Hoonete rekonstrueerimise
pikaajaline strateegia
Tallinn
Juuni 2020
1 Kokkuvõte
Hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia peamine eesmärk
on enne 2000 aastat ehitatud hoonefondi terviklik rekonstrueerimine
aastaks 2050. Tervikliku rekonstrueerimise sügavust väljendab olulise
rekonstrueerimise energiatõhususe miinimumnõue, mis praegusel
hetkel vastab energiatõhususe C-klassi tasemele. Strateegia lähtub
järgmistest kesksetest põhimõtetest:
• Energiatõhususe nõuete kulutõhus rakendamine
Energia- ja ressursitõhusus, lisaks hoone energiakasutusele
edaspidi ka ehitusmaterjalide ja -protsesside keskkonnamõju
arvestamine.
• Regionaalne tasakaal
Rekonstrueerimise ja elamispindade tagamine
tasakaalustatud mahus toimepiirkondade ja piirkondlikes
keskustes.
• Elu- ja töökeskkonna kvaliteet
Kodude ja töökohtade tervisliku sisekliima,
juurdepääsetavuse ning terviklahendustega kvaliteetse
avaliku ruumi tagamine ja hoonete kasutusfunktsionaalsuse
parandamine.
• Tehnoloogia arendus
Rekonstrueerimislahenduste ja -tehnoloogiate arendus
rekonstrueeritud hoonefondi kestlikkuse parandamiseks ja
rekonstrueerimise maksumuse vähendamiseks.
• Kliimamuutuste leevendamine ja kohanemine
Kliimamuutuste leevendamine, hoonefondi
süsinikumahukuse vähendamine, kliimaneutraalse
hoonefondi saavutamine.
80% Eesti elanike elamis- ja Energiasäästu ja hoonete tervislikku sisekliimat tagav strateegia
töötingimused paranevad parandab hinnanguliselt 80% Eesti elanike elamis- ja töötingimusi.
korrastatud, ohututes ja Kodude ja töökohtade rekonstrueerimine ning kasutusest välja
taskukohastes hoonetes.
langenud hoonete lammutamine muudab hoonefondi ohutumaks,
esteetiliselt kvaliteetsemaks, tervist säästvamaks, paremini
ligipääsetavaks kõikidele elanikkonna gruppidele ja taskukohasemaks.
Kahanevate linnade puhul toob strateegia välja vajaduse ja
võimalused arvestada asustuse ja taristu arengu põhimõtetega
üldplaneeringus ning linnakeskuste tihendamise võimalused.
141 000 hoonet, 54 mln m2, Arvestades olemasolevate hoonete arvu, juba rekonstrueeritud
ootab rekonstrueerimist 30 a hoonete osakaalu ja prognoositavat kasutusest väljalangevust vajab
jooksul. rekonstrueerimist ~100 000 üksikelamut kogupindalaga 14 mln m2,
~14 000 korterelamut kogupindalaga 18 mln m2 ja ~27 000
mitteeluhoonet kogupindalaga 22 mln m2. Eesmärgi saavutamiseks on
vajalik määrata lisaks 30 aasta lõppeesmärgile renoveerimisstrateegia
oodatavad tulemused ja vahe-eesmärgid aastateks 2030, 2040 ja
2050. Tervikliku rekonstrueerimise juurutamine ja suuremahuline
käivitamine vajab aega, sest tegevustele on iseloomulik
õppimisprotsess, kvalifitseeritud tööjõu vajadus ning ka
rekonstrueerimisele suunatud ettevõtete ja tootmise tekkimine.
2
Turutõrgete kõrvaldamine Kuna hoonete terviklik rekonstrueerimine nõuab suuri
mobiliseerib investeeringuid, on oluline, et võimalikult suur osa
kinnisvaraomanikud rekonstrueerimisest toimuks hoone omaniku initsiatiivil ja rahastusel.
investeerima. Praegusel rekonstrueerimisturul on eesmärgi täitmiseks vajalikud
ehitusmahud olemas kõikides hoonekategooriates peale
väikeelamute, kuid rekonstrueerimise käigus paljudel juhtudel
energiatõhusust ei parandata või parandatakse seda liiga vähe.
Energiatõhususe kulutõhusa parandamise seisukohast joonistuvad
välja peamised kitsaskohad, mida võib käsitleda strateegia poolt
lahendatavate turutõrgetena:
• Hooneid rekonstrueeritakse mitte energiasäästu, vaid muudel
põhjustel, st parandatakse sisekliimat, funktsionaalsust jne.
Muudest põhjustest tõukunud rekonstrueerimise käigus võidakse
jätta teostamata energiatõhususe parandamiseks vajalikud
rekonstrueerimistööd;
• Kinnisvara omanikel ei ole finantsvõimekust rekonstrueerida
hooneid energiamärgise energiatõhususe C-klassi tasemele;
• Kinnisvara omanikud ei lähtu rekonstrueerimisel sageli
samaaegselt kestlikkusest, tervislikkusest ja energiatõhususest
20-30 aastases pikas perspektiivis ning evivad õiguspärast ootust
riigipoolsele toetusele riiklike eesmärkide saavutamiseks.
Probleemide likvideerimiseks on vajalikud toetus- ja muud
stimuleerivad meetmed. Meetmed peavad eelkõige sekkuma mitte
Efektiivsed meetmed
rekonstrueerimise käivitamisse, vaid rekonstrueerimise sügavusse.
sekkuvad rekonstrueerimise
sügavusse.
Kui kinnisvara omanik võtab rekonstrueerimise mingil põhjusel ette,
siis peab meede aitama energiatõhususe C-klassi saavutamiseks
vajalike lisatööde teostamist. Selliste meetmete rakendumisel teostab
valdava enamiku investeeringutest erasektor. Põhilistes
hoonekategooriates on lähteolukord järgmine:
• Keskmise suurusega üksikelamu tervikliku rekonstrueerimise
maksumus on suurusjärgus 60 000 €, mis on paljudele
leibkondadele korraga liiga suur investeering. Seetõttu teostab
enamik üksikelamute omanikke rekonstrueerimist pigem
etappide kaupa. Üksikelamute puhul on tervikliku
rekonstrueerimise turg veel välja kujunemata ning
rekonstrueerimismahtude kasvatamine on vajalik kordades.
Korterelamute • Korterelamute terviklikku rekonstrueerimist on Eestis teostatud
rekonstrueerimise edulugu juba 10 aastat, väidetavalt parimate tulemustega kogu ELis.
ootab kordamist teistes Rahastamissüsteem, tehnilised lahendused ja korteriühistute
hoonekategooriates. poolne rekonstrueerimise huvi on olemas. Samaaegselt üle 50%
energiasäästuga on saavutatud ka tervislik sisekliima. Tänu
korterelamute rekonstrueerimisele on püsinud eluhoonete
energiatarbimine viimase 15 aasta jooksul samal tasemel
hoolimata uusehituse lisandumisest ehk hoonefondi olulisest
suurenemisest. Senine peamine kitsaskoht on olnud
toetusmeetmete ebastabiilne rahastus.
• Avalikus sektoris on keskvalitsusel Energiatõhususe direktiivi
alusel kohustus aastas rekonstrueerida energiatõhususe
3
miinimumnõudele vastavaks vähemalt 3% miinimumnõuetele
mittevastavatest hoonetest, mille kasulik põrandapind on suurem
kui 250 m2. Kohalike omavalitsuste hoonete rekonstrueerimine on
sõltunud peamiselt erinevatest toetusmeetmetest.
• Ärikinnisvara sektoris on rekonstrueerimine toimunud
Ärikinnisvara terviklik turupõhistel tingimustel. On teostatud peamiselt väiksemaid ja
rekonstrueerimine pole veel lühema tasuvusajaga töid, mille tulemusel jäädakse C-klassist väga
käivitunud. kaugele, sest soodsad energia hinnad ning lõpptarbimise CO2
maksustamise puudumine ei motiveeri kinnisvaraomanikku
energiatõhususse investeerima. Samas on olemas
professionaalne kompetents lahenduste projekteerimiseks ja
teostamiseks. Turuolukord näitab vajadust motiveerida erasektori
mitteeluhoonete omanikke investeerima ka pikema tasuvusajaga
rekonstrueerimistesse.
Võimalike hoonete rekonstrueerimisega seonduvate meetmetena
Toetused, laenud ja pakub strateegia välja finantsmeetmed (laenud, käendused ja
käendused, uute toetused), uute tehnoloogiate arendamise (tehases eeltootmise
tehnoloogiate ja oskusteabe
rakendamine, digitaalsete tööriistade, hoonete omanikele suunatud
arendamine ning
elamuinvesteeringud loovad lihtsustatud energiakalkulaatorite arenduse), teadlikkuse tõstmise
elujõulise rekonstrueerimise (juhendmaterjalid, kinnisvara omanike nõustamine), kasutusest
ökosüsteemi. väljalangevate hoonete lammutamise, elamuinvesteeringuteks
(rekonstrueerimine ja uute üürielamute ehitus) SA KredExi juurde
täiendavate teenuste loomine, samuti tegevuste teadmispõhisuse ja
efektiivsuse tagamiseks vajaliku teadus- ja arendustegevuse. Lisaks on
võimalikud nii piiravad kui ka toetavad fiskaalmeetmed, et
motiveerida hoonete rekonstrueerimist ja vahendite kogumist
rekonstrueerimise riiklikuks toetamiseks. Kliimaneutraalsuse
diskussioonis kerkis ülesse näiteks kasvuhoonegaaside heitmete tasu
kehtestamise vajalikkus lõpptarbimisele, mis on kasutusel mitmetes
riikides kas eraldi CO2 maksu või aktsiisi kujul ning on oluliselt
suunanud tarbijakäitumist ja edendanud süsinikumahukust
vähendavat ettevõtlust, mille paljud rakendused on hoonetes.
Käesolevas strateegias selliseid meetmeid ei ole põhjalikult kaalutud.
Strateegia koostamisel on arvestatud maksimaalse programmiga ehk
kogu enne 2000 aastat ehitatud hoonefondi rekonstrueerimisega
Praeguselt tasemelt aastaks 2050, mis kõikides hoonekategooriates ei pruugi olla 100%
alustades kasvavad ulatuses võimalik. Rekonstrueerimist vajavate hoonete kogupindala
rekonstrueerimise mahud on 54 mln m2. Aastaks 2030 tuleb strateegias esitatud jaotuse alusel
2035 aastaks viiekordseks. rekonstrueerida 22%, aastaks 2040 64% ja aastaks 2050 100%
rekonstrueerimata hoonete pindalast. Praktikas võib eeldada, et
eraomandis olevates hoonetest suurusjärgus 20% ei saavuta täies
mahus eesmärgiks seatud C-klassi rekonstrueerimise sügavust, mille
mõju on võimalik kompenseerida teiste hoonete parema
rekonstrueerimisega strateegia viimasel kümnendil.
4
Tabel 1. Strateegias esitatud rekonstrueerimiste mahtude pindala jaotus aastani 2050.
Rekonstrueeritav pindala, m2
2021-2025 2026-2030 2031-2035 2036-2040 2041-2045 2046-2050 KOKKU
Üksikelamud 400 000 950 000 1 900 000 3 100 000 3 900 000 3 800 000 14 000 000
Korterelamud 2 280 000 3 200 000 4 000 000 3 900 000 3 000 000 1 800 000 18 000 000
Erasektori
840 000 1 800 000 3 200 000 4 200 000 4 100 000 2 900 000 17 000 000
mitteeluhooned
KOV hooned 680 000 1 400 000 1 300 000 480 000 70 000 0 4 000 000
Keskvalitsuse hooned 200 000 240 000 230 000 150 000 70 000 20 000 900 000
4 400 000 7 600 000 10 600 000 11 800 000 11 100 000 8 500 000 53 900 000
Keskvalitsuse hooned KOV hooned Üksikelamud Korterelamud Erasektori mitteeluhooned
2 500 000
AASTAS TERVIKLIKULT REKONSTRUEERITAV PINDALA, M 2
2 000 000
1 500 000
1 000 000
500 000
0
2 020 2 025 2 030 2 035 2 040 2 045 2 050
Joonis 1. Kumulatiivne aastane rekonstrueerimise vajadus.
Erinevate hoonekategooriate aastaste mahtude kogusummas tuleb
Korterelamud ja avaliku suurimatel rekonstrueerimise aktiivsusega aastatel terviklikult
sektori hooned liiguvad rekonstrueerida kuni 2,3 mln m2 aastas, mis tähendab võrreldes
suurel kiirusel, kuid praeguste aastaste mahtudega peaaegu 5 kordset tõusu.
üksikelamud ja
ärikinnisvara koguvad alles Hoonete rekonstrueerimise maksumus on arvestatud püsihindades
hoogu. 2019. aasta tervikliku rekonstrueerimise maksumustega. Avaliku
sektori hoonetes osutus vajalikuks jagada hoonete täieliku uuendamise
ja ümberehitamise keskmine maksumus 1100 €/m2 energiatõhususega
seotud rekonstrueerimistööde maksumuseks 600 €/m2 ning muude,
energiatõhususe parandamisega mitteseotud tööde maksumuseks.
Kuna strateegia eesmärgiks on kliimaeesmärkide saavutamine, siis
arvestatakse esmaselt ainult energiasäästuga seotud tööde
maksumust. Muudes hoonekategooriates koguti strateegia koostamise
käigus andmed energiatõhususe parandamisega seotud tööde kohta
Keskmine tervikliku ning näiteks korterelamutes on sisuliselt kõik teostatavad tööd
rekonstrueerimise energiatõhususe parandamisega seotud. Erasektori mitteeluhoonetes
maksumus on 400 €/m2 lähtuti välispiirete ja tehnosüsteemide rekonstrueerimise
tänastes hindades. maksumusest 600 €/m2, mida vajavad hinnanguliselt 2/3 hoonetest.
Ülejäänud 1/3 hoonetes piisab tehnosüsteemide uuendamisest
maksumusega 200 €/m2. Nii saadi erasektori mitteeluhoonete
5
rekonstrueerimise keskmiseks maksumuseks 0,33 x 200 + 0,67 x 600 =
450 €/m2.
Seega 2019. aasta hindades kujuneb 54 mln m2 hoonefondi tervikliku
rekonstrueerimise kogumaksumuseks ligi 22 mld € ja keskmiseks
tervikliku rekonstrueerimise maksumuseks kogu hoonefondi lõikes 400
€/m2. Juhul kui arvestada avaliku sektori hoonete rekonstrueerimise
maksumusega täies ulatuses on hoonefondi tervikliku
rekonstrueerimise kogumaksumus 24 mld €.
Tabel 2. Strateegias esitatud rekonstrueerimiste mahtude maksumuste jaotus aastani 2050.
Rekonstrueerimise maksumus, mln €
Maksumus, €/m2 2021-25 2026-30 2031-35 2036-40 2041-45 2046-50 KOKKU
Üksikelamud 400 161 381 776 1 236 1 541 1 504 5 600
Korterelamud 300 683 953 1 189 1 160 886 530 5 400
Erasektori 450 379 811 1 437 1 884 1 828 1 312 7 650
mitteeluhooned
KOV hooned 600 409 869 792 287 41 2 2 400
Keskvalitsuse hooned 600 119 142 136 90 41 13 540
1 749 3 156 4 330 4 657 4 337 3 361 21 590
Rekonstrueerimise Rekonstrueerimise aastane rahastuse vajadus tõuseb samuti peaaegu
investeeringud kerkivad 5 korda praeguselt alla 200 mln eurolt aastas kuni 900 mln euroni
kuni 900 mln € aastas. aastas. Selleks, et hoonete omanikud oleksid valmis peaaegu
viiekordselt rohkem investeerima on vajalik rakendada strateegias
pakutud meetmeid.
1 000
900 927
REKONSTRUEERIMISE AASTANE MAKSUMUS, MLN €
915
800
808
754
700
600
572
500
400 431
300
200
187
100
0
2020 2025 2030 2035 2040 2045 2050
Joonis 2. Hoonete tervikliku rekonstrueerimise aastane rahastuse vajadus.
Võimaliku riigipoolse toetusena on arvestatud praeguste meetmete
toetuste osakaaludega ja 2019. aasta rekonstrueerimiste
maksumustega. Erasektori mitteeluhoonetele, mille
rekonstrueerimiseks ei ole siiani toetusmeetmeid olnud, on strateegias
välja pakutud uus meede. Täpsemas riigi toetuse prognoosis on
6
kajastatud periood kuni aastani 2030. Järgnevate perioodide toetuste
rahaline vajadus on otstarbekas täpsustada edaspidi kuna strateegia
järk-järgulisel elluviimisel muutub rahastamise loogika, turu suutlikkus,
vajadused ning võib tekkida arendustööst ja innovatsioonist tulenev
kokkuhoid.
Tabel 3. Toetuse vajadus aastani 2030.
Rekonstrueerimise toetus, mln €
Toetus, % 2021-2025 2026-2030
Üksikelamud 30 48 114
Korterelamud 40 273 381
Erasektori mitteeluhooned 40 152 324
KOV hooned 50 204 435
Keskvalitsuse hooned 100* 119 142
796 1 396
*Tegemist ei ole tavamõistes toetusega kuna hoonete omanik on keskvalitsus.
370 mln € aastas taseme Tervikliku rekonstrueerimise investeeringute käivitamiseks vajalik
saavutava toetuse puhul toetus kasvab praeguselt ligi 90 mln € aastas tasemelt maksimaalse 370
laekub riigieelarvesse mln € aastas tasemeni 2035 aastal. Arvestades keskmise
tagasi maksutuluna ligi 300 rekonstrueerimise maksutuluga 32%, laekub rekonstrueerimistöödeks
mln € aastas. tehtava aastase koguinvesteeringu u 930 mln € juures riigieelarvesse
tagasi maksutuluna ligi 300 mln € aastas. Strateegia põhjal on võimalik
ette valmistada finantseerimise otsused riigieelarvestrateegia
koostamise protsessis.
400
373
350
354
329
300
295
TOETUS AASTAS, MLN €
250
200
195 202
150
100
87
50
0
2020 2025 2030 2035 2040 2045 2050
Joonis 3. Hoonete tervikliku rekonstrueerimise aastane toetus.
Toetusmeetmete kõrvale pakub strateegia välja elamuinvesteeringute
Tasakaalustatud mahu oluliseks suurendamiseks täiendavate teenuste loomise SA
regionaalne areng on KredExi juurde selliselt, et kaasata rahastajatena erapartnereid,
saavutatav 8,4 mld € vähendades sellega võimalikku koormust riigieelarvele. Sellega
fondiga, millest riigi osalus hoogustatakse korterelamute rekonstrueerimist, suurendatakse
on kümnendik. üürielamufondi ning silutakse ehitusturu mahtude kõikumisi ajas nn
kontratsüklilise meetme abil. Et katta kõiki käesolevas strateegias
7
nimetatud vajadusi, peaksid ühe võimaliku stsenaariumi korral olema
täidetud järgmised hinnangulised eeldused:
• Aastane rahavajadus on esimestel aastatel suurusjärgus
220 mln eurot aastas, kusjuures riigi osaluseks on eeldatud
10% ehk riik peaks katma sellest kümnendiku;
• Kogu rahavajadus aastaks 2050 on 8,4 miljardit eurot;
• Umbes 30% ehitustööde maksumusest laekub maksudena
riigile, mis tähendab maksutulusid 70…170 mln eurot aastas.
Teatav finantskulu tekib riikliku rekonstrueerimislaenu käivitamisel ja
Laenud ja käendused on
vajalikud madalama üksikelamu rekonstrueerimiseks käenduste pakkumisel:
kinnisvaraväärtusega • Laenumeede oleks suunatud korteriühistutele, kellele pangad
piirkondades. tervikliku rekonstrueerimise jaoks vajalikus mahus laenu ei
väljasta. Laenumeetme käivitamise kapitali vajadus on u 5 mln
€ aastas.
• Üksikelamute rekonstrueerimiseks peaks madalama kinnisvara
väärtusega piirkondades olema võimalik kasutada riiklikku
laenukäendust, mis võimaldaks pangal väljastada laenu
sõltumatult tagatisvara väärtusest käenduse tagatisel.
Käendusmeetme käivitamise kapitali vajadus on u 1 mln €
aastas.
Strateegia elluviimisel vajab toetust kasutusest välja langevate hoonete
lammutamine. Arvestades korterelamute ja mitteeluhoonete aastaks
2050 kasutusest väljalangemise prognoosiga kokku kuni 10 mln m2 ja
ühe m2 lammutamise maksumusega 50 €/m2 võib hoonete
lammutamise rahastuse vajadus olla kuni 15 mln € aastas.
TA-tegevustesse Teadus- ja arendustegevuse rahastusena on arvestatud 1%
investeerimine võimaldab
riigipoolsete investeeringute mahust, et tagada tegevuste
rekonstrueerimise kulusid
kokku hoida.
teadmispõhisus ja rekonstrueerimise maksumuse kokkuhoid pikas
perspektiivis. TAI-tegevuste aastane rahastuse vajadus on kuni 4 mln €.
7 TWh/a energiasääst Hoonete tervikliku rekonstrueerimisega on võimalik saavutada
tähendab energia lõppenergia tarbimise vähenemine ~7 TWh/a. Soojusenergia tarbimist
lõpptarbimise vähenemist on võimalik vähendada kuni 70% (~6,4 TWh/a) ja elektrienergia
60% võrra. tarbimist kuni 20% (~0,5 TWh/a). Elektrienergia kasutuse tagasihoidlik
vähenemine tuleneb hoonetest, kus eelnevalt ei ole nõuetele vastav
sisekliima tagatud, ning tuleb paigaldada sisekliima tagamiseks
vajalikud tehnosüsteemid, mis tarbivad elektrit. Siinjuures ei ole
arvestatud taastuvelektri toetustega, mille abil on vajadusel võimalik
elektri kokkuhoidu suurendada.
Arvestades strateegias toodud rekonstrueerimise mahtude ja Eesti
4 mln tCO2/a vähem KHG kliimaambitsiooni tõstmise võimaluste analüüsis prognoositud elektri
heidet tähendab 90% KHG
ja kaugkütte CO2 eriheite vähenemisega, on olemasolevate hoonete
heite kokkuhoidu.
CO2 heite vähenemise potentsiaal ~90% (~4 mln tCO2/a).
8
Kokkuvõtvalt strateegia esitab hoonete rekonstrueerimise pikaajalise
Strateegia elluviimine visiooni ning kirjeldab eesmärgi saavutamiseks vajalikke tegevusi ja
nõuab kiiret tegutsemist, mahtusid. Strateegia põhjal on võimalik hakata otsima selle
sest muidu ei ole esimese
teostamiseks vajalikke katteallikaid ning hakata koostama
kümnendi eesmärgid
üksikasjalikke toetusmeetmeid. Strateegias koostatud prognoosid on
saavutatavad.
vajaduspõhised ning need ei kajasta praeguste sihtotstarbeliste
vahendite mahtusid. Strateegia tegevuste elluviimise eelduseks on
nende käsitlemine riigi strateegilise planeerimise ja eelarve
protsessides ning sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite optimaalne
kasutamine. Avaliku sektori vahendite piiratust arvestades tuleb
rahastust leida erinevatest Euroopa Liidu fondidest (nii Eesti tasemel
kavandatavad kui kesksed fondid), kasvuhoonegaaside lubatud
heitkoguse ühikutega kauplemistulust, muudest riigituludest ja samuti
erasektori vahenditest turupõhiste teenuste abil.
9
2 Sisukord
1 Kokkuvõte ....................................................................................................................................... 2
3 Sissejuhatus................................................................................................................................... 11
4 Energia lõpptarbimise ülevaade ................................................................................................... 13
4.1 Energiatarbimine hoonetes .................................................................................................. 14
5 Hoonefondi ülevaade .................................................................................................................... 15
5.1 Eluhooned ............................................................................................................................. 15
5.2 Üksikelamute arv ja paiknemine ........................................................................................... 17
5.3 Korterelamute arv ja paiknemine ......................................................................................... 18
5.4 Eluhoonete paiknemine toimepiirkondade vööndites ......................................................... 19
5.5 Eluhoonete tühjenemine ja kasutusest väljalangevus .......................................................... 21
5.6 Mitteeluhooned .................................................................................................................... 23
5.7 Avalik sektor .......................................................................................................................... 24
5.8 Erasektor ............................................................................................................................... 29
5.9 Mitteeluhoonete kasutusest väljalangevus .......................................................................... 30
5.10 Ehitismälestised ja miljööväärtuslikud hooned .................................................................... 30
6 Senine rekonstrueerimise praktika ............................................................................................... 31
6.1 Üksikelamute rekonstrueerimine ......................................................................................... 31
6.2 Üksikelamute rekonstrueerimine toetusega ........................................................................ 33
6.3 Korterelamute rekonstrueerimine ........................................................................................ 33
6.4 Korterelamute rekonstrueerimine toetusega....................................................................... 35
6.5 Mitteeluhoonete rekonstrueerimine .................................................................................... 38
6.6 Rekonstrueerimise maksumus .............................................................................................. 40
6.7 Rekonstrueerimisel saavutatav energiasääst ....................................................................... 44
6.8 Senise rekonstrueerimistegevuse järeldused ....................................................................... 46
7 Mahud aastani 2050 ..................................................................................................................... 48
7.1 Rekonstrueerimise vajadus ................................................................................................... 48
7.2 Rahastuse vajadus................................................................................................................. 50
8 Uusehitus ...................................................................................................................................... 54
8.1 Eluhoonete uusehituse maht ................................................................................................ 54
9 Rekonstrueerimise mõjud ............................................................................................................. 56
9.1 Rekonstrueerimistööde osakaal ehitussektoris .................................................................... 56
9.2 Hoonete rekonstrueerimisega kaasnevad mõjud ................................................................. 57
10 Meetmed................................................................................................................................... 60
10.1 Uute tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtt .................................................................. 60
10.2 Teadus- ja arendustegevus ................................................................................................... 61
10.3 Teadlikkuse tõstmine ............................................................................................................ 63
10.4 Kasutusest väljalangevate hoonete lammutamine............................................................... 64
10.5 Finantseerimise meetmed .................................................................................................... 64
10.6 Elamuinvesteeringuteks täiendavate teenuste loomine ...................................................... 66
11 Lisad .......................................................................................................................................... 68
11.1 CO2 heite kokkuhoiu põhine toetusmeede ärikinnisvara rekonstrueerimiseks ................... 68
11.2 Olemasolevad hoonete rekonstrueerimisega seotud meetmed .......................................... 69
11.3 Erasektori mitteeluhoonete omanike seas läbiviidud intervjuude tulemused..................... 70
11.4 Avalik konsultatsioon ja sidusrühmade kaasamine strateegia koostamisse ........................ 72
11.5 Metoodika eluhoonete mahtude prognoosimisel. .............................................................. 73
10
3 Sissejuhatus
Eesti energia- ja kliimapoliitika eesmärgid sätestavad Energiamajanduse
arengukava aastani 2030 (ENMAK 2030) , Kliimapoliitika alused aastani
2050 (KPP2050), Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani
2030 ja Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 (REKK 2030).
ENMAK 2030 seadis olemasoleva hoonefondi energiatõhususe
parandamiseks eluhoonete rekonstrueerimise ja kasutusest
väljalangenud korterelamute lammutamise eesmärgid. Eesmärkide
täitmiseks oli ette nähtud eluhoonete ja mitteeluhoonete
rekonstrueerimise hoogustamine läbi toetus- ja laenumeetmete.
Tabel 4. ENMAK 2030 seatud eesmärgid.
Netopind, m2 Arv
Toetuste abil rekonstrueeritud elamud
korterelamud 17 mln
üksikelamud 10 mln
Paranenud energiakasutusega korterid ja
üksikelamud 320 000
Rekonstrueeritud hoonete osakaal kogu
hoonefondist
korterelamud (märgise klass C) 50% hoonetest
üksikelamud (märgise klass C või D) 40% hoonetest
Kasutusest väljalangenud korterelamute
lammutamine 250
REKK 2030 seab Eesti eesmärgiks aastaks 2030 kavandatud
energiasäästu meetmete toel hoida energia lõpptarbimist praegusel
tasemel (32-33 TWh/a) ning vähendada primaarenergia tarbimist kuni
14%. Eesmärgi saavutamiseks on olemasoleva hoonefondi osas ette
nähtud järgnevad meetmed:
• avaliku sektori ja ärihoonete rekonstrueerimine (HF1)
• eramute ja kortermajade rekonstrueerimine (HF2)
• täiendav avaliku sektori ja ärihoonete rekonstrueerimine (HF5)
• täiendav eramajade ja korterelamute rekonstrueerimine (HF6)
Hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia peamine eesmärk on
olemasoleva hoonefondi kulutõhus rekonstrueerimine
liginullenergiahooneteks aastaks 2050. Eesti hoonete energiatõhususe
regulatsioonis vastab olulise rekonstrueerimise kuluoptimaalne
energiatõhususe tase energiamärgise klassile C1.
Eesmärk tuleneb uuendatud hoonete energiatõhususe direktiivist2, mis
seab eesmärgiks vähendada aastaks 2050 hoonefondi CO2-heidet.
Energiatõhususe eesmärkide saavutamiseks peab rekonstrueerimise
keskmine määr olema 3 % aastas, millega tagatakse hoonefondi
energiakasutuse langusse pööramine. Sealjuures on oluline, et
rakendatavad energiatõhususe meetmed ei keskenduks ainult hoone
välispiiretele, vaid hõlmaks ka hoone tehnosüsteeme ja tagaks tervisliku
sisekliima. Pikaajalistes rekonstrueerimisstrateegiates on kesksel kohal
finantsmehhanismid ja -stiimulid turutõrgete kõrvaldamiseks ning
finantseerimisasutuste kaasamine võimaldamaks erasektori
suuremahulisi investeeringuid hoonete renoveerimisel energiatõhususe
parandamiseks. Strateegia hõlmab meetmeid nagu laenude andmise
soodustamist hoonete energiatõhususe parandamiseks, avaliku sektori
11
investeeringute soodustamist energiatõhusasse hoonefondi, avaliku ja
erasektori partnerlust ja investeeringute arvatavate riskide
vähendamist, samuti toetusi ja meetmete rahastamiseks vajalikku
tulubaasi loomist.
Strateegial on erakordselt suur sotsiaalne mõõde, mis väljendub
hinnanguliselt 80% Eesti elanike elu- ja töötingimuste paranemises.
Kodude ja töökohtade rekonstrueerimine ning kasutusest välja langenud
hoonete lammutamine muudab elamufondi ohutumaks, esteetiliselt
kvaliteetsemaks, tervist säästvamaks, paremini ligipääsetavaks ja
taskukohasemaks.
Hoonete rekonstrueerimise strateegia haakub ka Euroopa Liidu
ringmajanduse tegevuskavaga3, mille üks fookus on ehitus ja hooned
ning tegevus tervikliku kestliku hoonestatud keskkonna strateegia
loomine, et edendada ringluse põhimõtteid hoonete jaoks. Tulevikus
peaks hoonete rekonstrueerimisel arvestama ringmajanduse
põhimõtetega (sh kasutada ringseid materjale sisaldavaid
ehitusmaterjale, hoonepass, keskkonnahoidlikud riigihanked).
Eesmärgi saavutamiseks on vajalik määrata lisaks pikaajalisele
lõppeesmärgile ka renoveerimisstrateegia oodatavad tulemused ja
eesmärgid aastateks 2030, 2040 ja 2050.
Projekti töös on osalenud tellijatena Jüri Rass, Ivo Jaanisoo, Ivan Sergejev
ja Regina Valt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja
elamuosakonnast. Strateegia koostamise juhtrühmas osalesid Triin
Reinsalu SA KredEx-ist, Raul Prank Riigi Kinnisvara AS-st, Veronika Ilsjan,
Eve Murumaa, Lauri Lelumees, Mari Lahtmets ja Tarmo Kivi
Rahandusministeeriumist, Hanna Jemmer ja Irje Möldre Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonnast. Strateegia
raporti koostas Tallinna Tehnikaülikooli Ehituse ja arhitektuuri instituudi
liginullenergiahoonete uurimisrühm. Tallinna Tehnikaülikoolist osalesid
Jarek Kurnitski, Kalle Kuusk, Helena Kuivjõgi, Lauri Lihtmaa, Aivar Uutar,
Ergo Pikas, Targo Kalamees, Raimo Simson.
1
Tallinna tehnikaülikool. Hoonete kuluoptimaalse energiatõhususe miinimumtasemete analüüs. 2017
2
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2018/844 https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32018L0844&from=EN
3
Uus ringmajanduse tegevuskava. https://ec.europa.eu/estonia/news/20200311_ringmajandus_et
12
4 Energia Energia lõpptarbimine Eestis on viimase viieteistkümne aasta jooksul
4
lõpptarbimise olnud vahemikus 31-35 TWh . Lõpptarbimisele avaldab väliskliima
tingimustest suuremat mõju majandustsükkel. Suurima
ülevaade lõpptarbimisega aasta oli majandustsükli tipp aastal 2007, kui
lõpptarbimine oli 35,8 TWh . Majanduslangusega koos langes kahe
2018. aasta energia aastaga lõpptarbimine 12% olles 2009. aastal 31,4 TWh. Keskmisest
lõpptarbimine oli 35 TWh. külmemad olid talved aastatel 2010 ja 2012, mille puhul on märgata
väikest energiatarbimise kasvu. 2015. aasta keskmisest soojem talv
energia lõpptarbimisele mõju ei avaldanud. Alates aastast 2016 on
energia lõpptarbimine uuesti tõusma hakanud jõudes aastal 2018
uuesti 35 TWh-ni. Väliskliima tingimustes on aastad 2016-2018
suhteliselt võrdsed olnud.
Lõpptarbimine, TWh
40
35 35,8
34,7 35,3
34,0 33,2 33,8
32,5 33,0 32,6
31,6 31,9 31,9 32,3 32,0
30 31,4
25
20
15
10
5
0
2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
Joonis 4. Energia lõpptarbimine.
Suurima osa energia lõpptarbimisest moodustab energiatarbimine
kodumajapidamistes osakaaluga 40%. Transpordi ja tööstuse sektor
annavad mõlemad 21% energia lõpptarbimisest. Äri- ja avaliku teeninduse
sektori lõpptarbimine moodustab 15% kogutarbimisest.
Tabel 5. Energia lõpptarbimine 2018, TWh.
Kütused Kaugküte Elekter Kokku Osakaal
Tööstus 2,60 2,06 2,65 7,3 21%
Põllumajandus ja
kalandus 0,83 0,07 0,17 1,1 3%
Transport 7,23 0,04 0,09 7,4 21%
Äri- ja avaliku teenindus 0,64 2,20 2,53 5,4 15%
Kodumajapidamised 8,48 3,75 1,86 14,1 40%
Lõpptarbimine 19,8 8,1 7,3 35,2
Lõpptarbimise jaotuses kütuste, kaugkütte ja elektri vahel moodustab
suurima osa kütuste tarbimine. Kütuste alla arvestatakse näiteks
puitkütused, gaas, kütteõli, diislikütus, autobensiin.
4
Statistikaamet. KE024: ENERGIABILANSS KÜTUSE VÕI ENERGIA LIIGI JÄRGI
13
4.1 Energiatarbimine hoonetes
Statistikaameti poolt antavad andmed kodumajapidamiste ja äri- ja avaliku
Eluhoonete teeninduse sektori kohta sisaldavad ka diislikütuse ja autobensiini tarbimist,
energiatarbimine on mis ei ole otseselt seotud hoonete energiatarbimisega. Viies diislikütuse ja
~11 TWh ja autobensiini lõpptarbimise kodumajapidamiste ja äri- ja avaliku teeninduse
mitteeluhoonete sektori alt transpordi sektori alla saab hinnata eluhoonete ja
energiatarbimine ~6 mitteeluhoonete energiatarbimist.
TWh.
Tabel 6. Energia lõpptarbimine 2018, TWh.
Kütused Kaugküte Elekter Kokku Osakaal
Tööstus 2,60 2,06 2,65 7,3 21%
Põllumajandus ja 0,83 0,07 0,17 1,1 3%
kalandus
Transport 10,63 0,04 0,09 10,8 30%
Mitteeluhooned 0,45 2,20 2,53 5,2 15%
Eluhooned 5,28 3,75 1,86 10,9 31%
Lõpptarbimine 19,8 8,1 7,3 35,2
Aastate lõikes on eluhoonete energia lõpptarbimine olnud suhteliselt
stabiilselt 10-12 TWh vahel. ~85% eluhoonete tarbimisest on soojus (~9
TWh) ja ~15% elekter (~2 TWh). Elektri tarbimise osakaal eluhoonete
energiatarbimises on aastate jooksul tõusnud.
Mitteeluhoonete energia lõpptarbimine on olnud tõusva trendiga. Aastal
2004 oli mitteeluhoonete energiatarbimine 4 TWh. Aastaks 2017 on
mitteeluhoonete energiatarbimine tõusnud 50% 6 TWh-ni. ~50%
mitteeluhoonete tarbimisest on soojus (~3 TWh) ja ~50% elekter (~3 TWh).
Hoonete sektori energiatarbimisele on väliskliima olulise mõjuga.
Keskmisest külmemad talved aastatel 2010 ja 2012 on tinginud hoonete
energiatarbimise kasvu. 2015. aasta keskmisest soojem talv vähendas
hoonetes tarbitavat energiat.
Eluhooned Mitteeluhooned
14
11,9
12 11,3
11,2 11,1 11,3
10,8 10,9 10,9 10,8 10,9 10,9
10,3 10,2 10,3
10,0
10
8
6 5,6 5,8
5,1 5,2
4,8 4,6 4,9
4,5 4,6 4,5 4,3 4,5
3,9 4,0 4,1
4
2
0
2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
Joonis 5. Energia lõpptarbimine hoonetes.
14
5 Hoonefondi 5.1 Eluhooned
ülevaade Eluhooned on Eestis valdavalt eraomandis. 2011. aasta rahva- ja
eluruumide loenduse andmetel5 oli 97% eluruumidest eraomandis.
Riigi või kohaliku omavalitsuse omandis oli ainult 2% eluruumidest.
Välisriigi elanik Muu omanik
Eluhooned on valdavas 1%
1%
enamuses eraomandis. Riik või kohalik
omavalitsus
2%
Eesti elanik
96%
Joonis 6. Eluhoonete jaotus omaniku alusel.
Rekonstrueerimise strateegia hõlmab hooneid ehitusaastaga kuni
2000. Peale 2000. aastat ehitatud hooned on varasemaga võrreldes
energiatõhusamad. Aastatel 1990-2010 kasutusele võetud
korterelamute uuringu alusel oli keskmine ruumide kütte soojusenergia
kasutus 102 kWh/(m2a)6. Telliskorterelamute uuringu alusel oli
keskmine ruumide kütte soojusenergia kasutus 150 kWh/(m2a)7. Peale
2000. aastat ehitatud hooned on võrreldes enne 1990. aastat ehitatud
hoonetega oluliselt madalama välispiirete soojusjuhtivusega ja ei vaja
üldjuhul terviklikku rekonstrueerimist koos välispiirete täiendava
soojustamisega. Rekonstrueerimine hõlmaks peamiselt
tehnosüsteemide uuendamist ja kohapealse taastuvenergia tootmise
lisamist. Strateegia keskendub enne 2000. aastat ehitatud hoonetel,
mille puhul on vajalik terviklik rekonstrueerimine ja mis moodustavad
hoonefondist peamise osa.
2011. aasta rahva- ja eluruumide loenduse alusel on teadaoleva
ehitusajaga eluruumidest (korterid ja väikeelamud) 93% korteritest ja
89% üksikelamutest võetud kasutusele enne aastat 2000.
5
Statistikaamet. RL0206. Asustatud tavaeluruumid hoone liigi, omaniku ja asukoha järgi.
6
Tallinna Tehnikaülikool. Eesti eluasemefondi ehitustehniline seisukord – ajavahemikul 1990–2010 kasutusele
võetud korterelamud. 2012
7
Tallinna Tehnikaülikool. Eesti eluasemefondi telliskorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav
eluiga. 2010.
15
Korterid korterelamutes Väikeelamud
140 000
120 000
100 000
ELURUUMIDE ARV
80 000
60 000
40 000
20 000
0
Enne 1919 1919–1945 1946–1960 1961–1970 1971–1980 1981–1990 1991–2000 2001–2005 2006 või
hiljem
Joonis 7. Eluruumide jaotus kasutuselevõtu aasta alusel.
Enne 2000. aastat (kaasa arvatud) kasutusele võetud eluhoonetele on
Ehitisregistri andmetel väljastatud 3200 tarbimisandmetel põhinevat
energiamärgist. Energiamärgiste skaalal tähistab klass A
liginullenergiahoonet ja klass C olulise rekonstrueerimise
energiatõhususe taset. Väljastatud energiamärgistest vastab klassile A,
B või C väikeelamutest 22% ja korterelamutest 9%.
Väikeelamud Korterelamud
800
706
700
600
527
500
HOONETE ARV
400
300
231 243 232 218
196 205
200 185
135
109
79 92
100
36
7
0
A B C D E F G H
Joonis 8. Enne 2000. aastat kasutusele võetud eluhoonete energiamärgised.
16
5.2 Üksikelamute arv ja paiknemine
Ehitisregistri andmetel on kasutusel olevaid, teada oleva pindalaga ja
Enne 2000. aastat ehitatud esmase kasutuselevõtu ajaga enne aastat 2000 (kaasa arvatud)
üksikelamuid on kasutusel üksikelamuid arvuliselt kokku 155 150 kogupindalaga 19 998 000 m2.
155 tuhat kogupindalaga Maakondade lõikes jagunevad üksikelamud suhteliselt ühtlaselt. Üle
20 miljonit ruutmeetrit. 10% osakaaluga üksikelamute arvust ja pindalast on kolm maakonda:
Harju-, Tartu- ja Pärnumaa.
Tabel 7. Üksikelamute maakondlik jaotus.
Üksikelamute arv Netopindala, m2
Harju maakond 28 130 18% 4 003 000 20%
Hiiu maakond 3 250 2% 347 000 2%
Ida-Viru maakond 8 270 5% 876 000 4%
Jõgeva maakond 7 930 5% 1 042 000 5%
Järva maakond 7 200 5% 952 000 5%
Lääne maakond 4 090 3% 487 000 2%
Lääne-Viru maakond 13 400 9% 1 602 000 8%
Põlva maakond 6 480 4% 743 000 4%
Pärnu maakond 15 280 10% 2 024 000 10%
Rapla maakond 8 100 5% 1 177 000 6%
Saare maakond 8 350 5% 960 000 5%
Tartu maakond 17 290 11% 2 512 000 13%
Valga maakond 6 650 4% 710 000 4%
Viljandi maakond 11 170 7% 1 564 000 8%
Võru maakond 9 600 6% 1 001 000 5%
Kokku 155 150 19 998 000
Joonis 9. Enne 2000. aastat ehitatud ja kasutusel olevad üksikelamud (andmed 2019 haldusjaotuse seisuga).
17
5.3 Korterelamute arv ja paiknemine
Enne 2000. aastat ehitatud Ehitisregistri andmetel on kasutusel olevaid, teada oleva pindalaga ja
korterelamuid on esmase kasutuselevõtu ajaga enne aastat 2000 (kaasa arvatud)
kasutusel 22 tuhat korterelamuid arvuliselt kokku 22 600 kogupindalaga 28 378 000 m2.
kogupindalaga 28 miljonit Kolme suurema korterelamute kogupindalaga maakonna (Harjumaa,
ruutmeetrit. Ida-Virumaa ja Tartumaa) korterelamute pindala moodustab 71%
korterelamute kogupindalast. Suurusjärgus kolmandik korterelamute
arvust ja ligi pool korterelamute kogupindalast asub Harjumaal.
46% korterelamute
kogupindalast asub Tabel 8. Korterelamute maakondlik jaotus.
Harjumaal. Korterelamute arv Netopindala, m2
Harju maakond 8 060 36% 12 956 000 46%
Hiiu maakond 160 1% 114 000 0,4%
Ida-Viru maakond 2 140 9% 4 230 000 15%
Jõgeva maakond 690 3% 559 000 2%
Järva maakond 760 3% 715 000 3%
Lääne maakond 520 2% 489 000 2%
Lääne-Viru maakond 1 490 7% 1 361 000 5%
Põlva maakond 460 2% 428 000 2%
Pärnu maakond 2 110 9% 1 605 000 6%
Rapla maakond 650 3% 564 000 2%
Saare maakond 540 2% 454 000 2%
Tartu maakond 2 480 11% 2 803 000 10%
Valga maakond 600 3% 582 000 2%
Viljandi maakond 1 270 6% 881 000 3%
Võru maakond 690 3% 638 000 2%
Kokku 22 600 28 378 000
Joonis 10. Enne 2000. aastat ehitatud ja kasutusel olevad korterelamud (andmed 2019 haldusjaotuse seisuga).
18
5.4 Eluhoonete paiknemine toimepiirkondade vööndites
Pindala alusel asub 81% Eluhoonete puhul on lisaks haldusjaotusele oluline ka
korterelamutest toimepiirkondadega8 arvestamine. Toimepiirkondade vööndid ühtivad
maakondlikes ja suures osas korterite kinnisvara väärtuse piirkondadega9 ja
piirkondlikes keskustes. toimepiirkonna vööndi alusel on võimalik hinnata elanike võimekust
turupõhistel tingimustel elamuid rekonstrueerida. Korterite
kinnisvaraväärtus on indikaatoriks piirkonna majandusliku võimekuse
tasemele. Keskustest kaugemates piirkondades on rekonstrueerimine
keerulisem kuna toimepiirkondade äärealadel on rohkem tühjenevaid
elamuid, väiksem organisatoorne võimekus, väiksemad maksed
remondifondi jne. Korterelamute rekonstrueerimise analüüsid on
näidanud seost rekonstrueerimise aktiivsuse ja kinnisvara hinna vahel.
Väikeelamute puhul on vööndite vahel ühtlane jagunemine ja
väikeelamuid on pindala alusel kõikides toimepiirkondade vööndites
suhteliselt ühtlaselt. Korterelamud on koondunud toimepiirkondade ja
piirkondlikesse keskustesse, kus asub 81% korterelamute pindalast.
Tabel 9. Eluhoonete paiknemine toimepiirkondade vööndites.
Üksikelamute arv Netopindala, m2
Toimepiirkonna keskus 34 500 22% 4 856 000 24%
Piirkondlik keskus 15 900 10% 2 065 000 10%
Lähivöönd 40 400 26% 5 332 000 27%
Siirdevöönd 32 700 21% 3 953 000 20%
Ääreala 31 600 20% 3 792 000 19%
KOKKU 155 100 19 998 000
Korterelamute arv Netopindala, m2
Toimepiirkonna keskus 13 200 58% 20 133 000 71%
Piirkondlik keskus 2 400 11% 2 822 000 10%
Lähivöönd 3 000 13% 2 312 000 8%
Siirdevöönd 2 100 10% 1 699 000 6%
Ääreala 1 900 8% 1 411 000 5%
KOKKU 22 600 28 378 000
8
Toimepiirkondade määramine. Siseministeerium, Statistikaamet. 2014
9
Korterelamute renoveerimistoetuste meetme arendus. Tartu Regiooni Energiaagentuur. 2018
https://www.mkm.ee/sites/default/files/trea_renoveerimismeetmete_uuring_lopparuanne.pdf
19
Joonis 11. Toimepiirkondade vööndid koos keskustega.
Joonis 12. Korterite kinnisvara väärtustsoonid.
20
5.5 Eluhoonete tühjenemine ja kasutusest väljalangevus
Eluhoonete kasutusest Eluhoonete tühjenemine ja kasutusest väljalangemine on otseses
väljalangevuse peamisteks sõltuvuses demograafiliste muutustega. Statistikaameti
10
põhjusteks on siseriiklik rahvastikuprognoosi alusel väheneb Eesti rahvaarv 2045. aastaks
ränne ja linnastumine. 2,7%. Muutub ka elanike vanuseline koosseis. 65-aastaste ja vanemate
osatähtsus rahvastikus kasvab praeguselt 20%-lt 30%-le aastaks 2060.
Maakondades toimuvad muutused erinevalt. Ida-Viru, Järva, Valga ja
Jõgeva maakonnas väheneb rahvastik prognoosi kohaselt kolmandiku
võrra. Rahvaarv kasvab peamiselt Harjumaal. Väiksemat rahvaarvu
kasvu prognoositakse ka Tartumaale.
Muudatused toimuvad ka maakondades sees. Linnastumise ja
regionaalse siserände tulemusena on oodata väljapool keskusi asuvate
asulate järkjärgulist tühjenemist.
30%
20%
10%
0%
Valga
Hiiu
Rapla
Võru
Harju
Pärnu
Jõgeva
Lääne
Saare
Tartu
Järva
Põlva
Ida-Viru
Viljandi
Lääne-Viru
-10%
-20%
-30%
-40%
Joonis 13. Maakondade rahvaarvu muutuse prognoos aastaks 2045.
Elamute tühjenemine tekitab suurema probleemi korterelamute puhul.
Korterelamute tühjenemine toimub järkjärgult kuni mingil hetkel ei ole
tühjade korteritega elamu elanikud enam võimelised iseseisvalt
korterelamut korras hoidma ja vajalikke remonttöid läbi viima. Tühjaks
jäävad korterelamud on probleemiks ka kohalikule omavalitsusele ja
riigile. Tühjenevate korterelamute probleemi lahendamiseks on kolmes
omavalitsuses käivitatud pilootprojekt11 leidmaks lahendused tühjade
ja pooltühjade korterelamute probleemile nii omavalitsuste kui ka
kohalike elanike jaoks. Projektiga otsitakse lahendusi elanike ümber
kolimisel jätkusuutlikesse korterelamutesse ning tühjana seisvate ja
osaliselt eraomanikele kuuluvate korterelamute lammutamiseks.
10
Statistikaameti rahvastikuprognoosi aastani 2080. https://www.stat.ee/pressiteade-2019-077
11
https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/riigivara/tuhjenevate-korterelamute-
projekt
21
Kasutusest võib välja
Prognooside alusel võib aastaks 2050 kasutusest välja langeda
langeda kuni 25% suurusjärgus 40 000 üksikelamut (~4,8 mln m2) ja suurusjärgus 5300
üksikelamutest (~40 000 korterelamut (~5 mln m2). Rahvaarvu muutused mõjutavad enim
üksikelamut) ja kuni 23% toimepiirkondade äärealasid, mis prognooside alusel tühjenevad
korterelamutest (~5300 esmajärjekorras. Kui keskustest langeb hinnanguliselt välja alla 10%
korterelamut). eluhoonetest, siis toimepiirkondade äärealadel võib eluhoonete
kasutusest väljalangevus olla kuni 80%.
Üksikelamute puhul ei jää tõenäoliselt kõik prognoosi alusel kasutusest
väljalangevad hooned tühjaks vaid leiavad hooajalist kasutust suvila või
maakoduna.
Tabel 10. Eluhoonete kasutusest väljalangevus toimepiirkondade vööndites.
Üksikelamute arv Netopindala, m2
Toimepiirkonna keskus 1500 4% 160 000 3%
Piirkondlik keskus 700 5% 83 000 4%
Lähivöönd 2000 5% 200 000 4%
Siirdevöönd 11 000 34% 1 300 000 33%
Ääreala 25 000 80% 3 000 000 80%
KOKKU 40 000 25% 4 800 000 24%
Korterelamute arv Netopindala, m2
Toimepiirkonna keskus 500 4% 1 100 000 6%
Piirkondlik keskus 300 12% 300 000 11%
Lähivöönd 1000 34% 700 000 30%
Siirdevöönd 1700 80% 1 400 000 80%
Ääreala 1800 95% 1 400 000 95%
KOKKU 5300 23% 4 900 000 18%
22
5.6 Mitteeluhooned
Ehitisregistris on esmase kasutuselevõtu aastaga enne aastat 2000
(kaasa arvatud) kasutusel olevaid mitteeluhooneid 375 000
Sisekliima tagamisega
kogupindalaga 62 mln m2. Mitteeluhooneid on sisekliima tagamisega
mitteeluhooneid on
(büroo-, haridus-, kaubandushooned jne) ja sisekliima tagamiseta
arvuliselt 32 000
kogupindalaga 28 mln m2. (elamute abihooned, põllumajandushooned, pumbamajad jne).
Strateegia fookuses on sisekliima tagamisega mitteeluhooned, mida on
arvuliselt ~32 000 kogupindalaga 28 mln m2.
Tabel 11. Sisekliima tagamisega mitteeluhooned.
Hoonete arv Netopind, m2
BÜROO 4 010 13% 4 300 000 15%
MAJUTUS 2 340 7% 1 020 000 4%
KAUBANDUS JA
TEENINDUS 6 710 21% 4 170 000 15%
HARIDUS, TEADUS 1 990 6% 3 890 000 14%
TERVISHOID 550 2% 1 050 000 4%
LAOD 7 590 24% 4 100 000 15%
TÖÖSTUS 7 920 25% 9 180 000 33%
ERIHOONED 740 2% 420 000 1%
31 850 28 130 000
Mitteeluhooned paiknevad peamiselt keskustes. Hoonete pindala
alusel paikneb 70% mitteeluhoonetest toimepiirkonna keskuses või
piirkondlikes keskustes. Toimepiirkondade äärealadel asub 6%
mitteeluhoonete kogupindalast.
Tabel 12. Mitteeluhoonete paiknemine toimepiirkondade vööndites.
Mitteelamute arv Netopindala, m2
Toimepiirkonna keskus 13 200 42% 16 790 000 60%
Piirkondlik keskus 3 700 12% 3 010 000 11%
Lähivöönd 6 220 20% 3 830 000 14%
Siirdevöönd 4 570 14% 2 580 000 9%
Ääreala 3 970 13% 1 760 000 6%
KOKKU 31 800 28 000 000
Tarbimisandmetel põhinev energiamärgis on väljastatud 1700-le
mitteeluhoonele, mis moodustab 5% kõikidest sisekliima tagamisega
mitteeluhoonetest. Kõige enam on märgiseid väljastatud
büroohoonetele (440), lasteaedadele (390) ja koolidele (355). 27%
mitteeluhoonetele väljastatud energiamärgistest vastab
energiamärgise klassile A, B või C. Kõige rohkem on mitteeluhoonete
energiamärgiseid klassiga D.
Mitteeluhoonete energiatõhususe tagamiseks on Riigi Kinnisvara AS
välja töötanud mitteeluhoonete energiatõhususe juhendi12 ja suunised
mitteeluhoonete energiatõhususe tagamiseks peaprojekteerijale13
12
Riigi Kinnisvara AS. Madal- ja liginullenergiahooned. https://rkas.ee/sites/default/files/public-uploaded-
files/Uuringud/Madal_ja_liginullenergiahooned.PDF
13
Riigi kinnisvara AS. Energiatõhususe juhendmaterjal ja metoodika peaprojekteerijatele ning arhitektidele.
https://rkas.ee/sites/default/files/public-uploaded-files/juhendid/Juhendmaterjal%202017%2010.pdf
23
Büroo Kaubandus ja teenindus Koolid Lasteaiad Muud hooned
140 133
120
120
110
99 100
100
86
83
HOONETE ARV
80 7576
72
65 65
60
50 50
44 45
42 41 40
40 37 37
26 26 27 27
22
20 1919 21 18
20 14 15
11 9
8
4 4
1
0
A B C D E F G H
Joonis 14. Enne 2000. aastat kasutusele võetud mitteeluhoonete energiamärgised.
5.7 Avalik sektor
Keskvalitsuse hoonete info põhineb Riigi kinnisvararegistri14 andmetel.
Keskvalitsuse hoonete all on kajastatud ka keskvalitsuse omandis olevad
eluhooned. Keskvalitsuse omandis olevate eluhoonete osakaal on väike ja
suur osa sellest on Ida-Virumaal asuvad lammutamist vajavad korterelamud.
Kinnisvararegistri andmed ei sisalda infot riigi asutatud sihtasutuste
kasutuses olevate hoonete kohta, mille kogupindala on hinnanguliselt
660 000 m2 ja avalik-õiguslike asutuste hoonete kohta, mille kogupindala on
hinnanguliselt 800 000 m2. Kogu avaliku sektori hoonetest hetkel keskset
andmebaasi ei ole15.
Riigi kinnisvararegistri andmebaasis on vara valitsejateks ministeeriumid,
Riigikantselei, Riigikogu Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei,
Õiguskantsleri Kantselei, Riigikohus, Riigikontroll. Volitatud kasutajateks on
allasutused nagu näiteks koolid, muuseumid, Riigimetsa Majandamise
Keskus, Päästeamet jne. 2018. aasta seisuga oli keskvalitsuse sektori
kasutuses kokku 2,3 mln m2 pinda, millest 1,4 mln m2 on keskvalitsuse
omandis ja 860 000 m2 on keskvalitsuse poolt üürile võetud.
Keskvalitsuse omandis Strateegia sihtgruppi kuuluvad keskvalitsuse omandis olevad hooned, mis on
oleva sisekliima kasutusel, sisekliima tagamisega, ei ole muinsuskaitse all või
tagamisega kinnisvara miljööväärtuslikud ja asuvad Eestis. Välisministeeriumil on kinnisvara ka
pindala on 820 000 m2. teistes riikides, aga neid rekonstrueerimise strateegias ei käsitleta.
Keskvalitsuse omandis ja sisekliima tagamisega hoonete pindala on 820 000
m2. Peamise osa moodustavad haridus- ja teadushooned, millest omakorda
on suurim osakaal kutseõppeasutuste õppehoonetel. Majutushoonetest
moodustavad peamise osa ühiselamud üliõpilastele või õpilastele.
14
Riigi kinnisvararegister. https://riigivara.fin.ee/kvr/
15
Rahandusministeerium. Riigi kinnisvara valitsemise koondaruanne 2015-2018.
24
Kaubandus- ja teenindushoonete peamine osakaal on muuseumihoonetel ja
spordihoonetel. Erihoonete alla kuuluvad sisekaitse ja kaitseväe hooned.
Peamise osa keskvalitsuse TERVISHOID TÖÖSTUS
ELUHOONED LAOD
omandis olevatest 2% 1% 1%
5%
hoonetest moodustavad
koolid ja bürood.
MUUD
ERIHOONED
7%
KAUBANDUS,
TEENINDUS
HARIDUS, TEADUS
8%
46%
MAJUTUS
14%
BÜROO
16%
Joonis 15. Keskvalitsuse omandis oleva kinnisvara pindalaline jagunemine.
25% keskvalitsuse
Riigi kinnisvararegistris on keskvalitsuse omandis oleva kinnisvara
omandis olevast kinnisvara
pindalast vastab vähemalt
energiamärgise info toodud 49% sisekliima tagamisega kinnisvara
energiamärgise klassile C. kogupindalast. Pindala alusel on 25% energiamärgisega keskvalitsuse sektori
omanduses olevast pinnast energiamärgise klassiga A, B või C, kokku 200 000
m2.
Lisaks keskvalitsuse omandis olevate pindade energiamärgiste infole on riigi
kinnisvararegistris olemas ka keskvalitsuse poolt üürile võetud pindade
energiamärgiste kohta. Üüritavate pindade puhul on energiamärgise info
olemas 81% sisekliima tagamisega üüripindade kogupindalast. Vastavalt
Energiatõhususe direktiivile 2012/27/EL16 peaks keskvalitsus ostma hooneid
või sõlmima uusi rendilepinguid üksnes sellistes hoonetes, mis vastavad
vähemalt energiatõhususe miinimumnõuetele. Keskvalitsuse poolt üüritud
sisekliima tagamisega pindadest vastab 30% energiamärgise klassile A, B või
C, kokku 230 000 m2. Peamine osakaal A energiamärgise klassiga
keskvalitsuse poolt üüritavast pinnast on Suur-Ameerika 1, Tallinn asuvas
ministeeriumite ühishoones.
16
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2012/27/EL. https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32012L0027&from=EN
25
Omand Renditud
140 000 133 000
129 000
126 000
120 000
98 000
REGISTRIVARA PINDALA, M2
100 000
91 000
80 000
68 000
59 000 58 000
60 000 53 000 51 000
45 000 45 000
40 000 34 000
20 000 17 000 15 000
11 000
0
A B C D E F G H
Joonis 16. Energiamärgisega keskvalitsuse sektori kasutuses olevate pindade jagunemine energiamärgise klassidesse.
Riigi kinnisvararegistris on määratud viie palli skaalal ka hoonete
seisukord: 5 – hea, 4 – rahuldav, 3 – remonti vajav, 2 – lammutamist
vajav. Hoonete seiskorra alusel on parimas seisus majutuse- ja
haridushooned. Kuna majutushoonetest moodustavad peamise osa
koolide ühiselamud, siis võib järeldada, et siiani on peamiselt
panustatud haridushoonete seisukorra parandamisse.
Tabel 13. Keskvalitsuse omandis olevad sisekliima tagamisega pinnad.
OMAND KOKKU HEAS KORRAS JA MÄRGISE REKONSTRUEERIMIST
KLASS VÄHEMALT C VAJAV
Arv Registrivara Arv Registrivara Arv Registrivara
pind, m2 pind, m2 pind, m2
ELUHOONED 257 40 100 4 400 253 39 700
BÜROO 104 70 100 1 2 200 103 67 900
MAJUTUS 106 108 100 14 37 700 92 70 400
KAUBANDUS, TEENINDUS 64 29 900 7 7 700 57 22 200
HARIDUS, TEADUS 109 318 600 21 115 500 88 203 100
TERVISHOID 7 8 800 0 0 7 8 800
LAOD 102 19 200 0 0 102 19 200
TÖÖSTUS 14 6 100 0 0 14 6 100
MUUD ERIHOONED 99 63 300 0 0 99 63 300
862 660 000 47 160 000 815 500 000
Rekonstrueerimise strateegias on keskvalitsuse omandis olevale
kinnisvarale lisatud keskvalitsuse poolt Riigi Kinnisvara AS käest
renditavad sisekliima tagamisega pinnad, mida on kokku 570 000 m2.
Suurima osa Riigi Kinnisvaralt renditavatest pindadest moodustavad
büroopinnad, erihooned (päästeteenistuse hooned, vanglad) ja
haridushooned (gümnaasiumi ja kutseõppeasutuste õppehooned).
26
Tabel 14. Riigi Kinnisvara AS-ilt renditavad sisekliima tagamisega pinnad.
RKAS-ilt RENDITUD HEAS KORRAS JA MÄRGISE REKONSTRUEERIMIST
KLASS VÄHEMALT C VAJAV
Arv Registrivara Arv Registrivara Arv Registrivara
pind, m2 pind, m2 pind, m2
ELUHOONED 50 7 200 1 100 49 7 100
BÜROO 147 258 000 10 54 900 137 203 100
MAJUTUS 10 8 400 8 4 500 2 3 900
KAUBANDUS, TEENINDUS 13 66 800 6 20 100 7 46 700
HARIDUS, TEADUS 31 66 600 8 26 300 23 40 300
TERVISHOID 5 3 800 1 600 4 3 200
LAOD 0 0 0 0 0 0
TÖÖSTUS 3 1 400 0 0 3 1 400
MUUD ERIHOONED 110 158 700 19 57 800 91 100 900
369 570 000 53 160 000 316 410 000
Kohalike omavalitsuste kinnisvara kohta eraldi andmebaasi ei ole. Kohalike
Kohalike omavalitsuste omavalitsuse hoonete info põhineb Riigikontrolli poolt 2016 aastal välja
omandis olevate sisekliima antud aruande17 andmetel. 2015. aasta seisuga oli kohalike omavalitsuste
tagamisega hoonete kasutuses 6300 hoonet kogupindalaga 5,6 miljonit m2. Sisekliima tagamisega
pindala on 5,3 mln m2. hooneid on ~5000 kogupindalaga 5,3 mln m2.
Peamise osa kohalike omavalitsuse sisekliima tagamisega hoonetest
moodustavad koolide ja lasteaedade hooned. Teenindushoonete all on
raamatukogud, rahvamajad, muuseumid, spordihooned. Majutuse gruppi
kuuluvad sotsiaalmajad ja hooldekodud.
Peamise osa omavalitsuste
omandis olevatest TERVISHOID MAJUTUS
5% 5%
hoonetest moodustavad
koolid ja lasteaiad.
BÜROO
6%
MUUD HOONED
12%
HARIDUS, TEADUS
55%
KAUBANDUS,
TEENINDUS
17%
Joonis 17. Kohaliku omavalitsuse omandis oleva kinnisvara pindalaline jagunemine.
Energiamärgise info on olemas 1600 kohaliku omavalitsuse hoone kohta, mis
moodustavad 49% kohalike omavalitsuste sisekliima tagamisega hoonete
17
Riigikontroll „Ülevaade omavalitsuste hoonestatud kinnisvarast ja selle haldamisest“. 2016.
27
kogupindalast. Kohalike omavalitsuste hoonete pindalast on 17%
energiamärgise klassiga A, B või C, kokku 900 000 m2.
800 000
724 000
693 000
700 000
600 000 576 000
500 000
NETOPIND, M2
400 000
300 000
202 000
200 000
149 000
107 000
100 000 87 000
71 000
0
A B C D E F G H
Joonis 18. Energiamärgisega kohalike omavalitsuste hoonete jagunemine energiamärgise klassidesse pindala alusel.
Kohalikud omavalitsused hindasid Riigikontrolli aruande jaoks hoonete
seisukorda 5 punkti skaalal: väga hea, hea, rahuldav, halb, väga halb.
Rekonstrueerimist vajab Rekonstrueerimist mittevajavateks kohaliku omavalitsuse hooneteks
~4 mln m2. on arvestatud hooned, mis olid hea või väga hea seisukorraga ning
millel oli vähemalt energiamärgise klass C. Parimas seisus on tervishoiu
hooned, haridushooned ja teenindushooned. Kehvemas seisus on
kohalike omavalitsuste poolt kategooriasse muud hooned liigitatud
hooned, mis on peamiselt eluhooned, töökojad ja abihooned.
Kohaliku omavalitsuse hoonete väljalangevuseks on arvestatud 10%.
Kohalikud omavalitsused hindasid, et 90% kasutuses olevatest
pindadest on kasutusel ka 5 aasta pärast.
Tabel 15. Kohalike omavalitsuste hoonete seisukord.
KASUTUSES HOONED HEAS KORRAS JA MÄRGISE REKONSTRUEERIMIST
KLASS VÄHEMALT C VAJAV
Arv Netopind, m2 Arv Netopind, m2 Arv Netopind, m2
BÜROO 378 290 000 24 11 000 354 279 000
MAJUTUS 216 215 000 12 8 000 204 207 000
KAUBANDUS, TEENINDUS 1 130 825 000 112 113 000 1 018 712 000
HARIDUS, TEADUS 1 352 2 589 000 158 376 000 1 194 2 212 000
TERVISHOID 138 258 000 13 53 000 125 205 000
MUUD HOONED 847 476 000 36 49 000 811 427 000
4 061 4 700 000 355 610 000 3 706 4 000 000
28
5.8 Erasektor
Erasektori hooneteks loetakse strateegia analüüsis sisekliima tagamisega
Erasektori
mitteeluhooneid, mis on kasutusele võetud enne aastat 2000 (kaasa arvatud)
mitteeluhooneid on
ja mis ei ole keskvalitsuse ega kohaliku omavalitsuse omanduses. Kokku on
kokku 22 mln m2.
selliseid hooneid 27 000 kogupindalaga 22 mln m2. Suurima osa erasektori
mitteeluhoonetest moodustavad tööstushooned, laohooned, bürood ning
kaubandus- ja teenindushooned.
TERVISHOID; 3% MAJUTUS; 3% ERIHOONED;
1%
HARIDUS,
TEADUS; 4%
KAUBANDUS,
TEENINDUS; 15% TÖÖSTUS; 41%
BÜROO; 17%
LAOD; 18%
Joonis 19. Erasektori omandis olevate mitteeluhoonete pindalaline jagunemine.
Tabel 16. Sisekliima tagamisega ärikinnisvara.
Hoonete arv Netopind, m2
BÜROO 3 400 13% 3 680 000 17%
MAJUTUS 2 000 7% 690 000 3%
KAUBANDUS, TEENINDUS 5 500 20% 3 250 000 15%
HARIDUS, TEADUS 500 2% 920 000 4%
TERVISHOID 400 1% 780 000 3%
LAOD 7 500 28% 4 080 000 18%
TÖÖSTUS 7 900 29% 9 170 000 41%
ERIHOONED 500 2% 200 000 1%
26 900 22 300 000
29
5.9 Mitteeluhoonete kasutusest väljalangevus
Hinnanguliselt võib Mitteeluhoonete väljalangevuse hindamisel on kasutatud samu
kasutusest välja langeda suurusjärke nagu korterelamute väljalangevuse puhul. Äärealadel võib
kuni 6 mln m2 kasutusest välja langeda kuni 90% mitteeluhoonetest, siirdevööndis
mitteeluhoonete 80%, lähivööndis 30%, piirkonna keskustes 10% ja toimepiirkonna
pindalast. keskustes 5%. Prognooside kohaselt võib kasutusest välja langeda
arvuliselt kuni 30% ja pindalaliselt kuni 20% mitteeluhoonetest.
Tabel 17. Mitteeluhoonete hinnanguline väljalangevus.
Hoonete arv Netopindala, m2
Toimepiirkonna keskus 700 800 000
Piirkondlik keskus 400 300 000
Lähivöönd 1 900 1 100 000
Siirdevöönd 3 700 2 100 000
Ääreala 3 600 1 600 000
10 300 5 900 000
5.10 Ehitismälestised ja miljööväärtuslikud hooned
Strateegias toodud hoonete arv ja kogupindala sisaldab osaliselt ka
ehitismälestisi ja miljööväärtuslikke hooneid. Välja on jäetud hooned,
mille kohta on registrites vajalik info olemas: Ehitisregistri alusel kultus-
ja tavandihooned ning riigi kinnisvararegistri alusel keskvalitsuse
omandis olevad muinsuskaitse alused ja miljööväärtuslikud hooned.
Ehitismälestisi on arvuliselt 527618, mis moodustab 2% strateegias
toodud hoonete (~210 000) koguarvust. Miljööväärtuslike hoonete
kohta keskset registrit ei ole. Miljööväärtuslik hoonestusala on kohaliku
omavalitsuse planeeringuga kehtestatav ala, kus asuvatele hoonete
rekonstrueerimisele kehtivad erinõuded. Väga väärtuslikke ja
väärtuslike hoonete puhul on rekonstrueerimisele esitavad nõuded
detailsemad, vähem väärtuslike hoonete puhul ei seata
rekonstrueerimisele suuri nõudeid.
Ehitismälestisi ja miljööväärtuslikke hooneid on vaja samuti
rekonstrueerida, kuid energiamärgise klassi C taset ei ole sageli
võimalik ja ka mõistlik saavutada. Seega võiks ehitismälestiste ja
miljööväärtuslike hoonete rekonstrueerimiseks olla eraldi meetmed,
mille puhul on energiasäästuga seotud eesmärgid madalamad, kui
rekonstrueerimise strateegias toodud energiamärgise klass C.
Miljööväärtuslike puidust korterelamute renoveerimise analüüs19
leidis, et miljööväärtuslike korterelamute 20…30% energiasääst on
saavutatav ka väiksemas mahus energiasäästu tööde teostamisel.
18
Muinsuskaitseamet. Kultuurimälestiste riiklik register.
https://register.muinas.ee/public.php?menuID=statistic
19
Arumägi, Endrik. Renovation of Historic Wooden Apartment Buildings. 2015.
https://digikogu.taltech.ee/et/Item/da192f05-1fd6-4079-92e5-4c69ef74df43
30
6 Senine
rekonstrueerimise 6.1 Üksikelamute rekonstrueerimine
Statistikaameti andmebaasis antakse rekonstrueerimise
praktika ehituslubadena rekonstrueerimiseks võetud ehituslubade ja
ehitusteatiste summa. Kasutuslubade infona antakse samuti
rekonstrueerimisele võetud kasutuslubade ja kasutusteatiste
summa. Statistikaameti andmetel20 on aastatel 2011-2018
üksikelamute rekonstrueerimine olnud tõusva trendiga. Viimase
Rekonstrueerimistöid teostatakse viie aasta keskmisena on rekonstrueerimise ehitusluba või
suurusjärgus 500-700s ehitusteatis väljastatud 610-le ja kasutusluba või kasutusteatis
üksikelamus aastas. 300-le üksikelamule aastas.
Ehitusload ja ehitusteatised Kasutusload ja kasutusteatised
800
697 702
700 652
581
600
Lubade ja teatiste arv
500 461 449
426
405
400 364 375
300 278 277
200 158
135
114 109
100
0
2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
Joonis 20. Üksikelamute rekonstrueerimise ehitusload ja ehitusteatised ning kasutusload ja kasutusteatised.
Üksikelamute tegelike rekonstrueerimiste arv on tõenäoliselt ehitusloa
või ehitusteatisega üksikelamute arvu suurusjärgus kuna kõik
rekonstrueerimistöid läbiviivad omanikud ei esita ehitusteatist ja
samas kõik ehitusteatise esitanud üksikelamu omanikud ei hakka
rekonstrueerima. Ehitisregistris kajastamata rekonstrueerimistööd
võivad eelmisel kümnendil olla arvestatava mahuga, kuid riikliku
ehitusinfo digitaliseerimise sammudega peaks registris kajastamata
ehitustööde hulk edaspidi oluliselt vähenema. Hinnanguliselt viiakse
aastas rekonstrueerimistöid läbi suurusjärgus 500…700s üksikelamus.
Viimase viie aasta keskmine rekonstrueerimise ehitusloa või
ehitusteatisega üksikelamute netopindala on 86 000 m2, mis
moodustab 0,4% ja rekonstrueerimise kasutusloa või kasutusteatisega
üksikelamute netopindala on 52 000 m2, mis moodustab 0,3% enne
2000. aastat kasutusele võetud üksikelamute pindalast.
20
Statistikaamet. Tabel EH045: Ehitusloa saanud ja kasutusse lubatud eluruumid ehituse liigi, maakonna ja
elamu tüübi järgi.
31
Ehitisregistri andmetel on kolme viimase aasta üksikelamute
rekonstrueerimise ehituslubadest 39% võetud terviklikuks
rekonstrueerimiseks, mis teeb aastaseks tervikliku rekonstrueerimise
kogupindalaks suurusjärgus 35 000 m2. Strateegia eesmärgi täitmiseks
vajalik keskmine aastane tervikliku rekonstrueerimise pindala on
~470 000 m2 ehk siis ~13 korda suurem, kui praegune hinnanguline
tervikliku rekonstrueerimise maht.
Rekonstrueerimise ehitusload ja ehitusteatised Hinnanguline tervikliku rekonstrueerimise maht
500 000
450 000
Strateegia eesmärgi täitmiseks vajalik keskmine
400 000 aastane tervikliku rekonstrueerimise pindala
Netopind, m2
350 000
300 000
250 000
200 000
150 000
100 000
50 000
0
2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
Joonis 21. Üksikelamute rekonstrueerimise ehitusload ja ehitusteatised netopindala alusel.
Rekonstrueerimise pikaajalise strateegia vaates on oluline saavutada
rekonstrueerimisega vähemalt energiamärgise klass C. Üksikelamu
puhul eeldab energiamärgise klassi C saavutamine:
• välisseinte soojustamist (mineraalvilla puhul 15-20 cm
soojustust),
• katuse või pööningu soojustamist (mineraalvilla puhul 20-30
cm soojustust),
• akende vahetust (kolmekordse klaaspaketiga aknad),
• küttesüsteemi uuendamist (maa või õhk-vesi soojuspump,
pelletkatel vms),
• soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi paigaldamist
(ventilatsooniagregaat koos sissepuhke ja väljatõmbe
torustikuga).
Peale rekonstrueerimist kasutusloa või kasutusteatise saanud
üksikelamute rekonstrueerimistööde maht ei ole teada, kuid võib
eeldada, et suur osa rekonstrueeritavad üksikelamud energiamärgise
klassi C ei saavuta, kuna kindla energiamärgise klassi saavutamine ei ole
üldiselt üksikelamute rekonstrueerimisel omanike eesmärk.
Rekonstrueerimistöid tehakse pigem üksikute tööde kaupa vastavalt
rahalistele võimalustele.
32
6.2 Üksikelamute rekonstrueerimine toetusega
Väikeelamute energiatõhususe suurendamise toetuse21 meetme
raames on alates oktoobrist 2016 toetust eraldatud üle 500 üksikelamu
rekonstrueerimiseks. Toetust on võimalik taotleda energiasäästu tööde
läbiviimiseks. Toetuse osakaal on 30% abikõlblikest kuludest ja
maksimaalne toetus ühe üksikelamu kohta on 15 000 €.
Toetuse taotluste alusel tehakse peamiselt üksikuid energiasäästu töid
nagu küttesüsteemi vahetus, välispiirete soojustus ja päikesepaneelide
paigaldamine kohapealseks elektritootmiseks.
Üksikelamute rekonstrueerimist ei võeta ette ainult energiasäästu
eesmärgil. Rekonstrueerimisel on ka muud põhjused, mille tõttu
protsess ette võetakse. Näiteks soov paigaldada mugavam
küttesüsteem (ahikütte asendamine soojuspumbaga). Koos tervikliku
rekonstrueerimisega võidakse ka elamispinda juurde tekitada (pööning
võetakse kasutusele).
Üksikelamute rekonstrueerimistoetus on regionaalselt ühtlaselt
jagunenud. Toetuse taotluseid on esitatud kõikidest maakondadest.
90
80
78
70
69
60
56
50
40
39
30 35 34
30
27
20 23 23
21
17 17 16
10 14 13 12
0
Joonis 22. Üksikelamute rekonstrueerimistoetuse taotluste regionaalne jagunemine november 2019 seisuga.
6.3 Korterelamute rekonstrueerimine
Aastas teostatakse Ka korterelamute rekonstrueerimine on olnud tõusva trendiga22.
rekonstrueerimistöid Viimase viie aasta keskmisena on rekonstrueerimise ehitusluba või
suurusjärgus 400s ehitusteatis väljastatud 880-le ja kasutusluba või kasutusteatis 380-le
korterelamus. korterelamule aastas. Aastas viiakse rekonstrueerimistöid läbi
suurusjärgus 400s korterelamus.
21
https://kredex.ee/et/teenused/elamistingimuste-parandamiseks/vaikeelamute-rekonstrueerimistoetus
22
Statistikaamet. Tabel EH045: Ehitusloa saanud ja kasutusse lubatud eluruumid ehituse liigi, maakonna ja
elamu tüübi järgi.
33
Ehitusload ja ehitusteatised Kasutusload ja kasutusteatised
1200
1115
994 1010
1000
Lubade ja teatiste arv
800
676
639 625 613
600
503 480
415 425
400
321
294
246
183
200 145
0
2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
Joonis 23. Korterelamute rekonstrueerimise ehitus- ja kasutusload.
Rekonstrueerimistööde järgne kasutusluba või kasutusteatis võetakse
aastas pindala alusel keskmiselt 1,3 mln m2 korterelamutele, mis
moodustab 4% enne 2000. aastat kasutusele võetud korterelamute
pindalast. Eeldades, et terviklikult rekonstrueeritakse peamiselt
toetuse abil, on aastate 2011-2018 keskmine terviklikult
rekonstrueeritud korterelamute netopind 280 000 m2, mis moodustab
1% enne 2000. aastat kasutusele võetud korterelamute pindalast.
Strateegia eesmärgi täitmiseks vajalik keskmine aastane tervikliku
rekonstrueerimise pindala on ~600 000 m2 ehk siis ~2 korda suurem,
kui praegune hinnanguline tervikliku rekonstrueerimise maht. Seega
korterelamute puhul ei olegi otseselt vaja tõsta rekonstrueerimistöid
läbiviivate korterelamute arvu, vaid tõsta tuleks terviklike
rekonstrueerimiste osakaalu.
Rekonstrueerimise kasutusload ja kasutusteatised Toetusega terviklikult rekonstrueeritud
1,8
1,6
1,4
Netopind, mln m2
1,2
1,0
Strateegia eesmärgi täitmiseks vajalik
0,8 keskmine aastane tervikliku
rekonstrueerimise pindala
0,6
0,4
0,2
0,0
2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
Joonis 24. Korterelamute rekonstrueerimise kasutusload ja kasutusteatised netopindala alusel.
34
Rekonstrueerimise pikaajalise strateegia vaates on oluline saavutada
rekonstrueerimisega vähemalt energiamärgise klass C. Korterelamu
puhul eeldab energiamärgise klassi C saavutamine:
• välisseinte soojustamist (mineraalvilla puhul 15-20 cm
soojustust),
• katuse või pööningu soojustamist (30-40 cm soojustust),
• akende vahetust (kolmekordse klaaspaketiga aknad),
• küttesüsteemi uuendamist (kaugkütte puhul uue
kahetorusüsteemi paigaldus koos radiaatorite
termostaatventiilidega),
• soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi paigaldamist (kas
tsentraalne agregaat koos torustikuga seina soojustuse sees
või väljatõmbeõhu soojuspump).
Peale rekonstrueerimist kasutusloa või kasutusteatise saanud
korterelamute puhul teostatud rekonstrueerimistööde maht ei ole
teada, kuid võib eeldada, et kõik rekonstrueerimisega energiamärgise
klassi C ei saavuta. Samas on korteriühistud rekonstrueerimiseks
kulutused teinud, suuremate tööde puhul on ka pangalaen võetud ja
lähiajal tõenäoliselt uut rekonstrueerimist ette ei võeta.
6.4 Korterelamute rekonstrueerimine toetusega
Korterelamute rekonstrueerimise toetuse23 raames on alates aprillist
2015 toetuse otsuse saanud 453 korterelamut kogupindalaga 1,2 mln
m2. Aastatel 2010-2014 läbiviidud toetusmeetme24 raames
rekonstrueeriti 661 korterelamut kogupindalaga 1,6 mln m2. Kokku on
toetuse otsuse saanud 1114 korterelamut. Keskmisena 110
korterelamut aastas.
Toetuse määrad sõltuvad saavutatavast energiamärgise klassist ja
Toetuse abil on 2010. korterelamu asukohast. Tallinnas ja Tartus on toetuse määr 30%.
aastast alates Teistes üle 500 €/m2 keskmise korteri väärtusega linnades (peamiselt
rekonstrueeritud 1100 maakonna keskused) on toetuse määr 40%. Piirkondades, kus korterite
korterelamut. keskmine väärtus on alla 500 €/m2 on toetuse määr 50%.
Suurema toetuse määra taotlemiseks tuleb saavutada energiamärgise
klass C. Selleks tuleb soojustada välispiirded, vahetada seni vahetamata
aknad, rekonstrueerida küttesüsteem ja paigaldada soojustagastusega
ventilatsioonisüsteem.
Toetuse tingimuste alusel on võetud kasutusele uued korterelamute
rekonstrueerimise tehnilised lahendused. Mehaaniline
soojustagastusega ventilatsioonisüsteem on muutunud tavapäraseks
lahenduseks. Samuti tõstetakse aken-välisseina külmasilla
likvideerimiseks aknad soojustuse tasapinda. Kuigi toetuse tingimused
seda otseselt ei nõua, paigaldatakse rekonstrueerimisel ka
23
Korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord.
https://www.riigiteataja.ee/akt/126042019007
24
Rohelise investeerimisskeemi „Korterelamute rekonstrueerimise toetus” kasutamise tingimused ja kord.
https://www.riigiteataja.ee/akt/110022015002
35
kohapealseks elektritootmiseks päikesepaneele. Rekonstrueerimise
tehniliste lahenduste jaoks on koostatud ka juhendmaterjalid25.
Joonis 25. Välisseina soojustuses asuv ventilatsioonitorustik ja puitraamid akende
soojustuse tasapinda tõstmiseks (vasakul) ning PV-paneelid (paremal).
Väljaspool Tallinna ja Tartut on võimalik taotleda ka 10% madalamat
toetuse määra, mille puhul ei pea ventilatsioonisüsteemil olema
soojustagastust ja rekonstrueerimise tulemusena saavutatakse
energiamärgise klass D. Üle 90% esitatud taotlustest taotlesid suuremat
toetuse määra ehk siis rekonstrueerimise eesmärgiks oli saavutada
energiamärgise klass C. Tervikliku rekonstrueerimise puhul tehakse
lisaks energiasäästu töödele ka otseselt energiasäästu mitte andvaid,
kuid hoone ohutu kasutamise osas olulisi töid nagu rõdude,
elektrisüsteemi, vee- ja kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimine.
2010-2014 korterelamute toetusmeetmega saavutati
26
soojusenergiasääst 60 GWh aastas , mis on võrreldav Haapsalu linna
kaugküttevõrgu aastase soojuse tarbimisega. 2015-2019 korterelamute
toetusmeetme eeldatav aastane energiasääst on suurusjärgus 80 GWh.
Rekonstrueerimise tulemusena väheneb ühe korterelamu soojuse
tarbimine keskmiselt ~ 55% ja elektri tarbimine suureneb keskmiselt ~
5%.
Korterelamute rekonstrueerimistoetuse puhul on peamiseks
probleemiks toetusmeetme ebastabiilne rahastus. Kui toetusmeede
avatakse, siis alguses on taotluste arv madalam (aastad 2010 ja 2015).
Järgneva paari aasta jooksul on taotluste arv tõusvas trendis kuni
meetme vahendid ammenduvad. Stabiilsem rahastus aitaks vältida ka
ehitusmahtude kuhjumist ja kaasnevat hinnatõusu.
25
SA KredEx. Korterelamute välispiirete lisasoojustamise sõlmejoonised ja tüüpkorterite
ventilatsioonilahendused. https://kredex.ee/et/suurendame-teadlikkust-energiatohususest/olemasolevate-
hoonete-energiatohusus
26
SA KredEx. Korterelamute renoveerimisturu ülevaade ja perioodi 2010-2014 korterelamute
rekonstrueerimistoetuse mõju analüüs.
36
Positiivsete toetuse otsuste arv
300
269
250
209
200 191
Toetuse otsuste arv
148
150
110
100
52 51
45
50 39
0
0
2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019
Joonis 26. Positiivse toetuse otsuse saanud korterelamute rekonstrueerimistoetuse taotluste arv.
Korterelamute rekonstrueerimistoetuse puhul on toetuste taotlemise
aktiivsus regiooniti erinev. Harjumaal, Tartumaal ja Lääne-Virumaal on
Naabruses asuvatel
edukalt rekonstrueeritud
rekonstrueerimise aktiivsus oluliselt suurem, kui teistes maakondades.
korterelamutel on oluline Korterelamute rekonstrueerimise meetmete kogemus on näidanud, et
mõju piirkonna uued rekonstrueerimised on tihti eelnevalt rekonstrueeritud
korterelamute korterelamute läheduses. Naabruses nähtav rekonstrueerimine
rekonstrueerimise motiveerib ka teisi korteriühistuid protsessi ette võtma. Lisaks on
hoogustumisel. piirkonnas tegutsemas juba mitmeid rekonstrueerimisi läbi viinud
korteriühistute tehnilised konsultandid, kelle kogemuse abil on
korteriühistutel lihtsam rekonstrueerimisprotsessi läbi viia.
Joonis 27. Positiivse toetuse otsuse saanud korterelamute rekonstrueerimistoetuse taotluste jagunemine maakonniti.
37
6.5 Mitteeluhoonete rekonstrueerimine
Mitteeluhoonete rekonstrueerimise kasutuslubade ja kasutusteatiste
arv27 on aastate lõikes suhteliselt ühtlane olnud. Rekonstrueerimise
kasutuslubade suur tõus aastal 2012 oli tingitud CO2-kvoodimüügi
vahenditest rahastatud avaliku sektori hoonete rekonstrueerimise
programmist.
Büroo Majutus Kaubandus ja teenindus Haridus ja teadus Tervishoid Laod Tööstus
250
200
Kasutuslubade arv
150
100
50
0
2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
Joonis 28. Mitteeluhoonete rekonstrueerimise kasutusload ja kasutusteatised.
Viimase viie aasta keskmisena on mitteeluhoonetele aastas välja antud
Aastas teostatakse
rekonstrueerimistöid
320 rekonstrueerimise kasutusluba ja kasutusteatist. Aasta keskmine
suurusjärgus 300s rekonstrueerimise kasutuslubadega ja kasutusteatistega
2
mitteeluhoones. mitteeluhoonete netopindala on 860 000 m , mis moodustab 3% enne
2000. aastat kasutusele võetud mitteeluhoonete kogupindalast.
Ehitisregistri andmetel on kolme viimase aasta mitteeluhoonete
rekonstrueerimise ehituslubadest 21% võetud terviklikuks
rekonstrueerimiseks, mis on kogupindalana suurusjärgus 170 000 m2.
Strateegia eesmärgi täitmiseks vajalik keskmine aastane tervikliku
rekonstrueerimise pindala on ~730 000 m2 ehk siis ~4 korda suurem,
kui praegune hinnanguline tervikliku rekonstrueerimise maht. Seega ka
mitteeluhoonete puhul ei ole otseselt vaja tõsta rekonstrueeritavate
hoonete arvu, vaid tõsta tuleks terviklike rekonstrueerimiste osakaalu.
27
Statistikaamet. EH046: Ehitusloa saanud ja kasutusse lubatud mitteeluhooned ehituse liigi, maakonna ja
hoone tüübi järgi.
38
Rekonstrueerimise kasutusload ja kasutusteatised Hinnanguline tervikliku rekonstrueerimise osakaal
2,0
1,8
1,6
1,4
Netopind, mln m2
1,2
Strateegia eesmärgi täitmiseks vajalik keskmine
aastane tervikliku rekonstrueerimise pindala
1,0
0,8
0,6
0,4
0,2
0,0
2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
Joonis 29. Sisekliima tagamisega mitteeluhoonete rekonstrueerimise kasutusload ja kasutusteatised netopindala alusel.
Keskvalitsusel on kohustus Keskvalitsuse hooned alluvad Energiatõhususe direktiivi kohustusele
rekonstrueerida 3% igal aastal rekonstrueerida energiatõhususe miinimumnõudele
hoonete pindalast aastas. vastavaks vähemalt 3% miinimumnõuetele mittevastavatest
hoonetest, mille kasulik põrandapind on suurem kui 250 m2. Eesti on
3% rekonstrueerimise kohustust täitnud28. Aastate 2015-2018
keskmisena on miinimumnõuetele vastavaks viidud üle 4% vastava
kohustusega hoonetest aastas. 3% rekonstrueerimise nõude täitmiseks
tuleb aastas rekonstrueerida suurusjärgus 25 000 m2. Valdavalt viiakse
nõuetele vastavaks Riigi Kinnisvara AS omandis olevat pinda.
Strateegia koostamisel analüüsitud erasektori mitteeluhoonete
rekonstrueerimiste alusel ei saavutata rekonstrueerimise tulemusena
üldiselt energiamärgise klassi C. Peamiselt tehakse lihtsamaid ja
kiiremaid energiasäästu töid, mis ei takista hoone kasutamist tööde
teostamise ajal ja mille tasuvusaeg jääb suurusjärku 5…7 aastat.
Terviklik rekonstrueerimine koos välispiirete soojustamisega on
ärikinnisvara omaniku jaoks üldjuhul liiga pika tasuvusajaga
investeering.
28
Rahandusministeerium. Riigi kinnisvara valitsemise koondaruanne 2015-2018.
39
6.6 Rekonstrueerimise maksumus
Rekonstrueerimise maksumuste andmed põhinevad aastate
2015…2019 andmetel.
Üksikelamu tervikliku Üksikelamute rekonstrueerimise maksumuste aluseks on
rekonstrueerimise väikeelamute rekonstrueerimise toetusmeetme 2016..2019 andmed.
maksumus on ~400 €/m2. Toetuse taotlustest analüüsiti valimit taotlusi, mille käigus soojustati
välispiirded, vahetati aknad, vahetati küttesüsteem ja paigaldati uus
ventilatsioonisüsteem. Tervikliku rekonstrueerimise maksumus oli
vahemikus 210…560 €/m2 (koos käibemaksuga). Keskmine tervikliku
rekonstrueerimise maksumus ühe üksikelamu kohta oli 360 €/m2.
Madalama maksumusega olid rekonstrueerimised, mille puhul omanik
teostas rekonstrueerimistööd ise. Rekonstrueerimiste, mille puhul
omanik teostas vähemalt osaliselt rekonstrueerimistööd ise, keskmine
maksumus oli 297 €/m2. Ehitusettevõtte abil rekonstrueeritud
üksikelamute keskmine maksumus oli 397 €/m2. Strateegias on
üksikelamu tervikliku rekonstrueerimise maksumuseks arvestatud 400
€/m2. Seda eeldusel, et suurem osa üksikelamu omanikke ei vii
rekonstrueerimistöid ise läbi. Keskmise suurusega üksikelamu (150 m2)
rekonstrueerimise maksumus on seega ~60 000 €.
600
TERVIKLIKU REKONSTRUEERIMISE MAKSUMUS, €/M2
500
400
300
200
100
0
TERVIKLIKU REKONSTRUEERIMISE VALIMI PROJEKTID ESITATUNA MAKSUMUSE JÄRJEKORRAS
Joonis 30. Üksikelamute tervikliku rekonstrueerimise maksumus netopinna ruutmeetri kohta.
Korterelamute rekonstrueerimise maksumuste aluseks on
Korterelamu tervikliku
korterelamute rekonstrueerimise toetusmeetme andmed. 2015…2017
rekonstrueerimise toetuse otsuse saanud korterelamute keskmine tervikliku
maksumus on ~300 €/m2. rekonstrueerimise maksumus on 285 €/m2 (koos käibemaksuga).
Madalama maksumusega on korterelamud, kus osa energiasäästu töid
on juba eelnevalt tehtud (näiteks küttesüsteem rekonstrueeritud) ja
suurema netopindalaga korterelamud. Kõrgema maksumusega on
väiksemate korterelamute (alla 10 korteri) ja miljööväärtuslike
korterelamute rekonstrueerimine. Keskmine tervikliku
40
rekonstrueerimise toetust taotlenud korterelamu on netopinnaga 2600
m2 (40 korterit), mis teeb ühe korterelamu tervikliku rekonstrueerimise
keskmiseks maksumuseks ~800 000 €.
700
TERVIKLIKU REKONSTRUEERIMISE MAKUSMUS, €/M2
600
500
400
300
200
100
0
TERVIKLIKU REKONSTRUEERIMISE VALIMI PROJEKTID ESITATUNA MAKSUMUSE JÄRJEKORRAS
Joonis 31. Korterelamute tervikliku rekonstrueerimise maksumus netopinna ruutmeetri kohta.
Korterelamute rekonstrueerimise meetme maksumuste andmed
näitavad ka rekonstrueerimiste arvu suurenemisega kaasnevat
maksumuse tõusu. Maksumuse tõus on tingitud lisaks nõudluse kasvule
ka korteriühistute poolt ette võetavate rekonstrueerimistööde mahu
kasvust. Rekonstrueerimise kogemuse kasvamisega tuleb meetmesse
ka rohkem korterelamuid, kes teevad lisaks toetuse tingimustega
nõutud energiasäästutöödele ka muid hoone toimimiseks vajalikke
rekonstrueerimistöid nagu elektrisüsteemi vahetus, vee- ja
kanalisatsioonitorustiku vahetus, päikesepaneelide paigaldus, vanade
rõdude asemele uute rõdude ehitus jne. Strateegias on korterelamute
tervikliku rekonstrueerimise maksumusena arvestatud 300 €/m2.
Tabel 18. Korterelamute rekonstrueerimise maksumuse muutus.
Tervikliku rekonstrueerimise Rekonstrueerimise maksumus, €/m2
taotlused Keskmine Mediaan
2015 30 249 230
2016 124 264 251
2017 173 300 287
Avaliku sektori hoonete rekonstrueerimise maksumuste aluseks on
keskvalitsuse hoonete energiatõhususe toetusmeetme 2019. aasta
toetusvooru andmed. Rekonstrueerimise maksumused on vahemikus
700…2000 €/m2 (koos käibemaksuga). Kõrgema rekonstrueerimise
maksumusega projektid sisaldavad lisaks olemasoleva hoone
rekonstrueerimisele ka juurdeehitusi. Ilma juurdeehitusteta
rekonstrueerimiste keskmine maksumus on ~1100 €/m2, millest
energiasäästuga seotud tööd moodustavad ~600 €/m2.
Rekonstrueerimisel teostatud energiasäästu tööde ja mitte
energiasäästu tööde maksumused on näidatud järgneval joonisel.
41
Energiasäästu tööd Muud ehitustööd
2500
TERVIKLIKU REKONSTRUEERIMISE MAKSUMUS, €/M 2
2000
1500
1049 1369
726
1338
1000
346 319
146 980
500 385
908 840
737 719 748 658
491
355 354
0
TERVIKLIKU REKONSTRUEERIMISE PROJEKTID ESITATUNA MAKSUMUSE JÄRJEKORRAS
Joonis 32. Avaliku sektori hoonete tervikliku rekonstrueerimise maksumus netopinna ruutmeetri kohta.
Erasektori mitteeluhoonete rekonstrueerimise maksumused on leitud
mitteeluhoonetes teostatud rekonstrueerimiste analüüsi alusel.
Erasektori (peamiselt bürood, kaubandus ja teenindus) hoonete puhul
on energiasäästu kõige kulutõhusam saavutada tehnosüsteemide
uuendamisega. Turupõhiselt on seni teostatud peamiselt väiksemaid
töid maksumusega 10…20 €/m2.
Tabel 19. Energiatõhususe parandamise meetmed mitteeluhoonetele.
Süsteem/hooneosa Minimaalne tegevus Maksimaalne tegevus Maksumus, €/m2
Hooneautomaatika Süsteemi Süsteemi ümbervahetamine/uue 2-25
uuendamine/korrigeerimine loomine
Ventilatsioon Ventilatsiooniseadme vahetus Seadme ja süsteemi ümbervahetus uue 15-60
ja seadistamine seadme ja süsteemi vastu,
funktsionaalsuse laiendamine,
nõudluspõhine juhtimine jne. Või
süsteemi rajamine kui hoone sisekliima
pole enne tagatud
Valgustus Luminofoortorude vahetus Kogu hoone valgustuse vahetamine 5-30
LED-torude vastu LED-valgustiteks ja nõudluspõhine
juhtimine
Küttesüsteem Süsteemi tasakaalustamine, Tervikliku uue süsteemi loomine ja/või 5-30
soojusallika vahetus soojusallika vahetus
Jahutussüsteem Süsteemi tasakaalustamine, Tervikliku uue süsteemi loomine või 15-35
külmamasina vahetus lisamine kui hoone sisekliima pole enne
tagatud
Monitooring Tegeliku tarbimise mõõtmine Tegeliku tarbimise mõõtmine, 1-10
veebipõhise kuluarvestussüsteemi
rajamine- seire / analüüs
Külmasüsteemid Jääksoojuse kasutamine, Tervikliku uue süsteemi loomine 15-50
kaubanduses29 külmikutele uste
paigaldamine
Aken/klaasfassaad Päikesekaitse kile paigaldus Akende või klaasfassaadi vahetus 5-50
29
Energiatõhususe arvutusmetoodikas on külmasüsteemid protsessi energia, mida hoone energiatõhususes
arvesse ei võeta, kuid kaubanduses on tegemist suure energiakasutusega süsteemiga.
42
Hoonetes, kus energiamärgise klassi C saavutamiseks piisab ainult
Ärikinnisvara tervikliku
rekonstrueerimise
tehnosüsteemide uuendamisest, on rekonstrueerimistööde
maksumus on ainult maksumus suurusjärgus 200 €/m2 (koos käibemaksuga).
tehnosüsteemide Tehnosüsteemide uuendamisest piisab hoonetes, kus peamine osa
uuendamisel ~200 €/m2 ja energiatarbest on elekter. Näiteks bürood ja teenindushooned, kus
koos välispiirete suure osa energiatarbest moodustavad valgustus, seadmed, jahutus,
uuendamisega ~600 €/m2. ventilatsioon.
Hoonetes, kus suurem osa energiatarbest moodustab soojus, on
energiamärgise klassi C saavutamiseks vajalik ka hoone välispiirete
soojustamine ja akende vahetus. Näiteks koolid, lasteaiad, haiglad,
majutusasutused. Rekonstrueerimisel ka välispiirete kaasajastamist
nõudvate hoonete puhul on rekonstrueerimise maksumuseks
arvestatud avaliku sektori hoonete rekonstrueerimiste
2
energiasäästuga seotud tööde maksumus 600 €/m .
Büroohooneid ja kaubandushooneid moodustavad erasektori
mitteeluhoonete pindalast 1/3. Strateegias on erasektori
mitteeluhoonete rekonstrueerimise keskmiseks maksumuseks
arvestatud 0,33 x 200 + 0,67 x 600 = 450 €/m2.
Hoonete lammutamise maksumused põhinevad kohalikule
Kasutusest välja langenud
hoonete lammutamise
omavalitsuse toetusmeetmel, mille eesmärk on lammutada kasutusest
maksumus on ~50 €/m2. väljalangenud elamuid ning mitte-elamuid. Lammutamise maksumus
on olnud vahemikus 10-140 €/m2 (koos käibemaksuga). Netopinna
ruutmeetri kohta on kõrgema lammutamise maksumusega väiksed
(alla 100 m2) hooned. Keskmine lammutamise maksumus on 43 €/m2.
Strateegia koostamisel on kasutatud lammutamise maksumusena
suurusjärku 50 €/m2.
160
140
120
Lammutamise maksumus, €/m2
100
80
60
40
20
0
Lammutamise maksumused esitatuna maksumuse järjekorras
Joonis 33. Kasutusest välja langenud hoonete lammutamise maksumus netopinna ruutmeetri kohta.
43
6.7 Rekonstrueerimisel saavutatav energiasääst
Hoonete tervikliku rekonstrueerimisega on võimalik saavutada
keskmiselt ~50% soojusenergia säästu. Elektrienergia kasutus võib
hoonetes, kus eelnevalt ei olnud mehaanilist ventilatsioonisüsteemi
(üksikelamud, korterelamud, haridushooned), rekonstrueerimisega
suureneda kuna sisekliima tagamiseks vajalikud tehnosüsteemid
tarbivad elektrit. Büroohoonetes ja kaubandus-, teenindushoonetes,
kus ka enne rekonstrueerimist olukorras moodustab suure osa
energiatarbimisest elekter, väheneb rekonstrueerimise tulemusena ka
elektri kasutus. Primaarenergia kasutus väheneb keskmiselt 32%.
Soojuse, elektri ja kaalutud energiaerikasutuse (mõõdetud
tarbimisandmetel põhinev nn „KEK“ märgis) väärtused on toodud
allpool olevas tabelis. Väärtused on antud kahe soojusallikaga: tõhus
kaugküte (kaalumistegur 0,65) ja maagaas (kaalumistegur 1,0). Elektri
kaalumistegur on 2,0.
Teistes hooneliikidest erinev on üksikelamu, mille puhul on arvestatud
rekonstrueerimise eelses olukorras ahiküttega (puitkütuste
kaalumistegur on 0,65) ja peale rekonstrueerimist olukorras
maasoojuspumbaga. Kuna elektritarve oluliselt suureneb, siis
summaarne primaarenergia vähenemine on teistest hooneliikidest
oluliselt madalam.
Tabel 20. Energiakasutuse muutus.
Tõhus Enne rekonstrueerimist, Peale rekonstrueerimist, Vähenemine, %
kaugküte kWh/(m2a) kWh/(m2a)
Soojus Elekter KEK Soojus Elekter KEK Soojus Elekter KEK
Üksikelamu* 190 25 174 0 65 130 100% -160% 25%
Korterelamu 170 35 181 70 38 122 59% -9% 33%
Büroo 130 70 225 70 45 136 46% 36% 40%
Kaubandus 80 140 332 55 85 206 31% 39% 38%
Haridus 140 30 151 55 40 116 61% -33% 23%
Maagaas Enne rekonstrueerimist, Peale rekonstrueerimist, Vähenemine, %
kWh/(m2a) kWh/(m2a)
Soojus Elekter KEK Soojus Elekter KEK Soojus Elekter KEK
Üksikelamu* 190 25 174 0 65 130 100% -160% 25%
Korterelamu 170 35 240 70 38 146 59% -9% 39%
Büroo 130 70 270 70 45 160 46% 36% 41%
Kaubandus 80 140 360 55 85 225 31% 39% 38%
Haridus 140 30 200 55 40 135 61% -33% 33%
*üksikelamu puhul on arvestatud ahiküttelt soojuspumbale üleminekuga
Strateegia skoopi kuuluva hoonefondi tervikliku rekonstrueerimisega
Energia lõpptarbimise
vähenemise potentsiaal
on võimalik saavutada lõppenergia tarbimise vähenemine kuni 6,9 TWh
on ~60%. (59%). Soojusenergia tarbimist on võimalik vähendada kuni 6,4 TWh
(70%) ja elektrienergia tarbimist kuni 0,5 TWh (20%). Elektrienergia
kasutus muutub soojusenergiaga võrreldes oluliselt vähem kuna
hoonetes, kus eelnevalt ei olnud nõuetele vastav sisekliima tagatud,
tuleb paigaldada sisekliima tagamiseks vajalikud tehnosüsteemid, mille
tulemusena elektritarve vähesel määral suureneb.
Strateegias käsitletud hoonete energia lõpptarbimine väheneb lisaks
rekonstrueerimisele ka hoonete kasutusest väljalangevuse tõttu. 2020.
44
aasta seisuga on kasutusel olevaid hooneid kokku 76 mln m2.
Terviklikult rekonstrueerimata hooneid on 70 mln m2. Arvestades
prognoositavat väljalangevust (~20% pindalast), vajab aastaks 2050
rekonstrueerimist 54 mln m2.
Tabel 21. Energia lõpptarbimise muutus.
Lõpptarbimine Lõpptarbimine 2020, TWh/a Lõpptarbimine 2050, TWh/a Vähenemine, %
Soojus Elekter KOKKU Soojus Elekter KOKKU Soojus Elekter KOKKU
Üksikelamu* 2,9 0,4 3,2 0,5 0,6 1,1 82% -49% 67%
Korterelamu 3,1 0,6 3,8 1,0 0,5 1,6 68% 15% 59%
Büroo 0,4 0,2 0,7 0,2 0,1 0,3 58% 49% 55%
Kaubandus 0,3 0,4 0,7 0,1 0,2 0,4 45% 51% 49%
Haridus 0,4 0,1 0,5 0,1 0,1 0,2 66% -15% 52%
Muud hooned 1,9 0,9 2,8 0,7 0,6 1,3 64% 34% 55%
9,0 2,7 11,7 2,7 2,1 4,8 70% 20% 59%
*üksikelamu puhul on arvestatud, et 50% üksikelamutest paigaldab kütteallikaks soojuspumba ja 50% katla
Strateegias käsitletud hoonete 2020. aasta CO2 heited on kokku 4,4 mln
CO2 heidete vähenemise
potentsiaal on ~90%.
tCO2/a. Arvestades strateegias toodud rekonstrueerimise mahtude ja
prognoositud elektri ja kaugkütte CO2 eriheite vähenemisega kuni
aastani 2050, on olemasolevate hoonete rekonstrueerimise CO2 heite
vähenemise potentsiaal 3,9 mln tCO2/a, mis moodustab 89%
praegusest CO2 heitest.
Aasta 2020 olukorra energiakandjate eriheite tegurid põhinevad
uuringul Energiakandjate kaalumistegurid30. Elektril on eriheite tegur
1,15 tCO2/MWh ja soojusel 0,15 tCO2/MWh. Perioodi 2020..2050
eriheite tegurid põhinevad uuringul Eesti kliimaambitsiooni tõstmise
võimaluste analüüsis31. Aastate 2020…2030 keskmised eriheite tegurid
elektrile on 0,83 tCO2/MWh ja soojusele 0,12 tCO2/MWh. Aastate
2030…2040 keskmised eriheite tegurid elektrile on 0,31 tCO2/MWh ja
soojusele 0,09 tCO2/MWh. Aastate 2040…2050 keskmised eriheite
tegurid elektrile on 0,16 tCO2/MWh ja soojusele 0,05 tCO2/MWh.
Tabel 22. CO2 heite muutus.
CO2 heited CO2 heited 2020, t/a CO2 heited 2050, t/a Vähenemine, %
Soojus Elekter KOKKU Soojus Elekter KOKKU Soojus Elekter KOKKU
Üksikelamu* 429 000 432 000 860 000 25 000 90 000 120 000 94% 79% 86%
Korterelamu 467 000 737 000 1 200 000 50 000 88 000 140 000 89% 88% 88%
Büroo 66 000 270 000 340 000 9 000 19 000 30 000 86% 93% 91%
Kaubandus 38 000 515 000 550 000 7 000 35 000 40 000 82% 93% 93%
Haridus 62 000 102 000 160 000 7 000 16 000 20 000 89% 84% 88%
Muud hooned 288 000 1 030 000 1 320 000 34 000 94 000 130 000 88% 91% 90%
1 350 000 3 086 000 4 430 000 132 000 342 000 480 000 90% 89% 89%
*üksikelamu puhul on arvestatud, et 50% üksikelamutest paigaldab kütteallikaks soojuspumba ja 50% katla
Hoonefondi energia lõpptarbimise ja CO2 heite vähenemise analüüs ei
sisalda peale aastat 2000 ehitatud hoonefondi ja uusehitust perioodil
2020…2050.
30
Tallinna Tehnikaülikool. Energiakandjate kaalumistegurid. 2017
31
SEI Tallinn. Eesti kliimaambitsiooni tõstmise võimaluste analüüs. 2019.
https://www.sei.org/publications/eesti-kliimaambitsiooni-tostmise-voimaluste-analuus/
45
6.8 Senise rekonstrueerimistegevuse järeldused
Senine rekonstrueerimistegevus ei ole olnud piisav, et olemasolev
hoonefond aastaks 2050 rekonstrueerida. Praeguste trendide jätkumisel
jääb aastaks 2050 rekonstrueerimata 80% üksikelamutest, 68%
korterelamutest ja 60% mitteeluhoonetest. Strateegias käsitletud
hoonetest rekonstrueeritakse aastas vajalikus mahus ainult keskvalitsuse
omandis olevaid hooneid, mis kogupindalalt moodustavad kogu
rekonstrueerimist vajavast hoonefondist väga väikese osa (~1,5%).
Üksikelamute rekonstrueerimine sõltub peamiselt omaniku soovist
rekonstrueerimistööd ette võtta ja investeeringute teostamise
võimekusest. Terviklike rekonstrueerimiste korraga läbiviimiseks ei ole
paljudel üksikelamute omanikel rahalist võimekust. Keskmise suurusega
üksikelamu (~160 m2) tervikliku rekonstrueerimise maksumus on ~60 000
€. Sissetulekud ei võimalda paljudel üksikelamute omanikel teha korraga
suuremaid investeeringuid ja rekonstrueerimist viiakse läbi üksikute tööde
kaupa.
Korterelamute terviklikku rekonstrueerimist on Eestis teostatud juba 10
aastat. Rahastamissüsteem, tehnilised lahendused ja korteriühistute
poolne rekonstrueerimise huvi on olemas. Senised kitsaskohad on olnud
toetusmeetmete ebastabiilne rahastus ja toetuse ebaühtlane regionaalne
jagunemine. Keskustest väljaspool asuvad korterelamud vajavad rohkem
tuge nii finantseerimise, kui ka nõustamise osas. Madala kinnisvara
väärtusega piirkondades ei aita alati ka 50% toetus, kuna korteriühistud ei
pruugi pangast terviklikuks rekonstrueerimiseks vajalikku summa ulatuses
laenu saada. Võrreldes rekonstrueerimise maksumusega on energia
maksumus madal, mis mõjutab rekonstrueerimise majanduslikku tasuvust.
Ka koos 40% toetusega suurenevad korteriomanike kogukulud (energia,
renoveerimislaen, hooldus) peale rekonstrueerimist suurusjärgus 20%.
Eluhoonete rekonstrueerimisel on kõige olulisem omaniku poolne soov.
Statistikaameti uuringus32 leibkondade energiatarbimise kohta toodi välja,
et küsitletud leibkondadest 38,1% pole oma eluruumide soojapidavust
parandanud. Ligi poolte jaoks (46,4%) on põhjus rahanappus. 17,1%
leibkondi hindas olemasolevat soojustust piisavaks ja 14,6% elas uutes
hiljuti ehitatud hoonetes, mis soojustamist ei vajanud. 58% leibkondadest,
kus soojapidavust polnud parandatud, ei kavandanud ka tulevikus
eluruume soojustada.
Keskvalitsuse hooned alluvad Energiatõhususe direktiivist tulenevale 3%
põrandapinna rekonstrueerimise kohustusele aastas. Eesti on seda
kohustust täitnud. Riigi kinnisvara valitsemise koondaruanne tõi
kitsaskohana välja, et keskvalitsuse hoonete energiatõhususe
miinimumnõuetele vastavaks viimine ei ole seni olnud planeeritud ega
juhitud tegevus, kuna puudub pikaajaline investeeringute kava.
Kohalikud omavalitsused rekonstrueerivad nii toetus- kui ka
omavahenditest, kuid omavahenditest rekonstrueerimise mahtu ja nii
32
Statistikaamet. Leibkondade energiatarbimise uuring. 2012
46
omavahenditest kui toetusvahenditest rekonstrueerimise seost
konkreetselt energiasäästuga ei ole võimalik kättesaadavate andmete
põhjal hinnata. Kohaliku omavalitsuse omandis olevate hoonete
seisukorda analüüsinud Riigikontrolli raport33 tõi kohalike omavalitsuste
hoonete jaoks mõeldud toetuste peamiste puudustena välja
rekonstrueerimiseks ettenähtud toetussummade liiga väikese mahu ja
toetuste killustatuse. Kolmandik toetust saanud hoonetest on endiselt
kehvas seisukorras kuna väikesed toetussummad võimaldasid hoonet
ainult osaliselt rekonstrueerida.
Erasektori mitteeluhoonete kinnisvara omanike seas läbiviidud intervjuude
alusel ei soosi praegune ärikinnisvara turu toimise loogika terviklike
rekonstrueerimiste läbiviimist. Üürnik katab hoone haldamise kulud ja
energiakulud moodustavad kogukuludest väikese osa. Teadlikku üürnikku
huvitab rohkem hea sisekliima, kui hoone energiatõhusus.
Rekonstrueerimistööde algatuse põhjuseks on enamasti hoone
kasutusotstarbe muutus, omaniku vahetus , üürniku vahetus vms tegevus,
kuid üldiselt mitte kõrge energiakulu. Energiakulu on üldiselt üürniku
kanda. Seega kinnisvara omanikul puudub otsene motivatsioon
energiatõhususe parandamiseks. Kaudset tulu ja suuremat pilti ei soovita
ja ei osata veel vaadata.
Samas on ärikinnisvara omanike seas teadlikkus olemas, et hoonefond
vananeb ning turul püsimiseks on kinnisvaraomanik sunnitud oma hoonet
uuendama. Tööde planeerimisel on peamine küsimus, et millises mahus
rekonstrueerimistöid ette võtta. Suuremad tööd tasuvusajaga üle 20 aasta
ei ole omanikule atraktiivsed. Ärikinnisvara omanike poolne ootus on, et
investeeringu tasuvusaeg võiks olla alla 10 aasta.
Teise suurema probleemina tõid erasektori mitteeluhoonete kinnisvara
omanikud välja energiatõhususe regulatsiooni pidevad muudatused. Iga
viie aasta tagant uuenevad nõuded ja muutused arvutusmetoodikas
(näiteks kaalumistegurite muutused) raskendavad pikema vaate
koostamist. Ei ole teada, millised on hoonete energiatõhususe nõuded
tulevikus. Kinnisvara omanikud sooviksid vähemalt 10 aastat ette teada,
milliseid muudatusi on hoonete energiatõhususe regulatsioonis oodata ja
millal uued nõuded rakenduvad. Lisaks ei muuda energiaarvutuse
metoodikast tingitud muudatused (näiteks kaalumistegurite muutused)
hoone tegelikku energiakasutust ja kinnisvara omaniku energiakasutusega
seotud kulusid.
33
Riigikontroll. Euroopa Liidu ja muude taristutoetuste kasutamise probleemid kohalikes omavalitsustes. 2017
47
7 Mahud 7.1 Rekonstrueerimise vajadus
aastani 2050 Arvestades hetkel kasutuses olevat eluhoonete hulka, seni teostatud
rekonstrueerimiste mahtu ja prognoositavat elamute kasutusest
väljalangemist tuleks aastaks 2050 terviklikult rekonstrueerida 105 000
üksikelamut kogupindalaga 14 mln m2 ja 14 000 korterelamut
kogupindalaga 18 mln m2. Tervikliku rekonstrueerimisena käsitletakse
rekonstrueerimist, mille tulemusena saavutatakse vähemalt
energiamärgise klass C.
Tabel 23. Eluhoonete rekonstrueerimise maht aastaks 2050.
Olemasolevad Rekonstrueerimistööd Kasutusest välja Rekonstrueerimist
teostanud langemine vajavad
Arv Pindala, m2 Arv Pindala, m2 Arv Pindala, m2 Arv Pindala, m2
Üksikelamud 155 000 19 998 000 10 000 1 500 000 40 000 4 800 000 105 000 14 000 000
Korterelamud 22 600 28 378 000 3000 5 000 000 5300 5 000 000 14 000 18 000 000
Mitteeluhoonete sektoris on rekonstrueerimist vajavat hoonete
pindala keskvalitsuse omandis 0,9 mln m2, kohaliku omavalitsuse
omandis 4 mln m2 ja erasektoris 17 mln m2. Kokku vajaks
rekonstrueerimist 22 mln m2 mitteeluhooneid.
Keskvalitsuse hoonete energiatõhususe inventuuri34 alusel vajas 2017.
aasta seisuga energiatõhususe miinimumnõuetega vastavusse viimist
812 000 m2. Strateegias on toodud energiatõhususe inventuuris
toodud pindalast mõnevõrra suurem keskvalitsuse hoonete pindala
kuna strateegiasse on kaasatud ka hooned, mida keskvalitsuse hoonete
energiatõhususe inventuur ei hõlma (näiteks riigi kinnisvararegistrisse
kantud Riigimetsa Majandamise Keskuse hooned). Rekonstrueerimist
vajavate hoonete kogupindala erinevus keskvalitsuse hoonete
energiatõhususe inventuuri ja strateegias toodud pindalade vahel on
6%, mis ei mõjuta oluliselt keskvalitsuse hoonete vajalikku aastast
rekonstrueerimise mahtu.
Tabel 24. Mitteeluhoonete rekonstrueerimise vajadus aastaks 2050.
Keskvalitsus Kohalik Erasektor Kokku
omavalitsus
Pindala, m2 Pindala, m2 Pindala, m2 Pindala, m2
BÜROO 271 000 279 000 2 760 000 3 310 000
MAJUTUS 74 000 207 000 520 000 801 000
KAUBANDUS, TEENINDUS 69 000 712 000 2 440 000 3 221 000
HARIDUS, TEADUS 243 000 2 212 000 690 000 3 145 000
TERVISHOID 12 000 205 000 590 000 807 000
LAOD 19 000 3 060 000 3 079 000
TÖÖSTUS 7 000 6 880 000 6 887 000
ERIHOONED 164 000 150 000 314 000
MUUD 427 000 0 427 000
860 000 4 000 000 17 100 000 22 000 000
34
Rahandusministeerium. Energiatõhususe inventuuri aruanne. 2017
https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/riigi-kinnisvararegister/portfelli-
ulevaade/energiatohususe-inventuur
48
Üksikelamute (14 mln m2), korterelamute (18 mln m2) ja
mitteeluhoonete (22 mln m2) peale kokku vajaks aastaks 2050
rekonstrueerimist 54 mln m2 hooneid. Tervikliku rekonstrueerimisega
on koheselt võimalik alustada hoonete sektorites, kus toimivad
tervikliku rekonstrueerimise protsessid on juba olemas: keskvalitsuse
hooned, kohaliku omavalituse hooned ja korterelamud. Ajaliselt
hilisemaks jäävad tõenäoliselt hoonete sektorid, kus tervikliku
rekonstrueerimise turg alles vajab ülesehitamist: erasektori
mitteeluhooned ja üksikelamud. Ka nende hoonete tervikliku
rekonstrueerimise jaoks vajalike protsesside ülesehitusega tuleb
koheselt alustada, kuid kuna lahenduste ja protsesside juurutamine
võtab aega, võib eeldada, et suurem rekonstrueerimise aktiivsus jääks
aastatesse 2035…2045.
Üksikelamud Korterelamud Erasektori mitteeluhooned KOV hooned Keskvalitsuse hooned
1 000 000
AASTAS TERVIKLIKULT REKONSTRUEERITAV PINDALA, M 2
900 000
800 000
700 000
600 000
500 000
400 000
300 000
200 000
100 000
0
2020 2025 2030 2035 2040 2045 2050
Joonis 34. Rekonstrueerimise vajadus hoonete sektorite kaupa.
Erinevate hoonete sektorite aastaste mahtude kogusummas tuleks
aastatel 2035…2040 aastas terviklikult rekonstrueerida ~2,3 mln m2,
mis oleks võrreldes praeguste mahtudega ~5 kordne mahu tõus.
49
Keskvalitsuse hooned KOV hooned Üksikelamud Korterelamud Erasektori mitteeluhooned
2 500 000
AASTAS TERVIKLIKULT REKONSTRUEERITAV PINDALA, M 2
2 000 000
1 500 000
1 000 000
500 000
0
2 020 2 025 2 030 2 035 2 040 2 045 2 050
Joonis 35. Kumulatiivne aastane rekonstrueerimise vajadus.
Rekonstrueerimise mahtude jaotamisel on aasta 2020 seisuks
arvestatud seni teostatud rekonstrueerimiste keskmised aastamahud.
Arvutuste koostamisel on arvestatud maksimaalse programmiga ehk
siis kogu olemasolev hoonefond rekonstrueeritakse aastaks 2050.
Aastaks 2030 oleks rekonstrueeritud 22%, aastaks 2040 64% ja aastaks
2050 100% rekonstrueerimata hoonete pindalast. Praktikas võib
eeldada, et eraomandis olevates hoonetest (üksikelamud,
korterelamud, erasektori mitteeluhooned) jääb suurusjärgus 20%
rekonstrueerimata kuna hoone omanik ei soovi hoonet
rekonstrueerida.
Tabel 25. Strateegias esitatud rekonstrueerimiste mahtude pindala jaotus aastani 2050.
Rekonstrueeritav pindala, m2
2021-2025 2026-2030 2031-2035 2036-2040 2041-2045 2046-2050 KOKKU
Üksikelamud 400 000 950 000 1 900 000 3 100 000 3 900 000 3 800 000 14 000 000
Korterelamud 2 280 000 3 200 000 4 000 000 3 900 000 3 000 000 1 800 000 18 000 000
Erasektori
840 000 1 800 000 3 200 000 4 200 000 4 100 000 2 900 000 17 000 000
mitteeluhooned
KOV hooned 680 000 1 400 000 1 300 000 480 000 70 000 0 4 000 000
Keskvalitsuse hooned 200 000 240 000 230 000 150 000 70 000 20 000 900 000
4 400 000 7 600 000 10 600 000 11 800 000 11 100 000 8 500 000 53 900 000
7.2 Rahastuse vajadus
Hoonete rekonstrueerimise maksumusel on arvestatud 2019. aasta
Kogu hoonefondi tervikliku rekonstrueerimise maksumuste ja eelnevas peatükis toodud
tervikliku aastaste rekonstrueerimiste pindaladega. Avaliku sektori hoonete
rekonstrueerimise
rekonstrueerimise maksumuse juures on arvestatud energiasäästuga
maksumus on ~ 22 mld €.
seotud rekonstrueerimistööde maksumusega 600 €/m2. Avaliku sektori
hoonete rekonstrueerimine algatatakse sageli muudel põhjustel, kui
energiasääst ja hoonete täieliku uuendamise keskmise maksumus on
~1100 €/m2. Käesoleva strateegia eesmärgiks on kliimaeesmärkide
saavutamine ja seetõttu kasutatakse maksumuste arvutamisel
energiasäästuga seotud tööde maksumust. Erasektori
50
mitteeluhoonete rekonstrueerimise maksumuse puhul on arvestatud,
et ka välispiirete kaasajastamist nõudvate hoonete puhul on maksumus
600 €/m2 (hinnanguliselt 2/3 hooneid). Hoonetes, mille puhul piisab
tehnosüsteemide uuendamisest, on rekonstrueerimistööde
2
maksumus ~200 €/m (hinnanguliselt 1/3 hooneid). Strateegias on
erasektori mitteeluhoonete rekonstrueerimise keskmiseks
maksumuseks arvestatud 0,33 x 200 + 0,67 x 600 = 450 €/m2.
Rekonstrueerimise rahastuse aastane vajadus tõuseb 4…5 korda
praeguselt ~200 mln eurolt aastas ~900 mln euroni aastas. 2019. aasta
rekonstrueerimiste maksumuste alusel oleks rekonstrueerimist
vajavate hoonete tervikliku rekonstrueerimise kogumaksumus ~22 mld
€. Kogu hoonefondi keskmine tervikliku rekonstrueerimise maksumus
on ~400 €/m2 (24 mld € / 54 mln m2).
Lähiaastail kasutatakse pikaajalise rekonstrueerimise strateegia
meetmete elluviimiseks nii riigi maksutulu, Euroopa Liidu 2014-2020
eelarveraamistiku vahendeid (eelkõige Euroopa Regionaalarengu
Fondi, Ühtekuuluvusfondi ning vähemal määral ka Horisont 2020
vahendeid) kui ka Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud
heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi enampakkumistulu
(kooskõlas, direktiivi 2003/87/EÜ117 artiklis 10 (3) nimetatud
eesmärkidega, atmosfääriõhu kaitse seaduse paragrahv 161 lõige
neljaga ning riigi eelarvestrateegiaga).
Konkreetsem meetmete jaotus, ajakava ja elluviimiseks kavandatavad
riigieelarve vahendid otsustatakse muuhulgas keskpika riigi
eelarvestrateegia koostamisel. Arvestades renoveerimislaine suurt
osatähtsust Euroopa rohelise kokkuleppe ja Euroopa Liidu
taastumiskava dokumentides, oleks otstarbekas tagada liikmesriikidele
vastavad liidu rahastamisvahendid.
Tabel 26. Strateegias esitatud rekonstrueerimiste mahtude maksumuste jaotus aastani 2050.
Rekonstrueerimise maksumus, mln €
Maksumus, €/m2 2021-25 2026-30 2031-35 2036-40 2041-45 2046-50 KOKKU
Üksikelamud 400 161 381 776 1 236 1 541 1 504 5 600
Korterelamud 300 683 953 1 189 1 160 886 530 5 400
Erasektori 450 379 811 1 437 1 884 1 828 1 312 7 650
mitteeluhooned
KOV hooned 600 409 869 792 287 41 2 2 400
Keskvalitsuse hooned 600 119 142 136 90 41 13 540
1 749 3 156 4 330 4 657 4 337 3 361 21 590
51
1 000
900 927
REKONSTRUEERIMISE AASTANE MAKSUMUS, MLN €
915
800
808
754
700
600
572
500
400 431
300
200
187
100
0
2020 2025 2030 2035 2040 2045 2050
Joonis 36. Hoonete tervikliku rekonstrueerimise aastane rahastuse vajadus.
Tervikliku rekonstrueerimise võimaliku toetusena on arvestatud
praeguste toetusmeetme toetuste osakaaludega. Rekonstrueerimiste
teostamisel toetuste abil oleks 2019. aasta maksumuste alusel aastane
toetuse vajadus kuni 400 mln €. Täpsemas prognoosis on kajastatud
periood kuni aastani 2030. Järgnevate perioodide toetuste rahaline
vajadus täpsustatakse edaspidi kuna meetmete olemus ja
kasutuselevõtt muutub ajas – alguses on tõenäoliselt suurem osakaal
toetustel, et rekonstrueerimise protsess liikuma saada, hiljem
rakendatakse pigem laene ja muid turuloogikaga sobivamaid ning
riigieelarvele väiksema mõjuga meetmeid. Toetuste rahaline vajadus
täpsustatakse Eesti riiklik energia- ja kliimakava ning hoonete
rekonstrueerimise strateegia liitmisel ning selle järgse regulaarse
uuendamise käigus. Lõplikud otsused strateegia elluviimiseks vajalikke
toetuste finantseerimise kohta tehakse riigieelarvestrateegia
koostamise protsessis.
Tabel 27. Toetuse vajadus aastani 2030.
Rekonstrueerimise toetus, mln €
Toetus, % 2020-2025 2026-2030
Üksikelamud 30 48 114
Korterelamud 40 273 381
Erasektori mitteeluhooned 40 152 324
KOV hooned 50 204 435
Keskvalitsuse hooned 100* 119 142
796 1 396
*Tegemist ei ole tavamõistes toetusega kuna hoonete omanik on keskvalitsus.
52
400
373
350
354
329
300
295
TOETUS AASTAS, MLN €
250
200
195 202
150
100
87
50
0
2020 2025 2030 2035 2040 2045 2050
Joonis 37. Hoonete tervikliku rekonstrueerimise aastane toetus.
53
8.1 Eluhoonete uusehituse maht
8 Uusehitus Uute eluhoonete ehitamine on olnud tõusva trendiga. Viimase viie
Aastas võetakse
aasta keskmisena on ehitusluba väljastatud 1600-le ja kasutusluba
keskmiselt kasutusele 1200-le üksikelamule aastas. Aasta keskmine kasutuslubadega uute
1200 uut üksikelamut. üksikelamute netopindala on 200 000 m2, mis moodustab 1% enne
2000. aastat kasutusele võetud üksikelamute pindalast.
Ehitusload Kasutusload
2 500
2 000 1 908
1 745
1 606
1 500 1 436
1 386
1 329
1 277
1 228
1 168
1 068
950 960
1 000
766 808 788
632
500
0
2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
Joonis 38. Uute üksikelamute ehitus- ja kasutusload.
53% kasutusele võetud uutest üksikelamutest asuvad Harjumaal, kuid
Uusi üksikelamuid
ehitatakse üle Eesti.
uusi kasutusloa saanud üksikelamuid on igas maakonnas.
Joonis 39. Alates aastast 2011 kasutusloa saanud üksikelamute jagunemine maakonniti (andmed 2019 haldusjaotuse
seisuga).
54
Viimase viie aasta keskmisena on ehitusluba väljastatud 180-le ja
Aastas võetakse
keskmiselt kasutusele 125
kasutusluba 125-le korterelamule aastas. Aasta keskmine
uut korterelamut. kasutuslubadega uute korterelamute netopindala on 1,2 mln m2, mis
moodustab 0,4% enne 2000. aastat kasutusele võetud korterelamute
pindalast.
Ehitusload Kasutusload
250
201
200 185
172
163
153
150
125 121
102
96
100 89
75 88
63 65
52
50 42
0
2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
Joonis 40. Uute korterelamute ehitus- ja kasutusload.
Uusi korterelamuid ehitatakse peamiselt kolme piirkonda: Harju-,
Uusi korterelamuid
ehitatakse peamiselt
Tartu- ja Pärnumaa. 70% kasutusele võetud uutest korterelamutest
Harjumaale ja Tartumaale. asuvad Harjumaal (52% Tallinnas) ja 23% Tartumaal. Kuues maakonnas
ei ole viimase 9 aasta jooksul ühtegi uut korterelamut kasutusele
võetud.
Joonis 41. Alates aastast 2011 kasutusloa saanud korterelamute jagunemine maakonniti (andmed 2019 haldusjaotuse
seisuga).
55
9 Rekonstrueerimise 9.1 Rekonstrueerimistööde osakaal ehitussektoris
mõjud Statistikaameti andmete alusel ehitasid Eesti ehitusettevõtted
2018. aastal Eestis ja välisriikides kokku 3 mld euro eest, millest
1,9 mld moodustas hoonete ehitus ja 1,1 mld rajatiste ehitus.
Ehitustegevuse rahalised mahud on viimastel aastatel oluliselt
tõusnud, aga sektoris hõivatute arv on jäänud suurusjärku 60 000
töölist. Ehitussektoris kasutatav teistest riikidest pärit
renditööjõud ei kajastu kogu ulatuses ametlikus statistikas.
Lisaks renditööjõule võib eeldada ka tootlikkuse tõusu
suurematest projektidest tingitud mastaabisäästust.
Hõivatute arv (töötajat) Ehitustegevus, mld €
70 000 3,5
60 000 3,0
50 000 2,5
Ehitustegevus, miljard €
Hõivatute arv
40 000 2,0
30 000 1,5
20 000 1,0
10 000 0,5
0 0,0
2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
Joonis 42. Ehitustegevus ja ehitussektoris hõivatud töötajate arv.
Ehitustegevus kulgeb inertselt üldises majandusfoonis ehk kui
majanduses üldiselt läheb hästi, siis ka ehitatakse rohkem, kui
kehvemini, siis vähem. Kui 2010 oli ehituse madalseis ja 2019 aasta
pigem kõrgaeg, siis keskmise tasemena võiks arvestada aasta 2015
hoonete ehituse mahtu 1,3 mld €. Tervikliku rekonstrueerimise osakaal
sellest on hinnanguliselt suurusjärgus 200 mln €. Eeldusel, et 1 mln €
investeeringu kohta luuakse 17 töökohta35 on tervikliku
rekonstrueerimisega hõivatud töötajate arv ~3400. Kõikide
rekonstrueerimata hoonete terviklik rekonstrueerimine nõuaks
investeeringut kuni miljard eurot aastas, mis eeldaks tervikliku
rekonstrueerimisega hõivatud töötajate arvu ~17 000.
Tervikliku rekonstrueerimisega hõivatute lisanduvad töötajad ei oleks
kõik ehitussektorisse juurde vajatavad töötajad. Seni uusehitusega
hõivatud töötajad jaotuksid sektorisiseselt ümber hoonete
rekonstrueerimisele. Rekonstrueerimise prioriseerimisega tuleb
seetõttu ehitusotsustes ka arvestada. Strateegias esitatud
35
Pikas, E.; Kurnitski, J.; Liias, R.; Thalfeldt, M. (2015). Quantification of economic benefits of renovation of
apartment buildings as a basis for cost optimal 2030 energy efficiency strategies.
56
rekonstrueerimismahtude järkjärgulise kasvu eesmärk on turgu välja
kujundada seda liigselt üle kuumendamata, sh vältides ehitushindade
ebaproportsionaalset kasvu. Töötajate vajadust saab kompenseerida
uute tehnoloogiate kasutuselevõtuga seotud tööviljakuse tõusuga.
9.2 Hoonete rekonstrueerimisega kaasnevad mõjud
Hoonete rekonstrueerimine on regionaalne ja sotsiaalne ning
elukeskkonda pikaajaliselt kujundav meede. Hoonete
rekonstrueerimisel tuleb arvestada lisaks otsesele hoonete
energiakasutuse vähenemisele ka muid olulisi tegureid.
Energiaostuvõimetus ei ole hetkel Eestis laialdane probleem. European
Energy Poverty Observatory andmete36 alusel oli eluruumide kütmisega
probleem 2,9% majapidamistest ja võlgnevusi energiaarvete tasumisel
on 6,3% majapidamistest. Olemasoleva hoonefondi täielikku
rekonstrueerimist planeerides tuleb silmas pidada, et mingi osa
leibkondi ei ole suutelised rekonstrueerimist läbi viima. Hoonete
rekonstrueerimine nõuab ka toetusmeetmete olemasolul omaniku
rahalist panust ja madalama sissetulekuga leibkonnad ei ole selleks
võimelised. Majanduslikult ebakindlas olukorras olevad leibkonnad
vajavad energiasäästu meetmetes osalemiseks täiendavaid toetusi.
Ligipääsetavuse tagamine on hetkel hoonetes väga erinevalt
lahendatud. Hoonete kasutajad muutvad ja seetõttu tuleb
rekonstrueerimisel arvestada, et hoone oleks kasutatav kõikidele
elanikkonna gruppidele (vanemad lapsevankritega, lapsed, eakad,
puudega inimesed). Kõikidele inimestele ligipääsetava avaliku ruumi ja
hoonete tagamiseks ning ligipääsetavuse alase teadlikkuse
suurendamiseks on Riigikantselei juures tööd alustanud
ligipääsetavuse rakkerühm37.
Kahanevate linnade puhul tuleb arvestada asustuse ja taristu arengu
põhimõtetega üldplaneeringus ning linnakeskuste tihendamise
vajadusega. 2019. aastal Tallinna Tehnikaülikoolis kaitstud doktoritöö38
toob välja, et kahanevad omavalitsused peavad keskenduma eelkõige
oma elanike elukvaliteedile ja linnaruumi atraktiivsus on selle eesmärgi
saavutamiseks oluline. Mahajäetud ja alakasutatud hooned mõjutavad
inimeste elu nende naabruskonnas, kuna neil on tugev negatiivne
sümboolne väärtus. Seega kahanevates linnades tuleks
rekonstrueerida hooneid eelkõige (üldplaneeringuga piiritletud)
kesklinna piirkonnas ning üldplaneeringuga kavandatud jätkusuutlikel
elamualadel.
Hea avaliku ruumi kujundamisel on hoonete rekonstrueerimisel oluline
osa. Ilma tervikut arvestamata igale hoonele eraldi lähenedes kujuneb
36
Bouzarovski, S. & Thomson, H. (2019) Transforming Energy Poverty Policies in the European Union: Second
Annual Report of the European Union Energy Poverty Observatory.
37
Ligipääsetavuse rakkerühm https://www.riigikantselei.ee/et/ligipaasetavuse-rakkeruhm
38
Jiří Tintěra, 2019. Urban Regeneration Strategies for Shrinking Post-Soviet European Communities: A Case
Study of Valga, Estonia.
57
samas piirkonnas asuvate rekonstrueeritud hoonete arhitektuurne
lõpptulemus nn „lapitekiks“. Piirkondliku arhitektuurse terviku
tagamiseks ja hea avaliku ruumi arendamiseks on vajalikud kohaliku
omavalitsuse üldplaneeringud ja eri piirkondade hoonete
rekonstrueerimiseks antud arhitektuursed suunised.
Lokaalse taastuvenergia laialdasem kasutuselevõtt koos hoonete
rekonstrueerimisega. Tiheasutuses on sobivaim tehniline lahenduses
päikesepaneelide paigaldus elektri tootmiseks. Eelnevalt ilma
ventilatsioonisüsteemideta hoonetes, kuhu rekonstrueerimise käigus
paigaldatakse mehaanilised soojustagastusega
ventilatsioonisüsteemid, rekonstrueerimise tulemusena elektritarve
suureneb. Lisanduv ventilatsioonisüsteemide elektritarve on võimalik
kompenseerida päikesepaneelidega kohapealse elektritootmisega. Ka
näiteks üksikelamutes, kus rekonstrueerimise tulemusena asendatakse
senine ahiküte soojuspumbaga, hoone CO2 heitkogused
rekonstrueerimise tulemusena suurenevad kuna senine heitevaba
puitkütus asendatakse suure eriheitega elektriga. Lisanduvat
elektrikasutust on võimalik kompenseerida päikesepaneelide
paigaldusega.
Hoonete ohutuse tagamiseks võimaldab rekonstrueerimine viia
hooned vastavusse tänapäevaste ohutusnõuetega. Suure osa
hoonefondi projekteerimisjärgne eluaeg on kas lõppenud või
lõppemas, mis on toonud kaasa kandekonstruktsioonide (näiteks rõdud
ja varikatused) kohese remondi vajaduse. Tehnilise Järelevalve Ameti
poolt 2012. ja 2013. aastal läbiviidud uuringu39 kohaselt oli vaadeldud
26 hoone rõdudest 53% rõdude konstruktsioonidel suuri puudusi.
Ainult 16% rõdudest vastasid täielikult nõuetele. Lisaks
konstruktsioonidele vajavad ohutuse koha pealt uuendamist ka
hoonete elektrisüsteemid ning vee- ja kanalisatsioonitorustikud.
Hoonete rekonstrueerimisel tuleb pöörata tähelepanu ka ehitise
tuleohutusele (tuletõkkeuksed, tehnosüsteemide läbiviigud,
gaasiseadmete ohutus, paigaldatavate ventilatsioonisüsteemide
seiskumine tulekahju olukorras jne). Toetusmeetmetes peaksid
kindlasti abikõlblikud olema hoone ohutuse tagamiseks vajalikud tööd.
Näiteks tuletõkkeuste paigaldus, korterites asuvate ruumiõhust
sõltuvate gaasiveesoojendite asendamine tsentraalse sooja vee
süsteemiga, tuletohutuse tagamiseks vajalik automaatika.
Regionaalse tasakaalu tagamiseks tuleb riiklike rekonstrueerimist
toetavate meetmete puhul anda eelis Tallinna regioonist väljaspool
asuvatele piirkondadele. Toetusmeetmete ühetaolisel turutingimustel
jaotusel koonduvad toetused võimekamatesse piirkondadesse, mis
võimendab veelgi piirkondade erinevat arengut. Arenguseire Keskuse
39
Tehnilise Järelevalve Amet. 1960 – 1990 ehitatud korterelamute rõdude ja lodžade raudbetoonist eenduvate
esipiirdepaneelide uuring. 2013
58
poolt koostatud Eesti regionaalse majanduse stsenaariumid40 toovad
välja, et regionaalse majanduse toimimiseks peavad piirkondades
toimuma muutused ka elukeskkonnas – elamufondi rekonstrueerimine
ja uuendamine ning kvaliteetsete kontoripindade kättesaadavus. Lisaks
toetusmeetmetes pealinna välistele regioonidele eelise andmisele
tuleks rakendada täiendavaid meetmeid nagu näiteks eluaseme
soetamise ja rekonstrueerimise laenude riigipoolne garanteerimine
väljaspool suuremaid linnu ja kohaliku omavalitsuse tasandi suurem
kaasamine hoonete rekonstrueerimist toetavates meetmetes.
Energeetika sektorile on hoonete rekonstrueerimisel samuti oluline
mõju. Vähenevad fossiilkütuste kasutus ja import ning kaugkütte
ettevõtete müügimahud. Väheneb vajadus investeerida uutesse
energiatootmisvõimsustesse. Samuti võimaldab hoonete väiksem
energiavajadus taastuvenergialahenduste ja hajaenergeetika
potentsiaali rakendada ning energiasõltumatust ja energiavarustuse
kindlust tõsta.
40
Arenguseire Keskus (2019). Eesti regionaalse majanduse stsenaariumid 2035.
https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2019/02/Eesti-regionaalse-majanduse-stsenaariumid-
2035.pdf
59
10.1 Uute tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtt
10 Meetmed
Rekonstrueerimise mahu suurendamiseks on vaja arendada
tehnoloogilisi lahendusi. Seda nii ehitustööde, kui ka ettevalmistööde
osas. Eeldusel, et uusehitiste maht püsib samal tasemel, on hetkel
kasutatavate tehnoloogiatega väga keeruline suurendada
rekonstrueerimiste mahtu suurusjärgus 5 korda. Kiire mahtude kasvu
jaoks ei jätku tööjõudu. Perioodidel kui uusehituse mahud ajutiselt
vähenevad, tekib rekonstrueerimiseks suurem võimekus, kuid
uusehituse mahtude taastumisel taastub ka tööjõu probleem. Samuti
tekib tööjõu puudus ka rekonstrueerimiste ettevalmistuse faasis
(energiaaudiitorid, projekteerijad, omaniku konsultandid jne).
Lisaks tööjõu probleemidele võimaldavad uued tehnoloogilised
lahendused ka protsesse kiirendada ja nõudluse suurenemisest tingitud
ehitusmaksumuse tõusu vähendada. Näiteks tehases eeltootmises
kasutamine võimaldab tüüphoonete rekonstrueerimisel
mastaabisäästu ja ka kiiremat rekonstrueerimise protsessi. Kiirema
protsessi puhul on võimalik sama tööjõu hulgaga rohkem hooneid
rekonstrueerida ja oluline positiivne sotsiaalne mõju on ka see, et
eluhoonete puhul ei ole hoone pikka aega tellingute ja kattevõrkudega
kaetud.
Tehases eeltoodetud väliseina ja katuse elementide kasutamine
välispiirete soojustamiseks. Alustada saaks tehases eeltootmise
rakendamisega tüüpsete hoonete rekonstrueerimisel (näiteks
korterelamud). Suuremates linnades nagu Tallinn ja Tartu on palju
nõukogude perioodil elamuehituskombinaatides tüüpprojektide järgi
toodetud korterelamuid. Näiteks Tallinna Elamuehituskombinaadi
raudbetoonpaneelidest korterelamute tüüpprojektid 1-464
(Mustamäe) ja 111-121 (Õismäe ja Lasnamäe) või Tartu
Elamuehituskombinaadi tüüpprojekt 111-133 (Annelinn, maakonna
keskused). Lisaks on laialt levinud tellistest või suurplokkidest
tüüpprojekt 1-317 („Hruštšovka“). Tehases tüüpprojektide alusel
toodetud korterelamuid saaks ka tüüplahenduste alusel tehases
toodetud lahendustega rekonstrueerida. Tehases tootmise kasutamine
võimaldaks rekonstrueerimise protsessi automatiseerida ja kiirendada
ning paremat kvaliteeti tagada.
Digitaalsed tööriistad energiamärgiste ja energiaauditite
koostamiseks. Virtuaalsete tööriistade arendamine võiks olla
valdkonna digitaliseerimisel järgmine samm. Virtuaalsete tööriistade
kasutamine aitaks vähendada energiamärgiste ja energiaauditite
koostamisele kuluvat aega ja seeläbi ka maksumust. Näiteks
Ehitisregistri keskkonnas olevad tööriistad, mis teevad automaatselt
ära dokumendi vormistuse, lihtsamad arvutused (küttekulu
normaalaastale viimine, energiakulu ruutmeetrile viimine jne)
võimaldaks standardiseerida lisaks energiamärgistele ka
energiaauditeid. Kaasnev lisandväärtus oleks teostatud märgiste ja
auditite andmete analüüsi võimalus. Hetkel tehtavad energiamärgised
ja energiamärgised on üldjuhul pdf formaadis dokumendid, mis ei ole
masinloetavad ja seetõttu ka analüüsideks lihtsalt kasutavad.
60
Ehitisregistri osaks olevas keskkonnas saaks auditi ära siduda
Ehitisregistri andmetega ja auditisse sisestatud energiakasutuse
andmed oleksid automaatselt süsteemi poolt hoonete energiakasutuse
suure pildi analüüsideks kasutatavad.
Lihtsustatud digitaalsed tööriistad hoonete omanikele. Hoone
rekonstrueerimise kõige olulisem tingimus on omaniku tahe hoonet
rekonstrueerida. Lihtsamad virtuaalsed tööriistad võimaldaks hoone
omanikel ilma kulutusi tegemata esmased variandid ise läbi mõelda.
Näiteks üksikelamute omanikele suunatud tehniliste lahenduste
põhine tööriist, kuhu saab sisestada olemasoleva hoone parameetrid
(seina tüüp, akende tüüp, küttesüsteem, ventilatsioonisüsteem) ja
valida erinevaid energiatõhususe parandamise võimalusi (välisseina ja
katuse soojustuse paksus, kolmekordse klaaspaketiga uued aknad,
küttesüsteemi vahetus, ventilatsioonisüsteemi paigaldus,
päikesepaneelide paigaldus).
Ärikinnisvara omanikele on võimalik arendada energiakuludel põhinev
energiatõhususe hindamise tööriist. Ärikinnisvara omanikud ei ole
üldjuhul kursis hoone energiatarbega kWh või kWh/(m2a) ühikutes.
Teada on energiakulud eurodes. Raamatupidaja poolt väljavõetava
energiakulude arvete ja energiaühiku maksumuse alusel saaks hinnata
hoone energiakulu. Samuti oleks võimalik vastavalt hoone üldisele
tehnilisele kirjeldusele ja energiaarvete alusel määratud peamisele
energiakulu komponendile (elekter või soojus) välja pakkuda üldisi
soovitusi energiakulude vähendamiseks.
10.2 Teadus- ja arendustegevus
Teadus- ja arendustegevus võimaldab parandada hoonefondi kohta
kogutavate andmete kvaliteeti ja automaatset töödeldavust,
leevendada tööjõupuuduse probleemi, tõsta tööviljakust ja vähendada
rekonstrueerimise tervikmaksumust.
Riiklike registrite arendus võimaldab rekonstrueerimistegevust
paremini jälgida. Rekonstrueerimise strateegia koostamise peamine
kitsaskoht oli andmete puudus. Näiteks võiks Ehitisregister võimaldada
andmete töötlust vastamaks küsimustele:
• Kui suur osa teostatud rekonstrueerimisest on terviklikud
rekonstrueerimised?
• Millised rekonstrueeritavatest hoonetest on kohaliku
omavalitsuse ja keskvalitsuse omandis?
• Millised Ehitisregistris olevad hooned on muinsuskaitse all või
miljööväärtuslikud?
Otsustusprotsesside kaardistamine annab võimaluse aru saada, miks
ja millal otsustab kinnisvara omanik rekonstrueerimistööd ette võtta.
Korterelamute ja avaliku sektori hoonete osas on läbi toetusmeetmete
hoone omaniku vaate osas teatav kogemus olemas. Üksikelamute ja
61
ärikinnisvara rekonstrueerimise protsesse ei ole seni põhjalikumalt
kaardistatud. Ilma teadmiseta, miks ja millistel tingimustel kinnisvara
omanik otsustab rekonstrueerimistööd ette võtta, ei ole võimalik
rekonstrueerimise protsesse edukalt suunata.
Strateegilise ruumiplaneerimise arendamine võimaldab saavutada hea
avaliku ruumi põhimõtete rakendamise hoonete rekonstrueerimistel.
Vajalik on välja töötada üldised arhitektuursed juhendmaterjalid eri
hoonetüüpide rekonstrueerimiseks ja samuti kohaliku omavalitsuse
tasandil suunised teatud piirkondade hoonete rekonstrueerimiseks.
Hoonete rekonstrueerimisega kaasnevate laiemate mõjude analüüs.
Detailsemalt tuleks analüüsida hoonete rekonstrueerimise meetmete
majanduslikke mõjusid, kliimasoojenemise mõju hoonete
potentsiaalsele energia kokkuhoiule, hoonefondi rekonstrueerimise
meetmete mõju kliimaneutraalsuse saavutamisele, innovatiivsete
lahenduste laiapõhise rakendamise võimalusi, mujal riikides teostatud
pilootprojektide tulemusi ja rahvusvaheliste praktikate ülekandmise
potentsiaali. Kliimasoojenemise mõju vajab analüüsimist
rekonstrueerimislahenduste ja kasutatavate materjalide pikaealisuse
seisukohast. Arvestades muutuvaid kliimakoormusi ja -riske on
võimalik leida lahendused nende leevendamiseks ning vältida tulevikus
puudulikust ilmastikukindlusest johtuvat uut rekonstrueerimislainet.
Arendustegevuse tulemusena tekkiv uus tehniline oskusteave on
vajalik juurutada nii ehitussektori siseselt kui ka seotud valdkondade
vaheliselt (kinnisvarahaldus, kindlustus, linnaplaneerimine jms), milleks
on vajalikud mh spetsialistide koolitused ja juhendmaterjalid.
Tehnilise oskusteabe arendamine võimaldab rekonstrueerida
kestlikult, tervislikult ja reaalselt saavutava energiasäästuga, mis ei
toimu sisekliima arvelt. Juhendmaterjalide ja oskusteabe olemasolul
projekteerijad ja ehitajad teavad, mida neilt oodatakse ning töövõtjatel
kujunevad välja ökonoomsed ja soodsa maksumusega
tüüplahendused. Hoonete rekonstrueerimisest on tänaseks kaitstud
juba üle 10 doktoritöö ning tulemused on hästi rakendunud.
Korterelamute ja avaliku sektori hoonete puhul on juba saavutatud
häid tulemusi. Üksikelamute olukord on hetkel kõige keerulisem, sest
vanemates majades on konstruktsioone, mis niiskuse ja hallituse
seisukohast võivad olla keerulised, kuid väikeelamute renoveerimise
tehniline kirjandus sisuliselt puudub. Ärikinnisvara rekonstrueerimisel
on samuti olnud pigem üksikute energiasäästu tööde põhine, mille
tõttu puudub laialdasem tervikliku rekonstrueerimise kogemus.
Rekonstrueerimise mahu kasvatamine toob tööjõu puuduse näol turule
uue probleemi. Selle tõttu on vajalik arendustöö, mis võimaldaks
olemasoleva tööjõuga rohkem rekonstrueerida, st tööviljakust
parandada. Praeguse teadmise juures ainus võimalus tööviljakust
oluliselt parandada on viia ehitusplatsil toimuv töö võimalikult suures
osas tehastesse ning hakata rekonstrueerimist teostama tehastes
toodetud komponentidega, mis objektil monteeritakse.
62
Tehnilise oskusteabe tõstmiseks on vajalikud järgmised teadus-,
arendus- ja innovatsioonitegevused:
• Väikeelamute rekonstrueerimise tehniliste lahenduste ja
juhendmaterjalide välja töötamine. Arvestades turuolukorda, peab
võimaldama nii üksikute tööde kaupa rekonstrueerimise kui ka
tervikrenoveerimise, sest mõlemaid teostatakse sõltuvalt perede
olukorrast ja vajadustest.
• Ärikinnisvara olulise rekonstrueerimise kulutõhusad lahendused.
Tänase seisuga üldiselt büroo- või kaubandushoonet ei
rekonstrueerita C-klassi energiatõhususe tasemele. On vajalik
teostada olemasolevate hoonete energiakasutuse monitooringut
ning välja töötada ja katsetada lahendusi, mis tagavad reaalse
energiasäästu mõistliku investeeringuga.
• Tehases toodetud komponentiga rekonstrueerimine.
Rekonstrueerimise mahtude kasvatamisest tuleneva
tööjõupuuduse leevendamiseks on vajalik suurendada tööviljakust
ning pikemas perspektiivis ka kulutõhusust. Tööstuslik tootmine on
kõige lihtsamal kujul võimalik kergkonstruktsioonis toodetud
välisseina- ja katuseelementidega, mis sisaldavad ka vajalikud
tehnosüsteemide torustikud. Kallima tööjõuga ja suurematel
turgudel on sellised lahendused täna olemas.
• Strateegia meetmetega saavutatava CO2 heite vähenemine ning
meetmete võrdlev analüüs heite vähendamise efektiivsuses ehk nn
marginaalkulus. Praegused analüüsid on tehtud lähtudes energia
lõpptarbimisest ja energiatõhususarvust (primaarenergiast), kuid
edaspidi on kliimaneutraalsuse kontekstis vaja täpselt teada ka
mõju heidetele.
10.3 Teadlikkuse tõstmine
Üksikelamute rekonstrueerimise hoogustamiseks on vajalik välja
töötada üksikelamute omanikele suunatud rekonstrueerimise
juhendmaterjalid. Hetkel üksikelamu rekonstrueerimist tervikuna
käsitlevat eestikeelset käsiraamatut ei ole. Juhendmaterjalid peaksid
olema internetist tasuta kättesaadavad. Samal interneti aadressil peaks
olema koondatud ka teave võimalike toetusmeetmete kohta ja
üksikelamute omanikele suunatud veebipõhised energiatõhususe
kalkulaatorid.
Korterelamute rekonstrueerimisel on vaja tegelda korteriühistutega,
kes ei ole senistes rekonstrueerimise meetmetes osalenud.
Korterelamute toetuse statistika alusel tulevad toetust taotlema
peamiselt keskustes asuvad 30-40 korteriga korterelamud. Edasiste
rekonstrueerimise meetmete kavandamisel tuleb meetmetesse
kaasata ka väiksemaid korterelamuid ja keskustest väljaspool asuvaid
korterelamuid. Samuti vajavad teadlikkuse tõstmise osas tähelepanu
korterelamud, kus ei ole reaalselt toimivat korteriühistut.
Korterelamus, kus 2018. aasta 1. jaanuariks ei olnud korteriühistust
63
loodud, loodi korteriühistud automaatselt. Hinnanguliselt on
automaatselt loodud korteriühistuid ~10 000.
Erasektori ärikinnisvara omanike teadlikkuse tõstmisele aitaks kaasa
energiaauditite läbiviimise toetamine. Eesmärgiks oleks tõsta
ärikinnisvaraomanike teadlikkust nende poolt hallatavate hoonete
energiatarbe kohta ning võimalikust energiasäästust ja sellega
kaasnevast kasust. Detailses energiaauditis saaks kinnisvara omanik
ülevaate energiakulu vähendamiste võimalustest, tööde teostamise
kava, maksumustest ja hilisemast energiakulu muutusest. Toetust võiks
taotleda energiaaudititele, mille alusel on energiasäästu töid ellu
viidud. Meetme lisandväärtusena tekiks andmekogu mitteeluhoonete
energiakasutuse, rakendatavate meetmete ja meetmete maksumuse
kohta. Andme kogu avalikustamisel (kujul, et ei saaks tuvastada
konkreetset hoonet) tekiks omanikel ja üürnikel võimalus hoone
energiatõhusust teiste hoonetega võrrelda.
Auditis peab välja tooma meetmete maksumuse, nende teostatavuse,
sh etappide kaupa teostatavuse. Lisaks peaks auditist välja tulema
milliste mõõdikute alusel toimub hilisem seire, monitooring ning
tõendamine. Juhul kui, auditit soovitakse kasutada
investeerimistoetuse alusdokumendina, siis peab auditiga koos läbi
viima majanduslikud kalkulatsioonid, mis arvestavad
renoveerimistöödega kaasnevaid otseselt seotud kulutusi.
10.4 Kasutusest väljalangevate hoonete lammutamine
Prognooside alusel langeb aastaks 2050 kasutusest välja
suurusjärkudes kuni 5000 korterelamut ja kuni 10 000 mitteeluhoonet.
Kasutusest välja langenud hoonete lammutamisel on peamiseks
takistuseks omandiküsimuste lahendamine. Korterelamute puhul ka
pooltühjadest hoonetest viimaste elanike rekonstrueeritud hoonetesse
ümberkolimine.
10.5 Finantseerimise meetmed
Finantseerimise meetmete all käsitletakse laenu, käendust ja toetust.
Üksikelamute rekonstrueerimise soodustamiseks on vaja tegeleda
madalast kinnisvara väärtusest tingitud turutõrkega.
Rekonstrueerimise finantseerimiseks laenu abil peaks madalama
kinnisvara väärtusega piirkondades olema võimalik kasutada riiklikku
laenulepingu tähtajani kehtivat laenukäendust, mis võimaldaks pangal
väljastada laenu sõltumatult tagatisvara väärtusest ning riikliku
käenduse tagatisel.
Üksikelamute rekonstrueerimise aktiivsuse tõstmiseks tuleb jätkata
üksikelamute toetusmeetmega eesmärgiga vähendada madalast
finantseerimisvõimekusest tingitud turutõrget ja suunata
rekonstrueerimisel kasutatavaid tehnilisi lahendusi. Toetusmeetme
toetusmäärad tuleks diferentseerida vastavalt planeeritava
64
rekonstrueerimise terviklikkusele. Suurem toetuse määr terviklikuks
rekonstrueerimiseks ja väiksem toetuse määr üksikutele töödele.
Korterelamute rekonstrueerimise meetmed peavad olema
piirkondade kaupa erineva suunitlusega. Terviklik rekonstrueerimine
peab olema suunatud esmajärjekorras toimepiirkondade keskustesse
ja piirkondlikesse keskustesse. Linna lähivööndis ja äärealadel asuvate
korterelamute meetmed sõltuksid konkreetse korteriühistu
võimekusest. Kas laenu ja toetuse abil välispiirete või tehnosüsteemide
terviklikum rekonstrueerimine või rekonstrueerimine üksikute tööde
kaupa. Keerulisemas olukorras olevate korterelamute (väga madal
kinnisvara väärtus, osaliselt korterid tühjaks jäänud, korteriühistu
madal võimekus rekonstrueerimisprotsesse läbi viia) puhul tuleks
võimaldada ka rekonstrueerida üksikute tööde kaupa eesmärgiga
tagada hoonete ohutu kasutamine (näiteks vananenud elektri- või
küttesüsteemi vahetus) või hoone säilimine (näiteks lekkiva katuse
vahetus). Väljaspool keskusi asuvad korteriühistud võivad
rekonstrueerimistööde läbiviimiseks vajada ka riiklikult rahastatud
laenumeedet. Laenu saaksid taotleda need korteriühistud, kellele
kommertspangad ei ole valmis vajalikus mahus rekonstrueerimislaene
väljastama.
Erasektori omanduses oleva ärikinnisvara rekonstrueerimise
motiveerimiseks on üks võimalus hoone energiakasutusest tingitud CO2
heite põhine rekonstrueerimistoetus. Toetus baseerub
rekonstrueerimise tagajärjel saavutatud energiasäästu ja sellest
lähtuvalt CO2 kokkuhoiul. Investeeringute toetamisel arvestatakse ka,
et paigaldatavates seadmetes (külmamasinad, soojuspumbad)
kasutatavad külmaained oleksid võimalikult väikese CO2 ekvivalendiga.
Toetuse maksimaalne summa saab olla kuni 50 % koguinvesteeringu
maksumusest. Meetme põhimõte on, et investeering peab andma
võimalikult suure CO2 heite vähenemise. Mida efektiivsemad on
meetmed, seda suurem on toetus. 30% CO2 heite vähenemise
saavutamisel on toetus väiksem, kui 50% CO2 heite vähenemisel.
Toetuse aluseks on hoone kohta tehtud energiaaudit, kus on toodud
järgnev info:
• energiakulu vähendamiseks vajalike meetmete loetelu koos
detailse teostuse kirjeldusega;
• finantsplaan, kus on arvestatud kõikide võimalike kaasnevate
kulutustega;
• hoone energiakulu muutus meetmete lõikes ja hilisem
summaarne energiakulu;
• vähenevad CO2 heited;
• energiakasutuse muutuse seireplaan ja tõendamismetoodika.
Kinnisvaraomanike jaoks peaks koguinvesteeringu tasuvus olema alla
30 aasta (tehnosüsteemide eluaeg), kuid suur osa turust kaalub
renoveerimist alles siis, kui tasuvusaeg jääb alla 10 aasta. Lisaks
tasuvusjale tuleb arvestada ka hoone suurust. Antud meetmes sõltuks
65
toetuse osakaal (näiteks 30%, 40% või 50%) lisaks vähenevale CO2 heite
kogusele ka hoone suurusest. Mida väiksem on hoone, seda kallim on
rekonstrueerimine m2 kohta. Energiasäästu tööd tuleks ellu viia
terviklikult ja osa toetust (näiteks 15%) makstakse välja peale aastast
seireperioodi, kui on tõendatud, et eesmärgiks seatud energiasääst on
saavutatud.
CO2 heite kokkuhoiu põhise toetusmeetme arvutusnäide on toodud
Lisas 11.1.
Avaliku sektori hoonete rekonstrueerimise toetusmeetmed on üles
ehitatud mitte kindlale toetuse osakaalule, vaid rekonstrueerimisel
teostavate energiasäästuga seotud tööde toetamisele. Avaliku sektori
hoonete terviklikult rekonstrueeritud hoonete eelarvete analüüs
näitas, et suurusjärgus 50% rekonstrueerimise maksumusest on seotud
energiasäästu töödega. Ülejäänud tööd on seotud hoone
funktsionaalsuse muutusega, ruumiplaneeringute muudatustega,
siseviimistlusega jne.
Avaliku sektori hoonete rekonstrueerimiseks on sisse töötatud
protsessid olemas. Rahastuse olemasolul saab avaliku sektori hoonete
rekonstrueerimise mahtu kiiresti tõsta. Kohaliku omavalitsuse hoonete
rekonstrueerimiste meetmete mahtude kiire tõusu puhul võib
takistuseks saada omavalitsuse laenuvõimekus. Vähem võimekatel
omavalitsustel on lubatud laenu võtta kuni 60% põhitegevuse tuludest.
Võimekatel omavalitsustel on lubatud laenu võtta kuni 100%
põhitegevuse tuludest. Rahandusministeeriumi andmetel oli 2018.
aastal omavalitsuste keskmine netovõlakoormus 28%41. Seega paljudel
omavalitsustel oleks toetavate meetmete olemasolul finantsvõimekust
kohalikule omavalitsusele kuuluvate hoonete tervikliku
rekonstrueerimise mahtu tõsta.
10.6 Elamuinvesteeringuteks täiendavate teenuste loomine
Võimalikuks meetmeks on ka investeeringute teostamine läbi SA
KredExi selliselt, et kaasata rahastajatena erapartnereid, samal ajal
minimeerides koormust riigieelarvele. Selleks on tarvis luua võimekus
uute turupõhiseid reegleid järgivate teenuste näol, mille peamisteks
eesmärkideks on hoogustada korterelamute rekonstrueerimist,
suurendada üürielamufondi ning siluda ehitusturu mahtude kõikumisi
ajas (kontratsükliline meede). Et katta kõiki käesolevas strateegias
nimetatud vajadusi, peaksid ühe võimaliku stsenaariumi korral olema
täidetud järgmised hinnangulised eeldused:
• Aastane rahavajadus on esimestel aastatel suurusjärgus
220 mln eurot aastas. Riigi osaluseks on eeldatud umbes
kümnendik;
• Rahavajadus aastaks 2050 korterelamute rekonstrueerimiseks
oleks 2,4 miljardit eurot ja üürielamute ehituseks 5,5 miljardit
eurot;
41
Rahandusministeerium. 2019. https://blogi.fin.ee/2019/07/kohalike-omavalitsuste-finantstervis-on-hea/
66
• ~30% ehitustööde maksumusest laekub maksudena riigile, mis
tähendab maksutulusid 70…170 mln eurot aastas.
Korterelamute rekonstrueerimisel saaks nimetatud teenuste
vahendusel kompleksselt koos olemasolevate SA KredEx poolt
rakendatavate meetmetega pakkuda laenu, käendust ja
nõustamisteenust. Finantsmeetmetena saaks pakkuda käendust ja
käendusele lisaks pika tähtajaga laenu. 3%-lise intressimäära korral
väheneks aastane laenumakse annuiteetmakse korral umbes veerandi
võrra, kui laenu tähtaega pikendada 20 aastalt 30 aastale. Seega oleks
pikem laenu tähtaeg võrreldav rahalise toetuse pakkumisega, kuigi
kogukulu see ei vähendaks (intressimaksed oleksid kokkuvõttes isegi
suuremad).
Samuti võib tugimeetmena käsitleda kogu vajaliku eeltöö tegemist –
ühistu soovide kaardistamine, lahenduste välja pakkumine,
projekteerimise ja ehituse korraldamine. Rekonstrueerimisega
alustamisel on korralduslik pool oluline takistav tegur.
Tugimeetmena võib käsitleda ka elamufondi poolt kogu vajaliku eeltöö
tegemist – ühistu soovide kaardistamine, lahenduste välja pakkumine
(koos eeldatava säästu hinnanguga) ja propageerimine,
projekteerimise ja ehituse korraldamine. Rekonstrueerimisega
alustamisel on korralduslik pool oluline takistav tegur. SA KredEx kui
väljaspool olija ja tunnustatud kompetentsi ning referentsidega
pakkuja võiks leida kergemini üksmeele ühistu liikmetega
rekonstrueerimistööde vajalikkuse ja võimalike lahenduste
selgitamisel.
Üürielamute ehitus piirkondades, kus turutingimustel uusi
korterelamuid ei ehitata. Arvestades inimeste kasvavat mobiilsust ning
ka vajaduste muutumist läbi elutsükli, võimaldab üüripind suuremat
paindlikkust oma valikutes. SA KredExi uute teenuste abil üürimajade
pakkumise suurendamine on oluline ka ehitusturu kõikumiste
tasandamise vaatepunktist. Kui korterelamute rekonstrueerimisel saab
nõudlust suurendada teatud määral, siis üürimajade ehitamisel on
ehitusmahte raskel ajal lihtsam toetada. Korterelamute
rekonstrueerimine võiks turu madalseisus olla majanduslikult
kasulikum (odavam tööde hind), kuid ühistu liikmete valmisolek siis
töödega alustada võib olla pärsitud tulenevalt nende ebakindlusest
majandusliku olukorra ja sissetuleku suhtes. Üürimajade ehituse puhul
on SA KredExi uute teenuste puhul võimalik olla ka ise investoriks (st
ehituse tellijaks ja maja haldajaks) ning otsesemalt turule sekkuda.
Majandusolude paranemisel võib siiski väljuda aktiivse investori rollist
ning müüa arendusi edasi, kuid seda koos kohustusega jätkata teatud
perioodil üüriteenuste pakkumist.
67
11 Lisad 11.1 CO2 heite kokkuhoiu põhine toetusmeede ärikinnisvara
rekonstrueerimiseks
CO2 heite kokkuhoiu põhise toetusmeetme arvutusnäide on teostatud
büroohoonetele ja kaubandus-, teenindushoonetele. Arvutusnäide on
koostatud hoonete energiakasutuse ja rekonstrueerimise maksumuste
keskmiste näitajate alusel. Arvutuse alusandmed:
• Elektri maksumus 100 €/MWh, soojuse maksumus 60 €/MWh
• Elektri eriheite tegur 0,83 tCO2/MWh, soojuse eriheite tegur
0,12 tCO2/MWh.
Arvutustes on eeldatud, et rekonstrueerimise tulemusena
saavutatakse energiamärgise klass C.
Tabel 28. Büroo ja kaubandus-, teenindushoonete energiakasutuse, CO2 heite ja energiakulude muutus.
Büroo Enne rekonstrueerimist Vähenemine peale rekonstrueerimist
Hoone Soojus, Elekter, CO2, Energiakulu, Soojus, Elekter, CO2, Energiakulu,
pindala, m2 kWh/(m2a) kWh/(m2a) t/a €/a % % t/a €/a
1000 140 80 83 16 400 50% 44% 46 7700
3000 130 70 221 44 400 46% 36% 137 18 300
5000 110 70 357 68 000 36% 36% 229 24 500
Kaubandus,
Enne rekonstrueerimist Vähenemine peale rekonstrueerimist
teenindus
Hoone Soojus, Elekter, CO2, Energiakulu, Soojus, Elekter, CO2, Energiakulu,
pindala, m2 kWh/(m2a) kWh/(m2a) t/a €/a % % t/a €/a
1000 80 140 126 18 800 31% 39% 77 7000
3000 80 140 377 56 400 31% 39% 231 21 000
5000 80 140 629 94 000 31% 39% 386 35 000
Kinnisvaraomanike on oluline investeeringu tasuvuse küsimus. Toetuse
osakaal peaks olema määras, et tasuvusaeg oleks ~ 20 aastat.
Tabel 29. Büroo ja kaubandus-, teenindushoonete rekonstrueerimiseks vajalikud investeeringud ja tasuvusaeg.
Büroo Investeering Lihttasuvusaeg
Hoone Investeering, Investeering, Investeering CO2 Toetuseta Toetus, Toetus, Toetus,
pindala, m2 €/m2 € vähenemiseks, 30% 40% 50%
€/tCO2
1000 400 400 000 8700 52 36 31 26
3000 300 900 000 6600 49 34 30 25
5000 250 1 250 000 5500 51 36 31 26
Kaubandus,
Investeering Lihttasuvusaeg
teenindus
Hoone Investeering, Investeering, Investeering CO2 Toetuseta Toetus, Toetus, Toetus,
pindala, m2 €/m2 € vähenemiseks, 30% 40% 50%
€/tCO2
1000 400 400 000 5200 57 40 34 29
3000 300 900 000 3900 43 30 26 21
5000 250 1 250 000 3200 36 25 21 18
Näiteks toodud rekonstrueerimise variantide puhul võiks ühe tonni CO2
heite vähendamiseks tehtud investeeringu toetus olla 30%
toetusmäära puhul vahemikus 1000…2600 €, 40% toetusmäära puhul
vahemikus 1300…3500 € ja 50% toetusmäära puhul vahemikus
1600…4400 €.
68
11.2 Olemasolevad hoonete rekonstrueerimisega seotud
meetmed
Peatükis on toodud 2019. aastal töös olnud hoonete
rekonstrueerimisega seotud meetmed. Meetmed on esitatud meedet
ellu viiva asutuse alusel.
SA Keskkonnainvesteeringute Keskus
• Korterelamu biomassil või fossiilsel kütusel töötava
kütteseadme või otsest elekterkütet kasutava kütteseadme
asendamine taastuvat kütust kasutava kütteseadmega või
korterelamu ühendamine kaugküttevõrguga.
• Olemasoleva hoone kaugküttesüsteemi asendamiseks lokaalse
kütte ehitamine ja selle tõttu kasutusest välja langeva
kaugküttesüsteemi osade lammutamine.
SA KredEx
• Eluasemelaenu käendus uue eluaseme ostmiseks või
olemasoleva renoveerimiseks.
• Väikeelamute rekonstrueerimistoetus väikeelamu
energiatõhususe parandamiseks.
• Kodutoetus lasterikastele peredele, kes saavad toetuse abil
soetada, püstitada, laiendada või renoveerida oma kodu.
• Korterelamulaenu käendus rekonstrueerimisega seotud tööde
rahastamiseks.
• Korterelamu rekonstrueerimistoetus tervikliku
rekonstrueerimise läbiviimiseks.
• Elektripaigaldiste renoveerimise toetus Tallinnas asuvate
vanal pingesüsteemil olevate hoonete elektripaigaldiste uuele
pingesüsteemile üle viimiseks.
• Päikesepaneelide paigalduse investeeringutoetus
korteriühistutele, ettevõtetele ja kohalikule omavalitsusele.
• Lammutustoetus kohalikele omavalitsustele kasutusest
väljalangenud elamute ning mitte-elamute lammutamiseks.
Riigi Tugiteenuste Keskus
• Keskvalitsuse hoonete energiatõhususe parandamise toetus
olemasoleva hoone rekonstrueerimiseks või uue hoone
ehitamiseks olemasoleva asemele.
• Kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhusaks muutmiseks
antav toetus.
69
11.3 Erasektori mitteeluhoonete omanike seas läbiviidud
intervjuude tulemused
Strateegia koostamisel viidi läbi intervjuud kuue ärikinnisvara omava ja
arendava ettevõtte esindajaga ning Eesti Ehitusettevõtete Liidu
esindajaga. Intervjuude eesmärk oli teada saada, millistel tingimustel
otsustab ärikinnisvara omanik energiasäästuga seotud
rekonstrueerimisse investeerida.
Ärikinnisvara turu toimise loogika ei soosi terviklike rekonstrueerimiste
läbiviimist kuna üürnik katab põhikulud ja energiakulu sellest on väike
osa. Teadlikku üürnikku huvitab rohkem sisekliima, kui energiatõhusus.
On ka investoreid, kes hoiavad hoonet portfellis lühikest aega. Kuna
hoone kasutamiseks puudub pikem vaade, ei ole investori jaoks oluline
investeerida hoone seisukorra parandamisse.
On ette teada, et 30 aastaga hoonefond vananeb ning turul püsimiseks
on kinnisvaraomanik sunnitud oma hoonet uuendama. Küsimus on,
millises mahus rekonstrueerimistöid ette võetakse. Suuremad tööd
tasuvusajaga üle 20 aasta ei ole atraktiivsed kuna selleks ajaks vajavad
paigaldatud tehnosüsteemid juba uuesti vahetamist. Investeeringu
tasuvusaeg peaks jääma alla 10 aasta.
Kuna rekonstrueerimiste puhul on olulisel kohal tehtavate
investeeringute tasuvus, siis vajab kinnisvaraomanik otsuste
tegemiseks teadlikkust ning konkreetseid ja realistlikke sääste. Abiks
oleks spetsialistide poolt koostatud energiasäästu võimaluste
hinnangud ja tervikliku rekonstrueerimise kavad.
Keskustest väljas asuva ärikinnisvara puhul pole üürnikul üüripindade
osas suurt valikut ja seetõttu ei esita üürnik üüripinnale erilisi nõudmisi.
Lisaks on keskustest väljaspool vähem energiatõhususe osast
teadlikkust ja võimekust terviklike rekonstrueerimiste projekte ellu viia.
Ärikinnisvara omanike jaoks on rekonstrueerimisel peamised
probleemid:
• Investeeringu pikk tasuvusaeg;
• Investeeringu teeb kinnisvara omanik, kasu saab üürnik;
• Rekonstrueerimise tulemusena saavutatav energiakulude
vähenemine ei pruugi olla üürnikule atraktiivne;
• Energiatõhususe nõuded muutuvad liiga kiiresti. Pidevalt
muutuvad nõuded ja muutused arvutusmetoodikas
(kaalumistegurite muutused) raskendavad pikema vaate
koostamist. Ei ole teada, millised on hoonete energiatõhususe
nõuded tulevikus;
• Terviklik rekonstrueerimine nõuab hoone ajutist sulgemist, mis
vähendab kinnisvara omaniku üüritulu;
• Ehitus- või rekonstrueerimistöid läbiviivat ehitusettevõtet ei
huvita hoone edasine kasutamine ja ekspluatatsioonikulud.
70
Ärikinnisvara omanike poolt väljapakutud lahendused:
• Planeeritavatest muudatustest hoonete energiatõhususe
nõuetes tuleb võimalikult pikalt ette teatada. Kinnisvara
omanikud sooviksid vähemalt 10-20 aastat ette teada, milliseid
muudatusi on hoonete energiatõhususe regulatsioonis oodata
ja millal uued nõuded rakenduvad;
• Energiamärgise klasside piirid peaksid olema stabiilsed.
Süsteem, kus energiamärgise klassi piir iga viie aasta tagant
muutub on liiga ebastabiilne, et selle alusel
investeerimisotsuseid teha. Vaja on stabiilsemat ja avalikkusele
kergemini mõistetavat hoonete energiatõhususe hindamise
süsteemi;
• Energiasäästu toetuste puhul tuleb toetusmeetmesse lisada
eesmärgiks seatud energiasäästu saavutamise tõendamise
nõue. Näiteks aasta pärast rekonstrueerimistööde lõpetamist
tuleb tõendada, et eesmärk on saavutatud;
• Teha parima praktika demonstreerimiseks ka ärikinnisvara
hoonete rekonstrueerimise pilootprojekte;
• Panna suuremat rõhku hoonete IT lahendustele: automaatika,
kaughaldus, vigade tuvastus, kasutusprofiilide seire;
tehnosüsteemide töö seire;
• Energiaauditid peaksid olema detailsemad ja auditites
väljapakutud rekonstrueerimistööd arvestama tööde
teostamise reaalse võimalikkuse ja kõrvalkuludega.
• Ärikinnisvara sektori energiatarbe monitooringu koostamine.
Näiteks koostada kinnisvaraomanikele lisapäring nende
omanduses oleva kinnisvara energiatarbe kohta. Selle alusel on
võimalik hoonefondist ülevaade saada.
71
11.4 Avalik konsultatsioon ja sidusrühmade kaasamine
strateegia koostamisse
Sidusrühmade kaasamiseks ja teavitamiseks korraldati Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi ruumides ja kutsel kaks töötuba.
Esimene töötuba, 10.12.2019, keskendus eluhoonete olukorrale ning
võimalikele meetmetele. Töötoas osales 44 inimest 23 erinevast
organisatsioonist, mis osutab suurele huvile korterelamute ja
väikeelamute rekonstrueerimise kohta.
Teine töötuba, 19.02.2020, käsitles mitte-eluhoonete turupõhist
rekonstrueerimist, turutõrkeid ning võimalikke meetmeid. Töötoas
osales 26 inimest 22 organisatsioonist.
Töötubadest saadi olulist tagasisidet ning ka ettepanekuid. Nendest
kõige olulisemad on:
• uue elamufondi arendamise vajaduse kajastamine strateegias
väljaspool Tallinna, Tartut ja Pärnut, et kompenseerida
kasutusest väljalangevat ja tõenäoliselt lammutatavat
elamufondi;
• C-klassi energiatõhususe nõude kehtestamine kõikidele
avaliku sektori kasutuses olevatele pindadele;
• hoonete rekonstrueerimisel lisaks energiasäästule ka muude
teguritega arvestamine (hoonete ligipääsetavus, hoonete
ohutus, linnade kahanemisega arvestamine).
Strateegia koostamisel peeti 5 juhtrühma koosolekut, 26.09.2019,
21.10.2019, 13.11.2019, 13.12.2019 ja 19.02.2020. Juhtrühm kaasas
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi,
Rahandusministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, KredEx-i, Riigi
Kinnisvara AS, Keskkonnainvesteeringute keskuse ja Tallinna
Tehnikaülikooli esindajad.
Strateegiat on tutvustatud laiemale auditooriumile Ehituse Treff 2019
üritusel 05.12.2019 (110 osalejat) ja Elamumajanduse ümarlaual
29.01.2020 (80 osalejat).
72
11.5 Metoodika eluhoonete mahtude prognoosimisel.
Järgmiste kümnendite jooksul mõjutab renoveerimise vajadust
demograafia ning ränne. Pole otstarbekas renoveerida hooneid
piirkondades, mis kahanevad ning kus hooned jäävad tulevikus
kasutusest välja. Vastavalt Statistikaameti rahvastiku prognoosidele on
Eesti rahvastik kahanev (Statistika tabelid RV086, RV088 2019).
Kasutusest väljalangevate hoonete renoveerimise mahu
prognoosimisel on kasutatud rahvastiku prognoosi põhistsenaariumit
(RV086), mis on Statistikaameti hinnangul kõige tõenäolisem.
Positiivsemaid ja negatiivsemaid stsenaariumeid ei ole hoonete
väljalangevuse arvutustes kasutatud, sest 1) need on
ebatõenäolisemad ja 2) Statistikaamet ei ole nende stsenaariumite
puhul rahvastiku prognoosi koostanud maakondade lõikes.
Hoonete kasutusest väljalangevuse kontekstis on rahvastiku arvu
dünaamikast palju olulisem ränne, mis järgib ülemaailmseid trende.
Peamiseks suunaks on linnastumise protsessi jätkumine ning
kiirenemine. See tähendab, et perifeeria tühjeneb ning suuremad
keskused kasvavad ülejäänud piirkondade arvelt. See omakorda tingib
suurema elamispindade vajaduse keskustes ning kiirendab elamute
tühjenemist muudes piirkondades. Linnastumine Eestis avaldub pigem
rahvastiku liikumisega suurematesse keskustesse, kus on hästi
tasustatud tööd. Eestis on nendeks keskusteks peamiselt Harjumaa
ning vähesel määral ka Tartumaa asulad. Muudes piirkondades
rahvastik väheneb. Rändega on Statistikaameti rahvastikuprognoosides
arvestatud. Seega, kui realiseerub mõni positiivsem demograafiline
stsenaarium, iive kasvab ning välisrände osakaal suureneb, on see siiski
marginaalse tähtsusega võrreldes linnastumise mõjuga.
Arvestades 1) uurimistöö mahtu, 2) olemasolevate andmete saadavust
ja 3) strateegia täpsuse vajadust valiti hoonete mahu prognoosimisel
piirkondlikuks asustus-süsteemi mudeliks Statistikaameti
toimepiirkondade jaotus (Statistikaamet 2014). Toimepiirkondade
jagunemine on loodud pendelrände andmete alusel, mis iseloomustab
rahvastiku paiknemise ning peamiselt töö ja õppimisega seotud
sihtkohtade vahelist seost. Eesti on jaotatud toimepiirkondadeks, millel
on üks keskus. Valdavalt langeb see kokku maakonna keskusega, kuid
mitmetes maakondades on rände tulemusel avaldunud ka
lisakeskused. Kõik toimepiirkondade keskuse tagamaad on jaotaud
kolme tsooni: linna lähivöönd, siirdeala ning ääreala. Toimepiirkonna
vööndid korreleeruvad hästi teiste piirkondlike arenguindikaatoritega
nagu näiteks korterelamute tehinguväärtustega, mistõttu on
toimepiirkondade mudeli kasutamine rekonstrueerimise strateegia
otstarbekas.
Lisaks toimepiirkonna keskustel on analüüsil eristatud ka vastavalt
2019 aasta Väikeasulate uuringule ka piirkondlikud keskused, ning
muud linnalised asulad.
73
Andmed, eeldused ja meetodid
1. Elamutega seonduvad andmed pärinevad Ehitisregistrist; SA
KredExi renoveerimise andmebaasist; Rahva ja eluruumide
loenduse 2000 ja 2011 avalikust andmekogust; Maa-ameti
tehinguväärtuste registrist; Väikeasulate uuringu (2019)
andmebaasist; Statistikaameti avalikest andmebaasidest.
2. Maakondade lõikes rahvastiku prognoosi, mis on
Statistikaameti poolt koostatud kuni aastani 2045, on
uurimistöö raames lineaarselt pikendatud 5 aasta võrra, et see
oleks kooskõlas rekonstrueerimise strateegia sihtajaga aastani
2050.
3. Elamute väljalangevuse prognoosimisel on eeldatud, et
piirkondade kahanemisel langevad elamud kasutusest välja
järgneva piirkondliku hierarhia alusel: esmalt tühjenevad
toimepiirkondades äärealad, seejärel siirdealad. Mõningates
piirkondades (nt Ida-Virumaa ja Valgamaa), kus väljaspool
keskuseid on elamuid vähe, kuid samas näitab rahvastiku
prognoos kahanemist, langevad elamud kasutusest välja ka
keskustes.
4. Korterelamute ja väikeelamute elanike vaheline suhe on
asulate kaupa leitud Statistikaameti avaliku statistika abil. Kuigi
rahva ja eluruumide loenduse baasil oleks võimalik leida iga
hoone elanike jaotus hoone tüübi alusel, ei olnud selline
lähenemine otstarbekas analüüsi mahtu arvestades ning
strateegia täpsuse vajadust hinnates.
5. Elamute väljalangevuse analüüsil on eeldatud, et suurem osa
rahvastiku kahanemise mõjust avaldub korterelamute
tühjenemises. Väikeelamud võivad jääda perifeerias ka
hooajalisse kasutusse. Hõredalt asutatud piirkonna
korterelamud nt endiste nõukogude perioodi majandite
korterid jäävad aga kasutuseta.
6. Elamute väljalangevus toimepiirkondades on leitud asulate
baasil, arvestades 1) väikeelamute ja korterelamute arvu, 2)
pinda elanike kohta.
7. Töös on eeldatud, et püsivast kasutusest väljalangevate
üksikelamute puhul võivad need jääda hooajalisse kasutusse
ning neid enamasti lammutama ei hakata. Tühjenevate
korterelamute puhul on lammutamine vähemalt linnalistes
keskustes vältimatu.
8. Elamute väljalangevus ei ole lineaarne protsess. On eeldatud,
väljalangevus on tõenäoliselt eksponentsiaalne ning tsükliline.
Elamute väljalangevuse tsüklid on tõenäoliselt seotud
majanduslike tsüklitega, mida antud töös prognoositud ei ole.
74
Riigikantselei
Meie 16.06.2020 nr 16-1/20-0285/4034-1
Hoonete rekonstrueerimise pikaajalise
strateegia heakskiitmine
Lugupeetud riigisekretär
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitab Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda
arvamiseks Vabariigi Valitsuse protokolli märgitava otsuse „Hoonete rekonstrueerimise pikaajalise
strateegia heakskiitmine“ eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Ivan Sergejev
639 7695
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
ISTUNGI PROTOKOLL
Stenbocki maja
2020
Päevakorrapunkt nr
„Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia“
1. Kiita heaks „Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia“.
2. Majandus- ja taristuministril esitada punktis 1 nimetatud strateegia Euroopa Komisjonile.
Majandus- ja taristuministril tagada strateegia vastavus Euroopa Liidu ja Nõukogu direktiivi
(EL) 2018/844 nõuetele ning anda Euroopa Komisjoni nõudmisel täiendavat teavet strateegia
rakendamise kohta.
3. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil asuda punktis 1 nimetatud strateegia edasiste
tegevuste elluviimisega.
Jüri Ratas
Peaminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär
Vabariigi Valitsuse protokolli märgitava otsuse „Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline
strateegia heakskiitmine“ eelnõu seletuskiri
1. SISSEJUHATUS
Eesti on võtnud kohustuse luua 2050. aastaks säästlik, konkurentsivõimeline, turvaline ja vähese
CO2-heitega energiasüsteem, mis on kooskõlas ka Euroopa Liidu kliimaeesmärkidega.
Hoonefondi arvele langeb ligikaudu 36 % kõikidest liidu CO2 heitkogustest ning 40%
energiatarbimisest (Eestis – u 50%), seega ehitussektori käekäik omab otsustavat kaalu Eesti
kliimaambitsioonide saavutamisel. Hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia (edaspidi
REKS või strateegia) peamine eesmärk on aastaks 2050 olemasoleva hoonefondi kulutõhus
rekonstrueerimine liginullenergiahooneteks (Eestis oluliselt rekonstrueeritavate hoonete puhul
tähendab see energiatõhususe klassi C saavutamist).
Nõuded strateegia koostamisele ja sisule on sätestatud Euroopa Liidu ja Nõukogu direktiivis (EL)
2018/844, millega muudetakse direktiivi 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta ja direktiivi
2012/27/EL energiatõhususe kohta (ELT L 156, 19.6.2018, lk 75–91). Selliselt, on strateegia
koostamine seotud Riigikogu menetluses oleva „Ehitusseadustiku, ehitusseadustiku ja
planeerimisseaduse rakendamise seaduse ning energiamajanduse korralduse seaduse muutmise
seaduse“ eelnõuga 173 SE.
REKS moodustab osa Riiklikust energia- ja kliimakavast. Strateegia esitatakse Euroopa
Komisjonile esmakordselt 2020. aastal, ning seejärel energia- ja kliimakava osana 2029. aasta 1.
jaanuariks ning seejärel iga kümne aasta järel.
REKS esitab pikaajalise visiooni ning kirjeldab eesmärgi saavutamiseks vajalikke tegevusi ja
mahte. REKS’i raames esitatud prognoosid ei ole seotud riigi rahaliste võimalustega ning see ei
kajasta kavandatud sihtotstarbeliste vahendite mahtu strateegias käsitletud ajavahemikul.
Kajastatud tegevuste elluviimise eelduseks on nende käsitlemine riigi strateegilise planeerimise ja
eelarve protsessides ning sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite optimaalne kasutamine. Katet
tegevustele tuleb otsida kõigist võimalikest saadaolevatest vahenditest - sh erinevad Eesti taseme,
EL ja muud rahvusvahelised fondid, kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega
kauplemistulu, muud riigitulud ja kindlasti erasektori vahendid turupõhiste teenuste vahendusel.
Strateegiaga pakutud meetmete rahaline vajadus täpsustatakse REKS-i ja REKK-i liitmisega
kaasneva regulaarse uuendamise käigus lähtuvalt muutuvatest turu suutlikkusest, vajadustest,
võimalikust innovatsioonist tulenevast säästust, jms.
Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia koostamist on koordineerinud Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi keskkonnasäästliku ehituse valdkonnajuht Ivan Sergejev (tel
639 7695, e-post
[email protected]).
2. SISUKOKKUVÕTE
Strateegia põhimõtted:
Energiatõhususe nõuete kulutõhus rakendamine – lisaks hoone energiakasutusele peab
arvestama ka ehitusmaterjalide ja -protsesside keskkonnamõju;
Regionaalne tasakaal – rekonstrueerimise tagamine nii linna- kui ka maa-asulates;
Elukeskkonna kvaliteet – hoonete sisekliima ja juurdepääsetavuse tagamine,
terviklahendustega avaliku ruumi tagamine, hoonete kasutusfunktsioonide tõstmine;
Tehnoloogia arendus – rekonstrueerimislahenduste ja -tehnoloogiate innovatsioon;
Kliimamuutuste leevendamine ja kohanemine – kliimamuutuste leevendamine,
hoonefondi süsinikumahukuse vähendamine, kliimaneutraalse hoonefondi saavutamine.
Hoonete ulatuslik rekonstrueerimine tähendab ~80% Eesti elanike kodude ja töökohtade
tingimuste parandamist, samuti ligipääsetavuse parandamist. Lisaks, strateegia elluviimisega
ehitatud keskkond muutub ohutumaks, esteetiliselt kvaliteetsemaks, tervist säästvamaks ja
taskukohasemaks. Kahanevate linnade puhul annab strateegia elluviimine võimaluse
struktureerida nende linnade linnaruum tõhusamaks ja tagada nende kestlikkuse.
Rekonstrueeritavate hoonete lõikes annab strateegia elluviimine võimaluse saavutada
energiasäästu ~6,9 TWh (~60%) ning vähendada CO2-heidet ~3,9 mln t (~90%).
Olemasoleva olukorra kaardistus
REKS-i raames tehtud olemasoleva hoonefondi analüüs tõi esile järgmised kitsaskohad:
Rekonstrueerimise „sügavus“ – hooneid rekonstrueeritakse energiasäästu kõrval paljudel
muudel põhjustel, ning selliste tööde käigus jäetakse tihti teostamata energiatõhususe
parandamiseks vajalikud rekonstrueerimistööd;
Finantsvõimekuse puudus – kinnisvara omanikel ei ole finantsvõimekust rekonstrueerida
hooneid energiamärgise klassi C tasemele. Eriti silmapaistev on see tendents väljaspool
tõmbekeskuseid asuvates madala kinnisvara väärtusega piirkondades;
Rekonstrueerimistööde teostamise puudulikkus – valdav osa kinnisvaraomanikke ei
lähtu rekonstrueerimisel samaaegselt kestlikkusest, tervislikkusest ja energiatõhususest.
Põhilistes hoonekategooriates on lähteolukord järgmine:
Üksikelamute tervikliku rekonstrueerimise maksumus on paljudele leibkondadele liiga
suur investeering (keskmiselt ~60 000 €), enamik omanikke rekonstrueerivad pigem
etappide kaupa; tervikliku rekonstrueerimise turg on veel välja kujunemata;
Korterelamute terviklikku rekonstrueerimist on Eestis edukalt teostatud juba üle 10 aasta.
Korteriühistute poolne rekonstrueerimise huvi on olemas, välja on kujunenud efektiivne
rahastamissüsteem ning tehnilised lahendused, mis võimaldavad saavutada nii üle 50%
energiasäästu kui tervisliku sisekliima. Tänu rekonstrueerimisele on eluhoonete
energiatarbimine viimase 15 aasta jooksul püsinud samal tasemel hoolimata uusehituse
lisandumisest. Senine peamine kitsaskoht on olnud toetusmeetmete ebastabiilne rahastus;
Avalikus sektoris on keskvalitsusel energiatõhususe direktiivi alusel kohustus aastas
rekonstrueerida 3% keskvalitsuse hoonete põrandapinnast. Eesti on eesmärki täitmas;
Ärikinnisvara sektoris teostatakse rekonstrueerimise puhul peamiselt väiksemaid ja
lühema tasuvusajaga töid. Erasektori mitteeluhoonete omanikke on vaja motiveerida
investeerima ka pikema tasuvusjaga rekonstrueerimisesse.
Mahud ja vahe-eesmärgid
Arvestades olemasolevate hoonete arvu, juba rekonstrueeritud hoonete osakaalu ja prognoositavat
hoonete kasutusest väljalangevust, tuleb aastaks 2050 renoveerida ~54 mln m2 olemasolevat
hoonefondi, sh:
~100 000 üksikelamut kogupindalaga 14 mln m2,
~14 000 korterelamut kogupindalaga 18 mln m2,
~27 000 mitteeluhoonet kogupindalaga 22 mln m2.
Antud eesmärkide saavutamine eeldab keskmiselt ~5 kordset (sh kortermajade puhul ~2 kordset,
ärihoonete puhul ~4 kordset ja väikeelamute puhul ~13 kordset) iga-aastast rekonstrueerimistööde
mahu kasvu võrreldes tänase tasemega.
Nõutav koguinvesteering ulatub ~21,6 mlrd euroni, ehk keskmiselt ~700 mln eurot aastas
järgmise 30 aasta jooksul. Strateegia elluviimiseks ja rekonstrueerimise hoogustamiseks vajalikud
avaliku sektori meetmed ulatuvad järgmise 10 aasta jooksul kokku 1,4 mlrd euroni. Järgnevate
perioodide toetuste rahaline vajadus täpsustatakse edaspidi kuna strateegia elluviimisel järk-järgult
muutub rahastamise loogika, turu suutlikkus, vajadused ja võimalik innovatsioonist tulenev sääst.
Strateegia koostamisel on arvestatud järgmiste vahe-eesmärkidega:
aastaks 2030 on rekonstrueeritud 22% rekonstrueerimata hoonete pindalast,
aastaks 2040 – 64%,
aastaks 2050 – 80-100% (praktikas võib eeldada, et eraomandis olevates hoonetest jääb
kuni 20% rekonstrueerimata, kuna hoone omanik ei soovi seda teha).
Tervikliku rekonstrueerimise suuremahuline käivitamine vajab aega, kuna sellele on iseloomulik
õppimisprotsess, kvalifitseeritud tööjõu vajadus, vastavate ettevõtete ja tootmise tekkimine.
Meetmed
REKS-s on kesksel kohal finantsmehhanismid ja -stiimulid turutõrgete kõrvaldamiseks ning
finantseerimisasutuste kaasamine võimaldamaks erasektori suuremahulisi investeeringuid hoonete
renoveerimisel energiatõhususe parandamiseks, sh:
nutikad finantsmeetmed (laenud, käendused ja toetused);
uute tehnoloogiate arendamine (tehases eeltootmise rakendamine, hoonete omanikele
suunatud veebipõhiste lihtsustatud energiakalkulaatorite arendus);
teadlikkuse tõstmine (juhendmaterjalid, kinnisvara omanike nõustamine);
kasutusest väljalangevate hoonete lammutamine;
tegevuste teadmispõhisuse ja efektiivsuse tagamiseks vajalik teadus- ja arendustegevus;
elamuinvesteeringute oluliseks suurendamiseks täiendavate teenuste loomine, mille
eesmärkideks on turupõhiselt hoogustada korterelamute rekonstrueerimist, suurendada
üürielamufondi ning seeläbi rakendada kontratsüklilist investeeringupoliitikat. Teenused
peaksid olema kasumlikud, võimaldades rahastajatena kaasata erapartnereid, vähendades
koormust riigieelarvele.
Edasised tegevused
Lähtuvalt sellest, et tegu on strateegiaga, mis kirjeldab pikaajalise visiooni ning selle
saavutamiseks vajalikke tegevusi ja mahte, on strateegias käsitlemata üksikasjalikud katteallikad
ning toetusmeetmed. Strateegia elluviimiseks oleks edaspidi otstarbekas analüüsida täpsemaid
meetmete majanduslikke mõjusid, kliimasoojenemise mõju hoonete energia kokkuhoiule,
teadaolevate innovatiivsete lahenduste laiapõhise rakendamise võimalusi, pilootprojektide
tulemuste järeldusi, konkreetsete rahvusvaheliste praktikate ülekandmise potentsiaali jms.
3. EELNÕU KOOSTAMINE
Strateegia oli esitatud Vabariigi Valitsuse Kliima- ja Energiakomisjoni 03.06.2020 istungile, kus
lepiti kokku, et strateegia saadetakse asjasse puutuvatele ministeeriumitele kooskõlastamiseks.
04.06.2020 esitati strateegia kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Haridus- ja
Teadusministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Siseministeeriumile ja
Välisministeeriumile, tagasiside esitamise tähtajaga 09.06.2020.
Siseministeerium ja Välisministeerium kooskõlastasid strateegia märkusteta. Strateegia kohta
esitasid märkusi Rahandusministeerium ja Keskkonnaministeerium. Kõik tähtajaks laekunud
märkused olid arvesse võetud.
Teised ministeeriumid kooskõlastasid strateegia vaikimisi, ettepanekuid ja märkusi ei esitatud.