dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Ülemaailmse eestluse koostöökomisjoni kolmas koosolek

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 26. juuni 2020
Viit
1.1-16/20-0008/4218
Registreeritud
26. juuni 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Siseministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-16 Valitsusasutuste kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-16/20-0008
Vastutaja
Ando Leppiman (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond)

Failid

  • 📎1-19276-1 25.06.2020 Protokoll.asice427 KB
  • 📎Lisa1_Rahvastikuminsitri_avasonad_17.06.2020.pdf361 KB
  • 📎Lisa2_R.Kyyt_17.06.2020.ppt767 KB
  • 📎Lisa3_Rahvastikuministri_kokkuvote_17.06.2020.pdf340 KB
  • 📎Protokolli adressaadid_17.06.pdf381 KB

Sisu (failidest)

Ülemaailmse eestluse koostöökomisjoni kolmas koosolek PROTOKOLL nr 3 17.06.2020 DELTA 25.06.2020 nr 1-19/276-1 Juhatas: Raivo Küüt Protokollis Keit Spiegel Osalesid: Riina Solman (EV Siseministeerium, rahvastikuminister), Rait Kuuse (Sotsiaalministeerium, minister Tanel Kiik asendusliige), Tiit Salumäe (EELKN), Irene Käosaar (Integratsiooni SA), Andero Adamson (EV Haridus- ja Teadusministeerium), Marju Rink-Abel (Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides), Sirje Kiin (Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides), Leelo Pukk (Rootsi Eestlaste Liit), Aho Rebas (Rootsi Eestlaste Liit), Tuuli-Emily Liivat (Ülemaailmne Eesti Noortevõrgustik), Evelin Sennett (Eesti Kultuuriseltside Ühendus), Liia Urman (Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu), Iivi Zajedova (Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu), Reet Marten Sehr (Eestlaste Kesknõukogu Kanadas), Katrin Maiste (Eesti Instituut), Helja Kirber (Soome Eesti Noored), Kairi Taul-Hemingway (Eestlaste Kesknõukogu Kanadas, asendusliige), Janne Kendla (EV Välisministeerium), Signe Matteus (EV Välisministeerium), Gerttu Aavik (EV Haridus- ja Teadusministeerium), Anne-Ly Reimaa (EV Kultuuriministeerium), Martin Tulit (EV Siseministeerium), Minna Harjo (EV Siseministeerium), Ilmo Au (EV Siseministeerium), Egge Kulbok-Lattik (EV Siseministeerium), Tauri Hütt (MTÜ Globaalsed Eestlased) Puudusid: Mailis Reps (EV haridusminister), Tõnis Lukas (EV kultuuriminister), Tanel Kiik (EV sotsiaalminister), Urmas Reinsalu (EV välisminister), Raul Siem (EV Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister), Kristi Vinter-Nemvalts (EV Haridus- ja Teadusministeerium), Marcus Kolga (Eestlaste Kesknõukogu Kanadas), Tarmo Kruusimäe (Riigikogu Välis-Eesti toetusrühm), Mariliis Sepp (EV Välisministeerium), Piret Hartman (EV Kultuuriministeerium), Leili Utno (Välis-Eesti Ühing) Päevakord: 1. Rahvastikuminister Riina Solmani tervitussõnavõtt 2. Ülevaade rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava koostamisest Ülevaade üleilmse eestluse programmi koostamisest Programmi struktuur – eesmärkide ja meetmete tutvustus Arengukava ja programmi koostamise edasine ajakava ja töökorraldus Raivo Küüt, rahvastiku-, kodanikuühiskonna- ja perepoliitika asekantsler 3. Küsimused ja arutelu 4. Koostöökomisjoni järgmise kohtumise teemad Raivo Küüt, rahvastiku-, kodanikuühiskonna- ja perepoliitika asekantsler 5. Rahvastikuminister Riina Solmani kokkuvõte ja lõppsõna 2(4) 1. Rahvastikuminister Riina Solmani tervitussõnavõtt Minister avab pidulikult Ülemaailmse eestluse koostöökomisjoni (edaspidi ÜEKK) kolmanda koosoleku ning tänab kõiki osapooli senise panuse eest. Minister toob avakõnes esile ka rahvuskaaslaste murekohad, mis avaldusid seoses COVID-19 pandeemiaga ja Eesti riigi suhtlusega oma väliskogukondadega selle vältel. Tervitussõnavõtu tekst – vt protokolli lisa 1. 2. Arengukava ning programmi ülevaade – Raivo Küüt Ülevaade „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021-2030“ koostamisest Koosoleku juhataja asekantsler Raivo Küüt annab ülevaate „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021-2030“ koostamisest, sh tutvustas arengukava visiooni tööversiooni ning andis ülevaate, millised teised programmid lisaks Üleilmse eestluse programmile arengukava koosseisu kuuluma hakkavad. „Üleilmse eestluse programmi 2021-2024“ koostamisest; programmi struktuur – eesmärkide ja meetmete tutvustus Ülevaade „Üleilmse eestluse programmi 2021-2024“ koostamisest ning planeeritavast ülesehitusest. Programmi üldeesmärgi ning kolme meetme, ehk tegevussuuna tutvustus – vt protokolli lisa 2. Arengukava ja programmi koostamise edasine ajakava ja töökorraldus Arutelu avamine seoses edasise koostööformaadi osas, nii ÜEKK-ga kui ka töörühmadega. Siseministeeriumi poolt idee jätkata olemasoleva kaheksa valdkondliku töörühmaga kuni programmi ametliku kinnitamiseni ning siis programmi rakendmaisest minna üle teistsugusele juhtimissüsteemile, kus töörühmi koondatakse, nt programmi meetmete põhiselt. Oluline sõnum on aga see, et töörühmad jätkavad tööd – hetkel on aktiivne sisendikorje lõppenud ning sügisel toimub uus suurem kaasamine. Programmi rakendamise aastatel jätkub koostöö töörühmadega, kuna iga-aastaselt toimub projekti hindamine ja vajaduspõhiselt muudatuste sisseviimine. Siseministeeriumipoolne ettepanek jätkata ÜEKK koosolekuid alates 2021. kahe regulaarse kohtumisega – kevadel ja sügisel ning vastavalt vajadusele ka lisakohtumiste näol. 3. Küsimused ja arutelu – kõik osalejad Arutelu avab Eestlaste Kesknõukogu Kanadas esindaja organisatsioonipoolse tagasisidega osalejatele saadetud materjalide põhjal (tagasiside saadetakse Siseministeeriumile ka kirjalikult). Leiavad, et programmiga on tehtud paljulubav algus, kuid väljakutseks jääb, kuidas kujuneb programmi reaalne rakendamine, kuna programmi sihtrühm (erinevate väliskogukondade grupid) on nii erinevad. Riigil puudub endiselt piisav side kogukonna esindajatega, kel on kõige parem ülevaade kogukondade vajadustest. Ollakse mõneti kriitilised töörühmade töö osas, kuna kõikide töörühmade puhul ei ole avalikke protokolle ning tegevused on kohati ebaühtlased. Osalusdemokraatia vajab edendamist. Ettepanekud: a) igas töörühmas võiks olla Välis-Eesti kaas-töörühmajuht; b) rahvastikuministri üks nõunikest võiks olla Välis- Eesti päritolu c) küsitakse, mida tähendab ühtse inforuumi loomine? Viidatakse, et millegi uue loomise asemel tuleks keskenduda olemasoleva edendamisele (nt Globalestonian.com platvorm) d) programmi olukorrakirjelduse võiks kirjeldada ka läbi positiivsuse e) erinevate foorumite loomine f) veelgi enam koostöö ja osalusdemokraatia edendamist osapoolte vahel. Ka noorte esindaja kinnitab, et samuti noored ei ole rahul infovahetusega – noored ei saa infot piisavalt. Puudust tuntakse nii stipendiumite infost, kui ka tagasipöördumiseks vajalikuks 3(4) infost. Info võiks olla kätte leitav ühest kohast (viitab noorte kokkupandud materjalidele soovituste osas, tuginevalt mais-juunis 2020 toimunud noorte virtuaalpäevadele). Siseministeerium vastab, et infokanalid on tõepoolest olemas ja midagi uut ei looda, kuid olemasolev on vaja senisest paremini toimima panna. Vajalik oleks luua nt ühine kalender, kus erinevate kogukondade üritused kajastuksid. Tõstatub küsimus, et milline on aga kõige parem digiarhitektuur, mis aitaks kõike kokku tuua? Lisatakse, et üldine, igapäevane kommunikatsioon peaks esmajoones märgatavalt paranema – eelkõige praktilise teabe tasandil (seda kinnitas kogemus pandeemia ajal). Lisaks oleks tore, kui saaks vahendada enam kogukondades toimuvaid sündmuseid (heaks näiteks video, mis tehti Kanada Eesti kogukonnas 14. juunil Suurküüditamise päeva mälestades – seda oleks saanud levitada). Osalejate hulgast tehakse täiendav ettepanek enam Eestis kajastada ka Välis-Eesti kultuuriseltside tegevusi – nt eelseisval aastal saab 100 aastaseks Londoni Eesti Selts ning Tšehhi Selts 30 aastaseks. Vajalik vastav kommunikatsioon Eestis. Arutelu jätkub Ida-diasporaa suunal. Ida-diasporaa on paljuski nõrgemal positsioonil, kui Lääne-diasporaa, sest puuduvad ressursid ja ka vajalikud struktuurid. Tehakse ettepanek lisaks Ida-Lääne diasporaadele keskenduda ka teistele jaotustele – näiteks väikesed ja suured kogukonnad või ajaloolised ja uued kogukonnad. Hilisemates, uutes kogukondades on raskem eestlasi haarata ühistegevustesse. Pakutakse ideid, kuidas saaks näiteks lapsi haarata enam eestikeelsetesse tegevustesse (eestikeelsete raamatute saatmine väiksematesse kogukondadesse, jne). Siseministeerium lisab, et käesolevalt on meil programmi valmimiseks tähtaeg ees, samas tekib igal aastal võimalus programm üle vaadata ning vajaduspõhiselt seda täiendada. Kuna erinevates kogukondades on eri probleemid, siis võib olla on vajalik kogukondade põhine lähenemine ka programmi meetmetes ja tegevustes. Leitakse ühiselt, et programm justkui ei tohikski valmis saada, sest töö ja tegevused peavad pidevalt edasi arenema. Näiteks kogukondade vaheline kogemuste vahetus ja pidev kommunikatsioon. Viidatakse aga asjaolule, et ideekorje tasandil on lihtne pakkuda häid ideid, aga keeruliseks läheb programmi rakendamise faasis. Arutelu jätkub keskorganisatsioonide rolli üle. Ühine seisukoht, et see peab kirja saama valmivasse dokumenti. Osalejad viitavad vajadusele koordineerida osa loodava programmi tegevusi hetkel kehtiva Rahvuskaaslaste programmiga. Edasi liigub arutelu programmi eelarve peale. Arutletakse ka mõtte üle, et programmi raames luua strateegilise partnerluse võimalused (näiteks MTÜ Globaalsed eestlased näitel). Siseministeerium kinnitab, et Rahvuskaaslaste programmiga on tihe seos – nii läbi programmidesse kaasatud inimeste, kui ka uue programmi tegevuste, sest paljud tegevused (keeleõpe, kultuuriseltside toetamine, jms) jätkub igal juhul ka uue programmiga. Oluline erinevus on aga see, et uus loodav programm ehitatakse üles uue riikliku strateegilise planeerimise süsteemi alusel – tegemist saab olema TERE põhimõtte ehk tegevuspõhise eelarve alusel programmiga1, ehk iga programmi tegevuse rida on konkreetselt seotud ka selle eelarvega. Loodava programmi eelarvekõnelused lükkusid pandeemia mõjudest tulenevalt sügisesse. Kevadel panid neli ministeeriumit (SiM, KuL, HtM ja VaM) Siseministeeriumi 1 Lisainformatsioon tegevuspõhise eelarve kohta Rahandusministeeriumi kodulehel: https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigieelarve-ja-majandus/tegevuspohine-riigieelarve 4(4) koordineerimisel kokku ka ühise lisaeelarvetaotluse, et loodava programmi vajadusi katta. Rahvastikuminister seisab sügisel selle ühistaotluse eest. Arutelu liigub rahvastikuministri püstitatud arutelupunkti juurde, kuidas ühiselt väärikalt tähistada Välis-Eesti päeva novembrikuu viimasel laupäeval? Pakutakse erinevad mõtteid, sh Välis-Eesti kultuuriseltside tunnustamine, virtuaalne seminar/konverents, kus tutvustaksime loodavat programmi; kogukonnapõhine lähenemine, kus igal aastal juhiks päeva tähistamist üks konkreetne kogukond (nt 2020 Kanada, 2021 Rootsi, jne). Kõige enam leiab toetust idee, et noored peaksid päeva korraldamisse kaasatud olema – nt Välis-Eesti päeva tähistamine läbi virtuaalsete platvormide. Nõustutakse rahvastikuministri avakõnes öelduga ja rõõmustatakse, et noored on aktiivselt üleilmses eestluses kaasa löömas! Oluline on läbi vaadata noorte algatusel läbi viidud virtuaalpäevadelt tulnud sisend ja seda programmi koostamise juures kasutada. Oluline arutelu teemal kaasamine, sest kaasamine on programmi kontekstis märksõnaks. Suvel jätkub programmi sisendi ühtlustamine ning sügisel jätkub suurem kaasamine tagasiside saamiseks. Kaasamine jätkub aga pidevalt ka programmi rakendamisel! 4. Koostöökomisjoni järgmise kohtumise teemad – Raivo Küüt ÜEKNi liikmed ei planeeri sügisel 2020 oma plaanilist kohtumist seoses COVID-19 tulenevatest võimalikest reisipiirangutest Eestis. Sellega seoses palve võimaldada osalust ÜEKK liikmetel järgmisel ÜEKK plaanilisel koosolekul (ÜEKK neljas kohtumine on planeeritud Tartus 29.09.2020) ka veebivahendusel. Siseministeerium kinnitas veebivahendusel osalemise võimalust. Lisaks tuleb partnerministeeriumi, Haridus- ja teadusministeeriumiga, arutada järgmisele päevale (30.09.2020) planeeritud rahvuskaaslaste programmi konverentsi võimalusi videoformaadi osas. 5. Rahvastikuminister Riina Solmani kokkuvõte ja lõppsõna Minister tänab koostöökomisjonil osalenud liikmeid ja võtab kokku huvitava ning sisuka arutelu. Lisab, et ootame alati ÜEKK tagasisidet – vt protokolli lisa 3. allkirjastatud digitaalselt Raivo Küüt koosoleku juhataja RAHVASTIKUMINISTER RIINA SOLMANI AVATERVITUS ÜLEMAAILMSE EESTLUSE KOOSTÖÖKOMISJONI KOLMANDAL KOOSOLEKUL 17. juuni 2020 Austatud komisjoni liikmed! Head kaasteelised ja kaasamõtlejad üleilmse eestluse edendamisel! Vaatamata sellele, et me ei saa täna kõik koos viibida ühes ruumis, on mul suur rõõm teid kõiki tervitada Ülemaailmse eestluse koostöökomisjoni juba kolmandal järjestikusel koosolekul! Viimased kuud on meile näidanud, kui oluline on kiire kohanemine ja seetõttu on mul hea meel, et meie ühine eesmärk ja töö – üleilmse eestluse programmi koostamine – ei ole vaatamata täiesti muutunud töökorraldusele „kannatada saanud“. Kõik osapooled, nii meie riigi ametnikkond kui ka võõrsil elavad rahvuskaaslased on jätkuvalt toimekalt programmi ühisloomesse aega ja pühendumust investeerimas. Aitäh kõikidele selle eest! Kahjuks ei saa siin täna teiega jagada üksnes rõõme, sest meieni on jõudnud ka Eesti väliskogukonna muremõtted globaalse pandeemia valguses. Eesti alaliselt võõrsil elav kogukond ei tundunud end eriolukorras piisavalt kaasatuna ning informeerituna. Kogukonna peamised mured olid seotud näiteks piiratud reisimisvõimalustega Eestisse, sellest tulenevalt Eestis oleva kinnisvara hooldamisega ja kohtumise piiratusega Eestis elavate lähedastega. Kriisiolukorras tuli palju erinevat informatsiooni arvukatest kanalitest, kuid sellistel puhkudel on kõige vajalikum just kõige vajalikuma informatsiooni õige kanaliseerimine. See on olnud raske õppetund, kuid on näidanud veelgi enam, et oleme oma tegemistega liikumas õiges suunas – suund ühtsema infovälja poole, et ka kõik välismaal elavad rahvuskaaslased saaksid riigilt vajalikul määral tuge ning ligipääsetavus praktilisele informatsioonile – näiteks konsulaarküsimustele – oleks tagatud. Siinkohal kasutaksin hea meelega võimalust üleskutseks! Nimelt kriisiajal tõstatus varasemast veelgi enam esile rahvastikuregistris olevate andmete olulisus. E-rahvastikuregister on pidevalt täienemas ning kutsun üles kõiki tänaseid kuulajaid ja nende lähedasi oma rahvastikuregistri andmeid kontrollima ning vajadusel täiendama. Seda on mugav teha elektrooniliselt, kasutades kehtivate sertifikaatidega ID-kaarti, Mobiil-ID või Smart-ID lahendusi. Üleilmse eestluse programmi raames on plaanis astuda mitmeid praktilisi samme, et infovahetus oleks ühest küljest tõhusam, teisest küljest, et vajaliku infoni jõudmine oleks lihtsam. Ühe praktilise sammuna oleme koostöös Kodanikuühiskonna Sihtkapitaliga lähipäevil välja kuulutamas väliseesti väljaannetele suunatud toetusvooru, kus saavad osaleda kõik meie rahvuskaaslastele suunatu väljaanded. Täpsema info taotlusvooru tingimuste osas avalikustame KÜSKi kodulehel. Loodame aktiivsele osalusele! Tänase koosoleku üheks peamiseks eesmärgiks on aga anda teile ülevaade, kuhu oleme nende viimaste kuudega programmi koostamisel jõudnud ning ühtlasi küsida teilt väärtuslikku tagasisidet. Koosoleku jooksul on kõigil võimalus kaasa rääkida ja oma mõtteid vahetada. Hea meelega lisan siinkohal, et lisaks programmi koostamisele, oleme koostöös kultuuriministri ja kultuuriministeeriumiga jõudsalt edenenud ka valdkonna arengukava – „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021-2030“ – koostamisega, mille üheks programmiks Üleilmse eestluse programm on. Käesolevaks hetkeks on aktiivne sisendi korje programmi kaheksas valdkonlikus töörühmas lõppenud, kuid see ei tähenda kindlasti koostöö lõppu! Käesolevas faasis toimub nüüd sisendi ühtlustamine ja programmi dokumendi ülesehitus vastavalt riiklikule strateegilise planeerimise süsteemile, programmi juhtrühma poolt. Sügisel toimub taaskord aktiivsem kaasamine dokumendile tagasiside saamiseks. Täna tahaksime kõigi teiega muuhulgas ühiselt arutada seda, kuidas jätkame tööd töörühmadega peale programmi kinnitamist. Oleme omakeskis mõelnud, et töörühmi võiks koondada, selleks aga peame kokku leppima edasise juhtumissüsteemi. Samuti peame arutama seda, kuidas jätkub meie koostöö kõigi teie – ehk Ülemaailmse eestluse koostöökomisjoni liikmetega. Meil on järgmine kohtumine planeeritud sügisesse, täpsemalt 29. septembril Tartus, kuid kuidas ja missuguse regulaarsusega jätkame oma kohtumisi alates 2021. aastast? Ma olen tänulik kõikidele, kes selles protsessis on kaasa löömas, kuid eriti rõõmsaks teeb mind see, kui pühendunult on kaasa löömas meie noored! Veidi tagasi vaadates oli minu meelest väga tähendusrikkalt ja märgiliselt ESTO 2019 nimi MEIE TULEVIK. Alles paar nädalat tagasi oli mul au avada Ülemaailmse Eesti Noortevõrgustiku initsiatiivil ellukutsutud noorte virtuaalpäevad, kus Eesti juurtega noored, pea kolmekümnest riigist üle maailma, arutlesid ühiselt üleilmse eestluse teemadel ja andsid ka oma osa seeläbi peagi valmivasse programmi. Mul on hea meel siinkohal veelkord öelda oma tänusõnad aktiivsetele noortele, eesotsas Tuuli- Emily´ga, kes on ka täna siin noori innukalt esindamas. Kogu maailmas on 2020. aasta alanud keeruliselt ja siinkohal on tähtis meeles pidada, et keerulistel aegadel peame me veelgi enam kokku hoidma ja ühiselt tegutsema! Aitäh teile, et üleilmse eestluse leek on olnud hoitud ka kriisi ajal! Enne, kui liigume programmi ülevaate juurde, on mul on teile siinkohal veel üks üleskutse, mida tänasel koosoleku arutada. Nimelt kuidas tähistada vääriliselt koos Välis-Eesti päeva novembrikuu viimasel laupäeval? Seda mõtet saame lähemalt arutada peale ülevaadet arengukavast ja programmist. Aitäh teile! Sisukat arutelu! RAHVASTIKUMINISTER RIINA SOLMANI KOKKUVÕTE ÜLEMAAILMSE EESTLUSE KOOSTÖÖKOMISJONI KOLMANDAL KOOSOLEKUL 17. juuni 2020 Head Ülemaailmse eestluse koostöökomisjoni liikmed! Ma sooviksin Teid omalt poolt tänada väga sisuka ja vajaliku arutelu eest! Teie väärtuslik tagasiside võimaldab meil programmiga edasi liikuda enesekindlamalt. Lisaks on see oluline ka valdkonna arengukava väljatöötamise juures. Ootame teie tagasisidet täna arutatud teemadel kuni juuni lõpuni, kuid teie mõtted, küsimused on teretulnud alati! Üleilmse eestluse edendamine on ühisloome – me kõik saame sellesse anda oma panuse! Loodan teid kõiki „päriselt“ näha juba septembris Tartus! Seniks soovin teile kõigile päikeselist suve ja mitte ei saa siinkohal mainimata jätta – olge kõik hoitud! Mailis Reps (EV Haridusminister, [email protected]) Tõnis Lukas (EV Kultuuriminister, [email protected]) Urmas Reinsalu (EV Välisminister, [email protected], [email protected]) Tanel Kiik, (EV Sotsiaalminister, [email protected]) Rait Kuuse, (EV Sotsiaalministeerium, [email protected]) Raul Siem, (EV Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister, [email protected]) Tiit Salumäe (EELKN, [email protected]) Katrin Maiste (Eesti Instituut, [email protected]) Irene Käosaar, (Integratsiooni SA juhataja, [email protected]) Kristi Vinter-Nemvalts (HTM asekantsler, [email protected]) Andero Adamson (HTM, [email protected]) Evelin Sennett (Eesti Kultuuriseltside Ühendus, [email protected]) Marcus Kolga (Eestlaste Kesknõukogu Kanadas, [email protected]) Reet Marten Sehr (Eestlaste Kesknõukogu Kanadas, [email protected]) Marju Rink-Abel (Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides, [email protected]) Sirje Kiin (Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides [email protected]) Leelo Pukk (Rootsi Eestlaste Liit, [email protected]) Aho Rebas (Rootsi Eestlaste Liit [email protected]) Iivi Zajedova (Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu, [email protected]) Liia Urman (Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu, [email protected]) Helja Kirber (Soome Eesti Noored, [email protected]) Tarmo Kruusimäe (Riigikogu Välis-Eesti toetusrühm, [email protected]) Leili Utno (Välis-Eesti Ühing, [email protected]) Tuuli-Emily Liivat (Ülemaailmne Eesti Noortevõrgustik, [email protected]) Janne Kendla (VaM, [email protected]) Signe Matteus (VaM, [email protected]) Mariliis Sepp (VaM, [email protected]) Gerttu Aavik (HTM, [email protected]) Piret Hartman (KuM, [email protected]) Anne-Ly Reimaa (KuM, [email protected]) Tauri Hütt ([email protected])
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel