Tartu Linnavalitsus Teie 12.09.2019 nr 9-3.2/DP-18-039
[email protected]
Raekoja plats 1a Meie 17.10.2019 nr 15-2/19/42383-5
50089, Tartu, Tartu maakond
Seisukohtade väljastamine Riia 148 detailplaneeringu koostamiseks
Olete esitanud Maanteeametile taotluse Tartu linnas Riia 148 kinnistu (katastritunnus
79505:003:0010) detailplaneeringu (edaspidi Planeering) koostamiseks seisukohtade
väljastamiseks. Tartu linnas Riia tn 148 krundile on esitatud detailplaneeringu algatamise
ettepanek eesmärgiga moodustada krundid ja määrata ehitusõigus kaubandus-, teenindus-,
büroohoonete ja korterelamutele.
Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 3 Jõhvi – Tartu – Valga km 137,893-138,268, mille aasta
keskmine ööpäevane liiklussagedus on 2018. a. 10695 a/ööp.
Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) esitame
alljärgnevalt Maanteeameti seisukohad planeeringu koostamiseks:
1. Planeeritav ala paikneb riigitee nr 3 kaitsevööndis. Planeeringu joonistele kanda ja
seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane teekaitsevöönd.
2. Kanda joonistele planeeritud objektide kaugused riigitee katte servast, sh hoonestusala, parkla
jms.
3. Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud
ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib
kõrvale kalduda Maanteeameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.
4. Planeeringus tuleb kasutada riikliku teeregistri (https://teeregister.mnt.ee) põhiseid teede
numbreid ja nimetusi.
5. Planeeringus käsitleda üldplaneeringule ja teemaplaneeringule vastavust ning
planeeringulahendus siduda kontaktalas paiknevate teiste planeeringute ja teeprojektide
lahendustega.
6. Planeeringus arvestada järgmiste projektidega:
6.1. AS Stik-Elekter „Lemmatsi – Labori I/Labori II fiidrite rekonstrueerimine Tartu linnas“
IL5348
6.2. AS Stik-Elekter 9660
6.3. Teedeeprojekt OÜ „Tartu läänepoolse ümbersõidu II ehitusala ehituse põhiprojekt“
T02618
6.4. VP Projekt OÜ „Tartu läänepoolse ümbersõidu II ehitusala ehituse põhiprojekt“ 201919
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) /
[email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)
7. Juurdepääsuna planeeringualale tuleb kasutada Teedeprojekt OÜ „Tartu läänepoolse
ümbersõidu II ehitusala ehituse põhiprojekt“ töö nr. T02618 välja toodud mahasõite.
Täiendavaid ristumiskohti riigiteedelt mitte planeerida.
8. Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted, vastavalt PlanS § 126 lg 1 p7. Hinnata
arendusega kaasnevat liiklussageduse kasvu ja liikluskoosseisu. Analüüsida lisanduva liikluse
mõju riigitee ristumiskoha läbilaskevõimele. Teostada ristmike läbilaskvuse kontrollarvutus
tipptundidel arvestades nii olemasoleva kui prognoositava perspektiivse (20 aastat)
liiklussagedusega. Vajadusel näha ristmikele ette laiendused.
9. Arvestada, et Planeering on ehitusprojekti koostamise alus. Ruumivajaduse hindamiseks,
ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava
projektlahenduse võimaldamiseks (vastavalt EhS § 10), kaasata planeeringu koostamisse
teedeinsener kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6).
10. Planeeringus (joonistel, seletuskirjas) käsitleda ristumiskoha nähtavuskolmnurka ja riigiteele
vajalikku külgnähtavust ning vaba ruumi nõuet vastavalt majandus- ja taristuministri
05.08.2015 määruses nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede
projekteerimisnormid“ (edaspidi Normid) punkt 5.2.7, tabel 2.14, 2.17 lähtetasemel rahuldav.
Nähtavuskolmnurgad peavad olema näidatud kitsendusi käsitleval planeeringujoonisel.
11. Näha ette jalgratta- ja jalgteede sidumine tõmbepunktidega ning jätkuvuse tagamine, sh
väljapool planeeringuala. Jalakäijate ohutuse tagamiseks tuleb jalg- jalgrattatee eraldada
sõiduteest vaheribaga, mille minimaalse laiuse valikul tuleb lähtuda Normide tabelist 7.5.
12. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist, sh manööverdamist mitte ette
näha. Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.
13. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel
arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,
vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb planeeringu
koostamisel hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016. a. määrusele nr 32 ning
planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusel kavandada vajadusel leevendavad meetmed häiringute,
sealhulgas keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruses nr 71 lisas 1 toodud müra
normtasemete, tagamiseks. Planeeringu seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata
joonistel kavandatud leevendusmeetmed ning planeeringu seletuskirja lisada selgitus, et tee
omanik (Maanteeamet) on planeeringu koostajat teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud
häiringutest ning tee omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud
leevendusmeetmete rakendamiseks.
14. Planeeringu joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad
tehnovõrgud ja muu taristu. Seejuures juhime tähelepanu, et tehnovõrke, sh kaitsevööndeid
riigitee alusele maaüksusele mitte kavandada. Juhul, kui planeeringu koosseisus kavandatakse
riigiteega ristuvaid tehnovõrke, tuleb need kavandada kinnisel meetodil.
15. Planeeringus käsitleda ning näidata joonistel planeeringuala sademevete ärajuhtimise
lahendused. Seejuures juhime tähelepanu, et sademevett ei tohi juhtida riigitee alusele
maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse või planeeritavatesse torustikesse ning
teekraavidesse.
16. Planeeringus sätestada ehitusjärjekorrad. Seletuskirja tuleb lisada, et arendusega seotud teed
tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik
rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa
väljastamist.
17. Maanteeamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks.
Arendusetegevusega seotud riigitee laiendamise, uute ristmike kavandamise, jalgratta- ja
jalgtee kavandamise jne korral on nende projekteerimine ning väljaehitamine KOV kohustus
(PlanS § 131 lg 1).
18. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille
koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Maanteeametile
nõusoleku saamiseks. Tee ehitus projekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik (EhS
2 (3)
§ 24 lg 2 p 2). Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) annab
nõuded projektile Maanteeamet ja riigitee aluse maaüksuse piires väljastab tee ehitusloa
Maanteeamet.
19. Juhime tähelepanu, et kõik planeeringuga kavandatu, sh liikluslahendused peavad jääma
planeeringuala sisse.
20. Planeering kooskõlastada Maanteeametiga juhindudes PlanS § 124 lg 10 (planeeringu
koostamise korraldaja on kohaliku omavalitsuse üksus).
Käesolevad seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad 2 aastat alates kirja väljastamise
kuupäevast, tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Märgime, et oleme valmis tegema
koostööd planeeringu koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud
seisukohti.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhtivspetsialist
Priit Palgi
7408122
[email protected]
3 (3)
Saatja: Ahti Kuningas <
[email protected]>
Saadetud: 18.06.2020 15:29
Adressaat: MKM info <
[email protected]>
Teema: FW: OÜ SANITEX palve kohtumiseks seoses Tartu, Riia tn 148 ärimaa
ligipääsu ja Maanteameti vastuseisuga.
Tähtsus: Kõrgeim
From: Kalle Jaarman <
[email protected]> Sent: Thursday, June 18,
2020 11:49 AMTo: Ando Leppiman <
[email protected]>Cc: Ahti Kuningas
<
[email protected]>; Viljar Lubi <
[email protected]>; Thomas Oberg
<
[email protected]>; Ðarûnas Pranukevièius
<
[email protected]>Subject: OÜ SANITEX palve kohtumiseks seoses Tartu,
Riia tn 148 ärimaa ligipääsu ja Maanteameti vastuseisuga.Importance: High
Tere, Lp Ando Leppiman!
Pöördun Teie poole seoses meie Leedu emafirma SANITEX UAB murega, mis on
seotud Grupi Eesti äriühingu OÜ SANITEX pikaajaliste
investeerimisplaanidega Tartus.
Aastal 2018 ostsime ärimaa Tartus Riia tn. 148 plaanidega ehitada sinna
Eesti teine PROMO C&C müügikeskus ja Lõuna-Eesti klientide varustamiseks
hädavajalik terminal.
Täna oleme hoolimata kõigist püüetest, selgitustest ja kohtumisest
põrkunud Maanteameti (Hr. Tiit Vunk) jäigale vastuseisule juurdepääsu
võimaldamiseks planeeritavale ja rajatavale uuele Riia manatee
transpordisõlmele.
Kaasasime enda meeskonda tunnustatud konsultandina 2019.aasta Eesti
parima teedeprojekteerija OÜ Landverk, kellele samuti jäävad Maanteameti
vastuargumendid arusaamatuks.
Tänases seisus jääks meie ostetud ärimaa otsesõnu kotti, millele
juurdepääs sõltuks ainult naaberkrundi omaniku OÜ FI Kinnisvara valduses
oleva eratee kasutamise lubamisest. Paraku oleme selle kasutamise
võimaldamiseks saanud juba ka äraütleva vastuse. Ärimaa sihtotsarbeline
kasutamine ja investeeringud on suures ohus.
Ligipääs on meile eluliselt ja äriliselt äärmiselt oluline ning väga
vajalik, tagamaks krundile ehitatava PROMO C&C transpordiga
teenindamiseks ning klientide juurdepääsuks võimalikult parem ja
loogiline juurdepääs koos parkimiskohtadega. Rääkimata investeeringutest,
loodavatest töökohtadest ning Lõuna-Eesti ettevõtete kaasamisest
ehitusse.
Saadan lisaks Meie võimalikule eskiisettepanekule ka värskelt 05.05.2020
Tartu linna poolt vastu võetud detailplaneeringu lähteseisukohad ning
Maanteameti eelmise aasta kirja.
Palun andke teada, millal Teile sobival ajal oleks võimalik kohtuda, et
meie muret ning võimalusi arutada.
Lugupidamisega,
Kalle JaarmanJuhatuse liige
________________________________
OÜ SANITEX & OÜ BALTIC LOGISTIC SOLUTIONSGraniidi tee 1, Rae küla, Rae
vald, Harjumaa, Eesti, 75310Mobile: +3725134374Email:
See teade sisaldab teavet isiklikult ja otse saajale. See võib sisaldada
konfidentsiaalset teavet ning selle igasugune loata avalikustamine,
kasutamine või levitamine on kas täielikult või osaliselt keelatud ja see
võib olla ebaseaduslik. Kui olete saanud selle e-kirja eksituse tõttu,
kustutage see e-kiri koheselt ning teavitage sellest saatjat. Mõnel juhul
on piisava kahtluse korral, ettevõtte konfidentsiaalsete andmete kaitse
tagamiseks, infosüsteemide terviklikkuse ja pideva toimimise tagamiseks,
rikkumiste, andmevarguse ja ründetarkvara eest kaitseks, Sanitex OÜ-l
õigus ligipääsuks selle elektronkirja sisule.This message contains
information personally and directly to the recipient. It may contain
confidential information, and any unauthorized disclosure, use or
dissemination, either in whole or in part, is prohibited and may be
unlawful. If you have received this e-mail in error, please delete this
e-mail immediately and notify the sender. In certain cases, with
reasonable suspicion and in order to ensure the protection of
confidential company's data, integrity of information systems, continuous
operation and protection against breaches, data theft and malicious
software, Sanitex OÜ has the right to access the content of this
electronic communication.
TARTU LINNAVALITSUS
KORRALDUS
Tartu, Raekoda 05.05.2020 nr 496
Riia tn 148 krundi detailplaneeringu algatamine,
lähteseisukohtade kinnitamine ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamata jätmine
Sanitex OÜ ja Evi Ilves-Schalk esitasid ettepaneku detailplaneeringu koostamise algatamiseks
krundil Riia tn 148. Planeeringu algatamise eesmärgiks on kaubandus-, teenindus-, büroohoonete
ja korterelamute ehitusõiguse määramine.
Riia tn 148 krunt suurusega 46058 m² asub Ränilinna linnaosas Riia, Ringtee ja Aardla tänavate
vahelisel alal. Katastriüksuse sihtotstarve on 100% üldkasutatav maa, hetkel on see hoonestamata
haljasala. Krundi edelaosas asub puurkaev. Ala läbib Aardla tänavast kuni Riia tänaval asuva
bussipeatuseni jalakäigurada. Planeeringualal on EELIS-e andmetel III kaitsekategooria taimede
kasvukohad.
Tartu linna üldplaneeringu kohaselt asub krunt alal, mille juhtotstarbed on äri- ja
teenindusettevõtte maa-ala, korterelamu maa-ala, roheala ja tänava maa-ala.
Äri- ja teenindusettevõtte maa-ala on kaubandus-, teenindus- ja toitlustushoone, büroohoone,
konverentsihoone, majutushoone või nendeks otstarveteks eraldatud ruumide, tankla sh sõiduki
laadimisseadmete, turu, näitusehalli maa-ala. Juhtotstarvet toetavad sihtotstarbed võivad kuni
40% ulatuses olla korterelamumaa ja ühiselamumaa. Krundi suurima ehitisealuse pinna
määramisel tuleb arvestada, et 10% krundist peab olema kõrghaljastatud. Olemasolevat
haljasmaad tuleb püüda maksimaalselt säilitada ja kohaldada puhkamiseks ning ala läbivalt jalgsi
liikumiseks. Kaubandus- ja teenindushoone krunti piiretega üldjuhul ei piirata, v.a
majandushoovid, ladustamisplatsid jms krundi majandussuunitlusega osad.
Korterelamumaa on kolme ja enama korteriga, ühise sissepääsu ja trepikojaga elamu jms
püsivamat laadi elamiseks mõeldud hoone ja elamutevahelise välisruumi ning muu elamuid
teenindava maakasutuse juhtotstarbega maa-ala. Juhtotstarvet toetavad otstarbed on piirkonda
teenindav kaubandus-, toitlustus-, teenindus-, spordihoone, haridus-, kultuuri-, kogunemis-,
lasteasutuste, haljasalade ja puhkerajatiste maa. Toetava otstarbe kohane tegevus ei tohi avaldada
kõrvalolevatele aladele ülemäärast negatiivset mõju ega halvendada elutingimusi. Lubatud on
toetav otstarve krundi hoonestuse brutopinnast kuni 25% ulatuses. Korterite arvu määramisel
lähtutakse põhimõttest, kus üldjuhul peab korteri kohta olema vähemalt 100 m² krundi pinda;
vähemalt 70 m², kui parkimine on lahendatud hoone mahus või maa-alusena väljaspool
hoonestusala. Hoone mahus on vaja lahendada abiruumid jalgrataste, lapsekärude, kelkude jms
hoidmiseks. Üldjuhul tuleb kavandada korterelamu krundile laste mänguväljak. Krundi haljastatav
osa peab olema suurem, kui kõvakattega ala, ca 30 % maa-alast peab olema haljastatud. Keelatud
on tõkkepuude paigaldamine.
Roheala on peamiselt puhkamiseks ja virgestuseks mõeldud, loodusliku maa, pargi, parkmetsa või
muu vastava maakasutuse juhtotstarbega maa-ala, kuhu on lubatud väikesemahuliste
puhkeotstarbeliste ehitiste, sh kuni 60 m² ehitusaluse pindalaga ajutise iseloomuga puhkeala
teenindavate hoonete püstitamine juhul, kui üldplaneeringus pole sätestatud teisiti.
Üldplaneeringu üheks ülesandeks on ühtse, katkematu ja hästi toimiva rohe- ja puhkealade
võrgustiku arendamine linnas. Võrgustiku põhialuseks on avalikult kasutatavad haljasmaad ning
haljasmaad, mis asuvad elamute, sotsiaal-, äri- ja teenindushoonete maal.
Rohevõrgustik on linna elurikkuse säilitaja, selle kaitsja, kliima soojenemisega kaasnevate
keskkonnariskide leevendaja ja keskkonna rikastaja. Rohelise võrgustiku toimimine hoiab alal
inimestele elutähtsaid keskkonda kujundavaid protsesse (põhja- ja pinnaveeteke, õhu puhastumine
jms) ja võimaldab linliku elulaadi täiendust looduslähedase puhkuse näol.
Rohelise võrgustiku elementidele seatavate üldtingimuste järgimine tagab rohe- ja puhkealade
ülelinnalise võrgustiku toimimise.
Haljasmaad jaotuvad looduslikuks maa-alaks, parkmetsa maa-alaks, parkideks, ning puhke-,
spordi- ja kultuurirajatiste maa-alaks. Riia tn 148 krundile üldplaneeringuga määratud roheala
juhtfunktsiooni on täpsustatud järgmiselt: haljasala (sh pargid vms) – üldkasutatav, sihipäraselt
kujundatud reljeefi, veestiku ja taimestikuga puhkeala, kuhu võib rajada puhkeotstarbelisi rajatisi.
Parkide kujundamisel tuleb lähtuda paiga iseloomust, selle esinduslikkuse tasemest ja
puhkeväärtuslikkusest. Parkide rajamine ja rekonstrueerimine peab toimuma ala tervikprojekti
alusel. Tiheda hooldustsükliga (sage niitmine, rehitsemine jms) alad (nt puhke- ja spordialad)
tuleb kavandada roheala enim käidavatesse osadesse ning jalgteede äärde, harva hooldustsükliga
alad üldjuhul roheala kaugematesse ja vähem käidavates osadesse. See suurendab liigirikkust ja
hoiab kokku hoolduskulusid.
Üldplaneeringuga on Tartu linna väiksemate funktsionaal-territoriaalsete asustusüksuste kohta
antud maakasutuse ja ehitustegevuse suunad. Riia tn 148 krundile hoonestuse kavandamisel tuleb
tagada jalakäigu läbipääs Aardla tänavalt Riia mnt bussipeatusesse ja jalakäijate ülekäigurajale.
Asumis RL4, kus Riia tn 148 krunt asub, on äri- ja teenindusettevõtete maa-alad reserveeritud
piirkondliku tähtsusega kaubandus- ja teenindusettevõtetele. Arvestades piirkonna atraktiivset
asukohta seatakse üldplaneeringuga eesmärgiks arhitektuursete terviklahenduste kavandamine ja
realiseerumine ning esindusliku kõrghaljastuse rajamine. Krundi täisehituse protsent, ehitisealune
pind, hoonestusala asukoht, põhilised arhitektuursed näitajad määratakse tulenevalt ümbritsevast
keskkonnast, krundi struktuurist jms sõltuvalt asukohast detailplaneeringuga. Üldplaneeringuga
sätestatakse kohustusliku ehitusjoone tagamise nõue võimalikult tänava ääres ning hoonete
lubatud korruselisus 3-5 korrust. Hoonete kavandamisel tuleb pöörata tähelepanu jalakäijate
liikumise turvalisusele ja mugavusele, planeeringu joonis peab kajastama jalakäijate
põhisuundade kavandamist krundil.
Asumis RL2 on korterelamu maa-alal seatud eesmärk terviklikult lahendada atraktiivse,
sotsiaalselt mitmekesise, säästva arengu põhimõtete alusel kujundatava elamugrupi arendamine.
Krundil kehtivad korterelamumaa kohta üldplaneeringus määratud üldtingimused. Kruntimisel
arvestada haljastuse nõutava osakaalu tagamisega ning mänguväljakute kavandamise vajadusega.
Hoonestustingimused tuleb detailplaneeringu koostamisel lahendada terviklikult. Hoonete lubatud
suurimaks kõrguseks on 4 korrust. Arvestades piirkonna hoonestuse kõrgust on kortermajadel
osaliselt lubatud ka viis korrust (kuni 50% ulatuses). Ca 30% korterelamute maa-alast peab olema
haljastatud. Hoonete projekteerimisel tuleb koostada maa-ala ühtne haljastusprojekt. Keelatud on
tõkkepuude paigaldamine.
2 (9)
Üldplaneeringuga on seatud kohustus kaaluda arhitektuuri-/planeeringuvõistluse korraldamist või
muu võistlus- või ühistegevuse vormi kasutamise vajadust muu hulgas suuremate arenduste puhul
(enama kui kolme hoone kogum), samuti kui hoone eristub märgatavalt ümbritsevast
väljakujunenud keskkonnast ja/või arendatav ala paikneb äärmiselt nähtavas ja linnaruumiliselt
olulises kohas.
Maa-ala asub riigimaanteede ja magistraaltänavate ristumiskohas, lähipiirkonnas asuvad mitmed
nii ülelinnalise kui ka regionaalse tähtsusega, rohke külastajate arvuga ettevõtted. Riia tn 148
krundile planeeritakse enama kui kolme hoone kogumit, ala asub linnaruumiliselt olulises kohas -
Jõhvi-Tartu-Valga maanteelt Tartu linna sissesõidul Riia tänava ning Tallinn-Tartu-Võru-
Luhamaa maantee vahetus läheduses. Lähtudes eelnevast tuleb Riia tn 148 krundi ehitusõiguse
realiseerimise eelselt parima lahenduse leidmiseks ja arhitektuurse terviklahenduse tagamiseks
viia läbi vähemalt kolme kutsutud osalejaga arhitektuurivõistlus.
Kuna planeeritav ala külgneb riigiteega nr 3 Jõhvi – Tartu – Valga maantee, küsis linn seisukohta
planeeringu algatamise tingimuste osas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt ja
Maanteeametilt. Maanteeamet esitas 17.10.2019. a kirjaga nr 15-2/19/42383-5 seisukohad
planeeringu algatamiseks.
Planeeringuga tuleb määrata perspektiivse teemaa laiendamiseks vajalik maa. Maa võõrandamise
tingimused määratakse edaspidi poolte omavahelisel kokkuleppel.
Arvestades ala suurust ja planeeritavat mahtu on ehitusõiguse realiseerimiseks ja liikluskorralduse
sujuvaks tagamiseks vajalik kvartali sisese avalikult kasutatava tänava maa-ala moodustamine ja
väljaehitamine. Tartu linn ei võta kohustust avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega
seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatiste (sh sademevee kanalisatsiooni)
väljaehitamiseks või vastavate kulude kandmiseks. Vastav kohustus on arendajal. Avalikult
kasutatav tänavamaa krunt/krundid moodustatakse, ehitatakse välja ja võõrandatakse tasuta
linnale.
Kokkulepe planeeringukohaste avalikuks kasutamiseks ette nähtud teede ja nendega seonduvate
rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatiste, sh sademevee kanalisatsiooni
väljaehitamiseks ja tasuta üleandmiseks linnale on sõlmitud enne detailplaneeringu algatamist.
Detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamiseks sõlmib Tartu linn enne planeeringu
kehtestamist planeeringust huvitatud isikuga halduslepingu, kus nähakse ette piisavad tagatised
huvitatud isiku poolt võetud ehitamisega seotud kulude kandmise kohustuse täitmise tagamiseks.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõike 2
punkti 4 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust kaaluda ja
anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse elurajooni,
kaubanduskeskuse ning muude samalaadsete projektide arendamist.
Eelhinnang antakse lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 3-5 toodud kriteeriumitest ning metoodikast
"KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil".
Riia tn 148 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.
1. Strateegilise planeerimisdokumendi ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus.
Riia tn 148 krundi detailplaneering algatatakse eesmärgiga kaaluda võimalusi
üldplaneeringukohase ehitusõiguse määramiseks ja liikluskorralduse lahendamiseks. Ligikaudu
4,6 ha suurusele hoonestamata alale planeeritakse rajada elu- ja ärihooned ning avalikult kasutatav
haljasala.
3 (9)
2. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega.
Kehtiva Tartu linna üldplaneeringu kohaselt on planeeringuala juhtfunktsioonid äri- ja
teenindusettevõtte maa-ala, korterelamu maa-ala ja roheala. Detailplaneeringuga kavandatav
tegevus vastab üldplaneeringule. Üldplaneeringus kavandatud hoonestusalad ja liikluskorraldus
arvestavad laiema mõjualaga ja vajadusega järgida üldplaneeringus kokku lepitud rajatiste
väljaehitamise järjekorda ja seoseid.
3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus.
3.1. Maakasutus.
Katastriüksuse Riia tn 148 (pindala 46058 m²) sihtotstarve on üldkasutatav maa. Planeeringuala
piirneb Riia ja Aardla tänavatega, vahetus naabruses asuvad äri- ja tootmismaa krundid, üle
Aardla tänava korterelamud, üle Riia tänava Lõunakeskus ja Teaduspargi hooned. Planeeringualal
asub üks puurkaev. Planeeringualale ulatuvad ohtlike ettevõtete (tanklate) ohualad.
Detailplaneeringuga kavandatakse kruntide moodustamist ning krundi kasutamise sihtotstarbe
muutmist/määramist vastavalt Tartu linna üldplaneeringule.
3.2. Veekasutus.
Detailplaneeringuga lahendatakse veetarbimine ühisveevärgi baasil.
3.3. Muude loodusressursside kasutus.
Kavandatav tegevus ei too kaasa olulisi muudatusi loodusressursside kasutuses.
3.4. Looduskeskkonna kirjeldus.
3.4.1. Pinnas, veestik.
Planeeritava ala maapinna absoluutkõrgused jäävad ligikaudu vahemikku 76-79 m. Planeeringu
realiseerimine eeldab mõningast maapinna planeerimist, kuid mitte ulatuslikke muudatusi.
Vastavalt Eesti radooniriski levilate kaardile on tegemiste normaalse radooniriskiga alaga.
Põhjavesi detailplaneeringu alal on suhteliselt kaitstud. Krundil asub puurkaev keskkonnaregistri
koodiga PRK0001267. Puurkaevu sanitaarkaitseala on 30 meetrit. Piirkonnas
keskkonnaregistrisse kantud veekogusid ei ole.
3.4.2. Taimkate ja loomastik.
Planeeringuala on valdavalt looduslik rohumaa, Riia ja Aardla tänavate ääres kasvab kaherealine
puuderivi. EELIS-e andmetel esinevad alal III kaitsekategooria taimede kasvukohad. Planeeringu
koostamisel tuleb tagada üldplaneeringuga ettenähtud rohealade üldine sidusus ja haljastamise
põhimõtted.
3.4.3. Kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 võrgustiku alad.
Planeeringualal asuvad EELIS-e andmetel III kaitsekategooria taimede kasvukohad. Lähim
Natura 2000 võrgustiku ala, Ropka-Ihaste looduskaitseala, asub planeeringualast ligi 3 km
kaugusel.
3.5. Heited.
3.5.1. Müra ja vibratsioon.
Planeeringuala müra pärineb eeskätt Riia ja Aardla tänava autoliiklusest. Tartu linna strateegilise
mürakaardi andmetel jääb planeeringualal öine müra vahemikku 50-60 dB ning päevane müra
vahemikku 55-70 dB. Tartu läänepoolse ümbersõidu mürauuringu kohaselt (Elle, 2019) võib
liiklustiheduse kasvades planeeringualal tekkida oht ülenormatiivsete müratasemete tekkeks.
Planeeringu realiseerimine toob linnaruumi täiendavat müra ja vibratsiooni, kuid eeldatavalt mitte
ülenormatiivset. Müra tekib ehitustööde käigus, kuid see on ajutine. Planeeringu realiseerumisel
lisanduv müra tuleneb ala teenindamiseks vajaliku uue tänavavõrgu rajamisest, selle kasutamisest
ja lisanduvast liiklusest ning hoonete võimalikest tehnoseadmetest.
4 (9)
3.5.2. Õhusaaste.
Planeeringu realiseerimine ei lisa eeldatavalt ülemäärast õhusaastet. Mõningast õhusaastet võib
eeldada lühiajaliselt ehitustööde perioodil, kui kasutatakse tehnikat, mille tööshoidmisel toimub
saasteainete eraldumine õhku, ning edaspidi hoonete ekspluatatsiooniperioodil, kui töötavad
kütteseadmed. Samuti sõidukite poolt õhku paisatavatest ainetest.
3.5.3. Nõrgvesi.
Kavandatava tegevusega ei kaasne nõrgvett.
3.5.4. Tahked jäätmed.
Mõningane jäätmeteke võib kavandatava tegevusega kaasneda ehitustegevuse faasis. Tegevuste
käigus tekkivad jäätmed antakse üle vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele, jäätmed käideldakse
nõuetekohaselt.
3.6. Ajaloolise, kultuurilise või arheoloogilise väärtusega maastikud ja kohad.
Alal ega ala vahetus läheduses ei asu kultuuri- ega ajaloomälestisi.
4. Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju.
4.1. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid.
4.1.1. Mõju pinnasele, veestikule, õhule, kliimale.
Kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist mõju põhja- ja pinnaveele.
Veeseaduse § 281 lõike 1 kohaselt põhjaveehaarde sanitaarkaitsealal laiusega kas 30 m või 50 m
on majandustegevus keelatud, välja arvatud: 1) veehaarderajatiste teenindamine; 2) metsa
hooldamine; 3) heintaimede niitmine; 4) veeseire. Põhjavee kaitse seisukohalt on oluline, et
puurkaevu sanitaarkaitsealal tegevust ei toimuks.
Planeeringualal asuv puurkaev keskkonnaregistri koodiga PRK0001267 kuulub ASile Tartu
Veevärk ning see on kavandatud nõuetekohaselt likvideerida Tartu läänepoolse ümbersõidu II
etapi rajamise käigus.
Peamine õhusaaste allikas on olemasolev ja lisanduv autoliiklus ning hoonete soojavarustus, mille
lahendamisel tuleb kaaluda keskkonnasäästlikke tehnoloogiaid. Kavandatava tegevusega ei
kaasne mõju kliimale. Hoonete tehnosüsteemide kavandamisel tuleb tagada, et müratase ei ületaks
keskkonnaministri määrusega kehtestatud piirväärtusi. Planeeringu koostamisel tuleb detailset
tähelepanu pöörata liiklusest pärineva müra mõjude minimeerimisele, sh tuleb võimalusel
säilitada olemasolev allee Riia mnt ääres.
4.1.2. Oht inimese tervisele või keskkonnale puudub. Detailplaneeringu elluviimise järgselt
täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha. Oht inimese tervisele võib avalduda
hoonete rajamise ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning
tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest.
4.1.3. Mõju suurus ja ruumiline ulatus.
Kavandatav tegevus muudab oluliselt ala ilmet ja ruumilist struktuuri, asendades passiivse ala
aktiivse äri- ja elukeskkonnaga ning lisades liikluskoormuse, mis mõjutab nii lähiala kui ka eemal
asuvaid sõlmpunkte ning tänavaid.
4.1.4. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale puudub.
Planeeringualal asuvad kaks laialehise neiuvaiba (III kategooria kaitsealune liik) leiukohta, millest
ühte ei õnnestu Tartu läänepoolse ümbersõidu rajamise tõttu säilitada. Planeeringu koostamise
käigus kaaluda võimalusi teise leiukoha taimede säilitamiseks.
5 (9)
4.1.5. Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene
mõju. Planeeringu elluviimine toob alale aktiivse kasutuse ja liikumise seoses äri- ja elupindade
rajamisega. Planeeringust tulenevad muudatused on linnaruumis eeldatavalt pikaajalised.
Eelhinnangu tulemusel olulisi negatiivseid mõjusid looduskeskkonnale ning inimese tervisele ja
heaolule ei ole ette näha.
Detailplaneeringu elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle
otsustamiseks on linn küsinud seisukohta Keskkonnaametilt. Keskkonnaamet on teatanud
08.10.2019. a kirjaga nr 6-5/19/192-2, et lähtudes teadaolevast infost ei kaasne Keskkonnaameti
hinnangul tegevusega olulist keskkonnamõju Keskkonnaameti pädevusse jäävates valdkondades,
mis nõuaks KSH algatamist. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik
planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 12 kohaselt planeerimismenetluse käigus. Keskkonnaamet on
seisukohal, et planeeringu koostamisel tuleks võimalusel kaitsealuste liikidega arvestada ning
vajadusel näha ette täiendavaid abinõusid (näit kaaluda ümberistutamist), kui on ette näha, et
registreeritud kasvukoht ei säili.
Detailplaneeringu algataja, kehtestaja ja koostamise korraldaja on Tartu Linnavalitsus (Raekoda,
50089 Tartu), detailplaneeringu koostaja selgub hiljem.
Detailplaneeringu koostamine on vajalik, kuna soovitakse püstitada ehitusloakohustuslikud
hooned.
Tartu Linnavalitsus on seisukohal, et detailplaneeringu algatamine on võimalik lähtudes Tartu
linna üldplaneeringust ja otsuse punktis 4 toodud lähtetingimustest.
Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, planeerimisseaduse § 128 lg-d
1 ja 5, Tartu Linnavolikogu 28.06.2017. a määruse nr 140 "Ülesannete jaotus ehitamise ja
planeerimise korraldamisel Tartu linnas" § 5 lg 2 ning arvestades Tartu Linnavolikogu
14.09.2017. a otsusega nr 494 kehtestatud Tartu linna üldplaneeringut, Tartu Linnavalitsus
o t s u s t a b:
1. Algatada Riia tn 148 krundi detailplaneeringu koostamine eesmärgiga kaaluda võimalusi maa-
ala kruntida ja määrata ehitusõigus kuni viiekorruseliste kaubandus-, teenindushoonete ning
korterelamute rajamiseks.
2. Kinnitada planeeringuala piir vastavalt lisale "Riia tn 148 krundi detailplaneeringuala
situatsiooniskeem".
3. Planeeringu koostamise algatamisega ei kaasne linnale kohustust avalikuks kasutamiseks ette
nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatiste (sh
sademevee kanalisatsiooni) väljaehitamiseks või vastavate kulude kandmiseks.
4. Planeering tuleb koostada arvestades Tartu linna üldplaneeringut ja järgnevaid lähteseisukohti:
4.1. Planeeringu joonised - olemasolev olukord, põhijoonis, tehnovõrgud ning maakasutus ja
kitsendused - anda mõõtkavas M 1:500. Planeeringu koosseisus tuleb esitada
planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon. Geodeetiline alusplaan peab kajastama
lähinaabruses asuvate hoonete ehitisealust pinda ja absoluutkõrgust.
4.2. Ala jagamine avalikult kasutatavaks haljasala maa krundiks, avalikult kasutatava(te)ks
tänavamaa krundiks/kruntideks ning hoonestatava ala kruntideks lahendada planeeringuga.
4.3. Krundi ehitusõigus määrata järgmiselt:
6 (9)
4.3.1. krundi kasutamise lubatud sihtotstarbed on kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa,
majutushoone maa, büroo- ja kontorihoone maa, tankla ja teenindushoone maa, korterelamu maa,
haljasala maa;
4.3.2. hoonete suurim lubatud arv, ehitisealune pind ja hoonete absoluutkõrgus määrata
planeeringuga, arvestades ümbritseva keskkonna ja linnaehituslike seoste analüüsiga ning
haljastuse ja liikluskorralduse lahendamise vajadusega krundil;
4.3.2.1 kaubandus- ja teenindusettevõtete lubatud korruselisus on 3-5 korrust. Korterelamute
lubatud korruselisus on 4 korrust, kuni 50% ulatuses 5 korrust.
4.4. Ehitise kasutamise lubatud otstarbed anda vastavalt majandus- ja taristuministri 02.06.2015. a
määrusele nr 51 "Ehitise kasutamise otstarvete loetelu".
4.5. Parima arhitektuurse lahenduse leidmiseks tuleb kruntidel enne planeeritud ehitusõiguse
realiseerimist läbi viia vähemalt kolme kutsutud osalejaga arhitektuurivõistlus, korterelamu maa-
alal tuleb võistlus läbi viia kogu alal eesmärgiga leida terviklik lahendus atraktiivse, sotsiaalselt
mitmekesise, säästva arengu põhimõtete alusel kujundatava elamugrupi arendamiseks.
4.5.1. Ärihoonetele määrata kohustuslik ehitusjoon võimalikult tänava ääres.
4.6. Korterelamute mahus on vaja lahendada abiruumid jalgrataste, lapsekärude, kelkude jms
hoidmiseks.
4.7. Äri- ja teenindusettevõtte maa-ala sihtotstarbega krundil peab olema vähemalt 10%
kõrghaljastust, kaaluda võimalusi kaherealise allee säilitamiseks Riia tn ääres.
Korterelamumaa krundi haljastatav osa peab olema suurem kui kõvakattega ala, ca 30 %
korterelamute maa-alast peab olema haljastatud. Korterelamu kruntidele tuleb koostada maa-ala
ühtne haljastusprojekt. Keelatud on tõkkepuude paigaldamine.
Avalikult kasutatavale haljasala maale tuleb koostada tervikprojekt, mille alusel kujundatakse
üldkasutatava ala sihipäraselt kujundatud reljeef, veestiku ja taimestikuga puhkeala, kuhu võib mh
rajada puhkeotstarbelisi rajatisi.
4.8. Autode ja jalgrataste parkimine tuleb lahendada krundisiseselt, lähtudes Eesti Standardist
EVS 843:2016 "Linnatänavad". Liikluskorralduse ja juurdepääsude lahendamiseks tuleb esitada
erinevate liikumisviiside analüüs, mis sisaldab liikluse tekke ja parkimise nõudluse
väljaselgitamist. Hoonete kavandamisel tuleb pöörata tähelepanu jalakäijate liikumise
turvalisusele ja mugavusele, planeeringu joonis peab kajastama jalakäijate põhisuundade
kavandamist krundil.
4.8.1. Planeeringualale juurdepääsude kavandamisel tuleb lähtuda Maanteeameti poolt väljastatud
lähtetingimustest, vajaduse korral tuleb planeeringuala laiendada. Planeeringu koostamise käigus
tuleb teha Maanteeametiga koostööd.
4.8.2. Avalikult tänavamaalt kvartalile juurdepääsu tagamiseks planeerida koostöös Riia tn 142
krundi omanikuga avalik tänavamaa lõigus Riia tänav T179 - Riia tn 142 - Riia tn 148 - Aardla
tänav T107.
4.8.3. Planeeritavale alale juurdepääs Aardla tänavalt tuleb lahendada Aardla tänav T107
transpordimaa krundi kaudu. Täiendavat juurdepääsu Aardla tänavale mitte kavandada.
4.8.4. Riia tänav T179 ja Riia tn 142 piirile planeeritavale ärimaa krundile kavandada kvartali
sisene juurdepääs planeeringuga moodustatavalt avalikult tänavamaa krundilt.
4.8.5. Planeeringuga näha ette mugav allee struktuurina kulgev jalakäigu läbipääs Aardla tänavalt
kuni Riia tänava äärse bussipeatuseni ja jalakäijate ülekäigurajani.
5. Planeering tuleb kooskõlastada Keskkonnaametiga, Päästeameti Lõuna päästekeskusega ja
Maanteeametiga. Planeeringu koostamisse tuleb kaasata naaberkruntide omanikud.
6. Jätta algatamata detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.
7. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
7 (9)
Urmas Klaas Jüri Mölder
linnapea linnasekretär
8 (9)
LISA
Tartu Linnavalitsuse 05.05.2020. a
korralduse nr 496 juurde
Riia tn 148 krundi detailplaneeringuala situatsiooniskeem
(allkirjastatud digitaalselt)
Jüri Mölder
linnasekretär
9 (9)