olema osalenud viimase 5 aasta jooksul vähemalt
kahes (2) suuremahulises projektis (projekti kogumaksumus vähemalt 100 000 eurot), mis on tegelenud
suuremahulistest heterogeensetest andmekogudest pärineva andmestiku kaardistamise, koondamise ja
andmemudelite koostamisega. Ta peab omama kogemust erineva üldistustasemega (sh semantilist
aspekti arvestavate) andmemudelite väljatöötamises.
Teenusplatvormi arhitekti rolli täitev meeskonnaliige peab olema osalenud viimase 5 aasta jooksul
vähemalt kahes (2) suuremahulises projektis (projekti kogumaksumus vähemalt 100 000 eurot), mis on
5
tegelenud e-teenuste kaardistamisega ning erinevate infosüsteemide, andmebaaside ning e-teenuste
liidestamisega teenuspõhise arhitektuuriga integratsiooniplatvormidele.
9.2. Pakkuja nimetab oma meeskonnas ühe liikme projektijuhiks. Muus osas on Pakkujal meeskonna
komplekteerimisel vabad käed. Meeskonna liikmed ja nende kogemus/CV tuleb lisada pakkumusele ette
nähtud korras.
9.3. Pakkumuses loetletud spetsialistide vahetamine on lubatud vaid Hankija/Tellija eelneval kirjalikul loal.
Pakkujal on õigus tööde tegemise käigus kaasata täiendavaid spetsialiste. Pakkuja peab Hankijat/Tellijat
informeerima kaasatud täiendavast spetsialistist.
10. PAKKUMUSTE VASTAVUSE KONTROLLIMINE
10.1. Hankija kontrollib pakkumuse vastavust RHS §-s 114 sätestatud korras.
10.2. Pakkumus peab vastama kõikidele riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ja sisaldama
käesoleva dokumendi alapunktis 5.1 nõutud informatsiooni.
10.3. Hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele.
10.4. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke
alusdokumentides esitatud tingimustest.
11. PAKKUMUSTE HINDAMINE JA HINDAMISKRITEERIU MID
11.1. Hankija hindab kõiki kvalifitseeritud pakkujaid, kelle pakkumused on vastavaks tunnistatud.
11.2. Pakkumuste hindamisel selgitatakse majanduslikult soodsaim pakkumus välja hindamiskriteeriumite ja
nende põhjal antavate punktide alusel (vt punkt 11.8):
11.3. Hankekomisjon summeerib hindamiskriteeriumite alusel antud punktid. Pakkumuse sisukriteeriumite
(hindamiskriteeriumid 1- 3, punkt 11.8.1- 11.8.3) ja maksumuse (hindamiskriteerium 4., punkt 11.8.4)
eest antud punktid summeeritakse.
11.4. Hankekomisjon annab punkte ühiselt, konsensuse alusel. Konsensuse mittesaavutamisel võetakse
vaidlusaluses küsimuses komisjoni liikmete hinnete aritmeetiline keskmine.
11.5. Edukaks pakkumuseks tunnistatakse pakkumus, mille punktide summa on suurim. Hindamistäpsus on
kaks kohta pärast koma.
11.6. Edukaks ei tunnistata pakkumust, mis sai vähemalt ühe hindamiskriteeriumi eest 0 punkti.
11.7. Võrdse arvu punkte kogunud pakkumuste puhul tunnistatakse edukaks pakkumus, mis sai rohkem
sisupunkte. Kui ka siis esineb pakkumustel võrdsel arvul punkte, otsustatakse võitja liisu heitmise teel.
11.8. Hindamiskriteeriumid ja nende osakaal:
1. hindamiskriteerium - metoodika valik ja töö tulemuste saavutamiseks vajalike tegevuste kava
(kuni 30 punkti);
2. hindamiskriteerium - töö tulemused ja Tellija vajaduste mõistmine (kuni 30 punkti);
3. hindamiskriteerium - riskide maandamine (kuni 10 punkti);
4. hindamiskriteerium - pakkumuse maksumus (kuni 30 punkti).
6
11.8.1. Metoodika valik ja töö tulemuste saavutamiseks vajalike tegevuste kava (kuni 30 punkti)
Suurepärane Hea Rahuldav Ebapiisav
30 punkti 25 punkti 15 punkti 0 punkti
Metoodika Eesmärgipärane, Eesmärgipärane, Üldiselt eesmärgipärane,
täiesti selgelt ja põhjendatus ei ole kohati nõrgalt põhjendatud
arusaadavalt põhjendatud väga selge
Tegevuste loend Loendatud tegevused on Loendatud tegevused on Loendatud tegevused on
ja kirjeldus teostatavad, piisavad ja piisavad töö üldjoontes piisavad töö
tarvilikud töö teostamiseks. 1-2 teostamiseks.
teostamiseks, piisavalt tegevuse kirjeldus on Rohkem kui 2 tegevuse
kirjeldatud ning ebaselge või teostatavus kirjeldus on ebaselge,
põhjendatud. või tarvilikkus tekitab teostatavus või
küsimusi. tarvilikkus tekitab
Ebapiisav
küsimusi
„Rahuldava“
Tegevuste ja Loogiliselt järjestatud, Loogiliselt järjestatud ja Põhimõtteliselt töö tulemuse
tööde järjestus selgelt ja arusaadavalt tööde tähtaegset teostamist võimaldav, saavutamiseks
ning ajakava põhjendatud, tööde teostamist võimaldav, kuid tööde järjestuses
tähtajalist teostamist kuid tööde järjestuse või või ajakavas on mitmeid
võimaldav, optimaalne. ajakava suhtes on (rohkem kui 2)
mõningaid küsitavusi küsitavusi
Meeskond Kogemus ja suurus toetab Kogemus ja suurus Miinimumnõuded on
suurepärase tulemuse toetab tulemuse täidetud
saavutamist saavutamist
Vormistus Piisavalt detailne, Piisavalt detailne, Detailne, kuid raskesti
lakooniline, visuaalselt visuaalselt haaratav haaratav
kergesti haaratav
11.8.2. Töö tulemused ja Tellija vajaduste mõistmine (kuni 30 punkti)
Suurepärane Hea Rahuldav Ebapiisav
30 punkti 25 punkti 15 punkti 0 punkti
Tulemuste Näitab Tellija vajaduste Näitab Tellija vajaduste Näitab Tellija
kirjeldus mõistmist ja kaasa mõistmist kooskõlas hanke vajaduste üldist
mõtlemist kooskõlas eseme tehnilise kirjeldusega. mõistmist kooskõlas
hanke eseme tehnilise hanke eseme tehnilise
kirjeldusega (vt HD Lisa kirjeldusega.
1 – Tehniline kirjeldus). Ebapiisav
Tulemuste Eesmärgile täielikult Eesmärgile vastav, Eesmärgile vastav ja „Rahuldava“
formaadi vastav, detailselt ja arusaadavalt kirjeldatud ja kasutatav, kuid võiks tulemuse
kirjeldus arusaadavalt kirjeldatud, hästi kasutatav. Võiks olla olla oluliselt detailsem saavutamiseks
selge ja hästi kasutatav mõnes aspektis detailsem või või selgemini
selgemini kirjeldatud. kirjeldatud
Vormistus Piisavalt detailne, Piisavalt detailne, visuaalselt Detailne, kuid raskesti
lakooniline, visuaalselt haaratav haaratav
kergesti haaratav
7
11.8.3. Riskide maandamine (kuni 10 punkti)
Suurepärane Hea Rahuldav Ebapiisav
10 punkti 7 punkti 4 punkti 0 punkti
Riskide loetelu Loetletud ainult kõik olulised Loetletud kõik Enamik olulisi riske
riskid olulised riskid, kuid loetletud
on esitatud ka
ebaolulisi
Riskide mõju ja Kõik hinnangud on Hinnangud on Hinnangud on antud,
tõenäosus põhjendatult realistlikud ja realistlikud ja kuid nende
hinnatud mõistetavad mõistetavad, võib realistlikkuses või
esineda üksikuid mõistetavuses on Ebapiisav
küsitavusi. küsitavusi „Rahuldava“
tulemuse
Maandamise Maandamise meetodid väga Maandamise Maandamise saavutamiseks
meetodid hästi põhjendatud, meetodid piisavalt meetodid üldiselt
proportsionaalsed riski põhjendatud ja kirjeldatud ja
esinemise tõenäosusele, ja Pakkuja poolt põhjendatud.
Pakkuja poolt reaalselt reaalselt kasutatavad.
kasutatavad.
Vormistus Piisavalt detailne, lakooniline Piisavalt detailne Üldine
11.8.4. Pakkumuse maksumus (kuni 30 punkti)
Pakkumuse maksumuse väärtuspunktide määramisel saavutab maksimaalsed väärtuspunktid kõige
odavam (pakkumuse kogumaksumus ilma käibemaksuta) pakkumus.
Väärtuspunktid arvutatakse järgmise valemi kohaselt: “punktimäär” = “kõige odavam pakkumuse
maksumus” / “hinnatava pakkumuse maksumus” × 30. Arvutuste tulemused ümardatakse kahe komakoha
täpsusega.
12. HANKELEPINGU TINGIMUSED
Pakkujaga sõlmitava lepingu projekt on hankedokumendi HD Lisa 2.
LISAD
HD Lisa 1 – Tehniline kirjeldus koos lisadega
HD Lisa 2 – Lepingu projekt
HD Lisa 3 – Spetsialisti ja projektijuhi CV-vorm
8
HD Lisa 1
BIM-põhise loamenetluse tarkvaralahenduse väljaarendamine
Lähteülesanne
Koostaja: Majandus- ja Kommunikatsiooni-
ministeeriumi Ehitisregistri talitus
Tallinn 2020
Sisukord
Lühendid ja mõisted ................................................................................................................................ 3
1. Sissejuhatus ......................................................................................................................................... 4
2. Skoop ................................................................................................................................................... 5
2.1 Detailanalüüs ................................................................................................................................. 5
2.2 BIM-põhise loamenetluse tarkvaralahenduse väljatöötamine ..................................................... 6
2.3 Piloteerimine ja kasutajate esmased koolitused ........................................................................... 6
3. Nõuded ................................................................................................................................................ 6
3.1 Ajakava .......................................................................................................................................... 6
3.2 Üldised nõuded arendusprotsessile .............................................................................................. 7
3.3 Nõuded detailanalüüsile................................................................................................................ 8
3.4 Nõuded BIM-põhise loamenetluse tarkvaralahendusele.............................................................. 9
3.4.1 BIM-mudelite üles laadimine ja ladustamine ......................................................................... 9
3.4.2 Mudelist andmete väljalugemine ja ekstraktitud andmete salvestamine ........................... 10
3.4.3 Mudeli visualiseerimise lahendus ........................................................................................ 10
3.4.4 Automaatkontrollide mehhanism /mootor.......................................................................... 11
3.4.5 Automaatkontrollid .............................................................................................................. 11
3.4.6 Kasutajaliides ........................................................................................................................ 11
3.4.7 Teenuse haldaja vaade ......................................................................................................... 12
3.4.8 Nõuded tarkvaralahenduse jõudlusele ................................................................................ 12
3.5. Nõuded piloteerimisele ja kasutajate koolitusele ...................................................................... 12
3.5.1 Nõuded piloteerimisele ........................................................................................................ 12
3.5.2 Nõuded kasutajate koolitustele ........................................................................................... 13
2
Lühendid ja mõisted
3D kaksik – Eesti ehitatud keskkonna visualiseerimisrakendus, liidestatud e-ehituse platvormiga
BIM – Building Information Modeling – ehitusinformatsiooni modelleerimine
BCF – BIM collaboration format – BIM koostöö formaat
BMC – Building Model Checks – ehitusmudelprojekti kontrollid
CCI – Construction Classification International – rahvusvaheline ehitusinfo klassifitseerimissüsteem
CityGML – City Geography Markup Language – linnamudelite andmeformaat
E-ehituse platvorm – MKM EEO poolt välja arendatav ehitusvaldkonna e-teenuste
integratsioonikeskkond
EEO –Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakond
EHR – Ehitisregister
EV – Eesti Vabariik
GIS – Geoinfosüsteem
IFC – Industry Foundation Classes – vabavaraline BIM informatsiooni failiformaat
JIRA – projektijuhtimistarkvara, kasutuses MKM IT arendustes
KAOS – ehitise kasutusotstarvet kirjeldav klassifikaator EHR andmebaasis
KOV – kohalik omavalitsus
LOD – Level of Development (modelleerimise ulatus)
LOD – Level of Detail (modelleerimise detailsus)
MKM – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
mock-up – visualiseeritud näidis
PoC – Proof of Concept - eelanalüüsi tulemusena valminud prototüüp
RKAS – Riigi Kinnisvara AS
UX – User Experience – kasutajakogemus
3
1. Sissejuhatus
Ehitisregister (EHR) on Eesti Vabariigi Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) Ehitus- ja
elamuehitusosakonna (EEO) hallatav keskne riiklik register, kus hallatakse ehitiste infot ja mille kaudu
kodanikud ja ettevõtted esitavad ehituslubade taotlusi ning kohalikud omavalitsused viivad läbi
ehituslubade väljastamise menetlust. Hetkel on käimas mitmed IT-arendused EHR tehniliseks
kaasajastamiseks, eelkõige selle üleviimiseks mikroteenuste arhitektuurile, mille kontseptuaalseks
aluseks on e-ehituse platvorm kui ehitusvaldkonna e-teenuste integratsioonikeskkond.
Projekti eesmärk on luua e-ehituse platvormi kaudu EHR menetluskeskkonnaga liidestatav
mikroteenuse tarkvara, mis võimaldaks KOV-del, teistel ehitusloa menetluses osalevatel pädevatel
asutustel ja ehitusloa taotlejatel läbi viia BIM-põhiseid kontrolle. Loodav tarkvara võimaldab BIM
mudelite IFC formaadis analüüsi tänaste parimate BIM praktikate põhjal, arvesse võttes Eesti ehitusloa
menetluses tarvilikke, seadusandlusest tulenevaid ehitustehnilisi (eelistatult automaat-) kontrolle.
Projektdokumentatsiooni tehniline kontroll (vastavus planeeringutele, seadustele/normidele) on üks
aeganõudvamaid ja vearohkemaid tegevusi ehituslubade menetlemise käigus. Tehnilisi nõudeid ning
kooskõlastajaid on palju (KOV, Päästeamet, Keskkonnaamet, Muinsuskaitseamet jne). EHRis on praegu
võimalik projektdokumentatsiooni salvestada ja menetleda ainult digitaalselt mittetöödeldavas (.pdf)
formaadis. Kui mõni projekti osa vajab parandamist, tuleb kooskõlastajatel uuendatud versioon jälle
täies mahus läbi vaadata. Probleemi ressursse raiskav mõju on arvestatav, sest Eestis menetletakse
rohkem kui 12 tuhat ehitusluba ja üle 8600 kasutusloa aastas. Ühekordse läbivaatusega ei ole
menetlust läbinud ükski projekt.
Samal ajal on ehitiste projekteerimisel aina olulisemaks ja levinumaks lahenduseks muutunud BIM
mudelite kasutamine, seda eriti suurte avalike hoonete ja kinnisvaraarenduste puhul. BIM kasutamine
aitab ehitusvaldkonna ettevõtetel oluliselt säästa aega tööprotsesside läbiviimisel ning tõsta projektide
kvaliteeti, sest info digitaalne töödeldavus ning seostatus mudelites vähendab oluliselt vigade
tekkimise võimalusi. Ehitise infomudelid on Eestis projekteerimisel ja ehitamisel juba laialdaselt
kasutusel.
Käesolev arendus peab looma lahenduse, mis arvestaks ehitiste projekteerimise tänapäevaseid IT-
tehnilisi arenguid ning lihtsustaks loamenetlusprotsessi, tekitades võimaluse esitada BIM-põhiselt
valminud projekte ehituslubade taotlemiseks otse, neid eelnevalt .pdf konverteerimata. BIM- põhine
loamenetlus võimaldab lühendada ehitusloa menetlemise protsessi läbi ehitusprojektide tehnilise
kontrolli automatiseerimise. Efektiivsem ehitusloa menetlemise protsess aitab kaasa ehitussektori
tootlikkuse tõstmisele, mis on MKM ehitusvaldkonna arendustegevuste laiem eesmärk.
MKM EEO eestvedamisel on teostatud või teostamisel mitmed tööd digitaalehituse edendamiseks ning
EHR üleviimiseks mikroteenuste arhitektuurile. Sellesse EHR IT arenduste ökosüsteemi kuulub ka
käesolev arendus (vt järgnev teekaart):
4
MKM tellimusel on läbi viidud mitu eelanalüüsi, mis on käesoleva projekti lähtekohaks:
Mudelipõhise loamenetluse eelanalüüs – "Introducing a Building Information Model (BIM)-based
process for building permits in Estonia". Teostaja: Future Insight - Analüüsi raames valmis PoC, milles
realiseeritud funktsionaalsused on käesoleva projektiga arendatava kontrollide tarkvararakenduse
lähtekohaks;
Avaliku sektori tellijate ühiste BIM nõuete juhend – võimaldavad standardiseerida ehitise
infomudelites sisalduvad andmed;
Ehituse ühtne klassifitseerimissüsteem – on loomisel MKM ja Digiehituse klastri eestvedamisel.
2. Skoop
Arendajal tuleb luua e-ehituse platvormi ning EHR menetluskeskkonnaga liidestatav tarkvara, mis
võimaldaks IFC formaadis esitatud BIM mudelite visualiseerimist ja salvestamist ning läbi viia ehitusloa
menetluses tarvilikke, Eesti seadusandlusest tulenevaid ehitustehnilisi (eelistatult automaat-)
kontrolle tarkvarasse laetava BIM mudeli põhjal.
Arenduse raames tuleb Arendajal teostada järgmised tööd:
2.1 Detailanalüüs
Arendaja viib koostöös Tellijaga läbi Tellija poolt varasemalt koostatud BIM-põhiste kontrollide tabelis
(Lisa 1a) kajastatud kontrollide detailanalüüsi, mille põhjal täpsustab ning piiritleb loamenetluses
rakendatavad BIM-põhised automaatkontrollid vastavalt nende tehnilisele teostatavusele.
Analüüsi tulemusena täiendab Arendaja lähtetabelit (Lisa 1a), pakkudes lähtetabelis olevatele
kontrollidele omalt poolt välja BIM-põhise kontrollmeetodi parimast BIM praktikast lähtudes. Kui
analüüsi käigus selgub vajadus nõuete muutmiseks/lihtsustamiseks, teeb Arendaja sellekohased
ettepanekud, mida Tellija saab kasutada sisendiks seadusandluse täiendamisel.
5
Analüüsi tulemus on sisendiks BIM-põhise loamenetluse mikroteenuse tarkvaralahenduse
väljatöötamisele (2.2) Arendaja poolt.
Täpsemad nõuded analüüsile on kirjeldatud punktis 3.3.
2.2 BIM-põhise loamenetluse tarkvaralahenduse väljatöötamine
Arendaja töötab välja BIM-põhise loamenetluse tarkvaralahenduse ning annab selle Tellijale üle
nõuetekohaselt funktsioneerivana. Tehnilise lahenduse väljatöötamisel tugineb Arendaja BIM-põhise
loamenetluse eelanalüüsis loodud PoC-ile Kõrvalekaldeid PoC-s välja pakutud lahendustest peab
Arendaja Tellijale veenvalt põhjendama. Arendaja peab pakkumises esitama metoodika kirjelduse.
Välja arendada tuleb tarkvara, mis hõlmab järgmised funktsionaalsed komponendid:
a. Mudeli üleslaadimine ja ladustamine (3.4.1);
b. Mudelist andmete väljalugemine ja ekstraktitud andmete salvestamine (3.4.2);
c. Mudeli visualiseerimise lahendus (3.4.3);
d. Automaatkontrollide mehhanism /mootor (3.4.4);
e. Automaatkontrollid (automaatkontrollide mootoril käivitatavad) (3.4.5);
f. Kasutajaliides (3.4.6);
g. Teenuse haldaja vaade (3.4.7);
h. Rakenduse jõudlus (3.4.8).
2.3 Piloteerimine ja kasutajate esmased koolitused
a. Arendaja piloteerib välja arendatavat tarkvaralahendust (2.2) tööfaasis jooksvalt vähemalt
kahe BIM mudeliga, nende nõuetekohases geograafilises asukohas. Piloteeritavad mudelid
edastatakse Arendajale Tellija poolt IFC formaadis. Piloteerimine teostatakse mahus, mis
vastab detailanalüüsi käigus täpsustatud kontrollide mahule.
b. Funktsioneeriva tarkvaralahenduse valmimise järel viib Arendaja läbi vähemalt kaks „koolita
koolitajat“ tüüpi koolitust. Koolituste eesmärgiks on tekitada pädev asutuse sisene
kasutajatugi ning koolitajaskond, kes lõppkasutajaid koolitama hakkaks.
3. Nõuded
Tarkvararakendus ja selle arendusprotsess peavad vastama alljärgnevatele nõuetele.
3.1 Ajakava
Kogu projekti tööde kestuseks on 12 kuud. Funktsioneeriva tarkvararakenduse annab Arendaja Tellijale
üle hiljemalt 10 kuu jooksul alates arenduse algusest.
Arendaja annab töö tulemid Tellijale üle kolmes etapis, nende etappide alusel toimub ka tööde eest
tasumine.
6
I etapp: Tulemid antakse üle hiljemalt 4 kuud pärast arendustööde algust:
a. Detailanalüüs (2.1);
b. BIM-põhise loamenetluse tarkvara etapplahendus, milles on teostatud mudelite
- Mudeli üleslaadimine ja ladustamine (2.2 a.);
- Mudeli visualiseerimise lahendus (2.2 c.);
c. Tööde vahearuanne, mis kirjeldab I etapi jooksul teostatud töid ja mis sisaldab
tarkvara etapplahenduse teostamise dokumentatsiooni.
II etapp: Tulemid antakse üle hiljemalt 10 kuud pärast arendustööde algust:
a. BIM-põhise loamenetluse tarkvara nõuetekohaselt dokumenteeritud
lõpplahendus, milles on teostatud kõik nõutavad funktsionaalsused (2.2) ning
mida on piloteeritud vastavalt punktile 3.5.1
b. Töö lõpparuanne, mis annab tervikliku ülevaate kõikidest Töö tegevusest ja nende
tulemustest (nii I kui ka II etapi omadest).
c. Lõpparuandele peavad olema lisatud eesti- ja inglisekeelne laiemale avalikkusele
suunatud lühikokkuvõte ning ettekande slaidid töö tulemuste tutvustamiseks.
III etapp: Tulemid antakse hiljemalt 12 kuud pärast arendustööde algust:
a. Kasutajate esmased koolitused ning juhendmaterjalid vastavalt punktile 3.5.2
Arendaja koostab detailse kalendergraafiku täitmaks Tellija poolt antud etappe ning kooskõlastab selle
Tellijaga.
Arendaja arvestab füüsilise osalemise nõudega Tallinnas toimuval avakoosolekul ning kord kahe kuu
jooksul toimuvatel kohapealsetel tööprotsessi koosolekutel. Lisaks tuleb füüsiliselt kohapeal viibides
läbi viia punktides 2.3 ja 3.5 käsitletud kaks koolitust. Juhul kui kehtiv kord ja piirangud ei võimalda
kohapeal koosolekuid ja koolitusi korraldada, siis tehakse need videokonverentsina.
3.2 Üldised nõuded arendusprotsessile
b. Arendus peab vastama MKM Infosüsteemide arendustalituse poolt kindlaks määratud
nõuetele, mis on kirjeldatud järgmistes dokumentides:
Lisa 2 - e-ehituse platvormi tarkvaraline arhitektuur;
Lisa 3 - e-ehituse platvormi ristfunktsionaalsed nõuded (mittefunktsionaalsed nõuded);
Lisa 4 - EHR arendustööde läbiviimise ja testimise juhend;
Lisa 5 - e-ehituse platvormi stiiliraamat.
c. Arendus tugineb agiilse tarkvaraarenduse põhimõtetele. Tööde järjekorra ja läbiviimise
planeerimisel tuleb püüelda üksikute kasutajale lisaväärtust loovate teenuste kasutajate kätte
andmiseks (tarnimine/deploy) võimalikult varakult (mitte tervikuna projekti lõpus).
d. Kui Tellija teekides on olemas UI komponendid või mikroteenused, mida saab otse või
mõistliku lisatööga käesoleva projekti ülesannete täitmiseks kasutada, kasutab Arendaja neid
7
(mitte ei arenda vastavaid komponente/mikroteenuseid uuesti või kasuta enda vastavaid
teeke) - väljaarvatud juhul, kui selles ei ole Tellijaga eelnevalt kirjalikult taasesitatavas vormis
kokku lepitud. Enne iga komponendi realiseerimist kooskõlastab Arendaja selle Tellijaga.
Kooskõlastamise eesmärk on kokku leppida ja dokumenteerida arendatavate komponentide
tehnilised detailid enne vastava komponendi realiseerimist. Kokkulepped (otsused)
dokumenteeritakse koosolekute käigus ning Arendaja poolsed tööd dokumenteeritakse
niimoodi, et on Tellija erialalisele spetsialistile arusaadavad.
e. Arendaja pakub töö teostamiseks välja sobiva metoodika, mis lepitakse kokku Tellijaga töö
alguses. Arendus toimub tihedas koostöös Arendaja ja Tellija vahel. Arendaja pakub töö käigus
jooksvalt välja omapoolseid lahendusi töö teostamiseks ning arutab need läbi töö Tellijaga.
f. Enne tarkvara realiseerimist koostab Arendaja visuaalse prototüübi või näidised (mock-up) ja
kasutaja teekondade kaardistuse (UX interaction flow).
g. Vajaduse ilmnemisel on Arendaja valmis asendama töölõike samaväärsetega, kui töö
teostamise käigus selgub, et vahetus aitab töö eesmärki paremini saavutada. Arendaja peab
arvestama, et hinnanguliselt 15% arendusmahu tundidest on ette nähtud detailanalüüsi ja
prototüüpimise tulemustena täpsustuvate nõuete teostamiseks.
h. Arendaja peab arendusprotsessi käigus arvestama EHRis paralleelselt arendatavate
tarkvararakenduste ja tööprotsesside koostoimevajadusega ka oma projektis ning tegema
teiste projektide arendusmeeskondadega vajadusel koostööd. Eriti tuleb arvestada järgnevate
projektidega:
e--ehituse platvormi ja 3D kaksiku arendus;
e-ehituse platvormi detailplaneeringute mooduli välja töötamine;
e-ehituse platvormiga liidestamise reeglid ja juhendid;
IKT29 Avaliku sektori tellijate ühiste BIM nõuete teostatavuse kontroll ja etalonmudel.
Lisaks tuleb arenduse käigus arvestada väljaspool MKMi läbi viidud töödega:
Äri- ja eelanalüüs riigi ja kohalike omavalitsuste planeeringute andmekogu loomiseks. Tellija:
Rahandusministeerium;
i. Arendusprotsess ja selle lõpptulemused dokumenteeritakse vastavalt tarkvaraarenduse heale
tavale.
3.3 Nõuded detailanalüüsile
Arendaja viib detailanalüüsi läbi koostöös Tellijaga.
a. Detailanalüüsi sisend:
Analüüsi lähtekohaks on
1. BIM-põhiste kontrollide tabel (Lisa 1a). Tabelisse on koondatud loamenetluses
kontrollitavad tehnilised nõuded, mida Tellija hinnangul peab olema võimalik teostada BIM-
põhiste automaatkontrollidega. Arendaja ülesandeks on tabelit täiendada BIM-kontrolle
puudutava info osas koostöös allpool mainitud dokumentidega.
2. Avaliku sektori tellijate ühiste BIM nõuete juhend - Selle juhendiga on määratud BIM mudeli
IFC formaadi andmesisu nõuded erinevates ehitusprojekti staadiumites. Arendaja ülesandeks
on teha kindlaks, kas eelprojekti andmesisu nõuete alusel, on võimalik Tellija poolt nõutud BIM
kontrolle teostada ning teeb vajaduse tekkimisel ettepanekuid andmesisu nõuete
täiendamisel.
8
3. Mudelipõhise loamenetluse eelanalüüs - "Introducing a Building Information Model (BIM)-
based process for building permits in Estonia". Teostaja: Future Insight - Käesoleva arenduse
eelmine etapp – tarkvara ja ux prototüüplahendus. Arendaja ülesandeks on analüüsida, kas
Tellija poolt nõutud BIM kontrollide teostamine on võimalik ilma prototüüplahenduse ideelist
funktsionaalsust oluliselt muutmata. Põhjendatud muutmise vajaduse tekkimisel, pakub
Arendaja välja lahenduse, kuidas Tellija poolt nõutud BIM kontrolle läbi viia, parimast BIM
praktikast lähtudes
4. CCI klassifikaatorid (Lisa 1b) - Eestis kasutusele võetav klassifikaatorsüsteem. Arendaja
ülesandeks on analüüsida CCI klassifikaatorsüsteemi eelkõige hoone- ja ruumiandmete
klassifitseerimise, kuid ka teiste klassifikaatori tabelite koostoimimisvõimet BIM-põhiste
kontrollide tabelis (Lisa 1a) nõutavate kontrollidega ning pakkuda välja lahendusi analüüsi
käigus tekkivatele probleemidele.
b. Detailanalüüsi sisu:
Detailanalüüsi käigus täpsustatakse BIM-põhiste kontrollide tehniline lahendus ning nõuded;
Detailanalüüsiga arendaja hindab kontrollide tehnilist teostatavust ning määratleb koostöös
Tellijaga selle põhjal kindlaks kontrollid, mis teostatakse BIM-põhises automaatkontrollide
rakenduses
Arendaja peab olema koostööaldis ning parimast BIM praktikast lähtuvalt tegema vajadusel
ettepanekud kontrollide nõuete muutmiseks/lihtsustamiseks, mis võiks tellijale olla sisendiks
seadusandluse täiendamisel.
c. Detailanalüüsi tulemid:
Arendaja esitab analüüsi tulemusel protokolli koos nimekirjaga tarvilikest muudatustest
projekti aluseks olevates lähteandmetes, mis on möödapääsmatult tarvilikud loodava
tarkvaralahenduse eesmärgipäraseks toimimiseks.
Detailanalüüsi tulemusena täpsustab ja täiendab Arendaja kontrollide tabelit (Lisa 1a).
Detailanalüüsi tulemuse põhjal otsustab Tellija lõpliku Arendaja poolt realiseeritavate
kontrollide nimekirja mahu, mis ei erine esialgse nimekirja mahust rohkem kui 10% võrra.
Realiseeritavate teenuste ja endpointide loend koos sisendite/väljunditega.
Tarkvaralahenduse arhitektuur koos tehniliste ressursside vajaduse kirjeldusega.
3.4 Nõuded BIM-põhise loamenetluse tarkvaralahendusele
Rakenduse koosseisus tuleb välja arendada järgmised funktsioonid:
3.4.1 BIM-mudelite üles laadimine ja ladustamine
a. Arendaja poolt loodav lahendus võimaldab IFC formaadis BIM mudelid üles laadida ja
salvestada masinloetaval kujul andmebaasi (BIMserver lahendus või analoogne).
b. Loodav lahendus peab siduma ühe objektiga mitu IFC mudelit vastavalt distsipliinidele (näiteks
arhitektuur, ehituskonstruktsioonid, erinevad tehnosüsteemid jne) ning looma sellest
koondmudeli, mida on võimalik visualiseerida ja analüüsida. Automaatkontrollid peavad
arvestama kõiki objektiga seotud mudeleid ning visualiseerima tulemusi koondmudelil.
c. BIM mudelite andmebaas peab võimaldama andmevahetust ka teiste EHR/e-ehituse
teenustega läbi API.
9
d. Kui koos käesoleva arendusega tuleb teha muudatusi eksisteerivasse EHRi andmebaasi, teeb
Arendaja ettepanekud vastavateks andmebaasi muudatusteks.
3.4.2 Mudelist andmete väljalugemine ja ekstraktitud andmete salvestamine
a. Mudelist andmete väljalugemine:
Arendaja töötab välja lahenduse, mis võimaldab BIM mudelist välja lugeda (ekstraktida)
loamenetluslike kontrollide läbiviimiseks vajalikke andmeid.
EHRi andmekoosseisus olevad andmed loetakse BIM mudelist ja salvestatatakse koos EHRi
ehitusloa taotluse menetluse andmetega. Tellija esitab arendajale andmebaasi kirjelduse
Enterprise Architecti formaadis
Mudelist väljaloetava andmekoosseisu täpsustab Arendaja koostöös Tellijaga lähtuvalt
punktides 2.1 ja 3.3 käsitletud detailanalüüsi tulemusest.
Kui tulevikus kontrollide lisandumisel/muutumisel tekib vajadus täiendada mudelist välja
loetavat andmestikku/andmete koosseisu, siis peab see olema teostatav (vt punkt 3.4.4
Automaatkontrollide mehhanism).
b. Ekstraktitud andmete salvestamine/kopeerimine EHRi andmebaasi:
BIM mudelite põhjal täiendatakse Ehitisregistri andmestikku ning ekstraktitud andmete
salvestamisel EHRi andmebaasi tuleb arvestada EHR andmebaasi ülesehitusega. Andmete
salvestamise protsess täpsustatakse detailanalüüsi käigus.
EHRi andmekoosseisu mitte kuuluvad, kuid BIM kontrollide, mudeli kuvamiseks või muudel
põhjusel vajalikud andmed ekstraktitakse EHRi registrivälistesse Postgre andmetabelitesse.
Andmetabelite formaadi ja andmemudeli kooskõlastab Arendaja Tellijaga.
Arendaja loob võimaluse hoiustada ehitusloa taotleja poolt kontrollitavast BIM mudelist EHR
keskkonnas sama projekti viimati kontrollitud IFC formaadis versiooni. Vanemad versioonid
peavad arendustöö tulemusel automaatselt kustuma, et minimaliseerida salvestatavat
andmemahtu. Kui ehitusloa taotleja on edastanud kontrollitud BIM mudeli pädevale asutusele
menetlemiseks, ei tohi olla tal võimalik sama ehitusprojekti uuesti esitada - välja arvatud juhul,
kui ehitusprojekt on taotleja tagastatud täienduste tegemiseks.
3.4.3 Mudeli visualiseerimise lahendus
BIM mudelite visualiseerimine menetlusprotsessis ning 3D-kaksikus visualiseerimisrakenduses
a. Mudeli visualiseerimine ehitusloa menetlusprotsessis:
Visualiseeritav BIM mudel on detailselt vaadeldav, sarnane lahendus nagu PoC-is.
Visualiseeritav BIM mudel peab olema vaadeldav korrusepõhiselt (korruseid on võimalik lisada
ja eemaldada) ning seda peab saama soovitud kohast lõigata.
Visualiseeritav BIM koondmudel peab olema jagatav insener-distsiplinaarseteks
osamudeliteks (arhitektuur, ehituskonstruktsioonid, erinevad tehnosüsteemid jne)
Arendaja loob visualiseeritavasse keskkonda “walk-through” võimaluse, et WASD+hiir stiilis
mudelis ringi vaadata
Mudel tuleb visualiseerida koos seda ümbritseva 3D keskkonnaga, mis on kättesaadav 3D
kaksiku teenusest CityGML ja/või 3D Tiles formaadis.
b. Mudelite visualiseerimine 3D kaksikus:
10
Ehitise mudel peab olema visualiseeritav 3D kaksikus võimalikult täpse välise geomeetriaga
(LOD3), kus on näha kõik ehitise väliselt vaadeldavad detailid (sh. aknad, uksed, korstnad,
välistrepid, terrassid jms.).
Arendatav lahendus peab automaatselt teostama vajalikud mudeli lihtsustamised (eemaldama
sisemised detailid, mis ei ole välisel vaatlusel näha) ning teisendama mudeli 3D kaksiku
visualiseerimiseks sobivasse formaati, milleks on eeldatavalt 3D Tiles või CityGML. 3D kaksiku
visualiseermisel kasutatakse Cesium vabavaralist lahendust.
3.4.4 Automaatkontrollide mehhanism /mootor
a. Automaatsete, kergesti uuendatavate, tehniliste kontrollide mehhanism (“mootor”).
b. Kontrollide mehhanism peab olema seadusandluse alusel jagatud eraldi muudetavateks
plokkideks.
c. Arendaja peab dokumenteerima kirjelduse, kuidas on võimalik mudelist välja loetavate
andmete koosseisu edaspidistes arendustes täiendada.
d. Loodav mehhanism peab suutma töötada mõistlikul, tööd mitte häirival kiirusel, ka peale
täiendavate kontrollide lisamist Tellija poolt.
3.4.5 Automaatkontrollid
a. Automaatkontrollid peavad vastama detailanalüüsi põhjal kindlaks määratud kontrollide
kirjeldusele (täiendatud loamenetluse automaatkontrollide tabelile (Lisa 1a)).
b. Kõiki kindlaks määratud automaatkontrolle saab automaatkontrollide mehhanismi kaudu läbi
viia /on sellele sisendiks.
c. Kontrollide kasutajale kuvatavaid tulemusi peab eristama vastavalt PoC-ile:
1. - Kontroll on edukalt läbitud (roheline tulem);
2. - Kontroll on märkustega läbitud (kollane tulem – tegemist on potentsiaalse veaga, kuid
seadusandlus jätab mitmeti tõlgendamise võimalust või ei võimalda kontrollmehhanism,
tehnoloogia võimekusest tulenevalt, valepositiivseid/valenegatiivseid tulemusi täielikult
välistada);
3. - Kontroll on täielikult läbi kukkunud (punane tulem – selliste vigadega mudelit ei ole
võimalik esitada ehitusloa taotluseks).
d. Kontrollide tulemid kuvatakse seadusandliku ploki kaupa kolmes tulbas - “on projektis”; “on
nõutud” ja “link nõudele”.
e. Kontrollide raport peab olema väljastatav ka BCF formaadis (täpsem info PoC-is).
f. Kontrollide staatust kontrollmehhanismis peab saama muuta (kontroll on
kehtiv/aegunud/vajab täpsustamist/vms) - täpsustus punktis 3.4.7 a.
3.4.6 Kasutajaliides
a. Koostada visualiseeritud kasutaja teekondade kaardistus (UX interaction flow) lähtuvalt
rakenduse kasutaja funktsioonist (haldaja, menetleja, ehitusloa taotleja).
b. Prototüübi/näidiste puhul on oluline funktsionaalsus, kuid arvestades tagasiside andjate hulka,
on otstarbekas koostada need piisavalt lõppdisaini meenutavalt. Meetod võib ette näha
prototüübi ja näidiste kombineeritud kasutamist .
11
c. Peab olema integreeritav EHR menetlusprotsessi ja kasutajaliidesega. Kasutajaliides peab
vastama e-ehituse stiiliraamatule (Lisa 5); vajalike komponentide puudumisel stiiliraamatus
tuleb koostöös stiiliraamatu projektiga vastav komponent luua või olemasolevaid täiendada.
Ideeliseks suuniseks on PoC-is UX interaction flows, kuid primaarne suunis on e-ehituse
stiiliraamat.
d. Kasutajaliides peab olema lihtne, loogiliselt kasutatav lubasid menetlevale ametnikule, kes ei
ole BIM spetsialist.
e. Kasutajaliidese prototüüpimise ja juhendmaterjalide koostamise käigus peab toimuma
vähemalt 3 iteratsiooni, millesse on tagasiside andjana kaasatud Tellijapoolne meeskond.
Tellija võib iteratsioonide käigus küsida arvamusi täiendavatelt organisatsioonidelt või kutsuda
tagasisidet andma täiendavaid osapooli, sellest Arendajat teavitades. Soovitav on Tellijapoolse
meeskonnaga läbi viia rohkem iteratsioone, kuid see sõltub Arendaja valitud meetodist.
3.4.7 Teenuse haldaja vaade
Lisaks PoC -is käsitletud kasutajate vaadetele, peab Arendaja looma teenuse ka haldaja vaate koos
vastava funktsionaalsusega, mis:
a. Võimaldab kontrolle sisse/välja lülitada ja muuta nende staatust. Staatused täpsustatakse
detailanalüüsi käigus, kuid arvestama peab vähemalt 3 erineva staatusega
(kehtiv/aegunud/vajab täpsustamist);
b. võimaldab hallata automaatkontrollide liigitust, st kontrolle funktsionaalsusest tulenevalt
(näiteks seadusandlik alus, insener-tehniline funktsionaalsus, BIM-funktsionaalsus [IFC
elemendid]) grupeerida ning grupeeringuid lisada/eemaldada;
c. on kasutajale võimalikult lihtne - minimalistlik lahendus.
3.4.8 Nõuded tarkvaralahenduse jõudlusele
Loodav BIM-põhise loamenetluse tarkvaralahendus on pilvepõhine teenus, mis peab mõistlikul
kiirusel töötama järgneva menetleja arvuti töökohaga:
a. Internetiühendus vähemalt 10 Mbit/s;
b. Protsessori võimekus vähemalt AMD Ryzen 5 3550H või Intel Core i5-9300H tehnilistele
näitajatele vastav (miinimumnõue AMD protsessori näitajatest tulenevalt);
c. Videokaardi võimsus vähemalt GeForce GTX 1050Ti 4GB tehnilistele näitajatele vastav;
d. Põhimälu vähemalt 8 GB DDR4 2133 Mhz;
e. Ekraani resolutsioon vähemalt full HD (1920*1080p).
3.5. Nõuded piloteerimisele ja kasutajate koolitusele
3.5.1 Nõuded piloteerimisele
a. Arendaja piloteerib punktis 3.4 käsitletud tarkvaralahendust vähemalt kahe, EV territooriumil
asuva või sellele territooriumile projekteeritava hoone eelprojekti staadiumis BIM-
ehitusprojektiga, mis esitatakse IFC formaadis. (Edaspidi piloteeritavad mudelid)
12
b. Piloteeritavad mudelid on seotud EV ruumiandmete koordinaatsüsteemiga (L-EST97 ja
EH2000) ning peavad arendustöö tulemusena positsioneeruma loodud tarkvaralahenduses
neile omistatud asukohale. Arendaja loob lahenduse, kuidas edastada piloteeritav mudel tema
geograafilises asukohas koos ümbritseva 3D keskkonnaga.
c. Piloteeritava mudeli asukoha taustsüsteemi (projekteeritava hoone lähiümbruskond) peab
Arendaja võtma 3D kaksiku keskkonnast CityGML või muus sobivas formaadis ning kuvama
selle koos piloteeritava mudeliga punktides 2.2 ja 3.4 käsitletud tarkvaralahenduses.
d. Avaliku sektori tellija BIM nõuetele vastavad (eelprojekti staadiumis) piloteeritavad BIM
mudelid edastatakse Arendajale Tellija poolt alates punktis 3.3 käsitletud detailanalüüsi vastu
võtmist Tellija poolt.
e. Arendustöö käigus teostatavad vajalikud muudatused piloteeritavas mudelis, mis ei ole seotud
avaliku sektori tellija BIM nõuetega teostatakse Tellija poolt. Muudatused, mis on seotud
avaliku sektori tellija BIM nõuetega, võib ajalise kokkuhoiu huvides teostada ka Arendaja. Kõik
teostatavad muudatused BIM mudelis tuleb kooskõlastada Tellijaga ning dokumenteerida.
f. Piloteerimise maht BIM kontrollide osas peab vastama Lisas 1a esitatule. Punktis 3.3 käsitletud
detailanalüüsi tulemusel võib piloteeritavate kontrollide arv muutuda 10% piires.
3.5.2 Nõuded kasutajate koolitustele
a. Arendaja koostab kõik koolitusteks vajalikud juhendmaterjalid.
b. Arendaja viib läbi vähemalt kaks, erinevatel kalendripäevadel toimuvat, “on-site” koolitust,
kestusega ca 2-4 tundi, maksimaalselt 15 osalejale.
c. Koolituste sihtrühmaks on kasutajatugi ja kohalikud koolitajad, kes hakkavad koolitama KOV
ehituslubade menetlejaid. Tegemist on „koolita koolitajat“ tüüpi koolitustega.
d. Koolituste sisu: BIM algtõdede, mis on rakendusega seotud, tutvustamine; rakenduse
haldamine/kasutamine; menetlusprotsessi läbiviimine.
e. Arendaja poolt läbi viidud koolituste tulemusena, on koolitusel osalenutel loodud
tarkvaralahendusest piisavad teadmised, et koolitada omakorda välja tarkvaralahenduse
lõppkasutajad (ehitusloa taotleja ja menetleja).
13
Kasutusjuhend arendajale
Leht 1. BIM kontrollid - need kontrollid tuleb teostada selle projekti raames. Detailanalüüsi tulemusel täidab Arendaja
Leht 2. M57 Ehitise tehnilised andmed - need andmed, mis on veerus A paksult (bold), on tarvis selle projekti raames B
Leht 3. BIM andmed ja andmeväljad on kõiki andmeid ja kontrolle sisaldav tööleht, mida Arendaja täidab alates veerus
mes. Detailanalüüsi tulemusel täidab Arendaja veerud F-S. Esimesed read on Tellija poolt mõningal määral täidetud, illustreerimaks soovitud tulemuse id
paksult (bold), on tarvis selle projekti raames BIM mudelist välja lugeda ning osa neist andmetest salvestada EHR andmebaasi (2.2 on lehe 2 validaatort
av tööleht, mida Arendaja täidab alates veerust H. Töölehe eesmärk on koondada kokku BIM alane teave seotult seadusandlusega.
täidetud, illustreerimaks soovitud tulemuse ideelahendust.
da EHR andmebaasi (2.2 on lehe 2 validaatortabelid)
seotult seadusandlusega.
Kus EHR üldises tabelis saab kirjeldada kontrollitavat nõuet ennast? Või jääb sinna
ainult nõude seadusandlik alus ja kontrolli tehniline sisu (kuhu väljadesse?) Seadusandlik alus (täita ennekõike BIM kontrollide puh
Kontrollitav nõue
Õigusakti nimi
Eluruumi iga elu-, töö- ja magamistoa pind on vähemalt 8 m2 M85 Eluruumile esitatavad nõuded
Eluruumi iga elu-, töö- ja magamistoa laius (vastasseinte vaheline kaugus) M85 Eluruumile esitatavad nõuded
on vähemalt 2,4 m
Eluruumi iga elu-, töö- ja magamistoa kõrgus on vähemalt 2,5 m, ühe M85 Eluruumile esitatavad nõuded
korteriga elamu puhul vähemalt 2,3 m.
Katusekorruse kaldseintega toas on vähim kõrgus tagatud vähemalt toa M85 Eluruumile esitatavad nõuded
poole pinna ulatuses, seejuures pinna arvestamisel võetakse arvesse vaid
ruumiosad, kus ruumi kõrgus on vähemalt 1,6 meetrit.
Eluruumil on teistest eluruumidest eraldi sissepääs ukse kaudu M85 Eluruumile esitatavad nõuded
Eluruumi igal eraldi ruumis asuval elu-, töö- ja magamistoal ning köögil on M85 Eluruumile esitatavad nõuded
vähemalt üks uks.
Juhul kui mõne teise õigusakti nõuetest ei tulene teisiti, on ukse valgusava M85 Eluruumile esitatavad nõuded
vähim laius: välisukse puhul 900 mm, sise- ja rõduukse puhul 700 mm;
vannitoa ja tualettruumi ukse puhul 600 mm;
Juhul kui mõne teise õigusakti nõuetest ei tulene teisiti, on ukse valgusava M85 Eluruumile esitatavad nõuded
vähim kõrgus 1950 mm
Püstitatavas ehitises on eluruumi ja hoonesse sisepääsu vahel tagatud M85 Eluruumile esitatavad nõuded
ühendus lifti abil, kui eluruum asub hoonesse sissepääsuga võrreldes
neljandal korrusel või kõrgemal.
Ehitusloa taotlemisel on ehitusprojekti asendiplaani osas esitatud M97 Nõuded ehitusprojektile
joonised, mis kajastavad ehitise paiknemist krundil
Ehitusloa taotlemisel on ehitusprojekti arhitektuuriosas esitatud ehitise M97 Nõuded ehitusprojektile
arhitektuurilahendus
Ehitusloa taotlemisel on esitatud nõuded ja nõuetele vastavust tagavad M97 Nõuded ehitusprojektile
lahendused puudega inimeste erivajadustest tulenevate
liikumisvõimaluste kindlustamiseks;
Ehitisele või selle osale, kus osutatakse avalikkusele suunatud teenust, M28 Puudega inimeste erivajadused
kohaldatakse puudega inimeste erivajadustest tulenevate nõuete
määrust.
Ehitisele või selle osale, mis planeeringu või projekteerimistingimuste M28 Puudega inimeste erivajadused
kohaselt peab vastama puudega inimeste erivajadustest tulenevatele
nõuetele, on kohaldatud puudega inimeste erivajadustest tulenevate
nõuete määrust.
Parklas on puudega inimese sõiduki parkimiseks vähemalt üks protsent M28 Puudega inimeste erivajadused
kõigist parkimiskohtadest, kuid mitte vähem kui kaks kohta; Alla 20
parkimiskohaga parklas on vähemalt üks koht puudega inimese sõiduki
parkimiseks.
Parklasse sisse- ja väljapääsul on vähemalt 1,1 meetri laiune läbipääsuava. M28 Puudega inimeste erivajadused
Panduse pikikalle on kuni 6 protsenti. Kui ei ole võimalik ehitise M28 Puudega inimeste erivajadused
iseärasuste tõttu nõuet järgida, võib panduse pikikalle olla kuni 10
protsenti.
Panduse pikikalde puhul üle 5 protsendi on sirgpanduse puhul vähemalt M28 Puudega inimeste erivajadused
1,5 meetri pikkune ja keerdpanduse puhul vähemalt 2 meetri pikkune
puhkemade iga kuni 6 meetri pikkuse teelõigu järel. Keerdpanduse
mademe pikkust mõõdetakse siseküljelt.
Kui panduse pikikalle on üle 5 protsendi, on panduse mõlemal pool M28 Puudega inimeste erivajadused
käsipuud. Panduse käsipuud jätkuvad katkematult ka puhkemademetel.
Viie ja väiksema protsendise pikikaldega pandus peab olema piiratud M28 Puudega inimeste erivajadused
50–70 mm kõrguse äärisega. (? Vt veergu Märkused)
Panduse kohal on vähemalt 2,3 meetrit vaba ruumi. M28 Puudega inimeste erivajadused
Ühesuunalise liiklusega sirgpanduse minimaalne laius on 1,1 meetrit ja M28 Puudega inimeste erivajadused
kahesuunalisel 1,8 meetrit. Keerdpanduse laiused on samad, ent
täispöörde puhul ei ole laius alla 3 meetri.
Trepp on kolme või enama astmega tõus. ? M28 Puudega inimeste erivajadused
Trepiaste on hoones asuva trepi ja kaetud välistrepi puhul vähemalt 270 M28 Puudega inimeste erivajadused
millimeetrit lai ja kuni 160 millimeetrit kõrge; lahtise välistrepi puhul
vähemalt 400 millimeetrit lai ja kuni 130 millimeetrit kõrge
Ühe korrusekõrguse vahel oleval trepil on üks trepimade M28 Puudega inimeste erivajadused
Trepimademe kohal on vähemalt 2,3 meetrit vaba ruumi M28 Puudega inimeste erivajadused
Trepi mõlemal pool on katkematult ka trepimademel jätkuv käsipuu M28 Puudega inimeste erivajadused
Käsipuu asub trepiastme esiservast mõõdetult 900 millimeetri kõrgusel ja M28 Puudega inimeste erivajadused
dubleeriv käsipuu 700 millimeetri kõrgusel ning seinast või kinnisest
piirdest vähemalt 45 millimeetri kaugusel ja on sellest kontrastselt eristuv
Hoone sissepääsutasandini on astmeteta tõus panduse või muu M28 Puudega inimeste erivajadused
samaväärse lahenduse abil
Hoone sissepääsu ukse ees on vaba horisontaalne liikumisruum 1,5 korda M28 Puudega inimeste erivajadused
1,5 meetrit
Uks avaneb evakuatsiooni suunas ja vähemalt 90 kraadi. Nõuet ei pea M28 Puudega inimeste erivajadused
järgima olemasoleva ehitise ümberehitamisel, kui ust ei ole võimalik
nõuetekohaselt paigutada.
Ehitise kasutamise otstarve vastab projekteerimistingimustega määratud EhS Projekteerimistingimused
kasutusotstarbele.
Ehitiste arv maa-alal ei ületa projekteerimistingimustega määratud EhS Projekteerimistingimused
suurimat lubatud ehitiste arvu maa-alal
Ehitise asukoht vastab projekteerimistingimustega määratud asukohale EhS Projekteerimistingimused
Ehitisealune pind ei ületa projekteerimistingimustega lubatud suurimat EhS Projekteerimistingimused
ehitisealust pinda
Ehitise kõrgus ei ületa projekteerimistingimustega lubatud kõrgust EhS Projekteerimistingimused
Ehitise sügavus ei ületa projekteerimistingimustega lubatud sügavust EhS Projekteerimistingimused
Maa- või veealal asuvate ehitiste teenindamiseks vajaliku ehitise asukoht EhS Projekteerimistingimused
vastab projekteerimistingimustega määratud võimalikule asukohale
Ehitusprojektile on tehtud ekspertiis, kui ta sisaldab järgmiste ehitiste, M62 Nõuded ehitusprojekti
milles saab samaaegselt viibida enam kui 50 inimest, püstitamist, rajamist, ekspertiisile
ümberehitamist või laiendamist: 1) hoolekandeasutuste hooned;
2) ühiselamu;
3) majutushooned;
4) toitlustushooned;
5) büroohooned;
6) kaubandushooned;
7) teenindushooned;
8) terminalid;
9) parkimismaja;
10) meelelahutushooned;
11) muuseumi- ja raamatukoguhooned;
12) haridus- ja teadushooned;
13) haiglad ja muud ravihooned, välja arvatud kinnipidamiskoha haigla;
14) spordihooned;
15) kultus- ja tavandihooned;
16) spordi- ja puhkerajatised.
Ehitusprojektile, mis sisaldab tavapärase konstruktsioonilahendusega ehitise M62 Nõuded ehitusprojekti
püstitamist, rajamist, ümberehitamist või laiendamist ja kui selle ehitise ekspertiisile
ehitusprojekti kohane kõrgus maapinnast on üle 30 meetri või sügavus üle 5
meetri, on tehtud ehitusekspertiis.
Hoone tuleohutuslik kasutusviis on määratud vastavalt käesoleva määruse lisas 1 M17 Ehitisele esitatavad
esitatud nõuetekohaselt. tuleohutusnõuded ja nõuded
tuletõrje veevarustusele
Hoone tuleohutuslik kasutusotstarve on määratud vastavalt käesoleva määruse M17 Ehitisele esitatavad
lisas 1 esitatud nõuetekohaselt. tuleohutusnõuded ja nõuded
tuletõrje veevarustusele
Hoone ehitisealune pind on arvutatud M57 Ehitise tehniliste andmete loetelu M17 Ehitisele esitatavad
kohaselt ning on eraldi esitatud tuleohutusnõuete kontrolli komplektis tuleohutusnõuded ja nõuded
tuletõrje veevarustusele
Hoone suletud netopind on arvutatud M57 Ehitise tehniliste andmete loetelu M17 Ehitisele esitatavad
kohaselt ning on eraldi esitatud tuleohutusnõuete kontrolli komplektis tuleohutusnõuded ja nõuded
tuletõrje veevarustusele
Hoone kõrgus on arvutatud M57 Ehitise tehniliste andmete loetelu kohaselt ning M17 Ehitisele esitatavad
on eraldi esitatud tuleohutusnõuete kontrolli komplektis tuleohutusnõuded ja nõuded
tuletõrje veevarustusele
Hoone korruste arv on arvutatud M57 Ehitise tehniliste andmete loetelu kohaselt M17 Ehitisele esitatavad
ning on eraldi esitatud tuleohutusnõuete kontrolli komplektis tuleohutusnõuded ja nõuded
tuletõrje veevarustusele
Hoone kasutajate arv (tuleohutuse aspektist) on esitatud nõuetekohaselt M17 Ehitisele esitatavad
tuleohutusnõuded ja nõuded
tuletõrje veevarustusele
Hoone tuleohutusklass on esitatud ja nõuetekohaselt määratud M17 Ehitisele esitatavad
tuleohutusnõuded ja nõuded
tuletõrje veevarustusele
Hoone kandekonstruktsioonide tulepüsivus on esitatud ja vastab nõuetele M17 Ehitisele esitatavad
tuleohutusnõuded ja nõuded
tuletõrje veevarustusele
Hoone tuletõkkesektsioonide tulepüsivus on esitatud ja vastab nõuetele M17 Ehitisele esitatavad
tuleohutusnõuded ja nõuded
tuletõrje veevarustusele
Hoone tuletõkkesektsiooni piirpindala on esitatud ja vastab nõuetele: M17 Ehitisele esitatavad
tuleohutusnõuded ja nõuded
tuletõrje veevarustusele
Hoone sisepindade seinade ja lagede tuletundlikkus on esitatud ja vastab M17 Ehitisele esitatavad
nõuetele tuleohutusnõuded ja nõuded
tuletõrje veevarustusele
Hoone sisepindade põrandate tuletundlikkus on esitatud ja vastab nõuetele M17 Ehitisele esitatavad
tuleohutusnõuded ja nõuded
tuletõrje veevarustusele
Hoone välisseinade välispindade tuletundlikkus on esitatud ja vastab nõuetele M17 Ehitisele esitatavad
tuleohutusnõuded ja nõuded
tuletõrje veevarustusele
Hoone õhutuspilu välispinna tuletundlikkus on esitatud ja vastab nõuetele M17 Ehitisele esitatavad
tuleohutusnõuded ja nõuded
tuletõrje veevarustusele
Hoone õhutuspilu sisepinna tuletundlikkus on esitatud ja vastab nõuetele M17 Ehitisele esitatavad
tuleohutusnõuded ja nõuded
tuletõrje veevarustusele
Hoone soojustussüsteemi tuletundlikkus on esitatud ja vastab nõuetele M17 Ehitisele esitatavad
tuleohutusnõuded ja nõuded
tuletõrje veevarustusele
Hoone tehniliste ruumide seinade ja lagede, sh panipaikade vaheseinade M17 Ehitisele esitatavad
tuletundlikkus on esitatud ja vastab nõuetele tuleohutusnõuded ja nõuded
tuletõrje veevarustusele
Hoone tehniliste ruumide põrandate tuletundlikkus on esitatud ja vastab M17 Ehitisele esitatavad
nõuetele tuleohutusnõuded ja nõuded
tuletõrje veevarustusele
Hoone katlaruumi põranda tuletundlikkus on esitatud ja vastab nõuetele M17 Ehitisele esitatavad
tuleohutusnõuded ja nõuded
tuletõrje veevarustusele
Hoones on nõuetekohasel juhul tuletõrjelift M17 Ehitisele esitatavad
tuleohutusnõuded ja nõuded
tuletõrje veevarustusele
Hoones on nõuetekohane evakuatsioonipääsude arv M17 Ehitisele esitatavad
tuleohutusnõuded ja nõuded
tuletõrje veevarustusele
Hoone väljumistee pikkus vastab nõuetele M17 Ehitisele esitatavad
tuleohutusnõuded ja nõuded
tuletõrje veevarustusele
Hoone tuletõkkesektsioonide graafiline esitlus vastab nõutele M17 Ehitisele esitatavad
tuleohutusnõuded ja nõuded
tuletõrje veevarustusele
alus (täita ennekõike BIM kontrollide puhul), aga soovitav kõigi puhul, et oleks võimalik jälgida vajadust kontrolle
muuta
URL õigusaktile Täpsustus
https://www.riigiteataja.ee/akt/12408201 § 2. Nõuded eluruumi mõõtmetele ja pinnale, lg (1)
8002
https://www.riigiteataja.ee/akt/12408201 § 2. Nõuded eluruumi mõõtmetele ja pinnale, lg (1)
8002
https://www.riigiteataja.ee/akt/12408201 § 2. Nõuded eluruumi mõõtmetele ja pinnale, lg (1)
8002
https://www.riigiteataja.ee/akt/12408201 § 2. Nõuded eluruumi mõõtmetele ja pinnale, lg (2)
8002
https://www.riigiteataja.ee/akt/12408201 § 3. Nõuded ustele, akendele ja ligipääsetavusele,
lg (1)
8002
https://www.riigiteataja.ee/akt/12408201 § 3. Nõuded ustele, akendele ja ligipääsetavusele,
lg (1)
8002
https://www.riigiteataja.ee/akt/12408201 § 3. Nõuded ustele, akendele ja ligipääsetavusele
(2)
8002
https://www.riigiteataja.ee/akt/12408201 § 3. Nõuded ustele, akendele ja ligipääsetavusele
(1)
8002
https://www.riigiteataja.ee/akt/12408201 § 3. Nõuded ustele, akendele ja ligipääsetavusele
(4)
8002
https://www.riigiteataja.ee/akt/11807201 § 15. Asendiplaan (1)
5007
https://www.riigiteataja.ee/akt/11807201 § 16. Arhitektuuri osa (1)
5007
https://www.riigiteataja.ee/akt/11807201 § 16. Arhitektuuri osa (1)
5007
https://www.riigiteataja.ee/akt/13105201 § 1. Määruse kohaldamisala (2)
8055
https://www.riigiteataja.ee/akt/13105201 § 1. Määruse kohaldamisala (2)
8055
https://www.riigiteataja.ee/akt/13105201 § 4. Nõuded parklale (1)
8055
https://www.riigiteataja.ee/akt/13105201 § 5. Nõuded parkla sissepääsule (1)
8055
https://www.riigiteataja.ee/akt/13105201 § 14. Nõuded pandusele (3), (7)
8055
https://www.riigiteataja.ee/akt/13105201 § 14. Nõuded pandusele (4)
8055
https://www.riigiteataja.ee/akt/13105201 § 14. Nõuded pandusele (6)
8055
https://www.riigiteataja.ee/akt/13105201 § 14. Nõuded pandusele (6)
8055
https://www.riigiteataja.ee/akt/13105201 § 14. Nõuded pandusele (11)
8055
https://www.riigiteataja.ee/akt/13105201 § 14. Nõuded pandusele (11)
8055
https://www.riigiteataja.ee/akt/13105201 § 15. Nõuded trepile (1)
8055
https://www.riigiteataja.ee/akt/13105201 § 15. Nõuded trepile (2)
8055
https://www.riigiteataja.ee/akt/13105201 § 15. Nõuded trepile (3)
8055
https://www.riigiteataja.ee/akt/13105201 § 15. Nõuded trepile (3)
8055
https://www.riigiteataja.ee/akt/13105201 § 15. Nõuded trepile (3)
8055
https://www.riigiteataja.ee/akt/13105201 § 16. Nõuded käsipuule (1)
8055
https://www.riigiteataja.ee/akt/13105201 § 17. Hoone üldnõuded (2)
8055
https://www.riigiteataja.ee/akt/13105201 § 17. Hoone üldnõuded (2)
8055
https://www.riigiteataja.ee/akt/13105201 § 20. Nõuded ukse avanemisele (1)
8055
https://www.riigiteataja.ee/akt/12112201 § 26. Projekteerimistingimused
9005 detailplaneeringu koostamise kohustuse
puudumisel (4)
https://www.riigiteataja.ee/akt/12112201 § 26. Projekteerimistingimused
9005 detailplaneeringu koostamise kohustuse
puudumisel (4)
https://www.riigiteataja.ee/akt/12112201 § 26. Projekteerimistingimused
9005 detailplaneeringu koostamise kohustuse
puudumisel (4)
https://www.riigiteataja.ee/akt/12112201 § 26. Projekteerimistingimused
9005 detailplaneeringu koostamise kohustuse
puudumisel (4)
https://www.riigiteataja.ee/akt/12112201 § 26. Projekteerimistingimused
9005 detailplaneeringu koostamise kohustuse
https://www.riigiteataja.ee/akt/12112201 puudumisel (4)
§ 26. Projekteerimistingimused
9005 detailplaneeringu koostamise kohustuse
https://www.riigiteataja.ee/akt/12112201 § 26. Projekteerimistingimused
9005 detailplaneeringu koostamise kohustuse
puudumisel (4)
https://www.riigiteataja.ee/akt/10906201 § 3. Ehitusprojekti ekspertiisi kohustuslikkus
5025 (2)
https://www.riigiteataja.ee/akt/10906201 § 3. Ehitusprojekti ekspertiisi kohustuslikkus
5025 (3)
https://www.riigiteataja.ee/akt/13011201 § 5. Hoone tuleohutuse määramine (1)
8012 Lisa 1
https://www.riigiteataja.ee/akt/13011201 § 5. Hoone tuleohutuse määramine (1)
8012 Lisa 1
https://www.riigiteataja.ee/akt/13011201 § 5. Hoone tuleohutuse määramine (1)
8012
https://www.riigiteataja.ee/akt/13011201 § 5. Hoone tuleohutuse määramine (1)
8012
https://www.riigiteataja.ee/akt/13011201 § 5. Hoone tuleohutuse määramine (1)
8012 Lisa 2
https://www.riigiteataja.ee/akt/13011201 § 5. Hoone tuleohutuse määramine (1)
8012 Lisa 2
https://www.riigiteataja.ee/akt/13011201 § 5. Hoone tuleohutuse määramine (1)
8012 Lisa 2
https://www.riigiteataja.ee/akt/13011201 § 5. Hoone tuleohutuse määramine (2)
8012
https://www.riigiteataja.ee/akt/13011201 § 6. Tulepüsivus
8012 Lisa 3
Lisa 4
https://www.riigiteataja.ee/akt/13011201 § 6. Tulepüsivus
8012 Lisa 3
Lisa 4
https://www.riigiteataja.ee/akt/13011201 § 11. Tuletõkkesektsioon
8012 § 12. Tuletõkkesektsioonide moodustamine
https://www.riigiteataja.ee/akt/13011201 § 8. Tuletundlikkus
8012 Lisa 6
Lisa 7
https://www.riigiteataja.ee/akt/13011201 § 8. Tuletundlikkus
8012 Lisa 6
Lisa 7
https://www.riigiteataja.ee/akt/13011201 § 8. Tuletundlikkus
8012 Lisa 6
Lisa 7
https://www.riigiteataja.ee/akt/13011201 § 8. Tuletundlikkus
8012 Lisa 6
Lisa 7
https://www.riigiteataja.ee/akt/13011201 § 8. Tuletundlikkus
8012 Lisa 6
Lisa 7
https://www.riigiteataja.ee/akt/13011201 § 8. Tuletundlikkus
8012 Lisa 6
Lisa 7
https://www.riigiteataja.ee/akt/13011201 § 8. Tuletundlikkus
8012 Lisa 6
Lisa 7
https://www.riigiteataja.ee/akt/13011201 § 8. Tuletundlikkus
8012 Lisa 6
Lisa 7
https://www.riigiteataja.ee/akt/13011201 § 8. Tuletundlikkus
8012 Lisa 6
Lisa 7
https://www.riigiteataja.ee/akt/13011201 § 53. Tuletõrjelift
8012
https://www.riigiteataja.ee/akt/13011201 § 42. Evakuatsioonipääs
8012 § 44. Evakuatsioonipääsude arv
https://www.riigiteataja.ee/akt/13011201 § 45. Evakuatsioonitee - § 49. Evakuatsiooni-
8012 ja väljumistee ukse või sellel asuva ukse
sulused
https://www.riigiteataja.ee/akt/13011201 § 11. Tuletõkkesektsioon
8012 § 12. Tuletõkkesektsioonide moodustamine
Kontrolli rakendamise tingimused
Dokumendi
liigid (BIM-
Teade spetsiifiline)
Üldjuhul peab eluruumi iga elu-, töö- ja magamistoa pind olema vähemalt 8m2
Üldjuhul peab eluruumi iga elu-, töö- ja magamistoa laius (vastasseinte vaheline kaugus) olema
vähemalt 2,4 m.
Üldjuhul peab eluruumi iga elu-, töö- ja magamistoa kõrgus olema vähemalt 2,5 m, ühe
korteriga elamu puhul vähemalt 2,3 m.
Katusekorruse kaldseintega toas peab vähim kõrgus olema tagatud vähemalt toa poole
pinna ulatuses, seejuures pinna arvestamisel võetakse arvesse vaid ruumiosad, kus ruumi
kõrgus on vähemalt 1,6 meetrit.
Eluruumil peab olema teistest eluruumidest eraldi sissepääs ukse kaudu
Eluruumi igal eraldi ruumis asuval elu-, töö- ja magamistoal ning köögil peab olema
vähemalt üks uks
Juhul kui mõne teise õigusakti nõuetest ei tulene teisiti, on uste valgusava vähimateks
mõõtmeteks: välisukse puhul laius 900 mm, sise- ja rõduukse puhul laius 700 mm;
vannitoa ja tualettruumi ukse puhul laius 600 mm;
Juhul kui mõne teise õigusakti nõuetest ei tulene teisiti, on uste valgusava vähimateks
mõõtmeteks: kõrgus 1950 mm
Püstitatavas ehitises peab eluruumi ja hoonesse sisepääsu vahel olema tagatud ühendus
lifti abil, kui eluruum asub hoonesse sissepääsuga võrreldes neljandal korrusel või
kõrgemal.
Ehitusloa taotlemisel peab ehitusprojekti asendiplaani osas esitama joonised, mis
kajastavad ehitise paiknemist krundil
Ehitusloa taotlemisel peab arhitektuuriosas esitama ehitise arhitektuurilahenduse
Ehitusloa taotlemisel peab esitama nõuded ja nõuetele vastavust tagavad lahendused
puudega inimeste erivajadustest tulenevate liikumisvõimaluste kindlustamiseks. Ehitisele
või selle osale, kus osutatakse avalikkusele suunatud teenust või mis planeeringu või
projekteerimistingimuste kohaselt peab vastama puudega inimeste erivajadustest
Ehitisele või selle osale, kus osutatakse avalikkusele suunatud teenust, kohaldatakse
puudega inimeste erivajadustest tulenevate nõuete määrust.
Ehitisele või selle osale, mis planeeringu või projekteerimistingimuste kohaselt peab
vastama puudega inimeste erivajadustest tulenevatele nõuetele, kohaldatakse puudega
inimeste erivajadustest tulenevate nõuete määrust.
Puudega inimese sõiduki parkimiseks peab parklas olema vähemalt üks protsent kõigist
parkimiskohtadest, kuid mitte vähem kui kaks kohta. Alla 20 parkimiskohaga parklas peab
puudega inimese sõiduki parkimiseks olema üks koht.
Parklasse sisse- ja väljapääsul peab olema vähemalt 1,1 meetri laiune läbipääsuava.
Panduse pikikalle võib olla kuni 6 protsenti. Kui ei ole võimalik ehitise iseärasuste tõttu
nõuet järgida, võib panduse pikikalle olla kuni 10 protsenti.
Panduse pikikalde puhul üle 5 protsendi on vajalik sirgpanduse puhul vähemalt 1,5 meetri
pikkune ja keerdpanduse puhul vähemalt 2 meetri pikkune puhkemade iga kuni 6 meetri
pikkuse teelõigu järel. Keerdpanduse mademe pikkust mõõdetakse siseküljelt.
Kui panduse pikikalle on üle 5 protsendi, peavad panduse mõlemal pool olema käsipuud.
Panduse käsipuud peavad jätkuma katkematult ka puhkemademetel.
Viie ja väiksema protsendise pikikaldega pandus peab olema piiratud 50–70 mm kõrguse
äärisega. (? Vt veergu Märkused)
Panduse kohal peab olema vähemalt 2,3 meetrit vaba ruumi.
Ühesuunalise liiklusega sirgpanduse minimaalne laius peab olema on 1,1 meetrit ja
kahesuunalisel 1,8 meetrit. Keerdpanduse laiused on samad, ent täispöörde puhul ei tohi
laius olla alla 3 meetri.
Trepp on kolme või enama astmega tõus.
Trepiaste peab hoones asuva trepi ja kaetud välistrepi puhul olema vähemalt 270
millimeetrit lai ja kuni 160 millimeetrit kõrge; lahtise välistrepi puhul olema vähemalt 400
millimeetrit lai ja kuni 130 millimeetrit kõrge.
Ühe korrusekõrguse vahel oleval trepil peab olema üks trepimade.
Trepimademe kohal peab olema vähemalt 2,3 meetrit vaba ruumi.
Trepi mõlemal pool peab olema katkematult ka trepimademel jätkuv käsipuu.
Käsipuu peab asuma trepiastme esiservast mõõdetult 900 millimeetri kõrgusel ja dubleeriv
käsipuu 700 millimeetri kõrgusel ning seinast või kinnisest piirdest vähemalt 45 millimeetri
kaugusel ja olema sellest kontrastselt eristuv.
Hoone sissepääsutasandini peab olema astmeteta tõus panduse või muu samaväärse
lahenduse abil.
Hoone sissepääsu ukse ees peab olema vaba horisontaalne liikumisruum 1,5 korda 1,5
meetrit.
Uks peab avanema evakuatsiooni suunas ja vähemalt 90 kraadi. Nõuet ei pea järgima
olemasoleva ehitise ümberehitamisel, kui ust ei ole võimalik nõuetekohaselt paigutada.
Ehitise kasutamise otstarve peab vastama projekteerimistingimustega määratud EHL
kasutusotstarbele.
Ehitiste arv maa-alal ei tohi ületada projekteerimistingimustega määratud suurimat
lubatud ehitiste arvu maa-alal.
Ehitise asukoht peab vastama projekteerimistingimustega määratud asukohale.
Ehitisealune pind ei tohi ületada projekteerimistingimustega lubatud suurimat ehitisealust
pinda.
Ehitise kõrgus tohi ei ületada projekteerimistingimustega lubatud kõrgust.
Ehitise sügavus ei tohi ületada projekteerimistingimustega lubatud sügavust.
Maa- või veealal asuvate ehitiste teenindamiseks vajaliku ehitise asukoht peab vastama
projekteerimistingimustega määratud võimalikule asukohale.
Ehitusprojektile tuleb teha ekspertiis, sest ta sisaldab järgmiste ehitiste, milles saab
samaaegselt viibida enam kui 50 inimest, püstitamist, rajamist, ümberehitamist või
laiendamist: 1) hoolekandeasutuste hooned;
2) ühiselamu;
3) majutushooned;
4) toitlustushooned;
5) büroohooned;
6) kaubandushooned;
7) teenindushooned;
8) terminalid;
9) parkimismaja;
10) meelelahutushooned;
11) muuseumi- ja raamatukoguhooned;
12) haridus- ja teadushooned;
13) haiglad ja muud ravihooned, välja arvatud kinnipidamiskoha haigla;
14) spordihooned;
15) kultus- ja tavandihooned;
16) spordi- ja puhkerajatised.
Ehitusprojektile, mis sisaldab tavapärase konstruktsioonilahendusega ehitise püstitamist, rajamist,
ümberehitamist või laiendamist, tuleb teha ekspertiis, kui ehitise ehitusprojekti kohane kõrgus
maapinnast on üle 30 meetri või sügavus üle 5 meetri;
Hoone tuleohutuslik kasutusviis ei ole esitatud/hoone tuleohutuslik kasutusviis on määratud
valesti
Hoone tuleohutuslik kasutusotstarve ei ole esitatud/hoone tuleohutuslik kasutusotstarve on
määratud valesti
Hoone ehitisealune pind ei vasta nõuetele
Hoone suletud netopind ei vasta nõuetele
Hoone kõrgus ei vasta nõuetele
Hoone korruste arv ei vasta nõuetele
Hoone kasutajate arv ei ole esitatud/hoone kasutajate arv ei vasta nõuetele
Hoone tuleohtusklass ei ole esitatud/hoone tuleohtusklass ei vasta nõuetele
Hoone kandekonstruktsioonide tulepüsivus ei ole esitatud/hoone kandekonstruktsioonide
tulepüsivus ei vasta nõuetele
Hoone tuletõkkesektsioonide tulepüsivus ei ole esitatud/hoone tuletõkkesektsioonide tulepüsivus
ei vasta nõuetele
Hoone tuletõkkesektsiooni piirpindala ei ole esitatud/hoone tuletõkkesektsiooni piirpindala ei
vasta nõuetele
Hoone sisepindade seinade ja lagede tuletundlikkus ei ole esitatud/ hoone sisepindade seinade ja
lagede tuletundlikkus ei vasta nõuetele
Hoone sisepindade põrandate tuletundlikkus ei ole esitatud/ hoone sisepindade põrandate
tuletundlikkus ei vasta nõuetele
Hoone välisseinade välispindade tuletundlikkus ei ole esitatud/ hoone välisseinade välispindade
tuletundlikkus tuletundlikkus ei vasta nõuetele
Hoone õhutuspilu välispinna tuletundlikkus ei ole esitatud/hoone õhutuspilu välispinna
tuletundlikkus ei vasta nõuetele
Hoone õhutuspilu sisepinna tuletundlikkus ei ole esitatud/hoone õhutuspilu sisepinna
tuletundlikkus ei vasta nõuetele
Hoone soojustussüsteemi tuletundlikkus ei ole esitatud/hoone soojustussüsteemi tuletundlikkus
ei vasta nõuetele
Hoone tehniliste ruumide seinade ja lagede, sh panipaikade vaheseinade tuletundlikkus ei ole
esitatud/hoone tehniliste ruumide seinade ja lagede, sh panipaikade vaheseinade tuletundlikkus ei
vasta nõuetele
Hoone tehniliste ruumide põrandate tuletundlikkus ei ole esitatud/hoone tehniliste ruumide
põrandate tuletundlikkus ei vasta nõuetele
Hoone katlaruumi põranda tuletundlikkus ei ole esitatud/hoone katlaruumi põranda tuletundlikkus
ei vasta nõuetele
Hoones puudub tuletõrjelift/hoones on vähem tuletõrjelifte, kui nõutud
Hoones puudub evakuatsiooniväljapääs/hoones on vähem evakuatsioonipääse, kui nõutud/hoone
evakuatsiooniväljapääs(-ud) ei vasta nõuetele
Hoone väljumistee pikkus ei vasta nõuetele/hoones puudub väljumistee
Hoone tuletõkkesektsioonid ei ole esitatud/hoone tuletõkkesektsioonid ei ole esitatud
nõuetekohaselt
Kontrolli rakendamise tingimused
Kasutusotstarbe koodi Ehitustegevuse Uus/olemasolev
loend või vahemik liigid ehitis
.Viga /
hoiatus
11101, 11102, 11212, hoiatus
11221, 11222
11101, 11102, 11212, hoiatus
11221, 11222
11101, 11102, 11212, Viga
11221, 11222
11101, 11102, 11212,
11221, 11222
11101, 11102, 11212,
11221, 11222
11101, 11102, 11212,
11221, 11222
11101, 11102, 11212,
11221, 11222
11101, 11102, 11212,
11221, 11222
11101, 11102, 11212, uus
11221, 11222
*
*
*
KAOS loetelu 11311 - uus/olemasolev
11319 jne, kuidas
esitada, kas
vahemikena?
uus/olemasolev
Kontrolli kirjeldus Kontrolli tüüp
Kas eluruumis leidub tuba, mille pindala on < 8. Kui jah, siis väljastatakse hoiatus. parameetriline
Kas eluruumis leidub tuba, mille vastasseinte vaheline kaugus on < 2,4. Kui jah, siis parameetriline?
väljastatakse hoiatus. Kratt?
Kui KAOS on 11101 - 11102, siis kas eluruumis leidub tuba, mille kõrgus <2,3; Kui parameetriline
KAOS on 11212, 11221 või 11222, siis kas eluruumis leidub tuba, mille kõrgus on <
2,5. Kui jah, siis väljastatakse hoiatus.
Kui (tuba asub katusekorrusel ja toa seinad on kaldseinad) ja toa pinna osa , mille Kratt? Kaldseina puhul
puhul toa kõrgus >=2,3 tingimusel, et KAOS on 11101 - 11102, või >=2,5 tingimusel, arvutuslikult saadud
et KAOS on 11212, 11221 või 11222 (toa osapind1) jagatud toa pinna osaga, mille parameetrite
puhul toa kõrgus >=1,6 (toa osapind2) < 0,5, siis väljastatakse veateade. väärtustega
(kaldenurgad jne)?
Kas eluruumil leidub uksega sissepääs? Kui ei, siis veateade. Kui leidub uksega
sissepääs, siis kas see ühendub teise eluruumiga? Kui jah, siis hoiatus?
Kas eluruumis leidub eraldi ruumis asuv tuba, millel ei leidu ust/on 0 ust. Kui jah, siis
väljastatakse veateade.
Kas rakenduvad mõne teiseõigusakti nõuded (M28 kohaldamise nõue, ….)? Kui ei,
siis kas leidub välisuks , mille valgusava laius < 900 või sise- või rõduuks, mille
valgusava aius <700 või vannitoa või tualettruumi uks, mille valgusava laius < 600. Kui
jah, siis hoiatus?
Kas rakenduvad mõne teiseõigusakti nõuded (M28 kohaldamise nõue, ….)? Kui ei,
siis kas leidub uks , mille valgusava kõrgus < 1950. Kui jah, siis hoiatus?
Kas lift eksisteerib hoones, juhul kui on tegemist vähemalt neljakorruselise eluhoonega, mille
sissepääs asub esimesel korrusel ning vähemalt neljandal korrusel on eluruume. Kas lift
teenindab vähemalt neljandat korrust.
Parameetrilise kontrolli täpsustus (vrdl EHR üldine kontrollide tabel veerud N-S, siia
BIMile sobiv analoog )
Teenuse või komponendi
nimetus, milles
realiseeritud Parameeter/Andmeväli Mõõde Täpsus Teostus (if… then ...)
toa pind (eluruumi elu-, m2 0.1
töö- ja magamistoa pind)
toa laius (vt veerg m 0.1
"Märkused")
toa kõrgus m 0.1
toa osapind1/toa m2/m2 0.1
osapind 2
Jah/ei
Jah/ei
ukse liik, ukse valik, m NA, 0.001
valgusava laius
ukse valgusava kõrgus m 0.001
Jah/ei
(X,Y,Z)
m 0.1
% 1
m 0.1
Jah/Ei
m 0.001
m 0.1
m 0.1
tk 1
m 0.001
Jah/Ei
m 0.1
Jah/Ei
m 0.001
Kood 100%
tk 1
(X,Y,Z)
punktikogum
m2 0.1
m 0.1
(X,Y,Z)
punktikogum
m 0.1
"Kratikontrolli" täpsustus (vrdl EHR üldine kontrollide
tabel veerud N-S, siia BIMile sobiv analoog )
Teostus
Andmed Parameeter Täpsus/tü Täpsem info Märkused
üp
1) ehitisealune pind; m2 0,1 § 19. Ehitisealune pind
2) maapealse osa alune m2 0,1 § 19. Ehitisealune pind (3)
4) maapealse osa korruste tk 1 § 18. Korrus
arv;
5) maa-aluse osa korruste tk 1 § 18. Korrus
arv;
6) absoluutne kõrgus; m 0,1 § 30. Ehitise kõrgus
7) kõrgus; m 0,1 § 30. Ehitise kõrgus
9) pikkus; m 0,1 § 32. Ehitise pikkus
10) laius; m 0,1 § 33. Ehitise laius
8) sügavus; m 0,1 § 31. Ehitise sügavus
3) suletud netopind; m2 0,1 § 22. Suletud netopind
13) köetav pind m2 0,1 § 28. Köetav pind
12) maapealse osa maht; m3 1 § 34. Ehitise maht
11) maht; m3 1 § 34. Ehitise maht
14) üldkasutatav pind; m2 0,1 § 27. Üldkasutatav pind Kas on BIM-s lihtne kirjeldada? Vajalik
BIM nõuetes kindlasti kajastada
15) tehnopind; m2 0,1 § 26. Tehnopind Kas on BIM-s lihtne kirjeldada? Vajalik
BIM nõuetes kindlasti kajastada
16) vundamendi liik; Valim § 5. Vundamendi liigid Kui "muu" siis kirjelduse jaoks lahter
vaja tekitada
17) kande- ja jäigastavate Valim § 6. Materjali liigid
konstruktsioonide
materjal;
22) välisseina Valim § 6. Materjali liigid
välisviimistluse materjal;
20) välisseina liik; Valim § 6. Materjali liigid
18) katuste ja katuslagede Valim § 6. Materjali liigid
kandva osa materjal;
19) vahelagede kandva Valim § 6. Materjali liigid
osa materjal;
21) katusekatte materjal; Valim § 6. Materjali liigid
24) elektrisüsteemi liik; Valim § 9. Elektrisüsteemi liigid
23) veevarustuse liik; Valim § 7. Veevarustuse liigid
25) kanalisatsiooni liik; Valim § 10. Kanalisatsiooni liigid
26) soojusvarustuse liik; Valim § 11. Soojusvarustuse
liigid
27) soojusallikas; Valim
28) energiaallikas; Valim 2)
küttegaas,
võrk;
29) ventilatsiooni liik; Valim
30) jahutuse liik; Valim
31) võrgu- või mahutigaasi Jah/Ei Jah § 13. Energiaallika liigid Kui "Jah", siis rakendub:
https://www.riigiteataja.ee/akt/12910
olemasolu; 2019012
32) liftide arv; tk 1
1) eluruumi number Number Vabariigi valitsuse määrus https://www.riigiteataja.ee/akt/10901
2018010
aadressandmete süsteemi nr.103 "Aadressiandmete
infosüsteemi andmete süsteem"
alusel;
2) eluruumi sissepääsu number 1
korrus;
4) eluruumi pind; m2 0,1 § 23. Ruumi pind ja § 24.
Eluruumi pind
5) eluruumi köetav pind; m2 0,1 § 28. Köetav pind
3) eluruumi tubade arv; tk 1 § 17. Ruumide liigid
13) eluruumi köökide arv; tk 1 § 17. Ruumide liigid
12) eluruumi avatud tk 1 § 17. Ruumide liigid
köökide arv;
14) eluruumi rõdude ja m2 0,1 § 29. Rõdu ja lodža pind
lodžade pind.
11) tualett; Valim § 16. Tualettruumide liigid
6) pesemisvõimalus; Valim § 8. Pesemisvõimaluse
liigid
10) gaasipaigaldise Jah/Ei Ei § 13. Energiaallika liigid Kui "Jah", siis rakendub:
https://www.riigiteataja.ee/akt/12910
olemasolu; 2019012
7) eluruumi Valim § 11. Soojusvarustuse
soojusvarustuse liik; liigid
8) eluruumi soojusallikas; Valim § 12. Soojusallika liigid
9) eluruumi energiaallikas; Valim § 13. Energiaallika liigid
1) mitteeluruumi number Number Vabariigi valitsuse määrus https://www.riigiteataja.ee/akt/10901
2018010
aadressandmete süsteemi nr.103 "Aadressiandmete
infosüsteemi andmete süsteem"
alusel;
2) mitteeluruumi Number 1
sissepääsu korrus;
5) mitteeluruumi pind; m2 0,1 § 23. Ruumi pind ja § 25.
Mitteeluruumi pind
6) mitteeluruumi köetav m2 0,1 § 28. Köetav pind
pind;
11) mitteeluruumi rõdude m2 0,1 § 29. Rõdu ja lodža pind
ja lodžade pind.
10) mitteeluruumi Jah/Ei Ei § 13. Energiaallika liigid Kui "Jah", siis rakendub:
https://www.riigiteataja.ee/akt/12910
gaasipaigaldise olemasolu; 2019012
8) mitteeluruumi Valim § 11. Soojusvarustuse
soojusvarustuse liik; liigid
7) mitteeluruumi Valim § 12. Soojusallika liigid
soojusallikas;
9) mitteeluruumi Valim § 13. Energiaallika liigid
energiaallikas;
3) mitteeluruumi nimetus; Tekst Tekst Majandus- ja https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/10
50/6201/5001/MKM_m51_lisa.pdf#
taristuministri määrus
nr.51 Ehitise kasutamise
otstarvete loetelu lisa 1
4) mitteeluruumi Kood 100% Majandus- ja https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/10
50/6201/5001/MKM_m51_lisa.pdf#
kasutamise otstarve; taristuministri määrus
nr.51 Ehitise kasutamise
otstarvete loetelu lisa 1
PUUDU VEERUS
"ANDMEVÄLI", ilmselt
summeeritakse süsteemis
33) eluruumide arv; tk 1
34) eluruumide pind; m2 0,1 § 23. Ruumi pind ja § 24.
Eluruumi pind
36) mitteeluruumide arv; tk 1
37) mitteeluruumide pind; m2 0,1 § 23. Ruumi pind ja § 25.
Mitteeluruumi pind
Andmeväli
Uus Olemasolev
HOONE HOONE
Ehitise üldised tehnilised andmed ja kasutamise otstarve
Ehitisregistri kood x x
Ehitise liik (hoone, rajatis) x x
Esmane kasutusaasta
Ajutise ehitise kavandatav kasutuse lõpp
Ehitise nimetus x x
Omandi liik x x
Ehitisealune pind (m2)
Maapealse osa alune pind (m2)
Maapealsete korruste arv
Maa-aluste korruste arv
Absoluutne kõrgus (m)
Kõrgus (m)
Pikkus (m)
Laius (m)
Sügavus (m)
Suletud netopind (m2)
Köetav pind (m2)
Maapealse osa maht (m3)
Maht (m3)
Üldkasutatav pind (m2)
Tehnopind (m2)
Kasutamise otsarve (nimetus) x x
Kasutamise otstarbe kood x x
Eluruumide pind kasutamise otstarbe kohta (m2)
x x
Mitteeluruumide pind kasutamise otstarbe kohta (m2)
x x
Ehitise konstruktsioonid, materjalid ja tehnilised andmed
Vundamendi liik
Kande- ja jäigastavad konstruktsioonid
Välisseina välisviimistluse materjal
Välisseina liik
Katuste ja katuselagede kandva osa materjal
Vahelagede kandva osa materjal
Katusekatte materjal
Ehitise tehnilised andmed
Elektrisüsteemi liik
x
Veevarustuse liik
x
Kanalisatsiooni liik
x
Soojusvarustuse liik
x
Soojusallikas x
Energiaallikas
x
Ventilatsiooni liik x
Jahutussüsteemi liik x
Võrgu- või mahutigaasi olemasolu
x
Liftide arv
Ehitise ruumikuju andmed. Hoonel on geomeetria lisamine kohustuslik. Uuel rajatisele on vaja lisada geomeetria. Olemasolevale rajatisele võib l
Ruumikuju number x x
Ruumikuju nimetus
Geomeetria tüüp x x
Koordinaadid
x x
Geomeetria moodustusviis x x
Geomeetria lisamise/muutmise aeg x x
ADS-OID x x
ADS liik x x
ADS vers.id x x
Ehitise koha-aadress
x x
Katastriüksus
Katastriüksuse tunnus
Katastriüksuse aadress
Eluruumi andmed. Eluruumi lisamine on kohustuslik teatud kasutamise otstarvetega. Kui lisatakse eluruum, siis osade andmete täitmine on kohus
Eluruumi number
x x
Ehitise osa tüüp x x
Eluruumi sissepääsu korrus
x x
Eluruumi pind (m2)
x x
Eluruumi köetav pind (m2)
x x
Eluruumi tubade arv x x
Eluruumi köökide arv
x x
Eluruumi avatud köökide arv
x x
Eluruumi rõdude ja lodžade pind (m2)
Hoone ruumikuju ja eluruumi seos
x x
Hoone aadressi ja eluruumi seos
x x
Info tualettide kohta
x x
Eluruumi pesemisvõimalus
x x
Eluruumi gaasipaigaldis
x x
Eluruumi soojusvarustuse liik
x x
Eluruumi soojusallikas
x x
Eluruumi energiaallikas
x x
Ehitise osa kood x x
Ehitise osa ADS-OID x x
Ehitise osa lisamise kuupäev x x
Tegevus UUS! x x
Mitteeluruumi andmed. Mitteeluruumi lisamine ei ole kohustuslik.
Mitteeluruumi number
Ehitise osa tüüp (mitteelukondlik, elukondlik) x x
Mitteeluruumi sissepääsu korrus
x x
Mitteeluruumi pind (m2)
x x
Mitteeluruumi köetav pind (m2)
x x
Mitteeluruumi tubade arv UUS!
Mitteeluruumi köökide arv UUS!
Mitteeluruumi avatud köökide arv UUS!
Mitteeluruumi rõdude ja lodžade pind (m2)
Hoone ruumikuju ja mitteeluruumi seos
x x
Hoone aadressi ja mitteeluruumi seos
x x
Info tualettide kohta UUS!
Info pesemisvõimaluse kohta UUS!
Mitteeluruumi gaasipaigaldis
x x
Mitteeluruumi soojusvarustuse liik
x x
Mitteeluruumi soojusallikas
x x
Mitteeluruumi energiaallikas
x x
Mitteeluruumi nimetus
x x
Mitteeluruumi kasutamise otstarve
x x
Ehitise osa kood x x
Ehitise osa ADS-OID x x
Ehitise osa lisamise kuupäev x x
Tegevus UUS! x x
?
?
?
?
Eritingimus. Väli on kohustuslik ainult juhul …
-
Kui lisatakse eluruumide kasutamise otsarve
Kui lisatakse mitteeluruumide kasutamise otsarve
Kui soojusvarustuse liik ei ole „kaugküte“
Kui soojusvarustuse liik ei ole „kaugküte“
ajatisele on vaja lisada geomeetria. Olemasolevale rajatisele võib lisada ruumikuju. Kui lisatakse olemasolevale rajatisele geomeetria, siis geomeetriaga seotud andmed o
-
-
-
-
-
-
-
-
-
NB! Ehitise osa andmete kohustuslikust kontrollitakse uue ehitise osa lisamisel ja ehitise osa andmete muutmisel
Teatud juhtudel kohustuslik, vaata Lähteülesandest ja kontrollide tabelist
Kui muudetakse olemasolevat ehitise osa või lisatakse uus ehitise osa
Kui üks köökidest ei ole täidetud: köök või avatud köök
Kui üks köökidest ei ole täidetud: köök või avatud köök
Kui soojusvarustuse liik ei ole „kaugküte“
Kui soojusvarustuse liik ei ole „kaugküte“
-
-
-
-
NB! Ehitise osa andmete kohustuslikust kontrollitakse uue ehitise osa lisamisel ja ehitise osa andmete muutmisel
Kui soojusvarustuse liik ei ole „kaugküte“
Kui soojusvarustuse liik ei ole „kaugküte“
-
-
-
-
NB! Ehitise osa andmete kohustuslikust kontrollitakse uue ehitise osa lisamisel ja ehitise osa andmete muutmisel
Veateate või hoiatuse tekst, mida kasutajale
kuvatakse
Kui lahtris on – (kriips), siis see tähendab, Märkused
et ei ole võimalik, et väli on puudu (nt väli
täidetakse automaatselt)
- Täidetakse automaatselt
Ehitise liik on valimata
Ehitise nimetus on täitmata
Omandi liik on valimata
Kasutamise otstarve on valimata
Kasutamise otstarve on valimata
Kasutamise otstarbe eluruumide pind on
täitmata
Kasutamise otstarbe mitteeluruumi pind on
täitmata
Elektrisüsteemi liik on valimata
Veevarustuse liik on valimata
Kanalisatsiooni liik on valimata
Soojusvarustuse liik on valimata
Soojusallikas on valimata
Energiaallikas on valimata
Ventilatsiooni liik on valimata
Jahutussüsteemi liik on valimata
Võrgu- ja mahutigaasi olemasolu on täitmata
omeetria, siis geomeetriaga seotud andmed on kohustuslikud (moodustusviis, tüüp, koordinaadid, lisamise aeg)
- Täidetakse automaatselt
Täidetakse automaatselt. Kasutaja saab muuta
- Täidetakse automaatselt
Ehitisel puudub ruumikuju Täidetakse automaatselt või kasutaja poolt
- Täidetakse automaatselt
- Täidetakse automaatselt
- Täidetakse automaatselt
- Täidetakse automaatselt
- Täidetakse automaatselt
Ehitisele ei ole lisatud aadressi Täidetakse automaatselt või kasutaja poolt
- Täidetakse automaatselt
- Täidetakse automaatselt
Ehitise osa number on täitmata
Ehitise osa tüüp on valimata
Ehitise osa sissepääsu korrus on täitmata
Ehitise osa pind on täitmata
Ehitise osa köetav pind on täitmata
Ehitise osa tubade arv on täitmata
Ehitise osa köökide arv on täitmata
Ehitise osa köökide arv on täitmata
Ehitise osale ei ole valitud ruumikuju seost Täidetakse automaatselt või kasutaja poolt
Ehitise osale ei ole valitud aadressi Täidetakse automaatselt või kasutaja poolt
Ehitise osa info tualettide kohta on valimata
Ehitise osa pesemisvõimalus on valimata
Ehitise osa gaasipaigaldis on valimata
Ehitise osa soojusvarustuse liik on valimata
Ehitise osa soojusallikas on valimata
Ehitise osa energiaallikas on valimata
- Täidetakse automaatselt
- Täidetakse automaatselt
- Täidetakse automaatselt
- Täidetakse automaatselt
Ehitise osa tüüp on valimata
Ehitise osa sissepääsu korrus on täitmata
Ehitise osa pind on täitmata
Ehitise osa köetav pind on täitmata
Ehitise osale ei ole valitud ruumikuju seost Täidetakse automaatselt või kasutaja poolt
Ehitise osale ei ole valitud aadressi Täidetakse automaatselt või kasutaja poolt
Ehitise osa gaasipaigaldis on valimata
Ehitise osa soojusvarustuse liik on valimata
Ehitise osa soojusallikas on valimata
Ehitise osa energiaallikas on valimata
Ehitise osa nimetus on täitmata
Ehitise osa kasutamise otstarve on valimata Täidetakse automaatselt või kasutaja poolt
- Täidetakse automaatselt
- Täidetakse automaatselt
- Täidetakse automaatselt
- Täidetakse automaatselt
§ 5. Vundamendi liigid § 6. Materjali liigid
1) madalvundament; (1) Kande- ja jäigastavate konstruktsioonide materjali liigid on:
2) vaivundament; 1) looduslik kivi;
3) muu vundament. 2) metall;
3) monoliitne raudbetoon;
4) monteeritav raudbetoon;
5) plastmass;
6) puit;
7) tellis;
8) väike- või suurplokk, näiteks vaht, mull, kergkruus, kärg, betoon;
9) muu materjal.
(2) Katuste ja katuselagede kandva osa materjali liigid on:
1) plekkprofiil;
2) terasferm või -tala;
3) monoliitne raudbetoon;
4) monteeritav raudbetoon;
5) puit;
6) muu materjal.
(3) Vahelagede kandva osa materjalid on:
1) plekkprofiil;
2) terasferm või -tala;
3) monoliitne raudbetoon;
4) monteeritav raudbetoon;
5) puit;
6) muu materjal.
(4) Välisseina liigid on:
1) vahetäitega sõrestik;
2) plekk;
3) looduslik kivi;
4) betoon;
5) tsementkiudplaat;
6) palk;
7) laudis;
8) mitmekihiline raudbetoonpaneel;
9) mitmekihiline teraspaneel;
10) plastmass;
11) klaas;
12) tellis;
13) väike- või suurplokk, näiteks vaht, mull, kergkruus, kärg, betoon;
14) muu materjal.
(5) Katusekatte materjali liigid on:
1) plaatmaterjal, sealhulgas tsementkiudplaat;
2) katusekivi;
3) plekk;
4) puit või laast;
5) roog või põhk;
6) bituumen või PVC plaat või rullmaterjal;
7) muu materjal.
(6) Välisseina välisviimistluse materjali liigid on:
1) krohv;
2) looduslik kivi;
3) keraamiline tellis;
4) betoon;
5) fassaadiplaat, sealhulgas tsementkiudplaat;
6) väike- või suurplokk, näiteks vaht, mull, kergkruus, kärg, betoon;
7) klaas;
8) metall, sealhulgas plekk või profiilplekk;
9) puit, voodrina;
10) puit, palgina;
11) muu materjal.
§ 7. Veevarustuse liigid
1) võrk;
2) lokaalne, salvkaev;
3) lokaalne, puurkaev;
4) muu veevarustus.
§ 8. Pesemisvõimaluse liigid
1) vann või dušš;
2) saun;
3) pesemisvõimalus hoones või maaüksusel (juhul kui vann, dušš või saun ei paikne eluruumis);
4) muu pesemisvõimalus.
§ 9. Elektrisüsteemi liigid
1) võrk;
2) lokaalne, fossiilkütusel põhinev;
3) lokaalne, tuuleenergial põhinev;
4) lokaalne, päikeseenergial põhinev;
5) lokaalne, hüdroenergial põhinev;
6) muu elektrisüsteem.
§ 10. Kanalisatsiooni liigid
1) võrk;
2) lokaalne, puhasti;
3) lokaalne, mahuti;
4) muu kanalisatsioon.
§ 11. Soojusvarustuse liigid
1) kaugküte;
2) lokaalküte;
3) kohtküte;
4) muu soojusvarustus.
§ 12. Soojusallika liigid
1) katel;
2) soojuspump;
3) päikesekollektor;
4) ahi, kamin või pliit;
5) elektriotseküte;
6) muu soojusallikas.
§ 13. Energiaallika liigid
1) vedelkütus;
2) küttegaas, võrk;
3) küttegaas, mahuti;
4) tahke, näiteks puit, turvas, brikett, puitgraanul, saepuru;
5) elekter;
6) maasoojus ja elekter;
7) õhusoojus ja elekter;
8) päikeseenergia;
9) muu energiaallikas.
§ 14. Ventilatsiooni liigid
1) loomulik ventilatsioon, sealhulgas ilma loomuliku tõmbe lõõrideta;
2) sundväljatõmme;
3) sundsissepuhe ja -väljatõmme;
4) soojustagastusega ventilatsioon;
5) konditsioneerimisega ventilatsioon;
6) muu ventilatsioon.
§ 15. Jahutussüsteemi liigid
1) lokaalne jahutus;
2) õhkjahutus ventilatsiooniga;
3) tsentraalne vesijahutus;
4) tsentraalne jahutus külmaagensiga, näiteks freoonjahutus;
5) muu jahutussüsteem.
§ 16. Tualettruumide liigid
1) vesiklosett;
2) kuivkäimla;
3) tualett hoones või maaüksusel (juhul kui tualett ei paikne eluruumis);
4) muu tualett.
Seadusandlik alus (täita ennekõike BIM kontrollide puhul), aga soovitav kõigi puhul, et oleks võimalik jälgida vajadu
Õigusakti nimi
M57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused
M57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused
M57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused
M57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused
M57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused
M57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused
M57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused
M57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused
M57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused
M57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused
M57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused
M57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused
M57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused
M57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused
M57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused
M57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused
M57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused
M57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused
M57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused
M57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused
M57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused
M57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused
M57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused
M57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused
M57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused
M57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused
M57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused
M57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused
M57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused
M57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused
M57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused
M57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused
M57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused
M57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused
M57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused
M57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused
M57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused
M57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused
M57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused
M57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused
M57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused
M85 Eluruumile esitatavad nõuded
M85 Eluruumile esitatavad nõuded
M85 Eluruumile esitatavad nõuded
M85 Eluruumile esitatavad nõuded
M85 Eluruumile esitatavad nõuded
M85 Eluruumile esitatavad nõuded
M85 Eluruumile esitatavad nõuded
M85 Eluruumile esitatavad nõuded
M85 Eluruumile esitatavad nõuded
M85 Eluruumile esitatavad nõuded
M85 Eluruumile esitatavad nõuded
M85 Eluruumile esitatavad nõuded
M85 Eluruumile esitatavad nõuded
M85 Eluruumile esitatavad nõuded
M85 Eluruumile esitatavad nõuded
M85 Eluruumile esitatavad nõuded
M85 Eluruumile esitatavad nõuded
M85 Eluruumile esitatavad nõuded
M85 Eluruumile esitatavad nõuded
M97 Nõuded ehitusprojektile
M97 Nõuded ehitusprojektile
M97 Nõuded ehitusprojektile
M62 Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile
M62 Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile
M62 Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile
M62 Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile
M28 Puudega inimeste erivajadused
M28 Puudega inimeste erivajadused
M28 Puudega inimeste erivajadused
M28 Puudega inimeste erivajadused
M28 Puudega inimeste erivajadused
M28 Puudega inimeste erivajadused
M28 Puudega inimeste erivajadused
M28 Puudega inimeste erivajadused
M28 Puudega inimeste erivajadused
M28 Puudega inimeste erivajadused
M28 Puudega inimeste erivajadused
M28 Puudega inimeste erivajadused
M28 Puudega inimeste erivajadused
M28 Puudega inimeste erivajadused
M28 Puudega inimeste erivajadused
M28 Puudega inimeste erivajadused
M28 Puudega inimeste erivajadused
M28 Puudega inimeste erivajadused
M28 Puudega inimeste erivajadused
M28 Puudega inimeste erivajadused
M28 Puudega inimeste erivajadused
M28 Puudega inimeste erivajadused
M28 Puudega inimeste erivajadused
M28 Puudega inimeste erivajadused
M28 Puudega inimeste erivajadused
M28 Puudega inimeste erivajadused
M28 Puudega inimeste erivajadused
M28 Puudega inimeste erivajadused
M28 Puudega inimeste erivajadused
M28 Puudega inimeste erivajadused
M28 Puudega inimeste erivajadused
EhS Projekteerimistingimused
EhS Projekteerimistingimused
EhS Projekteerimistingimused
EhS Projekteerimistingimused
EhS Projekteerimistingimused
EhS Projekteerimistingimused
M17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje
veevarustusele
M17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje
veevarustusele
M17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje
veevarustusele
M17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje
veevarustusele
M17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje
veevarustusele
M17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje
veevarustusele
M17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje
veevarustusele
M17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje
veevarustusele
M17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje
veevarustusele
M17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje
veevarustusele
M17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje
veevarustusele
M17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje
veevarustusele
M17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje
veevarustusele
M17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje
veevarustusele
M17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje
veevarustusele
M17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje
veevarustusele
M17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje
veevarustusele
M17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje
veevarustusele
M17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje
veevarustusele
M17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje
veevarustusele
M17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje
veevarustusele
M17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje
veevarustusele
M17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje
veevarustusele
M17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje
veevarustusele
nnekõike BIM kontrollide puhul), aga soovitav kõigi puhul, et oleks võimalik jälgida vajadust kontrolle muuta
URL õigusaktile Täpsustus
https://www.riigiteataja.ee/akt/110062015008 § 2. Ehitise tehnilised andmed
https://www.riigiteataja.ee/akt/110062015008 § 2. Ehitise tehnilised andmed
https://www.riigiteataja.ee/akt/110062015008 § 2. Ehitise tehnilised andmed
https://www.riigiteataja.ee/akt/110062015008 § 2. Ehitise tehnilised andmed
https://www.riigiteataja.ee/akt/110062015008 § 2. Ehitise tehnilised andmed
https://www.riigiteataja.ee/akt/110062015008 § 2. Ehitise tehnilised andmed
https://www.riigiteataja.ee/akt/110062015008 § 2. Ehitise tehnilised andmed
https://www.riigiteataja.ee/akt/110062015008 § 2. Ehitise tehnilised andmed
https://www.riigiteataja.ee/akt/110062015008 § 2. Ehitise tehnilised andmed
https://www.riigiteataja.ee/akt/110062015008 § 2. Ehitise tehnilised andmed
https://www.riigiteataja.ee/akt/110062015008 § 2. Ehitise tehnilised andmed
https://www.riigiteataja.ee/akt/110062015008 § 2. Ehitise tehnilised andmed
https://www.riigiteataja.ee/akt/110062015008 § 2. Ehitise tehnilised andmed
https://www.riigiteataja.ee/akt/110062015008 § 2. Ehitise tehnilised andmed
https://www.riigiteataja.ee/akt/110062015008 § 2. Ehitise tehnilised andmed
https://www.riigiteataja.ee/akt/110062015008 § 2. Ehitise tehnilised andmed
https://www.riigiteataja.ee/akt/110062015008 § 2. Ehitise tehnilised andmed
https://www.riigiteataja.ee/akt/110062015008 § 2. Ehitise tehnilised andmed
https://www.riigiteataja.ee/akt/110062015008 § 2. Ehitise tehnilised andmed
https://www.riigiteataja.ee/akt/110062015008 § 2. Ehitise tehnilised andmed
https://www.riigiteataja.ee/akt/110062015008 § 2. Ehitise tehnilised andmed
https://www.riigiteataja.ee/akt/110062015008 § 2. Ehitise tehnilised andmed
https://www.riigiteataja.ee/akt/110062015008 § 2. Ehitise tehnilised andmed
https://www.riigiteataja.ee/akt/110062015008 § 2. Ehitise tehnilised andmed
https://www.riigiteataja.ee/akt/110062015008 § 2. Ehitise tehnilised andmed
https://www.riigiteataja.ee/akt/110062015008 § 2. Ehitise tehnilised andmed
https://www.riigiteataja.ee/akt/110062015008 § 3. Eluruumi tehnilised andmed
https://www.riigiteataja.ee/akt/110062015008 § 3. Eluruumi tehnilised andmed
https://www.riigiteataja.ee/akt/110062015008 § 3. Eluruumi tehnilised andmed
https://www.riigiteataja.ee/akt/110062015008 § 3. Eluruumi tehnilised andmed
https://www.riigiteataja.ee/akt/110062015008 § 3. Eluruumi tehnilised andmed
https://www.riigiteataja.ee/akt/110062015008 § 3. Eluruumi tehnilised andmed
https://www.riigiteataja.ee/akt/110062015008 § 3. Eluruumi tehnilised andmed
https://www.riigiteataja.ee/akt/110062015008 § 3. Eluruumi tehnilised andmed
https://www.riigiteataja.ee/akt/110062015008 § 4. Mitteeluruumi tehnilised andmed
https://www.riigiteataja.ee/akt/110062015008 § 4. Mitteeluruumi tehnilised andmed
https://www.riigiteataja.ee/akt/110062015008 § 4. Mitteeluruumi tehnilised andmed
https://www.riigiteataja.ee/akt/110062015008 § 4. Mitteeluruumi tehnilised andmed
https://www.riigiteataja.ee/akt/110062015008 § 4. Mitteeluruumi tehnilised andmed
https://www.riigiteataja.ee/akt/110062015008 § 4. Mitteeluruumi tehnilised andmed
https://www.riigiteataja.ee/akt/110062015008 § 4. Mitteeluruumi tehnilised andmed
https://www.riigiteataja.ee/akt/124082018002 § 2. Nõuded eluruumi mõõtmetele ja pinnale, lg (1)
https://www.riigiteataja.ee/akt/124082018002 § 2. Nõuded eluruumi mõõtmetele ja pinnale, lg (1)
https://www.riigiteataja.ee/akt/124082018002 § 2. Nõuded eluruumi mõõtmetele ja pinnale, lg (1)
https://www.riigiteataja.ee/akt/124082018002 § 2. Nõuded eluruumi mõõtmetele ja pinnale, lg (1)
https://www.riigiteataja.ee/akt/124082018002 § 2. Nõuded eluruumi mõõtmetele ja pinnale, lg (1)
https://www.riigiteataja.ee/akt/124082018002 § 2. Nõuded eluruumi mõõtmetele ja pinnale, lg (2)
https://www.riigiteataja.ee/akt/124082018002 § 2. Nõuded eluruumi mõõtmetele ja pinnale, lg (2)
https://www.riigiteataja.ee/akt/124082018002 § 3. Nõuded ustele, akendele ja ligipääsetavusele, lg
https://www.riigiteataja.ee/akt/124082018002 (1)3. Nõuded ustele, akendele ja ligipääsetavusele, lg
§
(1)
https://www.riigiteataja.ee/akt/124082018002 § 3. Nõuded ustele, akendele ja ligipääsetavusele
https://www.riigiteataja.ee/akt/124082018002 (2)
§ 3. Nõuded ustele, akendele ja ligipääsetavusele, lg
(1)
https://www.riigiteataja.ee/akt/124082018002 § 3. Nõuded ustele, akendele ja ligipääsetavusele
(2)
https://www.riigiteataja.ee/akt/124082018002 § 3. Nõuded ustele, akendele ja ligipääsetavusele
(1)
https://www.riigiteataja.ee/akt/124082018002 § 3. Nõuded ustele, akendele ja ligipääsetavusele
(4)
https://www.riigiteataja.ee/akt/124082018002 § 3. Nõuded ustele, akendele ja ligipääsetavusele
(4)
https://www.riigiteataja.ee/akt/124082018002 § 3. Nõuded ustele, akendele ja ligipääsetavusele
(4)
https://www.riigiteataja.ee/akt/124082018002 § 3. Nõuded ustele, akendele ja ligipääsetavusele
(4)
https://www.riigiteataja.ee/akt/124082018002 § 3. Nõuded ustele, akendele ja ligipääsetavusele
(4)
https://www.riigiteataja.ee/akt/124082018002 § 3. Nõuded ustele, akendele ja ligipääsetavusele
(4)
https://www.riigiteataja.ee/akt/118072015007 § 15. Asendiplaan (1)
https://www.riigiteataja.ee/akt/118072015007 § 16. Arhitektuuri osa (1)
https://www.riigiteataja.ee/akt/118072015007 § 16. Arhitektuuri osa (1)
https://www.riigiteataja.ee/akt/109062015025 § 3. Ehitusprojekti ekspertiisi kohustuslikkus (2)
https://www.riigiteataja.ee/akt/109062015025 § 3. Ehitusprojekti ekspertiisi kohustuslikkus (2)
https://www.riigiteataja.ee/akt/109062015025 § 3. Ehitusprojekti ekspertiisi kohustuslikkus (3)
https://www.riigiteataja.ee/akt/109062015025 § 3. Ehitusprojekti ekspertiisi kohustuslikkus (3)
https://www.riigiteataja.ee/akt/131052018055 § 1. Määruse kohaldamisala (2)
https://www.riigiteataja.ee/akt/131052018055 § 1. Määruse kohaldamisala (2)
https://www.riigiteataja.ee/akt/131052018055 § 4. Nõuded parklale (1)
https://www.riigiteataja.ee/akt/131052018055 § 5. Nõuded parkla sissepääsule (1)
https://www.riigiteataja.ee/akt/131052018055 § 14. Nõuded pandusele
https://www.riigiteataja.ee/akt/131052018055 § 14. Nõuded pandusele (4)
https://www.riigiteataja.ee/akt/131052018055 § 14. Nõuded pandusele (4)
https://www.riigiteataja.ee/akt/131052018055 § 14. Nõuded pandusele (6)
https://www.riigiteataja.ee/akt/131052018055 § 14. Nõuded pandusele (6)
https://www.riigiteataja.ee/akt/131052018055 § 14. Nõuded pandusele (11)
https://www.riigiteataja.ee/akt/131052018055 § 14. Nõuded pandusele (11)
https://www.riigiteataja.ee/akt/131052018055 § 14. Nõuded pandusele (11)
https://www.riigiteataja.ee/akt/131052018055 § 15. Nõuded trepile (1)
https://www.riigiteataja.ee/akt/131052018055 § 15. Nõuded trepile (2)
https://www.riigiteataja.ee/akt/131052018055 § 15. Nõuded trepile (2)
https://www.riigiteataja.ee/akt/131052018055 § 15. Nõuded trepile (2)
https://www.riigiteataja.ee/akt/131052018055 § 15. Nõuded trepile (2)
https://www.riigiteataja.ee/akt/131052018055 § 15. Nõuded trepile (2)
https://www.riigiteataja.ee/akt/131052018055 § 15. Nõuded trepile (3)
https://www.riigiteataja.ee/akt/131052018055 § 15. Nõuded trepile (3)
https://www.riigiteataja.ee/akt/131052018055 § 15. Nõuded trepile (3)
https://www.riigiteataja.ee/akt/131052018055 § 15. Nõuded trepile (3)
https://www.riigiteataja.ee/akt/131052018055 § 15. Nõuded trepile (3)
https://www.riigiteataja.ee/akt/131052018055 § 16. Nõuded käsipuule (1)
https://www.riigiteataja.ee/akt/131052018055 § 16. Nõuded käsipuule (1)
https://www.riigiteataja.ee/akt/131052018055 § 17. Hoone üldnõuded (2)
https://www.riigiteataja.ee/akt/131052018055 § 17. Hoone üldnõuded (2)
https://www.riigiteataja.ee/akt/131052018055 § 17. Hoone üldnõuded (2)
https://www.riigiteataja.ee/akt/131052018055 § 20. Nõuded ukse avanemisele (1)
https://www.riigiteataja.ee/akt/131052018055 § 20. Nõuded ukse avanemisele (1)
https://www.riigiteataja.ee/akt/131052018055 § 20. Nõuded ukse avanemisele (1)
https://www.riigiteataja.ee/akt/121122019005 § 26. Projekteerimistingimused
detailplaneeringu koostamise kohustuse
puudumisel (4)
https://www.riigiteataja.ee/akt/121122019005 § 26. Projekteerimistingimused
detailplaneeringu koostamise kohustuse
puudumisel (4)
https://www.riigiteataja.ee/akt/121122019005 § 26. Projekteerimistingimused
detailplaneeringu koostamise kohustuse
https://www.riigiteataja.ee/akt/121122019005 puudumisel (4)
§ 26. Projekteerimistingimused
detailplaneeringu koostamise kohustuse
puudumisel (4)
https://www.riigiteataja.ee/akt/121122019005 § 26. Projekteerimistingimused
detailplaneeringu koostamise kohustuse
puudumisel (4)
https://www.riigiteataja.ee/akt/121122019005 § 26. Projekteerimistingimused
detailplaneeringu koostamise kohustuse
puudumisel (4)
https://www.riigiteataja.ee/akt/130112018012 § 5. Hoone tuleohutuse määramine (1)
Lisa 1
https://www.riigiteataja.ee/akt/130112018012 § 5. Hoone tuleohutuse määramine (1)
Lisa 1
https://www.riigiteataja.ee/akt/130112018012 § 5. Hoone tuleohutuse määramine (1)
https://www.riigiteataja.ee/akt/130112018012 § 5. Hoone tuleohutuse määramine (1)
https://www.riigiteataja.ee/akt/130112018012 § 5. Hoone tuleohutuse määramine (1)
Lisa 2
https://www.riigiteataja.ee/akt/130112018012 § 5. Hoone tuleohutuse määramine (1)
Lisa 2
https://www.riigiteataja.ee/akt/130112018012 § 5. Hoone tuleohutuse määramine (1)
Lisa 2
https://www.riigiteataja.ee/akt/130112018012 § 5. Hoone tuleohutuse määramine (2)
https://www.riigiteataja.ee/akt/130112018012 § 6. Tulepüsivus
Lisa 3
Lisa 4
https://www.riigiteataja.ee/akt/130112018012 § 6. Tulepüsivus
Lisa 3
Lisa 4
https://www.riigiteataja.ee/akt/130112018012 § 11. Tuletõkkesektsioon
§ 12. Tuletõkkesektsioonide moodustamine
https://www.riigiteataja.ee/akt/130112018012 § 8. Tuletundlikkus
Lisa 6
Lisa 7
https://www.riigiteataja.ee/akt/130112018012 § 8. Tuletundlikkus
Lisa 6
Lisa 7
https://www.riigiteataja.ee/akt/130112018012 § 8. Tuletundlikkus
Lisa 6
Lisa 7
https://www.riigiteataja.ee/akt/130112018012 § 8. Tuletundlikkus
Lisa 6
Lisa 7
https://www.riigiteataja.ee/akt/130112018012 § 8. Tuletundlikkus
Lisa 6
Lisa 7
https://www.riigiteataja.ee/akt/130112018012 § 8. Tuletundlikkus
Lisa 6
Lisa 7
https://www.riigiteataja.ee/akt/130112018012 § 8. Tuletundlikkus
Lisa 6
Lisa 7
https://www.riigiteataja.ee/akt/130112018012 § 8. Tuletundlikkus
Lisa 6
Lisa 7
https://www.riigiteataja.ee/akt/130112018012 § 8. Tuletundlikkus
Lisa 6
Lisa 7
https://www.riigiteataja.ee/akt/130112018012 § 53. Tuletõrjelift
https://www.riigiteataja.ee/akt/130112018012 § 42. Evakuatsioonipääs
§ 44. Evakuatsioonipääsude arv
https://www.riigiteataja.ee/akt/130112018012 § 45. Evakuatsioonitee - § 49. Evakuatsiooni-
ja väljumistee ukse või sellel asuva ukse
sulused
https://www.riigiteataja.ee/akt/130112018012 § 11. Tuletõkkesektsioon
§ 12. Tuletõkkesektsioonide moodustamine
Täpsustus 1
§ 19. Ehitisealune pind
§ 19. Ehitisealune pind (3)
§ 22. Suletud netopind
§ 18. Korrus
§ 18. Korrus
§ 30. Ehitise kõrgus
§ 30. Ehitise kõrgus
§ 31. Ehitise sügavus
§ 32. Ehitise pikkus
§ 33. Ehitise laius
§ 34. Ehitise maht
§ 34. Ehitise maht
§ 28. Köetav pind
§ 27. Üldkasutatav pind
§ 26. Tehnopind
§ 6. Materjali liigid
§ 6. Materjali liigid
§ 6. Materjali liigid
§ 6. Materjali liigid
§ 6. Materjali liigid
§ 6. Materjali liigid
§ 23. Ruumi pind ja § 24. Eluruumi pind
§ 23. Ruumi pind ja § 25. Mitteeluruumi pind
Vabariigi valitsuse määrus nr.103
"Aadressiandmete süsteem"
§ 17. Ruumide liigid
§ 23. Ruumi pind ja § 24. Eluruumi pind
§ 28. Köetav pind
§ 17. Ruumide liigid
§ 17. Ruumide liigid
§ 29. Rõdu ja lodža pind
Vabariigi valitsuse määrus nr.103
"Aadressiandmete süsteem"
Majandus- ja taristuministri määrus nr.51 Ehitise
kasutamise otstarvete loetelu lisa 1
Majandus- ja taristuministri määrus nr.51 Ehitise
kasutamise otstarvete loetelu lisa 1
§ 23. Ruumi pind ja § 25. Mitteeluruumi pind
§ 28. Köetav pind
§ 29. Rõdu ja lodža pind
https://www.riigiteataja.ee/akt/131052018055
§ 16. Nõuded käsipuule
https://www.riigiteataja.ee/akt/105062015001
https://www.riigiteataja.ee/akt/119042016003
https://www.riigiteataja.ee/akt/110062015008
https://www.riigiteataja.ee/akt/110062015008
https://www.riigiteataja.ee/akt/119042016003
Selge on M57 osa, kus on nõuded andmete esitamisele. Teiste määruste
Vajalik ainult parameetriliste
nõuetest tulev vajalik info vajab täpsustamist, selgitamist, korrastamist.
kontrollide puhul?
Andmeväli/ (+ objektid, atribuudid, seosed?) Täpsustused, täiendused,
esituse vormi ja sisu kindlaksmääramine vajalik, vastavalt BIM kontrollide Mõõde
eripärale
1) ehitisealune pind; m2
2) maapealse osa alune pind; m2
3) suletud netopind; m2
4) maapealse osa korruste arv; tk
5) maa-aluse osa korruste arv; tk
6) absoluutne kõrgus; m
7) kõrgus; m
8) sügavus; m
9) pikkus; m
10) laius; m
11) maht; m3
12) maapealse osa maht; m3
13) köetav pind; (tuleb energiamärgise arvutamisega seoses juurde m2
sisekliima tagamisega köetav pind, siis vaja seda rida täiendada)
14) üldkasutatav pind; m2
15) tehnopind; m2
17) kande- ja jäigastavate konstruktsioonide materjal; Valim
18) katuste ja katuslagede kandva osa materjal; Valim
19) vahelagede kandva osa materjal; Valim
20) välisseina liik; Valim
21) katusekatte materjal; Valim
22) välisseina välisviimistluse materjal; Valim
32) liftide arv; tk
33) eluruumide arv; tk
34) eluruumide pind; m2
36) mitteeluruumide arv; tk
37) mitteeluruumide pind; m2
1) eluruumi number aadressandmete süsteemi infosüsteemi andmete alusel;
number
2) eluruumi sissepääsu korrus; number
3) eluruumi tubade arv; tk
4) eluruumi pind; m2
5) eluruumi köetav pind; m2
12) eluruumi avatud köökide arv; tk
13) eluruumi köökide arv; m2
14) eluruumi rõdude ja lodžade pind. m2
1) mitteeluruumi number aadressandmete süsteemi infosüsteemi Number
andmete alusel;
2) mitteeluruumi sissepääsu korrus; Number
3) mitteeluruumi nimetus; tekst
4) mitteeluruumi kasutamise otstarve; Kood
5) mitteeluruumi pind; m2
6) mitteeluruumi köetav pind; m2
11) mitteeluruumi rõdude ja lodžade pind. m2
eluruumi osa
eluruumi osa kasutusotstarve (… tuba) kood? tekst?
eluruumi osa pind m2
eluruumi osa laius m
eluruumi osa kõrgus m
eluruumi osa ruumilahendus (katusekorruse kaldseintega tuba)
eluruumi osa pind tingimusega kõrgus >= 1,6 m2
eluruumil teistest eluruumidest eraldi sissepääsu/ukse olemasolu Jah/ei
eluruumi osa eraldatus
uksega ühendatavate ruumide tüübid/kasutusotstarbed
eluruumi osa uste arv
ukseava laius m
ukseava kõrgus m
lifti olemasolu tingimustel: jah/ei
hoone korruste arv
hoone sissepääsu korrus
lifti sissepääsude asukohad
ruumiline ühendus eluruumi sissepääsu ja lifti sissepääsu vahel
ruumiline ühendus hoone sissepääsu ja lifti vahel
ehitise paiknemine krundil (X,Y,Z)
ehitise arhitektuurilahendus;
Kas rakenduvad puuetega inimeste nõuded?
inimeste arv hoones
Ehitise kasutusotstarve (KAOS)
Ehitise kõrgus maapinnast
Ehitise sügavus
Kas ehitises osutatakse avalikkusele suunatud teenust? KAOS?
Kas ehitis või selle osa peab planeeringu või projekteerimistingimuste
kohaselt vastama puudega inimeste erivajadustest tulenevatele
nõuetele.
Parkimiskohtade arv tk
Parkla sisse- ja väljapääsu läbipääsuavade laiused m
Panduse pikikalle %
Panduse pikkus m
Panduse puhkemademe pikkus m
Käsipuude olemasolu pandusel Jah/Ei
Panduse äärise kõrgus m
Ruumi kõrgus panduse kohal m
Panduse liik (sirgpandus/keerdpandus)
Panduse liiklussuund (ühe- , kahesuunaline)
Trepi/tõusu astmete arv tk
Trepiastme laius m
Trepiastme kõrgus m
Trepimademe olemasolu trepil Jah/Ei
Ruumi kõrgus trepimademe kohal m
Trepi asukoht/liik (hoonesisene, kaetud välistrepp, lahtine välistrepp)
Trepi algus (korrus?)
Trepi lõpp (korrus?)
Käsipuude olemasolu trepil Jah/Ei
Trepi atribuut: Käsipuude olemasolu trepil (paremal, vasakul)
Trepi atribuut: käsipuude pidevus (jätkumine trepimademetel)
Käsipuu kõrgus trepiastme esiservast mõõdetuna m
Käsipuu kaugus seinast/piirdest m
astmeteta tõusu/panduse olemasolu sissepääsutasandini
liikumisruumi pikkus ja laius sissepääsu ukse ees m*m
liikumisruumi horisontaalsus
Evakuatsiooni suund ust ümbritseval alal
Ukse avanemise suund
Ukse avanemise määr (max)
1) kasutamise otstarve; Kood
2) suurim lubatud arv maa-alal; tk
3) asukoht; (X,Y,Z) punktikogum
4) lubatud suurim ehitisealune pind; m2
5) kõrgus ja vajaduse korral sügavus; m
7) maa- või veealal asuvate ehitiste teenindamiseks vajaliku ehitise (X,Y,Z)
võimalik asukoht;
tuleohutuslik kasutusviis
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1301/1201/8012/Lisa
tuleohutuslik kasutusotstarve 1_21112018.pdf#
ehitisealune pind m2
suletud netopind m2
kõrgus m
korruste arv tk
Hoone kasutajate arv in
tuleohutusklass TP1/TP2/TP3
kandekonstruktsioonide tulepüsivus min
tuletõkkesektsioonide tulepüsivus min
tuletõkkesektsiooni piirpindala m2
sisepindade seinade ja lagede tuletundlikkus
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1301/1201/8012/Lisa
sisepindade põrandate tuletundlikkus %206_21112018.pdf#
välisseinade välispindade tuletundlikkus
õhutuspilu välispinna tuletundlikkus
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1301/1201/8012/SI
õhutuspilu sisepinna tuletundlikkus M_m17_Lisa7.pdf#
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1301/1201/8012/SI
M_m17_Lisa7.pdf#
soojustussüsteemi tuletundlikkus
tehniliste ruumide seinade ja lagede, sh panipaikade vaheseinade
tuletundlikkus
Hoone tehniliste ruumide põrandate tuletundlikkus on esitatud ja vastab
nõuetele
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1301/1201/8012/Lisa
%206_21112018.pdf#
Hoone katlaruumi põranda tuletundlikkus on esitatud ja vastab nõuetele
tuletõrjelift Jah/ei ning tk
evakuatsioonipääsude arv tk
väljumistee pikkus m
tuletõkkesektsioonide graafiline esitlus -
Vajalik ainult parameetriliste
kontrollide puhul?
Täpsus Kommentaar
0.1
0.1
0.1
1
1
0.1
0.1
0.1
0.1
0.1
1
1
0.1
0.1
0.1
1
1
0.1
1
0.1
https://www.riigiteataja.ee/akt/10901201801
0
1
1
0.1
0.1
1
0.1
0.1
https://www.riigiteataja.ee/akt/10901201801
0
1
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1050/620
1/5001/MKM_m51_lisa.pdf#
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1050/620
1
1/5001/MKM_m51_lisa.pdf#
0.1
0.1
0.1
0,1
0,1
0,1
0,1
0,001
0,001
1
0.1
1
0.1
0.1
0.001
0.1
1
0.001
0.001
0.1
0.001
0.001
0.1
100%
1
Lingi all määrus, millest võib täpsuse välja lugeda
Määruses kirjas, kuidas vastavaid mõõtmeid
0.1 arvestada
Määruses kirjas, kuidas vastavaid mõõtmeid
0.1 arvestada
w.riigiteataja.ee/aktilisa/1301/1201/8012/Lisa
1_21112018.pdf#
0.1
0.1
0.1
1
1
-
Ette tähis R (R30, R60)
1
Ette tähis EI (EI30, EI60)
1
0.1
w.riigiteataja.ee/aktilisa/1301/1201/8012/Lisa
%206_21112018.pdf#
ww.riigiteataja.ee/aktilisa/1301/1201/8012/SI
M_m17_Lisa7.pdf#
ww.riigiteataja.ee/aktilisa/1301/1201/8012/SI
M_m17_Lisa7.pdf#
w.riigiteataja.ee/aktilisa/1301/1201/8012/Lisa
%206_21112018.pdf#
1
1
0.1
-
Kas andmed on BIM projektis
BIM info link 1 BIM info link 2
HD LISA 2
HANKELEPINGU PROJEKT
HANKELEPINGU PROJEKT
Tallinn
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur-Ameerika 1,
Tallinn 10122, mida esindab põhimääruse alusel kantsler Ando Leppiman (edaspidi Tellija),
ja
... registrikood ..., asukoht ..., mida esindab ... (edaspidi Täitja), keda edaspidi nimetatakse eraldi Pooleks
ja ühiselt Poolteks,
sõlmivad käesoleva hankelepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas:
1. Üldsätted
1.1 Lepingu eesmärgiks on reguleerida Poolte suhteid, õigusi, kohustusi ning vastutust Lepingu esemeks
oleva töö „BIM-põhise loamenetluse tarkvaralahenduse väljaarendamine“ (edaspidi Töö) teostamisel,
järgides Lepingus, hanke alusdokumentides ja selle lisades sätestatud tingimusi.
1.2 Pooled juhinduvad lepingu täitmisel ja omavaheliste suhete reguleerimisel Lepingust ning Lepinguga
reguleerimata küsimustes hanke alusdokumentides ja selle lisades sätestatud tingimustest ning Eesti
Vabariigis kehtivatest õigusaktidest.
1.3 Leping sõlmitakse Tellija korraldatud avatud hankemenetlusega riigihanke „BIM-põhise loamenetluse
tarkvaralahenduse väljaarendamine“ (viitenumber XXX) tulemusena ning vastavuses hanke
alusdokumentidele ning Täitja edukaks tunnistatud pakkumusele.
1.4 Poolte esindajad kinnitavad, et neil on kõik õigused j a piisavad volitused sõlmida Leping esindatava nimel
kooskõlas õigusaktidega ning nad ei tea ühtegi takistust Lepinguga võetud ja selles sätestatud kohustuste
täitmiseks.
1.5 Mõisted „Tellija“ ja „Täitja“ hõlmavad kõiki vastavalt Tellijaga või Täitjaga töö- või teenistussuhetes
olevaid isikuid, aga samuti kõiki teisi isikuid, keda Tellija või Täitja on kaasanud teise Poole nõusolekul
Lepingu täitmisse.
1.6 Täitja esindaja kinnitab, et tal on tehniline kompetentsus ja võimalused Lepingu professionaalseks ja
nõuetekohaseks täitmiseks.
1.7 Lepingu dokumendid koosnevad Lepingust, Lepingu lisadest ning Lepingu võimalikest muudatustest,
milles lepitakse kokku pärast Lepingu allkirjastamist.
1.8 Käesoleva Lepingu allakirjutamise hetkel on Lepingule lisatud ja Pooled loevad Lepingu lisadeks järgmised
dokumendid:
Lisa 1 – Töö üleandmise ja vastuvõtmise akti vorm;
Lisa 2 – Tehniline kirjeldus koos lisadega;
Lisa 3 – Hanke alusdokumendid koos nende lisadega (leitavad e-riigihangete keskkonnas);
Lisa 4 – Täitja pakkumus.
2. Lepingu ese, Töö teostamise tähtaeg ning Töö üleandmine ja vastuvõtmine
2.1 Lepingu esemeks on Töö teostamine, järgides Lepingus, hanke alusdokumentides ja nende lisades
sätestatud tingimusi. Töö täpsem kirjeldus on sätestatud Lepingu Lisas 2 „Tehniline kirjeldus“.
2.2 Täitja teostab punktis 2.1 nimetatud Töö ja annab selle Tellijale üle koos digitaalselt allkirjastatud
üleandmise-vastuvõtmise aktiga (edaspidi akt). Täitja annab Töö üle vastavalt Lepingu Lisa 2 punktile 3.1
etapiviisiliselt alljärgnevalt:
2.2.1 I etapi tulemite üleandmine hiljemalt 4 kuud pärast Lepingu sõlmimist;
2.2.2 II etapi tulemite üleandmine hiljemalt 10 kuud pärast Lepingu sõlmimist;
2.2.3 III etapi tulemite üleandmine hiljemalt 12 kuud pärast Lepingu sõlmimist.
2.3 Tellija vaatab Töö üle ja tagastab digitaalselt allkirjastatud akti Täitjale 15 tööpäeva jooksul arvates Töö
üleandmisest juhul, kui Töö on teostatud vastavalt lepingutingimustele.
2.4 Töö lepingutingimustele mittevastavuse korral kohustub Tellija punktis 2.3 nimetatud perioodi jooksul
sellest Täitjat teavitama ja osutama konkreetsele puudusele Töös ning määrama mõistliku tähtaja
puuduse kõrvaldamiseks või uue, lepingutingimustele vastava Töö esitamiseks.
2.5 Täitja arvestab Töö teostamisel Tellija antud juhistega ning kõrvaldab Tellija nõudmisel Töös esinevad
puudused Tellija määratud tähtajaks.
3. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord
3.1 Lepingu maksumus on xxxxxx eurot, millele lisandub käibemaks (20%). Lepingu maksumus tasutakse
Täitjale punktis 2.2 nimetatud etappide kaupa:
3.1.1 25% lepingu hinnast (xxx eurot) makstakse välja pärast punktis 2.2.1 viidatud Töö tulemite
üleandmist ja Tellija poolt heakskiitmist (digitaalselt allkirjastatud akti tagastamist vastavalt
Lepingu punktile 2.3);
3.1.2 65% lepingu hinnast (xxx eurot) makstakse välja pärast punktis 2.2.2 näidatud tulemuse
esitamist ja Tellija poolt heakskiitmist (digitaalselt allkirjastatud akti tagastamist vastavalt
Lepingu punktile 2.3);
3.1.3 10% lepingu hinnast (xxx eurot) makstakse välja pärast punktis 2.2.3 näidatud tulemuse
esitamist ja Tellija poolt heakskiitmist (digitaalselt allkirjastatud akti tagastamist vastavalt
Lepingu punktile 2.3).
3.2 Pärast Lepingu punktis 2.2 nimetatud akti allkirjastamist Poolte poolt ja heakskiitmist punktis 2.3
nimetatud tingimuste kohaselt esitab Täitja arve Lepingu punktis 2.1 nimetatud Töö teostamise eest.
Tasu makstakse välja vastavalt Lepingu punktides 3.1.1-3.1.3 sätestatud etappide kaupa Täitja nimetatud
arveldusarvele.
3.3 Tellija tasub lepingutingimustele vastava Töö eest pärast selle vastuvõtmist hiljemalt 30 päeva jooksul
Täitja esitatud arve kättesaamisest arvates.
3.4 Täitja esitab Tellijale arve masintöödeldaval kujul, vastavalt kehtivale e-arve standardile
(http://www.pangaliit.ee/et/arveldused/e-arve). Arvele märgitakse Tellija dokumendiregistris
registreeritud Lepingu number ja Lepingus nimetatud Tellija kontaktisik.
2
4. Tellija õigused ja kohustused
4.1 Tellijal on õigus:
4.1.1 nõuda Täitjalt vastavalt Lepingu tingimustele nõuetekohast ja tähtaegset Töö teostamist ja selle
üleandmist;
4.1.2 nõuda Täitjalt töölõikude asendamist samaväärsetega ilma lisatasuta, kui Töö teostamise käigus
selgub, et vahetus aitab paremini saavutada Töö tulemusi eeldusel, et asendatavat töölõiku ei
ole veel sooritama asutud ja Täitja meeskonna ressursivajadus on vahetatavate töölõikude
puhul sarnane või on uus töölõik kaetav Täitja meeskonna vaba ressursiga;
4.1.3 kontrollida Töö teostamise käiku ja nõuda Täitjalt Töö teostamise kohta informatsiooni;
4.1.4 pöörduda vajadusel kolmanda isiku poole sõltumatu eksperthinnangu saamiseks Töö kvaliteedi
kohta;
4.1.5 kasutada õiguskaitsevahendeid (sh öelda Leping üles), samuti nõuda Lepingus sätestatud
juhtudel leppetrahvi, kui Täitja ei pea kinni Lepingus, selle lisades või muudes Lepingu juurde
kuuluvates dokumentides sätestatud tähtaegadest, tingimustest ja maksumusest, samuti kui
Täitja ei täida või täidab mittevastavalt muid endale Lepinguga võetud kohustusi.
4.2 Tellija on kohustatud:
4.2.1 esitama Töö teostamiseks vajalikud andmed ja informatsiooni või korraldama neile juurdepääsu;
4.2.2 Täitja esitatud Töö üle vaatama ja vastu võtma, kui Töö on teostatud nõuetekohaselt ja vastab
lisades 2 ja 3 toodud nõuetele;
4.2.3 Töö mittevastavuse korral Lepingu tingimustele teatama sellest Täitjale punktis 2.3 nimetatud
tähtaja jooksul koos puuduste kõrvaldamiseks sätestatud tähtajaga;
4.2.4 maksma Täitjale Töö eest tasu punktis 3 sätestatud tingimustel.
5. Täitja õigused ja kohustused
5.1 Täitjal on õigus:
5.1.1 nõuda Tellijalt Töö teostamiseks vajalike andmete ja informatsiooni esitamist või neile
juurdepääsu võimaldamist;
5.1.2 kasutada Töö teostamisel oma töömeetodeid ja -vahendeid;
5.1.3 saada nõuetekohaselt teostatud ja Tellija vastuvõetud Töö eest punktis 3 ettenähtud tasu.
5.2 Täitja on kohustatud:
5.2.1 teostama Töö professionaalselt ja nõuetekohaselt vastavalt Lepingu tingimustele, hanke
alusdokumentidele, pakkumusele ja Poolte kirjalikult taasesitatavas vormis kokku lepitud
täpsustustele ning andma Töö Tellijale või tema näidatud isikule üle Lepingus sätestatud
tähtaegadeks ja korras;
5.2.2 järgima Töö teostamisel Lepingus ja õigusaktides sätestatud nõudeid ning tagama Lepingust
tulenevate kohustuste täitmise kooskõlas heade kommetega;
5.2.3 lubama Tellijal kontrollida Töö teostamise käiku ja esitama Tellija nõudmisel Töö teostamise
kohta informatsiooni;
5.2.4 Tellija nõudmisel asendama töölõike samaväärsetega ilma lisatasuta, kui Töö teostamise käigus
selgub, et vahetus aitab paremini saavutada Töö tulemusi eeldusel, et asendatavat töölõiku ei
ole veel sooritama asutud ja Täitja meeskonna ressursivajadus on vahetatavate töölõikude
puhul sarnane või on uus töölõik kaetav Täitja meeskonna vaba ressursiga;
3
5.2.5 tähistama Töö struktuuritoetuse logoga vastavalt Vabariigi Valitsuse 12.09.2014 määrusele nr
146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest
rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord“.
6. Vastutus
6.1 Lepingut rikkunud Pool on kohustatud tekkinud kahjud teisele Poolele hüvitama.
6.2 Juhul, kui Täitja ei esita Tellijast mitteolenevatel põhjustel tähtajaks tellitud Tööd, on Tellijal õigus nõuda
Täitjalt leppetrahvi 0,5% Töö maksumusest päevas iga viivitatud päeva eest, kuni Töö üleandmiseni, kuid
mitte kauem kui kolmkümmend päeva. Tellijal on õigus leppetrahvi summa võrra vähendada Täitjale Töö
eest tasumisele kuuluvat summat.
6.3 Leppetrahvi nõudmine ei välista Tellija õigust kasutada Täitja suhtes teisi seadusega ettenähtud
õiguskaitsevahendeid. Lisaks leppetrahvi tasumisele on Tellijal õigus nõuda Täitjalt Lepingu täitmist
ja/või kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud.
6.4 Juhul, kui Töö mittevastavuse korral ei kõrvalda Täitja puudusi või ei esita uut, nõuetekohaselt teostatud
Tööd punktis 2.4 nimetatud tähtajaks, on Tellijal õigus alandada kokkulepitud Töö maksumust kuni 30%
ja/või Lepingust taganeda ning nõuda tekitatud kahju hüvitamist.
6.5 Tellija kohustub nõuetekohaselt teostatud ja tema poolt heakskiidetud Töö eest arve mitteõigeaegse
tasumise korral maksma Täitjale viivist 0,05% õigeaegselt tasumata summalt iga tasumisega viivitatud
päeva eest. Viivise arvestamist alustatakse viieteistkümnendast päevast ning arvestatakse iga viivitatud
päeva eest, kuid mitte kauem kui kuuskümmend päeva.
6.6 Lepingus sätestatud viiviste ja leppetrahvide tasumine ei vabasta Pooli Lepingust tulenevate muude
kohustuste täitmisest.
6.7 Poole koguvastutus seoses Lepingu täitmisega on piiratud punktis 3.1 nimetatud lepingutasu kahekordse
summaga.
7. Vääramatu jõud
7.1 Pooled vastutavad kohustuste rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui rikkumine on vabandatav.
Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui selle on põhjustanud prognoosimatud või Poole tegevusest
olenematud asjaolud (vääramatu jõud). Vääramatu jõud on asjaolu, mida Pool ei saanud mõjutada ja
mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta Lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga
arvestaks, seda väldiks, takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.
7.2 Vääramatu jõu esinemise korral muutuvad Lepingus nimetatud tähtajad perioodi võrra, mille jooksul
vääramatu jõu tegurid takistavad Lepingu täitmist.
7.3 Pool, kes rikub kohustust vääramatu jõu asjaolude tõttu, peab vääramatu jõu asjaoludest ja nende
mõjust viivitamata teatama teisele Poolele pärast seda, kui Pool sai teada või pidi teada saama
vääramatu jõu asjaoludest. Poolel on kohustus võtta tarvitusele kõik võimalikud abinõud vääramatu jõu
asjaolude ning nende tagajärjel tekitatava kahju vältimiseks või mõju vähendamiseks. Pool on kohustatud
jätkama oma lepinguliste kohustuste täitmist niipea, kui vääramatu jõu asjaolud on kõrvaldatud.
8. Teabe vahetamine
8.1 Pooled kohustuvad teist Poolt teavitama kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada või takistada
Lepingus sätestatud kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist.
8.2 Teade loetakse teisele Poolele kätte toimetatuks, kui:
8.2.1 teade on edastatud teisele Poolele elektronposti teel digitaalselt allkirjastatuna (teate
edastamise päeval);
8.2.2 teade on üle antud allkirja vastu (teate allkirjastamise kuupäeval);
4
8.2.3 teade on saadetud postiasutuse tähitud kirjaga teise Poole näidatud aadressil (kui postitamisest
on möödunud kolm päeva).
8.3 Punktis 8.2 nimetatud viisil peavad olema edastatud eelkõige Poolte Lepingu lõpetamise avaldused,
samuti Poole nõue teisele Poolele, mis esitatakse tulenevalt Lepingu rikkumisest.
8.4 Informatiivset teadet võib anda ka telefoni ja e-kirja teel.
8.5 Kõigist muudatustest Lepingus nimetatud andmetes teatatakse teisele Poolele kahe tööpäeva jooksul
muudatuste tegemisest arvates.
9. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõpetamine
9.1 Leping jõustub pärast Lepingu mõlemapoolset allakirjutamist ja kehtib kuni Poolte võetud kohustuste
nõuetekohase täitmiseni või ennetähtaegse lõpetamiseni.
9.2 Lepingut võib muuta Poolte kokkuleppel kooskõlas riigihangete seaduses toodud reeglitega.
9.3 Pooltel on õigus Lepingust taganeda või Leping üles öelda juhul, kui teine Pool rikub oluliselt Lepingust
tulenevaid kohustusi. Lepingu võib üles öelda etteteatamise tähtajata pärast seda, kui teine Pool ei täida
lepingujärgseid kohustusi ning ei ole Lepingu rikkumist kõrvaldanud 15 tööpäeva jooksul temale Lepingu
rikkumise lõpetamise nõude esitamisest arvates.
10. Vaidluste lahendamine
10.1 Kõik Lepingu täitmisest, muutmisest, lõpetamisest või vastutuse kohaldamisest tulenevad
vaidlusküsimused lahendatakse läbirääkimiste teel.
10.2 Kui läbirääkimistega kokkulepet ei saavutata, lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi õigusaktidega
sätestatud korras Tellija asukohajärgses kohtus. Lepingu sisu puhul kohaldatakse Eesti Vabariigis
kehtivaid õigusakte.
10.3 Lepingu tõlgendamisel lähtutakse Poolte ühisest tegelikust tahtest, isegi kui see erineb sõnade
tavapärasest tähendusest. Kui Poolte ühist tegelikku tahet ei õnnestu kindlaks teha, tuleb Lepingut
tõlgendada nii, nagu teise Poolega samasugune mõistlik isik pidi Lepingut samade asjaolude esinemise
korral mõistma.
10.4 Lepingu tingimust tuleb tõlgendada koos Lepingu teiste tingimustega, andes igaühele neist tähenduse,
mis lähtub Lepingu kui terviku tähendusest.
11. Muud sätted
11.1 Kumbki Pool ei tohi Lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi anda üle kolmandale isikule ilma teise
Poole nõusolekuta.
11.2 Lepinguga seonduva konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud
vaid teise Poole eelneval kirjalikul nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene
informatsiooni avaldamisele Poole audiitoritele, advokaatidele ja pankadele ning juhtudel, kui Pool on
õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama. Täitja on teadlik, et Leping on avalik,
välja arvatud osades, mis on märgitud avaliku teabe seadusest tulenevatel alustel asutusesiseseks
kasutamiseks.
11.3 Täitja on teadlik, et Töö tulemused (sh vahetulemused) on vastavalt hanke alusdokumentidele avalikud
ning Tellijal on õigus neid ilma Täitja nõusolekuta avalikustada.
11.4 Leping allkirjastatakse digitaalselt.
11.5 Töö on teos autoriõiguse seaduse mõistes.
11.6 Varaliste õiguste loovutamine:
5
11.6.1 Täitja loovutab Tellijale kõik Tööga seonduvad autoriõiguse varalised õigused alates Töö
vastuvõtmisest Tellija poolt. Täitjal ei ole õigust anda Tellijale loovutatud õigustega
samasuguseid õigusi kolmandatele isikutele;
11.6.2 Täitja kinnitab, et tal on õigus Tellijale neid üle anda ning juhul, kui kolmandad isikud esitavad
Tellijale seoses nende õigustega mingeid nõudmisi, hüvitab Täitja Tellijale kõik sellistest
nõudmistest tulenevad kahjud ja kulud;
11.6.3 Tasu autoriõiguse varaliste õiguste loovutamise ja isiklike õiguste kasutusõiguse eest sisaldub
Lepingu punktis 3.1 nimetatud tasus.
11.7 Tellijal on õigus kasutada Tööd (teost) ja muid Töö tulemusi igal viisil, sh avaldada, levitada,
reprodutseerida, esitada, muuta või täiendada ilma territoriaalsete piiranguteta, sh üldkasutatavas
arvutivõrgus. Samuti võib Tellija kasutada teost viisil, mis toob kaasa või võib kaasa tuua teose või selle
osade olulises mahus töötlemise. Teose või selle osade avalikustamisel, refereerimisel ja/või viitamisel
kohustub Tellija viitama Täitjale.
11.8 Töö käigus välja töötatud originaalsed metoodikad ja uuringu käigus saadud, koostatud või kogutud
anonüümseks muudetud andmed ja muu materjali (näiteks küsimustikud, joonised, juhendid,
lisaandmed) annab Täitja Tellijale üle pärast töö valmimist ning need kuuluvad Tellijale. Täitja võib
endale jätta materjalide ja andmete koopiad, kuid ilma Tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta ei tohi ta
neid kasutada Lepinguga mitteseotud eesmärkidel, v.a teadus- ja õppetöös.
12. Poolte volitatud esindajad
12.1 Tellija volitatud esindaja Lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja Töö vastuvõtmisel on
Christopher-Robin Raitviir e-post:
[email protected] telefon +372 5858 6446.
12.2 Täitja volitatud esindaja Lepingu tingimuste täitmisel ja kontrollimisel ja Töö üleandmisel on ..., e-post
..., telefon ....
12.3 Tellija volitatud esindajal on õigus esindada Tellijat kõikides Lepinguga seotud küsimustes, välja arvatud
Lepingu muutmine, tähtajalise Lepingu ühepoolne lõpetamine ning leppetrahvi, viivise ja/või kahjude
hüvitamise nõude esitamine.
12.4 Juhul, kui Tellija või Täitja asendab oma esindaja teisega, teatab ta sellest teisele Poolele vastavalt
punktis 8 sätestatule.
Poolte rekvisiidid
Täitja:
Tellija:
... Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
... Ando Leppiman
... kantsler
6
Lepingu Lisa 1 „Töö üleandmise-vastuvõtmise akt“ (vorm)
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
ja ... vahel sõlmitud
Lepingu nr … juurde
Töö üleandmise-vastuvõtmise akt
Käesolev Töö üleandmise-vastuvõtmise akt (edaspidi akt) on koostatud ... (edaspidi: Täitja) … poolt ja
esitatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna ehitisregistri BIM-
projektijuhile Christopher-Robin Raitviir’ile (edaspidi: Tellija), tõendamaks, et Täitja andis üle Poolte
vahel … . ... .2020. a. sõlmitud Lepingu „BIM-põhise loamenetluse tarkvaralahenduse
väljaarendamine“ nr … alusel osutatud Töö alljärgnevalt:
1. … (üleantava Töö nimetus, detailne kirjeldus (kas on lõpparuanne või vahearuanne ning
mida üleantav Töö hõlmab), ajavahemik, maht, täidetud tingimused, vajadusel viited
Lepingu punktidele vms).
2. Tellija on Töö osutamise tulemustega tutvunud ning kiidab Töö osutamise tulemused
heaks, millega ühtlasi loetakse Täitja poolt üle antud Töö vastuvõetuks.
Akt on aluseks Täitja poolt Tellijale kooskõlas Lepingu punktiga 3.2 arve esitamiseks summas … (summa
sõnades) eurot.
Akt omab digitaalselt allkirjastatuna juriidilist jõudu ning edastatakse elektrooniliselt mõlemale
Poolele.
Täitja Tellija
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
7
Ehitisregistri tarkvaraline arhitektuur
Ver. 9 05.03.2020
Ülo Puskar, Kristjan Kaiklem
Alates 2018 neljandast kvartalist on planeerimisel EHR arhitektuuri muudatused ning uue e-ehituse
keskkonna arendused, mis lähtuvad käesolevas dokumendis toodud nõuetest. Käesolev dokument
kajastab MKM IT osakonna ja EHR arendajate poolt tehtud e-ehituse keskkonna arhitektuuri
kokkuleppeid. Uutes arendustes tuleb järgida käesolevat dokumenti. Juhul, kui tekkib vajadus
käesolevas dokumendis toodud nõudeid laiendada või muuta tuleb selleks eelnevalt saavutada
kokkuleppe MKM IT spetsialistidega ning tehtud kokkulepped käesolevasse dokumenti sisse viia.
Arhitektuuri muutmise eesmärk
1. Lammutada olemasolev monoliitne Javal baseeruv EHR (edaspidi vana e. olemasolev EHR)
rakendus osadeks, et
a. Tagada lõppkasutajatele kiirem töökeskkond (praegune rakendus on tänu
keerukusele kohati muutunud väga aeglaseks).
b. Muuta rakenduse edasiarendamine kiiremaks ja odavamaks (tänase monoliitse
rakenduse arendamine nõuab pikka õpiaega, testimine on ajamahukas ja seetõttu on
arendused kauakestvad ning kallid).
2. Tagada uus (edaspidi viidatakse uuel arhitektuuril baseeruvale EHR rakendusele, kui uuele
EHR-le) ja tehniliselt kaasaegne platvorm e-ehituse kontseptsiooni realiseerimiseks. E-ehituse
üks oluline osa on EHR ja seetõttu on vajalik, et EHR tehniline lahendus võimaldaks
realiseerida kõiki e-ehituse vajadusi.
3. Tagada EHR jätkusuutlikkus võttes arendustes kasutusele järk järgult uusi tehnoloogiaid ja
rakenduse käitluskeskkondi nii, et olemasolevaid rakendusi saaks töös hoida, kuni uued need
välja vahetavad.
4. Tagada EHR vastavus kõigile ISKE klassiga määratud nõuetele.
Uue EHR-i tarkvaralise arhitektuuri põhimõtted
1. Arhitektuur lähtub mikroteenuste kontseptsioonist
(https://en.wikipedia.org/wiki/Microservices), ehk plaanis on EHR monoliitrakendus jagada
osadeks nii, et iga osa oleks käsitletav eraldi käitatava teenusena. (Mikroteenuse asemel on
edaspidi kasutusel sõna teenus).
2. Olemasolev rakendus on töös senikaua, kui uued teenused selle järk järgult välja vahetavad.
Uute teenuste arendusel lähtume „Brownfield“ arendusmetoodikast
(https://en.wikipedia.org/wiki/Brownfield_(software_development)), ehk teenuste loomine
lähtub olemas olevast tarkvarast ja seetõttu on vajalik, et teenuste arendajad omaksid
põhjalikke teadmisi EHR olemasoleva rakenduse kohta.
3. EHR tarkvaraline arhitektuur koosneb järgnevatest tasemetest:
a. Kasutajaliides
b. Veebiserver
c. Rakendusserver
d. Andmebaas
web Architecture diagram
Client Browser
Page EHR Java Client Browser::
application EHR React User
Interface
REST requests
TMS requests
«link»
«link»
Apache Web Server
Docker EHR API
«link» «redirect» Proxy Proxy
Link to Menetlus React page load
Page close
«link» «link»
Routing to service provider
App server «redirect»
EHR Java application Docker container Docker containers
API component
App server::EHR UI provider NodeJS/Python/Java
Java application:: NodeJS(React
Old EHR pages «redirect» App)
TMS, WMTS
SQL
SQL SQL
Connection to database
«builds»
Oracle 12.2 DB
server EHR database
GeoLocation Andmeait
PostgreSql PostgreSQL kaart.maaamet.ee
JSON
SQL
JSON SQL
Docker
Docker
Rabbit MQ Online data
messaging
Datapump
Joonis 1 EHR - arhitektuur
e. Kasutajaliides:
i. Kasutajaliides (User Interface) – lähtub microfrontend (https://micro-
frontends.org/) põhimõttest ehk kasutajaliides on jaotatud teenuste vahel
komponentideks (custom elements). Komponentide laadimiseks kasutame
SSI(server side include). Kõikides jagatud komponentides kasutame ühte ja
sama jagatud ruuterit (router), et ära hoida komponentide vahel lülitamisel
page reload vajadust.
ii. Kõik uued komponendid kasutavad ühtesid ja samasid aluskomponente: JS
Polyfills, Veateated, monitooring, püsifailide hoidmine.
iii. Kasutajaliidese loomisel kasutame React, HTML, CSS ja Javascripti viimaseid
versioone.
iv. Kasutajaliides luuakse EHR aluskomponentidest, mis asuvad projektis:
https://git.mkm.ee/ehr/ehr-k8s-pipeline/ehr-components. See projekt oli
esialgselt koopia MTA poolt arendatud komponentidest:
https://koodivaramu.eesti.ee/veebiraamistik/react/tree/MTA
v. EHR aluskomponendi loomisel ei tohi muuta esialgseid MTA komponente.
Esialgse komponendi alusel tuleb luua uus komponent ning lisada see EHR
komponentide projektis “src/ehr_components” folderisse.
vi. E-ehituse kasutajaliides käivitub juurkomponendist, mis asub projektis:
https://git.mkm.ee/ehr/ehr-k8s-pipeline/ehr-ui ning kõik uued loodavad
komponendid peavad olema integreeritud juurkomponenti.
vii. Kasutajaliidese juurkomponent integreeritakse olemasoleva Java
rakendusega iframe kaudu, nii et alati käivitatakse juurkoponent ning sellest
omakorda alamkomponendid näiteks kui vanast rakendusest on vaja
käivitada komponent “andmete esitamise teatis” siis Java rakenduses
kutsutakse iframe, millel esmalt käivitub juurkomponent ning sellest
omakorda “andmete esitamise teatis” või kui java rakendusest käivitatakse
arhiivi komponente siis samuti esmalt käivitatakse juurkomponent ning
sellelt vajaminev arhiivi alamkomponent.
viii. Seni, kuni on kasutusel olemasolev Java rakendus tuleb juurkomponendi
poole pöördumisel edastada kasutaja sessiooni andmed, komponentide
käivitamiseks vajalikud parameetrid jm. Komponendi tööks vajalik info
salvestada e-ehituse Redis andmebaasi ning tagada, et see info säiliks seal
kasutaja sessiooni aegumiseni ning peale seda kustuks. Redis poole
pöördumise juhend asub projektis: https://git.mkm.ee/ehr/ehr-k8s-
pipeline/redis-proxy
ix. Kasutajaliidese navigeerimiseks kasutame juurkomponendis react-router
paketti
x. Kasutajaliidese stiilid võetakse juurkomponenti integreeritud e-ehituse CSS
stiilifailist.
xi. Kasutaliidese disanimisel lähtutakse Ehitisregistri stiiliraamatust, mis on
loodud MTA stiiliraamatu põhjal. E-ehituse stiilifail koos stiiliraamatuga asub
projektis: https://git.mkm.ee/ehr/ehr-k8s-pipeline/e-ehitus_visuaal. E-
ehituse stiilifaili täiendamisel peab arendaja tagama, et muudatused ei
kahjustaks olemasolevate komponentide töötamist. Peale muudatuste
sisseviimist tuleb genereerida uus CSS ja viia see EHR juurkomponenti.
xii. Kasutaja õigused kasutajaliidese elementidele leitakse juurkomponendis või
vajadusel alamkomponentides kasutades e-ehituse JWT tokenit. Vt.
Kasutajaõiguste süsteemi detailanalüüs
xiii. Vormide andmevahetuseks kasutame REST teenustel põhinevat API-t ja
vormi oleku (state) ning komponentide andmeedastuseks Redux (react-
redux) hoidlat.
xiv. Vormi väljade kohustuslikkuse kontroll ja väljade kuvamise/ täitmise
ärireeglid realiseerime React raamistikuga lehitsejas.
xv. Kasutajaliidese kõik põhivaated realiseeritakse prototüüpimisel
täisfunktsionaalsena.
xvi. EHR kasutajaliides peab töötama enamlevinud lehitsejatega (Chrome,
Edge/IE, Firefox, Safari).
xvii. Kasutajaliides peab olema koostatud nii, et autoriseeritud kasutaja saaks
muuta html elementide pealkirju, veateated ning abitekste.
xviii. Lõppkasutajale kuvatavatel html elementidel peavad olema unikaalsed ID-d,
et saaks rakendada kasutajaliidese automaattestimist.
xix. Komponentidele luuakse staatiline html, et kuvada komponente ka juhul, kui
javascript pole kättesaadav/lubatud.
xx. Uute komponentide loomisel kasutame antd ja reacstrap pakette.
xxi. Kasutajaliidese loomisel kasutame creat-react-app tööriistu (webpack, babel,
eslint airbnb reeglitega).
xxii. Kasutajaliidese komponentide lisamisel ja muutmisel luuakse uus EHR
komponendid paketi versioon npm paketihoidlassse ning suurendatakse
versiooninumbrit vastavalt semver2 standardile.
f. Veebiserver:
i. EHR olemasolevas Java rakenduse infrastruktuuris kasutatakse Apache
veebiserverit.
ii. Microteenuste loomisel kasutatakse eelkõige Nginx veebiserverit.
g. Rakendusserver:
i. Uute API-de loomisel kasutatakse kas: Java (ver.11 Zulu), NodeJS(ver. 12) või
Python programmeeriskeeli.
ii. Uue API rakendusserverid käitatakse Docker https://www.docker.com/
konteinerites riigipilves Kubernetes klastris.
iii. Kubernetes klastrite haldusvahendina kasutatakse Rancher tarkvara
https://rp-rancher.opnd.eu/g/clusters.
iv. Uue API rakendused peavad sisaldama automaattarne: MKM Git ->
Riigipilves Helm Chart vajalikke Helm konfiguratsiooni faile vt. Näiteks Helm
konfiguratsioonifaile: https://git.mkm.ee/ehr/ehr-k8s-pipeline/ehr-
geoservices/tree/master/helm ja Juhend Helmi kasutamiseks
v. Automaattarne riigipilve lisatakse MKM Git-s projektidele, mis asuvad
https://git.mkm.ee/ehr/ehr-k8s-pipeline grupis.
vi. Helm Charti abil peab saama paigaldada rakendused Rancher App kaudu:
https://rancher.com/docs/rancher/v2.x/en/catalog/ e-ehituse test- ja
toodangu klastris olevatesse: development, test, prelive, live projektides
asuvatesse namespacedesse.
vii. Olemasoleva Java rakenduse server (paikneb Tieto majutuses) jääb tööle,
kuni olemas olev Java rakendus on kasutuselt maha võetud.
viii. Olemasolev kaardiserver jääb eraldiseisva teenusena tööle, kuni luuakse
uued kaarditeenused. Olemasolev kaardiserver kasutab Maaameti
kaarditeenuseid:
1. Gazetteer: http://xgis.maaamet.ee/gaz/JGazetteer
2. ADS hoone SVG: http://kaart.maaamet.ee/ehrwxs/svg
3. ADS hoone WFS: http://kaart.maaamet.ee/ehrwxs/wfs
4. ADS hoone info: http://kaart.maaamet.ee/wms/ads-kov-t?
5. Kitsenduste ja KÜ info: http://kaart.maaamet.ee/wms/alus?
ix. Luuakse mikroteenuste kontseptsioonil baseeruv E-ehituse REST API. API
kavandamiseks ja dokumenteerimiseks kasutatakse OpenAPI standardit
(https://github.com/OAI/OpenAPI-Specification/) ja Swagger tööriistu:
https://swagger.io/ Swagger UI ja Swagger Editor. EHR API kavandamisel
tuleb järgida: EHR API kirjeldamise reeglid.
x. E-ehituse REST API kirjeldus asub: https://swaggerui.ehr.ee/. Uue API
loomisel tuleb API kirjeldus lisada projekti: https://git.mkm.ee/ehr/ehr-k8s-
pipeline/swaggerui ning uus versioon tarnida riigipilve.
xi. EHR API loomisel tuleb tagada, et teenused ei korduks ja soovitav on
olemasolevat teenust edasi arendada, mitte luua uusi teenuseid. Teenused
peavad olema vähemalt 2 põhiversiooni (semver2) tagasiulatuvalt ühilduvad.
xii. Andmete ülekandmiseks API-st kasutajaliidesesse kasutatakse võimalusel
JSON formaati või eelneval kokkuleppel mõnda muud XML formaati (näiteks
CityGML).
xiii. EHR Kaardikomponendist ja geo-otsingu teenustest andmete vahetuseks
kasutatakse GeoJSON formaati.
xiv. Juhul, kui API teostab andmebaasis CUD1 operatsioone siis andmete
verifitseerimine toimub kahel tasemel ehk esmalt UI vormi kasutajaliideses ja
seejärel enne andmebaasi viimist API rakenduses.
xv. Teenuste autoriseerimine toimub vastavalt: Kasutajaõiguste süsteemi
detailanalüüs
xvi. Teenused, mis teostavad andmebaasidega CRUD operatsioone tuleb luua nii,
et transaktsioonid ning vajalikud Join operatsioonid toimuvad andmebaasis,
kasutades andmebaasi protseduure, mitte API rakenduses.
h. Andmebaas:
i. Olemas olev EHR Oracle andmebaas jääb kasutusele, kuni uute
mikroteenuste andmebaasid on kasutusele võetud.
ii. Olemas olev andmeaida Postgre SQL andmebaas jääb kasutusele
iii. Mikroteenuste vajadusteks luuakse uued PostgreSQL andmebaasid:
1. CUD baas, mis järgib olemasoleva Oracle baasi andmekoosseisu ja
kus teostatakse CUD mikroteenused
2. Uued R operatsioonide baasid, mis optimeeritakse kiirete päringute
teostamiseks
iv. CUD baasi ja R baaside vahel andmete sünkroonsus tagatakse MQ Rabbit
(https://www.rabbitmq.com/) sõnumiedastusega.
v. Olemas olev Oracle ja uus CUD baas hoitakse sünkroonis MQ Rabbit
(https://www.rabbitmq.com/) sõnumiedastusega, kuni olemasolev Java
rakendus on kasutusel.
vi. EHR unikaalvõtmete (EHR-kood, dokumendi number jm.) loomiseks
kasutatakse teenuseid: Koodide omistamise teenused
vii. Andmebaasi operatsioonide teostamiseks luuakse SQL protseduurid, mida
API-t realiseerivad komponendid välja kutsuvad.
i. Failisüsteem
i. Konteinerakendustele on klastris kasutusel NFS block storage.
ii. Klastrites on kasutusel S3 Object storage, mis on eelistatud failide hoidmise
lahendus
1
CRUD(Create, Read, Update, Delete)
4. Mikroteenuste rakendustele tuleb lisada Kubernetes liveness probe
5. Uue teenuse loomisel kasutatakse võimalikult palju valmis arendatud komponente
(https://www.npmjs.com/) ja olemas olevaid raamistikke või teeke.
6. EHR teenused peavad arenduse käigus olema kaetud unit testidega, mille abil kontrollitakse
teenuse komponentide (alamosade) vigadeta tööd.
7. Javascripti kasutamisel (React, NodeJs) peab tarnitav kood olema kontrollitud Eslint
(https://eslint.org/) Airbnb reelitega ning ei tohi sisaldada linteri veateateid.
8. Koodi kvaliteeti kontrollitakse CI/CD tarnetel Sonarqube (https://www.sonarqube.org/)
tarkvaraga. Koodi Sonarqube raport https://sonarqube.mkm.ee/dashboard?id=<projekti
nimi> peab olema:
a. Reliability Bug = 0
b. Security Vulnerability = 0
9. Rakenduse arendusel tuleb arvestada, et rakendus peab olema testitav Katalon
(https://www.katalon.com/) automaattestidega ehk kasutajaliideses kasutatavad html
elemendid peavad sisaldama unikaalset atribuuti näiteks id. Kasutajaliides peab olema
testitud automaattestidega mobiilivaates ning toetatavate veebilehitsejate vaadetega. API
peab olema testitud Katalon API testimiseks mõeldud testidega.
Üleminekuprotsessi etapid
Etapid on toodud ajalises järgnevuses aga samas on võimalik etappe ka paralleelselt käivitada juhul,
kui selleks on olemas piisavalt ressursse.
1. Tarkvaralise arhitektuuri dokumenteerimine
2. Olemasoleva EHR komponentideks jaotamine ja teenuste kavandamine (vt. järgmine ptk.)
3. Automaattarnete ja testide käivitamine
4. Teenuste kasutajaliidese arendamine (MTA UI + React)
5. Turvateenuste arendamine: JWT – ehk teenustele juurdepääsu pass, autoriseerimise
süsteem ehk kasutajad/grupid/rollid/juurdepääsuõigused, andmete turvalisuse ja
juurdepääsu muudatused.
6. Teenuste arendusprojektid, mille käigus arendatakse uus teenus ja muudetakse
olemasolevat rakendust nii, et uue teenuse saab kasutusele võtta.
EHR olemasoleva rakenduse komponentideks jaotamine
Olemasoleva rakenduse teenusteks jaotamisel on aluseks EHR tänase rakenduse komponendid.
Samuti tuleb komponentidena arvestada tänases EHR infrastruktuuris paiknevad eraldi rakendused:
andmeait, EHR infoportaal, VRM, kaardirakendus. Uue teenuse arendusel tuleb järgida
mikroteenuste põhimõtteid ehk teenuses peavad olema andmed, rakenduse server ja kasutajaliides
nii, et EHR muude teenuste (va. Elutähtsad teenused, mis on aluseks kõigi teiste teenuste
toimimisele) katkestused ei mõjutaks ülejäänud teenuste tööd.
Teada olev EHR komponentide loetelu on kirjeldatud dokumendis
https://sp.mkm.ee/EHR/Shared%20Documents/EHR%20arhitektuur/Nõuded%20Ehitisregistri%20arh
itektuurile_v03.docx
Kuna uute teenuste loomisel tuleb need integreerida olemasoleva rakendusega siis olemasolevad
EHR komponendid tuleb jaotada teenusteks arvestades olemasoleva rakenduse ülesehitust ja
võimalusi nii, et uusi teenuseid saaks kasutusele võtta võimalikult vähe olemasolevat rakendust
muutes. See võimaldab hoida kokku ressursse ning tagada lõppkasutajatele võimalikult sujuva ja
probleemideta ülemineku protsessi.
EHR tarneprotsess (tehnoloogia vaade)
EHR-i teenuste tarkvaraline protsess on lahti kirjeldatud allpool olevas joonisel (vt. Joonis 1).
Uue tarkvara tarnimisel võetakse kasutusele konteineri põhine lähenemine – selle protsessi
realiseerimiseks kasutatakse järgmisi tarkvarasid :
GIT / GIT CI (https://about.gitlab.com/) – kooditarnete tegemine (rakenduse kood, sql kood,
docker paigaldusfailid, automaattestid). Tarne protsessi automaatne käivitamine.
Kasutatakse tellija keskkonda aadressil : https://git.mkm.ee
Docker ( https://www.docker.com/) – vastavalt GIT-is oleva infole konteinerite loomine ja
levitus ( rakendus + andmebaas + rakenduse toimimiseks vajalik infrastruktuur). Docker-iga
integreeritud tarkvarad :
o Unit testid – arendaja poolt kirjutatud testid kontrollimaks EHR-i ja selle
komponentide toimimist vastavalt nõuetele;
o Apache Maven ( https://maven.apache.org/) - Java koodi kompileerimine,
o SonarQube (https://www.sonarqube.org/) – koodi kvaliteedi kontrolli teostamine,
o Liquibase ( https://www.liquibase.org/) – andmebaasi loomine ja muutmine,
o Artifactory (https://jfrog.com/artifactory/) – Java artifaktide loomine ja konteinerite
registreerimine.
o Helm kaartide hoidla - (https://chartmuseum.com/)
Kubernetes (https://kubernetes.io/)– konteinerite haldamine, skaleerimine ja koormuse
jaotamine.
Katalon (https://www.katalon.com/) – EHR UI ja API testmine.
Joonis 1. EHR tarneprotsess (tehnoloogia vaade)
Mittefunktsionaalsed nõuded
V1.2 13.01.2020
Järgnevalt on toodud Ehitisregistri rakenduste arendamise mittefunktsionaalsed nõuded ja nõudega
seotud vajalikud lingid.
Nõude kirjeldus Selgitus Kategooria
https://pilv.mkm.ee/s/lyWdATR1SUmVIfQ/d
Rakenduse arhitektuur peab lähtuma EHR
1. ownload?path=%2F&files=Ehitisregistri%20t Arhitektuur
arhitektuuridokumendist
arkvaraline%20arhitektuur.docx
Rakenduse kasutajaliides peab olema juurdepääsetav
2. http://www.w3.org/TR/WCAG20/ Kasutajaliides
ning vastama vähemalt WCAG 2.0 tasemele AA.
Rakenduse kasutajaliides peab olema kasutatav
järgmiste veebibrauseritega: Chrome, Safari, Firefox ja
3. Kasutajaliides
Internet Explorer/Edge, Android Chrome ja IOS
lehitsejad.
Rakenduse kasutajaliides peab ühilduma täielikult
4. HTML5, CSS3 ja Javascript kehtivate standarditega ning Kasutajaliides
kõikide nõutud veebilehitsejate viimaste versioonidega.
Rakenduse kasutajaliides peab kohanduma erinevate
5. Kasutajaliides
ekraanivaadetega (arvuti, tahvel ja mobiiltelefon).
Rakenduse kasutajaliidese disainiotsused tuleb tellijaga
6. Kasutajaliides
kooskõlastada.
Rakenduse kasutajaliides peab olema tehtud lähtudes
7. Kasutajaliides
värskeimatest UX trendidest
8.
Rakenduse kasutajaliidese kujunduses tuleb lähtuda E- E-ehituse stiiliraamat Kasutajaliides
ehituse stiiliraamatust veebiversioon
Rakenduse kasutajaliidese aluskomponentideks on MTA
9. EHR-komponendid Kasutajaliides
komponendid
Kasutajaliidese komponendid peavad olema react-styleguidist
10. Kasutajaliides
dokumenteeritud
Kasutajaliidese komponendi Git projekti readme.md
failis peab olema:
Komponendi eesmärgi tutvustus
Juhend, kuidas komponenti saab teistes projektides
kasutada Vt. näidis Kaardikomponent
11. Kasutajaliides
Viide dokumentatsiooni asukohale – dokumentatsioon
peab sisaldama näiteid, kuidas komponenti võõrast
koodist välja kutsuda
Juhend edasiarendamiseks
Juhend versioneerimiseks ja publitseerimiseks
Rakendus peab töötama veebibrauseritega, mis
12. eID
toetavad ID-kaarditarkvara 2 viimast versiooni
Rakendus peab kasutama kasutaja tuvastamiseks
13. https://e-gov.github.io/TARA-Doku/ eID
keskset TARA autentimisteenust
Arendusprojekti juhtimiseks ja projekti läbiviimiseks
Arendustööde tellimused ja tarkvaravigade
14. kasutatakse Hankija projektijuhtimistarkvara JIRA organisatsioon
haldamine.
(https://jira.mkm.ee)
Arendusprojekti käigus loodav lähtekood esitatakse
15. dokumenteerituna läbi koodihalduskeskkonna organisatsioon
https://git.mkm.ee/projektinimi
Arendusprojekti käigus loodavate rakenduste versioone
tähistatakse vastavalt Semver 2.0 standardile „versioon-
x.x.x“. Versiooni numbrid peavad kajastuma Semver 2.0
16. organisatsioon
koodihoidla Git Tag-des
Statistilisi parameetreid mõõdetakse Google Analytics Tellija annab omalt poolt vastava Google
17. analüütika
keskkonna kaudu. Analytics konto andmed
Jõudluse parameetrid:
Üldjuhul peavad API päringud tagastama tulemuse
browserisse alla 1s.Mõõdetakse browseri põhiselt.
18. Kvaliteet
API erijuhud lepitakse Tellijaga eraldi kokku
Kasutajaliidese html koos stiilide ja Javascriptiga
laaduma <1s
API rakenduse kõik „route“-d peavad olema varustatud
19. Katalon Kvaliteet
Katalon testiga, mis testib sisend/väljundit ja kiirust.
Rakendus peab tagama isikuandmete töötlemise
https://eur-lex.europa.eu/legal-
20. vastavalt isikuandmete kaitse üldmäärusele ja Infoturve
content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32016R0679
isikuandmete kaitse seadusele
Rakenduse ja andmebaasi turvalisuse tagamiseks tuleb https://www.owasp.org/index.php/OWASP_
21. Infoturve
järgida OWASP-i parimaid praktikaid. Cheat_Sheet_Series
Rakendus peab salvestama kõik paroolid ainult
22. Infoturve
krüpteeritud kujul
Rakendus ei tohi lubada ühe kasutajaga mitut
23. Infoturve
samaaegset sessiooni
Rakenduse ja kasutaja vaheline infovahetus tohib käia
24. Infoturve
ainult üle HTTPS protokolli.
ISKE turvaklassi täpsustab Tellija. Täpsem
Rakendus peab olema kirjutatud arvestades info RIA lehel :
25. töödeldavatele andmetele määratud ISKE turvaklassi https://www.ria.ee/et/kuberturvalisus/infos Infoturve
nõudeid. usteemide-turvameetmete-susteem-
iske.html
Krüptograafiliste algoritmide valmisel lähtuda RIA https://www.ria.ee/et/ametist/uuringud-
26. Infoturve
krüptograafiliste algoritmide elutsükli uuringutest analuusid-ulevaated.html
API rakendus peab olema turvatud: Denial-Of-Service
27. (DOS), Cross-Site-Scripting (XSS), Brute Force ja Infoturve
SQL/NoSQL Injection rünnakute vastu.
API peab sisaldama …/version route-i, mis tagastab API
kehtiva versiooni ja k8s liveness probe, mille abil K8s liveness probe
28. Infoturve
kontrollib API rakenduse „elus“ olekut
Loodavat infosüsteemi majutatakse Riigipilve
29. keskkonda ning sellega tuleb arvestada arhitektuuri https://riigipilv.ee/ Infra
planeerimisel.
Eelistatud on vabavaraliste andmebaaside platvormide
30. Infra
kasutamine. nt PostgreSQL
Rakendusserverite ja andmebaasi teenuste
31. Infra
jooksutamise tuleb kasutada plokksalvestuskeskkonda.
Faililao loomisel eelistatakse objektsalvestuskeskkonna
32. Infra
kasutamist S3 REST API-ga.
Rakenduse logimine peab vastama isikuandmete kaitse https://www.riigiteataja.ee/akt/104012019
33. andmekaitse
seaduses §36 kehtestatule 011
Automaatseks rakenduse ehitamiseks ja paigaldamiseks
34. DevOps
kasutame Gitlab CI/CD töövooge koos Docker-iga
Rakendused käitatakse Docker konteinerites
35. Kubernetese klastrites. Kubernetes haldamiseks DevOps
kasutame Rancher-it.
Kubernetesesse paigalduseks tuleb rakendusele lisada
https://helm.sh/ DevOps
36. Helm chart, mis arvestab, et rakendust paigaldatakse
https://chartmuseum.com/
erinevatesse Rancher projektidesse.
Rakenduse kasutajaliidese kood peab olema silutud
37. ning linter „Eslint“ Airbnb reeglitele vastav väljund ei https://eslint.org/ Kvaliteet
tohi sisaldada vea ning hoiatusteateid.
Rakenduse testimiseks peavad olema koostatud
testilood ning igale testiloole peab olema koostatud
38. https://www.katalon.com/ Kvaliteet
sellele vastav Katalon automaattest. Automaattestid
peavad töötama ilma vigadeta.
Rakendusele html kujul kasutusjuhendit tuleb
39. täiendada ja viia see vastavusse rakenduses tehtud Kvaliteet
muudatustega.
40. Kasutajajuhendi stiil lähtub EHR stiiliraamatust Kvaliteet
Kasutusjuhend peab olema kasutusloo põhine, ehk
41. juhendama kasutajat samm sammult iga konkreetse Kvaliteet
kasutusloo läbiviimisel
https://unstoppablesoftware.com/5-best-
42. Kasutusjuhendi kirjutamisel tuleb juhinduda: practices-for-writing-fantastic-software- Kvaliteet
user-guides/
Kasutajajuhend peab olema kontekstipõhiselt lingitud
43. Kvaliteet
kasutajaliidese elementidega
Rakendusele peab olema koostatud paigaldusjuhend ja
44. Turve
taasteplaan.
Rakenduses peab saama MKM-i Peakasutaja hallata
väljade, nuppude, pealkirjad nimetusi, info (i) tekste,
45. . abitekste, veateateid. Kasutajaliides
Rakenduse loomisel tuleb arvestada võimalusega muuta
see mitmekeelseks (nt inglise, eesti, vene).
46. Kasutajaliides
EHR arendustööde läbiviimise ja testimise juhend
V3 – 04.11.2019
Käesolev juhend on mõeldud järgimiseks kõigile EHR arendusega seotud osapooltele.
Juhendis on kirjeldatud infovahetuse allikad ja kohustused.
1. EHR arendustööde dokumentatsiooni hoitakse Sharepoint dokumendihalduses (SP).
Keskkonna halduse ja juurdepääsu eest vastutab MKM. Meeskondade projektijuhid
edastavad projekti alguses nimekirja (ees- ja perenimi, isikukood, e-kirja aadress)
osalistest, kes peavad juurde pääsema EHR dokumendihoidlale.
2. Projekti alguses luuakse SP-sse projekti kaust, kuhu kogutakse kõik projektiga seotud
dokumendid nagu koosolekute protokollid, lähteülesanded, projektiplaanid jm.
dokumendid. Juhul, kui dokument paikneb kuskil teises asukohas siis lisatakse SP
projektikausta link sellele dokumendile.
3. EHR dokumentatsioon antakse Tellijale üle dokumendihalduse keskkonna kaudu. Juhul,
kui samast dokumendist edastatakse mitu versiooni, siis kõik erinevad versioonid tuleb
nimetada ühe ja sama failinimega. Versioonid eristuvad SP-s „versiooni ajaloo“ kaudu.
4. EHR dokumentide sisukord (analüüsi, disaini, arhitektuuri, testimise, projektijuhtimise
kontekstis) lepitakse kokku enne vastavate projekti tööde algust. Täitja projektijuht, kes
hakkab vastavat dokumenti koostama, esitab hiljemalt tööde alguse kuupäeval SP
projektikausta dokumendi kavandi, milles on toodud vähemalt dokumendi sisukord ja
võimalusel ka vorm.
5. Operatiivse suhtlusvahendina kasutatakse lisaks (mobiil)telefonile ka Skype keskkonda.
Projekti osalised lisatakse projekti ühisvestlusesse. Täitja projektijuht edastab vajalike
osaliste Skype kontode nimekirja MKM projektijuhile, kes lisab nimekirja liikmed vestlusele.
5.1. Projekti kestel on kõigil meeskonnaliikmetele kohustus osaleda vestluses;
5.2. Projektide vahelisel ajal tööde planeerimiseks või vigade aruteluks, on tehnilistel
projektijuhtidel, analüütikutel või arhitektidel kohustus osaleda vestluses;
5.3. Vestluses on kohustuslik informeerida kõiki osapooli kavandatavatest tarnetest. Vt.
EHR koodi haldamise ja tarnimise juhendit
6. Osapooled praktiseerivad proaktiivset kommunikatsiooni ning ei varja võimalike vigu ja
probleeme.
7. EHR tarnete, arendustööde, vigade ja hooldustööde fikseerimiseks kasutatakse JIRA
keskkonda. Meeskondade projektijuhid edastavad projekti alguses nimekirja (ees- ja
perenimi, isikukood, e-kirja aadress) osalistest, kes peavad juurde pääsema EHR JIRA
keskkonnale.
8. Arendusprojektide läbiviimise alguses koostab Täitja Lepingu lähteülesandes toodud
funktsionaalsete nõuete kohta JIRA piletid tüübiga “arendus”. Arenduspiletite
koondamiseks luuakse JIRA komponent, nii, et kõik ühe lepinguga seotud (või lepingu
alapunktiga) seotud piletid on seotud vastava komponendiga. Komponentide abil saab
ülevaate kõigist komponendiga seotud arendustöödest ja veapiletitest, mis vastavas
komponendis aja jooksul on tehtud.
9. Lepinguliste tööde arendamiseks, testimiseks ja üleandmiseks koostatakse kõikidest üle
antavatest JIRA piletitest sprint, mille kestus on max 1 kuu. Arendustööde sprindi paigaldus
ja üleandmine toimub vastavuses EHR koodi haldamise ja tarnimise juhendile
10. JIRAsse loodud arenduspiletid peavad olema sellise detailsusastmega, et nende alusel
saavad arendajad teostada arendustööd ning testijad saavad läbi viia vastuvõtu testimise.
11. Arendustöödes tuvastatud vigade lahendamiseks koostab MKM Helpdesk JIRA-sse lisatud
veapiletite alusel kord kuus arendajale kriitiliste vigade sprindi, mille arendaja tarnib
järgmisel kuul MKM-le testimiseks.
12. JIRA piletite lahendamise protsessi üldine kirjeldus on järgmine:
12.1. Töid üle andva arenduspartneri testija testib kõik üle antavad piletid esmalt
MKM keskkonnas “test”. Testimisel viib testija piletid oma nimele staatusega
„TESTIMISEL“. Peale testimist viib arenduspartneri testija piletid staatusesse
„OMANIKU TESTI OOTEL“ ja suunab piletid MKM testijale. Üldpõhimõttena antakse
piletid üle “OMANIKU TESTI OOTEL” staatusesse esimesel võimalusel, ehk ei neid ei
grupeerita ega anta üle portsude kaupa.
12.2. MKM testijad testivad piletid ning peale testimist suunavad arenduspartneri
testijale staatuses „TESTITUD“ või „AVATUD“ vastavalt sellele, kas pilet oli
lahendatud või esineb vigu.
12.3. Kui kõik sprindi piletid on peale MKM testimist staatuses „TESTITUD“, siis võib
liikuda järgmisesse toodangusse viimise etappi “prelive”.
12.4. Peale “prelive” tarnet testib arenduspartneri testija kõik üle antavad piletid
esmalt MKM “prelive” keskkonnas. Testimisel viib testija piletid oma nimele staatusega
„TESTIMISEL“. Peale testimist viib arenduspartneri testija piletid staatusesse
„OMANIKU TESTI OOTEL“ ja suunab piletid MKM testijale.
12.5. MKM testijad testivad piletid prelive keskkonnas ning peale testimist muudavad
pileti staatuseks „LAHENDATUD“, „TARNE OOTEL“ või „AVATUD“ vastavalt sellele,
kas pilet oli lahendatud, vajab üle kontrollimist toodangus või esineb vigu.
12.6. Kui kõik prelives oleva tarne piletid on staatuses „LAHENDATUD“, siis võib
alustada toodangusse tarnimisega.
12.7. Juhul, kui “prelive” etapis avastati vigu siis alustatakse peale vigade
parandamist uuesti “test” etapist.
13. Kõikide osapoolte projektijuhid lisatakse JIRA tarnepiletite kohta info saajateks.
14. Tööde tähtaegade fikseerimisel tuleb arvestada, et töö tähtaeg tähendab kokkulepitud
päeva algust kell 00.00.
15. Kõik MKM projektiga seotud meediaga suhtlus tuleb alati kooskõlastada ennetavalt
MKMiga; ka MKM peab ennetavalt kooskõlastama partneritega meediasse suunatava
informatsiooni.
16. Kõik EHR arenduse projektis läbi viidud koosolekud protokollitakse (fikseeritakse otsused,
riskid, probleemid) ja soovi korral helisalvestatakse, selles osas lepitakse rollide täitjad
kokku enne koosoleku algust. Üldjuhul koostab protokolli Täitja projektijuht ja salvestab
selle koosolekule järgneval tööpäeval SP-sse projekti kausta.
17. Iga sprindi/arendusetapi lõpus viiakse vajadusel läbi üle antava töö ühisläbivaatus, mille
käigus Täitja esindajad esitlevad Tellijale üle antava töö tulemit.
18. Täitja projektijuht esitab projekti alguses MS Project formaadis projekti tööde plaani SP-
sse projekti kausta (kui MKMiga ei ole eelnevalt kokku lepitud teisiti). Täitja projektijuht
uuendab igal projekti töönädala esmaspäeval esialgselt esitatud projektiplaani ning lisab
sellesse tööde täitmise informatsiooni.
19. Tööde plaan vaadatakse kõigi osapoolte poolt üle igal projekti koosolekul ja vajadusel
viiakse sellesse muudatused.
20. Juhul, kui arendusprojekti käigus on vajalik EHR andmebaasides muudatuste tegemine
siis peab järgima: E-ehituse andmebaasid ja nende uuendamine
ba
E-EHITUSE PLATVORMI STIILIRAAMAT
E-ehituse veebikeskkond
MKM
2020
E-ehituse platvormi stiiliraamat
SISUKORD
Sisukord ................................................................................................................................................... 1
1 Sissejuhatus .................................................................................................................................... 5
1.1 Kuidas seda raamatut kasutada? ............................................................................................ 5
1.1.1 Stiiliraamatu aluseks on ................................................................................................... 5
1.1.2 Stiiliraamatu lahutamatud osad ....................................................................................... 6
1.2 See raamat on elus! ................................................................................................................ 6
2 Mõisted ja lühendid ......................................................................................................................... 7
3 Keskkonna üldpõhimõtted .............................................................................................................. 8
3.1 Keskkond on loodud kasutajatele ............................................................................................ 8
3.2 Kujunduspõhimõtted ................................................................................................................ 8
3.2.1 Süsteem ei tohi eeldada spetsiaalset väljaõpet .............................................................. 8
3.2.2 Saame ka professionaalile abiks olla .............................................................................. 8
3.2.3 Kiire ja lihtne ülevaade tagab õigeaegse reageerimise ja väldib probleeme .................. 8
3.2.4 Sõbralikkus ehk ei ole olemas lahenduseta probleeme .................................................. 9
3.3 Teenuste disainimise põhimõtted ............................................................................................ 9
3.3.1 Me ei korda küsimusi ....................................................................................................... 9
3.3.2 KISS ja vaid vajalikud elemendid .................................................................................... 9
3.3.3 Tugineme rakenduste üldlevinud omadustele ................................................................. 9
3.3.4 Järgime kaasaegseid rakenduste disainimise põhimõtteid ............................................. 9
3.3.5 Me ei ole kinni harjumuspärases ................................................................................... 10
3.3.6 Grupeerime .................................................................................................................... 10
3.3.7 Oleme selged, et mitte panna kasutajat kahtlema ........................................................ 10
3.3.8 Ekslike tegevuste kaitse ................................................................................................ 10
3.3.9 Seadmele kohanduv kasutajaliides. .............................................................................. 10
3.3.10 Oleme järjepidevad ........................................................................................................ 10
3.4 Kasutajakogemuse kujundamise põhimõtted .........................................................................11
3.4.1 Keskkonnas kasutatava info tüübid ................................................................................11
3.4.2 Failiformaadid .................................................................................................................11
3.4.3 Oma töökeskkonna kohandamine ..................................................................................11
3.4.4 Salvestamine / automaatsalvestamine ...........................................................................11
3.5 Keelekasutus ja juhised tekstide koostamiseks .................................................................... 12
3.5.1 Üldised põhimõtted ........................................................................................................ 12
3.5.2 Nuppude ja linkide sõnastused ...................................................................................... 12
3.5.3 Abiinfo ............................................................................................................................ 13
3.5.4 Veateated ....................................................................................................................... 13
3.5.5 Üldised teated (katkestused, uuendused, muudatused) ............................................... 13
3.5.6 Reeglid numbrite kirjutamisel ........................................................................................ 13
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 1 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
3.6 Tõlked .................................................................................................................................... 14
3.7 Kasutajaliidese kujundamise põhimõtted .............................................................................. 15
3.7.1 Alusjoonestik .................................................................................................................. 15
3.7.2 Kasutaja kontekstile kohalduv disain ............................................................................. 15
4 Stiilielemendid ............................................................................................................................... 17
4.1 Värvipalett .............................................................................................................................. 17
4.1.1 Põhivärvid ...................................................................................................................... 17
4.1.2 Tugivärvid ...................................................................................................................... 17
4.2 Šrift ........................................................................................................................................ 17
4.3 Kirjastiilid ................................................................................................................................ 18
4.4 Nupud .................................................................................................................................... 20
4.4.1 Nuppude põhitüübid....................................................................................................... 20
4.4.2 Paiknemine ja joondus .................................................................................................. 21
4.4.3 Värvus ja toonid ............................................................................................................. 21
4.4.4 Erinupud ........................................................................................................................ 24
4.5 Lingid ..................................................................................................................................... 25
4.6 Ikoonid ................................................................................................................................... 25
4.6.1 Ikoonid ........................................................................................................................... 26
4.6.2 Ikoonid linkidega ............................................................................................................ 32
4.7 Logod ja muud visuaalsed elemendid ................................................................................... 33
4.7.1 Ametlikud logod ............................................................................................................. 33
4.7.2 Väliste süsteemide logod ............................................................................................... 33
4.7.3 Kasutajate tähistamine .................................................................................................. 34
4.8 Teenused ............................................................................................................................... 34
4.8.1 Teenuse päise tööriistad ................................................................................................ 35
4.8.2 Teenuse ala ................................................................................................................... 36
4.9 Vormid .................................................................................................................................... 37
4.9.1 Vormitüübid .................................................................................................................... 37
4.9.2 Vormide kopeerimine ..................................................................................................... 40
4.9.3 Vormide avamine muutmiseks....................................................................................... 40
4.9.4 Vormidel andmete võrdlemine ....................................................................................... 40
4.9.5 Suletud vormid ............................................................................................................... 40
4.10 Vormiväljad ............................................................................................................................ 41
4.10.1 Vormivälja ülesehitus ..................................................................................................... 41
4.10.2 Vormiväljade tüübid ....................................................................................................... 44
4.10.3 Väljade grupeerimine ..................................................................................................... 53
4.10.4 Vormivälja joondamine grupis ........................................................................................ 54
4.11 Tabelid ................................................................................................................................... 54
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 2 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
4.11.1 Tabeli komponendid ....................................................................................................... 54
4.11.2 Tabeli murdepunkt ......................................................................................................... 58
4.11.3 Tabelite näidised ............................................................................................................ 59
4.11.4 Tühi tabel ....................................................................................................................... 60
4.11.5 Andmete tabelisse lisamine ........................................................................................... 60
4.11.6 Tabeli rea muutmine ...................................................................................................... 61
4.11.7 Tabelis andmete võrdlemine .......................................................................................... 61
4.11.8 Tabeli multihaldus .......................................................................................................... 62
4.12 Seisundid (staatused) ............................................................................................................ 63
4.12.1 Klassikalised seisundid .................................................................................................. 63
4.12.2 Väikesed seisundid ........................................................................................................ 63
4.12.3 Seisundite jagunemine .................................................................................................. 63
4.12.4 Staatuse juurde kuvatav lisainfo ja edasised tegevused ............................................... 64
4.13 Teated, hoiatused ja veateated .............................................................................................. 64
4.13.1 Teadete liigid .................................................................................................................. 65
4.13.2 Teadete tüübid ............................................................................................................... 65
4.14 Tooltip ja flyout ....................................................................................................................... 69
4.14.1 Tooltip ............................................................................................................................ 69
4.14.2 Flyout ............................................................................................................................. 69
4.14.3 Trükkimine ..................................................................................................................... 71
4.14.4 Failide üleslaadimine ..................................................................................................... 71
4.14.5 Failide alla laadimine ..................................................................................................... 74
4.15 Muud komponendid ............................................................................................................... 75
4.15.1 Kaardikomponent ........................................................................................................... 75
4.15.2 Eelvaade ........................................................................................................................ 75
4.15.3 Progressiriba .................................................................................................................. 77
4.15.4 Sessiooni aegumine ...................................................................................................... 78
4.15.5 Graafikud ....................................................................................................................... 78
5 Ekraanivaate ülesehitus ................................................................................................................ 81
5.1 Päis / Header ......................................................................................................................... 82
5.1.1 Autentimata kasutaja päis ............................................................................................. 82
5.1.2 Autenditud kasutaja päis ............................................................................................... 82
5.1.3 Päise koostisosad .......................................................................................................... 82
5.2 Menüü .................................................................................................................................... 85
5.3 Töölaud .................................................................................................................................. 86
5.4 Jalus / Footer ......................................................................................................................... 87
5.4.1 Sotsiaalmeedia ala ........................................................................................................ 87
5.4.2 Logod ............................................................................................................................. 87
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 3 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
5.4.3 Kiirelt kätte lingid ............................................................................................................ 88
5.4.4 Kontaktinfo ..................................................................................................................... 89
5.5 Abikeskus .............................................................................................................................. 89
6 Versioonimuudatused ................................................................................................................... 91
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 4 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
1 SISSEJUHATUS
E-Ehituse platvormi stiiliraamat on kogumik disainimustreid, elemente ja reegleid, mis tagavad kõikidele
E-Ehituse platvormi ja E-Ehitisregistri elektroonilistele teenustele ühised kasutajakogemuse põhimõtted.
Raamatus kirjeldatud põhimõtted kirjeldavad nii keskkonnas kasutatavate elementide stiili (värvid,
kirjastiilid, piktogrammid), navigatsiooniloogikat, keelekasutust kui ka interaktsiooniloogikaid ja
keskkonna kohandumist vastavalt kasutaja seadmele ja rollile.
Kõik siin kirjeldatud reeglid ja juhised puudutavad kõiki E-Ehituse kasutajagruppe – nii ettevõtjaid,
kodanikke, kohalike omavalitsuste ja muude pädevate asutuste ametnikke ning muid osapooli (notarid,
ülikoolid, jne). Eesmärk on luua igale kasutajale sarnane kogemus, mis ühtlasi aitab kaasa ka
tavakasutaja-menetleja-klienditoe omavahelisele suhtlusele.
Stiiliraamatu reeglite loomise põhimõte on igal sammul vastata kasutaja vajadustele ja ootustele.
Arvestame maksimaalselt kasutajate reaalse elu olukordi, arvestame kasutaja ajalistest, tehnilistest,
kogemustest ja teadmistest tulenevate piirangutega.
1.1 KUIDAS SEDA RAAMATUT KASUTADA?
Raamat jaguneb peatükkideks, mis käsitlevad suurt osa heaks kasutajakogemuseks vajalikke teemasid.
Igas peatükis kirjeldame kõigepealt reeglite üldist põhimõtet ja liigume seejärel järjest detailsemaks,
kuni jõuame konkreetsete teenuste näideteni.
Raamat on abimeheks nii uute teenuste disainimisel kui ka olemasolevate teenuste täiendamisel.
Raamat on loodud sellisena, et põhjendatud vajaduse korral, uute teenuste loomisel, on raamatut alati
võimalik aluspõhimõtteid kasutades täiendada.
Stiiliraamat sisaldab kujundusnäidiseid, viiteid prototüübile ning raamatuga kaasas on kujundusfailid,
mida saab kasutada iga disainer, kes E-Ehituse keskkonna kujundamisega kokku puutub.
Stiiliraamat koosneb kasutajakeskse lähenemise põhimõtetest ja visuaalsetest stiilivalikutest.
Kasutajakeskseid põhimõtteid soovitame kasutada kõikide E-Ehituse digitaalsete teenuste puhul.
1.1.1 Stiiliraamatu aluseks on
1.1.1.1.1 Maksu- ja Tolliameti uus e-keskkonna stiiliraamat, VELVET
https://koodivaramu.eesti.ee/veebiraamistik/react/tree/MTA ja https://ehr-styleguide.mkm.ee/
Kõige parema ülevaate annab siiski EMTA komponentide käitumisest emta.ee live-keskkond.
Oleme EMTA stiiliraamatu ligi 100% üle võtnud, kuid tuleb silmas pidada, et kõiki EMTA komponente E-
Ehituse platvormis ei kasutata (näiteks päise alune pealkirja komponent), osad komponendid on lisatud
(näiteks kaart ja näiteks uus rippmenüü otsing, mis peab töötama ka teksti sisestamisega), kuna EMTA
komponendid ei täida täielikult E-Ehituse platvormi vajadusi. Suur osa uutest komponentidest on
edasiarendused EMTA komponentidest (nt vormiväljad).
Kuna viidatud EMTA stiiliraamat ja komponendid on ajakohastamata, tuleb komponente edasi arendada
vastavalt E-Ehituse platvormi stiiliraamatu nõuetele.
1.1.1.1.2 VEERA Disainisüsteem
https://veera.eesti.ee
E-Ehituse keskkond liigub samm sammult EMTA stiililt VEERA stiilile. Käesolev E-Ehituse stiiliraamat
peegeldab ülemineku olukorda, kus esimese sammuna on kasutusele võetud VEERA ikoonid, sh tuleb
ikoonid välja vahetada EMTA komponentides.
1.1.1.1.3 Valitsusasutuste veebiteksti koostamise juhised
https://www.valitsus.ee/et/eesmargid-tegevused/valitsusasutuste-veebiteksti-koostamise-juhised
1.1.1.1.4 Micro-frontend arhitektuuri põhimõtted
https://micro-frontends.org/
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 5 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
1.1.1.1.5 Atomic Design põhimõtted
http://bradfrost.com/blog/post/atomic-web-design/
1.1.2 Stiiliraamatu lahutamatud osad
1.1.2.1.1 E-Ehituse prototüübi disain Figma failina:
https://www.figma.com/file/wqBBhEYSwo2dQ7Fw2toQGJ/EHR-3.x-(kehtiv)?node-id=0%3A1
See dokument on pidevas arenemises. Iga ärifunktsiooni täitmise juures tuleb jälgida, et aluseks on
võetud õige osa Figmast.
1.1.2.1.2 E-Ehituse keskkonna mittefunktsionaalsed nõuded:
https://365mkm.sharepoint.com/:w:/s/MKM/EHR/EZ1fwxwYUANOlvynIdVHR9sBs-
zM30tgLYqN1BaG9Pw_jA
1.2 SEE RAAMAT ON ELUS!
Iga loodud keskkond on parema keskkonna prototüüp, iga otsus on veel parema otsuse inspiratsioon,
iga uus arendus on võimalus õppida. Ka see raamat peab elama ning arenema ning seetõttu kuulub
selle sisu pidevale täiendamisele. Lisame näiteid, kui need tekivad, täpsustame põhimõtteid, kui neist
ise paremini aru saame. Lisame reegleid, kui neid on vaja, ning eemaldame, kui enam ei ole.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 6 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
2 MÕISTED JA LÜHENDID
Töölaud Kliendile esmast ülevaatlikku koondinfot pakkuv funktsionaalsus (nt avalehe
töölaud, minu dokumentide töölaud, minu ehitiste töölaud).
Kasutaja E-Ehituse süsteemi kasutav füüsiline isik või muu väline süsteem. Kasutaja
saab esindada mõnda isikut, nt iseennast, mõnda teist füüsilist või juriidilist
isikut (juhul, kui kasutajal on vastav volitus). Üks füüsiline isik võib omada
rakenduse keskkonnas mitut kasutajat.
Globaalne menüü Valitud esindatava menüü on oma menüüpunktide jaotuselt sama mis globaalne
menüü, aga iga teenuse valikul arvestatakse juba esindatava valikuga.
Menüü alamjaotus Iga menüüelemendi alla kuuluvad jaotused. Näiteks menüüpunkti EHITAMINE
alla kuulub teenus “Ehitusluba/-teatis”. Alamjaotus jaguneb 1. taseme ja 2.
taseme alajaotuseks.
Tab Vaheleht, kus kuvatakse objekti (dokument, ehitis, …) kohta käiv samaliigiline
ja korraga kuvatav info. Näiteks Andmete esitamise teatisel olevad tab-id: Ehitis,
Dokumendid, Isikud, Esitamine (hiljem lisandub menetluse / märkuste
lahendamise tab)
Ühtlasi näiteks brauseri vaheleht/tab.
Alajaotus Sisuliselt sarnaste andmete grupp ühel vahelehel. Näiteks Andmete esitamise
teatisel olevad andmete alajaotused: Ehitise üldinfo, Ehitise kasutusotstarbed,
Ehitise mõõtmed, Ehitise konstruktsioonid ja materjalid, Ehitise tehnilised
näitajad, Ehitise asukoht, Ehitise osad
Muud E-Ehituse terminid ja lühendid on leitavad siit.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 7 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
3 KESKKONNA ÜLDPÕHIMÕTTED
See peatükk kirjeldab E-Ehituse kasutajakeskkonna kõige üldisemaid kasutus- ja kujunduspõhimõtteid,
mis on aluseks kõikidele järgnevatele reeglitele ja disainiotsustele.
3.1 KESKKOND ON LOODUD KASUTAJATELE
Keskkonna kujundamisel arvestasime erinevate kasutajagruppide ja -juhtude eripärasid. Meie eesmärk
ei ole kujundada igale võimalikule kasutajale just temale mõeldud keskkonda. Eesmärk on luua kõigi
vajadusi arvestav keskkond, mille kasutamine on lihtne nii esimest korda sisenevale kasutajale kui ka
igapäevasele, professionaalsele kasutajale.
Arvestame, et E-Ehituse keskkonna kasutajad on oma kogemuselt ja oskustelt väga erineval tasemel.
KOVi ametnikele võib süsteem olla igapäevane peamine töövahend, ehitusala professionaalid
kasutavad seda iganädalaselt, või –kuiselt, kuid koduomanikud võivad süsteemi kasutada mõned korrad
aastas või isegi mõned korrad elus, seejuures võivad nad ka arvuti kasutamises end üsna ebakindlana
tunda. Kõigile kasutajagruppidele on lihtsus, sõbralikkus, (visuaalne) müravabadus ja efektiivsus
ülioluline. Efektiivsus aga tähendab professionaalile ja juhukasutajale kohati erinevaid asju.
Igapäevaselt süsteemi kasutaval professionaalil on oluline, et nende vajaduste lahendamiseks tuleks
kulutada minimaalselt aega ja hiireklikke/klahvivajutusi, juhukasutajal on oluline protsessi jagamine
arusaadavateks osadeks. Kuna professionaalidel on aega/vajadust süsteemi paremini tundma õppida,
võib neile suunatud funktsionaalsus olla vajadusel pisut „peidetud“, samas kui juhukasutaja liides on
selgelt nähtav.
Platvormile sisse loginu on alati mingi kindla kasutajana. Kasutajapoliitika ei ole kirjeldatud siin
dokumendis, kuid kasutajaliideses on komponendid, mis on seotud kasutaja valikuga. Reeglina loome
vaated ja komponendid universaalsed, kuid vastavalt kasutaja õigustele valime, mida kasutajale
kuvame.
Esmakordses sisenemisel on sisse loginu autenditud avaliku kasutajana (iseendana). Igal järgneval
sisenemisel on sisse loginu viimati väljalogimisel olnud kasutajana, kui sisse loginu ei ole endale
määranud vaikimisi kasutajarolli. Vaikimisi kasutajat saab muu hulgas seadistada kasutajaseadetes.
3.2 KUJUNDUSPÕHIMÕTTED
E-Ehituse keskkonna eesmärk on olla kasutaja tegevusi toetav ja alati infoga abistav sõbralik keskkond.
Eesmärk on säästa iga kasutaja aega ja tagada tema kindlustunne ja selge arusaam kõikidest
keskkonnas tehtud toimingutest ning nende toimingute tulemusest. Keskkonna loomisel oleme lähtunud
neljast olulisest põhimõttest.
3.2.1 Süsteem ei tohi eeldada spetsiaalset väljaõpet
Ehitised ja ehitatud keskkond on teemad, millega kõik kodanikud aeg-ajalt kokku puutuvad. Eesti on läbi
aegade olnud kuulus riigi poolt pakutavate teenuste lihtsuse poolest, kuid usume, et on aeg teha veel
üks samm edasi. Loome selge, abistava, kasutaja reaalse eluga arvestava keskkonna, mis ei vaja
toimetuste tegemiseks erilist väljaõpet. Iga isik peaks suutma kasutada keskkonda ise ning täitma
vajadusel teatisi ning taotlusi.
3.2.2 Saame ka professionaalile abiks olla
Algaja kasutaja soovid ja eesmärgid erinevad oluliselt professionaalsete kasutajate omadest.
Professionaal vajab keskkonda, mida ta saab oma spetsiifilise tööprotsessi optimaalseks läbimiseks ise
kujundada, ning kus on võimalik kiire ja vigadeta töö tagamiseks infot prioriseerida. Seepärast peavad
teatud osad keskkonnast olema vastavalt kasutaja soovile ja vajadustele seadistatav. Need osad
määratakse vastavalt äriloogikale.
3.2.3 Kiire ja lihtne ülevaade tagab õigeaegse reageerimise ja väldib probleeme
Me soovime ennetada kasutaja sattumist täbarasse olukorda lihtsalt seepärast, et ta ei teadnud, kust
vaadata õiget infot, või ei leidnud õiget vormi. Kujundades kasutajaliidese nii, et see suunab kasutajat
intuitiivselt tegelema kõige pakilisemate asjadega, ning näitab kasutajale teed tema töö korraldamiseks
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 8 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
nii, et probleeme tekib vähem, saame kasutaja aega kokku hoida ning vähendada tema stressi. Samas
hoiab see kokku ametnike aega, mis kulub tekkinud probleemide menetlemisele.
3.2.4 Sõbralikkus ehk ei ole olemas lahenduseta probleeme
Suhtluses riigiametitega, sisestades andmeid andmebaasidesse ning tehes suuri rahasummasid
puudutavaid otsuseid, kus viga võib tähendada trahve, kulutusi või ajakadu ning sellest tulenevaid
probleeme, on iga inimene põhjendatult pinges. Need teemad jäävad tõsisteks ja kohati ka keerulisteks
vaatamata sellele, kui lihtsa keskkonna me kujundame. Meie eesmärk ei ole muuta ehitamist lõbusaks.
Meie eesmärk on vähendada inimeste stressi ehitusteemadega tegelemisel. Saame seda teha läbi
visuaalse lähenemise, läbi tarbetu kantseliidi vältimise, läbi veidi ümaramate nurkade, rahulike ja
sõbralike värvide ning läbi ikoonide kasutuse. Luues E-Ehituse keskkonnale iseloomu, mis on abivalmis,
sõbralik, lahendusele orienteeritud.
3.3 TEENUSTE DISAINIMISE PÕHIMÕTTED
3.3.1 Me ei korda küsimusi
Ära küsi asju, mida sa juba tead. Kui informatsiooni, mida me kasutajalt soovime, on kasutaja juba
varem esitanud, siis teist korda sama infot küsida ei ole vaja. Eeltäidame vormides võimalikult paljud
väljad, et kasutaja saaks oma varem sisestatud infot uuesti kasutada.
3.3.2 KISS ja vaid vajalikud elemendid
„Keep it short and simple“ ehk KISS-printsiip. Kasutajaliides peab olema lihtne ja arusaadav, ülesanded
peavad olema lahendatavad minimaalsete tegevuste ja sammudega.
Eemaldame ebavajalikud elemendid. Kasutajale ei ole vaja näidata kõiki võimalikke kasutajaliidese
elemente. Igas kasutajaliideses on olulised elemendid ja väheolulised või isegi mõttetud süsteemi
elemendid. On tarvis keskenduda olulistele elementidele ning vältida visuaalset müra.
3.3.3 Tugineme rakenduste üldlevinud omadustele
Me ei leiuta jalgratast. Kasutajaliidese elementide loomisel tuleb eelistada kasutajaile juba varem
harjumuspäraseks saanud elemente ning ikoone – see vähendab kasutaja õppimisaega.
Harjumuspärasuse all mõistame siinjuures häid levinud töötavaid süsteeme (Google, Google Maps, MS
Office, tavapärane brauseri rakenduste käitumine jms), mitte olemas olevat EHR rakendust (seisuga
veebruar 2020).
Näiteks, kuid mitte lõpliku nimekirjana:
- Rakenduses peab saama kasutada levinumaid klahvikombinatsioone, nagu ctrl+z = undo;
ctrl+y = redo (ehk undo tagasi võtmine), nii undo kui redo toimivad ühe välja piires, kui
funktsionaalsetes nõuetes ei ole nõutud teisiti; ctrl+c = kopeeri; ctrl+x = lõika; ctrl+v = kleebi;
ctrl+s = salvesta; ctrl+p = trüki.
- Väljadel, millel on teksti vormindamine lubatud ctrl+b, ctrl+u vms tegevused.
- Tabulaatoriga liikumine väljade vahel on lubatud.
- Enteri vajutus
o lõpetab fookuses oleva välja täitmise ja viib fookuse järgmisele väljale või
o klikib fookuses olevat nuppu.
- Shift + hiire kerimisratas kombinatsioon lubab horisontaalset kerimist.
- Rakendus pakub autocomplete-i, kui kasutaja on oma brauseril lubanud enda andmete
autocomplete-i vormides (e-post, telefon, nimi, aadress…).
- Mobiilses seadmes pakub rakendus vastavalt välja iseloomule ise tähtede või numbrite
klaviatuuri.
3.3.4 Järgime kaasaegseid rakenduste disainimise põhimõtteid
Põhimõtted hõlmavad, kuid ei piirdu järgnevatega:
- Kerimist (scrollimist) eelistame klikkimisele
o https://www.globaldots.com/fold-time/
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 9 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
o https://www.dscreative.co.uk/web-design-blog/382-how-far-do-users-scroll-scroll-vs-
click
- Eelistame vormide sisu näidata ühes veerus (ei kehti tabelite kohta).
o https://baymard.com/blog/avoid-multi-column-forms
3.3.5 Me ei ole kinni harjumuspärases
Innovaatori dilemma. Meil on väga palju kasutajaid, kellel on oma harjumused, kuidas asju teha. Uute
teenuste loomisel ei saa me lähtuda ainult olemasolevatest tavadest, vaid peame looma ka uusi
võimalusi, mis saavad traditsioonideks tulevikus. Eesmärk ei ole alati kõigile meeldida.
Kus asjakohane, säilitame võimaluse asju „pool-vanamoodi“ teha. Näiteks, ehkki andmete esitamise
teatise alustamine ehitise andmetelt või kaardilt on lihtsam ja intuitiivsem, säilitame võimaluse valida
menüüst vastava dokumendi alustamise, et inimesed, kes on harjunud avaliku võimuga dokumentide
vahetusel suhtlema, ei satuks segadusse.
Uues rakenduses säilib vähemalt esialgu ka võimalus paberi(sarnaste) dokumentidega tegutsemine,
kuid eesmärk on minna üle täielikult digitaalsele süstemeile.
3.3.6 Grupeerime
Grupeeri info loogilisteks osadeks. Lehel olev informatsioon on soovitatav jaotada loogilisteks
plokkideks (gruppideks), nii on kasutajatel lihtsam sisust aru saada. Infot grupeerime näiteks:
- Selle järgi, kus see asub ekraani vaatel (vt ptk Ekraanivaate ülesehitus)
- Menüüpunktidesse (vt ptk Menüü)
- Teenustesse (vt ptk Teenused)
- Vormi sees vormi sammudeks, vahelehtedele, vormiplokkidesse (vt ptk Vormid)
3.3.7 Oleme selged, et mitte panna kasutajat kahtlema
Ülesannete lahendamise selgus. Kasutajatele tuleb läbi kasutajaliidese pakkuda ülesannete
lahendamise viise ning lahendused peavad olema ilmselged.
Elementide tekst peab olema selge. Nupud ja lingid peavad täpselt näitama, kuhu nad viivad.
Kahemõttelist teksti tuleb vältida.
Ära pane kasutajat kahtlema. Tuleb vältida keerulisi tegevusi, mis panevad kasutajat kahtlema
tegevuste sisus, mõttekuses või protsessis.
3.3.8 Ekslike tegevuste kaitse
Lisaks tegevustele ja valikutele kinnituste pakkumisele, peab kasutajal olema võimalus neid ka tühistada
(Loobu taotlusest).
Kaitseme ja ennetame kasutaja poolt sisestatud info vääriti mõistmist ja parandame tema eest vead.
Näiteks numbriliste väärtuste sisestamisel aktsepteerime koma asemel ka sisestatud punkti ja
parandame sellised formaadivead juba kasutaja eest ise. Näiteks koma/punkt, liigne tühik, suur/väike
täht on meil võimalik rakenduses üle vaadata.
Siin aitab vigadest hoidumiseks valikvastuste kasutamine, vormide üles ehitamine ühes tulbas asuvate
väljadega ja vajadusel tabeli kasutamine.
3.3.9 Seadmele kohanduv kasutajaliides.
Rakendused peavad arvestama kõikide sisestusviiside (klaviatuur, hiir, puuteekraan jne) ning
esitlusviisidega (mobiiltelefon, suur ekraan, tahvelarvuti ekraan või ekraanilugejad).
3.3.10 Oleme järjepidevad
Erinevad keskkonnad, selle osad või alamsüsteemid peavad toimima sarnastel põhimõtetel. Kasutaja
jaoks ei tohi olla tuntavat vahet erinevatel aegadel ja erinevate tegijate poolt loodud süsteemide vahel.
Visuaalselt sarnased asjad teevad sarnaseid tegevusi.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 10 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
3.4 KASUTAJAKOGEMUSE KUJUNDAMISE PÕHIMÕTTED
E-Ehituse keskkond on loodud kasutajatele, kes on väga erinevad: inimesed, kes puutuvad E-Ehituse
teenustega kokku vaid kord aastas; inimesed, kelle jaoks on E-Ehituse keskkond igapäevane
töövahend; inimesed erinevatest välisriikidest oma tavade ja harjumustega. Uus E-Ehituse keskkond on
sõbralik, rahulik, asjalik ja abistav. Me ei võimenda probleeme ega peida ennast keeruliste tekstide taha.
Me ei eelda kasutajalt tehnilisi ega ehituse alaseid süvateadmisi ning oskust kantseliitlikust tekstist
vihjeid välja lugeda. Me soovime, et kasutaja leiab kõigile küsimustele kiired vastused. Me soovime, et
kasutaja tunneb end meie juures hästi.
3.4.1 Keskkonnas kasutatava info tüübid
Ehitusalane info on suures osas graafiline, mida esitatakse jooniste, pildimaterjali, 3D mudelite ja
kaardiinfo abil. E-Ehituse keskkonnas peab kasutaja saama infot esitada ja vaadata võimalikult
lähedasena selle sisulisele vormile. Seetõttu kogume ja kuvame lisaks tekstile infot kaardil ning
võimaldame graafilist materjali näha graafilises esituses (jooniste vaatamine jms).
3.4.2 Failiformaadid
Ehitusalane dokumentatsioon sisaldab suurel hulgal üles laaditavat sisu. Olgu selleks ehitusprojektid
või fotod ehitistest. Kõike seda peab saama keskkonnas mugavalt kasutada.
Kui E-Ehituse keskkonnas on realiseeritud komponendid üldlevinud failiformaatide (pdf, jpg, png, ...)
eelvaateks, siis eelistame failide alla laadimisele eelvaate näitamist (vaikimisi valik). Kasutajal peab
olema võimalus eelvaadatav fail ka alla laadida või valida eelvaate asemel alla laadimine. Kui kontekst
võimaldab, ei tohi eelvaate/alla laadimise vahel valimine kasutajale täiendavat klikki/vormi avamist
kaasa tuua, kuid kasutaja peab olema teadlik, et seadmesse fail salvestatakse. Seetõttu küsime
kasutajalt, kas ta soovib faili alla laadida.
Eelvaade avaneb vastavalt ärijuhule kas
- uuel brauseri vahelehel või
- teenuse kohal halli taustaga.
Kui E-Ehituse keskkonnas on realiseeritud vektorgraafika moodulid (näiteks BIM-projektide
menetlemine), pakume kasutajale ka vektorgraafikale (nt dgn, dwg, ifc) eelvaadet.
3.4.3 Oma töökeskkonna kohandamine
Kasutajakeskse lähenemise üheks aluseks on keskkonna võime kohanduda iga kasutaja harjumustele
ja tema rolli iseloomust tulenevatele nõudmistele ja vajadustele. Selle tagamiseks oleme loonud igale
kasutajale võimaluse oma töölauda, tabelit või vaadet vastavalt oma vajadustele muuta ja seadistada.
Keskkonna kohandamise võimaluste näited:
1. töölaual on võimalik muuta sisuplokkide järjestust.
2. tabelites on võimalik muuta vaikimisi kuvatavate veergude arvu ja valikut. Siinkohal peame
oluliseks lähtuda ka tabeli iseloomust ning andmete koosseisust, kui veergude arvu
vähendamine kaotab tabeli mõtte, võiks loobuda vastava seadistuse realiseerimisest.
Kõik muudatused, mida kasutaja kohandamise võimalusi kasutades keskkonnas teeb, salvestuvad
selliselt, et järgmisel korral kas samast või mõnest teisest seadmest sisse logides, näeb kasutaja enda
jaoks eelmisel korral seadistatud pilti. Siinkohal on oluline rõhutada, et vastav punkt ei pruugi alati olla
rakendatud, sest mobiilivaated on tihti täiesti erinevad arvuti ekraani vaadetest (näiteks mobiili jaoks
spetsiaalselt disainitud tabelid).
Seadistused on kasutajapõhised. See tähendab, et näiteks juriidilise isiku töölaud ühe kasutaja vaates
võib olla teistsugune, kui sama juriidilise isiku töölaud mõne teise kasutaja vaates.
Kõikide kasutaja poolt seadistatavate vaadete puhul oleme välja töötanud optimaalse vaikimisi vaate,
mis arvestab enamiku kasutajate vajadustega.
3.4.4 Salvestamine / automaatsalvestamine
Andmete automaatsalvestamist ei toimu, kui funktsionaalsetes nõuetes ei ole ette nähtud teisiti.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 11 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
- Koostataval dokumendil andmete salvestamine – Andmete salvestamine hõlmab kõikidel
tab-idel olevaid andmeid. Andmete salvestamine toimub järgmistel juhtudel:
o Kasutaja vajutab nuppu „Salvestan kavandi“ (või ctrl + s)
o Kasutaja vajutab nuppu „Esitan“, „Kannan registrisse“, „Esitan ja võtan menetlusse“.
- Teatise vormil flyout-ides salvestamine – Kui kasutaja lisab teatise vormil avanevasse flyout-
i andmeid, siis tuleb kasutajal muudatuste salvestamiseks need eraldi salvestada või lisada (nt
isiku lisamine, faili lisamine).
- Salvestamise kohta info kuvamine – Pärast salvestamist on rakenduse üleval paremal osas
info andmete salvestamise kohta „Salvestatud“. Kui kasutaja on andmeid peale salvestamist
muutnud, on kiri „Salvestamata“.
- Salvestamata andmed – Kui kasutaja liigub teatise vormilt välja ja andmed on salvestamata,
siis kuvatakse kasutajale teade (flyout) tekstiga „Oled lahkumas andmete esitamise teatise
vormilt. Kas soovid vormi kavandi salvestada?“. Vastused „Jah“ (vaikimisi), „Ei salvesta“,
„Jätkan vormi täitmist“. Kui kasutaja valib Jah, siis andmed salvestatakse, kui Ei, siis andmed
jäävad salvestamata. „Jätkan vormi täitmist“ puhul jääb andmete esitamise vorm aktiivseks,
fookus jääb väljale kus see oli enne kasutaja vormilt lahkumise katset.
3.5 KEELEKASUTUS JA JUHISED TEKSTIDE KOOSTAMISEKS
E-Ehituse keskkonna sõnastused toetavad kasutajat e-teenuste kasutamisel. E-keskkonnas liikumine
on loogiline ja etteaimatav. Menüüde, nuppude, linkide, selgituste jmt lihtne ja arusaadav keelekasutus
on keskkonna loogiline osa. Kasutaja ei pea üldjuhul abi saamiseks juhendeid lugema või
konsultatsiooni kasutama.
3.5.1 Üldised põhimõtted
1. E-Ehituse keskkonna suhtlusstiil on riigiametile omaselt asjalik ja korrektne, kuid samas
sõbralik, toetav ja julgustav;
2. E-Ehituse keskkonna keelekasutus järgib õigekirjareegleid, on kantseliidivaba ja erialase
žargooni vaba (näiteks ütleme „maja number“, mitte „aadressinumber“);
3. kasutajaga suhtlemisel kasutame Sina vormi, nt “Aadress on aegunud, palun lisa uus aadress!”;
4. sõnastused on koostatud kliendi vaatest lähtuvalt, nt “Minu andmed / taotlused / ehitised”, mitte
“Teie andmed”;
5. kasutame läbivalt ühtseid ja korrektseid termineid, nt “EHR”, mitte “ehitiste register” vmt;
6. väldime umbisikulist tegumoodi ning kolmandas isikus pöördumist, nt „Tallinna
Linnaplaneerimise Amet on taotluse menetlusse võtnud“ (või „Kohalik omavalitus on taotluse
menetlusse võtnud“), mitte „Taotlus on menetlusse võetud.“
7. võimalusel väldime võõrsõnu ja lühendeid. Lühendeid kasutame vaid juhul, kui need antud
kontekstis üheselt ja selgelt mõistetavad (näiteks EHR).
8. Pealkirjad lõpevad ilma kirjavahemärgita: tekstivälja pealkirja järel koolonit ei märgi, teenuse
pealkirja järel ei kasuta punkti.
3.5.2 Nuppude ja linkide sõnastused
Keskkonnas liikumisel juhendavad kasutajat nupud/lingid.
E-Ehituse keskkonna näol on tegemist iseteeninduskeskkonnaga, kus üldjuhul otsustab kasutaja ise,
millise tegevuse ta valib ja teeb. Selliste tegevuste sõnastused on nuppudel ja linkidel mina-vormis.
Näiteks: Salvestan, Esitan, Saadan, Kustutan, Muudan, Laadin alla, Trükin, Valin vormi.
Vajadusel võib kasutada ka järgmisi sõnastusi:
1. Tegevused, mis viivad teisele teenusele või avavad uue toimingu. Näiteks: Uus töötaja, Uus
väljamakse, Uus kaup, Uus päring
2. Tegevused, mis on pigem süsteemsed, ja mille sõnastamiseks on välja kujunenud ühene
kasutuspraktika. Näiteks:, Otsing (E-Ehituse keskkonna raamil olev Otsingu vormi placeholder.
Vormidel, millel otsingut teostatakse, kasutatakse nuppu nimega "Otsin"), Vali, Märgi, Jäta mu
valik meelde, Edasi, Tagasi (taotluse juurde)
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 12 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
3.5.3 Abiinfo
Kasutajale tuleb teha kättesaadavaks abiinfo:
1. Kasutajajuhend sisaldab teenuse kohta käivaid abistavaid materjale, mis aitavad kasutajal täita
vorme, mõista erinevaid toimimisloogikaid ning teha paremaid ja informeeritumaid otsuseid.
Kasutajajuhendi koostamisel jälgime peatükki “Üldised põhimõtted” ning kasutajajuhendites
väldime seaduste ümberkirjutamist. Tekstid on hästi liigendatud, pikemas tekstis kasutame sisu
kokku võtvaid vahepealkirju. Materjalid võivad olla esitatud ka videojuhenditena.
2. Sõnastik. Selgitame teenuse ja teemaga haakuvaid termineid ja lühendeid nagu EHR, ADS jmt
ning seaduste ja deklaratsioonide lühendeid.
3. KKK. Siia koondame abimaterjalid teenuste kasutamise kohta küsimuste ja vastuste vormis.
Sisulistele küsimustele ja vastustele lisame viitena veebi lingi.
3.5.4 Veateated
Veateade:
1. peab olema viisakalt, positiivselt sõnastatud (näiteks „Palun sisesta oma e-posti aadress“, mitte
„E-posti aadress sisestamata!“);
2. ütlema probleemi põhjuse ja viitama, mille kohta see veateade käib (näiteks „Sisestatud
kasutajanimi ja parool ei sobi kokku“, mitte „Sisselogimine ebaõnnestus“);
3. peab selgitama kasutajale, kuidas ta saab probleemi lahendada (näiteks „Köetav pind ei saa
olla suurem kui suletud netopind“, mitte „Pindade suurused ei ühti!“ ja näiteks „Selle nimega fail
juba eksisteerib“, mitte „Faili nimi on vigane“);
4. vajadusel soovitab kasutajale, kust ta saab täiendavat informatsiooni;
5. peab olema tavakasutajale / tehnilisi teadmisi mitteomavale inimesele arusaadavalt sõnastatud;
6. ei sisalda ballasti (näiteks „Köetav pind ei saa olla suurem kui suletud netopind“, mitte „Ups!
Paistab, et köetava pinna suurus on rohkem kui suletud netopind. Palun paranda ära.“)
7. kui on kohane, annab kasutajale võimaluse kohe probleem lahendada (näiteks „Selle nimega
fail juba eksisteerib. Kas soovid a) automaatselt uue faili ümber nimetada; b) muuta selle nime
käsitsi“, mitte „Faili nimi on vigane“).
3.5.5 Üldised teated (katkestused, uuendused, muudatused)
Teated on selgelt sõnastatud ja piisavalt täpselt kirjeldavad olukorda. Näiteks:
„Neljapäeval, 17.03.2016 kell 18.00–18.30 toimub seoses tehniliste hooldustöödega katkestus E-
Ehituse keskkonna teenuste kasutamises. Vabandame.“
„Neljapäeval, 3. märtsil 2016 kell 7.00–9.00 toimub seoses versiooniuuendusega Andmete esitamise
teatise koostamise ja esitamise teenuste töös katkestus. Vabandame võimalike ebamugavuste pärast.“
3.5.6 Reeglid numbrite kirjutamisel
3.5.6.1 Valuutad ja rahaühikud
Valuutade märkimiseks kasutame rahvusvahelisi lühendeid, nt EUR, USD, GBP, NOK, RUB jne.
Eurot võib teksti sees märkida kas sõnaga (10 eurot) või tähisega (10 €).
Euro ja eurosendid eraldame tekstis komaga, mitte punktiga. Sama reegel kehtib tabelis, kus rahaühikut
iga summa juures eraldi ei märgita, nt 100,50.
3.5.6.2 Telefoninumbrid
Telefonumbrid kirjutame Rahvusvahelise Sideliidu ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti
soovituse kohaselt tagantpoolt alates neljakaupa:
- 7-kohalised telefoninumbrid: 123 4567
- 8-kohalised telefoninumbrid: 1234 5678
- rahvusvahelised telefoninumbrid: +372 123 4567
- lühinumbrid: 123
Rahvusvahelise riigikoodi alguses on plussmärk, riigikoodi ei panda sulgudesse.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 13 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
3.5.6.3 Kuupäevad
- Kuupäevad kirjutame kujul pp.kk.aaaa (nt 12.05.2016).
- Ajavahemikku märgime nii: 12.05.2016–20.05.2016.
Arvude vahel ei ole tühikuid. Arvude vahel asendab sõna “kuni” mõttekriips.
Parema loetavuse ja selguse huvides võib tekstis kasutada ka järgmisi võimalusi: 12.–20. mail; 12.–20.
maini; 12. kuni 20. maini.
3.5.6.4 Arvud ja summad
Tabelites joondame numbreid üldjuhul paremale. Koodidesse (isikukood, EHR kood vms) ja
telefoninumbritesse suhtume kui teksti ja need joondame üldjuhul vasakule.
Komakohtade arv numbri lõpus sõltub ärivajadusest. (pindala vs korruste arv jm.)
Tekstides järgmine eesti keele reeglit: viie- ja suuremanumbrilistes arvudes jagame numbrid kolme
numbri kaupa rühmadesse lõpust alates, nt 6 748 422,00. Järguühikute vahel ei ole komasid:
1 000 000,00
10 000,00
1 000,00
Koodides (ka kümnendmurdudes) numbreid ei rühmita, nt isikukood 44204280253, pangakonto
11024846781, registrikood 10223787.
Negatiivsete arvude korral kirjutame "miinus" märk ja "number" omavahel kokku, tühikut ei jäta. Lisaks:
miinus puhul kasutame mõttekriipsu (pikem), mitte sidekriipsu (lühem).
Arvu ja mõõtühiku või selle lühendi või tähise vahel on üks tähekoht vahet, nt 10 €, 10 m.
Erandiks on protsendi lühend, mis kirjutatakse eelneva arvuga kokku, nt 16%.
3.6 TÕLKED
Kasutajaliides on üles ehitatud eestikeelsena, kuid nii, et seda on võimalik kohandada erinevatesse
keeltesse tõlgitavana (väljade nimed, abitekstid jne ei ole staatilised).
E-Ehituse keskkonna aluskeeleks on eesti keel. Kasutajal on võimalik oma keele-eelistust muuta,
kasutades selleks vastavaid linke keskkonna päises. Valitud keele jätab keskkond iga kasutaja jaoks
meelde. Kui kasutaja vahetab keelt mõne teenuse sees (näiteks taotluse vormil), siis peale
keelevahetust viiakse ta samale lehele, kus ta keelevalikut alustades viibis.
Tõlgitakse kogu kuvatav sisu, sh nuppude tekst, sisutekst, piksel- ja vektorgraafika, millel on tekst.
Teenuste puhul, mille loomisel ei ole keelevaliku nõudega arvestatud (enne E-Ehituse platvormi
stiiliraamatut), kuvatakse kasutajale teenuse eestikeelset versiooni. Teenuste puhul, mida ei ole valitud
keelde tõlgitud, kuvatakse vastav infoteade, kus kasutajal on võimalik valida, kas ta jätkab teenuse
kasutamist aluskeeles, läheb valitud keele E-Ehituse avalehele või alustab suhtlust klienditeenindajaga.
Selliste teenuste puhul, mille juurde infoteate lisamise võimalus on liigselt kulukas, näitame kasutajale
vaikimisi eestikeelset versiooni.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 14 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
3.7 KASUTAJALIIDESE KUJUNDAMISE PÕHIMÕTTED
3.7.1 Alusjoonestik
Keskkonna kasutajaliidese aluseks on alusjoonestik ehk grid. Alusjoonestik võimaldab defineerida
kõikide disainielementide omavahelised proportsionaalsed suhted. Alusjoonestik muudab disaini
korrapäraseks, selgeks ja kasutajatele arusaadavaks.
Valisime keskkonna alusjoonestiku tüübiks 20 tulbaks jaotamise loogika. See tähendab, et näiteks
enimlevinud 1200 piksli laiune ala on jaotatud maksimaalselt 20 tulbaks, milles iga tulba sisu laius on
40 pikslit ja igast tulbast mõlemale poole jääb 10 piksli suurune kaitseala.
3.7.2 Kasutaja kontekstile kohalduv disain
Responsive design ehk kohalduv disain tähendab, et teenuse sisuelemendid arvestavad, millise
ekraaniga teenust vaadatakse, ja kohaldavad sisu vastavalt sellele.
Erinevate ekraanide puhul arvestame kolme põhilise seadmega: nutitelefon, tahvelarvuti, sülearvuti ja
monitoriga arvuti. Vastavalt sellele jaotusele määratakse ka kohalduva disaini murdepunktid
(breakpoint), mis näitavad, millisest vaate laiusest alates muudetakse sisuelementide paigutust.
Tänapäevaste levinuimate resolutsioonide järgi nendel kolmel seadme tüübil, kasutame murdepunkte
järgnevalt:
1. Nutitelefon: 320px–599px
2. Tahvelarvuti (portrait): 600px–899px
3. Tahvelarvuti (landscape): 900px–1199px
4. Sülearvuti või monitoriga arvuti: üle 1200px
Tahvelarvuti vaate (600px-1199px) erinevus desktop vaatest seisneb menüü nähtavuses.
Peidame küljemenüüd, et kasutaja saaks keskenduda teenuste sisule. Globaalne menüü on peidetud
menüü ikooni alla, millel vajutades see avaneb.
Esindatava töölaual muidu vasakus tulbas asuvat graafilist infot kuvame sisuala alguses eraldi
jaotusena.
Teenuse alammenüüd avanevad sarnaselt mobiilse vaate põhimõtetele eraldi menüüs.
Tahvelarvuti landscape vaate (900px–1199px) sisu kuvamine desktop vaatest ei erine. Sellesse me
suhtume kui väikesema resolutsiooniga desktop vaatesse.
Tahvelarvuti portrait mode vaate (600px-899px) puhul kuvame lehe sisu ühes veerus.
Vaadete käitumine ekraani mõõtmetele vastavalt on kirjeldatud: https://ehr-styleguide.mkm.ee/
„Raamid“ vaadetes.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 15 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Abikeskuse paremalt poolt avanev ala suleb avatud globaalse menüü (juhul kui see oli vastavas vaates
avatud) ja teeb sisuala kitsamaks. Abikeskuse ploki ala laius on muutumatu.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 16 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
4 STIILIELEMENDID
Selles peatükis on E-Ehituse keskkonnas kasutusel olevate elementide kommentaarid. Peatükk tugineb
EMTA stiiliraamatule ja on täiendatud vastavalt E-Ehituse keskkonna eripärale ja osaliselt juba ka
VEERA nõuetele.
4.1 VÄRVIPALETT
Värvid vastavad WCAG 2.0 tase AA nõuetele.
4.1.1 Põhivärvid
Põhivärve kasutame peamiselt erinevate sisuosade taustade eristamiseks.
Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#colours-main
4.1.2 Tugivärvid
Tugivärve kasutame erinevate tekstide ja nuppude esiletoomiseks ning ka linkides (vt “Vormielemendid”,
“Kirjastiilid”, “Staatused”). Kasutuses tuleb arvestada, et vaikimisi kasutame keskmist tooni (tähistatud
valge täpiga) ning tumedam ja heledam toon on kasutuses vaid põhitooni aktsendina.
Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#colours-sub
4.2 ŠRIFT
E-Ehituse rakendustes kasutame Roboto šrifti.
Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#fonts
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 17 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
4.3 KIRJASTIILID
Element Desktopi ja Nutitelefoni Kasutamine ja näited
tahvelarvuti vaade
vaade
H1 pealkiri Roboto-Light Roboto-Light Abikeskuse pealkiri
30px 30px
#34394c #34394c
$gray-dark $gray-dark
H2 pealkiri Roboto-Regular Roboto-Regular Teenuse pealkiri
24px 24px
#0083ba #0083ba
$blue $blue
H3 pealkiri Roboto-Regular Roboto-Regular Teenuseploki pealkiri
16px 20px
#5d6071 #5d6071
$gray $gray
H4 pealkiri Roboto-Bold Roboto-Bold Kinnitusteate pealkiri
16px 20px
#3439c #3439c
$gray-dark $gray-dark
H4 pealkiri-sinine Roboto-Bold Roboto-Bold Teenuse alajaotuse, flyouti, footeri
pealkiri
16px 20px
#0083ba #0083ba
$blue $blue
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 18 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Element Desktopi ja Nutitelefoni Kasutamine ja näited
tahvelarvuti vaade
vaade
Juhtlõik Roboto-Regular Roboto-Regular Teenuse sissejuhatus, teate pealkiri
16px 20px
#3439c #3439c
$gray-dark $gray-dark
Lõik-tavaline Roboto-Regular Roboto-Regular Kõik sisutekst, vormivälja tekst, disabled
vormivälja tekst, halli teenuste menüü 2.
14px 20px
taseme pealkirjad
#5d6071 #5d6071
$gray $gray
Lõik-hall Roboto-Regular Roboto-Regular Placeholder, tabeli kokkuvõtte tekst, halli
teenuste menüü 1. taseme pealkirjad
14px 20px
#9d9fb4 #9d9fb4
$gray-light $gray-light
Lõik-valge Roboto-Regular Roboto-Regular Tumeda tooltipi tekst
14px 20px
#ffffff #ffffff
$white $white
Lõik-punane Roboto-Regular Roboto-Regular Kohustuslike väljade hoiatus ja asteriks
14px 20px
#b84444 #b84444
$red-dark $red-dark
Lõik-sinine Roboto-Regular Roboto-Regular Halli teenuste menüü valitud pealkirjad
14px 20px
#0083ba #0083ba
$blue $blue
Bold Roboto-Bold Roboto-Bold Tabeli „kokku“ rida, nuppude tume tekst
14px 20px
#5d6071 #5d6071
$gray $gray
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 19 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Element Desktopi ja Nutitelefoni Kasutamine ja näited
tahvelarvuti vaade
vaade
Bold-valge Roboto-Bold Roboto-Bold Nuppude valge tekst
14px 20px
#ffffff #ffffff
$white $white
Bold-valge-väike Roboto-Bold (mobiilivaates Burgerimenüü nuppude kiri
teksti ei näita)
9px
#ffffff
$white
Kommentaar Roboto-Regular Roboto-Regular Vormivälja kommentaar, footeri
kontaktandmete info
10px 10px
#9d9fb4 #9d9fb4
$gray-light $gray-light
#3439c #3439c
$gray-dark $gray-dark
#00b649 #00b649
$green $green
Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#typography
4.4 NUPUD
Nuppe kasutame iga lehe või vormi põhitegevuste puhul. Näiteks: Kinnitan, Esitan, Saadan, Sisenen,
Lisan, Loobun, Tagasi.
Nuppe peab iga vormi juures kasutama nii palju, kui vajalik, ja nii vähe, kui võimalik. See põhimõte
tähendab, et kui vormi juures on palju võimalikke toiminguid, tuleb sarnased tegevused grupeerida.
Näiteks vormi esitamisest loobumise erinevad võimalused grupeerime ühe “...Veel” nupu alla, millel
vajutamisel kuvatakse kasutajale valik.
Protsessis edasi liikumise nuppe ei grupeerita ja reeglina on igal vormil vaid üks primaarne nupp edasi
liikumiseks või protsessi lõpetamiseks.
Nupu sisse võib lisada ikoone, kui see on nupu funktsionaalsuse selgeks eristamiseks (näiteks “+” ikoon
nimekirja uue objekti lisamiseks).
Kui kasutajal puudub õigus nupu abil toimingut teha, kuid nupu olemasolu võimaldab kasutajale toimingu
sisu arusaadavamaks teha, kasutame nuppu staatuses “disabled”. Vastava loogika realiseerimine
sõltub ärivajadusest ning läbiräägitav iga projekti raames eraldi.
Nuppude laius sõltub teksti pikkusest.
4.4.1 Nuppude põhitüübid
E-Ehituse keskkonnas kasutatavate nuppude valik jaguneb põhivormide ja lisavormide nuppudeks.
Põhivorm on ühte vormi, protsessi või selle sammu koondav vorm. Lisavorm on mõne vormi, protsessi
või selle sammu sisene abivorm. Lisavormid on sellised vormid, mis asuvad põhivormi sees, ja mille abil
saab teostada põhivormide siseseid protsesse. Näiteks ehitise kuju lisamine ehitusloa taotluse vormi
sees. Lisavormina võib käsitleda nt flyouti.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 20 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Tüüp Näide Kasutamine
Põhivormi nupp Kasutatakse peamises teenuses protsessi välja
kutsumiseks. Näiteks on selleks taotluse
põhitegevused („Esitan“, „Loobun“, „Salvestan
kavandi“)
Põhivormi mini Kasutame olenevalt ärivajadusest või
nupp murdepunkti nõudest.
Lisavormi nupp Kasutatakse tugiteenustes protsesside välja
kutsumiseks. Näiteks tabelisse rea lisamisel
selle salvestamine, flyoutil sisestatud info
salvestamisel või nendest tegevustest
loobumiseks.
Lisavormi mini Kasutame tekstiga nupu asemel juhul, kui
nupp kirjaga nupp ei mahu. Näiteks tabelis.
4.4.2 Paiknemine ja joondus
Nuppude joonduse igal vaatel määrab nupu prioriteet antud vaate või vormi kontekstis.
1. Esmased (kõige tähtsamad) tegevused vormil või vaatel on alati joondatud paremale. Näiteks:
Kinnitan, Esitan, Saadan, Sisenen, Lisan uue taotluse
2. Sekundaarsed valikud on joondatud primaarse nupu kõrvale vasakule. Näiteks: Kontrollin,
Alustan vestlust, Avan seaded, Salvestan
3. Protsessi katkestamise või protsessis sammu tagasi liikumise nupp on joondatud vaatel või
vormil vasakule. Näiteks: Loobun. Erandiks on tabeli muutmise rida, kus katkestamine ja
salvestamine asuvad kõrvuti (vt ptk Tabeli rea muutmine).
4. Olenevalt ärilisest eesmärgist võib nuppe kasutada ka tsentraaljoondusega (näiteks kitsal
flyoutil). Sellisel juhul on nupp venitatud servast servani.
4.4.3 Värvus ja toonid
Nuppude värvuste tähendused:
Värvus Põhivorm Kasutamine ja erinevad kujud
Roheline Default: Värvid: Kasutame protsessis edasi liikumiseks või
lõpetamiseks (Esitan, Salvestan, Kinnitan).
#00b649
Seda nuppu kasutame protsessi juures reeglina
#71db9f ainult ühe korra, kuna tegemist on esmase
Mouse over: valikuga protsessis edasi liikumiseks.
#009244
Kasutame ka tabelis muudetava rea
#ffffff
salvestamine, flyoutis andmete salvestamine,
vormi esitamine.
Pressed:
Tekst: Lisavorm:
Roboto Bold,
14 px
Disabled: Mini nupp:
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 21 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Värvus Põhivorm Kasutamine ja erinevad kujud
Valge nupp Default: Värvid: Kasutame näiteks taotluse kavandi
rohelise salvestamiseks.
#00b649
piirjoonega
Lisavorm:
#71db9f
Mouse over: #009244
#ffffff Mini nupp:
#5d6071
Pressed:
#dbdfe2
Tekst:
Disabled:
Roboto Bold,
14 px
Sinine Default: Värvid: Kasutame protsesside alustamiseks või millegi
uue loomiseks.
#0083ba
Näiteks tabelisse rea lisamine, taotluse
#015477
menetlusse võtmine, ehitise lisamine taotlusele.
Mouse over: #aae1f8
Kui nupul on +-ikoon, on tegemist uue nähtuse
#ffffff lisamisega. Näiteks uue ehitise lisamine
Ehitisregistrisse ning selle lisamine taotlusele
(selle asemel, et lisada registris juba olemas
Pressed:
Tekst: olev ehitis taotlusele).
Roboto Bold, Asub paremal pool. Juhul, kui esineb koos
14 px rohelise nupuga, asub rohelisest nupust
Disabled: vasakul.
Lisavorm:
Ikooniga põhivormi nupp süsteemi uue objekti
lisamiseks:
Ikooniga lisavormi nupp süsteemi uue objekti
lisamiseks:
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 22 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Värvus Põhivorm Kasutamine ja erinevad kujud
Valge nupp Default: Värvid: Valget värvi nuppe kasutame protsessist
halli väljumise toiminguteks (Jätkan hiljem, Loobun,
#9d9fb4
piirjoonega Tagasi).
#dbdfe2
Taotluse vormil kasutame näiteks sõnastust
Mouse over: #5d6071 „Loobun“. Taotluse vorm salvestatakse.
#ffffff Flyouti muudatused ja tabelitegevused sellel
nupul vajutades ei salvestu.
Pressed: Asub vasakul pool.
Tekst:
Lisavorm:
Roboto Bold,
14 px
Disabled:
Mini nupp:
Hall nupp Default: Värvid: Halli värvi nuppe kasutame protsessisisesteks
toiminguteks või uude kõrval protsessi
#5d6071
minekuks.
#dbdfe2
Näiteks multihaldus tabelites.
Mouse over: #34394c
Lisavorm:
#ffffff
Pressed:
Tekst:
Roboto Bold,
14 px
Disabled:
Punane Default: Värvid: Punast värvi nuppe kasutame negatiivse valiku
nupp puhul (valik EI, Kustutan, Väljun).
#ff7373
Paikneb vastavalt äripoole nõuetele
#ffb9b6
konkreetses juhus.
Mouse over: #b84444
Lisavorm:
#ffffff
Pressed:
Tekst:
Roboto Bold,
14 px
Disabled:
Nuppude toonide gradient, piirjoonte toonid, reaktsioon hiirega kohal viibimisele ning vajutusele vt
https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#buttons
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 23 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
4.4.4 Erinupud
Järgnevalt on toodud erikujundusega nupud.
Nimetus Kuju Kasutamine ja kirjeldus
„Tagasi Kasutame selleks, et kasutaja saaks lehekülje algusesse kerida.
ülesse“
Kui kasutaja kerib lehekülje lõppu, siis ujuv nupp jääb pidama
ujuv nupp
jaluse kõige ülemise nupu kastis.
Hall noolega nupp paikneb vasakul pool burgermenüü tumehallil
ribal.
Hallile nupule lisanduvad taotlustes hoiatuse ja/või vigade
ikoonid.
Kui taotluses on vaid hoiatused, on halli noole kõrval kollane
ühe hüüumärgiga nupp.
Kui taotluses on vaid vead või vead ja hoiatused, on halli noole
kõrval punane kahe hüüumärgiga nupp.
Hoiatuste ja vigade ikoonile klikkides avanevad hoiatuste ja
vigade nimekirjad. Vt kirjeldust peatükis Teadete kokkuvõte
kogu taotluse üleselt.
Veel Nupp, millele vajutamine avab nimekirja võimalikest
tegevustest.
Väljun Kasutame rakendusest välja logimisel. Enne välja logimist
avaneb hoiatus.
Burger- Kasutame burgerimenüüs. See on menüü 1. tase. Igal nupul on
menüü oma ikoon. Ikoon vastab menüüploki teemale ja määratakse
nupud nupu loomisel.
Sotsiaal- Kasutame jaluses sotsiaalmeediakanalite linkideks.
meedia
nupud
Erinupud on kasutusel vastavalt vajadusele ja ärinõuetele. Täpne asukoht ja kujundus lahendatakse
vastavalt kasutusjuhule.
NB! Siinne tabel võib täieneda vastavalt ärivajadustele.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 24 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#buttons
4.5 LINGID
Linke kasutame lehe, vormi või tabeli kõrval ja lisategevuse puhul, mis ei mõjuta tegevuse põhiprotsessi.
Näiteks: Märgin kõik sõnumid loetuks, Kõik teavitused, Laadin alla, Trükin, Kontrollin
Linkide värve kasutatakse järgmiselt:
Nimetus Kuju Kasutamine ja kirjeldus
Tavaline Lingid on hallid (#34394c) ja alla joonitud. See on kõige tavapärasem
lähenemine. Näiteks ikoonide lingid jm.
Mouse-over link on sinine (#0083ba) ja alljoon kaob.
Klikkimine link on sinine (#0083ba) ja alla joonitud.
Aktiivne -> link on sinine (#0083ba) ja alla joonitud.
Oranž Oranži värviga (#ff8000) ja alla joonitud. Need lingid on erijuhud,
kasutamine tuleb otsusta case-by-case sõltuvalt ärivajadusest ning
eesmärkidest. Näiteks rakenduse jaluses „Kõik kontaktandmed“
Mouse-over link on tume oranž (#a84816) ja alljoon kaob.
Klikkimine link on tume oranž (#a84816) ja alla joonitud.
Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#links
4.6 IKOONID
E-Ehituse keskkonnas kasutame ikoone kolmel põhjusel:
1. Visuaalne markeering võimaldab teenuste ja teemade tähistamisel ruumi säästa (ikoon saab
kasutuse käigus sõnalise nimetusega võrdse kaalu).
2. Kuna osale kasutajatest on visuaalse info tajumine lihtsam, kui tekstilise ja ka värvipõhise info
haaramine, võimaldab ikoonide kasutamine kasutajal infot kiiremini haarata.
3. Ikoonide mõju üldisele keskkonna tajumisele – kasutaja tajub keskkonda mängulisema,
sõbralikuma ja rõõmsamana.
Ikoonide visuaalne keel on valitud tagamaks, et ikoonid on kasutatavad nii suurelt kui ka väga väikeselt,
koos ja ilma tekstita, ilma et nad kaotaksid arusaadavuses ja kasutatavuses.
Kasutame ikoone kooskõlas Veera Disainisüsteemiga. Ikoonide päritolu:
- Material.io / Google (ei ole tabelis eraldi märgistatud)
- Materialdesignicons.com, kui material.io ei kata vajadust (tabelis märgiga M)
- Geoman.io, kaardikomponendi spetsiifilised ikoonid (tabelis märgiga G)
- E-Ehituse oma disain kooskõlas material.io reeglitega, kui eelnevad ei kata vajadusi (tabelis
märgiga E)
- EMTA, kui eelnevad ei kata vajadust ja oma disain ei ole veel loodud (tabelis märgiga T)
Ikoone kasutame nii iseseisvalt kui kombineeritult teksti, nupu või lingiga.
Iseseisvalt ikoonina kasutades on ikoonidel tooltipp, kus kuvame ikooni tekstilise väärtuse järgmiselt:
hiirega liigutakse ikoonile ning avaneb selgitav tooltip.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 25 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Tooltipi avanemine vt ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#icon-tooltips (ikoonid
antud lingil ei kehti enam).
Ikoon + link kasutame olukorras, kus ikooni tähendus ei ole piisavalt arusaadav ning tekst aitab
mõtestada võimalikke tegevusi. Eraldi tooltip sellisel juhul ei ole vajalik.
4.6.1 Ikoonid
Kuju Kasutamine
info-ikooni kasutame, kui kasutajale on tarvis pikemalt selgitada, kuidas välja täitmisel
või teenuse kasutamisel toimida.
Näiteks i-nupune, et avada tooltip. Tooltipi tekst ei kopeeri kindlasti välja pealkirja. i-
nupp asub välja pealkirja juures.
i-nupp on igas vormivälja komponendis olemas, kuid seda kuvatakse kasutajaliideses
vaid juhul, kui tooltipi tekst on olemas.
Akna sulgemine, tegevuse tühistamine. Näiteks taotluse eelvaate, abikeskuse,
hüpikakna puhul.
Kasutame ka mininupul
Tegevuse kinnitamine. Näiteks „Salvestan“.
Kasutame näiteks mininupul
Lisamine
Kasutame nuppudel ikoonina
„Veel“ – valiku laiendamine.
Kasutame nupul ikoonina või eraldiseisva ikoonina tooltipiga
Plussmärk , mille abil saab alamplokki avada. Näiteks akordioni plokki.
Kasutame ka nupu ikoonina
Miinusmärk , mille abil saab alamplokki sulgeda. Näiteks akordioni plokki.
NB! Funktsionaalset plokki ei ole võimalik töölaualt päriselt eemaldada, kuna nii võib
kasutaja sattuda olukorda, kus info leidmine muutub raskendatuks.
Tagasi suunav nool.
Kasutame näiteks „tagasi ülesse“ nupul
Valikuvõimalust avav nool, mis selles asendis näitab, et valik on hetkel avatud.
Kasutame näiteks dropdown väljal.
Valikuvõimalust näitav nool, mis selles asendis näitab, et valik on hetkel suletud.
Kasutame näiteks dropdown väljal.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 26 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Kuju Kasutamine
Nooled üles-alla. Kasutame näiteks tabeli päise pealkirja ees sorteerimise nupuna ja
numbrivaliku väljal numbri väärtuse muutmiseks ühe võrra.
Ülesse laiendav/kitsendav nool. Näiteks menüü sulgemiseks
Alla laiendav/kitsendav nool. Näiteks menüü laiendamiseks
Paremale osundav nool. Näiteks vasakpoolse küljepaneeli kitsendamiseks.
Paremale osundav nool. Näiteks pealkirjapunkti tähistamiseks, vasakpoolse
küljepaneeli laiendamiseks.
Uudisteadete ikoon.
Nupuna kasutame päises uudisteadete avamiseks. Lugemata uudisteateid näitab
punane numbriga ring.
Mitme poolset vestlust/ sõnumivahetust tähistav ikoon.
Nupuna kasutame päises foorumi vestluste avamiseks. Lugemata sõnumeid näitab
punane numbriga ring.
Ühepoolset suhtlust, välja saadetud teateid tähistav ikoon.
Nupuna kasutame päises teadete avamiseks. Lugemata sõnumeid näitab punane
numbriga ring.
Lemmiku / välja valitute tähistamiseks (minu lemmik ehitised, minu lemmik vestlused
jne.)
Kasutame päises kiirviidete valimiseks, haldamiseks ja avamiseks.
Abikeskuse ikoon.
Kasutame päises abikeskuse avamiseks.
Kasutajatoe ikoon
Telefonikontaktide ikoon.
Kasutame telefoni vestluse tähistamiseks. Näiteks klienditoe telefon keskkonna
jaluses
Keskkonnast välja suunavate linkide ikoon.
Kasutame tähistamaks linke, mis juhatavad E-Ehituse keskkonnast välja
Otsi-ikoon.
Kasutame tähistamaks otsimist. Näiteks vormi otsinguväljal ja rakenduse päises
otsinguvälja nimetamiseks.
Kasutame burgermenüüs avalehe tähistamisel.
Filtreerimise ikoon.
(M) Ikoon avab teenuse filtrite ala. Filtrite kaudu on tabelist soovitud informatsiooni hõlbus
üles leida, kuid seda funktsionaalsust on vaja vaid siis, kui tabel on väga mahukas.
Seadete ikoon.
Teenuse tabeli veergude halduse tähis.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 27 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Kuju Kasutamine
Lohistamise ikoon. Kasutame, et tähistada võimalust muuta funktsionaalsete plokkide
järjekorda töölaual, veergude järjekorda veergude halduses ja menüüplokkide
järjekorda.
Burgeri menüü ikoon.
Kopeerimise tähistamine.
Kasutame nupuna näiteks tabeli rea või ehitise akordionpealkirja lõpus.
Muutmise ikoon. Kasutame, kui soovime tähistada muutmistegevust. Näiteks nupuna
tabeli rea lõpus.
Kustutamistegevuse tähis.
Kasutame nupuna näiteks tabeli rea või ehitise akordionpealkirja lõpus.
Taastamistegevuse tähis, kui eelnenud on kustutamistegevus.
Kasutame nupuna näiteks tabeli rea lõpus kustutatud andmete taastamiseks.
Arhiveerimistegevuse tähis.
(M) Kasutame nupuna näiteks tabeli rea lõpus. Nupu vajutus kutsub välja kinnitusdialoogi.
Arhiivist taastamise tegevuse tähis.
(M)
Vaatan-ikoon.
Kasutame peidetud info välja kuvamiseks. Näiteks nupuna tabeli rea lõpus.
Peidan-ikoon.
Kasutame info peitmise välja kutsumiseks. Näiteks nupuna tabeli rea lõpus.
Logi vaatamise ikoon
Versiooni ikoon. Kasutame rakenduse versiooni vaatamisse suunamiseks.
Uuendan-ikoon. Kasutame nupuna näiteks tabeli lõpus tabeli andmete
uuendamiseks. Näiteks juhul, kui on vaja mõne teenuse abil vormil/tabelis olevaid
andmeid uuendada.
Undo (tagasi) ikoon. Kasutame olukorras, kus on vaja funktsiooni „undo“. Näiteks
kaardikomponendil viimase tegevuse kustutamisel.
Upload (laadin ülesse) ikoon.
Kasutame nupuna näiteks tabeli rea lõpus.
Download (laadin alla) ikoon.
Kasutame nupuna näiteks tabeli rea lõpus või dokumendi vaate juures.
Trükkimise/printimise ikoon.
Kasutame nupuna näiteks tabeli rea lõpus või dokumendi vaate juures.
Manuse tähis.
Kasutame manustega seotud tegevuste juures. Näiteks manusta lisamisel, manuste
vaatamisel vms.
Näiteks manuste lisamise nupp
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 28 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Kuju Kasutamine
Vormi kontrolli ikoon. Kasutame näiteks vormi korrektsuse kontrolli tähisena.
(M)
Kuupäeva ikoon. Kasutame näiteks kuupäeva vormivälja juures.
Infoportaali ikoon
Töölaua kiirvaate ikoon (menüüpunkt)
Dokumentide ikoon
Haldus (menüüpunkt)
Juhendite ikoon (menüüpunkt)
Minu asjad (menüüpunkt)
(E)
Ehitustegevuse ikoon
(M)
Keskkond (menüüpunkt)
Võrgurajatiste andmebaas (menüüpunkt)
Järelevalve ikoon
(E)
YouTube
Facebook
(M)
Hoiatustega olek
Vigadega olek
(E)
Lukus olek
Korras olek
Pooleli olemist tähistav seisund
(E)
Kontrollis olemist tähistav seisund
Negatiivset otsust tähistav seisund
(E)
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 29 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Kuju Kasutamine
Tühistamist/ aegumist tähistav seisund
Positiivse otsusega lõppenud tegevuse seisund
Bold teksti vormingu lisamine/eemaldamine
Italic teksti vormingu lisamine/eemaldamine
Alla joonitud teksti vormingu lisamine/eemaldamine
Läbi joonitud teksti vormingu lisamine/eemaldamine
Nummerdatud loetelu
Punktidena esitatud loetelu
Lingi sisestamine
Objektide ühendamine
Lingi eemaldamine
Objektide lahutamine
Pildi lisamine teksti sisse
Taande lisamine
Taande eemaldamine
Teksti vormingu eelmaldamine > plain tekst
Teksti värvi muutmine (valikusse lisame KUNI 12 värvi VEERA valiktoonide seast)
Ülaindeksi formaadi lisamine/eemaldamine
(M)
Tsentreerimine kasutaja asukohta
Tsentreerimine kasutaja aktiivsetesse objektidesse
Kaardivaate valimine (aerofoto, põhikaart vm)
Kaardikihi valimine
Täisekraani vaatesse sisenemine
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 30 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Kuju Kasutamine
Täisekraani vaatest väljumine
Ehitised ikoon menüüs.
Hoonete ikoon kaardil.
E-Ehituse veebi (eehitus.ee) ikoon.
Rajatise ikoon
(T)
Katastriüksuse ikoon.
(E)
Joonestamise kursori tähis
(G)
Punkti joonestamise tähis kaardil
(G)
Joone joonestamise tähis
(G)
Hulknurga joonestamise tähis / Pinna joonestamise tähis
(G)
Objekti muutmistegevuse tähis
(G)
Augu joonestamise tähis
(G)
Objekti nihutamise tähis
(G)
Objekti kustutamise tähis
(G)
Objekti mõõtmise tähis
(T)
Vahemaa mõõtmise tähis
Ringi joonestamise tähis
(G)
Ristküliku joonestamise tähis
(G)
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 31 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Kuju Kasutamine
Salvestamise tähis
Objekti või ala valimine kaardil
3D vaaturi tähis (orbit)
Ehitismälestise tähis
(M)
Pääsupunkti tähis
Loader
(T)
Ikoon on kasutusel vastavalt vajadusele ja ärinõuetele. Täpne asukoht lahendatakse vastavalt
kasutusjuhule.
NB! Siinne tabel võib täieneda vastavalt ärivajadustele.
4.6.2 Ikoonid linkidega
Kuju Kasutamine
Nupp, mis avab faili(de) ülesse laadimise flyouti
Nupp käivitab tegevuse, mis genereerib ja salvestab
kasutaja seadmesse faili. Antud näites pdf-faili.
Kui keskkonnas on välja arendatud formaadi vaatur, siis
esimese sammuna tuleb eelvaade manada ja alles sealt
edasi saab kasutaja faili endale salvestada.
Kutsub esile Ctrl+p. Avaneb manitsus, nagu kirjeldatud
punktis Trükkimine
Kasutame, kui soovime taotluse vormi täitmise
korrektsust kontrollida (nt kohustuslike väljade täitmist,
loogilised vastavused jms)
E-Ehituse keskkonna versiooni kirjelduse juurde viiv link
Kasutame olukorras, kus soovime andmete uuendamist
või kontrolli vastu mingit andmete baasi (näiteks
katastriüksuste tabeli uuendamine ehitise kuju loomise
teenuse juures).
Kasutame näiteks juhul, kui vormil on peidetud väljad,
mida kasutaja võib, aga soovitavalt ei ava.
Kasutame näiteks juhul, kui vormil on avatud
tavaolukorras peidetud väljad, mida kasutaja saab selle
lingiga sulgeda.
Kasutame näiteks vestluste ja menetluse arhiveerimise
juures
Kasutame näiteks märkuste ja vestluste juures manuste
avamiseks
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 32 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Kuju Kasutamine
Kasutame näiteks tegevuslogide avamiseks
Kasutame näiteks selliste väljade väärtuse muutmisel,
mida vaikimisi ei peaks muutma, kuid mida on lubatud
muuta (nt menetleja muutmine).
Kasutame keskkonnast välja suunavate linkide
esitamisel.
Ikoon + link on kasutusel vastavalt vajadusele ja ärinõuetele. Täpne asukoht lahendatakse vastavalt
kasutusjuhule.
NB! Siinne tabel võib täieneda vastavalt ärivajadustele.
4.7 LOGOD JA MUUD VISUAALSED ELEMENDID
E-Ehituse keskkonnas kasutame organisatsioonide või asutuste logosid juhul, kui on tarvis märkida,
millised organisatsioonid on keskkonna loonud või selle loomisele kaasa aidanud.
4.7.1 Ametlikud logod
4.7.1.1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi logo ja favicon
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi logo kasutame E-Ehituse keskkonna jaluses logo
kasutamise juhiste kohaselt (kaitseala, värvid, proportsioonid).
Logo kasutamise juhised leiab Valitsusasutuste visuaalse identiteedi stiilijuhisest:
https://valitsus.ee/et/eesmargid-tegevused/valitsusasutuste-visuaalse-identiteedi-stiilijuhis .
Vastavalt keelevalikule muutub ka logo vastavalt kas vene- või ingliskeelseks.
Logo jaluses:
Favicon:
Täislogo on kasutusel rakenduse jaluses.
4.7.1.2 Euroopa regionaalarengu fondi logo
E-Ehituse keskkonna loomist aitab rahastada Euroopa Liidu struktuurifond, millest tulenevalt on meie
kohustus ja soov sellele koostööle viidata. Rakenduse jaluses kuvame struktuurifondi logo.
Logo kasutamise nõuded: https://www.struktuurifondid.ee/sites/default/files/taiendatud_juhend.pdf.
4.7.2 Väliste süsteemide logod
E-Ehituse keskkonda on tulevikus integreeritud koostööpartnerite teenused, mistõttu on vajalik neid
visuaalselt kasutajale kommunikeerida.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 33 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
4.7.2.1 Krediitkaartide, pankade vm teenuse pakkujate logod
E-Ehituse keskkonda on tulevikus integreeritud maksevõimalus (riigilõivud näiteks). Sellistel juhtudel
kasutame teenust pakkuva ettevõtte logo vastavalt selle kasutamise reeglitele. Ettevõtte logo
kasutamine võimaldab kasutajale paremat loetavust.
4.7.2.2 Suhtluskeskkondade logode ja ikoonide kasutamine
Rakenduse jaluses kuvame sotsiaalmeedia keskkondade, kus E-Ehituse keskkonna kohta infot
avaldame, ikoonid. Need on näiteks Facebook (kus suhtleme kodanikega, avaldame infot ja uudiseid
ning vastame kodanike küsimustele), YouTube (kus avaldame juhendava sisuga videoid, reklaamklippe
jne) ning foorum (kus kasutajad saavad omavahel ja kasutajatoega ehitusalastes küsimustes suhelda).
Nupud linkidega lisatakse, kui vastav sotsiaalmeedia kanal üles seatakse. Esialgu FB lingitakse MKM
FB lehele.
4.7.3 Kasutajate tähistamine
Iga kasutaja on unikaalne ning selle väljendamiseks on tal oma logo. Nii tagame, et kasutajat on alati
võimalik ka visuaalselt tähistada.
Kasutaja logo koosneb tema esimese eesnime ja esimese perekonnanime esitähtedest. Juriidilisel isikul
ärinime esimesest tähest. Logo taust on rakenduse poolt juhuslikult valitud värv tugivärvide paletist.
Kasutame päises globaalsel töölaual, rollivalikus, vestluses kasutajate eristamiseks.
4.8 TEENUSED
Rakenduse töölaual paiknevad teenused. Teenused koosnevad päisest ja teenuse alast. Teenuse alal
avanevad nii ülevaated tabelid, kui vormid, vastavalt ärivajadusele.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 34 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
4.8.1 Teenuse päise tööriistad
Vormi päises on pealkiri, +/- indikaator selle kohta, kas vorm on avatud või suletud.
Vastavalt ärivajadusele kasutame teenuse päises ka tööriistu filter, seaded ja lohistaja. Neist esimesed
kaks on kasutusel tabelipõhise teenuse puhul.
4.8.1.1 Filter
Filtrite ala on vaikimisi kinni, kuid selle saab avada vajutades vastaval lehtrit kujutaval ikoonil. Filtri
väljadest saab täita ühe või mitu. Filtreerimine toimub tulemusi järjest kitsendaval meetodil. Täites mitu
filtrivälja, näidatakse tulemusena read, mis vastavad kõikidele filtreeringu tingimustele.
Kui ühes tabeli lahtris kuvatakse korraga mitut tüüpi infot, filtreeritakse välja kõik vasted, mis kirjutatud
märksõnale vastavad. Tulemuste näitamine toimib "üks VÕI teine" põhimõttel. Näiteks kui ühes lahtris
on kuvatud nimi ja isikukood, siis kasutaja võib filtri väljale sisestada nii nime kui ka isikukoodi.
Filtri ala sees kuvame nuppu "Tühjendan", mis tühjendab valitud valikud ja ka hetkel kuvatud
otsingutulemused, ja nuppu „Otsin“, mis rakendab filtri.
Filter avaneb teenuse kohale:
4.8.1.2 Seaded
Seaded võimaldab muuta tabeli veergude järjekorda, neid sulgeda ja avada. Linnukesega on märgitud
veerud, mida hetkel kuvatakse. Kasutaja saab tabelit ise muuta erinevaid veerge sisse/välja lülitades,
ning muutes veergude järjekorda, neid endale sobivale kohale lohistades. Vaikimisi seadistuste
taastamiseks vajutab kasutaja nimekirja lõpus oleval lingil “Taastan vaikimisi valikud”.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 35 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
4.8.1.3 Lohistaja
Lohistaja võimaldab teenuseid töölaual kasutajale meeldivasse asukohta liigutada. See tähendab, et
kasutaja saab ühel töölaual olevate teenuste järjekorda muuta. Näiteks võib ta oma dokumentide
töölaual tõsta taotluste tabeli lubade tabeli kohale või vastupidi. Rakendus peab meelde jätma kasutaja
eelistuse, et kasutaja vajadustele sätitud töölaud oleks järgmisel keskkonda sisenemisel nii, nagu
kasutaja selle eelmisel korral sättinud oli.
See võimalus on kasulik professionaalsetele kasutajatele ja ametnikele, kellel on nii võimalik keskkond
just omale sobivaks ja mugavaks kujundada.
Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html?star=2#lohistamine
4.8.2 Teenuse ala
Teenuse ala on valge taustaga „kast“ tööväljal. Kogu teenus peab mahtuma ühe ala sisse, selle osad
(alateemad vms) ei tohi eeldada, et kasutaja suunab pilgu või klikib midagi väljaspool valget teenuse
ala.
Teenused on vaikimisi avatud. Erandiks on sellised teenused, kus puuduvat infot ei ole mõtet näidata.
Nt detailotsingu vormi avab kasutaja siis, kui tal on tarvis detailotsingut teostada.
Ilma sisuta teenuse kuvamise puhul on kaks võimalust vastavalt ärivajadusele
Juhul kui on vajalik kuvada teenus, kuvatakse valge ala koos teatega "Teil ei ole ühtegi ...". Selle valge
ala suuruseks on 148px ja infotekst sektsioonis on joondatud keskele.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 36 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Juhul kui puudub vajadus eraldi öelda isikule, et tal puuduvad näiteks taotlused, ei kuvata sektsiooni.
See sektsioon ilmub kasutaja dokumentide töölauale, kui kasutaja on loonud oma esimese taotluse.
Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#tables-components
4.9 VORMID
E-Ehituse keskkonna teenuste puhul kasutame vastavalt teenuse sisule ja vormide keerukusele
erinevaid vormi tüüpe. Olenevalt ärijuhust kuvatakse kasutajale täielikult avatud vormi, kui on oluline, et
kasutaja kõik väljad läbi vaatab (nt taotluse täitmine) või suletud alapeatükkidega vorm, kus kasutaja
peab ise vastavalt vajadusele peatükid avama (peamiselt ülevaated).
Mahukamad vormid on jagatud väiksemateks sammudeks või etappideks. See hõlbustab kasutajal
ülevaatliku pildi saamist ning ei koorma kasutajat kohe kogu vormi mahukusega. Vormide sammudeks
jagamine toimub sisuliselt sarnase info grupeerimise või protsessi etappideks jagamise põhimõttel.
Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#form-types
4.9.1 Vormitüübid
4.9.1.1 Lihtvorm
Lihtvorm on vorm, mille täitmiseks ei ole vajalik rohkem kui üks samm. Iga keerulisem vorm koosneb
oma olemuselt mitmest lihtvormist.
4.9.1.2 Võrdsetel sammudel baseeruv vorm vahekaartidega
Võrdsetel sammudel baseeruv vorm on jagatud osadeks sisuliselt sarnase info grupeerimise kaudu,
kuid kasutajal ei ole oluline täita vormi ühegi loogilise protsessi alusel. Näiteks ehitusloa taotluse
täitmisel ei ole sisulist vahet, kas kasutaja alustab taotluse täitmist ehitiste lisamisega, dokumentide
üleslaadimisega või isikute lisamisega.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 37 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Sellistel vormidel kuvatakse sammude jaotus vormi päises tabidena ehk vahekaartidena ning kasutajal
on võimalus igal ajal kaarti vahetada. See vorm sobib hästi ka selliste teenuste juures, kus kasutajal
polegi kohustust kõiki osasid täita.
Tagasi liikumine sellisel vormil toimub klikkides soovitud sammu päises.
Kui vahekaardi vaates vajutatakse nuppu “Salvestan”, siis vigadega vahelehe päise nupul kuvatakse
vigade või hoiatuste ikoon, korrektselt täidetud vahelehe päise nupul ei kuvata tähist. Kui kasutaja
mõnda sammu ei täida, ja seda ei ole ka nõutud, sellist vahele jätmist visuaalselt ei eristata.
Taotlust esitada saab kasutaja vaid esitamise sakil olles. Selleks on vormi esitamise saki lõpus “Esitan”
nupp.
Vahekaartide päise nupud on vasakule joondatud ning päise suurus sõltub teksti pikkusest.
Kui vahekaartide päise nupud ei mahu täies suuruses ära, väheneb kõigi suurus võrdselt (justified) ning
tekst „lõigatakse“ lõpust ning viimased kaks tähemärki hajutatakse gradiendiga (analoogselt Google
Chrome brauserile).
Teenuse tab-i nupu hall taust on tooniga #f2f3f3, et oleks eristatav töölaua taustast. Nuppudel on vahe
(näiteks 1 px), et päise nupud omavahel oleks eristatavad. Avatud lehe päise nupp on valge taustaga.
Nupp koosneb tab-i pealkirjast ja ümmargusest staatuse ikoonist.
Ehitistega seotud teatised ja taotlused on üles ehitatud sellel vormitüübil.
4.9.1.3 Võrdsetel sammudel baseeruv vorm (vertikaalne)
Kasutatakse näiteks rakendusse sisse logimisel ja allkirjastamisel, kus kasutame sama vormi ja teenust,
mida kasutab E - Maksu- ja Tolliamet. Sisse logimisel jätab rakendus meelde, millist sisselogimise viisi
kasutaja kasutas ning järgmisel korral valib rakendus samale kasutajale sama vaikimisi logimisviisi.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 38 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
4.9.1.4 Dialoogipõhine vorm: akordion
Sisulise info grupeerimise ja protsessipõhise jaotuse vahele jääb dialoogil põhinev info edastamine, kus
andmeid ei edastata järjest vormi väljasid täites vaid pigem küsimustele vastates ja juba kogutud
andmeid üle vaadates. Tulenevalt küsimustele antud vastusest saame kuvada vajalikud väljad.
Selline vorm sobib hästi teenuste puhul, kus andmed on kasutaja jaoks osaliselt eeltäidetud ja kasutaja
ülesanne on andmete kinnitamine, eeltäidetud andmete parandamine ja uute andmete lisamine. On
oluline, et kasutaja süveneks vormi täitmise ajal konkreetsele teemale kuid samal ajal tajuks vormi
andmekoosseisu kui ühte tervikut.
4.9.1.5 Lisa-, alam- ja abivormid
Tavaliselt lihtvormi või keerulisema vormi sees kasutatav (aga vajadusel ka eraldiseisvana) väike vorm,
mille abil saab lisada näiteks tabeli kujul edastatava info ridasid jne. Sellise vormi kasutamine on
õigustatud näiteks siis, kui vorm ei ole mahult suur ja selles nõutakse kasutajalt vaid mõne välja täitmist
või mõne valiku tegemist.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 39 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
4.9.2 Vormide kopeerimine
Taotluse kopeerimisel luuakse uus taotlus, mis on täidetud kopeeritava taotluse täieliku sisuga.
Muutuvad vaid staatus (mis kopeeritud taotlusel "nullitakse"), viimati muutja ja viimati muudetud aeg.
Kopeerimise nupule (vt ptk Ikoonid) vajutades luuakse taotlusest või vormist koopia, mis koheselt ka
muutmiseks avatakse.
4.9.3 Vormide avamine muutmiseks
Kui taotlus on esitamata või tagastatud muutmiseks, siis on vormi võimalik avades muuta. Juhul kui
taotlus on juba esitatud, siis taotlust enam muuta ei saa. Taotlust kustutada saab vaid juhul, kui see on
esmakordsel koostamisel (st, et ei ole kordagi esitatud).
4.9.4 Vormidel andmete võrdlemine
E-Ehituse keskkonnas on olukorrad, kus kasutajale on vaja selgelt välja tuua erinevused andmetes või
erinevused dokumentide vahel. Sellisel juhul eristame erinevused sinise värviga (#aae1f8).
Näide taotluse eelvaatest, kus on toodud välja andmed, mida taotlusega soovitakse muuta:
4.9.5 Suletud vormid
Dokumendi vormid, mis on mõeldud ainult vaatamiseks, kuvame kasutajale vormi originaalkujul, kuid
kõik vormi täitmise ja muutmise funktsioonid on kasutajaliideses eemaldatud.
1. Täidetavad ja valitavad väljad kuvame disabled väljadena. Näiteks:
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 40 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
2. Tabelist on eemaldatud tabelisse ridade lisamine ja tabeliridade muutmise, kopeerimise,
kustutamise funktsioonid. Näiteks:
3. Kaardikomponent ei võimalda redigeerimise režiimi.
4. Vormilt on eemaldatud vormi esitamise ja salvestamise nupud. Alles on vormi nupp, mis viib
tagasi kohta, kust kasutaja tuli. Nupu nimetamine on vastavalt olukorrale vaja üle vaadata.
5. Vastavalt dokumendi vormile tuleb täpne lahendus alati case-by-case läbi vaadata.
4.10 VORMIVÄLJAD
4.10.1 Vormivälja ülesehitus
Vormiväli koosneb välja pealkirjast, välja täitmist või valikut võimaldavast sisust, välja kommentaarist ja
abitekstist (tooltip).
4.10.1.1 Vormivälja pealkiri
Vormivälja pealkiri võib olla nii vormivälja ees vasakul kui ka vormivälja kohal. Vormivälja ees vasakul
kasutatavate vormiväljade pealkirjad on joondatud paremale. Vormivälja kohal kasutame pealkirju siis,
kui vormi horisontaalne ruum on piiratud (näiteks eraldi kihina kuvatavad lisa-, alam ja abivormid), või
kui vormiväljade sisu koosneb loogilisest üksteisega seotud jadast, mille puhul väljade viimine eraldi
ridadele vähendaks vormi arusaadavust. Sellised vormivälja pealkirjad on joondatud vasakule,
vormivälja sisuga samale joonele.
Vormivälja pealkirju on lubatud vajadusel lühendada. Sellisel juhul võib selguse loomiseks vormivälja
pealkirja täispikana kirjutada lühendatud pealkirja järel kuvatud “Abiteksti ikooni” (i) alla, kust kasutaja
seda ikoonile vajutamisel näeb.
Vormivälja pealkirja kasutamine vormivälja ees vasakul:
Vasakpoolset joondust kasutame juhul, kui vormivälja pealkiri on väljast paremal. Näiteks checkbox-i
puhul.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 41 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Välja pealkiri koosneb kolmest osast:
- Peakiri
- Kohustuslikkust tähistav tärn
- Infomull, kust avaneb vormivälja abitekst
Kõik kolm on joondatud nii, et tärni ja infomulli olemasolu ei nihuta peakirja:
4.10.1.2 Placeholder
Vormivälja sisusse (placeholder) on lubatud kirjutada vormivälja täitmiseks vajalikku vihjet ainult juhul,
kui ilma selleta ei ole arusaadav, milline on vormivälja nõutav sisu või formaat (näiteks kuupäeva
formaat). Vormivälja pealkirja ei tohi asetada placeholderina. Küll aga kasutame placeholderit vormivälja
sisu vormingu illustreerimiseks. Näiteks, kui kasutaja peab sisestama pindala ühe komakoha täpsusega,
on placeholderiks „0,0“.
Placeholderid vaadatakse üle arenduse jooksul.
4.10.1.3 Kommentaar
Vormivälja kommentaar aitab kasutajal paremini aru saada, mida selle välja täitmise juures oluliseks
peetakse. Vormivälja kommentaaris on kirjas mittekohustuslike vormiväljade informatsioon "Ei pea
täitma". Vormide puhul on märgitud need väljad, mida ei pea täitma, sest enamus teisi välju on täitmiseks
kohustuslikud.
Pikkade vormide puhul, kus kohustuslikke välju on hinnanguliselt võrdsed ning iga välja juures märkuse
kasutamine on ruumipuuduse vms põhjustel keeruline, võib kasutada ka välja märkimist “*” asteriskiga.
Sellisel juhul tuleb vormi algusesse või lõppu lisada täpsustav märkus, mida asterisk tähendab.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 42 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Ühel vormil tähistame kohustuslikkust kõikide väljade juures läbivalt (kas ainult asteriksiga või ainult
kommentaariga).
4.10.1.4 Vormivälja abitekst
Vormivälja abitekst avaneb vormivälja pealkirjast paremal pool olevast ikoonist (i). Kasutaja saab
konkreetse välja või elemendi kohta lisainformatsiooni, mis aitab tal antud välja paremini täita. Abitekst
avaneb hiirega ikoonile liikumisel (hover) desktopi vaate korral. Mobiilivaates, kui kasutajal puudub hiir,
avaneb tooltip klikkimisega.
i-ikooni kuvamine:
Abitekst tabeli päises avaneb hiirega pealkirjale liikudes:
Abiteksti avanemine i-ikoonist:
Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#tooltip
4.10.1.5 Vormivälja sisu
Vormide sisule kehtivad üldnõuded:
1. Süsteem peab kontrollima sisestatud väärtuse vastavust formaadile (e-post, telefon, kuupäev,
number jms).
2. Süsteem pakub autocomplete-i, kui kasutaja on oma brauseril lubanud enda andmete
autocomplete-i vormides (e-post, telefon, nimi, aadress…)
3. Sisestusvea ilmnemisel peavad alles jääma kõik kasutaja poolt seni sisestatud andmed.
4. Vormi iga sisestusvälja juures peab olema välja pealkiri (label).
5. Vormiväljade pealkirjad peavad olema vormiväljade juurde paigutatud nii, et need on hetkega
omavahel seostatavad.
6. Ühelt vormiväljalt teisele peab saama liikuda tabulaatoriklahvi kasutades.
7. Tabulaatoriklahviga edasiliikumise järjestus peab vastama vormi andmete loogilisele
ülesehitusele. Kui vormi väljad on vormis esitatud kahe tulbana, siis ühe vormiväljade grupi sees
toimub tabulaatoriklahviga liikumine kõigepealt vasakul tulbas ülevalt alla, seejärel paremas
tulbas ülevalt alla. Väiksemates vaadetes (nt nutitelefoni vaade) esitatakse vormi väljad ühes
tulbas ning tuleb jälgida, et vormi väljade järjestus selles vaates on toodud loogilises järjekorras.
8. Kasutajalt ei tohi ühes vormis samu andmeid korduvalt küsida ja kõik andmed, mis on tuletavad
varasemalt täidetud vormiväljadest tuleb kasutaja jaoks automaatselt eeltäita.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 43 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
9. Pikemate tekstide sisestamiseks mõeldud vormiväljad peavad arvestama sisu
mahuga/pikkusega.
10. Kasutaja peab saama teksti, mida ta vormiväljadesse on sisestanud, mugavalt üle lugeda.
11. Võimalikult palju sisestusvälju peab olema asendatud valikuväljadega (nt ripploend).
12. Kuupäeva sisestamisel peab olema võimalus kuupäev kalendrist valida.
13. Kasutajal peab olema võimalik kõiki tema poolt sisestatud andmeid muuta ja kustutada.
14. Kuupäevade vahemiku puhul kasutatakse vahemik vormivälja, mitte kahte eraldiseisvat inputi.
15. Placeholderid peavad olema sellel kujul, mis kujul me soovime sisestust. Nt „0,00“ kahe koma
kohaga arvu juures, „Kirjutan“ tekstivälja juures jne.
16. Kui kasutaja kogemata lisab sisestatava teksti ette ja taha üleliigseid tühikuid, siis rakendus
koristab need juba kasutajapoolses vaates ära. Vajalikes kohtades muudab rakendus punkti ise
komaks (nt numbrilised väärtused) jms.
17. Iga vormivälja puhul defineerime lubatud ja/või keelatud sümbolid. Näiteks ei saa ehitise
tehniliste andmete „muu“ valiku täpsustavas väljas sisestada hüüu- ega küsimärki. Küll aga on
sellised märgid lubatud tekstiväljas, kus kasutaja sisestab küsimust või märkust.
18. Rakendus ise muudab vajadusel kirjamärgi suureks/väikeseks algustäheks.
Üldnõudeid täpsustame väljale vastavaks vastavalt ärivajadusele konkreetses kasutusjuhus.
4.10.1.6 Tark vormiväli
Kõik vormiväljad, mille sisu on otsitav või valitav (dropdown, count jms), võimaldavad sisu ka käsitsi
täita:
1. Valikule klikkides
2. Vormiväljale kirjutades. Sellisel juhul pakub väli autocomplete-i ja/või sobivaid valikuid
Arvestame kõikide nõuetega, mis on antud punktis Tugineme rakenduste üldlevinud omadustele.
4.10.2 Vormiväljade tüübid
Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#form-elements
Viidatud lingi ja siin dokumendis kirjeldatu erinevuste puhul tuleb lähtuda siinsest dokumendist.
4.10.2.1 Tekstiväli
Tavalist tekstivälja (input) kasutame juhul, kui kasutaja peab sisestama teksti, mille juures meie ei saa
teda kuidagi aidata.
4.10.2.2 Tekstiala
Tekstiala (textarea) kasutame juhul, kui kasutaja peab sisestama pikka teksti, mille juures meie ei saa
teda kuidagi aidata.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 44 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Tekstiala elemendi välja suurus kasvab vastavalt teksti kasvamisele desktopis. Mobiilis ja tabletis aga
tekstivälja elemendi välja suurus ei kasva ning kasutaja saab elemendi sees näpuga kerida (scroll).
Kasutame veebilehitseja standardset kerimisriba.
Readonly ja disabled välja puhul peab olema kogu sisu nähtav kohe vaatesse tulles.
Kui süsteemi poolt on tekstialale lisatud mahupiirang (tähemärkide arv), siis näidatakse piirangut
kasutajale välja vormielemendi kohal. Kui kasutaja on sisestanud pikema teksti, kui piirang lubab,
muutub piirangu indikaator punaseks.
4.10.2.3 Vormindatud tekstiväli (rich text editor)
(komponent on vaja juurde arendada)
RTE väli, mis töötab nagu tekstiala, kuid siin lubame lisaks ka piiratud tekstitöötlust:
- bold/italic/underline/strikethrough
- list OL/ list UL
- lingi lisamine/ maha võtmine
- pildi lisamine (jpeg, png, gif)
- taande lisamine/ maha võtmine
- teksti formaadi maha võtmine
- teksti värv (lisame valikusse kuni 12 värvi)
- superscript (vajalik pindade ja ruumalade märkimiseks)
4.10.2.4 Tekstiväli eeltäidetud mõõtühikuga
Vormiväli, kus mõõtühik on eeltäidetud.
4.10.2.5 Telefoni numbri väli
(komponent on vaja juurde arendada)
Väli telefoninumbri sisestamiseks. Kui välja ei ole võimalik eeltäita, siis tühi väli on eeltäidetud
kombinatsiooniga „+372“. Kui kasutaja liigub väljade vahel tabulaatorit kasutades, siis kursor asetub
eelnimetatud kombinatsiooni järele. Kasutaja saab vajadusel riigikoodi osa muuta.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 45 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Kui välja saab eeltäita (andmebaasis on info selle täitmiseks), siis väli täitub AB-st tuleva infoga.
Automaatselt numbrit ei muudeta (näiteks ei lisata riigikoodi).
Telefoni väljale on lubatud kirjutada vaid:
- Esimesele kohale tärgid + ja 0 kuni 9
- Alates teisest kohast tärgid 0 kuni 9
Telefoni numbri sisestuse väljas me numbrit ei rühmita. Tavapärasel telefoninumbri kuvamisel (nt teksti
sees, readonly väljal, disabled väljal) kehtivad rühmitamise reeglid on kirjeldatud peatükis
Telefoninumbrid.
4.10.2.6 Inline vormiväljad
Kasutame juhtudel, kui on loogiline kasutada kahe väljaga vormi. Näiteks nime sisestamisel ees- ja
perekonnanimi kõrvuti, dokumendi tüübi valik ja dokumendi nr.
Võib korraga kasutada erinevat tüüpi väljasid, nt:
4.10.2.7 Rippmenüü
(komponent on vaja juurde arendada)
Rippmenüü (select) elementi kasutame, kui kasutaja saab valida vaid ühe mitmest valikust.
Üldjuhul on tegemist klassifikaatoritest ette antud valikutega, aga ka vormi eelnevates punktides
täidetud andmete seast valimisega.
Tühi väli:
Täidetud väli tühjendamise ikooniga:
Kui valiku tekst on liiga pikk, on teksti lõpus 3 punkti:
Välja saab täita:
- Valikule klikkides ja seejärel rippvalikust vastusele klikkides
- Vormiväljale kirjutades. Sellisel juhul pakub väli sobivaid valikuid rippmenüüs
Rippvalikus on valikud kuvatud üksteise all:
(Üleval on tavaline valikmenüü)
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 46 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Valikus näitame kuni 5 valikut, misjärel ilmub valiku paremale küljele kerimisriba.
Kui valikuvariantide tähemärkide arv on nii pikk, et tekst ei mahu väljale, ilmub valiku alla serva
kerimisriba ja paremal küljel on tekst hajutatud.
(Üleval on liigendatud klassifikaatoriga valikmenüü)
4.10.2.8 Mitmikvalikuga rippmenüü
(komponent on vaja juurde arendada)
Mitmikvaliku (multiple select) klassifikaatori element võimaldab valida rohkem kui ühe vaste.
Üldjuhul on tegemist klassifikaatoritest ette antud valikutega, aga ka vormi eelnevates punktides
täidetud andmete seast valimisega.
Tühi väli:
Valikute kuvamine mitmikvaliku vormiväljal:
Vormiväli kasvab kõrgusesse, et kõik valikud oleks näha väljal.
Välja saab täita:
- Valikule klikkides ja seejärel rippvalikus valikud linnutades
- Vormiväljale kirjutades. Sellisel juhul pakub väli sobivaid valikuid rippmenüüs linnutamiseks
Rippvalikus on valikud kuvatud üksteise all.
Valikus kuvame 5 valikut, misjärel ilmub paremale küljele kerimisriba.
Kui valikuvariantide tähemärkide arv on nii pikk, et tekst ei mahu väljale, ilmub alla serva kerimisriba ja
paremal küljel on tekst hajutatud.
Komponendil peab olema võimalik lülitada sisse külmutatud rida „Valin/Tühistan kõik“ kõige ülemiseks
dropdown reaks.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 47 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Peab olema võimalik defineerida üksteist välistavad valikud:
Liigendatud klassifikaatoriga rippmenüüs peab olema võimalik defineerida, millisel tasemel valikuid
saab teha. Järgnevalt näide 3-tasemelisest liigendamisest ja selle valikuvõimaluste erinevusest.
Võib kõikidel tasemetel valikut teha:
Kõige ülemisel tasemel ei saa valikut teha:
Lubatud on vaid kõige madalamal tasemel valik teha:
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 48 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
4.10.2.9 Otsinguväli
(komponent on vaja juurde arendada)
Kasutame juhul, kui rakendus otsib mõnest registrist (EHR, RR, ÄR vm) ja seejärel tuleb kasutajal valik
teha.
Näiteks aadressi sisestamise välja puhul näitame kasutajale vasteid aadresside andmebaasist.
Valikus kuvame 5 valikut, misjärel ilmub paremale küljele kerimisriba.
Kui valikuvariantide tähemärkide arv on nii pikk, et tekst ei mahu väljale, ilmub alla serva kerimisriba ja
paremal küljel on tekst hajutatud. Hajutatud ala peal näitame kasutajale vajadusel ikoone.
Kasutaja sisestab tähemärke. Rakendus pakub valikusse lähedasi vasteid. Vastete seas valiku
tegemiseks saab liikuda klaviatuuri nooltega üles ja alla ning valikut kinnitada saab Enteriga.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 49 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Väljale kirjutades kasutaja saab vajutada Enter või vajutades luubile, mispeale rakendus otsib vasteid
otsingule.
Erandina ei näita valikuid isikukoodi ja registrikoodi järgi füüsilist ja juriidilist isikut otsides. Neil juhtudel
tuleb täita väli ja vajutada „Enter“, vajutada primaarset nuppu või väljast lahkuda. Seejärel rakendub
otsing ja väljastatakse leitud isik.
Luup ja Enter käivitavad otsingu sisestatu põhjal.
4.10.2.10 Adressaadi lisamise väli
(komponent on vaja juurde arendada)
Kasutame näiteks vestluse adressaatide valimisel ja lisamisel.
Välja saab täita vormiväljale kirjutades.
Kui kasutaja ei ole veel tähemärke sisestanud, näitab valik süsteemis olevaid gruppe, mida väljale
lisada.
Kui kasutaja on sisestanud esimese tähemärgi, pakub väli sobivaid valikuid, mille vahel kasutaja saab
liikuda nooltega ning õiget valida Enterit vajutades või hiirega klikkides.
4.10.2.11 Arvuvalik
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 50 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Arvude sisestamisel on võimalik kasutada spetsiaalset arvu sisestamise komponenti, kus arvude hulk
ei ole piiratud ning iga klikk üles või alla suunatud noolele vastavalt suurendab või vähendab väljal
kuvatud arvu.
Kasutame vaid täisarvuliste väärtuste juures juhul, kui arv-arvu haaval väärtuse muutmine on äriliselt
põhjendatud.
Välja saab täita:
- Nooltele klikkides
- Vormiväljale kirjutades. Sellisel juhul pakub väli valikusse sobivaid vasteid.
4.10.2.12 Kuupäev
Kuupäeva väljal klikkides saab kasutaja kuupäeva käsitsi sisestada. Kalendri ikoonil klikkides avaneb
kalender, millel kasutaja saab valida kuu, aasta ning kuupäeva.
Kuupäeva osade eraldajaks on punktid.
Valitud kuupäev kuvatakse koos nädalapäeva tähega.
Avatud kalendrikomponendis on vaikimisi valitud ja kuvatud tänane päev.
Olukorras, kui kuupäev saab olla vaid teatud ajas (näiteks täna või hiljem), on teised valikud tehtud
tuhmiks ja neid valida ei saa.
Kui valida on vaja vaid aasta, siis avaneb aastate valik rippmenüüna.
Käsitsi sisestades kasutaja sisestab pp, rakendus lisab punkti ja asetab kursori edasi, kasutaja lisab kk,
rakendus lisab punkti ja asetab kursori edasi, kasutaja lisab aaaa. Kui kasutaja väljub väljast, lisab
rakendus nädalapäeva tähise.
4.10.2.13 Kellaaeg
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 51 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Kellaaja valiku puhul saab kasutaja sisestada kellaaja käsitsi, kuid lisaks kuvatakse abiks kellaaja valiku
dropdown, milles on lihtne tunde ja minuteid valida. Olenevalt teenusest võib minutite intervalli
vajadusele vastavalt valida ja lisaks võivad olla ka lisatud vajadusel sekundid nagu kõrval oleval pildil.
Kellaaega, eraldajaks on koolon.
Kasutaja peab saama sisestada kellaaega hiirega valides nooli üles-alla.
Käsitsi kirjutades sisestab kasutaja tunnid, rakendus lisab kooloni ja lükkab kursori minutitesse, kasutaja
lisab minutid.
Vahemikuga vormiväljad
Kasutame, kui on tegemist vahemikuga ja ei ole mõistlik eraldi vormiväljadeks lahutada.
4.10.2.14 Koordinaatide väli
(komponent on vaja juurde arendada)
Kasutame koordinaatide sisestamise ja kuvamise puhul. Koordinaatide välja toimimine vt dokumendist
E-Ehituse kaardiinfo
4.10.2.15 Tekstiväli ja tekstiala ilma raamita (readonly)
Kasutame, kui info kuvatakse kasutajale andmebaasist ja see ei ole mõeldud muutmiseks.
4.10.2.16 Disabled väli
Kasutame, kui täidetav väli on suletud olekus. Näiteks taotluse eelvaatel sisestatud andmete kuvamine.
Disabled väljal avaneb kogu välja sisu ja kerimisriba ei kasuta.
Kasutame tekstivälja, tekstiala, rippvaliku, mitmikvaliku, otsingu jt väljade puhul.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 52 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
4.10.2.17 Valiknupp (raadio)
Disabled:
Valikunupu (radio button) elementi kasutame, kui kasutaja peab valima ühe pakutud variantidest.
Raadio valikut kasutame, kui valikus on kuni 5 varianti.
4.10.2.18 Märkeruut (checkbox)
Märkimata ruut: (mitteaktiivne)
Märgitud ruut: (aktiivne)
Näitab, et alamvalikutest osad on märgitud ja osad ei ole märgitud: (mitteaktiivne)
Disabled märgitud ruut:
Disabled märkimata ruut:
Disabled, mis näitab, et alamvalikutest osad on märgitud ja osad ei ole märgitud:
Märkeruutu kasutame, kui vormis esitatud küsimusele võib korraga olla mitu vastust ning ette antud
valik on kohe näha.
Märkeruudu valikut kasutame üldjuhul, kui valikus on kuni 5 varianti. Kasutame ka näiteks mitmikvaliku
rippmenüüs, tabeli rea valimisel.
Märkeruutu kasutame ka kahese valiku jaoks, valiku tegemata jätmine = „ei“.
4.10.2.19 Jah/Ei nupp
Disabled:
Jah/Ei küsimuste puhul saame kasutada ümberlülituse (toggl) elementi, mis selgelt näitab, kumb vastus
on valitud.
Samuti saame ümberlülituse (toggl) elementi kasutada, kui soovime näidata, et kasutaja on mingi valiku
teinud. Näiteks seadistuste “sisse lülitanud” ning selle alternatiivi, “välja lülitatud” valikut, ei ole vaja
näidata.
4.10.3 Väljade grupeerimine
Väljade grupeerimine ühe vormi sees võimaldab koondada sarnase sisuga või ühte alateemat
kajastavad vormielemendid. Seda kasutame suuremate vormide puhul, kus ühes vormis on käsitlusel
mitu alateemat.
Kasutaja saab väljade gruppe soovi korral sulgeda ning avada, klikkides väljagrupi pealkirja reale.
Suletud/avatud olekut indikeerib väljagrupi nime ees olev (+/-) ikoon.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 53 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
NB! Väljagrupi sulgemine ei vabasta kohustusest need väljad täita. Kui vormi automaatkontrolli käigus
selgub, et vajalikud väljad on täitmata, näidatakse vastavasisulist veateadet. Selline võimalus on loodud
mugavaks keskendumiseks keerukamate vormide täitmisel.
Vaikimisi on täitmiseks mõeldud vormil (näiteks ehitusloa taotlus) kõik grupid avatud.
Andmete vaatamise vormidel on vastavalt ärivajadusele tühjad grupid kas suletud või neid üldse ei
kuvata.
4.10.4 Vormivälja joondamine grupis
Vormiväljade sisu on joondatud vasakule. Numbriliste vormiväljade sisu on joondatud paremale (va
aasta, kuupäev vms).
Väli kasvab koos teksti pikenemisega.
Kui on mitu vormi- või tekstivälja kõrvuti, siis kasvab selle tulba väli, mida täidetakse, kõrval tulba välja
suurus ei muutu ja ridade joondus liigub kasvava tulbareaga kaasa.
4.11 TABELID
E-Ehituse keskkond sisaldab väga palju andmeid tabelite kujul. Tabeleid kasutame nii info
edastamiseks, sisestamiseks kui ka õige infoni jõudmiseks. Seepärast on tabelite funktsionaalsed
võimalused väga olulised, aitamaks suurte andmemassiivide vahel kiiresti ja veatult navigeerida.
4.11.1 Tabeli komponendid
4.11.1.1 Tabeli päis
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 54 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Tabeli päis sisaldab informatsiooni tabeli sisu kohta ning annab kasutajale võimalusi tabeli väljanägemist
ja sisu vastavalt oma töökorraldusele ja harjumustele kohandada. Funktsionaalsetes tabelites saab
kasutaja ise valida, milliseid veerge ja millises järjekorras ta näha soovib. Vaikimisi on tabel seadistatud
selliselt, et ta rahuldaks võimalikult suure osa kasutajate esmased vajadused, ning annaks algajale
kasutajale aimu, mida antud tabelis näha saab.
4.11.1.1.1 Veergude pealkirjad
Üldjuhul määrab veeru laiuse veeru sisu, mitte pealkirja pikkus. Näiteks inforohkes tabelis ei ole veeru
"Tubade arv" laiust mõtet valida lähtuvalt pealkirja pikkusest, vaid sisust lähtuvalt ja pealkiri esitada 2
real. Erandjuhtudel, kui pealkiri on väga pikk, võib pealkirja lubada ka 3-realisena kuvada. Komponent
peab seda lubama ja määratakse konkreetse tabeli juures.
Peab olema võimalik määrata veerud kindla laiusega nii, et sisutekst läheb mitmele reale. See on vajalik
juhul, kui veeruvälja sisse peab mahtuma pikk tekst (nt aadress, kommentaari tekst vms). See tähendab,
et veeru kaupa peab saama määrata, et sisuteksti murtakse.
Iga tabeli sisu peab saama ärilise vajaduse korral vastavalt kliendi soovile sorteerida. Selle
hõlbustamiseks on igal tabeli veerul (v.a ikoonide veerul, checkboxi veerul jm.) funktsionaalne pealkiri.
Veeru pealkiri on vaikimisi hall. Klikkides pealkirja tekstil või nooleikoonidel, muutub pealkiri siniseks,
andes kasutajale märku, et sorteerimine toimub just selle veeru alusel. Aktiivse sordi ajal näitab nool,
mis suunas veerg sorditud on. Sobiva sorteerimise seadistuse leidmiseks klikib kasutaja pealkirjal seni,
kuni jõuab soovitud valikuni. Samaaegselt saab sorteerida vaid ühe veeru alusel. Veelgi täpsema
seadistamise jaoks kasutatakse tabeli tööriistu.
Üldreeglina sorteeritakse tabeleid vaikimisi esimese veeru alusel. Uuemad andmed on vaikimisi tabeli
alguses. Hiirega tabeli päise kohal olles avaneb tooltipp. Kui ühes lahtris (näiteks kontaktandmed) on
esitatud kaks infovälja: telefoni number ja e-posti aadress, toimub filtreerimine alati esimese välja järgi.
4.11.1.1.2 Tabeli tööriistad
Tabeli päises asub ikoonidega menüü, mille kaudu saab kasutaja vajadusel tabeli endale
käepärasemaks muuta. Vastavalt ärivajadusele on kasutusel filter ja seaded.
Tabelites, mis on üks osa teenusest, avaneb tabeli päise all filterrida filtri ikoonist. Filterrida on vaikimisi
tabelitel avatud. Filtri väljadest saab täita ühe või mitu. Filtreerimine toimub tulemusi järjest kitsendaval
meetodil. Täites mitu filtrivälja, näidatakse tulemusena read, mis vastavad kõikidele filtreeringu
tingimustele. Kui ühes lahtris (näiteks kontaktandmed) on esitatud kaks infovälja: telefoni number ja e-
posti aadress, toimub filtreerimine alati esimese välja järgi.
Filtri rea lõpus kuvame nuppu "Tühjendan", mis tühjendab valitud valikud ja ka hetkel kuvatud
otsingutulemused, ja nuppu „Otsin“, mis rakendab filtri.
Kui äriliselt on vaja, et filter rakenduks jooksvalt, siis ei ole rakendamise nuppe kasutada.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 55 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Seaded võimaldab muuta tabeli veergude järjekorda, neid sulgeda ja avada. Linnukesega on märgitud
veerud, mida hetkel kuvatakse. Kasutaja saab tabelit ise muuta erinevaid veerge sisse/välja lülitades,
ning muutes veergude järjekorda, neid endale sobivale kohale lohistades. Vaikimisi seadistuste
taastamiseks vajutab kasutaja nimekirja lõpus oleval lingil “Taastan vaikimisi valikud”.
4.11.1.2 Tabeli rida
Kui tabelis kuvatav nimekiri on selgelt lingitav dokumendile või objektile (näiteks ehitusloa taotluste
tabel, ehitiste tabel vms), saab kogu tabeli reale vajutada. Samaaegselt võib tabeli real olla link mõnele
rea objektis sisalduvale objektile (näiteks dokumendil kajastuvale ehitisele). Vajutades reale või lingile
avaneb vastav vaheleht või hüpik rakenduses. Uue vahalehe või hüpiku valik on vastavalt ärivajadusele,
kuid üldjuhul lähtume sellest, et eraldi vahelehel võima avada vaid olemas olevaid vaateid. Näiteks
kehtivad ehitise andmed vms. Hüpikus avame töös olevaid andmeid. Näiteks taotluse eelvaade vms.
Samaaegselt võib lahtrites eraldi kuvada linke, nuppe ja ikoon-nuppe. Nii linkidele kui tabeli reale
näidatakse tooltipi.
Tabeli read on nii kõrged, kui vaja, et lahtri info mahuks ilusti ära.
4.11.1.2.1 Tabeli lahtrid
Tabeli lahtrid võivad sisaldada nii tekstilist, numbrilist kui visuaalset informatsiooni. Tabeli väli võib
korraga sisaldada ka kahte või enamat tüüpi informatsiooni.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 56 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Teatud juhtudel võib info paremaks leidmiseks tabelis infot näidata ka kahele reale jaotatuna näidates
mitut infovälja korraga. Näiteks tabeli „Taotlusega seotud isikud“ veeru “Kontaktandmed” lahtrites
näidatakse korraga nii telefoni numbrit kui e-posti aadressi. Tabeli rea sisu avamiseks ei kasutata eraldi
ikooni.
Tabeli lahtrid võivad sisaldada ka linke. Link lahtri sisus viitab tabeli rea detailsemale sisule, mis asub
teisel rakenduse lehel. Näiteks EHR koodi link viib ehitise aktuaalse vaate lehele uuel brauseri tab-il või
avab hüpiku. Samas tabelis ei või olla kahte veergu lingina, mis viivad isiku samasse kohta, kuna see
on eksitav ning ebatraditsiooniline käitumine.
Visuaalsed kujundid ning tekstilise ja numbrilise informatsiooni joondame tabelite lahtrites üldjuhul
vasakule. Nii on kasutajal lihtsam lahtri sisu silmadega haarata ning see kiirendab info töötlemist.
Vastavalt ärivajadusele võib sisu joondada ka paremale (näiteks numbrilised väljad).
4.11.1.2.2 Tabeli rea tööriistad
Tabeli rea lõpus on andmete töötlemise tööriistad CRUD reeglil (restore)-copy-(view)-edit-delete.
Tööriista olemasolu on tabelispetsiifiline, kuid tööriistade järjekord on sama.
Vastavalt tabeli sisule ja ärivajadustele võib lisanduda ridadele print, download, „veel“ ja muid tööriistu.
Tabelirea tööriistade kasutamise määrab ärivajadus.
4.11.1.3 Tabeli jalus
Tabeli jaluses on vajadusel summa rida, kokkuvõtte rida, paginatsioon ja tabelisse rea lisamise rida (vt
ptk Andmete tabelisse lisamine). Ärijuhust lähtuvalt võib kokkuvõtte ja summa rea liita üheks reaks.
4.11.1.3.1 Summa rida
Tabeli summa rida („Kokku“) sisaldab kokkuvõtvat informatsiooni tabeli liidetava numbrilise sisu kohta
ning seda kuvatakse vaid juhul, kui kokkuvõte on vajalik ning sobilik. Näiteks ei ole alati vajalik arvutada
“Kokku” veerus näidatud arvude summat, kuid aeg-ajalt on see summa kõige olulisem info kogu tabelis.
4.11.1.3.2 Kokkuvõtte rida
Tabeli kokkuvõtte reas antakse lauseline kokkuvõte tabeli olulisest sisust ning vajadusel on sellel real
nupud (näiteks „Haldan valitud ruume“, „Lisan isiku“ vm) või lingid (näiteks „Uuendan tabelit“, „Laen faili“
vm).
4.11.1.3.3 Paginatsioon e leheküljestamine
Tabeli jaluses kuvatakse edasi suunavat riba vaid siis, kui kuvatud tabel ei ole lõplik, ehk info paljususe
tõttu ei ole mõistlik vaikimisi kõiki ridu korraga näidata. Sellisel juhul jagatakse tabel nn lehekülgedeks
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 57 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
ning tee nende lehekülgedeni on näidatud vahetult tabeli all. Paginatsiooni rida ilmub tabelile, kui tabelis
on vähemalt 26 rida.
Kasutaja võib soovi korral muuta, mitu rida korraga kuvatakse. Selline eelistus võib tulla harjumusest,
suuremast ekraanist või näiteks seiklusjanust. Kuvatud ridade hulga muutmise hõlbustamiseks on
pakutud välja 10 / 25 / 50 / 100. Vaikimisi on valitud 10 rida, kuna selline hulk ridu on enamusele
kasutajatest vaatamiseks optimaalne. Kasutaja saab seda seadet muuta ning sarnaselt teistele tabeli
seadetele jäetakse tema muudatused meelde iga kord, kui ta muudatuse teeb.
Üldjuhul on andmebaasist COUNT päringute tegemine ebamõistlikult koormav, seetõttu tuleks neid
vältida kui kasutajale ei ole vastete täpne arv äriliselt oluline. Tabeli täpse ridade arvu teadmine teatud
piirist ülespoole seda üldjuhul ei ole. Seetõttu kui tabeli nõuetele vastab enam kui 101 rida, loetakse
sisse esimesed 101 ja kuvatakse kasutajatele täpse lehekülgede arvu asemel 3 punkti. Kui kasutaja
liigub edasi, siis loetakse sisse järgmised, jne. Tabelil näitame käesolevast lehest kuni viis edasi ja viis
tagasi (vastavalt vajadusele) + 3 punkti kummaski suunas.
Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#tables-components
4.11.2 Tabeli murdepunkt
Kõik tabelid on murdepunktiga, st, kui tabel horisontaalselt ei mahu kogu ulatuses ekraanile, muutub
see horisontaalsuunas keritavaks. Näiteks ehitise osade tabel. Murdepunktiga tabelit saab kerida
vasakult paremale tabeli alla tekkiva kerimisriba abil, puutetundlikul ekraanil puutega liigutades või
desktopi vaates kasutades kombinatsiooni Shift + hiire kerimisratas.
Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#tables-complex
Tabelil peab olema võimalik määrata külmutatud veerge. Külmutada saab tabeli servadesse jäävaid
veerge (näiteks 1 esimene, 2 esimest, 1 viimane, 2 viimast). Milline veerg (/millised veerud)
külmutatakse, peab saama määrata iga tabeli juures eraldi. Külmutatud veergusid ei saa liigutada tabeli
seadete tööriista abil.
Tabeli horisontaalne kerimine toimub külmutatud veergude vahele jäävas tabeli alas.
Vaikimisi on alati külmutatud linnutamise (checkboxes) veerg ja tabelirea tööriistade veerg.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 58 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
4.11.3 Tabelite näidised
Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#tables-examples ja https://ehr-
styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#tables-complex
4.11.3.1 Lihttabel
Tabelites kasutatakse üldiselt vahejoonteta lahendust. Vahejoonteta tabel:
4.11.3.2 Jaluse ja ridade märkimisega lihttabel
4.11.3.3 Tabel suletava tabelireaga
Tabeli suletavaid ridasid kasutame, kui sisuliselt ühe rea info sisaldab grupeeritavat infot. Grupeerimine
on vastavalt äripoole nõuetele.
Suletud rida:
Avatud rida:
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 59 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
4.11.4 Tühi tabel
Ilma sisuta tühjade tabelite kuvamise puhul on kaks võimalust vastavalt ärivajadusele.
Kui ei ole oluline näidata, et midagi puudub, siis tabelit ei kuva.
Kui äripoole seisukohalt on oluline näidata tabelit tühjade veergudega, näidatakse tabel, millel on kõik
komponendid, va andmerida ja leheküljestamise rida.
4.11.5 Andmete tabelisse lisamine
Andmete tabelisse lisamise viis sõltub tabeli tüübist ja ka teenuse iseloomust.
4.11.5.1 Andmete lisamise rida
Tabelites, mille kogu info on kuvatud tabelis veergudena ja need veerud ei ole grupeeritud, on tabelirea
lisamiseks tabeli lõpus alati avatud üks tühjade vormiväljadega rida. Selle täitmisel vajutab kasutaja
nuppu “Lisan”, mille peale lisatakse täidetud rida tabelisse.
Kui äripoolel on vajadus, võib tabelisse lisamise rea esitada ka tabeli esimese reana.
4.11.5.2 Andmete lisamise flyout või popup
Tabelites, kus veergudes on info grupeeritud ja ei olegi oluline infot tabelis eraldi näidata, täidab kasutaja
andmete lisamiseks eraldi teenusesisese vormi. Vastavalt vajadusele võib teenusesisene vorm olla
flyoutina või popupina.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 60 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
4.11.6 Tabeli rea muutmine
Tabeli rea muutmise kutsub välja nupp „Edit“ tabeli andmerea lõpus.
4.11.6.1 Muutmise rida
Tabelites, mille kogu info on kuvatud tabelis veergudena ja need veerud ei ole grupeeritud, avaneb tabeli
muutmise rida tabeli andmerea all. Sealjuures kuvame readonly-na kehtivaid andmeid, muutmise rida
kuvab kas kehtivaid andmeid või viimati salvestatud andmeid. Pärast rea täitmist vajutab kasutaja nuppu
“Salvestan”, mille peale andmerida muudetakse.
Kui ärivajadused ei nõua kehtivate andmete kuvamist, võib muutmiseks avada kehtivate andmete rea
nii, et readonly-na seda eraldi ei näidata.
4.11.6.2 Muutmise flyout või popup
Tabelites, kus veergudes on info grupeeritud ja ei olegi oluline infot tabelis eraldi näidata, avab kasutaja
andmete muutmiseks eraldi teenusesisese vormi. Vastavalt vajadusele võib teenusesisene vorm olla
flyout või popup. Vt ptk Andmete tabelisse lisamine.
4.11.7 Tabelis andmete võrdlemine
E-Ehituse keskkonnas on olukorrad, kus kasutajale on vaja selgelt välja tuua erinevused andmetes või
erinevused dokumentide vahel. Sellisel juhul eristame erinevused sinise värviga (#aae1f8).
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 61 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Näide erinevate dokumentide võrdlusvaatest:
4.11.8 Tabeli multihaldus
Kui tabelis on kasutusel multihalduse tööriist, siis see võimaldab linnukesega valitud ridadega
masstegevusi teha.
„Muudan valitud ridu ühetaoliselt“ avab valiku, milliseid veergusid soovib kasutaja ridadel ühetaoliseks
muuta. Pärast veeru valimist avaneb vastava veeru vormiväli, mis tuleb täita.
„Kopeerin valitud“. Kui on valitud nt 3 rida ja soovitakse 3 koopiat, siis teeb rakendus kõigist 3-st reast
3 identset koopiat (va reaspetsiifilised andmed, nagu järjekorra nr vms).
„Kustutan valitud read“ võimaldab mitu rida korraga kustutada.
„Laen read failist“ võimaldab kasutajal laadida korrektselt vormistatud failist andmed tabelisse.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 62 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
4.12 SEISUNDID (STAATUSED)
Pärast andmete esitamist E-Ehituse keskkonnas, läbivad need andmed erinevaid protsesse, alates
automaatkontrollist kuni ametnikupoolse reaalse kontrolli ja menetlemiseni. Näitamaks, millises
protsessi osas esitatud andmed on, näitame alati välja dokumendi seisundi.
4.12.1 Klassikalised seisundid
Seisundeid tähistame värvilise tekstiga raami sees. Seisundile on vajadusel lisatud seisundit tähistav
ikoon või info ikoon:
Seisundil on alati tooltip, millel kirjeldame täpsemalt seisundi tähendust.
4.12.2 Väikesed seisundid
Ruumi säästmiseks saame vajadusel seisundi kuvamiseks kasutada väiksemat ikooni, millel ei ole
seisundi sõnaline vaste välja kirjutatud, kuid mis viitab siiski seisundi olekule. Kui on sinine, siis on töös,
rohelistega on korras, kollastega tuleb tegeleda, punastega on juba suurem mure ja hallid ei ole enam
aktuaalsed.
4.12.3 Seisundite jagunemine
Seisundid jagunevad oma olemuse järgi viide suuremasse gruppi. Kõige lihtsam on neil vahet teha värvi
järgi. Kasutaja, kes ei suuda eritada värve, eristab seisundeid ikooni või teksti järgi.
4.12.3.1 Sinine, pliiats
Sinise värviga tähistame dokumente, taotlusi ja protsesse, mis on pooleli, ettevalmistamisel jne. See
tähendab, et kasutaja on alustanud täitmist, kuid ei ole veel lõpetanud.
Näiteid võimalikest staatustest, mis võivad siia gruppi kuuluda: Pooleli, Ehitusluba antud jne.
4.12.3.2 Kollane, üks hüüumärk
Kollase värviga tähistatud staatused viitavad, et dokumendis, taotluses, andmetes või protsessis esineb
hoiatusi või küsitavusi, kuid need otseselt ei sega protsessiga jätkamist.
Samuti tähistatakse kollase värviga staatuseid, mis viitavad tulevikus tekkida võivatele probleemidele.
Näiteid võimalikest staatustest, mis võivad siia gruppi kuuluda: Esitamata, Andmeprobleemid, Kuju
puudub jne.
4.12.3.3 Punane, kaks hüüumärki
Punane värv viitab kas probleemile või olukorrale, millele kasutajal tuleb mingi tegevusega reageerida.
Sellise vea esinemisel ei ole võimalik protsessiga enne vea likvideerimist jätkata. Samuti tähistatakse
punase värviga näiteks märkustega tagastatud taotlusi.
Näiteid võimalikest staatustest, mis võivad siia gruppi kuuluda: Taotlus tagasi lükatud jne.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 63 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
4.12.3.4 Hall, läbikriipsutatud ring
Halli värviga tähistatakse staatuseid, kus protsess on katkestatud või lõpetatud ilma positiivse või
negatiivse tagajärjeta. Näiteks tühistatud või aegunud dokumendid.
Näiteid võimalikest staatustest, mis võivad siia gruppi kuuluda: Kehtetu, Lammutatud jne.
4.12.3.5 Roheline, linnuke
Roheline värv viitab, et protsess on edukalt läbitud, ehitis on kasutusel, taotlus on esitatud ja kõik on
korras.
Näiteid võimalikest staatustest, mis võivad siia gruppi kuuluda: Kasutusel jne.
4.12.4 Staatuse juurde kuvatav lisainfo ja edasised tegevused
Iga dokumendi staatusega kaasneb täpsem info antud staatuse kohta. Seda saab staatuse indikaatoril
vajutades avada. Võimalusel peaks staatuse lisainfo andma kasutajale teadmise (1) selle kohta, mida
antud staatus tähendab; (2) millised on kasutaja võimalused protsessi edasi aidata.
Tooltip avaneb ülejäänud vormi peale. Kasutaja saab avada ühe tooltipi korraga. Kui lehel on võimalus
avada mitut sellist akent, sulgetakse eelmine lahtine aken.
4.13 TEATED, HOIATUSED JA VEATEATED
Teated võimaldavad juhtida kasutaja tähelepanu tegevustele, probleemidele ja vigadele kuvatavas sisus
ja vormi täitmisel.
Lühidalt teate kuvamiseks kasutame ikoone, kus kollane on hoiatus, punane on viga, mis vajab
parandamist, hall on lukustatud tegevus ja roheline on eduteade.
Selliseid ikoone kasutame näiteks vormi vahelehtede (tabide) pealkirja juures ja „tagasi ülesse“ nupu
juures jm.
Teadete ikoonist avaneb alati teate tekstiline selgitus. Kui veateade on pikk ja teksti liigendamine on
vajalik, et kasutaja suudaks teksti sisu hästi jälgida, liigendame teksti suurema reavahega (nt tühi rida
kirjasuurusega 3 px)
Kui veateade asub välja juures, siis see kuvatakse vormi sees.
Tabelis kasutatavad ning ikoonist avanevad veateated avanevad vormi peale.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 64 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
4.13.1 Teadete liigid
4.13.1.1 Veateated
Veaks nimetame olukorda, kus tekkinud probleem on piisavalt tõsine, et kasutaja ei saa protsessiga
edasi liikuda, taotlust esitada jne.
Vigu tähistame alati punase värviga. Veateated avanevad vormi ridade vahele, et nad ei peidaks ära
järgmise rea vormivälja ja selle sisu.
4.13.1.2 Hoiatusteated
Hoiatused on sellised probleemid vormiga, mille puhul probleem on küll fikseeritud, kuid kasutaja saab
vaatamata sellele protsessiga edasi minna (näiteks juhul, kui ehitise mõõtmed ei läbi loogilist kontrolli,
kuid samal ajal on tegemist keerulise geomeetriaga, mida loogiline kontroll ei tuvasta).
Hoiatustele viitame alati kollase värviga.
4.13.1.3 Eduteated
Eduteade järgneb edukale tegevusele. Sisu võib olla näiteks „Oled edukalt loa taotluse esitanud.“
Eduteateid näidatakse kasutajale vastavalt vajadusele. Nende hulk sõltub ärivajadusest. Näide:
Rakenduses ei ole vaja kuvada "Faili kustutamine õnnestus". Sellise olukorra puhul näeb kasutaja ka
failide loetelu vaates, et fail on listist kustunud.
4.13.2 Teadete tüübid
4.13.2.1 Vormivälja teated
Need on konkreetse vormivälja kohta käivad. Nt väli on täitmata või vales formaadis. See tagab, et vea
leidmine ja parandamine oleks kasutajale mugav ja kiire. Vormiväljade kontroll tehakse vastavalt
ärivajadusele. Näiteks e-maili puhul võib kasutajale kohe öelda, et e-mail ei vasta formaadile, kuid teist
sorti vea puhul saame vastuse anda alles "esitan" nupu vajutamise järgselt. Näiteks kohustusliku välja
kontroll esmakordselt vormile tulles ei tohiks olla juba rakendunud.
Avanevad vormiväljade kohale mouse-over puhul. Opacity 90%.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 65 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#errors-form-control
4.13.2.2 Ikoonist avanevad teated
Avanevad vormiväljade kohale klikkides ikoonil. Opacity 90%.
Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#errors-icon
4.13.2.3 Hüpikteated
Hüpikteateid kasutatakse näiteks serveripoolsete veateadete kuvamiseks ja ka näiteks, kui mõni
konkreetne teenus on maas.
Töölaua hüpikteade, mida kasutatakse veateate korral, ei ole suletav, kuid on minimeeritav.
Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#alerts-toasts
4.13.2.4 Teadete kokkuvõte kogu taotluse üleselt
Kokkuvõte avaneb teenuse peale, sealjuures kokkuvõtte flyouti tausta opacity 90%. Kokkuvõte avaneb
nupust alla.
Kui veateate flyouti teksti (va pealkiri) ridasid on rohkem kui 10, ilmub teate paremale küljele kerimisriba.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 66 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Kokkuvõte hoiatustest ja vigadest kuvatakse „tagasi üles“ nupu kõrvale. Kuna see nupp ei kuva ennast
tavaolukorras juhul, kui kasutaja on ekraani vaate alguses või lõpus, on siin erand ning vigade-hoiatuste
olemasolul kuvab see nupp ennast igal juhul.
- Lehe alguses olles kuvab nuppe ekraani suhtes asukohas, kus tavaolukorras kuvaks.
- Lehe lõpus olles jaluse ülemise serva kohal
4.13.2.5 Töölaua teated
Kasutaja profiilist või tema tihedamini kasutatavatest teenustest sõltuvalt saame kuvada olulisi
sõnumeid ka töölaual, iga rakenduse sees või üldistel töölaudadel. Kui kasutaja teate sulgeb, talle sama
teadet uuesti ei näidata.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 67 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#alerts-workarea
4.13.2.6 Süsteemi ülesed teated
Kasutajale on aeg-ajalt vaja edastada olulisi teateid. See on lahendatud globaalsete teatega.
Globaalseid teateid annab grupeerida asutajaõiguste alusel vastavalt sellele, kas teade on
1. kõigile, ka neile, kes ei ole sisse loginud,
2. nendele kõigile, kes on sisse loginud, või
3. näiteks ainult menetleja õigustega sisse loginutele.
Globaalse teate pealt peab viima link õigesse kasutajaliidese kohta. Kas versiooniuuenduse plokki,
uudise plokki, kasutajajuhendi plokki, koolituse plokki, suhtluskeskkonna vestluse peale või mujale, kus
on teate teema kasutajaliideses kuvatud.
Süsteemiüleste teadete kuvamiseks kasutame päise kohale jäävat ala, mida tavapäraselt kasutajale ei
kuvata. Ala suurus ja taustavärv on otseses sõltuvuses teates esitatud sõnumi sisust. Selliseid teateid
näitame vaid juhul, kui teade puudutab otseselt kõiki kasutajaid, ja/või teate sisu mõjutab kogu
keskkonna tööd.
Süsteemiülesed veateated on nt. "E-Ehituse keskkonnas on täna hooldustööd" hoiatusteade, uute
teenuste live-i minemise teade (roheline) vm. Need ei ole teenuse spetsiifilised, vaid kogu E-Ehituse
keskkonna ülesed.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 68 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/frames/uleminek.html
4.14 TOOLTIP JA FLYOUT
Tooltipi avanemine vt ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#tooltip
4.14.1 Tooltip
Tooltipid on kasutaja abistamiseks, kui ta soovib lisainfot tegevuste, väljade ja ikoonide kohta. Tooltipid
avanevad mouse-over juhul desktopis ning pikal vajutusel mobiilses seadmes.
Tooltipil kuvatakse nii tekstilist kui graafilist sisu.
Avanevad muu sisu peale. Opacity 90% (tööriista tooltip „Tooltip hele“ opacity 100%).
Info tooltip (tume):
Teate tooltip (teate toonis):
Seisundi tooltip (valge taust):
Tööriista tooltip (hele hall):
4.14.2 Flyout
Flyouti avanemine vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#flyout
4.14.2.1 Flyoutid ja rippmenüüd
Rippmenüüd avanevad selles suunas, kus nad varjavad võimalikult vähe olulist sisu ja ei lähe seejuures
üldisest kasutajale nähtavast sisualast väljapoole. Flyoutid avanevad vormi peale.
Olenevalt ärijuhust võib, aga ei pea kasutama flyoutil „riputusnoolt“.
Flyout avaneb üldjuhul kas nupule või lingile vajutades.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 69 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Flyout sulgub, kui lõpetada sellel tegevus ja vajutada alamprotsessi lõpetaval nupul (Jätkan, salvestan,
loobun, muudan ehitise andmeid vms) või vajutades flyout alast väljapoole. Vajadusel võib flyouti
paremale ülesse nurka lisada ikoon-nupu „sulgen“.
Flyouti on mõistlik kasutada, kui vormivälju on flyout'il vähe.
Flyout muutub mobiilis üle ekraani suuruseks vaateks ning ülal ääres on suur nupp "tagasi".
4.14.2.2 Kinnitusdialoogid
Kinnitusdialooge näidatakse kasutajale juhul, kui tema valitud tegevus võib tekitada andmete kadumise,
salvestamata jätmise või süsteemist kustutamise.
Tüüpilisteks olukordadeks on:
- Kasutaja vajutab nupule “Kustutan” või vastavale ikoonile tabelis.
- Kasutaja vajutab mõnele vormist välja viivale lingile enne, kui vormi sisu on salvestatud (näiteks
valib mõne päringu või soovib süsteemist lahkuda). Vajutades nupule “EI” peatatakse valitud
tegevus ning kasutajal on võimalus vajalikud andmed salvestada. Vajutades nupule “JAH”
teostatakse algselt algatatud tegevus. Selline lahendus lisatakse ärivajaduse korral.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 70 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Ärivajadusest johtuvalt võib kinnistudialooge vaja olla ka olukorras, kus tegevus võib kaasa tuua mõne
teise suurema muudatuse. Näiteks ehitise osa juures soovib kasutaja lisada ehitise osale midagi, mida
ehitise enda küljes veel ei ole, kuid peab järelikult olema. Sellisel juhul on kinnistusdialoog positiivse
vaatega:
4.14.3 Trükkimine
E-Ehituse keskkonnas on võimalik välja trükkida nii vorme kui ka faile. “Trükin” võimalust pakutakse vaid
juhul, kui antud teenusele on arendatud spetsiaalne trükkimiseks kohaldatud vaade. Selline vaade
esitatakse kasutajale trükkimiseks PDF formaadis. Igal pool mujal saab kasutada veebilehitseja
trükkimise funktsiooni.
Kui kasutaja vajutab “Trükin” lingil mistahes vormil, avatakse kõigepealt sõbralik soovitusaken, mis
palub kasutajal printimise vajadus hoolikalt läbi mõelda.
Kui kasutaja soovib trükkimisega siiski jätkata, vajutab ta vastaval nupul. Kui kasutaja ei soovi enam
soovitust näha, saab ta sellest teada anda linnukesega vastavas märkeruudus.
Järgnevalt kuvatakse kasutajale kogu võimaliku dokumendi struktuur, millest kasutaja valib dokumendi
osad, mida soovib trükkida. Sel viisil saame teha kõik endast oleneva, et kasutajad ei trüki välja
dokumente või dokumentide osi, mida neil tegelikult vaja ei ole.
Trükkimisel näitame ka uuel brauseri vahelehel eelvaate, mida kasutaja trükkima hakkab, et tal oleks
ettekujutus oma tegevusest.
Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#printing
4.14.4 Failide üleslaadimine
E-Ehituse keskkonnas on võimalus andmeid failidena üles laadida. Failide laadimine on võimalik
teenuste sees, samuti ka suhtluse käigus, kui on vajadus faili kujul täpsustavat informatsiooni jagada.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 71 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Üleslaadimine toimub alati kindla protsessi alusel, mille käigus kontrollitakse vajadusel faili sisu
vastavust etteantud struktuurile ning muid piiranguid (suurus, formaat).
Kui kasutaja kasutab mobiiliseadet (tahvelarvuti, nutitelefon), siis failide üleslaadimiseks pakume
mobiiliseadme faili üleslaadimise funktsionaalsust. Mobiiliseadme kasutajale ei saa pakkuda failide
lohistamise võimalust. Kui kasutajal on olemas mobiiliseadmes ka pildi tegemise võimalus, siis failide
üleslaadimisel pakub see ka pildi tegemise võimalust. Näiteks https://fineuploader.com/demos.html See
võib oluline olla järelevalve, kohavisiitide jms käigus.
Mobiiliseadme tuvastamise kontroll peab olema lisatud faili lisamist alustava lingi või nupu taga. Kui
süsteem tuvastab, et tegemist on mobiiliseadmega, siis peab pakkuma mobiiliseadme browse akna,
mis võib erineda sõltuvalt mobiiliseadme platvormist.
Dokumentide üleslaadimisel E-Ehituse keskkonda desktop (1200px–…), tahvelarvuti landscape
(900px–1199px) ja tahvelarvuti portrait (600px–899px) vaadetes lähtutakse desktop vaadete kuvadest.
Kui on tegemist nutitelefoni (320px–599px) vaate suurusega, siis lähtutakse mobiili vaate kuvadest.
4.14.4.1 Samm 1: failide laadimine
Kasutajal on faili üleslaadimiseks kaks võimalust:
1) faili lohistamine;
2) faili laadimine läbi traditsioonilise failiotsingu (Browse) komponendi.
Kui kasutaja võib laadida mitu faili, kuvab flyout failide nimekirja (iga uue faili lisamisega lisandub
nimekirja uus fail):
Kui kasutaja võib laadida ühe faili, kuvab flyout seda ühte faili ning ei luba enam uut faili otsida:
Üleslaaditavale failile metaandmete lisamine:
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 72 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Mobiiliseadme kasutajal on faili üleslaadimiseks kaks võimalust:
1) faili laadimine läbi traditsioonilise failiotsingu (Browse) komponendi.
2) kaamera olemasolul pildi tegemise võimalus.
4.14.4.2 Samm 2 (vajadusel) – faili laadimise progress
Kui failide üleslaadimine võtab aega rohkem kui 1 sekund (nt fail(id) on suur(ed) või kasutaja
internetiühendus aeglane), näitame kasutajale, kui kaua faili(de) laadimine aega võtab (protsentides):
Juhul, kui me ei tea, kui kaua faili(de) üleslaadimine aega võtab, siis faili(de) üleslaadimise aega ei
kuvata:
Kasutajal on võimalus faili laadimise protsess katkestada, sel juhul kustutab katkestan nupp ka
üleslaaditud failid.
4.14.4.3 Samm 3 (vajadusel) – kui tekib viga (nt vale formaat, tehniline viga,
liiga suur fail)
Kui faili laadimisel tekib probleem, mille tõttu ei ole võimalik andmeid soovitud viisil töödelda, näitame
kasutajale veateadet protsessi sees.
Mitme faili üleslaadimisel näitame nimekirja failidest, mida ei õnnestunud laadida ning kõrval põhjuse,
miks ei õnnestunud:
Faili laadimisel tekkinud vea sõnastame laadimise kasti all.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 73 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Mitme faili üleslaadimisel näitame nimekirja failidest, mida ei õnnestunud laadida ning kõrval põhjuse,
miks ei õnnestunud:
4.14.4.4 Samm 4 – kui fail(id) on üles laaditud
Kui faili(de)ga on kõik korras, paneme flyouti kinni ning üleslaaditud dokumendid kuvatakse kasutajale
ülaslaaditud dokumentide tabelis.
Üleslaaditavate failide formaadid on vastavalt konkreetsele failile esitatavatele nõuetele. Formaadi
nõudele viidatakse üleslaadimise juures.
Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#file-upload
4.14.5 Failide alla laadimine
E-Ehituse keskkonnas on võimalus andmeid nii täisdokumentidena kui ka dokumendi osade kaupa
failidena alla laadida. Failide alla laadimine on võimalik teenuste sees.
Failide alla laadimisel saab kasutaja vajadusel valida, mis osadest alla laaditav fail koosneb, ning ka
formaadi, milles fail alla laaditakse. Kui kasutaja valib mitu erinevat formaati, laaditakse alla kokku
pakitud zip- fail, mille sees on kõik soovitud failid.
4.14.5.1 Alla laaditavate failide nimetamine
Kasutaja poolt üles laaditud failide nimesid allalaadimisel ei muudeta.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 74 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Süsteemi poolt genereeritavate dokumentide, koondvaadete ja konteinerite puhul moodustatakse faili
nimi
- alusdokumendi nimest,
- numbrist (kui see olemas) ja
- alla laadimise kuupäevast kujul aaaakkpp
Tühikud faili nimes asendatakse alakriipsudega.
Näiteks Andmete esitamise teatise koondvaate 29. oktoobril 2019 alla laaditav eelvaade kannaks nime
Andmete_esitamise_teatis_123456789_20191029.pdf
Juhul kui 1:1 vastavat lahendit ei ole võimalik failide nimetamisel realiseerida, tuleks luua ligilähedane
versioon.
Faili nimes võivad sisalduda numbrid, ladina tähed, alakriips(_), miinusmärk (-), plussmärk (+) ja punkt.
Sümbolite (#%& jne), täpitähtede (ä, ö, ü, õ, å jne) ja tühikute kasutamine ei ole lubatud
Lühendid kirjutatakse läbiva suurtähega (EHR jms).
4.14.5.2 Faili alla laadimise progress
Kui failide alla laadimine võtab aega rohkem kui 1 sekund (nt fail(id) on suur(ed) või kasutaja
internetiühendus aeglane), näitame kasutajale, kui kaua faili(de) laadimine aega võtab (protsentides):
Juhul, kui me ei tea, kui kaua faili(de) laadimine aega võtab, siis faili(de) laadimise aega ei kuvata:
4.15 MUUD KOMPONENDID
4.15.1 Kaardikomponent
Suur osa sisuotsingust E-Ehituse keskkonnas on kaardikomponendi kaudu töödeldav. Ühtlasi eeldame
kasutajal ka sisestada infot kaardikomponendi kaudu.
Kaardiinfo nõuded vt dokumendist E-Ehituse kaardiinfo.
4.15.2 Eelvaade
Dokumentide, võrdluste ja failide (nt pdf) eelvaated kuvame töölaual hallil taustal (#34394c, läbipaistvus
50%).
Eelvaatel on päis, kus on kirjas eelvaate nimetus ja paremal on eelvaate sulgemise ikoon, vajadusel
eelvaate alla laadimise ikoon.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 75 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 76 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
4.15.3 Progressiriba
Kui vormi töötlemine võtab aega rohkem kui 1 sekundi, kuvatakse kasutajale progressile viitav
animatsioon.
Juhul, kui me ei tea, kui kaua vormi või vormi osa laadimine, andmete töötlemine vms aega võtab,
näitame animatsiooni, ning teavitame kasutajat, kui palju selline toiming tavaliselt aega võtab. Kui me
aga ajalist mõõdet öelda ei oska, kuvame lihtsalt, et kasutaja ootaks.
Kui saame täpselt arvutada, kui palju vormi või vormi osa laadimine aega võtab, näitame laadimise
progressi protsentidena, lisaks ka visuaalselt laadimise lõpuni jäänud aega. Kui aga täpselt ei ole
võimalik arvutustehet teha, ei kuvata kasutajale indikaatorit %-s.
Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#progress
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 77 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
4.15.4 Sessiooni aegumine
Sessiooni aegumisest anname kasutajale märku 1 minut enne sessiooni aegumist. Kasutajale avaneb
ekraanil E-Ehituse keskkonna peal vastav hoiatusteade. Vajutades nupul “Jätkan kasutamist”, saab
kasutaja keskkonna kasutamist jätkata.
Juhul kui sessioon on aegunud, kuvatakse kasutajale keskkonna peale avanevas aknas uuesti sisse
logimise võimalused.
4.15.5 Graafikud
Graafikute värvigamma valime stiiliraamatus ette antud värvitoonide valikust. Värvitoonidel on vaikimisi
järjekord, mille alusel toonid kasutusele võetakse. Näiteks ühe joonega graafikul on joon tooniga 1, kahe
joonega graafikul lisandub joon tooniga 2 jne. Graafikute vaikimisi värvitoonide järjekord alates
esimesest on:
$yellow, $orange, $red, $green, $blue,$yellow-dark, $orange-dark, $red-dark, $green-dark,
$blue-dark, $yellow-light, $orange-light, $red-light, $green-light, $blue-light, $gray, $gray-dark,
$gray-light, $gray-lightest
Tabeli real näitame diagrammi värvilegendi järgnevalt:
Graafikuid saab alla laadida jpg formaadis. Selle jaoks on graafiku üleval paremas nurgas alla laadimise
ikoon.
4.15.5.1 Joondiagramm
Kasutame absoluutväärtuste visualiseerimisel, reeglina ajalises mõõtes.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 78 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
4.15.5.2 Lintdiagamm
Kasutame osakaalude visualiseerimisel.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 79 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
4.15.5.3 Tulpdiagramm
Kasutame absoluutarvude visualiseerimisel.
Kui diagrammil on horisontaalne telg liiga pikk, et kõik andmed ekraanile mahuks korraga, tuleb
võimaldada murdepunk arvestusega, et vertikaalne telg on alati nähtaval.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 80 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
5 EKRAANIVAATE ÜLESEHITUS
Ekraanivaate malli ülesehitus
- Kes > header (ja millises rollis > kasutaja valiku molekul)
- Mida > burger
- Kuidas > menüü
- Teeb > töölauad, kus kuvame teenused
- Info > footer
- Abi > abikeskus
Kuva komponentide sisse seadmisel tuleb jälgida, et iga komponent peab töötama. Näiteks, kui sõltuvalt
kasutaja õigustest või arendustöö järjest ei ole teenus saadaval, siis selle teenuse välja kutsuv
nupp/ikoon/link ei ole kuvatud rakenduses.
Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/ alajaotus „Raamid“.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 81 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
5.1 PÄIS / HEADER
5.1.1 Autentimata kasutaja päis
Päises on:
- Burgeri peanupp
- Teenuste otsing
- Keele valik
- Uudisteadete ikoon
- „Sisenen“ nupp. TARA teenus
5.1.2 Autenditud kasutaja päis
Päises on:
- Burgeri peanupp
- Kasutaja valik
- Teenuste otsing
- Keele valik
- Uudisteadete ikoon
- Vestluste ikoon
- Teadete ikoon
- Kiirviidete ikoon
- Sisse loginud füüsilise isiku nimi
- „Väljun“ nupp
5.1.3 Päise koostisosad
Päise ikooni ja nuppude grupid on eraldatud vertikaalse punktiirjoonega (vt päise illustratsiooni).
5.1.3.1 Burgeri peanupp
Kui menüü on avatud, siis kuvab menüü sulgemise ikooni:
Kui menüü on suletud, kuvab menüü avamise ikooni:
5.1.3.2 Kasutaja valik
Siin kuvab, millise kasutaja rollis sisse loginu hetkel on. Esmakordsel sisse logimisel on kasutaja
autenditud avaliku kasutajana (tema ise füüsilise isikuna). Kasutaja saab endale kasutaja halduses
määrata omale sobiva vaikimisi kasutaja.
Kasutajat saab vahetada flyouti abil. Kasutajad on järjestatud asutuse nime tähestiku järjekorras. Kõige
esimene valik on alati avalik autenditud kasutaja (see valik ei arvesta tähestiku järjekorda).
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 82 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Kui kasutajate variante on üle 10, siis on flyoutil scrollbar
5.1.3.3 Teenuste otsing
Otsib vasteid rakenduse lehekülgede tekstidest. Esialgsed tulemused kuvatakse flyoutil.
Kasutaja saab avada kõikide tulemuste lehekülje.
5.1.3.4 Keele valik
Teostame siis, kui teostame mitmekeelsuse.
5.1.3.5 Uudisteadete ikoon
Analoogne lahendus vestluse flyoutile.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 83 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Kõikide uudiste valimine avab uudiste lehekülje.
Kindla uudise valimine avab uudiste lehekülje avatuna valitud uudise artikli juures.
5.1.3.6 Vestlused (foorum). KOV kasutajatele
Kõikide vestluste valimine avab suhtluskeskkonna lehekülje.
Kindla vestluse valimine avab suhtluskeskkonna lehekülje avatuna valitud vestluse viimase
kommentaari juures.
5.1.3.7 Teated (seadete ja taotluste juures tellitud teavitused)
Analoogne lahendus vestluste flyoutile.
Kõikide teadete valimine avab teadete lehekülje.
Kindla teate valimine avab teadete lehekülje avatuna valitud teate juures.
5.1.3.8 Kiirviited
Kasutaja saab määrata lemmiklehed kiirviiteks, näitab
1. Määratud kiirviidete valikut
2. Hetkel avatud oleva lehe kiirviidetesse lisamise või eemaldamise võimalust
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 84 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
5.1.3.9 Abikeskus
Ikoonist avaneb abikeskus ekraani paremal küljel.
Abikeskuse lahendus vaata peatükk Abikeskus
5.1.3.10 Sisse loginud füüsilise isiku nimi
Kasutaja andmete alale klikkides avaneb flyout kiirvalikutega e-ehituse keskkonna kasutajaga otseselt
seotud lehtedele. Esialgu teostame lingi lehele „Minu andmed“
5.1.3.11 „Sisenen“ nupp
Selle nupu klikkimisel käivitub TARA teenus.
5.1.3.12 „Väljun“ nupp
Nupu vajutamisel avaneb kinnitusvorm:
5.2 MENÜÜ
Menüü asub ekraani vasakul küljel ja koosneb kahest osast:
- Burger, kus jaotatakse teemad suurtesse plokkidesse
- Menüü, kus on suure ploki alateemad (Läbivalt suurte tähtedega kirjutatud) ja alateemad e
teenused (suure algustähega).
Kogu E-Ehituse kasutajaliides on jaotatud suurtesse teemaplokkidesse, millel on alajaotused. Vastavalt
kasutajate õigustele, kuvatakse kasutajagrupile või konkreetsele kasutajale lubatud teemad ja
teenused.
Ilma sisse logimiseta on ligipääs avalikule infole – burgeri menüü punkt „E-Ehitus“ ja „Infoportaal“.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 85 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Vaikimisi, ehr.ee lehele tulles, avaneb „E-Ehitus“ > 3D-kaksik (Kuni 3D-kaksiku avamiseni, avaneb 2D
kaart).
Sisse logides avaneb vaikimisi “Minu Ehitised”.
Burgeri nupul vajutades avaneb halli menüü vastav teemade ja teenuste nimekiri. Töölaual avaneb sellel
hetkel esimese halli menüü pealkirja teenus/teenused.
Kasutaja saab halli menüü järjekorda muuta (kahest kriipsust kinni võttes saab pealkirjade järjekorda
muuta). Rakendus jätab meelde kasutaja menüü järjekorra ja avab iga kord kõige esimese pealkirja.
Hall menüü avaneb töölaua peale.
Aktiivne menüüpunkt on sinise kirjaga:
Menüü avatud:
Menüü peidetud:
Vaikimisi on kasutajal sisenemisel burgeri menüü avatud ja hall menüü suletud.
Kui kasutajale on tulnud mingi reaktsiooni nõudev teade (Näiteks allkirjastamiseks või arvamuse
avaldamiseks), siis sisse logides avaneb töölaud kohe selle koha pealt, kus reaktsiooni vaja on,
olenemata sellest, mis on kasutaja eelistused.
5.3 TÖÖLAUD
Töölaud on ekraanivaate ala, kus kõik toimub ja kus kuvatakse teenused – veebilehekülg (nt Ehitusloa
taotlus, Andmete esitamise teatis, minu menetlused). Töölaud on halli taustaga. Sellel kuvatakse valgel
taustal teenused. Teenused on iseseisvad, see tähendab, et kui kuvatakse mitu erinevat valge taustaga
teenust, siis need üldjuhul ei ole omavahel seotud.
Töölaual avanevate lehekülgede kohta on täpsem info vastava teenuse lähte dokumendis.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 86 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
5.4 JALUS / FOOTER
E-Ehituse keskkonna jalus on kujundatud põhimõttel “mida soovin edasi teha?” Kui kasutaja on jõudnud
lehe lõppu, on ta alati valiku ees, kas minna tagasi üles, liikuda edasi kusagile mujale või võtta ühendust
keskkonna omanikuga. Seepärast pakub jalus võimalust kõiki kolme teha.
5.4.1 Sotsiaalmeedia ala
„Tagasi ülesse“ nupp viib kasutaja tagasi lehe algusesse.
Sotsiaalmeedia ikoonid avavad uues aknas vastava sotsiaalmeedia keskkonna. Nupud linkidega
lisatakse, kui vastav sotsiaalmeedia kanal üles seatakse. Esialgu FB lingitakse MKM FB lehele.
e-ehituse veebi nupp viib kasutaja eehitus.ee lehele.
5.4.2 Logod
Teostada on vaja üleval kujutatud logode kuvamine.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 87 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
5.4.3 Kiirelt kätte lingid
Need lingid viivad kasutaja E-Ehituse, MKM või mõne teise kodulehe vastav rubriigi juurde.
Lingid on MKM peakasutaja vaates hallatavad.
Saab lisada kuni 6 linki. Rakendus ise lülitab sisse välja viiva lingi ikooni, kui URL ei suuna samale
domeenile.
Versiooni link kuvab rakenduse viimase versiooni numbrit. Lingile klikkides viib rakendus kasutaja
versiooniuuenduste lehekülje peale, avatud on viidatud versiooniuuenduse kirjelduse plokk.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 88 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
5.4.4 Kontaktinfo
Seni, kuni ei ole suhtluskeskkond arendatud, on kontaktinfos e-post. Kui suhtluskeskkond on valmis,
siis menetlejale ja MKM-ile on “Alustan vestlust”
e-postil klikkides toimub selle e-posti “Ctrl+C” + tuleb roheline töölaua teade “e-post kopeeritud”.
Kontaktinfo jaotuse kohal hiirega olles või puuteekraanil pika vajutuse korral ilmub tooltip kokkuvõtva
abitekstiga selle kohta, kellega kasutaja võiks ühendust võtta.
5.5 ABIKESKUS
E-Ehituse platvormi arendamisel on eesmärgiks see võimalikult selgelt üles ehitada ja teenused
võimalikult loogiliselt kasutajale esitada, kuid sellegi poolest on kasutajal vaja abi ehitusalaste
teemadega tegelemisel ja spetsiifiliste küsimuste lahendamisel. Selle tarbeks on keskkonnas abikeskus.
Abikeskus avaneb töölaua kõrvale paremas servas. See on iseseisev ekraani osa, mis ei keri sisulehega
kaasa. Sellel on oma scrollbar.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 89 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
Abikeskus jaguneb:
Abiinfo KKK Teated
Töölaual avatud oleva Töölaual avatud oleva teemaga Nt seaduseid, määruseid vm
teemaga seotud info- ja seotud korduma kippuvad suurt küsimust puudutavad
abimaterjal. Näiteks vormi küsimused. ajakohased olulised teated
täitmise juhend, kaardi kogu kasutajaskonnale
kasutmise juhend vms.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 90 / 91
E-ehituse platvormi stiiliraamat
6 VERSIOONIMUUDATUSED
1.1 Versioon
Lisatud viide Veera Disainisüsteemile
2.0 Versioon
Sissejuhatuse peatükk on täpsustatud (NB! Sh alusmaterjalide ja komponentide ajakohasuse
temaatika).
Uued ikoonid > Kõik illustratsioonid välja vahetatud.
Nuppude peatükk täpsustatud.
Linkide peatükk täpsustatud.
Ikoonide peatükk täpsustatud.
Seisundite peatükk täpsustatud.
Teadete peatükk täpsustatud.
Lisatud võrdlusvaate kuvamine, eelvaate kuvamine, abiinfo kirjeldus.
Täpsustused ja kirjavigade kontroll üle dokumendi.
2.1 Versioon
Lisandus peatükk 4.9.5 (Suletud vormid).
Lisandus ikoone.
Uuendatud on peatükke 4.14.4 ja 4.14.5 (failide ülesse ja alla laadimine).
Lisandus peatükk 4.15.5 (Graafikud).
Täiendatud on päise ja jaluse elementide peatükid.
Täiendatud on peatükki 3.7.2 (Kasutaja kontekstile kohalduv disain).
Täiendatud on peatükki 4.10.2 (Vormiväljade tüübid).
Täiendatud on peatükki 4.11 (Tabelid).
Vahetatud on mõned illustratsioonid, et need vastaksid stiili täiendustele ja uuendustele.
Tehtud mõned teksti korrektuurid.
Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 91 / 91