dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
LepingAvalik

Leping

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 18. juuni 2020
Viit
1.10-19/20-212-1
Registreeritud
18. juuni 2020
Dokumendi liik
Leping
Funktsioon
1.10/S Riigivara haldamine
Sari
1.10-19/S Notariaalsed asjaõiguslikud lepingud (isiklik kasutusõigus, servituudid, hoonestusõigus, hoonestusõiguse koormamine)
Toimik
1.10-19/2020
Vastutaja
Keiu Käära

Failid

  • 📎notar JL 170620 0946291.asice73 KB

Sisu (failidest)

NOTARIAALMÄRGE. Mina, Tallinna notar Lee Mõttus, kelle büroo asub aadressil Tallinnas, Rävala pst 2, kinnitan käesoleva ärakirja, mis on tehtud originaaldokumendist, õigsust. TALLINNA NOTAR LEE MÕTTUS NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU REGISTRI NUMBER 1880 KINNISTUTE TASUTA VÕÕRANDAMISE LEPING ASJAÕIGUSLEPINGUD JA KINNISTAMISAVALDUSED Käesoleva notariaalakti on koostanud ja tõestanud Tallinna notar Lee Mõttus, notaribüroos asukohaga Rävala pst 2 / Kivisilla tn 8, Tallinn, seitsmeteistkümnendal juunil kahe tuhande kahekümnendal aastal (17.06.2020. a) ning selles notariaalaktis osalejad on Eesti Vabariik, tegutsedes Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, mis on registreeritud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris numbriga 70003158, aadress Suur-Ameerika tn 1, Tallinn, e-posti aadress [email protected], kaudu, edaspidi nimetatud Võõrandaja, mille esindajana tegutseb käesolevale notariaalaktile lisatud volikirja alusel Keiu Käära, isikukood 48605060257, kelle isikusamasus on tuvastatud PPA andmebaasi alusel, Saue Vald, tegutsedes Saue vallavalitsuse, registrikood 77000430, aadress Tule tn 7, Saue linn, Saue vald, Harju maakond, e-posti aadress [email protected], kaudu, edaspidi nimetatud Omandaja, mille esindajana tegutseb käesolevale notariaalaktile lisatud volikirja alusel Sandra Marran, isikukood 48606012711, kes on notariaalakti tõestajale tuntud isik, kes sõlmivad lepingu alljärgnevas: 1. LEPINGU ESE, KINNISTUSRAAMATU SEIS JA OSAPOOLTE KINNITUSED Lepingu esemeks on alljärgnevad Võõrandajale kuuluvad kinnistud: 1.1. Lepingu esemeks 1 on 11401 Laagri-Harku tee L7, Laagri alevik, Saue vald, Harju maakond asuv kinnistu: katastritunnus 72601:001:0795, pindala 45478,0 m², aadress 11401 Laagri-Harku tee L7, Laagri alevik, Saue vald, Harju maakond, maa sihtotstarve transpordimaa (100%), koos selle oluliste osadega ja päraldistega. 1.1.1. Lepingu ese 1 on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 16604250. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. Kolmandasse jakku on kantud isiklikud kasutusõigused võrguettevõtete ja Saue vald kasuks ning osapooled ei soovi nende loetlemist käesolevas lepingus. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.2. Lepingu esemeks 2 on Juuliku - Tabasalu tee L26, Alliku küla, Saue vald, Harju maakond asuv kinnistu: katastritunnus 72601:001:0589, pindala 1447,0 m², aadress Juuliku - Tabasalu tee L26, Alliku küla, Saue vald, Harju maakond, maa sihtotstarve transpordimaa (100%), koos selle oluliste osadega ja päraldistega. 1.2.1. Lepingu ese 2 on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 15724650. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. Kolmandasse jakku on kande nr. 1 all sisse kantud järgmine kanne: Isiklik kasutusõigus Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks. Avalikes huvides tasuta ja tähtajatu üleantav isiklik kasutusõigus elektripaigaldise majandamiseks elektrivõrgu kaitsevööndi ulatuses vastavalt 22.02.2018.a lepingu punktidele 3.1 kuni 3.2, 3.4, 3.6 kuni 3.7 ja 4 ning lisaks II olevale plaanile. Sisse kantud registriossa 2139650 5.03.2018; siia üle kantud. 16.09.2019 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 23.09.2019. Kohtunikuabi Tiina Kullamä. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.3. Lepingu esemeks 3 on Juuliku - Tabasalu tee L27, Alliku küla, Saue vald, Harju maakond asuv kinnistu: katastritunnus 72601:001:0619, pindala 168,0 m², aadress Juuliku - Tabasalu tee L27, Alliku küla, Saue vald, Harju maakond, maa sihtotstarve transpordimaa (100%), koos selle oluliste osadega ja päraldistega. 1.3.1. Lepingu ese 3 on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 15855150. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.4. Lepingu esemeks 4 on 11401 Laagri-Harku tee, Laagri alevik, Saue vald, Harju maakond asuv kinnistu: katastritunnus 72701:005:0665, pindala 93,0 m², aadress 11401 Laagri-Harku tee, Laagri alevik, Saue vald, Harju maakond, maa sihtotstarve transpordimaa (100%), koos selle oluliste osadega ja päraldistega. 1.4.1. Lepingu ese 4 on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 13132002. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.5. Lepingu esemeks 5 on 11401 Laagri-Harku tee, Laagri alevik, Saue vald, Harju maakond asuv kinnistu: katastritunnus 72701:005:0651, pindala 1791,0 m², aadress 11401 Laagri-Harku tee, Laagri alevik, Saue vald, Harju maakond, maa sihtotstarve transpordimaa (100%), koos selle oluliste osadega ja päraldistega. 1.5.1. Lepingu ese 5 on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri 2 registriossa nr 10364850. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.6. Lepingu esemeks 6 on 11401 Laagri-Harku tee, Laagri alevik, Saue vald, Harju maakond asuv kinnistu: katastritunnus 72701:005:0649, pindala 1025,0 m², aadress 11401 Laagri-Harku tee, Laagri alevik, Saue vald, Harju maakond, maa sihtotstarve transpordimaa (100%), koos selle oluliste osadega ja päraldistega. 1.6.1. Lepingu ese 6 on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 10259650. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.7. Osalejad avaldavad, et nad ei soovi käesolevas lepingus kinnistute kõlvikuliste koosseisude, kitsenduste ja riikliku ehitisregistri koosseisude kirjeldamist ning Omandaja kinnitab, et on kõigist eelnimetatud asjaoludest teadlik. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud käesoleva lepingu sõlmimise päeval. Lepingu ese 1 kuni lepingu ese 6 edaspidi koos käesolevas lepingus nimetatud ka lepingu ese. 1.8. Võõrandaja esindaja kinnitab, et: 1.8.1. Käesolev leping sõlmitakse kooskõlas Vabariigi Valitsuse 16.04.2020.a korraldusega nr 117, millega on antud nõusolek Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile tema valitsemisel oleva lepingu eseme otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Omandajale tema seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks ning kooskõlas riigivaraseaduse § 37 lg 2 p-ga 1 ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 26.05.2020.a käskkirjaga nr 108. 1.8.2. Käesoleva lepingu punktis 1.8.1. nimetatud õigusaktid on kehtivad, neid ei ole muudetud ega tunnistatud kehtetuks, samuti ei ole neid vaidlustatud. 1.8.3. Lepingu ese on Võõrandaja omand ning lepingu ese ei ole arestitud, selle suhtes ei ole vaidlusi, et seda ei ole koormatud käesolevas lepingus nimetamata kolmandate isikute õigustega, sealhulgas kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute õigustega nagu näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud. 1.8.4. Lepingu eseme suhtes ei ole käesoleva lepingu sõlmimise hetkel kinnistusosakonnale esitatud ega tehtud ühtegi kinnistamisavaldust. 1.8.5. Lepingu esemel ei ole mingeid Võõrandajale teadaolevaid varjatud puudusi, millest Võõrandaja ei ole Omandajale teatanud või mida Omandaja ei saanud märgata ülevaatuse teostamisel. 1.8.6. Võõrandaja on tasunud kõik lepingu eseme kasutamisega seotud sissenõutavaks muutunud maksed. 1.8.7. Tema volitused on kehtivad, neid ei ole muudetud ega esindatava poolt tagasi võetud 3 ja need ei ole lõppenud, tal on kõik õigused ja volitused sõlmida käesolev leping ning talle ei ole teada ühtegi asjaolu, mis piiraks või takistaks käesoleva tehingu tegemist. 1.9. Omandaja esindaja kinnitab, et: 1.9.1. Käesolev leping sõlmitakse kooskõlas Saue vallavalitsuse 04.09.2019.a korraldusega nr 1032. Nimetatud otsus ja korraldus on jõus, seda ei ole rohkem muudetud ega tunnistatud kehtetuks, samuti ei ole haldusakti vaidlustatud. 1.9.2. Omandaja on üle vaadanud lepingu eseme koosseisu kuuluvad maaüksused, tutvunud maakatastris registreeritud maaüksuste plaanidega ja on eelnimetatud andmete alusel teadlik maaüksuste suurusest ja piiridest, samuti kitsendustest. 1.9.3. Tema volitused on kehtivad, neid ei ole muudetud ega esindatava poolt tagasi võetud ja need ei ole lõppenud, tal on kõik õigused ja volitused sõlmida käesolev leping ning talle ei ole teada ühtegi asjaolu, mis piiraks või takistaks käesoleva tehingu tegemist. 1.10. Lepinguosalised kinnitavad, et: 1.10.1. Nad on teadlikud käesoleva lepingu punktis 1.8.1. nimetatud dokumentide sisust ning nad loobuvad nende ettelugemisest ja lisamisest käesolevale notariaalaktile. 1.10.2. Nad on teadlikud lepingu eset koormavatest III jao kannetest ja nende seadmise aluseks olevate lepingute üldisest sisust. Lepinguosalised loobuvad nimetatud lepingute ettelugemisest ja lisamisest käesolevale notariaalaktile. 2. LEPINGU ESEME TASUTA ÜLEANDMINE, TÄIENDAVAD KOKKULEPPED JA VALDUSE ÜLEANDMINE 2.1. Võõrandaja ja Omandaja on kokku leppinud, et Võõrandaja annab lepingu eseme koos nende oluliste osade ja päraldistega üle Omandajale. Võõrandaja annab lepingu esemeks olevad kinnistud Omandajale üle tasuta. 2.2. Võõrandaja ja Omandaja on kokku leppinud, et käesolevale tasuta võõrandamise lepingule ei kohaldata võlaõigusseaduses kinkelepingu kohta sätestatut ning käesoleva lepingu pooled ei saa lepingust taganeda kinkelepingust taganemiseks võlaõigusseaduses ette nähtud alustel. 2.3. Võõrandaja ja Omandaja on kokku leppinud, et: 2.3.1. Omandaja on kohustatud lepingu eset kasutama sihtotstarbeliselt, mittesihtotstarbelise kasutamise korral on Võõrandajal õigus nõuda leppetrahvi 65% vara väärtusest selle üleandmise hetkel; 2.3.2. kui Omandaja lepingu eseme võõrandab või koormab hoonestusõigusega 10 aasta jooksul arvates lepingu eseme omandamisest, siis peab Omandaja hüvitama Võõrandajale 65% vara harilikust väärtusest, mis sellel oli tema poolt omandamise hetkel. Hüvitis tuleb võõrandamisel kanda 5 aasta jooksul ja hoonestusõiguse seadmisel 10 aasta jooksul tehingu päevast arvates Võõrandaja tuludesse; 2.3.3. kui Omandaja võõrandab lepingu eseme (tervikuna või osaliselt) või seab nendele hoonestusõiguse kohaliku omavalitsuse valitseva mõju all oleva eraõigusliku juriidilise isiku kasuks, siis punkti 2.3.2 ei kohaldata, välja arvatud juhul, kui juriidiline isik võõrandab lepingu eseme või hoonestusõigus või seab omandatud kinnisasjadele hoonestusõiguse; 4 2.3.4. Omandajal on kohustus teatada Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit koheselt lepingu eseme võõrandamisest või hoonestusõigusega koormamisest; 2.3.5. Käesoleva lepingu tingimuste muutmine on lubatud, kui see ei kahjusta Võõrandaja kui lepingupoole huve. Lepingu punktis 1.8.1. nimetatud Vabariigi Valitsuse nõusolekust tulenevaid tingimusi võib muuta üksnes Vabariigi Valitsuse nõusolekul. 2.4. Osalejad lepivad kokku, et lepingu eseme suhtes kehtivad III jao kanded jäävad lepingu eseme suhtes kehtima ka pärast käesoleva lepingu sõlmimist ja Omandaja kandmist lepingu eseme omanikuna kinnistusraamatusse ning Võõrandaja ei pea nimetatud kandeid kõrvaldama. 2.5. Võõrandaja ja Omandaja lepivad kokku, et lepingu eseme otsene valdus loetakse Võõrandaja poolt Omandajale üle antuks käesoleva lepingu sõlmimisega. 2.6. Võõrandaja ja Omandaja hindavad lepingu eseme 1 väärtuseks 69 760 eurot, lepingu eseme 2 väärtuseks 10 eurot, lepingu eseme 3 väärtuseks 260 eurot, lepingu eseme 4 väärtuseks 140 eurot, lepingu eseme 5 väärtuseks 2 750 eurot ja lepingu eseme 6 väärtuseks 1 570 eurot. 3. ASJAÕIGUSLEPINGUD JA KINNISTAMISAVALDUSED 3.1. Võõrandaja ja Omandaja on lepingu eseme omandite üleandmises kokku leppinud. Võõrandaja lubab ja Omandaja avaldab soovi kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosade numbrite 16604250, 15724650, 15855150, 13132002, 10364850 ja 10259650 teistes jagudes senised kanded Võõrandaja kohta ning ainuomanikuna sisse kanda Saue vald. 4. NOTARIAALAKTI TÕESTAJA POOLT OSALEJATELE ANTUD SELGITUSED 4.1. Riigivaraseaduse § 29 lg 1 kohaselt võib riigivara võõrandada, kui: 1) vara ei ole vajalik riigivara valitsejale või volitatud asutusele riigivõimu teostamiseks või muul avalikul eesmärgil; 2) vara on vajalik käesoleva seaduse § 33 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud isikutele avalike ülesannete täitmiseks või punktides 5–7 nimetatud juhtudel. 4.2. Riigivaraseaduse § 30 lg 1 p 3 kohaselt riigivara võõrandatakse otsustuskorras. 4.3. Riigivaraseaduse § 33 lg 1 kohaselt riigivara, välja arvatud väärtpaberi võib tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandada, kui: 1) vara on vajalik kohaliku omavalitsuse üksusele tema seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks või ettevõtluskeskkonna arendamiseks; 2) vara on vajalik avalik-õiguslikule juriidilisele isikule, riigi poolt asutatud või asutatavale mittetulundusühingule või sihtasutusele tema seaduses või põhikirjas sätestatud ülesannete täitmiseks; 3) vara on vajalik mittetulundusühingule või sihtasutusele tema põhikirjas sätestatud pääste-, haridus-, teadus-, kultuuri-, keele- või noortetööga seotud ülesande või tervishoiu- või sotsiaalteenuse osutamise ülesande täitmiseks; 4) kinnisasi on vajalik välisriigile diplomaatilise, konsulaar- või kaubandusesinduse tarbeks; 5) vallasasi on vajalik rahvusvahelises koostöös osalemiseks või arengukoostööprojekti elluviimiseks; 6) vallasasi on vajalik humanitaarabi osutamiseks; 7) seadus näeb selle otseselt ette. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 5 punktides 1–3 nimetatud isikud võivad tasuta või alla hariliku väärtuse omandatud kinnisasja võõrandada üksnes juhul, kui vara ei ole enam vaja või see on punktis 1, 2 või 3 nimetatud ülesannete täitmiseks muutunud kõlbmatuks. Käesolevat lõiget ei kohaldata, kui kohaliku omavalitsuse üksus on omandanud kinnisasja käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 alusel ettevõtluskeskkonna arendamiseks ning kui kinnisasi võõrandatakse kohaliku omavalitsuse üksuse valitseva mõju all olevale eraõiguslikule juriidilisele isikule. (3) Kui kinnisasi võõrandatakse, sealhulgas antakse üle või seatakse hoonestusõigus eraõiguslikule juriidilisele isikule 10 aasta jooksul pärast kinnisasja käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 1–3 alusel omandamist, siis peab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 nimetatud isik hüvitama riigile 65 protsenti vara harilikust väärtusest, mis sellel oli tema poolt omandamise hetkel. Hüvitis tuleb kanda kolme kuu jooksul tehingu päevast arvates riigivara valitsejale, kellelt riigivara omandati. (5) Riigil on õigus nõuda käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1, 2 või 3 nimetatud isikule üle antud kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist. Mittesihtotstarbelise kasutamise korral on riigilt kinnisasja omandanud isikult õigus nõuda leppetrahvi, mille suurus on vähemalt 25 protsenti vara väärtusest selle üleandmise hetkel. (6) Riigivara valitseja jälgib käesoleva paragrahvi lõigetes 2–5 nimetatud nõuete täitmist. (7) Riigivara valitseja sätestab riigivara võõrandamise lepingus käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1, 2 või 3 nimetatud isikule kohustuse teatada lõigetes 3 ja 4 nimetatud kinnisasja või hoonestusõiguse võõrandamisest. 4.4. Omandaja saab lepingu eseme omanikuks kande tegemisega kinnistusraamatusse, mitte käesoleva lepingu sõlmimisega. 4.5. Käesolevas lepingus kajastatud andmete õiguslik tähendus. (a) Kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse (b) Kitsenduste kaardi andmed ei tekita kitsendusi, vaid kajastavad kitsenduste olemasolu ning lisaks kaardil kajastatutele võib esineda ka muid kitsendusi ja kaardil kajastatud kitsendus võib tegelikkuses mitte eksisteerida. Kitsenduste selgitamiseks tellib kitsendusi põhjustava objekti omanik vajadusel katastrimõõdistamise (asjaõigusseadus § 56, maakatastriseaduse § 12 ja 19.1). 4.6. Käesolevasse lepingusse tuleb märkida kõik lepingu eseme võõrandamisega seotud kokkulepped. Vastavalt võlaõigusseaduse § 11 lg 3 tuleb lepinguga samas notariaalselt tõestatud vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 83 lg 1 kohaselt on seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. 4.7. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 58 ja võlaõigusseaduse § 211 kohaselt peab Võõrandaja Omandajale lepingu eseme otsese valduse üle andmise ajal üle andma ka lepingu eseme päraldisteks olevad dokumendid (lepingu eseme omandamise, valdamise ja ehitamise kohta käivad dokumendid, kaardid ja plaanid) ja lepingu eseme valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks vajalikud dokumendid (asja juurde kuuluvad dokumendid). Kui Võõrandajal on huvi jätta dokumendi originaal endale, peab ta Omandajale viimase nõudmisel andma dokumendi originaali asemel ärakirja või väljavõtte. 4.8. Võlaõigusseaduse § 218 kohaselt vastutab Võõrandaja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal Omandajale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Võõrandaja 6 vastutab ka asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut Omandajale, kui asja lepingutingimustele mittevastavus tekkis Võõrandaja kohustuste rikkumisest tulenevalt. 4.9. Võlaõigusseaduse § 220 lg 1 kohaselt peab Omandaja asja lepingutingimustele mittevastavusest Võõrandajale teatama mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. 4.10. Asja lepingutingimustele mittevastavuse korral võib Omandaja nõuda lepingu täitmisena asja parandamist (võlaõigusseadus § 108 ja 222), oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda (võlaõigusseadus § 110), nõuda kahju hüvitamist (võlaõigusseadus § 115 ja 225) või alandada ostuhinda (võlaõigusseadus § 112 ja 224). Kui asja lepingutingimustele mittevastavus on oluline lepingurikkumine, võib Omandaja lepingust taganeda (võlaõigusseadus § 116 kuni 118 ja 223). Hinna alandamine ja lepingust taganemine toimuvad avalduse tegemisega teisele lepingupoolele (võlaõigusseadus § 112 lg 2 ja 188 lg 1). 4.11. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 146 on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Ehitise puuduse tõttu müügilepingust tulenev nõue ei aegu enne viie aasta möödumist ehitise valmimisest. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuste täitmisest. 4.12. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 lg-le 2 ei ole kinnisasja osa võõrale maale asjaõiguse alusel püstitatud ja maaga püsivalt ühendatud ehitis, samuti maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi. Kinnisasjal paiknev tehnovõrk või –rajatis, mis on ehitatud kinnisasjale asjaõiguse alusel või mille suhtes kehtib seadusest tulenev talumiskohustus, ei ole kinnisasja osa. 4.13. Vastavalt maakatastriseaduse § 201 on notar kohustatud kümne päeva jooksul pärast kinnistu või selle mõttelise osa võõrandamise tehingu tõestamist esitama katastripidajale tehingu õiendi, kus kajastatakse järgmised andmed: 1) notariaalregistri number; 2) tehingu liik (müük, vahetus, kinge või muu); 3) tehinguobjekti kinnistu number (numbrid) ja katastritunnus(ed); 4) tehinguobjekti liik (kinnisasi, hoonestusõigus, korteriomand või korterihoonestusõigus); 5) tehinguobjekti omandiosa suurus; 6) tehingu sooritamise kuupäev; 7) tehingu hind, selle puudumisel tehinguväärtus; 8) andmed tehingu poolte kohta (isiku liik, tehingu osapoolte arv); 9) andmed koormatiste olemasolu kohta, välja arvatud juhul, kui kinnistusraamatu andmed koormatiste olemasolu kohta on katastripidajale elektrooniliselt kättesaadavad; 10) andmed kinnistu hoonestatuse kohta, välja arvatud juhul, kui need on katastripidajale elektrooniliselt kättesaadavad. 4.14. Riigilõivuseaduse § 11 lg 3 kohaselt kui taotluse esitaja on jätnud taotletava kande eest seadusega ette nähtud riigilõivu tasumata, on riigilõivu võtjal õigus jätta taotlus läbi vaatamata. 5. ORIGINAAL JA ÄRAKIRJADE VÄLJASTAMINE 5.1. Notariaalakt on koostatud ja alla kirjutatud ühes originaaleksemplaris, mis säilib notari büroos. 5.2. Notariaalakti tõestaja väljastab notariaalakti kinnitatud ärakirja lepinguosalise soovil 7 paberkandjal või digitaalselt. Käesoleva notariaalakti digitaalne ärakiri on osalejatele kättesaadav riigiportaalis www.eesti.ee. 5.3. Osalejad paluvad notariaalakti tõestajal esitada lepingu ühe kinnitatud ärakirja kinnistusosakonnale. Notariaalakti tõestaja esitab ärakirja kinnistusosakonnale kolme (3) tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest. 6. LEPINGU SÕLMIMISEGA SEOTUD KULUD 6.1. Lepingu sõlmimisega seotud kulud tasub Omandaja. 6.2. Omandaja tasub notari tasu notaribüroos sularahas või maksekaardiga või kolme (3) tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest ülekandega notari arvelduskontole. Notaril on õigus notariaalakti ärakirju notari tasu tasumiseni kinni pidada. Vastavalt notari tasu seaduse §-le 38 on notari tasu maksmiseks kohustatud isikuteks isikud, kelle taotlusel või kelle huvides notar tegutses ning nimetatud isikud vastutavad sama notariaaltoimingu eest tasu maksmisel solidaarselt. 6.3. Omandaja tasub riigilõivu kolme (3) tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest Rahandusministeeriumi kontole ja esitab riigilõivu tasumist tõendava nõuetekohase maksedokumendi notarile. Käesolev notariaalakt on osalejatele akti tõestaja juuresolekul ette loetud, antud enne heakskiitmist osalejatele läbivaatamiseks ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ja akti tõestaja juuresolekul omakäeliselt alla kirjutatud. Käesolevas dokumendis on 9 lehte, mis on köidetud nööri ja reljeefpitseri abil. (8 Notari tasu kinnistute tasuta võõrandamise lepingu tõestamise eest (69 760 eurot + 5 x 6 391 eurot) 320,80 eurot (tehinguväärtus 101 715,00 eurot: Notari tasu seaduse § 3, § 5, § 9 lg 1, § 22, § 23 p 2). Notari tasu kokku 320,80 eurot. Käibemaks 64,16 eurot. Kokku 384,96 eurot. Riigilõiv lepingu esemele 1 uue omaniku kinnistamise eest 72,00 eurot (tehinguväärtus 69 760,00 eurot: Riigilõivuseaduse § 76 lg 1). Riigilõiv lepingu esemele 2 uue omaniku kinnistamise eest 3,00 eurot (tehinguväärtus 10,00 eurot: Riigilõivuseaduse § 76 lg 1). Riigilõiv lepingu esemele 3 uue omaniku kinnistamise eest 4,00 eurot (tehinguväärtus 260,00 eurot: Riigilõivuseaduse § 76 lg 1). Riigilõiv lepingu esemele 4 uue omaniku kinnistamise eest 4,00 eurot (tehinguväärtus 140,00 eurot: Riigilõivuseaduse § 76 lg 1). Riigilõiv lepingu esemele 5 uue omaniku kinnistamise eest 7,00 eurot (tehinguväärtus 2 750,00 eurot: Riigilõivuseaduse § 76 lg 1). 8 Riigilõiv lepingu esemele 6 uue omaniku kinnistamise eest 6,00 eurot (tehinguväärtus 1 570,00 eurot: Riigilõivuseaduse § 76 lg 1). mu Eelnimetatutele lisandub ärakirjade valmistamise ja kinnitamise tasu. Ees- ja perekonnanimi, allkiri _____________________________________________________________ ees- ja perekonnanimi allkiri Ees- ja perekonnanimi, allkiri _____________________________________________________________ ees- ja perekonnanimi allkiri Notar allkiri pitser 9
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →