dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Siseministri määruste muutmine seoses välismaalaste seaduse muutmise seadusega

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 22. juuni 2020
Viit
2-8/20-0030/4175
Registreeritud
22. juuni 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Siseministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-8 Teiste asutuste poolt kooskõlastamiseks saadetud ministri määruste eelnõud
Toimik
2-8/20-0030
Vastutaja
Alar Teras (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Side ja riigi infosüsteemide valdkond, Infoühiskonna teenuste arendamise osakond)
Lahendamise tähtaeg
1. juuli 2020

Failid

  • 📎1-62111-1 22.06.2020 Väljaminev kiri.asice1088 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Välisministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 22.06.2020 nr 1-6/2111-1 Siseministri määruse "Siseministri määruste muutmine seoses välismaalaste seaduse muutmise seadusega" eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks siseministri määruse „Siseministri määruste muutmine seoses välismaalaste seaduse muutmise seadusega“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil https://eelnoud.valitsus.ee. Erandkorras palume teie arvamust viie tööpäeva jooksul Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Helme siseminister Teadmiseks: Politsei- ja Piirivalveamet Kaitsepolitseiamet Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus Lisa: Eelnõu – 3 lehel; Eelnõu seletuskiri – 8 lehel. Kaspar Lepper 6125016 [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 EELNÕU 08.06.2020 SISEMINISTER MÄÄRUS 2020. a nr Siseministri määruste muutmine seoses välismaalaste seaduse muutmise seadusega Määrus kehtestatakse välismaalaste seaduse § 101 lõike 1 punktide 1 ja 4, lõike 3 punkti 1 ning lõigete 5 ja 6, § 102 lõike 1, § 110 lõike 1 ja § 224 lõike 1 punkti 1 alusel. § 1. Siseministri 18. detsembri 2015. a määruse nr 82 „Pikaajalise viisa andmise, viibimisaja vormistamise ja viibimisaja pikendamise kord, tähtajad, piisavate rahaliste vahendite ja tervisekindlustuslepingu kindlustussumma määr ning pikaajalise viisa ja viibimisaja pikendamise taotlemise vormid“ muutmine Siseministri 18. detsembri 2015. aasta määruses nr 82 „Pikaajalise viisa andmise, viibimisaja vormistamise ja viibimisaja pikendamise kord, tähtajad, piisavate rahaliste vahendite ja tervisekindlustuslepingu kindlustussumma määr ning pikaajalise viisa ja viibimisaja pikendamise taotlemise vormid ” tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Pikaajalise viisa andmise, viibimisaja vormistamise ja viibimisaja pikendamise kord ja tähtajad ning piisavate rahaliste vahendite määr“ 2) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt: „Määrus kehtestatakse välismaalaste seaduse § 101 lõike 1 punktide 1, 2 ja 4, lõike 3 punkti 1 ning lõigete 5 ja 6 alusel.“; 3) paragrahvi 1 punktid 5 ja 6 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 2 lõikest 1 jäetakse välja sõna „vormikohase“; 5) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Taotluse elektroonilisel esitamisel lisatakse käesolevas määruses sätestatud dokumendid taotlusele elektrooniliselt.“; 6) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses: „(61) Elektrooniliselt esitatav taotlus allkirjastatakse digitaalselt.“; 7) paragrahvi 5 lõike 1 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) taotlus;“; 8) paragrahvi 5 lõike 3 punktides 1 ja 2 asendatakse tekstiosa „6–9“ tekstiosaga „6–10“; 9) paragrahvi 6 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Välismaalaste seaduse § 621 lõike 2, § 622 lõike 3, § 624 lõike 3 või § 625 lõike 5 alusel pikaajalist viisat taotlev abikaasa ja alaealine laps esitavad sugulussuhet või perekonnaseisu tõendava dokumendi. (2) Välismaalaste seaduse § 621 lõike 2, § 622 lõike 3, § 624 lõike 3 või § 625 lõike 5 alusel pikaajalist viisat taotlev täisealine laps esitab sugulussuhet tõendava dokumendi ja terviseseisundit või puuet tõendava dokumendi.“; 10) paragrahvi 6 lõiked 4 ja 6 tunnistatakse kehtetuks; 11) paragrahvi 6 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: „(11) Välismaalaste seaduse § 625 lõike 1 alusel viisa taotlemisel kaugtöö tegemiseks esitatakse: 1) dokumendid, mis tõendavad, et taotleja töö ei sõltu asukohast ja tal on võimalik kasutada telekommunikatsioonitehnoloogiat töökohustuste täitmiseks kaugtööna; 2) dokumendid, mis tõendavad, et taotleja jätkab töötamist välisriigis registreeritud tööandja heaks, kellega tal on lepinguline suhe, või äritegevust välisriigis registreeritud äriühingu heaks, milles tal on osalus, või teenuste pakkumist peamiselt klientidele, kelle tegevuskoht on välisriigis ja kellega tal on lepinguline suhe; 3) dokumendid, mis tõendavad taotleja legaalset sissetulekut taotluse esitamisele eelnenud kuue kuu jooksul ning milles on näidatud sissetuleku suurus, regulaarsus ja allikad; 4) õpingute- ja tööalase elukäigu kirjeldus. (12) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 punktides 1 ja 2 nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid on: 1) taotleja kirjalik seletus viisa kaugtöö tegemiseks kasutamise kavatsuse kohta; 2) tööandja kirjalik kinnitus, et taotlejal on võimalik töökohustusi täita kaugtööna; 3) tööleping või muu võlaõiguslik leping; 4) taotleja asukohariigi pädeva ametiasutuse tõend asukohariigis kohustuslike riiklike või kohalike maksude või sotsiaalkindlustuse maksete tasumise kohta; 5) äriühingu asukohariigi pädeva ametiasutuse tõend, millest nähtub äriühingu nimi, asukoht, tegevusala, taotleja osalus äriühingus ja andmed äriühingu seaduslike esindajate kohta; 6) muud dokumendid.“; 12) paragrahvi 7 lõige 1 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „7) taotlus;“; 13) paragrahvi 8 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks; 14) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Pikaajalise viisa andmise välismaalaste seaduse § 625 lõike 1 alusel või sellest keeldumise Eestis otsustab Politsei- ja Piirivalveamet 30 tööpäeva jooksul taotluse menetlusse võtmisest arvates.“; 15) määruse 5. peatüki pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „5. peatükk Piisavate rahaliste vahendite määr“; 16) paragrahv 16 tunnistatakse kehtetuks; 17) määruse lisad 1−7 tunnistatakse kehtetuks. § 2. Siseministri 12. jaanuari 2017. a määruse nr 7 „Tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise ning pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise kord ning legaalse sissetuleku määrad“ muutmine Siseministri 12. jaanuari 2017. a määruse nr 7 „Tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise ning pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise kord ning legaalse sissetuleku määrad“ § 14 lõiget 4 ja § 34 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „ulatuses“ sõnaga „välismaalase“. § 3. Siseministri 10. detsembri 2015. a määruse nr 71 „Viisregistri põhimäärus“ muutmine Siseministri 10. detsembri 2015. a määruse nr 71 „Viisregistri põhimäärus“ § 16 punktidest 1 ja 3 jäetakse välja sõna „vormikohane“. § 4. Siseministri 4. detsembri 2015. a määruse nr 67 „Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise kord“ muutmine Siseministri 4. detsembri 2015. a määruse nr 67 „Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise kord“ § 6 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „ulatuses“ sõnaga „välismaalase“. § 5. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. juulil 2020. aastal. (allkirjastatud digitaalselt) Mart Helme siseminister (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Lugna kantsler Siseministri määruse „Siseministri määruste muutmine seoses välismaalaste seaduse muutmise seadusega“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga tehakse siseministri määrustes muudatused tulenevalt välismaalaste seaduse muutmise seadusest (135 SE). Määrustes tehakse järgmised olulisemad muudatused: 1) pikaajalise viisa ja viibimisaja pikendamise taotluse vormid tunnistatakse kehtetuks; 2) võimaldatakse pikaajalise viisa ja viibimisaja pikendamise taotlus esitada posti teel, elektrooniliselt või esindaja kaudu, juhul kui isikult on varem võetud sõrmejäljed ja need võimaldavad ta tuvastada; 3) kehtestatakse dokumentide loetelu, mille viisa taotleja peab esitama, kui ta taotleb viisat kaugtöö tegemiseks. 1.2.Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna nõunik Jana Laane ([email protected], tel 612 5072) ning sama osakonna õigusnõunik Kaspar Lepper ([email protected], tel 612 5016). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Airi Kapanen; [email protected], tel 612 5241). Eelnõu väljatöötamisse oli kaasatud Politsei- ja Piirivalveameti arendusosakonna identiteedi ja staatuste büroo nõunik- ekspert Liis Valk ([email protected], tel 612 3360). 1.3. Märkused Eelnõu on seotud Riigikogu menetluses oleva välismaalaste seaduse muutmise seaduse 135 SE eelnõuga. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisega. Eelnõu on seotud „Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2019–2023” alapunktiga 2.15, mis märgib ülesandena eelnimetatud välismaalaste seaduse (edaspidi VMS) eelnõu.1 Eelnõuga kavandatakse muuta järgmiseid siseministri määruseid: 1) siseministri 18. detsembri 2015. a määrus nr 82 „Pikaajalise viisa andmise, viibimisaja vormistamise ja viibimisaja pikendamise kord, tähtajad, piisavate rahaliste vahendite ja tervisekindlustuslepingu kindlustussumma määr ning pikaajalise viisa ja viibimisaja pikendamise taotlemise vormid“ avaldamismärkega RT I, 08.05.2020, 22; 2) siseministri 12. jaanuari 2017. a määrus nr 7 „Tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise ning pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise kord ning legaalse sissetuleku määrad“ avaldamismärkega RT I, 19.05.2018, 8; 3) siseministri 10. detsembri 2015. a määrus nr 71 „Viisregistri põhimäärus“ avaldamismärkega RT I, 12.03.2019, 37; 4) siseministri 4. detsembri 2015. a määrus nr 67 „Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise kord“ avaldamismärkega RT I, 30.08.2019, 9. 2. Eelnõu eesmärk 1 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm, kinnitatud 30. mail 2019. aastal. Kättesaadav aadressil https://www.valitsus.ee/sites/default/files/content- editors/valitsus/RataseIIvalitsus/vabariigi_valitsuse_tegevusprogramm_2019-2023_esitatud_300519.pdf (28.05.2020). 1 Eelnõu eesmärk on teha siseministri määrustes vajalikud muudatused, et rakendada VMS-is tehtud muudatusi: 1) pikaajalise viisa ja viibimisaja pikendamise taotluse vormid tunnistatakse kehtetuks; 1.1) määrusega vormide kehtestamine toob kaasa suuremahulised infotehnoloogilised arendused, kuna iga vormi sõnastuse tehniline muudatus või vormi kujunduse muutmine toob kaasa vajaduse muuta menetlusinfosüsteemi. Seetõttu on mõistlikum loetleda määruses üksnes andmed, mis taotlejal tuleb taotluses esitada, ja taotluse esitamise nõuded, mitte kehtestada määrusega kohustuslikke vorme. Abistavad ankeedid jäävad Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) kodulehel ja teenindustes kättesaadavaks. Samuti jääb kehtima Välisministeeriumi elektroonne eeltäidetud viisataotluse esitamise keskkond, kus on kohustuslik sisestada andmed välisesinduses viisa taotlemisel ja on ka kasutatav PPA poolt. Tulevikus on kavas võtta kasutusele PPA ja Välisministeeriumi ühine e-taotluskeskkond, mis teeb taotluse esitamise isikule mugavamaks ja kiiremaks ning ühtlasi eeldatavasti vähendab PPA teeninduspunktide ja Eesti välisesinduste töökoormust; 2) võimaldatakse pikaajalise viisa ja viibimisaja pikendamise taotlus esitada posti teel, elektrooniliselt või esindaja kaudu, juhul kui isikult on varem võetud sõrmejäljed ja need võimaldavad ta tuvastada; 2.1) kehtiva korra kohaselt ei ole isiklik ilmumine PPA teenindusse või välisesindusse pikaajalise viisa või viibimisaja pikendamise taotlemiseks nõutud, kui täidetud on ka muud tingimused peale varem võetud sõrmejälgede, näiteks välismaalase viibimisjärgses riigis ei ole Eesti välisesindust, isiklikku tulekut kohapeale takistab terviseseisund või muu mõjuv põhjus. Juhul, kui isik on pädevatele asutustele juba varem viisataotluse või viibimisaja pikendamise taotluse esitanud ja temalt on võetud sõrmejäljed, ei ole mõistlik nõuda, et isik iga kord tuleks haldusorgani juurde taotlust esitama. Seega, samamoodi elamisloa taotlemisega võimaldatakse muudatustega esitada taotlus posti teel, elektrooniliselt või esindaja kaudu, kui isiku sõrmejäljed on viimase 59 kuu jooksul hõivatud ja võimaldavad isiku tuvastada; 3) kehtestatakse dokumentide loetelu, mille viisa taotleja peab esitama, kui ta taotleb viisat kaugtöö tegemiseks; 3.1) kaugtöö tegemiseks viisa taotlemine on uus võimalus, mis erineb traditsioonilisest töörändest, kuna välismaalasel puudub Eestis teda vastuvõttev tööandja, kellel oleks kutsuja kohustused. Seega peab välismaalane tõendama oma vastavust seaduses sätestatud kriteeriumidele ja sellel eesmärgil küsitakse välismaalaselt täiendavaid dokumente. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu §-ga 1 muudetakse siseministri 18. detsembri 2015. a määrust nr 82 „Pikaajalise viisa andmise, viibimisaja vormistamise ja viibimisaja pikendamise kord, tähtajad, piisavate rahaliste vahendite ja tervisekindlustuslepingu kindlustussumma määr ning pikaajalise viisa ja viibimisaja pikendamise taotlemise vormid“. Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse määruse pealkirja. Määruse aluseks olevate volitusnormide (VMS-i § 101 lõike 1 punkt 4, § 101 lõike 3 punkt 1 ja § 101 lõige 5) kohaselt ei kehtestata edaspidi tervisekindlustuslepingu kindlustussumma määra ning pikaajalise viisa ja viibimisaja pikendamise taotlemise vorme, seega tehakse määruse pealkirjas muudatus. Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse määruse preambulit. Volitusnormina lisatakse VMS-i § 101 lõige 6, mille alusel kehtestatakse käesolevas määruses asukohast sõltumatu töötaja 2 määratlusele vastavuse hindamiseks vajalike lisadokumentide loetelu. Asukohast sõltumatu töötaja määratlusele vastavuse hindamiseks on mitu võimalust. Seda võib hinnata kas usaldusväärne vahendaja või haldusorgani nimel tegutsev eksperdikomisjon või hindab määratlusele vastavust haldusorgan ise. Määruse muudatustega on kavandatud, et asukohast sõltumata töötaja määratlusele vastavust hindab haldusorgan viisamenetluse käigus. Eelnõu § 1 punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks määruse § 1 punktid 5 ja 6. Edaspidi ei kehtestata pikaajalise viisa ja viibimisaja pikendamise taotluse vorme. Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse määruse § 2 lõiget 1 ja sätestatakse, et pikaajalise viisa ja viibimisaja pikendamise taotleja esitab edaspidi taotluse, mitte vormikohase taotluse. Eelnõu § 1 punktidega 5 ja 6 lisatakse määruse § 2 lõikesse 1 teine lause ja täiendatakse määruse § 2 lõikega 61. VMS muudatuste kohaselt võib edaspidi viibimisaja pikendamise ja pikaajalise viisa taotluse esitada elektrooniliselt tingimusel, et isiku sõrmejäljed on varasemalt hõivatud ja võimaldavad isiku tuvastamist. Õigusselguse huvides sätestatakse, et sellisel juhul esitatakse elektrooniliselt ka taotlusele lisatavad dokumendid. Samuti sätestatakse, et elektrooniliselt esitatav taotlus peab olema digitaalselt allkirjastatud. E-identimise ja e- tehingute usaldusteenuste seaduse § 24 lõike 1 kohaselt loetakse digitaalallkirja e-allkirjaks, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 artikli 3 punktis 12 sätestatud kvalifitseeritud e-allkirja nõuetele. Eeltoodu vastab ka viisaeeskirja muudatustele2, mille kohaselt peaks liikmesriik võimaluse korral lubama täita ja esitada taotlusvormi elektrooniliselt ja samuti peaks olema võimalik taotlejatel taotlus elektrooniliselt allkirjastada. Viisaeeskiri reguleerib küll lühiajalise viisa taotluse esitamist, kuid viisamenetluses on otstarbekas sätestada võimalikud sarnased taotluse esitamise nõuded, sõltumata taotletava viisa liigist. Eelnõu § 1 punkti 7 kohaselt muudetakse määruse § 5 lõiget 1 punkti 1. Muudatus on seotud vormikohase taotluse esitamise nõude kaotamisega pikaajalise viisa taotlemisel. Eelnõu § 1 punkti 8 kohaselt muudetakse määruse § 5 lõike 3 punkte 1 ja 2. Need punktid näevad ette, et Eestis töötavad ja töötamist jätkavad isikud (ja nende perekonnaliikmed) ei pea PPA-s pikaajalise viisa taotlemisel esitama tervisekindlustuslepingut ega reisi eesmärki ja põhjust tõendavad dokumente. Selle sätte eesmärk on välistada ebavajalike dokumentide esitamine. Kuna tegemist on isikutega, kes Eestis töötavad, on PPA-le nende Eestis viibimise eesmärk teada. Samuti ei ole vajalik tervisekindlustuslepingu olemasolu, kuna tegemist on töötavate isikutega. Täienduse kohaselt ei pea neid dokumente esitama ka need pikaajalise viisa taotlejad, kelle viibimisalus on VMS-i § 43 lõike 1 punkt 10 – teadlased õpi- ja teadusrände direktiivi tähenduses. Muudatus tuleneb VMS-i § 911 lõike 1 muutmisest, millega võimaldati üliõpilastel ja teadlastel taotleda pikaajalist viisat PPA-s. Ka nendele kehtib tingimus, et nad jätkavad Eestis töötamist ehk nende lühiajaline töötamine on registreeritud. Arvestades kohustust lühiajaline töötamine registreerida, kohaldub dokumentide esitamise erisus teadlastele olukorras, kus nendele antud teise liikmesriigi viibimisalus on lõppenud ja nad taotlevad pikaajalist viisat teadustööga jätkamiseks. Õpi- ja teadusrände direktiivi alusel Eestis viibivad üliõpilased ei pea õppimise kõrvalt töötamiseks oma lühiajalist töötamist registreerima ja nende Eestis viibimise aeg on piiratud ühe aastaga. Olukorras, kus üliõpilastel tekib vajadus pikaajalise viisa taotluse esitamiseks töötamise eesmärgil, tuleb neil oma lühiajaline töötamine 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1155, 20. juuni 2019, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri) 3 ka registreerida ja siis kohaldub käesolev dokumentide esitamise erisus ka neile. Muudatusega luuakse olukord, kus kõikidelt isikutelt, kes taotlevad pikaajalist viisat PPA-s, nõutakse samu dokumente. Seda tehakse ka kehtiva määruse alusel, kuid kuna VMS-i muudatusega lisandub uus rühm isikuid, kes saavad taotleda PPA-s pikaajalist viisat, tehakse asjakohased muudatused ka pikaajalise viisa taotlemist reguleerivas määruses. Eelnõu § 1 punktiga 9 muudetakse määruse § 6 lõikeid 1 ja 2. VMS-i muudatustega tehakse erisused välismaalase pereliikmetele viisa taotlemisel – kui välismaalasele antakse viisa kaugtöö tegemiseks, võib ka teatud pereliikmetele anda viisa samadel tingimustel. Selle õiguse kohaldumiseks tuleb pereliikmel esitada sugulussuhet tõendav dokument ning täisealise lapse puhul lisaks terviseseisundit või puuet tõendav dokument. Eelnõu § 1 punktiga 10 tunnistatakse kehtetuks määruse § 6 lõiked 4 ja 6. Nende lõigetega määratakse, et kui välismaalane taotleb viisat välisesinduses või PPA-s ega saa mõjuval põhjusel või terviseseisundi tõttu isiklikult taotlust esitada, tuleb tal taotlusele lisada selgitus või terviseseisundit tõendav dokument. VMS-i muudatustega võimaldatakse esitada taotlus posti teel, elektrooniliselt või esindaja kaudu, kui isiku sõrmejäljed on viimase 59 kuu jooksul hõivatud ja võimaldavad isiku tuvastada. Lisatingimusi taotluse muul viisil kui isiklikult esitamisele sätestatud ei ole. Seega tunnistatakse lisadokumentide esitamise kohustuse sätted kehtetuks. Eelnõu § 1 punktiga 11 kehtestatakse lisadokumentide loetelu, mis tuleb esitada kui viisat taotletakse kaugtöö tegemiseks. Lisadokumentide esitamine on vajalik, sest taotleja peab tõendama, et ta vastab VMS-is sätestatud asukohast sõltumatu töötaja määratlusele. Määruses ei nähta ette ammendavat loetelu dokumentidest, millega asukohast sõltumata töötaja määratlusele vastavust saab tõendada. Nendeks dokumentideks võivad olla näiteks tööleping või muu leping, teenuse osutamise leping kliendiga, samuti tööandja kirjalik kinnitus, et taotlejal on võimalik töökohustusi täita kaugtööna, väljavõte välisriigi äriregistrist, mis tõendab taotleja osalust äriühingus, lisaks välisriigi ametiasutuse tõend, et äriühing, milles taotleja osalust omab, on õiguskuulekas ja tasub asukohariigis ettenähtud makse. Oluline on ka taotleja kirjalik seletus eluliste asjaolude kohta, mis iseloomustavad tema kavatsust kasutada viisat eesmärgipäraselt. Peale dokumentide, millega taotleja tõendab enda vastavust asukohast sõltumata töötaja määratlusele, tuleb esitada dokumendid, mis tõendavad legaalse sissetuleku olemasolu. Kaugtöö viisa erineb põhimõtteliselt töötamiseks antavast viisast. Kaugtöö viisa taotlejal ei ole Eestis tööandjat ja ta ei anna Eesti majandusse oma osa maksude tasumise kaudu. Kaugtöö viisa on kõige sarnasem turismi eesmärgil antava viisaga, mille võib teatud tingimuste täitmise korral väljastada pikaajalise viisana juhul, kui välismaalane määrab end asukohast sõltumatu töötajana ja taotleb viisat sel eesmärgil. Peamine tingimus ongi seega, et tegu oleks asukohast sõltumatu töötajaga, mis tähendab, et välismaalane tuleb Eestisse töötamist, äritegevust või teenuste pakkumist jätkama, mitte alustama. Arvestades, et välismaalane ei tule tööle Eesti tööandja juurde, kes välismaalast vajaduse korral majutaks ja ülal peaks, peab välismaalane tõendama, et tema töösuhe või äritegevus, millega ta Eestis jätkab, võimaldab tal Eestis toime tulla. Piisava sissetuleku kontrollimise eesmärgil peab taotleja esitama viimase kuue kuu sissetulekut tõendavad dokumendid. Samuti tuleb esitada ka õpingute ja tööalase elukäigu kirjeldus. VMS-i muudatuste tegemisel, millega kaugtöö viisa loodi, lähtuti eeldusest, et kaugtöö viisa taotlejad on eelkõige oma 4 valdkonna spetsialistid, kes töötavad asukohast sõltumatult kasutades telekommunikatsioonitehnoloogiat töökohustuste täitmiseks, elavad eri paigus, omamata alalist elukohta või elupaika. Arvestades, et selline töötamine ei kuulu traditsioonilise töötamise ja migratsiooni reeglite alla ja haldusorganil tuleb viisa andmisel lähtuda ainult välismaalase esitatud tõenditest, sest puudub Eestis asuv tööandja, on senise elukäigu kirjeldus vajalik dokument, et hinnata, kas tegu on asukohast sõltumatu töötajaga või mitte. Eelnõu § 1 punktiga 12 muudetakse määruse § 7 lõiget 1 punkti 1. Muudatus on seotud vormikohase taotluse esitamise nõude kaotamisega viibimisaja pikendamise taotlemisel. Eelnõu § 1 punkti 13 kohaselt tunnistatakse kehtetuks määruse § 8 lõige 1. VMS-i muudatuse kohaselt võimaldatakse viibimisaja pikendamist taotleda PPA-s posti teel, elektrooniliselt või esindaja kaudu, juhul kui isikult on varem võetud sõrmejäljed ja need võimaldavad ta tuvastada. Seega ei ole põhjendatud siinse määrusega nõuda taotleja terviseseisundit tõendava dokumendi esitamist, kuna nõue tulla isiklikult kohapeale taotlust esitama ei ole edaspidi seotud taotleja terviseseisundiga. Eelnõu § 1 punktiga 14 täiendatakse määruse § 11 lõikega 4. Sätestatakse, et kui viisat taotletakse kaugtöö tegemiseks, teeb PPA otsuse 15 tööpäeva jooksul. Tavapärase riigisisese viisataotluse menetlemiseks on PPA-l aega kümme tööpäeva. Kaugtöö viisa puhul tuleb hinnata rohkemaid tõendeid, milleks kulub ka rohkem aega. Eelnõu § 1 punktiga 15 muudetakse määruse 5. peatüki pealkirja. VMS-i muudatustega muudeti VMS-i § 101 lõike 1 punktis 4 antud volitusnormi. Edaspidi ei kehtestata tervisekindlustuslepingu kindlustussumma määra, mistõttu tuleb määruse 5. peatüki pealkirja vastavalt muuta. Eelnõu § 1 punktiga 16 tunnistatakse kehtetuks määruse § 16. VMS-i muudatustega muudeti VMS-i § 101 lõike 1 punktis 4 antud volitusnormi. Kuna edaspidi ei kehtestata tervisekindlustuslepingu kindlustussumma määra, tuleb määruse § 16 tunnistada kehtetuks. Eelnõu § 1 punktiga 17 tunnistatakse kehtetuks määruse lisad 1−7. Määruse aluseks olevate volitusnormide (VMS-i § 101 lõike 3 punkt 1 ja § 101 lõige 5) kohaselt ei kehtestata edaspidi pikaajalise viisa ja viibimisaja pikendamise taotlemise vorme, seega tuleb määruse lisadeks olevad taotlusvormid tunnistada kehtetuks. Eelnõu §-ga 2 muudetakse siseministri 12. jaanuari 2017. a määrust nr 7 „Tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise ning pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise kord ning legaalse sissetuleku määrad“. Tehakse täiendused määruse § 14 lõikes 4 ja § 34 lõikes 4. Lähtudes VMS-i § 1761 lõikest 2 tehtud muudatusest deposiidinõudes, tuleb selle järgi täiendada ka asjaomast määrust. Tähtajalise elamisloa töötamiseks võib anda töötamiseks renditöötajana, kui tööandjal on deposiidis raha vähemalt 10% konkreetse välismaalase töötasufondist, mitte tööandja kogu töötasufondist. Kui renditöö vahendajana tegutseval ettevõttel on mitu välismaalast, keda renditöötajana tööle vahendatakse, tuleb renditööettevõttel iga välismaalase töötasufondist panna 10% deposiiti. Nõue kehtib ka tähtajalise elamisloa pikendamise taotlemisel. Seega täpsustatakse ka määruses, et tööandja kutse allkirjastamisel antav kinnitus deposiidi olemasolu kohta on seotud välismaalaste töötasufondi, mitte kogu ettevõtte töötajate töötasufondiga. 5 Eelnõu §-ga 3 muudetakse 10. detsembri 2015. a määrust nr 71 „Viisaregistri põhimäärus“. Tehakse tehniline muudatus määruse §-s 16, milles nähtakse ette andmete andmekogusse kandmise alusdokumendid. Muudatus tehakse seepärast, et kaotatakse vormikohase viisataotluse ja viibimisaja pikendamise taotluse esitamise nõue. Kuna VMS-i muudatuste kohaselt ei esitata enam vormikohast taotlust, ei saa andmete andmekogusse kandmise alusdokumentideks olla enam ka vormikohane viisataotlus või vormikohane viibimisaja pikendamise taotlus. Tegemist ei ole sisulise muudatusega ja andmete andmekogusse kandmise alusdokumentideks on ka edaspidi viisataotlus ja viibimisaja pikendamise taotlus. Eelnõu §-ga 4 muudetakse 4. detsembri 2015. a määrust nr 67 „Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise kord“. Tehakse täiendus määruse § 6 lõikes 2. Lähtudes VMS-i § 106 lõikes 8 tehtud muudatusest deposiidinõudes, tuleb vastavalt täiendada ka asjaomast määrust. Renditöö võib registreerida lühiajalise töötamisena, kui tööandjal on deposiidis raha vähemalt 10% konkreetse välismaalase töötasufondist, mitte tööandja kogu töötasufondist. Kui renditöö vahendajana tegutseval ettevõttel on mitu välismaalast, keda renditöötajana tööle vahendatakse, tuleb renditööettevõttel iga välismaalase töötasufondist panna 10% deposiiti. Seega täpsustatakse ka määruses, et lühiajalise töötamise registreerimisel kinnitatav deposiidi olemasolu on seotud välismaalaste töötasufondi, mitte kogu ettevõtte töötajate töötasufondiga. Eelnõu § 5 sätestab määruse jõustumise ajana 1. juuli 2020. a. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei kasutata uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõuga ei võeta üle Euroopa Liidu õigust. Eelnõu koostamisel on arvestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 810/2009, 13. juuli 2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri) sätestatut. 6. Määruse mõju 6.1. Mõju valdkond: sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Sihtrühm: pikaajalise viisa ja viisa kaugtöö tegemiseks taotlejad. 2019. aastal anti välja 25 932 pikaajalist viisat, kaugtöö tegemise viisa taotlejaid võib ühes aastas olla ca 1800, eeldusel et kaugtöö tegemise viisa taotlemisest on huvitatud e-residendid ja nendest sooviks viisat taotleda kõige rohkem kümnendik. Mõju kirjeldus ja olulisus: Eelnõus kavandatud taotlusvormide kaotamisega seotud muudatused on tehnilist laadi ja neil ei ole olulist mõju, abistavad ankeedid jäävad PPA kodulehel ja teenindustes kättesaadavaks. Muudatus, mille kohaselt saab pikaajalise viisa taotluse esitada posti või e-posti teel juhul, kui varem võetud sõrmejäljed võimaldavad isiku tuvastada, vähendab taotleja halduskoormust ja on positiivse mõjuga. Edaspidi ei kehtestata ka tervisekindlustuslepingu kindlustussumma määra, see muudatus vähendab taotleja halduskoormust. Nimelt ei ole elamisloa puhul õigusaktides määratud minimaalset kindlustussummat ja isiku staatuse muutmise korral võib tekkida olukordi, kus olemasolev kindlustusleping ei vasta viisa taotlemise nõuetele. Tähtis on, et välismaalasel oleks Eestis viibimiseks tervisekindlustusleping, mis tagab, et haiguse või vigastuse korral tema ravikulud tasutakse. 6 Muudatustega mõjutatakse positiivselt kaugtöötajate sotsiaalset turvalisust. Praegu taotlevad kaugtöötajad riigis viibimiseks, reisimiseks ja kaugtöö tegemiseks eelkõige turistiviisat. Kuna turistiviisa alusel ei ole lubatud Eestis töötada, rikutakse kaugtööd tehes seadust. Muudatustega seadustatakse selline Eestis töötamine, parendades kaugtöö tegijate sotsiaalset turvalisusust. Muudatuse ulatust võib seega pidada keskmiseks, kuna edaspidi peavad kaugtöö tegijad taotlema kaugtööviisa, seadustades seeläbi ka oma töötamise. Olulist kohanemist see siiski ei nõua, kuna ka varem pidid kaugtöö tegijad Eestisse saabumiseks taotlema viisa. Muudatuse sagedus on väike, kuna viisataotlus tuleb esitada üks kord. Võttes arvesse ka potentsiaalsete kaugtöö tegijate arvu (ca 1800 aastas), võib muudatuste mõju seega üldiselt pidada väikseks. 6.2. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Sihtrühm: PPA ja välisesindused. Mõju kirjeldus ja olulisus: Eelnõus kavandatud taotlusvormide kaotamisega seotud muudatused on tehnilist laadi ning neil ei ole olulist mõju, nende muudatuste kehtestamisega ei muutu PPA läbiviidavad menetlusprotsessid. Muudatus, mille kohaselt saab pikaajalise viisa taotluse esitada posti või e-posti teel, juhul kui varem võetud sõrmejäljed võimaldavad isiku tuvastada, vähendab PPA teeninduste ja välisesinduste töökoormust. Kaugtöö viisaregulatsiooni kehtestamine mõjutab viisataotlusi menetlevate asutuste töökorraldust. Suureneb nii konsulite kui ka PPA halduskoormus, kuna potentsiaalsete viisataotlejate hulk suureneb ja lisandub uus ülesanne hinnata isiku vastavust asukohast sõltumatu töötaja määratlusele. Samas ei mõjuta muudatus märkimisväärselt senist töökorraldust, kuna ka praegu on välismaalastel võimalik eri eesmärkidel taotleda Eestisse tuleku viisa. Võttes arvesse viisataotlejate üldarvu (173 531 taotlust 2019. a), suurendavad kaugtöö viisataotlejad seda arvu vähe. Kuivõrd viisa taotlemise üldpõhimõtteid ei muudeta, ei ole muudatuste mõju ulatus ja sagedus suur. Muudatuse üldist mõju riigiasutustele võib seega pidada keskmiseks. 6.3 Mõju valdkond: mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Sihtrühm: PPA, Kaitsepolitseiamet ja Välisministeerium Mõju kirjeldus ja olulisus: Muudatusega ei kaasne välissuhetele ja riigi julgeolekule negatiivseid mõjusid. Jätkuvalt kontrollitakse välismaalase tausta ja võimalikke riske riigi julgeolekule. Üldtingimused viisa andmiseks ei muutu: kehtiv reisidokument, Eestisse saabumise eesmärk ja selle põhjendatus, ohu puudumine avalikule korrale, riigi julgeolekule jmt tingimused peavad ka edaspidi olema täidetud. Ka kaugtöö eesmärgil väljastatavate viisade puhul kontrollitakse välismaalase tausta ning võimalikku riski riigi julgeolekule ja illegaalsele immigratsioonile. Viisa taotlemine posti või e-posti teel ei mõjuta viisa andmise tingimuste kontrollimist, pealegi võimaldatakse viisa anda ainult isikutele, kelle sõrmejäljed on varasemas menetluses juba hõivatud, st isikutel on Eesti riigiga juba varem kontakt olnud. Muudatuste üldist mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele võib seega pidada väikeseks. 7. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamiseks on vaja täiendada menetlusjuhendeid ameti sees, teha koolitusi ning teha viisaregistris infotehnoloogilisi muudatusi. Arendustöödega kaasnevad kulud kaetakse 7 valitsemisala olemasolevast eelarverahast. Otsest mõõdetavat tulu määruse rakendamisega ei kaasne. 8. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. juulil 2020. aastal, sest siis jõustuvad määruse väljatöötamise aluseks olevad VMS-i muudatused. 9. Määruse eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määrus esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Välisministeeriumile ning arvamuse andmiseks Politsei- ja Piirivalveametile, Kaitsepolitseiametile ning Siseministeeriumi infotehnoloogia ja arenduskeskusele. 8 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SIM/20-0805 - Siseministri määruste muutmine seoses välismaalaste seaduse muutmise seadusega Erandkorras palume teie arvamust viie tööpäeva jooksul Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 01.07.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c4b37331-73cc-4d46-b065-9938b585eade Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c4b37331-73cc-4d46-b065-9938b585eade?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel