Riigihalduse minister
Rahandusministeerium Meie: 19.06.2020
nr 7-5.8/20-01465-2
Kirja edastamine
Edastan Keskkonnaühenduste Koja pöördumise Suure väina püsiühenduse ja selle
toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamise küsimuses.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Heili Tõnisson
Valitsuse nõunik
Teadmiseks:
Keskkonnaministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 700004809
+372 693 5555 /
[email protected] / www.riigikantselei.ee
Eesti Keskkonnaühenduste Koda
Vabariigi Valitsusele
Teie:
Meie: 10.06.2020 nr 1-5/20/2748
Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu
ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisest
Oleme teadlikud kavatsusest algatada riigi eriplaneering Suure väina püsiühenduse
kavandamiseks ning tutvunud vastava Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja selle juurde
kuuluvate materjalidega.
Eesti Keskkonnaühenduste Koda leiab, et riigi eriplaneeringu algatamine eelnõus pakutud
kujul on ebasobiv, tulenevalt püsiühenduse silla-variandi negatiivsest mõjust Väinamere
linnu- ja loodusalale, millele oleme viidanud ka oma kirjades Rahandusministeeriumile
(22.04.2020 nr 1-5/20/2653 ja 01.06.2020 nr 1-5/20/2731). Puudub põhjus kahelda
varasemate hindamiste lõppjäreldustes, mille kohaselt silla negatiivne mõju on suurem kui
alternatiivsetel ühendusviisidel. Vastuskirjas (08.06.2020 nr 1.1-10/4209-1) on
Rahandusministeerium põhjendanud sillaehituse kaalumist asjaoluga, et
maakonnaplaneeringutes on näidatud ka perspektiivsete sildade maismaaotste
trassialternatiivid, mitte ainult tunneli trassialternatiiv. Neis planeeringutes ei ole otsustatud,
et sillaehitust tuleb käsitleda sobiva alternatiivina. Vastupidi, Saare maakonnaplaneeringu
2030+ alusuuringutes on jõutud järeldusele, et tunnel on realistlikum ja eelistatavam variant,
millele juhtisime tähelepanu juba oma eelmises kirjas.
Euroopa Liidu ja Eesti õiguse kohaselt saab Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust
kahjustavat tegevust lubada vaid alternatiivide puudumisel. See välistab silla rajamise,
kuivõrd alternatiivid sellele on olemas tunneli ning praamiliikluse näol. Riigi eriplaneeringus
on mõttetu kaaluda alternatiive, mille elluviimine tulevikus ei ole võimalik. Seetõttu tuleks
planeeringust PlanS § 28 lg 2 p 1 alusel keelduda. Euroopa Liidu ja Eesti õigusest on ka
ilmne, et vähemalt Natura võrgustiku alade osas on loodusliku mitmekesisuse säilimine
ülekaalukas avalik huvi. Sillaalternatiivil on igal juhul oluline negatiivne mõju
looduskeskkonnale. Seega tuleks planeeringu algatamisest keelduda ka PlanS § 28 lg 2 p 2
alusel.
Eelnevast tulenevalt teeme ettepaneku, tuginedes PlanS § 28 lg 2 p 1 ja 2, kavas
olevat riigi eriplaneeringut praegusel kujul mitte algatada.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Laura Uibopuu
Eesti Keskkonnaühenduste Koja koordinaator
Organisatsioon Nõus/ Ei ole nõus
ELF Nõus
ERL Nõus
EOÜ Nõus
BEF Nõus
KÕK Nõus
SEIT Nõus
TÜLKR Nõus
Sorex Nõus
NTS Nõus
PKÜ Nõus
Läänerannik Nõus