ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Taavi Aas Teie: 02.06.2020 nr 2-1/20-0235/3697
majandus- ja taristuminister
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Meie: 19.06.2020 nr 1.2.-4/20/1927
[email protected]
Eelnõule arvamuse avaldamine
Tänan, et esitasite meile arvamuse avaldamiseks majandus- ja taristuministri määruse „Esimese
laevapereta prahitud laevade registri ja teise laevapereta prahitud laevade registri asutamine ja
registrite pidamise põhimäärus“ eelnõu. Allolevas kasutame registrite kohta lühendeid esimene
register ja teine register.
1. Eelnõu § 6 sisust on aru saada, et mõlema registri registripäevikusse kantavate andmete
erinevus on üksnes see, et esimesse registrisse ei kanta andmeid registritasu kohta, kuid
teise registrisse see info kantakse. Soovitame mõelda, kas selle paragrahvi esimene lõige
võiks sisaldada kõik andmekoosseisud, mis on mõlemas registris. Paragrahvi teises lõikega
reguleeritakse, et lisaks esimeses lõikes märgitud andmetele on teises registris ka
registritasu tasumise andmed. sätet, mis toob välja kõik mõlemas registris olevad
andmekoosseisud. Sarnaselt on andmete koosseisusid kirjeldatud ka seletuskirjas (lk 3,
paragrahvi 6 selgitused). Alternatiivina on ka võimalik mõlemad lõigud sätestada ühes
paragrahvis kahe lausena.
2. Eelnõu § 7 lõigete 3 ja 5 järgi on registriosa digitaalne ning sellega on võimalik tutvuda
kirjaliku taotluse alusel. Eeldame, et lõikes 5 on mõeldud, et ka elektrooniliselt edastatud
taotlusi on lubatud esitada, kuid hetkel ei ole see võimalus eelnõus pakutud sõnastuse tõttu
võimalik. Seetõttu soovitame asendada eelnõu § 7 lõikes 5 sõnad „kirjaliku
taotluse“ sõnadega „kirjalikku taasesitamist võimaldava taotluse“.
3. Eelnõu § 9 ehk registriosa 2. jao andmed
3.1. Lõikes 2 on märgitud, et esimese registri 2. jakku kantakse täiendavalt vastutava isiku
tegevuskoha andmed. Kõrvutades 01.07.2020 jõustuva laeva lipuõiguse ja
laevaregistrite seaduse (LaevaRS) § 92 lõigete 1 ja 11 sisu eelnõu vastava lõike sisuga
ilmneb, et selliste andmete kogumist LaevaRS ette ei näe.
3.2. Lisaks ei näe LaevaRS § 92 lõiked 1 ning 11 ette, et registritesse kogutakse laeva
allprahtimise korral allprahtija andmeid (füüsilise/juriidilise isiku nimi; füüsilise isiku
isikukood või selle puudumisel sünniaeg või juriidilise isiku registrikood või
registreerimisnumber) ja kontaktandmeid (füüsilise isiku asukoha/elukoha aadress või
juriidilise isiku asukoha aadress; suunakoodiga telefoninumber; e-posti aadress).
Samas eelnõu § 9 lõige 4 näeb selliste andmete kogumise ette.
4. Eelnõu § 10 sätestab üldise viitena, et sinna alla kuuluvad kõik LaevaRS § 92 lõigetes 1 ja
11 nimetatud avaldused ja dokumendid või nende koopiad ning muud laeva
registreerimisega seotud avaldused, kinnitused, dokumendid ja kirjavahetus või nende
koopiad, samuti liputunnistuste koopiad ning tehtud otsused ja kehtetud lipudokumendid.
Andmekogu põhimäärusest peab ilmnema ammendav andmete koosseis (vt Andmekaitse
Inspektsiooni andmekogude juhendi1 alapeatükk 3.3.), kuid eelnõu järgi on siin viidatud
üldistatult vastava LaevaRS § 92 lõigetes 1 ja 11 nimetatud dokumentidele. Sellest
1
https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/andmekogude_juhend.pdf
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
hoolimata soovitame selguse huvides riigi infosüsteemide haldussüsteemi (RIHA) lisatavas
andmekoosseisu tabelis kirjendada, milliste (üldistatud mõttes) dokumentidega on tegemist.
5. Eelnõu § 11 sisustab mõlema registri andmete allikad ehk andmeandjad ja eelnõu § 13
reguleerib registriandmete õigsust ning andmete kandmist registritesse. Samas ei selgu
eelnõust, mis aja jooksul andmeandjad peavad andmeid edastama (vt andmekogude juhendi
lk 14, punkt 10 selgitust). Lisaks ei selgu ka eelnõust ega seletuskirjast, mis andmeid
registritesse edastavad e-äriregister ning rahvastikuregister. Eeldatavasti on tegemist eelnõu
§ 9 lõigetes 5 ja 6 toodud andmetega, mistõttu soovitame siin seletuskirja täiendada
vastavate selgitusega.
6. Eelnõu § 14
6.1. Andmekogude juhendis (lk 12, selgitused punktis 3) on öeldud, et avaliku teabe seadus
(AvTS) „võimaldab teabele, sh andmekogudele, juurdepääsupiirangu seada kas AvTS
§ 35 alustel või eriseaduse alusel. Seega peabki eriseaduses vajadusel sätestama
erinormina AvTS-ist andmete juurdepääsupiirangu. Juurdepääsupiirangu norm peab
olema konkreetne ja selge ning sellest peab selguma, miks juurdepääsupiirang
kehtestatakse“.
6.2. LaevaRS § 90 lõikes 1 on öeldud, et mõlema registri andmed on avalikud; erisus on
laevatoimikuga – seal sisalduvate dokumentidega on lubatud tutvuda laeva omanikul,
laeva prahtijal, pädeval riigiasutusel ja isikul, kellel on selleks õigustatud huvi.
6.3. Eelnõu § 14 lõike 1 kohaselt kehtestatakse laevatoimikus sisalduvatele andmetele
juurdepääsupiirang.
6.4. Juhime tähelepanu asjaolule, et AvTS-i mõistes juurdepääsupiirangud ei saa tulla
ministri määrusest – need peavad tulema seadusest. Sama nõuab ka Eesti Vabariigi
põhiseaduse § 44 lõige 2. Seetõttu tuleb üle vaadata eelnõu § 14 lõige 1.
6.5. Eelnõu § 14 lõikes 2 sisuliselt korratakse LaevaRS § 90 lõike 2 sisu. Leiame, et see
kordamine ei pruugi olla vajalik.
6.6. Kuna eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, millistel pädevatel riigiasutustel ning millistel
juhtudel oleks õigus saada mõlemast registrist andmeid, siis soovitame tutvuda
andmekogude juhendi 4. peatükiga. Kui juba hetkel on teada konkreetsed „pädevad
riigiasutused“, kes peaksid mõlemast registrist andmeid saama (nö püsijuurdepääsuna),
siis tasuks selline juurdepääs ka eraldi põhimääruses ära reguleerida. Lisaks on
võimalik põhimääruses ära määratleda, et asutusele (püsi)juurdepääsu andmise korral
sõlmitakse vastava asutusega konkreetne leping/kokkulepe (nt väljastatavate andmete
sisu, millal tohib andmeid väljastada jne).
7. Eelnõu § 15
7.1. Lõike 4 kohaselt säilitatakse arhiivi kantud andmeid ja dokumente 30 aastat.
Seletuskirjast ei selgu, millest lähtuvalt on see säilitamistähtaeg valitud, mistõttu ei ole
võimalik võtta seisukohta, kas tegemist on kohase säilitamistähtajaga.
7.2. Lõike 5 kohaselt antakse säilitamistähtaja ületanud andmed ja dokumendid üle
Rahvusarhiivile arhiiviseaduse alusel (ehk eelnõuga eeldatakse, et tegemist on
arhivaaliga) või hävitatakse. Seletuskirjas ei ole selgitatud, miks osa teabest soovitakse
anda üle Rahvusarhiivile. Kehtiva LaevaRS § 97 alusel loodud registri (eelnõu järgi
esimese registri eelkäija) ei ole Rahvusarhiivi 31.10.2017 hindamisotsuses nr 51 ehk
tegemist pole arhiiviväärtusliku andmekoguga.2 Seetõttu soovitame konsulteerida
Rahvusarhiiviga ning välja selgitada, kas Rahvusarhiivil on soov võtta üle eelnõuga
seotud registrite andmed peale eelnõuga paika pandud arhiveerimistähtaja lõppu. Kui
Rahvusarhiivil seda soovi ei ole, tuleb põhimääruses sõnastada, et arhiveerimise
järgselt paberkandjal olevad ning elektrooniliselt kogutud andmed ja dokumendid
hävitatakse ning kustutatakse.
8. Logide pidamine ning nende kustutamine
8.1. Andmekogude juhendi alapeatükis 4.5. on kirjeldatud andmekogu logide pidamist,
kontrollimist ja kustutamist.
2
Leitav: https://www.ra.ee/arhiivihaldus/hindamisotsused/.
2 (3)
8.2. Eelnõu § 7 lõikes 4 on kirjeldatud mõningad logid, mis mõlemas registris tekivad.
Samas ei ole eelnõus selgitatud, kas neid logisid keegi kontrollib (nö sisekontrolli
mõttes) ning kuidas on reguleeritud logide kustutamine. Logid sisaldavad ka
isikuandmeid, mistõttu neil peab olema ka kohane säilitamistähtaeg, mis võiks olla
eelnõuga reguleeritud.
9. Eelnõu §-d 18 ja 19 reguleerivad esimese registri üleminekut digitaalsele registripidamisele.
Nendest sätetest ei selgu, kas, kuidas ning millal on korraldatud paberkandjal olevate
dokumentide hävitamine. Kui mingeid andmeid või dokumente pole enam vaja, tuleb need
hävitada või kustutada.
10. Seletuskirjas ei ole pikemalt analüüsitud võimalikke andmekaitselisi mõjusid füüsilistele
isikutele, kelle isikuandmeid mõlemas registris hakatakse töötlema. Seetõttu soovitame
hinnata, kas ning kuivõrd on selline mõjuhinnang vaja teha.3
11. Juhime tähelepanu AvTS § 433 lõikes 3 sätestatud kohustusele kooskõlastada eelnõuga
seotud registrid RIHA-s enne registrite asutamist ning kasutusele võtmist. Kui eelnõu
tulemusena lõpetatakse eelnõuga seotud esimene register, siis selle andmekogu osas tuleb
RIHA-s läbi viia andmekogu lõpetamise kooskõlastus.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Pille Lehis
peadirektor
Koostaja: Raavo Palu
[email protected]
3
Lisainfo: Andmekaitse Inspektsiooni isikuandmete töötleja üldjuhendi 5. peatükist ning lisa 1 – kättesaadav:
https://www.aki.ee/et/isikuandmete-tootleja-uldjuhendi-veebitekst.
3 (3)