dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Eelnõule arvamuse avaldamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 19. juuni 2020
Viit
2-1/20-0235/3697
Registreeritud
19. juuni 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Andmekaitse Inspektsioon
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-1/S Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
2-1/20-0235
Vastutaja
Gerli Ehte (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Transpordi valdkond, Lennundus- ja merendusosakond, Merendustalitus)

Failid

  • 📎1.2.-4201974 19.06.2020 Väljaminev kiri.bdoc591 KB

Sisu (failidest)

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST Lp Taavi Aas Teie: 02.06.2020 nr 2-1/20-0235/3697 majandus- ja taristuminister Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Meie: 19.06.2020 nr 1.2.-4/20/1927 [email protected] Eelnõule arvamuse avaldamine Tänan, et esitasite meile arvamuse avaldamiseks majandus- ja taristuministri määruse „Esimese laevapereta prahitud laevade registri ja teise laevapereta prahitud laevade registri asutamine ja registrite pidamise põhimäärus“ eelnõu. Allolevas kasutame registrite kohta lühendeid esimene register ja teine register. 1. Eelnõu § 6 sisust on aru saada, et mõlema registri registripäevikusse kantavate andmete erinevus on üksnes see, et esimesse registrisse ei kanta andmeid registritasu kohta, kuid teise registrisse see info kantakse. Soovitame mõelda, kas selle paragrahvi esimene lõige võiks sisaldada kõik andmekoosseisud, mis on mõlemas registris. Paragrahvi teises lõikega reguleeritakse, et lisaks esimeses lõikes märgitud andmetele on teises registris ka registritasu tasumise andmed. sätet, mis toob välja kõik mõlemas registris olevad andmekoosseisud. Sarnaselt on andmete koosseisusid kirjeldatud ka seletuskirjas (lk 3, paragrahvi 6 selgitused). Alternatiivina on ka võimalik mõlemad lõigud sätestada ühes paragrahvis kahe lausena. 2. Eelnõu § 7 lõigete 3 ja 5 järgi on registriosa digitaalne ning sellega on võimalik tutvuda kirjaliku taotluse alusel. Eeldame, et lõikes 5 on mõeldud, et ka elektrooniliselt edastatud taotlusi on lubatud esitada, kuid hetkel ei ole see võimalus eelnõus pakutud sõnastuse tõttu võimalik. Seetõttu soovitame asendada eelnõu § 7 lõikes 5 sõnad „kirjaliku taotluse“ sõnadega „kirjalikku taasesitamist võimaldava taotluse“. 3. Eelnõu § 9 ehk registriosa 2. jao andmed 3.1. Lõikes 2 on märgitud, et esimese registri 2. jakku kantakse täiendavalt vastutava isiku tegevuskoha andmed. Kõrvutades 01.07.2020 jõustuva laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse (LaevaRS) § 92 lõigete 1 ja 11 sisu eelnõu vastava lõike sisuga ilmneb, et selliste andmete kogumist LaevaRS ette ei näe. 3.2. Lisaks ei näe LaevaRS § 92 lõiked 1 ning 11 ette, et registritesse kogutakse laeva allprahtimise korral allprahtija andmeid (füüsilise/juriidilise isiku nimi; füüsilise isiku isikukood või selle puudumisel sünniaeg või juriidilise isiku registrikood või registreerimisnumber) ja kontaktandmeid (füüsilise isiku asukoha/elukoha aadress või juriidilise isiku asukoha aadress; suunakoodiga telefoninumber; e-posti aadress). Samas eelnõu § 9 lõige 4 näeb selliste andmete kogumise ette. 4. Eelnõu § 10 sätestab üldise viitena, et sinna alla kuuluvad kõik LaevaRS § 92 lõigetes 1 ja 11 nimetatud avaldused ja dokumendid või nende koopiad ning muud laeva registreerimisega seotud avaldused, kinnitused, dokumendid ja kirjavahetus või nende koopiad, samuti liputunnistuste koopiad ning tehtud otsused ja kehtetud lipudokumendid. Andmekogu põhimäärusest peab ilmnema ammendav andmete koosseis (vt Andmekaitse Inspektsiooni andmekogude juhendi1 alapeatükk 3.3.), kuid eelnõu järgi on siin viidatud üldistatult vastava LaevaRS § 92 lõigetes 1 ja 11 nimetatud dokumentidele. Sellest 1 https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/andmekogude_juhend.pdf Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee Registrikood 70004235 hoolimata soovitame selguse huvides riigi infosüsteemide haldussüsteemi (RIHA) lisatavas andmekoosseisu tabelis kirjendada, milliste (üldistatud mõttes) dokumentidega on tegemist. 5. Eelnõu § 11 sisustab mõlema registri andmete allikad ehk andmeandjad ja eelnõu § 13 reguleerib registriandmete õigsust ning andmete kandmist registritesse. Samas ei selgu eelnõust, mis aja jooksul andmeandjad peavad andmeid edastama (vt andmekogude juhendi lk 14, punkt 10 selgitust). Lisaks ei selgu ka eelnõust ega seletuskirjast, mis andmeid registritesse edastavad e-äriregister ning rahvastikuregister. Eeldatavasti on tegemist eelnõu § 9 lõigetes 5 ja 6 toodud andmetega, mistõttu soovitame siin seletuskirja täiendada vastavate selgitusega. 6. Eelnõu § 14 6.1. Andmekogude juhendis (lk 12, selgitused punktis 3) on öeldud, et avaliku teabe seadus (AvTS) „võimaldab teabele, sh andmekogudele, juurdepääsupiirangu seada kas AvTS § 35 alustel või eriseaduse alusel. Seega peabki eriseaduses vajadusel sätestama erinormina AvTS-ist andmete juurdepääsupiirangu. Juurdepääsupiirangu norm peab olema konkreetne ja selge ning sellest peab selguma, miks juurdepääsupiirang kehtestatakse“. 6.2. LaevaRS § 90 lõikes 1 on öeldud, et mõlema registri andmed on avalikud; erisus on laevatoimikuga – seal sisalduvate dokumentidega on lubatud tutvuda laeva omanikul, laeva prahtijal, pädeval riigiasutusel ja isikul, kellel on selleks õigustatud huvi. 6.3. Eelnõu § 14 lõike 1 kohaselt kehtestatakse laevatoimikus sisalduvatele andmetele juurdepääsupiirang. 6.4. Juhime tähelepanu asjaolule, et AvTS-i mõistes juurdepääsupiirangud ei saa tulla ministri määrusest – need peavad tulema seadusest. Sama nõuab ka Eesti Vabariigi põhiseaduse § 44 lõige 2. Seetõttu tuleb üle vaadata eelnõu § 14 lõige 1. 6.5. Eelnõu § 14 lõikes 2 sisuliselt korratakse LaevaRS § 90 lõike 2 sisu. Leiame, et see kordamine ei pruugi olla vajalik. 6.6. Kuna eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, millistel pädevatel riigiasutustel ning millistel juhtudel oleks õigus saada mõlemast registrist andmeid, siis soovitame tutvuda andmekogude juhendi 4. peatükiga. Kui juba hetkel on teada konkreetsed „pädevad riigiasutused“, kes peaksid mõlemast registrist andmeid saama (nö püsijuurdepääsuna), siis tasuks selline juurdepääs ka eraldi põhimääruses ära reguleerida. Lisaks on võimalik põhimääruses ära määratleda, et asutusele (püsi)juurdepääsu andmise korral sõlmitakse vastava asutusega konkreetne leping/kokkulepe (nt väljastatavate andmete sisu, millal tohib andmeid väljastada jne). 7. Eelnõu § 15 7.1. Lõike 4 kohaselt säilitatakse arhiivi kantud andmeid ja dokumente 30 aastat. Seletuskirjast ei selgu, millest lähtuvalt on see säilitamistähtaeg valitud, mistõttu ei ole võimalik võtta seisukohta, kas tegemist on kohase säilitamistähtajaga. 7.2. Lõike 5 kohaselt antakse säilitamistähtaja ületanud andmed ja dokumendid üle Rahvusarhiivile arhiiviseaduse alusel (ehk eelnõuga eeldatakse, et tegemist on arhivaaliga) või hävitatakse. Seletuskirjas ei ole selgitatud, miks osa teabest soovitakse anda üle Rahvusarhiivile. Kehtiva LaevaRS § 97 alusel loodud registri (eelnõu järgi esimese registri eelkäija) ei ole Rahvusarhiivi 31.10.2017 hindamisotsuses nr 51 ehk tegemist pole arhiiviväärtusliku andmekoguga.2 Seetõttu soovitame konsulteerida Rahvusarhiiviga ning välja selgitada, kas Rahvusarhiivil on soov võtta üle eelnõuga seotud registrite andmed peale eelnõuga paika pandud arhiveerimistähtaja lõppu. Kui Rahvusarhiivil seda soovi ei ole, tuleb põhimääruses sõnastada, et arhiveerimise järgselt paberkandjal olevad ning elektrooniliselt kogutud andmed ja dokumendid hävitatakse ning kustutatakse. 8. Logide pidamine ning nende kustutamine 8.1. Andmekogude juhendi alapeatükis 4.5. on kirjeldatud andmekogu logide pidamist, kontrollimist ja kustutamist. 2 Leitav: https://www.ra.ee/arhiivihaldus/hindamisotsused/. 2 (3) 8.2. Eelnõu § 7 lõikes 4 on kirjeldatud mõningad logid, mis mõlemas registris tekivad. Samas ei ole eelnõus selgitatud, kas neid logisid keegi kontrollib (nö sisekontrolli mõttes) ning kuidas on reguleeritud logide kustutamine. Logid sisaldavad ka isikuandmeid, mistõttu neil peab olema ka kohane säilitamistähtaeg, mis võiks olla eelnõuga reguleeritud. 9. Eelnõu §-d 18 ja 19 reguleerivad esimese registri üleminekut digitaalsele registripidamisele. Nendest sätetest ei selgu, kas, kuidas ning millal on korraldatud paberkandjal olevate dokumentide hävitamine. Kui mingeid andmeid või dokumente pole enam vaja, tuleb need hävitada või kustutada. 10. Seletuskirjas ei ole pikemalt analüüsitud võimalikke andmekaitselisi mõjusid füüsilistele isikutele, kelle isikuandmeid mõlemas registris hakatakse töötlema. Seetõttu soovitame hinnata, kas ning kuivõrd on selline mõjuhinnang vaja teha.3 11. Juhime tähelepanu AvTS § 433 lõikes 3 sätestatud kohustusele kooskõlastada eelnõuga seotud registrid RIHA-s enne registrite asutamist ning kasutusele võtmist. Kui eelnõu tulemusena lõpetatakse eelnõuga seotud esimene register, siis selle andmekogu osas tuleb RIHA-s läbi viia andmekogu lõpetamise kooskõlastus. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Pille Lehis peadirektor Koostaja: Raavo Palu [email protected] 3 Lisainfo: Andmekaitse Inspektsiooni isikuandmete töötleja üldjuhendi 5. peatükist ning lisa 1 – kättesaadav: https://www.aki.ee/et/isikuandmete-tootleja-uldjuhendi-veebitekst. 3 (3)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →