dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vabariigi Valitsuse 16. mai 2020. a korralduse nr 169 "Riigipiiri ületamise ajutine piiramine ja karantiini kehtestamine riigipiiri ületamisel COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 uue puhangu ennetamiseks" muutmise eelnõu menetluse lõpetamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 22. juuni 2020
Viit
2-10/2020/4149
Registreeritud
22. juuni 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-10 Teiste asutuste poolt kooskõlastamiseks saadetud VV korralduste eelnõud
Toimik
2-10/2020
Vastutaja
Ando Leppiman (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond)

Failid

  • 📎2-420-02633534 29.05.2020 Väljaminev kiri.bdoc2714 KB
  • 📎20-01268-2.pdf2 KB

Sisu (failidest)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Meie: 30.04.2020 nr 7-5.13/20-01034-2 Pöördumise edastamine Edastan peaministrile saabunud Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni pöördumise. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik Teadmiseks: Sotsiaalministeerium Siseministeerium Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 700004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee From: Victoria Mets <[email protected]> Sent: Wednesday, April 29, 2020 5:04 PM To: Riigikantselei <[email protected]>; Riigikantselei <riigikantselei @riigikantselei.ee>; Jüri Ratas <[email protected]> Subject: ERAA pöördumine 29.04.2020 Tere Edastan Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni (ERAA) pöördumise Vabariigi Valitsuse poole. Lugupidamisega Victoria Mets ERAA Tel 501 7541 ERAA kiri 29.04.2020.asice 22.05.2020 Vabariigi Valitsuse 16. mai 2020. a korralduse nr 169 „Riigipiiri ületamise ajutine piiramine ja karantiini kehtestamine riigipiiri ületamisel COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 uue puhangu ennetamiseks” muutmise korralduse eelnõu seletuskiri Vabariigi Valitsuse 16. mai 2020. a korralduse nr 169 „Riigipiiri ületamise ajutine piiramine ja karantiini kehtestamine riigipiiri ületamisel COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 uue puhangu ennetamiseks” muudatus kehtestatakse riigipiiri seaduse § 17 lõike 1 punkti 1 alusel. COVID-19 viiruspuhangu tõttu Eestis kehtestatud eri- ja hädaolukorra korraldustest tingituna ei ole lubatud Eestisse siseneda välisriigi kodanikel, kelle suhtes ei kehti Vabariigi Valitsuse 16. mai 2020. a korraldusest nr 169 „Riigipiiri ületamise ajutine piiramine ja karantiini kehtestamine riigipiiri ületamisel COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 uue puhangu ennetamiseks” tulenevat erandit. Kuna autovedude valdkonnas on autojuhtide puudus suur, Eesti varustamine vajalike kaupadega on olulise avaliku huviga ning ohus on vedajate veolepinguliste kohustuste täitmine, siis on vajalik nimetatud Vabariigi Valitsuse korraldust täiendada erisusega, et riigipiiri on lubatud Eestisse sisenemise eesmärgil ületada ka välismaalasel, kellel ei esine haigusnähte ja kes asub tööle ühenduse tegevusluba omava ja autovedu korraldava autoveo-ettevõtja (edaspidi vedaja) juures rahvusvahelise kaubaveo autojuhina. Eesti vedaja juures autojuhina tööle asuva välismaalasest autojuhi puhul on oluline, et juhil on kehtiv viisa Eestis viibimiseks ja tema lühiajaline töötamine on Politsei- ja Piirivalveametis registreeritud. Vedajale antud ühenduse tegevusloa olemasolu ja kehtivust on võimalik kontrollida majandustegevuse registrist. Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon (edaspidi ERAA) edastas kogu veondussektori nimel 29. aprillil 2020. a peaministrile pöördumise (seletuskirja lisa), milles palub Vabariigi Valitsusel rakendada meetmeid, mis võimaldaksid Eesti vedajatel jätkuvalt kasutada välismaalastest autojuhte autovedude teostamisel ka COVID-19 viiruspuhangust tingitud hädaolukorras, kus välisriikide kodanikel, eeskätt kolmandatest riikidest pärit kodanikel ei ole lubatud Eestisse siseneda. Kuna Riigikantselei edastas ERAA pöördumise Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (edaspidi MKM), siis on MKM valmistanud ette käesoleva korralduse eelnõu ja seletuskirja. Lisaks ERAA pöördumisele on MKM-i poole pöördunud samas küsimuses ka mitmed vedajad. Majandustegevuse registri andmetel on praegu Eestis üle 3000 ettevõtte, kellel on tasulise veoseveo korraldamiseks ühenduse tegevusluba. Nende ettevõtete kasutuses on rohkem kui 16 000 veoautot. Nimetatud tegevusloa alusel võivad vedajad korraldada nii rahvusvahelist kui riigisisest veosevedu. ERAA andmetel on veosevedudega tegelevate transpordiettevõtete kogukäive enam kui 1,3 miljardit eurot aastas, riigieelarvesse laekub vedajate tulu- ja sotsiaalmaksudena enam kui 140 miljonit eurot aastas, raskeveokimaksu rohkem kui 8,5 miljonit eurot ja teekasutustasu Eestis registreeritud veokite eest ligikaudu 14 miljonit eurot aastas. Nimetatud arvud näitavad, et tegemist on olulise majandussektoriga Eestis. Selleks, et kaubavedude sektor saaks stabiilselt toimida, on vajalik stabiilsel arvul autojuhte. Vähemalt viimased 15 aastat on olnud Eestis autojuhtide puudus. Kuid see ei ole nii ainult Eestis. Autojuhtide puudus valitseb kogu Euroopas, ERAA andmetel kasvas näiteks 2019. a Suurbritannias autojuhtide puudus kiirusega 50 juhti päevas, Saksamaal on puudu 185 000 1 autojuhti, Norras on puudu 35% juhtidest. See olukord on toonud kaasa selle, et suur hulk Eestist pärit autojuhte töötab Põhja- ja Kesk-Euroopa riikides, kus elatus- ja palgatase kõrgem. Varasemalt oli autojuhi elukutse, eeskätt rahvusvaheliste kaubavedude autojuhi elukutse Eestis atraktiivne, kuna see oli võimalus Euroopa riikide vahel liikuda. Piiride avanemine ja liikumisvabadus on aga järk-järgult toonud kaasa selle, et rahvusvahelise kaubaveo autojuhi amet on kaotanud atraktiivsuse. Noored on hakanud eelistama teisi elukutseid ja seda seetõttu, et autojuhi amet on väga pingeline, tihti tuleb viibida pikki perioode kodust eemal ning see amet on kujunenud Euroopa Liidus üheks kõige kontrollitumaks ametiks (eelkõige seoses kehtivate töö-, sõidu- ja puhkeaja nõuetega). See kõik on viinud selleni, et praegu on rahvusvahelise autojuhi keskmine vanus Eestis üle 55 aasta ja iga aastaga jääb autojuhte üha vähemaks. Autojuhi ametit küll omandatakse, kuid nõudlus autojuhtide järele on suurem kui on iga-aastane lisanduv koolitatud autojuhtide arv. Kaubaveo autojuht peab olema kvalifitseeritud. Ilma B-kategooria juhiloata isikul kestab veoautojuhi koolitus vähemalt 375 tundi, B-kategooria juhiluba omav isik koolitatakse raskeveokijuhiks 170 tunniga. Lisaks vastava kategooria juhilubadele, peab autojuht iga 5 aasta järel läbima autojuhi ameti- või täienduskoolituse ning juhul, kui ta veab ohtlikke veoseid, peab juht olema läbinud ADR konventsiooni kohase põhi-, eri- ja täienduskoolituse. Vedajate info kohaselt võtab ühe juhi, kellel on juba olemas CE kategooria juhiluba, ettevalmistus tööle asumiseks 2–3 kuud, arvestades erinevate koolituste vajadust. See näitab, et uue autojuhi töölevõtmine on aeganõudev ja vedajatele kulukas investeering. ERAA andmetel töötas Eesti veoettevõtetes 29.04.2020 seisuga ainuüksi rahvusvahelise kaubaveo autojuhina 1578 välismaalast. See arv on täpselt teada seetõttu, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 rahvusvahelisele autoveoturule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta (ELT L 300, 14.11.2009, lk 72–87), artikli 5 kohaselt peab liikmesriik andma juhitunnistuse igale vedajale, kes võtab autojuhina tööle isiku, kes ei ole liikmesriigi kodanik ega pikaajaline elanik nõukogu direktiivi 2003/109/EÜ tähenduses ning see peab toimuma kooskõlas liikmesriigis kehtivate tööhõive- ja kutseõppetingimustega. Juhitunnistuste väljastamise kasvutrend viimase 5 aasta lõikes: Aasta (1. jaanuari seisuga) Vedajatele väljastatud kehtivate juhitunnistuste arv 2016 309 2017 394 2018 636 2019 1045 2020 1498 Eestis väljastab eespool kirjeldatud juhitunnistusi ERAA MKM-ga sõlmitud halduslepingu alusel. ERAA on kinnitanud, et nad on valmis juhitunnistusi väljastama ka COVID-19 viirusohu tõttu kehtestatud eri- või hädaolukorra perioodil, kui autojuhi viibimiseks ja töötamiseks Eestis on olemas seaduslikud alused (kehtiv viisa ja lühialalise töötamise registreering). Seoses COVID-19 koroonaviiruse levikust tingitud eri- ja hädaolukorraga on Vabariigi Valitsus teinud mitmeid otsuseid, mis mõjutavad otseselt transpordiettevõtete tegevust. Eelkõige on peatatud viisade ja lühiajalise töötamise registreerimise menetlused võõrtöölistele. 2 Välismaalastest töötajatele, eeskätt kolmandatest riikidest pärit töötajatele on Eesti piir suletud. Kahjuks ei ole Töötukassa abil vedajatel õnnestunud piisavas arvus kvalifitseeritud autojuhte leida. Mitmed vedajad on kirjeldanud, et nendel on autojuhtide otsingukuulutus nii töötukassas kui tööjõukuulutuste portaalides olnud juba aastaid üleval. Vahel õnnestub sellisel viisil mõni autojuht leida, kuid need on üksikud juhtumid ja see ei kata veoettevõtjate tegelikke vajadusi. Näiteks kirjeldab üks MKMi poole pöördunud vedaja oma personaliotsinguid järgmiselt: personaliprobleemi lahendamiseks palusime 8. aprillil 2020. a Töötukassal esitada meile võimalike töötajate nimekirjad, kes vastavad autojuhi kvalifikatsiooninõuetele. Vastuseks saime 29 potentsiaalse töötaja andmed. Võtsime ühendust kõigi kandidaatidega ja pakkusime neile töötamise võimalust. Kahjuks kinnitas vaid 2 kandidaati 29-st oma soovi tööd leida. Ülejäänud 27 kandidaati keeldusid erinevatel põhjustel, s.h. tervislikel põhjustel, töötamast väljaspool Tallinna. Kaks kandidaati teatasid, et nad põhimõtteliselt ei vaja tööd. Kui COVID-19 viiruse levimise tingimustes on paljud väljaspool Eestit töötavad inimesed pöördunud tagasi Eestisse, siis ei kehti see eeldus mujal riikides töötavate Eesti autojuhtide kohta. Kuna rahvusvaheliste autovedude sektor on üks vähestest valdkondadest, kus majandustegevus on saanud edasi toimuda ka pandeemia tingimustes, et elanikkonda vajalike kaupadega varustada, siis teistes riikides töötavad Eesti autojuhid töötavad suuremalt jaolt nendes riikides edasi ja ei saa eeldada, et sellest võiksid Eesti vedajad autojuhtide puuduse osas leida leevendust. Samuti ei too autojuhtide puudusele leevendust pandeemiaga suurenev töötute osakaal Eestis, kuna üldjuhul ei soovita viibida pikalt kodust eemal pingelises töökeskkonnas, nagu eeldab rahvusvahelisi vedusid teenindava autojuhi töö iseloom. Eri- ja hädaolukorra meetmete tõttu ei ole lubatud Eestisse siseneda välisriikide kodanikel, kui see ei ole erandina lubatud. Kui seetõttu ei ole välismaalastest autojuhtidel võimalik asuda tööle Eesti vedajate juures, viib see selleni, et Eesti transpordiettevõtted on sunnitud osa oma autopargist seisma jätma (hinnanguliselt kuni 1000 veoautot) ja klientidega sõlmitud lepingud lõpetama. See oleks veoettevõtetele oluline sissetuleku, turu ja maine kaotus, mille taastamine oleks ülikeeruline kui mitte võimatu, arvestades veoturul valitsevat väga tihedat konkurentsikeskkonda nii EL-i kui kolmandate riikide vedajatega. Kaasnevalt võib Eesti riigi eelarve kaotada miljoneid eurosid otseste ja kaudsete maksude näol. Korralduse eelnõu ja seletuskirja koostasid ning keeletoimetuse tegid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatter (tel: 625 6385, e-post: [email protected]), veondus- ja liiklustalituse juhataja Pille Ossul (tel: 639 7692, e- post: [email protected]) ja sama talituse juhtivspetsialist Eda Rembel (tel: 625 6427, e-post: [email protected]). Määruse koostamisse oli kaasatud Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni (edaspidi ERAA) jurist Victoria Mets (tel: 6062043, e-post: [email protected]). Eelnõu sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele on väike, kuna tegemist on välismaalastest autojuhtidega, kelle viibimise ja töötamise aeg Eesti vedaja juures rahvusvahelise kauba- ja reisijateveo autojuhina on lühiajaline. Mõju majandusele on oluline, kuna autojuhtide puudus võib kaasa tuua ligikaudu 1000 veoauto seismajäämise ja majandusliku kahju veoettevõtetele ja ka Eesti riigile. Mõju elu- ning looduskeskkonnale ning kohaliku omavalitsuse korraldusele puudub. Korralduse vastuvõtmine mõjutab otseselt Politsei- ja Piirivalveameti tööd seoses autojuhtide lühiajalise töötamise registreeringute taotluste läbivaatamisega. 3 Korraldus jõustub allakirjutamisel. Lisa: ERAA 29.04.2020 saadetud pöördumine peaministrile koos Riigikantselei kaaskirjaga 4 EELNÕU 22.05.2020 VABARIIGI VALITSUS KORRALDUS Vabariigi Valitsuse 16. mai 2020. a korralduse nr 169 „Riigipiiri ületamise ajutine piiramine ja karantiini kehtestamine riigipiiri ületamisel COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 uue puhangu ennetamiseks“ muutmine Riigipiiri seaduse § 17 lõike 1 punkti 1 alusel: 1. Täiendada Vabariigi Valitsuse 16. mai 2020. a korraldust nr 169 „Riigipiiri ületamise ajutine piiramine ja karantiini kehtestamine riigipiiri ületamisel COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 uue puhangu ennetamiseks” punktiga 61 järgmises sõnastuses: „61. Riigipiiri on lubatud Eestisse sisenemise eesmärgil ületada välismaalasel, kellel ei esine haigusnähte ja kes asub tööle ühenduse tegevusluba omava ja autovedu korraldava vedaja juures rahvusvahelise kaubaveo autojuhina.“. 2. Korraldus jõustub allakirjutamisel. Korralduse andmisel on arvestatud asjaolu, et COVID-19 haigus vastab nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 2 lõike 2 alusel uudse ohtliku nakkushaiguse tunnustele, kuna COVID-19 on suure nakatuvusega haigus, mis levib kiiresti ja ulatuslikult ning mille kulg võib olla raske või eluohtlik. Samuti puudub või pole kättesaadav haigusele efektiivne ravi ja haiguse levik võib ületada haiglate ravivõimekuse. Korraldusega kehtestatakse inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka avaliku huvi, sealhulgas riigi toimepidevuse kaitseks COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamiseks piirangud. Põhjendused ja kaalutlused on esitatud korralduse seletuskirjas, mis avaldatakse Vabariigi Valitsuse veebilehel. Korraldust saab vaidlustada, esitades haldusmenetluse seaduses ette nähtud korras vaide Vabariigi Valitsusele 30 päeva jooksul arvates päevast, millal korraldusest teada saadi või oleks pidanud teada saama. Samuti saab korraldust vaidlustada, esitades halduskohtule kaebuse halduskohtumenetluse seadustikus ette nähtud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavaks tegemisest. Jüri Ratas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär Resolutsiooni liik: Riigisekretäri resolutsioon Viide: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium / 29.05.2020 / ; Riigikantselei / 29.05.2020 / 2- 5/20-01268 Resolutsiooni teema: Vabariigi Valitsuse 16. mai 2020. a korralduse nr 169 "Riigipiiri ületamise ajutine piiramine ja karantiini kehtestamine riigipiiri ületamisel COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 uue puhangu ennetamiseks" muutmise eelnõu menetluse lõpetamine Adressaat: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Ülesanne: Tulenevalt kantslerite 15. juuni 2020. a nõupidamisel otsustatust lõpetab Riigikantselei teie esitatud "Vabariigi Valitsuse 16. mai 2020. a korralduse nr 169 "Riigipiiri ületamise ajutine piiramine ja karantiini kehtestamine riigipiiri ületamisel COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 uue puhangu ennetamiseks" muutmine" eelnõu ettevalmistamise valitsuse istungile. Tähtaeg: Kinnitaja: Taimar Peterkop Kinnitamise kuupäev: 19.06.2020 Resolutsiooni koostaja: Merje Vessmann [email protected], 693 5516
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel