dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Ettepanekud

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 18. juuni 2020
Viit
2-15/2020/4077-1
Registreeritud
18. juuni 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Siseministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-15 Õigusloomealane kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
2-15/2020
Vastutaja
Ando Leppiman (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond)

Failid

  • 📎9-58-1 17.06.2020 Väljaminev kiri.asice550 KB

Sisu (failidest)

Hr Jaanus Karilaid Riigikogu õiguskomisjon 17.06.2020 nr 9-5/8-1 Muudatusettepanekud tuleohutuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule Austatud õiguskomisjoni esimees Siseministeerium esitab tuleohutuse seaduse ja teise seaduste muutmise seaduse eelnõu 120 SE kohta järgmised muudatusettepanekud: 1. Palume eelnõu § 1 punktis 4 esitatud tuleohutuse seaduse § 41 lõikes 5 asendada number „8“ numbriga „9“. Selgitus: Tegemist on tehnilist laadi täpsustusega. Eelnõusse on jäänud ekslikult vale viide. 2. Palume eelnõu § 1 punktis 4 esitatud tuleohutuse seaduse § 41 täiendada lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Tuleohutusteenuse osutaja peab esitama majandustegevuse teate. Majandustegevusteade loetakse esitatuks, kui majandustegevuse registris on olemas tuleohutusteenuse osutaja kinnitus oma õigussuhte kohta ettevõtjaga.“ Selgitus. Selle muudatuse kohaselt peab tuleohutusteenuse osutaja esitama oma tegevuse kohta majandustegevuse teate. Sama nõue on praegu näiteks tuleohutuspaigaldiste hooldajatel. Teade esitatakse siis, kui alustatakse teenuse osutamisega, ning teadet uuendatakse, kui kutsetunnistust iga viie aasta tagant pikendatakse. Nii on teenuse tellijatel info kutsepädevusega isikutest ja see omakorda soodustab kvaliteetse teenuse pakkumist. Taoline kohustus hakkab kehtima ka ettevõtetele, kes soovivad tuleohutusteenust pakkuda majandustegevusena. Selleks peab ettevõtetel olema õiguslik suhe isikuga, kellel on asjakohane kutsepädevus. Vältimaks olukordi, kus teenuse osutaja teadmata nimetatakse ta mõne ettevõtte juures tegutsevaks, lisatakse majandustegevuse registrisse kontrollivõimalus. Nimelt peab teenuse osutaja ise kinnitama oma töösuhte mingi konkreetse ettevõttega. Eriti aktuaalne on see koolitusteenuse pakkumisel, kus koolitust pakub juriidiline isik, kuid koolitaja peab olema kutsepädevusega füüsiline isik. Ettevõtete hulka, kellega teenuse osutaja saab töösuhtes olla, piiratud pole. Juhime tähelepanu, et majandustegevuse registrisse tuleb oma tegevuse kohta teade esitada vaid juhul, kui teenust pakutakse majandustegevusena. Kui kindla kutsepädevusega isik töötab üksnes oma ettevõtte heaks (nt tuleohutusspetsialist teeb ise oma ettevõttes tuleohutusülevaatust), siis seda ei loeta majandustegevuseks ja teadet esitada ei tule. 3. Palume eelnõu § 1 punktis 17 esitatud tuleohutuse seaduse § 16 lõike 1 punkte 4 ja 5 muuta ning sõnastada need järgmiselt: Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 „4) muu tegevuse, mis võib põhjustada tulekahju; 5) viibimise, kui see võib ohustada inimese elu või tervist.“ Selgitus. Eelnõu sõnastus, mille kohaselt on Päästeametil õigus tuleohtlikul ajal keelata võõras metsas viibimine ei taga vajalikku õigusselgust. Ebaselgeks jääb, kelle mets on kellele võõras ehk millises metsas viibimise saab keelata. Muudatusettepaneku kohaselt võib Päästeamet keelata mistahes metsa- ja muu taimestikuga ning turbapinnasega alal tuleohtlikul ajal viibimise, kui see ohustab inimese elu või tervist. Muudatusega tagatakse õigusselgus. Muu hulgas võib taolist õigust olla vaja rakendada olukorras, kus suurte metsatulekahjude korral tuleb inimesed hoida põlengukohast eemal, sest suitsuses keskkonnas ilma vajalike isikukaitsevahenditeta olemine kahjustab tervist. Päästeameti õigus keelata tuleohtlikul ajal tegevus, mis võib põhjustada tulekahju, jääb alles, kuid õigusselguse mõttes muudetakse punktide järjekorda, et loetelu oleks loogilisem. 4. Palume eelnõu § 1 punktis 22 esitatud tuleohutuse seaduse § 23 lõiget 2 muuta ja sõnastada see järgmiselt: „(2) Ehitisel peab olema nõuetele vastav veevõtukoht, välja arvatud juhul, kui tulekahju avastamine ja selle kustutamine ehitises on tagatud muu tehnilise lahendusega.“ Selgitus. Eelnõu kohaselt peab igal ehitisel olema nõuetele vastav veevõtukoht. See on üldine kohustus ja erisusi ei ole seadustekstis selle kohta tehtud. Kuigi veevõtukoha rajamise tingimused, sh võimalikud erisused, on plaanis esitada veevõtukohtade nõudeid korraldavas rakendusaktis (eelnõu § 1 punktis 22 esitatud § 24 lõige 5), on õigusselguse huvides oluline sätestada veevõtukoha olemasolu erisus ka seadustekstis. Täpne veevõtukoha rajamise korraldus antakse rakendusaktis. Loodavas rakendusaktis on plaanis ühe uue erisusena ette näha ehitisesisene tulekustutussüsteem, mis sobib muu hulgas eramutesse ning mida on tõhus ja soodne paigaldada ja hooldada. See süsteem käivitub tulekahju korral, suudab selle hoida kontrolli all ja väiksema tulekahju ka kustutada, mis omakorda annab võimaluse inimestel kiiresti evakueeruda ning abi kutsuda. Kuna süsteem suudab põlemisgaase suurel määral jahutada, ei saa tulekahju kiiresti laieneda ega ohustada kuigi ruttu ka naabermaju, andes päästjatele võimaluse vähema kustutusveega päästa ja kaitsta rohkem vara. Seda süsteemi ei tehta kohustuslikuks, samas aga kui see kasutusele võetakse, ei ole eraldi veevõtukoha olemasolu ehitise puhul vajalik. Praegu on suurematele objektidele kohustusliku automaatse tulekustutussüsteemiga seotud nõuded (rajamise kohustus, isikute pädevused jms) sätestatud siseministri 30. märtsi 2017. aasta määruses „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ ja need nõuded jäävad kehtima täpselt samasugustena. Ehitisesisese tulekustutussüsteemi olemasolul saab teha mööndusi näiteks veevõtukoha vooluhulgas. 5. Palume eelnõu § 1 punktis 22 esitatud tuleohutuse seaduse § 24 lõiget 2 muuta ja sõnastada see järgmiselt: „(2) Veevõtukoht peab tagama ehitise kaitseks vajaliku vee vooluhulga.“ Selgitus: Eelnõu kohaselt peab veevõtukohas olema ehitise kaitsmiseks piisav veekogus või vooluhulk. Selline sõnastus jätab valiku, kas üks või teine, kuid see pole sätte eesmärk. Muudatusettepanekus pakutud sõnastus tagab parema õigusselguse, kuivõrd sätte kohaselt on vajalik tagada vaid vajalik vee vooluhulk, mis ongi veevõtukoha vajalikkuse olemus. Täpsemad nõuded veeallikale ja voolhulgale esitatakse vastavas rakendusaktis. Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 6. Palume eelnõu § 1 punktis 22 esitatud tuleohutuse seaduse §-st 24 jätta välja lõige 4 ja sellest lähtuvalt muuta ka järgneva lõike numeratsiooni (lõige 5 lugeda lõikeks 4). Selgitus. Tuletõrje veevõtukoha täpsed nõuded antakse rakendusaktis. Kuna määrus lubab kasutada erinevaid lahendusi, on üks võimalusi rakendada neid, mis on esitatud asjakohases standardis. Seetõttu on seadustekstis mõistlik viidata rakendusaktile, mitte standardile. Alati on võimalik kasutada standardis esitatut, samuti sobib ka mõni muu lahendus, mille tõhusust on analüüsitud ja vastavus nõuetele tõendatud, kuid põhinõuded tulevad määrusest. Seetõttu teeme ettepaneku tunnistada kehtetuks eelnõu säte, milles on soovitatud kasutada standardit. 7. Palume eelnõu § 1 punktis 22 esitatud tuleohutuse seaduse § 24 lõiget 5 (muudatusettepaneku nr 6 kohaselt uus lõige 4) muuta ja sõnastada see järgmiselt: „(4) Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“ Selgitus. Muudatusettepanek on seotud muudatusettepanekuga nr 4, mille kohaselt palume seaduse tekstis sätestada, et teatud tingimustel ei ole veevõtukoht ehitises vajalik. Veevõtukoha rajamise täpsed tingimused on mõistlik kehtestada rakendusaktis, et seadust detailidega mitte koormata. Seetõttu teeme ettepaneku vastavat volitusnormi täiendada, et rakendusaktis saaks kehtestada ka veevõtukoha rajamise tingimused. 8. Palume eelnõu § 1 punktis 30 esitatud tuleohutuse seaduse § 32 lõiget 31 täiendada teise lausega järgmiselt: „Kui eelmises lauses nimetamata hoones või hoone osas on tahkekütusel töötav küttesüsteem või -süsteemid, peab omanik sellise hoone või hoone osa varustama vähemalt ühe nõuetekohaselt paigaldatud autonoomse vingugaasianduriga.“ Selgitus. Kuna eelnõu tekst viitab vaid elamule ja korterile, jäävad loetelust välja majutusasutused, ent nendeski on vingugaasiandur väga vajalik. Eelnõu tekst võttis aluseks suitsuanduri paigaldamise loogika, kuid et nende andurite kohta on majutusasutustel erinõuded ja vingugaasiandurile mitte, siis vajaliku mõju saavutamiseks tuleb vingugaasiandur paigaldada igasse hoonesse, kus on puuküttel ahi, kamin või pliit. Seetõttu teeme ettepaneku lisada eraldi lause, mis selgitab olukorda, kus ahi, pliit või kamin asub mõnes muus hoones, nt majutusasutuses. Nõude mõjualasse jääb endiselt ca 200 000 kodu, mis tuleb vingugaasianduriga varustada, kuid nende hulka lisandub teisigi hooneid (nt majutusasutused ja muud mitte-eluhooned), kus kasutatakse puukütet. Arvestades aga nõude peamist eesmärki – vähendada vingumürgitusest põhjustatud surmade arvu ja säästa inimelusid –, on muudatus vajalik ja oluline. Juhime tähelepanu, et nimetatud nõue hakkaks kehtima 01.01.2022. 9. Palume eelnõu § 1 punkti 31 muuta ja sõnastada see järgmiselt: „31) paragrahvi 33 lõike 1 punktidest 3 ja 4 jäetakse välja sõna „automaatse“;“ Selgitus. Eelnõu kohaselt jäetakse vaid § 33 lõike 1 punktist 4 välja sõna „automaatse“, mis tähendab, et majandustegevusteade tuleb edaspidi esitada igasuguse tulekustutussüsteemi projekteerimise, ehitamise ja hooldamise kohta, mitte üksnes automaatse tulekustutussüsteemi kohta. Selle muudatusettepanekuga täpsustatakse samal põhimõttel ka tulekahjusignalisatsioonisüsteemi projekteerimise, ehitamise ja hooldamisega seonduvat ehk sõna „automaatse“ jäetakse välja ka § 33 lõike 1 punktist 3. Peale kustutussüsteemi saab Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 mitteautomaatne olla ka tulekahjusignalisatsioonisüsteem. Asjatult aga kitsendab kehtiv sõnastus majandustegevusteate esitajate ringi. Muudatusettepanekule vastav sõnastus toob nõude mõtte selgemini välja. Peale selle juhime tähelepanu, et asjakohastes valdkondades väljastatakse kutse nimetatud süsteemide projekteerimisele, ehitamisele ja hooldamisele, mitte pelgalt automaatsete süsteemidega seotud tegevusele. 10. Palume eelnõu § 1 punktides 34 ja 35 jätta välja sõna „automaatse“. Selgitus. Muudatusettepanek on seotud muudatusettepanekuga nr 9 (vt selgitusi eelmises punktis). Kui sõna „automaatne“ jäetakse välja punktist 31, tuleb see välja jätta ka punktidest 34 ja 35. 11. Palume eelnõu § 1 täiendada punktiga 44 järgmises sõnastuses: „44) paragrahvi 61 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Käesoleva seaduse § 32 lõikes 31 sätestatud nõue tuleb täita esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 2022. aasta 1. jaanuariks.“ Selgitus. Arvestades vingugaasianduri tähtsust, tuleb see paigaldada puuküttel ahju, pliidi või kaminaga hoonesse esimesel võimalusel, et hoida ära vingumürgitusest põhjustatud surmasid ja õnnetusi. Seetõttu on ka muudatusettepaneku kohaselt vingugaasianduri kohustus sätestatud üleminekusättena. Nõue tuleb täita esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 2022. aasta 1. jaanuariks. See tähendab ka seda, et pärast nimetatud kuupäeva on Päästeametil õigus selle nõude täitmist kontrollida. 12. Palume eelnõu § 5 punktis 1 esitatud päästeseaduse § 9 lõike 1 punkti 5 muuta ja sõnastada see järgmiselt: „5) tehnosüsteemide, sealhulgas küttesüsteemide, ja andmeandja andmeid ning tuleohutuse seaduse § 2 lõikes 11 sätestatud tuleohutusteenuse osutamisega seotud andmeid, et tagada tuleohutusnõuete täitmine.“ Selgitus. Kuna eelnõu sõnastus ei kata seda andmemahtu, mis tegelikult päästeinfosüsteemi lisatakse, täpsustatakse, et infosüsteemi lisatakse kõigi tuleohutusteenustega seotud andmed (kui need peaksid tekkima ja nende edastamine on vajalik). Teiseks lisatakse muudatusettepaneku kohaselt õigusselguse huvides täpsustus, et tehnosüsteemide hulka loetakse ka küttesüsteemid. Muudatus on kooskõlas päästeinfosüsteemi põhimääruse muudatustega. 13. Palume eelnõu § 6 muuta ja sõnastada järgmiselt: „§ 6. Seadme ohutuse seaduse muutmine Seadme ohutuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõike 7 sõnastust täiendatakse pärast sõna „katsetamine“ sõnaga „, kontroll“; 2) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses: „(8) Gaasipaigaldise kontroll on gaasipaigaldise tehnilise korrasoleku kontrollimine gaasitööd tegeva isiku poolt.“; Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 3) paragrahvi 6 lõike 2 punkti 6 täiendatakse pärast sõna „audit“ sõnadega „või gaasipaigaldise kontroll“; 4) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Elamus, korteris või mitteelamus, kus on gaasiküttel töötav küttesüsteem või gaasiveesoojendi, peab omanik elamu, korteri või mitteelamu varustama nõuetekohaselt paigaldatud vingugaasianduriga.“; 5) paragrahvi 6 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega seadme korrashoiule, kasutamisele ja käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud juhul vingugaasianduri paigaldamisele esitatavad nõuded.“; 6) paragrahvi 8 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Käesoleva seaduse § 9 lõike 4 alusel kehtestatavas õigusaktis võib sätestada, et auditi toiminguid võib asendada enesekontrolliga. Enesekontroll peab tagama samaväärse tulemuse kui audit ja hõlmama seadme korrashoiuks vajalikke toiminguid. Enesekontrolli toimingud peavad sisalduma asjakohases juhtimissüsteemis, mis on sertifitseeritud akrediteeritud juhtimissüsteemi sertifitseerimisasutuse poolt, ja olema kajastatud juhtimissüsteemi sertifikaadil.“; 7) paragrahvi 12 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 12. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteem“; 8) paragrahvi 12 lõike 1 esimeses lauses asendatakse sõna „Tehnilise“ sõnadega „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti“; 9) paragrahvi 12 lõike 3 teine lause tunnistatakse kehtetuks; 10) paragrahvi 12 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Andmekogusse kantakse: 1) seadmete andmestik; 2) tunnistuste andmestik; 3) lubade andmestik; 4) ameti tegevusvaldkonnaga seotud sündmuste andmestik; 5) väärteomenetluste andmestik; 6) toote ohutuse alase teate andmestik; 7) dokumendiregister ja järelevalvemenetluste andmestik; 8) suurettevõtjate energiaauditite andmestik.“; 11) paragrahvi 12 lõike 6 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Auditi ja gaasipaigaldise kontrolli järeldusotsustel on õiguslik tähendus.“. Selgitus. Muudatuse tegemise vajadus on tingitud suuresti asjaolust, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on TuOS-i eelnõu menetluse ajal kehtestanud Tarbijakaitse ja Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 Tehnilise Järelevalve Ameti andmebaasi uue põhimääruse ja see tuleb kajastada ka seadme ohutuse seaduses. Samuti on asjakohane muuta vingugaasianduri nõuet samamoodi TuOS-iga, et see peaks olema igas hoones, kus on gaasipaigaldis (varem oli see nõutud vaid elamus). Täpsustatud on ka auditeerimise ja kontrolliga seotud nõudeid. Ettepanekute selgema jälgimise mõttes on kogu paragrahv esitatud uue tekstina. Täpsemad sätete selgitused on järgmised: Eelnõu § 6 punktiga 1 muudetakse seadme ohutuse seaduse § 3 lõike 7 sõnastust, lisades seadmetööde hulka ka kontrolli. Majandus- ja taristuministri 26. juuni 2015. a määruse nr 74 „Elektripaigaldise käidule ja elektritööle esitatavad nõuded“ kohaselt kuulub elektri- ja käidutööde hulka ka elektripaigaldise kontroll. Üksiti on gaasipaigaldise kontrollimine seadmetöö. Eelnõu § 6 punktiga 2 lisatakse seadme ohutuse seadusesse § 3 lõige 8, millega sisustatakse gaasipaigaldise kontrolli mõiste. Gaasipaigaldise kontroll on gaasipaigaldise tehnilise korrasoleku kontroll, mida teeb gaasitööde pädevusega isik. Gaasitööde pädevusega isik on tõendatud kompetentsusega isik, kellel on erialane ettevalmistus, vähemalt kaheaastane töökogemus gaasitööde tegemisel ja teadmised gaasiseadmest, selle ehitusest ja kasutamise ohutusnõuetest. Kompetentsust tõendab koolitusasutuse tunnistus, kutsetunnistus kutseseaduse tähenduses või sertifitseerimisasutuse antud pädevustunnistus. Gaasitööde pädeva isiku kvalifikatsiooninõuded tulenevad majandus- ja taristuministri 9. juuli 2015. a määruse nr 88 „Seadme vahetu kasutaja, kasutamise järelevaataja, seadmetööd ja auditit tegeva isiku kompetentsusele ja selle tõendamisele ning sertifitseerimisskeemile esitatavad nõuded“ § 4 lõikest 31, mille kohaselt peab kontrollikohustusega gaasipaigaldise kontrolli tegeval isikul olema tõendatud kompetentsus A-kategooria gaasipaigaldise ehitamisel, A-kategooria projekteerimisel või gaasipaigaldise auditi tegemisel. Eelnõu § 6 punktiga 3 lisatakse seadme ohutuse seaduse § 6 lõike 2 punkti 6 gaasipaigaldise kontroll. Edaspidi tuleb ka seadme kasutamisel tagada, et ettenähtul juhul on tehtud gaasipaigaldise kontroll. Kontrolli järeldusotsusest peab selguma, kas gaasipaigaldis on tehniliselt korras ja selle edasine kasutamine ohutu. Eelnõu § 6 punktiga 4 lisatakse seadme ohutuse seaduse § 6 lõige 21, millega sätestatakse vingugaasianduri kohustuse nõue elamutele, korteritele ja mitteelamutele, kus paikneb gaasikütteseade või gaasiveesoojendi. Tegemist on üldisema nõudega, kui majandus- ja taristuministri 3. juuli 2015. a määruse nr 87 „Küttegaasi kasutavale gaasipaigaldisele, selle ehitamisele ja gaasiseadme paigaldamisele ning gaasiballooni ladustamisele ja gaasianuma täitmisele esitatavad nõuded“ § 45 lõikes 11: selle sätte kohaselt tuleb vingugaasiandur paigaldada eluruumi, kus on korstnaga ühendatud gaasiseade. Vingugaasiandur ei ole kohustuslik, kui tehniliste ja ehituslike abinõudega on välistatud vingugaasi teke ja ruumi sattumine. Kahjuks ei ole kehtivad nõuded taganud piisavat ohutust gaasikütteseadmete kasutamisel, mistõttu on oluline laiendada nende hoonete ja hoone osade loetelu, kuhu tuleb vingugaasiandur paigaldada, ning mõistlik on see kohustus sätestada seadme ohutuse seaduses. Kuna nimetatud hoonete (elamu või mitteelamu) ja hoone osade (korter) puhul saab rääkida ka ehitistest, mis jaotatakse kasutusotstarbe järgi elamuteks (näiteks üksikelamu, kortermaja, ridaelamu, hoolekandeasutus) ja mitteelamuteks (näiteks majutus-, toitlustus-, büroo- või kaubandushoone), siis edaspidiseks antakse täpsed nõuded sõltuvalt hoone kasutusotstarbest ja iseärastustest seadme ohutuse seaduse § 6 lg 3 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri määruses „Küttegaasi kasutavale gaasipaigaldisele, selle ehitamisele ja gaasiseadme paigaldamisele ning gaasiballooni ladustamisele ja gaasianuma täitmisele esitatavad nõuded“. Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 Eelnõu § 6 punktiga 5 täiendatakse seadme ohutuse seaduse § 6 lõike 3 volitusnormi ning lisatakse, et peale korrashoiule esitatavate nõuete võib valdkonna eest vastutav minister määrusega kehtestada nii seadme kasutamise nõuded kui ka § 6 lõike 21 alusel täpsemad nõuded vingugaasianduri paigaldamisele. Seadme korrashoiule praegu kehtiv nõue on liiga kitsa tähendusega. Käesoleva lõike alusel on kehtestatud järgmised määrused: 1) majandus- ja taristuministri 3. juuli 2015. a määrus nr 87 „Küttegaasi kasutavale gaasipaigaldisele, selle ehitamisele ja gaasiseadme paigaldamisele ning gaasiballooni ladustamisele ja gaasianuma täitmisele esitatavad nõuded“ ja 2) majandus- ja taristuministri 26. juuni 2015. a määrus nr 74 „Elektripaigaldise käidule ja elektritööle esitatavad nõuded“. Viimases on käsitletud ka seadme kasutamisele esitatavaid nõudeid, mistõttu on õigusselguse huvides vaja volitusnormi laiendada, andes ühtlasi võimaluse nimetatud määrustes edaspidi vajaduse korral seada seadme kasutamisele asjakohaseid nõudeid. Eelnõu § 6 punktiga 6 muudetakse seadme ohutuse seaduse § 8 lõike 3 sõnastust. Kehtiva õiguse kohaselt võib auditi toimingud asendada enesekontrolliga, mille tulemused peavad kajastuma sertifitseeritud kvaliteedijuhtimissüsteemis ja tagatud peab olema samaväärsus auditi toimingutega. Kuid õigus teha enesekontrolli ei anna ettevõttele auditi elluviimise õigust. Kvaliteedijuhtimissüsteemi sertifitseeriv asutus peab olema akrediteeritud ja kaasama kindla seadme auditi tegemiseks kompetentse isiku. Muudatuse käigus asendatakse kvaliteedijuhtimissüsteemi nõue asjakohase sertifitseeritud juhtimissüsteemi nõudega ning edaspidi ei pea sertifitseerimisse kaasama kompetentset isikut, et teha kindla seadme audit. Ühtlasi peavad tulevikus enesekontrolli toimingud sisalduma asjakohases juhtimissüsteemis ja kajastuma juhtimissüsteemi sertifikaadil. Praeguseks on senine kvaliteedijuhtimissüsteemi nõue ajale jalgu jäänud. Selle kehtestamisel ei osatud ette näha, et tulevikus võidakse koostada juhtimissüsteemi uusi standardeid, mis samaväärselt tagavad kehtivate nõuete täitmise. Standardid on kehtestatud järgmistel aegadel: a) varahaldamise juhtimissüsteemi standard ISO 55001 „Varahaldus. Juhtimissüsteemid. Nõuded“ 2015. aasta lõpus ja b) tugikeskkonna haldamise juhtimissüsteemis standard ISO 41001 „Tugikeskkonna haldamine. Juhtimissüsteemid. Nõuded koos kasutusjuhistega“ 2018. aastast. Varahalduse juhtimissüsteemi standardis on käsitletud, kuidas tagada ettevõtte vara, sh näiteks elektripaigaldiste, korrasolek ja nõuetele vastavus, ning seda on antud olukorras mõistlikum rakendada kui kvaliteedijuhtimissüsteemi standardit. Kindlasti on olemas juhtimissüsteeme, mis ei ole sobilikud, et võtta kasutusele elektripaigaldise või muu auditikohustusega seadme enesekontroll, seetõttu ongi lõiget muudetud ja lisatud, et kasutada tuleb asjakohast juhtimissüsteemi standardit. Enesekontrollile ette nähtud nõudeid on täpsustatud seadme ohutuse seaduse alusel kehtestatud järgmistes majandus- ja taristuministri määrustes: a) 3. juuli 2015. aasta nr 86 määruse „Auditi kohustusega elektripaigaldised ning nõuded elektripaigaldise auditile ja auditi tulemuste esitamisele“(edaspidi määrus nr 86) §-s 12 ja b) 16. juuli 2015. aasta nr 95 määruse „Auditi kohustusega seadmed ja nõuded auditile ning auditi tulemuste esitamisele“ (edaspidi määrus nr 95) §-s 10. Määruse nr 86 § 12 lõigetes 2 ja 3 on sätestatud, et enesekontrolli rakendava isiku juhtimissüsteem peab käsitlema elektripaigaldise tehnilise seisukorra kontrollimise toiminguid, korrashoiutoiminguid, puuduste tuvastamise ja kõrvaldamise korda sellise põhjalikkusega, mis Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 võimaldab juhtimissüsteemi sertifitseerimisel anda hinnang selle rakendamisega kaasnevale käesoleva määruse kohaselt tehtavale auditile vähemalt samaväärsel tasemel. Enesekontrolli puhul peab arvestama elektripaigaldise ja selle kontrollimisele esitatud sisulisi nõudeid ning nende järgimiseks tuleb rakenda töö eripärale vastava kompetentsusega isikuid. Samasugused nõuded on muudele auditi kohustusega seadmetele esitatud määruse nr 95 § 10 lõigetes 2 ja 3. Nende sätete kohaselt on võimalik hinnata, kas juhtimissüsteem on enesekontrolli rakendamiseks asjakohane või mitte. Kui juhtimissüsteem hõlmab selliseid toimingud või tegevusi, millega on tagatud nende seadmete või paigaldiste, mille kohta on rakendatud enesekontroll, tehnilise seisukorra kontrollimine, korrashoid, puuduste tuvastamine ja kõrvaldamine ning neid toiminguid tegevate isikute kompetentsus, on juhtimissüsteem asjakohane. Asjakohaseks ent ei saa lugeda juhtimissüsteeme, mis on mõeldud tegevustele või valdkondadele, mis ei ole seotud enesekontrollile allutatud seadmete või paigaldistega ning nende nõuetekohasuse ja ohutuse tagamisega. Lähtudes eeltoodust asendatakse kvaliteedijuhtimissüsteemi nõue asjakohase sertifitseeritud juhtimissüsteemi nõudega. Asjakohast juhtimissüsteemi sertifitseeriv sertifitseerimisasutus peab olema selleks akrediteeritud asjakohases tehnilises valdkonnas (NACE2-kood või IAF- kood), nii on see ka praegu kehtiva õiguse kohaselt. Võrreldes kehtiva õigusega, peab edaspidi väljastataval juhtimissüsteemi sertifikaadil olema selgelt esile toodud õigus teha enesekontrolli toiminguid. Samuti ei ole vaja nõuda sertifitseerimisasutuselt, et ta kaasaks kompetentse isiku vastava seadme auditi tegemiseks. Juhtimissüsteemide sertifitseerimisasutustele on nõude rakendamine lisakohustus, mis jääb väljapoole juhtimissüsteemide auditi kriteeriume. Probleem on leida hindamismeeskonda isik, kel eelkõige on pädevus teha gaasipaigaldiste, surveseadmete ja masinate valdkonnas erapooletu ja sõltumatu auditit, kuna pädevaid isikuid on nendes valdkondades väga vähe. Peale selle ei ole enesekontrolli toimingute hindamiseks vaja kaasata eraldi pädevusega isikut. Piisab, et sertifitseerimise teeb audiitor, kes tunneb juhtimissüsteemi standardi nõudeid ja asjakohast tehnilist valdkonda. Muudatuste juures on peamine, et juhtimisstandardid oleksid asjakohased ja sobivad seadme eripäraga. Näiteks, elektripaigaldiste või muude auditi kohustusega seadmete omanikel paraneb võimalus valida oma ettevõtte eripärale sobilik juhtimissüsteem, et korraldada oma paigaldiste või seadmete ohutu ja nõuetekohane kasutamine, hooldamine ja kontrollimine. Sätte sisu jääb ka muudetud sõnastuse korral endiseks – täpsed nõuded tulenevad vastavast määrusest. Muudatus ei laienda kuigivõrd elektripaigaldiste või muude auditi kohustusega seadmete omanike ringi, kes sooviksid auditi tegemise asendada enesekontrolliga, kuna sellele seavad piirid sertifitseeritud juhtimissüsteemi ja vajaliku kompetentse personali olemasolu (nõue tuleneb konkreetsest juhtimissüsteemi standardist), samuti nõue teha pistelisi auditeid. Seega on mõju ettevõtjatele (paigaldiste või seadmete omanikele) positiivne, kuna ettevõtja saab valida oma ettevõttele sobiliku juhtimissüsteemi. Üksikute paigaldiste või seadmete omanikke muudatus ei mõjuta, sest neil ei ole põhjust valida enesekontrolli süsteemi. Auditi tegijatele on mõju pigem vähene, kuna sätte muudatuse järgi ei suurene oluliselt või ei suurene üldse enesekontrolli rakendada võivate ettevõtjate arv, seega ei vähene märkimisväärselt ka elektripaigaldiste või seadmete auditite arv. Eelnõu § 6 punktiga 7 muudetakse seadme ohutuse seaduse § 12 sõnastust, kuna Tarbijakaitseamet ja Tehnilise Järelevalve Amet ühinesid alates 1. jaanuarist 2019 ning seetõttu muutub ka andmekogu nimetus. Andmekogu nimetus „tehnilise järelevalve infosüsteem“ Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 asendatakse ja edaspidi on andmekogu nimetus „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteem“. Eelnõu § 6 punktiga 8 asendatakse seadme ohutuse seaduse § 12 lõikes 1 andmekogu nimetus „Tehnilise järelevalve infosüsteem“ nimetusega „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteem“. Eelnõu § 6 punktiga 9 jäetakse seadme ohutuse seadusest välja § 12 lõike 3 teine lause, mille kohaselt andmekogu volitatud töötleja määratakse andmekogu põhimääruses. Põhimääruse koostamise käigus selgus, et andmekogul on vastutav töötleja, kelleks on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, ning kui vastutav töötleja täidab andmekogu pidamisel ise kõiki avaliku teabe seaduse § 434 lõikes 1 sätestatud ülesandeid, ei ole volitatud töötleja määramine enam vajalik. Eelnõu § 6 punktiga 10 muudetakse seadme ohutuse seaduse § 12 lõikes 4 es toodud andmete loetelu, mida edaspidi andmekogusse kantakse. Loetelu muutmine on tingitud Tarbijakaitseameti ja Tehnilise Järelevalve Ameti andmekogude ülevaatamisest ja ühendamisest, et luua parem õigusselgus. Sarnane jaotus on ka tarbijakaitseseaduse §-s 22 lähtudes tarbijakaitseseadusest tulenevatest ülesannetest ja teemadest. Seega asendatakse sõnad „auditi kohustusega seadmete ja nende auditite kohta“ sõnadega „seadmete andmestik“, sõnad „isikutele antud pädevustunnistuste ja välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise kohta“ asendatakse sõnadega „tunnistuste andmestik“. Seadmete andmestik hõlmab kogu info, mis on seotud seadmetega, sh info auditikohustusega seadmete kohta. „Isikule antud pädevustunnistuste ja välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise andmestik“ asendatakse „tunnistuse andmestikuga“, kuna see hõlmab mõlemad andmestikud. Kuna seadme ohutuse seaduse alusel väljastatakse ka lube, lisatakse väljend „lubade andmestik“. Peale selle lisatakse „sündmuste andmestik“, „väärteomenetluste andmestik“, „toote ohutuse alase teate andmestik“ ning „dokumendiregister“ ja „järelevalvemenetluse andmestik“ (varem „riikliku järelevalve andmestik“) ning „suurettevõtjate energiaauditite andmestik“. Suurettevõtjate energiaauditite andmestiku lisamine on tingitud majandus- ja taristuministri määruse nr 76 „ Energiaauditi miinimumnõuded1“ muudatusest, mille kohaselt on ettevõtjal alates 2020. aasta suvest kohustus kanda energiaauditi andmed Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi. Energiaauditite andmed on vajalikud, kuna need üks osa lähteandmetest, mille järgi koostatakse riikliku energia ja kliimakava rakendamiseks energiasäästu meetmed. Sellise jaotuse korral on kõik olulisemad seadme ohutuse seadusest tulenevad tegevuste kohta olemas andmestikud. Kui hiljem peaks midagi muutuma, võib seadme ohutuse seaduse § 12 lõike 5 kohaselt muu hulgas andmekogusse kanda ka muid Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ülesannetega seotud asjakohaseid andmeid. Eelnõu § 6 punktiga 11 täiendatakse seadme ohutuse seaduse § 12 lõike 6 sõnastust. Peale olemasolevate auditi järeldusotsuste õiguslike tähenduste, lisatakse sättesse gaasipaigaldise kontrolli järeldusotsused. Gaasipaigaldise kontrolli järeldusotsustel on samuti õiguslik tähendus. Sel juhul on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil edaspidi võimalus kontrolli otsuste tulemusi kasutada järelevalvemenetluste tegemisel ja võtta gaasipaigaldise otsuste tulemusi aluseks, näiteks koostada rikkumise kõrvaldamiseks ettekirjutus. Eeldus on, et kontrollikohustuse ulatuslikumal täitmisel leitakse palju nõuetele mittevastavust, millele on kohe vaja reageerida. 14. Palume eelnõu § 7 muuta ja sõnastada järgmiselt: „§ 7. Seaduse jõustumine Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 Käesolev seadus jõustub 2021. aasta 1. jaanuaril.“ Selgitus. Kuna 12. märtsil 2020. aastal kuulutati välja eriolukord, lükati siinse eelnõu menetlemine edasi. Seega on asjakohane seaduse jõustumise aega esialgu kavandatust pikendada poole aasta võrra ja määrata jõustumise ajaks 2021. aasta 1. jaanuar. Vingugaasianduri kohustus tuleb täita hiljemalt 2022. aasta 1. jaanuariks (vt ka muudatusettepanekut nr 11). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Helme siseminister Teadmiseks: Päästeamet Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Mari Tikan 6125142 [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel