dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 16. juuni 2020
Viit
2-2/20-0168/4037
Registreeritud
16. juuni 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium, Konkurentsiamet
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-2 Ministeeriumis algatatud seaduste eelnõud (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
2-2/20-0168
Vastutaja
Rein Vaks (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Energeetika valdkond, Energeetikaosakond)

Failid

  • 📎2-220-01684037 16.06.2020 Väljaminev kiri.bdoc1211 KB

Sisu (failidest)

Rahandusministeerium Meie 16.06.2020 nr 2-2/20-0168/4037 [email protected] Suur-Ameerika 1 10122, Tallinn Maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine Austatud minister Helme Esitame kooskõlastamiseks maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Lisad: seaduseelnõu koos seletuskirja ja selle lisadega Arvamuse andmiseks: Konkurentsiamet Rein Vaks 625 6347 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 Maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja Lisa 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/692, millega muudetakse direktiivi 2009/73/EÜ, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju (ELT L 117, 03.05.2019, lk 1— 7) vastavustabel EL-i õigusakti norm EL-i õigusakti normi EL-i õigusakti normi Kommentaarid ülevõtmise kohustus sisuliseks rakendamiseks kehtestatavad riigisisesed õigusaktid (EL) 2019/692 Art 1 1) Jah MGS § 2 p 16 Art 1 2) Ei - Eesti on otsustanud, et süsteemihaldur peab olema 100% ulatuses sertifitseeritud TSO (MGS § 151) Art 1 3) Ei - Eesti on otsustanud, et süsteemihaldur peab olema 100% ulatuses sertifitseeritud TSO (MGS § 151) Art 1 4) Jah MGS § 183 lg 31 ja 32 Art 1 5) Jah/Ei MGS § 183 lg 1 p 5; Punktis c) toodud muudatuse ülevõtmine ei ole kohustuslik. Ülejäänud säte on MGS §-ga 183 üle võetud Art 1 6) Jah MGS § 37 lg 51, lg 7-9 Art 1 7) Ei - Art 1 8) Jah MGS § 322 Art 1 9) Jah MGS §§ 321-323 Kuna hilineme direktiivi ülevõtmisega ning eelnõu ei jõustu seadusena enne 24.05.2020, ei lisata MGSi kolmandatest riikidest pärit olemasolevate gaasitrasside erandi menetluse regulatsiooni. 15.06.2020 Maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Maagaasiseaduse (edaspidi: MGS) muutmise seaduse eelnõu (edaspidi ka: eelnõu) sihiks on võtta üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/692, millega muudetakse direktiivi 2009/73/EÜ (edaspidi ka: direktiiv), mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju. Direktiiv käsitleb kolmandast riigist gaasi importiva ja kolmandasse riiki gaasi eksportiva ülekandevõrgu ja selle halduri suhtes teatud erandite kehtestamist ning kohustab Konkurentsiametit välja selgitama, kas kolmanda riigiga ühendatud torustiku osas on võimalik rakendada direktiivi 2009/73/EL nõudeid. Kehtiva direktiivi osas ei olnud kolmandate riikide juurest alguse saav ühendus ühtseregulatsiooni all reguleeritud. Muudatusega sätestatakse Eesti õiguses üheselt, et Euroopa Liidu ühisturu reeglid kohalduvad ka kolmandast riigist alguse saanud gaasitrassile. Lisaks seab direktiiv Konkurentsiametile täiendavaid kohustusi kolmandast riigist pärit gaasi edastamiseks mõeldud ülekandevõrgu või tootmisetapi torustikuga seotud kaebuste ja vaidluste lahendamisel eesmärgiga konsulteerida vaidluste lahendamisel asjaomaste teiste riikide ametiasutustega. Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna energiaturgude valdkonnajuht Rein Vaks (625 6347; [email protected]). Eelnõu osas tegi juriidilisi ettepanekuid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ave Henberg (tel 6256360, [email protected]). Eelnõuga võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr (EL) 2019/692. Eelnõuga muudetakse maagaasiseadust (RT I, 13.03.2019, 20). Eelnõu vastuvõtmiseks Riigikogus on vaja poolthäälteenamust. Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. 2. Eelnõu eesmärk Seaduseelnõu eesmärk on võtta üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr (EL) 2019/692. Direktiiviga muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi nr 2009/73/EÜ, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu selgitused on esitatud MGS paragrahvide muudatuste kaudu. Eelnõus on kahte liiki MGS muudatusi: 1) Konkurentsiameti täiendavad kohustused seoses piiriüleste vaidluste läbiviimisega; 2) Regulatsioon ülekandevõrgu või tootmisetapi torustiku käitamist käsitleva lepingu sõlmimiseks kolmanda riigiga. 1 Järgnevalt on nimetatud teemad eraldi paragrahvide lõikes lahti selgitatud. Paragrahv 2 MGS terminite paragrahvis toodud mõistet „gaasi ülekandevõrk“ täiendatakse tulenevalt direktiivis muudetud mõistest. Muudatuse kohaselt käsitletakse ülekandevõrguna ka kolmandast riigist algust saavat ülekandevõrku. Paragrahv 183 Lõike 1 punkti 5 täiendatakse tulenevalt direktiivis tehtud täiendusest. Muudatuse järgi on tähtajalise erandi rakendamise tingimuseks asjaolu, et taotlejale erandi andmine ei tohi kahjustada Euroopa Liidu gaasi varustuskindlust. Seega peab Konkurentsiamet erandi tegemisel analüüsima erandi mõju Euroopa Liidu gaasi varustuskindlusele. Paragrahvile lisatud lõiked 31–33 kohustavad Konkurentsiametit § 182 lõikes 1 nimetatud otsuse tegemise ajal kaasama erandi tegemise otsusesse teised asjassepuutuvad reguleerivad asutused. Näiteks kui erand puudutab ülekandevõrku, mis saab alguse Eestis ja lõppeb Poolas, peab Konkurentsiamet erandi otsuse tegemise käigus konsulteerima nii Eesti, Läti, Leedu kui Poola vastava reguleeriva asutusega. Kui aga erandi subjektiks olev taristu on ühendatud kolmanda riigiga, tuleb konsultatsioonidesse hõlmata ka kolmanda riigi reguleeriv asutus. Kui kolmanda riigi asutus ei ole konsultatsiooniteatele kolme kuu jooksul reageerinud või oma sisendit andnud, võib Konkurentsiamet erandiotsuse vastu võtta (kas erandi lubada või sellest keelduda). Peatükk 41 Uus peatükk reguleerib ülekandevõrgu või tootmisetapi torustiku käitamiseks ettenähtud Eesti ja kolmanda riigi vahelise lepingu (edaspidi: ülekandevõrgu leping) sõlmimise ja muutmise protseduuri. Eestil käesoleva eelnõu koostamise ajal ühtegi sellist lepingut ei ole. Paragrahv 321 Uus paragrahv käsitleb Euroopa Komisjoni ülekandevõrgu lepingu sõlmimisest või muutmisest teavitamist. Lõike 1 järgi peab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium teavitama Euroopa Komisjoni oma soovist sõlmida või muuta kolmanda riigi ja Eesti vahelist lepingut, mille eesmärk on reguleerida lepingu poolte suhteid sellise taristu käitamisel. Teavitamine toimub vaid juhul, kui sellise lepinguga reguleeritav tegevusala kuulub direktiivi (EL) 2019/692 reguleerimisalasse (näiteks ülekande teenuse osutamine). Lõige 2 volitab majandus- ja taristuministrit lisama lõikes 1 nimetatud teavitamise korda gaasituru toimimise võrgueeskirja. Paragrahv 37 Lisatud lõige 51 kohustab Konkurentsiametit tegema kolmandasse riiki viiva ja sealt tuleva taristu puhul koostööd teiste EL liikmesriikide reguleerivate asutuste ja kolmanda riigi asjakohase asutusega, et rakendada sellisele Eestis asuvale taristule MGS-s sätestatud nõudeid. Sätte eesmärk on võimaldada Konkurentsiametil teha koos teiste liikmesriikide ja kolmanda 2 riigiga koostööd rakendamaks kõiki MGS-s toodud kohustusi ilma, et peaks rakendama erandeid. Uus lõige 7 kohustab Konkurentsiametit konsulteerima piiriüleste vaidluste korral teiste asjasse puutuvate liikmesriikide vastutavate ametkondadega. Konkurentsiamet peab vaidluse lahendamisel leidma võimaluse rakendada koos teiste asjassepuutuvate liikmesriikide ametkondadega vaidluste esinemisel direktiivides nr (EL) 2019/692 ja 2009/73/EÜ sätestatud põhimõtteid. Lõike 8 järgi peab Konkurentsiamet tootmisetapi torustikku puudutava vaidlusele lahendust otsides konsulteerima selle torustiku asukohamaa või asukohamaade vastutava asjaomaste ametiasutusega. Lõige 9 reguleerib olukorda, kus kolmandast riigist alguse saanud tootmisetapi torustiku esimene ühenduspunkt asub Eestis ning tootmisetapi torustikku puudutab vaidlus. Sellisel juhul peab Konkurentsiamet vaidlust lahendades konsulteerima kolmanda riigiga, millest torustik alguse on saanud. Konsultatsiooni eesmärk on leida lahendus, mis aitab tagada tootmisetapi torustiku vastavust direktiivides nr (EL) 2019/692 ja 2009/73/EÜ sätestatud põhimõtete järjekindlat rakendamist. Kuivõrd käesoleva eelnõuga võetakse üle direktiiv nr (EL) 2019/692, täiendatakse seaduse normitehnilist märkust viitega direktiivile (EL) 2019/692. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu terminoloogia on eestikeelne. Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi mõisteid, kuid muudetakse mõistet „gaasi ülekandevõrk“. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõuga võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr (EL) 2019/692. Direktiivi ülevõtmise tabel on toodud käesoleva seletuskirja lisas. 6. Seaduse mõju Seaduseelnõu käsitleb kahte järgmist muudatust: 1) Konkurentsiameti täiendavad kohustused seoses ülepiiriliste vaidluste läbiviimisega; 2) Regulatsioon ülekandevõrgu või tootmisetapi torustiku käitamist käsitleva lepingu sõlmimiseks kolmanda riigiga. 6.1. Ülepiiriliste vaidluste läbiviimisega kaasnevad kohustused. Eelnõu järgi peab Konkurentsiamet kaasama ülepiiriliste vaidluste korral need liikmesriigid või kolmandad riigid, keda asjakohane vaidlus puudutab. Printsiibis on selline kohustus olnud ametil ka enne käesoleva eelnõu koostamist – ülepiiriliste vaidluste puhul tuleb asjaolud välja selgitada ning seejuures suhelda ka asjassepuutuvate riikidega. Selles osas on eelnõu algataja seisukohal, et muudatuse mõju Konkurentsiameti halduskoormuse muutusele on väike. Muudatus ei avalda mõju riigikaitsele, majandusele ega keskkonnale. 6.2. Regulatsioon ülekandevõrgu lepingu sõlmimiseks kolmanda riigiga 3 Eelnõu sätestab regulatsiooni ülekandevõrgu või tootmisetapi torustiku käitamist käsitleva lepingu sõlmimiseks kolmanda riigiga. Regulatsioon puudutab Vabariigi Valitsuse suhtlust kolmanda riigi ja Euroopa Komisjoniga. Tänase seisuga ei ole Eestil ühtegi sellist lepingut, mis kolmanda riigiga ülekandevõrgu või tootmisetapi torustiku käitamiseks oleks sõlmitud. Suure tõenäosusega ei saa selliseid lepinguid ka lähitulevikus olema. Sellest lähtuvalt hindab eelnõu algataja muudatuse mõju majandusele ja riigi halduskoormusele marginaalseks. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamisega ei kaasne riigile või kohaliku omavalitsusele täiendavaid kulusid. 8. Rakendusaktid Seoses eelnõu jõustumisega muudetakse ka gaasituru toimimise võrgueeskirja. Määruse muutmise kavand on lisatud seletuskirjale lisana 2. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldkorras. Direktiivi peaks rakendama alates 24.02.2020, kuid eelnõu algatamise hetkeks on see kuupäev möödunud. Teadmata eelnõu menetlemise kiirust, ei ole võimalik täpset jõustumisaega valida. Seetõttu jõustub eelnõu üldkorras. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Seaduseelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Siseministeeriumile ja Rahandusministeeriumile. eelnõude infosüsteemis EIS ning saadetakse ettepanekute ja märkuste esitamiseks Konkurentsiametile ja Elering AS-le. Algatab Vabariigi Valitsus Tallinn, „…“ …. 2020 4 EELNÕU 15.06.2020 Maagaasiseaduse muutmise seadus Maagaasiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 punkt 16 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „16) gaasi ülekandevõrk on üle 16-baarise töörõhuga gaasitorustike ja nendega kohakindlalt seotud ehitiste ning ülekandesüsteemi toimimiseks, haldamiseks ja arendamiseks vajalike juhtimis-, kaitse-, side- ja mõõtesüsteemide talitluslik kogum, mis on vajalik gaasi ülekandeks ning ühenduste loomiseks gaasi ülekande või transiidi eesmärgil Euroopa Liidu liikmesriigi või kolmanda riigi võrguga Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumi või territoriaalmereni;“; 2) paragrahvi 183 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „5) tähtajaline erand ei kahjusta konkurentsi, gaasi siseturu tõhusat toimimist, Euroopa Liidu gaasi varustuskindlust ega reguleeritud võrgu toimimist, millega ühendus on liidetud.“; 3) paragrahvi 183 täiendatakse lõigetega 31–33 järgmises sõnastuses: „(31) Enne käesoleva seaduse § 182 lõikes 1 nimetatud erandiotsuse tegemist konsulteerib Konkurentsiamet: 1) selle Euroopa Liidu liikmesriigi reguleeriva asutusega, kelle gaasituru toimimist ühendus mõjutab, ning 2) kolmanda riigi asjakohase asutusega, kui ühenduseks on Eesti Vabariigi ja kolmanda riigi vaheline ülekandevõrk. (32) Käesoleva paragrahvi lõikes 31 nimetatud konsultatsioonide käigus selgitab Konkurentsiamet välja võimalused rakendada ühenduse suhtes käesolevas seaduses sätestatud nõudeid. (33) Kui käesoleva paragrahvi lõike 31 punktis 2 nimetatud asutus ei vasta Konkurentsiametile kolme kuu jooksul, võib Konkurentsiamet erandiotsuse vastu võtta.“; 4) seadust täiendatakse peatükiga 41 järgmises sõnastuses: „41. peatükk EESTI JA KOLMANDA RIIGI VAHELINE ÜLEKANDEVÕRGU LEPING § 321. Ülekandevõrgu lepingu sõlmimise või muutmise kavatsusest teavitamine (1) Vabariigi Valitsus teavitab Euroopa Komisjoni soovist sõlmida või muuta kolmanda riigi ja Eesti Vabariigi vahelist ülekandevõrgu või tootmisetapi torustiku käitamist käsitlevat lepingut (edaspidi: ülekandevõrgu leping), kui ülekandevõrgu lepinguga reguleeritav tegevusala kuulub Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi nr (EL) 2019/692 reguleerimisalasse. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teavitamise korra sätestab valdkonna eest vastutav minister käesoleva seaduse § 102 lõikega 7 kehtestatavas gaasituru toimimise võrgueeskirjas.“; 5) paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses: „(51) Käesoleva seaduse § 182 lõikes 1 nimetatud otsuste tegemisel teeb Konkurentsiamet koostööd teiste liikmesriikide reguleerivate asutuste ja kolmanda riigi asjakohase asutusega, et kohaldada Eestis asuva ühenduse suhtes käesolevas seaduses sätestatud nõudeid.“; 6) paragrahvi 37 täiendatakse lõigetega 7–9 järgmises sõnastuses: „(7) Kui piiriüleste vaidluste korral jääb ühendus rohkem kui ühe liikmesriigi jurisdiktsiooni, konsulteerib Konkurentsiamet vaidluse lahendamisel teiste liikmesriikide asjaomaste ametiasutustega eesmärgiga tagada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivides nr (EL) 2019/692 ja 2009/73/EÜ sätestatud põhimõtete kohaldamine. (8) Kui tootmisetapi torustik saab alguse kolmandast riigist ja on ühendatud vähemalt ühe Euroopa Liidu liikmesriigi gaasivõrguga, konsulteerib Konkurentsiamet tootmisetapi torustikku puudutava vaidlusele lahendust otsides teiste tootmisetapi torustiku asukoha liikmesriikide asjaomaste ametiasutustega. (9) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud olukorras asub tootmisetapi torustiku esimene ühenduspunkt Eestis, konsulteerib Konkurentsiamet vaidlust lahendades kolmanda riigi asjaomase ametiasutusega, kust tootmisetapi torustik alguse saab, et tagada tootmisetapi torustiku suhtes Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivides nr (EL) 2019/692 ja 2009/73/EÜ sätestatud põhimõtete kohaldamine.“; 7) seaduse normitehnilisele märkusele lisatakse järgmine lause: „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/692, millega muudetakse direktiivi nr 2009/73/EÜ, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju (ELT L 117, 3.5.2019, lk 1–7).“. Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn „…“ ……… 2020 Algatab Vabariigi Valitsus „…..“ …………… 2020 2 Seletuskirja lisa KAVAND 15.06.2020 MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER MÄÄRUS 2020. a nr………………… Maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine Määrus kehtestatakse maagaasiseaduse § 102 lõike 7 alusel. § 1. Majandus- ja taristuministri 28. juuli 2017. a määruses nr 41 „Gaasituru toimimise võrgueeskiri“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse preambulis asendatakse sõnad „§ 24 lõigete 12 ja 6“ sõnadega „;§ 24 lõigete 12 ja 6 ning § 321 lõike 2“; 2) paragrahvi 1 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses: „9) ülekandevõrgu lepingu sõlmimisest või muutmisest teavitamise kord.“; 3) määrust täiendatakse peatükiga 12 järgmises sõnastuses: „12. peatükk Ülekandevõrgu lepingu sõlmimine ja muutmine § 22. Teavitustegevus (1) Maagaasiseaduse § 321 lõikes 1 nimetatud teade esitatakse Euroopa Komisjonile vähemalt viis kuud enne ülekandevõrgu lepingu sõlmimiseks või muutmiseks vajalike läbirääkimiste algust. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teatele lisatakse asjassepuutuvad dokumendid koos kirjeldusega selle kohta, mille üle ülekandevõrgu lepingut käsitlevaid läbirääkimisi peetakse ning läbirääkimiste eesmärk. (3) Vabariigi Valitsus alustab kolmanda riigiga ülekandevõrgu käitamist käsitleva ülekandevõrgu lepingu sõlmimise või muutmise läbirääkimisi pärast Euroopa Komisjoni asjakohase loa saamist. § 23. Ülekandevõrgu lepingu sõlmimine ja muutmine (1) Vabariigi Valitsus teavitab perioodiliselt Euroopa Komisjoni lepingu sõlmimise ja muutmise üle peetavate läbirääkimiste käigust, edastades Euroopa Komisjonile perioodiliselt asjakohase teabe. (2) Kui Euroopa Komisjon soovib osaleda lepingu sõlmimise või muutmisega seotud läbirääkimistel, võimaldab Vabariigi Valitsus Euroopa Komisjoni läbirääkimistel osalemise lähtuvalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusest nr (EL) 2017/684. (3) Enne ülekandevõrgu lepingu allkirjastamist edastab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Euroopa Komisjonile ülevaate läbirääkimiste tulemustest koos allkirjastamisele kuuluva lepingu tekstiga. (4) Vabariigi Valitsus sõlmib kolmanda riigiga ülekandevõrgu käitamist käsitleva lepingu pärast Euroopa Komisjoni asjakohase loa väljastamist. (5) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium teavitab Euroopa Komisjoni ülekandevõrgu lepingu allkirjastamisest ja jõustumisest ning lepinguga kaasnevatest muudatustest. (6) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitab sõlmitud või muudetud ülekandevõrgu lepingu nende liikmesriikide reguleerivatele asutustele, kelle territooriumi lepinguga hõlmatud taristu läbib. .“. § 2. Määrus jõustub 2021. aasta 1. jaanuaril.
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel