Harjumaa Omavalitsuste Liit Teie 20.05.2020 nr 9-1/16-1
Meie 22.06.2020 nr 1.15-5/2020/3299-2
Austatud Andre Sepp
Täname teid raudteearengut toetava kirja ja mõtteavalduste eest. Kinnitame, et raudteetransport on
endiselt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi üheks prioriteetseks valdkonnaks ning
vastavalt toimuvad mitmed arendustegevused nagu kiiruste tõstmine, elektrifitseerimine, uute
rongide soetamine, Turba-Haapsalu/Rohuküla raudtee projekteerimine, Rail Balticu projekt jne.
Ministeerium on lisaks välja töötamas uut Transpordi ja liikuvuse arengukava perioodiks 2021-
2035, milles kindlasti leiab käsitlemist ka raudteevaldkonna edasine areng kooskõlas ühiskonna
ootuste ja riigi võimalustega.
1520 mm raudteel kiiruste tõstmine 160 km/h ja enam on kindlasti oluline, kuid paraku ei ole see
nii lihtne, kui võib esmapilgul tunduda. Tegemist oleks mastaapse ja väga kuluka projektiga, mis
võtab aega aastaid ning lükkaks edasi 2024. aastaks planeeritud Tartu suunalise raudtee
elektrifitseerimise lahenduse, sh meil ei oleks võimalik vastavalt ka uusi elektrironge kasutusele
võtta. Rongides, mis on juba tänaseks kohati ülerahvastatud, muutub ilma uute rongide liinile
tulekuta probleemseks seisukoha leidmine, rääkimata istekoha leidmisest, mis on juba täna
populaarsematel liinidel keeruline.
Juhime tähelepanu sellele, et üksnes trassikoridoride geomeetria muutmisega ei ole veel võimalik
tagada kiiruste kohest tõstmist soovitud tasemele. Kiiruste tõstmine eeldab uute ohutusalaste
parameetritega arvestamist ning tehniliste lahenduste ümberehitamist kogu trassi ulatuses.
Kehtivates maakonnaplaneeringutes ei ole arvestatud raudteetrasside õgvendamise vajadusega,
mistõttu raudtee asukoha muutmiseks on vaja muuta ka kehtivaid planeeringuid, koostada uus
projekt, viia läbi keskkonnamõjude hindamine ja soetada vajalikud maad. Lisaks tuleb arvestada
asjaoluga, et reisirongide kiiruse tagamiseks kuni 160 km/h tuleb välja vahetada ka
liiklusjuhtimissüsteem, mille soetusmaksumuseks võib kujuneda ca 200 MEUR.
Liiklusjuhtimissüsteemi uuendamise projektiga on AS Eesti Raudtee alustanud, kuid kogu projekti
jaoks, mis võimaldaks kiiruseid kuni 160 km/h, täna veel rahastusotsust ei ole.
Tallinn-Tapa-Tartu/Narva suunal üleminek kiirusele kuni 240 km/h eeldab sisuliselt uue raudtee
ehitamist ja selle eeldatav maksumus ühe kilomeetri kohta oleks samas suurusjärgus kavandatava
Rail Baltic raudteega. Kuna reisirongide ja kaubarongide kiiruse vahe kasvaks sellisel juhul väga
suureks (240 km/h vs 100 km/h) tähendab see üheteelise piirkonna puhul läbilaskevõime
probleeme ja Tallinn-Tapa-Tartu/Narva raudteelõigud tuleks terves ulatuses ehitada kaheteelisena.
Lisaks tuleb arvestada asjaoluga, et kiirused kuni 240 km/h eeldab ka uue veeremi soetamist. Täna
on kõik hanked planeeritud sellisena, et lähitulevikus oleks võimalik sõita reisirongidega kiirusega
kuni 160 km/h.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Meie soov on tõsta raudtee ühenduskiirust Eesti suuremate linnade vahel võimalikult kiiresti,
mitte panna raudtee elektrifitseerimist aastateks ootele, mis pidurdaks meie püüdlusi
keskkonnasäästlikuma ja efektiivsema raudtee poole. Arendame raudteid järk-järgult ning
loodetavasti juba nelja aasta pärast saame uute rongidega Tallinnast Tartusse elektrifitseeritud
raudteel, oleme veendunud et ka seadusandja näeb selleks vajalikud vahendid ette järgnevate
aastate riigieelarvetes.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Koopia:
Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit
Tartumaa Omavalitsuste Liit
Valgamaa Omavalitsuste Liit
Lääne-Viru Omavalitsuste Liit
SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus
Põlvamaa Omavalitsuste Liit
SA Võrumaa Arenduskeskus
Marko Roots
639 7656
[email protected]
2 (2)