dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
LepingAvalik

Leping

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 22. juuni 2020
Viit
1.9-21/S/20-214-1
Registreeritud
22. juuni 2020
Dokumendi liik
Leping
Funktsioon
1.9/S Raamatupidamisarvestuse korraldamine
Sari
1.9-21/S Teenuse osutamise lepingud ning lepingutega seotud aktid (SF periood 2014-2020)
Toimik
1.9-21/S/24-0029
Vastutaja
Verner Eiber

Failid

  • 📎1.9-2120-214-1 22.06.2020 Leping (1).bdoc1630 KB
  • 📎1.9-2120-214-1 22.06.2020 Leping.bdoc1621 KB
  • 📎Etappide eelarve - TTJA Elektroonilise side valdkonna e-teenuste arendus (1).pdf190 KB
  • 📎Projektiplaan - TTJA Elektroonilise side valdkonna e-teenuste arendus.pdf212 KB

Sisu (failidest)

Hankija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Hange: Elektroonilise side valdkonna e-teenuste arendus (220407) Pakkuja: Web Expert OÜ Maksumuse esitamise vorm Rea Teenus Maksumus ilma km- Maksumus koos km- nr. ta € ga € 1 Ühe arenduse töötunni maksumus 30.00 36.00 2 9000 arenduse töötunni maksumus 270000.00 324000.00 3 Ühe tugiteenuse töötunni maksumus 30.00 36.00 4 1000 tugiteenuse töötunni 30000.00 36000.00 maksumus 5 Pakkumuse kogumaksumus 300000.00 360000.00 Rea Tegevused Töötundide Kestvus Maksumus Maksumus nr. hulk kalendri- ilma km-ta € koos km-ga päevades € 6 Arendustööde 3200 240 96000.00 115200.00 esimene etapp Pakkumus on jõus 90 päeva alates pakkumuse esitamise kuupäevast. Arendustööde hankeleping 1.9-21/20-214-1 Tallinnas, 22.06.2020 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur- Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab põhimääruse alusel kantsler Ando Leppiman (edaspidi Tellija), ja OÜ Web Expert, registrikood 10838848, asukoht Pikk tn 12, Pärnu linn 80013, mida esindab põhikirja alusel juhatuse liige Vahur Mägi (edaspidi Täitja), keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka Pooled eraldi Pool, sõlmivad käesoleva hankelepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted Leping sõlmitakse Tellija läbiviidud riigihanke – „Elektroonilise side valdkonna e-teenuste arendus”, viitenumber 220407 tulemusena 12.06.2020 sõlmitud raamlepingu 1.9-21/20-198-1 (edaspidi Raamleping) alusel. 1.1. Käesoleva Lepingu allakirjutamise hetkel on Lepingule lisatud: Lisa 1 – Tehniline kirjeldus, Lisa 2 – Pakkumuse maksumuse vorm (esitatud riigihanke 220407 pakkumuse osana). 2. Lepingu ese ja Töö teostamise tähtaeg 2.1. Lepingu esemeks on sidevaldkonna teenuste menetluskeskkond (edaspidi Töö) Lepingu Lisas 1 ja Lisas 2 esitatud tingimustel. 2.2. Täitja kohustub Töö üle andma hiljemalt 240 kalendripäeva jooksul peale lepingu allkirjastamist. 3. Täitja kohustused 3.1. Täitja on kohustatud: 3.1.1. esitama Tellija nõudmisel ülevaateid, aruandeid ja asjakohast teavet Töö teostamise käigust; 3.1.2. andma Tellijale tasuta täiendavaid selgitusi Töö kohta enne Töö vastuvõtmist Tellija poolt. 4. Töö üleandmine ja vastuvõtmine Täitja esitab Tellijale Lepingus ja selle lisades sätestatud Töö tulemused ja Lepingu esemega seonduvad materjalid kooskõlas Raamlepingu punktiga 6. 5. Tasu suurus 5.1. Arvestades pakkumuses esitatud töö mahtu (3200 töötundi) ja Raamlepingu punktis 7.1 nimetatud ühe töötunni hinda (30 eurot), on tasu suurus käibemaksuta 96000 eurot ning koos käibemaksuga 115200 eurot. 1 6. Poolte allkirjad: Tellija: Täitja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium OÜ Web Expert /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Ando Leppiman Vahur Mägi kantsler juhatuse liige 2 Hankedomendi lisa 1 TTJA sidevaldkonna teenuste menetluskeskkond Tehniline kirjeldus 1 Sisukord 1 Sisukord........................................................................................................................................... 2 2 Sissejuhatus..................................................................................................................................... 3 2.1 Mõisted ja lühendid ................................................................................................................ 3 2.2 Üldised IS ülesed põhimõtted ................................................................................................. 4 2.3 Menetletavad loa tüübid ........................................................................................................ 6 3 Rollid ............................................................................................................................................... 8 4 Moodulid ......................................................................................................................................... 9 4.1 Kliendiportaal .......................................................................................................................... 9 4.2 Loa taotluste menetlemise moodul ...................................................................................... 14 4.3 Sagedusressursi haldamise moodul ...................................................................................... 19 4.4 Sagedusplaani haldamise moodul ........................................................................................ 21 4.5 Statistika kogumise moodul .................................................................................................. 24 5 Liidesed ......................................................................................................................................... 25 2 / 27 2 Sissejuhatus See dokument kirjeldab kavandatava ühtse elektroonilise side lubade menetlemise ja teiste Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi TTJA) sidevaldkonna teenuste (numbriload, teabevahetus, statistika, sageduste ja numeratsiooni kasutustingimused) IT süsteemi (edaspidi Süsteem) funktsionaalsust. Teenuste osutamine on reguleeritud elektroonilise side seaduse ja meediateenuste seadusega. Arenduse eesmärgiks on luua kasutajasõbralik interaktiivse kliendiportaaliga TTJA sidevaldkonna teenuseid hõlmav menetluskeskkond, milles teenuseid saab kõigi etappide ulatuses menetleda ja menetlusinfo on kättesaadav ka teenuse tarbijale. Kogu menetluseks vajalik ja seonduv info on ristkasutuses olevatest andmebaasidest. Menetluskeskkond loob eeldused paberivabaks registripõhiseks menetluseks ning võimaldab nii klientidele kui ametnikele mugava keskkonna vajalike toimingute läbiviimiseks. Süsteem on kavas üles ehitada kasutades võimalusel Tehnilise järelevalve infosüsteemi (edaspidi JVIS, https://jvis.ttja.ee/) olemasolevaid funktsionaalsusi ja mooduleid (vt. lisa 4). JVISes on realiseeritud autentimisteenus TARA, eIDAS määruse nõuded ning töövoomootor kooskõlastuste ja kinnituste haldamiseks. 2.1 Mõisted ja lühendid Asimuut Päripäeva nurk põhjasuuna ja mingi objekti suuna vahel ESS Elektroonilise side seadus EFIS Euroopa Raadioside Büroo raadiosageduste infosüsteem (ERO Frequency Information System – EFIS) ERSP Eesti raadiosagedusplaan ITU International Telecommunication Union; Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit. JVIS TTJA järelevalve infosüsteem Klient Füüsiline või juriidiline isik, kes taotleb või omab kehtivat TTJA poolt väljastatavat sagedus-, numbri- või meediateenuse osutamise luba. Koordinatsioonileping Naaberriikide sideadministratsioonide vahel sõlmitud leping sagedusressursi kasutamise tingimuste kohta piirialadel LV ja LA määrused „Tehnilised nõuded sagedusloa alusel kasutatavatele raadioseadmetele“ (LA) ja „Raadiosageduste kasutamise tingimused ja tehnilised nõuded sagedusloast vabastatud raadioseadmetele“ (LV) Meediateenuse luba TTJA poolt väljastatav luba, mis annab õiguse pakkuda televisiooni- või raadioteenust. MIFR ITU poolt peetav sageduskasutuse infosüsteem, millesse andmeid edastatakse läbi spetsiaalse liidese (BRIFIC) MKM Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium MTR Majandustegevuse register NBA Numbri broneerimise andmekogu Numbriluba TTJA poolt väljastatav luba, mis annab õiguse kasutada numeratsiooni. Numbriluba annab numeratsiooni kasutajale õiguse:  Kogusepõhise numbriloa korral kasutada teenuse osutamiseks numbriload märgitud arvu numbreid, broneerida numbreid ja korraldada nende kasutamist, 3 / 27  Üksiknumbri põhise numbriloa korral kasutada teenuse osutamiseks numbriloal märgitud lühinumbrit või tunnuskoodi. Numeratsiooniplaan Eesti numeratsiooniplaan on dokument, mis määrab kindlaks üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamiseks vajalike numbrite, lühinumbrite, tunnuskoodide ja prefiksite paiknemise numeratsiooniväljas, nõuded nende pikkuse, kasutamiseotstarbe ja valimiskorra kohta. Raadioliides MKM määrusega kinnitatud nõuded loavabadele ja loaalustele raadioseadmetele Sagedusluba TTJA poolt väljastatav luba, mis annab õiguse kasutada raadiosagedusi TTJA poolt määratud tingimustel. Sagedusplaan MKM määrus, millega määratakse kooskõlas Euroopa Liidu õiguse ja rahvusvaheliste lepingutega kindlaks raadiosageduste kasutusviis,-režiim ja -otstarve. (https://www.riigiteataja.ee/akt/125012019006 SASS TTJA sideteenuste infosüsteem Teenistus Raadioeeskirja 1. osa artikli 1 osas III defineeritud raadiosageduste kasutuse klassid 2.2 Üldised IS ülesed põhimõtted 1. IS arendamisel lähtutakse teenusepõhisest lähenemisest: lubade väljastamise protsess (teenus) peab olema kasutajale kirjeldatud ning Süsteem peab koguma nii teenuse statistilist teavet kui ka andmeid kliendi rahulolu kohta. 2. Taotluste andmeväljade juures peab Süsteem kuvama selgitavat abiinfot (hiirega välja lähedale minnes tekkiv infomull, hiireklikiga avatav pikem abitekst), mille sisu saab peakasutaja hallata. Funktsionaalsus on JVIS-s olemas. Dünaamilise vormi puhul on peahalduri seadistatav (sisu ning milline väli). Kui vormid on koodis, siis peab TTJA andma arendajale loetelu väljadest ja sisu. 3. Kogu menetluseks vajalik ja seonduv info on Süsteemi ristkasutuses olevatest andmebaasidest integreeritud ja andmed, mis on juba Süsteemis olemas, tuleb kuvada neisse vaadetesse, kus neid vajatakse, et vältida andmete dubleerimist. 4. Enne Süsteemi sisselogimist peab olema kirjeldatud Süsteemi poolt pakutavad TTJA sideosakonna teenused. 5. Süsteemis olevatel avalehtedel nii kliendi kui ametniku vaates peab olema kuvatud ülevaade pooleliolevatest protsessidest ning vajalikud lingid tööprotsesside jätkamiseks. 6. Kõik Süsteemis olevad load peavad olema otsitavad ühest vaatest vähemalt järgmiste parameetrite alusel: loa number, loa omanik, loa taotleja, loa kasutaja, sagedus, geograafiline piirkond, menetleja. 7. Peab olema võimalik täistekstiotsing, sh masinloetavatest failidest. JVIS-s on implementeeritud ElasticSearch ehk täistekstiotsing, mis tuleb lisada ka uutele moodulitele. 8. Suhtlus kliendi ja menetleja vahel toimub Süsteemis ning iga toimingu ja oleku muudatuse kohta peab kasutajal olema võimalik tellida teavitust. 9. Menetleja töölaua vaates peab Süsteem kuvama ülevaadet menetluses olevatest protsessidest ja nende tähtaegadest ning edastama ametnikule meeldetuletusi tähtaegade kohta. 4 / 27 10. TTJA pakub süsteemi kaudu järgmisi teenuseid: sagedus-, meedia- ning numbrilubade väljastamine, pikendamine, muutmine, ennistamine ning lõpetamine, sagedusressursi planeerimine, sidevaldkonna turujärelevalve. 11. Load on sisuliselt registrikanded, millest kuvatakse kliendiportaalis osa andmeid (loa taotluse raames), menetleja vaates rohkem (menetlusandmed, nt notifitseerimisteave, mida ei pea avalikustama). 12. Menetlusega seonduvat teabevahetust tuleb säilitada ja näidata eraldi aknas vähemalt 2 aasta ulatuses. Sellest vanemaid andmeid peab olema võimalik vastavalt säilitustähtajale eraldi päringuga samasse aknasse välja tuua. 13. Süsteem peab toetama kliendiportaali osas kahte keelt (eesti ja inglise keel). Vähemalt peab olema võimalik esitada inglise keeles järgmist tüüpi loataotlusi: veesõiduki raadioluba, õhusõiduki raadioluba, raadioamatööri luba, satelliidi maajaama luba, ühine raadioluba (baasjaamata ja baasjaamaga raadiovõrkudele nt välisvisiitide või spordivõistluste jaoks). 14. Andmed lubade, sagedusplaani, sagedusloa aluste ning sagedusloavabade seadmete määruste kohta tuleb üle kanda olemasolevatest süsteemidest (MTR ja SASS) ja menetlejate koordinatsiooniandmetest (lisa 3) uude Süsteemi. 15. Teatud menetluste info peab olema avalikustatud ESS-is kindlaksmääratud tähtaegadel peale otsuse tegemist (nt §17, 13 (9)) 16. Osa lube ei avalikustata (ESS §13(10)), AK load. 17. TARA-ga autenditud kasutaja tegevused Süsteemis ei vaja eraldi digiallkirja, arvestades haldusmenetluse seaduse nõudeid. 18. Kõik tegevused Süsteemis peavad olema logitud ja vastavaid õigusi omaval kasutajal peab olema võimalik tegevuste logi läbi kasutajaliidese näha. 19. Süsteem peab teavitama infoedastuse probleemidest (nt kohaletoimetamata e-kirjad). 20. Loa ja taotluste vormid peavad olema dünaamiliselt muudetavad peakasutaja poolt. JVISes on olemas vastav vormimoodul. 5 / 27 Joonis 1: Süsteemi lihtsustatud põhimõttejoonis 2.3 Menetletavad loa tüübid Sagedusload Sagedusloa taotlejateks on füüsilised või juriidilised isikud, kes soovivad kasutada oma seadmete tööks teatud raadiosagedust. Sageduslube võivad taotleda ka välismaalased. TTJA poolt hallatavad sagedusload jagunevad liigiti järgmiselt: 1. Ringhääling: raadioringhäälingu ja televisiooniringhäälingu sagedusluba; 2. Amatöörraadioside: isiklik amatöör-raadioluba, ühine amatöör-raadioluba, amatöörvahendusraadiojaama tööluba, amatöörmajaka luba, raadioorienteerumise majakakomplekti luba ja amatöörsatelliitside tööluba; 3. Liikuv side: õhusõiduki raadioluba, lennunduse maapealsed load (majakad, lennuvälja side, õhk-õhk lennuside, droonid), veesõiduki raadioluba, mereside kaldajaama luba, liikuva maaside load (baasjaamaga/baasjaamata), üldkasutatavate raadiovõrkude luba, lähitoimeseadmete luba; 4. Paikne side: paiksete raadiosideliinide luba, paikse maaside võrgu luba, satelliitside maajaama luba ja radari luba; 5. Muude raadioseadmete luba. 6 / 27 Lisaks antakse välja veel lühiajalisi sageduslube teatud sündmuste (festival, kontsert, spordivõistlus jne) tarbeks ning raadioseadmete testimiseks. Lühiajalisi lube, välja arvatud testimisload, ei pikendata. Samuti antakse välja sageduste kasutamise üleandmise lube (osaline või täielik) sagedusplaanis toodud sagedusaladel vastavalt MKM määrusele. Sel juhul kas lisatakse peale Konkurentsiametiga kooskõlastamist vastavad andmed registrisse (lepinguga kasutamisõiguse andmine) või tühistatakse üks luba kas osaliselt või täielikult ja antakse välja teine luba (üleandmine), ESS §17. Aastas antakse välja 300-350 uut raadiosagedusluba. Load ei ole reeglina üleantavad – juhul kui ettevõtted ühinevad või toimuvad omandamised või muud tehingud, siis tuleb olemasolevad load tühistada ning taotleda uued. Ettevõttete ühinemise/jagunemise jms puhul lube ei tühistata, vaid toimub majandustegevuse jätkamine ning luba jääb alles, kuid saab uue omaniku. Numbriload Numbriluba võib taotleda kas FIE või juriidiline isik, eraisikud ei saa. Peamised kliendid on sideettevõtted, teenusnumbrite kasutajad, taksofirmad. Sõltuvalt numbriliigist jagunevad numbriload üksiknumbri põhisteks ja kogusepõhisteks lubadeks. Kõik numbriload väljastatakse üheks aastaks ning pikendatakse samuti ühe aasta kaupa. Kogusepõhise numbriloa alusel jaotavad sideettevõtted juba konkreetsed numbrid oma klientidele, mõnes mõttes käituvad nad nagu “hulgiostjad”. Lühinumbrid, telefonijaamade tunnuskoodid jms on piiratud ressurss, neid jaotatakse ühe numbri põhiselt. Aastas väljastatakse umbes 50-70 uut numbriluba. Numbriload jagunevad liigiti järgmiselt: Telefoninumbrid Kogusepõhine Mobiiltelefoninumbrid Kogusepõhine Riigiside telefoninumbrid Kogusepõhine M2M mobiiltelefoninumbrid (12-kohalised) Kogusepõhine M2M mobiiltelefoninumbrid (10-kohalised) Kogusepõhine 800 teenusnumber ( maksevaba sideteenuse Kogusepõhine number) 900 teenusnumber (eritariifiga sideteenuse Kogusepõhine number) 901 teenusnumber (andmesideteenuse Kogusepõhine number) Lühinumber Üks number loa kohta E-faksinumber Kogusepõhine Personaalnumber (kliendi määratud Kogusepõhine sideteenuse number) Operaatorkood Üks number loa kohta Riigisisese signalisatsioonipunkti kood (NSPC) Üks number loa kohta Rahvusvahelise signalisatsioonipunkti kood Üks number loa kohta (ISPC) Elektroonilise side teenuse osutaja number Üks number loa kohta (IIN) Mobiiltelefonivõrgu kood (MNC) Üks number loa kohta Meediateenuse osutamise load Meediateenuse osutamise load jagunevad järgmisteks alaliikideks:  Raadioteenuse osutamise tegevusluba (~30 tk aastas); 7 / 27  Televisiooniteenuse osutamise tegevusload (tingimusjuurdepääsuga ja vaba juurdepääsuga) (~16 tk);  Tellitava teenuse (nt videolaenutuse) load. Need on tegelikult tähtajatult kehtivad majandustegevuse teated, mille klient ise esitab MTR-is. Hiljem kontollib TTJA, kas ettevõte ikka osutab seda teenust ja kui mitte, siis suhtleb ettevõttega ja ettevõte võtab oma teavitatud tegevusala maha MTR-ist;  Ajutised load – kehtivad maksimaalselt 1 kuu, antakse välja teatud ürituse (nt Weekend festival) kajastamiseks. Lisaks on seaduses veel ette nähtud satelliittelevisiooni teenuse osutamise tegevusluba, kuid praktikas täna ühtegi sellist Eestis väljastatud ei ole. Meediateenuse load (v.a ajutised) kehtivad 5 aastat, vabalevi televisiooniload 10 aastat. Osa meediateenuste lube – vabalevi televisiooni ja raadioload antakse välja konkursi raamides. 3 Rollid Avalik kasutaja Autentimata kasutaja, kellel on õigus vaadata avalikku teavet: Süsteemi poolt pakutavate teenuste infot lubade avalik teave (vastavalt ESS-le), vaadata sagedusplaani ja loaaluste ning loavabade raadioseadmete määruste kehtivaid versioone ja liideseid ning vastavaid tehnilisi nõudeid, teha sagedusplaani päringuid. Kliendi peakasutaja Kliendi esindusõigust omav isik, kellel on õigus hallata kliendi esindajate volitusi ja vee- ning õhusõiduki puhul lisada kasutajaid. Saab näha kõiki enda esindatavale ettevõttele kuuluvaid lube ja nende ajalugu, taotlusi, otsuseid ja teabevahetust. Kliendi esindaja Omab õigust koostada ja esitada kliendi nimel kliendi peakasutaja poolt määratud loa taotlusi, saab vaadata väljastatud lube ja taotlusi, osaleda teabevahetuses, esitada ettevõtte kohta statistikat (Süsteem peab võimaldama kliendi peakasutajal piirata iga kliendi esindaja õiguseid (andmete vaatamine, taotluste koostamine, esitamine, statistika)). TTJA näeb kõikide kliendi esindajate õiguseid ja Süsteem tagab väljuva teabe õigele aadressile saatmise. TTJA peakasutaja Haldab rolle ja õiguseid, näeb kõiki andmeid, võib parandada trükivigu ning kustutada ekslikult alustatud menetlusi, koostab statistika vorme teistele kasutajatele Süsteemist andmete saamiseks Menetleja Saab menetleda lubade taotlusi (sh taotluselt automaatselt andmed üle kanda ja vajadusel neid muuta, lisada täiendavaid andmeid). Saab lõpetada, muuta, pikendada ja ennistada lubasid, teha päringuid sagedusressursi haldamise moodulist/numbriplaanist andmete ülekandmiseks lubade 8 / 27 haldamise moodulisse, sageduslubade puhul sisestada testsagedusi, koordineerida naaberriikidega ja notifitseerida ITU-s (MFIR) sagedusloa tingimusi (genereerib ITU formaadis koordinatsiooni faili) jne. Järelevalve teostaja Saab vaadata ja teha päringuid sagedusressursi haldamise moodulis ning numbrilubade ja meediateenuse lubade kohta. Sagedusressursi haldamise, numbrilubade ja meediateenuse lubade moodul on seotud järelevalve mooduliga JVIS-es (häired, menetlused, järelevalve, ettevõtted ja load). Planeerija Saab vaadata sagedusressursi kasutust, koostada lisaks automaatselt tehtavale statistikale sagedusalade ja numeratsiooni kasutuse statistikat, sisestada testsagedusi, viia läbi otsinguid. Saab sisestada andmeid sagedusplaani mooduli funktsioonidesse (sagedusplaan ja nõuete määrused), teha väljavõtteid ja muudatusi. Menetleda sagedusplaani ja liideseid. TTJA peakasutaja saab anda planeerijatele erinevaid õiguseid sõltuvalt vastutusalast (sagedusplaani muutmine, liideste muutmine või ainult vaatamine ja ettepanekute tegemine). Asutuseväline kooskõlastaja (nt Lennuamet, Terviseamet, ministeeriumite allasutused), saab anda Süsteemis kooskõlastusi talle kooskõlastamiseks saadetud dokumentidele. 4 Moodulid Süsteemile tuleb luua juurde järgmised moodulid: 1. kliendiportaal 2. loa taotluste menetlemise moodul 3. sagedusressursi haldamise moodul 4. statistika kogumise moodul 5. sagedusplaani haldamise moodul 6. turujärelevalve moodul 4.1 Kliendiportaal Kliendiportaali ülesandeks on pakkuda klientidele kaasaegset ning mugavat ühtset keskkonda numeratsiooni- ning sageduslubadega seotud toimingute tegemiseks. Lisaks klientide teenindamisele sisaldab portaal ka infot sageduste kasutamise üldiste tingimuste kohta (sagedusplaan, nõuded seadmetele („Sagedusplaani haldamise mooduli väljund), samuti viited numeratsiooniplaanile ja muudele avalikele sagedusi ja numeratsiooni käsitlevale selle Süsteemi infole. Kliendiportaalis on avalik vaade (sagedusplaani päringud, liidesed, avalik teave (sh lubade teave, mis vastavalt ESSile tuleb avalikustada) ja kliendivaade, mida näevad autenditud (sisseloginud) kasutajad. Kliendiportaali avalikus vaates peab olema kättesaadav järgmine funktsionaalsus:  sagedusplaani ja raadioliidestega seotud päringud 9 / 27  avalik teave (sh lubade teave, mis vastavalt ESSile tuleb avalikustada) Kliendiportaali poolt pakutav funktsionaalsus on järgmine: 1. Autentimine 1. Kasutaja autentimine peab olema võimalik läbi riigi autentimisteenuse (TARA autentimislahendus). See funktsionaalsus on praeguseks olemas JVISises. 2. Erandjuhtumil peab olema võimalik autentida ka kasutajanime, parooli ja SMSiga (välismaalastest kasutajad, kellel ei ole ühtegi sobivat vahendit autentimiseks, peavad saama edastada taotluse ligipääsuks Süsteemile parooli ja kasutajanimega). 2. Kasutajakonto 1. Äriregistri B-kaardil olev ettevõtte esindaja peab saama loomine luua oma ettevõttele kasutajakonto. kliendiportaali (JVIS-es 2. Riigiasutuse esindajad määratakse kasutaja poolt olemas) Süsteemis volitusega. 3. Eraisikud loovad endale konto TARA autentimislahendust kasutades. 4. Süsteem peab konto loomisel registrikoodi alusel võtma Äriregistrist ettevõtte andmed. 5. Süsteem peab kontrollima äriregistrist (esindusõiguste päring) automaatselt, kas sisseloginud kasutajal on esindusõigus. Juhul, kui äriregistri päring ei anna ühest vastust esindusõiguste kohta, peab Süsteem võimaldama menetlejal lisada volituse alusel esindaja. 3. Volituste haldamine 1. Süsteem peab võimaldama ettevõtte esindajal määrata (volitamise teisi esindajaid, kellel on õigus iseteenindusportaalis funktsionaalsus on ettevõtte nimel esitada lubadega seotud taotlus, JVISes olemas; volitusse sealhulgas määrata kasutajaid (nt vee- ja õhusõidukite loa tuleb lisanduda uued taotlused). moodulid, kui on eraldi 2. Süsteem peab võimaldama volitusi hallata loa liigi vajadust) (sagedusluba ja selle liigid, numbriluba, meediateenuse luba) ja tegevuse (uue loa, pikendamise, muutmise ja lõpetamise taotluse esitamine, päringutele vastamine ja muudatuste aktsepteerimine, ettevõtte lubade andmete vaatamine liigiti, statistika esitamine) täpsusega. 3. Süsteemis peab olema võimalik hallata ettevõtte esindajate volitusi ning üles laadida volituse alusdokumente (volikiri). 4. Süsteem peab kontrollima ettevõtte esindaja volituste kehtivust 4. Loa taotluse esitamine Süsteem peab võimaldama: 1. infot kliendile loa väljastamise teenuse kirjeldusega; 2. valida sobiva loa taotluse vormi; 3. täita loa taotluse vormi ning vahesalvestada, ilma seda esitamata; 4. välismaine kasutaja, kellel puudub autentimisvõimalus, sisestab andmed eraldi lehel ja andmed salvestatakse Süsteemi poolt „kaitstud“ piirkonnast väljapoole, 10 / 27 menetleja saab andmed kanda Süsteemi ja edasi menetleda nagu teisi taotlusi; 5. loa taotluse vormidel (dünaamilised) peavad olema kasutaja poolt määratavad validatsioonid andmekvaliteedi tagamiseks sõltuvalt andmeväljadest (nt tekst, arv, numbriformaat). JVISes funktsionaalsus olemas; 6. loa taotlusel olevate valikubokside väärtused peavad olema peakasutaja poolt hallatavad (saab lisada uusi väärtusi ning märkida olemasolevaid kehtetuks, viimaseid Süsteem enam uute sisestuste juures ei kuva); 7. loa taotlemisel päritakse osa eeltäidetavaid andmeid/valikuid (andmeväljade sisu) Sagedusplaani haldamise moodulist (nt dupleksi pooled, duplekssagedused, simpleks, võimalikud kanalilaiused); 8. Süsteem peab paiksete raadioliinide puhul suutma arvutada asimuute; 9. paiksete raadioliinide puhul peab kasutaja saama valida seadmeid (seadme andmeid) varem sisestatute hulgast ja teise poole andmed kopeeritakse taotlusele automaatselt (muutmisvõimalusega); 10. laadida taotluse vormi juurde üles lisadokumente (ja eemaldada üleslaetud lisadokumente); 11. esitada loa taotlus TTJA-l; 12. taotlust tagasi võtta/tühistada, kuni ei ole tehtud ametniku poolset otsust; 13. taotluse andmeid täpsustada, lisada Süsteemi TTJA ametniku nõudmisel lisadokumente; 14. kui menetleja muudab taotluse menetlemisel esitatud andmeid peab taotleja erinevused taotlusest kinnitama; 15. teostada lubade allkirjastamist masstoiminguna. Loa taotlusel on kliendi poolt täidetav osa (väljad selgitustega, võimalusel valikutega ning avalikest registritest eeltäidetud väljadega) ja lisaks sellele peab menetleja saama loale lisada ka ITU formaadi täiendavad väljad, mis on vajalikud rahvusvaheliseks koordineerimiseks (ITU notifitseerimisvormid vastavalt teenistusele-jaamale). Reeglina eeltäidetud, kuid menetleja poolt üle vaadatavad ja muudetavad. 5. Riigilõivu arvutamine 1. Sagedusloa puhul peab Süsteem arvutama ja kuvama automaatselt riigilõivu summa sõltuvalt loa taotlusele sisestatud parameetritest. 2. Süsteem peab jooksvalt arvutama riigilõivu summa, kui klient muudab taotletava loa parameetreid (vajalik, et klient teaks, kui suur riigilõiv tuleb maksta) või arvutama vastava nupu vajutamisel riigilõivu ka enne taotluse esitamist, kui kõik vajalikud väljad on täidetud. 3. Numbriloa jaoks luuakse riigilõivu arvutusprogramm. (riigilõivuseaduse §206 lõige 15 ja riigilõivuseaduse lisa 3 alapunkt 15). Numbriloa puhul peab olema võimalik 11 / 27 arvutada numbriloa muutmisel riigilõivu kasutatavate numbrite arvu suurendamisel võrdeliselt loa lõpuni jäävate täiskuude järgi. Riigilõivu arvutatakse aja eest mis jääb loa lõppemise kuupäevani (1 kuu riigilõiv loa lõppemiseni jäävate täiskuude arv, poolikut kuud sisse ei arvestata). 4. Sagedusloa riigilõivu arvutamise algoritmid on toodud lisas 2. 6. Riigilõivu tasumine 1. Süsteem peab võimaldama tasuda riigilõivu maksekeskuse teenuse kaudu https://maksekeskus.ee/ (nt eraklientidele). 2. Süsteem peab võimaldama koostada ja saata riigilõivu teatis e-mailile ja e-arvena eelnevalt seadistatud (nt suurfirmade puhul, kus riigilõivu tasumine pangalingi kaudu ei ole võimalik ja kes on vastava variandi valinud). 3. Süsteem peab taotleja järgi määrama kindlaks riigilõivust vabastuse (Siseministeerium, Kaitseministeerium koos allasutustega), arvestades ka sagedusalasid sagedusplaanis (Kaitseministeerium). 7. Ettevõtte lubade Autenditud ja autoriseeritud kasutaja peab saama: haldamine 1. Näha kliendile väljastatud lube ja tema poolt koostatud ja esitatud taotlusi vastavalt ettevõtte peakasutaja poolt antud õigustele. 2. Otsida, muuta, kustutada (kui ei ole veel esitatud) ning tagasi võtta enda poolt koostatud loataotlusi. 3. Näha taotluse kohta tehtud otsuseid (sh keelduvaid). 4. Otsida lube erinevate tunnuste alusel (nt loa liik, sagedusvahemik, millele luba kehtib, kehtivuse algus- ja lõppaeg). 5. Lõpetada loa kehtivus ennetähtaegselt. 6. Koostada loa muudatustaotlus, sel juhul peab Süsteem arvutama riigilõivu vastavalt muudetavatele parameetritele ja muutmise riigilõivu summale. 7. Koostada loa ennistustaotlus (selle taotluse puhul on TTJA- l kaalutlusõigus). 8. Lubade pikendamine 1. Lubade pikendamine automatiseeritakse. 2. Süsteem peab edastama kaks teadet pikendamist vajavate lubade kohta koos vastava riigilõivu teatisega (teatise edastamise ajad on seadistatavad peakasutaja poolt iga loatüübi kohta eraldi.) 3. Peale riigilõivu tasumise kontrolli Süsteemi poolt saadetakse vastav registrikirje menetlejale kinnitamiseks. 4. Peale kinnitamist pikeneb registrikanne järgmise tähtajani arvestades haldusmenetluse seaduse nõudeid. 5. Kliendil peab olema võimalus enne pikendamise protseduuri alustamist kontakteeruda menetlejaga. 6. Ajutisi lube ei saa pikendada. 7. Kui kasutaja pole riigilõivu pikendamise eest õigeaegselt tasunud, võib menetleja lõpetada või maksetähtaega pikendada. Registrikirjed arhiveeritakse ja neid on võimalik hiljem ennistada. 12 / 27 8. Süsteem peab võimaldama lubade masspikendamist, mille korral klient saab ise valida load, mida on vaja pikendada. Süsteem genereerib summaarse riigilõivu kõikide pikendamiste kohta. 9. Teabevahetus Autenditud ja autoriseeritud kasutaja peab saama: 1. Lugeda töölaual TTJA ametniku poolt talle edastatud teateid. 2. Saama teavitusi e-mailile (osa kohustuslikud, osa valikulised). 3. Vastata Süsteemis olevatele teadetele. 4. Sorteerida teateid kuupäeva ja oleku (vastatud/vastamata) järgi. 5. Detailanalüüsi käigus selgitada, kas ja kui suurt mahupiirangut on vaja kehtestada lisatavatele failidele. 10. Teavituste haldamine 1. Süsteem peab saatma teavitusi vähemalt järgmiste sündmuste (Üldine teavituste kohta: süsteem on JVISes a. taotluse menetlusse võtmine; olemas. Uute moodulite b. taotluse tagastamine paranduste sisseviimiseks; teavitused tuleb lisada.) c. taotluse kohta otsuse tegemine; d. pkendamist vajavad load; e. loa (registrikande) tühistamisest /põhjus riigilõivu tasumata jätmine; f. vastamata loa menetluse küsimused teabevahetuses; g. riigilõivu teatis; h. loa pikendamine koos uue tähtajaga. 2. Kasutajal peab olema võimalik tellida endale e-posti aadressile (maks. kaks aadressi kasutaja kohta) teavitusi olulisematest loaga seotud sündmustest. TTJA menetlusteadetest (pikendamine, kehtetuks tunnistamine jne) tulevad automaatselt. 3. Kasutajal peab olema võimalik loobuda (välja lülitada) Süsteemi poolt edastatavad teavitused. 11. Sagedusplaani 1. Kasutaja peab saama vaadata sagedusplaani, loaaluste ning kliendiportaali vaade loavabade raadioseadmete määruste kehtivaid versioone. 2. Kasutajal peab olema võimalik valida sagedusala ja koostada valitud sagedusalas soovitud parameetrite alusel väljavõtteid. 3. Kasutaja peab saama vaadata lingitud tehnilisi nõudeid (liidesed). 4. Kasutaja peab saama eksportida päringu tulemusi CSV formaadis. See funktsionaalsus on kättesaadav nii autenditud kui autentimata kasutajale. 12. Autentimata kasutaja 1. Süsteem peab võimaldama ka autentimata kasutajal loataotlus edastada loataotlusi vähemalt järgmiste loa tüüpide kohta: veesõiduki raadioluba, õhusõiduki raadioluba, raadioamatööri luba, satelliidi maajaama luba, ühine raadioluba (baasjaamata ja baasjaamaga raadiovõrkudele nt välisvisiitide või spordivõistluste jaoks). 2. Loataotlusi peab saama esitada eesti ja inglise keeles. 13 / 27 3. Autentimata kasutaja poolt esitatud loataotlused salvestatakse Süsteemis nn „kaitstud osas“, millest menetleja saab need üles võtta ja nende alusel koostada ja menetleda loa taotlust. 4. Süsteem peab tagama kontrolli väliste robotite vastu. 4.2 Loa taotluste menetlemise moodul Selle mooduli eesmärgiks on pakkuda lube menetlevale ametnikule kaasaegset ja mugavat töökeskkonda loa taotluste menetlemiseks. Moodul (vt joonis 2) sisaldab endas sagedusloa, numbriloa ja meediateenuste loa menetlusprotsesse (loa menetlusprotsesside voodiagrammid on toodud käesoleva dokumendi lisas 1). Loa menetluse alguses valitakse millist luba taotletakse. Joonis 2 Side infosüsteemi poolt toetatavad menetlusprotsessid 1. Taotluste Süsteem peab võimaldama: menetlemine 1. Näha alustatud ja esitatud taotlusi (kõik liigid) ja neid filtreerida enamlevinud parameetrite järgi. 2. Otsida taotlusi erinevate parameetrite (vähemalt taotleja nimi, registrikood, loa liik, taotluse liik (esmane, muutmine, tühistamine, lõpetamine, pikendamine), taotluse esitamise kuupäev, taotleja poolt vastamata küsimustega taotlus) alusel. 3. Sorteerida taotluste nimekirja. 4. Avada taotlus detailvaates. 5. Võtta esitatud taotlus menetlusse. 6. Valida menetlejal sagedusressursi moodulist vabasid (nt koordineeritud ja varem kasutuses olnud) sagedusi 14 / 27 7. Saata taotlus kliendile tagasi täiendamiseks koos menetleja poolt õigete andmete lukustamise võimalusega. 8. Avada loa taotlus ja lasta taotlejal või menetlejal on-line andmed ära parandada (nt paralleelselt telefonivestlusega). 9. Saata taotlus asutusesisele kooskõlastusele. 10. Edastada taotlusi riigisisele kooskõlastusele (Lennuamet, Terviseamet, ministeeriumite allasutused). Süsteem peab toetama asutusevälise kooskõlastaja rolli. 11. Menetleda koordinatsioonitaotlusi (naaberriigid). 12. Vormistada ja edastada notifitseerimisfaile ITU-sse. 13. Võimaldama edastada loaandmeid planeerimistarkvarasse (interfeis ka mõõteseadmetesse). 14. Avada ja alla laadida taotluse juures olevaid lisadokumente. 15. Näha vastavalt loa liigile Süsteemi poolt arvutatud riigilõivu summat ja väljastatud riigilõivu teatist ja e-arvet. 16. Võtta menetlusse autentimata kasutaja (välismaalane) poolt kliendiportaali avalikust vaatest edastatud loataotlusi. 17. Reserveerida sagedusi tulevaste taotluste jaoks, sh „fiktiivsed load“ koordinatsiooni eesmärkidel. 18. Lisada olemasolevatele (üle kantud) loakirjetele koordinatsiooniandmeid edastamiseks MFIR-i ning algatada koordineerimis- või notifitseerimismenetlust. 19. Lõpetada taotluse menetlemine igal ajal koos vastava põhjendusega (nt kadunud kliendid) ning algatada riigilõivu tagasimaksmine (vajadusel). 2. Lubade muutmine 1. Süsteem peab võimaldama lubade muutmist nii menetleja kui (sagedusload ja kliendi algatusel. kogusepõhised 2. Süsteem peab võimaldama peakasutajal määrata andmevälju, numbriload) mida klient muuta ei saa 3. Süsteem saadab teavituse muudatusest menetlejale. Menetleja saab muutmise käigus algatada kõiki loa väljastamise protsesse (nt koordineerimine, teabevagetus kliendiga) 4. Süsteem tagab vajadusel täiendava riigilõivu arvutuse (kui nt suureneb kasutatavate numbrite arv või maakondade arv) arvestades juba tasutud riigilõivuga järelejäänud kuude eest ja lisab loa muutmise riigilõivu 16 eur (sagedusload). Kui uus riigilõiv on väiksem, siis tagasi ei maksta ja tasutakse ainult 16 eurot riigilõivu loa muutmise eest (sagedusload). Klient näeb tasumisele kuuluvat riigilõivu taotluse vormistamisel. 5. Menetlejal peab olema võimalus luba mitte pikendada (põhjendusega) ja tagastada riigilõiv. 6. Vana luba arhiveeritakse. 7. Muudetud loa kehtivustähtaeg on sama mis vanal. 3. Lubade ennistamine 1. Süsteem peab võimaldama kliendil taotleda kehtivuse kaotanud lube. 2. Süsteem peab võimaldama määrata ennistamise tähtaegu. 15 / 27 3. Peale ennistamise otsuse tegemist menetleja poolt käivitub riigilõivu maksmine ja selle lõppedes luba ennistatakse. 4. Süsteem teavitab klienti loa ennistamisest. 4. Lubade lõpetamine 1. Süsteem peab võimaldama luba tühistada nii menetleja kui kliendi algatusel. 2. Süsteem peab võimaldama menetlejal lõpetada menetlus igas etapis lisades põhjuse. 5. Välisriikidega 1. Süsteem peab võimaldama ka ametnikul sisestada fiktiivse loa koordineeritud andmeid, nt naabriga koordineeritud sagedus: luba ei ole aga loatingimused kasutamistingimused on olemas. 2. Süsteem peab võimaldama genereerida ja saata koordinatsioonifaili. 3. Fiktiivse loa andmed saab siduda reaalse loaga, aga säilitataks eraldi ja kliendi vaates neid andmeid ei ole. 4. Reaalse loa andmed võivad erineda koordineeritust. 5. Kui koordineeritud luba kaotab kehtivuse, siis lähevad loa andmed arhiivi ja koordineeritud andmed jäävad „fiktiivse loana“ alles. 6. Fiktiivse loa andmed peavad sisestamisel kanduma ka sagedusressursi haldamise mooduli andmebaasi (sagedustehniline info). 6. Välisriikide 1. Välisriikidele koordineeritud load impordib Süsteem ITU koordinatsioonid formaadist automaatselt vastava sageduse juurde. 2. Välisriikidele tehtud koordinatsioonid otsib Süsteem automaatselt üles loa menetlemisel samal ja naaberkanalitel. 3. Koordinatsioonide tehnilised andmed peavad sisestamisel kanduma ka sagedusressursi haldamise mooduli andmebaasi (sagedustehniline info). 7. ITU-s notifitseerimine 1. ITU-s notifitseeritud tingimused seotakse vastava loaga selle kehtivusajaks. 2. Peaks olema võimalus tulevikus automaatselt täiendada andmebaasi ITU MFIR andmetega. 8. Koordinatsioonilepingu 1. Loa menetlejale näitab Süsteem vastava sageduskanali andmed koordinatsioonilepingute andmeid (väljatugevus piiril/eeliskanal/muud piirangud). 9. Koordineeritud 1. Süsteem peab võimaldama salvestada (nn eraldi sageduste haldamine „varasalv“), säilitada ning eraldi välja pakkuda neid sagedusi, mis on koordineeritud ja kasutusele võtmata, sh sagedused piirangutega, mille klient on piirangute tõttu loobunud. 2. Süsteem peab võimaldama salvestada ka negatiivse vastuse saanud koordinatsioone. Süsteem peab võimaldama olemasolevate koordinatsioonifailide baasil luua uusi ja saata neid koordineerimisele. 3. Menetleja peab saama neid sagedusi kiiresti välja otsida ja pakkuda juba uuele kliendile. 10. Otsuse vormistamine 1. Süsteem peab võimaldama sisestada otsust loa väljastamise/andmete muutmise kohta. 16 / 27 2. Süsteem muudab peale positiivse otsuse sisestamist automaatselt loa avalikuks. 3. Süsteem väljastab negatiivse otsuse automaatselt peale vastava otsuse tegemist. 4. Süsteem peab võimaldama loa kehtivuse alguse määramist otsuse tegemise kuupäevast erineva kehtima hakkamise kuupäevaga (nii taotleja poolt taotluses kui ka menetleja poolt). 5. Süsteem peab selgelt eristuvalt menetlejale enne otsuse vormistamist näitama, kas taotlejal on riigilõiv tasutud. 6. Loale peab olema võimalik lisada „AK“ märget ja Süsteem peab tagama sellele juurdepääsupiirangu. 7. Loa otsuste andmed peavad sisestamisel kanduma ka sagedusressursi haldamise mooduli andmebaasi (sagedustehniline info). 8. Süsteem peab kontrollima loa soovitava kehtivuse vastavust sagedusplaaniga (Sagedusplaani haldamise moodul). 11. Delegeerimine 1. Süsteem peab võimaldama kasutajal anda poolelioleva menetlusega taotlus(ed) üle menetlemiseks teisele menetlejale. Peakasutaja peab saama samuti menetlusi ümber suunata. 12. MMSI koodide ja MMSI koodid on vastavalt „Raadiokutsungite moodustamise ja kutsungite haldamine väljastamise korrale“ välja antavad 9-kohalised numbrid, mis lõpevad 0-ga ja algavad sõltuvalt kasutusotstarbest kas prefiksiga 276 (Eesti tunnus), 99276, 111276, 8276 või 00276-ga. Kutsungid koosnevad prefiksist ES ja kas kahest tähest või neljast numbrist. 1. Süsteem peab võimaldama hallata MMSI koode ja kutsungeid. 2. Süsteem peab võimaldama siduda luba MMSI koodiga. 3. Menetleja peab saama moodustada vastavaid MMSI koodide gruppe (uute prefiksite tekkimisel). 4. Igale grupile peab saama Süsteemis määrata „puhkeaja“, mis takistab vastava koodi väljaandmist (nt 3 aastat peale loa kehtivuse lõppu). Seega on kolm kategooriat MMSI koode: kasutusel koodid (vastavate lubade peale kantud), puhkerežiimis koodid ja vabad koodid, mida Süsteem pakub automaatselt uutele lubadele vastavalt määrusele. 13. Teabevahetus Süsteem peab võimaldama: 1. Edastada taotluse kohta lisaküsimusi läbi Süsteemi. 2. Näha taotleja poolt edastatud teateid/küsimusi. 3. Vastata taotleja poolt esitatud teadetele/küsimustele. 4. Näha/pärida tasumata riigilõivuga taotlusi. 5. Näha/pärida vastamata küsimustega (taotlejale tagastatud) taotlusi. 6. Edastada loa taotlejale teavituse tema taotluse kohta tehtud otsuse kohta. 7. Edastada MMSI koode vastavalt ESS §26. 8. Lisada faile menetluse juurde, nt menetleja kommentaare/memosid. 17 / 27 9. Luua ja hallata Süsteemis koostatavate kirjade malle nii eesti kui inglise keeles. 14. Riigilõivu laekumine Süsteem peab võimaldama: 1. Tuvastada automaatselt riigilõivu laekumise. 2. Süsteem peab kontrollima tasutud summa õigsust. 3. Märkida riigilõiv käsitsi tasutuks. 15. Liidestus Veeteede 1. Süsteem peab võimaldama edastada Veeteede Ameti Ameti infosüsteemiga laevaregistrile veesõiduki kutsungeid 10 kaupa. 2. Süsteem peab tagama järelevalve infovahetuse (TTJA laevaload ja Veeteede Ameti laevaregistri andmed ning andmed menetluste kohta) üle x-tee. 16. Numbriloa info 1. Süsteem peab võimaldama edastada automaatselt numbriloa vahetamine NBAga info NBAsse. 2. Süsteem peab võimaldama automaatselt uuendada numbriloa staatust NBAs (juhul, kui luba on pikendatud, muudetud, ennetähtaegselt lõpetatud, peatatud vms). 3. Süsteem peab võimaldama taotlejal valida vabu lühinumbreid. 17. Loa trükkimine 1. Süsteem peab võimaldama trükkida veesõiduki raadioloa ja paberkandjale (JVISes õhusõiduki raadioloa paberkandjale (vastavalt olemas) seadusandlusele peab vee -ja õhusõiduki pardal olema paberkandjal raadioluba) ning raadioamatööri luba ning HAREC tunnistus. 2. Paberkandjale trükitava loa puhul peab olema võimalik kliendil valida väljastamisviisi (nt tuleb ise järele/saadetakse tähitult). 18. Ajalugu 1. Lubade ja menetluste ajalugu peab Süsteemis vastavalt säilitustähtajale säilima. 2. Süsteem peab võimaldama ajaloo andmeid vaadata nii konkreetse loa, menetluse kui sageduspõhiste päringute juures. 19. Mastide (antenni 1. Süsteemis on eraldi mastide andmebaas, kust menetleja ja asukohtade) taotleja saavad valida antenni asukoha (kõrgus eraldi!). Vajalik andmebaas otsingumootor linn/maakond/tänav ja otsingutulemused näidatakse kliendile ainult siis, kui andmed klapivad või kui otsingule vastab vähem kui 5 objekti ning kaardirakendus 5 km ruudus (Maa-ameti kaart). Menetleja saab ise kaardirakenduses otsingu ulatuse määrata. Kui andmeid ei ole, saab nii taotleja sisestada andmed taotlusele ja menetleja luua uue asukoha. Menetlejal on õigus parandada taotleja andmeid (muuta antenni andmeid ja asukohta). Andmeid kasutatakse nii loa kui kooskõlastuste juures. 2. Mastid näidatakse kaardil eraldi kaardikihina. 3. Peab olema võimalik siduda antenni andmed mastiga ja loaga. 4. Masti peab olema võimalik valida nii kaardilt kui ka sisestades koordinaatide andmed. 18 / 27 4.3 Sagedusressursi haldamise moodul Selle mooduli eesmärgiks on tagada TTJA ametnikele ülevaade sagedusressursi hetkeseisust Eestis – milline sagedus on kasutusse antud ja kui palju on kusagil vaba sagedusressurssi, milliseid sagedusi saab väljastada taotlejatele. Samuti sisaldab moodul endas naaberriikide ja Eesti sageduskoordinatsioone ja koordinatsioonilepingute tingimusi. See moodul koondab endas kõigi välja antud sageduslubade ja koordinatsioonide info, et oleks ülevaade kogu ressursist eelkõige sageduslikus, geograafilises ja ajalises aspektis. Klientidel sellele moodulile juurdepääsu ei ole. 1. Sagedusressursi 1. Süsteem peab võimaldama teha päringuid kõikide loa liikide kasutuse ülevaade kohta erinevate tehniliste parameetrite järgi, nt : a. millised sagedused on antud ajavahemikus kasutusel erinevate loa liikide poolt; b. millised on enam kasutusel olevad sagedusvahemikud. 2. Süsteem peab võimaldama päringuid: a) erinevate teenistuse ja rakenduste vahel üle terve sagedusspektri. teenistused ja rakendused on defineeritud EFIS soovituses ja raportis; b) koordinatsioonid ja koordinatsioonilepingute hulgast; c) nõuded seadmetele (Sagedusplaani moodulist). 3. Süsteem peab võimaldama päringuid sagedusloa oleku (kehtiv, aegunud, tulevikus, tühistatud) alusel. 4. Süsteem peab võimaldama näha, millised load kehtivad millises sagedusvahemikus ning kellele need on väljastatud ning võimaldama näha loa metaandmeid või kõiki andmeid. 5. Süsteem peab võimaldama päringuid salvestada ja korduvkasutada (kasutajal peab olema võimalus salvestada päring kas ainult endale korduvkasutamiseks või ka teistele samas rollis kasutajatele). 6. Vaadete all peab olema võimalik välja lülitada erinevate teenistuste ja kirje liikide kuvamist (laeva ja lennuload, koordinatsioonid, nõuded, sagedusload). 2. Sageduste tabeli 1. Süsteem kuvab tabeli vaates sageduslubadega välja antud vaade sagedused võimalusega neid sorteerida. Kuvatavateks väljadeks on vähemalt: a. sagedus (numbriformaat); b. kiirgusklass/ribalaius (numbriformaat); c. kiirgusvõimsus (numbriformaat, dBW erp/eirp/TRP); d. antenni võimendustegur (numbriformaat, dBd/dBi); e. antenni suunadiagramm (tekstiformaat); f. kasutaja/omanik (tekstiformaat); g. loa number; h. loa kehtivusaeg (alates-kuni); i. kasutuspiirkond- menetleja sisestab või tuleb automaatselt (ITU notifitseerimisvormist). Formaadiks on geograafiline piirkond (hulknurk, punkt raadiusega, 19 / 27 punkt). Üldiselt maakonnapõhine, kuid peab saama ka teisi piirkondi luua, näiteks Tallinn + 10km raadiust, polügoon jne. Kasutuspiirkondasid peab olema võimalik kaardile kanda ja see tehakse koos päringu teostamisega. Kui klikitakse vastaval loakirjel, siis kasutuspiirkond kuvatakse kõrval oleval kaardil. Kasutuspiirkondade kohta on eraldi register, kust kasutaja saab valida kas eelsalvestatud piirkonna, või luua uue kasutuspiirkonna. Igale jaamale peab saama lisada erinevaid kasutuspiirkondade kujutisi, üks nendest ITU notifikatsiooni järgne. Eristatakse värvidega ja lühikirjeldusega. 3. Kaardi vaade 1. Süsteem peab võimaldama kaardi vaadet, millel on näha kõik menetlejale jaamad/saatjad, mis on andmebaasis või mis kuuluvad päringu tulemuste hulka. 2. Kaardi punktil klikkides peab olema võimalik näha antud punktis kehtiva(te) saatja(te) lubade info. 3. Kaardivaatele peab olema võimalik lisada eraldi kihina monitooringu tulemused ARGUSe baasist (CSV). Eristatavalt kuvatud peaksid olema saatjad, millele ei leita andmebaasist kehtivat luba. 4. Kaardi vaate ulatuseks on Eesti ja naaberriigid (sageduslubade kasutuspiirkonnad). 5. Peab olema võimalik luua uusi kasutuspiirkondi (näiteks Tallinn + 10km raadiust, hulknurk jne). 6. Süsteem peab võimaldama defineerida sageduskasutuse geograafilisi alasid (Digitelevisiooni kattealad, üldkasutatavate võrkude oksjonipiirkonnad) ja siduda neid väljastatud lubadega. 4. Spektri vaade 1. Süsteem peab kuvama sagedusspektris lubadega välja antud sagedused. Spektrivaate horisontaalteljel kuvatakse sagedused/sagedusspekter ja vertikaalteljel eraldatud sagedused kõrgema amplituudiga. Kui sagedusspektri mingis osas ei ole sagedusi välja antud, siis see on tühi, väljaantud sagedused kuvatakse piklike tulpadena. Tulba keskpunkt asub samal joonel sagedusega ning tulba laius on võrdne kiirgusklassiga/ribalaiusega. Kui tulbad hakkavad kattuma ehk kui ühele sagedusele on välja antud rohkem kui üks sagedusluba, siis muuta tulba värv järjest tumedamaks. 5. Koordinatsioonileping 1. Süsteem peab kuvama vastava sagedusala koordinatsioonilepingute andmeid ja koordineeritud sageduste andmeid (teave lubade moodulis). 2. Süsteem peab kuvama kaardivaates koordinatsioonilepingutega hõlmatud kasutusalad (vt 8. kast all) 6. Planeerija vaade 1. Süsteem peab võimaldama otsida vaba ressursi, sh koordineeritud aga kasutamata sagedusi sisestades sageduse ja ribalaiuse (testsagedus) ning Süsteem kuvab spektrivaates vastava planeeritud signaali tulba ning näitab nt eri värviga 20 / 27 võimalikud konfliktid olemasolevate sagedustega. Samas vaates tuleb välja tuua ka negatiivse koordinatsioonivastusega sagedused. Võimalik piirata tulemusi ka keskpunkti ja defineeritud raadiusega. 7. Vaadete seosed 1. Süsteem peab seostama omavahel sageduse spektri-, kaardi-ja tabeli vaated. Nt kui klikkida tabelivaates konkreetse sageduse peal, avaneb kaardiaknas vastav loa kasutuspiirkond koos loa kehtivuse ja omaniku andmetega ning spektrivaates kuvatakse vastava sageduse asukoht spektris (vt Joonis 3). 8. Andmete sisestamine 1. Andmeid sagedusressursi haldamise moodulisse otse sisestada ei saa, sageduste info kandub loa taotluste menetluste moodulist. Joonis 3 Sagedusressursi vaadete seosed 4.4 Sagedusplaani haldamise moodul Sagedusplaani moodul haldab kolme määruse eelnõu jaoks vajalikke alusandmeid. Need määrused on:  Eesti raadiosagedusplaan (https://www.riigiteataja.ee/akt/101112017001 )  Tehnilised nõuded sagedusloa alusel kasutatavatele raadioseadmetele (https://www.riigiteataja.ee/akt/117062014008?leiaKehtiv )  Raadiosageduste kasutamise tingimused ja tehnilised nõuded sagedusloast vabastatud raadioseadmetele (https://www.riigiteataja.ee/akt/103102013003?leiaKehtiv ) 21 / 27 See moodul peab võimaldama koostada ja kinnitada sagedusplaani (ERSP) ja LV ja LA määruseid ning edastada EFIS-le (vt kirjeldused EFIS soovituses ja raportis) sageduskasutuse andmeid. Samuti peab Süsteem tekitama regulatiivsed dokumendid ERSP lisasse 2. Arenduse eesmärgiks on luua antud mooduli sellise funktsionaalsusega, et olemasolevast SASS infosüsteemist üle kantud sageduskasutuse info (hetkel kehtivad nõuded, mis kehtestatud eelmise SASSi versioonis) ajakohastamine toimub otse andmebaasis. Vastavad määrused genereeritakse Süsteemi poolt „töövaates“ loodud muudatuste alusel ja need saadetakse MKMi (DVK), kus määruseid edasi menetleb MKM oma protseduuride järgi, ning määruste kinnitamise korral (Raadiosagedusplaan, LA ja LV määrused) saab vastavate andmebaasi muudatuste aktsepteerimisega uued nõuded lihtsalt Süsteemi sisse viia ja avalikustada. Varasemad versioonid peavad olema arhiveeritud 10 aastaks ja võimalik arhiivist avada. Sagedusplaani haldamise mooduli ERSP, LV ja LA kajastatakse kolmes formaadis – pdf või MS Word (tekst) ja andmete ehk andmebaasikirjete formaat. Peab olema võimalik vaadata ministri määrust pdf-kujul või määruse sisu registris sagedusalade, teenistuste ja seadmete kaupa ning saada (eksportida) infot ka edasiseks töötlemiseks (nt küsimustikud) Wordi formaadis. Sagedusplaani haldamise jaoks on olemas SASS platvormil süsteem, mille funktsionaalsus on sobiv ja läbiproovitud ning tuleb aluseks võtta antud mooduli loomisel. 1. Sagedusplaani 1. Kasutajal peab olema võimalik näha vastavalt andmete vaatamine otsingukriteeriumitele: a. hetkel kehtivate määruste andmeid; b. väljatöötamisel olevate eelnõude andmeid; c. eelnevalt kehtinud määruste andmeid. 2. ITU sagedusalade Iga 4 aasta järel peale ülemaailmset raadiokonverentsi avaldab ITU haldamine uue raadioeeskirja, milles on ära toodud kõik ITU sagedusalad. Enamasti on sagedusalad samad ja ei muutu, kuid on võimalik, et siiski tekib vajadus sisestada uus ITU sagedusala. 1. Süsteem peab võimaldama: a. sisestada uusi ITU sagedusalasid ja allmärkuseid; b. kustutada ITU sagedusalasid ja allmärkuseid; c. muuta ITU sagedusala parameetreid (kasutusotstarve, kasutusrežiim, allmärkused). 2. Süsteem peab kontrollima uue ITU sagedusala kattuvust olemasolevate suhtes. 3. ITU sagedusaladel peab olema võimalik näha kaht paralleelset vaadet – kehtivat versiooni ja muudatuskirjet (töövaade). Mõlemalt vaatelt peab saama liikuda detailvaatele. Vaadete vahel peab saama mugavalt liikuda. 4. Süsteem peab võimaldama otsida sagedusalasid erinevate parameetrite alusel (vähemalt alumine ja ülemine piirsagedus, kesksagedus, kasutusotstarve, teenistus ja rakendus, kasutusrežiim, täpsustatakse detailanalüüsil). Täpsemad raadioliidese tehnilised andmed on avatavad lingiga. 5. Otsing peab toimima eraldi üle kehtivate versioonide ja muudatuskirjete, otsingu tulemused kuvatakse eraldi. 22 / 27 6. Otsingu tulemusi peab olema võimalik eksportida (XLS ja CSV). 7. Otsingu tulemusi peab olema võimalik sorteerida. 8. Süsteem peab võimaldama tühistada ITU muudatuskirjet. 3. ERSP 1. Olemasoleva SASS baasil: süsteem funktsionaalselt OK sagedusvahemike ja (sagedusplaan koos nõuetega, mis kehtestatakse LV ja LA seadmete nõuete määrustega), kliendi ja menetleja vaade vajab kohendamist haldamine (korduvad väljad, „nutikas“ otsing. Uus liides/sagedusala sisestatakse „Töövaatesse“. Töövaate alusel genereerib Süsteem määrus(t)e muudatuse. Peale määruse heakskiitmist (ja vajalike muudatuste tegemist testbaasis) aktsepteerib volitatud kasutaja Töövaates muudatused ja testbaasist kanduvad andmed RSP-sse ja liidestesse. Peale muudatuste salvestamist luuakse eelnevast versioonist koopia arhiivi, mis on hiljem avatav ja nähtav samas mahus nagu kehtivuse ajal. 4. Raadioliideste haldus Raadiosagedusplaan koosneb kahest vaatest – kehtiv versioon ja muudatuskirjed eesti ja inglise keeles. 1. Süsteem peab võimaldama otsida sagedusvahemikke kehtivast versioonist erinevate parameetrite alusel: a. sagedused; b. ERSP teenistus; c. rakendus; d. liides; e. sagedusloa režiim; f. teatise number; g. dokumendi liik ja tähis; h. kasutusõiguse üleandmine. Muudatuskirjetest otsimisel lisanduvad veel järgmised parameetrid: i. filter ainult muudatuste näitamiseks; j. muudatuskirje liik; k. muudatuskirje tüüp; l. määrusele lisamata; m. tõlgitud/tõlkimata liidesed. 2. Süsteem peab võimaldama vaadata raadioliidese kehtivat ja muudatuskirjet. Igal raadioliidesel on Süsteemis kaks vaadet: kehtiv ja tööversioon, mis peavad olema Süsteemis eristatavad. Kehtiv versioon peab olema muutmiseks keelatud, muudetakse läbi määruse kinnitamise. Muudatuskirje on lubatud parameetrite muutmiseks. 3. Süsteem peab toetama paralleeltööd – võimaldama avada muudatuskirjet ja teha muudatusi paralleelselt mitmel kasutajal. 4. Süsteem peab võimaldama sisestada uut raadioliidest. Kehtivas sagedusplaanis kajastatakse liides ainult pärast selle määrusele lisamist ja kinnitamist. 5. Süsteem peab võimaldama muuta raadioliidese parameetreid (töövaates). 6. Süsteem peab võimaldama raadioliidese kustutamist. Kehtivalt sagedusplaanilt eemaldub raadioliides alles pärast vastava määruse kinnitamist. 23 / 27 7. Süsteem peab võimaldama tühistada raadioliidese muudatuskirjet 5. Määruste haldamine On olemas kolme liiki määruseid: ERSP, LA, LV 1. Süsteem peab võimaldama valida, kas raadioliidesed lisatakse ainult sagedusplaani muudatusettepanekusse või lisatakse ka LA või LV määruse muutmisettepanekusse. 2. Määruste muudatusettepaneku koostamise vormidel (dünaamilised) peavad olema kasutaja poolt määratavad validatsioonid andmekvaliteedi tagamiseks sõltuvalt andmeväljadest (nt tekst, arv, numbriformaat). JVISes funktsionaalsus olemas; 3. Süsteem peab võimaldama kinnitamata määruselt raadioliidese muudatuskirjet eemaldada. 4. Süsteem peab võimaldama genereerida määruse või selle osa väljundi PDF või MS Word vormingus, sh iga liidese kohta. Määrused genereeritakse koos lisadega. 5. Süsteem peab tagama peale määruse kehtestamist andmete, sealhulgas määruse metaandmed, üle kandmise Süsteemi tööversioonist kehtivasse. Vanast kehtivast versioonist tehakse koopia arhiivi koos infoga, mis määrusega oli see kinnitatud. 6. Sageduskasutuse 1. Sagedusplaani moodul peab võimaldama koostada Euroopa andmete eksport Komisjoni süsteemi EFIS perioodiliselt (1 kord aastas) EFISesse edastatavat andmekoosseisu XML/CSV vormingus. 2. Süsteem peab võimaldama edastatavat andmekoosseisu tõlkida inglise keelde ning hallata vastavaid tõlkeid. 3. Kasutajal peab olema võimalik ise eksport käivitada ning tulem üle vaadata enne edastamist EFISele. 7. Loa üleandmise 1. Süsteem peab võimaldama otsida loa üleandmise tingimusi tingimuste haldus erinevate parameetrite (vähemat sagedusvahemik, kasutusõiguse üleandmine, loa kehtivuse kuupäev jne) järgi. 2. Süsteem peab võimaldama vaadata ja muuta loatingimuste detaile. 3. Süsteem peab võimaldama kustutada loa üleandmise tingimusi. 8. Arhiiv 1. Süsteem peab võimaldama teha päringuid ERSP ja raadioliideste arhiveeritud versioonide kohta (nt võimalik valida eelnevalt kehtestatud määrus ning näha selle alusel kinnitatud ERSP, LA, LV raadioliideste versioone). Versioone säilitatakse 10 aastat. 4.5 Statistika kogumise moodul Selle mooduli eesmärk on saada juhtimisotsustele lähteinfoks ja aruandluseks andmeid lubade arvu, menetluste aja, tähtaegade ja muude standardsete näitajate osas. Eeldefineeritud päringud saab lisada JVISes olemas olevasse statistikamoodulisse. 24 / 27 Vaja on saada statistilisi päringuid Süsteemist. Kasutajal peab olema võimalik: 1. Luua korduvkasutatavaid päringuid ning võimaldada teistel kasutajatel nende kasutamist (eeldefineeritud päringud ja filtrid) 2. Luua ise statistilisi päringuid 3. Eksportida päringute tulemust Excelisse. Funktsionaalsus olemas. Tuleb uutele moodulitele lisada (lubade nimekiri+statistika moodul). Päringute täpsem sisu määratletakse detailanalüüsi käigus. 4.6 Turujärelevalve moodul Turujärelevalve mooduli eesmärgiks on elektroonilise side järelevalve elektrooniline menetlemine. See sisaldab endas protsessi algatamise, prioriseerimise, kliendiga suhtluse, vajalikud menetlusprotsessid (sh väärteomenetlus), menetlusdokumendid (nt paikvaatlus, mõõteprotokollid) vastavatel peakasutaja poolt muudetavatel mallidel kuni menetluse lõpetamiseni. Andmete sisestamine peab olema võimalik ka tahvelarvutist Interneti teel. Funktsionaalsus on JVIS-s olemas. Järelevalve protsess algatatakse üldiselt kahel juhul: 1) kliendi poolse pöördumisega (veebivorm, telefonikõne või e-mail). Veebi pöördumisvormi kasutades peab süsteem pöördumise automaatselt vastu võtma ja registreerima; 2) järelevalve protsess algatatakse asutusesiseselt, kus järelevalve vajadus sisestatakse menetluskeskkonda. Süsteem tagab Järelevalve protsessist ülevaate nii menetlejale kui kliendile. Süsteemist on võimalik pärida hetkel aktiivsete menetluste ülevaadet ning samuti statistilist ajalugu koos lahendamise aja ja tähtaegadega. 5 Liidesed Süsteemi toimimiseks on vaja välja arendada liidesed järgmiste infosüsteemidega: Äriregister Süsteemi Kliendiportaali moodul kasutab ettevõtte konto loomisel Äriregistri x-tee teenuseid. Ettevõtte andmete küsimine registrikoodi järgi (päring detailandmed_v1) ning esindusõiguste info (päring esindus_v1). JVIS-es olemas (X-tee). NBA Numbri broneerimise andmekoguga on vaja luua kaks liidest – uue numbriloa andmete vahetamiseks ning olemasoleva numbriloa oleku andmete uuendamiseks (pikendatud, muudetud, ennetähtaegselt lõpetatud, peatatud). Laevaregister Veeteede Ametile kuuluva Laevaregistriga on kokkupuutepunkt veesõiduki raadioloa menetlemise protsessis. Süsteem peab olema võimeline üle X-tee vastu võtma loa taotluse andmeid ning omakorda edastama väljastatud loa andmed Laevaregistrile. Võib kaaluda ka universaalsete x-tee liideste tegemist, mis oleks võimelised üle x-tee sisse lugema mistahes loa taotluse andmeid ning ka välja andma kõigile huvitatud infosüsteemidele väljastatud loa andmeid (X-tee). EFIS Süsteem peab võimaldama eksportida sageduskasutuse andmeid XML formaadis (vt kirjeldused EFIS soovituses ja raportis). 25 / 27 ARGUS Süsteemil peab olema võimekus edastada loa andmeid (sageduste ja asukoha kaupa) monitooringusüsteemi ARGUS ning võtta sealt vastu monitooringuülesande tulemusi, et tagada võimalus teostatud monitooringuülesannete sidumises ja säilitamiseks konkreetse loa ja sageduse/asukohaga. Sellisel viisil tekib Süsteemi sagedushalduse mooduli andmebaasis vastavate lubade juures kirje, kus säilitatakse konkreetse monitooringuülesande tulemuse seos loa ja vastava sagedusega/asukohaga ka siis, kui konkreetne luba enam ei kehti (CSV). Planeerimistarkvara Süsteem edastab loa andmed planeerimistarkvara programmi (LS Telcom) vastavalt ITU MFIR andmeformaatidele. Võimalus arendada ühendus kahesuunaliseks (TXT). Rahvastikuregister Süsteem kasutab päringut RR45. Päritakse füüsilisest isikust kliendi nime ja staatust isikukoodi (elus/surnud) järgi. JVIS-es olemas (X-tee). MTR Ettevõtete andmete vahetamine. JVIS-es olemas (X-tee). Maanteeameti Väikelaevade andmed (X-tee). register DHX Dokumendivahetuskeskkond. Maa-ameti Aadressiandmete infosüsteem ADS. JVIS-es olemas. aadressandmed Maa-ameti Aluskaardid kaardivaadete jaoks (X-tee) aadressandmed Süsteemi arendamisel tuleb arvestada, et tulevikus oleks võimekus võtta vastu välisriikide sageduskasutuse andmeid süsteemist MFIR. Joonis 1 Liidesed 26 / 27 Lisad (asuvad lingil https://pilv.mkm.ee/s/3CEfH4XxDbhmIr5): 1. Voodiagrammid 2. Sageduslubade riigilõivu algoritmid 3. Olemasolevate andmetabelite näidised 4. Moodulite taaskasutus 27 / 27 Hankija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Hange: Elektroonilise side valdkonna e-teenuste arendus (220407) Pakkuja: Web Expert OÜ Maksumuse esitamise vorm Rea Teenus Maksumus ilma km- Maksumus koos km- nr. ta € ga € 1 Ühe arenduse töötunni maksumus 30.00 36.00 2 9000 arenduse töötunni maksumus 270000.00 324000.00 3 Ühe tugiteenuse töötunni maksumus 30.00 36.00 4 1000 tugiteenuse töötunni 30000.00 36000.00 maksumus 5 Pakkumuse kogumaksumus 300000.00 360000.00 Rea Tegevused Töötundide Kestvus Maksumus Maksumus nr. hulk kalendri- ilma km-ta € koos km-ga päevades € 6 Arendustööde 3200 240 96000.00 115200.00 esimene etapp Pakkumus on jõus 90 päeva alates pakkumuse esitamise kuupäevast. Arendustööde hankeleping 1.9-21/20-214-1 Tallinnas, 22.06.2020 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur- Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab põhimääruse alusel kantsler Ando Leppiman (edaspidi Tellija), ja OÜ Web Expert, registrikood 10838848, asukoht Pikk tn 12, Pärnu linn 80013, mida esindab põhikirja alusel juhatuse liige Vahur Mägi (edaspidi Täitja), keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka Pooled eraldi Pool, sõlmivad käesoleva hankelepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted Leping sõlmitakse Tellija läbiviidud riigihanke – „Elektroonilise side valdkonna e-teenuste arendus”, viitenumber 220407 tulemusena 12.06.2020 sõlmitud raamlepingu 1.9-21/20-198-1 (edaspidi Raamleping) alusel. 1.1. Käesoleva Lepingu allakirjutamise hetkel on Lepingule lisatud: Lisa 1 – Tehniline kirjeldus, Lisa 2 – Pakkumuse maksumuse vorm (esitatud riigihanke 220407 pakkumuse osana). 2. Lepingu ese ja Töö teostamise tähtaeg 2.1. Lepingu esemeks on sidevaldkonna teenuste menetluskeskkond (edaspidi Töö) Lepingu Lisas 1 ja Lisas 2 esitatud tingimustel. 2.2. Täitja kohustub Töö üle andma hiljemalt 240 kalendripäeva jooksul peale lepingu allkirjastamist. 3. Täitja kohustused 3.1. Täitja on kohustatud: 3.1.1. esitama Tellija nõudmisel ülevaateid, aruandeid ja asjakohast teavet Töö teostamise käigust; 3.1.2. andma Tellijale tasuta täiendavaid selgitusi Töö kohta enne Töö vastuvõtmist Tellija poolt. 4. Töö üleandmine ja vastuvõtmine Täitja esitab Tellijale Lepingus ja selle lisades sätestatud Töö tulemused ja Lepingu esemega seonduvad materjalid kooskõlas Raamlepingu punktiga 6. 5. Tasu suurus 5.1. Arvestades pakkumuses esitatud töö mahtu (3200 töötundi) ja Raamlepingu punktis 7.1 nimetatud ühe töötunni hinda (30 eurot), on tasu suurus käibemaksuta 96000 eurot ning koos käibemaksuga 115200 eurot. 1 6. Poolte allkirjad: Tellija: Täitja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium OÜ Web Expert /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Ando Leppiman Vahur Mägi kantsler juhatuse liige 2 Hankedomendi lisa 1 TTJA sidevaldkonna teenuste menetluskeskkond Tehniline kirjeldus 1 Sisukord 1 Sisukord........................................................................................................................................... 2 2 Sissejuhatus..................................................................................................................................... 3 2.1 Mõisted ja lühendid ................................................................................................................ 3 2.2 Üldised IS ülesed põhimõtted ................................................................................................. 4 2.3 Menetletavad loa tüübid ........................................................................................................ 6 3 Rollid ............................................................................................................................................... 8 4 Moodulid ......................................................................................................................................... 9 4.1 Kliendiportaal .......................................................................................................................... 9 4.2 Loa taotluste menetlemise moodul ...................................................................................... 14 4.3 Sagedusressursi haldamise moodul ...................................................................................... 19 4.4 Sagedusplaani haldamise moodul ........................................................................................ 21 4.5 Statistika kogumise moodul .................................................................................................. 24 5 Liidesed ......................................................................................................................................... 25 2 / 27 2 Sissejuhatus See dokument kirjeldab kavandatava ühtse elektroonilise side lubade menetlemise ja teiste Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi TTJA) sidevaldkonna teenuste (numbriload, teabevahetus, statistika, sageduste ja numeratsiooni kasutustingimused) IT süsteemi (edaspidi Süsteem) funktsionaalsust. Teenuste osutamine on reguleeritud elektroonilise side seaduse ja meediateenuste seadusega. Arenduse eesmärgiks on luua kasutajasõbralik interaktiivse kliendiportaaliga TTJA sidevaldkonna teenuseid hõlmav menetluskeskkond, milles teenuseid saab kõigi etappide ulatuses menetleda ja menetlusinfo on kättesaadav ka teenuse tarbijale. Kogu menetluseks vajalik ja seonduv info on ristkasutuses olevatest andmebaasidest. Menetluskeskkond loob eeldused paberivabaks registripõhiseks menetluseks ning võimaldab nii klientidele kui ametnikele mugava keskkonna vajalike toimingute läbiviimiseks. Süsteem on kavas üles ehitada kasutades võimalusel Tehnilise järelevalve infosüsteemi (edaspidi JVIS, https://jvis.ttja.ee/) olemasolevaid funktsionaalsusi ja mooduleid (vt. lisa 4). JVISes on realiseeritud autentimisteenus TARA, eIDAS määruse nõuded ning töövoomootor kooskõlastuste ja kinnituste haldamiseks. 2.1 Mõisted ja lühendid Asimuut Päripäeva nurk põhjasuuna ja mingi objekti suuna vahel ESS Elektroonilise side seadus EFIS Euroopa Raadioside Büroo raadiosageduste infosüsteem (ERO Frequency Information System – EFIS) ERSP Eesti raadiosagedusplaan ITU International Telecommunication Union; Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit. JVIS TTJA järelevalve infosüsteem Klient Füüsiline või juriidiline isik, kes taotleb või omab kehtivat TTJA poolt väljastatavat sagedus-, numbri- või meediateenuse osutamise luba. Koordinatsioonileping Naaberriikide sideadministratsioonide vahel sõlmitud leping sagedusressursi kasutamise tingimuste kohta piirialadel LV ja LA määrused „Tehnilised nõuded sagedusloa alusel kasutatavatele raadioseadmetele“ (LA) ja „Raadiosageduste kasutamise tingimused ja tehnilised nõuded sagedusloast vabastatud raadioseadmetele“ (LV) Meediateenuse luba TTJA poolt väljastatav luba, mis annab õiguse pakkuda televisiooni- või raadioteenust. MIFR ITU poolt peetav sageduskasutuse infosüsteem, millesse andmeid edastatakse läbi spetsiaalse liidese (BRIFIC) MKM Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium MTR Majandustegevuse register NBA Numbri broneerimise andmekogu Numbriluba TTJA poolt väljastatav luba, mis annab õiguse kasutada numeratsiooni. Numbriluba annab numeratsiooni kasutajale õiguse:  Kogusepõhise numbriloa korral kasutada teenuse osutamiseks numbriload märgitud arvu numbreid, broneerida numbreid ja korraldada nende kasutamist, 3 / 27  Üksiknumbri põhise numbriloa korral kasutada teenuse osutamiseks numbriloal märgitud lühinumbrit või tunnuskoodi. Numeratsiooniplaan Eesti numeratsiooniplaan on dokument, mis määrab kindlaks üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamiseks vajalike numbrite, lühinumbrite, tunnuskoodide ja prefiksite paiknemise numeratsiooniväljas, nõuded nende pikkuse, kasutamiseotstarbe ja valimiskorra kohta. Raadioliides MKM määrusega kinnitatud nõuded loavabadele ja loaalustele raadioseadmetele Sagedusluba TTJA poolt väljastatav luba, mis annab õiguse kasutada raadiosagedusi TTJA poolt määratud tingimustel. Sagedusplaan MKM määrus, millega määratakse kooskõlas Euroopa Liidu õiguse ja rahvusvaheliste lepingutega kindlaks raadiosageduste kasutusviis,-režiim ja -otstarve. (https://www.riigiteataja.ee/akt/125012019006 SASS TTJA sideteenuste infosüsteem Teenistus Raadioeeskirja 1. osa artikli 1 osas III defineeritud raadiosageduste kasutuse klassid 2.2 Üldised IS ülesed põhimõtted 1. IS arendamisel lähtutakse teenusepõhisest lähenemisest: lubade väljastamise protsess (teenus) peab olema kasutajale kirjeldatud ning Süsteem peab koguma nii teenuse statistilist teavet kui ka andmeid kliendi rahulolu kohta. 2. Taotluste andmeväljade juures peab Süsteem kuvama selgitavat abiinfot (hiirega välja lähedale minnes tekkiv infomull, hiireklikiga avatav pikem abitekst), mille sisu saab peakasutaja hallata. Funktsionaalsus on JVIS-s olemas. Dünaamilise vormi puhul on peahalduri seadistatav (sisu ning milline väli). Kui vormid on koodis, siis peab TTJA andma arendajale loetelu väljadest ja sisu. 3. Kogu menetluseks vajalik ja seonduv info on Süsteemi ristkasutuses olevatest andmebaasidest integreeritud ja andmed, mis on juba Süsteemis olemas, tuleb kuvada neisse vaadetesse, kus neid vajatakse, et vältida andmete dubleerimist. 4. Enne Süsteemi sisselogimist peab olema kirjeldatud Süsteemi poolt pakutavad TTJA sideosakonna teenused. 5. Süsteemis olevatel avalehtedel nii kliendi kui ametniku vaates peab olema kuvatud ülevaade pooleliolevatest protsessidest ning vajalikud lingid tööprotsesside jätkamiseks. 6. Kõik Süsteemis olevad load peavad olema otsitavad ühest vaatest vähemalt järgmiste parameetrite alusel: loa number, loa omanik, loa taotleja, loa kasutaja, sagedus, geograafiline piirkond, menetleja. 7. Peab olema võimalik täistekstiotsing, sh masinloetavatest failidest. JVIS-s on implementeeritud ElasticSearch ehk täistekstiotsing, mis tuleb lisada ka uutele moodulitele. 8. Suhtlus kliendi ja menetleja vahel toimub Süsteemis ning iga toimingu ja oleku muudatuse kohta peab kasutajal olema võimalik tellida teavitust. 9. Menetleja töölaua vaates peab Süsteem kuvama ülevaadet menetluses olevatest protsessidest ja nende tähtaegadest ning edastama ametnikule meeldetuletusi tähtaegade kohta. 4 / 27 10. TTJA pakub süsteemi kaudu järgmisi teenuseid: sagedus-, meedia- ning numbrilubade väljastamine, pikendamine, muutmine, ennistamine ning lõpetamine, sagedusressursi planeerimine, sidevaldkonna turujärelevalve. 11. Load on sisuliselt registrikanded, millest kuvatakse kliendiportaalis osa andmeid (loa taotluse raames), menetleja vaates rohkem (menetlusandmed, nt notifitseerimisteave, mida ei pea avalikustama). 12. Menetlusega seonduvat teabevahetust tuleb säilitada ja näidata eraldi aknas vähemalt 2 aasta ulatuses. Sellest vanemaid andmeid peab olema võimalik vastavalt säilitustähtajale eraldi päringuga samasse aknasse välja tuua. 13. Süsteem peab toetama kliendiportaali osas kahte keelt (eesti ja inglise keel). Vähemalt peab olema võimalik esitada inglise keeles järgmist tüüpi loataotlusi: veesõiduki raadioluba, õhusõiduki raadioluba, raadioamatööri luba, satelliidi maajaama luba, ühine raadioluba (baasjaamata ja baasjaamaga raadiovõrkudele nt välisvisiitide või spordivõistluste jaoks). 14. Andmed lubade, sagedusplaani, sagedusloa aluste ning sagedusloavabade seadmete määruste kohta tuleb üle kanda olemasolevatest süsteemidest (MTR ja SASS) ja menetlejate koordinatsiooniandmetest (lisa 3) uude Süsteemi. 15. Teatud menetluste info peab olema avalikustatud ESS-is kindlaksmääratud tähtaegadel peale otsuse tegemist (nt §17, 13 (9)) 16. Osa lube ei avalikustata (ESS §13(10)), AK load. 17. TARA-ga autenditud kasutaja tegevused Süsteemis ei vaja eraldi digiallkirja, arvestades haldusmenetluse seaduse nõudeid. 18. Kõik tegevused Süsteemis peavad olema logitud ja vastavaid õigusi omaval kasutajal peab olema võimalik tegevuste logi läbi kasutajaliidese näha. 19. Süsteem peab teavitama infoedastuse probleemidest (nt kohaletoimetamata e-kirjad). 20. Loa ja taotluste vormid peavad olema dünaamiliselt muudetavad peakasutaja poolt. JVISes on olemas vastav vormimoodul. 5 / 27 Joonis 1: Süsteemi lihtsustatud põhimõttejoonis 2.3 Menetletavad loa tüübid Sagedusload Sagedusloa taotlejateks on füüsilised või juriidilised isikud, kes soovivad kasutada oma seadmete tööks teatud raadiosagedust. Sageduslube võivad taotleda ka välismaalased. TTJA poolt hallatavad sagedusload jagunevad liigiti järgmiselt: 1. Ringhääling: raadioringhäälingu ja televisiooniringhäälingu sagedusluba; 2. Amatöörraadioside: isiklik amatöör-raadioluba, ühine amatöör-raadioluba, amatöörvahendusraadiojaama tööluba, amatöörmajaka luba, raadioorienteerumise majakakomplekti luba ja amatöörsatelliitside tööluba; 3. Liikuv side: õhusõiduki raadioluba, lennunduse maapealsed load (majakad, lennuvälja side, õhk-õhk lennuside, droonid), veesõiduki raadioluba, mereside kaldajaama luba, liikuva maaside load (baasjaamaga/baasjaamata), üldkasutatavate raadiovõrkude luba, lähitoimeseadmete luba; 4. Paikne side: paiksete raadiosideliinide luba, paikse maaside võrgu luba, satelliitside maajaama luba ja radari luba; 5. Muude raadioseadmete luba. 6 / 27 Lisaks antakse välja veel lühiajalisi sageduslube teatud sündmuste (festival, kontsert, spordivõistlus jne) tarbeks ning raadioseadmete testimiseks. Lühiajalisi lube, välja arvatud testimisload, ei pikendata. Samuti antakse välja sageduste kasutamise üleandmise lube (osaline või täielik) sagedusplaanis toodud sagedusaladel vastavalt MKM määrusele. Sel juhul kas lisatakse peale Konkurentsiametiga kooskõlastamist vastavad andmed registrisse (lepinguga kasutamisõiguse andmine) või tühistatakse üks luba kas osaliselt või täielikult ja antakse välja teine luba (üleandmine), ESS §17. Aastas antakse välja 300-350 uut raadiosagedusluba. Load ei ole reeglina üleantavad – juhul kui ettevõtted ühinevad või toimuvad omandamised või muud tehingud, siis tuleb olemasolevad load tühistada ning taotleda uued. Ettevõttete ühinemise/jagunemise jms puhul lube ei tühistata, vaid toimub majandustegevuse jätkamine ning luba jääb alles, kuid saab uue omaniku. Numbriload Numbriluba võib taotleda kas FIE või juriidiline isik, eraisikud ei saa. Peamised kliendid on sideettevõtted, teenusnumbrite kasutajad, taksofirmad. Sõltuvalt numbriliigist jagunevad numbriload üksiknumbri põhisteks ja kogusepõhisteks lubadeks. Kõik numbriload väljastatakse üheks aastaks ning pikendatakse samuti ühe aasta kaupa. Kogusepõhise numbriloa alusel jaotavad sideettevõtted juba konkreetsed numbrid oma klientidele, mõnes mõttes käituvad nad nagu “hulgiostjad”. Lühinumbrid, telefonijaamade tunnuskoodid jms on piiratud ressurss, neid jaotatakse ühe numbri põhiselt. Aastas väljastatakse umbes 50-70 uut numbriluba. Numbriload jagunevad liigiti järgmiselt: Telefoninumbrid Kogusepõhine Mobiiltelefoninumbrid Kogusepõhine Riigiside telefoninumbrid Kogusepõhine M2M mobiiltelefoninumbrid (12-kohalised) Kogusepõhine M2M mobiiltelefoninumbrid (10-kohalised) Kogusepõhine 800 teenusnumber ( maksevaba sideteenuse Kogusepõhine number) 900 teenusnumber (eritariifiga sideteenuse Kogusepõhine number) 901 teenusnumber (andmesideteenuse Kogusepõhine number) Lühinumber Üks number loa kohta E-faksinumber Kogusepõhine Personaalnumber (kliendi määratud Kogusepõhine sideteenuse number) Operaatorkood Üks number loa kohta Riigisisese signalisatsioonipunkti kood (NSPC) Üks number loa kohta Rahvusvahelise signalisatsioonipunkti kood Üks number loa kohta (ISPC) Elektroonilise side teenuse osutaja number Üks number loa kohta (IIN) Mobiiltelefonivõrgu kood (MNC) Üks number loa kohta Meediateenuse osutamise load Meediateenuse osutamise load jagunevad järgmisteks alaliikideks:  Raadioteenuse osutamise tegevusluba (~30 tk aastas); 7 / 27  Televisiooniteenuse osutamise tegevusload (tingimusjuurdepääsuga ja vaba juurdepääsuga) (~16 tk);  Tellitava teenuse (nt videolaenutuse) load. Need on tegelikult tähtajatult kehtivad majandustegevuse teated, mille klient ise esitab MTR-is. Hiljem kontollib TTJA, kas ettevõte ikka osutab seda teenust ja kui mitte, siis suhtleb ettevõttega ja ettevõte võtab oma teavitatud tegevusala maha MTR-ist;  Ajutised load – kehtivad maksimaalselt 1 kuu, antakse välja teatud ürituse (nt Weekend festival) kajastamiseks. Lisaks on seaduses veel ette nähtud satelliittelevisiooni teenuse osutamise tegevusluba, kuid praktikas täna ühtegi sellist Eestis väljastatud ei ole. Meediateenuse load (v.a ajutised) kehtivad 5 aastat, vabalevi televisiooniload 10 aastat. Osa meediateenuste lube – vabalevi televisiooni ja raadioload antakse välja konkursi raamides. 3 Rollid Avalik kasutaja Autentimata kasutaja, kellel on õigus vaadata avalikku teavet: Süsteemi poolt pakutavate teenuste infot lubade avalik teave (vastavalt ESS-le), vaadata sagedusplaani ja loaaluste ning loavabade raadioseadmete määruste kehtivaid versioone ja liideseid ning vastavaid tehnilisi nõudeid, teha sagedusplaani päringuid. Kliendi peakasutaja Kliendi esindusõigust omav isik, kellel on õigus hallata kliendi esindajate volitusi ja vee- ning õhusõiduki puhul lisada kasutajaid. Saab näha kõiki enda esindatavale ettevõttele kuuluvaid lube ja nende ajalugu, taotlusi, otsuseid ja teabevahetust. Kliendi esindaja Omab õigust koostada ja esitada kliendi nimel kliendi peakasutaja poolt määratud loa taotlusi, saab vaadata väljastatud lube ja taotlusi, osaleda teabevahetuses, esitada ettevõtte kohta statistikat (Süsteem peab võimaldama kliendi peakasutajal piirata iga kliendi esindaja õiguseid (andmete vaatamine, taotluste koostamine, esitamine, statistika)). TTJA näeb kõikide kliendi esindajate õiguseid ja Süsteem tagab väljuva teabe õigele aadressile saatmise. TTJA peakasutaja Haldab rolle ja õiguseid, näeb kõiki andmeid, võib parandada trükivigu ning kustutada ekslikult alustatud menetlusi, koostab statistika vorme teistele kasutajatele Süsteemist andmete saamiseks Menetleja Saab menetleda lubade taotlusi (sh taotluselt automaatselt andmed üle kanda ja vajadusel neid muuta, lisada täiendavaid andmeid). Saab lõpetada, muuta, pikendada ja ennistada lubasid, teha päringuid sagedusressursi haldamise moodulist/numbriplaanist andmete ülekandmiseks lubade 8 / 27 haldamise moodulisse, sageduslubade puhul sisestada testsagedusi, koordineerida naaberriikidega ja notifitseerida ITU-s (MFIR) sagedusloa tingimusi (genereerib ITU formaadis koordinatsiooni faili) jne. Järelevalve teostaja Saab vaadata ja teha päringuid sagedusressursi haldamise moodulis ning numbrilubade ja meediateenuse lubade kohta. Sagedusressursi haldamise, numbrilubade ja meediateenuse lubade moodul on seotud järelevalve mooduliga JVIS-es (häired, menetlused, järelevalve, ettevõtted ja load). Planeerija Saab vaadata sagedusressursi kasutust, koostada lisaks automaatselt tehtavale statistikale sagedusalade ja numeratsiooni kasutuse statistikat, sisestada testsagedusi, viia läbi otsinguid. Saab sisestada andmeid sagedusplaani mooduli funktsioonidesse (sagedusplaan ja nõuete määrused), teha väljavõtteid ja muudatusi. Menetleda sagedusplaani ja liideseid. TTJA peakasutaja saab anda planeerijatele erinevaid õiguseid sõltuvalt vastutusalast (sagedusplaani muutmine, liideste muutmine või ainult vaatamine ja ettepanekute tegemine). Asutuseväline kooskõlastaja (nt Lennuamet, Terviseamet, ministeeriumite allasutused), saab anda Süsteemis kooskõlastusi talle kooskõlastamiseks saadetud dokumentidele. 4 Moodulid Süsteemile tuleb luua juurde järgmised moodulid: 1. kliendiportaal 2. loa taotluste menetlemise moodul 3. sagedusressursi haldamise moodul 4. statistika kogumise moodul 5. sagedusplaani haldamise moodul 6. turujärelevalve moodul 4.1 Kliendiportaal Kliendiportaali ülesandeks on pakkuda klientidele kaasaegset ning mugavat ühtset keskkonda numeratsiooni- ning sageduslubadega seotud toimingute tegemiseks. Lisaks klientide teenindamisele sisaldab portaal ka infot sageduste kasutamise üldiste tingimuste kohta (sagedusplaan, nõuded seadmetele („Sagedusplaani haldamise mooduli väljund), samuti viited numeratsiooniplaanile ja muudele avalikele sagedusi ja numeratsiooni käsitlevale selle Süsteemi infole. Kliendiportaalis on avalik vaade (sagedusplaani päringud, liidesed, avalik teave (sh lubade teave, mis vastavalt ESSile tuleb avalikustada) ja kliendivaade, mida näevad autenditud (sisseloginud) kasutajad. Kliendiportaali avalikus vaates peab olema kättesaadav järgmine funktsionaalsus:  sagedusplaani ja raadioliidestega seotud päringud 9 / 27  avalik teave (sh lubade teave, mis vastavalt ESSile tuleb avalikustada) Kliendiportaali poolt pakutav funktsionaalsus on järgmine: 1. Autentimine 1. Kasutaja autentimine peab olema võimalik läbi riigi autentimisteenuse (TARA autentimislahendus). See funktsionaalsus on praeguseks olemas JVISises. 2. Erandjuhtumil peab olema võimalik autentida ka kasutajanime, parooli ja SMSiga (välismaalastest kasutajad, kellel ei ole ühtegi sobivat vahendit autentimiseks, peavad saama edastada taotluse ligipääsuks Süsteemile parooli ja kasutajanimega). 2. Kasutajakonto 1. Äriregistri B-kaardil olev ettevõtte esindaja peab saama loomine luua oma ettevõttele kasutajakonto. kliendiportaali (JVIS-es 2. Riigiasutuse esindajad määratakse kasutaja poolt olemas) Süsteemis volitusega. 3. Eraisikud loovad endale konto TARA autentimislahendust kasutades. 4. Süsteem peab konto loomisel registrikoodi alusel võtma Äriregistrist ettevõtte andmed. 5. Süsteem peab kontrollima äriregistrist (esindusõiguste päring) automaatselt, kas sisseloginud kasutajal on esindusõigus. Juhul, kui äriregistri päring ei anna ühest vastust esindusõiguste kohta, peab Süsteem võimaldama menetlejal lisada volituse alusel esindaja. 3. Volituste haldamine 1. Süsteem peab võimaldama ettevõtte esindajal määrata (volitamise teisi esindajaid, kellel on õigus iseteenindusportaalis funktsionaalsus on ettevõtte nimel esitada lubadega seotud taotlus, JVISes olemas; volitusse sealhulgas määrata kasutajaid (nt vee- ja õhusõidukite loa tuleb lisanduda uued taotlused). moodulid, kui on eraldi 2. Süsteem peab võimaldama volitusi hallata loa liigi vajadust) (sagedusluba ja selle liigid, numbriluba, meediateenuse luba) ja tegevuse (uue loa, pikendamise, muutmise ja lõpetamise taotluse esitamine, päringutele vastamine ja muudatuste aktsepteerimine, ettevõtte lubade andmete vaatamine liigiti, statistika esitamine) täpsusega. 3. Süsteemis peab olema võimalik hallata ettevõtte esindajate volitusi ning üles laadida volituse alusdokumente (volikiri). 4. Süsteem peab kontrollima ettevõtte esindaja volituste kehtivust 4. Loa taotluse esitamine Süsteem peab võimaldama: 1. infot kliendile loa väljastamise teenuse kirjeldusega; 2. valida sobiva loa taotluse vormi; 3. täita loa taotluse vormi ning vahesalvestada, ilma seda esitamata; 4. välismaine kasutaja, kellel puudub autentimisvõimalus, sisestab andmed eraldi lehel ja andmed salvestatakse Süsteemi poolt „kaitstud“ piirkonnast väljapoole, 10 / 27 menetleja saab andmed kanda Süsteemi ja edasi menetleda nagu teisi taotlusi; 5. loa taotluse vormidel (dünaamilised) peavad olema kasutaja poolt määratavad validatsioonid andmekvaliteedi tagamiseks sõltuvalt andmeväljadest (nt tekst, arv, numbriformaat). JVISes funktsionaalsus olemas; 6. loa taotlusel olevate valikubokside väärtused peavad olema peakasutaja poolt hallatavad (saab lisada uusi väärtusi ning märkida olemasolevaid kehtetuks, viimaseid Süsteem enam uute sisestuste juures ei kuva); 7. loa taotlemisel päritakse osa eeltäidetavaid andmeid/valikuid (andmeväljade sisu) Sagedusplaani haldamise moodulist (nt dupleksi pooled, duplekssagedused, simpleks, võimalikud kanalilaiused); 8. Süsteem peab paiksete raadioliinide puhul suutma arvutada asimuute; 9. paiksete raadioliinide puhul peab kasutaja saama valida seadmeid (seadme andmeid) varem sisestatute hulgast ja teise poole andmed kopeeritakse taotlusele automaatselt (muutmisvõimalusega); 10. laadida taotluse vormi juurde üles lisadokumente (ja eemaldada üleslaetud lisadokumente); 11. esitada loa taotlus TTJA-l; 12. taotlust tagasi võtta/tühistada, kuni ei ole tehtud ametniku poolset otsust; 13. taotluse andmeid täpsustada, lisada Süsteemi TTJA ametniku nõudmisel lisadokumente; 14. kui menetleja muudab taotluse menetlemisel esitatud andmeid peab taotleja erinevused taotlusest kinnitama; 15. teostada lubade allkirjastamist masstoiminguna. Loa taotlusel on kliendi poolt täidetav osa (väljad selgitustega, võimalusel valikutega ning avalikest registritest eeltäidetud väljadega) ja lisaks sellele peab menetleja saama loale lisada ka ITU formaadi täiendavad väljad, mis on vajalikud rahvusvaheliseks koordineerimiseks (ITU notifitseerimisvormid vastavalt teenistusele-jaamale). Reeglina eeltäidetud, kuid menetleja poolt üle vaadatavad ja muudetavad. 5. Riigilõivu arvutamine 1. Sagedusloa puhul peab Süsteem arvutama ja kuvama automaatselt riigilõivu summa sõltuvalt loa taotlusele sisestatud parameetritest. 2. Süsteem peab jooksvalt arvutama riigilõivu summa, kui klient muudab taotletava loa parameetreid (vajalik, et klient teaks, kui suur riigilõiv tuleb maksta) või arvutama vastava nupu vajutamisel riigilõivu ka enne taotluse esitamist, kui kõik vajalikud väljad on täidetud. 3. Numbriloa jaoks luuakse riigilõivu arvutusprogramm. (riigilõivuseaduse §206 lõige 15 ja riigilõivuseaduse lisa 3 alapunkt 15). Numbriloa puhul peab olema võimalik 11 / 27 arvutada numbriloa muutmisel riigilõivu kasutatavate numbrite arvu suurendamisel võrdeliselt loa lõpuni jäävate täiskuude järgi. Riigilõivu arvutatakse aja eest mis jääb loa lõppemise kuupäevani (1 kuu riigilõiv loa lõppemiseni jäävate täiskuude arv, poolikut kuud sisse ei arvestata). 4. Sagedusloa riigilõivu arvutamise algoritmid on toodud lisas 2. 6. Riigilõivu tasumine 1. Süsteem peab võimaldama tasuda riigilõivu maksekeskuse teenuse kaudu https://maksekeskus.ee/ (nt eraklientidele). 2. Süsteem peab võimaldama koostada ja saata riigilõivu teatis e-mailile ja e-arvena eelnevalt seadistatud (nt suurfirmade puhul, kus riigilõivu tasumine pangalingi kaudu ei ole võimalik ja kes on vastava variandi valinud). 3. Süsteem peab taotleja järgi määrama kindlaks riigilõivust vabastuse (Siseministeerium, Kaitseministeerium koos allasutustega), arvestades ka sagedusalasid sagedusplaanis (Kaitseministeerium). 7. Ettevõtte lubade Autenditud ja autoriseeritud kasutaja peab saama: haldamine 1. Näha kliendile väljastatud lube ja tema poolt koostatud ja esitatud taotlusi vastavalt ettevõtte peakasutaja poolt antud õigustele. 2. Otsida, muuta, kustutada (kui ei ole veel esitatud) ning tagasi võtta enda poolt koostatud loataotlusi. 3. Näha taotluse kohta tehtud otsuseid (sh keelduvaid). 4. Otsida lube erinevate tunnuste alusel (nt loa liik, sagedusvahemik, millele luba kehtib, kehtivuse algus- ja lõppaeg). 5. Lõpetada loa kehtivus ennetähtaegselt. 6. Koostada loa muudatustaotlus, sel juhul peab Süsteem arvutama riigilõivu vastavalt muudetavatele parameetritele ja muutmise riigilõivu summale. 7. Koostada loa ennistustaotlus (selle taotluse puhul on TTJA- l kaalutlusõigus). 8. Lubade pikendamine 1. Lubade pikendamine automatiseeritakse. 2. Süsteem peab edastama kaks teadet pikendamist vajavate lubade kohta koos vastava riigilõivu teatisega (teatise edastamise ajad on seadistatavad peakasutaja poolt iga loatüübi kohta eraldi.) 3. Peale riigilõivu tasumise kontrolli Süsteemi poolt saadetakse vastav registrikirje menetlejale kinnitamiseks. 4. Peale kinnitamist pikeneb registrikanne järgmise tähtajani arvestades haldusmenetluse seaduse nõudeid. 5. Kliendil peab olema võimalus enne pikendamise protseduuri alustamist kontakteeruda menetlejaga. 6. Ajutisi lube ei saa pikendada. 7. Kui kasutaja pole riigilõivu pikendamise eest õigeaegselt tasunud, võib menetleja lõpetada või maksetähtaega pikendada. Registrikirjed arhiveeritakse ja neid on võimalik hiljem ennistada. 12 / 27 8. Süsteem peab võimaldama lubade masspikendamist, mille korral klient saab ise valida load, mida on vaja pikendada. Süsteem genereerib summaarse riigilõivu kõikide pikendamiste kohta. 9. Teabevahetus Autenditud ja autoriseeritud kasutaja peab saama: 1. Lugeda töölaual TTJA ametniku poolt talle edastatud teateid. 2. Saama teavitusi e-mailile (osa kohustuslikud, osa valikulised). 3. Vastata Süsteemis olevatele teadetele. 4. Sorteerida teateid kuupäeva ja oleku (vastatud/vastamata) järgi. 5. Detailanalüüsi käigus selgitada, kas ja kui suurt mahupiirangut on vaja kehtestada lisatavatele failidele. 10. Teavituste haldamine 1. Süsteem peab saatma teavitusi vähemalt järgmiste sündmuste (Üldine teavituste kohta: süsteem on JVISes a. taotluse menetlusse võtmine; olemas. Uute moodulite b. taotluse tagastamine paranduste sisseviimiseks; teavitused tuleb lisada.) c. taotluse kohta otsuse tegemine; d. pkendamist vajavad load; e. loa (registrikande) tühistamisest /põhjus riigilõivu tasumata jätmine; f. vastamata loa menetluse küsimused teabevahetuses; g. riigilõivu teatis; h. loa pikendamine koos uue tähtajaga. 2. Kasutajal peab olema võimalik tellida endale e-posti aadressile (maks. kaks aadressi kasutaja kohta) teavitusi olulisematest loaga seotud sündmustest. TTJA menetlusteadetest (pikendamine, kehtetuks tunnistamine jne) tulevad automaatselt. 3. Kasutajal peab olema võimalik loobuda (välja lülitada) Süsteemi poolt edastatavad teavitused. 11. Sagedusplaani 1. Kasutaja peab saama vaadata sagedusplaani, loaaluste ning kliendiportaali vaade loavabade raadioseadmete määruste kehtivaid versioone. 2. Kasutajal peab olema võimalik valida sagedusala ja koostada valitud sagedusalas soovitud parameetrite alusel väljavõtteid. 3. Kasutaja peab saama vaadata lingitud tehnilisi nõudeid (liidesed). 4. Kasutaja peab saama eksportida päringu tulemusi CSV formaadis. See funktsionaalsus on kättesaadav nii autenditud kui autentimata kasutajale. 12. Autentimata kasutaja 1. Süsteem peab võimaldama ka autentimata kasutajal loataotlus edastada loataotlusi vähemalt järgmiste loa tüüpide kohta: veesõiduki raadioluba, õhusõiduki raadioluba, raadioamatööri luba, satelliidi maajaama luba, ühine raadioluba (baasjaamata ja baasjaamaga raadiovõrkudele nt välisvisiitide või spordivõistluste jaoks). 2. Loataotlusi peab saama esitada eesti ja inglise keeles. 13 / 27 3. Autentimata kasutaja poolt esitatud loataotlused salvestatakse Süsteemis nn „kaitstud osas“, millest menetleja saab need üles võtta ja nende alusel koostada ja menetleda loa taotlust. 4. Süsteem peab tagama kontrolli väliste robotite vastu. 4.2 Loa taotluste menetlemise moodul Selle mooduli eesmärgiks on pakkuda lube menetlevale ametnikule kaasaegset ja mugavat töökeskkonda loa taotluste menetlemiseks. Moodul (vt joonis 2) sisaldab endas sagedusloa, numbriloa ja meediateenuste loa menetlusprotsesse (loa menetlusprotsesside voodiagrammid on toodud käesoleva dokumendi lisas 1). Loa menetluse alguses valitakse millist luba taotletakse. Joonis 2 Side infosüsteemi poolt toetatavad menetlusprotsessid 1. Taotluste Süsteem peab võimaldama: menetlemine 1. Näha alustatud ja esitatud taotlusi (kõik liigid) ja neid filtreerida enamlevinud parameetrite järgi. 2. Otsida taotlusi erinevate parameetrite (vähemalt taotleja nimi, registrikood, loa liik, taotluse liik (esmane, muutmine, tühistamine, lõpetamine, pikendamine), taotluse esitamise kuupäev, taotleja poolt vastamata küsimustega taotlus) alusel. 3. Sorteerida taotluste nimekirja. 4. Avada taotlus detailvaates. 5. Võtta esitatud taotlus menetlusse. 6. Valida menetlejal sagedusressursi moodulist vabasid (nt koordineeritud ja varem kasutuses olnud) sagedusi 14 / 27 7. Saata taotlus kliendile tagasi täiendamiseks koos menetleja poolt õigete andmete lukustamise võimalusega. 8. Avada loa taotlus ja lasta taotlejal või menetlejal on-line andmed ära parandada (nt paralleelselt telefonivestlusega). 9. Saata taotlus asutusesisele kooskõlastusele. 10. Edastada taotlusi riigisisele kooskõlastusele (Lennuamet, Terviseamet, ministeeriumite allasutused). Süsteem peab toetama asutusevälise kooskõlastaja rolli. 11. Menetleda koordinatsioonitaotlusi (naaberriigid). 12. Vormistada ja edastada notifitseerimisfaile ITU-sse. 13. Võimaldama edastada loaandmeid planeerimistarkvarasse (interfeis ka mõõteseadmetesse). 14. Avada ja alla laadida taotluse juures olevaid lisadokumente. 15. Näha vastavalt loa liigile Süsteemi poolt arvutatud riigilõivu summat ja väljastatud riigilõivu teatist ja e-arvet. 16. Võtta menetlusse autentimata kasutaja (välismaalane) poolt kliendiportaali avalikust vaatest edastatud loataotlusi. 17. Reserveerida sagedusi tulevaste taotluste jaoks, sh „fiktiivsed load“ koordinatsiooni eesmärkidel. 18. Lisada olemasolevatele (üle kantud) loakirjetele koordinatsiooniandmeid edastamiseks MFIR-i ning algatada koordineerimis- või notifitseerimismenetlust. 19. Lõpetada taotluse menetlemine igal ajal koos vastava põhjendusega (nt kadunud kliendid) ning algatada riigilõivu tagasimaksmine (vajadusel). 2. Lubade muutmine 1. Süsteem peab võimaldama lubade muutmist nii menetleja kui (sagedusload ja kliendi algatusel. kogusepõhised 2. Süsteem peab võimaldama peakasutajal määrata andmevälju, numbriload) mida klient muuta ei saa 3. Süsteem saadab teavituse muudatusest menetlejale. Menetleja saab muutmise käigus algatada kõiki loa väljastamise protsesse (nt koordineerimine, teabevagetus kliendiga) 4. Süsteem tagab vajadusel täiendava riigilõivu arvutuse (kui nt suureneb kasutatavate numbrite arv või maakondade arv) arvestades juba tasutud riigilõivuga järelejäänud kuude eest ja lisab loa muutmise riigilõivu 16 eur (sagedusload). Kui uus riigilõiv on väiksem, siis tagasi ei maksta ja tasutakse ainult 16 eurot riigilõivu loa muutmise eest (sagedusload). Klient näeb tasumisele kuuluvat riigilõivu taotluse vormistamisel. 5. Menetlejal peab olema võimalus luba mitte pikendada (põhjendusega) ja tagastada riigilõiv. 6. Vana luba arhiveeritakse. 7. Muudetud loa kehtivustähtaeg on sama mis vanal. 3. Lubade ennistamine 1. Süsteem peab võimaldama kliendil taotleda kehtivuse kaotanud lube. 2. Süsteem peab võimaldama määrata ennistamise tähtaegu. 15 / 27 3. Peale ennistamise otsuse tegemist menetleja poolt käivitub riigilõivu maksmine ja selle lõppedes luba ennistatakse. 4. Süsteem teavitab klienti loa ennistamisest. 4. Lubade lõpetamine 1. Süsteem peab võimaldama luba tühistada nii menetleja kui kliendi algatusel. 2. Süsteem peab võimaldama menetlejal lõpetada menetlus igas etapis lisades põhjuse. 5. Välisriikidega 1. Süsteem peab võimaldama ka ametnikul sisestada fiktiivse loa koordineeritud andmeid, nt naabriga koordineeritud sagedus: luba ei ole aga loatingimused kasutamistingimused on olemas. 2. Süsteem peab võimaldama genereerida ja saata koordinatsioonifaili. 3. Fiktiivse loa andmed saab siduda reaalse loaga, aga säilitataks eraldi ja kliendi vaates neid andmeid ei ole. 4. Reaalse loa andmed võivad erineda koordineeritust. 5. Kui koordineeritud luba kaotab kehtivuse, siis lähevad loa andmed arhiivi ja koordineeritud andmed jäävad „fiktiivse loana“ alles. 6. Fiktiivse loa andmed peavad sisestamisel kanduma ka sagedusressursi haldamise mooduli andmebaasi (sagedustehniline info). 6. Välisriikide 1. Välisriikidele koordineeritud load impordib Süsteem ITU koordinatsioonid formaadist automaatselt vastava sageduse juurde. 2. Välisriikidele tehtud koordinatsioonid otsib Süsteem automaatselt üles loa menetlemisel samal ja naaberkanalitel. 3. Koordinatsioonide tehnilised andmed peavad sisestamisel kanduma ka sagedusressursi haldamise mooduli andmebaasi (sagedustehniline info). 7. ITU-s notifitseerimine 1. ITU-s notifitseeritud tingimused seotakse vastava loaga selle kehtivusajaks. 2. Peaks olema võimalus tulevikus automaatselt täiendada andmebaasi ITU MFIR andmetega. 8. Koordinatsioonilepingu 1. Loa menetlejale näitab Süsteem vastava sageduskanali andmed koordinatsioonilepingute andmeid (väljatugevus piiril/eeliskanal/muud piirangud). 9. Koordineeritud 1. Süsteem peab võimaldama salvestada (nn eraldi sageduste haldamine „varasalv“), säilitada ning eraldi välja pakkuda neid sagedusi, mis on koordineeritud ja kasutusele võtmata, sh sagedused piirangutega, mille klient on piirangute tõttu loobunud. 2. Süsteem peab võimaldama salvestada ka negatiivse vastuse saanud koordinatsioone. Süsteem peab võimaldama olemasolevate koordinatsioonifailide baasil luua uusi ja saata neid koordineerimisele. 3. Menetleja peab saama neid sagedusi kiiresti välja otsida ja pakkuda juba uuele kliendile. 10. Otsuse vormistamine 1. Süsteem peab võimaldama sisestada otsust loa väljastamise/andmete muutmise kohta. 16 / 27 2. Süsteem muudab peale positiivse otsuse sisestamist automaatselt loa avalikuks. 3. Süsteem väljastab negatiivse otsuse automaatselt peale vastava otsuse tegemist. 4. Süsteem peab võimaldama loa kehtivuse alguse määramist otsuse tegemise kuupäevast erineva kehtima hakkamise kuupäevaga (nii taotleja poolt taotluses kui ka menetleja poolt). 5. Süsteem peab selgelt eristuvalt menetlejale enne otsuse vormistamist näitama, kas taotlejal on riigilõiv tasutud. 6. Loale peab olema võimalik lisada „AK“ märget ja Süsteem peab tagama sellele juurdepääsupiirangu. 7. Loa otsuste andmed peavad sisestamisel kanduma ka sagedusressursi haldamise mooduli andmebaasi (sagedustehniline info). 8. Süsteem peab kontrollima loa soovitava kehtivuse vastavust sagedusplaaniga (Sagedusplaani haldamise moodul). 11. Delegeerimine 1. Süsteem peab võimaldama kasutajal anda poolelioleva menetlusega taotlus(ed) üle menetlemiseks teisele menetlejale. Peakasutaja peab saama samuti menetlusi ümber suunata. 12. MMSI koodide ja MMSI koodid on vastavalt „Raadiokutsungite moodustamise ja kutsungite haldamine väljastamise korrale“ välja antavad 9-kohalised numbrid, mis lõpevad 0-ga ja algavad sõltuvalt kasutusotstarbest kas prefiksiga 276 (Eesti tunnus), 99276, 111276, 8276 või 00276-ga. Kutsungid koosnevad prefiksist ES ja kas kahest tähest või neljast numbrist. 1. Süsteem peab võimaldama hallata MMSI koode ja kutsungeid. 2. Süsteem peab võimaldama siduda luba MMSI koodiga. 3. Menetleja peab saama moodustada vastavaid MMSI koodide gruppe (uute prefiksite tekkimisel). 4. Igale grupile peab saama Süsteemis määrata „puhkeaja“, mis takistab vastava koodi väljaandmist (nt 3 aastat peale loa kehtivuse lõppu). Seega on kolm kategooriat MMSI koode: kasutusel koodid (vastavate lubade peale kantud), puhkerežiimis koodid ja vabad koodid, mida Süsteem pakub automaatselt uutele lubadele vastavalt määrusele. 13. Teabevahetus Süsteem peab võimaldama: 1. Edastada taotluse kohta lisaküsimusi läbi Süsteemi. 2. Näha taotleja poolt edastatud teateid/küsimusi. 3. Vastata taotleja poolt esitatud teadetele/küsimustele. 4. Näha/pärida tasumata riigilõivuga taotlusi. 5. Näha/pärida vastamata küsimustega (taotlejale tagastatud) taotlusi. 6. Edastada loa taotlejale teavituse tema taotluse kohta tehtud otsuse kohta. 7. Edastada MMSI koode vastavalt ESS §26. 8. Lisada faile menetluse juurde, nt menetleja kommentaare/memosid. 17 / 27 9. Luua ja hallata Süsteemis koostatavate kirjade malle nii eesti kui inglise keeles. 14. Riigilõivu laekumine Süsteem peab võimaldama: 1. Tuvastada automaatselt riigilõivu laekumise. 2. Süsteem peab kontrollima tasutud summa õigsust. 3. Märkida riigilõiv käsitsi tasutuks. 15. Liidestus Veeteede 1. Süsteem peab võimaldama edastada Veeteede Ameti Ameti infosüsteemiga laevaregistrile veesõiduki kutsungeid 10 kaupa. 2. Süsteem peab tagama järelevalve infovahetuse (TTJA laevaload ja Veeteede Ameti laevaregistri andmed ning andmed menetluste kohta) üle x-tee. 16. Numbriloa info 1. Süsteem peab võimaldama edastada automaatselt numbriloa vahetamine NBAga info NBAsse. 2. Süsteem peab võimaldama automaatselt uuendada numbriloa staatust NBAs (juhul, kui luba on pikendatud, muudetud, ennetähtaegselt lõpetatud, peatatud vms). 3. Süsteem peab võimaldama taotlejal valida vabu lühinumbreid. 17. Loa trükkimine 1. Süsteem peab võimaldama trükkida veesõiduki raadioloa ja paberkandjale (JVISes õhusõiduki raadioloa paberkandjale (vastavalt olemas) seadusandlusele peab vee -ja õhusõiduki pardal olema paberkandjal raadioluba) ning raadioamatööri luba ning HAREC tunnistus. 2. Paberkandjale trükitava loa puhul peab olema võimalik kliendil valida väljastamisviisi (nt tuleb ise järele/saadetakse tähitult). 18. Ajalugu 1. Lubade ja menetluste ajalugu peab Süsteemis vastavalt säilitustähtajale säilima. 2. Süsteem peab võimaldama ajaloo andmeid vaadata nii konkreetse loa, menetluse kui sageduspõhiste päringute juures. 19. Mastide (antenni 1. Süsteemis on eraldi mastide andmebaas, kust menetleja ja asukohtade) taotleja saavad valida antenni asukoha (kõrgus eraldi!). Vajalik andmebaas otsingumootor linn/maakond/tänav ja otsingutulemused näidatakse kliendile ainult siis, kui andmed klapivad või kui otsingule vastab vähem kui 5 objekti ning kaardirakendus 5 km ruudus (Maa-ameti kaart). Menetleja saab ise kaardirakenduses otsingu ulatuse määrata. Kui andmeid ei ole, saab nii taotleja sisestada andmed taotlusele ja menetleja luua uue asukoha. Menetlejal on õigus parandada taotleja andmeid (muuta antenni andmeid ja asukohta). Andmeid kasutatakse nii loa kui kooskõlastuste juures. 2. Mastid näidatakse kaardil eraldi kaardikihina. 3. Peab olema võimalik siduda antenni andmed mastiga ja loaga. 4. Masti peab olema võimalik valida nii kaardilt kui ka sisestades koordinaatide andmed. 18 / 27 4.3 Sagedusressursi haldamise moodul Selle mooduli eesmärgiks on tagada TTJA ametnikele ülevaade sagedusressursi hetkeseisust Eestis – milline sagedus on kasutusse antud ja kui palju on kusagil vaba sagedusressurssi, milliseid sagedusi saab väljastada taotlejatele. Samuti sisaldab moodul endas naaberriikide ja Eesti sageduskoordinatsioone ja koordinatsioonilepingute tingimusi. See moodul koondab endas kõigi välja antud sageduslubade ja koordinatsioonide info, et oleks ülevaade kogu ressursist eelkõige sageduslikus, geograafilises ja ajalises aspektis. Klientidel sellele moodulile juurdepääsu ei ole. 1. Sagedusressursi 1. Süsteem peab võimaldama teha päringuid kõikide loa liikide kasutuse ülevaade kohta erinevate tehniliste parameetrite järgi, nt : a. millised sagedused on antud ajavahemikus kasutusel erinevate loa liikide poolt; b. millised on enam kasutusel olevad sagedusvahemikud. 2. Süsteem peab võimaldama päringuid: a) erinevate teenistuse ja rakenduste vahel üle terve sagedusspektri. teenistused ja rakendused on defineeritud EFIS soovituses ja raportis; b) koordinatsioonid ja koordinatsioonilepingute hulgast; c) nõuded seadmetele (Sagedusplaani moodulist). 3. Süsteem peab võimaldama päringuid sagedusloa oleku (kehtiv, aegunud, tulevikus, tühistatud) alusel. 4. Süsteem peab võimaldama näha, millised load kehtivad millises sagedusvahemikus ning kellele need on väljastatud ning võimaldama näha loa metaandmeid või kõiki andmeid. 5. Süsteem peab võimaldama päringuid salvestada ja korduvkasutada (kasutajal peab olema võimalus salvestada päring kas ainult endale korduvkasutamiseks või ka teistele samas rollis kasutajatele). 6. Vaadete all peab olema võimalik välja lülitada erinevate teenistuste ja kirje liikide kuvamist (laeva ja lennuload, koordinatsioonid, nõuded, sagedusload). 2. Sageduste tabeli 1. Süsteem kuvab tabeli vaates sageduslubadega välja antud vaade sagedused võimalusega neid sorteerida. Kuvatavateks väljadeks on vähemalt: a. sagedus (numbriformaat); b. kiirgusklass/ribalaius (numbriformaat); c. kiirgusvõimsus (numbriformaat, dBW erp/eirp/TRP); d. antenni võimendustegur (numbriformaat, dBd/dBi); e. antenni suunadiagramm (tekstiformaat); f. kasutaja/omanik (tekstiformaat); g. loa number; h. loa kehtivusaeg (alates-kuni); i. kasutuspiirkond- menetleja sisestab või tuleb automaatselt (ITU notifitseerimisvormist). Formaadiks on geograafiline piirkond (hulknurk, punkt raadiusega, 19 / 27 punkt). Üldiselt maakonnapõhine, kuid peab saama ka teisi piirkondi luua, näiteks Tallinn + 10km raadiust, polügoon jne. Kasutuspiirkondasid peab olema võimalik kaardile kanda ja see tehakse koos päringu teostamisega. Kui klikitakse vastaval loakirjel, siis kasutuspiirkond kuvatakse kõrval oleval kaardil. Kasutuspiirkondade kohta on eraldi register, kust kasutaja saab valida kas eelsalvestatud piirkonna, või luua uue kasutuspiirkonna. Igale jaamale peab saama lisada erinevaid kasutuspiirkondade kujutisi, üks nendest ITU notifikatsiooni järgne. Eristatakse värvidega ja lühikirjeldusega. 3. Kaardi vaade 1. Süsteem peab võimaldama kaardi vaadet, millel on näha kõik menetlejale jaamad/saatjad, mis on andmebaasis või mis kuuluvad päringu tulemuste hulka. 2. Kaardi punktil klikkides peab olema võimalik näha antud punktis kehtiva(te) saatja(te) lubade info. 3. Kaardivaatele peab olema võimalik lisada eraldi kihina monitooringu tulemused ARGUSe baasist (CSV). Eristatavalt kuvatud peaksid olema saatjad, millele ei leita andmebaasist kehtivat luba. 4. Kaardi vaate ulatuseks on Eesti ja naaberriigid (sageduslubade kasutuspiirkonnad). 5. Peab olema võimalik luua uusi kasutuspiirkondi (näiteks Tallinn + 10km raadiust, hulknurk jne). 6. Süsteem peab võimaldama defineerida sageduskasutuse geograafilisi alasid (Digitelevisiooni kattealad, üldkasutatavate võrkude oksjonipiirkonnad) ja siduda neid väljastatud lubadega. 4. Spektri vaade 1. Süsteem peab kuvama sagedusspektris lubadega välja antud sagedused. Spektrivaate horisontaalteljel kuvatakse sagedused/sagedusspekter ja vertikaalteljel eraldatud sagedused kõrgema amplituudiga. Kui sagedusspektri mingis osas ei ole sagedusi välja antud, siis see on tühi, väljaantud sagedused kuvatakse piklike tulpadena. Tulba keskpunkt asub samal joonel sagedusega ning tulba laius on võrdne kiirgusklassiga/ribalaiusega. Kui tulbad hakkavad kattuma ehk kui ühele sagedusele on välja antud rohkem kui üks sagedusluba, siis muuta tulba värv järjest tumedamaks. 5. Koordinatsioonileping 1. Süsteem peab kuvama vastava sagedusala koordinatsioonilepingute andmeid ja koordineeritud sageduste andmeid (teave lubade moodulis). 2. Süsteem peab kuvama kaardivaates koordinatsioonilepingutega hõlmatud kasutusalad (vt 8. kast all) 6. Planeerija vaade 1. Süsteem peab võimaldama otsida vaba ressursi, sh koordineeritud aga kasutamata sagedusi sisestades sageduse ja ribalaiuse (testsagedus) ning Süsteem kuvab spektrivaates vastava planeeritud signaali tulba ning näitab nt eri värviga 20 / 27 võimalikud konfliktid olemasolevate sagedustega. Samas vaates tuleb välja tuua ka negatiivse koordinatsioonivastusega sagedused. Võimalik piirata tulemusi ka keskpunkti ja defineeritud raadiusega. 7. Vaadete seosed 1. Süsteem peab seostama omavahel sageduse spektri-, kaardi-ja tabeli vaated. Nt kui klikkida tabelivaates konkreetse sageduse peal, avaneb kaardiaknas vastav loa kasutuspiirkond koos loa kehtivuse ja omaniku andmetega ning spektrivaates kuvatakse vastava sageduse asukoht spektris (vt Joonis 3). 8. Andmete sisestamine 1. Andmeid sagedusressursi haldamise moodulisse otse sisestada ei saa, sageduste info kandub loa taotluste menetluste moodulist. Joonis 3 Sagedusressursi vaadete seosed 4.4 Sagedusplaani haldamise moodul Sagedusplaani moodul haldab kolme määruse eelnõu jaoks vajalikke alusandmeid. Need määrused on:  Eesti raadiosagedusplaan (https://www.riigiteataja.ee/akt/101112017001 )  Tehnilised nõuded sagedusloa alusel kasutatavatele raadioseadmetele (https://www.riigiteataja.ee/akt/117062014008?leiaKehtiv )  Raadiosageduste kasutamise tingimused ja tehnilised nõuded sagedusloast vabastatud raadioseadmetele (https://www.riigiteataja.ee/akt/103102013003?leiaKehtiv ) 21 / 27 See moodul peab võimaldama koostada ja kinnitada sagedusplaani (ERSP) ja LV ja LA määruseid ning edastada EFIS-le (vt kirjeldused EFIS soovituses ja raportis) sageduskasutuse andmeid. Samuti peab Süsteem tekitama regulatiivsed dokumendid ERSP lisasse 2. Arenduse eesmärgiks on luua antud mooduli sellise funktsionaalsusega, et olemasolevast SASS infosüsteemist üle kantud sageduskasutuse info (hetkel kehtivad nõuded, mis kehtestatud eelmise SASSi versioonis) ajakohastamine toimub otse andmebaasis. Vastavad määrused genereeritakse Süsteemi poolt „töövaates“ loodud muudatuste alusel ja need saadetakse MKMi (DVK), kus määruseid edasi menetleb MKM oma protseduuride järgi, ning määruste kinnitamise korral (Raadiosagedusplaan, LA ja LV määrused) saab vastavate andmebaasi muudatuste aktsepteerimisega uued nõuded lihtsalt Süsteemi sisse viia ja avalikustada. Varasemad versioonid peavad olema arhiveeritud 10 aastaks ja võimalik arhiivist avada. Sagedusplaani haldamise mooduli ERSP, LV ja LA kajastatakse kolmes formaadis – pdf või MS Word (tekst) ja andmete ehk andmebaasikirjete formaat. Peab olema võimalik vaadata ministri määrust pdf-kujul või määruse sisu registris sagedusalade, teenistuste ja seadmete kaupa ning saada (eksportida) infot ka edasiseks töötlemiseks (nt küsimustikud) Wordi formaadis. Sagedusplaani haldamise jaoks on olemas SASS platvormil süsteem, mille funktsionaalsus on sobiv ja läbiproovitud ning tuleb aluseks võtta antud mooduli loomisel. 1. Sagedusplaani 1. Kasutajal peab olema võimalik näha vastavalt andmete vaatamine otsingukriteeriumitele: a. hetkel kehtivate määruste andmeid; b. väljatöötamisel olevate eelnõude andmeid; c. eelnevalt kehtinud määruste andmeid. 2. ITU sagedusalade Iga 4 aasta järel peale ülemaailmset raadiokonverentsi avaldab ITU haldamine uue raadioeeskirja, milles on ära toodud kõik ITU sagedusalad. Enamasti on sagedusalad samad ja ei muutu, kuid on võimalik, et siiski tekib vajadus sisestada uus ITU sagedusala. 1. Süsteem peab võimaldama: a. sisestada uusi ITU sagedusalasid ja allmärkuseid; b. kustutada ITU sagedusalasid ja allmärkuseid; c. muuta ITU sagedusala parameetreid (kasutusotstarve, kasutusrežiim, allmärkused). 2. Süsteem peab kontrollima uue ITU sagedusala kattuvust olemasolevate suhtes. 3. ITU sagedusaladel peab olema võimalik näha kaht paralleelset vaadet – kehtivat versiooni ja muudatuskirjet (töövaade). Mõlemalt vaatelt peab saama liikuda detailvaatele. Vaadete vahel peab saama mugavalt liikuda. 4. Süsteem peab võimaldama otsida sagedusalasid erinevate parameetrite alusel (vähemalt alumine ja ülemine piirsagedus, kesksagedus, kasutusotstarve, teenistus ja rakendus, kasutusrežiim, täpsustatakse detailanalüüsil). Täpsemad raadioliidese tehnilised andmed on avatavad lingiga. 5. Otsing peab toimima eraldi üle kehtivate versioonide ja muudatuskirjete, otsingu tulemused kuvatakse eraldi. 22 / 27 6. Otsingu tulemusi peab olema võimalik eksportida (XLS ja CSV). 7. Otsingu tulemusi peab olema võimalik sorteerida. 8. Süsteem peab võimaldama tühistada ITU muudatuskirjet. 3. ERSP 1. Olemasoleva SASS baasil: süsteem funktsionaalselt OK sagedusvahemike ja (sagedusplaan koos nõuetega, mis kehtestatakse LV ja LA seadmete nõuete määrustega), kliendi ja menetleja vaade vajab kohendamist haldamine (korduvad väljad, „nutikas“ otsing. Uus liides/sagedusala sisestatakse „Töövaatesse“. Töövaate alusel genereerib Süsteem määrus(t)e muudatuse. Peale määruse heakskiitmist (ja vajalike muudatuste tegemist testbaasis) aktsepteerib volitatud kasutaja Töövaates muudatused ja testbaasist kanduvad andmed RSP-sse ja liidestesse. Peale muudatuste salvestamist luuakse eelnevast versioonist koopia arhiivi, mis on hiljem avatav ja nähtav samas mahus nagu kehtivuse ajal. 4. Raadioliideste haldus Raadiosagedusplaan koosneb kahest vaatest – kehtiv versioon ja muudatuskirjed eesti ja inglise keeles. 1. Süsteem peab võimaldama otsida sagedusvahemikke kehtivast versioonist erinevate parameetrite alusel: a. sagedused; b. ERSP teenistus; c. rakendus; d. liides; e. sagedusloa režiim; f. teatise number; g. dokumendi liik ja tähis; h. kasutusõiguse üleandmine. Muudatuskirjetest otsimisel lisanduvad veel järgmised parameetrid: i. filter ainult muudatuste näitamiseks; j. muudatuskirje liik; k. muudatuskirje tüüp; l. määrusele lisamata; m. tõlgitud/tõlkimata liidesed. 2. Süsteem peab võimaldama vaadata raadioliidese kehtivat ja muudatuskirjet. Igal raadioliidesel on Süsteemis kaks vaadet: kehtiv ja tööversioon, mis peavad olema Süsteemis eristatavad. Kehtiv versioon peab olema muutmiseks keelatud, muudetakse läbi määruse kinnitamise. Muudatuskirje on lubatud parameetrite muutmiseks. 3. Süsteem peab toetama paralleeltööd – võimaldama avada muudatuskirjet ja teha muudatusi paralleelselt mitmel kasutajal. 4. Süsteem peab võimaldama sisestada uut raadioliidest. Kehtivas sagedusplaanis kajastatakse liides ainult pärast selle määrusele lisamist ja kinnitamist. 5. Süsteem peab võimaldama muuta raadioliidese parameetreid (töövaates). 6. Süsteem peab võimaldama raadioliidese kustutamist. Kehtivalt sagedusplaanilt eemaldub raadioliides alles pärast vastava määruse kinnitamist. 23 / 27 7. Süsteem peab võimaldama tühistada raadioliidese muudatuskirjet 5. Määruste haldamine On olemas kolme liiki määruseid: ERSP, LA, LV 1. Süsteem peab võimaldama valida, kas raadioliidesed lisatakse ainult sagedusplaani muudatusettepanekusse või lisatakse ka LA või LV määruse muutmisettepanekusse. 2. Määruste muudatusettepaneku koostamise vormidel (dünaamilised) peavad olema kasutaja poolt määratavad validatsioonid andmekvaliteedi tagamiseks sõltuvalt andmeväljadest (nt tekst, arv, numbriformaat). JVISes funktsionaalsus olemas; 3. Süsteem peab võimaldama kinnitamata määruselt raadioliidese muudatuskirjet eemaldada. 4. Süsteem peab võimaldama genereerida määruse või selle osa väljundi PDF või MS Word vormingus, sh iga liidese kohta. Määrused genereeritakse koos lisadega. 5. Süsteem peab tagama peale määruse kehtestamist andmete, sealhulgas määruse metaandmed, üle kandmise Süsteemi tööversioonist kehtivasse. Vanast kehtivast versioonist tehakse koopia arhiivi koos infoga, mis määrusega oli see kinnitatud. 6. Sageduskasutuse 1. Sagedusplaani moodul peab võimaldama koostada Euroopa andmete eksport Komisjoni süsteemi EFIS perioodiliselt (1 kord aastas) EFISesse edastatavat andmekoosseisu XML/CSV vormingus. 2. Süsteem peab võimaldama edastatavat andmekoosseisu tõlkida inglise keelde ning hallata vastavaid tõlkeid. 3. Kasutajal peab olema võimalik ise eksport käivitada ning tulem üle vaadata enne edastamist EFISele. 7. Loa üleandmise 1. Süsteem peab võimaldama otsida loa üleandmise tingimusi tingimuste haldus erinevate parameetrite (vähemat sagedusvahemik, kasutusõiguse üleandmine, loa kehtivuse kuupäev jne) järgi. 2. Süsteem peab võimaldama vaadata ja muuta loatingimuste detaile. 3. Süsteem peab võimaldama kustutada loa üleandmise tingimusi. 8. Arhiiv 1. Süsteem peab võimaldama teha päringuid ERSP ja raadioliideste arhiveeritud versioonide kohta (nt võimalik valida eelnevalt kehtestatud määrus ning näha selle alusel kinnitatud ERSP, LA, LV raadioliideste versioone). Versioone säilitatakse 10 aastat. 4.5 Statistika kogumise moodul Selle mooduli eesmärk on saada juhtimisotsustele lähteinfoks ja aruandluseks andmeid lubade arvu, menetluste aja, tähtaegade ja muude standardsete näitajate osas. Eeldefineeritud päringud saab lisada JVISes olemas olevasse statistikamoodulisse. 24 / 27 Vaja on saada statistilisi päringuid Süsteemist. Kasutajal peab olema võimalik: 1. Luua korduvkasutatavaid päringuid ning võimaldada teistel kasutajatel nende kasutamist (eeldefineeritud päringud ja filtrid) 2. Luua ise statistilisi päringuid 3. Eksportida päringute tulemust Excelisse. Funktsionaalsus olemas. Tuleb uutele moodulitele lisada (lubade nimekiri+statistika moodul). Päringute täpsem sisu määratletakse detailanalüüsi käigus. 4.6 Turujärelevalve moodul Turujärelevalve mooduli eesmärgiks on elektroonilise side järelevalve elektrooniline menetlemine. See sisaldab endas protsessi algatamise, prioriseerimise, kliendiga suhtluse, vajalikud menetlusprotsessid (sh väärteomenetlus), menetlusdokumendid (nt paikvaatlus, mõõteprotokollid) vastavatel peakasutaja poolt muudetavatel mallidel kuni menetluse lõpetamiseni. Andmete sisestamine peab olema võimalik ka tahvelarvutist Interneti teel. Funktsionaalsus on JVIS-s olemas. Järelevalve protsess algatatakse üldiselt kahel juhul: 1) kliendi poolse pöördumisega (veebivorm, telefonikõne või e-mail). Veebi pöördumisvormi kasutades peab süsteem pöördumise automaatselt vastu võtma ja registreerima; 2) järelevalve protsess algatatakse asutusesiseselt, kus järelevalve vajadus sisestatakse menetluskeskkonda. Süsteem tagab Järelevalve protsessist ülevaate nii menetlejale kui kliendile. Süsteemist on võimalik pärida hetkel aktiivsete menetluste ülevaadet ning samuti statistilist ajalugu koos lahendamise aja ja tähtaegadega. 5 Liidesed Süsteemi toimimiseks on vaja välja arendada liidesed järgmiste infosüsteemidega: Äriregister Süsteemi Kliendiportaali moodul kasutab ettevõtte konto loomisel Äriregistri x-tee teenuseid. Ettevõtte andmete küsimine registrikoodi järgi (päring detailandmed_v1) ning esindusõiguste info (päring esindus_v1). JVIS-es olemas (X-tee). NBA Numbri broneerimise andmekoguga on vaja luua kaks liidest – uue numbriloa andmete vahetamiseks ning olemasoleva numbriloa oleku andmete uuendamiseks (pikendatud, muudetud, ennetähtaegselt lõpetatud, peatatud). Laevaregister Veeteede Ametile kuuluva Laevaregistriga on kokkupuutepunkt veesõiduki raadioloa menetlemise protsessis. Süsteem peab olema võimeline üle X-tee vastu võtma loa taotluse andmeid ning omakorda edastama väljastatud loa andmed Laevaregistrile. Võib kaaluda ka universaalsete x-tee liideste tegemist, mis oleks võimelised üle x-tee sisse lugema mistahes loa taotluse andmeid ning ka välja andma kõigile huvitatud infosüsteemidele väljastatud loa andmeid (X-tee). EFIS Süsteem peab võimaldama eksportida sageduskasutuse andmeid XML formaadis (vt kirjeldused EFIS soovituses ja raportis). 25 / 27 ARGUS Süsteemil peab olema võimekus edastada loa andmeid (sageduste ja asukoha kaupa) monitooringusüsteemi ARGUS ning võtta sealt vastu monitooringuülesande tulemusi, et tagada võimalus teostatud monitooringuülesannete sidumises ja säilitamiseks konkreetse loa ja sageduse/asukohaga. Sellisel viisil tekib Süsteemi sagedushalduse mooduli andmebaasis vastavate lubade juures kirje, kus säilitatakse konkreetse monitooringuülesande tulemuse seos loa ja vastava sagedusega/asukohaga ka siis, kui konkreetne luba enam ei kehti (CSV). Planeerimistarkvara Süsteem edastab loa andmed planeerimistarkvara programmi (LS Telcom) vastavalt ITU MFIR andmeformaatidele. Võimalus arendada ühendus kahesuunaliseks (TXT). Rahvastikuregister Süsteem kasutab päringut RR45. Päritakse füüsilisest isikust kliendi nime ja staatust isikukoodi (elus/surnud) järgi. JVIS-es olemas (X-tee). MTR Ettevõtete andmete vahetamine. JVIS-es olemas (X-tee). Maanteeameti Väikelaevade andmed (X-tee). register DHX Dokumendivahetuskeskkond. Maa-ameti Aadressiandmete infosüsteem ADS. JVIS-es olemas. aadressandmed Maa-ameti Aluskaardid kaardivaadete jaoks (X-tee) aadressandmed Süsteemi arendamisel tuleb arvestada, et tulevikus oleks võimekus võtta vastu välisriikide sageduskasutuse andmeid süsteemist MFIR. Joonis 1 Liidesed 26 / 27 Lisad (asuvad lingil https://pilv.mkm.ee/s/3CEfH4XxDbhmIr5): 1. Voodiagrammid 2. Sageduslubade riigilõivu algoritmid 3. Olemasolevate andmetabelite näidised 4. Moodulite taaskasutus 27 / 27 Etappide eelarve TTJA Elektroonilise side valdkonna e-teenuste arendus TTJA Elektroonilise side valdkonna e-teenuste arendus Etapid Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti​ elektroonilise side valdkonna e-teenuste arenduse kogumaht on ​3 200 tundi​maksumusega ​€ 96 000.00​lisandub käibemaks. Arendustööd on jagatud kolme etappi: 1. Etapp I - Detailanalüüs; 2. Etapp II - Arendustööd; 3. Etapp III - Arendustööd. Etapp I - Detailanalüüs Nimetus Maht Maksumus Maksumus koos (tundides) käibemaksuga Etapp I - Detailanalüüs 705 € 21 150.00 € 25 380.00 Tähtaeg: ​31.08.2020 Etapp II - Arendustööd Nimetus Maht Maksumus Maksumus koos (tundides) käibemaksuga Etapp II - Arendustööd 1345 € 40 350.00 € 48 420.00 Tähtaeg: ​30.11.2020 Etapp III - Arendustööd Nimetus Maht Maksumus Maksumus koos (tundides) käibemaksuga Etapp III - Arendustööd 1150 € 34 500.00 € 41 400.00 Tähtaeg: ​28.02.2021 www.we.ee [email protected] Metalli 3, 10615 Tallinn, Eesti Lk. 2 Projektiplaan TTJA Elektroonilise side valdkonna e-teenuste arendus TTJA Elektroonilise side valdkonna e-teenuste arenduse Sisukord Sisukord 2 Projektiplaan 2 Etapp I - Detailanalüüs 2 Etapp II - Arendustööd 3 Etapp III - Arendustööd 4 Projektiplaan Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti​ elektroonilise side valdkonna e-teenuste arendus koosneb kolmest etapist: 1. Etapp I - Detailanalüüs; 2. Etapp II - Arendustööd; 3. Etapp III - Arendustööd. NB!​ Detailanalüüsi etapi lõppedes korrigeeritakse projektiplaani vastavalt analüüsile. Hetkel on etapp II ja III indikatiivsed, kuna kõikide tööde skoope ei ole veel detailselt analüüsitud. Peale I etappi lõppu, võib tekkida vajadus muuta tööde algust etapp II ja etapp III lõikes. Etapp I - Detailanalüüs Tegevus Maht Algus Lõpp (tunnid) Jira ja Confluence seadistamine (Täitja) 15 01.07.2020 05.07.2020 Detailanalüüs 345 07.07.2020 31.07.2020 Detailide täpsustamine (sessioonid/ 70 07.07.2020 31.07.2020 isesesevtöö) Kasutuslood 120 07.07.2020 31.07.2020 Kasutuslugude vastuvõtu kriteeriumid 120 07.07.2020 31.07.2020 Detailanalüüsi koostamine (dokument) 35 07.07.2020 31.07.2020 www.we.ee [email protected] Metalli 3, 10615 Tallinn, Eesti Lk. 2 TTJA Elektroonilise side valdkonna e-teenuste arenduse Tehnilineanalüüs 290 03.08.2020 31.08.2020 Detailide täpsustamine (sessioonid/ 35 03.08.2020 31.08.2020 isesesevtöö) Kasutuslugude tehniline valideerimine 120 03.08.2020 31.08.2020 Andmemudeli koostamine 50 03.08.2020 31.08.2020 Komponentide joonis 50 03.08.2020 31.08.2020 Liidestuste kaardistamine 35 03.08.2020 31.08.2020 Muud tegevused 55 01.07.2020 31.08.2020 Ülesannete koostamine ​Jiras ​(Täitja) 35 01.07.2020 31.08.2020 Koosolekud (arendusmeeskond) 20 01.07.2020 31.08.2020 Etapp II - Arendustööd Tegevus Maht Algus Lõpp (tunnid) Arendus keskkondade ettevalmistus 30 01.09.2020 04.09.2020 Arendus serverite ja koodihoidla seadistus 10 01.09.2020 04.09.2020 Lokaalsete keskkondade seadistus 10 01.09.2020 04.09.2020 Platvormi juurutus 10 01.09.2020 04.09.2020 Rollid 15 07.09.2020 30.11.2020 Detailne jaotus peale I etappi Load 500 07.09.2020 30.11.2020 Detailne jaotus peale I etappi Sagedusressursi haldamise moodul 260 07.09.2020 30.11.2020 Detailne jaotus peale I etappi Sagedusplaani haldamise moodul 175 07.09.2020 30.11.2020 www.we.ee [email protected] Metalli 3, 10615 Tallinn, Eesti Lk. 3 TTJA Elektroonilise side valdkonna e-teenuste arenduse Detailne jaotus peale I etappi Testimine 220 07.09.2020 30.11.2020 Detailne jaotus peale I etappi Muud tegevused 145 07.09.2020 30.11.2020 Ülesannete täiendamine ​Jiras ​(Täitja) 35 07.09.2020 30.11.2020 Koosolekud (arendusmeeskond) 60 07.09.2020 30.11.2020 Koosolekud (tellijaga) 30 07.09.2020 30.11.2020 Kasutusjuhend 20 07.09.2020 30.11.2020 Etapp III - Arendustööd Tegevus Maht Algus Lõpp (tunnid) Kliendiportaal 790 01.12.2020 28.02.2020 Detailne jaotus peale I etappi Statistika 90 01.12.2020 28.02.2020 Detailne jaotus peale I etappi Muud väiksemad moodulid 45 01.12.2020 28.02.2020 Detailne jaotus peale I etappi Testimine 110 01.12.2020 28.02.2020 Detailne jaotus peale I etappi Muud tegevused 115 01.12.2020 28.02.2020 Ülesannete täiendamine ​Jiras ​(Täitja) 35 01.12.2020 28.02.2020 Koosolekud (arendusmeeskond) 30 01.12.2020 28.02.2020 Koosolekud (tellijaga) 30 01.12.2020 28.02.2020 www.we.ee [email protected] Metalli 3, 10615 Tallinn, Eesti Lk. 4 TTJA Elektroonilise side valdkonna e-teenuste arenduse Kasutusjuhend 20 01.12.2020 28.02.2020 www.we.ee [email protected] Metalli 3, 10615 Tallinn, Eesti Lk. 5
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel