Hankija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Hange: Elektroonilise side valdkonna e-teenuste arendus (220407)
Pakkuja: Web Expert OÜ
Maksumuse esitamise vorm
Rea Teenus Maksumus ilma km- Maksumus koos km-
nr. ta € ga €
1 Ühe arenduse töötunni maksumus 30.00 36.00
2 9000 arenduse töötunni maksumus 270000.00 324000.00
3 Ühe tugiteenuse töötunni maksumus 30.00 36.00
4 1000 tugiteenuse töötunni 30000.00 36000.00
maksumus
5 Pakkumuse kogumaksumus 300000.00 360000.00
Rea Tegevused Töötundide Kestvus Maksumus Maksumus
nr. hulk kalendri- ilma km-ta € koos km-ga
päevades €
6 Arendustööde 3200 240 96000.00 115200.00
esimene etapp
Pakkumus on jõus 90 päeva alates pakkumuse esitamise kuupäevast.
Arendustööde hankeleping 1.9-21/20-214-1
Tallinnas, 22.06.2020
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur-
Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab põhimääruse alusel kantsler Ando Leppiman
(edaspidi Tellija),
ja
OÜ Web Expert, registrikood 10838848, asukoht Pikk tn 12, Pärnu linn 80013, mida esindab
põhikirja alusel juhatuse liige Vahur Mägi (edaspidi Täitja), keda edaspidi nimetatakse
üheskoos ka Pooled eraldi Pool,
sõlmivad käesoleva hankelepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas:
1. Üldsätted
Leping sõlmitakse Tellija läbiviidud riigihanke – „Elektroonilise side valdkonna e-teenuste
arendus”, viitenumber 220407 tulemusena 12.06.2020 sõlmitud raamlepingu 1.9-21/20-198-1
(edaspidi Raamleping) alusel.
1.1. Käesoleva Lepingu allakirjutamise hetkel on Lepingule lisatud:
Lisa 1 – Tehniline kirjeldus,
Lisa 2 – Pakkumuse maksumuse vorm (esitatud riigihanke 220407 pakkumuse osana).
2. Lepingu ese ja Töö teostamise tähtaeg
2.1. Lepingu esemeks on sidevaldkonna teenuste menetluskeskkond (edaspidi Töö)
Lepingu Lisas 1 ja Lisas 2 esitatud tingimustel.
2.2. Täitja kohustub Töö üle andma hiljemalt 240 kalendripäeva jooksul peale lepingu
allkirjastamist.
3. Täitja kohustused
3.1. Täitja on kohustatud:
3.1.1. esitama Tellija nõudmisel ülevaateid, aruandeid ja asjakohast teavet Töö teostamise
käigust;
3.1.2. andma Tellijale tasuta täiendavaid selgitusi Töö kohta enne Töö vastuvõtmist Tellija
poolt.
4. Töö üleandmine ja vastuvõtmine
Täitja esitab Tellijale Lepingus ja selle lisades sätestatud Töö tulemused ja Lepingu
esemega seonduvad materjalid kooskõlas Raamlepingu punktiga 6.
5. Tasu suurus
5.1. Arvestades pakkumuses esitatud töö mahtu (3200 töötundi) ja Raamlepingu punktis
7.1 nimetatud ühe töötunni hinda (30 eurot), on tasu suurus käibemaksuta 96000 eurot
ning koos käibemaksuga 115200 eurot.
1
6. Poolte allkirjad:
Tellija: Täitja:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium OÜ Web Expert
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Ando Leppiman Vahur Mägi
kantsler juhatuse liige
2
Hankedomendi lisa 1
TTJA sidevaldkonna teenuste menetluskeskkond
Tehniline kirjeldus
1 Sisukord
1 Sisukord........................................................................................................................................... 2
2 Sissejuhatus..................................................................................................................................... 3
2.1 Mõisted ja lühendid ................................................................................................................ 3
2.2 Üldised IS ülesed põhimõtted ................................................................................................. 4
2.3 Menetletavad loa tüübid ........................................................................................................ 6
3 Rollid ............................................................................................................................................... 8
4 Moodulid ......................................................................................................................................... 9
4.1 Kliendiportaal .......................................................................................................................... 9
4.2 Loa taotluste menetlemise moodul ...................................................................................... 14
4.3 Sagedusressursi haldamise moodul ...................................................................................... 19
4.4 Sagedusplaani haldamise moodul ........................................................................................ 21
4.5 Statistika kogumise moodul .................................................................................................. 24
5 Liidesed ......................................................................................................................................... 25
2 / 27
2 Sissejuhatus
See dokument kirjeldab kavandatava ühtse elektroonilise side lubade menetlemise ja teiste
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi TTJA) sidevaldkonna teenuste (numbriload,
teabevahetus, statistika, sageduste ja numeratsiooni kasutustingimused) IT süsteemi (edaspidi
Süsteem) funktsionaalsust. Teenuste osutamine on reguleeritud elektroonilise side seaduse ja
meediateenuste seadusega.
Arenduse eesmärgiks on luua kasutajasõbralik interaktiivse kliendiportaaliga TTJA sidevaldkonna
teenuseid hõlmav menetluskeskkond, milles teenuseid saab kõigi etappide ulatuses menetleda ja
menetlusinfo on kättesaadav ka teenuse tarbijale. Kogu menetluseks vajalik ja seonduv info on
ristkasutuses olevatest andmebaasidest. Menetluskeskkond loob eeldused paberivabaks
registripõhiseks menetluseks ning võimaldab nii klientidele kui ametnikele mugava keskkonna vajalike
toimingute läbiviimiseks.
Süsteem on kavas üles ehitada kasutades võimalusel Tehnilise järelevalve infosüsteemi (edaspidi JVIS,
https://jvis.ttja.ee/) olemasolevaid funktsionaalsusi ja mooduleid (vt. lisa 4). JVISes on realiseeritud
autentimisteenus TARA, eIDAS määruse nõuded ning töövoomootor kooskõlastuste ja kinnituste
haldamiseks.
2.1 Mõisted ja lühendid
Asimuut Päripäeva nurk põhjasuuna ja mingi objekti suuna vahel
ESS Elektroonilise side seadus
EFIS Euroopa Raadioside Büroo raadiosageduste infosüsteem (ERO Frequency
Information System – EFIS)
ERSP Eesti raadiosagedusplaan
ITU International Telecommunication Union; Rahvusvaheline
Telekommunikatsiooni Liit.
JVIS TTJA järelevalve infosüsteem
Klient Füüsiline või juriidiline isik, kes taotleb või omab kehtivat TTJA poolt
väljastatavat sagedus-, numbri- või meediateenuse osutamise luba.
Koordinatsioonileping Naaberriikide sideadministratsioonide vahel sõlmitud leping
sagedusressursi kasutamise tingimuste kohta piirialadel
LV ja LA määrused „Tehnilised nõuded sagedusloa alusel kasutatavatele raadioseadmetele“
(LA) ja „Raadiosageduste kasutamise tingimused ja tehnilised nõuded
sagedusloast vabastatud raadioseadmetele“ (LV)
Meediateenuse luba TTJA poolt väljastatav luba, mis annab õiguse pakkuda televisiooni- või
raadioteenust.
MIFR ITU poolt peetav sageduskasutuse infosüsteem, millesse andmeid
edastatakse läbi spetsiaalse liidese (BRIFIC)
MKM Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
MTR Majandustegevuse register
NBA Numbri broneerimise andmekogu
Numbriluba TTJA poolt väljastatav luba, mis annab õiguse kasutada numeratsiooni.
Numbriluba annab numeratsiooni kasutajale õiguse:
Kogusepõhise numbriloa korral kasutada teenuse osutamiseks
numbriload märgitud arvu numbreid, broneerida numbreid ja
korraldada nende kasutamist,
3 / 27
Üksiknumbri põhise numbriloa korral kasutada teenuse
osutamiseks numbriloal märgitud lühinumbrit või tunnuskoodi.
Numeratsiooniplaan Eesti numeratsiooniplaan on dokument, mis määrab kindlaks
üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamiseks vajalike numbrite,
lühinumbrite, tunnuskoodide ja prefiksite paiknemise
numeratsiooniväljas, nõuded nende pikkuse, kasutamiseotstarbe ja
valimiskorra kohta.
Raadioliides MKM määrusega kinnitatud nõuded loavabadele ja loaalustele
raadioseadmetele
Sagedusluba TTJA poolt väljastatav luba, mis annab õiguse kasutada raadiosagedusi
TTJA poolt määratud tingimustel.
Sagedusplaan MKM määrus, millega määratakse kooskõlas Euroopa Liidu õiguse ja
rahvusvaheliste lepingutega kindlaks raadiosageduste kasutusviis,-režiim
ja -otstarve. (https://www.riigiteataja.ee/akt/125012019006
SASS TTJA sideteenuste infosüsteem
Teenistus Raadioeeskirja 1. osa artikli 1 osas III defineeritud raadiosageduste
kasutuse klassid
2.2 Üldised IS ülesed põhimõtted
1. IS arendamisel lähtutakse teenusepõhisest lähenemisest: lubade väljastamise protsess
(teenus) peab olema kasutajale kirjeldatud ning Süsteem peab koguma nii teenuse statistilist
teavet kui ka andmeid kliendi rahulolu kohta.
2. Taotluste andmeväljade juures peab Süsteem kuvama selgitavat abiinfot (hiirega välja
lähedale minnes tekkiv infomull, hiireklikiga avatav pikem abitekst), mille sisu saab
peakasutaja hallata. Funktsionaalsus on JVIS-s olemas. Dünaamilise vormi puhul on peahalduri
seadistatav (sisu ning milline väli). Kui vormid on koodis, siis peab TTJA andma arendajale
loetelu väljadest ja sisu.
3. Kogu menetluseks vajalik ja seonduv info on Süsteemi ristkasutuses olevatest andmebaasidest
integreeritud ja andmed, mis on juba Süsteemis olemas, tuleb kuvada neisse vaadetesse, kus
neid vajatakse, et vältida andmete dubleerimist.
4. Enne Süsteemi sisselogimist peab olema kirjeldatud Süsteemi poolt pakutavad TTJA
sideosakonna teenused.
5. Süsteemis olevatel avalehtedel nii kliendi kui ametniku vaates peab olema kuvatud ülevaade
pooleliolevatest protsessidest ning vajalikud lingid tööprotsesside jätkamiseks.
6. Kõik Süsteemis olevad load peavad olema otsitavad ühest vaatest vähemalt järgmiste
parameetrite alusel: loa number, loa omanik, loa taotleja, loa kasutaja, sagedus, geograafiline
piirkond, menetleja.
7. Peab olema võimalik täistekstiotsing, sh masinloetavatest failidest. JVIS-s on
implementeeritud ElasticSearch ehk täistekstiotsing, mis tuleb lisada ka uutele moodulitele.
8. Suhtlus kliendi ja menetleja vahel toimub Süsteemis ning iga toimingu ja oleku muudatuse
kohta peab kasutajal olema võimalik tellida teavitust.
9. Menetleja töölaua vaates peab Süsteem kuvama ülevaadet menetluses olevatest
protsessidest ja nende tähtaegadest ning edastama ametnikule meeldetuletusi tähtaegade
kohta.
4 / 27
10. TTJA pakub süsteemi kaudu järgmisi teenuseid: sagedus-, meedia- ning numbrilubade
väljastamine, pikendamine, muutmine, ennistamine ning lõpetamine, sagedusressursi
planeerimine, sidevaldkonna turujärelevalve.
11. Load on sisuliselt registrikanded, millest kuvatakse kliendiportaalis osa andmeid (loa taotluse
raames), menetleja vaates rohkem (menetlusandmed, nt notifitseerimisteave, mida ei pea
avalikustama).
12. Menetlusega seonduvat teabevahetust tuleb säilitada ja näidata eraldi aknas vähemalt 2 aasta
ulatuses. Sellest vanemaid andmeid peab olema võimalik vastavalt säilitustähtajale eraldi
päringuga samasse aknasse välja tuua.
13. Süsteem peab toetama kliendiportaali osas kahte keelt (eesti ja inglise keel). Vähemalt peab
olema võimalik esitada inglise keeles järgmist tüüpi loataotlusi: veesõiduki raadioluba,
õhusõiduki raadioluba, raadioamatööri luba, satelliidi maajaama luba, ühine raadioluba
(baasjaamata ja baasjaamaga raadiovõrkudele nt välisvisiitide või spordivõistluste jaoks).
14. Andmed lubade, sagedusplaani, sagedusloa aluste ning sagedusloavabade seadmete
määruste kohta tuleb üle kanda olemasolevatest süsteemidest (MTR ja SASS) ja menetlejate
koordinatsiooniandmetest (lisa 3) uude Süsteemi.
15. Teatud menetluste info peab olema avalikustatud ESS-is kindlaksmääratud tähtaegadel peale
otsuse tegemist (nt §17, 13 (9))
16. Osa lube ei avalikustata (ESS §13(10)), AK load.
17. TARA-ga autenditud kasutaja tegevused Süsteemis ei vaja eraldi digiallkirja, arvestades
haldusmenetluse seaduse nõudeid.
18. Kõik tegevused Süsteemis peavad olema logitud ja vastavaid õigusi omaval kasutajal peab
olema võimalik tegevuste logi läbi kasutajaliidese näha.
19. Süsteem peab teavitama infoedastuse probleemidest (nt kohaletoimetamata e-kirjad).
20. Loa ja taotluste vormid peavad olema dünaamiliselt muudetavad peakasutaja poolt. JVISes on
olemas vastav vormimoodul.
5 / 27
Joonis 1: Süsteemi lihtsustatud põhimõttejoonis
2.3 Menetletavad loa tüübid
Sagedusload
Sagedusloa taotlejateks on füüsilised või juriidilised isikud, kes soovivad kasutada oma seadmete tööks
teatud raadiosagedust. Sageduslube võivad taotleda ka välismaalased. TTJA poolt hallatavad
sagedusload jagunevad liigiti järgmiselt:
1. Ringhääling: raadioringhäälingu ja televisiooniringhäälingu sagedusluba;
2. Amatöörraadioside: isiklik amatöör-raadioluba, ühine amatöör-raadioluba,
amatöörvahendusraadiojaama tööluba, amatöörmajaka luba, raadioorienteerumise
majakakomplekti luba ja amatöörsatelliitside tööluba;
3. Liikuv side: õhusõiduki raadioluba, lennunduse maapealsed load (majakad, lennuvälja side,
õhk-õhk lennuside, droonid), veesõiduki raadioluba, mereside kaldajaama luba, liikuva
maaside load (baasjaamaga/baasjaamata), üldkasutatavate raadiovõrkude luba,
lähitoimeseadmete luba;
4. Paikne side: paiksete raadiosideliinide luba, paikse maaside võrgu luba, satelliitside maajaama
luba ja radari luba;
5. Muude raadioseadmete luba.
6 / 27
Lisaks antakse välja veel lühiajalisi sageduslube teatud sündmuste (festival, kontsert, spordivõistlus
jne) tarbeks ning raadioseadmete testimiseks. Lühiajalisi lube, välja arvatud testimisload, ei pikendata.
Samuti antakse välja sageduste kasutamise üleandmise lube (osaline või täielik) sagedusplaanis
toodud sagedusaladel vastavalt MKM määrusele. Sel juhul kas lisatakse peale Konkurentsiametiga
kooskõlastamist vastavad andmed registrisse (lepinguga kasutamisõiguse andmine) või tühistatakse
üks luba kas osaliselt või täielikult ja antakse välja teine luba (üleandmine), ESS §17.
Aastas antakse välja 300-350 uut raadiosagedusluba. Load ei ole reeglina üleantavad – juhul kui
ettevõtted ühinevad või toimuvad omandamised või muud tehingud, siis tuleb olemasolevad load
tühistada ning taotleda uued. Ettevõttete ühinemise/jagunemise jms puhul lube ei tühistata, vaid
toimub majandustegevuse jätkamine ning luba jääb alles, kuid saab uue omaniku.
Numbriload
Numbriluba võib taotleda kas FIE või juriidiline isik, eraisikud ei saa. Peamised kliendid on
sideettevõtted, teenusnumbrite kasutajad, taksofirmad. Sõltuvalt numbriliigist jagunevad numbriload
üksiknumbri põhisteks ja kogusepõhisteks lubadeks. Kõik numbriload väljastatakse üheks aastaks ning
pikendatakse samuti ühe aasta kaupa.
Kogusepõhise numbriloa alusel jaotavad sideettevõtted juba konkreetsed numbrid oma klientidele,
mõnes mõttes käituvad nad nagu “hulgiostjad”. Lühinumbrid, telefonijaamade tunnuskoodid jms on
piiratud ressurss, neid jaotatakse ühe numbri põhiselt. Aastas väljastatakse umbes 50-70 uut
numbriluba.
Numbriload jagunevad liigiti järgmiselt:
Telefoninumbrid Kogusepõhine
Mobiiltelefoninumbrid Kogusepõhine
Riigiside telefoninumbrid Kogusepõhine
M2M mobiiltelefoninumbrid (12-kohalised) Kogusepõhine
M2M mobiiltelefoninumbrid (10-kohalised) Kogusepõhine
800 teenusnumber ( maksevaba sideteenuse Kogusepõhine
number)
900 teenusnumber (eritariifiga sideteenuse Kogusepõhine
number)
901 teenusnumber (andmesideteenuse Kogusepõhine
number)
Lühinumber Üks number loa kohta
E-faksinumber Kogusepõhine
Personaalnumber (kliendi määratud Kogusepõhine
sideteenuse number)
Operaatorkood Üks number loa kohta
Riigisisese signalisatsioonipunkti kood (NSPC) Üks number loa kohta
Rahvusvahelise signalisatsioonipunkti kood Üks number loa kohta
(ISPC)
Elektroonilise side teenuse osutaja number Üks number loa kohta
(IIN)
Mobiiltelefonivõrgu kood (MNC) Üks number loa kohta
Meediateenuse osutamise load
Meediateenuse osutamise load jagunevad järgmisteks alaliikideks:
Raadioteenuse osutamise tegevusluba (~30 tk aastas);
7 / 27
Televisiooniteenuse osutamise tegevusload (tingimusjuurdepääsuga ja vaba juurdepääsuga) (~16
tk);
Tellitava teenuse (nt videolaenutuse) load. Need on tegelikult tähtajatult kehtivad
majandustegevuse teated, mille klient ise esitab MTR-is. Hiljem kontollib TTJA, kas ettevõte ikka
osutab seda teenust ja kui mitte, siis suhtleb ettevõttega ja ettevõte võtab oma teavitatud
tegevusala maha MTR-ist;
Ajutised load – kehtivad maksimaalselt 1 kuu, antakse välja teatud ürituse (nt Weekend festival)
kajastamiseks.
Lisaks on seaduses veel ette nähtud satelliittelevisiooni teenuse osutamise tegevusluba, kuid praktikas
täna ühtegi sellist Eestis väljastatud ei ole.
Meediateenuse load (v.a ajutised) kehtivad 5 aastat, vabalevi televisiooniload 10 aastat.
Osa meediateenuste lube – vabalevi televisiooni ja raadioload antakse välja konkursi raamides.
3 Rollid
Avalik kasutaja Autentimata kasutaja, kellel on õigus vaadata avalikku teavet:
Süsteemi poolt pakutavate teenuste infot lubade avalik teave
(vastavalt ESS-le), vaadata sagedusplaani ja loaaluste ning
loavabade raadioseadmete määruste kehtivaid versioone ja
liideseid ning vastavaid tehnilisi nõudeid, teha sagedusplaani
päringuid.
Kliendi peakasutaja Kliendi esindusõigust omav isik, kellel on õigus hallata kliendi
esindajate volitusi ja vee- ning õhusõiduki puhul lisada kasutajaid.
Saab näha kõiki enda esindatavale ettevõttele kuuluvaid lube ja
nende ajalugu, taotlusi, otsuseid ja teabevahetust.
Kliendi esindaja Omab õigust koostada ja esitada kliendi nimel kliendi peakasutaja
poolt määratud loa taotlusi, saab vaadata väljastatud lube ja
taotlusi, osaleda teabevahetuses, esitada ettevõtte kohta
statistikat (Süsteem peab võimaldama kliendi peakasutajal piirata
iga kliendi esindaja õiguseid (andmete vaatamine, taotluste
koostamine, esitamine, statistika)). TTJA näeb kõikide kliendi
esindajate õiguseid ja Süsteem tagab väljuva teabe õigele
aadressile saatmise.
TTJA peakasutaja Haldab rolle ja õiguseid, näeb kõiki andmeid, võib parandada
trükivigu ning kustutada ekslikult alustatud menetlusi, koostab
statistika vorme teistele kasutajatele Süsteemist andmete
saamiseks
Menetleja Saab menetleda lubade taotlusi (sh taotluselt automaatselt
andmed üle kanda ja vajadusel neid muuta, lisada täiendavaid
andmeid). Saab lõpetada, muuta, pikendada ja ennistada lubasid,
teha päringuid sagedusressursi haldamise
moodulist/numbriplaanist andmete ülekandmiseks lubade
8 / 27
haldamise moodulisse, sageduslubade puhul sisestada
testsagedusi, koordineerida naaberriikidega ja notifitseerida ITU-s
(MFIR) sagedusloa tingimusi (genereerib ITU formaadis
koordinatsiooni faili) jne.
Järelevalve teostaja Saab vaadata ja teha päringuid sagedusressursi haldamise
moodulis ning numbrilubade ja meediateenuse lubade kohta.
Sagedusressursi haldamise, numbrilubade ja meediateenuse
lubade moodul on seotud järelevalve mooduliga JVIS-es (häired,
menetlused, järelevalve, ettevõtted ja load).
Planeerija Saab vaadata sagedusressursi kasutust, koostada lisaks
automaatselt tehtavale statistikale sagedusalade ja numeratsiooni
kasutuse statistikat, sisestada testsagedusi, viia läbi otsinguid.
Saab sisestada andmeid sagedusplaani mooduli funktsioonidesse
(sagedusplaan ja nõuete määrused), teha väljavõtteid ja
muudatusi. Menetleda sagedusplaani ja liideseid. TTJA
peakasutaja saab anda planeerijatele erinevaid õiguseid sõltuvalt
vastutusalast (sagedusplaani muutmine, liideste muutmine või
ainult vaatamine ja ettepanekute tegemine).
Asutuseväline kooskõlastaja (nt Lennuamet, Terviseamet, ministeeriumite allasutused), saab
anda Süsteemis kooskõlastusi talle kooskõlastamiseks saadetud
dokumentidele.
4 Moodulid
Süsteemile tuleb luua juurde järgmised moodulid:
1. kliendiportaal
2. loa taotluste menetlemise moodul
3. sagedusressursi haldamise moodul
4. statistika kogumise moodul
5. sagedusplaani haldamise moodul
6. turujärelevalve moodul
4.1 Kliendiportaal
Kliendiportaali ülesandeks on pakkuda klientidele kaasaegset ning mugavat ühtset keskkonda
numeratsiooni- ning sageduslubadega seotud toimingute tegemiseks.
Lisaks klientide teenindamisele sisaldab portaal ka infot sageduste kasutamise üldiste tingimuste
kohta (sagedusplaan, nõuded seadmetele („Sagedusplaani haldamise mooduli väljund), samuti viited
numeratsiooniplaanile ja muudele avalikele sagedusi ja numeratsiooni käsitlevale selle Süsteemi
infole.
Kliendiportaalis on avalik vaade (sagedusplaani päringud, liidesed, avalik teave (sh lubade teave, mis
vastavalt ESSile tuleb avalikustada) ja kliendivaade, mida näevad autenditud (sisseloginud) kasutajad.
Kliendiportaali avalikus vaates peab olema kättesaadav järgmine funktsionaalsus:
sagedusplaani ja raadioliidestega seotud päringud
9 / 27
avalik teave (sh lubade teave, mis vastavalt ESSile tuleb avalikustada)
Kliendiportaali poolt pakutav funktsionaalsus on järgmine:
1. Autentimine 1. Kasutaja autentimine peab olema võimalik läbi riigi
autentimisteenuse (TARA autentimislahendus). See
funktsionaalsus on praeguseks olemas JVISises.
2. Erandjuhtumil peab olema võimalik autentida ka
kasutajanime, parooli ja SMSiga (välismaalastest kasutajad,
kellel ei ole ühtegi sobivat vahendit autentimiseks, peavad
saama edastada taotluse ligipääsuks Süsteemile parooli ja
kasutajanimega).
2. Kasutajakonto 1. Äriregistri B-kaardil olev ettevõtte esindaja peab saama
loomine luua oma ettevõttele kasutajakonto.
kliendiportaali (JVIS-es 2. Riigiasutuse esindajad määratakse kasutaja poolt
olemas) Süsteemis volitusega.
3. Eraisikud loovad endale konto TARA autentimislahendust
kasutades.
4. Süsteem peab konto loomisel registrikoodi alusel võtma
Äriregistrist ettevõtte andmed.
5. Süsteem peab kontrollima äriregistrist (esindusõiguste
päring) automaatselt, kas sisseloginud kasutajal on
esindusõigus. Juhul, kui äriregistri päring ei anna ühest
vastust esindusõiguste kohta, peab Süsteem võimaldama
menetlejal lisada volituse alusel esindaja.
3. Volituste haldamine 1. Süsteem peab võimaldama ettevõtte esindajal määrata
(volitamise teisi esindajaid, kellel on õigus iseteenindusportaalis
funktsionaalsus on ettevõtte nimel esitada lubadega seotud taotlus,
JVISes olemas; volitusse sealhulgas määrata kasutajaid (nt vee- ja õhusõidukite loa
tuleb lisanduda uued taotlused).
moodulid, kui on eraldi 2. Süsteem peab võimaldama volitusi hallata loa liigi
vajadust) (sagedusluba ja selle liigid, numbriluba, meediateenuse
luba) ja tegevuse (uue loa, pikendamise, muutmise ja
lõpetamise taotluse esitamine, päringutele vastamine ja
muudatuste aktsepteerimine, ettevõtte lubade andmete
vaatamine liigiti, statistika esitamine) täpsusega.
3. Süsteemis peab olema võimalik hallata ettevõtte
esindajate volitusi ning üles laadida volituse
alusdokumente (volikiri).
4. Süsteem peab kontrollima ettevõtte esindaja volituste
kehtivust
4. Loa taotluse esitamine Süsteem peab võimaldama:
1. infot kliendile loa väljastamise teenuse kirjeldusega;
2. valida sobiva loa taotluse vormi;
3. täita loa taotluse vormi ning vahesalvestada, ilma seda
esitamata;
4. välismaine kasutaja, kellel puudub autentimisvõimalus,
sisestab andmed eraldi lehel ja andmed salvestatakse
Süsteemi poolt „kaitstud“ piirkonnast väljapoole,
10 / 27
menetleja saab andmed kanda Süsteemi ja edasi
menetleda nagu teisi taotlusi;
5. loa taotluse vormidel (dünaamilised) peavad olema
kasutaja poolt määratavad validatsioonid
andmekvaliteedi tagamiseks sõltuvalt andmeväljadest
(nt tekst, arv, numbriformaat). JVISes funktsionaalsus
olemas;
6. loa taotlusel olevate valikubokside väärtused peavad
olema peakasutaja poolt hallatavad (saab lisada uusi
väärtusi ning märkida olemasolevaid kehtetuks,
viimaseid Süsteem enam uute sisestuste juures ei
kuva);
7. loa taotlemisel päritakse osa eeltäidetavaid
andmeid/valikuid (andmeväljade sisu) Sagedusplaani
haldamise moodulist (nt dupleksi pooled,
duplekssagedused, simpleks, võimalikud kanalilaiused);
8. Süsteem peab paiksete raadioliinide puhul suutma
arvutada asimuute;
9. paiksete raadioliinide puhul peab kasutaja saama valida
seadmeid (seadme andmeid) varem sisestatute hulgast
ja teise poole andmed kopeeritakse taotlusele
automaatselt (muutmisvõimalusega);
10. laadida taotluse vormi juurde üles lisadokumente (ja
eemaldada üleslaetud lisadokumente);
11. esitada loa taotlus TTJA-l;
12. taotlust tagasi võtta/tühistada, kuni ei ole tehtud
ametniku poolset otsust;
13. taotluse andmeid täpsustada, lisada Süsteemi TTJA
ametniku nõudmisel lisadokumente;
14. kui menetleja muudab taotluse menetlemisel esitatud
andmeid peab taotleja erinevused taotlusest
kinnitama;
15. teostada lubade allkirjastamist masstoiminguna.
Loa taotlusel on kliendi poolt täidetav osa (väljad selgitustega,
võimalusel valikutega ning avalikest registritest eeltäidetud
väljadega) ja lisaks sellele peab menetleja saama loale lisada ka
ITU formaadi täiendavad väljad, mis on vajalikud rahvusvaheliseks
koordineerimiseks (ITU notifitseerimisvormid vastavalt
teenistusele-jaamale). Reeglina eeltäidetud, kuid menetleja poolt
üle vaadatavad ja muudetavad.
5. Riigilõivu arvutamine 1. Sagedusloa puhul peab Süsteem arvutama ja kuvama
automaatselt riigilõivu summa sõltuvalt loa taotlusele
sisestatud parameetritest.
2. Süsteem peab jooksvalt arvutama riigilõivu summa, kui
klient muudab taotletava loa parameetreid (vajalik, et
klient teaks, kui suur riigilõiv tuleb maksta) või arvutama
vastava nupu vajutamisel riigilõivu ka enne taotluse
esitamist, kui kõik vajalikud väljad on täidetud.
3. Numbriloa jaoks luuakse riigilõivu arvutusprogramm.
(riigilõivuseaduse §206 lõige 15 ja riigilõivuseaduse lisa 3
alapunkt 15). Numbriloa puhul peab olema võimalik
11 / 27
arvutada numbriloa muutmisel riigilõivu kasutatavate
numbrite arvu suurendamisel võrdeliselt loa lõpuni jäävate
täiskuude järgi. Riigilõivu arvutatakse aja eest mis jääb loa
lõppemise kuupäevani (1 kuu riigilõiv loa lõppemiseni
jäävate täiskuude arv, poolikut kuud sisse ei arvestata).
4. Sagedusloa riigilõivu arvutamise algoritmid on toodud lisas
2.
6. Riigilõivu tasumine 1. Süsteem peab võimaldama tasuda riigilõivu maksekeskuse
teenuse kaudu https://maksekeskus.ee/ (nt
eraklientidele).
2. Süsteem peab võimaldama koostada ja saata riigilõivu
teatis e-mailile ja e-arvena eelnevalt seadistatud (nt
suurfirmade puhul, kus riigilõivu tasumine pangalingi
kaudu ei ole võimalik ja kes on vastava variandi valinud).
3. Süsteem peab taotleja järgi määrama kindlaks riigilõivust
vabastuse (Siseministeerium, Kaitseministeerium koos
allasutustega), arvestades ka sagedusalasid sagedusplaanis
(Kaitseministeerium).
7. Ettevõtte lubade Autenditud ja autoriseeritud kasutaja peab saama:
haldamine 1. Näha kliendile väljastatud lube ja tema poolt koostatud ja
esitatud taotlusi vastavalt ettevõtte peakasutaja poolt
antud õigustele.
2. Otsida, muuta, kustutada (kui ei ole veel esitatud) ning
tagasi võtta enda poolt koostatud loataotlusi.
3. Näha taotluse kohta tehtud otsuseid (sh keelduvaid).
4. Otsida lube erinevate tunnuste alusel (nt loa liik,
sagedusvahemik, millele luba kehtib, kehtivuse algus- ja
lõppaeg).
5. Lõpetada loa kehtivus ennetähtaegselt.
6. Koostada loa muudatustaotlus, sel juhul peab Süsteem
arvutama riigilõivu vastavalt muudetavatele
parameetritele ja muutmise riigilõivu summale.
7. Koostada loa ennistustaotlus (selle taotluse puhul on TTJA-
l kaalutlusõigus).
8. Lubade pikendamine 1. Lubade pikendamine automatiseeritakse.
2. Süsteem peab edastama kaks teadet pikendamist vajavate
lubade kohta koos vastava riigilõivu teatisega (teatise
edastamise ajad on seadistatavad peakasutaja poolt iga
loatüübi kohta eraldi.)
3. Peale riigilõivu tasumise kontrolli Süsteemi poolt
saadetakse vastav registrikirje menetlejale kinnitamiseks.
4. Peale kinnitamist pikeneb registrikanne järgmise tähtajani
arvestades haldusmenetluse seaduse nõudeid.
5. Kliendil peab olema võimalus enne pikendamise
protseduuri alustamist kontakteeruda menetlejaga.
6. Ajutisi lube ei saa pikendada.
7. Kui kasutaja pole riigilõivu pikendamise eest õigeaegselt
tasunud, võib menetleja lõpetada või maksetähtaega
pikendada. Registrikirjed arhiveeritakse ja neid on võimalik
hiljem ennistada.
12 / 27
8. Süsteem peab võimaldama lubade masspikendamist, mille
korral klient saab ise valida load, mida on vaja pikendada.
Süsteem genereerib summaarse riigilõivu kõikide
pikendamiste kohta.
9. Teabevahetus Autenditud ja autoriseeritud kasutaja peab saama:
1. Lugeda töölaual TTJA ametniku poolt talle edastatud
teateid.
2. Saama teavitusi e-mailile (osa kohustuslikud, osa
valikulised).
3. Vastata Süsteemis olevatele teadetele.
4. Sorteerida teateid kuupäeva ja oleku (vastatud/vastamata)
järgi.
5. Detailanalüüsi käigus selgitada, kas ja kui suurt
mahupiirangut on vaja kehtestada lisatavatele failidele.
10. Teavituste haldamine 1. Süsteem peab saatma teavitusi vähemalt järgmiste sündmuste
(Üldine teavituste kohta:
süsteem on JVISes a. taotluse menetlusse võtmine;
olemas. Uute moodulite b. taotluse tagastamine paranduste sisseviimiseks;
teavitused tuleb lisada.) c. taotluse kohta otsuse tegemine;
d. pkendamist vajavad load;
e. loa (registrikande) tühistamisest /põhjus riigilõivu
tasumata jätmine;
f. vastamata loa menetluse küsimused teabevahetuses;
g. riigilõivu teatis;
h. loa pikendamine koos uue tähtajaga.
2. Kasutajal peab olema võimalik tellida endale e-posti aadressile
(maks. kaks aadressi kasutaja kohta) teavitusi olulisematest
loaga seotud sündmustest. TTJA menetlusteadetest
(pikendamine, kehtetuks tunnistamine jne) tulevad
automaatselt.
3. Kasutajal peab olema võimalik loobuda (välja lülitada) Süsteemi
poolt edastatavad teavitused.
11. Sagedusplaani 1. Kasutaja peab saama vaadata sagedusplaani, loaaluste ning
kliendiportaali vaade loavabade raadioseadmete määruste kehtivaid versioone.
2. Kasutajal peab olema võimalik valida sagedusala ja
koostada valitud sagedusalas soovitud parameetrite alusel
väljavõtteid.
3. Kasutaja peab saama vaadata lingitud tehnilisi nõudeid
(liidesed).
4. Kasutaja peab saama eksportida päringu tulemusi CSV
formaadis.
See funktsionaalsus on kättesaadav nii autenditud kui
autentimata kasutajale.
12. Autentimata kasutaja 1. Süsteem peab võimaldama ka autentimata kasutajal
loataotlus edastada loataotlusi vähemalt järgmiste loa tüüpide kohta:
veesõiduki raadioluba, õhusõiduki raadioluba,
raadioamatööri luba, satelliidi maajaama luba, ühine
raadioluba (baasjaamata ja baasjaamaga raadiovõrkudele
nt välisvisiitide või spordivõistluste jaoks).
2. Loataotlusi peab saama esitada eesti ja inglise keeles.
13 / 27
3. Autentimata kasutaja poolt esitatud loataotlused
salvestatakse Süsteemis nn „kaitstud osas“, millest
menetleja saab need üles võtta ja nende alusel koostada ja
menetleda loa taotlust.
4. Süsteem peab tagama kontrolli väliste robotite vastu.
4.2 Loa taotluste menetlemise moodul
Selle mooduli eesmärgiks on pakkuda lube menetlevale ametnikule kaasaegset ja mugavat
töökeskkonda loa taotluste menetlemiseks.
Moodul (vt joonis 2) sisaldab endas sagedusloa, numbriloa ja meediateenuste loa menetlusprotsesse
(loa menetlusprotsesside voodiagrammid on toodud käesoleva dokumendi lisas 1). Loa menetluse
alguses valitakse millist luba taotletakse.
Joonis 2 Side infosüsteemi poolt toetatavad menetlusprotsessid
1. Taotluste Süsteem peab võimaldama:
menetlemine 1. Näha alustatud ja esitatud taotlusi (kõik liigid) ja neid
filtreerida enamlevinud parameetrite järgi.
2. Otsida taotlusi erinevate parameetrite (vähemalt taotleja
nimi, registrikood, loa liik, taotluse liik (esmane, muutmine,
tühistamine, lõpetamine, pikendamine), taotluse esitamise
kuupäev, taotleja poolt vastamata küsimustega taotlus)
alusel.
3. Sorteerida taotluste nimekirja.
4. Avada taotlus detailvaates.
5. Võtta esitatud taotlus menetlusse.
6. Valida menetlejal sagedusressursi moodulist vabasid (nt
koordineeritud ja varem kasutuses olnud) sagedusi
14 / 27
7. Saata taotlus kliendile tagasi täiendamiseks koos menetleja
poolt õigete andmete lukustamise võimalusega.
8. Avada loa taotlus ja lasta taotlejal või menetlejal on-line
andmed ära parandada (nt paralleelselt
telefonivestlusega).
9. Saata taotlus asutusesisele kooskõlastusele.
10. Edastada taotlusi riigisisele kooskõlastusele (Lennuamet,
Terviseamet, ministeeriumite allasutused). Süsteem peab
toetama asutusevälise kooskõlastaja rolli.
11. Menetleda koordinatsioonitaotlusi (naaberriigid).
12. Vormistada ja edastada notifitseerimisfaile ITU-sse.
13. Võimaldama edastada loaandmeid planeerimistarkvarasse
(interfeis ka mõõteseadmetesse).
14. Avada ja alla laadida taotluse juures olevaid
lisadokumente.
15. Näha vastavalt loa liigile Süsteemi poolt arvutatud riigilõivu
summat ja väljastatud riigilõivu teatist ja e-arvet.
16. Võtta menetlusse autentimata kasutaja (välismaalane)
poolt kliendiportaali avalikust vaatest edastatud
loataotlusi.
17. Reserveerida sagedusi tulevaste taotluste jaoks, sh
„fiktiivsed load“ koordinatsiooni eesmärkidel.
18. Lisada olemasolevatele (üle kantud) loakirjetele
koordinatsiooniandmeid edastamiseks MFIR-i ning
algatada koordineerimis- või notifitseerimismenetlust.
19. Lõpetada taotluse menetlemine igal ajal koos vastava
põhjendusega (nt kadunud kliendid) ning algatada riigilõivu
tagasimaksmine (vajadusel).
2. Lubade muutmine 1. Süsteem peab võimaldama lubade muutmist nii menetleja kui
(sagedusload ja kliendi algatusel.
kogusepõhised 2. Süsteem peab võimaldama peakasutajal määrata andmevälju,
numbriload) mida klient muuta ei saa
3. Süsteem saadab teavituse muudatusest menetlejale.
Menetleja saab muutmise käigus algatada kõiki loa väljastamise
protsesse (nt koordineerimine, teabevagetus kliendiga)
4. Süsteem tagab vajadusel täiendava riigilõivu arvutuse (kui nt
suureneb kasutatavate numbrite arv või maakondade arv)
arvestades juba tasutud riigilõivuga järelejäänud kuude eest ja
lisab loa muutmise riigilõivu 16 eur (sagedusload). Kui uus riigilõiv
on väiksem, siis tagasi ei maksta ja tasutakse ainult 16 eurot
riigilõivu loa muutmise eest (sagedusload). Klient näeb tasumisele
kuuluvat riigilõivu taotluse vormistamisel.
5. Menetlejal peab olema võimalus luba mitte pikendada
(põhjendusega) ja tagastada riigilõiv.
6. Vana luba arhiveeritakse.
7. Muudetud loa kehtivustähtaeg on sama mis vanal.
3. Lubade ennistamine 1. Süsteem peab võimaldama kliendil taotleda kehtivuse kaotanud
lube.
2. Süsteem peab võimaldama määrata ennistamise tähtaegu.
15 / 27
3. Peale ennistamise otsuse tegemist menetleja poolt käivitub
riigilõivu maksmine ja selle lõppedes luba ennistatakse.
4. Süsteem teavitab klienti loa ennistamisest.
4. Lubade lõpetamine 1. Süsteem peab võimaldama luba tühistada nii menetleja kui
kliendi algatusel.
2. Süsteem peab võimaldama menetlejal lõpetada menetlus igas
etapis lisades põhjuse.
5. Välisriikidega 1. Süsteem peab võimaldama ka ametnikul sisestada fiktiivse loa
koordineeritud andmeid, nt naabriga koordineeritud sagedus: luba ei ole aga
loatingimused kasutamistingimused on olemas.
2. Süsteem peab võimaldama genereerida ja saata
koordinatsioonifaili.
3. Fiktiivse loa andmed saab siduda reaalse loaga, aga säilitataks
eraldi ja kliendi vaates neid andmeid ei ole.
4. Reaalse loa andmed võivad erineda koordineeritust.
5. Kui koordineeritud luba kaotab kehtivuse, siis lähevad loa
andmed arhiivi ja koordineeritud andmed jäävad „fiktiivse loana“
alles.
6. Fiktiivse loa andmed peavad sisestamisel kanduma ka
sagedusressursi haldamise mooduli andmebaasi (sagedustehniline
info).
6. Välisriikide 1. Välisriikidele koordineeritud load impordib Süsteem ITU
koordinatsioonid formaadist automaatselt vastava sageduse juurde.
2. Välisriikidele tehtud koordinatsioonid otsib Süsteem
automaatselt üles loa menetlemisel samal ja
naaberkanalitel.
3. Koordinatsioonide tehnilised andmed peavad sisestamisel
kanduma ka sagedusressursi haldamise mooduli
andmebaasi (sagedustehniline info).
7. ITU-s notifitseerimine 1. ITU-s notifitseeritud tingimused seotakse vastava loaga
selle kehtivusajaks.
2. Peaks olema võimalus tulevikus automaatselt täiendada
andmebaasi ITU MFIR andmetega.
8. Koordinatsioonilepingu 1. Loa menetlejale näitab Süsteem vastava sageduskanali
andmed koordinatsioonilepingute andmeid (väljatugevus
piiril/eeliskanal/muud piirangud).
9. Koordineeritud 1. Süsteem peab võimaldama salvestada (nn eraldi
sageduste haldamine „varasalv“), säilitada ning eraldi välja pakkuda neid
sagedusi, mis on koordineeritud ja kasutusele võtmata, sh
sagedused piirangutega, mille klient on piirangute tõttu
loobunud.
2. Süsteem peab võimaldama salvestada ka negatiivse
vastuse saanud koordinatsioone. Süsteem peab
võimaldama olemasolevate koordinatsioonifailide baasil
luua uusi ja saata neid koordineerimisele.
3. Menetleja peab saama neid sagedusi kiiresti välja otsida ja
pakkuda juba uuele kliendile.
10. Otsuse vormistamine 1. Süsteem peab võimaldama sisestada otsust loa
väljastamise/andmete muutmise kohta.
16 / 27
2. Süsteem muudab peale positiivse otsuse sisestamist
automaatselt loa avalikuks.
3. Süsteem väljastab negatiivse otsuse automaatselt peale
vastava otsuse tegemist.
4. Süsteem peab võimaldama loa kehtivuse alguse määramist
otsuse tegemise kuupäevast erineva kehtima hakkamise
kuupäevaga (nii taotleja poolt taotluses kui ka menetleja
poolt).
5. Süsteem peab selgelt eristuvalt menetlejale enne otsuse
vormistamist näitama, kas taotlejal on riigilõiv tasutud.
6. Loale peab olema võimalik lisada „AK“ märget ja Süsteem
peab tagama sellele juurdepääsupiirangu.
7. Loa otsuste andmed peavad sisestamisel kanduma ka
sagedusressursi haldamise mooduli andmebaasi
(sagedustehniline info).
8. Süsteem peab kontrollima loa soovitava kehtivuse
vastavust sagedusplaaniga (Sagedusplaani haldamise
moodul).
11. Delegeerimine 1. Süsteem peab võimaldama kasutajal anda poolelioleva
menetlusega taotlus(ed) üle menetlemiseks teisele
menetlejale. Peakasutaja peab saama samuti menetlusi
ümber suunata.
12. MMSI koodide ja MMSI koodid on vastavalt „Raadiokutsungite moodustamise ja
kutsungite haldamine väljastamise korrale“ välja antavad 9-kohalised numbrid, mis
lõpevad 0-ga ja algavad sõltuvalt kasutusotstarbest kas prefiksiga
276 (Eesti tunnus), 99276, 111276, 8276 või 00276-ga. Kutsungid
koosnevad prefiksist ES ja kas kahest tähest või neljast numbrist.
1. Süsteem peab võimaldama hallata MMSI koode ja
kutsungeid.
2. Süsteem peab võimaldama siduda luba MMSI koodiga.
3. Menetleja peab saama moodustada vastavaid MMSI
koodide gruppe (uute prefiksite tekkimisel).
4. Igale grupile peab saama Süsteemis määrata „puhkeaja“,
mis takistab vastava koodi väljaandmist (nt 3 aastat peale
loa kehtivuse lõppu). Seega on kolm kategooriat MMSI
koode: kasutusel koodid (vastavate lubade peale kantud),
puhkerežiimis koodid ja vabad koodid, mida Süsteem
pakub automaatselt uutele lubadele vastavalt määrusele.
13. Teabevahetus Süsteem peab võimaldama:
1. Edastada taotluse kohta lisaküsimusi läbi Süsteemi.
2. Näha taotleja poolt edastatud teateid/küsimusi.
3. Vastata taotleja poolt esitatud teadetele/küsimustele.
4. Näha/pärida tasumata riigilõivuga taotlusi.
5. Näha/pärida vastamata küsimustega (taotlejale
tagastatud) taotlusi.
6. Edastada loa taotlejale teavituse tema taotluse kohta
tehtud otsuse kohta.
7. Edastada MMSI koode vastavalt ESS §26.
8. Lisada faile menetluse juurde, nt menetleja
kommentaare/memosid.
17 / 27
9. Luua ja hallata Süsteemis koostatavate kirjade malle nii
eesti kui inglise keeles.
14. Riigilõivu laekumine Süsteem peab võimaldama:
1. Tuvastada automaatselt riigilõivu laekumise.
2. Süsteem peab kontrollima tasutud summa õigsust.
3. Märkida riigilõiv käsitsi tasutuks.
15. Liidestus Veeteede 1. Süsteem peab võimaldama edastada Veeteede Ameti
Ameti infosüsteemiga laevaregistrile veesõiduki kutsungeid 10 kaupa.
2. Süsteem peab tagama järelevalve infovahetuse (TTJA
laevaload ja Veeteede Ameti laevaregistri andmed ning
andmed menetluste kohta) üle x-tee.
16. Numbriloa info 1. Süsteem peab võimaldama edastada automaatselt numbriloa
vahetamine NBAga info NBAsse.
2. Süsteem peab võimaldama automaatselt uuendada numbriloa
staatust NBAs (juhul, kui luba on pikendatud, muudetud,
ennetähtaegselt lõpetatud, peatatud vms).
3. Süsteem peab võimaldama taotlejal valida vabu lühinumbreid.
17. Loa trükkimine 1. Süsteem peab võimaldama trükkida veesõiduki raadioloa ja
paberkandjale (JVISes õhusõiduki raadioloa paberkandjale (vastavalt
olemas) seadusandlusele peab vee -ja õhusõiduki pardal olema
paberkandjal raadioluba) ning raadioamatööri luba ning HAREC
tunnistus.
2. Paberkandjale trükitava loa puhul peab olema võimalik kliendil
valida väljastamisviisi (nt tuleb ise järele/saadetakse tähitult).
18. Ajalugu 1. Lubade ja menetluste ajalugu peab Süsteemis vastavalt
säilitustähtajale säilima.
2. Süsteem peab võimaldama ajaloo andmeid vaadata nii
konkreetse loa, menetluse kui sageduspõhiste päringute
juures.
19. Mastide (antenni 1. Süsteemis on eraldi mastide andmebaas, kust menetleja ja
asukohtade) taotleja saavad valida antenni asukoha (kõrgus eraldi!). Vajalik
andmebaas otsingumootor linn/maakond/tänav ja otsingutulemused
näidatakse kliendile ainult siis, kui andmed klapivad või kui
otsingule vastab vähem kui 5 objekti ning kaardirakendus 5 km
ruudus (Maa-ameti kaart). Menetleja saab ise
kaardirakenduses otsingu ulatuse määrata. Kui andmeid ei ole,
saab nii taotleja sisestada andmed taotlusele ja menetleja luua
uue asukoha. Menetlejal on õigus parandada taotleja andmeid
(muuta antenni andmeid ja asukohta). Andmeid kasutatakse nii
loa kui kooskõlastuste juures.
2. Mastid näidatakse kaardil eraldi kaardikihina.
3. Peab olema võimalik siduda antenni andmed mastiga ja loaga.
4. Masti peab olema võimalik valida nii kaardilt kui ka sisestades
koordinaatide andmed.
18 / 27
4.3 Sagedusressursi haldamise moodul
Selle mooduli eesmärgiks on tagada TTJA ametnikele ülevaade sagedusressursi hetkeseisust Eestis –
milline sagedus on kasutusse antud ja kui palju on kusagil vaba sagedusressurssi, milliseid sagedusi
saab väljastada taotlejatele. Samuti sisaldab moodul endas naaberriikide ja Eesti
sageduskoordinatsioone ja koordinatsioonilepingute tingimusi.
See moodul koondab endas kõigi välja antud sageduslubade ja koordinatsioonide info, et oleks
ülevaade kogu ressursist eelkõige sageduslikus, geograafilises ja ajalises aspektis.
Klientidel sellele moodulile juurdepääsu ei ole.
1. Sagedusressursi 1. Süsteem peab võimaldama teha päringuid kõikide loa liikide
kasutuse ülevaade kohta erinevate tehniliste parameetrite järgi, nt :
a. millised sagedused on antud ajavahemikus kasutusel
erinevate loa liikide poolt;
b. millised on enam kasutusel olevad sagedusvahemikud.
2. Süsteem peab võimaldama päringuid:
a) erinevate teenistuse ja rakenduste vahel üle terve
sagedusspektri. teenistused ja rakendused on defineeritud
EFIS soovituses ja raportis;
b) koordinatsioonid ja koordinatsioonilepingute hulgast;
c) nõuded seadmetele (Sagedusplaani moodulist).
3. Süsteem peab võimaldama päringuid sagedusloa oleku (kehtiv,
aegunud, tulevikus, tühistatud) alusel.
4. Süsteem peab võimaldama näha, millised load kehtivad millises
sagedusvahemikus ning kellele need on väljastatud ning
võimaldama näha loa metaandmeid või kõiki andmeid.
5. Süsteem peab võimaldama päringuid salvestada ja
korduvkasutada (kasutajal peab olema võimalus salvestada
päring kas ainult endale korduvkasutamiseks või ka teistele
samas rollis kasutajatele).
6. Vaadete all peab olema võimalik välja lülitada erinevate
teenistuste ja kirje liikide kuvamist (laeva ja lennuload,
koordinatsioonid, nõuded, sagedusload).
2. Sageduste tabeli 1. Süsteem kuvab tabeli vaates sageduslubadega välja antud
vaade sagedused võimalusega neid sorteerida. Kuvatavateks
väljadeks on vähemalt:
a. sagedus (numbriformaat);
b. kiirgusklass/ribalaius (numbriformaat);
c. kiirgusvõimsus (numbriformaat, dBW erp/eirp/TRP);
d. antenni võimendustegur (numbriformaat, dBd/dBi);
e. antenni suunadiagramm (tekstiformaat);
f. kasutaja/omanik (tekstiformaat);
g. loa number;
h. loa kehtivusaeg (alates-kuni);
i. kasutuspiirkond- menetleja sisestab või tuleb
automaatselt (ITU notifitseerimisvormist). Formaadiks
on geograafiline piirkond (hulknurk, punkt raadiusega,
19 / 27
punkt). Üldiselt maakonnapõhine, kuid peab saama ka
teisi piirkondi luua, näiteks Tallinn + 10km raadiust,
polügoon jne. Kasutuspiirkondasid peab olema
võimalik kaardile kanda ja see tehakse koos päringu
teostamisega. Kui klikitakse vastaval loakirjel, siis
kasutuspiirkond kuvatakse kõrval oleval kaardil.
Kasutuspiirkondade kohta on eraldi register, kust
kasutaja saab valida kas eelsalvestatud piirkonna, või
luua uue kasutuspiirkonna. Igale jaamale peab saama
lisada erinevaid kasutuspiirkondade kujutisi, üks
nendest ITU notifikatsiooni järgne. Eristatakse
värvidega ja lühikirjeldusega.
3. Kaardi vaade 1. Süsteem peab võimaldama kaardi vaadet, millel on näha kõik
menetlejale jaamad/saatjad, mis on andmebaasis või mis kuuluvad päringu
tulemuste hulka.
2. Kaardi punktil klikkides peab olema võimalik näha antud
punktis kehtiva(te) saatja(te) lubade info.
3. Kaardivaatele peab olema võimalik lisada eraldi kihina
monitooringu tulemused ARGUSe baasist (CSV). Eristatavalt
kuvatud peaksid olema saatjad, millele ei leita andmebaasist
kehtivat luba.
4. Kaardi vaate ulatuseks on Eesti ja naaberriigid (sageduslubade
kasutuspiirkonnad).
5. Peab olema võimalik luua uusi kasutuspiirkondi (näiteks Tallinn
+ 10km raadiust, hulknurk jne).
6. Süsteem peab võimaldama defineerida sageduskasutuse
geograafilisi alasid (Digitelevisiooni kattealad, üldkasutatavate
võrkude oksjonipiirkonnad) ja siduda neid väljastatud
lubadega.
4. Spektri vaade 1. Süsteem peab kuvama sagedusspektris lubadega välja antud
sagedused. Spektrivaate horisontaalteljel kuvatakse
sagedused/sagedusspekter ja vertikaalteljel eraldatud
sagedused kõrgema amplituudiga. Kui sagedusspektri mingis
osas ei ole sagedusi välja antud, siis see on tühi, väljaantud
sagedused kuvatakse piklike tulpadena. Tulba keskpunkt asub
samal joonel sagedusega ning tulba laius on võrdne
kiirgusklassiga/ribalaiusega. Kui tulbad hakkavad kattuma ehk
kui ühele sagedusele on välja antud rohkem kui üks
sagedusluba, siis muuta tulba värv järjest tumedamaks.
5. Koordinatsioonileping 1. Süsteem peab kuvama vastava sagedusala
koordinatsioonilepingute andmeid ja koordineeritud sageduste
andmeid (teave lubade moodulis).
2. Süsteem peab kuvama kaardivaates
koordinatsioonilepingutega hõlmatud kasutusalad (vt 8. kast
all)
6. Planeerija vaade 1. Süsteem peab võimaldama otsida vaba ressursi, sh
koordineeritud aga kasutamata sagedusi sisestades sageduse ja
ribalaiuse (testsagedus) ning Süsteem kuvab spektrivaates
vastava planeeritud signaali tulba ning näitab nt eri värviga
20 / 27
võimalikud konfliktid olemasolevate sagedustega. Samas
vaates tuleb välja tuua ka negatiivse koordinatsioonivastusega
sagedused. Võimalik piirata tulemusi ka keskpunkti ja
defineeritud raadiusega.
7. Vaadete seosed 1. Süsteem peab seostama omavahel sageduse spektri-, kaardi-ja
tabeli vaated. Nt kui klikkida tabelivaates konkreetse sageduse
peal, avaneb kaardiaknas vastav loa kasutuspiirkond koos loa
kehtivuse ja omaniku andmetega ning spektrivaates kuvatakse
vastava sageduse asukoht spektris (vt Joonis 3).
8. Andmete sisestamine 1. Andmeid sagedusressursi haldamise moodulisse otse sisestada
ei saa, sageduste info kandub loa taotluste menetluste
moodulist.
Joonis 3 Sagedusressursi vaadete seosed
4.4 Sagedusplaani haldamise moodul
Sagedusplaani moodul haldab kolme määruse eelnõu jaoks vajalikke alusandmeid. Need määrused
on:
Eesti raadiosagedusplaan (https://www.riigiteataja.ee/akt/101112017001 )
Tehnilised nõuded sagedusloa alusel kasutatavatele raadioseadmetele
(https://www.riigiteataja.ee/akt/117062014008?leiaKehtiv )
Raadiosageduste kasutamise tingimused ja tehnilised nõuded sagedusloast vabastatud
raadioseadmetele (https://www.riigiteataja.ee/akt/103102013003?leiaKehtiv )
21 / 27
See moodul peab võimaldama koostada ja kinnitada sagedusplaani (ERSP) ja LV ja LA määruseid ning
edastada EFIS-le (vt kirjeldused EFIS soovituses ja raportis) sageduskasutuse andmeid. Samuti peab
Süsteem tekitama regulatiivsed dokumendid ERSP lisasse 2. Arenduse eesmärgiks on luua antud
mooduli sellise funktsionaalsusega, et olemasolevast SASS infosüsteemist üle kantud sageduskasutuse
info (hetkel kehtivad nõuded, mis kehtestatud eelmise SASSi versioonis) ajakohastamine toimub otse
andmebaasis. Vastavad määrused genereeritakse Süsteemi poolt „töövaates“ loodud muudatuste
alusel ja need saadetakse MKMi (DVK), kus määruseid edasi menetleb MKM oma protseduuride järgi,
ning määruste kinnitamise korral (Raadiosagedusplaan, LA ja LV määrused) saab vastavate
andmebaasi muudatuste aktsepteerimisega uued nõuded lihtsalt Süsteemi sisse viia ja avalikustada.
Varasemad versioonid peavad olema arhiveeritud 10 aastaks ja võimalik arhiivist avada.
Sagedusplaani haldamise mooduli ERSP, LV ja LA kajastatakse kolmes formaadis – pdf või MS Word
(tekst) ja andmete ehk andmebaasikirjete formaat. Peab olema võimalik vaadata ministri määrust
pdf-kujul või määruse sisu registris sagedusalade, teenistuste ja seadmete kaupa ning saada
(eksportida) infot ka edasiseks töötlemiseks (nt küsimustikud) Wordi formaadis.
Sagedusplaani haldamise jaoks on olemas SASS platvormil süsteem, mille funktsionaalsus on sobiv ja
läbiproovitud ning tuleb aluseks võtta antud mooduli loomisel.
1. Sagedusplaani 1. Kasutajal peab olema võimalik näha vastavalt
andmete vaatamine otsingukriteeriumitele:
a. hetkel kehtivate määruste andmeid;
b. väljatöötamisel olevate eelnõude andmeid;
c. eelnevalt kehtinud määruste andmeid.
2. ITU sagedusalade Iga 4 aasta järel peale ülemaailmset raadiokonverentsi avaldab ITU
haldamine uue raadioeeskirja, milles on ära toodud kõik ITU sagedusalad.
Enamasti on sagedusalad samad ja ei muutu, kuid on võimalik, et
siiski tekib vajadus sisestada uus ITU sagedusala.
1. Süsteem peab võimaldama:
a. sisestada uusi ITU sagedusalasid ja allmärkuseid;
b. kustutada ITU sagedusalasid ja allmärkuseid;
c. muuta ITU sagedusala parameetreid (kasutusotstarve,
kasutusrežiim, allmärkused).
2. Süsteem peab kontrollima uue ITU sagedusala kattuvust
olemasolevate suhtes.
3. ITU sagedusaladel peab olema võimalik näha kaht paralleelset
vaadet – kehtivat versiooni ja muudatuskirjet (töövaade).
Mõlemalt vaatelt peab saama liikuda detailvaatele. Vaadete
vahel peab saama mugavalt liikuda.
4. Süsteem peab võimaldama otsida sagedusalasid erinevate
parameetrite alusel (vähemalt alumine ja ülemine piirsagedus,
kesksagedus, kasutusotstarve, teenistus ja rakendus,
kasutusrežiim, täpsustatakse detailanalüüsil). Täpsemad
raadioliidese tehnilised andmed on avatavad lingiga.
5. Otsing peab toimima eraldi üle kehtivate versioonide ja
muudatuskirjete, otsingu tulemused kuvatakse eraldi.
22 / 27
6. Otsingu tulemusi peab olema võimalik eksportida (XLS ja CSV).
7. Otsingu tulemusi peab olema võimalik sorteerida.
8. Süsteem peab võimaldama tühistada ITU muudatuskirjet.
3. ERSP 1. Olemasoleva SASS baasil: süsteem funktsionaalselt OK
sagedusvahemike ja (sagedusplaan koos nõuetega, mis kehtestatakse LV ja LA
seadmete nõuete määrustega), kliendi ja menetleja vaade vajab kohendamist
haldamine (korduvad väljad, „nutikas“ otsing. Uus liides/sagedusala
sisestatakse „Töövaatesse“. Töövaate alusel genereerib
Süsteem määrus(t)e muudatuse. Peale määruse heakskiitmist
(ja vajalike muudatuste tegemist testbaasis) aktsepteerib
volitatud kasutaja Töövaates muudatused ja testbaasist
kanduvad andmed RSP-sse ja liidestesse.
Peale muudatuste salvestamist luuakse eelnevast versioonist
koopia arhiivi, mis on hiljem avatav ja nähtav samas mahus
nagu kehtivuse ajal.
4. Raadioliideste haldus Raadiosagedusplaan koosneb kahest vaatest – kehtiv versioon ja
muudatuskirjed eesti ja inglise keeles.
1. Süsteem peab võimaldama otsida sagedusvahemikke kehtivast
versioonist erinevate parameetrite alusel:
a. sagedused;
b. ERSP teenistus;
c. rakendus;
d. liides;
e. sagedusloa režiim;
f. teatise number;
g. dokumendi liik ja tähis;
h. kasutusõiguse üleandmine.
Muudatuskirjetest otsimisel lisanduvad veel järgmised
parameetrid:
i. filter ainult muudatuste näitamiseks;
j. muudatuskirje liik;
k. muudatuskirje tüüp;
l. määrusele lisamata;
m. tõlgitud/tõlkimata liidesed.
2. Süsteem peab võimaldama vaadata raadioliidese kehtivat ja
muudatuskirjet. Igal raadioliidesel on Süsteemis kaks vaadet:
kehtiv ja tööversioon, mis peavad olema Süsteemis eristatavad.
Kehtiv versioon peab olema muutmiseks keelatud, muudetakse
läbi määruse kinnitamise. Muudatuskirje on lubatud
parameetrite muutmiseks.
3. Süsteem peab toetama paralleeltööd – võimaldama avada
muudatuskirjet ja teha muudatusi paralleelselt mitmel
kasutajal.
4. Süsteem peab võimaldama sisestada uut raadioliidest. Kehtivas
sagedusplaanis kajastatakse liides ainult pärast selle määrusele
lisamist ja kinnitamist.
5. Süsteem peab võimaldama muuta raadioliidese parameetreid
(töövaates).
6. Süsteem peab võimaldama raadioliidese kustutamist. Kehtivalt
sagedusplaanilt eemaldub raadioliides alles pärast vastava
määruse kinnitamist.
23 / 27
7. Süsteem peab võimaldama tühistada raadioliidese
muudatuskirjet
5. Määruste haldamine On olemas kolme liiki määruseid: ERSP, LA, LV
1. Süsteem peab võimaldama valida, kas raadioliidesed lisatakse
ainult sagedusplaani muudatusettepanekusse või lisatakse ka
LA või LV määruse muutmisettepanekusse.
2. Määruste muudatusettepaneku koostamise vormidel
(dünaamilised) peavad olema kasutaja poolt määratavad
validatsioonid andmekvaliteedi tagamiseks sõltuvalt
andmeväljadest (nt tekst, arv, numbriformaat). JVISes
funktsionaalsus olemas;
3. Süsteem peab võimaldama kinnitamata määruselt
raadioliidese muudatuskirjet eemaldada.
4. Süsteem peab võimaldama genereerida määruse või selle osa
väljundi PDF või MS Word vormingus, sh iga liidese kohta.
Määrused genereeritakse koos lisadega.
5. Süsteem peab tagama peale määruse kehtestamist andmete,
sealhulgas määruse metaandmed, üle kandmise Süsteemi
tööversioonist kehtivasse. Vanast kehtivast versioonist tehakse
koopia arhiivi koos infoga, mis määrusega oli see kinnitatud.
6. Sageduskasutuse 1. Sagedusplaani moodul peab võimaldama koostada Euroopa
andmete eksport Komisjoni süsteemi EFIS perioodiliselt (1 kord aastas)
EFISesse edastatavat andmekoosseisu XML/CSV vormingus.
2. Süsteem peab võimaldama edastatavat andmekoosseisu
tõlkida inglise keelde ning hallata vastavaid tõlkeid.
3. Kasutajal peab olema võimalik ise eksport käivitada ning tulem
üle vaadata enne edastamist EFISele.
7. Loa üleandmise 1. Süsteem peab võimaldama otsida loa üleandmise tingimusi
tingimuste haldus erinevate parameetrite (vähemat sagedusvahemik,
kasutusõiguse üleandmine, loa kehtivuse kuupäev jne) järgi.
2. Süsteem peab võimaldama vaadata ja muuta loatingimuste
detaile.
3. Süsteem peab võimaldama kustutada loa üleandmise
tingimusi.
8. Arhiiv
1. Süsteem peab võimaldama teha päringuid ERSP ja raadioliideste arhiveeritud versioonide kohta
(nt võimalik valida eelnevalt kehtestatud määrus ning näha selle alusel kinnitatud ERSP, LA, LV
raadioliideste versioone).
Versioone säilitatakse 10 aastat.
4.5 Statistika kogumise moodul
Selle mooduli eesmärk on saada juhtimisotsustele lähteinfoks ja aruandluseks andmeid lubade
arvu, menetluste aja, tähtaegade ja muude standardsete näitajate osas. Eeldefineeritud
päringud saab lisada JVISes olemas olevasse statistikamoodulisse.
24 / 27
Vaja on saada statistilisi päringuid Süsteemist. Kasutajal peab olema võimalik:
1. Luua korduvkasutatavaid päringuid ning võimaldada teistel kasutajatel nende kasutamist
(eeldefineeritud päringud ja filtrid)
2. Luua ise statistilisi päringuid
3. Eksportida päringute tulemust Excelisse. Funktsionaalsus olemas. Tuleb uutele moodulitele lisada
(lubade nimekiri+statistika moodul).
Päringute täpsem sisu määratletakse detailanalüüsi käigus.
4.6 Turujärelevalve moodul
Turujärelevalve mooduli eesmärgiks on elektroonilise side järelevalve elektrooniline menetlemine.
See sisaldab endas protsessi algatamise, prioriseerimise, kliendiga suhtluse, vajalikud
menetlusprotsessid (sh väärteomenetlus), menetlusdokumendid (nt paikvaatlus, mõõteprotokollid)
vastavatel peakasutaja poolt muudetavatel mallidel kuni menetluse lõpetamiseni. Andmete
sisestamine peab olema võimalik ka tahvelarvutist Interneti teel. Funktsionaalsus on JVIS-s olemas.
Järelevalve protsess algatatakse üldiselt kahel juhul:
1) kliendi poolse pöördumisega (veebivorm, telefonikõne või e-mail). Veebi pöördumisvormi
kasutades peab süsteem pöördumise automaatselt vastu võtma ja registreerima;
2) järelevalve protsess algatatakse asutusesiseselt, kus järelevalve vajadus sisestatakse
menetluskeskkonda.
Süsteem tagab Järelevalve protsessist ülevaate nii menetlejale kui kliendile. Süsteemist on võimalik
pärida hetkel aktiivsete menetluste ülevaadet ning samuti statistilist ajalugu koos lahendamise aja ja
tähtaegadega.
5 Liidesed
Süsteemi toimimiseks on vaja välja arendada liidesed järgmiste infosüsteemidega:
Äriregister Süsteemi Kliendiportaali moodul kasutab ettevõtte konto loomisel
Äriregistri x-tee teenuseid. Ettevõtte andmete küsimine registrikoodi järgi
(päring detailandmed_v1) ning esindusõiguste info (päring esindus_v1).
JVIS-es olemas (X-tee).
NBA Numbri broneerimise andmekoguga on vaja luua kaks liidest – uue
numbriloa andmete vahetamiseks ning olemasoleva numbriloa oleku
andmete uuendamiseks (pikendatud, muudetud, ennetähtaegselt
lõpetatud, peatatud).
Laevaregister Veeteede Ametile kuuluva Laevaregistriga on kokkupuutepunkt veesõiduki
raadioloa menetlemise protsessis. Süsteem peab olema võimeline üle X-tee
vastu võtma loa taotluse andmeid ning omakorda edastama väljastatud loa
andmed Laevaregistrile.
Võib kaaluda ka universaalsete x-tee liideste tegemist, mis oleks võimelised
üle x-tee sisse lugema mistahes loa taotluse andmeid ning ka välja andma
kõigile huvitatud infosüsteemidele väljastatud loa andmeid (X-tee).
EFIS Süsteem peab võimaldama eksportida sageduskasutuse andmeid XML
formaadis (vt kirjeldused EFIS soovituses ja raportis).
25 / 27
ARGUS Süsteemil peab olema võimekus edastada loa andmeid (sageduste ja
asukoha kaupa) monitooringusüsteemi ARGUS ning võtta sealt vastu
monitooringuülesande tulemusi, et tagada võimalus teostatud
monitooringuülesannete sidumises ja säilitamiseks konkreetse loa ja
sageduse/asukohaga. Sellisel viisil tekib Süsteemi sagedushalduse mooduli
andmebaasis vastavate lubade juures kirje, kus säilitatakse konkreetse
monitooringuülesande tulemuse seos loa ja vastava sagedusega/asukohaga
ka siis, kui konkreetne luba enam ei kehti (CSV).
Planeerimistarkvara Süsteem edastab loa andmed planeerimistarkvara programmi (LS Telcom)
vastavalt ITU MFIR andmeformaatidele. Võimalus arendada ühendus
kahesuunaliseks (TXT).
Rahvastikuregister Süsteem kasutab päringut RR45. Päritakse füüsilisest isikust kliendi nime ja
staatust isikukoodi (elus/surnud) järgi. JVIS-es olemas (X-tee).
MTR Ettevõtete andmete vahetamine. JVIS-es olemas (X-tee).
Maanteeameti Väikelaevade andmed (X-tee).
register
DHX Dokumendivahetuskeskkond.
Maa-ameti Aadressiandmete infosüsteem ADS. JVIS-es olemas.
aadressandmed
Maa-ameti Aluskaardid kaardivaadete jaoks (X-tee)
aadressandmed
Süsteemi arendamisel tuleb arvestada, et tulevikus oleks võimekus võtta vastu välisriikide
sageduskasutuse andmeid süsteemist MFIR.
Joonis 1 Liidesed
26 / 27
Lisad (asuvad lingil https://pilv.mkm.ee/s/3CEfH4XxDbhmIr5):
1. Voodiagrammid
2. Sageduslubade riigilõivu algoritmid
3. Olemasolevate andmetabelite näidised
4. Moodulite taaskasutus
27 / 27
Hankija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Hange: Elektroonilise side valdkonna e-teenuste arendus (220407)
Pakkuja: Web Expert OÜ
Maksumuse esitamise vorm
Rea Teenus Maksumus ilma km- Maksumus koos km-
nr. ta € ga €
1 Ühe arenduse töötunni maksumus 30.00 36.00
2 9000 arenduse töötunni maksumus 270000.00 324000.00
3 Ühe tugiteenuse töötunni maksumus 30.00 36.00
4 1000 tugiteenuse töötunni 30000.00 36000.00
maksumus
5 Pakkumuse kogumaksumus 300000.00 360000.00
Rea Tegevused Töötundide Kestvus Maksumus Maksumus
nr. hulk kalendri- ilma km-ta € koos km-ga
päevades €
6 Arendustööde 3200 240 96000.00 115200.00
esimene etapp
Pakkumus on jõus 90 päeva alates pakkumuse esitamise kuupäevast.
Arendustööde hankeleping 1.9-21/20-214-1
Tallinnas, 22.06.2020
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur-
Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab põhimääruse alusel kantsler Ando Leppiman
(edaspidi Tellija),
ja
OÜ Web Expert, registrikood 10838848, asukoht Pikk tn 12, Pärnu linn 80013, mida esindab
põhikirja alusel juhatuse liige Vahur Mägi (edaspidi Täitja), keda edaspidi nimetatakse
üheskoos ka Pooled eraldi Pool,
sõlmivad käesoleva hankelepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas:
1. Üldsätted
Leping sõlmitakse Tellija läbiviidud riigihanke – „Elektroonilise side valdkonna e-teenuste
arendus”, viitenumber 220407 tulemusena 12.06.2020 sõlmitud raamlepingu 1.9-21/20-198-1
(edaspidi Raamleping) alusel.
1.1. Käesoleva Lepingu allakirjutamise hetkel on Lepingule lisatud:
Lisa 1 – Tehniline kirjeldus,
Lisa 2 – Pakkumuse maksumuse vorm (esitatud riigihanke 220407 pakkumuse osana).
2. Lepingu ese ja Töö teostamise tähtaeg
2.1. Lepingu esemeks on sidevaldkonna teenuste menetluskeskkond (edaspidi Töö)
Lepingu Lisas 1 ja Lisas 2 esitatud tingimustel.
2.2. Täitja kohustub Töö üle andma hiljemalt 240 kalendripäeva jooksul peale lepingu
allkirjastamist.
3. Täitja kohustused
3.1. Täitja on kohustatud:
3.1.1. esitama Tellija nõudmisel ülevaateid, aruandeid ja asjakohast teavet Töö teostamise
käigust;
3.1.2. andma Tellijale tasuta täiendavaid selgitusi Töö kohta enne Töö vastuvõtmist Tellija
poolt.
4. Töö üleandmine ja vastuvõtmine
Täitja esitab Tellijale Lepingus ja selle lisades sätestatud Töö tulemused ja Lepingu
esemega seonduvad materjalid kooskõlas Raamlepingu punktiga 6.
5. Tasu suurus
5.1. Arvestades pakkumuses esitatud töö mahtu (3200 töötundi) ja Raamlepingu punktis
7.1 nimetatud ühe töötunni hinda (30 eurot), on tasu suurus käibemaksuta 96000 eurot
ning koos käibemaksuga 115200 eurot.
1
6. Poolte allkirjad:
Tellija: Täitja:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium OÜ Web Expert
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Ando Leppiman Vahur Mägi
kantsler juhatuse liige
2
Hankedomendi lisa 1
TTJA sidevaldkonna teenuste menetluskeskkond
Tehniline kirjeldus
1 Sisukord
1 Sisukord........................................................................................................................................... 2
2 Sissejuhatus..................................................................................................................................... 3
2.1 Mõisted ja lühendid ................................................................................................................ 3
2.2 Üldised IS ülesed põhimõtted ................................................................................................. 4
2.3 Menetletavad loa tüübid ........................................................................................................ 6
3 Rollid ............................................................................................................................................... 8
4 Moodulid ......................................................................................................................................... 9
4.1 Kliendiportaal .......................................................................................................................... 9
4.2 Loa taotluste menetlemise moodul ...................................................................................... 14
4.3 Sagedusressursi haldamise moodul ...................................................................................... 19
4.4 Sagedusplaani haldamise moodul ........................................................................................ 21
4.5 Statistika kogumise moodul .................................................................................................. 24
5 Liidesed ......................................................................................................................................... 25
2 / 27
2 Sissejuhatus
See dokument kirjeldab kavandatava ühtse elektroonilise side lubade menetlemise ja teiste
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi TTJA) sidevaldkonna teenuste (numbriload,
teabevahetus, statistika, sageduste ja numeratsiooni kasutustingimused) IT süsteemi (edaspidi
Süsteem) funktsionaalsust. Teenuste osutamine on reguleeritud elektroonilise side seaduse ja
meediateenuste seadusega.
Arenduse eesmärgiks on luua kasutajasõbralik interaktiivse kliendiportaaliga TTJA sidevaldkonna
teenuseid hõlmav menetluskeskkond, milles teenuseid saab kõigi etappide ulatuses menetleda ja
menetlusinfo on kättesaadav ka teenuse tarbijale. Kogu menetluseks vajalik ja seonduv info on
ristkasutuses olevatest andmebaasidest. Menetluskeskkond loob eeldused paberivabaks
registripõhiseks menetluseks ning võimaldab nii klientidele kui ametnikele mugava keskkonna vajalike
toimingute läbiviimiseks.
Süsteem on kavas üles ehitada kasutades võimalusel Tehnilise järelevalve infosüsteemi (edaspidi JVIS,
https://jvis.ttja.ee/) olemasolevaid funktsionaalsusi ja mooduleid (vt. lisa 4). JVISes on realiseeritud
autentimisteenus TARA, eIDAS määruse nõuded ning töövoomootor kooskõlastuste ja kinnituste
haldamiseks.
2.1 Mõisted ja lühendid
Asimuut Päripäeva nurk põhjasuuna ja mingi objekti suuna vahel
ESS Elektroonilise side seadus
EFIS Euroopa Raadioside Büroo raadiosageduste infosüsteem (ERO Frequency
Information System – EFIS)
ERSP Eesti raadiosagedusplaan
ITU International Telecommunication Union; Rahvusvaheline
Telekommunikatsiooni Liit.
JVIS TTJA järelevalve infosüsteem
Klient Füüsiline või juriidiline isik, kes taotleb või omab kehtivat TTJA poolt
väljastatavat sagedus-, numbri- või meediateenuse osutamise luba.
Koordinatsioonileping Naaberriikide sideadministratsioonide vahel sõlmitud leping
sagedusressursi kasutamise tingimuste kohta piirialadel
LV ja LA määrused „Tehnilised nõuded sagedusloa alusel kasutatavatele raadioseadmetele“
(LA) ja „Raadiosageduste kasutamise tingimused ja tehnilised nõuded
sagedusloast vabastatud raadioseadmetele“ (LV)
Meediateenuse luba TTJA poolt väljastatav luba, mis annab õiguse pakkuda televisiooni- või
raadioteenust.
MIFR ITU poolt peetav sageduskasutuse infosüsteem, millesse andmeid
edastatakse läbi spetsiaalse liidese (BRIFIC)
MKM Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
MTR Majandustegevuse register
NBA Numbri broneerimise andmekogu
Numbriluba TTJA poolt väljastatav luba, mis annab õiguse kasutada numeratsiooni.
Numbriluba annab numeratsiooni kasutajale õiguse:
Kogusepõhise numbriloa korral kasutada teenuse osutamiseks
numbriload märgitud arvu numbreid, broneerida numbreid ja
korraldada nende kasutamist,
3 / 27
Üksiknumbri põhise numbriloa korral kasutada teenuse
osutamiseks numbriloal märgitud lühinumbrit või tunnuskoodi.
Numeratsiooniplaan Eesti numeratsiooniplaan on dokument, mis määrab kindlaks
üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamiseks vajalike numbrite,
lühinumbrite, tunnuskoodide ja prefiksite paiknemise
numeratsiooniväljas, nõuded nende pikkuse, kasutamiseotstarbe ja
valimiskorra kohta.
Raadioliides MKM määrusega kinnitatud nõuded loavabadele ja loaalustele
raadioseadmetele
Sagedusluba TTJA poolt väljastatav luba, mis annab õiguse kasutada raadiosagedusi
TTJA poolt määratud tingimustel.
Sagedusplaan MKM määrus, millega määratakse kooskõlas Euroopa Liidu õiguse ja
rahvusvaheliste lepingutega kindlaks raadiosageduste kasutusviis,-režiim
ja -otstarve. (https://www.riigiteataja.ee/akt/125012019006
SASS TTJA sideteenuste infosüsteem
Teenistus Raadioeeskirja 1. osa artikli 1 osas III defineeritud raadiosageduste
kasutuse klassid
2.2 Üldised IS ülesed põhimõtted
1. IS arendamisel lähtutakse teenusepõhisest lähenemisest: lubade väljastamise protsess
(teenus) peab olema kasutajale kirjeldatud ning Süsteem peab koguma nii teenuse statistilist
teavet kui ka andmeid kliendi rahulolu kohta.
2. Taotluste andmeväljade juures peab Süsteem kuvama selgitavat abiinfot (hiirega välja
lähedale minnes tekkiv infomull, hiireklikiga avatav pikem abitekst), mille sisu saab
peakasutaja hallata. Funktsionaalsus on JVIS-s olemas. Dünaamilise vormi puhul on peahalduri
seadistatav (sisu ning milline väli). Kui vormid on koodis, siis peab TTJA andma arendajale
loetelu väljadest ja sisu.
3. Kogu menetluseks vajalik ja seonduv info on Süsteemi ristkasutuses olevatest andmebaasidest
integreeritud ja andmed, mis on juba Süsteemis olemas, tuleb kuvada neisse vaadetesse, kus
neid vajatakse, et vältida andmete dubleerimist.
4. Enne Süsteemi sisselogimist peab olema kirjeldatud Süsteemi poolt pakutavad TTJA
sideosakonna teenused.
5. Süsteemis olevatel avalehtedel nii kliendi kui ametniku vaates peab olema kuvatud ülevaade
pooleliolevatest protsessidest ning vajalikud lingid tööprotsesside jätkamiseks.
6. Kõik Süsteemis olevad load peavad olema otsitavad ühest vaatest vähemalt järgmiste
parameetrite alusel: loa number, loa omanik, loa taotleja, loa kasutaja, sagedus, geograafiline
piirkond, menetleja.
7. Peab olema võimalik täistekstiotsing, sh masinloetavatest failidest. JVIS-s on
implementeeritud ElasticSearch ehk täistekstiotsing, mis tuleb lisada ka uutele moodulitele.
8. Suhtlus kliendi ja menetleja vahel toimub Süsteemis ning iga toimingu ja oleku muudatuse
kohta peab kasutajal olema võimalik tellida teavitust.
9. Menetleja töölaua vaates peab Süsteem kuvama ülevaadet menetluses olevatest
protsessidest ja nende tähtaegadest ning edastama ametnikule meeldetuletusi tähtaegade
kohta.
4 / 27
10. TTJA pakub süsteemi kaudu järgmisi teenuseid: sagedus-, meedia- ning numbrilubade
väljastamine, pikendamine, muutmine, ennistamine ning lõpetamine, sagedusressursi
planeerimine, sidevaldkonna turujärelevalve.
11. Load on sisuliselt registrikanded, millest kuvatakse kliendiportaalis osa andmeid (loa taotluse
raames), menetleja vaates rohkem (menetlusandmed, nt notifitseerimisteave, mida ei pea
avalikustama).
12. Menetlusega seonduvat teabevahetust tuleb säilitada ja näidata eraldi aknas vähemalt 2 aasta
ulatuses. Sellest vanemaid andmeid peab olema võimalik vastavalt säilitustähtajale eraldi
päringuga samasse aknasse välja tuua.
13. Süsteem peab toetama kliendiportaali osas kahte keelt (eesti ja inglise keel). Vähemalt peab
olema võimalik esitada inglise keeles järgmist tüüpi loataotlusi: veesõiduki raadioluba,
õhusõiduki raadioluba, raadioamatööri luba, satelliidi maajaama luba, ühine raadioluba
(baasjaamata ja baasjaamaga raadiovõrkudele nt välisvisiitide või spordivõistluste jaoks).
14. Andmed lubade, sagedusplaani, sagedusloa aluste ning sagedusloavabade seadmete
määruste kohta tuleb üle kanda olemasolevatest süsteemidest (MTR ja SASS) ja menetlejate
koordinatsiooniandmetest (lisa 3) uude Süsteemi.
15. Teatud menetluste info peab olema avalikustatud ESS-is kindlaksmääratud tähtaegadel peale
otsuse tegemist (nt §17, 13 (9))
16. Osa lube ei avalikustata (ESS §13(10)), AK load.
17. TARA-ga autenditud kasutaja tegevused Süsteemis ei vaja eraldi digiallkirja, arvestades
haldusmenetluse seaduse nõudeid.
18. Kõik tegevused Süsteemis peavad olema logitud ja vastavaid õigusi omaval kasutajal peab
olema võimalik tegevuste logi läbi kasutajaliidese näha.
19. Süsteem peab teavitama infoedastuse probleemidest (nt kohaletoimetamata e-kirjad).
20. Loa ja taotluste vormid peavad olema dünaamiliselt muudetavad peakasutaja poolt. JVISes on
olemas vastav vormimoodul.
5 / 27
Joonis 1: Süsteemi lihtsustatud põhimõttejoonis
2.3 Menetletavad loa tüübid
Sagedusload
Sagedusloa taotlejateks on füüsilised või juriidilised isikud, kes soovivad kasutada oma seadmete tööks
teatud raadiosagedust. Sageduslube võivad taotleda ka välismaalased. TTJA poolt hallatavad
sagedusload jagunevad liigiti järgmiselt:
1. Ringhääling: raadioringhäälingu ja televisiooniringhäälingu sagedusluba;
2. Amatöörraadioside: isiklik amatöör-raadioluba, ühine amatöör-raadioluba,
amatöörvahendusraadiojaama tööluba, amatöörmajaka luba, raadioorienteerumise
majakakomplekti luba ja amatöörsatelliitside tööluba;
3. Liikuv side: õhusõiduki raadioluba, lennunduse maapealsed load (majakad, lennuvälja side,
õhk-õhk lennuside, droonid), veesõiduki raadioluba, mereside kaldajaama luba, liikuva
maaside load (baasjaamaga/baasjaamata), üldkasutatavate raadiovõrkude luba,
lähitoimeseadmete luba;
4. Paikne side: paiksete raadiosideliinide luba, paikse maaside võrgu luba, satelliitside maajaama
luba ja radari luba;
5. Muude raadioseadmete luba.
6 / 27
Lisaks antakse välja veel lühiajalisi sageduslube teatud sündmuste (festival, kontsert, spordivõistlus
jne) tarbeks ning raadioseadmete testimiseks. Lühiajalisi lube, välja arvatud testimisload, ei pikendata.
Samuti antakse välja sageduste kasutamise üleandmise lube (osaline või täielik) sagedusplaanis
toodud sagedusaladel vastavalt MKM määrusele. Sel juhul kas lisatakse peale Konkurentsiametiga
kooskõlastamist vastavad andmed registrisse (lepinguga kasutamisõiguse andmine) või tühistatakse
üks luba kas osaliselt või täielikult ja antakse välja teine luba (üleandmine), ESS §17.
Aastas antakse välja 300-350 uut raadiosagedusluba. Load ei ole reeglina üleantavad – juhul kui
ettevõtted ühinevad või toimuvad omandamised või muud tehingud, siis tuleb olemasolevad load
tühistada ning taotleda uued. Ettevõttete ühinemise/jagunemise jms puhul lube ei tühistata, vaid
toimub majandustegevuse jätkamine ning luba jääb alles, kuid saab uue omaniku.
Numbriload
Numbriluba võib taotleda kas FIE või juriidiline isik, eraisikud ei saa. Peamised kliendid on
sideettevõtted, teenusnumbrite kasutajad, taksofirmad. Sõltuvalt numbriliigist jagunevad numbriload
üksiknumbri põhisteks ja kogusepõhisteks lubadeks. Kõik numbriload väljastatakse üheks aastaks ning
pikendatakse samuti ühe aasta kaupa.
Kogusepõhise numbriloa alusel jaotavad sideettevõtted juba konkreetsed numbrid oma klientidele,
mõnes mõttes käituvad nad nagu “hulgiostjad”. Lühinumbrid, telefonijaamade tunnuskoodid jms on
piiratud ressurss, neid jaotatakse ühe numbri põhiselt. Aastas väljastatakse umbes 50-70 uut
numbriluba.
Numbriload jagunevad liigiti järgmiselt:
Telefoninumbrid Kogusepõhine
Mobiiltelefoninumbrid Kogusepõhine
Riigiside telefoninumbrid Kogusepõhine
M2M mobiiltelefoninumbrid (12-kohalised) Kogusepõhine
M2M mobiiltelefoninumbrid (10-kohalised) Kogusepõhine
800 teenusnumber ( maksevaba sideteenuse Kogusepõhine
number)
900 teenusnumber (eritariifiga sideteenuse Kogusepõhine
number)
901 teenusnumber (andmesideteenuse Kogusepõhine
number)
Lühinumber Üks number loa kohta
E-faksinumber Kogusepõhine
Personaalnumber (kliendi määratud Kogusepõhine
sideteenuse number)
Operaatorkood Üks number loa kohta
Riigisisese signalisatsioonipunkti kood (NSPC) Üks number loa kohta
Rahvusvahelise signalisatsioonipunkti kood Üks number loa kohta
(ISPC)
Elektroonilise side teenuse osutaja number Üks number loa kohta
(IIN)
Mobiiltelefonivõrgu kood (MNC) Üks number loa kohta
Meediateenuse osutamise load
Meediateenuse osutamise load jagunevad järgmisteks alaliikideks:
Raadioteenuse osutamise tegevusluba (~30 tk aastas);
7 / 27
Televisiooniteenuse osutamise tegevusload (tingimusjuurdepääsuga ja vaba juurdepääsuga) (~16
tk);
Tellitava teenuse (nt videolaenutuse) load. Need on tegelikult tähtajatult kehtivad
majandustegevuse teated, mille klient ise esitab MTR-is. Hiljem kontollib TTJA, kas ettevõte ikka
osutab seda teenust ja kui mitte, siis suhtleb ettevõttega ja ettevõte võtab oma teavitatud
tegevusala maha MTR-ist;
Ajutised load – kehtivad maksimaalselt 1 kuu, antakse välja teatud ürituse (nt Weekend festival)
kajastamiseks.
Lisaks on seaduses veel ette nähtud satelliittelevisiooni teenuse osutamise tegevusluba, kuid praktikas
täna ühtegi sellist Eestis väljastatud ei ole.
Meediateenuse load (v.a ajutised) kehtivad 5 aastat, vabalevi televisiooniload 10 aastat.
Osa meediateenuste lube – vabalevi televisiooni ja raadioload antakse välja konkursi raamides.
3 Rollid
Avalik kasutaja Autentimata kasutaja, kellel on õigus vaadata avalikku teavet:
Süsteemi poolt pakutavate teenuste infot lubade avalik teave
(vastavalt ESS-le), vaadata sagedusplaani ja loaaluste ning
loavabade raadioseadmete määruste kehtivaid versioone ja
liideseid ning vastavaid tehnilisi nõudeid, teha sagedusplaani
päringuid.
Kliendi peakasutaja Kliendi esindusõigust omav isik, kellel on õigus hallata kliendi
esindajate volitusi ja vee- ning õhusõiduki puhul lisada kasutajaid.
Saab näha kõiki enda esindatavale ettevõttele kuuluvaid lube ja
nende ajalugu, taotlusi, otsuseid ja teabevahetust.
Kliendi esindaja Omab õigust koostada ja esitada kliendi nimel kliendi peakasutaja
poolt määratud loa taotlusi, saab vaadata väljastatud lube ja
taotlusi, osaleda teabevahetuses, esitada ettevõtte kohta
statistikat (Süsteem peab võimaldama kliendi peakasutajal piirata
iga kliendi esindaja õiguseid (andmete vaatamine, taotluste
koostamine, esitamine, statistika)). TTJA näeb kõikide kliendi
esindajate õiguseid ja Süsteem tagab väljuva teabe õigele
aadressile saatmise.
TTJA peakasutaja Haldab rolle ja õiguseid, näeb kõiki andmeid, võib parandada
trükivigu ning kustutada ekslikult alustatud menetlusi, koostab
statistika vorme teistele kasutajatele Süsteemist andmete
saamiseks
Menetleja Saab menetleda lubade taotlusi (sh taotluselt automaatselt
andmed üle kanda ja vajadusel neid muuta, lisada täiendavaid
andmeid). Saab lõpetada, muuta, pikendada ja ennistada lubasid,
teha päringuid sagedusressursi haldamise
moodulist/numbriplaanist andmete ülekandmiseks lubade
8 / 27
haldamise moodulisse, sageduslubade puhul sisestada
testsagedusi, koordineerida naaberriikidega ja notifitseerida ITU-s
(MFIR) sagedusloa tingimusi (genereerib ITU formaadis
koordinatsiooni faili) jne.
Järelevalve teostaja Saab vaadata ja teha päringuid sagedusressursi haldamise
moodulis ning numbrilubade ja meediateenuse lubade kohta.
Sagedusressursi haldamise, numbrilubade ja meediateenuse
lubade moodul on seotud järelevalve mooduliga JVIS-es (häired,
menetlused, järelevalve, ettevõtted ja load).
Planeerija Saab vaadata sagedusressursi kasutust, koostada lisaks
automaatselt tehtavale statistikale sagedusalade ja numeratsiooni
kasutuse statistikat, sisestada testsagedusi, viia läbi otsinguid.
Saab sisestada andmeid sagedusplaani mooduli funktsioonidesse
(sagedusplaan ja nõuete määrused), teha väljavõtteid ja
muudatusi. Menetleda sagedusplaani ja liideseid. TTJA
peakasutaja saab anda planeerijatele erinevaid õiguseid sõltuvalt
vastutusalast (sagedusplaani muutmine, liideste muutmine või
ainult vaatamine ja ettepanekute tegemine).
Asutuseväline kooskõlastaja (nt Lennuamet, Terviseamet, ministeeriumite allasutused), saab
anda Süsteemis kooskõlastusi talle kooskõlastamiseks saadetud
dokumentidele.
4 Moodulid
Süsteemile tuleb luua juurde järgmised moodulid:
1. kliendiportaal
2. loa taotluste menetlemise moodul
3. sagedusressursi haldamise moodul
4. statistika kogumise moodul
5. sagedusplaani haldamise moodul
6. turujärelevalve moodul
4.1 Kliendiportaal
Kliendiportaali ülesandeks on pakkuda klientidele kaasaegset ning mugavat ühtset keskkonda
numeratsiooni- ning sageduslubadega seotud toimingute tegemiseks.
Lisaks klientide teenindamisele sisaldab portaal ka infot sageduste kasutamise üldiste tingimuste
kohta (sagedusplaan, nõuded seadmetele („Sagedusplaani haldamise mooduli väljund), samuti viited
numeratsiooniplaanile ja muudele avalikele sagedusi ja numeratsiooni käsitlevale selle Süsteemi
infole.
Kliendiportaalis on avalik vaade (sagedusplaani päringud, liidesed, avalik teave (sh lubade teave, mis
vastavalt ESSile tuleb avalikustada) ja kliendivaade, mida näevad autenditud (sisseloginud) kasutajad.
Kliendiportaali avalikus vaates peab olema kättesaadav järgmine funktsionaalsus:
sagedusplaani ja raadioliidestega seotud päringud
9 / 27
avalik teave (sh lubade teave, mis vastavalt ESSile tuleb avalikustada)
Kliendiportaali poolt pakutav funktsionaalsus on järgmine:
1. Autentimine 1. Kasutaja autentimine peab olema võimalik läbi riigi
autentimisteenuse (TARA autentimislahendus). See
funktsionaalsus on praeguseks olemas JVISises.
2. Erandjuhtumil peab olema võimalik autentida ka
kasutajanime, parooli ja SMSiga (välismaalastest kasutajad,
kellel ei ole ühtegi sobivat vahendit autentimiseks, peavad
saama edastada taotluse ligipääsuks Süsteemile parooli ja
kasutajanimega).
2. Kasutajakonto 1. Äriregistri B-kaardil olev ettevõtte esindaja peab saama
loomine luua oma ettevõttele kasutajakonto.
kliendiportaali (JVIS-es 2. Riigiasutuse esindajad määratakse kasutaja poolt
olemas) Süsteemis volitusega.
3. Eraisikud loovad endale konto TARA autentimislahendust
kasutades.
4. Süsteem peab konto loomisel registrikoodi alusel võtma
Äriregistrist ettevõtte andmed.
5. Süsteem peab kontrollima äriregistrist (esindusõiguste
päring) automaatselt, kas sisseloginud kasutajal on
esindusõigus. Juhul, kui äriregistri päring ei anna ühest
vastust esindusõiguste kohta, peab Süsteem võimaldama
menetlejal lisada volituse alusel esindaja.
3. Volituste haldamine 1. Süsteem peab võimaldama ettevõtte esindajal määrata
(volitamise teisi esindajaid, kellel on õigus iseteenindusportaalis
funktsionaalsus on ettevõtte nimel esitada lubadega seotud taotlus,
JVISes olemas; volitusse sealhulgas määrata kasutajaid (nt vee- ja õhusõidukite loa
tuleb lisanduda uued taotlused).
moodulid, kui on eraldi 2. Süsteem peab võimaldama volitusi hallata loa liigi
vajadust) (sagedusluba ja selle liigid, numbriluba, meediateenuse
luba) ja tegevuse (uue loa, pikendamise, muutmise ja
lõpetamise taotluse esitamine, päringutele vastamine ja
muudatuste aktsepteerimine, ettevõtte lubade andmete
vaatamine liigiti, statistika esitamine) täpsusega.
3. Süsteemis peab olema võimalik hallata ettevõtte
esindajate volitusi ning üles laadida volituse
alusdokumente (volikiri).
4. Süsteem peab kontrollima ettevõtte esindaja volituste
kehtivust
4. Loa taotluse esitamine Süsteem peab võimaldama:
1. infot kliendile loa väljastamise teenuse kirjeldusega;
2. valida sobiva loa taotluse vormi;
3. täita loa taotluse vormi ning vahesalvestada, ilma seda
esitamata;
4. välismaine kasutaja, kellel puudub autentimisvõimalus,
sisestab andmed eraldi lehel ja andmed salvestatakse
Süsteemi poolt „kaitstud“ piirkonnast väljapoole,
10 / 27
menetleja saab andmed kanda Süsteemi ja edasi
menetleda nagu teisi taotlusi;
5. loa taotluse vormidel (dünaamilised) peavad olema
kasutaja poolt määratavad validatsioonid
andmekvaliteedi tagamiseks sõltuvalt andmeväljadest
(nt tekst, arv, numbriformaat). JVISes funktsionaalsus
olemas;
6. loa taotlusel olevate valikubokside väärtused peavad
olema peakasutaja poolt hallatavad (saab lisada uusi
väärtusi ning märkida olemasolevaid kehtetuks,
viimaseid Süsteem enam uute sisestuste juures ei
kuva);
7. loa taotlemisel päritakse osa eeltäidetavaid
andmeid/valikuid (andmeväljade sisu) Sagedusplaani
haldamise moodulist (nt dupleksi pooled,
duplekssagedused, simpleks, võimalikud kanalilaiused);
8. Süsteem peab paiksete raadioliinide puhul suutma
arvutada asimuute;
9. paiksete raadioliinide puhul peab kasutaja saama valida
seadmeid (seadme andmeid) varem sisestatute hulgast
ja teise poole andmed kopeeritakse taotlusele
automaatselt (muutmisvõimalusega);
10. laadida taotluse vormi juurde üles lisadokumente (ja
eemaldada üleslaetud lisadokumente);
11. esitada loa taotlus TTJA-l;
12. taotlust tagasi võtta/tühistada, kuni ei ole tehtud
ametniku poolset otsust;
13. taotluse andmeid täpsustada, lisada Süsteemi TTJA
ametniku nõudmisel lisadokumente;
14. kui menetleja muudab taotluse menetlemisel esitatud
andmeid peab taotleja erinevused taotlusest
kinnitama;
15. teostada lubade allkirjastamist masstoiminguna.
Loa taotlusel on kliendi poolt täidetav osa (väljad selgitustega,
võimalusel valikutega ning avalikest registritest eeltäidetud
väljadega) ja lisaks sellele peab menetleja saama loale lisada ka
ITU formaadi täiendavad väljad, mis on vajalikud rahvusvaheliseks
koordineerimiseks (ITU notifitseerimisvormid vastavalt
teenistusele-jaamale). Reeglina eeltäidetud, kuid menetleja poolt
üle vaadatavad ja muudetavad.
5. Riigilõivu arvutamine 1. Sagedusloa puhul peab Süsteem arvutama ja kuvama
automaatselt riigilõivu summa sõltuvalt loa taotlusele
sisestatud parameetritest.
2. Süsteem peab jooksvalt arvutama riigilõivu summa, kui
klient muudab taotletava loa parameetreid (vajalik, et
klient teaks, kui suur riigilõiv tuleb maksta) või arvutama
vastava nupu vajutamisel riigilõivu ka enne taotluse
esitamist, kui kõik vajalikud väljad on täidetud.
3. Numbriloa jaoks luuakse riigilõivu arvutusprogramm.
(riigilõivuseaduse §206 lõige 15 ja riigilõivuseaduse lisa 3
alapunkt 15). Numbriloa puhul peab olema võimalik
11 / 27
arvutada numbriloa muutmisel riigilõivu kasutatavate
numbrite arvu suurendamisel võrdeliselt loa lõpuni jäävate
täiskuude järgi. Riigilõivu arvutatakse aja eest mis jääb loa
lõppemise kuupäevani (1 kuu riigilõiv loa lõppemiseni
jäävate täiskuude arv, poolikut kuud sisse ei arvestata).
4. Sagedusloa riigilõivu arvutamise algoritmid on toodud lisas
2.
6. Riigilõivu tasumine 1. Süsteem peab võimaldama tasuda riigilõivu maksekeskuse
teenuse kaudu https://maksekeskus.ee/ (nt
eraklientidele).
2. Süsteem peab võimaldama koostada ja saata riigilõivu
teatis e-mailile ja e-arvena eelnevalt seadistatud (nt
suurfirmade puhul, kus riigilõivu tasumine pangalingi
kaudu ei ole võimalik ja kes on vastava variandi valinud).
3. Süsteem peab taotleja järgi määrama kindlaks riigilõivust
vabastuse (Siseministeerium, Kaitseministeerium koos
allasutustega), arvestades ka sagedusalasid sagedusplaanis
(Kaitseministeerium).
7. Ettevõtte lubade Autenditud ja autoriseeritud kasutaja peab saama:
haldamine 1. Näha kliendile väljastatud lube ja tema poolt koostatud ja
esitatud taotlusi vastavalt ettevõtte peakasutaja poolt
antud õigustele.
2. Otsida, muuta, kustutada (kui ei ole veel esitatud) ning
tagasi võtta enda poolt koostatud loataotlusi.
3. Näha taotluse kohta tehtud otsuseid (sh keelduvaid).
4. Otsida lube erinevate tunnuste alusel (nt loa liik,
sagedusvahemik, millele luba kehtib, kehtivuse algus- ja
lõppaeg).
5. Lõpetada loa kehtivus ennetähtaegselt.
6. Koostada loa muudatustaotlus, sel juhul peab Süsteem
arvutama riigilõivu vastavalt muudetavatele
parameetritele ja muutmise riigilõivu summale.
7. Koostada loa ennistustaotlus (selle taotluse puhul on TTJA-
l kaalutlusõigus).
8. Lubade pikendamine 1. Lubade pikendamine automatiseeritakse.
2. Süsteem peab edastama kaks teadet pikendamist vajavate
lubade kohta koos vastava riigilõivu teatisega (teatise
edastamise ajad on seadistatavad peakasutaja poolt iga
loatüübi kohta eraldi.)
3. Peale riigilõivu tasumise kontrolli Süsteemi poolt
saadetakse vastav registrikirje menetlejale kinnitamiseks.
4. Peale kinnitamist pikeneb registrikanne järgmise tähtajani
arvestades haldusmenetluse seaduse nõudeid.
5. Kliendil peab olema võimalus enne pikendamise
protseduuri alustamist kontakteeruda menetlejaga.
6. Ajutisi lube ei saa pikendada.
7. Kui kasutaja pole riigilõivu pikendamise eest õigeaegselt
tasunud, võib menetleja lõpetada või maksetähtaega
pikendada. Registrikirjed arhiveeritakse ja neid on võimalik
hiljem ennistada.
12 / 27
8. Süsteem peab võimaldama lubade masspikendamist, mille
korral klient saab ise valida load, mida on vaja pikendada.
Süsteem genereerib summaarse riigilõivu kõikide
pikendamiste kohta.
9. Teabevahetus Autenditud ja autoriseeritud kasutaja peab saama:
1. Lugeda töölaual TTJA ametniku poolt talle edastatud
teateid.
2. Saama teavitusi e-mailile (osa kohustuslikud, osa
valikulised).
3. Vastata Süsteemis olevatele teadetele.
4. Sorteerida teateid kuupäeva ja oleku (vastatud/vastamata)
järgi.
5. Detailanalüüsi käigus selgitada, kas ja kui suurt
mahupiirangut on vaja kehtestada lisatavatele failidele.
10. Teavituste haldamine 1. Süsteem peab saatma teavitusi vähemalt järgmiste sündmuste
(Üldine teavituste kohta:
süsteem on JVISes a. taotluse menetlusse võtmine;
olemas. Uute moodulite b. taotluse tagastamine paranduste sisseviimiseks;
teavitused tuleb lisada.) c. taotluse kohta otsuse tegemine;
d. pkendamist vajavad load;
e. loa (registrikande) tühistamisest /põhjus riigilõivu
tasumata jätmine;
f. vastamata loa menetluse küsimused teabevahetuses;
g. riigilõivu teatis;
h. loa pikendamine koos uue tähtajaga.
2. Kasutajal peab olema võimalik tellida endale e-posti aadressile
(maks. kaks aadressi kasutaja kohta) teavitusi olulisematest
loaga seotud sündmustest. TTJA menetlusteadetest
(pikendamine, kehtetuks tunnistamine jne) tulevad
automaatselt.
3. Kasutajal peab olema võimalik loobuda (välja lülitada) Süsteemi
poolt edastatavad teavitused.
11. Sagedusplaani 1. Kasutaja peab saama vaadata sagedusplaani, loaaluste ning
kliendiportaali vaade loavabade raadioseadmete määruste kehtivaid versioone.
2. Kasutajal peab olema võimalik valida sagedusala ja
koostada valitud sagedusalas soovitud parameetrite alusel
väljavõtteid.
3. Kasutaja peab saama vaadata lingitud tehnilisi nõudeid
(liidesed).
4. Kasutaja peab saama eksportida päringu tulemusi CSV
formaadis.
See funktsionaalsus on kättesaadav nii autenditud kui
autentimata kasutajale.
12. Autentimata kasutaja 1. Süsteem peab võimaldama ka autentimata kasutajal
loataotlus edastada loataotlusi vähemalt järgmiste loa tüüpide kohta:
veesõiduki raadioluba, õhusõiduki raadioluba,
raadioamatööri luba, satelliidi maajaama luba, ühine
raadioluba (baasjaamata ja baasjaamaga raadiovõrkudele
nt välisvisiitide või spordivõistluste jaoks).
2. Loataotlusi peab saama esitada eesti ja inglise keeles.
13 / 27
3. Autentimata kasutaja poolt esitatud loataotlused
salvestatakse Süsteemis nn „kaitstud osas“, millest
menetleja saab need üles võtta ja nende alusel koostada ja
menetleda loa taotlust.
4. Süsteem peab tagama kontrolli väliste robotite vastu.
4.2 Loa taotluste menetlemise moodul
Selle mooduli eesmärgiks on pakkuda lube menetlevale ametnikule kaasaegset ja mugavat
töökeskkonda loa taotluste menetlemiseks.
Moodul (vt joonis 2) sisaldab endas sagedusloa, numbriloa ja meediateenuste loa menetlusprotsesse
(loa menetlusprotsesside voodiagrammid on toodud käesoleva dokumendi lisas 1). Loa menetluse
alguses valitakse millist luba taotletakse.
Joonis 2 Side infosüsteemi poolt toetatavad menetlusprotsessid
1. Taotluste Süsteem peab võimaldama:
menetlemine 1. Näha alustatud ja esitatud taotlusi (kõik liigid) ja neid
filtreerida enamlevinud parameetrite järgi.
2. Otsida taotlusi erinevate parameetrite (vähemalt taotleja
nimi, registrikood, loa liik, taotluse liik (esmane, muutmine,
tühistamine, lõpetamine, pikendamine), taotluse esitamise
kuupäev, taotleja poolt vastamata küsimustega taotlus)
alusel.
3. Sorteerida taotluste nimekirja.
4. Avada taotlus detailvaates.
5. Võtta esitatud taotlus menetlusse.
6. Valida menetlejal sagedusressursi moodulist vabasid (nt
koordineeritud ja varem kasutuses olnud) sagedusi
14 / 27
7. Saata taotlus kliendile tagasi täiendamiseks koos menetleja
poolt õigete andmete lukustamise võimalusega.
8. Avada loa taotlus ja lasta taotlejal või menetlejal on-line
andmed ära parandada (nt paralleelselt
telefonivestlusega).
9. Saata taotlus asutusesisele kooskõlastusele.
10. Edastada taotlusi riigisisele kooskõlastusele (Lennuamet,
Terviseamet, ministeeriumite allasutused). Süsteem peab
toetama asutusevälise kooskõlastaja rolli.
11. Menetleda koordinatsioonitaotlusi (naaberriigid).
12. Vormistada ja edastada notifitseerimisfaile ITU-sse.
13. Võimaldama edastada loaandmeid planeerimistarkvarasse
(interfeis ka mõõteseadmetesse).
14. Avada ja alla laadida taotluse juures olevaid
lisadokumente.
15. Näha vastavalt loa liigile Süsteemi poolt arvutatud riigilõivu
summat ja väljastatud riigilõivu teatist ja e-arvet.
16. Võtta menetlusse autentimata kasutaja (välismaalane)
poolt kliendiportaali avalikust vaatest edastatud
loataotlusi.
17. Reserveerida sagedusi tulevaste taotluste jaoks, sh
„fiktiivsed load“ koordinatsiooni eesmärkidel.
18. Lisada olemasolevatele (üle kantud) loakirjetele
koordinatsiooniandmeid edastamiseks MFIR-i ning
algatada koordineerimis- või notifitseerimismenetlust.
19. Lõpetada taotluse menetlemine igal ajal koos vastava
põhjendusega (nt kadunud kliendid) ning algatada riigilõivu
tagasimaksmine (vajadusel).
2. Lubade muutmine 1. Süsteem peab võimaldama lubade muutmist nii menetleja kui
(sagedusload ja kliendi algatusel.
kogusepõhised 2. Süsteem peab võimaldama peakasutajal määrata andmevälju,
numbriload) mida klient muuta ei saa
3. Süsteem saadab teavituse muudatusest menetlejale.
Menetleja saab muutmise käigus algatada kõiki loa väljastamise
protsesse (nt koordineerimine, teabevagetus kliendiga)
4. Süsteem tagab vajadusel täiendava riigilõivu arvutuse (kui nt
suureneb kasutatavate numbrite arv või maakondade arv)
arvestades juba tasutud riigilõivuga järelejäänud kuude eest ja
lisab loa muutmise riigilõivu 16 eur (sagedusload). Kui uus riigilõiv
on väiksem, siis tagasi ei maksta ja tasutakse ainult 16 eurot
riigilõivu loa muutmise eest (sagedusload). Klient näeb tasumisele
kuuluvat riigilõivu taotluse vormistamisel.
5. Menetlejal peab olema võimalus luba mitte pikendada
(põhjendusega) ja tagastada riigilõiv.
6. Vana luba arhiveeritakse.
7. Muudetud loa kehtivustähtaeg on sama mis vanal.
3. Lubade ennistamine 1. Süsteem peab võimaldama kliendil taotleda kehtivuse kaotanud
lube.
2. Süsteem peab võimaldama määrata ennistamise tähtaegu.
15 / 27
3. Peale ennistamise otsuse tegemist menetleja poolt käivitub
riigilõivu maksmine ja selle lõppedes luba ennistatakse.
4. Süsteem teavitab klienti loa ennistamisest.
4. Lubade lõpetamine 1. Süsteem peab võimaldama luba tühistada nii menetleja kui
kliendi algatusel.
2. Süsteem peab võimaldama menetlejal lõpetada menetlus igas
etapis lisades põhjuse.
5. Välisriikidega 1. Süsteem peab võimaldama ka ametnikul sisestada fiktiivse loa
koordineeritud andmeid, nt naabriga koordineeritud sagedus: luba ei ole aga
loatingimused kasutamistingimused on olemas.
2. Süsteem peab võimaldama genereerida ja saata
koordinatsioonifaili.
3. Fiktiivse loa andmed saab siduda reaalse loaga, aga säilitataks
eraldi ja kliendi vaates neid andmeid ei ole.
4. Reaalse loa andmed võivad erineda koordineeritust.
5. Kui koordineeritud luba kaotab kehtivuse, siis lähevad loa
andmed arhiivi ja koordineeritud andmed jäävad „fiktiivse loana“
alles.
6. Fiktiivse loa andmed peavad sisestamisel kanduma ka
sagedusressursi haldamise mooduli andmebaasi (sagedustehniline
info).
6. Välisriikide 1. Välisriikidele koordineeritud load impordib Süsteem ITU
koordinatsioonid formaadist automaatselt vastava sageduse juurde.
2. Välisriikidele tehtud koordinatsioonid otsib Süsteem
automaatselt üles loa menetlemisel samal ja
naaberkanalitel.
3. Koordinatsioonide tehnilised andmed peavad sisestamisel
kanduma ka sagedusressursi haldamise mooduli
andmebaasi (sagedustehniline info).
7. ITU-s notifitseerimine 1. ITU-s notifitseeritud tingimused seotakse vastava loaga
selle kehtivusajaks.
2. Peaks olema võimalus tulevikus automaatselt täiendada
andmebaasi ITU MFIR andmetega.
8. Koordinatsioonilepingu 1. Loa menetlejale näitab Süsteem vastava sageduskanali
andmed koordinatsioonilepingute andmeid (väljatugevus
piiril/eeliskanal/muud piirangud).
9. Koordineeritud 1. Süsteem peab võimaldama salvestada (nn eraldi
sageduste haldamine „varasalv“), säilitada ning eraldi välja pakkuda neid
sagedusi, mis on koordineeritud ja kasutusele võtmata, sh
sagedused piirangutega, mille klient on piirangute tõttu
loobunud.
2. Süsteem peab võimaldama salvestada ka negatiivse
vastuse saanud koordinatsioone. Süsteem peab
võimaldama olemasolevate koordinatsioonifailide baasil
luua uusi ja saata neid koordineerimisele.
3. Menetleja peab saama neid sagedusi kiiresti välja otsida ja
pakkuda juba uuele kliendile.
10. Otsuse vormistamine 1. Süsteem peab võimaldama sisestada otsust loa
väljastamise/andmete muutmise kohta.
16 / 27
2. Süsteem muudab peale positiivse otsuse sisestamist
automaatselt loa avalikuks.
3. Süsteem väljastab negatiivse otsuse automaatselt peale
vastava otsuse tegemist.
4. Süsteem peab võimaldama loa kehtivuse alguse määramist
otsuse tegemise kuupäevast erineva kehtima hakkamise
kuupäevaga (nii taotleja poolt taotluses kui ka menetleja
poolt).
5. Süsteem peab selgelt eristuvalt menetlejale enne otsuse
vormistamist näitama, kas taotlejal on riigilõiv tasutud.
6. Loale peab olema võimalik lisada „AK“ märget ja Süsteem
peab tagama sellele juurdepääsupiirangu.
7. Loa otsuste andmed peavad sisestamisel kanduma ka
sagedusressursi haldamise mooduli andmebaasi
(sagedustehniline info).
8. Süsteem peab kontrollima loa soovitava kehtivuse
vastavust sagedusplaaniga (Sagedusplaani haldamise
moodul).
11. Delegeerimine 1. Süsteem peab võimaldama kasutajal anda poolelioleva
menetlusega taotlus(ed) üle menetlemiseks teisele
menetlejale. Peakasutaja peab saama samuti menetlusi
ümber suunata.
12. MMSI koodide ja MMSI koodid on vastavalt „Raadiokutsungite moodustamise ja
kutsungite haldamine väljastamise korrale“ välja antavad 9-kohalised numbrid, mis
lõpevad 0-ga ja algavad sõltuvalt kasutusotstarbest kas prefiksiga
276 (Eesti tunnus), 99276, 111276, 8276 või 00276-ga. Kutsungid
koosnevad prefiksist ES ja kas kahest tähest või neljast numbrist.
1. Süsteem peab võimaldama hallata MMSI koode ja
kutsungeid.
2. Süsteem peab võimaldama siduda luba MMSI koodiga.
3. Menetleja peab saama moodustada vastavaid MMSI
koodide gruppe (uute prefiksite tekkimisel).
4. Igale grupile peab saama Süsteemis määrata „puhkeaja“,
mis takistab vastava koodi väljaandmist (nt 3 aastat peale
loa kehtivuse lõppu). Seega on kolm kategooriat MMSI
koode: kasutusel koodid (vastavate lubade peale kantud),
puhkerežiimis koodid ja vabad koodid, mida Süsteem
pakub automaatselt uutele lubadele vastavalt määrusele.
13. Teabevahetus Süsteem peab võimaldama:
1. Edastada taotluse kohta lisaküsimusi läbi Süsteemi.
2. Näha taotleja poolt edastatud teateid/küsimusi.
3. Vastata taotleja poolt esitatud teadetele/küsimustele.
4. Näha/pärida tasumata riigilõivuga taotlusi.
5. Näha/pärida vastamata küsimustega (taotlejale
tagastatud) taotlusi.
6. Edastada loa taotlejale teavituse tema taotluse kohta
tehtud otsuse kohta.
7. Edastada MMSI koode vastavalt ESS §26.
8. Lisada faile menetluse juurde, nt menetleja
kommentaare/memosid.
17 / 27
9. Luua ja hallata Süsteemis koostatavate kirjade malle nii
eesti kui inglise keeles.
14. Riigilõivu laekumine Süsteem peab võimaldama:
1. Tuvastada automaatselt riigilõivu laekumise.
2. Süsteem peab kontrollima tasutud summa õigsust.
3. Märkida riigilõiv käsitsi tasutuks.
15. Liidestus Veeteede 1. Süsteem peab võimaldama edastada Veeteede Ameti
Ameti infosüsteemiga laevaregistrile veesõiduki kutsungeid 10 kaupa.
2. Süsteem peab tagama järelevalve infovahetuse (TTJA
laevaload ja Veeteede Ameti laevaregistri andmed ning
andmed menetluste kohta) üle x-tee.
16. Numbriloa info 1. Süsteem peab võimaldama edastada automaatselt numbriloa
vahetamine NBAga info NBAsse.
2. Süsteem peab võimaldama automaatselt uuendada numbriloa
staatust NBAs (juhul, kui luba on pikendatud, muudetud,
ennetähtaegselt lõpetatud, peatatud vms).
3. Süsteem peab võimaldama taotlejal valida vabu lühinumbreid.
17. Loa trükkimine 1. Süsteem peab võimaldama trükkida veesõiduki raadioloa ja
paberkandjale (JVISes õhusõiduki raadioloa paberkandjale (vastavalt
olemas) seadusandlusele peab vee -ja õhusõiduki pardal olema
paberkandjal raadioluba) ning raadioamatööri luba ning HAREC
tunnistus.
2. Paberkandjale trükitava loa puhul peab olema võimalik kliendil
valida väljastamisviisi (nt tuleb ise järele/saadetakse tähitult).
18. Ajalugu 1. Lubade ja menetluste ajalugu peab Süsteemis vastavalt
säilitustähtajale säilima.
2. Süsteem peab võimaldama ajaloo andmeid vaadata nii
konkreetse loa, menetluse kui sageduspõhiste päringute
juures.
19. Mastide (antenni 1. Süsteemis on eraldi mastide andmebaas, kust menetleja ja
asukohtade) taotleja saavad valida antenni asukoha (kõrgus eraldi!). Vajalik
andmebaas otsingumootor linn/maakond/tänav ja otsingutulemused
näidatakse kliendile ainult siis, kui andmed klapivad või kui
otsingule vastab vähem kui 5 objekti ning kaardirakendus 5 km
ruudus (Maa-ameti kaart). Menetleja saab ise
kaardirakenduses otsingu ulatuse määrata. Kui andmeid ei ole,
saab nii taotleja sisestada andmed taotlusele ja menetleja luua
uue asukoha. Menetlejal on õigus parandada taotleja andmeid
(muuta antenni andmeid ja asukohta). Andmeid kasutatakse nii
loa kui kooskõlastuste juures.
2. Mastid näidatakse kaardil eraldi kaardikihina.
3. Peab olema võimalik siduda antenni andmed mastiga ja loaga.
4. Masti peab olema võimalik valida nii kaardilt kui ka sisestades
koordinaatide andmed.
18 / 27
4.3 Sagedusressursi haldamise moodul
Selle mooduli eesmärgiks on tagada TTJA ametnikele ülevaade sagedusressursi hetkeseisust Eestis –
milline sagedus on kasutusse antud ja kui palju on kusagil vaba sagedusressurssi, milliseid sagedusi
saab väljastada taotlejatele. Samuti sisaldab moodul endas naaberriikide ja Eesti
sageduskoordinatsioone ja koordinatsioonilepingute tingimusi.
See moodul koondab endas kõigi välja antud sageduslubade ja koordinatsioonide info, et oleks
ülevaade kogu ressursist eelkõige sageduslikus, geograafilises ja ajalises aspektis.
Klientidel sellele moodulile juurdepääsu ei ole.
1. Sagedusressursi 1. Süsteem peab võimaldama teha päringuid kõikide loa liikide
kasutuse ülevaade kohta erinevate tehniliste parameetrite järgi, nt :
a. millised sagedused on antud ajavahemikus kasutusel
erinevate loa liikide poolt;
b. millised on enam kasutusel olevad sagedusvahemikud.
2. Süsteem peab võimaldama päringuid:
a) erinevate teenistuse ja rakenduste vahel üle terve
sagedusspektri. teenistused ja rakendused on defineeritud
EFIS soovituses ja raportis;
b) koordinatsioonid ja koordinatsioonilepingute hulgast;
c) nõuded seadmetele (Sagedusplaani moodulist).
3. Süsteem peab võimaldama päringuid sagedusloa oleku (kehtiv,
aegunud, tulevikus, tühistatud) alusel.
4. Süsteem peab võimaldama näha, millised load kehtivad millises
sagedusvahemikus ning kellele need on väljastatud ning
võimaldama näha loa metaandmeid või kõiki andmeid.
5. Süsteem peab võimaldama päringuid salvestada ja
korduvkasutada (kasutajal peab olema võimalus salvestada
päring kas ainult endale korduvkasutamiseks või ka teistele
samas rollis kasutajatele).
6. Vaadete all peab olema võimalik välja lülitada erinevate
teenistuste ja kirje liikide kuvamist (laeva ja lennuload,
koordinatsioonid, nõuded, sagedusload).
2. Sageduste tabeli 1. Süsteem kuvab tabeli vaates sageduslubadega välja antud
vaade sagedused võimalusega neid sorteerida. Kuvatavateks
väljadeks on vähemalt:
a. sagedus (numbriformaat);
b. kiirgusklass/ribalaius (numbriformaat);
c. kiirgusvõimsus (numbriformaat, dBW erp/eirp/TRP);
d. antenni võimendustegur (numbriformaat, dBd/dBi);
e. antenni suunadiagramm (tekstiformaat);
f. kasutaja/omanik (tekstiformaat);
g. loa number;
h. loa kehtivusaeg (alates-kuni);
i. kasutuspiirkond- menetleja sisestab või tuleb
automaatselt (ITU notifitseerimisvormist). Formaadiks
on geograafiline piirkond (hulknurk, punkt raadiusega,
19 / 27
punkt). Üldiselt maakonnapõhine, kuid peab saama ka
teisi piirkondi luua, näiteks Tallinn + 10km raadiust,
polügoon jne. Kasutuspiirkondasid peab olema
võimalik kaardile kanda ja see tehakse koos päringu
teostamisega. Kui klikitakse vastaval loakirjel, siis
kasutuspiirkond kuvatakse kõrval oleval kaardil.
Kasutuspiirkondade kohta on eraldi register, kust
kasutaja saab valida kas eelsalvestatud piirkonna, või
luua uue kasutuspiirkonna. Igale jaamale peab saama
lisada erinevaid kasutuspiirkondade kujutisi, üks
nendest ITU notifikatsiooni järgne. Eristatakse
värvidega ja lühikirjeldusega.
3. Kaardi vaade 1. Süsteem peab võimaldama kaardi vaadet, millel on näha kõik
menetlejale jaamad/saatjad, mis on andmebaasis või mis kuuluvad päringu
tulemuste hulka.
2. Kaardi punktil klikkides peab olema võimalik näha antud
punktis kehtiva(te) saatja(te) lubade info.
3. Kaardivaatele peab olema võimalik lisada eraldi kihina
monitooringu tulemused ARGUSe baasist (CSV). Eristatavalt
kuvatud peaksid olema saatjad, millele ei leita andmebaasist
kehtivat luba.
4. Kaardi vaate ulatuseks on Eesti ja naaberriigid (sageduslubade
kasutuspiirkonnad).
5. Peab olema võimalik luua uusi kasutuspiirkondi (näiteks Tallinn
+ 10km raadiust, hulknurk jne).
6. Süsteem peab võimaldama defineerida sageduskasutuse
geograafilisi alasid (Digitelevisiooni kattealad, üldkasutatavate
võrkude oksjonipiirkonnad) ja siduda neid väljastatud
lubadega.
4. Spektri vaade 1. Süsteem peab kuvama sagedusspektris lubadega välja antud
sagedused. Spektrivaate horisontaalteljel kuvatakse
sagedused/sagedusspekter ja vertikaalteljel eraldatud
sagedused kõrgema amplituudiga. Kui sagedusspektri mingis
osas ei ole sagedusi välja antud, siis see on tühi, väljaantud
sagedused kuvatakse piklike tulpadena. Tulba keskpunkt asub
samal joonel sagedusega ning tulba laius on võrdne
kiirgusklassiga/ribalaiusega. Kui tulbad hakkavad kattuma ehk
kui ühele sagedusele on välja antud rohkem kui üks
sagedusluba, siis muuta tulba värv järjest tumedamaks.
5. Koordinatsioonileping 1. Süsteem peab kuvama vastava sagedusala
koordinatsioonilepingute andmeid ja koordineeritud sageduste
andmeid (teave lubade moodulis).
2. Süsteem peab kuvama kaardivaates
koordinatsioonilepingutega hõlmatud kasutusalad (vt 8. kast
all)
6. Planeerija vaade 1. Süsteem peab võimaldama otsida vaba ressursi, sh
koordineeritud aga kasutamata sagedusi sisestades sageduse ja
ribalaiuse (testsagedus) ning Süsteem kuvab spektrivaates
vastava planeeritud signaali tulba ning näitab nt eri värviga
20 / 27
võimalikud konfliktid olemasolevate sagedustega. Samas
vaates tuleb välja tuua ka negatiivse koordinatsioonivastusega
sagedused. Võimalik piirata tulemusi ka keskpunkti ja
defineeritud raadiusega.
7. Vaadete seosed 1. Süsteem peab seostama omavahel sageduse spektri-, kaardi-ja
tabeli vaated. Nt kui klikkida tabelivaates konkreetse sageduse
peal, avaneb kaardiaknas vastav loa kasutuspiirkond koos loa
kehtivuse ja omaniku andmetega ning spektrivaates kuvatakse
vastava sageduse asukoht spektris (vt Joonis 3).
8. Andmete sisestamine 1. Andmeid sagedusressursi haldamise moodulisse otse sisestada
ei saa, sageduste info kandub loa taotluste menetluste
moodulist.
Joonis 3 Sagedusressursi vaadete seosed
4.4 Sagedusplaani haldamise moodul
Sagedusplaani moodul haldab kolme määruse eelnõu jaoks vajalikke alusandmeid. Need määrused
on:
Eesti raadiosagedusplaan (https://www.riigiteataja.ee/akt/101112017001 )
Tehnilised nõuded sagedusloa alusel kasutatavatele raadioseadmetele
(https://www.riigiteataja.ee/akt/117062014008?leiaKehtiv )
Raadiosageduste kasutamise tingimused ja tehnilised nõuded sagedusloast vabastatud
raadioseadmetele (https://www.riigiteataja.ee/akt/103102013003?leiaKehtiv )
21 / 27
See moodul peab võimaldama koostada ja kinnitada sagedusplaani (ERSP) ja LV ja LA määruseid ning
edastada EFIS-le (vt kirjeldused EFIS soovituses ja raportis) sageduskasutuse andmeid. Samuti peab
Süsteem tekitama regulatiivsed dokumendid ERSP lisasse 2. Arenduse eesmärgiks on luua antud
mooduli sellise funktsionaalsusega, et olemasolevast SASS infosüsteemist üle kantud sageduskasutuse
info (hetkel kehtivad nõuded, mis kehtestatud eelmise SASSi versioonis) ajakohastamine toimub otse
andmebaasis. Vastavad määrused genereeritakse Süsteemi poolt „töövaates“ loodud muudatuste
alusel ja need saadetakse MKMi (DVK), kus määruseid edasi menetleb MKM oma protseduuride järgi,
ning määruste kinnitamise korral (Raadiosagedusplaan, LA ja LV määrused) saab vastavate
andmebaasi muudatuste aktsepteerimisega uued nõuded lihtsalt Süsteemi sisse viia ja avalikustada.
Varasemad versioonid peavad olema arhiveeritud 10 aastaks ja võimalik arhiivist avada.
Sagedusplaani haldamise mooduli ERSP, LV ja LA kajastatakse kolmes formaadis – pdf või MS Word
(tekst) ja andmete ehk andmebaasikirjete formaat. Peab olema võimalik vaadata ministri määrust
pdf-kujul või määruse sisu registris sagedusalade, teenistuste ja seadmete kaupa ning saada
(eksportida) infot ka edasiseks töötlemiseks (nt küsimustikud) Wordi formaadis.
Sagedusplaani haldamise jaoks on olemas SASS platvormil süsteem, mille funktsionaalsus on sobiv ja
läbiproovitud ning tuleb aluseks võtta antud mooduli loomisel.
1. Sagedusplaani 1. Kasutajal peab olema võimalik näha vastavalt
andmete vaatamine otsingukriteeriumitele:
a. hetkel kehtivate määruste andmeid;
b. väljatöötamisel olevate eelnõude andmeid;
c. eelnevalt kehtinud määruste andmeid.
2. ITU sagedusalade Iga 4 aasta järel peale ülemaailmset raadiokonverentsi avaldab ITU
haldamine uue raadioeeskirja, milles on ära toodud kõik ITU sagedusalad.
Enamasti on sagedusalad samad ja ei muutu, kuid on võimalik, et
siiski tekib vajadus sisestada uus ITU sagedusala.
1. Süsteem peab võimaldama:
a. sisestada uusi ITU sagedusalasid ja allmärkuseid;
b. kustutada ITU sagedusalasid ja allmärkuseid;
c. muuta ITU sagedusala parameetreid (kasutusotstarve,
kasutusrežiim, allmärkused).
2. Süsteem peab kontrollima uue ITU sagedusala kattuvust
olemasolevate suhtes.
3. ITU sagedusaladel peab olema võimalik näha kaht paralleelset
vaadet – kehtivat versiooni ja muudatuskirjet (töövaade).
Mõlemalt vaatelt peab saama liikuda detailvaatele. Vaadete
vahel peab saama mugavalt liikuda.
4. Süsteem peab võimaldama otsida sagedusalasid erinevate
parameetrite alusel (vähemalt alumine ja ülemine piirsagedus,
kesksagedus, kasutusotstarve, teenistus ja rakendus,
kasutusrežiim, täpsustatakse detailanalüüsil). Täpsemad
raadioliidese tehnilised andmed on avatavad lingiga.
5. Otsing peab toimima eraldi üle kehtivate versioonide ja
muudatuskirjete, otsingu tulemused kuvatakse eraldi.
22 / 27
6. Otsingu tulemusi peab olema võimalik eksportida (XLS ja CSV).
7. Otsingu tulemusi peab olema võimalik sorteerida.
8. Süsteem peab võimaldama tühistada ITU muudatuskirjet.
3. ERSP 1. Olemasoleva SASS baasil: süsteem funktsionaalselt OK
sagedusvahemike ja (sagedusplaan koos nõuetega, mis kehtestatakse LV ja LA
seadmete nõuete määrustega), kliendi ja menetleja vaade vajab kohendamist
haldamine (korduvad väljad, „nutikas“ otsing. Uus liides/sagedusala
sisestatakse „Töövaatesse“. Töövaate alusel genereerib
Süsteem määrus(t)e muudatuse. Peale määruse heakskiitmist
(ja vajalike muudatuste tegemist testbaasis) aktsepteerib
volitatud kasutaja Töövaates muudatused ja testbaasist
kanduvad andmed RSP-sse ja liidestesse.
Peale muudatuste salvestamist luuakse eelnevast versioonist
koopia arhiivi, mis on hiljem avatav ja nähtav samas mahus
nagu kehtivuse ajal.
4. Raadioliideste haldus Raadiosagedusplaan koosneb kahest vaatest – kehtiv versioon ja
muudatuskirjed eesti ja inglise keeles.
1. Süsteem peab võimaldama otsida sagedusvahemikke kehtivast
versioonist erinevate parameetrite alusel:
a. sagedused;
b. ERSP teenistus;
c. rakendus;
d. liides;
e. sagedusloa režiim;
f. teatise number;
g. dokumendi liik ja tähis;
h. kasutusõiguse üleandmine.
Muudatuskirjetest otsimisel lisanduvad veel järgmised
parameetrid:
i. filter ainult muudatuste näitamiseks;
j. muudatuskirje liik;
k. muudatuskirje tüüp;
l. määrusele lisamata;
m. tõlgitud/tõlkimata liidesed.
2. Süsteem peab võimaldama vaadata raadioliidese kehtivat ja
muudatuskirjet. Igal raadioliidesel on Süsteemis kaks vaadet:
kehtiv ja tööversioon, mis peavad olema Süsteemis eristatavad.
Kehtiv versioon peab olema muutmiseks keelatud, muudetakse
läbi määruse kinnitamise. Muudatuskirje on lubatud
parameetrite muutmiseks.
3. Süsteem peab toetama paralleeltööd – võimaldama avada
muudatuskirjet ja teha muudatusi paralleelselt mitmel
kasutajal.
4. Süsteem peab võimaldama sisestada uut raadioliidest. Kehtivas
sagedusplaanis kajastatakse liides ainult pärast selle määrusele
lisamist ja kinnitamist.
5. Süsteem peab võimaldama muuta raadioliidese parameetreid
(töövaates).
6. Süsteem peab võimaldama raadioliidese kustutamist. Kehtivalt
sagedusplaanilt eemaldub raadioliides alles pärast vastava
määruse kinnitamist.
23 / 27
7. Süsteem peab võimaldama tühistada raadioliidese
muudatuskirjet
5. Määruste haldamine On olemas kolme liiki määruseid: ERSP, LA, LV
1. Süsteem peab võimaldama valida, kas raadioliidesed lisatakse
ainult sagedusplaani muudatusettepanekusse või lisatakse ka
LA või LV määruse muutmisettepanekusse.
2. Määruste muudatusettepaneku koostamise vormidel
(dünaamilised) peavad olema kasutaja poolt määratavad
validatsioonid andmekvaliteedi tagamiseks sõltuvalt
andmeväljadest (nt tekst, arv, numbriformaat). JVISes
funktsionaalsus olemas;
3. Süsteem peab võimaldama kinnitamata määruselt
raadioliidese muudatuskirjet eemaldada.
4. Süsteem peab võimaldama genereerida määruse või selle osa
väljundi PDF või MS Word vormingus, sh iga liidese kohta.
Määrused genereeritakse koos lisadega.
5. Süsteem peab tagama peale määruse kehtestamist andmete,
sealhulgas määruse metaandmed, üle kandmise Süsteemi
tööversioonist kehtivasse. Vanast kehtivast versioonist tehakse
koopia arhiivi koos infoga, mis määrusega oli see kinnitatud.
6. Sageduskasutuse 1. Sagedusplaani moodul peab võimaldama koostada Euroopa
andmete eksport Komisjoni süsteemi EFIS perioodiliselt (1 kord aastas)
EFISesse edastatavat andmekoosseisu XML/CSV vormingus.
2. Süsteem peab võimaldama edastatavat andmekoosseisu
tõlkida inglise keelde ning hallata vastavaid tõlkeid.
3. Kasutajal peab olema võimalik ise eksport käivitada ning tulem
üle vaadata enne edastamist EFISele.
7. Loa üleandmise 1. Süsteem peab võimaldama otsida loa üleandmise tingimusi
tingimuste haldus erinevate parameetrite (vähemat sagedusvahemik,
kasutusõiguse üleandmine, loa kehtivuse kuupäev jne) järgi.
2. Süsteem peab võimaldama vaadata ja muuta loatingimuste
detaile.
3. Süsteem peab võimaldama kustutada loa üleandmise
tingimusi.
8. Arhiiv
1. Süsteem peab võimaldama teha päringuid ERSP ja raadioliideste arhiveeritud versioonide kohta
(nt võimalik valida eelnevalt kehtestatud määrus ning näha selle alusel kinnitatud ERSP, LA, LV
raadioliideste versioone).
Versioone säilitatakse 10 aastat.
4.5 Statistika kogumise moodul
Selle mooduli eesmärk on saada juhtimisotsustele lähteinfoks ja aruandluseks andmeid lubade
arvu, menetluste aja, tähtaegade ja muude standardsete näitajate osas. Eeldefineeritud
päringud saab lisada JVISes olemas olevasse statistikamoodulisse.
24 / 27
Vaja on saada statistilisi päringuid Süsteemist. Kasutajal peab olema võimalik:
1. Luua korduvkasutatavaid päringuid ning võimaldada teistel kasutajatel nende kasutamist
(eeldefineeritud päringud ja filtrid)
2. Luua ise statistilisi päringuid
3. Eksportida päringute tulemust Excelisse. Funktsionaalsus olemas. Tuleb uutele moodulitele lisada
(lubade nimekiri+statistika moodul).
Päringute täpsem sisu määratletakse detailanalüüsi käigus.
4.6 Turujärelevalve moodul
Turujärelevalve mooduli eesmärgiks on elektroonilise side järelevalve elektrooniline menetlemine.
See sisaldab endas protsessi algatamise, prioriseerimise, kliendiga suhtluse, vajalikud
menetlusprotsessid (sh väärteomenetlus), menetlusdokumendid (nt paikvaatlus, mõõteprotokollid)
vastavatel peakasutaja poolt muudetavatel mallidel kuni menetluse lõpetamiseni. Andmete
sisestamine peab olema võimalik ka tahvelarvutist Interneti teel. Funktsionaalsus on JVIS-s olemas.
Järelevalve protsess algatatakse üldiselt kahel juhul:
1) kliendi poolse pöördumisega (veebivorm, telefonikõne või e-mail). Veebi pöördumisvormi
kasutades peab süsteem pöördumise automaatselt vastu võtma ja registreerima;
2) järelevalve protsess algatatakse asutusesiseselt, kus järelevalve vajadus sisestatakse
menetluskeskkonda.
Süsteem tagab Järelevalve protsessist ülevaate nii menetlejale kui kliendile. Süsteemist on võimalik
pärida hetkel aktiivsete menetluste ülevaadet ning samuti statistilist ajalugu koos lahendamise aja ja
tähtaegadega.
5 Liidesed
Süsteemi toimimiseks on vaja välja arendada liidesed järgmiste infosüsteemidega:
Äriregister Süsteemi Kliendiportaali moodul kasutab ettevõtte konto loomisel
Äriregistri x-tee teenuseid. Ettevõtte andmete küsimine registrikoodi järgi
(päring detailandmed_v1) ning esindusõiguste info (päring esindus_v1).
JVIS-es olemas (X-tee).
NBA Numbri broneerimise andmekoguga on vaja luua kaks liidest – uue
numbriloa andmete vahetamiseks ning olemasoleva numbriloa oleku
andmete uuendamiseks (pikendatud, muudetud, ennetähtaegselt
lõpetatud, peatatud).
Laevaregister Veeteede Ametile kuuluva Laevaregistriga on kokkupuutepunkt veesõiduki
raadioloa menetlemise protsessis. Süsteem peab olema võimeline üle X-tee
vastu võtma loa taotluse andmeid ning omakorda edastama väljastatud loa
andmed Laevaregistrile.
Võib kaaluda ka universaalsete x-tee liideste tegemist, mis oleks võimelised
üle x-tee sisse lugema mistahes loa taotluse andmeid ning ka välja andma
kõigile huvitatud infosüsteemidele väljastatud loa andmeid (X-tee).
EFIS Süsteem peab võimaldama eksportida sageduskasutuse andmeid XML
formaadis (vt kirjeldused EFIS soovituses ja raportis).
25 / 27
ARGUS Süsteemil peab olema võimekus edastada loa andmeid (sageduste ja
asukoha kaupa) monitooringusüsteemi ARGUS ning võtta sealt vastu
monitooringuülesande tulemusi, et tagada võimalus teostatud
monitooringuülesannete sidumises ja säilitamiseks konkreetse loa ja
sageduse/asukohaga. Sellisel viisil tekib Süsteemi sagedushalduse mooduli
andmebaasis vastavate lubade juures kirje, kus säilitatakse konkreetse
monitooringuülesande tulemuse seos loa ja vastava sagedusega/asukohaga
ka siis, kui konkreetne luba enam ei kehti (CSV).
Planeerimistarkvara Süsteem edastab loa andmed planeerimistarkvara programmi (LS Telcom)
vastavalt ITU MFIR andmeformaatidele. Võimalus arendada ühendus
kahesuunaliseks (TXT).
Rahvastikuregister Süsteem kasutab päringut RR45. Päritakse füüsilisest isikust kliendi nime ja
staatust isikukoodi (elus/surnud) järgi. JVIS-es olemas (X-tee).
MTR Ettevõtete andmete vahetamine. JVIS-es olemas (X-tee).
Maanteeameti Väikelaevade andmed (X-tee).
register
DHX Dokumendivahetuskeskkond.
Maa-ameti Aadressiandmete infosüsteem ADS. JVIS-es olemas.
aadressandmed
Maa-ameti Aluskaardid kaardivaadete jaoks (X-tee)
aadressandmed
Süsteemi arendamisel tuleb arvestada, et tulevikus oleks võimekus võtta vastu välisriikide
sageduskasutuse andmeid süsteemist MFIR.
Joonis 1 Liidesed
26 / 27
Lisad (asuvad lingil https://pilv.mkm.ee/s/3CEfH4XxDbhmIr5):
1. Voodiagrammid
2. Sageduslubade riigilõivu algoritmid
3. Olemasolevate andmetabelite näidised
4. Moodulite taaskasutus
27 / 27
Etappide eelarve
TTJA Elektroonilise side valdkonna e-teenuste arendus
TTJA Elektroonilise side valdkonna e-teenuste arendus
Etapid
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti elektroonilise side valdkonna e-teenuste
arenduse kogumaht on 3 200 tundimaksumusega € 96 000.00lisandub käibemaks.
Arendustööd on jagatud kolme etappi:
1. Etapp I - Detailanalüüs;
2. Etapp II - Arendustööd;
3. Etapp III - Arendustööd.
Etapp I - Detailanalüüs
Nimetus Maht Maksumus Maksumus koos
(tundides) käibemaksuga
Etapp I - Detailanalüüs 705 € 21 150.00 € 25 380.00
Tähtaeg: 31.08.2020
Etapp II - Arendustööd
Nimetus Maht Maksumus Maksumus koos
(tundides) käibemaksuga
Etapp II - Arendustööd 1345 € 40 350.00 € 48 420.00
Tähtaeg: 30.11.2020
Etapp III - Arendustööd
Nimetus Maht Maksumus Maksumus koos
(tundides) käibemaksuga
Etapp III - Arendustööd 1150 € 34 500.00 € 41 400.00
Tähtaeg: 28.02.2021
www.we.ee
[email protected] Metalli 3, 10615 Tallinn, Eesti Lk. 2
Projektiplaan
TTJA Elektroonilise side valdkonna e-teenuste arendus
TTJA Elektroonilise side valdkonna e-teenuste arenduse
Sisukord
Sisukord 2
Projektiplaan 2
Etapp I - Detailanalüüs 2
Etapp II - Arendustööd 3
Etapp III - Arendustööd 4
Projektiplaan
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti elektroonilise side valdkonna e-teenuste
arendus koosneb kolmest etapist:
1. Etapp I - Detailanalüüs;
2. Etapp II - Arendustööd;
3. Etapp III - Arendustööd.
NB! Detailanalüüsi etapi lõppedes korrigeeritakse projektiplaani vastavalt analüüsile. Hetkel
on etapp II ja III indikatiivsed, kuna kõikide tööde skoope ei ole veel detailselt analüüsitud.
Peale I etappi lõppu, võib tekkida vajadus muuta tööde algust etapp II ja etapp III lõikes.
Etapp I - Detailanalüüs
Tegevus Maht Algus Lõpp
(tunnid)
Jira ja Confluence seadistamine (Täitja) 15 01.07.2020 05.07.2020
Detailanalüüs 345 07.07.2020 31.07.2020
Detailide täpsustamine (sessioonid/ 70 07.07.2020 31.07.2020
isesesevtöö)
Kasutuslood 120 07.07.2020 31.07.2020
Kasutuslugude vastuvõtu kriteeriumid 120 07.07.2020 31.07.2020
Detailanalüüsi koostamine (dokument) 35 07.07.2020 31.07.2020
www.we.ee
[email protected] Metalli 3, 10615 Tallinn, Eesti Lk. 2
TTJA Elektroonilise side valdkonna e-teenuste arenduse
Tehnilineanalüüs 290 03.08.2020 31.08.2020
Detailide täpsustamine (sessioonid/ 35 03.08.2020 31.08.2020
isesesevtöö)
Kasutuslugude tehniline valideerimine 120 03.08.2020 31.08.2020
Andmemudeli koostamine 50 03.08.2020 31.08.2020
Komponentide joonis 50 03.08.2020 31.08.2020
Liidestuste kaardistamine 35 03.08.2020 31.08.2020
Muud tegevused 55 01.07.2020 31.08.2020
Ülesannete koostamine Jiras (Täitja) 35 01.07.2020 31.08.2020
Koosolekud (arendusmeeskond) 20 01.07.2020 31.08.2020
Etapp II - Arendustööd
Tegevus Maht Algus Lõpp
(tunnid)
Arendus keskkondade ettevalmistus 30 01.09.2020 04.09.2020
Arendus serverite ja koodihoidla seadistus 10 01.09.2020 04.09.2020
Lokaalsete keskkondade seadistus 10 01.09.2020 04.09.2020
Platvormi juurutus 10 01.09.2020 04.09.2020
Rollid 15 07.09.2020 30.11.2020
Detailne jaotus peale I etappi
Load 500 07.09.2020 30.11.2020
Detailne jaotus peale I etappi
Sagedusressursi haldamise moodul 260 07.09.2020 30.11.2020
Detailne jaotus peale I etappi
Sagedusplaani haldamise moodul 175 07.09.2020 30.11.2020
www.we.ee
[email protected] Metalli 3, 10615 Tallinn, Eesti Lk. 3
TTJA Elektroonilise side valdkonna e-teenuste arenduse
Detailne jaotus peale I etappi
Testimine 220 07.09.2020 30.11.2020
Detailne jaotus peale I etappi
Muud tegevused 145 07.09.2020 30.11.2020
Ülesannete täiendamine Jiras (Täitja) 35 07.09.2020 30.11.2020
Koosolekud (arendusmeeskond) 60 07.09.2020 30.11.2020
Koosolekud (tellijaga) 30 07.09.2020 30.11.2020
Kasutusjuhend 20 07.09.2020 30.11.2020
Etapp III - Arendustööd
Tegevus Maht Algus Lõpp
(tunnid)
Kliendiportaal 790 01.12.2020 28.02.2020
Detailne jaotus peale I etappi
Statistika 90 01.12.2020 28.02.2020
Detailne jaotus peale I etappi
Muud väiksemad moodulid 45 01.12.2020 28.02.2020
Detailne jaotus peale I etappi
Testimine 110 01.12.2020 28.02.2020
Detailne jaotus peale I etappi
Muud tegevused 115 01.12.2020 28.02.2020
Ülesannete täiendamine Jiras (Täitja) 35 01.12.2020 28.02.2020
Koosolekud (arendusmeeskond) 30 01.12.2020 28.02.2020
Koosolekud (tellijaga) 30 01.12.2020 28.02.2020
www.we.ee
[email protected] Metalli 3, 10615 Tallinn, Eesti Lk. 4
TTJA Elektroonilise side valdkonna e-teenuste arenduse
Kasutusjuhend 20 01.12.2020 28.02.2020
www.we.ee
[email protected] Metalli 3, 10615 Tallinn, Eesti Lk. 5