Ülemaailmse eestluse koostöökomisjoni kolmas koosolek
PROTOKOLL nr 3
17.06.2020 DELTA 25.06.2020 nr 1-19/276-1
Juhatas: Raivo Küüt
Protokollis Keit Spiegel
Osalesid: Riina Solman (EV Siseministeerium, rahvastikuminister), Rait Kuuse
(Sotsiaalministeerium, minister Tanel Kiik asendusliige), Tiit Salumäe (EELKN),
Irene Käosaar (Integratsiooni SA), Andero Adamson (EV Haridus- ja
Teadusministeerium), Marju Rink-Abel (Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides), Sirje
Kiin (Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides), Leelo Pukk (Rootsi Eestlaste Liit), Aho
Rebas (Rootsi Eestlaste Liit), Tuuli-Emily Liivat (Ülemaailmne Eesti
Noortevõrgustik), Evelin Sennett (Eesti Kultuuriseltside Ühendus), Liia Urman
(Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu), Iivi Zajedova (Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu),
Reet Marten Sehr (Eestlaste Kesknõukogu Kanadas), Katrin Maiste (Eesti Instituut),
Helja Kirber (Soome Eesti Noored), Kairi Taul-Hemingway (Eestlaste Kesknõukogu
Kanadas, asendusliige), Janne Kendla (EV Välisministeerium), Signe Matteus (EV
Välisministeerium), Gerttu Aavik (EV Haridus- ja Teadusministeerium), Anne-Ly
Reimaa (EV Kultuuriministeerium), Martin Tulit (EV Siseministeerium), Minna Harjo
(EV Siseministeerium), Ilmo Au (EV Siseministeerium), Egge Kulbok-Lattik (EV
Siseministeerium), Tauri Hütt (MTÜ Globaalsed Eestlased)
Puudusid: Mailis Reps (EV haridusminister), Tõnis Lukas (EV kultuuriminister), Tanel Kiik (EV
sotsiaalminister), Urmas Reinsalu (EV välisminister), Raul Siem (EV Väliskaubandus-
ja infotehnoloogiaminister), Kristi Vinter-Nemvalts (EV Haridus- ja
Teadusministeerium), Marcus Kolga (Eestlaste Kesknõukogu Kanadas), Tarmo
Kruusimäe (Riigikogu Välis-Eesti toetusrühm), Mariliis Sepp (EV Välisministeerium),
Piret Hartman (EV Kultuuriministeerium), Leili Utno (Välis-Eesti Ühing)
Päevakord:
1. Rahvastikuminister Riina Solmani tervitussõnavõtt
2. Ülevaade rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava koostamisest
Ülevaade üleilmse eestluse programmi koostamisest
Programmi struktuur – eesmärkide ja meetmete tutvustus
Arengukava ja programmi koostamise edasine ajakava ja töökorraldus
Raivo Küüt, rahvastiku-, kodanikuühiskonna- ja perepoliitika asekantsler
3. Küsimused ja arutelu
4. Koostöökomisjoni järgmise kohtumise teemad
Raivo Küüt, rahvastiku-, kodanikuühiskonna- ja perepoliitika asekantsler
5. Rahvastikuminister Riina Solmani kokkuvõte ja lõppsõna
2(4)
1. Rahvastikuminister Riina Solmani tervitussõnavõtt
Minister avab pidulikult Ülemaailmse eestluse koostöökomisjoni (edaspidi ÜEKK) kolmanda
koosoleku ning tänab kõiki osapooli senise panuse eest. Minister toob avakõnes esile ka
rahvuskaaslaste murekohad, mis avaldusid seoses COVID-19 pandeemiaga ja Eesti riigi
suhtlusega oma väliskogukondadega selle vältel. Tervitussõnavõtu tekst – vt protokolli lisa 1.
2. Arengukava ning programmi ülevaade – Raivo Küüt
Ülevaade „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021-2030“ koostamisest
Koosoleku juhataja asekantsler Raivo Küüt annab ülevaate „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna
arengukava 2021-2030“ koostamisest, sh tutvustas arengukava visiooni tööversiooni ning andis
ülevaate, millised teised programmid lisaks Üleilmse eestluse programmile arengukava
koosseisu kuuluma hakkavad.
„Üleilmse eestluse programmi 2021-2024“ koostamisest; programmi struktuur – eesmärkide
ja meetmete tutvustus
Ülevaade „Üleilmse eestluse programmi 2021-2024“ koostamisest ning planeeritavast
ülesehitusest. Programmi üldeesmärgi ning kolme meetme, ehk tegevussuuna tutvustus – vt
protokolli lisa 2.
Arengukava ja programmi koostamise edasine ajakava ja töökorraldus
Arutelu avamine seoses edasise koostööformaadi osas, nii ÜEKK-ga kui ka töörühmadega.
Siseministeeriumi poolt idee jätkata olemasoleva kaheksa valdkondliku töörühmaga kuni
programmi ametliku kinnitamiseni ning siis programmi rakendmaisest minna üle teistsugusele
juhtimissüsteemile, kus töörühmi koondatakse, nt programmi meetmete põhiselt. Oluline
sõnum on aga see, et töörühmad jätkavad tööd – hetkel on aktiivne sisendikorje lõppenud ning
sügisel toimub uus suurem kaasamine. Programmi rakendamise aastatel jätkub koostöö
töörühmadega, kuna iga-aastaselt toimub projekti hindamine ja vajaduspõhiselt muudatuste
sisseviimine. Siseministeeriumipoolne ettepanek jätkata ÜEKK koosolekuid alates 2021. kahe
regulaarse kohtumisega – kevadel ja sügisel ning vastavalt vajadusele ka lisakohtumiste näol.
3. Küsimused ja arutelu – kõik osalejad
Arutelu avab Eestlaste Kesknõukogu Kanadas esindaja organisatsioonipoolse tagasisidega
osalejatele saadetud materjalide põhjal (tagasiside saadetakse Siseministeeriumile ka
kirjalikult). Leiavad, et programmiga on tehtud paljulubav algus, kuid väljakutseks jääb, kuidas
kujuneb programmi reaalne rakendamine, kuna programmi sihtrühm (erinevate
väliskogukondade grupid) on nii erinevad. Riigil puudub endiselt piisav side kogukonna
esindajatega, kel on kõige parem ülevaade kogukondade vajadustest. Ollakse mõneti kriitilised
töörühmade töö osas, kuna kõikide töörühmade puhul ei ole avalikke protokolle ning tegevused
on kohati ebaühtlased. Osalusdemokraatia vajab edendamist. Ettepanekud: a) igas töörühmas
võiks olla Välis-Eesti kaas-töörühmajuht; b) rahvastikuministri üks nõunikest võiks olla Välis-
Eesti päritolu c) küsitakse, mida tähendab ühtse inforuumi loomine? Viidatakse, et millegi uue
loomise asemel tuleks keskenduda olemasoleva edendamisele (nt Globalestonian.com
platvorm) d) programmi olukorrakirjelduse võiks kirjeldada ka läbi positiivsuse e) erinevate
foorumite loomine f) veelgi enam koostöö ja osalusdemokraatia edendamist osapoolte vahel.
Ka noorte esindaja kinnitab, et samuti noored ei ole rahul infovahetusega – noored ei saa infot
piisavalt. Puudust tuntakse nii stipendiumite infost, kui ka tagasipöördumiseks vajalikuks
3(4)
infost. Info võiks olla kätte leitav ühest kohast (viitab noorte kokkupandud materjalidele
soovituste osas, tuginevalt mais-juunis 2020 toimunud noorte virtuaalpäevadele).
Siseministeerium vastab, et infokanalid on tõepoolest olemas ja midagi uut ei looda, kuid
olemasolev on vaja senisest paremini toimima panna. Vajalik oleks luua nt ühine kalender, kus
erinevate kogukondade üritused kajastuksid. Tõstatub küsimus, et milline on aga kõige parem
digiarhitektuur, mis aitaks kõike kokku tuua? Lisatakse, et üldine, igapäevane
kommunikatsioon peaks esmajoones märgatavalt paranema – eelkõige praktilise teabe tasandil
(seda kinnitas kogemus pandeemia ajal). Lisaks oleks tore, kui saaks vahendada enam
kogukondades toimuvaid sündmuseid (heaks näiteks video, mis tehti Kanada Eesti kogukonnas
14. juunil Suurküüditamise päeva mälestades – seda oleks saanud levitada). Osalejate hulgast
tehakse täiendav ettepanek enam Eestis kajastada ka Välis-Eesti kultuuriseltside tegevusi – nt
eelseisval aastal saab 100 aastaseks Londoni Eesti Selts ning Tšehhi Selts 30 aastaseks. Vajalik
vastav kommunikatsioon Eestis.
Arutelu jätkub Ida-diasporaa suunal. Ida-diasporaa on paljuski nõrgemal positsioonil, kui
Lääne-diasporaa, sest puuduvad ressursid ja ka vajalikud struktuurid. Tehakse ettepanek lisaks
Ida-Lääne diasporaadele keskenduda ka teistele jaotustele – näiteks väikesed ja suured
kogukonnad või ajaloolised ja uued kogukonnad. Hilisemates, uutes kogukondades on raskem
eestlasi haarata ühistegevustesse. Pakutakse ideid, kuidas saaks näiteks lapsi haarata enam
eestikeelsetesse tegevustesse (eestikeelsete raamatute saatmine väiksematesse
kogukondadesse, jne).
Siseministeerium lisab, et käesolevalt on meil programmi valmimiseks tähtaeg ees, samas tekib
igal aastal võimalus programm üle vaadata ning vajaduspõhiselt seda täiendada. Kuna
erinevates kogukondades on eri probleemid, siis võib olla on vajalik kogukondade põhine
lähenemine ka programmi meetmetes ja tegevustes.
Leitakse ühiselt, et programm justkui ei tohikski valmis saada, sest töö ja tegevused peavad
pidevalt edasi arenema. Näiteks kogukondade vaheline kogemuste vahetus ja pidev
kommunikatsioon. Viidatakse aga asjaolule, et ideekorje tasandil on lihtne pakkuda häid ideid,
aga keeruliseks läheb programmi rakendamise faasis.
Arutelu jätkub keskorganisatsioonide rolli üle. Ühine seisukoht, et see peab kirja saama
valmivasse dokumenti. Osalejad viitavad vajadusele koordineerida osa loodava programmi
tegevusi hetkel kehtiva Rahvuskaaslaste programmiga. Edasi liigub arutelu programmi eelarve
peale. Arutletakse ka mõtte üle, et programmi raames luua strateegilise partnerluse võimalused
(näiteks MTÜ Globaalsed eestlased näitel).
Siseministeerium kinnitab, et Rahvuskaaslaste programmiga on tihe seos – nii läbi
programmidesse kaasatud inimeste, kui ka uue programmi tegevuste, sest paljud tegevused
(keeleõpe, kultuuriseltside toetamine, jms) jätkub igal juhul ka uue programmiga. Oluline
erinevus on aga see, et uus loodav programm ehitatakse üles uue riikliku strateegilise
planeerimise süsteemi alusel – tegemist saab olema TERE põhimõtte ehk tegevuspõhise eelarve
alusel programmiga1, ehk iga programmi tegevuse rida on konkreetselt seotud ka selle
eelarvega. Loodava programmi eelarvekõnelused lükkusid pandeemia mõjudest tulenevalt
sügisesse. Kevadel panid neli ministeeriumit (SiM, KuL, HtM ja VaM) Siseministeeriumi
1
Lisainformatsioon tegevuspõhise eelarve kohta Rahandusministeeriumi kodulehel:
https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigieelarve-ja-majandus/tegevuspohine-riigieelarve
4(4)
koordineerimisel kokku ka ühise lisaeelarvetaotluse, et loodava programmi vajadusi katta.
Rahvastikuminister seisab sügisel selle ühistaotluse eest.
Arutelu liigub rahvastikuministri püstitatud arutelupunkti juurde, kuidas ühiselt väärikalt
tähistada Välis-Eesti päeva novembrikuu viimasel laupäeval? Pakutakse erinevad mõtteid, sh
Välis-Eesti kultuuriseltside tunnustamine, virtuaalne seminar/konverents, kus tutvustaksime
loodavat programmi; kogukonnapõhine lähenemine, kus igal aastal juhiks päeva tähistamist üks
konkreetne kogukond (nt 2020 Kanada, 2021 Rootsi, jne). Kõige enam leiab toetust idee, et
noored peaksid päeva korraldamisse kaasatud olema – nt Välis-Eesti päeva tähistamine läbi
virtuaalsete platvormide.
Nõustutakse rahvastikuministri avakõnes öelduga ja rõõmustatakse, et noored on aktiivselt
üleilmses eestluses kaasa löömas! Oluline on läbi vaadata noorte algatusel läbi viidud
virtuaalpäevadelt tulnud sisend ja seda programmi koostamise juures kasutada.
Oluline arutelu teemal kaasamine, sest kaasamine on programmi kontekstis märksõnaks. Suvel
jätkub programmi sisendi ühtlustamine ning sügisel jätkub suurem kaasamine tagasiside
saamiseks. Kaasamine jätkub aga pidevalt ka programmi rakendamisel!
4. Koostöökomisjoni järgmise kohtumise teemad – Raivo Küüt
ÜEKNi liikmed ei planeeri sügisel 2020 oma plaanilist kohtumist seoses COVID-19
tulenevatest võimalikest reisipiirangutest Eestis. Sellega seoses palve võimaldada osalust
ÜEKK liikmetel järgmisel ÜEKK plaanilisel koosolekul (ÜEKK neljas kohtumine on
planeeritud Tartus 29.09.2020) ka veebivahendusel. Siseministeerium kinnitas
veebivahendusel osalemise võimalust. Lisaks tuleb partnerministeeriumi, Haridus- ja
teadusministeeriumiga, arutada järgmisele päevale (30.09.2020) planeeritud rahvuskaaslaste
programmi konverentsi võimalusi videoformaadi osas.
5. Rahvastikuminister Riina Solmani kokkuvõte ja lõppsõna
Minister tänab koostöökomisjonil osalenud liikmeid ja võtab kokku huvitava ning sisuka
arutelu. Lisab, et ootame alati ÜEKK tagasisidet – vt protokolli lisa 3.
allkirjastatud digitaalselt
Raivo Küüt
koosoleku juhataja
RAHVASTIKUMINISTER RIINA SOLMANI
AVATERVITUS
ÜLEMAAILMSE EESTLUSE KOOSTÖÖKOMISJONI
KOLMANDAL KOOSOLEKUL
17. juuni 2020
Austatud komisjoni liikmed! Head kaasteelised ja kaasamõtlejad üleilmse eestluse
edendamisel!
Vaatamata sellele, et me ei saa täna kõik koos viibida ühes ruumis, on mul suur rõõm teid kõiki
tervitada Ülemaailmse eestluse koostöökomisjoni juba kolmandal järjestikusel koosolekul!
Viimased kuud on meile näidanud, kui oluline on kiire kohanemine ja seetõttu on mul hea meel,
et meie ühine eesmärk ja töö – üleilmse eestluse programmi koostamine – ei ole vaatamata
täiesti muutunud töökorraldusele „kannatada saanud“. Kõik osapooled, nii meie riigi
ametnikkond kui ka võõrsil elavad rahvuskaaslased on jätkuvalt toimekalt programmi
ühisloomesse aega ja pühendumust investeerimas. Aitäh kõikidele selle eest!
Kahjuks ei saa siin täna teiega jagada üksnes rõõme, sest meieni on jõudnud ka Eesti
väliskogukonna muremõtted globaalse pandeemia valguses. Eesti alaliselt võõrsil elav
kogukond ei tundunud end eriolukorras piisavalt kaasatuna ning informeerituna. Kogukonna
peamised mured olid seotud näiteks piiratud reisimisvõimalustega Eestisse, sellest tulenevalt
Eestis oleva kinnisvara hooldamisega ja kohtumise piiratusega Eestis elavate lähedastega.
Kriisiolukorras tuli palju erinevat informatsiooni arvukatest kanalitest, kuid sellistel puhkudel
on kõige vajalikum just kõige vajalikuma informatsiooni õige kanaliseerimine. See on olnud
raske õppetund, kuid on näidanud veelgi enam, et oleme oma tegemistega liikumas õiges suunas
– suund ühtsema infovälja poole, et ka kõik välismaal elavad rahvuskaaslased saaksid riigilt
vajalikul määral tuge ning ligipääsetavus praktilisele informatsioonile – näiteks
konsulaarküsimustele – oleks tagatud.
Siinkohal kasutaksin hea meelega võimalust üleskutseks! Nimelt kriisiajal tõstatus varasemast
veelgi enam esile rahvastikuregistris olevate andmete olulisus. E-rahvastikuregister on pidevalt
täienemas ning kutsun üles kõiki tänaseid kuulajaid ja nende lähedasi oma rahvastikuregistri
andmeid kontrollima ning vajadusel täiendama. Seda on mugav teha elektrooniliselt, kasutades
kehtivate sertifikaatidega ID-kaarti, Mobiil-ID või Smart-ID lahendusi.
Üleilmse eestluse programmi raames on plaanis astuda mitmeid praktilisi samme, et
infovahetus oleks ühest küljest tõhusam, teisest küljest, et vajaliku infoni jõudmine oleks
lihtsam. Ühe praktilise sammuna oleme koostöös Kodanikuühiskonna Sihtkapitaliga lähipäevil
välja kuulutamas väliseesti väljaannetele suunatud toetusvooru, kus saavad osaleda kõik meie
rahvuskaaslastele suunatu väljaanded. Täpsema info taotlusvooru tingimuste osas avalikustame
KÜSKi kodulehel. Loodame aktiivsele osalusele!
Tänase koosoleku üheks peamiseks eesmärgiks on aga anda teile ülevaade, kuhu oleme nende
viimaste kuudega programmi koostamisel jõudnud ning ühtlasi küsida teilt väärtuslikku
tagasisidet. Koosoleku jooksul on kõigil võimalus kaasa rääkida ja oma mõtteid vahetada.
Hea meelega lisan siinkohal, et lisaks programmi koostamisele, oleme koostöös
kultuuriministri ja kultuuriministeeriumiga jõudsalt edenenud ka valdkonna arengukava –
„Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021-2030“ – koostamisega, mille üheks
programmiks Üleilmse eestluse programm on.
Käesolevaks hetkeks on aktiivne sisendi korje programmi kaheksas valdkonlikus töörühmas
lõppenud, kuid see ei tähenda kindlasti koostöö lõppu! Käesolevas faasis toimub nüüd sisendi
ühtlustamine ja programmi dokumendi ülesehitus vastavalt riiklikule strateegilise planeerimise
süsteemile, programmi juhtrühma poolt. Sügisel toimub taaskord aktiivsem kaasamine
dokumendile tagasiside saamiseks.
Täna tahaksime kõigi teiega muuhulgas ühiselt arutada seda, kuidas jätkame tööd
töörühmadega peale programmi kinnitamist. Oleme omakeskis mõelnud, et töörühmi võiks
koondada, selleks aga peame kokku leppima edasise juhtumissüsteemi.
Samuti peame arutama seda, kuidas jätkub meie koostöö kõigi teie – ehk Ülemaailmse eestluse
koostöökomisjoni liikmetega. Meil on järgmine kohtumine planeeritud sügisesse, täpsemalt 29.
septembril Tartus, kuid kuidas ja missuguse regulaarsusega jätkame oma kohtumisi alates 2021.
aastast?
Ma olen tänulik kõikidele, kes selles protsessis on kaasa löömas, kuid eriti rõõmsaks teeb mind
see, kui pühendunult on kaasa löömas meie noored! Veidi tagasi vaadates oli minu meelest väga
tähendusrikkalt ja märgiliselt ESTO 2019 nimi MEIE TULEVIK. Alles paar nädalat tagasi oli
mul au avada Ülemaailmse Eesti Noortevõrgustiku initsiatiivil ellukutsutud noorte
virtuaalpäevad, kus Eesti juurtega noored, pea kolmekümnest riigist üle maailma, arutlesid
ühiselt üleilmse eestluse teemadel ja andsid ka oma osa seeläbi peagi valmivasse programmi.
Mul on hea meel siinkohal veelkord öelda oma tänusõnad aktiivsetele noortele, eesotsas Tuuli-
Emily´ga, kes on ka täna siin noori innukalt esindamas.
Kogu maailmas on 2020. aasta alanud keeruliselt ja siinkohal on tähtis meeles pidada, et
keerulistel aegadel peame me veelgi enam kokku hoidma ja ühiselt tegutsema! Aitäh teile, et
üleilmse eestluse leek on olnud hoitud ka kriisi ajal!
Enne, kui liigume programmi ülevaate juurde, on mul on teile siinkohal veel üks üleskutse,
mida tänasel koosoleku arutada. Nimelt kuidas tähistada vääriliselt koos Välis-Eesti päeva
novembrikuu viimasel laupäeval? Seda mõtet saame lähemalt arutada peale ülevaadet
arengukavast ja programmist.
Aitäh teile! Sisukat arutelu!
RAHVASTIKUMINISTER RIINA SOLMANI
KOKKUVÕTE
ÜLEMAAILMSE EESTLUSE KOOSTÖÖKOMISJONI
KOLMANDAL KOOSOLEKUL
17. juuni 2020
Head Ülemaailmse eestluse koostöökomisjoni liikmed! Ma sooviksin Teid omalt poolt tänada
väga sisuka ja vajaliku arutelu eest! Teie väärtuslik tagasiside võimaldab meil programmiga
edasi liikuda enesekindlamalt. Lisaks on see oluline ka valdkonna arengukava väljatöötamise
juures.
Ootame teie tagasisidet täna arutatud teemadel kuni juuni lõpuni, kuid teie mõtted, küsimused
on teretulnud alati!
Üleilmse eestluse edendamine on ühisloome – me kõik saame sellesse anda oma panuse!
Loodan teid kõiki „päriselt“ näha juba septembris Tartus! Seniks soovin teile kõigile päikeselist
suve ja mitte ei saa siinkohal mainimata jätta – olge kõik hoitud!
Mailis Reps (EV Haridusminister,
[email protected])
Tõnis Lukas (EV Kultuuriminister,
[email protected])
Urmas Reinsalu (EV Välisminister,
[email protected],
[email protected])
Tanel Kiik, (EV Sotsiaalminister,
[email protected])
Rait Kuuse, (EV Sotsiaalministeerium,
[email protected])
Raul Siem, (EV Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister,
[email protected])
Tiit Salumäe (EELKN,
[email protected])
Katrin Maiste (Eesti Instituut,
[email protected])
Irene Käosaar, (Integratsiooni SA juhataja,
[email protected])
Kristi Vinter-Nemvalts (HTM asekantsler,
[email protected])
Andero Adamson (HTM,
[email protected])
Evelin Sennett (Eesti Kultuuriseltside Ühendus,
[email protected])
Marcus Kolga (Eestlaste Kesknõukogu Kanadas,
[email protected])
Reet Marten Sehr (Eestlaste Kesknõukogu Kanadas,
[email protected])
Marju Rink-Abel (Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides,
[email protected])
Sirje Kiin (Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides
[email protected])
Leelo Pukk (Rootsi Eestlaste Liit,
[email protected])
Aho Rebas (Rootsi Eestlaste Liit
[email protected])
Iivi Zajedova (Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu,
[email protected])
Liia Urman (Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu,
[email protected])
Helja Kirber (Soome Eesti Noored,
[email protected])
Tarmo Kruusimäe (Riigikogu Välis-Eesti toetusrühm,
[email protected])
Leili Utno (Välis-Eesti Ühing,
[email protected])
Tuuli-Emily Liivat (Ülemaailmne Eesti Noortevõrgustik,
[email protected])
Janne Kendla (VaM,
[email protected])
Signe Matteus (VaM,
[email protected])
Mariliis Sepp (VaM,
[email protected])
Gerttu Aavik (HTM,
[email protected])
Piret Hartman (KuM,
[email protected])
Anne-Ly Reimaa (KuM,
[email protected])
Tauri Hütt (
[email protected])