dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
LepingAvalik

Leping 16-098

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 16. juuni 2020
Viit
24.7-3/S/20-207-1
Registreeritud
16. juuni 2020
Dokumendi liik
Leping
Funktsioon
24.7 Struktuuritoetuste kasutamine perioodil 2014-2020
Sari
24.7-3 Struktuuritoetustega seotud lepingud
Toimik
24.7-3/S/24-0026
Vastutaja
Marika Arro

Failid

  • 📎Hanketeenusleping.bdoc1560 KB
  • 📎RE Kokkulepe lepingu lõpptähtaja muutmiseks p8.2 alusel.msg72 KB

Sisu (failidest)

LEPING Tallinnas, DateSet Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 7003158, asukoht Harju 11, Tallinn 15072, mida esindab põhimääruse alusel kantsler Merike Saks (edaspidi nimetatud Käsundiandja) ja AS BCS Koolitus, registrikood 10723047, Aia tn 7, Tallinn, Harju maakond 10111, mida esindab juhatuse liige Ants Sild, isikukood 35806190255 (edaspidi nimetatud Käsundisaaja), keda edaspidi nimetatakse ka üheskoos Pooled ja eraldi Pool, sõlmivad käsunduslepingu (edaspidi Leping) alljärgnevate tingimuste kohaselt: 1. Teenuse objekt ja tähtaeg 1.1. Käsundisaaja kohustub lepinguga osutama Käsundiandjale teenust, mis seisneb „Täienduskoolitus IT-spetsialistide koolitamiseks“ koolitusmudeli väljatöötamises ning täienduskoolituse (edaspidi Koolitus või Teenus) läbiviimises ajavahemikul Lepingu sõlmimisest järgmise 48 (neljakümne kaheksa) kalendrikuu jooksul vastavalt Lepingus ja Lepingu lisades toodud tingimustele. Koolitus hõlmab endas koolitusmudeli väljatöötamist, koolituse piloot- ja põhiosa läbiviimist ning raporti, vaheraportite ja lõppraporti koostamist vastavalt tehnilises kirjelduses (Lisa 1) sätestatud tingimustele. 1.2. Käsundisaaja osutab punktis 1.1 nimetatud Teenust ja annab osutatud Teenuse Käsundiandjale vastavalt punktides 1.2.1.–1.2.3. toodud etappide tähtaegadele üle, esitades vastaval perioodil osutatud Teenuse üleandmise-vastuvõtmise akti (Lisa 4). 1.2.1. esimese etapi (koolitusmudeli väljatöötamine – hankedokumentide (edaspidi HD) punkt 3.1.1.) üleandmise-vastuvõtmise akti esitamise tähtpäev on hiljemalt kaheteistkümnenda (12) kalendrikuu viimasel tööpäeval alates Lepingu sõlmimisest; 1.2.2. teise etapi (Koolituse pilootosa ja raport – HD punktid 3.1.2. ja 6.14.) üleandmise- vastuvõtmise akti esitamise tähtpäev on hiljemalt seitsmeteistkümnenda (17) kalendrikuu viimasel tööpäeval alates Lepingu sõlmimisest; 1.2.3. kolmanda etapi (Koolituse põhiosa, vaheraportid ning lõppraport – HD punktid 3.1.3. ja 6.14.) üleandmise-vastuvõtmise aktid teenuse osutamise kohta esitab Käsundisaaja iga aasta kohta hiljemalt 31. detsembriks. Aktil tuleb kajastada vastaval perioodil koolitatute arv ja teostatud ülesanded. 2. Üldsätted 2.1. Lepingu eesmärgiks on reguleerida Poolte suhteid, õigusi, kohustusi ning vastutust Teenuse osutamisel. 2.2. Pooled juhinduvad Lepingu täitmisel ja omavaheliste suhete reguleerimisel Lepingust ja selle lisadest, kuid Lepinguga reguleerimata küsimustes ka Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eeskirjadest, standarditest ning hea usu põhimõttest. 2 2.3. Leping sõlmitakse Käsundiandja läbiviidud riigihanke – „Täienduskoolitus IT- spetsialistide koolitamiseks“ (riigihanke viitenr 174358) – tulemusena ning vastavalt hankedokumentidele ning Käsundisaaja edukaks tunnistatud pakkumusele. 2.4. Teenuse osutamist rahastatakse Euroopa Liidu Sotsiaalfondist majandus- ja taristuministri 07.01.2015 käskkirja nr 15-0004 „Toetuse andmise tingimused digitaalse kirjaoskuse arendamise toetamiseks“ alusel. 2.5. Poolte esindajad kinnitavad, et neil on kõik õigused ja piisavad volitused sõlmida Leping esindatava nimel kooskõlas õigusaktidega ja nad ei tea ühtegi takistust Lepinguga võetud ja selles sätestatud kohustuste täitmiseks. 2.6. Mõisted Käsundiandja ja Käsundisaaja hõlmavad kõiki vastavalt Käsundiandjaga või Käsundisaajaga Teenussuhetes olevaid isikuid, aga samuti kõiki teisi isikuid, keda Käsundiandja või Käsundisaaja on teise Poole nõusolekul kaasanud Lepingu täitmisse. 2.7. Käsundisaaja esindaja kinnitab, et tal on tehniline kompetentsus ja võimalused täita Leping professionaalselt ja nõuetekohaselt. 2.8. Lepingu dokumendid koosnevad käesolevast Lepingust, Lepingu lisadest ning Lepingu võimalikest muudatustest, milles lepitakse kokku pärast Lepingu allkirjastamist. 2.9. Lepingu täitmise ajal vajalikud ajakava muudatused Lepingu punktis 1.1 nimetatud tähtaja piires võivad Pooled otsustada koosolekul sellekohase otsuse protokolli kandmisega. 2.10. Lepingu allakirjutamisel on Lepingule lisatud: 2.10.1. Lisa 1 – Hankedokumendid; 2.10.2. Lisa 2 – Pakkumus; 2.10.3. Lisa 3 – Teenuse osutamise ajakava; 2.10.4. Lisa 4 – Teenuse üleandmise-vastuvõtmise akti vorm. 3. Käsundiandja õigused ja kohustused 3.1. Käsundiandjal on õigus: 3.1.1. nõuda Käsundisaajalt vastavalt Lepingu tingimustele nõuetekohast, kvaliteetset ja tähtaegset Teenuse osutamist ja üleandmist; 3.1.2. kontrollida Lepingu kehtivuse ajal teenuse osutamise kooskõla lepingu ja üldiselt esitatavate kvaliteedi- ja muude nõuetega ning nõuda Käsundisaajalt Teenuse osutamise kohta informatsiooni; 3.1.3. pöörduda vajadusel kolmandate isikute poole sõltumatu eksperthinnangu saamiseks Teenuse kvaliteedi kohta; 3.1.4. kasutada õiguskaitsevahendeid (sh öelda Leping üles), samuti nõuda Lepingus sätestatud juhtudel leppetrahvi, kui Käsundisaaja ei pea kinni Lepingus, selle lisades või muudes Lepingu juurde kuuluvates dokumentides sätestatud tähtaegadest, nõuetest, maksumusest, samuti kui Käsundisaaja ei täida või täidab mittevastavalt muid endale Lepinguga võetud kohustusi. 3.2. Käsundiandja kohustub: 3.2.1. looma Käsundisaajale Teenuse osutamiseks vajalikud tingimused, esitama Teenuse osutamiseks vajalikud andmed ja informatsiooni või korraldama neile juurdepääsu; 3 3.2.2. Käsundisaaja poolt osutatud Teenuse vastu võtma, kui Teenus on osutatud nõuetekohaselt ja vastab Lisas 1 esitatud kirjeldusele; 3.2.3. juhtima koheselt tähelepanu teenuse osutamisel Käsundisaaja tegevuses ilmnevatele puudustele ja tagama kõikide temast sõltuvate teenuse osutamise käigus kerkivate probleemide lahendamise 30 (kolmekümne) tööpäeva jooksul probleemi kohta teate saamisest arvates. Kui probleemi ei ole põhjendatult või Käsundiandjast olenemata asjaoludel võimalik lahendada eespool märgitud tähtaja jooksul, teatab Käsundiandja sellest kohe Käsundisaajale 3.2.4. maksma Käsundisaajale Teenuse osutamise eest tasu punktis 6 sätestatud tingimustel. 4. Käsundisaaja õigused ja kohustused 4.1. Käsundisaajal on õigus: 4.1.1. nõuda Käsundiandjalt Teenuse osutamiseks vajalike tingimuste loomist ning andmete ja informatsiooni esitamist või neile juurdepääsu võimaldamist; 4.1.2. kasutada Teenuse osutamisel oma teenusmeetodeid ja -vahendeid; 4.1.3. nõuda Käsundiandjast sõltuvate mitteõiguspäraste takistuste kõrvaldamist Teenuse osutamisel; 4.1.4. saada nõuetekohaselt osutatud ja Käsundiandja poolt vastuvõetud Teenuse osutamise eest punktis 6 ettenähtud tasu. 4.2. Käsundisaaja on kohustatud: 4.2.1. osutama Teenust professionaalselt ja nõuetekohaselt vastavalt Lepingu tingimustele ning Käsundiandja esitatud lähteandmetele ja tehnilisele kirjeldusele ning andma Teenuse Käsundiandjale või tema näidatud isikule üle Lepingus sätestatud tähtajaks ja korras; 4.2.2. esitama Käsundiandjale vastavalt HD punktile 6.14 raporti, vaheraportid ning lõppraporti; 4.2.3. järgima Teenuse osutamisel Lepingus ja õigusaktides sätestatud nõudeid ning tagama Lepingust tulenevate kohustuste täitmise kooskõla heade kommetega; 4.2.4. osutama Teenust lähtudes Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. a määrusest nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord“ ning EL struktuuritoetusele viitamise juhendist, mis on kättesaadav aadressil http://www.struktuurifondid.ee/nouded-avalikustamisele/. Teenuse osutamise käigus tähistamisega seonduva sümboolika paigutus ja formaat kooskõlastatakse eelnevalt Käsundiandjaga; 4.2.5. koguma Koolitusel osalejate kohta (nii piloot- kui põhiosas) andmeid vastavalt EL määrusele1 ning Käsundiandja juhistele; 4.2.6. osutama Teenust isiklikult või kaasama Teenuse osutamisse kolmandaid isikuid Käsundiandja nõusolekul; 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1303/2013 artikkel 125 lõige 2 punkt e 4 4.2.7. lubama Käsundiandjal kontrollida Teenuse osutamise käiku ja esitama Käsundiandja nõudmisel Teenuse osutamise kohta informatsiooni; 4.2.8. teatama Käsundiandjale viivitamatult võimalikest viivitustest Teenuse osutamisel, samuti teavitama muudest asjaoludest, mis võivad mõjutada või takistada Lepingus sätestatud kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist; 4.2.9. teenuse Lepingu tingimustele mittevastavuse korral kõrvaldama Käsundiandja nõudmisel puudused Teenuses; 4.2.10. säilitama kolmandate isikute ees täieliku konfidentsiaalsuse Teenuse osutamise käigus teatavaks saanud andmete ja informatsiooni osas. 5. Teenuse üleandmine ja vastuvõtmine 5.1. Punktides 1.2.1–1.2.3. sätestatud tähtaegadeks esitab Käsundisaaja Käsundiandjale elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akti (edaspidi Akt) Lepingu Lisa 4 vormil. 5.2. Käsundiandja vaatab Akti üle 15 tööpäeva jooksul arvates Akti esitamisest Käsundiandjale ja tagastab digitaalselt allkirjastatud Akti Käsundisaajale. 5.3. Lepingu tingimustele mittevastavuse korral toob Käsundiandja välja konkreetsed puudused Teenuse osutamises ja määrab mõistliku tähtaja Teenuse osutamises esinenud puuduste parandamiseks ja kõrvaldamiseks. 6. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord 6.1. Pooled lepivad kokku, et Käsundiandja kohustub tasuma Käsundisaajale Lepingus sätestatud Teenuse osutamise eest tasu kokku summas kuni 1 182 935 eurot ja 40 senti /üks miljon ükssada kaheksakümmend kaks tuhat üheksasada kolmkümmend viis eurot ja nelikümmend senti/, millele lisandub käibemaks summas 236 587 eurot ja 08 senti /kakssada kolmkümmend kuus tuhat viissada kaheksakümmend seitse eurot ja kaheksa senti/. Nimetatud tasu on Käsundiandja jaoks lõplik ja sisaldab ka tasu punktis 9 nimetatud õiguste eest. 6.2. Lepingu punktis 6.1. nimetatud kogusumma kuulub maksmisele järgmiselt: 6.2.1. 92 495 eurot /üheksakümmend kaks tuhat nelisada üheksakümmend viis eurot/, millele lisandub käibemaks 18 499 eurot /kaheksateist tuhat nelisada üheksakümmend üheksa eurot/ kuulub väljamaksmisele pärast HD punktis 3.1.1. ja selle alapunktides kirjeldatud koolitusmudeli väljatöötamist (I etapp) ja nimetatud Teenuse üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist Käsundiandjale esitatud arve alusel 30 (kolmekümne) kalendripäeva jooksul arvates arve kättesaamisest; 6.2.2. Teenuse osutamise teise (Koolituse pilootosa läbiviimine ja raport) ning kolmanda etapi (iga-aastane Koolituse põhiosa läbiviimine ja vaheraportid ning lõppraport) eest väljamaksmisele kuuluv tasu arvutatakse punktis 5.1 nimetatud aktis toodud koolituse vastavas etapi läbinute arvu ning Pakkumuse (Lisa 2) vastavas etapis toodud ühe isiku koolituskulu alusel. 6.2.2.1. Väljamaksmisele kuuluv summa arvutatakse teise etapi puhul järgmiselt: teises etapis koolituse läbinute arv korda teises etapis toodud ühe isiku koolituskulu; 5 6.2.2.2. Väljamaksmisele kuuluv summa arvutatakse kolmanda etapi puhul järgmiselt: kolmandas etapis koolituse läbinute arv korda kolmandas etapis toodud ühe isiku koolituskulu. 6.3. Käsundiandja tasub punktis 6.2.2. nimetatud Teenuste osutamise eest pärast Teenuste vastuvõtmist hiljemalt 30 päeva jooksul alates Käsundisaaja esitatud arvete kättesaamisest. 6.4. Käsundisaaja esitab arve masintöödeldaval kujul vastavalt kehtivale e-arve standardile (http://www.pangaliit.ee/et/arveldused/e-arve). Arvele märgitakse Käsundiandja dokumendiregistris registreeritud Lepingu number ja Lepingus nimetatud Käsundiandja kontaktisik. 7. Vastutus 7.1. Lepingut rikkunud Pool on kohustatud tekkinud kahjud teisele Poolele hüvitama. 7.2. Käsundisaaja vastutab Lepingu rikkumise eest, kui Teenus ei vasta Lepingus kokkulepitud nõuetele. 7.3. Juhul kui Käsundisaaja ei osuta Käsundiandjast mitteolenevatel põhjustel tähtajaks tellitud Teenust, on Käsundiandjal õigus nõuda Käsundisaajalt leppetrahvi 0,05% üleandmata või teostamata Teenuse maksumusest päevas iga viivitatud päeva eest. 7.4. Juhul kui Käsundisaaja rikub muid Lepingust tulenevaid kohustusi, on Käsundiandjal õigus esitada nõue rikkumise kõrvaldamiseks, andes Käsundisaajale rikkumise kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja. Kui Käsundisaaja ei täida nõuet selleks antud tähtaja jooksul, on Käsundiandjal õigus nõuda Käsundisaajalt leppetrahvi summas kuni 5% Lepingu kogumaksumusest. 7.5. Leppetrahvi nõudmine ei välista Käsundiandja õigust kasutada Käsundisaaja suhtes teisi seadusega ettenähtud õiguskaitsevahendeid. Lisaks leppetrahvi tasumisele on Käsundiandjal õigus nõuda Käsundisaajalt Lepingu täitmist ja/või kahjude hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud. 7.6. Käsundiandjal on õigus leppetrahvi summa tasaarvestada Käsundisaajale maksmisele kuuluva tasuga. 7.7. Juhul kui Teenuse mittevastavuse korral ei kõrvalda Käsundisaaja puudusi Teenuse osutamises Käsundiandja poolt punkti 5.3 kohaselt nimetatud tähtajaks, on Käsundiandjal õigus nõuda punktis 7.4 nimetatud leppetrahvi ning lisaks leppetrahvi nõudele Lepingust taganeda või Leping üles öelda ja nõuda tekitatud kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud. 7.8. Käsundiandja kohustub nõuetekohaselt osutatud ja tema vastuvõetud Teenuse eest arve mitteõigeaegse tasumise korral maksma Käsundisaajale viivist 0,05% õigeaegselt tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. 7.9. Lepingus sätestatud viiviste ja leppetrahvide tasumine ei vabasta Pooli muude õigusaktidest ja Lepingust tulenevate kohustuste täitmisest. 8. Vääramatu jõud (Force Majeure) 8.1. Pooled vastutavad kohustuste rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui rikkumine on vabandatav. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui selle on põhjustanud prognoosimatud või Poole tegevusest olenematud asjaolud (vääramatu jõud). Vääramatu jõud on asjaolu, mida Pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest 6 lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta Lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks, seda väldiks, takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. 8.2. Vääramatu jõu esinemise korral muutuvad Lepingus nimetatud tähtajad perioodi võrra, mille jooksul vääramatu jõu tegurid takistavad Lepingu täitmist. 8.3. Pool, kes rikub kohustust vääramatu jõu asjaolude tõttu, peab vääramatu jõu asjaoludest ja nende mõjust teisele Poolele teatama viivitamata pärast seda, kui Pool sai teada või pidi teada saama vääramatu jõu asjaoludest. Poolel on kohustus võtta tarvitusele kõik võimalikud abinõud vääramatu jõu asjaolude ning nende tagajärjel tekitatava kahju vältimiseks või mõju vähendamiseks. Pool on kohustatud jätkama oma Lepinguliste kohustuste täitmist niipea, kui vääramatu jõu asjaolud on kõrvaldatud. 9. Intellektuaalne omand 9.1. Käsundisaaja annab Käsundiandjale üle Koolituse pilootosa läbiviimise käigus loodud teoste (edaspidi õppematerjal) osas all-litsentsi andmise õigusega lihtlitsentsi kõikide varaliste ja isiklike õiguste kasutamiseks kogu autoriõiguste kehtivuse ajaks territoriaalsete piiranguteta autoriõiguse seaduse tähenduses alljärgnevatel tingimustel: 9.1.1. õppematerjali kasutada mis tahes eesmärgil ja mis tahes viisil; 9.1.2. õppematerjali reprodutseerida (sh tasuta jagada, avalikult kättesaadavaks teha või müüa); 9.1.3. ise või kolmandaid isikuid kaasates õppematerjali muuta ja luua õppematerjalil põhinevaid tuletatud teoseid; 9.1.4. õppematerjali üldsusele edastada, sealhulgas neid (üldsusele) kättesaadavaks teha (sh internetis) või eksponeerida, samuti avalikult esitada; 9.1.5. õppematerjali laenutada ja rentida; 9.1.6. anda all-litsentse õppematerjali suhtes kehtivate õiguste kohta. 9.2. Lepingu hinnas sisaldub tasu eelmainitud lihtlitsentsi (varaliste ja isiklike autoriõiguste) eest. 9.3. Käsundisaaja kohustub tagama, et tal on õppematerjalides kasutatud teiste autoriõigustega kaitstud teoste suhtes käesoleva lepingu sõlmimiseks vajalikud õigused. 9.4. Kõik Käsundisaaja poolt Lepingu täitmise käigus koostatud dokumendid (graafikud, joonised, plaanid vms) ning loodud või saadud andmed (statistika, arvestused vms) kuuluvad Käsundiandjale. Käsundiandja võib eelmainitud dokumente ja andmeid kasutada ilma Käsundisaaja täiendava nõusolekuta mistahes eesmärkidel. 9.5. Lepingu täitmiseks üle antud materjalid kuuluvad nende algsele omanikule, kui ei ole kokkulepitud teisiti. 9.6. Käsundisaaja ei tohi Lepingu täitmise käigus üle antud õppematerjalide pealt teenida tulu. 10. Teabe vahetamine 10.1. Pooled kohustuvad teist Poolt teavitama kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada või takistada Lepingus sätestatud kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist. 10.2. Teade loetakse teisele Poolele kättetoimetatuks, kui: 7 10.2.1. teade on edastatud teisele Poolele elektronposti teel digitaalselt allkirjastatuna (teate edastamise päeval); 10.2.2. teade on edastatud e-kirjaga ja selle kättesaamise kohta on esitatud kinnituskiri; 10.2.3. teade on üle antud allkirja vastu (teate allkirjastamise kuupäeval); 10.2.4. teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga teise Poole poolt näidatud aadressil (kui postitamisest on möödunud 3 päeva). 10.3. Punktis 10.2 nimetatud viisil peavad olema edastatud eelkõige Poolte poolt Lepingu lõpetamise avaldused, samuti Poole nõue teisele Poolele, mis esitatakse tulenevalt Lepingu rikkumisest. Informatiivset teadet võib anda ka telefoni ja e-kirja teel. 10.4. Kõigist muudatustest Lepingus nimetatud andmetes teatatakse teisele Poolele 2 tööpäeva jooksul muudatuste tegemisest arvates. 11. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõpetamine 11.1. Leping jõustub pärast Lepingu ja selle Lisade allakirjutamist mõlema Poole poolt ja kehtib kuni Poolte võetud kohustuste nõuetekohase täitmiseni või ennetähtaegse lõpetamiseni. 11.2. Pooltel on õigus Lepingu muutmises kokku leppida üksnes juhul, kui muutmise tingivad objektiivsed asjaolud, mida ei olnud Käsundiandjal võimalik Lepingu sõlmimise ajal ette näha ja Lepingu muutmata jätmise korral satuks täielikult või olulises osas ohtu Lepinguga taotletud eesmärgi saavutamine või kui muutmisega taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada uue hankelepingu sõlmimisega. 11.3. Pooled on kokku leppinud, et Lepingu muudatused vormistatakse kirjalikult ja need jõustuvad allkirjastamisest Poolte poolt või muul Poolte kokkulepitud tähtajal. 11.4. Mõlemal poolel on õigus lõpetada leping ennetähtaegselt objektiivsetel põhjustel, teatades sellest teisele poolele kirjalikult ette 1 (üks) kuu. 11.5. Käsundiandjal on õigus Lepingust ühepoolselt taganeda HD punktis 3.1.4. sätestatud tingimustel ning sellisel juhul on Käsundisaajal õigus nõuda tasu vaid Lepingu ülesütlemise hetkeks faktiliselt osutatud teenuse eest. 11.6. Etteteatamiseta võib Lepingu lõpetada võlaõigusseaduse § 116 lõike 2 punktis 2 ja §- s 631 nimetatud asjaoludel. 12. Vaidluste lahendamine 12.1. Kõik Lepingu täitmisest, muutmisest, lõpetamisest või vastutuse kohaldamisest tulenevad vaidlusküsimused lahendatakse läbirääkimiste teel. 12.2. Kui läbirääkimistega kokkulepet ei saavutata, lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi õigusaktidega sätestatud korras Käsundiandja asukohajärgses kohtus. Lepingu sisu puhul kohaldatakse Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte. 12.3. Lepingu tõlgendamisel lähtutakse Poolte ühisest tegelikust tahtest, isegi kui see erineb sõnade tavapärasest tähendusest. Kui Poolte ühist tegelikku tahet ei õnnestu kindlaks teha, tuleb Lepingut tõlgendada nii, nagu teise Poolega samasugune mõistlik isik pidi Lepingut samade asjaolude esinemise korral mõistma. 12.4. Lepingu tingimust tuleb tõlgendada koos Lepingu teiste tingimustega, andes igaühele neist tähenduse, mis lähtub Lepingu kui terviku tähendusest. 8 13. Muud sätted 13.1. Kumbki Pool ei tohi käesolevast Lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi kolmandale isikule üle anda ilma teise Poole nõusolekuta. 13.2. Lepinguga seonduva konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid teise Poole eelneval kirjalikul nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele Poole audiitoritele, advokaatidele ja pankadele ning juhtudel, kui Pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama. 13.3. Käsundisaaja on teadlik, et Leping on avalik, välja arvatud osades, mis on märgitud avaliku teabe seadusest tulenevatel alustel asutusesiseseks kasutamiseks. 13.4. Leping on allkirjastatud digitaalselt. 14. Poolte volitatud esindajad 14.1. Käsundiandja volitatud esindaja Lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja Teenuse vastuvõtmisel on Merilen Sõrmus, e-mail: [email protected], tel: +372 639 7635; 14.2. Käsundisaaja volitatud esindaja Lepingu tingimuste täitmisel ja täitmise kontrollimisel on Signe Teder, telefon +372 6806880 , e-post [email protected]. 14.3. Käsundiandja volitatud esindajal on õigus esindada Käsundiandjat kõikides Lepinguga seotud küsimustes, välja arvatud Lepingu muutmine, tähtajalise Lepingu ühepoolne lõpetamine ning leppetrahvi, viivise ja/või kahjude hüvitamise nõude esitamine. 14.4. Juhul kui Käsundiandja või Käsundisaaja asendab oma esindaja teisega, teatab ta sellest teisele Poolele vastavalt punktis 10 sätestatule. /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ Käsundiandja: Käsundisaaja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium AS BCS Koolitus Merike Saks Ants Sild kantsler juhatuse liige 9 Lisa 4 „Teenuse üleandmise-vastuvõtmise akt“ (vorm) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja …. vahel sõlmitud Lepingu nr …. juurde Teenuse üleandmise-vastuvõtmise akt Käesolev Teenuse üleandmise-vastuvõtmise akt ( edaspidi akt) on koostatud………… (edaspidi: Käsundisaaja) juhatuse liikme ……… poolt ja esitatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Riigi infosüsteemide osakonna projektijuhile Merilen Sõrmus`ele (edaspidi: Käsundiandja), tõendamaks, et Käsundisaaja andis üle Poolte vahel ……2016.a. sõlmitud Lepingu nr …. alusel Euroopa Liidu struktuurifondide programmi „Digitaalse kirjaoskuse suurendamine“ raames osutatud Teenuse alljärgnevalt: 1. ……………………………………………( üleantava(te) Teenus(t)e nimetus, detailne kirjeldus, ajavahemik, maht, täidetud tingimused, vajadusel viited Lepingu punktidele vms) 2. Käsundiandja on Teenuse osutamise tulemustega tutvunud ning kiidab Teenuse osutamise tulemused heaks, millega ühtlasi loetakse Käsundisaaja poolt üle antud Teenus vastuvõetuks. Käesolev akt on aluseks Käsundisaaja poolt Käsundiandjale kooskõlas Lepingu punktiga … arve esitamiseks summas …….. (summa sõnades) eurot. Käesolev Akt omab digitaalselt allkirjastatuna juriidilist jõudu ning edastatakse elektrooniliselt mõlemale Poolele. Käsundisaaja Käsundiandja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Hankedokumen did Hankija Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium registrikood: 70003158 Hanke nimetus Täienduskoolitus IT- spetsialistide koolitamiseks Pakkumuse esitamise tähtpäev ja aadress: 18 .0 7 .2016 kell 1 1 :00 e-riigihangete keskkonnas Hankemenetluse liik: Lihtsustatud korras tellitavad teenused (RHS § 19) Hankelepingu liik: Teenuste hankeleping CPV kood ja nimetus: 80400000-8 Täiskasvanukoolitus ja m u u d ud koolitusteenused SISUKORD TOC \o "1-3" \h \z \u 1. Hankija andmed PAGEREF _Toc450229588 \h 3 1.1. Hankija PAGEREF _Toc450229589 \h 3 1.2. Hankija vastutav isik PAGEREF _Toc450229590 \h 3 2. Hanke eesmärk ja taust PAGEREF _Toc450229591 \h 3 3. Hanke eeldatav tulemus PAGEREF _Toc450229592 \h 4 7. Selgitused ja teated PAGEREF _Toc450229593 \h 8 8. Nõuded Pakkumusele PAGEREF _Toc450229594 \h 9 9. Pakkumuse vastavuse kontroll ja vastavaks tunnistamine PAGEREF _Toc450229595 \h 10 10. Kõikide Pakkumuste tagasilükkamine ja hanke kehtetuks tunnistamine PAGEREF _Toc450229596 \h 11 11. Pakkumuse maksumus PAGEREF _Toc450229597 \h 11 12. Pakkumuste hindamine PAGEREF _Toc450229598 \h 11 13. Intellektuaalne omand PAGEREF _Toc450229599 \h 13 14. Pakkumuse esitamine PAGEREF _Toc450229600 \h 14 15. Läbirääkimised PAGEREF _Toc450229601 \h 14 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM ) kutsub Teid osalema hanke s „Täienduskoolitus IT spetsialistide koolitamiseks“ ja esitama käesolevate hankedokumentide (edaspidi ka HD ) alusel pakkumuse hankelepingu sõlmimiseks . Tegemist on lihtsustatud korras tellitavate teenustega riigihangete seaduse § 19 alusel. Hankija andmed Hankija Hankijaks on MKM, aadress Harju 11, Tallinn 15072, registrikood 70003158 (edaspidi hankija ja MKM ), üldtelefon 6256342 , e-post: [email protected]. Hankija vastutav isik Nimi Merilen Sõrmus Ametikoht SF projektijuht MKMi struktuuriüksus Riigi infosüsteemide osakond e-posti aadress merilen.sormus @mkm.ee Telefon +372 639 7635 Hanke eesmärk ja taust I nfo- ja kommunikatsioonitehnoloogia ( edaspidi I KT ) sektor ja IKT töötajad teistes majandussektorites suudavad märgatavalt suurendada Eesti konkurentsivõimet ning toodetavat lisandväärtust, kuid selle saavutamiseks on vaja oluliselt tõsta I K T - spetsialistide arvu ja kompetentse . „ Eesti i nfoühiskonna arengukava 2014- 2020“ (edaspidi IÜAK 2014-2020 ) seab eesmärgiks kasvatada Eesti IKT-sektoris töötavate inimeste arvu aastaks 2020 võrreldes aastaga 2013 50% võrra. Selle sihi saavutamiseks tuleb oluliselt suurendada IT - spetsialistide väljaõpet ning mitmekesistada õppimisvõimalusi, sh luua võimalused töötavate inimeste ümberõppeks. Eesti majanduse konkurentsivõime tõstmine ja suurema lisandväärtusega töökohtade loomine ning seeläbi inimeste sissetuleku suurenemine ja elukvaliteedi parandamine on IÜAK 2014-2020 üheks olulisemaks prioriteediks. Eesti majanduse arengu tagamiseks on vajalik toetada spetsialistide ümberõpet selleks, et siseneda kõrgema palgatasemega sektoritesse, kus on selge tööjõu puudus. Eesti IT-ettevõtted ja turg on väikesed. Üksikute ettevõtete pingutused (nt. suveülikoolid uute inimeste värbamiseks ja tööjõu leidmiseks) ei suuda tuua muutust sektorisse tervikuna. Selle tekitamiseks on vaja riigi ja erasektori koordineeritud tegevus i ja süsteem set lähenemist , mille raames on võimalik välja töötada ja piloteerida paindlikumaid koolitusvorme. Kuna vastavate koolitusprogrammide väljatöötamine on kallis ning ajamahukas, puudub ülikoolidel ja koolitusfirmadel motivatsioon iseseisvalt neid koolitusprogramme arendada . Tööjõuprobleemil IKT valdkonnas on kaks külge: IKT-spetsialistide puudus ja erialaste IKT-oskuste vähene levik teistes valdkondades. Su urim on nõudlus erinevate tarkvaraarendusspetsialistide järgi, kelle vähesus tööturul on viinud palgataseme väga kõrgele . See on omakorda saanud takistuseks teistele sektoritele nii I K T-spetsialistide värbamisel kui ka tehnoloogia rakendamisel. Erialaste I K T-oskuste omandamise puudujääk saab alguse tasemeõppes ning väljendub madalas teadlikkuses ja oskustes enda tegevusvaldkonnas IT-d rakendada, näiteks protsesside automatiseerimiseks ning tootearenduseks. Seega on tegemist nii kvantitatiivse kui ka kvalitatiivse probleemiga. Nii kutse- kui ka kõrghariduse juures on IKT erialade puhul pro bleemiks kõrge katkestanute hulk, mis ei lase täita tööturu ootust piisavale hulgale spetsialistidele. Tulenevalt eelnevast on vajadus välja töötada ja piloteerida täiendavaid mudeleid töötavate inimeste ümberõppeks ning seeläbi nende olukorra parandamiseks tööturul. Konkurentsieelist, mida IKT-sektorisse tööle asumisel saadakse, on hea väljendada lisandväärtusega hõivatu kohta. Statistikaameti andmetel tootis 2014.a astal iga IKT sektori hõivatu puhast lisandväärtust 31 540 eurot. IKT sektori keskmine lisandväärtus oli 2014. aastal 42% kõrgem kui ettevõtetes keskmisel t . Hanke eeldatav tulemus MKM viib Euroopa Liidu struktuurfondide perioodil 2014-2020 ellu meetme tegevust „Digitaalse kirjaoskuse suurendamine“. Meetme üheks eesmärgiks on koolituste korraldamine kõrgemate IKT-oskuste arendamiseks ja rakendamiseks tööturul olevatele inimestele. Tegevuse raames viiakse ell u IKT-alaseid täiendus- ja tasemeõppe pilootprojekt e, mis muu hulgas on suunatud IK T-spetsialistide arvu suurendamiseks. Käesoleva hanke tulemusel : luuakse praktilisel õppel põhinev täienduskoolituse mudel, mis vastab oma sisult tarkvaraarendusega tegelevate IKT ettevõtete ja organisatsioonide (edaspidi e ttevõtete ) vajadustele; on piloteeritud täienduskoolitus mudelit IT- spetsialistide koolitamiseks, mis võimaldab väljatöötatud mudelit laiendada teiste IKT-sektori jaoks vajalike spe tsialistide täienduskoolituseks; on t äienduskoo lituse edukalt läbinud 500 isikut, kes on omandanud tarkvaraarenduse kutseala tarkvaraarendaja 4. tasemele tuginevad ning nimetatud kutsestandardist juhinduvad kompetentsid ; on tööturule lisandunud täiendav hulk IT-spetsialiste, kes on asunud tööle IKT-sektoris või teistes tarkvaraarenduse spetsialiste vajavates ettevõtetes või organisatsioonides; Selleks: korraldab MKM hanke „ Täienduskoolitus IT - spetsialistide koolitamiseks „ meetme tegevuse „Digitaalse kirjaoskuse suurendamine“ toetuse andmise tingimuste raames; 3.1. Hankega „Täienduskoolitus IT-spetsialistide koolitamiseks“ tellitakse: K oolitusmudel (so. metoodika , õppekava ja praktikakorraldus ) ; K oolitusmudeli väljatöötamine sisaldab järgmiste osade väljatöötamist: K oolitus t e läbiviimise ajakava ; K oolitatavate valikukriteeriumi d ja –protseduurid; K oolituse metoodika ; Õ ppekava ; Õ ppematerjalid ; P raktikakorraldus; K oolitatavate hindam is mudel ja - kriteeriumid. K oolitusmudeli piloteerimi n e (edaspidi Koolituse pilootosa ) ; Koolituse p ilootosa sisaldab HD p unktis 3.1.1. toodud koolitusmudeli piloteerimist 32 inimesega; Koolituse pilootosa edukust hinnatakse HD punktis 3.1.1.1.7. toodud koolitatavate hindamismudeli alusel edukaks lõpetajaks tunnistatud inimeste protsendi järgi (90% Koolituse pilootosas koolitatavatest, s.o 32 -st koolitatavast) ning HD punktis 6.14. toodud raporti alusel. Lisaks arutavad Hankija ja Pakkuja pärast Koolituse pilootosa läbiviimist ühiselt läbi kõik HD punktis 3.1.1 toodud hanke osad, võttes aluseks HD punktis 6.14. toodud raporti ning lepivad kokku vajadusel muudatuste sisseviimise koolitusmudelisse ja selle ulatuse ; Otsused muudatuste ulatuse ning eelarve osas tehakse Pakkuja ja Hankija poolt ühiselt pärast K oolituse pilootosa lõppu ning fikseeritakse täpsemalt hankelepingu lisas . Muudatused eelarve osas ja eelarveridade vahel on lubatud, kuid need ei tohi mu uta hankelepingu kogumak sumust kõrgemaks ; HD p unkti 3.1.2.2. alusel pilootosa edukaks hindamise korral laiendatakse han kega tellitavate koolitatatavate hulka 46 8 -ne inimeseni. T äienduskoolituse (edaspidi Koolitus e põhiosa ) läbiviimine 468 -le inimese le ajavahemikul pilootosa edukaks tunnistamisest kuni hankelepinguga võetud kohustuste nõuetekohase täitmiseni või ennetähtaegse lõpetamiseni. Hankelepingu maksimaalne kestvus on 48 kalendrikuud alates hankelepingu allkirjastamisest mõlema lepingupoole poolt. Hankija jätab endale õiguse hankeleping ust taganeda juhul, kui Koolituse p ilootosa ei tunnistata HD punktis 6.14 toodud raporti ning HD punktis 3.1.2.2. nimetatud kohtumise järel edukaks ning sellisel juhul on Pakkujal õigus nõuda tasu vaid hanke lepingu ülesütlemise hetkeks faktiliselt tehtud tööde eest . „Täienduskoolitus IT-spetsialistide koolitamiseks“ on täienduskoolitus täiskasvanute koolituse seaduse mõistes (edaspidi TäKS ). 4. Koolituse sihtrühm 4.1. Koolituse sihtrühmaks on tööealised inimesed , kes: O mavad vähemalt bakalaureusekraadi või sellele vastavat haridustaset või ; o n varem õppinud kõrgharidustaseme I või II astme õppekaval (so rakenduskõrgharidus-, diplomi-, bakalaureuse-, magistri-, bakalaureuse- ja magistri õppekavadel põhineva integreeritud õppe, v.a 1-aastane õpetajakoolitus) järjest enam kui õppekava pool nominaalaega, kuid on katkestanud õpingud selliselt, et õppekavalt eksmatrikuleerimine on toimunud vähemalt neli (4) aastat tagasi käesoleva hanke osas hankelepingu sõlmimis es t ning nad läbisid vähemalt 50% õppekava mahust, millele olid immatrikuleeritud; V aldavad eesti ja inglise keelt tasemel, mis võimaldab neil koolitusel osaleda; O mavad vähemalt 3-aastast varasemat mistahes valdkonnas töötamise kogemust, v.a IT- haridust nõudval ametikohal töötamise kogemus. 5. Nõuded koolitusmudelile 5.1. Koolitus peab koosnema praktilisest teooriaõppest ning praktikast e ttevõtte juure s; 5.2. Teooria ja praktika osakaal koolitusmudelis on Pakkuja määrata, kuid valitud lähenemine peab toetama hanke eesmärgi saavutamist ning nii teooria kui ka praktika läbiviimine ühe koolitusgrupi jaoks peab nii Koolituse piloot- kui ka põhiosas toimuma maksimaalselt kuue (6) järjestikuse kalendrikuu jooksul ; 5.2.1. Koolituse teooriaosa peab sisaldama ka auditoorset õpet ega tohi olla üksnes virtuaal-, või e-õppel põhinev; 5.3. Pakkuja peab koostöös ettevõtetega välja töötama : 5.3.1. koolituse läbiviimise ajakava; 5.3.2. koolitatavate valikukriteeriumid ja –protseduurid : p akkuja peab korraldama koolitusele kandideerivate inimeste eeltestimise nende sobivuse hindamiseks koolitusel osalemiseks (nt Tripod-i testid, DiSC test id jms); e raldi t esti(de) väljatöötamist Hankija ei rahasta; 5.3.3. koolitatavate hindamiskriteeriumid, mille alusel arvestatakse edukalt lõpetanute hulka; 5.3.3.1. väljatöötatud koolitatavate valiku- ja hindamiskriteeriumid peavad olema universaalsed ehk kehtima ühtemoodi kõigi ettevõtete juures . 5.3.4. k oolitusmudeli (s.h metoodika, õppekava , kasutatavad õppematerjalid ja praktikakorralduse ) : 5 .3. 4 .1. praktikakorralduse osa koolitusmudelist peab sisaldama koolitatavate praktikale suunamise, praktika läbiviimise ning selle läbimise aluseid ja põhimõtteid; 5 .3. 4.2. p akkuja peab tagama praktikakoha kõigile koolitatavatele, kes on koolituse teooriaosa edukalt läbinud; 5 .3. 4 . 3. p akkuja peab tagama, et kõiki koolitatavaid juhendab nende praktikal viibimise ajal ettevõttepoolne praktikajuhendaja/mentor; 5 .3. 4.4. p raktikajuhendaja/mentor poolt juhendatavate maksimaalne arv pannakse paika Pakkuja ja ettevõtete koostöös praktikakorralduse väljatöötamisel; 5 .3.4.4.1. praktikajuhendajate/mentorite tasu praktika juhendamise eest Hankija eraldi ei rahasta; 5 .3. 4.5. koolitatavatel peab olema võimalik saada praktikajuhendaja/mentori käest professionaalset nõu ja abi praktikal viibimise ajal ning praktikaga seonduvate teemade kohta; 5 .3.4.6. praktikajuhendaja/mentori ülesanded, töökoormus ning –korraldus on Pakkuja ja ettevõ t ete otsustada, kuid see peab olema otseselt vajalik ja põhjendatud; 5.3.4.7. p raktikakoht peab asuma Eestis ; 5.3.5. V äljatöötatud praktikakorraldus e osa koolitusmudelist peab olema universaalne ehk kehtima ühtemoodi kõigi ettevõtete juures; 5.3.5.1. v äljatöötatud koolitusmudeli õppekava peab olema koostatud selliselt, et see täidab vähemalt järgmised eesmärgid: 5.3.5.2 . tutvustab tarkvaraarenduse valdkonna põhimõisteid ja tööriistu ; 5.3.5.3 . tutvustab algoritmide koostamise ja programmeeri mise aluseid; 5.3.5.4 . arendab algoritmilist mõtlemist probleemide lahendamise kaudu; 5.3.5.4. treenib rakenduste programmeerimist mõnes enim kasu t atavamas programmeerimiskeeles ; 5.3.6. Koolitus ja õppematerjalid on koolitatavatele tasuta. Nõuded koolitusele 6.1. Õppetöö keeleks võib olla nii eesti kui ka inglise keel, kuid õppetöö toimumiskoht peab olema Eesti Vabariik ; 6.2. P akkuja esitab koos pakkumusega võimalikud koolituse toimumiskohad, mis peavad arvestama potentsiaalse sihtrühma paiknemist, toetama koolituste metoodilist lähenemist ning võimaldama vajaminevat ruumipaigutust ning olema varustatud koolituse läbiviimiseks vastava tehnikaga; 6.3. K oolituse läbiviimiseks vajaliku tehnika soetamist Hankija eraldi ei toeta; 6.4. P akkuja peab läbi viima väljatöötatud koolitusmudeli piloteerimise 32 inimesega; 6.5. K oolituse pilootosa pikkus võib olla maksimaalselt kuni 12 kuud alates hanke lepingu sõlmimise kuupäevast; 6.6. K oolituse p ilootosa edukuse korral on Pakkuja kohustatud v astavalt HD punkti le 3.1.3. läbi viima koolituse 46 8 -le inimesele; 6. 7 . Ü he koolitusgrupi maksimaalseks suuruseks nii K oolituse pilootosas kui põhiosas võib olla kuni 20 inimest. Hankija võib põhjendatud vajadusel k oolitusrühma piirnumbreid muuta; 6. 8 . Ü he koolitusgrupi koolituse kogupikkus koos praktikag a võib olla maksimaalselt kuni kuus (6) järjestikust kalendri kuud; 6. 9 . P akkuja peab vastavalt ettevõtetega koostöös välja töötatud hindamismudelile läbi viima koolitatavate hindamise pärast praktika läbimist ja väljastab selle alusel edukalt koolituse läb inutele tunnistuse või diplomi ; 6. 10 . P akkuja peab K oolituse pilootosa ja iga põhiosa kalendri aasta lõpus küsima koolitatavatelt ning praktikakohti pakkunud ettevõtetelt koolituse kohta tagasisidet ; 6.1 1 . Ta gasiside küsimustik peab sisaldama küsimusi koolituse sisu, koolitaja ( te ) , koolituse korralduse, õppekava, toimumisk oha, praktika ja selle korralduse kohta; 6.12. T agasiside küsimustik tuleb Hankijaga eelnevalt kooskõlastada . Tagasisisde küsimustiku Hankijale kooskõlastamiseks esitamise aeg lepitakse kokku läbirääkimiste käigus ; 6.1 3 . Pakkuja viib küsitluse koolitatavate seas läbi kolme (3) kuu möödudes koolituse toimumisest. Küsitluse eesmärgiks on saada tagasisidet reaalselt IKT sektorisse suundunud koolitusel osalenute kohta ja ka tekkinud mure de ning takistuste kohta, mistõttu ei olnud võimalik IKT sektorisse tööle asuda ; HD p unktis 6. 10. -6.1 3. tulemusena valmib koolitatavate ja praktikakohti pakkunud ettevõtete arvamusel põhinev raport koolituse pilootosa järel ning vahe raport id koolituse põhiosa etappide (iga aasta 31.12) järel ning lõppraport koolituse põhiosa järel , millest selguvad koolitus mudeli sobivus ning hinnang koolitusele; R aport , vaheraportid ja lõppraport peavad sisaldama küsitluste kokkuvõt t e id ning järeldusi; R aport , vaheraportid ja lõppraport peavad kajastama peamisi kitsaskohti, probleeme ning ka võimalusi, mis on tekkinud koolituse läbiviimise ajal; Koolitus pilootosa järel valmiv raport peab sisaldama soovitusi, ettepanekuid k oolituse põhiosa läbiviimise, täiendamise/muutmise kohta; J uhul, kui koolitatav on loobunud koolitusest , peab vastav raport või vaheraport ja lõppraport sisaldama infot nende põhjuste kohta, mis on seotud koolitusmudeli puudulikkusega ning koolitusest loobumisega ; R aportis , vaheraportites ning lõppraportis esinev info peab olema vormistatud nii, et statistilised andmed on kujundatud tabelite, graafikutena vms. Selgitused ja teated Hankes selgituste ja teadete saamiseks peavad hankest huvitatud isikud Hankijale avaldama e-riigihangete keskkonnas oma kontaktandmed, registreerudes hanke juurde „Hankes osalejad“ lehel. Hanke juurde registreerunud isikud saavad automaatteavitusi HD tühistamise või HD muutmise kohta, samuti selgitusi HD sisu kohta e-riigihangete keskkonnas. Hankija vastab selgituste taotlusele 3 (kolme) tööpäeva jooksul vastava taotluse saamisest arvates, lisades vastused e-riigihangete keskkonna „Teabevahetus“ töölehele. E-riigihangete keskkond saadab automaatse teavituse vastuse lisamise kohta kõigile e-riigihangete keskkonnas hanke juurde registreeritud isikutele. Küsimused-vastused on „Teabevahetus“ lehel kättesaadavad kõigile e-riigihangete keskkonda hanke juurde registreeritud isikutele . S elgituse saamiseks tuleb taotlus esitada arvestusega, et taotlus saabuks e-riigihangete keskkonna kaudu hiljemalt kolm (3) tööpäeva enne hanke tähtaega. Kõikidest hanke menetlemise protsessis tehtud otsustest teavitatakse Pakkujaid e- riigihangete keskkonna kaudu viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 3 (kolme) tööpäeva jooksul vastava otsuse tegemisest arvates. Nõuded Pakkumusele Pakkumuse jõusoleku aeg: Pakkumus peab olema jõus vähemalt sada kakskümmend (120) kalendripäeva alates Pakkumuste esitamise tähtpäevast. Hankijal on õigus taotleda Pakkuja ( te ) lt kirjalikult Pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamist. Pakkuja võib Pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamisest keelduda, millisel juhul Pakkumus lõpeb Pakkumuses esitatud ajal. Pakkumuse vormistamine: Pakkumuses peab olema määratud isik, kes on keskne kontaktisik, kelle kaudu toimub igapäevane asjaajamine ja suhtlus Hankija esindaja ( te ) ga. Pakkumus vormistatakse eesti keeles. Dokumendid tuleb esitada elektroonilisel kujul ja digitaalselt allkirjastatuna koos Pakkumusega riigihangete registris. Pakkumus peab olema Pakkuja seadusliku või volitatud esindaja poolt allkirjastatud. Seadusliku esindaja esindusõiguse tõendamiseks teeb Hankija väljavõtte Äriregistri infosüsteemist. Volitatud esindaja esindusõiguse tõendamiseks peab olema lisatud kohane volikiri. Pakkumus peab vastama HDs esitatud tingimustele ega või olla mistahes viisil eksitav. Pakkumus loetakse nõuetekohaseks, kui on täidetud kõik Hankija poolt esitatud tingimused. Hankija võib vastavaks tunnistada Pakkumuse, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid HD tingimustest. Pakkumus peab sisaldama kõiki nõutud dokumente. Kui Pakkumuses on esitamata nõutud tõendusdokumendid või need ei ole Hankijale oluliste kulutusteta andmekogus olevate avalike andmete põhjal kättesaadavad ja/või Pakkumus ei vasta HDs esitatud nõuetele, siis loetakse Pakkumus mittevastavaks ja see lükatakse tagasi. Pakkumuse struktuur ja esitatavad dokumendid Pakkuja peab Pakkumuses esitama järgmised kinnitused ja dokumendid: Kvalifitseerimise tingimustes nõutud dokumendid; Tööde ajakava vabalt va litud vormis, mis sisaldab nii K oolituse pilootosa kui ka Koolituse põhiosa tegevusi kogu hankelepingu kehtivus aja jooksul ; Detailne eelarve vastavalt HD Lisa 5; Vabalt valitud vormis visioon koolitusmudeli st (so. metoodika, õppekava ja praktikakorraldus) , kus on lisaks muule välja toodud kirjeldus k oolituse korralduslikust poolest , kavandavatest teemadest , õpi väljunditest ning praktikakorraldusest (s.o kirjeldus sellest, kuidas planeeritakse koostööd ettevõtetega, kuidas tagatakse praktikakohad kõigile koolitusel osalejatele, kuidas toimub praktika läbiviimine jne) ; Pakkuja esitab vähemalt viie (5) tarkvaraarendusega tegeleva IKT ettevõtte allkirjaõigusliku esindaja või volitatud esindaja poolt omakäeliselt või digitaalselt allkirjastatud kinnituse selle kohta, et kinnituse andnud ettevõte on: valmis osalema hanke „Täienduskoolitus IT-spetsialistide koolitamiseks“ koolitusmudeli (s.h õppekava, protseduuride, valiku- ja hindamiskriteeriumite) väljatöötamises; valmis pakkuma „Täienduskoolitus IT-spetsialistide koolitamiseks“ koolitusel osalejatele praktikakohti. Punktis 8.3. 5 . nimetatud viie (5) tarkvaraarendusega tegeleva IKT ettevõtete kolme viimase majandusaasta (2012, 2013, 2014) kogu majandustegevuse netokäive peab olema kokku igal majandusaastal vähemalt 1 000 000 (üks miljon) eurot. Pakkujal tuleb esitada andmed vähemalt viie (5) tarkvaraarendusega tegeleva IKT ettevõtte kolme viimase majandusaasta (2012, 2013, 2014) kogu majandustegevuse netokäibe osas iga aasta kohta eraldi vastavalt HD Lisa 4. Lisaks võib Pakkuja esitada ettevõtete ja/või organisatsiooni de , kelle põhitegevusalaks ei pea olema tarkvaraarendus, kuid milles on tarkvaraarendusega tegelev üksus allkirjaõigusliku esindaja või volitatud esindaja poolt omakäeliselt või digitaalselt allkirjastatud kinnituse selle kohta, et kinnituse andnud ettevõte /organisatsioon on (HD Lisa 4): valmis osalema hanke „Täienduskoolitus IT-spetsialistide koolitamiseks“ koolitusmudeli (s.h õppekava, protseduuride, valiku- ja hindamiskriteeriumite) väljatöötamises; valmis pakkuma „Täienduskoolitus IT-spetsialistide koolitamiseks“ koolitusel osalejatele praktikakohti. Pakkuja esitab tarkvaraarendusega tegelevate IKT ettevõtete kinnituse HD Lisa 4 vormikohaselt ; Hilisemal ettevõtete kaasamisel, s.o pärast hankelepingu sõlmimist, on vajalik Hankija eelnev kirjalik nõusolek konkreetse ettevõtte /ettevõtete kaasamise osas . Pakkuja esitab kõik HD punktis 8.3 . ja selle alapunktides nimetatud dokumendid . Pakkumuse vastavuse kontroll ja vastavaks tunnistamine Pakkumus peab vastama HD-s esitatud tingimustele. Pakkuja esitab kinnituse Pakkumuse vastavuse kohta HD Lisas 1 „Pakkuja kinnituskiri“ toodud vormi kohaselt. Pakkumus tunnistatakse vastavaks, kui see vastab kõigile HD - s esitatud tingimustele. Hankija võib Pakkumuse tunnistada vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldumisi HD - s esitatud tingimustest. Hankijal on õigus Pakkumus tagasi lükata, kui see ei vasta käesolevas HD-s esitatud tingimustele. Pakkuja , kelle Pakkumus on tagasi lükatud, ei osale edasises hanke menetlemise protsessis. Kõikide Pakkumuste tagasilükkamine ja hanke kehtetuks tunnistamine Hankijal on õigus lükata tagasi kõik Pakkumused igal ajal enne hankelepingu sõlmimist. Kõik Pakkumused võib tagasi lükata, kui hanke toimumise ajal ilmnevad objektiivsed asjaolud, mis ei olnud Hankijale varasemalt teada ja mis välistavad või muudavad Hankijale ebaotstarbekaks hanke läbiviimise hankedokumentides kehtestatud tingimustel. Kõigi vastavaks tunnistatud Pakkumuste maksumused ületavad h ankelepingu eeldatava maksumuse. Hankija jätab endale õiguse lõpetada hange hanke kehtetuks tunnistamisega, kui Hankija või Vabariigi Valitsus teeb otsuse, mis teeb võimatuks hanke läbiviimise või kui hanke toimumise ajal on Hankijale saanud teatavaks uued objektiivsed asjaolud, mis välistavad või muudavad ebaotstarbekaks hanke lõpuleviimise HDs sätestatud tingimustel ja korras. Pakkumuse maksumus Hankel epingu täitmine ja vastuvõetud teenuse eest tasumine toimub vastavalt hanketingimustele ning on jaotatud kolme etappi. Hankel epingu esimeseks etapiks on koolitusmudeli väljatöötamine, teiseks etapiks K oolituse piloteerimine ja kolmandaks etapiks K oolituse põhiosa läbiviimine. Hanke leping on rahastatud Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest ja makstakse välja 07.01.2015 käskkirjaga nr 15-0004 „ Toetuse andmise tingimused digitaalse kirjaoskuse arendamise toetamiseks“ kinnitatud toetusskeemi eelarvest. Teenuse osutamisega seotud kulude väljamaksmine toimub Hankija poolt aktsepteeritud arve alusel pärast teenuse vastuvõtmist üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Osutatud teenuse eest maksab Hankija tasu maksimaalselt Pakkumuses esitatud kogusumma ulatuses (koos käibemaksuga). Hankija maksab tasu ainult reaalselt osutatud teenuse eest, mis on Hankija poolt HD p unkti 11. 3. kohaselt vastuvõetud . Pakkumuste hindamine Pakkumuse hindamine viiakse läbi väärtuspunktide meetodit kasutades ja kahe hindamiskriteeriumi so. “Pakkumuse sisu ja kvaliteet“ ja „Pakkumuse kogumaksumus“ alusel, mõlema hindamiskriteeriumi eest antavad väärtuspunktid summeeritakse. Maksimaalne punktisumma on 100; Pakkumuse sisu ja kvaliteedi eest on Pakkujal võimalik saada maksimaalselt 60 väärtuspunkti. Pakkumuse sisu ja kvaliteeti hinnatakse k ahe punktides 12 .3.3.1- 1 2 . 3 . 3.2. nimetatud alamkriteeriumi abil . Pakkumuse sisu ja kvaliteedi kriteeriumi iga alamkriteeriumit hindavad Hankija hankekomisjoni liikmed individuaalselt viiepallisüsteemis , millest „1“ on nõrgim, „3“ keskmine ja „5“ kõrgeim. Kõikide hankekomisjoni liikmete antud punktid (iga alamkriteeriumi osas eraldi) liidetakse ja saadud tulemusele rakendatakse väärtuspunktide süsteemi ehk maksimaalsed väärtuspunktid ühe alamkriteeriumi eest omistatakse suurima punktisumma saanud Pakkumusele. Ülejäänud hinnatavate Pakkumuste väärtuspunktid iga alamkriteeriumi osas arvutatakse järgmise valemi järgi: „väärtuspunktid“ = „hinnatava Pakkumuse punktide summa“ ÷ „kõige parem sisu ja kvaliteet“ x „ maksimaalsed väärtuspunktid hinnatava alamkriteeriumi eest“ . Alamkriteeriumite eest saadud väärtuspunktid liidetakse. Pakkumuse sisu ja kvaliteedi alamkriteeriumiteks on: Koolitusmudeli visiooni asjakohasus ja rakendatavus, 4 0 väärtuspunkti: Hinne „5“ omistatakse juhul, kui koolitusmudeli visioon vastab täielikult hinnatava alamkriteeriumi osas Hankija ootustele: koolitusmudeli visiooni sisu on väga hästi kooskõlas hankeeseme kirjelduses toodud eesmärkidega. K oolitus mud e l it on kirjeldatud detailselt ja põhjalikult, koolituse teooria ja praktika teemad on eesmärgipärased ning koolitusmudeli visioonis kirjeldatut on võimalik täies mahus rakendada . Koolitusmudeli visioonis kirjeldatu toetab täiel määral teoreetiliste materjalide omandamist ja rakendamist praktikas. Koolitusmudeli visioon on innovaatiline ja atraktiivne , nimetatud visioon on kirjeldatud detailselt ning arusaadavalt, kirjeldatud tegevused on eesmärgipärased, arusaadavad, põhjendatud . Hinne „3“ omistatakse juhul, kui koolitusmudeli visioon vastab üldjoontes (väiksemate mööndustega) hinnatava alamkriteeriumi osas Hankija ootustele: koolitus mud e l on kirjeldatud arusaadav alt ning sobivalt, ning täidab hanke eesmärke, teooria ja praktika teemad on eesmärgipärased ning koolitusmudeli visioonis kirjeldatut on võimalik olu lisemate muudatusteta rakendada , nimetatud visioonon kirjeldatud piisava põhjalikkusega ning arusaadavalt, tegevused on enamjaolt eesmärgipärased, arusaadavad, põhjendatud . Hinne „1“ omistatakse juhul, kui koolitusmudeli visioon vastab hinnatava alamkriteeriumi osas Hankija ootustele suuremate mööndustega: koolitus mud e l kirjelduses esineb puudujääke ning koolitusmudeli visioonis kirjeldatu rakendamisel on vaja täiendavat ressurssi, teha täie ndavaid tegevusi või toiminguid , nimetatud visioon on kirjeldatud üldiselt ning esineb puudujääke tegevuste kirjelduste, põhjenduste ning arusaadavuse osas . Ajakava ning eelarve , 20 väärtuspunkti: Hinne „5“ omistatakse juhul, kui ajakava ja eearve vasta vad täielikult hinnatava alamkriteeriumi osas Hankija ootustele : nii K oolituse teooriaosa kui ka praktika ajakava on detailne, eesmärgipärane, arusaadav ning täies mahus rakendatav, eelarve on detailne, kulud on läbipai stvad, arusaadavad ning Koolituse läbiviimiseks vajalikud ning kirjeldatut on võimalik täies mahus rakendada; Hinne „3“ omistatakse juhul, kui ajakava ja eelarve vasta vad üldjoontes (väiksemate mööndustega) hinnatava alamkriteeriumi osas Hankija ootustele: nii K oolituse teooriaosa kui ka praktika ajakava on eesmärgipärane, arusaadav ning sobiv, eelarves olevad kulud on läbipaistvad, arusaadavad ning Koolituse läbiviimiseks vajalikud ning kirjeldatut on võimalik olulisemate muudatusteta rakendada; Hinne „1“ omistatakse juhul, kui ajakava ja eelarve vasta vad hinnatava alamkriteeriumi osas Hankija ootustele suuremate mööndustega: ajakava ning eelarve puhul esineb puudujääke ning kirjeldatu rakendamisel on vaja täiendavat ressurssi, teha täiendavaid tegevusi või toiminguid; Pakkumuse kogumaksumuse eest on Pakkujal võimalik saada maksimaalselt 40 väärtuspunkti. Hindamiskriteeriumi „Pakkumuse kogumaksumus“ arvestamisel võetakse aluseks kõik Hankija hankelepingu täitmisega tekkivad kulud, sh käibemaks. Kogumaksumus tuleb arvutada nii käibemaksuta kui käibemaksuga, juhul kui Pakkuja on käibemaksukohuslane. „Pakkumuse kogumaksumus “ on Hankija jaoks lõplik ja sellele ei lisandu täiendavaid väljamakseid ega hilisemaid kulutusi. Maksimaalsed väärtuspunktid omistatakse madalaima maksumusega (koos käibemaksuga) Pakkumusele. Teiste Pakkumuste väärtuspunktid arvutatakse järgmise valemi järgi: “väärtuspunktid” = “kõige odavama Pakkumuse maksumus” ÷ “hinnatava Pakkumuse maksumus” × 40. Mõlema hindamiskriteeriumi alusel saadud väärtuspunktid liidetakse kokku ja saadakse Pakkumust iseloomustav väärtuspunktide summa. Arvutuste tulemused ümardatakse sajandikeni (s.t kahe komakoha täpsusega). Edukaks Pakkumuseks tunnistatakse Pakkumus, mille väärtuspunktide summa on suurim. Kui Pakkumused koguvad võrdse arvu väärtuspunkte, siis osutub edukaks Pakkumuse sisu ja kvaliteedi eest rohkem punkte saanud Pakkumus. Kui ka pärast punktis 1 2 .7 kirjeldatud toimingut on mitme Pakkumuse punktide summa võrdne, siis selgitatakse edukas Pakkumus välja hankekomisjoni liikmete avalikul hääletusel. Intellektuaalne omand Pakkuja annab Hankijale üle Koolituse pilootosa läbiviimise käigus loodud teoste ( edaspidi õppematerjal ) osas all-litsentsi andmise õigusega lihtlitsentsi kõikide varaliste ja isiklike iõiguste kasutamiseks kogu autoriõiguste kehtivuse ajaks territoriaalsete piiranguteta autoriõiguse seaduse tähenduses alljärgnevatel tingimustel: 13.1.1. Õppematerjali kasutada mis tahes eesmärgil ja mis tahes viisil; Õppematerjali reprodutseerida (s.h. tasuta jagada, avalikult kättesaadavaks teha või müüa); Ise või kolmandaid isikuid kaasates õppematerjali muuta ja luua õppematerjali põhinevaid tuletatud teoseid; Õppematerjali üldsusele edastada, sealhulgas neid (üldsusele) kättesaadavaks teha (sh internetis) või eksponeerida, samuti avalikult esitada; Õppematerjali laenutada ja rentida; Anda all-litsentse õppematerjali suhtes kehtivate õiguste kohta . Hankel epingu hinnas sisaldub tasu eelmainitud lihtlitsentsi (varaliste ja isiklike autoriõiguste) eest. Pakkuja kohustub tagama, et tal on õppematerjalides kasutatud teiste autoriõigustega kaitstud teoste suhtes käesoleva hanke lepingu sõlmimiseks vajalikud õigused. Kõik Pakkuja poolt hankel epingu täitmise käigus koostatud dokumendid (graafikud, joonised , plaanid vms) ning loodud või saadud andmed (statistika, arvestused vms) kuuluvad Pakkujale . Hankija võib eelmainitud dokumente ja andmeid kasutada ilma Pakkuja täiendava nõusolekuta mistahes eesmärkidel. Hankelepingu täitmiseks üle antud materjalid kuuluvad nende algsele omanikule, kui ei ole kokkulepitud teisiti. Pakkuja ei tohi Hankel epingu täitmise käigus üle antud õppematerjalide pealt teenida tulu. Pakkumuse esitamine 14.1. Pakkumuste esitamise tähtaeg on 18 . 0 7 .201 6 kell 11 :00. 14.2. Pakkumus esitatakse punktis 1 4 .1. toodud tähtajaks riigihangete registri e-keskkonda. Läbirääkimised Hankija jätab endale õiguse pidada Pakkujatega läbirääkimisi. Pakkuja otsustab pärast Pakkumuste esitamist, kas algatada läbirääkimised või läbirääkimisi mitte korraldada; Vajadus läbirääkimisteks otsusta takse 15 tööpäeva jooksul pärast Pakkumuste esitamist ning Pakkujale esitatakse läbirääkimiste kava hiljemalt 15 . tööpäeval peale Pakkumuste esitamise tähtaega. Hankija võib pidada Pakkujaga läbirääkimisi esitatud Pakkumuse maksumuse ning tehnilises kirjelduses toodud ülesannete üle. Läbirääkimisi võib pidada hanke lepingu tingimuste üle muutmata HD tingimusi; Läbirääkimistel peavad osalema vähemalt Pakkuja nimetatud kontaktisik ja Pakkujat põhikirja või volituse alusel esindav allkirjaõiguslik isik. Hankija lepib Pakkujaga kokku läbirääkimiste aja. Läbirääkimised toimuvad Hankija juures aadressil Harju 11, Tallinn ja/või elektroonselt (e-post, Skype, videokonverents). Läbirääkimistel räägitakse läbi läbirääkimiste kavas esitatud tingimuste üle. Läbirääkimiste käigus toimub Pakkumuste kohandamine hanketingimustele: täpsustatakse tööde ajakava, tasustamine ning üleandmise-vastuvõtmise akt i . Läbirääkimiste lõppedes vormist ab Hankija protokolli läbirääki m iste koht a , mis koos esitatud P akkumusega moodustab Kohandatud pakkumuse. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Riigihange nr 174358 Täienduskoolitus IT-spetsialistide koolitamiseks VISIOON ÜMBERÕPPE PROJEKTI KOOLITUSMUDELIST, KOOLITUSTE JA PRAKTIKA LÄBIVIIMISEST JA PROJEKTI ÜLDISEST TÖÖKORRALDUSEST BCS Koolitus AS IT Koolituskeskuse OÜ 2016 Sisukord 1 Sissejuhatus .................................................................................................................. 4 1.1 Projekti taust ja pakkujate seotus teemaga ............................................................. 4 1.2 Kontseptsiooni lühikirjeldus ..................................................................................... 5 2 Projekti konsortsiumi osapooled ..................................................................................... 7 2.1 Konsortsiumi koosseis ja osaliste rollid ................................................................... 7 2.2 Pakkujate tutvustused ............................................................................................. 8 3 Projekti töökorralduse kirjeldus .................................................................................... 11 3.1 Projekti üldine planeerimine .................................................................................. 11 3.1.1 Projekti üldjuhtimine ....................................................................................... 11 3.1.2 Projekti ajakava ............................................................................................. 12 3.1.3 Riskianalüüs ja kvaliteedi juhtimine ................................................................ 13 3.2 Projekti teavitus- ja meediatöö .............................................................................. 16 3.3 Töö kandidaatide ja kursuslastega ........................................................................ 17 3.3.1 Sihtrühma valik ja sihtrühmani jõudmine ........................................................ 17 3.3.2 Kvalifitseerimisdokumendid ja kandidaatide eelvalik ...................................... 18 3.3.3 Kandidaatide testimine ja testimiseks kasutatav metoodika ........................... 18 3.3.4 Intervjuud kandidaatidega .............................................................................. 20 3.3.5 Kursuslaste tugi ja haldus kontaktõppe ning praktika käigus ......................... 20 3.4 Kontaktõppe läbiviimine ja tehniline korraldus ....................................................... 20 3.5 Koostöö praktikaettevõtetega. Praktikantide jagamine praktikaettevõtte vahel ...... 21 3.6 Tagasiside ja parenduste sisseviimine. Asjakohane aruandlus ............................. 22 4 Ümberõppe koolitusmudel ........................................................................................... 24 4.1 Õppekava ............................................................................................................. 25 4.1.1 Täienduskoolitusasutuse nimetus .................................................................. 25 4.1.2 Õppekava nimetus ......................................................................................... 25 4.1.3 Õppekavarühm .............................................................................................. 25 4.1.4 Õppe kogumaht ............................................................................................. 25 4.1.5 Sihtgrupp ja õppe alustamise tingimused ....................................................... 25 4.1.6 Õppe eesmärk ............................................................................................... 26 4.1.7 Õpiväljundid ................................................................................................... 26 4.1.8 Õppesisu ....................................................................................................... 27 4.1.9 Õppemeetodid ............................................................................................... 27 4.1.10 Iseseisev töö .................................................................................................. 27 2 4.1.11 Õppematerjalid .............................................................................................. 27 4.1.12 Nõuded õpingute lõpetamiseks, sh hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid 29 4.1.13 Koolituse läbimisel väljastatav dokument ....................................................... 31 4.1.14 Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- ja töökogemuse kirjeldus: 32 4.1.15 Õppekeskkonna kirjeldus ............................................................................... 32 4.1.16 Õppe keel ...................................................................................................... 32 4.1.17 Õppekava kinnitamise aeg: ............................................................................ 33 4.2 Kontaktõpe ........................................................................................................... 33 4.3 Praktika................................................................................................................. 36 Praktika juhend ............................................................................................................ 37 5 Lõpetuseks .................................................................................................................. 40 LISAD ................................................................................................................................. 41 LISA 1. Ruumilise võimekuse testi RVS kasutamine muudelt aladelt IT alale suundujate väljaõppe eelvalikus ........................................................................................................ 41 Ruumiline võimekus tööalase potentsiaali ennustajana ...................................................... 42 Ruumilise võimekuse määratlus ....................................................................................... 42 Ruumilise võimekuse seos tööalase edukusega .................................................................. 43 Ruumilise võimekuse arendamine .................................................................................... 44 Kokkuvõte ..................................................................................................................... 44 Ruumilise võimekuse skaala RVS ...................................................................................... 45 Testisüsteemi hooldus ja kasutajatugi ............................................................................... 49 LISA 2. Noorem tarkvaraarendaja, tase 4 kutsestandardi tööosad .................................. 51 LISA 3. Agiilse tarkvaraarenduse manifesti põhimõtted ................................................... 52 LISA 4. Kontaktõppe näidisprojekt „Ajaveeb“ ................................................................... 53 3 1 Sissejuhatus Käesolevas dokumendis esitame Pakkujate poolt väljatöötatud mudeli ja arusaama kogu projekti loogikast, korraldusest ja sisust. Pakkujad, BCS Koolitus ja IT Koolitus koos partneritega on käsitletava teemaga tegelenud paar aastat, uurinud sarnaseid ideid ja projekte teistes riikides ja muudes valdkondades. Käesolevas dokumendis toodud visiooni loogikat ja mudelit on arendatud ja verifitseeritud enam kui kümnel kohtumisel, kus on osalenud enam kui 20 ettevõtte esindajad. Selle alusel peame väljatöötatud mudelit realistlikuks ja hindame, et see ei vaja põhjalikku ümber tegemist ja revideerimist pilootprojekti faasis. Küll on rida konkreetseid teemasid (nagu kontaktõppe täpne sisu ja ajakava, täpne koostöökorraldus praktikaettevõtetega, lõpetanute tööle suunamine ja karjäärinõustamine), mis vajavad projekti pilootosa käigus detailiseerimist. Kuna tegu on keeruka sisu ja ülesehitusega ülesandega, siis toome siinkohal välja ühtsed terminid projekti eri komponentide ja osade tähistamiseks, mida oleme kasutanud võimalikult rangelt läbi kogu dokumendi:  Projekt e. ümberõppe projekt - terminiga tähistame kogu projekti/tööd tervikuna, millele pakkumuse esitame;  Projekti sisuks on Täienduskoolitus IT-spetsialistide koolitamiseks ehk ümberõppe koolitus ehk koolitus, mis koosneb kahest poolest: o kontaktõpe (s.o. klassiõpe rühmade kaupa) ja o praktika ettevõtetes;  Projekt koosneb kolmest etapist, nagu hankedokumentides esitatud:  I etapp: Koolitusmudeli väljatöötamine;  II etapp: Koolituse pilootosa;  III etapp: Koolituse põhiosa. 1.1 Projekti taust ja pakkujate seotus teemaga Sisult ja eesmärkidelt ei ole antud projekt pakkujatele uus. Juba 2009. aastal viis BCS Koolitus Kaubanduskoja ja Microsofti rahalisel toel läbi tarkvaraarendajate koolitusprojekti kahekümnele IT valdkonna erihariduseta noorele, kes läbisid edukalt 6-nädalase intensiivse tarkvaraarendaja koolituse ja kellest üle poole sooritasid edukalt Microsofti ametliku sertifitseerimiseksami. Osalenud 20 noort valiti välja pea 100 soovija hulgast, mis kinnitas valdkonna populaarsust mitte IT-eriala inimeste jaoks. Lähedase sisuga oli Veebistuudiumi projekt aastatel 2011-2013 õpetajatele (reeglina mitte-informaatikutele) veebidisaini ja - arenduse oskuste omandamiseks ning oma õpilastele edasi andmiseks. Viimastel aastatel on nii BCS Koolitus kui ka IT Koolitus viinud läbi eelkõige töötutele suunatud mahukaid tarkvaraarendajate koolitusi nii Java, kui .NET platvormil, peamiselt Innove ja Töötukassa rahastamisel. Kõik need projektid on hõlmanud endas klassikoolitust ja ka praktikat ettevõttes. Pakkujatel on olnud aastatepikkune tihe koostöö tarkvaraarenduse ettevõtetega koolituste ja praktikakohtade korraldamisel. Ka tarkvarafirmad ise on sarnaseid täienduskoolitusprojekte läbi viinud juba aastaid. Kuigi enamus neist on olnud suunatud IT kõrghariduse õppuritele või lõpetanutele töötamiseks vajalike oskuste andmisele, on Codeborne’i Tarkvarakoolis mitme aasta jooksul läbitestitud ka ümberõppe mudel mitte IT-inimestele. Oleme uurinud sarnaseid projekte lähimaades. Lähedasi kogemusi on tuua Leedust, kus IT Koolitus osales hiljuti projektis FIT4JOBS, mis toimus 2015. aasta aprillist juunini ja mille käigus viidi läbi 72 tundi Java koolitust, 46 tundi IT testimise koolitust ja 76 tundi 4 veebiarendamise koolitust, lisaks nn pehmete oskuste koolitusi. Projektis kandideeris koolitusel osalema üle 500 IKT-st huvitatud inimese, kellest valiti välja 42 kandidaati. Tööle saamise määr oli 89% ja projekti hinnati väga edukaks. Ka teine sarnane programm on Leedus käimas http://itakademija.infobalt.lt/, mille lõpetanuid on rakendanud ka Eesti IT firmade Leedu osakonnad. Nendest vahetutest kogemustest ja paljudest arenduskoosolekutest ettevõtete ning välisekspertidega on selginenud järgmised arusaamad - lähtekohad käesolevale pakkumusele:  Ümberõpe tarkvaraarendajaks mitte IT-ettevalmistusega inimestele on realiseeritav ka väga piiratud ajaga (2-3 kuud õpet + praktika);  Õpe peab olema intensiivne ja fokusseeritud selgete oskuste omandamisele (soovitavalt 6-8 tundi päevas, teooria tihedalt läbipõimitud reaalsete arendustöödega);  Huvi sellise ümberõppe vastu on suur nii osalejakandidaatidel kui ka ettevõtetel;  Registreeritud töötud (eriti pikemaajalised) ei ole parim sihtrühm sellise ümberõppe jaoks. Tarkvaraarendaja töö nõuab piisavat võimekust ja ettevõtlikkust. Õige sihtrühm on inimesed, kes töötavad lihtsamatel ja vähema lisaväärtuse või palgaga töödel, kui nende potentsiaal seda lubaks. 1.2 Kontseptsiooni lühikirjeldus Ümberõppe projekti kontseptsioon kokkuvõtlikult:  Ümberõppe koolitus ühele osalejale koosneb 6-nädalasest (30 tööpäeva x 8 ak tundi) kontaktõppest ja 8-nädalasest (40 tööpäeva x 8 ak tundi) praktikast ettevõtetes, soovitavalt 2-6 praktikandiga gruppides;  Kontaktõpe toimub kuni 16-osalejaga rühmades ja on väga praktilise iseloomuga. Eraldiseisvad teoorialoengud puuduvad. Vajalik teoreetiline baas antakse seostatult lahendatavate ülesannetega (vt nt lisa 4). Alates esimestest päevadest alustatakse praktiliste arendusülesannete lahendamisega 2-6 osalejaga rühmades;  Projekt numbrites: o 500 ümberõppe edukalt läbinut; o 34 kursust (vajadusel enam) x ’a 16 osalejat = 544 edukalt kontaktõppe läbinut; o Ca 1500 huvilist/koolitusele kandideerijat. Nendest suunatakse peale eelvalikut võimekuse testile ca 750 … 1000 kandidaati; o Iga kontaktõppe rühma kohta 3…8 praktikaettevõtet; o Potentsiaalseid praktikaettevõtteid, kellega toimub infovahetus ja koostöö: 100+. Reaalselt praktikakohti pakkuvaid ettevõtteid: 50…100.  Kontaktõppes kasutame „meistri ja õpipoisi“ mudelit, st valdav osa kontaktõppest toimub ühe professionaalse juhendaja aktiivsel juhendamisel ja toel. Akadeemiline kooli- ja ülikoolimudel, kus erinevad inimesed õpetavad erinevaid teemasid, mis hiljem eraldi tuleb tervikuks siduda, on selgelt ebasoovitav, kuna ei ole piisavalt suunatud reaalsete oskuste omandamisele ja on ajaliselt ebaefektiivne;  Kontaktõpe toimub kahel platvormil: Java ja .NET. Iga koolitusrühm õpib vaid ühel platvormil. Kui palju rühmi toimub Java ja kui palju .NET platvormil, täpsustatakse projekti käigus. Kuna Java platvorm on Eestis oluliselt levinum, siis pilootkoolitused ja enamus põhiosa koolitusi on planeeritud kasutama Java’t. Koolituse sisuks ei ole niivõrd ühe programmeerimiskeele õppimine kui tarkvaraarenduse üldloogika ja terviklike arenduskeskkondade ideoloogia omandamine. Seetõttu lähtume 5 põhimõttest, et kursuse läbinu peab olema valmis ja võimeline tööle siirdumisel omandama mõne muu programmeerimiskeele;  Koolitatavate valikul kasutatakse Tripodi vaimse võimekuse teste, mille asjakohasus on Eesti tingimustes end õigustanud ja mida kasutavad töötajate värbamisel mitmed Eesti IT-firmad;  Praktika ettevõtetes toimub 1-6 (soovitavalt 2-5) osalejaga praktikarühmades. Praktikarühmal on üks kinnistatud ettevõttepoolne praktikajuhendaja kogu praktikaperioodiks. Praktikajuhendaja kulu on ettevõtte enda kanda. Praktika sisu on valdavalt ettevõtte enda määrata ja sisustada, kuid algetapil ja väiksema kogemusega juhendajatele pakume juhendmaterjale ja nõustamist;  Praktikarühmade jaotus ettevõtete vahel planeeritakse võimalikult vara, et ettevõtted teaks piisavalt ette, millal neil praktikante on oodata. Praktikantide jaotamine ettevõtete vahel toimub selge ja eelnevalt kokkulepitud algoritmi alusel, selleks, et tagada ettevõtete võrdne kohtlemine ja kohad kursuslastele nende pingerea tulemustest sõltumata. Kasutatakse nn „NHL-i draft’i“ järjekorras valimise mudelit, kus valimisel arvestatakse kontaktõppe läbimise pingerida, kursuslase ja ettevõte huvi jms. Täpne jaotamisalgoritm töötatakse välja pilootetapi käigus tihedas koostöös ettevõtetega. 6 2 Projekti konsortsiumi osapooled 2.1 Konsortsiumi koosseis ja osaliste rollid Käesoleva projekti vastutavateks teostajateks on BCS Koolitus ja IT Koolitus. Konsortsium projekti teostamiseks on aga märksa laiem. Kokkulepped visiooni osas, tööjaotus, rollid ja vastutused on osapooltega läbi räägitud ja kokkulepitud. Konsortsiumi koosseis: 1. Pakkujad – vastutavad täitjad: BCS Koolitus AS, IT Koolituskeskuse OÜ. Pakkujad vastutavad projekti edukuse eest solidaarselt. Ühiselt on korraldatud koolitusmudeli, programmi ja õppematerjalide väljatöötamine, projektijuhtimine, teavitus- ja meediatöö, kandidaatide valik ning aruandlus. Kontaktõppe läbi viimine, praktikale suunamine ja osalejate nõustamine on jagatud pakkujate vahel koolitusgruppide kaupa enamvähem võrdsetes osades. Kontaktõppe viiakse läbi kummaski ettevõttes, oma ruumides, oma õpetaja juhendamisel. Selline tööjaotus võimaldab hästi maandada riske, tagades samal ajal konkurentsi kvaliteedis; 2. Koostöö ettevõtetega ja vastavus kogu IKT tööturu vajadustele: Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (vastutajad: Jüri Jõema, Maarja Rannama); 3. Koolitusmudeli kontseptsiooni ja kontaktõppe õppekava väljatöötamise juhtiv partnerettevõte: Codeborne OÜ (Marek Kusmin, Aho Augasmägi); 4. Koolitusmudeli arenduspartnerid, kes on ametlikult kinnitanud oma soovi aktiivselt osaleda pilootosas toimuvas arendustöös: Nortal AS, Playtech Estonia OÜ, AS Helmes, Tieto Estonia AS, AS Sertifitseerimiskeskus, Uptime OÜ, BCS Itera AS, 5. Personalitöö (osalejate valik ja hindamine) partnerid: Tripod Grupp OÜ (vastutaja Maria Veltmann); Nortal AS (Vastutaja Jüri Saarma), Columbus Eesti AS (vastutaja Kristi Leppik), AS Helmes (vastutaja Raul Ennus); 6. Kontaktõppe metoodika ja õppematerjalide arenduspartnerid: tarkvaraarenduse õppekavu õpetavad kõrgkoolide õppejõud. Kokkulepe vastavalt vajadusel kaasata õppejõude programmi arendustöösse on Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate Instituudiga (Juhataja Peeter Normak). On plaanis kaasata teiste ülikoolide eriala instituute ja erialaõppejõude programmi ja õppematerjalide arendustöösse vastavalt aktuaalseks osutuvatele teemadele. Otstarbekas on kasutada Tartu Ülikooli MOOC kursuseid täiendava individuaalse õppematerjalina. Ülikoolide õppejõudude ja ettevõtete eksperte kaasatakse väljapakutud metoodika kohaselt kontakttundide läbiviijatena konkreetsete oluliste tarkvaraarenduse probleemide või huvipakkuvate teemade käsitlemiseks; 7. Ametlike õppematerjalide ja sertifitseerimiste partnerid: Oracle East Central Europe Limited Eesti filiaal (Java õppematerjalid ja sertifitseerimiseksamid) (vastutajad: Ants Urvak ja Margareta Telliskivi De Villacis) ja Microsoft Estonia OÜ (.NET õppematerjalid ja sertifitseerimiseksamid) (vastutaja: Artemi Lvov); 8. Praktikaettevõtted: Kokkulepped praktikakohtade pakkumise osas on olemas enam kui 20 tarkvaraarenduse ettevõttega. 24 suuremas mahus tarkvaraarendusega tegelevat ettevõtet on osalenud aktiivselt konsortsiumi kohtumistel koolitus- ja praktikamudeli väljatöötamiseks ja verifitseerimiseks. Üksnes kaks ettevõtet nendest tegi otsuse, et nad ei soovi projekti algusfaasis osaleda kui praktikapartner, kuna hindasid oma nõudmisi töötajakandidaatidele oluliselt kõrgemaks (st nad värbavad reeglina vaid kõrgharidusega tarkvaraarendajaid). Küll ei välistanud kumbki ettevõte liitumist projektiga selle eduka käivitumise järel. 7 9. Lisaks tänaseks kokkulepitud partneritele peame tähtsaks juba projekti algusest peale läbi mõelda koostöö potentsiaalsete praktikaettevõttega, kes liituvad projektiga töö käigus. Potentsiaalne praktikaettevõtete baas Eestis on Äriregistri andmetel 140 10 ja enama töötajaga ettevõtet, kelle tegevusalaks on tarkvara ja tarkvaraarendus (EMTAKi koodid 62 ja 63). Lisaks on tarkvaraarendusosakonnad kümnetes teiste valdkondade ettevõtetes. Pistelised küsitlused nende ettevõtete seas näitavad, et huvi ja vajadus projektiga liituda on olemas praktiliselt kõigil neist. On oluline, et hiljem liitujad saaks samavõrd tähelepanu ja kaasamist võrreldes esmaste partneritega. 2.2 Pakkujate tutvustused BCS Koolitus (www.bcskoolitus.ee) alustas IT-valdkonna koolituste pakkumist Eestis 1993. aastal. Alates 2001. aastast on BCS Koolitus AS iseseisev Eesti vanima IT firma Baltic Computer Systems AS’i tütarettevõte. BCS Koolitus AS on täna Eesti üks juhtivaid IKT valdkonna koolitus-, projektijuhtimis- ja konsultatsiooniettevõtteid, kes pakub koolitusi nii infotehnoloogia, juhtimise kui teeninduse valdkonnas. BCS Koolitus töötab ja on registreeritud vastavalt Täiskasvanute koolituse seadusele ja õppekorralduse alustele. AS BCS Koolitus täiskasvanute koolitusasutusele on Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt välja antud järgmised koolitusload:  nr 7220HTM kehtivusega kuni 31.10.2018 tööalase koolituse korraldamiseks õppekava "Ettevõtluskoolitus" järgi;  nr 6564HTM kehtivusega kuni 31.03.2017 tööalase koolituse korraldamiseks õppekavade "Telefoniteenindaja koolitus", "Tööotsingu koolitus" ja "Klienditeeninduse ja müügi koolitus" järgi;  nr 6704HTM kehtivusega kuni 30.06.2017 tööalase koolituse korraldamiseks õppekava "IKT oskusega infotöötaja-sekretäri koolitus" järgi;  nr 6705HTM kehtivusega kuni 30.06.2017 tööalase koolituse korraldamiseks õppekava "Haridustehnoloogi täienduskoolitus tegevõpetajatele" järgi. BCS Koolitus omab Microsofti sertifitseeritud koolituskeskuse - Microsofti Silver Learning Partner´i tiitlit. Kool on IT teadmisi sertifitseeriva Pearson Vue eksamikeskus ning arvutikasutajate oskusi (AO) hindava ECDL’i eksamikeskus. BCS Koolitus on aastast 2010 Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt tunnustatud IT spetsialisti I ja II taseme kutse andja. Alates 30.detsembrist 2009.a. BCS Koolitus ISO 9001 sertifikaadiga tunnustatud kvaliteedijuhtimissüsteemiga ettevõte. Sertifikaadi nr LTQ0006093. BCS Koolitusel on kaasaegne 6 koolitusklassiga koolituskeskus Tallinna kesklinnas aadressil Aia tänav 7 ja lisaks mitu mobiilset koolitusklassi, mis võimaldavad praktilisi koolitusi korraldada ka väljaspool koolituskeskust. BCS Koolitusel on Eesti koolitusettevõtetest suurim kogemus mahukate koolitusprojektide läbiviimisel. Firma oli Vaata Maailma SA poolt ellu kutsutud enam kui 100 000 inimese arvuti- ja interneti algkoolituse üheks projektijuhiks. Viimastel aastatel on BCS Koolitus läbi viinud kümneid koolitusprojekte mitme tuhande koolitatavaga igal aastal. Mõned näited koolitusprojektidest, mille kogemus toetab otseselt selles hankes plaanitavat: 8  2013/2015 koostöös Eesti Töötukassaga, Eesti Personalitöö Arendamise Ühinguga ja Eesti Kaubandus – Tööstuskojaga: o „Targa e-kontori töö korraldamise oskus eeliseks tööturul“, 135 koolitatut. o „E-turunduse oskused konkurentsieeliseks“, 135 koolitatut  2013/2015 koostöös Eesti Töötukassaga, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liiduga ja SA Kutsekoda. Rahastaja Euroopa Sotsiaalfond. „IT spetsialistiks koolitamise projekt“, 140 koolitatut.  2014 Riigi Infosüsteemi Ameti tellimusel ja Euroopa Liidu struktuurifondide programmi „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“ rahastamisel koolitusprojekt „Tark e-riik 2014“  2013/2014 Vaata Maailma Sihtasutus, rahastajad Euroopa Regionaalarengu Fond, Swedbank, Baltic Computer Systems, Lastekaitse Liit ning Politsei- ja Piirivalveamet. "Teater internetist" - noorte turvateadlikkuse tõstmine infoühiskonnas toimetulekuks. Lavastust „Netis sündinud“ etendati 30 etendusel üle Eesti ja näidati Eesti TV-s.  2012/2013 koostöös Eesti Töötukassaga ning Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liiduga, rahastajad Euroopa Sotsiaalfond ja BCS Koolitus: „IT spetsialistiks koolitamise projekt noortele“. 138 osalejat. Koolituse maht 216 tundi. Projekti kogemuse kajastus meedias: "Mida suudab noor, kes ei õpi ega tööta?" ja "Kuue kuuga programmeerijaks – Eesti uus plaan".  2006/2013 Microsoft Eesti ja BCS Koolituse ühine haridusprogramm „Veebistuudiumi koolitusprojekt“. Väljaõppe läbis ligi 140 õpetajat ja õppejõudu, tänu kellele osales programmi kursustel rohkem kui 2500 õppurit üle Eesti. IT Koolitus (www.koolitus.ee) on 1995. aastal asutatud (1995-2003 IT KOOLITUSE OÜ; 2003 kuni praeguseni IT Koolituskeskuse Osaühing nime all) koolitusettevõte, mis pakub infotehnoloogiaalast täiendkoolitust ja sertifitseerimist. 2006. aastal alustati laienemist Baltikumis, mille käigus liideti ettevõttega Leedus Protraining Academy UAB. Aastate jooksul on ettevõte koolitanud kümneid tuhandeid kontoritarkvara kasutajaid, IT-juhte ja IT- spetsialiste, programmeerijaid, arendajaid, projektijuhte; nõustatud sadade Eesti ettevõtete koolitus- ja personalijuhte. IT Koolitusele on väljastatud järgnevad koolitusload: • nr. 6421HTM kehtivusega kuni 31.10.2016 vabaharidusliku koolituse läbiviimiseks Arvuti algõppe õppekava järgi; • nr. 7088HTM kehtivusega kuni 30.06.2018 tööalase koolituse korraldamiseks õppekavade ,,Ettevõtlus", ,,Tööotsingu ja karjääriplaneerimise koolitus", ,,Programmeerimine" ja ,,Täienduskoolitus koolitajate haridustehnoloogiliste pädevuste toetamiseks" järgi. IT Koolitus on Eestis Microsoft Silver Learning Partner, EC-COUNCIL akrediteeritud koolituskeskus (ATC) ja ORACLE Silver Partner. Eksamikeskuses pakutakse Prometric, PearsonVUE, EPSO, Kryterion ja ECDL (AO) sertifitseerimisteenuseid. Lisaks on IT Koolitus Eesti Töötukassa poolt kinnitatud koolitusettevõte, kus töötuna arvel olevad inimesed saavad tõsta oma teadmisi erinevate arvutiprogrammide kasutamiseks, täiendada IT-valdkonna ametioskusi ja sooritada eksameid. Mõned näited IT Koolituse koolitusprojektidest, mille kogemus toetab otseselt selles hankes plaanitavat: • 2015 - FIT4JOBS (Leedus), mille käigus viidi 40 koolitatavale läbi 72 tundi Java koolitust, 46 tundi IT testimise koolitust ja 76 tundi veebiarendamise koolitust, lisaks nn pehmete oskuste koolitusi. Töölesaamise hinnang 89%. 9 • 2012/2013 - SA Vaata Maailma poolt tellitud ja EL Sotsiaalfondi kaasrahastusega projekt "Tallinna ja Harjumaa noorte töötute koolitamine Java programmeerijateks". 8 kuuga koolitati 70 töötut noort (16-24) Java programmeerijateks. Töölesaamise hinnang 78%. • 2011/2012 − SA Vaata Maailma poolt tellitud ja EL Sotsiaalfondi kaasrahastusega projekt "Pikaajaliste töötute ettevalmistamine IT-spetsialistideks läbi erialakoolituse ja tööpraktika", mille käigus said 65 osalejat 36 päeva jooksul intensiivset IT-spetsialisti õpet ning eksami edukalt sooritamise järel rahvusvahelised sertifikaadid. • 2010/2011 − SA Vaata Maailma poolt tellitud ja EL Sotsiaalfondi kaasrahastusega "Töötute koolitamine IT-kasutajatoe spetsialistideks". Projekti eesmärgiks oli koolitada 100 töötut inimest üle Eesti vastava IT-spetsialisti tasemeni, pakkuda sertifitseerimisvõimalusi ning tööpraktikat juhtivates IT-ettevõtetes. Projekt osutus väga edukaks, sest juunis 2011 oli ametliku statistika järgi tööd leidnud 70% projektis osalenud inimestest. 10 3 Projekti töökorralduse kirjeldus Käesolevas peatükis kirjeldame projekti korralduslikku poolt, st projekti planeerimise, administreerimise, järelevalve ja aruandlusega seonduvat. Visioon ja metoodikad ümberõppe sisuliste teemade osas on toodud peatükis 4. BCS Koolitus ja IT Koolitus tuginevad koolituste korraldamisel oma pikaajalisele kogemusele IT valdkonna koolituste ja projektide läbiviimisel. Selge vastutuse ja tõrgeteta töö tagamiseks on projektimeeskonnas selgelt defineeritud ja eristatud järgmised rollid: projektijuht, assistent, lektor-koolitaja ning sisuvaldkondade konsultandid. Projekti korralduse oleme jaganud järgmisteks sisulisteks osadeks, mis on detailsemalt lahti kirjutatud alljärgnevates alapeatükkides: - Projekti üldjuhtimine; - Projekti ajakava; - Riski- ja kvaliteedijuhtimine; - Teavitus ja meediatöö; - Töö kandidaatide ja kursuslastega; - Kontaktõppe läbiviimine ja tehniline korraldus; - Töö praktikapartneritega ja praktikakorraldus; - Tagasiside ja aruandlus 3.1 Projekti üldine planeerimine 3.1.1 Projekti üldjuhtimine Ümberõppe projekt, kui sisult keerukas, pingelise ajagraafikuga, suurt hulka partnereid ja laia sihtrühma haarav projekt nõuab vastutavatelt projektijuhtidelt järgmisi üld- ja projektijuhtimise võimekusi. 1. Keeruka IT täienduskoolituse valdkonna sisu tundmist ja võimekust planeerida ja juhtida arendustöid: o õppemetoodika, õppekava ja õppematerjalide väljatöötamise juhtimine; o koostöö kindlustamine paljude erinevate huvide ja vajadustega partner- ettevõtetega; o pideva parendustöö jaoks vajaliku sisendi kogumine eri osapooltelt, parendusvajaduste vajalikkuse otsustamine ja nende elluviimise juhtimine; 2. PR- ja meediatöö juhtimine: o Ümberõppe projektile kui Eesti ühiskonnas kaalukale projektile kohase meediakajastuse tagamine; o Võimekus suhelda otsustajatega, ajakirjanikega, avalikkusega; o Võimekus valida optimaalsed meedia- ja teavitusmeetmed väga laiade võimaluste ja piiratud eelarve juures; o Infotundide ja muude infoürituste läbiviimine ja osalemine esinejana; 3. Töö suure hulga kandidaatide ja õppuritega (see on projektijuhi kõige töö- ja ajamahukam töölõik): o Kandidaatide leidmiseks sobilike kanalite leidmine ja rakendamine; o Kandidaatide eelvalik kvalifitseerimisdokumentide alusel; o Eelvaliku läbinud kandidaatidele testimise läbiviimine; o Täiendavad intervjuud koos ettevõtete esindajatega; 11 o Kursuslaste edasijõudmise monitoorimine, nõustamine. Karjäärinõustamise korraldamine; o Kontaktõppe läbinute praktikale suunamine; 4. Koostöö tagamine praktikaettevõtetega: o Pideva koostöö ja infovahetuse hoidmine enam kui 100 ettevõtte – potentsiaalse praktika pakkujaga; o Rahulolu jälgimine. Parendusettepanekute kogumine ja kooskõlastamine; 5. Projektijuhtimine per se sh: o Ajakava juhtimine ja muudatuste elluviimine; o Igapäevase töö seire ja juhtimine; o Projekti finantsjuhtimine; o Tagasiside ja aruandluse korraldamine. Projekti meeskond: - Vastutav projektijuht (BCS Koolitus) – täiskoormusega kogu projekti perioodil o Terviklik projektijuhtimine; o Meediatöö o Kandidaatide valik o Projekti finantsjuhtimine ja aruandlus - Projektijuht (IT Koolitus) – 0,5 koormusega kogu projekti perioodil o kursuste ja praktikate läbiviimine o kursuslaste administreerimine ja tugi o finantsjuhtimine ja aruandlus oma tööde osas - Kandidaatide testimise läbiviija-ekspert-analüütik - osaajaga tunniarvestuse alusel kuni 1000 testi - Projektijuhi assistent - kursuste ja praktika administraator BCS Koolitus 0,5 koormusega, IT Koolitus 0,25 koormusega - 2 x koolitaja-lektor-mentor BCS Koolitus 1 + IT Koolitus 1 – täiskoormusega kogu projekti perioodil - Karjäärinõustaja - osaajaga tunniarvestuse alusel - Välislektorid firmadest – osaajaga tunniarvestuse alusel, keskmiselt 16 ak tundi ühel kursusel. Projekti raamatupidamise ja finantsjuhtimise korraldab ja selle eest tervikuna vastutab BCS Koolitus. Seatakse sisse eraldiseisev projekti raamatupidamis-arvestus. Kulude juhtimine ja arvestus toimub mõlemas ettevõttes projektijuhi juhtimisel oma vastutuse all olevate kulude osas. 3.1.2 Projekti ajakava Projekt on jagatud kolme etappi, mille ajakava on järgmine:  I etapp: Koolitusmudeli väljatöötamine: september 2016 – detsember 2016  II etapp: Koolituse pilootosa: oktoober 2016 – juuli 2017  III etapp: Koolituse põhiosa: august 2017 – juuli 2020 Projekti I etapp hõlmab koolitusmudeli väljatöötamist, sh ümberõppe koolitusmudeli detailse programmi ja metoodika ning õppematerjalide välja töötamist, osalejate valiku protseduuride ja kriteeriumite konkretiseerimist, teavitustegevuste planeerimist ja käivitamist, 12 projektorganisatsiooni käivitamist jms. Oleme planeerinud nendeks tegevusteks 4 kuud. Kaasatavateks osapoolteks on kõik peatükis 2 toodud konsortsiumi liikmed ja partnerid. Pilootkoolituse osalejate leidmisele suunatud teavitus ja PR-kampaania käivitub oktoobrikuus 2016, koheselt kui osalejate valiku protseduurid ja -kriteeriumid on läbi mõeldud ning partnerite poolt kinnitatud. Juba I etapi teavituskampaania käigus kogume lisaks pilootkoolituse osalejatele ka potentsiaalseid kandidaate koolituse põhiosa koolitusgruppidesse. Pilootosa ja põhiosa teavitustegevused planeerime ühtselt jätkuvana, et vältida katkestusi ja dubleerimisi teavitusvoos. II etapp hõlmab pilootkoolituse osalejate valikut, kahe pilootkoolituse kursuse läbiviimist ning koolitusmudeli parendamist. Koolituse kontaktõppe pikkus on 6 nädalat (30 tööpäeva), 8 tundi tööpäevas. Kontaktõppele lisandub praktikaperiood, mille pikkus on 8 nädalat (40 tööpäeva), 8 tundi tööpäevas. Ühe koolitusgrupi suuruseks on 16 inimest. Kokku on projektis planeeritud 34 koolitust pikkusega kokku 14 nädalat (70 tööpäeva). Pilootosas viiakse läbi 2 koolitust ning põhiossa on planeeritud 32 koolitust. Koolitusmudel on kavandatud nii, et praktika järgneb koheselt kontaktõppele, et tagada osalejate motivatsioon, õpiharjumus ning oskuste stabiilne areng. Pilootkoolitused on planeeritud toimuma järgmiselt: Koolitusrühm Kontaktõpe Praktika I rühm 09.01. – 17.02.2017 k.a. 20.02. – 17.04.2017 k.a. II rühm 16.01. – 27.02.2017 k.a. 28.02. – 24.04.2017 k.a. Pilootkoolituste järgselt koostatakse pilootosa raport, töötatakse läbi tulemused ja osapoolte tagasiside ning vastavalt kokkulepetele Hankijaga korrigeeritakse ja viiakse sisse vajalikud muudatused koolitusmudelisse. III etapp – projekti põhiosa, hõlmab koolitusi 32-le koolitusgrupile, sh osalejate leidmine ja valik. Põhiosa esimesed koolitused on plaanitud algama 2017. aasta augustis ning koolitused vältavad kuni 2020. aasta juulini. Koolituse põhiosa ajakava on tihe. Kontaktõppe kursused toimuvad mõlemas ettevõttes paralleelselt, reeglina korraga üks rühm ühes ettevõttes. Kursuste alguse/lõpuajad on nihutatud, et luua ühtlane voog nii kandidaatide valikus kui ka praktikale suunamises. Eeldatav koolituste toimumise ajaplaan on toodud Projekti ajakava tabelis. Praktika ettevõtete võimalustest ja nõuetest tingituna võivad koolituste toimumisajad mõneti muutuda. On võimalik, et 500 edukalt koolituse lõpetajani jõudmiseks on vajalik enam kui 34 koolitusrühma. See tähendab ka rohkem kui kahte kursust paralleelselt samal ajal. Vastavad muudatused projekti ajakavas viiakse sisse töö käigus vastavalt läbirääkimiste tulemustele osapoolte ja Hankija vahel. 3.1.3 Riskianalüüs ja kvaliteedi juhtimine On selge, et sellise ambitsioonikuse ja uudsusega projekti puhul on olemas mitmeid riske, mille analüüsi ja ennetamisega peavad projektijuhid tegelema kogu projekti planeerimise ja elluviimise aja jooksul. 13 Toome siinkohal välja olulisemad riskid ja nende maandamise meetmed: 1. Sobilike kandidaatide vähesus a. Kandidaate ei tule piisavalt, kuna ei ole piisaval määral inimesi, kes võiksid end töölt lahti võtta ja osaleda 14 nädalat (3,5 kuud) kestvas õppes ilma mingi töötasu või stipendiumita. Prognoosime, et mõnesaja kandidaadi leidmine esimesel kahel aastal ei valmista olulist raskust, kuid seejärel võib sobilike kandidaatide leidmine osutuda oluliselt keerukamaks. Vastumeetmed. Pakkujad, ITL ja MKM jätkavad alustatud tööd Töötukassa, Sotsiaalministeeriumi ja teiste asjaomaste riigiasutuste suunas, et luua võimalused stipendiumi maksmiseks ja kursuslastele, kes ei ole töötutena registreeritud. Kui projekt on ennast tõestanud esimeste kursuste ja tööle saanute läbi ning saanud märkimisväärset positiivset vastukaja, siis on võimalik ka erimeetmete rakendamine ja vajalike stipendiumisummade leidmine. b. Kandidaatide algtase ja võimekus ei ole piisav, et neile anda vajalikud teadmised ja oskused selleks, et nad saaksid alustada tööd noorem- tarkvaraarendajatena. On teoreetiliselt võimalik, et piisaval arvul piisava motivatsiooni ja võimekusega kandidaate ei leita. Sel juhul on oht, et praktikaettevõtted pole nõus praktikakohti pakkuma ja loobuvad projektis osalemisest. Selle teoreetilise riski välistamiseks projektis meetmed puuduvad. Sellisel puhul on võimalik projekti katkestamine enne sihtnumbrini (500 koolituse edukalt lõpetanut) jõudmist. Tellija on selle riski maandanud tingimusega, et tasumine projekti tegevuste eest toimub projekti põhiosas koolituse edukalt läbinud inimeste arvu alusel. Vastumeetmed. On selge, et Eestis on olemas piisavalt arvukas sihtrühm, kes on nõutava vaimse võimekusega ja töötab täna ametikohtadel, kust neil võiks olla motivatsiooni asuda väljakutsuvamale ja kõrgemini tasustatud ametikohale. Oluline on luua teavituskampaaniate abil positiivne foon, jõuda selle sihtrühmani ja panna nad tulema välja mugavustsoonist. Edu pilootfaasis ja positiivsed näited uue väärtusliku töö leidnutest, on peamised meetmed, mille kaudu antud riski saab vähendada. Pakkujatel on väga mahukas kogemus, kuidas jõuda IT-valdkonna koolituspakkumistega mitte IT-valdkonna inimesteni. Senistes projektides on Pakkujad suutnud hakkama saada analoogsete riskidega märksa suurema osalejate arvuga projektides: Vaata Maailma koolitusprojekt BCS Koolituse ja IT Koolituse sarnase koostöömudeliga – 107 000 lõpetanut; Mentorõppe projekt ID-kaardi ja e- turvalisuse õppeks, BCS Koolitus – 20 000 lõpetanut; Ole Kaasas koolitusprojekt – kokku 72 000 koolitatut. 2. Kontaktõppe kursuste läbiviimise võimekus ja kvaliteet. a. Pakkujate võimekus kontaktõppe kursuseid kvaliteetselt läbi viia. Projekt satub ohtu, kui kontaktõppe läbiviimise kvaliteet on madal ning kursuslased ja praktikaettevõtted on sellega rahuolematud. Põhjuseks võib olla kursuste korralduse vajakajäämised, lektorite ebapiisav tase, liigne koormatus teiste koolituste ja projektidega. Vastumeetmed. Projektis rakendatakse suure kogemusega projektijuhte ja lektoreid. Juhtiva projektijuhi Signe Teder’i ja juhtiva lektori Henn Sarv’e kompetentsid ja kogemused sellise keerukusega ülesannetega edukalt 14 hakkama saada on korduvalt praktikas läbi proovitud ja tõestatud. Vt ka käesoleva punkti lõpus toodud kvaliteedijuhtimise metoodika kirjeldus. b. Kontaktõppe sisu kvaliteet on ebapiisav Potentsiaalseks riskiks on, et väljatöötatud õppekava ja materjalid ei võimalda kursuslaste teadmiste ja oskuste viimist noorem-tarkvaraarendajalt nõutava kompetentsuse tasemele, st õppekava pikkus, teemade ja nende õpetamise metoodika valik ei ole sobilikud. Vastumeetmed. Antud riski tõenäosust vähendab fakt, et sarnast õpisisu ja metoodikat on praktikas järeleproovitud mitmes projektis: Codeborne’i Tarkvarakoolid, BCS Koolituse ja IT Koolituse tarkvaraarenduse koolitusprojektid töötutele ja noortele. Lisaks on õppe sisu ja metoodika täiustamine ja korrigeerimine planeeritud pideva tegevusena nii pilootosa kui põhiosa juures. Kahe sõltumatu koolitusfirma ja lektori kasutamine paralleelselt tõstab kindlust, et erinevad kitsaskohad tulevad ilmsiks ja neile leitakse ühiselt lahendus. 3. Praktikaettevõtete vähesus ja vähene huvi pakkuda praktikakohti. Tööandjate kaasatus ja aktiivne osalus on projekti kriitiliseks eduteguriks. Juhul kui ettevõtted ei paku praktikakohti projekti ajakavas plaanitud tempos, satub kogu projekt ohtu. Vastumeetmed. Aktiivne töö kõigi potentsiaalsete praktikaettevõtetega peab käivituma koheselt projekti alguses. Kõik vastavad sobilikud ettevõtted tuleb kaardistada ja nad kaasata projekti infovoogu ja tegevustesse. Soovitav oleks saavutada „defitsiidi-turunduse“ olukord, kus praktikante on vähem kui pakutavaid praktikakohti. Ettevõtete huvi aluseks on siiski edukalt tööle rakendunud kursuse lõpetanud. Ettevõtete motiveeritus tuleneb otseselt sellest, kas nad saavad endale lõpetanute hulgast uusi töötajaid või mitte. Seetõttu on oluline just nende kandidaatide väljasõelumine, kellel on tegelik soov uut töökohta leida. Riskide juhtimise kõrval on olulise tähtsusega kontaktõppe ja praktikate läbiviimise kvaliteedijuhtimine. Mõlemas kontaktõpet läbi viivas firmas on juurutatud ISO 9001 kvaliteedistandardil põhinev kvaliteedijuhtimise süsteem. Mõlemad ettevõtted pakuvad rahvusvahelisi sertifitseeritud koolituskursusi, mille üle toimub rahvusvahelise tarnija (Microsoft, Oracle, jt) poolt kvaliteedikontroll iga kursuslase tagasiside nõudmise ja jälgimise näol. Seega on iga kursuse kvaliteedi jälgimine ja selle alusel korrigeerivate tegevuste rakendamine mõlema ettevõtte igapäevane praktika, mida järgitakse ka käesolevas projektis. Kontaktõppe sisu kvaliteedi jälgimiseks ja korrigeerimiseks jätkab metoodika ja koolitusmaterjalide meeskond oma tööd ka pärast pilootosa lõppu. Selles meeskonnas on rakendatud ettevõtete esindajad. Praktika kvaliteedi juhtimine on keerukam kui kontaktõppe puhul, kuna koolitusmudel eeldab, et praktika sisu on sõltuvalt iga praktikaettevõtte vajadustest erinäoline. Peamised juhtimishoovad on siin ühtsete üldjuhiste välja töötamine ja nende jooksev täiendamine praktikajuhendajatele ja –ettevõtetele. Praktikajuhendajate nõustamine ja toetamine, aga ka korrigeerivate meetmete välja töötamine praktikantide tagasiside põhjal. Praktika läbiviimise kvaliteedi ja metoodikate jälgimiseks ja parendustegevuste planeerimiseks moodustatakse väike, ca 5 liikmeline metoodika juhtrühm projektijuhtide ja ettevõtete esindajate osalusel. Viiakse läbi praktikajuhendajate arutelusid. 15 3.2 Projekti teavitus- ja meediatöö Projekti kommunikatsioon peab hõlmama järgmisi sihtrühmi: - potentsiaalsed ümberõppe koolitusele kandideerijad; - avalikkus, avaliku sektori majandus- ja tööturu poliitikate kujundajad ja otsustajad; - tööandjad – praktikaettevõtted. Strateegiline partner kogu projekti vältel on Eesti Infotehnoloogia ja Kommunikatsiooni Liit, mille liikmed (nii Pakkujad kui praktikaettevõtted) saavad toimida meedias saadikutena, kutsudes oma tänastes töökohtades ennast ammendanud või rahulolematuid inimesi üles projektis osalema, samuti avalike lubadustega võtta iga lennu lõpetajatest kindel osa koheselt tööle. Kuna projektis osalejate peamiseks motivatsiooniks on eneseteostus ja eeldatavalt parem teenistus uuel töökohal, muudab tegutsevate IT-ettevõtete kaasamine osalejate eesmärgi täitumise reaalseks ja käegakatsutavaks. Keskne narratiiv: kommunikatsiooni fookus on tõsiasjal, et IT-sektori palgad on riigi keskmisest oluliselt kõrgemad ning nõudlus spetsialistide järgi suur. Vaid mõnekuulise õpinguperioodi jooksul on kõigil kõrgharidusega, kuid madalat palka teenivatel inimestel võimalik pöörata ümber oma positsioon tööturul. Kõik kommunikatsioonitegevused on jaotatud kaheks – turundus ja PR. Esmane, projekti praeguses planeerimise faasis asjakohaseks hinnatud kommunikatsioonitegevuste plaan on esitatud alltoodud tabelis. Kommunikatsioonitöö juhtimine Vastutav projektijuht PR ja meediakampaaniate juhtimine Juhtiv meediapartner Ettevalmistavad turundustegevused CVI väljatöötamine ja algsed kujundustööd Loovpartner Meedia planeerimine Meediapartner Kampaania materjalide tootmine Loovpartner Reklaammaterjalide tootmine Pilootprojekt PR kampaania Meediakampaania Meediapartner Püsikampaania PR Tasutud PR väljaandes (nn sisuturundus) Ajalehed Sotsiaalmeedia Sotsiaalmeedia sisu tootmine Foto-/videograaf Meedia Meediapartner Tootmine Loovpartner Vahekampaania Visuaalide värskendus vajadusel Loovpartner PR kampaania Meediakampaania Meediapartner Kokkuvõtlik lõpukampaania PR 16 Projekti eesmärgipärase teavituse teostamiseks ning tulemuste saavutamiseks kaasatakse kommunikatsioonipartner loovtööks ja meediatööks. I etapis luuakse projekti ühtne sümboolika ning projekti veebileht ning kavandatakse kogu projekti kommunikatsiooniplaan. Oluliseks kanaliks lisaks projekti enda kanalitele on konsortsiumi liikmete ja praktikaettevõtete veebilehed, sotsiaalmeediakanalid ning uudiskirjad. Vajadusel kasutatakse ka erinevaid avaliku meedia kanaleid (reklaamid, sihtrühma innustavad ja julgustavad artiklid). Projekti tutvustamiseks kasutatakse karjääri-, noorte-, IT-valdkonnaga seotud portaale. Teavitamise osas tehakse koostööd Eesti Töötukassaga, karjäärinõustajatega (Eesti Töötukassa, Innove jt). Praktikaettevõtete motivatsiooni tõstmiseks ja hoidmiseks on kommunikatsioonitöö oluline lõik ettevõtete tegevuste ja edulugude kajastamine töökohtade pakkumisel ja praktika läbiviimisel. 3.3 Töö kandidaatide ja kursuslastega 3.3.1 Sihtrühma valik ja sihtrühmani jõudmine Töö kandidaatidega algab sihtrühma määratlemise ja nendega kontakti saavutamisega ning kestab kuni koolituse läbinute eduka tööle saamise või tööle mittesaamisega kaasneva nõustamise ja analüüsini. See on kõige töömahukam töölõik antud projektis. Koolituse sihtrühm on määratletud konkreetselt Hankedokumentides ja sisuliselt hõlmab inimesi, kellel on olemas ettevalmistus ja võimekus tööks kõrghariduse kvalifikatsioonitasemel (st EKR tase 6 ja 7) ja kes on seda ka demonstreerinud läbi asjakohase töökogemuse mitte IT ametis. Oleme projekti planeerimisel teadlikult võtnud konservatiivse hoiaku osalejate leidmise lihtsuse suhtes. Oleme veendunud, et piisav arv potentsiaalseid huvilisi on Eestis olemas, kuid sobiva valmisoleku, motivatsiooni ja võimekusega kandidaatide leidmine piisaval arvul on keerukas ülesanne. Koolitusperiood on pikk ning on teadmata kui palju inimesi on võimelised ilma stipendiumita antud projektis osalema. Selles tulenevalt on ka potentsiaalsetele osalejatele suunatud teavitamistegevused mahukad, väga konkreetselt läbi mõeldud ning planeeritud. Et kindlustada piisav osalejate arv antud projektis, tegutseb Pakkuja koolituse põhiosa vältel koostöös Hankijaga osalejatele stipendiumi maksmise võimaluste leidmiseks (vt ka projekti riskijuhtimine ptk. 3.1.3). Projekti eesmärgiks on, et koolituse on edukalt läbinud 500 inimest. Pakkuja prognoosib, et koolituselt väljalangevus ei ole suur ja jääb 5-8% vahele. Selle tagab tihe kandidaatide eelvalik ja nende võimekuse põhjalik testimine. Lähtudes prognoosist on projekti kontaktõppesse planeeritud võtta vastu kokku 544 osalejat (s.o. 34 gruppi ´a 16 inimest). Sobivaima sihtrühma leidmiseks ning projekti tulemust silmas pidades võib koolitusgruppide õppetöö toimuda nii eesti kui ka inglise keeles. Vajadusel kaalub Pakkuja ka venekeelse koolituse läbiviimist. Lisaks meediateavitustele korraldatakse konkreetsete osalejate värbamise infopäevi, kus koolituse sisu, eesmärki ning väljundeid täpsemalt tutvustatakse. Infopäevad toimuvad kogu 17 projektiperioodi jooksul vastavalt vajadusele. Täpsed infopäevade toimumisajad planeeritakse jooksvalt sõltuvalt gruppide täituvusest. Üheks kandidaatide leidmise kanaliks on ka ettevõtted ise, kes on näidanud üles huvi samuti otsida neile potentsiaalselt huvitavaid ja sobilikke kandidaate ning suunata neid projekti koolitustele. 3.3.2 Kvalifitseerimisdokumendid ja kandidaatide eelvalik Kandidaatide valik toimub kolmes etapis. Projektis osalemisest huvitatud esitavad esimeses etapis nõutavad dokumendid: - haridust tõendava dokumendi, - CV ja - motivatsioonikirja. Dokumendid esitatakse läbi projekti veebilehe, kus kandideerijad täidavad etteantud vormis ja küsimustega dokumendipõhjad. Põhjalikel aruteludel partnerite-praktikaettevõtetega on selgitatud, mis on see kriitiline info, mida eelvaliku tegemiseks vajame ja mis vormis oleks seda parim kandidaatidelt teada saada. Olulisemaks ja kaalukamaks dokumendiks on motivatsioonikiri, mis peab lakoonilises vormis (1000-1500 tähemärki) andma infot järgneva kohta:  Miks kandideerija soovib tarkvaraarendusega tegelema hakata?  Milliseks hindab kandideerija oma tugevusi ja nõrkusi selles vallas?  Mis on kandideerija suurimad tööalased saavutused?  Kas kandideerija on valmis praktika lõppedes tööle asuma?  Milline on töötasu soov?  Kuidas on kandideerija huvi IT vastu senini välja paistnud?  Kandideerija soovitajad. Dokumendid töötab läbi komisjon, mis koosneb projektijuhist, lektoritest, ettevõtete personali värbamisspetsialistidest. Pilootosas komisjon täpsustab kvalifitseerimiseks küsitavat infot ja paneb paika valiku kriteeriumid. Sobilikuks tunnistatud kandidaadid suunatakse testimisele ja reeglina ka infotundidesse, kus tutvustatakse projekti võimalusi ja tingimusi lähemalt, sh koolitust (sisu ja õppetingimusi),ettevõttes läbiviidavat praktikat. Infotunnis osalemine on oluline, et sihtrühm teeks oma otsuse projektiga liituda võimalikult kindlalt. 3.3.3 Kandidaatide testimine ja testimiseks kasutatav metoodika Kandidaatide valiku oluline osa on võimekuse testimine. Tarkvaraarendaja tööks sobivus sõltub inimese vaimsest võimekusest. Vastavad teaduslikud ja rakenduslikud uuringud ning nende kasutuskogemused praktikas on detailsemalt esitatud käesoleva dokumendi Lisas 1. „Ruumilise võimekuse testi RVS kasutamine muudelt aladelt IT-alale suundujate väljaõppe eelvalikus“. Koostöö tulemusena vastavate uuringute ja testide läbiviijatega ja IT valdkonna tööandjatega, kes selliseid teste oma igapäevases personalitöös kasutavad, oleme jõudnud otsuseni, et antud projekti eesmärki ja sihtrühma arvestades, on selgelt kõige sobilikum ruumilise võimekuse test, mida edukalt arendab ja rakendab Tripod Grupp. 18 Ruumilist võimekust hinnatakse viimase 50 aasta uuringute põhjal ning ka projekti praktika partnerettevõtete kogemusel üheks parimaks edukuse ennustajaks IKT valdkonnas. Erinevalt teistest vaimse võimekuse aspektidest (nt sõnaline ja matemaatiline) ei ole ruumiline võimekus otseselt mõjutatud kooliharidusest, peegeldades sünnipärasemat mittesõnalist analüüsioskust ja kujutlusvõimet, mis annab võimaluse testida kandidaadi võimekust, mitte hetke oskusi. Ruumiline võimekus hindab seda osa kognitiivsetest vaimsetest võimetest, millest eelkõige sõltub tõhus ruumiliste suhete tajumise ja visualiseerimise võime. Pikaajalised uuringud kinnitavad, et kõrge ruumiline võimekus ennustab usaldusväärselt edukust erinevatel tehnilistel elualadel infotehnoloogia, teaduse ja matemaatika valdkonnas, kus on vaja kõrgeimal tasemel abstraktset mõtlemist ja analüüsioskust. Tripodi RVS testiga on Eestis leitud, et võrreldes teiste elualade esindajatega on IT- ja tehniliste elualade spetsialistide ruumilise võimekuse sooritustase oluliselt kõrgem. See viitab sellele, et neil on enam avaldunud suutlikkus visualiseerida ruumilisi suhteid, visandada kujundeid, suhestada omavahel osasid, tajuda infot mitmemõõtmelisena ja saada ruumist mõtestatud ülevaade. Tripodi poolt ruumilise võimekuse hindamiseks väljatöötatud test RVS on normeeritud IT valdkonnas töötajate seas ja uuringuga on näidatud, et nad saavad testis oluliselt kõrgemaid tulemusi kui teiste valdkondade esindajad, kelle töö ei eelda pidevat kujundliku mõtlemisvõime ja ruumilise analüüsioskuse rakendamist. Tripodi RVS testi normeerimine toimus 2010. aastal koostöös Eesti IT-, telekommunikatsiooni- ja tehnoloogiaettevõtetega. Testi normgruppi kuulus 210 erinevate IT- ja tehniliste elualade spetsialisti (nt infosüsteemide programmeerija, süsteemianalüütik, infosüsteemide insener), lisaks koguti võrdlusandmed teiste erialade esindajatelt, kelle igapäevatöö ei hõlma nii suurel määral ruumilist mõtlemist. Kokkuvõttes oli normeerimisprojekt edukas ning RVS test on standardiseeritud testimise korral psühholoogiliste hinnangute andmiseks sobiv mõõtevahend. Tripod RVS-test sisaldab nelja liiki ülesandeid - kujundi äratundmine, tasapinnaline pööramine, vormiline tajumine, ruumiline pööramine ja koosneb kokku 48 ülesandest. Tegemist on ajapiiranguga testiga, kus iga ülesande lahendamiseks on sõltuvalt küsimuse keerukusest maksimaalselt 1–2 minutit aega. Keskmiselt kulub vastamisele 41 minutit. Valdavalt on kasutusel valikvastused 5-pallisel skaalal, kuid on ka avatud küsimusi. Pakkuja omandab vastavate testide kasutamise õiguse ning projekti meeskonna liige läbib testi analüütiku väljaõppe, et testimise läbiviimine ning testide tulemuste kasutamine oleks projektis paindlik. Testid sooritatakse Pakkuja ruumides gruppides internetiühendusega arvutite taga. Koolitusmudeli väljatöötamisel pilootosas pannakse paika testi läbimise tulemuse miinimumlävend, mille ületamise puhul hinnatakse kandideerija sobilikuks. 19 3.3.4 Intervjuud kandidaatidega Testimise edukalt läbinud kandidaatidega vestleb projektijuht valiku käigus. See vestlus võib toimuda erinevas vormis: infotunnis, testimise kontekstis, skype’i või telefoni teel vm moel. Kandidaatidega, kelle motivatsioon ja valmisolek tööle rakendumiseks pole projektijuhi jaoks piisavalt selge, viiakse läbi „tööintervjuud“. Motivatsiooni võimalikult põhjalik väljaselgitamine on oluline, kuna vähene ja ebaselge motivatsioon on Pakkujate kogemusel ning ka uuringute põhjal üks olulisim koolituse katkestamise põhjus. Intervjuudele kaasatakse tööandjate personalitöötajaid. Kandidaadi valmisolekut panustada edukasse lõpetamisse arvestatakse osalejate valikul ning eelistatakse kandidaate, kes näitavad üles suuremat huvi. Praktikaettevõtted kui praktikakohtade pakkujad kandidaatide valiku etapil valikuprotsessi otseselt ei sekku. Praktikantide valik ja jaotus praktikaettevõtete vahel toimub kontaktõppe perioodil. 3.3.5 Kursuslaste tugi ja haldus kontaktõppe ning praktika käigus Tuginedes eelnevale kogemusele mahukate ja paljude osalejatega projektide ning koolituste läbiviimisel on Pakkuja väga hästi teadlik, et osalejate motiveerituse hoidmine (sh osalemine õppetöös, praktikal ning nende edukas lõpetamine) on üks kriitilisemaid aspekte projekti edukuse tagamisel. Sellest tulenevalt on kursuslaste osalemise ja motivatsiooni pidev jälgimine ja toetamine projektijuhtide ja lektorite igapäevase töö lahutamatu osa. Selleks töötatakse välja asjakohased mugavad tööprotseduurid, hinnanguvormid ja –põhimõtted, et võimalikult kohe avastada ohukohad ja riskikandidaadid. Vaatamata sellele, et kõik kursuslased on täiskasvanud inimesed on möödapääsmatu, et projektijuhid ja lektorid täidavad ka rühmajuhendaja, „klassijuhataja“ ja mentori rolli. Oluline on luua üksteist toetav õhkkond rühmas sees. Plaanis on valida rühmajuhid/esindajad ja rakendada rühmasisese töö käigus üksteise arengut ja edasijõudmist toetavaid võtteid. Kursuslastele on planeeritud 0,5 – 1 tund karjäärinõustaja tuge, mille vorm, maht ja sisu kohandatakse rühma ja kursuslaste vajadustele. Prognoositud madala väljalangevuse tagamiseks on vajalik jooksev iganädalane suuline ja kirjalik tagasiside ja olukorra hindamine iga kursuslase osas. osalejate administreerimise, nõustamise ning motiveerimisega. Praktikantide motivatsiooni ja edasijõudmise jälgimiseks rakendatakse koostöö- ja tagasiside töövahendid projektijuhtide ja praktikajuhendajate vahel. Praktikaperioodil toimub 2 õppekogunemist koolitusettevõttes, mille käigus toimub ka kursuslaste jooksva rahulolu ja motivatsiooni hindamine projektijuhi ja lektori poolt. Kontaktõppe lõpus ja peale praktikat (st peale kogu koolituse edukat läbimist) korraldatakse tunnustuse jagamise ja motivatsiooni suurendamise eesmärgiga lõpuüritused, kus kiidetakse parimaid, toetatakse raskustes kursuslasi, antakse välja tunnistused jms. 3.4 Kontaktõppe läbiviimine ja tehniline korraldus Kontaktõppe kursused viiakse läbi kahes asukohas:  BCS Koolituse koolituskeskuses aadressil Aia 7, Tallinn;  IT Koolituse koolituskeskuses aadressil Lõõtsa 8, Tallinn. 20 Kontaktõppe kursused on planeeritud sellise ajakavaga, et ühes toimumiskohas toimub üks koolituskursus korraga. See tagab optimaalsed ruumikasutuse ja koolitaja kulud. Kursuste algused kahes koolituskohas on omavahel ajaliselt nihutatud, mis tagab ühtlase töövoo kandidaatide värbamisel, valikul ja praktikale suunamisel. Pakkujad peavad võimalikuks korraldada mõned kursused Tartus ja Ida-Virumaal. See vajadus otsustatakse projekti käigus koos Tellijaga sõltuvalt kandidaatide ja praktikaettevõtete nõudlusest ja võimalustest. Planeeritud põhikohad Tallinnas on mitme aasta jooksul sisse töötatud asukoha ja töökorraldusega koolituskeskused, kus kummaski paiknevad mitmed koolitusklassid ja nõupidamisruumid (Aia 7 – 6 koolitusklassi, Lõõtsa 8 – 4 koolitusklassi). Kursus viiakse läbi antud rühmale kogu õppeperioodiks eraldatud klassis. Klassid on varustatud kogu koolituseks vajaliku esitlus- ja muu tehnikaga ning toetab koolituse agiilset ja praktilist metoodikat: sülearvutid, töökohtade ümberpaigutamise võimalus gruppidesse, nõupidamiste võimalused jms. Igal osalejal on töökoht sülearvuti ja lisamonitoriga. Sülearvutite kasutamine on otstarbekas mobiilsuse tagamiseks rühmatöödes ja nõupidamistel. Kaalume sülearvutite kasutamise lubamist iseseisvaks õppeks ja tööks kodus väljaspool kontaktõppe toimumisaegu. Kontaktõppe läbiviimise tehnilise töökeskkonnana rakendatakse mõlemas ettevõttes olemasolevat IT taristut ja tugiteenuseid. Seatakse üles asjakohane tarkvaraarenduse töökeskkond ja e-õppekeskkond (vt ptk 4). Need ei vaja täiendavaid taristu investeeringuid käesolevast projektist. Lektorile ja kursuslastele on kindlustatud pidev kasutajatugi ja töökeskkonna haldus. Koolitusel kasutatavad ja kursuslaste jagatavad koolitusmaterjalid koostatakse koolitusmudeli väljatöötamisel pilootosas. Koolitusmaterjalid on valdavalt elektroonsed. Osalejatele jagatakse ka õhuke pabermaterjal, mis on mõeldud nii projekti teavitusmaterjalina, koolituse põhiteadmiste ja infoviidete meelespeana kui ka märkmevihikuna. Vastavalt osalejate, koolitajate ja partnerite tagasisidele ja ettepanekutele tehakse koolitusmaterjalides täiendusi ja parandusi pilootosa lõpus ning vajadusel jooksvalt koolituse põhiosa ajal. 3.5 Koostöö praktikaettevõtetega. Praktikantide jagamine praktikaettevõtte vahel Praktika korraldamisega seondub kaks peamist tegevusvaldkonda: - Praktikaettevõtete leidmine ja nendega tiheda koostöö tagamine; - Praktikantide jagamine praktikaettevõtete vahel konkreetse koolituse puhul. Töö praktikaettevõtetega on projekti kriitiliseks eduteguriks. Juhul kui ettevõtted ei paku praktikakohti projekti ajakavas plaanitud tempos, satub kogu projekt ohtu. 500 koolituse edukalt läbinu saavutamiseks on vaja praktikakohti kuni 600 praktikandile. Praktikagrupi soovitavaks suuruseks ühes ettevõttes on 3-5 praktikanti. Alla 2 praktikandi ühte ettevõttesse reeglina ei suunata. Seega saab projekti käigus toimuma ca 150-200 praktikantide ettevõttesse suunamisjuhtu. Prognoosime, et reaalsete praktikaettevõtete arv saab olema suurem kui 50. 21 Aktiivne töö kõigi potentsiaalsete praktikaettevõtetega käivitatakse koheselt projekti alguses. Kõik vastavad sobilikud ettevõtted kaardistatakse ja nad kaasatakse projekti infovoogu. Ettevõtete huvi aluseks saab olla vaid edukalt tööle rakendunud kursuse lõpetanud. Ettevõtete motiveeritus tuleneb otseselt sellest, kas nad saavad endale lõpetanute hulgast uusi töötajaid või mitte. Seetõttu on oluline just nende kandidaatide väljasõelumine, kellel on tegelik soov uut töökohta leida. Seoses kontaktõppe kursuste toimumise tihedusega erinevate koolitusgruppide praktikaperioodid kattuvad. Sellega seoses on praktika perioodide üldine planeerimine, kommunikatsioon ettevõtetega ning praktika juhendajate planeerimine väga oluline. Juba eelnevate arutelude põhjal praktikaettevõtetega on praktikaperioodidena välistatud detsembrikuu teine pool ning jaanuarikuu algus. Koolituste planeerimisel lepitakse ettevõtetega juba võimalikult varakult kokku perioodid, millal üks või teine ettevõte praktikante võtta saab ja soovib. Vastavalt nendele kokkulepetele tekib igale koolitusgrupile nimekiri ettevõtetest, kes antud perioodil on valmis praktikante vastu võtma. Seega on reeglina juba enne kontaktõppe algust teada ettevõtted, kuhu praktikandid lähevad. Selle alusel on võimalik planeerida kontaktõppe tarkvaraplatvorm (Java või .NET), samuti on võimalik kohandada õppekava ja kasutada konkreetseid ettevõtete ülesandeid. Praktikantide mõistlik ja õiglane jagamine praktikakohtade vahel on keerukas ülesanne ning võib põhjustada pingeid ja ettevõtete vahelisi hõõrdumisi. Seetõttu on juba praeguseks kokku lepitud, et praktikantide jagamise algoritmi täiustamine on üks esimesi ja olulisi töid, mis koolitusmudeli väljatöötamisel ettevõtete koostöös tuleb ette võtta. Plaanis on kasutada nn „NHL-i draft’i“ sarnast järjekorras valimise mudelit, kus valimisel arvestatakse kontaktõppe läbimise pingerida, kursuslase enda huvi, ettevõte panust ja huvi jms. Projekti pilootosas töötatakse välja konkreetsed hindamiskriteeriumid, mis näitavad kontaktõppe lõpuks omandatud teadmisi ja oskusi. Õpimotivatsiooni loomiseks on otstarbekas kasutada ka varianti, kus vastavalt klassiõppe tulemuste pingereale saavad paremad lõpetajad endale praktikaettevõtte ise valida. Praktikale mineku eelduseks on eelneva kontaktõppe edukas läbimine. Praktika toimub vahetult pärast kontaktõppe lõppu. 3.6 Tagasiside ja parenduste sisseviimine. Asjakohane aruandlus Nagu käesoleva pakkumuse erinevates osades on kirjeldatud, on projekti edu alus kõikide komponentide asjakohasuse hindamine ja pidev parendamine. See saab aga baseeruda vaid põhjalikul läbimõeldud tagasisidesüsteemil. Mõlemas koolitusettevõttes on taolised elektroonsed tagasiside keskkonnad juurutatud ja igapäevases kasutuses. Olemasoleva elektroonse keskkonna kasutamine ja sinna erinevate tagasisideküsitluste lisamine antud projekti tarbeks on asjakohane ja kuluefektiivne. Kindlasti kogutakse tagasisidet osalejatelt Hankedokumentides nõutud kolmel korral: 1. pärast kontaktõppe läbimist; 2. pärast praktika läbimist; 3. 3 kuud pärast praktika lõppu. 22 Lisaks kindlasti tagasiside küsitlused praktikajuhendajatele ja praktikaettevõtete esindajatele. Ilmselt on otstarbekas kandidaatide hulgas viia läbi ka uuring meediakanalite mõju ja otstarbekuse kohta, et parendada sihtrühmani jõudmise tegevusi. Pilootosa tagasiside peab olema märksa põhjalikum ja sisaldama nii kursuslaste, lektorite, praktikajuhendajate, ettevõtete esindajate jt oluliste osapoolte hinnangute kogumist nii formaliseeritud vormis (elektroonsed või pabervormid) kui suusõnaliselt. Olulise töövormina näeme kiireid arenduskoosolekuid üldise agiilse arenduse ideoloogiast lähtudes. Peamised valdkonnad, mis vajavad kindlasti arendamist konkreetsest tagasisidest lähtudes on järgmised. - Kandidaatide eelvaliku kriteeriumid. - Õppekava sisu ja ajakava, läbimise tempo, erineva omandamiskiirusega kursuslaste eripärade arvestamise võimalused. - Kursuslaste motivatsiooni hoidmine ja tõstmine. - Praktikantide jagamisprotseduurid ettevõtete vahel. Projektijuhi juhtimisel koostatakse hankedokumentides toodud nõuetele vastav raport projekti pilootosa järel, vaheraportid koolituse põhiosa etappide järel ning lõppraport koolituse põhiosa järel. Raportid sisaldavad kokkuvõtteid tööst koolituste läbiviimisel, esinenud murekohtadest ning ettepanekuid antud mudeli parenduseks ja edasiseks rakendamiseks. Raportid sisaldavad tagasisideküsitluste kokkuvõtteid ning nendest tulenevaid projektimeeskonna järeldusi, parendusettepanekuid ning analüüsi ja soovitusi. Aruandluse osas on pakkujatel mitmeid väga erinevaid kogemusi erinevatest senistest Eesti- sisestest ja rahvusvahelistest projektidest, kus aruandluse eesmärgipärasus ja mõistlikkus kõigub väga suures skaalas. Oluline on tihe koostöö MKM-i kui Hankijaga, et aruandlus vastaks kõigile nõuetele ja oleks sisult tõesti see, mis kõigile osapooltele vajalik ja kasulik. See on töölõik, mis vajab piisavat tähelepanu ja aega nii projektijuhilt kui Hankijalt. 23 4 Ümberõppe koolitusmudel Väljavalitud õppijatele antakse esmalt kontaktõppe vormis 6 nädalat kestev praktiline kaasaegne erialane väljaõpe. Kontaktõpe annab osalejatele eeldused reaalseks programmeerimistööks koolitusele järgneval praktikal IKT ettevõttes. Praktika kestus on 8 nädalat ja seal jätkub kontaktõppes omandatud kompetentside arendamine reaalses töökeskkonnas. Koolitusprogramm viiakse läbi spetsiaalselt selleks loodud ja IKT ettevõtetega koos välja– arendatud ja agiilse tarkvaraarenduse põhimõtetest lähtuva õppekava alusel. Koolitusel käsitletavad teemad annavad tervikpildi tarkvaraarenduse alusmõistetest ning ülevaate tarkvara arenduse protsessist ja elutsüklist. Teemade valikul tuginetakse varasemale kogemusele ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialade riiklikule õppekavale (EKR 4 - noorem tarkvaraarendaja eriala õppekava1). Koolitusmudel on loodud tihedas koostöös ITL-i ja sinna kuuluvate IKT ja tarkvaraarenduse ettevõtetega. Eriti suure panuse andsid Marek Kusmin ja Aho Augasmägi Codeborne´ist2, kes on kaks aastat viinud läbi edukat tarkvarakooli koolitusprojekti3 ning kes olid pidevalt ideoloogi ja konsultandi rollides õppekava väljatöötamise juures. Väljatöötamise perioodil toimusid mitmed nõupidamised, kus arutati koos ettevõtjate ja tarkvaraarenduse üksuste juhtidega, milline koolitusprogramm vastaks kõige paremini nende vajadustele ning milliste pädevustega ümberõppija saaks kõige tõenäolisemalt nende juures ka hiljem tööd. Tihe koostöö ettevõtete esindajatega on planeeritud jätkuma ka projekti II etapis ehk pilootkoolituse läbiviimisel. Kontaktõpet viib valdavalt läbi ja kursuslaste tööd juhendab terve kursuse kestel üks koolitaja. Koolitajaks on pika tarkvaraarenduse ja andragoogika kogemusega ekspert. Projekti maht ja ajakava nõuavad kaht praktiliselt täiskoormusega koolitajat, üks kummaski koolitusettevõttes. Projekti põhiosas on ilmselt vajalik kahele põhikoolitajale lisaks rakendada teisi koolitajaid. See on vajalik, et vältida põhikoolitajate rutiini langemist aga ka selleks, et maandada riske juhuks, kui on vaja esialgset ajakava tihendada ja planeerida lisakoolitusi. Lisaks põhikoolitajatele kutsutakse ettevõtetest külalislektoreid koolitama äri- ja ettevõttespetsiifilisi teemasid nagu projektijuhtimine, arendusmetoodikad jms. Koolitusmudeli väljatöötamisel on läbivalt lähtutud ja ka koolituste läbiviimisel lähtutakse agiilse tarkvaraarenduse põhimõtetest ja metoodikatest, eelkõige Scrumist. Scrum on agiilne raamistik, mis aitab edukalt viia ellu keerulisi ülesandeid ja projekte ning on rakendatav ka väljaspool tarkvaraarenduse valdkonda.4 Ühtlasi on Scrum seni kõige populaarsem agiilse arenduse metoodika, mida kasutavad paljud Fortune 500 ettevõtted ja tarkvaraarendajad Eestis, kes olid kaasatud ka antud koolitusmudeli arendamisesse ja kes töötavad igapäevaselt agiilsetest põhimõtetest lähtuvalt. BCS Koolitus ja IT Koolitus omavad koolitus- ja konsultatsiooniettevõtetena mõlemad rohkelt kogemust agiilsete tööviiside ja vastavate koolitustega, nt koolitavad pidevalt järgnevatel teemadel:  Agiilsed metoodikad  Certified Scrum Product Owner 1 Vt: http://www.innove.ee/et/kutseharidus/oppekavad/info-ja-kommunikatsioonitehnoloogia#IKTI4 2 Vt: https://codeborne.com/ 3 Vt: http://www.aripaev.ee/uudised/2014/04/23/tanavalt-programmeerijaks 4 Vt: https://www.scrumalliance.org/why-scrum 24  Certified Scrum Developer  Certified Scrum Master Agiilse tarkvaraarenduse üldised põhimõtted, mis kanduvad läbivalt üle ka pakutavasse koolitusse, on järgnevad5. „Tarkvara luues ning teisi tarkvara loomise juures aidates oleme leidnud selleks tööks paremaid viise. Oleme hakanud hindama: inimesi ja nendevahelist suhtlust rohkem, kui protsesse ja arendusvahendeid töötavat tarkvara rohkem, kui kõikehõlmavat dokumentatsiooni koostööd kliendiga rohkem, kui läbirääkimisi lepingute üle reageerimist muutunud oludele rohkem, kui algse plaani järgimist Ka parempoolsetel teguritel on väärtus, kuid me hindame vasakpoolseid tegureid kõrgemalt.“ Täpsemad agiilse tarkvaraarenduse põhimõtted leiad lisast 3. 4.1 Õppekava 4.1.1 Täienduskoolitusasutuse nimetus BCS Koolitus AS (tuntud BCS Koolitusena) ja IT Koolituskeskuse OÜ (tuntud IT Koolitusena). 4.1.2 Õppekava nimetus Täienduskoolitus IT-spetsialistide koolitamiseks. 4.1.3 Õppekavarühm 481 Arvutiteadused (vastavalt ISCED 97 õppekavarühmade klassifikatsioonile). 4.1.4 Õppe kogumaht Koolituse kontaktõppe planeeritud maht on 1,5 kuud (6 nädalat ehk 30 päeva; 8 tundi päevas ehk kokku 240 akadeemilist tundi). Kontaktõppele järgneb praktikaperiood, mille planeeritud maht on 2 kuud (8 nädalat ehk 40 päeva; 8 tundi päevas ehk kokku 320 akadeemilist tundi). Õppe kogumaht on seega 3,5 kuud ehk 14 nädalat ehk 560 akadeemilist tundi. 4.1.5 Sihtgrupp ja õppe alustamise tingimused Lähtuvalt hanketingimustest on koolituse sihtrühmaks tööealised inimesed, kes:  Omavad vähemalt bakalaureusekraadi või sellele vastavat haridustaset või;  on varem õppinud kõrgharidustaseme I või II astme õppekaval (so rakendus– kõrgharidus-, diplomi-, bakalaureuse-, magistri-, bakalaureuse- ja magistri õppekavadel põhineva integreeritud õppe, v.a. 1-aastane õpetajakoolitus) järjest 5 Allikas: http://agilemanifesto.org/iso/et/manifesto.html 25 enam kui õppekava pool nominaalaega, kuid on katkestanud õpingud selliselt, et õppekavalt eksmatrikuleerimine on toimunud vähemalt neli (4) aastat tagasi käesoleva hanke osas hankelepingu sõlmimisest ning nad läbisid vähemalt 50% õppekava mahust, millele olid immatrikuleeritud;  Valdavad eesti ja inglise keelt tasemel, mis võimaldab neil koolitusel osaleda;  Omavad vähemalt 3-aastast varasemat mistahes valdkonnas töötamise kogemust, v.a. IT- haridust nõudval ametikohal töötamise kogemus. 4.1.6 Õppe eesmärk Koolituse eesmärk on anda õpetatavatele tarkvaraarendaja kutseoskused, kogemus ja võimekus, mis vastab arendusfirmade vajadusele ja katab osaliselt Noorem tarkvaraarendaja, tase 4 kutse nõuded6. Kontaktõppe ja IKT ettevõtte praktika läbinud on võimelised alustama tööga tarkvaraarenduse ettevõttes või organisatsioonis noorem-tarkvaraarendaja ametikohal. 4.1.7 Õpiväljundid Koolituse õpiväljundid on:  Õppija kavandab toote (rakenduse, süsteemi osa), alustades lihtsamatest näidisülesannetest, iseseisvast projektist kontaktõppes kuni keerukama reaalse süsteemini praktika käigus.  Õppija kavandab/projekteerib rakenduse arhitektuurilise lahenduse ja rakenduse tervikuna.  Õppija kirjutab programmikoodi, realiseerib rakenduse.  Õppija integreerib loodud rakenduse teiste süsteemiosadega.  Õppija testib rakendusi.  Õppija juurutab ja paigaldab lahenduse.  Õppija dokumenteerib loodud lahenduse ja lahenduskava. Iseseisva projekti esitab ta koos loodud dokumentatsiooniga (elav dokumentatsioon läbi nelja sprindi).  Õppija haldab dokumendi (ja süsteemi) muudatusjada.  Õppija töötab nii iseseisvalt kui meeskonnas.  Õppija tunneb arendusprotsessi tööviise ja rolle. Koolituse edukalt läbinud õppija on praktilise kogemusega noorem arendaja-programmeerija, kes on Noorem tarkvaraarendaja tase 4 kutsestandardi tööosadest (vt lisa 2) omandanud järgnevad oskused (kompetentsid) (vähemalt 80% loetletutest): 1. Infosüsteemi ja äristrateegia kooskõlastamine (e-CF kompetents A.1.) 2. Teenusetaseme haldus (e-CF kompetents A.2.) 3. Toote või projekti kavandamine (e-CF kompetents A.4.) 4. Arhitektuuri projekteerimine (e-CF kompetents A.5.) 5. Rakenduse projekteerimine (e-CF kompetents A.6.) 6. Tehnoloogia arengu jälgimine (e-CF kompetents A.7.) 7. Kavandamine ja väljatöötamine (e-CF kompetents B.1.) 8. Süsteemide integreerimine (e-CF kompetents B.2.) 9. Testimine (e-CF kompetents B.3.) 6 Vt: http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10546957 26 10. Lahenduse juurutamine/paigaldamine/kasutuselevõtt (e-CF kompetents B.4.) 11. Dokumentatsiooni koostamine (e-CF kompetents B.5.) 4.1.8 Õppesisu Õppesisu koosneb kontaktõppest (vt 4.2 Kontaktõpe) ja praktikast (vt 4.3 Praktika). 4.1.9 Õppemeetodid Koolitusprogrammis kasutatavad õppemeetodid on järgnevad:  loeng;  videoloeng;  harjutusülesanded;  programmeerimine, paarisprogrammeerimine;  agiilse tarkvaraarenduse praktikad ja töövõtted;  seminarid, grupitööd, diskussioonid, tagasisidestamine ja retrospektiivid grupis;  praktika, praktikapäeviku täitmine ja sellega kaasnev refleksioon. 4.1.10 Iseseisev töö Iseseisev töö toimub nii kontaktõppe kui ka praktika raames ja on arvestatud nende mahtude sisse. Koolituse kontaktõpe ja praktika on piisavalt mahukad (täispikad 8 ak tundi õppepäevad 14 nädalat järjest) ja Pakkuja ei pea otstarbekaks planeerida täiendavat iseseisvat õppetööd. Küll aga on loodud tingimused, mis võimaldavad õppija omal initsiatiivil võtta täiendavaid ülesandeid ja lisatööd. 4.1.11 Õppematerjalid Koolituse õppematerjalid jaotuvad kaheks.  Põhimaterjalid - koolitajate poolt spetsiaalselt antud koolituse jaoks loodud õppematerjalid (kättesaadavad kõigile õppijatele).  Fakultatiivsed lisamaterjalid iseseisvaks õppeks - antud koolituse jaoks välja valitud lisamaterjalid koostööpartneritelt (Oracle, Microsoft, Viope). Lisamaterjalid oleksid kindlasti kasulikud enamikule kursuslastest enesetäienduseks, nii kontaktõppe kui praktika perioodil kui ka pärast seda. Arvestades, et projekti eelarve ei pruugi võimaldada lisamaterjalide hankimist kõigile osalejatele, oleme pakutavas eelarves arvestanud, et lisamaterjale hangitakse vaid piiratud arvule edukamatele või täiendavat iseseisvat õpet vajavatele kursuslastele. Õppematerjalid jaotuvad omakorda kaheks ka sisult, sõltuvalt kasutatavast platvormist (Java või .NET). Õppematerjalid on vormistatud moodulitena vastavalt õppekavale – üks õppepäev võrdub üks moodul. Õppematerjalides on läbivalt viidatud täiendavatele lisamaterjalidele ja juhenditele, mis on internetis tasuta saadaval. Õppematerjalidele lisanduvad kõigi toimuvate koolituste käigus täiendused, kommentaarid ja parandused. Need on materjalide lahutamatu osa ja on kättesaadavad ka tagasiulatuvalt (hilisemate koolituste kommentaarid on näha ka varasematel koolitustel osalejatele). Õppematerjalid on vormilt valdavalt digitaalsed (tekstid, illustratsioonid ja joonised, slaidid, koodinäited, videosalvestused, õppeks vajalikud e-keskkonnad), aga digimaterjale täiendab 27 ka koolitajate poolt koostatud sisuga trükitud õpimapp, mille saavad endale kõik osalejad ning kuhu neil on võimalik ka käsitsi täiendavaid märkmeid teha. Oracle poolt on antud pakkumise jaoks eritingimustel kasutada järgnevad õppematerjalid:  Java SE 8 Fundamentals (tutvustus ja sisu ülevaade: https://education.oracle.com/pls/web_prod-plq- dad/db_pages.getpage?page_id=609&get_params=dc:D83527,clang:EN )  Java SE 8 Programming (tutvustus ja sisu ülevaade: https://education.oracle.com/pls/web_prod-plq- dad/db_pages.getpage?page_id=609&get_params=dc:D84838,clang:EN ) Oracle ametlikud õppematerjalid on Training On Demand (TOD) formaadis ja sisaldavad:  klassikoolituse salvestus 90 päevaks (vajadusel saame pikendada 180 päevani);  eKit ehk digitaalne koolitusmaterjal. Microsofti poolt on antud pakkumise jaoks eritingimustel kasutada lai valik Microsoft Imagine Academy (https://www.microsoft.com/en-us/education/imagine-academy/default.aspx) õppematerjale. Lisaks omavad BCS Koolitus ja IT Koolitus Microsofti sertifitseeritud koolituskeskuse - Microsofti Silver Learning Partner´i tiitlit, mis võimaldab tellida ja kasutada Microsofti ametlikke koolitusmaterjale vastavalt vajadusele. Lisaks traditsioonilistele õppematerjalidele on Microsoftil 2016. a. alates uue koolitustootena saadaval ka MOC (Microsoft Official Curriculum) e-õpe (MOC On-Demand). Tegemist on Microsofti uue koolitustootega, mida saab tarbida vaid ametlike koolituspartnerite (Eestis vaid BCS Koolitus ja IT Koolitus) vahendusel. MOC e-õpe ühendab endas ülikvaliteetse video, õppematerjalid, virtuaalse harjutuskeskkonna ja teadmiste kontrolli testid. Viope poolt on antud pakkumise jaoks eritingimustel erinevad programmeerimise e-õpped, mis sisaldavad teooriat ja harjutusülesandeid (vt https://www.viope.com/#!/courses/prog/all). Viope on levinud ja hinnatud programmeerimise e-õppe pakkuja Soomes, kellega IT Koolitusel on aastatepikkune edukas e-õppe pakkumise kogemus Eestis. Lähtuvalt Eesti turul unikaalsetest partnerlussuhetest ja projekti jaoks läbiräägitud eritingimustest on eelnevalt kirjeldatud Oracle, Microsofti ja Viope lisaõppematerjalide kombinatsioon ainulaadne lahendus. Ideaalis muudaksime antud lisamaterjalid kättesaadavaks kõigile osalejatele (kui projekti eelarve seda võimaldab, siis on see lihtsasti teostatav), aga kuluefektiivsema kompromisslahendusena pakume välja, et lisamaterjale võimaldame iseseisva täiendõppematerjalina vaid tublimatele ehk neile, kes suudavad kohustusliku ehk hädavajaliku õppematerjali teistest õppijatest kiiremini omandada ning kes soovivad ka ise kiiremini ja rohkem õppida. Lisaks võib iseseisvaid täiendõppematerjale vajada just nn aeglasema tempoga õppija, kes pärast koolituse läbimist vajaks veel ise õppimise aega ja tuge kvaliteetsete õppematerjalide kujul. Otsuse, kas ja millist lisaõppematerjali õppijale pakkuda, teeb koolitaja. Antud lähenemist ja kõige sobivamate lisaõppematerjalide sobilikkust hindame II etapis ehk pilootkoolituse käigus. Kuna Pakkujad on õppematerjalide tootjate käest saanud käesoleva projekti jaoks väga head eritingimused, siis on praktikaettevõtetel ja õppijatel endil võimalik neid meie kaudu soodsa hinnaga ka ise juurde osta (nt praktikajärgseks iseseisvaks õppeks). Sama kehtib ka tarkvaraarendaja sertifitseerimiseksamite kohta, mida koolitusprogrammi käigus pole õppijatel 28 mõtet sooritada, aga mille tegemiseks tekib neil suure tõenäosusega huvi ja vajalikud kompetentsid koolitusele järgneva aasta vältel. 4.1.12 Nõuded õpingute lõpetamiseks, sh hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid Õpingute eduka lõpetamise eelduseks on aktiivne osalemine õppetegevuses. Hindame, et reeglina on nõutav osalemine vähemalt mahus 90%. Kontaktõppe läbimise ja omandatud teadmiste ja oskuste hindamine Koolituse kontaktõppe hindamisel on peamine rõhk tulemustel (mitte nt spetsiifilistel kompetentsidel). Kontaktõppe läbimist hinnatakse järgmiselt: Koolitaja hinne Hinnatakse: arendusprotsessile ja o Valminud rakendust, selle toimivust, valmidusastet, valminud rakendusele ülesandele vastavust (50%) o Meeskonnatööd ja selle sujuvust (10%) o Lahenduse innovaatilisust (10%) o Dokumentatsiooni korrektsust ja täielikkust (põhjalikkus) (20%) o Rakenduse testimisaruannet (10%) Kollektiivne o Iga arendusrühm (meeskond) hindab kollektiivselt oma vastastikune hindamine liikmeid o Töös osalemine ja selle tulemuslikkus (50%) o Suhtlemisoskus ja meeskonnatöö (50%) o Õppijad, kes teevad iseseisva projekti üksi, moodustavad hindamise ajaks nn „hindamismeeskonna“ kuhu on kaasatud ka juhendaja Kontaktõppe hinne kokku koosneb koolitaja hindest (70%) ja kollektiivsest hindest (30%). Kontaktõppe hindamise osakaalud:  Kontaktõppe hinne tervikuna (0,4) o Koolitaja antud hinne (0,28)  Valminud rakendus (0,14)  Meeskonnatöö (0,03)  Innovaatilisus (0,03)  Dokumentatsioon (0,06)  Testimisaruanne (0,02) o Meeskonna poolt antud hinne ehk kollektiivne vastastikune hindamine (0,12)  Osalemine (0,06)  Suhtlus (0,06) Praktika hindamine ja raporteerimine Praktika lõppemisel edastab praktika juhendaja praktika aruande (nii juhendaja kui ka osaleja oma), päeviku ja enda poolt antud hinded Pakkujale, kelle koolitaja samuti praktikat hindab. Praktika hindamisel on sarnaselt kontaktõppega peamine rõhk tulemustel, aga lisaks on väga oluline osa ka suhtlemisoskusel ja meeskonnatööl, sest ilma nendeta on äärmiselt keeruline reaalses töökohas hiljem edukalt toime tulla. Täpsemalt hinnatakse praktika läbimist järgmiselt: 29 Praktikaaruanne ja o Koosneb kahest osast: praktikajuhendaja o praktikajuhendaja hindest (50%) (kolleegi) hinne o kontaktõppe koolitaja hindest (50%) o Kontaktõppe koolitaja lähtub hindamisel esitatud praktikapäevikust ja praktikaaruandest o Praktikaaruandes (praktikas) hinnatakse:  Töös osalemine ja selle tulemuslikkus (30%)  Suhtlemisoskus ja meeskonnatöö (30%)  Innovaatilisus (20%)  Korrektsus ja kohusetundlikkus (20%) Praktika hindamise osakaalud:  Praktika hinne tervikuna (0,6) o Praktika juhendaja (0,3) – praktika alusel  Töös osalemine (0,09)  Suhtlusoskus (0,09)  Innovaatilisus (0,06)  Korrektsus ja kohusetundlikkus (0,06) o Kontaktõppe lektor (0,3) – praktikaaruande alusel  Töös osalemine (0,09)  Suhtlusoskus (0,09)  Innovaatilisus (0,06)  Dokumentatsiooni korrektsus (0,06) Ümberõppe koolituse (kontaktõppe ja praktika) läbinute hindamine Vahetult pärast kontaktõppe ja praktika toimumist viiakse läbi iga õppegrupi õppijate hindamine tervikuna ehk hinnatakse nii kontaktõppe kui ka praktika läbimist. Seejuures kasutatakse juba varem toimunud hindamistulemusi kontaktõppe lõpust ja praktika lõpust. Koolituse läbimise sooritust tervikuna hinnatakse seega järgnevalt: Koolitaja hinne Hinnatakse: arendusprotsessile ja o Valminud rakendust, selle toimivust, valmidusastet, valminud rakendusele ülesandele vastavust (50%) o Meeskonnatööd ja selle sujuvust (10%) o Lahenduse innovaatilisust (10%) o Dokumentatsiooni korrektsust ja täielikkust (põhjalikkus) (20%) o Rakenduse testimisaruannet (10%) Kollektiivne o Iga arendusrühm (meeskond) hindab kollektiivselt oma vastastikune hindamine liikmeid o Töös osalemine ja selle tulemuslikkus (50%) o Suhtlemisoskus ja meeskonnatöö (50%) o Õppijad, kes teevad iseseisva projekti üksi, moodustavad hindamise ajaks nn „hindamismeeskonna“ kuhu on kaasatud ka juhendaja Kontaktõppe hinne koosneb Koolitaja hindest (70%) ja kollektiivsest hindest (30%). 30 Praktikaaruanne ja o Koosneb kahest osast: praktikajuhendaja o praktikajuhendaja hindest (50%) (kolleegi) hinne o kontaktõppe koolitaja hindest (50%) o Kontaktõppe koolitaja lähtub hindamisel esitatud praktikapäevikust ja praktikaaruandest o Praktikaaruandes (praktikas) hinnatakse:  Töös osalemine ja selle tulemuslikkus (30%)  Suhtlemisoskus ja meeskonnatöö (30%)  Innovaatilisus (20%)  Korrektsus ja kohusetundlikkus (20%) Koolituse koondhinne kujuneb kontaktõppe hindest (40%) ja praktikahindest (60%). Hindamisvalem ja hindamise osakaalud on järgnevad.  Kontaktõppe hinne (0,4) o Lektorihinne (0,28)  Valminud rakendus (0,14)  Meeskonnatöö (0,03)  Innovaatilisus (0,03)  Dokumentatsioon (0,06)  Testimisaruanne (0,02) o Meeskonnahinne (0,12)  Osalemine (0,06)  Suhtlus (0,06)  Praktikahinne (0,6) o Praktika juhendaja (0,3) – praktika alusel  Töös osalemine (0,09)  Suhtlusoskus (0,09)  Innovaatilisus (0,06)  Korrektsus ja kohusetundlikkus (0,06) o Kontaktõppe lektor (0,3) – praktikaaruande alusel  Töös osalemine (0,09)  Suhtlusoskus (0,09)  Innovaatilisus (0,06)  Dokumentatsiooni korrektsus (0,06) Kõik hinded antakse 10-palli süsteemis. Koondhinne saadakse osahinde ja osa koefitsiendi nn kaalutud summana. Edukaks läbimiseks loetakse koondhinne 5 või enam. Hindamise aluseid täpsustatakse pilootfaasis. Koolitajad teevad tihedat koostööd hindamispõhimõtete edasiarendamiseks ja nende ühtsuse tagamiseks. 4.1.13 Koolituse läbimisel väljastatav dokument Kõigile, kes saavutavad nõutud tasemel õpiväljundid ehk läbivad õppe edukalt, väljastatakse tunnistused. Tunnistusele märgitakse vähemalt järgmised andmed: 1. õppija nimi ja isikukood; 2. täienduskoolitusasutuse nimi ja registrinumber; 3. vastava õppekavarühma registreeringu number Eesti Hariduse Infosüsteemis või tegevusloa number; 31 4. õppekava nimetus; 5. täienduskoolituse toimumise aeg ja maht; 6. tunnistuse väljaandmise koht ja kuupäev; 7. tunnistuse number; 8. koolitajate nimed. Tunnistusel või selle lisas märgitakse ka omandatud õpiväljundid, õpiväljundite saavutatuse hindamise viisid ning hindamise tulemused. Tunnistus allkirjastatakse täienduskoolitus– asutuse koolitaja ja/või tegevjuhi poolt. 4.1.14 Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- ja töökogemuse kirjeldus: Koolitajad on pikaajalise ning põhjaliku tarkvaraarenduse ja lektori ettevalmistuse ja kogemusega. Koolitajad valdavad tarkvaraarenduse tervikprotsessi ja kaasaegseid tervikprotsessi toetavaid arendusplatvorme. Koolitajal on ettevalmistus ja kogemus tööks andragoogina. Lähtuvalt hanketingimustest on meeskonna pädevuse kinnitused pakkumusele lisatud eraldi dokumendina. 4.1.15 Õppekeskkonna kirjeldus Koolituse jaoks luuakse spetsiaalne õpikeskkond, mis sisaldab kahte tipptehnikaga varustatud arvutiklassi koos vajaliku tarkvara ja seadistusega (vastavalt vajadusele Java või .NET platvormil; üks klass BCS Koolituse ja teine IT Koolituse koolituskeskuses). Arvutiklasside tehnika seadistamine toimub enne ja pärast igat õppegruppi. Arvutites kasutatava töökeskkonna paigaldamise ja häälestuse osa on õppematerjalides toodud samm-sammulise kirjeldusena nii, et seda saab ka koolituse väliselt iseseisvalt teha ehk soovi korral saab õppija kodus luua sarnase keskkonna, et vajadusel täiendavalt harjutada. Täpsemalt luuakse tarkvaraarendaja töökoht koos vajalike töövahenditega, mis sarnaneb võimalikult palju reaalsele töökohale tarkvaraarendusettevõttes. BCS Koolitus asub Tallinna südalinnas spetsiaalselt BCS-i koolituskeskuse jaoks 2014. aasta lõpus väljaehitatud avarates ruumides (540 m2). Keskuses on 6 koolitusklassi, nõupidamisruumid, eksamikeskus ja ruumikad üldpinnad ning väliterrassid. Asudes Viru keskusest mõne minuti kaugusel on ligipääs ühistranspordiga parim võimalik Tallinnas. Vahetus naabruses on suur valik erineva hinnatasemega söögikohti. IT Koolituse kaasaegne koolituskeskus (300 m2) asub Tallinnas kiiresti arenevas Ülemiste City ärilinnakus ja on 2014. a väljaehitatud ning spetsiaalselt arvutiõppe ja koolitusteenuse pakkumiseks kohandatud füüsiline õppekeskkond. Lisaks kolmele arvutiklassile on koolituskeskuses ka üks vaba paigutusega koolitusruum. Kõikides koolitusruumides on kvaliteetne esitlustehnika ja mööbel. Õppijad saavad kasutada avarat puhkeala ja kööginurka ning pauside ajal omavahel suhelda. Läheduses asuvad mitmed tarkvaraarendusettevõtted ja söögikohad, ühistranspordiühendus on väga hea (lisaks linnaliini peatustele asub väga lähedal ka rongipeatus). 4.1.16 Õppe keel Koolitus on põhiliselt planeeritud toimuma eesti keeles, kuid vajadusel kaalub Pakkuja ka ingliskeelse või venekeelse rühma komplekteerimist - Pakkujal on valmidus koolitus läbi viia ka inglise ja vene keeles. Pakkuja poolt koolituseks loodud õppematerjalid on valdavalt 32 eestikeelsed, aga võivad sisaldada inglise keeles näiteid jm sisu, mida pole mõistlik tõlkida. Lisamaterjalid on reeglina ingliskeelsed. 4.1.17 Õppekava kinnitamise aeg: 18.07.2016 4.2 Kontaktõpe 6 nädalat kestva praktilise kontaktõppe käigus antakse õppijatele kaasaegne erialane väljaõpe, mis loob osalejatele eeldused reaalseks programmeerimistööks kontaktõppele järgneval 8 nädalat kestval praktikal IKT ettevõttes. Väljaõpe toimub selleks spetsiaalselt loodud koolitusprogrammi alusel, kus lähtuvalt kaasatud IKT organisatsioonide ja tulevaste praktikapakkujate vajadustest õpetatakse kas Java või .NET arendusplatvormil. Seejuures on mõlemal koolitusettevõttel (BCS Koolitus ja IT Koolitus) võimekus koolitada nii Java kui .NET baasil. II etapis toimuvad pilootkoolitused viiakse läbi ainult Java platvormile, sest just Java arendajaid vajatakse IKT ettevõtetes kõige enam. III etapi käigus valitakse Java ja .NET koolitusgruppide proportsioonid samuti lähtuvalt reaalsest vajadusest tehes selleks tihedat koostööd IKT organisatsioonidega. Kontaktõppe koolitusprotsess ise on Scrumile omaselt tulemuskeskne ning see toimub erinevate praktikatena.  Teoreetiline ja teoreetilis-praktiline klassikoolitus kogenud koolitaja juhendamisel. Selle käigus läbitakse teemad: 1. programmeerimiskeele alused ja sisu; 2. arendusprotsessi osad: koodi kirjutamine, testimine, dokumenteerimine, rakenduse kujundamine, arhitektuuri plaanimine, paigaldus, juurutus; 3. tehnoloogiline alus, turvalisuse alused, kvaliteedinõuded; 4. rakenduse elutsükkel, arendus, kasutus, tugi, muudatused, versioonid.  Iseseisev arendustöö ja rühmatöö koolitaja juhendamisel, mille käigus valmistatakse töötav, lihtne, eluline rakendus. Rakendusülesanded koostatakse koostöös võimaliku praktikapartneriga või ka nn „riiulist“. Iga arendusmeeskond (1-2-3 õppijat) valmistab iseseisva toimiva rakenduse. Koolitaja esineb tellija rollis, mis võimaldab etendada kaasaegsele agiilsele tarkvaraarendusele omast järjest muutuvate nõuetega tsüklilist arendusprotsessi. Rakendus on korrektselt testitud ja dokumenteeritud.  Loengu-seminari vormis nn pehmete kompetentside omandamine koolitaja ja IKT ettevõtetest kaasatud välisekspertide juhendamisel. Selle käigus omandatakse (osaliselt) projektijuhtimise, IT-kvaliteedijuhtimise, IT-ärijuhtimise jms põhialused, mis laiendavad silmaringi ning täiendavad tulevase arendaja suhestumis- ja koostöövõimet reaalse töö ja klientidega.  Kontaktõppele järgneva praktika käigus toimuvad võimalikud täiendavad õppekogunemised, mille teemad on: o Praktika käigus omandatud kogemuse vahetamine, seminari vormis. Tekkinud probleemide ja kitsaskohtade silumine-lahendamine. o Kvaliteedijuhtimine ja testimine läbi arendustsükli. Loeng-seminar. Andmebaasid – teooria ja põhimõtted. Loeng + praktilised ülesanded. o Praktika käigus omandatud kogemuse vahetamine, seminari vormis. Tekkinud probleemide ja kitsaskohtade silumine-lahendamine. 33 o Süsteemi arhitektuur (ülevaade) – loeng-seminar. Süsteemide integreerimine – loeng-seminar. Scrumile omaselt töötatakse kontaktõppes nn sprintides ehk lühikeste intensiivsete perioodidena, mille lõpus on nähtav ja „käegakatsutav“ tulemus (vt nt lisa 4) ehk toimiv tarkvara või selle osa (mitte aga lihtsalt abstraktne ja „eraldiseisev“ koodijupp, mida on õppijatel raske seostada päriselu ja võimalike klientide vajadustega), testitakse, peetakse välkkoosolekuid ja viiakse läbi retrospektiive (analüüsi ja tagasiside koosolekuid, mis on suunatud kogemusest õppimisele) jne. Agiilsete põhimõtete ja Scrumile omaste tööviisidega tutvumine ja harjumine juba väljaõppe käigus loob tugevad eeldused, et koolituse läbinu leiab pärast koolituse lõppu lihtsamini tööd ja elab uues töökohas ja uues rollis kiiremini sisse. Kontaktõpe viiakse läbi spetsiaalse taristuga klassiruumides BCS Koolituse ja IT Koolituse koolituskeskustes (Tallinnas), kus igal osalejal on vajaliku tarkvaraga varustatud arvutitöökoht ja kõik vajalikud tingimused õppe õnnestumiseks (vt 4.1.15 Õppekeskkonna kirjeldus). Kontaktõppes käsitletavad teemad annavad tervikpildi tarkvaraarenduse alusmõistetest ning ülevaate tarkvara arenduse protsessist ja elutsüklist. Teemade valikul on tuginetud varasemale kogemusele ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialade riiklikule õppekavale (EKR 4 - noorem tarkvaraarendaja eriala õppekava7). Kontaktõppe õppeprogrammi kirjeldus on esitatud alljärgnevas tabelis: Aeg Õppe sisu 1. päev Alustus, tutvustus Programmeerimise sisu ja otstarve, põhimõtted Arendusprotsess ja arenduse elutsükkel Töövahendid, raamistikud, hoidlad Esimese päeva eesmärk on viia õppijad kurssi kogu koolitusprogrammiga, töövahenditega, eesmärkidega. 2. päev „Hello World!“ päev Koostatakse esimene toimiv programm (proof of concept) Paigaldatakse omale töövahendid, harjutatakse erinevaid ettevalmistavaid tegevusi. Programmeerimistehnikast omandatakse muutuja, esmane suhtlus (sisend-väljund) ja programmi korrigeerimine, muutmine, käivitamine ja katsetamine. 3. päev Andmed, andmetüübid, programmeerimise põhikonstruktsioonid. Arvulised andmetüübid, elementaarsed tehted ja operaatorid Avaldised Stringid, nende meetodid ja enamlevinud operatsioonid-tegevused stringidega. Teisendused arvude ja stringide vahel Mõiste muutumatu (immutable) Boolean avaldised Konstruktsioonid if, else, switch, tingimusavaldised 7 http://www.innove.ee/et/kutseharidus/oppekavad/info-ja-kommunikatsioonitehnoloogia#IKTI4 34 4. päev Erinevat tüüpi tsüklid, massiivid Lihtsamad iseseisvad ülesanded (a la korrutustabel, malelaud jne) 5. päev Nädala kokkuvõte, kordamine Õppijad lahendavad iseseisvalt algoritmilise ülesande ja koostavad programmi 6. päev Funktsioonid Funktsiooni parameetrid, tagastusväärtus Rekursiivsed funktsioonid Mälujaotuse taustainfo Iseseisvad ülesanded Ühiktestimine, testimisfunktsioonid 7. päev Objektorienteeritud programmeerimise alused Klassid ja objektid Klassi liikmed (meetid, väljad) Liikmete skoobid ja juurdepääsud (public, private, friend, …) Staatilised liikmed (meetodid ja väljad) Konstruktorid Vajalikud näited ja näidisülesande lahendamine 8. päev Objektorienteeritu laiemalt Pärilus Kapseldus Operaatorid Sündmused Vastavad näited ja ülesanded 9. päev Assünkroonne programmeerimine call-backid sünkroniseerimine, ootamine, … Töö andmetega (failist lugemine, faili kirjutamine, striimid) Eelnevate teemade kokkuvõtmine ja kordamine. 10. päev Alustamine iseseisva projektiga, rühmade (paaride) moodustamine Ülesande tutvustus, analüüs ja plaanimine (rühmadena). Eespool katmata teemad, mis tõusevad ülesande käigus. Edasi algab praktiline programmeerimistöö 11.-14. päev Juhendatud töö iseseisva projektiga – esimene arendustsükkel (sprint) 15. päev Kokkuvõte esimesest arendustsüklist Seminar kogemuste läbiarutamiseks (meeskonna koosolek) Loeng-seminar projektijuhtimise alustest (reeglina kaasatakse valdkonna ekspert IKT ettevõttest) 16.-19. päev Juhendatud töö iseseisva projektiga – teine arendustsükkel (sprint) 20. päev Kokkuvõte teisest arendustsüklist Seminar kogemuste läbiarutuseks (meeskonna koosolek) Loeng-seminar IT kvaliteedijuhtimise alustest (reeglina kaasatakse valdkonna ekspert IKT ettevõttest) 21.-24. päev Juhendatud töö iseseisva projektiga – kolmas arendustsükkel (sprint) 25. päev Kokkuvõte kolmandast arendustsüklist 35 Seminar kogemuste läbiarutuseks (meeskonna koosolek) Loeng-seminar IT ärijuhtimise alustest (reeglina kaasatakse valdkonna ekspert IKT ettevõttest) 26.-29. päev Juhendatud töö iseseisva projektiga – kolmas arendustsükkel (sprint) 30. päev Arendusprotsessi kokkuvõte Loodud rakenduse ja dokumentatsiooni üleandmine Arendusprotsessi (ja kogu kontaktõppe) hindamine Ettevalmistus praktikale suundumiseks. Järgnevad osad (õppekogunemised) kuuluvad sisult nii kontaktõppe kui ka praktika programmi juurde, aga toimuvad reaalselt praktika vältel ja on arvestatud praktika aja sisse (koolitajaks võib olla kontaktõppe koolitaja või ka väline ekspert):  Praktika käigus omandatud kogemuse vahetamine seminari vormis.  Tekkinud probleemide ja kitsaskohtade silumine-lahendamine.  Kvaliteedijuhtimine ja testimine läbi arendustsükli.  Andmebaasid – teooria ja põhimõtted.  Süsteemi arhitektuur (ülevaade).  Süsteemide integreerimine. 4.3 Praktika Koolitusmudeli oluline osa on õppijate praktika tarkvaraarendusega tegelevates ettevõtetes või ka riigiasutustes, kus neil on ka hiljem võimalik tarkvaraarendajana tööle asuda. Praktika õnnestumise eelduseks on piisaval arvul sobivate praktikakohtade võimaldamine, mis toimub tänu laiale suhtevõrgustikule erinevate IKT valdkonna ettevõtetega ja pidevas ning aktiivses koostöös Eesti Infotehnoloogia Liidu (ITL-i) ja selle liikmetega. Kuna projekti peamiseks sisuks ja kriitiliseks edufaktoriks on valmistada ette tööturu nõudmistele vastavate tarkvaraarenduse alaste praktiliste oskustega inimesed ja aidata neil rakenduda tööle, siis on IKT valdkonna ettevõtted ning neid esindav erialaliit (ITL) kaasatud kõigi projekti faaside planeerimisse ning ettevalmistamisse (sh koolitusmudeli väljatöötamine, praktika planeerimine jne). Pakkuja tagab praktikakoha kõigile koolitatavatele, kes on koolituse kontaktõppe edukalt läbinud. Selleks tehakse kõigis projekti faasides pidevalt koostööd ITL-i ning IKT valdkonna ettevõtetega. Oma huvi programmis osalemiseks on seni selgelt väljendanud üle kahekümne ettevõtte. Pakkumusele on lisatud 8 ettevõtte kinnituskirjad, aga see arv kindlasti ei peegelda seda nagu teised ettevõtted ei oleks huvitatud ametliku projektipartneri rollist. Kaasatud ettevõtete ringi laiendatakse projekti vältel. Selleks kasutatakse erinevaid ITL-i ning Pakkuja infokanaleid (Pakkuja ja ITL-i veebileht, meililistid, sotsiaalmeedia kanalid jne). Tarkvaraarendaja oskustega inimesi on Eestis selgelt puudu ja meie kogemus näitab, et ettevõtted on tegelikult väga huvitatud asjalike osalejate värbamisest. Lisaks tööle tarkvaraarendajana toovad antud projektis osalejad endaga kaasa teise majandusvaldkonna teadmise, mis kombineerituna loob võimalused loodava lisandväärtuse tõusuks kas IKT tarkvaraarenduse sektoris või mõnes teises sektoris. Kõik praktikakohad asuvad Eestis. Pakkuja tagab ka selle, et kõiki koolitatavaid juhendab nende praktikal viibimise ajal ettevõttepoolne praktikajuhendaja. Selleks kaasatakse ettevõtetest suure tarkvaraarendaja töökogemusega inimesi, kellel on olemas oskused inimeste juhendamiseks. Praktika 36 juhendajaks sobib suure tarkvaraarendaja töökogemusega inimene, kes oskab praktikante juhendada. Praktika eeldab praktikajuhendaja igapäevast tööd praktikantidega. Üks juhendaja jõuab ettevõtete hinnangu alusel tulemuslikult juhendada maksimaalselt kuni 6 praktikanti. Praktika juhendamiskulud ja muud praktikaga kaasnevad ettevõtte poolsed kulud on hinnanguliselt 4000 € kuus juhendaja kohta, need kulud katavad ettevõtted ise, st projektist pole ettevõtetele juhendamisega seotud kulude katmist planeeritud. Pakkuja tagab projekti vältel sujuva infovahetuse ning koostöö kontaktõppe koolitajate ning praktikajuhendajate vahel. Antud koolitusmudeli kohaselt järgneb praktikaperiood ettevõttes kontaktõppele ja kestab 8 nädalat (40 päeva, kokku 320 ak tundi). Praktika on planeeritud sisaldama ka täiendavaid õppekogunemisi, kus saab meelde tuletada kontaktõppes õpitut, seostada seda praktikaülesannetega ning toimuda õppijate omavaheline teadmiste ja kogemuste vahetamine lähtuvalt reaalsetest töö (praktika) kogemustest; lisaks ka uute teoreetiliste teadmiste andmine praktika käigus. Praktika teemalistel nõupidamistel ettevõtete esindajatega selgus, et praktikat soovitakse läbi viia lähtuvalt enda eelistustest ja reaalsetest projektidest, mistõttu ei ole mõistlik anda liiga jäigalt ette, millised õppetegevused täpselt ja detailselt praktika käigus toimuma peaksid. Samas on ettevõtetes töötavatele praktika juhendajatele vaja abimaterjali, mille alusel juhendatavate praktikat planeerida ning projekti kui terviku vaates tagada taseme ja sarnaste õpiväljundite ühtlus. Seetõttu koostasime võimalikult kompaktse praktikajuhendi, mille sobivust II etapis ehk pilootfaasis testime. Lisaks kirjalikule juhendile nõustavad Pakkuja koolitajad vajadusel ettevõtete praktikajuhendajaid ka detailsemalt ja pakuvad vastavat konsultatsiooni (nt lähtuvalt konkreetse õppegrupi või õppija tasemest jne). Läbitud kontaktõppe ja praktika loogiliseks jätkuks on edukalt lõpetanute tööle asumine tarkvaraarendajana kas ettevõttes, kus läbiti praktika või siis mõnes muus IKT ettevõttes või organisatsioonis. Juhul kui praktika läbinul ei ole võimalik praktikaettevõttesse tööle asuda, siis teavitatakse koolituse läbinuid potentsiaalsetest töökohtadest teistest IKT sektori ettevõtetes. Praktika juhend Praktika eesmärk Praktika peamine ülesanne on anda projektis osalevatele õppijatele praktilise töö kogemus tarkvaraettevõttes, täiendavad oskused ja kompetentsid meeskonnatöös ja reaalsete ülesannete lahendamise võimekus ning luua eeldused töösuhte alustamiseks uues rollis. Praktika käigus toimub oskuste ja teadmiste täiendamine organisatsiooni poolse praktikajuhendaja nõustamisel ning omandatakse töökogemus reaalses töösituatsioonis tarkvaraarenduse tiimi liikmena - see loob väärtust nii ettevõttele kui ka õppijale ja tekitab eeldused edasiseks töösuhteks. Praktika maht Praktikaperiood ettevõttes järgneb kontaktõppele ja kestab 8 nädalat (40 päeva, kokku 320 ak tundi). 37 Praktika väljund Praktika läbinud õppija peab minimaalselt oskama järgmist. • Kavandada ja välja töötada lahendusi. • Realiseerida lahendusi (kirjutada korrektset koodi). • Osaleda meeskonnatöös (koosolekutel, kohtumistel). • Testida lahendusi. • Dokumenteerida, lugeda dokumentatsiooni. Praktikal osaleja kohustused • Käima praktikal vastavalt kokkuleppele Pakkuja ja praktikaettevõttega. • Pidama täidetud tööde ja ülesannete kohta päevikut (nt blogi vormis), mis sisaldab iga toimunud praktikanädala kohta õppija refleksiooni toimunud õppimisest ja tehtud tegevustest. • Teatama mõjuval põhjusel praktikalt puudumisest praktikajuhendajat ja pakkuja kontaktisikut. Esitama mõjuva põhjuse (näit haigus) kohta tõendi. Praktika juhendaja ülesanded • Korraldama praktikal osaleja töö, tagama talle töökoha ja taristu. • Andma praktikal osalejale tööjuhendid ja vajaliku alusteabe, tutvustama töö (sisekorra) eeskirju. • Jälgima praktikal osaleja tööd ja tööprotsessis osalemist. Andma Pakkujale teada osaleja nii põhjusega kui ka põhjuseta puudumisest. • Hindama praktikal osaleja tööd (juhendaja aruanne). • Lahendama praktikal osalemise käigus tekkida võivad probleemid. Praktika tööprotsess Praktikal osaleja peab osalema järgmiste tööülesannete täitmisel. • Meeskonnakoosolekud (regulaarselt, tavaliselt nt kord nädalas). • Kliendikohtumised (vähemalt üks kord). • Lahenduse kujundamine (meeskonnas). • Koodi kirjutamine (iseseisvalt ja/või paaris, vähemalt 30% praktika töömahust). • Testimine (vähemalt 25% praktika töömahust). • Dokumenteerimine. Praktika käigus toimuvad õppekogunemised – mõistlik maht ja täpsed teemad tasub kokku leppida ja täpsustada II etapis, nt võib see olla 4-16 ak tundi praktikaperioodile jaotatult. Õppekogunemistel arutatakse läbi omandatud kogemus, lahendatakse tekkinud probleemid ja toimub ka täiendav nn „pehmete“ kompetentside omandamine. Õppekogunemise võimalikud teemad on:  Praktika käigus omandatud kogemuse vahetamine, seminarvormis. Tekkinud probleemide ja kitsaskohtade silumine-lahendamine.  Kvaliteedijuhtimine ja testimine läbi arendustsükli.  Andmebaasid – teooria ja põhimõtted.  Süsteemi arhitektuur (ülevaade).  Süsteemide integreerimine. Õppekogunemisi saavad viia läbi Pakkuja koolitajad ja ka välised eksperdid või praktikaettevõtte töötajad. 38 Praktika aruanne Praktika aruanne vormistatakse veebipõhiselt, vastav vorm töötatakse välja II etapis ehk pilootkoolituse käigus. Aruande täidab praktikant praktika lõpetamisel, juhendaja vaatab selle üle ning hindab omalt poolt. Praktikaaruandes kirjeldab praktikant ning hindab juhendaja järgnevat: • praktikandi tööpanus (erinevate tööülesannete lõikes); • hinnang praktikandi oskustele ja võimekusele (erinevate tööülesannete lõikes); • hinnang praktikandi iseseisva töö, rühmatöö ja initsiatiivikuse kohta. Praktika aruandes annab juhendaja ka praktika läbimist tervikuna kajastava hinde (skaalal 1- 10) ja soovituse praktikandile edasiseks tööks ning jätkutegevusteks (sobiv rollivalik, töökohavalik, enese jätkuv täiendamine jne). Lisaks vaatab juhendaja üle ka praktika päeviku ning annab sellele (skaalal 1-10) hinnangu ning lisab vabas vormis tekstina üldhinnangu ja muud olulised kommentaarid praktikandi soorituse kui terviku kohta. Praktika aruandes antakse ka (mitteformaalne) hinnang praktikandi kui võimaliku nooremarendaja kompetentsidele lähtuvalt noorem tarkvaraarendaja kutsestandardi tase 4st (vt lisa 2). Praktika lõppemisel edastab praktika juhendaja praktika aruande (nii juhendaja kui ka osaleja oma), päeviku ja enda poolt antud hinded Pakkujale, kelle koolitaja samuti praktikat hindab. Seega terviklikult toimub kolmepoolne hindamine - hinnangu annavad praktikant, juhendaja ja kontaktõppe koolitaja. 39 5 Lõpetuseks Käesolevas visioonidokumendis on kirjeldatud vaid see osa kogu kontseptsioonist, mida Pakkujad hindasid kõige olulisemaks, et anda Hankijale ja hindajatele kompaktne ülevaade plaanitavast. Nii mahuka ja keeruka projekti puhul on alati küsimuseks, millised osi millise detailsusega kirjeldada. See valik on alati subjektiivne ja oleme teadlikud, et kõik projekti aspektid ja nüansid ei pruugi antud pakkumusest hindajate jaoks piisavalt selgesti välja tulla. Palju detaile on käesolevast pakkumusest kindlasti ka aja ja ruumi piiratuse tõttu välja jäänud. Selliseid aspekte ja detaile on Pakkujad hea meelega valmis Hankija soovil täiendavalt selgitama. Kindlasti on ka küsimusi, millele vastused leitaksegi alles mudeli lõpliku väljatöötamise ja pilootkoolituste faasis. Pakkujad hindavad antud projekti kogu Eesti majandusele ja IT sektorile väga oluliseks ja kaalukaks, mis tähendab, et ka tähelepanu ja nõudlikkus antud projekti ning selle elluviijate suhtes on kõrge. Pakkujatena kinnitame oma valmisolekut sellist vastutust kanda. Loodame, et meie senine edu kaalukate projektide läbiviimisel nagu Vaata Maailma, Ole Kaasas, e-tervise juurutus jt koolitusprojektid, sisendab usku meie võimekusse. 40 LISAD LISA 1. Ruumilise võimekuse testi RVS kasutamine muudelt aladelt IT alale suundujate väljaõppe eelvalikus RUUMILISE VÕIMEKUSE TESTI RVS KASUTAMINE MUUDELT ALADELT IT ALALE SUUNDUJATE VÄLJAÕPPE EELVALIKUS TRIPOD GRUPP 2016 41 Ruumilise võimekuse test on kaasaegne ja kvaliteetne psühholoogiline mõõtevahend, mida saab edukalt kasutada eelvaliku teostamiseks IT-valdkonna koolitusprogrammidesse, mis aitaks eelvalikul psühhomeetriliselt hinnata kandidaatide potentsiaali IKT erialade õppimisel ja hilisemas töös. Teaduslikud uuringud kinnitavad, et ruumiline võimekus on üheks parimaks edukuse ennustajaks nii IKT kui ka laiemalt teaduse, tehnoloogia ja matemaatika valdkondades. 2010. aastal töötati Eesti välja IT-valdkonna spetsialistidel standardiseeritud ja normeeritud ruumilise võimekuse skaala RVS (©Tripod). Test võimaldab hinnata kandidaatide visuaal-ruumilist suutlikkust võrreldes infotehnoloogia ja tehnilistel elualadel töötavate spetsialistidega (nt. infosüsteemide programmeerija, süsteemianalüütik), kelle töö eeldab pidevat ja tõhusat kujundliku mõtlemise kasutamist. Test on väga heade psühhomeetriliste näitajatega ja selle valiidsusuuringud on rahvusvaheliselt esitletud. Ruumiline võimekus tööalase potentsiaali ennustajana Igapäevaelus tuleb meil kõigil orienteeruda ruumis, hinnata kaugusi ja tulla toime ruumiliste objektidega. Lisaks argielule vajatakse ruumilist mõtlemist paljude elukutsete ja erialade puhul, kus tulemuslik töötamine eeldab ruumiliste suhete visualiseerimist, kujundite visandamist, osade omavahelist suhestamist, mitmemõõtmelise informatsiooni tajumist ning ruumist mõtestatud ülevaate saamist. Viimase 50 aasta uuringute põhjal võib väita, et üheks parimaks edukuse ennustajaks nii IKT kui ka laiemalt teaduse, tehnoloogia ja matemaatika valdkondades on ruumiline võimekus8. Viimasel ajal on huvi ruumilise võimekuse hindamise vastu kasvamas ja selle hindamise olulisust rõhutatakse üha enam9. Lisaks sellel on näiteks leitud, et just ruumiline võimekus on loovuse ja tehnilise innovatsiooni arengus väga olulise tähtsusega10 ning seetõttu annab ruumilise võimekuse ja kujundliku mõtlemise hindamine mitmekülgset infot. Ruumilise võimekuse määratlus Ruumiline võimekus hindab seda osa kognitiivsetest vaimsetest võimetest, millest eelkõige sõltub tõhus ruumiliste suhete tajumise ja visualiseerimise võime. Keskmisest kõrgem ruumiline võimekus peegeldab laiemalt arenenud loogilist mõtlemist ning suutlikkust ruumilisi seoseid keskmisest märksa paremini ette kujutada, prognoosida ja analüüsida ning detailide põhjal üldist visiooni kujundada. Ruumilise võimekuse raames on võimalik eristada mitmeid osiseid. Seetõttu on ülevaatliku hinnangu saamiseks oluline hinnata ruumilist mõtlemist erinevate (nt. 2D ja 8 Lubinski, D. (2010). Spatial ability and STEM: A sleeping giant for talent identification and development. Personality and Individual Differences, 49(4), 344-351. 9 Kell, H. J., & Lubinski, D. (2013). Spatial ability: A neglected talent in educational and occupational settings. Roeper Review, 35(4), 219-230. 10 Kell, H. J., Lubinski, D., Benbow, C. P., & Steiger, J. H. (2013). Creativity and technical innovation spatial ability’s unique role. Psychological science, 24(9), 1831-1836. 42 3D, visuaalne roteerimine) ülesannete kaudu, mistõttu sisaldab Tripod RVS-test nelja liiki ülesandeid võimalikult laiapõhjaliselt kaardistada visuaal-ruumilist potentsiaali. Ruumiline võimekus on üks üldise vaimse võimekuse alaosa ja see on oluliselt seotud sõnalise ja matemaatilise võimekusega. Uuringud on näidanud, et näiteks koolilastel ennustab ruumiline võimekus oluliselt nende matemaatilist sooritusedukust11 ning kujundliku mõtlemise arendamine mõjutab positiivselt matemaatiliste teadmiste omandamist12. Geneetiliste uuringutega näidatud, et matemaatilise ja ruumilise võimekuse tugev seos on valdavalt päriliku taustaga13. Erinevalt teistest vaimse võimekuse aspektidest (nt. sõnaline ja matemaatiline) ruumiline võimekus ei ole otseselt mõjutatud kooliharidusest, peegeldades sünnipärasemat mittesõnalist analüüsioskust ja kujutlusvõimet. Tööalase edukuse ennustamisel STEM14 erialadel omab ruumiline võimekus olulist unikaalset ennustusväärtust ka siis, kui matemaatiline ja sõnaline võimekus on kontrollitud15. Seetõttu ei ole oluline lisaks ruumilisele võimekusele hinnata kandidaatide sõnalisi või matemaatilisi võimeid, kuivõrd need on enam teadmiste omandamise teel arendatavad ega lisa olulist ennustusväärtust ruumilisele võimekusele, mille valiidsus on õppimispotentsiaali ja tööalase edukuse hindamisel usaldusväärselt tõestatud. Ruumilise võimekuse seos tööalase edukusega Pikaajalised uuringud kinnitavad, et kõrge ruumiline võimekus ennustab usaldusväärselt edukust erinevatel tehnilistel elualadel infotehnoloogia, teaduse ja matemaatika valdkonnas, kus on vaja kõrgeimal tasemel abstraktset mõtlemist ja analüüsioskust16. Ruumilise võimekuse ja ametialase edukuse vaheliste seoste analüüsimisega on aktiivselt tegeletud. Intellektuaalselt andekate noorte leidmiseks läbi viidud longituuduurimustes on püütud välja selgitada, milliste psühholoogiliste omaduste abil saaks varakult tuvastada erinevatel elualadel kõrge potentsiaaliga noored ning ennustada usaldusväärselt nende hilisemat töö- ja haridusalast edukust. Näiteks kestvusuuringu TALENT17 andmetele tuginedes leiti tugev seos ruumilise võimekuse ja teaduskraadi omandamise vahel STEM-erialadel, kus 45% nendel erialadel doktorikraadi omandanud inimestest oli keskkoolis ruumilise võimekuse testitulemuste pingereas kõrgeima 4% hulgas ja üle 90% STEM-erialade doktoritest oli kõrgeima 25% 11 Gunderson, E. A., Ramirez, G., Beilock, S. L., & Levine, S. C. (2012). The relation between spatial skill and early number knowledge: the role of the linear number line. Developmental psychology, 48(5), 1229. 12 Cheng, Y. L., & Mix, K. S. (2014). Spatial training improves children's mathematics ability. Journal of Cognition and Development, 15(1), 2-11. 13 Tosto, M. G., Hanscombe, K. B., Haworth, C., Davis, O. S., Petrill, S. A., Dale, P. S., ... & Kovas, Y. (2014). Why do spatial abilities predict mathematical performance?. Developmental science, 17(3), 462-470. 14 STEM (ingl k, science, technology, engineering, mathematics) – lühendatud koondnimetus teaduse, tehnoloogia, inseneriteaduse ja matemaatika erialadele. 15 Wai, J., Lubinski, D., & Benbow, C. P. (2009). Spatial ability for STEM domains: aligning over 50 years of cumulative psychological knowledge solidifies its importance. Journal of Educational Psychology, 101, 817–835. 16 Shea, D. L., Lubinski, D., & Benbow, C. P. (2001). Importance of assessing spatial ability in intellectually talented young adolescents: A 20-year longitudinal study. Journal of Educational Psychology, 93(3), 604. 17 Projekt TALENT viidi läbi ajavahemikus 1960–1974 (USAs) ja selle raames koguti andmeid ligikaudu 400 000 keskkooliõpilase käest. Esimeses andmekogumise voorus paluti uuringus osalejatel täita mitmesuguseid teste ja küsimustikke, sealhulgas vaimse võimekuse teste, hindamaks nii verbaalset, matemaatilist kui ruumilist võimekust. 1, 5 ja 11 aastat pärast keskkooli lõpetamist koguti samadelt inimestelt uuesti andmeid, uurides nende edusamme töö- ja hariduselus. Kõnealuses uurimistöös analüüsiti 11 aastat pärast keskkooli lõpetamist kogutud andmeid. 43 hulgas (75-100%). Teisisõnu, kes ei mahtunud koolipõlves ruumilise võimekuse poolest kõrgeimasse kvartiili, nendest omandas doktorikraadi STEM-erialal vaid alla 10%8. Samuti ilmnes selgelt, et STEM-ametitel töötavate inimeste ruumiline võimekus on teiste ametialadega võrreldes oluliselt kõrgem. Ka Tripodi RVS testiga on Eestis leitud, et võrreldes teiste elualade esindajatega on IT- ja tehniliste elualade spetsialistide ruumilise võimekuse sooritustase oluliselt kõrgem18. See viitab sellele, et neil on enam avaldunud suutlikkus visualiseerida ruumilisi suhteid, visandada kujundeid, suhestada omavahel osasid, tajuda infot mitmemõõtmelisena ja saada ruumist mõtestatud ülevaade. Samuti on leidnud kinnitust, et ruumilise võimekuse tase RVS testiga hinnatuna on statistiliselt oluliselt (p < .001) seotud töö keerukusastmega, mille kohaselt on keerukamate ametite esindajatel oluliselt kõrgem kujundlik ja ruumiline mõtlemisvõime19. Ruumilise võimekuse arendamine Kuivõrd kõrge ruumilise võimekusega tudengite ja spetsialistide järele on STEM erialadel suur nõudlus, siis on proovitud visuaal-ruumilist suutlikkust arendada läbi spetsiaalsete treeningprogrammide. Kuigi see tundub lootustandev valdkond ja on saadud positiivseid tulemusi20, siis on põhjused siiski veel selgusetud21 ning vajavad edasist uurimist22. Samuti hoiatatakse ennatlike järelduste eest, sest puudub usaldusväärne kinnitus meetodi kestvale tulemuslikkusele23. Näiteks leitud, et ruumilise võimekuse arendamine võib parandada lühiajaliselt sooritustulemusi teaduse, tehnoloogia, inseneriteaduse ja matemaatika erialade tudengitel, kuid see efekt ei ole püsiv ja edukust jääb mõjutama siiski loomupärane ruumiline võimekus24. Seetõttu on oluline hinnata kandidaatide ja õppima asujate eelnevat visuaal-ruumilist potentsiaali, mitte eeldada selle arendamist koolitusprogrammi vältel. Kokkuvõte Usaldusväärsetele uuringutele tuginedes saab väita, et ruumilise võimekuse testimine võimaldab hinnata eduka toimetuleku potentsiaali nii õpingutes kui ka tööalases tegevuses, mis eeldab arenenud võimet visualiseerida ruumilisi suhteid, tajuda informatsiooni mitmemõõtmelisena ja korraldada ruumi mõtestatud viisil. 18 Värk, A., Veltmann, M. ja Pullmann, H. A new assessment tool of spatial abilities for Information Technology professionals. Ettekanne rahvusvahelisel konverentsil 11th European Conference on Psychological Assessment, 2011, Riia, Läti. 19 Värk, A. ja Veltmann, M. Spatial abilities vary across job complexity: A case of Ericsson Supply Site Tallinn. Ettekanne rahvusvahelisel konverentsil 11th European Conference on Psychological Assessment, 2011, Riia, Läti. 20 Uttal, D. H., Meadow, N. G., Tipton, E., Hand, L. L., Alden, A. R., Warren, C., & Newcombe, N. S. (2013). The malleability of spatial skills: a meta-analysis of training studies. Psychological bulletin, 139(2), 352. 21 Uttal, D. H., & Cohen, C. A. (2012). Spatial thinking and STEM education: When, why and how. In Psychology of learning and motivation, 57(2), 147-181. 22 Uttal, D. H., Miller, D. I., & Newcombe, N. S. (2013). Exploring and enhancing spatial thinking links to achievement in science, technology, engineering, and mathematics?. Current Directions in Psychological Science, 22(5), 367-373. 23 Stieff, M., & Uttal, D. (2015). How much can spatial training improve STEM achievement?. Educational Psychology Review, 27(4), 607-615. 24 Miller, D. I., & Halpern, D. F. (2013). Can spatial training improve long-term outcomes for gifted STEM undergraduates? Learning and Individual Differences, 26, 141-152. 44 Tripodi ruumilise võimekuse hindamiseks väljatöötatud test RVS on normeeritud IT- valdkonnas töötajate seas ja uuringuga on näidatud, et nad saavad testis oluliselt kõrgemaid tulemusi kui teiste valdkondade esindajad, kelle töö ei eelda pidevat kujundliku mõtlemisvõime ja ruumilise analüüsioskuse rakendamist. Ruumilise võimekuse skaala RVS TESTI VÄLJATÖÖTAMISE EESMÄRK Tripodi ruumilise võimekuse skaala RVS on välja töötatud eesmärgiga rakendamiseks personalivaliku ja –hindamise protseduuridel, kus test võimaldab võrrelda eelkõige IT ja tehniliste elualade spetsialistide ja nendele erialadele kandideerijate ruumilist võimekust olemasolevate töötajate näitajatega ning hinnata sellest lähtuvalt nende potentsiaalset töösooritust. Testi väljatöötamisel oli eesmärgiks: • koostada algupäraste ülesannetega normeeritud mõõtevahend, mis annaks standardiseeritud viisil hinnangu ruumilise võimekuse erinevatele aspektidele; • leida parima eristusjõuga ülesanded erinevatele ruumilise võimekuse tasemetele, mis eristaksid kaasatud ametigruppide esindajate sooritusedukust; • kaasata alatestide lõikes võimalikult erilaadseid ülesandeid, kuid samas vaid olulise skaala- ja konstruktisisese seosega; • koostada progresseeruva raskusastmega test, kus esimesed ülesanded on jõukohased enamusele vastajatest ning keerukusaste kasvab järjestikuliselt hilisemates ülesannetes, mis võimaldab tähenduslikult eristada erineva võimekustasemega hinnatavaid; • koostada võimalikult lühike, kuid samas piisavalt heade psühhomeetriliste näitajate ja eristusvõimega skaala; • koostada sisuliselt mittesõnaliste ülesannetega skaala (v.a. instruktsioonid), mis tagaks minimaalse keelelise mõju aspekti ja võimaldaks testi kasutamist erinevates keeltes. TESTI NORMEERIMINE Testi normeerimine toimus 2010. aastal koostöös Eesti edukate IT-, telekommunikatsiooni- ja tehnoloogiaettevõtetega. Testi normgruppi kuuluvad 210 erinevate IT ja tehniliste elualade spetsialisti (nt infosüsteemide programmeerija, süsteemianalüütik, infosüsteemide insener), lisaks koguti võrdlusandmed teiste erialade esindajatelt, kelle igapäevatöö ei hõlma nii suurel määral ruumilist mõtlemist. 45 Kokkuvõttes oli normeerimisprojekt edukas ning RVS test on standardiseeritud testimise korral psühholoogiliste hinnangute andmiseks kasutamiseks sobiv mõõtevahend. TESTI RELIAABLUS JA VALIIDSUS RVS test on väga heade psühhomeetriliste näitajatega ja eristusvõimega. RVS testi ülesanded ja alatestid on progresseeruva raskusastmega ning eeskujuliku normaaljaotusele lähedase eristusjõuga, olles sobivad ruumilise võimekuse hindamiseks ja testitäitjate sooritustaseme võrdlevaks kaardistamiseks (täpsem info testi manuaalis). Rahvusvaheliselt avaldatud testi analüüs kinnitas, et IT ja tehniliste elualade spetsialistide ruumiline võimekus RVS testiga hinnatuna on statistiliselt oluliselt kõrgem taustgrupi ehk teiste erialade esindajate omast ja seeläbi on võimalik hinnata potentsiaali valdkonnas edukaks töötamiseks25. Samuti on läbi viidud valiidsusuuring koostööpartneri AS Ericsson Eestiga26. Uuringu tulemusel selgus, et RVS testiga hinnatuna on ruumilise võimekuse tase statistiliselt oluliselt (p < .001) seotud töö keerukusastmega ning seda ka juhul, kui töötajate sugu, vanus ja haridustase on arvesse võetud. Kokkuvõttes kinnitasid uuringu analüüsid varasemaid tulemusi, mille kohaselt on keerukamate ametite esindajatel oluliselt kõrgem kujundlik ja ruumiline mõtlemisvõime. See võimaldab standardiseeritud meetodil hinnata tööalast potentsiaali keerukamate ametite töötajate värbamisel ja karjääriplaneerimisel. TESTI TUTVUSTUS Tripodi algupärane ruumilise võimekuse skaala (RVS) koosneb 48 ülesandest. Tegemist on ajapiiranguga testiga, kus iga ülesande lahendamiseks on sõltuvalt küsimuse keerukusest maksimaalselt 1–2 minutit aega. Ühtekokku on testi täitmiseks aega kuni 54 minutit, keskmiselt kulub vastamisele 41 minutit. Valdavalt on kasutusel valikvastused 5-pallisel skaalal, kuid on ka avatud küsimusi. Vastamise muudab keerukamaks asjaolu, et küsimusel võib olla mitu õiget vastust või õige vastus hoopis puududa. Tripodi ruumilise võimekuse skaala on normeerituna sobiv kasutamiseks alates 18. eluaastast nii eesti kui vene keeles. Ruumilise võimekuse skaala sobib individuaalseks või grupiviisiliseks hindamiseks ning seda on võimalik täita internetiühendusega arvuti vahendusel Tripodi hindamiskeskuses. SKAALADE KIRJELDUS Analoogselt traditsiooniliste vaimse võimekuse testidega, käesoleva testi eesmärgiks ei ole mõõta mitte otseselt teadmisi ega oskusi, vaid loogilist mõtlemist, visualiseerimisoskust, suutlikkust prognoosida ruumilisi seoseid ning võimet tajuda ja 25 Värk, A., Veltmann, M. ja Pullmann, H. A new assessment tool of spatial abilities for Information Technology professionals. Ettekanne rahvusvahelisel konverentsil 11th European Conference on Psychological Assessment, 2011, Riia, Läti. 26 Värk, A. ja Veltmann, M. Spatial abilities vary across job complexity: A case of Ericsson Supply Site Tallinn. Ettekanne rahvusvahelisel konverentsil 11th European Conference on Psychological Assessment, 2011, Riia, Läti. 46 analüüsida mitmekülgset informatsiooni. Antud testi eripäraks on aga asjaolu, et fookus on ühel kindlal vaimse võimekuse alaliigil – ruumilisel võimekusel. Ruumiline võimekus on üks üldise vaimse võimekuse alaosa ning selle raames on omakorda võimalik eristada mitmeid alaosasid. Seetõttu on ülevaatliku hinnangu saamiseks individuaalsest võimeteprofiilist oluline hinnata ruumilist mõtlemist erilaadsete ülesannete kaudu. Tripodi ruumilise võimekuse skaala algversioon sisaldab nelja liiki ülesandeid, mis hindavad kujundliku mõtlemise kahte laiemat aspekti - objektide äratundmist ehk kujunditaju (ingl k recognition) ja objektidega tegutsemist ehk ruumitaju (ingl k manipulation). Täpsemalt kirjeldab test järgmisi võimekuse aspekte: • kujundi äratundmine: selle ülesandetüübi lahendamine eeldab testitavalt võimet jätta meelde ja hoida silme ees mitmesuguseid etteantud kujundeid ning tuvastada neid keerulisemates kooslustes, kus algselt näidatud või kirjeldatud kujundid moodustavad osa suuremast tervikust; • tasapinnaline pööramine: tegemist on traditsiooniliste kahemõõtmeliste kujundite mentaalse roteerimise (ingl k 2D mental rotation) ülesannetega, mis eeldavad testitavalt nii visuaalset täpsust kui ka võimet hoida silme ees ja mõtteliselt pöörata mitmesuguseid tasapinnalisi kujundeid; • vormiline tajumine: seda tüüpi ülesanded nõuavad oskust visualiseerida etteantud ruumilist kujundit pinnalaotuse alusel, eeldades õige lahenduseni jõudmiseks visuaalset mälu ja abstraktset kombineerimisoskust; • ruumiline pööramine: tegemist on traditsiooniliste kolmemõõtmeliste mentaalse roteerimise (ingl k 3D mental rotation) ülesannetega, mis eeldavad testitavalt võimet hoida silme ees ja vaadelda mõttes ruumilisi kujundeid erinevate nurkade alt 360 kraadi ulatuses. TESTIMISE LÄBIVIIMINE Kuivõrd Tripodi VVS-küsimustikud on normeeritud veebiversioonina, siis soovitame hindamise objektiivsuse ja standardiseerituse tagamiseks kasutada vastamisprotseduuri läbiviimist arvutipõhise testimisena. Testile on võimalik vastata interneti teel Tripodi hindamiskeskuses, kuhu pääseb spetsiaalse kasutajatunnuse ja salasõnaga või lingiga. Peale vastamist testitäitja ise kohe oma tulemusi ei näe, kuid need aktiveeruvad koheselt testikasutaja lepingujärgsel testikontol. Testimiskeskkond peaks olema mugav, tähelepanu ja keskendumist soodustav ning piisavalt hästi valgustatud. Testitavat tuleks testile vastamisel piisavalt kaasata ja motiveerida ning järgida testimisprotseduuri head tava (sh selgitada testimise eesmärki ja tulemuste rakendamist). Testimisprotseduur täiendavat instrueerimist ei eelda ja vajalikud näidised koos juhendiga vastamiseks eelnevad küsimustele. 47 TULEMUSTE ESITAMINE Tegemist on RVS testi puhul Tripodi vaimse võimekuse testirühma eriversiooniga, mis on normeeritud infotehnoloogia ja tehnilistel elualadel töötavate spetsialistide (nt infosüsteemide programmeerija, süsteemianalüütik, infosüsteemide insener, konstruktor) tulemuste alusel. Seega võimaldab test hinnata testitäitjate vaimset potentsiaali võrreldes nendega, kelle töö eeldab pidevat ja tõhusat kujundliku mõtlemise kasutamist. Tagasisideraportis esitatakse testitäitja tulemused antud testis võrrelduna paljude nimetatud spetsialistidega skaalal 0...100, kus keskmist ehk oma töös pidevalt ruumilist võimekust rakendavate inimestega samaväärset taset esindab standardskoor 50. Tulemused alla 30% võib lugeda keskmisest valdkonna spetsialistide võimekuse tasemest madalamaks ning tulemused üle 70% silmapaistvalt kõrgeks sooritusedukuseks. Testi tulemused esitatakse Tripodi testiraportitel kolmel kujul: testiraporti vorm A on mõeldud eelkõige ülevaatliku tagasisidena testimist korraldavale Tripodi testikasutajale. Testiraportis esitatakse vastaja tulemused kõigi skaalade lõikes ruumilise võimekuse graafilise profiilina koos lühikese tekstilise kirjeldusega. Sellele lisandub info testitäitja vastuste jaotuse kohta, kus tuuakse välja õigete ja valede vastuste osakaal kokku antud vastustest; testiraporti vorm B on professionaalse testiraporti täiendatud versioon, mis on koostatud personaalse tagasiside andmiseks testitäitjale endale; võrdlev raport vorm C, mis võimaldab parema ülevaate saamiseks kõrvutada paljude testitäitjate tulemusi kõigi skaalade lõikes. 48 Lisaks esitatakse raportitel info sooritusedukuse kohta, täpsemalt kokku antud vastuste osakaal kõigist testi ülesannetest ning õige vastuste osakaal antud vastustest koos vastamiseks kasutatud ajaga. KOKKUVÕTE Test RVS tugineb teaduslikule lähenemisele, on hoolikalt statistiliselt kontrollitud ja sihtgrupil normeeritud. Test on välja töötatud praktiliseks rakendamiseks personalivaliku ja – hindamise protsessides, kuid samaväärselt sobiv kasutamiseks teaduslikes uurimisprojektides. Muuhulgas võimaldab testi mittesõnaline ülesannete ülesehitus kasutada testi erinevates keeltes ja olla kultuuriliselt seeläbi võrreldav. Testisüsteemi hooldus ja kasutajatugi TESTIMISKESKKONNA HOOLDUS Kogu lepinguperioodi vältel tagab Tripod veebipõhise testimiskeskkonna toimimise nii tööajal kui ka väljaspool tööaega. Teenuse kasutamist takistavatest süsteemi korralistest hooldustöödest informeerib teenuse osutaja tellijat vähemalt 24 tundi ette. Tehniliste rikete ilmnemise korral Tripodi süsteemis kohustub teenuse osutaja tellijale riketest teatama ja likvideerima rikke esimesel võimalusel pärast selle avastamist. Nii testimiskeskkonna regulaarse kui ka erakorralise hooldusega ning arendusega tegeleb Tripod, tagades testimiskeskkonna töökindluse ja kasutajasõbralikkuse. Tripod kasutab oma testikeskuse turvalisuse tagamiseks Thawte SSL-turvasertifikaate (www.thawte.com). KASUTAJATUGI Kogu lepinguperioodi vältel abistab Tripod kõiki litsentseeritud testikasutajaid tekkinud küsimuste või tehniliste probleemide lahendamisel. Kasutajatugi on olemas aastaringselt igal tööpäeval vahemikus kell 9–17 ning litsentsiomanikud võivad tekkinud küsimustest või tehnilistest probleemidest teada anda nii telefoni teel kui ka kirjutades kokkulepitud e-posti aadressile. Tekkinud küsimustele vastatakse esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui kahe päeva jooksul. Kasutajatugi on tasuta. 49 TESTIKASUTAJA LITSENTS Tripodi veebipõhise testikonto iseseisva kasutamise, testimise korraldamise ja tulemuste tõlgendamise õigus on ainult kehtiva testikasutaja litsentsi omanikel. Litsentsi omandamiseks on kohustuslik läbida Tripodi testikasutajate koolitus. Testid on testikasutajatele kättesaadavad ja kasutatavad kohe pärast testikoolituse läbimist. Testikasutaja litsents kehtib antud pakkumuse puhul 2 aasta jooksul väljastamisest arvates ning seda on võimalik pikendada järgmiseks kehtivusperioodiks. Koolitust seejuures uuesti läbida ei ole vaja. Tripodi testikasutaja litsents on personaalne ehk väljastatakse igale koolituse läbinule nimeliselt, kuivõrd omandatud teadmised on seotud konkreetse isikuga. Testikasutaja litsentsi ja sellega kaasnevaid õigusi ei saa loovutada teisele füüsilise isikule (kolleegile) ega juriidilisele isikule (tööandjale). 50 LISA 2. Noorem tarkvaraarendaja, tase 4 kutsestandardi tööosad 27 Koolituse programmi ja õppekava koostamisel on aluseks võetud Eestis kehtiv EKR 4 taseme Noorem tarkvaraarendaja kutsestandard ja seal esiletoodud kompetentsid, mida vastava tasemega töötaja peab omama: 1. Infosüsteemi ja äristrateegia kooskõlastamine (e-CF kompetents A.1.) 2. Teenusetaseme haldus (e-CF kompetents A.2.) 3. Toote või projekti kavandamine (e-CF kompetents A.4.) 4. Arhitektuuri projekteerimine (e-CF kompetents A.5.) 5. Rakenduse projekteerimine (e-CF kompetents A.6.) 6. Tehnoloogia arengu jälgimine (e-CF kompetents A.7.) 7. Kavandamine ja väljatöötamine (e-CF kompetents B.1.) 8. Süsteemide integreerimine (e-CF kompetents B.2.) 9. Testimine (e-CF kompetents B.3.) 10. Lahenduse juurutamine/paigaldamine/kasutuselevõtt (e-CF kompetents B.4.) 11. Dokumentatsiooni koostamine (e-CF kompetents B.5.) 12. Infoturbestrateegia väljatöötamine (e-CF kompetents D.1.) 13. IKT kvaliteedistrateegia väljatöötamine (e-CF kompetents D.2.) 14. Hanked (e-CF kompetents D.4.) 15. Informatsiooni ja oskusteabe haldamine (e-CF kompetents D.10.) 16. Suhtekorraldus (e-CF kompetents E.4.) 17. Protsessi täiustamine (e-CF kompetents E.5.) 18. IKT kvaliteedijuhtimine (e-CF kompetents E.6.) 19. Infoturbe haldamine (e-CF kompetents E.8.) 20. IT juhtimine (e-CF kompetents E.9.) 27 Allikas: http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10546957 51 LISA 3. Agiilse tarkvaraarenduse manifesti põhimõtted Me järgime alltoodud põhimõtteid28:  Kõige olulisem on tagada kliendi rahulolu, tarnides talle vajalikku tarkvara võimalikult kiiresti ja tihti.  Mõistame muutuvaid olusid, isegi kui need ilmnevad arenduse lõppjärgus. Agiilsed meetodid pööravad sellised muutused meie kliendi konkurentsieeliseks.  Tarnime tarkvara nii tihti kui võimalik, soovitavalt iga paari nädala kuni paari kuu tagant.  Valdkonna spetsialistid ja tarkvaraarendajad peavad töötama igapäevaselt koos kogu projekti vältel.  Projekti edukuse aluseks on motiveeritud inimesed. Loo neile meeldiv ja toetav töökeskkond ning nad saavad iseseisvalt tööga hakkama.  Kõige tõhusam ja tulemuslikum viis info jagamiseks arendusmeeskonnas on näost näkku vestlus.  Edu peamiseks mõõdupuuks on töötav tarkvara.  Agiilse tarkvaraarenduse protsessid soodustavad jätkusuutlikku arendust. See tähendab, et projektiga saab samas tempos jätkata määramata aja jooksul.  Tehnilist täiuslikkust ja head disaini pideva tähelepanu all hoides tagatakse tarkvaraarenduse kiirus ja paindlikkus.  Lihtsus - ebavajaliku töö tegematajätmise kunst - on väga oluline.  Parimad arhitektuurilised lahendused, nõuded ja disain tekivad iseorganiseeruvates meeskondades.  Meeskond otsib regulaarselt võimalusi saamaks veelgi tõhusamaks ja muudab end vastavalt vajadusele. 28 Allikas: http://www.agilemanifesto.org/iso/et/principles.html 52 LISA 4. Kontaktõppe näidisprojekt „Ajaveeb“ Järgnev näidisprojekt (millega analoogseid koolitusel läbivalt kasutatakse ja mille teemade kohta küsitakse sisu IKT ettevõtetelt) illustreerib kontaktõppe praktilist, ülesande- ja tulemuspõhist ning kliendikeskset lähenemist, kus nn teooriat omandades arendatakse toimiv tellija vajadustele vastav lahendus, millel on selge ja lihtsasti mõistetav eesmärk ning mille toimimist saab koheselt testida. Seejuures toimub töö agiilsele tarkvaraarendusele omaste põhimõtete kohaselt. Arendustöö käib paaridena. Iga paar lepib kokku oma töö tehnilised üksikasjad.  Koodihoidla kasutamise algus  Õpitakse selgeks koodihoidla operatsioonid (õpitakse ära clone/checkout/pull/...)  Igal paaril on oma „rakendus“ ja „projekt“ Koolitaja on „tellija”, kes igas iteratsioonis tuleb mingi hulga story-dega. Versioonihaldus – repo (nt git) asub koolitaja serveris. Valitud raamistiku „hello world” - server stardib ja näitab esimest lehte. Funktsionaalsused (antakse teada, et formaati võib hiljem lisanduda uusi välju, mõeldagu selle peale):  Sisestaja saab sisestada loo (blogipostituse), millel on kaks välja: pealkiri ja sisu ja  millele automaatselt lisatakse salvestamise aeg [HTML tagid/vormielemendid; faili salvestamine]  Lugeja saab esilehel näha viit värskeimat postitust (mille järgi aega määrame?) [Collections, sortimine]  Lugeja saab iga avaldatud postitust näha eraldi lehel [CSS?].  Lugeja saab otsida postitusi pealkirjas või sisus olevete sõnade järgi.  Lugeja saab otsida siltide (tags) järgi.  (Lugeja saab lugu „like'ida”).  (Lugeja saab tellida lugude loetelu „like'ide” arvu järgi kahanevalt).  Lugeja saab avada vanemate lugude loetelu, milles on näha aeg ja pealkiri ning sealt avada loo täismahus.  Sisestaja poolt sisestatud lugu ei ole enam vaikimisi nähtav (vajab moderaatori poolt aktsepteerimist).  Lisandub Moderaator, kes saab avaldamata loo (mustandi) avalikustada.  (avaldada) [HTML tagid/vormielemendid; autentimine, räsi; sessioon, küpsised, kuidas rakendus teab, et just sina oled sisse loginud; failist lugemine; faili salvestamine].  Moderaator saab mustandit redigeerida (suvalisel ajal).  Moderaator saab koostada/täiendada siltide loetelu.  Sisestaja saab loole lisada silte ja neid eemaldada (õppijad lahendavad formaadi muutmise küsimuse).  Lugeja saab siltide järgi otsida postitusi. Keerukamal juhul saab seada tingimusi OR ja AND ja NOT (Silmused).  Logimine (oma fail ja tegu). Vastavalt projekti kulgemisele võib lisanduda uusi nõudeid ja funktsionaalsusi. 53 Lisa 4 „Teenuse üleandmise-vastuvõtmise akt“ (vorm) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja …. vahel sõlmitud Lepingu nr …. juurde Teenuse üleandmise-vastuvõtmise akt Käesolev Teenuse üleandmise-vastuvõtmise akt ( edaspidi akt) on koostatud………… (edaspidi: Käsundisaaja) juhatuse liikme ……… poolt ja esitatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Riigi infosüsteemide osakonna projektijuhile Merilen Sõrmus`ele (edaspidi: Käsundiandja), tõendamaks, et Käsundisaaja andis üle Poolte vahel ……2016.a. sõlmitud Lepingu nr …. alusel Euroopa Liidu struktuurifondide programmi „Digitaalse kirjaoskuse suurendamine“ raames osutatud Teenuse alljärgnevalt: 1. ……………………………………………( üleantava(te) Teenus(t)e nimetus, detailne kirjeldus, ajavahemik, maht, täidetud tingimused, vajadusel viited Lepingu punktidele vms) 2. Käsundiandja on Teenuse osutamise tulemustega tutvunud ning kiidab Teenuse osutamise tulemused heaks, millega ühtlasi loetakse Käsundisaaja poolt üle antud Teenus vastuvõetuks. Käesolev akt on aluseks Käsundisaaja poolt Käsundiandjale kooskõlas Lepingu punktiga … arve esitamiseks summas …….. (summa sõnades) eurot. Käesolev Akt omab digitaalselt allkirjastatuna juriidilist jõudu ning edastatakse elektrooniliselt mõlemale Poolele. Käsundisaaja Käsundiandja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Saatja: Egert Mitt <[email protected]> Saaja: Polina Dvinskihh, Katrin Leppik, Kristi Kivilo Teema: RE: Teade Tere, Polina Kinnitame, et Teie antud tähtajad on sobilikud. Tänud informeerimast! Egert Egert Mitt BCS Koolitus +372 680 6880 [email protected] <mailto:[email protected]> From: Polina Dvinskihh <[email protected]> Sent: teisipäev, 9. juuni 2020 13:59 To: Egert Mitt <[email protected]> Cc: Katrin Leppik <[email protected]>; Kristi Kivilo <[email protected]> Subject: Teade Tere, Egert Vabariigi Valitsus kuulutas 12.03.2020 oma korraldusega nr 76 välja eriolukorra Eesti Vabariigis, mis kehtis kuni 18.05.2020 ( kokku 67 päeva). Lisaks väljastas Vabariigi Valitsus 16. mai 2020 korralduse nr 172, kus punkti 14 lõige 2 kohaselt võib olla täiskasvanute koolituse õppijate rühmas kuni kümme inimest, välja arvatud eksamitel. Vastavalt Lepingu punktile 8.3 on „Pool on kohustatud jätkama oma Lepinguliste kohustuste täitmist niipea, kui vääramatu jõu asjaolud on kõrvaldatud.“ Meie hinnangul on AS BCS Koolitus teinud kõik endast oleneva, et jätkata koolitustega ja praktikatega esimesel võimalusel. Samas eriolukord on siiski mõjutanud ajagraafikuid selliselt, et on tekkinud vajadus lepingu lõpptähtaeg edasi lükata. Olete pöördunud MKMi poole palvega pikendada lepingu tähtaega seoses eriolukorra poolt tekkinud takistustega järgmiselt: - viimaste gruppide lõpetamiseks lükata edasi lepingu tähtaeg algselt 28.08.2020 (Lepingu Lisa 3 „Teenuse osutamise ajakava“) uuele tähtajale 26.10.2020; - lõpparuande koostamiseks lükata edasi tähtaeg algselt detsember 2020 uuele tähtajale märts 2021. Kuna ajakavas (Lepingu Lisa 3 „Teenuse osutamise ajakava“) toodud tähtaega ei pikendata rohkem, kui eriolukorra kestuse (st 67 päeva) võrra, siis Lepingu muudatuse sõlmimine ei ole vajalik ning teie pakutud uus tähtaeg- 26.10.2020 on sobilik. Lepingu lõpptähtaeg on vastavalt Lepingu punktile 1.2.3 31.12.2020, eelmainitud asjaolude tõttu on uueks tähtajaks 08.03.2021. Palume Teie kinnitust, et uued tähtajad on sobilikud. Tervitades, Polina Dvinskihh programmijuht | riigi infosüsteemide osakond 625 6439 | 58091800 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika 1 | 10122 Tallinn From: Egert Mitt Sent: Tuesday, 26 May 2020 10:24 To: Polina Dvinskihh <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Kristi Kivilo <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: Vali IT - Seoses õppegruppidega Tere, Polina ja Kristi Sooviksin täpsustada BCS Koolituse poolt “Vali IT” ümberõpppeprogrammi raames 25.02.20 ja 04.05.20 alustanud õppegruppidega seotud ajad ning aruandluse. Seoses eriolukorraga muutus inimeste praktikale saatmine võimatuks ning hetkel näeme, et 6 kuu pikkune koolitusperiood (kontaktõpe + praktika) eelmainitud gruppide puhul jääb lühikeseks, mis tähendab, et paljud inimesed ei saa edukalt koolitust lõpetada. Kuna tegemist on viimaste gruppidega projekti raames, oleks minu ettepanek pikendada 6 kuust maksimaalset koolitusperioodi järgmiselt, et mõlema grupi osalejatel oleks võimalik praktikaga alustada hiljemalt 01.09.2020. Kuna nõutud praktikaperiood on 8 nädalat ehk 40 tööpäeva, tähendaks, et praktika peab olema läbitud hiljemalt 26.10.2020. Antud ajapikendus annaks meile võimaluse täita projekti eesmärk, milleks on 500 edukalt koolitatut inimest. Tulles aruandluse juurde, eeldab lõpparuanne tagasiside, mis on küsitud osalejatelt 3 kuud hiljem peale praktika lõppemist. Kui osalejad lõpetaksid hiljemalt 26.10.20, oleks võimalik 3 kuu tagasiside koguda jaanuaris 2021 ning sellest tulenevalt saaksime lõpparuande esitada märtsis 2021. Seoses ülal toodud ettepanekutega palun andke teada, kuidas ajapikendused Teile tunduvad ning kas neid oleks võimalik võtta aluseks projekti lõpetamisel. Omalt poolt proovime saada inimesed siiski varem praktikale, kuid praegu näitab turul valitsev olukord, et see nii lihtsalt ei lähe kui varasemate gruppidega, mistõttu pakutud ajad oleks väga suureks abiks. Kõike paremat ja suhtlemiseni! Egert Mitt
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel