dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

ÜEKK koosolek 17.06.2020 - täiendavad materjalid

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 22. juuni 2020
Viit
1.1-16/19-0008/4164
Registreeritud
22. juuni 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Siseministeerium
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-16 Valitsusasutuste kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-16/19-0008
Vastutaja
Ando Leppiman (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond)

Failid

  • 📎E-kiri.pdf123 KB
  • 📎Lisa2_R.Kyyt_17.06.2020.ppt767 KB
  • 📎Programmi vorm_2020.pdf1063 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Keit Spiegel <[email protected]> Saadetud: 19.06.2020 14:37 Adressaat: HM <[email protected]>; minister <[email protected]>; min <[email protected]>; <[email protected]>; SM Info <[email protected]>; Tanel Kiik <[email protected]>; MKM info <[email protected]>; Raul Siem <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; Vaimulik Tiit Salumäe <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; Kristi Vinter-Nemvalts <Kristi.Vinter- [email protected]>; Andero Adamson <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; MARJU RINK-ABEL <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]> Koopia: Riina Solman <[email protected]>; Raivo Küüt <[email protected]>; Martin Tulit <[email protected]>; Egge Kulbok-Lattik <Egge.Kulbok- [email protected]>; Ilmo Au <[email protected]>; Ringo Ringvee <[email protected]>; Gerttu Aavik <[email protected]>; Anne-Ly Reimaa <[email protected]>; Janne Kendla <[email protected]>; Signe Matteus <[email protected]>; Mariliis Sepp <[email protected]>; <[email protected]>; Tauri Hütt <[email protected]> Teema: ÜEKK koosolek 17.06.2020 - täiendavad materjalid Head Ülemaailmse eestluse koostöökomisjoni liikmed! Suur tänu kõigile kolmapäevasel koosolekul osalejatele! Saadan teile siinkohal koosoleku esitluse ning lisan veel veidi täiendavat informatsiooni programmi struktuuri osas (lisatud manused). Tegemist on programmi vormi näidisega/tööversiooniga, ning umbes sellisel kujul võiks hakata programm välja nägema. Antud kujul vastab ta programmipõhisele riigieelarve süsteemile, kus programm on valdkonna arengukava alusel koostatav arengudokument, milles määratakse tulemusvaldkonna alaeesmärgi saavutamisele suunatud meetmed, tegevused, teenused ning nende eesmärgid, mõõdikud ja rahastamiskava. Programmi kinnitab minister. Käesolevalt seisab meil ees ülesanne kogu töörühmadest tulnud sisend ühtlustada ning kanda parimal viisil siia vormi. Kindlasti arvestame ÜEKK viimasel ja eelmistel koosolekutel tehtud ettepanekutega. Ootame ka teie täiendavat tagasisidet. Oleme koostamas ka koosoleku protokolli, mille saadame kõigile teile ning lisame ka Üleilmse eestluse alalehele Siseministeeriumi kodulehel () Lisaküsimuste puhul vastan meeleldi. Kohtumiseni ÜEKK järgmisel koosolekul, mis toimub 29. septembril 2020 (kindlasti võimaldame osalust ka videovahendusel)! Kaunist lähenevat pühadeaega, Lugupidamisega, Keit Spiegel Nõunik Üleilmne eestlusSiseministeerium Rahvastikuministri valdkond612 5067 | 530 22384 From: Keit Spiegel Sent: Tuesday, June 9, 2020 4:12 PMTo: hm <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; min <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; Sotsiaalministeerium <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; Vaimulik Tiit Salumäe <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; 'MARJU RINK-ABEL' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>Cc: Riina Solman <[email protected]>; Raivo Küüt <[email protected]>; Martin Tulit <[email protected]>Subject: Korduskutse ÜEKK koosolekule 17.06.2020 Importance: High Tere austatud Ülemaailmse eestluse koostöökomisjoni liikmed, Saadan korduskutse 17. juunil toimuvale koosolekule. Aitäh kõigile neile, kes juba registreerunud on! Tagasisidet ootama jäädes, Lugupidamisega, Keit Spiegel Nõunik Üleilmne eestlusSiseministeerium Rahvastikuministri valdkond612 5067 | 530 22384 Programmi nimetus Üleilmne eestlus Tulemusvaldkond rahvastik ja sidus ühiskond Valdkonna rahvastik ja sidus ühiskond 2021–2030 arengukava Programmi periood 2021–2024 Tulemusvaldkonna Võõrsil asuv eestlaskond kannab Eesti identiteeti, rahvuskaaslastel on ja üleilmse eestluse võimalused osaleda Eesti ühiskonna- ja kultuurielus ning nende programmi tagasipöördumine on oodatud ja vajalikul määral toetatud. Eestit toetavad ja eesmärk väärtustavad inimesed aitavad kujundada Eesti positiivset kuvandit, edendada kultuuri, majandust ning rahvusvahelisi suhteid. Peavastutaja Siseministeerium Kaasvastutajad, kes planeerivad oma (osade) teenuste raha selles programmis Programmi tegevuste teostajad ja partnerid, kes Avalik sektor: aitavad eesmärkide Kolmas sektor: saavutamisele kaasa Üleilmse eestluse programmiga aidatakse kaasa võõrsil asuva eestlaskonna identiteedi säilitamisele ja nende huvide kaitsmisele, rahvuskaaslasi kaasatakse Eesti ühiskonna, majandus-, ja kultuuriellu ning soodustatakse ja toetatakse nende võimalikku tagasipöördumist. Lisaks luuakse võimalusi, et kaasata Eestit toetavaid ja väärtustavaid inimesi ning organisatsioone Eesti positiivse kuvandi suurendamisel, eesti kultuuri hoidmisel ja arendamisel, majanduse ning rahvusvaheliste suhete edendamisel. Programmi lühikokkuvõte Programmi eesmärgi täitmiseks on kavandatud 3 meedet: Üleilmse eestluse kaasamine Eesti identiteedi ühiskonnaellu- ja Eestisse edendamine ja arengusse, koostöö tagasipöördumise säilitamine võõrsil edendamine ning toetamine kvaliteetsete teenuste tagamine *Programm koostatakse vastavalt tegevuspõhise riigieelarve põhimõttele. Programm on valdkonna arengukava alusel koostatav arengudokument, milles määratakse tulemusvaldkonna alaeesmärgi saavutamisele suunatud meetmed, tegevused, teenused ning nende eesmärgid, mõõdikud ja rahastamiskava. Programmi kinnitab minister. Lisainfo Rahandusministeeriumi kodulehel: https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigieelarve-ja- majandus/tegevuspohine-riigieelarve 1 Sisukord 1. Programmi eesmärk ja mõõdikud ......................................................................................................... 3 2. Olukorra analüüs .................................................................................................................................... 3 3. Programmi meetmed ja tegevused ...................................................................................................... 6 Programmi meetmed ja tegevused .............................................................................................................. 7 3.1. Meede 1. Eesti identiteedi edendamine ja säilitamine võõrsil ........................................................ 8 3.1.1. Mõõdikud ......................................................................................................................................... 8 3.1.2. Olukorra analüüs.............................................................................................................................. 8 3.1.3. Programmi tegevused ..................................................................................................................... 8 3.2. Meede 2. Üleilmse eestluse kaasamine ühiskonnaellu- ja arengusse, koostöö edendamine ning kvaliteetsete teenuste tagamine ................................................................................................................... 9 3.2.1. Mõõdikud ......................................................................................................................................... 9 3.2.2. Olukorra analüüs.............................................................................................................................. 9 3.2.3. Programmi tegevused ..................................................................................................................... 9 3.3. Meede 3. Eestisse tagasipöördumise toetamine .......................................................................... 10 3.3.1. Mõõdikud ...................................................................................................................................... 10 3.3.2. Olukorra analüüs........................................................................................................................... 10 3.3.3. Programmi tegevused .................................................................................................................. 10 4. Programmi juhtimiskorraldus ............................................................................................................. 10 5. Programmi seosed teiste arengukavade ja programmidega ............................................................ 10 2 1. Programmi eesmärk ja mõõdikud Programmi eesmärk. Võõrsil asuv eestlaskond kannab Eesti identiteeti, rahvuskaaslastel on võimalused osaleda Eesti ühiskonna- ja kultuurielus ning nende tagasipöördumine on oodatud ja vajalikul määral toetatud. Eestit toetavad ja väärtustavad inimesed aitavad kujundada Eesti positiivset kuvandit, edendada kultuuri, majandust ning rahvusvahelisi suhteid. Programmi mõõdikud Algtase 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2030 Allikas 2019 2. Olukorra analüüs Eesti on üks väiksemaid riike Euroopas, kuid kolme väljarändelaine tulemusena1 on Eestil suur ja hajali paiknev väliskogukond. Välismaal elavaid Eesti juurtega inimesi on hinnanguliselt kuni 200 000, moodustades ligikaudu 15% kõikidest eestlastest. Suurimad rahvuskaaslaste kogukonnad asuvad Soomes, Rootsis, Venemaal, USAs ja Kanadas. Mitu eestlaste esimese ja teise väljarändelaine tulemusena kujunenud väliseesti kogukonda on aga hääbumisohus, sest järeltulevad põlvkonnad sulanduvad asukohamaa ühiskonda, nende eesti keele oskus kahaneb, seotus eesti kultuuriga väheneb ning kõik see toob kaasa identiteedi muutumise ja sideme nõrgenemise Eestiga. Asukohamaa ühiskonda sulandumist aitavad tasakaalustada peamiselt kolmanda lainega välismaale läinud eestlased, kes on mitmes riigis moodustanud uusi elujõulisi rahvuskaaslaste kogukondi2. Mõnes kohas on liitutud varem loodud väliseesti ühendustega, kuid omal käel on moodustatud ka uusi eestlaste (kultuuri)organisatsioone, mis aitavad säilitada ja edendada Eesti identiteeti. See on asukohamaades aidanud hoida eesti vaimse ja materiaalse kultuuripärandi järjepidevat säilitamist ning selle pidevat dokumenteerimist ka siis, kui põlvkonnad on vahetunud. Peale rahvuskaaslaste kogukondade on nii ajalooliselt kui ka tänapäeval olulised eestluse ja eesti kultuuri kandjad väliseesti kogudused, kes tagavad rahvusliku identiteedi säilimise eestikeelse kirjastamise, eestikeelsete usutalituste, koguduse kooride ja muu kogukondliku tegevuse kaudu (nt keeleõpe pühapäevakoolis). Märgata on trendi, et väliseesti kogukondade lapsed ja noored on jäänud kõrvale tegevusest, mis aitab eestlust võõrsil hoida. See ent vähendab nende võimalust siduda oma tulevik Eestiga. Assimileerudes asukohamaa ühiskonda, kahaneb nende eesti keele oskus ja muutub identiteet. Rahvuskaaslastest laste ja noorte kaasamine eestlust võõrsil hoidvasse tegevusse ja neile sedalaadi võimaluste pakkumine vajab lisatähelepanu, sest välismaal elavate ja õppivate eesti noorte arv on viimastel aastatel märkimisväärselt kasvanud. Eesti keele ja kultuuriloo, samuti mõne teise aine õpetamine eesti keeles aitab säilitada ja arendada eesti keele oskust väliseesti koolides ja kogukondades ning luua noortele võimaluse jätkata tulevikus soovi korral õpinguid Eesti 1 „Esimene väljarändelaine toimus 19. sajandi keskpaigast ida poole. Teise väljarändelaine, peamiselt lääne poole, põhjustas II maailmasõda ning kolmas väljarändelaine on seotud Eesti taasiseseisvumisega ja astumisega Euroopa Liitu“. Kaja Kumer-Haukanõmm, Keiu Telve. Eestlased maailmas. – Eesti inimarengu aruanne 2016/2017 „Eesti rändeajastul“. Peatoimetaja Tiit Tammaru. 2 Uusi kogukondi on tekkinud muu hulgas Soomes, Iirimaal, Suurbritannias, Belgias, Luksemburgis ja Austraalias. – „Rahvuskaaslaste programm 2014–2020“. 3 haridussüsteemis. Oluline on siinkohal võimaldada neile mitmekülgseid õpimaterjale ja -protsesse3 (nt erinevad keeleõppe platvormid, õpikeskkonnad jmt). Tähelepanu tuleb pöörata välismaal õppivate noorte vajaduste täitmisele, luues eeldused nende naasmiseks Eesti tööturule. Tähtis on toetada noorte omaalgatuslike ideid, mis aitavad eestlust hoida ja edendada eestlust põlvkondade vahetumisel. Viimastel aastatel on kasvanud Eestisse naasjate arv4. Teenuste osutamise poolest5 on kõige piiratumas olukorras aga just tagasipöördunud, kuna neile on vähim eraldi väljatöötatud ja suunatud teenuseid, mis toetaksid nende tagasipöördumist ja kohanemist Eestis. Statistikaameti andmetel on viimased kolm aastat olnud Eesti kodanike rändesaldo positiivne. Kõige rohkem liigutakse endiselt Eesti ja Soome vahel, kuid mitmendat aastat järjest tuli Soomest Eestisse tagasi rohkem inimesi, kui siit põhjanaabrite juurde lahkus6. Tagasipöördujad, kes tulevad sageli koos laste ja perega, aitavad kõige otsesemalt kaasa Eesti rahvastiku arengule ja kestmisele. Soovitud tagasipöördumist on vaja aga toetada nii riiklikul, kohalikul kui ka kogukondlikul tasandil. Selleks on vaja luua sujuvad ja takistusteta võimalused, millel on olemas ühiskondlik toetus positiivsete hoiakute kaudu, sest vähene tugi tagasipöördujatele võib pärssida Eestile vajalike oskuste ja teadmistega inimeste tagasitulekut. Seetõttu on tähtis, et riigi side Välis-Eesti kogukondadega oleks ka edaspidi tugev ning eesti keel ja kultuur jõuaksid kõigi rahvuskaaslaste ja Eesti sõpradeni. Seda aitab saavutada, kui toetada ühtset mitmesuunalist inforuumi, mis hoiab koos ülemaailmseid eesti kogukondi, aga ka kõiki eestluse nimel tegutsejad ja tegutseda soovijad. Eesti riik ei ole piisavalt süsteemselt siiani suhelnud võõrsil asuva eestlaskonnaga. Rahvuskaaslased ja Eesti sõbrad on aga Eesti saadikud maailmas, kes aitavad tutvustada Eestit ning tugevdada majandus- ja kultuurisidemeid. Võõrsil elava eestlaskonna seas on palju ühiskondlikult aktiivseid inimesi, kes saavad ja soovivad aidata kaasa eestluse hoidmisele ja arendamisele ning olla kasulikud Eesti positiivse kuvandi loomisel, näiteks tutvustades Eestit kui potentsiaalset turismisihtkohta või sobivat investeeringute ja ettevõtluskeskkonda. Samuti võib neil olla roll infojagajatena. Nad saavad anda teavet Eesti kultuurist ja selle rahvusvahelisest mõjust ning Eesti ühiskonnast ja poliitikast laiemalt. Eestlased võõrsil saavad aktiivselt elavdada välissuhtlust ning mõjutada oma asukohariigi poliitikat, avalikku arvamust ja rahvusvahelisi suhteid. Riigi süsteemne suhtlus võõrsil asuva eestlaskonnaga aitab olemasolevat rahvuskaaslaste potentsiaali tõhusamalt kasutada. Siinkohal on oluline võõrsil elava eestlaskonna motiveerimine ja tunnustamine. Peale selle on tähtsal kohal tagada neile asukohamaades kvaliteetsed ja kättesaadavad konsulaarteenused. Välismaal elavaid rahvuskaaslasi on Eesti riik süstemaatiliselt toetanud rahvuskaaslaste programmide kaudu aastatel 2004–2008, 2009–2013 ja 2014–20207. Selle tegevuse jätkamiseks on koostamisel „Üleilmse eestluse programm aastateks 2021–2024“, mis on „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021–2030“ üks alavaldkondi. Ülemaailmse eestluse hoidmine ja arendamine on riigile prioriteetne küsimus, sest rahvuskaaslased ja Eesti sõbrad on ühel ja samal ajal nii eestluse hoidjad ja kandjad kui ka Eesti saadikud kogu maailmas. Üleilmse eestluse programmi eesmärk on arendada Eesti riigi ja ühiskonna sidusust ning mitmekülgset koostööd Välis-Eesti kogukondadega. Programmiga kaasatakse rahvuskaaslasi enam Eesti ühiskonna- ja kultuuriellu, kaitstakse nende huve ja toetatakse nende võimalikku tagasipöördumist. Prioriteetsena jätkuvad tegevused eesti keele hoidmiseks ja edendamiseks, eesti rahvuskultuuri säilitamiseks ja viimiseks laia maailma. Lisaks luuakse võimalusi, et kaasata Eestit 3 Hea näide on Üleilmakool, e-kool väljaspool Eestit elavatele eesti lastele. Kooli haldab Soomes tegutsev Eestikeelse Hariduse Selts. 4 Statistikaamet, Eesti kodanike välja- ja tagasiränne. 5 Võrreldes uussisserändajatele ja teisest rahvusest püsielanikele pakutavate teenustega. 6 Statistikaameti 12. mai 2020. a pressiteade nr 59 „Sisseränne aitas suurendada rahvaarvu“. 7 vt rahvuskaaslaste programme Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehel aadressilt https://www.hm.ee/et/tegevused/eestlased-valismaal/rahvuskaaslaste-programm. 4 toetavaid ja väärtustavaid inimesi ning organisatsioone Eesti positiivse kuvandi levitamisse, Eesti majanduse ja rahvusvaheliste suhete edendamisse. Veel soovitakse programmiga arendada Välis- ja Kodu-Eesti kogukondade ühtsustunnet, mis aastakümneid kehtinud riigikorra tõttu ei olnud võimalik. Välis-Eesti kogukondadel oli oluline roll nii Eesti iseseisvuse taastamisel ja riigi ülesehitamisel kui ka eesti kultuuri hoidmisel ja arendamisel ühistegevuse kaudu ning seda peab väärtustama. Probleemi kirjeldus Rahvuskaaslaste side Eestiga nõrgeneb. See tuleneb erinevatest teguritest, näiteks põlvkondade vahetumisest, kogukondade muutumisest, aga ka rahvuskaaslaste teisenenud rollist praeguses ajas (okupatsiooniaastatel oli rahvuskaaslastel eestluse hoidmisel, edendamisel ja vabaduse saavutamisel suur roll). Kuna võõrsil elavate rahvuskaaslaste eesti keele oskus kahaneb ja seotus eesti kultuuriga väheneb, kaasneb sellega nende identiteedi muutumine ja Eestiga sideme nõrgenemine. Osa Välis- Eesti kogukondade lapsed ja noored on jäänud kõrvale tegevusest, mis aitab eestlust võõrsil hoida, see ühtlasi vähendab nende võimalust oma tulevik siduda Eestiga. Eesti riik ei ole piisava kavakindlusega siiani suhelnud oma võõrsil asuva eestlaskonnaga. Programmis keskendutakse järgmiste küsimuste lahendamisele: 1. Kuidas arendada riiklikul, kohalikul ja kogukondlikul tasandil koostööd väliskogukondadega? 2. Kuidas toetada välismaal elavate rahvuskaaslaste, ennekõike laste ja noorte sidet eesti keele ja kultuuriga, Eesti identiteedi hoidmiseks ja arendamiseks? 3. Kuidas säilitada võõrsil elava eestlaskonna kultuuripärandit asukohamaa või Eesti mäluasutustes ning tuua seeläbi kultuuri- ja teaduskäibesse uut informatsiooni Välis-Eesti kogukondade kohta? 4. Kuidas kaasata rahvuskaaslasi enam Eesti ühiskonnas toimuvasse, sh kaasata neid Eestis toimuvatesse demokraatlikesse protsessidesse? 5. Kuidas tekitada enam huvi ning kaasata rahvuskaaslasi ja Eesti sõpru Eesti eesmärkide saavutamiseks kultuuris, majanduses ja rahvusvahelistes suhetes? 6. Kuidas luua ühtsem infoväli, mis tekitab enam huvi Eesti vastu ja muudab seeläbi infovahetuse tõhusamaks? 7. Kuidas toetada ja soodustada eestlaste jätkuvat tagasipöördumist kodumaale ning toetada tagasitulijaid Eesti eri piirkondadesse naasmisel? Olulisim negatiivne mõju, mis võib kaasneda, kui eelkirjeldatud küsimuste lahendamisega ei tegeleta ja meetme eesmärke ei saavutata - Välismaal elavate eestlaste hulgas väheneb eesti keele oskus ja nende üldine seotus Eesti kultuuriruumiga, side kodumaaga nõrgeneb. - Väheneb Eesti vaimse ja materiaalse kultuuripärandi säilitamise järjepidevus ja pärandi jätkuv dokumenteerituse tase põlvkondade vahetudes. - Rahvuskaaslasi kui Eesti saadikuid on maailma eri paigus kohapeal vähem ja Eesti huvide eest seismine rahvusvahelisel tasandil väheneb. - Tagasipöördumine väheneb, põhjustatuna Eesti sotsiaalmajanduslikest tingimustest, regionaalsest tasakaalustamatusest, vähesest toest tagasipöördunutele jts. 5 3. Programmi meetmed ja tegevused Järgnevates peatükkides on täpsemini kirjeldatud iga programmi meetme teemadega seonduvat hetkeolukorda, eesmärke ja abinõusid, mis aitavad neid saavutada (ülevaade joonisel 1). Üleilmse eestluse programm jaguneb kolmeks meetmeks ehk kolmeks põhiliseks tegevussuunaks. I meetme tegevustega aidatakse kaasa Eesti identiteedi hoidmisele ja edendamisele rahvuskaaslaste kogukondades. II meetme tegevustega edendatakse rahvuskaaslaste ja Eesti sõprade kaasamist, koostööd ning omavahelist infovahetust. III meetme tegevustega toetatakse Eestisse tagasipöördumist, kuid väga olulised eeldused tagasipöördumiseks luuakse ka I ja II meetme tegevustega. Programmis on kesksel kohal nooremate põlvkondade kaasamine ning nendega sidemete tugevdamine, sest see aitab hoida ja edendada eestlust ning loob eeldused ka võimalikuks tagasipöördumisek. 6 EESMÄRK Eesti side võõrsil elava eestlaskonna Programmi meetmed ning Eesti sõpradega on tugev ja rahvuskaaslaste ja tegevused panus ühiskonna arengusse kasvab. Eesti kodanikele on konsulaarteenused hästi kättesaadavad ning EESMÄRK vastavad Eesti digiriigi mainele. Välismaal elavatel eestlastel TEGEVUSED on tugev side Eesti identiteediga, Järgnevates peatükkides on täpsemini sh eesti keele ja kultuuriga, Mitmesuunalise ühtse kirjeldatud iga programmi meetme Eesti vaimse ja materiaalse MEEDE 2 inforuumi loomine kultuuripärandi säilitamine Üleilmse eestluse teemadega seonduvat hetkeolukorda, kaasamine Kvaliteetsete on tagatud. konsulaarteenuste osutamine eesmärke ja abinõusid, mis aitavad neid MEEDE 1 ühiskonnaellu- ja TEGEVUSED Eesti identiteedi arengusse, koostöö kliendile mugavamalt ning edendamine ja edendamine ning digiriigile vastavalt saavutada (ülevaade joonisel 1). Eesti keele õppimisvõimaluste laiendamine ja mitmekesistamine säilitamine võõrsil kvaliteetsete Üleilmse eestluse programm jaguneb teenuste Rahvadiplomaatia tagamine edendamine kolmeks meetmeks, ehk kolmeks Eesti kultuuri edendamine põhiliseks tegevussuunaks. ja säilitamine võõrsil Võõrsil elavate eesti MEEDE 3 noorte kaasamine Meede I tegevustega aidatakse kaasa Eesti kultuuripärandi säilitamine võõrsil Eestisse Eesti identiteedi hoidmisele ja tagasipöördumise edendamisele rahvuskaaslaste Rahvuskaaslaste toetamine kogukondades. usuline teenimine EESMÄRK Meede II tegevustega edendatakse rahvuskaaslaste ja Toetatud ja soodustatud Eesti sõprade kaasamist ning omavahelist infovahetust. on eestlaste jätkuvat tagasipöördumist Meede III tegevustega toetatakse Eestisse tagasipöördumist, TEGEVUSED kodumaale, luues eeldused kuid väga olulised eeldused tagasipöördumiseks luuakse ka meede Tagasipöördujatele suunatud soovitud ja sujuvaks teenuste arendamine tagasipöördumiseks. I ja II tegevustega Elu- ja ettevõtluskeskkonna arendamine Teadlikkuse tõstmine 7 3.1. Meede 1. Eesti identiteedi edendamine ja säilitamine võõrsil Meetme eesmärk. Välismaal elavatel eestlastel on tugev side Eesti identiteediga – tagatud on mitmekülgne eesti keele õpe, eesti kultuuri elujõulisus võõrsil ning Eesti vaimse ja materiaalse kultuuripärandi säilimine. 3.1.1. Mõõdikud Algtase 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2030 Allikas 2019 3.1.2. Olukorra analüüs 3.1.3. Programmi tegevused Programmi tegevuse eesmärk Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad 1. ///Siia, mida teeme ja mille nimel?.....//// oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): … Eesmärgi saavutamise vahendid: … Mõõdikud eesmärgi täitmise hindamiseks Algtase Mõõdiku nimi 2020 2021 2022 2023 2025 2030 Allikas 2019 Olulised toetavad tegevused (reformid, Vastutaja Teostaja Partner Aasta muudatused, arendustegevused, teenused) 1.1. 1.2. 1.3. 1.4. 8 3.2. Meede 2. Üleilmse eestluse kaasamine ühiskonnaellu- ja arengusse, koostöö edendamine ning kvaliteetsete teenuste tagamine Meetme eesmärk. Eesti side võõrsil elava eestlaskonna ning Eesti sõpradega on tugev ja rahvuskaaslaste panus ühiskonna arengusse kasvab. Eesti kodanikele on konsulaarteenused hästi kättesaadavad. 3.2.1. Mõõdikud Algtase 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2030 Allikas 2019 3.2.2. Olukorra analüüs 3.2.3. Programmi tegevused Programmi tegevuse eesmärk Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad 1. ///Siia, mida teeme ja mille nimel?.....//// oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): … Eesmärgi saavutamise vahendid: … Mõõdikud eesmärgi täitmise hindamiseks Algtase Mõõdiku nimi 2020 2021 2022 2023 2025 2030 Allikas 2019 Olulised toetavad tegevused (reformid, Vastutaja Teostaja Partner Aasta muudatused, arendustegevused, teenused) 1.1. 1.2. 1.3. 9 3.3. Meede 3. Eestisse tagasipöördumise toetamine Meetme eesmärk. Toetada ja soodustada eestlaste jätkuvat tagasipöördumist kodumaale, luues eeldused soovitud ja sujuvaks tagasipöördumiseks. 3.3.1. Mõõdikud Algtase 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2030 Allikas 2019 3.3.2. Olukorra analüüs 3.3.3. Programmi tegevused Programmi tegevuse eesmärk Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad 1.///Siia, mida teeme ja mille nimel?.....//// oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): … Eesmärgi saavutamise vahendid: … Mõõdikud eesmärgi täitmise hindamiseks Algtase Mõõdiku nimi 2020 2021 2022 2023 2025 2030 Allikas 2019 Olulised toetavad tegevused (reformid, Vastutaja Teostaja Partner Aasta muudatused, arendustegevused, teenused) 1.1. 1.2. 1.3. 4. Programmi juhtimiskorraldus 5. Programmi seosed teiste arengukavade ja programmidega 10
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →