dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

vastus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 22. juuni 2020
Viit
2-14/2020/2600-4
Registreeritud
22. juuni 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
TGS Baltic
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-14/S Õigusalane kirjavahetus
Toimik
2-14/2020
Vastutaja
Ave Henberg (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Õigusosakond)

Failid

  • 📎2-1420202600-4 22.06.2020 Väljaminev kiri.bdoc317 KB

Sisu (failidest)

TGS Baltic [email protected] Meie 22.06.2020 nr 2-14/2020/2600-4 Vastus selgitustaotlusele Austatud Triin Kaurov Olete pöördunud 21.04.2020 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi: MKM) poole selgitustaotlusega „seoses kinnisasjade sundvõõrandamisega Rail Balticu tarbeks“. Olete kirjeldanud TL Agency OÜ (edaspidi: osaühing) ning Maa-ameti vahelist suhtlust osaühingule kuuluvate kinnisasjade riigile omandamise protsessis. Pöördumise lõpus esitate viitega märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (edaspidi: MSVS) §-le 3 kolm üldist küsimust, millega soovite teada milliste seaduste alusel Rail Balticu (edaspidi ka: RB) maid omandatakse ja nende eest isikutele hüvitisi makstakse. Täpsemalt sooviste selgitust järgmistele küsimustele: „1) Kas kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus reguleerib ammendavalt Rail Balticu trassi rajamise ning sellega kaasnevate sundvõõrandamistega tekitava kahju, sh saamata jääva tulu hüvitamist? Kes on kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse alusel esitatava vastava kahju hüvitamise nõude adressaat – kas üksnes Maaamet või ka mõni teine haldusorgan? 2) Kui vastus punkti 1 esimeses lauses toodud küsimusele on eitav, siis millise õigusakti alusel, milliselt haldusorganilt ja millises menetluses on isikul lisaks võimalik nõuda Rail Balticu trassi rajamise ning sellega kaasnevate sundvõõrandamistega tekitava kahju hüvitamist? Palun selgitage, millise kriteeriumi alusel saab täpselt piiritleda kahju hüvitamist kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse ja muu regulatsiooni alusel? 3) Kui vastus punktis 1 toodud küsimusele on eitav, siis kas ja kuidas on olukord, kus isik peab kahju hüvitamiseks algatama mitu haldus- ja tõenäoliselt ka kohtumenetlust, kooskõlas PS §-st 15 tuleneva õiguste tõhusa kaitse põhimõttega ning PS § 32 lõikest 1 tuleneva kohese hüvitise nõudega?“ MKM käsitlebki Teie pöördumist kui selgitustaotlust, mis seaduste alusel üldiselt RB raudteetrassi ehitamiseks vajalikke kinnisasju omandatakse. MKM ei võta seisukohta Maa-ameti konkreetse poolelioleva haldusmenetluse õiguspärasuse osas. Ühtlasi viitab MKM, et Maa-ameti menetlus lõpeb olenevalt menetluse tulemusest, kas Maa-ameti peadirektori või majandus- ja taristuministri haldusaktiga, mis on mittenõustumise korral kohtus vaidlustatav. MKMi selgitused RB raudteetrassi rajamine on Eesti ja ka Euroopa mõistes suur taristuprojekt ning selleks on olemas Riigikogu mandaat. Nimelt ratifitseeris Riigikogu 19.06.2017 Eesti, Läti ja Leedu Vabariigi RB raudteeühenduse arendamise kokkuleppe. Suured taristuprojektid toovad ühiskondlikku kasu ja avaldavad positiivset mõju majandusele. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 Samal ajal mõjutab teede ja raudteede rajamine paratamatult trassipiirkonda jäävaid füüsilisi ja juriidilisi isikuid: a) rajatav raudtee muudab ümbruskonnas teatud määral loodus-, elu- ja ärikeskkonda, millega on tarvis kohaneda ning b) lisaks on riigil vaja omandada raudtee rajamiseks eraisikute omandis olevat maad, sest enamasti ei ole juba keskkonnanõuetest tulenevalt võimalik rajada raudteed vaid riigimaale. Põhiseaduse (edaspidi: PS) § 32 peab võimalikuks nii üldistes huvides eraõiguslike isikute maade omandamist kui ka isikute kinnisasjade negatiivset mõjutamist (vt omandipõhiõiguse riivete osas lähemalt nt PS § 32 kommentaarid, kommentaar 14; kättesaadav: pohiseadus.ee). Kui tegemist on isiku kinnisasja omandamisega riigile, siis tuleb seda PS § 32 lg 1 lause 2 järgi teha õiglase ja kohese hüvitise eest. Põhiseaduse § 32 ei ütle, milline hüvitis on omandi sundusliku võõrandamise korral õiglane. Riigikohus on leidnud, et võõrandatava asja õiglane hind ei pea „tingimata võrduma asja hariliku väärtuse ehk turuhinnaga. Ehkki üldjuhul saab õiglaseks väärtuseks lugeda asja turuväärtust, võib põhiseadusega kooskõlas olla ka väiksem hüvitis, kui täielik hüvitamine ei ole sundvõõrandamise asjaolusid arvestades põhjendatud. Hüvitise õiglusele hinnangu andmiseks tuleb üksikisiku huve kaaluda üldiste huvidega“. Vt nt RKÜKo 3-3-1-69-09, p 66; RKTKo 3-2-1-87-14, p 39. Kui raudtee rajamine üksnes kitsendab isiku omandiõigust, kuid ei jäta teda omandist ilma, siis on tegemist isiku omandi kitsendamisega, mitte selle võõrandamisega. PS § 32 lg 2 järgi on omandikitsendused lihtsa seadusreservatsiooniga põhiõigused, mida võib piirata igal legitiimsel eesmärgil. Kui piirangu eesmärk kaalub piirangu üles, on piirang proportsionaalne ja lubatav ilma igasuguse täiendava hüvitise maksmiseta. Seega ei ole PS § 32 järgi omandikitsendusi, nagu üldse põhiõiguste (nt ka PS § 31) piiranguid, isikule reeglina tarvis hüvitada. Riigikohus on viidanud, et erandjuhul võivad üksnes ilmselgelt ebaproportsionaalsed omandikitsendused vajada osalist hüvitamist. Vt nt RKPJKo 3-4-1-25-11, p 49; RKTKo 3-2-1-87-14, p 39. Taristuprojektide jaoks maa omandamist reguleeris kuni 01.07.2018 täpsemalt kinnisasja sundvõõrandamise seadus ning alates 01.07.2018 kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus (edaspidi: KAHOS). Rail Baltic maade omandamismenetlusi alustati pärast KAHOS jõustumist, seetõttu pole varasema seaduse kohaldamine asjakohane. KAHOS § 1 lg 2 järgi kohaldatakse seadust kõikidele kinnisasjade avalikes huvides omandamise juhtudele, kui seaduses ei sätestata teisiti. KAHOS § 4 lg 1 p 7 annab riigile õiguse omandada eraisikute maad riigitee, kohaliku tee, avaliku raudtee taristu ja teenindusrajatise ehitamiseks. Just see säte annab aluse omandada kinnisasju RB raudteetrassi rajamiseks. KAHOS § 6 lg 3 ütleb, et kinnisasja avalikes huvides omandamise menetluse läbiviija on riigi huvi korral asjaomane ministeerium, Maanteeamet, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus või Maa-amet ja kohaliku huvi korral valla- või linnavalitsus. RB raudteetrassi ehitamiseks vajalike kinnistute omandamismenetluse läbiviija on Maa-amet. KAHOS § 3 lg 1 ja 3 reguleerivad, kes on pädev otsustama kinnisasja omandamist. Üldreeglina teeb KAHOS § 3 lg 1 järgi RB ehitamiseks vajalike kinnisasjade omandamisotsused majandus- ja tarituminister. KAHOS § 3 lg 3 nimetatud juhtudel teeb vastavad otsused Maa-ameti peadirektor. Eelnevatest normidest tuleb vastus ka Teie esimesele küsimuste grupile: Rail Balticu trassi rajamisega kaasnevate sundvõõrandamistega seotud küsimusi reguleeritakse KAHOSes. Kinnisasjade omandamine on initsieeritud majandus- ja taristuministri poolt. Maa-amet on KAHOSe mõttes menetluse läbiviija, kellele seadus on menetlusökonoomikast tulenevalt jätnud võimaluse teha väiksema väärtusega omandamisotsused. Eelnevaid vastuseid arvestades, ei ole tarvis vastata Teie püstitatud 2 ja 3 küsimuste grupile. Selgitame veel, et KAHOS § 10 lg 1 ütleb, et kui riigile omandatakse vaid kinnisasja osa ja kinnisasi seetõttu tükeldatakse või kaotab väärtust selliselt, et selle ühte või mitut osa ei saa enam otstarbekalt kasutada, on kinnisasja omanikul õigus nõuda kogu kinnisasja või selle osa omandamist või maakorralduse läbiviimist, kui see on võimalik. Seega on KAHOS regulatsioon konkreetse kinnisasja keskne. 2 (3) KAHOS 3. peatükk reguleerib riigile omandatava kinnisasja omandamisega seotud tasu ja täiendavate hüvitiste maksmist. Tasu (KAHOS § 11 lg 2) küsimus on KAHOSes samuti reguleeritud konkreetse kinnisasja põhiselt. See tähendab, et KAHOS § 12, 13 ja 14 järgi hinnatakse üksnes konkreetse kinnisasja või äralõike turuväärtust (KAHOS § 12 lg 4). Samuti hinnatakse otsest kahju (KAHOS § 13) ja saamata jäänud tulu (KAHOS § 14) seoses konkreetse kinnisasjaga, kust äralõige tehakse või mida omandatakse. Kirjeldatud regulatsioon tagab PS § 32 sätestatud õiglase hüvitise maksmise (vt ka ülalviidatud Riigikohtu lahendid hüvitise õigluse osas). Kui isik leiab, et raudtee rajamine toob kaasa mõne tema kinnisasja, mida riik ei vaja raudtee ehitamiseks, de facto võõrandamise riigi poolt ehk tegu on PS § 32 lg 1 mõistes omandi omaniku nõusolekuta võõrandamisega, näeb KAHOS § 4 lg 3 isikule ette võimaluse esitada taotlus säärase kinnisasja riigile omandamiseks. Riik seejärel kaalub, kas on täidetud KAHOS § 4 lg 3 sätestatud omandamise tingimused. Kui sellise teise kinnisasja materiaalne võõrandamine ilmneb enne raudtee rajamist, siis on võimalik erinevatel alustel algatatud menetluste paralleelne läbiviimine. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas transpordi asekantsler 3 (3)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel