TGS Baltic
[email protected] Meie 22.06.2020 nr 2-14/2020/2600-4
Vastus selgitustaotlusele
Austatud Triin Kaurov
Olete pöördunud 21.04.2020 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi: MKM)
poole selgitustaotlusega „seoses kinnisasjade sundvõõrandamisega Rail Balticu tarbeks“. Olete
kirjeldanud TL Agency OÜ (edaspidi: osaühing) ning Maa-ameti vahelist suhtlust osaühingule
kuuluvate kinnisasjade riigile omandamise protsessis. Pöördumise lõpus esitate viitega
märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse
(edaspidi: MSVS) §-le 3 kolm üldist küsimust, millega soovite teada milliste seaduste alusel Rail
Balticu (edaspidi ka: RB) maid omandatakse ja nende eest isikutele hüvitisi makstakse.
Täpsemalt sooviste selgitust järgmistele küsimustele:
„1) Kas kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus reguleerib ammendavalt Rail Balticu
trassi rajamise ning sellega kaasnevate sundvõõrandamistega tekitava kahju, sh saamata jääva
tulu hüvitamist? Kes on kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse alusel esitatava vastava
kahju hüvitamise nõude adressaat – kas üksnes Maaamet või ka mõni teine haldusorgan?
2) Kui vastus punkti 1 esimeses lauses toodud küsimusele on eitav, siis millise õigusakti alusel,
milliselt haldusorganilt ja millises menetluses on isikul lisaks võimalik nõuda Rail Balticu trassi
rajamise ning sellega kaasnevate sundvõõrandamistega tekitava kahju hüvitamist? Palun
selgitage, millise kriteeriumi alusel saab täpselt piiritleda kahju hüvitamist kinnisasja avalikes
huvides omandamise seaduse ja muu regulatsiooni alusel?
3) Kui vastus punktis 1 toodud küsimusele on eitav, siis kas ja kuidas on olukord, kus isik peab
kahju hüvitamiseks algatama mitu haldus- ja tõenäoliselt ka kohtumenetlust, kooskõlas PS §-st 15
tuleneva õiguste tõhusa kaitse põhimõttega ning PS § 32 lõikest 1 tuleneva kohese hüvitise
nõudega?“
MKM käsitlebki Teie pöördumist kui selgitustaotlust, mis seaduste alusel üldiselt RB raudteetrassi
ehitamiseks vajalikke kinnisasju omandatakse. MKM ei võta seisukohta Maa-ameti konkreetse
poolelioleva haldusmenetluse õiguspärasuse osas. Ühtlasi viitab MKM, et Maa-ameti menetlus
lõpeb olenevalt menetluse tulemusest, kas Maa-ameti peadirektori või majandus- ja taristuministri
haldusaktiga, mis on mittenõustumise korral kohtus vaidlustatav.
MKMi selgitused
RB raudteetrassi rajamine on Eesti ja ka Euroopa mõistes suur taristuprojekt ning selleks on
olemas Riigikogu mandaat. Nimelt ratifitseeris Riigikogu 19.06.2017 Eesti, Läti ja Leedu
Vabariigi RB raudteeühenduse arendamise kokkuleppe.
Suured taristuprojektid toovad ühiskondlikku kasu ja avaldavad positiivset mõju majandusele.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Samal ajal mõjutab teede ja raudteede rajamine paratamatult trassipiirkonda jäävaid füüsilisi ja
juriidilisi isikuid: a) rajatav raudtee muudab ümbruskonnas teatud määral loodus-, elu- ja
ärikeskkonda, millega on tarvis kohaneda ning b) lisaks on riigil vaja omandada raudtee rajamiseks
eraisikute omandis olevat maad, sest enamasti ei ole juba keskkonnanõuetest tulenevalt võimalik
rajada raudteed vaid riigimaale.
Põhiseaduse (edaspidi: PS) § 32 peab võimalikuks nii üldistes huvides eraõiguslike isikute maade
omandamist kui ka isikute kinnisasjade negatiivset mõjutamist (vt omandipõhiõiguse riivete osas
lähemalt nt PS § 32 kommentaarid, kommentaar 14; kättesaadav: pohiseadus.ee).
Kui tegemist on isiku kinnisasja omandamisega riigile, siis tuleb seda PS § 32 lg 1 lause 2 järgi
teha õiglase ja kohese hüvitise eest. Põhiseaduse § 32 ei ütle, milline hüvitis on omandi sundusliku
võõrandamise korral õiglane. Riigikohus on leidnud, et võõrandatava asja õiglane hind ei pea
„tingimata võrduma asja hariliku väärtuse ehk turuhinnaga. Ehkki üldjuhul saab õiglaseks
väärtuseks lugeda asja turuväärtust, võib põhiseadusega kooskõlas olla ka väiksem hüvitis, kui
täielik hüvitamine ei ole sundvõõrandamise asjaolusid arvestades põhjendatud. Hüvitise õiglusele
hinnangu andmiseks tuleb üksikisiku huve kaaluda üldiste huvidega“. Vt nt RKÜKo 3-3-1-69-09,
p 66; RKTKo 3-2-1-87-14, p 39.
Kui raudtee rajamine üksnes kitsendab isiku omandiõigust, kuid ei jäta teda omandist ilma, siis on
tegemist isiku omandi kitsendamisega, mitte selle võõrandamisega. PS § 32 lg 2 järgi on
omandikitsendused lihtsa seadusreservatsiooniga põhiõigused, mida võib piirata igal legitiimsel
eesmärgil. Kui piirangu eesmärk kaalub piirangu üles, on piirang proportsionaalne ja lubatav ilma
igasuguse täiendava hüvitise maksmiseta. Seega ei ole PS § 32 järgi omandikitsendusi, nagu üldse
põhiõiguste (nt ka PS § 31) piiranguid, isikule reeglina tarvis hüvitada. Riigikohus on viidanud, et
erandjuhul võivad üksnes ilmselgelt ebaproportsionaalsed omandikitsendused vajada osalist
hüvitamist. Vt nt RKPJKo 3-4-1-25-11, p 49; RKTKo 3-2-1-87-14, p 39.
Taristuprojektide jaoks maa omandamist reguleeris kuni 01.07.2018 täpsemalt kinnisasja
sundvõõrandamise seadus ning alates 01.07.2018 kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus
(edaspidi: KAHOS). Rail Baltic maade omandamismenetlusi alustati pärast KAHOS jõustumist,
seetõttu pole varasema seaduse kohaldamine asjakohane.
KAHOS § 1 lg 2 järgi kohaldatakse seadust kõikidele kinnisasjade avalikes huvides omandamise
juhtudele, kui seaduses ei sätestata teisiti. KAHOS § 4 lg 1 p 7 annab riigile õiguse omandada
eraisikute maad riigitee, kohaliku tee, avaliku raudtee taristu ja teenindusrajatise ehitamiseks. Just
see säte annab aluse omandada kinnisasju RB raudteetrassi rajamiseks.
KAHOS § 6 lg 3 ütleb, et kinnisasja avalikes huvides omandamise menetluse läbiviija on riigi huvi
korral asjaomane ministeerium, Maanteeamet, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus või Maa-amet
ja kohaliku huvi korral valla- või linnavalitsus. RB raudteetrassi ehitamiseks vajalike kinnistute
omandamismenetluse läbiviija on Maa-amet.
KAHOS § 3 lg 1 ja 3 reguleerivad, kes on pädev otsustama kinnisasja omandamist. Üldreeglina
teeb KAHOS § 3 lg 1 järgi RB ehitamiseks vajalike kinnisasjade omandamisotsused majandus- ja
tarituminister. KAHOS § 3 lg 3 nimetatud juhtudel teeb vastavad otsused Maa-ameti peadirektor.
Eelnevatest normidest tuleb vastus ka Teie esimesele küsimuste grupile: Rail Balticu trassi
rajamisega kaasnevate sundvõõrandamistega seotud küsimusi reguleeritakse KAHOSes.
Kinnisasjade omandamine on initsieeritud majandus- ja taristuministri poolt. Maa-amet on
KAHOSe mõttes menetluse läbiviija, kellele seadus on menetlusökonoomikast tulenevalt jätnud
võimaluse teha väiksema väärtusega omandamisotsused. Eelnevaid vastuseid arvestades, ei ole
tarvis vastata Teie püstitatud 2 ja 3 küsimuste grupile.
Selgitame veel, et KAHOS § 10 lg 1 ütleb, et kui riigile omandatakse vaid kinnisasja osa ja
kinnisasi seetõttu tükeldatakse või kaotab väärtust selliselt, et selle ühte või mitut osa ei saa enam
otstarbekalt kasutada, on kinnisasja omanikul õigus nõuda kogu kinnisasja või selle osa
omandamist või maakorralduse läbiviimist, kui see on võimalik. Seega on KAHOS regulatsioon
konkreetse kinnisasja keskne.
2 (3)
KAHOS 3. peatükk reguleerib riigile omandatava kinnisasja omandamisega seotud tasu ja
täiendavate hüvitiste maksmist. Tasu (KAHOS § 11 lg 2) küsimus on KAHOSes samuti
reguleeritud konkreetse kinnisasja põhiselt. See tähendab, et KAHOS § 12, 13 ja 14 järgi
hinnatakse üksnes konkreetse kinnisasja või äralõike turuväärtust (KAHOS § 12 lg 4). Samuti
hinnatakse otsest kahju (KAHOS § 13) ja saamata jäänud tulu (KAHOS § 14) seoses konkreetse
kinnisasjaga, kust äralõige tehakse või mida omandatakse. Kirjeldatud regulatsioon tagab PS § 32
sätestatud õiglase hüvitise maksmise (vt ka ülalviidatud Riigikohtu lahendid hüvitise õigluse osas).
Kui isik leiab, et raudtee rajamine toob kaasa mõne tema kinnisasja, mida riik ei vaja raudtee
ehitamiseks, de facto võõrandamise riigi poolt ehk tegu on PS § 32 lg 1 mõistes omandi omaniku
nõusolekuta võõrandamisega, näeb KAHOS § 4 lg 3 isikule ette võimaluse esitada taotlus säärase
kinnisasja riigile omandamiseks. Riik seejärel kaalub, kas on täidetud KAHOS § 4 lg 3 sätestatud
omandamise tingimused. Kui sellise teise kinnisasja materiaalne võõrandamine ilmneb enne
raudtee rajamist, siis on võimalik erinevatel alustel algatatud menetluste paralleelne läbiviimine.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ahti Kuningas
transpordi asekantsler
3 (3)