dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 26. juuni 2020
Viit
2-2/19-0381/4216
Registreeritud
26. juuni 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-2 Ministeeriumis algatatud seaduste eelnõud (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
2-2/19-0381
Vastutaja
Liisi Moks (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Side ja riigi infosüsteemide valdkond, Sideosakond)

Failid

  • 📎2-219-03814216 26.06.2020 Väljaminev kiri.bdoc3442 KB

Sisu (failidest)

Justiitsministeerium Meie 26.06.2020 nr 2-2/19-0381/4216 Elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Raul Siem väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Lisad: eelnõu, seletuskiri ning seletuskirja lisad Liisi Moks 639 7665 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 Elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 3 Elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu Jrk Eelnõu § Asutus Märkuse või ettepaneku sisu Arvestamise / mittearvestamise põhjus 1 § 1 p 11 KaM Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium on saatnud Ettepanekut on arvestatud. (ESS § 2 p 30.04.2020 eelnõude infosüsteemi kaudu Eelnõu ja seletuskirja on täiendatud. 521) nr 5- kooskõlastamisele elektroonilise side seaduse, 2/20/779 ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Kaitseministeerium on sellega tutvunud ja kooskõlastab eelnõu alljärgnevate märkustega arvestamise korral. 1. Elektroonilise side seaduse muutmine 1.1. Eelnõu kohaselt jaguneb sideteenus kolmeks ning isikutevahelise side teenus jaguneb omakorda veel kaheks (numbripõhine ja numbrivaba isikutevahelise side teenus). Eelnõu § 1 punkti 11 kohaselt täiendatakse elektroonilise side seaduse (ESS) § 2 uue mõistega „spetsiaalne isikutevahelise side teenus“, mis võimaldab reaalajas kahesuunalist video ning teksti ja hääle edastamist kahes või enamas asukohas oleva kasutaja vahel. Juhime tähelepanu, et peale eelpool nimetatud paragrahvi ei ole uut mõistet seaduses rohkem kasutatud. Samuti ei tule eelnõust ega seletuskirjast selgelt välja, kas spetsiaalne teenus kuulub numbripõhiste või numbrivaba teenuste hulka. See on oluline eelnõu § 1 punkti 87 muudatuse valguses, millega asendatakse ESS paragrahvi 88 lõikes 1 sõnad „telefoni- või mobiiltelefoniteenust“ sõnadega „numbripõhist isikutevahelist side teenust". Juhul, kui 1 spetsiaalne teenus ei ole numbripõhine teenus, siis sellele ei laine ESS § 88 lõikes 1 sätestatud kohustus, mille kohaselt sideettevõtja peab tagama sidevõrgu toimimise selliselt, et iga sidevõrgu kaudu oleks tagatud tasuta ühenduse loomine riigisiseste hädaabinumbritega ja Euroopa ühtse hädaabinumbriga „112“. Lisaks sellele ei laiene ka muudest muudatustest tulenevad õigused ja kohustused (nt § 951 lõige 4, § 961 lõiked 2 ja 3 jne). Sellest tulenevalt teeme ettepaneku vaadata spetsiaalse isikutevahelise side teenuse regulatsioon üle ning vajadusel täpsustada eelnõud või seletuskirja. 2 § 1 p 26 KaM 1.2. Eelnõu §-ga 20 täiendatakse ESS § 11 lg 11 uue punktiga Ettepanekut on arvestatud osaliselt. (eelmise 33, mille kohaselt raadiosageduste kasutamist reguleeritakse Eelnõud ja seletuskirja on täiendatud. versiooni sageduslubadega riigi julgeoleku ja avaliku korra tagamiseks. p 20) Kaitseministeeriumi hinnangul ei piira kehtiv sõnastus Põhjendus: Esiteks võtame teie märkuse ESS § 11 (ESS § 11 lg tsiviilkasutuseks mõeldud raadiosageduste eraldamist avalikku lg 11 p 33 osas teadmiseks, kuna leiame, et riigi 11) võimu teostavatele isikutele (nt Päästeamet). Leiame, et julgeoleku ja avaliku korra tagamise eesmärgil on riigikaitse valdkond kui ka julgeoleku ja avaliku korra vaja reguleerida raadiosageduste kasutamise tagamisega seotud valdkond on väljaspool direktiivi sageduslubadega. reguleerimisala. Juhime tähelepanu, et direktiivi art 1 p 3 Teiseks koostöös KaMiga on eelnõu § 1 lisatud alapunkt c kohaselt ei mõjuta direktiiv liikmesriikide poolt punkt 33 (ESS § 211), mis sätestab raadiosageduste avaliku korra, avaliku julgeoleku ja kaitse eesmärgil võetud haldamise ja kasutamise kõrgendatud meetmeid. Kuna kehtiv sõnastus ei takista sageduste kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra ja eraldamist avaliku korra ja julgeoleku eesmärgil, jääb sõjaseisukorra ajal. kavandatava muudatuse tegelik eesmärk selgusetuks ja mõjub Kolmandaks raadioside piiramise korral peab jääma seetõttu täiendava piiranguna nt ohu olukordadele sagedusloa regulatsioon, sest nn jammerite näol on reageerimisel ja sündmuste lahendamisel. tegemist raadioseadmetega, mille kasutamiseks on Sellest tulenevalt teeme ettepaneku jätta ESS § § 11 lg 11 vaja sagedusluba. punkti 33 välja. Lisaks sellele, teeme ettepaneku kaaluda ESS-i täiendamist selliselt, et oleks sätestatud sagedusloa omaniku kohustus võimaldada ohuolukordades riigikaitselistel eesmärkidel juurdepääsu oma võrkudele ja edastada teavet asjaomastele asutustele. Samuti palume analüüsida, kas raadioside piiramise 2 aluseks ESS § 115 alusel peab olema ESS §-s 11 sätestatud sagedusluba nagu on viidatud ESS § 115 lõike 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses või oleks selleks ka muid viise. 3 § 1 p 104 KaM 1.3. Eelnõu § 1 punktiga 86 täiendatakse ESS § 872 lõikega 21, Ettepanekut ei ole arvestatud, kuid seletuskirja on (eelmise millega sätestatakse küberintsidendi mõju hindamise täiendatud. versiooni konkreetsed parameetrid, mida sideettevõtja peab mõju p 86) hindamisel arvesse võtma. Seletuskirjas on punkti 86 Põhjendus: eelnõu koostajad juhivad tähelepanu, et (ESS § 872 selgituses kirjas, et seni ei olnud mõju hindamise aluseid ESS § 872 lugemisel tuleb silmas pidada, et lg 21) sätestatud, mis tõi kaasa mõjude erineva hindamise. nimetatud paragrahvi sätted kohalduvad ainult Kaitseministeeriumi hinnangul küberintsidendi mõju sideettevõtjatele, kellel on alla 10 000 lõppkasutaja hindamisel tuleb sideettevõtjal lähtuda küberturvalisuse (ESS § 872 lg 6). Lisame selle täpsustuse ka seadusest (KüTS) ja selle alusel kehtestatud ettevõtlus- ja seletuskirja. infotehnoloogiaministri 5. juuli 2018. a määrusest nr 40 Sideettevõtjad, kelle on vähemalt 10 000 „Võrgu- ja infosüsteemide riskianalüüsi nõuded ning lõppkasutaja kohalduvad KüTS §-des 7 ja 8 turvameetmete kirjeldus“ (edaspidi määrus). Määruse §-s 3 on sätestatud nõuded. loetletud nõuded riskianalüüsi koostamisele, millega teenuse osutaja peab arvestama. Sellest tulenevalt leiame, et antud valdkond on juba piisavalt reguleeritud. Teeme ettepaku täiendada ESS § 872 selliselt, et küberintsidendi mõju hindamisel tuleks lähtuda KüTSist või selle alusel kehtestatud määrusest. Alternatiivvariandina tuleb kaaluda ESSi § 872 ja KüTSi regulatsiooni ühtlustamist. 4 Eelnõuväline KaM 1.4. Eelnõu seletuskirjas viidatakse korduvalt, et tehnoloogia Ettepanek on võetud teadmiseks. ettepanek areng on tinginud ESS muutmise vajadusi. Teeme ettepaneku ESS hinnata ja muuta koostöös asjaomaste asutustega ka ESS § §-d 1111, 1111, 112 ja 113, milles sätestatakse sideettevõtjale kohustus 112 ja 113 säilitada andmeid, anda asjassepuutuvatele õiguskaitse- ja julgeolekuasutustele teavet ning võimaldada juurdepääs elektroonilise side võrgule jälitustoimingu teostamiseks või sõnumi saladuse õiguse piiramiseks. Selleks, et julgeoleku- ja jälitusasutused saaksid julgeolekuasutuste seadusest ja kriminaalmenetluse seadusest tulenevaid volitusi eesmärgipäraselt rakendada, peab 3 sideettevõtja võimaldama neile edaspidi juurdepääsu mitte üksnes üldkasutatavale elektroonilise side võrgule vaid ka selle kaudu osutatavatele üldkasutatavatele elektroonilise side teenustele. Ettepanekuga arvestamisel tekiks sõnaselge juurdepääsu andmise kohustus ka sellisele sideettevõtjale, kellel sidevõrku ei ole ja kes kasutab seetõttu oma elektroonilise side teenuse osutamiseks teise sideettevõtja sidevõrku nii, et sidevõrgu omanikul ei ole juurdepääsu tema teenuse kaudu edastatavatele sõnumitele (nt seetõttu, et need on sideteenuse osutaja poolt krüpteeritud). Jälitus- ja julgeolekuasutuse ülesannete eesmärgipärane täitmine on võimalik juhul, kui asutus pääseb mis tahes teenuse korral juurde signaalide edastamisele ehk teenusele ja seeläbi sõnumitele. 5 §2p1 KaM 2. Ehitusseadustiku muutmine Ettepanekut on arvestatud. (EhS § 6112) Eelnõu § 2 punktiga 1 täiendatakse ehitusseadustikku uue §-ga Eelnõu on täiendatud. 6112, mille lõike 5 kohaselt avaldatakse keelduvad otsused ehitusregistris. Juhime tähelepanu, et kui riik keeldub ehitisele juurdepääsuõiguse andmisest põhjusel, et see ohustab riigi julgeolekut (lisatava § 6112 lg 4 p 4), siis need keeldumise põhjused ei ole avalik teave ja võib olla riigisaladus riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a. määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ alusel, mistõttu ei saa neid otsuseid avaldada avalikus ehitisregistris. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku muuta eelnõu § 2 punktis 1 ehitusseadustiku § 6112 lõike 5 sõnastust järgmiselt: „(5) Riik või kohaliku omavalitsuse üksus avaldab käesoleva paragrahvi lõikes 3 või lõike 4 punktides 1–3 nimetatud otsused ehitisregistris.“. 6 Eelnõuväline SiM Siseministeerium kooskõlastab märkustega elektroonilise side Ettepanekut ei ole arvestatud. ettepanek seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise ESS § 34 lg 1 seaduse eelnõu. Toetame sideteenuse mõiste laiendamist 4 andmesidel baseeruvate teenuste pakkujatele ehk eelnõu Põhjendus: eelnõu koostajad märgivad, et kui me seletuskirjas nimetatud nn OTT-teenustele. Tulenevalt lisame ESS § 34 lg 1 sõna „elektrooniliselt“, siis elektroonilise side teenuse mõiste laiendamisest teeme tähendaks see seda, et taotluse saab esitada ainult ettepaneku ajakohastada ka sideandmete säilitamise ja elektrooniliselt, paberkandjal aga mitte. Kehtiv ESS sidevõrgule juurdepääsu kohustamise sätteid. § 34 lg 1 sõnastus ei keela numbriloa taotlusi esitada Elektroonilise side seaduse (edaspidi ESS) § 2 punkti 6 elektrooniliselt, ning seda võimaldab ka muudatuse kohaselt jaguneb edaspidi sideteenus kolmeks majandustegevuse register, mille kaudu saab (internetiühenduse teenus, isikutevaheline side teenus, muu numbriloa taotlusi esitada elektrooniliselt. sideteenus) ning isikutevaheline teenus jaguneb omakorda Märgime, et numbriloa taotlust peab olema võimalik kaheks (numbripõhine isikutevaheline side teenus, numbrivaba esitada nii elektrooniliselt kui ka paberkandjal. isikutevaheline side teenus). Eelnõu seletuskirja kohaselt Lisame, et TTJA on muutmas numbri- ja tähendab sideteenuse mõiste laiendamine seda, et sideteenuse sageduslubade taotlemise/andmise keskkonda, et alla kuuluvad uued nn OTT-teenused nagu näiteks Skype, muuta kogu protsess mugavamaks nii taotlejate kui WhatsApp, Viber jt. ka loa menetlejate vaatevinklist. Sõltumata sellest, millist sideteenust tarbijale pakutakse, peab sideteenuse osutaja täitma ESS-s sätestatud andmete säilitamise kohustust (ESS § 1111), teabe andmise kohustust (ESS § 112) ja sidevõrgule juurdepääsu võimaldamise kohustust (ESS § 113). Kooskõlastamiseks saadetud eelnõus ei ole aga eeltoodud sätete muudatusi ette nähtud. ESS §-de 1111 kuni 113 muutmine on vajalik, et oleks tagatud õiguskaitse- ja julgeolekuasutuste ülesannete täitmine ning kõikide sideturul tegutsevate sideettevõtjate võrdne kohtlemine. Samuti näeme vajadust muuta hädaabiteadete menetlemise asjakohase toimimise tagamiseks hädaabinumbriga 112 seonduvaid ESS-i sätteid. Eelnevast tulenevalt teeb Siseministeerium ettepaneku täiendada eelnõud järgmiste punktidega: 1. Ettepanek muuta ESS § 34 lg 1 selliselt, et numbriloa taotlus esitataks TTJA-le üksnes elektrooniliselt: „Numbriloa saamiseks esitab isik Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile vormikohase elektroonilise taotluse, mis sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:“ 5 Ettepaneku eesmärgiks on lihtsustada ja vähendada ajakulu taotluste menetlemisel. Normi subjektiks olevad ettevõtjad toimetavad igapäevaselt elektroonilise teabevahetuse teel ja on selles pädevad. Paberkandjal taotluste menetlemine ei ole keskkonnasõbralik ning pikendab menetlusaega. 7 Eelnõuväline SiM 2. Ettepanek muuta numbriloa pikendamise loogikat ESS § Ettepanek on võetud teadmiseks. ettepanek 35 lõikes 2 selliselt, et riigilõivu tasumisel pikendatakse ESS § 35 lg numbriluba ühe aasta võrra automaatselt. Põhjendus: TTJA on muutmas numbri- ja 2 Ettepaneku eesmärgiks on vähendada bürokraatiat. Mõistlik sageduslubade taotlemise/andmise keskkonda, et oleks numbriloa omanikku teavitada 20 päeva enne numbriloa muuta kogu protsess mugavamaks nii taotlejate kui kehtivuse lõppu koos riigilõivu makse rekvisiitidega ning ka loa menetlejate vaatevinklist. ettevõtja võiks olla kohustatud taotluse esitama üksnes juhul, kui soovib vähendada või suurendada numbrite arvu. Kui ei soovi pikendada, siis jäetakse riigilõiv maksmata ja numbriluba tühistatakse automaatselt. 8 Eelnõuväline SiM 3. Ettepanek täiendada ESS § 87 lõiget 1 punktiga 12 Ettepanekut ei ole arvestatud. ettepanek järgmises sõnastuses: ESS § 87 „12) sideteenuste toimepidevuse tagamine.“; Põhjendus: eelnõu koostajad leiavad, et sideteenuse lg 1 p 12 Hädaolukorra seaduse § 36 lõike 1 punktide 5-7 kohaselt on toimepidevuse tagamine on kaetud ESS § 87 lg 1 p- Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi dega 4 ja 7 ning § 87 lg 2 p 6. Nimetatud ESS § 87 korraldatavateks elutähtsateks teenusteks telefoni-, lg 2 alusel antud Vabariigi Valitsuse määruse nr mobiiltelefoni- ja andmesideteenus. Nimetatud sideteenustele 1401 § 3 lg 1 p 2 on sätestatud nõuded sidevõrgu tuleb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil toimepidevusele. kehtestada toimepidevuse nõuded (aluseks hädaolukorra Lisaks juhime tähelepanu, et alla 10 0000 seadus § 37 lõige 2). ESS § 87 lõige 4 täpsustab, et elutähtsa lõppkasutajaga sideettevõtjale kehtivad teenuse osutajaks on vaid need sideettevõtted, kelle osutatavat Hädaolukorra seaduse alusel VV määruses nr 140 telefoni-, mobiiltelefoni- ja/või andmesideteenust tarbib sätestatud nõuded. vähemalt 10 000 lõpptarbijat. Käesoleval hetkel kvalifitseerub sellisteks teenuseosutajateks 4 sideettevõtet, ülejäänud sideettevõtted elutähtsa teenuse osutajad seaduse mõistes ei ole ning neile toimepidevuse nõudeid hädaolukorra seaduse alusel ei kehtestata. Samas pakub sidelahendusi mastides kõikidele 1 Vabariigi Valitsuse määrus nr 140 „Nõuded sideteenuse osutamisele ja sidevõrkude tehnilised nõuded“. 6 Eesti telekommunikatsiooniettevõtetele näiteks AS Levira, kes aga ise ei ole elutähtsa teenuse osutaja, kuid kelle tagatavast teenusest sõltub teiste sideettevõtete teenus. Sealjuures ühiskonna sõltuvus sideteenustest on jätkuvalt kasvutrendis. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku, et baastoimepidevuse tagamisele pööratakse tähelepanu kõikide sideettevõtete puhul. Sarnane laiem toimepidevuse põhimõte on kehtestatud näiteks ka elektriettevõtetele elektrituruseaduse alusel. 9 Eelnõuväline SiM 4. Palume sõnastada ESS § 87 lg 2 p 3 järgmiselt: Ettepanekut on arvestatud. ettepanek „3) hädaabinumbriga 112 ühenduse tagamiseks ja Eelnõu on muutetud. ESS § 87 hädaabinumbril 112 ühendust võtnud isiku asukoha lg 2 p 3 tuvastamiseks,“; Ettepaneku eesmärk on ühtlustada sõnakasutust erinevate seaduste vahel. PäästeS § 132 lg 11 kohaselt Häirekeskus võib hädaabiteate menetlemisel kasutada sideettevõtja teavet hädaabinumbril 112 ühendust võtnud isiku asukoha kohta. Soovime sarnast sõnastust kasutada ka ESS-is. Häirekeskus võtab lisaks hädaabinumbril 112 tehtud kõnedele vastu ka SMS-e, e-Call teateid ja ATeS- teateid. Ühtlasi palume seaduses läbivalt asendada lauseosa vastavas käändes „riigisisesed hädaabi lühinumbrid ja Euroopa ühtne hädaabinumber «112»“ lauseosaga „hädaabinumber 112“ vastavas käändes. Eestis ei ole rohkem riigisiseseid hädaabinumbreid, seega on asjakohane kasutada lühemat sõnastust. 10 Eelnõuväline SiM 5. Teeme ettepaneku täiendada ESS § 87 lõiget 2 punktiga Ettepanekut ei ole arvestatud. ettepanek 9 järgmises sõnastuses: ESS § 87 „9) sideteenuste toimepidevuse tagamiseks.“ Põhjendus: lg 2 p 9 Hädaolukorra seaduse § 36 lõike 1 punktide 5-7 kohaselt on Eelnõu koostajad leiavad, et sideteenuse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toimepidevuse tagamine on kaetud ESS § 87 lg 1 p- korraldatavateks elutähtsateks teenusteks telefoni-, dega 4 ja 7 ning § 87 lg 2 p 6. Nimetatud ESS § 87 mobiiltelefoni- ja andmesideteenus. Nimetatud sideteenustele lg 2 alusel antud Vabariigi Valitsuse määruse nr tuleb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil kehtestada toimepidevuse nõuded (aluseks hädaolukorra 7 seadus § 37 lõige 2). ESS § 87 lõige 4 täpsustab, et elutähtsa 1402 § 3 lg 1 p 2 on sätestatud nõuded sidevõrgu teenuse osutajaks on vaid need sideettevõtted, kelle osutatavat toimepidevusele. telefoni-, mobiiltelefoni- ja/või andmesideteenust tarbib Lisaks juhime tähelepanu, et alla 10 0000 vähemalt 10 000 lõpptarbijat. Käesoleval hetkel kvalifitseerub lõppkasutajaga sideettevõtjale kehtivad sellisteks teenuseosutajateks 4 sideettevõtet, ülejäänud Hädaolukorra seaduse alusel VV määruses nr 140 sideettevõtted elutähtsa teenuse osutajad seaduse mõistes ei ole sätestatud nõuded. ning neile toimepidevuse nõudeid hädaolukorra seaduse alusel ei kehtestata. Samas pakub sidelahendusi mastides kõikidele Eesti telekommunikatsiooniettevõtetele näiteks AS Levira, kes aga ise ei ole elutähtsa teenuse osutaja, kuid kelle tagatavast teenusest sõltub teiste sideettevõtete teenus. Sealjuures ühiskonna sõltuvus sideteenustest on jätkuvalt kasvutrendis. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku, et baastoimepidevuse tagamisele pööratakse tähelepanu kõikide sideettevõtete puhul. Sarnane laiem toimepidevuse põhimõte on kehtestatud näiteks ka elektriettevõtetele elektrituruseaduse alusel. 11 Eelnõuväline SiM 6. Palume sõnastada ESS § 88 järgmiselt: Ettepanekut on arvestatud. ettepanek „(1) Sideettevõtja, kes osutab numbripõhist isikutevahelist side Eelnõu ja seletuskirja on muutetud. ESS § 88 teenust, peab tagama sidevõrgu toimimise selliselt, et iga sidevõrgu kaudu oleks tagatud tasuta ühenduse loomine hädaabinumbriga 112. (2) Mobiiltelefoniteenuse osutamisel peab sideettevõtja tagama juurdepääsu hädaabinumbrile 112 lühisõnumiteenuse (Short Message Service – SMS) vahendusel hädaabiteate edastamiseks oma sidevõrgu kaudu. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sideettevõtja peab Häirekeskusele tegema vahetult hädaabiteate edastamise järel ja hädaabiteate menetlemise jooksul tasuta kättesaadavaks hädaabinumbril 112 ühendust võtnud isiku telefoninumbri, rahvusvahelise mobiilside terminalseadme tunnuse ja teabe tema asukoha kohta. 2 Vabariigi Valitsuse määrus nr 140 „Nõuded sideteenuse osutamisele ja sidevõrkude tehnilised nõuded“. 8 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sideettevõtja peab julgeolekuasutuse poolt määratud numbrile helistamise korral tegema julgeolekuasutusele vahetult kõne ühendamise järel tasuta kättesaadavaks helistaja telefoninumbri ning teabe helistaja asukoha kohta.“; Muudatusettepaneku eesmärk on muuta sõnakasutus selgemaks ja ühtlustada ESS-i sätte sõnastus PäästeS-i § 132 lg-a 11. Häirekeskus on õigustatud asukohaandmeid saama ja liikmesriigil on kohustus tagada vastavate andmete edastamine tulenevalt Euroopa Kohtu otsuse C-417/18 resolutiivosa punktidest 1 ja 2. Täiendavalt on lisatud, et Häirekeskusele on vaja kättesaadavaks teha rahvusvaheline mobiilside terminalseadme tunnus (IMEI). Eelnimetatud kohtuotsuse kohaselt tuleb tagada helistaja asukoha kindlakstegemine nii usaldusväärselt ja täpselt, et hädaabiteenistused saaksid talle kasulikul moel abi anda. IMEI kasutamine on selleks praegu olemasolevatest parim lahendus. Muudatust ei ole kokku lepitud sideettevõtjatega. 12 Eelnõuväline SiM 7. Teeme ettepaneku täiendada eelnõu § ESS § 1111 – 113 Ettepanekut on arvestatud osaliselt. ettepanek muudatustega järgmiselt: Eelnõud ja seletuskirja on muudetud. ESS § 1111 7.1 Muuta ja sõnastada ESS § 1111 lõiked 1, 2, 3, 8 ja 11 Põhjendus: Eelnõus ei ole arvestatud SiMi järgmiselt: ettepanekut ESS § 1111 lõigete 2 ja 3 täiendust „ja „(1) Sideettevõtja on kohustatud säilitama andmed, et oleks lõppkasutaja“, kuna mõiste „klient“ on laiem ja võimalik teha järgmisi toiminguid: hõlmab endas juba ka lõppkasutajat. 1) terminalseadme seiramine ja tuvastamine; Tulenevalt ESS § 2 p 15 „klient“ on sideteenust 2) side sihtpunkti tuvastamine; kasutav isik, kellel on sideteenuse kasutamiseks 3) side kuupäeva, kellaaja ja kestuse kindlaksmääramine; leping sideettevõtjaga. 4) sideteenuse liigi kindlaksmääramine; ESS § 2 p 27 „lõppkasutaja“ on klient, kes ise ei 5) sideteenuse kasutaja terminalseadme või oletatava osuta sideteenust. terminalseadme kindlaksmääramine; Eelnõus ei ole arvestatud SiM ettepanekut ESS § 6) helistaja asukohateabe kindlaksmääramine. 1111 lõike 2 punkti 10 osas, kuna see teema vajab osapooltega täiendava arutelu. 9 (2) Numbripõhise isikute vahelise side teenuse osutaja, spetsiaalse isikutevahelise side teenuse ning telefonivõrgu ja mobiiltelefonivõrgu teenuse osutaja on kohustatud säilitama järgmised andmed: 1) helistaja number ning kliendi ja lõppkasutaja nimi ja aadress; 2) vastuvõtja number ning kliendi ja lõppkasutaja nimi ja aadress; 3) lisateenuse, sealhulgas kõne suunamise või edastamise kasutamise korral valitud number ning kliendi ja lõppkasutaja nimi ja aadress; 4) kõne alguse ja lõpu kuupäev ning kellaaeg; 5) kasutatud sideteenus; 6) helistaja ja vastuvõtja rahvusvaheline mobiilside tunnus (International Mobile Subscriber Identity – IMSI); 7) helistaja ja vastuvõtja rahvusvaheline mobiilside terminalseadme tunnus (International Mobile Equipment Identity – IMEI); 8) kärjetunnus kõne alustamise ja lõpetamise ajal; 9) andmed, mis määratlevad tugijaama geograafilise asukoha viitega kärjetunnusele ajavahemikul, mille jooksul andmeid säilitatakse; *10) anonüümse ettemakstud mobiiltelefoniteenuse korral teenuse esmase aktiveerimise kuupäev ja kellaaeg ning kärjetunnus, millest teenus aktiveeriti ning kõneaja laadimise kuupäev, kellaaeg ja kärjetunnus. (3) Interneti-ühenduse, elektronposti ja Interneti-telefoni teenuse osutaja on kohustatud säilitama järgmised andmed: 1) sideettevõtja poolt eraldatud kasutajatunnused; 2) telefoni- või mobiiltelefonivõrku siseneva side kasutajatunnus ja telefoninumber; 10 3) kliendi ja lõppkasutaja nimi ja aadress, kellele Interneti- protokolli aadress (sisemine/välimine), kasutajatunnus või number olid side toimumise ajal eraldatud; 4) Interneti-telefoni kõne kavandatud vastuvõtja kasutajatunnus või number; 5) kavandatud vastuvõtva kliendi nimi, aadress ja kasutajatunnus elektronposti ning Interneti-telefoni teenuse korral; 6) Interneti-seansi alguse ja lõpu kuupäev ning kellaaeg konkreetse ajavööndi järgi koos Interneti-protokolli aadressiga, mille on kasutajale eraldanud Interneti-teenuse osutaja, ja kasutajatunnusega; 7) elektronposti või Interneti-telefoni teenuse kasutamise alguse (log-in) ja lõpu (log-off) kuupäev ning kellaaeg konkreetse ajavööndi järgi; 8) kasutatud Interneti-teenus elektronposti ja Interneti-telefoni teenuse korral; 9) helistaja number sissehelistamisega Interneti-ühenduse korral; 10) digitaalne kliendiliin (Digital Subscriber Line – DSL) või mõni muu tunnus side algataja kohta. … (8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmete säilitamise kohustust kohaldatakse ka ebaõnnestunud kõnede puhul, kui sideteenuse ning telefonivõrgu ja mobiiltelefonivõrgu teenuse osutamise korral vastavad andmed luuakse või neid töödeldakse. Nimetatud andmete säilitamise kohustust ei kohaldata kõnekatsele. … (11) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid edastatakse: 1) kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt uurimisasutusele, jälitusasutusele, prokuratuurile ja kohtule; 2) julgeolekuasutusele; 11 3) väärteomenetluse seadustiku kohaselt Andmekaitse Inspektsioonile, Finantsinspektsioonile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Keskkonnainspektsioonile, Politsei- ja Piirivalveametile, Kaitsepolitseiametile ning Maksu- ja Tolliametile; 4) väärtpaberituru seaduse kohaselt Finantsinspektsioonile; 5) tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt kohtule; 6) jälitusasutusele kaitseväe korralduse seaduses, maksukorralduse seaduses, politsei ja piirivalve seaduses, relvaseaduses, strateegilise kauba seaduses, tolliseaduses, tunnistajakaitse seaduses, turvaseaduses, vangistusseaduses ja välismaalaste seaduses sätestatud juhtudel; 7) korrakaitseseaduse kohaselt politseile või seaduses sätestatud juhul muule korrakaitseorganile.“ Muudatuste selgitused ESS § 1111 lg 1 punkti 1 sõnastusettepanekus on asendatud sõna „sideallika“ sõnaga „terminalseadme“, sest asjakohane on kasutada terminalseadme mõistet (ESS § 2 p 60). ESS § 1111 lg 1 punkti 6 ettepanekus on sõnastus muudetud tulenevalt eelnõu punktis 2 sätestatud uue mõiste „helistaja asukohateave“ kasutusele võtmisega. ESS § 1111 lg 2 sissejuhatavat teksti puudutavas ettepanekus on sõnastust muudetud seoses uute sideteenuste mõistetega (eelnõu p 4). ESS § 1111 lg 2 punktide 1 – 3 juures on ettepanek sõnastust täiendada klausliga „ja lõppkasutaja“, sest praktikas ei ole klient ja sideteenuse lõppkasutaja alati üks ja sama inimene. See tähendab, et tegelik sideteenuse kasutaja ja kliendilepingu sõlminud inimene ei ole samad. Juhul, kui sideettevõtjal on lõppkasutaja andmed teada, siis tuleks need andmed ka pädevale asutusele järelepärimise korral edastada. Lõppkasutaja andmete säilitamine ja edastamine aitab 12 paremini tagada ka isikute põhiõiguste kaitset, sest sellisel juhul ei tehta järelepärimist vale inimese suhtes. ESS § 1111 lg 2 p 5 sõnastust tuleks muuta seoses lõike 2 sissejuhatava teksti muutmise tõttu. ESS § 1111 lg 2 p 10 osas selgitame, et ESS-i tuleb muuta selliselt, et tulevikus oleksid kõik kõnekaardid isikustatud. Näiteks võitluses terrorismi ja teiste raskete kuritegude vastu on praktikas üle maailma probleemiks asjaolu, et ettemakstud kõnekaarte saab soetada ja kasutada anonüümselt, mis lihtsustab kuritegeliku tegevuse plaanimist ja läbiviimist ning raskendab kuriteo toime pannud isiku tuvastamist. Suur osa Euroopa riike on juba muutnud (nt Saksamaa, Itaalia, Hispaania) või muutmas kohustuslikuks kõik kõnekaardid isikustada. Eestis taoline kohustus seni puudub. Senikaua kuni vastavat kohustust ei ole kehtestatud tuleks alternatiivse lahendusena ette näha kõneaja laadimise kuupäeva, kellaaja ning kärjetunnuse andmete säilitamine. Nende andmete säilitamine ja pädevatele asutustele edastamine aitab politseil ja julgeolekuasutustel teha järgmisi samme, et tuvastada konkreetse kõnekaardi kasutaja. ESS § 1111 lg 3 p 3 sõnastuse muutmise vajadus on seotud nn NAT (ingl k Network address translation) probleemi lahendamisega. NAT võimaldab ühe avaliku IP-aadressi taha peita hulgaliselt privaatseid IP-aadress, mis on nähtavad vaid koduvõrgus või ettevõtte sisevõrgus. Selline lahendus võimaldab eri sidevõrkudes kasutada sama avalikku IP- aadressi ühel ja samal ajal. Näiteks, kõik ühes kortermajas asuvad seadmed kasutavad internetiühenduseks ühte ja sama avalikku IP-aadressi. See tekitab politseile ja julgeolekuasutustele teatud juhtudel märkimisväärseid probleeme, sest IP-aadressi taga oleva seadme lõppkasutaja tuvastamine on oluliselt keerulisem ja mõningatel juhtudel isegi võimatu. Nimetatud probleemkohta on võimalik vältida, piirates NAT-meetodil jagatavaid sisemisi IP-aadresse ning 13 sätestades sideettevõtjale kohustuse koguda ja säilitada andmeid, mis võimaldavad tuvastada side lõppkasutaja. ESS § 1111 lg 8 sõnastusettepanek seisneb sideteenuse mõiste muutmises. ESS § 1111 lõike 11 p 7 täiendus seisneb selles, et hetkeregulatsiooni järgi esineb olukord, kus Politsei- ja Piirivalveametil on õigus päringuid teha, kuid sideettevõtjal kohustust andmeid edastada ei ole. Korrakaitseseaduse § 35 lg 1 ütleb, et politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan võib töödelda isikuandmeid, tehes kirjaliku või elektroonilise päringu elektroonilise side seaduse § 1111 lõigetes 2 ja 3 ning § 112 lõikes 3 nimetatud mobiiltelefonivõrgus kasutatavate terminalseadmete asukoha tuvastamist reaalajas võimaldavate andmete saamiseks isiku kohta, kelle puhul see on vajalik kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks. Säte annab õiguse andmeid sideettevõtjalt pärida, kuid ESS regulatsioon ei kohusta sideettevõtjat selle päringu alusel andmeid edastama. Sellest tulenevalt on ettepanek täiendada ESS § 1111 lõiget 11 punktiga 7, milles sätestatakse kohustus esitada andmeid korrakaitseseaduse kohaselt politseile ja seaduses sätestatud juhul muule korrakaitseorganile. 13 Eelnõuväline SiM 7.2 Muuta ja sõnastada ESS § 112 lõiked 1 ja 3 järgmiselt: Ettepanekut on arvestatud. ettepanek “(1) Kui käesoleva seaduse § 1111 lõikes 11 nimetatud asutus Eelnõud ja seletuskirja on muudetud. ESS § 112 esitab järelepärimise, on sideettevõtja kohustatud kiireloomuliste järelepärimiste puhul esimesel võimalusel, kuid hiljemalt kümne tunni jooksul ja muudel juhtudel kümne tööpäeva jooksul järelepärimise saamisest arvates, kui nimetatud tähtaegade järgimine on järelepärimise sisust tulenevalt võimalik, andma järelepärimise teinud asutusele teavet käesoleva seaduse § 1111 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmete või muude sideteenuse osutamisel loodud ja säilitatud andmete kohta. 14 (3) Mobiiltelefoniteenust pakkuv sideettevõtja on kohustatud tagama jälitus- ja julgeolekuasutustele ning Politsei- ja Piirivalveametile seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks mobiiltelefonivõrgus kasutatavate terminalseadmete asukoha tuvastamise reaalajas.”. Muudatuste selgitused ESS § 112 lg 1 sõnastuses on vajalik asendada sõna „möödumisel“ sõnaga „jooksul“. Tegemist on keelelise muudatusega, mille eesmärk on vältida olukordi, kus kiireloomulist päringut täidetakse alles pärast kümne tunni möödumist. Kiireloomulise päringu maksimaalne täitmise aeg on kümme tundi. Ettepaneku kohaselt on ESS § 112 lg 1 sõnastust täiendatud sõnadega „või muude sideteenuse osutamisel loodud ja säilitatud andmete“. Sideettevõtjad koguvad ärilisel eesmärgil veel mitmeid teisi andmeid, millest oleks abi kuritegevuse vastases võitluses ja riigi julgeoleku tagamisel (nt andmed tugijaama kohta, roaming ehk rändlusteenuse andmed, jm), kuid teatud sideettevõtjad ei soovi neid andmeid õiguskaitse- ja julgeolekuasutustele anda, viidates asjaolule, et ESS kohaselt on neil teabe andmise kohustus ja õigus üksnes § 1111 lõigetes 2 ja 3 sätestatud andmete osas. ESS § 1111 lõigetes 2 ja 3 on sätestatud andmed, mida sideettevõtjad peavad kindlasti säilitama üks aasta, kuid sealt sättest ei tulene sideettevõtetele keeldu edastada nt politseile ja julgeolekuasutustele teisi andmeid, mis neil ärilistel eesmärkidel tekivad ja säilitavad. Õiguslike vaidluste ärahoidmiseks teeme ettepaneku ESS § 112 lg 1 sõnastuse täiendamiseks. Välja pakutud sõnastus ei kohusta sideettevõtjaid säilitama uusi andmeid, vaid annab neile õiguse väljastada ka neid andmeid, mida nad ärilisel eesmärgil säilitavad. 15 ESS § 112 lg 3 sõnastuses on vajalik sõnad „politsei ja piirivalve seaduses“ asendada sõnaga „seaduses“, sest terminalseadme asukoha tuvastamise vajadus võib tuleneda ka mõnest teisest asutuse tegevust reguleerivast seadusest (nt korrakaitseseaduse § 35). 14 Eelnõuväline SiM 7.3 Muuta ja sõnastada ESS § 113 lõiked 1 – 3 järgmiselt: Ettepanekut on arvestatud. ettepanek “(1) Sideettevõtja peab võimaldama jälitus- või Eelnõud ja seletuskirja on muudetud. ESS § 113 julgeolekuasutusele juurdepääsu elektroonilise side võrgu kaudu osutatavale teenusele vastavalt jälitustoimingu teostamiseks või sõnumi saladuse õiguse või eraelu puutumatuse õiguse piiramiseks. (2) Sideettevõtja peab elektroonilise side teenusele juurdepääsu võimaldamisega seoses andma jälitus- või julgeolekuasutuse taotlusel talle teavet sidevõrgu tehniliste parameetrite ning võrkude ja teenuste turvalisusega seotud tehniliste meetmete kohta. Sidevõrgu tehniliste parameetrite muutmisel ja pakutavate teenuste lisandumisel, kui see võib mõjutada käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuste täitmist, kohustub sideettevõtja informeerima jälitus- või julgeolekuasutust sellest viivitamata ning mõistliku aja jooksul asuma kõikide pakutavate teenuste osas täitma käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustust. (3) Sideettevõtja on elektroonilise side teenusele juurdepääsu võimaldamise raames kohustatud: 1) võimaldama jälitus- või julgeolekuasutusel valida sõnumid ning tagama nende ülekandmise jälitus- või julgeolekuasutuse tsentraalsesse või kaasaskantavasse jälgimisseadmesse muutmata kujul ja reaalajas; 2) tagama sõnumite ülekandmise kvaliteedi, mis on samaväärne sideettevõtja poolt osutatava tavapärase teenuse kvaliteediga; 3) tagama valitud sõnumite ja nende ülekandmisega 16 seonduvate andmete kaitse ning andmete taastamise nende kaitseks kasutatud tehniliste meetmete korral.”. Muudatuste selgitused ESS § 113 lg 1 sõnastusettepanekus on asendatud sõna „sidevõrgule“ sõnadega „elektroonilise side võrgu kaudu osutatavale teenusele“ tulenevalt eelnõuga muudetavast elektroonilise side teenuse mõistest. Oluline on, et jälitus- või julgeolekuasutusel oleks võimalik täita enda seadusest tulevaid ülesandeid kõikide sideteenuste osas. Samuti on täiendatud ESS § 113 lõike 1 sõnastust sõnadega „või eraelu puutumatuse õiguse“. Täiendus on vajalik õigusselguse huvides. Sarnane sõnastus on kehtivas ESS § 113 lõikes 9. ESS § 113 lg 2 on asendatud sõna „sidevõrgule“ sõnadega „elektroonilise side teenusele“ tulenevalt eelnõuga muudetavast elektroonilise side teenuse mõistest. Ühtlasi on täiendatud sõnastust sõnadega „ning võrkude ja teenuste turvalisusega seotud tehniliste meetmete kohta“. See täiendus on vajalik seetõttu, et sideettevõtjad on kohustatud rakendama asjakohased ja proportsionaalsed tehnilised ja organisatsioonilised meetmed, et maandada võrkude ja teenuste turvalisusega seotud riske. Need meetmed ei tohi aga takistada jälitus- või julgeolekuasutustel täita oma seadusest tulenevaid ülesandeid. Seetõttu tuleb ESS § 113 lõikes 2 sätestada sideettevõtjale kohustus jälitus- või julgeolekuasutuse taotlusel jagada vastavat teavet. ESS § 113 lg 3 p 3 sõnastust on täiendatud sõnadega „ning andmete taastamise nende kaitseks kasutatud tehniliste meetmete korral“. Vastav täiendus on vajalik, et vältida olukordasid, kus jälitus- või julgeolekuasutus saab sideettevõtjalt andmed krüpteeritud kujul ilma dekrüpteerimise 17 võimaluseta. Tuleb arvestada, et olukorras, kus ESS regulatsiooni laiendatakse nn OTT-teenustele, muutub õiguskaitse- ja julgeolekuasutustele andmete krüpteeringu küsimus veelgi aktuaalsemaks. Näiteks on meedia vahendusel teada, et Facebook krüpteerib rakenduse WhatsApp sõnumeid nii, et neid saavad lugeda ainult saatja ja adressaat. Krüpteeringu kaudu tagatakse küll sidevõrkude turvalisus ja andmete kaitse selleks mitteõigustatud isikute eest, kuid teiselt poolt ei ole vähem tähtis õiguskaitse- ja julgeolekuasutuste juurdepääsuvajadus sellistele andmetele. Ei tohi tekkida olukorda, kus riigi pädevatel asutustel ei ole sisuliselt võimalik täita seaduses ettenähtud ülesandeid, sh tagada riigi julgeolekut ja tõkestada süütegusid ning vajadusel isikuid vastutusel võtta. ESS § 87 lõike 1 punkti 8 kohaselt peavad sideettevõtjad sideteenuse osutamisel juhinduma avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamise põhimõttest ja eesmärgist. Seadusandjal tuleb lahendada õiguskaitse- ja julgeolekuasutuste ligipääs krüpteeritud andmetele. 15 Eelnõuväline SiM 8. Täiendavalt teeme ettepaneku ESS § 88 lg 1 muuta viisil, Ettepanekut on arvestatud. ettepanek et lisaks hädaabinumbrile 112 oleks ka numbril 1247 Eelnõud ja seletuskirja on muudetud. helistamine helistaja jaoks tasuta. Seni ei ole sideettevõtjatega olnud võimalust antud teemat arutada. Alates 16.03.2020 avati Häirekeskuses abi- ja infoteenuse number 1247 Terviseameti abistamiseks koroonaviiruse levikuga kaasnenud eriolukorras info jagamiseks. Esimese päeva jooksul tehti numbril 1247 üle 2000 kõne. Kuni 1. maini 2020 kehtestatud eriolukorraks on kokku lepitud, et Eestis tegutsevad sideettevõtjad kannavad ise telefonil 1247 helistamise kulud. 16 Eelnõuväline SiM 9. ESS-i rakendusaktide muudatusettepanekud Ettepanekuid on arvestatud. ettepanek Seletuskirja lisa 2 on täiendatud. 18 9.1 Palume sõnastada Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2006. aasta määruse nr 140 „Nõuded sideteenuse osutamisele ja sidevõrkude tehnilised nõuded“ § 3 lg 3 järgmiselt: „(3) Numbripõhist isikutevahelist side teenust osutav sideettevõtja peab seadma hädaabinumbrile 112 edastatud teatele kõrgema prioriteedi muu kõneliiklusega võrreldes.“ Kehtivas sõnastuses on "tehnilise võimaluse olemasolu" ebaselge sisuga. Muudatuse eesmärk on selgemalt sätestada, et hädaabikõnedel on kõneliikluses kõige kõrgem prioriteet võrreldes teiste kõnedega. 9.2 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21. mai 2018. aasta määruse nr 25 „Eesti numeratsiooniplaan“ lisas palume muuta, et 112 on hädaabinumber, mitte hädaabiteenuse lühinumber. Samuti palume sätestada, et 1247 on riigisisene abi- ja infoteenuse number. 17 Eelnõuväline SiM 10. Palume sõnastada riigilõivuseaduse § 31 lg 1 p 1 Ettepanekut on arvestatud. ettepanek järgmiselt: Eelnõu ja seletuskirja on täiendatud. „1) üleeuroopaliselt harmoniseeritud 116-algusega lühinumbri, hädaabinumbri 112, abi- ja infoteenuse numbri 1247, üleriigilise avalikes huvides kasutatava teenuse lühinumbri 110 ja vältimatu psühholoogilise abi kohustusliku lühinumbri numbriloaga;“. Muudatuse kohaselt soovime sättesse lisada abi- ja infoteenuse numbri 1247, mis samuti oleks riigilõivu tasumisest vabastatud. Inimesele, kes soovib riigilt infot saada või riigile infot anda, on lihtsam pöörduda ühel kindlal numbril. Samuti on muudetud numbri 110 kasutamise otstarve. Häirekeskus osutab avalikes huvides abi- ja infoteenust, mille eesmärgiks on abistada abivajajaid mitteaegkriitiliste probleemide korral, kogudes ja vahendades informatsiooni ning ühendades seeläbi riiki, kohaliku omavalitsuse üksuseid ja elanikke. Kuna osutatav teenus on üleriigiline ning parandab siseturvalisust, on põhjendatud, et kõne all oleva teenuse 19 lühinumbri numbriluba on riigilõivu tasumisest vabastatud. Häirekeskusele on väljastatud numbriluba numbri 1247 kasutamiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 20.12.2019 otsusega nr NLL19/6339 alates 01.01.2020. Telefoninumber 110 oli kuni 2015. aastani kasutuses politsei lühinumbrina. Selle lühinumbri avalik kasutamine lõpetati, kui Eesti läks üle ühele hädaabinumbrile 112. Alates 2015. aastast on lühinumber 110 Häirekeskuse kasutuses ning kuni 01.03.2020 suunati kõik sellele numbrile tehtavad kõned edasi hädaabinumbrile 112. Samal ajal on Häirekeskusel vajadus hädaabinumbri 112 koormuse vähendamiseks koondada kokku ja viia ühe numbri alla avalikes huvides osutatavaid ning siseturvalisusega seotud üleriigilisi abi- ja infoteenuseid, milliste jaoks kasutatakse praegu mitmeid erinevaid lühinumbreid. Samuti vajab sättes erinevate õigusaktide lõikes ühtlustamist sõnakasutus „hädaabinumber 112“. 18 Eelnõu SiM 11. Direktiivi sätete ülevõtmine Ettepanekut on arvestatud. seletuskirja Palume seletuskirja lisas 1 (vastavustabel) direktiivi sätete Seletuskirja lisa 1 ja lisa 2 on muudetud ja lisa 1 ülevõtmise kohta teha järgmised muudatused: täiendatud. 11.1 Direktiivi artikkel 109 lg 1: ESS § 88 lg 3 ei ole antud sätte ülevõtmise osas asjakohane. Palume vastav viide eemaldada. 11.2 Juhime tähelepanu, et art 109 lg 1 ei ole täielikult üle võetud. Sätte teise lause kohaselt on liikmesriikidel kohustus aidata kaasa, et sisevõrkudest hädaabinumbril 112 helistamine oleks sama hõlbus kui avalikult kasutatavast võrgust (n. ilma prefiksit ette valimata). Seega ühtlasi palume MKM-l vastavad meetmed üle vaadata. 11.3 Direktiivi artikkel 109 lg 2: PäästeS § 5 ja PäästeS § 132 ei ole antud sätte ülevõtmise osas asjakohased. Palume vastavad viited eemaldada. 11.4 Direktiivi artikkel 109 lg 3: ülevõtmise kontekstis on korrektne viidata PäästeS § 5 lõikele 11, kogu paragrahv ei ole 20 asjassepuutuv. ESS § 88 lg 1 ja PäästeS § 132 ei ole antud sätte ülevõtmise osas asjakohased. Palume vastavad viited eemaldada. 11.5 Direktiivi artikkel 109 lg 5: direktiivi art 109 lg 5 ülevõtmisel on asjakohane viidata PäästeS § 5 lg 11 p-le 1, mida täiendab siseministri 13.06.2017 määruse nr 26 „Hädaabiteadete menetlemise kord ja hädaabiteadete menetlemise toimimisele esitatavad nõuded“ § 4 lg 1. ESS § 87 lg 1 ja lg 2 p 4 ei ole antud sätte ülevõtmise osas asjakohased. Palume vastavad viited eemaldada. 11.6 Direktiivi artikkel 109 lg 6: direktiivi art 109 lg 5 ülevõtmisel on asjakohane viidata PäästeS § 132 lõikele 11. 11.7 Direktiivi artikkel 109 lg 7: ESS § 951 lg 4 p 1 ei ole antud sätte ülevõtmise osas asjakohane. Palume vastav viide eemaldada. Palume viidata HäK põhimääruse § 9 p-le 4. 11.8 Direktiivi artikkel 110 lg 1: direktiivi art 110 lg 1 ülevõtmisel on asjakohane viidata ESS § 105 lg-le 5, mitte elanikkonnakaitse kontseptsioonile. Direktiiv võetakse üle Eesti õiguskorda siseriikliku õigusaktiga. Juhime tähelepanu, et elanikkonnakaitse kontseptsioon ei ole õigusakt (dokumendi on VV kabinetinõupidamisel heaks kiitnud). 11.9 Direktiivi artikkel 110 lg 2: asjakohane on samuti viidata ESS § 105 lg-le 5. Antud kontekstis on peetud silmas sellist elanikkonna teavitamise lahendust, mida soovitakse AKOS projektiga ellu viia. Seetõttu ei ole korrektne viidata HOS § 13 alusel teavituskohustuse täitmisele ega TV- ja raadioteenuse osutaja kohustustele MeeTS § 18 alusel. 19 Eelnõuväline SiM 12. Muud täpsustused Ettepanekut ei ole arvestatud. ettepanek 12.1 Palume MKM-l täpsustada, mis vahe on seaduses kasutataval kahel mõistel: elektroonilise side teenuse kasutaja Põhjendus: kuna eelnõuga neid mõisteid ei muudeta, (ESS § 2 p 7) ja lõppkasutaja (ESS § 2 p 27). siis puudub nende selgitamise vajadus. Selgitame lühidalt kahte mõistet: „elektroonilise side teenuse kasutaja“ – on suvaline isik, kes kasutab sideteenus, tal ei pea olema 21 lepingut sideettevõtjaga nt laps kasutab kodus olevat internetti; „lõppkasutaja“ – on sideteenust kasutav isik, kellel on leping sideettevõtjaga. 20 Eelnõu § 1 SiM 12.2 Seoses direktiivi artikkel 109 lg 7 ülevõtmisega palume Ettepanekut on arvestatud. MKM-l täpsustada, millises aktis on sätestatud sideettevõtja Seletuskirja lisa 2 on täiendatud. kohustus riiki sisenejat jt direktiivis nimetatud sihtrühmi teavitada hädaabinumbrist 112 ja sellele ligipääsu võimalustest. 21 Eelnõu § 1 SiM 12.3 Palume kontrollida ja vaadata üle eelnõu § 1 p 87 Ettepanekut on arvestatud. p 105 muudatuse sõnastuse käänded. Muudatus on hetkel sõnastatud Eelnõu on muudetud. (eelmise „numbripõhist isikutevahelist side teenust“, aga peaks ilmselt versiooni olema „numbripõhist isikutevahelise side teenust“. p 87) (ESS § 88 lg 1) 22 Eelnõu § 1 SiM 12.4 Teeme ettepaneku ESS 7. peatüki sätete ajakohastamiseks Ettepanekut ei ole arvestatud. seoses taksofoniteenuse osutamisega. Eestis ei ole avalikult kasutatavaid taksofone alates 2011. aastast. Võimalik sõnastus Põhjendus: sidedirektiiv otseselt ei keela oleks avaliku juurdepääsuga sideteenus, kui taolist teenust taksofoniteenuse osutamist ning arvestades asjaolu, osutatakse. et Eestis ei ole käesoleval ajal määratud universaalteenuse osutamise kohustusega sideettevõtjat ning lähiaastail puudub vajadus ka sellise kohustusega sideettevõtja määramiseks, ei näe eelnõu koostajad vajadust selle peatüki muutmisel. 23 §2p1 RaM Rahandusministeerium kooskõlastab Teie poolt esitatud Ettepanekut on arvestatud. (EhS § 6112) elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja Eelnõu ja seletuskirja on muudetud ja täiendatud. riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu juhtides tähelepanu järgmistele asjaoludele: 1) ehitusseadustikku ehitistele juurdepääsu andmise tagamiseks §6112 lisamisel ei ole selgitatud, miks juurdepääsu andmist on vaja menetleda laekumiste järjekorras ning samuti seda, millise tasu eest seda tuleb teha. Seetõttu on vaja 22 seletuskirja vastavate selgitustega täiendada ning ühtlasi analüüsida ja põhjendada, kas taolise juurdepääsu andmise puhul ei ole tegemist riigiabiga sideettevõtjatele; 24 § 1 p 111 RaM 2) seletuskirjas tuleks täpsustada, millist järelmaksulepingut on Ettepanek on võetud teadmiseks. (eelmise elektroonilise side seaduse §96 lg 6 mõeldud - nt kui versiooni mõeldakse tarbijakrediidilepingut võlaõigusseaduse Põhjendus: eelnõu koostajad tõdevad, et ka p 92) tähenduses, siis tuleks antud asjaolu seletuskirjas välja tuua. sidedirektiivi põhjenduspunktides ei ole täpsemalt (ESS § 96 selgitatud, millist järelmaksulepingut siin lg 6) mõeldakse. Eelnõu koostajad leidavad, et tarbijakrediidilepingute sõlmimine ei ole tõenäoliselt välistatud, kuigi praktikas sõlmitakse näiteks palju seadme müügilepinguid ka osamaksetega müügi korras, mil intressi ei lisandu ja need ei ole käsitletavad tarbijakrediidi lepingutena. 25 § 1 p 11 ITL Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (edaspidi: Ettepanekut on arvestatud. (ESS § 2 31.03.2020 ITL) tänab võimaluse eest avaldada avaliku konsultatsiooni Eelnõu seletuskirja on täiendatud. p 521) nr 5.1-1/20-1 raames arvamust elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi: eelnõu) kohta. ITL on olnud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi: MKM) poolt aktiivselt kaasatud eelnõu menetlemisse. Tunnustame MKM-i eelnõu ettevalmistamisel tehtud suure töö eest väga mahuka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi (EL) 2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik (edaspidi: sidedirektiiv), ülevõtmisel Eesti õigusesse. Oleme ITL-is eelnõud analüüsinud ning jõudnud järeldusele, et eelnõu sisaldab täpsustamist vajavaid sätted, mistõttu esitame käesoleva kirjaga kõigepealt oma sisulised ettepanekud, küsimused ja tähelepanekud muudetavate seaduste kaupa ning kirja lõpus eraldi väiksemad märkused eelnõu kohta. 1. Elektroonilise side seaduse muutmine 1.1. Eelnõu § 1 punktiga 11 täiendatakse elektroonilise side seaduse (edaspidi: ESS) §-i 2 punktiga 521 lisades spetsiaalse isikutevahelise 23 side teenuse definitsiooni. Seda mõistet ei ole kasutatud ESS-i ülejäänud sätetes. Palume MKM-i selgitust, miks on vajalik see mõiste lisada 26 § 1 p 14 ITL 1.2. Eelnõu § 1 punktiga 14 täiendatakse ESS-i §-i 2 Ettepanekut on arvestatud. (ESS § 2 p-d punktidega 661 ja 662 lisades väga suure läbilaskevõimega Seletuskirja on täiendatud. 661 ja 662) sidevõrgu ja väikese levialaga raadiosagedusi kasutava juurdepääsupunkti definitsioonid. Hetkel on käimas Elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ameti (edaspidi: BEREC) juhiste avalik konsultatsioon. BEREC-i juhistest väga suure läbilaskevõimega sidevõrgu kohta võib tulla suhteliselt range raam sellele mõistele. Seetõttu palume MKM-il analüüsida, kuidas see hakkab mõjutama olemasolevat regulatsiooni. Peame silmas näiteks märkimisväärse turujõuga ettevõtja kohustusi seoses väga suure läbilaskevõimega võrguga. Mida see tegelikkuses tähendama hakkab? Rõhutame, et see küsimus ei puuduta eelnõu § 1 punkti 14 sisu. Palume vaid MKM-i selgitust, mis võib olla lisatud eelnõu seletuskirja. 27 § 1 p 22 ITL 1.3. Eelnõu § 1 punktiga 19 täiendatakse ESS-i §-i 9 Ettepanekut on arvestatud. (eelmise muuhulgas lõikega 8, mille punkt 2 annab õiguse lükata Seletuskirja on täiendatud. versiooni sageduslubade väljaandmise tähtaega edasi, kui seda tingib p 19) olemasoleva sageduskasutuse ümberplaneerimine. Sellisel (ESS § 9 kujul punkt on väga laialivalguv. Palume MKM-il täpsustada lg 8) selle skoopi ja tuua välja selged alused. ITL omapoolset sõnastusettepanekut siin pakkuda ei saa, kuna pole aru saada, mida on MKM selle sättega soovinud reguleerida. 28 § 1 p 23 ITL 1.4. Teeme ettepaneku lisada eelnõu § 1 punktis 19 sätestatud Ettepanekut on arvestatud. (eelmise ESS-i § 9 lõikesse 9 kohustus teavitada lisaks Euroopa Eelnõu ja seletuskirja on täiendatud. versiooni Komisjonile ja Euroopa Liidu liikmesriikide p 19) järelevalveasutustele ka turuosalisi. (ESS § 9 lg 9) 29 § 1 p 26 ITL 1.5. Eelnõu § 1 punktiga 20 lisatakse ESS-i §-i 11 lõikesse 11 Ettepanek on võetud teadmiseks. punkt 33 - „riigi julgeoleku ja avaliku korra tagamiseks“. 24 (eelmise Sellega sätestatakse raadiosageduste kasutamise reguleerimise Põhjendus: leiame, et riigi julgeoleku ja avaliku versiooni tingimus, mis ei tulene sidedirektiivist. Seetõttu palume korra tagamise eesmärgil on vaja reguleerida p 20) MKM-il põhjendada selle sätte lisamist eelnõu seletuskirjas. raadiosageduste kasutamise sageduslubadega. (ESS § 11 lg 11 p 33) 30 § 1 p 23 ITL 1.6. Varasema arutelu käigus kavandati lisada ESS-i § 131 Ettepanekut ei ole arvestatud. (eelmise lõige 3 järgmises sõnastuses: „(3) Tarbijakaitse ja Tehnilise versiooni Järelevalve Amet vaatab lõikes 2 nimetatud edasilükkamise Põhjendus: eelnõu koostajad on seisukohal, et kuna p 19) aluse üle vähemalt iga kahe aasta tagant.“. Käesolevas ESS § 10 lg 1 kohaselt vaadatakse Eesti (ESS § 9 eelnõus sellist sätet ei ole. ITL-i hinnangul on see oluline raadiosageduspaan nagunii kord aastas üle, siis lg 6–9) õiguskindlust tagav ja ettevõtete jaoks planeerimist hõlbustav sellega koos vaadetakse üle ka see norm, kuna põhimõte ning tuleb eelnõus sätestada. Sisu poolest sobib see raadiosagedusalade kasutamine on kajastatud Eesti eelnõus täpsustama ESS-i §- i 9 lõiget 7. raadiosagedusplaanis. 31 § 1 p 34 ITL 1.7. Eelnõu § 1 punktis 21 sätestatud ESS-i § 281 lõike 5 Ettepanekut on arvestatud. (ESS § 281 kohaselt on numbri broneerimise andmekogusse kantud Eelnõu on muudetud. lg 5) andmetel informatiivne tähendus. ITL-ile jääb arusaamatuks, kuidas saab see nii olla. Meie teadaolevalt ei ole plaanis lisaks ESS-i §-is 281 nimetatud numbri broneerimise andmekogule pidada täiendavat andmekogu, millel oleks õiguslik tähendus. ITL teeb ettepaneku sõnastada eelnõu § 1 punkt 21 ümber ja tagada sellega selgus, et numbri broneerimise andmekogusse kantud andmetel on õiguslik tähendus, millest lähtutakse ESS §-is 38 tehtavate toimingute tegemisel. 32 § 1 p 36 ITL 1.8. Teeme ettepaneku selgitada eelnõu § 1 punktiga 23 Ettepanekut on arvestatud. (eelmise kavandatavat ESS-i § 34 lg 1 punkti 2 täiendamist Seletuskirja on täiendatud. versiooni seletuskirjas põhjalikumalt. Kuna sellesse sättesse lisatakse “ja p 23) -piirkond”, palume eelnõu seletuskirjas välja tuua, et piirkonna (ESS 34 lg 1 all peetakse silmas laiaulatuslikku määratlust nagu „Eesti“, p 2) „Euroopa Liit“ ja „kogu maailm“. 33 § 1 p 43 ITL 1.9. Eelnõu § 1 punktiga 30 muudetakse ESS §-i 44, mille Ettepanek on võetud teadmiseks. (eelmise lõikega 4 antakse MKM-ile volitusnorm turuanalüüsi Seletuskirja on täiendatud. versiooni põhimõtete ja korra kehtestamiseks. Juhime tähelepanu, et see p 30) volitusnorm on väga üldsõnaline. Palume volitusnormi täpsustada moel, mille kohaselt peab selle alusel kehtestatav 25 (ESS § 44 määrus jääma Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud lg 4) põhimõtete skoopi. 34 § 1 p 44 ITL 1.10. ITL palub MKM-il selgitada, millal võib tekkida eelnõu Ettepanekut on arvestatud. (eelmise §-i 1 punktiga 31 ESS-i lisatavas § 442 lõikes 4 kirjeldatud Seletuskirja on täiendatud. versiooni olukord, kus Euroopa Komisjon ei kehtesta kõne lõpetamise p 31) maksimummäära ning sellisel juhul võib selle kehtestada (ESS § 442 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi: TTJA). lg 4) Taolise volituse andmiseks TTJA-le palume seaduses täpsustada aluseid, millele tuginedes võib TTJA asuda nimetatud turuanalüüsi läbi viima. 35 § 1 p 44 ITL 1.11. ITL teeb ettepaneku täpsustada eelnõu § 1 punktis 31 Ettepanekut on arvestatud. (eelmise sisalduvat ESS § 442 lõiget 5 selliselt, et ka sideettevõtjal on Eelnõu ja seletuskirja on täiendatud. versiooni õigus tuua välja asjaolu, mis võib oluliselt mõjutada p 31) konkurentsiolukorda. Varasema arutelu käigus kavandati (ESS § 442 sellist sätet ESS § 44 lõikesse 2. Eelnõus on kõnealune säte lg 5) sõnastatud väga üldiselt, mistõttu ei tule sellest üheselt välja, et ka sideettevõtjatel on siin oma roll. Samuti ei ole hetkel eelnõu ja seletuskiri omavahel kooskõlas: eelnõu seletuskirja järgi (lk 16) sisaldub see põhimõte kavandatavas ESS § 442 lõikes 5, aga eelnõu enda sõnastus seda üheselt välja ei too. 36 § 1 p 57 ITL 1.12. Eelnõu § 1 punktiga 43 täiendatakse ESS-i § 50 lg 1 Ettepanekut on arvestatud. (eelmise punkti 5 sõnaga „ehitistele“. Eelnõu seletuskirjas on lk 18 Seletuskirja on täiendatud. versiooni toodud näiteid, mis need ehitised võivad olla. Juhime p 43) tähelepanu, et selle selgituse sõnastus tuleb üle vaadata. Hetkel (ESS § 50 on seletuskirjas lk 18 selgitatud, et „Ehitis on vähemalt ehitis“, lg 1 p 5) mis ei loo selgust. 37 § 1 p 73 ITL 1.13. ITL teeb ettepaneku muuta eelnõu § 1 punktiga 60 ESS-i Ettepanekut on arvestatud. (eelmise §-i 53 lisatavat lõiget 7 järgmiselt: „(7) Juurdepääsu teenuse Eelnõu on muudetud. versiooni ja sidumise teenuse näidispakkumise andmekoosseisud ja p 60) vormid miinimumtingimused kehtestab valdkonna eest vastutav (ESS § 53 minister määrusega.“ Sellest volitusnormist tuleb välja jätta lg 7) vormide kehtestamise õigus juurdepääsu ja sidumise teenuste näidispakkumiste jaoks, kuna pakkumiste vormistamine peab olema sideettevõtja enda otsustada. 26 38 § 1 p 85 ITL 1.14. ITL kordab oma varasemat ettepanekut eelnõu § 1 Ettepanekut ei ole arvestatud. (eelmise punktis 72 sisalduva ESS-i § 561 lõike 2 kohta: leiame, et versiooni selles lõikes sisalduvad kriteeriumid on kohasem sätestada Põhjendus: eelnõu koostajad leidavad, et selle sätte p 72) määruses. Juhul, kui MKM jääb seisukohale, et need nõuded sätestamine on vajalik seaduses, kuna tegemist on (ESS § 561 peavad olema seaduses, palume seda otsust põhjendada. üldpõhimõtetega, mis peavad tulema seadusest. lg 2) 39 § 1 p 85 ITL 1.15. Eelnõu § 1 punktiga 72 lisatakse ESS-i ka § 564, mis Ettepanekut ei ole arvestatud. (eelmise tekitab vastakaid arvamusi. ITL-i ja MKM-i vahel eelmise versiooni aasta augustis toimunud koosolekul sai kokku lepitud, et TTJA Põhjendus: eelnõu koostajad on arvamusel, et p 72) analüüsib seda sätet. ITL soovib teada, millistele järeldustele praegune eelnõu sõnastus annab sidedirektiivi mõtte (ESS § 564) TTJA jõudis. Ühtlasi juhime tähelepanu, et niivõrd keerulise arusaadavalt edasi, ning leiavad, et sidedirektiivi sõnastusega normi puhul on mõistlikum lähtuda sidedirektiivi otsetõlge ei ole parem. otsetõlkest. Vastasel juhul on oht see veelgi raskemini mõistetavaks sõnastada. Seetõttu palume MKM-il eelnõuga ESS-i lisatava §-i 544 sõnastus üle vaadata. 40 § 1 p 88 ITL 1.16. ITL soovib MKM-i selgitust eelnõu punktiga 75 ESS-i Ettepanekut on arvestatud. (eelmise lisatava § 632 lõike 5 kohta. Mida sideettevõtjale vastava Eelnõu seletuskirja on täiendatud. versiooni kohustuse panemine tegelikkuses võib tähendada ja kuidas on p 75) selle kohustuse täitmine teostatav? Palume seda selgitada (ESS § 632 seletuskirjas. lg 5) 41 § 1 p 92 ITL 1.17. ITL kordab oma varasemat ettepanekut eelnõu § 1 Ettepanekut ei ole arvestatud. (eelmise punktiga 79 muudetava ESS-i § 66 lõike 4 kohta. Palume versiooni lisada sätte lõppu: „…välja arvatud kui piirangu kõrvaldamine Põhjendus: eelnõu koostajad leiavad, et sellise p 79) sõltub teisest lepingupoolest“. täienduse lisamine võib tekitada vaidlusi ning (ESS § 66 leiame, et selline teavitamine ei tohiks lg 4) sideettevõtjale olla koormav. Sellist välistust ei näe ette ka sidedirektiiv. 42 Eelnõuväline ITL 1.18. ITL teeb ettepaneku lisada eelnõu §-i 1 ESS § 87 lõike 3 Ettepanekut on arvestatud. ettepanek muutmine, millega asendatakse selles sättes sõna Eelnõu ja seletuskirja on täiendatud. (ESS § 87 „lõppkasutajad” sõnaga „inimesed“, sest ülejäänud ESS-is lg 3) kasutatakse just mõistepaari erivajadustega inimesed, mitte erivajadustega lõppkasutajad. 27 43 Eelnõuväline ITL 1.19. ITL palub muuta eelnõu §-iga 1 ESS-i §-i 872 selliselt, et Ettepanekut ei ole arvestatud. ettepanek tõsta lõige 6 ettepoole, näiteks lõikeks 1. Nii tuleks paremini (ESS § 872 välja, et ESS § 872 ei kohaldu elutähtsate teenuste osutajatele. Põhjendus: eelnõus koostajad leiavad, et tehniliselt lg 6) Muudatus on vajalik selguse huvides. sellise muudatuse tegemise korral tuleks kogu paragrahv uuesti sõnastada, ning see ei ole antud juhul proportsionaalne. Lisaks need viis sideettevõtjat, kes on elutähtsa teenuse osutajad on juba teadlikud, et neile kohaldub ESS § 872 asemel KüTSi sätted. 44 § 1 p 104 ITL 1.20. ITL palub selgitada eelnõu seletuskirjas § 1 punkti 86 Ettepanekut on arvestatud. (eelmise juures ESS § 872 lg 21 punktis 1 sätestatud „hinnangulise Seletuskirja on täiendatud. versiooni kasutajate arvu“ kriteeriume. Peame oluliseks ühest tõlgendust, p 86) et mõjutatud kasutajate puhul saab hinnata üksnes ligikaudset (ESS § 872 hulka. lg 21 p 1) 45 § 1 p 108 ITL 1.21. ITL-i hinnangul on vajalik eelnõu § 1 punktiga 89 ESS-i Ettepanekut on arvestatud. (eelmise lisatav § 89 lg 8 uuesti sõnastada, et kajastuks paremini sätte Eelnõu ja seletuskirja on muudetud. versiooni mõte. Nimelt on numbri säilitamise nõude eesmärk tagada p 89) kliendi õigus viia kliendi poolt kehtiva lepingu alusel kasutatav (ESS § 89 number üle teise operaatori võrku. Käesoleva punktiga on sisse lg 8) toodud võimalus teisaldada ka number, mille kohane teenuse osutamise leping on juba lõppenud. Seda sätet tuleb uuesti võrrelda sidedirektiivi artikliga 106(3), milles sätestatakse olukord, kus klient tahab ise korraldada oma (kehtiva) numbriga teise operaatori juurde liikumist. Palume muuta seda sätet nii, et see oleks selgelt mõistetav ja kooskõlas sidedirektiivi mõttega. 46 § 1 p 110 ITL 1.22. ITL palub eelnõu seletuskirjas § 1 punkti 91 juures Ettepanekut ei ole arvestatud. (eelmise selgelt välja öelda, et ESS § 951 kohaldumisel versiooni võlaõigusseaduse vastavaid sätteid ei arvestata. See on Põhjendus: eelnõu koostajatele jääb ITLi ettepanek p 91) äärmiselt vajalik selguse huvides ning edasiste vaidluste arusaamatuks, kuna sidedirektiivi artiklis 102 on (ESS § 951) ärahoidmiseks. öeldud, et tuleb arvestada tarbijaõiguste direktiivis sätestatuga. Kui me sätestaksime ESS § 951, et VÕSi sätteid siin ei kohaldata, siis läheksime me 28 vastuollu sidedirektiiviga. Lepingueelse teabe andmist saab tarbijalepingute puhul pidada üheks tähtsaimaks kohustuseks, tagamaks tarbijate õiguste ja huvide kaitse lepingute sõlmimisel. VÕS sätestab lepingueelse teabe andmise kohustuse tarbijaga sõlmitavate lepingute puhul ning määratleb täpsemalt väljaspool äriruume ja sidevahendi abil, sh telefonitsi sõlmitavale lepingule esitatavad nõuded. Kõnealused tarbijakaitselised sätted on kohaldatavad kõikidele lepinguliikidele VÕS § 47 ja 53 sätestatud eranditega. Elektroonilise side teenuse lepingud nende erandite alla ei kuulu. 47 § 1 p 110 ITL 1.23. Palume täpsustada eelnõu § 1 punktiga 91 ESS-I lisatava Ettepanekut ei ole arvestatud. (eelmise § 951 lg 2 punktiga 10 seonduvat. Nimelt on eelnimetatud versiooni sätte kohaselt sideettevõtjal kohustus lepingueelses teabes ja Põhjendus: eelnõu koostajad lähtusid siin sellest, et p 91) lühikokkuvõttes täpsustada sidevõrkude ning -teenuste piisab viitest ESS § 872, kuna selles paragrahvis (ESS § 951 terviklikkuse tagamise ja küberintsidentide vältimiseks viidatakse vastavatele KüTS paragrahvidele, mis lg 2 p 10) kasutusele võetavaid meetmeid vastavalt ESS §-ile 872. kehtivad elutähtsa teenuse osutajatele. Kõigepealt juhime tähelepanu, et § 872 elutähtsa teenuse osutajatele ei kohaldu. Lisaks vajab täpsustamist ka riigipoolne ootus, millest tuleb tarbijat teavitada. Seda kuna igaühele arusaadavas vormis ja väga lühidalt terviklikkuse tagamise ning küberintsidentide vältimise meetmeid kirja panna on väga suur väljakutse. 48 § 1 p 110 ITL 1.24. Eelnõu § 1 punktiga 91 ESS-i lisatava § 951 lõikes 6 Ettepanekut on arvestatud. (eelmise sätestatakse, et erivajadustega inimestele tuleb taotluse korral Eelnõud ja seletuskirja on täiendatud. versiooni edastada teavet neile sobivas formaadis. ITL on seisukohal, et p 91) see ei ole kooskõlas sidedirektiivi artikkel 102 (1) kolmandas (ESS § 951 taandes sätetatuga. Nimelt viidatakse selles toodete ja teenuste lg 6) ligipääsetavusnõudeid ühtlustavale liidu õigusele. Toodete ja teenuste juurdepääsetavuse nõuete direktiivi 2019/882 kohaselt peavad vastavad nõuded olema Eestis üle võetud 2025. aastaks, kuid ESS-i muudatused on kavandatud jõustuma juba 29 2020. aastal. Seetõttu on vajalik ESS § 951 lg 6 ümber sõnastada ning viia kooskõlla sidedirektiivis sätestatuga. 49 § 1 p 111 ITL 1.25. ITL palub eelnõu seletuskirjas § 1 punkti 92 juures Ettepanekut on arvestatud. (eelmise täpsustada, mida on ESS § 96 lõike 2 viimase lause kontekstis Seletuskirja on täiendatud. versiooni mõeldud masinloetavuse all (näiteks kas see on xml-laadne p 92) formaat või midagi muud). (ESS § 96 lg 2) 50 § 1 p 111 ITL 1.26. ITL teeb ettepaneku kustutada eelnõu § 1 punktiga 92 Ettepanekut on arvestatud. (eelmise muudetava ESS § 96 lõike 2 viimane lauseosa „erivajadusega Eelnõud ja seletuskirja on täiendatud. versiooni inimesele sobivas formaadis“. See muudatus ei tulene p 92) sidedirektiivist. Kui sellist kohustust tahetakse siiski (ESS § 96 kehtestada, tuleb arvestada, et direktiivi 2019/882 kohaselt lg 2) peavad toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuded olema Eesti õigusesse üle võetud 2025. aastaks. Ühtlasi tuleb asendada samas lauses sõna „ja“ sõnaga „või“, et oleks üheselt mõistetav, et selge ja arusaadav on üks asi ning masinloetav teine. Masinloetav ei ole ilmselt tavalugejale selge ja arusaadav. 51 § 1 p 115 ITL 1.27. ITL palub korrigeerida eelnõu § 1 punktiga 95 Ettepanekut on arvestatud. (eelmise muudetava ESS § 99 lõike 3 viimase lause sõnastust selliselt, Eelnõu on täiendatud. versiooni et oleks üheselt selge, et „ei mõjuta lõppkasutajat negatiivselt“ p 95) on seotud üksnes „haldusliku laadiga“, mitte aga õigusaktide (ESS § 99 muudatuste või lõppkasutajate huvidega. Hetkel on eelnõus lg 3) laiendatud sidedirektiivi artikli 105(4) sõnastust, sest sätet võib lugeda selliselt, et „ja see ei mõjuta lõppkasutajat negatiivselt“ käib sättes kõigi kolme eelpool nimetatud tingimuse juurde. Seetõttu teeb ITL ettepaneku sõnastada ESS § 99 lõike 3 viimane lause järgmiselt: „Lõppkasutajal puudub õigus leping leppetrahvita üles öelda, kui lepingu tingimuste muutmine toimub lõppkasutajate huvides, kui muudatus on üksnes halduslikku laadi ja see ei mõjuta lõppkasutajat negatiivselt või kui lepingu tingimusi muudetakse tulenevalt õigusaktist.“ 30 52 § 1 p 117 ITL 1.28. ITL juhib tähelepanu, et eelnõu § 1 punktiga 97 ESS-i Ettepanekut on arvestatud. (eelmise lisatava § 100 lõige 3 erineb sidedirektiivi artiklist 105(5). Eelnõu ja seletuskirja on muudetud. versiooni Nimelt on sideteenuse „kvaliteedi“ märkimisväärne erinemine p 97) laiem, kui sidedirektiivis sisalduva „actual performance/ (ESS § 100 tegeliku jõudluse“ märkimisväärne erinemine. Palume ESS lg 3) muutmisel jääda sidedirektiivi artikli 105(5) sõnastuse raamidesse. Samuti tuleb sidedirektiiviga vastavuse tagamiseks ESS § 100 lõikes 3 asendada „lõppkasutaja“ „tarbijaga“. 53 §2p1 ITL 2. Ehitusseadustiku muutmine Ettepanekut on arvestatud. (EhS § 6112 2.1. ITL kordab oma varasemat ettepanekut kasutada eelnõu § Eelnõu ja seletuskirja on muudetud. lg 1) 2 punktiga 1 ehitusseadustikku (edaspidi: EhS) lisatava § 6112 lõikes 1 sõna „omanduses“ asemel „õiguspärases valduses või omanduses“. Peame seda muudatust äärmiselt vajalikuks, kuna siis saab riik või kohalik omavalitsus oma halduses olevaid ehitisi kasutada anda ka juhul, kui rendib mõnda hoonet (nt saab siis rendilepingu kehtivuse ajal lubada sellele antenne paigaldada) või kui mõni riigi või kohaliku omavalitsuse hoone on antud eraettevõttele rendile. 54 §2p1 ITL 2.2. Samuti kordame varasemat ettepanekut lisada eelnõu § 2 Ettepanekut on arvestatud. (EhS § 6112) punktiga 1 EhS § 6112 lõppu uue lõikena sidedirektiivi artiklile Eelnõu ja seletuskirja on muudetud. 57(5) vastav säte. See põhimõte tuleb EhS-i lisada, kuna sidedirektiivi vastava sätte eesmärk on tagada, et seadmete paigaldamise koha eest küsitavad tasud jäävad mõistlikkuse piiridesse. ITL on sellest tulenevalt seisukohal, et riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused võivad küsida üksnes talumisega seotud otsesid kulusid, aga ei tohi näha selles eraldi tuluallikat. 55 §3p2 ITL 3. Riigilõivuseaduse muutmine Ettepanek on võetud teadmiseks. (eelmise 3.1. ITL palub täpsustada, kuidas on kavandatud sätestada versiooni mobiilside privaatvõrkude riigilõiv, kui privaatvõrk kui selline Põhjendus: eelnõu koostajad on selgitanud p 1) on Eesti õigusruumis veel defineerimata. Taolist õigusselgust seletuskirjas, et „privaatvõrgu“ mõiste sätestatakse (RLS § 206 omamata on võimatu kontrollida ka riigilõivu arvutuse Eesti raadiosagedusplaanis. lg 51) loogikat. Esialgse tähelepanekuna väljapakutud riigilõivu määra kohta eelnõu seletuskirjas riigilõivuseaduses (edaspidi: 31 RLS) tehtavate muudatuste selgituses oleva näite (punkt 1, lk 32) kohaselt moodustaks privaatvõrkude riigilõiv 13% praegu kehtivast riigilõivust. Siin on jäetud tähelepanu pööramata privaatvõrgu suurusele (määratud signaalitugevusega selle sidevõrgu teenindusala piiril). 56 Eelnõuväline ITL 3.2. ITL teeb ettepaneku muuta eelnõuga ka RLS-i lisa 3 Ettepanekut on arvestatud osaliselt. ettepanek punktis 2 toodud riigilõive sagedusloa andmise või kehtivusaja (RLS lisa 3 pikendamise eest mobiiltelefonivõrgule, juurdepääsu Põhjendus: eelnõu koostajad on nõus, et kõrgematel p 2) raadiovõrgule või liikuva maaside lairiba raadiovõrgule. sagedusaladel on sama teenindusala katmiseks vaja Teeme ettepaneku tunnistada kehtetuks selle punkti alapunkt rohkem tugijaamu kui madalamatel sagedusaladel, 2.3 ning asenda see kolme uue punktiga järgmiselt: kuid rõhutame, et kõrgematel sagedustel opereerides “2.4. sagedusalas 4,2 GHz kuni 6 GHz – 2 eurot; ei ole vajadust ega kohustust üleriigilise katteala 2.5. sagedusalas 6 GHz kuni 24 GHz – 1 euro; tagamiseks. 2.6. sagedusalas 24 GHz ja enam – 0,15 eurot.” Leiame, et ITLi poolt väljapakutud riigilõivumäära 13-kordne vähendamine sagedusala 26 GHz jaoks ei Põhjendus: riigilõivu summaarne suurus sama katteala kohta ole proportsionaalne ning ei ole samas suurusjärgus peaks olema samas suurusjärgus erinevates sagedusalades. teistes sagedusalades kasutatavate võrkude aastaste Väljapakutud riigilõivu määrad põhinevad füüsikareeglil, mille riigilõivumääradega. kohaselt signaalitugevus väheneb sageduse ruutsõltuvusega. Eelnõu koostajad nõustuvad ITLi ettepanekus kahe Kõrgematel sagedusaladel sama teenindusala katmiseks on esimese riigilõivu suurusega, kui eeltoodud vaja rohkem tugijaamu kui madalamatel sagedusaladel. põhjustel ei nõustu viimase lõivu suurusega. 57 ITL 4. Määruste kavandid Ettepanek on võetud teadmiseks. ITL ei kommenteeri eelnõu praeguses etapis eelnõu lisaks olevate määruste kavandeid. Palume MKM-il kindlasti kaasata ITL, kui nende määruste eelnõusid hakatakse koostama. 58 ITL 5. Väiksemad märkused Ettepanek on võetud teadmiseks. 5.1. Eelnõu § 1 punktiga 17 täiendatakse ESS-i §-i 4 lõikega 4, mille kohaselt edastab TTJA sideettevõtja poolt esitatud majandustegevusteate BEREC-ile. ITL on seisukohal, et vajalik on arendada lahendus, mis võimaldaks majandustegevusteate automaatset BEREC-ile edastamist otse MTR-ist. Igasugust täiendavat bürokraatiat on otstarbekas vältida. 32 59 §1 ITL 5.2. Eelnõusse tuleb lisada ESS § 72 lg 4 punkti 2 muutmine, Ettepanekut on arvestatud. kuna selles sättes on vajalik viidata lisaks ESS §-le 96 ka uuele Eelnõu ja seletuskirja on täiendatud. §-le 951. 60 Eelnõu ITL 5.3. Eelnõu seletuskirjas on ESS § 442 lg 5 selgituse juures Ettepanekut on arvestatud. seletuskiri teise lauses viga (lk 16). Nimelt sätestatakse selles, et „Lõike Eelnõu seletuskirja on muudetud. täpsustamisega antakse ka sideettevõtjale õigus tuua välja asjaolu, mis võib oluliselt mõjutada konkurentsiolukorda, mille alusel on ta kohustatud viivitamata viima läbi turuanalüüsi.“ Sellise sõnastuse kohaselt peaks sideettevõtja ise viima läbi turuanalüüsi. Siin peaks „ta“ asemel olema TTJA. 61 Eelnõu ITL 5.4. Ühtlasi juhime Teie tähelepanu, et eelnõu seletuskirja Ettepanekut on arvestatud. seletuskiri punkti 4 esimeses lõigus (lk 34) sätestatakse, et Seletuskirja on muudetud. alamkliendiliini mõiste tunnistatakse kehtetuks. Eelnõuga sellist muudatust ei tehta. 62 § 1 p 44 Tele 2 Eesti Käesolevaga esitab Tele2 Eesti AS (edaspidi Tele2) Ettepanekut ei ole arvestatud. (eelmise AS omapoolse seisukoha Elektroonilise side seaduse (ESS) versiooni 31.03.2020 muutmise seaduse eelnõu osas. Põhjendus: eelnõu koostajad on seisukohal, et kui p 31) 1. § 442 Turuanalüüsi teostamise aeg sideettevõtja soovib, et TTJA teeks turuanalüüsi (ESS § 442 § 442 lõige 1 sätestab, et turuanalüüsi tuleb teha regulaarselt, tihedamini kui kord viie aasta jooksul, siis tulenevalt lg1) kuid mitte harvem kui kord viie aasta jooksul. See muudatus ESS § 442 lg 5 saab sideettevõtja esitada TTJA-le ESS-is toob kaasa kahe aasta võrra pikema perioodi antud vastava taotluse ning TTJA alustab viivitamata analüüside koostamiseks kui käesoleval hetkel. Tele2 on turuanalüüsi läbiviimisega. seisukohal, et antud muudatus ei ole konkurentsi soosiv ning turuanalüüside läbiviimise perioodi ei tohiks muuta pikemaks, kui see on hetkel kehtiva regulatsiooni kohaselt. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiiv (EL) 2018/1972 annab võimaluse riikidele kehtestada maksimum periood kuni viis aastat turuanalüüsi läbiviimiseks, aga antud perioodi pikendamine ei ole kohustuslik. EL 2018/1972 preambula 177 kohaselt on turuanalüüsi teostamine iga viie aasta tagant võimalik ainult eeldusel, et vahepealsel ajal toimuvad turumuudatused ei nõua uut analüüsi. Lisaks täpsustab preambula 181, et kui tegemist on dünaamiliste turgudega, siis võib olla vajalik teha turuanalüüs 33 sagedamini kui iga viie aasta tagant. Turge tuleks pidada dünaamiliseks, kui tehnoloogiline areng ja lõppkasutajate nõudlus tunduvad muutuvat viisil, et analüüsis esitatud järeldused aeguvad viie aastase turuanalüüsi perioodi jooksul. ESS-i muudatused käesoleval kujul ei võta arvesse potentsiaalseid turu muudatusi ning eelkõige dünaamilisi turge, kuhu kuulub ka infotehnoloogiasektor, kus tehnoloogiline areng on pea iga-aastane. Tele2 hinnangul oleks viie aastase maksimum ajaperioodi kehtestamine üleliia pikk ning konkurentsi pärssiv tänu turgude kiirele arengule. Hetkel kehtiv kolme aastane maksimum ajaperiood on seetõttu optimaalne. Minimaalselt, kui praegu kehtivat kolme aastast perioodi soovitakse pikendada viie aastani, tuleks arvesse võtta ja ESS-i muuta vastavalt EL 2018/1972 direktiivis sätestatud eranditele dünaamiliste turgude ja turul toimuvate muudatuste osas, mille korral tuleb turuanalüüsi teostada sagedamini. Antud erandid peaksid olema välja toodud ka ESS-is. 63 § 1 p 57 Tele2 Eesti 2. § 50 Märkimisväärse turujõuga ettevõtja kohustused Ettepanekut ei ole arvestatud. (eelmise AS seoses juurdepääsu ja sidumisega versiooni § 50 lg 1 punktis 5 ja järgnevates punktides uue ESS-i tekstis Põhjendus: eelnõu koostajad leidavad, et kuna p 43) on kasutatud sõna „ehitis“. Antud sõna ei ole aga § 2 mõistete „ehitise“ mõiste on defineeritud EhS § 3, siis ei ole (ESS § 50 all ära defineeritud. Tele2 leiab, et antud sõna tuleks ära vaja seda mõistet sätestada eraldi ESSis. lg 1 p 5) defineerida mõistete all ning indikatiivne loetelu lisada ESS-i seletuskirja. EL-i direktiivis on kasutusel ESS-ist täpsem mõiste „tsiviilehitis“. Direktiivi artikli 72 kohaselt on mõiste tsiviilehitise alla arvatud ka vähemalt ehitised või ehitistesse sissepääsud, hoonesisesed kaablid, sealhulgas juhtmestik, antennid, tornid ja muud tugikonstruktsioonid, postid, mastid, kaablikanalid, juhtkanalid, kontrollkaevud, pääsuluugid, kaablikapid. Tele2 hinnangul oleks sõna „ehitise“ asemel sõna „tsiviilehitise“ kasutamine paremini ja ühesemalt mõistetavam. 34 64 § 1 p 88 Tele2 Eesti 3. § 631 Hoonesisesele sidevõrgule juurdepääsu kohustuse Ettepanekut ei ole arvestatud. (eelmise AS määramine versiooni § 631 lõige 1 sätestab, et võrguelemendile juurdepääsust Põhjendus: eelnõu koostajad on arvamused, et siin p 75) huvitatud isikul on võimalik esitada põhjendatud taotlus kontekstis on õigem „põhjendatud taotlused“. (ESS § 631 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile antud Inglise-eesti sõnaraamat annab „reasonable“ lg 1) juurdepääsu saamiseks. Tele2 hinnangul tuleks antud lausest tähenduseks ka „põhjendatud“. eemaldada sõna „põhjendatud“, kuna leiame, et antud sõnastus ei ole kooskõlas EL-i direktiiviga ning on põhjendamatult kitsendav. EL-i direktiivi artikli 61 lõike 3 kohaselt, millele käesolev ESS-i paragrahv põhineb, ei ole ette nähtud, et antud ligipääsu taotlus peab olema põhjendatud. Inglise keelses versioonis on kasutusel sõna „reasonable request“, mis ei tähenda eestikeelses tõlkes „põhjendatud taotlus“, vaid „mõistlik taotlus“. „Põhjendatud taotlus“ on inglise keeleses tõlkes „reasoned request“. „Põhjendatud taotlus“ erineb „mõistlikust taotlusest“ märkimisväärselt, kuna esimesega kaasneb võimalus jätta taotlus rahuldamata argumendiga, et see ei ole (piisavalt) põhjendatud. Mõistlik taotlus aga ei eelda taotlejalt põhistamise kohustust, miks juurdepääs on vajalik, vaid piisab sellest, et taotlejal on olemas huvi teenuse pakkumiseks, olles seeläbi konkurentsi soosiv ja kookõlas direktiivi mõttega. 65 Eelnõuväline Tele2 Eesti 4. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 14. juuni 2011. Ettepanek on võetud teadmiseks. ettepanek AS aasta määruse nr 44 „Nõuded numbri liikuvuse tagamiseks sideettevõtja vahetamisel“ muutmise määruse kavand (Seletuskirja lisa 2) Saame aru, et viidatud rakendusakti sõnastus on esialgne ning tõenäoliselt eelneb selle lõplikule sõnastamisele ning jõustamisele eraldi kooskõlastusring. Soovime sellegipoolest juba antud etapis esitada oma nägemuse kliendisõbralikust numbriliikuvusest. Esitatud Määruse kavand täiendab määruse nr 44 § 6 lõikega 5, mis sätestab, et „numbri teisaldamine ja sellele järgnev aktiveerimine toimub võimalikult lühikese aja jooksul 35 lõppkasutajaga sõnaselgelt kokkulepitud päeval.“ Tele2 hinnangul on antud sõnastus liiga üldine ning võimaldab jätkuvalt operaatoritel numbri liikuvuse aega ülemäära pikaks venitada, jättes tarbijate huvid ning mugavuse tahaplaanile. Tele2 on 2018 aasta oktoobris koostanud valge paberi, kus kirjeldab kiiret mobiiltelefoninumbrite liikuvuse protsessi Eestis, kaardistades ja välja pakkudes uuendusliku mobiilinumbrite liikuvuse protsessi, mis on kooskõlas e-Eesti ja e-riigi kuvandiga. Väljapakutud lahendus võimaldab mobiilinumbrite liikumist ühest võrgust teise minutiga, mitte nädala(te)ga. Arvestades, et Eestis saab ettevõtte loomisele, tuludeklaratsiooni esitamisele või elektrienergiateenuse pakkuja vahetamisele kuluvat aega mõõta minutites, ei ole õigustust, miks mobiiltelefoninumbri üleviimine ühe operaatori juurest teise juurde peaks võtma aega rohkem kui 1 minuti. Kiire numbriliikuvuse protsess on tarbijasõbralikum ning sunnib turgu suurema avatuse ja läbipaistvuse poole. Euroopa Komisjon on seisukohal, et kiire numbriliikuvuse protsess edendab tarbija valikuvõimalust ja soodustab konkurentsi telekommunikatsiooni turul. Sellel on positiivne mõju turul olevate pakettide taskukohasusele ja kättesaadavusele. Samuti sunnib operaatoreid lähenema pakettidele innovatiivselt ning parandama kliendikogemust, kuna kliendi kinnihoidmine ühe operaatori juures ei ole enam niivõrd kerge. Kiirel numbriliikuvuse protsessil on turule positiivne mõju, samal ajal kui ajamahukas numbriliikuvus kulutab ressursse (lisaks ajale) ning takistab konkurentsi. Eeltoodust tulenevalt ning arvestades kaasaegseid tehnilisi võimalusi, leiame, et Määrus peab looma eeldused mobiilsideoperaatori vahetamiseks minutitega. 66 §1p7 Levikom ELEKTROONILISE SIDE SEADUSE (ESS), Ettepanekut on arvestatud. (ESS § 2 Eesti OÜ EHITUSSEADUSTIKU JA RIIGILÕIVUSEADUSE Seletuskirja on muudetud. p 301) 36 27.03.2020 MUUTMISE SEADUSE EELNÕU nr 012- KOOSKÕLASTAMINE 03/2020 27. veebruaril k.a. pöördus väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kaimar Karu meie poole arvamuse avaldamiseks elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu kohta, seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2018/1972 (edaspidi Sidedirektiiv) ülevõtmisega Eesti Vabariigis. Käesolevaga esitame Levikom Eesti OÜ (edaspidi Levikom) seisukohad eelnimetatud seaduste kavandatavate muudatuste kohta, mis on toodud allpool. Palume võtta arvesse, et seoses eriolukorra kehtestamisega Eesti Vabariigis ning elutähtsa teenuse osutaja kohustuste täitmise tõttu ei olnud meil võimalik piisava põhjalikkusega töötada läbi eelnõus toodud muudatused ja täiendused ning nende alusel kujundada enda seisukohad koos asjaomaste ettepanekutega. Seetõttu loodame, et Levikomil jääb võimalus avaldada enda arvamust täiendavate seisukohtade ja ettepanekutega järgneva eelnõu menetluse protsessi käigus. 1. ESS muutmise eelnõu seletuskirjas (p 7) toodud selgitus on eksitav muutmise eelnõu § 1, punkt 7) toodud „301 masinatevahelise side teenus..“ definitsiooni suhtes Juhime tähelepanu, et ESS muutmise eelnõus toodud „masinatevahelise side teenuse“ definitsioon on sõnastatud õieti, seletuskirjas esitatud selgitus on eksitav. Masinatevahelise side teenus (M2M) tagatakse oluliselt enamate võrgutehnoloogiate põhiselt kui pelgalt mobiilsidevõrkude baasil, mis kasutavad lõppterminali või – kasutaja identifitseerimiseks 10- või 12-kohalisi mobiiltelefoninumbreid. Sellised masinatevahelise side võrgutehnoloogiad, nagu LoRaWAN, Sigfox, UWB, Wifi, Bluetooth, Weightless, Zigbee jpt. ei kasuta mobiiltelefonivõrkude numeratsiooni ning seetõttu ei saa masinatevahelise side teenust defineerida ainult läbi 37 mobiiltelefonivõrgus kasutavate lahenduste ning vastava identifikatsioonisüsteemi (numeratsioon). 67 Eelnõuväline Levikom 2. Sidedirektiivi artikkel 45 lõige 3 punktid a), b) ja c) Ettepanekut ei ole arvestatud. ettepanek Eesti OÜ ülevõtmine – turunõudluse puudumise tõttu kasutamata jäänud ühtlustatud raadiospektri sagedusala kasutamine Põhjendus: eelnõu koostajad on seisukohal, et muul otstarbel direktiivi mõte on juba üle võetud. Selline õigus, Traadita side tehnoloogiatel baseeruvate lairiba- ja võimaldada turunõudluse puudumisel ühtlustatud kitsasribavõrkude tähtsus kaasajal järjest kasvab, mistõttu raadiospektri sagedusala kasutamist muul otstarbel, raadiosagedusressursi kasutuse efektiivsus on samuti tuleneb vastavate varasemast olulisem. Arvestades ka Euroopa Liidus raadiosagedusalade kasutust reguleerivatest ELi raadiosageduste kasutamisel kehtivat tehnoloogiate otsustest. Kui riik hakkab vastava EL otsuse alusel neutraalsuse printsiipi, ei näe Levikom ühtegi põhjust, miks raadiosagedusi kasutusse andma, viib ta ESS § 152 peaks Sidedirektiivi artikli 45 lõikes 3 toodud võimalus võtta alusel läbi avaliku konsultatsiooni, kus saavad ettenähtud kasutusotstarbeks plaanitud, kuid turunõudluse arvamust avaldada kõik asjast huvitatud osapooled. puudumisel kasutamata jäänud raadiosagedusressurssi võtta Juhul, kui konsultatsiooni tulemusel selgub, et turul kasutusele muudel otstarvetel, arvestades lõike punktides a), b) vastavate sagedusalade osas huvi puudub, siis ei ole ja c) toodud tingimusi. Sidedirektiivi artikli 45 lõikes 3 riigil põhjust piirata vastava sagedusala kasutamist toodud võimaluse väljajätmine võib tekitada muudel alternatiivsetel otstarvetel. sagedusressurssi defitsiidi tingimustes olukorra, kus seadus takistab kasutamata sagedusala kasutuselevõttu muudel otstarbetel. Levikom teeb käesolevaga ettepaneku lisada Sidedirektiivis toodud regulatsioon ESS-i. 68 Eelnõuväline Levikom 3. Sidedirektiivi artikli 49 lõiked 1-3 ning artikli 50 lõiked Ettepanekut ei ole arvestatud. ettepanek Eesti OÜ 1-4 ülevõtmine – raadiospektri kasutusõiguste kestvuse tagamine ning kasutusõiguste pikendamine Põhjendus: direktiivi vastava sätte eesmärgiks on Levikom vastustab täielikult Sidedirektiivi artikli 49 anda sideettevõtjale investeerimiskindlus, et põhimõtete ülevõtmata jätmist. Arvestades, et Sidedirektiivi sideettevõtjal oleks teatava ajaperioodi jooksul õigus vastuvõtmine oligi peamiselt tingitud uute fikseeritud lairiba sidevõrgu ehitamisega seotud investeeringud tagasi (NGN) ja traadita lairiba (5G) võrgutehnoloogiate, võrkude ja teenida. Sidedirektiivi artikkel 49 sätestab teenuste kiire turuletuleku vajadusest, nende olulisusest sagedusloa kestvuse 15-20 aastat juhul kui riigis Euroopa Liidu riikide majanduste ja infoühiskondade arengus, antakse sageduslube piiratud ajavahemikuks. kuid samas suurest ebakindlusest seoses uute, ennast veel mitte Direktiiv peab siin silmas seda, et paljudes ELi tõestanud ärimudelite ja teenuste rakendamise vajadusest ja riikides anti mobiilside sagedusload konkursi korras võrguinvesteeringute suurusest, on Sidedirektiivi artiklis 49 piiratud ajavahemikuks (nt seitsmeks aastaks) ja 38 toodu üheks olulisemaks osaks antud seadustikus, kuna peale selle aja möödumist korraldati selle sagedusala tagavad uue põlvkonna võrkude ja teenuste arendusse suuri peale uus konkurss. investeeringuid tegevatele investoritele kindlustunde ja õiguskindluse. Oluline on rõhutada aga, et ka sidedirektiivi kohaselt Sidedirektiivi preambula punkt 56 sedastab: ei ole sagedusloa kestvus siiski absoluutne. „Võttes arvesse, et turvalise investeerimiskeskkonna Sidedirektiivi artikkel 49 lg 2 ütleb, et artikkel 49 lg kujundamiseks on tähtis tagada õiguskindlus ja edendada 2 ei piira sidedirektiivi artikli 19 kohaldamist. reguleerimise prognoositavust, eelkõige uue traadita Viimane lubab liikmesriikidele sagedusala tõhusa lairibaside jaoks, tuleks iga kehtiva raadiospektri või kasutamise tagamiseks või EL ühtlustatud meetmete numeratsiooniressursside kasutusõiguse või seadmete rakendamiseks piirata või tühistada ka artikli 49 paigaldamise õiguse piiramise või tühistamise korral alusel antud kasutusõigusi. kohaldada prognoositavaid ja läbipaistvaid põhjendusi ja menetlusi. Seetõttu võiks kehtestada rangemad nõuded või Eelnõu koostajad on seisukohal, et ESS on teavitamise mehhanismi eriti juhuks, kui kasutusõigused on sidedirektiivi mõttega kooskõlas ning ka kehtiv määratud konkurentsil või võrdlemisel põhineva menetluse sideregulatsioon tagab piisava investeeringute alusel, ja juhul, kui traadita elektroonilise lairibaside teenuste kindluse. („traadita lairibaside teenused“) puhul kasutatakse ühtlustatud raadiospektreid. Tulemuslikule ja tõhusale Eestis ei anta sidedirektiivi mõttes sageduslube raadiospektri kasutusele ja tehnoloogia arengule osutavad piiratud ajavahemikuks, vaid ESSi alusel antavad põhjendused võiksid tugineda Euroopa Parlamendi ja nõukogu sagedusload on iga-aastaselt pikendatavad. otsuse nr 676/2002/EÜ (1) kohaselt vastu võetud tehnilistele rakendusmeetmetele. Lisaks võib eelnevalt konsulteerida Toodud väide: „Samas kehtib regulatsioon, mis huvitatud isikutega, välja arvatud juhul, kui kavandatud võimaldab kehtiva sagedusloa sisuliselt muudatused on väikesed, kui üldlubasid ja raadiospektri „sundvõõrandada“, sellest lihtsalt 2 aastat ette kasutamise individuaalseid õigusi tuleb piirata, tühistada või teatades (ESS § 10 lõige 3).“ on väär. muuta ilma õiguste omaniku nõusolekuta. Et üldlubade või õiguste piiramisel või tühistamisel võivad olla nende omanike Selline 2 aastane etteteatamine eeldab määruse jaoks märkimisväärsed tagajärjed, peaksid pädevad asutused „Eesti raadiosagedusplaan“ muutmist. olema eriti hoolikad ja hindama eelnevalt selliste meetmete võimalikku kahju enne nende võtmist.“ ESS § 10 lg 3 sätestab: Kehtiva regulatsiooni kohaselt antakse Eesti Vabariigis (3) Kui käesoleva seaduse § 9 lõike 3 alusel antud operaatoritele ühe aastase kehtivusega sagedusload, mida valdkonna eest vastutava ministri määrus piirab pikendatakse igal aastal ühe aasta võrra. Võidakse väita, et kui raadiosageduste kasutaja õigusi, jõustub see sagedusloa omanik on täitnud sagedusloaga määratud raadiosageduste kasutaja õigusi piiravas osas pärast 39 tingimused ning tasunud riigilõivu, on tal alati eelisõigus kahe aasta möödumist selle avaldamise päevast, kui sagedusloa pikendamiseks ning seeläbi oleksid vastavad rahvusvahelises lepingus ei ole sätestatud teisiti. sagedusload Eestis justkui tähtajatud ning Sidedirektiivi artiklis 49 toodud kohustus oleks justkui täidetud. Samas Nimetatud määruse muutmise aluseks on ESS § 10 kehtib regulatsioon, mis võimaldab kehtiva sagedusloa lg 1 kohaselt: sisuliselt „sundvõõrandada“, sellest lihtsalt 2 aastat ette (1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teatades (ESS § 10 lõige 3). Arvestades antud punktis vaatab vähemalt kord aastas Eesti nimetatud investorite ebakindlust NGN- ja 5G-võrkude ja raadiosagedusplaani läbi ning esitab valdkonna uue põlvkonna teenuste arendusse tehtavate eest vastutavale ministrile ettepaneku Eesti investeeringute tasuvuse suhtes, ning asjaolu, et nimetatud raadiosagedusplaani muutmiseks, kui: investeeringud ei tasu ennast ära kindlasti 2 aasta jooksul, 1) seda tingib elektroonilise side tehnoloogia piirab Sidedirektiivi artikli 49 ESS-ist väljajätmine areng; oluliselt uue põlvkonna võrkudesse ja teenustesse 2) muutmise kohustus tuleneb rahvusvahelisest investeeringuid Eestis ning millel võivad olla Eesti lepingust või majandusele ja ühiskonnale tõsised tagajärjed. 3) see on vajalik riigikaitse tagamiseks. Levikomi seisukoht on, et Eesti sidealane seadusandlus peab tagama uue põlvkonna sidevõrkude investoritele õiguskindluse Kui jätta välja riigikaitse, siis punktides 1 ja 2 Sidedirektiivi artiklis 49 toodu kohaselt vähemalt 20-ks toodud alused tähendavad sisuliselt seda, et uuemad aastaks. Seda investoritele õiguskindlust andvat regulatsiooni ja efektiivsemad tehnoloogiad on välja arendatud. saab kehtestada ilma kehtivat üheaastaste sageduslubade iga- Sellest tulenevalt on toimunud muutused ka aastase pikendamise mudelit muutmata, piirates seadusega rahvusvahelistes lepingutes. Praktilise näitena võib sageduslubade tühistamise või pikendamata jätmise aluseid. siin tuua näiteks ELi ühtlustatud Samuti on oluline võtta üle ka Sidedirektiivi artikli 50 lõiked raadiosageduskasutuse otsused (nt 700 MHz otsus 1-4, mis loovad samuti ühtlustatud raadiosagedusspektrit 2017/899(EL) ja nt 3,6 GHz otsused 2008/411/EÜ ja kasutavatele operaatoritele/investoritele õigus- ja 2014/276/EL). ELi ühtlustatu raadiosageduste investeerimiskindluse. otstuste alusel muudab MKM Eesti raadiosagedusplaani, ning sellisel juhul jõustub see muudatus seada sagedusala kasutavate sagedusloa omanike suhtes kahe aasta möödumisel. Selline ESSi lähenemine on kooskõlas sidedirektiivi artikliga 19. 40 Lõpetuseks võib öelda, et Eestis on isegi liberaalsem õigusruum, kui sidedirektiiv sätestab, Eestis saab sagedusluba kehtida üle 20 aasta. 69 Eelnõuväline Levikom 4. ESS, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise Ettepanekut ei ole arvestatud. ettepanek Eesti OÜ seaduse eelnõu rakendamisega seotud ettepanekud Sidedirektiivi ülevõtmisega (antud seaduse eelnõu) luuakse Põhjendus: eelnõu koostajad on seisukoha, et Eestis Vabariigis uus õiguslik baas uue põlvkonna sidetaristu direktiivid muutuvad kohaldatavaks pärast nende ja teenuste, aga ka uute ärimudelite ning turuvertikaalide ülevõtmistähtaega, mitte enne. Sidedirektiivi tekkeks ning mille eesmärgiks on võimaldada, hõlbustada ja ülevõtmise tähtaeg on 21.12.2020. Euroopa Kohtu kiirendada investeeringuid antud sektorisse. Mitmetes olulistes praktika järgi muutub direktiiv alles pärast seda küsimustes sideregulatsioon muutub oluliselt võrreldes kuupäeva kohustuslikuks. senisega. Sama direktiiv sätestab, et liikmesriik peab andma Levikom on seisukohal, et riik ei tohiks astuda selliseid samme 3,4-3,8 GHz ja 26 GHz sagedusala kasutusse enne ESS-i ja sellega seotud õigusaktide kehtima hakkamist, 31.12.2020. Lisaks 700 MHz sagedusala kasutusse mis võivad minna vastuollu uue regulatsiooni põhimõtetega andmise tähtaeg tuleb Euroopa Komisjoni otsusest või tekitada lausa õiguste või kohustuste kollisiooni. Eriti (EL) 2017/899 ja selleks tähtajaks on 30.06.2020. peame silmas just avalikke või suunatud konkursse Lisaks on Euroopa Komisjon pidevalt rõhutanud 5G sageduslubade väljastamiseks uue põlvkonna traadita võrkude sageduste võimalikult kiire kasutada andmise rajamiseks, mille konkursi tingimused või lubade tingimused vajadust. Seega on nimetatud sagedusalade ei vasta Sidedirektiivis toodud tingimustele või põhimõtetele, kasutusse andmine kehtiva EL õigusraamistiku järgi näiteks: igati põhjendatud ja ka Euroopa Komisjoni poolt  kehtivate sageduslubade lõpetamise ja pikendamise aktsepteeritud. regulatsioon,  sageduslubade konkursside tingimuste kooskõlastamise regulatsioon (RSPG, Konkurentsiamet),  plaanitavate sageduslubade tingimused võrgule juurdepääsu või kasutamata sagedusressursi rendile andmise kohustuste osas;  plaanitavate sageduslubade turvalisuse ja tervisekaitse tingimuste regulatsioon;  kasutuseta sagedusalade vältimise regulatsioon. 41 Uue põlvkonna võrgutehnoloogiatega seotud ärimudelite paljususe tõttu, on vaja ettevõtjatele võimaldada valikuvõimalus enda äriplaanile ja ärimudelile vastava sagedusressursi saamiseks ja kasutamiseks:  erinevates sagedusalades (700 MHz, 3.5 GHz, 26 GHz) 5G- võrkude rajamiseks vajalike sageduslubade konkursside korraldamine samaaegselt;  võimalus valida sageduskanali laius;  võimalus valida kas üleriigiline, regionaalne (maakond) või kohalik (kinnistu) sagedusluba;  võimalus saada sagedusluba privaatvõrkude rajamiseks, sh soovi korral lühemaks perioodiks, kui seadus nõuab;  sageduslubade avalike konkursside ühekordse loatasu sõltuvus kanali laiusest, piirkonna suurusest vmt. Levikom kavatseb täiendada käesolevat arvamuse avaldust omapoolsete ettepanekutega seaduse eelnõu menetlemise edasises protsessis. 70 § 2 p 1 (EhS Eesti Eesti Linnade ja Valdade Liit ei pea võimalikuks Ettepanekut on arvestatud. § 6112) Linnade ja kooskõlastada elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja Eelnõu muudetud. Valdade Liit riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu, kuna ei saa 20.03.2020 nõustuda eelnõu §-ga 2 kavandatava regulatsiooniga. nr 5-1/60-1 Eesti Linnade ja Valdade Liit ei nõustu eelnõus esitatud seadusemuudatuse §-ga 2, millega plaanitakse täiendada ehitusseadustikku §-ga 6112 ning reguleerida sideettevõtja õigust saada tasuta juurdepääsuõigus riigi või omavalitsusüksuse omandis olevale ehitisele väikese levialaga raadiosagedusi kasutava juurdepääsupunkti (small cell) paigaldamiseks alljärgnevatel põhjustel: - kohalikul omavalitsusel (KOV) on seaduste alusel iseseisvalt õigus korraldada ja juhtida kohalikku elu, määrata tasusid vara kasutamiseks, rentimiseks või muul eesmärgil kasutamiseks. 42 Seega on KOV-l otsustusõigus ise kehtestada tasu/tasuta oma varade kasutamise üle. - sätte rakendamisega kaasnevad omavalitsustele täiendavad kulud, mille hüvitamist eelnõu ette ei näe; - sideettevõtja tasuta juurdepääsuõigus vähendab vara väärtust, mille hüvitamist eelnõu ette ei näe; - nii servituutide seadmisel (AõS) kui ka sundvalduse seadmisel (KAHOS) makstakse selle eest seadusega ettenähtud tasu. Tasuta juurdepääsu andmine seaks võrguettevõtjad soodustatud seisu võrreldes teiste teenusettevõtetega näiteks gaasi- või vee-ettevõtjatega, kes peavad isikliku kasutusõiguse eest maksma seadusega ettenähtud tasu; - sidedirektiivi art 57 ei üle, et kohalikud omavalitsused on sideettevõtjale kohustatud andma tasuta juurdepääsuõiguse kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olevale ehitisele; - EhS § 6112 lg 4 p 2 puudub regulatsioon, kes ja kuidas hindab, kas juurdepääsuõigus ohustab inimese elu või tervist või mitte. 43 Elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 2 Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Turuanalüüsi teostamise põhimõtted“ kavand Määrus kehtestatakse elektroonilise side seaduse § 44 lõike 5 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala § 2. Nõuded turuanalüüsi teostamisele (2) Käesoleva seaduse § 43 lõike 11 alusel piiritletud turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamisel ning kohustuste kehtestamiseks peab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet turuanalüüsi teostamisel kindlaks tegema, et on täidetud kõik järgnevad tingimused: 1) esinevad püsivad kõrged struktuursed, õiguslikud või regulatiivsed turule sisenemise tõkked; 2) turu struktuur ei võimalda taristust või kõrgetest sisenemistõketest tulenevalt tõhusa konkurentsiolukorra saavutamist ettenähtud ajavahemiku jooksul; 3) konkurentsiõiguse kohaldamine ei ole piisav väljaselgitatud turutõrke kõrvaldamiseks. (3) Käesoleva seaduse § 43 lõikes 1 alusel piiritletud turul turuanalüüsi teostamisel, märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamisel ning temale kohustuse kehtestamisel eeldatakse, et esinevad käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimused, välja arvatud kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teeb kindlaks, et vähemalt üks lõikes 2 nimetatud tingimustest ei ole täidetud. (4) Käesoleva seaduse § 43 lõigetes 1 ja 11 alusel piiritletud turgudel turuanalüüsi teostamisel, märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamisel ning temale kohustuse kehtestamisel peab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet hindama turu edasist võimalikku arengut, kui turg jäetakse reguleerimata, võttes arvesse järgnevaid asjaolusid: 1) turusuundumusi, mis mõjutavad tõhusa konkurentsi poole liikumise tõenäosust asjaomasel turul; 2) kõiki asjaomaseid konkurentsipiiranguid hulgi- ja jaetasandil, olenemata sellest, kas sellised piirangud tulenevad sidevõrkudest või -teenustest või muud liiki teenustest või rakendustest, mis on lõppkasutaja seisukohast võrreldavad, ning hoolimata sellest, kas sellised piirangud on asjaomase turu osa; 3) muud liiki kehtestatud regulatsiooni ja meetmeid, mis mõjutavad asjaomast turgu või seonduvat jaeturgu või turge kogu asjaomase ajavahemiku vältel ning sealhulgas käesoleva seaduse §-de 61–64 alusel kehtestatud kohustusi; 4) käesoleva paragrahvi alusel muude asjaomaste turgude suhtes kohaldatavat regulatsiooni. § 3. Nõuded turuanalüüsi teostamisele Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet lähtub turuanalüüsi teostamisel järgmistest põhimõtetest: 1 1) tasud põhinevad tõhusa sideettevõtja kantud kulude katmisel; tõhusate kulude hindamisel lähtutakse jooksvatest kuludest; tõhusate kulude arvutamise meetod põhineb alt-üles mudelil, kasutades kolmandatele isikutele osutatava kõne lõpetamise hulgiteenuse pikaajalisi lisanduvaid liiklusega seotud kulusid; 2) kõne lõpetamise hulgiteenuse pakkumisel lisanduvad kulud määratakse kindlaks vastavalt kõiki teenuseliike pakkuva operaatori kõikide pikaajaliste kulude erinevusele sama sideettevõtja kõikidest kuludest ilma kolmandatele isikutele kõne lõpetamise hulgiteenuse pakkumiseta; 3) lõpetamisteenuse pakkumisest tuleneva juurdekasvu puhul arvestatakse ainult neid sidevõrgus toimuvast liiklusest tulenevaid kulusid, mida ei tekiks, kui kõne lõpetamise hulgiteenust ei osutataks; 4) sidevõrgu täiendava läbilaskevõimega seotud kulud lähevad arvesse ainult määral, mil need tulenevad vajadusest suurendada võrgu läbilaskevõimet kõne lõpetamise hulgiteenusega seotud täiendava liikluse edastamiseks; 5) mobiilikõne lõpetamise teenuse pakkumisest tulenevast juurdekasvust välistatakse raadiosageduse kasutamise tasud; 6) arvesse lähevad ainult need hulgimüüja ärikulud, mis on otseselt seotud kolmandatele isikutele häälkõne lõpetamise hulgiteenuse pakkumisega; 7) eeldatakse, et kõik püsivõrgu sideettevõtjad, olenemata nende suurusest, osutavad kõne lõpetamise teenust sama ühikuhinnaga nagu tõhus sideettevõtja; 8) mobiilsideettvõtjate suhtes kehtiv minimaalne efektiivne mastaap on vähemalt 20 % suurune turuosa; 9) varade amortisatsiooni arvutamiseks kasutatakse majandusliku amortisatsiooni meetodit ning 10) modelleeritud sidevõrkude tehnoloogiavalik peab olema tulevikku suunatud, põhinema IP magistraalvõrgul ja võtma arvesse mitmesugust tehnoloogiat, mida ülemmäära kehtivusaja jooksul tõenäoliselt kasutada võidakse. Püsivõrkude puhul eeldatakse, et kõnede jaoks kasutatakse ainult pakettkommutatsiooni. 2 Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Nõuded juurdepääsu teenuse ja sidumise teenuse näidispakkumistele“ kavand Määrus kehtestatakse elektroonilise side seaduse § 53 lõike 7 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala § 2. Nõuded näidispakkumisele (1) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on kehtestanud märkimisväärse turujõuga ettevõtjale kohustuse avaldada juurdepääsu teenuse näidispakkumine kooskõlas elektroonilise side seaduse § 50 lõike 1 punktiga 2, peab nimetatud ettevõtja koostama juurdepääsu teenuse näidispakkumise, kus peavad sisalduma muu hulgas järgmised tingimused: 1) lepingu tähtaeg; 2) juurdepääsu kirjeldus ja asukoht; 3) rajatiste ja seadmete ühiskasutuse võimalused; 4) juurdepääsu, sealhulgas liideste tehnilised nõuded ja standardid; 5) rajatistesse paigaldatavate seadmete piirangud; 6) juurdepääsu asukoha turvalisuse nõuded; 7) tingimused lepingupoolte tehnilise personali ligipääsu kohta seadmetele ja rajatistele; 8) ohutusnõuded; 9) seadmete ühispaiknemise võimalused juurdepääsu asukohas, ühiskasutuses olevate ruumide kasutuseeskiri ning ühiskasutuses olevate rajatiste inspekteerimise eeskiri; 10) võrgu seadmete ja liinirajatiste ühiskasutuse tingimused; 11) võrgu ja teenuste kvaliteedinõuded ning nende tagamine; 12) arvelduste kord ja maksetingimused; 13) teenustasude koosseis ja muutmise kord; 14) lepingu tingimuste muutmise kord; 15) rikketeadete vastuvõtu ja rikete kõrvaldamise kord; 16) remondi- ja hooldustööde tegemise kord; 17) osapoolte vastutuse tingimused lepingu rikkumise korral, vastutuse piiramise ja kahju hüvitamise tingimused; 18) vaidluste lahendamise kord; 19) lepingu rikkumise tagajärjed ja lepingu ülesütlemine. (2) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on kehtestanud märkimisväärse turujõuga ettevõtjale kohustuse avaldada sidumise teenuse näidispakkumine kooskõlas käesoleva seaduse § 50 lõike 1 punktiga 2, peab nimetatud ettevõtja koostama sidumise teenuse näidispakkumise, kus peavad sisalduma muu hulgas järgmised tingimused: 1) lepingu tähtaeg; 2) sidumise teenuse kirjeldus; 3) teenuste kasutuselevõtt lepingu ühe osapoole soovil; 4) sidumisliinide ning nende mahu tellimise kord; 5) liikluse prognoosimise ja juhtimise kord; 6) võrkude turvalisuse tagamine; 7) sidumise tehnilised nõuded ja standardid; 8) sidumispunkti asukoht ning numeratsiooni ja sidumispunkti kasutuselevõtu tingimused; 3 9) tegevus juhul, kui üks lepingu osapooltest soovib muuta võrgu konfiguratsiooni, mis võib mõjutada sidumist, võrkude koostalitlusvõimet või osutatavat sidumise teenust; 10) võrgu seadmete ja liinirajatiste ühiskasutuse tingimused; 11) võrgu ja teenuste kvaliteedinõuded ning nende tagamine; 12) sidumise ja võrkude koostalitlusvõime testimise kord; 13) sidumise tasude koosseis ja muutmise kord ning maksmise tingimused; 14) sidumisliinide kasutamise tingimused ja tasu; 15) lepingu tingimuste muutmise kord; 16) rikketeadete vastuvõtu ja rikete kõrvaldamise kord; 17) remondi- ja hooldustööde tegemise kord; 18) osapoolte vastutuse tingimused lepingu rikkumise korral, vastutuse piiramise ja kahju hüvitamise tingimused; 19) vaidluste lahendamise kord; 20) lepingu rikkumise tagajärjed ja lepingu ülesütlemine. 4 Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Nõuded internetiühenduse teenuse osutaja vahetamisel“ kavand Määrus kehtestatakse elektroonilise side seaduse § 89 lõike 10 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala § 2. Mõisted § 3. Üldised menetlustoimingud internetiühenduse teenuse osutaja vahetamisel § 4. Taotluse tagasilükkamine § 5. Tehnilised nõuded § 6. Tarbija teavitus ja andmete kättesaadavus § 7. Rakendussäte 5 Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2006. aasta määruse nr 140 „Nõuded sideteenuse osutamisele ja sidevõrkude tehnilised nõuded“ muutmise määruse kavand Määrus kehtestatakse elektroonilise side seaduse § 87 lõike 2 alusel. Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2006. a määruses nr 140 „Nõuded sideteenuse osutamisele ja sidevõrkude tehnilised nõuded“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) Kooskõlas eeskätt määruse (EL) 2015/2120 artikli 3 lõikega 1 tagavad pädevad asutused, et üldkasutatavate elektroonilise side võrkude või üldkasutatavate elektroonilise side teenuste pakkujad ei piira ühepoolselt ega takista lõppkasutajatel a) saada juurdepääsu kolmandate isikute pakutavatele vabalt valitud raadio-kohtvõrkudele või b) lubada teistele lõppkasutajatele vastastikku või üldisemalt juurdepääsu selliste pakkujate võrkudele raadio-kohtvõrkude kaudu, sealhulgas ka kolmandate isikute selliste algatuste alusel, millega koondatakse ühte eri lõppkasutajate raadio-kohtvõrgud ja tehakse need avalikult kättesaadavaks.“; 2) paragrahvi 3 lõiget 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Numbripõhist isikutevahelist side teenust osutav sideettevõtja peab seadma hädaabinumbrile 112 edastatud teatele kõrgema prioriteedi muu kõneliiklusega võrreldes.“; 3) paragrahvi 3 täiendamine: 7. Liikmesriigid tagavad, et lõppkasutajaid teavitatakse nõuetekohaselt Euroopa ühtsest hädaabinumbrist 112 ja selle kasutusest, samuti selle juurdepääsufunktsioonidest, sealhulgas liikmesriikide vahel reisivatele isikutele ja puuetega lõppkasutajatele suunatud algatuste kaudu. Seda teavet antakse kättesaadavas vormingus ja eri liiki puuetele vastavalt. Komisjon toetab ja täiendab liikmesriikide tegevust. 4) paragrahvi 6. Pädevad asutused ei piira põhjendamatult avalikku juurdepääsu pakkumist raadio- kohtvõrkudele, a) kui seda pakuvad avaliku sektori asutused või kui see toimub avalikes ruumides selliste avaliku sektori asutuste ruumide lähedal ja kui tegemist on neis ruumides pakutavate avalike teenuste tugiteenustega; b) kui see põhineb valitsusväliste organisatsioonide või avaliku sektori asutuste algatustel, millega koondatakse ühte eri lõppkasutajate raadio-kohtvõrgud ning tehakse need vastastikku või üldisemalt kättesaadavaks, sealhulgas asjakohasel juhul raadio-kohtvõrgud, millele pakutakse avalikku juurdepääsu vastavalt punktile a. 5) paragrahvi 2. Riigi reguleerivad asutused, koordineerides oma tegevust muude pädevate asutustega, täpsustavad teenuse kvaliteedi mõõdetavad parameetrid, kohaldatavad mõõtmismeetodid ning avaldatava teabe sisu, vormi ja avaldamisviisi, sealhulgas võimalikud kvaliteedi sertifitseerimise mehhanismid, võttes hoolikalt arvesse BERECi suuniseid. Vajaduse korral kasutatakse X lisas sätestatud parameetreid, mõisteid ja mõõtmismeetodeid. 6 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21. mai 2018. aasta määruse nr 25 „Eesti numeratsiooniplaan“ muutmise määruse kavand Määrus kehtestatakse elektroonilise side seaduse § 30 lõike 3 alusel. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21. mai 2018. aasta määruse nr 25 „Eesti numeratsiooniplaan“ tehakse järgmised muudatused: 1) § 7 lg 2 ja § 8 lg 2 muudetakse: 4. Iga liikmesriik tagab, et riigi reguleerivad või muud pädevad asutused teevad kättesaadavaks oma mittegeograafilise numeratsiooniala, mida võib kasutada muude elektroonilise side teenuste kui isikutevahelise side teenuste pakkumiseks kogu liidu territooriumil, ilma et see piiraks määruse (EL) nr 531/2012 ning käesoleva direktiivi artikli 97 lõike 2 kohaldamist. Kui numeratsiooniressursside kasutusõigused on kooskõlas käesoleva artikli lõikega 2 antud muudele ettevõtjatele kui elektroonilise side võrkude pakkujad või teenuste pakkujad, kohaldatakse käesolevat lõiget nende konkreetsete teenuste suhtes, mille pakkumiseks kasutusõigused on antud. 2) § 10 lg 9 ja § 20 lg 3 ning lisa muutmine – muuta, et 112 on hädaabinumber, mitte hädaabiteenuse lühinumber. Samuti sätestada, et 1247 on riigisisene abi- ja infoteenuse number. 7 Majandus- ja kommunikatsiooniministri 14. juuni 2011. aasta määruse nr 44 „Nõuded numbri liikuvuse tagamiseks sideettevõtja vahetamisel1“ muutmise määruse kavand Määrus kehtestatakse elektroonilise side seaduse § 89 lõike 6 alusel. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 14. juuni 2011. aasta määruse nr 44 „Nõuded numbri liikuvuse tagamiseks sideettevõtja vahetamisel“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 6 täiendatakse lõigetega 5-7 järgmises sõnastuses: 5. Numbri teisaldamine ja sellele järgnev aktiveerimine toimub võimalikult lühikese aja jooksul lõppkasutajaga sõnaselgelt kokkulepitud päeval. Igal juhul aktiveeritakse nende lõppkasutajate number, kes on sõlminud lepingu numbri üleviimiseks uue pakkuja alla, ühe tööpäeva jooksul alates lõppkasutajaga kokkulepitud päevast. Teisaldamisprotsessi ebaõnnestumise korral aktiveerib üleandev teenusepakkuja lõppkasutaja numbri ja teenused uuesti, kuni teisaldamine on edukalt sooritatud. Üleandev teenusepakkuja jätkab teenuste pakkumist samadel tingimustel kuni vastuvõtva teenusepakkuja teenuste aktiveerimiseni. Ühelgi juhul ei ületa teenuse katkemine teenuse vahetamise või numbri teisaldamise protsessi ajal üht tööpäeva. Operaatorid, kelle juurdepääsuvõrke või infrastruktuure kasutavad kas üleandvad või vastuvõtvad teenusepakkujad või mõlemad, tagavad, et teenuse katkemine ei põhjusta viivitusi teenusepakkuja vahetamisel ja numbri teisaldamisel. 6. Lõigetes 1 ja 5 sätestatud teenusepakkuja vahetamise ja numbri teisaldamise protsessi juhib vastuvõttev teenusepakkuja ja nii vastuvõttev kui ka üleandev teenusepakkuja teevad koostööd heas usus. Nad ei viivita teenusepakkuja vahetamise ja numbri teisaldamise protsessiga ega kuritarvita seda ning ei teisalda numbrit ega vii lõppkasutajat teise teenusepakkuja juurde üle ilma lõppkasutaja sõnaselge nõusolekuta. Lõppkasutajate lepingud üleandva teenusepakkujaga lõppevad vahetamisprotsessi lõpuleviimisel automaatselt. Riigi reguleerivad asutused võivad kehtestada üleüldise teenusepakkuja vahetamise ja numbri teisaldamise protsessi, võttes arvesse lepinguid käsitlevaid riigisiseseid sätteid, tehnilist teostatavust ja vajadust jätkata lõppkasutajale teenuse pakkumist. Kui see on tehniliselt teostatav, siis hõlmab see nõuet, et numbri teisaldamine teostatakse raadiolainete abil, välja arvatud juhul, kui lõppkasutaja palub teha teisiti. Riigi reguleerivad asutused võtavad ka asjakohaseid meetmeid lõppkasutajate nõuetekohaseks teavitamiseks ja kaitse tagamiseks kogu teenusepakkuja vahetamise ja numbri teisaldamise protsessi jooksul ja selleks, et teenusepakkujat ei vahetataks nende tahte vastaselt. Üleandvad teenusepakkujad hüvitavad tarbija taotluse korral ettemakstud teenuseid kasutavatele tarbijatele kogu allesjäänud krediidi. Hüvitamise eest võib nõuda tasu ainult siis, kui see on lepingus ette nähtud. Tasu on proportsionaalne ja vastavuses üleandva teenusepakkuja tegelike kuludega hüvitise pakkumisel 8 Elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja Lisa 1 Euroopa Liidu direktiivi ja Eesti õigusakti vastavustabel Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik EL-i õigusakti EL-i EL-i õigusakti normi Kommentaarid norm õigusakti sisuliseks rakendamiseks (artikkel, lõige, ülevõtmise kehtestatav siseriiklik punkt) kohustus õigusakt (jah, ei, valikuline) Art 1 Ei Direktiivi sisu kirjeldav säte, mis ei vaja siseriiklikult reguleerimist. Art 2 p 1) Jah ESS § 2 p 8 Art 2 p 2) Jah ESS § 2 p 661 Art 2 p 3) Jah ESS § 43 lg 4–6 Art 2 p 4) Jah ESS § 2 p 6 Art 2 p 5) Jah ESS § 2 p 93 Art 2 p 6) Jah ESS § 2 p 341 Art 2 p 7) Jah ESS § 2 p 342 Art 2 p 8) Jah ESS § 2 p 71 Art 2 p 9) Jah ESS § 2 p 70 Art 2 p 10) Jah ESS § 2 p 472 Art 2 p 11) Jah ESS § 2 p 471 Art 2 p 12) Jah ESS § 2 p 61 Art 2 p 13) Jah ESS § 2 p 7 Art 2 p 14) Jah ESS § 2 p 27 Art 2 p 15) Jah ESS § 2 p 55 Art 2 p 16) Jah ESS § 2 p 66 Art 2 p 17) Jah ESS § 63 lg 4 Art 2 p 18) Jah ESS § 63 lg 4 Art 2 p 19) Jah ESS § 9 lg-d 1, 11 ja 2 Art 2 p 20) Jah ESS § 2 p 39 Art 2 p 21) Jah KüTS § 2 p 2 Art 2 p 22) Jah ESS § 3 lg 1, § 4 Art 2 p 23) Jah ESS § 2 p 662 Art 2 p 24) Jah ESS § 2 p 392 Art 2 p 25) Jah ESS § 8 lg 3 ja 4 Art 2 p 26) Jah ESS § 2 p 431 Art 2 p 27) Jah ESS § 60 lg 1 ja 2 Art 2 p 28) Jah ESS § 61 lg 1 1 Art 2 p 29) Jah ESS § 2 p 5 ja p 66 Art 2 p 30) Jah ESS § 2 p 14 ja p 8 Art 2 p 31) Jah ESS § 2 p 17 Art 2 p 32) Jah ESS § 2 p 31 ja p 58 Art 2 p 33) Jah ESS § 30 lg 3 MKMm nr 251§-d 4–6 Art 2 p 34) Jah ESS § 30 lg 3 MKMm nr 25 §-d 4–6 Art 2 p 35) Jah ESS § 2 p 521 Art 2 p 36) Jah PäästeS § 4 lg 2 ja § 5 lg 11 SiMm nr 432 Art 2 p 37) Jah PäästeS § 5 lg 11 SiMm nr 43 Art 2 p 38) Jah ESS § 2 p 83 Art 2 p 39) Jah PäästeS § 4 SiMm nr 43 Art 2 p 40) Jah ESS § 2 p 82 Art 2 p 41) Jah ESS § 2 p 60 Art 2 p 42) Jah KüTS § 2 p-d 1–3 Art 3 lg 1 Jah ESS § 134 Art 3 lg 2 p a) Jah ESS § 1 lg 1 Art 3 lg 2 p b) Jah ESS § 40 lg 1 Art 3 lg 2 p c) Jah ESS § 134 lg 2 Art 3 lg 2 p d) Jah ESS § 134 lg 3 ja § 40 lg 1 Art 3 lg 3 Jah ESS § 143 Art 3 lg 4 p a) Jah ESS § 134 lg 4 p 1 Art 3 lg 4 p b) Jah ESS § 134 lg 4 p 2 Art 3 lg 4 p c) Jah ESS § 9 lg 11, § 40 lg 3 ja § 134 lg 5, Art 3 lg 4 p d) Jah ESS § 134 lg 4 p-d 3 ja 4 Art 3 lg 4 p e) Jah ESS § 134 lg 4 p-d 4 ja 5 Art 3 lg 4 p f) Jah ESS § 134 lg 4 p 6 ja § 135 Art 4 lg 1 Jah ESS § 6 lg-d 2 ja 3, § 8 lg 2 ja § 143 Art 4 lg 2 Jah ESS § 6 lg-d 2 ja 3, § 8 lg 2 ja 3 ning § 143 Art 4 lg 3 p a) Jah ESS § 6 lg-d 2 ja 3, § 8 lg 2 ja § 143 Art 4 lg 3 p b) Jah ESS § 6 lg-d 2 ja 3, § 8 lg 2 ja § 143 Art 4 lg 3 p c) Jah ESS § 6 lg-d 2 ja 3, § 8 lg 2 ja § 143 Art 4 lg 4 Ei Säte käsitleb Euroopa Komisjoni tegevust ja ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. 1 MKMm nr 25 – ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21.05.2018 määrus nr 25 „Eesti numeratsiooniplaan“. 2 SiMm nr 43 – siseministri 03.10.2014 määrus nr 43 „Häirekeskuse põhimäärus“ 2 Art 5 lg 1 p a) Jah ESS § 40, § 59, § 60 ja § 133 Art 5 lg 1 p b) Jah ESS § 149 Art 5 lg 1 p c) Jah ESS §-d 6–11 Art 5 lg 1 p d) Jah ESS §-d 91–1002 Art 5 lg 1 p e) Jah ESS §-d 40–57 Art 5 lg 1 p f) Jah ESS §-d 69–86 Art 5 lg 1 p g) Jah ESS § 89 Art 5 lg 1 p h) Jah ESS § 133 Art 5 lg 2 Jah ESS § 143 Art 5 lg 3 Jah ESS § 133, § 135, 136 ja § 144 Art 5 lg 4 Jah ESS § 143 Art 6 lg 1 Jah ESS § 140 Art 6 lg 2 Jah ESS § 135 lg 1, § 140 lg 1 ja MKMm nr 623 § 8, RES § 31 lg 2 ja VVS § 49 lg 1 p 9 Art 7 lg 1 Jah ATS §-d 16–20, ATS § 18 lg-d 4 ja 5, ATS § 23 lg 2 p 3 ja VVm nr 1004 Art 7 lg 2 Jah ESS § 140 lg 2, ATS § 92 ja HMS § 56 Art 7 lg 3 Jah ESS § 140 lg 2, ATS-i 11. peatükk, ATS § 92, HMS § 56 ja § 87 Art 8 lg 1 Jah ESS § 135 lg 1, 140, § 143, § 145, HMS §-d 71–87, KorS § 23 lg 4 Art 8 lg 2 Jah ESS § 137, VVS § 73 lg 1 p-d 21 ja 5, RES § 31 lg-d 1 ja 2 ning MKMm nr 62 Art 9 lg 1 Jah RES § 31 lg-d 1 ja 2, VVS § 57, §-d 63–632, § 70, § 72 ja § 73 ning MKMm nr 62 Art 9 lg 2 Jah ESS § 140 lg 1, RES § 31 lg- d 1 ja 2, VVS § 57, §-d 63– 632, § 70, § 72 ja § 73 ning MKMm nr 62 Art 9 lg 3 Jah ESS § 135 lg 1, § 143 ja RES § 31 lg-d 1 ja 2, VVS § 57, §-d 63–632, § 70, § 72 ja § 73 ning MKMm nr 62 Art 10 lg 1 Jah ESS § 143 Art 10 lg 2 Jah ESS § 48 lg 2 ja ESS-i 5. peatükk 3 MKMm nr 62 – majandus- ja taristuministri 07.12.2018 määrus nr 62 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti põhimäärus“. 4 VVm nr 100 – Vabariigi Valitsuse 26.06.2013 määrus nr 100 „Ministeeriumi kantslerile ja asekantslerile, Riigikantselei direktorile, ameti ja inspektsiooni peadirektorile ning määruses nimetatud teiste valitsusasutuste juhtidele esitatavad nõuded, nende värbamise ja valiku ning arendamise ja hindamise kord“. 3 Art 11 Jah ESS § 143, § 144, § 148 lg 5 Art 12 lg 1 Jah ESS § 3 lg 1 ja MSÜS § 3 ja §4 Art 12 lg 2 Jah ESS § 4 lg 1 Art 12 lg 3 Jah ESS § 3 ja § 4 Art 12 lg 4 p a) Jah ESS § 4 lg 2 ja MSÜS § 15 lg 1 p 1 Art 12 lg 4 p b) Jah ESS § 4 lg 2 ja MSÜS § 15 lg 1 p 1 Art 12 lg 4 p c) Jah ESS § 4 lg 2 ja MSÜS § 15 lg 1 p 2 Art 12 lg 4 p d) Jah ESS § 4 lg 2 Art 12 lg 4 p e) Jah ESS § 4 lg 2 ja MSÜS § 15 lg 1 p 7 Art 12 lg 4 p f) Jah ESS § 4 lg 2 Art 12 lg 4 p g) Jah ESS § 4 lg 2 Art 12 lg 4 p h) Jah ESS § 4 lg 4 ja MSÜS § 15 lg 1 p 5, ESS § 1963 Art 13 lg 1 Jah ESS § 6, § 8, § 11, § 14, § 28 ja § 33 Art 13 lg 2 Jah ESS § 4 Art 13 lg 3 Jah ESS § 3 ja § 4 Art 13 lg 4 Jah ESS § 3 ja § 4 Art 14 Jah ESS § 3 ja § 4 ning MSÜS § 15 lg 4 Art 15 lg 1 p a) Jah ESS § 3 ja § 4 Art 15 lg 1 p b) Jah AÕSRS § 152 ja § 154 Art 15 lg 1 p c) Jah ESS § 3 lg 3 Art 15 lg 1 p d) Jah ESS § 3 lg 3 Art 15 lg 2 p a) Jah ESS § 61 lg 2 Art 15 lg 2 p b) Jah ESS § 73 lg-d 1 ja 5 Art 16 lg 1 p a) Jah RLS § 206 ja § 207 ning RLS lisa 3 Art 16 lg 1 p b) Jah RLS § 206 ja § 207 ning RLS lisa 3 Art 16 lg 2 Jah ESS § 137 Art 17 lg 1 p a) Jah ESS § 57 Art 17 lg 1 p b) Jah ESS § 57 Art 17 lg 2 Jah ESS § 57 Art 18 lg 1 Jah ESS § 9 lg 3, § 10 lg 3, § 14 lg 1, § 15 lg-d 1 ja 2, § 31 lg 2, § 35, § 135 lg 1, § 152 lg- d 1 ja 2, Art 18 lg 2 Jah ESS § 3, § 4, § 15 lg-d 1 ja 2, § 35 ja § 152 lg 1 Art 19 lg 1 Jah ESS § 10, § 11, § 16, § 18, § 23, § 33 lg 4, § 35 ja § 37 Art 19 lg 2 Jah ESS § 10 lg 1 ja lg 3 4 Art 19 lg 3 Jah ESS § 10 lg 3, § 11 lg 3, § 16, § 18 ja § 23 Art 19 lg 4 Jah ESS § 10 lg 3, § 11 lg 3, § 16, § 18, § 23, § 33 lg 4, § 35 ja § 37 Art 20 lg 1 Jah ESS § 148 Art 20 lg 2 Jah ESS § 150 ja § 144 lg 1 Art 20 lg 3 Jah ESS § 144 lg 3, § 148 lg 5 ja § 150 lg 3 Art 20 lg 4 Jah ESS § 102, § 151 lg-d 1–3 ja § 152 Art 20 lg 5 Jah ESS § 141, § 148, § 151 ja § 152 Art 21 lg 1 p a) Jah ESS § 148 Art 21 lg 1 p b) Jah ESS § 148 Art 21 lg 1 p c) Jah ESS § 148 Art 21 lg 1 p d) Jah ESS § 148 Art 21 lg 1 p e) Jah ESS § 148 Art 21 lg 1 p f) Jah ESS § 148 Art 21 lg 1 p g) Jah ESS § 148 Art 21 lg 1 p h) Jah ESS § 148 Art 21 lg 1 p i) Jah ESS § 148 Art 21 lg 1 p j) Jah ESS § 148 Art 21 lg 2 Jah ESS § 148 Art 21 lg 3 Jah ESS § 148 Art 21 lg 4 Jah MSÜS § 13 Art 22 lg 1 Jah ESS § 1002 Art 22 lg 2 Jah ESS § 1002 Art 22 lg 3 Jah ESS § 1002, MKMm nr 305 ja MKMm nr 376 Art 22 lg 4 Jah ESS § 135 lg 1 Art 22 lg 5 Jah ESS § 1002 ja § 148 lg 5, MKMm nr 30 ja MKMm nr 37 Art 22 lg 6 Jah ESS § 1002 Art 22 lg 7 Ei Säte käsitleb Euroopa Sideameti tegevust ja ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 23 lg 1 Jah ESS § 47 lg 2 ja § 152, HMS § 40, HÕNTE § 1 lg 5, VVm nr 107 § 4 lg 2, Kaasamise hea tava8 p-d 5 ja 6 5 MKMm nr 30 – ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.06.2018 nr 30 „Järgmise põlvkonna elektroonilise side juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu rajamise toetusmeetme tingimused ja kord“ 6 MKMm nr 37 – majandus- ja taristuministri 30.04.2015 nr 37 „Uue põlvkonna elektroonilise side baasvõrgu toetamise tingimused ja investeeringute kava koostamise kord“. 7 VVm nr 10 – Vabariigi Valitsuse 13.01.2011 määrus nr 10 „Vabariigi Valitsuse reglement“. 8 Kaasamise hea tava – https://www.riigikantselei.ee/et/kaasamise-hea-tava. 5 Art 23 lg 2 Jah ESS § 9 lg 41 Art 23 lg 3 Jah ESS § 152 lg 2 ja 3, HÕNTE § 1 lg 5, VVm nr 10 § 4 lg 2, Kaasamise hea tava p-d 5, 6.1 ja 6.3 Art 23 lg 4 Jah ESS § 152, HÕNTE § 1 lg 5, VVm nr 10 § 4 lg 2, Kaasamise hea tava p-d 5, 6.1 ja 6.3 Art 24 lg 1 Jah ESS § 152 Art 24 lg 2 Valikuline Ei näe vajadust seda õigust kasutada. Art 24 lg 3 Jah ESS § 143 ja § 144 ning HKTS Art 25 lg 1 Jah ESS § 133 lg 1 ja §-d 91– 100 ning TKS-i 5. peatükk Art 25 lg 2 Jah TKS Art 26 lg 1 Jah ESS § 68, § 149 lg-d 1, 5 ja 8 Art 26 lg 2 Jah ESS § 149 lg-d 8 ja 10 Art 26 lg 3 Jah ESS § 1331, § 145 ja § 149 KorS § 23 lg 4 Art 26 lg 4 Jah ESS § 149 lg 8 ja § 151 lg 1 p4 Art 26 lg 5 Jah HMS § 87 Art 27 lg 1 Jah ESS § 149 lg 1 Art 27 lg 2 Jah ESS § 135 lg 1 ja § 149 lg 3 Art 27 lg 3 Jah ESS § 149 lg 6 Art 27 lg 4 Jah ESS § 1331, § 145 ja § 149 lg 6, KorS § 23 lg 4 Art 27 lg 5 Jah ESS § 149 lg 9 Art 27 lg 6 Jah HMS § 87 Art 28 lg 1 Jah ESS § 6 lg-d 2 ja 3, § 8 lg 2 ja § 143 Art 28 lg 2 p a) Jah ESS § 143 Art 28 lg 2 p b) Jah ESS § 143 ja § 149 lg 2 Art 28 lg 3 Jah ESS § 143 Art 28 lg 4 Jah ESS § 143 Art 28 lg 5 Ei Säte käsitleb Euroopa Liidu tegevust ja ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 29 lg 1 Jah ESS § 133 ja ESS-i 14. peatükk ning KorS § 23 ja § 28 Art 29 lg 2 Jah ESS § 159 ja ESS-i 14. peatükk ning KorS § 23 ja § 28 6 Art 30 lg 1 Jah ESS § 133, 148 lg 1 ning ESS-i 2., 3. ja 4. peatükk Art 30 lg 2 Jah ESS § 18 lg 1, § 37 ja KorS § 23 ja § 28 Art 30 lg 3 p a) Jah ESS § 18, § 23 lg-d 3 ja 4 ja § 37, § 155, § 162 ja § 163 ning KorS § 23, § 28 Art 30 lg 3 p b) Jah ESS § 18, § 23 lg-d 3 ja 4 ja § 37, § 155, § 162 ja § 163 ning KorS § 23, § 28 Art 30 lg 4 Jah ESS § 148 lg-d 1, 2 ja 4, § 154 ning KorS § 28 Art 30 lg 5 Jah ESS § 18, § 37, § 155, § 162 ja § 163 ning KorS § 28 Art 30 lg 6 Jah ESS § 18, § 23, § 37 ja § 135 lg 2 ning KorS § 28 Art 30 lg 7 Jah HMS § 87 lg 1 Art 31 lg 1 Jah HMS § 71–87 Art 31 lg 2 Jah HMS § 56 Art 31 lg 3 Jah ESS § 149 lg 11 ja § 150 Art 32 lg 1 Jah ESS § 134 Art 32 lg 2 Jah ESS § 48 lg-d 1 ja 2 ning § 143 Art 32 lg 3 p a) Jah ESS § 46 lg 1, § 48 lg-d 1 ja 2, § 143 ja § 144 Art 32 lg 3 p b) Jah ESS § 46 lg 1, § 48 lg-d 1 ja 2, § 143 ja § 144 Art 32 lg 4 p a) Jah ESS § 48 lg 4 Art 32 lg 4 p b) Jah ESS § 48 lg 4 Art 32 lg 5 Ei Säte käsitleb Euroopa Sideameti tegevust ja ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 32 lg 6 p a) Ei Säte käsitleb Euroopa Komisjoni tegevust ja ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 32 lg 6 p b) Ei Säte käsitleb Euroopa Komisjoni tegevust ja ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 32 lg 7 Jah ESS § 48 lg 5 Art 32 lg 8 Jah ESS § 48 lg 2 Art 32 lg 9 Jah ESS § 48 lg 2 Art 32 lg 10 Jah ESS § 48 lg 6 Art 32 lg 11 Jah ESS § 481 lg 7 Art 33 lg 1 Jah ESS § 481 lg-d 1–3 Art 33 lg 2 Jah ESS § 481 lg 2 7 Art 33 lg 3 Ei Säte käsitleb Euroopa Sideameti tegevust ja ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 33 lg 4 p a) Jah ESS § 481 lg-d 2 ja 3 Art 33 lg 4 p b) Jah ESS § 481 lg-d 2 ja 3 Art 33 lg 5 p a) Jah ESS § 481 lg 4 Art 33 lg 5 p b) Jah ESS § 481 lg 4 Art 33 lg 5 p c) Jah ESS § 481 lg 61 Art 33 lg 6 Jah ESS § 481 lg 5 Art 33 lg 7 Jah ESS § 481 lg 6 Art 33 lg 8 Jah ESS § 481 lg 7 Art 34 Ei Säte käsitleb Euroopa Komisjoni tegevust ja ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 35 lg 1 Jah ESS § 9 lg 41 Art 35 lg 2 Ei Säte käsitleb Euroopa Liidu raadiosageduspoliitika töörühma (RSPG) tegevust ja ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 35 lg 3 Ei Säte käsitleb Euroopa Liidu raadiosageduspoliitika töörühma (RSPG) tegevust ja ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 35 lg 4 p a) Jah ESS § 143 Art 35 lg 4 p b) Jah ESS § 143 Art 35 lg 4 p c) Jah ESS § 143 Art 35 lg 5 Ei Säte käsitleb Euroopa Liidu raadiosageduspoliitika töörühma (RSPG) tegevust ja ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 35 lg 6 Ei Säte käsitleb Euroopa Liidu raadiosageduspoliitika töörühma (RSPG) tegevust ja ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 35 lg 7 Ei Säte käsitleb Euroopa Liidu 8 raadiosageduspoliitika töörühma (RSPG) tegevust ja ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 35 lg 8 Ei Säte käsitleb Euroopa Liidu raadiosageduspoliitika töörühma (RSPG) tegevust ja ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 35 lg 9 Valikuline Ei näe vajadust seda õigust kasutada. Art 36 Jah ESS § 6 lg-d 2 ja 3, § 8 lg 2, § 9 lg 1, § 10 lg 1 p 2, § 11 lg 4 p 6, § 13 lg-d 1 ja 2 ning § 142 lg 1 Art 37 Jah ESS § 9 lg-d 4 ja 42 Art 38 lg 1 Ei Säte käsitleb Euroopa Komisjoni tegevust ja ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 38 lg 2 Jah ESS § 8 lg 4, § 28 lg 4 ja § 143 Art 38 lg 3 p a) Ei Säte käsitleb Euroopa Komisjoni tegevust ja ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 38 lg 3 p b) Ei Säte käsitleb Euroopa Komisjoni tegevust ja ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 38 lg 4 Ei Säte käsitleb Euroopa Komisjoni tegevust ja ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 38 lg 5 Ei Säte käsitleb Euroopa Sideameti tegevust ja ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 38 lg 6 Ei Säte käsitleb Euroopa Komisjoni tegevust ja ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 39 lg 1 Ei Säte käsitleb Euroopa Komisjoni tegevust ja ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. 9 Art 39 lg 2 Jah ESS § 1202 ja § 1204 ning TNVS § 41 ja TNVS-i 5. peatükk ning MKMm nr 549 Art 39 lg 3 Ei Säte käsitleb Euroopa Komisjoni tegevust ja ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 39 lg 4 Ei Säte käsitleb Euroopa Komisjoni tegevust ja ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 39 lg 5 Ei Säte käsitleb Euroopa Komisjoni tegevust ja ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 39 lg 6 Ei Säte käsitleb Euroopa Komisjoni tegevust ja ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 39 lg 7 Ei Säte käsitleb Euroopa Komisjoni tegevust ja ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 39 lg 8 Jah ESS-i 111. peatükk Art 40 lg 1 Jah ESS § 872 lg 1 Art 40 lg 2 p a) Jah ESS § 872 lg 21 p 1 ning § 872 lg-d 3 ja 4 Art 40 lg 2 p b) Jah ESS § 872 lg 21 p 2 ning § 872 lg-d 3 ja 4 Art 40 lg 2 p c) Jah ESS § 872 lg 21 p 3 ning § 872 lg-d 3 ja 4 Art 40 lg 2 p d) Jah ESS § 872 lg 21 p 4 ning § 872 lg-d 3 ja 4 Art 40 lg 2 p e) Jah ESS § 872 lg 21 p 5 ning § 872 lg-d 3 ja 4 Art 40 lg 3 Jah ESS § 872 lg-d 2, 3 ja 6 ning KüTS § 8 lg-d 5, 6 ja 8 Art 40 lg 4 Jah KüTS Art 40 lg 5 Ei Säte käsitleb Euroopa Komisjoni tegevust ja ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 41 lg 1 Jah ESS § 1701 ja KorS § 23 ja § 28 ning KüTS Art 41 lg 2 p a) Jah ESS § 872 lg 5 p 1 Art 41 lg 2 p b) Jah ESS § 872 lg 5 p 2 Art 41 lg 3 Jah ESS § 1701 Art 41 lg 4 Jah KüTS § 5 9 MKMm nr 54 – ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 26.10.2017 määrus nr 54 „Eesti raadiosagedusplaan“. 10 Art 41 lg 5 Jah KüTS § 5 Art 42 lg 1 Jah ESS § 13 lg 7 ja § 34 lg 4 ning RLS Art 42 lg 2 p a) Jah ESS § 13 lg 7 ja § 34 lg 4 ning RLS Art 42 lg 2 p b) Jah ESS § 13 lg 7 ja § 34 lg 4 ning RLS Art 42 lg 2 p c) Jah ESS § 13 lg 7 ja § 34 lg 4 ning RLS Art 43 lg 1 p a) Jah ESS § 135 lg 1, § 149 lg 5, EhS § 84 ning AÕSRS § 152 ja § 154 Art 43 lg 1 p b) Jah ESS § 135 lg 1, § 149 lg 5, EhS § 84 ning AÕSRS § 152 ja § 154 Art 43 lg 2 Jah KOKS ja PlanS Art 44 lg 1 p a) Jah ESS § 60 lg 2, § 63 lg-d 1, 5 ja 6 ning EhS 617 Art 44 lg 1 p b) Jah ESS § 60 lg 2, § 63 lg-d 1, 5 ja 6 ning EhS 617 Art 44 lg 1 p c) Jah ESS § 60 lg 2, § 63 lg-d 1, 5 ja 6 ning EhS 617 Art 44 lg 2 Jah ESS § 135 lg 1 ja § 143 Art 45 lg 1 Jah ESS § 3, § 4, § 6 lg-d 2 ja 3, § 8 lg-d 1 ja 2 ning § 11 Art 45 lg 2 p a) Jah ESS § § 6 lg-d 2 ja 3 ning § 8 lg-d 2 ja 3 Art 45 lg 2 p b) Jah ESS § 6 lg-d 2 ja 3 ja § 8 lg 2 Art 45 lg 2 p c) Jah ESS § 6 lg-d 2 ja 3 ja § 8 lg 2 Art 45 lg 2 p d) Jah ESS § 6 lg-d 2 ja 3, § 11 lg 11 p 1 ja § 14 lg 1 p 6 Art 45 lg 2 p e) Jah ESS § 9 lg 11 ja § 11 lg 4 p 8 Art 45 lg 2 p f) Jah ESS §-d 11–13 Art 45 lg 2 p g) Jah ESS §-d 14–16, § 18 ja § 135 Art 45 lg 2 p h) Jah ESS § 11 lg 4 p 7 Art 45 lg 3 p a) Valikuline Ei näe vajadust seda õigust kasutada. Art 45 lg 3 p b) Valikuline Ei näe vajadust seda õigust kasutada. Art 45 lg 3 p c) Valikuline Ei näe vajadust seda õigust kasutada. Art 45 lg 4 p a) Jah ESS § 9 lg-d 1, 11 ja 4, § 11 lg 4 p 5 ning § 134 Art 45 lg 4 p b) Jah ESS § 11 lg 4 p 7 Art 45 lg 4 p c) Jah ESS § 11 lg 11 p 2 Art 45 lg 4 p d) Jah ESS § 11 lg 4 p 8 11 Art 45 lg 4 p e) Jah ESS § 11 lg 4 p 3 Art 45 lg 4 p f) Jah ESS § 8 ja § 11 Art 45 lg 5 p a) Jah ESS § 6 lg-d 2 ja 3, § 9 lg-d 11 ja 4 ning § 14 lg 1 p 2 ja MKMm nr 54 Art 45 lg 5 p b) Jah ESS § 6 lg-d 2 ja 3, § 9 lg-d 11 ja 4 ning § 14 lg 1 p 2 ja MKMm nr 54 Art 45 lg 5 p c) Jah ESS § 6 lg-d 2 ja 3, § 9 lg-d 11 ja 4 ning § 14 lg 1 p 2 ja MKMm nr 54 Art 45 lg 5 p d) Jah ESS § 6 lg-d 2 ja 3, § 9 lg-d 11 ja 4 ning § 14 lg 1 p 2 ja MKMm nr 54 Art 45 lg 6 Jah ESS § 10 lg 1 ja MKMm nr 54 Art 45 lg 7 Jah ESS § 1911 Art 46 lg 1 p a) Jah ESS § 7 p 2 ja § 11 lg 11 p 31 Art 46 lg 1 p b) Jah ESS § 11 lg 11 p 1 Art 46 lg 1 p c) Jah ESS § 11 lg 11 p 32 Art 46 lg 1 p d) Jah ESS § 11 lg 11 p 2 Art 46 lg 1 p e) Jah ESS § 11 lg 11 p-d 2 ja 3 Art 46 lg 1 p f) Jah ESS § 7, 11 lg 11 p 3, § 11 Art 46 lg 2 Jah ESS § 13 Art 47 lg 1 Jah ESS § 11 lg 4, § 13 lg 6, § 16 ja § 18 lg 3 p 1 Art 47 lg 2 p a) Jah ESS § 11 lg 4 p-d 4 ja 8 Art 47 lg 2 p b) Jah ESS § 11 lg 4 p 6 Art 47 lg 2 p c) Jah ESS § 11 lg 4 p-d 4 ja 8 Art 48 lg 1 Jah ESS § 3 lg 3, § 12, § 13 ja § 34 Art 48 lg 2 Jah ESS-i 3. peatükk ja ESS § 135 lg 1 Art 48 lg 3 Jah ESS-i 3. peatükk ja ESS § 135 lg 1 Art 48 lg 4 Jah ESS §-d 12–14 ja § 135 lg 1 Art 48 lg 5 Jah ESS § 9 lg 2, § 11 lg 4, § 13 lg 6 ja § 17 Art 48 lg 6 Jah ESS § 13 lg-d 1, 2 ja 9 Art 49 lg 1 Valikuline Ei näe vajadust seda õigust kasutada. Art 49 lg 2 p a) Valikuline Ei näe vajadust seda õigust kasutada. Art 49 lg 2 p b) Valikuline Ei näe vajadust seda õigust kasutada. Art 49 lg 3 Valikuline Ei näe vajadust seda õigust kasutada. Art 50 lg 1 Valikuline Ei näe vajadust seda õigust kasutada. 12 Art 50 lg 2 Valikuline Ei näe vajadust seda õigust kasutada. Art 50 lg 3 Valikuline Ei näe vajadust seda õigust kasutada. Art 50 lg 4 Valikuline Ei näe vajadust seda õigust kasutada. Art 51 lg 1 Jah ESS § 17 lg 1 Art 51 lg 2 Jah ESS § 17 lg-d 2, 3, 5 ja 9 Art 51 lg 3 p a) Jah ESS § 17 Art 51 lg 3 p b) Jah ESS § 17 Art 51 lg 3 p c) Jah ESS § 17 Art 52 lg 1 Jah ESS § 1 lg 1, § 6 lg-d 2 ja 3 ja 3, § 8 lg 2 ja § 135 Art 52 lg 2 p a) Jah ESS § 1 lg 1, § 6, § 8, § 9, § 11, § 14 ja § 135 Art 52 lg 2 p b) Jah ESS § 6, § 8 Art 52 lg 2 p c) Jah ESS § 6, § 8 Art 52 lg 2 p d) Jah ESS § 17 lg 8 Art 52 lg 2 p e) Jah ESS § 17 lg 8 Art 52 lg 3 Jah ESS-i 3. ja 4. peatükk Art 53 lg 1 Jah ESS § 9 lg 6 Art 53 lg 2 Jah ESS § 9 lg 6 Art 53 lg 3 p a) Jah ESS § 9 lg 7 Art 53 lg 3 p b) Jah ESS § 9 lg 7 Art 53 lg 3 p c) Jah ESS § 9 lg 7 Art 53 lg 3 p d) Jah ESS § 9 lg 7 Art 53 lg 4 p a) Jah ESS § 9 lg 8 Art 53 lg 4 p b) Jah ESS § 9 lg 8 Art 53 lg 5 Jah ESS § 9 lg 9 Art 54 lg 1 p a) Jah ESS § 9 lg 3 ja MKMm nr 54 lisa 1 Art 54 lg 1 p b) Jah ESS § 9 lg 3 ja MKMm nr 54 lisa 1 Art 54 lg 2 Jah ESS § 9 lg-d 6–9 Art 54 lg 3 Jah ESS § 9 lg 3 ja MKMm nr 54 lisa 1 Art 55 lg 1 p a) Jah ESS § 9, § 14 ja § 16 ning HMS § 56 Art 55 lg 1 p b) Jah ESS § 9, § 14 ja § 16 ning HMS § 56 Art 55 lg 2 p a) Jah ESS § 9 lg-d 2, 21, 22, 23, 24 ja 4 Art 55 lg 2 p b) Jah ESS § 9 lg-d 2, 21, 22, 23, 24 ja 4 Art 55 lg 2 p c) Jah ESS § 9 lg-d 2, 21, 22, 23, 24 ja 4 Art 55 lg 2 p d) Jah ESS § 9 lg-d 2, 21, 22, 23, 24 ja 4 Art 55 lg 3 Jah ESS § 9 lg 4 13 Art 55 lg 4 Jah ESS § 9 lg 4 Art 55 lg 5 Jah ESS § 9 Art 55 lg 6 Jah ESS § 14 lg 1 ja § 135 lg 1 ning ESS-i 3. peatükk Art 55 lg 7 Jah ESS § 9 lg 2, § 10 lg-d 4–6 ning § 13 lg 1 p 2 ja lg 2 Art 55 lg 8 Jah ESS § 17 lg 6 Art 56 lg 1 Jah ESS § 3, § 4, § 7 ja § 20 ning MKMm nr 54 lisa 1 Art 56 lg 2 Jah ESS § 8 lg-d 1 ja 2 ning InfoTS Art 56 lg 3 Jah ESS § 951 lg 3 p 15 Art 56 lg 4 p a) Jah ESS § 87 lg 2 ja VVm nr 14010 Art 56 lg 4 p b) Jah ESS § 87 lg 2 ja VVm nr 140 Art 56 lg 5 Jah ESS § 135 Art 56 lg 6 p a) Jah ESS § 87 lg 2 ja VVm nr 140 Art 56 lg 6 p b) Jah ESS § 87 lg 2 ja VVm nr 140 Art 57 lg 1 Jah RTS § 1, EhS § 38–46, § 618 lg 2 ja EhS lisa 1 ning MuKS-i 6. peatükk Art 57 lg 2 Ei Säte käsitleb Euroopa Komisjoni tegevust ja ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 57 lg 3 Jah ESS § 1201–1206 ja TNVS Art 57 lg 4 Jah EhS § 6112 Art 57 lg 5 Jah RLS-i 7. peatükk Art 58 Jah RTerS § 8 lg 2 p 17 ja SoMm nr 3811 Art 59 lg 1 Jah ESS § 61 lg 2 ja § 62 ning VÕS § 14 Art 59 lg 2 Jah ESS § 50 lg 1 p 3 ja § 62 Art 60 lg 1 Jah ESS § 61 lg 2 ja § 62 Art 60 lg 2 Jah ESS § 64 lg 2 p 3 ja VÕS § 14 lg 3 Art 60 lg 3 Valikuline Ei näe vajadust seda õigust kasutada. Art 61 lg 1 Jah ESS § 59, § 63 lg-d 9 ja 10 Art 61 lg 2 p a) Jah ESS § 63 lg 1 Art 61 lg 2 p b) Jah ESS § 63 lg 1 10 VVm nr 140 – Vabariigi Valitsuse 22.06.2006 määrus nr 140 „Nõuded sideteenuse osutamisele ja sidevõrkude tehnilised nõuded“. 11 SoMm nr 38 – sotsiaalministri 21.02.2002 määrus nr 38 „Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ja mitteioniseeriva kiirguse tasemete mõõtmine“. 14 Art 61 lg 2 p c) Jah ESS § 63 lg 2 Art 61 lg 2 p d) Jah ESS § 63 lg-d 2–4 Art 61 lg 3 p a) Jah ESS § 631 lg-d 1–4 Art 61 lg 3 p b) Jah ESS § 631 lg-d 1–4 Art 61 lg 4 p a) Jah ESS § 632 lg-d 1–4 Art 61 lg 4 p b) Jah ESS § 632 lg 4 Art 61 lg 4 p c) Jah ESS § 632 lg 4 Art 61 lg 4 p d) Jah ESS § 632 lg 4 Art 61 lg 4 p e) Jah ESS § 632 lg 4 Art 61 lg 4 p f) Jah ESS § 632 lg-d 4 ja 5 Art 61 lg 5 Jah ESS § 63 lg-d 9 ja 11 ning § 135 Art 61 lg 6 Jah ESS § 63–632 Art 61 lg 7 Jah ESS § 631 lg 5 Art 62 lg 1 Jah ESS § 67 lg 3 Art 62 lg 2 p a) Jah ESS § 67 lg 3 Art 62 lg 2 p b) Jah ESS § 67 lg 3 Art 62 lg 3 Jah ESS § 67 lg 2 Art 62 lg 4 Valikuline Ei näe vajadust seda õigust kasutada. Art 63 lg 1 Jah ESS § 45 Art 63 lg 2 Jah ESS § 45 lg-d 2 ja 4 Art 63 lg 3 Jah ESS § 45 lg 51 Art 64 lg 1 Ei Säte käsitleb Euroopa Komisjoni tegevust ja ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 64 lg 2 Ei Säte käsitleb Euroopa Komisjoni tegevust ja ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 64 lg 3 Jah ESS § 43 lg 1 ja § 152 lg 1 Art 65 lg 1 Jah ESS § 43 lg 4 Art 65 lg 2 Jah ESS § 44 lg-d 5 ja 6 Art 66 lg 1 Jah ESS § 43 lg 5 Art 66 lg 2 Jah ESS § 43 lg 6 Art 67 lg 1 p a) Jah ESS § 44 lg-d 1 ja 4 Art 67 lg 1 p b) Jah ESS § 44 lg-d 1 ja 4 Art 67 lg 1 p c) Jah ESS § 44 lg-d 1 ja 4 Art 67 lg 2 p a) Jah ESS § 44 lg 4 Art 67 lg 2 p b) Jah ESS § 44 lg 4 Art 67 lg 2 p c) Jah ESS § 44 lg 4 Art 67 lg 2 p d) Jah ESS § 44 lg 4 Art 67 lg 3 Jah ESS § 49 lg-d 6 ja 7 ning HMS Art 67 lg 4 Jah ESS § 45 lg-d 1 ja 2, § 44 lg 2, § 46 lg 1 ja § 49 lg 5 Art 67 lg 5 p a) Jah ESS § 442 lg 1 Art 67 lg 5 p b) Jah ESS § 442 lg 2 15 Art 67 lg 5 p c) Ei Säte on uure EL liikmesriikide jaoks ja ei vaja siseriiklikku õigusesse ülevõtmist. Art 67 lg 6 Jah ESS § 442 lg 3 Art 68 lg 1 Jah ESS § 50 Art 68 lg 2 Jah ESS § 46 lg 2 ja § 135 lg 1 Art 68 lg 3 p a) Jah ESS § § 48 lg-d 1 ja 6, § 49 lg 1, §-d 50–58 Art 68 lg 3 p b) Jah ESS § § 48 lg-d 1 ja 6, § 49 lg 1, §-d 50–58 Art 68 lg 3 p c) Jah ESS § § 48 lg-d 1 ja 6, § 49 lg 1, §-d 50–58 Art 68 lg 4 p a) Jah ESS § 46 lg-d 1 ja 2 ning HMS Art 68 lg 4 p b) Jah ESS § 46 lg-d 1 ja 2 ning HMS Art 68 lg 4 p c) Jah ESS § 46 lg-d 1 ja 2 ning HMS Art 68 lg 4 p d) Jah ESS § 46 lg-d 1 ja 2 ning HMS Art 68 lg 5 Jah ESS § 48 lg 1 Art 68 lg 6 Jah ESS § 49 lg 5 Art 69 lg 1 Jah ESS § 50 lg 1 p 1 Art 69 lg 2 Jah ESS § 50 lg 1 p-d 2 ja 3, § 50 lg 2 ja § 52 lg 1 Art 69 lg 3 Jah ESS § 53 lg 4 Art 69 lg 4 Jah ESS § 53 lg 1 Art 70 lg 1 Jah ESS § 50 lg 1 p 3 Art 70 lg 2 Jah ESS § 50 lg 1 p 3 Art 71 lg 1 Jah ESS § 50 lg 1 p 4, § 52 lg-d 4 ja 5 Art 71 lg 2 Jah ESS § 148 lg-d 1, 2 ja 5 Art 72 lg 1 Jah ESS § 51 lg 1 p 12 Art 72 lg 2 Jah ESS § 51 lg 1 p 12 Art 73 lg 1 p a) Jah ESS § 51 lg 1 p-d 1 ja 5 ning § 51 lg 2 p 5 ja § 53 lg 1 Art 73 lg 1 p b) Jah ESS § 51 lg 1 p 11 Art 73 lg 1 p c) Jah ESS § 51 lg 1 p 2 Art 73 lg 1 p d) Jah ESS § 51 lg 1 p-d 3 ja 5 Art 73 lg 1 p e) Jah ESS § 51 lg 1 p 4 Art 73 lg 1 p f) Jah ESS § 51 lg 1 p 5 Art 73 lg 1 p g) Jah ESS § 51 lg 1 p 6 Art 73 lg 1 p h) Jah ESS § 51 lg 1 p 7 Art 73 lg 1 p i) Jah ESS § 51 lg 1 p 8 Art 73 lg 1 p j) Jah ESS § 51 lg 1 p 9 Art 73 lg 1 p k) Jah ESS § 51 lg 1 p 12 Art 73 lg 2 p a) Jah ESS § 51 lg 2 p 1 Art 73 lg 2 p b) Jah ESS § 51 lg 2 p 11 16 Art 73 lg 2 p c) Jah ESS § 51 lg 2 p 12 Art 73 lg 2 p d) Jah ESS § 51 lg 2 p 2 Art 73 lg 2 p e) Jah ESS § 51 lg 2 p 3 Art 73 lg 2 p f) Jah ESS § 51 lg 2 p 4 Art 73 lg 2 p g) Jah ESS § 51 lg 2 p 6 Art 73 lg 2 p h) Jah ESS § 51 lg 2 p 7 ja § 51 lg 21 Art 73 lg 3 Jah ESS § 51 lg 3 Art 74 lg 1 Jah ESS § 52 lg-d 1, 2, 21 ja 22 Art 74 lg 2 Jah ESS § 52 lg 2 Art 74 lg 3 Jah ESS § 52 lg-d 3 ja 4 Art 74 lg 4 Jah ESS § 52 lg-d 6 ja 7 Art 75 lg 1 p a) Ei Säte käsitleb Euroopa Komisjoni tegevust ja ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 75 lg 1 p b) Ei Säte käsitleb Euroopa Komisjoni tegevust ja ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 75 lg 1 p c) Ei Säte käsitleb Euroopa Komisjoni tegevust ja ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 75 lg 1 p d) Ei Säte käsitleb Euroopa Komisjoni tegevust ja ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 75 lg 1 p e) Ei Säte käsitleb Euroopa Komisjoni tegevust ja ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 75 lg 2 Jah ESS § 442 lg 4 Art 75 lg 3 Jah ESS § 150 ja § 166 ning KorS § 23 ja § 28 Art 76 lg 1 p a) Jah ESS § 561 lg 1 ja § 561 lg 2 p1 Art 76 lg 1 p b) Jah ESS § 561 lg 2 p 2 Art 76 lg 1 p c) Jah ESS § 561 lg 2 p 3 Art 76 lg 1 p d) Jah ESS § 561 lg 2 p 4 Art 76 lg 1 p e) Jah ESS § 561 lg 2 p 5 Art 76 lg 2 Jah ESS § 561 lg-d 4 ja 5 Art 76 lg 3 Jah ESS § 561 lg 6 Art 76 lg 4 Ei Säte käsitleb Euroopa Sideameti tegevust ja ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 77 lg 1 Jah ESS § 55 lg-d 1 ja 2 Art 77 lg 2 p a) Jah ESS § 55 lg 3 17 Art 77 lg 2 p b) Jah ESS § 55 lg 3 Art 77 lg 2 p c) Jah ESS § 55 lg 3 Art 77 lg 2 p d) Jah ESS § 55 lg 3 Art 77 lg 3 p a) Jah ESS § 55 lg 4 Art 77 lg 3 p b) Jah ESS § 55 lg 4 Art 77 lg 3 p c) Jah ESS § 55 lg 4 Art 77 lg 3 p d) Jah ESS § 55 lg 4 Art 77 lg 3 p e) Jah ESS § 55 lg 4 Art 77 lg 3 p f) Jah ESS § 55 lg-d 4 ja 6 Art 77 lg 4 Jah ESS § 55 lg 5 Art 78 lg 1 Jah ESS § 56 lg-d 1, 2 ja 21 Art 78 lg 2 Jah ESS § 56 lg-d 3, 4, 5 ja 6 Art 78 lg 3 Jah ESS § 56 lg-d 5 ja 6 Art 78 lg 4 Jah ESS § 56 lg 7 Art 79 lg 1 p a) Jah ESS § 562 lg 1 p 1 Art 79 lg 1 p b) Jah ESS § 562 lg 1 p 2 Art 79 lg 1 p c) Jah ESS § 562 lg 1 p 3 ja § 562 lg 2 Art 79 lg 2 p a) Jah ESS § 562 lg 3 ja § 562 lg 4 p1 Art 79 lg 2 p b) Jah ESS § 562 lg 4 p 2 Art 79 lg 2 p c) Jah ESS § 562 lg 4 p 3 Art 79 lg 2 p d) Jah ESS § 562 lg 4 p 4 ja § 562 lg 5 Art 79 lg 3 Jah ESS § 562 lg 6 Art 79 lg 4 Jah ESS § 562 lg 7 Art 80 lg 1 p a) Jah ESS § 563 lg 1 p 1 Art 80 lg 1 p b) Jah ESS § 563 lg 1 p 2 Art 80 lg 2 Jah ESS § 563 lg 2 Art 80 lg 3 Jah ESS § 563 lg 3 Art 80 lg 4 Jah ESS § 563 lg 4 Art 80 lg 5 Jah HMS Art 81 lg 1 Jah ESS § 564 lg 1 Art 81 lg 2 p a) Jah ESS § 564 lg 2 ja § 564 lg 3 p1 Art 81 lg 2 p b) Jah ESS § 564 lg 3 p 2 Art 81 lg 3 Jah ESS § 564 lg 4 Art 82 Ei Säte käsitleb Euroopa Sideameti tegevust ja ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 83 lg 1 p a) Jah ESS § 54 lg 1 Art 83 lg 1 p b) Jah ESS § 54 lg 1 Art 83 lg 2 Jah ESS § 54 lg-d 2 ja 21 Art 83 lg 3 Jah ESS § 54 lg-d 4 ja 5 Art 83 lg 4 Jah ESS § 54 lg 6 Art 84 lg 1 Jah ESS § 69, § 70 ja § 72 Art 84 lg 2 Valikuline Ei näe vajadust seda õigust kasutada. 18 Art 84 lg 3 Ei Säte käsitleb Euroopa Sideameti tegevust ja ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 84 lg 4 Jah ESS § 72 lg 4 p 1 Art 84 lg 5 Valikuline Ei näe vajadust seda õigust kasutada. Art 85 lg 1 Jah ESS § 74 lg 2 ja MKMm nr 5212 ja ESS § 137 lg 1 ja lg 2 p4 Art 85 lg 2 Jah ESS § 72–76 ja § 87 lg 2 p 5 Art 85 lg 3 Jah ESS §-d 78 ja 79 Art 85 lg 4 Jah ESS § 87 lg 2 p 5 Art 85 lg 5 Jah ESS § 134 lg 1 p 2 ja ESS-i 7. peatükk Art 84 lg 5 Valikuline Ei näe vajadust seda õigust kasutada. Art 86 lg 1 Jah ESS § 137 lg-d 1 ja 2 ning ESS-i 7. peatükk Art 86 lg 2 Jah ESS § 73, § 75 ja § 134 lg-d 1 ja 2 Art 86 lg 3 Jah ESS § 69, § 73 lg 5 p-d 1–2 ja § 87 lg 2 p 5 Art 86 lg 4 Jah ESS § 72–76, § 81, § 82 ja § 135 lg 1 Art 86 lg 5 Jah ESS § 73 lg 9 Art 87 Jah ESS § 137 lg 1 p-d 3 ja 4 Art 88 lg 1 Jah ESS § 74 lg 2 ja § 79 lg 1 Art 88 lg 2 Jah ESS § 77, § 79 lg 1 ja § 98 lg 8 Art 88 lg 3 Jah ESS § 77, § 79 lg 1 ja § 98 lg 8 Art 89 lg 1 p a) Jah ESS § 75 Art 89 lg 1 p b) Jah ESS § 75 Art 89 lg 2 Jah ESS § 75 Art 90 lg 1 p a) Jah ESS § 75 lg-d 4 ja 5, § 81 ja § 831 lg 2 Art 90 lg 1 p b) Jah ESS § 75 lg-d 4 ja 5, § 81 ja § 831 lg 2 Art 90 lg 2 Jah ESS § 75 lg 5, § 81 ja § 82 Art 91 lg 1 Jah ESS § 75 lg 5, § 137 ja § 151 Art 91 lg 2 Jah ESS § 137 ja § 151 Art 92 Valikuline Ei näe vajadust seda õigust kasutada. Art 93 lg 1 Jah ESS § 27, § 28 lg-d 1 ja 2, § 33 lg 1 ja § 34 lg 4 12 MKMm nr 52 – majandus- ja kommunikatsiooniministri 09.06.2006 määrus nr 52 „Lõppkasutajalt universaalteenuse eest võetav tasu“. 19 Art 93 lg 2 Jah ESS § 36 lg 1 p 61, lg 2 ja § 37 lg 11 Art 93 lg 3 Jah ESS § 28 lg 2 ja § 32 lg 1 Art 93 lg 4 Jah ESS § 29 lg 2 p 5, § 30 lg 3, § 33 lg 3 p 4 ja § 34 lg 1 p 2 ning MKMm nr 25 § 7 lg 2 ja § 8 lg 2 ning MKMm nr 2913 § 4 lg 51 Art 93 lg 5 Jah ESS § 30 lg 3 ja MKMm nr 25 § 17 lg-d 1 ja 2 Art 93 lg 6 Jah ESS § 89 lg 6 ja MKMm nr 4414 Art 93 lg 7 Jah ESS § 28 lg 3 ja § 30 lg 3 Art 93 lg 8 Jah ESS § 31 lg 1 p-d 1 ja 2 ning MKMm nr 25 Art 94 lg 1 Jah ESS § 3, § 4 ja § 33 Art 94 lg 2 Jah ESS § 29 lg 2 p 3 ja lg 3 ning § 33 Art 94 lg 3 Jah ESS § 34 lg-d 4 ja 5 Art 94 lg 4 Jah ESS § 19 ja § 39 Art 94 lg 5 Jah ESS § 28 lg 2 Art 94 lg 6 Jah ESS § 33 lg 2 p 4 ja § 34 lg 1 p 2 ning § 37 lg-d 1–3 ja lg 3 p2 Art 94 lg 7 Jah ESS § 29 lg 1 Art 95 Jah ESS § 29 lg 3 ja RLS lisa 3 Art 96 lg 1 Jah ESS § 32 lg 5 Art 96 lg 2 Jah ESS § 87 lg 1 ja lg 2 p-d 3 ja 5 Art 96 lg 3 Jah ESS § 32 lg 6 Art 96 lg 4 Jah ESS § 32 lg-d 5 ja 6 Art 97 lg 1 p a) Jah ESS § 32 lg-d 1 ja 2 Art 97 lg 1 p b) Jah ESS § 32 lg 2 Art 97 lg 2 Jah ESS § 98 lg 9 Art 98 Jah ESS § 91 lg 4 Art 99 Jah TKS § 61 lg 11 Art 100 lg 1 Jah Euroopa Liidu põhiõiguste HARTA Art 100 lg 2 Jah Euroopa Liidu põhiõiguste HARTA15 Art 101 lg 1 Valikuline Ei näe vajadust seda õigust kasutada. Art 101 lg 2 Valikuline Ei näe vajadust seda õigust kasutada. 13 MKMm nr 29 – majandus- ja kommunikatsiooniministri 08.03.2005 määrus nr 29 „Numbri broneerimise tingimused. 14 MKMm nr 44 – majandus- ja kommunikatsiooniministri 14.06.2011 määrus nr 44 „Nõuded numbri liikuvuse tagamiseks sideettevõtja vahetamisel“. 15 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:12010P&from=EN . 20 Art 102 lg 1 Jah ESS § 951 lg-d 1 ja 6 ning VÕS § 141, § 48 ja § 54 Art 102 lg 2 Jah ESS § 951 lg 9 Art 102 lg 3 p a) Jah ESS § 951 lg 7 p 1 Art 102 lg 3 p b) Jah ESS § 951 lg 7 p 2 Art 102 lg 3 p c) Jah ESS § 951 lg 7 p 3 Art 102 lg 3 p d) Jah ESS § 951 lg 7 p 4 Art 102 lg 3 p e) Jah ESS § 951 lg 7 p 5 Art 102 lg 3 p f) Jah ESS § 951 lg 1 ja lg 7 p 6 Art 102 lg 4 Jah ESS § 951 lg 8 Art 102 lg 5 Jah ESS § 87 lg 6 Art 102 lg 6 Valikuline Ei näe vajadust seda õigust kasutada. Art 102 lg 7 Valikuline Ei näe vajadust seda õigust kasutada. Art 103 lg 1 Jah ESS § 96 lg 2, § 141 ja § 148 Art 103 lg 2 p a) Jah ESS § 1002 Art 103 lg 2 p b) Jah ESS § 1002 Art 103 lg 3 p a) Jah ESS § 1002 Art 103 lg 3 p b) Jah ESS § 1002 Art 103 lg 3 p c) Jah ESS § 1002 Art 103 lg 3 p d) Jah ESS § 1002 Art 103 lg 3 p e) Jah ESS § 1002 Art 103 lg 3 p f) Jah ESS § 1002 Art 103 lg 3 p g) Jah ESS § 1002 Art 103 lg 3 p h) Jah ESS § 1002 Art 103 lg 4 p a) Jah ESS § 87 lg 2, § 96 ja § 148 Art 103 lg 4 p b) Jah ESS § 87 lg 2, § 96 ja § 148 Art 104 lg 1 Jah ESS § 87 lg 2 Art 104 lg 2 Jah ESS § 87 lg 2 ja VVm nr 140 Art 105 lg 1 Jah ESS § 96 lg-d 4, 5 ja 6 Art 105 lg 2 Jah ESS § 96 lg 7 Art 105 lg 3 Jah ESS § 99 lg 5 ja 100 lg 1 Art 105 lg 4 Jah ESS § 99 lg 3 Art 105 lg 5 Jah ESS § 100 lg-d 1 ja 3 Art 105 lg 6 Jah ESS § 100 lg-d 4 ja 5 Art 105 lg 7 Jah ESS § 100 lg 6 Art 106 lg 1 Jah ESS § 89 lg-g 9 ja 10 Art 106 lg 2 Jah ESS § 89 lg 1 Art 106 lg 3 Jah ESS § 89 lg 8 Art 106 lg 4 Jah ESS § 89 lg 4 Art 106 lg 5 Jah ESS § 89 lg 6 ja § 164 ning MKMm nr 44 Art 106 lg 6 Jah ESS § 89 lg-d 6 ja 9 ning § 100 Art 106 lg 7 Jah ESS § 164 Art 106 lg 8 Jah ESS § 951 lg 4 p 3 ja lg 5 p 1 Art 106 lg 9 Jah ESS § 951 lg 4 p 3 ja lg 5 p 1 21 Art 107 lg 1 Jah ESS § 961 lg-d 1 ja 2 Art 107 lg 2 Jah ESS § 100 lg 1 Art 107 lg 3 Jah ESS § 961 lg 3 Art 107 lg 4 Jah ESS § 961 lg 4 Art 107 lg 5 Valikuline Ei näe vajadust seda õigust kasutada. Art 108 Jah ESS § 87 lg 1 p 2 ja lg 2 p 3 Art 109 lg 1 Jah ESS § 71 lg 2 ja § 88 Art 109 lg 2 Jah ESS § 88 lg 1 ja § 152 Art 109 lg 3 Jah PäästeS § 5 lg 11 Art 109 lg 4 Ei Säte käsitleb Euroopa Komisjoni tegevust ja ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 109 lg 5 Jah ESS § 88 lg 11 ja PäästeS § 5 lg 11 p 1 ning SiMm nr 2616 § 4 lg 1 Art 109 lg 6 Jah ESS § 87 lg 2 p 3 ja § 88 lg 3 ning PäästeS § 132 lg 11 Art 109 lg 7 Jah ESS § 87 lg 2 (VVm nr 140) ja Häirekeskuse põhimäärus17 § 9 lg 4 Art 109 lg 8 Ei Säte käsitleb Euroopa Komisjoni tegevust ja ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 110 lg 1 Jah ESS § 105 lg 5 Art 110 lg 2 Jah ESS § 105 lg 5 Art 111 lg 1 p a) Jah ESS § 87 lg 1, § 87 lg 2 p 5 ja § 951 lg 6 Art 111 lg 1 p b) Jah ESS § 87 lg 1, § 87 lg 2 p 5 ja § 951 lg 6 Art 111 lg 2 Jah ESS § 87 lg 1, § 87 lg 2 p 5 ja § 951 lg 6 Art 112 lg 1 Jah ESS § 29 lg 2 p 2 ja § 80 lg 1 Art 112 lg 2 Jah ESS § 69 p 3, § 72 lg 1, § 73 lg 3 ja § 135 lg 1 Art 112 lg 3 Valikuline Ei näe vajadust seda õigust kasutada. Art 112 lg 4 Jah ESS § 107 Art 113 lg 1 Jah ESS § 1202 lg 3 ja MKMm nr 4618 16 SiMm – siseminister 13.06.2017 nr 26 „Hädaabiteadete menetlemise kord ja hädaabiteadete menetlemise toimimisele esitatavad nõuded“. 17 Häirekeskuse põhimäärus – siseministri 03.10.2014 nr 43 „Häirekeskuse põhimäärus“. 18 MKMm nr 46 – majandus- ja taristuminister 04.07.2016 nr 46 „Nõuded raadioseadmele ja nõuetele vastavuse tõendamise kord“. 22 Art 113 lg 2 Valikuline Ei näe vajadust seda õigust kasutada. Art 113 lg 3 Jah ESS § 1202 lg 3 ja MKMm nr 46 Art 114 lg 1 Jah ESS § 87 lg 2 p 5 ja § 90 Art 114 lg 2 Jah ESS § 137 lg 3 Art 114 lg 3 Valikuline Ei näe vajadust seda õigust kasutada. Art 115 lg 1 Valikuline Ei näe vajadust seda õigust kasutada. Art 115 lg 2 Valikuline Ei näe vajadust seda õigust kasutada. Art 115 lg 3 Valikuline Ei näe vajadust seda õigust kasutada. Art 116 Ei Säte käsitleb Euroopa Komisjoni tegevust ja ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 117 lg 1 Ei Säte käsitleb Euroopa Komisjoni tegevust ja ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 117 lg 2 Ei Säte käsitleb Euroopa Komisjoni tegevust ja ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 117 lg 3 Ei Säte käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu tegevust ja ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 117 lg 4 Ei Säte käsitleb Euroopa Komisjoni tegevust ja ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 117 lg 5 Ei Säte käsitleb Euroopa Komisjoni tegevust ja ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 117 lg 6 Ei Säte käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu tegevust ja ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 118 lg 1 Ei Säte käsitleb Euroopa Komisjoni tegevust ja ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 118 lg 2 Ei Säte käsitleb Euroopa Komisjoni tegevust ja 23 ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 118 lg 3 Ei Säte käsitleb Euroopa Komisjoni tegevust ja ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 118 lg 4 Ei Säte käsitleb Euroopa Komisjoni tegevust ja ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 119 lg 1 Ei Säte käsitleb Euroopa Komisjoni tegevust ja ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 119 lg 2 Ei Säte käsitleb Euroopa Komisjoni tegevust ja ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 120 lg 1 Jah ESS § 151 ja RTS § 1 Art 120 lg 2 Jah ESS § 143, § 150 ja RTS § 1 Art 120 lg 3 Jah ESS § 4, § 9 lg 5, § 12 lg 2, § 13 lg 9, § 20 lg 2, § 34 lg-d 2 ja 5 ning RTS § 1 Art 120 lg 4 Jah ESS § 4, § 13 lg 9 ja § 34 lg 5 Art 120 lg 5 Jah ESS § 48 lg 1, § 47 lg 1, § 49 lg 3, § 63 lg 9, § 148 lg 5 ja § 151 Art 120 lg 6 Jah ESS § 150 Art 121 lg 1 Jah ESS § 73 lg 10 ja § 150 lg 1 Art 121 lg 2 Jah ESS § 48 lg 1 Art 122 lg 1 Ei Säte käsitleb Euroopa Komisjoni tegevust ja ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 122 lg 2 Ei Säte käsitleb Euroopa Komisjoni tegevust ja ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 122 lg 3 Ei Säte käsitleb Euroopa Komisjoni tegevust ja ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 123 lg 1 p a) Ei Säte käsitleb Euroopa Sideameti tegevust ja ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 123 lg 1 p b) Ei Säte käsitleb Euroopa Sideameti tegevust ja 24 ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 123 lg 1 p c) Ei Säte käsitleb Euroopa Sideameti tegevust ja ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 123 lg 1 p d) Ei Säte käsitleb Euroopa Sideameti tegevust ja ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 123 lg 2 Ei Säte käsitleb Euroopa Komisjoni tegevust ja ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 124 lg 1 Ei Direktiivi ülevõtmise säte, ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 124 lg 2 Ei Direktiivi ülevõtmise säte, ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 124 lg 3 Ei Direktiivi ülevõtmise säte, ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 125 Ei Kehtivate direktiivide kehtetuks tunnistamise säte, ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 126 Ei Direktiivi jõustumise säte, ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Art 127 Ei Direktiivi adresseerimise säte, ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. I lisa A osa Ei Direktiivi adresseerimise säte, ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. I lisa B osa Ei Üldloa säte, kuna meil sellist luba ei ole, ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Meil on teavitamine. I lisa C osa Ei Üldloa säte, kuna meil sellist luba ei ole, ei 25 vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. Meil on teavitamine. I lisa D osa Jah ESS § 6, § 8, § 11 lg 4, § 12, § 13, § 14, § 17, § 28, § 33 ning RLS § 206 ja RLS lisa 3 I lisa E osa Jah ESS § 29, § 30, § 33, § 80 ja § 89 ning RLS lisa 3 II lisa I osa Jah ESS § 67 ja TNVS II lisa II osa Jah ESS §-d 63–632 III lisa Jah ESS § 44 lg 5 IV lisa Jah ESS § 561 lg-d 2 ja 3 V lisa Jah ESS § 2 p 92 VI lisa A osa Jah ESS § 79 lg 1, § 87 lg 2, § 951 lg 3, § 98, § 110 ja § 1002 VI lisa B osa Jah ESS § 108 VI lisa C osa Jah ESS § 89 VII lisa A osa Jah ESS § 75 ja § 76 VII lisa B osa Jah ESS § 81–86 VIII lisa A osa Jah ESS § 951 lg 2 VIII lisa B osa Jah ESS § 951 lg-d 3, 4 ja 5 IX lisa Jah ESS § 951 lg-d 2, 3, 4 ja 7 ning VÕS § 48 lg 1 p 1 X lisa Jah ESS § 87 lg-d 1 ja 2 XI lisa Jah ESS § 87 lg-d 1 ja 2 ja § 90 lg 4 ning MKMm nr 46 XII lisa Ei Kehtivate direktiivide kehtetuks tunnistamise lisa, ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. XIII lisa Ei Kehtivate direktiivide vastavaustabel, ei vaja siseriiklikku õigusse ülevõtmist. 26 19.06.2020 Elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (edaspidi eelnõu) võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik1 (edaspidi sidedirektiiv), mille ülevõtmise tähtaeg on 21.12.2020. a. Võrreldes 2002. a, mil liberaliseeriti telekommunikatsiooni turg ja võeti vastu uus õigusraamistik, on elektroonilise side turg (edaspidi sideturg) kiiresti edasi arenenud ja elektroonilise side sektor (edaspidi sidesektor) on muutunud majandusliku elu tähtsamaks osaks ehk sidesektor kui digitaalmajanduse võimaldaja. Sellega koos on muutunud ka elektroonilise side teenuse (edaspidi sideteenus) tarbijate käitumisharjumused, üha enam kasutatakse traditsiooniliste sideteenuste (telefoni- ja mobiiltelefoniteenus) asemel andmesidel baseeruvaid uusi teenuseid nn OTT-teenuseid (Over The Top teenus), mis pakuvad traditsioonilistele sideteenustele sarnaseid teenuseid. OTT-teenused on näiteks Skype, WhatsApp, Viber jt. Selleks, et tagada samaväärne tarbijate õiguste kaitse, nagu on traditsiooniliste sideteenuste puhul, ka OTT-teenustele, laiendatakse sideteenuse mõistet selliselt, et sideteenuse alla kuuluvad ka OTT-teenused. Selle tulemusena koheldakse kõiki sideturul tegutsevaid elektroonilise side teenuse ettevõtjaid (edaspidi sideettevõtja) võrdselt ehk teisisõnu allutatakse sideregulatsiooni alla kõik sideturul tegutsevad sideettevõtjad. Eelnõuga suurendatakse tarbijaõigusi, seda eelkõige sideteenuse lepingu lepingueelse teabe ja lepingu lühikokkuvõtte esitamise näol. Lepingueelse teabega antakse tarbijale võimalikult üksikasjalik ülevaade pakutavast sideteenusest, mis peaks ära hoidma arusaamatusi lepingus sätestatud sideteenuse ja reaalsuse vahel. Lepingu lühikokkuvõttega antakse tarbijale ülevaade kõige olulisematest punktidest sidelepingus – sideteenuse kirjeldus, tasu, lepingu tähtaeg, pikendamine, lõpetamine jne. Ühtse Euroopa Liidu (edaspidi EL) sideturu tagamise eesmärgil ühtlustatakse EL-is ühtlustatud raadiosagedusalade kasutusele võtmise eeskirjad, sealhulgas sätestatakse ühtsed tähtajad uute raadiosageduste kasutuselevõtuks. Eelnõuga soodustatakse väga suure läbilaskevõimega sidevõrkude ehitamise eesmärgil väikese levialaga raadiosagedusi kasutatavate juurepääsupunktide kasutuselevõttu riigi või kohaliku omavalituse üksuse omandis või kasutuses ehitisele (nt avalikud ehitised, tänavalambid, valgusfoorid jne). Tulenevalt tehnoloogiast vajavad väga suure läbilaskevõimega sidevõrgud suurel hulgal väikese levialaga raadiosagedusi kasutatavate juurdepääsupunktide kasutuselevõttu, mis tagavad sidevõrgu kättesaadavuse ja katkematu leviala. See muudatus sätestatakse ehituseadustiku muudatusega. 1 ELT L 321, 17.12.2018, lk 36–214 1 Lisaks muudetakse eelnõuga riigilõivuseadust (edaspidi RLS), millega korrastatakse sageduslubade ja numbriloa riigilõive. Need viiakse vastavusse sideturu arengu muutustega, sätestades uusi riigilõive ja tunnistades kehtetuks iganenud riigilõive. Vastavalt hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 lõike 2 punktile 2 ei ole enne seaduseelnõu ja seletuskirja koostamist koostatud väljatöötamiskavatsust ega kontseptsiooni, sest eelnõu käsitleb EL-i õiguse rakendamist ning menetlus peab olema põhjendatult kiireloomuline. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Seaduse eelnõu on välja töötanud töörühm, kuhu kuulusid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM), Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi TTJA) ning Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu esindajad. Seaduse eelnõu ning käesoleva seletuskirja on koostanud MKM-i sideosakonna peaspetsialist Liisi Moks (e-post: [email protected], tel: 639 7665), sideosakonna nõunik Elena Reilent (e- post: [email protected], tel: 639 7666), sideosakonna juhataja asetäitja Mart Laas (e-post: [email protected], tel: 625 6441) ja riigi infosüsteemide osakonna küberturvalisuse õigusnõunik Kea Kohv (e-post: [email protected]) ning TTJA side- ja meediateenuste talituse sideturu nõunik Rivo Mets (e-post: [email protected]; tel: 667 20219) ja TTJA side- ja meediateenuste talituse nõunik Peeter Lutsoja (e-post: [email protected], tel: 667 2002). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud MKM-i õigusosakonna õigusnõunik Ave Henberg (e- post: [email protected], tel: 625 6360). 1.3. Märkused Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik (ELT L 321, 17.12.2018, lk 36–214). Eelnõu §-ga 1 muudetakse elektroonilise side seaduse 30.05.2020. a jõustunud redaktsiooni (RT I, 20.05.2020, 34), §-ga 2 muudetakse ehitusseadustiku 01.01.2020. a jõustunud redaktsiooni (RT I, 21.12.2019, 5) ja §-ga 3 muudetakse riigilõivuseaduse 01.06.2020. a jõustunud redaktsiooni (RT I, 22.05.2020, 3). Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus. 2. Eelnõu eesmärk Eelnõu peaeesmärgiks on viia ESS vastavusse sidedirektiiviga, mis asendab 2002. a kehtinud sideregulatsiooni nelja direktiivi. Kehtiv sideregulatsioon võeti EL-is vastu 2002. a ja see koosneb viiest direktiivist: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/19/EÜ2 elektroonilistele sidevõrkudele ja nendega seotud vahenditele juurdepääsu ja vastastikuse sidumise kohta (juurdepääsu käsitlev direktiiv); 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/20/EÜ3 elektrooniliste sidevõrkude ja -teenustega seotud lubade andmise kohta (loadirektiiv); 2 EÜT L 108, 24.4.2002, lk 7–20. 3 EÜT L 108, 24.4.2002, lk 21–32. 2 3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/21/EÜ4 elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv); 4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/22/EÜ5 universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul (universaalteenuse direktiiv); 5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/58/EÜ6, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv). Nimetatud direktiivid võeti Eesti õigusruumi üle 01.01.2005. a jõustunud ESS-iga7. Neid direktiive muudeti 2009. a kahe direktiiviga ja need võeti Eesti õigusesse üle 25.05.2011. a jõustunud ESS-i ja riigilõivuseaduse muutmise seadusega8: 1) parema õigusloome direktiiv 2009/140/EÜ9 – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiive 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta, 2002/19/EÜ elektroonilistele sidevõrkudele ja nendega seotud vahenditele juurdepääsu ja vastastikuse sidumise kohta ning 2002/20/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenustega seotud lubade andmise kohta; 2) kodaniku õiguse direktiiv 2009/136/EÜ10 – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul, direktiivi 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris ning määrust nr 2006/2004 tarbijakaitsealase koostöö kohta. Sidedirektiiviga tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2002/19/EÜ, 2002/20/EÜ, 2002/21/EÜ ja 2002/22/EÜ. Direktiiv 2002/58/EÜ asendamiseks on Euroopa Komisjon välja tulnud määruse eelnõuga COM(2017)1011, mille üle arutelud EL nõukogu telekommunikatsiooni ja infoühiskonna töögrupis veel käivad. Sidedirektiivi peamised muudatused: 1) sideteenuse mõiste laiendamine ka OTT-teenuse osutajatele, sellega tagatakse tarbijate õiguste kaitse ka uute teenuse korral, mida tarbijad kasutavad järjest enam traditsiooniliste sideteenuste asemel. Selle tulemusel koheldakse kõiki sideturul tegutsevaid sideettevõtjaid võrdselt ehk teisisõnu allutatakse sideregulatsiooni alla kõik sideturul tegutsevad sideteenuse osutajad; 2) suurendatakse tarbijate õiguste kaitse nõuete läbipaistvust ja ühtlustamist, kuna sideettevõtjad peavad enne sidelepingu sõlmimiste esitama lepingut sõlmida soovivale tarbijale sidelepingu eelse teabe ja lepingu lühikokkuvõtte. Sellega hoiaks ära arusaamatusi lepingus sätestatud sideteenuse ja reaalsuse vahel ning vähenevad tarbijate pöördumised TTJA-sse; 4 EÜT L 108, 24.4.2002, lk 33–50. 5 EÜT L 108, 24.4.2002, lk 51–77. 6 EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37–47. 7 RT I 2004, 87, 593. 8 RT I, 23.03.2011, 1. 9 ELT L 337, 18.12.2009, lk 37–69. 10 ELT L 337, 18.12.2009, lk 11–36. 11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse eraelu austamist ja isikuandmete kaitset elektroonilise side puhul ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2002/58/EÜ (privaatsust ja elektroonilist sidet käsitlev määrus). https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CONSIL:ST_5358_2017_INIT&qid=1566473356668&from=ET (kättesaadav seisuga 03.02.2020). 3 3) ühtse EL-i sideturu tagamise eesmärgil ühtlustatakse ühtlustatud raadiosagedusalade kasutusele võtmise eeskirjad, sealhulgas sätestatakse ühtsed tähtajad uute raadiosageduste kasutuselevõtuks. Sellega kiirendatakse sageduste kasutuselevõttu EL-i turul; 4) soodustatakse väga suure läbilaskevõimega sidevõrkude ehitamise eesmärgil väikese levialaga raadiosagedusi kasutatavat juurepääsupunktide kasutuselevõttu riigi või kohaliku omavalituse üksuse omandis või kasutuses olevatele ehitistele (nt avalikud ehitised, tänavalambid, valgusfoorid jne). Tulenevalt tehnoloogiast vajavad väga suure läbilaskevõimega sidevõrgud suurel hulgal väikese levialaga raadiosagedusi kasutatavate juurdepääsupunktide kasutuselevõttu, mis tagavad sidevõrgu kättesaadavuse ja katkematu leviala. See muudatus sätestatakse ehituseadustiku muudatusega (eelnõu § 2). 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb neljast paragrahvist. Eelnõu § 1. Elektroonilise side seaduse muutmine Paragrahviga 1 sätestatakse ESS-i muutmine. Paragrahv koosneb 154 punktist. Mõisted (eelnõu § 1 punktid 1–14) Punktid 1, 2, 4 ja 8. Võrreldes 2002. a, mil liberaliseeriti telekommunikatsiooni turg ja võeti vastu uus õigusraamistik, on sideturg kiiresti edasi arenenud ja sidesektor on muutunud majandusliku elu tähtsamaks osaks. Sellega koos on muutunud ka sideteenuse tarbijate käitumisharjumused, üha enam kasutatakse traditsiooniliste sideteenus (telefoni- ja mobiiltelefoniteenus) asemel andmesidel baseeruvaid uusi teenuseid nn OTT-teenuseid, mis pakuvad traditsioonilistele sideteenustele sarnaseid teenuseid. Seega laiendatakse sidedirektiiviga sideteenuse mõistet selliselt, et sideteenuse alla kuuluvad ka uued sideteenused nn OTT-teenused nagu näiteks Skype, WhatsApp, Viber jt. Uued teenused pakuvad konkurentsi eelkõige kõne- ja sõnumiteenuse turul. Kuna 2002. aastast kehtiv sideregulatsioon OTT-teenuseid ei reguleeri, siis tulenevalt sideturu muutusest ja selleks, et tagada sideteenuse kasutajate samaväärne kaitstus nagu traditsiooniliste sideteenuste korral ning tagada sideturul tegutsevate sideettevõtjate võrdne kohtlemine, laiendab sidedirektiiv sideteenuse (sidedirektiivi artikli 2 punkt 4) mõistelt selliselt, et ka OTT- teenused läheksid sideteenuse regulatsiooni alla. ESS §-i 2 punkti 6 muudatuse kohaselt jaguneb sideteenus kolmeks ning isikutevahelise side teenus jaguneb omakorda veel kaheks, vt joonist. 4 Lisaks sätestatakse, et sideteenuse alla ei kuulu infoühiskonna- ja meediateenus. ESS §-i 2 täiendatakse punktiga 84, kus sätestatakse internetiühenduse teenuse mõiste, mis tuleneb määruse (EL) 2015/212012 artikli 2 teise lõigu punktist 2. Internetiühenduse teenus pakub juurdepääsu internetile ja põhimõtteliselt kõikidele lõpp-punktidele, sõltumata lõppkasutaja poolt kasutatavast võrgutehnoloogiast ja terminalseadmest. Internetiühenduse teenuse osutajatest mitteolenevatel põhjustel ei pruugi aga teatavad interneti lõpp-punktid alati kättesaadavad olla. Seega loetakse internetiühenduse teenuse osutamisega seotud kohustus täidetuks, kui teenuseosutaja pakub ühendust praktiliselt kõigi internetiga ühendatud lõpp- punktidega. Internetiühenduse teenuse osutajad ei tohiks seega piirata ühendust internetiga ühendatud mis tahes kättesaadavate lõpp-punktidega. Lisaks ei tohi interneti teenuse ostutaja seada võrguühendust võimaldavate terminalseadmete kasutamisele piiranguid lisaks terminalseadmete tootjate või turustajate poolt kooskõlas EL-i õigusega kehtestatud piirangutele. ESS §-i 2 täiendatakse punktiga 91, kus sätestatakse isikutevahelise side teenuse mõiste, mis tuleneb sidedirektiivi artikli 2 punktist 5. Isikutevahelise side teenus on teenus, mis võimaldab isikutevahelist teabevahetust ja see jaguneb omakorda kaheks: 1) numbripõhine isikutevahelise side teenus – tavapärane häälkõne kahe isiku vahel (nt telefoni-, mobiiltelefoniteenus, Skype kõne); 2) numbrivaba isikutevahelise side teenus – igat liiki e-kirjad, sõnumiteenused ja grupivestlused (nt FB Messenger, Skype messenger jt). 12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2015/2120, 25. november 2015, millega nähakse ette avatud internetiühendust käsitlevad meetmed ning millega muudetakse direktiivi 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul ning määrust (EL) nr 531/2012, mis käsitleb rändlust üldkasutatavates mobiilsidevõrkudes liidu piires. ELT L 310, 26.11.2015, lk 1–18. 5 Isikutevahelise side teenused hõlmavad sidepidamist lõpliku arvu füüsiliste isikute vahel, kelle arvu määrab side algataja. Sidepidamine juriidiliste isikutega peaks olema määratlusega hõlmatud, kui füüsilised isikud tegutsevad juriidiliste isikute eest või osalevad sidepidamises vähemalt ühe poolena. Isikutevahelise side teenus ei hõlma teenuseid, mis võimaldavad isikutevahelist vastastikust suhtlust teise teenusega lahutamatult seotud vähemolulise lisavõimalusena. Näiteks lineaarne ringhääling, tellitavad videod, veebisaidid, suhtlusvõrgustikud, blogid või masinatevaheline teabevahetus (vt eelnõu § 1 punkti 7). Määratluse alla mitte kuulumise kindlakstegemisel tähtsust omavaid termineid „väheoluline“ ja „üksnes täiendav võimalus“ tuleks tõlgendada kitsalt ja objektiivsest lõppkasutaja seisukohast lähtudes. Isikutevahelise side pidamise võimalust võiks käsitada väheolulisena, kui selle objektiivne kasu lõppkasutaja jaoks on väga väike ja kui tegelikult kasutavad lõppkasutajad seda väga harva. Isikutevahelise side teenuse määratluse alt välja jääva võimaluse näiteks võiks olla veebimängude suhtluskanal, mis sõltub teenuse sidevõimaluste omadustest. ESS §-i 2 täiendatakse punktiga 341, kus sätestatakse numbripõhise isikutevahelise side teenuse mõiste, mis tuleneb sidedirektiivi artikli 2 punktist 6. Numbripõhise isikutevahelise side teenus on Eesti või rahvusvahelisse numeratsiooniplaani kuuluvaid numbreid kasutav isikutevahelise side teenus ehk teisisõnu kasutatakse ühenduse loomiseks numbreid. Siia alla kuuluvad tavatelefoni- ja mobiiltelefoniteenus ning ka OTT-teenused, mis võimaldavad helistamist numbritele nt Skype kaudu helistamine mobiiltelefoninumbrile. Sellised OTT- teenused allutatakse sideregulatsiooni alla ning neile kehtivad samad nõuded, mis traditsioonilistele sideteenustele. ESS §-i 2 täiendatakse punktiga 342, kus sätestatakse numbrivaba isikutevahelise side teenuse mõiste, mis tuleneb sidedirektiivi artikli 2 punktist 7. Numbrivaba isikutevahelise side teenuse osutamisel ei kasutata numbreid. Siia alla kuuluvad sellised OTT-teenused nagu näiteks Facebook Messenger, Google Hangouts, Skype Messenger (sõnum Skype to Skype vahel). Punkt 2. ESS täiendatakse uute mõistetega „helistaja asukohateave“, „hädaabiühendus“ ja „internetiühenduse teenus“, mis on seotud sidedirektiivi ülevõtmisega. ESS §-i 2 täiendatakse punktiga 82, kus sätestatakse helistaja asukohateabe mõiste, mis tuleneb sidedirektiivi artikli 2 punktist 40. See mõiste on kasutuses juba ESS §-is 88, kuid selguse huvides ja sidedirektiivis selle eraldi mõistena välja toomisega on vajalik selle mõiste lisamine mõistena ka ESS-i. Helistaja asukohateave mängib olulist rolli inimelude päästmisel õnnetusjuhtumite korral ning aitab Häirekeskusel täita oma tööülesandeid tingimusel, et Häirekeskuse süsteemi kaudu on tagatud hädaolukorra side ja sellega seotud andmete sh asukohateabe edastamine asjaomastele hädaabiteenistustele. ESS §-i 2 täiendatakse punktiga 83, kus sätestatakse hädaabiühenduse mõiste, mis tuleneb sidedirektiivi artikli 2 punktis 38. Tänu tehnika arengule ei ole lõppkasutajatel juurdepääs hädaabiteenistustele täna enam mitte ainult häälkõne vahendusel, vaid ka muude isikutevahelise side teenuste kaudu. Seepärast peaks hädaabiühenduse mõiste hõlmama kõiki neid isikutevahelise side teenuseid, mis võimaldavad juurdepääsu sellistele hädaabiteenistustele. ESS §-i 2 täiendatakse punktiga 84, kus sätestatakse internetiühenduse mõiste, seda mõistet on täpsemalt selgitatud eelmises punktis. Punkt 3. ESS § 2 punktides 91, 472 ja 621 ning § 51 lõike 2 punktis 4, § 60 lõike 2 punktis 2 ja § 134 lõike 4 punktis 4 asendatakse sõna „infrastruktuur“ sõnaga „taristu“. 2010. a tehti 6 sõnavõistlusel ettepanek võtta Eestis võõrkeelse sõna „infrastruktuur“ asemel kasutusele eestikeelne sõna „taristu“. Selle sõna kasutamine on kinnistunud eesti keelde, seega võtame selle sõna kasutusele ka ESS-is. Punkt 5. ESS § 2 punktis 17 asendatakse sõna „elektroonilise“ sõnaga „isikutevahelise“. Tegemist on mõiste „kõne“ viimisega kooskõlla sideteenuse mõiste laiendamise ja sidedirektiivi artikli 2 punktiga 31. Punkt 6. ESS §-st 2 tunnistatakse kehtetuks mõisted „lairibateenus“ ja „lairibaühendus“, kuna eelnõu § 1 punktiga 14 täiendatakse ESS-i mõistega „väga suure läbilaskevõimega sidevõrk“, mis võtab nimetatud mõisted üle (vt eelnõu § 1 punkti 14). Punkt 7. ESS §-i 2 täiendatakse punktiga 301 ehk mõistega „masinatevaheline side teenus“, kuna seda mõistet ei ole Eesti õiguses defineeritud ning seda kasutatakse ESS-is. Masinatevahelise side teenuse (Machine to Machine Communications, M2M) korral luuakse näiteks M2M-mobiiltelefoninumbri kasutamise vahendusel sidevõrgu kaudu ühendus, kas kahe või enama masina vahel või inimese ja masina vahel. Oluline on see, et üks pool on alati masin. Masinatevahelise side teenuse osutamiseks kasutatakse 10- või 12-kohalisi mobiiltelefoninumbreid. Punkt 9. ESS §-i 2 täiendatakse punktiga 392 ehk mõistega „raadiokohtvõrk“, mis tuleneb sidedirektiivi artikli 2 punktis 24. Raadiokohtvõrgu näol on tegemist väikese võimsuse ja tööulatusega raadiosagedusi kasutava võrguga konkreetses piirkonnas nt kohviku WiFi. Raadiokohtvõrgud on väga väikese tegevusraadiusega (harilikult ühe hoone piirides) ning nad töötavad sagedustel, mille kasutamiseks pole vaja sagedusluba (2,4 GHz ja 5 GHz). Punkt 10. ESS §-i 2 täiendatakse punktiga 431 ehk mõistega „raadiosageduste ühiskasutus“, mis tuleneb sidedirektiivi artikli 2 punktist 26. Raadiosageduste ühiskasutuse eesmärk on hõlbustada raadiosageduste ühiskasutust kahe või enama isiku vahel sõlmitud kokkuleppe korras. Näiteks kaks sideettevõtjat lepivad raadiosagedusala ühise kasutamise reeglid omavahel kokku ja kasutavad sagedusi ühiselt. Raadiosagedusala ühiskasutuse nõude võib sätestada ka konkursi määrusega (ESS § 10 lõige 1). Punkt 11. ESS §-i 2 täiendatakse punktiga 521 ehk mõistega „spetsiaalne isikutevaheline side teenus“, mis tuleneb sidedirektiivi artikli 2 punktist 35. Spetsiaalne isikutevaheline side teenus on puuetega lõppkasutajatele mõeldud teenus, kahe või enama osapoole vaheline suhtlus, mis edastatakse reaalajas videona ning häälena ja tekstina. Spetsiaalne isikutevahelise side teenus võib olla nii numbripõhine kui ka numbrivaba. Punkt 12. ESS § 2 punkti 60 täiendatakse selliselt, et oleks selgesõnaliselt sätestatud, et terminalseade hõlmab ka ruuterit ja modemit. See muudatus on tehtud õigusselguse huvides. Punkt 13. ESS § 2 punktis 61 sätestatud tingimusjuurdepääsu mõiste viiakse kooskõlla sidedirektiivi artikli 2 punktiga 12. Tingimusjuurdepääsu mõistet täiendatakse sõnadega „või autentimissüsteem“. Tegemist on mõiste täpsustamisega tehnoloogia arengust tingitud autentimist võimaldavate süsteemide lisandumisega. Punkt 14. ESS §-i 2 täiendatakse punktidega 661 ja 662 ehk uute mõistetega „väga suure läbilaskevõimega sidevõrk“ ja „väikese levialaga raadiosagedusi kasutatav juurdepääsupunkt“, mis tulenevad sidedirektiivi artikli 2 punktidest 2 ja 23. 7 Väga suure läbilaskevõimega sidevõrgu sätestamise vajadus tuleneb tehnoloogia arengust ja vajadust selliste võrkude määratlemiseks. Sideturu peatükis kehtestatakse nõudeid väga suure läbilaskevõimega võrkudele. Väga suure läbilaskega sidevõrgu definitsiooni on kooskõlas ka Euroopa reguleerivate asutuste ameti Body of European Regulators for Electronic Communications – BEREC) (edaspidi Euroopa Sideamet) juhisega13. Väikese levialaga raadiosagedusi kasutav juurdepääsupunkti (small cell) defineerimise vajadus tuleneb tehnoloogia arengust ja vajadusest sellise juurdepääsupunkti määratlemiseks. Viienda põlvkonna mobiilsidevõrgu (edaspidi 5G võrk) ehitus vajab signaali väikese hilistusaja saavutamiseks suurel hulgal väikese levialaga raadiosagedusi kasutavate juurdepääsupunktide kasutuselevõttu ehk väga tihedat tugijaamade võrgustikku. Juba praegu moodustab suure osa sideettevõtja sidevõrgu kuludest: tugijaamade ehitus ja elektrienergiaga varustamine. Kuna 5G võrk eeldab tugijaamade paiknemist oluliselt tihedamalt võrreldes senisega, siis tänased kitsaskohad võrgu rajamisel muutuvad 5G võrgu välja ehitamisel veelgi kriitilisemaks. Samas on elanike ootused mobiilside katvusele ning toimivusele väga kõrged. E-teenuste olemasolu ja kättesaadavust peetakse elementaarseks. Tehnoloogia arengust saavad elanikud otsest kasu, seda nii sotsiaalse heaolu kui ka innovaatiliste mugavusteenuste näol. Kuna 5G võrk on olemuselt „tihe võrk“, pakub avalik taristu, näiteks avalikud hooned, ehitised, tänavalambid, valgusfoorid jms, tänu paiknemistihedusele väga väärtuslikke punkte väikese levialaga raadiosagedusi kasutavate juurdepääsupunktide paigaldamiseks ja kasutamiseks. Väikese levialaga raadiosagedusi kasutatavate juurdepääsupunktide kasutuselevõtul peaks sideettevõtjatel olema õigus väga lihtsalt avalikele objektidele juurde pääseda. Teisisõnu, avalikud hooned ja muu avalik taristu on vajalik mõistlikel tingimustel teha kättesaadavaks väikese raadiusega tugijaamade kasutuselevõtuks. (vt lisaks eelnõu § 2). Turule sisenemine (eelnõu § 1 punktid 15–17 ja 152) Punkt 15. ESS § 4 lõiget 1 muudetakse ja täpsustatakse, millistel sideettevõtjatel on teavitamiskohustus sideteenuse osutamise alustamisel. See muudatus on tingitud sideteenuse mõiste laiendamisest ja vajadusest välistada numbrivaba isikutevahelise side teenuse osutaja teavitamiskohustusest, kuna numbrivaba isikutevahelise side teenused ei kasuta üldkasutatavaid numeratsiooniressursse ega osale avalikult tagatud koostalitlusvõimelises ökosüsteemis. Seepärast ei kohaldata seda liiki teenuste suhtes teavitamiskohustust. Numbrivaba isikutevahelise side teenuste suhtes kehtestatakse kohustusi üksnes siis, kui avalik huvi nõuab konkreetsete regulatiivsete kohustuste kohaldamist isikutevahelise side teenuste kõigi liikide suhtes olenemata sellest, kas teenuse pakkumiseks kasutatakse numbreid või ei. Sellega võetakse üle sidedirektiivi artikli 12 lõige 2. Punkt 16. ESS § 4 lõiget 2 täiendatakse teabega, mida peab sideteenuse teade sisaldama lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (edaspidi MSÜS) §-s 15 esitatud andmetele. MSÜS § 15 sätestatakse üldised andmed, mida ettevõtja (ESS mõistes isik, kes soovib alustada sideteenuse osutamist) peab majandustegevusteates esitama. Lisaks MSÜS § 15 peab sideteenuse teade sisaldama ka ESS § 4 lõikes 2 toodud andmeid – st sideteenuse kirjeldust ja sideteenuse tegevuse geograafilise piirkonna ning selle punkti muudatusele ka oma veebilehe aadressi, kui see on olemas. See täiendus tuleneb sidedirektiivi artikli 12 lõike 4 punktist d. Punktid 17 ja 152. ESS § 4 täiendatakse lõikega 4, mille kohaselt peab TTJA esitama Euroopa Sideametile kõik majandustegevusregistris registreeritud sideteenuse teated. Sellega võetakse 13 https://berec.europa.eu/eng/document_register/subject_matter/berec/public_consultations/9037-draft-berec- guidelines-on-very-high-capacity-networks. 8 üle sidedirektiivi artikli 12 lõige 4. Selle sätte eesmärk on tõhustada piiriülest kooskõlastust, eriti üleeuroopaliste sideettevõtjate jaoks. Euroopa Sideamet loob EL-i liikmesriikidelt saadud info põhjal EL-i sideturul tegutsevate sideettevõtjate andmebaasi. ESS-i rakendussättes (§ 1963) sätestatakse, et esmakordselt peab TTJA esitama Euroopa Sideametile majandustegevusregistris registreeritud sideteenuste teated hiljemalt 2021. aasta 21. detsembriks. See kohustus tuleneb sidedirektiivi artikli 12 lõike 4 kolmandast taandest. Sagedushaldus (eelnõu § 1 punktid 18–33) Punkt 18. Muudetakse ESS-i 3. peatüki pealkirja, mis annab täpsemalt ülevaate peatükis sätestatust ehk selles peatükis sätestatakse raadiosageduste haldamise ja kasutamise nõuded. Punktid 19 ja 20. ESS § 8 lõike 2 esimest lauset täiendatakse „Euroopa Liidu õiguse“, selle muudatusega sätestatakse selgesõnaliselt, et raadiosageduste haldamisel järgitakse ka Euroopa Liidu õigust. ESS § 8 lõike 2 teist lauset täiendatakse sõnadega „Eesti ja“, selle muudatusega sätestatakse, et raadiosageduste haldamisel järgitakse ka Eesti majanduslikke, julgeoleku-, rahvatervise ja avalikke huve. Mõlemate muudatuste eesmärk on parandada seaduse õigusselgust. Punktid 21–23. Kehtiv ESS § 9 on sätestatud nõuded nii Eesti raadiosagedusplaanile kui ka raadiosageduste avalikule konkursile ning ESS § 10 on sätestatud Eesti raadiosagedusplaani muutmise kord. Õigusselguse huvides muudavad eelnõu koostajad ESS-i selliselt, et ESS § 9 sätestatakse nõuded Eesti raadiosagedusplaanile, sh selle muutmisele ning ESS § 10 sätestatakse nõuded avalikule konkursile. Sellest tulenevalt on mõlemad paragrahvid uuesti sõnastatud. Lisaks täiendatakse ESS-i uute §-dega 101 ja 102, kus sätestatakse sidedirektiivist tulenevad uued nõuded. ESS § 9 lõike 1 sisu tuleneb kehtiva ESS § 9 lõikest 1 (kehtiv ESS § 9 lõige 1 on jagatud kaheks, üldsäte on toodud lõikesse 1 ja ülejäänud lõikesse 2), seda on täiendatud selliselt, et rõhutatakse, et raadiosagedusplaaniga määratakse kindlaks raadiosageduste kasutamise üldtingimused Eesti Vabariigis. ESS § 9 lõigete 2 ja 3 sisu tuleneb kehtiva ESS § 9 lõigetest 1 ja 2. Lõikes sätestatakse, millest koosneb raadiosagedusplaan. ESS § 9 lõige 4 on kehtiva ESS § 9 lõige 11 ja selle sisu eelnõuga ei muudeta. Lõikes sätestatakse, et raadiosagedusplaani koostamisel lähtutakse sideteenuse ja tehnoloogia neutraalsuse printsiibist. ESS § 9 lõike 5 sisu tuleneb kehtiva ESS § 9 lõikest 3 ja § 10 lõikest 3. Normis sätestatakse, et raadiosagedusplaan kehtestatakse ministri määrusega ja määrus piirab oluliselt raadiosageduste kasutaja õigusi, jõustub see muudatus kahe aasta möödumisel, kui rahvusvahelises või Euroopa Liidu õiguses ei ole sätestatud teisiti. See säte on kooskõlas ka sidedirektiivi artiklis 19 sätestatuga. ESS § 9 lõige 6 on kehtiva ESS § 9 lõige 5 ja selle sisu eelnõuga ei muudeta. Siin sätestatakse TTJA-le kohustus avaldada raadiosagedusplaan oma veebilehel. ESS § 9 lõige 7 on kehtiva ESS § 10 lõige 1 ja selle sisu ei muudeta. Sätet täiendatakse õigusselguse huvides, et raadiosagedusplaani muutmise kohustus võib tulla ka Euroopa Liidu õigusest. Lõikes sätestatakse raadiosagedusplaani ülevaatamise kord ja muutmise alused. Kuna ESS § 10 sätestatakse raadiosagedusala kasutamise õiguse andmise avaliku konkursi nõuded, sellest tulenevalt sellest muudetakse ka paragrahvi pealkiri. ESS § 10 lõike 1 sisu tuleb osaliselt kehtiva ESS § 9 lõigetest 21 ja 4. Normis sätestatakse avaliku konkursi volitusnorm, võrreldes kehtiva volitusnormiga on seda normi täpsustatud selliselt, et oleks üheselt määratletud, mida konkursi määrus võib sisaldada. Avaliku konkursi määrusega kehtestatakse avaliku konkursi läbiviimise kord, sagedusala kasutamise täiendavad 9 tingimused, sageduslubade arv ja sagedusvahemike jaotus. Avaliku konkurssi korras on antud sageduslube enamasti maapealsetes süsteemides sideteenuse osutamiseks. Kehtiva ESS § 9 lõike 4 alusel on antud järgmised MKM-i ministri määrused: https://www.riigiteataja.ee/dynaamilised_lingid.html?dyn=113032019047&id=12945911;129 45926;13362601;106072011006;111042013002;107032017015;125012019003. ESS § 10 lõikes 2 sätestatakse, et avaliku konkursi korraldab TTJA. Seni on see norm sätestatud konkursi määrustes. Kuna ainult TTJA saab viia läbi raadiosagedusala avalikke konkursse, siis on mõistlik sätestada see juba seaduses. ESS § 10 lõikes 3 sätestatakse seaduse tasandil avalikule konkursile kvalifitseerumise nõuded. Sideettevõtja ei tohi olla maksuvõlglane ega tohi olla muul viisil karistatud. Kuna raadiosageduste näol on tegemist piiratud loodusressursiga, siis on oluline, et selline piiratud ressurss antakse maksejõulisele sideettevõtjale, kes on võimeline ehtitama uusi sidevõrke ja pakkuma uusi teenuseid tarbijatele. Lisaks sätestatakse, et konkursile ei kvalifitseerita sideettevõtjat, kelle osas esineb põhjendatud kahtlus, et sideettevõtja võib ohustada avalikku korda või riigi julgeolekut. ESS § 10 lõikega 4 täiendatakse määruse volitusnormi selliselt, et avaliku konkursi määruses on võimalik sätestada täiendavaid nõudeid sideettevõtja majanduslikule ja finantssuutlikkusele ning tehnilisele ja kutsealasele pädevusele. Ka siin tuleb silmas pidada, et avaliku konkursi korras antakse välja piiratud loodusressurssi. ESS § 10 lõikega 5 täiendatakse määruse volitusnormi selliselt, et avaliku konkursi määruses on võimalik sätestada nõuded raadiosagedusala tehnoloogia kasutamisele, katvusele ja investeerimiskohustusele, sidevõrgu valmimisele ja kasutuselevõtmisele ning sidevõrgu ühiskasutusele. Sellega sätestatakse üksikasjalikult, milliseid nõudeid võib avaliku konkursi määruses sätestada, mis annab õiguskindluse. Seni oli selline õigus sätestatud üldises sõnastuses ESS § 9 lõikes 21, kus sätestati sidevõrgule esitatavad nõuded. ESS § 10 lõike 6 sisu tuleb kehtiva ESS § 9 lõikest 22. Mobiilne andmeside muutub tänapäevases infoühiskonnas üha olulisemaks. 4G tulekuga muutus võimalikuks mobiilsete sideseadmete vahendusel tarbida kiiret andmesideühendust. See tõi omakorda kaasa mobiilsidevõrkudes edastatavate andmesidemahtude plahvatusliku kasvu. Mobiilside uus põlvkond ehk 5G astub sammu veelgi edasi ning võimaldab senistest kiirustest kordades veelgi suuremaid kiiruseid ning internetti ühendatakse miljoneid uusi seadmeid (asjade internet ehk IoT). Mobiilsides toimub andmete edastamine raadiosageduste abil. Üha kasvavad andmesidemahud vajavad edastamiseks täiendavaid raadiosagedusi ning on sideettevõtjate jaoks sidevõrkude arendamise vaatekohast ülimalt olulised. Paraku on raadiosagedused aga piiratud loodusressurss ja uute raadiosageduste eraldamine mobiilside tarbeks on alati väiksem kui tegelik nõudlus. Seetõttu antakse mobiilside jaoks raadiosagedusi välja avaliku konkursi korras, kus selgitatakse välja parimad pakkumised teinud sideettevõtjad ja nemad saavad omale sagedusload, mis annavad õiguse raadiosagedusressurssi kasutada. Avalikule konkursile pandud raadiosagedusressursile määratakse alghind ehk ühekordne loatasu, millest pakkumisi alustatakse. Lisaks määratakse avalikul konkursil osalemiseks tagatisraha, et vältida spekulatiivseid pakkumisi. Avaliku konkursi kord ning ühekordse loatasu suurus kehtestatakse MKM ministri määrusega. ESS sätestab maksimaalse ühekordse loatasu suuruse, mille minister võib määrata. Nimetatud ühekordse loatasu maksimaalne suurus on püsinud muutumatuna alates 2010. aastast ning see on 1 597 000 eurot. Vahepeal toimunud mobiilside põlvkondade areng ning mobiilse andmeside kasutamise intensiivsuse oluline kasv on kasvatanud ka raadiosageduste väärtust. Sellest tulenevalt muudetakse ühekordse loatasu suurust ning sätestatakse, et minister võib oma määrusega kehtestada ühekordse loatasu suuruse kuni 3 000 000 eurot. Oluline on rõhutada, et tegu on maksimaalse alghinnaga ning minister võib kehtestada sõltuvalt sagedusala olulisusest ja sagedusressursi suurusest ka väiksema alghinna. 10 ESS § 10 lõige 7 on kehtiva ESS § 9 lõige 23 ja selle sisu eelnõuga ei muudeta. Sätestatakse ühekordse loatasu võtmise nõuded. ESS § 10 lõige 8 on kehtiva ESS § 9 lõige 24 ja selle sisu eelnõuga ei muudeta. Sätestatakse tagatisraha võtmise nõuded. ESS-i täiendatakse §-ga 101, millega võetakse Eesti õigusesse üle sidedirektiivi artikli 23 lõige 2, artikli 35 lõige 1 ja artikli 37 esimene taane. Sätte eesmärk on konkursi korras (ESS § 10 lõike 1) antavate raadiosagedusalade andmise tingimuste ühetaoline kohaldamine. See puudutab Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse 676/2002/EÜ14 alusel antud traadita lairibavõrkude ja teenuste ühtlustatud raadiosageduste Euroopa Komisjoni rakendusotsuseid järgivaid MKM ministri määruseid (ESS § 10 lõike 1 alusel antavad ministri määrused). Sellistest eelnõudest tuleb selle sätte jõustumisel teavitada Euroopa Liidu sageduspoliitika töörühma (Radio Spectrum Policy Group, edaspidi RSPG). Euroopa Komisjoni rakendusotsutes sätestatakse sagedusalade andmiseks ühtsed nõuded (tehnilised nõuded – nt kanali samm, ajalised nõuded – nt millal peab sagedusala kasutusele võtma jne). Sellised otsused on näiteks 3,6 GHz otsus (EL) 2019/23515, 700 MHz otsus (EL) 2017/89916, 800 MHz otsus 2010/267/EL17 ja 2,6 GHz otsus 2008/477/EÜ18 jne. Neid ja teisi otsused silmas pidades (v.a 700 MHz, selle kohta veel ei ole MKM-i ministri määrust) on välja antud järgmised MKM-i ministri määrused (vaata ESS § 9 lõike 4 alusel antud MKM-i ministri määrused): https://www.riigiteataja.ee/dynaamilised_lingid.html?dyn=113032019047&id=12945911;129 45926;13362601;106072011006;111042013002;107032017015;125012019003. ESS § 101 lõike 1 alusel peab MKM teavitama ESS § 10 lõike 1 alusel vastuvõetava MKM-i ministri määruse eelnõust RSPG-d ja annab RSPG-le teada, kas ta soovib selle määrus eelnõu vastastikuseks hindamiseks kutsuda kokku RSPG foorumit, kus kõik liikmesriigid saavad määruse eelnõu osas arvamust avaldada. RSPG vastastikuse hindamise foorumi arvamust ei pea liikmeriigid arvesse võtma. Selle sätte rakendamisel soovitakse suurendada sagedusalade andmise tingimuste ühtlustamist ja parimate praktikate jagamist. ESS § 101 lõikega 2 täiendamise eesmärk on soodustada koostööd liikmesriikide ja RSPG vahel sageduslubade andmisel konkursi korras. Sellise koostöö raames on liikmesriikidel võimalus oma konkursi nõuded ja tingimused ühtlustada. Ühtlustatud nõuetega konkursi korral on sideettevõtjal, kes on huvitatud oma sidevõrgu arendamisest mitmes liikmesriigis korraga, oluliselt lihtsam konkurssidel osaleda, kuna ta pea end enam iga konkursi tingimustega eraldi kurssi viima. See aitab pikemas perspektiivis liikuda ühtsema EL sideturu poole. Sideettevõtjaid, mis tegutsevad mitmes liikmesriigis korraga on hulgaliselt. Näiteks: Telia Company AB tegutseb 14 riigis (sh 7 EL liikmesriigis)19 ja Vodafone omab võrku 25 riigis ja partnerina tegutseb 47 riigis (sh 14 EL liikmesriigis omab võrku ja 8 EL liikmesriigis tegutseb 14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 676/2002/EÜ, 7. märts 2002, Euroopa Ühenduse raadiospektripoliitika reguleeriva raamistiku kohta. EÜT L 108, 24.04.2002, lk 1–6. 15 Komisjoni rakendusotsus (EL) 2019/235, 24. jaanuar 2019, otsuse 2008/411/EÜ muutmise kohta seoses sagedusala 3400–3800 MHz suhtes kohaldatavate tehniliste tingimuste ajakohastamisega. ELT L 37, 8.2.2019, lk 135–143. 16 Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus (EL) 2017/899, 17. mai 2017, 470–790 MHz sagedusala kasutamise kohta liidus. ELT L 138, 25.5.2017, lk 131–1. 17 Euroopa Komisjoni otsus 2010/267/EL ühtlustatud tehniliste tingimuste kohta sagedusala 790–862 MHz kasutamiseks selliste maapealsete süsteemide puhul, mille alusel on võimalik Euroopa Liidus pakkuda elektroonilisi sideteenuseid (ELT L 17, 11.5.2010, lk 95–101). 18 Komisjoni otsus 2008/477/EÜ, 13. juuni 2008, sagedusala 2500–2690 MHz ühtlustamise kohta maapealsete süsteemide jaoks, millega on võimalik ühenduses pakkuda elektroonilisi sideteenuseid. ELT L 163, 24.6.2008, lk 37–41. 19 https://et.wikipedia.org/wiki/Telia_Company (kättesaadav seisuga 03.02.2020). 11 partnerina)20. Oluline on rõhutada, et ühtlustatakse küll konkursi tingimused, kuid konkursid viib läbi ikkagi iga liikmesriik eraldi. ESS § 102 lõigete 1–4 näol on tegemist uute ESS-i lõigetega, kus sätestatakse sageduslubade andmise erinorm, mis tuleneb sidedirektiivi artiklist 53. Sätestatakse, et otsuse 676/2002/EÜ alusel antud traadita lairibavõrkude ja teenuste ühtlustatud raadiosageduste rakendusotsuse vastuvõtmisest alates peab liikmeriik rakendusotsuses sätestatud sagedusala konkursi korras välja andma 30 kuu jooksul pärast nimetatud rakendusotsuse vastuvõtmisest. Eesmärk on kiirendada uute ühtlustatud raadiosageduste väljaandmist ja vältida piiriüleseid raadiohäireid. Ühtse tähtaja sätestamisega soovitakse vältida seni ühtlustatud raadiosageduste kasutusele võtmisel ilmnenud probleeme nagu näites 800 MHz kasutuselevõtt Lõuna-Euroopas, kus alles nüüd on suutnud Malta ja Itaalia lahendada oma piiriülesed probleemid ning andnud selle ala mobiilse lairiba kasutusse. Samas Eesti andis selle ala mobiilse lairiba kasutusse juba 2013. aastal21, kuigi ka meil olid piiriülesed probleemid Lätiga. Eesti piiriüleseid probleeme see täielikult ära ei lahenda, kuna üks meie naabritest on ka mitte EL-i liikmesriik ehk Venemaa, kellele antud regulatsioon ei kohaldu. Näiteks 700 MHz piiriülesel koordineerimisel on liikmesriigid, kes piirnevad Venemaaga (sh Eesti) palunud Euroopa Komisjoni abi 700 MHz koordineerimisel Venemaaga. Eelnõuga nähaksegi ette erandid, mille puhul võib riik 30 kuuse tähtaja edasi lükata, kui seda tingib riigi julgeolek, vääramatu jõud või koordineerimise vajadus kolmandate riikidega (nt Venemaaga) ning olemasoleva sageduskasutuse ümberplaneerimine. Tulenevalt ESS § 9 lõikest 5 jõustub olemasoleva sageduskasutuse ümberplaneerimine 2 aasta ehk 24 kuu möödumisel Eesti raadiosagedusplaani avaldamise päevast. Oluline on siin silmas pidada, et 2 aastat järgitakse, kui Eesti raadiosagedusplaani muudatus (sageduskasutuse ümberplaneerimise korral muudetakse Eesti raadiosagedusplaani) piirab raadiosageduste kasutaja õigusi. Eesti puhul võib tähtaja edasilükkamine tuleneda just viimasest ja eelviimasest erandist ehk kolmandate riikide erinevast raadiosagedusala kasutusest, mis vajab koordineerimist ning toetudes praktikale, võtab väga palju aega. Edasilükkamine sätestatakse, kas Eesti raadiosagedusplaaniga (ESS § 9 lõige 5) või konkursi määrusega (ESS § 10 lõige 1). Kui riik tulenevalt eranditest lükkab sagedusloa andmise tähtaega edasi, peab ta sellest teavitama Euroopa Komisjoni, Euroopa Liidu liikmesriikide järelevalveasutusi ning sideettevõtjaid. Punkt 24. ESS § 11 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks, leiame et sellel sättel ei ole mõtet, kuna Eesti raadiosagedusplaanis sätestatakse, millise sagedusala kasutamiseks on vaja sagedusluba ja milliseid sagedusalasid võib kasutada sagedusloata. Punktid 25–26. ESS § 11 lõike 11 sissejuhatavat lauseosa muudetakse selliselt, et see oleks paremini kooskõlas sidedirektiivi artikli 46 mõttega. ESS § 11 lõiget 11 täiendatakse punktidega 31–33. Sellega võetakse üle sidedirektiivi artikli 46 lõike 1 punktid a ja c ning sätestatakse riigi julgeoleku ja avaliku korra tagamise eesmärgil raadiosageduste kasutamise reguleerimine sageduslubadega. Tegu on lõikega, mis sätestab eesmärgid, mille täitmiseks on põhjendatud raadiosageduste kasutamine sagedusloa alusel. EL-i üldiseks suunaks on kujunenud raadiosageduste võimalikult lihtne ja paindlik kasutamine, mille tulemusena püütakse vähendada ka sageduslubade osakaalu. Samas tuleb arvestada, et sageduslubadest täielikult vabaneda pole võimalik, kuna raadiosageduste kasutamisel tuleb tagada häirekindel töö, side teenuse kvaliteet ja efektiivne kasutamine. Täiendavate sätete lisamine on tingitud raadiosageduste üha tihedamast kasutamisest ning vajadusest häirete vältimiseks raadiosagedusi kasutavate seadmete vahel võtta arvesse täiendavaid aspekte. 20 https://en.wikipedia.org/wiki/Vodafone#Europe (kättesaadav seisuga 03.02.2020). 21 https://www.am.ee/node/3077 (kättesaadav seisuga 03.02.2020). 12 Punkt 27. ESS § 11 lõike 6 täiendamise tulemusena on üheselt sätestatud, kellele antakse vee- või õhusõiduki raadioloa andmise korral luba. Luba antakse vee- või õhusõiduki omanikule. Punkt 28. ESS § 13 lõike 1 punktis 3 tehtav muudatuse tingib ESS §-de 9 ja 10 uuesti sõnastamine, seetõttu on vaja selles punktis asendada viide ESS § 9 lõikele 4 viitega § 10 lõikele 1. Punkt 29. ESS § 14 lõiget 1 täiendatakse punktiga 21, sellega sätestatakse uus alus sagedusloa andmisest keeldumiseks ja kehtetuks tunnistamiseks. Lisatud punkt annab TTJA-le õiguse keelduda sagedusloa andmisest, kui julgeoleku hinnangu kohaselt võib sagedusloa omaniku tegevus, mis tuleneb sagedusloaga antud õigusest, ohustada riigi julgeolekut. Kõnealune muudatus koosmõjus ESS § 18 lõikes 3 tehtava muudatusega, annab aluse ka juba väljastatud sagedusloa peatamiseks või kehtetuks tunnistamiseks, kui raadiosageduste kasutamine sagedusloa omaniku poolt võib ohustada riigi julgeolekut. Punkt 30. ESS § 14 lõike 1 punkti 5 täiendatakse selliselt, et raadiosageduste kasutamine peab olema kooskõlas ka Euroopa Liidu õigusega. See muudatus on seotud uue ESS § 9 tehtud muudatustega. Punkt 31. ESS § 16 lõiget 2 täiendatakse sagedusloa pikendamisest keeldumise alusega. TTJA ei pikenda sagedusluba, kui esinevad ESS § 18 lõikes 3 toodud sagedusloa kehtetuks tunnistamise alused. Punkt 32. ESS § 18 lõike 3 punkti 3 muudetakse selliselt, et TTJA võib sagedusloa tunnistada kehtetuks, kui pärast sagedusloa andmist selgub, et esinevad ESS § 14 lõike 1 punktides 1–9 sätestatud sagedusloa andmise keeldumise aluse. Punkt 33. ESS-i täiendatakse uue §-ga 211, millega reguleeritakse raadiosageduste haldamist ja kasutamist kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal. Kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra puhul on tegemist olukordadega, kus riigi julgeolekut ja põhiseaduslikku korda s.o kogu ühiskonda ja riigi eksistentsi ähvardab oht. Olenevalt situatsiooni spetsiifikast võib ohus olla väga paljude inimeste elu või tervis või ohtu sattuda riigi jätkusuutlikkus. Tegemist on olukorraga, mille lahendamine nõuab tavapärasest rohkem ressurssi. Üheks selliseks ressursiks on haldusülesandeid täitvatele isikutele ja asutustele olukorra lahendamiseks vajalikud raadiosagedused. Igapäevaselt on raadiosagedused ESS-is sätestatud korras erinevate neid oma tegevuses vajavate isikute vahel sageduslubade alusel ära jaotatud. Raadiosageduste jaotamist ja kasutamist korraldab TTJA. Olukordadeks, kus on vajalik raadiosageduste kiire ümberjaotamine või kasutusele võtmine antakse ESS § 211 lõikega 1 TTJA-le õigus muuta välja antud sagedusloa tingimusi või peatada sagedusloaga antud raadiosageduste kasutamise õigus. Sagedusloa tingimuste muutmine või peatamine on ajutine. Vastav haldusakt saab kehtida nii kaua kuni kestab haldusülesandeid täitvate asutuste ja isikute kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra lahendamisest tulenev vajadus täiendavate raadiosageduste kasutamiseks. Kui sagedusloa tingimuste muutmise või peatamise aluseks olnud asjaolud on muutunud ja vastavat vajadust enam ei ole, tuleb piirava meetme kohaldamine lõpetada ja võimaldada raadiosageduse kasutamine vastava sagedusloa omaniku poolt või anda vastavalt ESS-ile sagedus avalikku kasutusse. Lõike 2 kohaselt esitab täiendavat raadiosagedust vajav haldusülesandeid täitev asutus või isik TTJA-le ESS § 12 lõikes 1 loetletud andmetega vormivaba taotluse. TTJA annab sagedusloa 13 eelnõuga lisatava ESS § 211 lõike 2 alusel üksnes juhul, kui see on vajalik avaliku korra või riigi julgeoleku tagamiseks. Kõnealuse sagedusloa andmisele ei kohaldata ESS §-s 13 sätestatud sagedusloa taotluse menetlemise ja sagedusloa andmise korda, sest erikorra esinemisel ja olukorras, kus ohus on avalik kord või riigi julgeolek, ei ole ajasurve tõttu võimalik lähtuda tavaolukorra tarbeks kujundatud sagedusloa menetluskorrast. Samal põhjusel ei ole otstarbekas, et sagedusluba taotlev asutus peab loa vormistamisel lähtuma ESS §-s 12 sätestatust. Eelnõuga sätestatakse, et tegemist on vormivaba taotlusega, mis võib oma algsel kujul olla sõltuvalt asjaoludest isegi suuline. Samuti säilib TTJA õigus otsustada talle teadaolevate asjaolude alusel sagedusloa andmine või andmata jätmine ning nõuda otsustamiseks taotlejalt täiendavat teavet. Lõigete 1 ja 2 eesmärk on kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra lahendamiseks sagedusloaga antud raadiosageduste kasutamise õiguse ajutine üleandmine olukorra lahendamise eest vastutavale või osalevale asutusele (nt Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsevägi (sh liitlasriikide relvajõud), Päästeamet jne). Eelnõuga lisatava ESS § 211 lõike 3 kohaselt ei võeta sagedusloa omanikult riigilõivu aja eest, kui eelnõuga lisatava ESS § 211 lõike 1 alusel on talle antud sagedusloa tingimusi muudetud või on sagedusloaga antud raadiosageduste kasutamise õigus peatatud. Riigilõivu võtmata jätmine on õigustatud, sest sagedusloa tingimuste muutmine või sagedusloa peatamine ei toimu sagedusloa omaniku taotlusel ja huvides. Sellest tulenevalt saab sagedusloa omanik taotleda enammakstud riigilõivu RLS § 12–15 alusel TTJA-lt kahe aasta jooksul tagasi. Samuti ei võeta eelnõuga lisatava ESS § 211 lõike 3 kohaselt riigilõivu juhul, kui TTJA annab eelnõuga lisatava ESS § 211 lõike 2 alusel sagedusloa haldusülesannete täitmiseks või riigi julgeoleku kaitsemiseks. Riigilõivu tasumine sagedusloa saamisel on kehtestatud ESS § 13 lõikes 7. ESS § 13 kohaldamine on eelnõu kohaselt küll välistatud (vt ESS § 211 lõige 4), kuid kuna riigilõivu tasumist mainitakse ka teistes paragrahvides (nt ESS § 14 lg 1 p 10), siis selguse huvides sätestatakse eelnõuga, et erikorra ajal avaliku korra või riigi julgeoleku tagamiseks antava sagedusloa saamise eeldus ei ole riigilõivu tasumine. Viidatud olukorras antakse sagedusluba enamasti mõnele asutustele ja ei oleks otstarbekas, kui riigiasutus maksab riigilõivu tegevuste eest, mida teeb teine asutus. Eelnõuga lisatava ESS § 211 lõikes 4 loetletakse ESS sätted, mida § 211 lõike 1 ja 2 rakendamisel ei kohaldata. Kuigi ESS §-dele 12 (sagedusloa taotlemine) ja 13 (sagedusloa taotluse menetlemine ja sagedusloa andmine) on eespool juba viidatud, siis on need selguse huvides nimetatud ka lõikes 4 (vt segitust ESS § 211 lõike 2 kohta). ESS § 14 lõike 1 punktid 4–10 (sagedusloa andmisest keeldumine), § 15 (sagedusloa tingimuste muutmine), § 18 (sagedusloa peatamine ja kehtetuks tunnistamine), § 19 (enampakkumise korraldamine), § 23 (raadiohäired ja nende kõrvaldamine) ja § 152 (konsulteerimiskohustus) ei kohaldata samuti. Sagedusloa andmise keeldumise alused punktid 4–10 on välistatud seetõttu, kuna ESS § 211 alusel antud sagedusloa kasutus ei pruugi olla kooskõlas Eesti raadiosagedusplaaniga või raadiosagedusi reguleerivate õigusaktidega, ega rahvusvaheliste lepingutega, ning võivad tekitada raadiohäireid, raadiosageuste kasutamine ei ole efektiivne jne. Sagedusloa tingimuste muutmise sätted on välistatud seetõttu, et ESS § 211 lõikes 1 on viidatud sättes loetletud erikordade ajaks antud TTJA-le võrreldes kehtiva ESS-ga uus pädevus ning tavaolukorras kehtivat sagedusloa tingimuste muutmise sätteid ei kohaldata. Raadiohäired ja nende kõrvaldamine on välistatud seetõttu, kuna TTJA ei saa sellisel juhul tagada raadiohäirete vältimist teistele teenistustele. Ka ESS §-de 19 ja 152 välistamine on sätestatud seetõttu, et tegemist on kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra olemusest tuleneva erilise olukorraga, kus ei ole võimalik lähtuda tavaolukorra jaoks mõeldud normidest. ESS § 19 on välistatud mh ka selguse huvides, sest isegi kui sama raadiosageduse kasutamist on ESS § 211 14 lõike 2 kohaselt taotlenud mitu asutust, siis ESS § 211 olemusest tulenevalt ei korralda TTJA nende vahel enampakkumist, vaid küsimus lahendatakse haldusorganite vahel lähtudes riigi huvidest ehk mis aitab kõige efektiivsemalt kaasa olemasoleva olukorra lahendamisele. Numeratsioon (eelnõu § 1 punktid 34–38) Punkt 34. ESS täiendatakse §-ga 281, kus sätestatakse numbri broneerimise andmekogu põhimääruse volitusnorm, määratakse andmekogu vastutav töötleja ning andekogu koosseis. Selle muudatusega viiakse numbri broneerimise andekogu vastavusse avaliku teabe seaduses sätestatuga. Punkt 35. ESS § 32 lõiget 5 täiendatakse, et helistamine Euroopa ühtsele kadunud laste abitelefonile 116000 on tasuta, sellega võetakse üle sidedirektiivi artikli 96 lõige 1. Selle numbri omanik Eestis on Sotsiaalkindlustusamet ja juba praegu on Eestis sellele numbrile helistamine tasuta, vt https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/lapsed-ja- pere/lastekaitse/kadunud-laste-telefon-116000. Punkt 36. ESS § 34 lõike 1 punkti 2 täpsustatakse numbriloa taotluse andmeid, lisaks lõikes 1 sätestatule peab numbriluba taotlev isik tooma välja ka numbri kasutamise piirkonna (eelnõus peetakse piirkonna all silmas kogu maailma), sellega võetakse üle sidedirektiivi artikli 93 lõige 4. Selle täienduse tulemusel märgib isik numbriloa taotlusele, mis piirkonnas ta numbreid kasutab nt Eesti, Soome jne. Piirkonna märkimise tulemusena on TTJA-l ülevaade, kus Eesti numeratsiooniressurssi kasutatakse. Selle teabe põhjal koostab Euroopa Sideamet andmebaasi. Punktid 37 ja 38. ESS § 36 täiendatakse punktiga 61 ja § 36 senine tekst loetakse lõikeks 1 ning §-i 36 täiendatakse lõikega 2. Nende muudatustega täiendatakse numbriloa andmise, muutmise või pikendamise keeldumise aluseid, mis tuleneb sidedirektiivi artikli 93 lõikest 2. Kuna numeratsioonressurss on piiratud ressurss, siis lisatakse alus, et kui on oht numeratsiooniressursi ammendumisele, siis võib TTJA keelduda numbriloa andmisest, muutmisest või pikendamisest. Seda normi ei laiendata sideettevõtjatele, kuna numbreid kasutatavatele sideettevõtjatele tuleb tagada sideteenuse osutamiseks vajalik numeratsiooniressurss ja see on nende teenuse osutamiseks vajalik. Kui sideettevõtjal puuduks vajalik numeratsiooniressurss, siis omab see väga suurt mõju ühiskonnale ja kasutajatele laiemalt. Sidedirektiivi artikkel 93 lõige 2 kohaselt võtab Euroopa Sideamet 21. juuniks 2020, pärast sidusrühmadega konsulteerimist ja koostöös Euroopa Komisjoniga, vastu suunised numeratsiooniressursside haldamise suutlikkuse ja numeratsiooniressursside ammendamise ohu hindamise ühiste kriteeriumide kohta, et aidata kaasa selle lõike kohaldamisele. Sideturu regulatsioon (eelnõu § 1 punktid 39–93 ja 147) Ülevaade sideteenuste turgude valdkonnaspetsiifilisest reguleerimisest ESS 5. peatükk reguleerib märkimisväärse turujõuga sideettevõtjatega seonduvat ja ESS 6. peatükk reguleerib juurdepääsu ja sidumise kohustuste kehtestamist kõigile sideettevõtjatele, mitte vaid märkimisväärse turujõuga ettevõtjatele. Praeguses ESS-is koosneb sideteenuse turgude valdkonnaspetsiifiline reguleerimise protsess üldjuhul kolmest osast. Esiteks valdkonnaspetsiifiliste turgude piiritlemine, teiseks nimetatud turgude konkurentsi olukorra analüüs ja märkimisväärse turujõuga ettevõtja olemasolu välja selgitamine ning kolmandaks efektiivsete ja põhjendatud kohustuste määramine märkimisväärse turujõuga ettevõtjale eesmärgiga tagada konkurentsi toimimine. Nimetatud protsessid jäävad kehtima ka pärast sidedirektiivist tulenevate nõuete üle võtmist. Valdkonnaspetsiifiliselt reguleeritavad turud määrab üldjuhul kindlaks Euroopa Komisjon. Hetkel on nendeks neli erinevat hulgiteenuste turgu, kuid see võib aja jooksul muutuda, kuna 15 Euroopa Komisjon hindab teatud aja tagant turgude arengut ja otsustab, kas on vaja turgude loetelu muuta. Riigi regulaator (TTJA) võib ka ise määrata mõne turu valdkonnaspetsiifiliselt reguleeritavaks turuks, kuid see peab olema põhjendatud ja seda peab konsulteerima Euroopa Komisjoniga. Praktikas Eesti sideturu regulaator ühtegi turgu ise määranud ei ole. Määratud turgudel konkurentsi hindamine peab olema kooskõlas Euroopa Komisjon juhistega. Eelkõige peab kindaks tegema, kas esinevad püsivad ja kõrged struktuursed, õiguslikud või regulatiivsed turule sisenemise tõkked, kas turu struktuur ei võimalda taristust või kõrgetest sisenemistõketest tulenevalt tõhusa konkurentsiolukorra saavutamist ettenähtud ajavahemiku jooksul (üldjuhul 3 aasta) ja kas konkurentsiõiguse kohaldamine ei ole piisav väljaselgitatud turutõrke kõrvaldamiseks. Kui konkurents ei toimi ja mõnel sideettevõttel on märkimisväärne turujõud, siis tunnistatakse see sideettevõte märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks. Kui turuanalüüs näitab, et konkurents toimib, siis jäetakse märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata. Kui märkimisväärse turujõuga ettevõtja on määratud, siis analüüsitakse millised on peamised konkurentsiprobleemid, mida antud ettevõtja oma tegevusega võib turul põhjustada ja hinnatakse millised kohustused neid probleeme kõige efektiivsemalt väldiksid. Eelkõige peavad rakendatavad kohustused olema mõistlikud ja otstarbekad, objektiivselt kaalutud, läbipaistvad ja suunatud konkurentsi edendamisele jaeturgudel ning lõppkasutajate huvide kaitseks. Kui märkimisväärse turujõuga ettevõtja annab oma sidevõrgu või olulise osa sellest üle teisele omanikule kuuluvale eraldiseisvale majandusüksusele või loob eraldiseisva majandusüksuse, siis peab sellest eelnevalt ja õigeaegselt teavitama TTJA-d, kes hindab (viib läbi turuanalüüsi) kavandatava tehingu mõju nimetatud sidevõrguga seotud turgudele. Vajadusel kehtestab TTJA konkurentsiprobleemide vältimiseks nimetatud majandusüksusele märkimisväärse turujõuga ettevõtja kohustusi. Samuti võib vajadusel vabastada vastava sidevõrgu üle andja märkimisväärse turujõuga ettevõtja staatuses ja/või kohustustest. Kõik eeltoodud protsesside tulemused (vastavad otsuse kavandid ja eelnõud) peavad enne lõpliku jõustumist läbima nii riigisisese konsulteerimise kui ka konsulteerimise Euroopa Komisjoni, Euroopa Sideameti ja Euroopa Liidu liikmesriikide regulaatoritega. Seejuures turgude piiritlemise ja märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramise osas ei või vastavat eelnõud jõustada enne Euroopa Komisjon heaks kiitu. Kohustuste eelnõu võib jõustada ka ilma Euroopa Komisjoni heaks kiiduta, kuid siis tuleb põhjendada, miks Euroopa Komisjoni seisukohtadega ei arvestata. Eelkirjeldatud turu piiritlemise, märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramise ja talle kohustuste kehtestamise protsessi peab reguleeritud turgudel läbi viima perioodiliselt iga kolme aasta tagant. Uute sidedirektiivist tulenevate nõuete üle võtmisega täiendatakse ESS-i sideteenuse turgude valdkonnaspetsiifilist regulatsiooni järgmiselt: 1) lisatakse turgude piiritlemise osas riikide üleste turgude määratlemise võimalus; 2) lisatakse märkimisväärse turujõuga ettevõtjale õigus sidevõrgu üle andmisel eraldiseisvale majandusüksusele välja pakkuda endale ise kohustusi; 3) lisatakse märkimisväärse turujõuga ettevõtjale õigus väga suure läbilaskevõimega sidevõrkudesse kaasinvesteerimise võimaldamisel välja pakkuda endale ise kohustusi; 4) piiratakse kohustuste mahtu märkimisväärse turujõuga ettevõtjale, kes tegeleb ainult hulgimüügiga; 16 5) lisatakse märkimisväärse turujõuga ettevõtjale kohustusi seoses pärandtaristu kasutusest kõrvaldamise ja üleminekuga uuele taristule; 6) reguleeritud turgudel pikendatakse turupiiritlemise, märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramise ja talle kohustuste kehtestamise perioodilisust kolmelt aastalt viiele aastale ja eri juhul võib seda pikendada ühe aasta võrra, kuid sellest tuleb Euroopa Komisjoni eelnevalt teavitada. Riikideülese turu võib piiritleda Euroopa Komisjon liikmesriikide järelevalve asutuste taotluse alusel. Kui Euroopa Komisjon jätab eelnimetatud taotluse alusel riikideülese turu piiritlemata, siis võivad liikmesriikide järelevalveasutused teostada turuanalüüsi siiski ühiselt, kui turutingimused riikides on piisavalt sarnased. Samuti võivad liikmesriikide järelevalveasutused või sideettevõtjad esitada Euroopa Sideametile taotluse analüüsida nõudlust lõppkasutajale riikideüleselt pakutavate toodete ja teenuste järele ühel või mitmel Euroopa Komisjoni soovitusega piiritletud turul. Kui Euroopa Sideamet teeb riikideüleste toodete ja teenuste kohta suunise, siis peab TTJA seda arvesse võtma valdkonnaspetsiifiliselt reguleeritavate turgudel analüüside läbiviimisel ja kohustuste kehtestamisel. Sidevõrgu üle andmisel eraldiseisvale majandusüksusele märkimisväärse turujõuga ettevõtja poolt võib uue majandusüksuse omanik välja pakkuda kohustusi seoses juurdepääsutingimustega, mida kohaldatakse tema sidevõrgu suhtes eraldamisprotsessi rakendamise ajal ja pärast selle rakendamist, et tagada kolmandate isikute (teiste sideettevõtjate) tõhus ja mittediskrimineeriv hulgitasandi juurdepääs eraldatavale sidevõrgule. TTJA viib eraldatava sidevõrguga seotud eri turgudel läbi analüüsi ja hindab, kas on vaja määrata eraldatud sidevõrgu uus majandusüksus märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks. Kui nimetatud majandusüksus määratakse märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks, siis hindab TTJA võimalike konkurentsiprobleemide vältimiseks vajalikke ja efektiivseid kohustusi, sh vastava majandusüksuse poolt välja pakutud kohustusi ning teeb need oma otsusega kas osaliselt või täielikult siduvaks. Majandusüksuse poolt välja pakutud kohustusi võib kehtestada ka kauemaks kui on üldjuhul märkimisväärse turujõuga ettevõtja kohustuste kehtimise periood (viis aastat). Kõik eeltoodud protsesside tulemused (vastavad otsuse kavandid ja eelnõud) peavad enne lõpliku jõustumist läbima nii riigisisese konsulteerimise kui ka konsulteerimise Euroopa Komisjoni, Euroopa Sideameti ja Euroopa Liidu liikmesriikide regulaatoritega. Väga suure läbilaskevõimega sidevõrkudesse kaasinvesteerimist võimaldav märkimisväärse turujõuga ettevõtja võib välja pakkuda kohustusi seoses väga suure läbilaskevõimega sidevõrgu avamisega kaasinvesteerimiseks teisele sideettevõtjale. Nimetatud kaasinvesteerimine hõlmab näiteks kaasomandit või pikaajalist riskide jagamist kaasrahastamise või ostulepingute kaudu, millest tulenevad konkreetsed struktuurset laadi õigused teisele sideettevõtjale. TTJA peab läbi viima turuanalüüsi hindamaks eelkõige, kas kaasinvesteerimise pakkumine ja pakutavad kohustused vastab seadusega sätestatud tingimuste loetelule. Kui riigi reguleeriv asutus (TTJA) jõuab turuanalüüsi tulemusel järeldusele, et kaasinvesteerimise pakkumine ja pakutavad kohustused vastavad ESS-is sätestatud tingimuste loetelule, muudab ta pakutavad kohustused siduvaks ning ei kehtesta mingeid lisakohustusi seoses uue väga suure läbilaskevõimega võrgu osadega, kui vähemalt üks potentsiaalne kaasinvestor on sõlminud märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistatud ettevõtjaga kaasinvesteerimise lepingu. Märkimisväärse turujõuga ettevõtja poolt välja pakutud kohustusi võib kehtestada ka kauemaks kui on üldjuhul märkimisväärse turujõuga ettevõtja kohustuste kehtimise periood (viis aastat). Kõik eeltoodud protsesside tulemused (vastavad otsuse kavandid ja eelnõud) peavad enne lõpliku jõustumist läbima nii riigisisese konsulteerimise kui ka konsulteerimise Euroopa Komisjoni, Euroopa Sideameti ja Euroopa Liidu liikmesriikide regulaatoritega. 17 Ainult hulgimüügiga tegelev märkimisväärse turujõuga ettevõtjale, kes ei tegutse mitte ühelgi lõppkasutajale pakutaval sideteenuse jaeturul võib TTJA kehtestada üksnes kohustusi sidevõrgu juurdepääsu osas ja selle juurdepääsuga vajalike andmete avaldamise osas ning õiglase ja mõistliku hinnastamise kohustusi, kui need on turuanalüüsi kohaselt põhjendatud ja vajalikud. Eeltoodud kohustuste kehtestamise protsesside tulemused (vastavad otsuse kavandid ja eelnõud) peavad enne lõpliku jõustumist läbima nii riigisisese konsulteerimise kui ka konsulteerimise Euroopa Komisjoni, Euroopa Sideameti ja Euroopa Liidu liikmesriikide regulaatoritega. Pärandtaristult üleminekul uuele taristule peab märkimisväärse turujõuga ettevõtja sellest eelnevalt ja õigeaegselt teavitama TTJA-d. Pärandtaristu kasutusest kõrvaldamise või asendamise protsessis peab olema tagatud läbipaistev ajakava ja tingimused, sealhulgas asjakohane ülemineku etteteatamise aeg ning uue taristu baasil pakutavad alternatiivseid juurdepääsu tooteid, mis on võrreldava pärandtaristu baasil pakutavate juurdepääsu toodetega. Selleks võib TTJA kehtestada märkimisväärse turujõuga ettevõtjale vastavaid pärandtaristult ülemineku protsessiga seotud kohustusi. Kui uue taristu osas on eelnimetatud kohustused kehtestatud, siis võib TTJA tunnistada kehtetuks pärandtaristu varade juurdepääsule kehtestatud kohustused. Eeltoodud kohustuste kehtestamise protsesside tulemused (vastavad otsuse kavandid ja eelnõud) peavad enne lõpliku jõustumist läbima nii riigisisese konsulteerimise kui ka konsulteerimise Euroopa Komisjoni, Euroopa Sideameti ja Euroopa Liidu liikmesriikide regulaatoritega. Punktid 39, 45–47, 74 ja 79. ESS § 41 lõike 1 punktis 2, § 45 lõikes 1, § 46 lõike 1 punktis 1, § 47 lõiketes 1, 3 ja 4, § 49 lõikes 6, § 54 lõikes 1, § 55 lõikes 1 ja § 144 lõike 2 punktis 1 tehtavad asendused tingivad eelnõu § 1 punktid 43 ja 44, kus ESS § 44 muudetakse ja tükeldatakse kolmeks paragrahviks. Selle tulemusena on vaja viia viited kooskõlla ESS-i eelnõus tehtud muudatustele. Punktid 40, 86, 89 ja 147. ESS § 41 lõike 2 punktis 2, §-s 62, § 64 lõikes 1 ja § 1661 lõikes 1 tehtavad asendused tingivad eelnõu § 1 punktid 87 ja 88, kus ESS § 63 muudetakse ja tükeldatakse kolmeks paragrahviks. Selle tulemusena on vaja viia viited kooskõlla ESS-i eelnõus tehtud muudatustele. Punktid 41 ja 42. Kooskõlas sidedirektiivi artikli 64 lõikega 3, artikli 65 lõikega 1 ja artikli 66 lõigetega 1 ja 2 täiendatakse ESS § 43 lõiget 1 ja lisatakse uued lõiked 4–6. ESS § 43 lõike 1 kohaselt juhindub TTJA sideturgude piiritlemisel Euroopa Komisjoni turgude loetelu puudutavatest soovitustest. Lõike 1 täienduse kohaselt peab TTJA lisaks soovitustele arvestama turgude piiritlemisel ka riigisiseseid ja kohalikke olusid, st arvestama kohalikku taristualast konkurentsi ja sideteenuse andmekogu andmeid, eelkõige geograafilist ülevaadet andmesideteenuse kohta. Täpsemalt sideteenuse andmekogust vaata eelnõu § 1 punktidest 119– 124. ESS § 43 täiendatakse uue lõikega 4, mis võtab üle sidedirektiivi artikli 65. Uue lõikega sätestatakse täiendav turu piiritlemise võimalus. Nimelt võivad riigi reguleerivad asutused piiritleda turge ka riikideüleselt. Selline riikideülene turgude piiritlemine võib osutuda vajalikuks ja põhjendatuks juhul, kui liikmesriikide turutingimused on piisavalt sarnased ja koordineeritud regulatiivne lähenemine turule tooks kaasa positiivse mõju turuosalistele laiemalt. Riikideülese turu piiritlemine võib olla põhjendatud näiteks kui liikmesriikide turud on struktuurilt või turuosaliste mõistes sarnased või on turul olemas riikidevaheline lõppkasutajate nõudlus või on lõppkasutajate nõudlus liikmesriikides mingis osas sarnane. Selleks peavad liikmesriigi järelevalve asutused, meie mõistes TTJA, koos teise liikmesriigi 18 järelevalveasutusega, kellega koos soovitakse turgu piiritleda, esitama Euroopa Sideametile taotluse riikideülese turu piiritlemiseks. Euroopa Sideamet analüüsib esitatud taotlust ja annab oma hinnangu, kas taotlus on põhjendatud või mitte. Kui Euroopa Sideamet leiab, et turu piiritlemine on põhjendatud, siis taotluse esitanud liikmesriikide järelevalveasutused teevad ühiselt turuanalüüsi, võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitusi. TTJA järgib analüüsimisel ESS-i §-des 47 ja 48 sätestatud regulatsiooni. Kui aga Euroopa Sideamet ei piiritle riikideülest turgu, siis võivad taotluse esitanud liikmesriigid teha sellest hoolimata turuanalüüsi ühiselt, järgides kehtestatud regulatsiooni. Selle sätte eesmärk on anda Euroopa Komisjonile rohkem aega mitut riiki hõlmava turu määratlemiseks ja selle analüüsimiseks (kuna nad osalevad nii Euroopa Sideameti protsessis kui selle järgnevas Euroopa Komisjoni protsessis). Euroopa Komisjonile jääb viimane sõna turu piiritlemisel. ESS § 43 lõige 5 on uus lõige ja see tuleneb sidedirektiivi artikli 66 lõike 1 esimesest taandest. Sidedirektiivi artikliga 66 antakse Euroopa Sideametile õigus taotluse alusel analüüsida nõudlust lõppkasutajale riikideüleselt pakutavate toodete ja teenuste järele ühel või mitmel sideturul (nt Telia soovib pakkuda Rootsis ja Eestis samasugust teenust). Taotluse selleks võivad esitada TTJA koos EL-i liikmesriigi järelevalveasutusega või sideettevõtja. Sidedirektiivi põhjenduspunktis 167 selgitatakse, et kui riikidevaheline nõudlus ei saa tarnijate poolt piisavalt rahuldatud, näiteks kui nad on riigiti või piirkonniti killustunud, võib tekkida sideturu tõke. Seega antakse Euroopa Sideametile õigus esitada riigi reguleerivatele asutustele suuniseid ühiste regulatiivsete lähenemisviiside kohta, et tagada riikidevahelise nõudluse asjakohane täitmine, mis paneb aluse hulgitasandi juurdepääsutoodete koostalitlusvõimele terves EL-is ning võimaldab tõhusust ja mastaabisäästu, hoolimata pakkumise poole killustatusest. Euroopa Sideameti suunised peaksid kujundama riigi reguleerivate asutuste valikuid, kui nad püüdlevad riigi tasandil märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistatud ettevõtjate suhtes regulatiivseid kohustusi kehtestades siseturu eesmärgi poole, andes samal ajal suuniseid, et ühtlustada siseturu huvides sellisele kindlaks tehtud riikidevahelisele nõudlusele vastata suutvate hulgitasandi juurdepääsutoodete tehnilised kirjeldused. Punktid 43 ja 44. ESS § 44 muudetakse ja tükeldatakse parema loetavuse huvides kolmeks paragrahviks (§ 44, § 441 ja § 442). Kuna sidedirektiivi artiklitest 65, 66 ja 75 tulenevate muudatuste tulemusena oleks vaja § 44 lisada veel kuus lõiget, mis teeks § 44 väga pikaks ja kohmakaks, kuna selles paragrahvis on juba seitse lõiget. ESS § 44 sätestab valdkonnaspetsiifiliste sideturgude turuanalüüsi üldpõhimõtted. ESS § 44 lõikes 1 sätestatakse, et TTJA teostab turuanalüüsi selleks, et teha kindlaks, kas konkreetsel turul toimib konkurents, tegutseb märkimisväärse turujõuga ettevõtja, ning annab võimaluse määrata kohustusi vastavalt ESS § 41 lõikele 2. ESS § 44 lõige 2 on kehtiva § 44 lõige 3 ja mille sisu eelnõuga ei muudeta. Lõikes sätestatakse, et TTJA lähtub turuanalüüsi tegemisel EL-i konkurentsiõigusest ja Euroopa Komisjoni ning Euroopa Sideameti suunistest. ESS § 44 lõige 3 on kehtiva § 44 lõige 31 ja mille sisu eelnõuga ei muudeta. Lõikes sätestatakse TTJA ja Konkurentsiameti koostöö turuanalüüsi teostamisel. ESS § 44 lõikega 4 sätestatakse volitusnorm ministri määruse kehtestamiseks, kus sätestatakse turuanalüüsi teostamise põhimõtted. Määruse andmise vajadus tuleneb sidedirektiivi artikli 67 lõigetest 1 ja 2 ning artikli 75 lõikest 2 ja lisast III. Määruse kavand on toodud seletuskirja lisas 2. Määruse kehtestamisel lähtutakse Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud põhimõtetest. ESS § 44 lõiked 5 ja 6 on uued lõiked ja need tulenevad sidedirektiivi artikli 65 lõikest 2. Riikideülese turu teemat on selgitatud § 1 punktis 42. 19 ESS § 441 lõiked 1 ja 2 on kehtiva § 44 lõiked 6 ja 7 ja nende sisu eelnõuga ei muudeta. Lõige 1 sätestab TTJA jaoks turuanalüüsi aruande koostamise kohustuse ning lõige 2 reguleerib olukorda, kus turuanalüüsi tulemusel selgub, et turul toimib konkurents ning lõige 3 reguleerib olukorda, kui konkurents turul ei toimi. ESS § 442 lõige 1 sätestab piiritletud sideteenuste turgude konkurentsiolukorra hindamise ehk turuanalüüsi teostamise perioodi. Võrreldes kehtiva regulatsiooniga muutub ajaperiood, mille jooksul tuleb turuanalüüsi teha – kolmelt aastalt viiele aastale. Nimetatud muudatus tuleneb sidedirektiivi artikli 67 lõike 5 punktist a. Sidedirektiivi põhjenduspunkti 177 kohaselt tuleb regulatiivsete meetmete suurema stabiilsuse ja prognoositavuse huvides turuanalüüside vahelist lubatud maksimaalset ajavahemikku pikendada kolmelt aastalt viieni, eeldusel et vahepealsel ajal toimuvad turumuudatused ei nõua uut analüüsi. Sellist pikendamist saab teha ka praegu ja selleks tuleb teha lühike analüüs, mis näitab et turul ei ole toimunud olulisi muudatusi ja arengud turul on stabiilsed. Sidedirektiiviga pikendatakse seda võimalust kahe aasta võrra. Turuanalüüsiga peab TTJA põhjendama, et viie aastane regulatsiooni kehtestamine on õigustatud. Samas kui turul toimub oluline muudatus võib TTJA ise algatada uue analüüsi või TTJA alustab turuanalüüsiga sideettevõtjad taotluse alusel. ESS § 442 lõige 2 on kehtiva § 44 lõige 11 ja see lõige jääb suures osas muutumatuna, muutub ainult turuanalüüsi teostamise aeg, senine kaks aastat muudetakse kolmeks aastaks. See muudatus tuleneb sidedirektiivi artikli 67 lõike 5 punktist b. Lõige 1 sätestab juhu, kui Euroopa Komisjon muudab turgude piiritlemise soovitust ehk lisab soovitusse mõne uue turu, siis peab TTJA teostama turuanalüüsi kolme aasta jooksul alates muudetud soovituse vastuvõtmisest. ESS § 442 lõige 3 on kehtiva § 44 lõige 12 ja see lõige jääb suures osas muutumatuna. TTJA-le antakse võimalus Euroopa Komisjoni soovituses määratletud turuanalüüs mitte lõpuni viia. See muudatus tuleneb sidedirektiivi artikli 67 lõikest 6. Lõige 3 sätestab, et kui TTJA ei ole turuanalüüsi viie või kolme aasta jooksul läbi viinud või leiab, et ei vii seda lõpuni, siis võib Euroopa Sideamet aidata TTJA-l ikkagi turuanalüüs läbi viia. ESS § 442 lõige 4 on uus lõige ja see tuleneb sidedirektiivi artikli 75 lõikest 2. Sidedirektiivi artikkel 75 sätestab Euroopa Komisjoni õiguse võtta vastu delegeeritud õigusakt, kus sätestatakse nt mobiilikõnde lõpetamise maksimummäära ja EL-i sisese püsivõrgus kõne lõpetamise maksimummäära, mida kohaldatakse iga mobiilikõne lõpetamise või kõne püsivõrgus lõpetamise teenuse osutaja suhtes kõikides EL-i liikmesriikides. Kui Euroopa Komisjon ei kehtesta delegeeritud õigusaktiga kõne lõpetamise maksimummäärasid, võib TTJA asjaomasel turu (nt mobiilikõne lõpetamise turul) teostada turuanalüüsi ja hinnata, kas on vaja kehtestada reguleerivaid kohustusi. TTJA lähtub turuanalüüsi tegemisel ESS-i vastavatest normidest. ESS § 442 lõige 5 on kehtiva § 44 lõige 2 ja see lõige jääb suures osas samaks. Lõike täpsustamisega antakse ka sideettevõtjale õigus tuua välja asjaolu, mis võib oluliselt mõjutada konkurentsiolukorda, mille alusel on TTJA kohustatud viivitamata viima läbi turuanalüüsi. Muudatus on vajalik, kuna sidedirektiiviga pikendataks turuanalüüsi läbiviimise intervalli kolmelt aastal viiele aastale, mis võib pidurdada sidesektori tehnoloogilist arengut ning arvestades asjaolu, et turuanalüüsid põhinevad niigi mitme aasta tagustel andmetel, samas konkurentsiolukord vastaval sideteenuse turul võib muutuda väga kiiresti. Seega on igati mõislik anda ka sideturul osalejatele ehk sideettevõtjatele, õigus juhtida TTJA tähelepanu, et sideturul on toimunud muutused ning need vajavad turuanalüüsi teostamist. 20 Punkt 48. ESS § 47 lõike 2 muutmise tingib sidedirektiivi artikli 23 lõige 2 ning eelnõu § 1 punktides 43 ja 44 tehtud muudatused. Muutmisega täpsustatakse sidedirektiivi mõtet, et huvitatud isikutel on TTJA koostatud märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmise otsuse kavandi (ESS § 441 lõige 2) ja märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsuse kavandi (ESS § 46 lg 1) kohta õigus esitada oma arvamus mõisliku tähtaja jooksul, arvestaks meetme keerukust, kuid see aeg ei või olla lühem kui üks kuu peale nimetatud otsuse kavandi avalikustamist. Selle muudatusega pikendatakse huvitatud isikute arvamuse avaldamise aega, mis peab olema vähemalt üks kuu. Kehtiva lõike 2 kohaselt saab arvamust avaldada ühe kuu jooksul ehk kuni üks kuu. Lisaks viiakse lauses viide ESS § 44 vastavusse eelnõu § 1 punktides 43 ja 44 tehtud muudatusega. Punkt 49. ESS § 48 lõike 2 esimeses lauses parandatakse kirjaviga, asendades sõnad „eelõu kohta“ sõnadega „eelnõu kohta“. Punkt 50. ESS § 48 lõike 3 tehtud asendusega sõna „kasutaja“ asendamine sõnaga „klient“, kuna näiteks kõne lõpetamise hinna regulatsioon turgudel 1 ja 2 mõjutab esmajoones eelkõige teiste liikmesriikide operaatoreid ehk kõne lõpetamise teenuste „kliente“ ja alles teisena nende operaatorite „lõppkasutajaid“. Kliendi mõiste on laiem ja hõlmab nii lõppkasutajat, kui ka teisi teenuse osutajaid. ESS § 2 punkt 15 kohaselt on klient sideteenust kasutav isik, kellel on sideteenuse kasutamiseks leping sideettevõtjaga. Punktid 51 ja 52. ESS § 481 on sätestatud märkimisväärse turujõuga ettevõtja kohustuste rakendamise erinõuded. Teatud juhtudel ei või TTJA võtta märkimisväärse turujõuga ettevõtja kohustusi sisaldavat otsust vastu kolme kuu jooksul alates Euroopa Komisjoni asjakohase teavituse saamisest. Samuti on sellise juhtumi puhuks sätestatud üksikasjalikud koostöö alused, millest TTJA lähtub koostöö tegemisel Euroopa Komisjoni ja Euroopa Sideametiga. Punktide muudatustega täpsustatakse koostöö korda ning sätestatakse Euroopa Komisjoni otsuse järgimise kohustus. ESS § 481 lõike 4 esimese lause muudatus tuleneb sidedirektiivi artikli 33 lõike 5 preambulast, kus on jäetud seni kehtinud raamdirektiivi artikli 7 lõikest 5 välja lauseosa „kui riigi reguleeriv asutus muudab oma eelnõud või jääb oma eelnõu juurde vastavalt lõikele 4“ ehk ESS § 481 lõikest 4 jäetakse välja lauseosa „Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet muudab otsuse eelnõus sätestatud kohustusi või jääb nende juurde, võib“. Selle muudatusega ei pea Euroopa Komisjon ootama TTJA tegevust (st märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramise või määramata jätmise otsuse eelnõus kohutuste muutmist või nende juurde jäämist), vaid võib ühe kuu jooksul pärast kolmekuulise tähtaja lõppemist esitada TTJA-le soovituse, muuta otsuse eelnõud või võtta see tagasi. ESS § 481 täiendatakse lõikega 61, millega võetakse üle sidedirektiivi artikli 33 lõike 5 punkt c, millega antakse Euroopa Komisjonile õigus võtta vastu otsus (ehk Euroopa Komisjoni veto), millega nõutakse TTJA otsuse eelnõu tagasi võtmist, mis on seotud ESS § 561 lõigete 4 ja 5 alusel kaasinvesteeringute regulatiivse kohtlemisega. Sellisel juhul võtab TTJA otsuse eelnõu tagasi või muudab seda kuue kuu jooksul, ning teavitab sellest Euroopa Komisjoni. Punkt 53. ESS § 49 täiendatakse lõikega 7, millega võetakse üle sidedirektiivi artikli 67 lõike 3 teine taane, mis sätestab TTJA-le õiguse kehtestada kehtivate juurdepääsulepingute korral märkimisväärse turujõuga ettevõtjale tingimusi, sh mõistlik aeg ja üleminekukord, et tagada jätkusuutlik üleminek dereguleeritud sideturule. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt võib TTJA tunnistada märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsuse kehtetuks, kui turuanalüüsi tulemusena selgub, et konkurents vastaval sideturul toimib. Lõikega 7 antakse TTJA-le õigus kehtestada üleminekutingimused, et tagada kasutajatele lepingulist õiguskaitset. 21 Punkt 54. ESS § 50 lõike 1 punktis 1 täiendatakse märkimisväärse turujõuga ettevõtja sidumise ja juurdepääsuga seonduvat kohustust, mille kohaselt peab märkimisväärse turujõuga ettevõtja avaldama ka võrgu arenduste tingimused ja tingimused, mis piiravad juurepääsu teenusele ning selle rakendusele ja kasutamisele, eelkõige seoses üleminekuga pärandtaristult. Pärandtaristu all mõeldakse vaskpaarvõrku või muud samaväärse kvaliteediga sidevõrku, mis enamasti asendatakse valguskaabelvõrguga või muu samaväärse kvaliteediga sidevõrguga. Täiendus viiakse sisse sidedirektiivi artikli 69 lõike 1 alusel eesmärgiga muuta märkimisväärse turujõuga ettevõtja poolt kehtestatud sidumise ja juurdepääsu tingimused huvitatud sideettevõtjatele veelgi kättesaadavamaks ja läbipaistvamaks. Punkt 55. ESS § 50 lõike 1 punktis 3 täiendatakse märkimisväärse turujõuga ettevõtja sidumise ja juurdepääsuga seonduvat mittediskrimineerimise kohtustust, kus täpsustatakse teenuste loetelu selliselt, et oleks hõlmatud ka märkimisväärse turujõuga ettevõtja, kes pakub juurdepääsutooteid ja -teenuseid. Täiendus tuleneb sidedirektiivi artikli 70 lõikest 2. Punkt 56. ESS § 50 lõike 1 punktis 4 täiendatakse märkimisväärse turujõuga ettevõtja sidumise ja juurdepääsuga seotud tegevuste kohta eraldi arvestuse pidamise kohustus, kus sätestatakse TTJA-le õigus kehtestada raamatupidamislahususe kohta vorm ja raamatupidamismetoodika. Täiendus tuleneb sidedirektiivi artikli 71 lõikest 1. Punkt 57. ESS 50 lõike 1 punkti 5 muudatuse tulemusel võib TTJA kehtestada märkimisväärse turujõuga ettevõtjale kohustuse rahuldada teise sideettevõtja mõistlik taotlus juurdepääsuks konkreetsele ehitisele (nt ehitistesse sissepääsud, hoonesisesed kaablid, sealhulgas juhtmestik, antennid, tornid ja muud tugikonstruktsioonid, postid, mastid, kaablikanalid, juhtkanalid, kontrollkaevud, pääsuluugid, kaablikapid). Punkt 58. ESS § 51 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas sätestatakse selgesõnaliselt, et § 51 näol on tegemist § 50 lõike 1 punki 5 lisanõuetega. Punkt 59. ESS § 51 lõiget 1 täiendatakse punktidega 11 ja 12. Punktiga 11 sätestatakse, et TTJA võib märkimisväärse turujõuga ettevõtja sidumise ja juurdepääsuga seonduva teise sideettevõtja mõistliku juurdepääsutaotluse kohustuse rahuldamise raames nõuda märkimisväärse turujõuga ettevõtjalt kolmandatele isikutele (teisele sideettevõtjale) juurdepääsu võimaldamist aktiivse või virtuaalse sidevõrgu elementidele ja teenustele, eesmärgiga suurendada konkurentsi. Täiendusega võetakse üle sidedirektiivi artikli 73 lõike 1 punkt b. Punktiga 12 täpsustatakse, et ehitisele võib kehtestada juurdepääsu kohustuse olenemata sellest, kas kohustuse poolt mõjutatavad varad on turuanalüüsi kohaselt asjaomase turu osa. Täiendus tuleneb sidedirektiivi artiklist 72 ja selle eesmärk on tagada kulude kokkuhoid uute sidevõrkude kasutuselevõtul, kui märkimisväärse turujõuga ettevõtja lubab juurdepääsu oma ehitisele. Seetõttu on lisaks direktiiviga 2014/61/EL kehtestatud füüsilist taristut käsitlevatele normidele tarvis konkreetset parandusmeedet olukordades, kus tsiviilehituse taristu varad kuuluvad märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistatud ettevõtjale. Kui tsiviilehituse taristu varad on olemas ja korduskasutatavad, on neile tõhusa juurdepääsu saavutamise positiivne mõju konkureeriva taristu rajamise korral väga suur. Seepärast on tarvis tagada, et juurdepääsu sellistele varadele saab kasutada eraldiseisva meetmena parandamaks mistahes järgneva turu konkurentsi- ja kasutuselevõtu dünaamikat. Seda tuleks kaaluda enne muude võimalike parandusmeetmete kehtestamise vajaduse hindamist ning mitte üksnes muid hulgitooteid või - teenuseid täiendava parandusmeetmena või parandusmeetmena, mida kohaldatakse üksnes ettevõtjatele, kes kasutavad selliseid muid hulgitooteid või -teenuseid. 22 Punkt 60. ESS § 51 lõikest 1 tunnistatakse kehtetuks punktid 10 ja 11, kuna selliste kohustuste panemise võimalust sidedirektiiv ette ei näe. Need kohustused tulid direktiivi 2002/19/EÜ artikli 12 lõigetest 1 ja 2 ning sidedirektiiv tunnistab selle direktiivi kehtetuks, seega need normid ei kehti enam. Punktid 61–65. ESS § 51 täiendamine lõikega 11 ja lõike 2 muutmise ja täiendamise vajadus tuleneb sidedirektiivi artikli 73 lõike 2 sissejuhatavast lauseosast ning punktidest b, c, e ja f kus täpsustatakse, mida peab TTJA märkimisväärse turujõuga ettevõtjale sidumise ja juurdepääsu kohustuse kehtestamise analüüsimisel arvestama. Lisaks olemasolevatele nõuetele, peab TTJA analüüsi teostamisel arvestama ka eeldatavat tehnoloogia arengut ja tehnoloogilist neutraalsust, mis mõjutab sidevõrkude projekteerimist ja haldamist ning investeerimist väga suure läbilaskevõimega võrkudesse ning uusi ärimudeleid, näiteks sidevõrkudesse tehtavatel kaasinvesteeringutel tuginevaid mudeleid. Punkt 66. ESS § 51 täiendatakse lõikega 21, millega võetakse üle sidedirektiiv artikli 73 lõike 2 teine taane, mis sätestab, et TTJA hindab märkimisväärse turujõuga ettevõtjale kohustuse määramisel kõigepealt, kas piisaks konkurentsi toimimiseks juurdepääsu kohustuse kehtestamisest. Kui see ei ole piisav vahend, siis võtab TTJA kasutusele muud ESS §-s 51 loetletud kohustused. Punkt 67. ESS § 52 lõike 2 täiendamine tuleneb sidedirektiivi artikli 74 lõike 1 teisest taandest ja lõikest 2. Märkimisväärse turujõuga ettevõtjale juurdepääsu või sidumist puudutavate kulude katmise ja hinnakontrolliga seotud kohustuse ning kuludele orienteeritud tasudega ja kuluarvestussüsteemiga seotud kohustuse kehtestamisel peab TTJA arvestama, et märkimisväärse turujõuga ettevõtjal peab olema võimalik teenida otstarbekalt kasutatud kapitalilt mõistlikku kasumit, võttes arvesse kaasnevaid riske, mis on omased järgmise põlvkonna võrkude, eelkõige väga suure läbilaskevõimega võrkude kasutuselevõtuga. Nimetatud muudatuste eesmärgiks on aidata kaasa laiaulatusliku ja kiirema lairibaühenduse (andmeside) jõudmisele lõppkasutajateni. Punkt 68. ESS § 52 täiendatakse lõigetega 21 ja 22, mis tulenevad sidedirektiivi artikli 74 lõike 1 kolmandast ja neljandast taandest. Kuna ei ole kindel, kui suur nõudlus tekib järgmise põlvkonna lairibateenuste pakkumise järele, siis on nimetatud lõigete eesmärgiks võimaldada TTJA-l tagada hinnakohustuste rakendamisel uutesse või ajakohastatud võrkudesse investeerivatele operaatoritele teatavat hinnastamispaindlikkust. See tähendab, et kui TTJA teeb kindlaks, et mittediskrimineerimise kohustused, järgneva turu (ehk turg, mis järgneb hulgiturule ehk jaeturg) toodete tehnilise ja majandusliku jäljendatavuse tagamise meetmed ning taristu konkurentsist tulenev tõendatav jaehinnapiirang või muudest reguleeritud juurdepääsutoodetest tulenev hinnaankur või mõlemad tagavad piisava lõppkasutajate huvide kaitse, siis ei ole ESS § 50 lõike 1 punktis 7 sätestatud tasude ja/või kuludega seotud kohustuste kehtestamine vajalik. Kui TTJA ikkagi kehtestab tasude ja/või kuludega seotud regulatsiooni, siis peab olema tagatud, et reguleeritavad hinnad oleksid prognoositavad ja stabiilsed ning tagaksid uute ja täiustatud sidevõrkude kasutusele võtmise. Punktid 69 ja 77. ESS § 52 lõikes 7 ja ESS § 54 lõikes 5 sätestatakse, et TTJA peab avaldama kord aastas oma veebilehel kinnituse kuluarvestussüsteemi nõuete järgmise ja jaemüügiturul kohustuste täitmise kohta. Kuna TTJA teeb järelevalvet, seega on tal kogu teave olemas, siis on loogiline, et ta selle ka avalikustab. Seni oli avaldamise nõue sideettevõtjal. Muudatus tuleneb sidedirektiivi artikli 74 lõikest 4. Punktide 70–73. ESS § 53 lõike 1 muutmine, lõike 2 kehtetuks tunnistamine ning uue lõike 7 sätestamine tuleneb sidedirektiivi artikli 69 lõike 4 teisest taandest ning eelnõu koostajate 23 otsusest sätestada nõuded juurdepääsu teenuse ja sidumise teenuse näidispakkumisele MKM ministri määrusega. Nõuded näidispakkumisele tulid juurdepääsu direktiivi artiklist 12, kuid nüüd sätestab nõuded näidispakkumisele Euroopa Sideamet, kes sidedirektiivi artikli 69 lõike 4 esimese taande kohaselt võtab sellekohase soovituse vastu hiljemalt 21.12.2019. MKM ministri määruse kavand on toodud seletuskirja lisas 2. Punktid 75 ja 76. ESS § 54 täiendatakse lõikega 21, millega võetakse üle sidedirektiivi artikli 83 lõike 2 kolmas lause, mis sätestab, et lõppkasutajate huvide kaitseks ja tõhusa konkurentsi tagamiseks võib TTJA kehtestada jaemüügi hinnalae, hinnakontrolli meetmed või meetmed, millega muudetakse hinnad kuludele orienteerituks või samasuguseks, nagu on hinnad võrreldavatel turgudel. Tegemist on täpsustava loeteluga, mis piiritleb TTJA võimalused hinnaga seotud kohustuste määramisel. Selle muudatuse tulemusena muudetakse ka eelnõu § 1 punktis 75 selle paragrahvi lõikeid 1 ja 3, lisades sinna viite ka lõikele 21. Punkt 78. ESS § 54 täiendatakse lõikega 6 , millega võetakse üle sidedirektiivi artikli 83 lõige 4, mis sätestab, et TTJA ei kohalda märkimisväärse turujõuga ettevõtjale jaemüügituru kohustusi geograafiliste turgude ja jaeturgude suhtes, kus konkurents toimib, ilma et see piiraks ESS §-de 74 ja 79 kohaldamist. Sellise muudatusega rõhutatakse veelkord, et piirkondades, kus konkurents toimib ei ole hinnaregulatsiooni kehtestamine jaeteenustele asjakohane. Punkt 80. ESS § 55 lõike 3 punktis 2 ja § 134 lõike 4 punktis 3 asendatakse sõna „infrastruktuuripõhine“ sõnaga „taristupõhine“. 2010. aastas sõnavõistlusel pakuti välja, et võõrkeelse sõna „infrastruktuur“ asemel võiks kasutada eesti keelset sõna „taristu“. Selle sõna kasutamine on kinnitunud eesti keelde, seega kasutame seda sõna ka ESS-is. Punkt 81. ESS § 56 lõike 1 muudatus tuleneb sidedirektiivi artikli 78 lõike 1 esimesest taandest, kus täpsustatakse seni kehtinud tähtajamääratlust „eelnevalt ja õigeaegselt“, asendades selle „vähemalt kolm kuud ette“. See muudatus toob õigusselgust ning annab märkimisväärse turujõuga ettevõtjale täpse ajaraami, millal ta peab TTJA-d, teavitama oma kavatsusest anda oma kohaliku juurdepääsuõiguse varad või oluline osa neist üle teisele omanikule kuuluvale eraldiseisvale majandusüksusele või luua eraldiseisev majandusüksus. Punkt 82. ESS § 56 täiendatakse lõikega 21, mis tuleneb sidedirektiivi artikli 78 lõike 1 kolmandast taandest, kus sätestatakse märkimisväärse turujõuga ettevõtjale õigus välja pakkuda kohustusi seoses juurdepääsutingimustega, mis kohaldatakse tema sidevõrgu suhtes eraldamisprotsessi rakendamise ajal ja pärast selle rakendamist, et tagada kolmandate isikute tõhus ja mittediskrimineeriv juurdepääs. Selle täiendusega lihtsustatakse ja tõhustatakse vertikaalselt integreeritud ettevõtja poolset vabatahtliku eraldamise protsessi seeläbi, et antakse ka reguleeritavale sideettevõtjale suurem õigus temale kehtestatavate kohustuste valikul. Punkt 83. ESS § 56 lõiget 3 täiendatakse, et TTJA peab kavandatava tehingu mõju juures vajaduse korral hindama ka ESS § 56 lõikes 21 nimetatud kohustusi (vt eelnõu § 1 punkti 82). Täiendus tuleneb sidedirektiivi artikli 78 lõike 2 esimesest taandest. Punkt 84. ESS § 56 täiendatakse lõigetega 5–7, mis tulenevad sidedirektiivi artikli 78 lõike 2 kolmandast ja neljandast taandest ning lõigetest 3 ja 4. Täiendusega sätestatakse turuanalüüsi läbiviimise kohustuse sätted, kus TTJA peaks uuesti analüüsima neid turge, kus eraldatud üksus tegutseb, ning vastavalt, kas kehtestama kohustusi või neid säilitama, muutma või tühistama. Sellise täiendusega tagatakse, et turgu reguleerivad kohustused vastavad vertikaalselt integreeritud ettevõtja poolse vabatahtliku eraldamisest tekkinud uuele konkurentsiolukorrale. Näiteks võivad sellise vabatahtliku eraldamise tulemusel kaduda turutõrked seoses juurdepääsu 24 ja/või diskrimineerimisega, mistõttu kaob ka vajadus selliste turutõrgete vältimisega seotud kohustuste järele. Punkt 85. ESS-i täiendatakse §-dega 561–564, mille tulemusena võetakse ESS-is üle sidedirektiivi artiklid 76 (sh sidedirektiivi lisa IV), 79, 80 ja 81. ESS §-ga 561 sätestatakse kaasinvesteerimise nõuded uue väga suure läbilaskevõimega sidevõrkudesse. Sidedirektiivi põhjenduspunktis 198 selgitatakse, et kuna praegu ei ole teada, kui suur nõudlus tekib ülikiirete lairibateenuste järele ja ka milline saab olema üldine mastaabi- ja tihedussääst, pakuvad kaasinvesteerimise lepingud olulisi eeliseid seoses kulude ja riskide koondamisega, võimaldades väiksematel ettevõtjatel investeerida majanduslikult ratsionaalsetel tingimustel ning edendades seega jätkusuutlikku ja pikaajalist konkurentsi, sealhulgas piirkondades, kus taristupõhine konkurents ei pruugi olla tõhus. Selline kaasinvesteerimine võib toimuda eri kujul, muu hulgas võrgu vara kaasomandina või pikaajalise riskide jagamisena kaasrahastamis- või ostulepingute kaudu. Sellega seoses kaasneb kaasinvesteeringu vormis ostulepingutega konkreetsete õiguste omandamine struktuurset laadi jõudluse suhtes, sealhulgas teatava kaasotsustamisõigus ning sellised ostulepingud võimaldavad kaasinvestoritel konkureerida pikas perspektiivis tõhusalt ja jätkusuutlikult järgmise etapi turgudel, milles märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistatud ettevõtja on aktiivne. Lõike 1 kohaselt on märkimisväärse turujõuga ettevõtjal õigus TTJA-le välja pakkuda kohustusi oma uue väga suure läbilaskevõimega sidevõrgu avamiseks kaasinvesteerimiseks teisele sideettevõtjale. Lõikes 2 sätestatakse kohustuste hindamise kriteeriumid, millest TTJA peab hindamisel lähtuma. Lõikes 3 sätestatakse lisakriteeriumite kehtestamise võimalus, et tagada potentsiaalsete investorite juurdepääs kaasinvesteeringule, arvestades kohalikke tingimusi ja turu struktuuri. Lõikes 4–6 sätestatakse kaasinvesteerimise kohustuse kehtestamise, säilitamise, muutmise ja täitmise kord. ESS §-ga 562 sätestatakse ESS-is kohustuste võtmise menetlus. Juba praegu saavad turuanalüüsi teostamisel märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistatud ettevõtjad välja pakkuda kohustusi, mille eesmärk on kõrvaldada TTJA tuvastatud konkurentsiprobleeme ning mida TTJA otsuse tegemisel ka arvesse võtab. Käesoleva paragrahviga saavad märkimisväärse turujõuga ettevõtjad teha TTJA-le ettepaneku kohustuste kehtestamiseks oma sidevõrgule just seoses juurdepääsu või kaasinvesteerimisega. Kohustuste kehtestamiseks viib TTJA läbi turuanalüüsi ja avaliku konsultatsiooni ning esitab oma esialgse hinnangu ettepaneku teinud sideettevõtjale. TTJA võib oma otsusega teha kohustused, kas täielikult või osaliselt siduvaks. Otsuse tegemisel lähtub TTJA tulevikku suunatud jätkusuutlikkuse perspektiivist, eelkõige valides ajavahemiku, mille suhtes need muudetakse siduvaks, ning võtavad arvesse väärtust, mida sidusrühmad omistavad stabiilseid ja prognoositavaid turutingimusi käsitlevale avalikule konsultatsioonile. Siduvad kohustused, mis on seotud sellise vertikaalselt integreeritud ettevõtja vabatahtliku eraldamisega, kes on tunnistatud ühel või mitmel asjaomasel turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks, saavad muuta protsessi prognoositavamaks ja läbipaistvamaks, sätestades kavandatud eraldamise rakendusprotsessi, nähes näiteks ette rakenduse tegevuskava koos selgete vahe-eesmärkide ja prognoositavate tagajärgedega, kui teatavaid vahe-eesmärke ei täideta. ESS §-ga 563 sätestatakse ESS-is nõuded ainult hulgimüügiga tegelevale ettevõtjale. Selline ainult hulgiteenuse pakkumisega ärimudel aitab kaasa elujõulise hulgituru loomisele ja mõjutab 25 seeläbi positiivselt jaemüügikonkurentsi järgmise etapi turgudel. Regulatiivne reaktsioon peaks sellise mudeli korral olema vähem sekkuv, kuid säilitama eeskätt võimaluse kehtestada kohustusi seoses õiglase ja mõistliku hinnastamisega. Samas on TTJA-l võimalik sekkuda, kui on tekkinud lõppkasutajaid kahjustavad konkurentsiprobleemid. ESS §-ga 564 sätestatakse ESS-is nõuded üleminekul pärandtaristult uuele taristule. Eesmärk on hõlbustada lõppkasutajate huvides olevat üleminekut näiteks vaskkaablivõrkudelt järgmise põlvkonna võrkudele. Selleks on TTJA-l võimalik jälgida võrguoperaatorite endi sellekohaseid algatusi ning õigus kehtestada vajaduse korral asjakohase üleminekumenetluse tingimused, näiteks eelneva teavitamise, läbipaistvuse ja alternatiivse, vähemalt võrreldava kvaliteediga juurdepääsutoote kättesaadavuse. Üleminekul põhjendamatute viivituste ärahoidmiseks peab TTJA-l olema õigus tühistada vaskkaablivõrguga seotud juurdepääsuko- hustused, kui asjakohane üleminekumenetlus on kehtestatud ning tagatud pärandtaristult ülemineku tingimuste ja menetluse järgimine. Juurdepääsu taotlejatel, kes lähevad pärandtaristul põhinevalt juurdepääsutootelt üle arenenumal tehnoloogial või meediumil põhinevale juurdepääsutootele, peaks soovi korral olema võimalik ajakohastada oma juurdepääs mistahes reguleeritud toote tasemele. ESS 6. peatükk reguleerib juurdepääsu ja sidumise kohustuste kehtestamist kõigile sideettevõtjatele, mitte vaid märkimisväärse turujõuga ettevõtjatele. Punktid 89 ja 88. ESS § 63 muudetakse ja tükeldatakse parema loetavuse huvides kolmeks paragrahviks (§ 63, § 631 ja § 632). Sidedirektiivi artiklitest 44 ja 61 tulenevate muudatuste tulemusena oleks vaja § 64 lisada 13 uut lõiget, mis teeks § 63 väga pikaks ja kohmakaks, kuna selles paragrahvis on juba kaheksa lõiget. ESS § 63 sätestatakse üldised juurdepääsu ja sidumise kohustuste määramise sätted. ESS § 63 lõike 1 sisu jääb sisuliselt samaks, täiendusena lisatakse, et TTJA võib kehtestada võrguteenuseid pakkuvale sideettevõtjale kohustuse sideteenuse koostalitusvõime tagamiseks. Täiendus tuleneb sidedirektiivi artikli 61 lõike 2 punktist b. ESS § 63 lõiked 2 ja 3 on uued lõiked ning need tulenevad sidedirektiivi artikli 61 lõike 2 punkt c ja lõike 2 teine taane. Tehnika areng ja numbrivaba isikutevahelise side teenuste üha laiem levik võivad kaasa tuua ebapiisava koostalitlusvõime sideteenuste vahel. Selle tagajärjel võivad tekkida märkimisväärsed tõkked turule sisenemisele ja takistused edasiseks innovatsiooniks. Seega antakse TTJA-le õigus kehtestada numbrivaba isikutevahelise side teenuste osutajatele läbivühendatavuse tagamiseks proportsionaalsed kohustused kooskõlas Euroopa Komisjoni rakendusmeetmetega Termini „märkimisväärne“ all peetakse silmas seda, et asjaomase numbrivaba isikutevahelise side teenuste osutaja geograafiline haare ja lõppkasutajate hulk moodustavad lõppkasutajate vahelise läbivühenduse tagamiseks kriitilise massi. Väikese hulga lõppkasutajatega või väikese geograafilise haardega numbrivaba isikutevahelise side teenuste osutajate suhtes, kes aitaksid ainult vähesel määral kaasa selle eesmärgi saavutamisele, ei tohiks kõnealused koostalitlusvõime kohustused olla üldjuhul kohaldatavad. ESS § 63 lõige 4 on kehtiva § 63 lõige 2, selle lõike sisu eelnõuga ei muudeta. Lõikes sätestatakse TTJA-le õigus kehtestada võrguteenuseid pakkuvale sideettevõtjale kohustuse võimaldada õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel juurdepääs rakendusliidestele (Application Program Interface – API) ja elektroonilistele saatekavadele. Lõike sisu on kooskõlas sidedirektiivi artikli 61 lõike 2 punktiga d). ESS § 63 lõiked 5 ja 6 on kehtiva § 63 lõiked 3 ja 4, nende lõigete sisu eelnõuga ei muudeta. Lõigetes sätestatakse põhimõtteid, mille alusel võib TTJA kehtestada võrguteenust pakkuvale 26 sideettevõtjale kohustusi võrguseadmete või muu sideteenuste osutamiseks kasutatava vara ühiskasutamiseks või ühispaiknemiseks Lõigete sisu on kooskõlas sidedirektiivi artikliga 44. ESS § 63 lõiked 7, 9 ja 10 on kehtiva § 63 lõiked 6–8, nende lõigete sisu eelnõuga ei muudeta. Lõigetes sätestatakse TTJA-le õigus kohustuste kehtestamise õigused, nõuded otsuse teavitusele ja informatsiooni andmisele. ESS § 63 lõiked 8 ja 11 on uued sätted ja tulenevad sidedirektiivi artikli 61 lõikest 5, mis sätestab, et enne kohustuste kehtestamist viib TTJA läbi siseriikliku (ESS § 47) ja rahvusvahelise konsultatsiooni (ESS § 48). Lisaks sätestatakse, et TTJA vaatab kehtestatud kohustused üle viie aasta möödumisel. ESS § 631 sätestatakse hoonesisesele sidevõrgule juurdepääsu kohustuse määramise nõuded. Sellega võetakse üle sidedirektiivi artikli 61 lõiked 3 ja 7. Sätte eesmärk on sidevõrkude ristkasutuse suurendamine, mis edendaks omakorda lõppkasutajatele konkurentsivõimeliste teenuste pakkumist. TTJA-le antakse õigus kehtestada sideettevõtjale või võrguelemendi omanikule kohustus võimaldada juurdepääsu talle kuuluvale hoonesisesele juhtmestikule ja kaablitele ning seotud vahenditele ja teenustele või väljaspool hoonet asuva juhtmestiku esimese kontsentratsiooni- või jaotuspunktini. Erandjuhtudel võib kohustuse ulatust laiendada esimesest kontsentratsiooni- või jaotuspunktist kaugemale, kuni punktini, mille TTJA määrab kindlaks kui lõppkasutajale lähima punkti, mis on suuteline majutama piisava arvu lõppkasutajate ühendusi, et olla juurdepääsu taotleja jaoks majanduslikult tasuv. Selle tulemusel tekib sideteenuse osutajatel õigus taotleda juurdepääsu hoonesisestele kaablitele või väljaspool hoonet asuvatele kaablitele lisaks ka juhtudel, kui vastava kaabli omanikule ei ole kehtestatud vastavaid kohustusi turuanalüüsist lähtuvalt. ESS § 632 sätestatakse raadiosidevõrgu ühiskasutuse kohustuse määramise nõuded. Sellega võetakse üle sidedirektiivi artikli 61 lõige 4. Sellega antakse TTJA-le õigus kehtestada sideettevõtjale kohustusi seoses passiivse taristu ühiskasutusega või asukohapõhise rändlusjuurdepääsu lepingu sõlmimisega, kui see on vajalik raadiosagedusi kasutatava sideteenuse osutamiseks. Teisisõnu saab TTJA selle paragrahvi alusel panna sideettevõtjale kohustusi seoses tema passiivse sidetaristu ühiskasutusele. Sagedusloaga saab kehtestada sagedusloa omanikule kohustuse sagedusressursi jagamiseks teatud piirkonnas taristu omanikule. Punktid 90–92. ESS § 66 lõikeid 2, 3 ja 4 täpsustatakse ja täiendatakse normi õigusselguse parema loetavuse huvides. Punkt 93. ESS § 67 täiendatakse lõikega 3, millega võetakse üle sidedirektiivi artikli 62 lõige 2, mille eesmärk on sätestada TTJA-le õigus tingimusjuurdepääsu süsteemide turul teha turuanalüüsi abil kindlaks, kas oleks vaja tühistada või muuta tingimusi, mis on kehtestatud märkimisväärse turujõuga ettevõtjale. Tühistamine või muutmine ei tohi kahjustada lõppkasutajate juurdepääsu nendele teenustele ega tulemuslikku konkurentsi. Universaalteenus ja sideteenuse osutamisele esitatavad nõuded (eelnõu § 1 punkti 94–98, 100–108 , 113, 125 ja 149) Punktid 94, 98, 113, 125 ja 149. ESS § 71 lõikes 2, § 87 lõike 2 punktis 3, § 98 lõikes 5, § 108 lõikes 7, § 177 pealkirjas ja § 177 lõikes 1 tehtavad asendused tingivad eelnõu § 1 punkt 105, kus ESS § 88 sõnastatakse uuesti ning asendatakse sõnad „riigisisestele hädaabi lühinumbritele ja Euroopa ühtsele hädaabinumbrile «112»“ sõnadega „hädaabinumbrile 112“. 27 Punkt 95. ESS § 72 lõike 4 punktis 2 asendatakse sõnad „§-s 96“ sõnadega „§-des 951 ja 96“, muudatuse tingib ESS-i täiendamine §-ga 951 (vt täpsemalt eelnõu § 1 punkti 110). Punktid 96 ja 97. ESS § 831 tunnistatakse kehtetuks, kuna Eestis ei ole käesoleval ajal määratud universaalteenuse osutamise kohustusega sideettevõtjat ning lähiaastail puudub vajadus ka sellise kohustusega sideettevõtja määramiseks. Seadust täiendatakse §-ga 832, millega sätestatakse universaalteenuse maksemääraks 0,01-1%. Sellega antakse Vabariigi Valitsusele selged piirid, mille ulatuses on täitevvõimul õigus makse määr kehtestada. Samas jääb universaalteenuse makse määra kehtestamise mehhanism samaks käesoleval ajal kehtivaga. Lõikes 1 sätestatakse makse määra protsent sideettevõtja eelmise majandusaasta käibest, mille Vabariigi Valitsus saab kehtestada. Lõikes 2 sätestatakse maksemäära kehtestamise alused, millest Vabariigi Valitus maksemäära kehtestamisel lähtub. Nendeks on ESS §-s 75 sätestatud ebamõistlikult koormavate kulude põhjendatus ja suurus ning TTJA poolt vastavalt ESS §-le 137 koostatud aruanded. Lõikes 3 sätestatakse, et maksemäära kehtestamisel järgitakse läbipaistvuse, mittediskrimineerimise ja proportsionaalsuse põhimõtteid. Nimetatud kohustus jõustub 2028. aasta 1. jaanuaril. Kohustuste jõustumine tuleneb universaalteenuse makse määra kehtestamise menetlusest. TTJA esitab 2028. aasta 1. aprilliks MKMile aruande, mis sisaldab ülevaadet universaalteenuse maksete kasutamise ja universaalteenuse makse määra kohta. MKM esitab ESS § 832 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsusele ettepaneku makse määra kehtestamiseks. Vabariigi Valitsus kehtestab makse määra 2028. aasta 30. septembriks. Punkt 100. ESS § 87 lõikes 3 asendatakse sõnad „erivajadustega lõppkasutajatele“ sõnadega „erivajadusega inimestele“, sest ülejäänud ESS-is kasutatakse just mõistepaari erivajadustega inimesed. Punkt 101. ESS § 87 täiendatakse lõikega 6, millega võetakse üle sidedirektiivi artikli 102 lõige 5, mille eesmärgiks on muuta sideteenuse hind tarbijate jaoks läbipaistvamaks ning hoida sellega sideteenuse kulud kontrolli all. Tarbijad ei ole sageli teadlikud oma tarbimisharjumustega kaasnevatest sideteenuse kuludest ja neil on vastavaid teenuseid kasutades raske hinnata kulunud aega või andmemahtu. Läbipaistvuse suurendamiseks ning sideteenuste eelarve parema kontrollimise võimaldamiseks sätestatakse internetiühenduse teenuse või isikutevahelise side teenuse osutajale kohustus teha tarbijale kättesaadavaks mõistlik võimalus, mis võimaldab jälgida tarbimist. Selleks võivad olla näiteks juba internetiühenduse teenuse või isikutevahelise side teenuse osutajate loodud võimalused, mille kaudu saab jälgida kasutatud andmemahtu, saadetud SMS-e ja kasutatud kõneminuteid (nt mobiilirakendused (äppid) „Minu Telia“, „Mobiili OmaElisa“ ja „Minu Tele2“). Lisaks sätestatakse internetiühenduse teenuse osutajale või isikutevahelise side teenuse osutajale kohustus teavitada tarbijat ennetavalt sideteenuse lepingus kokkulepitud andmemahu täitumise peatsest saabumisest, et kaitsta tarbijat arvetega seotud halbade üllatuste eest, kuna lepingus kokkulepitud andmemahu ületamine toob kaasa ka eeldatust suurema arve. Punktid 102 ja 103. ESS § 872 lõikeid 1–3 muudetakse selliselt, et see oleks kooskõlas küberturvalisuse seaduses kasutatava terminoloogiaga, sõna „juhtud“ asendatakse sõnaga „küberintsidendid“. Lisaks asendatakse lõikes 1 sõnad „ja seotud võrkudele“ sõnadega „ning 28 teistele võrkudele ja teenustele“, millega sätestatakse küberturvalisuse mõju lisaks võrkudele ka teenustele. Muudatused tulenevad sidedirektiivi artikli 40 lõikest 1. Sideettevõtjad on kohustatud rakendama asjakohased ja proportsionaalsed tehnilised ja organisatsioonilised meetmed, et maandada võrkude ja teenuste turvalisusega seotud riske. Tehnika taset arvesse võttes tagatakse nende meetmetega olemasolevale ohule vastav turvalisuse tase. Eelkõige võetakse meetmeid, mis asjakohasel juhul hõlmavad krüpteerimist, selleks, et vältida ja minimeerida turvaintsidentide mõju kasutajatele ja teistele võrkudele ja teenustele. Oluline märkida, et ESS § 872 sätestatud sidevõrkude ja -teenuste turvalisuse ning terviklikkuse nõuded kohalduvad ainult sideettevõtjale, kelle on alla 10 000 lõppkasutaja. Sideettevõtjad, kelle on vähemalt 10 000 lõppkasutajat, kohalduvad KüTS §-des 7 ja 8 sätestatud nõuded. See tuleneb ESS § 872 lõikest 6. Punkt 104. ESS § 872 täiendatakse lõikega 21, millega sätestatakse küberintsidendi mõju hindamise konkreetsed parameetrid, mida sideettevõtja peab mõju hindamisel arvesse võtma. Seni ei olnud mõju hindamise aluseid sätestatud, mis tõi kaasa mõjude erineva hindamise. Nüüd on sätestatud selged parameetrid, mille järgi mõju suurust ühtsel viisil hinnata. Hinnangulise kasutate arvu all mõeldakse sideettevõtjate kasutajate arvu, keda küberintsident võib puudutada, nt küberintsidendi mõjupiirkonnas olevate sideettevõtja sideteenuse kasutajate arv. See on sideettevõtja hinnanguline kasutajate arv. Täiendus tuleneb sidedirektiivi artikli 40 lõikest 2. Punkt 105. ESS § 88 sõnastatakse uuesti. Muudatuse eesmärk on muuta paragrahvi sõnakasutus selgemaks ja ühtlustada ESS-i sätte sõnastus päästeseaduse § 132 lõikega 11 ning täiendada numbriga 1247. ESS § 88 lõige 1 jääb suures osas samaks kehtiva seaduse § 88 lõikega 1. Muudatusega laiendatakse sideettevõtjate ringi, kes peavad tagama tasuta ühenduse loomise hädaabinumbrile 112. Seni kehtis see kohustus ainult telefoni- või mobiiltelefoniteenuse osutajatele, kuid nüüd laiendatakse seda kohustust kõigile numbripõhist isikutevahelise side teenuse osutajatele, st lisaks telefoni- või mobiiltelefoniteenuse osutajatele ka Skype-le, Viber-le jt sarnastele teenustele, mis võimaldavad ühenduse loomist Eesti või rahvusvahelisse numeratsiooniplaani kuuluva numbriga. Muudatus tuleneb sidedirektiivi artikli 109 lõikest 2 ja sideteenuse mõiste laiendamisest (vt eelnõu § 1 punkti 2). Hädaabinumbrile 112 helistamise võimaldamise kohustuse subjektide ringi laiendamise vajadus on tingitud tarbijate käitumisharjumuste muutusest. Järjest enam kasutavad tarbijad oma igapäevaste kõnede tegemisel Skype jt sarnaseid teenuseid. Seega on oluline tarbijate turvalisuse ja ohutuse suurendamiseks, et ka selliste teenuste vahendusel oleks võimalik saada ühendus hädaabinumbriga 112. Siseministeeriumi ettepanekul täiendasid eelnõu koostajad § 88 lõiget 1 sellisel, et abi- ja infoteenuse numbrile 1247 ühenduse loomine oleks tasuta. Alates 16.03.2020 avati Häirekeskuses abi- ja infoteenuse number 1247 Terviseameti abistamiseks koroonaviiruse levikuga kaasnenud eriolukorras info jagamiseks. Esimese päeva jooksul tehti numbril 1247 üle 2000 kõne. Kuni 17. maini 2020 kehtestatud eriolukorraks on kokku lepitud, et Eestis tegutsevad sideettevõtjad kannavad ise telefonil 1247 helistamise kulud. ESS § 88 lõige 2 on kehtiva ESS § 88 lõige 11, mille sisu jääb samaks, muudatused tulenevad ainult PäästeS § 132 lõikest 11. Asendatakse sõnad „Euroopa ühtsele hädaabinumbrile «112»“ sõnadega „hädaabinumbrile 112“. ESS § 88 lõige 3 on kehtiva ESS § 88 lõige 3, mis sõnastatakse ümber, kuna julgeolekuasutuste teema viiakse lõikesse 4. Lisaks täiendatakse Siseministeeriumi ettepanekul lõiget selliselt, et Häirekeskusele tehakse sideettevõtjate poolt hädaabiteate edastamise järel tasuta lisaks ühendust võtnud isiku telefoninumbrile ka rahvusvahelise mobiilside terminalseadme tunnus 29 (International Mobile Equipment Identity – IMEI). Häirekeskus on õigustatud asukohaandmeid saama ja liikmesriigil on kohustus tagada vastavate andmete edastamine tulenevalt Euroopa Kohtu otsuse C-417/18 resolutiivosa punktidest 1 ja 2. Eelnimetatud kohtuotsuse kohaselt tuleb tagada helistaja asukoha kindlakstegemine nii usaldusväärselt ja täpselt, et hädaabiteenistused saaksid talle kasulikul moel abi anda. IMEI kasutamine on selleks praegu olemasolevatest parim lahendus. Siseministeeriumi väitel on IMEI edastamise kohustus läbi räägitud nii sideettevõtjate kui ka Häirekeskusega. Sideettevõtjatele võimekuse loomine täiendavaid kulusid ei tekita. Arenduskulusid on vaja teha Häirekeskuse infosüsteemi arendamisel umbes 20 000 euro eest. ESS § 88 lõige 4 on kehtivas ESS § 88 lõikest 3 tulenev sisu, mis on uuest lõikest 3 välja jäetud. Lõikes sätestatakse, et sideettevõtja peab julgeolekuasutuse poolt määratud julgeolekuasutuse numbrile helistamise korral tegema julgeolekuasutusele vahetult kõne ühendamise järel tasuta kättesaadavaks helistaja telefoninumbri ning teabe helistaja asukoha kohta. Punktis 106. ESS § 88 lõike 1 uuesti sõnastamine, kuna see norm jõustub 28.06.2025. Toodete ja teenuste ligipääsetavuse direktiivi (EL) 2019/88222 lisa I, jao IV punktile a, sätestatakse hädaabinumbrile 112 juurdepääs ka spetsiaalse isikutevahelise side teenuse kaudu (siin mõeldakse reaalajas kahesuunalist video ning teksti ja hääle edastamist) ehk puuetega inimeste juurdepääs hädaabinumbrile 112. See ligipääsetavuse direktiivi norm peab olema Eestis üle võetud 28.06.2022 ja seda kohaldatakse alates 28.06.2025. Punktid 107 ja 108. ESS § 89 pealkirja muudetakse ja paragrahvi täiendatakse lõigetega 8–10, millega võetakse üle sidedirektiivi artikkel 106. Teenusepakkujate vahetamine on konkurentsitihedas sidekeskkonnas tõhusa konkurentsi võimaldaja. Sätte eesmärk on anda teenusepakkuja vahetamise kohta läbipaistev, täpne ja õigeaegne teave, et suurendada lõppkasutajate usaldust teenusepakkuja vahetamisel ja ka nende tahet osaleda aktiivselt konkurentsiprotsessis. Teenusepakkujad peavad tagama teenuse järjepidevuse nii, et lõppkasutajal oleks teenusepakkujat võimalik vahetada, ilma et teda ohustaks teenuse katkemine, ning tehnilise teostatavuse korral võimaldama vahetust lõppkasutaja soovitud ajal. ESS §-e 89 täiendatakse lisaks numbriliikuvuse nõudele, st telefoni- või mobiiltelefoniteenuse osutaja vahetamisel oma numbri liikumisest ühe sideettevõtja juurest teise, ka internetiühenduse teenuse osutaja vahetamise sätetega. Selle sätte eesmärk on soodustada konkurentsi ka andmesideteenuse turul, soodustades klientidel nimetatud teenuse osutjate vahetamist. Seega peaksid sideettevõtjad sarnaselt numbriliikuvusega tehnilise teostatavuse korral tagama teenuse järjepidevuse nii, et kliendil oleks internetiühenduse teenuse osutajat võimalik vahetada, ilma et teda ohustaks teenuse katkemine. See nõue kehtib ainult sellisel juhul kui see on tehniliselt teostatav (lõige 9), st seda näiteks kui klient elab piirkonnas, kus internetiühenduse teenust pakub ainult üks sideettevõtja ja ühtegi teist sideettevõtjat selles piirkonnas ei tegutse, siis ei ole tehniliselt võimalik teisel sideettevõtjal kliendile teenust pakkuda. Selle muudatusega soodustatakse pigem kortermajades elavate klientide võimalust vahetada internetiühenduse teenuse osutajat. Täpsemad nõuded internetiühenduse teenuse vahetamise kohta sätestatakse MKM ministri määrusega (volitusnorm lõikes 10). MKM ministri määruse kavand on toodud seletuskirja lisas 2. Lisaks sätestatakse lõikes 8 sideettevõtjale kohustus säilitada vähemalt ühe kuu jooksul kliendi number, kui klient ütleb sideteenuse lepingu üles, sooviga viia see teise sideettevõtja juurde. Auditeerimiskohustuse ja väärteonormi lisamine (eelnõu § 1 punktid 99, 148, 150) 22 ELT L 151, 7.6.2019, lk 70–115. 30 Auditeerimiskohustus ja väärteonormi lisamine ei tulene sidedirektiivist, vaid lisatakse ESS-i riigi julgeoleku tagamise eesmärgil. Täiendused on seotud ESS § 87 lõigetega 21 ja 22, mis jõustusid 30.05.2020. Nendest normidest tuleneb Vabariigi Valitsuse õigus määrusega seada sideettevõtjale riigi julgeoleku tagamiseks kohustus teavitada sidevõrgus kasutatavast riist- ja tarkvarast ja hankida selle kasutamiseks luba. Punkt 99. ESS §-i 87 täiendatakse lõikega 23-25, millega lisatakse auditeerimiskohustus sideettevõtjatele, kellele on ESS § 87 lõigete 21 ja 22 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kohustusi. Auditeerimiskohustuse eesmärk on saada ülevaade, kuidas on sideettevõtja täitnud Vabariigi Valitsuse määruse ja selle alusel antud haldusaktidega sideettevõtjale pandud riigi julgeoleku tagamiseks kehtestatud kohustusi. Sarnaselt ESS §-s 872 sisalduva turvaauditi kuludega kannab sideettevõtja ka selle auditi kulud. Auditeerimiskohustus rakendub ESS § 87 lõigete 21 ja 22 alusel kehtestatud kohustuste jõustumisega. Punkt 148. ESS-i täiendatakse §-ga 1703, millega lisatakse väärteonorm ESS § 87 lõigete 21– 23 alusel kehtestatud kohustuste rikkumise osas. Kohustuste sisu ning väärteokoosseis tuleb ESS § 87 lõigete 21 ja 22 alusel kehtestatud VV määrusest, välja arvatud auditeerimiskohustuse sisu, mis tuleb osaliselt ESS § 87 lõigetest 23-25 ja osaliselt nimetatud VV määrusest. Maksimaalsete rahatrahvide määramisel on lähtutud ESS-i praktikast ning põhimõttest, et trahv peab olema sideettevõtjale mõjuv, kuna tegemist on riigi julgeoleku seisukohast oluliste kohustuste rikkumisega. Füüsilistel isikutel on maksimaalne rahatrahv kuni 300 trahviühikut ning juriidilistel isikutel kuni 50 000 eurot. Ka kehtivas ESS-is on sätestatud juriidilistele isikutele kuni 50 000 euro suurune rahatrahv (ESS § 178). Punkt 150. ESS § 188 lõiget 3 muudetakse selliselt, et ESS §-ga 1703 (eelnõu § 1 punkt 148) sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, kellel on ESS § 87 lõigete 21–23 alusel kehtestatud kohustuste osas suurim seotus ning pädevus. Sideteenuse ja tarbijalepingute regulatsioon (eelnõu § 1 punktid 109–124 ja 153) Punkt 109. ESS § 91 täiendatakse lõikega 4, mis tuleneb sidedirektiivi artiklist 98, mille kohaselt ei kohaldata lõppkasutaja õiguste kaitse peatükki mikroettevõtjast numbrivaba isikutevahelise side teenuse osutajale, kui nimetatud ettevõtja muid sideteenuseid ei osuta. Seda eelkõige seetõttu, et mikroettevõtjast numbrivaba isikutevahelise side teenuse osutaja ei kasuta üldkasutatavaid numeratsiooniressursse ega osale avalikult tagatud koostalitusvõimelises ökosüsteemis. Seetõttu leiti, et direktiivi lepinguõiguste osa kohaldamine taolise ettevõtja suhtes oleks vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega. Mikroettevõtja definitsioon on sätestatud raamatupidamise seaduse § 3 punktis 14 ja selle kohaselt on mikroettevõtja osaühing, kelle näitajad vastavad aruandeaasta bilansipäeval kõikidele järgmistele tingimustele: varad kokku kuni 175 000 eurot, kohustised ei ole suuremad kui omakapital, üks osanik, kes on ka juhatuse liige ja kelle müügitulu on aruandeaastal kuni 50 000 eurot. Ettevõtja määratlus raamatupidamise seaduses tuleneb raamatupidamisdirektiivist, mille normid on Eesti õigusesse üle võetud viisil, mis on kohandatud avatud majandusruumiga väikeriigile, kus olulist rolli mängib mikroettevõtjate ja väikeettevõtja suurusega ettevõtjate sektor. Saavutatud on tasakaal raamatupidamiskohustuslaste halduskoormuse vähendamise ja ettevõtluskeskkonna usaldusväärsuse ja läbipaistvuse vahel. Sidedirektiivi põhjenduspunktis 255 juhitakse tähelepanu, et vastavalt Euroopa Kohtu praktikale tuleb mikroettevõtjaid hõlmavat väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlust tõlgendada rangelt. Selleks et hõlmata ainult need ettevõtjad, kes on tõepoolest 31 sõltumatud mikroettevõtjad, on vaja hinnata selliste mikroettevõtjate struktuuri, kes moodustavad ühest niisugusest ettevõtjast võimsama majanduskontserni, ning tagada, et mikroettevõtjate määratlust ei kasutataks ära puhtformaalsetel põhjendustel. Punkt 110. ESS täiendati uue §-ga 951, mis tuleneb sidedirektiivi artiklist 102 ja sidedirektiivi lisast VIII, mis sätestab sideteenuse lepingueelse teabe ja lepingu lühikokkuvõtte esitamise kohustuse, mis muutuvad lepingu sõlmimisel lepingu lahutamatuks osaks. Ka kehtivas ESS (§ 96) on sätestatud lisaks horisontaalsetele VÕS-ist tulenevate lepingunormidele sidesektori spetsiifikast tulenevad lepingu tingimused, mis käesoleva eelnõuga kehtetuks tunnistatakse. Lepingueelse teabe mõte seisneb selles, et lepingut sõlmida sooviv tarbija saaks võimaluse enne lepingu sõlmimist tutvuda erinevate sideettevõtjate teenuste tingimustega, võrrelda neid ning teha lõpuks valik ühe või teise sideettevõtja kasuks. Lõppkasutajale antakse rohkem teavet sideteenuse kvaliteedi konkreetsetest parameetrite, hindade, sideteenuse osutamise tingimuste, hädaabinumbrile 112 ühenduse loomise võimaluse, sidevõrkude ja -teenuse turvalisuse ning teave erivajadustega lõppkasutajatele mõeldud toodete ja teenuste kohta. Lepingueelne teave esitatakse püsival andmekandjal või kui see ei ole teostatav, siis hõlpsasti allalaaditavas vormingus. VÕS §-i 111 kohaselt on püsiv andmekandja vahend, mis võimaldab isikul säilitada isiklikult temale suunatud teavet nii, et see on teabe otstarbele vastava aja jooksul kättesaadav ja muutmata kujul taasesitatav. Tulenevalt võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaande23 selgitustest peab püsiv andmekandja vastama kolmele tunnusele. Esiteks peab see olema isikule adresseeritud, teiseks peab teave olema muutumatul kujul taasesitatav ja kolmandaks peab teave olema muutumatult taasesitatav piisava aja jooksul, arvestades teabe sisu ja olulisust. Püsivaks andmekandjaks võivad olla paberkandjad, e-kirjad, tekstisõnumid jt meediumid, mis vastavad kolmele tunnusele. Lõikes 2 sätestatakse üldised nõuded, mis kehtivad kõikidele sideettevõtjatele, v.a masinatevahelise side teenuse osutaja. Nimetatud teenuse osutaja on välja jäetud, kuna tegemist on masinatevahelise infovahetusega, mis tarbijat ei puuduta. Lõikes 3 sätestatakse lisanõuded internetiühenduse teenuse ja isikutevahelise side teenuse osutajale, lõikes 4 lisanõuded numbripõhise isikutevahelise side teenuse osutajale ja lõikes 5 sätestatakse lisanõuded internetiühenduse teenuse osutajale. Lõikes 6 sätestatakse, et sideettevõtja teeb erivajadusega inimese taotluse alusel lepingueelse teabe temale sobivas formaadis kättesaadavaks, see norm jõustub 28.06.2025. Toodete ja teenuste ligipääsetavuse direktiivi (EL) 2019/882 artikli 13 kohaselt tuleb teabe kättesaadavaks tegemisel arvestada erivajadustega inimestele sobivat formaati. See ligipääsetavuse direktiivi norm peab olema Eestis üle võetud 28.06.2022 ja seda kohaldatakse alates 28.06.2025. Eelnõu § 1 punktis 153 sätestatakse selle normi kohaldumine 28.06.2025. Lõikes 7 sätestatakse tarbija huvide kaitseks lepingu lühikokkuvõte, millega antakse tarbijale ülevaate kõige olulisematest punktidest sidelepingus – sideteenuse kirjeldus, tasu, lepingu tähtaeg, pikendamine, lõpetamine jne. Selline lepingu lühikokkuvõte peaks olema lühike ja lihtsalt loetav, ideaaljuhul mitte pikem kui üks A4 lehekülg või juhul kui üks leping käsitleb mitut eri teenust, kuni kolm ühepoolset A4 lehte. 23 P. Varul, I. Kull, V Kõve, M Käersi ja K. Sein. Võlaõigusseadus I. Üldosa (§§ 1-207). Kommenteeritud väljaanne. Lk 78 32 Selles paragrahvis nimetatud teavet esitatakse ka lõppkasutajast mikro- ja väikeettevõtjale ning mittetulundusühingule, välja arvatud juhul, kui nad on sellest loobunud. Sama erand on sätestatud ka ESS § 96 lõikes 7, § 961 lõikes 4 ja § 100 lõikes 6. Mikroettevõtja definitsioon on toodud eelnõu § 1 punkti 109 selgituses. Väikeettevõtja definitsioon on sätestatud raamatupidamise seaduse § 3 punktis 15, mille kohaselt väikeettevõtja on Eestis registreeritud äriühing, kes ei ole mikroettevõtja ja kelle näitajatest võib aruandeaasta bilansipäeval vaid üks ületada järgmisi tingimusi: varad kokku 4 000 000 eurot, müügitulu 8 000 000 eurot ja keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 50 inimest. Sidedirektiivi mõte on, et teatavaid lõppkasutajate kaitse sätteid, mida kohaldatakse a priori ainult tarbijate suhtes, täpsemalt sätteid lepingulise teabe, lepingu maksimaalse kestuse ja pakettide kohta, ei tuleks kohaldada mitte ainult tarbijate, vaid ka mikroettevõtjate ja väikeettevõtjate ning mittetulundusühenduste suhtes. Kuna nende ettevõtjate ja ühenduste kategooriate läbirääkimispositsioon on võrreldav tarbijate omaga ja seetõttu laiendatakse neile samaväärne kaitse, välja arvatud siis, kui nad sõnaselgelt neist õigustest loobuvad. Punkt 111. ESS § 96 muutmise ja uuesti sõnastamise vajadus tuleneb ESS-i täiendamisega § 951, mille tulemusena puudub vajadus ESS § 96 lõike 1 järele, ning muutuvad oluliselt ka teised § 96 lõiked, millega võetakse üle sidedirektiivi artikli 103 lõige 1, artikli 105 lõiked 1 ja 2 ning artikkel 107. Seega otsustasid eelnõu koostajad anda kogu paragrahvi uues sõnastuses. ESS § 96 lõige 1 on kehtiva § 96 lõige 2 ja see lõige jääb suures osas muutumatuna ning tehakse ainult redaktsioonilist laadi muudatus, mis on seotud ESS-i § 951 lisandumisega. Lõikes 1 sätestatakse, et sideteenuse lepingus tuleb lisaks §-le 951 nimetatud tingimustele määrata ka sidevõrgu lõpp-punkti asukoht, ühendamise aeg ja tingimused. ESS § 96 lõige 2 on kehtiva § 96 lõige 3 ja seda lõiget muutetakse oluliselt. Muudatused tulenevad ESS § 951 ja sidedirektiivi artikli 103 lõikest 1. Lõikes 2 sätestatakse, millised sideteenuse osutamise tingimused peavad olema avalikkusele kättesaadavad, mida internetiühenduse teenuse osutaja ja isikutevahelise side teenuse osutaja peab avaldama oma veebilehel või veebilehe puudumisel muul mõistlikul ja arusaadaval ning masinloetaval viisil ning ka erivajadustega inimestele sobivas formaadis. Masinloetava viisi all peetakse silmas xml või muus sarnases formaadis olevat teavet. Selle muudatuse tulemusel on tarbijad veelgi paremini informeeritud sideteenuse tingimustest. ESS § 96 lõiked 3 ja 4 on uued lõiked ja need tulenevad sidedirektiivi lisa IX punktist 2.5, mille kohaselt sätestatakse erinõue numbrivaba isikute vahelise side teenuse osutajale, nimelt peab ta avaldama oma veebilehel teabe hädaabiteenistusele juurdepääsu võimaldamise või mittevõimaldamise kohta. Eesmärgiga tagada tarbijate parem informeeritus. Lõikes 4 sätestatakse, et sideettevõtja peab kogu selle teabe tegema erivajadusega inimesele formaadis kättesaadavaks, see norm jõustub 28.06.2025. Toodete ja teenuste ligipääsetavuse direktiivi (EL) 2019/882 artikli 13 kohaselt tuleb teabe kättesaadavaks tegemisel arvestada erivajadustega inimestele sobivat formaati. See ligipääsetavuse direktiivi norm peab olema Eestis üle võetud 28.06.2022 ja seda kohaldatakse alates 28.06.2025. Eelnõu § 1 punktis 153 sätestatakse selle normi kohaldumine 28.06.2025. ESS § 96 lõiked 4 ja 5, siin tehtavad muudatused tulenevad sidedirektiivi artikli 105 lõikest 1, muudatuse kohaselt välistatakse nende sätete kohaldumine numbrivaba isikutevahelise side teenuse ja masinatevahelise side teenuse osutajatele. Ülejäänud sideteenuse osutajad peavad sideteenuse lepingu sõlmimisel teavitama tarbijat võimalusest sõlmida leping üheaastase tähtajaga ning järgima põhimõtet, et lepingu kestus ei tohi ületata kahte aastat. Lõigetega 4 ja 5 reguleeritakse olukordi kus sidelepingu sõlmimisel antakse tarbijale näiteks tasuta või 33 oluliselt odavama hinnaga mobiiltelefon ja soovitakse tarbija sellega mingiks perioodiks endaga siduda. Numbrivaba isikutevahelise side teenuste suhtes tuleks kohustusi kehtestada üksnes siis, kui avalik huvi nõuab konkreetsete regulatiivsete kohustuste kohaldamist isikutevahelise side teenuste kõigi liikide suhtes olenemata sellest, kas teenuse pakkumiseks kasutatakse numbreid või ei. Numbrivaba isikutevahelise side teenuste teistsugune kohtlemine on põhjendatud, sest sellised teenused on avalikult tagatud koostalitlusvõimelise ökosüsteemi osa ja saavad sellest ka kasu. ESS § 96 lõige 6 on uus lõige ja see tuleneb sidedirektiivi artikli 105 lõikest 1. Selles lõikes sätestatakse välistus, et lõigetes 4 ja 5 norme ei kohaldata järelmaksulepingu kestuse suhtes, siis kui tarbija on eraldi lepinguga nõustunud tasuma osamakseid üksnes füüsilise ühenduse kasutuselevõtu eest. See tähendab, et kui tarbijal on eraldi leping füüsilise ühenduse kasutuselevõtuks (näiteks fiiberoptilise kaabli paigaldamise leping), siis ei kehti sellele ühe või kaheaastane lepingu kestuse piirang. See norm ei kohaldu terminalseadme (nt ruuteri) järelmaksule. Selline säte on põhjendatud kuna füüsilise ühenduse loomine (näiteks fiiberoptika vedamine tarbijale tuppa) on üldjuhul oluliselt kallim, kui mobiiltelefoni või ruuteri soetamine. Seega aitab see tarbijal füüsilise ühenduse loomise maksumust ajatada pikemale perioodile, mis muudab selle eest tasutava järelmaksu talle taskukohasemaks. Punkt 112. ESS-i täiendatakse §-ga 961, millega sätestatakse ühtsed ja läbipaistvad nõuded teenusepaketile, nõuded lepingu kestusele, vahetamisele ja terminalseadme omandamist käsitlevaid lepingutingimusi. Selle sättega suurendatakse tarbijate õigusselgust ja soovitakse vältida olukorda, kus paketis olevatel erinevatel sideteenustel on erinevad nõuded teenuspaketi lepingu lõpetamisele ja vahetamisele ning terminalseadme suhtes. Eestis sideettevõtjate poolt pakutavad teenuspaketid koosnevad enamasti: internetiühenduse teenusest, telefoniteenusest ja televisiooniteenusest. Ehk pakett koosneb ühest internetiühenduse teenusest (andmesideteenus) või ühest numbripõhisest isikutevahelisest side teenusest (telefoniteenuse, mobiiltelefoniteenust) ja muudest teenustest näiteks televisiooniteenus. Lõikes 1 sätestatakse teenusepaketi mõiste. See on sideettevõtja poolt tarbijale vähemalt kahe või enama sideteenuse osutamine sama sideteenuse lepinguga. Lõike 2 kohaselt kui tarbijale pakutavasse teenuspaketti või sideteenust ja terminalseadet sisaldavasse paketti kuulub vähemalt internetiühenduse teenus või numbripõhine isikutevahelise side teenus, on kogu paketi, sealhulgas muidu nende sätetega hõlmamata elementide suhtes mutatis mutandis kohaldatavad peamised sätted, mis käsitlevad lepingu kokkuvõtlikku teavet, läbipaistvust, lepingu pikkust ja lõpetamist ning teenusepakkuja vahetamist. Lõike 3 selgitab, et juhul kui tarbija tellib sama internetiühenduse teenuse või numbripõhise isikutevahelise side teenuse osutajalt lisateenuse või terminalseadme, siis ei pikene automaatselt kehtiva teenuspaketi kestus, välja arvatud juhul kui tarbija on lisateenuse või terminalseadme tellimisel sellega sõnaselgelt nõus. Punkt 114. ESS § 99, mis reguleeris seni vaid lepingu tingimuste muutmist, täiendatakse lepingu pikendamise sätetega. Seetõttu muudetakse ka paragrahvi peakirja. Pikendamise sätteid on selgitatud eelnõu § 1 punktis 115. 34 Punkt 115. ESS § 99 lõike 3 muutmine tuleneb sidedirektiivi artikli 105 lõikest 4, kus sätestatakse, et sideteenuse lepingu muudatustest tuleb teavitada lõppkasutajaid püsival andmekandjal. Tulenevalt sideteenuse mõiste laiendamisest ja numbrivaba isikutevahelise side teenuse osutaja nõuete leevendamisest, ei kohaldu nimetatud säte numbrivaba isikutevahelise side teenuse osutajatele. Lõike 3 teises lauses sätestatakse lõppkasutajale sideteenuse lepingu muudatustega mittenõustumise tähtaeg (ühe kuu jooksul), mille jooksul ta võib lepingu leppetrahvita üles öelda. Lisaks täiendatakse lõiget lausega, mis sätestab, et kui sideteenuse lepingus tehakse muudatused õigusaktist või lõppkasutaja huvidest tulenevalt või kui muudatus on üksnes halduslikku laadi ja see ei mõjuta lõppkasutajat negatiivselt, siis puudub lõppkasutajal õigus leping leppetrahvita üles öelda. Õigusaktis tuleneva muudatused on näiteks uued lepingutingimused, mis on kehtestatud EL-i või Eesti õigusega, mida sideettevõtjad peavad järgima. Lõppkasutaja huvidest tulenevad muudatuste näitena võib tuua andmesidekiiruste tõstmise selliselt, et kuutasu lõppkasutaja jaoks ei muutu. Eelnõuga jäetakse sideturu enda reguleerida ehk sideettevõtjate tõlgendada, millised lepingu muudatused on „lõppkasutaja huvides“, kuid neid muudatusi tuleb hinnata objektiivsete kriteeriumide alusel, ning sideettevõtjad peavad tõendama, et kõik muudatused on lepingus üksnes lõppkasutajate huvides ja ei tohi avaldada lõppkasutajatele mingit negatiivset mõju. Halduslikku laadi muudatus on näiteks sideteenuse osutaja aadressi muutumine. Punkt 116. ESS §-i 99 täiendatakse lõigetega 5 ja 6, millega võetakse üle sidedirektiivi artikli 105 lõige 3. Täienduse eesmärgiks on teavitada lõppkasutajat enne sidelepingu automaatset pikenemist leppetrahvita lepingu ülesütlemise võimalusest ja anda lõppkasutajale nõu parima sideteenuse hinna kohta vähemalt kord kalendriaastas ja enne automaatset lepingu pikenemist. See kohustus laieneb sideettevõtjatele, välja arvatud numbrivaba isikutevahelise side teenuse ja masinatevahelise side teenuse osutajale. Lõike 6 korral on ESS eriseadus ja isikuandmete kaitse üldmäärus24 (General Data Protection Regulation, GDPR) üldseadus, st, et isegi juhul, kui lõppkasutaja on keelanud, mis tahes teadete saamise teenusepakkujalt, peab sideettevõtja oma kohustust täitma ja saatma lõppkasutajale kord aastas ülevaate parima hinna kohta. Punkt 117. ESS §-i 100 täiendatakse lõigetega 3–6, millega võetakse üle sidedirektiivi artikli 105 lõiked 5–7. Tarbijate huvide kaitseks sätestatakse lõigetes täiendavad nõuded sideteenuse lepingu ülesütlemiseks, kui sideteenuse tegelik jõudlus (jõudluse all peetakse silmas sidevõrgu tegelikku võimekust) erineb märkimisväärselt lepingus sätestatust. Lõigetes 4 ja 5 reguleeritakse sideettevõtja õigust nõuda lõppkasutajalt hüvitist lõppkasutajale jäänud terminalseadme eest. Nimetatud hüvitise suurus ei tohi ületada terminalseadme jääkväärtust või kuni lepingu lõppemiseni maksta jäänud terminalseadme osamaksete summat, olenevalt sellest, kumb on väiksem. Lisaks ei tohi sideettevõtja piirata peale hüvitise maksmist terminalseadme kasutamist teise sideettevõtja sidevõrgus. Punkt 118. ESS § 1001 tunnistatakse kehtetuks, kuna sideteenuse hinnavõrdluse võimalus lisatakse sideteenuse andmekogule ja sätestatakse ESS §-s 1002, vt järgmist eelnõu punkti. 24 Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus). ELT L 119, 4.5.2016, lk 1–88. 35 Punktid 119–124. Seoses ESS § 1001 kehtetuks tunnistamisega muudetakse ESS § 1002 pealkirja. Seetõttu muudetakse ka ESS § 1002 lõiget 1, 2, 4 ja 5 ning täiendatakse lõikega 21. Muudatuste eesmärgiks on lõppkasutajale elektroonilise sideteenuseid käsitleva läbipaistva, ajakohastatud ning võrreldava hinna ja kvaliteedi kohta käiva teabe olemasolu tagamine, mis tuleneb ka sidedirektiivi artikli 103 lõikest 2. Lõppkasutajatel peab olema kergesti kättesaadaval kujul avaldatud teabe põhjal võimalik lihtsalt võrrelda turul pakutavate internetiühenduse teenuste või isikutevahelise side teenuste osutajate hindu, kvaliteeti, katvust, võimalusi ja võimekuse parameetreid. Lisaks hinna ja kvaliteedi lisamisele on § 1002 lõike 2 esimesse lausesse lisatud sõnad „geograafilised alad“. Esimene lause sätestab, et sideteenuse andmekogu pidamise eesmärk on võrrelda sideteenuse hindu ja kvaliteedi ning kaardistada Eesti territooriumi aadressiobjektidel pakutavate andmesideteenuste võimalused ja tehnilised parameetrid ning tuvastada geograafilised alad või aadressiobjektid, millel puudub andmesideteenus. Geograafiliste alade, millel puudub andmesideteenus kaardistamine on vajalik, et riigi reguleerival asutusel (TTJA) oleks ajakohane geograafiline ülevaade andmesidevõrkude geograafilisest ulatusest Eesti territooriumil. Selle andmekogu andmeid kasutati viimase miili turutõrke väljaselgitamisel Andmekogu kaudu avaneb kasutajal võimalus vaadata, kas teda huvitaval aadressil on võimalik saada internetiühendust (andmesideteenust), milliste parameetritega (millised on andmeside kiirused) ja millised sideettevõtjad sellel aadressil andmesideteenust pakuvad. Samuti võimaldab andmekogu hinnata internetiühenduse kättesaadavuse turutõrke ulatust. TTJA on loonud ESS § 1002 alusel sideteenuse katvuse, kasutuse ja võimaluste kaardistuse infosüsteemi ehk sideteenuste andmekogu, vt www.netikaart.ee. Seal saavad juba praegu lõppkasutajad võrrelda sideteenuse katvust ja võimalusi. Nimetatud andmekogu täiendatakse ja lisatakse hinna ja kvaliteedi võrdlus. Andmekogu täiendamine maksab hinnanguliselt 30 000 eurot. ESS § 1002 täiendamine lõikega 21 tuleneb vajadusest sätestada sideteenuse andmekogu põhimääruse volitusnorm, sellega viiakse sideteenuse andekogu vastavausse avaliku teabe seaduses sätestatuga. Andmete turvalisuse ja kaitse sätted (eelnõu § 1 punktis 126–141) Punkt 126–133. ESS § 1111 lõikes 1 tehtavate muudatustega viiakse paragrahvi sisu vastavusse käesolevas eelnõus tehtud muudatustega. Sideallika asemel on asjakohane kasutada terminalseadet, kuna sideettevõtja saab seirata ja tuvastada terminalseadet. Lisaks täiendatakse, et säilitatakse helistaja terminalseadme asukohateavet. ESS § 1111 lõike 2 sissejuhatav lauseosa ja lõike 2 punkt 5 ning lõikes 8 viiakse vastavusse eelnõu § 1 punktis 6 sideteenuse mõiste laiendamisega. Lõikes 2 uue sõnastuse järgi laieneb see andmete säilitamise kohustus kõigile numbripõhise isikutevahelise side teenuse osutajatele. ESS § 1111 lõike 2 punkti 8 täiendatakse selliselt, et säilitatakse ka kärjetunnus kõne lõpetamise ajal. Selle vajadus võib kerkida näiteks olukorras, kus helistaja teeb enesetapukõne, mida alustab näiteks Tallinnast, kuid kõne vältel liigub teise asukohta linnast välja, kus ta kõne ära lõpetab. Selle abil võib olla võimalik ära hoida isiku ennast kahjustava teo lõpuleviimine. Samuti on see abiks kadunud isikute leidmisel. Kui laps lahkub kodust ja alustab kõnega kodust, kuid samal ajal sõidab bussiga teise linna ning saabudes lülitab telefoni välja, siis on kõneeristusega võimalik tuletada tema viimane tõenäoline asukoht. ESS § 1111 lõike 3 punkti 3 sõnastuse muutmise vajadus on seotud nn NAT (ingl k Network address translation) probleemi lahendamisega. NAT võimaldab ühe avaliku IP-aadressi taha peita hulgaliselt privaatseid IP-aadress, mis on nähtavad vaid koduvõrgus või ettevõtte sisevõrgus. Selline lahendus võimaldab eri sidevõrkudes kasutada sama avalikku IP- aadressi ühel ja samal ajal. Näiteks, kõik ühes kortermajas asuvad seadmed kasutavad 36 internetiühenduseks ühte ja sama avalikku IP-aadressi. See tekitab politseile ja julgeolekuasutustele teatud juhtudel märkimisväärseid probleeme, sest IP-aadressi taga oleva seadme lõppkasutaja tuvastamine on oluliselt keerulisem ja mõningatel juhtudel isegi võimatu. Nimetatud probleemkohta on võimalik vältida, piirates NAT-meetodil jagatavaid sisemisi IP- aadresse ning sätestades sideettevõtjale kohustuse koguda ja säilitada andmeid, mis võimaldavad tuvastada side lõppkasutaja. ESS § 1111 lõike 11 punkti 7 täiendus seisneb selles, et hetkeregulatsiooni järgi esineb olukord, kus Politsei- ja Piirivalveametil on õigus päringuid teha, kuid sideettevõtjal kohustust andmeid edastada ei ole. Korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) § 35 lõige 1 ütleb, et politsei võib töödelda isikuandmeid, tehes kirjaliku või elektroonilise päringu elektroonilise side seaduse § 1111 lõigetes 2 ja 3 ning § 112 lõikes 3 nimetatud mobiiltelefonivõrgus kasutatavate terminalseadmete asukoha tuvastamist reaalajas võimaldavate andmete saamiseks isiku kohta, kelle puhul see on vajalik kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks. Säte annab õiguse andmeid sideettevõtjalt pärida, kuid ESS regulatsioon ei kohusta sideettevõtjat selle päringu alusel andmeid edastama. Sellest tulenevalt täiendatakse ESS § 1111 lõiget 11 punktiga 7, milles sätestatakse kohustus esitada andmeid korrakaitseseaduse kohaselt politseile. Punktid 134 ja 135. ESS § 112 lõike 1 sõnastuses on vajalik asendada sõna „möödumisel“ sõnaga „jooksul“. Tegemist on keelelise muudatusega, mille eesmärk on vältida olukordi, kus kiireloomulist päringut täidetakse alles pärast kümne tunni möödumist. Kiireloomulise päringu maksimaalne täitmise aeg on kümme tundi. ESS § 112 lõike 1 sõnastust on täiendatud sõnadega „või muude sideteenuse osutamisel loodud ja säilitatud andmete“. Sideettevõtjad koguvad ärilisel eesmärgil veel mitmeid teisi andmeid, millest oleks abi kuritegevuse vastases võitluses ja riigi julgeoleku tagamisel (nt andmed tugijaama kohta, roaming ehk rändlusteenuse andmed, jm), sideettevõtjad ei soovi neid andmeid õiguskaitse- ja julgeolekuasutustele anda, viidates asjaolule, et ESS kohaselt on neil teabe andmise kohustus ja õigus üksnes § 1111 lõigetes 2 ja 3 sätestatud andmete osas. ESS § 1111 lõigetes 2 ja 3 on sätestatud andmed, mida sideettevõtjad peavad kindlasti säilitama üks aasta, kuid sealt sättest ei tulene sideettevõtetele keeldu edastada nt politseile ja julgeolekuasutustele teisi andmeid, mis neil ärilistel eesmärkidel tekivad ja säilitavad. Välja pakutud sõnastus ei kohusta sideettevõtjaid säilitama uusi andmeid, vaid annab neile õiguse väljastada ka neid andmeid, mida nad ärilisel eesmärgil säilitavad. Punkt 136. ESS § 1121 tunnistatakse kehtetuks, kuna selle sätte aluseks olnud andmete säilitamise direktiiv 2006/24/EÜ on Euroopa Liidu Kohtus tunnistas 08.04.2014 kehtetuks oma Digital Rights Ireland kohtuotsusega C-293/12 ja C-594/12. Seega puudub vajadus sellise statistika kogumiseks ning selle edastamiseks Euroopa Komisjonile. Punktid 137–141. ESS § 113 lõike 1 muudatus tuleneb sideteenuse mõiste laiendamisest. Oluline on, et jälitus- või julgeolekuasutusel oleks võimalik täita enda seadusest tulevaid ülesandeid kõikide sideteenuste osas. Samuti on täiendatud ESS § 113 lõike 1 sõnastust sõnadega „või eraelu puutumatuse õiguse“. Täiendus on vajalik õigusselguse huvides. Sarnane sõnastus on kehtivas ESS § 113 lõikes 9. ESS § 113 lõigetes 2 ja 3 on asendatud sõna „sidevõrgule“ sõnadega „sideteenusele“, see muudatus tuleneb sideteenuse mõistest muutmisest. Lõiget 2 täiendatakse sõnadega „ning võrkude ja teenuste turvalisusega seotud tehniliste meetmete kohta“. See täiendus on vajalik seetõttu, et sideettevõtjad on kohustatud rakendama asjakohased ja proportsionaalsed tehnilised ja organisatsioonilised meetmed, et maandada võrkude ja teenuste turvalisusega seotud riske. Need meetmed ei tohi aga takistada jälitus- või julgeolekuasutustel täita oma seadusest tulenevaid ülesandeid. Seetõttu tuleb ESS § 113 lõikes 2 sätestada sideettevõtjale kohustus jälitus- või julgeolekuasutuse taotlusel jagada vastavat teavet. 37 ESS § 113 lõike 3 punkti 3 sõnastust on täiendatud sõnadega „ning andmete taastamise nende kaitseks kasutatud tehniliste meetmete korral“. Vastav täiendus on vajalik, et vältida olukordasid, kus jälitus- või julgeolekuasutus saab sideettevõtjalt andmed krüpteeritud kujul ilma dekrüpteerimise võimaluseta. Tuleb arvestada, et olukorras, kus ESS-i regulatsiooni laiendatakse nn OTT-teenustele, muutub õiguskaitse- ja julgeolekuasutustele andmete krüpteeringu küsimus veelgi aktuaalsemaks. Näiteks on meedia vahendusel teada, et Facebook krüpteerib rakenduse WhatsApp sõnumeid nii, et neid saavad lugeda ainult saatja ja adressaat. Krüpteeringu kaudu tagatakse küll sidevõrkude turvalisus ja andmete kaitse selleks mitteõigustatud isikute eest, kuid teiselt poolt ei ole vähem tähtis õiguskaitse- ja julgeolekuasutuste juurdepääsuvajadus sellistele andmetele. Ei tohi tekkida olukorda, kus riigi pädevatel asutustel ei ole sisuliselt võimalik täita seaduses ettenähtud ülesandeid, sh tagada riigi julgeolekut ja tõkestada süütegusid ning vajadusel isikuid vastutusel võtta. ESS § 87 lõike 1 punkti 8 kohaselt peavad sideettevõtjad sideteenuse osutamisel juhinduma avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamise põhimõttest ja eesmärgist. Seadusandjal tuleb lahendada õiguskaitse- ja julgeolekuasutuste ligipääs krüpteeritud andmetele. Sideturu riikliku korralduse sätted (eelnõu § 1 punktid 142–146, 151 ja 154) Punkt 142. ESS §-i 143 pealkirja ja paragrahvi muudatus on tingitud koostöö vajadusest EL-i raadiosageduspoliitika töörühmaga (RSPG), eelkõige ühtlustatud raadiosageduste teemal, vt eelnõu § 1 punkti 23. Sellega võetakse üle sidedirektiivi artikli 4 lõige 3. RSPG ülesanne on abistada ja nõustada Euroopa Komisjoni raadiospektripoliitikaga seotud küsimustes. Sellisteks raadiospektripoliitikaga seotud küsimusteks on raadiospektri kättesaadavus, ühtlustamine ja jaotamine, teabe jagamine raadiospektri jaotamise, kättesaadavuse ja kasutamise kohta, spektri kasutamisõiguste andmise meetodid, raadiospektri ümberkorraldamine, ümberjaotamine, hindamine ja tõhus kasutamine ning inimeste tervise kaitsmine. RSPG peab aitama kaasa EL-i raadiospektripoliitika arengule, mis võtab lisaks tehnilistele parameetritele arvesse ka majanduslikke, poliitilisi, kultuurilisi, strateegilisi, sotsiaalseid ja tervishoiuga seotud kaalutlusi, samuti raadiospektri kasutajate potentsiaalselt vastuolulisi vajadusi, et tagada õiglase, mittediskrimineeriva ja proportsionaalse tasakaalu saavutamine RSPG-sse kuuluvad LR-de valitsuste kõrgetasemelised eksperdid. Punkt 143. ESS § 149 lõiget 9 täiendatakse lausega, millega täpsustatakse, et piiriülese vaidluse lahendamise käigus tehakse sideettevõtjale ettekirjutus ühe kuu jooksul, Euroopa Sideameti arvamusest arvates. Kehtivas seaduses ei olnud sätestatud, mis aja jooksul TTJA peab ettekirjutuse tegema. Sellega võetakse üle sidedirektiivi artikli 27 lõige 5. Punktid 144 ja 145. ESS § 152 lõiget 2 muudetakse ja § 152 täiendatakse uue lõikega 3, muudatused tulenevad sidedirektiivi artiklist 23. Muudatuse tulemusena sätestatakse lõikes 2 selgesõnaliselt, et huvitatud isikutele antakse arvamuse esitamiseks vähemalt 30 kalendripäeva. Lisaks sätestatakse, et käimasolevate avalike konsultatsioonide ühtne kontaktpunkt Eestis on TTJA. Punkt 146. ESS §-i 164 pealkirja ja lõiget 1 täiendatakse selliselt, et see karistus hõlmaks ka internetiühenduse teenuse osutaja vahetamise nõuete rikkumise karistust, sarnaselt numbri liikuvuse karistusele. Tulenevalt sidedirektiivi artikli 107 lõikest 7 peab riik ette nägema karistuse juhuks, kui interneti ühenduse teenuse osutaja ei täida internetiühenduse teenuse osutaja vahetamisel ESS §-is 89 sätestatuid nõudeid, vt eelnõu § 1 punkte 108 ja 109. 38 Punkt 151. Muudetakse ESS-i rakendussätte §-i 1931 selliselt, et sellega lükatakse § 137 lõike 2 punktide 3 ja 4 jõustumine edasi 2028. aasta 1. jaanuarile. Kuna Eestis ei ole käesoleval ajal määratud universaalteenuse osutamise kohustusega sideettevõtjat ning lähiaastail puudub vajadus ka sellise kohustusega sideettevõtja määramiseks, mistõttu ei saa tekkida ka universaalteenuse osutamisega seotud ebamõistlikult koormavaid kulusid. Seetõttu ei ole vaja TTJA-l esitada aruannet universaalteenuse maksete kasutamise kohta ja prognoosi universaalteenuse taskukohase tasu kohta järgmiseks kalendriaastaks. Punkt 154. ESS-i normitehnilist märkust muudetakse selliselt, et see oleks kooskõlas kehtivate EL õigusaktidega. Esiteks tunnistades kehtetuks viited seni kehtinud sidedirektiividele 2002/19/EÜ, 2002/20/EÜ, 2002/21/EÜ ja 2002/22/EÜ ning teiseks tunnistatakse kehtetuks viide direktiivile 2006/24/EÜ, mis on Euroopa Kohtu otsusega tunnistatud kehtetuks ja kolmandaks lisatakse viide direktiivile 2018/1972, mille sätted võetakse eelnõuga üle. Eelnõu § 2. Ehitusseadustiku muutmine Eelnõu § 2 sätestatakse ehitusseadustiku (edaspidi EhS) muutmine, paragrahv koosneb kolmest punktist. Punkt 1. EhS muudatusega soodustatakse väga suure läbilaskevõimega sidevõrkude ehitamist, kuna selliste võrkude kättesaadavuse ja katkematu levi tagamine nõuab suurel hulgal väikese levialaga raadiosagedusi kasutatavaid juurdepääsupunkte (small cell). Juba praegu moodustab suure osa sideettevõtja eelarvest tugijaamade asukohtadega ja elektrienergiaga varustamisega seotud kulu ning võrgu areng on kohati takistatud puuduliku ehitusinfo vahetuse tõttu. Kuna 5G võrk eeldab tugijaamade paiknemist oluliselt tihedamalt võrreldes senisega, siis tänased kitsaskohad võrgu rajamisel muutuvad uue põlvkonna sidevõrgu välja ehitamisel veelgi kriitilisemaks. Samas on elanike ootused mobiilside katvusele ning toimivusele väga kõrged. E-teenuste olemasolu ja kättesaadavust peetakse elementaarseks. Tehnoloogia arengust saavad elanikud otsest kasu, seda nii sotsiaalse heaolu kui ka innovaatiliste mugavusteenuste näol. Kuna 5G võrk on olemuselt „tihe võrk“, pakub avalik taristu, näiteks avalikud hooned, ehitised, tänavalambid, valgusfoorid jms tänu paiknemistihedusele väga väärtuslikke punkte väikese raadiusega tugijaamade paigaldamiseks ja kasutamiseks. Väikese levialaga raadiosagedusi kasutatavate juurdepääsupunktide kasutuselevõtul peaks sideettevõtjatel olema õigus väga lihtsalt avalikele objektidele juurde pääseda. Teisisõnu, avalikud hooned ja muu avalik taristu on vajalik mõistlikel tingimustel teha kättesaadavaks väikese raadiusega tugijaamade kasutuselevõtuks. Selleks sätestatakse EhS riigile ja kohalikule omavalitsuse üksusele kohustus lubada sideettevõtjal juurdepääsu nende omandis või kasutuses olevale ehitisele, et paigaldada sinna väikese levialaga raadiosagedusi kasutatav juurdepääsupunkt, mis toetab uue põlvkonna sidevõrgu kiiret rajamist. Sellega võetakse üle sidedirektiivi artikkel 57. Riigi ja kohaliku omavalitsuse üksus vaatab laekunud taotlused läbi nende esitamise järjekorras, seda just seepärast, et vältida vaidlusi, mis võivad tekkida ühe taotleja eelistamisel teisega, näiteks olukorras, kus kaks taotlejat esitavad taotluse samale objektile. Riik või kohaliku omavalituse üksus võib võtta juurdepääsupunktide paigaldamise eest mõislikku tasu. 39 Punkt 2. EhS § 130 lõike 3 täiendamisega sätestatakse, et väikese levialaga raadiosagedusi kasutatava juurdepääsupunkti nõuete kontrollimise üle teostab järelevalvet TTJA. Punkt 3. Täiendatakse EhS normitehnilist viidet, lisades viite sidedirektiivile. Eelnõu § 3. Riigilõivuseaduse muutmine Eelnõu § 3 sätestatakse riigilõivuseaduse (edaspidi RLS) muutmine, paragrahv koosneb 11 punktist. Punkt 1. Muudatuse kohaselt vabastatakse abi- ja infoteenuse numbri 1247 riigilõivust. Inimesele, kes soovib riigilt infot saada või riigile infot anda, on lihtsam pöörduda ühel kindlal numbril. Samuti muudetakse numbri 110 kasutamise otstarve. Häirekeskus osutab avalikes huvides abi- ja infoteenust, mille eesmärgiks on abistada abivajajaid mitteaegkriitiliste probleemide korral, kogudes ja vahendades informatsiooni ning ühendades seeläbi riiki, kohaliku omavalitsuse üksuseid ja elanikke. Kuna osutatav teenus on üleriigiline ning parandab siseturvalisust, on põhjendatud, et kõne all oleva teenuse lühinumbri numbriluba on riigilõivu tasumisest vabastatud. Häirekeskusele on väljastatud numbriluba 1247 kasutamiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 20.12.2019 otsusega nr NLL19/6339 alates 01.01.2020. Telefoninumber 110 oli kuni 2015. aastani kasutuses politsei lühinumbrina. Selle lühinumbri avalik kasutamine lõpetati, kui Eesti läks üle ühele hädaabinumbrile 112. Alates 2015. aastast on lühinumber 110 Häirekeskuse kasutuses ning kuni 01.03.2020 suunati kõik sellele numbrile tehtavad kõned edasi hädaabinumbrile 112. Samal ajal on Häirekeskusel vajadus hädaabinumbri 112 koormuse vähendamiseks koondada kokku ja viia ühe numbri alla avalikes huvides osutatavaid ning siseturvalisusega seotud üleriigilisi abi- ja infoteenuseid, milliste jaoks kasutatakse praegu mitmeid erinevaid lühinumbreid. Punkt 2. RLS § 206 täiendamise vajadus lõikega 51 tuleneb tehnoloogia arengust ja viienda põlvkonna mobiilsidevõrkude (nn 5G-tehnoloogia) pakutavatest uutest lahendustest. Erinevalt varasemast tehnoloogiatest (2G, 3G ja 4G), kus reeglina kasutati standardseid lahendusi (kõneside ja mobiilne andmeside), võimaldavad 5G võrgud täiesti erinevaid rakendusi sõltuvalt kasutajate vajadustest. Seetõttu on otstarbekas lisaks „traditsioonilisele“ operaatorikesksele litsentseerimisele turu paindlikkuse suurendamiseks võimaldada uusi sageduskasutuse võimalusi – sageduslubade andmine liikuva maaside privaatse lairiba raadiovõrgule. Liikuva maaside privaatse lairiba raadiovõrgu näol on tegemist konkreetse ettevõtte territooriumil/kinnistul/ruumis loodud võrguga, mida ta kasutab oma tarbeks. Nimetatud võrgu abil kommertsteenust ei osutata. Võrgu asukoht ja teenindusala on reeglina ettevõtte tootmisruumid või territoorium. Kuigi nimetatud privaatvõrgud on tehnoloogia poolest sarnased RLS §-s 206 nimetatud lairiba ja mobiilside võrkudega, on nende kasutuspiirkond tunduvalt väiksem kui RLS-is sätestatud maakonnad. Selliste, katvuselt oluliselt väiksemate võrkude (näiteks üks aadressiobjekt), puhul ei ole põhjendatud sama suure riigilõivu küsimine, kui tervet maakonda hõlmava sagedusloa puhul. Seega teeme ettepaneku lisada RLS §-i 206 lõige 51 ning sätestada liikuva maaside privaatse lairiba raadiovõrgu sagedusloa andmise riigilõiv üheks aastaks 800 eurot. Selline riigilõivu suurus moodustaks 13% praegu kehtiva RLS-is (RLS § 206 lg 5 p 1 ja Lisa 3 p 2.3 – 6000 eurot) sätestatud summast. See muudatus aitab kaasa tööstuse (tööstuse 4.0) digitaliseerimisele, mis tähendab erinevate tehnoloogiate enda kasuks tööle panemist ning seeläbi masinate integreerimist terviklikuks süsteemiks tehases, mille kaudu on võimalik saavutada suuremat efektiivsust ning tootlikkuse tõusu. Uued sensorid, rohkem andmeid ja arenenud analüütika võimaldavad ettevõtetel uuendada protsesse ja jõuda nutikama tootmise ning kõrgema tootlikkuseni. 40 MKM hinnangul privaatvõrkude korral riigilõivu alandamisel riigi tulud ei vähene, kuna selliseid privaatvõrke saab luua sisuliselt igale tööstuspargi kinnistule ehk ühesõnaga saab sama sagedust kasutada nt Tallinnas mitmes erinevas piirkonnas asuvas tööstuspargis. Seega madalama riigilõiv kompenseeritakse rohkemate sageduslubadega. Lisaks suurendab tööstuse digitaliseerimine tulusid ja alandab kulusid ning suurendab Eesti tööstuse konkurentsivõimet ja majanduskasvu. MKM ministri määruse „Eesti raadiosagedusplaan“ lisas 1 sätestatakse, millised raadiosagedusalad on mõeldud privaatse liikuva maaside lairibavõrgu kasutamiseks. Punktid 3–5. RLS § 206 täiendamine lõikega 71 tuleneb vajadusest kiiresti anda sageduslubasid erinevate ürituste läbiviimiseks nt rahvusvahelised spordivõistlused. Sageli on selliste lubade riigilõiv näiteks 6,50 eurot või isegi 2,67 eurot. Samas, kui lubade taotlejad saavad teada, et nad tasuvad riigilõivu 1/6 aasta riigilõivu määrast (RLS § 206 § 8), siis nad taotlevad luba pikemaks perioodiks, kui nad reaalselt seda vajavad, kuna riigilõiv on väike. Selle tulemusel on selles alas raadiosageduste kasutamine ebaefektiivne ja sellega takistatakse samade alade andmine teisele sagedusloa taotlejale. Selle muudatusega antakse sagedusluba kuni 7 kalendripäevaks ja selle eest tuleb tasuda riigilõiv suuruses 20 eurot. RLS § 206 täiendamine lõikega 71 tingib ka RLS § 206 lõike 8 muudatuse, kus sätestatakse, et riigilõiv 8-31 kalendripäeva eest on 1/6 riigilõivu määrast, mis on sätestatud RLS lisas 3. RLS § 206 lõike 10 muudatuse näol on tegemist keelelise muudatusega. Punktid 6 ja 7. RLS lisa 3 punkti 2.3 muutmine ja täiendamine punktidega 2.4 ja 2.5 tuleneb sideturu kiirest arengust ja 5G võrkude kasutuselevõtust. Siiani on riigilõivumäärade kehtestamisel mobiilsidevõrkudele lähtutud printsiibist, et riigilõiv erinevates sagedusalades oleks samas suurusjärgus. See tähendab, et mida suurem on tehnoloogia efektiivseks rakendamiseks vajalik sagedusriba ning mida kõrgem on sagedusala, seda madalam on riigilõivumäär. Madalamad sagedused on oma leviomaduste poolest väärtuslikumad ja saadaolev sagedusressurss on piiratum kui kõrgematel sagedustel. Näiteks 800 MHz sagedusalas on ühele LTE võrgule võimalik eraldada sagedusressurssi kuni 20 MHz, mis on 2 korda vähem võrreldes 2600 MHz sagedusalas eraldatud 40 MHz-iga. Seega on ka riigilõivu määr sagedusalas 2600 MHz 2 korda väiksem, kui sagedusalas 800 MHz (vastavalt 9 ja 18 eurot). Samas on iga-aastane riigilõiv nii 800 MHz sagedusalas, kui ka 2600 MHz sagedusalas 25 200 eurot. Kehtiva RLS lisa 3 punktis 2.3 toodud riigilõivumäär (2 eurot) sai kehtestatud juurdepääsu lairibavõrkudele (BWA), mille maksimaalne eraldatav sagedusressurss on 224 MHz. Selline riigilõivu määr tagas, et aastane riigilõiv üleriigilisele BWA võrgule oleks samas suurusjärgus madalamatel sagedustel töötavate ning vähem ressurssi kasutavate võrkude aastase riigilõivuga. Arvestades, et 5G tehnoloogia rakendamiseks sagedusalas 26 GHz on ressursi vajadus suurem, kui seni kasutusel olevatel BWA võrkudel (minimaalne 400 MHz ühele võrgule ning optimaalne 800 MHz ühele võrgule), leiame, et kehtiva riigilõivumäära juures ei ole võrgu summaarne aastane riigilõiv samas suurusjärgus teistes sagedusalades kasutatavate võrkude lõivuga. Kui praegu peab ühe üleriigilise BWA võrgu eest maksma lõivu maksimaalselt 31 360 eurot aastas, siis uue üleriigilise 5G võrgu eest peaks hakkama maksma minimaalselt 56 000 eurot (400 MHz eest) ja maksimaalselt 112 000 eurot (800 MHz eest) aastas. Ülalpool mainitud arvestades leiame, et riigilõivumäära vähendamiseks sagedusalas 24 GHz ja enam selliselt, et uute võrkude aastase riigilõivu suurusjärk oleks sama, mis BWA võrkudel ning madalamates sagedusalades opereerivatel võrkudel. Lähtudes minimaalsest vajadusest (400 MHz) võiks lõivumäära vähendada 1,8 korda (ca 1,1 euro peale) ning lähtudes 41 optimaalsest võrgu vajadusest (800 MHz), vähendada riigilõivumäära 3,6 korda (ca 0,55 euro peale). Tulenevalt eeltoodust, kehtestame järgmise riigilõivumäära: 2.3. sagedusalas 4,2 GHz kuni 6 GHz – 2 eurot; 2.4. sagedusalas 6 GHz kuni 24 GHz – 1 euro; 2.5. sagedusalas 24 GHz ja enam – 0,55 eurot. Punktid 8 ja 9. RLS lisa 3 punkti 4 muudatus tuleneb sideturu kiirest arengust ja 5G võrkude kasutuselevõtust. Maailmas ja ka Eestis on hüppeliselt kasvamas andmeside mahud ning sidevõrkude abil ühendatud seadmete hulk. Samamoodi on toimumas hoogne areng kiire andmesideühenduse pakkumiseks kasutatavates tehnoloogiates seoses nn 5G-standaridle vastava tehnoloogia kasutuselevõtuga. Just 5G-standardile vastava sidevõrgu käiku andmisega kasvab plahvatuslikult võrku ühendatud seadmete arv ning nende poolt edastatav andmemaht. Andmesideühenduste pakkumisel saab tugijaamade või suurklientide sidesõlmede, mis vajavad suuri andmemahte, omavaheliseks ühendamiseks kasutada raadiosideliine, mis töötavad 70/80 GHz ja 60 GHz sagedusalades, kus trasside pikkus jääb vahemikku mõnesajast meetrist kuni paari kilomeetrini. 70/80 GHz ja 60 GHz sagedusalades töötavaid raadiosideliine on kõige otstarbekam paigaldada tiheda asustustihedusega alale teineteisele väga lähedale, et tagada soovitud kiirused ning piisava võrguressursi olemasolu. Just tiheasustuses on need oluliseks alternatiiviks fiiberoptilistele ühendustele. Eesti sideettevõtjad neid raadiosideliine praegu praktiliselt ei kasuta, kuna nende sagedusalade sageduslubade riigilõivud on liiga kõrged. Näiteks kehtiva RLS § 206 lõike 4 punkti 5 ja RLS lisa 3 punkti 4.19 kohaselt on riigilõivu suuruseks ühe raadiosideliini kohta (kaks raadiosaatjat, mis töötavad dupleksrežiimis) 465 eurot. (155 eurot x 2 x 1,5=465 eurot). Probleemiks on riigilõivu ebaproportsionaalne suurus seadmekomplekti maksumusse. Kui seadmekomplekti hinnaks on umbes 3000 eurot, siis sellele lisaks tuleb tasuda 15.5% riigilõivu. Ka teistes liikmesriikides on need lõivud madalamad, nt Hollandis 60–150 eurot aastas ja Soomes 59–101 eurot aastas olenevalt sagedusest. 70/80 GHz ja 60 GHz sagedusalade kasutamine on eelduseks Eestis kiire 5G-andmesidevõrgu väljaarendamisele. Kui riigilõivud nimetatud sagedusalades jäävad oma senistele tasemetele, siis takistab see sideettevõtetel andmeside lisaressursi kasutusele võtmist kvaliteetselt ja võimalikult kiiresti just tihedamalt asustatud piirkondades. Raadiolinkide kasutamine oleks täienduseks fiiberoptiliste kaablitega baasvõrgu rajamisele selleks, et ehitada ühendusi kiiremini ja paindlikumalt. Punktid 10–13. RLS lisa 3 punkti 12 korrastatakse ja viiakse vastavusse MKM ministri määrusega nr 54 „Eesti raadiosagedusplaan“. RLS lisa 3 punktid 12.1, 12.2, 12.10 ja 12.11 tunnistatakse kehtetuks vähese huvi tõttu, kuna nii madalate võimsustega seadmeid ei kasutata enam ringhäälingus. Viimase kuue aasta jooksul (aastatel 2013–2019) ei ole punktide 12.1, 12.10 ja 12.11 alusel antud ühtegi sagedusluba. Punktis 12.2 toodud võimsusvahemikuga sageduslubasid on viimastel aastatel antud ainult lühemaks perioodiks kui aasta (st lühiajalised load ürituste jaoks, enamasti load kehtivusega 1– 10 päeva). Selliseid lubasid on sel aastal antud 17, 2018. a 21 ja 2017. a 24. Muudatuse tulemusena (st punti 12.2 kehtetuks tunnistamine ja edaspidi punti 12.3 alusel riigilõivu arvutamine) tuleks selliste sageduslubade eest maksta riigilõivu senise 2.67 euro asemel 6.50 eurot. 42 Lisa 3 punktid 12.3–12.9 viiakse kooskõlla MKM ministri määrusega nr 54 „Eesti raadiosagedusplaan“, kuna alates 01.07.2017 on ringhäälingu kasutuses sagedusala 470–694 MHz, senise 470–862 MHz asemel. Lisa 3 punktid 12.11–12.18 viiakse kooskõlla MKM ministri määrusega nr 54 „Eesti raadiosagedusplaan“, selle tulemusena kustutatakse nendes punkidest sagedusala 1452–1492 MHz, kuna see ala ei ole enam ringhäälingu kasutuses. Punkt 14. RLS lisa 3 täiendatakse punktiga 15.8, millega sätestatakse riigilõiv ka 10- kohalistele M2M numbritele. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21.05.2018 määruse nr 25 „Eesti numeratsiooniplaan“ avati 10-kohalised M2M numbrid. Kuna RLS lisas 3 ei ole antud eraldi sätet 10-kohaliste numbrite riigilõivule, siis vastavalt RLS lisa 3 punktile 15.4 oleks sellise numbri riigilõiv 0,35 eurot. Selline lõivu määr ei oleks proportsioonis RLS lisa 3 punktiga 15.7, kuna 12-kohalise M2M numbri eest küsitakse riigilõivu 0,01 eurot. Eelnõu § 4. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2020. aasta 21. detsembril. Nimetatud kuupäevaks on liikmeriigid kohustatud oma siseriikliku õigusruumi direktiiviga (EL) 2018/1972 kooskõlla viima. Seaduse eelnõu § 1 punkt 97 (ESS § 832) jõustub 2028. aasta 1. jaanuaril. ESS § 832 ja eelnõu § 1 punkt 151 (ESS § 137 lõike 2 punktid 3 ja 4) on seotud universaalteenuse osutamise kohustusega sideettevõtja jaoks teenuse osutamisega tekkinud ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamisega. Nimetatud ebamõistlikult koormavad kulud hüvitatakse universaalteenuse makse tasumise kohustusega sideettevõtjate poolt makstava maksega, mille määr võib olla 0,01–1% vastava sideettevõtja eelmise majandusaasta sideteenuste käibest. Eestis ei ole käesoleval ajal määratud universaalteenuse osutamise kohustusega sideettevõtjat ning lähiaastail puudub vajadus ka sellise kohustusega sideettevõtja määramiseks, mistõttu ei saa tekkida ka universaalteenuse osutamisega seotud ebamõistlikult koormavaid kulusid. Seetõttu puudub vajadus eelpool nimetatud maksemäära kehtestamiseks ja sellest tulenevalt ei ole vaja Tehnilise Järelevalve Ametil esitada aruannet universaalteenuse maksete kasutamise kohta ja prognoosi universaalteenuse taskukohase tasu kohta järgmiseks kalendriaastaks. Seaduse eelnõu § 1 punkt 106 (ESS § 88 lõige 1) jõustub 2025. aasta 28. juunil. Toodete ja teenuste ligipääsetavuse direktiivi (EL) 2019/882 lisa I, jao IV punktile a, sätestatakse hädaabinumbrile 112 juurdepääs ka spetsiaalse isikutevahelise side teenuse kaudu (siin mõeldakse reaalajas kahesuunalist video ning teksti ja hääle edastamist) ehk puuetega inimeste juurdepääs hädaabinumbrile 112. See ligipääsetavuse direktiivi norm peab olema Eestis üle võetud 28.06.2022 ja seda kohaldatakse alates 28.06.2025. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu §-s 1 sätestatakse elektroonilise side võrkude ja teenuste turvalisuse, helistaja asukohateabe, hädaabiühenduse, internetiühenduse teenuse, isikutevahelise side teenuse, numbripõhise isikutevahelise side teenuse, numbrivaba isikutevahelise side teenuse, raadiokohtvõrgu, raadiosageduste ühiskasutuse, spetsiaalse isikutevahelise side teenuse, väga suure läbilaskevõimega sidevõrgu ja väikese levialaga raadiosagedusi kasutava juurdepääsupunkti mõisted. Eelnõuga muudetakse 11 kehtivat ESS § 2 sätestatud mõistet. 43 ESS-i täiendamine uute mõistetega ja olemasolevate mõistete muutmine tuleneb sidedirektiivi ülevõtmisest Eesti õigusesse ja sellega hoitakse ära võimalikud arusaamatused mõistete erinval tõlgendamisel. Õigusselguse huvides viidatakse eelnõus inglise keelsetele terminitele ja lühenditele, kuna sidesektoris on levinud inglisekeelsete terminite kasutamine ja on oluline, et kõik osapooled saaksid vastavast terminist üheselt aru. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg on 21. detsember 2020. Direktiivi ülevõtmise vastavustabel on käesoleva seletuskirja lisas 1. 6. Eelnõu mõjud Kavandatavad muudatused Eelnõu on algatatud vajadusest üle võtta EL-i õigus. Eelnõu laiendab sideteenuse mõistet, millega tagatakse tarbija õiguste kaitse ka OTT-teenuste korral, mis kuuluvad nüüd sideteenuse alla. Lisaks suurendatakse sidelepingute läbipaistvust, sätestatakse nõuded ühtlustatud raadiosageduste andmisele, soodustatakse väikese levialaga raadiosagedusi kasutatavate juurdepääsupunktide kasutuselevõttu, mis kiirendab uue põlvkonna sidevõrgu kiiret rajamist ning nõuete sätestamine kaasinvesteerimisele. Eelnõuga tehtavad muudatused omavad peamiselt majanduslikku mõju. Sotsiaalsed ja keskkonnalased mõjud on kaudsed, kuna need sõltuvad majanduslikust mõjust. Seadusel puudub mõju järgmistes valdkondades: mõju riigi julgeolekule, demograafiline mõju, mõju elukeskkonnale ning mõju regionaalarengule. Sihtrühm Eelnõu peamiseks sihtrühmaks on sideettevõtja ja sideteenuse tarbija ning TTJA. Kaasnevas üldised mõjud Kavandatavate muudatustega kaasnevad majanduslik mõju, sotsiaalne mõju ja mõju riigiasutuste töökorraldusele (TTJA-le ja MKM-ile). Majanduslik mõju Eelnõuga soodustatakse kiire andmeside võrkude arengut, mis omab üldist positiivset mõju majanduse arengule ja mõjub positiivselt Eesti kui e-riigi ja e-teenuste arendamise lipuliigi kuvandile. Sotsiaalne mõju Eelnõuga suureneb sideteenuse tarbijate õiguste kaitse, kuna sideregulatsioonile allutatakse ka OTT-teenused, mida tarbijad järjest enam kasutavad traditsiooniliste sideteenuste asemel. Lisaks suurendatakse lepingueelse teabe ja lepingu kokkuvõttega sidelepingu läbipaistvust, mis aitab ära hoida arusaamatusi sidelepingu ja tegelikkuse vahel. Sidelepingut sõlmides on tarbijatel parem ülevaade osutatavast sideteenusest. Mõju riigiasutuste korraldusele ning kohaliku omavalitsuse korraldusele 44 Eelnõu mõjutab eelkõige TTJA töökorraldust ja vähesel määral ka MKM-i töökorraldust. Eelnõuga antakse TTJA-le täiendavaid õigusi ja kohustusi ühtlustatud raadiosageduste kasutusse andmisel, turuanalüüsi läbiviimisel, märkimisväärse turujõuga ettevõtjale kohustustuste määramisel ja järelevalvekohused seoses sidelepingu muudatustega. Eelnõuga sätestatakse MKM-ile koostöökohustus RSPG-ga. Kavandatav muudatus 1: sideteenuse mõiste laiendamine Mõju valdkond 1: Mõju majandusele Mõju sihtrühm: Sideettevõtjad Mõju kirjeldus: Sideturg on võrreldes 2002. aastaga, kui jõustus kehtiv sideraamistik, kiiresti edasi arenenud ja sidesektor on muutunud majandusliku elu tähtsamaks osaks. Sellega koos on muutunud ka sideteenuse tarbijate, kasutajate käitumisharjumused, traditsiooniliste sideteenuse (tavatelefoni- ja mobiiltelefoniteenuse) asemel kasutatakse üha enam andmesidel baseeruvaid uusi teenuseid (nn OTT-teenused), mis pakuvad traditsioonilistele sideteenustele sarnaseid teenuseid, mis omakorda vähendab traditsioonilist sideteenuste kasutatavust. Selleks, et sideturul tegutsevad teenuseosutajad oleks võrdselt koheldud ja tarbijate õigused ühtviisi kaitstud, laiendatakse sideteenuse mõistet sellisel, et ka andmesidel baseeruvad uued sideteenused ehk OTT-teenused läheksid sideteenuse regulatsiooni alla. Muudatuse tulemusena peavad uued sideteenuse osutajad (OTT-teenuse osutajad ehk Skype, WhatsApp, Viber jt) registreerima end sideteenuse osutajaks ja järgima ESS-ist tulenevat regulatsiooni. Eelnõu tulemusel koheldakse kõiki sideturul tegutsevaid sideettevõtjaid võrdselt ehk teisisõnu allutatakse sideregulatsiooni alla kõik sideturul tegutsevad sideteenuse osutajad. Järeldus mõju olulisuse kohta: Tulenevalt eelmärgitust omavad need muudatused olulist mõju ennekõike sideettevõtjast OTT-teenuse osutajatele, kes peavad nüüd järgima ESS-i regulatsiooni ja registreerima end sideteenuse osutajaks. Mõju valdkond 2: Sotsiaalne mõju Mõju sihtrühm: Sideteenuse tarbijad Mõju kirjeldus: Sideteenuse osutamise tarbijakaitse nõuded tulenevad nii tarbijakaitseseadusest kui ka ESS-ist, sellega on tarbijate õigused sideteenuse kasutamisel igakülgset kaitstud. Kuna tarbijad kasutavad järjest enam traditsiooniliste sideteenuste asemel OTT-teenuseid, mis kehtiva regulatsiooniga alla ei lähe, siis muudatuse tulemusena tagatakse ka OTT-teenuste kasutamisel tarbijate õiguste samasugune kaitstus kui traditsiooniliste sideteenuste korra. Selle tulemusena on tarbijate õigused kaitstud kõigi sideturul pakutavate sideteenuste korral. See muudatus julgustab tarbijaid veelgi enam kasutama OTT-teenuseid. Järeldus mõju olulisuse kohta: Tulenevalt eelmärgitust omab muudatus tarbijate jaoks olulist mõju, kuna nende õigused on paremini kaitstud, st nende õigused on kaitstud ka OTT-teenuste kasutamisel. Kavandatav muudatus 2: Sideteenuse lepingu läbipaistvuse suurendamine Mõju valdkond 1: Sotsiaalne mõju Mõju sihtrühm: Sideteenuse tarbijad Mõju kirjeldus: Ka kehtiv ESS-i regulatsioon sätestab üksikasjalikud nõuded sideteenuse lepingule, kuid selleks, et suurendada veelgi sideteenuse tarbijaõiguste nõuete läbipaistvust, sätestatakse sideteenuse lepingueelse teabe ja lepingu lühikokkuvõtte nõuded. Lepingueelse teabega antakse tarbijale, selgel ja arusaadaval viisil, võimalikult üksikasjalik ülevaade pakutavate sideteenuste kohta (nt nõuded sideteenuse kvaliteedile, teenuse tasule (sh hooldustasu), lepingu lõpetamisele, teenuseosutaja vahetamisele, andmesideteenuse kiirusele, erivajadustega inimestele mõeldud teenustele, kaebuste lahendamisele jne), et tarbijal oleks enne sidelepingu sõlmimist täielik ülevaade pakutava sideteenuse võimalustest. 45 Lepingu lühikokkuvõttega antakse tarbijale ülevaade kõige olulisematest punktidest sidelepingus (sideteenuse kirjeldus, tasu, lõpetamine jne). Selline lepingu lühikokkuvõte peaks olema lühike ja lihtsalt loetav, ideaaljuhul mitte pikem kui üks A4 lehekülg. Sideteenuse lepingueelne teave ja lepingu lühikokkuvõte muutuvad lepingu sõlmimisel lepingu lahutamatuks osaks. Selle muudatuse tulemusena on tarbijad veelgi paremini informeeritud pakutavast sideteenusest ning sideteenuse lepingud muutuvad nende jaoks selgemaks ja läbipaistvamaks. Järeldus mõju olulisuse kohta: Tulenevalt eelmärgitust omab muudatus tarbijate jaoks olulist mõju, kuna sideteenuse leping muutub veelgi läbipaistvamaks ja tarbija jaoks arusaadavamaks. Mõju valdkond 2: Mõju majandusele Mõju sihtrühm: sideettevõtjad Mõju kirjeldus: Eelnõu kohaselt peavad sideettevõtjad esitama sideteenuse lepingut sõlmida soovivale tarbijale üksikasjaliku ülevaate pakutavast sideteenusest – nõuded kvaliteedi, mahtude, tasude, lepingu lõpetamise, kompensatsioonimehhanismid, sidevõrkude terviklikkuse jne. Erivajadustega isikute korral tuleb sama teave esitada ka neile sobivas formaadis. Lisaks lepingueelsele teabele tuleb tarbijale esitada ka lepingu lühikokkuvõte, mis annaks tarbijale ülevaate kõige olulisematest sideteenuse lepingu punktidest. Järeldus mõju olulisuse kohta: Tulenevalt eelmärgitust ei kaasne kõnealuste muudatustega olulist mõju, ühekordne mõju lepingute uuendamisel on küll suur, kuid kui lepingueelne teave ja lühikokkuvõtte on väljatöötatud, siis ei oma see enam suurt mõju. Mõju valdkond 3: Mõju riigiasutuse töökorraldusele Mõju sihtrühm: TTJA Mõju kirjeldus: Kuna eelnõuga suurendatakse sideteenuse lepingu läbipaistvust (st kõik kõige olulisemad parameetrid on enne lepingu sõlmist tarbijaga üksikasjalikult kokku lepitud), siis peaks eelduslikult vähenema tarbijalepingutest tulenevate vaidluste osakaal, kuna vaidlust tekitavad punktid on eelnevalt st enne lepingus sõlmimist juba läbiräägitud. Kehtiva regulatsiooni alusel oli TTJA-l 2018. a sidelepinguga seoses 80 tarbijavaidluste komisjoni, 378 kirjaliku selgitustaotluse, 875 telefoninõustamise ja 52 järelevalvemenetluse vaidlust. Järeldus mõju olulisuse kohta: Tulenevalt eelmärgitust ei kaasne kõnealuste muudatustega olulist mõju, kuna arvatavasti väheneb sidelepingu vaidluste arv. Kavandatav muudatus 3: Ühtlustatud raadiosageduste kasutamise ühtsed nõuded Mõju valdkond 1: Mõju majandusele Mõju sihtrühm: sideettevõtjad Mõju kirjeldus: Kehtiv sideregulatsioon sätestab üldised raadiosageduste ühtlustamise nõuded, kuid need nõuded ei ole ennast õigustanud, kuna liikmesriigid ei ole nõudeid täie tõsidusega järginud (enamasti probleem Lõuna-Euroopas, kus ühtlustatud raadiosageduste kasutuselevõtmine on viibinud suutmatust koordineerida raadiosageduste kasutust teise EL-i liikmesriikidega). Kõige selle tulemusena on Euroopa jäämas maha sideturu kiirest arengust, st võtab kasutusele uued tehnoloogiad, võrreldes teiste juhtivade digiriikidega hiljem, mis omakorda vähendab EL-i liikmesriikide konkurentsivõimet. Ühtse EL-i sideturu ja EL-i konkurentsivõime tagamise eesmärgil ühtlustatakse ühtlustatud raadiosagedusalade kasutusele võtmise eeskirjad, sealhulgas sätestataks ühtsed tähtajad uute raadiosageduste kasutuselevõtuks – 30 kuud pärast raadiosageduse rakendusotsuse vastuvõtmist. Selle muudatusega antakse EL-i liikmesriigi sideettevõtjatele ühesugune ootust uute raadiosageduste kasutuselevõtmisele, millega soodustatakse kogu EL-i sideturu ühtset arengut. Seda just eriti sideettevõtjate puhul, kes tegutsevad mitmes liikmesriigis, seega saavad nad teha ühtsed investeerimisplaanid. 46 Järeldus mõju olulisuse kohta: Tulenevalt eelmärgitust omab muudatust sideettevõtjate jaoks olulist mõju, kuna see aitab kaasa ühtse EL-i sideturu arengule. Mõju valdkond 2: Mõju riigikorraldusele Mõju sihtrühm: TTJA ja MKM Mõju kirjeldus: Sätestatakse, et otsuse 676/2002/EÜ alusel antud ühtlustatud raadiosageduste rakendusotsuse vastuvõtmisest alates, peab TTJA rakendusotsuses sätestatud sagedusala konkursi korras välja andma 30 kuu jooksul alates nimetatud rakendusotsuse vastuvõtmisest. Eesmärk on kiirendada uute ühtlustatud raadiosageduste väljaandmist ja vältida piiriüleseid raadiohäireid. Sisuliselt tähendab see seda, et kui Euroopa Komisjon võtab vastu otsuse 676/2002/EÜ alusel rakendusotsuse ühtlustatud raadiosageduse andmiseks, siis 30 kuu jooksul peab TTJA viima läbi avaliku konsultatsiooni, et selgitada välja turuosaliste ootused, MKM võtma vastu MKM ministri konkursi määruse, TTJA peab läbi viima konkursi ja lõpuks andma võtjatele sagedusload. Eelnõuga nähaksegi ette erandid, mille puhul võib riik 30 kuuse tähtaja edasi lükata, kui seda tingib riigi julgeolek, vääramatu jõud või koordineerimise vajadus kolmandate riikidega (nt Venemaaga). Eesti puhul võib tähtaja edasilükkamine tuleneda just viimasest erandist ehk kolmandate riikide erinevast raadiosagedusala kasutusest, mis vajab koordineerimist ning toetudes praktikale, mis võtab väga palju aega. Kui riik tulenevalt eranditest lükkab sagedusloa andmise tähtaega edasi, peab ta sellest teavitama Euroopa Komisjoni. Järeldus mõju olulisuse kohta: Tulenevalt eelmärgitust ei kaasne kõnealuste muudatustega olulist mõju, kuna TTJA ja MKM toimetavad juba praegu sellisel viisil. Kavandatav muudatus 4: Väikese levialaga raadiosagedusi kasutatavate juurepääsupunktide kasutuselevõtu soodustamine Mõju valdkond 1: Mõju majandusele Mõju sihtrühm: sideettevõtjad Mõju kirjeldus: Eelnõuga antakse sideettevõtjatele õigus taotleda riigilt või kohaliku omavalitsuselt, õigust paigaldada nende omandis või kasutuses olevale ehitisele väikese levialaga raadiosagedusi kasutatavaid juurdepääsupunkte (small cell) ehk väikseid antenne. Sellega soovitakse soodustada uute sidevõrkude ehitamist ja vähendada sidevõrkude ehitamise kulu. Juba praegu moodustab suure osa sideettevõtja eelarvest tugijaamade ja elektrienergiaga varustamisega seotud kulu ning võrgu areng on kohati takistatud puuduliku ehitusinfo vahetuse tõttu. Kuna 5G võrk eeldab tugijaamade paiknemist oluliselt tihedamalt võrreldes senisega, siis tänased kitsaskohad võrgu rajamisel muutuvad uue põlvkonna sidevõrgu välja ehitamisel veelgi kriitilisemaks. 5G võrgu ehitus vajab signaali väikese hilistusaja saavutamiseks suurel hulgal väikese levialaga raadiosagedusi kasutavate juurdepääsupunktide kasutuselevõttu ehk väga tihedat tugijaamade võrgustikku. Järeldus mõju olulisuse kohta: Tulenevalt eelmärgitust omab muudatus olulist mõju sideettevõtjatele, kuna sellega soodustatakse sidevõrkude ehitamist. Mõju valdkond 2: Mõju riigikorraldusele Mõju sihtrühm: riigi või kohaliku omavalitsuse üksused Mõju kirjeldus: tulenevalt EhS muudatusest peavad riik või kohaliku omavalitsuse üksus andma sideettevõtjatele juurdepääsu nende omandis või kasutuses olevatele ehitistele, sellega soodustatakse uute sidevõrkude arengut. Järeldus mõju olulisuse kohta: Tulenevalt eelmärgitust ei kaasne kõnealuste muudatustega olulist mõju, kuna uute võrkude ehitamisel mõju kasvab, kuid hiljem see stabiliseerub. 47 Kavandatav muudatus 5: uute sidevõrkude kasutuselevõtu ja kaasinvesteerimise soodustamine Mõju valdkond 1: Mõju majandusele Mõju sihtrühm: sideettevõtja (märkimisväärset turujõudu omav ettevõtja ja teine sideettevõtja) Mõju kirjeldus: Kuna praegu ei ole teada, kui suur nõudlus tekib ülikiirete lairibateenuste järele ja ka, milline saab olema üldine mastaabi- ja tihedussääst, pakuvad kaasinvesteerimise lepingud olulisi eeliseid seoses kulude ja riskide koondamisega, võimaldades väiksematel ettevõtjatel investeerida majanduslikult ratsionaalsetel tingimustel ning edendades seega jätkusuutlikku ja pikaajalist konkurentsi, sealhulgas piirkondades, kus taristupõhine konkurents ei pruugi olla tõhus. Eelnõu kohaselt saab märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistatud ettevõtja teha TTJA-le ettepaneku avada tema väga suure läbilaskevõimega sidevõrk teistele sideettevõtjatele kaasinvesteerimiseks. Sellega soodustatakse uute sidevõrkude kasutuselevõttu ka eri suuruses ja finantssuutlikkusega sideettevõtjate hulgas, vähendab sidevõrgu ehitamise kulusid, mis omab mõju sideteenuse tarbijate valikuvõimalusele ja sideteenuse hinnale. Järeldus mõju olulisuse kohta: Tulenevalt eelmärgitust omab muudatus olulist mõju uute sidevõrkude kasutuselevõtule ja vähendab sidevõrgu ehitamise kulusid. Mõju valdkond 2: Sotsiaalne mõju Mõju sihtrühm: sideteenuse kasutaja Mõju kirjeldus: Märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistatud ettevõtja sidevõrkude avamine teistele sideettevõtjatele kaasinvesteerimiseks, soodustab uute sidevõrkude kasutuselevõttu ka eri suuruses ja finantssuutlikkusega sideettevõtjate hulgas ning vähendab sidevõrgu ehitamise kulusid, mis omab mõju sideteenuse tarbijate valikuvõimalusele ja sideteenuse hinnale. Selle tulemusena paraneb eelpool nimetatud sideettevõtjate klientide juurdepääsu kiirele lairibateenusele. Järeldus mõju olulisuse kohta: Tulenevalt eelmärgitust omab muudatus olulist mõju sideteenuse kasutajatelele, kuna selle tulemusena paraneb juurdepääs kiirele lairibateenusele. Mõju valdkond 3: Mõju riigiasutuse töökorraldusele Mõju sihtrühm: TTJA Mõju kirjeldus: kavandatava muudatuse tulemusena peab TTJA hindama märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistatud ettevõtja ettepanekut, avada oma võrk teistele sideettevõtjatelele kaasinvesteerimiseks. Hindamise nõuded on toodud eelnõus, sisuliselt on tegemist turuanalüüsiga sarnase tegevusega, mis ei tohiks TTJA-le võõras olla. Tegemist on täiendava protsessiga. Järeldus mõju olulisuse kohta: Tulenevalt eelmärgitust omab muudatus olulist mõju TTJA töökorraldusele. 7. Rakendusaktid Eelnõuga tehtavate muudatuste kohaselt muudetakse ühte Vabariigi Valitsuse, ühte ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri ja ühte majandus- ja kommunikatsiooniministri määrust: 1) ESS § 87 lõike 2 alusel antud Vabariigi Valituse määrus nr 140 „Nõuded sideteenuse osutamisele ja sidevõrkude tehnilised nõuded“ – täiendatakse uute sätetega; 2) ESS 30 lõike 3 alusel antud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus nr 25 „Eesti numeratsiooniplaan“ – muudetakse § 7 lõiget 2 ja § 8 lõiget 2; 3) ESS § 89 lõike 6 alusel antud majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr 44 „Nõuded numbri liikuvuse tagamiseks sideettevõtja vahetamisel“ – muudetakse § 6; Eelnõuga kehtestatakse kolm uut ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrust: 48 1) ESS § 44 lõike 17 alusel antav ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus „Turuanalüüsi teostamise põhimõtted“. Määrus sisaldab spetsiifilisi nõudeid turuanalüüsi teostamisele, mis tulenevad sidedirektiivi lisast 3, mille sätestamine seaduses ei ole sobilik; 2) ESS § 53 lõike 7 alusel antav ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus „Nõuded juurdepääsu teenuse ja sidumise teenuse näidispakkumistele“. Kehtiva ESS järgi olid nõuded näidispakkumistele kehtestatud ESS § 53 lõigetega 1 ja 2 ning need tulenesid juurdepääsu direktiivist. Sidedirektiivi kohaselt kehtestab nõuded näidispakkumisele Euroopa Sideamet oma soovitusega hiljemalt 21.12.2019. Kuna nõuded ei tulene enam otseselt sidedirektiivist ja need antakse Euroopa Sideameti soovitusega, siis ei on mõislik sätestada need määrusega, mitte seadusega; 3) ESS § 89 lõike 10 alusel antav ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus „Nõuded internetiühenduse teenuse osutaja vahetamisel“. Määrus sisaldab täpsemaid nõuded internetiühenduse teenuse osutaja vahetamisele, määrus sarnaneb numbri liikuvuse määrusega (MKM määrus nr 44 „Nõuded numbri liikuvuse tagamiseks sideettevõtja vahetamisel“). Tegemist on spetsiifiliste nõuetega internetiühenduse teenuse vahetamisele, mille sätestamine seaduses ei ole sobilik. Nimetatud määruste kavandid on lisatud eelnõu seletuskirjale (lisa 2). 8. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2020. aasta 21. detsembril, mis on direktiivi (EL) 2018/1972 ülevõtmise tähtaeg. Seaduse eelnõu § 1 punkt 97 (ESS § 832) jõustub 2028. aasta 1. jaanuaril. Seaduse eelnõu § 1 punkt 106 (ESS § 88 lg 1) jõustub 2025. aasta 28. juunil. 9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks sise-, kaitse-, rahandus- ja sotsiaalministeeriumile eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. Nimetatud ministeeriumid kooskõlastasid eelnõus osaliselt arvestatud. Ülevaade märkuste arvestamise kohta on toodud eelnõu seletuskirja lisas 3. Eelnõu esitati arvamuse avaldamiseks Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule (edaspidi ITL) ja AS-le Levikom Eesti. ITL, Tele2 Eesti AS ja AS Levikom Eesti esitasid oma arvamused, mida on eelnõus osaliselt arvestatud. Eelnõule esitas arvamuse ka Eesti Linnade ja Valdade Liit, kelle märkust on eelnõus arvesatud. Ülevaade märkuste arvestamise kohta on toodud eelnõu seletuskirja lisas 3. Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks justiitsministeeriumile eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. Algatab Vabariigi Valitsus Tallinn „…“ … 2020. a 49 EELNÕU 19.06.2020 Elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seadus § 1. Elektroonilise side seaduse muutmine Elektroonilise side seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 2 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „6) elektroonilise side teenus on kokkulepitud tingimustel elektroonilise side võrgu kaudu osutatav teenus, milleks on internetiühenduse teenus, isikutevahelise side teenus või muu teenus, mis seisneb tervikuna või peamiselt signaalide edastamises. Elektroonilise side teenus ei ole infoühiskonna- ja meediateenus;“; 2) paragrahvi 2 täiendatakse punktidega 82–84 järgmises sõnastuses: „82) helistaja asukohateave on teave helistaja mobiilse terminalseadme asukoha või mitte mobiilse terminalseadme puhul üldkasutatava elektroonilise side võrgu lõpp-punkti füüsilise asukoha kohta; 83) hädaabiühendus on isikutevahelise side teenuse kaudu helistaja ja Häirekeskuse vahel toimuv ühendus, mille eesmärk on saada hädaabi; 84) internetiühenduse teenus on üldkasutatav elektroonilise side teenus, millega pakutakse juurdepääsu internetile ja selle kaudu internetiga ühendatud lõpp-punktidele, sõltumata kasutatavast võrgutehnoloogiast või terminalseadmest; “; 3) paragrahvi 2 punktides 91, 472 ja 621, § 51 lõike 2 punktis 4, § 60 lõike 2 punktis 2 ja § 134 lõike 4 punktis 4 asendatakse sõna „infrastruktuur“ sõnaga „taristu“ vastavas käändes; 4) paragrahvi 2 punkt 91 loetakse punktiks 92 ja paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 91 järgmises sõnastuses: „91) isikutevahelise side teenus on üldkasutatav elektroonilise side teenus, mis võimaldab üldkasutatava elektroonilise side võrgu kaudu isikutevahelist vastastikust suhtlust lõpliku arvu isikute vahel ning mille puhul side algatanud või selles osalevad isikud määravad kindlaks teabe saaja. Isikutevahelise side teenus ei hõlma teenuseid, mis võimaldavad isikutevahelist vastastikust suhtlust teise teenusega lahutamatult seotud vähemolulise lisavõimalusena;“; 5) paragrahvi 2 punktis 17 asendatakse sõna „elektroonilise“ sõnaga „isikutevahelise“; 6) paragrahvi 2 punktid 21 ja 22 tunnistatakse kehtetuks; 7) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 301 järgmises sõnastuses: 1 „301) masinatevaheline side teenus (Machine to Machine Communications) on üldkasutatava elektroonilise side võrgu kaudu ühenduse loomine kahe või enama masina vahel või inimese ja masina vahel, kasutamata seejuures kahepoolset kõneedastust;“; 8) paragrahvi 2 täiendatakse punktidega 341 ja 342 järgmises sõnastuses: „341) numbripõhine isikutevahelise side teenus on isikutevahelise side teenus, mis võimaldab ühenduse loomist Eesti või rahvusvahelisse numeratsiooniplaani kuuluva numbriga; 342) numbrivaba isikutevahelise side teenus on isikutevahelise side teenus, mis ei võimalda ühenduse loomist Eesti või rahvusvahelisse numbrite numeratsiooniplaani kuuluva numbriga;“; 9) paragrahvi 2 täiendatakse puntiga 392 järgmises sõnastuses: „392) raadiokohtvõrk (Radio Local Area Network) on väikese võimsuse ja tööulatusega sagedusloata raadiosagedusi kasutav juurdepääsusüsteem;“; 10) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 431 järgmises sõnastuses: „431) raadiosageduste ühiskasutus on kahe või enama isiku kokkulepitud korras juurdepääs sama raadiosagedusala kasutamisele;“; 11) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 521 järgmises sõnastuses: „521) spetsiaalne isikutevahelise side teenus on isikutevahelise side teenus, mis võimaldab reaalajas kahesuunalist video ning teksti ja hääle edastamist kahes või enamas asukohas oleva kasutaja vahel;“; 12) paragrahvi 2 punkti 60 täiendatakse pärast sõna „andmeid“ sõnadega „, terminalseade on ka ruuter ja modem;“; 13) paragrahvi 2 punkti 61 täiendatakse pärast sõnu „vahendite kogum“ sõnadega „või autentimissüsteem“; 14) paragrahvi 2 täiendatakse punktidega 661 ja 662 järgmises sõnastuses: „661) väga suure läbilaskevõimega sidevõrk on üldkasutatav elektroonilise side võrk, mis koosneb kuni üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamise kohas asuva jaotuspunktini täielikult fiiberoptikast, või elektroonilise side võrk, mille kvaliteedi parameetrid on samaväärsed fiiberoptikal baseeruva võrguga; 662) väikese levialaga raadiosagedusi kasutav juurdepääsupunkt (small cell) on raadiovõrguühendust võimaldav väikese võimsuse ja tööulatusega seade, mida kasutatakse üldkasutatava elektroonilise side võrgu osana;“; 15) paragrahvi 4 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Sideteenuse, välja arvatud numbrivaba isikutevahelise side teenuse, osutamiseks peab esitama majandustegevusteate.“; 2 16) paragrahvi 4 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „piirkond“ sõnadega „ning sideteenuse osutaja veebilehe aadress selle olemasolul“; 17) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet edastab lõikes 1 nimetatud majandustegevusteate viivitamata Elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ametile (Body of European Regulators for Electronic Communications – BEREC) (edaspidi Euroopa Sideamet).“; 18) seaduse 3. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „RAADIOSAGEDUSTE HALDAMINE JA KASUTAMINE“; 19) paragrahvi 8 lõike 2 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „lepingute“ sõnadega „, Euroopa Liidu õiguse“; 20) paragrahvi 8 lõike 2 teist lauset täiendatakse pärast sõna „arvestatakse“ sõnadega „Eesti ja“; 21) paragrahvi 9 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Raadiosagedusplaaniga määratakse kooskõlas Euroopa Liidu õiguse ja rahvusvaheliste lepingutega kindlaks raadiosageduste kasutamise üldtingimused Eesti Vabariigis. (2) Raadiosagedusplaaniga määratakse kindlaks raadiosageduste kasutusviis, -režiim ja - otstarve, sealhulgas pääste-, ohutuse ning riigikaitselistel eesmärkidel kasutatavad raadiosagedused, tagades raadiosageduste efektiivse ja otstarbeka kasutamise korraldamise. (3) Raadiosagedusplaaniga määratakse muu hulgas kindlaks raadiosagedusalad uute tehnoloogiate kasutusele võtmiseks koos piirangutega uutele ja olemasolevatele kasutajatele, iseplaneeritavad raadiosagedusalad ning sagedusloaga ja sagedusloata raadiosagedusalad ning raadiosagedusalad, mille kasutamise õigus antakse avaliku konkursi korras või mille kasutamise õiguse üleandmine toimub käesoleva seaduse §-s 17 sätestatud korras. (4) Raadiosagedusplaani koostamisel lähtutakse elektroonilise side teenuse ja tehnoloogilise neutraalsuse printsiibist, mille järgimisest võib kõrvale kalduda vaid teenuse kvaliteedi, raadiosageduste maksimaalse ühiskasutuse ja raadiosageduste efektiivse kasutamise eesmärgil. (5) Raadiosagedusplaani kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kui määrus piirab oluliselt raadiosageduste kasutaja õigusi, jõustub see raadiosageduste kasutaja õigusi piiravas osas pärast kahe aasta möödumist selle avaldamise päevast, kui rahvusvahelises lepingus või Euroopa Liidu õiguses ei ole sätestatud teisiti. (6) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet avaldab raadiosagedusplaani oma veebilehel. (7) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet vaatab vähemalt kord aastas raadiosagedusplaani läbi ning esitab valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku raadiosagedusplaani muutmiseks, kui: 1) seda tingib elektroonilise side tehnoloogia areng; 2) muutmise kohustus tuleneb rahvusvahelisest lepingust või Euroopa Liidu õigusest või 3 3) see on vajalik riigi julgeoleku tagamiseks. 22) paragrahv 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 10. Raadiosagedusala kasutamise õiguse andmise avalik konkurss (1) Kui raadiosagedusplaani järgi antakse raadiosagedusala kasutusse avaliku konkursi korras, kehtestab valdkonna eest vastutav minister: 1) konkursi läbiviimise aja ja menetluse; 2) konkursile esitatavate sageduslubade arvu ja sagedusvahemike jaotuse arvestades käesoleva seaduse § 11 lõikes 11 toodud kriteeriume; 3) konkursile esitatava raadiosagedusala kasutamise täiendavad tingimused. (2) Avaliku konkursi korraldab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. (3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei kvalifitseeri avalikule konkursile sideettevõtjat: 1) kellel on riikliku maksu, makse või keskkonnatasu maksuvõlg maksukorralduse seaduse tähenduses või maksu- või sotsiaalkindlustusmaksete võlg tema asukohariigi õigusaktide kohaselt; 2) keda või kelle juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku või lepingulist esindajat on karistatud kuritegelikus ühenduses osalemise, aususe kohustuse rikkumise või korruptiivse teo, kelmuse, terroriakti toimepaneku või muu terroristliku tegevusega seotud kuriteo või sellele kihutamise, kaasaaitamise või selle katse, rahapesualase süüteo või terrorismi rahastamise eest, kui isiku karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud või karistus on tema elu- või asukohariigi õigusaktide alusel kehtiv; 3) kelle osas esineb põhjendatud kahtlus, et sideettevõtja või tema juhtimis- või järelevalveorgani liige võib ohustada avalikku korda või riigi julgeolekut. (4) Valdkonna eest vastutav minister võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õigusaktis kehtestada avalikule konkursile kvalifitseerimiseks esitatavad tingimused sideettevõtja majanduslikule ja finantsseisundile ning tehnilisele ja kutsealasele pädevusele. (5) Valdkonna eest vastutav minister võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õigusaktis kehtestada raadiosagedusala kasutamise täiendava tingimusena: 1) konkreetse tehnoloogia kasutamise kohustuse; 2) katvuse- ja investeerimiskohustuse; 3) sidevõrgu valmimise ja kasutuselevõtu aja; 4) sidevõrgu ühiskasutuse. (6) Valdkonna eest vastutav minister võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õigusaktis kehtestada avalikule konkursile esitatud sagedusloa: 1) ühekordse loatasu kuni 3 000 000 eurot; 2) konkursil osalemise eest tagatisraha. (7) Ühekordne loatasu määratakse fikseeritud tasuna või enampakkumise korral alghinnana. Ühekordse loatasu suuruse määramisel arvestatakse käesoleva seaduse § 11 lõike 4 punktides 1 ja 2 sätestatud tingimusi. 4 (8) Tagatisraha peab olema kõigile avalikust konkursist osavõtjatele võrdne ning ei tohi olla suurem kui raadiosagedusala kasutamise õiguse eest võetav ühekordne loatasu. Pärast konkursi võitja selgumist tagatisraha tagastatakse. 23) seadust täiendatakse §-dega 101 ja 102 järgmises sõnastuses: „§ 101. Avaliku konkursi tingimuste kooskõlastamine Euroopa Liidu raadiosageduspoliitika töörühmaga (1) Enne käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 nimetatud õigusakti vastuvõtmist teavitab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Euroopa Liidu raadiosageduspoliitika töörühma (Radio Spectrum Policy Group – RSPG) õigusakti eelnõust. (2) Käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 nimetatud õigusakti ettevalmistamisel võib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium teha koostööd teise Euroopa Liidu liikmesriigiga ja Euroopa Liidu raadiosageduspoliitika töörühmaga. § 102. Raadiosagedusala kasutamise õiguse andmise avaliku konkursi tähtajad (1) Käesoleva seaduse § 9 lõikes 5 ja § 10 lõikes 1 nimetatud õigusaktide vastuvõtmisel arvestab valdkonna eest vastutav minister, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 676/2002/EÜ Euroopa Ühenduse raadiospektripoliitika reguleeriva raamistiku kohta (EÜT L 108, 24.4.2002, lk 1–6) alusel antud traadita lairibavõrkude ja teenuste ühtlustatud raadiosageduste rakendusmeetmete nõuete tagamiseks tuleb avalik konkurss korraldada ja sagedusload välja anda hiljemalt 30 kuu jooksul pärast asjakohase Euroopa Liidu meetme vastuvõtmist. (2) Valdkonna eest vastutav minister võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtpäeva edasi lükata, kui see on vajalik: 1) riigi julgeoleku tagamiseks; 2) vääramatu jõu tõttu; 3) raadiosageduste kasutamise kolmandate riikidega koordineerimiseks. (3) Valdkonna eest vastutav minister võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtpäeva edasi lükata kuni 30 kuud, kui seda tingib: 1) vajadus raadiosageduste kasutamist Euroopa Liidu liikmesriigiga koordineerida; 2) olemasoleva sageduskasutuse ümberplaneerimine. (4) Valdkonna eest vastutav minister teavitab käesoleva paragrahvi lõike 2 või 3 alusel tähtaja edasilükkamise põhjusest Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu liikmesriikide järelevalveasutusi ning sideettevõtjaid.“; 24) paragrahvi 11 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks; 25) paragrahvi 11 lõike 11 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „järgmistel eesmärkidel“ sõnadega „kui see on vajalik“; 26) paragrahvi 11 lõiget 11 täiendatakse punktidega 31–33 järgmises sõnastuses: „31) raadiosageduste spetsiifiliste omadustega arvestamiseks; 32) raadiosageduste ühiskasutuse tagamiseks; 5 33) riigi julgeoleku ja avaliku korra tagamiseks;“; 27) paragrahvi 11 lõiget 6 täiendatakse enne sõna „rahvusvaheliselt“ sõnadega „vee- või õhusõiduki omanikule“; 28) paragrahvi 13 lõike 1 punktis 3 asendatakse sõnad „§ 9 lõikes 4“ sõnadega „§ 10 lõikes 1“; 29) paragrahvi 14 lõiget 1 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses: „21) taotleja tegevus võib ohustada avalikku korda ja riigi julgeolekut;“; 30) paragrahvi 14 lõike 1 punkti 5 täiendatakse pärast sõna „lepingust“ sõnadega „või Euroopa Liidu õigusest“; 31) paragrahvi 16 lõiget 2 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: „3) esinevad sagedusloa kehtetuks tunnistamise alused.“; 32) paragrahvi 18 lõike 3 punktis 3 asendatakse sõnad „enne loa andmist esinesid“ sõnaga „esinevad“; 33) seadust täiendatakse §-ga 211 järgmises sõnastuses: „§ 211. Raadiosageduste haldamine ja kasutamine kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal (1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal muuta sagedusloa tingimusi või peatada sagedusloaga antud raadiosageduste kasutamise õiguse, kui see on vajalik avaliku korra või riigi julgeoleku tagamiseks. (2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal anda isikule ilma käesoleva seaduse §-s 13 sätestatud menetluskorda järgimata sagedusloa, kui see on vajalik avaliku korra või riigi julgeoleku tagamiseks. (3) Käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 alusel sagedusloa andmise, sagedusloa tingimuste muutmise või peatamise ajavahemiku eest ei võeta riigilõivu. (4) Käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 rakendamisel ei kohaldata käesoleva seaduse §-des 12, 13, 14 lõike 1 punktides 4–10, 15, 18, 19 ja 152 sätestatut.“; 34) seadust täiendatakse §-ga 281 järgmises sõnastuses: „§ 281. Numbri broneerimise andmekogu (1) Numbri broneerimise andmekogu eesmärk on tagada käesolevas seaduses sätestatud numeratsiooni haldamise, numbrite broneerimise ja numbri liikuvuse nõuete täitmine. 6 (2) Numbri broneerimise andmekogu põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (3) Numbri broneerimise andmekogu vastutav töötleja on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Numbri broneerimise andmekogu volitatud töötleja määratakse andmekogu põhimääruses. (4) Numbri broneerimise andmekogu koosseisu kuuluvad: 1) broneeritud numbrite andmebaas; 2) numbri liikuvuse toiminguid võimaldav andmebaas. (5) Numbri broneerimise andmekogusse kantud andmetel on õiguslik tähendus.“; 35) paragrahvi 32 lõiget 5 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Numbriloa omanik peab tagama numbrile 116000 tasuta ühenduse loomise.“; 36) paragrahvi 34 lõike 1 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „kasutusotstarve“ sõnadega „ja -piirkond“; 37) paragrahvi 36 täiendatakse punktiga 61 järgmises sõnastuses: „61) on oht numeratsiooni ammendumisele;“; 38) paragrahvi 36 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 61 ei kohaldata sideettevõtjale.“; 39) paragrahvi 41 lõike 1 punktis 2 asendatakse sõnad „§-le 44“ sõnadega „§-dele 44–442“; 40) paragrahvi 41 lõike 2 punktis 2 asendatakse sõnad „§-le 63“ sõnadega „§-dele 63–632“; 41) paragrahvi 43 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet piiritleb kooskõlas Euroopa Liidu konkurentsiõiguse põhimõtetega sideteenuste turud ja nende geograafilise käibimisala, võttes arvesse taristusalase konkurentsi nendes piirkondades. Turgude piiritlemisel lähtub Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet muu hulgas käesoleva seaduse §-s 1002 sätestatud sideteenuse andmekogu andmetest ning Euroopa Komisjoni turgude loetelu puudutavatest soovitustest ja suunistest.“; 42) paragrahvi 43 täiendatakse lõiketega 4–5 järgmises sõnastuses: „(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on koos teise Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutusega õigus esitada Euroopa Sideametile põhjendatud taotlus riikideülese turu piiritlemiseks. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võtab turu piiritlemisel arvesse Euroopa Sideameti suuniseid. 7 (5) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil koos teise Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutusega või sideettevõtjal on õigus esitada põhjendatud taotlus Euroopa Sideametile, kes analüüsib nõudlust lõppkasutajale riikideüleselt pakutavate toodete ja teenuste järele ühel või mitmel käesoleva paragrahvi lõikes 1 soovituses nimetatud turul.“; 43) paragrahvi 44 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teostab käesoleva seaduse § 43 lõigete 1 ja 11 kohaselt piiritletud sideteenuste turgudel konkurentsiolukorra analüüsi (edaspidi turuanalüüs), et teha kindlaks, kas vastaval sideteenuse turul toimib konkurents, tegutseb märkimisväärse turujõuga ettevõtjaid ja on vajalik märkimisväärse turujõuga ettevõtjale kehtestada käesoleva seaduse § 41 lõike 2 punktis 1 sätestatud kohustusi. (2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teostab turuanalüüsi kooskõlas Euroopa Liidu konkurentsiõiguse põhimõtetega ning Euroopa Komisjoni ja Euroopa Sideameti suunistega. (3) Turuanalüüsi teostamisel konsulteerib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet vajaduse korral Konkurentsiametiga, et tagada ühtne ja järjepidev konkurentsiõiguse rakendamine. (4) Turuanalüüsi teostamise põhimõtted ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (5) Kui Euroopa Komisjon piiritleb käesoleva seaduse § 43 lõike 4 kohaselt esitatud taotluse alusel riikideülese turu, teostavad Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning teise Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutus ühiselt turuanalüüsi, võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitusi. (6) Kui Euroopa Komisjon jätab käesoleva seaduse § 43 lõike 4 kohaselt esitatud taotluse alusel riikideülese turu piiritlemata, võivad Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning teise Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutus teostada turuanalüüsi ühiselt, kui turutingimused riikides on piisavalt sarnased.“; 44) seadust täiendatakse §-dega 441 ja 442 järgmises sõnastuses: „§ 441. Turgude piiritlemise ja turuanalüüsi tulemus (1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet koostab turgude piiritlemise ja turuanalüüsi kohta aruande. (2) Kui turuanalüüsist tuleneb, et sideteenuse turul toimib konkurents, koostab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmise otsuse kavandi, mis sisaldab: 1) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aruannet; 2) ettepanekut märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmise kohta. (3) Kui turuanalüüsist tuleneb, et sideteenuse turul ei toimi konkurents, koostab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsuse kavandi vastavalt käesoleva seaduse §-le 46. § 442. Turuanalüüsi teostamise aeg 8 (1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teostab turuanalüüsi regulaarselt, kuid mitte harvem kui kord viie aasta jooksul. Vajaduse korral võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet nimetatud perioodi ühe aasta võrra pikendada, kui ta on pikendamiskavatsust põhjendanud ning teavitanud Euroopa Komisjoni hiljemalt neli kuud enne viieaastase perioodi möödumist ja Euroopa Komisjon ei ole ühe kuu jooksul teate saamisest arvates selle suhtes vastuväiteid esitanud. (2) Kui Euroopa Komisjon muudab käesoleva seaduse § 43 lõikes 1 nimetatud turgude loetelu puudutavat soovitust, teostab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet sideteenuse turu puhul, millest Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei ole Euroopa Komisjoni varem teavitanud, turuanalüüsi kolme aasta jooksul alates Euroopa Komisjoni muudetud soovituse vastuvõtmisest. (3) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei ole Euroopa Komisjoni soovituses määratletud turgude turuanalüüsi lõpule viinud või leiab, et ei vii seda lõpuni käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud tähtaja jooksul, võib Euroopa Sideamet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti taotlusel aidata käesoleva seaduse § 441 lõigetes 2 ja 3 nimetatud otsuse kavandit koostada. Sellisel juhul teavitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kuue kuu jooksul Euroopa Komisjoni otsuse eelnõust vastavalt käesoleva seaduse §-le 48. (4) Kui Euroopa Komisjon ei kehtesta kõne lõpetamise maksimummäära, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet asjaomasel turul teostada käesolevas seaduse § 44 sätestatud turuanalüüsi . (5) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kohustatud viivitamata teostama turuanalüüsi, kui ilmnevad või kui turuosaline toob välja põhjendatud asjaolud, mis oluliselt mõjutavad konkurentsiolukorda vastaval sideteenuse turul.“; 45) paragrahvi 45 lõikes 1, § 49 lõikes 6 ja § 144 lõike 2 punktis 1 asendatakse sõnad „§-s 44“ sõnadega „§-des 44 ja 441“; 46) paragrahvi 46 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõnad „§ 44 lõikes 6“ sõnadega „§ 441 lõikes 1“; 47) paragrahvi 47 lõigetes 1, 3 ja 4 asendatakse sõnad „§ 44 lõikes 7“ sõnadega „§ 44 1 lõikes 2“; 48) paragrahvi 47 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Huvitatud isikul on võimalik esitada käesoleva seaduse § 441 lõikes 2 või § 46 lõikes 1 nimetatud otsuse kavandi kohta arvamus pärast kavandi avalikustamist. Arvamuse esitamiseks peab jääma vähemalt üks kuu. Sideettevõtjal, keda Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kavatseb tunnistada märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks, on õigus esitada oma vastulause otsuse kavandi kohta ühe kuu jooksul, arvates selle kättesaamisest.“; 49) paragrahv 48 lõike 2 esimeses lauses asendatakse sõna „eelõu“ sõnaga „eelnõu“; 50) paragrahvi 48 lõikes 3 asendatakse sõna „kasutajatelt“ sõnaga „klientidelt“; 9 51) paragrahvi 481 lõike 4 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Euroopa Komisjon võib ühe kuu jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kolmekuulise tähtaja lõppemist esitada soovituse, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet muudaks oma otsuse eelnõu või võtaks selle tagasi.“; 52) paragrahvi 481 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses: „(61) Kui Euroopa Komisjon otsustab ühe kuu jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kolmekuulise tähtaja lõppemist, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet peab käesoleva seaduse § 561 lõigetes 4 ja 5 sätestatud otsuse eelnõu tagasi võtma, võtab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet otsuse eelnõu tagasi või muudab seda kuue kuu jooksul alates Euroopa Komisjoni vastavast otsusest. Otsuse eelnõu muutmise korral lähtub Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet käesoleva seaduse §-s 47 ning § 48 lõigetes 1, 2 ja 4 sätestatust.“; 53) paragrahvi 49 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud otsuse tegemisel võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kehtestada tingimusi seoses kehtiva juurdepääsulepinguga, andes nende täitmiseks mõistliku tähtaja.“; 54) paragrahvi 50 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) kohustus avaldada juurdepääsu või sidumisega seotud andmed kuluarvestuse, tasude, tehniliste tingimuste, võrgu omaduste ja arenduste, teenuse osutamise tingimuste, sealhulgas tingimuste, mis piiravad juurdepääsu teenusele ning selle rakendusele ja kasutamise kohta, eelkõige seoses üleminekuga pärandtaristult, peamiselt vaskpaarvõrgult või samaväärse kvaliteediga sidevõrgult, uuele taristule, peamiselt valguskaabelvõrgule või samaväärse kvaliteediga sidevõrgule;“; 55) paragrahvi 50 lõike 1 punkti 3 täiendatakse pärast sõnu „kes pakub teenuseid“ sõnadega „, sealhulgas juurdepääsutooteid ja -teenuseid,“; 56) paragrahvi 50 lõike 1 punkti 4 täiendatakse pärast sõna „transferthinnad“ sõnadega „, kehtestades selleks vastava vormi ja raamatupidamismetoodika“; 57) paragrahvi 50 lõike 1 punkti 5 täiendatakse pärast sõna „konkreetsetele“ sõnaga „ehitistele,“; 58) paragrahvi 51 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „muu hulgas“ sõnaga „lisaks“; 59) paragrahvi 51 lõiget 1 täiendatakse punktidega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: „11) teisele sideettevõtjale juurdepääsu võimaldamist aktiivse või virtuaalse sidevõrgu elementidele ja teenustele; „12) kohustust võimaldada teisele sideettevõtjale juurdepääs ehitistele olenemata sellest, kas kohustuse poolt mõjutatavad varad on turuanalüüsi kohaselt asjaomase turu osa, tingimusel, et 10 kohustus on vajalik ja proportsionaalne käesoleva seaduse §-s 134 sätestatud eesmärkide saavutamiseks;“; 60) paragrahvi 51 lõike 1 punktid 10 ja 11 tunnistatakse kehtetuks; 61) paragrahvi 51 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Kaaludes, kas käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustuste kehtestamine on vajalik ja proportsionaalne käesoleva seaduse §-s 134 sätestatud eesmärkide suhtes, analüüsib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, kas lõppkasutaja huvides tegutsedes piisaks tuvastatud probleemi lahendamiseks muudest juurdepääsu viisidest hulgimüügiteenustele kas samal või seonduval hulgiturul. Nimetatud analüüs hõlmab ärilisi juurdepääsu pakkumisi, käesoleva seaduse 6. peatükis sätestatud juurdepääsu või kehtivat või kavandatavat juurdepääsu muudele hulgimüügisisenditele vastavalt käesolevale paragrahvile.“; 62) paragrahvi 51 lõike 2 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud analüüsi teostamisel hindab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet eelkõige järgmisi asjaolusid:“; 63) paragrahvi 51 lõiget 2 täiendatakse punktidega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: „11) eeldatav tehnoloogiline areng, mis mõjutab sidevõrkude projekteerimist ja haldamist; 12) vajadus tagada tehnoloogiline neutraalsus, mis võimaldab sideettevõtjal oma sidevõrku ise projekteerida ja hallata;“; 64) paragrahvi 51 lõike 2 punkti 3 täiendatakse pärast sõnu „riiklikke investeeringuid“ sõnadega „,sealhulgas investeeringuid väga suure läbilaskevõimega sidevõrkudesse,“; 65) paragrahvi 51 lõike 2 punkti 4 täiendatakse pärast sõnu „põhinevale konkurentsile“ sõnadega „ja seda toetavatele uutele ärimudelitele“; 66) paragrahvi 51 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kaalub märkimisväärse turujõuga ettevõtjale kohustuste kehtestamist, hindab ta esmalt, kas üksnes käesoleva seaduse § 50 lõike 1 punkti 5 kohase kohustuse kehtestamine oleks proportsionaalne vahend konkurentsi soodustamiseks ja lõppkasutajate huvide kaitseks.“; 67) paragrahvi 52 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Samuti lähtub Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet sideettevõtjale käesoleva seaduse § 50 lõike 1 punktis 7 nimetatud kohustuste kehtestamisel põhimõttest, et igasugune Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti nõutav kulude katmise mehhanism või hinna kujundamise metoodika peab teenima efektiivse ja pideva konkurentsi huvi ja suurendama lõppkasutajate kasu seoses järgmise põlvkonna võrkude ja eelkõige väga suure läbilaskevõimega võrkude kasutuselevõtuga.“; 68) paragrahvi 52 täiendatakse lõiketega 21 ja 22 järgmises sõnastuses: 11 „(21) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib jätta käesolevas seaduse § 50 lõike 1 punktis 7 sätestatud kohustuse kehtestamata, kui ta teeb kindlaks, et on olemas jaehinnapiirang ja kõik käesoleva seaduse §-de 50–51 kohaselt kehtestatavad kohustused, sealhulgas eelkõige käesoleva seaduse § 50 lõike 1 punkti 3 kohaselt kehtestatav majandusliku jäljendatavuse test tagavad tõhusa ja mittediskrimineeriva juurdepääsu. (22) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kehtestab käesoleva seaduse § 50 lõike 1 punktis 7 sätestatud kohustuse seoses juurdepääsuga olemasolevatele võrguelementidele, võtab ta arvesse prognoositavate ja stabiilsete hulgihindade kasulikkust, tagades kõigile sideettevõtjatele uute ja täiustatud sidevõrkude kasutusele võtmiseks tõhusa turule sisenemise ning piisavad stiimulid.“; 69) paragrahvi 52 lõikes 7 asendatakse sõna „Sideettevõtja“ sõnadega „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“; 70) paragrahvi 53 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kehtestab märkimisväärse turujõuga ettevõtjale kohustuse avaldada juurdepääsu teenuse või sidumise teenuse näidispakkumine kooskõlas käesoleva seaduse § 50 lõike 1 punktiga 2, peab nimetatud ettevõtja koostama juurdepääsu teenuse või sidumise teenuse näidispakkumise.“; 71) paragrahvi 53 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 72) paragrahvi 53 lõikes 5 asendatakse sõnad „lõigetes 1 ja 2“ sõnadega „lõikes 1 “; 73) paragrahvi 53 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Juurdepääsu teenuse ja sidumise teenuse näidispakkumise andmekoosseisud kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 74) paragrahvi 54 lõikes 1 asendatakse sõnad „§ 44“ sõnadega „§-de 44 ja 441“; 75) paragrahvi 54 lõigetes 1 ja 3 asendatakse sõnad „lõikes 2“ sõnadega „lõigetes 2 ja 21“; 76) paragrahvi 54 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustusele võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet lõppkasutajate huvide kaitseks ja tõhusa konkurentsi tagamiseks kehtestada jaemüügi hinnalae, hinnakontrolli meetmed või meetmed, millega muudetakse hinnad kuludele orienteerituks või samasuguseks, nagu on hinnad võrreldavatel turgudel.“; 77) paragrahvi 54 lõike 5 teises lauses asendatakse sõnad „Märkimisväärse turujõuga ettevõtja“ sõnadega „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“; 78) paragrahvi 54 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: 12 „(6) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei kohalda käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 21 nimetatud kohustusi geograafiliste turgude või jaeturgude suhtes, kus konkurents toimib, ilma et see piiraks käesoleva seaduse §-de 74 ja 79 kohaldamist.“; 79) paragrahvi 55 lõikes 1 asendatakse arv „44“ arvuga „442“; 80) paragrahvi 55 lõike 3 punktis 2 ja § 134 lõike 4 punktis 3 asendatakse sõna „infrastruktuuripõhine“ sõnaga „taristupõhine“ vastavas käändes; 81) paragrahvi 56 lõikes 1 asendatakse sõnad „eelnevalt ja õigeaegselt“ sõnadega „vähemalt kolm kuud ette“; 82) paragrahvi 56 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Märkimisväärse turujõuga ettevõtja võib välja pakkuda kohustusi seoses juurdepääsutingimustega, mida kohaldatakse tema sidevõrgu suhtes eraldamisprotsessi rakendamise ajal ja pärast seda, et tagada kolmandate isikute tõhus ja mittediskrimineeriv juurdepääs. Kohustuste võtmise ettepanek võib sisaldada kohustusi, mis kehtivad enam kui viis aastat ning peab olema piisavalt üksikasjalik, sealhulgas rakendamise ajastamise ja kestuse osas, et võimaldada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil täita oma ülesandeid vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 3.“; 83) paragrahvi 56 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „tehingu“ sõnadega „ja vajaduse korral käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud kohustuse“; 84) paragrahvi 56 täiendatakse lõigetega 5–7 järgmises sõnastuses: „(5) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võtab käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud analüüsi teostamisel arvesse kõiki märkimisväärse turujõuga ettevõtja käesoleva paragrahvi lõike 21 alusel välja pakutud kohustusi, konsulteerides eelnevalt kõikide asjasse puutuvate kolmandate isikutega käesoleva seaduse §-s 47 sätestatud korras. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud analüüsi tulemusel võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet muuta käesoleva seaduse §-s 49 nimetatud märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsust, kohaldades vajaduse korral §-i 563. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib oma otsusega teha käesoleva paragrahvi lõikes 21 sätestatud kohustused kas täielikult või osaliselt sideettevõtjale siduvaks. Kohustuste kehtivus võib erineda käesoleva seaduse § 442 lõikes 1 nimetatud turuanalüüsi teostamiseks sätestatud tähtajast. (7) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet jälgib sideettevõtja välja pakutud kohustuste rakendamist, mille ta on teinud käesoleva paragrahvi lõigete 3–6 kohaselt kohustuslikuks ning vajadusel kaalub nende pikendamist.“; 85) seadust täiendatakse §-dega 561–564 järgmises sõnastuses: „§ 561. Kaasinvesteerimine väga suure läbilaskevõimega sidevõrkudesse (1) Märkimisväärse turujõuga ettevõtja võib kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 562 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile välja pakkuda, et võtab kohustuse pakkuda teisele sideettevõtjale võimalust kaasinvesteerimiseks uude väga suure läbilaskevõimega sidevõrku, mille avab kaasinvesteerimiseks kuni tugijaama või lõppkasutaja asukohani. Nimetatud kaasinvesteerimine hõlmab näiteks kaasomandit või pikaajalist riskide jagamist 13 kaasrahastamise või ostulepingute kaudu, millest tulenevad konkreetsed struktuurset laadi õigused teisele sideettevõtjale. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuse hindamisel lähtub Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet järgmistest kriteeriumitest: 1) märkimisväärse turujõuga ettevõtja pakub õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel juurdepääsu sidevõrgu koguvõimsusele ning paindlikkust seoses iga kaasinvestori osalemise väärtuse ja ajastusega ning võimalust kaasinvestorile oma osalust tulevikus suurendada ja vastastikust õigust, mille kaasinvestor annab pärast seda, kui taristu on kaasinvesteeringu abil kasutusele võetud; 2) sideettevõtja avalikustab kaasinvesteerimise ettepanku õigeaegselt ja kui sideettevõtja ei vasta käesoleva seaduse § 563 lõikes 1 nimetatud tingimustele, siis vähemalt kuus kuud enne uue sidevõrgu kasutuselevõtmist; 3) kaasinvesteerimises mitte osalevale sideettevõtjale tagatakse samasugune kvaliteet, kiirus, tingimused ja lõppkasutajateni jõudmine nagu enne uue väga suure läbilaskevõimega sidevõrgu kasutuselevõttu, millele on lisatud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti heakskiidetud edasise kohandamise mehhanism ning mis peab silmas arenguid seonduvatel jaeturgudel ja säilitab stiimulid kaasinvesteerimises osalemiseks; 4) kaasinvesteerimise pakkumine on mittediskrimineerival viisil avatud kõigile sideettevõtjatele kaasinvesteerimise pakkumise raames ehitatud sidevõrgu eluaja jooksul; 5) märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistatud ettevõtja võib seada pakkumisele mõistlikud tingimused seoses ettevõtja finantssuutlikkusega, nii et potentsiaalsed kaasinvestorid peavad näiteks tõestama oma suutlikkust teostada osamakseid, millega arvestades võrgu kasutuselevõtmine on kavandatud ja kiitma heaks strateegilise kava, mille alusel keskpika perspektiivi kasutuselevõtukavad on koostatud; 6) kaasinvesteerimise pakkumine on avaldatud märkimisväärse turujõuga ettevõtja veebilehel; 7) kõigile huvi väljendanud potentsiaalsetele pakkujatele tehakse põhjendamatu viivituseta ja täies ulatuses kättesaadavaks üksikasjalikud tingimused, sealhulgas kaasinvesteerimise lepingu õiguslik vorm, ja kui see on asjakohane, kaasinvesteerimisvahendi juhtimiseeskirjade põhitingimused; 8) käesoleva lõike punktis 7 nimetatud kättesaadavaks tegemise kord ning kaasinvesteerimisprojekti loomise ja arendamise tegevuskava määratakse ette kindlaks ning igale potentsiaalsele kaasinvestorile antakse võimalus esitada selle kohta kirjalikke selgitusi ja kõiki sideettevõtjaid teavitatakse selgelt ning diskrimineerimata kõikidest olulistest vahe- eesmärkidest; 9) kõigile sideettevõtjatele tagatakse kaasinvesteerimise lepinguga liitumisel õiglased, mõistlikud ja mittediskrimineerivad tingimused, sealhulgas seoses eriõiguste saamiseks nõutava rahalise tasuga, kaitsega, mis nimetatud õigustega kaasinvestoritele nii ehitusetapis kui ka kasutuselevõtu etapis antakse ning kaasinvesteerimise lepinguga liitumise ja võimaliku lõpetamise tingimustega; 10) kaasinvesteerimise pakkumine võimaldab paindlikkust seoses iga kaasinvestori antava panuse suuruse ja ajastusega; 11) kaasinvestorite makstava rahalise tasu kindlaksmääramisel tuleb arvestada asjaolu, et varased investorid võtavad suuremaid riske ja kaasavad kapitali varem; 12) aja jooksul suurenevat osalustasu peetakse õigustatuks hilisemates etappides võetud kohustuste ja kaasinvesteeringuga pärast projekti algust liituvate uute kaasinvestorite puhul; 13) kaasinvesteerimise leping võimaldab kaasinvestorite omandatud õiguste loovutamist teistele kaasinvestoritele või kolmandatele isikutele, kes soovivad kaasinvesteeringu lepinguga liituda, tingimusel et õigusi saavale ettevõtjale pannakse kohustus täita kõiki õiguste üleandja poolt kaasinvesteerimise lepingu raames algselt võetud kohustusi; 14 14) kaasinvesteerimise pakkumine tagab jätkusuutliku investeeringu ning rahuldab kõik tulevased vajadused, võttes selleks kasutusele uusi võrguelemente, mis aitavad kaasa väga suure läbilaskevõimega võrkude kasutuselevõtmisele. (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kriteeriumitele võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kaaluda hindamisel lisakriteeriumeid, mis on vajalikud, et tagada potentsiaalsete investorite juurdepääs kaasinvesteeringule, võttes arvesse konkreetseid kohalikke tingimusi ja turu struktuuri. (4) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet jõuab käesoleva seaduse § 562 lõigetes 3– 6 nimetatud analüüsi teostamise käigus järeldusele, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kaasinvesteerimise ettepanek vastab käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud kriteeriumitele, kehtestab ta käesoleva seaduse § 562 lõigetes 7–9 alusel märkimisväärse turujõuga ettevõtjale vastava kohustuse ning ei kehtesta uue väga suure läbilaskevõimega sidevõrgu osadega, mille suhtes käesolevas paragrahvis sätestatud kohustusi kohaldatakse, käesoleva seaduse § 41 lõike 2 punktis 1 nimetatud kohustusi, kui vähemalt üks potentsiaalne kaasinvestor on sõlminud märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistatud ettevõtjaga kaasinvesteerimise lepingu. (5) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kohustusele võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet põhjendatud asjaoludel kehtestada, säilitada või muuta käesoleva seaduse §-des 50–52 sätestatud kohustusi seoses uute väga suure läbilaskevõimega võrkudega, kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teeb kindlaks, et asjaomase turu eripära arvestades ei saa kõnealuseid konkurentsiprobleeme teistmoodi lahendada. (6) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet jälgib käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kohustuse täitmist ja võib nõuda märkimisväärse turujõuga ettevõtjalt kord aastas selle täitmise kinnituse esitamist. § 562. Kohustuste võtmise menetlus (1) Märkimisväärse turujõuga ettevõtja võib teha Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile ettepaneku kohustuse kehtestamiseks enda sidevõrgule seoses juurdepääsu või kaasinvesteerimise tingimustega või mõlema tingimusega. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuseks võib muu hulgas olla: 1) koostöökokkulepe märkimisväärse turujõuga ettevõtja ja juurdepääsu soovivate sideettevõtjate vahel; 2) kaasinvesteeringute kaasamine väga suure läbilaskevõimega võrkudesse käesoleva seaduse § 561 alusel või 3) teiste sideettevõtjatele juurdepääsu tagamine käesoleva seaduse § 56 alusel nii vertikaalselt integreeritud ettevõtja poolse vabatahtliku eraldamise perioodil kui ka pärast seda. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettepanek peab muu hulgas sisaldama kohustuse täitmise ajakava, ulatust ja kestust. (4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet viib läbi kohustuste analüüsi ning avaliku konsultatsiooni huvitatud isikutega käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustuse hindamiseks, välja arvatud juhul, kui kohustus ei ole seotud lõikes 2 nimetatud tegevusega. 15 Kohustuste kehtivus võib ületada § 442 lõikes 1 nimetatud turuanalüüsi teostamiseks sätestatud tähtaega. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ettepaneku hindamisel arvestab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet eelkõige järgmist: 1) kohustuse õiglast ja mõistlikku laadi; 2) kohustuse avatust kõigi turuosaliste jaoks; 3) juurdepääsu õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel; 4) kohustuse piisavust, et soodustada väga suure läbilaskevõimega võrkude ühist kasutuselevõttu ja konkurentsi allapoole seotud jaeturul. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud analüüsi tulemusel võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet muuta käesoleva seaduse § 49 alusel antud märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsust ja muuta sideettevõtja käesoleva paragrahvi lõikes 1 pakutud kohustused talle siduvaks, arvestades asjaolu, et kaasinvesteerimise kohustus peab kehtima vähemalt seitse aastat. (7) Kohustuste siduvaks muutmisel võtab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet arvesse nende mõju turusuundumustele ja käesoleva seaduse §-de 50–53 alusel sätestatud kohustuste edasist asjakohasust. (8) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet jälgib käesoleva paragrahvi lõike 6 kohaselt siduvaks tehtud kohustuste täitmist ning vajadusel kaalub nende pikendamist. § 563. Erisused ainult hulgimüügiga tegelevale märkimisväärse turujõuga ettevõtjale (1) Märkimisväärse turujõuga ettevõtja, kes tegeleb ainult hulgimüügiga, määramisel hindab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ettevõtja vastavust järgmistele tingimustele: 1) kõik ettevõtja äriüksused ja kõik äriühingud, kes on sama omaniku kontrolli all ja kõik ettevõtja üle kontrolli teostada saavad osanikud tegutsevad Euroopa Liidus sideteenuse hulgiturgul ning mitte ühelgi lõppkasutajale pakutava sideteenuse jaeturul; 2) ettevõtja ei ole ainuõiguse lepingust või ainuõiguse lepingut kujutavast lepingust tulenevalt kohustatud olema seotud ühe eraldiseisva tarneahelas allpool paikneva ettevõtjaga, mis tegutseb lõppkasutajale pakutava sideteenuse jaeturul. (2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimused on täidetud võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kehtestada ettevõtjale üksnes käesoleva seaduse § 50 lõike 1 punktides 1 ja 5 ning §-s 51 sätestatud kohustusi või õiglase ja mõistliku hinnastamise kohustusi, kui see on õigustatud turuanalüüsi kohaselt, mis hõlmab märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistatud ettevõtja tõenäolise käitumise prognoosivat hindamist. (3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet vaatab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustused üle, kui lõikes 1 nimetatud tingimused ei ole enam täidetud. Ettevõtja peab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit viivitamata teavitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimuste muutustest. (4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet vaatab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustused üle, kui ta jõuab, tuginedes ettevõtja poolt järgmise tasandi klientidele pakutavatele tingimuste analüüsimisel järeldusele, et on tekkinud või võivad tekkida lõpptarbijaid kahjustavad konkurentsiprobleemid, mis tingivad vajaduse kehtestada käesoleva seaduse § 50 16 lõike 1 punktides 1–5 ja lõikes 2, § 52 lõigetes 1–7, § 53 lõigetes 1, 2 ja 4 ning § 54 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kohustusi või muuta käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt kehtestatud kohustusi. § 564. Üleminek pärandtaristult (1) Märkimisväärse turujõuga ettevõtja on kohustatud eelnevalt ja õigeaegselt teavitama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit oma kavast kõrvaldada pärandtaristu kasutusest või asendada pärandtaristu uue taristuga. (2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet tagab, et pärandtaristu kasutusest kõrvaldamise või asendamise protsess hõlmab läbipaistvat ajakava ja tingimusi, sealhulgas asjakohast üleminekust etteteatamise aega ning alternatiivseid juurdepääsu tooteid ajakohastatud võrguinfrastruktuurile, mis on vähemalt võrreldava kvaliteediga asendatud elementidele pakutud juurdepääsu toodetega, kui see on vajalik, et kaitsta konkurentsi ja lõppkasutajate õigusi. Selleks võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kehtestada märkimisväärse turujõuga ettevõtjale pärandtaristult ülemineku protsessiga seotud kohustusi. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettevõtja poolt pärandtaristu kasutusest kõrvaldamise või asendamise korral võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet tunnistada kehtetuks pärandtaristu varade juurdepääsule kehtestatud kohustused, kui märkimisväärse turujõuga ettevõtja on: 1) tõendatult kehtestanud üleminekuks piisavad tingimused, et tagada pärandtaristuga võrreldes vähemalt võrreldava kvaliteediga alternatiivne juurdepääsutoode samade lõppkasutajateni jõudmiseks; 2) täitnud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud pärandtaristult ülemineku protsessi kohustusi. (4) Pärandtaristu varadele juurdepääsu kohustuste kehtetuks tunnistamisel peab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet järgima käesoleva seaduse §-des 47, 48 ja 481 sätestatud konsulteerimise nõudeid.“; 86) paragrahvis 62 asendatakse sõnad „§ 63 lõigetes 1–3“ sõnadega „§-des 63–632“; 87) paragrahv 63 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 63. Juurdepääsu ja sidumise kohustuste määramine (1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib kehtestada võrguteenuseid pakkuvale sideettevõtjale, kes kontrollib juurdepääsu lõppkasutajale, läbivühendatavuse tagamiseks vajalikke kohustusi, kaasa arvatud kohustuse võrkude sidumiseks või kohustuse sideteenuse koostalitusvõime tagamiseks. (2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib põhjendatud juhul kehtestada kohustusi numbrivaba isikutevahelise side teenuse osutajale, kes tegutseb märkimisväärsel osal turust ja kellel on märkimisväärselt kasutajaid, et teha isikutevahelise side teenus koostalitlusvõimeliseks ning tagada lõppkasutajate vaheline läbivühendatavus. (3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustusi, kui Euroopa Komisjon on kehtestanud rakendusmeetmed, milles täpsustatakse kohustuste laadi ja ulatust. Sealjuures võivad kohustused hõlmata teenuse osutaja 17 kohustust avaldada ning lubada kasutada, muuta ja jagada asjakohast teavet riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse või muu teenuse osutaja poolt või standardite või spetsifikatsioonide kasutamise või rakendamise lubamist. (4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib kehtestada võrguteenuseid pakkuvale sideettevõtjale kohustuse võimaldada õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel juurdepääs rakendusliidestele (Application Program Interface – API) ja elektroonilistele saatekavadele (Electronic Programme Guide – EPG), kui see on vajalik selleks, et tagada lõppkasutajatele juurdepääs digitaalsetele raadio- ja televisiooniprogrammidele. (5) Kui võrguteenust pakkuval sideettevõtjal on õigusaktide alusel õigus paigaldada vahendeid omandi peale, kohale või alla, siis võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kehtestada võrguteenuseid pakkuvale sideettevõtjale kohustusi sellisel alusel paigaldatud võrguseadmete või muu sideteenuste osutamiseks kasutatava vara, sealhulgas liinirajatiste, hoonesisese kaabelduse või väljaspool hoonet asuva kaabelduse kuni vahejaotuspunktini, ühiskasutamiseks või ühispaiknemiseks, lähtudes käesoleva seaduse § 60 lõike 2 punktidest 1 ja 2. Käesolevas lõikes sätestatud kohustusi võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kehtestada eelkõige siis, kui teistel sideettevõtjatel puuduvad alternatiivsed juurdepääsuvõimalused keskkonnakaitse-, tervisekaitse- või ehitus- ja planeerimisnõuete ning avaliku julgeoleku tõttu. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud kohustus võib seisneda selles, et sideettevõtja peab kandma proportsionaalse osa ühiskasutuse ja ühispaiknemisega seotud kuludest või taluma liinirajatise, seadme või muu vara kasutamist teise sideettevõtja poolt. (7) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib kehtestada võrguteenuseid pakkuvale sideettevõtjale käesolevas paragrahvis nimetatud kohustusi, sõltumata sellest, kas sideettevõtja on tunnistatud märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks. (8) Enne käeolevas paragrahvis ning §-des 631 ja 632 sätestatud kohustuse määramist viiakse läbi käesoleva seaduse §-des 47–481 sätestatud konsultatsioonid. (9) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teavitab sideettevõtjat käesolevas paragrahvis ning §-des 631 ja 632 nimetatud otsusest viie tööpäeva jooksul posti teel või elektrooniliselt ja avaldab otsuse oma veebilehel seitsme tööpäeva jooksul selle tegemise päevast arvates. (10) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on kohustatud andma huvitatud isikule tema taotluse alusel informatsiooni käesoleva seaduse § 60 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud vahendite liigi, kättesaadavuse ja geograafilise asukoha kohta. Nimetatud vahendid ja neile juurdepääsu tingimused ei ole käsitatavad ärisaladusena. (11) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet vaatab käesoleva paragrahvi lõigete 1–4, § 631 lõigete 1–4 ja § 632 lõigete 1–3 ja 5 alusel kehtestatud kohustused üle viie aasta möödumisel nende kehtestamisest arvates ja otsustab nimetatud kohustuste muutmise või kehtetuks tunnistamise vajaduse.“; 88) seadust täiendatakse §-dega 631 ja 632 järgmises sõnastuses: „§ 631. Hoonesisesele sidevõrgule juurdepääsu kohustuse määramine 18 (1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus huvitatud isiku põhjendatud taotlusel kehtestada sideettevõtjale või võrguelemendi omanikule kohustus võimaldada juurdepääs talle kuuluvale hoonesisesele juhtmestikule ja kaablitele ning seotud vahenditele ja teenustele või väljaspool hoonet asuva juhtmestiku esimese kontsentratsiooni- või jaotuspunktini, kui nimetatud võrguelementide dubleerimine on majanduslikult ebatõhus või füüsiliselt raskendatud, arvestades läbipaistvust, mittediskrimineerimist ja juurdepääsukulude jaotamist. Kui see on tehniliselt või majanduslikult põhjendatud, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kehtestada juurdepääsu kohustusi aktiivsele või virtuaalsele sidevõrgule. (2) Kui turuanalüüsi tulemusena selgub, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustus ei ole piisav, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet laiendada nimetatud kohustuse ulatust esimesest kontsentratsiooni- või jaotuspunktist kaugemale, kuni punktini, mille ta määrab kindlaks kui lõppkasutajale lähima punkti, mis on suuteline majutama piisava arvu lõppkasutajate ühendusi, et olla juurdepääsu taotleja jaoks majanduslikult tasuv. Nimetatud kohustuse laiendamisel võtab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet arvesse Euroopa Sideameti vastavaid suuniseid. (3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei kohalda käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustuse laiendamise õigust kui: 1) kohustuse kehtestamine kahjustaks majanduslikult uue sidevõrgu kasutuselevõtmist; 2) sideettevõtja vastab käesoleva seaduse § 563 lõikes 1 sätestatud tingimustele ning teeb igale sideettevõtjale kättesaadavaks mõistliku ja sarnase alternatiivse vahendi juurdepääsuks lõppkasutajatele, pakkudes väga suure läbilaskevõimega võrgule juurdepääsu õiglastel, mittediskrimineerivatel ja mõistlikel tingimustel. (4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 sätestatud erandit laiendada ka teistele sideettevõtjatele, kes pakuvad õiglastel, mittediskrimineerivatel ja mõistlikel tingimustel juurdepääsu väga suure läbilaskevõimega võrgule. (5) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 sätestatud õiguse jätta kohaldamata, kui sidevõrgu ehitust on rahastatud osaliselt või täielikult riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest. (6) Sidevõrgu lõpp-punkti asukoha määramisel võtab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet arvesse Euroopa Sideameti vastavaid suuniseid. § 632. Raadiosidevõrgu ühiskasutuse kohustuse määramine (1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus kehtestada sideettevõtjale kohustusi seoses raadiosidevõrgu passiivse taristu ühiskasutusega või asukohapõhise rändlusjuurdepääsu lepingu sõlmimisega, kui see on vajalik raadiosagedusi kasutava sideteenuse osutamiseks ja ühelegi sideettevõtjale ei pakuta õiglastel ja mõistlikel tingimustel juurdepääsu lõppkasutajale. (2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustusi kehtestada, kui see on sätestatud sagedusloa tingimustega ning kui sagedusloaga määratud kasutuspiirkonnas esineb raadiosagedusi kasutava sideteenuse või - võrgu turupõhisel kasutuselevõtul majanduslikke või füüsilisi takistusi, ning seetõttu on lõppkasutajate juurdepääs sideteenusele piiratud või puudub. 19 (3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuste rakendamine ei anna tulemusi, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kehtestada sideettevõtjale kohustuse aktiivse taristu jagamiseks. (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 nimetatud kohustuse kehtestamisel võtab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet arvesse: 1) vajadust suurendada ühenduvust Euroopa Liidu peamistel transpordikoridoridel ja konkreetsetes piirkondades; 2) võimalust suurendada lõppkasutaja jaoks sideteenuse valikut ja kvaliteeti; 3) raadiosageduste efektiivset kasutamist; 4) taristu ühiskasutuse tehnoloogilist teostatavust ja sellega seotud tingimusi; 5) taristu- ja sideteenusepõhist konkurentsiolukorda; 6) tehnoloogilist innovatsiooni; 7) taristuomaniku valmidust taristu kasutusele võtta. (5) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib kehtestada passiivse taristu ühiskasutuse või juurdepääsu kohustustest kasusaavale sideettevõtjale kohustuse jagada raadiosagedust vastava piirkonna taristu omanikuga vastavas piirkonnas.“; 89) paragrahvi 64 lõikes 1 asendatakse sõnad „§-ga 63“ sõnadega „§-dega 63–632“; 90) paragrahvi 66 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „teatab“ sõnadega „teisele lepingupoolele“; 91) paragrahvi 66 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „töö“ sõnadega „, välja arvatud, kui piirang on rakendatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 alusel“; 92) paragrahvi 66 lõikes 4 asendatakse sõna „isikuid“ sõnadega „lepingupoolt“; 93) paragrahvi 67 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet leiab käesoleva seaduse §-de 44–442 alusel läbiviidud turuanalüüsi tulemusena, et sideettevõtjal ei ole asjaomasel turul märkimisväärset turujõudu, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet sideettevõtjale käesoleva paragrahvi lõikega 2 kehtestatud kohustusi muuta või need kehtetuks tunnistada, kui see ei kahjusta: 1) lõppkasutaja juurdepääsu käesoleva seaduse § 90 kohaselt määratletud teenusele ja 2) konkurentsi turul, mis on seotud meediateenuse jaemüügi ning tingimusjuurdepääsu süsteemiga.“; 94) paragrahvi 71 lõikes 2 asendatakse sõnad „riigisisestele hädaabi lühinumbritele ja Euroopa ühtsele hädaabinumbrile «112»“ sõnadega „hädaabinumbrile 112“; 95) paragrahvi 72 lõike 4 punktis 2 asendatakse sõnad „§-s 96“ sõnadega „§-des 951 ja 96“; 96) paragrahv 831 tunnistatakse kehtetuks; 97) seadust täiendatakse §-ga 832 järgmises sõnastuses: „§ 832. Universaalteenuse makse määr 20 (1) Universaalteenuse makse määr on 0,01–1 protsenti rahastamiskohustusega sideettevõtja eelmise majandusaasta sideteenuste käibest. (2) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud makse määra vähemalt kolm kuud enne kalendriaasta algust, arvestades: 1) käesoleva seaduse §-s 75 sätestatud ebamõistlikult koormavate kulude põhjendatust ja suurust; 2) Konkurentsiameti poolt vastavalt käesoleva seaduse §-le 137 koostatud aruandeid. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud makse määra suuruse kehtestamisel järgitakse läbipaistvuse, mittediskrimineerimise ja proportsionaalsuse põhimõtteid.“; 98) paragrahvi 87 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) hädaabinumbriga 112 ühenduse tagamiseks ja hädaabinumbril 112 ühendust võtnud isiku asukoha tuvastamiseks,“; 99) paragrahvi 87 täiendatakse lõigetega 23–25 järgmises sõnastuses: „(23) Sideettevõtja, kellele on käesoleva paragrahvi lõigete 21 ja 22 alusel kehtestatud kohustused, tellib sõltumatult audiitorilt iga kahe aasta tagant auditi, milles audiitor hindab, kas sideettevõtja on käesoleva paragrahvi lõigete 21 ja 22 alusel kehtestatud kohustused täitnud. Auditi läbiviimisega seotud kulud katab sideettevõtja. (24) Käesoleva paragrahvi lõikes 23 sätestatud auditeerimiskohustuse täpsema sisu ning korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. (25) Käesoleva paragrahvi lõikes 23 sätestatud auditeerimiskohustus rakendub lõigete 21 ja 22 alusel kehtestatud kohustuste jõustumisega.“; 100) paragrahv 87 lõikes 3 asendatakse sõnad „erivajadustega lõppkasutajatele“ sõnadega „erivajadusega inimestele“; 101) paragrahvi 87 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Kui internetiühenduse teenuse või isikutevahelise side teenuse osutaja esitab tarbijale arve tarbitud sideteenuse aja või andmemahu eest, siis tagab ta tarbijale mõistliku võimaluse teenuse kasutamise mahu jälgimiseks ja teavitab tarbijat enne sideteenuse lepingus kokkulepitud andmemahu täitumist.“; 102) paragrahvi 872 lõigetes 1–3 asendatakse sõna „juhud“ sõnaga „küberintsidendid“ vastavas käändes; 103) paragrahvi 872 lõikes 1 asendatakse sõnad „ja seotud võrkudele“ sõnadega „ning võrkudele ja teenustele“; 104) paragrahvi 872 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Küberintsidendi mõju hindamisel võtab sideettevõtja teabe kättesaadavuse korral arvesse eeskätt järgmist: 21 1) hinnanguline kasutajate arv, keda küberintsident mõjutab; 2) küberintsidendi kestus; 3) küberintsidendi mõjuala geograafiline ulatus; 4) kui suures ulatuses on sidevõrgu või -teenuse toimimine mõjutatud; 5) majanduslikule ja ühiskondlikule tegevusele avalduva mõju ulatus.“; 105) paragrahvi 88 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Sideettevõtja, kes osutab numbripõhist isikutevahelise side teenust, peab tagama sidevõrgu toimimise selliselt, et iga sidevõrgu kaudu oleks tagatud tasuta ühenduse loomine hädaabinumbriga 112 ning abi- ja infoteenuse numbriga 1247. (2) Mobiiltelefoniteenuse osutamisel peab sideettevõtja tagama juurdepääsu hädaabinumbrile 112 lühisõnumiteenuse (Short Message Service – SMS) vahendusel hädaabiteate edastamiseks oma sidevõrgu kaudu. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sideettevõtja peab Häirekeskusele tegema vahetult hädaabiteate edastamise järel ja hädaabiteate menetlemise jooksul tasuta kättesaadavaks hädaabinumbril 112 ühendust võtnud isiku telefoninumbri, rahvusvahelise mobiilside terminalseadme tunnuse (International Mobile Equipment Identity – IMEI) ja teabe tema asukoha kohta. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sideettevõtja peab julgeolekuasutuse määratud julgeolekuasutuse numbrile helistamise korral tegema julgeolekuasutusele vahetult kõne ühendamise järel tasuta kättesaadavaks helistaja telefoninumbri ning teabe helistaja asukoha kohta.“; 106) paragrahvi 88 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Sideettevõtja, kes osutab numbripõhist isikutevahelise side teenust, sh spetsiaalset numbripõhist isikutevahelise side teenust, peab tagama sidevõrgu toimimise selliselt, et iga sidevõrgu kaudu oleks tagatud tasuta ühenduse loomine hädaabinumbriga 112 ning abi- ja infoteenuse numbriga 1247.“; 107) paragrahvi 89 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 89. Numbri liikuvuse nõue ja internetiühenduse teenuse osutaja vahetamine“; 108) paragrahvi 89 täiendatakse lõigetega 8–10 järgmise sõnastuses: „(8) Kui klient ütleb sideteenuse lepingu üles, peab sideettevõtja vähemalt ühe kuu jooksul lepingu ülesütlemisest arvates säilitama talle kasutada antud numbri, et viia see üle teise sideettevõtja juurde, välja arvatud juhul kui klient on nimetatud õigusest loobunud. (9) Kui see on tehniliselt teostatav, on kliendil õigus vahetada internetiühenduse teenuse osutajat selliselt, et on tagatud internetiühenduse teenuse katkematus. (10) Internetiühenduse teenuse osutaja vahetamise nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 22 109) paragrahvi 91 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Käesolevat peatükki ei kohaldata mikroettevõtjast numbrivaba isikutevahelise side teenuse osutajale, kui nimetatud ettevõtja muid sideteenuseid ei osuta.“; 110) seadust täiendatakse §-ga 951 järgmises sõnastuses: „§ 951. Sideteenuse lepingueelne teave ja lepingu lühikokkuvõte (1) Sideettevõtja, välja arvatud masinatevahelise side teenuse osutaja, esitab lepingut sõlmida soovivale tarbijale enne lepingu sõlmimist püsival andmekandjal või kui see ei ole teostatav, siis hõlpsasti allalaaditavas vormingus selgel ja arusaadaval viisil lepingueelse teabe ja lepingu lühikokkuvõtte teenuse osas, mida sideettevõtja pakub. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepingueelne teave sisaldab vähemalt järgmist teavet: 1) olenevalt lepingu sõlmimise viisist võlaõigusseaduse §-des 141, 48 või 54 sätestatud teave; 2) sideteenuse kvaliteedi konkreetsed parameetrid, välja arvatud internetiühenduse teenuse puhul, ja osutatava teenuse kvaliteedi miinimumtase; 3) kui teenuse kvaliteedi miinimumtaset ei pakuta, tuleb see ära märkida; 4) teenuse tasud, sealhulgas hoolduse eest makstav tasu, arveldamise kord ning allahindlused ja muud hinnapaketid; 5) lepingu kestus ning lepingu ülesütlemise ja pikendamise tingimused, sealhulgas soodustingimuste kasutamiseks vajalik miinimumperiood; 6) teenuse pakkuja vahetamisega seotud kulud, ajaperiood ning kompensatsiooni- ja tagasimakse kord, mida kohaldatakse teenuse pakkuja vahetamisel tekkivate viivituste korral, ning teave vastava menetluse kohta; 7) teave ettemakstud teenust kasutava tarbija õiguse kohta saada käesoleva seaduse § 89 kohase numbri liikuvuse ja internetiühenduse teenuse osutaja vahetamise korral taotluse alusel hüvitist kogu allesjäänud krediidi ulatuses; 8) lepingu lõpetamise ja terminalseadmega seotud kulud, sealhulgas kulud lepingu ennetähtaegse lõpetamise puhul; 9) tasumise erisused ja kompensatsioonimehhanismid juhul, kui teenus ei vasta kokkulepitud tingimustele või kui sideettevõtja reageerib küberintsidendile ebapiisavalt; 10) meetmed, mida sideettevõtja võtab sidevõrkude ja -teenuste terviklikkuse tagamiseks ja küberintsidentide vältimiseks vastavalt käesoleva seaduse §-le 872. (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teabele esitab internetiühenduse teenuse ja isikutevahelise side teenuse osutaja järgmise teabe: 1) internetiühenduse teenuse osutamisel teenuse kvaliteedi miinimumtaset puudutava teabena vähemalt hilistuse, värina ja paketikao; 2) isikutevahelise side teenuse osutamisel teenuse kvaliteedi miinimumtaset puudutava teabe, kui teenuse osutajal on kontroll vähemalt mõne võrguelemendi üle või millel on antud eesmärgil sõlmitud teenustaseme kokkulepe sidevõrgule juurdepääsu pakkuva ettevõtjaga, vähemalt esialgse ühenduse loomise aeg, rikete esinemise tõenäosus ja kõne edastamise viivitus; 3) kõik teenuse osutaja kehtestatud piirangud tema tarnitud terminalseadme kasutamisele; 4) hinnakirja või hinnakirja üksikasja ja pakutava teenuse liigi, sealhulgas vajaduse korral arveldusperioodil hinnakirjaga hõlmatud andmeside mahu ja täiendava sideühiku hinna; 23 5) eelnevalt kindlaks määratud andmeside mahuga hinnakirja puhul tarbija võimaluse kanda eelmisest arveldusperioodist kasutamata maht üle järgmisesse arveldusperioodi, kui selline võimalus on lepingus ette nähtud; 6) teabe käesoleva seaduse § 87 lõikes 6 nimetatud mõistliku võimaluse kohta jälgida tarbitud teenuse mahtu; 7) numbrid või teenused, millele kohaldatakse eritasu; 8) teenuspakettide ja pakettide puhul, mis hõlmavad nii teenuseid kui ka terminalseadmeid, nimetatud paketi üksikosade hinnad, niivõrd, kuivõrd neid turustatakse ka eraldi; 9) sideettevõtja poolt tarbijale pakutavad hooldusteenused, sealhulgas hooldusteenuse liigid ja tarbijale pakutav tugiteenus ning nende teenuste tellimise viis; 10) võimalus ajakohase teabe saamiseks kõigi kohaldatavate tasude ja hooldustasude kohta; 11) teenuspaketi lepingu kestuse, pikendamise ja lõpetamise kohta ning teenuspaketi või selle elementide lõpetamise tingimused; 12) isikuandmed, mis tuleb esitada enne teenuse osutamist või mida kogutakse teenuse osutamise ajal; 13) erivajadusega inimesele mõeldud toote ja sideteenuse tingimused ning võimaluse vastava ajakohase teabe saamiseks; 14) kaebuste esitamise kord ja tähtaeg ning vaidluste lahendamise kord; 15) nõusoleku küsimise kord, kui sideettevõtja soovib pakkuda lõppkasutaja valduses oleva raadio-kohtvõrgu kaudu avalikku juurdepääsu. (4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud teabele esitab numbripõhise isikutevahelise side teenuse osutaja järgmise teabe: 1) kui teenuse osutaja ei paku sidevõrgu kaudu ühenduse loomist hädaabinumbriga 112 või juurdepääsu helistaja asukoha teabele, vastava võimaluse sõnaselge välistus; 2) lõppkasutaja andmete avaldamise tingimused vastavalt käesoleva seaduse §-dele 102–107, sealhulgas lõppkasutajalt tema kohta käivate andmete avaldamise, edastamise või muul viisil töötlemise kohta nõusoleku võtmise tingimused ning nõusoleku andmisest keeldumise tingimused; 3) hüvitise maksmise kord käesoleva seaduse § 89 lõigetes 1–8 nimetatud nõuete rikkumise korral. (5) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud teabele esitab internetiühenduse teenuse osutaja järgmise teabe: 1) hüvitise maksmise kord käesoleva seaduse § 89 lõikes 9 nimetatud nõuete rikkumise korral; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2015/2120, millega nähakse ette avatud internetiühendust käsitlevad meetmed ning millega muudetakse direktiivi 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul ning määrust (EL) nr 531/2012, mis käsitleb rändlust üldkasutatavates mobiilsidevõrkudes liidu piires (ELT L 310, 26.11.2015, lk 1—18) (edaspidi määrus (EL) nr 2015/2120) artikli 4 lõike 1 kohase teabe. (6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–5 nimetatud teave esitatakse taotluse korral erivajadusega inimesele sobivas formaadis. (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepingu lühikokkuvõte peab sisaldama vähemalt järgmist teavet: 1) sideettevõtja nimi, aadress ja muud kontaktandmed; 2) sideteenuse kirjeldus ja sellega seotud teiste teenuste kasutamise võimalused; 24 3) teenuste tasud, sealhulgas hoolduse eest makstav tasu, arveldamise kord ning allahindlused ja muud hinnapaketid; 4) lepingu kestus ning lepingu pikendamise ja lõpetamise tingimused; 5) erivajadustega inimestele mõeldud teenuse tingimused; 6) internetiühenduse teenuse osutamisel määruse EL nr 2015/2120 artikli 4 lõike 1 punktides d ja e nimetatud teabe kokkuvõtte. (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepingueelne teave ja lepingu lühikokkuvõte muutuvad lepingu sõlmimisel lepingu lahutamatuks osaks ning neid saab muuta ainult juhul, kui pooled on selles sõnaselgelt kokku leppinud. (9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–7 osutatud teave esitatakse ka lõppkasutajast mikro- ja väikeettevõtjale ning mittetulundusühingule, välja arvatud, kui nad on sellest loobunud.“; 111) paragrahvi 96 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Sideteenuse lepingus tuleb lisaks käesoleva seaduse §-s 951 nimetatud tingimustele määrata: 1) sidevõrgu lõpp-punkti asukoht, välja arvatud juhul, kui ühendus sidevõrguga põhineb raadiosageduste kasutamisel; 2) sidevõrguga ühendamise aeg ja tingimused. (2) Internetiühenduse teenuse ja isikutevahelise side teenuse osutaja on kohustatud tegema avalikkusele kättesaadavaks oma veebilehel või veebilehe puudumisel muul mõistlikul viisil võlaõigusseaduse § 48 lõike 1 punktis 1 ning käesoleva seaduse § 951 lõike 2 punktides 2–6, lõike 3 punktides 3, 9, 13 ja 14, lõike 4 punktides 1 ja 2 ja lõike 7 punktis 2 nimetatud tingimused, samuti käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud tingimused ning tema poolt sideteenuse osutamiseks kehtestatud muud tüüptingimused. Nimetatud teave tehakse kättesaadavaks selgel, arusaadaval ja masinloetaval viisil. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teave esitatakse erivajadusega inimesele sobivas formaadis. (4) Numbrivaba isikutevahelise side teenuse osutaja peab avaldama oma veebilehel teabe hädaabiühendusele juurdepääsu võimaldamise kohta. (5) Sideettevõtja, välja arvatud numbrivaba isikutevahelise side teenuse ja masinatevahelise side teenuse osutaja, on kohustatud sideteenuse lepingu sõlmimisel teavitama tarbijat võimalusest sõlmida leping, mille maksimaalne kestus on üks aasta. (6) Tarbijaga sõlmitava tähtajalise sideteenuse lepingu, välja arvatud numbrivaba isikutevahelise side teenuse ja masinatevahelise side teenuse lepingu, kestus ei tohi ületada kahte aastat. (7) Käesoleva paragrahvi lõikeid 4 ja 5 ei kohaldata järelmaksulepingu kestuse suhtes, kui tarbija on eraldi lepinguga nõustunud tasuma osamakseid üksnes füüsilise ühenduse kasutuselevõtu eest. Järelmaksuleping füüsilise ühenduse kasutuselevõtuks ei hõlma terminalseadet. 25 (8) Käesoleva paragrahvi lõikeid 4–6 kohaldatakse ka lõppkasutajast mikro- ja väikeettevõtja ning mittetulundusühingu suhtes, välja arvatud kui nad on sellest loobunud.“; 112) seadust täiendatakse §-ga 961 järgmises sõnastuses: „§ 961. Teenuspakett (1) Teenuspakett on sideettevõtja poolt tarbijale vähemalt kahe või enama sideteenuse osutamine sama sideteenuse lepinguga. (2) Kui teenuspaketti või sideteenust ja terminalseadet sisaldavasse paketti kuulub internetiühenduse teenus või numbripõhine isikutevahelise side teenus, kohaldatakse kogu teenuspaketile või sideteenust ja terminalseadet sisaldavale paketile käesoleva seaduse § 89, § 951 lõike 7, § 96, § 99 ja § 100 sätteid. (3) Kui tarbija tellib internetiühenduse teenuse või numbripõhise isikutevahelise side teenuse osutajalt lisateenuse või terminalseadme, ei pikene tarbija sideteenuse lepingu kestus, välja arvatud kui tarbija on lisateenuse või terminalseadme tellimisel sellega nõus. (4) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1–3 kohaldatakse ka lõppkasutajast mikro- ja väikeettevõtja ning mittetulundusühingu suhtes, välja arvatud kui nad on sellest loobunud.“; 113) paragrahvi 98 lõikes 5 ja § 177 pealkirjas asendatakse sõnad „riigisiseste hädaabinumbritega ja Euroopa ühtse hädaabinumbriga «112»“ sõnadega „hädaabinumbriga 112“; 114) paragrahvi 99 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 99. Sideteenuse lepingu pikendamine ja tingimuste muutmine“; 115) paragrahvi 99 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Sideettevõtja, välja arvatud numbrivaba isikutevahelise side teenuse osutaja, teavitab püsival andmekandjal lõppkasutajat sideteenuse lepingu tingimuste muutmise kavatsusest vähemalt üks kuu ette lepingus kokkulepitud viisil. Teade pealkirjastatakse ˮLepingu muutmineˮ ning teatesse märgitakse muudetavad tingimused, lõppkasutaja õigus muudatustega mittenõustumisel leping leppetrahvita ühe kuu jooksul üles öelda vastava teate saamisest arvates, tingimuste muutmise põhjus ja õiguslik alus. Kui lepingu tingimuste muutmine toimub lõppkasutajate huvides, kui muudatus on üksnes halduslikku laadi ja see ei mõjuta lõppkasutajat negatiivselt või kui lepingu tingimusi muudetakse tulenevalt õigusaktist, võib sideettevõtja lõppkasutajalt lepingu ülesütlemisel nõuda leppetrahvi..“; 116) paragrahvi 99 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses: „(5) Enne sidelepingu automaatset pikenemist teavitab sideettevõtja, välja arvatud numbrivaba isikutevahelise side teenuse ja masinatevahelise side teenuse osutaja, lõppkasutajat selgel ja õigeaegsel viisil ning püsival andmekandjal lepingulise kohustuse lõppemisest ja leppetrahvita lepingu ülesütlemise võimalusest. 26 (6) Sideettevõtja, välja arvatud numbrivaba isikutevahelise side teenuse ja masinatevahelise side teenuse osutaja, annab lõppkasutajale nõu parima sideteenuse hinna kohta vähemalt kord kalendriaastas ning käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul.“; 117) paragrahvi 100 täiendatakse lõigetega 3–6 järgmises sõnastuses: „(3) Tarbijal on õigus sideteenuse leping, välja arvatud internetiühenduse teenuse ja numbrivaba isikutevahelise side teenuse leping, igal ajal tasuta üles öelda, kui nimetatud sideteenuse tegelik jõudlus erineb märkimisväärselt lepingus sätestatust. (4) Kui lõppkasutajal on õigusaktist tulenev õigus lõpetada sideteenuse, välja arvatud numbrivaba isikutevahelise side teenuse leping enne lepingus kokkulepitud tähtaega, võib sideettevõtja lõppkasutajalt nõuda hüvitist ainult lõppkasutajale jäänud terminalseadme eest. Nimetatud hüvitise suurus ei tohi ületada terminalseadme jääkväärtust või kuni lepingu lõppemiseni maksta jäänud terminalseadme osamaksete summat, olenevalt sellest, kumb on väiksem. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud sideettevõtja ei piira pärast käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud hüvitise maksmist terminalseadme kasutamist teise sideettevõtja sidevõrgus. (6) Käesoleva seaduse § 99 lõiget 3 ja käesoleva paragrahvi lõikeid 1, 3 ja 4 kohaldatakse üksnes tarbija, mikro- ja väikeettevõtja ning mittetulundusühingu suhtes.“; 118) paragrahv 1001 tunnistatakse kehtetuks; 119) paragrahvi 1002 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 1002. Sideteenuse hinna, kvaliteedi, katvuse ja võimaluste võrdlus“; 120) paragrahvi 1002 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „sideteenuse“ sõnadega „hinna, kvaliteedi,“; 121) paragrahvi 1002 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Sideteenuse hinna, kvaliteedi, katvuse, kasutuse ja võimaluste kaardistuse infosüsteem on andmekogu (edaspidi sideteenuse andmekogu), mille pidamise eesmärk on võrrelda sideteenuse hindu ja kvaliteeti ning kaardistada Eesti territooriumi aadressiobjektidel pakutavate andmesideteenuste võimalused ja tehnilised parameetrid ning tuvastada geograafilised alad või aadressiobjektid, millel puudub andmesideteenus.“; 122) paragrahvi 1002 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Sideteenuse andmekogu põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 123) paragrahvi 1002 lõiget 4 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses: „7) internetiühenduse teenuse ja numbripõhise isikutevahelise side teenuse hindade ja kvaliteedi andmebaas.“; 27 124) paragrahvi 1002 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „andmeid“ sõnadega „sideteenuse hindade ja kvaliteedi ning“; 125) paragrahvi 108 lõikes 7 asendatakse sõnad „riigisisestele hädaabinumbritele, Euroopa ühtsele hädaabinumbrile «112» ega julgeolekuasutuse lühinumbrile“ sõnadega „hädaabinumbrile 112 ega julgeolekuasutuse numbrile“; 126) paragrahv 1111 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõna „sideallika“ sõnaga „terminalseadme“; 127) paragrahv 1111 lõike 1 punktis 6 asendatakse sõnad „terminalseadme asukoha“ sõnadega „helistaja terminalseadme asukohateabe“; 128) paragrahv 1111 lõike 2 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „Telefoni- ja mobiiltelefoniteenuse“ sõnadega „Numbripõhise isikutevahelise side teenuse osutaja“; 129) paragrahv 1111 lõike 2 punktis 5 asendatakse sõnad „telefoni- ja mobiiltelefoniteenus“ sõnaga „sideteenuse liik“; 130) paragrahv 1111 lõike 2 punkti 8 täiendatakse pärast sõna „ajal“ sõnadega „ja lõpetamise ajal“; 131) paragrahv 1111 lõike 3 punktis 3 asendatakse sõnad „kelle nimele Interneti-protokolli aadress“ sõnaga „kellele Interneti-protokolli aadress (sisemine või välimine)“; 132) paragrahv 1111 lõikes 8 asendatakse sõnad „telefoni- ja mobiiltelefoniteenuse“ sõnaga „sideteenuse“; 133) paragrahv 1111 lõiget 11 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses: „7) korrakaitseseaduse kohaselt Politsei- ja Piirivalveametile.“; 134) paragrahv 112 lõikes 1 asendatakse sõna „möödumisel“ sõnadega „jooksul“; 135) paragrahv 112 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „andmete“ sõnadega „või muude sideteenuse osutamisel loodud ja säilitatud andmete“; 136) paragrahv 1121 tunnistatakse kehtetuks; 137) paragrahv 113 lõikes 1 asendatakse sõna „sidevõrgule“ sõnadega „sidevõrgu kaudu osutavale sideteenusele“; 138) paragrahv 113 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „õiguse“ sõnadega „või eraelu puutumatuse õiguse“; 139) paragrahv 113 lõigetes 2 ja 3 asendatakse sõna „sidevõrgule“ sõnaga „sideteenusele“; 140) paragrahv 113 lõike 2 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „parameetrite“ sõnadega „ning võrkude ja teenuste turvalisusega seotud tehniliste meetmete“; 28 141) paragrahv 113 lõike 3 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „kaitse“ sõnadega „ning andmete taastamise nende kaitseks kasutatud tehniliste meetmete korral“; 142) paragrahvi 143 täiendatakse pärast sõnu „Euroopa Komisjoni“ sõnadega „, raadiosageduspoliitika töörühma“; 143) paragrahvi 149 lõiget 9 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Nimetatud ettekirjutus tehakse ühe kuu jooksul Euroopa Sideameti arvamuse saamisest arvates.“; 144) paragrahvi 152 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud arvamuste väljaselgitamiseks teeb otsust või õigusakti kavandav valitsusasutus selle eelnõu lühikirjelduse avalikult kättesaadavaks ning esitab täiendava informatsiooni saamise aja ja koha ning määrab arvamuse esitamiseks mõistliku tähtaja, mis ei või olla lühem kui 30 kalendripäeva. Otsust või õigusakti kavandav valitsusasutus teeb laekunud arvamuste kokkuvõtted avalikult kättesaadavaks.“; 145) paragrahvi 152 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses: „(4) Käimasolevate konsultatsioonide ühtne kontaktpunkt on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud konsulteerimine ei ole vajalik, kui vastuvõetav õigusakt ei piira raadiosagedusi kasutavate isikute õigusi või kui kehtestatakse käesoleva seaduse §-s 21 sätestatud nõudeid. “; 146) paragrahvi 164 täiendatakse pärast sõna „liikuvuse“ sõnadega „ja internetiühenduse teenuse osutaja vahetamise“; 147) paragrahvi 1661 lõikes 1 asendatakse sõnad „§ 63 lõigete 1–3“ sõnadega „§-de 63–632“; 148) seadust täiendatakse §-ga 1703 järgmises sõnastuses: „§ 1703. Riigi julgeoleku tagamiseks kehtestatud kohustuste rikkumine (1) Käesoleva seaduse § 87 lõigete 21–23 alusel kehtestatud kohustuste rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 eurot.“; 149) paragrahvi 177 lõikes 1 asendatakse sõnad „riigisiseste hädaabinumbritega või Euroopa ühtse hädaabinumbriga «112»“ sõnadega „hädaabinumbriga 112“; 150) paragrahvi 188 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 29 „(3) Käesoleva seaduse §-des 154, 155, 159, 162–164, 166–1662, 1703,1711, 176, 177, 178, 182 ja 1841 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.“; 151) paragrahvis 1931 asendatakse arv „2020“ arvuga „2028“; 152) seadust täiendatakse §-ga 1963 järgmises sõnastuses: „§ 1963. Teavitamiskohustuse rakendamine Käesoleva seaduse § 4 lõikes 4 sätestatud teave esitatakse Euroopa Sideametile esmakordselt 2021. aasta 21. detsembriks.“; 153) seadust täiendatakse §-ga 1964 järgmises sõnastuses: „§ 1964. Teabekohustuse rakendamine Käesoleva seaduse § 951 lõiget 6 ja § 96 lõiget 3 kohaldatakse alates 2025. aasta 28. juunist.“; 154) seaduse normitehniline märkus muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (EÜT L 201, 31.07.2002, lk 37–47), muudetud direktiividega 2006/24/EÜ (ELT L 105, 13.04.2006, lk 54–63) ja 2009/136/EÜ (ELT L 337, 18.12.2009, lk 11–36); Komisjoni direktiiv 2002/77/EÜ konkurentsi kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste turgudel (EÜT L 249, 17.09.2002, lk 21–26); Komisjoni direktiiv 2008/63/EÜ konkurentsi kohta telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete turgudel (ELT L 162, 21.06.2008, lk 20–23); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/53/EL raadioseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/5/EÜ (EÜT L 153, 22.05.2014, lk 62–106); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik (ELT L 321, 17.12.2018, lk 36-214).“. § 2. Ehitusseadustiku muutmine Ehitusseadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) seadust täiendatakse §-ga 6112 järgmises sõnastuses: „§ 6112. Juurdepääsuõigus riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olevale ehitisele (1) Sideettevõtjal on õigus esitada taotlus riigile või kohaliku omavalitsuse üksusele, et saada juurdepääsuõigus riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse omandis või kasutuses olevale ehitisele väikese levialaga raadiosagedusi kasutava juurdepääsupunkti (small cell) paigaldamiseks. 30 (2) Riigi või kohaliku omavalitsuse üksus võib võtta lõikes 1 nimetatud juurdepääsupunkti paigaldamise eest mõistlikku tasu. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) sideettevõtja kontaktandmeid; 2) väikese levialaga raadiosagedusi kasutava juurdepääsupunkti paigaldamise asukohta. (4) Riik või kohaliku omavalitsuse üksus vaatab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse ühe kuu jooksul selle saamisest arvates. Taotlused vaadatakse läbi nende esitamise järjekorras. (5) Riik või kohaliku omavalitsuse üksus võib põhjendatult keelduda ehitisele juurdepääsuõiguse andmisest, kui: 1) ehitis ei sobi tehniliselt väikese levialaga raadiosagedusi kasutava juurdepääsupunkti paigaldamiseks; 2) see ohustab inimese elu või tervist; 3) tegemist on käesoleva seadustiku § 62 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud hoonega; 4) see ohustab riigi julgeolekut. (6) Riik või kohaliku omavalitsuse üksus avaldab käesoleva paragrahvi lõikes 4 või lõike 5 punktides 1–3 nimetatud otsused ehitisregistris .“; 2) paragrahvi 130 lõiget 3 täiendatakse punktiga 52 järgmises sõnastuses: „52) väikese levialaga raadiosagedusi kasutava juurdepääsupunktile juurdepääsu õiguse andmise nõuete kontrollimine;“ 3) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik (ELT L 321, 17.12.2018, lk 36-214).“. § 3. Riigilõivuseaduse muutmine Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 31 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) üleeuroopaliselt harmoniseeritud 116-algusega lühinumbri, hädaabinumbri 112, abi- ja infoteenuse numbri 1247, üleriigilise avalikes huvides kasutatava teenuse lühinumbri 110 ja vältimatu psühholoogilise abi kohustusliku lühinumbri numbriloaga;“; 2) paragrahvi 206 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses: „(51) Sagedusloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest ühe privaatse liikuva maaside lairiba raadiovõrgu kohta tasutakse riigilõivu 800 eurot.“; 3) paragrahvi 206 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses: 31 „(71) Sagedusloa, välja arvatud vee- ja õhusõiduki raadioluba, amatöörraadiojaama tööluba ning käesoleva seaduse § 206 lõigetes 5 ja 51 sätestatud võrkude sagedusload, kuni seitsmeks kalendripäevaks andmise eest tasutakse riigilõivu 20 eurot.“; 4) paragrahvi 206 lõikes 8 asendatakse sõna „kuni“ sõnadega „8–“; 5) paragrahvi 206 lõikes 10 asendatakse sõna „kalendripäevaks“ sõnaga „kalendripäevast“; 6) lisa 3 punkti 2.3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2.3. sagedusalas 4,2 GHz kuni 6 GHz – 2 eurot;“; 7) lisa 3 täiendatakse punktidega 2.4 ja 2.5 järgmises sõnastuses: „2.4. sagedusalas 6 GHz kuni 24 GHz – 1 euro; 2.5. sagedusalas 24 GHz ja enam – 0,55 eurot.“; 8) lisa 3 punktides 4.15–4.19 asendatakse sõnad „või enam“ sõnadega „kuni 40 GHz“; 9) lisa 3 täiendatakse punktidega 4.20 ja 4.21 järgmises sõnastuses: „4.20. sagedusalas 40 GHz või enam ribalaiusega kuni 250 MHz – 39 eurot; 4.21. sagedusalas 40 GHz või enam ribalaiusega üle 250 MHz – 77 eurot.“; 10) lisa 3 punktid 12.1, 12.2, 12.10 ja 12.11 tunnistatakse kehtetuks; 11) lisa 3 punktides 12.3–12.9 asendatakse arv „862“ arvuga „694“; 12) lisa 3 punktides 12.3 ja 12.12 tunnistatakse kehtetuks sõnad „1 W“; 13) lisa 3 punktides 12.12–12.18 jäetakse välja sõnad „või 1452 MHz kuni 1492 MHz“; 14) lisa 3 täiendatakse punktiga 15.8 järgmises sõnastuses: „15.8. numbriloa andmise eest, millega antakse õigus kasutada kümnekohalisi numbreid, või selle kehtivustähtaja pikendamise eest üheks aastaks – 0,05 eurot iga kasutamiseks lubatud numbri eest.“. § 4. Seaduse jõustumine (1) Käesolev seadus jõustub 2020. aasta 21. detsembril. (2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 97 jõustub 2028. aasta 1. jaanuaril. (3) Käesoleva seaduse § 1 punkt 106 jõustub 2025. aasta 28. juunil. Riigikogu esimees Henn Põlluaas Tallinn „…“ … 2020. a Algatab Vabariigi Valitsus „…“ … 2020. a 32
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel