dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
KäskkiriAvalik

Käskkiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 16. juuni 2020
Viit
49
Registreeritud
16. juuni 2020
Dokumendi liik
Käskkiri
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-2/S Kantsleri käskkirjad (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-2/2020
Vastutaja
Krista Hinno (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Ehituse valdkond, Ehitus- ja elamuosakond, Ehitisregistri talitus)

Failid

  • 📎49 16.06.2020 Käskkiri.bdoc12515 KB

Sisu (failidest)

KÄSKKIRI 16.06.2020 nr 49 Riigihanke „BIM-põhise loamenetluse tarkvaralahenduse väljaarendamine“ korraldamine, komisjoni ja vastutava isiku nimetamine Riigihangete seaduse § 14 lõike 2 punkti 1, § 77, § 95 ning §-de 100 ja 101 alusel ning kooskõlas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri ning majandus- ja taristuministri 09.10.2017. a käskkirjaga (registreeritud dokumendihaldussüsteemis 03.10.2017. a) nr 1.1-1/17-199 kinnitatud „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorraga“: 1. Korraldada avatud hankemenetlusega riigihange (CPV kood 72200000-7, nimetus „Tarkvara programmeerimis- ja nõustamisteenused“) „BIM-põhise loamenetluse tarkvaralahenduse väljaarendamine“ (edaspidi Töö) tellimiseks. Tööd tellitakse seoses ehitisregistri menetlusprotsessi kaasajastamisega ja struktuurfondide taotlusvooru „Valitsusasutuste ja nende hallatavate asutuste avalike teenuste IKT arendamine“ raames. 2. Kinnitan käskkirja punktis 1 nimetatud Töö tellimiseks hanke alusdokumendid (lisatud). 3. Tellitava töö eeldatav maksumus on 267 000 eurot (lisandub käibemaks) ning see makstakse välja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarvest. Lepingu periood on 12 kuud alates lepingu sõlmimisest. Projekti rahastatakse Euroopa Liidu struktuurifondide vahenditest (Projekt nr 2014-2020.12.03.19-0606). 4. Määran käskkirja punktis 1 nimetatud hanke korraldamise eest vastutavaks isikuks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna (EEO) ehitisregistri (EHR) BIM-projektijuhi Christopher-Robin Raitviir’i. 5. Moodustan hankekomisjoni punktis 1 nimetatud hanke korraldamiseks, sh pakkujatel kõrvaldamise aluste ja pakkujate kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks hankepassi alusel, pakkumuste vastavaks tunnistamiseks ja eduka pakkumuse väljaselgitamiseks ning edukal pakkujal kõrvaldamise aluste ja kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks hankepassis esitatud kinnitustele vastavate dokumentide alusel järgmises koosseisus: Komisjoni esimees: Christopher - Robin Raitviir, EEO EHR BIM-projektijuht. 2 Komisjoni liikmed: Jüri Rass, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehituse asekantsler; Jaan Saar, EEO digitaalehituse valdkonna juht; Taavi Jakobson, EEO EHR ja e-ehituse projekti juht; Krista Hinno, EEO EHR analüütik. 6. Valitud hankemenetluse liigi ja käskkirja punktis 2 nimetatud hanke alusdokumentide peale võib esitada vaidlustuse Rahandusministeeriumi juures asuvale riigihangete vaidlustuskomisjonile riigihangete seaduses sätestatud korras ja tähtajal. (allkirjastatud digitaalselt) Ando Leppiman kantsler Käskkirja Lisa 1 Riigihanke „BIM-põhise loamenetluse tarkvaralahenduse väljaarendamine “ alusdokument. Pakkujate hankemenetluselt kõrvaldamise alused, kvalifitseerimistingimused ja kvalifikatsiooni tõendamise nõuded 1. Hankemenetluselt kõrvaldamise alused ja hankepassiga esitatav informatsioon 1.1. Hankija ei sõlmi hankelepingut ja kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja, kellel esineb RHS § 95 lõikes 1 nimetatud kõrvaldamise alus. 1.2. Hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kellel esineb RHS § 95 lõikes 4 nimetatud kõrvaldamise alus. 1.3. Hankepass peab sisaldama: 1.3.1. pakkuja kinnitust, et pakkuja ei vasta ühelegi RHS § 95 lõikes 1 või lõikes 4 sätestatud tingimusele; 1.3.2. pakkuja kinnitust, et ta vastab kõikidele hanketeates pakkuja kvalifitseerimiseks esitatud nõuetele; 1.3.3. märget selle kohta, milline ametiasutus või kolmas isik väljastab vajaduse korral pakkuja kinnitustele vastavad andmed või dokumendid, hankepassi allkirjastamisega pakkuja kinnitab, et tal on võimalik vajaduse korral viivitamata need dokumendid hankijale esitada; 1.3.4. märget selle kohta, kas pakkuja kinnitustele vastavad andmed või dokumendid on hankijale elektroonilises andmekogus olevate avalike andmete põhjal oluliste kulutusteta kättesaadavad koos vastava veebilehe aadressi, identifitseerimisandmete ja vajaduse korral pakkuja kinnitusega, et ta on nõus oma andmete väljastamisega. 1.4. Pakkuja esitab kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifitseerimise tingimustele vastavuse esialgse tõendina hankepassi Euroopa Komisjoni kehtestatud standardvormil vastavalt RHS § 104 sätestatud tingimustele. 2. Pakkuja kvalifitseerimise nõuded 2.1. Majanduslik ja finantsseisund Pakkuja kogu majandustegevuse netokäive viimasel kahel riigihanke algamise ajaks lõppenud majandusaastal, mille kohta on kinnitatud majandusaasta aruanded (2018 ja 2019; kui 2019. aasta aruanne on veel kinnitamata, siis 2017 ja 2018), on olnud iga-aastaselt vähemalt 250 000 EUR. 2.2. Tehniline ja kutsealane suutlikkus Pakkuja on riigihanke algamisele eelneva 60 kuu jooksul teostanud ja tellijale üle andnud minimaalselt 2 tööd, mis vastavad vähemalt ühele tingimusele järgnevast: 1) veebipõhine tarkvaralahendus IFC formaadis 3D ehitise infomudelite (BIM) visualiseerimiseseks ja andmete töötlemiseks, mis kasutab avatud lähtekoodiga tarkvara komponente; 2) veebipõhine tarkvaralahendus digitaalse linna 3D infomudeli (Digital twin) visualiseerimiseks ja andmete töötlemiseks, mis kasutab avatud lähtekoodiga tarkvara komponente. HD LISA 3 CV VORM– SPETSIALIST/PROJEKTIJUHT Roll hankelepingu täitmisel: … Ees- ja perekonnanimi: Sünniaeg: Haridus (märkida õppeasutuse nimi, kraadi nimetus, tase ning tunnistuse number, väljaandmise aeg ): Kogemuse kirjeldus (vastavalt hankedokumendi punktis 9 nõutule: Töö nimetus: Tellija: Läbiviimise aeg (pp.kk.aa– pp.kk.aa): Roll, vastutus ja ülesanded projektis: Töö sisu lühikirjeldus: Mina, allakirjutanu, olles ........... (pakkuja nimi) meeskonna liige, kinnitan CV-s esitatud andmete õigsust ja oma valmisolekut osaleda hankelepingu täitmisel käesolevas CV-s märgitud rollis kogu hankelepingu kehtivusaja jooksul (või perioodil: nimetada periood). Kinnitan, et kuulun pakkuja vastutavasse projektimeeskonda ja vastan riigihanke alusdokumentides spetsialistile esitatud tingimustele hankelepingus täidetava rolli ulatuses. Vajadusel lisada ridu (nt kui spetsialist on osalenud rohkemates projektides ning pakkuja soovib selle kohta informatsiooni esitada). Minimaalselt tuleb esitada vormil nõutud informatsioon. CV esitaja: Pakkuja: /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Käskkirja Lisa 2 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium BIM-põhise loamenetluse tarkvaralahenduse väljaarendamine Hankedokument Avatud hankemenetlus Tarkvara programmeerimis- ja nõustamisteenused (CPV kood 72200000-7) Tallinn 2020 SISUKORD 1. Üldandmed ..............................................................................................................................3 2. Hankelepingu ese ....................................................................................................................3 3. Pakkumuse jõusoleku tähtaeg .................................................................................................3 4. Pakkumuse ettevalmistamise juhend ja pakkumuse esitamine ...............................................3 5. Pakkumuse koosseis................................................................................................................4 6. Pakkumuse maksumus ............................................................................................................5 7. Kõikide pakkumuste tagasilükkamine ....................................................................................5 8. Kõrvaldamise aluste kontroll ja pakkujate kvalifitseerimine..................................................5 9. Nõuded pakkuja meeskonnale ................................................................................................5 10. Pakkumuste vastavuse kontrollimine ....................................................................................6 11. Pakkumuste hindamine ja hindamiskriteeriumid ..................................................................6 12. Hankelepingu tingimused .....................................................................................................8 Lisad ............................................................................................................................................8 2 1. ÜLDANDMED 1.1. Hankija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, aadress Suur–Ameerika 1, 10122, reg nr.70003158, e-mail: [email protected], tel. +372 625 6342. 1.2. Hankemenetluse liik: avatud hankemenetlus. 1.3. Hankemenetluse teostamise viis: e-menetlus riigihangete registri e-keskkonnas. 1.4. Riigihanke läbiviimise eest vastutav ametiisik: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna ehitisregistri BIM-projektijuht Christopher-Robin Raitviir, tel: +372 5858 6446, e-post: [email protected]. 1.5. Hankelepingu esemeks oleva töö etappide tulemused moodustavad loogilise ja üksteisest sõltuva terviku, seetõttu ei jagata hanget ühe menetluse raames osadeks. 2. HANKELEPINGU ESE 2.1. Hankija (edaspidi ka Tellija) kutsub esitama pakkumust töö „BIM-põhise loamenetluse tarkvaralahenduse väljaarendamine“ (hankelepingu ese) teostamiseks hanke alusdokumentides ja nende lisades sätestatud tingimustel. 2.2. Hankelepingu eseme detailne kirjeldus, selle eesmärk ja kontseptsioon on lahti kirjutatud hanke alusdokumendis „Tehniline kirjeldus“ (HD Lisa 1). 2.3. Hankelepingu kestus on 12 kuud alates lepingu sõlmimisest. 2.4. Pakkumuse esitamine tähendab Pakkuja nõustumist kõikides riigihanke alusdokumentides kehtestatud hanketingimuste ja reeglitega. 2.5. Alternatiivsete ja/või osaliste pakkumuste esitamine ei ole lubatud. 2.6. Hankija ei kompenseeri Pakkujale pakkumuse ettevalmistamisega seotud mistahes kulusid, sh turu- uuringu läbiviimise ettevalmistamisega seotud kulusid. 3. PAKKUMUSE JÕUSOLEKU TÄHTAEG 3.1. Pakkuja pakkumus peab olema jõus vähemalt 90 kalendripäeva. Pakkumuse jõusoleku tähtaeg algab pakkumuse esitamise tähtpäevast. 3.2. Pakkuja esitab pakkumuses kinnituse pakkumuse jõusoleku kohta nimetatud tähtaja jooksul. 3.3. Hankija pikendab vajadusel pakkumuste jõusoleku tähtaega kooskõlas RHS §-s 112 sätestatud reeglitega. 4. PAKKUMUSE ETTEVALMIS TAMISE JUHEND JA PAK KUMUSE ESITAMINE 4.1. Hankemenetluses teavituste saamiseks peavad hankest huvitatud isikud Hankijale avaldama riigihangete registri e-keskkonnas oma kontaktandmed, registreerudes hanke juurde „Hankes osalejad“ lehel. Hanke juurde registreerunud isikud saavad automaatteavitusi hanke alusdokumendi tühistamise või muutmise kohta, samuti toimub selgituste küsimine ja nendele vastamine e-riigihangete keskkonna kaudu. 4.2. Pakkumuse esitamisega kinnitab Pakkuja kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste ülevõtmist. 4.3. Pakkumus peab vastama riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ja tuleb esitada kogu riigihanke alusdokumentides nõutud mahus. 4.4. Pakkumus ja kõik pakkumuse juurde kuuluvad dokumendid peavad olema vormistatud eesti või inglise keeles. Kõik muukeelsed dokumendid peavad olema tõlgitud eesti või inglise keelde, kusjuures tõlge peab vahetult järgnema originaalile. 3 4.5. Pakkumus peab olema esitatud .pdf formaadis digitaalselt allkirjastatuna Pakkuja seadusjärgse või volitatud esindaja poolt. 4.6. Pakkuja võtab enda kanda pakkumuse ja pakkumuse tagasivõtmise teate Hankijale edastamise kogu riski, kaasa arvatud vääramatu jõu toime võimalus. 4.7. Pakkumused tuleb esitada hanketeates märgitud tähtajaks elektroonselt e-riigihangete keskkonna vahendusel: https://riigihanked.riik.ee. Pakkumuse esitamise tähtaeg märgitakse e-riigihangete keskkonnas hanke üldandmete lehele. 4.8. Juhul kui pakkumuse digiallkirjastamine ei ole võimalik (nt piiriülesed pakkujad) või pakkumuse koosseisus on originaaldokumente, mida ei ole võimalik esitada elektroonilisel kujul, esitatakse käsitsi allkirjastatud dokumendid skaneeritud koopiatena e-riigihangete keskkonnas. Erinevuste esinemisel originaali ja koopia vahel loetakse õigeks ning lähtutakse hindamisel originaaldokumentide sisust. 4.9. Pakkuja võib pakkumuse tagasi võtta enne pakkumuste esitamise tähtpäeva, esitades Hankijale pakkumusega samas vormis sellekohase teate läbi e-riigihangete keskkonna. 4.10. Küsimused hanke alusdokumentide kohta tuleb esitada e-riigihangete keskkonna kaudu. Küsimuste esitamiseks peab Pakkuja end riigihanke juurde registreerima. Hankija ei vastuta nimetatud keskkonna ja sidevahendite tehnilise toimimise eest. 4.11. Hankija vastab riigihanke alusdokumentidega seotud selgitustaotlustele kolme tööpäeva jooksul asjakohase selgitustaotluse saamisest arvates. Hankija ei ole kohustatud riigihanke alusdokumentidega seotud selgitustaotlusele vastama, kui selgitustaotluse Hankijale laekumise ja pakkumuse esitamise tähtaja vahele jääb vähem kui kuus päeva (RHS § 46 lg 2). 4.12. Pakkuja märgib pakkumuses selgelt eristataval viisil, milline teave on Pakkuja ärisaladus ning põhjendab ärisaladuseks määramist. Ärisaladusena ei ole lubatud märkida pakkumuse maksumust, osamaksumusi ega muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid (RHS § 111 lg 5). Hankija juhib tähelepanu, et eduka Pakkuja pakkumus on avalik lähtuvalt RHS § 110 lg 5, välja arvatud Pakkuja poolt õigustatult ärisaladuseks määratletud osas. Juhul kui Pakkuja ei määratle pakkumuses arusaadavalt ärisaladust või ei põhjenda asjakohaselt, miks on tegemist ärisaladusega, on Hankijal kohustus teabenõude laekudes pakkumus täies ulatuses avalikustada. 5. PAKKUMUSE KOOSSEIS 5.1. Pakkumuses tuleb esitada: 5.1.1. Tööde sisuline kirjeldus, mis võtab arvesse Tehnilises kirjelduses (HD Lisa 1) esitatud infot ja tingimusi ning mille raames esitatakse: 5.1.1.1. Metoodika ja lepingu täitmise tulemuste kirjeldus; 5.1.1.2. Tegevuste ja tööde ajakava/projektiplaan koos ligikaudse eeldatud ajakuluga olulisemate tegevuste lõikes; 5.1.1.3. Meeskonna koosseis ja nende valiku põhjendus; 5.1.1.4. Riskide loend koos nende realiseerumise tõenäosuse, mõju ja maandamise viisidega. 5.1.2. Pakkumuse kogumaksumus, mis esitatakse riigihangete registri maksumuse vormil; 5.1.3. Projektis osalevate meeskonnaliikmete CV-d (HD Lisas 3 esitatud vormil), mis on meeskonnaliikme poolt allkirjastatud; 5.1.4. Hankepass, mis esitatakse riigihangete registri Euroopa Komisjoni kehtestatud hankepassi standardvormil; 5.1.5. Vajadusel volikirjad, sh: 5.1.5.1. Juhul kui käesoleva dokumendi allkirjastab isik, kes tegutseb volikirja alusel, tuleb lisada pakkumusele ka vastav seadusliku esindaja poolt allkirjastatud volikiri); 5.1.5.2. Ühispakkujad peavad esitama volikirja, kus nimetavad riigihankega ning hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute tegemiseks endi seast volitatud esindaja. 4 5.1.6. Ühispakkumuse korral esitavad ühispakkujad kinnituse, et vastutavad Hankija ees hankelepingu täitmise eest solidaarselt; 5.1.7. Muud kinnitused ja materjalid (vajadusel tõlked), mida Pakkuja soovib pakkumusele lisada. 6. PAKKUMUSE MAKSUMUS 6.1. Pakkumuse maksumus peab olema esitatud eurodes ilma käibemaksuta. 6.2. Pakkumuse eeldatav maksumus käibemaksuta on 267 000 eurot. 6.3. Pakkumuse maksumus peab sisaldama kõiki töö läbiviimiseks, esitlemiseks ja üle andmiseks vajalikke kulusid, makse ja makseid. Hankelepingu täitmise käigus Hankija täiendavaid makseid Pakkujale ei tee. 7. KÕIKIDE PAKKUMUSTE T AGASILÜKKAMINE 7.1. Hankija võib teha põhjendatud kirjaliku otsuse kõigi pakkumuste tagasilükkamise kohta, kui: 7.1.1. kõigi vastavaks tunnistatud pakkumuste maksumused ületavad punktis 6.2 nimetatud maksumust; 7.1.2. hankemenetluse läbiviimise ajal on Hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis välistavad või muudavad Hankijale ebaotstarbekaks hankemenetluse lõpule viimise hanke alusdokumentides sätestatud tingimustel. 7.2. Hankija ei kanna vastutust Pakkuja ees, kui kõigi pakkumuste tagasilükkamine on toimunud käesolevas dokumendis sätestatud tingimustel. 8. KÕRVALDAMISE ALUSTE KONTROLL JA PAKKUJATE KVALIFITSEERIMINE 8.1. Hankija kontrollib Pakkuja suhtes kõrvaldamise aluste puudumist riigihangete seaduses (RHS) §-des 95 ja 96 sätestatud korras, lähtudes Pakkuja poolt hankepassis esitatud andmetest. 8.2. Hankija kontrollib Pakkuja vastavust kvalifitseerimise tingimustele RHS §-s 98 sätestatud korras ning hanketeates kehtestatud kvalifitseerimise tingimuste alusel. 9. NÕUDED PAKKUJA MEESKONNALE 9.1. Pakkuja meeskonnas peavad olema esindatud vähemalt järgnevad spetsialistid: - Ehitusvaldkonna teenuste spetsialist; - IT-arhitekt (andmearhitekt); - IT-arhitekt (teenusplatvormi arhitekt). Ehitusvaldkonna teenuste spetsialist peab omama vähemalt 5 aastat töökogemust ehitise elukaarega seotud teenuseid pakkuvas firmas ja omama kogemust ehitusinfo modelleerimise (BIM) ja geograafiliste infosüsteemide (GIS) temaatikaga. Osalenud konsultandina vähemalt kahes (2), BIM mudelite visualiseerimise, andmete töötlemise või muu teemakohase tarkvaraga seotud teenuste arendamise projektis (projekti kogumaksumus vähemalt 100 000 eurot). Andmearhitekti rolli täitev meeskonnaliige peab olema osalenud viimase 5 aasta jooksul vähemalt kahes (2) suuremahulises projektis (projekti kogumaksumus vähemalt 100 000 eurot), mis on tegelenud suuremahulistest heterogeensetest andmekogudest pärineva andmestiku kaardistamise, koondamise ja andmemudelite koostamisega. Ta peab omama kogemust erineva üldistustasemega (sh semantilist aspekti arvestavate) andmemudelite väljatöötamises. Teenusplatvormi arhitekti rolli täitev meeskonnaliige peab olema osalenud viimase 5 aasta jooksul vähemalt kahes (2) suuremahulises projektis (projekti kogumaksumus vähemalt 100 000 eurot), mis on 5 tegelenud e-teenuste kaardistamisega ning erinevate infosüsteemide, andmebaaside ning e-teenuste liidestamisega teenuspõhise arhitektuuriga integratsiooniplatvormidele. 9.2. Pakkuja nimetab oma meeskonnas ühe liikme projektijuhiks. Muus osas on Pakkujal meeskonna komplekteerimisel vabad käed. Meeskonna liikmed ja nende kogemus/CV tuleb lisada pakkumusele ette nähtud korras. 9.3. Pakkumuses loetletud spetsialistide vahetamine on lubatud vaid Hankija/Tellija eelneval kirjalikul loal. Pakkujal on õigus tööde tegemise käigus kaasata täiendavaid spetsialiste. Pakkuja peab Hankijat/Tellijat informeerima kaasatud täiendavast spetsialistist. 10. PAKKUMUSTE VASTAVUSE KONTROLLIMINE 10.1. Hankija kontrollib pakkumuse vastavust RHS §-s 114 sätestatud korras. 10.2. Pakkumus peab vastama kõikidele riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ja sisaldama käesoleva dokumendi alapunktis 5.1 nõutud informatsiooni. 10.3. Hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. 10.4. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustest. 11. PAKKUMUSTE HINDAMINE JA HINDAMISKRITEERIU MID 11.1. Hankija hindab kõiki kvalifitseeritud pakkujaid, kelle pakkumused on vastavaks tunnistatud. 11.2. Pakkumuste hindamisel selgitatakse majanduslikult soodsaim pakkumus välja hindamiskriteeriumite ja nende põhjal antavate punktide alusel (vt punkt 11.8): 11.3. Hankekomisjon summeerib hindamiskriteeriumite alusel antud punktid. Pakkumuse sisukriteeriumite (hindamiskriteeriumid 1- 3, punkt 11.8.1- 11.8.3) ja maksumuse (hindamiskriteerium 4., punkt 11.8.4) eest antud punktid summeeritakse. 11.4. Hankekomisjon annab punkte ühiselt, konsensuse alusel. Konsensuse mittesaavutamisel võetakse vaidlusaluses küsimuses komisjoni liikmete hinnete aritmeetiline keskmine. 11.5. Edukaks pakkumuseks tunnistatakse pakkumus, mille punktide summa on suurim. Hindamistäpsus on kaks kohta pärast koma. 11.6. Edukaks ei tunnistata pakkumust, mis sai vähemalt ühe hindamiskriteeriumi eest 0 punkti. 11.7. Võrdse arvu punkte kogunud pakkumuste puhul tunnistatakse edukaks pakkumus, mis sai rohkem sisupunkte. Kui ka siis esineb pakkumustel võrdsel arvul punkte, otsustatakse võitja liisu heitmise teel. 11.8. Hindamiskriteeriumid ja nende osakaal: 1. hindamiskriteerium - metoodika valik ja töö tulemuste saavutamiseks vajalike tegevuste kava (kuni 30 punkti); 2. hindamiskriteerium - töö tulemused ja Tellija vajaduste mõistmine (kuni 30 punkti); 3. hindamiskriteerium - riskide maandamine (kuni 10 punkti); 4. hindamiskriteerium - pakkumuse maksumus (kuni 30 punkti). 6 11.8.1. Metoodika valik ja töö tulemuste saavutamiseks vajalike tegevuste kava (kuni 30 punkti) Suurepärane Hea Rahuldav Ebapiisav 30 punkti 25 punkti 15 punkti 0 punkti Metoodika Eesmärgipärane, Eesmärgipärane, Üldiselt eesmärgipärane, täiesti selgelt ja põhjendatus ei ole kohati nõrgalt põhjendatud arusaadavalt põhjendatud väga selge Tegevuste loend Loendatud tegevused on Loendatud tegevused on Loendatud tegevused on ja kirjeldus teostatavad, piisavad ja piisavad töö üldjoontes piisavad töö tarvilikud töö teostamiseks. 1-2 teostamiseks. teostamiseks, piisavalt tegevuse kirjeldus on Rohkem kui 2 tegevuse kirjeldatud ning ebaselge või teostatavus kirjeldus on ebaselge, põhjendatud. või tarvilikkus tekitab teostatavus või küsimusi. tarvilikkus tekitab Ebapiisav küsimusi „Rahuldava“ Tegevuste ja Loogiliselt järjestatud, Loogiliselt järjestatud ja Põhimõtteliselt töö tulemuse tööde järjestus selgelt ja arusaadavalt tööde tähtaegset teostamist võimaldav, saavutamiseks ning ajakava põhjendatud, tööde teostamist võimaldav, kuid tööde järjestuses tähtajalist teostamist kuid tööde järjestuse või või ajakavas on mitmeid võimaldav, optimaalne. ajakava suhtes on (rohkem kui 2) mõningaid küsitavusi küsitavusi Meeskond Kogemus ja suurus toetab Kogemus ja suurus Miinimumnõuded on suurepärase tulemuse toetab tulemuse täidetud saavutamist saavutamist Vormistus Piisavalt detailne, Piisavalt detailne, Detailne, kuid raskesti lakooniline, visuaalselt visuaalselt haaratav haaratav kergesti haaratav 11.8.2. Töö tulemused ja Tellija vajaduste mõistmine (kuni 30 punkti) Suurepärane Hea Rahuldav Ebapiisav 30 punkti 25 punkti 15 punkti 0 punkti Tulemuste Näitab Tellija vajaduste Näitab Tellija vajaduste Näitab Tellija kirjeldus mõistmist ja kaasa mõistmist kooskõlas hanke vajaduste üldist mõtlemist kooskõlas eseme tehnilise kirjeldusega. mõistmist kooskõlas hanke eseme tehnilise hanke eseme tehnilise kirjeldusega (vt HD Lisa kirjeldusega. 1 – Tehniline kirjeldus). Ebapiisav Tulemuste Eesmärgile täielikult Eesmärgile vastav, Eesmärgile vastav ja „Rahuldava“ formaadi vastav, detailselt ja arusaadavalt kirjeldatud ja kasutatav, kuid võiks tulemuse kirjeldus arusaadavalt kirjeldatud, hästi kasutatav. Võiks olla olla oluliselt detailsem saavutamiseks selge ja hästi kasutatav mõnes aspektis detailsem või või selgemini selgemini kirjeldatud. kirjeldatud Vormistus Piisavalt detailne, Piisavalt detailne, visuaalselt Detailne, kuid raskesti lakooniline, visuaalselt haaratav haaratav kergesti haaratav 7 11.8.3. Riskide maandamine (kuni 10 punkti) Suurepärane Hea Rahuldav Ebapiisav 10 punkti 7 punkti 4 punkti 0 punkti Riskide loetelu Loetletud ainult kõik olulised Loetletud kõik Enamik olulisi riske riskid olulised riskid, kuid loetletud on esitatud ka ebaolulisi Riskide mõju ja Kõik hinnangud on Hinnangud on Hinnangud on antud, tõenäosus põhjendatult realistlikud ja realistlikud ja kuid nende hinnatud mõistetavad mõistetavad, võib realistlikkuses või esineda üksikuid mõistetavuses on Ebapiisav küsitavusi. küsitavusi „Rahuldava“ tulemuse Maandamise Maandamise meetodid väga Maandamise Maandamise saavutamiseks meetodid hästi põhjendatud, meetodid piisavalt meetodid üldiselt proportsionaalsed riski põhjendatud ja kirjeldatud ja esinemise tõenäosusele, ja Pakkuja poolt põhjendatud. Pakkuja poolt reaalselt reaalselt kasutatavad. kasutatavad. Vormistus Piisavalt detailne, lakooniline Piisavalt detailne Üldine 11.8.4. Pakkumuse maksumus (kuni 30 punkti) Pakkumuse maksumuse väärtuspunktide määramisel saavutab maksimaalsed väärtuspunktid kõige odavam (pakkumuse kogumaksumus ilma käibemaksuta) pakkumus. Väärtuspunktid arvutatakse järgmise valemi kohaselt: “punktimäär” = “kõige odavam pakkumuse maksumus” / “hinnatava pakkumuse maksumus” × 30. Arvutuste tulemused ümardatakse kahe komakoha täpsusega. 12. HANKELEPINGU TINGIMUSED Pakkujaga sõlmitava lepingu projekt on hankedokumendi HD Lisa 2. LISAD HD Lisa 1 – Tehniline kirjeldus koos lisadega HD Lisa 2 – Lepingu projekt HD Lisa 3 – Spetsialisti ja projektijuhi CV-vorm 8 HD Lisa 1 BIM-põhise loamenetluse tarkvaralahenduse väljaarendamine Lähteülesanne Koostaja: Majandus- ja Kommunikatsiooni- ministeeriumi Ehitisregistri talitus Tallinn 2020 Sisukord Lühendid ja mõisted ................................................................................................................................ 3 1. Sissejuhatus ......................................................................................................................................... 4 2. Skoop ................................................................................................................................................... 5 2.1 Detailanalüüs ................................................................................................................................. 5 2.2 BIM-põhise loamenetluse tarkvaralahenduse väljatöötamine ..................................................... 6 2.3 Piloteerimine ja kasutajate esmased koolitused ........................................................................... 6 3. Nõuded ................................................................................................................................................ 6 3.1 Ajakava .......................................................................................................................................... 6 3.2 Üldised nõuded arendusprotsessile .............................................................................................. 7 3.3 Nõuded detailanalüüsile................................................................................................................ 8 3.4 Nõuded BIM-põhise loamenetluse tarkvaralahendusele.............................................................. 9 3.4.1 BIM-mudelite üles laadimine ja ladustamine ......................................................................... 9 3.4.2 Mudelist andmete väljalugemine ja ekstraktitud andmete salvestamine ........................... 10 3.4.3 Mudeli visualiseerimise lahendus ........................................................................................ 10 3.4.4 Automaatkontrollide mehhanism /mootor.......................................................................... 11 3.4.5 Automaatkontrollid .............................................................................................................. 11 3.4.6 Kasutajaliides ........................................................................................................................ 11 3.4.7 Teenuse haldaja vaade ......................................................................................................... 12 3.4.8 Nõuded tarkvaralahenduse jõudlusele ................................................................................ 12 3.5. Nõuded piloteerimisele ja kasutajate koolitusele ...................................................................... 12 3.5.1 Nõuded piloteerimisele ........................................................................................................ 12 3.5.2 Nõuded kasutajate koolitustele ........................................................................................... 13 2 Lühendid ja mõisted 3D kaksik – Eesti ehitatud keskkonna visualiseerimisrakendus, liidestatud e-ehituse platvormiga BIM – Building Information Modeling – ehitusinformatsiooni modelleerimine BCF – BIM collaboration format – BIM koostöö formaat BMC – Building Model Checks – ehitusmudelprojekti kontrollid CCI – Construction Classification International – rahvusvaheline ehitusinfo klassifitseerimissüsteem CityGML – City Geography Markup Language – linnamudelite andmeformaat E-ehituse platvorm – MKM EEO poolt välja arendatav ehitusvaldkonna e-teenuste integratsioonikeskkond EEO –Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakond EHR – Ehitisregister EV – Eesti Vabariik GIS – Geoinfosüsteem IFC – Industry Foundation Classes – vabavaraline BIM informatsiooni failiformaat JIRA – projektijuhtimistarkvara, kasutuses MKM IT arendustes KAOS – ehitise kasutusotstarvet kirjeldav klassifikaator EHR andmebaasis KOV – kohalik omavalitsus LOD – Level of Development (modelleerimise ulatus) LOD – Level of Detail (modelleerimise detailsus) MKM – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium mock-up – visualiseeritud näidis PoC – Proof of Concept - eelanalüüsi tulemusena valminud prototüüp RKAS – Riigi Kinnisvara AS UX – User Experience – kasutajakogemus 3 1. Sissejuhatus Ehitisregister (EHR) on Eesti Vabariigi Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) Ehitus- ja elamuehitusosakonna (EEO) hallatav keskne riiklik register, kus hallatakse ehitiste infot ja mille kaudu kodanikud ja ettevõtted esitavad ehituslubade taotlusi ning kohalikud omavalitsused viivad läbi ehituslubade väljastamise menetlust. Hetkel on käimas mitmed IT-arendused EHR tehniliseks kaasajastamiseks, eelkõige selle üleviimiseks mikroteenuste arhitektuurile, mille kontseptuaalseks aluseks on e-ehituse platvorm kui ehitusvaldkonna e-teenuste integratsioonikeskkond. Projekti eesmärk on luua e-ehituse platvormi kaudu EHR menetluskeskkonnaga liidestatav mikroteenuse tarkvara, mis võimaldaks KOV-del, teistel ehitusloa menetluses osalevatel pädevatel asutustel ja ehitusloa taotlejatel läbi viia BIM-põhiseid kontrolle. Loodav tarkvara võimaldab BIM mudelite IFC formaadis analüüsi tänaste parimate BIM praktikate põhjal, arvesse võttes Eesti ehitusloa menetluses tarvilikke, seadusandlusest tulenevaid ehitustehnilisi (eelistatult automaat-) kontrolle. Projektdokumentatsiooni tehniline kontroll (vastavus planeeringutele, seadustele/normidele) on üks aeganõudvamaid ja vearohkemaid tegevusi ehituslubade menetlemise käigus. Tehnilisi nõudeid ning kooskõlastajaid on palju (KOV, Päästeamet, Keskkonnaamet, Muinsuskaitseamet jne). EHRis on praegu võimalik projektdokumentatsiooni salvestada ja menetleda ainult digitaalselt mittetöödeldavas (.pdf) formaadis. Kui mõni projekti osa vajab parandamist, tuleb kooskõlastajatel uuendatud versioon jälle täies mahus läbi vaadata. Probleemi ressursse raiskav mõju on arvestatav, sest Eestis menetletakse rohkem kui 12 tuhat ehitusluba ja üle 8600 kasutusloa aastas. Ühekordse läbivaatusega ei ole menetlust läbinud ükski projekt. Samal ajal on ehitiste projekteerimisel aina olulisemaks ja levinumaks lahenduseks muutunud BIM mudelite kasutamine, seda eriti suurte avalike hoonete ja kinnisvaraarenduste puhul. BIM kasutamine aitab ehitusvaldkonna ettevõtetel oluliselt säästa aega tööprotsesside läbiviimisel ning tõsta projektide kvaliteeti, sest info digitaalne töödeldavus ning seostatus mudelites vähendab oluliselt vigade tekkimise võimalusi. Ehitise infomudelid on Eestis projekteerimisel ja ehitamisel juba laialdaselt kasutusel. Käesolev arendus peab looma lahenduse, mis arvestaks ehitiste projekteerimise tänapäevaseid IT- tehnilisi arenguid ning lihtsustaks loamenetlusprotsessi, tekitades võimaluse esitada BIM-põhiselt valminud projekte ehituslubade taotlemiseks otse, neid eelnevalt .pdf konverteerimata. BIM- põhine loamenetlus võimaldab lühendada ehitusloa menetlemise protsessi läbi ehitusprojektide tehnilise kontrolli automatiseerimise. Efektiivsem ehitusloa menetlemise protsess aitab kaasa ehitussektori tootlikkuse tõstmisele, mis on MKM ehitusvaldkonna arendustegevuste laiem eesmärk. MKM EEO eestvedamisel on teostatud või teostamisel mitmed tööd digitaalehituse edendamiseks ning EHR üleviimiseks mikroteenuste arhitektuurile. Sellesse EHR IT arenduste ökosüsteemi kuulub ka käesolev arendus (vt järgnev teekaart): 4 MKM tellimusel on läbi viidud mitu eelanalüüsi, mis on käesoleva projekti lähtekohaks: Mudelipõhise loamenetluse eelanalüüs – "Introducing a Building Information Model (BIM)-based process for building permits in Estonia". Teostaja: Future Insight - Analüüsi raames valmis PoC, milles realiseeritud funktsionaalsused on käesoleva projektiga arendatava kontrollide tarkvararakenduse lähtekohaks; Avaliku sektori tellijate ühiste BIM nõuete juhend – võimaldavad standardiseerida ehitise infomudelites sisalduvad andmed; Ehituse ühtne klassifitseerimissüsteem – on loomisel MKM ja Digiehituse klastri eestvedamisel. 2. Skoop Arendajal tuleb luua e-ehituse platvormi ning EHR menetluskeskkonnaga liidestatav tarkvara, mis võimaldaks IFC formaadis esitatud BIM mudelite visualiseerimist ja salvestamist ning läbi viia ehitusloa menetluses tarvilikke, Eesti seadusandlusest tulenevaid ehitustehnilisi (eelistatult automaat-) kontrolle tarkvarasse laetava BIM mudeli põhjal. Arenduse raames tuleb Arendajal teostada järgmised tööd: 2.1 Detailanalüüs Arendaja viib koostöös Tellijaga läbi Tellija poolt varasemalt koostatud BIM-põhiste kontrollide tabelis (Lisa 1a) kajastatud kontrollide detailanalüüsi, mille põhjal täpsustab ning piiritleb loamenetluses rakendatavad BIM-põhised automaatkontrollid vastavalt nende tehnilisele teostatavusele. Analüüsi tulemusena täiendab Arendaja lähtetabelit (Lisa 1a), pakkudes lähtetabelis olevatele kontrollidele omalt poolt välja BIM-põhise kontrollmeetodi parimast BIM praktikast lähtudes. Kui analüüsi käigus selgub vajadus nõuete muutmiseks/lihtsustamiseks, teeb Arendaja sellekohased ettepanekud, mida Tellija saab kasutada sisendiks seadusandluse täiendamisel. 5 Analüüsi tulemus on sisendiks BIM-põhise loamenetluse mikroteenuse tarkvaralahenduse väljatöötamisele (2.2) Arendaja poolt. Täpsemad nõuded analüüsile on kirjeldatud punktis 3.3. 2.2 BIM-põhise loamenetluse tarkvaralahenduse väljatöötamine Arendaja töötab välja BIM-põhise loamenetluse tarkvaralahenduse ning annab selle Tellijale üle nõuetekohaselt funktsioneerivana. Tehnilise lahenduse väljatöötamisel tugineb Arendaja BIM-põhise loamenetluse eelanalüüsis loodud PoC-ile Kõrvalekaldeid PoC-s välja pakutud lahendustest peab Arendaja Tellijale veenvalt põhjendama. Arendaja peab pakkumises esitama metoodika kirjelduse. Välja arendada tuleb tarkvara, mis hõlmab järgmised funktsionaalsed komponendid: a. Mudeli üleslaadimine ja ladustamine (3.4.1); b. Mudelist andmete väljalugemine ja ekstraktitud andmete salvestamine (3.4.2); c. Mudeli visualiseerimise lahendus (3.4.3); d. Automaatkontrollide mehhanism /mootor (3.4.4); e. Automaatkontrollid (automaatkontrollide mootoril käivitatavad) (3.4.5); f. Kasutajaliides (3.4.6); g. Teenuse haldaja vaade (3.4.7); h. Rakenduse jõudlus (3.4.8). 2.3 Piloteerimine ja kasutajate esmased koolitused a. Arendaja piloteerib välja arendatavat tarkvaralahendust (2.2) tööfaasis jooksvalt vähemalt kahe BIM mudeliga, nende nõuetekohases geograafilises asukohas. Piloteeritavad mudelid edastatakse Arendajale Tellija poolt IFC formaadis. Piloteerimine teostatakse mahus, mis vastab detailanalüüsi käigus täpsustatud kontrollide mahule. b. Funktsioneeriva tarkvaralahenduse valmimise järel viib Arendaja läbi vähemalt kaks „koolita koolitajat“ tüüpi koolitust. Koolituste eesmärgiks on tekitada pädev asutuse sisene kasutajatugi ning koolitajaskond, kes lõppkasutajaid koolitama hakkaks. 3. Nõuded Tarkvararakendus ja selle arendusprotsess peavad vastama alljärgnevatele nõuetele. 3.1 Ajakava Kogu projekti tööde kestuseks on 12 kuud. Funktsioneeriva tarkvararakenduse annab Arendaja Tellijale üle hiljemalt 10 kuu jooksul alates arenduse algusest. Arendaja annab töö tulemid Tellijale üle kolmes etapis, nende etappide alusel toimub ka tööde eest tasumine. 6 I etapp: Tulemid antakse üle hiljemalt 4 kuud pärast arendustööde algust: a. Detailanalüüs (2.1); b. BIM-põhise loamenetluse tarkvara etapplahendus, milles on teostatud mudelite - Mudeli üleslaadimine ja ladustamine (2.2 a.); - Mudeli visualiseerimise lahendus (2.2 c.); c. Tööde vahearuanne, mis kirjeldab I etapi jooksul teostatud töid ja mis sisaldab tarkvara etapplahenduse teostamise dokumentatsiooni. II etapp: Tulemid antakse üle hiljemalt 10 kuud pärast arendustööde algust: a. BIM-põhise loamenetluse tarkvara nõuetekohaselt dokumenteeritud lõpplahendus, milles on teostatud kõik nõutavad funktsionaalsused (2.2) ning mida on piloteeritud vastavalt punktile 3.5.1 b. Töö lõpparuanne, mis annab tervikliku ülevaate kõikidest Töö tegevusest ja nende tulemustest (nii I kui ka II etapi omadest). c. Lõpparuandele peavad olema lisatud eesti- ja inglisekeelne laiemale avalikkusele suunatud lühikokkuvõte ning ettekande slaidid töö tulemuste tutvustamiseks. III etapp: Tulemid antakse hiljemalt 12 kuud pärast arendustööde algust: a. Kasutajate esmased koolitused ning juhendmaterjalid vastavalt punktile 3.5.2 Arendaja koostab detailse kalendergraafiku täitmaks Tellija poolt antud etappe ning kooskõlastab selle Tellijaga. Arendaja arvestab füüsilise osalemise nõudega Tallinnas toimuval avakoosolekul ning kord kahe kuu jooksul toimuvatel kohapealsetel tööprotsessi koosolekutel. Lisaks tuleb füüsiliselt kohapeal viibides läbi viia punktides 2.3 ja 3.5 käsitletud kaks koolitust. Juhul kui kehtiv kord ja piirangud ei võimalda kohapeal koosolekuid ja koolitusi korraldada, siis tehakse need videokonverentsina. 3.2 Üldised nõuded arendusprotsessile b. Arendus peab vastama MKM Infosüsteemide arendustalituse poolt kindlaks määratud nõuetele, mis on kirjeldatud järgmistes dokumentides: Lisa 2 - e-ehituse platvormi tarkvaraline arhitektuur; Lisa 3 - e-ehituse platvormi ristfunktsionaalsed nõuded (mittefunktsionaalsed nõuded); Lisa 4 - EHR arendustööde läbiviimise ja testimise juhend; Lisa 5 - e-ehituse platvormi stiiliraamat. c. Arendus tugineb agiilse tarkvaraarenduse põhimõtetele. Tööde järjekorra ja läbiviimise planeerimisel tuleb püüelda üksikute kasutajale lisaväärtust loovate teenuste kasutajate kätte andmiseks (tarnimine/deploy) võimalikult varakult (mitte tervikuna projekti lõpus). d. Kui Tellija teekides on olemas UI komponendid või mikroteenused, mida saab otse või mõistliku lisatööga käesoleva projekti ülesannete täitmiseks kasutada, kasutab Arendaja neid 7 (mitte ei arenda vastavaid komponente/mikroteenuseid uuesti või kasuta enda vastavaid teeke) - väljaarvatud juhul, kui selles ei ole Tellijaga eelnevalt kirjalikult taasesitatavas vormis kokku lepitud. Enne iga komponendi realiseerimist kooskõlastab Arendaja selle Tellijaga. Kooskõlastamise eesmärk on kokku leppida ja dokumenteerida arendatavate komponentide tehnilised detailid enne vastava komponendi realiseerimist. Kokkulepped (otsused) dokumenteeritakse koosolekute käigus ning Arendaja poolsed tööd dokumenteeritakse niimoodi, et on Tellija erialalisele spetsialistile arusaadavad. e. Arendaja pakub töö teostamiseks välja sobiva metoodika, mis lepitakse kokku Tellijaga töö alguses. Arendus toimub tihedas koostöös Arendaja ja Tellija vahel. Arendaja pakub töö käigus jooksvalt välja omapoolseid lahendusi töö teostamiseks ning arutab need läbi töö Tellijaga. f. Enne tarkvara realiseerimist koostab Arendaja visuaalse prototüübi või näidised (mock-up) ja kasutaja teekondade kaardistuse (UX interaction flow). g. Vajaduse ilmnemisel on Arendaja valmis asendama töölõike samaväärsetega, kui töö teostamise käigus selgub, et vahetus aitab töö eesmärki paremini saavutada. Arendaja peab arvestama, et hinnanguliselt 15% arendusmahu tundidest on ette nähtud detailanalüüsi ja prototüüpimise tulemustena täpsustuvate nõuete teostamiseks. h. Arendaja peab arendusprotsessi käigus arvestama EHRis paralleelselt arendatavate tarkvararakenduste ja tööprotsesside koostoimevajadusega ka oma projektis ning tegema teiste projektide arendusmeeskondadega vajadusel koostööd. Eriti tuleb arvestada järgnevate projektidega: e--ehituse platvormi ja 3D kaksiku arendus; e-ehituse platvormi detailplaneeringute mooduli välja töötamine; e-ehituse platvormiga liidestamise reeglid ja juhendid; IKT29 Avaliku sektori tellijate ühiste BIM nõuete teostatavuse kontroll ja etalonmudel. Lisaks tuleb arenduse käigus arvestada väljaspool MKMi läbi viidud töödega: Äri- ja eelanalüüs riigi ja kohalike omavalitsuste planeeringute andmekogu loomiseks. Tellija: Rahandusministeerium; i. Arendusprotsess ja selle lõpptulemused dokumenteeritakse vastavalt tarkvaraarenduse heale tavale. 3.3 Nõuded detailanalüüsile Arendaja viib detailanalüüsi läbi koostöös Tellijaga. a. Detailanalüüsi sisend: Analüüsi lähtekohaks on 1. BIM-põhiste kontrollide tabel (Lisa 1a). Tabelisse on koondatud loamenetluses kontrollitavad tehnilised nõuded, mida Tellija hinnangul peab olema võimalik teostada BIM- põhiste automaatkontrollidega. Arendaja ülesandeks on tabelit täiendada BIM-kontrolle puudutava info osas koostöös allpool mainitud dokumentidega. 2. Avaliku sektori tellijate ühiste BIM nõuete juhend - Selle juhendiga on määratud BIM mudeli IFC formaadi andmesisu nõuded erinevates ehitusprojekti staadiumites. Arendaja ülesandeks on teha kindlaks, kas eelprojekti andmesisu nõuete alusel, on võimalik Tellija poolt nõutud BIM kontrolle teostada ning teeb vajaduse tekkimisel ettepanekuid andmesisu nõuete täiendamisel. 8 3. Mudelipõhise loamenetluse eelanalüüs - "Introducing a Building Information Model (BIM)- based process for building permits in Estonia". Teostaja: Future Insight - Käesoleva arenduse eelmine etapp – tarkvara ja ux prototüüplahendus. Arendaja ülesandeks on analüüsida, kas Tellija poolt nõutud BIM kontrollide teostamine on võimalik ilma prototüüplahenduse ideelist funktsionaalsust oluliselt muutmata. Põhjendatud muutmise vajaduse tekkimisel, pakub Arendaja välja lahenduse, kuidas Tellija poolt nõutud BIM kontrolle läbi viia, parimast BIM praktikast lähtudes 4. CCI klassifikaatorid (Lisa 1b) - Eestis kasutusele võetav klassifikaatorsüsteem. Arendaja ülesandeks on analüüsida CCI klassifikaatorsüsteemi eelkõige hoone- ja ruumiandmete klassifitseerimise, kuid ka teiste klassifikaatori tabelite koostoimimisvõimet BIM-põhiste kontrollide tabelis (Lisa 1a) nõutavate kontrollidega ning pakkuda välja lahendusi analüüsi käigus tekkivatele probleemidele. b. Detailanalüüsi sisu: Detailanalüüsi käigus täpsustatakse BIM-põhiste kontrollide tehniline lahendus ning nõuded; Detailanalüüsiga arendaja hindab kontrollide tehnilist teostatavust ning määratleb koostöös Tellijaga selle põhjal kindlaks kontrollid, mis teostatakse BIM-põhises automaatkontrollide rakenduses Arendaja peab olema koostööaldis ning parimast BIM praktikast lähtuvalt tegema vajadusel ettepanekud kontrollide nõuete muutmiseks/lihtsustamiseks, mis võiks tellijale olla sisendiks seadusandluse täiendamisel. c. Detailanalüüsi tulemid: Arendaja esitab analüüsi tulemusel protokolli koos nimekirjaga tarvilikest muudatustest projekti aluseks olevates lähteandmetes, mis on möödapääsmatult tarvilikud loodava tarkvaralahenduse eesmärgipäraseks toimimiseks. Detailanalüüsi tulemusena täpsustab ja täiendab Arendaja kontrollide tabelit (Lisa 1a). Detailanalüüsi tulemuse põhjal otsustab Tellija lõpliku Arendaja poolt realiseeritavate kontrollide nimekirja mahu, mis ei erine esialgse nimekirja mahust rohkem kui 10% võrra. Realiseeritavate teenuste ja endpointide loend koos sisendite/väljunditega. Tarkvaralahenduse arhitektuur koos tehniliste ressursside vajaduse kirjeldusega. 3.4 Nõuded BIM-põhise loamenetluse tarkvaralahendusele Rakenduse koosseisus tuleb välja arendada järgmised funktsioonid: 3.4.1 BIM-mudelite üles laadimine ja ladustamine a. Arendaja poolt loodav lahendus võimaldab IFC formaadis BIM mudelid üles laadida ja salvestada masinloetaval kujul andmebaasi (BIMserver lahendus või analoogne). b. Loodav lahendus peab siduma ühe objektiga mitu IFC mudelit vastavalt distsipliinidele (näiteks arhitektuur, ehituskonstruktsioonid, erinevad tehnosüsteemid jne) ning looma sellest koondmudeli, mida on võimalik visualiseerida ja analüüsida. Automaatkontrollid peavad arvestama kõiki objektiga seotud mudeleid ning visualiseerima tulemusi koondmudelil. c. BIM mudelite andmebaas peab võimaldama andmevahetust ka teiste EHR/e-ehituse teenustega läbi API. 9 d. Kui koos käesoleva arendusega tuleb teha muudatusi eksisteerivasse EHRi andmebaasi, teeb Arendaja ettepanekud vastavateks andmebaasi muudatusteks. 3.4.2 Mudelist andmete väljalugemine ja ekstraktitud andmete salvestamine a. Mudelist andmete väljalugemine: Arendaja töötab välja lahenduse, mis võimaldab BIM mudelist välja lugeda (ekstraktida) loamenetluslike kontrollide läbiviimiseks vajalikke andmeid. EHRi andmekoosseisus olevad andmed loetakse BIM mudelist ja salvestatatakse koos EHRi ehitusloa taotluse menetluse andmetega. Tellija esitab arendajale andmebaasi kirjelduse Enterprise Architecti formaadis Mudelist väljaloetava andmekoosseisu täpsustab Arendaja koostöös Tellijaga lähtuvalt punktides 2.1 ja 3.3 käsitletud detailanalüüsi tulemusest. Kui tulevikus kontrollide lisandumisel/muutumisel tekib vajadus täiendada mudelist välja loetavat andmestikku/andmete koosseisu, siis peab see olema teostatav (vt punkt 3.4.4 Automaatkontrollide mehhanism). b. Ekstraktitud andmete salvestamine/kopeerimine EHRi andmebaasi: BIM mudelite põhjal täiendatakse Ehitisregistri andmestikku ning ekstraktitud andmete salvestamisel EHRi andmebaasi tuleb arvestada EHR andmebaasi ülesehitusega. Andmete salvestamise protsess täpsustatakse detailanalüüsi käigus. EHRi andmekoosseisu mitte kuuluvad, kuid BIM kontrollide, mudeli kuvamiseks või muudel põhjusel vajalikud andmed ekstraktitakse EHRi registrivälistesse Postgre andmetabelitesse. Andmetabelite formaadi ja andmemudeli kooskõlastab Arendaja Tellijaga. Arendaja loob võimaluse hoiustada ehitusloa taotleja poolt kontrollitavast BIM mudelist EHR keskkonnas sama projekti viimati kontrollitud IFC formaadis versiooni. Vanemad versioonid peavad arendustöö tulemusel automaatselt kustuma, et minimaliseerida salvestatavat andmemahtu. Kui ehitusloa taotleja on edastanud kontrollitud BIM mudeli pädevale asutusele menetlemiseks, ei tohi olla tal võimalik sama ehitusprojekti uuesti esitada - välja arvatud juhul, kui ehitusprojekt on taotleja tagastatud täienduste tegemiseks. 3.4.3 Mudeli visualiseerimise lahendus BIM mudelite visualiseerimine menetlusprotsessis ning 3D-kaksikus visualiseerimisrakenduses a. Mudeli visualiseerimine ehitusloa menetlusprotsessis: Visualiseeritav BIM mudel on detailselt vaadeldav, sarnane lahendus nagu PoC-is. Visualiseeritav BIM mudel peab olema vaadeldav korrusepõhiselt (korruseid on võimalik lisada ja eemaldada) ning seda peab saama soovitud kohast lõigata. Visualiseeritav BIM koondmudel peab olema jagatav insener-distsiplinaarseteks osamudeliteks (arhitektuur, ehituskonstruktsioonid, erinevad tehnosüsteemid jne) Arendaja loob visualiseeritavasse keskkonda “walk-through” võimaluse, et WASD+hiir stiilis mudelis ringi vaadata Mudel tuleb visualiseerida koos seda ümbritseva 3D keskkonnaga, mis on kättesaadav 3D kaksiku teenusest CityGML ja/või 3D Tiles formaadis. b. Mudelite visualiseerimine 3D kaksikus: 10 Ehitise mudel peab olema visualiseeritav 3D kaksikus võimalikult täpse välise geomeetriaga (LOD3), kus on näha kõik ehitise väliselt vaadeldavad detailid (sh. aknad, uksed, korstnad, välistrepid, terrassid jms.). Arendatav lahendus peab automaatselt teostama vajalikud mudeli lihtsustamised (eemaldama sisemised detailid, mis ei ole välisel vaatlusel näha) ning teisendama mudeli 3D kaksiku visualiseerimiseks sobivasse formaati, milleks on eeldatavalt 3D Tiles või CityGML. 3D kaksiku visualiseermisel kasutatakse Cesium vabavaralist lahendust. 3.4.4 Automaatkontrollide mehhanism /mootor a. Automaatsete, kergesti uuendatavate, tehniliste kontrollide mehhanism (“mootor”). b. Kontrollide mehhanism peab olema seadusandluse alusel jagatud eraldi muudetavateks plokkideks. c. Arendaja peab dokumenteerima kirjelduse, kuidas on võimalik mudelist välja loetavate andmete koosseisu edaspidistes arendustes täiendada. d. Loodav mehhanism peab suutma töötada mõistlikul, tööd mitte häirival kiirusel, ka peale täiendavate kontrollide lisamist Tellija poolt. 3.4.5 Automaatkontrollid a. Automaatkontrollid peavad vastama detailanalüüsi põhjal kindlaks määratud kontrollide kirjeldusele (täiendatud loamenetluse automaatkontrollide tabelile (Lisa 1a)). b. Kõiki kindlaks määratud automaatkontrolle saab automaatkontrollide mehhanismi kaudu läbi viia /on sellele sisendiks. c. Kontrollide kasutajale kuvatavaid tulemusi peab eristama vastavalt PoC-ile: 1. - Kontroll on edukalt läbitud (roheline tulem); 2. - Kontroll on märkustega läbitud (kollane tulem – tegemist on potentsiaalse veaga, kuid seadusandlus jätab mitmeti tõlgendamise võimalust või ei võimalda kontrollmehhanism, tehnoloogia võimekusest tulenevalt, valepositiivseid/valenegatiivseid tulemusi täielikult välistada); 3. - Kontroll on täielikult läbi kukkunud (punane tulem – selliste vigadega mudelit ei ole võimalik esitada ehitusloa taotluseks). d. Kontrollide tulemid kuvatakse seadusandliku ploki kaupa kolmes tulbas - “on projektis”; “on nõutud” ja “link nõudele”. e. Kontrollide raport peab olema väljastatav ka BCF formaadis (täpsem info PoC-is). f. Kontrollide staatust kontrollmehhanismis peab saama muuta (kontroll on kehtiv/aegunud/vajab täpsustamist/vms) - täpsustus punktis 3.4.7 a. 3.4.6 Kasutajaliides a. Koostada visualiseeritud kasutaja teekondade kaardistus (UX interaction flow) lähtuvalt rakenduse kasutaja funktsioonist (haldaja, menetleja, ehitusloa taotleja). b. Prototüübi/näidiste puhul on oluline funktsionaalsus, kuid arvestades tagasiside andjate hulka, on otstarbekas koostada need piisavalt lõppdisaini meenutavalt. Meetod võib ette näha prototüübi ja näidiste kombineeritud kasutamist . 11 c. Peab olema integreeritav EHR menetlusprotsessi ja kasutajaliidesega. Kasutajaliides peab vastama e-ehituse stiiliraamatule (Lisa 5); vajalike komponentide puudumisel stiiliraamatus tuleb koostöös stiiliraamatu projektiga vastav komponent luua või olemasolevaid täiendada. Ideeliseks suuniseks on PoC-is UX interaction flows, kuid primaarne suunis on e-ehituse stiiliraamat. d. Kasutajaliides peab olema lihtne, loogiliselt kasutatav lubasid menetlevale ametnikule, kes ei ole BIM spetsialist. e. Kasutajaliidese prototüüpimise ja juhendmaterjalide koostamise käigus peab toimuma vähemalt 3 iteratsiooni, millesse on tagasiside andjana kaasatud Tellijapoolne meeskond. Tellija võib iteratsioonide käigus küsida arvamusi täiendavatelt organisatsioonidelt või kutsuda tagasisidet andma täiendavaid osapooli, sellest Arendajat teavitades. Soovitav on Tellijapoolse meeskonnaga läbi viia rohkem iteratsioone, kuid see sõltub Arendaja valitud meetodist. 3.4.7 Teenuse haldaja vaade Lisaks PoC -is käsitletud kasutajate vaadetele, peab Arendaja looma teenuse ka haldaja vaate koos vastava funktsionaalsusega, mis: a. Võimaldab kontrolle sisse/välja lülitada ja muuta nende staatust. Staatused täpsustatakse detailanalüüsi käigus, kuid arvestama peab vähemalt 3 erineva staatusega (kehtiv/aegunud/vajab täpsustamist); b. võimaldab hallata automaatkontrollide liigitust, st kontrolle funktsionaalsusest tulenevalt (näiteks seadusandlik alus, insener-tehniline funktsionaalsus, BIM-funktsionaalsus [IFC elemendid]) grupeerida ning grupeeringuid lisada/eemaldada; c. on kasutajale võimalikult lihtne - minimalistlik lahendus. 3.4.8 Nõuded tarkvaralahenduse jõudlusele Loodav BIM-põhise loamenetluse tarkvaralahendus on pilvepõhine teenus, mis peab mõistlikul kiirusel töötama järgneva menetleja arvuti töökohaga: a. Internetiühendus vähemalt 10 Mbit/s; b. Protsessori võimekus vähemalt AMD Ryzen 5 3550H või Intel Core i5-9300H tehnilistele näitajatele vastav (miinimumnõue AMD protsessori näitajatest tulenevalt); c. Videokaardi võimsus vähemalt GeForce GTX 1050Ti 4GB tehnilistele näitajatele vastav; d. Põhimälu vähemalt 8 GB DDR4 2133 Mhz; e. Ekraani resolutsioon vähemalt full HD (1920*1080p). 3.5. Nõuded piloteerimisele ja kasutajate koolitusele 3.5.1 Nõuded piloteerimisele a. Arendaja piloteerib punktis 3.4 käsitletud tarkvaralahendust vähemalt kahe, EV territooriumil asuva või sellele territooriumile projekteeritava hoone eelprojekti staadiumis BIM- ehitusprojektiga, mis esitatakse IFC formaadis. (Edaspidi piloteeritavad mudelid) 12 b. Piloteeritavad mudelid on seotud EV ruumiandmete koordinaatsüsteemiga (L-EST97 ja EH2000) ning peavad arendustöö tulemusena positsioneeruma loodud tarkvaralahenduses neile omistatud asukohale. Arendaja loob lahenduse, kuidas edastada piloteeritav mudel tema geograafilises asukohas koos ümbritseva 3D keskkonnaga. c. Piloteeritava mudeli asukoha taustsüsteemi (projekteeritava hoone lähiümbruskond) peab Arendaja võtma 3D kaksiku keskkonnast CityGML või muus sobivas formaadis ning kuvama selle koos piloteeritava mudeliga punktides 2.2 ja 3.4 käsitletud tarkvaralahenduses. d. Avaliku sektori tellija BIM nõuetele vastavad (eelprojekti staadiumis) piloteeritavad BIM mudelid edastatakse Arendajale Tellija poolt alates punktis 3.3 käsitletud detailanalüüsi vastu võtmist Tellija poolt. e. Arendustöö käigus teostatavad vajalikud muudatused piloteeritavas mudelis, mis ei ole seotud avaliku sektori tellija BIM nõuetega teostatakse Tellija poolt. Muudatused, mis on seotud avaliku sektori tellija BIM nõuetega, võib ajalise kokkuhoiu huvides teostada ka Arendaja. Kõik teostatavad muudatused BIM mudelis tuleb kooskõlastada Tellijaga ning dokumenteerida. f. Piloteerimise maht BIM kontrollide osas peab vastama Lisas 1a esitatule. Punktis 3.3 käsitletud detailanalüüsi tulemusel võib piloteeritavate kontrollide arv muutuda 10% piires. 3.5.2 Nõuded kasutajate koolitustele a. Arendaja koostab kõik koolitusteks vajalikud juhendmaterjalid. b. Arendaja viib läbi vähemalt kaks, erinevatel kalendripäevadel toimuvat, “on-site” koolitust, kestusega ca 2-4 tundi, maksimaalselt 15 osalejale. c. Koolituste sihtrühmaks on kasutajatugi ja kohalikud koolitajad, kes hakkavad koolitama KOV ehituslubade menetlejaid. Tegemist on „koolita koolitajat“ tüüpi koolitustega. d. Koolituste sisu: BIM algtõdede, mis on rakendusega seotud, tutvustamine; rakenduse haldamine/kasutamine; menetlusprotsessi läbiviimine. e. Arendaja poolt läbi viidud koolituste tulemusena, on koolitusel osalenutel loodud tarkvaralahendusest piisavad teadmised, et koolitada omakorda välja tarkvaralahenduse lõppkasutajad (ehitusloa taotleja ja menetleja). 13 Kasutusjuhend arendajale Leht 1. BIM kontrollid - need kontrollid tuleb teostada selle projekti raames. Detailanalüüsi tulemusel täidab Arendaja Leht 2. M57 Ehitise tehnilised andmed - need andmed, mis on veerus A paksult (bold), on tarvis selle projekti raames B Leht 3. BIM andmed ja andmeväljad on kõiki andmeid ja kontrolle sisaldav tööleht, mida Arendaja täidab alates veerus mes. Detailanalüüsi tulemusel täidab Arendaja veerud F-S. Esimesed read on Tellija poolt mõningal määral täidetud, illustreerimaks soovitud tulemuse id paksult (bold), on tarvis selle projekti raames BIM mudelist välja lugeda ning osa neist andmetest salvestada EHR andmebaasi (2.2 on lehe 2 validaatort av tööleht, mida Arendaja täidab alates veerust H. Töölehe eesmärk on koondada kokku BIM alane teave seotult seadusandlusega. täidetud, illustreerimaks soovitud tulemuse ideelahendust. da EHR andmebaasi (2.2 on lehe 2 validaatortabelid) seotult seadusandlusega. Kus EHR üldises tabelis saab kirjeldada kontrollitavat nõuet ennast? Või jääb sinna ainult nõude seadusandlik alus ja kontrolli tehniline sisu (kuhu väljadesse?) Seadusandlik alus (täita ennekõike BIM kontrollide puh Kontrollitav nõue Õigusakti nimi Eluruumi iga elu-, töö- ja magamistoa pind on vähemalt 8 m2 M85 Eluruumile esitatavad nõuded Eluruumi iga elu-, töö- ja magamistoa laius (vastasseinte vaheline kaugus) M85 Eluruumile esitatavad nõuded on vähemalt 2,4 m Eluruumi iga elu-, töö- ja magamistoa kõrgus on vähemalt 2,5 m, ühe M85 Eluruumile esitatavad nõuded korteriga elamu puhul vähemalt 2,3 m. Katusekorruse kaldseintega toas on vähim kõrgus tagatud vähemalt toa M85 Eluruumile esitatavad nõuded poole pinna ulatuses, seejuures pinna arvestamisel võetakse arvesse vaid ruumiosad, kus ruumi kõrgus on vähemalt 1,6 meetrit. Eluruumil on teistest eluruumidest eraldi sissepääs ukse kaudu M85 Eluruumile esitatavad nõuded Eluruumi igal eraldi ruumis asuval elu-, töö- ja magamistoal ning köögil on M85 Eluruumile esitatavad nõuded vähemalt üks uks. Juhul kui mõne teise õigusakti nõuetest ei tulene teisiti, on ukse valgusava M85 Eluruumile esitatavad nõuded vähim laius: välisukse puhul 900 mm, sise- ja rõduukse puhul 700 mm; vannitoa ja tualettruumi ukse puhul 600 mm; Juhul kui mõne teise õigusakti nõuetest ei tulene teisiti, on ukse valgusava M85 Eluruumile esitatavad nõuded vähim kõrgus 1950 mm Püstitatavas ehitises on eluruumi ja hoonesse sisepääsu vahel tagatud M85 Eluruumile esitatavad nõuded ühendus lifti abil, kui eluruum asub hoonesse sissepääsuga võrreldes neljandal korrusel või kõrgemal. Ehitusloa taotlemisel on ehitusprojekti asendiplaani osas esitatud M97 Nõuded ehitusprojektile joonised, mis kajastavad ehitise paiknemist krundil Ehitusloa taotlemisel on ehitusprojekti arhitektuuriosas esitatud ehitise M97 Nõuded ehitusprojektile arhitektuurilahendus Ehitusloa taotlemisel on esitatud nõuded ja nõuetele vastavust tagavad M97 Nõuded ehitusprojektile lahendused puudega inimeste erivajadustest tulenevate liikumisvõimaluste kindlustamiseks; Ehitisele või selle osale, kus osutatakse avalikkusele suunatud teenust, M28 Puudega inimeste erivajadused kohaldatakse puudega inimeste erivajadustest tulenevate nõuete määrust. Ehitisele või selle osale, mis planeeringu või projekteerimistingimuste M28 Puudega inimeste erivajadused kohaselt peab vastama puudega inimeste erivajadustest tulenevatele nõuetele, on kohaldatud puudega inimeste erivajadustest tulenevate nõuete määrust. Parklas on puudega inimese sõiduki parkimiseks vähemalt üks protsent M28 Puudega inimeste erivajadused kõigist parkimiskohtadest, kuid mitte vähem kui kaks kohta; Alla 20 parkimiskohaga parklas on vähemalt üks koht puudega inimese sõiduki parkimiseks. Parklasse sisse- ja väljapääsul on vähemalt 1,1 meetri laiune läbipääsuava. M28 Puudega inimeste erivajadused Panduse pikikalle on kuni 6 protsenti. Kui ei ole võimalik ehitise M28 Puudega inimeste erivajadused iseärasuste tõttu nõuet järgida, võib panduse pikikalle olla kuni 10 protsenti. Panduse pikikalde puhul üle 5 protsendi on sirgpanduse puhul vähemalt M28 Puudega inimeste erivajadused 1,5 meetri pikkune ja keerdpanduse puhul vähemalt 2 meetri pikkune puhkemade iga kuni 6 meetri pikkuse teelõigu järel. Keerdpanduse mademe pikkust mõõdetakse siseküljelt. Kui panduse pikikalle on üle 5 protsendi, on panduse mõlemal pool M28 Puudega inimeste erivajadused käsipuud. Panduse käsipuud jätkuvad katkematult ka puhkemademetel. Viie ja väiksema protsendise pikikaldega pandus peab olema piiratud M28 Puudega inimeste erivajadused 50–70 mm kõrguse äärisega. (? Vt veergu Märkused) Panduse kohal on vähemalt 2,3 meetrit vaba ruumi. M28 Puudega inimeste erivajadused Ühesuunalise liiklusega sirgpanduse minimaalne laius on 1,1 meetrit ja M28 Puudega inimeste erivajadused kahesuunalisel 1,8 meetrit. Keerdpanduse laiused on samad, ent täispöörde puhul ei ole laius alla 3 meetri. Trepp on kolme või enama astmega tõus. ? M28 Puudega inimeste erivajadused Trepiaste on hoones asuva trepi ja kaetud välistrepi puhul vähemalt 270 M28 Puudega inimeste erivajadused millimeetrit lai ja kuni 160 millimeetrit kõrge; lahtise välistrepi puhul vähemalt 400 millimeetrit lai ja kuni 130 millimeetrit kõrge Ühe korrusekõrguse vahel oleval trepil on üks trepimade M28 Puudega inimeste erivajadused Trepimademe kohal on vähemalt 2,3 meetrit vaba ruumi M28 Puudega inimeste erivajadused Trepi mõlemal pool on katkematult ka trepimademel jätkuv käsipuu M28 Puudega inimeste erivajadused Käsipuu asub trepiastme esiservast mõõdetult 900 millimeetri kõrgusel ja M28 Puudega inimeste erivajadused dubleeriv käsipuu 700 millimeetri kõrgusel ning seinast või kinnisest piirdest vähemalt 45 millimeetri kaugusel ja on sellest kontrastselt eristuv Hoone sissepääsutasandini on astmeteta tõus panduse või muu M28 Puudega inimeste erivajadused samaväärse lahenduse abil Hoone sissepääsu ukse ees on vaba horisontaalne liikumisruum 1,5 korda M28 Puudega inimeste erivajadused 1,5 meetrit Uks avaneb evakuatsiooni suunas ja vähemalt 90 kraadi. Nõuet ei pea M28 Puudega inimeste erivajadused järgima olemasoleva ehitise ümberehitamisel, kui ust ei ole võimalik nõuetekohaselt paigutada. Ehitise kasutamise otstarve vastab projekteerimistingimustega määratud EhS Projekteerimistingimused kasutusotstarbele. Ehitiste arv maa-alal ei ületa projekteerimistingimustega määratud EhS Projekteerimistingimused suurimat lubatud ehitiste arvu maa-alal Ehitise asukoht vastab projekteerimistingimustega määratud asukohale EhS Projekteerimistingimused Ehitisealune pind ei ületa projekteerimistingimustega lubatud suurimat EhS Projekteerimistingimused ehitisealust pinda Ehitise kõrgus ei ületa projekteerimistingimustega lubatud kõrgust EhS Projekteerimistingimused Ehitise sügavus ei ületa projekteerimistingimustega lubatud sügavust EhS Projekteerimistingimused Maa- või veealal asuvate ehitiste teenindamiseks vajaliku ehitise asukoht EhS Projekteerimistingimused vastab projekteerimistingimustega määratud võimalikule asukohale Ehitusprojektile on tehtud ekspertiis, kui ta sisaldab järgmiste ehitiste, M62 Nõuded ehitusprojekti milles saab samaaegselt viibida enam kui 50 inimest, püstitamist, rajamist, ekspertiisile ümberehitamist või laiendamist: 1) hoolekandeasutuste hooned; 2) ühiselamu; 3) majutushooned; 4) toitlustushooned; 5) büroohooned; 6) kaubandushooned; 7) teenindushooned; 8) terminalid; 9) parkimismaja; 10) meelelahutushooned; 11) muuseumi- ja raamatukoguhooned; 12) haridus- ja teadushooned; 13) haiglad ja muud ravihooned, välja arvatud kinnipidamiskoha haigla; 14) spordihooned; 15) kultus- ja tavandihooned; 16) spordi- ja puhkerajatised. Ehitusprojektile, mis sisaldab tavapärase konstruktsioonilahendusega ehitise M62 Nõuded ehitusprojekti püstitamist, rajamist, ümberehitamist või laiendamist ja kui selle ehitise ekspertiisile ehitusprojekti kohane kõrgus maapinnast on üle 30 meetri või sügavus üle 5 meetri, on tehtud ehitusekspertiis. Hoone tuleohutuslik kasutusviis on määratud vastavalt käesoleva määruse lisas 1 M17 Ehitisele esitatavad esitatud nõuetekohaselt. tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele Hoone tuleohutuslik kasutusotstarve on määratud vastavalt käesoleva määruse M17 Ehitisele esitatavad lisas 1 esitatud nõuetekohaselt. tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele Hoone ehitisealune pind on arvutatud M57 Ehitise tehniliste andmete loetelu M17 Ehitisele esitatavad kohaselt ning on eraldi esitatud tuleohutusnõuete kontrolli komplektis tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele Hoone suletud netopind on arvutatud M57 Ehitise tehniliste andmete loetelu M17 Ehitisele esitatavad kohaselt ning on eraldi esitatud tuleohutusnõuete kontrolli komplektis tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele Hoone kõrgus on arvutatud M57 Ehitise tehniliste andmete loetelu kohaselt ning M17 Ehitisele esitatavad on eraldi esitatud tuleohutusnõuete kontrolli komplektis tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele Hoone korruste arv on arvutatud M57 Ehitise tehniliste andmete loetelu kohaselt M17 Ehitisele esitatavad ning on eraldi esitatud tuleohutusnõuete kontrolli komplektis tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele Hoone kasutajate arv (tuleohutuse aspektist) on esitatud nõuetekohaselt M17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele Hoone tuleohutusklass on esitatud ja nõuetekohaselt määratud M17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele Hoone kandekonstruktsioonide tulepüsivus on esitatud ja vastab nõuetele M17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele Hoone tuletõkkesektsioonide tulepüsivus on esitatud ja vastab nõuetele M17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele Hoone tuletõkkesektsiooni piirpindala on esitatud ja vastab nõuetele: M17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele Hoone sisepindade seinade ja lagede tuletundlikkus on esitatud ja vastab M17 Ehitisele esitatavad nõuetele tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele Hoone sisepindade põrandate tuletundlikkus on esitatud ja vastab nõuetele M17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele Hoone välisseinade välispindade tuletundlikkus on esitatud ja vastab nõuetele M17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele Hoone õhutuspilu välispinna tuletundlikkus on esitatud ja vastab nõuetele M17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele Hoone õhutuspilu sisepinna tuletundlikkus on esitatud ja vastab nõuetele M17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele Hoone soojustussüsteemi tuletundlikkus on esitatud ja vastab nõuetele M17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele Hoone tehniliste ruumide seinade ja lagede, sh panipaikade vaheseinade M17 Ehitisele esitatavad tuletundlikkus on esitatud ja vastab nõuetele tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele Hoone tehniliste ruumide põrandate tuletundlikkus on esitatud ja vastab M17 Ehitisele esitatavad nõuetele tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele Hoone katlaruumi põranda tuletundlikkus on esitatud ja vastab nõuetele M17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele Hoones on nõuetekohasel juhul tuletõrjelift M17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele Hoones on nõuetekohane evakuatsioonipääsude arv M17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele Hoone väljumistee pikkus vastab nõuetele M17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele Hoone tuletõkkesektsioonide graafiline esitlus vastab nõutele M17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele alus (täita ennekõike BIM kontrollide puhul), aga soovitav kõigi puhul, et oleks võimalik jälgida vajadust kontrolle muuta URL õigusaktile Täpsustus https://www.riigiteataja.ee/akt/12408201 § 2. Nõuded eluruumi mõõtmetele ja pinnale, lg (1) 8002 https://www.riigiteataja.ee/akt/12408201 § 2. Nõuded eluruumi mõõtmetele ja pinnale, lg (1) 8002 https://www.riigiteataja.ee/akt/12408201 § 2. Nõuded eluruumi mõõtmetele ja pinnale, lg (1) 8002 https://www.riigiteataja.ee/akt/12408201 § 2. Nõuded eluruumi mõõtmetele ja pinnale, lg (2) 8002 https://www.riigiteataja.ee/akt/12408201 § 3. Nõuded ustele, akendele ja ligipääsetavusele, lg (1) 8002 https://www.riigiteataja.ee/akt/12408201 § 3. Nõuded ustele, akendele ja ligipääsetavusele, lg (1) 8002 https://www.riigiteataja.ee/akt/12408201 § 3. Nõuded ustele, akendele ja ligipääsetavusele (2) 8002 https://www.riigiteataja.ee/akt/12408201 § 3. Nõuded ustele, akendele ja ligipääsetavusele (1) 8002 https://www.riigiteataja.ee/akt/12408201 § 3. Nõuded ustele, akendele ja ligipääsetavusele (4) 8002 https://www.riigiteataja.ee/akt/11807201 § 15. Asendiplaan (1) 5007 https://www.riigiteataja.ee/akt/11807201 § 16. Arhitektuuri osa (1) 5007 https://www.riigiteataja.ee/akt/11807201 § 16. Arhitektuuri osa (1) 5007 https://www.riigiteataja.ee/akt/13105201 § 1. Määruse kohaldamisala (2) 8055 https://www.riigiteataja.ee/akt/13105201 § 1. Määruse kohaldamisala (2) 8055 https://www.riigiteataja.ee/akt/13105201 § 4. Nõuded parklale (1) 8055 https://www.riigiteataja.ee/akt/13105201 § 5. Nõuded parkla sissepääsule (1) 8055 https://www.riigiteataja.ee/akt/13105201 § 14. Nõuded pandusele (3), (7) 8055 https://www.riigiteataja.ee/akt/13105201 § 14. Nõuded pandusele (4) 8055 https://www.riigiteataja.ee/akt/13105201 § 14. Nõuded pandusele (6) 8055 https://www.riigiteataja.ee/akt/13105201 § 14. Nõuded pandusele (6) 8055 https://www.riigiteataja.ee/akt/13105201 § 14. Nõuded pandusele (11) 8055 https://www.riigiteataja.ee/akt/13105201 § 14. Nõuded pandusele (11) 8055 https://www.riigiteataja.ee/akt/13105201 § 15. Nõuded trepile (1) 8055 https://www.riigiteataja.ee/akt/13105201 § 15. Nõuded trepile (2) 8055 https://www.riigiteataja.ee/akt/13105201 § 15. Nõuded trepile (3) 8055 https://www.riigiteataja.ee/akt/13105201 § 15. Nõuded trepile (3) 8055 https://www.riigiteataja.ee/akt/13105201 § 15. Nõuded trepile (3) 8055 https://www.riigiteataja.ee/akt/13105201 § 16. Nõuded käsipuule (1) 8055 https://www.riigiteataja.ee/akt/13105201 § 17. Hoone üldnõuded (2) 8055 https://www.riigiteataja.ee/akt/13105201 § 17. Hoone üldnõuded (2) 8055 https://www.riigiteataja.ee/akt/13105201 § 20. Nõuded ukse avanemisele (1) 8055 https://www.riigiteataja.ee/akt/12112201 § 26. Projekteerimistingimused 9005 detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel (4) https://www.riigiteataja.ee/akt/12112201 § 26. Projekteerimistingimused 9005 detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel (4) https://www.riigiteataja.ee/akt/12112201 § 26. Projekteerimistingimused 9005 detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel (4) https://www.riigiteataja.ee/akt/12112201 § 26. Projekteerimistingimused 9005 detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel (4) https://www.riigiteataja.ee/akt/12112201 § 26. Projekteerimistingimused 9005 detailplaneeringu koostamise kohustuse https://www.riigiteataja.ee/akt/12112201 puudumisel (4) § 26. Projekteerimistingimused 9005 detailplaneeringu koostamise kohustuse https://www.riigiteataja.ee/akt/12112201 § 26. Projekteerimistingimused 9005 detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel (4) https://www.riigiteataja.ee/akt/10906201 § 3. Ehitusprojekti ekspertiisi kohustuslikkus 5025 (2) https://www.riigiteataja.ee/akt/10906201 § 3. Ehitusprojekti ekspertiisi kohustuslikkus 5025 (3) https://www.riigiteataja.ee/akt/13011201 § 5. Hoone tuleohutuse määramine (1) 8012 Lisa 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/13011201 § 5. Hoone tuleohutuse määramine (1) 8012 Lisa 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/13011201 § 5. Hoone tuleohutuse määramine (1) 8012 https://www.riigiteataja.ee/akt/13011201 § 5. Hoone tuleohutuse määramine (1) 8012 https://www.riigiteataja.ee/akt/13011201 § 5. Hoone tuleohutuse määramine (1) 8012 Lisa 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/13011201 § 5. Hoone tuleohutuse määramine (1) 8012 Lisa 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/13011201 § 5. Hoone tuleohutuse määramine (1) 8012 Lisa 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/13011201 § 5. Hoone tuleohutuse määramine (2) 8012 https://www.riigiteataja.ee/akt/13011201 § 6. Tulepüsivus 8012 Lisa 3 Lisa 4 https://www.riigiteataja.ee/akt/13011201 § 6. Tulepüsivus 8012 Lisa 3 Lisa 4 https://www.riigiteataja.ee/akt/13011201 § 11. Tuletõkkesektsioon 8012 § 12. Tuletõkkesektsioonide moodustamine https://www.riigiteataja.ee/akt/13011201 § 8. Tuletundlikkus 8012 Lisa 6 Lisa 7 https://www.riigiteataja.ee/akt/13011201 § 8. Tuletundlikkus 8012 Lisa 6 Lisa 7 https://www.riigiteataja.ee/akt/13011201 § 8. Tuletundlikkus 8012 Lisa 6 Lisa 7 https://www.riigiteataja.ee/akt/13011201 § 8. Tuletundlikkus 8012 Lisa 6 Lisa 7 https://www.riigiteataja.ee/akt/13011201 § 8. Tuletundlikkus 8012 Lisa 6 Lisa 7 https://www.riigiteataja.ee/akt/13011201 § 8. Tuletundlikkus 8012 Lisa 6 Lisa 7 https://www.riigiteataja.ee/akt/13011201 § 8. Tuletundlikkus 8012 Lisa 6 Lisa 7 https://www.riigiteataja.ee/akt/13011201 § 8. Tuletundlikkus 8012 Lisa 6 Lisa 7 https://www.riigiteataja.ee/akt/13011201 § 8. Tuletundlikkus 8012 Lisa 6 Lisa 7 https://www.riigiteataja.ee/akt/13011201 § 53. Tuletõrjelift 8012 https://www.riigiteataja.ee/akt/13011201 § 42. Evakuatsioonipääs 8012 § 44. Evakuatsioonipääsude arv https://www.riigiteataja.ee/akt/13011201 § 45. Evakuatsioonitee - § 49. Evakuatsiooni- 8012 ja väljumistee ukse või sellel asuva ukse sulused https://www.riigiteataja.ee/akt/13011201 § 11. Tuletõkkesektsioon 8012 § 12. Tuletõkkesektsioonide moodustamine Kontrolli rakendamise tingimused Dokumendi liigid (BIM- Teade spetsiifiline) Üldjuhul peab eluruumi iga elu-, töö- ja magamistoa pind olema vähemalt 8m2 Üldjuhul peab eluruumi iga elu-, töö- ja magamistoa laius (vastasseinte vaheline kaugus) olema vähemalt 2,4 m. Üldjuhul peab eluruumi iga elu-, töö- ja magamistoa kõrgus olema vähemalt 2,5 m, ühe korteriga elamu puhul vähemalt 2,3 m. Katusekorruse kaldseintega toas peab vähim kõrgus olema tagatud vähemalt toa poole pinna ulatuses, seejuures pinna arvestamisel võetakse arvesse vaid ruumiosad, kus ruumi kõrgus on vähemalt 1,6 meetrit. Eluruumil peab olema teistest eluruumidest eraldi sissepääs ukse kaudu Eluruumi igal eraldi ruumis asuval elu-, töö- ja magamistoal ning köögil peab olema vähemalt üks uks Juhul kui mõne teise õigusakti nõuetest ei tulene teisiti, on uste valgusava vähimateks mõõtmeteks: välisukse puhul laius 900 mm, sise- ja rõduukse puhul laius 700 mm; vannitoa ja tualettruumi ukse puhul laius 600 mm; Juhul kui mõne teise õigusakti nõuetest ei tulene teisiti, on uste valgusava vähimateks mõõtmeteks: kõrgus 1950 mm Püstitatavas ehitises peab eluruumi ja hoonesse sisepääsu vahel olema tagatud ühendus lifti abil, kui eluruum asub hoonesse sissepääsuga võrreldes neljandal korrusel või kõrgemal. Ehitusloa taotlemisel peab ehitusprojekti asendiplaani osas esitama joonised, mis kajastavad ehitise paiknemist krundil Ehitusloa taotlemisel peab arhitektuuriosas esitama ehitise arhitektuurilahenduse Ehitusloa taotlemisel peab esitama nõuded ja nõuetele vastavust tagavad lahendused puudega inimeste erivajadustest tulenevate liikumisvõimaluste kindlustamiseks. Ehitisele või selle osale, kus osutatakse avalikkusele suunatud teenust või mis planeeringu või projekteerimistingimuste kohaselt peab vastama puudega inimeste erivajadustest Ehitisele või selle osale, kus osutatakse avalikkusele suunatud teenust, kohaldatakse puudega inimeste erivajadustest tulenevate nõuete määrust. Ehitisele või selle osale, mis planeeringu või projekteerimistingimuste kohaselt peab vastama puudega inimeste erivajadustest tulenevatele nõuetele, kohaldatakse puudega inimeste erivajadustest tulenevate nõuete määrust. Puudega inimese sõiduki parkimiseks peab parklas olema vähemalt üks protsent kõigist parkimiskohtadest, kuid mitte vähem kui kaks kohta. Alla 20 parkimiskohaga parklas peab puudega inimese sõiduki parkimiseks olema üks koht. Parklasse sisse- ja väljapääsul peab olema vähemalt 1,1 meetri laiune läbipääsuava. Panduse pikikalle võib olla kuni 6 protsenti. Kui ei ole võimalik ehitise iseärasuste tõttu nõuet järgida, võib panduse pikikalle olla kuni 10 protsenti. Panduse pikikalde puhul üle 5 protsendi on vajalik sirgpanduse puhul vähemalt 1,5 meetri pikkune ja keerdpanduse puhul vähemalt 2 meetri pikkune puhkemade iga kuni 6 meetri pikkuse teelõigu järel. Keerdpanduse mademe pikkust mõõdetakse siseküljelt. Kui panduse pikikalle on üle 5 protsendi, peavad panduse mõlemal pool olema käsipuud. Panduse käsipuud peavad jätkuma katkematult ka puhkemademetel. Viie ja väiksema protsendise pikikaldega pandus peab olema piiratud 50–70 mm kõrguse äärisega. (? Vt veergu Märkused) Panduse kohal peab olema vähemalt 2,3 meetrit vaba ruumi. Ühesuunalise liiklusega sirgpanduse minimaalne laius peab olema on 1,1 meetrit ja kahesuunalisel 1,8 meetrit. Keerdpanduse laiused on samad, ent täispöörde puhul ei tohi laius olla alla 3 meetri. Trepp on kolme või enama astmega tõus. Trepiaste peab hoones asuva trepi ja kaetud välistrepi puhul olema vähemalt 270 millimeetrit lai ja kuni 160 millimeetrit kõrge; lahtise välistrepi puhul olema vähemalt 400 millimeetrit lai ja kuni 130 millimeetrit kõrge. Ühe korrusekõrguse vahel oleval trepil peab olema üks trepimade. Trepimademe kohal peab olema vähemalt 2,3 meetrit vaba ruumi. Trepi mõlemal pool peab olema katkematult ka trepimademel jätkuv käsipuu. Käsipuu peab asuma trepiastme esiservast mõõdetult 900 millimeetri kõrgusel ja dubleeriv käsipuu 700 millimeetri kõrgusel ning seinast või kinnisest piirdest vähemalt 45 millimeetri kaugusel ja olema sellest kontrastselt eristuv. Hoone sissepääsutasandini peab olema astmeteta tõus panduse või muu samaväärse lahenduse abil. Hoone sissepääsu ukse ees peab olema vaba horisontaalne liikumisruum 1,5 korda 1,5 meetrit. Uks peab avanema evakuatsiooni suunas ja vähemalt 90 kraadi. Nõuet ei pea järgima olemasoleva ehitise ümberehitamisel, kui ust ei ole võimalik nõuetekohaselt paigutada. Ehitise kasutamise otstarve peab vastama projekteerimistingimustega määratud EHL kasutusotstarbele. Ehitiste arv maa-alal ei tohi ületada projekteerimistingimustega määratud suurimat lubatud ehitiste arvu maa-alal. Ehitise asukoht peab vastama projekteerimistingimustega määratud asukohale. Ehitisealune pind ei tohi ületada projekteerimistingimustega lubatud suurimat ehitisealust pinda. Ehitise kõrgus tohi ei ületada projekteerimistingimustega lubatud kõrgust. Ehitise sügavus ei tohi ületada projekteerimistingimustega lubatud sügavust. Maa- või veealal asuvate ehitiste teenindamiseks vajaliku ehitise asukoht peab vastama projekteerimistingimustega määratud võimalikule asukohale. Ehitusprojektile tuleb teha ekspertiis, sest ta sisaldab järgmiste ehitiste, milles saab samaaegselt viibida enam kui 50 inimest, püstitamist, rajamist, ümberehitamist või laiendamist: 1) hoolekandeasutuste hooned; 2) ühiselamu; 3) majutushooned; 4) toitlustushooned; 5) büroohooned; 6) kaubandushooned; 7) teenindushooned; 8) terminalid; 9) parkimismaja; 10) meelelahutushooned; 11) muuseumi- ja raamatukoguhooned; 12) haridus- ja teadushooned; 13) haiglad ja muud ravihooned, välja arvatud kinnipidamiskoha haigla; 14) spordihooned; 15) kultus- ja tavandihooned; 16) spordi- ja puhkerajatised. Ehitusprojektile, mis sisaldab tavapärase konstruktsioonilahendusega ehitise püstitamist, rajamist, ümberehitamist või laiendamist, tuleb teha ekspertiis, kui ehitise ehitusprojekti kohane kõrgus maapinnast on üle 30 meetri või sügavus üle 5 meetri; Hoone tuleohutuslik kasutusviis ei ole esitatud/hoone tuleohutuslik kasutusviis on määratud valesti Hoone tuleohutuslik kasutusotstarve ei ole esitatud/hoone tuleohutuslik kasutusotstarve on määratud valesti Hoone ehitisealune pind ei vasta nõuetele Hoone suletud netopind ei vasta nõuetele Hoone kõrgus ei vasta nõuetele Hoone korruste arv ei vasta nõuetele Hoone kasutajate arv ei ole esitatud/hoone kasutajate arv ei vasta nõuetele Hoone tuleohtusklass ei ole esitatud/hoone tuleohtusklass ei vasta nõuetele Hoone kandekonstruktsioonide tulepüsivus ei ole esitatud/hoone kandekonstruktsioonide tulepüsivus ei vasta nõuetele Hoone tuletõkkesektsioonide tulepüsivus ei ole esitatud/hoone tuletõkkesektsioonide tulepüsivus ei vasta nõuetele Hoone tuletõkkesektsiooni piirpindala ei ole esitatud/hoone tuletõkkesektsiooni piirpindala ei vasta nõuetele Hoone sisepindade seinade ja lagede tuletundlikkus ei ole esitatud/ hoone sisepindade seinade ja lagede tuletundlikkus ei vasta nõuetele Hoone sisepindade põrandate tuletundlikkus ei ole esitatud/ hoone sisepindade põrandate tuletundlikkus ei vasta nõuetele Hoone välisseinade välispindade tuletundlikkus ei ole esitatud/ hoone välisseinade välispindade tuletundlikkus tuletundlikkus ei vasta nõuetele Hoone õhutuspilu välispinna tuletundlikkus ei ole esitatud/hoone õhutuspilu välispinna tuletundlikkus ei vasta nõuetele Hoone õhutuspilu sisepinna tuletundlikkus ei ole esitatud/hoone õhutuspilu sisepinna tuletundlikkus ei vasta nõuetele Hoone soojustussüsteemi tuletundlikkus ei ole esitatud/hoone soojustussüsteemi tuletundlikkus ei vasta nõuetele Hoone tehniliste ruumide seinade ja lagede, sh panipaikade vaheseinade tuletundlikkus ei ole esitatud/hoone tehniliste ruumide seinade ja lagede, sh panipaikade vaheseinade tuletundlikkus ei vasta nõuetele Hoone tehniliste ruumide põrandate tuletundlikkus ei ole esitatud/hoone tehniliste ruumide põrandate tuletundlikkus ei vasta nõuetele Hoone katlaruumi põranda tuletundlikkus ei ole esitatud/hoone katlaruumi põranda tuletundlikkus ei vasta nõuetele Hoones puudub tuletõrjelift/hoones on vähem tuletõrjelifte, kui nõutud Hoones puudub evakuatsiooniväljapääs/hoones on vähem evakuatsioonipääse, kui nõutud/hoone evakuatsiooniväljapääs(-ud) ei vasta nõuetele Hoone väljumistee pikkus ei vasta nõuetele/hoones puudub väljumistee Hoone tuletõkkesektsioonid ei ole esitatud/hoone tuletõkkesektsioonid ei ole esitatud nõuetekohaselt Kontrolli rakendamise tingimused Kasutusotstarbe koodi Ehitustegevuse Uus/olemasolev loend või vahemik liigid ehitis .Viga / hoiatus 11101, 11102, 11212, hoiatus 11221, 11222 11101, 11102, 11212, hoiatus 11221, 11222 11101, 11102, 11212, Viga 11221, 11222 11101, 11102, 11212, 11221, 11222 11101, 11102, 11212, 11221, 11222 11101, 11102, 11212, 11221, 11222 11101, 11102, 11212, 11221, 11222 11101, 11102, 11212, 11221, 11222 11101, 11102, 11212, uus 11221, 11222 * * * KAOS loetelu 11311 - uus/olemasolev 11319 jne, kuidas esitada, kas vahemikena? uus/olemasolev Kontrolli kirjeldus Kontrolli tüüp Kas eluruumis leidub tuba, mille pindala on < 8. Kui jah, siis väljastatakse hoiatus. parameetriline Kas eluruumis leidub tuba, mille vastasseinte vaheline kaugus on < 2,4. Kui jah, siis parameetriline? väljastatakse hoiatus. Kratt? Kui KAOS on 11101 - 11102, siis kas eluruumis leidub tuba, mille kõrgus <2,3; Kui parameetriline KAOS on 11212, 11221 või 11222, siis kas eluruumis leidub tuba, mille kõrgus on < 2,5. Kui jah, siis väljastatakse hoiatus. Kui (tuba asub katusekorrusel ja toa seinad on kaldseinad) ja toa pinna osa , mille Kratt? Kaldseina puhul puhul toa kõrgus >=2,3 tingimusel, et KAOS on 11101 - 11102, või >=2,5 tingimusel, arvutuslikult saadud et KAOS on 11212, 11221 või 11222 (toa osapind1) jagatud toa pinna osaga, mille parameetrite puhul toa kõrgus >=1,6 (toa osapind2) < 0,5, siis väljastatakse veateade. väärtustega (kaldenurgad jne)? Kas eluruumil leidub uksega sissepääs? Kui ei, siis veateade. Kui leidub uksega sissepääs, siis kas see ühendub teise eluruumiga? Kui jah, siis hoiatus? Kas eluruumis leidub eraldi ruumis asuv tuba, millel ei leidu ust/on 0 ust. Kui jah, siis väljastatakse veateade. Kas rakenduvad mõne teiseõigusakti nõuded (M28 kohaldamise nõue, ….)? Kui ei, siis kas leidub välisuks , mille valgusava laius < 900 või sise- või rõduuks, mille valgusava aius <700 või vannitoa või tualettruumi uks, mille valgusava laius < 600. Kui jah, siis hoiatus? Kas rakenduvad mõne teiseõigusakti nõuded (M28 kohaldamise nõue, ….)? Kui ei, siis kas leidub uks , mille valgusava kõrgus < 1950. Kui jah, siis hoiatus? Kas lift eksisteerib hoones, juhul kui on tegemist vähemalt neljakorruselise eluhoonega, mille sissepääs asub esimesel korrusel ning vähemalt neljandal korrusel on eluruume. Kas lift teenindab vähemalt neljandat korrust. Parameetrilise kontrolli täpsustus (vrdl EHR üldine kontrollide tabel veerud N-S, siia BIMile sobiv analoog ) Teenuse või komponendi nimetus, milles realiseeritud Parameeter/Andmeväli Mõõde Täpsus Teostus (if… then ...) toa pind (eluruumi elu-, m2 0.1 töö- ja magamistoa pind) toa laius (vt veerg m 0.1 "Märkused") toa kõrgus m 0.1 toa osapind1/toa m2/m2 0.1 osapind 2 Jah/ei Jah/ei ukse liik, ukse valik, m NA, 0.001 valgusava laius ukse valgusava kõrgus m 0.001 Jah/ei (X,Y,Z) m 0.1 % 1 m 0.1 Jah/Ei m 0.001 m 0.1 m 0.1 tk 1 m 0.001 Jah/Ei m 0.1 Jah/Ei m 0.001 Kood 100% tk 1 (X,Y,Z) punktikogum m2 0.1 m 0.1 (X,Y,Z) punktikogum m 0.1 "Kratikontrolli" täpsustus (vrdl EHR üldine kontrollide tabel veerud N-S, siia BIMile sobiv analoog ) Teostus Andmed Parameeter Täpsus/tü Täpsem info Märkused üp 1) ehitisealune pind; m2 0,1 § 19. Ehitisealune pind 2) maapealse osa alune m2 0,1 § 19. Ehitisealune pind (3) 4) maapealse osa korruste tk 1 § 18. Korrus arv; 5) maa-aluse osa korruste tk 1 § 18. Korrus arv; 6) absoluutne kõrgus; m 0,1 § 30. Ehitise kõrgus 7) kõrgus; m 0,1 § 30. Ehitise kõrgus 9) pikkus; m 0,1 § 32. Ehitise pikkus 10) laius; m 0,1 § 33. Ehitise laius 8) sügavus; m 0,1 § 31. Ehitise sügavus 3) suletud netopind; m2 0,1 § 22. Suletud netopind 13) köetav pind m2 0,1 § 28. Köetav pind 12) maapealse osa maht; m3 1 § 34. Ehitise maht 11) maht; m3 1 § 34. Ehitise maht 14) üldkasutatav pind; m2 0,1 § 27. Üldkasutatav pind Kas on BIM-s lihtne kirjeldada? Vajalik BIM nõuetes kindlasti kajastada 15) tehnopind; m2 0,1 § 26. Tehnopind Kas on BIM-s lihtne kirjeldada? Vajalik BIM nõuetes kindlasti kajastada 16) vundamendi liik; Valim § 5. Vundamendi liigid Kui "muu" siis kirjelduse jaoks lahter vaja tekitada 17) kande- ja jäigastavate Valim § 6. Materjali liigid konstruktsioonide materjal; 22) välisseina Valim § 6. Materjali liigid välisviimistluse materjal; 20) välisseina liik; Valim § 6. Materjali liigid 18) katuste ja katuslagede Valim § 6. Materjali liigid kandva osa materjal; 19) vahelagede kandva Valim § 6. Materjali liigid osa materjal; 21) katusekatte materjal; Valim § 6. Materjali liigid 24) elektrisüsteemi liik; Valim § 9. Elektrisüsteemi liigid 23) veevarustuse liik; Valim § 7. Veevarustuse liigid 25) kanalisatsiooni liik; Valim § 10. Kanalisatsiooni liigid 26) soojusvarustuse liik; Valim § 11. Soojusvarustuse liigid 27) soojusallikas; Valim 28) energiaallikas; Valim 2) küttegaas, võrk; 29) ventilatsiooni liik; Valim 30) jahutuse liik; Valim 31) võrgu- või mahutigaasi Jah/Ei Jah § 13. Energiaallika liigid Kui "Jah", siis rakendub: https://www.riigiteataja.ee/akt/12910 olemasolu; 2019012 32) liftide arv; tk 1 1) eluruumi number Number Vabariigi valitsuse määrus https://www.riigiteataja.ee/akt/10901 2018010 aadressandmete süsteemi nr.103 "Aadressiandmete infosüsteemi andmete süsteem" alusel; 2) eluruumi sissepääsu number 1 korrus; 4) eluruumi pind; m2 0,1 § 23. Ruumi pind ja § 24. Eluruumi pind 5) eluruumi köetav pind; m2 0,1 § 28. Köetav pind 3) eluruumi tubade arv; tk 1 § 17. Ruumide liigid 13) eluruumi köökide arv; tk 1 § 17. Ruumide liigid 12) eluruumi avatud tk 1 § 17. Ruumide liigid köökide arv; 14) eluruumi rõdude ja m2 0,1 § 29. Rõdu ja lodža pind lodžade pind. 11) tualett; Valim § 16. Tualettruumide liigid 6) pesemisvõimalus; Valim § 8. Pesemisvõimaluse liigid 10) gaasipaigaldise Jah/Ei Ei § 13. Energiaallika liigid Kui "Jah", siis rakendub: https://www.riigiteataja.ee/akt/12910 olemasolu; 2019012 7) eluruumi Valim § 11. Soojusvarustuse soojusvarustuse liik; liigid 8) eluruumi soojusallikas; Valim § 12. Soojusallika liigid 9) eluruumi energiaallikas; Valim § 13. Energiaallika liigid 1) mitteeluruumi number Number Vabariigi valitsuse määrus https://www.riigiteataja.ee/akt/10901 2018010 aadressandmete süsteemi nr.103 "Aadressiandmete infosüsteemi andmete süsteem" alusel; 2) mitteeluruumi Number 1 sissepääsu korrus; 5) mitteeluruumi pind; m2 0,1 § 23. Ruumi pind ja § 25. Mitteeluruumi pind 6) mitteeluruumi köetav m2 0,1 § 28. Köetav pind pind; 11) mitteeluruumi rõdude m2 0,1 § 29. Rõdu ja lodža pind ja lodžade pind. 10) mitteeluruumi Jah/Ei Ei § 13. Energiaallika liigid Kui "Jah", siis rakendub: https://www.riigiteataja.ee/akt/12910 gaasipaigaldise olemasolu; 2019012 8) mitteeluruumi Valim § 11. Soojusvarustuse soojusvarustuse liik; liigid 7) mitteeluruumi Valim § 12. Soojusallika liigid soojusallikas; 9) mitteeluruumi Valim § 13. Energiaallika liigid energiaallikas; 3) mitteeluruumi nimetus; Tekst Tekst Majandus- ja https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/10 50/6201/5001/MKM_m51_lisa.pdf# taristuministri määrus nr.51 Ehitise kasutamise otstarvete loetelu lisa 1 4) mitteeluruumi Kood 100% Majandus- ja https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/10 50/6201/5001/MKM_m51_lisa.pdf# kasutamise otstarve; taristuministri määrus nr.51 Ehitise kasutamise otstarvete loetelu lisa 1 PUUDU VEERUS "ANDMEVÄLI", ilmselt summeeritakse süsteemis 33) eluruumide arv; tk 1 34) eluruumide pind; m2 0,1 § 23. Ruumi pind ja § 24. Eluruumi pind 36) mitteeluruumide arv; tk 1 37) mitteeluruumide pind; m2 0,1 § 23. Ruumi pind ja § 25. Mitteeluruumi pind Andmeväli Uus Olemasolev HOONE HOONE Ehitise üldised tehnilised andmed ja kasutamise otstarve Ehitisregistri kood x x Ehitise liik (hoone, rajatis) x x Esmane kasutusaasta Ajutise ehitise kavandatav kasutuse lõpp Ehitise nimetus x x Omandi liik x x Ehitisealune pind (m2) Maapealse osa alune pind (m2) Maapealsete korruste arv Maa-aluste korruste arv Absoluutne kõrgus (m) Kõrgus (m) Pikkus (m) Laius (m) Sügavus (m) Suletud netopind (m2) Köetav pind (m2) Maapealse osa maht (m3) Maht (m3) Üldkasutatav pind (m2) Tehnopind (m2) Kasutamise otsarve (nimetus) x x Kasutamise otstarbe kood x x Eluruumide pind kasutamise otstarbe kohta (m2) x x Mitteeluruumide pind kasutamise otstarbe kohta (m2) x x Ehitise konstruktsioonid, materjalid ja tehnilised andmed Vundamendi liik Kande- ja jäigastavad konstruktsioonid Välisseina välisviimistluse materjal Välisseina liik Katuste ja katuselagede kandva osa materjal Vahelagede kandva osa materjal Katusekatte materjal Ehitise tehnilised andmed Elektrisüsteemi liik x Veevarustuse liik x Kanalisatsiooni liik x Soojusvarustuse liik x Soojusallikas x Energiaallikas x Ventilatsiooni liik x Jahutussüsteemi liik x Võrgu- või mahutigaasi olemasolu x Liftide arv Ehitise ruumikuju andmed. Hoonel on geomeetria lisamine kohustuslik. Uuel rajatisele on vaja lisada geomeetria. Olemasolevale rajatisele võib l Ruumikuju number x x Ruumikuju nimetus Geomeetria tüüp x x Koordinaadid x x Geomeetria moodustusviis x x Geomeetria lisamise/muutmise aeg x x ADS-OID x x ADS liik x x ADS vers.id x x Ehitise koha-aadress x x Katastriüksus Katastriüksuse tunnus Katastriüksuse aadress Eluruumi andmed. Eluruumi lisamine on kohustuslik teatud kasutamise otstarvetega. Kui lisatakse eluruum, siis osade andmete täitmine on kohus Eluruumi number x x Ehitise osa tüüp x x Eluruumi sissepääsu korrus x x Eluruumi pind (m2) x x Eluruumi köetav pind (m2) x x Eluruumi tubade arv x x Eluruumi köökide arv x x Eluruumi avatud köökide arv x x Eluruumi rõdude ja lodžade pind (m2) Hoone ruumikuju ja eluruumi seos x x Hoone aadressi ja eluruumi seos x x Info tualettide kohta x x Eluruumi pesemisvõimalus x x Eluruumi gaasipaigaldis x x Eluruumi soojusvarustuse liik x x Eluruumi soojusallikas x x Eluruumi energiaallikas x x Ehitise osa kood x x Ehitise osa ADS-OID x x Ehitise osa lisamise kuupäev x x Tegevus UUS! x x Mitteeluruumi andmed. Mitteeluruumi lisamine ei ole kohustuslik. Mitteeluruumi number Ehitise osa tüüp (mitteelukondlik, elukondlik) x x Mitteeluruumi sissepääsu korrus x x Mitteeluruumi pind (m2) x x Mitteeluruumi köetav pind (m2) x x Mitteeluruumi tubade arv UUS! Mitteeluruumi köökide arv UUS! Mitteeluruumi avatud köökide arv UUS! Mitteeluruumi rõdude ja lodžade pind (m2) Hoone ruumikuju ja mitteeluruumi seos x x Hoone aadressi ja mitteeluruumi seos x x Info tualettide kohta UUS! Info pesemisvõimaluse kohta UUS! Mitteeluruumi gaasipaigaldis x x Mitteeluruumi soojusvarustuse liik x x Mitteeluruumi soojusallikas x x Mitteeluruumi energiaallikas x x Mitteeluruumi nimetus x x Mitteeluruumi kasutamise otstarve x x Ehitise osa kood x x Ehitise osa ADS-OID x x Ehitise osa lisamise kuupäev x x Tegevus UUS! x x ? ? ? ? Eritingimus. Väli on kohustuslik ainult juhul … - Kui lisatakse eluruumide kasutamise otsarve Kui lisatakse mitteeluruumide kasutamise otsarve Kui soojusvarustuse liik ei ole „kaugküte“ Kui soojusvarustuse liik ei ole „kaugküte“ ajatisele on vaja lisada geomeetria. Olemasolevale rajatisele võib lisada ruumikuju. Kui lisatakse olemasolevale rajatisele geomeetria, siis geomeetriaga seotud andmed o - - - - - - - - - NB! Ehitise osa andmete kohustuslikust kontrollitakse uue ehitise osa lisamisel ja ehitise osa andmete muutmisel Teatud juhtudel kohustuslik, vaata Lähteülesandest ja kontrollide tabelist Kui muudetakse olemasolevat ehitise osa või lisatakse uus ehitise osa Kui üks köökidest ei ole täidetud: köök või avatud köök Kui üks köökidest ei ole täidetud: köök või avatud köök Kui soojusvarustuse liik ei ole „kaugküte“ Kui soojusvarustuse liik ei ole „kaugküte“ - - - - NB! Ehitise osa andmete kohustuslikust kontrollitakse uue ehitise osa lisamisel ja ehitise osa andmete muutmisel Kui soojusvarustuse liik ei ole „kaugküte“ Kui soojusvarustuse liik ei ole „kaugküte“ - - - - NB! Ehitise osa andmete kohustuslikust kontrollitakse uue ehitise osa lisamisel ja ehitise osa andmete muutmisel Veateate või hoiatuse tekst, mida kasutajale kuvatakse Kui lahtris on – (kriips), siis see tähendab, Märkused et ei ole võimalik, et väli on puudu (nt väli täidetakse automaatselt) - Täidetakse automaatselt Ehitise liik on valimata Ehitise nimetus on täitmata Omandi liik on valimata Kasutamise otstarve on valimata Kasutamise otstarve on valimata Kasutamise otstarbe eluruumide pind on täitmata Kasutamise otstarbe mitteeluruumi pind on täitmata Elektrisüsteemi liik on valimata Veevarustuse liik on valimata Kanalisatsiooni liik on valimata Soojusvarustuse liik on valimata Soojusallikas on valimata Energiaallikas on valimata Ventilatsiooni liik on valimata Jahutussüsteemi liik on valimata Võrgu- ja mahutigaasi olemasolu on täitmata omeetria, siis geomeetriaga seotud andmed on kohustuslikud (moodustusviis, tüüp, koordinaadid, lisamise aeg) - Täidetakse automaatselt Täidetakse automaatselt. Kasutaja saab muuta - Täidetakse automaatselt Ehitisel puudub ruumikuju Täidetakse automaatselt või kasutaja poolt - Täidetakse automaatselt - Täidetakse automaatselt - Täidetakse automaatselt - Täidetakse automaatselt - Täidetakse automaatselt Ehitisele ei ole lisatud aadressi Täidetakse automaatselt või kasutaja poolt - Täidetakse automaatselt - Täidetakse automaatselt Ehitise osa number on täitmata Ehitise osa tüüp on valimata Ehitise osa sissepääsu korrus on täitmata Ehitise osa pind on täitmata Ehitise osa köetav pind on täitmata Ehitise osa tubade arv on täitmata Ehitise osa köökide arv on täitmata Ehitise osa köökide arv on täitmata Ehitise osale ei ole valitud ruumikuju seost Täidetakse automaatselt või kasutaja poolt Ehitise osale ei ole valitud aadressi Täidetakse automaatselt või kasutaja poolt Ehitise osa info tualettide kohta on valimata Ehitise osa pesemisvõimalus on valimata Ehitise osa gaasipaigaldis on valimata Ehitise osa soojusvarustuse liik on valimata Ehitise osa soojusallikas on valimata Ehitise osa energiaallikas on valimata - Täidetakse automaatselt - Täidetakse automaatselt - Täidetakse automaatselt - Täidetakse automaatselt Ehitise osa tüüp on valimata Ehitise osa sissepääsu korrus on täitmata Ehitise osa pind on täitmata Ehitise osa köetav pind on täitmata Ehitise osale ei ole valitud ruumikuju seost Täidetakse automaatselt või kasutaja poolt Ehitise osale ei ole valitud aadressi Täidetakse automaatselt või kasutaja poolt Ehitise osa gaasipaigaldis on valimata Ehitise osa soojusvarustuse liik on valimata Ehitise osa soojusallikas on valimata Ehitise osa energiaallikas on valimata Ehitise osa nimetus on täitmata Ehitise osa kasutamise otstarve on valimata Täidetakse automaatselt või kasutaja poolt - Täidetakse automaatselt - Täidetakse automaatselt - Täidetakse automaatselt - Täidetakse automaatselt § 5. Vundamendi liigid § 6. Materjali liigid 1) madalvundament; (1) Kande- ja jäigastavate konstruktsioonide materjali liigid on: 2) vaivundament; 1) looduslik kivi; 3) muu vundament. 2) metall; 3) monoliitne raudbetoon; 4) monteeritav raudbetoon; 5) plastmass; 6) puit; 7) tellis; 8) väike- või suurplokk, näiteks vaht, mull, kergkruus, kärg, betoon; 9) muu materjal. (2) Katuste ja katuselagede kandva osa materjali liigid on: 1) plekkprofiil; 2) terasferm või -tala; 3) monoliitne raudbetoon; 4) monteeritav raudbetoon; 5) puit; 6) muu materjal. (3) Vahelagede kandva osa materjalid on: 1) plekkprofiil; 2) terasferm või -tala; 3) monoliitne raudbetoon; 4) monteeritav raudbetoon; 5) puit; 6) muu materjal. (4) Välisseina liigid on: 1) vahetäitega sõrestik; 2) plekk; 3) looduslik kivi; 4) betoon; 5) tsementkiudplaat; 6) palk; 7) laudis; 8) mitmekihiline raudbetoonpaneel; 9) mitmekihiline teraspaneel; 10) plastmass; 11) klaas; 12) tellis; 13) väike- või suurplokk, näiteks vaht, mull, kergkruus, kärg, betoon; 14) muu materjal. (5) Katusekatte materjali liigid on: 1) plaatmaterjal, sealhulgas tsementkiudplaat; 2) katusekivi; 3) plekk; 4) puit või laast; 5) roog või põhk; 6) bituumen või PVC plaat või rullmaterjal; 7) muu materjal. (6) Välisseina välisviimistluse materjali liigid on: 1) krohv; 2) looduslik kivi; 3) keraamiline tellis; 4) betoon; 5) fassaadiplaat, sealhulgas tsementkiudplaat; 6) väike- või suurplokk, näiteks vaht, mull, kergkruus, kärg, betoon; 7) klaas; 8) metall, sealhulgas plekk või profiilplekk; 9) puit, voodrina; 10) puit, palgina; 11) muu materjal. § 7. Veevarustuse liigid 1) võrk; 2) lokaalne, salvkaev; 3) lokaalne, puurkaev; 4) muu veevarustus. § 8. Pesemisvõimaluse liigid 1) vann või dušš; 2) saun; 3) pesemisvõimalus hoones või maaüksusel (juhul kui vann, dušš või saun ei paikne eluruumis); 4) muu pesemisvõimalus. § 9. Elektrisüsteemi liigid 1) võrk; 2) lokaalne, fossiilkütusel põhinev; 3) lokaalne, tuuleenergial põhinev; 4) lokaalne, päikeseenergial põhinev; 5) lokaalne, hüdroenergial põhinev; 6) muu elektrisüsteem. § 10. Kanalisatsiooni liigid 1) võrk; 2) lokaalne, puhasti; 3) lokaalne, mahuti; 4) muu kanalisatsioon. § 11. Soojusvarustuse liigid 1) kaugküte; 2) lokaalküte; 3) kohtküte; 4) muu soojusvarustus. § 12. Soojusallika liigid 1) katel; 2) soojuspump; 3) päikesekollektor; 4) ahi, kamin või pliit; 5) elektriotseküte; 6) muu soojusallikas. § 13. Energiaallika liigid 1) vedelkütus; 2) küttegaas, võrk; 3) küttegaas, mahuti; 4) tahke, näiteks puit, turvas, brikett, puitgraanul, saepuru; 5) elekter; 6) maasoojus ja elekter; 7) õhusoojus ja elekter; 8) päikeseenergia; 9) muu energiaallikas. § 14. Ventilatsiooni liigid 1) loomulik ventilatsioon, sealhulgas ilma loomuliku tõmbe lõõrideta; 2) sundväljatõmme; 3) sundsissepuhe ja -väljatõmme; 4) soojustagastusega ventilatsioon; 5) konditsioneerimisega ventilatsioon; 6) muu ventilatsioon. § 15. Jahutussüsteemi liigid 1) lokaalne jahutus; 2) õhkjahutus ventilatsiooniga; 3) tsentraalne vesijahutus; 4) tsentraalne jahutus külmaagensiga, näiteks freoonjahutus; 5) muu jahutussüsteem. § 16. Tualettruumide liigid 1) vesiklosett; 2) kuivkäimla; 3) tualett hoones või maaüksusel (juhul kui tualett ei paikne eluruumis); 4) muu tualett. Seadusandlik alus (täita ennekõike BIM kontrollide puhul), aga soovitav kõigi puhul, et oleks võimalik jälgida vajadu Õigusakti nimi M57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused M57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused M57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused M57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused M57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused M57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused M57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused M57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused M57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused M57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused M57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused M57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused M57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused M57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused M57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused M57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused M57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused M57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused M57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused M57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused M57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused M57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused M57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused M57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused M57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused M57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused M57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused M57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused M57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused M57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused M57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused M57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused M57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused M57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused M57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused M57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused M57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused M57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused M57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused M57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused M57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused M85 Eluruumile esitatavad nõuded M85 Eluruumile esitatavad nõuded M85 Eluruumile esitatavad nõuded M85 Eluruumile esitatavad nõuded M85 Eluruumile esitatavad nõuded M85 Eluruumile esitatavad nõuded M85 Eluruumile esitatavad nõuded M85 Eluruumile esitatavad nõuded M85 Eluruumile esitatavad nõuded M85 Eluruumile esitatavad nõuded M85 Eluruumile esitatavad nõuded M85 Eluruumile esitatavad nõuded M85 Eluruumile esitatavad nõuded M85 Eluruumile esitatavad nõuded M85 Eluruumile esitatavad nõuded M85 Eluruumile esitatavad nõuded M85 Eluruumile esitatavad nõuded M85 Eluruumile esitatavad nõuded M85 Eluruumile esitatavad nõuded M97 Nõuded ehitusprojektile M97 Nõuded ehitusprojektile M97 Nõuded ehitusprojektile M62 Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile M62 Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile M62 Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile M62 Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile M28 Puudega inimeste erivajadused M28 Puudega inimeste erivajadused M28 Puudega inimeste erivajadused M28 Puudega inimeste erivajadused M28 Puudega inimeste erivajadused M28 Puudega inimeste erivajadused M28 Puudega inimeste erivajadused M28 Puudega inimeste erivajadused M28 Puudega inimeste erivajadused M28 Puudega inimeste erivajadused M28 Puudega inimeste erivajadused M28 Puudega inimeste erivajadused M28 Puudega inimeste erivajadused M28 Puudega inimeste erivajadused M28 Puudega inimeste erivajadused M28 Puudega inimeste erivajadused M28 Puudega inimeste erivajadused M28 Puudega inimeste erivajadused M28 Puudega inimeste erivajadused M28 Puudega inimeste erivajadused M28 Puudega inimeste erivajadused M28 Puudega inimeste erivajadused M28 Puudega inimeste erivajadused M28 Puudega inimeste erivajadused M28 Puudega inimeste erivajadused M28 Puudega inimeste erivajadused M28 Puudega inimeste erivajadused M28 Puudega inimeste erivajadused M28 Puudega inimeste erivajadused M28 Puudega inimeste erivajadused M28 Puudega inimeste erivajadused EhS Projekteerimistingimused EhS Projekteerimistingimused EhS Projekteerimistingimused EhS Projekteerimistingimused EhS Projekteerimistingimused EhS Projekteerimistingimused M17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele M17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele M17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele M17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele M17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele M17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele M17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele M17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele M17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele M17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele M17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele M17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele M17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele M17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele M17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele M17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele M17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele M17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele M17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele M17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele M17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele M17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele M17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele M17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele nnekõike BIM kontrollide puhul), aga soovitav kõigi puhul, et oleks võimalik jälgida vajadust kontrolle muuta URL õigusaktile Täpsustus https://www.riigiteataja.ee/akt/110062015008 § 2. Ehitise tehnilised andmed https://www.riigiteataja.ee/akt/110062015008 § 2. Ehitise tehnilised andmed https://www.riigiteataja.ee/akt/110062015008 § 2. Ehitise tehnilised andmed https://www.riigiteataja.ee/akt/110062015008 § 2. Ehitise tehnilised andmed https://www.riigiteataja.ee/akt/110062015008 § 2. Ehitise tehnilised andmed https://www.riigiteataja.ee/akt/110062015008 § 2. Ehitise tehnilised andmed https://www.riigiteataja.ee/akt/110062015008 § 2. Ehitise tehnilised andmed https://www.riigiteataja.ee/akt/110062015008 § 2. Ehitise tehnilised andmed https://www.riigiteataja.ee/akt/110062015008 § 2. Ehitise tehnilised andmed https://www.riigiteataja.ee/akt/110062015008 § 2. Ehitise tehnilised andmed https://www.riigiteataja.ee/akt/110062015008 § 2. Ehitise tehnilised andmed https://www.riigiteataja.ee/akt/110062015008 § 2. Ehitise tehnilised andmed https://www.riigiteataja.ee/akt/110062015008 § 2. Ehitise tehnilised andmed https://www.riigiteataja.ee/akt/110062015008 § 2. Ehitise tehnilised andmed https://www.riigiteataja.ee/akt/110062015008 § 2. Ehitise tehnilised andmed https://www.riigiteataja.ee/akt/110062015008 § 2. Ehitise tehnilised andmed https://www.riigiteataja.ee/akt/110062015008 § 2. Ehitise tehnilised andmed https://www.riigiteataja.ee/akt/110062015008 § 2. Ehitise tehnilised andmed https://www.riigiteataja.ee/akt/110062015008 § 2. Ehitise tehnilised andmed https://www.riigiteataja.ee/akt/110062015008 § 2. Ehitise tehnilised andmed https://www.riigiteataja.ee/akt/110062015008 § 2. Ehitise tehnilised andmed https://www.riigiteataja.ee/akt/110062015008 § 2. Ehitise tehnilised andmed https://www.riigiteataja.ee/akt/110062015008 § 2. Ehitise tehnilised andmed https://www.riigiteataja.ee/akt/110062015008 § 2. Ehitise tehnilised andmed https://www.riigiteataja.ee/akt/110062015008 § 2. Ehitise tehnilised andmed https://www.riigiteataja.ee/akt/110062015008 § 2. Ehitise tehnilised andmed https://www.riigiteataja.ee/akt/110062015008 § 3. Eluruumi tehnilised andmed https://www.riigiteataja.ee/akt/110062015008 § 3. Eluruumi tehnilised andmed https://www.riigiteataja.ee/akt/110062015008 § 3. Eluruumi tehnilised andmed https://www.riigiteataja.ee/akt/110062015008 § 3. Eluruumi tehnilised andmed https://www.riigiteataja.ee/akt/110062015008 § 3. Eluruumi tehnilised andmed https://www.riigiteataja.ee/akt/110062015008 § 3. Eluruumi tehnilised andmed https://www.riigiteataja.ee/akt/110062015008 § 3. Eluruumi tehnilised andmed https://www.riigiteataja.ee/akt/110062015008 § 3. Eluruumi tehnilised andmed https://www.riigiteataja.ee/akt/110062015008 § 4. Mitteeluruumi tehnilised andmed https://www.riigiteataja.ee/akt/110062015008 § 4. Mitteeluruumi tehnilised andmed https://www.riigiteataja.ee/akt/110062015008 § 4. Mitteeluruumi tehnilised andmed https://www.riigiteataja.ee/akt/110062015008 § 4. Mitteeluruumi tehnilised andmed https://www.riigiteataja.ee/akt/110062015008 § 4. Mitteeluruumi tehnilised andmed https://www.riigiteataja.ee/akt/110062015008 § 4. Mitteeluruumi tehnilised andmed https://www.riigiteataja.ee/akt/110062015008 § 4. Mitteeluruumi tehnilised andmed https://www.riigiteataja.ee/akt/124082018002 § 2. Nõuded eluruumi mõõtmetele ja pinnale, lg (1) https://www.riigiteataja.ee/akt/124082018002 § 2. Nõuded eluruumi mõõtmetele ja pinnale, lg (1) https://www.riigiteataja.ee/akt/124082018002 § 2. Nõuded eluruumi mõõtmetele ja pinnale, lg (1) https://www.riigiteataja.ee/akt/124082018002 § 2. Nõuded eluruumi mõõtmetele ja pinnale, lg (1) https://www.riigiteataja.ee/akt/124082018002 § 2. Nõuded eluruumi mõõtmetele ja pinnale, lg (1) https://www.riigiteataja.ee/akt/124082018002 § 2. Nõuded eluruumi mõõtmetele ja pinnale, lg (2) https://www.riigiteataja.ee/akt/124082018002 § 2. Nõuded eluruumi mõõtmetele ja pinnale, lg (2) https://www.riigiteataja.ee/akt/124082018002 § 3. Nõuded ustele, akendele ja ligipääsetavusele, lg https://www.riigiteataja.ee/akt/124082018002 (1)3. Nõuded ustele, akendele ja ligipääsetavusele, lg § (1) https://www.riigiteataja.ee/akt/124082018002 § 3. Nõuded ustele, akendele ja ligipääsetavusele https://www.riigiteataja.ee/akt/124082018002 (2) § 3. Nõuded ustele, akendele ja ligipääsetavusele, lg (1) https://www.riigiteataja.ee/akt/124082018002 § 3. Nõuded ustele, akendele ja ligipääsetavusele (2) https://www.riigiteataja.ee/akt/124082018002 § 3. Nõuded ustele, akendele ja ligipääsetavusele (1) https://www.riigiteataja.ee/akt/124082018002 § 3. Nõuded ustele, akendele ja ligipääsetavusele (4) https://www.riigiteataja.ee/akt/124082018002 § 3. Nõuded ustele, akendele ja ligipääsetavusele (4) https://www.riigiteataja.ee/akt/124082018002 § 3. Nõuded ustele, akendele ja ligipääsetavusele (4) https://www.riigiteataja.ee/akt/124082018002 § 3. Nõuded ustele, akendele ja ligipääsetavusele (4) https://www.riigiteataja.ee/akt/124082018002 § 3. Nõuded ustele, akendele ja ligipääsetavusele (4) https://www.riigiteataja.ee/akt/124082018002 § 3. Nõuded ustele, akendele ja ligipääsetavusele (4) https://www.riigiteataja.ee/akt/118072015007 § 15. Asendiplaan (1) https://www.riigiteataja.ee/akt/118072015007 § 16. Arhitektuuri osa (1) https://www.riigiteataja.ee/akt/118072015007 § 16. Arhitektuuri osa (1) https://www.riigiteataja.ee/akt/109062015025 § 3. Ehitusprojekti ekspertiisi kohustuslikkus (2) https://www.riigiteataja.ee/akt/109062015025 § 3. Ehitusprojekti ekspertiisi kohustuslikkus (2) https://www.riigiteataja.ee/akt/109062015025 § 3. Ehitusprojekti ekspertiisi kohustuslikkus (3) https://www.riigiteataja.ee/akt/109062015025 § 3. Ehitusprojekti ekspertiisi kohustuslikkus (3) https://www.riigiteataja.ee/akt/131052018055 § 1. Määruse kohaldamisala (2) https://www.riigiteataja.ee/akt/131052018055 § 1. Määruse kohaldamisala (2) https://www.riigiteataja.ee/akt/131052018055 § 4. Nõuded parklale (1) https://www.riigiteataja.ee/akt/131052018055 § 5. Nõuded parkla sissepääsule (1) https://www.riigiteataja.ee/akt/131052018055 § 14. Nõuded pandusele https://www.riigiteataja.ee/akt/131052018055 § 14. Nõuded pandusele (4) https://www.riigiteataja.ee/akt/131052018055 § 14. Nõuded pandusele (4) https://www.riigiteataja.ee/akt/131052018055 § 14. Nõuded pandusele (6) https://www.riigiteataja.ee/akt/131052018055 § 14. Nõuded pandusele (6) https://www.riigiteataja.ee/akt/131052018055 § 14. Nõuded pandusele (11) https://www.riigiteataja.ee/akt/131052018055 § 14. Nõuded pandusele (11) https://www.riigiteataja.ee/akt/131052018055 § 14. Nõuded pandusele (11) https://www.riigiteataja.ee/akt/131052018055 § 15. Nõuded trepile (1) https://www.riigiteataja.ee/akt/131052018055 § 15. Nõuded trepile (2) https://www.riigiteataja.ee/akt/131052018055 § 15. Nõuded trepile (2) https://www.riigiteataja.ee/akt/131052018055 § 15. Nõuded trepile (2) https://www.riigiteataja.ee/akt/131052018055 § 15. Nõuded trepile (2) https://www.riigiteataja.ee/akt/131052018055 § 15. Nõuded trepile (2) https://www.riigiteataja.ee/akt/131052018055 § 15. Nõuded trepile (3) https://www.riigiteataja.ee/akt/131052018055 § 15. Nõuded trepile (3) https://www.riigiteataja.ee/akt/131052018055 § 15. Nõuded trepile (3) https://www.riigiteataja.ee/akt/131052018055 § 15. Nõuded trepile (3) https://www.riigiteataja.ee/akt/131052018055 § 15. Nõuded trepile (3) https://www.riigiteataja.ee/akt/131052018055 § 16. Nõuded käsipuule (1) https://www.riigiteataja.ee/akt/131052018055 § 16. Nõuded käsipuule (1) https://www.riigiteataja.ee/akt/131052018055 § 17. Hoone üldnõuded (2) https://www.riigiteataja.ee/akt/131052018055 § 17. Hoone üldnõuded (2) https://www.riigiteataja.ee/akt/131052018055 § 17. Hoone üldnõuded (2) https://www.riigiteataja.ee/akt/131052018055 § 20. Nõuded ukse avanemisele (1) https://www.riigiteataja.ee/akt/131052018055 § 20. Nõuded ukse avanemisele (1) https://www.riigiteataja.ee/akt/131052018055 § 20. Nõuded ukse avanemisele (1) https://www.riigiteataja.ee/akt/121122019005 § 26. Projekteerimistingimused detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel (4) https://www.riigiteataja.ee/akt/121122019005 § 26. Projekteerimistingimused detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel (4) https://www.riigiteataja.ee/akt/121122019005 § 26. Projekteerimistingimused detailplaneeringu koostamise kohustuse https://www.riigiteataja.ee/akt/121122019005 puudumisel (4) § 26. Projekteerimistingimused detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel (4) https://www.riigiteataja.ee/akt/121122019005 § 26. Projekteerimistingimused detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel (4) https://www.riigiteataja.ee/akt/121122019005 § 26. Projekteerimistingimused detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel (4) https://www.riigiteataja.ee/akt/130112018012 § 5. Hoone tuleohutuse määramine (1) Lisa 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/130112018012 § 5. Hoone tuleohutuse määramine (1) Lisa 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/130112018012 § 5. Hoone tuleohutuse määramine (1) https://www.riigiteataja.ee/akt/130112018012 § 5. Hoone tuleohutuse määramine (1) https://www.riigiteataja.ee/akt/130112018012 § 5. Hoone tuleohutuse määramine (1) Lisa 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/130112018012 § 5. Hoone tuleohutuse määramine (1) Lisa 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/130112018012 § 5. Hoone tuleohutuse määramine (1) Lisa 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/130112018012 § 5. Hoone tuleohutuse määramine (2) https://www.riigiteataja.ee/akt/130112018012 § 6. Tulepüsivus Lisa 3 Lisa 4 https://www.riigiteataja.ee/akt/130112018012 § 6. Tulepüsivus Lisa 3 Lisa 4 https://www.riigiteataja.ee/akt/130112018012 § 11. Tuletõkkesektsioon § 12. Tuletõkkesektsioonide moodustamine https://www.riigiteataja.ee/akt/130112018012 § 8. Tuletundlikkus Lisa 6 Lisa 7 https://www.riigiteataja.ee/akt/130112018012 § 8. Tuletundlikkus Lisa 6 Lisa 7 https://www.riigiteataja.ee/akt/130112018012 § 8. Tuletundlikkus Lisa 6 Lisa 7 https://www.riigiteataja.ee/akt/130112018012 § 8. Tuletundlikkus Lisa 6 Lisa 7 https://www.riigiteataja.ee/akt/130112018012 § 8. Tuletundlikkus Lisa 6 Lisa 7 https://www.riigiteataja.ee/akt/130112018012 § 8. Tuletundlikkus Lisa 6 Lisa 7 https://www.riigiteataja.ee/akt/130112018012 § 8. Tuletundlikkus Lisa 6 Lisa 7 https://www.riigiteataja.ee/akt/130112018012 § 8. Tuletundlikkus Lisa 6 Lisa 7 https://www.riigiteataja.ee/akt/130112018012 § 8. Tuletundlikkus Lisa 6 Lisa 7 https://www.riigiteataja.ee/akt/130112018012 § 53. Tuletõrjelift https://www.riigiteataja.ee/akt/130112018012 § 42. Evakuatsioonipääs § 44. Evakuatsioonipääsude arv https://www.riigiteataja.ee/akt/130112018012 § 45. Evakuatsioonitee - § 49. Evakuatsiooni- ja väljumistee ukse või sellel asuva ukse sulused https://www.riigiteataja.ee/akt/130112018012 § 11. Tuletõkkesektsioon § 12. Tuletõkkesektsioonide moodustamine Täpsustus 1 § 19. Ehitisealune pind § 19. Ehitisealune pind (3) § 22. Suletud netopind § 18. Korrus § 18. Korrus § 30. Ehitise kõrgus § 30. Ehitise kõrgus § 31. Ehitise sügavus § 32. Ehitise pikkus § 33. Ehitise laius § 34. Ehitise maht § 34. Ehitise maht § 28. Köetav pind § 27. Üldkasutatav pind § 26. Tehnopind § 6. Materjali liigid § 6. Materjali liigid § 6. Materjali liigid § 6. Materjali liigid § 6. Materjali liigid § 6. Materjali liigid § 23. Ruumi pind ja § 24. Eluruumi pind § 23. Ruumi pind ja § 25. Mitteeluruumi pind Vabariigi valitsuse määrus nr.103 "Aadressiandmete süsteem" § 17. Ruumide liigid § 23. Ruumi pind ja § 24. Eluruumi pind § 28. Köetav pind § 17. Ruumide liigid § 17. Ruumide liigid § 29. Rõdu ja lodža pind Vabariigi valitsuse määrus nr.103 "Aadressiandmete süsteem" Majandus- ja taristuministri määrus nr.51 Ehitise kasutamise otstarvete loetelu lisa 1 Majandus- ja taristuministri määrus nr.51 Ehitise kasutamise otstarvete loetelu lisa 1 § 23. Ruumi pind ja § 25. Mitteeluruumi pind § 28. Köetav pind § 29. Rõdu ja lodža pind https://www.riigiteataja.ee/akt/131052018055 § 16. Nõuded käsipuule https://www.riigiteataja.ee/akt/105062015001 https://www.riigiteataja.ee/akt/119042016003 https://www.riigiteataja.ee/akt/110062015008 https://www.riigiteataja.ee/akt/110062015008 https://www.riigiteataja.ee/akt/119042016003 Selge on M57 osa, kus on nõuded andmete esitamisele. Teiste määruste Vajalik ainult parameetriliste nõuetest tulev vajalik info vajab täpsustamist, selgitamist, korrastamist. kontrollide puhul? Andmeväli/ (+ objektid, atribuudid, seosed?) Täpsustused, täiendused, esituse vormi ja sisu kindlaksmääramine vajalik, vastavalt BIM kontrollide Mõõde eripärale 1) ehitisealune pind; m2 2) maapealse osa alune pind; m2 3) suletud netopind; m2 4) maapealse osa korruste arv; tk 5) maa-aluse osa korruste arv; tk 6) absoluutne kõrgus; m 7) kõrgus; m 8) sügavus; m 9) pikkus; m 10) laius; m 11) maht; m3 12) maapealse osa maht; m3 13) köetav pind; (tuleb energiamärgise arvutamisega seoses juurde m2 sisekliima tagamisega köetav pind, siis vaja seda rida täiendada) 14) üldkasutatav pind; m2 15) tehnopind; m2 17) kande- ja jäigastavate konstruktsioonide materjal; Valim 18) katuste ja katuslagede kandva osa materjal; Valim 19) vahelagede kandva osa materjal; Valim 20) välisseina liik; Valim 21) katusekatte materjal; Valim 22) välisseina välisviimistluse materjal; Valim 32) liftide arv; tk 33) eluruumide arv; tk 34) eluruumide pind; m2 36) mitteeluruumide arv; tk 37) mitteeluruumide pind; m2 1) eluruumi number aadressandmete süsteemi infosüsteemi andmete alusel; number 2) eluruumi sissepääsu korrus; number 3) eluruumi tubade arv; tk 4) eluruumi pind; m2 5) eluruumi köetav pind; m2 12) eluruumi avatud köökide arv; tk 13) eluruumi köökide arv; m2 14) eluruumi rõdude ja lodžade pind. m2 1) mitteeluruumi number aadressandmete süsteemi infosüsteemi Number andmete alusel; 2) mitteeluruumi sissepääsu korrus; Number 3) mitteeluruumi nimetus; tekst 4) mitteeluruumi kasutamise otstarve; Kood 5) mitteeluruumi pind; m2 6) mitteeluruumi köetav pind; m2 11) mitteeluruumi rõdude ja lodžade pind. m2 eluruumi osa eluruumi osa kasutusotstarve (… tuba) kood? tekst? eluruumi osa pind m2 eluruumi osa laius m eluruumi osa kõrgus m eluruumi osa ruumilahendus (katusekorruse kaldseintega tuba) eluruumi osa pind tingimusega kõrgus >= 1,6 m2 eluruumil teistest eluruumidest eraldi sissepääsu/ukse olemasolu Jah/ei eluruumi osa eraldatus uksega ühendatavate ruumide tüübid/kasutusotstarbed eluruumi osa uste arv ukseava laius m ukseava kõrgus m lifti olemasolu tingimustel: jah/ei hoone korruste arv hoone sissepääsu korrus lifti sissepääsude asukohad ruumiline ühendus eluruumi sissepääsu ja lifti sissepääsu vahel ruumiline ühendus hoone sissepääsu ja lifti vahel ehitise paiknemine krundil (X,Y,Z) ehitise arhitektuurilahendus; Kas rakenduvad puuetega inimeste nõuded? inimeste arv hoones Ehitise kasutusotstarve (KAOS) Ehitise kõrgus maapinnast Ehitise sügavus Kas ehitises osutatakse avalikkusele suunatud teenust? KAOS? Kas ehitis või selle osa peab planeeringu või projekteerimistingimuste kohaselt vastama puudega inimeste erivajadustest tulenevatele nõuetele. Parkimiskohtade arv tk Parkla sisse- ja väljapääsu läbipääsuavade laiused m Panduse pikikalle % Panduse pikkus m Panduse puhkemademe pikkus m Käsipuude olemasolu pandusel Jah/Ei Panduse äärise kõrgus m Ruumi kõrgus panduse kohal m Panduse liik (sirgpandus/keerdpandus) Panduse liiklussuund (ühe- , kahesuunaline) Trepi/tõusu astmete arv tk Trepiastme laius m Trepiastme kõrgus m Trepimademe olemasolu trepil Jah/Ei Ruumi kõrgus trepimademe kohal m Trepi asukoht/liik (hoonesisene, kaetud välistrepp, lahtine välistrepp) Trepi algus (korrus?) Trepi lõpp (korrus?) Käsipuude olemasolu trepil Jah/Ei Trepi atribuut: Käsipuude olemasolu trepil (paremal, vasakul) Trepi atribuut: käsipuude pidevus (jätkumine trepimademetel) Käsipuu kõrgus trepiastme esiservast mõõdetuna m Käsipuu kaugus seinast/piirdest m astmeteta tõusu/panduse olemasolu sissepääsutasandini liikumisruumi pikkus ja laius sissepääsu ukse ees m*m liikumisruumi horisontaalsus Evakuatsiooni suund ust ümbritseval alal Ukse avanemise suund Ukse avanemise määr (max) 1) kasutamise otstarve; Kood 2) suurim lubatud arv maa-alal; tk 3) asukoht; (X,Y,Z) punktikogum 4) lubatud suurim ehitisealune pind; m2 5) kõrgus ja vajaduse korral sügavus; m 7) maa- või veealal asuvate ehitiste teenindamiseks vajaliku ehitise (X,Y,Z) võimalik asukoht; tuleohutuslik kasutusviis https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1301/1201/8012/Lisa tuleohutuslik kasutusotstarve 1_21112018.pdf# ehitisealune pind m2 suletud netopind m2 kõrgus m korruste arv tk Hoone kasutajate arv in tuleohutusklass TP1/TP2/TP3 kandekonstruktsioonide tulepüsivus min tuletõkkesektsioonide tulepüsivus min tuletõkkesektsiooni piirpindala m2 sisepindade seinade ja lagede tuletundlikkus https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1301/1201/8012/Lisa sisepindade põrandate tuletundlikkus %206_21112018.pdf# välisseinade välispindade tuletundlikkus õhutuspilu välispinna tuletundlikkus https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1301/1201/8012/SI õhutuspilu sisepinna tuletundlikkus M_m17_Lisa7.pdf# https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1301/1201/8012/SI M_m17_Lisa7.pdf# soojustussüsteemi tuletundlikkus tehniliste ruumide seinade ja lagede, sh panipaikade vaheseinade tuletundlikkus Hoone tehniliste ruumide põrandate tuletundlikkus on esitatud ja vastab nõuetele https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1301/1201/8012/Lisa %206_21112018.pdf# Hoone katlaruumi põranda tuletundlikkus on esitatud ja vastab nõuetele tuletõrjelift Jah/ei ning tk evakuatsioonipääsude arv tk väljumistee pikkus m tuletõkkesektsioonide graafiline esitlus - Vajalik ainult parameetriliste kontrollide puhul? Täpsus Kommentaar 0.1 0.1 0.1 1 1 0.1 0.1 0.1 0.1 0.1 1 1 0.1 0.1 0.1 1 1 0.1 1 0.1 https://www.riigiteataja.ee/akt/10901201801 0 1 1 0.1 0.1 1 0.1 0.1 https://www.riigiteataja.ee/akt/10901201801 0 1 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1050/620 1/5001/MKM_m51_lisa.pdf# https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1050/620 1 1/5001/MKM_m51_lisa.pdf# 0.1 0.1 0.1 0,1 0,1 0,1 0,1 0,001 0,001 1 0.1 1 0.1 0.1 0.001 0.1 1 0.001 0.001 0.1 0.001 0.001 0.1 100% 1 Lingi all määrus, millest võib täpsuse välja lugeda Määruses kirjas, kuidas vastavaid mõõtmeid 0.1 arvestada Määruses kirjas, kuidas vastavaid mõõtmeid 0.1 arvestada w.riigiteataja.ee/aktilisa/1301/1201/8012/Lisa 1_21112018.pdf# 0.1 0.1 0.1 1 1 - Ette tähis R (R30, R60) 1 Ette tähis EI (EI30, EI60) 1 0.1 w.riigiteataja.ee/aktilisa/1301/1201/8012/Lisa %206_21112018.pdf# ww.riigiteataja.ee/aktilisa/1301/1201/8012/SI M_m17_Lisa7.pdf# ww.riigiteataja.ee/aktilisa/1301/1201/8012/SI M_m17_Lisa7.pdf# w.riigiteataja.ee/aktilisa/1301/1201/8012/Lisa %206_21112018.pdf# 1 1 0.1 - Kas andmed on BIM projektis BIM info link 1 BIM info link 2 HD LISA 2 HANKELEPINGU PROJEKT HANKELEPINGU PROJEKT Tallinn Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab põhimääruse alusel kantsler Ando Leppiman (edaspidi Tellija), ja ... registrikood ..., asukoht ..., mida esindab ... (edaspidi Täitja), keda edaspidi nimetatakse eraldi Pooleks ja ühiselt Poolteks, sõlmivad käesoleva hankelepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1 Lepingu eesmärgiks on reguleerida Poolte suhteid, õigusi, kohustusi ning vastutust Lepingu esemeks oleva töö „BIM-põhise loamenetluse tarkvaralahenduse väljaarendamine“ (edaspidi Töö) teostamisel, järgides Lepingus, hanke alusdokumentides ja selle lisades sätestatud tingimusi. 1.2 Pooled juhinduvad lepingu täitmisel ja omavaheliste suhete reguleerimisel Lepingust ning Lepinguga reguleerimata küsimustes hanke alusdokumentides ja selle lisades sätestatud tingimustest ning Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. 1.3 Leping sõlmitakse Tellija korraldatud avatud hankemenetlusega riigihanke „BIM-põhise loamenetluse tarkvaralahenduse väljaarendamine“ (viitenumber XXX) tulemusena ning vastavuses hanke alusdokumentidele ning Täitja edukaks tunnistatud pakkumusele. 1.4 Poolte esindajad kinnitavad, et neil on kõik õigused j a piisavad volitused sõlmida Leping esindatava nimel kooskõlas õigusaktidega ning nad ei tea ühtegi takistust Lepinguga võetud ja selles sätestatud kohustuste täitmiseks. 1.5 Mõisted „Tellija“ ja „Täitja“ hõlmavad kõiki vastavalt Tellijaga või Täitjaga töö- või teenistussuhetes olevaid isikuid, aga samuti kõiki teisi isikuid, keda Tellija või Täitja on kaasanud teise Poole nõusolekul Lepingu täitmisse. 1.6 Täitja esindaja kinnitab, et tal on tehniline kompetentsus ja võimalused Lepingu professionaalseks ja nõuetekohaseks täitmiseks. 1.7 Lepingu dokumendid koosnevad Lepingust, Lepingu lisadest ning Lepingu võimalikest muudatustest, milles lepitakse kokku pärast Lepingu allkirjastamist. 1.8 Käesoleva Lepingu allakirjutamise hetkel on Lepingule lisatud ja Pooled loevad Lepingu lisadeks järgmised dokumendid: Lisa 1 – Töö üleandmise ja vastuvõtmise akti vorm; Lisa 2 – Tehniline kirjeldus koos lisadega; Lisa 3 – Hanke alusdokumendid koos nende lisadega (leitavad e-riigihangete keskkonnas); Lisa 4 – Täitja pakkumus. 2. Lepingu ese, Töö teostamise tähtaeg ning Töö üleandmine ja vastuvõtmine 2.1 Lepingu esemeks on Töö teostamine, järgides Lepingus, hanke alusdokumentides ja nende lisades sätestatud tingimusi. Töö täpsem kirjeldus on sätestatud Lepingu Lisas 2 „Tehniline kirjeldus“. 2.2 Täitja teostab punktis 2.1 nimetatud Töö ja annab selle Tellijale üle koos digitaalselt allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise aktiga (edaspidi akt). Täitja annab Töö üle vastavalt Lepingu Lisa 2 punktile 3.1 etapiviisiliselt alljärgnevalt: 2.2.1 I etapi tulemite üleandmine hiljemalt 4 kuud pärast Lepingu sõlmimist; 2.2.2 II etapi tulemite üleandmine hiljemalt 10 kuud pärast Lepingu sõlmimist; 2.2.3 III etapi tulemite üleandmine hiljemalt 12 kuud pärast Lepingu sõlmimist. 2.3 Tellija vaatab Töö üle ja tagastab digitaalselt allkirjastatud akti Täitjale 15 tööpäeva jooksul arvates Töö üleandmisest juhul, kui Töö on teostatud vastavalt lepingutingimustele. 2.4 Töö lepingutingimustele mittevastavuse korral kohustub Tellija punktis 2.3 nimetatud perioodi jooksul sellest Täitjat teavitama ja osutama konkreetsele puudusele Töös ning määrama mõistliku tähtaja puuduse kõrvaldamiseks või uue, lepingutingimustele vastava Töö esitamiseks. 2.5 Täitja arvestab Töö teostamisel Tellija antud juhistega ning kõrvaldab Tellija nõudmisel Töös esinevad puudused Tellija määratud tähtajaks. 3. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord 3.1 Lepingu maksumus on xxxxxx eurot, millele lisandub käibemaks (20%). Lepingu maksumus tasutakse Täitjale punktis 2.2 nimetatud etappide kaupa: 3.1.1 25% lepingu hinnast (xxx eurot) makstakse välja pärast punktis 2.2.1 viidatud Töö tulemite üleandmist ja Tellija poolt heakskiitmist (digitaalselt allkirjastatud akti tagastamist vastavalt Lepingu punktile 2.3); 3.1.2 65% lepingu hinnast (xxx eurot) makstakse välja pärast punktis 2.2.2 näidatud tulemuse esitamist ja Tellija poolt heakskiitmist (digitaalselt allkirjastatud akti tagastamist vastavalt Lepingu punktile 2.3); 3.1.3 10% lepingu hinnast (xxx eurot) makstakse välja pärast punktis 2.2.3 näidatud tulemuse esitamist ja Tellija poolt heakskiitmist (digitaalselt allkirjastatud akti tagastamist vastavalt Lepingu punktile 2.3). 3.2 Pärast Lepingu punktis 2.2 nimetatud akti allkirjastamist Poolte poolt ja heakskiitmist punktis 2.3 nimetatud tingimuste kohaselt esitab Täitja arve Lepingu punktis 2.1 nimetatud Töö teostamise eest. Tasu makstakse välja vastavalt Lepingu punktides 3.1.1-3.1.3 sätestatud etappide kaupa Täitja nimetatud arveldusarvele. 3.3 Tellija tasub lepingutingimustele vastava Töö eest pärast selle vastuvõtmist hiljemalt 30 päeva jooksul Täitja esitatud arve kättesaamisest arvates. 3.4 Täitja esitab Tellijale arve masintöödeldaval kujul, vastavalt kehtivale e-arve standardile (http://www.pangaliit.ee/et/arveldused/e-arve). Arvele märgitakse Tellija dokumendiregistris registreeritud Lepingu number ja Lepingus nimetatud Tellija kontaktisik. 2 4. Tellija õigused ja kohustused 4.1 Tellijal on õigus: 4.1.1 nõuda Täitjalt vastavalt Lepingu tingimustele nõuetekohast ja tähtaegset Töö teostamist ja selle üleandmist; 4.1.2 nõuda Täitjalt töölõikude asendamist samaväärsetega ilma lisatasuta, kui Töö teostamise käigus selgub, et vahetus aitab paremini saavutada Töö tulemusi eeldusel, et asendatavat töölõiku ei ole veel sooritama asutud ja Täitja meeskonna ressursivajadus on vahetatavate töölõikude puhul sarnane või on uus töölõik kaetav Täitja meeskonna vaba ressursiga; 4.1.3 kontrollida Töö teostamise käiku ja nõuda Täitjalt Töö teostamise kohta informatsiooni; 4.1.4 pöörduda vajadusel kolmanda isiku poole sõltumatu eksperthinnangu saamiseks Töö kvaliteedi kohta; 4.1.5 kasutada õiguskaitsevahendeid (sh öelda Leping üles), samuti nõuda Lepingus sätestatud juhtudel leppetrahvi, kui Täitja ei pea kinni Lepingus, selle lisades või muudes Lepingu juurde kuuluvates dokumentides sätestatud tähtaegadest, tingimustest ja maksumusest, samuti kui Täitja ei täida või täidab mittevastavalt muid endale Lepinguga võetud kohustusi. 4.2 Tellija on kohustatud: 4.2.1 esitama Töö teostamiseks vajalikud andmed ja informatsiooni või korraldama neile juurdepääsu; 4.2.2 Täitja esitatud Töö üle vaatama ja vastu võtma, kui Töö on teostatud nõuetekohaselt ja vastab lisades 2 ja 3 toodud nõuetele; 4.2.3 Töö mittevastavuse korral Lepingu tingimustele teatama sellest Täitjale punktis 2.3 nimetatud tähtaja jooksul koos puuduste kõrvaldamiseks sätestatud tähtajaga; 4.2.4 maksma Täitjale Töö eest tasu punktis 3 sätestatud tingimustel. 5. Täitja õigused ja kohustused 5.1 Täitjal on õigus: 5.1.1 nõuda Tellijalt Töö teostamiseks vajalike andmete ja informatsiooni esitamist või neile juurdepääsu võimaldamist; 5.1.2 kasutada Töö teostamisel oma töömeetodeid ja -vahendeid; 5.1.3 saada nõuetekohaselt teostatud ja Tellija vastuvõetud Töö eest punktis 3 ettenähtud tasu. 5.2 Täitja on kohustatud: 5.2.1 teostama Töö professionaalselt ja nõuetekohaselt vastavalt Lepingu tingimustele, hanke alusdokumentidele, pakkumusele ja Poolte kirjalikult taasesitatavas vormis kokku lepitud täpsustustele ning andma Töö Tellijale või tema näidatud isikule üle Lepingus sätestatud tähtaegadeks ja korras; 5.2.2 järgima Töö teostamisel Lepingus ja õigusaktides sätestatud nõudeid ning tagama Lepingust tulenevate kohustuste täitmise kooskõlas heade kommetega; 5.2.3 lubama Tellijal kontrollida Töö teostamise käiku ja esitama Tellija nõudmisel Töö teostamise kohta informatsiooni; 5.2.4 Tellija nõudmisel asendama töölõike samaväärsetega ilma lisatasuta, kui Töö teostamise käigus selgub, et vahetus aitab paremini saavutada Töö tulemusi eeldusel, et asendatavat töölõiku ei ole veel sooritama asutud ja Täitja meeskonna ressursivajadus on vahetatavate töölõikude puhul sarnane või on uus töölõik kaetav Täitja meeskonna vaba ressursiga; 3 5.2.5 tähistama Töö struktuuritoetuse logoga vastavalt Vabariigi Valitsuse 12.09.2014 määrusele nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord“. 6. Vastutus 6.1 Lepingut rikkunud Pool on kohustatud tekkinud kahjud teisele Poolele hüvitama. 6.2 Juhul, kui Täitja ei esita Tellijast mitteolenevatel põhjustel tähtajaks tellitud Tööd, on Tellijal õigus nõuda Täitjalt leppetrahvi 0,5% Töö maksumusest päevas iga viivitatud päeva eest, kuni Töö üleandmiseni, kuid mitte kauem kui kolmkümmend päeva. Tellijal on õigus leppetrahvi summa võrra vähendada Täitjale Töö eest tasumisele kuuluvat summat. 6.3 Leppetrahvi nõudmine ei välista Tellija õigust kasutada Täitja suhtes teisi seadusega ettenähtud õiguskaitsevahendeid. Lisaks leppetrahvi tasumisele on Tellijal õigus nõuda Täitjalt Lepingu täitmist ja/või kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud. 6.4 Juhul, kui Töö mittevastavuse korral ei kõrvalda Täitja puudusi või ei esita uut, nõuetekohaselt teostatud Tööd punktis 2.4 nimetatud tähtajaks, on Tellijal õigus alandada kokkulepitud Töö maksumust kuni 30% ja/või Lepingust taganeda ning nõuda tekitatud kahju hüvitamist. 6.5 Tellija kohustub nõuetekohaselt teostatud ja tema poolt heakskiidetud Töö eest arve mitteõigeaegse tasumise korral maksma Täitjale viivist 0,05% õigeaegselt tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Viivise arvestamist alustatakse viieteistkümnendast päevast ning arvestatakse iga viivitatud päeva eest, kuid mitte kauem kui kuuskümmend päeva. 6.6 Lepingus sätestatud viiviste ja leppetrahvide tasumine ei vabasta Pooli Lepingust tulenevate muude kohustuste täitmisest. 6.7 Poole koguvastutus seoses Lepingu täitmisega on piiratud punktis 3.1 nimetatud lepingutasu kahekordse summaga. 7. Vääramatu jõud 7.1 Pooled vastutavad kohustuste rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui rikkumine on vabandatav. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui selle on põhjustanud prognoosimatud või Poole tegevusest olenematud asjaolud (vääramatu jõud). Vääramatu jõud on asjaolu, mida Pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta Lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks, seda väldiks, takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. 7.2 Vääramatu jõu esinemise korral muutuvad Lepingus nimetatud tähtajad perioodi võrra, mille jooksul vääramatu jõu tegurid takistavad Lepingu täitmist. 7.3 Pool, kes rikub kohustust vääramatu jõu asjaolude tõttu, peab vääramatu jõu asjaoludest ja nende mõjust viivitamata teatama teisele Poolele pärast seda, kui Pool sai teada või pidi teada saama vääramatu jõu asjaoludest. Poolel on kohustus võtta tarvitusele kõik võimalikud abinõud vääramatu jõu asjaolude ning nende tagajärjel tekitatava kahju vältimiseks või mõju vähendamiseks. Pool on kohustatud jätkama oma lepinguliste kohustuste täitmist niipea, kui vääramatu jõu asjaolud on kõrvaldatud. 8. Teabe vahetamine 8.1 Pooled kohustuvad teist Poolt teavitama kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada või takistada Lepingus sätestatud kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist. 8.2 Teade loetakse teisele Poolele kätte toimetatuks, kui: 8.2.1 teade on edastatud teisele Poolele elektronposti teel digitaalselt allkirjastatuna (teate edastamise päeval); 8.2.2 teade on üle antud allkirja vastu (teate allkirjastamise kuupäeval); 4 8.2.3 teade on saadetud postiasutuse tähitud kirjaga teise Poole näidatud aadressil (kui postitamisest on möödunud kolm päeva). 8.3 Punktis 8.2 nimetatud viisil peavad olema edastatud eelkõige Poolte Lepingu lõpetamise avaldused, samuti Poole nõue teisele Poolele, mis esitatakse tulenevalt Lepingu rikkumisest. 8.4 Informatiivset teadet võib anda ka telefoni ja e-kirja teel. 8.5 Kõigist muudatustest Lepingus nimetatud andmetes teatatakse teisele Poolele kahe tööpäeva jooksul muudatuste tegemisest arvates. 9. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõpetamine 9.1 Leping jõustub pärast Lepingu mõlemapoolset allakirjutamist ja kehtib kuni Poolte võetud kohustuste nõuetekohase täitmiseni või ennetähtaegse lõpetamiseni. 9.2 Lepingut võib muuta Poolte kokkuleppel kooskõlas riigihangete seaduses toodud reeglitega. 9.3 Pooltel on õigus Lepingust taganeda või Leping üles öelda juhul, kui teine Pool rikub oluliselt Lepingust tulenevaid kohustusi. Lepingu võib üles öelda etteteatamise tähtajata pärast seda, kui teine Pool ei täida lepingujärgseid kohustusi ning ei ole Lepingu rikkumist kõrvaldanud 15 tööpäeva jooksul temale Lepingu rikkumise lõpetamise nõude esitamisest arvates. 10. Vaidluste lahendamine 10.1 Kõik Lepingu täitmisest, muutmisest, lõpetamisest või vastutuse kohaldamisest tulenevad vaidlusküsimused lahendatakse läbirääkimiste teel. 10.2 Kui läbirääkimistega kokkulepet ei saavutata, lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi õigusaktidega sätestatud korras Tellija asukohajärgses kohtus. Lepingu sisu puhul kohaldatakse Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte. 10.3 Lepingu tõlgendamisel lähtutakse Poolte ühisest tegelikust tahtest, isegi kui see erineb sõnade tavapärasest tähendusest. Kui Poolte ühist tegelikku tahet ei õnnestu kindlaks teha, tuleb Lepingut tõlgendada nii, nagu teise Poolega samasugune mõistlik isik pidi Lepingut samade asjaolude esinemise korral mõistma. 10.4 Lepingu tingimust tuleb tõlgendada koos Lepingu teiste tingimustega, andes igaühele neist tähenduse, mis lähtub Lepingu kui terviku tähendusest. 11. Muud sätted 11.1 Kumbki Pool ei tohi Lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi anda üle kolmandale isikule ilma teise Poole nõusolekuta. 11.2 Lepinguga seonduva konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid teise Poole eelneval kirjalikul nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele Poole audiitoritele, advokaatidele ja pankadele ning juhtudel, kui Pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama. Täitja on teadlik, et Leping on avalik, välja arvatud osades, mis on märgitud avaliku teabe seadusest tulenevatel alustel asutusesiseseks kasutamiseks. 11.3 Täitja on teadlik, et Töö tulemused (sh vahetulemused) on vastavalt hanke alusdokumentidele avalikud ning Tellijal on õigus neid ilma Täitja nõusolekuta avalikustada. 11.4 Leping allkirjastatakse digitaalselt. 11.5 Töö on teos autoriõiguse seaduse mõistes. 11.6 Varaliste õiguste loovutamine: 5 11.6.1 Täitja loovutab Tellijale kõik Tööga seonduvad autoriõiguse varalised õigused alates Töö vastuvõtmisest Tellija poolt. Täitjal ei ole õigust anda Tellijale loovutatud õigustega samasuguseid õigusi kolmandatele isikutele; 11.6.2 Täitja kinnitab, et tal on õigus Tellijale neid üle anda ning juhul, kui kolmandad isikud esitavad Tellijale seoses nende õigustega mingeid nõudmisi, hüvitab Täitja Tellijale kõik sellistest nõudmistest tulenevad kahjud ja kulud; 11.6.3 Tasu autoriõiguse varaliste õiguste loovutamise ja isiklike õiguste kasutusõiguse eest sisaldub Lepingu punktis 3.1 nimetatud tasus. 11.7 Tellijal on õigus kasutada Tööd (teost) ja muid Töö tulemusi igal viisil, sh avaldada, levitada, reprodutseerida, esitada, muuta või täiendada ilma territoriaalsete piiranguteta, sh üldkasutatavas arvutivõrgus. Samuti võib Tellija kasutada teost viisil, mis toob kaasa või võib kaasa tuua teose või selle osade olulises mahus töötlemise. Teose või selle osade avalikustamisel, refereerimisel ja/või viitamisel kohustub Tellija viitama Täitjale. 11.8 Töö käigus välja töötatud originaalsed metoodikad ja uuringu käigus saadud, koostatud või kogutud anonüümseks muudetud andmed ja muu materjali (näiteks küsimustikud, joonised, juhendid, lisaandmed) annab Täitja Tellijale üle pärast töö valmimist ning need kuuluvad Tellijale. Täitja võib endale jätta materjalide ja andmete koopiad, kuid ilma Tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta ei tohi ta neid kasutada Lepinguga mitteseotud eesmärkidel, v.a teadus- ja õppetöös. 12. Poolte volitatud esindajad 12.1 Tellija volitatud esindaja Lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja Töö vastuvõtmisel on Christopher-Robin Raitviir e-post: [email protected] telefon +372 5858 6446. 12.2 Täitja volitatud esindaja Lepingu tingimuste täitmisel ja kontrollimisel ja Töö üleandmisel on ..., e-post ..., telefon .... 12.3 Tellija volitatud esindajal on õigus esindada Tellijat kõikides Lepinguga seotud küsimustes, välja arvatud Lepingu muutmine, tähtajalise Lepingu ühepoolne lõpetamine ning leppetrahvi, viivise ja/või kahjude hüvitamise nõude esitamine. 12.4 Juhul, kui Tellija või Täitja asendab oma esindaja teisega, teatab ta sellest teisele Poolele vastavalt punktis 8 sätestatule. Poolte rekvisiidid Täitja: Tellija: ... Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ ... Ando Leppiman ... kantsler 6 Lepingu Lisa 1 „Töö üleandmise-vastuvõtmise akt“ (vorm) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja ... vahel sõlmitud Lepingu nr … juurde Töö üleandmise-vastuvõtmise akt Käesolev Töö üleandmise-vastuvõtmise akt (edaspidi akt) on koostatud ... (edaspidi: Täitja) … poolt ja esitatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna ehitisregistri BIM- projektijuhile Christopher-Robin Raitviir’ile (edaspidi: Tellija), tõendamaks, et Täitja andis üle Poolte vahel … . ... .2020. a. sõlmitud Lepingu „BIM-põhise loamenetluse tarkvaralahenduse väljaarendamine“ nr … alusel osutatud Töö alljärgnevalt: 1. … (üleantava Töö nimetus, detailne kirjeldus (kas on lõpparuanne või vahearuanne ning mida üleantav Töö hõlmab), ajavahemik, maht, täidetud tingimused, vajadusel viited Lepingu punktidele vms). 2. Tellija on Töö osutamise tulemustega tutvunud ning kiidab Töö osutamise tulemused heaks, millega ühtlasi loetakse Täitja poolt üle antud Töö vastuvõetuks. Akt on aluseks Täitja poolt Tellijale kooskõlas Lepingu punktiga 3.2 arve esitamiseks summas … (summa sõnades) eurot. Akt omab digitaalselt allkirjastatuna juriidilist jõudu ning edastatakse elektrooniliselt mõlemale Poolele. Täitja Tellija /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 7 Ehitisregistri tarkvaraline arhitektuur Ver. 9 05.03.2020 Ülo Puskar, Kristjan Kaiklem Alates 2018 neljandast kvartalist on planeerimisel EHR arhitektuuri muudatused ning uue e-ehituse keskkonna arendused, mis lähtuvad käesolevas dokumendis toodud nõuetest. Käesolev dokument kajastab MKM IT osakonna ja EHR arendajate poolt tehtud e-ehituse keskkonna arhitektuuri kokkuleppeid. Uutes arendustes tuleb järgida käesolevat dokumenti. Juhul, kui tekkib vajadus käesolevas dokumendis toodud nõudeid laiendada või muuta tuleb selleks eelnevalt saavutada kokkuleppe MKM IT spetsialistidega ning tehtud kokkulepped käesolevasse dokumenti sisse viia. Arhitektuuri muutmise eesmärk 1. Lammutada olemasolev monoliitne Javal baseeruv EHR (edaspidi vana e. olemasolev EHR) rakendus osadeks, et a. Tagada lõppkasutajatele kiirem töökeskkond (praegune rakendus on tänu keerukusele kohati muutunud väga aeglaseks). b. Muuta rakenduse edasiarendamine kiiremaks ja odavamaks (tänase monoliitse rakenduse arendamine nõuab pikka õpiaega, testimine on ajamahukas ja seetõttu on arendused kauakestvad ning kallid). 2. Tagada uus (edaspidi viidatakse uuel arhitektuuril baseeruvale EHR rakendusele, kui uuele EHR-le) ja tehniliselt kaasaegne platvorm e-ehituse kontseptsiooni realiseerimiseks. E-ehituse üks oluline osa on EHR ja seetõttu on vajalik, et EHR tehniline lahendus võimaldaks realiseerida kõiki e-ehituse vajadusi. 3. Tagada EHR jätkusuutlikkus võttes arendustes kasutusele järk järgult uusi tehnoloogiaid ja rakenduse käitluskeskkondi nii, et olemasolevaid rakendusi saaks töös hoida, kuni uued need välja vahetavad. 4. Tagada EHR vastavus kõigile ISKE klassiga määratud nõuetele. Uue EHR-i tarkvaralise arhitektuuri põhimõtted 1. Arhitektuur lähtub mikroteenuste kontseptsioonist (https://en.wikipedia.org/wiki/Microservices), ehk plaanis on EHR monoliitrakendus jagada osadeks nii, et iga osa oleks käsitletav eraldi käitatava teenusena. (Mikroteenuse asemel on edaspidi kasutusel sõna teenus). 2. Olemasolev rakendus on töös senikaua, kui uued teenused selle järk järgult välja vahetavad. Uute teenuste arendusel lähtume „Brownfield“ arendusmetoodikast (https://en.wikipedia.org/wiki/Brownfield_(software_development)), ehk teenuste loomine lähtub olemas olevast tarkvarast ja seetõttu on vajalik, et teenuste arendajad omaksid põhjalikke teadmisi EHR olemasoleva rakenduse kohta. 3. EHR tarkvaraline arhitektuur koosneb järgnevatest tasemetest: a. Kasutajaliides b. Veebiserver c. Rakendusserver d. Andmebaas web Architecture diagram Client Browser Page EHR Java Client Browser:: application EHR React User Interface REST requests TMS requests «link» «link» Apache Web Server Docker EHR API «link» «redirect» Proxy Proxy Link to Menetlus React page load Page close «link» «link» Routing to service provider App server «redirect» EHR Java application Docker container Docker containers API component App server::EHR UI provider NodeJS/Python/Java Java application:: NodeJS(React Old EHR pages «redirect» App) TMS, WMTS SQL SQL SQL Connection to database «builds» Oracle 12.2 DB server EHR database GeoLocation Andmeait PostgreSql PostgreSQL kaart.maaamet.ee JSON SQL JSON SQL Docker Docker Rabbit MQ Online data messaging Datapump Joonis 1 EHR - arhitektuur e. Kasutajaliides: i. Kasutajaliides (User Interface) – lähtub microfrontend (https://micro- frontends.org/) põhimõttest ehk kasutajaliides on jaotatud teenuste vahel komponentideks (custom elements). Komponentide laadimiseks kasutame SSI(server side include). Kõikides jagatud komponentides kasutame ühte ja sama jagatud ruuterit (router), et ära hoida komponentide vahel lülitamisel page reload vajadust. ii. Kõik uued komponendid kasutavad ühtesid ja samasid aluskomponente: JS Polyfills, Veateated, monitooring, püsifailide hoidmine. iii. Kasutajaliidese loomisel kasutame React, HTML, CSS ja Javascripti viimaseid versioone. iv. Kasutajaliides luuakse EHR aluskomponentidest, mis asuvad projektis: https://git.mkm.ee/ehr/ehr-k8s-pipeline/ehr-components. See projekt oli esialgselt koopia MTA poolt arendatud komponentidest: https://koodivaramu.eesti.ee/veebiraamistik/react/tree/MTA v. EHR aluskomponendi loomisel ei tohi muuta esialgseid MTA komponente. Esialgse komponendi alusel tuleb luua uus komponent ning lisada see EHR komponentide projektis “src/ehr_components” folderisse. vi. E-ehituse kasutajaliides käivitub juurkomponendist, mis asub projektis: https://git.mkm.ee/ehr/ehr-k8s-pipeline/ehr-ui ning kõik uued loodavad komponendid peavad olema integreeritud juurkomponenti. vii. Kasutajaliidese juurkomponent integreeritakse olemasoleva Java rakendusega iframe kaudu, nii et alati käivitatakse juurkoponent ning sellest omakorda alamkomponendid näiteks kui vanast rakendusest on vaja käivitada komponent “andmete esitamise teatis” siis Java rakenduses kutsutakse iframe, millel esmalt käivitub juurkomponent ning sellest omakorda “andmete esitamise teatis” või kui java rakendusest käivitatakse arhiivi komponente siis samuti esmalt käivitatakse juurkomponent ning sellelt vajaminev arhiivi alamkomponent. viii. Seni, kuni on kasutusel olemasolev Java rakendus tuleb juurkomponendi poole pöördumisel edastada kasutaja sessiooni andmed, komponentide käivitamiseks vajalikud parameetrid jm. Komponendi tööks vajalik info salvestada e-ehituse Redis andmebaasi ning tagada, et see info säiliks seal kasutaja sessiooni aegumiseni ning peale seda kustuks. Redis poole pöördumise juhend asub projektis: https://git.mkm.ee/ehr/ehr-k8s- pipeline/redis-proxy ix. Kasutajaliidese navigeerimiseks kasutame juurkomponendis react-router paketti x. Kasutajaliidese stiilid võetakse juurkomponenti integreeritud e-ehituse CSS stiilifailist. xi. Kasutaliidese disanimisel lähtutakse Ehitisregistri stiiliraamatust, mis on loodud MTA stiiliraamatu põhjal. E-ehituse stiilifail koos stiiliraamatuga asub projektis: https://git.mkm.ee/ehr/ehr-k8s-pipeline/e-ehitus_visuaal. E- ehituse stiilifaili täiendamisel peab arendaja tagama, et muudatused ei kahjustaks olemasolevate komponentide töötamist. Peale muudatuste sisseviimist tuleb genereerida uus CSS ja viia see EHR juurkomponenti. xii. Kasutaja õigused kasutajaliidese elementidele leitakse juurkomponendis või vajadusel alamkomponentides kasutades e-ehituse JWT tokenit. Vt. Kasutajaõiguste süsteemi detailanalüüs xiii. Vormide andmevahetuseks kasutame REST teenustel põhinevat API-t ja vormi oleku (state) ning komponentide andmeedastuseks Redux (react- redux) hoidlat. xiv. Vormi väljade kohustuslikkuse kontroll ja väljade kuvamise/ täitmise ärireeglid realiseerime React raamistikuga lehitsejas. xv. Kasutajaliidese kõik põhivaated realiseeritakse prototüüpimisel täisfunktsionaalsena. xvi. EHR kasutajaliides peab töötama enamlevinud lehitsejatega (Chrome, Edge/IE, Firefox, Safari). xvii. Kasutajaliides peab olema koostatud nii, et autoriseeritud kasutaja saaks muuta html elementide pealkirju, veateated ning abitekste. xviii. Lõppkasutajale kuvatavatel html elementidel peavad olema unikaalsed ID-d, et saaks rakendada kasutajaliidese automaattestimist. xix. Komponentidele luuakse staatiline html, et kuvada komponente ka juhul, kui javascript pole kättesaadav/lubatud. xx. Uute komponentide loomisel kasutame antd ja reacstrap pakette. xxi. Kasutajaliidese loomisel kasutame creat-react-app tööriistu (webpack, babel, eslint airbnb reeglitega). xxii. Kasutajaliidese komponentide lisamisel ja muutmisel luuakse uus EHR komponendid paketi versioon npm paketihoidlassse ning suurendatakse versiooninumbrit vastavalt semver2 standardile. f. Veebiserver: i. EHR olemasolevas Java rakenduse infrastruktuuris kasutatakse Apache veebiserverit. ii. Microteenuste loomisel kasutatakse eelkõige Nginx veebiserverit. g. Rakendusserver: i. Uute API-de loomisel kasutatakse kas: Java (ver.11 Zulu), NodeJS(ver. 12) või Python programmeeriskeeli. ii. Uue API rakendusserverid käitatakse Docker https://www.docker.com/ konteinerites riigipilves Kubernetes klastris. iii. Kubernetes klastrite haldusvahendina kasutatakse Rancher tarkvara https://rp-rancher.opnd.eu/g/clusters. iv. Uue API rakendused peavad sisaldama automaattarne: MKM Git -> Riigipilves Helm Chart vajalikke Helm konfiguratsiooni faile vt. Näiteks Helm konfiguratsioonifaile: https://git.mkm.ee/ehr/ehr-k8s-pipeline/ehr- geoservices/tree/master/helm ja Juhend Helmi kasutamiseks v. Automaattarne riigipilve lisatakse MKM Git-s projektidele, mis asuvad https://git.mkm.ee/ehr/ehr-k8s-pipeline grupis. vi. Helm Charti abil peab saama paigaldada rakendused Rancher App kaudu: https://rancher.com/docs/rancher/v2.x/en/catalog/ e-ehituse test- ja toodangu klastris olevatesse: development, test, prelive, live projektides asuvatesse namespacedesse. vii. Olemasoleva Java rakenduse server (paikneb Tieto majutuses) jääb tööle, kuni olemas olev Java rakendus on kasutuselt maha võetud. viii. Olemasolev kaardiserver jääb eraldiseisva teenusena tööle, kuni luuakse uued kaarditeenused. Olemasolev kaardiserver kasutab Maaameti kaarditeenuseid: 1. Gazetteer: http://xgis.maaamet.ee/gaz/JGazetteer 2. ADS hoone SVG: http://kaart.maaamet.ee/ehrwxs/svg 3. ADS hoone WFS: http://kaart.maaamet.ee/ehrwxs/wfs 4. ADS hoone info: http://kaart.maaamet.ee/wms/ads-kov-t? 5. Kitsenduste ja KÜ info: http://kaart.maaamet.ee/wms/alus? ix. Luuakse mikroteenuste kontseptsioonil baseeruv E-ehituse REST API. API kavandamiseks ja dokumenteerimiseks kasutatakse OpenAPI standardit (https://github.com/OAI/OpenAPI-Specification/) ja Swagger tööriistu: https://swagger.io/ Swagger UI ja Swagger Editor. EHR API kavandamisel tuleb järgida: EHR API kirjeldamise reeglid. x. E-ehituse REST API kirjeldus asub: https://swaggerui.ehr.ee/. Uue API loomisel tuleb API kirjeldus lisada projekti: https://git.mkm.ee/ehr/ehr-k8s- pipeline/swaggerui ning uus versioon tarnida riigipilve. xi. EHR API loomisel tuleb tagada, et teenused ei korduks ja soovitav on olemasolevat teenust edasi arendada, mitte luua uusi teenuseid. Teenused peavad olema vähemalt 2 põhiversiooni (semver2) tagasiulatuvalt ühilduvad. xii. Andmete ülekandmiseks API-st kasutajaliidesesse kasutatakse võimalusel JSON formaati või eelneval kokkuleppel mõnda muud XML formaati (näiteks CityGML). xiii. EHR Kaardikomponendist ja geo-otsingu teenustest andmete vahetuseks kasutatakse GeoJSON formaati. xiv. Juhul, kui API teostab andmebaasis CUD1 operatsioone siis andmete verifitseerimine toimub kahel tasemel ehk esmalt UI vormi kasutajaliideses ja seejärel enne andmebaasi viimist API rakenduses. xv. Teenuste autoriseerimine toimub vastavalt: Kasutajaõiguste süsteemi detailanalüüs xvi. Teenused, mis teostavad andmebaasidega CRUD operatsioone tuleb luua nii, et transaktsioonid ning vajalikud Join operatsioonid toimuvad andmebaasis, kasutades andmebaasi protseduure, mitte API rakenduses. h. Andmebaas: i. Olemas olev EHR Oracle andmebaas jääb kasutusele, kuni uute mikroteenuste andmebaasid on kasutusele võetud. ii. Olemas olev andmeaida Postgre SQL andmebaas jääb kasutusele iii. Mikroteenuste vajadusteks luuakse uued PostgreSQL andmebaasid: 1. CUD baas, mis järgib olemasoleva Oracle baasi andmekoosseisu ja kus teostatakse CUD mikroteenused 2. Uued R operatsioonide baasid, mis optimeeritakse kiirete päringute teostamiseks iv. CUD baasi ja R baaside vahel andmete sünkroonsus tagatakse MQ Rabbit (https://www.rabbitmq.com/) sõnumiedastusega. v. Olemas olev Oracle ja uus CUD baas hoitakse sünkroonis MQ Rabbit (https://www.rabbitmq.com/) sõnumiedastusega, kuni olemasolev Java rakendus on kasutusel. vi. EHR unikaalvõtmete (EHR-kood, dokumendi number jm.) loomiseks kasutatakse teenuseid: Koodide omistamise teenused vii. Andmebaasi operatsioonide teostamiseks luuakse SQL protseduurid, mida API-t realiseerivad komponendid välja kutsuvad. i. Failisüsteem i. Konteinerakendustele on klastris kasutusel NFS block storage. ii. Klastrites on kasutusel S3 Object storage, mis on eelistatud failide hoidmise lahendus 1 CRUD(Create, Read, Update, Delete) 4. Mikroteenuste rakendustele tuleb lisada Kubernetes liveness probe 5. Uue teenuse loomisel kasutatakse võimalikult palju valmis arendatud komponente (https://www.npmjs.com/) ja olemas olevaid raamistikke või teeke. 6. EHR teenused peavad arenduse käigus olema kaetud unit testidega, mille abil kontrollitakse teenuse komponentide (alamosade) vigadeta tööd. 7. Javascripti kasutamisel (React, NodeJs) peab tarnitav kood olema kontrollitud Eslint (https://eslint.org/) Airbnb reelitega ning ei tohi sisaldada linteri veateateid. 8. Koodi kvaliteeti kontrollitakse CI/CD tarnetel Sonarqube (https://www.sonarqube.org/) tarkvaraga. Koodi Sonarqube raport https://sonarqube.mkm.ee/dashboard?id=<projekti nimi> peab olema: a. Reliability Bug = 0 b. Security Vulnerability = 0 9. Rakenduse arendusel tuleb arvestada, et rakendus peab olema testitav Katalon (https://www.katalon.com/) automaattestidega ehk kasutajaliideses kasutatavad html elemendid peavad sisaldama unikaalset atribuuti näiteks id. Kasutajaliides peab olema testitud automaattestidega mobiilivaates ning toetatavate veebilehitsejate vaadetega. API peab olema testitud Katalon API testimiseks mõeldud testidega. Üleminekuprotsessi etapid Etapid on toodud ajalises järgnevuses aga samas on võimalik etappe ka paralleelselt käivitada juhul, kui selleks on olemas piisavalt ressursse. 1. Tarkvaralise arhitektuuri dokumenteerimine 2. Olemasoleva EHR komponentideks jaotamine ja teenuste kavandamine (vt. järgmine ptk.) 3. Automaattarnete ja testide käivitamine 4. Teenuste kasutajaliidese arendamine (MTA UI + React) 5. Turvateenuste arendamine: JWT – ehk teenustele juurdepääsu pass, autoriseerimise süsteem ehk kasutajad/grupid/rollid/juurdepääsuõigused, andmete turvalisuse ja juurdepääsu muudatused. 6. Teenuste arendusprojektid, mille käigus arendatakse uus teenus ja muudetakse olemasolevat rakendust nii, et uue teenuse saab kasutusele võtta. EHR olemasoleva rakenduse komponentideks jaotamine Olemasoleva rakenduse teenusteks jaotamisel on aluseks EHR tänase rakenduse komponendid. Samuti tuleb komponentidena arvestada tänases EHR infrastruktuuris paiknevad eraldi rakendused: andmeait, EHR infoportaal, VRM, kaardirakendus. Uue teenuse arendusel tuleb järgida mikroteenuste põhimõtteid ehk teenuses peavad olema andmed, rakenduse server ja kasutajaliides nii, et EHR muude teenuste (va. Elutähtsad teenused, mis on aluseks kõigi teiste teenuste toimimisele) katkestused ei mõjutaks ülejäänud teenuste tööd. Teada olev EHR komponentide loetelu on kirjeldatud dokumendis https://sp.mkm.ee/EHR/Shared%20Documents/EHR%20arhitektuur/Nõuded%20Ehitisregistri%20arh itektuurile_v03.docx Kuna uute teenuste loomisel tuleb need integreerida olemasoleva rakendusega siis olemasolevad EHR komponendid tuleb jaotada teenusteks arvestades olemasoleva rakenduse ülesehitust ja võimalusi nii, et uusi teenuseid saaks kasutusele võtta võimalikult vähe olemasolevat rakendust muutes. See võimaldab hoida kokku ressursse ning tagada lõppkasutajatele võimalikult sujuva ja probleemideta ülemineku protsessi. EHR tarneprotsess (tehnoloogia vaade) EHR-i teenuste tarkvaraline protsess on lahti kirjeldatud allpool olevas joonisel (vt. Joonis 1). Uue tarkvara tarnimisel võetakse kasutusele konteineri põhine lähenemine – selle protsessi realiseerimiseks kasutatakse järgmisi tarkvarasid :  GIT / GIT CI (https://about.gitlab.com/) – kooditarnete tegemine (rakenduse kood, sql kood, docker paigaldusfailid, automaattestid). Tarne protsessi automaatne käivitamine. Kasutatakse tellija keskkonda aadressil : https://git.mkm.ee  Docker ( https://www.docker.com/) – vastavalt GIT-is oleva infole konteinerite loomine ja levitus ( rakendus + andmebaas + rakenduse toimimiseks vajalik infrastruktuur). Docker-iga integreeritud tarkvarad : o Unit testid – arendaja poolt kirjutatud testid kontrollimaks EHR-i ja selle komponentide toimimist vastavalt nõuetele; o Apache Maven ( https://maven.apache.org/) - Java koodi kompileerimine, o SonarQube (https://www.sonarqube.org/) – koodi kvaliteedi kontrolli teostamine, o Liquibase ( https://www.liquibase.org/) – andmebaasi loomine ja muutmine, o Artifactory (https://jfrog.com/artifactory/) – Java artifaktide loomine ja konteinerite registreerimine. o Helm kaartide hoidla - (https://chartmuseum.com/)  Kubernetes (https://kubernetes.io/)– konteinerite haldamine, skaleerimine ja koormuse jaotamine.  Katalon (https://www.katalon.com/) – EHR UI ja API testmine. Joonis 1. EHR tarneprotsess (tehnoloogia vaade) Mittefunktsionaalsed nõuded V1.2 13.01.2020 Järgnevalt on toodud Ehitisregistri rakenduste arendamise mittefunktsionaalsed nõuded ja nõudega seotud vajalikud lingid. Nõude kirjeldus Selgitus Kategooria https://pilv.mkm.ee/s/lyWdATR1SUmVIfQ/d Rakenduse arhitektuur peab lähtuma EHR 1. ownload?path=%2F&files=Ehitisregistri%20t Arhitektuur arhitektuuridokumendist arkvaraline%20arhitektuur.docx Rakenduse kasutajaliides peab olema juurdepääsetav 2. http://www.w3.org/TR/WCAG20/ Kasutajaliides ning vastama vähemalt WCAG 2.0 tasemele AA. Rakenduse kasutajaliides peab olema kasutatav järgmiste veebibrauseritega: Chrome, Safari, Firefox ja 3. Kasutajaliides Internet Explorer/Edge, Android Chrome ja IOS lehitsejad. Rakenduse kasutajaliides peab ühilduma täielikult 4. HTML5, CSS3 ja Javascript kehtivate standarditega ning Kasutajaliides kõikide nõutud veebilehitsejate viimaste versioonidega. Rakenduse kasutajaliides peab kohanduma erinevate 5. Kasutajaliides ekraanivaadetega (arvuti, tahvel ja mobiiltelefon). Rakenduse kasutajaliidese disainiotsused tuleb tellijaga 6. Kasutajaliides kooskõlastada. Rakenduse kasutajaliides peab olema tehtud lähtudes 7. Kasutajaliides värskeimatest UX trendidest 8. Rakenduse kasutajaliidese kujunduses tuleb lähtuda E- E-ehituse stiiliraamat Kasutajaliides ehituse stiiliraamatust veebiversioon Rakenduse kasutajaliidese aluskomponentideks on MTA 9. EHR-komponendid Kasutajaliides komponendid Kasutajaliidese komponendid peavad olema react-styleguidist 10. Kasutajaliides dokumenteeritud Kasutajaliidese komponendi Git projekti readme.md failis peab olema: Komponendi eesmärgi tutvustus Juhend, kuidas komponenti saab teistes projektides kasutada Vt. näidis Kaardikomponent 11. Kasutajaliides Viide dokumentatsiooni asukohale – dokumentatsioon peab sisaldama näiteid, kuidas komponenti võõrast koodist välja kutsuda Juhend edasiarendamiseks Juhend versioneerimiseks ja publitseerimiseks Rakendus peab töötama veebibrauseritega, mis 12. eID toetavad ID-kaarditarkvara 2 viimast versiooni Rakendus peab kasutama kasutaja tuvastamiseks 13. https://e-gov.github.io/TARA-Doku/ eID keskset TARA autentimisteenust Arendusprojekti juhtimiseks ja projekti läbiviimiseks Arendustööde tellimused ja tarkvaravigade 14. kasutatakse Hankija projektijuhtimistarkvara JIRA organisatsioon haldamine. (https://jira.mkm.ee) Arendusprojekti käigus loodav lähtekood esitatakse 15. dokumenteerituna läbi koodihalduskeskkonna organisatsioon https://git.mkm.ee/projektinimi Arendusprojekti käigus loodavate rakenduste versioone tähistatakse vastavalt Semver 2.0 standardile „versioon- x.x.x“. Versiooni numbrid peavad kajastuma Semver 2.0 16. organisatsioon koodihoidla Git Tag-des Statistilisi parameetreid mõõdetakse Google Analytics Tellija annab omalt poolt vastava Google 17. analüütika keskkonna kaudu. Analytics konto andmed Jõudluse parameetrid: Üldjuhul peavad API päringud tagastama tulemuse browserisse alla 1s.Mõõdetakse browseri põhiselt. 18. Kvaliteet API erijuhud lepitakse Tellijaga eraldi kokku Kasutajaliidese html koos stiilide ja Javascriptiga laaduma <1s API rakenduse kõik „route“-d peavad olema varustatud 19. Katalon Kvaliteet Katalon testiga, mis testib sisend/väljundit ja kiirust. Rakendus peab tagama isikuandmete töötlemise https://eur-lex.europa.eu/legal- 20. vastavalt isikuandmete kaitse üldmäärusele ja Infoturve content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32016R0679 isikuandmete kaitse seadusele Rakenduse ja andmebaasi turvalisuse tagamiseks tuleb https://www.owasp.org/index.php/OWASP_ 21. Infoturve järgida OWASP-i parimaid praktikaid. Cheat_Sheet_Series Rakendus peab salvestama kõik paroolid ainult 22. Infoturve krüpteeritud kujul Rakendus ei tohi lubada ühe kasutajaga mitut 23. Infoturve samaaegset sessiooni Rakenduse ja kasutaja vaheline infovahetus tohib käia 24. Infoturve ainult üle HTTPS protokolli. ISKE turvaklassi täpsustab Tellija. Täpsem Rakendus peab olema kirjutatud arvestades info RIA lehel : 25. töödeldavatele andmetele määratud ISKE turvaklassi https://www.ria.ee/et/kuberturvalisus/infos Infoturve nõudeid. usteemide-turvameetmete-susteem- iske.html Krüptograafiliste algoritmide valmisel lähtuda RIA https://www.ria.ee/et/ametist/uuringud- 26. Infoturve krüptograafiliste algoritmide elutsükli uuringutest analuusid-ulevaated.html API rakendus peab olema turvatud: Denial-Of-Service 27. (DOS), Cross-Site-Scripting (XSS), Brute Force ja Infoturve SQL/NoSQL Injection rünnakute vastu. API peab sisaldama …/version route-i, mis tagastab API kehtiva versiooni ja k8s liveness probe, mille abil K8s liveness probe 28. Infoturve kontrollib API rakenduse „elus“ olekut Loodavat infosüsteemi majutatakse Riigipilve 29. keskkonda ning sellega tuleb arvestada arhitektuuri https://riigipilv.ee/ Infra planeerimisel. Eelistatud on vabavaraliste andmebaaside platvormide 30. Infra kasutamine. nt PostgreSQL Rakendusserverite ja andmebaasi teenuste 31. Infra jooksutamise tuleb kasutada plokksalvestuskeskkonda. Faililao loomisel eelistatakse objektsalvestuskeskkonna 32. Infra kasutamist S3 REST API-ga. Rakenduse logimine peab vastama isikuandmete kaitse https://www.riigiteataja.ee/akt/104012019 33. andmekaitse seaduses §36 kehtestatule 011 Automaatseks rakenduse ehitamiseks ja paigaldamiseks 34. DevOps kasutame Gitlab CI/CD töövooge koos Docker-iga Rakendused käitatakse Docker konteinerites 35. Kubernetese klastrites. Kubernetes haldamiseks DevOps kasutame Rancher-it. Kubernetesesse paigalduseks tuleb rakendusele lisada https://helm.sh/ DevOps 36. Helm chart, mis arvestab, et rakendust paigaldatakse https://chartmuseum.com/ erinevatesse Rancher projektidesse. Rakenduse kasutajaliidese kood peab olema silutud 37. ning linter „Eslint“ Airbnb reeglitele vastav väljund ei https://eslint.org/ Kvaliteet tohi sisaldada vea ning hoiatusteateid. Rakenduse testimiseks peavad olema koostatud testilood ning igale testiloole peab olema koostatud 38. https://www.katalon.com/ Kvaliteet sellele vastav Katalon automaattest. Automaattestid peavad töötama ilma vigadeta. Rakendusele html kujul kasutusjuhendit tuleb 39. täiendada ja viia see vastavusse rakenduses tehtud Kvaliteet muudatustega. 40. Kasutajajuhendi stiil lähtub EHR stiiliraamatust Kvaliteet Kasutusjuhend peab olema kasutusloo põhine, ehk 41. juhendama kasutajat samm sammult iga konkreetse Kvaliteet kasutusloo läbiviimisel https://unstoppablesoftware.com/5-best- 42. Kasutusjuhendi kirjutamisel tuleb juhinduda: practices-for-writing-fantastic-software- Kvaliteet user-guides/ Kasutajajuhend peab olema kontekstipõhiselt lingitud 43. Kvaliteet kasutajaliidese elementidega Rakendusele peab olema koostatud paigaldusjuhend ja 44. Turve taasteplaan. Rakenduses peab saama MKM-i Peakasutaja hallata väljade, nuppude, pealkirjad nimetusi, info (i) tekste, 45. . abitekste, veateateid. Kasutajaliides Rakenduse loomisel tuleb arvestada võimalusega muuta see mitmekeelseks (nt inglise, eesti, vene). 46. Kasutajaliides EHR arendustööde läbiviimise ja testimise juhend V3 – 04.11.2019 Käesolev juhend on mõeldud järgimiseks kõigile EHR arendusega seotud osapooltele. Juhendis on kirjeldatud infovahetuse allikad ja kohustused. 1. EHR arendustööde dokumentatsiooni hoitakse Sharepoint dokumendihalduses (SP). Keskkonna halduse ja juurdepääsu eest vastutab MKM. Meeskondade projektijuhid edastavad projekti alguses nimekirja (ees- ja perenimi, isikukood, e-kirja aadress) osalistest, kes peavad juurde pääsema EHR dokumendihoidlale. 2. Projekti alguses luuakse SP-sse projekti kaust, kuhu kogutakse kõik projektiga seotud dokumendid nagu koosolekute protokollid, lähteülesanded, projektiplaanid jm. dokumendid. Juhul, kui dokument paikneb kuskil teises asukohas siis lisatakse SP projektikausta link sellele dokumendile. 3. EHR dokumentatsioon antakse Tellijale üle dokumendihalduse keskkonna kaudu. Juhul, kui samast dokumendist edastatakse mitu versiooni, siis kõik erinevad versioonid tuleb nimetada ühe ja sama failinimega. Versioonid eristuvad SP-s „versiooni ajaloo“ kaudu. 4. EHR dokumentide sisukord (analüüsi, disaini, arhitektuuri, testimise, projektijuhtimise kontekstis) lepitakse kokku enne vastavate projekti tööde algust. Täitja projektijuht, kes hakkab vastavat dokumenti koostama, esitab hiljemalt tööde alguse kuupäeval SP projektikausta dokumendi kavandi, milles on toodud vähemalt dokumendi sisukord ja võimalusel ka vorm. 5. Operatiivse suhtlusvahendina kasutatakse lisaks (mobiil)telefonile ka Skype keskkonda. Projekti osalised lisatakse projekti ühisvestlusesse. Täitja projektijuht edastab vajalike osaliste Skype kontode nimekirja MKM projektijuhile, kes lisab nimekirja liikmed vestlusele. 5.1. Projekti kestel on kõigil meeskonnaliikmetele kohustus osaleda vestluses; 5.2. Projektide vahelisel ajal tööde planeerimiseks või vigade aruteluks, on tehnilistel projektijuhtidel, analüütikutel või arhitektidel kohustus osaleda vestluses; 5.3. Vestluses on kohustuslik informeerida kõiki osapooli kavandatavatest tarnetest. Vt. EHR koodi haldamise ja tarnimise juhendit 6. Osapooled praktiseerivad proaktiivset kommunikatsiooni ning ei varja võimalike vigu ja probleeme. 7. EHR tarnete, arendustööde, vigade ja hooldustööde fikseerimiseks kasutatakse JIRA keskkonda. Meeskondade projektijuhid edastavad projekti alguses nimekirja (ees- ja perenimi, isikukood, e-kirja aadress) osalistest, kes peavad juurde pääsema EHR JIRA keskkonnale. 8. Arendusprojektide läbiviimise alguses koostab Täitja Lepingu lähteülesandes toodud funktsionaalsete nõuete kohta JIRA piletid tüübiga “arendus”. Arenduspiletite koondamiseks luuakse JIRA komponent, nii, et kõik ühe lepinguga seotud (või lepingu alapunktiga) seotud piletid on seotud vastava komponendiga. Komponentide abil saab ülevaate kõigist komponendiga seotud arendustöödest ja veapiletitest, mis vastavas komponendis aja jooksul on tehtud. 9. Lepinguliste tööde arendamiseks, testimiseks ja üleandmiseks koostatakse kõikidest üle antavatest JIRA piletitest sprint, mille kestus on max 1 kuu. Arendustööde sprindi paigaldus ja üleandmine toimub vastavuses EHR koodi haldamise ja tarnimise juhendile 10. JIRAsse loodud arenduspiletid peavad olema sellise detailsusastmega, et nende alusel saavad arendajad teostada arendustööd ning testijad saavad läbi viia vastuvõtu testimise. 11. Arendustöödes tuvastatud vigade lahendamiseks koostab MKM Helpdesk JIRA-sse lisatud veapiletite alusel kord kuus arendajale kriitiliste vigade sprindi, mille arendaja tarnib järgmisel kuul MKM-le testimiseks. 12. JIRA piletite lahendamise protsessi üldine kirjeldus on järgmine: 12.1. Töid üle andva arenduspartneri testija testib kõik üle antavad piletid esmalt MKM keskkonnas “test”. Testimisel viib testija piletid oma nimele staatusega „TESTIMISEL“. Peale testimist viib arenduspartneri testija piletid staatusesse „OMANIKU TESTI OOTEL“ ja suunab piletid MKM testijale. Üldpõhimõttena antakse piletid üle “OMANIKU TESTI OOTEL” staatusesse esimesel võimalusel, ehk ei neid ei grupeerita ega anta üle portsude kaupa. 12.2. MKM testijad testivad piletid ning peale testimist suunavad arenduspartneri testijale staatuses „TESTITUD“ või „AVATUD“ vastavalt sellele, kas pilet oli lahendatud või esineb vigu. 12.3. Kui kõik sprindi piletid on peale MKM testimist staatuses „TESTITUD“, siis võib liikuda järgmisesse toodangusse viimise etappi “prelive”. 12.4. Peale “prelive” tarnet testib arenduspartneri testija kõik üle antavad piletid esmalt MKM “prelive” keskkonnas. Testimisel viib testija piletid oma nimele staatusega „TESTIMISEL“. Peale testimist viib arenduspartneri testija piletid staatusesse „OMANIKU TESTI OOTEL“ ja suunab piletid MKM testijale. 12.5. MKM testijad testivad piletid prelive keskkonnas ning peale testimist muudavad pileti staatuseks „LAHENDATUD“, „TARNE OOTEL“ või „AVATUD“ vastavalt sellele, kas pilet oli lahendatud, vajab üle kontrollimist toodangus või esineb vigu. 12.6. Kui kõik prelives oleva tarne piletid on staatuses „LAHENDATUD“, siis võib alustada toodangusse tarnimisega. 12.7. Juhul, kui “prelive” etapis avastati vigu siis alustatakse peale vigade parandamist uuesti “test” etapist. 13. Kõikide osapoolte projektijuhid lisatakse JIRA tarnepiletite kohta info saajateks. 14. Tööde tähtaegade fikseerimisel tuleb arvestada, et töö tähtaeg tähendab kokkulepitud päeva algust kell 00.00. 15. Kõik MKM projektiga seotud meediaga suhtlus tuleb alati kooskõlastada ennetavalt MKMiga; ka MKM peab ennetavalt kooskõlastama partneritega meediasse suunatava informatsiooni. 16. Kõik EHR arenduse projektis läbi viidud koosolekud protokollitakse (fikseeritakse otsused, riskid, probleemid) ja soovi korral helisalvestatakse, selles osas lepitakse rollide täitjad kokku enne koosoleku algust. Üldjuhul koostab protokolli Täitja projektijuht ja salvestab selle koosolekule järgneval tööpäeval SP-sse projekti kausta. 17. Iga sprindi/arendusetapi lõpus viiakse vajadusel läbi üle antava töö ühisläbivaatus, mille käigus Täitja esindajad esitlevad Tellijale üle antava töö tulemit. 18. Täitja projektijuht esitab projekti alguses MS Project formaadis projekti tööde plaani SP- sse projekti kausta (kui MKMiga ei ole eelnevalt kokku lepitud teisiti). Täitja projektijuht uuendab igal projekti töönädala esmaspäeval esialgselt esitatud projektiplaani ning lisab sellesse tööde täitmise informatsiooni. 19. Tööde plaan vaadatakse kõigi osapoolte poolt üle igal projekti koosolekul ja vajadusel viiakse sellesse muudatused. 20. Juhul, kui arendusprojekti käigus on vajalik EHR andmebaasides muudatuste tegemine siis peab järgima: E-ehituse andmebaasid ja nende uuendamine ba E-EHITUSE PLATVORMI STIILIRAAMAT E-ehituse veebikeskkond MKM 2020 E-ehituse platvormi stiiliraamat SISUKORD Sisukord ................................................................................................................................................... 1 1 Sissejuhatus .................................................................................................................................... 5 1.1 Kuidas seda raamatut kasutada? ............................................................................................ 5 1.1.1 Stiiliraamatu aluseks on ................................................................................................... 5 1.1.2 Stiiliraamatu lahutamatud osad ....................................................................................... 6 1.2 See raamat on elus! ................................................................................................................ 6 2 Mõisted ja lühendid ......................................................................................................................... 7 3 Keskkonna üldpõhimõtted .............................................................................................................. 8 3.1 Keskkond on loodud kasutajatele ............................................................................................ 8 3.2 Kujunduspõhimõtted ................................................................................................................ 8 3.2.1 Süsteem ei tohi eeldada spetsiaalset väljaõpet .............................................................. 8 3.2.2 Saame ka professionaalile abiks olla .............................................................................. 8 3.2.3 Kiire ja lihtne ülevaade tagab õigeaegse reageerimise ja väldib probleeme .................. 8 3.2.4 Sõbralikkus ehk ei ole olemas lahenduseta probleeme .................................................. 9 3.3 Teenuste disainimise põhimõtted ............................................................................................ 9 3.3.1 Me ei korda küsimusi ....................................................................................................... 9 3.3.2 KISS ja vaid vajalikud elemendid .................................................................................... 9 3.3.3 Tugineme rakenduste üldlevinud omadustele ................................................................. 9 3.3.4 Järgime kaasaegseid rakenduste disainimise põhimõtteid ............................................. 9 3.3.5 Me ei ole kinni harjumuspärases ................................................................................... 10 3.3.6 Grupeerime .................................................................................................................... 10 3.3.7 Oleme selged, et mitte panna kasutajat kahtlema ........................................................ 10 3.3.8 Ekslike tegevuste kaitse ................................................................................................ 10 3.3.9 Seadmele kohanduv kasutajaliides. .............................................................................. 10 3.3.10 Oleme järjepidevad ........................................................................................................ 10 3.4 Kasutajakogemuse kujundamise põhimõtted .........................................................................11 3.4.1 Keskkonnas kasutatava info tüübid ................................................................................11 3.4.2 Failiformaadid .................................................................................................................11 3.4.3 Oma töökeskkonna kohandamine ..................................................................................11 3.4.4 Salvestamine / automaatsalvestamine ...........................................................................11 3.5 Keelekasutus ja juhised tekstide koostamiseks .................................................................... 12 3.5.1 Üldised põhimõtted ........................................................................................................ 12 3.5.2 Nuppude ja linkide sõnastused ...................................................................................... 12 3.5.3 Abiinfo ............................................................................................................................ 13 3.5.4 Veateated ....................................................................................................................... 13 3.5.5 Üldised teated (katkestused, uuendused, muudatused) ............................................... 13 3.5.6 Reeglid numbrite kirjutamisel ........................................................................................ 13 Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 1 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat 3.6 Tõlked .................................................................................................................................... 14 3.7 Kasutajaliidese kujundamise põhimõtted .............................................................................. 15 3.7.1 Alusjoonestik .................................................................................................................. 15 3.7.2 Kasutaja kontekstile kohalduv disain ............................................................................. 15 4 Stiilielemendid ............................................................................................................................... 17 4.1 Värvipalett .............................................................................................................................. 17 4.1.1 Põhivärvid ...................................................................................................................... 17 4.1.2 Tugivärvid ...................................................................................................................... 17 4.2 Šrift ........................................................................................................................................ 17 4.3 Kirjastiilid ................................................................................................................................ 18 4.4 Nupud .................................................................................................................................... 20 4.4.1 Nuppude põhitüübid....................................................................................................... 20 4.4.2 Paiknemine ja joondus .................................................................................................. 21 4.4.3 Värvus ja toonid ............................................................................................................. 21 4.4.4 Erinupud ........................................................................................................................ 24 4.5 Lingid ..................................................................................................................................... 25 4.6 Ikoonid ................................................................................................................................... 25 4.6.1 Ikoonid ........................................................................................................................... 26 4.6.2 Ikoonid linkidega ............................................................................................................ 32 4.7 Logod ja muud visuaalsed elemendid ................................................................................... 33 4.7.1 Ametlikud logod ............................................................................................................. 33 4.7.2 Väliste süsteemide logod ............................................................................................... 33 4.7.3 Kasutajate tähistamine .................................................................................................. 34 4.8 Teenused ............................................................................................................................... 34 4.8.1 Teenuse päise tööriistad ................................................................................................ 35 4.8.2 Teenuse ala ................................................................................................................... 36 4.9 Vormid .................................................................................................................................... 37 4.9.1 Vormitüübid .................................................................................................................... 37 4.9.2 Vormide kopeerimine ..................................................................................................... 40 4.9.3 Vormide avamine muutmiseks....................................................................................... 40 4.9.4 Vormidel andmete võrdlemine ....................................................................................... 40 4.9.5 Suletud vormid ............................................................................................................... 40 4.10 Vormiväljad ............................................................................................................................ 41 4.10.1 Vormivälja ülesehitus ..................................................................................................... 41 4.10.2 Vormiväljade tüübid ....................................................................................................... 44 4.10.3 Väljade grupeerimine ..................................................................................................... 53 4.10.4 Vormivälja joondamine grupis ........................................................................................ 54 4.11 Tabelid ................................................................................................................................... 54 Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 2 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat 4.11.1 Tabeli komponendid ....................................................................................................... 54 4.11.2 Tabeli murdepunkt ......................................................................................................... 58 4.11.3 Tabelite näidised ............................................................................................................ 59 4.11.4 Tühi tabel ....................................................................................................................... 60 4.11.5 Andmete tabelisse lisamine ........................................................................................... 60 4.11.6 Tabeli rea muutmine ...................................................................................................... 61 4.11.7 Tabelis andmete võrdlemine .......................................................................................... 61 4.11.8 Tabeli multihaldus .......................................................................................................... 62 4.12 Seisundid (staatused) ............................................................................................................ 63 4.12.1 Klassikalised seisundid .................................................................................................. 63 4.12.2 Väikesed seisundid ........................................................................................................ 63 4.12.3 Seisundite jagunemine .................................................................................................. 63 4.12.4 Staatuse juurde kuvatav lisainfo ja edasised tegevused ............................................... 64 4.13 Teated, hoiatused ja veateated .............................................................................................. 64 4.13.1 Teadete liigid .................................................................................................................. 65 4.13.2 Teadete tüübid ............................................................................................................... 65 4.14 Tooltip ja flyout ....................................................................................................................... 69 4.14.1 Tooltip ............................................................................................................................ 69 4.14.2 Flyout ............................................................................................................................. 69 4.14.3 Trükkimine ..................................................................................................................... 71 4.14.4 Failide üleslaadimine ..................................................................................................... 71 4.14.5 Failide alla laadimine ..................................................................................................... 74 4.15 Muud komponendid ............................................................................................................... 75 4.15.1 Kaardikomponent ........................................................................................................... 75 4.15.2 Eelvaade ........................................................................................................................ 75 4.15.3 Progressiriba .................................................................................................................. 77 4.15.4 Sessiooni aegumine ...................................................................................................... 78 4.15.5 Graafikud ....................................................................................................................... 78 5 Ekraanivaate ülesehitus ................................................................................................................ 81 5.1 Päis / Header ......................................................................................................................... 82 5.1.1 Autentimata kasutaja päis ............................................................................................. 82 5.1.2 Autenditud kasutaja päis ............................................................................................... 82 5.1.3 Päise koostisosad .......................................................................................................... 82 5.2 Menüü .................................................................................................................................... 85 5.3 Töölaud .................................................................................................................................. 86 5.4 Jalus / Footer ......................................................................................................................... 87 5.4.1 Sotsiaalmeedia ala ........................................................................................................ 87 5.4.2 Logod ............................................................................................................................. 87 Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 3 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat 5.4.3 Kiirelt kätte lingid ............................................................................................................ 88 5.4.4 Kontaktinfo ..................................................................................................................... 89 5.5 Abikeskus .............................................................................................................................. 89 6 Versioonimuudatused ................................................................................................................... 91 Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 4 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat 1 SISSEJUHATUS E-Ehituse platvormi stiiliraamat on kogumik disainimustreid, elemente ja reegleid, mis tagavad kõikidele E-Ehituse platvormi ja E-Ehitisregistri elektroonilistele teenustele ühised kasutajakogemuse põhimõtted. Raamatus kirjeldatud põhimõtted kirjeldavad nii keskkonnas kasutatavate elementide stiili (värvid, kirjastiilid, piktogrammid), navigatsiooniloogikat, keelekasutust kui ka interaktsiooniloogikaid ja keskkonna kohandumist vastavalt kasutaja seadmele ja rollile. Kõik siin kirjeldatud reeglid ja juhised puudutavad kõiki E-Ehituse kasutajagruppe – nii ettevõtjaid, kodanikke, kohalike omavalitsuste ja muude pädevate asutuste ametnikke ning muid osapooli (notarid, ülikoolid, jne). Eesmärk on luua igale kasutajale sarnane kogemus, mis ühtlasi aitab kaasa ka tavakasutaja-menetleja-klienditoe omavahelisele suhtlusele. Stiiliraamatu reeglite loomise põhimõte on igal sammul vastata kasutaja vajadustele ja ootustele. Arvestame maksimaalselt kasutajate reaalse elu olukordi, arvestame kasutaja ajalistest, tehnilistest, kogemustest ja teadmistest tulenevate piirangutega. 1.1 KUIDAS SEDA RAAMATUT KASUTADA? Raamat jaguneb peatükkideks, mis käsitlevad suurt osa heaks kasutajakogemuseks vajalikke teemasid. Igas peatükis kirjeldame kõigepealt reeglite üldist põhimõtet ja liigume seejärel järjest detailsemaks, kuni jõuame konkreetsete teenuste näideteni. Raamat on abimeheks nii uute teenuste disainimisel kui ka olemasolevate teenuste täiendamisel. Raamat on loodud sellisena, et põhjendatud vajaduse korral, uute teenuste loomisel, on raamatut alati võimalik aluspõhimõtteid kasutades täiendada. Stiiliraamat sisaldab kujundusnäidiseid, viiteid prototüübile ning raamatuga kaasas on kujundusfailid, mida saab kasutada iga disainer, kes E-Ehituse keskkonna kujundamisega kokku puutub. Stiiliraamat koosneb kasutajakeskse lähenemise põhimõtetest ja visuaalsetest stiilivalikutest. Kasutajakeskseid põhimõtteid soovitame kasutada kõikide E-Ehituse digitaalsete teenuste puhul. 1.1.1 Stiiliraamatu aluseks on 1.1.1.1.1 Maksu- ja Tolliameti uus e-keskkonna stiiliraamat, VELVET https://koodivaramu.eesti.ee/veebiraamistik/react/tree/MTA ja https://ehr-styleguide.mkm.ee/ Kõige parema ülevaate annab siiski EMTA komponentide käitumisest emta.ee live-keskkond. Oleme EMTA stiiliraamatu ligi 100% üle võtnud, kuid tuleb silmas pidada, et kõiki EMTA komponente E- Ehituse platvormis ei kasutata (näiteks päise alune pealkirja komponent), osad komponendid on lisatud (näiteks kaart ja näiteks uus rippmenüü otsing, mis peab töötama ka teksti sisestamisega), kuna EMTA komponendid ei täida täielikult E-Ehituse platvormi vajadusi. Suur osa uutest komponentidest on edasiarendused EMTA komponentidest (nt vormiväljad). Kuna viidatud EMTA stiiliraamat ja komponendid on ajakohastamata, tuleb komponente edasi arendada vastavalt E-Ehituse platvormi stiiliraamatu nõuetele. 1.1.1.1.2 VEERA Disainisüsteem https://veera.eesti.ee E-Ehituse keskkond liigub samm sammult EMTA stiililt VEERA stiilile. Käesolev E-Ehituse stiiliraamat peegeldab ülemineku olukorda, kus esimese sammuna on kasutusele võetud VEERA ikoonid, sh tuleb ikoonid välja vahetada EMTA komponentides. 1.1.1.1.3 Valitsusasutuste veebiteksti koostamise juhised https://www.valitsus.ee/et/eesmargid-tegevused/valitsusasutuste-veebiteksti-koostamise-juhised 1.1.1.1.4 Micro-frontend arhitektuuri põhimõtted https://micro-frontends.org/ Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 5 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat 1.1.1.1.5 Atomic Design põhimõtted http://bradfrost.com/blog/post/atomic-web-design/ 1.1.2 Stiiliraamatu lahutamatud osad 1.1.2.1.1 E-Ehituse prototüübi disain Figma failina: https://www.figma.com/file/wqBBhEYSwo2dQ7Fw2toQGJ/EHR-3.x-(kehtiv)?node-id=0%3A1 See dokument on pidevas arenemises. Iga ärifunktsiooni täitmise juures tuleb jälgida, et aluseks on võetud õige osa Figmast. 1.1.2.1.2 E-Ehituse keskkonna mittefunktsionaalsed nõuded: https://365mkm.sharepoint.com/:w:/s/MKM/EHR/EZ1fwxwYUANOlvynIdVHR9sBs- zM30tgLYqN1BaG9Pw_jA 1.2 SEE RAAMAT ON ELUS! Iga loodud keskkond on parema keskkonna prototüüp, iga otsus on veel parema otsuse inspiratsioon, iga uus arendus on võimalus õppida. Ka see raamat peab elama ning arenema ning seetõttu kuulub selle sisu pidevale täiendamisele. Lisame näiteid, kui need tekivad, täpsustame põhimõtteid, kui neist ise paremini aru saame. Lisame reegleid, kui neid on vaja, ning eemaldame, kui enam ei ole. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 6 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat 2 MÕISTED JA LÜHENDID Töölaud Kliendile esmast ülevaatlikku koondinfot pakkuv funktsionaalsus (nt avalehe töölaud, minu dokumentide töölaud, minu ehitiste töölaud). Kasutaja E-Ehituse süsteemi kasutav füüsiline isik või muu väline süsteem. Kasutaja saab esindada mõnda isikut, nt iseennast, mõnda teist füüsilist või juriidilist isikut (juhul, kui kasutajal on vastav volitus). Üks füüsiline isik võib omada rakenduse keskkonnas mitut kasutajat. Globaalne menüü Valitud esindatava menüü on oma menüüpunktide jaotuselt sama mis globaalne menüü, aga iga teenuse valikul arvestatakse juba esindatava valikuga. Menüü alamjaotus Iga menüüelemendi alla kuuluvad jaotused. Näiteks menüüpunkti EHITAMINE alla kuulub teenus “Ehitusluba/-teatis”. Alamjaotus jaguneb 1. taseme ja 2. taseme alajaotuseks. Tab Vaheleht, kus kuvatakse objekti (dokument, ehitis, …) kohta käiv samaliigiline ja korraga kuvatav info. Näiteks Andmete esitamise teatisel olevad tab-id: Ehitis, Dokumendid, Isikud, Esitamine (hiljem lisandub menetluse / märkuste lahendamise tab) Ühtlasi näiteks brauseri vaheleht/tab. Alajaotus Sisuliselt sarnaste andmete grupp ühel vahelehel. Näiteks Andmete esitamise teatisel olevad andmete alajaotused: Ehitise üldinfo, Ehitise kasutusotstarbed, Ehitise mõõtmed, Ehitise konstruktsioonid ja materjalid, Ehitise tehnilised näitajad, Ehitise asukoht, Ehitise osad Muud E-Ehituse terminid ja lühendid on leitavad siit. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 7 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat 3 KESKKONNA ÜLDPÕHIMÕTTED See peatükk kirjeldab E-Ehituse kasutajakeskkonna kõige üldisemaid kasutus- ja kujunduspõhimõtteid, mis on aluseks kõikidele järgnevatele reeglitele ja disainiotsustele. 3.1 KESKKOND ON LOODUD KASUTAJATELE Keskkonna kujundamisel arvestasime erinevate kasutajagruppide ja -juhtude eripärasid. Meie eesmärk ei ole kujundada igale võimalikule kasutajale just temale mõeldud keskkonda. Eesmärk on luua kõigi vajadusi arvestav keskkond, mille kasutamine on lihtne nii esimest korda sisenevale kasutajale kui ka igapäevasele, professionaalsele kasutajale. Arvestame, et E-Ehituse keskkonna kasutajad on oma kogemuselt ja oskustelt väga erineval tasemel. KOVi ametnikele võib süsteem olla igapäevane peamine töövahend, ehitusala professionaalid kasutavad seda iganädalaselt, või –kuiselt, kuid koduomanikud võivad süsteemi kasutada mõned korrad aastas või isegi mõned korrad elus, seejuures võivad nad ka arvuti kasutamises end üsna ebakindlana tunda. Kõigile kasutajagruppidele on lihtsus, sõbralikkus, (visuaalne) müravabadus ja efektiivsus ülioluline. Efektiivsus aga tähendab professionaalile ja juhukasutajale kohati erinevaid asju. Igapäevaselt süsteemi kasutaval professionaalil on oluline, et nende vajaduste lahendamiseks tuleks kulutada minimaalselt aega ja hiireklikke/klahvivajutusi, juhukasutajal on oluline protsessi jagamine arusaadavateks osadeks. Kuna professionaalidel on aega/vajadust süsteemi paremini tundma õppida, võib neile suunatud funktsionaalsus olla vajadusel pisut „peidetud“, samas kui juhukasutaja liides on selgelt nähtav. Platvormile sisse loginu on alati mingi kindla kasutajana. Kasutajapoliitika ei ole kirjeldatud siin dokumendis, kuid kasutajaliideses on komponendid, mis on seotud kasutaja valikuga. Reeglina loome vaated ja komponendid universaalsed, kuid vastavalt kasutaja õigustele valime, mida kasutajale kuvame. Esmakordses sisenemisel on sisse loginu autenditud avaliku kasutajana (iseendana). Igal järgneval sisenemisel on sisse loginu viimati väljalogimisel olnud kasutajana, kui sisse loginu ei ole endale määranud vaikimisi kasutajarolli. Vaikimisi kasutajat saab muu hulgas seadistada kasutajaseadetes. 3.2 KUJUNDUSPÕHIMÕTTED E-Ehituse keskkonna eesmärk on olla kasutaja tegevusi toetav ja alati infoga abistav sõbralik keskkond. Eesmärk on säästa iga kasutaja aega ja tagada tema kindlustunne ja selge arusaam kõikidest keskkonnas tehtud toimingutest ning nende toimingute tulemusest. Keskkonna loomisel oleme lähtunud neljast olulisest põhimõttest. 3.2.1 Süsteem ei tohi eeldada spetsiaalset väljaõpet Ehitised ja ehitatud keskkond on teemad, millega kõik kodanikud aeg-ajalt kokku puutuvad. Eesti on läbi aegade olnud kuulus riigi poolt pakutavate teenuste lihtsuse poolest, kuid usume, et on aeg teha veel üks samm edasi. Loome selge, abistava, kasutaja reaalse eluga arvestava keskkonna, mis ei vaja toimetuste tegemiseks erilist väljaõpet. Iga isik peaks suutma kasutada keskkonda ise ning täitma vajadusel teatisi ning taotlusi. 3.2.2 Saame ka professionaalile abiks olla Algaja kasutaja soovid ja eesmärgid erinevad oluliselt professionaalsete kasutajate omadest. Professionaal vajab keskkonda, mida ta saab oma spetsiifilise tööprotsessi optimaalseks läbimiseks ise kujundada, ning kus on võimalik kiire ja vigadeta töö tagamiseks infot prioriseerida. Seepärast peavad teatud osad keskkonnast olema vastavalt kasutaja soovile ja vajadustele seadistatav. Need osad määratakse vastavalt äriloogikale. 3.2.3 Kiire ja lihtne ülevaade tagab õigeaegse reageerimise ja väldib probleeme Me soovime ennetada kasutaja sattumist täbarasse olukorda lihtsalt seepärast, et ta ei teadnud, kust vaadata õiget infot, või ei leidnud õiget vormi. Kujundades kasutajaliidese nii, et see suunab kasutajat intuitiivselt tegelema kõige pakilisemate asjadega, ning näitab kasutajale teed tema töö korraldamiseks Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 8 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat nii, et probleeme tekib vähem, saame kasutaja aega kokku hoida ning vähendada tema stressi. Samas hoiab see kokku ametnike aega, mis kulub tekkinud probleemide menetlemisele. 3.2.4 Sõbralikkus ehk ei ole olemas lahenduseta probleeme Suhtluses riigiametitega, sisestades andmeid andmebaasidesse ning tehes suuri rahasummasid puudutavaid otsuseid, kus viga võib tähendada trahve, kulutusi või ajakadu ning sellest tulenevaid probleeme, on iga inimene põhjendatult pinges. Need teemad jäävad tõsisteks ja kohati ka keerulisteks vaatamata sellele, kui lihtsa keskkonna me kujundame. Meie eesmärk ei ole muuta ehitamist lõbusaks. Meie eesmärk on vähendada inimeste stressi ehitusteemadega tegelemisel. Saame seda teha läbi visuaalse lähenemise, läbi tarbetu kantseliidi vältimise, läbi veidi ümaramate nurkade, rahulike ja sõbralike värvide ning läbi ikoonide kasutuse. Luues E-Ehituse keskkonnale iseloomu, mis on abivalmis, sõbralik, lahendusele orienteeritud. 3.3 TEENUSTE DISAINIMISE PÕHIMÕTTED 3.3.1 Me ei korda küsimusi Ära küsi asju, mida sa juba tead. Kui informatsiooni, mida me kasutajalt soovime, on kasutaja juba varem esitanud, siis teist korda sama infot küsida ei ole vaja. Eeltäidame vormides võimalikult paljud väljad, et kasutaja saaks oma varem sisestatud infot uuesti kasutada. 3.3.2 KISS ja vaid vajalikud elemendid „Keep it short and simple“ ehk KISS-printsiip. Kasutajaliides peab olema lihtne ja arusaadav, ülesanded peavad olema lahendatavad minimaalsete tegevuste ja sammudega. Eemaldame ebavajalikud elemendid. Kasutajale ei ole vaja näidata kõiki võimalikke kasutajaliidese elemente. Igas kasutajaliideses on olulised elemendid ja väheolulised või isegi mõttetud süsteemi elemendid. On tarvis keskenduda olulistele elementidele ning vältida visuaalset müra. 3.3.3 Tugineme rakenduste üldlevinud omadustele Me ei leiuta jalgratast. Kasutajaliidese elementide loomisel tuleb eelistada kasutajaile juba varem harjumuspäraseks saanud elemente ning ikoone – see vähendab kasutaja õppimisaega. Harjumuspärasuse all mõistame siinjuures häid levinud töötavaid süsteeme (Google, Google Maps, MS Office, tavapärane brauseri rakenduste käitumine jms), mitte olemas olevat EHR rakendust (seisuga veebruar 2020). Näiteks, kuid mitte lõpliku nimekirjana: - Rakenduses peab saama kasutada levinumaid klahvikombinatsioone, nagu ctrl+z = undo; ctrl+y = redo (ehk undo tagasi võtmine), nii undo kui redo toimivad ühe välja piires, kui funktsionaalsetes nõuetes ei ole nõutud teisiti; ctrl+c = kopeeri; ctrl+x = lõika; ctrl+v = kleebi; ctrl+s = salvesta; ctrl+p = trüki. - Väljadel, millel on teksti vormindamine lubatud ctrl+b, ctrl+u vms tegevused. - Tabulaatoriga liikumine väljade vahel on lubatud. - Enteri vajutus o lõpetab fookuses oleva välja täitmise ja viib fookuse järgmisele väljale või o klikib fookuses olevat nuppu. - Shift + hiire kerimisratas kombinatsioon lubab horisontaalset kerimist. - Rakendus pakub autocomplete-i, kui kasutaja on oma brauseril lubanud enda andmete autocomplete-i vormides (e-post, telefon, nimi, aadress…). - Mobiilses seadmes pakub rakendus vastavalt välja iseloomule ise tähtede või numbrite klaviatuuri. 3.3.4 Järgime kaasaegseid rakenduste disainimise põhimõtteid Põhimõtted hõlmavad, kuid ei piirdu järgnevatega: - Kerimist (scrollimist) eelistame klikkimisele o https://www.globaldots.com/fold-time/ Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 9 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat o https://www.dscreative.co.uk/web-design-blog/382-how-far-do-users-scroll-scroll-vs- click - Eelistame vormide sisu näidata ühes veerus (ei kehti tabelite kohta). o https://baymard.com/blog/avoid-multi-column-forms 3.3.5 Me ei ole kinni harjumuspärases Innovaatori dilemma. Meil on väga palju kasutajaid, kellel on oma harjumused, kuidas asju teha. Uute teenuste loomisel ei saa me lähtuda ainult olemasolevatest tavadest, vaid peame looma ka uusi võimalusi, mis saavad traditsioonideks tulevikus. Eesmärk ei ole alati kõigile meeldida. Kus asjakohane, säilitame võimaluse asju „pool-vanamoodi“ teha. Näiteks, ehkki andmete esitamise teatise alustamine ehitise andmetelt või kaardilt on lihtsam ja intuitiivsem, säilitame võimaluse valida menüüst vastava dokumendi alustamise, et inimesed, kes on harjunud avaliku võimuga dokumentide vahetusel suhtlema, ei satuks segadusse. Uues rakenduses säilib vähemalt esialgu ka võimalus paberi(sarnaste) dokumentidega tegutsemine, kuid eesmärk on minna üle täielikult digitaalsele süstemeile. 3.3.6 Grupeerime Grupeeri info loogilisteks osadeks. Lehel olev informatsioon on soovitatav jaotada loogilisteks plokkideks (gruppideks), nii on kasutajatel lihtsam sisust aru saada. Infot grupeerime näiteks: - Selle järgi, kus see asub ekraani vaatel (vt ptk Ekraanivaate ülesehitus) - Menüüpunktidesse (vt ptk Menüü) - Teenustesse (vt ptk Teenused) - Vormi sees vormi sammudeks, vahelehtedele, vormiplokkidesse (vt ptk Vormid) 3.3.7 Oleme selged, et mitte panna kasutajat kahtlema Ülesannete lahendamise selgus. Kasutajatele tuleb läbi kasutajaliidese pakkuda ülesannete lahendamise viise ning lahendused peavad olema ilmselged. Elementide tekst peab olema selge. Nupud ja lingid peavad täpselt näitama, kuhu nad viivad. Kahemõttelist teksti tuleb vältida. Ära pane kasutajat kahtlema. Tuleb vältida keerulisi tegevusi, mis panevad kasutajat kahtlema tegevuste sisus, mõttekuses või protsessis. 3.3.8 Ekslike tegevuste kaitse Lisaks tegevustele ja valikutele kinnituste pakkumisele, peab kasutajal olema võimalus neid ka tühistada (Loobu taotlusest). Kaitseme ja ennetame kasutaja poolt sisestatud info vääriti mõistmist ja parandame tema eest vead. Näiteks numbriliste väärtuste sisestamisel aktsepteerime koma asemel ka sisestatud punkti ja parandame sellised formaadivead juba kasutaja eest ise. Näiteks koma/punkt, liigne tühik, suur/väike täht on meil võimalik rakenduses üle vaadata. Siin aitab vigadest hoidumiseks valikvastuste kasutamine, vormide üles ehitamine ühes tulbas asuvate väljadega ja vajadusel tabeli kasutamine. 3.3.9 Seadmele kohanduv kasutajaliides. Rakendused peavad arvestama kõikide sisestusviiside (klaviatuur, hiir, puuteekraan jne) ning esitlusviisidega (mobiiltelefon, suur ekraan, tahvelarvuti ekraan või ekraanilugejad). 3.3.10 Oleme järjepidevad Erinevad keskkonnad, selle osad või alamsüsteemid peavad toimima sarnastel põhimõtetel. Kasutaja jaoks ei tohi olla tuntavat vahet erinevatel aegadel ja erinevate tegijate poolt loodud süsteemide vahel. Visuaalselt sarnased asjad teevad sarnaseid tegevusi. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 10 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat 3.4 KASUTAJAKOGEMUSE KUJUNDAMISE PÕHIMÕTTED E-Ehituse keskkond on loodud kasutajatele, kes on väga erinevad: inimesed, kes puutuvad E-Ehituse teenustega kokku vaid kord aastas; inimesed, kelle jaoks on E-Ehituse keskkond igapäevane töövahend; inimesed erinevatest välisriikidest oma tavade ja harjumustega. Uus E-Ehituse keskkond on sõbralik, rahulik, asjalik ja abistav. Me ei võimenda probleeme ega peida ennast keeruliste tekstide taha. Me ei eelda kasutajalt tehnilisi ega ehituse alaseid süvateadmisi ning oskust kantseliitlikust tekstist vihjeid välja lugeda. Me soovime, et kasutaja leiab kõigile küsimustele kiired vastused. Me soovime, et kasutaja tunneb end meie juures hästi. 3.4.1 Keskkonnas kasutatava info tüübid Ehitusalane info on suures osas graafiline, mida esitatakse jooniste, pildimaterjali, 3D mudelite ja kaardiinfo abil. E-Ehituse keskkonnas peab kasutaja saama infot esitada ja vaadata võimalikult lähedasena selle sisulisele vormile. Seetõttu kogume ja kuvame lisaks tekstile infot kaardil ning võimaldame graafilist materjali näha graafilises esituses (jooniste vaatamine jms). 3.4.2 Failiformaadid Ehitusalane dokumentatsioon sisaldab suurel hulgal üles laaditavat sisu. Olgu selleks ehitusprojektid või fotod ehitistest. Kõike seda peab saama keskkonnas mugavalt kasutada. Kui E-Ehituse keskkonnas on realiseeritud komponendid üldlevinud failiformaatide (pdf, jpg, png, ...) eelvaateks, siis eelistame failide alla laadimisele eelvaate näitamist (vaikimisi valik). Kasutajal peab olema võimalus eelvaadatav fail ka alla laadida või valida eelvaate asemel alla laadimine. Kui kontekst võimaldab, ei tohi eelvaate/alla laadimise vahel valimine kasutajale täiendavat klikki/vormi avamist kaasa tuua, kuid kasutaja peab olema teadlik, et seadmesse fail salvestatakse. Seetõttu küsime kasutajalt, kas ta soovib faili alla laadida. Eelvaade avaneb vastavalt ärijuhule kas - uuel brauseri vahelehel või - teenuse kohal halli taustaga. Kui E-Ehituse keskkonnas on realiseeritud vektorgraafika moodulid (näiteks BIM-projektide menetlemine), pakume kasutajale ka vektorgraafikale (nt dgn, dwg, ifc) eelvaadet. 3.4.3 Oma töökeskkonna kohandamine Kasutajakeskse lähenemise üheks aluseks on keskkonna võime kohanduda iga kasutaja harjumustele ja tema rolli iseloomust tulenevatele nõudmistele ja vajadustele. Selle tagamiseks oleme loonud igale kasutajale võimaluse oma töölauda, tabelit või vaadet vastavalt oma vajadustele muuta ja seadistada. Keskkonna kohandamise võimaluste näited: 1. töölaual on võimalik muuta sisuplokkide järjestust. 2. tabelites on võimalik muuta vaikimisi kuvatavate veergude arvu ja valikut. Siinkohal peame oluliseks lähtuda ka tabeli iseloomust ning andmete koosseisust, kui veergude arvu vähendamine kaotab tabeli mõtte, võiks loobuda vastava seadistuse realiseerimisest. Kõik muudatused, mida kasutaja kohandamise võimalusi kasutades keskkonnas teeb, salvestuvad selliselt, et järgmisel korral kas samast või mõnest teisest seadmest sisse logides, näeb kasutaja enda jaoks eelmisel korral seadistatud pilti. Siinkohal on oluline rõhutada, et vastav punkt ei pruugi alati olla rakendatud, sest mobiilivaated on tihti täiesti erinevad arvuti ekraani vaadetest (näiteks mobiili jaoks spetsiaalselt disainitud tabelid). Seadistused on kasutajapõhised. See tähendab, et näiteks juriidilise isiku töölaud ühe kasutaja vaates võib olla teistsugune, kui sama juriidilise isiku töölaud mõne teise kasutaja vaates. Kõikide kasutaja poolt seadistatavate vaadete puhul oleme välja töötanud optimaalse vaikimisi vaate, mis arvestab enamiku kasutajate vajadustega. 3.4.4 Salvestamine / automaatsalvestamine Andmete automaatsalvestamist ei toimu, kui funktsionaalsetes nõuetes ei ole ette nähtud teisiti. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 11 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat - Koostataval dokumendil andmete salvestamine – Andmete salvestamine hõlmab kõikidel tab-idel olevaid andmeid. Andmete salvestamine toimub järgmistel juhtudel: o Kasutaja vajutab nuppu „Salvestan kavandi“ (või ctrl + s) o Kasutaja vajutab nuppu „Esitan“, „Kannan registrisse“, „Esitan ja võtan menetlusse“. - Teatise vormil flyout-ides salvestamine – Kui kasutaja lisab teatise vormil avanevasse flyout- i andmeid, siis tuleb kasutajal muudatuste salvestamiseks need eraldi salvestada või lisada (nt isiku lisamine, faili lisamine). - Salvestamise kohta info kuvamine – Pärast salvestamist on rakenduse üleval paremal osas info andmete salvestamise kohta „Salvestatud“. Kui kasutaja on andmeid peale salvestamist muutnud, on kiri „Salvestamata“. - Salvestamata andmed – Kui kasutaja liigub teatise vormilt välja ja andmed on salvestamata, siis kuvatakse kasutajale teade (flyout) tekstiga „Oled lahkumas andmete esitamise teatise vormilt. Kas soovid vormi kavandi salvestada?“. Vastused „Jah“ (vaikimisi), „Ei salvesta“, „Jätkan vormi täitmist“. Kui kasutaja valib Jah, siis andmed salvestatakse, kui Ei, siis andmed jäävad salvestamata. „Jätkan vormi täitmist“ puhul jääb andmete esitamise vorm aktiivseks, fookus jääb väljale kus see oli enne kasutaja vormilt lahkumise katset. 3.5 KEELEKASUTUS JA JUHISED TEKSTIDE KOOSTAMISEKS E-Ehituse keskkonna sõnastused toetavad kasutajat e-teenuste kasutamisel. E-keskkonnas liikumine on loogiline ja etteaimatav. Menüüde, nuppude, linkide, selgituste jmt lihtne ja arusaadav keelekasutus on keskkonna loogiline osa. Kasutaja ei pea üldjuhul abi saamiseks juhendeid lugema või konsultatsiooni kasutama. 3.5.1 Üldised põhimõtted 1. E-Ehituse keskkonna suhtlusstiil on riigiametile omaselt asjalik ja korrektne, kuid samas sõbralik, toetav ja julgustav; 2. E-Ehituse keskkonna keelekasutus järgib õigekirjareegleid, on kantseliidivaba ja erialase žargooni vaba (näiteks ütleme „maja number“, mitte „aadressinumber“); 3. kasutajaga suhtlemisel kasutame Sina vormi, nt “Aadress on aegunud, palun lisa uus aadress!”; 4. sõnastused on koostatud kliendi vaatest lähtuvalt, nt “Minu andmed / taotlused / ehitised”, mitte “Teie andmed”; 5. kasutame läbivalt ühtseid ja korrektseid termineid, nt “EHR”, mitte “ehitiste register” vmt; 6. väldime umbisikulist tegumoodi ning kolmandas isikus pöördumist, nt „Tallinna Linnaplaneerimise Amet on taotluse menetlusse võtnud“ (või „Kohalik omavalitus on taotluse menetlusse võtnud“), mitte „Taotlus on menetlusse võetud.“ 7. võimalusel väldime võõrsõnu ja lühendeid. Lühendeid kasutame vaid juhul, kui need antud kontekstis üheselt ja selgelt mõistetavad (näiteks EHR). 8. Pealkirjad lõpevad ilma kirjavahemärgita: tekstivälja pealkirja järel koolonit ei märgi, teenuse pealkirja järel ei kasuta punkti. 3.5.2 Nuppude ja linkide sõnastused Keskkonnas liikumisel juhendavad kasutajat nupud/lingid. E-Ehituse keskkonna näol on tegemist iseteeninduskeskkonnaga, kus üldjuhul otsustab kasutaja ise, millise tegevuse ta valib ja teeb. Selliste tegevuste sõnastused on nuppudel ja linkidel mina-vormis. Näiteks: Salvestan, Esitan, Saadan, Kustutan, Muudan, Laadin alla, Trükin, Valin vormi. Vajadusel võib kasutada ka järgmisi sõnastusi: 1. Tegevused, mis viivad teisele teenusele või avavad uue toimingu. Näiteks: Uus töötaja, Uus väljamakse, Uus kaup, Uus päring 2. Tegevused, mis on pigem süsteemsed, ja mille sõnastamiseks on välja kujunenud ühene kasutuspraktika. Näiteks:, Otsing (E-Ehituse keskkonna raamil olev Otsingu vormi placeholder. Vormidel, millel otsingut teostatakse, kasutatakse nuppu nimega "Otsin"), Vali, Märgi, Jäta mu valik meelde, Edasi, Tagasi (taotluse juurde) Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 12 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat 3.5.3 Abiinfo Kasutajale tuleb teha kättesaadavaks abiinfo: 1. Kasutajajuhend sisaldab teenuse kohta käivaid abistavaid materjale, mis aitavad kasutajal täita vorme, mõista erinevaid toimimisloogikaid ning teha paremaid ja informeeritumaid otsuseid. Kasutajajuhendi koostamisel jälgime peatükki “Üldised põhimõtted” ning kasutajajuhendites väldime seaduste ümberkirjutamist. Tekstid on hästi liigendatud, pikemas tekstis kasutame sisu kokku võtvaid vahepealkirju. Materjalid võivad olla esitatud ka videojuhenditena. 2. Sõnastik. Selgitame teenuse ja teemaga haakuvaid termineid ja lühendeid nagu EHR, ADS jmt ning seaduste ja deklaratsioonide lühendeid. 3. KKK. Siia koondame abimaterjalid teenuste kasutamise kohta küsimuste ja vastuste vormis. Sisulistele küsimustele ja vastustele lisame viitena veebi lingi. 3.5.4 Veateated Veateade: 1. peab olema viisakalt, positiivselt sõnastatud (näiteks „Palun sisesta oma e-posti aadress“, mitte „E-posti aadress sisestamata!“); 2. ütlema probleemi põhjuse ja viitama, mille kohta see veateade käib (näiteks „Sisestatud kasutajanimi ja parool ei sobi kokku“, mitte „Sisselogimine ebaõnnestus“); 3. peab selgitama kasutajale, kuidas ta saab probleemi lahendada (näiteks „Köetav pind ei saa olla suurem kui suletud netopind“, mitte „Pindade suurused ei ühti!“ ja näiteks „Selle nimega fail juba eksisteerib“, mitte „Faili nimi on vigane“); 4. vajadusel soovitab kasutajale, kust ta saab täiendavat informatsiooni; 5. peab olema tavakasutajale / tehnilisi teadmisi mitteomavale inimesele arusaadavalt sõnastatud; 6. ei sisalda ballasti (näiteks „Köetav pind ei saa olla suurem kui suletud netopind“, mitte „Ups! Paistab, et köetava pinna suurus on rohkem kui suletud netopind. Palun paranda ära.“) 7. kui on kohane, annab kasutajale võimaluse kohe probleem lahendada (näiteks „Selle nimega fail juba eksisteerib. Kas soovid a) automaatselt uue faili ümber nimetada; b) muuta selle nime käsitsi“, mitte „Faili nimi on vigane“). 3.5.5 Üldised teated (katkestused, uuendused, muudatused) Teated on selgelt sõnastatud ja piisavalt täpselt kirjeldavad olukorda. Näiteks: „Neljapäeval, 17.03.2016 kell 18.00–18.30 toimub seoses tehniliste hooldustöödega katkestus E- Ehituse keskkonna teenuste kasutamises. Vabandame.“ „Neljapäeval, 3. märtsil 2016 kell 7.00–9.00 toimub seoses versiooniuuendusega Andmete esitamise teatise koostamise ja esitamise teenuste töös katkestus. Vabandame võimalike ebamugavuste pärast.“ 3.5.6 Reeglid numbrite kirjutamisel 3.5.6.1 Valuutad ja rahaühikud Valuutade märkimiseks kasutame rahvusvahelisi lühendeid, nt EUR, USD, GBP, NOK, RUB jne. Eurot võib teksti sees märkida kas sõnaga (10 eurot) või tähisega (10 €). Euro ja eurosendid eraldame tekstis komaga, mitte punktiga. Sama reegel kehtib tabelis, kus rahaühikut iga summa juures eraldi ei märgita, nt 100,50. 3.5.6.2 Telefoninumbrid Telefonumbrid kirjutame Rahvusvahelise Sideliidu ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti soovituse kohaselt tagantpoolt alates neljakaupa: - 7-kohalised telefoninumbrid: 123 4567 - 8-kohalised telefoninumbrid: 1234 5678 - rahvusvahelised telefoninumbrid: +372 123 4567 - lühinumbrid: 123 Rahvusvahelise riigikoodi alguses on plussmärk, riigikoodi ei panda sulgudesse. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 13 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat 3.5.6.3 Kuupäevad - Kuupäevad kirjutame kujul pp.kk.aaaa (nt 12.05.2016). - Ajavahemikku märgime nii: 12.05.2016–20.05.2016. Arvude vahel ei ole tühikuid. Arvude vahel asendab sõna “kuni” mõttekriips. Parema loetavuse ja selguse huvides võib tekstis kasutada ka järgmisi võimalusi: 12.–20. mail; 12.–20. maini; 12. kuni 20. maini. 3.5.6.4 Arvud ja summad Tabelites joondame numbreid üldjuhul paremale. Koodidesse (isikukood, EHR kood vms) ja telefoninumbritesse suhtume kui teksti ja need joondame üldjuhul vasakule. Komakohtade arv numbri lõpus sõltub ärivajadusest. (pindala vs korruste arv jm.) Tekstides järgmine eesti keele reeglit: viie- ja suuremanumbrilistes arvudes jagame numbrid kolme numbri kaupa rühmadesse lõpust alates, nt 6 748 422,00. Järguühikute vahel ei ole komasid: 1 000 000,00 10 000,00 1 000,00 Koodides (ka kümnendmurdudes) numbreid ei rühmita, nt isikukood 44204280253, pangakonto 11024846781, registrikood 10223787. Negatiivsete arvude korral kirjutame "miinus" märk ja "number" omavahel kokku, tühikut ei jäta. Lisaks: miinus puhul kasutame mõttekriipsu (pikem), mitte sidekriipsu (lühem). Arvu ja mõõtühiku või selle lühendi või tähise vahel on üks tähekoht vahet, nt 10 €, 10 m. Erandiks on protsendi lühend, mis kirjutatakse eelneva arvuga kokku, nt 16%. 3.6 TÕLKED Kasutajaliides on üles ehitatud eestikeelsena, kuid nii, et seda on võimalik kohandada erinevatesse keeltesse tõlgitavana (väljade nimed, abitekstid jne ei ole staatilised). E-Ehituse keskkonna aluskeeleks on eesti keel. Kasutajal on võimalik oma keele-eelistust muuta, kasutades selleks vastavaid linke keskkonna päises. Valitud keele jätab keskkond iga kasutaja jaoks meelde. Kui kasutaja vahetab keelt mõne teenuse sees (näiteks taotluse vormil), siis peale keelevahetust viiakse ta samale lehele, kus ta keelevalikut alustades viibis. Tõlgitakse kogu kuvatav sisu, sh nuppude tekst, sisutekst, piksel- ja vektorgraafika, millel on tekst. Teenuste puhul, mille loomisel ei ole keelevaliku nõudega arvestatud (enne E-Ehituse platvormi stiiliraamatut), kuvatakse kasutajale teenuse eestikeelset versiooni. Teenuste puhul, mida ei ole valitud keelde tõlgitud, kuvatakse vastav infoteade, kus kasutajal on võimalik valida, kas ta jätkab teenuse kasutamist aluskeeles, läheb valitud keele E-Ehituse avalehele või alustab suhtlust klienditeenindajaga. Selliste teenuste puhul, mille juurde infoteate lisamise võimalus on liigselt kulukas, näitame kasutajale vaikimisi eestikeelset versiooni. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 14 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat 3.7 KASUTAJALIIDESE KUJUNDAMISE PÕHIMÕTTED 3.7.1 Alusjoonestik Keskkonna kasutajaliidese aluseks on alusjoonestik ehk grid. Alusjoonestik võimaldab defineerida kõikide disainielementide omavahelised proportsionaalsed suhted. Alusjoonestik muudab disaini korrapäraseks, selgeks ja kasutajatele arusaadavaks. Valisime keskkonna alusjoonestiku tüübiks 20 tulbaks jaotamise loogika. See tähendab, et näiteks enimlevinud 1200 piksli laiune ala on jaotatud maksimaalselt 20 tulbaks, milles iga tulba sisu laius on 40 pikslit ja igast tulbast mõlemale poole jääb 10 piksli suurune kaitseala. 3.7.2 Kasutaja kontekstile kohalduv disain Responsive design ehk kohalduv disain tähendab, et teenuse sisuelemendid arvestavad, millise ekraaniga teenust vaadatakse, ja kohaldavad sisu vastavalt sellele. Erinevate ekraanide puhul arvestame kolme põhilise seadmega: nutitelefon, tahvelarvuti, sülearvuti ja monitoriga arvuti. Vastavalt sellele jaotusele määratakse ka kohalduva disaini murdepunktid (breakpoint), mis näitavad, millisest vaate laiusest alates muudetakse sisuelementide paigutust. Tänapäevaste levinuimate resolutsioonide järgi nendel kolmel seadme tüübil, kasutame murdepunkte järgnevalt: 1. Nutitelefon: 320px–599px 2. Tahvelarvuti (portrait): 600px–899px 3. Tahvelarvuti (landscape): 900px–1199px 4. Sülearvuti või monitoriga arvuti: üle 1200px Tahvelarvuti vaate (600px-1199px) erinevus desktop vaatest seisneb menüü nähtavuses. Peidame küljemenüüd, et kasutaja saaks keskenduda teenuste sisule. Globaalne menüü on peidetud menüü ikooni alla, millel vajutades see avaneb. Esindatava töölaual muidu vasakus tulbas asuvat graafilist infot kuvame sisuala alguses eraldi jaotusena. Teenuse alammenüüd avanevad sarnaselt mobiilse vaate põhimõtetele eraldi menüüs. Tahvelarvuti landscape vaate (900px–1199px) sisu kuvamine desktop vaatest ei erine. Sellesse me suhtume kui väikesema resolutsiooniga desktop vaatesse. Tahvelarvuti portrait mode vaate (600px-899px) puhul kuvame lehe sisu ühes veerus. Vaadete käitumine ekraani mõõtmetele vastavalt on kirjeldatud: https://ehr-styleguide.mkm.ee/ „Raamid“ vaadetes. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 15 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Abikeskuse paremalt poolt avanev ala suleb avatud globaalse menüü (juhul kui see oli vastavas vaates avatud) ja teeb sisuala kitsamaks. Abikeskuse ploki ala laius on muutumatu. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 16 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat 4 STIILIELEMENDID Selles peatükis on E-Ehituse keskkonnas kasutusel olevate elementide kommentaarid. Peatükk tugineb EMTA stiiliraamatule ja on täiendatud vastavalt E-Ehituse keskkonna eripärale ja osaliselt juba ka VEERA nõuetele. 4.1 VÄRVIPALETT Värvid vastavad WCAG 2.0 tase AA nõuetele. 4.1.1 Põhivärvid Põhivärve kasutame peamiselt erinevate sisuosade taustade eristamiseks. Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#colours-main 4.1.2 Tugivärvid Tugivärve kasutame erinevate tekstide ja nuppude esiletoomiseks ning ka linkides (vt “Vormielemendid”, “Kirjastiilid”, “Staatused”). Kasutuses tuleb arvestada, et vaikimisi kasutame keskmist tooni (tähistatud valge täpiga) ning tumedam ja heledam toon on kasutuses vaid põhitooni aktsendina. Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#colours-sub 4.2 ŠRIFT E-Ehituse rakendustes kasutame Roboto šrifti. Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#fonts Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 17 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat 4.3 KIRJASTIILID Element Desktopi ja Nutitelefoni Kasutamine ja näited tahvelarvuti vaade vaade H1 pealkiri Roboto-Light Roboto-Light Abikeskuse pealkiri 30px 30px #34394c #34394c $gray-dark $gray-dark H2 pealkiri Roboto-Regular Roboto-Regular Teenuse pealkiri 24px 24px #0083ba #0083ba $blue $blue H3 pealkiri Roboto-Regular Roboto-Regular Teenuseploki pealkiri 16px 20px #5d6071 #5d6071 $gray $gray H4 pealkiri Roboto-Bold Roboto-Bold Kinnitusteate pealkiri 16px 20px #3439c #3439c $gray-dark $gray-dark H4 pealkiri-sinine Roboto-Bold Roboto-Bold Teenuse alajaotuse, flyouti, footeri pealkiri 16px 20px #0083ba #0083ba $blue $blue Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 18 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Element Desktopi ja Nutitelefoni Kasutamine ja näited tahvelarvuti vaade vaade Juhtlõik Roboto-Regular Roboto-Regular Teenuse sissejuhatus, teate pealkiri 16px 20px #3439c #3439c $gray-dark $gray-dark Lõik-tavaline Roboto-Regular Roboto-Regular Kõik sisutekst, vormivälja tekst, disabled vormivälja tekst, halli teenuste menüü 2. 14px 20px taseme pealkirjad #5d6071 #5d6071 $gray $gray Lõik-hall Roboto-Regular Roboto-Regular Placeholder, tabeli kokkuvõtte tekst, halli teenuste menüü 1. taseme pealkirjad 14px 20px #9d9fb4 #9d9fb4 $gray-light $gray-light Lõik-valge Roboto-Regular Roboto-Regular Tumeda tooltipi tekst 14px 20px #ffffff #ffffff $white $white Lõik-punane Roboto-Regular Roboto-Regular Kohustuslike väljade hoiatus ja asteriks 14px 20px #b84444 #b84444 $red-dark $red-dark Lõik-sinine Roboto-Regular Roboto-Regular Halli teenuste menüü valitud pealkirjad 14px 20px #0083ba #0083ba $blue $blue Bold Roboto-Bold Roboto-Bold Tabeli „kokku“ rida, nuppude tume tekst 14px 20px #5d6071 #5d6071 $gray $gray Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 19 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Element Desktopi ja Nutitelefoni Kasutamine ja näited tahvelarvuti vaade vaade Bold-valge Roboto-Bold Roboto-Bold Nuppude valge tekst 14px 20px #ffffff #ffffff $white $white Bold-valge-väike Roboto-Bold (mobiilivaates Burgerimenüü nuppude kiri teksti ei näita) 9px #ffffff $white Kommentaar Roboto-Regular Roboto-Regular Vormivälja kommentaar, footeri kontaktandmete info 10px 10px #9d9fb4 #9d9fb4 $gray-light $gray-light #3439c #3439c $gray-dark $gray-dark #00b649 #00b649 $green $green Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#typography 4.4 NUPUD Nuppe kasutame iga lehe või vormi põhitegevuste puhul. Näiteks: Kinnitan, Esitan, Saadan, Sisenen, Lisan, Loobun, Tagasi. Nuppe peab iga vormi juures kasutama nii palju, kui vajalik, ja nii vähe, kui võimalik. See põhimõte tähendab, et kui vormi juures on palju võimalikke toiminguid, tuleb sarnased tegevused grupeerida. Näiteks vormi esitamisest loobumise erinevad võimalused grupeerime ühe “...Veel” nupu alla, millel vajutamisel kuvatakse kasutajale valik. Protsessis edasi liikumise nuppe ei grupeerita ja reeglina on igal vormil vaid üks primaarne nupp edasi liikumiseks või protsessi lõpetamiseks. Nupu sisse võib lisada ikoone, kui see on nupu funktsionaalsuse selgeks eristamiseks (näiteks “+” ikoon nimekirja uue objekti lisamiseks). Kui kasutajal puudub õigus nupu abil toimingut teha, kuid nupu olemasolu võimaldab kasutajale toimingu sisu arusaadavamaks teha, kasutame nuppu staatuses “disabled”. Vastava loogika realiseerimine sõltub ärivajadusest ning läbiräägitav iga projekti raames eraldi. Nuppude laius sõltub teksti pikkusest. 4.4.1 Nuppude põhitüübid E-Ehituse keskkonnas kasutatavate nuppude valik jaguneb põhivormide ja lisavormide nuppudeks. Põhivorm on ühte vormi, protsessi või selle sammu koondav vorm. Lisavorm on mõne vormi, protsessi või selle sammu sisene abivorm. Lisavormid on sellised vormid, mis asuvad põhivormi sees, ja mille abil saab teostada põhivormide siseseid protsesse. Näiteks ehitise kuju lisamine ehitusloa taotluse vormi sees. Lisavormina võib käsitleda nt flyouti. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 20 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Tüüp Näide Kasutamine Põhivormi nupp Kasutatakse peamises teenuses protsessi välja kutsumiseks. Näiteks on selleks taotluse põhitegevused („Esitan“, „Loobun“, „Salvestan kavandi“) Põhivormi mini Kasutame olenevalt ärivajadusest või nupp murdepunkti nõudest. Lisavormi nupp Kasutatakse tugiteenustes protsesside välja kutsumiseks. Näiteks tabelisse rea lisamisel selle salvestamine, flyoutil sisestatud info salvestamisel või nendest tegevustest loobumiseks. Lisavormi mini Kasutame tekstiga nupu asemel juhul, kui nupp kirjaga nupp ei mahu. Näiteks tabelis. 4.4.2 Paiknemine ja joondus Nuppude joonduse igal vaatel määrab nupu prioriteet antud vaate või vormi kontekstis. 1. Esmased (kõige tähtsamad) tegevused vormil või vaatel on alati joondatud paremale. Näiteks: Kinnitan, Esitan, Saadan, Sisenen, Lisan uue taotluse 2. Sekundaarsed valikud on joondatud primaarse nupu kõrvale vasakule. Näiteks: Kontrollin, Alustan vestlust, Avan seaded, Salvestan 3. Protsessi katkestamise või protsessis sammu tagasi liikumise nupp on joondatud vaatel või vormil vasakule. Näiteks: Loobun. Erandiks on tabeli muutmise rida, kus katkestamine ja salvestamine asuvad kõrvuti (vt ptk Tabeli rea muutmine). 4. Olenevalt ärilisest eesmärgist võib nuppe kasutada ka tsentraaljoondusega (näiteks kitsal flyoutil). Sellisel juhul on nupp venitatud servast servani. 4.4.3 Värvus ja toonid Nuppude värvuste tähendused: Värvus Põhivorm Kasutamine ja erinevad kujud Roheline Default: Värvid: Kasutame protsessis edasi liikumiseks või lõpetamiseks (Esitan, Salvestan, Kinnitan). #00b649 Seda nuppu kasutame protsessi juures reeglina #71db9f ainult ühe korra, kuna tegemist on esmase Mouse over: valikuga protsessis edasi liikumiseks. #009244 Kasutame ka tabelis muudetava rea #ffffff salvestamine, flyoutis andmete salvestamine, vormi esitamine. Pressed: Tekst: Lisavorm: Roboto Bold, 14 px Disabled: Mini nupp: Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 21 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Värvus Põhivorm Kasutamine ja erinevad kujud Valge nupp Default: Värvid: Kasutame näiteks taotluse kavandi rohelise salvestamiseks. #00b649 piirjoonega Lisavorm: #71db9f Mouse over: #009244 #ffffff Mini nupp: #5d6071 Pressed: #dbdfe2 Tekst: Disabled: Roboto Bold, 14 px Sinine Default: Värvid: Kasutame protsesside alustamiseks või millegi uue loomiseks. #0083ba Näiteks tabelisse rea lisamine, taotluse #015477 menetlusse võtmine, ehitise lisamine taotlusele. Mouse over: #aae1f8 Kui nupul on +-ikoon, on tegemist uue nähtuse #ffffff lisamisega. Näiteks uue ehitise lisamine Ehitisregistrisse ning selle lisamine taotlusele (selle asemel, et lisada registris juba olemas Pressed: Tekst: olev ehitis taotlusele). Roboto Bold, Asub paremal pool. Juhul, kui esineb koos 14 px rohelise nupuga, asub rohelisest nupust Disabled: vasakul. Lisavorm: Ikooniga põhivormi nupp süsteemi uue objekti lisamiseks: Ikooniga lisavormi nupp süsteemi uue objekti lisamiseks: Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 22 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Värvus Põhivorm Kasutamine ja erinevad kujud Valge nupp Default: Värvid: Valget värvi nuppe kasutame protsessist halli väljumise toiminguteks (Jätkan hiljem, Loobun, #9d9fb4 piirjoonega Tagasi). #dbdfe2 Taotluse vormil kasutame näiteks sõnastust Mouse over: #5d6071 „Loobun“. Taotluse vorm salvestatakse. #ffffff Flyouti muudatused ja tabelitegevused sellel nupul vajutades ei salvestu. Pressed: Asub vasakul pool. Tekst: Lisavorm: Roboto Bold, 14 px Disabled: Mini nupp: Hall nupp Default: Värvid: Halli värvi nuppe kasutame protsessisisesteks toiminguteks või uude kõrval protsessi #5d6071 minekuks. #dbdfe2 Näiteks multihaldus tabelites. Mouse over: #34394c Lisavorm: #ffffff Pressed: Tekst: Roboto Bold, 14 px Disabled: Punane Default: Värvid: Punast värvi nuppe kasutame negatiivse valiku nupp puhul (valik EI, Kustutan, Väljun). #ff7373 Paikneb vastavalt äripoole nõuetele #ffb9b6 konkreetses juhus. Mouse over: #b84444 Lisavorm: #ffffff Pressed: Tekst: Roboto Bold, 14 px Disabled: Nuppude toonide gradient, piirjoonte toonid, reaktsioon hiirega kohal viibimisele ning vajutusele vt https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#buttons Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 23 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat 4.4.4 Erinupud Järgnevalt on toodud erikujundusega nupud. Nimetus Kuju Kasutamine ja kirjeldus „Tagasi Kasutame selleks, et kasutaja saaks lehekülje algusesse kerida. ülesse“ Kui kasutaja kerib lehekülje lõppu, siis ujuv nupp jääb pidama ujuv nupp jaluse kõige ülemise nupu kastis. Hall noolega nupp paikneb vasakul pool burgermenüü tumehallil ribal. Hallile nupule lisanduvad taotlustes hoiatuse ja/või vigade ikoonid. Kui taotluses on vaid hoiatused, on halli noole kõrval kollane ühe hüüumärgiga nupp. Kui taotluses on vaid vead või vead ja hoiatused, on halli noole kõrval punane kahe hüüumärgiga nupp. Hoiatuste ja vigade ikoonile klikkides avanevad hoiatuste ja vigade nimekirjad. Vt kirjeldust peatükis Teadete kokkuvõte kogu taotluse üleselt. Veel Nupp, millele vajutamine avab nimekirja võimalikest tegevustest. Väljun Kasutame rakendusest välja logimisel. Enne välja logimist avaneb hoiatus. Burger- Kasutame burgerimenüüs. See on menüü 1. tase. Igal nupul on menüü oma ikoon. Ikoon vastab menüüploki teemale ja määratakse nupud nupu loomisel. Sotsiaal- Kasutame jaluses sotsiaalmeediakanalite linkideks. meedia nupud Erinupud on kasutusel vastavalt vajadusele ja ärinõuetele. Täpne asukoht ja kujundus lahendatakse vastavalt kasutusjuhule. NB! Siinne tabel võib täieneda vastavalt ärivajadustele. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 24 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#buttons 4.5 LINGID Linke kasutame lehe, vormi või tabeli kõrval ja lisategevuse puhul, mis ei mõjuta tegevuse põhiprotsessi. Näiteks: Märgin kõik sõnumid loetuks, Kõik teavitused, Laadin alla, Trükin, Kontrollin Linkide värve kasutatakse järgmiselt: Nimetus Kuju Kasutamine ja kirjeldus Tavaline Lingid on hallid (#34394c) ja alla joonitud. See on kõige tavapärasem lähenemine. Näiteks ikoonide lingid jm. Mouse-over  link on sinine (#0083ba) ja alljoon kaob. Klikkimine  link on sinine (#0083ba) ja alla joonitud. Aktiivne -> link on sinine (#0083ba) ja alla joonitud. Oranž Oranži värviga (#ff8000) ja alla joonitud. Need lingid on erijuhud, kasutamine tuleb otsusta case-by-case sõltuvalt ärivajadusest ning eesmärkidest. Näiteks rakenduse jaluses „Kõik kontaktandmed“ Mouse-over  link on tume oranž (#a84816) ja alljoon kaob. Klikkimine  link on tume oranž (#a84816) ja alla joonitud. Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#links 4.6 IKOONID E-Ehituse keskkonnas kasutame ikoone kolmel põhjusel: 1. Visuaalne markeering võimaldab teenuste ja teemade tähistamisel ruumi säästa (ikoon saab kasutuse käigus sõnalise nimetusega võrdse kaalu). 2. Kuna osale kasutajatest on visuaalse info tajumine lihtsam, kui tekstilise ja ka värvipõhise info haaramine, võimaldab ikoonide kasutamine kasutajal infot kiiremini haarata. 3. Ikoonide mõju üldisele keskkonna tajumisele – kasutaja tajub keskkonda mängulisema, sõbralikuma ja rõõmsamana. Ikoonide visuaalne keel on valitud tagamaks, et ikoonid on kasutatavad nii suurelt kui ka väga väikeselt, koos ja ilma tekstita, ilma et nad kaotaksid arusaadavuses ja kasutatavuses. Kasutame ikoone kooskõlas Veera Disainisüsteemiga. Ikoonide päritolu: - Material.io / Google (ei ole tabelis eraldi märgistatud) - Materialdesignicons.com, kui material.io ei kata vajadust (tabelis märgiga M) - Geoman.io, kaardikomponendi spetsiifilised ikoonid (tabelis märgiga G) - E-Ehituse oma disain kooskõlas material.io reeglitega, kui eelnevad ei kata vajadusi (tabelis märgiga E) - EMTA, kui eelnevad ei kata vajadust ja oma disain ei ole veel loodud (tabelis märgiga T) Ikoone kasutame nii iseseisvalt kui kombineeritult teksti, nupu või lingiga. Iseseisvalt ikoonina kasutades on ikoonidel tooltipp, kus kuvame ikooni tekstilise väärtuse järgmiselt: hiirega liigutakse ikoonile ning avaneb selgitav tooltip. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 25 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Tooltipi avanemine vt ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#icon-tooltips (ikoonid antud lingil ei kehti enam). Ikoon + link kasutame olukorras, kus ikooni tähendus ei ole piisavalt arusaadav ning tekst aitab mõtestada võimalikke tegevusi. Eraldi tooltip sellisel juhul ei ole vajalik. 4.6.1 Ikoonid Kuju Kasutamine info-ikooni kasutame, kui kasutajale on tarvis pikemalt selgitada, kuidas välja täitmisel või teenuse kasutamisel toimida. Näiteks i-nupune, et avada tooltip. Tooltipi tekst ei kopeeri kindlasti välja pealkirja. i- nupp asub välja pealkirja juures. i-nupp on igas vormivälja komponendis olemas, kuid seda kuvatakse kasutajaliideses vaid juhul, kui tooltipi tekst on olemas. Akna sulgemine, tegevuse tühistamine. Näiteks taotluse eelvaate, abikeskuse, hüpikakna puhul. Kasutame ka mininupul Tegevuse kinnitamine. Näiteks „Salvestan“. Kasutame näiteks mininupul Lisamine Kasutame nuppudel ikoonina „Veel“ – valiku laiendamine. Kasutame nupul ikoonina või eraldiseisva ikoonina tooltipiga Plussmärk , mille abil saab alamplokki avada. Näiteks akordioni plokki. Kasutame ka nupu ikoonina Miinusmärk , mille abil saab alamplokki sulgeda. Näiteks akordioni plokki. NB! Funktsionaalset plokki ei ole võimalik töölaualt päriselt eemaldada, kuna nii võib kasutaja sattuda olukorda, kus info leidmine muutub raskendatuks. Tagasi suunav nool. Kasutame näiteks „tagasi ülesse“ nupul Valikuvõimalust avav nool, mis selles asendis näitab, et valik on hetkel avatud. Kasutame näiteks dropdown väljal. Valikuvõimalust näitav nool, mis selles asendis näitab, et valik on hetkel suletud. Kasutame näiteks dropdown väljal. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 26 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Kuju Kasutamine Nooled üles-alla. Kasutame näiteks tabeli päise pealkirja ees sorteerimise nupuna ja numbrivaliku väljal numbri väärtuse muutmiseks ühe võrra. Ülesse laiendav/kitsendav nool. Näiteks menüü sulgemiseks Alla laiendav/kitsendav nool. Näiteks menüü laiendamiseks Paremale osundav nool. Näiteks vasakpoolse küljepaneeli kitsendamiseks. Paremale osundav nool. Näiteks pealkirjapunkti tähistamiseks, vasakpoolse küljepaneeli laiendamiseks. Uudisteadete ikoon. Nupuna kasutame päises uudisteadete avamiseks. Lugemata uudisteateid näitab punane numbriga ring. Mitme poolset vestlust/ sõnumivahetust tähistav ikoon. Nupuna kasutame päises foorumi vestluste avamiseks. Lugemata sõnumeid näitab punane numbriga ring. Ühepoolset suhtlust, välja saadetud teateid tähistav ikoon. Nupuna kasutame päises teadete avamiseks. Lugemata sõnumeid näitab punane numbriga ring. Lemmiku / välja valitute tähistamiseks (minu lemmik ehitised, minu lemmik vestlused jne.) Kasutame päises kiirviidete valimiseks, haldamiseks ja avamiseks. Abikeskuse ikoon. Kasutame päises abikeskuse avamiseks. Kasutajatoe ikoon Telefonikontaktide ikoon. Kasutame telefoni vestluse tähistamiseks. Näiteks klienditoe telefon keskkonna jaluses Keskkonnast välja suunavate linkide ikoon. Kasutame tähistamaks linke, mis juhatavad E-Ehituse keskkonnast välja Otsi-ikoon. Kasutame tähistamaks otsimist. Näiteks vormi otsinguväljal ja rakenduse päises otsinguvälja nimetamiseks. Kasutame burgermenüüs avalehe tähistamisel. Filtreerimise ikoon. (M) Ikoon avab teenuse filtrite ala. Filtrite kaudu on tabelist soovitud informatsiooni hõlbus üles leida, kuid seda funktsionaalsust on vaja vaid siis, kui tabel on väga mahukas. Seadete ikoon. Teenuse tabeli veergude halduse tähis. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 27 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Kuju Kasutamine Lohistamise ikoon. Kasutame, et tähistada võimalust muuta funktsionaalsete plokkide järjekorda töölaual, veergude järjekorda veergude halduses ja menüüplokkide järjekorda. Burgeri menüü ikoon. Kopeerimise tähistamine. Kasutame nupuna näiteks tabeli rea või ehitise akordionpealkirja lõpus. Muutmise ikoon. Kasutame, kui soovime tähistada muutmistegevust. Näiteks nupuna tabeli rea lõpus. Kustutamistegevuse tähis. Kasutame nupuna näiteks tabeli rea või ehitise akordionpealkirja lõpus. Taastamistegevuse tähis, kui eelnenud on kustutamistegevus. Kasutame nupuna näiteks tabeli rea lõpus kustutatud andmete taastamiseks. Arhiveerimistegevuse tähis. (M) Kasutame nupuna näiteks tabeli rea lõpus. Nupu vajutus kutsub välja kinnitusdialoogi. Arhiivist taastamise tegevuse tähis. (M) Vaatan-ikoon. Kasutame peidetud info välja kuvamiseks. Näiteks nupuna tabeli rea lõpus. Peidan-ikoon. Kasutame info peitmise välja kutsumiseks. Näiteks nupuna tabeli rea lõpus. Logi vaatamise ikoon Versiooni ikoon. Kasutame rakenduse versiooni vaatamisse suunamiseks. Uuendan-ikoon. Kasutame nupuna näiteks tabeli lõpus tabeli andmete uuendamiseks. Näiteks juhul, kui on vaja mõne teenuse abil vormil/tabelis olevaid andmeid uuendada. Undo (tagasi) ikoon. Kasutame olukorras, kus on vaja funktsiooni „undo“. Näiteks kaardikomponendil viimase tegevuse kustutamisel. Upload (laadin ülesse) ikoon. Kasutame nupuna näiteks tabeli rea lõpus. Download (laadin alla) ikoon. Kasutame nupuna näiteks tabeli rea lõpus või dokumendi vaate juures. Trükkimise/printimise ikoon. Kasutame nupuna näiteks tabeli rea lõpus või dokumendi vaate juures. Manuse tähis. Kasutame manustega seotud tegevuste juures. Näiteks manusta lisamisel, manuste vaatamisel vms. Näiteks manuste lisamise nupp Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 28 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Kuju Kasutamine Vormi kontrolli ikoon. Kasutame näiteks vormi korrektsuse kontrolli tähisena. (M) Kuupäeva ikoon. Kasutame näiteks kuupäeva vormivälja juures. Infoportaali ikoon Töölaua kiirvaate ikoon (menüüpunkt) Dokumentide ikoon Haldus (menüüpunkt) Juhendite ikoon (menüüpunkt) Minu asjad (menüüpunkt) (E) Ehitustegevuse ikoon (M) Keskkond (menüüpunkt) Võrgurajatiste andmebaas (menüüpunkt) Järelevalve ikoon (E) YouTube Facebook (M) Hoiatustega olek Vigadega olek (E) Lukus olek Korras olek Pooleli olemist tähistav seisund (E) Kontrollis olemist tähistav seisund Negatiivset otsust tähistav seisund (E) Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 29 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Kuju Kasutamine Tühistamist/ aegumist tähistav seisund Positiivse otsusega lõppenud tegevuse seisund Bold teksti vormingu lisamine/eemaldamine Italic teksti vormingu lisamine/eemaldamine Alla joonitud teksti vormingu lisamine/eemaldamine Läbi joonitud teksti vormingu lisamine/eemaldamine Nummerdatud loetelu Punktidena esitatud loetelu Lingi sisestamine Objektide ühendamine Lingi eemaldamine Objektide lahutamine Pildi lisamine teksti sisse Taande lisamine Taande eemaldamine Teksti vormingu eelmaldamine > plain tekst Teksti värvi muutmine (valikusse lisame KUNI 12 värvi VEERA valiktoonide seast) Ülaindeksi formaadi lisamine/eemaldamine (M) Tsentreerimine kasutaja asukohta Tsentreerimine kasutaja aktiivsetesse objektidesse Kaardivaate valimine (aerofoto, põhikaart vm) Kaardikihi valimine Täisekraani vaatesse sisenemine Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 30 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Kuju Kasutamine Täisekraani vaatest väljumine Ehitised ikoon menüüs. Hoonete ikoon kaardil. E-Ehituse veebi (eehitus.ee) ikoon. Rajatise ikoon (T) Katastriüksuse ikoon. (E) Joonestamise kursori tähis (G) Punkti joonestamise tähis kaardil (G) Joone joonestamise tähis (G) Hulknurga joonestamise tähis / Pinna joonestamise tähis (G) Objekti muutmistegevuse tähis (G) Augu joonestamise tähis (G) Objekti nihutamise tähis (G) Objekti kustutamise tähis (G) Objekti mõõtmise tähis (T) Vahemaa mõõtmise tähis Ringi joonestamise tähis (G) Ristküliku joonestamise tähis (G) Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 31 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Kuju Kasutamine Salvestamise tähis Objekti või ala valimine kaardil 3D vaaturi tähis (orbit) Ehitismälestise tähis (M) Pääsupunkti tähis Loader (T) Ikoon on kasutusel vastavalt vajadusele ja ärinõuetele. Täpne asukoht lahendatakse vastavalt kasutusjuhule. NB! Siinne tabel võib täieneda vastavalt ärivajadustele. 4.6.2 Ikoonid linkidega Kuju Kasutamine Nupp, mis avab faili(de) ülesse laadimise flyouti Nupp käivitab tegevuse, mis genereerib ja salvestab kasutaja seadmesse faili. Antud näites pdf-faili. Kui keskkonnas on välja arendatud formaadi vaatur, siis esimese sammuna tuleb eelvaade manada ja alles sealt edasi saab kasutaja faili endale salvestada. Kutsub esile Ctrl+p. Avaneb manitsus, nagu kirjeldatud punktis Trükkimine Kasutame, kui soovime taotluse vormi täitmise korrektsust kontrollida (nt kohustuslike väljade täitmist, loogilised vastavused jms) E-Ehituse keskkonna versiooni kirjelduse juurde viiv link Kasutame olukorras, kus soovime andmete uuendamist või kontrolli vastu mingit andmete baasi (näiteks katastriüksuste tabeli uuendamine ehitise kuju loomise teenuse juures). Kasutame näiteks juhul, kui vormil on peidetud väljad, mida kasutaja võib, aga soovitavalt ei ava. Kasutame näiteks juhul, kui vormil on avatud tavaolukorras peidetud väljad, mida kasutaja saab selle lingiga sulgeda. Kasutame näiteks vestluste ja menetluse arhiveerimise juures Kasutame näiteks märkuste ja vestluste juures manuste avamiseks Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 32 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Kuju Kasutamine Kasutame näiteks tegevuslogide avamiseks Kasutame näiteks selliste väljade väärtuse muutmisel, mida vaikimisi ei peaks muutma, kuid mida on lubatud muuta (nt menetleja muutmine). Kasutame keskkonnast välja suunavate linkide esitamisel. Ikoon + link on kasutusel vastavalt vajadusele ja ärinõuetele. Täpne asukoht lahendatakse vastavalt kasutusjuhule. NB! Siinne tabel võib täieneda vastavalt ärivajadustele. 4.7 LOGOD JA MUUD VISUAALSED ELEMENDID E-Ehituse keskkonnas kasutame organisatsioonide või asutuste logosid juhul, kui on tarvis märkida, millised organisatsioonid on keskkonna loonud või selle loomisele kaasa aidanud. 4.7.1 Ametlikud logod 4.7.1.1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi logo ja favicon Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi logo kasutame E-Ehituse keskkonna jaluses logo kasutamise juhiste kohaselt (kaitseala, värvid, proportsioonid). Logo kasutamise juhised leiab Valitsusasutuste visuaalse identiteedi stiilijuhisest: https://valitsus.ee/et/eesmargid-tegevused/valitsusasutuste-visuaalse-identiteedi-stiilijuhis . Vastavalt keelevalikule muutub ka logo vastavalt kas vene- või ingliskeelseks. Logo jaluses: Favicon: Täislogo on kasutusel rakenduse jaluses. 4.7.1.2 Euroopa regionaalarengu fondi logo E-Ehituse keskkonna loomist aitab rahastada Euroopa Liidu struktuurifond, millest tulenevalt on meie kohustus ja soov sellele koostööle viidata. Rakenduse jaluses kuvame struktuurifondi logo. Logo kasutamise nõuded: https://www.struktuurifondid.ee/sites/default/files/taiendatud_juhend.pdf. 4.7.2 Väliste süsteemide logod E-Ehituse keskkonda on tulevikus integreeritud koostööpartnerite teenused, mistõttu on vajalik neid visuaalselt kasutajale kommunikeerida. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 33 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat 4.7.2.1 Krediitkaartide, pankade vm teenuse pakkujate logod E-Ehituse keskkonda on tulevikus integreeritud maksevõimalus (riigilõivud näiteks). Sellistel juhtudel kasutame teenust pakkuva ettevõtte logo vastavalt selle kasutamise reeglitele. Ettevõtte logo kasutamine võimaldab kasutajale paremat loetavust. 4.7.2.2 Suhtluskeskkondade logode ja ikoonide kasutamine Rakenduse jaluses kuvame sotsiaalmeedia keskkondade, kus E-Ehituse keskkonna kohta infot avaldame, ikoonid. Need on näiteks Facebook (kus suhtleme kodanikega, avaldame infot ja uudiseid ning vastame kodanike küsimustele), YouTube (kus avaldame juhendava sisuga videoid, reklaamklippe jne) ning foorum (kus kasutajad saavad omavahel ja kasutajatoega ehitusalastes küsimustes suhelda). Nupud linkidega lisatakse, kui vastav sotsiaalmeedia kanal üles seatakse. Esialgu FB lingitakse MKM FB lehele. 4.7.3 Kasutajate tähistamine Iga kasutaja on unikaalne ning selle väljendamiseks on tal oma logo. Nii tagame, et kasutajat on alati võimalik ka visuaalselt tähistada. Kasutaja logo koosneb tema esimese eesnime ja esimese perekonnanime esitähtedest. Juriidilisel isikul ärinime esimesest tähest. Logo taust on rakenduse poolt juhuslikult valitud värv tugivärvide paletist. Kasutame päises globaalsel töölaual, rollivalikus, vestluses kasutajate eristamiseks. 4.8 TEENUSED Rakenduse töölaual paiknevad teenused. Teenused koosnevad päisest ja teenuse alast. Teenuse alal avanevad nii ülevaated tabelid, kui vormid, vastavalt ärivajadusele. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 34 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat 4.8.1 Teenuse päise tööriistad Vormi päises on pealkiri, +/- indikaator selle kohta, kas vorm on avatud või suletud. Vastavalt ärivajadusele kasutame teenuse päises ka tööriistu filter, seaded ja lohistaja. Neist esimesed kaks on kasutusel tabelipõhise teenuse puhul. 4.8.1.1 Filter Filtrite ala on vaikimisi kinni, kuid selle saab avada vajutades vastaval lehtrit kujutaval ikoonil. Filtri väljadest saab täita ühe või mitu. Filtreerimine toimub tulemusi järjest kitsendaval meetodil. Täites mitu filtrivälja, näidatakse tulemusena read, mis vastavad kõikidele filtreeringu tingimustele. Kui ühes tabeli lahtris kuvatakse korraga mitut tüüpi infot, filtreeritakse välja kõik vasted, mis kirjutatud märksõnale vastavad. Tulemuste näitamine toimib "üks VÕI teine" põhimõttel. Näiteks kui ühes lahtris on kuvatud nimi ja isikukood, siis kasutaja võib filtri väljale sisestada nii nime kui ka isikukoodi. Filtri ala sees kuvame nuppu "Tühjendan", mis tühjendab valitud valikud ja ka hetkel kuvatud otsingutulemused, ja nuppu „Otsin“, mis rakendab filtri. Filter avaneb teenuse kohale: 4.8.1.2 Seaded Seaded võimaldab muuta tabeli veergude järjekorda, neid sulgeda ja avada. Linnukesega on märgitud veerud, mida hetkel kuvatakse. Kasutaja saab tabelit ise muuta erinevaid veerge sisse/välja lülitades, ning muutes veergude järjekorda, neid endale sobivale kohale lohistades. Vaikimisi seadistuste taastamiseks vajutab kasutaja nimekirja lõpus oleval lingil “Taastan vaikimisi valikud”. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 35 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat 4.8.1.3 Lohistaja Lohistaja võimaldab teenuseid töölaual kasutajale meeldivasse asukohta liigutada. See tähendab, et kasutaja saab ühel töölaual olevate teenuste järjekorda muuta. Näiteks võib ta oma dokumentide töölaual tõsta taotluste tabeli lubade tabeli kohale või vastupidi. Rakendus peab meelde jätma kasutaja eelistuse, et kasutaja vajadustele sätitud töölaud oleks järgmisel keskkonda sisenemisel nii, nagu kasutaja selle eelmisel korral sättinud oli. See võimalus on kasulik professionaalsetele kasutajatele ja ametnikele, kellel on nii võimalik keskkond just omale sobivaks ja mugavaks kujundada. Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html?star=2#lohistamine 4.8.2 Teenuse ala Teenuse ala on valge taustaga „kast“ tööväljal. Kogu teenus peab mahtuma ühe ala sisse, selle osad (alateemad vms) ei tohi eeldada, et kasutaja suunab pilgu või klikib midagi väljaspool valget teenuse ala. Teenused on vaikimisi avatud. Erandiks on sellised teenused, kus puuduvat infot ei ole mõtet näidata. Nt detailotsingu vormi avab kasutaja siis, kui tal on tarvis detailotsingut teostada. Ilma sisuta teenuse kuvamise puhul on kaks võimalust vastavalt ärivajadusele Juhul kui on vajalik kuvada teenus, kuvatakse valge ala koos teatega "Teil ei ole ühtegi ...". Selle valge ala suuruseks on 148px ja infotekst sektsioonis on joondatud keskele. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 36 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Juhul kui puudub vajadus eraldi öelda isikule, et tal puuduvad näiteks taotlused, ei kuvata sektsiooni. See sektsioon ilmub kasutaja dokumentide töölauale, kui kasutaja on loonud oma esimese taotluse. Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#tables-components 4.9 VORMID E-Ehituse keskkonna teenuste puhul kasutame vastavalt teenuse sisule ja vormide keerukusele erinevaid vormi tüüpe. Olenevalt ärijuhust kuvatakse kasutajale täielikult avatud vormi, kui on oluline, et kasutaja kõik väljad läbi vaatab (nt taotluse täitmine) või suletud alapeatükkidega vorm, kus kasutaja peab ise vastavalt vajadusele peatükid avama (peamiselt ülevaated). Mahukamad vormid on jagatud väiksemateks sammudeks või etappideks. See hõlbustab kasutajal ülevaatliku pildi saamist ning ei koorma kasutajat kohe kogu vormi mahukusega. Vormide sammudeks jagamine toimub sisuliselt sarnase info grupeerimise või protsessi etappideks jagamise põhimõttel. Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#form-types 4.9.1 Vormitüübid 4.9.1.1 Lihtvorm Lihtvorm on vorm, mille täitmiseks ei ole vajalik rohkem kui üks samm. Iga keerulisem vorm koosneb oma olemuselt mitmest lihtvormist. 4.9.1.2 Võrdsetel sammudel baseeruv vorm vahekaartidega Võrdsetel sammudel baseeruv vorm on jagatud osadeks sisuliselt sarnase info grupeerimise kaudu, kuid kasutajal ei ole oluline täita vormi ühegi loogilise protsessi alusel. Näiteks ehitusloa taotluse täitmisel ei ole sisulist vahet, kas kasutaja alustab taotluse täitmist ehitiste lisamisega, dokumentide üleslaadimisega või isikute lisamisega. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 37 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Sellistel vormidel kuvatakse sammude jaotus vormi päises tabidena ehk vahekaartidena ning kasutajal on võimalus igal ajal kaarti vahetada. See vorm sobib hästi ka selliste teenuste juures, kus kasutajal polegi kohustust kõiki osasid täita. Tagasi liikumine sellisel vormil toimub klikkides soovitud sammu päises. Kui vahekaardi vaates vajutatakse nuppu “Salvestan”, siis vigadega vahelehe päise nupul kuvatakse vigade või hoiatuste ikoon, korrektselt täidetud vahelehe päise nupul ei kuvata tähist. Kui kasutaja mõnda sammu ei täida, ja seda ei ole ka nõutud, sellist vahele jätmist visuaalselt ei eristata. Taotlust esitada saab kasutaja vaid esitamise sakil olles. Selleks on vormi esitamise saki lõpus “Esitan” nupp. Vahekaartide päise nupud on vasakule joondatud ning päise suurus sõltub teksti pikkusest. Kui vahekaartide päise nupud ei mahu täies suuruses ära, väheneb kõigi suurus võrdselt (justified) ning tekst „lõigatakse“ lõpust ning viimased kaks tähemärki hajutatakse gradiendiga (analoogselt Google Chrome brauserile). Teenuse tab-i nupu hall taust on tooniga #f2f3f3, et oleks eristatav töölaua taustast. Nuppudel on vahe (näiteks 1 px), et päise nupud omavahel oleks eristatavad. Avatud lehe päise nupp on valge taustaga. Nupp koosneb tab-i pealkirjast ja ümmargusest staatuse ikoonist. Ehitistega seotud teatised ja taotlused on üles ehitatud sellel vormitüübil. 4.9.1.3 Võrdsetel sammudel baseeruv vorm (vertikaalne) Kasutatakse näiteks rakendusse sisse logimisel ja allkirjastamisel, kus kasutame sama vormi ja teenust, mida kasutab E - Maksu- ja Tolliamet. Sisse logimisel jätab rakendus meelde, millist sisselogimise viisi kasutaja kasutas ning järgmisel korral valib rakendus samale kasutajale sama vaikimisi logimisviisi. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 38 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat 4.9.1.4 Dialoogipõhine vorm: akordion Sisulise info grupeerimise ja protsessipõhise jaotuse vahele jääb dialoogil põhinev info edastamine, kus andmeid ei edastata järjest vormi väljasid täites vaid pigem küsimustele vastates ja juba kogutud andmeid üle vaadates. Tulenevalt küsimustele antud vastusest saame kuvada vajalikud väljad. Selline vorm sobib hästi teenuste puhul, kus andmed on kasutaja jaoks osaliselt eeltäidetud ja kasutaja ülesanne on andmete kinnitamine, eeltäidetud andmete parandamine ja uute andmete lisamine. On oluline, et kasutaja süveneks vormi täitmise ajal konkreetsele teemale kuid samal ajal tajuks vormi andmekoosseisu kui ühte tervikut. 4.9.1.5 Lisa-, alam- ja abivormid Tavaliselt lihtvormi või keerulisema vormi sees kasutatav (aga vajadusel ka eraldiseisvana) väike vorm, mille abil saab lisada näiteks tabeli kujul edastatava info ridasid jne. Sellise vormi kasutamine on õigustatud näiteks siis, kui vorm ei ole mahult suur ja selles nõutakse kasutajalt vaid mõne välja täitmist või mõne valiku tegemist. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 39 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat 4.9.2 Vormide kopeerimine Taotluse kopeerimisel luuakse uus taotlus, mis on täidetud kopeeritava taotluse täieliku sisuga. Muutuvad vaid staatus (mis kopeeritud taotlusel "nullitakse"), viimati muutja ja viimati muudetud aeg. Kopeerimise nupule (vt ptk Ikoonid) vajutades luuakse taotlusest või vormist koopia, mis koheselt ka muutmiseks avatakse. 4.9.3 Vormide avamine muutmiseks Kui taotlus on esitamata või tagastatud muutmiseks, siis on vormi võimalik avades muuta. Juhul kui taotlus on juba esitatud, siis taotlust enam muuta ei saa. Taotlust kustutada saab vaid juhul, kui see on esmakordsel koostamisel (st, et ei ole kordagi esitatud). 4.9.4 Vormidel andmete võrdlemine E-Ehituse keskkonnas on olukorrad, kus kasutajale on vaja selgelt välja tuua erinevused andmetes või erinevused dokumentide vahel. Sellisel juhul eristame erinevused sinise värviga (#aae1f8). Näide taotluse eelvaatest, kus on toodud välja andmed, mida taotlusega soovitakse muuta: 4.9.5 Suletud vormid Dokumendi vormid, mis on mõeldud ainult vaatamiseks, kuvame kasutajale vormi originaalkujul, kuid kõik vormi täitmise ja muutmise funktsioonid on kasutajaliideses eemaldatud. 1. Täidetavad ja valitavad väljad kuvame disabled väljadena. Näiteks: Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 40 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat 2. Tabelist on eemaldatud tabelisse ridade lisamine ja tabeliridade muutmise, kopeerimise, kustutamise funktsioonid. Näiteks: 3. Kaardikomponent ei võimalda redigeerimise režiimi. 4. Vormilt on eemaldatud vormi esitamise ja salvestamise nupud. Alles on vormi nupp, mis viib tagasi kohta, kust kasutaja tuli. Nupu nimetamine on vastavalt olukorrale vaja üle vaadata. 5. Vastavalt dokumendi vormile tuleb täpne lahendus alati case-by-case läbi vaadata. 4.10 VORMIVÄLJAD 4.10.1 Vormivälja ülesehitus Vormiväli koosneb välja pealkirjast, välja täitmist või valikut võimaldavast sisust, välja kommentaarist ja abitekstist (tooltip). 4.10.1.1 Vormivälja pealkiri Vormivälja pealkiri võib olla nii vormivälja ees vasakul kui ka vormivälja kohal. Vormivälja ees vasakul kasutatavate vormiväljade pealkirjad on joondatud paremale. Vormivälja kohal kasutame pealkirju siis, kui vormi horisontaalne ruum on piiratud (näiteks eraldi kihina kuvatavad lisa-, alam ja abivormid), või kui vormiväljade sisu koosneb loogilisest üksteisega seotud jadast, mille puhul väljade viimine eraldi ridadele vähendaks vormi arusaadavust. Sellised vormivälja pealkirjad on joondatud vasakule, vormivälja sisuga samale joonele. Vormivälja pealkirju on lubatud vajadusel lühendada. Sellisel juhul võib selguse loomiseks vormivälja pealkirja täispikana kirjutada lühendatud pealkirja järel kuvatud “Abiteksti ikooni” (i) alla, kust kasutaja seda ikoonile vajutamisel näeb. Vormivälja pealkirja kasutamine vormivälja ees vasakul: Vasakpoolset joondust kasutame juhul, kui vormivälja pealkiri on väljast paremal. Näiteks checkbox-i puhul. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 41 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Välja pealkiri koosneb kolmest osast: - Peakiri - Kohustuslikkust tähistav tärn - Infomull, kust avaneb vormivälja abitekst Kõik kolm on joondatud nii, et tärni ja infomulli olemasolu ei nihuta peakirja: 4.10.1.2 Placeholder Vormivälja sisusse (placeholder) on lubatud kirjutada vormivälja täitmiseks vajalikku vihjet ainult juhul, kui ilma selleta ei ole arusaadav, milline on vormivälja nõutav sisu või formaat (näiteks kuupäeva formaat). Vormivälja pealkirja ei tohi asetada placeholderina. Küll aga kasutame placeholderit vormivälja sisu vormingu illustreerimiseks. Näiteks, kui kasutaja peab sisestama pindala ühe komakoha täpsusega, on placeholderiks „0,0“. Placeholderid vaadatakse üle arenduse jooksul. 4.10.1.3 Kommentaar Vormivälja kommentaar aitab kasutajal paremini aru saada, mida selle välja täitmise juures oluliseks peetakse. Vormivälja kommentaaris on kirjas mittekohustuslike vormiväljade informatsioon "Ei pea täitma". Vormide puhul on märgitud need väljad, mida ei pea täitma, sest enamus teisi välju on täitmiseks kohustuslikud. Pikkade vormide puhul, kus kohustuslikke välju on hinnanguliselt võrdsed ning iga välja juures märkuse kasutamine on ruumipuuduse vms põhjustel keeruline, võib kasutada ka välja märkimist “*” asteriskiga. Sellisel juhul tuleb vormi algusesse või lõppu lisada täpsustav märkus, mida asterisk tähendab. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 42 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Ühel vormil tähistame kohustuslikkust kõikide väljade juures läbivalt (kas ainult asteriksiga või ainult kommentaariga). 4.10.1.4 Vormivälja abitekst Vormivälja abitekst avaneb vormivälja pealkirjast paremal pool olevast ikoonist (i). Kasutaja saab konkreetse välja või elemendi kohta lisainformatsiooni, mis aitab tal antud välja paremini täita. Abitekst avaneb hiirega ikoonile liikumisel (hover) desktopi vaate korral. Mobiilivaates, kui kasutajal puudub hiir, avaneb tooltip klikkimisega. i-ikooni kuvamine: Abitekst tabeli päises avaneb hiirega pealkirjale liikudes: Abiteksti avanemine i-ikoonist: Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#tooltip 4.10.1.5 Vormivälja sisu Vormide sisule kehtivad üldnõuded: 1. Süsteem peab kontrollima sisestatud väärtuse vastavust formaadile (e-post, telefon, kuupäev, number jms). 2. Süsteem pakub autocomplete-i, kui kasutaja on oma brauseril lubanud enda andmete autocomplete-i vormides (e-post, telefon, nimi, aadress…) 3. Sisestusvea ilmnemisel peavad alles jääma kõik kasutaja poolt seni sisestatud andmed. 4. Vormi iga sisestusvälja juures peab olema välja pealkiri (label). 5. Vormiväljade pealkirjad peavad olema vormiväljade juurde paigutatud nii, et need on hetkega omavahel seostatavad. 6. Ühelt vormiväljalt teisele peab saama liikuda tabulaatoriklahvi kasutades. 7. Tabulaatoriklahviga edasiliikumise järjestus peab vastama vormi andmete loogilisele ülesehitusele. Kui vormi väljad on vormis esitatud kahe tulbana, siis ühe vormiväljade grupi sees toimub tabulaatoriklahviga liikumine kõigepealt vasakul tulbas ülevalt alla, seejärel paremas tulbas ülevalt alla. Väiksemates vaadetes (nt nutitelefoni vaade) esitatakse vormi väljad ühes tulbas ning tuleb jälgida, et vormi väljade järjestus selles vaates on toodud loogilises järjekorras. 8. Kasutajalt ei tohi ühes vormis samu andmeid korduvalt küsida ja kõik andmed, mis on tuletavad varasemalt täidetud vormiväljadest tuleb kasutaja jaoks automaatselt eeltäita. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 43 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat 9. Pikemate tekstide sisestamiseks mõeldud vormiväljad peavad arvestama sisu mahuga/pikkusega. 10. Kasutaja peab saama teksti, mida ta vormiväljadesse on sisestanud, mugavalt üle lugeda. 11. Võimalikult palju sisestusvälju peab olema asendatud valikuväljadega (nt ripploend). 12. Kuupäeva sisestamisel peab olema võimalus kuupäev kalendrist valida. 13. Kasutajal peab olema võimalik kõiki tema poolt sisestatud andmeid muuta ja kustutada. 14. Kuupäevade vahemiku puhul kasutatakse vahemik vormivälja, mitte kahte eraldiseisvat inputi. 15. Placeholderid peavad olema sellel kujul, mis kujul me soovime sisestust. Nt „0,00“ kahe koma kohaga arvu juures, „Kirjutan“ tekstivälja juures jne. 16. Kui kasutaja kogemata lisab sisestatava teksti ette ja taha üleliigseid tühikuid, siis rakendus koristab need juba kasutajapoolses vaates ära. Vajalikes kohtades muudab rakendus punkti ise komaks (nt numbrilised väärtused) jms. 17. Iga vormivälja puhul defineerime lubatud ja/või keelatud sümbolid. Näiteks ei saa ehitise tehniliste andmete „muu“ valiku täpsustavas väljas sisestada hüüu- ega küsimärki. Küll aga on sellised märgid lubatud tekstiväljas, kus kasutaja sisestab küsimust või märkust. 18. Rakendus ise muudab vajadusel kirjamärgi suureks/väikeseks algustäheks. Üldnõudeid täpsustame väljale vastavaks vastavalt ärivajadusele konkreetses kasutusjuhus. 4.10.1.6 Tark vormiväli Kõik vormiväljad, mille sisu on otsitav või valitav (dropdown, count jms), võimaldavad sisu ka käsitsi täita: 1. Valikule klikkides 2. Vormiväljale kirjutades. Sellisel juhul pakub väli autocomplete-i ja/või sobivaid valikuid Arvestame kõikide nõuetega, mis on antud punktis Tugineme rakenduste üldlevinud omadustele. 4.10.2 Vormiväljade tüübid Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#form-elements Viidatud lingi ja siin dokumendis kirjeldatu erinevuste puhul tuleb lähtuda siinsest dokumendist. 4.10.2.1 Tekstiväli Tavalist tekstivälja (input) kasutame juhul, kui kasutaja peab sisestama teksti, mille juures meie ei saa teda kuidagi aidata. 4.10.2.2 Tekstiala Tekstiala (textarea) kasutame juhul, kui kasutaja peab sisestama pikka teksti, mille juures meie ei saa teda kuidagi aidata. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 44 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Tekstiala elemendi välja suurus kasvab vastavalt teksti kasvamisele desktopis. Mobiilis ja tabletis aga tekstivälja elemendi välja suurus ei kasva ning kasutaja saab elemendi sees näpuga kerida (scroll). Kasutame veebilehitseja standardset kerimisriba. Readonly ja disabled välja puhul peab olema kogu sisu nähtav kohe vaatesse tulles. Kui süsteemi poolt on tekstialale lisatud mahupiirang (tähemärkide arv), siis näidatakse piirangut kasutajale välja vormielemendi kohal. Kui kasutaja on sisestanud pikema teksti, kui piirang lubab, muutub piirangu indikaator punaseks. 4.10.2.3 Vormindatud tekstiväli (rich text editor) (komponent on vaja juurde arendada) RTE väli, mis töötab nagu tekstiala, kuid siin lubame lisaks ka piiratud tekstitöötlust: - bold/italic/underline/strikethrough - list OL/ list UL - lingi lisamine/ maha võtmine - pildi lisamine (jpeg, png, gif) - taande lisamine/ maha võtmine - teksti formaadi maha võtmine - teksti värv (lisame valikusse kuni 12 värvi) - superscript (vajalik pindade ja ruumalade märkimiseks) 4.10.2.4 Tekstiväli eeltäidetud mõõtühikuga Vormiväli, kus mõõtühik on eeltäidetud. 4.10.2.5 Telefoni numbri väli (komponent on vaja juurde arendada) Väli telefoninumbri sisestamiseks. Kui välja ei ole võimalik eeltäita, siis tühi väli on eeltäidetud kombinatsiooniga „+372“. Kui kasutaja liigub väljade vahel tabulaatorit kasutades, siis kursor asetub eelnimetatud kombinatsiooni järele. Kasutaja saab vajadusel riigikoodi osa muuta. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 45 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Kui välja saab eeltäita (andmebaasis on info selle täitmiseks), siis väli täitub AB-st tuleva infoga. Automaatselt numbrit ei muudeta (näiteks ei lisata riigikoodi). Telefoni väljale on lubatud kirjutada vaid: - Esimesele kohale tärgid + ja 0 kuni 9 - Alates teisest kohast tärgid 0 kuni 9 Telefoni numbri sisestuse väljas me numbrit ei rühmita. Tavapärasel telefoninumbri kuvamisel (nt teksti sees, readonly väljal, disabled väljal) kehtivad rühmitamise reeglid on kirjeldatud peatükis Telefoninumbrid. 4.10.2.6 Inline vormiväljad Kasutame juhtudel, kui on loogiline kasutada kahe väljaga vormi. Näiteks nime sisestamisel ees- ja perekonnanimi kõrvuti, dokumendi tüübi valik ja dokumendi nr. Võib korraga kasutada erinevat tüüpi väljasid, nt: 4.10.2.7 Rippmenüü (komponent on vaja juurde arendada) Rippmenüü (select) elementi kasutame, kui kasutaja saab valida vaid ühe mitmest valikust. Üldjuhul on tegemist klassifikaatoritest ette antud valikutega, aga ka vormi eelnevates punktides täidetud andmete seast valimisega. Tühi väli: Täidetud väli tühjendamise ikooniga: Kui valiku tekst on liiga pikk, on teksti lõpus 3 punkti: Välja saab täita: - Valikule klikkides ja seejärel rippvalikust vastusele klikkides - Vormiväljale kirjutades. Sellisel juhul pakub väli sobivaid valikuid rippmenüüs Rippvalikus on valikud kuvatud üksteise all: (Üleval on tavaline valikmenüü) Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 46 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Valikus näitame kuni 5 valikut, misjärel ilmub valiku paremale küljele kerimisriba. Kui valikuvariantide tähemärkide arv on nii pikk, et tekst ei mahu väljale, ilmub valiku alla serva kerimisriba ja paremal küljel on tekst hajutatud. (Üleval on liigendatud klassifikaatoriga valikmenüü) 4.10.2.8 Mitmikvalikuga rippmenüü (komponent on vaja juurde arendada) Mitmikvaliku (multiple select) klassifikaatori element võimaldab valida rohkem kui ühe vaste. Üldjuhul on tegemist klassifikaatoritest ette antud valikutega, aga ka vormi eelnevates punktides täidetud andmete seast valimisega. Tühi väli: Valikute kuvamine mitmikvaliku vormiväljal: Vormiväli kasvab kõrgusesse, et kõik valikud oleks näha väljal. Välja saab täita: - Valikule klikkides ja seejärel rippvalikus valikud linnutades - Vormiväljale kirjutades. Sellisel juhul pakub väli sobivaid valikuid rippmenüüs linnutamiseks Rippvalikus on valikud kuvatud üksteise all. Valikus kuvame 5 valikut, misjärel ilmub paremale küljele kerimisriba. Kui valikuvariantide tähemärkide arv on nii pikk, et tekst ei mahu väljale, ilmub alla serva kerimisriba ja paremal küljel on tekst hajutatud. Komponendil peab olema võimalik lülitada sisse külmutatud rida „Valin/Tühistan kõik“ kõige ülemiseks dropdown reaks. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 47 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Peab olema võimalik defineerida üksteist välistavad valikud: Liigendatud klassifikaatoriga rippmenüüs peab olema võimalik defineerida, millisel tasemel valikuid saab teha. Järgnevalt näide 3-tasemelisest liigendamisest ja selle valikuvõimaluste erinevusest. Võib kõikidel tasemetel valikut teha: Kõige ülemisel tasemel ei saa valikut teha: Lubatud on vaid kõige madalamal tasemel valik teha: Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 48 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat 4.10.2.9 Otsinguväli (komponent on vaja juurde arendada) Kasutame juhul, kui rakendus otsib mõnest registrist (EHR, RR, ÄR vm) ja seejärel tuleb kasutajal valik teha. Näiteks aadressi sisestamise välja puhul näitame kasutajale vasteid aadresside andmebaasist. Valikus kuvame 5 valikut, misjärel ilmub paremale küljele kerimisriba. Kui valikuvariantide tähemärkide arv on nii pikk, et tekst ei mahu väljale, ilmub alla serva kerimisriba ja paremal küljel on tekst hajutatud. Hajutatud ala peal näitame kasutajale vajadusel ikoone. Kasutaja sisestab tähemärke. Rakendus pakub valikusse lähedasi vasteid. Vastete seas valiku tegemiseks saab liikuda klaviatuuri nooltega üles ja alla ning valikut kinnitada saab Enteriga. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 49 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Väljale kirjutades kasutaja saab vajutada Enter või vajutades luubile, mispeale rakendus otsib vasteid otsingule. Erandina ei näita valikuid isikukoodi ja registrikoodi järgi füüsilist ja juriidilist isikut otsides. Neil juhtudel tuleb täita väli ja vajutada „Enter“, vajutada primaarset nuppu või väljast lahkuda. Seejärel rakendub otsing ja väljastatakse leitud isik. Luup ja Enter käivitavad otsingu sisestatu põhjal. 4.10.2.10 Adressaadi lisamise väli (komponent on vaja juurde arendada) Kasutame näiteks vestluse adressaatide valimisel ja lisamisel. Välja saab täita vormiväljale kirjutades. Kui kasutaja ei ole veel tähemärke sisestanud, näitab valik süsteemis olevaid gruppe, mida väljale lisada. Kui kasutaja on sisestanud esimese tähemärgi, pakub väli sobivaid valikuid, mille vahel kasutaja saab liikuda nooltega ning õiget valida Enterit vajutades või hiirega klikkides. 4.10.2.11 Arvuvalik Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 50 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Arvude sisestamisel on võimalik kasutada spetsiaalset arvu sisestamise komponenti, kus arvude hulk ei ole piiratud ning iga klikk üles või alla suunatud noolele vastavalt suurendab või vähendab väljal kuvatud arvu. Kasutame vaid täisarvuliste väärtuste juures juhul, kui arv-arvu haaval väärtuse muutmine on äriliselt põhjendatud. Välja saab täita: - Nooltele klikkides - Vormiväljale kirjutades. Sellisel juhul pakub väli valikusse sobivaid vasteid. 4.10.2.12 Kuupäev Kuupäeva väljal klikkides saab kasutaja kuupäeva käsitsi sisestada. Kalendri ikoonil klikkides avaneb kalender, millel kasutaja saab valida kuu, aasta ning kuupäeva. Kuupäeva osade eraldajaks on punktid. Valitud kuupäev kuvatakse koos nädalapäeva tähega. Avatud kalendrikomponendis on vaikimisi valitud ja kuvatud tänane päev. Olukorras, kui kuupäev saab olla vaid teatud ajas (näiteks täna või hiljem), on teised valikud tehtud tuhmiks ja neid valida ei saa. Kui valida on vaja vaid aasta, siis avaneb aastate valik rippmenüüna. Käsitsi sisestades kasutaja sisestab pp, rakendus lisab punkti ja asetab kursori edasi, kasutaja lisab kk, rakendus lisab punkti ja asetab kursori edasi, kasutaja lisab aaaa. Kui kasutaja väljub väljast, lisab rakendus nädalapäeva tähise. 4.10.2.13 Kellaaeg Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 51 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Kellaaja valiku puhul saab kasutaja sisestada kellaaja käsitsi, kuid lisaks kuvatakse abiks kellaaja valiku dropdown, milles on lihtne tunde ja minuteid valida. Olenevalt teenusest võib minutite intervalli vajadusele vastavalt valida ja lisaks võivad olla ka lisatud vajadusel sekundid nagu kõrval oleval pildil. Kellaaega, eraldajaks on koolon. Kasutaja peab saama sisestada kellaaega hiirega valides nooli üles-alla. Käsitsi kirjutades sisestab kasutaja tunnid, rakendus lisab kooloni ja lükkab kursori minutitesse, kasutaja lisab minutid. Vahemikuga vormiväljad Kasutame, kui on tegemist vahemikuga ja ei ole mõistlik eraldi vormiväljadeks lahutada. 4.10.2.14 Koordinaatide väli (komponent on vaja juurde arendada) Kasutame koordinaatide sisestamise ja kuvamise puhul. Koordinaatide välja toimimine vt dokumendist E-Ehituse kaardiinfo 4.10.2.15 Tekstiväli ja tekstiala ilma raamita (readonly) Kasutame, kui info kuvatakse kasutajale andmebaasist ja see ei ole mõeldud muutmiseks. 4.10.2.16 Disabled väli Kasutame, kui täidetav väli on suletud olekus. Näiteks taotluse eelvaatel sisestatud andmete kuvamine. Disabled väljal avaneb kogu välja sisu ja kerimisriba ei kasuta. Kasutame tekstivälja, tekstiala, rippvaliku, mitmikvaliku, otsingu jt väljade puhul. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 52 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat 4.10.2.17 Valiknupp (raadio) Disabled: Valikunupu (radio button) elementi kasutame, kui kasutaja peab valima ühe pakutud variantidest. Raadio valikut kasutame, kui valikus on kuni 5 varianti. 4.10.2.18 Märkeruut (checkbox) Märkimata ruut: (mitteaktiivne) Märgitud ruut: (aktiivne) Näitab, et alamvalikutest osad on märgitud ja osad ei ole märgitud: (mitteaktiivne) Disabled märgitud ruut: Disabled märkimata ruut: Disabled, mis näitab, et alamvalikutest osad on märgitud ja osad ei ole märgitud: Märkeruutu kasutame, kui vormis esitatud küsimusele võib korraga olla mitu vastust ning ette antud valik on kohe näha. Märkeruudu valikut kasutame üldjuhul, kui valikus on kuni 5 varianti. Kasutame ka näiteks mitmikvaliku rippmenüüs, tabeli rea valimisel. Märkeruutu kasutame ka kahese valiku jaoks, valiku tegemata jätmine = „ei“. 4.10.2.19 Jah/Ei nupp Disabled: Jah/Ei küsimuste puhul saame kasutada ümberlülituse (toggl) elementi, mis selgelt näitab, kumb vastus on valitud. Samuti saame ümberlülituse (toggl) elementi kasutada, kui soovime näidata, et kasutaja on mingi valiku teinud. Näiteks seadistuste “sisse lülitanud” ning selle alternatiivi, “välja lülitatud” valikut, ei ole vaja näidata. 4.10.3 Väljade grupeerimine Väljade grupeerimine ühe vormi sees võimaldab koondada sarnase sisuga või ühte alateemat kajastavad vormielemendid. Seda kasutame suuremate vormide puhul, kus ühes vormis on käsitlusel mitu alateemat. Kasutaja saab väljade gruppe soovi korral sulgeda ning avada, klikkides väljagrupi pealkirja reale. Suletud/avatud olekut indikeerib väljagrupi nime ees olev (+/-) ikoon. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 53 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat NB! Väljagrupi sulgemine ei vabasta kohustusest need väljad täita. Kui vormi automaatkontrolli käigus selgub, et vajalikud väljad on täitmata, näidatakse vastavasisulist veateadet. Selline võimalus on loodud mugavaks keskendumiseks keerukamate vormide täitmisel. Vaikimisi on täitmiseks mõeldud vormil (näiteks ehitusloa taotlus) kõik grupid avatud. Andmete vaatamise vormidel on vastavalt ärivajadusele tühjad grupid kas suletud või neid üldse ei kuvata. 4.10.4 Vormivälja joondamine grupis Vormiväljade sisu on joondatud vasakule. Numbriliste vormiväljade sisu on joondatud paremale (va aasta, kuupäev vms). Väli kasvab koos teksti pikenemisega. Kui on mitu vormi- või tekstivälja kõrvuti, siis kasvab selle tulba väli, mida täidetakse, kõrval tulba välja suurus ei muutu ja ridade joondus liigub kasvava tulbareaga kaasa. 4.11 TABELID E-Ehituse keskkond sisaldab väga palju andmeid tabelite kujul. Tabeleid kasutame nii info edastamiseks, sisestamiseks kui ka õige infoni jõudmiseks. Seepärast on tabelite funktsionaalsed võimalused väga olulised, aitamaks suurte andmemassiivide vahel kiiresti ja veatult navigeerida. 4.11.1 Tabeli komponendid 4.11.1.1 Tabeli päis Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 54 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Tabeli päis sisaldab informatsiooni tabeli sisu kohta ning annab kasutajale võimalusi tabeli väljanägemist ja sisu vastavalt oma töökorraldusele ja harjumustele kohandada. Funktsionaalsetes tabelites saab kasutaja ise valida, milliseid veerge ja millises järjekorras ta näha soovib. Vaikimisi on tabel seadistatud selliselt, et ta rahuldaks võimalikult suure osa kasutajate esmased vajadused, ning annaks algajale kasutajale aimu, mida antud tabelis näha saab. 4.11.1.1.1 Veergude pealkirjad Üldjuhul määrab veeru laiuse veeru sisu, mitte pealkirja pikkus. Näiteks inforohkes tabelis ei ole veeru "Tubade arv" laiust mõtet valida lähtuvalt pealkirja pikkusest, vaid sisust lähtuvalt ja pealkiri esitada 2 real. Erandjuhtudel, kui pealkiri on väga pikk, võib pealkirja lubada ka 3-realisena kuvada. Komponent peab seda lubama ja määratakse konkreetse tabeli juures. Peab olema võimalik määrata veerud kindla laiusega nii, et sisutekst läheb mitmele reale. See on vajalik juhul, kui veeruvälja sisse peab mahtuma pikk tekst (nt aadress, kommentaari tekst vms). See tähendab, et veeru kaupa peab saama määrata, et sisuteksti murtakse. Iga tabeli sisu peab saama ärilise vajaduse korral vastavalt kliendi soovile sorteerida. Selle hõlbustamiseks on igal tabeli veerul (v.a ikoonide veerul, checkboxi veerul jm.) funktsionaalne pealkiri. Veeru pealkiri on vaikimisi hall. Klikkides pealkirja tekstil või nooleikoonidel, muutub pealkiri siniseks, andes kasutajale märku, et sorteerimine toimub just selle veeru alusel. Aktiivse sordi ajal näitab nool, mis suunas veerg sorditud on. Sobiva sorteerimise seadistuse leidmiseks klikib kasutaja pealkirjal seni, kuni jõuab soovitud valikuni. Samaaegselt saab sorteerida vaid ühe veeru alusel. Veelgi täpsema seadistamise jaoks kasutatakse tabeli tööriistu. Üldreeglina sorteeritakse tabeleid vaikimisi esimese veeru alusel. Uuemad andmed on vaikimisi tabeli alguses. Hiirega tabeli päise kohal olles avaneb tooltipp. Kui ühes lahtris (näiteks kontaktandmed) on esitatud kaks infovälja: telefoni number ja e-posti aadress, toimub filtreerimine alati esimese välja järgi. 4.11.1.1.2 Tabeli tööriistad Tabeli päises asub ikoonidega menüü, mille kaudu saab kasutaja vajadusel tabeli endale käepärasemaks muuta. Vastavalt ärivajadusele on kasutusel filter ja seaded. Tabelites, mis on üks osa teenusest, avaneb tabeli päise all filterrida filtri ikoonist. Filterrida on vaikimisi tabelitel avatud. Filtri väljadest saab täita ühe või mitu. Filtreerimine toimub tulemusi järjest kitsendaval meetodil. Täites mitu filtrivälja, näidatakse tulemusena read, mis vastavad kõikidele filtreeringu tingimustele. Kui ühes lahtris (näiteks kontaktandmed) on esitatud kaks infovälja: telefoni number ja e- posti aadress, toimub filtreerimine alati esimese välja järgi. Filtri rea lõpus kuvame nuppu "Tühjendan", mis tühjendab valitud valikud ja ka hetkel kuvatud otsingutulemused, ja nuppu „Otsin“, mis rakendab filtri. Kui äriliselt on vaja, et filter rakenduks jooksvalt, siis ei ole rakendamise nuppe kasutada. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 55 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Seaded võimaldab muuta tabeli veergude järjekorda, neid sulgeda ja avada. Linnukesega on märgitud veerud, mida hetkel kuvatakse. Kasutaja saab tabelit ise muuta erinevaid veerge sisse/välja lülitades, ning muutes veergude järjekorda, neid endale sobivale kohale lohistades. Vaikimisi seadistuste taastamiseks vajutab kasutaja nimekirja lõpus oleval lingil “Taastan vaikimisi valikud”. 4.11.1.2 Tabeli rida Kui tabelis kuvatav nimekiri on selgelt lingitav dokumendile või objektile (näiteks ehitusloa taotluste tabel, ehitiste tabel vms), saab kogu tabeli reale vajutada. Samaaegselt võib tabeli real olla link mõnele rea objektis sisalduvale objektile (näiteks dokumendil kajastuvale ehitisele). Vajutades reale või lingile avaneb vastav vaheleht või hüpik rakenduses. Uue vahalehe või hüpiku valik on vastavalt ärivajadusele, kuid üldjuhul lähtume sellest, et eraldi vahelehel võima avada vaid olemas olevaid vaateid. Näiteks kehtivad ehitise andmed vms. Hüpikus avame töös olevaid andmeid. Näiteks taotluse eelvaade vms. Samaaegselt võib lahtrites eraldi kuvada linke, nuppe ja ikoon-nuppe. Nii linkidele kui tabeli reale näidatakse tooltipi. Tabeli read on nii kõrged, kui vaja, et lahtri info mahuks ilusti ära. 4.11.1.2.1 Tabeli lahtrid Tabeli lahtrid võivad sisaldada nii tekstilist, numbrilist kui visuaalset informatsiooni. Tabeli väli võib korraga sisaldada ka kahte või enamat tüüpi informatsiooni. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 56 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Teatud juhtudel võib info paremaks leidmiseks tabelis infot näidata ka kahele reale jaotatuna näidates mitut infovälja korraga. Näiteks tabeli „Taotlusega seotud isikud“ veeru “Kontaktandmed” lahtrites näidatakse korraga nii telefoni numbrit kui e-posti aadressi. Tabeli rea sisu avamiseks ei kasutata eraldi ikooni. Tabeli lahtrid võivad sisaldada ka linke. Link lahtri sisus viitab tabeli rea detailsemale sisule, mis asub teisel rakenduse lehel. Näiteks EHR koodi link viib ehitise aktuaalse vaate lehele uuel brauseri tab-il või avab hüpiku. Samas tabelis ei või olla kahte veergu lingina, mis viivad isiku samasse kohta, kuna see on eksitav ning ebatraditsiooniline käitumine. Visuaalsed kujundid ning tekstilise ja numbrilise informatsiooni joondame tabelite lahtrites üldjuhul vasakule. Nii on kasutajal lihtsam lahtri sisu silmadega haarata ning see kiirendab info töötlemist. Vastavalt ärivajadusele võib sisu joondada ka paremale (näiteks numbrilised väljad). 4.11.1.2.2 Tabeli rea tööriistad Tabeli rea lõpus on andmete töötlemise tööriistad CRUD reeglil (restore)-copy-(view)-edit-delete. Tööriista olemasolu on tabelispetsiifiline, kuid tööriistade järjekord on sama. Vastavalt tabeli sisule ja ärivajadustele võib lisanduda ridadele print, download, „veel“ ja muid tööriistu. Tabelirea tööriistade kasutamise määrab ärivajadus. 4.11.1.3 Tabeli jalus Tabeli jaluses on vajadusel summa rida, kokkuvõtte rida, paginatsioon ja tabelisse rea lisamise rida (vt ptk Andmete tabelisse lisamine). Ärijuhust lähtuvalt võib kokkuvõtte ja summa rea liita üheks reaks. 4.11.1.3.1 Summa rida Tabeli summa rida („Kokku“) sisaldab kokkuvõtvat informatsiooni tabeli liidetava numbrilise sisu kohta ning seda kuvatakse vaid juhul, kui kokkuvõte on vajalik ning sobilik. Näiteks ei ole alati vajalik arvutada “Kokku” veerus näidatud arvude summat, kuid aeg-ajalt on see summa kõige olulisem info kogu tabelis. 4.11.1.3.2 Kokkuvõtte rida Tabeli kokkuvõtte reas antakse lauseline kokkuvõte tabeli olulisest sisust ning vajadusel on sellel real nupud (näiteks „Haldan valitud ruume“, „Lisan isiku“ vm) või lingid (näiteks „Uuendan tabelit“, „Laen faili“ vm). 4.11.1.3.3 Paginatsioon e leheküljestamine Tabeli jaluses kuvatakse edasi suunavat riba vaid siis, kui kuvatud tabel ei ole lõplik, ehk info paljususe tõttu ei ole mõistlik vaikimisi kõiki ridu korraga näidata. Sellisel juhul jagatakse tabel nn lehekülgedeks Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 57 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat ning tee nende lehekülgedeni on näidatud vahetult tabeli all. Paginatsiooni rida ilmub tabelile, kui tabelis on vähemalt 26 rida. Kasutaja võib soovi korral muuta, mitu rida korraga kuvatakse. Selline eelistus võib tulla harjumusest, suuremast ekraanist või näiteks seiklusjanust. Kuvatud ridade hulga muutmise hõlbustamiseks on pakutud välja 10 / 25 / 50 / 100. Vaikimisi on valitud 10 rida, kuna selline hulk ridu on enamusele kasutajatest vaatamiseks optimaalne. Kasutaja saab seda seadet muuta ning sarnaselt teistele tabeli seadetele jäetakse tema muudatused meelde iga kord, kui ta muudatuse teeb. Üldjuhul on andmebaasist COUNT päringute tegemine ebamõistlikult koormav, seetõttu tuleks neid vältida kui kasutajale ei ole vastete täpne arv äriliselt oluline. Tabeli täpse ridade arvu teadmine teatud piirist ülespoole seda üldjuhul ei ole. Seetõttu kui tabeli nõuetele vastab enam kui 101 rida, loetakse sisse esimesed 101 ja kuvatakse kasutajatele täpse lehekülgede arvu asemel 3 punkti. Kui kasutaja liigub edasi, siis loetakse sisse järgmised, jne. Tabelil näitame käesolevast lehest kuni viis edasi ja viis tagasi (vastavalt vajadusele) + 3 punkti kummaski suunas. Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#tables-components 4.11.2 Tabeli murdepunkt Kõik tabelid on murdepunktiga, st, kui tabel horisontaalselt ei mahu kogu ulatuses ekraanile, muutub see horisontaalsuunas keritavaks. Näiteks ehitise osade tabel. Murdepunktiga tabelit saab kerida vasakult paremale tabeli alla tekkiva kerimisriba abil, puutetundlikul ekraanil puutega liigutades või desktopi vaates kasutades kombinatsiooni Shift + hiire kerimisratas. Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#tables-complex Tabelil peab olema võimalik määrata külmutatud veerge. Külmutada saab tabeli servadesse jäävaid veerge (näiteks 1 esimene, 2 esimest, 1 viimane, 2 viimast). Milline veerg (/millised veerud) külmutatakse, peab saama määrata iga tabeli juures eraldi. Külmutatud veergusid ei saa liigutada tabeli seadete tööriista abil. Tabeli horisontaalne kerimine toimub külmutatud veergude vahele jäävas tabeli alas. Vaikimisi on alati külmutatud linnutamise (checkboxes) veerg ja tabelirea tööriistade veerg. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 58 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat 4.11.3 Tabelite näidised Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#tables-examples ja https://ehr- styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#tables-complex 4.11.3.1 Lihttabel Tabelites kasutatakse üldiselt vahejoonteta lahendust. Vahejoonteta tabel: 4.11.3.2 Jaluse ja ridade märkimisega lihttabel 4.11.3.3 Tabel suletava tabelireaga Tabeli suletavaid ridasid kasutame, kui sisuliselt ühe rea info sisaldab grupeeritavat infot. Grupeerimine on vastavalt äripoole nõuetele. Suletud rida: Avatud rida: Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 59 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat 4.11.4 Tühi tabel Ilma sisuta tühjade tabelite kuvamise puhul on kaks võimalust vastavalt ärivajadusele. Kui ei ole oluline näidata, et midagi puudub, siis tabelit ei kuva. Kui äripoole seisukohalt on oluline näidata tabelit tühjade veergudega, näidatakse tabel, millel on kõik komponendid, va andmerida ja leheküljestamise rida. 4.11.5 Andmete tabelisse lisamine Andmete tabelisse lisamise viis sõltub tabeli tüübist ja ka teenuse iseloomust. 4.11.5.1 Andmete lisamise rida Tabelites, mille kogu info on kuvatud tabelis veergudena ja need veerud ei ole grupeeritud, on tabelirea lisamiseks tabeli lõpus alati avatud üks tühjade vormiväljadega rida. Selle täitmisel vajutab kasutaja nuppu “Lisan”, mille peale lisatakse täidetud rida tabelisse. Kui äripoolel on vajadus, võib tabelisse lisamise rea esitada ka tabeli esimese reana. 4.11.5.2 Andmete lisamise flyout või popup Tabelites, kus veergudes on info grupeeritud ja ei olegi oluline infot tabelis eraldi näidata, täidab kasutaja andmete lisamiseks eraldi teenusesisese vormi. Vastavalt vajadusele võib teenusesisene vorm olla flyoutina või popupina. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 60 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat 4.11.6 Tabeli rea muutmine Tabeli rea muutmise kutsub välja nupp „Edit“ tabeli andmerea lõpus. 4.11.6.1 Muutmise rida Tabelites, mille kogu info on kuvatud tabelis veergudena ja need veerud ei ole grupeeritud, avaneb tabeli muutmise rida tabeli andmerea all. Sealjuures kuvame readonly-na kehtivaid andmeid, muutmise rida kuvab kas kehtivaid andmeid või viimati salvestatud andmeid. Pärast rea täitmist vajutab kasutaja nuppu “Salvestan”, mille peale andmerida muudetakse. Kui ärivajadused ei nõua kehtivate andmete kuvamist, võib muutmiseks avada kehtivate andmete rea nii, et readonly-na seda eraldi ei näidata. 4.11.6.2 Muutmise flyout või popup Tabelites, kus veergudes on info grupeeritud ja ei olegi oluline infot tabelis eraldi näidata, avab kasutaja andmete muutmiseks eraldi teenusesisese vormi. Vastavalt vajadusele võib teenusesisene vorm olla flyout või popup. Vt ptk Andmete tabelisse lisamine. 4.11.7 Tabelis andmete võrdlemine E-Ehituse keskkonnas on olukorrad, kus kasutajale on vaja selgelt välja tuua erinevused andmetes või erinevused dokumentide vahel. Sellisel juhul eristame erinevused sinise värviga (#aae1f8). Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 61 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Näide erinevate dokumentide võrdlusvaatest: 4.11.8 Tabeli multihaldus Kui tabelis on kasutusel multihalduse tööriist, siis see võimaldab linnukesega valitud ridadega masstegevusi teha. „Muudan valitud ridu ühetaoliselt“ avab valiku, milliseid veergusid soovib kasutaja ridadel ühetaoliseks muuta. Pärast veeru valimist avaneb vastava veeru vormiväli, mis tuleb täita. „Kopeerin valitud“. Kui on valitud nt 3 rida ja soovitakse 3 koopiat, siis teeb rakendus kõigist 3-st reast 3 identset koopiat (va reaspetsiifilised andmed, nagu järjekorra nr vms). „Kustutan valitud read“ võimaldab mitu rida korraga kustutada. „Laen read failist“ võimaldab kasutajal laadida korrektselt vormistatud failist andmed tabelisse. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 62 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat 4.12 SEISUNDID (STAATUSED) Pärast andmete esitamist E-Ehituse keskkonnas, läbivad need andmed erinevaid protsesse, alates automaatkontrollist kuni ametnikupoolse reaalse kontrolli ja menetlemiseni. Näitamaks, millises protsessi osas esitatud andmed on, näitame alati välja dokumendi seisundi. 4.12.1 Klassikalised seisundid Seisundeid tähistame värvilise tekstiga raami sees. Seisundile on vajadusel lisatud seisundit tähistav ikoon või info ikoon: Seisundil on alati tooltip, millel kirjeldame täpsemalt seisundi tähendust. 4.12.2 Väikesed seisundid Ruumi säästmiseks saame vajadusel seisundi kuvamiseks kasutada väiksemat ikooni, millel ei ole seisundi sõnaline vaste välja kirjutatud, kuid mis viitab siiski seisundi olekule. Kui on sinine, siis on töös, rohelistega on korras, kollastega tuleb tegeleda, punastega on juba suurem mure ja hallid ei ole enam aktuaalsed. 4.12.3 Seisundite jagunemine Seisundid jagunevad oma olemuse järgi viide suuremasse gruppi. Kõige lihtsam on neil vahet teha värvi järgi. Kasutaja, kes ei suuda eritada värve, eristab seisundeid ikooni või teksti järgi. 4.12.3.1 Sinine, pliiats Sinise värviga tähistame dokumente, taotlusi ja protsesse, mis on pooleli, ettevalmistamisel jne. See tähendab, et kasutaja on alustanud täitmist, kuid ei ole veel lõpetanud. Näiteid võimalikest staatustest, mis võivad siia gruppi kuuluda: Pooleli, Ehitusluba antud jne. 4.12.3.2 Kollane, üks hüüumärk Kollase värviga tähistatud staatused viitavad, et dokumendis, taotluses, andmetes või protsessis esineb hoiatusi või küsitavusi, kuid need otseselt ei sega protsessiga jätkamist. Samuti tähistatakse kollase värviga staatuseid, mis viitavad tulevikus tekkida võivatele probleemidele. Näiteid võimalikest staatustest, mis võivad siia gruppi kuuluda: Esitamata, Andmeprobleemid, Kuju puudub jne. 4.12.3.3 Punane, kaks hüüumärki Punane värv viitab kas probleemile või olukorrale, millele kasutajal tuleb mingi tegevusega reageerida. Sellise vea esinemisel ei ole võimalik protsessiga enne vea likvideerimist jätkata. Samuti tähistatakse punase värviga näiteks märkustega tagastatud taotlusi. Näiteid võimalikest staatustest, mis võivad siia gruppi kuuluda: Taotlus tagasi lükatud jne. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 63 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat 4.12.3.4 Hall, läbikriipsutatud ring Halli värviga tähistatakse staatuseid, kus protsess on katkestatud või lõpetatud ilma positiivse või negatiivse tagajärjeta. Näiteks tühistatud või aegunud dokumendid. Näiteid võimalikest staatustest, mis võivad siia gruppi kuuluda: Kehtetu, Lammutatud jne. 4.12.3.5 Roheline, linnuke Roheline värv viitab, et protsess on edukalt läbitud, ehitis on kasutusel, taotlus on esitatud ja kõik on korras. Näiteid võimalikest staatustest, mis võivad siia gruppi kuuluda: Kasutusel jne. 4.12.4 Staatuse juurde kuvatav lisainfo ja edasised tegevused Iga dokumendi staatusega kaasneb täpsem info antud staatuse kohta. Seda saab staatuse indikaatoril vajutades avada. Võimalusel peaks staatuse lisainfo andma kasutajale teadmise (1) selle kohta, mida antud staatus tähendab; (2) millised on kasutaja võimalused protsessi edasi aidata. Tooltip avaneb ülejäänud vormi peale. Kasutaja saab avada ühe tooltipi korraga. Kui lehel on võimalus avada mitut sellist akent, sulgetakse eelmine lahtine aken. 4.13 TEATED, HOIATUSED JA VEATEATED Teated võimaldavad juhtida kasutaja tähelepanu tegevustele, probleemidele ja vigadele kuvatavas sisus ja vormi täitmisel. Lühidalt teate kuvamiseks kasutame ikoone, kus kollane on hoiatus, punane on viga, mis vajab parandamist, hall on lukustatud tegevus ja roheline on eduteade. Selliseid ikoone kasutame näiteks vormi vahelehtede (tabide) pealkirja juures ja „tagasi ülesse“ nupu juures jm. Teadete ikoonist avaneb alati teate tekstiline selgitus. Kui veateade on pikk ja teksti liigendamine on vajalik, et kasutaja suudaks teksti sisu hästi jälgida, liigendame teksti suurema reavahega (nt tühi rida kirjasuurusega 3 px) Kui veateade asub välja juures, siis see kuvatakse vormi sees. Tabelis kasutatavad ning ikoonist avanevad veateated avanevad vormi peale. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 64 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat 4.13.1 Teadete liigid 4.13.1.1 Veateated Veaks nimetame olukorda, kus tekkinud probleem on piisavalt tõsine, et kasutaja ei saa protsessiga edasi liikuda, taotlust esitada jne. Vigu tähistame alati punase värviga. Veateated avanevad vormi ridade vahele, et nad ei peidaks ära järgmise rea vormivälja ja selle sisu. 4.13.1.2 Hoiatusteated Hoiatused on sellised probleemid vormiga, mille puhul probleem on küll fikseeritud, kuid kasutaja saab vaatamata sellele protsessiga edasi minna (näiteks juhul, kui ehitise mõõtmed ei läbi loogilist kontrolli, kuid samal ajal on tegemist keerulise geomeetriaga, mida loogiline kontroll ei tuvasta). Hoiatustele viitame alati kollase värviga. 4.13.1.3 Eduteated Eduteade järgneb edukale tegevusele. Sisu võib olla näiteks „Oled edukalt loa taotluse esitanud.“ Eduteateid näidatakse kasutajale vastavalt vajadusele. Nende hulk sõltub ärivajadusest. Näide: Rakenduses ei ole vaja kuvada "Faili kustutamine õnnestus". Sellise olukorra puhul näeb kasutaja ka failide loetelu vaates, et fail on listist kustunud. 4.13.2 Teadete tüübid 4.13.2.1 Vormivälja teated Need on konkreetse vormivälja kohta käivad. Nt väli on täitmata või vales formaadis. See tagab, et vea leidmine ja parandamine oleks kasutajale mugav ja kiire. Vormiväljade kontroll tehakse vastavalt ärivajadusele. Näiteks e-maili puhul võib kasutajale kohe öelda, et e-mail ei vasta formaadile, kuid teist sorti vea puhul saame vastuse anda alles "esitan" nupu vajutamise järgselt. Näiteks kohustusliku välja kontroll esmakordselt vormile tulles ei tohiks olla juba rakendunud. Avanevad vormiväljade kohale mouse-over puhul. Opacity 90%. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 65 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#errors-form-control 4.13.2.2 Ikoonist avanevad teated Avanevad vormiväljade kohale klikkides ikoonil. Opacity 90%. Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#errors-icon 4.13.2.3 Hüpikteated Hüpikteateid kasutatakse näiteks serveripoolsete veateadete kuvamiseks ja ka näiteks, kui mõni konkreetne teenus on maas. Töölaua hüpikteade, mida kasutatakse veateate korral, ei ole suletav, kuid on minimeeritav. Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#alerts-toasts 4.13.2.4 Teadete kokkuvõte kogu taotluse üleselt Kokkuvõte avaneb teenuse peale, sealjuures kokkuvõtte flyouti tausta opacity 90%. Kokkuvõte avaneb nupust alla. Kui veateate flyouti teksti (va pealkiri) ridasid on rohkem kui 10, ilmub teate paremale küljele kerimisriba. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 66 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Kokkuvõte hoiatustest ja vigadest kuvatakse „tagasi üles“ nupu kõrvale. Kuna see nupp ei kuva ennast tavaolukorras juhul, kui kasutaja on ekraani vaate alguses või lõpus, on siin erand ning vigade-hoiatuste olemasolul kuvab see nupp ennast igal juhul. - Lehe alguses olles kuvab nuppe ekraani suhtes asukohas, kus tavaolukorras kuvaks. - Lehe lõpus olles jaluse ülemise serva kohal 4.13.2.5 Töölaua teated Kasutaja profiilist või tema tihedamini kasutatavatest teenustest sõltuvalt saame kuvada olulisi sõnumeid ka töölaual, iga rakenduse sees või üldistel töölaudadel. Kui kasutaja teate sulgeb, talle sama teadet uuesti ei näidata. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 67 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#alerts-workarea 4.13.2.6 Süsteemi ülesed teated Kasutajale on aeg-ajalt vaja edastada olulisi teateid. See on lahendatud globaalsete teatega. Globaalseid teateid annab grupeerida asutajaõiguste alusel vastavalt sellele, kas teade on 1. kõigile, ka neile, kes ei ole sisse loginud, 2. nendele kõigile, kes on sisse loginud, või 3. näiteks ainult menetleja õigustega sisse loginutele. Globaalse teate pealt peab viima link õigesse kasutajaliidese kohta. Kas versiooniuuenduse plokki, uudise plokki, kasutajajuhendi plokki, koolituse plokki, suhtluskeskkonna vestluse peale või mujale, kus on teate teema kasutajaliideses kuvatud. Süsteemiüleste teadete kuvamiseks kasutame päise kohale jäävat ala, mida tavapäraselt kasutajale ei kuvata. Ala suurus ja taustavärv on otseses sõltuvuses teates esitatud sõnumi sisust. Selliseid teateid näitame vaid juhul, kui teade puudutab otseselt kõiki kasutajaid, ja/või teate sisu mõjutab kogu keskkonna tööd. Süsteemiülesed veateated on nt. "E-Ehituse keskkonnas on täna hooldustööd" hoiatusteade, uute teenuste live-i minemise teade (roheline) vm. Need ei ole teenuse spetsiifilised, vaid kogu E-Ehituse keskkonna ülesed. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 68 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/frames/uleminek.html 4.14 TOOLTIP JA FLYOUT Tooltipi avanemine vt ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#tooltip 4.14.1 Tooltip Tooltipid on kasutaja abistamiseks, kui ta soovib lisainfot tegevuste, väljade ja ikoonide kohta. Tooltipid avanevad mouse-over juhul desktopis ning pikal vajutusel mobiilses seadmes. Tooltipil kuvatakse nii tekstilist kui graafilist sisu. Avanevad muu sisu peale. Opacity 90% (tööriista tooltip „Tooltip hele“ opacity 100%). Info tooltip (tume): Teate tooltip (teate toonis): Seisundi tooltip (valge taust): Tööriista tooltip (hele hall): 4.14.2 Flyout Flyouti avanemine vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#flyout 4.14.2.1 Flyoutid ja rippmenüüd Rippmenüüd avanevad selles suunas, kus nad varjavad võimalikult vähe olulist sisu ja ei lähe seejuures üldisest kasutajale nähtavast sisualast väljapoole. Flyoutid avanevad vormi peale. Olenevalt ärijuhust võib, aga ei pea kasutama flyoutil „riputusnoolt“. Flyout avaneb üldjuhul kas nupule või lingile vajutades. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 69 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Flyout sulgub, kui lõpetada sellel tegevus ja vajutada alamprotsessi lõpetaval nupul (Jätkan, salvestan, loobun, muudan ehitise andmeid vms) või vajutades flyout alast väljapoole. Vajadusel võib flyouti paremale ülesse nurka lisada ikoon-nupu „sulgen“. Flyouti on mõistlik kasutada, kui vormivälju on flyout'il vähe. Flyout muutub mobiilis üle ekraani suuruseks vaateks ning ülal ääres on suur nupp "tagasi". 4.14.2.2 Kinnitusdialoogid Kinnitusdialooge näidatakse kasutajale juhul, kui tema valitud tegevus võib tekitada andmete kadumise, salvestamata jätmise või süsteemist kustutamise. Tüüpilisteks olukordadeks on: - Kasutaja vajutab nupule “Kustutan” või vastavale ikoonile tabelis. - Kasutaja vajutab mõnele vormist välja viivale lingile enne, kui vormi sisu on salvestatud (näiteks valib mõne päringu või soovib süsteemist lahkuda). Vajutades nupule “EI” peatatakse valitud tegevus ning kasutajal on võimalus vajalikud andmed salvestada. Vajutades nupule “JAH” teostatakse algselt algatatud tegevus. Selline lahendus lisatakse ärivajaduse korral. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 70 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Ärivajadusest johtuvalt võib kinnistudialooge vaja olla ka olukorras, kus tegevus võib kaasa tuua mõne teise suurema muudatuse. Näiteks ehitise osa juures soovib kasutaja lisada ehitise osale midagi, mida ehitise enda küljes veel ei ole, kuid peab järelikult olema. Sellisel juhul on kinnistusdialoog positiivse vaatega: 4.14.3 Trükkimine E-Ehituse keskkonnas on võimalik välja trükkida nii vorme kui ka faile. “Trükin” võimalust pakutakse vaid juhul, kui antud teenusele on arendatud spetsiaalne trükkimiseks kohaldatud vaade. Selline vaade esitatakse kasutajale trükkimiseks PDF formaadis. Igal pool mujal saab kasutada veebilehitseja trükkimise funktsiooni. Kui kasutaja vajutab “Trükin” lingil mistahes vormil, avatakse kõigepealt sõbralik soovitusaken, mis palub kasutajal printimise vajadus hoolikalt läbi mõelda. Kui kasutaja soovib trükkimisega siiski jätkata, vajutab ta vastaval nupul. Kui kasutaja ei soovi enam soovitust näha, saab ta sellest teada anda linnukesega vastavas märkeruudus. Järgnevalt kuvatakse kasutajale kogu võimaliku dokumendi struktuur, millest kasutaja valib dokumendi osad, mida soovib trükkida. Sel viisil saame teha kõik endast oleneva, et kasutajad ei trüki välja dokumente või dokumentide osi, mida neil tegelikult vaja ei ole. Trükkimisel näitame ka uuel brauseri vahelehel eelvaate, mida kasutaja trükkima hakkab, et tal oleks ettekujutus oma tegevusest. Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#printing 4.14.4 Failide üleslaadimine E-Ehituse keskkonnas on võimalus andmeid failidena üles laadida. Failide laadimine on võimalik teenuste sees, samuti ka suhtluse käigus, kui on vajadus faili kujul täpsustavat informatsiooni jagada. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 71 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Üleslaadimine toimub alati kindla protsessi alusel, mille käigus kontrollitakse vajadusel faili sisu vastavust etteantud struktuurile ning muid piiranguid (suurus, formaat). Kui kasutaja kasutab mobiiliseadet (tahvelarvuti, nutitelefon), siis failide üleslaadimiseks pakume mobiiliseadme faili üleslaadimise funktsionaalsust. Mobiiliseadme kasutajale ei saa pakkuda failide lohistamise võimalust. Kui kasutajal on olemas mobiiliseadmes ka pildi tegemise võimalus, siis failide üleslaadimisel pakub see ka pildi tegemise võimalust. Näiteks https://fineuploader.com/demos.html See võib oluline olla järelevalve, kohavisiitide jms käigus. Mobiiliseadme tuvastamise kontroll peab olema lisatud faili lisamist alustava lingi või nupu taga. Kui süsteem tuvastab, et tegemist on mobiiliseadmega, siis peab pakkuma mobiiliseadme browse akna, mis võib erineda sõltuvalt mobiiliseadme platvormist. Dokumentide üleslaadimisel E-Ehituse keskkonda desktop (1200px–…), tahvelarvuti landscape (900px–1199px) ja tahvelarvuti portrait (600px–899px) vaadetes lähtutakse desktop vaadete kuvadest. Kui on tegemist nutitelefoni (320px–599px) vaate suurusega, siis lähtutakse mobiili vaate kuvadest. 4.14.4.1 Samm 1: failide laadimine Kasutajal on faili üleslaadimiseks kaks võimalust: 1) faili lohistamine; 2) faili laadimine läbi traditsioonilise failiotsingu (Browse) komponendi. Kui kasutaja võib laadida mitu faili, kuvab flyout failide nimekirja (iga uue faili lisamisega lisandub nimekirja uus fail): Kui kasutaja võib laadida ühe faili, kuvab flyout seda ühte faili ning ei luba enam uut faili otsida: Üleslaaditavale failile metaandmete lisamine: Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 72 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Mobiiliseadme kasutajal on faili üleslaadimiseks kaks võimalust: 1) faili laadimine läbi traditsioonilise failiotsingu (Browse) komponendi. 2) kaamera olemasolul pildi tegemise võimalus. 4.14.4.2 Samm 2 (vajadusel) – faili laadimise progress Kui failide üleslaadimine võtab aega rohkem kui 1 sekund (nt fail(id) on suur(ed) või kasutaja internetiühendus aeglane), näitame kasutajale, kui kaua faili(de) laadimine aega võtab (protsentides): Juhul, kui me ei tea, kui kaua faili(de) üleslaadimine aega võtab, siis faili(de) üleslaadimise aega ei kuvata: Kasutajal on võimalus faili laadimise protsess katkestada, sel juhul kustutab katkestan nupp ka üleslaaditud failid. 4.14.4.3 Samm 3 (vajadusel) – kui tekib viga (nt vale formaat, tehniline viga, liiga suur fail) Kui faili laadimisel tekib probleem, mille tõttu ei ole võimalik andmeid soovitud viisil töödelda, näitame kasutajale veateadet protsessi sees. Mitme faili üleslaadimisel näitame nimekirja failidest, mida ei õnnestunud laadida ning kõrval põhjuse, miks ei õnnestunud: Faili laadimisel tekkinud vea sõnastame laadimise kasti all. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 73 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Mitme faili üleslaadimisel näitame nimekirja failidest, mida ei õnnestunud laadida ning kõrval põhjuse, miks ei õnnestunud: 4.14.4.4 Samm 4 – kui fail(id) on üles laaditud Kui faili(de)ga on kõik korras, paneme flyouti kinni ning üleslaaditud dokumendid kuvatakse kasutajale ülaslaaditud dokumentide tabelis. Üleslaaditavate failide formaadid on vastavalt konkreetsele failile esitatavatele nõuetele. Formaadi nõudele viidatakse üleslaadimise juures. Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#file-upload 4.14.5 Failide alla laadimine E-Ehituse keskkonnas on võimalus andmeid nii täisdokumentidena kui ka dokumendi osade kaupa failidena alla laadida. Failide alla laadimine on võimalik teenuste sees. Failide alla laadimisel saab kasutaja vajadusel valida, mis osadest alla laaditav fail koosneb, ning ka formaadi, milles fail alla laaditakse. Kui kasutaja valib mitu erinevat formaati, laaditakse alla kokku pakitud zip- fail, mille sees on kõik soovitud failid. 4.14.5.1 Alla laaditavate failide nimetamine Kasutaja poolt üles laaditud failide nimesid allalaadimisel ei muudeta. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 74 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Süsteemi poolt genereeritavate dokumentide, koondvaadete ja konteinerite puhul moodustatakse faili nimi - alusdokumendi nimest, - numbrist (kui see olemas) ja - alla laadimise kuupäevast kujul aaaakkpp Tühikud faili nimes asendatakse alakriipsudega. Näiteks Andmete esitamise teatise koondvaate 29. oktoobril 2019 alla laaditav eelvaade kannaks nime Andmete_esitamise_teatis_123456789_20191029.pdf Juhul kui 1:1 vastavat lahendit ei ole võimalik failide nimetamisel realiseerida, tuleks luua ligilähedane versioon. Faili nimes võivad sisalduda numbrid, ladina tähed, alakriips(_), miinusmärk (-), plussmärk (+) ja punkt. Sümbolite (#%& jne), täpitähtede (ä, ö, ü, õ, å jne) ja tühikute kasutamine ei ole lubatud Lühendid kirjutatakse läbiva suurtähega (EHR jms). 4.14.5.2 Faili alla laadimise progress Kui failide alla laadimine võtab aega rohkem kui 1 sekund (nt fail(id) on suur(ed) või kasutaja internetiühendus aeglane), näitame kasutajale, kui kaua faili(de) laadimine aega võtab (protsentides): Juhul, kui me ei tea, kui kaua faili(de) laadimine aega võtab, siis faili(de) laadimise aega ei kuvata: 4.15 MUUD KOMPONENDID 4.15.1 Kaardikomponent Suur osa sisuotsingust E-Ehituse keskkonnas on kaardikomponendi kaudu töödeldav. Ühtlasi eeldame kasutajal ka sisestada infot kaardikomponendi kaudu. Kaardiinfo nõuded vt dokumendist E-Ehituse kaardiinfo. 4.15.2 Eelvaade Dokumentide, võrdluste ja failide (nt pdf) eelvaated kuvame töölaual hallil taustal (#34394c, läbipaistvus 50%). Eelvaatel on päis, kus on kirjas eelvaate nimetus ja paremal on eelvaate sulgemise ikoon, vajadusel eelvaate alla laadimise ikoon. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 75 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 76 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat 4.15.3 Progressiriba Kui vormi töötlemine võtab aega rohkem kui 1 sekundi, kuvatakse kasutajale progressile viitav animatsioon. Juhul, kui me ei tea, kui kaua vormi või vormi osa laadimine, andmete töötlemine vms aega võtab, näitame animatsiooni, ning teavitame kasutajat, kui palju selline toiming tavaliselt aega võtab. Kui me aga ajalist mõõdet öelda ei oska, kuvame lihtsalt, et kasutaja ootaks. Kui saame täpselt arvutada, kui palju vormi või vormi osa laadimine aega võtab, näitame laadimise progressi protsentidena, lisaks ka visuaalselt laadimise lõpuni jäänud aega. Kui aga täpselt ei ole võimalik arvutustehet teha, ei kuvata kasutajale indikaatorit %-s. Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/stylebook/style-book.html#progress Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 77 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat 4.15.4 Sessiooni aegumine Sessiooni aegumisest anname kasutajale märku 1 minut enne sessiooni aegumist. Kasutajale avaneb ekraanil E-Ehituse keskkonna peal vastav hoiatusteade. Vajutades nupul “Jätkan kasutamist”, saab kasutaja keskkonna kasutamist jätkata. Juhul kui sessioon on aegunud, kuvatakse kasutajale keskkonna peale avanevas aknas uuesti sisse logimise võimalused. 4.15.5 Graafikud Graafikute värvigamma valime stiiliraamatus ette antud värvitoonide valikust. Värvitoonidel on vaikimisi järjekord, mille alusel toonid kasutusele võetakse. Näiteks ühe joonega graafikul on joon tooniga 1, kahe joonega graafikul lisandub joon tooniga 2 jne. Graafikute vaikimisi värvitoonide järjekord alates esimesest on: $yellow, $orange, $red, $green, $blue,$yellow-dark, $orange-dark, $red-dark, $green-dark, $blue-dark, $yellow-light, $orange-light, $red-light, $green-light, $blue-light, $gray, $gray-dark, $gray-light, $gray-lightest Tabeli real näitame diagrammi värvilegendi järgnevalt: Graafikuid saab alla laadida jpg formaadis. Selle jaoks on graafiku üleval paremas nurgas alla laadimise ikoon. 4.15.5.1 Joondiagramm Kasutame absoluutväärtuste visualiseerimisel, reeglina ajalises mõõtes. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 78 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat 4.15.5.2 Lintdiagamm Kasutame osakaalude visualiseerimisel. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 79 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat 4.15.5.3 Tulpdiagramm Kasutame absoluutarvude visualiseerimisel. Kui diagrammil on horisontaalne telg liiga pikk, et kõik andmed ekraanile mahuks korraga, tuleb võimaldada murdepunk arvestusega, et vertikaalne telg on alati nähtaval. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 80 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat 5 EKRAANIVAATE ÜLESEHITUS Ekraanivaate malli ülesehitus - Kes > header (ja millises rollis > kasutaja valiku molekul) - Mida > burger - Kuidas > menüü - Teeb > töölauad, kus kuvame teenused - Info > footer - Abi > abikeskus Kuva komponentide sisse seadmisel tuleb jälgida, et iga komponent peab töötama. Näiteks, kui sõltuvalt kasutaja õigustest või arendustöö järjest ei ole teenus saadaval, siis selle teenuse välja kutsuv nupp/ikoon/link ei ole kuvatud rakenduses. Vaata ka: https://ehr-styleguide.mkm.ee/ alajaotus „Raamid“. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 81 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat 5.1 PÄIS / HEADER 5.1.1 Autentimata kasutaja päis Päises on: - Burgeri peanupp - Teenuste otsing - Keele valik - Uudisteadete ikoon - „Sisenen“ nupp. TARA teenus 5.1.2 Autenditud kasutaja päis Päises on: - Burgeri peanupp - Kasutaja valik - Teenuste otsing - Keele valik - Uudisteadete ikoon - Vestluste ikoon - Teadete ikoon - Kiirviidete ikoon - Sisse loginud füüsilise isiku nimi - „Väljun“ nupp 5.1.3 Päise koostisosad Päise ikooni ja nuppude grupid on eraldatud vertikaalse punktiirjoonega (vt päise illustratsiooni). 5.1.3.1 Burgeri peanupp Kui menüü on avatud, siis kuvab menüü sulgemise ikooni: Kui menüü on suletud, kuvab menüü avamise ikooni: 5.1.3.2 Kasutaja valik Siin kuvab, millise kasutaja rollis sisse loginu hetkel on. Esmakordsel sisse logimisel on kasutaja autenditud avaliku kasutajana (tema ise füüsilise isikuna). Kasutaja saab endale kasutaja halduses määrata omale sobiva vaikimisi kasutaja. Kasutajat saab vahetada flyouti abil. Kasutajad on järjestatud asutuse nime tähestiku järjekorras. Kõige esimene valik on alati avalik autenditud kasutaja (see valik ei arvesta tähestiku järjekorda). Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 82 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Kui kasutajate variante on üle 10, siis on flyoutil scrollbar 5.1.3.3 Teenuste otsing Otsib vasteid rakenduse lehekülgede tekstidest. Esialgsed tulemused kuvatakse flyoutil. Kasutaja saab avada kõikide tulemuste lehekülje. 5.1.3.4 Keele valik Teostame siis, kui teostame mitmekeelsuse. 5.1.3.5 Uudisteadete ikoon Analoogne lahendus vestluse flyoutile. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 83 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Kõikide uudiste valimine avab uudiste lehekülje. Kindla uudise valimine avab uudiste lehekülje avatuna valitud uudise artikli juures. 5.1.3.6 Vestlused (foorum). KOV kasutajatele Kõikide vestluste valimine avab suhtluskeskkonna lehekülje. Kindla vestluse valimine avab suhtluskeskkonna lehekülje avatuna valitud vestluse viimase kommentaari juures. 5.1.3.7 Teated (seadete ja taotluste juures tellitud teavitused) Analoogne lahendus vestluste flyoutile. Kõikide teadete valimine avab teadete lehekülje. Kindla teate valimine avab teadete lehekülje avatuna valitud teate juures. 5.1.3.8 Kiirviited Kasutaja saab määrata lemmiklehed kiirviiteks, näitab 1. Määratud kiirviidete valikut 2. Hetkel avatud oleva lehe kiirviidetesse lisamise või eemaldamise võimalust Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 84 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat 5.1.3.9 Abikeskus Ikoonist avaneb abikeskus ekraani paremal küljel. Abikeskuse lahendus vaata peatükk Abikeskus 5.1.3.10 Sisse loginud füüsilise isiku nimi Kasutaja andmete alale klikkides avaneb flyout kiirvalikutega e-ehituse keskkonna kasutajaga otseselt seotud lehtedele. Esialgu teostame lingi lehele „Minu andmed“ 5.1.3.11 „Sisenen“ nupp Selle nupu klikkimisel käivitub TARA teenus. 5.1.3.12 „Väljun“ nupp Nupu vajutamisel avaneb kinnitusvorm: 5.2 MENÜÜ Menüü asub ekraani vasakul küljel ja koosneb kahest osast: - Burger, kus jaotatakse teemad suurtesse plokkidesse - Menüü, kus on suure ploki alateemad (Läbivalt suurte tähtedega kirjutatud) ja alateemad e teenused (suure algustähega). Kogu E-Ehituse kasutajaliides on jaotatud suurtesse teemaplokkidesse, millel on alajaotused. Vastavalt kasutajate õigustele, kuvatakse kasutajagrupile või konkreetsele kasutajale lubatud teemad ja teenused. Ilma sisse logimiseta on ligipääs avalikule infole – burgeri menüü punkt „E-Ehitus“ ja „Infoportaal“. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 85 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Vaikimisi, ehr.ee lehele tulles, avaneb „E-Ehitus“ > 3D-kaksik (Kuni 3D-kaksiku avamiseni, avaneb 2D kaart). Sisse logides avaneb vaikimisi “Minu Ehitised”. Burgeri nupul vajutades avaneb halli menüü vastav teemade ja teenuste nimekiri. Töölaual avaneb sellel hetkel esimese halli menüü pealkirja teenus/teenused. Kasutaja saab halli menüü järjekorda muuta (kahest kriipsust kinni võttes saab pealkirjade järjekorda muuta). Rakendus jätab meelde kasutaja menüü järjekorra ja avab iga kord kõige esimese pealkirja. Hall menüü avaneb töölaua peale. Aktiivne menüüpunkt on sinise kirjaga: Menüü avatud: Menüü peidetud: Vaikimisi on kasutajal sisenemisel burgeri menüü avatud ja hall menüü suletud. Kui kasutajale on tulnud mingi reaktsiooni nõudev teade (Näiteks allkirjastamiseks või arvamuse avaldamiseks), siis sisse logides avaneb töölaud kohe selle koha pealt, kus reaktsiooni vaja on, olenemata sellest, mis on kasutaja eelistused. 5.3 TÖÖLAUD Töölaud on ekraanivaate ala, kus kõik toimub ja kus kuvatakse teenused – veebilehekülg (nt Ehitusloa taotlus, Andmete esitamise teatis, minu menetlused). Töölaud on halli taustaga. Sellel kuvatakse valgel taustal teenused. Teenused on iseseisvad, see tähendab, et kui kuvatakse mitu erinevat valge taustaga teenust, siis need üldjuhul ei ole omavahel seotud. Töölaual avanevate lehekülgede kohta on täpsem info vastava teenuse lähte dokumendis. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 86 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat 5.4 JALUS / FOOTER E-Ehituse keskkonna jalus on kujundatud põhimõttel “mida soovin edasi teha?” Kui kasutaja on jõudnud lehe lõppu, on ta alati valiku ees, kas minna tagasi üles, liikuda edasi kusagile mujale või võtta ühendust keskkonna omanikuga. Seepärast pakub jalus võimalust kõiki kolme teha. 5.4.1 Sotsiaalmeedia ala „Tagasi ülesse“ nupp viib kasutaja tagasi lehe algusesse. Sotsiaalmeedia ikoonid avavad uues aknas vastava sotsiaalmeedia keskkonna. Nupud linkidega lisatakse, kui vastav sotsiaalmeedia kanal üles seatakse. Esialgu FB lingitakse MKM FB lehele. e-ehituse veebi nupp viib kasutaja eehitus.ee lehele. 5.4.2 Logod Teostada on vaja üleval kujutatud logode kuvamine. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 87 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat 5.4.3 Kiirelt kätte lingid Need lingid viivad kasutaja E-Ehituse, MKM või mõne teise kodulehe vastav rubriigi juurde. Lingid on MKM peakasutaja vaates hallatavad. Saab lisada kuni 6 linki. Rakendus ise lülitab sisse välja viiva lingi ikooni, kui URL ei suuna samale domeenile. Versiooni link kuvab rakenduse viimase versiooni numbrit. Lingile klikkides viib rakendus kasutaja versiooniuuenduste lehekülje peale, avatud on viidatud versiooniuuenduse kirjelduse plokk. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 88 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat 5.4.4 Kontaktinfo Seni, kuni ei ole suhtluskeskkond arendatud, on kontaktinfos e-post. Kui suhtluskeskkond on valmis, siis menetlejale ja MKM-ile on “Alustan vestlust” e-postil klikkides toimub selle e-posti “Ctrl+C” + tuleb roheline töölaua teade “e-post kopeeritud”. Kontaktinfo jaotuse kohal hiirega olles või puuteekraanil pika vajutuse korral ilmub tooltip kokkuvõtva abitekstiga selle kohta, kellega kasutaja võiks ühendust võtta. 5.5 ABIKESKUS E-Ehituse platvormi arendamisel on eesmärgiks see võimalikult selgelt üles ehitada ja teenused võimalikult loogiliselt kasutajale esitada, kuid sellegi poolest on kasutajal vaja abi ehitusalaste teemadega tegelemisel ja spetsiifiliste küsimuste lahendamisel. Selle tarbeks on keskkonnas abikeskus. Abikeskus avaneb töölaua kõrvale paremas servas. See on iseseisev ekraani osa, mis ei keri sisulehega kaasa. Sellel on oma scrollbar. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 89 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat Abikeskus jaguneb: Abiinfo KKK Teated Töölaual avatud oleva Töölaual avatud oleva teemaga Nt seaduseid, määruseid vm teemaga seotud info- ja seotud korduma kippuvad suurt küsimust puudutavad abimaterjal. Näiteks vormi küsimused. ajakohased olulised teated täitmise juhend, kaardi kogu kasutajaskonnale kasutmise juhend vms. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 90 / 91 E-ehituse platvormi stiiliraamat 6 VERSIOONIMUUDATUSED 1.1 Versioon Lisatud viide Veera Disainisüsteemile 2.0 Versioon Sissejuhatuse peatükk on täpsustatud (NB! Sh alusmaterjalide ja komponentide ajakohasuse temaatika). Uued ikoonid > Kõik illustratsioonid välja vahetatud. Nuppude peatükk täpsustatud. Linkide peatükk täpsustatud. Ikoonide peatükk täpsustatud. Seisundite peatükk täpsustatud. Teadete peatükk täpsustatud. Lisatud võrdlusvaate kuvamine, eelvaate kuvamine, abiinfo kirjeldus. Täpsustused ja kirjavigade kontroll üle dokumendi. 2.1 Versioon Lisandus peatükk 4.9.5 (Suletud vormid). Lisandus ikoone. Uuendatud on peatükke 4.14.4 ja 4.14.5 (failide ülesse ja alla laadimine). Lisandus peatükk 4.15.5 (Graafikud). Täiendatud on päise ja jaluse elementide peatükid. Täiendatud on peatükki 3.7.2 (Kasutaja kontekstile kohalduv disain). Täiendatud on peatükki 4.10.2 (Vormiväljade tüübid). Täiendatud on peatükki 4.11 (Tabelid). Vahetatud on mõned illustratsioonid, et need vastaksid stiili täiendustele ja uuendustele. Tehtud mõned teksti korrektuurid. Versioon 2.1. 04.05.2020 Ingrid Aasoja-Zverev lk 91 / 91
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →