NOTARIAALMÄRGE.
Mina, Tallinna notar Lee Mõttus, kelle büroo asub aadressil Tallinnas, Rävala pst 2, kinnitan käesoleva ärakirja, mis on tehtud originaaldokumendist, õigsust.
TALLINNA NOTAR LEE MÕTTUS
NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU
REGISTRI NUMBER
1880
KINNISTUTE TASUTA VÕÕRANDAMISE LEPING
ASJAÕIGUSLEPINGUD JA KINNISTAMISAVALDUSED
Käesoleva notariaalakti on koostanud ja tõestanud Tallinna notar Lee Mõttus,
notaribüroos asukohaga Rävala pst 2 / Kivisilla tn 8, Tallinn, seitsmeteistkümnendal
juunil kahe tuhande kahekümnendal aastal (17.06.2020. a) ning selles notariaalaktis
osalejad on
Eesti Vabariik, tegutsedes Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, mis on
registreeritud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris numbriga 70003158,
aadress Suur-Ameerika tn 1, Tallinn, e-posti aadress
[email protected], kaudu, edaspidi
nimetatud Võõrandaja, mille esindajana tegutseb käesolevale notariaalaktile lisatud volikirja
alusel Keiu Käära, isikukood 48605060257, kelle isikusamasus on tuvastatud PPA
andmebaasi alusel,
Saue Vald, tegutsedes Saue vallavalitsuse, registrikood 77000430, aadress Tule tn 7, Saue
linn, Saue vald, Harju maakond, e-posti aadress
[email protected], kaudu, edaspidi nimetatud
Omandaja, mille esindajana tegutseb käesolevale notariaalaktile lisatud volikirja alusel
Sandra Marran, isikukood 48606012711, kes on notariaalakti tõestajale tuntud isik,
kes sõlmivad lepingu alljärgnevas:
1. LEPINGU ESE, KINNISTUSRAAMATU SEIS JA OSAPOOLTE KINNITUSED
Lepingu esemeks on alljärgnevad Võõrandajale kuuluvad kinnistud:
1.1. Lepingu esemeks 1 on 11401 Laagri-Harku tee L7, Laagri alevik, Saue vald, Harju
maakond asuv kinnistu: katastritunnus 72601:001:0795, pindala 45478,0 m², aadress
11401 Laagri-Harku tee L7, Laagri alevik, Saue vald, Harju maakond, maa sihtotstarve
transpordimaa (100%), koos selle oluliste osadega ja päraldistega.
1.1.1. Lepingu ese 1 on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri
registriossa nr 16604250. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.
Kolmandasse jakku on kantud isiklikud kasutusõigused võrguettevõtete ja Saue vald
kasuks ning osapooled ei soovi nende loetlemist käesolevas lepingus. Neljandas jaos
kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.
1.2. Lepingu esemeks 2 on Juuliku - Tabasalu tee L26, Alliku küla, Saue vald, Harju
maakond asuv kinnistu: katastritunnus 72601:001:0589, pindala 1447,0 m², aadress
Juuliku - Tabasalu tee L26, Alliku küla, Saue vald, Harju maakond, maa sihtotstarve
transpordimaa (100%), koos selle oluliste osadega ja päraldistega.
1.2.1. Lepingu ese 2 on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri
registriossa nr 15724650. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.
Kolmandasse jakku on kande nr. 1 all sisse kantud järgmine kanne: Isiklik
kasutusõigus Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks. Avalikes huvides tasuta
ja tähtajatu üleantav isiklik kasutusõigus elektripaigaldise majandamiseks
elektrivõrgu kaitsevööndi ulatuses vastavalt 22.02.2018.a lepingu punktidele 3.1 kuni
3.2, 3.4, 3.6 kuni 3.7 ja 4 ning lisaks II olevale plaanile.
Sisse kantud registriossa 2139650 5.03.2018; siia üle kantud. 16.09.2019
kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 23.09.2019. Kohtunikuabi Tiina Kullamä.
Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.
1.3. Lepingu esemeks 3 on Juuliku - Tabasalu tee L27, Alliku küla, Saue vald, Harju
maakond asuv kinnistu: katastritunnus 72601:001:0619, pindala 168,0 m², aadress
Juuliku - Tabasalu tee L27, Alliku küla, Saue vald, Harju maakond, maa sihtotstarve
transpordimaa (100%), koos selle oluliste osadega ja päraldistega.
1.3.1. Lepingu ese 3 on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri
registriossa nr 15855150. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.
Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid
ei ole.
1.4. Lepingu esemeks 4 on 11401 Laagri-Harku tee, Laagri alevik, Saue vald, Harju
maakond asuv kinnistu: katastritunnus 72701:005:0665, pindala 93,0 m², aadress
11401 Laagri-Harku tee, Laagri alevik, Saue vald, Harju maakond, maa sihtotstarve
transpordimaa (100%), koos selle oluliste osadega ja päraldistega.
1.4.1. Lepingu ese 4 on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri
registriossa nr 13132002. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.
Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid
ei ole.
1.5. Lepingu esemeks 5 on 11401 Laagri-Harku tee, Laagri alevik, Saue vald, Harju
maakond asuv kinnistu: katastritunnus 72701:005:0651, pindala 1791,0 m², aadress
11401 Laagri-Harku tee, Laagri alevik, Saue vald, Harju maakond, maa sihtotstarve
transpordimaa (100%), koos selle oluliste osadega ja päraldistega.
1.5.1. Lepingu ese 5 on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri
2
registriossa nr 10364850. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.
Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid
ei ole.
1.6. Lepingu esemeks 6 on 11401 Laagri-Harku tee, Laagri alevik, Saue vald, Harju
maakond asuv kinnistu: katastritunnus 72701:005:0649, pindala 1025,0 m², aadress
11401 Laagri-Harku tee, Laagri alevik, Saue vald, Harju maakond, maa sihtotstarve
transpordimaa (100%), koos selle oluliste osadega ja päraldistega.
1.6.1. Lepingu ese 6 on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri
registriossa nr 10259650. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.
Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid
ei ole.
1.7. Osalejad avaldavad, et nad ei soovi käesolevas lepingus kinnistute kõlvikuliste
koosseisude, kitsenduste ja riikliku ehitisregistri koosseisude kirjeldamist ning Omandaja
kinnitab, et on kõigist eelnimetatud asjaoludest teadlik.
Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud käesoleva
lepingu sõlmimise päeval.
Lepingu ese 1 kuni lepingu ese 6 edaspidi koos käesolevas lepingus nimetatud ka
lepingu ese.
1.8. Võõrandaja esindaja kinnitab, et:
1.8.1. Käesolev leping sõlmitakse kooskõlas Vabariigi Valitsuse 16.04.2020.a korraldusega
nr 117, millega on antud nõusolek Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile
tema valitsemisel oleva lepingu eseme otsustuskorras tasuta võõrandamiseks
Omandajale tema seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks ning kooskõlas
riigivaraseaduse § 37 lg 2 p-ga 1 ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
26.05.2020.a käskkirjaga nr 108.
1.8.2. Käesoleva lepingu punktis 1.8.1. nimetatud õigusaktid on kehtivad, neid ei ole
muudetud ega tunnistatud kehtetuks, samuti ei ole neid vaidlustatud.
1.8.3. Lepingu ese on Võõrandaja omand ning lepingu ese ei ole arestitud, selle suhtes ei ole
vaidlusi, et seda ei ole koormatud käesolevas lepingus nimetamata kolmandate isikute
õigustega, sealhulgas kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike kolmandate
isikute õigustega nagu näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud.
1.8.4. Lepingu eseme suhtes ei ole käesoleva lepingu sõlmimise hetkel kinnistusosakonnale
esitatud ega tehtud ühtegi kinnistamisavaldust.
1.8.5. Lepingu esemel ei ole mingeid Võõrandajale teadaolevaid varjatud puudusi, millest
Võõrandaja ei ole Omandajale teatanud või mida Omandaja ei saanud märgata
ülevaatuse teostamisel.
1.8.6. Võõrandaja on tasunud kõik lepingu eseme kasutamisega seotud sissenõutavaks
muutunud maksed.
1.8.7. Tema volitused on kehtivad, neid ei ole muudetud ega esindatava poolt tagasi võetud
3
ja need ei ole lõppenud, tal on kõik õigused ja volitused sõlmida käesolev leping
ning talle ei ole teada ühtegi asjaolu, mis piiraks või takistaks käesoleva tehingu
tegemist.
1.9. Omandaja esindaja kinnitab, et:
1.9.1. Käesolev leping sõlmitakse kooskõlas Saue vallavalitsuse 04.09.2019.a korraldusega
nr 1032. Nimetatud otsus ja korraldus on jõus, seda ei ole rohkem muudetud ega
tunnistatud kehtetuks, samuti ei ole haldusakti vaidlustatud.
1.9.2. Omandaja on üle vaadanud lepingu eseme koosseisu kuuluvad maaüksused, tutvunud
maakatastris registreeritud maaüksuste plaanidega ja on eelnimetatud andmete alusel
teadlik maaüksuste suurusest ja piiridest, samuti kitsendustest.
1.9.3. Tema volitused on kehtivad, neid ei ole muudetud ega esindatava poolt tagasi võetud
ja need ei ole lõppenud, tal on kõik õigused ja volitused sõlmida käesolev leping ning
talle ei ole teada ühtegi asjaolu, mis piiraks või takistaks käesoleva tehingu tegemist.
1.10. Lepinguosalised kinnitavad, et:
1.10.1. Nad on teadlikud käesoleva lepingu punktis 1.8.1. nimetatud dokumentide sisust ning
nad loobuvad nende ettelugemisest ja lisamisest käesolevale notariaalaktile.
1.10.2. Nad on teadlikud lepingu eset koormavatest III jao kannetest ja nende seadmise
aluseks olevate lepingute üldisest sisust. Lepinguosalised loobuvad nimetatud
lepingute ettelugemisest ja lisamisest käesolevale notariaalaktile.
2. LEPINGU ESEME TASUTA ÜLEANDMINE, TÄIENDAVAD KOKKULEPPED
JA VALDUSE ÜLEANDMINE
2.1. Võõrandaja ja Omandaja on kokku leppinud, et Võõrandaja annab lepingu eseme koos
nende oluliste osade ja päraldistega üle Omandajale. Võõrandaja annab lepingu esemeks
olevad kinnistud Omandajale üle tasuta.
2.2. Võõrandaja ja Omandaja on kokku leppinud, et käesolevale tasuta võõrandamise
lepingule ei kohaldata võlaõigusseaduses kinkelepingu kohta sätestatut ning käesoleva
lepingu pooled ei saa lepingust taganeda kinkelepingust taganemiseks võlaõigusseaduses
ette nähtud alustel.
2.3. Võõrandaja ja Omandaja on kokku leppinud, et:
2.3.1. Omandaja on kohustatud lepingu eset kasutama sihtotstarbeliselt, mittesihtotstarbelise
kasutamise korral on Võõrandajal õigus nõuda leppetrahvi 65% vara väärtusest selle
üleandmise hetkel;
2.3.2. kui Omandaja lepingu eseme võõrandab või koormab hoonestusõigusega 10 aasta
jooksul arvates lepingu eseme omandamisest, siis peab Omandaja hüvitama
Võõrandajale 65% vara harilikust väärtusest, mis sellel oli tema poolt omandamise
hetkel. Hüvitis tuleb võõrandamisel kanda 5 aasta jooksul ja hoonestusõiguse
seadmisel 10 aasta jooksul tehingu päevast arvates Võõrandaja tuludesse;
2.3.3. kui Omandaja võõrandab lepingu eseme (tervikuna või osaliselt) või seab nendele
hoonestusõiguse kohaliku omavalitsuse valitseva mõju all oleva eraõigusliku
juriidilise isiku kasuks, siis punkti 2.3.2 ei kohaldata, välja arvatud juhul, kui
juriidiline isik võõrandab lepingu eseme või hoonestusõigus või seab omandatud
kinnisasjadele hoonestusõiguse;
4
2.3.4. Omandajal on kohustus teatada Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit
koheselt lepingu eseme võõrandamisest või hoonestusõigusega koormamisest;
2.3.5. Käesoleva lepingu tingimuste muutmine on lubatud, kui see ei kahjusta Võõrandaja
kui lepingupoole huve. Lepingu punktis 1.8.1. nimetatud Vabariigi Valitsuse
nõusolekust tulenevaid tingimusi võib muuta üksnes Vabariigi Valitsuse nõusolekul.
2.4. Osalejad lepivad kokku, et lepingu eseme suhtes kehtivad III jao kanded jäävad lepingu
eseme suhtes kehtima ka pärast käesoleva lepingu sõlmimist ja Omandaja kandmist
lepingu eseme omanikuna kinnistusraamatusse ning Võõrandaja ei pea nimetatud
kandeid kõrvaldama.
2.5. Võõrandaja ja Omandaja lepivad kokku, et lepingu eseme otsene valdus loetakse
Võõrandaja poolt Omandajale üle antuks käesoleva lepingu sõlmimisega.
2.6. Võõrandaja ja Omandaja hindavad lepingu eseme 1 väärtuseks 69 760 eurot, lepingu
eseme 2 väärtuseks 10 eurot, lepingu eseme 3 väärtuseks 260 eurot, lepingu eseme 4
väärtuseks 140 eurot, lepingu eseme 5 väärtuseks 2 750 eurot ja lepingu eseme 6
väärtuseks 1 570 eurot.
3. ASJAÕIGUSLEPINGUD JA KINNISTAMISAVALDUSED
3.1. Võõrandaja ja Omandaja on lepingu eseme omandite üleandmises kokku leppinud.
Võõrandaja lubab ja Omandaja avaldab soovi kustutada Tartu Maakohtu
kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosade numbrite 16604250, 15724650,
15855150, 13132002, 10364850 ja 10259650 teistes jagudes senised kanded
Võõrandaja kohta ning ainuomanikuna sisse kanda Saue vald.
4. NOTARIAALAKTI TÕESTAJA POOLT OSALEJATELE ANTUD
SELGITUSED
4.1. Riigivaraseaduse § 29 lg 1 kohaselt võib riigivara võõrandada, kui: 1) vara ei ole vajalik
riigivara valitsejale või volitatud asutusele riigivõimu teostamiseks või muul avalikul
eesmärgil; 2) vara on vajalik käesoleva seaduse § 33 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud
isikutele avalike ülesannete täitmiseks või punktides 5–7 nimetatud juhtudel.
4.2. Riigivaraseaduse § 30 lg 1 p 3 kohaselt riigivara võõrandatakse otsustuskorras.
4.3. Riigivaraseaduse § 33 lg 1 kohaselt riigivara, välja arvatud väärtpaberi võib tasuta või
alla hariliku väärtuse võõrandada, kui: 1) vara on vajalik kohaliku omavalitsuse üksusele
tema seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks või ettevõtluskeskkonna arendamiseks;
2) vara on vajalik avalik-õiguslikule juriidilisele isikule, riigi poolt asutatud või
asutatavale mittetulundusühingule või sihtasutusele tema seaduses või põhikirjas
sätestatud ülesannete täitmiseks; 3) vara on vajalik mittetulundusühingule või
sihtasutusele tema põhikirjas sätestatud pääste-, haridus-, teadus-, kultuuri-, keele- või
noortetööga seotud ülesande või tervishoiu- või sotsiaalteenuse osutamise ülesande
täitmiseks; 4) kinnisasi on vajalik välisriigile diplomaatilise, konsulaar- või
kaubandusesinduse tarbeks; 5) vallasasi on vajalik rahvusvahelises koostöös osalemiseks
või arengukoostööprojekti elluviimiseks; 6) vallasasi on vajalik humanitaarabi
osutamiseks; 7) seadus näeb selle otseselt ette. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1
5
punktides 1–3 nimetatud isikud võivad tasuta või alla hariliku väärtuse omandatud
kinnisasja võõrandada üksnes juhul, kui vara ei ole enam vaja või see on punktis 1, 2 või
3 nimetatud ülesannete täitmiseks muutunud kõlbmatuks. Käesolevat lõiget ei kohaldata,
kui kohaliku omavalitsuse üksus on omandanud kinnisasja käesoleva paragrahvi lõike 1
punkti 1 alusel ettevõtluskeskkonna arendamiseks ning kui kinnisasi võõrandatakse
kohaliku omavalitsuse üksuse valitseva mõju all olevale eraõiguslikule juriidilisele
isikule. (3) Kui kinnisasi võõrandatakse, sealhulgas antakse üle või seatakse
hoonestusõigus eraõiguslikule juriidilisele isikule 10 aasta jooksul pärast kinnisasja
käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 1–3 alusel omandamist, siis peab käesoleva
paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 nimetatud isik hüvitama riigile 65 protsenti vara
harilikust väärtusest, mis sellel oli tema poolt omandamise hetkel. Hüvitis tuleb kanda
kolme kuu jooksul tehingu päevast arvates riigivara valitsejale, kellelt riigivara omandati.
(5) Riigil on õigus nõuda käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1, 2 või 3 nimetatud
isikule üle antud kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist. Mittesihtotstarbelise kasutamise
korral on riigilt kinnisasja omandanud isikult õigus nõuda leppetrahvi, mille suurus on
vähemalt 25 protsenti vara väärtusest selle üleandmise hetkel. (6) Riigivara valitseja
jälgib käesoleva paragrahvi lõigetes 2–5 nimetatud nõuete täitmist. (7) Riigivara valitseja
sätestab riigivara võõrandamise lepingus käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1, 2 või 3
nimetatud isikule kohustuse teatada lõigetes 3 ja 4 nimetatud kinnisasja või
hoonestusõiguse võõrandamisest.
4.4. Omandaja saab lepingu eseme omanikuks kande tegemisega kinnistusraamatusse, mitte
käesoleva lepingu sõlmimisega.
4.5. Käesolevas lepingus kajastatud andmete õiguslik tähendus. (a) Kinnistusraamatusse
kantud andmete õigsust eeldatakse (b) Kitsenduste kaardi andmed ei tekita kitsendusi,
vaid kajastavad kitsenduste olemasolu ning lisaks kaardil kajastatutele võib esineda ka
muid kitsendusi ja kaardil kajastatud kitsendus võib tegelikkuses mitte eksisteerida.
Kitsenduste selgitamiseks tellib kitsendusi põhjustava objekti omanik vajadusel
katastrimõõdistamise (asjaõigusseadus § 56, maakatastriseaduse § 12 ja 19.1).
4.6. Käesolevasse lepingusse tuleb märkida kõik lepingu eseme võõrandamisega seotud
kokkulepped. Vastavalt võlaõigusseaduse § 11 lg 3 tuleb lepinguga samas notariaalselt
tõestatud vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta.
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 83 lg 1 kohaselt on seaduses sätestatud vormi
järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei
tulene teisiti.
4.7. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 58 ja võlaõigusseaduse § 211 kohaselt peab
Võõrandaja Omandajale lepingu eseme otsese valduse üle andmise ajal üle andma ka
lepingu eseme päraldisteks olevad dokumendid (lepingu eseme omandamise, valdamise
ja ehitamise kohta käivad dokumendid, kaardid ja plaanid) ja lepingu eseme valdamiseks,
kasutamiseks ja käsutamiseks vajalikud dokumendid (asja juurde kuuluvad dokumendid).
Kui Võõrandajal on huvi jätta dokumendi originaal endale, peab ta Omandajale viimase
nõudmisel andma dokumendi originaali asemel ärakirja või väljavõtte.
4.8. Võlaõigusseaduse § 218 kohaselt vastutab Võõrandaja asja lepingutingimustele
mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise
riisiko ülemineku ajal Omandajale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Võõrandaja
6
vastutab ka asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast juhusliku
hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut Omandajale, kui asja lepingutingimustele
mittevastavus tekkis Võõrandaja kohustuste rikkumisest tulenevalt.
4.9. Võlaõigusseaduse § 220 lg 1 kohaselt peab Omandaja asja lepingutingimustele
mittevastavusest Võõrandajale teatama mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja
lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama.
4.10. Asja lepingutingimustele mittevastavuse korral võib Omandaja nõuda lepingu
täitmisena asja parandamist (võlaõigusseadus § 108 ja 222), oma võlgnetava kohustuse
täitmisest keelduda (võlaõigusseadus § 110), nõuda kahju hüvitamist (võlaõigusseadus §
115 ja 225) või alandada ostuhinda (võlaõigusseadus § 112 ja 224). Kui asja
lepingutingimustele mittevastavus on oluline lepingurikkumine, võib Omandaja
lepingust taganeda (võlaõigusseadus § 116 kuni 118 ja 223). Hinna alandamine ja
lepingust taganemine toimuvad avalduse tegemisega teisele lepingupoolele
(võlaõigusseadus § 112 lg 2 ja 188 lg 1).
4.11. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 146 on tehingust tuleneva nõude
aegumistähtaeg kolm aastat. Ehitise puuduse tõttu müügilepingust tulenev nõue ei aegu
enne viie aasta möödumist ehitise valmimisest. Pärast nõude aegumist võib kohustatud
isik keelduda oma kohustuste täitmisest.
4.12. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 lg-le 2 ei ole kinnisasja osa võõrale
maale asjaõiguse alusel püstitatud ja maaga püsivalt ühendatud ehitis, samuti maaga
mööduvaks otstarbeks ühendatud asi. Kinnisasjal paiknev tehnovõrk või –rajatis, mis on
ehitatud kinnisasjale asjaõiguse alusel või mille suhtes kehtib seadusest tulenev
talumiskohustus, ei ole kinnisasja osa.
4.13. Vastavalt maakatastriseaduse § 201 on notar kohustatud kümne päeva jooksul pärast
kinnistu või selle mõttelise osa võõrandamise tehingu tõestamist esitama katastripidajale
tehingu õiendi, kus kajastatakse järgmised andmed: 1) notariaalregistri number; 2)
tehingu liik (müük, vahetus, kinge või muu); 3) tehinguobjekti kinnistu number
(numbrid) ja katastritunnus(ed); 4) tehinguobjekti liik (kinnisasi, hoonestusõigus,
korteriomand või korterihoonestusõigus); 5) tehinguobjekti omandiosa suurus; 6) tehingu
sooritamise kuupäev; 7) tehingu hind, selle puudumisel tehinguväärtus; 8) andmed
tehingu poolte kohta (isiku liik, tehingu osapoolte arv);
9) andmed koormatiste olemasolu kohta, välja arvatud juhul, kui kinnistusraamatu
andmed koormatiste olemasolu kohta on katastripidajale elektrooniliselt kättesaadavad;
10) andmed kinnistu hoonestatuse kohta, välja arvatud juhul, kui need on katastripidajale
elektrooniliselt kättesaadavad.
4.14. Riigilõivuseaduse § 11 lg 3 kohaselt kui taotluse esitaja on jätnud taotletava kande
eest seadusega ette nähtud riigilõivu tasumata, on riigilõivu võtjal õigus jätta taotlus läbi
vaatamata.
5. ORIGINAAL JA ÄRAKIRJADE VÄLJASTAMINE
5.1. Notariaalakt on koostatud ja alla kirjutatud ühes originaaleksemplaris, mis säilib notari
büroos.
5.2. Notariaalakti tõestaja väljastab notariaalakti kinnitatud ärakirja lepinguosalise soovil
7
paberkandjal või digitaalselt. Käesoleva notariaalakti digitaalne ärakiri on osalejatele
kättesaadav riigiportaalis www.eesti.ee.
5.3. Osalejad paluvad notariaalakti tõestajal esitada lepingu ühe kinnitatud ärakirja
kinnistusosakonnale. Notariaalakti tõestaja esitab ärakirja kinnistusosakonnale kolme (3)
tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest.
6. LEPINGU SÕLMIMISEGA SEOTUD KULUD
6.1. Lepingu sõlmimisega seotud kulud tasub Omandaja.
6.2. Omandaja tasub notari tasu notaribüroos sularahas või maksekaardiga või kolme (3)
tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest ülekandega notari arvelduskontole. Notaril
on õigus notariaalakti ärakirju notari tasu tasumiseni kinni pidada. Vastavalt notari tasu
seaduse §-le 38 on notari tasu maksmiseks kohustatud isikuteks isikud, kelle taotlusel või
kelle huvides notar tegutses ning nimetatud isikud vastutavad sama notariaaltoimingu
eest tasu maksmisel solidaarselt.
6.3. Omandaja tasub riigilõivu kolme (3) tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest
Rahandusministeeriumi kontole ja esitab riigilõivu tasumist tõendava nõuetekohase
maksedokumendi notarile.
Käesolev notariaalakt on osalejatele akti tõestaja juuresolekul ette loetud, antud enne
heakskiitmist osalejatele läbivaatamiseks ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ja akti
tõestaja juuresolekul omakäeliselt alla kirjutatud.
Käesolevas dokumendis on 9 lehte, mis on köidetud nööri ja reljeefpitseri abil. (8
Notari tasu kinnistute tasuta võõrandamise lepingu tõestamise eest (69 760 eurot + 5 x 6 391
eurot) 320,80 eurot (tehinguväärtus 101 715,00 eurot: Notari tasu seaduse § 3, § 5, § 9 lg 1, §
22, § 23 p 2).
Notari tasu kokku 320,80 eurot.
Käibemaks 64,16 eurot.
Kokku 384,96 eurot.
Riigilõiv lepingu esemele 1 uue omaniku kinnistamise eest 72,00 eurot (tehinguväärtus
69 760,00 eurot: Riigilõivuseaduse § 76 lg 1).
Riigilõiv lepingu esemele 2 uue omaniku kinnistamise eest 3,00 eurot (tehinguväärtus 10,00
eurot: Riigilõivuseaduse § 76 lg 1).
Riigilõiv lepingu esemele 3 uue omaniku kinnistamise eest 4,00 eurot (tehinguväärtus 260,00
eurot: Riigilõivuseaduse § 76 lg 1).
Riigilõiv lepingu esemele 4 uue omaniku kinnistamise eest 4,00 eurot (tehinguväärtus 140,00
eurot: Riigilõivuseaduse § 76 lg 1).
Riigilõiv lepingu esemele 5 uue omaniku kinnistamise eest 7,00 eurot (tehinguväärtus
2 750,00 eurot: Riigilõivuseaduse § 76 lg 1).
8
Riigilõiv lepingu esemele 6 uue omaniku kinnistamise eest 6,00 eurot (tehinguväärtus
1 570,00 eurot: Riigilõivuseaduse § 76 lg 1).
mu
Eelnimetatutele lisandub ärakirjade valmistamise ja kinnitamise tasu.
Ees- ja perekonnanimi, allkiri
_____________________________________________________________
ees- ja perekonnanimi allkiri
Ees- ja perekonnanimi, allkiri
_____________________________________________________________
ees- ja perekonnanimi allkiri
Notar allkiri pitser
9