Välisministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
22.06.2020 nr 1-6/2111-1
Siseministri määruse "Siseministri määruste
muutmine seoses välismaalaste seaduse muutmise
seadusega" eelnõu kooskõlastamiseks esitamine
Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks siseministri määruse „Siseministri
määruste muutmine seoses välismaalaste seaduse muutmise seadusega“ eelnõu. Eelnõu ja
seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil
https://eelnoud.valitsus.ee. Erandkorras palume teie arvamust viie tööpäeva jooksul
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mart Helme
siseminister
Teadmiseks:
Politsei- ja Piirivalveamet
Kaitsepolitseiamet
Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus
Lisa:
Eelnõu – 3 lehel;
Eelnõu seletuskiri – 8 lehel.
Kaspar Lepper 6125016
[email protected]
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
EELNÕU
08.06.2020
SISEMINISTER
MÄÄRUS
2020. a nr
Siseministri määruste muutmine seoses välismaalaste seaduse muutmise seadusega
Määrus kehtestatakse välismaalaste seaduse § 101 lõike 1 punktide 1 ja 4, lõike 3 punkti 1
ning lõigete 5 ja 6, § 102 lõike 1, § 110 lõike 1 ja § 224 lõike 1 punkti 1 alusel.
§ 1. Siseministri 18. detsembri 2015. a määruse nr 82 „Pikaajalise viisa andmise,
viibimisaja vormistamise ja viibimisaja pikendamise kord, tähtajad, piisavate rahaliste
vahendite ja tervisekindlustuslepingu kindlustussumma määr ning pikaajalise viisa ja
viibimisaja pikendamise taotlemise vormid“ muutmine
Siseministri 18. detsembri 2015. aasta määruses nr 82 „Pikaajalise viisa andmise, viibimisaja
vormistamise ja viibimisaja pikendamise kord, tähtajad, piisavate rahaliste vahendite ja
tervisekindlustuslepingu kindlustussumma määr ning pikaajalise viisa ja viibimisaja
pikendamise taotlemise vormid ” tehakse järgmised muudatused:
1) määruse pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Pikaajalise viisa andmise, viibimisaja vormistamise ja viibimisaja pikendamise kord ja
tähtajad ning piisavate rahaliste vahendite määr“
2) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt:
„Määrus kehtestatakse välismaalaste seaduse § 101 lõike 1 punktide 1, 2 ja 4, lõike 3 punkti 1
ning lõigete 5 ja 6 alusel.“;
3) paragrahvi 1 punktid 5 ja 6 tunnistatakse kehtetuks;
4) paragrahvi 2 lõikest 1 jäetakse välja sõna „vormikohase“;
5) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Taotluse elektroonilisel esitamisel lisatakse käesolevas määruses sätestatud dokumendid
taotlusele elektrooniliselt.“;
6) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:
„(61) Elektrooniliselt esitatav taotlus allkirjastatakse digitaalselt.“;
7) paragrahvi 5 lõike 1 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:
„1) taotlus;“;
8) paragrahvi 5 lõike 3 punktides 1 ja 2 asendatakse tekstiosa „6–9“ tekstiosaga „6–10“;
9) paragrahvi 6 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Välismaalaste seaduse § 621 lõike 2, § 622 lõike 3, § 624 lõike 3 või § 625 lõike 5 alusel
pikaajalist viisat taotlev abikaasa ja alaealine laps esitavad sugulussuhet või perekonnaseisu
tõendava dokumendi.
(2) Välismaalaste seaduse § 621 lõike 2, § 622 lõike 3, § 624 lõike 3 või § 625 lõike 5 alusel
pikaajalist viisat taotlev täisealine laps esitab sugulussuhet tõendava dokumendi ja
terviseseisundit või puuet tõendava dokumendi.“;
10) paragrahvi 6 lõiked 4 ja 6 tunnistatakse kehtetuks;
11) paragrahvi 6 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:
„(11) Välismaalaste seaduse § 625 lõike 1 alusel viisa taotlemisel kaugtöö tegemiseks
esitatakse:
1) dokumendid, mis tõendavad, et taotleja töö ei sõltu asukohast ja tal on võimalik kasutada
telekommunikatsioonitehnoloogiat töökohustuste täitmiseks kaugtööna;
2) dokumendid, mis tõendavad, et taotleja jätkab töötamist välisriigis registreeritud tööandja
heaks, kellega tal on lepinguline suhe, või äritegevust välisriigis registreeritud äriühingu heaks,
milles tal on osalus, või teenuste pakkumist peamiselt klientidele, kelle tegevuskoht on
välisriigis ja kellega tal on lepinguline suhe;
3) dokumendid, mis tõendavad taotleja legaalset sissetulekut taotluse esitamisele eelnenud kuue
kuu jooksul ning milles on näidatud sissetuleku suurus, regulaarsus ja allikad;
4) õpingute- ja tööalase elukäigu kirjeldus.
(12) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 punktides 1 ja 2 nimetatud asjaolusid tõendavad
dokumendid on:
1) taotleja kirjalik seletus viisa kaugtöö tegemiseks kasutamise kavatsuse kohta;
2) tööandja kirjalik kinnitus, et taotlejal on võimalik töökohustusi täita kaugtööna;
3) tööleping või muu võlaõiguslik leping;
4) taotleja asukohariigi pädeva ametiasutuse tõend asukohariigis kohustuslike riiklike või
kohalike maksude või sotsiaalkindlustuse maksete tasumise kohta;
5) äriühingu asukohariigi pädeva ametiasutuse tõend, millest nähtub äriühingu nimi, asukoht,
tegevusala, taotleja osalus äriühingus ja andmed äriühingu seaduslike esindajate kohta;
6) muud dokumendid.“;
12) paragrahvi 7 lõige 1 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:
„7) taotlus;“;
13) paragrahvi 8 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;
14) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Pikaajalise viisa andmise välismaalaste seaduse § 625 lõike 1 alusel või sellest keeldumise
Eestis otsustab Politsei- ja Piirivalveamet 30 tööpäeva jooksul taotluse menetlusse võtmisest
arvates.“;
15) määruse 5. peatüki pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
„5. peatükk
Piisavate rahaliste vahendite määr“;
16) paragrahv 16 tunnistatakse kehtetuks;
17) määruse lisad 1−7 tunnistatakse kehtetuks.
§ 2. Siseministri 12. jaanuari 2017. a määruse nr 7 „Tähtajalise elamisloa ja selle
pikendamise ning pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise kord ning
legaalse sissetuleku määrad“ muutmine
Siseministri 12. jaanuari 2017. a määruse nr 7 „Tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise ning
pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise kord ning legaalse sissetuleku
määrad“ § 14 lõiget 4 ja § 34 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „ulatuses“ sõnaga „välismaalase“.
§ 3. Siseministri 10. detsembri 2015. a määruse nr 71 „Viisregistri põhimäärus“
muutmine
Siseministri 10. detsembri 2015. a määruse nr 71 „Viisregistri põhimäärus“ § 16 punktidest 1
ja 3 jäetakse välja sõna „vormikohane“.
§ 4. Siseministri 4. detsembri 2015. a määruse nr 67 „Välismaalase lühiajalise Eestis
töötamise registreerimise kord“ muutmine
Siseministri 4. detsembri 2015. a määruse nr 67 „Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise
registreerimise kord“ § 6 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „ulatuses“ sõnaga „välismaalase“.
§ 5. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. juulil 2020. aastal.
(allkirjastatud digitaalselt)
Mart Helme
siseminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Lauri Lugna
kantsler
Siseministri määruse „Siseministri määruste muutmine seoses välismaalaste seaduse
muutmise seadusega“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõuga tehakse siseministri määrustes muudatused tulenevalt välismaalaste seaduse
muutmise seadusest (135 SE). Määrustes tehakse järgmised olulisemad muudatused:
1) pikaajalise viisa ja viibimisaja pikendamise taotluse vormid tunnistatakse kehtetuks;
2) võimaldatakse pikaajalise viisa ja viibimisaja pikendamise taotlus esitada posti teel,
elektrooniliselt või esindaja kaudu, juhul kui isikult on varem võetud sõrmejäljed ja need
võimaldavad ta tuvastada;
3) kehtestatakse dokumentide loetelu, mille viisa taotleja peab esitama, kui ta taotleb viisat
kaugtöö tegemiseks.
1.2.Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna
nõunik Jana Laane (
[email protected], tel 612 5072) ning sama osakonna
õigusnõunik Kaspar Lepper (
[email protected], tel 612 5016). Eelnõu ja
seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja
Airi Kapanen;
[email protected], tel 612 5241). Eelnõu väljatöötamisse oli
kaasatud Politsei- ja Piirivalveameti arendusosakonna identiteedi ja staatuste büroo nõunik-
ekspert Liis Valk (
[email protected], tel 612 3360).
1.3. Märkused
Eelnõu on seotud Riigikogu menetluses oleva välismaalaste seaduse muutmise seaduse 135 SE
eelnõuga. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisega. Eelnõu on seotud „Vabariigi
Valitsuse tegevusprogrammi 2019–2023” alapunktiga 2.15, mis märgib ülesandena
eelnimetatud välismaalaste seaduse (edaspidi VMS) eelnõu.1
Eelnõuga kavandatakse muuta järgmiseid siseministri määruseid:
1) siseministri 18. detsembri 2015. a määrus nr 82 „Pikaajalise viisa andmise, viibimisaja
vormistamise ja viibimisaja pikendamise kord, tähtajad, piisavate rahaliste vahendite ja
tervisekindlustuslepingu kindlustussumma määr ning pikaajalise viisa ja viibimisaja
pikendamise taotlemise vormid“ avaldamismärkega RT I, 08.05.2020, 22;
2) siseministri 12. jaanuari 2017. a määrus nr 7 „Tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise ning
pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise kord ning legaalse sissetuleku
määrad“ avaldamismärkega RT I, 19.05.2018, 8;
3) siseministri 10. detsembri 2015. a määrus nr 71 „Viisregistri põhimäärus“ avaldamismärkega
RT I, 12.03.2019, 37;
4) siseministri 4. detsembri 2015. a määrus nr 67 „Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise
registreerimise kord“ avaldamismärkega RT I, 30.08.2019, 9.
2. Eelnõu eesmärk
1
Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm, kinnitatud 30. mail 2019. aastal. Kättesaadav aadressil
https://www.valitsus.ee/sites/default/files/content-
editors/valitsus/RataseIIvalitsus/vabariigi_valitsuse_tegevusprogramm_2019-2023_esitatud_300519.pdf
(28.05.2020).
1
Eelnõu eesmärk on teha siseministri määrustes vajalikud muudatused, et rakendada VMS-is
tehtud muudatusi:
1) pikaajalise viisa ja viibimisaja pikendamise taotluse vormid tunnistatakse kehtetuks;
1.1) määrusega vormide kehtestamine toob kaasa suuremahulised infotehnoloogilised
arendused, kuna iga vormi sõnastuse tehniline muudatus või vormi kujunduse muutmine
toob kaasa vajaduse muuta menetlusinfosüsteemi. Seetõttu on mõistlikum loetleda
määruses üksnes andmed, mis taotlejal tuleb taotluses esitada, ja taotluse esitamise
nõuded, mitte kehtestada määrusega kohustuslikke vorme. Abistavad ankeedid jäävad
Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) kodulehel ja teenindustes kättesaadavaks.
Samuti jääb kehtima Välisministeeriumi elektroonne eeltäidetud viisataotluse esitamise
keskkond, kus on kohustuslik sisestada andmed välisesinduses viisa taotlemisel ja on ka
kasutatav PPA poolt. Tulevikus on kavas võtta kasutusele PPA ja Välisministeeriumi
ühine e-taotluskeskkond, mis teeb taotluse esitamise isikule mugavamaks ja kiiremaks
ning ühtlasi eeldatavasti vähendab PPA teeninduspunktide ja Eesti välisesinduste
töökoormust;
2) võimaldatakse pikaajalise viisa ja viibimisaja pikendamise taotlus esitada posti teel,
elektrooniliselt või esindaja kaudu, juhul kui isikult on varem võetud sõrmejäljed ja need
võimaldavad ta tuvastada;
2.1) kehtiva korra kohaselt ei ole isiklik ilmumine PPA teenindusse või välisesindusse
pikaajalise viisa või viibimisaja pikendamise taotlemiseks nõutud, kui täidetud on ka
muud tingimused peale varem võetud sõrmejälgede, näiteks välismaalase
viibimisjärgses riigis ei ole Eesti välisesindust, isiklikku tulekut kohapeale takistab
terviseseisund või muu mõjuv põhjus. Juhul, kui isik on pädevatele asutustele juba
varem viisataotluse või viibimisaja pikendamise taotluse esitanud ja temalt on võetud
sõrmejäljed, ei ole mõistlik nõuda, et isik iga kord tuleks haldusorgani juurde taotlust
esitama. Seega, samamoodi elamisloa taotlemisega võimaldatakse muudatustega
esitada taotlus posti teel, elektrooniliselt või esindaja kaudu, kui isiku sõrmejäljed on
viimase 59 kuu jooksul hõivatud ja võimaldavad isiku tuvastada;
3) kehtestatakse dokumentide loetelu, mille viisa taotleja peab esitama, kui ta taotleb viisat
kaugtöö tegemiseks;
3.1) kaugtöö tegemiseks viisa taotlemine on uus võimalus, mis erineb traditsioonilisest
töörändest, kuna välismaalasel puudub Eestis teda vastuvõttev tööandja, kellel oleks
kutsuja kohustused. Seega peab välismaalane tõendama oma vastavust seaduses
sätestatud kriteeriumidele ja sellel eesmärgil küsitakse välismaalaselt täiendavaid
dokumente.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu §-ga 1 muudetakse siseministri 18. detsembri 2015. a määrust nr 82 „Pikaajalise viisa
andmise, viibimisaja vormistamise ja viibimisaja pikendamise kord, tähtajad, piisavate rahaliste
vahendite ja tervisekindlustuslepingu kindlustussumma määr ning pikaajalise viisa ja
viibimisaja pikendamise taotlemise vormid“.
Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse määruse pealkirja. Määruse aluseks olevate volitusnormide
(VMS-i § 101 lõike 1 punkt 4, § 101 lõike 3 punkt 1 ja § 101 lõige 5) kohaselt ei kehtestata
edaspidi tervisekindlustuslepingu kindlustussumma määra ning pikaajalise viisa ja viibimisaja
pikendamise taotlemise vorme, seega tehakse määruse pealkirjas muudatus.
Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse määruse preambulit. Volitusnormina lisatakse VMS-i § 101
lõige 6, mille alusel kehtestatakse käesolevas määruses asukohast sõltumatu töötaja
2
määratlusele vastavuse hindamiseks vajalike lisadokumentide loetelu. Asukohast sõltumatu
töötaja määratlusele vastavuse hindamiseks on mitu võimalust. Seda võib hinnata kas
usaldusväärne vahendaja või haldusorgani nimel tegutsev eksperdikomisjon või hindab
määratlusele vastavust haldusorgan ise. Määruse muudatustega on kavandatud, et asukohast
sõltumata töötaja määratlusele vastavust hindab haldusorgan viisamenetluse käigus.
Eelnõu § 1 punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks määruse § 1 punktid 5 ja 6. Edaspidi ei
kehtestata pikaajalise viisa ja viibimisaja pikendamise taotluse vorme.
Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse määruse § 2 lõiget 1 ja sätestatakse, et pikaajalise viisa ja
viibimisaja pikendamise taotleja esitab edaspidi taotluse, mitte vormikohase taotluse.
Eelnõu § 1 punktidega 5 ja 6 lisatakse määruse § 2 lõikesse 1 teine lause ja täiendatakse
määruse § 2 lõikega 61. VMS muudatuste kohaselt võib edaspidi viibimisaja pikendamise ja
pikaajalise viisa taotluse esitada elektrooniliselt tingimusel, et isiku sõrmejäljed on varasemalt
hõivatud ja võimaldavad isiku tuvastamist. Õigusselguse huvides sätestatakse, et sellisel juhul
esitatakse elektrooniliselt ka taotlusele lisatavad dokumendid. Samuti sätestatakse, et
elektrooniliselt esitatav taotlus peab olema digitaalselt allkirjastatud. E-identimise ja e-
tehingute usaldusteenuste seaduse § 24 lõike 1 kohaselt loetakse digitaalallkirja e-allkirjaks,
mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 artikli 3 punktis 12
sätestatud kvalifitseeritud e-allkirja nõuetele. Eeltoodu vastab ka viisaeeskirja muudatustele2,
mille kohaselt peaks liikmesriik võimaluse korral lubama täita ja esitada taotlusvormi
elektrooniliselt ja samuti peaks olema võimalik taotlejatel taotlus elektrooniliselt allkirjastada.
Viisaeeskiri reguleerib küll lühiajalise viisa taotluse esitamist, kuid viisamenetluses on
otstarbekas sätestada võimalikud sarnased taotluse esitamise nõuded, sõltumata taotletava viisa
liigist.
Eelnõu § 1 punkti 7 kohaselt muudetakse määruse § 5 lõiget 1 punkti 1. Muudatus on seotud
vormikohase taotluse esitamise nõude kaotamisega pikaajalise viisa taotlemisel.
Eelnõu § 1 punkti 8 kohaselt muudetakse määruse § 5 lõike 3 punkte 1 ja 2. Need punktid
näevad ette, et Eestis töötavad ja töötamist jätkavad isikud (ja nende perekonnaliikmed) ei pea
PPA-s pikaajalise viisa taotlemisel esitama tervisekindlustuslepingut ega reisi eesmärki ja
põhjust tõendavad dokumente. Selle sätte eesmärk on välistada ebavajalike dokumentide
esitamine. Kuna tegemist on isikutega, kes Eestis töötavad, on PPA-le nende Eestis viibimise
eesmärk teada. Samuti ei ole vajalik tervisekindlustuslepingu olemasolu, kuna tegemist on
töötavate isikutega. Täienduse kohaselt ei pea neid dokumente esitama ka need pikaajalise viisa
taotlejad, kelle viibimisalus on VMS-i § 43 lõike 1 punkt 10 – teadlased õpi- ja teadusrände
direktiivi tähenduses. Muudatus tuleneb VMS-i § 911 lõike 1 muutmisest, millega võimaldati
üliõpilastel ja teadlastel taotleda pikaajalist viisat PPA-s. Ka nendele kehtib tingimus, et nad
jätkavad Eestis töötamist ehk nende lühiajaline töötamine on registreeritud. Arvestades
kohustust lühiajaline töötamine registreerida, kohaldub dokumentide esitamise erisus
teadlastele olukorras, kus nendele antud teise liikmesriigi viibimisalus on lõppenud ja nad
taotlevad pikaajalist viisat teadustööga jätkamiseks. Õpi- ja teadusrände direktiivi alusel Eestis
viibivad üliõpilased ei pea õppimise kõrvalt töötamiseks oma lühiajalist töötamist registreerima
ja nende Eestis viibimise aeg on piiratud ühe aastaga. Olukorras, kus üliõpilastel tekib vajadus
pikaajalise viisa taotluse esitamiseks töötamise eesmärgil, tuleb neil oma lühiajaline töötamine
2
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1155, 20. juuni 2019, millega muudetakse määrust (EÜ) nr
810/2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri)
3
ka registreerida ja siis kohaldub käesolev dokumentide esitamise erisus ka neile.
Muudatusega luuakse olukord, kus kõikidelt isikutelt, kes taotlevad pikaajalist viisat PPA-s,
nõutakse samu dokumente. Seda tehakse ka kehtiva määruse alusel, kuid kuna VMS-i
muudatusega lisandub uus rühm isikuid, kes saavad taotleda PPA-s pikaajalist viisat, tehakse
asjakohased muudatused ka pikaajalise viisa taotlemist reguleerivas määruses.
Eelnõu § 1 punktiga 9 muudetakse määruse § 6 lõikeid 1 ja 2. VMS-i muudatustega tehakse
erisused välismaalase pereliikmetele viisa taotlemisel – kui välismaalasele antakse viisa
kaugtöö tegemiseks, võib ka teatud pereliikmetele anda viisa samadel tingimustel. Selle õiguse
kohaldumiseks tuleb pereliikmel esitada sugulussuhet tõendav dokument ning täisealise lapse
puhul lisaks terviseseisundit või puuet tõendav dokument.
Eelnõu § 1 punktiga 10 tunnistatakse kehtetuks määruse § 6 lõiked 4 ja 6. Nende lõigetega
määratakse, et kui välismaalane taotleb viisat välisesinduses või PPA-s ega saa mõjuval
põhjusel või terviseseisundi tõttu isiklikult taotlust esitada, tuleb tal taotlusele lisada selgitus
või terviseseisundit tõendav dokument. VMS-i muudatustega võimaldatakse esitada taotlus
posti teel, elektrooniliselt või esindaja kaudu, kui isiku sõrmejäljed on viimase 59 kuu jooksul
hõivatud ja võimaldavad isiku tuvastada. Lisatingimusi taotluse muul viisil kui isiklikult
esitamisele sätestatud ei ole. Seega tunnistatakse lisadokumentide esitamise kohustuse sätted
kehtetuks.
Eelnõu § 1 punktiga 11 kehtestatakse lisadokumentide loetelu, mis tuleb esitada kui viisat
taotletakse kaugtöö tegemiseks. Lisadokumentide esitamine on vajalik, sest taotleja peab
tõendama, et ta vastab VMS-is sätestatud asukohast sõltumatu töötaja määratlusele. Määruses
ei nähta ette ammendavat loetelu dokumentidest, millega asukohast sõltumata töötaja
määratlusele vastavust saab tõendada. Nendeks dokumentideks võivad olla näiteks tööleping
või muu leping, teenuse osutamise leping kliendiga, samuti tööandja kirjalik kinnitus, et
taotlejal on võimalik töökohustusi täita kaugtööna, väljavõte välisriigi äriregistrist, mis tõendab
taotleja osalust äriühingus, lisaks välisriigi ametiasutuse tõend, et äriühing, milles taotleja
osalust omab, on õiguskuulekas ja tasub asukohariigis ettenähtud makse. Oluline on ka taotleja
kirjalik seletus eluliste asjaolude kohta, mis iseloomustavad tema kavatsust kasutada viisat
eesmärgipäraselt.
Peale dokumentide, millega taotleja tõendab enda vastavust asukohast sõltumata töötaja
määratlusele, tuleb esitada dokumendid, mis tõendavad legaalse sissetuleku olemasolu.
Kaugtöö viisa erineb põhimõtteliselt töötamiseks antavast viisast. Kaugtöö viisa taotlejal ei
ole Eestis tööandjat ja ta ei anna Eesti majandusse oma osa maksude tasumise kaudu. Kaugtöö
viisa on kõige sarnasem turismi eesmärgil antava viisaga, mille võib teatud tingimuste täitmise
korral väljastada pikaajalise viisana juhul, kui välismaalane määrab end asukohast sõltumatu
töötajana ja taotleb viisat sel eesmärgil. Peamine tingimus ongi seega, et tegu oleks asukohast
sõltumatu töötajaga, mis tähendab, et välismaalane tuleb Eestisse töötamist, äritegevust või
teenuste pakkumist jätkama, mitte alustama. Arvestades, et välismaalane ei tule tööle Eesti
tööandja juurde, kes välismaalast vajaduse korral majutaks ja ülal peaks, peab välismaalane
tõendama, et tema töösuhe või äritegevus, millega ta Eestis jätkab, võimaldab tal Eestis toime
tulla. Piisava sissetuleku kontrollimise eesmärgil peab taotleja esitama viimase kuue kuu
sissetulekut tõendavad dokumendid.
Samuti tuleb esitada ka õpingute ja tööalase elukäigu kirjeldus. VMS-i muudatuste tegemisel,
millega kaugtöö viisa loodi, lähtuti eeldusest, et kaugtöö viisa taotlejad on eelkõige oma
4
valdkonna spetsialistid, kes töötavad asukohast sõltumatult kasutades
telekommunikatsioonitehnoloogiat töökohustuste täitmiseks, elavad eri paigus, omamata alalist
elukohta või elupaika. Arvestades, et selline töötamine ei kuulu traditsioonilise töötamise ja
migratsiooni reeglite alla ja haldusorganil tuleb viisa andmisel lähtuda ainult välismaalase
esitatud tõenditest, sest puudub Eestis asuv tööandja, on senise elukäigu kirjeldus vajalik
dokument, et hinnata, kas tegu on asukohast sõltumatu töötajaga või mitte.
Eelnõu § 1 punktiga 12 muudetakse määruse § 7 lõiget 1 punkti 1. Muudatus on seotud
vormikohase taotluse esitamise nõude kaotamisega viibimisaja pikendamise taotlemisel.
Eelnõu § 1 punkti 13 kohaselt tunnistatakse kehtetuks määruse § 8 lõige 1. VMS-i muudatuse
kohaselt võimaldatakse viibimisaja pikendamist taotleda PPA-s posti teel, elektrooniliselt või
esindaja kaudu, juhul kui isikult on varem võetud sõrmejäljed ja need võimaldavad ta tuvastada.
Seega ei ole põhjendatud siinse määrusega nõuda taotleja terviseseisundit tõendava dokumendi
esitamist, kuna nõue tulla isiklikult kohapeale taotlust esitama ei ole edaspidi seotud taotleja
terviseseisundiga.
Eelnõu § 1 punktiga 14 täiendatakse määruse § 11 lõikega 4. Sätestatakse, et kui viisat
taotletakse kaugtöö tegemiseks, teeb PPA otsuse 15 tööpäeva jooksul. Tavapärase riigisisese
viisataotluse menetlemiseks on PPA-l aega kümme tööpäeva. Kaugtöö viisa puhul tuleb hinnata
rohkemaid tõendeid, milleks kulub ka rohkem aega.
Eelnõu § 1 punktiga 15 muudetakse määruse 5. peatüki pealkirja. VMS-i muudatustega
muudeti VMS-i § 101 lõike 1 punktis 4 antud volitusnormi. Edaspidi ei kehtestata
tervisekindlustuslepingu kindlustussumma määra, mistõttu tuleb määruse 5. peatüki pealkirja
vastavalt muuta.
Eelnõu § 1 punktiga 16 tunnistatakse kehtetuks määruse § 16. VMS-i muudatustega muudeti
VMS-i § 101 lõike 1 punktis 4 antud volitusnormi. Kuna edaspidi ei kehtestata
tervisekindlustuslepingu kindlustussumma määra, tuleb määruse § 16 tunnistada kehtetuks.
Eelnõu § 1 punktiga 17 tunnistatakse kehtetuks määruse lisad 1−7. Määruse aluseks olevate
volitusnormide (VMS-i § 101 lõike 3 punkt 1 ja § 101 lõige 5) kohaselt ei kehtestata edaspidi
pikaajalise viisa ja viibimisaja pikendamise taotlemise vorme, seega tuleb määruse lisadeks
olevad taotlusvormid tunnistada kehtetuks.
Eelnõu §-ga 2 muudetakse siseministri 12. jaanuari 2017. a määrust nr 7 „Tähtajalise elamisloa
ja selle pikendamise ning pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise kord ning
legaalse sissetuleku määrad“.
Tehakse täiendused määruse § 14 lõikes 4 ja § 34 lõikes 4. Lähtudes VMS-i § 1761 lõikest 2
tehtud muudatusest deposiidinõudes, tuleb selle järgi täiendada ka asjaomast määrust.
Tähtajalise elamisloa töötamiseks võib anda töötamiseks renditöötajana, kui tööandjal on
deposiidis raha vähemalt 10% konkreetse välismaalase töötasufondist, mitte tööandja kogu
töötasufondist. Kui renditöö vahendajana tegutseval ettevõttel on mitu välismaalast, keda
renditöötajana tööle vahendatakse, tuleb renditööettevõttel iga välismaalase töötasufondist
panna 10% deposiiti. Nõue kehtib ka tähtajalise elamisloa pikendamise taotlemisel. Seega
täpsustatakse ka määruses, et tööandja kutse allkirjastamisel antav kinnitus deposiidi olemasolu
kohta on seotud välismaalaste töötasufondi, mitte kogu ettevõtte töötajate töötasufondiga.
5
Eelnõu §-ga 3 muudetakse 10. detsembri 2015. a määrust nr 71 „Viisaregistri põhimäärus“.
Tehakse tehniline muudatus määruse §-s 16, milles nähtakse ette andmete andmekogusse
kandmise alusdokumendid. Muudatus tehakse seepärast, et kaotatakse vormikohase
viisataotluse ja viibimisaja pikendamise taotluse esitamise nõue. Kuna VMS-i muudatuste
kohaselt ei esitata enam vormikohast taotlust, ei saa andmete andmekogusse kandmise
alusdokumentideks olla enam ka vormikohane viisataotlus või vormikohane viibimisaja
pikendamise taotlus. Tegemist ei ole sisulise muudatusega ja andmete andmekogusse kandmise
alusdokumentideks on ka edaspidi viisataotlus ja viibimisaja pikendamise taotlus.
Eelnõu §-ga 4 muudetakse 4. detsembri 2015. a määrust nr 67 „Välismaalase lühiajalise Eestis
töötamise registreerimise kord“.
Tehakse täiendus määruse § 6 lõikes 2. Lähtudes VMS-i § 106 lõikes 8 tehtud muudatusest
deposiidinõudes, tuleb vastavalt täiendada ka asjaomast määrust. Renditöö võib registreerida
lühiajalise töötamisena, kui tööandjal on deposiidis raha vähemalt 10% konkreetse välismaalase
töötasufondist, mitte tööandja kogu töötasufondist. Kui renditöö vahendajana tegutseval
ettevõttel on mitu välismaalast, keda renditöötajana tööle vahendatakse, tuleb renditööettevõttel
iga välismaalase töötasufondist panna 10% deposiiti. Seega täpsustatakse ka määruses, et
lühiajalise töötamise registreerimisel kinnitatav deposiidi olemasolu on seotud välismaalaste
töötasufondi, mitte kogu ettevõtte töötajate töötasufondiga.
Eelnõu § 5 sätestab määruse jõustumise ajana 1. juuli 2020. a.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõus ei kasutata uusi termineid.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõuga ei võeta üle Euroopa Liidu õigust. Eelnõu koostamisel on arvestatud Euroopa Parlamendi
ja nõukogu määruses (EÜ) nr 810/2009, 13. juuli 2009, millega kehtestatakse ühenduse
viisaeeskiri (viisaeeskiri) sätestatut.
6. Määruse mõju
6.1. Mõju valdkond: sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju
Sihtrühm: pikaajalise viisa ja viisa kaugtöö tegemiseks taotlejad. 2019. aastal anti välja
25 932 pikaajalist viisat, kaugtöö tegemise viisa taotlejaid võib ühes aastas olla ca 1800,
eeldusel et kaugtöö tegemise viisa taotlemisest on huvitatud e-residendid ja nendest sooviks
viisat taotleda kõige rohkem kümnendik.
Mõju kirjeldus ja olulisus:
Eelnõus kavandatud taotlusvormide kaotamisega seotud muudatused on tehnilist laadi ja neil ei
ole olulist mõju, abistavad ankeedid jäävad PPA kodulehel ja teenindustes kättesaadavaks.
Muudatus, mille kohaselt saab pikaajalise viisa taotluse esitada posti või e-posti teel juhul, kui
varem võetud sõrmejäljed võimaldavad isiku tuvastada, vähendab taotleja halduskoormust ja
on positiivse mõjuga. Edaspidi ei kehtestata ka tervisekindlustuslepingu kindlustussumma
määra, see muudatus vähendab taotleja halduskoormust. Nimelt ei ole elamisloa puhul
õigusaktides määratud minimaalset kindlustussummat ja isiku staatuse muutmise korral võib
tekkida olukordi, kus olemasolev kindlustusleping ei vasta viisa taotlemise nõuetele. Tähtis on,
et välismaalasel oleks Eestis viibimiseks tervisekindlustusleping, mis tagab, et haiguse või
vigastuse korral tema ravikulud tasutakse.
6
Muudatustega mõjutatakse positiivselt kaugtöötajate sotsiaalset turvalisust. Praegu taotlevad
kaugtöötajad riigis viibimiseks, reisimiseks ja kaugtöö tegemiseks eelkõige turistiviisat. Kuna
turistiviisa alusel ei ole lubatud Eestis töötada, rikutakse kaugtööd tehes seadust. Muudatustega
seadustatakse selline Eestis töötamine, parendades kaugtöö tegijate sotsiaalset turvalisusust.
Muudatuse ulatust võib seega pidada keskmiseks, kuna edaspidi peavad kaugtöö tegijad
taotlema kaugtööviisa, seadustades seeläbi ka oma töötamise. Olulist kohanemist see siiski ei
nõua, kuna ka varem pidid kaugtöö tegijad Eestisse saabumiseks taotlema viisa. Muudatuse
sagedus on väike, kuna viisataotlus tuleb esitada üks kord. Võttes arvesse ka potentsiaalsete
kaugtöö tegijate arvu (ca 1800 aastas), võib muudatuste mõju seega üldiselt pidada väikseks.
6.2. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Sihtrühm: PPA ja välisesindused.
Mõju kirjeldus ja olulisus:
Eelnõus kavandatud taotlusvormide kaotamisega seotud muudatused on tehnilist laadi ning neil
ei ole olulist mõju, nende muudatuste kehtestamisega ei muutu PPA läbiviidavad
menetlusprotsessid. Muudatus, mille kohaselt saab pikaajalise viisa taotluse esitada posti või
e-posti teel, juhul kui varem võetud sõrmejäljed võimaldavad isiku tuvastada, vähendab PPA
teeninduste ja välisesinduste töökoormust.
Kaugtöö viisaregulatsiooni kehtestamine mõjutab viisataotlusi menetlevate asutuste
töökorraldust. Suureneb nii konsulite kui ka PPA halduskoormus, kuna potentsiaalsete
viisataotlejate hulk suureneb ja lisandub uus ülesanne hinnata isiku vastavust asukohast
sõltumatu töötaja määratlusele. Samas ei mõjuta muudatus märkimisväärselt senist
töökorraldust, kuna ka praegu on välismaalastel võimalik eri eesmärkidel taotleda Eestisse
tuleku viisa. Võttes arvesse viisataotlejate üldarvu (173 531 taotlust 2019. a), suurendavad
kaugtöö viisataotlejad seda arvu vähe. Kuivõrd viisa taotlemise üldpõhimõtteid ei muudeta, ei
ole muudatuste mõju ulatus ja sagedus suur. Muudatuse üldist mõju riigiasutustele võib seega
pidada keskmiseks.
6.3 Mõju valdkond: mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Sihtrühm: PPA, Kaitsepolitseiamet ja Välisministeerium
Mõju kirjeldus ja olulisus:
Muudatusega ei kaasne välissuhetele ja riigi julgeolekule negatiivseid mõjusid. Jätkuvalt
kontrollitakse välismaalase tausta ja võimalikke riske riigi julgeolekule. Üldtingimused viisa
andmiseks ei muutu: kehtiv reisidokument, Eestisse saabumise eesmärk ja selle põhjendatus,
ohu puudumine avalikule korrale, riigi julgeolekule jmt tingimused peavad ka edaspidi olema
täidetud. Ka kaugtöö eesmärgil väljastatavate viisade puhul kontrollitakse välismaalase tausta
ning võimalikku riski riigi julgeolekule ja illegaalsele immigratsioonile. Viisa taotlemine posti
või e-posti teel ei mõjuta viisa andmise tingimuste kontrollimist, pealegi võimaldatakse viisa
anda ainult isikutele, kelle sõrmejäljed on varasemas menetluses juba hõivatud, st isikutel on
Eesti riigiga juba varem kontakt olnud. Muudatuste üldist mõju riigi julgeolekule ja
välissuhetele võib seega pidada väikeseks.
7. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamiseks on vaja täiendada menetlusjuhendeid ameti sees, teha koolitusi ning
teha viisaregistris infotehnoloogilisi muudatusi. Arendustöödega kaasnevad kulud kaetakse
7
valitsemisala olemasolevast eelarverahast. Otsest mõõdetavat tulu määruse rakendamisega ei
kaasne.
8. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. juulil 2020. aastal, sest siis jõustuvad määruse väljatöötamise aluseks olevad
VMS-i muudatused.
9. Määruse eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Määrus esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Välisministeeriumile ning
arvamuse andmiseks Politsei- ja Piirivalveametile, Kaitsepolitseiametile ning
Siseministeeriumi infotehnoloogia ja arenduskeskusele.
8
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: SIM/20-0805 - Siseministri määruste muutmine seoses välismaalaste seaduse muutmise seadusega
Erandkorras palume teie arvamust viie tööpäeva jooksul
Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Välisministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 01.07.2020 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c4b37331-73cc-4d46-b065-9938b585eade
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c4b37331-73cc-4d46-b065-9938b585eade?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main