Teie 27.04.2020 nr 8-2/19/4499-4
Keskkonnaministeerium
[email protected] Meie 04.05.2020 nr 1-5/20/6175-2
Jõelähtme Vallavolikogu otsuse „Ruu
küla lähiümbruse kaitse alla võtmine ja
kaitse-eeskirja kinnitamine“ eelnõu
Keskkonnaministeerium edastas 27.04.2020 Maa-ametile arvamuse andmiseks Jõelähtme
Vallavolikogu otsuse eelnõu „Ruu küla lähiümbruse kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskirja
kinnitamine“. Vastuse palusite Keskkonnaministeeriumile esitada hiljemalt 04.05.2020.
Jõelähtme Vallavolikogu 11.08.2016 otsusega nr 361 algatati Ruu küla lähiümbruse kohaliku
omavalitsuse tasandil kaitse alla võtmise menetlus. Nimetatud menetluse läbiviimist on otsustatud
jätkata Jõelähtme Vallavolikogu 27.06.2019 otsusega nr 231. Maa-alal, mille kohaliku
omavalitsuse tasandil kaitse alla võtmise menetlus eelmises lauses nimetatud otsusega algatati,
paikneb mh Ojaveere kinnisasi (katastritunnus 24505:002:0251), mille omanik on Eesti Vabariik,
riigivara valitseja Keskkonnaministeerium ning volitatud asutus Maa-amet.
Kaitstava loodusobjekti „Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstav Ruu loodusobjekt“ kavandatud
kaitse-eeskirja punkti 3.5 kohaselt on loodusobjekti alal keelatud mh maavara kaevandamine.
Keskkonnaameti 29.11.2019 korraldusega nr 1-3/19/2311 „Maavara kaevandamiseks
keskkonnaloa andmine Jägala lubjakivimaardlas Jägala lubjakivikarjääri mäeeraldisele“ on OÜ-le
Väo Paas antud maavara kaevandamise luba nr HARM-160 ehituslubjakivi kaevandamiseks
Ojaveere katastriüksusel paiknevas Jägala lubjakivikarjääris.
Riigivaraseaduse § 10 lõike 1 punkti 3 kohaselt on üheks riigivara valitsemise eesmärgiks ka tulu
saamine. Riigi kinnisvararegistris on Ojaveere kinnisasja valitsemise eesmärgiks märgitud tulu
saamine. Tulu saamise üheks viisiks on ka nt riigimaa kaevandamiseks kasutada andmine. Kuna
riigile kuuluv Ojaveere kinnisasi asub maardla alal ja kinnisasja valitsemise eesmärgiks on tulu
saamine, muudab kaitseala moodustamine ja kaitsealal kaevandamise keelamine Ojaveere
kinnisasja valitsemise määratud eesmärgil võimatuks.
Kavandatav kaitseala on märgitud ka koostamisel olevasse Jõelähtme valla üldplaneeringusse.
Jõelähtme valla üldplaneeringu menetluses on kohustuslik kooskõlastada planeeringulahendus
Keskkonnaministeeriumi või volitatud asutusega. Maa-amet volitatud asutusena on korduvalt
Mustamäe tee 51 / 10621 Tallinn / 665 0600 /
[email protected] / www.maaamet.ee
Registrikood 70003098
Jõelähtme valla tähelepanu juhtinud asjaolule, et üldplaneering ei ole kooskõlas
maapõueseadusega (edaspidi MaaPS), mille kohaselt tuleb maapõue seisundit ja kasutamist
mõjutava tegevuse korraldamisel tagada keskkonnaregistris arvele võetud maavara
kaevandamisväärsena säilimine ja juurdepääs maavaravarule. Maa-amet on korduvalt (kirjadega
27.11.2015 nr 6.2-3/16515, 15.02.2016 nr 6.2-3/1705, 20.05.2016 nr 6-3/16/9124-5, 17.08.2016
nr 6-3/16/9124-7, 13.03.2017 nr 6-3/17/3227-4, 02.08.2017 nr 6-3/17/11704-3, 26.10.2017 nr 6-
3/17/11704-5 ja 24.07.2018 nr 6-3/18/8126-2) teinud Jõelähtme vallale ettepaneku viia
planeeringulahendus kooskõlla MaaPS sätetega ning palunud planeeringulahendusse kas lisada
tingimus, et kavandatav kaitseala ei oleks takistuseks maavara kaevandamise lubade taotlemisel ja
välja andmisel või loobuda üldse maardla alale kaitseala planeerimisest. Maa-amet ei ole
koostatavale Jõelähtme valla üldplaneeringule kooskõlastust andnud.
MaaPS kehtestab spetsiaalse regulatsiooni juhtumiks, kui kohalik omavalitsus (edaspidi KOV) on
ülekaalukale avalikule huvile vaatamata vastu kaevandamisloa andmisele. Seadus näeb ette, et
sellisel juhul võib kaevandamisloa anda Vabariigi Valitsuse nõusolekul. Vastavas menetluses
kaalutakse KOV enesekorraldusõigust ja KOV-il on võimalik menetluse tulemus soovi korral
vaidlustada. Kui KOV saaks eelnevale vaatamata kaevandamist takistada, muudaks see kogu
MaaPS-is sätestatud menetluse ning Vabariigi Valitsuse nõusoleku sisutühjaks, kahjustaks oluliselt
kaevandamisloa omaja õigusi ning takistaks oluliselt kaevandamisloa menetluse käigus juba
tuvastatud ülekaaluka avaliku huvi realiseerimist.
Riigikohus on 18.10.2016 kohtuotsuse nr 3-3-1-31-16 punktides 24-29 asunud seisukohale, et (ref)
kaevandmisele takistuste seadmine pärast kaevandamisloa väljastamist riivab kaevandamisloa
omaja ettevõtlusvabadust ja majandustegevust ning kulutab kohtumenetluse näol ebamõistlikult
riigi ja KOV üksuste ressursse. Kohalik omavalitsus ei saa lähtuda vaid kohalikest huvidest, vaid
peab kaaluma ka riiklikke ning avalikke ja erahuvisid. Kohalikust kogukonnast võrsuvad
maavarade kaevandmise vastased huvid peavad olema ülekaalukad, et tõrjuda kaevandamisloa
menetluse järel kaevandamisloa adressaadi huve ja nendega samasuunalisi riiklikke ning
regionaalseid huve.
Ka Keskkonnaamet on korduvalt avaldanud kaitseala moodustamise osas oma seisukoha ning
märkinud mh, et kaevandamine Jägala lubjakivimaardlas on riiklikes huvides. Samuti on
Keskkonnaamet märkinud, et loodusobjektil puuduvad looduskaitseseadusega (edaspidi LKS)
sätestatud kaitse alla võtmise eeldused, kaitse alla võtmine ei ole otstarbekas ning on teinud kaitse
alla võtjale ettepaneku keelduda kaitse alla võtmise menetluse algatamisest. Keskkonnaameti
29.11.2019 korralduses nr 1-3/19/2311 on välja toodud eksperdi analüüs Ruu maastikukaitseala
loomise ja kaitseala loodusväärtuste kohta, milles jõuti järelduseni, et lähtudes
looduskaitseseaduses ettenähtud nõudmistest ja arvestades ka looduskaitse üldisemate
eesmärkidega, ei ole kaitseala loomine Ruu külas otstarbekas, kuna loodusväärtustest lähtuvalt
selline vajadus puudub.
Võttes arvesse eeltoodut ning asjaolu, et kaevandamisloa väljastamine on riigi tasandi otsus, leiab
Maa-amet, et Ojaveere katastriüksusele kohaliku tähtsusega kaitseala moodustamine ja seeläbi
nimetatud katastriüksusel kaevandamise takistamine on vastuolus riikliku huviga.
Eesti Geoloogiateenistuse 2018. aasta uurimistöö aruandes „Ehitusmaavarade levik,
kaevandamine ja kasutamine Harju maakonnas“ on jõutud järeldusele, et ehitusmaavaradega
varustuskindluse tagamiseks Harjumaal on oluline geoloogilise uuringu ja kaevandamisloa
taotluste menetlemisel seada esikohale riigi huvi, arvestades ehitusmaavara tegelikku vajadust nii
lähemas kui ka pikemas perspektiivis aastani 2050. Uurimistöös on ka välja toodud, et kuna
Tallinna idaosa põhiliselt ehituslubjakiviga varustavas Väo maardlas on kaevandatav varu
ammendumas, siis on oluline lähiajal avada Jägala maardla kaevandamiseks.
Ojaveere katastriüksusele kohaliku tähtsusega kaitseala moodustamine on vastuolus
maapõueseaduse § 14 lõikega 1, mille kohaselt tuleb maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava
2
tegevuse korraldamisel haldusorganil tagada maavara kaevandamisväärsena säilimine, juurdepääs
maavarale ja maavara majanduslikult otstarbekas ja säästlik kasutamine. Ojaveere katastriüksusele
kaitseala moodustamise korral piirataks juurdepääs suure nõudlusega ehitusmaavarale.
Ehitusmaavarade suurt nõudlust Harju maakonnas on rõhutanud ka Keskkonnaministeerium oma
18.10.2019 kirjas nr 8-2/19/4499-3 Jõelähtme Vallavalitsusele. Nimetatud
Keskkonnaministeeriumi kirjas nr 8-2/19/4499-3 on välja toodud, et seoses hoogustunud
ehitustegevusega on nõudlus kvaliteetsete ehitusmaavarade järele oluliselt tõusnud, mistõttu on
Harju maakonnas kvaliteetse ehituslubjakivi varu seis muutunud kriitiliseks. Varustuskindlus on
tagatud ainult 6,88 aastaks. Mitme Tallinna ja Harju maakonna suurema ehitusprojekti (nt Rail
Baltica ehitus, Tallinn-Narva mnt Kostivere ja Loksa eritasandiliste ristmike ehitus, Tallinna
väikese ringtee ehitus) edukaks elluviimiseks suureneb kvaliteetse ehituslubjakivi vajadus,
mistõttu toodud varustuskindlus lähituleviku tegelikku olukorda ei iseloomusta (varu jääk väheneb
kiiremini).
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on analüüsinud küsimust, kas maavarade
kaevandamine on kohaliku elu või riigi huvi küsimus. Riigikohus selgitab põhiseaduslikkuse
järelevalve menetluse 30.09.2009 kohtuotsuse 3-4-1-9-09 punktis 25, et (tsit) maavarade uurimise
ja kaevandamise üle lõplike otsuste tegemine ei ole kolleegiumi hinnangul kohaliku elu küsimus.
PS § 5 kohaselt on Eesti loodusvarad ja loodusressursid rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada
säästlikult. Ka maavarad on kahtlemata mõistetavad loodusvarade ja loodusressurssidena PS § 5
tähenduses ning on sellistena osa rahvuslikust rikkusest. Maavarade säästliku kasutamise
kavandamine ei saa põhiseaduse kohaselt toimuda üksnes ühe omavalitsusüksuse piires, vaid see
peab lähtuma riiklikest huvidest ja vajadusest tagada maavarade säästlik kasutamine kogu riigis.
Üksikul omavalitsusüksusel ei ole täielikku ülevaadet maavarade levikust kogu riigis ja seetõttu
nende uurimise ja kaevandamise üksikasjadest, mis võimaldaksid tal langetada kaevandmisega
nõustumise kohta üleriigiliselt adekvaatse lõppotsuse. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et
maavarade kasutamise üle otsustamine on põhiseadusega haaratud riigielu küsimuste hulka. Kui
mingi küsimus on põhiseadusest tulenevalt riigielu küsimus, siis ei ole kolleegiumil alust hinnata,
kas see võiks oma sisu poolest olla kohaliku elu küsimus. Ka Vabariigi Valitsuse seaduse § 61
lõikest 1 nähtub, et maavarade uurimise ja kaevandamise otsused kuuluvad riigi pädevusse. Selle
sätte kohaselt on Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas loodusvarade kasutamise, kaitse,
taastootmise ja arvestamise korraldamine, loodus- ja mereuuringute, geoloogiliste,
kartograafiliste ja geodeetiliste tööde korraldamine. Samuti annab maapõueseadus tunnistust
sellest, et maavarade kasutamise üle otsustamine on haaratud riigi kompetentsi. Nimelt sätestab
MaaPS § 4, et maavara kuulub üldjuhul riigile. Riigile kuuluva maavara kasutamise üle
otsustamine on kahtlemata riigi ülesanne.
Jõelähtme Vallavolikogu otsuse eelnõu „Ruu küla lähiümbruse kaitse alla võtmine ja kaitse-
eeskirja kinnitamine“ menetluses põrkuvad kaks vastandlikku huvi – riiklikuks küsimuseks olev
maavarade kaevandamine ja kohaliku elu küsimuseks olev kohaliku tasandi kaitstava
loodusobjekti moodustamine. Alates 01.01.2017. a kehtiv LKS § 9 lõige 101 sätestab, et kui
loodusobjekt, mida kavandatakse võtta kohaliku kaitse alla, asub maardlal, tuleb loodusobjekti
kaitse alla võtmise otsuse eelnõu kooskõlastada Keskkonnaministeeriumiga, kui kavandatav ala
asub maardlal. Täna kehtiva nõude täitmise vältimiseks on KOV jätkanud varasemalt algatatud
menetlust, mis võimaldab loodusobjekti kaitse alla võtmist menetleda 2016. a kehtinud LKS järgi,
mille kohaselt Keskkonnaministeeriumi kooskõlastus ei olnud nõutav.
Kuna LKS on nüüdseks muudetud, on seadusandja tahe tänasel päeval selgelt sisustatud selliselt,
et maardlate kasutuselevõtmise kavandamine on riikliku tähtsusega küsimus ka neis asukohtades,
kus on algatatud loodusobjekti kohaliku kaitse alla võtmine.
MaaPS §-dest 14 ja 15 tulenevad maavara kaitse ja kaevandamisväärsena säilimise tagamiseks
kehtestatud nõuded. MaaPS § 15 lõike 1 punkti 2 kohaselt on maapõue seisundit ja kasutamist
mõjutavaks tegevuseks vajalik Keskkonnaministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri
3
volitatud asutuse luba. Seega maardla alade puhul tuleneb KOV-i enesekorraldusõiguse
reservatsioon ka MaaPS-st. Seadusandja tahe on olnud selline, et maardla aladel on piiratud KOV-
i enesekorraldusõigust ning sätestatud maardlate aladel tegevuste kavandamisel KOV-ile
kooskõlastamise kohustus Keskkonnaministeeriumi või volitatud asutusega.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tambet Tiits
peadirektor
Reet Roosalu
665 0670
[email protected]
4
Andrus Umboja
Jõelähtme Vallavalitsus
[email protected]
Teie 02.06.2020 nr 10-9/1882
Meie 25.06.2020 nr 8-2/19/4499-8
Seisukoha esitamine Jõelähtme Vallavolikogu otsuse
„Ruu küla lähiümbruse kaitse alla võtmine ja kaitse-
eeskirja kinnitamine“ eelnõule
Austatud härra Umboja
Saatsite 02.06.2020 kirjaga nr 10-9/1882 teate kavandatava loodusobjekti „Kohaliku omavalitsuse
tasandil kaitstav Ruu loodusobjekti“ kaitse alla võtmise otsuse eelnõuga tutvumise võimalustest.
Teate kohaselt otsuse eelnõuga ja teiste menetlusdokumenditega on võimalik tutvuda avaliku
väljapaneku käigus, mis kestab ajavahemikul 08. juuni kuni 29. juuni 2020. Lisaks on toodud, et
avaliku väljapaneku kestel on võimalik kirjalikult või elektrooniliselt esitada menetlusega seotud
ettepanekuid, küsimusi ja vastuväiteid. Nimetatud kaitstaval loodusobjektil on kavas seada
piirangud metsa majandamisele ja maavara kaevandamisele.
Saatsime Teile 04.05.2020 kirjaga nr 8-2/19/4499/5 seisukoha Jõelähtme Vallavolikogu otsuse
„Ruu küla lähiümbruse kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskirja kinnitamine“ eelnõule. Siinkohal on
oluline välja tuua, et meie seisukoht ei ole muutunud ja jääme esitatud seisukoha juurde, mis
saadeti Teile 04.05.2020 kirjaga. Järgnevalt toome uuesti välja meie seisukoha.
Esmalt selgitame, et kaitse-eeskirja eelnõu punkt 2.2. sätestab muuhulgas, et säilitada tuleb
koosluse liikide ja vanuse mitmekesisus. Soovime juhtida Teie tähelepanu sellele, et alal asuvad
valdavalt palumetsade tüübirühma kuuluvad metsad ehk pohla ja mustika kasvukohatüübi puistud.
Selle tüübirühma puistutest valdav osa on männikud, kasvab ka kuuske ja arukaske. Kasvukoha
iseärasustest ja looduslikest tingimustest tulenevalt ei pruugi igal eraldisel olla võimalik liigilise
ja vanuselise mitmekesisuse säilitamine. Küll aga on oluline, et võimalusel seda siiski tehakse.
Seetõttu soovitame kaaluda sõnastuste täpsustamist, et "Võimalusel tuleb säilitada koosluse
liigiline ja vanuseline mitmekesisus". Kaitse-eeskirja eelnõu punktiga 3.1. keelatakse raietööde
läbiviimine ajavahemikul 15. aprillist kuni 15. juunini. Soovime juhtida Teie tähelepanu sellele,
et praegusel hetkel on Keskkonnaministeeriumis väljatöötamisel looduskaitseseaduse muutmise
seaduse eelnõu, millega soovitakse sätestada, et loomastiku kaitseks nende sigimisperioodil on
pindalaliselt kaitse alla võetud kaitstavatel loodusobjektidel metsa raie keelatud ajavahemikul 15.
aprillist kuni 15. juulini. Lisaks eelnevale soovitame punkti 3.3. sõnastust kaitse-eeskirjas
täpsustada. Soovitaksime sõnastust kujul "alustada uut lageraiet enne, kui vahetult kõrval asuva
uuenenud lageraielangil kasvavate puude kõrgus jääb alla 1,0 m". Tänane metsaseadus ja metsa
majandamise eeskiri on metsa uuenenuks lugemise koha pealt väga detailne. Lisaks on
metsaseaduses eraldi defineeritud sõna "mets", mis muudab eelnõu praegust sõnastust mõneti
Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
segaseks. Soovitatud sõnastuses on viidatud nii metsaseaduse mõttele, et lank peab olema
uuenenud kui ka soovile seada noorendiku minimaalsele kõrgusele täiendavaid kriteeriume.
Märgime, et maa-alal, kuhu kavandatakse kaitstav loodusobjekt, paikneb mh Ojaveere kinnisasi
(katastritunnus 24505:002:0251), mille omanik on Eesti Vabariik, riigivara valitseja
Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Maa-amet. Maa-amet, kui nimetatud kinnisasja
volitatud asutus esitas 04.05.2020 kirjaga nr 1-5/20/6175-2 Keskkonnaministeeriumile
kavandatava kaitstava loodusobjekti kohta seisukohad (lisatud kirjale). Keskkonnaministeerium
on jätkuvalt samadel seisukohtadel, mida on väljendanud Maa-amet oma 04.05.2020 saadetud
kirjas.
Oluline on välja tuua, et Ojaveere kinnisasi kattub Jägala lubjakivi maardlaga, kus ehituslubjakivi
on arvele võetud aktiivse tarbevaruna 3028 tuh m3 ja aktiivsereservvaruna 6356 tuh m3. Eesti
Geoloogiateenistuse 2018. aasta uurimistöö „Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine
Harju maakonnas“ kohaselt kuulub Jägala lubjakivi maardla Harju maakonna tähtsamate
ehituslubjakivi maardlate hulka, mis asub suuremas osas Väo kihistu avamusel, kus levib Eesti
kõige kvaliteetsem ehituslubjakivi ning mille kaevandamiseks on soodsad mäetehnilised
tingimused.
Seoses hoogustunud ehitustegevusega on nõudlus kvaliteetsete ehitusmaavarade järele oluliselt
tõusnud, mistõttu on Harju maakonnas kvaliteetse ehituslubjakivi varu seis muutunud kriitiliseks.
Varustuskindlus on tagatud ainult 6,7 aastaks (seisuga 11.06.2020). Mitme Tallinna ja Harju
maakonna suurema ehitusprojekti (nt Rail Baltic ehitus, Tallinn-Narva mnt Kostivere ja Loksa
eritasandiliste ristmike ehitus, Tallinna väikese ringtee ehitus, 2 + 2 riigiteed) edukaks
elluviimiseks suureneb kvaliteetse ehituslubjakivi vajadus, mistõttu toodud varustuskindlus
lähituleviku tegelikku olukorda ei iseloomusta (varu jääk väheneb kiiremini).
Märgime, et maapõueseaduse § 14 lõike 1 kohaselt tuleb maapõue seisundit ja kasutamist
mõjutava tegevuse korraldamisel haldusorganil tagada maavara kaevandamisväärsena säilimine,
juurdepääs maavarale ja maavara majanduslikult otstarbekas ja säästlik kasutamine. Kuivõrd
kavandataval loodusobjekti alal keelataks mh maavarade kaevandamine, siis oleme seisukohal, et
Ojaveere kinnistule kohaliku tähtsusega kaitseala moodustamine on vastuolus nimetatud sättega
ja seega on lubamatu, kuna kaitseala moodustamine ei võimaldaks juurdepääsu suure nõudlusega
kvaliteetsele ehitusmaavarale.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Rene Kokk
minister
Lisa: Maa-ameti seisukohad Jõelähtme Vallavolikogu otsuse „Ruu küla lähiümbruse kaitse alla
võtmine ja kaitse-eeskirja kinnitamine“ eelnõu.asice
Teadmiseks: Majandus ja Kommunikatsiooniministeerium (
[email protected])
Harry Kuivkaev, 626 2964
[email protected]