Saatja: Hannes Prits <
[email protected]>
Saadetud: 26.06.2020 11:03
Adressaat: MKM info <
[email protected]>; Timo Tatar <
[email protected]>
Koopia: Ago Teder <
[email protected]>
Teema: Selgitustaotlus
Austatud Timo Tatar!
Käesolevaga esitan selgitustaotluse (manuses), täpsustamaks teatud
Majandus- ja taristuministri 13.09.2017 määruse nr 50 „Biometaanituru
arendamise toetamise toetuse kasutamise tingimused ja kord arendamise
toetuse nüansse.
Lugupidamisega
Hannes Prits
Tegevjuht
Estover Piimatööstus OÜ
Paneeli 2a, 11415 Tallinn
Mob: +372 50 58 695
e-mail:
Energeetika asekantsler Timo Tatar
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Suur-Ameerika 1
10129 Tallinn
[email protected] 26.06.2020
Täiendav selgitustaotlus seoses biometaani turu arendamise toetusega
Lugupeetud Timo Tatar
Olete oma 09.06.2020. a vastuskirjas märkinud, et Majandus- ja taristuministri 13.09.2017 määruse nr
50 „Biometaanituru arendamise toetamise toetuse kasutamise tingimused ja kord“ (edaspidi bio-
metaani määrus) § 6 lg 1 p 2 kohaselt on abikõlbulik tegevus lõpptarbijale maagaasiseaduses nimetatud
gaasisüsteemi (maagaasiseadus § 13) kaudu tarnitud tõendatud biometaani koguse tootmise maksumus
megavatt-tunni kohta. Seega ei ole Teie selgituse kohaselt abikõlbulik üldisest gaasisüsteemist eraldatud
võrgu kaudu tarnitud biometaani tootmise maksumus.
Palume Teil selgitada, millel põhineb kirjeldatud vahetegu. Biometaani määruse § 5 kohaselt on
toetatavaks tegevuseks biokütuse säästlikkuse kriteeriumitele vastava biometaani tõendatud tarne.
Nimetatud säte ei sea eesmärgiks, et tarne peab olema teostatud kindlal viisil, vaid pigem on eesmärgiks
biometaani tarnete üleüldine suurendamine, sõltumata konkreetsest tarneviisist. Nimetatuga on
vastuolus abikõlblikkust määratlev § 6 lg 1 p 2, mis loeb abikõlblikuks üksnes gaasisüsteemi kaudu
toimunud tarned. Jääb arusaamatuks, miks ei loeta abikõlblikuks eraldatud võrgu kaudu toimunud
tõendatud tarneid. Sellise vahetegemise näol on tegemist põhjendamatu ebavõrdse kohtlemisega.
Eraldatud võrgu kaudu toimuvaid tarneid saab kaugloetava arvesti abil korrektselt tõendada ning pole
mingit põhjust selliselt tõendatud tarnele biometaani määrust mitte rakendada. AS Elering poolt
kehtestatud gaasi päritolutunnistuste kasutamise tüüptingimused näevad samuti ette biometaani
päritolutunnistuste väljastamise eraldatud võrgus olevale tootjale. Eraldatud gaasivõrgu kaudu
biometaani tarnimisele analoogne olukord on elektrienergia edastamisel otseliini kaudu. Vastavalt
elektrituruseaduse § 58 lg-le 2 makstakse taastuvenergia toetust ka otseliini kaudu edastatud
elektrienergia koguselt. Nimetatu toetab täiendavalt käsitlust, et biometaani määruse alusel tuleks
toetust maksta ka eraldatud võrgu kaudu toimunud tõendatud biometaani tarnelt, sh nii tarnelt
kolmandale isikule kui ka tarnelt tootja enda tarbimiskohta.
Kui Te ei pea võimalikuks biometaani määruse tõlgendamise teel nimetatud tulemuseni jõuda, siis
palume Teil algatada esimesel võimalusel biometaani määruse muutmine selliselt, et biometaani
määruse alusel makstaks toetust ka eraldatud võrgu kaudu toimunud tõendatud biometaani tarnelt.
Estover Piimatööstus OÜ
Kaarlijärve küla. Elva vald. 61104 Tartumaa
Telefon: +372 73 53 802 Faks: +372 73 53 801
E-post:
[email protected]
Ärireg. nr: 10585935
Vastasel korral sisaldaks biometaani määrus regulatsiooni, mis on põhjendamatult diskrimineeriv ning
seetõttu vastuolus võrdse kohtlemise printsiibiga.
Täiendavalt soovime Teilt saada kinnitust meie arusaamale biometaani määruse § 6 lg 3 tõlgendamise
osas. Nimetatud säte näeb ette, et biometaani määruse § 6 lg-s 1 nimetatud tegevuskuludest tuleb
lahutada varem saadud biometaani tootmiseks ettenähtud investeeringutoetust.
SA Keskkonnainvesteeringute Keskus on keskkonnaministri 04.07.2017 määruse nr 22 „Investeeringud
parimasse võimalikku ressursitõhusasse tehnikasse; ressursijuhtimissüsteemide ja toetavate IT-
rakenduste toetamine“ alusel otsustanud oma 27.08.2018 otsusega nr 1-25/499 anda Euroopa
Regionaalarengu Fondist Estover Piimatööstus OÜ-le (edaspidi Estover) Kaarlijärve biogaasijaama
rajamiseks toetust summas 1 964 098,85 eurot (edaspidi KIK toetus). Vastavalt meie 11.05.2020. a kirjas
kirjeldatule kavatseb Estover teha koostööd välise partneriga, kes rajaks biogaasi biometaaniks
puhastamise seadmed ning eraldatud võrgu. Nimetatud partner võib rajada ka täiendava biogaasijaama.
Kirjeldatud investeeringutele (biogaasi biometaaniks puhastamise seadmed, eraldatud võrk, võimalik
täiendav biogaasijaam) pole investeeringutoetust taotletud. Kuna biometaani määruse § 6 lg 3 räägib
konkreetselt biometaani tootmiseks ettenähtud investeeringutoetuse mahaarvamisest tegevuskuludest
ning kuna käesoleval juhul biometaani tootmiseks investeeringutoetust taotletud ei ole (KIK toetus on
antud biogaasi tootmiseks ning mitte välisele partnerile, vaid Estoverile), siis on meie arusaam, et KIK
toetust ei tule biometaani määruse alusel makstavast toetusest maha arvata. Seda nii juhul, kui
biometaaniks puhastatav KIK toetuse abil rajatud Estoveri Kaarlijärve biogaasijaamas toodetud biogaas
ning selle puhastamisel saadav biometaan kuulub Estoverile (biometaaniks puhastamise teenust osutaks
Estoverile väline partner) ning juhul kui nimetatud biogaas ja selle puhastamisel saadav biometaan
kuuluks välisele partnerile (st Estover võõrandaks biogaasi välispartnerile). Palun kinnitage kirjeldatud
arusaama õigsust.
Juhul, kui Estover sooviks ise teha välist partnerit kaasamata täiendava investeeringu biometaani
tootmisseadmetesse ilma selleks biometaani tootmise investeeringutoetust taotlemata, siis ka sellisel
juhul ei peaks meie hinnangul Estover biometaani määruse alusel makstavast toetusest varasemat KIK
toetust maha arvama, kuna KIK toetus on antud biogaasi tootmiseks, mitte biometaani tootmiseks.
Palun kinnitage ka selle arusaama õigsust.
Palume Teil ühtlasi selgitada, kuidas toimuks biometaani määruse § 6 lg 3 alusel varasema biometaani
tootmise investeeringutoetuse mahaarvamine tegevuskuludest. Kas selle all on mõeldud, et biometaani
tootmise tegevuskulude ehk maksumuse arvutamisel ei võeta arvesse investeeringu amortisatsiooni
(toodetud biometaani MWh kohta) osas, milles investeering on tehtud investeeringutoetuse arvel?
Samas sätestab biometaani määruse § 8 toetuse fikseeritud suurused, millest järeldub, et biometaani
tootmise tegelikku maksumust määrata ei tule. Kas sellisel juhul tuleks siis investeeringutoetuse arvel
tehtud investeeringu osa amortisatsioon (toodetud biometaani MWh kohta) maha arvata biometaani
määruse §-s 8 sätestatud toetuse määrast või tegelikust biometaani tootmise maksumust (eeldusel, et
see ületab nimetatud määra)?
Estover Piimatööstus OÜ
Kaarlijärve küla. Elva vald. 61104 Tartumaa
Telefon: +372 73 53 802 Faks: +372 73 53 801
E-post:
[email protected]
Ärireg. nr: 10585935
Loodame Teie vastuse abil saada selgust biometaani määruse tõlgendamise osas, mis võimaldaks edasi
liikuda suuremahuliste investeeringute tegemisega biometaani tootmisse.
Lugupidamisega
Hannes Prits
Tegevjuht
Estover Piimatööstus OÜ
Paneeli 2a, 11415 Tallinn
Mob: +372 50 58 695
e-mail:
[email protected]
Estover Piimatööstus OÜ
Kaarlijärve küla. Elva vald. 61104 Tartumaa
Telefon: +372 73 53 802 Faks: +372 73 53 801
E-post:
[email protected]
Ärireg. nr: 10585935