Saatja: Keit Spiegel <
[email protected]>
Saadetud: 19.06.2020 14:37
Adressaat: HM <
[email protected]>; minister <
[email protected]>; min <
[email protected]>;
<
[email protected]>; SM Info <
[email protected]>; Tanel Kiik <
[email protected]>;
MKM info <
[email protected]>; Raul Siem <
[email protected]>; <
[email protected]>;
<
[email protected]>; Vaimulik Tiit Salumäe <
[email protected]>;
<
[email protected]>; <
[email protected]>;
<
[email protected]>; Kristi Vinter-Nemvalts <Kristi.Vinter-
[email protected]>; Andero Adamson <
[email protected]>;
<
[email protected]>; <
[email protected]>;
<
[email protected]>; <
[email protected]>;
<
[email protected]>; <
[email protected]>; <
[email protected]>;
<
[email protected]>; MARJU RINK-ABEL <
[email protected]>;
<
[email protected]>; <
[email protected]>; <
[email protected]>
Koopia: Riina Solman <
[email protected]>; Raivo Küüt
<
[email protected]>; Martin Tulit
<
[email protected]>; Egge Kulbok-Lattik <Egge.Kulbok-
[email protected]>; Ilmo Au <
[email protected]>; Ringo
Ringvee <
[email protected]>; Gerttu Aavik
<
[email protected]>; Anne-Ly Reimaa <
[email protected]>; Janne
Kendla <
[email protected]>; Signe Matteus <
[email protected]>;
Mariliis Sepp <
[email protected]>; <
[email protected]>; Tauri Hütt
<
[email protected]>
Teema: ÜEKK koosolek 17.06.2020 - täiendavad materjalid
Head Ülemaailmse eestluse koostöökomisjoni liikmed!
Suur tänu kõigile kolmapäevasel koosolekul osalejatele!
Saadan teile siinkohal koosoleku esitluse ning lisan veel veidi
täiendavat informatsiooni programmi struktuuri osas (lisatud manused).
Tegemist on programmi vormi näidisega/tööversiooniga, ning umbes sellisel
kujul võiks hakata programm välja nägema.
Antud kujul vastab ta programmipõhisele riigieelarve süsteemile, kus
programm on valdkonna arengukava alusel koostatav arengudokument, milles
määratakse tulemusvaldkonna alaeesmärgi saavutamisele suunatud meetmed,
tegevused, teenused ning nende eesmärgid, mõõdikud ja rahastamiskava.
Programmi kinnitab minister.
Käesolevalt seisab meil ees ülesanne kogu töörühmadest tulnud sisend
ühtlustada ning kanda parimal viisil siia vormi. Kindlasti arvestame ÜEKK
viimasel ja eelmistel koosolekutel tehtud ettepanekutega. Ootame ka teie
täiendavat tagasisidet.
Oleme koostamas ka koosoleku protokolli, mille saadame kõigile teile ning
lisame ka Üleilmse eestluse alalehele Siseministeeriumi kodulehel ()
Lisaküsimuste puhul vastan meeleldi.
Kohtumiseni ÜEKK järgmisel koosolekul, mis toimub 29. septembril 2020
(kindlasti võimaldame osalust ka videovahendusel)!
Kaunist lähenevat pühadeaega,
Lugupidamisega,
Keit Spiegel
Nõunik
Üleilmne eestlusSiseministeerium
Rahvastikuministri valdkond612 5067 | 530 22384
From: Keit Spiegel Sent: Tuesday, June 9, 2020 4:12 PMTo: hm <
[email protected]>;
'
[email protected]' <
[email protected]>; min <
[email protected]>; '
[email protected]'
<
[email protected]>; Sotsiaalministeerium <
[email protected]>; '
[email protected]'
<
[email protected]>; Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
<
[email protected]>; '
[email protected]' <
[email protected]>; '
[email protected]'
<
[email protected]>; '
[email protected]' <
[email protected]>; Vaimulik
Tiit Salumäe <
[email protected]>; '
[email protected]'
<
[email protected]>; '
[email protected]'
<
[email protected]>; '
[email protected]'
<
[email protected]>; '
[email protected]'
<
[email protected]>; '
[email protected]'
<
[email protected]>; '
[email protected]' <
[email protected]>;
'
[email protected]' <
[email protected]>;
'
[email protected]' <
[email protected]>;
'
[email protected]' <
[email protected]>; '
[email protected]'
<
[email protected]>; '
[email protected]' <
[email protected]>;
'
[email protected]' <
[email protected]>; '
[email protected]'
<
[email protected]>; 'MARJU RINK-ABEL' <
[email protected]>;
'
[email protected]' <
[email protected]>; '
[email protected]'
<
[email protected]>; '
[email protected]'
<
[email protected]>Cc: Riina Solman <
[email protected]>;
Raivo Küüt <
[email protected]>; Martin Tulit
<
[email protected]>Subject: Korduskutse ÜEKK koosolekule
17.06.2020 Importance: High
Tere austatud Ülemaailmse eestluse koostöökomisjoni liikmed,
Saadan korduskutse 17. juunil toimuvale koosolekule. Aitäh kõigile neile,
kes juba registreerunud on!
Tagasisidet ootama jäädes,
Lugupidamisega,
Keit Spiegel
Nõunik
Üleilmne eestlusSiseministeerium
Rahvastikuministri valdkond612 5067 | 530 22384
Programmi nimetus Üleilmne eestlus
Tulemusvaldkond rahvastik ja sidus ühiskond
Valdkonna
rahvastik ja sidus ühiskond 2021–2030
arengukava
Programmi periood 2021–2024
Tulemusvaldkonna Võõrsil asuv eestlaskond kannab Eesti identiteeti, rahvuskaaslastel on
ja üleilmse eestluse võimalused osaleda Eesti ühiskonna- ja kultuurielus ning nende
programmi tagasipöördumine on oodatud ja vajalikul määral toetatud. Eestit toetavad ja
eesmärk väärtustavad inimesed aitavad kujundada Eesti positiivset kuvandit, edendada
kultuuri, majandust ning rahvusvahelisi suhteid.
Peavastutaja Siseministeerium
Kaasvastutajad, kes
planeerivad oma
(osade) teenuste
raha selles
programmis
Programmi
tegevuste teostajad
ja partnerid, kes Avalik sektor:
aitavad eesmärkide Kolmas sektor:
saavutamisele
kaasa
Üleilmse eestluse programmiga aidatakse kaasa võõrsil asuva eestlaskonna
identiteedi säilitamisele ja nende huvide kaitsmisele, rahvuskaaslasi
kaasatakse Eesti ühiskonna, majandus-, ja kultuuriellu ning soodustatakse ja
toetatakse nende võimalikku tagasipöördumist. Lisaks luuakse võimalusi, et
kaasata Eestit toetavaid ja väärtustavaid inimesi ning organisatsioone Eesti
positiivse kuvandi suurendamisel, eesti kultuuri hoidmisel ja arendamisel,
majanduse ning rahvusvaheliste suhete edendamisel.
Programmi
lühikokkuvõte Programmi eesmärgi täitmiseks on kavandatud 3 meedet:
Üleilmse eestluse
kaasamine
Eesti identiteedi ühiskonnaellu- ja Eestisse
edendamine ja arengusse, koostöö tagasipöördumise
säilitamine võõrsil edendamine ning toetamine
kvaliteetsete
teenuste tagamine
*Programm koostatakse vastavalt tegevuspõhise riigieelarve põhimõttele.
Programm on valdkonna arengukava alusel koostatav arengudokument, milles määratakse
tulemusvaldkonna alaeesmärgi saavutamisele suunatud meetmed, tegevused, teenused ning nende
eesmärgid, mõõdikud ja rahastamiskava. Programmi kinnitab minister.
Lisainfo Rahandusministeeriumi kodulehel: https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigieelarve-ja-
majandus/tegevuspohine-riigieelarve
1
Sisukord
1. Programmi eesmärk ja mõõdikud ......................................................................................................... 3
2. Olukorra analüüs .................................................................................................................................... 3
3. Programmi meetmed ja tegevused ...................................................................................................... 6
Programmi meetmed ja tegevused .............................................................................................................. 7
3.1. Meede 1. Eesti identiteedi edendamine ja säilitamine võõrsil ........................................................ 8
3.1.1. Mõõdikud ......................................................................................................................................... 8
3.1.2. Olukorra analüüs.............................................................................................................................. 8
3.1.3. Programmi tegevused ..................................................................................................................... 8
3.2. Meede 2. Üleilmse eestluse kaasamine ühiskonnaellu- ja arengusse, koostöö edendamine ning
kvaliteetsete teenuste tagamine ................................................................................................................... 9
3.2.1. Mõõdikud ......................................................................................................................................... 9
3.2.2. Olukorra analüüs.............................................................................................................................. 9
3.2.3. Programmi tegevused ..................................................................................................................... 9
3.3. Meede 3. Eestisse tagasipöördumise toetamine .......................................................................... 10
3.3.1. Mõõdikud ...................................................................................................................................... 10
3.3.2. Olukorra analüüs........................................................................................................................... 10
3.3.3. Programmi tegevused .................................................................................................................. 10
4. Programmi juhtimiskorraldus ............................................................................................................. 10
5. Programmi seosed teiste arengukavade ja programmidega ............................................................ 10
2
1. Programmi eesmärk ja mõõdikud
Programmi eesmärk. Võõrsil asuv eestlaskond kannab Eesti identiteeti, rahvuskaaslastel on
võimalused osaleda Eesti ühiskonna- ja kultuurielus ning nende tagasipöördumine on oodatud ja
vajalikul määral toetatud. Eestit toetavad ja väärtustavad inimesed aitavad kujundada Eesti
positiivset kuvandit, edendada kultuuri, majandust ning rahvusvahelisi suhteid.
Programmi mõõdikud
Algtase
2020 2021 2022 2023 2024 2025 2030 Allikas
2019
2. Olukorra analüüs
Eesti on üks väiksemaid riike Euroopas, kuid kolme väljarändelaine tulemusena1 on Eestil suur ja hajali
paiknev väliskogukond. Välismaal elavaid Eesti juurtega inimesi on hinnanguliselt kuni 200 000,
moodustades ligikaudu 15% kõikidest eestlastest. Suurimad rahvuskaaslaste kogukonnad asuvad
Soomes, Rootsis, Venemaal, USAs ja Kanadas. Mitu eestlaste esimese ja teise väljarändelaine
tulemusena kujunenud väliseesti kogukonda on aga hääbumisohus, sest järeltulevad põlvkonnad
sulanduvad asukohamaa ühiskonda, nende eesti keele oskus kahaneb, seotus eesti kultuuriga
väheneb ning kõik see toob kaasa identiteedi muutumise ja sideme nõrgenemise Eestiga.
Asukohamaa ühiskonda sulandumist aitavad tasakaalustada peamiselt kolmanda lainega välismaale
läinud eestlased, kes on mitmes riigis moodustanud uusi elujõulisi rahvuskaaslaste kogukondi2. Mõnes
kohas on liitutud varem loodud väliseesti ühendustega, kuid omal käel on moodustatud ka uusi
eestlaste (kultuuri)organisatsioone, mis aitavad säilitada ja edendada Eesti identiteeti. See on
asukohamaades aidanud hoida eesti vaimse ja materiaalse kultuuripärandi järjepidevat säilitamist ning
selle pidevat dokumenteerimist ka siis, kui põlvkonnad on vahetunud. Peale rahvuskaaslaste
kogukondade on nii ajalooliselt kui ka tänapäeval olulised eestluse ja eesti kultuuri kandjad väliseesti
kogudused, kes tagavad rahvusliku identiteedi säilimise eestikeelse kirjastamise, eestikeelsete
usutalituste, koguduse kooride ja muu kogukondliku tegevuse kaudu (nt keeleõpe pühapäevakoolis).
Märgata on trendi, et väliseesti kogukondade lapsed ja noored on jäänud kõrvale tegevusest, mis
aitab eestlust võõrsil hoida. See ent vähendab nende võimalust siduda oma tulevik Eestiga.
Assimileerudes asukohamaa ühiskonda, kahaneb nende eesti keele oskus ja muutub identiteet.
Rahvuskaaslastest laste ja noorte kaasamine eestlust võõrsil hoidvasse tegevusse ja neile sedalaadi
võimaluste pakkumine vajab lisatähelepanu, sest välismaal elavate ja õppivate eesti noorte arv on
viimastel aastatel märkimisväärselt kasvanud. Eesti keele ja kultuuriloo, samuti mõne teise aine
õpetamine eesti keeles aitab säilitada ja arendada eesti keele oskust väliseesti koolides ja
kogukondades ning luua noortele võimaluse jätkata tulevikus soovi korral õpinguid Eesti
1
„Esimene väljarändelaine toimus 19. sajandi keskpaigast ida poole. Teise väljarändelaine, peamiselt lääne
poole, põhjustas II maailmasõda ning kolmas väljarändelaine on seotud Eesti taasiseseisvumisega ja astumisega
Euroopa Liitu“. Kaja Kumer-Haukanõmm, Keiu Telve. Eestlased maailmas. – Eesti inimarengu aruanne 2016/2017
„Eesti rändeajastul“. Peatoimetaja Tiit Tammaru.
2
Uusi kogukondi on tekkinud muu hulgas Soomes, Iirimaal, Suurbritannias, Belgias, Luksemburgis ja Austraalias. –
„Rahvuskaaslaste programm 2014–2020“.
3
haridussüsteemis. Oluline on siinkohal võimaldada neile mitmekülgseid õpimaterjale ja -protsesse3
(nt erinevad keeleõppe platvormid, õpikeskkonnad jmt). Tähelepanu tuleb pöörata välismaal õppivate
noorte vajaduste täitmisele, luues eeldused nende naasmiseks Eesti tööturule. Tähtis on toetada
noorte omaalgatuslike ideid, mis aitavad eestlust hoida ja edendada eestlust põlvkondade
vahetumisel.
Viimastel aastatel on kasvanud Eestisse naasjate arv4. Teenuste osutamise poolest5 on kõige
piiratumas olukorras aga just tagasipöördunud, kuna neile on vähim eraldi väljatöötatud ja suunatud
teenuseid, mis toetaksid nende tagasipöördumist ja kohanemist Eestis. Statistikaameti andmetel on
viimased kolm aastat olnud Eesti kodanike rändesaldo positiivne. Kõige rohkem liigutakse endiselt
Eesti ja Soome vahel, kuid mitmendat aastat järjest tuli Soomest Eestisse tagasi rohkem inimesi, kui
siit põhjanaabrite juurde lahkus6. Tagasipöördujad, kes tulevad sageli koos laste ja perega, aitavad
kõige otsesemalt kaasa Eesti rahvastiku arengule ja kestmisele. Soovitud tagasipöördumist on vaja
aga toetada nii riiklikul, kohalikul kui ka kogukondlikul tasandil. Selleks on vaja luua sujuvad ja
takistusteta võimalused, millel on olemas ühiskondlik toetus positiivsete hoiakute kaudu, sest vähene
tugi tagasipöördujatele võib pärssida Eestile vajalike oskuste ja teadmistega inimeste tagasitulekut.
Seetõttu on tähtis, et riigi side Välis-Eesti kogukondadega oleks ka edaspidi tugev ning eesti keel ja
kultuur jõuaksid kõigi rahvuskaaslaste ja Eesti sõpradeni. Seda aitab saavutada, kui toetada ühtset
mitmesuunalist inforuumi, mis hoiab koos ülemaailmseid eesti kogukondi, aga ka kõiki eestluse nimel
tegutsejad ja tegutseda soovijad.
Eesti riik ei ole piisavalt süsteemselt siiani suhelnud võõrsil asuva eestlaskonnaga. Rahvuskaaslased
ja Eesti sõbrad on aga Eesti saadikud maailmas, kes aitavad tutvustada Eestit ning tugevdada
majandus- ja kultuurisidemeid. Võõrsil elava eestlaskonna seas on palju ühiskondlikult aktiivseid
inimesi, kes saavad ja soovivad aidata kaasa eestluse hoidmisele ja arendamisele ning olla kasulikud
Eesti positiivse kuvandi loomisel, näiteks tutvustades Eestit kui potentsiaalset turismisihtkohta või
sobivat investeeringute ja ettevõtluskeskkonda. Samuti võib neil olla roll infojagajatena. Nad saavad
anda teavet Eesti kultuurist ja selle rahvusvahelisest mõjust ning Eesti ühiskonnast ja poliitikast
laiemalt. Eestlased võõrsil saavad aktiivselt elavdada välissuhtlust ning mõjutada oma asukohariigi
poliitikat, avalikku arvamust ja rahvusvahelisi suhteid. Riigi süsteemne suhtlus võõrsil asuva
eestlaskonnaga aitab olemasolevat rahvuskaaslaste potentsiaali tõhusamalt kasutada. Siinkohal on
oluline võõrsil elava eestlaskonna motiveerimine ja tunnustamine. Peale selle on tähtsal kohal tagada
neile asukohamaades kvaliteetsed ja kättesaadavad konsulaarteenused.
Välismaal elavaid rahvuskaaslasi on Eesti riik süstemaatiliselt toetanud rahvuskaaslaste programmide
kaudu aastatel 2004–2008, 2009–2013 ja 2014–20207. Selle tegevuse jätkamiseks on koostamisel
„Üleilmse eestluse programm aastateks 2021–2024“, mis on „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna
arengukava 2021–2030“ üks alavaldkondi. Ülemaailmse eestluse hoidmine ja arendamine on riigile
prioriteetne küsimus, sest rahvuskaaslased ja Eesti sõbrad on ühel ja samal ajal nii eestluse hoidjad
ja kandjad kui ka Eesti saadikud kogu maailmas.
Üleilmse eestluse programmi eesmärk on arendada Eesti riigi ja ühiskonna sidusust ning
mitmekülgset koostööd Välis-Eesti kogukondadega. Programmiga kaasatakse rahvuskaaslasi enam
Eesti ühiskonna- ja kultuuriellu, kaitstakse nende huve ja toetatakse nende võimalikku
tagasipöördumist. Prioriteetsena jätkuvad tegevused eesti keele hoidmiseks ja edendamiseks, eesti
rahvuskultuuri säilitamiseks ja viimiseks laia maailma. Lisaks luuakse võimalusi, et kaasata Eestit
3 Hea näide on Üleilmakool, e-kool väljaspool Eestit elavatele eesti lastele. Kooli haldab Soomes tegutsev Eestikeelse Hariduse
Selts.
4 Statistikaamet, Eesti kodanike välja- ja tagasiränne.
5 Võrreldes uussisserändajatele ja teisest rahvusest püsielanikele pakutavate teenustega.
6 Statistikaameti 12. mai 2020. a pressiteade nr 59 „Sisseränne aitas suurendada rahvaarvu“.
7 vt rahvuskaaslaste programme Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehel aadressilt
https://www.hm.ee/et/tegevused/eestlased-valismaal/rahvuskaaslaste-programm.
4
toetavaid ja väärtustavaid inimesi ning organisatsioone Eesti positiivse kuvandi levitamisse, Eesti
majanduse ja rahvusvaheliste suhete edendamisse. Veel soovitakse programmiga arendada Välis- ja
Kodu-Eesti kogukondade ühtsustunnet, mis aastakümneid kehtinud riigikorra tõttu ei olnud võimalik.
Välis-Eesti kogukondadel oli oluline roll nii Eesti iseseisvuse taastamisel ja riigi ülesehitamisel kui ka
eesti kultuuri hoidmisel ja arendamisel ühistegevuse kaudu ning seda peab väärtustama.
Probleemi kirjeldus
Rahvuskaaslaste side Eestiga nõrgeneb. See tuleneb erinevatest teguritest, näiteks põlvkondade
vahetumisest, kogukondade muutumisest, aga ka rahvuskaaslaste teisenenud rollist praeguses ajas
(okupatsiooniaastatel oli rahvuskaaslastel eestluse hoidmisel, edendamisel ja vabaduse saavutamisel
suur roll). Kuna võõrsil elavate rahvuskaaslaste eesti keele oskus kahaneb ja seotus eesti kultuuriga
väheneb, kaasneb sellega nende identiteedi muutumine ja Eestiga sideme nõrgenemine. Osa Välis-
Eesti kogukondade lapsed ja noored on jäänud kõrvale tegevusest, mis aitab eestlust võõrsil hoida, see
ühtlasi vähendab nende võimalust oma tulevik siduda Eestiga. Eesti riik ei ole piisava kavakindlusega
siiani suhelnud oma võõrsil asuva eestlaskonnaga.
Programmis keskendutakse järgmiste küsimuste lahendamisele:
1. Kuidas arendada riiklikul, kohalikul ja kogukondlikul tasandil koostööd väliskogukondadega?
2. Kuidas toetada välismaal elavate rahvuskaaslaste, ennekõike laste ja noorte sidet eesti keele
ja kultuuriga, Eesti identiteedi hoidmiseks ja arendamiseks?
3. Kuidas säilitada võõrsil elava eestlaskonna kultuuripärandit asukohamaa või Eesti
mäluasutustes ning tuua seeläbi kultuuri- ja teaduskäibesse uut informatsiooni Välis-Eesti
kogukondade kohta?
4. Kuidas kaasata rahvuskaaslasi enam Eesti ühiskonnas toimuvasse, sh kaasata neid Eestis
toimuvatesse demokraatlikesse protsessidesse?
5. Kuidas tekitada enam huvi ning kaasata rahvuskaaslasi ja Eesti sõpru Eesti eesmärkide
saavutamiseks kultuuris, majanduses ja rahvusvahelistes suhetes?
6. Kuidas luua ühtsem infoväli, mis tekitab enam huvi Eesti vastu ja muudab seeläbi
infovahetuse tõhusamaks?
7. Kuidas toetada ja soodustada eestlaste jätkuvat tagasipöördumist kodumaale ning toetada
tagasitulijaid Eesti eri piirkondadesse naasmisel?
Olulisim negatiivne mõju, mis võib kaasneda, kui eelkirjeldatud küsimuste lahendamisega ei tegeleta
ja meetme eesmärke ei saavutata
- Välismaal elavate eestlaste hulgas väheneb eesti keele oskus ja nende üldine seotus Eesti
kultuuriruumiga, side kodumaaga nõrgeneb.
- Väheneb Eesti vaimse ja materiaalse kultuuripärandi säilitamise järjepidevus ja pärandi
jätkuv dokumenteerituse tase põlvkondade vahetudes.
- Rahvuskaaslasi kui Eesti saadikuid on maailma eri paigus kohapeal vähem ja Eesti huvide eest
seismine rahvusvahelisel tasandil väheneb.
- Tagasipöördumine väheneb, põhjustatuna Eesti sotsiaalmajanduslikest tingimustest,
regionaalsest tasakaalustamatusest, vähesest toest tagasipöördunutele jts.
5
3. Programmi meetmed ja tegevused
Järgnevates peatükkides on täpsemini kirjeldatud iga programmi meetme teemadega seonduvat
hetkeolukorda, eesmärke ja abinõusid, mis aitavad neid saavutada (ülevaade joonisel 1).
Üleilmse eestluse programm jaguneb kolmeks meetmeks ehk kolmeks põhiliseks tegevussuunaks. I
meetme tegevustega aidatakse kaasa Eesti identiteedi hoidmisele ja edendamisele rahvuskaaslaste
kogukondades. II meetme tegevustega edendatakse rahvuskaaslaste ja Eesti sõprade kaasamist,
koostööd ning omavahelist infovahetust. III meetme tegevustega toetatakse Eestisse
tagasipöördumist, kuid väga olulised eeldused tagasipöördumiseks luuakse ka I ja II meetme
tegevustega.
Programmis on kesksel kohal nooremate põlvkondade kaasamine ning nendega sidemete
tugevdamine, sest see aitab hoida ja edendada eestlust ning loob eeldused ka võimalikuks
tagasipöördumisek.
6
EESMÄRK
Eesti side võõrsil elava eestlaskonna
Programmi meetmed ning Eesti sõpradega on tugev ja rahvuskaaslaste
ja tegevused panus ühiskonna arengusse kasvab. Eesti kodanikele
on konsulaarteenused hästi kättesaadavad ning
EESMÄRK vastavad Eesti digiriigi mainele.
Välismaal elavatel eestlastel
TEGEVUSED
on tugev side Eesti identiteediga,
Järgnevates peatükkides on täpsemini sh eesti keele ja kultuuriga, Mitmesuunalise ühtse
kirjeldatud iga programmi meetme Eesti vaimse ja materiaalse MEEDE 2 inforuumi loomine
kultuuripärandi säilitamine Üleilmse eestluse
teemadega seonduvat hetkeolukorda, kaasamine Kvaliteetsete
on tagatud. konsulaarteenuste osutamine
eesmärke ja abinõusid, mis aitavad neid MEEDE 1 ühiskonnaellu- ja
TEGEVUSED Eesti identiteedi arengusse, koostöö kliendile mugavamalt ning
edendamine ja edendamine ning digiriigile vastavalt
saavutada (ülevaade joonisel 1). Eesti keele õppimisvõimaluste
laiendamine ja mitmekesistamine säilitamine võõrsil kvaliteetsete
Üleilmse eestluse programm jaguneb teenuste Rahvadiplomaatia
tagamine edendamine
kolmeks meetmeks, ehk kolmeks Eesti kultuuri edendamine
põhiliseks tegevussuunaks. ja säilitamine võõrsil Võõrsil elavate eesti
MEEDE 3 noorte kaasamine
Meede I tegevustega aidatakse kaasa Eesti kultuuripärandi
säilitamine võõrsil
Eestisse
Eesti identiteedi hoidmisele ja tagasipöördumise
edendamisele rahvuskaaslaste Rahvuskaaslaste toetamine
kogukondades. usuline teenimine
EESMÄRK
Meede II tegevustega edendatakse rahvuskaaslaste ja
Toetatud ja soodustatud
Eesti sõprade kaasamist ning omavahelist infovahetust. on eestlaste jätkuvat
tagasipöördumist
Meede III tegevustega toetatakse Eestisse tagasipöördumist, TEGEVUSED
kodumaale, luues eeldused
kuid väga olulised eeldused tagasipöördumiseks luuakse ka meede Tagasipöördujatele suunatud soovitud ja sujuvaks
teenuste arendamine tagasipöördumiseks.
I ja II tegevustega
Elu- ja ettevõtluskeskkonna
arendamine
Teadlikkuse tõstmine
7
3.1. Meede 1. Eesti identiteedi edendamine ja säilitamine võõrsil
Meetme eesmärk. Välismaal elavatel eestlastel on tugev side Eesti identiteediga – tagatud on
mitmekülgne eesti keele õpe, eesti kultuuri elujõulisus võõrsil ning Eesti vaimse ja materiaalse
kultuuripärandi säilimine.
3.1.1. Mõõdikud
Algtase
2020 2021 2022 2023 2024 2025 2030 Allikas
2019
3.1.2. Olukorra analüüs
3.1.3. Programmi tegevused
Programmi tegevuse eesmärk
Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu
saavutada järgmised asutused (planeerivad
1. ///Siia, mida teeme ja mille nimel?.....//// oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei
planeeri): …
Eesmärgi saavutamise vahendid: …
Mõõdikud eesmärgi täitmise hindamiseks
Algtase
Mõõdiku nimi 2020 2021 2022 2023 2025 2030 Allikas
2019
Olulised toetavad tegevused (reformid,
Vastutaja Teostaja Partner Aasta
muudatused, arendustegevused, teenused)
1.1.
1.2.
1.3.
1.4.
8
3.2. Meede 2. Üleilmse eestluse kaasamine ühiskonnaellu- ja
arengusse, koostöö edendamine ning kvaliteetsete teenuste
tagamine
Meetme eesmärk. Eesti side võõrsil elava eestlaskonna ning Eesti sõpradega on tugev ja
rahvuskaaslaste panus ühiskonna arengusse kasvab. Eesti kodanikele on konsulaarteenused hästi
kättesaadavad.
3.2.1. Mõõdikud
Algtase
2020 2021 2022 2023 2024 2025 2030 Allikas
2019
3.2.2. Olukorra analüüs
3.2.3. Programmi tegevused
Programmi tegevuse eesmärk
Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu
saavutada järgmised asutused (planeerivad
1. ///Siia, mida teeme ja mille nimel?.....//// oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei
planeeri): …
Eesmärgi saavutamise vahendid: …
Mõõdikud eesmärgi täitmise hindamiseks
Algtase
Mõõdiku nimi 2020 2021 2022 2023 2025 2030 Allikas
2019
Olulised toetavad tegevused (reformid,
Vastutaja Teostaja Partner Aasta
muudatused, arendustegevused, teenused)
1.1.
1.2.
1.3.
9
3.3. Meede 3. Eestisse tagasipöördumise toetamine
Meetme eesmärk. Toetada ja soodustada eestlaste jätkuvat tagasipöördumist kodumaale, luues
eeldused soovitud ja sujuvaks tagasipöördumiseks.
3.3.1. Mõõdikud
Algtase
2020 2021 2022 2023 2024 2025 2030 Allikas
2019
3.3.2. Olukorra analüüs
3.3.3. Programmi tegevused
Programmi tegevuse eesmärk
Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu
saavutada järgmised asutused (planeerivad
1.///Siia, mida teeme ja mille nimel?.....//// oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei
planeeri): …
Eesmärgi saavutamise vahendid: …
Mõõdikud eesmärgi täitmise hindamiseks
Algtase
Mõõdiku nimi 2020 2021 2022 2023 2025 2030 Allikas
2019
Olulised toetavad tegevused (reformid,
Vastutaja Teostaja Partner Aasta
muudatused, arendustegevused, teenused)
1.1.
1.2.
1.3.
4. Programmi juhtimiskorraldus
5. Programmi seosed teiste arengukavade ja programmidega
10