Justiitsministeerium Meie 26.06.2020 nr 2-2/19-0381/4216
Elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja
riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu
kooskõlastamine
Esitame kooskõlastamiseks elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse
muutmise seaduse eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Raul Siem
väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister
Lisad: eelnõu, seletuskiri ning seletuskirja lisad
Liisi Moks
639 7665
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku
ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu
seletuskiri
Lisa 3
Elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku
ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu
Jrk Eelnõu § Asutus Märkuse või ettepaneku sisu Arvestamise / mittearvestamise põhjus
1 § 1 p 11 KaM Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium on saatnud Ettepanekut on arvestatud.
(ESS § 2 p 30.04.2020 eelnõude infosüsteemi kaudu Eelnõu ja seletuskirja on täiendatud.
521) nr 5- kooskõlastamisele elektroonilise side seaduse,
2/20/779 ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse
eelnõu. Kaitseministeerium on sellega tutvunud ja
kooskõlastab eelnõu alljärgnevate märkustega arvestamise
korral.
1. Elektroonilise side seaduse muutmine
1.1. Eelnõu kohaselt jaguneb sideteenus kolmeks ning
isikutevahelise side teenus jaguneb omakorda veel kaheks
(numbripõhine ja numbrivaba isikutevahelise side teenus).
Eelnõu § 1 punkti 11 kohaselt täiendatakse elektroonilise side
seaduse (ESS) § 2 uue mõistega „spetsiaalne isikutevahelise
side teenus“, mis võimaldab reaalajas kahesuunalist video
ning teksti ja hääle edastamist kahes või enamas asukohas
oleva kasutaja vahel. Juhime tähelepanu, et peale eelpool
nimetatud paragrahvi ei ole uut mõistet seaduses rohkem
kasutatud.
Samuti ei tule eelnõust ega seletuskirjast selgelt välja, kas
spetsiaalne teenus kuulub numbripõhiste või numbrivaba
teenuste hulka. See on oluline eelnõu § 1 punkti 87 muudatuse
valguses, millega asendatakse ESS paragrahvi 88 lõikes 1
sõnad „telefoni- või mobiiltelefoniteenust“ sõnadega
„numbripõhist isikutevahelist side teenust". Juhul, kui
1
spetsiaalne teenus ei ole numbripõhine teenus, siis sellele ei
laine ESS § 88 lõikes 1 sätestatud kohustus, mille kohaselt
sideettevõtja peab tagama sidevõrgu toimimise selliselt, et iga
sidevõrgu kaudu oleks tagatud tasuta ühenduse loomine
riigisiseste hädaabinumbritega ja Euroopa ühtse
hädaabinumbriga „112“. Lisaks sellele ei laiene ka muudest
muudatustest tulenevad õigused ja kohustused (nt § 951 lõige
4, § 961 lõiked 2 ja 3 jne).
Sellest tulenevalt teeme ettepaneku vaadata spetsiaalse
isikutevahelise side teenuse regulatsioon üle ning vajadusel
täpsustada eelnõud või seletuskirja.
2 § 1 p 26 KaM 1.2. Eelnõu §-ga 20 täiendatakse ESS § 11 lg 11 uue punktiga Ettepanekut on arvestatud osaliselt.
(eelmise 33, mille kohaselt raadiosageduste kasutamist reguleeritakse Eelnõud ja seletuskirja on täiendatud.
versiooni sageduslubadega riigi julgeoleku ja avaliku korra tagamiseks.
p 20) Kaitseministeeriumi hinnangul ei piira kehtiv sõnastus Põhjendus: Esiteks võtame teie märkuse ESS § 11
(ESS § 11 lg tsiviilkasutuseks mõeldud raadiosageduste eraldamist avalikku lg 11 p 33 osas teadmiseks, kuna leiame, et riigi
11) võimu teostavatele isikutele (nt Päästeamet). Leiame, et julgeoleku ja avaliku korra tagamise eesmärgil on
riigikaitse valdkond kui ka julgeoleku ja avaliku korra vaja reguleerida raadiosageduste kasutamise
tagamisega seotud valdkond on väljaspool direktiivi sageduslubadega.
reguleerimisala. Juhime tähelepanu, et direktiivi art 1 p 3 Teiseks koostöös KaMiga on eelnõu § 1 lisatud
alapunkt c kohaselt ei mõjuta direktiiv liikmesriikide poolt punkt 33 (ESS § 211), mis sätestab raadiosageduste
avaliku korra, avaliku julgeoleku ja kaitse eesmärgil võetud haldamise ja kasutamise kõrgendatud
meetmeid. Kuna kehtiv sõnastus ei takista sageduste kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra ja
eraldamist avaliku korra ja julgeoleku eesmärgil, jääb sõjaseisukorra ajal.
kavandatava muudatuse tegelik eesmärk selgusetuks ja mõjub Kolmandaks raadioside piiramise korral peab jääma
seetõttu täiendava piiranguna nt ohu olukordadele sagedusloa regulatsioon, sest nn jammerite näol on
reageerimisel ja sündmuste lahendamisel. tegemist raadioseadmetega, mille kasutamiseks on
Sellest tulenevalt teeme ettepaneku jätta ESS § § 11 lg 11 vaja sagedusluba.
punkti 33 välja.
Lisaks sellele, teeme ettepaneku kaaluda ESS-i täiendamist
selliselt, et oleks sätestatud sagedusloa omaniku kohustus
võimaldada ohuolukordades riigikaitselistel eesmärkidel
juurdepääsu oma võrkudele ja edastada teavet asjaomastele
asutustele. Samuti palume analüüsida, kas raadioside piiramise
2
aluseks ESS § 115 alusel peab olema ESS §-s 11 sätestatud
sagedusluba nagu on viidatud ESS § 115 lõike 2 alusel
kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses või oleks selleks ka
muid viise.
3 § 1 p 104 KaM 1.3. Eelnõu § 1 punktiga 86 täiendatakse ESS § 872 lõikega 21, Ettepanekut ei ole arvestatud, kuid seletuskirja on
(eelmise millega sätestatakse küberintsidendi mõju hindamise täiendatud.
versiooni konkreetsed parameetrid, mida sideettevõtja peab mõju
p 86) hindamisel arvesse võtma. Seletuskirjas on punkti 86 Põhjendus: eelnõu koostajad juhivad tähelepanu, et
(ESS § 872 selgituses kirjas, et seni ei olnud mõju hindamise aluseid ESS § 872 lugemisel tuleb silmas pidada, et
lg 21) sätestatud, mis tõi kaasa mõjude erineva hindamise. nimetatud paragrahvi sätted kohalduvad ainult
Kaitseministeeriumi hinnangul küberintsidendi mõju sideettevõtjatele, kellel on alla 10 000 lõppkasutaja
hindamisel tuleb sideettevõtjal lähtuda küberturvalisuse (ESS § 872 lg 6). Lisame selle täpsustuse ka
seadusest (KüTS) ja selle alusel kehtestatud ettevõtlus- ja seletuskirja.
infotehnoloogiaministri 5. juuli 2018. a määrusest nr 40 Sideettevõtjad, kelle on vähemalt 10 000
„Võrgu- ja infosüsteemide riskianalüüsi nõuded ning lõppkasutaja kohalduvad KüTS §-des 7 ja 8
turvameetmete kirjeldus“ (edaspidi määrus). Määruse §-s 3 on sätestatud nõuded.
loetletud nõuded riskianalüüsi koostamisele, millega teenuse
osutaja peab arvestama. Sellest tulenevalt leiame, et antud
valdkond on juba piisavalt reguleeritud.
Teeme ettepaku täiendada ESS § 872 selliselt, et
küberintsidendi mõju hindamisel tuleks lähtuda KüTSist või
selle alusel kehtestatud määrusest. Alternatiivvariandina tuleb
kaaluda ESSi § 872 ja KüTSi regulatsiooni ühtlustamist.
4 Eelnõuväline KaM 1.4. Eelnõu seletuskirjas viidatakse korduvalt, et tehnoloogia Ettepanek on võetud teadmiseks.
ettepanek areng on tinginud ESS muutmise vajadusi. Teeme ettepaneku
ESS hinnata ja muuta koostöös asjaomaste asutustega ka ESS §
§-d 1111, 1111, 112 ja 113, milles sätestatakse sideettevõtjale kohustus
112 ja 113 säilitada andmeid, anda asjassepuutuvatele õiguskaitse- ja
julgeolekuasutustele teavet ning võimaldada juurdepääs
elektroonilise side võrgule jälitustoimingu teostamiseks või
sõnumi saladuse õiguse piiramiseks.
Selleks, et julgeoleku- ja jälitusasutused saaksid
julgeolekuasutuste seadusest ja kriminaalmenetluse seadusest
tulenevaid volitusi eesmärgipäraselt rakendada, peab
3
sideettevõtja võimaldama neile edaspidi juurdepääsu mitte
üksnes üldkasutatavale elektroonilise side võrgule vaid ka selle
kaudu osutatavatele üldkasutatavatele elektroonilise side
teenustele. Ettepanekuga arvestamisel tekiks sõnaselge
juurdepääsu andmise kohustus ka sellisele sideettevõtjale,
kellel sidevõrku ei ole ja kes kasutab seetõttu oma
elektroonilise side teenuse osutamiseks teise sideettevõtja
sidevõrku nii, et sidevõrgu omanikul ei ole juurdepääsu tema
teenuse kaudu edastatavatele sõnumitele (nt seetõttu, et need
on sideteenuse osutaja poolt krüpteeritud). Jälitus- ja
julgeolekuasutuse ülesannete eesmärgipärane täitmine on
võimalik juhul, kui asutus pääseb mis tahes teenuse korral
juurde signaalide edastamisele ehk teenusele ja seeläbi
sõnumitele.
5 §2p1 KaM 2. Ehitusseadustiku muutmine Ettepanekut on arvestatud.
(EhS § 6112) Eelnõu § 2 punktiga 1 täiendatakse ehitusseadustikku uue §-ga Eelnõu on täiendatud.
6112, mille lõike 5 kohaselt avaldatakse keelduvad otsused
ehitusregistris. Juhime tähelepanu, et kui riik keeldub ehitisele
juurdepääsuõiguse andmisest põhjusel, et see ohustab riigi
julgeolekut (lisatava § 6112 lg 4 p 4), siis need keeldumise
põhjused ei ole avalik teave ja võib olla riigisaladus
riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse ja selle alusel
kehtestatud Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a. määruse
nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“
alusel, mistõttu ei saa neid otsuseid avaldada avalikus
ehitisregistris.
Sellest tulenevalt teeme ettepaneku muuta eelnõu § 2 punktis 1
ehitusseadustiku § 6112 lõike 5 sõnastust järgmiselt:
„(5) Riik või kohaliku omavalitsuse üksus avaldab käesoleva
paragrahvi lõikes 3 või lõike 4 punktides 1–3 nimetatud
otsused ehitisregistris.“.
6 Eelnõuväline SiM Siseministeerium kooskõlastab märkustega elektroonilise side Ettepanekut ei ole arvestatud.
ettepanek seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise
ESS § 34 lg 1 seaduse eelnõu. Toetame sideteenuse mõiste laiendamist
4
andmesidel baseeruvate teenuste pakkujatele ehk eelnõu Põhjendus: eelnõu koostajad märgivad, et kui me
seletuskirjas nimetatud nn OTT-teenustele. Tulenevalt lisame ESS § 34 lg 1 sõna „elektrooniliselt“, siis
elektroonilise side teenuse mõiste laiendamisest teeme tähendaks see seda, et taotluse saab esitada ainult
ettepaneku ajakohastada ka sideandmete säilitamise ja elektrooniliselt, paberkandjal aga mitte. Kehtiv ESS
sidevõrgule juurdepääsu kohustamise sätteid. § 34 lg 1 sõnastus ei keela numbriloa taotlusi esitada
Elektroonilise side seaduse (edaspidi ESS) § 2 punkti 6 elektrooniliselt, ning seda võimaldab ka
muudatuse kohaselt jaguneb edaspidi sideteenus kolmeks majandustegevuse register, mille kaudu saab
(internetiühenduse teenus, isikutevaheline side teenus, muu numbriloa taotlusi esitada elektrooniliselt.
sideteenus) ning isikutevaheline teenus jaguneb omakorda Märgime, et numbriloa taotlust peab olema võimalik
kaheks (numbripõhine isikutevaheline side teenus, numbrivaba esitada nii elektrooniliselt kui ka paberkandjal.
isikutevaheline side teenus). Eelnõu seletuskirja kohaselt Lisame, et TTJA on muutmas numbri- ja
tähendab sideteenuse mõiste laiendamine seda, et sideteenuse sageduslubade taotlemise/andmise keskkonda, et
alla kuuluvad uued nn OTT-teenused nagu näiteks Skype, muuta kogu protsess mugavamaks nii taotlejate kui
WhatsApp, Viber jt. ka loa menetlejate vaatevinklist.
Sõltumata sellest, millist sideteenust tarbijale pakutakse, peab
sideteenuse osutaja täitma ESS-s sätestatud andmete
säilitamise kohustust (ESS § 1111), teabe andmise kohustust
(ESS § 112) ja sidevõrgule juurdepääsu võimaldamise
kohustust (ESS § 113). Kooskõlastamiseks saadetud eelnõus ei
ole aga eeltoodud sätete muudatusi ette nähtud. ESS §-de 1111
kuni 113 muutmine on vajalik, et oleks tagatud õiguskaitse- ja
julgeolekuasutuste ülesannete täitmine ning kõikide sideturul
tegutsevate sideettevõtjate võrdne kohtlemine.
Samuti näeme vajadust muuta hädaabiteadete menetlemise
asjakohase toimimise tagamiseks hädaabinumbriga 112
seonduvaid ESS-i sätteid.
Eelnevast tulenevalt teeb Siseministeerium ettepaneku
täiendada eelnõud järgmiste punktidega:
1. Ettepanek muuta ESS § 34 lg 1 selliselt, et numbriloa
taotlus esitataks TTJA-le üksnes elektrooniliselt: „Numbriloa
saamiseks esitab isik Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Ametile vormikohase elektroonilise taotluse, mis sisaldab
vähemalt järgmisi andmeid:“
5
Ettepaneku eesmärgiks on lihtsustada ja vähendada ajakulu
taotluste menetlemisel. Normi subjektiks olevad ettevõtjad
toimetavad igapäevaselt elektroonilise teabevahetuse teel ja on
selles pädevad. Paberkandjal taotluste menetlemine ei ole
keskkonnasõbralik ning pikendab menetlusaega.
7 Eelnõuväline SiM 2. Ettepanek muuta numbriloa pikendamise loogikat ESS § Ettepanek on võetud teadmiseks.
ettepanek 35 lõikes 2 selliselt, et riigilõivu tasumisel pikendatakse
ESS § 35 lg numbriluba ühe aasta võrra automaatselt. Põhjendus: TTJA on muutmas numbri- ja
2 Ettepaneku eesmärgiks on vähendada bürokraatiat. Mõistlik sageduslubade taotlemise/andmise keskkonda, et
oleks numbriloa omanikku teavitada 20 päeva enne numbriloa muuta kogu protsess mugavamaks nii taotlejate kui
kehtivuse lõppu koos riigilõivu makse rekvisiitidega ning ka loa menetlejate vaatevinklist.
ettevõtja võiks olla kohustatud taotluse esitama üksnes juhul,
kui soovib vähendada või suurendada numbrite arvu. Kui ei
soovi pikendada, siis jäetakse riigilõiv maksmata ja
numbriluba tühistatakse automaatselt.
8 Eelnõuväline SiM 3. Ettepanek täiendada ESS § 87 lõiget 1 punktiga 12 Ettepanekut ei ole arvestatud.
ettepanek järgmises sõnastuses:
ESS § 87 „12) sideteenuste toimepidevuse tagamine.“; Põhjendus: eelnõu koostajad leiavad, et sideteenuse
lg 1 p 12 Hädaolukorra seaduse § 36 lõike 1 punktide 5-7 kohaselt on toimepidevuse tagamine on kaetud ESS § 87 lg 1 p-
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi dega 4 ja 7 ning § 87 lg 2 p 6. Nimetatud ESS § 87
korraldatavateks elutähtsateks teenusteks telefoni-, lg 2 alusel antud Vabariigi Valitsuse määruse nr
mobiiltelefoni- ja andmesideteenus. Nimetatud sideteenustele 1401 § 3 lg 1 p 2 on sätestatud nõuded sidevõrgu
tuleb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil toimepidevusele.
kehtestada toimepidevuse nõuded (aluseks hädaolukorra Lisaks juhime tähelepanu, et alla 10 0000
seadus § 37 lõige 2). ESS § 87 lõige 4 täpsustab, et elutähtsa lõppkasutajaga sideettevõtjale kehtivad
teenuse osutajaks on vaid need sideettevõtted, kelle osutatavat Hädaolukorra seaduse alusel VV määruses nr 140
telefoni-, mobiiltelefoni- ja/või andmesideteenust tarbib sätestatud nõuded.
vähemalt 10 000 lõpptarbijat. Käesoleval hetkel kvalifitseerub
sellisteks teenuseosutajateks 4 sideettevõtet, ülejäänud
sideettevõtted elutähtsa teenuse osutajad seaduse mõistes ei ole
ning neile toimepidevuse nõudeid hädaolukorra seaduse alusel
ei kehtestata. Samas pakub sidelahendusi mastides kõikidele
1
Vabariigi Valitsuse määrus nr 140 „Nõuded sideteenuse osutamisele ja sidevõrkude tehnilised nõuded“.
6
Eesti telekommunikatsiooniettevõtetele näiteks AS Levira, kes
aga ise ei ole elutähtsa teenuse osutaja, kuid kelle tagatavast
teenusest sõltub teiste sideettevõtete teenus. Sealjuures
ühiskonna sõltuvus sideteenustest on jätkuvalt kasvutrendis.
Sellest tulenevalt teeme ettepaneku, et baastoimepidevuse
tagamisele pööratakse tähelepanu kõikide sideettevõtete puhul.
Sarnane laiem toimepidevuse põhimõte on kehtestatud näiteks
ka elektriettevõtetele elektrituruseaduse alusel.
9 Eelnõuväline SiM 4. Palume sõnastada ESS § 87 lg 2 p 3 järgmiselt: Ettepanekut on arvestatud.
ettepanek „3) hädaabinumbriga 112 ühenduse tagamiseks ja Eelnõu on muutetud.
ESS § 87 hädaabinumbril 112 ühendust võtnud isiku asukoha
lg 2 p 3 tuvastamiseks,“;
Ettepaneku eesmärk on ühtlustada sõnakasutust erinevate
seaduste vahel. PäästeS § 132 lg 11 kohaselt Häirekeskus võib
hädaabiteate menetlemisel kasutada sideettevõtja teavet
hädaabinumbril 112 ühendust võtnud isiku asukoha kohta.
Soovime sarnast sõnastust kasutada ka ESS-is. Häirekeskus
võtab lisaks hädaabinumbril 112 tehtud kõnedele vastu ka
SMS-e, e-Call teateid ja ATeS- teateid.
Ühtlasi palume seaduses läbivalt asendada lauseosa vastavas
käändes „riigisisesed hädaabi lühinumbrid ja Euroopa ühtne
hädaabinumber «112»“ lauseosaga „hädaabinumber 112“
vastavas käändes. Eestis ei ole rohkem riigisiseseid
hädaabinumbreid, seega on asjakohane kasutada lühemat
sõnastust.
10 Eelnõuväline SiM 5. Teeme ettepaneku täiendada ESS § 87 lõiget 2 punktiga Ettepanekut ei ole arvestatud.
ettepanek 9 järgmises sõnastuses:
ESS § 87 „9) sideteenuste toimepidevuse tagamiseks.“ Põhjendus:
lg 2 p 9 Hädaolukorra seaduse § 36 lõike 1 punktide 5-7 kohaselt on Eelnõu koostajad leiavad, et sideteenuse
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toimepidevuse tagamine on kaetud ESS § 87 lg 1 p-
korraldatavateks elutähtsateks teenusteks telefoni-, dega 4 ja 7 ning § 87 lg 2 p 6. Nimetatud ESS § 87
mobiiltelefoni- ja andmesideteenus. Nimetatud sideteenustele lg 2 alusel antud Vabariigi Valitsuse määruse nr
tuleb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil
kehtestada toimepidevuse nõuded (aluseks hädaolukorra
7
seadus § 37 lõige 2). ESS § 87 lõige 4 täpsustab, et elutähtsa 1402 § 3 lg 1 p 2 on sätestatud nõuded sidevõrgu
teenuse osutajaks on vaid need sideettevõtted, kelle osutatavat toimepidevusele.
telefoni-, mobiiltelefoni- ja/või andmesideteenust tarbib Lisaks juhime tähelepanu, et alla 10 0000
vähemalt 10 000 lõpptarbijat. Käesoleval hetkel kvalifitseerub lõppkasutajaga sideettevõtjale kehtivad
sellisteks teenuseosutajateks 4 sideettevõtet, ülejäänud Hädaolukorra seaduse alusel VV määruses nr 140
sideettevõtted elutähtsa teenuse osutajad seaduse mõistes ei ole sätestatud nõuded.
ning neile toimepidevuse nõudeid hädaolukorra seaduse alusel
ei kehtestata. Samas pakub sidelahendusi mastides kõikidele
Eesti telekommunikatsiooniettevõtetele näiteks AS Levira, kes
aga ise ei ole elutähtsa teenuse osutaja, kuid kelle tagatavast
teenusest sõltub teiste sideettevõtete teenus. Sealjuures
ühiskonna sõltuvus sideteenustest on jätkuvalt kasvutrendis.
Sellest tulenevalt teeme ettepaneku, et baastoimepidevuse
tagamisele pööratakse tähelepanu kõikide sideettevõtete puhul.
Sarnane laiem toimepidevuse põhimõte on kehtestatud näiteks
ka elektriettevõtetele elektrituruseaduse alusel.
11 Eelnõuväline SiM 6. Palume sõnastada ESS § 88 järgmiselt: Ettepanekut on arvestatud.
ettepanek „(1) Sideettevõtja, kes osutab numbripõhist isikutevahelist side Eelnõu ja seletuskirja on muutetud.
ESS § 88 teenust, peab tagama sidevõrgu toimimise selliselt, et iga
sidevõrgu kaudu oleks tagatud tasuta ühenduse loomine
hädaabinumbriga 112.
(2) Mobiiltelefoniteenuse osutamisel peab sideettevõtja tagama
juurdepääsu hädaabinumbrile 112 lühisõnumiteenuse (Short
Message Service – SMS) vahendusel hädaabiteate
edastamiseks oma sidevõrgu kaudu.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sideettevõtja peab
Häirekeskusele tegema vahetult hädaabiteate edastamise järel
ja hädaabiteate menetlemise jooksul tasuta kättesaadavaks
hädaabinumbril 112 ühendust võtnud isiku telefoninumbri,
rahvusvahelise mobiilside terminalseadme tunnuse ja teabe
tema asukoha kohta.
2
Vabariigi Valitsuse määrus nr 140 „Nõuded sideteenuse osutamisele ja sidevõrkude tehnilised nõuded“.
8
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sideettevõtja peab
julgeolekuasutuse poolt määratud numbrile helistamise korral
tegema julgeolekuasutusele vahetult kõne ühendamise järel
tasuta kättesaadavaks helistaja telefoninumbri ning teabe
helistaja asukoha kohta.“;
Muudatusettepaneku eesmärk on muuta sõnakasutus
selgemaks ja ühtlustada ESS-i sätte sõnastus PäästeS-i § 132
lg-a 11. Häirekeskus on õigustatud asukohaandmeid saama ja
liikmesriigil on kohustus tagada vastavate andmete edastamine
tulenevalt Euroopa Kohtu otsuse C-417/18 resolutiivosa
punktidest 1 ja 2.
Täiendavalt on lisatud, et Häirekeskusele on vaja
kättesaadavaks teha rahvusvaheline mobiilside terminalseadme
tunnus (IMEI). Eelnimetatud kohtuotsuse kohaselt tuleb tagada
helistaja asukoha kindlakstegemine nii usaldusväärselt ja
täpselt, et hädaabiteenistused saaksid talle kasulikul moel abi
anda. IMEI kasutamine on selleks praegu olemasolevatest parim
lahendus. Muudatust ei ole kokku lepitud sideettevõtjatega.
12 Eelnõuväline SiM 7. Teeme ettepaneku täiendada eelnõu § ESS § 1111 – 113 Ettepanekut on arvestatud osaliselt.
ettepanek muudatustega järgmiselt: Eelnõud ja seletuskirja on muudetud.
ESS § 1111
7.1 Muuta ja sõnastada ESS § 1111 lõiked 1, 2, 3, 8 ja 11 Põhjendus: Eelnõus ei ole arvestatud SiMi
järgmiselt: ettepanekut ESS § 1111 lõigete 2 ja 3 täiendust „ja
„(1) Sideettevõtja on kohustatud säilitama andmed, et oleks lõppkasutaja“, kuna mõiste „klient“ on laiem ja
võimalik teha järgmisi toiminguid: hõlmab endas juba ka lõppkasutajat.
1) terminalseadme seiramine ja tuvastamine; Tulenevalt ESS § 2 p 15 „klient“ on sideteenust
2) side sihtpunkti tuvastamine; kasutav isik, kellel on sideteenuse kasutamiseks
3) side kuupäeva, kellaaja ja kestuse kindlaksmääramine; leping sideettevõtjaga.
4) sideteenuse liigi kindlaksmääramine; ESS § 2 p 27 „lõppkasutaja“ on klient, kes ise ei
5) sideteenuse kasutaja terminalseadme või oletatava osuta sideteenust.
terminalseadme kindlaksmääramine; Eelnõus ei ole arvestatud SiM ettepanekut ESS §
6) helistaja asukohateabe kindlaksmääramine. 1111 lõike 2 punkti 10 osas, kuna see teema vajab
osapooltega täiendava arutelu.
9
(2) Numbripõhise isikute vahelise side teenuse osutaja,
spetsiaalse isikutevahelise side teenuse ning telefonivõrgu ja
mobiiltelefonivõrgu teenuse osutaja on kohustatud säilitama
järgmised andmed:
1) helistaja number ning kliendi ja lõppkasutaja nimi ja
aadress;
2) vastuvõtja number ning kliendi ja lõppkasutaja nimi ja
aadress;
3) lisateenuse, sealhulgas kõne suunamise või edastamise
kasutamise korral valitud number ning kliendi ja lõppkasutaja
nimi ja aadress;
4) kõne alguse ja lõpu kuupäev ning kellaaeg;
5) kasutatud sideteenus;
6) helistaja ja vastuvõtja rahvusvaheline mobiilside tunnus
(International Mobile Subscriber Identity – IMSI);
7) helistaja ja vastuvõtja rahvusvaheline mobiilside
terminalseadme tunnus (International Mobile Equipment
Identity – IMEI);
8) kärjetunnus kõne alustamise ja lõpetamise ajal;
9) andmed, mis määratlevad tugijaama geograafilise asukoha
viitega kärjetunnusele ajavahemikul, mille jooksul andmeid
säilitatakse;
*10) anonüümse ettemakstud mobiiltelefoniteenuse korral
teenuse esmase aktiveerimise kuupäev ja kellaaeg ning
kärjetunnus, millest teenus aktiveeriti ning kõneaja laadimise
kuupäev, kellaaeg ja kärjetunnus.
(3) Interneti-ühenduse, elektronposti ja Interneti-telefoni
teenuse osutaja on kohustatud säilitama järgmised andmed:
1) sideettevõtja poolt eraldatud kasutajatunnused;
2) telefoni- või mobiiltelefonivõrku siseneva side
kasutajatunnus ja telefoninumber;
10
3) kliendi ja lõppkasutaja nimi ja aadress, kellele Interneti-
protokolli aadress (sisemine/välimine), kasutajatunnus või
number olid side toimumise ajal eraldatud;
4) Interneti-telefoni kõne kavandatud vastuvõtja
kasutajatunnus või number;
5) kavandatud vastuvõtva kliendi nimi, aadress ja
kasutajatunnus elektronposti ning Interneti-telefoni teenuse
korral;
6) Interneti-seansi alguse ja lõpu kuupäev ning kellaaeg
konkreetse ajavööndi järgi koos Interneti-protokolli aadressiga,
mille on kasutajale eraldanud Interneti-teenuse osutaja, ja
kasutajatunnusega;
7) elektronposti või Interneti-telefoni teenuse kasutamise
alguse (log-in) ja lõpu (log-off) kuupäev ning kellaaeg
konkreetse ajavööndi järgi;
8) kasutatud Interneti-teenus elektronposti ja Interneti-telefoni
teenuse korral;
9) helistaja number sissehelistamisega Interneti-ühenduse
korral;
10) digitaalne kliendiliin (Digital Subscriber Line – DSL) või
mõni muu tunnus side algataja kohta.
…
(8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmete
säilitamise kohustust kohaldatakse ka ebaõnnestunud kõnede
puhul, kui sideteenuse ning telefonivõrgu ja
mobiiltelefonivõrgu teenuse osutamise korral vastavad andmed
luuakse või neid töödeldakse. Nimetatud andmete säilitamise
kohustust ei kohaldata kõnekatsele.
…
(11) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid
edastatakse:
1) kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt uurimisasutusele,
jälitusasutusele, prokuratuurile ja kohtule;
2) julgeolekuasutusele;
11
3) väärteomenetluse seadustiku kohaselt Andmekaitse
Inspektsioonile, Finantsinspektsioonile, Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ametile, Keskkonnainspektsioonile,
Politsei- ja Piirivalveametile, Kaitsepolitseiametile ning
Maksu- ja Tolliametile;
4) väärtpaberituru seaduse kohaselt Finantsinspektsioonile;
5) tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt kohtule;
6) jälitusasutusele kaitseväe korralduse seaduses,
maksukorralduse seaduses, politsei ja piirivalve seaduses,
relvaseaduses, strateegilise kauba seaduses, tolliseaduses,
tunnistajakaitse seaduses, turvaseaduses, vangistusseaduses ja
välismaalaste seaduses sätestatud juhtudel;
7) korrakaitseseaduse kohaselt politseile või seaduses
sätestatud juhul muule korrakaitseorganile.“
Muudatuste selgitused
ESS § 1111 lg 1 punkti 1 sõnastusettepanekus on asendatud
sõna „sideallika“ sõnaga „terminalseadme“, sest asjakohane on
kasutada terminalseadme mõistet (ESS § 2 p 60).
ESS § 1111 lg 1 punkti 6 ettepanekus on sõnastus muudetud
tulenevalt eelnõu punktis 2 sätestatud uue mõiste „helistaja
asukohateave“ kasutusele võtmisega.
ESS § 1111 lg 2 sissejuhatavat teksti puudutavas ettepanekus
on sõnastust muudetud seoses uute sideteenuste mõistetega
(eelnõu p 4).
ESS § 1111 lg 2 punktide 1 – 3 juures on ettepanek sõnastust
täiendada klausliga „ja lõppkasutaja“, sest praktikas ei ole
klient ja sideteenuse lõppkasutaja alati üks ja sama inimene.
See tähendab, et tegelik sideteenuse kasutaja ja kliendilepingu
sõlminud inimene ei ole samad. Juhul, kui sideettevõtjal on
lõppkasutaja andmed teada, siis tuleks need andmed ka
pädevale asutusele järelepärimise korral edastada.
Lõppkasutaja andmete säilitamine ja edastamine aitab
12
paremini tagada ka isikute põhiõiguste kaitset, sest sellisel
juhul ei tehta järelepärimist vale inimese suhtes.
ESS § 1111 lg 2 p 5 sõnastust tuleks muuta seoses lõike 2
sissejuhatava teksti muutmise tõttu.
ESS § 1111 lg 2 p 10 osas selgitame, et ESS-i tuleb muuta
selliselt, et tulevikus oleksid kõik kõnekaardid isikustatud.
Näiteks võitluses terrorismi ja teiste raskete kuritegude vastu
on praktikas üle maailma probleemiks asjaolu, et ettemakstud
kõnekaarte saab soetada ja kasutada anonüümselt, mis
lihtsustab kuritegeliku tegevuse plaanimist ja läbiviimist ning
raskendab kuriteo toime pannud isiku tuvastamist. Suur osa
Euroopa riike on juba muutnud (nt Saksamaa, Itaalia,
Hispaania) või muutmas kohustuslikuks kõik kõnekaardid
isikustada. Eestis taoline kohustus seni puudub. Senikaua kuni
vastavat kohustust ei ole kehtestatud tuleks alternatiivse
lahendusena ette näha kõneaja laadimise kuupäeva, kellaaja
ning kärjetunnuse andmete säilitamine. Nende andmete
säilitamine ja pädevatele asutustele edastamine aitab politseil
ja julgeolekuasutustel teha järgmisi samme, et tuvastada
konkreetse kõnekaardi kasutaja.
ESS § 1111 lg 3 p 3 sõnastuse muutmise vajadus on seotud nn
NAT (ingl k Network address translation) probleemi
lahendamisega. NAT võimaldab ühe avaliku IP-aadressi taha
peita hulgaliselt privaatseid IP-aadress, mis on nähtavad vaid
koduvõrgus või ettevõtte sisevõrgus. Selline lahendus
võimaldab eri sidevõrkudes kasutada sama avalikku IP-
aadressi ühel ja samal ajal. Näiteks, kõik ühes kortermajas
asuvad seadmed kasutavad internetiühenduseks ühte ja sama
avalikku IP-aadressi. See tekitab politseile ja
julgeolekuasutustele teatud juhtudel märkimisväärseid
probleeme, sest IP-aadressi taga oleva seadme lõppkasutaja
tuvastamine on oluliselt keerulisem ja mõningatel juhtudel
isegi võimatu. Nimetatud probleemkohta on võimalik vältida,
piirates NAT-meetodil jagatavaid sisemisi IP-aadresse ning
13
sätestades sideettevõtjale kohustuse koguda ja säilitada
andmeid, mis võimaldavad tuvastada side lõppkasutaja.
ESS § 1111 lg 8 sõnastusettepanek seisneb sideteenuse mõiste
muutmises.
ESS § 1111 lõike 11 p 7 täiendus seisneb selles, et
hetkeregulatsiooni järgi esineb olukord, kus Politsei- ja
Piirivalveametil on õigus päringuid teha, kuid sideettevõtjal
kohustust andmeid edastada ei ole. Korrakaitseseaduse § 35 lg
1 ütleb, et politsei või seaduses sätestatud juhul muu
korrakaitseorgan võib töödelda isikuandmeid, tehes kirjaliku
või elektroonilise päringu elektroonilise side seaduse § 1111
lõigetes 2 ja 3 ning § 112 lõikes 3 nimetatud
mobiiltelefonivõrgus kasutatavate terminalseadmete asukoha
tuvastamist reaalajas võimaldavate andmete saamiseks isiku
kohta, kelle puhul see on vajalik kõrgendatud ohu
väljaselgitamiseks või tõrjumiseks. Säte annab õiguse andmeid
sideettevõtjalt pärida, kuid ESS regulatsioon ei kohusta
sideettevõtjat selle päringu alusel andmeid edastama. Sellest
tulenevalt on ettepanek täiendada ESS § 1111 lõiget 11
punktiga 7, milles sätestatakse kohustus esitada andmeid
korrakaitseseaduse kohaselt politseile ja seaduses sätestatud
juhul muule korrakaitseorganile.
13 Eelnõuväline SiM 7.2 Muuta ja sõnastada ESS § 112 lõiked 1 ja 3 järgmiselt: Ettepanekut on arvestatud.
ettepanek “(1) Kui käesoleva seaduse § 1111 lõikes 11 nimetatud asutus Eelnõud ja seletuskirja on muudetud.
ESS § 112 esitab järelepärimise, on sideettevõtja kohustatud
kiireloomuliste järelepärimiste puhul esimesel võimalusel,
kuid hiljemalt kümne tunni jooksul ja muudel juhtudel kümne
tööpäeva jooksul järelepärimise saamisest arvates, kui
nimetatud tähtaegade järgimine on järelepärimise sisust
tulenevalt võimalik, andma järelepärimise teinud asutusele
teavet käesoleva seaduse § 1111 lõigetes 2 ja 3 nimetatud
andmete või muude sideteenuse osutamisel loodud ja säilitatud
andmete kohta.
14
(3) Mobiiltelefoniteenust pakkuv sideettevõtja on kohustatud
tagama jälitus- ja julgeolekuasutustele ning Politsei- ja
Piirivalveametile seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks
mobiiltelefonivõrgus kasutatavate terminalseadmete asukoha
tuvastamise reaalajas.”.
Muudatuste selgitused
ESS § 112 lg 1 sõnastuses on vajalik asendada sõna
„möödumisel“ sõnaga „jooksul“. Tegemist on keelelise
muudatusega, mille eesmärk on vältida olukordi, kus
kiireloomulist päringut täidetakse alles pärast kümne tunni
möödumist. Kiireloomulise päringu maksimaalne täitmise aeg
on kümme tundi.
Ettepaneku kohaselt on ESS § 112 lg 1 sõnastust täiendatud
sõnadega „või muude sideteenuse osutamisel loodud ja
säilitatud andmete“. Sideettevõtjad koguvad ärilisel eesmärgil
veel mitmeid teisi andmeid, millest oleks abi kuritegevuse
vastases võitluses ja riigi julgeoleku tagamisel (nt andmed
tugijaama kohta, roaming ehk rändlusteenuse andmed, jm),
kuid teatud sideettevõtjad ei soovi neid andmeid õiguskaitse-
ja julgeolekuasutustele anda, viidates asjaolule, et ESS
kohaselt on neil teabe andmise kohustus ja õigus üksnes § 1111
lõigetes 2 ja 3 sätestatud andmete osas. ESS § 1111 lõigetes 2
ja 3 on sätestatud andmed, mida sideettevõtjad peavad
kindlasti säilitama üks aasta, kuid sealt sättest ei tulene
sideettevõtetele keeldu edastada nt politseile ja
julgeolekuasutustele teisi andmeid, mis neil ärilistel
eesmärkidel tekivad ja säilitavad. Õiguslike vaidluste
ärahoidmiseks teeme ettepaneku ESS § 112 lg 1 sõnastuse
täiendamiseks. Välja pakutud sõnastus ei kohusta
sideettevõtjaid säilitama uusi andmeid, vaid annab neile õiguse
väljastada ka neid andmeid, mida nad ärilisel eesmärgil
säilitavad.
15
ESS § 112 lg 3 sõnastuses on vajalik sõnad „politsei ja
piirivalve seaduses“ asendada sõnaga „seaduses“, sest
terminalseadme asukoha tuvastamise vajadus võib tuleneda ka
mõnest teisest asutuse tegevust reguleerivast seadusest (nt
korrakaitseseaduse § 35).
14 Eelnõuväline SiM 7.3 Muuta ja sõnastada ESS § 113 lõiked 1 – 3 järgmiselt: Ettepanekut on arvestatud.
ettepanek “(1) Sideettevõtja peab võimaldama jälitus- või Eelnõud ja seletuskirja on muudetud.
ESS § 113 julgeolekuasutusele juurdepääsu elektroonilise side võrgu
kaudu osutatavale teenusele vastavalt jälitustoimingu
teostamiseks või sõnumi saladuse õiguse või eraelu
puutumatuse õiguse piiramiseks.
(2) Sideettevõtja peab elektroonilise side teenusele
juurdepääsu võimaldamisega seoses andma jälitus- või
julgeolekuasutuse taotlusel talle teavet sidevõrgu tehniliste
parameetrite ning võrkude ja teenuste turvalisusega seotud
tehniliste meetmete kohta. Sidevõrgu tehniliste parameetrite
muutmisel ja pakutavate teenuste lisandumisel, kui see võib
mõjutada käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuste
täitmist, kohustub sideettevõtja informeerima jälitus- või
julgeolekuasutust sellest viivitamata ning mõistliku aja jooksul
asuma kõikide pakutavate teenuste osas täitma käesoleva
paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustust.
(3) Sideettevõtja on elektroonilise side teenusele juurdepääsu
võimaldamise raames kohustatud:
1) võimaldama jälitus- või julgeolekuasutusel valida sõnumid
ning tagama nende ülekandmise jälitus- või julgeolekuasutuse
tsentraalsesse või kaasaskantavasse jälgimisseadmesse
muutmata kujul ja reaalajas;
2) tagama sõnumite ülekandmise kvaliteedi, mis on
samaväärne sideettevõtja poolt osutatava tavapärase teenuse
kvaliteediga;
3) tagama valitud sõnumite ja nende ülekandmisega
16
seonduvate andmete kaitse ning andmete taastamise nende
kaitseks kasutatud tehniliste meetmete korral.”.
Muudatuste selgitused
ESS § 113 lg 1 sõnastusettepanekus on asendatud sõna
„sidevõrgule“ sõnadega „elektroonilise side võrgu kaudu
osutatavale teenusele“ tulenevalt eelnõuga muudetavast
elektroonilise side teenuse mõistest. Oluline on, et jälitus- või
julgeolekuasutusel oleks võimalik täita enda seadusest tulevaid
ülesandeid kõikide sideteenuste osas.
Samuti on täiendatud ESS § 113 lõike 1 sõnastust sõnadega
„või eraelu puutumatuse õiguse“. Täiendus on vajalik
õigusselguse huvides. Sarnane sõnastus on kehtivas ESS § 113
lõikes 9.
ESS § 113 lg 2 on asendatud sõna „sidevõrgule“ sõnadega
„elektroonilise side teenusele“ tulenevalt eelnõuga
muudetavast elektroonilise side teenuse mõistest. Ühtlasi on
täiendatud sõnastust sõnadega „ning võrkude ja teenuste
turvalisusega seotud tehniliste meetmete kohta“. See täiendus
on vajalik seetõttu, et sideettevõtjad on kohustatud rakendama
asjakohased ja proportsionaalsed tehnilised ja
organisatsioonilised meetmed, et maandada võrkude ja
teenuste turvalisusega seotud riske. Need meetmed ei tohi aga
takistada jälitus- või julgeolekuasutustel täita oma seadusest
tulenevaid ülesandeid. Seetõttu tuleb ESS § 113 lõikes 2
sätestada sideettevõtjale kohustus jälitus- või
julgeolekuasutuse taotlusel jagada vastavat teavet.
ESS § 113 lg 3 p 3 sõnastust on täiendatud sõnadega „ning
andmete taastamise nende kaitseks kasutatud tehniliste
meetmete korral“. Vastav täiendus on vajalik, et vältida
olukordasid, kus jälitus- või julgeolekuasutus saab
sideettevõtjalt andmed krüpteeritud kujul ilma dekrüpteerimise
17
võimaluseta. Tuleb arvestada, et olukorras, kus ESS
regulatsiooni laiendatakse nn OTT-teenustele, muutub
õiguskaitse- ja julgeolekuasutustele andmete krüpteeringu
küsimus veelgi aktuaalsemaks.
Näiteks on meedia vahendusel teada, et Facebook krüpteerib
rakenduse WhatsApp sõnumeid nii, et neid saavad lugeda
ainult saatja ja adressaat. Krüpteeringu kaudu tagatakse küll
sidevõrkude turvalisus ja andmete kaitse selleks
mitteõigustatud isikute eest, kuid teiselt poolt ei ole vähem
tähtis õiguskaitse- ja julgeolekuasutuste juurdepääsuvajadus
sellistele andmetele. Ei tohi tekkida olukorda, kus riigi
pädevatel asutustel ei ole sisuliselt võimalik täita seaduses
ettenähtud ülesandeid, sh tagada riigi julgeolekut ja tõkestada
süütegusid ning vajadusel isikuid vastutusel võtta. ESS § 87
lõike 1 punkti 8 kohaselt peavad sideettevõtjad sideteenuse
osutamisel juhinduma avaliku korra ja riigi julgeoleku
tagamise põhimõttest ja eesmärgist. Seadusandjal tuleb
lahendada õiguskaitse- ja julgeolekuasutuste ligipääs
krüpteeritud andmetele.
15 Eelnõuväline SiM 8. Täiendavalt teeme ettepaneku ESS § 88 lg 1 muuta viisil, Ettepanekut on arvestatud.
ettepanek et lisaks hädaabinumbrile 112 oleks ka numbril 1247 Eelnõud ja seletuskirja on muudetud.
helistamine helistaja jaoks tasuta. Seni ei ole sideettevõtjatega
olnud võimalust antud teemat arutada.
Alates 16.03.2020 avati Häirekeskuses abi- ja infoteenuse
number 1247 Terviseameti abistamiseks koroonaviiruse
levikuga kaasnenud eriolukorras info jagamiseks. Esimese
päeva jooksul tehti numbril 1247 üle 2000 kõne. Kuni 1. maini
2020 kehtestatud eriolukorraks on kokku lepitud, et Eestis
tegutsevad sideettevõtjad kannavad ise telefonil 1247
helistamise kulud.
16 Eelnõuväline SiM 9. ESS-i rakendusaktide muudatusettepanekud Ettepanekuid on arvestatud.
ettepanek Seletuskirja lisa 2 on täiendatud.
18
9.1 Palume sõnastada Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2006. aasta
määruse nr 140 „Nõuded sideteenuse osutamisele ja
sidevõrkude tehnilised nõuded“ § 3 lg 3 järgmiselt:
„(3) Numbripõhist isikutevahelist side teenust osutav
sideettevõtja peab seadma hädaabinumbrile 112 edastatud
teatele kõrgema prioriteedi muu kõneliiklusega võrreldes.“
Kehtivas sõnastuses on "tehnilise võimaluse olemasolu"
ebaselge sisuga. Muudatuse eesmärk on selgemalt sätestada, et
hädaabikõnedel on kõneliikluses kõige kõrgem prioriteet
võrreldes teiste kõnedega.
9.2 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21. mai 2018. aasta
määruse nr 25 „Eesti numeratsiooniplaan“ lisas palume muuta,
et 112 on hädaabinumber, mitte hädaabiteenuse lühinumber.
Samuti palume sätestada, et 1247 on riigisisene abi- ja
infoteenuse number.
17 Eelnõuväline SiM 10. Palume sõnastada riigilõivuseaduse § 31 lg 1 p 1 Ettepanekut on arvestatud.
ettepanek järgmiselt: Eelnõu ja seletuskirja on täiendatud.
„1) üleeuroopaliselt harmoniseeritud 116-algusega lühinumbri,
hädaabinumbri 112, abi- ja infoteenuse numbri 1247,
üleriigilise avalikes huvides kasutatava teenuse lühinumbri 110
ja vältimatu psühholoogilise abi kohustusliku lühinumbri
numbriloaga;“.
Muudatuse kohaselt soovime sättesse lisada abi- ja infoteenuse
numbri 1247, mis samuti oleks riigilõivu tasumisest
vabastatud. Inimesele, kes soovib riigilt infot saada või riigile
infot anda, on lihtsam pöörduda ühel kindlal numbril. Samuti
on muudetud numbri 110 kasutamise otstarve.
Häirekeskus osutab avalikes huvides abi- ja infoteenust, mille
eesmärgiks on abistada abivajajaid mitteaegkriitiliste
probleemide korral, kogudes ja vahendades informatsiooni
ning ühendades seeläbi riiki, kohaliku omavalitsuse üksuseid
ja elanikke. Kuna osutatav teenus on üleriigiline ning parandab
siseturvalisust, on põhjendatud, et kõne all oleva teenuse
19
lühinumbri numbriluba on riigilõivu tasumisest vabastatud.
Häirekeskusele on väljastatud numbriluba numbri 1247
kasutamiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti
20.12.2019 otsusega nr NLL19/6339 alates 01.01.2020.
Telefoninumber 110 oli kuni 2015. aastani kasutuses politsei
lühinumbrina. Selle lühinumbri avalik kasutamine lõpetati, kui
Eesti läks üle ühele hädaabinumbrile 112. Alates 2015. aastast
on lühinumber 110 Häirekeskuse kasutuses ning kuni
01.03.2020 suunati kõik sellele numbrile tehtavad kõned edasi
hädaabinumbrile 112. Samal ajal on Häirekeskusel vajadus
hädaabinumbri 112 koormuse vähendamiseks koondada kokku
ja viia ühe numbri alla avalikes huvides osutatavaid ning
siseturvalisusega seotud üleriigilisi abi- ja infoteenuseid,
milliste jaoks kasutatakse praegu mitmeid erinevaid
lühinumbreid.
Samuti vajab sättes erinevate õigusaktide lõikes ühtlustamist
sõnakasutus „hädaabinumber 112“.
18 Eelnõu SiM 11. Direktiivi sätete ülevõtmine Ettepanekut on arvestatud.
seletuskirja Palume seletuskirja lisas 1 (vastavustabel) direktiivi sätete Seletuskirja lisa 1 ja lisa 2 on muudetud ja
lisa 1 ülevõtmise kohta teha järgmised muudatused: täiendatud.
11.1 Direktiivi artikkel 109 lg 1: ESS § 88 lg 3 ei ole antud
sätte ülevõtmise osas asjakohane. Palume vastav viide
eemaldada.
11.2 Juhime tähelepanu, et art 109 lg 1 ei ole täielikult üle
võetud. Sätte teise lause kohaselt on liikmesriikidel kohustus
aidata kaasa, et sisevõrkudest hädaabinumbril 112 helistamine
oleks sama hõlbus kui avalikult kasutatavast võrgust (n. ilma
prefiksit ette valimata). Seega ühtlasi palume MKM-l vastavad
meetmed üle vaadata.
11.3 Direktiivi artikkel 109 lg 2: PäästeS § 5 ja PäästeS § 132
ei ole antud sätte ülevõtmise osas asjakohased. Palume
vastavad viited eemaldada.
11.4 Direktiivi artikkel 109 lg 3: ülevõtmise kontekstis on
korrektne viidata PäästeS § 5 lõikele 11, kogu paragrahv ei ole
20
asjassepuutuv. ESS § 88 lg 1 ja PäästeS § 132 ei ole antud sätte
ülevõtmise osas asjakohased. Palume vastavad viited
eemaldada.
11.5 Direktiivi artikkel 109 lg 5: direktiivi art 109 lg 5
ülevõtmisel on asjakohane viidata PäästeS § 5 lg 11 p-le 1,
mida täiendab siseministri 13.06.2017 määruse nr 26
„Hädaabiteadete menetlemise kord ja hädaabiteadete
menetlemise toimimisele esitatavad nõuded“ § 4 lg 1. ESS §
87 lg 1 ja lg 2 p 4 ei ole antud sätte ülevõtmise osas
asjakohased. Palume vastavad viited eemaldada.
11.6 Direktiivi artikkel 109 lg 6: direktiivi art 109 lg 5
ülevõtmisel on asjakohane viidata PäästeS § 132 lõikele 11.
11.7 Direktiivi artikkel 109 lg 7: ESS § 951 lg 4 p 1 ei ole
antud sätte ülevõtmise osas asjakohane. Palume vastav viide
eemaldada. Palume viidata HäK põhimääruse § 9 p-le 4.
11.8 Direktiivi artikkel 110 lg 1: direktiivi art 110 lg 1
ülevõtmisel on asjakohane viidata ESS § 105 lg-le 5, mitte
elanikkonnakaitse kontseptsioonile. Direktiiv võetakse üle
Eesti õiguskorda siseriikliku õigusaktiga. Juhime tähelepanu,
et elanikkonnakaitse kontseptsioon ei ole õigusakt (dokumendi
on VV kabinetinõupidamisel heaks kiitnud).
11.9 Direktiivi artikkel 110 lg 2: asjakohane on samuti viidata
ESS § 105 lg-le 5. Antud kontekstis on peetud silmas sellist
elanikkonna teavitamise lahendust, mida soovitakse AKOS
projektiga ellu viia. Seetõttu ei ole korrektne viidata HOS § 13
alusel teavituskohustuse täitmisele ega TV- ja raadioteenuse
osutaja kohustustele MeeTS § 18 alusel.
19 Eelnõuväline SiM 12. Muud täpsustused Ettepanekut ei ole arvestatud.
ettepanek 12.1 Palume MKM-l täpsustada, mis vahe on seaduses
kasutataval kahel mõistel: elektroonilise side teenuse kasutaja Põhjendus: kuna eelnõuga neid mõisteid ei muudeta,
(ESS § 2 p 7) ja lõppkasutaja (ESS § 2 p 27). siis puudub nende selgitamise vajadus.
Selgitame lühidalt kahte mõistet:
„elektroonilise side teenuse kasutaja“ – on suvaline
isik, kes kasutab sideteenus, tal ei pea olema
21
lepingut sideettevõtjaga nt laps kasutab kodus olevat
internetti;
„lõppkasutaja“ – on sideteenust kasutav isik, kellel
on leping sideettevõtjaga.
20 Eelnõu § 1 SiM 12.2 Seoses direktiivi artikkel 109 lg 7 ülevõtmisega palume Ettepanekut on arvestatud.
MKM-l täpsustada, millises aktis on sätestatud sideettevõtja Seletuskirja lisa 2 on täiendatud.
kohustus riiki sisenejat jt direktiivis nimetatud sihtrühmi
teavitada hädaabinumbrist 112 ja sellele ligipääsu
võimalustest.
21 Eelnõu § 1 SiM 12.3 Palume kontrollida ja vaadata üle eelnõu § 1 p 87 Ettepanekut on arvestatud.
p 105 muudatuse sõnastuse käänded. Muudatus on hetkel sõnastatud Eelnõu on muudetud.
(eelmise „numbripõhist isikutevahelist side teenust“, aga peaks ilmselt
versiooni olema „numbripõhist isikutevahelise side teenust“.
p 87)
(ESS § 88
lg 1)
22 Eelnõu § 1 SiM 12.4 Teeme ettepaneku ESS 7. peatüki sätete ajakohastamiseks Ettepanekut ei ole arvestatud.
seoses taksofoniteenuse osutamisega. Eestis ei ole avalikult
kasutatavaid taksofone alates 2011. aastast. Võimalik sõnastus Põhjendus: sidedirektiiv otseselt ei keela
oleks avaliku juurdepääsuga sideteenus, kui taolist teenust taksofoniteenuse osutamist ning arvestades asjaolu,
osutatakse. et Eestis ei ole käesoleval ajal määratud
universaalteenuse osutamise kohustusega
sideettevõtjat ning lähiaastail puudub vajadus ka
sellise kohustusega sideettevõtja määramiseks, ei
näe eelnõu koostajad vajadust selle peatüki
muutmisel.
23 §2p1 RaM Rahandusministeerium kooskõlastab Teie poolt esitatud Ettepanekut on arvestatud.
(EhS § 6112) elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja Eelnõu ja seletuskirja on muudetud ja täiendatud.
riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu juhtides tähelepanu
järgmistele asjaoludele:
1) ehitusseadustikku ehitistele juurdepääsu andmise
tagamiseks §6112 lisamisel ei ole selgitatud, miks juurdepääsu
andmist on vaja menetleda laekumiste järjekorras ning samuti
seda, millise tasu eest seda tuleb teha. Seetõttu on vaja
22
seletuskirja vastavate selgitustega täiendada ning ühtlasi
analüüsida ja põhjendada, kas taolise juurdepääsu andmise
puhul ei ole tegemist riigiabiga sideettevõtjatele;
24 § 1 p 111 RaM 2) seletuskirjas tuleks täpsustada, millist järelmaksulepingut on Ettepanek on võetud teadmiseks.
(eelmise elektroonilise side seaduse §96 lg 6 mõeldud - nt kui
versiooni mõeldakse tarbijakrediidilepingut võlaõigusseaduse Põhjendus: eelnõu koostajad tõdevad, et ka
p 92) tähenduses, siis tuleks antud asjaolu seletuskirjas välja tuua. sidedirektiivi põhjenduspunktides ei ole täpsemalt
(ESS § 96 selgitatud, millist järelmaksulepingut siin
lg 6) mõeldakse.
Eelnõu koostajad leidavad, et
tarbijakrediidilepingute sõlmimine ei ole tõenäoliselt
välistatud, kuigi praktikas sõlmitakse näiteks palju
seadme müügilepinguid ka osamaksetega müügi
korras, mil intressi ei lisandu ja need ei ole
käsitletavad tarbijakrediidi lepingutena.
25 § 1 p 11 ITL Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (edaspidi: Ettepanekut on arvestatud.
(ESS § 2 31.03.2020 ITL) tänab võimaluse eest avaldada avaliku konsultatsiooni Eelnõu seletuskirja on täiendatud.
p 521) nr 5.1-1/20-1 raames arvamust elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku
ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi:
eelnõu) kohta. ITL on olnud Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi: MKM) poolt
aktiivselt kaasatud eelnõu menetlemisse. Tunnustame MKM-i
eelnõu ettevalmistamisel tehtud suure töö eest väga mahuka
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi (EL) 2018/1972,
millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik
(edaspidi: sidedirektiiv), ülevõtmisel Eesti õigusesse.
Oleme ITL-is eelnõud analüüsinud ning jõudnud järeldusele, et
eelnõu sisaldab täpsustamist vajavaid sätted, mistõttu esitame
käesoleva kirjaga kõigepealt oma sisulised ettepanekud,
küsimused ja tähelepanekud muudetavate seaduste kaupa ning
kirja lõpus eraldi väiksemad märkused eelnõu kohta.
1. Elektroonilise side seaduse muutmine 1.1. Eelnõu § 1
punktiga 11 täiendatakse elektroonilise side seaduse (edaspidi:
ESS) §-i 2 punktiga 521 lisades spetsiaalse isikutevahelise
23
side teenuse definitsiooni. Seda mõistet ei ole kasutatud ESS-i
ülejäänud sätetes. Palume MKM-i selgitust, miks on vajalik
see mõiste lisada
26 § 1 p 14 ITL 1.2. Eelnõu § 1 punktiga 14 täiendatakse ESS-i §-i 2 Ettepanekut on arvestatud.
(ESS § 2 p-d punktidega 661 ja 662 lisades väga suure läbilaskevõimega Seletuskirja on täiendatud.
661 ja 662) sidevõrgu ja väikese levialaga raadiosagedusi kasutava
juurdepääsupunkti definitsioonid. Hetkel on käimas
Elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ameti
(edaspidi: BEREC) juhiste avalik konsultatsioon. BEREC-i
juhistest väga suure läbilaskevõimega sidevõrgu kohta võib
tulla suhteliselt range raam sellele mõistele. Seetõttu palume
MKM-il analüüsida, kuidas see hakkab mõjutama
olemasolevat regulatsiooni. Peame silmas näiteks
märkimisväärse turujõuga ettevõtja kohustusi seoses väga
suure läbilaskevõimega võrguga. Mida see tegelikkuses
tähendama hakkab? Rõhutame, et see küsimus ei puuduta
eelnõu § 1 punkti 14 sisu. Palume vaid MKM-i selgitust, mis
võib olla lisatud eelnõu seletuskirja.
27 § 1 p 22 ITL 1.3. Eelnõu § 1 punktiga 19 täiendatakse ESS-i §-i 9 Ettepanekut on arvestatud.
(eelmise muuhulgas lõikega 8, mille punkt 2 annab õiguse lükata Seletuskirja on täiendatud.
versiooni sageduslubade väljaandmise tähtaega edasi, kui seda tingib
p 19) olemasoleva sageduskasutuse ümberplaneerimine. Sellisel
(ESS § 9 kujul punkt on väga laialivalguv. Palume MKM-il täpsustada
lg 8) selle skoopi ja tuua välja selged alused. ITL omapoolset
sõnastusettepanekut siin pakkuda ei saa, kuna pole aru saada,
mida on MKM selle sättega soovinud reguleerida.
28 § 1 p 23 ITL 1.4. Teeme ettepaneku lisada eelnõu § 1 punktis 19 sätestatud Ettepanekut on arvestatud.
(eelmise ESS-i § 9 lõikesse 9 kohustus teavitada lisaks Euroopa Eelnõu ja seletuskirja on täiendatud.
versiooni Komisjonile ja Euroopa Liidu liikmesriikide
p 19) järelevalveasutustele ka turuosalisi.
(ESS § 9
lg 9)
29 § 1 p 26 ITL 1.5. Eelnõu § 1 punktiga 20 lisatakse ESS-i §-i 11 lõikesse 11 Ettepanek on võetud teadmiseks.
punkt 33 - „riigi julgeoleku ja avaliku korra tagamiseks“.
24
(eelmise Sellega sätestatakse raadiosageduste kasutamise reguleerimise Põhjendus: leiame, et riigi julgeoleku ja avaliku
versiooni tingimus, mis ei tulene sidedirektiivist. Seetõttu palume korra tagamise eesmärgil on vaja reguleerida
p 20) MKM-il põhjendada selle sätte lisamist eelnõu seletuskirjas. raadiosageduste kasutamise sageduslubadega.
(ESS § 11
lg 11 p 33)
30 § 1 p 23 ITL 1.6. Varasema arutelu käigus kavandati lisada ESS-i § 131 Ettepanekut ei ole arvestatud.
(eelmise lõige 3 järgmises sõnastuses: „(3) Tarbijakaitse ja Tehnilise
versiooni Järelevalve Amet vaatab lõikes 2 nimetatud edasilükkamise Põhjendus: eelnõu koostajad on seisukohal, et kuna
p 19) aluse üle vähemalt iga kahe aasta tagant.“. Käesolevas ESS § 10 lg 1 kohaselt vaadatakse Eesti
(ESS § 9 eelnõus sellist sätet ei ole. ITL-i hinnangul on see oluline raadiosageduspaan nagunii kord aastas üle, siis
lg 6–9) õiguskindlust tagav ja ettevõtete jaoks planeerimist hõlbustav sellega koos vaadetakse üle ka see norm, kuna
põhimõte ning tuleb eelnõus sätestada. Sisu poolest sobib see raadiosagedusalade kasutamine on kajastatud Eesti
eelnõus täpsustama ESS-i §- i 9 lõiget 7. raadiosagedusplaanis.
31 § 1 p 34 ITL 1.7. Eelnõu § 1 punktis 21 sätestatud ESS-i § 281 lõike 5 Ettepanekut on arvestatud.
(ESS § 281 kohaselt on numbri broneerimise andmekogusse kantud Eelnõu on muudetud.
lg 5) andmetel informatiivne tähendus. ITL-ile jääb arusaamatuks,
kuidas saab see nii olla. Meie teadaolevalt ei ole plaanis lisaks
ESS-i §-is 281 nimetatud numbri broneerimise andmekogule
pidada täiendavat andmekogu, millel oleks õiguslik tähendus.
ITL teeb ettepaneku sõnastada eelnõu § 1 punkt 21 ümber ja
tagada sellega selgus, et numbri broneerimise andmekogusse
kantud andmetel on õiguslik tähendus, millest lähtutakse ESS
§-is 38 tehtavate toimingute tegemisel.
32 § 1 p 36 ITL 1.8. Teeme ettepaneku selgitada eelnõu § 1 punktiga 23 Ettepanekut on arvestatud.
(eelmise kavandatavat ESS-i § 34 lg 1 punkti 2 täiendamist Seletuskirja on täiendatud.
versiooni seletuskirjas põhjalikumalt. Kuna sellesse sättesse lisatakse “ja
p 23) -piirkond”, palume eelnõu seletuskirjas välja tuua, et piirkonna
(ESS 34 lg 1 all peetakse silmas laiaulatuslikku määratlust nagu „Eesti“,
p 2) „Euroopa Liit“ ja „kogu maailm“.
33 § 1 p 43 ITL 1.9. Eelnõu § 1 punktiga 30 muudetakse ESS §-i 44, mille Ettepanek on võetud teadmiseks.
(eelmise lõikega 4 antakse MKM-ile volitusnorm turuanalüüsi Seletuskirja on täiendatud.
versiooni põhimõtete ja korra kehtestamiseks. Juhime tähelepanu, et see
p 30) volitusnorm on väga üldsõnaline. Palume volitusnormi
täpsustada moel, mille kohaselt peab selle alusel kehtestatav
25
(ESS § 44 määrus jääma Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud
lg 4) põhimõtete skoopi.
34 § 1 p 44 ITL 1.10. ITL palub MKM-il selgitada, millal võib tekkida eelnõu Ettepanekut on arvestatud.
(eelmise §-i 1 punktiga 31 ESS-i lisatavas § 442 lõikes 4 kirjeldatud Seletuskirja on täiendatud.
versiooni olukord, kus Euroopa Komisjon ei kehtesta kõne lõpetamise
p 31) maksimummäära ning sellisel juhul võib selle kehtestada
(ESS § 442 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi: TTJA).
lg 4) Taolise volituse andmiseks TTJA-le palume seaduses
täpsustada aluseid, millele tuginedes võib TTJA asuda
nimetatud turuanalüüsi läbi viima.
35 § 1 p 44 ITL 1.11. ITL teeb ettepaneku täpsustada eelnõu § 1 punktis 31 Ettepanekut on arvestatud.
(eelmise sisalduvat ESS § 442 lõiget 5 selliselt, et ka sideettevõtjal on Eelnõu ja seletuskirja on täiendatud.
versiooni õigus tuua välja asjaolu, mis võib oluliselt mõjutada
p 31) konkurentsiolukorda. Varasema arutelu käigus kavandati
(ESS § 442 sellist sätet ESS § 44 lõikesse 2. Eelnõus on kõnealune säte
lg 5) sõnastatud väga üldiselt, mistõttu ei tule sellest üheselt välja, et
ka sideettevõtjatel on siin oma roll. Samuti ei ole hetkel eelnõu
ja seletuskiri omavahel kooskõlas: eelnõu seletuskirja järgi (lk
16) sisaldub see põhimõte kavandatavas ESS § 442 lõikes 5,
aga eelnõu enda sõnastus seda üheselt välja ei too.
36 § 1 p 57 ITL 1.12. Eelnõu § 1 punktiga 43 täiendatakse ESS-i § 50 lg 1 Ettepanekut on arvestatud.
(eelmise punkti 5 sõnaga „ehitistele“. Eelnõu seletuskirjas on lk 18 Seletuskirja on täiendatud.
versiooni toodud näiteid, mis need ehitised võivad olla. Juhime
p 43) tähelepanu, et selle selgituse sõnastus tuleb üle vaadata. Hetkel
(ESS § 50 on seletuskirjas lk 18 selgitatud, et „Ehitis on vähemalt ehitis“,
lg 1 p 5) mis ei loo selgust.
37 § 1 p 73 ITL 1.13. ITL teeb ettepaneku muuta eelnõu § 1 punktiga 60 ESS-i Ettepanekut on arvestatud.
(eelmise §-i 53 lisatavat lõiget 7 järgmiselt: „(7) Juurdepääsu teenuse Eelnõu on muudetud.
versiooni ja sidumise teenuse näidispakkumise andmekoosseisud ja
p 60) vormid miinimumtingimused kehtestab valdkonna eest vastutav
(ESS § 53 minister määrusega.“ Sellest volitusnormist tuleb välja jätta
lg 7) vormide kehtestamise õigus juurdepääsu ja sidumise teenuste
näidispakkumiste jaoks, kuna pakkumiste vormistamine peab
olema sideettevõtja enda otsustada.
26
38 § 1 p 85 ITL 1.14. ITL kordab oma varasemat ettepanekut eelnõu § 1 Ettepanekut ei ole arvestatud.
(eelmise punktis 72 sisalduva ESS-i § 561 lõike 2 kohta: leiame, et
versiooni selles lõikes sisalduvad kriteeriumid on kohasem sätestada Põhjendus: eelnõu koostajad leidavad, et selle sätte
p 72) määruses. Juhul, kui MKM jääb seisukohale, et need nõuded sätestamine on vajalik seaduses, kuna tegemist on
(ESS § 561 peavad olema seaduses, palume seda otsust põhjendada. üldpõhimõtetega, mis peavad tulema seadusest.
lg 2)
39 § 1 p 85 ITL 1.15. Eelnõu § 1 punktiga 72 lisatakse ESS-i ka § 564, mis Ettepanekut ei ole arvestatud.
(eelmise tekitab vastakaid arvamusi. ITL-i ja MKM-i vahel eelmise
versiooni aasta augustis toimunud koosolekul sai kokku lepitud, et TTJA Põhjendus: eelnõu koostajad on arvamusel, et
p 72) analüüsib seda sätet. ITL soovib teada, millistele järeldustele praegune eelnõu sõnastus annab sidedirektiivi mõtte
(ESS § 564) TTJA jõudis. Ühtlasi juhime tähelepanu, et niivõrd keerulise arusaadavalt edasi, ning leiavad, et sidedirektiivi
sõnastusega normi puhul on mõistlikum lähtuda sidedirektiivi otsetõlge ei ole parem.
otsetõlkest. Vastasel juhul on oht see veelgi raskemini
mõistetavaks sõnastada. Seetõttu palume MKM-il eelnõuga
ESS-i lisatava §-i 544 sõnastus üle vaadata.
40 § 1 p 88 ITL 1.16. ITL soovib MKM-i selgitust eelnõu punktiga 75 ESS-i Ettepanekut on arvestatud.
(eelmise lisatava § 632 lõike 5 kohta. Mida sideettevõtjale vastava Eelnõu seletuskirja on täiendatud.
versiooni kohustuse panemine tegelikkuses võib tähendada ja kuidas on
p 75) selle kohustuse täitmine teostatav? Palume seda selgitada
(ESS § 632 seletuskirjas.
lg 5)
41 § 1 p 92 ITL 1.17. ITL kordab oma varasemat ettepanekut eelnõu § 1 Ettepanekut ei ole arvestatud.
(eelmise punktiga 79 muudetava ESS-i § 66 lõike 4 kohta. Palume
versiooni lisada sätte lõppu: „…välja arvatud kui piirangu kõrvaldamine Põhjendus: eelnõu koostajad leiavad, et sellise
p 79) sõltub teisest lepingupoolest“. täienduse lisamine võib tekitada vaidlusi ning
(ESS § 66 leiame, et selline teavitamine ei tohiks
lg 4) sideettevõtjale olla koormav. Sellist välistust ei näe
ette ka sidedirektiiv.
42 Eelnõuväline ITL 1.18. ITL teeb ettepaneku lisada eelnõu §-i 1 ESS § 87 lõike 3 Ettepanekut on arvestatud.
ettepanek muutmine, millega asendatakse selles sättes sõna Eelnõu ja seletuskirja on täiendatud.
(ESS § 87 „lõppkasutajad” sõnaga „inimesed“, sest ülejäänud ESS-is
lg 3) kasutatakse just mõistepaari erivajadustega inimesed, mitte
erivajadustega lõppkasutajad.
27
43 Eelnõuväline ITL 1.19. ITL palub muuta eelnõu §-iga 1 ESS-i §-i 872 selliselt, et Ettepanekut ei ole arvestatud.
ettepanek tõsta lõige 6 ettepoole, näiteks lõikeks 1. Nii tuleks paremini
(ESS § 872 välja, et ESS § 872 ei kohaldu elutähtsate teenuste osutajatele. Põhjendus: eelnõus koostajad leiavad, et tehniliselt
lg 6) Muudatus on vajalik selguse huvides. sellise muudatuse tegemise korral tuleks kogu
paragrahv uuesti sõnastada, ning see ei ole antud
juhul proportsionaalne.
Lisaks need viis sideettevõtjat, kes on elutähtsa
teenuse osutajad on juba teadlikud, et neile kohaldub
ESS § 872 asemel KüTSi sätted.
44 § 1 p 104 ITL 1.20. ITL palub selgitada eelnõu seletuskirjas § 1 punkti 86 Ettepanekut on arvestatud.
(eelmise juures ESS § 872 lg 21 punktis 1 sätestatud „hinnangulise Seletuskirja on täiendatud.
versiooni kasutajate arvu“ kriteeriume. Peame oluliseks ühest tõlgendust,
p 86) et mõjutatud kasutajate puhul saab hinnata üksnes ligikaudset
(ESS § 872 hulka.
lg 21 p 1)
45 § 1 p 108 ITL 1.21. ITL-i hinnangul on vajalik eelnõu § 1 punktiga 89 ESS-i Ettepanekut on arvestatud.
(eelmise lisatav § 89 lg 8 uuesti sõnastada, et kajastuks paremini sätte Eelnõu ja seletuskirja on muudetud.
versiooni mõte. Nimelt on numbri säilitamise nõude eesmärk tagada
p 89) kliendi õigus viia kliendi poolt kehtiva lepingu alusel kasutatav
(ESS § 89 number üle teise operaatori võrku. Käesoleva punktiga on sisse
lg 8) toodud võimalus teisaldada ka number, mille kohane teenuse
osutamise leping on juba lõppenud. Seda sätet tuleb uuesti
võrrelda sidedirektiivi artikliga 106(3), milles sätestatakse
olukord, kus klient tahab ise korraldada oma (kehtiva)
numbriga teise operaatori juurde liikumist. Palume muuta seda
sätet nii, et see oleks selgelt mõistetav ja kooskõlas
sidedirektiivi mõttega.
46 § 1 p 110 ITL 1.22. ITL palub eelnõu seletuskirjas § 1 punkti 91 juures Ettepanekut ei ole arvestatud.
(eelmise selgelt välja öelda, et ESS § 951 kohaldumisel
versiooni võlaõigusseaduse vastavaid sätteid ei arvestata. See on Põhjendus: eelnõu koostajatele jääb ITLi ettepanek
p 91) äärmiselt vajalik selguse huvides ning edasiste vaidluste arusaamatuks, kuna sidedirektiivi artiklis 102 on
(ESS § 951) ärahoidmiseks. öeldud, et tuleb arvestada tarbijaõiguste direktiivis
sätestatuga. Kui me sätestaksime ESS § 951, et
VÕSi sätteid siin ei kohaldata, siis läheksime me
28
vastuollu sidedirektiiviga. Lepingueelse teabe
andmist saab tarbijalepingute puhul pidada üheks
tähtsaimaks kohustuseks, tagamaks tarbijate õiguste
ja huvide kaitse lepingute sõlmimisel. VÕS sätestab
lepingueelse teabe andmise kohustuse tarbijaga
sõlmitavate lepingute puhul ning määratleb
täpsemalt väljaspool äriruume ja sidevahendi abil,
sh telefonitsi sõlmitavale lepingule esitatavad
nõuded. Kõnealused tarbijakaitselised sätted on
kohaldatavad kõikidele lepinguliikidele VÕS § 47 ja
53 sätestatud eranditega. Elektroonilise side teenuse
lepingud nende erandite alla ei kuulu.
47 § 1 p 110 ITL 1.23. Palume täpsustada eelnõu § 1 punktiga 91 ESS-I lisatava Ettepanekut ei ole arvestatud.
(eelmise § 951 lg 2 punktiga 10 seonduvat. Nimelt on eelnimetatud
versiooni sätte kohaselt sideettevõtjal kohustus lepingueelses teabes ja Põhjendus: eelnõu koostajad lähtusid siin sellest, et
p 91) lühikokkuvõttes täpsustada sidevõrkude ning -teenuste piisab viitest ESS § 872, kuna selles paragrahvis
(ESS § 951 terviklikkuse tagamise ja küberintsidentide vältimiseks viidatakse vastavatele KüTS paragrahvidele, mis
lg 2 p 10) kasutusele võetavaid meetmeid vastavalt ESS §-ile 872. kehtivad elutähtsa teenuse osutajatele.
Kõigepealt juhime tähelepanu, et § 872 elutähtsa teenuse
osutajatele ei kohaldu. Lisaks vajab täpsustamist ka riigipoolne
ootus, millest tuleb tarbijat teavitada. Seda kuna igaühele
arusaadavas vormis ja väga lühidalt terviklikkuse tagamise
ning küberintsidentide vältimise meetmeid kirja panna on väga
suur väljakutse.
48 § 1 p 110 ITL 1.24. Eelnõu § 1 punktiga 91 ESS-i lisatava § 951 lõikes 6 Ettepanekut on arvestatud.
(eelmise sätestatakse, et erivajadustega inimestele tuleb taotluse korral Eelnõud ja seletuskirja on täiendatud.
versiooni edastada teavet neile sobivas formaadis. ITL on seisukohal, et
p 91) see ei ole kooskõlas sidedirektiivi artikkel 102 (1) kolmandas
(ESS § 951 taandes sätetatuga. Nimelt viidatakse selles toodete ja teenuste
lg 6) ligipääsetavusnõudeid ühtlustavale liidu õigusele. Toodete ja
teenuste juurdepääsetavuse nõuete direktiivi 2019/882 kohaselt
peavad vastavad nõuded olema Eestis üle võetud 2025.
aastaks, kuid ESS-i muudatused on kavandatud jõustuma juba
29
2020. aastal. Seetõttu on vajalik ESS § 951 lg 6 ümber
sõnastada ning viia kooskõlla sidedirektiivis sätestatuga.
49 § 1 p 111 ITL 1.25. ITL palub eelnõu seletuskirjas § 1 punkti 92 juures Ettepanekut on arvestatud.
(eelmise täpsustada, mida on ESS § 96 lõike 2 viimase lause kontekstis Seletuskirja on täiendatud.
versiooni mõeldud masinloetavuse all (näiteks kas see on xml-laadne
p 92) formaat või midagi muud).
(ESS § 96
lg 2)
50 § 1 p 111 ITL 1.26. ITL teeb ettepaneku kustutada eelnõu § 1 punktiga 92 Ettepanekut on arvestatud.
(eelmise muudetava ESS § 96 lõike 2 viimane lauseosa „erivajadusega Eelnõud ja seletuskirja on täiendatud.
versiooni inimesele sobivas formaadis“. See muudatus ei tulene
p 92) sidedirektiivist. Kui sellist kohustust tahetakse siiski
(ESS § 96 kehtestada, tuleb arvestada, et direktiivi 2019/882 kohaselt
lg 2) peavad toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuded olema Eesti
õigusesse üle võetud 2025. aastaks. Ühtlasi tuleb asendada
samas lauses sõna „ja“ sõnaga „või“, et oleks üheselt
mõistetav, et selge ja arusaadav on üks asi ning masinloetav
teine. Masinloetav ei ole ilmselt tavalugejale selge ja
arusaadav.
51 § 1 p 115 ITL 1.27. ITL palub korrigeerida eelnõu § 1 punktiga 95 Ettepanekut on arvestatud.
(eelmise muudetava ESS § 99 lõike 3 viimase lause sõnastust selliselt, Eelnõu on täiendatud.
versiooni et oleks üheselt selge, et „ei mõjuta lõppkasutajat negatiivselt“
p 95) on seotud üksnes „haldusliku laadiga“, mitte aga õigusaktide
(ESS § 99 muudatuste või lõppkasutajate huvidega. Hetkel on eelnõus
lg 3) laiendatud sidedirektiivi artikli 105(4) sõnastust, sest sätet võib
lugeda selliselt, et „ja see ei mõjuta lõppkasutajat negatiivselt“
käib sättes kõigi kolme eelpool nimetatud tingimuse juurde.
Seetõttu teeb ITL ettepaneku sõnastada ESS § 99 lõike 3
viimane lause järgmiselt: „Lõppkasutajal puudub õigus leping
leppetrahvita üles öelda, kui lepingu tingimuste muutmine
toimub lõppkasutajate huvides, kui muudatus on üksnes
halduslikku laadi ja see ei mõjuta lõppkasutajat negatiivselt
või kui lepingu tingimusi muudetakse tulenevalt õigusaktist.“
30
52 § 1 p 117 ITL 1.28. ITL juhib tähelepanu, et eelnõu § 1 punktiga 97 ESS-i Ettepanekut on arvestatud.
(eelmise lisatava § 100 lõige 3 erineb sidedirektiivi artiklist 105(5). Eelnõu ja seletuskirja on muudetud.
versiooni Nimelt on sideteenuse „kvaliteedi“ märkimisväärne erinemine
p 97) laiem, kui sidedirektiivis sisalduva „actual performance/
(ESS § 100 tegeliku jõudluse“ märkimisväärne erinemine. Palume ESS
lg 3) muutmisel jääda sidedirektiivi artikli 105(5) sõnastuse
raamidesse. Samuti tuleb sidedirektiiviga vastavuse tagamiseks
ESS § 100 lõikes 3 asendada „lõppkasutaja“ „tarbijaga“.
53 §2p1 ITL 2. Ehitusseadustiku muutmine Ettepanekut on arvestatud.
(EhS § 6112 2.1. ITL kordab oma varasemat ettepanekut kasutada eelnõu § Eelnõu ja seletuskirja on muudetud.
lg 1) 2 punktiga 1 ehitusseadustikku (edaspidi: EhS) lisatava § 6112
lõikes 1 sõna „omanduses“ asemel „õiguspärases valduses või
omanduses“. Peame seda muudatust äärmiselt vajalikuks, kuna
siis saab riik või kohalik omavalitsus oma halduses olevaid
ehitisi kasutada anda ka juhul, kui rendib mõnda hoonet (nt
saab siis rendilepingu kehtivuse ajal lubada sellele antenne
paigaldada) või kui mõni riigi või kohaliku omavalitsuse
hoone on antud eraettevõttele rendile.
54 §2p1 ITL 2.2. Samuti kordame varasemat ettepanekut lisada eelnõu § 2 Ettepanekut on arvestatud.
(EhS § 6112) punktiga 1 EhS § 6112 lõppu uue lõikena sidedirektiivi artiklile Eelnõu ja seletuskirja on muudetud.
57(5) vastav säte. See põhimõte tuleb EhS-i lisada, kuna
sidedirektiivi vastava sätte eesmärk on tagada, et seadmete
paigaldamise koha eest küsitavad tasud jäävad mõistlikkuse
piiridesse. ITL on sellest tulenevalt seisukohal, et riigi ja
kohaliku omavalitsuse asutused võivad küsida üksnes
talumisega seotud otsesid kulusid, aga ei tohi näha selles eraldi
tuluallikat.
55 §3p2 ITL 3. Riigilõivuseaduse muutmine Ettepanek on võetud teadmiseks.
(eelmise 3.1. ITL palub täpsustada, kuidas on kavandatud sätestada
versiooni mobiilside privaatvõrkude riigilõiv, kui privaatvõrk kui selline Põhjendus: eelnõu koostajad on selgitanud
p 1) on Eesti õigusruumis veel defineerimata. Taolist õigusselgust seletuskirjas, et „privaatvõrgu“ mõiste sätestatakse
(RLS § 206 omamata on võimatu kontrollida ka riigilõivu arvutuse Eesti raadiosagedusplaanis.
lg 51) loogikat. Esialgse tähelepanekuna väljapakutud riigilõivu
määra kohta eelnõu seletuskirjas riigilõivuseaduses (edaspidi:
31
RLS) tehtavate muudatuste selgituses oleva näite (punkt 1, lk
32) kohaselt moodustaks privaatvõrkude riigilõiv 13% praegu
kehtivast riigilõivust. Siin on jäetud tähelepanu pööramata
privaatvõrgu suurusele (määratud signaalitugevusega selle
sidevõrgu teenindusala piiril).
56 Eelnõuväline ITL 3.2. ITL teeb ettepaneku muuta eelnõuga ka RLS-i lisa 3 Ettepanekut on arvestatud osaliselt.
ettepanek punktis 2 toodud riigilõive sagedusloa andmise või kehtivusaja
(RLS lisa 3 pikendamise eest mobiiltelefonivõrgule, juurdepääsu Põhjendus: eelnõu koostajad on nõus, et kõrgematel
p 2) raadiovõrgule või liikuva maaside lairiba raadiovõrgule. sagedusaladel on sama teenindusala katmiseks vaja
Teeme ettepaneku tunnistada kehtetuks selle punkti alapunkt rohkem tugijaamu kui madalamatel sagedusaladel,
2.3 ning asenda see kolme uue punktiga järgmiselt: kuid rõhutame, et kõrgematel sagedustel opereerides
“2.4. sagedusalas 4,2 GHz kuni 6 GHz – 2 eurot; ei ole vajadust ega kohustust üleriigilise katteala
2.5. sagedusalas 6 GHz kuni 24 GHz – 1 euro; tagamiseks.
2.6. sagedusalas 24 GHz ja enam – 0,15 eurot.” Leiame, et ITLi poolt väljapakutud riigilõivumäära
13-kordne vähendamine sagedusala 26 GHz jaoks ei
Põhjendus: riigilõivu summaarne suurus sama katteala kohta ole proportsionaalne ning ei ole samas suurusjärgus
peaks olema samas suurusjärgus erinevates sagedusalades. teistes sagedusalades kasutatavate võrkude aastaste
Väljapakutud riigilõivu määrad põhinevad füüsikareeglil, mille riigilõivumääradega.
kohaselt signaalitugevus väheneb sageduse ruutsõltuvusega. Eelnõu koostajad nõustuvad ITLi ettepanekus kahe
Kõrgematel sagedusaladel sama teenindusala katmiseks on esimese riigilõivu suurusega, kui eeltoodud
vaja rohkem tugijaamu kui madalamatel sagedusaladel. põhjustel ei nõustu viimase lõivu suurusega.
57 ITL 4. Määruste kavandid Ettepanek on võetud teadmiseks.
ITL ei kommenteeri eelnõu praeguses etapis eelnõu lisaks
olevate määruste kavandeid. Palume MKM-il kindlasti kaasata
ITL, kui nende määruste eelnõusid hakatakse koostama.
58 ITL 5. Väiksemad märkused Ettepanek on võetud teadmiseks.
5.1. Eelnõu § 1 punktiga 17 täiendatakse ESS-i §-i 4 lõikega 4,
mille kohaselt edastab TTJA sideettevõtja poolt esitatud
majandustegevusteate BEREC-ile. ITL on seisukohal, et
vajalik on arendada lahendus, mis võimaldaks
majandustegevusteate automaatset BEREC-ile edastamist otse
MTR-ist. Igasugust täiendavat bürokraatiat on otstarbekas
vältida.
32
59 §1 ITL 5.2. Eelnõusse tuleb lisada ESS § 72 lg 4 punkti 2 muutmine, Ettepanekut on arvestatud.
kuna selles sättes on vajalik viidata lisaks ESS §-le 96 ka uuele Eelnõu ja seletuskirja on täiendatud.
§-le 951.
60 Eelnõu ITL 5.3. Eelnõu seletuskirjas on ESS § 442 lg 5 selgituse juures Ettepanekut on arvestatud.
seletuskiri teise lauses viga (lk 16). Nimelt sätestatakse selles, et „Lõike Eelnõu seletuskirja on muudetud.
täpsustamisega antakse ka sideettevõtjale õigus tuua välja
asjaolu, mis võib oluliselt mõjutada konkurentsiolukorda, mille
alusel on ta kohustatud viivitamata viima läbi turuanalüüsi.“
Sellise sõnastuse kohaselt peaks sideettevõtja ise viima läbi
turuanalüüsi. Siin peaks „ta“ asemel olema TTJA.
61 Eelnõu ITL 5.4. Ühtlasi juhime Teie tähelepanu, et eelnõu seletuskirja Ettepanekut on arvestatud.
seletuskiri punkti 4 esimeses lõigus (lk 34) sätestatakse, et Seletuskirja on muudetud.
alamkliendiliini mõiste tunnistatakse kehtetuks. Eelnõuga
sellist muudatust ei tehta.
62 § 1 p 44 Tele 2 Eesti Käesolevaga esitab Tele2 Eesti AS (edaspidi Tele2) Ettepanekut ei ole arvestatud.
(eelmise AS omapoolse seisukoha Elektroonilise side seaduse (ESS)
versiooni 31.03.2020 muutmise seaduse eelnõu osas. Põhjendus: eelnõu koostajad on seisukohal, et kui
p 31) 1. § 442 Turuanalüüsi teostamise aeg sideettevõtja soovib, et TTJA teeks turuanalüüsi
(ESS § 442 § 442 lõige 1 sätestab, et turuanalüüsi tuleb teha regulaarselt, tihedamini kui kord viie aasta jooksul, siis tulenevalt
lg1) kuid mitte harvem kui kord viie aasta jooksul. See muudatus ESS § 442 lg 5 saab sideettevõtja esitada TTJA-le
ESS-is toob kaasa kahe aasta võrra pikema perioodi antud vastava taotluse ning TTJA alustab viivitamata
analüüside koostamiseks kui käesoleval hetkel. Tele2 on turuanalüüsi läbiviimisega.
seisukohal, et antud muudatus ei ole konkurentsi soosiv ning
turuanalüüside läbiviimise perioodi ei tohiks muuta pikemaks,
kui see on hetkel kehtiva regulatsiooni kohaselt. Euroopa
Parlamendi ja Nõukogu Direktiiv (EL) 2018/1972 annab
võimaluse riikidele kehtestada maksimum periood kuni viis
aastat turuanalüüsi läbiviimiseks, aga antud perioodi
pikendamine ei ole kohustuslik.
EL 2018/1972 preambula 177 kohaselt on turuanalüüsi
teostamine iga viie aasta tagant võimalik ainult eeldusel, et
vahepealsel ajal toimuvad turumuudatused ei nõua uut
analüüsi. Lisaks täpsustab preambula 181, et kui tegemist on
dünaamiliste turgudega, siis võib olla vajalik teha turuanalüüs
33
sagedamini kui iga viie aasta tagant. Turge tuleks pidada
dünaamiliseks, kui tehnoloogiline areng ja lõppkasutajate
nõudlus tunduvad muutuvat viisil, et analüüsis esitatud
järeldused aeguvad viie aastase turuanalüüsi perioodi jooksul.
ESS-i muudatused käesoleval kujul ei võta arvesse
potentsiaalseid turu muudatusi ning eelkõige dünaamilisi
turge, kuhu kuulub ka infotehnoloogiasektor, kus
tehnoloogiline areng on pea iga-aastane. Tele2 hinnangul oleks
viie aastase maksimum ajaperioodi kehtestamine üleliia pikk
ning konkurentsi pärssiv tänu turgude kiirele arengule. Hetkel
kehtiv kolme aastane maksimum ajaperiood on seetõttu
optimaalne.
Minimaalselt, kui praegu kehtivat kolme aastast perioodi
soovitakse pikendada viie aastani, tuleks arvesse võtta ja ESS-i
muuta vastavalt EL 2018/1972 direktiivis sätestatud eranditele
dünaamiliste turgude ja turul toimuvate muudatuste osas, mille
korral tuleb turuanalüüsi teostada sagedamini. Antud erandid
peaksid olema välja toodud ka ESS-is.
63 § 1 p 57 Tele2 Eesti 2. § 50 Märkimisväärse turujõuga ettevõtja kohustused Ettepanekut ei ole arvestatud.
(eelmise AS seoses juurdepääsu ja sidumisega
versiooni § 50 lg 1 punktis 5 ja järgnevates punktides uue ESS-i tekstis Põhjendus: eelnõu koostajad leidavad, et kuna
p 43) on kasutatud sõna „ehitis“. Antud sõna ei ole aga § 2 mõistete „ehitise“ mõiste on defineeritud EhS § 3, siis ei ole
(ESS § 50 all ära defineeritud. Tele2 leiab, et antud sõna tuleks ära vaja seda mõistet sätestada eraldi ESSis.
lg 1 p 5) defineerida mõistete all ning indikatiivne loetelu lisada ESS-i
seletuskirja.
EL-i direktiivis on kasutusel ESS-ist täpsem mõiste
„tsiviilehitis“. Direktiivi artikli 72 kohaselt on mõiste
tsiviilehitise alla arvatud ka vähemalt ehitised või ehitistesse
sissepääsud, hoonesisesed kaablid, sealhulgas juhtmestik,
antennid, tornid ja muud tugikonstruktsioonid, postid, mastid,
kaablikanalid, juhtkanalid, kontrollkaevud, pääsuluugid,
kaablikapid.
Tele2 hinnangul oleks sõna „ehitise“ asemel sõna
„tsiviilehitise“ kasutamine paremini ja ühesemalt mõistetavam.
34
64 § 1 p 88 Tele2 Eesti 3. § 631 Hoonesisesele sidevõrgule juurdepääsu kohustuse Ettepanekut ei ole arvestatud.
(eelmise AS määramine
versiooni § 631 lõige 1 sätestab, et võrguelemendile juurdepääsust Põhjendus: eelnõu koostajad on arvamused, et siin
p 75) huvitatud isikul on võimalik esitada põhjendatud taotlus kontekstis on õigem „põhjendatud taotlused“.
(ESS § 631 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile antud Inglise-eesti sõnaraamat annab „reasonable“
lg 1) juurdepääsu saamiseks. Tele2 hinnangul tuleks antud lausest tähenduseks ka „põhjendatud“.
eemaldada sõna „põhjendatud“, kuna leiame, et antud sõnastus
ei ole kooskõlas EL-i direktiiviga ning on põhjendamatult
kitsendav. EL-i direktiivi artikli 61 lõike 3 kohaselt, millele
käesolev ESS-i paragrahv põhineb, ei ole ette nähtud, et antud
ligipääsu taotlus peab olema põhjendatud. Inglise keelses
versioonis on kasutusel sõna „reasonable request“, mis ei
tähenda eestikeelses tõlkes „põhjendatud taotlus“, vaid
„mõistlik taotlus“. „Põhjendatud taotlus“ on inglise keeleses
tõlkes „reasoned request“.
„Põhjendatud taotlus“ erineb „mõistlikust taotlusest“
märkimisväärselt, kuna esimesega kaasneb võimalus jätta
taotlus rahuldamata argumendiga, et see ei ole (piisavalt)
põhjendatud. Mõistlik taotlus aga ei eelda taotlejalt
põhistamise kohustust, miks juurdepääs on vajalik, vaid piisab
sellest, et taotlejal on olemas huvi teenuse pakkumiseks, olles
seeläbi konkurentsi soosiv ja kookõlas direktiivi mõttega.
65 Eelnõuväline Tele2 Eesti 4. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 14. juuni 2011. Ettepanek on võetud teadmiseks.
ettepanek AS aasta määruse nr 44 „Nõuded numbri liikuvuse tagamiseks
sideettevõtja vahetamisel“ muutmise määruse kavand
(Seletuskirja lisa 2)
Saame aru, et viidatud rakendusakti sõnastus on esialgne ning
tõenäoliselt eelneb selle lõplikule sõnastamisele ning
jõustamisele eraldi kooskõlastusring. Soovime sellegipoolest
juba antud etapis esitada oma nägemuse kliendisõbralikust
numbriliikuvusest.
Esitatud Määruse kavand täiendab määruse nr 44 § 6 lõikega
5, mis sätestab, et „numbri teisaldamine ja sellele järgnev
aktiveerimine toimub võimalikult lühikese aja jooksul
35
lõppkasutajaga sõnaselgelt kokkulepitud päeval.“ Tele2
hinnangul on antud sõnastus liiga üldine ning võimaldab
jätkuvalt operaatoritel numbri liikuvuse aega ülemäära pikaks
venitada, jättes tarbijate huvid ning mugavuse tahaplaanile.
Tele2 on 2018 aasta oktoobris koostanud valge paberi, kus
kirjeldab kiiret mobiiltelefoninumbrite liikuvuse protsessi
Eestis, kaardistades ja välja pakkudes uuendusliku
mobiilinumbrite liikuvuse protsessi, mis on kooskõlas e-Eesti
ja e-riigi kuvandiga. Väljapakutud lahendus võimaldab
mobiilinumbrite liikumist ühest võrgust teise minutiga, mitte
nädala(te)ga.
Arvestades, et Eestis saab ettevõtte loomisele,
tuludeklaratsiooni esitamisele või elektrienergiateenuse
pakkuja vahetamisele kuluvat aega mõõta minutites, ei ole
õigustust, miks mobiiltelefoninumbri üleviimine ühe
operaatori juurest teise juurde peaks võtma aega rohkem kui 1
minuti. Kiire numbriliikuvuse protsess on tarbijasõbralikum
ning sunnib turgu suurema avatuse ja läbipaistvuse poole.
Euroopa Komisjon on seisukohal, et kiire numbriliikuvuse
protsess edendab tarbija valikuvõimalust ja soodustab
konkurentsi telekommunikatsiooni turul. Sellel on positiivne
mõju turul olevate pakettide taskukohasusele ja
kättesaadavusele. Samuti sunnib operaatoreid lähenema
pakettidele innovatiivselt ning parandama kliendikogemust,
kuna kliendi kinnihoidmine ühe operaatori juures ei ole enam
niivõrd kerge. Kiirel numbriliikuvuse protsessil on turule
positiivne mõju, samal ajal kui ajamahukas numbriliikuvus
kulutab ressursse (lisaks ajale) ning takistab konkurentsi.
Eeltoodust tulenevalt ning arvestades kaasaegseid tehnilisi
võimalusi, leiame, et Määrus peab looma eeldused
mobiilsideoperaatori vahetamiseks minutitega.
66 §1p7 Levikom ELEKTROONILISE SIDE SEADUSE (ESS), Ettepanekut on arvestatud.
(ESS § 2 Eesti OÜ EHITUSSEADUSTIKU JA RIIGILÕIVUSEADUSE Seletuskirja on muudetud.
p 301)
36
27.03.2020 MUUTMISE SEADUSE EELNÕU
nr 012- KOOSKÕLASTAMINE
03/2020 27. veebruaril k.a. pöördus väliskaubandus- ja
infotehnoloogiaminister Kaimar Karu meie poole arvamuse
avaldamiseks elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja
riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu kohta, seoses
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2018/1972 (edaspidi
Sidedirektiiv) ülevõtmisega Eesti Vabariigis. Käesolevaga
esitame Levikom Eesti OÜ (edaspidi Levikom) seisukohad
eelnimetatud seaduste kavandatavate muudatuste kohta, mis on
toodud allpool.
Palume võtta arvesse, et seoses eriolukorra kehtestamisega
Eesti Vabariigis ning elutähtsa teenuse osutaja kohustuste
täitmise tõttu ei olnud meil võimalik piisava põhjalikkusega
töötada läbi eelnõus toodud muudatused ja täiendused ning
nende alusel kujundada enda seisukohad koos asjaomaste
ettepanekutega. Seetõttu loodame, et Levikomil jääb võimalus
avaldada enda arvamust täiendavate seisukohtade ja
ettepanekutega järgneva eelnõu menetluse protsessi käigus.
1. ESS muutmise eelnõu seletuskirjas (p 7) toodud selgitus
on eksitav muutmise eelnõu § 1, punkt 7) toodud „301
masinatevahelise side teenus..“ definitsiooni suhtes
Juhime tähelepanu, et ESS muutmise eelnõus toodud
„masinatevahelise side teenuse“ definitsioon on sõnastatud
õieti, seletuskirjas esitatud selgitus on eksitav.
Masinatevahelise side teenus (M2M) tagatakse oluliselt
enamate võrgutehnoloogiate põhiselt kui pelgalt
mobiilsidevõrkude baasil, mis kasutavad lõppterminali või –
kasutaja identifitseerimiseks 10- või 12-kohalisi
mobiiltelefoninumbreid. Sellised masinatevahelise side
võrgutehnoloogiad, nagu LoRaWAN, Sigfox, UWB, Wifi,
Bluetooth, Weightless, Zigbee jpt. ei kasuta
mobiiltelefonivõrkude numeratsiooni ning seetõttu ei saa
masinatevahelise side teenust defineerida ainult läbi
37
mobiiltelefonivõrgus kasutavate lahenduste ning vastava
identifikatsioonisüsteemi (numeratsioon).
67 Eelnõuväline Levikom 2. Sidedirektiivi artikkel 45 lõige 3 punktid a), b) ja c) Ettepanekut ei ole arvestatud.
ettepanek Eesti OÜ ülevõtmine – turunõudluse puudumise tõttu kasutamata
jäänud ühtlustatud raadiospektri sagedusala kasutamine Põhjendus: eelnõu koostajad on seisukohal, et
muul otstarbel direktiivi mõte on juba üle võetud. Selline õigus,
Traadita side tehnoloogiatel baseeruvate lairiba- ja võimaldada turunõudluse puudumisel ühtlustatud
kitsasribavõrkude tähtsus kaasajal järjest kasvab, mistõttu raadiospektri sagedusala kasutamist muul otstarbel,
raadiosagedusressursi kasutuse efektiivsus on samuti tuleneb vastavate
varasemast olulisem. Arvestades ka Euroopa Liidus raadiosagedusalade kasutust reguleerivatest ELi
raadiosageduste kasutamisel kehtivat tehnoloogiate otsustest. Kui riik hakkab vastava EL otsuse alusel
neutraalsuse printsiipi, ei näe Levikom ühtegi põhjust, miks raadiosagedusi kasutusse andma, viib ta ESS § 152
peaks Sidedirektiivi artikli 45 lõikes 3 toodud võimalus võtta alusel läbi avaliku konsultatsiooni, kus saavad
ettenähtud kasutusotstarbeks plaanitud, kuid turunõudluse arvamust avaldada kõik asjast huvitatud osapooled.
puudumisel kasutamata jäänud raadiosagedusressurssi võtta Juhul, kui konsultatsiooni tulemusel selgub, et turul
kasutusele muudel otstarvetel, arvestades lõike punktides a), b) vastavate sagedusalade osas huvi puudub, siis ei ole
ja c) toodud tingimusi. Sidedirektiivi artikli 45 lõikes 3 riigil põhjust piirata vastava sagedusala kasutamist
toodud võimaluse väljajätmine võib tekitada muudel alternatiivsetel otstarvetel.
sagedusressurssi defitsiidi tingimustes olukorra, kus seadus
takistab kasutamata sagedusala kasutuselevõttu muudel
otstarbetel. Levikom teeb käesolevaga ettepaneku lisada
Sidedirektiivis toodud regulatsioon ESS-i.
68 Eelnõuväline Levikom 3. Sidedirektiivi artikli 49 lõiked 1-3 ning artikli 50 lõiked Ettepanekut ei ole arvestatud.
ettepanek Eesti OÜ 1-4 ülevõtmine – raadiospektri kasutusõiguste kestvuse
tagamine ning kasutusõiguste pikendamine Põhjendus: direktiivi vastava sätte eesmärgiks on
Levikom vastustab täielikult Sidedirektiivi artikli 49 anda sideettevõtjale investeerimiskindlus, et
põhimõtete ülevõtmata jätmist. Arvestades, et Sidedirektiivi sideettevõtjal oleks teatava ajaperioodi jooksul õigus
vastuvõtmine oligi peamiselt tingitud uute fikseeritud lairiba sidevõrgu ehitamisega seotud investeeringud tagasi
(NGN) ja traadita lairiba (5G) võrgutehnoloogiate, võrkude ja teenida. Sidedirektiivi artikkel 49 sätestab
teenuste kiire turuletuleku vajadusest, nende olulisusest sagedusloa kestvuse 15-20 aastat juhul kui riigis
Euroopa Liidu riikide majanduste ja infoühiskondade arengus, antakse sageduslube piiratud ajavahemikuks.
kuid samas suurest ebakindlusest seoses uute, ennast veel mitte Direktiiv peab siin silmas seda, et paljudes ELi
tõestanud ärimudelite ja teenuste rakendamise vajadusest ja riikides anti mobiilside sagedusload konkursi korras
võrguinvesteeringute suurusest, on Sidedirektiivi artiklis 49 piiratud ajavahemikuks (nt seitsmeks aastaks) ja
38
toodu üheks olulisemaks osaks antud seadustikus, kuna peale selle aja möödumist korraldati selle sagedusala
tagavad uue põlvkonna võrkude ja teenuste arendusse suuri peale uus konkurss.
investeeringuid tegevatele investoritele kindlustunde ja
õiguskindluse. Oluline on rõhutada aga, et ka sidedirektiivi kohaselt
Sidedirektiivi preambula punkt 56 sedastab: ei ole sagedusloa kestvus siiski absoluutne.
„Võttes arvesse, et turvalise investeerimiskeskkonna Sidedirektiivi artikkel 49 lg 2 ütleb, et artikkel 49 lg
kujundamiseks on tähtis tagada õiguskindlus ja edendada 2 ei piira sidedirektiivi artikli 19 kohaldamist.
reguleerimise prognoositavust, eelkõige uue traadita Viimane lubab liikmesriikidele sagedusala tõhusa
lairibaside jaoks, tuleks iga kehtiva raadiospektri või kasutamise tagamiseks või EL ühtlustatud meetmete
numeratsiooniressursside kasutusõiguse või seadmete rakendamiseks piirata või tühistada ka artikli 49
paigaldamise õiguse piiramise või tühistamise korral alusel antud kasutusõigusi.
kohaldada prognoositavaid ja läbipaistvaid põhjendusi ja
menetlusi. Seetõttu võiks kehtestada rangemad nõuded või Eelnõu koostajad on seisukohal, et ESS on
teavitamise mehhanismi eriti juhuks, kui kasutusõigused on sidedirektiivi mõttega kooskõlas ning ka kehtiv
määratud konkurentsil või võrdlemisel põhineva menetluse sideregulatsioon tagab piisava investeeringute
alusel, ja juhul, kui traadita elektroonilise lairibaside teenuste kindluse.
(„traadita lairibaside teenused“) puhul kasutatakse
ühtlustatud raadiospektreid. Tulemuslikule ja tõhusale Eestis ei anta sidedirektiivi mõttes sageduslube
raadiospektri kasutusele ja tehnoloogia arengule osutavad piiratud ajavahemikuks, vaid ESSi alusel antavad
põhjendused võiksid tugineda Euroopa Parlamendi ja nõukogu sagedusload on iga-aastaselt pikendatavad.
otsuse nr 676/2002/EÜ (1) kohaselt vastu võetud tehnilistele
rakendusmeetmetele. Lisaks võib eelnevalt konsulteerida Toodud väide: „Samas kehtib regulatsioon, mis
huvitatud isikutega, välja arvatud juhul, kui kavandatud võimaldab kehtiva sagedusloa sisuliselt
muudatused on väikesed, kui üldlubasid ja raadiospektri „sundvõõrandada“, sellest lihtsalt 2 aastat ette
kasutamise individuaalseid õigusi tuleb piirata, tühistada või teatades (ESS § 10 lõige 3).“ on väär.
muuta ilma õiguste omaniku nõusolekuta. Et üldlubade või
õiguste piiramisel või tühistamisel võivad olla nende omanike Selline 2 aastane etteteatamine eeldab määruse
jaoks märkimisväärsed tagajärjed, peaksid pädevad asutused „Eesti raadiosagedusplaan“ muutmist.
olema eriti hoolikad ja hindama eelnevalt selliste meetmete
võimalikku kahju enne nende võtmist.“ ESS § 10 lg 3 sätestab:
Kehtiva regulatsiooni kohaselt antakse Eesti Vabariigis (3) Kui käesoleva seaduse § 9 lõike 3 alusel antud
operaatoritele ühe aastase kehtivusega sagedusload, mida valdkonna eest vastutava ministri määrus piirab
pikendatakse igal aastal ühe aasta võrra. Võidakse väita, et kui raadiosageduste kasutaja õigusi, jõustub see
sagedusloa omanik on täitnud sagedusloaga määratud raadiosageduste kasutaja õigusi piiravas osas pärast
39
tingimused ning tasunud riigilõivu, on tal alati eelisõigus kahe aasta möödumist selle avaldamise päevast, kui
sagedusloa pikendamiseks ning seeläbi oleksid vastavad rahvusvahelises lepingus ei ole sätestatud teisiti.
sagedusload Eestis justkui tähtajatud ning Sidedirektiivi
artiklis 49 toodud kohustus oleks justkui täidetud. Samas Nimetatud määruse muutmise aluseks on ESS § 10
kehtib regulatsioon, mis võimaldab kehtiva sagedusloa lg 1 kohaselt:
sisuliselt „sundvõõrandada“, sellest lihtsalt 2 aastat ette (1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
teatades (ESS § 10 lõige 3). Arvestades antud punktis vaatab vähemalt kord aastas Eesti
nimetatud investorite ebakindlust NGN- ja 5G-võrkude ja raadiosagedusplaani läbi ning esitab valdkonna
uue põlvkonna teenuste arendusse tehtavate eest vastutavale ministrile ettepaneku Eesti
investeeringute tasuvuse suhtes, ning asjaolu, et nimetatud raadiosagedusplaani muutmiseks, kui:
investeeringud ei tasu ennast ära kindlasti 2 aasta jooksul, 1) seda tingib elektroonilise side tehnoloogia
piirab Sidedirektiivi artikli 49 ESS-ist väljajätmine areng;
oluliselt uue põlvkonna võrkudesse ja teenustesse 2) muutmise kohustus tuleneb rahvusvahelisest
investeeringuid Eestis ning millel võivad olla Eesti lepingust või
majandusele ja ühiskonnale tõsised tagajärjed. 3) see on vajalik riigikaitse tagamiseks.
Levikomi seisukoht on, et Eesti sidealane seadusandlus peab
tagama uue põlvkonna sidevõrkude investoritele õiguskindluse Kui jätta välja riigikaitse, siis punktides 1 ja 2
Sidedirektiivi artiklis 49 toodu kohaselt vähemalt 20-ks toodud alused tähendavad sisuliselt seda, et uuemad
aastaks. Seda investoritele õiguskindlust andvat regulatsiooni ja efektiivsemad tehnoloogiad on välja arendatud.
saab kehtestada ilma kehtivat üheaastaste sageduslubade iga- Sellest tulenevalt on toimunud muutused ka
aastase pikendamise mudelit muutmata, piirates seadusega rahvusvahelistes lepingutes. Praktilise näitena võib
sageduslubade tühistamise või pikendamata jätmise aluseid. siin tuua näiteks ELi ühtlustatud
Samuti on oluline võtta üle ka Sidedirektiivi artikli 50 lõiked raadiosageduskasutuse otsused (nt 700 MHz otsus
1-4, mis loovad samuti ühtlustatud raadiosagedusspektrit 2017/899(EL) ja nt 3,6 GHz otsused 2008/411/EÜ ja
kasutavatele operaatoritele/investoritele õigus- ja 2014/276/EL). ELi ühtlustatu raadiosageduste
investeerimiskindluse. otstuste alusel muudab MKM Eesti
raadiosagedusplaani, ning sellisel juhul jõustub see
muudatus seada sagedusala kasutavate sagedusloa
omanike suhtes kahe aasta möödumisel.
Selline ESSi lähenemine on kooskõlas sidedirektiivi
artikliga 19.
40
Lõpetuseks võib öelda, et Eestis on isegi liberaalsem
õigusruum, kui sidedirektiiv sätestab, Eestis saab
sagedusluba kehtida üle 20 aasta.
69 Eelnõuväline Levikom 4. ESS, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise Ettepanekut ei ole arvestatud.
ettepanek Eesti OÜ seaduse eelnõu rakendamisega seotud ettepanekud
Sidedirektiivi ülevõtmisega (antud seaduse eelnõu) luuakse Põhjendus: eelnõu koostajad on seisukoha, et
Eestis Vabariigis uus õiguslik baas uue põlvkonna sidetaristu direktiivid muutuvad kohaldatavaks pärast nende
ja teenuste, aga ka uute ärimudelite ning turuvertikaalide ülevõtmistähtaega, mitte enne. Sidedirektiivi
tekkeks ning mille eesmärgiks on võimaldada, hõlbustada ja ülevõtmise tähtaeg on 21.12.2020. Euroopa Kohtu
kiirendada investeeringuid antud sektorisse. Mitmetes olulistes praktika järgi muutub direktiiv alles pärast seda
küsimustes sideregulatsioon muutub oluliselt võrreldes kuupäeva kohustuslikuks.
senisega. Sama direktiiv sätestab, et liikmesriik peab andma
Levikom on seisukohal, et riik ei tohiks astuda selliseid samme 3,4-3,8 GHz ja 26 GHz sagedusala kasutusse
enne ESS-i ja sellega seotud õigusaktide kehtima hakkamist, 31.12.2020. Lisaks 700 MHz sagedusala kasutusse
mis võivad minna vastuollu uue regulatsiooni põhimõtetega andmise tähtaeg tuleb Euroopa Komisjoni otsusest
või tekitada lausa õiguste või kohustuste kollisiooni. Eriti (EL) 2017/899 ja selleks tähtajaks on 30.06.2020.
peame silmas just avalikke või suunatud konkursse Lisaks on Euroopa Komisjon pidevalt rõhutanud 5G
sageduslubade väljastamiseks uue põlvkonna traadita võrkude sageduste võimalikult kiire kasutada andmise
rajamiseks, mille konkursi tingimused või lubade tingimused vajadust. Seega on nimetatud sagedusalade
ei vasta Sidedirektiivis toodud tingimustele või põhimõtetele, kasutusse andmine kehtiva EL õigusraamistiku järgi
näiteks: igati põhjendatud ja ka Euroopa Komisjoni poolt
kehtivate sageduslubade lõpetamise ja pikendamise aktsepteeritud.
regulatsioon,
sageduslubade konkursside tingimuste kooskõlastamise
regulatsioon (RSPG, Konkurentsiamet),
plaanitavate sageduslubade tingimused võrgule juurdepääsu
või kasutamata sagedusressursi rendile andmise kohustuste
osas;
plaanitavate sageduslubade turvalisuse ja tervisekaitse
tingimuste regulatsioon;
kasutuseta sagedusalade vältimise regulatsioon.
41
Uue põlvkonna võrgutehnoloogiatega seotud ärimudelite
paljususe tõttu, on vaja ettevõtjatele võimaldada
valikuvõimalus enda äriplaanile ja ärimudelile vastava
sagedusressursi saamiseks ja kasutamiseks:
erinevates sagedusalades (700 MHz, 3.5 GHz, 26 GHz) 5G-
võrkude rajamiseks vajalike sageduslubade konkursside
korraldamine samaaegselt;
võimalus valida sageduskanali laius;
võimalus valida kas üleriigiline, regionaalne (maakond) või
kohalik (kinnistu) sagedusluba;
võimalus saada sagedusluba privaatvõrkude rajamiseks, sh
soovi korral lühemaks perioodiks, kui seadus nõuab;
sageduslubade avalike konkursside ühekordse loatasu
sõltuvus kanali laiusest, piirkonna suurusest vmt.
Levikom kavatseb täiendada käesolevat arvamuse avaldust
omapoolsete ettepanekutega seaduse eelnõu menetlemise
edasises protsessis.
70 § 2 p 1 (EhS Eesti Eesti Linnade ja Valdade Liit ei pea võimalikuks Ettepanekut on arvestatud.
§ 6112) Linnade ja kooskõlastada elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja Eelnõu muudetud.
Valdade Liit riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu, kuna ei saa
20.03.2020 nõustuda eelnõu §-ga 2 kavandatava regulatsiooniga.
nr 5-1/60-1
Eesti Linnade ja Valdade Liit ei nõustu eelnõus esitatud
seadusemuudatuse §-ga 2, millega plaanitakse täiendada
ehitusseadustikku §-ga 6112 ning reguleerida sideettevõtja
õigust saada tasuta juurdepääsuõigus riigi või
omavalitsusüksuse omandis olevale ehitisele väikese levialaga
raadiosagedusi kasutava juurdepääsupunkti (small cell)
paigaldamiseks alljärgnevatel põhjustel:
- kohalikul omavalitsusel (KOV) on seaduste alusel iseseisvalt
õigus korraldada ja juhtida kohalikku elu, määrata tasusid vara
kasutamiseks, rentimiseks või muul eesmärgil kasutamiseks.
42
Seega on KOV-l otsustusõigus ise kehtestada tasu/tasuta oma
varade kasutamise üle.
- sätte rakendamisega kaasnevad omavalitsustele täiendavad
kulud, mille hüvitamist eelnõu ette ei näe;
- sideettevõtja tasuta juurdepääsuõigus vähendab vara väärtust,
mille hüvitamist eelnõu ette ei näe;
- nii servituutide seadmisel (AõS) kui ka sundvalduse
seadmisel (KAHOS) makstakse selle eest seadusega ettenähtud
tasu. Tasuta juurdepääsu andmine seaks võrguettevõtjad
soodustatud seisu võrreldes teiste teenusettevõtetega näiteks
gaasi- või vee-ettevõtjatega, kes peavad isikliku kasutusõiguse
eest maksma seadusega ettenähtud tasu;
- sidedirektiivi art 57 ei üle, et kohalikud omavalitsused on
sideettevõtjale kohustatud andma tasuta juurdepääsuõiguse
kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olevale ehitisele;
- EhS § 6112 lg 4 p 2 puudub regulatsioon, kes ja kuidas
hindab, kas juurdepääsuõigus ohustab inimese elu või tervist
või mitte.
43
Elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku
ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse
eelnõu seletuskirja
lisa 2
Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Turuanalüüsi
teostamise põhimõtted“ kavand
Määrus kehtestatakse elektroonilise side seaduse § 44 lõike 5 alusel.
§ 1. Määruse reguleerimisala
§ 2. Nõuded turuanalüüsi teostamisele
(2) Käesoleva seaduse § 43 lõike 11 alusel piiritletud turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks
tunnistamisel ning kohustuste kehtestamiseks peab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
turuanalüüsi teostamisel kindlaks tegema, et on täidetud kõik järgnevad tingimused:
1) esinevad püsivad kõrged struktuursed, õiguslikud või regulatiivsed turule sisenemise tõkked;
2) turu struktuur ei võimalda taristust või kõrgetest sisenemistõketest tulenevalt tõhusa
konkurentsiolukorra saavutamist ettenähtud ajavahemiku jooksul;
3) konkurentsiõiguse kohaldamine ei ole piisav väljaselgitatud turutõrke kõrvaldamiseks.
(3) Käesoleva seaduse § 43 lõikes 1 alusel piiritletud turul turuanalüüsi teostamisel,
märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamisel ning temale kohustuse kehtestamisel
eeldatakse, et esinevad käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimused, välja arvatud kui
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teeb kindlaks, et vähemalt üks lõikes 2 nimetatud
tingimustest ei ole täidetud.
(4) Käesoleva seaduse § 43 lõigetes 1 ja 11 alusel piiritletud turgudel turuanalüüsi teostamisel,
märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamisel ning temale kohustuse kehtestamisel peab
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet hindama turu edasist võimalikku arengut, kui turg
jäetakse reguleerimata, võttes arvesse järgnevaid asjaolusid:
1) turusuundumusi, mis mõjutavad tõhusa konkurentsi poole liikumise tõenäosust asjaomasel
turul;
2) kõiki asjaomaseid konkurentsipiiranguid hulgi- ja jaetasandil, olenemata sellest, kas sellised
piirangud tulenevad sidevõrkudest või -teenustest või muud liiki teenustest või rakendustest,
mis on lõppkasutaja seisukohast võrreldavad, ning hoolimata sellest, kas sellised piirangud on
asjaomase turu osa;
3) muud liiki kehtestatud regulatsiooni ja meetmeid, mis mõjutavad asjaomast turgu või
seonduvat jaeturgu või turge kogu asjaomase ajavahemiku vältel ning sealhulgas käesoleva
seaduse §-de 61–64 alusel kehtestatud kohustusi;
4) käesoleva paragrahvi alusel muude asjaomaste turgude suhtes kohaldatavat regulatsiooni.
§ 3. Nõuded turuanalüüsi teostamisele
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet lähtub turuanalüüsi teostamisel järgmistest
põhimõtetest:
1
1) tasud põhinevad tõhusa sideettevõtja kantud kulude katmisel; tõhusate kulude hindamisel
lähtutakse jooksvatest kuludest; tõhusate kulude arvutamise meetod põhineb alt-üles mudelil,
kasutades kolmandatele isikutele osutatava kõne lõpetamise hulgiteenuse pikaajalisi
lisanduvaid liiklusega seotud kulusid;
2) kõne lõpetamise hulgiteenuse pakkumisel lisanduvad kulud määratakse kindlaks vastavalt
kõiki teenuseliike pakkuva operaatori kõikide pikaajaliste kulude erinevusele sama
sideettevõtja kõikidest kuludest ilma kolmandatele isikutele kõne lõpetamise hulgiteenuse
pakkumiseta;
3) lõpetamisteenuse pakkumisest tuleneva juurdekasvu puhul arvestatakse ainult neid
sidevõrgus toimuvast liiklusest tulenevaid kulusid, mida ei tekiks, kui kõne lõpetamise
hulgiteenust ei osutataks;
4) sidevõrgu täiendava läbilaskevõimega seotud kulud lähevad arvesse ainult määral, mil need
tulenevad vajadusest suurendada võrgu läbilaskevõimet kõne lõpetamise hulgiteenusega seotud
täiendava liikluse edastamiseks;
5) mobiilikõne lõpetamise teenuse pakkumisest tulenevast juurdekasvust välistatakse
raadiosageduse kasutamise tasud;
6) arvesse lähevad ainult need hulgimüüja ärikulud, mis on otseselt seotud kolmandatele
isikutele häälkõne lõpetamise hulgiteenuse pakkumisega;
7) eeldatakse, et kõik püsivõrgu sideettevõtjad, olenemata nende suurusest, osutavad kõne
lõpetamise teenust sama ühikuhinnaga nagu tõhus sideettevõtja;
8) mobiilsideettvõtjate suhtes kehtiv minimaalne efektiivne mastaap on vähemalt 20 % suurune
turuosa;
9) varade amortisatsiooni arvutamiseks kasutatakse majandusliku amortisatsiooni meetodit
ning
10) modelleeritud sidevõrkude tehnoloogiavalik peab olema tulevikku suunatud, põhinema IP
magistraalvõrgul ja võtma arvesse mitmesugust tehnoloogiat, mida ülemmäära kehtivusaja
jooksul tõenäoliselt kasutada võidakse. Püsivõrkude puhul eeldatakse, et kõnede jaoks
kasutatakse ainult pakettkommutatsiooni.
2
Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Nõuded juurdepääsu
teenuse ja sidumise teenuse näidispakkumistele“ kavand
Määrus kehtestatakse elektroonilise side seaduse § 53 lõike 7 alusel.
§ 1. Määruse reguleerimisala
§ 2. Nõuded näidispakkumisele
(1) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on kehtestanud märkimisväärse turujõuga
ettevõtjale kohustuse avaldada juurdepääsu teenuse näidispakkumine kooskõlas elektroonilise
side seaduse § 50 lõike 1 punktiga 2, peab nimetatud ettevõtja koostama juurdepääsu teenuse
näidispakkumise, kus peavad sisalduma muu hulgas järgmised tingimused:
1) lepingu tähtaeg;
2) juurdepääsu kirjeldus ja asukoht;
3) rajatiste ja seadmete ühiskasutuse võimalused;
4) juurdepääsu, sealhulgas liideste tehnilised nõuded ja standardid;
5) rajatistesse paigaldatavate seadmete piirangud;
6) juurdepääsu asukoha turvalisuse nõuded;
7) tingimused lepingupoolte tehnilise personali ligipääsu kohta seadmetele ja rajatistele;
8) ohutusnõuded;
9) seadmete ühispaiknemise võimalused juurdepääsu asukohas, ühiskasutuses olevate
ruumide kasutuseeskiri ning ühiskasutuses olevate rajatiste inspekteerimise eeskiri;
10) võrgu seadmete ja liinirajatiste ühiskasutuse tingimused;
11) võrgu ja teenuste kvaliteedinõuded ning nende tagamine;
12) arvelduste kord ja maksetingimused;
13) teenustasude koosseis ja muutmise kord;
14) lepingu tingimuste muutmise kord;
15) rikketeadete vastuvõtu ja rikete kõrvaldamise kord;
16) remondi- ja hooldustööde tegemise kord;
17) osapoolte vastutuse tingimused lepingu rikkumise korral, vastutuse piiramise ja kahju
hüvitamise tingimused;
18) vaidluste lahendamise kord;
19) lepingu rikkumise tagajärjed ja lepingu ülesütlemine.
(2) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on kehtestanud märkimisväärse turujõuga
ettevõtjale kohustuse avaldada sidumise teenuse näidispakkumine kooskõlas käesoleva seaduse
§ 50 lõike 1 punktiga 2, peab nimetatud ettevõtja koostama sidumise teenuse näidispakkumise,
kus peavad sisalduma muu hulgas järgmised tingimused:
1) lepingu tähtaeg;
2) sidumise teenuse kirjeldus;
3) teenuste kasutuselevõtt lepingu ühe osapoole soovil;
4) sidumisliinide ning nende mahu tellimise kord;
5) liikluse prognoosimise ja juhtimise kord;
6) võrkude turvalisuse tagamine;
7) sidumise tehnilised nõuded ja standardid;
8) sidumispunkti asukoht ning numeratsiooni ja sidumispunkti kasutuselevõtu tingimused;
3
9) tegevus juhul, kui üks lepingu osapooltest soovib muuta võrgu konfiguratsiooni, mis võib
mõjutada sidumist, võrkude koostalitlusvõimet või osutatavat sidumise teenust;
10) võrgu seadmete ja liinirajatiste ühiskasutuse tingimused;
11) võrgu ja teenuste kvaliteedinõuded ning nende tagamine;
12) sidumise ja võrkude koostalitlusvõime testimise kord;
13) sidumise tasude koosseis ja muutmise kord ning maksmise tingimused;
14) sidumisliinide kasutamise tingimused ja tasu;
15) lepingu tingimuste muutmise kord;
16) rikketeadete vastuvõtu ja rikete kõrvaldamise kord;
17) remondi- ja hooldustööde tegemise kord;
18) osapoolte vastutuse tingimused lepingu rikkumise korral, vastutuse piiramise ja kahju
hüvitamise tingimused;
19) vaidluste lahendamise kord;
20) lepingu rikkumise tagajärjed ja lepingu ülesütlemine.
4
Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Nõuded
internetiühenduse teenuse osutaja vahetamisel“ kavand
Määrus kehtestatakse elektroonilise side seaduse § 89 lõike 10 alusel.
§ 1. Määruse reguleerimisala
§ 2. Mõisted
§ 3. Üldised menetlustoimingud internetiühenduse teenuse osutaja
vahetamisel
§ 4. Taotluse tagasilükkamine
§ 5. Tehnilised nõuded
§ 6. Tarbija teavitus ja andmete kättesaadavus
§ 7. Rakendussäte
5
Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2006. aasta määruse nr 140 „Nõuded
sideteenuse osutamisele ja sidevõrkude tehnilised nõuded“ muutmise
määruse kavand
Määrus kehtestatakse elektroonilise side seaduse § 87 lõike 2 alusel.
Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2006. a määruses nr 140 „Nõuded sideteenuse osutamisele ja
sidevõrkude tehnilised nõuded“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 3 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:
„4) Kooskõlas eeskätt määruse (EL) 2015/2120 artikli 3 lõikega 1 tagavad pädevad asutused,
et üldkasutatavate elektroonilise side võrkude või üldkasutatavate elektroonilise side teenuste
pakkujad ei piira ühepoolselt ega takista lõppkasutajatel
a) saada juurdepääsu kolmandate isikute pakutavatele vabalt valitud raadio-kohtvõrkudele või
b) lubada teistele lõppkasutajatele vastastikku või üldisemalt juurdepääsu selliste pakkujate
võrkudele raadio-kohtvõrkude kaudu, sealhulgas ka kolmandate isikute selliste algatuste alusel,
millega koondatakse ühte eri lõppkasutajate raadio-kohtvõrgud ja tehakse need avalikult
kättesaadavaks.“;
2) paragrahvi 3 lõiget 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Numbripõhist isikutevahelist side teenust osutav sideettevõtja peab seadma
hädaabinumbrile 112 edastatud teatele kõrgema prioriteedi muu kõneliiklusega võrreldes.“;
3) paragrahvi 3 täiendamine:
7. Liikmesriigid tagavad, et lõppkasutajaid teavitatakse nõuetekohaselt Euroopa ühtsest
hädaabinumbrist 112 ja selle kasutusest, samuti selle juurdepääsufunktsioonidest, sealhulgas
liikmesriikide vahel reisivatele isikutele ja puuetega lõppkasutajatele suunatud algatuste kaudu.
Seda teavet antakse kättesaadavas vormingus ja eri liiki puuetele vastavalt. Komisjon toetab ja
täiendab liikmesriikide tegevust.
4) paragrahvi
6. Pädevad asutused ei piira põhjendamatult avalikku juurdepääsu pakkumist raadio-
kohtvõrkudele,
a) kui seda pakuvad avaliku sektori asutused või kui see toimub avalikes ruumides selliste
avaliku sektori asutuste ruumide lähedal ja kui tegemist on neis ruumides pakutavate avalike
teenuste tugiteenustega;
b) kui see põhineb valitsusväliste organisatsioonide või avaliku sektori asutuste algatustel,
millega koondatakse ühte eri lõppkasutajate raadio-kohtvõrgud ning tehakse need vastastikku
või üldisemalt kättesaadavaks, sealhulgas asjakohasel juhul raadio-kohtvõrgud, millele
pakutakse avalikku juurdepääsu vastavalt punktile a.
5) paragrahvi
2. Riigi reguleerivad asutused, koordineerides oma tegevust muude pädevate asutustega,
täpsustavad teenuse kvaliteedi mõõdetavad parameetrid, kohaldatavad mõõtmismeetodid ning
avaldatava teabe sisu, vormi ja avaldamisviisi, sealhulgas võimalikud kvaliteedi
sertifitseerimise mehhanismid, võttes hoolikalt arvesse BERECi suuniseid. Vajaduse korral
kasutatakse X lisas sätestatud parameetreid, mõisteid ja mõõtmismeetodeid.
6
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21. mai 2018. aasta
määruse nr 25 „Eesti numeratsiooniplaan“ muutmise määruse kavand
Määrus kehtestatakse elektroonilise side seaduse § 30 lõike 3 alusel.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21. mai 2018. aasta määruse nr 25 „Eesti
numeratsiooniplaan“ tehakse järgmised muudatused:
1) § 7 lg 2 ja § 8 lg 2 muudetakse:
4. Iga liikmesriik tagab, et riigi reguleerivad või muud pädevad asutused teevad kättesaadavaks
oma mittegeograafilise numeratsiooniala, mida võib kasutada muude elektroonilise side
teenuste kui isikutevahelise side teenuste pakkumiseks kogu liidu territooriumil, ilma et see
piiraks määruse (EL) nr 531/2012 ning käesoleva direktiivi artikli 97 lõike 2 kohaldamist. Kui
numeratsiooniressursside kasutusõigused on kooskõlas käesoleva artikli lõikega 2 antud
muudele ettevõtjatele kui elektroonilise side võrkude pakkujad või teenuste pakkujad,
kohaldatakse käesolevat lõiget nende konkreetsete teenuste suhtes, mille pakkumiseks
kasutusõigused on antud.
2) § 10 lg 9 ja § 20 lg 3 ning lisa muutmine – muuta, et 112 on hädaabinumber, mitte hädaabiteenuse
lühinumber. Samuti sätestada, et 1247 on riigisisene abi- ja infoteenuse number.
7
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 14. juuni 2011. aasta
määruse nr 44 „Nõuded numbri liikuvuse tagamiseks sideettevõtja
vahetamisel1“ muutmise määruse kavand
Määrus kehtestatakse elektroonilise side seaduse § 89 lõike 6 alusel.
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 14. juuni 2011. aasta määruse nr 44 „Nõuded numbri
liikuvuse tagamiseks sideettevõtja vahetamisel“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 6 täiendatakse lõigetega 5-7 järgmises sõnastuses:
5. Numbri teisaldamine ja sellele järgnev aktiveerimine toimub võimalikult lühikese aja jooksul
lõppkasutajaga sõnaselgelt kokkulepitud päeval. Igal juhul aktiveeritakse nende lõppkasutajate
number, kes on sõlminud lepingu numbri üleviimiseks uue pakkuja alla, ühe tööpäeva jooksul
alates lõppkasutajaga kokkulepitud päevast. Teisaldamisprotsessi ebaõnnestumise korral
aktiveerib üleandev teenusepakkuja lõppkasutaja numbri ja teenused uuesti, kuni teisaldamine
on edukalt sooritatud.
Üleandev teenusepakkuja jätkab teenuste pakkumist samadel tingimustel kuni vastuvõtva
teenusepakkuja teenuste aktiveerimiseni.
Ühelgi juhul ei ületa teenuse katkemine teenuse vahetamise või numbri teisaldamise protsessi
ajal üht tööpäeva.
Operaatorid, kelle juurdepääsuvõrke või infrastruktuure kasutavad kas üleandvad või
vastuvõtvad teenusepakkujad või mõlemad, tagavad, et teenuse katkemine ei põhjusta viivitusi
teenusepakkuja vahetamisel ja numbri teisaldamisel.
6. Lõigetes 1 ja 5 sätestatud teenusepakkuja vahetamise ja numbri teisaldamise protsessi juhib
vastuvõttev teenusepakkuja ja nii vastuvõttev kui ka üleandev teenusepakkuja teevad koostööd
heas usus. Nad ei viivita teenusepakkuja vahetamise ja numbri teisaldamise protsessiga ega
kuritarvita seda ning ei teisalda numbrit ega vii lõppkasutajat teise teenusepakkuja juurde üle
ilma lõppkasutaja sõnaselge nõusolekuta. Lõppkasutajate lepingud üleandva teenusepakkujaga
lõppevad vahetamisprotsessi lõpuleviimisel automaatselt.
Riigi reguleerivad asutused võivad kehtestada üleüldise teenusepakkuja vahetamise ja numbri
teisaldamise protsessi, võttes arvesse lepinguid käsitlevaid riigisiseseid sätteid, tehnilist
teostatavust ja vajadust jätkata lõppkasutajale teenuse pakkumist. Kui see on tehniliselt
teostatav, siis hõlmab see nõuet, et numbri teisaldamine teostatakse raadiolainete abil, välja
arvatud juhul, kui lõppkasutaja palub teha teisiti. Riigi reguleerivad asutused võtavad ka
asjakohaseid meetmeid lõppkasutajate nõuetekohaseks teavitamiseks ja kaitse tagamiseks kogu
teenusepakkuja vahetamise ja numbri teisaldamise protsessi jooksul ja selleks, et
teenusepakkujat ei vahetataks nende tahte vastaselt.
Üleandvad teenusepakkujad hüvitavad tarbija taotluse korral ettemakstud teenuseid
kasutavatele tarbijatele kogu allesjäänud krediidi. Hüvitamise eest võib nõuda tasu ainult siis,
kui see on lepingus ette nähtud. Tasu on proportsionaalne ja vastavuses üleandva
teenusepakkuja tegelike kuludega hüvitise pakkumisel
8
Elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku
ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse
eelnõu seletuskirja
Lisa 1
Euroopa Liidu direktiivi ja Eesti õigusakti vastavustabel
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa
elektroonilise side seadustik
EL-i õigusakti EL-i EL-i õigusakti normi Kommentaarid
norm õigusakti sisuliseks rakendamiseks
(artikkel, lõige, ülevõtmise kehtestatav siseriiklik
punkt) kohustus õigusakt
(jah, ei,
valikuline)
Art 1 Ei Direktiivi sisu
kirjeldav säte, mis ei
vaja siseriiklikult
reguleerimist.
Art 2 p 1) Jah ESS § 2 p 8
Art 2 p 2) Jah ESS § 2 p 661
Art 2 p 3) Jah ESS § 43 lg 4–6
Art 2 p 4) Jah ESS § 2 p 6
Art 2 p 5) Jah ESS § 2 p 93
Art 2 p 6) Jah ESS § 2 p 341
Art 2 p 7) Jah ESS § 2 p 342
Art 2 p 8) Jah ESS § 2 p 71
Art 2 p 9) Jah ESS § 2 p 70
Art 2 p 10) Jah ESS § 2 p 472
Art 2 p 11) Jah ESS § 2 p 471
Art 2 p 12) Jah ESS § 2 p 61
Art 2 p 13) Jah ESS § 2 p 7
Art 2 p 14) Jah ESS § 2 p 27
Art 2 p 15) Jah ESS § 2 p 55
Art 2 p 16) Jah ESS § 2 p 66
Art 2 p 17) Jah ESS § 63 lg 4
Art 2 p 18) Jah ESS § 63 lg 4
Art 2 p 19) Jah ESS § 9 lg-d 1, 11 ja 2
Art 2 p 20) Jah ESS § 2 p 39
Art 2 p 21) Jah KüTS § 2 p 2
Art 2 p 22) Jah ESS § 3 lg 1, § 4
Art 2 p 23) Jah ESS § 2 p 662
Art 2 p 24) Jah ESS § 2 p 392
Art 2 p 25) Jah ESS § 8 lg 3 ja 4
Art 2 p 26) Jah ESS § 2 p 431
Art 2 p 27) Jah ESS § 60 lg 1 ja 2
Art 2 p 28) Jah ESS § 61 lg 1
1
Art 2 p 29) Jah ESS § 2 p 5 ja p 66
Art 2 p 30) Jah ESS § 2 p 14 ja p 8
Art 2 p 31) Jah ESS § 2 p 17
Art 2 p 32) Jah ESS § 2 p 31 ja p 58
Art 2 p 33) Jah ESS § 30 lg 3
MKMm nr 251§-d 4–6
Art 2 p 34) Jah ESS § 30 lg 3
MKMm nr 25 §-d 4–6
Art 2 p 35) Jah ESS § 2 p 521
Art 2 p 36) Jah PäästeS § 4 lg 2 ja § 5 lg 11
SiMm nr 432
Art 2 p 37) Jah PäästeS § 5 lg 11
SiMm nr 43
Art 2 p 38) Jah ESS § 2 p 83
Art 2 p 39) Jah PäästeS § 4
SiMm nr 43
Art 2 p 40) Jah ESS § 2 p 82
Art 2 p 41) Jah ESS § 2 p 60
Art 2 p 42) Jah KüTS § 2 p-d 1–3
Art 3 lg 1 Jah ESS § 134
Art 3 lg 2 p a) Jah ESS § 1 lg 1
Art 3 lg 2 p b) Jah ESS § 40 lg 1
Art 3 lg 2 p c) Jah ESS § 134 lg 2
Art 3 lg 2 p d) Jah ESS § 134 lg 3 ja § 40 lg 1
Art 3 lg 3 Jah ESS § 143
Art 3 lg 4 p a) Jah ESS § 134 lg 4 p 1
Art 3 lg 4 p b) Jah ESS § 134 lg 4 p 2
Art 3 lg 4 p c) Jah ESS § 9 lg 11, § 40 lg 3 ja
§ 134 lg 5,
Art 3 lg 4 p d) Jah ESS § 134 lg 4 p-d 3 ja 4
Art 3 lg 4 p e) Jah ESS § 134 lg 4 p-d 4 ja 5
Art 3 lg 4 p f) Jah ESS § 134 lg 4 p 6 ja § 135
Art 4 lg 1 Jah ESS § 6 lg-d 2 ja 3, § 8 lg 2
ja § 143
Art 4 lg 2 Jah ESS § 6 lg-d 2 ja 3, § 8 lg 2
ja 3 ning § 143
Art 4 lg 3 p a) Jah ESS § 6 lg-d 2 ja 3, § 8 lg 2
ja § 143
Art 4 lg 3 p b) Jah ESS § 6 lg-d 2 ja 3, § 8 lg 2
ja § 143
Art 4 lg 3 p c) Jah ESS § 6 lg-d 2 ja 3, § 8 lg 2
ja § 143
Art 4 lg 4 Ei Säte käsitleb Euroopa
Komisjoni tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
1
MKMm nr 25 – ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21.05.2018 määrus nr 25 „Eesti numeratsiooniplaan“.
2
SiMm nr 43 – siseministri 03.10.2014 määrus nr 43 „Häirekeskuse põhimäärus“
2
Art 5 lg 1 p a) Jah ESS § 40, § 59, § 60 ja § 133
Art 5 lg 1 p b) Jah ESS § 149
Art 5 lg 1 p c) Jah ESS §-d 6–11
Art 5 lg 1 p d) Jah ESS §-d 91–1002
Art 5 lg 1 p e) Jah ESS §-d 40–57
Art 5 lg 1 p f) Jah ESS §-d 69–86
Art 5 lg 1 p g) Jah ESS § 89
Art 5 lg 1 p h) Jah ESS § 133
Art 5 lg 2 Jah ESS § 143
Art 5 lg 3 Jah ESS § 133, § 135, 136 ja
§ 144
Art 5 lg 4 Jah ESS § 143
Art 6 lg 1 Jah ESS § 140
Art 6 lg 2 Jah ESS § 135 lg 1, § 140 lg 1 ja
MKMm nr 623 § 8, RES §
31 lg 2 ja VVS § 49 lg 1 p 9
Art 7 lg 1 Jah ATS §-d 16–20, ATS § 18
lg-d 4 ja 5, ATS § 23 lg 2 p 3
ja VVm nr 1004
Art 7 lg 2 Jah ESS § 140 lg 2, ATS § 92 ja
HMS § 56
Art 7 lg 3 Jah ESS § 140 lg 2, ATS-i 11.
peatükk, ATS § 92, HMS
§ 56 ja § 87
Art 8 lg 1 Jah ESS § 135 lg 1, 140, § 143,
§ 145, HMS §-d 71–87,
KorS § 23 lg 4
Art 8 lg 2 Jah ESS § 137, VVS § 73 lg 1
p-d 21 ja 5, RES § 31 lg-d 1
ja 2 ning MKMm nr 62
Art 9 lg 1 Jah RES § 31 lg-d 1 ja 2, VVS
§ 57, §-d 63–632, § 70, § 72
ja § 73 ning MKMm nr 62
Art 9 lg 2 Jah ESS § 140 lg 1, RES § 31 lg-
d 1 ja 2, VVS § 57, §-d 63–
632, § 70, § 72 ja § 73 ning
MKMm nr 62
Art 9 lg 3 Jah ESS § 135 lg 1, § 143 ja
RES § 31 lg-d 1 ja 2, VVS
§ 57, §-d 63–632, § 70, § 72
ja § 73 ning MKMm nr 62
Art 10 lg 1 Jah ESS § 143
Art 10 lg 2 Jah ESS § 48 lg 2 ja ESS-i
5. peatükk
3
MKMm nr 62 – majandus- ja taristuministri 07.12.2018 määrus nr 62 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Ameti põhimäärus“.
4
VVm nr 100 – Vabariigi Valitsuse 26.06.2013 määrus nr 100 „Ministeeriumi kantslerile ja asekantslerile,
Riigikantselei direktorile, ameti ja inspektsiooni peadirektorile ning määruses nimetatud teiste valitsusasutuste
juhtidele esitatavad nõuded, nende värbamise ja valiku ning arendamise ja hindamise kord“.
3
Art 11 Jah ESS § 143, § 144, § 148 lg 5
Art 12 lg 1 Jah ESS § 3 lg 1 ja MSÜS § 3 ja
§4
Art 12 lg 2 Jah ESS § 4 lg 1
Art 12 lg 3 Jah ESS § 3 ja § 4
Art 12 lg 4 p a) Jah ESS § 4 lg 2 ja MSÜS § 15
lg 1 p 1
Art 12 lg 4 p b) Jah ESS § 4 lg 2 ja MSÜS § 15
lg 1 p 1
Art 12 lg 4 p c) Jah ESS § 4 lg 2 ja MSÜS § 15
lg 1 p 2
Art 12 lg 4 p d) Jah ESS § 4 lg 2
Art 12 lg 4 p e) Jah ESS § 4 lg 2 ja MSÜS § 15
lg 1 p 7
Art 12 lg 4 p f) Jah ESS § 4 lg 2
Art 12 lg 4 p g) Jah ESS § 4 lg 2
Art 12 lg 4 p h) Jah ESS § 4 lg 4 ja MSÜS § 15
lg 1 p 5, ESS § 1963
Art 13 lg 1 Jah ESS § 6, § 8, § 11, § 14, § 28
ja § 33
Art 13 lg 2 Jah ESS § 4
Art 13 lg 3 Jah ESS § 3 ja § 4
Art 13 lg 4 Jah ESS § 3 ja § 4
Art 14 Jah ESS § 3 ja § 4 ning MSÜS
§ 15 lg 4
Art 15 lg 1 p a) Jah ESS § 3 ja § 4
Art 15 lg 1 p b) Jah AÕSRS § 152 ja § 154
Art 15 lg 1 p c) Jah ESS § 3 lg 3
Art 15 lg 1 p d) Jah ESS § 3 lg 3
Art 15 lg 2 p a) Jah ESS § 61 lg 2
Art 15 lg 2 p b) Jah ESS § 73 lg-d 1 ja 5
Art 16 lg 1 p a) Jah RLS § 206 ja § 207 ning
RLS lisa 3
Art 16 lg 1 p b) Jah RLS § 206 ja § 207 ning
RLS lisa 3
Art 16 lg 2 Jah ESS § 137
Art 17 lg 1 p a) Jah ESS § 57
Art 17 lg 1 p b) Jah ESS § 57
Art 17 lg 2 Jah ESS § 57
Art 18 lg 1 Jah ESS § 9 lg 3, § 10 lg 3, § 14
lg 1, § 15 lg-d 1 ja 2, § 31 lg
2, § 35, § 135 lg 1, § 152 lg-
d 1 ja 2,
Art 18 lg 2 Jah ESS § 3, § 4, § 15 lg-d 1 ja
2, § 35 ja § 152 lg 1
Art 19 lg 1 Jah ESS § 10, § 11, § 16, § 18,
§ 23, § 33 lg 4, § 35 ja § 37
Art 19 lg 2 Jah ESS § 10 lg 1 ja lg 3
4
Art 19 lg 3 Jah ESS § 10 lg 3, § 11 lg 3, §
16, § 18 ja § 23
Art 19 lg 4 Jah ESS § 10 lg 3, § 11 lg 3, §
16, § 18, § 23, § 33 lg 4, §
35 ja § 37
Art 20 lg 1 Jah ESS § 148
Art 20 lg 2 Jah ESS § 150 ja § 144 lg 1
Art 20 lg 3 Jah ESS § 144 lg 3, § 148 lg 5 ja
§ 150 lg 3
Art 20 lg 4 Jah ESS § 102, § 151 lg-d 1–3 ja
§ 152
Art 20 lg 5 Jah ESS § 141, § 148, § 151 ja
§ 152
Art 21 lg 1 p a) Jah ESS § 148
Art 21 lg 1 p b) Jah ESS § 148
Art 21 lg 1 p c) Jah ESS § 148
Art 21 lg 1 p d) Jah ESS § 148
Art 21 lg 1 p e) Jah ESS § 148
Art 21 lg 1 p f) Jah ESS § 148
Art 21 lg 1 p g) Jah ESS § 148
Art 21 lg 1 p h) Jah ESS § 148
Art 21 lg 1 p i) Jah ESS § 148
Art 21 lg 1 p j) Jah ESS § 148
Art 21 lg 2 Jah ESS § 148
Art 21 lg 3 Jah ESS § 148
Art 21 lg 4 Jah MSÜS § 13
Art 22 lg 1 Jah ESS § 1002
Art 22 lg 2 Jah ESS § 1002
Art 22 lg 3 Jah ESS § 1002, MKMm nr 305
ja MKMm nr 376
Art 22 lg 4 Jah ESS § 135 lg 1
Art 22 lg 5 Jah ESS § 1002 ja § 148 lg 5,
MKMm nr 30 ja MKMm
nr 37
Art 22 lg 6 Jah ESS § 1002
Art 22 lg 7 Ei Säte käsitleb Euroopa
Sideameti tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 23 lg 1 Jah ESS § 47 lg 2 ja § 152, HMS
§ 40, HÕNTE § 1 lg 5, VVm
nr 107 § 4 lg 2, Kaasamise
hea tava8 p-d 5 ja 6
5
MKMm nr 30 – ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.06.2018 nr 30 „Järgmise põlvkonna elektroonilise
side juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu rajamise toetusmeetme tingimused ja kord“
6
MKMm nr 37 – majandus- ja taristuministri 30.04.2015 nr 37 „Uue põlvkonna elektroonilise side baasvõrgu
toetamise tingimused ja investeeringute kava koostamise kord“.
7
VVm nr 10 – Vabariigi Valitsuse 13.01.2011 määrus nr 10 „Vabariigi Valitsuse reglement“.
8
Kaasamise hea tava – https://www.riigikantselei.ee/et/kaasamise-hea-tava.
5
Art 23 lg 2 Jah ESS § 9 lg 41
Art 23 lg 3 Jah ESS § 152 lg 2 ja 3, HÕNTE
§ 1 lg 5, VVm nr 10 § 4 lg 2,
Kaasamise hea tava p-d 5,
6.1 ja 6.3
Art 23 lg 4 Jah ESS § 152, HÕNTE § 1 lg 5,
VVm nr 10 § 4 lg 2,
Kaasamise hea tava p-d 5,
6.1 ja 6.3
Art 24 lg 1 Jah ESS § 152
Art 24 lg 2 Valikuline Ei näe vajadust seda
õigust kasutada.
Art 24 lg 3 Jah ESS § 143 ja § 144 ning
HKTS
Art 25 lg 1 Jah ESS § 133 lg 1 ja §-d 91–
100 ning TKS-i 5. peatükk
Art 25 lg 2 Jah TKS
Art 26 lg 1 Jah ESS § 68, § 149 lg-d 1, 5 ja
8
Art 26 lg 2 Jah ESS § 149 lg-d 8 ja 10
Art 26 lg 3 Jah ESS § 1331, § 145 ja § 149
KorS § 23 lg 4
Art 26 lg 4 Jah ESS § 149 lg 8 ja § 151 lg 1
p4
Art 26 lg 5 Jah HMS § 87
Art 27 lg 1 Jah ESS § 149 lg 1
Art 27 lg 2 Jah ESS § 135 lg 1 ja § 149 lg 3
Art 27 lg 3 Jah ESS § 149 lg 6
Art 27 lg 4 Jah ESS § 1331, § 145 ja § 149
lg 6, KorS § 23 lg 4
Art 27 lg 5 Jah ESS § 149 lg 9
Art 27 lg 6 Jah HMS § 87
Art 28 lg 1 Jah ESS § 6 lg-d 2 ja 3, § 8 lg 2
ja § 143
Art 28 lg 2 p a) Jah ESS § 143
Art 28 lg 2 p b) Jah ESS § 143 ja § 149 lg 2
Art 28 lg 3 Jah ESS § 143
Art 28 lg 4 Jah ESS § 143
Art 28 lg 5 Ei Säte käsitleb Euroopa
Liidu tegevust ja ei
vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 29 lg 1 Jah ESS § 133 ja ESS-i 14.
peatükk ning KorS § 23 ja §
28
Art 29 lg 2 Jah ESS § 159 ja ESS-i 14.
peatükk ning KorS § 23 ja §
28
6
Art 30 lg 1 Jah ESS § 133, 148 lg 1 ning
ESS-i 2., 3. ja 4. peatükk
Art 30 lg 2 Jah ESS § 18 lg 1, § 37 ja KorS
§ 23 ja § 28
Art 30 lg 3 p a) Jah ESS § 18, § 23 lg-d 3 ja 4 ja
§ 37, § 155, § 162 ja § 163
ning KorS § 23, § 28
Art 30 lg 3 p b) Jah ESS § 18, § 23 lg-d 3 ja 4 ja
§ 37, § 155, § 162 ja § 163
ning KorS § 23, § 28
Art 30 lg 4 Jah ESS § 148 lg-d 1, 2 ja 4,
§ 154 ning KorS § 28
Art 30 lg 5 Jah ESS § 18, § 37, § 155, § 162
ja § 163 ning KorS § 28
Art 30 lg 6 Jah ESS § 18, § 23, § 37 ja § 135
lg 2 ning KorS § 28
Art 30 lg 7 Jah HMS § 87 lg 1
Art 31 lg 1 Jah HMS § 71–87
Art 31 lg 2 Jah HMS § 56
Art 31 lg 3 Jah ESS § 149 lg 11 ja § 150
Art 32 lg 1 Jah ESS § 134
Art 32 lg 2 Jah ESS § 48 lg-d 1 ja 2 ning
§ 143
Art 32 lg 3 p a) Jah ESS § 46 lg 1, § 48 lg-d 1 ja
2, § 143 ja § 144
Art 32 lg 3 p b) Jah ESS § 46 lg 1, § 48 lg-d 1 ja
2, § 143 ja § 144
Art 32 lg 4 p a) Jah ESS § 48 lg 4
Art 32 lg 4 p b) Jah ESS § 48 lg 4
Art 32 lg 5 Ei Säte käsitleb Euroopa
Sideameti tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 32 lg 6 p a) Ei Säte käsitleb Euroopa
Komisjoni tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 32 lg 6 p b) Ei Säte käsitleb Euroopa
Komisjoni tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 32 lg 7 Jah ESS § 48 lg 5
Art 32 lg 8 Jah ESS § 48 lg 2
Art 32 lg 9 Jah ESS § 48 lg 2
Art 32 lg 10 Jah ESS § 48 lg 6
Art 32 lg 11 Jah ESS § 481 lg 7
Art 33 lg 1 Jah ESS § 481 lg-d 1–3
Art 33 lg 2 Jah ESS § 481 lg 2
7
Art 33 lg 3 Ei Säte käsitleb Euroopa
Sideameti tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 33 lg 4 p a) Jah ESS § 481 lg-d 2 ja 3
Art 33 lg 4 p b) Jah ESS § 481 lg-d 2 ja 3
Art 33 lg 5 p a) Jah ESS § 481 lg 4
Art 33 lg 5 p b) Jah ESS § 481 lg 4
Art 33 lg 5 p c) Jah ESS § 481 lg 61
Art 33 lg 6 Jah ESS § 481 lg 5
Art 33 lg 7 Jah ESS § 481 lg 6
Art 33 lg 8 Jah ESS § 481 lg 7
Art 34 Ei Säte käsitleb Euroopa
Komisjoni tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 35 lg 1 Jah ESS § 9 lg 41
Art 35 lg 2 Ei Säte käsitleb Euroopa
Liidu
raadiosageduspoliitika
töörühma (RSPG)
tegevust ja ei vaja
siseriiklikku õigusse
ülevõtmist.
Art 35 lg 3 Ei Säte käsitleb Euroopa
Liidu
raadiosageduspoliitika
töörühma (RSPG)
tegevust ja ei vaja
siseriiklikku õigusse
ülevõtmist.
Art 35 lg 4 p a) Jah ESS § 143
Art 35 lg 4 p b) Jah ESS § 143
Art 35 lg 4 p c) Jah ESS § 143
Art 35 lg 5 Ei Säte käsitleb Euroopa
Liidu
raadiosageduspoliitika
töörühma (RSPG)
tegevust ja ei vaja
siseriiklikku õigusse
ülevõtmist.
Art 35 lg 6 Ei Säte käsitleb Euroopa
Liidu
raadiosageduspoliitika
töörühma (RSPG)
tegevust ja ei vaja
siseriiklikku õigusse
ülevõtmist.
Art 35 lg 7 Ei Säte käsitleb Euroopa
Liidu
8
raadiosageduspoliitika
töörühma (RSPG)
tegevust ja ei vaja
siseriiklikku õigusse
ülevõtmist.
Art 35 lg 8 Ei Säte käsitleb Euroopa
Liidu
raadiosageduspoliitika
töörühma (RSPG)
tegevust ja ei vaja
siseriiklikku õigusse
ülevõtmist.
Art 35 lg 9 Valikuline Ei näe vajadust seda
õigust kasutada.
Art 36 Jah ESS § 6 lg-d 2 ja 3, § 8 lg 2,
§ 9 lg 1, § 10 lg 1 p 2, § 11
lg 4 p 6, § 13 lg-d 1 ja 2 ning
§ 142 lg 1
Art 37 Jah ESS § 9 lg-d 4 ja 42
Art 38 lg 1 Ei Säte käsitleb Euroopa
Komisjoni tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 38 lg 2 Jah ESS § 8 lg 4, § 28 lg 4 ja
§ 143
Art 38 lg 3 p a) Ei Säte käsitleb Euroopa
Komisjoni tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 38 lg 3 p b) Ei Säte käsitleb Euroopa
Komisjoni tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 38 lg 4 Ei Säte käsitleb Euroopa
Komisjoni tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 38 lg 5 Ei Säte käsitleb Euroopa
Sideameti tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 38 lg 6 Ei Säte käsitleb Euroopa
Komisjoni tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 39 lg 1 Ei Säte käsitleb Euroopa
Komisjoni tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
9
Art 39 lg 2 Jah ESS § 1202 ja § 1204 ning
TNVS § 41 ja TNVS-i 5.
peatükk ning MKMm nr 549
Art 39 lg 3 Ei Säte käsitleb Euroopa
Komisjoni tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 39 lg 4 Ei Säte käsitleb Euroopa
Komisjoni tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 39 lg 5 Ei Säte käsitleb Euroopa
Komisjoni tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 39 lg 6 Ei Säte käsitleb Euroopa
Komisjoni tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 39 lg 7 Ei Säte käsitleb Euroopa
Komisjoni tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 39 lg 8 Jah ESS-i 111. peatükk
Art 40 lg 1 Jah ESS § 872 lg 1
Art 40 lg 2 p a) Jah ESS § 872 lg 21 p 1 ning
§ 872 lg-d 3 ja 4
Art 40 lg 2 p b) Jah ESS § 872 lg 21 p 2 ning
§ 872 lg-d 3 ja 4
Art 40 lg 2 p c) Jah ESS § 872 lg 21 p 3 ning
§ 872 lg-d 3 ja 4
Art 40 lg 2 p d) Jah ESS § 872 lg 21 p 4 ning
§ 872 lg-d 3 ja 4
Art 40 lg 2 p e) Jah ESS § 872 lg 21 p 5 ning
§ 872 lg-d 3 ja 4
Art 40 lg 3 Jah ESS § 872 lg-d 2, 3 ja 6 ning
KüTS § 8 lg-d 5, 6 ja 8
Art 40 lg 4 Jah KüTS
Art 40 lg 5 Ei Säte käsitleb Euroopa
Komisjoni tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 41 lg 1 Jah ESS § 1701 ja KorS § 23 ja
§ 28 ning KüTS
Art 41 lg 2 p a) Jah ESS § 872 lg 5 p 1
Art 41 lg 2 p b) Jah ESS § 872 lg 5 p 2
Art 41 lg 3 Jah ESS § 1701
Art 41 lg 4 Jah KüTS § 5
9
MKMm nr 54 – ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 26.10.2017 määrus nr 54 „Eesti raadiosagedusplaan“.
10
Art 41 lg 5 Jah KüTS § 5
Art 42 lg 1 Jah ESS § 13 lg 7 ja § 34 lg 4
ning RLS
Art 42 lg 2 p a) Jah ESS § 13 lg 7 ja § 34 lg 4
ning RLS
Art 42 lg 2 p b) Jah ESS § 13 lg 7 ja § 34 lg 4
ning RLS
Art 42 lg 2 p c) Jah ESS § 13 lg 7 ja § 34 lg 4
ning RLS
Art 43 lg 1 p a) Jah ESS § 135 lg 1, § 149 lg 5,
EhS § 84 ning AÕSRS § 152
ja § 154
Art 43 lg 1 p b) Jah ESS § 135 lg 1, § 149 lg 5,
EhS § 84 ning AÕSRS § 152
ja § 154
Art 43 lg 2 Jah KOKS ja PlanS
Art 44 lg 1 p a) Jah ESS § 60 lg 2, § 63 lg-d 1, 5
ja 6 ning EhS 617
Art 44 lg 1 p b) Jah ESS § 60 lg 2, § 63 lg-d 1, 5
ja 6 ning EhS 617
Art 44 lg 1 p c) Jah ESS § 60 lg 2, § 63 lg-d 1, 5
ja 6 ning EhS 617
Art 44 lg 2 Jah ESS § 135 lg 1 ja § 143
Art 45 lg 1 Jah ESS § 3, § 4, § 6 lg-d 2 ja 3,
§ 8 lg-d 1 ja 2 ning § 11
Art 45 lg 2 p a) Jah ESS § § 6 lg-d 2 ja 3 ning §
8 lg-d 2 ja 3
Art 45 lg 2 p b) Jah ESS § 6 lg-d 2 ja 3 ja § 8 lg
2
Art 45 lg 2 p c) Jah ESS § 6 lg-d 2 ja 3 ja § 8 lg
2
Art 45 lg 2 p d) Jah ESS § 6 lg-d 2 ja 3, § 11 lg
11 p 1 ja § 14 lg 1 p 6
Art 45 lg 2 p e) Jah ESS § 9 lg 11 ja § 11 lg 4 p 8
Art 45 lg 2 p f) Jah ESS §-d 11–13
Art 45 lg 2 p g) Jah ESS §-d 14–16, § 18 ja
§ 135
Art 45 lg 2 p h) Jah ESS § 11 lg 4 p 7
Art 45 lg 3 p a) Valikuline Ei näe vajadust seda
õigust kasutada.
Art 45 lg 3 p b) Valikuline Ei näe vajadust seda
õigust kasutada.
Art 45 lg 3 p c) Valikuline Ei näe vajadust seda
õigust kasutada.
Art 45 lg 4 p a) Jah ESS § 9 lg-d 1, 11 ja 4, § 11
lg 4 p 5 ning § 134
Art 45 lg 4 p b) Jah ESS § 11 lg 4 p 7
Art 45 lg 4 p c) Jah ESS § 11 lg 11 p 2
Art 45 lg 4 p d) Jah ESS § 11 lg 4 p 8
11
Art 45 lg 4 p e) Jah ESS § 11 lg 4 p 3
Art 45 lg 4 p f) Jah ESS § 8 ja § 11
Art 45 lg 5 p a) Jah ESS § 6 lg-d 2 ja 3, § 9 lg-d
11 ja 4 ning § 14 lg 1 p 2 ja
MKMm nr 54
Art 45 lg 5 p b) Jah ESS § 6 lg-d 2 ja 3, § 9 lg-d
11 ja 4 ning § 14 lg 1 p 2 ja
MKMm nr 54
Art 45 lg 5 p c) Jah ESS § 6 lg-d 2 ja 3, § 9 lg-d
11 ja 4 ning § 14 lg 1 p 2 ja
MKMm nr 54
Art 45 lg 5 p d) Jah ESS § 6 lg-d 2 ja 3, § 9 lg-d
11 ja 4 ning § 14 lg 1 p 2 ja
MKMm nr 54
Art 45 lg 6 Jah ESS § 10 lg 1 ja MKMm
nr 54
Art 45 lg 7 Jah ESS § 1911
Art 46 lg 1 p a) Jah ESS § 7 p 2 ja § 11 lg 11 p 31
Art 46 lg 1 p b) Jah ESS § 11 lg 11 p 1
Art 46 lg 1 p c) Jah ESS § 11 lg 11 p 32
Art 46 lg 1 p d) Jah ESS § 11 lg 11 p 2
Art 46 lg 1 p e) Jah ESS § 11 lg 11 p-d 2 ja 3
Art 46 lg 1 p f) Jah ESS § 7, 11 lg 11 p 3, § 11
Art 46 lg 2 Jah ESS § 13
Art 47 lg 1 Jah ESS § 11 lg 4, § 13 lg 6,
§ 16 ja § 18 lg 3 p 1
Art 47 lg 2 p a) Jah ESS § 11 lg 4 p-d 4 ja 8
Art 47 lg 2 p b) Jah ESS § 11 lg 4 p 6
Art 47 lg 2 p c) Jah ESS § 11 lg 4 p-d 4 ja 8
Art 48 lg 1 Jah ESS § 3 lg 3, § 12, § 13 ja
§ 34
Art 48 lg 2 Jah ESS-i 3. peatükk ja ESS §
135 lg 1
Art 48 lg 3 Jah ESS-i 3. peatükk ja ESS §
135 lg 1
Art 48 lg 4 Jah ESS §-d 12–14 ja § 135 lg 1
Art 48 lg 5 Jah ESS § 9 lg 2, § 11 lg 4, § 13
lg 6 ja § 17
Art 48 lg 6 Jah ESS § 13 lg-d 1, 2 ja 9
Art 49 lg 1 Valikuline Ei näe vajadust seda
õigust kasutada.
Art 49 lg 2 p a) Valikuline Ei näe vajadust seda
õigust kasutada.
Art 49 lg 2 p b) Valikuline Ei näe vajadust seda
õigust kasutada.
Art 49 lg 3 Valikuline Ei näe vajadust seda
õigust kasutada.
Art 50 lg 1 Valikuline Ei näe vajadust seda
õigust kasutada.
12
Art 50 lg 2 Valikuline Ei näe vajadust seda
õigust kasutada.
Art 50 lg 3 Valikuline Ei näe vajadust seda
õigust kasutada.
Art 50 lg 4 Valikuline Ei näe vajadust seda
õigust kasutada.
Art 51 lg 1 Jah ESS § 17 lg 1
Art 51 lg 2 Jah ESS § 17 lg-d 2, 3, 5 ja 9
Art 51 lg 3 p a) Jah ESS § 17
Art 51 lg 3 p b) Jah ESS § 17
Art 51 lg 3 p c) Jah ESS § 17
Art 52 lg 1 Jah ESS § 1 lg 1, § 6 lg-d 2 ja 3
ja 3, § 8 lg 2 ja § 135
Art 52 lg 2 p a) Jah ESS § 1 lg 1, § 6, § 8, § 9,
§ 11, § 14 ja § 135
Art 52 lg 2 p b) Jah ESS § 6, § 8
Art 52 lg 2 p c) Jah ESS § 6, § 8
Art 52 lg 2 p d) Jah ESS § 17 lg 8
Art 52 lg 2 p e) Jah ESS § 17 lg 8
Art 52 lg 3 Jah ESS-i 3. ja 4. peatükk
Art 53 lg 1 Jah ESS § 9 lg 6
Art 53 lg 2 Jah ESS § 9 lg 6
Art 53 lg 3 p a) Jah ESS § 9 lg 7
Art 53 lg 3 p b) Jah ESS § 9 lg 7
Art 53 lg 3 p c) Jah ESS § 9 lg 7
Art 53 lg 3 p d) Jah ESS § 9 lg 7
Art 53 lg 4 p a) Jah ESS § 9 lg 8
Art 53 lg 4 p b) Jah ESS § 9 lg 8
Art 53 lg 5 Jah ESS § 9 lg 9
Art 54 lg 1 p a) Jah ESS § 9 lg 3 ja MKMm
nr 54 lisa 1
Art 54 lg 1 p b) Jah ESS § 9 lg 3 ja MKMm
nr 54 lisa 1
Art 54 lg 2 Jah ESS § 9 lg-d 6–9
Art 54 lg 3 Jah ESS § 9 lg 3 ja MKMm
nr 54 lisa 1
Art 55 lg 1 p a) Jah ESS § 9, § 14 ja § 16 ning
HMS § 56
Art 55 lg 1 p b) Jah ESS § 9, § 14 ja § 16 ning
HMS § 56
Art 55 lg 2 p a) Jah ESS § 9 lg-d 2, 21, 22, 23, 24
ja 4
Art 55 lg 2 p b) Jah ESS § 9 lg-d 2, 21, 22, 23, 24
ja 4
Art 55 lg 2 p c) Jah ESS § 9 lg-d 2, 21, 22, 23, 24
ja 4
Art 55 lg 2 p d) Jah ESS § 9 lg-d 2, 21, 22, 23, 24
ja 4
Art 55 lg 3 Jah ESS § 9 lg 4
13
Art 55 lg 4 Jah ESS § 9 lg 4
Art 55 lg 5 Jah ESS § 9
Art 55 lg 6 Jah ESS § 14 lg 1 ja § 135 lg 1
ning ESS-i 3. peatükk
Art 55 lg 7 Jah ESS § 9 lg 2, § 10 lg-d 4–6
ning § 13 lg 1 p 2 ja lg 2
Art 55 lg 8 Jah ESS § 17 lg 6
Art 56 lg 1 Jah ESS § 3, § 4, § 7 ja § 20 ning
MKMm nr 54 lisa 1
Art 56 lg 2 Jah ESS § 8 lg-d 1 ja 2 ning
InfoTS
Art 56 lg 3 Jah ESS § 951 lg 3 p 15
Art 56 lg 4 p a) Jah ESS § 87 lg 2 ja VVm
nr 14010
Art 56 lg 4 p b) Jah ESS § 87 lg 2 ja VVm
nr 140
Art 56 lg 5 Jah ESS § 135
Art 56 lg 6 p a) Jah ESS § 87 lg 2 ja VVm
nr 140
Art 56 lg 6 p b) Jah ESS § 87 lg 2 ja VVm
nr 140
Art 57 lg 1 Jah RTS § 1, EhS § 38–46, § 618
lg 2 ja EhS lisa 1 ning
MuKS-i 6. peatükk
Art 57 lg 2 Ei Säte käsitleb Euroopa
Komisjoni tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 57 lg 3 Jah ESS § 1201–1206 ja TNVS
Art 57 lg 4 Jah EhS § 6112
Art 57 lg 5 Jah RLS-i 7. peatükk
Art 58 Jah RTerS § 8 lg 2 p 17 ja
SoMm nr 3811
Art 59 lg 1 Jah ESS § 61 lg 2 ja § 62 ning
VÕS § 14
Art 59 lg 2 Jah ESS § 50 lg 1 p 3 ja § 62
Art 60 lg 1 Jah ESS § 61 lg 2 ja § 62
Art 60 lg 2 Jah ESS § 64 lg 2 p 3 ja VÕS
§ 14 lg 3
Art 60 lg 3 Valikuline Ei näe vajadust seda
õigust kasutada.
Art 61 lg 1 Jah ESS § 59, § 63 lg-d 9 ja 10
Art 61 lg 2 p a) Jah ESS § 63 lg 1
Art 61 lg 2 p b) Jah ESS § 63 lg 1
10
VVm nr 140 – Vabariigi Valitsuse 22.06.2006 määrus nr 140 „Nõuded sideteenuse osutamisele ja
sidevõrkude tehnilised nõuded“.
11
SoMm nr 38 – sotsiaalministri 21.02.2002 määrus nr 38 „Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu- ja
puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ja mitteioniseeriva kiirguse tasemete
mõõtmine“.
14
Art 61 lg 2 p c) Jah ESS § 63 lg 2
Art 61 lg 2 p d) Jah ESS § 63 lg-d 2–4
Art 61 lg 3 p a) Jah ESS § 631 lg-d 1–4
Art 61 lg 3 p b) Jah ESS § 631 lg-d 1–4
Art 61 lg 4 p a) Jah ESS § 632 lg-d 1–4
Art 61 lg 4 p b) Jah ESS § 632 lg 4
Art 61 lg 4 p c) Jah ESS § 632 lg 4
Art 61 lg 4 p d) Jah ESS § 632 lg 4
Art 61 lg 4 p e) Jah ESS § 632 lg 4
Art 61 lg 4 p f) Jah ESS § 632 lg-d 4 ja 5
Art 61 lg 5 Jah ESS § 63 lg-d 9 ja 11 ning
§ 135
Art 61 lg 6 Jah ESS § 63–632
Art 61 lg 7 Jah ESS § 631 lg 5
Art 62 lg 1 Jah ESS § 67 lg 3
Art 62 lg 2 p a) Jah ESS § 67 lg 3
Art 62 lg 2 p b) Jah ESS § 67 lg 3
Art 62 lg 3 Jah ESS § 67 lg 2
Art 62 lg 4 Valikuline Ei näe vajadust seda
õigust kasutada.
Art 63 lg 1 Jah ESS § 45
Art 63 lg 2 Jah ESS § 45 lg-d 2 ja 4
Art 63 lg 3 Jah ESS § 45 lg 51
Art 64 lg 1 Ei Säte käsitleb Euroopa
Komisjoni tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 64 lg 2 Ei Säte käsitleb Euroopa
Komisjoni tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 64 lg 3 Jah ESS § 43 lg 1 ja § 152 lg 1
Art 65 lg 1 Jah ESS § 43 lg 4
Art 65 lg 2 Jah ESS § 44 lg-d 5 ja 6
Art 66 lg 1 Jah ESS § 43 lg 5
Art 66 lg 2 Jah ESS § 43 lg 6
Art 67 lg 1 p a) Jah ESS § 44 lg-d 1 ja 4
Art 67 lg 1 p b) Jah ESS § 44 lg-d 1 ja 4
Art 67 lg 1 p c) Jah ESS § 44 lg-d 1 ja 4
Art 67 lg 2 p a) Jah ESS § 44 lg 4
Art 67 lg 2 p b) Jah ESS § 44 lg 4
Art 67 lg 2 p c) Jah ESS § 44 lg 4
Art 67 lg 2 p d) Jah ESS § 44 lg 4
Art 67 lg 3 Jah ESS § 49 lg-d 6 ja 7 ning
HMS
Art 67 lg 4 Jah ESS § 45 lg-d 1 ja 2, § 44
lg 2, § 46 lg 1 ja § 49 lg 5
Art 67 lg 5 p a) Jah ESS § 442 lg 1
Art 67 lg 5 p b) Jah ESS § 442 lg 2
15
Art 67 lg 5 p c) Ei Säte on uure EL
liikmesriikide jaoks ja
ei vaja siseriiklikku
õigusesse ülevõtmist.
Art 67 lg 6 Jah ESS § 442 lg 3
Art 68 lg 1 Jah ESS § 50
Art 68 lg 2 Jah ESS § 46 lg 2 ja § 135 lg 1
Art 68 lg 3 p a) Jah ESS § § 48 lg-d 1 ja 6, § 49
lg 1, §-d 50–58
Art 68 lg 3 p b) Jah ESS § § 48 lg-d 1 ja 6, § 49
lg 1, §-d 50–58
Art 68 lg 3 p c) Jah ESS § § 48 lg-d 1 ja 6, § 49
lg 1, §-d 50–58
Art 68 lg 4 p a) Jah ESS § 46 lg-d 1 ja 2 ning
HMS
Art 68 lg 4 p b) Jah ESS § 46 lg-d 1 ja 2 ning
HMS
Art 68 lg 4 p c) Jah ESS § 46 lg-d 1 ja 2 ning
HMS
Art 68 lg 4 p d) Jah ESS § 46 lg-d 1 ja 2 ning
HMS
Art 68 lg 5 Jah ESS § 48 lg 1
Art 68 lg 6 Jah ESS § 49 lg 5
Art 69 lg 1 Jah ESS § 50 lg 1 p 1
Art 69 lg 2 Jah ESS § 50 lg 1 p-d 2 ja 3, §
50 lg 2 ja § 52 lg 1
Art 69 lg 3 Jah ESS § 53 lg 4
Art 69 lg 4 Jah ESS § 53 lg 1
Art 70 lg 1 Jah ESS § 50 lg 1 p 3
Art 70 lg 2 Jah ESS § 50 lg 1 p 3
Art 71 lg 1 Jah ESS § 50 lg 1 p 4, § 52 lg-d
4 ja 5
Art 71 lg 2 Jah ESS § 148 lg-d 1, 2 ja 5
Art 72 lg 1 Jah ESS § 51 lg 1 p 12
Art 72 lg 2 Jah ESS § 51 lg 1 p 12
Art 73 lg 1 p a) Jah ESS § 51 lg 1 p-d 1 ja 5 ning
§ 51 lg 2 p 5 ja § 53 lg 1
Art 73 lg 1 p b) Jah ESS § 51 lg 1 p 11
Art 73 lg 1 p c) Jah ESS § 51 lg 1 p 2
Art 73 lg 1 p d) Jah ESS § 51 lg 1 p-d 3 ja 5
Art 73 lg 1 p e) Jah ESS § 51 lg 1 p 4
Art 73 lg 1 p f) Jah ESS § 51 lg 1 p 5
Art 73 lg 1 p g) Jah ESS § 51 lg 1 p 6
Art 73 lg 1 p h) Jah ESS § 51 lg 1 p 7
Art 73 lg 1 p i) Jah ESS § 51 lg 1 p 8
Art 73 lg 1 p j) Jah ESS § 51 lg 1 p 9
Art 73 lg 1 p k) Jah ESS § 51 lg 1 p 12
Art 73 lg 2 p a) Jah ESS § 51 lg 2 p 1
Art 73 lg 2 p b) Jah ESS § 51 lg 2 p 11
16
Art 73 lg 2 p c) Jah ESS § 51 lg 2 p 12
Art 73 lg 2 p d) Jah ESS § 51 lg 2 p 2
Art 73 lg 2 p e) Jah ESS § 51 lg 2 p 3
Art 73 lg 2 p f) Jah ESS § 51 lg 2 p 4
Art 73 lg 2 p g) Jah ESS § 51 lg 2 p 6
Art 73 lg 2 p h) Jah ESS § 51 lg 2 p 7 ja § 51
lg 21
Art 73 lg 3 Jah ESS § 51 lg 3
Art 74 lg 1 Jah ESS § 52 lg-d 1, 2, 21 ja 22
Art 74 lg 2 Jah ESS § 52 lg 2
Art 74 lg 3 Jah ESS § 52 lg-d 3 ja 4
Art 74 lg 4 Jah ESS § 52 lg-d 6 ja 7
Art 75 lg 1 p a) Ei Säte käsitleb Euroopa
Komisjoni tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 75 lg 1 p b) Ei Säte käsitleb Euroopa
Komisjoni tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 75 lg 1 p c) Ei Säte käsitleb Euroopa
Komisjoni tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 75 lg 1 p d) Ei Säte käsitleb Euroopa
Komisjoni tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 75 lg 1 p e) Ei Säte käsitleb Euroopa
Komisjoni tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 75 lg 2 Jah ESS § 442 lg 4
Art 75 lg 3 Jah ESS § 150 ja § 166 ning
KorS § 23 ja § 28
Art 76 lg 1 p a) Jah ESS § 561 lg 1 ja § 561 lg 2
p1
Art 76 lg 1 p b) Jah ESS § 561 lg 2 p 2
Art 76 lg 1 p c) Jah ESS § 561 lg 2 p 3
Art 76 lg 1 p d) Jah ESS § 561 lg 2 p 4
Art 76 lg 1 p e) Jah ESS § 561 lg 2 p 5
Art 76 lg 2 Jah ESS § 561 lg-d 4 ja 5
Art 76 lg 3 Jah ESS § 561 lg 6
Art 76 lg 4 Ei Säte käsitleb Euroopa
Sideameti tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 77 lg 1 Jah ESS § 55 lg-d 1 ja 2
Art 77 lg 2 p a) Jah ESS § 55 lg 3
17
Art 77 lg 2 p b) Jah ESS § 55 lg 3
Art 77 lg 2 p c) Jah ESS § 55 lg 3
Art 77 lg 2 p d) Jah ESS § 55 lg 3
Art 77 lg 3 p a) Jah ESS § 55 lg 4
Art 77 lg 3 p b) Jah ESS § 55 lg 4
Art 77 lg 3 p c) Jah ESS § 55 lg 4
Art 77 lg 3 p d) Jah ESS § 55 lg 4
Art 77 lg 3 p e) Jah ESS § 55 lg 4
Art 77 lg 3 p f) Jah ESS § 55 lg-d 4 ja 6
Art 77 lg 4 Jah ESS § 55 lg 5
Art 78 lg 1 Jah ESS § 56 lg-d 1, 2 ja 21
Art 78 lg 2 Jah ESS § 56 lg-d 3, 4, 5 ja 6
Art 78 lg 3 Jah ESS § 56 lg-d 5 ja 6
Art 78 lg 4 Jah ESS § 56 lg 7
Art 79 lg 1 p a) Jah ESS § 562 lg 1 p 1
Art 79 lg 1 p b) Jah ESS § 562 lg 1 p 2
Art 79 lg 1 p c) Jah ESS § 562 lg 1 p 3 ja § 562
lg 2
Art 79 lg 2 p a) Jah ESS § 562 lg 3 ja § 562 lg 4
p1
Art 79 lg 2 p b) Jah ESS § 562 lg 4 p 2
Art 79 lg 2 p c) Jah ESS § 562 lg 4 p 3
Art 79 lg 2 p d) Jah ESS § 562 lg 4 p 4 ja § 562
lg 5
Art 79 lg 3 Jah ESS § 562 lg 6
Art 79 lg 4 Jah ESS § 562 lg 7
Art 80 lg 1 p a) Jah ESS § 563 lg 1 p 1
Art 80 lg 1 p b) Jah ESS § 563 lg 1 p 2
Art 80 lg 2 Jah ESS § 563 lg 2
Art 80 lg 3 Jah ESS § 563 lg 3
Art 80 lg 4 Jah ESS § 563 lg 4
Art 80 lg 5 Jah HMS
Art 81 lg 1 Jah ESS § 564 lg 1
Art 81 lg 2 p a) Jah ESS § 564 lg 2 ja § 564 lg 3
p1
Art 81 lg 2 p b) Jah ESS § 564 lg 3 p 2
Art 81 lg 3 Jah ESS § 564 lg 4
Art 82 Ei Säte käsitleb Euroopa
Sideameti tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 83 lg 1 p a) Jah ESS § 54 lg 1
Art 83 lg 1 p b) Jah ESS § 54 lg 1
Art 83 lg 2 Jah ESS § 54 lg-d 2 ja 21
Art 83 lg 3 Jah ESS § 54 lg-d 4 ja 5
Art 83 lg 4 Jah ESS § 54 lg 6
Art 84 lg 1 Jah ESS § 69, § 70 ja § 72
Art 84 lg 2 Valikuline Ei näe vajadust seda
õigust kasutada.
18
Art 84 lg 3 Ei Säte käsitleb Euroopa
Sideameti tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 84 lg 4 Jah ESS § 72 lg 4 p 1
Art 84 lg 5 Valikuline Ei näe vajadust seda
õigust kasutada.
Art 85 lg 1 Jah ESS § 74 lg 2 ja MKMm nr
5212 ja ESS § 137 lg 1 ja lg 2
p4
Art 85 lg 2 Jah ESS § 72–76 ja § 87 lg 2 p 5
Art 85 lg 3 Jah ESS §-d 78 ja 79
Art 85 lg 4 Jah ESS § 87 lg 2 p 5
Art 85 lg 5 Jah ESS § 134 lg 1 p 2 ja ESS-i
7. peatükk
Art 84 lg 5 Valikuline Ei näe vajadust seda
õigust kasutada.
Art 86 lg 1 Jah ESS § 137 lg-d 1 ja 2 ning
ESS-i 7. peatükk
Art 86 lg 2 Jah ESS § 73, § 75 ja § 134 lg-d
1 ja 2
Art 86 lg 3 Jah ESS § 69, § 73 lg 5 p-d 1–2
ja § 87 lg 2 p 5
Art 86 lg 4 Jah ESS § 72–76, § 81, § 82 ja
§ 135 lg 1
Art 86 lg 5 Jah ESS § 73 lg 9
Art 87 Jah ESS § 137 lg 1 p-d 3 ja 4
Art 88 lg 1 Jah ESS § 74 lg 2 ja § 79 lg 1
Art 88 lg 2 Jah ESS § 77, § 79 lg 1 ja § 98
lg 8
Art 88 lg 3 Jah ESS § 77, § 79 lg 1 ja § 98
lg 8
Art 89 lg 1 p a) Jah ESS § 75
Art 89 lg 1 p b) Jah ESS § 75
Art 89 lg 2 Jah ESS § 75
Art 90 lg 1 p a) Jah ESS § 75 lg-d 4 ja 5, § 81 ja
§ 831 lg 2
Art 90 lg 1 p b) Jah ESS § 75 lg-d 4 ja 5, § 81 ja
§ 831 lg 2
Art 90 lg 2 Jah ESS § 75 lg 5, § 81 ja § 82
Art 91 lg 1 Jah ESS § 75 lg 5, § 137 ja § 151
Art 91 lg 2 Jah ESS § 137 ja § 151
Art 92 Valikuline Ei näe vajadust seda
õigust kasutada.
Art 93 lg 1 Jah ESS § 27, § 28 lg-d 1 ja 2,
§ 33 lg 1 ja § 34 lg 4
12
MKMm nr 52 – majandus- ja kommunikatsiooniministri 09.06.2006 määrus nr 52 „Lõppkasutajalt
universaalteenuse eest võetav tasu“.
19
Art 93 lg 2 Jah ESS § 36 lg 1 p 61, lg 2 ja §
37 lg 11
Art 93 lg 3 Jah ESS § 28 lg 2 ja § 32 lg 1
Art 93 lg 4 Jah ESS § 29 lg 2 p 5, § 30 lg 3,
§ 33 lg 3 p 4 ja § 34 lg 1 p 2
ning MKMm nr 25 § 7 lg 2
ja § 8 lg 2 ning MKMm nr
2913 § 4 lg 51
Art 93 lg 5 Jah ESS § 30 lg 3 ja MKMm nr
25 § 17 lg-d 1 ja 2
Art 93 lg 6 Jah ESS § 89 lg 6 ja MKMm nr
4414
Art 93 lg 7 Jah ESS § 28 lg 3 ja § 30 lg 3
Art 93 lg 8 Jah ESS § 31 lg 1 p-d 1 ja 2 ning
MKMm nr 25
Art 94 lg 1 Jah ESS § 3, § 4 ja § 33
Art 94 lg 2 Jah ESS § 29 lg 2 p 3 ja lg 3
ning § 33
Art 94 lg 3 Jah ESS § 34 lg-d 4 ja 5
Art 94 lg 4 Jah ESS § 19 ja § 39
Art 94 lg 5 Jah ESS § 28 lg 2
Art 94 lg 6 Jah ESS § 33 lg 2 p 4 ja § 34 lg 1
p 2 ning § 37 lg-d 1–3 ja lg 3
p2
Art 94 lg 7 Jah ESS § 29 lg 1
Art 95 Jah ESS § 29 lg 3 ja RLS lisa 3
Art 96 lg 1 Jah ESS § 32 lg 5
Art 96 lg 2 Jah ESS § 87 lg 1 ja lg 2 p-d 3 ja
5
Art 96 lg 3 Jah ESS § 32 lg 6
Art 96 lg 4 Jah ESS § 32 lg-d 5 ja 6
Art 97 lg 1 p a) Jah ESS § 32 lg-d 1 ja 2
Art 97 lg 1 p b) Jah ESS § 32 lg 2
Art 97 lg 2 Jah ESS § 98 lg 9
Art 98 Jah ESS § 91 lg 4
Art 99 Jah TKS § 61 lg 11
Art 100 lg 1 Jah Euroopa Liidu põhiõiguste
HARTA
Art 100 lg 2 Jah Euroopa Liidu põhiõiguste
HARTA15
Art 101 lg 1 Valikuline Ei näe vajadust seda
õigust kasutada.
Art 101 lg 2 Valikuline Ei näe vajadust seda
õigust kasutada.
13
MKMm nr 29 – majandus- ja kommunikatsiooniministri 08.03.2005 määrus nr 29 „Numbri broneerimise
tingimused.
14
MKMm nr 44 – majandus- ja kommunikatsiooniministri 14.06.2011 määrus nr 44 „Nõuded numbri liikuvuse
tagamiseks sideettevõtja vahetamisel“.
15
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:12010P&from=EN .
20
Art 102 lg 1 Jah ESS § 951 lg-d 1 ja 6 ning
VÕS § 141, § 48 ja § 54
Art 102 lg 2 Jah ESS § 951 lg 9
Art 102 lg 3 p a) Jah ESS § 951 lg 7 p 1
Art 102 lg 3 p b) Jah ESS § 951 lg 7 p 2
Art 102 lg 3 p c) Jah ESS § 951 lg 7 p 3
Art 102 lg 3 p d) Jah ESS § 951 lg 7 p 4
Art 102 lg 3 p e) Jah ESS § 951 lg 7 p 5
Art 102 lg 3 p f) Jah ESS § 951 lg 1 ja lg 7 p 6
Art 102 lg 4 Jah ESS § 951 lg 8
Art 102 lg 5 Jah ESS § 87 lg 6
Art 102 lg 6 Valikuline Ei näe vajadust seda
õigust kasutada.
Art 102 lg 7 Valikuline Ei näe vajadust seda
õigust kasutada.
Art 103 lg 1 Jah ESS § 96 lg 2, § 141 ja § 148
Art 103 lg 2 p a) Jah ESS § 1002
Art 103 lg 2 p b) Jah ESS § 1002
Art 103 lg 3 p a) Jah ESS § 1002
Art 103 lg 3 p b) Jah ESS § 1002
Art 103 lg 3 p c) Jah ESS § 1002
Art 103 lg 3 p d) Jah ESS § 1002
Art 103 lg 3 p e) Jah ESS § 1002
Art 103 lg 3 p f) Jah ESS § 1002
Art 103 lg 3 p g) Jah ESS § 1002
Art 103 lg 3 p h) Jah ESS § 1002
Art 103 lg 4 p a) Jah ESS § 87 lg 2, § 96 ja § 148
Art 103 lg 4 p b) Jah ESS § 87 lg 2, § 96 ja § 148
Art 104 lg 1 Jah ESS § 87 lg 2
Art 104 lg 2 Jah ESS § 87 lg 2 ja VVm
nr 140
Art 105 lg 1 Jah ESS § 96 lg-d 4, 5 ja 6
Art 105 lg 2 Jah ESS § 96 lg 7
Art 105 lg 3 Jah ESS § 99 lg 5 ja 100 lg 1
Art 105 lg 4 Jah ESS § 99 lg 3
Art 105 lg 5 Jah ESS § 100 lg-d 1 ja 3
Art 105 lg 6 Jah ESS § 100 lg-d 4 ja 5
Art 105 lg 7 Jah ESS § 100 lg 6
Art 106 lg 1 Jah ESS § 89 lg-g 9 ja 10
Art 106 lg 2 Jah ESS § 89 lg 1
Art 106 lg 3 Jah ESS § 89 lg 8
Art 106 lg 4 Jah ESS § 89 lg 4
Art 106 lg 5 Jah ESS § 89 lg 6 ja § 164 ning
MKMm nr 44
Art 106 lg 6 Jah ESS § 89 lg-d 6 ja 9 ning §
100
Art 106 lg 7 Jah ESS § 164
Art 106 lg 8 Jah ESS § 951 lg 4 p 3 ja lg 5 p 1
Art 106 lg 9 Jah ESS § 951 lg 4 p 3 ja lg 5 p 1
21
Art 107 lg 1 Jah ESS § 961 lg-d 1 ja 2
Art 107 lg 2 Jah ESS § 100 lg 1
Art 107 lg 3 Jah ESS § 961 lg 3
Art 107 lg 4 Jah ESS § 961 lg 4
Art 107 lg 5 Valikuline Ei näe vajadust seda
õigust kasutada.
Art 108 Jah ESS § 87 lg 1 p 2 ja lg 2 p 3
Art 109 lg 1 Jah ESS § 71 lg 2 ja § 88
Art 109 lg 2 Jah ESS § 88 lg 1 ja § 152
Art 109 lg 3 Jah PäästeS § 5 lg 11
Art 109 lg 4 Ei Säte käsitleb Euroopa
Komisjoni tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 109 lg 5 Jah ESS § 88 lg 11 ja PäästeS § 5
lg 11 p 1 ning SiMm nr 2616
§ 4 lg 1
Art 109 lg 6 Jah ESS § 87 lg 2 p 3 ja § 88 lg 3
ning PäästeS § 132 lg 11
Art 109 lg 7 Jah ESS § 87 lg 2 (VVm nr 140)
ja Häirekeskuse
põhimäärus17 § 9 lg 4
Art 109 lg 8 Ei Säte käsitleb Euroopa
Komisjoni tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 110 lg 1 Jah
ESS § 105 lg 5
Art 110 lg 2 Jah ESS § 105 lg 5
Art 111 lg 1 p a) Jah ESS § 87 lg 1, § 87 lg 2 p 5
ja § 951 lg 6
Art 111 lg 1 p b) Jah ESS § 87 lg 1, § 87 lg 2 p 5
ja § 951 lg 6
Art 111 lg 2 Jah ESS § 87 lg 1, § 87 lg 2 p 5
ja § 951 lg 6
Art 112 lg 1 Jah ESS § 29 lg 2 p 2 ja § 80 lg 1
Art 112 lg 2 Jah ESS § 69 p 3, § 72 lg 1, § 73
lg 3 ja § 135 lg 1
Art 112 lg 3 Valikuline Ei näe vajadust seda
õigust kasutada.
Art 112 lg 4 Jah ESS § 107
Art 113 lg 1 Jah ESS § 1202 lg 3 ja MKMm
nr 4618
16
SiMm – siseminister 13.06.2017 nr 26 „Hädaabiteadete menetlemise kord ja hädaabiteadete menetlemise
toimimisele esitatavad nõuded“.
17
Häirekeskuse põhimäärus – siseministri 03.10.2014 nr 43 „Häirekeskuse põhimäärus“.
18
MKMm nr 46 – majandus- ja taristuminister 04.07.2016 nr 46 „Nõuded raadioseadmele ja nõuetele vastavuse
tõendamise kord“.
22
Art 113 lg 2 Valikuline Ei näe vajadust seda
õigust kasutada.
Art 113 lg 3 Jah ESS § 1202 lg 3 ja MKMm
nr 46
Art 114 lg 1 Jah ESS § 87 lg 2 p 5 ja § 90
Art 114 lg 2 Jah ESS § 137 lg 3
Art 114 lg 3 Valikuline Ei näe vajadust seda
õigust kasutada.
Art 115 lg 1 Valikuline Ei näe vajadust seda
õigust kasutada.
Art 115 lg 2 Valikuline Ei näe vajadust seda
õigust kasutada.
Art 115 lg 3 Valikuline Ei näe vajadust seda
õigust kasutada.
Art 116 Ei Säte käsitleb Euroopa
Komisjoni tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 117 lg 1 Ei Säte käsitleb Euroopa
Komisjoni tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 117 lg 2 Ei Säte käsitleb Euroopa
Komisjoni tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 117 lg 3 Ei Säte käsitleb Euroopa
Parlamendi ja
nõukogu tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 117 lg 4 Ei Säte käsitleb Euroopa
Komisjoni tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 117 lg 5 Ei Säte käsitleb Euroopa
Komisjoni tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 117 lg 6 Ei Säte käsitleb Euroopa
Parlamendi ja
nõukogu tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 118 lg 1 Ei Säte käsitleb Euroopa
Komisjoni tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 118 lg 2 Ei Säte käsitleb Euroopa
Komisjoni tegevust ja
23
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 118 lg 3 Ei Säte käsitleb Euroopa
Komisjoni tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 118 lg 4 Ei Säte käsitleb Euroopa
Komisjoni tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 119 lg 1 Ei Säte käsitleb Euroopa
Komisjoni tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 119 lg 2 Ei Säte käsitleb Euroopa
Komisjoni tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 120 lg 1 Jah ESS § 151 ja RTS § 1
Art 120 lg 2 Jah ESS § 143, § 150 ja RTS § 1
Art 120 lg 3 Jah ESS § 4, § 9 lg 5, § 12 lg 2,
§ 13 lg 9, § 20 lg 2, § 34 lg-d
2 ja 5 ning RTS § 1
Art 120 lg 4 Jah ESS § 4, § 13 lg 9 ja § 34
lg 5
Art 120 lg 5 Jah ESS § 48 lg 1, § 47 lg 1,
§ 49 lg 3, § 63 lg 9, § 148 lg
5 ja § 151
Art 120 lg 6 Jah ESS § 150
Art 121 lg 1 Jah ESS § 73 lg 10 ja § 150 lg 1
Art 121 lg 2 Jah ESS § 48 lg 1
Art 122 lg 1 Ei Säte käsitleb Euroopa
Komisjoni tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 122 lg 2 Ei Säte käsitleb Euroopa
Komisjoni tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 122 lg 3 Ei Säte käsitleb Euroopa
Komisjoni tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 123 lg 1 p a) Ei Säte käsitleb Euroopa
Sideameti tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 123 lg 1 p b) Ei Säte käsitleb Euroopa
Sideameti tegevust ja
24
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 123 lg 1 p c) Ei Säte käsitleb Euroopa
Sideameti tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 123 lg 1 p d) Ei Säte käsitleb Euroopa
Sideameti tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 123 lg 2 Ei Säte käsitleb Euroopa
Komisjoni tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 124 lg 1 Ei Direktiivi ülevõtmise
säte, ei vaja
siseriiklikku õigusse
ülevõtmist.
Art 124 lg 2 Ei Direktiivi ülevõtmise
säte, ei vaja
siseriiklikku õigusse
ülevõtmist.
Art 124 lg 3 Ei Direktiivi ülevõtmise
säte, ei vaja
siseriiklikku õigusse
ülevõtmist.
Art 125 Ei Kehtivate direktiivide
kehtetuks
tunnistamise säte, ei
vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 126 Ei Direktiivi jõustumise
säte, ei vaja
siseriiklikku õigusse
ülevõtmist.
Art 127 Ei Direktiivi
adresseerimise säte, ei
vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
I lisa A osa Ei Direktiivi
adresseerimise säte, ei
vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
I lisa B osa Ei Üldloa säte, kuna meil
sellist luba ei ole, ei
vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Meil on teavitamine.
I lisa C osa Ei Üldloa säte, kuna meil
sellist luba ei ole, ei
25
vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Meil on teavitamine.
I lisa D osa Jah ESS § 6, § 8, § 11 lg 4, § 12,
§ 13, § 14, § 17, § 28, § 33
ning RLS § 206 ja RLS
lisa 3
I lisa E osa Jah ESS § 29, § 30, § 33, § 80 ja
§ 89 ning RLS lisa 3
II lisa I osa Jah ESS § 67 ja TNVS
II lisa II osa Jah ESS §-d 63–632
III lisa Jah ESS § 44 lg 5
IV lisa Jah ESS § 561 lg-d 2 ja 3
V lisa Jah ESS § 2 p 92
VI lisa A osa Jah ESS § 79 lg 1, § 87 lg 2,
§ 951 lg 3, § 98, § 110 ja
§ 1002
VI lisa B osa Jah ESS § 108
VI lisa C osa Jah ESS § 89
VII lisa A osa Jah ESS § 75 ja § 76
VII lisa B osa Jah ESS § 81–86
VIII lisa A osa Jah ESS § 951 lg 2
VIII lisa B osa Jah ESS § 951 lg-d 3, 4 ja 5
IX lisa Jah ESS § 951 lg-d 2, 3, 4 ja 7
ning VÕS § 48 lg 1 p 1
X lisa Jah ESS § 87 lg-d 1 ja 2
XI lisa Jah ESS § 87 lg-d 1 ja 2 ja § 90
lg 4 ning MKMm nr 46
XII lisa Ei Kehtivate direktiivide
kehtetuks
tunnistamise lisa, ei
vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
XIII lisa Ei Kehtivate direktiivide
vastavaustabel, ei vaja
siseriiklikku õigusse
ülevõtmist.
26
19.06.2020
Elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja
riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu
seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõuga
(edaspidi eelnõu) võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL)
2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik1 (edaspidi
sidedirektiiv), mille ülevõtmise tähtaeg on 21.12.2020. a.
Võrreldes 2002. a, mil liberaliseeriti telekommunikatsiooni turg ja võeti vastu uus
õigusraamistik, on elektroonilise side turg (edaspidi sideturg) kiiresti edasi arenenud ja
elektroonilise side sektor (edaspidi sidesektor) on muutunud majandusliku elu tähtsamaks osaks
ehk sidesektor kui digitaalmajanduse võimaldaja. Sellega koos on muutunud ka elektroonilise
side teenuse (edaspidi sideteenus) tarbijate käitumisharjumused, üha enam kasutatakse
traditsiooniliste sideteenuste (telefoni- ja mobiiltelefoniteenus) asemel andmesidel baseeruvaid
uusi teenuseid nn OTT-teenuseid (Over The Top teenus), mis pakuvad traditsioonilistele
sideteenustele sarnaseid teenuseid. OTT-teenused on näiteks Skype, WhatsApp, Viber jt.
Selleks, et tagada samaväärne tarbijate õiguste kaitse, nagu on traditsiooniliste sideteenuste
puhul, ka OTT-teenustele, laiendatakse sideteenuse mõistet selliselt, et sideteenuse alla
kuuluvad ka OTT-teenused. Selle tulemusena koheldakse kõiki sideturul tegutsevaid
elektroonilise side teenuse ettevõtjaid (edaspidi sideettevõtja) võrdselt ehk teisisõnu allutatakse
sideregulatsiooni alla kõik sideturul tegutsevad sideettevõtjad.
Eelnõuga suurendatakse tarbijaõigusi, seda eelkõige sideteenuse lepingu lepingueelse teabe ja
lepingu lühikokkuvõtte esitamise näol. Lepingueelse teabega antakse tarbijale võimalikult
üksikasjalik ülevaade pakutavast sideteenusest, mis peaks ära hoidma arusaamatusi lepingus
sätestatud sideteenuse ja reaalsuse vahel. Lepingu lühikokkuvõttega antakse tarbijale ülevaade
kõige olulisematest punktidest sidelepingus – sideteenuse kirjeldus, tasu, lepingu tähtaeg,
pikendamine, lõpetamine jne.
Ühtse Euroopa Liidu (edaspidi EL) sideturu tagamise eesmärgil ühtlustatakse EL-is ühtlustatud
raadiosagedusalade kasutusele võtmise eeskirjad, sealhulgas sätestatakse ühtsed tähtajad uute
raadiosageduste kasutuselevõtuks.
Eelnõuga soodustatakse väga suure läbilaskevõimega sidevõrkude ehitamise eesmärgil väikese
levialaga raadiosagedusi kasutatavate juurepääsupunktide kasutuselevõttu riigi või kohaliku
omavalituse üksuse omandis või kasutuses ehitisele (nt avalikud ehitised, tänavalambid,
valgusfoorid jne). Tulenevalt tehnoloogiast vajavad väga suure läbilaskevõimega sidevõrgud
suurel hulgal väikese levialaga raadiosagedusi kasutatavate juurdepääsupunktide
kasutuselevõttu, mis tagavad sidevõrgu kättesaadavuse ja katkematu leviala. See muudatus
sätestatakse ehituseadustiku muudatusega.
1
ELT L 321, 17.12.2018, lk 36–214
1
Lisaks muudetakse eelnõuga riigilõivuseadust (edaspidi RLS), millega korrastatakse
sageduslubade ja numbriloa riigilõive. Need viiakse vastavusse sideturu arengu muutustega,
sätestades uusi riigilõive ja tunnistades kehtetuks iganenud riigilõive.
Vastavalt hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 lõike 2 punktile 2 ei ole enne
seaduseelnõu ja seletuskirja koostamist koostatud väljatöötamiskavatsust ega kontseptsiooni,
sest eelnõu käsitleb EL-i õiguse rakendamist ning menetlus peab olema põhjendatult
kiireloomuline.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Seaduse eelnõu on välja töötanud töörühm, kuhu kuulusid Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM), Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Ameti (edaspidi TTJA) ning Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu esindajad.
Seaduse eelnõu ning käesoleva seletuskirja on koostanud MKM-i sideosakonna peaspetsialist
Liisi Moks (e-post:
[email protected], tel: 639 7665), sideosakonna nõunik Elena Reilent (e-
post:
[email protected], tel: 639 7666), sideosakonna juhataja asetäitja Mart Laas (e-post:
[email protected], tel: 625 6441) ja riigi infosüsteemide osakonna küberturvalisuse
õigusnõunik Kea Kohv (e-post:
[email protected]) ning TTJA side- ja meediateenuste talituse
sideturu nõunik Rivo Mets (e-post:
[email protected]; tel: 667 20219) ja TTJA side- ja
meediateenuste talituse nõunik Peeter Lutsoja (e-post:
[email protected], tel: 667 2002).
Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud MKM-i õigusosakonna õigusnõunik Ave Henberg (e-
post:
[email protected], tel: 625 6360).
1.3. Märkused
Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL)
2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik (ELT L 321,
17.12.2018, lk 36–214).
Eelnõu §-ga 1 muudetakse elektroonilise side seaduse 30.05.2020. a jõustunud redaktsiooni
(RT I, 20.05.2020, 34), §-ga 2 muudetakse ehitusseadustiku 01.01.2020. a jõustunud
redaktsiooni (RT I, 21.12.2019, 5) ja §-ga 3 muudetakse riigilõivuseaduse 01.06.2020. a
jõustunud redaktsiooni (RT I, 22.05.2020, 3).
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus.
2. Eelnõu eesmärk
Eelnõu peaeesmärgiks on viia ESS vastavusse sidedirektiiviga, mis asendab 2002. a kehtinud
sideregulatsiooni nelja direktiivi.
Kehtiv sideregulatsioon võeti EL-is vastu 2002. a ja see koosneb viiest direktiivist:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/19/EÜ2 elektroonilistele sidevõrkudele ja
nendega seotud vahenditele juurdepääsu ja vastastikuse sidumise kohta (juurdepääsu käsitlev
direktiiv);
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/20/EÜ3 elektrooniliste sidevõrkude
ja -teenustega seotud lubade andmise kohta (loadirektiiv);
2
EÜT L 108, 24.4.2002, lk 7–20.
3
EÜT L 108, 24.4.2002, lk 21–32.
2
3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/21/EÜ4 elektrooniliste sidevõrkude
ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv);
4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/22/EÜ5 universaalteenuse ning kasutajate
õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul (universaalteenuse direktiiv);
5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/58/EÜ6, milles käsitletakse isikuandmete
töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja
elektroonilist sidet käsitlev direktiiv).
Nimetatud direktiivid võeti Eesti õigusruumi üle 01.01.2005. a jõustunud ESS-iga7.
Neid direktiive muudeti 2009. a kahe direktiiviga ja need võeti Eesti õigusesse üle 25.05.2011.
a jõustunud ESS-i ja riigilõivuseaduse muutmise seadusega8:
1) parema õigusloome direktiiv 2009/140/EÜ9 – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv,
millega muudetakse direktiive 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise
reguleeriva raamistiku kohta, 2002/19/EÜ elektroonilistele sidevõrkudele ja nendega seotud
vahenditele juurdepääsu ja vastastikuse sidumise kohta ning 2002/20/EÜ elektrooniliste
sidevõrkude ja -teenustega seotud lubade andmise kohta;
2) kodaniku õiguse direktiiv 2009/136/EÜ10 – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv,
millega muudetakse direktiivi 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta
elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul, direktiivi 2002/58/EÜ, milles käsitletakse
isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris ning määrust
nr 2006/2004 tarbijakaitsealase koostöö kohta.
Sidedirektiiviga tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2002/19/EÜ, 2002/20/EÜ, 2002/21/EÜ ja
2002/22/EÜ.
Direktiiv 2002/58/EÜ asendamiseks on Euroopa Komisjon välja tulnud määruse eelnõuga
COM(2017)1011, mille üle arutelud EL nõukogu telekommunikatsiooni ja infoühiskonna
töögrupis veel käivad.
Sidedirektiivi peamised muudatused:
1) sideteenuse mõiste laiendamine ka OTT-teenuse osutajatele, sellega tagatakse tarbijate
õiguste kaitse ka uute teenuse korral, mida tarbijad kasutavad järjest enam traditsiooniliste
sideteenuste asemel. Selle tulemusel koheldakse kõiki sideturul tegutsevaid sideettevõtjaid
võrdselt ehk teisisõnu allutatakse sideregulatsiooni alla kõik sideturul tegutsevad
sideteenuse osutajad;
2) suurendatakse tarbijate õiguste kaitse nõuete läbipaistvust ja ühtlustamist, kuna
sideettevõtjad peavad enne sidelepingu sõlmimiste esitama lepingut sõlmida soovivale
tarbijale sidelepingu eelse teabe ja lepingu lühikokkuvõtte. Sellega hoiaks ära arusaamatusi
lepingus sätestatud sideteenuse ja reaalsuse vahel ning vähenevad tarbijate pöördumised
TTJA-sse;
4
EÜT L 108, 24.4.2002, lk 33–50.
5
EÜT L 108, 24.4.2002, lk 51–77.
6
EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37–47.
7
RT I 2004, 87, 593.
8
RT I, 23.03.2011, 1.
9
ELT L 337, 18.12.2009, lk 37–69.
10
ELT L 337, 18.12.2009, lk 11–36.
11
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse eraelu austamist ja isikuandmete kaitset
elektroonilise side puhul ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2002/58/EÜ (privaatsust ja elektroonilist
sidet käsitlev määrus).
https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/PDF/?uri=CONSIL:ST_5358_2017_INIT&qid=1566473356668&from=ET (kättesaadav
seisuga 03.02.2020).
3
3) ühtse EL-i sideturu tagamise eesmärgil ühtlustatakse ühtlustatud raadiosagedusalade
kasutusele võtmise eeskirjad, sealhulgas sätestatakse ühtsed tähtajad uute raadiosageduste
kasutuselevõtuks. Sellega kiirendatakse sageduste kasutuselevõttu EL-i turul;
4) soodustatakse väga suure läbilaskevõimega sidevõrkude ehitamise eesmärgil väikese
levialaga raadiosagedusi kasutatavat juurepääsupunktide kasutuselevõttu riigi või kohaliku
omavalituse üksuse omandis või kasutuses olevatele ehitistele (nt avalikud ehitised,
tänavalambid, valgusfoorid jne). Tulenevalt tehnoloogiast vajavad väga suure
läbilaskevõimega sidevõrgud suurel hulgal väikese levialaga raadiosagedusi kasutatavate
juurdepääsupunktide kasutuselevõttu, mis tagavad sidevõrgu kättesaadavuse ja katkematu
leviala. See muudatus sätestatakse ehituseadustiku muudatusega (eelnõu § 2).
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb neljast paragrahvist.
Eelnõu § 1. Elektroonilise side seaduse muutmine
Paragrahviga 1 sätestatakse ESS-i muutmine. Paragrahv koosneb 154 punktist.
Mõisted (eelnõu § 1 punktid 1–14)
Punktid 1, 2, 4 ja 8. Võrreldes 2002. a, mil liberaliseeriti telekommunikatsiooni turg ja võeti
vastu uus õigusraamistik, on sideturg kiiresti edasi arenenud ja sidesektor on muutunud
majandusliku elu tähtsamaks osaks. Sellega koos on muutunud ka sideteenuse tarbijate
käitumisharjumused, üha enam kasutatakse traditsiooniliste sideteenus (telefoni- ja
mobiiltelefoniteenus) asemel andmesidel baseeruvaid uusi teenuseid nn OTT-teenuseid, mis
pakuvad traditsioonilistele sideteenustele sarnaseid teenuseid. Seega laiendatakse
sidedirektiiviga sideteenuse mõistet selliselt, et sideteenuse alla kuuluvad ka uued sideteenused
nn OTT-teenused nagu näiteks Skype, WhatsApp, Viber jt. Uued teenused pakuvad konkurentsi
eelkõige kõne- ja sõnumiteenuse turul.
Kuna 2002. aastast kehtiv sideregulatsioon OTT-teenuseid ei reguleeri, siis tulenevalt sideturu
muutusest ja selleks, et tagada sideteenuse kasutajate samaväärne kaitstus nagu traditsiooniliste
sideteenuste korral ning tagada sideturul tegutsevate sideettevõtjate võrdne kohtlemine,
laiendab sidedirektiiv sideteenuse (sidedirektiivi artikli 2 punkt 4) mõistelt selliselt, et ka OTT-
teenused läheksid sideteenuse regulatsiooni alla.
ESS §-i 2 punkti 6 muudatuse kohaselt jaguneb sideteenus kolmeks ning isikutevahelise side
teenus jaguneb omakorda veel kaheks, vt joonist.
4
Lisaks sätestatakse, et sideteenuse alla ei kuulu infoühiskonna- ja meediateenus.
ESS §-i 2 täiendatakse punktiga 84, kus sätestatakse internetiühenduse teenuse mõiste, mis
tuleneb määruse (EL) 2015/212012 artikli 2 teise lõigu punktist 2. Internetiühenduse teenus
pakub juurdepääsu internetile ja põhimõtteliselt kõikidele lõpp-punktidele, sõltumata
lõppkasutaja poolt kasutatavast võrgutehnoloogiast ja terminalseadmest. Internetiühenduse
teenuse osutajatest mitteolenevatel põhjustel ei pruugi aga teatavad interneti lõpp-punktid alati
kättesaadavad olla. Seega loetakse internetiühenduse teenuse osutamisega seotud kohustus
täidetuks, kui teenuseosutaja pakub ühendust praktiliselt kõigi internetiga ühendatud lõpp-
punktidega. Internetiühenduse teenuse osutajad ei tohiks seega piirata ühendust internetiga
ühendatud mis tahes kättesaadavate lõpp-punktidega. Lisaks ei tohi interneti teenuse ostutaja
seada võrguühendust võimaldavate terminalseadmete kasutamisele piiranguid lisaks
terminalseadmete tootjate või turustajate poolt kooskõlas EL-i õigusega kehtestatud
piirangutele.
ESS §-i 2 täiendatakse punktiga 91, kus sätestatakse isikutevahelise side teenuse mõiste, mis
tuleneb sidedirektiivi artikli 2 punktist 5. Isikutevahelise side teenus on teenus, mis võimaldab
isikutevahelist teabevahetust ja see jaguneb omakorda kaheks:
1) numbripõhine isikutevahelise side teenus – tavapärane häälkõne kahe isiku vahel (nt
telefoni-, mobiiltelefoniteenus, Skype kõne);
2) numbrivaba isikutevahelise side teenus – igat liiki e-kirjad, sõnumiteenused ja
grupivestlused (nt FB Messenger, Skype messenger jt).
12
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2015/2120, 25. november 2015, millega nähakse ette avatud
internetiühendust käsitlevad meetmed ning millega muudetakse direktiivi 2002/22/EÜ universaalteenuse ning
kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul ning määrust (EL) nr 531/2012, mis käsitleb
rändlust üldkasutatavates mobiilsidevõrkudes liidu piires. ELT L 310, 26.11.2015, lk 1–18.
5
Isikutevahelise side teenused hõlmavad sidepidamist lõpliku arvu füüsiliste isikute vahel, kelle
arvu määrab side algataja. Sidepidamine juriidiliste isikutega peaks olema määratlusega
hõlmatud, kui füüsilised isikud tegutsevad juriidiliste isikute eest või osalevad sidepidamises
vähemalt ühe poolena.
Isikutevahelise side teenus ei hõlma teenuseid, mis võimaldavad isikutevahelist vastastikust
suhtlust teise teenusega lahutamatult seotud vähemolulise lisavõimalusena. Näiteks lineaarne
ringhääling, tellitavad videod, veebisaidid, suhtlusvõrgustikud, blogid või masinatevaheline
teabevahetus (vt eelnõu § 1 punkti 7).
Määratluse alla mitte kuulumise kindlakstegemisel tähtsust omavaid termineid „väheoluline“
ja „üksnes täiendav võimalus“ tuleks tõlgendada kitsalt ja objektiivsest lõppkasutaja
seisukohast lähtudes. Isikutevahelise side pidamise võimalust võiks käsitada väheolulisena, kui
selle objektiivne kasu lõppkasutaja jaoks on väga väike ja kui tegelikult kasutavad
lõppkasutajad seda väga harva. Isikutevahelise side teenuse määratluse alt välja jääva
võimaluse näiteks võiks olla veebimängude suhtluskanal, mis sõltub teenuse sidevõimaluste
omadustest.
ESS §-i 2 täiendatakse punktiga 341, kus sätestatakse numbripõhise isikutevahelise side
teenuse mõiste, mis tuleneb sidedirektiivi artikli 2 punktist 6. Numbripõhise isikutevahelise
side teenus on Eesti või rahvusvahelisse numeratsiooniplaani kuuluvaid numbreid kasutav
isikutevahelise side teenus ehk teisisõnu kasutatakse ühenduse loomiseks numbreid. Siia alla
kuuluvad tavatelefoni- ja mobiiltelefoniteenus ning ka OTT-teenused, mis võimaldavad
helistamist numbritele nt Skype kaudu helistamine mobiiltelefoninumbrile. Sellised OTT-
teenused allutatakse sideregulatsiooni alla ning neile kehtivad samad nõuded, mis
traditsioonilistele sideteenustele.
ESS §-i 2 täiendatakse punktiga 342, kus sätestatakse numbrivaba isikutevahelise side
teenuse mõiste, mis tuleneb sidedirektiivi artikli 2 punktist 7. Numbrivaba isikutevahelise side
teenuse osutamisel ei kasutata numbreid. Siia alla kuuluvad sellised OTT-teenused nagu näiteks
Facebook Messenger, Google Hangouts, Skype Messenger (sõnum Skype to Skype vahel).
Punkt 2. ESS täiendatakse uute mõistetega „helistaja asukohateave“, „hädaabiühendus“ ja
„internetiühenduse teenus“, mis on seotud sidedirektiivi ülevõtmisega.
ESS §-i 2 täiendatakse punktiga 82, kus sätestatakse helistaja asukohateabe mõiste, mis tuleneb
sidedirektiivi artikli 2 punktist 40. See mõiste on kasutuses juba ESS §-is 88, kuid selguse
huvides ja sidedirektiivis selle eraldi mõistena välja toomisega on vajalik selle mõiste lisamine
mõistena ka ESS-i. Helistaja asukohateave mängib olulist rolli inimelude päästmisel
õnnetusjuhtumite korral ning aitab Häirekeskusel täita oma tööülesandeid tingimusel, et
Häirekeskuse süsteemi kaudu on tagatud hädaolukorra side ja sellega seotud andmete sh
asukohateabe edastamine asjaomastele hädaabiteenistustele.
ESS §-i 2 täiendatakse punktiga 83, kus sätestatakse hädaabiühenduse mõiste, mis tuleneb
sidedirektiivi artikli 2 punktis 38. Tänu tehnika arengule ei ole lõppkasutajatel juurdepääs
hädaabiteenistustele täna enam mitte ainult häälkõne vahendusel, vaid ka muude isikutevahelise
side teenuste kaudu. Seepärast peaks hädaabiühenduse mõiste hõlmama kõiki neid
isikutevahelise side teenuseid, mis võimaldavad juurdepääsu sellistele hädaabiteenistustele.
ESS §-i 2 täiendatakse punktiga 84, kus sätestatakse internetiühenduse mõiste, seda mõistet on
täpsemalt selgitatud eelmises punktis.
Punkt 3. ESS § 2 punktides 91, 472 ja 621 ning § 51 lõike 2 punktis 4, § 60 lõike 2 punktis 2 ja
§ 134 lõike 4 punktis 4 asendatakse sõna „infrastruktuur“ sõnaga „taristu“. 2010. a tehti
6
sõnavõistlusel ettepanek võtta Eestis võõrkeelse sõna „infrastruktuur“ asemel kasutusele
eestikeelne sõna „taristu“. Selle sõna kasutamine on kinnistunud eesti keelde, seega võtame
selle sõna kasutusele ka ESS-is.
Punkt 5. ESS § 2 punktis 17 asendatakse sõna „elektroonilise“ sõnaga „isikutevahelise“.
Tegemist on mõiste „kõne“ viimisega kooskõlla sideteenuse mõiste laiendamise ja
sidedirektiivi artikli 2 punktiga 31.
Punkt 6. ESS §-st 2 tunnistatakse kehtetuks mõisted „lairibateenus“ ja „lairibaühendus“, kuna
eelnõu § 1 punktiga 14 täiendatakse ESS-i mõistega „väga suure läbilaskevõimega sidevõrk“,
mis võtab nimetatud mõisted üle (vt eelnõu § 1 punkti 14).
Punkt 7. ESS §-i 2 täiendatakse punktiga 301 ehk mõistega „masinatevaheline side teenus“,
kuna seda mõistet ei ole Eesti õiguses defineeritud ning seda kasutatakse ESS-is.
Masinatevahelise side teenuse (Machine to Machine Communications, M2M) korral luuakse
näiteks M2M-mobiiltelefoninumbri kasutamise vahendusel sidevõrgu kaudu ühendus, kas kahe
või enama masina vahel või inimese ja masina vahel. Oluline on see, et üks pool on alati masin.
Masinatevahelise side teenuse osutamiseks kasutatakse 10- või 12-kohalisi
mobiiltelefoninumbreid.
Punkt 9. ESS §-i 2 täiendatakse punktiga 392 ehk mõistega „raadiokohtvõrk“, mis tuleneb
sidedirektiivi artikli 2 punktis 24. Raadiokohtvõrgu näol on tegemist väikese võimsuse ja
tööulatusega raadiosagedusi kasutava võrguga konkreetses piirkonnas nt kohviku WiFi.
Raadiokohtvõrgud on väga väikese tegevusraadiusega (harilikult ühe hoone piirides) ning nad
töötavad sagedustel, mille kasutamiseks pole vaja sagedusluba (2,4 GHz ja 5 GHz).
Punkt 10. ESS §-i 2 täiendatakse punktiga 431 ehk mõistega „raadiosageduste ühiskasutus“,
mis tuleneb sidedirektiivi artikli 2 punktist 26. Raadiosageduste ühiskasutuse eesmärk on
hõlbustada raadiosageduste ühiskasutust kahe või enama isiku vahel sõlmitud kokkuleppe
korras. Näiteks kaks sideettevõtjat lepivad raadiosagedusala ühise kasutamise reeglid omavahel
kokku ja kasutavad sagedusi ühiselt. Raadiosagedusala ühiskasutuse nõude võib sätestada ka
konkursi määrusega (ESS § 10 lõige 1).
Punkt 11. ESS §-i 2 täiendatakse punktiga 521 ehk mõistega „spetsiaalne isikutevaheline side
teenus“, mis tuleneb sidedirektiivi artikli 2 punktist 35. Spetsiaalne isikutevaheline side teenus
on puuetega lõppkasutajatele mõeldud teenus, kahe või enama osapoole vaheline suhtlus, mis
edastatakse reaalajas videona ning häälena ja tekstina. Spetsiaalne isikutevahelise side teenus
võib olla nii numbripõhine kui ka numbrivaba.
Punkt 12. ESS § 2 punkti 60 täiendatakse selliselt, et oleks selgesõnaliselt sätestatud, et
terminalseade hõlmab ka ruuterit ja modemit. See muudatus on tehtud õigusselguse huvides.
Punkt 13. ESS § 2 punktis 61 sätestatud tingimusjuurdepääsu mõiste viiakse kooskõlla
sidedirektiivi artikli 2 punktiga 12. Tingimusjuurdepääsu mõistet täiendatakse sõnadega „või
autentimissüsteem“. Tegemist on mõiste täpsustamisega tehnoloogia arengust tingitud
autentimist võimaldavate süsteemide lisandumisega.
Punkt 14. ESS §-i 2 täiendatakse punktidega 661 ja 662 ehk uute mõistetega „väga suure
läbilaskevõimega sidevõrk“ ja „väikese levialaga raadiosagedusi kasutatav juurdepääsupunkt“,
mis tulenevad sidedirektiivi artikli 2 punktidest 2 ja 23.
7
Väga suure läbilaskevõimega sidevõrgu sätestamise vajadus tuleneb tehnoloogia arengust ja
vajadust selliste võrkude määratlemiseks. Sideturu peatükis kehtestatakse nõudeid väga suure
läbilaskevõimega võrkudele. Väga suure läbilaskega sidevõrgu definitsiooni on kooskõlas ka
Euroopa reguleerivate asutuste ameti Body of European Regulators for Electronic
Communications – BEREC) (edaspidi Euroopa Sideamet) juhisega13.
Väikese levialaga raadiosagedusi kasutav juurdepääsupunkti (small cell) defineerimise vajadus
tuleneb tehnoloogia arengust ja vajadusest sellise juurdepääsupunkti määratlemiseks. Viienda
põlvkonna mobiilsidevõrgu (edaspidi 5G võrk) ehitus vajab signaali väikese hilistusaja
saavutamiseks suurel hulgal väikese levialaga raadiosagedusi kasutavate juurdepääsupunktide
kasutuselevõttu ehk väga tihedat tugijaamade võrgustikku. Juba praegu moodustab suure osa
sideettevõtja sidevõrgu kuludest: tugijaamade ehitus ja elektrienergiaga varustamine. Kuna 5G
võrk eeldab tugijaamade paiknemist oluliselt tihedamalt võrreldes senisega, siis tänased
kitsaskohad võrgu rajamisel muutuvad 5G võrgu välja ehitamisel veelgi kriitilisemaks. Samas
on elanike ootused mobiilside katvusele ning toimivusele väga kõrged. E-teenuste olemasolu
ja kättesaadavust peetakse elementaarseks. Tehnoloogia arengust saavad elanikud otsest kasu,
seda nii sotsiaalse heaolu kui ka innovaatiliste mugavusteenuste näol. Kuna 5G võrk on
olemuselt „tihe võrk“, pakub avalik taristu, näiteks avalikud hooned, ehitised, tänavalambid,
valgusfoorid jms, tänu paiknemistihedusele väga väärtuslikke punkte väikese levialaga
raadiosagedusi kasutavate juurdepääsupunktide paigaldamiseks ja kasutamiseks.
Väikese levialaga raadiosagedusi kasutatavate juurdepääsupunktide kasutuselevõtul peaks
sideettevõtjatel olema õigus väga lihtsalt avalikele objektidele juurde pääseda. Teisisõnu,
avalikud hooned ja muu avalik taristu on vajalik mõistlikel tingimustel teha kättesaadavaks
väikese raadiusega tugijaamade kasutuselevõtuks. (vt lisaks eelnõu § 2).
Turule sisenemine (eelnõu § 1 punktid 15–17 ja 152)
Punkt 15. ESS § 4 lõiget 1 muudetakse ja täpsustatakse, millistel sideettevõtjatel on
teavitamiskohustus sideteenuse osutamise alustamisel. See muudatus on tingitud sideteenuse
mõiste laiendamisest ja vajadusest välistada numbrivaba isikutevahelise side teenuse osutaja
teavitamiskohustusest, kuna numbrivaba isikutevahelise side teenused ei kasuta
üldkasutatavaid numeratsiooniressursse ega osale avalikult tagatud koostalitlusvõimelises
ökosüsteemis. Seepärast ei kohaldata seda liiki teenuste suhtes teavitamiskohustust.
Numbrivaba isikutevahelise side teenuste suhtes kehtestatakse kohustusi üksnes siis, kui avalik
huvi nõuab konkreetsete regulatiivsete kohustuste kohaldamist isikutevahelise side teenuste
kõigi liikide suhtes olenemata sellest, kas teenuse pakkumiseks kasutatakse numbreid või ei.
Sellega võetakse üle sidedirektiivi artikli 12 lõige 2.
Punkt 16. ESS § 4 lõiget 2 täiendatakse teabega, mida peab sideteenuse teade sisaldama lisaks
majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (edaspidi MSÜS) §-s 15 esitatud andmetele.
MSÜS § 15 sätestatakse üldised andmed, mida ettevõtja (ESS mõistes isik, kes soovib alustada
sideteenuse osutamist) peab majandustegevusteates esitama. Lisaks MSÜS § 15 peab
sideteenuse teade sisaldama ka ESS § 4 lõikes 2 toodud andmeid – st sideteenuse kirjeldust ja
sideteenuse tegevuse geograafilise piirkonna ning selle punkti muudatusele ka oma veebilehe
aadressi, kui see on olemas. See täiendus tuleneb sidedirektiivi artikli 12 lõike 4 punktist d.
Punktid 17 ja 152. ESS § 4 täiendatakse lõikega 4, mille kohaselt peab TTJA esitama Euroopa
Sideametile kõik majandustegevusregistris registreeritud sideteenuse teated. Sellega võetakse
13
https://berec.europa.eu/eng/document_register/subject_matter/berec/public_consultations/9037-draft-berec-
guidelines-on-very-high-capacity-networks.
8
üle sidedirektiivi artikli 12 lõige 4. Selle sätte eesmärk on tõhustada piiriülest kooskõlastust,
eriti üleeuroopaliste sideettevõtjate jaoks. Euroopa Sideamet loob EL-i liikmesriikidelt saadud
info põhjal EL-i sideturul tegutsevate sideettevõtjate andmebaasi.
ESS-i rakendussättes (§ 1963) sätestatakse, et esmakordselt peab TTJA esitama Euroopa
Sideametile majandustegevusregistris registreeritud sideteenuste teated hiljemalt 2021. aasta
21. detsembriks. See kohustus tuleneb sidedirektiivi artikli 12 lõike 4 kolmandast taandest.
Sagedushaldus (eelnõu § 1 punktid 18–33)
Punkt 18. Muudetakse ESS-i 3. peatüki pealkirja, mis annab täpsemalt ülevaate peatükis
sätestatust ehk selles peatükis sätestatakse raadiosageduste haldamise ja kasutamise nõuded.
Punktid 19 ja 20. ESS § 8 lõike 2 esimest lauset täiendatakse „Euroopa Liidu õiguse“, selle
muudatusega sätestatakse selgesõnaliselt, et raadiosageduste haldamisel järgitakse ka Euroopa
Liidu õigust. ESS § 8 lõike 2 teist lauset täiendatakse sõnadega „Eesti ja“, selle muudatusega
sätestatakse, et raadiosageduste haldamisel järgitakse ka Eesti majanduslikke, julgeoleku-,
rahvatervise ja avalikke huve. Mõlemate muudatuste eesmärk on parandada seaduse
õigusselgust.
Punktid 21–23. Kehtiv ESS § 9 on sätestatud nõuded nii Eesti raadiosagedusplaanile kui ka
raadiosageduste avalikule konkursile ning ESS § 10 on sätestatud Eesti raadiosagedusplaani
muutmise kord. Õigusselguse huvides muudavad eelnõu koostajad ESS-i selliselt, et ESS § 9
sätestatakse nõuded Eesti raadiosagedusplaanile, sh selle muutmisele ning ESS § 10
sätestatakse nõuded avalikule konkursile. Sellest tulenevalt on mõlemad paragrahvid uuesti
sõnastatud. Lisaks täiendatakse ESS-i uute §-dega 101 ja 102, kus sätestatakse sidedirektiivist
tulenevad uued nõuded.
ESS § 9 lõike 1 sisu tuleneb kehtiva ESS § 9 lõikest 1 (kehtiv ESS § 9 lõige 1 on jagatud kaheks,
üldsäte on toodud lõikesse 1 ja ülejäänud lõikesse 2), seda on täiendatud selliselt, et rõhutatakse,
et raadiosagedusplaaniga määratakse kindlaks raadiosageduste kasutamise üldtingimused Eesti
Vabariigis.
ESS § 9 lõigete 2 ja 3 sisu tuleneb kehtiva ESS § 9 lõigetest 1 ja 2. Lõikes sätestatakse, millest
koosneb raadiosagedusplaan.
ESS § 9 lõige 4 on kehtiva ESS § 9 lõige 11 ja selle sisu eelnõuga ei muudeta. Lõikes
sätestatakse, et raadiosagedusplaani koostamisel lähtutakse sideteenuse ja tehnoloogia
neutraalsuse printsiibist.
ESS § 9 lõike 5 sisu tuleneb kehtiva ESS § 9 lõikest 3 ja § 10 lõikest 3. Normis sätestatakse, et
raadiosagedusplaan kehtestatakse ministri määrusega ja määrus piirab oluliselt raadiosageduste
kasutaja õigusi, jõustub see muudatus kahe aasta möödumisel, kui rahvusvahelises või Euroopa
Liidu õiguses ei ole sätestatud teisiti. See säte on kooskõlas ka sidedirektiivi artiklis 19
sätestatuga.
ESS § 9 lõige 6 on kehtiva ESS § 9 lõige 5 ja selle sisu eelnõuga ei muudeta. Siin sätestatakse
TTJA-le kohustus avaldada raadiosagedusplaan oma veebilehel.
ESS § 9 lõige 7 on kehtiva ESS § 10 lõige 1 ja selle sisu ei muudeta. Sätet täiendatakse
õigusselguse huvides, et raadiosagedusplaani muutmise kohustus võib tulla ka Euroopa Liidu
õigusest. Lõikes sätestatakse raadiosagedusplaani ülevaatamise kord ja muutmise alused.
Kuna ESS § 10 sätestatakse raadiosagedusala kasutamise õiguse andmise avaliku konkursi
nõuded, sellest tulenevalt sellest muudetakse ka paragrahvi pealkiri.
ESS § 10 lõike 1 sisu tuleb osaliselt kehtiva ESS § 9 lõigetest 21 ja 4. Normis sätestatakse
avaliku konkursi volitusnorm, võrreldes kehtiva volitusnormiga on seda normi täpsustatud
selliselt, et oleks üheselt määratletud, mida konkursi määrus võib sisaldada. Avaliku konkursi
määrusega kehtestatakse avaliku konkursi läbiviimise kord, sagedusala kasutamise täiendavad
9
tingimused, sageduslubade arv ja sagedusvahemike jaotus. Avaliku konkurssi korras on antud
sageduslube enamasti maapealsetes süsteemides sideteenuse osutamiseks. Kehtiva ESS § 9
lõike 4 alusel on antud järgmised MKM-i ministri määrused:
https://www.riigiteataja.ee/dynaamilised_lingid.html?dyn=113032019047&id=12945911;129
45926;13362601;106072011006;111042013002;107032017015;125012019003.
ESS § 10 lõikes 2 sätestatakse, et avaliku konkursi korraldab TTJA. Seni on see norm sätestatud
konkursi määrustes. Kuna ainult TTJA saab viia läbi raadiosagedusala avalikke konkursse, siis
on mõistlik sätestada see juba seaduses.
ESS § 10 lõikes 3 sätestatakse seaduse tasandil avalikule konkursile kvalifitseerumise nõuded.
Sideettevõtja ei tohi olla maksuvõlglane ega tohi olla muul viisil karistatud. Kuna
raadiosageduste näol on tegemist piiratud loodusressursiga, siis on oluline, et selline piiratud
ressurss antakse maksejõulisele sideettevõtjale, kes on võimeline ehtitama uusi sidevõrke ja
pakkuma uusi teenuseid tarbijatele. Lisaks sätestatakse, et konkursile ei kvalifitseerita
sideettevõtjat, kelle osas esineb põhjendatud kahtlus, et sideettevõtja võib ohustada avalikku
korda või riigi julgeolekut.
ESS § 10 lõikega 4 täiendatakse määruse volitusnormi selliselt, et avaliku konkursi määruses
on võimalik sätestada täiendavaid nõudeid sideettevõtja majanduslikule ja finantssuutlikkusele
ning tehnilisele ja kutsealasele pädevusele. Ka siin tuleb silmas pidada, et avaliku konkursi
korras antakse välja piiratud loodusressurssi.
ESS § 10 lõikega 5 täiendatakse määruse volitusnormi selliselt, et avaliku konkursi määruses
on võimalik sätestada nõuded raadiosagedusala tehnoloogia kasutamisele, katvusele ja
investeerimiskohustusele, sidevõrgu valmimisele ja kasutuselevõtmisele ning sidevõrgu
ühiskasutusele. Sellega sätestatakse üksikasjalikult, milliseid nõudeid võib avaliku konkursi
määruses sätestada, mis annab õiguskindluse. Seni oli selline õigus sätestatud üldises
sõnastuses ESS § 9 lõikes 21, kus sätestati sidevõrgule esitatavad nõuded.
ESS § 10 lõike 6 sisu tuleb kehtiva ESS § 9 lõikest 22. Mobiilne andmeside muutub
tänapäevases infoühiskonnas üha olulisemaks. 4G tulekuga muutus võimalikuks mobiilsete
sideseadmete vahendusel tarbida kiiret andmesideühendust. See tõi omakorda kaasa
mobiilsidevõrkudes edastatavate andmesidemahtude plahvatusliku kasvu. Mobiilside uus
põlvkond ehk 5G astub sammu veelgi edasi ning võimaldab senistest kiirustest kordades veelgi
suuremaid kiiruseid ning internetti ühendatakse miljoneid uusi seadmeid (asjade internet ehk
IoT).
Mobiilsides toimub andmete edastamine raadiosageduste abil. Üha kasvavad andmesidemahud
vajavad edastamiseks täiendavaid raadiosagedusi ning on sideettevõtjate jaoks sidevõrkude
arendamise vaatekohast ülimalt olulised. Paraku on raadiosagedused aga piiratud
loodusressurss ja uute raadiosageduste eraldamine mobiilside tarbeks on alati väiksem kui
tegelik nõudlus.
Seetõttu antakse mobiilside jaoks raadiosagedusi välja avaliku konkursi korras, kus selgitatakse
välja parimad pakkumised teinud sideettevõtjad ja nemad saavad omale sagedusload, mis
annavad õiguse raadiosagedusressurssi kasutada. Avalikule konkursile pandud
raadiosagedusressursile määratakse alghind ehk ühekordne loatasu, millest pakkumisi
alustatakse. Lisaks määratakse avalikul konkursil osalemiseks tagatisraha, et vältida
spekulatiivseid pakkumisi. Avaliku konkursi kord ning ühekordse loatasu suurus kehtestatakse
MKM ministri määrusega. ESS sätestab maksimaalse ühekordse loatasu suuruse, mille minister
võib määrata. Nimetatud ühekordse loatasu maksimaalne suurus on püsinud muutumatuna
alates 2010. aastast ning see on 1 597 000 eurot. Vahepeal toimunud mobiilside põlvkondade
areng ning mobiilse andmeside kasutamise intensiivsuse oluline kasv on kasvatanud ka
raadiosageduste väärtust. Sellest tulenevalt muudetakse ühekordse loatasu suurust ning
sätestatakse, et minister võib oma määrusega kehtestada ühekordse loatasu suuruse kuni
3 000 000 eurot.
Oluline on rõhutada, et tegu on maksimaalse alghinnaga ning minister võib kehtestada sõltuvalt
sagedusala olulisusest ja sagedusressursi suurusest ka väiksema alghinna.
10
ESS § 10 lõige 7 on kehtiva ESS § 9 lõige 23 ja selle sisu eelnõuga ei muudeta. Sätestatakse
ühekordse loatasu võtmise nõuded.
ESS § 10 lõige 8 on kehtiva ESS § 9 lõige 24 ja selle sisu eelnõuga ei muudeta. Sätestatakse
tagatisraha võtmise nõuded.
ESS-i täiendatakse §-ga 101, millega võetakse Eesti õigusesse üle sidedirektiivi artikli 23 lõige
2, artikli 35 lõige 1 ja artikli 37 esimene taane. Sätte eesmärk on konkursi korras (ESS § 10
lõike 1) antavate raadiosagedusalade andmise tingimuste ühetaoline kohaldamine. See
puudutab Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse 676/2002/EÜ14 alusel antud traadita
lairibavõrkude ja teenuste ühtlustatud raadiosageduste Euroopa Komisjoni rakendusotsuseid
järgivaid MKM ministri määruseid (ESS § 10 lõike 1 alusel antavad ministri määrused).
Sellistest eelnõudest tuleb selle sätte jõustumisel teavitada Euroopa Liidu sageduspoliitika
töörühma (Radio Spectrum Policy Group, edaspidi RSPG).
Euroopa Komisjoni rakendusotsutes sätestatakse sagedusalade andmiseks ühtsed nõuded
(tehnilised nõuded – nt kanali samm, ajalised nõuded – nt millal peab sagedusala kasutusele
võtma jne). Sellised otsused on näiteks 3,6 GHz otsus (EL) 2019/23515, 700 MHz otsus (EL)
2017/89916, 800 MHz otsus 2010/267/EL17 ja 2,6 GHz otsus 2008/477/EÜ18 jne. Neid ja teisi
otsused silmas pidades (v.a 700 MHz, selle kohta veel ei ole MKM-i ministri määrust) on välja
antud järgmised MKM-i ministri määrused (vaata ESS § 9 lõike 4 alusel antud MKM-i ministri
määrused):
https://www.riigiteataja.ee/dynaamilised_lingid.html?dyn=113032019047&id=12945911;129
45926;13362601;106072011006;111042013002;107032017015;125012019003.
ESS § 101 lõike 1 alusel peab MKM teavitama ESS § 10 lõike 1 alusel vastuvõetava MKM-i
ministri määruse eelnõust RSPG-d ja annab RSPG-le teada, kas ta soovib selle määrus eelnõu
vastastikuseks hindamiseks kutsuda kokku RSPG foorumit, kus kõik liikmesriigid saavad
määruse eelnõu osas arvamust avaldada. RSPG vastastikuse hindamise foorumi arvamust ei
pea liikmeriigid arvesse võtma. Selle sätte rakendamisel soovitakse suurendada sagedusalade
andmise tingimuste ühtlustamist ja parimate praktikate jagamist.
ESS § 101 lõikega 2 täiendamise eesmärk on soodustada koostööd liikmesriikide ja RSPG vahel
sageduslubade andmisel konkursi korras. Sellise koostöö raames on liikmesriikidel võimalus
oma konkursi nõuded ja tingimused ühtlustada. Ühtlustatud nõuetega konkursi korral on
sideettevõtjal, kes on huvitatud oma sidevõrgu arendamisest mitmes liikmesriigis korraga,
oluliselt lihtsam konkurssidel osaleda, kuna ta pea end enam iga konkursi tingimustega eraldi
kurssi viima. See aitab pikemas perspektiivis liikuda ühtsema EL sideturu poole.
Sideettevõtjaid, mis tegutsevad mitmes liikmesriigis korraga on hulgaliselt. Näiteks: Telia
Company AB tegutseb 14 riigis (sh 7 EL liikmesriigis)19 ja Vodafone omab võrku 25 riigis ja
partnerina tegutseb 47 riigis (sh 14 EL liikmesriigis omab võrku ja 8 EL liikmesriigis tegutseb
14
Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 676/2002/EÜ, 7. märts 2002, Euroopa Ühenduse raadiospektripoliitika
reguleeriva raamistiku kohta. EÜT L 108, 24.04.2002, lk 1–6.
15
Komisjoni rakendusotsus (EL) 2019/235, 24. jaanuar 2019, otsuse 2008/411/EÜ muutmise kohta seoses
sagedusala 3400–3800 MHz suhtes kohaldatavate tehniliste tingimuste ajakohastamisega. ELT L 37, 8.2.2019, lk
135–143.
16
Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus (EL) 2017/899, 17. mai 2017, 470–790 MHz sagedusala kasutamise kohta
liidus. ELT L 138, 25.5.2017, lk 131–1.
17
Euroopa Komisjoni otsus 2010/267/EL ühtlustatud tehniliste tingimuste kohta sagedusala 790–862 MHz
kasutamiseks selliste maapealsete süsteemide puhul, mille alusel on võimalik Euroopa Liidus pakkuda
elektroonilisi sideteenuseid (ELT L 17, 11.5.2010, lk 95–101).
18
Komisjoni otsus 2008/477/EÜ, 13. juuni 2008, sagedusala 2500–2690 MHz ühtlustamise kohta maapealsete
süsteemide jaoks, millega on võimalik ühenduses pakkuda elektroonilisi sideteenuseid. ELT L 163, 24.6.2008, lk
37–41.
19
https://et.wikipedia.org/wiki/Telia_Company (kättesaadav seisuga 03.02.2020).
11
partnerina)20. Oluline on rõhutada, et ühtlustatakse küll konkursi tingimused, kuid konkursid
viib läbi ikkagi iga liikmesriik eraldi.
ESS § 102 lõigete 1–4 näol on tegemist uute ESS-i lõigetega, kus sätestatakse sageduslubade
andmise erinorm, mis tuleneb sidedirektiivi artiklist 53. Sätestatakse, et otsuse 676/2002/EÜ
alusel antud traadita lairibavõrkude ja teenuste ühtlustatud raadiosageduste rakendusotsuse
vastuvõtmisest alates peab liikmeriik rakendusotsuses sätestatud sagedusala konkursi korras
välja andma 30 kuu jooksul pärast nimetatud rakendusotsuse vastuvõtmisest. Eesmärk on
kiirendada uute ühtlustatud raadiosageduste väljaandmist ja vältida piiriüleseid raadiohäireid.
Ühtse tähtaja sätestamisega soovitakse vältida seni ühtlustatud raadiosageduste kasutusele
võtmisel ilmnenud probleeme nagu näites 800 MHz kasutuselevõtt Lõuna-Euroopas, kus alles
nüüd on suutnud Malta ja Itaalia lahendada oma piiriülesed probleemid ning andnud selle ala
mobiilse lairiba kasutusse. Samas Eesti andis selle ala mobiilse lairiba kasutusse juba 2013.
aastal21, kuigi ka meil olid piiriülesed probleemid Lätiga.
Eesti piiriüleseid probleeme see täielikult ära ei lahenda, kuna üks meie naabritest on ka mitte
EL-i liikmesriik ehk Venemaa, kellele antud regulatsioon ei kohaldu. Näiteks 700 MHz
piiriülesel koordineerimisel on liikmesriigid, kes piirnevad Venemaaga (sh Eesti) palunud
Euroopa Komisjoni abi 700 MHz koordineerimisel Venemaaga.
Eelnõuga nähaksegi ette erandid, mille puhul võib riik 30 kuuse tähtaja edasi lükata, kui seda
tingib riigi julgeolek, vääramatu jõud või koordineerimise vajadus kolmandate riikidega (nt
Venemaaga) ning olemasoleva sageduskasutuse ümberplaneerimine. Tulenevalt ESS § 9
lõikest 5 jõustub olemasoleva sageduskasutuse ümberplaneerimine 2 aasta ehk 24 kuu
möödumisel Eesti raadiosagedusplaani avaldamise päevast. Oluline on siin silmas pidada, et 2
aastat järgitakse, kui Eesti raadiosagedusplaani muudatus (sageduskasutuse ümberplaneerimise
korral muudetakse Eesti raadiosagedusplaani) piirab raadiosageduste kasutaja õigusi. Eesti
puhul võib tähtaja edasilükkamine tuleneda just viimasest ja eelviimasest erandist ehk
kolmandate riikide erinevast raadiosagedusala kasutusest, mis vajab koordineerimist ning
toetudes praktikale, võtab väga palju aega. Edasilükkamine sätestatakse, kas Eesti
raadiosagedusplaaniga (ESS § 9 lõige 5) või konkursi määrusega (ESS § 10 lõige 1).
Kui riik tulenevalt eranditest lükkab sagedusloa andmise tähtaega edasi, peab ta sellest
teavitama Euroopa Komisjoni, Euroopa Liidu liikmesriikide järelevalveasutusi ning
sideettevõtjaid.
Punkt 24. ESS § 11 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks, leiame et sellel sättel ei ole mõtet, kuna
Eesti raadiosagedusplaanis sätestatakse, millise sagedusala kasutamiseks on vaja sagedusluba
ja milliseid sagedusalasid võib kasutada sagedusloata.
Punktid 25–26. ESS § 11 lõike 11 sissejuhatavat lauseosa muudetakse selliselt, et see oleks
paremini kooskõlas sidedirektiivi artikli 46 mõttega.
ESS § 11 lõiget 11 täiendatakse punktidega 31–33. Sellega võetakse üle sidedirektiivi artikli 46
lõike 1 punktid a ja c ning sätestatakse riigi julgeoleku ja avaliku korra tagamise eesmärgil
raadiosageduste kasutamise reguleerimine sageduslubadega. Tegu on lõikega, mis sätestab
eesmärgid, mille täitmiseks on põhjendatud raadiosageduste kasutamine sagedusloa alusel.
EL-i üldiseks suunaks on kujunenud raadiosageduste võimalikult lihtne ja paindlik kasutamine,
mille tulemusena püütakse vähendada ka sageduslubade osakaalu. Samas tuleb arvestada, et
sageduslubadest täielikult vabaneda pole võimalik, kuna raadiosageduste kasutamisel tuleb
tagada häirekindel töö, side teenuse kvaliteet ja efektiivne kasutamine. Täiendavate sätete
lisamine on tingitud raadiosageduste üha tihedamast kasutamisest ning vajadusest häirete
vältimiseks raadiosagedusi kasutavate seadmete vahel võtta arvesse täiendavaid aspekte.
20
https://en.wikipedia.org/wiki/Vodafone#Europe (kättesaadav seisuga 03.02.2020).
21 https://www.am.ee/node/3077 (kättesaadav seisuga 03.02.2020).
12
Punkt 27. ESS § 11 lõike 6 täiendamise tulemusena on üheselt sätestatud, kellele antakse vee-
või õhusõiduki raadioloa andmise korral luba. Luba antakse vee- või õhusõiduki omanikule.
Punkt 28. ESS § 13 lõike 1 punktis 3 tehtav muudatuse tingib ESS §-de 9 ja 10 uuesti
sõnastamine, seetõttu on vaja selles punktis asendada viide ESS § 9 lõikele 4 viitega § 10 lõikele
1.
Punkt 29. ESS § 14 lõiget 1 täiendatakse punktiga 21, sellega sätestatakse uus alus sagedusloa
andmisest keeldumiseks ja kehtetuks tunnistamiseks. Lisatud punkt annab TTJA-le õiguse
keelduda sagedusloa andmisest, kui julgeoleku hinnangu kohaselt võib sagedusloa omaniku
tegevus, mis tuleneb sagedusloaga antud õigusest, ohustada riigi julgeolekut. Kõnealune
muudatus koosmõjus ESS § 18 lõikes 3 tehtava muudatusega, annab aluse ka juba väljastatud
sagedusloa peatamiseks või kehtetuks tunnistamiseks, kui raadiosageduste kasutamine
sagedusloa omaniku poolt võib ohustada riigi julgeolekut.
Punkt 30. ESS § 14 lõike 1 punkti 5 täiendatakse selliselt, et raadiosageduste kasutamine peab
olema kooskõlas ka Euroopa Liidu õigusega. See muudatus on seotud uue ESS § 9 tehtud
muudatustega.
Punkt 31. ESS § 16 lõiget 2 täiendatakse sagedusloa pikendamisest keeldumise alusega. TTJA
ei pikenda sagedusluba, kui esinevad ESS § 18 lõikes 3 toodud sagedusloa kehtetuks
tunnistamise alused.
Punkt 32. ESS § 18 lõike 3 punkti 3 muudetakse selliselt, et TTJA võib sagedusloa tunnistada
kehtetuks, kui pärast sagedusloa andmist selgub, et esinevad ESS § 14 lõike 1 punktides 1–9
sätestatud sagedusloa andmise keeldumise aluse.
Punkt 33. ESS-i täiendatakse uue §-ga 211, millega reguleeritakse raadiosageduste haldamist
ja kasutamist kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal.
Kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra puhul on tegemist
olukordadega, kus riigi julgeolekut ja põhiseaduslikku korda s.o kogu ühiskonda ja riigi
eksistentsi ähvardab oht. Olenevalt situatsiooni spetsiifikast võib ohus olla väga paljude
inimeste elu või tervis või ohtu sattuda riigi jätkusuutlikkus. Tegemist on olukorraga, mille
lahendamine nõuab tavapärasest rohkem ressurssi. Üheks selliseks ressursiks on
haldusülesandeid täitvatele isikutele ja asutustele olukorra lahendamiseks vajalikud
raadiosagedused. Igapäevaselt on raadiosagedused ESS-is sätestatud korras erinevate neid oma
tegevuses vajavate isikute vahel sageduslubade alusel ära jaotatud. Raadiosageduste jaotamist
ja kasutamist korraldab TTJA. Olukordadeks, kus on vajalik raadiosageduste kiire
ümberjaotamine või kasutusele võtmine antakse ESS § 211 lõikega 1 TTJA-le õigus muuta välja
antud sagedusloa tingimusi või peatada sagedusloaga antud raadiosageduste kasutamise õigus.
Sagedusloa tingimuste muutmine või peatamine on ajutine. Vastav haldusakt saab kehtida nii
kaua kuni kestab haldusülesandeid täitvate asutuste ja isikute kõrgendatud kaitsevalmiduse,
erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra lahendamisest tulenev vajadus täiendavate
raadiosageduste kasutamiseks. Kui sagedusloa tingimuste muutmise või peatamise aluseks
olnud asjaolud on muutunud ja vastavat vajadust enam ei ole, tuleb piirava meetme
kohaldamine lõpetada ja võimaldada raadiosageduse kasutamine vastava sagedusloa omaniku
poolt või anda vastavalt ESS-ile sagedus avalikku kasutusse.
Lõike 2 kohaselt esitab täiendavat raadiosagedust vajav haldusülesandeid täitev asutus või isik
TTJA-le ESS § 12 lõikes 1 loetletud andmetega vormivaba taotluse. TTJA annab sagedusloa
13
eelnõuga lisatava ESS § 211 lõike 2 alusel üksnes juhul, kui see on vajalik avaliku korra või
riigi julgeoleku tagamiseks. Kõnealuse sagedusloa andmisele ei kohaldata ESS §-s 13
sätestatud sagedusloa taotluse menetlemise ja sagedusloa andmise korda, sest erikorra
esinemisel ja olukorras, kus ohus on avalik kord või riigi julgeolek, ei ole ajasurve tõttu
võimalik lähtuda tavaolukorra tarbeks kujundatud sagedusloa menetluskorrast. Samal põhjusel
ei ole otstarbekas, et sagedusluba taotlev asutus peab loa vormistamisel lähtuma ESS §-s 12
sätestatust. Eelnõuga sätestatakse, et tegemist on vormivaba taotlusega, mis võib oma algsel
kujul olla sõltuvalt asjaoludest isegi suuline. Samuti säilib TTJA õigus otsustada talle
teadaolevate asjaolude alusel sagedusloa andmine või andmata jätmine ning nõuda
otsustamiseks taotlejalt täiendavat teavet.
Lõigete 1 ja 2 eesmärk on kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra ja
sõjaseisukorra lahendamiseks sagedusloaga antud raadiosageduste kasutamise õiguse ajutine
üleandmine olukorra lahendamise eest vastutavale või osalevale asutusele (nt Politsei- ja
Piirivalveamet, Kaitsevägi (sh liitlasriikide relvajõud), Päästeamet jne).
Eelnõuga lisatava ESS § 211 lõike 3 kohaselt ei võeta sagedusloa omanikult riigilõivu aja eest,
kui eelnõuga lisatava ESS § 211 lõike 1 alusel on talle antud sagedusloa tingimusi muudetud
või on sagedusloaga antud raadiosageduste kasutamise õigus peatatud. Riigilõivu võtmata
jätmine on õigustatud, sest sagedusloa tingimuste muutmine või sagedusloa peatamine ei toimu
sagedusloa omaniku taotlusel ja huvides. Sellest tulenevalt saab sagedusloa omanik taotleda
enammakstud riigilõivu RLS § 12–15 alusel TTJA-lt kahe aasta jooksul tagasi. Samuti ei võeta
eelnõuga lisatava ESS § 211 lõike 3 kohaselt riigilõivu juhul, kui TTJA annab eelnõuga lisatava
ESS § 211 lõike 2 alusel sagedusloa haldusülesannete täitmiseks või riigi julgeoleku
kaitsemiseks. Riigilõivu tasumine sagedusloa saamisel on kehtestatud ESS § 13 lõikes 7. ESS
§ 13 kohaldamine on eelnõu kohaselt küll välistatud (vt ESS § 211 lõige 4), kuid kuna riigilõivu
tasumist mainitakse ka teistes paragrahvides (nt ESS § 14 lg 1 p 10), siis selguse huvides
sätestatakse eelnõuga, et erikorra ajal avaliku korra või riigi julgeoleku tagamiseks antava
sagedusloa saamise eeldus ei ole riigilõivu tasumine. Viidatud olukorras antakse sagedusluba
enamasti mõnele asutustele ja ei oleks otstarbekas, kui riigiasutus maksab riigilõivu tegevuste
eest, mida teeb teine asutus.
Eelnõuga lisatava ESS § 211 lõikes 4 loetletakse ESS sätted, mida § 211 lõike 1 ja 2
rakendamisel ei kohaldata. Kuigi ESS §-dele 12 (sagedusloa taotlemine) ja 13 (sagedusloa
taotluse menetlemine ja sagedusloa andmine) on eespool juba viidatud, siis on need selguse
huvides nimetatud ka lõikes 4 (vt segitust ESS § 211 lõike 2 kohta). ESS § 14 lõike 1 punktid
4–10 (sagedusloa andmisest keeldumine), § 15 (sagedusloa tingimuste muutmine), § 18
(sagedusloa peatamine ja kehtetuks tunnistamine), § 19 (enampakkumise korraldamine), § 23
(raadiohäired ja nende kõrvaldamine) ja § 152 (konsulteerimiskohustus) ei kohaldata samuti.
Sagedusloa andmise keeldumise alused punktid 4–10 on välistatud seetõttu, kuna ESS § 211
alusel antud sagedusloa kasutus ei pruugi olla kooskõlas Eesti raadiosagedusplaaniga või
raadiosagedusi reguleerivate õigusaktidega, ega rahvusvaheliste lepingutega, ning võivad
tekitada raadiohäireid, raadiosageuste kasutamine ei ole efektiivne jne.
Sagedusloa tingimuste muutmise sätted on välistatud seetõttu, et ESS § 211 lõikes 1 on viidatud
sättes loetletud erikordade ajaks antud TTJA-le võrreldes kehtiva ESS-ga uus pädevus ning
tavaolukorras kehtivat sagedusloa tingimuste muutmise sätteid ei kohaldata.
Raadiohäired ja nende kõrvaldamine on välistatud seetõttu, kuna TTJA ei saa sellisel juhul
tagada raadiohäirete vältimist teistele teenistustele.
Ka ESS §-de 19 ja 152 välistamine on sätestatud seetõttu, et tegemist on kõrgendatud
kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra olemusest tuleneva erilise
olukorraga, kus ei ole võimalik lähtuda tavaolukorra jaoks mõeldud normidest. ESS § 19 on
välistatud mh ka selguse huvides, sest isegi kui sama raadiosageduse kasutamist on ESS § 211
14
lõike 2 kohaselt taotlenud mitu asutust, siis ESS § 211 olemusest tulenevalt ei korralda TTJA
nende vahel enampakkumist, vaid küsimus lahendatakse haldusorganite vahel lähtudes riigi
huvidest ehk mis aitab kõige efektiivsemalt kaasa olemasoleva olukorra lahendamisele.
Numeratsioon (eelnõu § 1 punktid 34–38)
Punkt 34. ESS täiendatakse §-ga 281, kus sätestatakse numbri broneerimise andmekogu
põhimääruse volitusnorm, määratakse andmekogu vastutav töötleja ning andekogu koosseis.
Selle muudatusega viiakse numbri broneerimise andekogu vastavusse avaliku teabe seaduses
sätestatuga.
Punkt 35. ESS § 32 lõiget 5 täiendatakse, et helistamine Euroopa ühtsele kadunud laste
abitelefonile 116000 on tasuta, sellega võetakse üle sidedirektiivi artikli 96 lõige 1. Selle
numbri omanik Eestis on Sotsiaalkindlustusamet ja juba praegu on Eestis sellele numbrile
helistamine tasuta, vt https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/lapsed-ja-
pere/lastekaitse/kadunud-laste-telefon-116000.
Punkt 36. ESS § 34 lõike 1 punkti 2 täpsustatakse numbriloa taotluse andmeid, lisaks lõikes 1
sätestatule peab numbriluba taotlev isik tooma välja ka numbri kasutamise piirkonna (eelnõus
peetakse piirkonna all silmas kogu maailma), sellega võetakse üle sidedirektiivi artikli 93 lõige
4. Selle täienduse tulemusel märgib isik numbriloa taotlusele, mis piirkonnas ta numbreid
kasutab nt Eesti, Soome jne. Piirkonna märkimise tulemusena on TTJA-l ülevaade, kus Eesti
numeratsiooniressurssi kasutatakse. Selle teabe põhjal koostab Euroopa Sideamet andmebaasi.
Punktid 37 ja 38. ESS § 36 täiendatakse punktiga 61 ja § 36 senine tekst loetakse lõikeks 1
ning §-i 36 täiendatakse lõikega 2. Nende muudatustega täiendatakse numbriloa andmise,
muutmise või pikendamise keeldumise aluseid, mis tuleneb sidedirektiivi artikli 93 lõikest 2.
Kuna numeratsioonressurss on piiratud ressurss, siis lisatakse alus, et kui on oht
numeratsiooniressursi ammendumisele, siis võib TTJA keelduda numbriloa andmisest,
muutmisest või pikendamisest. Seda normi ei laiendata sideettevõtjatele, kuna numbreid
kasutatavatele sideettevõtjatele tuleb tagada sideteenuse osutamiseks vajalik
numeratsiooniressurss ja see on nende teenuse osutamiseks vajalik. Kui sideettevõtjal puuduks
vajalik numeratsiooniressurss, siis omab see väga suurt mõju ühiskonnale ja kasutajatele
laiemalt.
Sidedirektiivi artikkel 93 lõige 2 kohaselt võtab Euroopa Sideamet 21. juuniks 2020, pärast
sidusrühmadega konsulteerimist ja koostöös Euroopa Komisjoniga, vastu suunised
numeratsiooniressursside haldamise suutlikkuse ja numeratsiooniressursside ammendamise
ohu hindamise ühiste kriteeriumide kohta, et aidata kaasa selle lõike kohaldamisele.
Sideturu regulatsioon (eelnõu § 1 punktid 39–93 ja 147)
Ülevaade sideteenuste turgude valdkonnaspetsiifilisest reguleerimisest
ESS 5. peatükk reguleerib märkimisväärse turujõuga sideettevõtjatega seonduvat ja ESS
6. peatükk reguleerib juurdepääsu ja sidumise kohustuste kehtestamist kõigile
sideettevõtjatele, mitte vaid märkimisväärse turujõuga ettevõtjatele.
Praeguses ESS-is koosneb sideteenuse turgude valdkonnaspetsiifiline reguleerimise protsess
üldjuhul kolmest osast. Esiteks valdkonnaspetsiifiliste turgude piiritlemine, teiseks nimetatud
turgude konkurentsi olukorra analüüs ja märkimisväärse turujõuga ettevõtja olemasolu välja
selgitamine ning kolmandaks efektiivsete ja põhjendatud kohustuste määramine
märkimisväärse turujõuga ettevõtjale eesmärgiga tagada konkurentsi toimimine. Nimetatud
protsessid jäävad kehtima ka pärast sidedirektiivist tulenevate nõuete üle võtmist.
Valdkonnaspetsiifiliselt reguleeritavad turud määrab üldjuhul kindlaks Euroopa Komisjon.
Hetkel on nendeks neli erinevat hulgiteenuste turgu, kuid see võib aja jooksul muutuda, kuna
15
Euroopa Komisjon hindab teatud aja tagant turgude arengut ja otsustab, kas on vaja turgude
loetelu muuta. Riigi regulaator (TTJA) võib ka ise määrata mõne turu valdkonnaspetsiifiliselt
reguleeritavaks turuks, kuid see peab olema põhjendatud ja seda peab konsulteerima Euroopa
Komisjoniga. Praktikas Eesti sideturu regulaator ühtegi turgu ise määranud ei ole.
Määratud turgudel konkurentsi hindamine peab olema kooskõlas Euroopa Komisjon juhistega.
Eelkõige peab kindaks tegema, kas esinevad püsivad ja kõrged struktuursed, õiguslikud või
regulatiivsed turule sisenemise tõkked, kas turu struktuur ei võimalda taristust või kõrgetest
sisenemistõketest tulenevalt tõhusa konkurentsiolukorra saavutamist ettenähtud ajavahemiku
jooksul (üldjuhul 3 aasta) ja kas konkurentsiõiguse kohaldamine ei ole piisav väljaselgitatud
turutõrke kõrvaldamiseks. Kui konkurents ei toimi ja mõnel sideettevõttel on märkimisväärne
turujõud, siis tunnistatakse see sideettevõte märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks. Kui
turuanalüüs näitab, et konkurents toimib, siis jäetakse märkimisväärse turujõuga ettevõtja
määramata.
Kui märkimisväärse turujõuga ettevõtja on määratud, siis analüüsitakse millised on peamised
konkurentsiprobleemid, mida antud ettevõtja oma tegevusega võib turul põhjustada ja
hinnatakse millised kohustused neid probleeme kõige efektiivsemalt väldiksid. Eelkõige
peavad rakendatavad kohustused olema mõistlikud ja otstarbekad, objektiivselt kaalutud,
läbipaistvad ja suunatud konkurentsi edendamisele jaeturgudel ning lõppkasutajate huvide
kaitseks.
Kui märkimisväärse turujõuga ettevõtja annab oma sidevõrgu või olulise osa sellest üle teisele
omanikule kuuluvale eraldiseisvale majandusüksusele või loob eraldiseisva majandusüksuse,
siis peab sellest eelnevalt ja õigeaegselt teavitama TTJA-d, kes hindab (viib läbi turuanalüüsi)
kavandatava tehingu mõju nimetatud sidevõrguga seotud turgudele. Vajadusel kehtestab TTJA
konkurentsiprobleemide vältimiseks nimetatud majandusüksusele märkimisväärse turujõuga
ettevõtja kohustusi. Samuti võib vajadusel vabastada vastava sidevõrgu üle andja
märkimisväärse turujõuga ettevõtja staatuses ja/või kohustustest.
Kõik eeltoodud protsesside tulemused (vastavad otsuse kavandid ja eelnõud) peavad enne
lõpliku jõustumist läbima nii riigisisese konsulteerimise kui ka konsulteerimise Euroopa
Komisjoni, Euroopa Sideameti ja Euroopa Liidu liikmesriikide regulaatoritega. Seejuures
turgude piiritlemise ja märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramise osas ei või vastavat
eelnõud jõustada enne Euroopa Komisjon heaks kiitu. Kohustuste eelnõu võib jõustada ka ilma
Euroopa Komisjoni heaks kiiduta, kuid siis tuleb põhjendada, miks Euroopa Komisjoni
seisukohtadega ei arvestata.
Eelkirjeldatud turu piiritlemise, märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramise ja talle
kohustuste kehtestamise protsessi peab reguleeritud turgudel läbi viima perioodiliselt iga kolme
aasta tagant.
Uute sidedirektiivist tulenevate nõuete üle võtmisega täiendatakse ESS-i sideteenuse
turgude valdkonnaspetsiifilist regulatsiooni järgmiselt:
1) lisatakse turgude piiritlemise osas riikide üleste turgude määratlemise võimalus;
2) lisatakse märkimisväärse turujõuga ettevõtjale õigus sidevõrgu üle andmisel
eraldiseisvale majandusüksusele välja pakkuda endale ise kohustusi;
3) lisatakse märkimisväärse turujõuga ettevõtjale õigus väga suure läbilaskevõimega
sidevõrkudesse kaasinvesteerimise võimaldamisel välja pakkuda endale ise kohustusi;
4) piiratakse kohustuste mahtu märkimisväärse turujõuga ettevõtjale, kes tegeleb ainult
hulgimüügiga;
16
5) lisatakse märkimisväärse turujõuga ettevõtjale kohustusi seoses pärandtaristu
kasutusest kõrvaldamise ja üleminekuga uuele taristule;
6) reguleeritud turgudel pikendatakse turupiiritlemise, märkimisväärse turujõuga ettevõtja
määramise ja talle kohustuste kehtestamise perioodilisust kolmelt aastalt viiele aastale
ja eri juhul võib seda pikendada ühe aasta võrra, kuid sellest tuleb Euroopa Komisjoni
eelnevalt teavitada.
Riikideülese turu võib piiritleda Euroopa Komisjon liikmesriikide järelevalve asutuste taotluse
alusel. Kui Euroopa Komisjon jätab eelnimetatud taotluse alusel riikideülese turu piiritlemata,
siis võivad liikmesriikide järelevalveasutused teostada turuanalüüsi siiski ühiselt, kui
turutingimused riikides on piisavalt sarnased. Samuti võivad liikmesriikide järelevalveasutused
või sideettevõtjad esitada Euroopa Sideametile taotluse analüüsida nõudlust lõppkasutajale
riikideüleselt pakutavate toodete ja teenuste järele ühel või mitmel Euroopa Komisjoni
soovitusega piiritletud turul. Kui Euroopa Sideamet teeb riikideüleste toodete ja teenuste kohta
suunise, siis peab TTJA seda arvesse võtma valdkonnaspetsiifiliselt reguleeritavate turgudel
analüüside läbiviimisel ja kohustuste kehtestamisel.
Sidevõrgu üle andmisel eraldiseisvale majandusüksusele märkimisväärse turujõuga
ettevõtja poolt võib uue majandusüksuse omanik välja pakkuda kohustusi seoses
juurdepääsutingimustega, mida kohaldatakse tema sidevõrgu suhtes eraldamisprotsessi
rakendamise ajal ja pärast selle rakendamist, et tagada kolmandate isikute (teiste
sideettevõtjate) tõhus ja mittediskrimineeriv hulgitasandi juurdepääs eraldatavale sidevõrgule.
TTJA viib eraldatava sidevõrguga seotud eri turgudel läbi analüüsi ja hindab, kas on vaja
määrata eraldatud sidevõrgu uus majandusüksus märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks. Kui
nimetatud majandusüksus määratakse märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks, siis hindab TTJA
võimalike konkurentsiprobleemide vältimiseks vajalikke ja efektiivseid kohustusi, sh vastava
majandusüksuse poolt välja pakutud kohustusi ning teeb need oma otsusega kas osaliselt või
täielikult siduvaks. Majandusüksuse poolt välja pakutud kohustusi võib kehtestada ka
kauemaks kui on üldjuhul märkimisväärse turujõuga ettevõtja kohustuste kehtimise periood
(viis aastat). Kõik eeltoodud protsesside tulemused (vastavad otsuse kavandid ja eelnõud)
peavad enne lõpliku jõustumist läbima nii riigisisese konsulteerimise kui ka konsulteerimise
Euroopa Komisjoni, Euroopa Sideameti ja Euroopa Liidu liikmesriikide regulaatoritega.
Väga suure läbilaskevõimega sidevõrkudesse kaasinvesteerimist võimaldav
märkimisväärse turujõuga ettevõtja võib välja pakkuda kohustusi seoses väga suure
läbilaskevõimega sidevõrgu avamisega kaasinvesteerimiseks teisele sideettevõtjale. Nimetatud
kaasinvesteerimine hõlmab näiteks kaasomandit või pikaajalist riskide jagamist
kaasrahastamise või ostulepingute kaudu, millest tulenevad konkreetsed struktuurset laadi
õigused teisele sideettevõtjale. TTJA peab läbi viima turuanalüüsi hindamaks eelkõige, kas
kaasinvesteerimise pakkumine ja pakutavad kohustused vastab seadusega sätestatud tingimuste
loetelule. Kui riigi reguleeriv asutus (TTJA) jõuab turuanalüüsi tulemusel järeldusele, et
kaasinvesteerimise pakkumine ja pakutavad kohustused vastavad ESS-is sätestatud tingimuste
loetelule, muudab ta pakutavad kohustused siduvaks ning ei kehtesta mingeid lisakohustusi
seoses uue väga suure läbilaskevõimega võrgu osadega, kui vähemalt üks potentsiaalne
kaasinvestor on sõlminud märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistatud ettevõtjaga
kaasinvesteerimise lepingu. Märkimisväärse turujõuga ettevõtja poolt välja pakutud kohustusi
võib kehtestada ka kauemaks kui on üldjuhul märkimisväärse turujõuga ettevõtja kohustuste
kehtimise periood (viis aastat). Kõik eeltoodud protsesside tulemused (vastavad otsuse
kavandid ja eelnõud) peavad enne lõpliku jõustumist läbima nii riigisisese konsulteerimise kui
ka konsulteerimise Euroopa Komisjoni, Euroopa Sideameti ja Euroopa Liidu liikmesriikide
regulaatoritega.
17
Ainult hulgimüügiga tegelev märkimisväärse turujõuga ettevõtjale, kes ei tegutse mitte ühelgi
lõppkasutajale pakutaval sideteenuse jaeturul võib TTJA kehtestada üksnes kohustusi
sidevõrgu juurdepääsu osas ja selle juurdepääsuga vajalike andmete avaldamise osas ning
õiglase ja mõistliku hinnastamise kohustusi, kui need on turuanalüüsi kohaselt põhjendatud ja
vajalikud. Eeltoodud kohustuste kehtestamise protsesside tulemused (vastavad otsuse kavandid
ja eelnõud) peavad enne lõpliku jõustumist läbima nii riigisisese konsulteerimise kui ka
konsulteerimise Euroopa Komisjoni, Euroopa Sideameti ja Euroopa Liidu liikmesriikide
regulaatoritega.
Pärandtaristult üleminekul uuele taristule peab märkimisväärse turujõuga ettevõtja sellest
eelnevalt ja õigeaegselt teavitama TTJA-d. Pärandtaristu kasutusest kõrvaldamise või
asendamise protsessis peab olema tagatud läbipaistev ajakava ja tingimused, sealhulgas
asjakohane ülemineku etteteatamise aeg ning uue taristu baasil pakutavad alternatiivseid
juurdepääsu tooteid, mis on võrreldava pärandtaristu baasil pakutavate juurdepääsu toodetega.
Selleks võib TTJA kehtestada märkimisväärse turujõuga ettevõtjale vastavaid pärandtaristult
ülemineku protsessiga seotud kohustusi. Kui uue taristu osas on eelnimetatud kohustused
kehtestatud, siis võib TTJA tunnistada kehtetuks pärandtaristu varade juurdepääsule
kehtestatud kohustused. Eeltoodud kohustuste kehtestamise protsesside tulemused (vastavad
otsuse kavandid ja eelnõud) peavad enne lõpliku jõustumist läbima nii riigisisese
konsulteerimise kui ka konsulteerimise Euroopa Komisjoni, Euroopa Sideameti ja Euroopa
Liidu liikmesriikide regulaatoritega.
Punktid 39, 45–47, 74 ja 79. ESS § 41 lõike 1 punktis 2, § 45 lõikes 1, § 46 lõike 1 punktis 1,
§ 47 lõiketes 1, 3 ja 4, § 49 lõikes 6, § 54 lõikes 1, § 55 lõikes 1 ja § 144 lõike 2 punktis 1
tehtavad asendused tingivad eelnõu § 1 punktid 43 ja 44, kus ESS § 44 muudetakse ja
tükeldatakse kolmeks paragrahviks. Selle tulemusena on vaja viia viited kooskõlla ESS-i
eelnõus tehtud muudatustele.
Punktid 40, 86, 89 ja 147. ESS § 41 lõike 2 punktis 2, §-s 62, § 64 lõikes 1 ja § 1661 lõikes 1
tehtavad asendused tingivad eelnõu § 1 punktid 87 ja 88, kus ESS § 63 muudetakse ja
tükeldatakse kolmeks paragrahviks. Selle tulemusena on vaja viia viited kooskõlla ESS-i
eelnõus tehtud muudatustele.
Punktid 41 ja 42. Kooskõlas sidedirektiivi artikli 64 lõikega 3, artikli 65 lõikega 1 ja artikli 66
lõigetega 1 ja 2 täiendatakse ESS § 43 lõiget 1 ja lisatakse uued lõiked 4–6.
ESS § 43 lõike 1 kohaselt juhindub TTJA sideturgude piiritlemisel Euroopa Komisjoni turgude
loetelu puudutavatest soovitustest. Lõike 1 täienduse kohaselt peab TTJA lisaks soovitustele
arvestama turgude piiritlemisel ka riigisiseseid ja kohalikke olusid, st arvestama kohalikku
taristualast konkurentsi ja sideteenuse andmekogu andmeid, eelkõige geograafilist ülevaadet
andmesideteenuse kohta. Täpsemalt sideteenuse andmekogust vaata eelnõu § 1 punktidest 119–
124.
ESS § 43 täiendatakse uue lõikega 4, mis võtab üle sidedirektiivi artikli 65. Uue lõikega
sätestatakse täiendav turu piiritlemise võimalus. Nimelt võivad riigi reguleerivad asutused
piiritleda turge ka riikideüleselt. Selline riikideülene turgude piiritlemine võib osutuda
vajalikuks ja põhjendatuks juhul, kui liikmesriikide turutingimused on piisavalt sarnased ja
koordineeritud regulatiivne lähenemine turule tooks kaasa positiivse mõju turuosalistele
laiemalt. Riikideülese turu piiritlemine võib olla põhjendatud näiteks kui liikmesriikide turud
on struktuurilt või turuosaliste mõistes sarnased või on turul olemas riikidevaheline
lõppkasutajate nõudlus või on lõppkasutajate nõudlus liikmesriikides mingis osas sarnane.
Selleks peavad liikmesriigi järelevalve asutused, meie mõistes TTJA, koos teise liikmesriigi
18
järelevalveasutusega, kellega koos soovitakse turgu piiritleda, esitama Euroopa Sideametile
taotluse riikideülese turu piiritlemiseks. Euroopa Sideamet analüüsib esitatud taotlust ja annab
oma hinnangu, kas taotlus on põhjendatud või mitte.
Kui Euroopa Sideamet leiab, et turu piiritlemine on põhjendatud, siis taotluse esitanud
liikmesriikide järelevalveasutused teevad ühiselt turuanalüüsi, võttes arvesse Euroopa
Komisjoni soovitusi. TTJA järgib analüüsimisel ESS-i §-des 47 ja 48 sätestatud regulatsiooni.
Kui aga Euroopa Sideamet ei piiritle riikideülest turgu, siis võivad taotluse esitanud
liikmesriigid teha sellest hoolimata turuanalüüsi ühiselt, järgides kehtestatud regulatsiooni.
Selle sätte eesmärk on anda Euroopa Komisjonile rohkem aega mitut riiki hõlmava turu
määratlemiseks ja selle analüüsimiseks (kuna nad osalevad nii Euroopa Sideameti protsessis
kui selle järgnevas Euroopa Komisjoni protsessis). Euroopa Komisjonile jääb viimane sõna turu
piiritlemisel.
ESS § 43 lõige 5 on uus lõige ja see tuleneb sidedirektiivi artikli 66 lõike 1 esimesest taandest.
Sidedirektiivi artikliga 66 antakse Euroopa Sideametile õigus taotluse alusel analüüsida
nõudlust lõppkasutajale riikideüleselt pakutavate toodete ja teenuste järele ühel või mitmel
sideturul (nt Telia soovib pakkuda Rootsis ja Eestis samasugust teenust). Taotluse selleks
võivad esitada TTJA koos EL-i liikmesriigi järelevalveasutusega või sideettevõtja.
Sidedirektiivi põhjenduspunktis 167 selgitatakse, et kui riikidevaheline nõudlus ei saa tarnijate
poolt piisavalt rahuldatud, näiteks kui nad on riigiti või piirkonniti killustunud, võib tekkida
sideturu tõke. Seega antakse Euroopa Sideametile õigus esitada riigi reguleerivatele asutustele
suuniseid ühiste regulatiivsete lähenemisviiside kohta, et tagada riikidevahelise nõudluse
asjakohane täitmine, mis paneb aluse hulgitasandi juurdepääsutoodete koostalitlusvõimele
terves EL-is ning võimaldab tõhusust ja mastaabisäästu, hoolimata pakkumise poole
killustatusest. Euroopa Sideameti suunised peaksid kujundama riigi reguleerivate asutuste
valikuid, kui nad püüdlevad riigi tasandil märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistatud
ettevõtjate suhtes regulatiivseid kohustusi kehtestades siseturu eesmärgi poole, andes samal ajal
suuniseid, et ühtlustada siseturu huvides sellisele kindlaks tehtud riikidevahelisele nõudlusele
vastata suutvate hulgitasandi juurdepääsutoodete tehnilised kirjeldused.
Punktid 43 ja 44. ESS § 44 muudetakse ja tükeldatakse parema loetavuse huvides kolmeks
paragrahviks (§ 44, § 441 ja § 442). Kuna sidedirektiivi artiklitest 65, 66 ja 75 tulenevate
muudatuste tulemusena oleks vaja § 44 lisada veel kuus lõiget, mis teeks § 44 väga pikaks ja
kohmakaks, kuna selles paragrahvis on juba seitse lõiget.
ESS § 44 sätestab valdkonnaspetsiifiliste sideturgude turuanalüüsi üldpõhimõtted.
ESS § 44 lõikes 1 sätestatakse, et TTJA teostab turuanalüüsi selleks, et teha kindlaks, kas
konkreetsel turul toimib konkurents, tegutseb märkimisväärse turujõuga ettevõtja, ning annab
võimaluse määrata kohustusi vastavalt ESS § 41 lõikele 2.
ESS § 44 lõige 2 on kehtiva § 44 lõige 3 ja mille sisu eelnõuga ei muudeta. Lõikes sätestatakse,
et TTJA lähtub turuanalüüsi tegemisel EL-i konkurentsiõigusest ja Euroopa Komisjoni ning
Euroopa Sideameti suunistest.
ESS § 44 lõige 3 on kehtiva § 44 lõige 31 ja mille sisu eelnõuga ei muudeta. Lõikes sätestatakse
TTJA ja Konkurentsiameti koostöö turuanalüüsi teostamisel.
ESS § 44 lõikega 4 sätestatakse volitusnorm ministri määruse kehtestamiseks, kus sätestatakse
turuanalüüsi teostamise põhimõtted. Määruse andmise vajadus tuleneb sidedirektiivi artikli 67
lõigetest 1 ja 2 ning artikli 75 lõikest 2 ja lisast III. Määruse kavand on toodud seletuskirja lisas
2. Määruse kehtestamisel lähtutakse Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud põhimõtetest.
ESS § 44 lõiked 5 ja 6 on uued lõiked ja need tulenevad sidedirektiivi artikli 65 lõikest 2.
Riikideülese turu teemat on selgitatud § 1 punktis 42.
19
ESS § 441 lõiked 1 ja 2 on kehtiva § 44 lõiked 6 ja 7 ja nende sisu eelnõuga ei muudeta. Lõige
1 sätestab TTJA jaoks turuanalüüsi aruande koostamise kohustuse ning lõige 2 reguleerib
olukorda, kus turuanalüüsi tulemusel selgub, et turul toimib konkurents ning lõige 3 reguleerib
olukorda, kui konkurents turul ei toimi.
ESS § 442 lõige 1 sätestab piiritletud sideteenuste turgude konkurentsiolukorra hindamise ehk
turuanalüüsi teostamise perioodi. Võrreldes kehtiva regulatsiooniga muutub ajaperiood, mille
jooksul tuleb turuanalüüsi teha – kolmelt aastalt viiele aastale. Nimetatud muudatus tuleneb
sidedirektiivi artikli 67 lõike 5 punktist a. Sidedirektiivi põhjenduspunkti 177 kohaselt tuleb
regulatiivsete meetmete suurema stabiilsuse ja prognoositavuse huvides turuanalüüside vahelist
lubatud maksimaalset ajavahemikku pikendada kolmelt aastalt viieni, eeldusel et vahepealsel
ajal toimuvad turumuudatused ei nõua uut analüüsi. Sellist pikendamist saab teha ka praegu ja
selleks tuleb teha lühike analüüs, mis näitab et turul ei ole toimunud olulisi muudatusi ja
arengud turul on stabiilsed. Sidedirektiiviga pikendatakse seda võimalust kahe aasta võrra.
Turuanalüüsiga peab TTJA põhjendama, et viie aastane regulatsiooni kehtestamine on
õigustatud. Samas kui turul toimub oluline muudatus võib TTJA ise algatada uue analüüsi või
TTJA alustab turuanalüüsiga sideettevõtjad taotluse alusel.
ESS § 442 lõige 2 on kehtiva § 44 lõige 11 ja see lõige jääb suures osas muutumatuna, muutub
ainult turuanalüüsi teostamise aeg, senine kaks aastat muudetakse kolmeks aastaks. See
muudatus tuleneb sidedirektiivi artikli 67 lõike 5 punktist b. Lõige 1 sätestab juhu, kui Euroopa
Komisjon muudab turgude piiritlemise soovitust ehk lisab soovitusse mõne uue turu, siis peab
TTJA teostama turuanalüüsi kolme aasta jooksul alates muudetud soovituse vastuvõtmisest.
ESS § 442 lõige 3 on kehtiva § 44 lõige 12 ja see lõige jääb suures osas muutumatuna. TTJA-le
antakse võimalus Euroopa Komisjoni soovituses määratletud turuanalüüs mitte lõpuni viia. See
muudatus tuleneb sidedirektiivi artikli 67 lõikest 6. Lõige 3 sätestab, et kui TTJA ei ole
turuanalüüsi viie või kolme aasta jooksul läbi viinud või leiab, et ei vii seda lõpuni, siis võib
Euroopa Sideamet aidata TTJA-l ikkagi turuanalüüs läbi viia.
ESS § 442 lõige 4 on uus lõige ja see tuleneb sidedirektiivi artikli 75 lõikest 2. Sidedirektiivi
artikkel 75 sätestab Euroopa Komisjoni õiguse võtta vastu delegeeritud õigusakt, kus
sätestatakse nt mobiilikõnde lõpetamise maksimummäära ja EL-i sisese püsivõrgus kõne
lõpetamise maksimummäära, mida kohaldatakse iga mobiilikõne lõpetamise või kõne
püsivõrgus lõpetamise teenuse osutaja suhtes kõikides EL-i liikmesriikides. Kui Euroopa
Komisjon ei kehtesta delegeeritud õigusaktiga kõne lõpetamise maksimummäärasid, võib
TTJA asjaomasel turu (nt mobiilikõne lõpetamise turul) teostada turuanalüüsi ja hinnata, kas
on vaja kehtestada reguleerivaid kohustusi. TTJA lähtub turuanalüüsi tegemisel ESS-i
vastavatest normidest.
ESS § 442 lõige 5 on kehtiva § 44 lõige 2 ja see lõige jääb suures osas samaks. Lõike
täpsustamisega antakse ka sideettevõtjale õigus tuua välja asjaolu, mis võib oluliselt mõjutada
konkurentsiolukorda, mille alusel on TTJA kohustatud viivitamata viima läbi turuanalüüsi.
Muudatus on vajalik, kuna sidedirektiiviga pikendataks turuanalüüsi läbiviimise intervalli
kolmelt aastal viiele aastale, mis võib pidurdada sidesektori tehnoloogilist arengut ning
arvestades asjaolu, et turuanalüüsid põhinevad niigi mitme aasta tagustel andmetel, samas
konkurentsiolukord vastaval sideteenuse turul võib muutuda väga kiiresti. Seega on igati
mõislik anda ka sideturul osalejatele ehk sideettevõtjatele, õigus juhtida TTJA tähelepanu, et
sideturul on toimunud muutused ning need vajavad turuanalüüsi teostamist.
20
Punkt 48. ESS § 47 lõike 2 muutmise tingib sidedirektiivi artikli 23 lõige 2 ning eelnõu § 1
punktides 43 ja 44 tehtud muudatused. Muutmisega täpsustatakse sidedirektiivi mõtet, et
huvitatud isikutel on TTJA koostatud märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmise
otsuse kavandi (ESS § 441 lõige 2) ja märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsuse
kavandi (ESS § 46 lg 1) kohta õigus esitada oma arvamus mõisliku tähtaja jooksul, arvestaks
meetme keerukust, kuid see aeg ei või olla lühem kui üks kuu peale nimetatud otsuse kavandi
avalikustamist. Selle muudatusega pikendatakse huvitatud isikute arvamuse avaldamise aega,
mis peab olema vähemalt üks kuu. Kehtiva lõike 2 kohaselt saab arvamust avaldada ühe kuu
jooksul ehk kuni üks kuu. Lisaks viiakse lauses viide ESS § 44 vastavusse eelnõu § 1 punktides
43 ja 44 tehtud muudatusega.
Punkt 49. ESS § 48 lõike 2 esimeses lauses parandatakse kirjaviga, asendades sõnad „eelõu
kohta“ sõnadega „eelnõu kohta“.
Punkt 50. ESS § 48 lõike 3 tehtud asendusega sõna „kasutaja“ asendamine sõnaga „klient“,
kuna näiteks kõne lõpetamise hinna regulatsioon turgudel 1 ja 2 mõjutab esmajoones eelkõige
teiste liikmesriikide operaatoreid ehk kõne lõpetamise teenuste „kliente“ ja alles teisena nende
operaatorite „lõppkasutajaid“. Kliendi mõiste on laiem ja hõlmab nii lõppkasutajat, kui ka teisi
teenuse osutajaid. ESS § 2 punkt 15 kohaselt on klient sideteenust kasutav isik, kellel on
sideteenuse kasutamiseks leping sideettevõtjaga.
Punktid 51 ja 52. ESS § 481 on sätestatud märkimisväärse turujõuga ettevõtja kohustuste
rakendamise erinõuded. Teatud juhtudel ei või TTJA võtta märkimisväärse turujõuga ettevõtja
kohustusi sisaldavat otsust vastu kolme kuu jooksul alates Euroopa Komisjoni asjakohase
teavituse saamisest. Samuti on sellise juhtumi puhuks sätestatud üksikasjalikud koostöö alused,
millest TTJA lähtub koostöö tegemisel Euroopa Komisjoni ja Euroopa Sideametiga. Punktide
muudatustega täpsustatakse koostöö korda ning sätestatakse Euroopa Komisjoni otsuse
järgimise kohustus.
ESS § 481 lõike 4 esimese lause muudatus tuleneb sidedirektiivi artikli 33 lõike 5 preambulast,
kus on jäetud seni kehtinud raamdirektiivi artikli 7 lõikest 5 välja lauseosa „kui riigi reguleeriv
asutus muudab oma eelnõud või jääb oma eelnõu juurde vastavalt lõikele 4“ ehk ESS § 481
lõikest 4 jäetakse välja lauseosa „Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet muudab
otsuse eelnõus sätestatud kohustusi või jääb nende juurde, võib“. Selle muudatusega ei pea
Euroopa Komisjon ootama TTJA tegevust (st märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramise
või määramata jätmise otsuse eelnõus kohutuste muutmist või nende juurde jäämist), vaid võib
ühe kuu jooksul pärast kolmekuulise tähtaja lõppemist esitada TTJA-le soovituse, muuta otsuse
eelnõud või võtta see tagasi.
ESS § 481 täiendatakse lõikega 61, millega võetakse üle sidedirektiivi artikli 33 lõike 5 punkt
c, millega antakse Euroopa Komisjonile õigus võtta vastu otsus (ehk Euroopa Komisjoni veto),
millega nõutakse TTJA otsuse eelnõu tagasi võtmist, mis on seotud ESS § 561 lõigete 4 ja 5
alusel kaasinvesteeringute regulatiivse kohtlemisega. Sellisel juhul võtab TTJA otsuse eelnõu
tagasi või muudab seda kuue kuu jooksul, ning teavitab sellest Euroopa Komisjoni.
Punkt 53. ESS § 49 täiendatakse lõikega 7, millega võetakse üle sidedirektiivi artikli 67 lõike
3 teine taane, mis sätestab TTJA-le õiguse kehtestada kehtivate juurdepääsulepingute korral
märkimisväärse turujõuga ettevõtjale tingimusi, sh mõistlik aeg ja üleminekukord, et tagada
jätkusuutlik üleminek dereguleeritud sideturule. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt võib TTJA
tunnistada märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsuse kehtetuks, kui
turuanalüüsi tulemusena selgub, et konkurents vastaval sideturul toimib. Lõikega 7 antakse
TTJA-le õigus kehtestada üleminekutingimused, et tagada kasutajatele lepingulist õiguskaitset.
21
Punkt 54. ESS § 50 lõike 1 punktis 1 täiendatakse märkimisväärse turujõuga ettevõtja sidumise
ja juurdepääsuga seonduvat kohustust, mille kohaselt peab märkimisväärse turujõuga ettevõtja
avaldama ka võrgu arenduste tingimused ja tingimused, mis piiravad juurepääsu teenusele ning
selle rakendusele ja kasutamisele, eelkõige seoses üleminekuga pärandtaristult. Pärandtaristu
all mõeldakse vaskpaarvõrku või muud samaväärse kvaliteediga sidevõrku, mis enamasti
asendatakse valguskaabelvõrguga või muu samaväärse kvaliteediga sidevõrguga. Täiendus
viiakse sisse sidedirektiivi artikli 69 lõike 1 alusel eesmärgiga muuta märkimisväärse turujõuga
ettevõtja poolt kehtestatud sidumise ja juurdepääsu tingimused huvitatud sideettevõtjatele
veelgi kättesaadavamaks ja läbipaistvamaks.
Punkt 55. ESS § 50 lõike 1 punktis 3 täiendatakse märkimisväärse turujõuga ettevõtja sidumise
ja juurdepääsuga seonduvat mittediskrimineerimise kohtustust, kus täpsustatakse teenuste
loetelu selliselt, et oleks hõlmatud ka märkimisväärse turujõuga ettevõtja, kes pakub
juurdepääsutooteid ja -teenuseid. Täiendus tuleneb sidedirektiivi artikli 70 lõikest 2.
Punkt 56. ESS § 50 lõike 1 punktis 4 täiendatakse märkimisväärse turujõuga ettevõtja sidumise
ja juurdepääsuga seotud tegevuste kohta eraldi arvestuse pidamise kohustus, kus sätestatakse
TTJA-le õigus kehtestada raamatupidamislahususe kohta vorm ja raamatupidamismetoodika.
Täiendus tuleneb sidedirektiivi artikli 71 lõikest 1.
Punkt 57. ESS 50 lõike 1 punkti 5 muudatuse tulemusel võib TTJA kehtestada märkimisväärse
turujõuga ettevõtjale kohustuse rahuldada teise sideettevõtja mõistlik taotlus juurdepääsuks
konkreetsele ehitisele (nt ehitistesse sissepääsud, hoonesisesed kaablid, sealhulgas juhtmestik,
antennid, tornid ja muud tugikonstruktsioonid, postid, mastid, kaablikanalid, juhtkanalid,
kontrollkaevud, pääsuluugid, kaablikapid).
Punkt 58. ESS § 51 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas sätestatakse selgesõnaliselt, et § 51 näol
on tegemist § 50 lõike 1 punki 5 lisanõuetega.
Punkt 59. ESS § 51 lõiget 1 täiendatakse punktidega 11 ja 12.
Punktiga 11 sätestatakse, et TTJA võib märkimisväärse turujõuga ettevõtja sidumise ja
juurdepääsuga seonduva teise sideettevõtja mõistliku juurdepääsutaotluse kohustuse
rahuldamise raames nõuda märkimisväärse turujõuga ettevõtjalt kolmandatele isikutele (teisele
sideettevõtjale) juurdepääsu võimaldamist aktiivse või virtuaalse sidevõrgu elementidele ja
teenustele, eesmärgiga suurendada konkurentsi. Täiendusega võetakse üle sidedirektiivi artikli
73 lõike 1 punkt b.
Punktiga 12 täpsustatakse, et ehitisele võib kehtestada juurdepääsu kohustuse olenemata sellest,
kas kohustuse poolt mõjutatavad varad on turuanalüüsi kohaselt asjaomase turu osa. Täiendus
tuleneb sidedirektiivi artiklist 72 ja selle eesmärk on tagada kulude kokkuhoid uute sidevõrkude
kasutuselevõtul, kui märkimisväärse turujõuga ettevõtja lubab juurdepääsu oma ehitisele.
Seetõttu on lisaks direktiiviga 2014/61/EL kehtestatud füüsilist taristut käsitlevatele normidele
tarvis konkreetset parandusmeedet olukordades, kus tsiviilehituse taristu varad kuuluvad
märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistatud ettevõtjale. Kui tsiviilehituse taristu varad on
olemas ja korduskasutatavad, on neile tõhusa juurdepääsu saavutamise positiivne mõju
konkureeriva taristu rajamise korral väga suur. Seepärast on tarvis tagada, et juurdepääsu
sellistele varadele saab kasutada eraldiseisva meetmena parandamaks mistahes järgneva turu
konkurentsi- ja kasutuselevõtu dünaamikat. Seda tuleks kaaluda enne muude võimalike
parandusmeetmete kehtestamise vajaduse hindamist ning mitte üksnes muid hulgitooteid või -
teenuseid täiendava parandusmeetmena või parandusmeetmena, mida kohaldatakse üksnes
ettevõtjatele, kes kasutavad selliseid muid hulgitooteid või -teenuseid.
22
Punkt 60. ESS § 51 lõikest 1 tunnistatakse kehtetuks punktid 10 ja 11, kuna selliste kohustuste
panemise võimalust sidedirektiiv ette ei näe. Need kohustused tulid direktiivi 2002/19/EÜ
artikli 12 lõigetest 1 ja 2 ning sidedirektiiv tunnistab selle direktiivi kehtetuks, seega need
normid ei kehti enam.
Punktid 61–65. ESS § 51 täiendamine lõikega 11 ja lõike 2 muutmise ja täiendamise vajadus
tuleneb sidedirektiivi artikli 73 lõike 2 sissejuhatavast lauseosast ning punktidest b, c, e ja f kus
täpsustatakse, mida peab TTJA märkimisväärse turujõuga ettevõtjale sidumise ja juurdepääsu
kohustuse kehtestamise analüüsimisel arvestama. Lisaks olemasolevatele nõuetele, peab TTJA
analüüsi teostamisel arvestama ka eeldatavat tehnoloogia arengut ja tehnoloogilist neutraalsust,
mis mõjutab sidevõrkude projekteerimist ja haldamist ning investeerimist väga suure
läbilaskevõimega võrkudesse ning uusi ärimudeleid, näiteks sidevõrkudesse tehtavatel
kaasinvesteeringutel tuginevaid mudeleid.
Punkt 66. ESS § 51 täiendatakse lõikega 21, millega võetakse üle sidedirektiiv artikli 73 lõike
2 teine taane, mis sätestab, et TTJA hindab märkimisväärse turujõuga ettevõtjale kohustuse
määramisel kõigepealt, kas piisaks konkurentsi toimimiseks juurdepääsu kohustuse
kehtestamisest. Kui see ei ole piisav vahend, siis võtab TTJA kasutusele muud ESS §-s 51
loetletud kohustused.
Punkt 67. ESS § 52 lõike 2 täiendamine tuleneb sidedirektiivi artikli 74 lõike 1 teisest taandest
ja lõikest 2. Märkimisväärse turujõuga ettevõtjale juurdepääsu või sidumist puudutavate kulude
katmise ja hinnakontrolliga seotud kohustuse ning kuludele orienteeritud tasudega ja
kuluarvestussüsteemiga seotud kohustuse kehtestamisel peab TTJA arvestama, et
märkimisväärse turujõuga ettevõtjal peab olema võimalik teenida otstarbekalt kasutatud
kapitalilt mõistlikku kasumit, võttes arvesse kaasnevaid riske, mis on omased järgmise
põlvkonna võrkude, eelkõige väga suure läbilaskevõimega võrkude kasutuselevõtuga.
Nimetatud muudatuste eesmärgiks on aidata kaasa laiaulatusliku ja kiirema lairibaühenduse
(andmeside) jõudmisele lõppkasutajateni.
Punkt 68. ESS § 52 täiendatakse lõigetega 21 ja 22, mis tulenevad sidedirektiivi artikli 74 lõike
1 kolmandast ja neljandast taandest. Kuna ei ole kindel, kui suur nõudlus tekib järgmise
põlvkonna lairibateenuste pakkumise järele, siis on nimetatud lõigete eesmärgiks võimaldada
TTJA-l tagada hinnakohustuste rakendamisel uutesse või ajakohastatud võrkudesse
investeerivatele operaatoritele teatavat hinnastamispaindlikkust. See tähendab, et kui TTJA
teeb kindlaks, et mittediskrimineerimise kohustused, järgneva turu (ehk turg, mis järgneb
hulgiturule ehk jaeturg) toodete tehnilise ja majandusliku jäljendatavuse tagamise meetmed
ning taristu konkurentsist tulenev tõendatav jaehinnapiirang või muudest reguleeritud
juurdepääsutoodetest tulenev hinnaankur või mõlemad tagavad piisava lõppkasutajate huvide
kaitse, siis ei ole ESS § 50 lõike 1 punktis 7 sätestatud tasude ja/või kuludega seotud kohustuste
kehtestamine vajalik. Kui TTJA ikkagi kehtestab tasude ja/või kuludega seotud regulatsiooni,
siis peab olema tagatud, et reguleeritavad hinnad oleksid prognoositavad ja stabiilsed ning
tagaksid uute ja täiustatud sidevõrkude kasutusele võtmise.
Punktid 69 ja 77. ESS § 52 lõikes 7 ja ESS § 54 lõikes 5 sätestatakse, et TTJA peab avaldama
kord aastas oma veebilehel kinnituse kuluarvestussüsteemi nõuete järgmise ja jaemüügiturul
kohustuste täitmise kohta. Kuna TTJA teeb järelevalvet, seega on tal kogu teave olemas, siis
on loogiline, et ta selle ka avalikustab. Seni oli avaldamise nõue sideettevõtjal. Muudatus
tuleneb sidedirektiivi artikli 74 lõikest 4.
Punktide 70–73. ESS § 53 lõike 1 muutmine, lõike 2 kehtetuks tunnistamine ning uue lõike 7
sätestamine tuleneb sidedirektiivi artikli 69 lõike 4 teisest taandest ning eelnõu koostajate
23
otsusest sätestada nõuded juurdepääsu teenuse ja sidumise teenuse näidispakkumisele MKM
ministri määrusega. Nõuded näidispakkumisele tulid juurdepääsu direktiivi artiklist 12, kuid
nüüd sätestab nõuded näidispakkumisele Euroopa Sideamet, kes sidedirektiivi artikli 69 lõike
4 esimese taande kohaselt võtab sellekohase soovituse vastu hiljemalt 21.12.2019. MKM
ministri määruse kavand on toodud seletuskirja lisas 2.
Punktid 75 ja 76. ESS § 54 täiendatakse lõikega 21, millega võetakse üle sidedirektiivi artikli
83 lõike 2 kolmas lause, mis sätestab, et lõppkasutajate huvide kaitseks ja tõhusa konkurentsi
tagamiseks võib TTJA kehtestada jaemüügi hinnalae, hinnakontrolli meetmed või meetmed,
millega muudetakse hinnad kuludele orienteerituks või samasuguseks, nagu on hinnad
võrreldavatel turgudel. Tegemist on täpsustava loeteluga, mis piiritleb TTJA võimalused
hinnaga seotud kohustuste määramisel. Selle muudatuse tulemusena muudetakse ka eelnõu § 1
punktis 75 selle paragrahvi lõikeid 1 ja 3, lisades sinna viite ka lõikele 21.
Punkt 78. ESS § 54 täiendatakse lõikega 6 , millega võetakse üle sidedirektiivi artikli 83 lõige
4, mis sätestab, et TTJA ei kohalda märkimisväärse turujõuga ettevõtjale jaemüügituru
kohustusi geograafiliste turgude ja jaeturgude suhtes, kus konkurents toimib, ilma et see piiraks
ESS §-de 74 ja 79 kohaldamist. Sellise muudatusega rõhutatakse veelkord, et piirkondades, kus
konkurents toimib ei ole hinnaregulatsiooni kehtestamine jaeteenustele asjakohane.
Punkt 80. ESS § 55 lõike 3 punktis 2 ja § 134 lõike 4 punktis 3 asendatakse sõna
„infrastruktuuripõhine“ sõnaga „taristupõhine“. 2010. aastas sõnavõistlusel pakuti välja, et
võõrkeelse sõna „infrastruktuur“ asemel võiks kasutada eesti keelset sõna „taristu“. Selle sõna
kasutamine on kinnitunud eesti keelde, seega kasutame seda sõna ka ESS-is.
Punkt 81. ESS § 56 lõike 1 muudatus tuleneb sidedirektiivi artikli 78 lõike 1 esimesest taandest,
kus täpsustatakse seni kehtinud tähtajamääratlust „eelnevalt ja õigeaegselt“, asendades selle
„vähemalt kolm kuud ette“. See muudatus toob õigusselgust ning annab märkimisväärse
turujõuga ettevõtjale täpse ajaraami, millal ta peab TTJA-d, teavitama oma kavatsusest anda
oma kohaliku juurdepääsuõiguse varad või oluline osa neist üle teisele omanikule kuuluvale
eraldiseisvale majandusüksusele või luua eraldiseisev majandusüksus.
Punkt 82. ESS § 56 täiendatakse lõikega 21, mis tuleneb sidedirektiivi artikli 78 lõike 1
kolmandast taandest, kus sätestatakse märkimisväärse turujõuga ettevõtjale õigus välja pakkuda
kohustusi seoses juurdepääsutingimustega, mis kohaldatakse tema sidevõrgu suhtes
eraldamisprotsessi rakendamise ajal ja pärast selle rakendamist, et tagada kolmandate isikute
tõhus ja mittediskrimineeriv juurdepääs. Selle täiendusega lihtsustatakse ja tõhustatakse
vertikaalselt integreeritud ettevõtja poolset vabatahtliku eraldamise protsessi seeläbi, et antakse
ka reguleeritavale sideettevõtjale suurem õigus temale kehtestatavate kohustuste valikul.
Punkt 83. ESS § 56 lõiget 3 täiendatakse, et TTJA peab kavandatava tehingu mõju juures
vajaduse korral hindama ka ESS § 56 lõikes 21 nimetatud kohustusi (vt eelnõu § 1 punkti 82).
Täiendus tuleneb sidedirektiivi artikli 78 lõike 2 esimesest taandest.
Punkt 84. ESS § 56 täiendatakse lõigetega 5–7, mis tulenevad sidedirektiivi artikli 78 lõike 2
kolmandast ja neljandast taandest ning lõigetest 3 ja 4. Täiendusega sätestatakse turuanalüüsi
läbiviimise kohustuse sätted, kus TTJA peaks uuesti analüüsima neid turge, kus eraldatud üksus
tegutseb, ning vastavalt, kas kehtestama kohustusi või neid säilitama, muutma või tühistama.
Sellise täiendusega tagatakse, et turgu reguleerivad kohustused vastavad vertikaalselt
integreeritud ettevõtja poolse vabatahtliku eraldamisest tekkinud uuele konkurentsiolukorrale.
Näiteks võivad sellise vabatahtliku eraldamise tulemusel kaduda turutõrked seoses juurdepääsu
24
ja/või diskrimineerimisega, mistõttu kaob ka vajadus selliste turutõrgete vältimisega seotud
kohustuste järele.
Punkt 85. ESS-i täiendatakse §-dega 561–564, mille tulemusena võetakse ESS-is üle
sidedirektiivi artiklid 76 (sh sidedirektiivi lisa IV), 79, 80 ja 81.
ESS §-ga 561 sätestatakse kaasinvesteerimise nõuded uue väga suure läbilaskevõimega
sidevõrkudesse.
Sidedirektiivi põhjenduspunktis 198 selgitatakse, et kuna praegu ei ole teada, kui suur nõudlus
tekib ülikiirete lairibateenuste järele ja ka milline saab olema üldine mastaabi- ja tihedussääst,
pakuvad kaasinvesteerimise lepingud olulisi eeliseid seoses kulude ja riskide koondamisega,
võimaldades väiksematel ettevõtjatel investeerida majanduslikult ratsionaalsetel tingimustel
ning edendades seega jätkusuutlikku ja pikaajalist konkurentsi, sealhulgas piirkondades, kus
taristupõhine konkurents ei pruugi olla tõhus.
Selline kaasinvesteerimine võib toimuda eri kujul, muu hulgas võrgu vara kaasomandina või
pikaajalise riskide jagamisena kaasrahastamis- või ostulepingute kaudu. Sellega seoses kaasneb
kaasinvesteeringu vormis ostulepingutega konkreetsete õiguste omandamine struktuurset laadi
jõudluse suhtes, sealhulgas teatava kaasotsustamisõigus ning sellised ostulepingud
võimaldavad kaasinvestoritel konkureerida pikas perspektiivis tõhusalt ja jätkusuutlikult
järgmise etapi turgudel, milles märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistatud ettevõtja on
aktiivne.
Lõike 1 kohaselt on märkimisväärse turujõuga ettevõtjal õigus TTJA-le välja pakkuda
kohustusi oma uue väga suure läbilaskevõimega sidevõrgu avamiseks kaasinvesteerimiseks
teisele sideettevõtjale.
Lõikes 2 sätestatakse kohustuste hindamise kriteeriumid, millest TTJA peab hindamisel
lähtuma.
Lõikes 3 sätestatakse lisakriteeriumite kehtestamise võimalus, et tagada potentsiaalsete
investorite juurdepääs kaasinvesteeringule, arvestades kohalikke tingimusi ja turu struktuuri.
Lõikes 4–6 sätestatakse kaasinvesteerimise kohustuse kehtestamise, säilitamise, muutmise ja
täitmise kord.
ESS §-ga 562 sätestatakse ESS-is kohustuste võtmise menetlus.
Juba praegu saavad turuanalüüsi teostamisel märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistatud
ettevõtjad välja pakkuda kohustusi, mille eesmärk on kõrvaldada TTJA tuvastatud
konkurentsiprobleeme ning mida TTJA otsuse tegemisel ka arvesse võtab.
Käesoleva paragrahviga saavad märkimisväärse turujõuga ettevõtjad teha TTJA-le ettepaneku
kohustuste kehtestamiseks oma sidevõrgule just seoses juurdepääsu või kaasinvesteerimisega.
Kohustuste kehtestamiseks viib TTJA läbi turuanalüüsi ja avaliku konsultatsiooni ning esitab
oma esialgse hinnangu ettepaneku teinud sideettevõtjale. TTJA võib oma otsusega teha
kohustused, kas täielikult või osaliselt siduvaks.
Otsuse tegemisel lähtub TTJA tulevikku suunatud jätkusuutlikkuse perspektiivist, eelkõige
valides ajavahemiku, mille suhtes need muudetakse siduvaks, ning võtavad arvesse väärtust,
mida sidusrühmad omistavad stabiilseid ja prognoositavaid turutingimusi käsitlevale avalikule
konsultatsioonile. Siduvad kohustused, mis on seotud sellise vertikaalselt integreeritud ettevõtja
vabatahtliku eraldamisega, kes on tunnistatud ühel või mitmel asjaomasel turul märkimisväärse
turujõuga ettevõtjaks, saavad muuta protsessi prognoositavamaks ja läbipaistvamaks,
sätestades kavandatud eraldamise rakendusprotsessi, nähes näiteks ette rakenduse tegevuskava
koos selgete vahe-eesmärkide ja prognoositavate tagajärgedega, kui teatavaid vahe-eesmärke
ei täideta.
ESS §-ga 563 sätestatakse ESS-is nõuded ainult hulgimüügiga tegelevale ettevõtjale. Selline
ainult hulgiteenuse pakkumisega ärimudel aitab kaasa elujõulise hulgituru loomisele ja mõjutab
25
seeläbi positiivselt jaemüügikonkurentsi järgmise etapi turgudel. Regulatiivne reaktsioon peaks
sellise mudeli korral olema vähem sekkuv, kuid säilitama eeskätt võimaluse kehtestada
kohustusi seoses õiglase ja mõistliku hinnastamisega. Samas on TTJA-l võimalik sekkuda, kui
on tekkinud lõppkasutajaid kahjustavad konkurentsiprobleemid.
ESS §-ga 564 sätestatakse ESS-is nõuded üleminekul pärandtaristult uuele taristule.
Eesmärk on hõlbustada lõppkasutajate huvides olevat üleminekut näiteks vaskkaablivõrkudelt
järgmise põlvkonna võrkudele. Selleks on TTJA-l võimalik jälgida võrguoperaatorite endi
sellekohaseid algatusi ning õigus kehtestada vajaduse korral asjakohase üleminekumenetluse
tingimused, näiteks eelneva teavitamise, läbipaistvuse ja alternatiivse, vähemalt võrreldava
kvaliteediga juurdepääsutoote kättesaadavuse. Üleminekul põhjendamatute viivituste
ärahoidmiseks peab TTJA-l olema õigus tühistada vaskkaablivõrguga seotud juurdepääsuko-
hustused, kui asjakohane üleminekumenetlus on kehtestatud ning tagatud pärandtaristult
ülemineku tingimuste ja menetluse järgimine. Juurdepääsu taotlejatel, kes lähevad
pärandtaristul põhinevalt juurdepääsutootelt üle arenenumal tehnoloogial või meediumil
põhinevale juurdepääsutootele, peaks soovi korral olema võimalik ajakohastada oma
juurdepääs mistahes reguleeritud toote tasemele.
ESS 6. peatükk reguleerib juurdepääsu ja sidumise kohustuste kehtestamist kõigile
sideettevõtjatele, mitte vaid märkimisväärse turujõuga ettevõtjatele.
Punktid 89 ja 88. ESS § 63 muudetakse ja tükeldatakse parema loetavuse huvides kolmeks
paragrahviks (§ 63, § 631 ja § 632). Sidedirektiivi artiklitest 44 ja 61 tulenevate muudatuste
tulemusena oleks vaja § 64 lisada 13 uut lõiget, mis teeks § 63 väga pikaks ja kohmakaks, kuna
selles paragrahvis on juba kaheksa lõiget.
ESS § 63 sätestatakse üldised juurdepääsu ja sidumise kohustuste määramise sätted.
ESS § 63 lõike 1 sisu jääb sisuliselt samaks, täiendusena lisatakse, et TTJA võib kehtestada
võrguteenuseid pakkuvale sideettevõtjale kohustuse sideteenuse koostalitusvõime tagamiseks.
Täiendus tuleneb sidedirektiivi artikli 61 lõike 2 punktist b.
ESS § 63 lõiked 2 ja 3 on uued lõiked ning need tulenevad sidedirektiivi artikli 61 lõike 2 punkt
c ja lõike 2 teine taane. Tehnika areng ja numbrivaba isikutevahelise side teenuste üha laiem
levik võivad kaasa tuua ebapiisava koostalitlusvõime sideteenuste vahel. Selle tagajärjel võivad
tekkida märkimisväärsed tõkked turule sisenemisele ja takistused edasiseks innovatsiooniks.
Seega antakse TTJA-le õigus kehtestada numbrivaba isikutevahelise side teenuste osutajatele
läbivühendatavuse tagamiseks proportsionaalsed kohustused kooskõlas Euroopa Komisjoni
rakendusmeetmetega
Termini „märkimisväärne“ all peetakse silmas seda, et asjaomase numbrivaba isikutevahelise
side teenuste osutaja geograafiline haare ja lõppkasutajate hulk moodustavad lõppkasutajate
vahelise läbivühenduse tagamiseks kriitilise massi. Väikese hulga lõppkasutajatega või väikese
geograafilise haardega numbrivaba isikutevahelise side teenuste osutajate suhtes, kes aitaksid
ainult vähesel määral kaasa selle eesmärgi saavutamisele, ei tohiks kõnealused
koostalitlusvõime kohustused olla üldjuhul kohaldatavad.
ESS § 63 lõige 4 on kehtiva § 63 lõige 2, selle lõike sisu eelnõuga ei muudeta. Lõikes
sätestatakse TTJA-le õigus kehtestada võrguteenuseid pakkuvale sideettevõtjale kohustuse
võimaldada õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel juurdepääs
rakendusliidestele (Application Program Interface – API) ja elektroonilistele saatekavadele.
Lõike sisu on kooskõlas sidedirektiivi artikli 61 lõike 2 punktiga d).
ESS § 63 lõiked 5 ja 6 on kehtiva § 63 lõiked 3 ja 4, nende lõigete sisu eelnõuga ei muudeta.
Lõigetes sätestatakse põhimõtteid, mille alusel võib TTJA kehtestada võrguteenust pakkuvale
26
sideettevõtjale kohustusi võrguseadmete või muu sideteenuste osutamiseks kasutatava vara
ühiskasutamiseks või ühispaiknemiseks Lõigete sisu on kooskõlas sidedirektiivi artikliga 44.
ESS § 63 lõiked 7, 9 ja 10 on kehtiva § 63 lõiked 6–8, nende lõigete sisu eelnõuga ei muudeta.
Lõigetes sätestatakse TTJA-le õigus kohustuste kehtestamise õigused, nõuded otsuse
teavitusele ja informatsiooni andmisele.
ESS § 63 lõiked 8 ja 11 on uued sätted ja tulenevad sidedirektiivi artikli 61 lõikest 5, mis
sätestab, et enne kohustuste kehtestamist viib TTJA läbi siseriikliku (ESS § 47) ja
rahvusvahelise konsultatsiooni (ESS § 48). Lisaks sätestatakse, et TTJA vaatab kehtestatud
kohustused üle viie aasta möödumisel.
ESS § 631 sätestatakse hoonesisesele sidevõrgule juurdepääsu kohustuse määramise nõuded.
Sellega võetakse üle sidedirektiivi artikli 61 lõiked 3 ja 7. Sätte eesmärk on sidevõrkude
ristkasutuse suurendamine, mis edendaks omakorda lõppkasutajatele konkurentsivõimeliste
teenuste pakkumist. TTJA-le antakse õigus kehtestada sideettevõtjale või võrguelemendi
omanikule kohustus võimaldada juurdepääsu talle kuuluvale hoonesisesele juhtmestikule ja
kaablitele ning seotud vahenditele ja teenustele või väljaspool hoonet asuva juhtmestiku
esimese kontsentratsiooni- või jaotuspunktini. Erandjuhtudel võib kohustuse ulatust laiendada
esimesest kontsentratsiooni- või jaotuspunktist kaugemale, kuni punktini, mille TTJA määrab
kindlaks kui lõppkasutajale lähima punkti, mis on suuteline majutama piisava arvu
lõppkasutajate ühendusi, et olla juurdepääsu taotleja jaoks majanduslikult tasuv.
Selle tulemusel tekib sideteenuse osutajatel õigus taotleda juurdepääsu hoonesisestele
kaablitele või väljaspool hoonet asuvatele kaablitele lisaks ka juhtudel, kui vastava kaabli
omanikule ei ole kehtestatud vastavaid kohustusi turuanalüüsist lähtuvalt.
ESS § 632 sätestatakse raadiosidevõrgu ühiskasutuse kohustuse määramise nõuded. Sellega
võetakse üle sidedirektiivi artikli 61 lõige 4. Sellega antakse TTJA-le õigus kehtestada
sideettevõtjale kohustusi seoses passiivse taristu ühiskasutusega või asukohapõhise
rändlusjuurdepääsu lepingu sõlmimisega, kui see on vajalik raadiosagedusi kasutatava
sideteenuse osutamiseks.
Teisisõnu saab TTJA selle paragrahvi alusel panna sideettevõtjale kohustusi seoses tema
passiivse sidetaristu ühiskasutusele. Sagedusloaga saab kehtestada sagedusloa omanikule
kohustuse sagedusressursi jagamiseks teatud piirkonnas taristu omanikule.
Punktid 90–92. ESS § 66 lõikeid 2, 3 ja 4 täpsustatakse ja täiendatakse normi õigusselguse
parema loetavuse huvides.
Punkt 93. ESS § 67 täiendatakse lõikega 3, millega võetakse üle sidedirektiivi artikli 62 lõige
2, mille eesmärk on sätestada TTJA-le õigus tingimusjuurdepääsu süsteemide turul teha
turuanalüüsi abil kindlaks, kas oleks vaja tühistada või muuta tingimusi, mis on kehtestatud
märkimisväärse turujõuga ettevõtjale. Tühistamine või muutmine ei tohi kahjustada
lõppkasutajate juurdepääsu nendele teenustele ega tulemuslikku konkurentsi.
Universaalteenus ja sideteenuse osutamisele esitatavad nõuded (eelnõu § 1 punkti 94–98,
100–108 , 113, 125 ja 149)
Punktid 94, 98, 113, 125 ja 149. ESS § 71 lõikes 2, § 87 lõike 2 punktis 3, § 98 lõikes 5, § 108
lõikes 7, § 177 pealkirjas ja § 177 lõikes 1 tehtavad asendused tingivad eelnõu § 1 punkt 105,
kus ESS § 88 sõnastatakse uuesti ning asendatakse sõnad „riigisisestele hädaabi lühinumbritele
ja Euroopa ühtsele hädaabinumbrile «112»“ sõnadega „hädaabinumbrile 112“.
27
Punkt 95. ESS § 72 lõike 4 punktis 2 asendatakse sõnad „§-s 96“ sõnadega „§-des 951 ja 96“,
muudatuse tingib ESS-i täiendamine §-ga 951 (vt täpsemalt eelnõu § 1 punkti 110).
Punktid 96 ja 97. ESS § 831 tunnistatakse kehtetuks, kuna Eestis ei ole käesoleval ajal
määratud universaalteenuse osutamise kohustusega sideettevõtjat ning lähiaastail puudub
vajadus ka sellise kohustusega sideettevõtja määramiseks.
Seadust täiendatakse §-ga 832, millega sätestatakse universaalteenuse maksemääraks 0,01-1%.
Sellega antakse Vabariigi Valitsusele selged piirid, mille ulatuses on täitevvõimul õigus makse
määr kehtestada. Samas jääb universaalteenuse makse määra kehtestamise mehhanism samaks
käesoleval ajal kehtivaga.
Lõikes 1 sätestatakse makse määra protsent sideettevõtja eelmise majandusaasta käibest, mille
Vabariigi Valitsus saab kehtestada.
Lõikes 2 sätestatakse maksemäära kehtestamise alused, millest Vabariigi Valitus maksemäära
kehtestamisel lähtub. Nendeks on ESS §-s 75 sätestatud ebamõistlikult koormavate kulude
põhjendatus ja suurus ning TTJA poolt vastavalt ESS §-le 137 koostatud aruanded.
Lõikes 3 sätestatakse, et maksemäära kehtestamisel järgitakse läbipaistvuse,
mittediskrimineerimise ja proportsionaalsuse põhimõtteid.
Nimetatud kohustus jõustub 2028. aasta 1. jaanuaril.
Kohustuste jõustumine tuleneb universaalteenuse makse määra kehtestamise menetlusest.
TTJA esitab 2028. aasta 1. aprilliks MKMile aruande, mis sisaldab ülevaadet universaalteenuse
maksete kasutamise ja universaalteenuse makse määra kohta.
MKM esitab ESS § 832 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsusele ettepaneku makse määra
kehtestamiseks. Vabariigi Valitsus kehtestab makse määra 2028. aasta 30. septembriks.
Punkt 100. ESS § 87 lõikes 3 asendatakse sõnad „erivajadustega lõppkasutajatele“ sõnadega
„erivajadusega inimestele“, sest ülejäänud ESS-is kasutatakse just mõistepaari erivajadustega
inimesed.
Punkt 101. ESS § 87 täiendatakse lõikega 6, millega võetakse üle sidedirektiivi artikli 102
lõige 5, mille eesmärgiks on muuta sideteenuse hind tarbijate jaoks läbipaistvamaks ning hoida
sellega sideteenuse kulud kontrolli all.
Tarbijad ei ole sageli teadlikud oma tarbimisharjumustega kaasnevatest sideteenuse kuludest ja
neil on vastavaid teenuseid kasutades raske hinnata kulunud aega või andmemahtu.
Läbipaistvuse suurendamiseks ning sideteenuste eelarve parema kontrollimise võimaldamiseks
sätestatakse internetiühenduse teenuse või isikutevahelise side teenuse osutajale kohustus teha
tarbijale kättesaadavaks mõistlik võimalus, mis võimaldab jälgida tarbimist. Selleks võivad olla
näiteks juba internetiühenduse teenuse või isikutevahelise side teenuse osutajate loodud
võimalused, mille kaudu saab jälgida kasutatud andmemahtu, saadetud SMS-e ja kasutatud
kõneminuteid (nt mobiilirakendused (äppid) „Minu Telia“, „Mobiili OmaElisa“ ja „Minu
Tele2“).
Lisaks sätestatakse internetiühenduse teenuse osutajale või isikutevahelise side teenuse
osutajale kohustus teavitada tarbijat ennetavalt sideteenuse lepingus kokkulepitud andmemahu
täitumise peatsest saabumisest, et kaitsta tarbijat arvetega seotud halbade üllatuste eest, kuna
lepingus kokkulepitud andmemahu ületamine toob kaasa ka eeldatust suurema arve.
Punktid 102 ja 103. ESS § 872 lõikeid 1–3 muudetakse selliselt, et see oleks kooskõlas
küberturvalisuse seaduses kasutatava terminoloogiaga, sõna „juhtud“ asendatakse sõnaga
„küberintsidendid“. Lisaks asendatakse lõikes 1 sõnad „ja seotud võrkudele“ sõnadega „ning
28
teistele võrkudele ja teenustele“, millega sätestatakse küberturvalisuse mõju lisaks võrkudele
ka teenustele. Muudatused tulenevad sidedirektiivi artikli 40 lõikest 1.
Sideettevõtjad on kohustatud rakendama asjakohased ja proportsionaalsed tehnilised ja
organisatsioonilised meetmed, et maandada võrkude ja teenuste turvalisusega seotud riske.
Tehnika taset arvesse võttes tagatakse nende meetmetega olemasolevale ohule vastav
turvalisuse tase. Eelkõige võetakse meetmeid, mis asjakohasel juhul hõlmavad krüpteerimist,
selleks, et vältida ja minimeerida turvaintsidentide mõju kasutajatele ja teistele võrkudele ja
teenustele.
Oluline märkida, et ESS § 872 sätestatud sidevõrkude ja -teenuste turvalisuse ning terviklikkuse
nõuded kohalduvad ainult sideettevõtjale, kelle on alla 10 000 lõppkasutaja. Sideettevõtjad,
kelle on vähemalt 10 000 lõppkasutajat, kohalduvad KüTS §-des 7 ja 8 sätestatud nõuded. See
tuleneb ESS § 872 lõikest 6.
Punkt 104. ESS § 872 täiendatakse lõikega 21, millega sätestatakse küberintsidendi mõju
hindamise konkreetsed parameetrid, mida sideettevõtja peab mõju hindamisel arvesse võtma.
Seni ei olnud mõju hindamise aluseid sätestatud, mis tõi kaasa mõjude erineva hindamise. Nüüd
on sätestatud selged parameetrid, mille järgi mõju suurust ühtsel viisil hinnata. Hinnangulise
kasutate arvu all mõeldakse sideettevõtjate kasutajate arvu, keda küberintsident võib
puudutada, nt küberintsidendi mõjupiirkonnas olevate sideettevõtja sideteenuse kasutajate arv.
See on sideettevõtja hinnanguline kasutajate arv.
Täiendus tuleneb sidedirektiivi artikli 40 lõikest 2.
Punkt 105. ESS § 88 sõnastatakse uuesti. Muudatuse eesmärk on muuta paragrahvi
sõnakasutus selgemaks ja ühtlustada ESS-i sätte sõnastus päästeseaduse § 132 lõikega 11 ning
täiendada numbriga 1247.
ESS § 88 lõige 1 jääb suures osas samaks kehtiva seaduse § 88 lõikega 1. Muudatusega
laiendatakse sideettevõtjate ringi, kes peavad tagama tasuta ühenduse loomise hädaabinumbrile
112. Seni kehtis see kohustus ainult telefoni- või mobiiltelefoniteenuse osutajatele, kuid nüüd
laiendatakse seda kohustust kõigile numbripõhist isikutevahelise side teenuse osutajatele, st
lisaks telefoni- või mobiiltelefoniteenuse osutajatele ka Skype-le, Viber-le jt sarnastele
teenustele, mis võimaldavad ühenduse loomist Eesti või rahvusvahelisse numeratsiooniplaani
kuuluva numbriga. Muudatus tuleneb sidedirektiivi artikli 109 lõikest 2 ja sideteenuse mõiste
laiendamisest (vt eelnõu § 1 punkti 2). Hädaabinumbrile 112 helistamise võimaldamise
kohustuse subjektide ringi laiendamise vajadus on tingitud tarbijate käitumisharjumuste
muutusest. Järjest enam kasutavad tarbijad oma igapäevaste kõnede tegemisel Skype jt
sarnaseid teenuseid. Seega on oluline tarbijate turvalisuse ja ohutuse suurendamiseks, et ka
selliste teenuste vahendusel oleks võimalik saada ühendus hädaabinumbriga 112.
Siseministeeriumi ettepanekul täiendasid eelnõu koostajad § 88 lõiget 1 sellisel, et abi- ja
infoteenuse numbrile 1247 ühenduse loomine oleks tasuta.
Alates 16.03.2020 avati Häirekeskuses abi- ja infoteenuse number 1247 Terviseameti
abistamiseks koroonaviiruse levikuga kaasnenud eriolukorras info jagamiseks. Esimese päeva
jooksul tehti numbril 1247 üle 2000 kõne. Kuni 17. maini 2020 kehtestatud eriolukorraks on
kokku lepitud, et Eestis tegutsevad sideettevõtjad kannavad ise telefonil 1247 helistamise
kulud.
ESS § 88 lõige 2 on kehtiva ESS § 88 lõige 11, mille sisu jääb samaks, muudatused tulenevad
ainult PäästeS § 132 lõikest 11. Asendatakse sõnad „Euroopa ühtsele hädaabinumbrile «112»“
sõnadega „hädaabinumbrile 112“.
ESS § 88 lõige 3 on kehtiva ESS § 88 lõige 3, mis sõnastatakse ümber, kuna julgeolekuasutuste
teema viiakse lõikesse 4. Lisaks täiendatakse Siseministeeriumi ettepanekul lõiget selliselt, et
Häirekeskusele tehakse sideettevõtjate poolt hädaabiteate edastamise järel tasuta lisaks
ühendust võtnud isiku telefoninumbrile ka rahvusvahelise mobiilside terminalseadme tunnus
29
(International Mobile Equipment Identity – IMEI). Häirekeskus on õigustatud asukohaandmeid
saama ja liikmesriigil on kohustus tagada vastavate andmete edastamine tulenevalt Euroopa
Kohtu otsuse C-417/18 resolutiivosa punktidest 1 ja 2. Eelnimetatud kohtuotsuse kohaselt tuleb
tagada helistaja asukoha kindlakstegemine nii usaldusväärselt ja täpselt, et hädaabiteenistused
saaksid talle kasulikul moel abi anda. IMEI kasutamine on selleks praegu olemasolevatest
parim lahendus.
Siseministeeriumi väitel on IMEI edastamise kohustus läbi räägitud nii sideettevõtjate kui ka
Häirekeskusega. Sideettevõtjatele võimekuse loomine täiendavaid kulusid ei tekita.
Arenduskulusid on vaja teha Häirekeskuse infosüsteemi arendamisel umbes 20 000 euro eest.
ESS § 88 lõige 4 on kehtivas ESS § 88 lõikest 3 tulenev sisu, mis on uuest lõikest 3 välja jäetud.
Lõikes sätestatakse, et sideettevõtja peab julgeolekuasutuse poolt määratud julgeolekuasutuse
numbrile helistamise korral tegema julgeolekuasutusele vahetult kõne ühendamise järel tasuta
kättesaadavaks helistaja telefoninumbri ning teabe helistaja asukoha kohta.
Punktis 106. ESS § 88 lõike 1 uuesti sõnastamine, kuna see norm jõustub 28.06.2025. Toodete
ja teenuste ligipääsetavuse direktiivi (EL) 2019/88222 lisa I, jao IV punktile a, sätestatakse
hädaabinumbrile 112 juurdepääs ka spetsiaalse isikutevahelise side teenuse kaudu (siin
mõeldakse reaalajas kahesuunalist video ning teksti ja hääle edastamist) ehk puuetega inimeste
juurdepääs hädaabinumbrile 112. See ligipääsetavuse direktiivi norm peab olema Eestis üle
võetud 28.06.2022 ja seda kohaldatakse alates 28.06.2025.
Punktid 107 ja 108. ESS § 89 pealkirja muudetakse ja paragrahvi täiendatakse lõigetega 8–10,
millega võetakse üle sidedirektiivi artikkel 106.
Teenusepakkujate vahetamine on konkurentsitihedas sidekeskkonnas tõhusa konkurentsi
võimaldaja. Sätte eesmärk on anda teenusepakkuja vahetamise kohta läbipaistev, täpne ja
õigeaegne teave, et suurendada lõppkasutajate usaldust teenusepakkuja vahetamisel ja ka nende
tahet osaleda aktiivselt konkurentsiprotsessis. Teenusepakkujad peavad tagama teenuse
järjepidevuse nii, et lõppkasutajal oleks teenusepakkujat võimalik vahetada, ilma et teda
ohustaks teenuse katkemine, ning tehnilise teostatavuse korral võimaldama vahetust
lõppkasutaja soovitud ajal.
ESS §-e 89 täiendatakse lisaks numbriliikuvuse nõudele, st telefoni- või mobiiltelefoniteenuse
osutaja vahetamisel oma numbri liikumisest ühe sideettevõtja juurest teise, ka
internetiühenduse teenuse osutaja vahetamise sätetega. Selle sätte eesmärk on soodustada
konkurentsi ka andmesideteenuse turul, soodustades klientidel nimetatud teenuse osutjate
vahetamist.
Seega peaksid sideettevõtjad sarnaselt numbriliikuvusega tehnilise teostatavuse korral tagama
teenuse järjepidevuse nii, et kliendil oleks internetiühenduse teenuse osutajat võimalik
vahetada, ilma et teda ohustaks teenuse katkemine.
See nõue kehtib ainult sellisel juhul kui see on tehniliselt teostatav (lõige 9), st seda näiteks kui
klient elab piirkonnas, kus internetiühenduse teenust pakub ainult üks sideettevõtja ja ühtegi
teist sideettevõtjat selles piirkonnas ei tegutse, siis ei ole tehniliselt võimalik teisel sideettevõtjal
kliendile teenust pakkuda. Selle muudatusega soodustatakse pigem kortermajades elavate
klientide võimalust vahetada internetiühenduse teenuse osutajat. Täpsemad nõuded
internetiühenduse teenuse vahetamise kohta sätestatakse MKM ministri määrusega
(volitusnorm lõikes 10). MKM ministri määruse kavand on toodud seletuskirja lisas 2.
Lisaks sätestatakse lõikes 8 sideettevõtjale kohustus säilitada vähemalt ühe kuu jooksul kliendi
number, kui klient ütleb sideteenuse lepingu üles, sooviga viia see teise sideettevõtja juurde.
Auditeerimiskohustuse ja väärteonormi lisamine (eelnõu § 1 punktid 99, 148, 150)
22
ELT L 151, 7.6.2019, lk 70–115.
30
Auditeerimiskohustus ja väärteonormi lisamine ei tulene sidedirektiivist, vaid lisatakse ESS-i
riigi julgeoleku tagamise eesmärgil. Täiendused on seotud ESS § 87 lõigetega 21 ja 22, mis
jõustusid 30.05.2020. Nendest normidest tuleneb Vabariigi Valitsuse õigus määrusega seada
sideettevõtjale riigi julgeoleku tagamiseks kohustus teavitada sidevõrgus kasutatavast riist- ja
tarkvarast ja hankida selle kasutamiseks luba.
Punkt 99. ESS §-i 87 täiendatakse lõikega 23-25, millega lisatakse auditeerimiskohustus
sideettevõtjatele, kellele on ESS § 87 lõigete 21 ja 22 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega
kehtestatud kohustusi. Auditeerimiskohustuse eesmärk on saada ülevaade, kuidas on
sideettevõtja täitnud Vabariigi Valitsuse määruse ja selle alusel antud haldusaktidega
sideettevõtjale pandud riigi julgeoleku tagamiseks kehtestatud kohustusi. Sarnaselt ESS §-s 872
sisalduva turvaauditi kuludega kannab sideettevõtja ka selle auditi kulud. Auditeerimiskohustus
rakendub ESS § 87 lõigete 21 ja 22 alusel kehtestatud kohustuste jõustumisega.
Punkt 148. ESS-i täiendatakse §-ga 1703, millega lisatakse väärteonorm ESS § 87 lõigete 21–
23 alusel kehtestatud kohustuste rikkumise osas. Kohustuste sisu ning väärteokoosseis tuleb
ESS § 87 lõigete 21 ja 22 alusel kehtestatud VV määrusest, välja arvatud auditeerimiskohustuse
sisu, mis tuleb osaliselt ESS § 87 lõigetest 23-25 ja osaliselt nimetatud VV määrusest.
Maksimaalsete rahatrahvide määramisel on lähtutud ESS-i praktikast ning põhimõttest, et trahv
peab olema sideettevõtjale mõjuv, kuna tegemist on riigi julgeoleku seisukohast oluliste
kohustuste rikkumisega. Füüsilistel isikutel on maksimaalne rahatrahv kuni 300 trahviühikut
ning juriidilistel isikutel kuni 50 000 eurot. Ka kehtivas ESS-is on sätestatud juriidilistele
isikutele kuni 50 000 euro suurune rahatrahv (ESS § 178).
Punkt 150. ESS § 188 lõiget 3 muudetakse selliselt, et ESS §-ga 1703 (eelnõu § 1 punkt 148)
sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet,
kellel on ESS § 87 lõigete 21–23 alusel kehtestatud kohustuste osas suurim seotus ning pädevus.
Sideteenuse ja tarbijalepingute regulatsioon (eelnõu § 1 punktid 109–124 ja 153)
Punkt 109. ESS § 91 täiendatakse lõikega 4, mis tuleneb sidedirektiivi artiklist 98, mille
kohaselt ei kohaldata lõppkasutaja õiguste kaitse peatükki mikroettevõtjast numbrivaba
isikutevahelise side teenuse osutajale, kui nimetatud ettevõtja muid sideteenuseid ei osuta. Seda
eelkõige seetõttu, et mikroettevõtjast numbrivaba isikutevahelise side teenuse osutaja ei kasuta
üldkasutatavaid numeratsiooniressursse ega osale avalikult tagatud koostalitusvõimelises
ökosüsteemis. Seetõttu leiti, et direktiivi lepinguõiguste osa kohaldamine taolise ettevõtja
suhtes oleks vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega.
Mikroettevõtja definitsioon on sätestatud raamatupidamise seaduse § 3 punktis 14 ja selle
kohaselt on mikroettevõtja osaühing, kelle näitajad vastavad aruandeaasta bilansipäeval
kõikidele järgmistele tingimustele: varad kokku kuni 175 000 eurot, kohustised ei ole suuremad
kui omakapital, üks osanik, kes on ka juhatuse liige ja kelle müügitulu on aruandeaastal kuni
50 000 eurot.
Ettevõtja määratlus raamatupidamise seaduses tuleneb raamatupidamisdirektiivist, mille
normid on Eesti õigusesse üle võetud viisil, mis on kohandatud avatud majandusruumiga
väikeriigile, kus olulist rolli mängib mikroettevõtjate ja väikeettevõtja suurusega ettevõtjate
sektor. Saavutatud on tasakaal raamatupidamiskohustuslaste halduskoormuse vähendamise ja
ettevõtluskeskkonna usaldusväärsuse ja läbipaistvuse vahel.
Sidedirektiivi põhjenduspunktis 255 juhitakse tähelepanu, et vastavalt Euroopa Kohtu
praktikale tuleb mikroettevõtjaid hõlmavat väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate
määratlust tõlgendada rangelt. Selleks et hõlmata ainult need ettevõtjad, kes on tõepoolest
31
sõltumatud mikroettevõtjad, on vaja hinnata selliste mikroettevõtjate struktuuri, kes
moodustavad ühest niisugusest ettevõtjast võimsama majanduskontserni, ning tagada, et
mikroettevõtjate määratlust ei kasutataks ära puhtformaalsetel põhjendustel.
Punkt 110. ESS täiendati uue §-ga 951, mis tuleneb sidedirektiivi artiklist 102 ja sidedirektiivi
lisast VIII, mis sätestab sideteenuse lepingueelse teabe ja lepingu lühikokkuvõtte esitamise
kohustuse, mis muutuvad lepingu sõlmimisel lepingu lahutamatuks osaks. Ka kehtivas ESS (§
96) on sätestatud lisaks horisontaalsetele VÕS-ist tulenevate lepingunormidele sidesektori
spetsiifikast tulenevad lepingu tingimused, mis käesoleva eelnõuga kehtetuks tunnistatakse.
Lepingueelse teabe mõte seisneb selles, et lepingut sõlmida sooviv tarbija saaks võimaluse enne
lepingu sõlmimist tutvuda erinevate sideettevõtjate teenuste tingimustega, võrrelda neid ning
teha lõpuks valik ühe või teise sideettevõtja kasuks. Lõppkasutajale antakse rohkem teavet
sideteenuse kvaliteedi konkreetsetest parameetrite, hindade, sideteenuse osutamise tingimuste,
hädaabinumbrile 112 ühenduse loomise võimaluse, sidevõrkude ja -teenuse turvalisuse ning
teave erivajadustega lõppkasutajatele mõeldud toodete ja teenuste kohta. Lepingueelne teave
esitatakse püsival andmekandjal või kui see ei ole teostatav, siis hõlpsasti allalaaditavas
vormingus.
VÕS §-i 111 kohaselt on püsiv andmekandja vahend, mis võimaldab isikul säilitada isiklikult
temale suunatud teavet nii, et see on teabe otstarbele vastava aja jooksul kättesaadav ja
muutmata kujul taasesitatav. Tulenevalt võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaande23
selgitustest peab püsiv andmekandja vastama kolmele tunnusele. Esiteks peab see olema isikule
adresseeritud, teiseks peab teave olema muutumatul kujul taasesitatav ja kolmandaks peab
teave olema muutumatult taasesitatav piisava aja jooksul, arvestades teabe sisu ja olulisust.
Püsivaks andmekandjaks võivad olla paberkandjad, e-kirjad, tekstisõnumid jt meediumid, mis
vastavad kolmele tunnusele.
Lõikes 2 sätestatakse üldised nõuded, mis kehtivad kõikidele sideettevõtjatele, v.a
masinatevahelise side teenuse osutaja. Nimetatud teenuse osutaja on välja jäetud, kuna tegemist
on masinatevahelise infovahetusega, mis tarbijat ei puuduta. Lõikes 3 sätestatakse lisanõuded
internetiühenduse teenuse ja isikutevahelise side teenuse osutajale, lõikes 4 lisanõuded
numbripõhise isikutevahelise side teenuse osutajale ja lõikes 5 sätestatakse lisanõuded
internetiühenduse teenuse osutajale.
Lõikes 6 sätestatakse, et sideettevõtja teeb erivajadusega inimese taotluse alusel lepingueelse
teabe temale sobivas formaadis kättesaadavaks, see norm jõustub 28.06.2025. Toodete ja
teenuste ligipääsetavuse direktiivi (EL) 2019/882 artikli 13 kohaselt tuleb teabe kättesaadavaks
tegemisel arvestada erivajadustega inimestele sobivat formaati. See ligipääsetavuse direktiivi
norm peab olema Eestis üle võetud 28.06.2022 ja seda kohaldatakse alates 28.06.2025. Eelnõu
§ 1 punktis 153 sätestatakse selle normi kohaldumine 28.06.2025.
Lõikes 7 sätestatakse tarbija huvide kaitseks lepingu lühikokkuvõte, millega antakse tarbijale
ülevaate kõige olulisematest punktidest sidelepingus – sideteenuse kirjeldus, tasu, lepingu
tähtaeg, pikendamine, lõpetamine jne. Selline lepingu lühikokkuvõte peaks olema lühike ja
lihtsalt loetav, ideaaljuhul mitte pikem kui üks A4 lehekülg või juhul kui üks leping käsitleb
mitut eri teenust, kuni kolm ühepoolset A4 lehte.
23
P. Varul, I. Kull, V Kõve, M Käersi ja K. Sein. Võlaõigusseadus I. Üldosa (§§ 1-207). Kommenteeritud
väljaanne. Lk 78
32
Selles paragrahvis nimetatud teavet esitatakse ka lõppkasutajast mikro- ja väikeettevõtjale ning
mittetulundusühingule, välja arvatud juhul, kui nad on sellest loobunud.
Sama erand on sätestatud ka ESS § 96 lõikes 7, § 961 lõikes 4 ja § 100 lõikes 6. Mikroettevõtja
definitsioon on toodud eelnõu § 1 punkti 109 selgituses. Väikeettevõtja definitsioon on
sätestatud raamatupidamise seaduse § 3 punktis 15, mille kohaselt väikeettevõtja on Eestis
registreeritud äriühing, kes ei ole mikroettevõtja ja kelle näitajatest võib aruandeaasta
bilansipäeval vaid üks ületada järgmisi tingimusi: varad kokku 4 000 000 eurot, müügitulu 8
000 000 eurot ja keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 50 inimest.
Sidedirektiivi mõte on, et teatavaid lõppkasutajate kaitse sätteid, mida kohaldatakse a priori
ainult tarbijate suhtes, täpsemalt sätteid lepingulise teabe, lepingu maksimaalse kestuse ja
pakettide kohta, ei tuleks kohaldada mitte ainult tarbijate, vaid ka mikroettevõtjate ja
väikeettevõtjate ning mittetulundusühenduste suhtes. Kuna nende ettevõtjate ja ühenduste
kategooriate läbirääkimispositsioon on võrreldav tarbijate omaga ja seetõttu laiendatakse neile
samaväärne kaitse, välja arvatud siis, kui nad sõnaselgelt neist õigustest loobuvad.
Punkt 111. ESS § 96 muutmise ja uuesti sõnastamise vajadus tuleneb ESS-i täiendamisega
§ 951, mille tulemusena puudub vajadus ESS § 96 lõike 1 järele, ning muutuvad oluliselt ka
teised § 96 lõiked, millega võetakse üle sidedirektiivi artikli 103 lõige 1, artikli 105 lõiked 1 ja
2 ning artikkel 107. Seega otsustasid eelnõu koostajad anda kogu paragrahvi uues sõnastuses.
ESS § 96 lõige 1 on kehtiva § 96 lõige 2 ja see lõige jääb suures osas muutumatuna ning tehakse
ainult redaktsioonilist laadi muudatus, mis on seotud ESS-i § 951 lisandumisega. Lõikes 1
sätestatakse, et sideteenuse lepingus tuleb lisaks §-le 951 nimetatud tingimustele määrata ka
sidevõrgu lõpp-punkti asukoht, ühendamise aeg ja tingimused.
ESS § 96 lõige 2 on kehtiva § 96 lõige 3 ja seda lõiget muutetakse oluliselt. Muudatused
tulenevad ESS § 951 ja sidedirektiivi artikli 103 lõikest 1. Lõikes 2 sätestatakse, millised
sideteenuse osutamise tingimused peavad olema avalikkusele kättesaadavad, mida
internetiühenduse teenuse osutaja ja isikutevahelise side teenuse osutaja peab avaldama oma
veebilehel või veebilehe puudumisel muul mõistlikul ja arusaadaval ning masinloetaval viisil
ning ka erivajadustega inimestele sobivas formaadis. Masinloetava viisi all peetakse silmas xml
või muus sarnases formaadis olevat teavet. Selle muudatuse tulemusel on tarbijad veelgi
paremini informeeritud sideteenuse tingimustest.
ESS § 96 lõiked 3 ja 4 on uued lõiked ja need tulenevad sidedirektiivi lisa IX punktist 2.5, mille
kohaselt sätestatakse erinõue numbrivaba isikute vahelise side teenuse osutajale, nimelt peab ta
avaldama oma veebilehel teabe hädaabiteenistusele juurdepääsu võimaldamise või
mittevõimaldamise kohta. Eesmärgiga tagada tarbijate parem informeeritus.
Lõikes 4 sätestatakse, et sideettevõtja peab kogu selle teabe tegema erivajadusega inimesele
formaadis kättesaadavaks, see norm jõustub 28.06.2025. Toodete ja teenuste ligipääsetavuse
direktiivi (EL) 2019/882 artikli 13 kohaselt tuleb teabe kättesaadavaks tegemisel arvestada
erivajadustega inimestele sobivat formaati. See ligipääsetavuse direktiivi norm peab olema
Eestis üle võetud 28.06.2022 ja seda kohaldatakse alates 28.06.2025. Eelnõu § 1 punktis 153
sätestatakse selle normi kohaldumine 28.06.2025.
ESS § 96 lõiked 4 ja 5, siin tehtavad muudatused tulenevad sidedirektiivi artikli 105 lõikest 1,
muudatuse kohaselt välistatakse nende sätete kohaldumine numbrivaba isikutevahelise side
teenuse ja masinatevahelise side teenuse osutajatele. Ülejäänud sideteenuse osutajad peavad
sideteenuse lepingu sõlmimisel teavitama tarbijat võimalusest sõlmida leping üheaastase
tähtajaga ning järgima põhimõtet, et lepingu kestus ei tohi ületata kahte aastat. Lõigetega 4 ja
5 reguleeritakse olukordi kus sidelepingu sõlmimisel antakse tarbijale näiteks tasuta või
33
oluliselt odavama hinnaga mobiiltelefon ja soovitakse tarbija sellega mingiks perioodiks
endaga siduda.
Numbrivaba isikutevahelise side teenuste suhtes tuleks kohustusi kehtestada üksnes siis, kui
avalik huvi nõuab konkreetsete regulatiivsete kohustuste kohaldamist isikutevahelise side
teenuste kõigi liikide suhtes olenemata sellest, kas teenuse pakkumiseks kasutatakse numbreid
või ei. Numbrivaba isikutevahelise side teenuste teistsugune kohtlemine on põhjendatud, sest
sellised teenused on avalikult tagatud koostalitlusvõimelise ökosüsteemi osa ja saavad sellest
ka kasu.
ESS § 96 lõige 6 on uus lõige ja see tuleneb sidedirektiivi artikli 105 lõikest 1. Selles lõikes
sätestatakse välistus, et lõigetes 4 ja 5 norme ei kohaldata järelmaksulepingu kestuse suhtes,
siis kui tarbija on eraldi lepinguga nõustunud tasuma osamakseid üksnes füüsilise ühenduse
kasutuselevõtu eest. See tähendab, et kui tarbijal on eraldi leping füüsilise ühenduse
kasutuselevõtuks (näiteks fiiberoptilise kaabli paigaldamise leping), siis ei kehti sellele ühe või
kaheaastane lepingu kestuse piirang. See norm ei kohaldu terminalseadme (nt ruuteri)
järelmaksule. Selline säte on põhjendatud kuna füüsilise ühenduse loomine (näiteks fiiberoptika
vedamine tarbijale tuppa) on üldjuhul oluliselt kallim, kui mobiiltelefoni või ruuteri soetamine.
Seega aitab see tarbijal füüsilise ühenduse loomise maksumust ajatada pikemale perioodile, mis
muudab selle eest tasutava järelmaksu talle taskukohasemaks.
Punkt 112. ESS-i täiendatakse §-ga 961, millega sätestatakse ühtsed ja läbipaistvad nõuded
teenusepaketile, nõuded lepingu kestusele, vahetamisele ja terminalseadme omandamist
käsitlevaid lepingutingimusi. Selle sättega suurendatakse tarbijate õigusselgust ja soovitakse
vältida olukorda, kus paketis olevatel erinevatel sideteenustel on erinevad nõuded teenuspaketi
lepingu lõpetamisele ja vahetamisele ning terminalseadme suhtes.
Eestis sideettevõtjate poolt pakutavad teenuspaketid koosnevad enamasti: internetiühenduse
teenusest, telefoniteenusest ja televisiooniteenusest. Ehk pakett koosneb ühest
internetiühenduse teenusest (andmesideteenus) või ühest numbripõhisest isikutevahelisest side
teenusest (telefoniteenuse, mobiiltelefoniteenust) ja muudest teenustest näiteks
televisiooniteenus.
Lõikes 1 sätestatakse teenusepaketi mõiste. See on sideettevõtja poolt tarbijale vähemalt kahe
või enama sideteenuse osutamine sama sideteenuse lepinguga.
Lõike 2 kohaselt kui tarbijale pakutavasse teenuspaketti või sideteenust ja terminalseadet
sisaldavasse paketti kuulub vähemalt internetiühenduse teenus või numbripõhine
isikutevahelise side teenus, on kogu paketi, sealhulgas muidu nende sätetega hõlmamata
elementide suhtes mutatis mutandis kohaldatavad peamised sätted, mis käsitlevad lepingu
kokkuvõtlikku teavet, läbipaistvust, lepingu pikkust ja lõpetamist ning teenusepakkuja
vahetamist.
Lõike 3 selgitab, et juhul kui tarbija tellib sama internetiühenduse teenuse või numbripõhise
isikutevahelise side teenuse osutajalt lisateenuse või terminalseadme, siis ei pikene
automaatselt kehtiva teenuspaketi kestus, välja arvatud juhul kui tarbija on lisateenuse või
terminalseadme tellimisel sellega sõnaselgelt nõus.
Punkt 114. ESS § 99, mis reguleeris seni vaid lepingu tingimuste muutmist, täiendatakse
lepingu pikendamise sätetega. Seetõttu muudetakse ka paragrahvi peakirja. Pikendamise sätteid
on selgitatud eelnõu § 1 punktis 115.
34
Punkt 115. ESS § 99 lõike 3 muutmine tuleneb sidedirektiivi artikli 105 lõikest 4, kus
sätestatakse, et sideteenuse lepingu muudatustest tuleb teavitada lõppkasutajaid püsival
andmekandjal. Tulenevalt sideteenuse mõiste laiendamisest ja numbrivaba isikutevahelise side
teenuse osutaja nõuete leevendamisest, ei kohaldu nimetatud säte numbrivaba isikutevahelise
side teenuse osutajatele. Lõike 3 teises lauses sätestatakse lõppkasutajale sideteenuse lepingu
muudatustega mittenõustumise tähtaeg (ühe kuu jooksul), mille jooksul ta võib lepingu
leppetrahvita üles öelda.
Lisaks täiendatakse lõiget lausega, mis sätestab, et kui sideteenuse lepingus tehakse
muudatused õigusaktist või lõppkasutaja huvidest tulenevalt või kui muudatus on üksnes
halduslikku laadi ja see ei mõjuta lõppkasutajat negatiivselt, siis puudub lõppkasutajal õigus
leping leppetrahvita üles öelda.
Õigusaktis tuleneva muudatused on näiteks uued lepingutingimused, mis on kehtestatud EL-i
või Eesti õigusega, mida sideettevõtjad peavad järgima. Lõppkasutaja huvidest tulenevad
muudatuste näitena võib tuua andmesidekiiruste tõstmise selliselt, et kuutasu lõppkasutaja jaoks
ei muutu. Eelnõuga jäetakse sideturu enda reguleerida ehk sideettevõtjate tõlgendada, millised
lepingu muudatused on „lõppkasutaja huvides“, kuid neid muudatusi tuleb hinnata objektiivsete
kriteeriumide alusel, ning sideettevõtjad peavad tõendama, et kõik muudatused on lepingus
üksnes lõppkasutajate huvides ja ei tohi avaldada lõppkasutajatele mingit negatiivset mõju.
Halduslikku laadi muudatus on näiteks sideteenuse osutaja aadressi muutumine.
Punkt 116. ESS §-i 99 täiendatakse lõigetega 5 ja 6, millega võetakse üle sidedirektiivi artikli
105 lõige 3. Täienduse eesmärgiks on teavitada lõppkasutajat enne sidelepingu automaatset
pikenemist leppetrahvita lepingu ülesütlemise võimalusest ja anda lõppkasutajale nõu parima
sideteenuse hinna kohta vähemalt kord kalendriaastas ja enne automaatset lepingu pikenemist.
See kohustus laieneb sideettevõtjatele, välja arvatud numbrivaba isikutevahelise side teenuse ja
masinatevahelise side teenuse osutajale.
Lõike 6 korral on ESS eriseadus ja isikuandmete kaitse üldmäärus24 (General Data Protection
Regulation, GDPR) üldseadus, st, et isegi juhul, kui lõppkasutaja on keelanud, mis tahes teadete
saamise teenusepakkujalt, peab sideettevõtja oma kohustust täitma ja saatma lõppkasutajale
kord aastas ülevaate parima hinna kohta.
Punkt 117. ESS §-i 100 täiendatakse lõigetega 3–6, millega võetakse üle sidedirektiivi artikli
105 lõiked 5–7.
Tarbijate huvide kaitseks sätestatakse lõigetes täiendavad nõuded sideteenuse lepingu
ülesütlemiseks, kui sideteenuse tegelik jõudlus (jõudluse all peetakse silmas sidevõrgu
tegelikku võimekust) erineb märkimisväärselt lepingus sätestatust. Lõigetes 4 ja 5
reguleeritakse sideettevõtja õigust nõuda lõppkasutajalt hüvitist lõppkasutajale jäänud
terminalseadme eest. Nimetatud hüvitise suurus ei tohi ületada terminalseadme jääkväärtust või
kuni lepingu lõppemiseni maksta jäänud terminalseadme osamaksete summat, olenevalt sellest,
kumb on väiksem. Lisaks ei tohi sideettevõtja piirata peale hüvitise maksmist terminalseadme
kasutamist teise sideettevõtja sidevõrgus.
Punkt 118. ESS § 1001 tunnistatakse kehtetuks, kuna sideteenuse hinnavõrdluse võimalus
lisatakse sideteenuse andmekogule ja sätestatakse ESS §-s 1002, vt järgmist eelnõu punkti.
24
Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta
isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta
(isikuandmete kaitse üldmäärus). ELT L 119, 4.5.2016, lk 1–88.
35
Punktid 119–124. Seoses ESS § 1001 kehtetuks tunnistamisega muudetakse ESS § 1002
pealkirja.
Seetõttu muudetakse ka ESS § 1002 lõiget 1, 2, 4 ja 5 ning täiendatakse lõikega 21. Muudatuste
eesmärgiks on lõppkasutajale elektroonilise sideteenuseid käsitleva läbipaistva, ajakohastatud
ning võrreldava hinna ja kvaliteedi kohta käiva teabe olemasolu tagamine, mis tuleneb ka
sidedirektiivi artikli 103 lõikest 2.
Lõppkasutajatel peab olema kergesti kättesaadaval kujul avaldatud teabe põhjal võimalik
lihtsalt võrrelda turul pakutavate internetiühenduse teenuste või isikutevahelise side teenuste
osutajate hindu, kvaliteeti, katvust, võimalusi ja võimekuse parameetreid.
Lisaks hinna ja kvaliteedi lisamisele on § 1002 lõike 2 esimesse lausesse lisatud sõnad
„geograafilised alad“. Esimene lause sätestab, et sideteenuse andmekogu pidamise eesmärk on
võrrelda sideteenuse hindu ja kvaliteedi ning kaardistada Eesti territooriumi aadressiobjektidel
pakutavate andmesideteenuste võimalused ja tehnilised parameetrid ning tuvastada
geograafilised alad või aadressiobjektid, millel puudub andmesideteenus. Geograafiliste alade,
millel puudub andmesideteenus kaardistamine on vajalik, et riigi reguleerival asutusel (TTJA)
oleks ajakohane geograafiline ülevaade andmesidevõrkude geograafilisest ulatusest Eesti
territooriumil. Selle andmekogu andmeid kasutati viimase miili turutõrke väljaselgitamisel
Andmekogu kaudu avaneb kasutajal võimalus vaadata, kas teda huvitaval aadressil on võimalik
saada internetiühendust (andmesideteenust), milliste parameetritega (millised on andmeside
kiirused) ja millised sideettevõtjad sellel aadressil andmesideteenust pakuvad. Samuti
võimaldab andmekogu hinnata internetiühenduse kättesaadavuse turutõrke ulatust.
TTJA on loonud ESS § 1002 alusel sideteenuse katvuse, kasutuse ja võimaluste kaardistuse
infosüsteemi ehk sideteenuste andmekogu, vt www.netikaart.ee. Seal saavad juba praegu
lõppkasutajad võrrelda sideteenuse katvust ja võimalusi. Nimetatud andmekogu täiendatakse ja
lisatakse hinna ja kvaliteedi võrdlus. Andmekogu täiendamine maksab hinnanguliselt 30 000
eurot. ESS § 1002 täiendamine lõikega 21 tuleneb vajadusest sätestada sideteenuse andmekogu
põhimääruse volitusnorm, sellega viiakse sideteenuse andekogu vastavausse avaliku teabe
seaduses sätestatuga.
Andmete turvalisuse ja kaitse sätted (eelnõu § 1 punktis 126–141)
Punkt 126–133. ESS § 1111 lõikes 1 tehtavate muudatustega viiakse paragrahvi sisu vastavusse
käesolevas eelnõus tehtud muudatustega. Sideallika asemel on asjakohane kasutada
terminalseadet, kuna sideettevõtja saab seirata ja tuvastada terminalseadet. Lisaks täiendatakse,
et säilitatakse helistaja terminalseadme asukohateavet.
ESS § 1111 lõike 2 sissejuhatav lauseosa ja lõike 2 punkt 5 ning lõikes 8 viiakse vastavusse
eelnõu § 1 punktis 6 sideteenuse mõiste laiendamisega. Lõikes 2 uue sõnastuse järgi laieneb
see andmete säilitamise kohustus kõigile numbripõhise isikutevahelise side teenuse osutajatele.
ESS § 1111 lõike 2 punkti 8 täiendatakse selliselt, et säilitatakse ka kärjetunnus kõne lõpetamise
ajal. Selle vajadus võib kerkida näiteks olukorras, kus helistaja teeb enesetapukõne, mida
alustab näiteks Tallinnast, kuid kõne vältel liigub teise asukohta linnast välja, kus ta kõne ära
lõpetab. Selle abil võib olla võimalik ära hoida isiku ennast kahjustava teo lõpuleviimine.
Samuti on see abiks kadunud isikute leidmisel. Kui laps lahkub kodust ja alustab kõnega kodust,
kuid samal ajal sõidab bussiga teise linna ning saabudes lülitab telefoni välja, siis on
kõneeristusega võimalik tuletada tema viimane tõenäoline asukoht.
ESS § 1111 lõike 3 punkti 3 sõnastuse muutmise vajadus on seotud nn NAT (ingl k Network
address translation) probleemi lahendamisega. NAT võimaldab ühe avaliku IP-aadressi taha
peita hulgaliselt privaatseid IP-aadress, mis on nähtavad vaid koduvõrgus või ettevõtte
sisevõrgus. Selline lahendus võimaldab eri sidevõrkudes kasutada sama avalikku IP- aadressi
ühel ja samal ajal. Näiteks, kõik ühes kortermajas asuvad seadmed kasutavad
36
internetiühenduseks ühte ja sama avalikku IP-aadressi. See tekitab politseile ja
julgeolekuasutustele teatud juhtudel märkimisväärseid probleeme, sest IP-aadressi taga oleva
seadme lõppkasutaja tuvastamine on oluliselt keerulisem ja mõningatel juhtudel isegi võimatu.
Nimetatud probleemkohta on võimalik vältida, piirates NAT-meetodil jagatavaid sisemisi IP-
aadresse ning sätestades sideettevõtjale kohustuse koguda ja säilitada andmeid, mis
võimaldavad tuvastada side lõppkasutaja.
ESS § 1111 lõike 11 punkti 7 täiendus seisneb selles, et hetkeregulatsiooni järgi esineb olukord,
kus Politsei- ja Piirivalveametil on õigus päringuid teha, kuid sideettevõtjal kohustust andmeid
edastada ei ole. Korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) § 35 lõige 1 ütleb, et politsei võib töödelda
isikuandmeid, tehes kirjaliku või elektroonilise päringu elektroonilise side seaduse § 1111
lõigetes 2 ja 3 ning § 112 lõikes 3 nimetatud mobiiltelefonivõrgus kasutatavate
terminalseadmete asukoha tuvastamist reaalajas võimaldavate andmete saamiseks isiku kohta,
kelle puhul see on vajalik kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks. Säte annab
õiguse andmeid sideettevõtjalt pärida, kuid ESS regulatsioon ei kohusta sideettevõtjat selle
päringu alusel andmeid edastama. Sellest tulenevalt täiendatakse ESS § 1111 lõiget 11 punktiga
7, milles sätestatakse kohustus esitada andmeid korrakaitseseaduse kohaselt politseile.
Punktid 134 ja 135. ESS § 112 lõike 1 sõnastuses on vajalik asendada sõna „möödumisel“
sõnaga „jooksul“. Tegemist on keelelise muudatusega, mille eesmärk on vältida olukordi, kus
kiireloomulist päringut täidetakse alles pärast kümne tunni möödumist. Kiireloomulise päringu
maksimaalne täitmise aeg on kümme tundi.
ESS § 112 lõike 1 sõnastust on täiendatud sõnadega „või muude sideteenuse osutamisel loodud
ja säilitatud andmete“. Sideettevõtjad koguvad ärilisel eesmärgil veel mitmeid teisi andmeid,
millest oleks abi kuritegevuse vastases võitluses ja riigi julgeoleku tagamisel (nt andmed
tugijaama kohta, roaming ehk rändlusteenuse andmed, jm), sideettevõtjad ei soovi neid
andmeid õiguskaitse- ja julgeolekuasutustele anda, viidates asjaolule, et ESS kohaselt on neil
teabe andmise kohustus ja õigus üksnes § 1111 lõigetes 2 ja 3 sätestatud andmete osas. ESS §
1111 lõigetes 2 ja 3 on sätestatud andmed, mida sideettevõtjad peavad kindlasti säilitama üks
aasta, kuid sealt sättest ei tulene sideettevõtetele keeldu edastada nt politseile ja
julgeolekuasutustele teisi andmeid, mis neil ärilistel eesmärkidel tekivad ja säilitavad. Välja
pakutud sõnastus ei kohusta sideettevõtjaid säilitama uusi andmeid, vaid annab neile õiguse
väljastada ka neid andmeid, mida nad ärilisel eesmärgil säilitavad.
Punkt 136. ESS § 1121 tunnistatakse kehtetuks, kuna selle sätte aluseks olnud andmete
säilitamise direktiiv 2006/24/EÜ on Euroopa Liidu Kohtus tunnistas 08.04.2014 kehtetuks oma
Digital Rights Ireland kohtuotsusega C-293/12 ja C-594/12. Seega puudub vajadus sellise
statistika kogumiseks ning selle edastamiseks Euroopa Komisjonile.
Punktid 137–141. ESS § 113 lõike 1 muudatus tuleneb sideteenuse mõiste laiendamisest.
Oluline on, et jälitus- või julgeolekuasutusel oleks võimalik täita enda seadusest tulevaid
ülesandeid kõikide sideteenuste osas.
Samuti on täiendatud ESS § 113 lõike 1 sõnastust sõnadega „või eraelu puutumatuse õiguse“.
Täiendus on vajalik õigusselguse huvides. Sarnane sõnastus on kehtivas ESS § 113 lõikes 9.
ESS § 113 lõigetes 2 ja 3 on asendatud sõna „sidevõrgule“ sõnadega „sideteenusele“, see
muudatus tuleneb sideteenuse mõistest muutmisest.
Lõiget 2 täiendatakse sõnadega „ning võrkude ja teenuste turvalisusega seotud tehniliste
meetmete kohta“. See täiendus on vajalik seetõttu, et sideettevõtjad on kohustatud rakendama
asjakohased ja proportsionaalsed tehnilised ja organisatsioonilised meetmed, et maandada
võrkude ja teenuste turvalisusega seotud riske. Need meetmed ei tohi aga takistada jälitus- või
julgeolekuasutustel täita oma seadusest tulenevaid ülesandeid. Seetõttu tuleb ESS § 113 lõikes
2 sätestada sideettevõtjale kohustus jälitus- või julgeolekuasutuse taotlusel jagada vastavat
teavet.
37
ESS § 113 lõike 3 punkti 3 sõnastust on täiendatud sõnadega „ning andmete taastamise nende
kaitseks kasutatud tehniliste meetmete korral“. Vastav täiendus on vajalik, et vältida
olukordasid, kus jälitus- või julgeolekuasutus saab sideettevõtjalt andmed krüpteeritud kujul
ilma dekrüpteerimise võimaluseta. Tuleb arvestada, et olukorras, kus ESS-i regulatsiooni
laiendatakse nn OTT-teenustele, muutub õiguskaitse- ja julgeolekuasutustele andmete
krüpteeringu küsimus veelgi aktuaalsemaks.
Näiteks on meedia vahendusel teada, et Facebook krüpteerib rakenduse WhatsApp sõnumeid
nii, et neid saavad lugeda ainult saatja ja adressaat. Krüpteeringu kaudu tagatakse küll
sidevõrkude turvalisus ja andmete kaitse selleks mitteõigustatud isikute eest, kuid teiselt poolt
ei ole vähem tähtis õiguskaitse- ja julgeolekuasutuste juurdepääsuvajadus sellistele andmetele.
Ei tohi tekkida olukorda, kus riigi pädevatel asutustel ei ole sisuliselt võimalik täita seaduses
ettenähtud ülesandeid, sh tagada riigi julgeolekut ja tõkestada süütegusid ning vajadusel isikuid
vastutusel võtta. ESS § 87 lõike 1 punkti 8 kohaselt peavad sideettevõtjad sideteenuse
osutamisel juhinduma avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamise põhimõttest ja eesmärgist.
Seadusandjal tuleb lahendada õiguskaitse- ja julgeolekuasutuste ligipääs krüpteeritud
andmetele.
Sideturu riikliku korralduse sätted (eelnõu § 1 punktid 142–146, 151 ja 154)
Punkt 142. ESS §-i 143 pealkirja ja paragrahvi muudatus on tingitud koostöö vajadusest EL-i
raadiosageduspoliitika töörühmaga (RSPG), eelkõige ühtlustatud raadiosageduste teemal, vt
eelnõu § 1 punkti 23. Sellega võetakse üle sidedirektiivi artikli 4 lõige 3.
RSPG ülesanne on abistada ja nõustada Euroopa Komisjoni raadiospektripoliitikaga seotud
küsimustes. Sellisteks raadiospektripoliitikaga seotud küsimusteks on raadiospektri
kättesaadavus, ühtlustamine ja jaotamine, teabe jagamine raadiospektri jaotamise,
kättesaadavuse ja kasutamise kohta, spektri kasutamisõiguste andmise meetodid, raadiospektri
ümberkorraldamine, ümberjaotamine, hindamine ja tõhus kasutamine ning inimeste tervise
kaitsmine.
RSPG peab aitama kaasa EL-i raadiospektripoliitika arengule, mis võtab lisaks tehnilistele
parameetritele arvesse ka majanduslikke, poliitilisi, kultuurilisi, strateegilisi, sotsiaalseid ja
tervishoiuga seotud kaalutlusi, samuti raadiospektri kasutajate potentsiaalselt vastuolulisi
vajadusi, et tagada õiglase, mittediskrimineeriva ja proportsionaalse tasakaalu saavutamine
RSPG-sse kuuluvad LR-de valitsuste kõrgetasemelised eksperdid.
Punkt 143. ESS § 149 lõiget 9 täiendatakse lausega, millega täpsustatakse, et piiriülese vaidluse
lahendamise käigus tehakse sideettevõtjale ettekirjutus ühe kuu jooksul, Euroopa Sideameti
arvamusest arvates. Kehtivas seaduses ei olnud sätestatud, mis aja jooksul TTJA peab
ettekirjutuse tegema. Sellega võetakse üle sidedirektiivi artikli 27 lõige 5.
Punktid 144 ja 145. ESS § 152 lõiget 2 muudetakse ja § 152 täiendatakse uue lõikega 3,
muudatused tulenevad sidedirektiivi artiklist 23. Muudatuse tulemusena sätestatakse lõikes 2
selgesõnaliselt, et huvitatud isikutele antakse arvamuse esitamiseks vähemalt 30 kalendripäeva.
Lisaks sätestatakse, et käimasolevate avalike konsultatsioonide ühtne kontaktpunkt Eestis on
TTJA.
Punkt 146. ESS §-i 164 pealkirja ja lõiget 1 täiendatakse selliselt, et see karistus hõlmaks ka
internetiühenduse teenuse osutaja vahetamise nõuete rikkumise karistust, sarnaselt numbri
liikuvuse karistusele. Tulenevalt sidedirektiivi artikli 107 lõikest 7 peab riik ette nägema
karistuse juhuks, kui interneti ühenduse teenuse osutaja ei täida internetiühenduse teenuse
osutaja vahetamisel ESS §-is 89 sätestatuid nõudeid, vt eelnõu § 1 punkte 108 ja 109.
38
Punkt 151. Muudetakse ESS-i rakendussätte §-i 1931 selliselt, et sellega lükatakse § 137 lõike
2 punktide 3 ja 4 jõustumine edasi 2028. aasta 1. jaanuarile.
Kuna Eestis ei ole käesoleval ajal määratud universaalteenuse osutamise kohustusega
sideettevõtjat ning lähiaastail puudub vajadus ka sellise kohustusega sideettevõtja
määramiseks, mistõttu ei saa tekkida ka universaalteenuse osutamisega seotud ebamõistlikult
koormavaid kulusid. Seetõttu ei ole vaja TTJA-l esitada aruannet universaalteenuse maksete
kasutamise kohta ja prognoosi universaalteenuse taskukohase tasu kohta järgmiseks
kalendriaastaks.
Punkt 154. ESS-i normitehnilist märkust muudetakse selliselt, et see oleks kooskõlas kehtivate
EL õigusaktidega. Esiteks tunnistades kehtetuks viited seni kehtinud sidedirektiividele
2002/19/EÜ, 2002/20/EÜ, 2002/21/EÜ ja 2002/22/EÜ ning teiseks tunnistatakse kehtetuks
viide direktiivile 2006/24/EÜ, mis on Euroopa Kohtu otsusega tunnistatud kehtetuks ja
kolmandaks lisatakse viide direktiivile 2018/1972, mille sätted võetakse eelnõuga üle.
Eelnõu § 2. Ehitusseadustiku muutmine
Eelnõu § 2 sätestatakse ehitusseadustiku (edaspidi EhS) muutmine, paragrahv koosneb kolmest
punktist.
Punkt 1. EhS muudatusega soodustatakse väga suure läbilaskevõimega sidevõrkude ehitamist,
kuna selliste võrkude kättesaadavuse ja katkematu levi tagamine nõuab suurel hulgal väikese
levialaga raadiosagedusi kasutatavaid juurdepääsupunkte (small cell).
Juba praegu moodustab suure osa sideettevõtja eelarvest tugijaamade asukohtadega ja
elektrienergiaga varustamisega seotud kulu ning võrgu areng on kohati takistatud puuduliku
ehitusinfo vahetuse tõttu. Kuna 5G võrk eeldab tugijaamade paiknemist oluliselt tihedamalt
võrreldes senisega, siis tänased kitsaskohad võrgu rajamisel muutuvad uue põlvkonna
sidevõrgu välja ehitamisel veelgi kriitilisemaks.
Samas on elanike ootused mobiilside katvusele ning toimivusele väga kõrged. E-teenuste
olemasolu ja kättesaadavust peetakse elementaarseks. Tehnoloogia arengust saavad elanikud
otsest kasu, seda nii sotsiaalse heaolu kui ka innovaatiliste mugavusteenuste näol. Kuna 5G
võrk on olemuselt „tihe võrk“, pakub avalik taristu, näiteks avalikud hooned, ehitised,
tänavalambid, valgusfoorid jms tänu paiknemistihedusele väga väärtuslikke punkte väikese
raadiusega tugijaamade paigaldamiseks ja kasutamiseks.
Väikese levialaga raadiosagedusi kasutatavate juurdepääsupunktide kasutuselevõtul peaks
sideettevõtjatel olema õigus väga lihtsalt avalikele objektidele juurde pääseda. Teisisõnu,
avalikud hooned ja muu avalik taristu on vajalik mõistlikel tingimustel teha kättesaadavaks
väikese raadiusega tugijaamade kasutuselevõtuks.
Selleks sätestatakse EhS riigile ja kohalikule omavalitsuse üksusele kohustus lubada
sideettevõtjal juurdepääsu nende omandis või kasutuses olevale ehitisele, et paigaldada sinna
väikese levialaga raadiosagedusi kasutatav juurdepääsupunkt, mis toetab uue põlvkonna
sidevõrgu kiiret rajamist. Sellega võetakse üle sidedirektiivi artikkel 57.
Riigi ja kohaliku omavalitsuse üksus vaatab laekunud taotlused läbi nende esitamise
järjekorras, seda just seepärast, et vältida vaidlusi, mis võivad tekkida ühe taotleja eelistamisel
teisega, näiteks olukorras, kus kaks taotlejat esitavad taotluse samale objektile.
Riik või kohaliku omavalituse üksus võib võtta juurdepääsupunktide paigaldamise eest
mõislikku tasu.
39
Punkt 2. EhS § 130 lõike 3 täiendamisega sätestatakse, et väikese levialaga raadiosagedusi
kasutatava juurdepääsupunkti nõuete kontrollimise üle teostab järelevalvet TTJA.
Punkt 3. Täiendatakse EhS normitehnilist viidet, lisades viite sidedirektiivile.
Eelnõu § 3. Riigilõivuseaduse muutmine
Eelnõu § 3 sätestatakse riigilõivuseaduse (edaspidi RLS) muutmine, paragrahv koosneb 11
punktist.
Punkt 1. Muudatuse kohaselt vabastatakse abi- ja infoteenuse numbri 1247 riigilõivust.
Inimesele, kes soovib riigilt infot saada või riigile infot anda, on lihtsam pöörduda ühel kindlal
numbril. Samuti muudetakse numbri 110 kasutamise otstarve.
Häirekeskus osutab avalikes huvides abi- ja infoteenust, mille eesmärgiks on abistada
abivajajaid mitteaegkriitiliste probleemide korral, kogudes ja vahendades informatsiooni ning
ühendades seeläbi riiki, kohaliku omavalitsuse üksuseid ja elanikke. Kuna osutatav teenus on
üleriigiline ning parandab siseturvalisust, on põhjendatud, et kõne all oleva teenuse lühinumbri
numbriluba on riigilõivu tasumisest vabastatud. Häirekeskusele on väljastatud numbriluba 1247
kasutamiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 20.12.2019 otsusega nr NLL19/6339
alates 01.01.2020.
Telefoninumber 110 oli kuni 2015. aastani kasutuses politsei lühinumbrina. Selle lühinumbri
avalik kasutamine lõpetati, kui Eesti läks üle ühele hädaabinumbrile 112. Alates 2015. aastast
on lühinumber 110 Häirekeskuse kasutuses ning kuni 01.03.2020 suunati kõik sellele numbrile
tehtavad kõned edasi hädaabinumbrile 112. Samal ajal on Häirekeskusel vajadus
hädaabinumbri 112 koormuse vähendamiseks koondada kokku ja viia ühe numbri alla avalikes
huvides osutatavaid ning siseturvalisusega seotud üleriigilisi abi- ja infoteenuseid, milliste
jaoks kasutatakse praegu mitmeid erinevaid lühinumbreid.
Punkt 2. RLS § 206 täiendamise vajadus lõikega 51 tuleneb tehnoloogia arengust ja viienda
põlvkonna mobiilsidevõrkude (nn 5G-tehnoloogia) pakutavatest uutest lahendustest.
Erinevalt varasemast tehnoloogiatest (2G, 3G ja 4G), kus reeglina kasutati standardseid
lahendusi (kõneside ja mobiilne andmeside), võimaldavad 5G võrgud täiesti erinevaid
rakendusi sõltuvalt kasutajate vajadustest. Seetõttu on otstarbekas lisaks „traditsioonilisele“
operaatorikesksele litsentseerimisele turu paindlikkuse suurendamiseks võimaldada uusi
sageduskasutuse võimalusi – sageduslubade andmine liikuva maaside privaatse lairiba
raadiovõrgule.
Liikuva maaside privaatse lairiba raadiovõrgu näol on tegemist konkreetse ettevõtte
territooriumil/kinnistul/ruumis loodud võrguga, mida ta kasutab oma tarbeks. Nimetatud võrgu
abil kommertsteenust ei osutata. Võrgu asukoht ja teenindusala on reeglina ettevõtte
tootmisruumid või territoorium.
Kuigi nimetatud privaatvõrgud on tehnoloogia poolest sarnased RLS §-s 206 nimetatud lairiba
ja mobiilside võrkudega, on nende kasutuspiirkond tunduvalt väiksem kui RLS-is sätestatud
maakonnad. Selliste, katvuselt oluliselt väiksemate võrkude (näiteks üks aadressiobjekt), puhul
ei ole põhjendatud sama suure riigilõivu küsimine, kui tervet maakonda hõlmava sagedusloa
puhul. Seega teeme ettepaneku lisada RLS §-i 206 lõige 51 ning sätestada liikuva maaside
privaatse lairiba raadiovõrgu sagedusloa andmise riigilõiv üheks aastaks 800 eurot. Selline
riigilõivu suurus moodustaks 13% praegu kehtiva RLS-is (RLS § 206 lg 5 p 1 ja Lisa 3 p 2.3 –
6000 eurot) sätestatud summast.
See muudatus aitab kaasa tööstuse (tööstuse 4.0) digitaliseerimisele, mis tähendab erinevate
tehnoloogiate enda kasuks tööle panemist ning seeläbi masinate integreerimist terviklikuks
süsteemiks tehases, mille kaudu on võimalik saavutada suuremat efektiivsust ning tootlikkuse
tõusu. Uued sensorid, rohkem andmeid ja arenenud analüütika võimaldavad ettevõtetel
uuendada protsesse ja jõuda nutikama tootmise ning kõrgema tootlikkuseni.
40
MKM hinnangul privaatvõrkude korral riigilõivu alandamisel riigi tulud ei vähene, kuna
selliseid privaatvõrke saab luua sisuliselt igale tööstuspargi kinnistule ehk ühesõnaga saab sama
sagedust kasutada nt Tallinnas mitmes erinevas piirkonnas asuvas tööstuspargis. Seega
madalama riigilõiv kompenseeritakse rohkemate sageduslubadega. Lisaks suurendab tööstuse
digitaliseerimine tulusid ja alandab kulusid ning suurendab Eesti tööstuse konkurentsivõimet ja
majanduskasvu.
MKM ministri määruse „Eesti raadiosagedusplaan“ lisas 1 sätestatakse, millised
raadiosagedusalad on mõeldud privaatse liikuva maaside lairibavõrgu kasutamiseks.
Punktid 3–5. RLS § 206 täiendamine lõikega 71 tuleneb vajadusest kiiresti anda sageduslubasid
erinevate ürituste läbiviimiseks nt rahvusvahelised spordivõistlused. Sageli on selliste lubade
riigilõiv näiteks 6,50 eurot või isegi 2,67 eurot. Samas, kui lubade taotlejad saavad teada, et nad
tasuvad riigilõivu 1/6 aasta riigilõivu määrast (RLS § 206 § 8), siis nad taotlevad luba pikemaks
perioodiks, kui nad reaalselt seda vajavad, kuna riigilõiv on väike. Selle tulemusel on selles alas
raadiosageduste kasutamine ebaefektiivne ja sellega takistatakse samade alade andmine teisele
sagedusloa taotlejale.
Selle muudatusega antakse sagedusluba kuni 7 kalendripäevaks ja selle eest tuleb tasuda
riigilõiv suuruses 20 eurot.
RLS § 206 täiendamine lõikega 71 tingib ka RLS § 206 lõike 8 muudatuse, kus sätestatakse, et
riigilõiv 8-31 kalendripäeva eest on 1/6 riigilõivu määrast, mis on sätestatud RLS lisas 3.
RLS § 206 lõike 10 muudatuse näol on tegemist keelelise muudatusega.
Punktid 6 ja 7. RLS lisa 3 punkti 2.3 muutmine ja täiendamine punktidega 2.4 ja 2.5 tuleneb
sideturu kiirest arengust ja 5G võrkude kasutuselevõtust.
Siiani on riigilõivumäärade kehtestamisel mobiilsidevõrkudele lähtutud printsiibist, et riigilõiv
erinevates sagedusalades oleks samas suurusjärgus. See tähendab, et mida suurem on
tehnoloogia efektiivseks rakendamiseks vajalik sagedusriba ning mida kõrgem on sagedusala,
seda madalam on riigilõivumäär. Madalamad sagedused on oma leviomaduste poolest
väärtuslikumad ja saadaolev sagedusressurss on piiratum kui kõrgematel sagedustel. Näiteks
800 MHz sagedusalas on ühele LTE võrgule võimalik eraldada sagedusressurssi kuni 20 MHz,
mis on 2 korda vähem võrreldes 2600 MHz sagedusalas eraldatud 40 MHz-iga. Seega on ka
riigilõivu määr sagedusalas 2600 MHz 2 korda väiksem, kui sagedusalas 800 MHz (vastavalt 9
ja 18 eurot). Samas on iga-aastane riigilõiv nii 800 MHz sagedusalas, kui ka 2600 MHz
sagedusalas 25 200 eurot.
Kehtiva RLS lisa 3 punktis 2.3 toodud riigilõivumäär (2 eurot) sai kehtestatud juurdepääsu
lairibavõrkudele (BWA), mille maksimaalne eraldatav sagedusressurss on 224 MHz. Selline
riigilõivu määr tagas, et aastane riigilõiv üleriigilisele BWA võrgule oleks samas suurusjärgus
madalamatel sagedustel töötavate ning vähem ressurssi kasutavate võrkude aastase riigilõivuga.
Arvestades, et 5G tehnoloogia rakendamiseks sagedusalas 26 GHz on ressursi vajadus suurem,
kui seni kasutusel olevatel BWA võrkudel (minimaalne 400 MHz ühele võrgule ning
optimaalne 800 MHz ühele võrgule), leiame, et kehtiva riigilõivumäära juures ei ole võrgu
summaarne aastane riigilõiv samas suurusjärgus teistes sagedusalades kasutatavate võrkude
lõivuga. Kui praegu peab ühe üleriigilise BWA võrgu eest maksma lõivu maksimaalselt 31 360
eurot aastas, siis uue üleriigilise 5G võrgu eest peaks hakkama maksma minimaalselt 56 000
eurot (400 MHz eest) ja maksimaalselt 112 000 eurot (800 MHz eest) aastas.
Ülalpool mainitud arvestades leiame, et riigilõivumäära vähendamiseks sagedusalas 24 GHz ja
enam selliselt, et uute võrkude aastase riigilõivu suurusjärk oleks sama, mis BWA võrkudel
ning madalamates sagedusalades opereerivatel võrkudel. Lähtudes minimaalsest vajadusest
(400 MHz) võiks lõivumäära vähendada 1,8 korda (ca 1,1 euro peale) ning lähtudes
41
optimaalsest võrgu vajadusest (800 MHz), vähendada riigilõivumäära 3,6 korda (ca 0,55 euro
peale).
Tulenevalt eeltoodust, kehtestame järgmise riigilõivumäära:
2.3. sagedusalas 4,2 GHz kuni 6 GHz – 2 eurot;
2.4. sagedusalas 6 GHz kuni 24 GHz – 1 euro;
2.5. sagedusalas 24 GHz ja enam – 0,55 eurot.
Punktid 8 ja 9. RLS lisa 3 punkti 4 muudatus tuleneb sideturu kiirest arengust ja 5G võrkude
kasutuselevõtust. Maailmas ja ka Eestis on hüppeliselt kasvamas andmeside mahud ning
sidevõrkude abil ühendatud seadmete hulk. Samamoodi on toimumas hoogne areng kiire
andmesideühenduse pakkumiseks kasutatavates tehnoloogiates seoses nn 5G-standaridle
vastava tehnoloogia kasutuselevõtuga. Just 5G-standardile vastava sidevõrgu käiku andmisega
kasvab plahvatuslikult võrku ühendatud seadmete arv ning nende poolt edastatav andmemaht.
Andmesideühenduste pakkumisel saab tugijaamade või suurklientide sidesõlmede, mis vajavad
suuri andmemahte, omavaheliseks ühendamiseks kasutada raadiosideliine, mis töötavad 70/80
GHz ja 60 GHz sagedusalades, kus trasside pikkus jääb vahemikku mõnesajast meetrist kuni
paari kilomeetrini. 70/80 GHz ja 60 GHz sagedusalades töötavaid raadiosideliine on kõige
otstarbekam paigaldada tiheda asustustihedusega alale teineteisele väga lähedale, et tagada
soovitud kiirused ning piisava võrguressursi olemasolu. Just tiheasustuses on need oluliseks
alternatiiviks fiiberoptilistele ühendustele.
Eesti sideettevõtjad neid raadiosideliine praegu praktiliselt ei kasuta, kuna nende sagedusalade
sageduslubade riigilõivud on liiga kõrged. Näiteks kehtiva RLS § 206 lõike 4 punkti 5 ja RLS
lisa 3 punkti 4.19 kohaselt on riigilõivu suuruseks ühe raadiosideliini kohta (kaks raadiosaatjat,
mis töötavad dupleksrežiimis) 465 eurot. (155 eurot x 2 x 1,5=465 eurot). Probleemiks on
riigilõivu ebaproportsionaalne suurus seadmekomplekti maksumusse. Kui seadmekomplekti
hinnaks on umbes 3000 eurot, siis sellele lisaks tuleb tasuda 15.5% riigilõivu.
Ka teistes liikmesriikides on need lõivud madalamad, nt Hollandis 60–150 eurot aastas ja
Soomes 59–101 eurot aastas olenevalt sagedusest.
70/80 GHz ja 60 GHz sagedusalade kasutamine on eelduseks Eestis kiire 5G-andmesidevõrgu
väljaarendamisele. Kui riigilõivud nimetatud sagedusalades jäävad oma senistele tasemetele,
siis takistab see sideettevõtetel andmeside lisaressursi kasutusele võtmist kvaliteetselt ja
võimalikult kiiresti just tihedamalt asustatud piirkondades. Raadiolinkide kasutamine oleks
täienduseks fiiberoptiliste kaablitega baasvõrgu rajamisele selleks, et ehitada ühendusi
kiiremini ja paindlikumalt.
Punktid 10–13. RLS lisa 3 punkti 12 korrastatakse ja viiakse vastavusse MKM ministri
määrusega nr 54 „Eesti raadiosagedusplaan“.
RLS lisa 3 punktid 12.1, 12.2, 12.10 ja 12.11 tunnistatakse kehtetuks vähese huvi tõttu, kuna
nii madalate võimsustega seadmeid ei kasutata enam ringhäälingus. Viimase kuue aasta jooksul
(aastatel 2013–2019) ei ole punktide 12.1, 12.10 ja 12.11 alusel antud ühtegi sagedusluba.
Punktis 12.2 toodud võimsusvahemikuga sageduslubasid on viimastel aastatel antud ainult
lühemaks perioodiks kui aasta (st lühiajalised load ürituste jaoks, enamasti load kehtivusega 1–
10 päeva). Selliseid lubasid on sel aastal antud 17, 2018. a 21 ja 2017. a 24. Muudatuse
tulemusena (st punti 12.2 kehtetuks tunnistamine ja edaspidi punti 12.3 alusel riigilõivu
arvutamine) tuleks selliste sageduslubade eest maksta riigilõivu senise 2.67 euro asemel 6.50
eurot.
42
Lisa 3 punktid 12.3–12.9 viiakse kooskõlla MKM ministri määrusega nr 54 „Eesti
raadiosagedusplaan“, kuna alates 01.07.2017 on ringhäälingu kasutuses sagedusala 470–694
MHz, senise 470–862 MHz asemel.
Lisa 3 punktid 12.11–12.18 viiakse kooskõlla MKM ministri määrusega nr 54 „Eesti
raadiosagedusplaan“, selle tulemusena kustutatakse nendes punkidest sagedusala 1452–1492
MHz, kuna see ala ei ole enam ringhäälingu kasutuses.
Punkt 14. RLS lisa 3 täiendatakse punktiga 15.8, millega sätestatakse riigilõiv ka 10-
kohalistele M2M numbritele. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21.05.2018 määruse nr 25
„Eesti numeratsiooniplaan“ avati 10-kohalised M2M numbrid. Kuna RLS lisas 3 ei ole antud
eraldi sätet 10-kohaliste numbrite riigilõivule, siis vastavalt RLS lisa 3 punktile 15.4 oleks
sellise numbri riigilõiv 0,35 eurot. Selline lõivu määr ei oleks proportsioonis RLS lisa 3
punktiga 15.7, kuna 12-kohalise M2M numbri eest küsitakse riigilõivu 0,01 eurot.
Eelnõu § 4. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub 2020. aasta 21. detsembril.
Nimetatud kuupäevaks on liikmeriigid kohustatud oma siseriikliku õigusruumi direktiiviga
(EL) 2018/1972 kooskõlla viima.
Seaduse eelnõu § 1 punkt 97 (ESS § 832) jõustub 2028. aasta 1. jaanuaril.
ESS § 832 ja eelnõu § 1 punkt 151 (ESS § 137 lõike 2 punktid 3 ja 4) on seotud
universaalteenuse osutamise kohustusega sideettevõtja jaoks teenuse osutamisega tekkinud
ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamisega. Nimetatud ebamõistlikult koormavad kulud
hüvitatakse universaalteenuse makse tasumise kohustusega sideettevõtjate poolt makstava
maksega, mille määr võib olla 0,01–1% vastava sideettevõtja eelmise majandusaasta
sideteenuste käibest.
Eestis ei ole käesoleval ajal määratud universaalteenuse osutamise kohustusega sideettevõtjat
ning lähiaastail puudub vajadus ka sellise kohustusega sideettevõtja määramiseks, mistõttu ei
saa tekkida ka universaalteenuse osutamisega seotud ebamõistlikult koormavaid kulusid.
Seetõttu puudub vajadus eelpool nimetatud maksemäära kehtestamiseks ja sellest tulenevalt ei
ole vaja Tehnilise Järelevalve Ametil esitada aruannet universaalteenuse maksete kasutamise
kohta ja prognoosi universaalteenuse taskukohase tasu kohta järgmiseks kalendriaastaks.
Seaduse eelnõu § 1 punkt 106 (ESS § 88 lõige 1) jõustub 2025. aasta 28. juunil.
Toodete ja teenuste ligipääsetavuse direktiivi (EL) 2019/882 lisa I, jao IV punktile a,
sätestatakse hädaabinumbrile 112 juurdepääs ka spetsiaalse isikutevahelise side teenuse kaudu
(siin mõeldakse reaalajas kahesuunalist video ning teksti ja hääle edastamist) ehk puuetega
inimeste juurdepääs hädaabinumbrile 112. See ligipääsetavuse direktiivi norm peab olema
Eestis üle võetud 28.06.2022 ja seda kohaldatakse alates 28.06.2025.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõu §-s 1 sätestatakse elektroonilise side võrkude ja teenuste turvalisuse, helistaja
asukohateabe, hädaabiühenduse, internetiühenduse teenuse, isikutevahelise side teenuse,
numbripõhise isikutevahelise side teenuse, numbrivaba isikutevahelise side teenuse,
raadiokohtvõrgu, raadiosageduste ühiskasutuse, spetsiaalse isikutevahelise side teenuse, väga
suure läbilaskevõimega sidevõrgu ja väikese levialaga raadiosagedusi kasutava
juurdepääsupunkti mõisted. Eelnõuga muudetakse 11 kehtivat ESS § 2 sätestatud mõistet.
43
ESS-i täiendamine uute mõistetega ja olemasolevate mõistete muutmine tuleneb sidedirektiivi
ülevõtmisest Eesti õigusesse ja sellega hoitakse ära võimalikud arusaamatused mõistete erinval
tõlgendamisel.
Õigusselguse huvides viidatakse eelnõus inglise keelsetele terminitele ja lühenditele, kuna
sidesektoris on levinud inglisekeelsete terminite kasutamine ja on oluline, et kõik osapooled
saaksid vastavast terminist üheselt aru.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL)
2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik. Direktiivi ülevõtmise
tähtaeg on 21. detsember 2020.
Direktiivi ülevõtmise vastavustabel on käesoleva seletuskirja lisas 1.
6. Eelnõu mõjud
Kavandatavad muudatused
Eelnõu on algatatud vajadusest üle võtta EL-i õigus. Eelnõu laiendab sideteenuse mõistet,
millega tagatakse tarbija õiguste kaitse ka OTT-teenuste korral, mis kuuluvad nüüd sideteenuse
alla. Lisaks suurendatakse sidelepingute läbipaistvust, sätestatakse nõuded ühtlustatud
raadiosageduste andmisele, soodustatakse väikese levialaga raadiosagedusi kasutatavate
juurdepääsupunktide kasutuselevõttu, mis kiirendab uue põlvkonna sidevõrgu kiiret rajamist
ning nõuete sätestamine kaasinvesteerimisele.
Eelnõuga tehtavad muudatused omavad peamiselt majanduslikku mõju. Sotsiaalsed ja
keskkonnalased mõjud on kaudsed, kuna need sõltuvad majanduslikust mõjust.
Seadusel puudub mõju järgmistes valdkondades: mõju riigi julgeolekule, demograafiline mõju,
mõju elukeskkonnale ning mõju regionaalarengule.
Sihtrühm
Eelnõu peamiseks sihtrühmaks on sideettevõtja ja sideteenuse tarbija ning TTJA.
Kaasnevas üldised mõjud
Kavandatavate muudatustega kaasnevad majanduslik mõju, sotsiaalne mõju ja mõju
riigiasutuste töökorraldusele (TTJA-le ja MKM-ile).
Majanduslik mõju
Eelnõuga soodustatakse kiire andmeside võrkude arengut, mis omab üldist positiivset mõju
majanduse arengule ja mõjub positiivselt Eesti kui e-riigi ja e-teenuste arendamise lipuliigi
kuvandile.
Sotsiaalne mõju
Eelnõuga suureneb sideteenuse tarbijate õiguste kaitse, kuna sideregulatsioonile allutatakse ka
OTT-teenused, mida tarbijad järjest enam kasutavad traditsiooniliste sideteenuste asemel.
Lisaks suurendatakse lepingueelse teabe ja lepingu kokkuvõttega sidelepingu läbipaistvust, mis
aitab ära hoida arusaamatusi sidelepingu ja tegelikkuse vahel. Sidelepingut sõlmides on
tarbijatel parem ülevaade osutatavast sideteenusest.
Mõju riigiasutuste korraldusele ning kohaliku omavalitsuse korraldusele
44
Eelnõu mõjutab eelkõige TTJA töökorraldust ja vähesel määral ka MKM-i töökorraldust.
Eelnõuga antakse TTJA-le täiendavaid õigusi ja kohustusi ühtlustatud raadiosageduste
kasutusse andmisel, turuanalüüsi läbiviimisel, märkimisväärse turujõuga ettevõtjale
kohustustuste määramisel ja järelevalvekohused seoses sidelepingu muudatustega. Eelnõuga
sätestatakse MKM-ile koostöökohustus RSPG-ga.
Kavandatav muudatus 1: sideteenuse mõiste laiendamine
Mõju valdkond 1: Mõju majandusele
Mõju sihtrühm: Sideettevõtjad
Mõju kirjeldus: Sideturg on võrreldes 2002. aastaga, kui jõustus kehtiv sideraamistik, kiiresti
edasi arenenud ja sidesektor on muutunud majandusliku elu tähtsamaks osaks. Sellega koos on
muutunud ka sideteenuse tarbijate, kasutajate käitumisharjumused, traditsiooniliste sideteenuse
(tavatelefoni- ja mobiiltelefoniteenuse) asemel kasutatakse üha enam andmesidel baseeruvaid
uusi teenuseid (nn OTT-teenused), mis pakuvad traditsioonilistele sideteenustele sarnaseid
teenuseid, mis omakorda vähendab traditsioonilist sideteenuste kasutatavust.
Selleks, et sideturul tegutsevad teenuseosutajad oleks võrdselt koheldud ja tarbijate õigused
ühtviisi kaitstud, laiendatakse sideteenuse mõistet sellisel, et ka andmesidel baseeruvad uued
sideteenused ehk OTT-teenused läheksid sideteenuse regulatsiooni alla.
Muudatuse tulemusena peavad uued sideteenuse osutajad (OTT-teenuse osutajad ehk Skype,
WhatsApp, Viber jt) registreerima end sideteenuse osutajaks ja järgima ESS-ist tulenevat
regulatsiooni.
Eelnõu tulemusel koheldakse kõiki sideturul tegutsevaid sideettevõtjaid võrdselt ehk teisisõnu
allutatakse sideregulatsiooni alla kõik sideturul tegutsevad sideteenuse osutajad.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Tulenevalt eelmärgitust omavad need muudatused olulist
mõju ennekõike sideettevõtjast OTT-teenuse osutajatele, kes peavad nüüd järgima ESS-i
regulatsiooni ja registreerima end sideteenuse osutajaks.
Mõju valdkond 2: Sotsiaalne mõju
Mõju sihtrühm: Sideteenuse tarbijad
Mõju kirjeldus: Sideteenuse osutamise tarbijakaitse nõuded tulenevad nii
tarbijakaitseseadusest kui ka ESS-ist, sellega on tarbijate õigused sideteenuse kasutamisel
igakülgset kaitstud. Kuna tarbijad kasutavad järjest enam traditsiooniliste sideteenuste asemel
OTT-teenuseid, mis kehtiva regulatsiooniga alla ei lähe, siis muudatuse tulemusena tagatakse
ka OTT-teenuste kasutamisel tarbijate õiguste samasugune kaitstus kui traditsiooniliste
sideteenuste korra. Selle tulemusena on tarbijate õigused kaitstud kõigi sideturul pakutavate
sideteenuste korral. See muudatus julgustab tarbijaid veelgi enam kasutama OTT-teenuseid.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Tulenevalt eelmärgitust omab muudatus tarbijate jaoks olulist
mõju, kuna nende õigused on paremini kaitstud, st nende õigused on kaitstud ka OTT-teenuste
kasutamisel.
Kavandatav muudatus 2: Sideteenuse lepingu läbipaistvuse suurendamine
Mõju valdkond 1: Sotsiaalne mõju
Mõju sihtrühm: Sideteenuse tarbijad
Mõju kirjeldus: Ka kehtiv ESS-i regulatsioon sätestab üksikasjalikud nõuded sideteenuse
lepingule, kuid selleks, et suurendada veelgi sideteenuse tarbijaõiguste nõuete läbipaistvust,
sätestatakse sideteenuse lepingueelse teabe ja lepingu lühikokkuvõtte nõuded.
Lepingueelse teabega antakse tarbijale, selgel ja arusaadaval viisil, võimalikult üksikasjalik
ülevaade pakutavate sideteenuste kohta (nt nõuded sideteenuse kvaliteedile, teenuse tasule (sh
hooldustasu), lepingu lõpetamisele, teenuseosutaja vahetamisele, andmesideteenuse kiirusele,
erivajadustega inimestele mõeldud teenustele, kaebuste lahendamisele jne), et tarbijal oleks
enne sidelepingu sõlmimist täielik ülevaade pakutava sideteenuse võimalustest.
45
Lepingu lühikokkuvõttega antakse tarbijale ülevaade kõige olulisematest punktidest
sidelepingus (sideteenuse kirjeldus, tasu, lõpetamine jne). Selline lepingu lühikokkuvõte peaks
olema lühike ja lihtsalt loetav, ideaaljuhul mitte pikem kui üks A4 lehekülg.
Sideteenuse lepingueelne teave ja lepingu lühikokkuvõte muutuvad lepingu sõlmimisel lepingu
lahutamatuks osaks. Selle muudatuse tulemusena on tarbijad veelgi paremini informeeritud
pakutavast sideteenusest ning sideteenuse lepingud muutuvad nende jaoks selgemaks ja
läbipaistvamaks.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Tulenevalt eelmärgitust omab muudatus tarbijate jaoks olulist
mõju, kuna sideteenuse leping muutub veelgi läbipaistvamaks ja tarbija jaoks arusaadavamaks.
Mõju valdkond 2: Mõju majandusele
Mõju sihtrühm: sideettevõtjad
Mõju kirjeldus: Eelnõu kohaselt peavad sideettevõtjad esitama sideteenuse lepingut sõlmida
soovivale tarbijale üksikasjaliku ülevaate pakutavast sideteenusest – nõuded kvaliteedi,
mahtude, tasude, lepingu lõpetamise, kompensatsioonimehhanismid, sidevõrkude terviklikkuse
jne. Erivajadustega isikute korral tuleb sama teave esitada ka neile sobivas formaadis. Lisaks
lepingueelsele teabele tuleb tarbijale esitada ka lepingu lühikokkuvõte, mis annaks tarbijale
ülevaate kõige olulisematest sideteenuse lepingu punktidest.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Tulenevalt eelmärgitust ei kaasne kõnealuste muudatustega
olulist mõju, ühekordne mõju lepingute uuendamisel on küll suur, kuid kui lepingueelne teave
ja lühikokkuvõtte on väljatöötatud, siis ei oma see enam suurt mõju.
Mõju valdkond 3: Mõju riigiasutuse töökorraldusele
Mõju sihtrühm: TTJA
Mõju kirjeldus: Kuna eelnõuga suurendatakse sideteenuse lepingu läbipaistvust (st kõik kõige
olulisemad parameetrid on enne lepingu sõlmist tarbijaga üksikasjalikult kokku lepitud), siis
peaks eelduslikult vähenema tarbijalepingutest tulenevate vaidluste osakaal, kuna vaidlust
tekitavad punktid on eelnevalt st enne lepingus sõlmimist juba läbiräägitud. Kehtiva
regulatsiooni alusel oli TTJA-l 2018. a sidelepinguga seoses 80 tarbijavaidluste komisjoni, 378
kirjaliku selgitustaotluse, 875 telefoninõustamise ja 52 järelevalvemenetluse vaidlust.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Tulenevalt eelmärgitust ei kaasne kõnealuste muudatustega
olulist mõju, kuna arvatavasti väheneb sidelepingu vaidluste arv.
Kavandatav muudatus 3: Ühtlustatud raadiosageduste kasutamise ühtsed nõuded
Mõju valdkond 1: Mõju majandusele
Mõju sihtrühm: sideettevõtjad
Mõju kirjeldus: Kehtiv sideregulatsioon sätestab üldised raadiosageduste ühtlustamise
nõuded, kuid need nõuded ei ole ennast õigustanud, kuna liikmesriigid ei ole nõudeid täie
tõsidusega järginud (enamasti probleem Lõuna-Euroopas, kus ühtlustatud raadiosageduste
kasutuselevõtmine on viibinud suutmatust koordineerida raadiosageduste kasutust teise EL-i
liikmesriikidega). Kõige selle tulemusena on Euroopa jäämas maha sideturu kiirest arengust, st
võtab kasutusele uued tehnoloogiad, võrreldes teiste juhtivade digiriikidega hiljem, mis
omakorda vähendab EL-i liikmesriikide konkurentsivõimet.
Ühtse EL-i sideturu ja EL-i konkurentsivõime tagamise eesmärgil ühtlustatakse ühtlustatud
raadiosagedusalade kasutusele võtmise eeskirjad, sealhulgas sätestataks ühtsed tähtajad uute
raadiosageduste kasutuselevõtuks – 30 kuud pärast raadiosageduse rakendusotsuse
vastuvõtmist.
Selle muudatusega antakse EL-i liikmesriigi sideettevõtjatele ühesugune ootust uute
raadiosageduste kasutuselevõtmisele, millega soodustatakse kogu EL-i sideturu ühtset arengut.
Seda just eriti sideettevõtjate puhul, kes tegutsevad mitmes liikmesriigis, seega saavad nad teha
ühtsed investeerimisplaanid.
46
Järeldus mõju olulisuse kohta: Tulenevalt eelmärgitust omab muudatust sideettevõtjate jaoks
olulist mõju, kuna see aitab kaasa ühtse EL-i sideturu arengule.
Mõju valdkond 2: Mõju riigikorraldusele
Mõju sihtrühm: TTJA ja MKM
Mõju kirjeldus: Sätestatakse, et otsuse 676/2002/EÜ alusel antud ühtlustatud raadiosageduste
rakendusotsuse vastuvõtmisest alates, peab TTJA rakendusotsuses sätestatud sagedusala
konkursi korras välja andma 30 kuu jooksul alates nimetatud rakendusotsuse vastuvõtmisest.
Eesmärk on kiirendada uute ühtlustatud raadiosageduste väljaandmist ja vältida piiriüleseid
raadiohäireid.
Sisuliselt tähendab see seda, et kui Euroopa Komisjon võtab vastu otsuse 676/2002/EÜ alusel
rakendusotsuse ühtlustatud raadiosageduse andmiseks, siis 30 kuu jooksul peab TTJA viima
läbi avaliku konsultatsiooni, et selgitada välja turuosaliste ootused, MKM võtma vastu MKM
ministri konkursi määruse, TTJA peab läbi viima konkursi ja lõpuks andma võtjatele
sagedusload.
Eelnõuga nähaksegi ette erandid, mille puhul võib riik 30 kuuse tähtaja edasi lükata, kui seda
tingib riigi julgeolek, vääramatu jõud või koordineerimise vajadus kolmandate riikidega (nt
Venemaaga). Eesti puhul võib tähtaja edasilükkamine tuleneda just viimasest erandist ehk
kolmandate riikide erinevast raadiosagedusala kasutusest, mis vajab koordineerimist ning
toetudes praktikale, mis võtab väga palju aega.
Kui riik tulenevalt eranditest lükkab sagedusloa andmise tähtaega edasi, peab ta sellest
teavitama Euroopa Komisjoni.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Tulenevalt eelmärgitust ei kaasne kõnealuste muudatustega
olulist mõju, kuna TTJA ja MKM toimetavad juba praegu sellisel viisil.
Kavandatav muudatus 4: Väikese levialaga raadiosagedusi kasutatavate juurepääsupunktide
kasutuselevõtu soodustamine
Mõju valdkond 1: Mõju majandusele
Mõju sihtrühm: sideettevõtjad
Mõju kirjeldus: Eelnõuga antakse sideettevõtjatele õigus taotleda riigilt või kohaliku
omavalitsuselt, õigust paigaldada nende omandis või kasutuses olevale ehitisele väikese
levialaga raadiosagedusi kasutatavaid juurdepääsupunkte (small cell) ehk väikseid antenne.
Sellega soovitakse soodustada uute sidevõrkude ehitamist ja vähendada sidevõrkude ehitamise
kulu. Juba praegu moodustab suure osa sideettevõtja eelarvest tugijaamade ja elektrienergiaga
varustamisega seotud kulu ning võrgu areng on kohati takistatud puuduliku ehitusinfo vahetuse
tõttu. Kuna 5G võrk eeldab tugijaamade paiknemist oluliselt tihedamalt võrreldes senisega, siis
tänased kitsaskohad võrgu rajamisel muutuvad uue põlvkonna sidevõrgu välja ehitamisel veelgi
kriitilisemaks.
5G võrgu ehitus vajab signaali väikese hilistusaja saavutamiseks suurel hulgal väikese levialaga
raadiosagedusi kasutavate juurdepääsupunktide kasutuselevõttu ehk väga tihedat tugijaamade
võrgustikku.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Tulenevalt eelmärgitust omab muudatus olulist mõju
sideettevõtjatele, kuna sellega soodustatakse sidevõrkude ehitamist.
Mõju valdkond 2: Mõju riigikorraldusele
Mõju sihtrühm: riigi või kohaliku omavalitsuse üksused
Mõju kirjeldus: tulenevalt EhS muudatusest peavad riik või kohaliku omavalitsuse üksus
andma sideettevõtjatele juurdepääsu nende omandis või kasutuses olevatele ehitistele, sellega
soodustatakse uute sidevõrkude arengut.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Tulenevalt eelmärgitust ei kaasne kõnealuste muudatustega
olulist mõju, kuna uute võrkude ehitamisel mõju kasvab, kuid hiljem see stabiliseerub.
47
Kavandatav muudatus 5: uute sidevõrkude kasutuselevõtu ja kaasinvesteerimise
soodustamine
Mõju valdkond 1: Mõju majandusele
Mõju sihtrühm: sideettevõtja (märkimisväärset turujõudu omav ettevõtja ja teine
sideettevõtja)
Mõju kirjeldus: Kuna praegu ei ole teada, kui suur nõudlus tekib ülikiirete lairibateenuste
järele ja ka, milline saab olema üldine mastaabi- ja tihedussääst, pakuvad kaasinvesteerimise
lepingud olulisi eeliseid seoses kulude ja riskide koondamisega, võimaldades väiksematel
ettevõtjatel investeerida majanduslikult ratsionaalsetel tingimustel ning edendades seega
jätkusuutlikku ja pikaajalist konkurentsi, sealhulgas piirkondades, kus taristupõhine konkurents
ei pruugi olla tõhus.
Eelnõu kohaselt saab märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistatud ettevõtja teha TTJA-le
ettepaneku avada tema väga suure läbilaskevõimega sidevõrk teistele sideettevõtjatele
kaasinvesteerimiseks. Sellega soodustatakse uute sidevõrkude kasutuselevõttu ka eri suuruses
ja finantssuutlikkusega sideettevõtjate hulgas, vähendab sidevõrgu ehitamise kulusid, mis omab
mõju sideteenuse tarbijate valikuvõimalusele ja sideteenuse hinnale.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Tulenevalt eelmärgitust omab muudatus olulist mõju uute
sidevõrkude kasutuselevõtule ja vähendab sidevõrgu ehitamise kulusid.
Mõju valdkond 2: Sotsiaalne mõju
Mõju sihtrühm: sideteenuse kasutaja
Mõju kirjeldus: Märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistatud ettevõtja sidevõrkude
avamine teistele sideettevõtjatele kaasinvesteerimiseks, soodustab uute sidevõrkude
kasutuselevõttu ka eri suuruses ja finantssuutlikkusega sideettevõtjate hulgas ning vähendab
sidevõrgu ehitamise kulusid, mis omab mõju sideteenuse tarbijate valikuvõimalusele ja
sideteenuse hinnale. Selle tulemusena paraneb eelpool nimetatud sideettevõtjate klientide
juurdepääsu kiirele lairibateenusele.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Tulenevalt eelmärgitust omab muudatus olulist mõju
sideteenuse kasutajatelele, kuna selle tulemusena paraneb juurdepääs kiirele lairibateenusele.
Mõju valdkond 3: Mõju riigiasutuse töökorraldusele
Mõju sihtrühm: TTJA
Mõju kirjeldus: kavandatava muudatuse tulemusena peab TTJA hindama märkimisväärse
turujõuga ettevõtjaks tunnistatud ettevõtja ettepanekut, avada oma võrk teistele
sideettevõtjatelele kaasinvesteerimiseks. Hindamise nõuded on toodud eelnõus, sisuliselt on
tegemist turuanalüüsiga sarnase tegevusega, mis ei tohiks TTJA-le võõras olla. Tegemist on
täiendava protsessiga.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Tulenevalt eelmärgitust omab muudatus olulist mõju TTJA
töökorraldusele.
7. Rakendusaktid
Eelnõuga tehtavate muudatuste kohaselt muudetakse ühte Vabariigi Valitsuse, ühte ettevõtlus-
ja infotehnoloogiaministri ja ühte majandus- ja kommunikatsiooniministri määrust:
1) ESS § 87 lõike 2 alusel antud Vabariigi Valituse määrus nr 140 „Nõuded sideteenuse
osutamisele ja sidevõrkude tehnilised nõuded“ – täiendatakse uute sätetega;
2) ESS 30 lõike 3 alusel antud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus nr 25 „Eesti
numeratsiooniplaan“ – muudetakse § 7 lõiget 2 ja § 8 lõiget 2;
3) ESS § 89 lõike 6 alusel antud majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr 44 „Nõuded
numbri liikuvuse tagamiseks sideettevõtja vahetamisel“ – muudetakse § 6;
Eelnõuga kehtestatakse kolm uut ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrust:
48
1) ESS § 44 lõike 17 alusel antav ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus „Turuanalüüsi
teostamise põhimõtted“. Määrus sisaldab spetsiifilisi nõudeid turuanalüüsi teostamisele, mis
tulenevad sidedirektiivi lisast 3, mille sätestamine seaduses ei ole sobilik;
2) ESS § 53 lõike 7 alusel antav ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus „Nõuded
juurdepääsu teenuse ja sidumise teenuse näidispakkumistele“. Kehtiva ESS järgi olid nõuded
näidispakkumistele kehtestatud ESS § 53 lõigetega 1 ja 2 ning need tulenesid juurdepääsu
direktiivist. Sidedirektiivi kohaselt kehtestab nõuded näidispakkumisele Euroopa Sideamet
oma soovitusega hiljemalt 21.12.2019. Kuna nõuded ei tulene enam otseselt sidedirektiivist ja
need antakse Euroopa Sideameti soovitusega, siis ei on mõislik sätestada need määrusega, mitte
seadusega;
3) ESS § 89 lõike 10 alusel antav ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus „Nõuded
internetiühenduse teenuse osutaja vahetamisel“. Määrus sisaldab täpsemaid nõuded
internetiühenduse teenuse osutaja vahetamisele, määrus sarnaneb numbri liikuvuse määrusega
(MKM määrus nr 44 „Nõuded numbri liikuvuse tagamiseks sideettevõtja vahetamisel“).
Tegemist on spetsiifiliste nõuetega internetiühenduse teenuse vahetamisele, mille sätestamine
seaduses ei ole sobilik.
Nimetatud määruste kavandid on lisatud eelnõu seletuskirjale (lisa 2).
8. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub 2020. aasta 21. detsembril, mis on direktiivi (EL) 2018/1972
ülevõtmise tähtaeg.
Seaduse eelnõu § 1 punkt 97 (ESS § 832) jõustub 2028. aasta 1. jaanuaril.
Seaduse eelnõu § 1 punkt 106 (ESS § 88 lg 1) jõustub 2025. aasta 28. juunil.
9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks sise-, kaitse-, rahandus- ja sotsiaalministeeriumile eelnõude
infosüsteemi EIS kaudu. Nimetatud ministeeriumid kooskõlastasid eelnõus osaliselt arvestatud.
Ülevaade märkuste arvestamise kohta on toodud eelnõu seletuskirja lisas 3.
Eelnõu esitati arvamuse avaldamiseks Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule
(edaspidi ITL) ja AS-le Levikom Eesti. ITL, Tele2 Eesti AS ja AS Levikom Eesti esitasid oma
arvamused, mida on eelnõus osaliselt arvestatud. Eelnõule esitas arvamuse ka Eesti Linnade ja
Valdade Liit, kelle märkust on eelnõus arvesatud.
Ülevaade märkuste arvestamise kohta on toodud eelnõu seletuskirja lisas 3.
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks justiitsministeeriumile eelnõude infosüsteemi EIS kaudu.
Algatab Vabariigi Valitsus
Tallinn „…“ … 2020. a
49
EELNÕU
19.06.2020
Elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seadus
§ 1. Elektroonilise side seaduse muutmine
Elektroonilise side seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahv 2 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„6) elektroonilise side teenus on kokkulepitud tingimustel elektroonilise side võrgu kaudu
osutatav teenus, milleks on internetiühenduse teenus, isikutevahelise side teenus või muu
teenus, mis seisneb tervikuna või peamiselt signaalide edastamises. Elektroonilise side teenus
ei ole infoühiskonna- ja meediateenus;“;
2) paragrahvi 2 täiendatakse punktidega 82–84 järgmises sõnastuses:
„82) helistaja asukohateave on teave helistaja mobiilse terminalseadme asukoha või mitte
mobiilse terminalseadme puhul üldkasutatava elektroonilise side võrgu lõpp-punkti füüsilise
asukoha kohta;
83) hädaabiühendus on isikutevahelise side teenuse kaudu helistaja ja Häirekeskuse vahel
toimuv ühendus, mille eesmärk on saada hädaabi;
84) internetiühenduse teenus on üldkasutatav elektroonilise side teenus, millega pakutakse
juurdepääsu internetile ja selle kaudu internetiga ühendatud lõpp-punktidele, sõltumata
kasutatavast võrgutehnoloogiast või terminalseadmest; “;
3) paragrahvi 2 punktides 91, 472 ja 621, § 51 lõike 2 punktis 4, § 60 lõike 2 punktis 2 ja § 134
lõike 4 punktis 4 asendatakse sõna „infrastruktuur“ sõnaga „taristu“ vastavas käändes;
4) paragrahvi 2 punkt 91 loetakse punktiks 92 ja paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 91 järgmises
sõnastuses:
„91) isikutevahelise side teenus on üldkasutatav elektroonilise side teenus, mis võimaldab
üldkasutatava elektroonilise side võrgu kaudu isikutevahelist vastastikust suhtlust lõpliku arvu
isikute vahel ning mille puhul side algatanud või selles osalevad isikud määravad kindlaks teabe
saaja. Isikutevahelise side teenus ei hõlma teenuseid, mis võimaldavad isikutevahelist
vastastikust suhtlust teise teenusega lahutamatult seotud vähemolulise lisavõimalusena;“;
5) paragrahvi 2 punktis 17 asendatakse sõna „elektroonilise“ sõnaga „isikutevahelise“;
6) paragrahvi 2 punktid 21 ja 22 tunnistatakse kehtetuks;
7) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 301 järgmises sõnastuses:
1
„301) masinatevaheline side teenus (Machine to Machine Communications) on üldkasutatava
elektroonilise side võrgu kaudu ühenduse loomine kahe või enama masina vahel või inimese ja
masina vahel, kasutamata seejuures kahepoolset kõneedastust;“;
8) paragrahvi 2 täiendatakse punktidega 341 ja 342 järgmises sõnastuses:
„341) numbripõhine isikutevahelise side teenus on isikutevahelise side teenus, mis võimaldab
ühenduse loomist Eesti või rahvusvahelisse numeratsiooniplaani kuuluva numbriga;
342) numbrivaba isikutevahelise side teenus on isikutevahelise side teenus, mis ei võimalda
ühenduse loomist Eesti või rahvusvahelisse numbrite numeratsiooniplaani kuuluva numbriga;“;
9) paragrahvi 2 täiendatakse puntiga 392 järgmises sõnastuses:
„392) raadiokohtvõrk (Radio Local Area Network) on väikese võimsuse ja tööulatusega
sagedusloata raadiosagedusi kasutav juurdepääsusüsteem;“;
10) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 431 järgmises sõnastuses:
„431) raadiosageduste ühiskasutus on kahe või enama isiku kokkulepitud korras juurdepääs
sama raadiosagedusala kasutamisele;“;
11) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 521 järgmises sõnastuses:
„521) spetsiaalne isikutevahelise side teenus on isikutevahelise side teenus, mis võimaldab
reaalajas kahesuunalist video ning teksti ja hääle edastamist kahes või enamas asukohas oleva
kasutaja vahel;“;
12) paragrahvi 2 punkti 60 täiendatakse pärast sõna „andmeid“ sõnadega „, terminalseade on
ka ruuter ja modem;“;
13) paragrahvi 2 punkti 61 täiendatakse pärast sõnu „vahendite kogum“ sõnadega „või
autentimissüsteem“;
14) paragrahvi 2 täiendatakse punktidega 661 ja 662 järgmises sõnastuses:
„661) väga suure läbilaskevõimega sidevõrk on üldkasutatav elektroonilise side võrk, mis
koosneb kuni üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamise kohas asuva jaotuspunktini
täielikult fiiberoptikast, või elektroonilise side võrk, mille kvaliteedi parameetrid on
samaväärsed fiiberoptikal baseeruva võrguga;
662) väikese levialaga raadiosagedusi kasutav juurdepääsupunkt (small cell) on
raadiovõrguühendust võimaldav väikese võimsuse ja tööulatusega seade, mida kasutatakse
üldkasutatava elektroonilise side võrgu osana;“;
15) paragrahvi 4 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Sideteenuse, välja arvatud numbrivaba isikutevahelise side teenuse, osutamiseks peab
esitama majandustegevusteate.“;
2
16) paragrahvi 4 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „piirkond“ sõnadega „ning sideteenuse
osutaja veebilehe aadress selle olemasolul“;
17) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet edastab lõikes 1 nimetatud
majandustegevusteate viivitamata Elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ametile
(Body of European Regulators for Electronic Communications – BEREC) (edaspidi Euroopa
Sideamet).“;
18) seaduse 3. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„RAADIOSAGEDUSTE HALDAMINE JA KASUTAMINE“;
19) paragrahvi 8 lõike 2 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „lepingute“ sõnadega „,
Euroopa Liidu õiguse“;
20) paragrahvi 8 lõike 2 teist lauset täiendatakse pärast sõna „arvestatakse“ sõnadega „Eesti
ja“;
21) paragrahvi 9 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Raadiosagedusplaaniga määratakse kooskõlas Euroopa Liidu õiguse ja rahvusvaheliste
lepingutega kindlaks raadiosageduste kasutamise üldtingimused Eesti Vabariigis.
(2) Raadiosagedusplaaniga määratakse kindlaks raadiosageduste kasutusviis, -režiim ja -
otstarve, sealhulgas pääste-, ohutuse ning riigikaitselistel eesmärkidel kasutatavad
raadiosagedused, tagades raadiosageduste efektiivse ja otstarbeka kasutamise korraldamise.
(3) Raadiosagedusplaaniga määratakse muu hulgas kindlaks raadiosagedusalad uute
tehnoloogiate kasutusele võtmiseks koos piirangutega uutele ja olemasolevatele kasutajatele,
iseplaneeritavad raadiosagedusalad ning sagedusloaga ja sagedusloata raadiosagedusalad ning
raadiosagedusalad, mille kasutamise õigus antakse avaliku konkursi korras või mille
kasutamise õiguse üleandmine toimub käesoleva seaduse §-s 17 sätestatud korras.
(4) Raadiosagedusplaani koostamisel lähtutakse elektroonilise side teenuse ja tehnoloogilise
neutraalsuse printsiibist, mille järgimisest võib kõrvale kalduda vaid teenuse kvaliteedi,
raadiosageduste maksimaalse ühiskasutuse ja raadiosageduste efektiivse kasutamise eesmärgil.
(5) Raadiosagedusplaani kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kui määrus
piirab oluliselt raadiosageduste kasutaja õigusi, jõustub see raadiosageduste kasutaja õigusi
piiravas osas pärast kahe aasta möödumist selle avaldamise päevast, kui rahvusvahelises
lepingus või Euroopa Liidu õiguses ei ole sätestatud teisiti.
(6) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet avaldab raadiosagedusplaani oma veebilehel.
(7) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet vaatab vähemalt kord aastas
raadiosagedusplaani läbi ning esitab valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku
raadiosagedusplaani muutmiseks, kui:
1) seda tingib elektroonilise side tehnoloogia areng;
2) muutmise kohustus tuleneb rahvusvahelisest lepingust või Euroopa Liidu õigusest või
3
3) see on vajalik riigi julgeoleku tagamiseks.
22) paragrahv 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 10. Raadiosagedusala kasutamise õiguse andmise avalik konkurss
(1) Kui raadiosagedusplaani järgi antakse raadiosagedusala kasutusse avaliku konkursi korras,
kehtestab valdkonna eest vastutav minister:
1) konkursi läbiviimise aja ja menetluse;
2) konkursile esitatavate sageduslubade arvu ja sagedusvahemike jaotuse arvestades käesoleva
seaduse § 11 lõikes 11 toodud kriteeriume;
3) konkursile esitatava raadiosagedusala kasutamise täiendavad tingimused.
(2) Avaliku konkursi korraldab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
(3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei kvalifitseeri avalikule konkursile
sideettevõtjat:
1) kellel on riikliku maksu, makse või keskkonnatasu maksuvõlg maksukorralduse seaduse
tähenduses või maksu- või sotsiaalkindlustusmaksete võlg tema asukohariigi õigusaktide
kohaselt;
2) keda või kelle juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku või lepingulist
esindajat on karistatud kuritegelikus ühenduses osalemise, aususe kohustuse rikkumise või
korruptiivse teo, kelmuse, terroriakti toimepaneku või muu terroristliku tegevusega seotud
kuriteo või sellele kihutamise, kaasaaitamise või selle katse, rahapesualase süüteo või terrorismi
rahastamise eest, kui isiku karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse
kohaselt kustutatud või karistus on tema elu- või asukohariigi õigusaktide alusel kehtiv;
3) kelle osas esineb põhjendatud kahtlus, et sideettevõtja või tema juhtimis- või
järelevalveorgani liige võib ohustada avalikku korda või riigi julgeolekut.
(4) Valdkonna eest vastutav minister võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õigusaktis
kehtestada avalikule konkursile kvalifitseerimiseks esitatavad tingimused sideettevõtja
majanduslikule ja finantsseisundile ning tehnilisele ja kutsealasele pädevusele.
(5) Valdkonna eest vastutav minister võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õigusaktis
kehtestada raadiosagedusala kasutamise täiendava tingimusena:
1) konkreetse tehnoloogia kasutamise kohustuse;
2) katvuse- ja investeerimiskohustuse;
3) sidevõrgu valmimise ja kasutuselevõtu aja;
4) sidevõrgu ühiskasutuse.
(6) Valdkonna eest vastutav minister võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õigusaktis
kehtestada avalikule konkursile esitatud sagedusloa:
1) ühekordse loatasu kuni 3 000 000 eurot;
2) konkursil osalemise eest tagatisraha.
(7) Ühekordne loatasu määratakse fikseeritud tasuna või enampakkumise korral alghinnana.
Ühekordse loatasu suuruse määramisel arvestatakse käesoleva seaduse § 11 lõike 4 punktides
1 ja 2 sätestatud tingimusi.
4
(8) Tagatisraha peab olema kõigile avalikust konkursist osavõtjatele võrdne ning ei tohi olla
suurem kui raadiosagedusala kasutamise õiguse eest võetav ühekordne loatasu. Pärast
konkursi võitja selgumist tagatisraha tagastatakse.
23) seadust täiendatakse §-dega 101 ja 102 järgmises sõnastuses:
„§ 101. Avaliku konkursi tingimuste kooskõlastamine Euroopa Liidu
raadiosageduspoliitika töörühmaga
(1) Enne käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 nimetatud õigusakti vastuvõtmist teavitab Majandus-
ja Kommunikatsiooniministeerium Euroopa Liidu raadiosageduspoliitika töörühma (Radio
Spectrum Policy Group – RSPG) õigusakti eelnõust.
(2) Käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 nimetatud õigusakti ettevalmistamisel võib Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium teha koostööd teise Euroopa Liidu liikmesriigiga ja Euroopa
Liidu raadiosageduspoliitika töörühmaga.
§ 102. Raadiosagedusala kasutamise õiguse andmise avaliku konkursi tähtajad
(1) Käesoleva seaduse § 9 lõikes 5 ja § 10 lõikes 1 nimetatud õigusaktide vastuvõtmisel arvestab
valdkonna eest vastutav minister, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 676/2002/EÜ
Euroopa Ühenduse raadiospektripoliitika reguleeriva raamistiku kohta (EÜT L 108, 24.4.2002,
lk 1–6) alusel antud traadita lairibavõrkude ja teenuste ühtlustatud raadiosageduste
rakendusmeetmete nõuete tagamiseks tuleb avalik konkurss korraldada ja sagedusload välja
anda hiljemalt 30 kuu jooksul pärast asjakohase Euroopa Liidu meetme vastuvõtmist.
(2) Valdkonna eest vastutav minister võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtpäeva
edasi lükata, kui see on vajalik:
1) riigi julgeoleku tagamiseks;
2) vääramatu jõu tõttu;
3) raadiosageduste kasutamise kolmandate riikidega koordineerimiseks.
(3) Valdkonna eest vastutav minister võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtpäeva
edasi lükata kuni 30 kuud, kui seda tingib:
1) vajadus raadiosageduste kasutamist Euroopa Liidu liikmesriigiga koordineerida;
2) olemasoleva sageduskasutuse ümberplaneerimine.
(4) Valdkonna eest vastutav minister teavitab käesoleva paragrahvi lõike 2 või 3 alusel tähtaja
edasilükkamise põhjusest Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu liikmesriikide
järelevalveasutusi ning sideettevõtjaid.“;
24) paragrahvi 11 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;
25) paragrahvi 11 lõike 11 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „järgmistel eesmärkidel“
sõnadega „kui see on vajalik“;
26) paragrahvi 11 lõiget 11 täiendatakse punktidega 31–33 järgmises sõnastuses:
„31) raadiosageduste spetsiifiliste omadustega arvestamiseks;
32) raadiosageduste ühiskasutuse tagamiseks;
5
33) riigi julgeoleku ja avaliku korra tagamiseks;“;
27) paragrahvi 11 lõiget 6 täiendatakse enne sõna „rahvusvaheliselt“ sõnadega „vee- või
õhusõiduki omanikule“;
28) paragrahvi 13 lõike 1 punktis 3 asendatakse sõnad „§ 9 lõikes 4“ sõnadega „§ 10 lõikes 1“;
29) paragrahvi 14 lõiget 1 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:
„21) taotleja tegevus võib ohustada avalikku korda ja riigi julgeolekut;“;
30) paragrahvi 14 lõike 1 punkti 5 täiendatakse pärast sõna „lepingust“ sõnadega „või Euroopa
Liidu õigusest“;
31) paragrahvi 16 lõiget 2 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:
„3) esinevad sagedusloa kehtetuks tunnistamise alused.“;
32) paragrahvi 18 lõike 3 punktis 3 asendatakse sõnad „enne loa andmist esinesid“ sõnaga
„esinevad“;
33) seadust täiendatakse §-ga 211 järgmises sõnastuses:
„§ 211. Raadiosageduste haldamine ja kasutamine kõrgendatud kaitsevalmiduse,
erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal
(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise
seisukorra ja sõjaseisukorra ajal muuta sagedusloa tingimusi või peatada sagedusloaga antud
raadiosageduste kasutamise õiguse, kui see on vajalik avaliku korra või riigi julgeoleku
tagamiseks.
(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise
seisukorra ja sõjaseisukorra ajal anda isikule ilma käesoleva seaduse §-s 13 sätestatud
menetluskorda järgimata sagedusloa, kui see on vajalik avaliku korra või riigi julgeoleku
tagamiseks.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 alusel sagedusloa andmise, sagedusloa tingimuste
muutmise või peatamise ajavahemiku eest ei võeta riigilõivu.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 rakendamisel ei kohaldata käesoleva seaduse §-des 12,
13, 14 lõike 1 punktides 4–10, 15, 18, 19 ja 152 sätestatut.“;
34) seadust täiendatakse §-ga 281 järgmises sõnastuses:
„§ 281. Numbri broneerimise andmekogu
(1) Numbri broneerimise andmekogu eesmärk on tagada käesolevas seaduses sätestatud
numeratsiooni haldamise, numbrite broneerimise ja numbri liikuvuse nõuete täitmine.
6
(2) Numbri broneerimise andmekogu põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister
määrusega.
(3) Numbri broneerimise andmekogu vastutav töötleja on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Amet. Numbri broneerimise andmekogu volitatud töötleja määratakse andmekogu
põhimääruses.
(4) Numbri broneerimise andmekogu koosseisu kuuluvad:
1) broneeritud numbrite andmebaas;
2) numbri liikuvuse toiminguid võimaldav andmebaas.
(5) Numbri broneerimise andmekogusse kantud andmetel on õiguslik tähendus.“;
35) paragrahvi 32 lõiget 5 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Numbriloa omanik peab tagama numbrile 116000 tasuta ühenduse loomise.“;
36) paragrahvi 34 lõike 1 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „kasutusotstarve“ sõnadega
„ja -piirkond“;
37) paragrahvi 36 täiendatakse punktiga 61 järgmises sõnastuses:
„61) on oht numeratsiooni ammendumisele;“;
38) paragrahvi 36 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises
sõnastuses:
„(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 61 ei kohaldata sideettevõtjale.“;
39) paragrahvi 41 lõike 1 punktis 2 asendatakse sõnad „§-le 44“ sõnadega „§-dele 44–442“;
40) paragrahvi 41 lõike 2 punktis 2 asendatakse sõnad „§-le 63“ sõnadega „§-dele 63–632“;
41) paragrahvi 43 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet piiritleb kooskõlas Euroopa Liidu
konkurentsiõiguse põhimõtetega sideteenuste turud ja nende geograafilise käibimisala, võttes
arvesse taristusalase konkurentsi nendes piirkondades. Turgude piiritlemisel lähtub
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet muu hulgas käesoleva seaduse §-s 1002 sätestatud
sideteenuse andmekogu andmetest ning Euroopa Komisjoni turgude loetelu puudutavatest
soovitustest ja suunistest.“;
42) paragrahvi 43 täiendatakse lõiketega 4–5 järgmises sõnastuses:
„(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on koos teise Euroopa Liidu liikmesriigi
järelevalveasutusega õigus esitada Euroopa Sideametile põhjendatud taotlus riikideülese turu
piiritlemiseks. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võtab turu piiritlemisel arvesse
Euroopa Sideameti suuniseid.
7
(5) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil koos teise Euroopa Liidu liikmesriigi
järelevalveasutusega või sideettevõtjal on õigus esitada põhjendatud taotlus Euroopa
Sideametile, kes analüüsib nõudlust lõppkasutajale riikideüleselt pakutavate toodete ja teenuste
järele ühel või mitmel käesoleva paragrahvi lõikes 1 soovituses nimetatud turul.“;
43) paragrahvi 44 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teostab käesoleva seaduse § 43 lõigete 1 ja 11
kohaselt piiritletud sideteenuste turgudel konkurentsiolukorra analüüsi (edaspidi turuanalüüs),
et teha kindlaks, kas vastaval sideteenuse turul toimib konkurents, tegutseb märkimisväärse
turujõuga ettevõtjaid ja on vajalik märkimisväärse turujõuga ettevõtjale kehtestada käesoleva
seaduse § 41 lõike 2 punktis 1 sätestatud kohustusi.
(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teostab turuanalüüsi kooskõlas Euroopa Liidu
konkurentsiõiguse põhimõtetega ning Euroopa Komisjoni ja Euroopa Sideameti suunistega.
(3) Turuanalüüsi teostamisel konsulteerib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet vajaduse
korral Konkurentsiametiga, et tagada ühtne ja järjepidev konkurentsiõiguse rakendamine.
(4) Turuanalüüsi teostamise põhimõtted ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister
määrusega.
(5) Kui Euroopa Komisjon piiritleb käesoleva seaduse § 43 lõike 4 kohaselt esitatud taotluse
alusel riikideülese turu, teostavad Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning teise
Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutus ühiselt turuanalüüsi, võttes arvesse Euroopa
Komisjoni soovitusi.
(6) Kui Euroopa Komisjon jätab käesoleva seaduse § 43 lõike 4 kohaselt esitatud taotluse alusel
riikideülese turu piiritlemata, võivad Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning teise
Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutus teostada turuanalüüsi ühiselt, kui turutingimused
riikides on piisavalt sarnased.“;
44) seadust täiendatakse §-dega 441 ja 442 järgmises sõnastuses:
„§ 441. Turgude piiritlemise ja turuanalüüsi tulemus
(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet koostab turgude piiritlemise ja turuanalüüsi
kohta aruande.
(2) Kui turuanalüüsist tuleneb, et sideteenuse turul toimib konkurents, koostab Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmise otsuse
kavandi, mis sisaldab:
1) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aruannet;
2) ettepanekut märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmise kohta.
(3) Kui turuanalüüsist tuleneb, et sideteenuse turul ei toimi konkurents, koostab Tarbijakaitse
ja Tehnilise Järelevalve Amet märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsuse
kavandi vastavalt käesoleva seaduse §-le 46.
§ 442. Turuanalüüsi teostamise aeg
8
(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teostab turuanalüüsi regulaarselt, kuid mitte
harvem kui kord viie aasta jooksul. Vajaduse korral võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Amet nimetatud perioodi ühe aasta võrra pikendada, kui ta on pikendamiskavatsust
põhjendanud ning teavitanud Euroopa Komisjoni hiljemalt neli kuud enne viieaastase perioodi
möödumist ja Euroopa Komisjon ei ole ühe kuu jooksul teate saamisest arvates selle suhtes
vastuväiteid esitanud.
(2) Kui Euroopa Komisjon muudab käesoleva seaduse § 43 lõikes 1 nimetatud turgude loetelu
puudutavat soovitust, teostab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet sideteenuse turu
puhul, millest Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei ole Euroopa Komisjoni varem
teavitanud, turuanalüüsi kolme aasta jooksul alates Euroopa Komisjoni muudetud soovituse
vastuvõtmisest.
(3) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei ole Euroopa Komisjoni soovituses
määratletud turgude turuanalüüsi lõpule viinud või leiab, et ei vii seda lõpuni käesoleva
paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud tähtaja jooksul, võib Euroopa Sideamet Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ameti taotlusel aidata käesoleva seaduse § 441 lõigetes 2 ja 3 nimetatud
otsuse kavandit koostada. Sellisel juhul teavitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
kuue kuu jooksul Euroopa Komisjoni otsuse eelnõust vastavalt käesoleva seaduse §-le 48.
(4) Kui Euroopa Komisjon ei kehtesta kõne lõpetamise maksimummäära, võib Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet asjaomasel turul teostada käesolevas seaduse § 44 sätestatud
turuanalüüsi .
(5) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Amet kohustatud viivitamata teostama turuanalüüsi, kui ilmnevad või kui turuosaline toob välja
põhjendatud asjaolud, mis oluliselt mõjutavad konkurentsiolukorda vastaval sideteenuse
turul.“;
45) paragrahvi 45 lõikes 1, § 49 lõikes 6 ja § 144 lõike 2 punktis 1 asendatakse sõnad „§-s 44“
sõnadega „§-des 44 ja 441“;
46) paragrahvi 46 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõnad „§ 44 lõikes 6“ sõnadega „§ 441 lõikes
1“;
47) paragrahvi 47 lõigetes 1, 3 ja 4 asendatakse sõnad „§ 44 lõikes 7“ sõnadega „§ 44 1 lõikes
2“;
48) paragrahvi 47 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Huvitatud isikul on võimalik esitada käesoleva seaduse § 441 lõikes 2 või § 46 lõikes 1
nimetatud otsuse kavandi kohta arvamus pärast kavandi avalikustamist. Arvamuse esitamiseks
peab jääma vähemalt üks kuu. Sideettevõtjal, keda Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
kavatseb tunnistada märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks, on õigus esitada oma vastulause
otsuse kavandi kohta ühe kuu jooksul, arvates selle kättesaamisest.“;
49) paragrahv 48 lõike 2 esimeses lauses asendatakse sõna „eelõu“ sõnaga „eelnõu“;
50) paragrahvi 48 lõikes 3 asendatakse sõna „kasutajatelt“ sõnaga „klientidelt“;
9
51) paragrahvi 481 lõike 4 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Euroopa Komisjon võib ühe kuu jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud
kolmekuulise tähtaja lõppemist esitada soovituse, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
muudaks oma otsuse eelnõu või võtaks selle tagasi.“;
52) paragrahvi 481 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:
„(61) Kui Euroopa Komisjon otsustab ühe kuu jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1
nimetatud kolmekuulise tähtaja lõppemist, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet peab
käesoleva seaduse § 561 lõigetes 4 ja 5 sätestatud otsuse eelnõu tagasi võtma, võtab
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet otsuse eelnõu tagasi või muudab seda kuue kuu
jooksul alates Euroopa Komisjoni vastavast otsusest. Otsuse eelnõu muutmise korral lähtub
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet käesoleva seaduse §-s 47 ning § 48 lõigetes 1, 2
ja 4 sätestatust.“;
53) paragrahvi 49 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:
„(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud otsuse tegemisel võib Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet kehtestada tingimusi seoses kehtiva juurdepääsulepinguga, andes nende
täitmiseks mõistliku tähtaja.“;
54) paragrahvi 50 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) kohustus avaldada juurdepääsu või sidumisega seotud andmed kuluarvestuse, tasude,
tehniliste tingimuste, võrgu omaduste ja arenduste, teenuse osutamise tingimuste, sealhulgas
tingimuste, mis piiravad juurdepääsu teenusele ning selle rakendusele ja kasutamise kohta,
eelkõige seoses üleminekuga pärandtaristult, peamiselt vaskpaarvõrgult või samaväärse
kvaliteediga sidevõrgult, uuele taristule, peamiselt valguskaabelvõrgule või samaväärse
kvaliteediga sidevõrgule;“;
55) paragrahvi 50 lõike 1 punkti 3 täiendatakse pärast sõnu „kes pakub teenuseid“ sõnadega „,
sealhulgas juurdepääsutooteid ja -teenuseid,“;
56) paragrahvi 50 lõike 1 punkti 4 täiendatakse pärast sõna „transferthinnad“ sõnadega „,
kehtestades selleks vastava vormi ja raamatupidamismetoodika“;
57) paragrahvi 50 lõike 1 punkti 5 täiendatakse pärast sõna „konkreetsetele“ sõnaga
„ehitistele,“;
58) paragrahvi 51 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „muu hulgas“ sõnaga
„lisaks“;
59) paragrahvi 51 lõiget 1 täiendatakse punktidega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:
„11) teisele sideettevõtjale juurdepääsu võimaldamist aktiivse või virtuaalse sidevõrgu
elementidele ja teenustele;
„12) kohustust võimaldada teisele sideettevõtjale juurdepääs ehitistele olenemata sellest, kas
kohustuse poolt mõjutatavad varad on turuanalüüsi kohaselt asjaomase turu osa, tingimusel, et
10
kohustus on vajalik ja proportsionaalne käesoleva seaduse §-s 134 sätestatud eesmärkide
saavutamiseks;“;
60) paragrahvi 51 lõike 1 punktid 10 ja 11 tunnistatakse kehtetuks;
61) paragrahvi 51 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Kaaludes, kas käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustuste kehtestamine on vajalik
ja proportsionaalne käesoleva seaduse §-s 134 sätestatud eesmärkide suhtes, analüüsib
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, kas lõppkasutaja huvides tegutsedes piisaks
tuvastatud probleemi lahendamiseks muudest juurdepääsu viisidest hulgimüügiteenustele kas
samal või seonduval hulgiturul. Nimetatud analüüs hõlmab ärilisi juurdepääsu pakkumisi,
käesoleva seaduse 6. peatükis sätestatud juurdepääsu või kehtivat või kavandatavat juurdepääsu
muudele hulgimüügisisenditele vastavalt käesolevale paragrahvile.“;
62) paragrahvi 51 lõike 2 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud analüüsi teostamisel hindab Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet eelkõige järgmisi asjaolusid:“;
63) paragrahvi 51 lõiget 2 täiendatakse punktidega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:
„11) eeldatav tehnoloogiline areng, mis mõjutab sidevõrkude projekteerimist ja haldamist;
12) vajadus tagada tehnoloogiline neutraalsus, mis võimaldab sideettevõtjal oma sidevõrku ise
projekteerida ja hallata;“;
64) paragrahvi 51 lõike 2 punkti 3 täiendatakse pärast sõnu „riiklikke investeeringuid“ sõnadega
„,sealhulgas investeeringuid väga suure läbilaskevõimega sidevõrkudesse,“;
65) paragrahvi 51 lõike 2 punkti 4 täiendatakse pärast sõnu „põhinevale konkurentsile“
sõnadega „ja seda toetavatele uutele ärimudelitele“;
66) paragrahvi 51 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kaalub märkimisväärse turujõuga
ettevõtjale kohustuste kehtestamist, hindab ta esmalt, kas üksnes käesoleva seaduse § 50 lõike
1 punkti 5 kohase kohustuse kehtestamine oleks proportsionaalne vahend konkurentsi
soodustamiseks ja lõppkasutajate huvide kaitseks.“;
67) paragrahvi 52 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Samuti lähtub Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet sideettevõtjale käesoleva seaduse
§ 50 lõike 1 punktis 7 nimetatud kohustuste kehtestamisel põhimõttest, et igasugune
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti nõutav kulude katmise mehhanism või hinna
kujundamise metoodika peab teenima efektiivse ja pideva konkurentsi huvi ja suurendama
lõppkasutajate kasu seoses järgmise põlvkonna võrkude ja eelkõige väga suure
läbilaskevõimega võrkude kasutuselevõtuga.“;
68) paragrahvi 52 täiendatakse lõiketega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:
11
„(21) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib jätta käesolevas seaduse § 50 lõike 1
punktis 7 sätestatud kohustuse kehtestamata, kui ta teeb kindlaks, et on olemas jaehinnapiirang
ja kõik käesoleva seaduse §-de 50–51 kohaselt kehtestatavad kohustused, sealhulgas eelkõige
käesoleva seaduse § 50 lõike 1 punkti 3 kohaselt kehtestatav majandusliku jäljendatavuse test
tagavad tõhusa ja mittediskrimineeriva juurdepääsu.
(22) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kehtestab käesoleva seaduse § 50 lõike 1
punktis 7 sätestatud kohustuse seoses juurdepääsuga olemasolevatele võrguelementidele, võtab
ta arvesse prognoositavate ja stabiilsete hulgihindade kasulikkust, tagades kõigile
sideettevõtjatele uute ja täiustatud sidevõrkude kasutusele võtmiseks tõhusa turule sisenemise
ning piisavad stiimulid.“;
69) paragrahvi 52 lõikes 7 asendatakse sõna „Sideettevõtja“ sõnadega „Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet“;
70) paragrahvi 53 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kehtestab märkimisväärse turujõuga
ettevõtjale kohustuse avaldada juurdepääsu teenuse või sidumise teenuse näidispakkumine
kooskõlas käesoleva seaduse § 50 lõike 1 punktiga 2, peab nimetatud ettevõtja koostama
juurdepääsu teenuse või sidumise teenuse näidispakkumise.“;
71) paragrahvi 53 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
72) paragrahvi 53 lõikes 5 asendatakse sõnad „lõigetes 1 ja 2“ sõnadega „lõikes 1 “;
73) paragrahvi 53 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:
„(7) Juurdepääsu teenuse ja sidumise teenuse näidispakkumise andmekoosseisud kehtestab
valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;
74) paragrahvi 54 lõikes 1 asendatakse sõnad „§ 44“ sõnadega „§-de 44 ja 441“;
75) paragrahvi 54 lõigetes 1 ja 3 asendatakse sõnad „lõikes 2“ sõnadega „lõigetes 2 ja 21“;
76) paragrahvi 54 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustusele võib Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet lõppkasutajate huvide kaitseks ja tõhusa konkurentsi tagamiseks
kehtestada jaemüügi hinnalae, hinnakontrolli meetmed või meetmed, millega muudetakse
hinnad kuludele orienteerituks või samasuguseks, nagu on hinnad võrreldavatel turgudel.“;
77) paragrahvi 54 lõike 5 teises lauses asendatakse sõnad „Märkimisväärse turujõuga ettevõtja“
sõnadega „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“;
78) paragrahvi 54 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
12
„(6) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei kohalda käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja
21 nimetatud kohustusi geograafiliste turgude või jaeturgude suhtes, kus konkurents toimib,
ilma et see piiraks käesoleva seaduse §-de 74 ja 79 kohaldamist.“;
79) paragrahvi 55 lõikes 1 asendatakse arv „44“ arvuga „442“;
80) paragrahvi 55 lõike 3 punktis 2 ja § 134 lõike 4 punktis 3 asendatakse sõna
„infrastruktuuripõhine“ sõnaga „taristupõhine“ vastavas käändes;
81) paragrahvi 56 lõikes 1 asendatakse sõnad „eelnevalt ja õigeaegselt“ sõnadega „vähemalt
kolm kuud ette“;
82) paragrahvi 56 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Märkimisväärse turujõuga ettevõtja võib välja pakkuda kohustusi seoses
juurdepääsutingimustega, mida kohaldatakse tema sidevõrgu suhtes eraldamisprotsessi
rakendamise ajal ja pärast seda, et tagada kolmandate isikute tõhus ja mittediskrimineeriv
juurdepääs. Kohustuste võtmise ettepanek võib sisaldada kohustusi, mis kehtivad enam kui viis
aastat ning peab olema piisavalt üksikasjalik, sealhulgas rakendamise ajastamise ja kestuse
osas, et võimaldada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil täita oma ülesandeid vastavalt
käesoleva paragrahvi lõikele 3.“;
83) paragrahvi 56 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „tehingu“ sõnadega „ja vajaduse korral
käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud kohustuse“;
84) paragrahvi 56 täiendatakse lõigetega 5–7 järgmises sõnastuses:
„(5) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võtab käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud
analüüsi teostamisel arvesse kõiki märkimisväärse turujõuga ettevõtja käesoleva paragrahvi
lõike 21 alusel välja pakutud kohustusi, konsulteerides eelnevalt kõikide asjasse puutuvate
kolmandate isikutega käesoleva seaduse §-s 47 sätestatud korras.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud analüüsi tulemusel võib Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet muuta käesoleva seaduse §-s 49 nimetatud märkimisväärse turujõuga
ettevõtjaks tunnistamise otsust, kohaldades vajaduse korral §-i 563. Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet võib oma otsusega teha käesoleva paragrahvi lõikes 21 sätestatud kohustused
kas täielikult või osaliselt sideettevõtjale siduvaks. Kohustuste kehtivus võib erineda käesoleva
seaduse § 442 lõikes 1 nimetatud turuanalüüsi teostamiseks sätestatud tähtajast.
(7) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet jälgib sideettevõtja välja pakutud kohustuste
rakendamist, mille ta on teinud käesoleva paragrahvi lõigete 3–6 kohaselt kohustuslikuks ning
vajadusel kaalub nende pikendamist.“;
85) seadust täiendatakse §-dega 561–564 järgmises sõnastuses:
„§ 561. Kaasinvesteerimine väga suure läbilaskevõimega sidevõrkudesse
(1) Märkimisväärse turujõuga ettevõtja võib kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 562
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile välja pakkuda, et võtab kohustuse pakkuda
teisele sideettevõtjale võimalust kaasinvesteerimiseks uude väga suure läbilaskevõimega
sidevõrku, mille avab kaasinvesteerimiseks kuni tugijaama või lõppkasutaja asukohani.
Nimetatud kaasinvesteerimine hõlmab näiteks kaasomandit või pikaajalist riskide jagamist
13
kaasrahastamise või ostulepingute kaudu, millest tulenevad konkreetsed struktuurset laadi
õigused teisele sideettevõtjale.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuse hindamisel lähtub Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet järgmistest kriteeriumitest:
1) märkimisväärse turujõuga ettevõtja pakub õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel
tingimustel juurdepääsu sidevõrgu koguvõimsusele ning paindlikkust seoses iga kaasinvestori
osalemise väärtuse ja ajastusega ning võimalust kaasinvestorile oma osalust tulevikus
suurendada ja vastastikust õigust, mille kaasinvestor annab pärast seda, kui taristu on
kaasinvesteeringu abil kasutusele võetud;
2) sideettevõtja avalikustab kaasinvesteerimise ettepanku õigeaegselt ja kui sideettevõtja ei
vasta käesoleva seaduse § 563 lõikes 1 nimetatud tingimustele, siis vähemalt kuus kuud enne
uue sidevõrgu kasutuselevõtmist;
3) kaasinvesteerimises mitte osalevale sideettevõtjale tagatakse samasugune kvaliteet, kiirus,
tingimused ja lõppkasutajateni jõudmine nagu enne uue väga suure läbilaskevõimega sidevõrgu
kasutuselevõttu, millele on lisatud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti heakskiidetud
edasise kohandamise mehhanism ning mis peab silmas arenguid seonduvatel jaeturgudel ja
säilitab stiimulid kaasinvesteerimises osalemiseks;
4) kaasinvesteerimise pakkumine on mittediskrimineerival viisil avatud kõigile
sideettevõtjatele kaasinvesteerimise pakkumise raames ehitatud sidevõrgu eluaja jooksul;
5) märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistatud ettevõtja võib seada pakkumisele
mõistlikud tingimused seoses ettevõtja finantssuutlikkusega, nii et potentsiaalsed
kaasinvestorid peavad näiteks tõestama oma suutlikkust teostada osamakseid, millega
arvestades võrgu kasutuselevõtmine on kavandatud ja kiitma heaks strateegilise kava, mille
alusel keskpika perspektiivi kasutuselevõtukavad on koostatud;
6) kaasinvesteerimise pakkumine on avaldatud märkimisväärse turujõuga ettevõtja veebilehel;
7) kõigile huvi väljendanud potentsiaalsetele pakkujatele tehakse põhjendamatu viivituseta ja
täies ulatuses kättesaadavaks üksikasjalikud tingimused, sealhulgas kaasinvesteerimise lepingu
õiguslik vorm, ja kui see on asjakohane, kaasinvesteerimisvahendi juhtimiseeskirjade
põhitingimused;
8) käesoleva lõike punktis 7 nimetatud kättesaadavaks tegemise kord ning
kaasinvesteerimisprojekti loomise ja arendamise tegevuskava määratakse ette kindlaks ning
igale potentsiaalsele kaasinvestorile antakse võimalus esitada selle kohta kirjalikke selgitusi ja
kõiki sideettevõtjaid teavitatakse selgelt ning diskrimineerimata kõikidest olulistest vahe-
eesmärkidest;
9) kõigile sideettevõtjatele tagatakse kaasinvesteerimise lepinguga liitumisel õiglased,
mõistlikud ja mittediskrimineerivad tingimused, sealhulgas seoses eriõiguste saamiseks
nõutava rahalise tasuga, kaitsega, mis nimetatud õigustega kaasinvestoritele nii ehitusetapis kui
ka kasutuselevõtu etapis antakse ning kaasinvesteerimise lepinguga liitumise ja võimaliku
lõpetamise tingimustega;
10) kaasinvesteerimise pakkumine võimaldab paindlikkust seoses iga kaasinvestori antava
panuse suuruse ja ajastusega;
11) kaasinvestorite makstava rahalise tasu kindlaksmääramisel tuleb arvestada asjaolu, et
varased investorid võtavad suuremaid riske ja kaasavad kapitali varem;
12) aja jooksul suurenevat osalustasu peetakse õigustatuks hilisemates etappides võetud
kohustuste ja kaasinvesteeringuga pärast projekti algust liituvate uute kaasinvestorite puhul;
13) kaasinvesteerimise leping võimaldab kaasinvestorite omandatud õiguste loovutamist
teistele kaasinvestoritele või kolmandatele isikutele, kes soovivad kaasinvesteeringu lepinguga
liituda, tingimusel et õigusi saavale ettevõtjale pannakse kohustus täita kõiki õiguste üleandja
poolt kaasinvesteerimise lepingu raames algselt võetud kohustusi;
14
14) kaasinvesteerimise pakkumine tagab jätkusuutliku investeeringu ning rahuldab kõik
tulevased vajadused, võttes selleks kasutusele uusi võrguelemente, mis aitavad kaasa väga
suure läbilaskevõimega võrkude kasutuselevõtmisele.
(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kriteeriumitele võib Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet kaaluda hindamisel lisakriteeriumeid, mis on vajalikud, et tagada
potentsiaalsete investorite juurdepääs kaasinvesteeringule, võttes arvesse konkreetseid
kohalikke tingimusi ja turu struktuuri.
(4) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet jõuab käesoleva seaduse § 562 lõigetes 3–
6 nimetatud analüüsi teostamise käigus järeldusele, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud
kaasinvesteerimise ettepanek vastab käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud
kriteeriumitele, kehtestab ta käesoleva seaduse § 562 lõigetes 7–9 alusel märkimisväärse
turujõuga ettevõtjale vastava kohustuse ning ei kehtesta uue väga suure läbilaskevõimega
sidevõrgu osadega, mille suhtes käesolevas paragrahvis sätestatud kohustusi kohaldatakse,
käesoleva seaduse § 41 lõike 2 punktis 1 nimetatud kohustusi, kui vähemalt üks potentsiaalne
kaasinvestor on sõlminud märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistatud ettevõtjaga
kaasinvesteerimise lepingu.
(5) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kohustusele võib Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet põhjendatud asjaoludel kehtestada, säilitada või muuta käesoleva seaduse
§-des 50–52 sätestatud kohustusi seoses uute väga suure läbilaskevõimega võrkudega, kui
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teeb kindlaks, et asjaomase turu eripära arvestades
ei saa kõnealuseid konkurentsiprobleeme teistmoodi lahendada.
(6) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet jälgib käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud
kohustuse täitmist ja võib nõuda märkimisväärse turujõuga ettevõtjalt kord aastas selle täitmise
kinnituse esitamist.
§ 562. Kohustuste võtmise menetlus
(1) Märkimisväärse turujõuga ettevõtja võib teha Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile
ettepaneku kohustuse kehtestamiseks enda sidevõrgule seoses juurdepääsu või
kaasinvesteerimise tingimustega või mõlema tingimusega.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuseks võib muu hulgas olla:
1) koostöökokkulepe märkimisväärse turujõuga ettevõtja ja juurdepääsu soovivate
sideettevõtjate vahel;
2) kaasinvesteeringute kaasamine väga suure läbilaskevõimega võrkudesse käesoleva seaduse
§ 561 alusel või
3) teiste sideettevõtjatele juurdepääsu tagamine käesoleva seaduse § 56 alusel nii vertikaalselt
integreeritud ettevõtja poolse vabatahtliku eraldamise perioodil kui ka pärast seda.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettepanek peab muu hulgas sisaldama kohustuse
täitmise ajakava, ulatust ja kestust.
(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet viib läbi kohustuste analüüsi ning avaliku
konsultatsiooni huvitatud isikutega käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustuse
hindamiseks, välja arvatud juhul, kui kohustus ei ole seotud lõikes 2 nimetatud tegevusega.
15
Kohustuste kehtivus võib ületada § 442 lõikes 1 nimetatud turuanalüüsi teostamiseks sätestatud
tähtaega.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ettepaneku hindamisel arvestab Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet eelkõige järgmist:
1) kohustuse õiglast ja mõistlikku laadi;
2) kohustuse avatust kõigi turuosaliste jaoks;
3) juurdepääsu õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel;
4) kohustuse piisavust, et soodustada väga suure läbilaskevõimega võrkude ühist
kasutuselevõttu ja konkurentsi allapoole seotud jaeturul.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud analüüsi tulemusel võib Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet muuta käesoleva seaduse § 49 alusel antud märkimisväärse turujõuga
ettevõtjaks tunnistamise otsust ja muuta sideettevõtja käesoleva paragrahvi lõikes 1 pakutud
kohustused talle siduvaks, arvestades asjaolu, et kaasinvesteerimise kohustus peab kehtima
vähemalt seitse aastat.
(7) Kohustuste siduvaks muutmisel võtab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet arvesse
nende mõju turusuundumustele ja käesoleva seaduse §-de 50–53 alusel sätestatud kohustuste
edasist asjakohasust.
(8) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet jälgib käesoleva paragrahvi lõike 6 kohaselt
siduvaks tehtud kohustuste täitmist ning vajadusel kaalub nende pikendamist.
§ 563. Erisused ainult hulgimüügiga tegelevale märkimisväärse turujõuga ettevõtjale
(1) Märkimisväärse turujõuga ettevõtja, kes tegeleb ainult hulgimüügiga, määramisel hindab
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ettevõtja vastavust järgmistele tingimustele:
1) kõik ettevõtja äriüksused ja kõik äriühingud, kes on sama omaniku kontrolli all ja kõik
ettevõtja üle kontrolli teostada saavad osanikud tegutsevad Euroopa Liidus sideteenuse
hulgiturgul ning mitte ühelgi lõppkasutajale pakutava sideteenuse jaeturul;
2) ettevõtja ei ole ainuõiguse lepingust või ainuõiguse lepingut kujutavast lepingust tulenevalt
kohustatud olema seotud ühe eraldiseisva tarneahelas allpool paikneva ettevõtjaga, mis tegutseb
lõppkasutajale pakutava sideteenuse jaeturul.
(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimused on täidetud võib Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet kehtestada ettevõtjale üksnes käesoleva seaduse § 50 lõike 1
punktides 1 ja 5 ning §-s 51 sätestatud kohustusi või õiglase ja mõistliku hinnastamise
kohustusi, kui see on õigustatud turuanalüüsi kohaselt, mis hõlmab märkimisväärse turujõuga
ettevõtjaks tunnistatud ettevõtja tõenäolise käitumise prognoosivat hindamist.
(3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet vaatab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud
kohustused üle, kui lõikes 1 nimetatud tingimused ei ole enam täidetud. Ettevõtja peab
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit viivitamata teavitama käesoleva paragrahvi lõikes
1 nimetatud tingimuste muutustest.
(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet vaatab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud
kohustused üle, kui ta jõuab, tuginedes ettevõtja poolt järgmise tasandi klientidele pakutavatele
tingimuste analüüsimisel järeldusele, et on tekkinud või võivad tekkida lõpptarbijaid
kahjustavad konkurentsiprobleemid, mis tingivad vajaduse kehtestada käesoleva seaduse § 50
16
lõike 1 punktides 1–5 ja lõikes 2, § 52 lõigetes 1–7, § 53 lõigetes 1, 2 ja 4 ning § 54 lõigetes 4
ja 5 sätestatud kohustusi või muuta käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt kehtestatud kohustusi.
§ 564. Üleminek pärandtaristult
(1) Märkimisväärse turujõuga ettevõtja on kohustatud eelnevalt ja õigeaegselt teavitama
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit oma kavast kõrvaldada pärandtaristu kasutusest
või asendada pärandtaristu uue taristuga.
(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet tagab, et pärandtaristu kasutusest kõrvaldamise
või asendamise protsess hõlmab läbipaistvat ajakava ja tingimusi, sealhulgas asjakohast
üleminekust etteteatamise aega ning alternatiivseid juurdepääsu tooteid ajakohastatud
võrguinfrastruktuurile, mis on vähemalt võrreldava kvaliteediga asendatud elementidele
pakutud juurdepääsu toodetega, kui see on vajalik, et kaitsta konkurentsi ja lõppkasutajate
õigusi. Selleks võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kehtestada märkimisväärse
turujõuga ettevõtjale pärandtaristult ülemineku protsessiga seotud kohustusi.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettevõtja poolt pärandtaristu kasutusest
kõrvaldamise või asendamise korral võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
tunnistada kehtetuks pärandtaristu varade juurdepääsule kehtestatud kohustused, kui
märkimisväärse turujõuga ettevõtja on:
1) tõendatult kehtestanud üleminekuks piisavad tingimused, et tagada pärandtaristuga võrreldes
vähemalt võrreldava kvaliteediga alternatiivne juurdepääsutoode samade lõppkasutajateni
jõudmiseks;
2) täitnud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt käesoleva paragrahvi lõikes 2
sätestatud pärandtaristult ülemineku protsessi kohustusi.
(4) Pärandtaristu varadele juurdepääsu kohustuste kehtetuks tunnistamisel peab Tarbijakaitse
ja Tehnilise Järelevalve Amet järgima käesoleva seaduse §-des 47, 48 ja 481 sätestatud
konsulteerimise nõudeid.“;
86) paragrahvis 62 asendatakse sõnad „§ 63 lõigetes 1–3“ sõnadega „§-des 63–632“;
87) paragrahv 63 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 63. Juurdepääsu ja sidumise kohustuste määramine
(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib kehtestada võrguteenuseid pakkuvale
sideettevõtjale, kes kontrollib juurdepääsu lõppkasutajale, läbivühendatavuse tagamiseks
vajalikke kohustusi, kaasa arvatud kohustuse võrkude sidumiseks või kohustuse sideteenuse
koostalitusvõime tagamiseks.
(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib põhjendatud juhul kehtestada kohustusi
numbrivaba isikutevahelise side teenuse osutajale, kes tegutseb märkimisväärsel osal turust ja
kellel on märkimisväärselt kasutajaid, et teha isikutevahelise side teenus
koostalitlusvõimeliseks ning tagada lõppkasutajate vaheline läbivühendatavus.
(3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 2
nimetatud kohustusi, kui Euroopa Komisjon on kehtestanud rakendusmeetmed, milles
täpsustatakse kohustuste laadi ja ulatust. Sealjuures võivad kohustused hõlmata teenuse osutaja
17
kohustust avaldada ning lubada kasutada, muuta ja jagada asjakohast teavet riigi või kohaliku
omavalitsuse üksuse või muu teenuse osutaja poolt või standardite või spetsifikatsioonide
kasutamise või rakendamise lubamist.
(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib kehtestada võrguteenuseid pakkuvale
sideettevõtjale kohustuse võimaldada õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel
tingimustel juurdepääs rakendusliidestele (Application Program Interface – API) ja
elektroonilistele saatekavadele (Electronic Programme Guide – EPG), kui see on vajalik
selleks, et tagada lõppkasutajatele juurdepääs digitaalsetele raadio- ja
televisiooniprogrammidele.
(5) Kui võrguteenust pakkuval sideettevõtjal on õigusaktide alusel õigus paigaldada vahendeid
omandi peale, kohale või alla, siis võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kehtestada
võrguteenuseid pakkuvale sideettevõtjale kohustusi sellisel alusel paigaldatud võrguseadmete
või muu sideteenuste osutamiseks kasutatava vara, sealhulgas liinirajatiste, hoonesisese
kaabelduse või väljaspool hoonet asuva kaabelduse kuni vahejaotuspunktini, ühiskasutamiseks
või ühispaiknemiseks, lähtudes käesoleva seaduse § 60 lõike 2 punktidest 1 ja 2. Käesolevas
lõikes sätestatud kohustusi võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kehtestada
eelkõige siis, kui teistel sideettevõtjatel puuduvad alternatiivsed juurdepääsuvõimalused
keskkonnakaitse-, tervisekaitse- või ehitus- ja planeerimisnõuete ning avaliku julgeoleku tõttu.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud kohustus võib seisneda selles, et sideettevõtja peab
kandma proportsionaalse osa ühiskasutuse ja ühispaiknemisega seotud kuludest või taluma
liinirajatise, seadme või muu vara kasutamist teise sideettevõtja poolt.
(7) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib kehtestada võrguteenuseid pakkuvale
sideettevõtjale käesolevas paragrahvis nimetatud kohustusi, sõltumata sellest, kas sideettevõtja
on tunnistatud märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks.
(8) Enne käeolevas paragrahvis ning §-des 631 ja 632 sätestatud kohustuse määramist viiakse
läbi käesoleva seaduse §-des 47–481 sätestatud konsultatsioonid.
(9) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teavitab sideettevõtjat käesolevas paragrahvis
ning §-des 631 ja 632 nimetatud otsusest viie tööpäeva jooksul posti teel või elektrooniliselt ja
avaldab otsuse oma veebilehel seitsme tööpäeva jooksul selle tegemise päevast arvates.
(10) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on kohustatud andma huvitatud isikule tema
taotluse alusel informatsiooni käesoleva seaduse § 60 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud
vahendite liigi, kättesaadavuse ja geograafilise asukoha kohta. Nimetatud vahendid ja neile
juurdepääsu tingimused ei ole käsitatavad ärisaladusena.
(11) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet vaatab käesoleva paragrahvi lõigete 1–4, § 631
lõigete 1–4 ja § 632 lõigete 1–3 ja 5 alusel kehtestatud kohustused üle viie aasta möödumisel
nende kehtestamisest arvates ja otsustab nimetatud kohustuste muutmise või kehtetuks
tunnistamise vajaduse.“;
88) seadust täiendatakse §-dega 631 ja 632 järgmises sõnastuses:
„§ 631. Hoonesisesele sidevõrgule juurdepääsu kohustuse määramine
18
(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus huvitatud isiku põhjendatud taotlusel
kehtestada sideettevõtjale või võrguelemendi omanikule kohustus võimaldada juurdepääs talle
kuuluvale hoonesisesele juhtmestikule ja kaablitele ning seotud vahenditele ja teenustele või
väljaspool hoonet asuva juhtmestiku esimese kontsentratsiooni- või jaotuspunktini, kui
nimetatud võrguelementide dubleerimine on majanduslikult ebatõhus või füüsiliselt
raskendatud, arvestades läbipaistvust, mittediskrimineerimist ja juurdepääsukulude jaotamist.
Kui see on tehniliselt või majanduslikult põhjendatud, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet kehtestada juurdepääsu kohustusi aktiivsele või virtuaalsele sidevõrgule.
(2) Kui turuanalüüsi tulemusena selgub, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustus ei
ole piisav, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet laiendada nimetatud kohustuse
ulatust esimesest kontsentratsiooni- või jaotuspunktist kaugemale, kuni punktini, mille ta
määrab kindlaks kui lõppkasutajale lähima punkti, mis on suuteline majutama piisava arvu
lõppkasutajate ühendusi, et olla juurdepääsu taotleja jaoks majanduslikult tasuv. Nimetatud
kohustuse laiendamisel võtab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet arvesse Euroopa
Sideameti vastavaid suuniseid.
(3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei kohalda käesoleva paragrahvi lõikes 2
nimetatud kohustuse laiendamise õigust kui:
1) kohustuse kehtestamine kahjustaks majanduslikult uue sidevõrgu kasutuselevõtmist;
2) sideettevõtja vastab käesoleva seaduse § 563 lõikes 1 sätestatud tingimustele ning teeb igale
sideettevõtjale kättesaadavaks mõistliku ja sarnase alternatiivse vahendi juurdepääsuks
lõppkasutajatele, pakkudes väga suure läbilaskevõimega võrgule juurdepääsu õiglastel,
mittediskrimineerivatel ja mõistlikel tingimustel.
(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2
sätestatud erandit laiendada ka teistele sideettevõtjatele, kes pakuvad õiglastel,
mittediskrimineerivatel ja mõistlikel tingimustel juurdepääsu väga suure läbilaskevõimega
võrgule.
(5) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2
sätestatud õiguse jätta kohaldamata, kui sidevõrgu ehitust on rahastatud osaliselt või täielikult
riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest.
(6) Sidevõrgu lõpp-punkti asukoha määramisel võtab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Amet arvesse Euroopa Sideameti vastavaid suuniseid.
§ 632. Raadiosidevõrgu ühiskasutuse kohustuse määramine
(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus kehtestada sideettevõtjale kohustusi
seoses raadiosidevõrgu passiivse taristu ühiskasutusega või asukohapõhise rändlusjuurdepääsu
lepingu sõlmimisega, kui see on vajalik raadiosagedusi kasutava sideteenuse osutamiseks ja
ühelegi sideettevõtjale ei pakuta õiglastel ja mõistlikel tingimustel juurdepääsu lõppkasutajale.
(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 1
nimetatud kohustusi kehtestada, kui see on sätestatud sagedusloa tingimustega ning kui
sagedusloaga määratud kasutuspiirkonnas esineb raadiosagedusi kasutava sideteenuse või -
võrgu turupõhisel kasutuselevõtul majanduslikke või füüsilisi takistusi, ning seetõttu on
lõppkasutajate juurdepääs sideteenusele piiratud või puudub.
19
(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuste rakendamine ei anna tulemusi, võib
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kehtestada sideettevõtjale kohustuse aktiivse taristu
jagamiseks.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 nimetatud kohustuse kehtestamisel võtab Tarbijakaitse
ja Tehnilise Järelevalve Amet arvesse:
1) vajadust suurendada ühenduvust Euroopa Liidu peamistel transpordikoridoridel ja
konkreetsetes piirkondades;
2) võimalust suurendada lõppkasutaja jaoks sideteenuse valikut ja kvaliteeti;
3) raadiosageduste efektiivset kasutamist;
4) taristu ühiskasutuse tehnoloogilist teostatavust ja sellega seotud tingimusi;
5) taristu- ja sideteenusepõhist konkurentsiolukorda;
6) tehnoloogilist innovatsiooni;
7) taristuomaniku valmidust taristu kasutusele võtta.
(5) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib kehtestada passiivse taristu ühiskasutuse
või juurdepääsu kohustustest kasusaavale sideettevõtjale kohustuse jagada raadiosagedust
vastava piirkonna taristu omanikuga vastavas piirkonnas.“;
89) paragrahvi 64 lõikes 1 asendatakse sõnad „§-ga 63“ sõnadega „§-dega 63–632“;
90) paragrahvi 66 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „teatab“ sõnadega „teisele lepingupoolele“;
91) paragrahvi 66 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „töö“ sõnadega „, välja arvatud, kui piirang
on rakendatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 alusel“;
92) paragrahvi 66 lõikes 4 asendatakse sõna „isikuid“ sõnadega „lepingupoolt“;
93) paragrahvi 67 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet leiab käesoleva seaduse §-de 44–442 alusel
läbiviidud turuanalüüsi tulemusena, et sideettevõtjal ei ole asjaomasel turul märkimisväärset
turujõudu, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet sideettevõtjale käesoleva
paragrahvi lõikega 2 kehtestatud kohustusi muuta või need kehtetuks tunnistada, kui see ei
kahjusta:
1) lõppkasutaja juurdepääsu käesoleva seaduse § 90 kohaselt määratletud teenusele ja
2) konkurentsi turul, mis on seotud meediateenuse jaemüügi ning tingimusjuurdepääsu
süsteemiga.“;
94) paragrahvi 71 lõikes 2 asendatakse sõnad „riigisisestele hädaabi lühinumbritele ja Euroopa
ühtsele hädaabinumbrile «112»“ sõnadega „hädaabinumbrile 112“;
95) paragrahvi 72 lõike 4 punktis 2 asendatakse sõnad „§-s 96“ sõnadega „§-des 951 ja 96“;
96) paragrahv 831 tunnistatakse kehtetuks;
97) seadust täiendatakse §-ga 832 järgmises sõnastuses:
„§ 832. Universaalteenuse makse määr
20
(1) Universaalteenuse makse määr on 0,01–1 protsenti rahastamiskohustusega sideettevõtja
eelmise majandusaasta sideteenuste käibest.
(2) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul
käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud makse määra vähemalt kolm kuud enne kalendriaasta
algust, arvestades:
1) käesoleva seaduse §-s 75 sätestatud ebamõistlikult koormavate kulude põhjendatust ja
suurust;
2) Konkurentsiameti poolt vastavalt käesoleva seaduse §-le 137 koostatud aruandeid.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud makse määra suuruse kehtestamisel järgitakse
läbipaistvuse, mittediskrimineerimise ja proportsionaalsuse põhimõtteid.“;
98) paragrahvi 87 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) hädaabinumbriga 112 ühenduse tagamiseks ja hädaabinumbril 112 ühendust võtnud isiku
asukoha tuvastamiseks,“;
99) paragrahvi 87 täiendatakse lõigetega 23–25 järgmises sõnastuses:
„(23) Sideettevõtja, kellele on käesoleva paragrahvi lõigete 21 ja 22 alusel kehtestatud
kohustused, tellib sõltumatult audiitorilt iga kahe aasta tagant auditi, milles audiitor hindab, kas
sideettevõtja on käesoleva paragrahvi lõigete 21 ja 22 alusel kehtestatud kohustused täitnud.
Auditi läbiviimisega seotud kulud katab sideettevõtja.
(24) Käesoleva paragrahvi lõikes 23 sätestatud auditeerimiskohustuse täpsema sisu ning korra
kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
(25) Käesoleva paragrahvi lõikes 23 sätestatud auditeerimiskohustus rakendub lõigete 21 ja 22
alusel kehtestatud kohustuste jõustumisega.“;
100) paragrahv 87 lõikes 3 asendatakse sõnad „erivajadustega lõppkasutajatele“ sõnadega
„erivajadusega inimestele“;
101) paragrahvi 87 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Kui internetiühenduse teenuse või isikutevahelise side teenuse osutaja esitab tarbijale arve
tarbitud sideteenuse aja või andmemahu eest, siis tagab ta tarbijale mõistliku võimaluse teenuse
kasutamise mahu jälgimiseks ja teavitab tarbijat enne sideteenuse lepingus kokkulepitud
andmemahu täitumist.“;
102) paragrahvi 872 lõigetes 1–3 asendatakse sõna „juhud“ sõnaga „küberintsidendid“ vastavas
käändes;
103) paragrahvi 872 lõikes 1 asendatakse sõnad „ja seotud võrkudele“ sõnadega „ning
võrkudele ja teenustele“;
104) paragrahvi 872 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Küberintsidendi mõju hindamisel võtab sideettevõtja teabe kättesaadavuse korral arvesse
eeskätt järgmist:
21
1) hinnanguline kasutajate arv, keda küberintsident mõjutab;
2) küberintsidendi kestus;
3) küberintsidendi mõjuala geograafiline ulatus;
4) kui suures ulatuses on sidevõrgu või -teenuse toimimine mõjutatud;
5) majanduslikule ja ühiskondlikule tegevusele avalduva mõju ulatus.“;
105) paragrahvi 88 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Sideettevõtja, kes osutab numbripõhist isikutevahelise side teenust, peab tagama sidevõrgu
toimimise selliselt, et iga sidevõrgu kaudu oleks tagatud tasuta ühenduse loomine
hädaabinumbriga 112 ning abi- ja infoteenuse numbriga 1247.
(2) Mobiiltelefoniteenuse osutamisel peab sideettevõtja tagama juurdepääsu hädaabinumbrile
112 lühisõnumiteenuse (Short Message Service – SMS) vahendusel hädaabiteate edastamiseks
oma sidevõrgu kaudu.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sideettevõtja peab Häirekeskusele tegema vahetult
hädaabiteate edastamise järel ja hädaabiteate menetlemise jooksul tasuta kättesaadavaks
hädaabinumbril 112 ühendust võtnud isiku telefoninumbri, rahvusvahelise mobiilside
terminalseadme tunnuse (International Mobile Equipment Identity – IMEI) ja teabe tema
asukoha kohta.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sideettevõtja peab julgeolekuasutuse määratud
julgeolekuasutuse numbrile helistamise korral tegema julgeolekuasutusele vahetult kõne
ühendamise järel tasuta kättesaadavaks helistaja telefoninumbri ning teabe helistaja asukoha
kohta.“;
106) paragrahvi 88 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Sideettevõtja, kes osutab numbripõhist isikutevahelise side teenust, sh spetsiaalset
numbripõhist isikutevahelise side teenust, peab tagama sidevõrgu toimimise selliselt, et iga
sidevõrgu kaudu oleks tagatud tasuta ühenduse loomine hädaabinumbriga 112 ning abi- ja
infoteenuse numbriga 1247.“;
107) paragrahvi 89 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 89. Numbri liikuvuse nõue ja internetiühenduse teenuse osutaja vahetamine“;
108) paragrahvi 89 täiendatakse lõigetega 8–10 järgmise sõnastuses:
„(8) Kui klient ütleb sideteenuse lepingu üles, peab sideettevõtja vähemalt ühe kuu jooksul
lepingu ülesütlemisest arvates säilitama talle kasutada antud numbri, et viia see üle teise
sideettevõtja juurde, välja arvatud juhul kui klient on nimetatud õigusest loobunud.
(9) Kui see on tehniliselt teostatav, on kliendil õigus vahetada internetiühenduse teenuse
osutajat selliselt, et on tagatud internetiühenduse teenuse katkematus.
(10) Internetiühenduse teenuse osutaja vahetamise nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav
minister määrusega.“;
22
109) paragrahvi 91 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Käesolevat peatükki ei kohaldata mikroettevõtjast numbrivaba isikutevahelise side teenuse
osutajale, kui nimetatud ettevõtja muid sideteenuseid ei osuta.“;
110) seadust täiendatakse §-ga 951 järgmises sõnastuses:
„§ 951. Sideteenuse lepingueelne teave ja lepingu lühikokkuvõte
(1) Sideettevõtja, välja arvatud masinatevahelise side teenuse osutaja, esitab lepingut sõlmida
soovivale tarbijale enne lepingu sõlmimist püsival andmekandjal või kui see ei ole teostatav,
siis hõlpsasti allalaaditavas vormingus selgel ja arusaadaval viisil lepingueelse teabe ja lepingu
lühikokkuvõtte teenuse osas, mida sideettevõtja pakub.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepingueelne teave sisaldab vähemalt järgmist
teavet:
1) olenevalt lepingu sõlmimise viisist võlaõigusseaduse §-des 141, 48 või 54 sätestatud teave;
2) sideteenuse kvaliteedi konkreetsed parameetrid, välja arvatud internetiühenduse teenuse
puhul, ja osutatava teenuse kvaliteedi miinimumtase;
3) kui teenuse kvaliteedi miinimumtaset ei pakuta, tuleb see ära märkida;
4) teenuse tasud, sealhulgas hoolduse eest makstav tasu, arveldamise kord ning allahindlused
ja muud hinnapaketid;
5) lepingu kestus ning lepingu ülesütlemise ja pikendamise tingimused, sealhulgas
soodustingimuste kasutamiseks vajalik miinimumperiood;
6) teenuse pakkuja vahetamisega seotud kulud, ajaperiood ning kompensatsiooni- ja
tagasimakse kord, mida kohaldatakse teenuse pakkuja vahetamisel tekkivate viivituste korral,
ning teave vastava menetluse kohta;
7) teave ettemakstud teenust kasutava tarbija õiguse kohta saada käesoleva seaduse § 89 kohase
numbri liikuvuse ja internetiühenduse teenuse osutaja vahetamise korral taotluse alusel hüvitist
kogu allesjäänud krediidi ulatuses;
8) lepingu lõpetamise ja terminalseadmega seotud kulud, sealhulgas kulud lepingu
ennetähtaegse lõpetamise puhul;
9) tasumise erisused ja kompensatsioonimehhanismid juhul, kui teenus ei vasta kokkulepitud
tingimustele või kui sideettevõtja reageerib küberintsidendile ebapiisavalt;
10) meetmed, mida sideettevõtja võtab sidevõrkude ja -teenuste terviklikkuse tagamiseks ja
küberintsidentide vältimiseks vastavalt käesoleva seaduse §-le 872.
(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teabele esitab internetiühenduse teenuse ja
isikutevahelise side teenuse osutaja järgmise teabe:
1) internetiühenduse teenuse osutamisel teenuse kvaliteedi miinimumtaset puudutava teabena
vähemalt hilistuse, värina ja paketikao;
2) isikutevahelise side teenuse osutamisel teenuse kvaliteedi miinimumtaset puudutava teabe,
kui teenuse osutajal on kontroll vähemalt mõne võrguelemendi üle või millel on antud
eesmärgil sõlmitud teenustaseme kokkulepe sidevõrgule juurdepääsu pakkuva ettevõtjaga,
vähemalt esialgse ühenduse loomise aeg, rikete esinemise tõenäosus ja kõne edastamise
viivitus;
3) kõik teenuse osutaja kehtestatud piirangud tema tarnitud terminalseadme kasutamisele;
4) hinnakirja või hinnakirja üksikasja ja pakutava teenuse liigi, sealhulgas vajaduse korral
arveldusperioodil hinnakirjaga hõlmatud andmeside mahu ja täiendava sideühiku hinna;
23
5) eelnevalt kindlaks määratud andmeside mahuga hinnakirja puhul tarbija võimaluse kanda
eelmisest arveldusperioodist kasutamata maht üle järgmisesse arveldusperioodi, kui selline
võimalus on lepingus ette nähtud;
6) teabe käesoleva seaduse § 87 lõikes 6 nimetatud mõistliku võimaluse kohta jälgida tarbitud
teenuse mahtu;
7) numbrid või teenused, millele kohaldatakse eritasu;
8) teenuspakettide ja pakettide puhul, mis hõlmavad nii teenuseid kui ka terminalseadmeid,
nimetatud paketi üksikosade hinnad, niivõrd, kuivõrd neid turustatakse ka eraldi;
9) sideettevõtja poolt tarbijale pakutavad hooldusteenused, sealhulgas hooldusteenuse liigid ja
tarbijale pakutav tugiteenus ning nende teenuste tellimise viis;
10) võimalus ajakohase teabe saamiseks kõigi kohaldatavate tasude ja hooldustasude kohta;
11) teenuspaketi lepingu kestuse, pikendamise ja lõpetamise kohta ning teenuspaketi või selle
elementide lõpetamise tingimused;
12) isikuandmed, mis tuleb esitada enne teenuse osutamist või mida kogutakse teenuse
osutamise ajal;
13) erivajadusega inimesele mõeldud toote ja sideteenuse tingimused ning võimaluse vastava
ajakohase teabe saamiseks;
14) kaebuste esitamise kord ja tähtaeg ning vaidluste lahendamise kord;
15) nõusoleku küsimise kord, kui sideettevõtja soovib pakkuda lõppkasutaja valduses oleva
raadio-kohtvõrgu kaudu avalikku juurdepääsu.
(4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud teabele esitab numbripõhise
isikutevahelise side teenuse osutaja järgmise teabe:
1) kui teenuse osutaja ei paku sidevõrgu kaudu ühenduse loomist hädaabinumbriga 112 või
juurdepääsu helistaja asukoha teabele, vastava võimaluse sõnaselge välistus;
2) lõppkasutaja andmete avaldamise tingimused vastavalt käesoleva seaduse §-dele 102–107,
sealhulgas lõppkasutajalt tema kohta käivate andmete avaldamise, edastamise või muul viisil
töötlemise kohta nõusoleku võtmise tingimused ning nõusoleku andmisest keeldumise
tingimused;
3) hüvitise maksmise kord käesoleva seaduse § 89 lõigetes 1–8 nimetatud nõuete rikkumise
korral.
(5) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud teabele esitab internetiühenduse
teenuse osutaja järgmise teabe:
1) hüvitise maksmise kord käesoleva seaduse § 89 lõikes 9 nimetatud nõuete rikkumise korral;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2015/2120, millega nähakse ette avatud
internetiühendust käsitlevad meetmed ning millega muudetakse direktiivi 2002/22/EÜ
universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul
ning määrust (EL) nr 531/2012, mis käsitleb rändlust üldkasutatavates mobiilsidevõrkudes liidu
piires (ELT L 310, 26.11.2015, lk 1—18) (edaspidi määrus (EL) nr 2015/2120) artikli 4 lõike 1
kohase teabe.
(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–5 nimetatud teave esitatakse taotluse korral erivajadusega
inimesele sobivas formaadis.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepingu lühikokkuvõte peab sisaldama vähemalt
järgmist teavet:
1) sideettevõtja nimi, aadress ja muud kontaktandmed;
2) sideteenuse kirjeldus ja sellega seotud teiste teenuste kasutamise võimalused;
24
3) teenuste tasud, sealhulgas hoolduse eest makstav tasu, arveldamise kord ning allahindlused
ja muud hinnapaketid;
4) lepingu kestus ning lepingu pikendamise ja lõpetamise tingimused;
5) erivajadustega inimestele mõeldud teenuse tingimused;
6) internetiühenduse teenuse osutamisel määruse EL nr 2015/2120 artikli 4 lõike 1 punktides d
ja e nimetatud teabe kokkuvõtte.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepingueelne teave ja lepingu lühikokkuvõte
muutuvad lepingu sõlmimisel lepingu lahutamatuks osaks ning neid saab muuta ainult juhul,
kui pooled on selles sõnaselgelt kokku leppinud.
(9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–7 osutatud teave esitatakse ka lõppkasutajast mikro- ja
väikeettevõtjale ning mittetulundusühingule, välja arvatud, kui nad on sellest loobunud.“;
111) paragrahvi 96 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Sideteenuse lepingus tuleb lisaks käesoleva seaduse §-s 951 nimetatud tingimustele
määrata:
1) sidevõrgu lõpp-punkti asukoht, välja arvatud juhul, kui ühendus sidevõrguga põhineb
raadiosageduste kasutamisel;
2) sidevõrguga ühendamise aeg ja tingimused.
(2) Internetiühenduse teenuse ja isikutevahelise side teenuse osutaja on kohustatud tegema
avalikkusele kättesaadavaks oma veebilehel või veebilehe puudumisel muul mõistlikul viisil
võlaõigusseaduse § 48 lõike 1 punktis 1 ning käesoleva seaduse § 951 lõike 2 punktides 2–6,
lõike 3 punktides 3, 9, 13 ja 14, lõike 4 punktides 1 ja 2 ja lõike 7 punktis 2 nimetatud
tingimused, samuti käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud tingimused ning tema
poolt sideteenuse osutamiseks kehtestatud muud tüüptingimused. Nimetatud teave tehakse
kättesaadavaks selgel, arusaadaval ja masinloetaval viisil.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teave esitatakse erivajadusega inimesele sobivas
formaadis.
(4) Numbrivaba isikutevahelise side teenuse osutaja peab avaldama oma veebilehel teabe
hädaabiühendusele juurdepääsu võimaldamise kohta.
(5) Sideettevõtja, välja arvatud numbrivaba isikutevahelise side teenuse ja masinatevahelise
side teenuse osutaja, on kohustatud sideteenuse lepingu sõlmimisel teavitama tarbijat
võimalusest sõlmida leping, mille maksimaalne kestus on üks aasta.
(6) Tarbijaga sõlmitava tähtajalise sideteenuse lepingu, välja arvatud numbrivaba
isikutevahelise side teenuse ja masinatevahelise side teenuse lepingu, kestus ei tohi ületada
kahte aastat.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikeid 4 ja 5 ei kohaldata järelmaksulepingu kestuse suhtes, kui
tarbija on eraldi lepinguga nõustunud tasuma osamakseid üksnes füüsilise ühenduse
kasutuselevõtu eest. Järelmaksuleping füüsilise ühenduse kasutuselevõtuks ei hõlma
terminalseadet.
25
(8) Käesoleva paragrahvi lõikeid 4–6 kohaldatakse ka lõppkasutajast mikro- ja väikeettevõtja
ning mittetulundusühingu suhtes, välja arvatud kui nad on sellest loobunud.“;
112) seadust täiendatakse §-ga 961 järgmises sõnastuses:
„§ 961. Teenuspakett
(1) Teenuspakett on sideettevõtja poolt tarbijale vähemalt kahe või enama sideteenuse
osutamine sama sideteenuse lepinguga.
(2) Kui teenuspaketti või sideteenust ja terminalseadet sisaldavasse paketti kuulub
internetiühenduse teenus või numbripõhine isikutevahelise side teenus, kohaldatakse kogu
teenuspaketile või sideteenust ja terminalseadet sisaldavale paketile käesoleva seaduse § 89, §
951 lõike 7, § 96, § 99 ja § 100 sätteid.
(3) Kui tarbija tellib internetiühenduse teenuse või numbripõhise isikutevahelise side teenuse
osutajalt lisateenuse või terminalseadme, ei pikene tarbija sideteenuse lepingu kestus, välja
arvatud kui tarbija on lisateenuse või terminalseadme tellimisel sellega nõus.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1–3 kohaldatakse ka lõppkasutajast mikro- ja väikeettevõtja
ning mittetulundusühingu suhtes, välja arvatud kui nad on sellest loobunud.“;
113) paragrahvi 98 lõikes 5 ja § 177 pealkirjas asendatakse sõnad „riigisiseste
hädaabinumbritega ja Euroopa ühtse hädaabinumbriga «112»“ sõnadega „hädaabinumbriga
112“;
114) paragrahvi 99 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 99. Sideteenuse lepingu pikendamine ja tingimuste muutmine“;
115) paragrahvi 99 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Sideettevõtja, välja arvatud numbrivaba isikutevahelise side teenuse osutaja, teavitab
püsival andmekandjal lõppkasutajat sideteenuse lepingu tingimuste muutmise kavatsusest
vähemalt üks kuu ette lepingus kokkulepitud viisil. Teade pealkirjastatakse ˮLepingu
muutmineˮ ning teatesse märgitakse muudetavad tingimused, lõppkasutaja õigus muudatustega
mittenõustumisel leping leppetrahvita ühe kuu jooksul üles öelda vastava teate saamisest
arvates, tingimuste muutmise põhjus ja õiguslik alus. Kui lepingu tingimuste muutmine toimub
lõppkasutajate huvides, kui muudatus on üksnes halduslikku laadi ja see ei mõjuta lõppkasutajat
negatiivselt või kui lepingu tingimusi muudetakse tulenevalt õigusaktist, võib sideettevõtja
lõppkasutajalt lepingu ülesütlemisel nõuda leppetrahvi..“;
116) paragrahvi 99 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:
„(5) Enne sidelepingu automaatset pikenemist teavitab sideettevõtja, välja arvatud numbrivaba
isikutevahelise side teenuse ja masinatevahelise side teenuse osutaja, lõppkasutajat selgel ja
õigeaegsel viisil ning püsival andmekandjal lepingulise kohustuse lõppemisest ja leppetrahvita
lepingu ülesütlemise võimalusest.
26
(6) Sideettevõtja, välja arvatud numbrivaba isikutevahelise side teenuse ja masinatevahelise
side teenuse osutaja, annab lõppkasutajale nõu parima sideteenuse hinna kohta vähemalt kord
kalendriaastas ning käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul.“;
117) paragrahvi 100 täiendatakse lõigetega 3–6 järgmises sõnastuses:
„(3) Tarbijal on õigus sideteenuse leping, välja arvatud internetiühenduse teenuse ja
numbrivaba isikutevahelise side teenuse leping, igal ajal tasuta üles öelda, kui nimetatud
sideteenuse tegelik jõudlus erineb märkimisväärselt lepingus sätestatust.
(4) Kui lõppkasutajal on õigusaktist tulenev õigus lõpetada sideteenuse, välja arvatud
numbrivaba isikutevahelise side teenuse leping enne lepingus kokkulepitud tähtaega, võib
sideettevõtja lõppkasutajalt nõuda hüvitist ainult lõppkasutajale jäänud terminalseadme eest.
Nimetatud hüvitise suurus ei tohi ületada terminalseadme jääkväärtust või kuni lepingu
lõppemiseni maksta jäänud terminalseadme osamaksete summat, olenevalt sellest, kumb on
väiksem.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud sideettevõtja ei piira pärast käesoleva paragrahvi
lõikes 4 nimetatud hüvitise maksmist terminalseadme kasutamist teise sideettevõtja sidevõrgus.
(6) Käesoleva seaduse § 99 lõiget 3 ja käesoleva paragrahvi lõikeid 1, 3 ja 4 kohaldatakse
üksnes tarbija, mikro- ja väikeettevõtja ning mittetulundusühingu suhtes.“;
118) paragrahv 1001 tunnistatakse kehtetuks;
119) paragrahvi 1002 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 1002. Sideteenuse hinna, kvaliteedi, katvuse ja võimaluste võrdlus“;
120) paragrahvi 1002 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „sideteenuse“ sõnadega „hinna,
kvaliteedi,“;
121) paragrahvi 1002 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Sideteenuse hinna, kvaliteedi, katvuse, kasutuse ja võimaluste kaardistuse infosüsteem on
andmekogu (edaspidi sideteenuse andmekogu), mille pidamise eesmärk on võrrelda sideteenuse
hindu ja kvaliteeti ning kaardistada Eesti territooriumi aadressiobjektidel pakutavate
andmesideteenuste võimalused ja tehnilised parameetrid ning tuvastada geograafilised alad või
aadressiobjektid, millel puudub andmesideteenus.“;
122) paragrahvi 1002 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Sideteenuse andmekogu põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister
määrusega.“;
123) paragrahvi 1002 lõiget 4 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:
„7) internetiühenduse teenuse ja numbripõhise isikutevahelise side teenuse hindade ja
kvaliteedi andmebaas.“;
27
124) paragrahvi 1002 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „andmeid“ sõnadega „sideteenuse
hindade ja kvaliteedi ning“;
125) paragrahvi 108 lõikes 7 asendatakse sõnad „riigisisestele hädaabinumbritele, Euroopa
ühtsele hädaabinumbrile «112» ega julgeolekuasutuse lühinumbrile“ sõnadega
„hädaabinumbrile 112 ega julgeolekuasutuse numbrile“;
126) paragrahv 1111 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõna „sideallika“ sõnaga „terminalseadme“;
127) paragrahv 1111 lõike 1 punktis 6 asendatakse sõnad „terminalseadme asukoha“ sõnadega
„helistaja terminalseadme asukohateabe“;
128) paragrahv 1111 lõike 2 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „Telefoni- ja
mobiiltelefoniteenuse“ sõnadega „Numbripõhise isikutevahelise side teenuse osutaja“;
129) paragrahv 1111 lõike 2 punktis 5 asendatakse sõnad „telefoni- ja mobiiltelefoniteenus“
sõnaga „sideteenuse liik“;
130) paragrahv 1111 lõike 2 punkti 8 täiendatakse pärast sõna „ajal“ sõnadega „ja lõpetamise
ajal“;
131) paragrahv 1111 lõike 3 punktis 3 asendatakse sõnad „kelle nimele Interneti-protokolli
aadress“ sõnaga „kellele Interneti-protokolli aadress (sisemine või välimine)“;
132) paragrahv 1111 lõikes 8 asendatakse sõnad „telefoni- ja mobiiltelefoniteenuse“ sõnaga
„sideteenuse“;
133) paragrahv 1111 lõiget 11 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:
„7) korrakaitseseaduse kohaselt Politsei- ja Piirivalveametile.“;
134) paragrahv 112 lõikes 1 asendatakse sõna „möödumisel“ sõnadega „jooksul“;
135) paragrahv 112 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „andmete“ sõnadega „või muude
sideteenuse osutamisel loodud ja säilitatud andmete“;
136) paragrahv 1121 tunnistatakse kehtetuks;
137) paragrahv 113 lõikes 1 asendatakse sõna „sidevõrgule“ sõnadega „sidevõrgu kaudu
osutavale sideteenusele“;
138) paragrahv 113 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „õiguse“ sõnadega „või eraelu
puutumatuse õiguse“;
139) paragrahv 113 lõigetes 2 ja 3 asendatakse sõna „sidevõrgule“ sõnaga „sideteenusele“;
140) paragrahv 113 lõike 2 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „parameetrite“ sõnadega
„ning võrkude ja teenuste turvalisusega seotud tehniliste meetmete“;
28
141) paragrahv 113 lõike 3 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „kaitse“ sõnadega „ning andmete
taastamise nende kaitseks kasutatud tehniliste meetmete korral“;
142) paragrahvi 143 täiendatakse pärast sõnu „Euroopa Komisjoni“ sõnadega
„, raadiosageduspoliitika töörühma“;
143) paragrahvi 149 lõiget 9 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Nimetatud ettekirjutus tehakse ühe kuu jooksul Euroopa Sideameti arvamuse saamisest
arvates.“;
144) paragrahvi 152 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud arvamuste väljaselgitamiseks teeb otsust või
õigusakti kavandav valitsusasutus selle eelnõu lühikirjelduse avalikult kättesaadavaks ning
esitab täiendava informatsiooni saamise aja ja koha ning määrab arvamuse esitamiseks
mõistliku tähtaja, mis ei või olla lühem kui 30 kalendripäeva. Otsust või õigusakti kavandav
valitsusasutus teeb laekunud arvamuste kokkuvõtted avalikult kättesaadavaks.“;
145) paragrahvi 152 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:
„(4) Käimasolevate konsultatsioonide ühtne kontaktpunkt on Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud konsulteerimine ei ole vajalik, kui vastuvõetav
õigusakt ei piira raadiosagedusi kasutavate isikute õigusi või kui kehtestatakse käesoleva
seaduse §-s 21 sätestatud nõudeid. “;
146) paragrahvi 164 täiendatakse pärast sõna „liikuvuse“ sõnadega „ja internetiühenduse
teenuse osutaja vahetamise“;
147) paragrahvi 1661 lõikes 1 asendatakse sõnad „§ 63 lõigete 1–3“ sõnadega „§-de 63–632“;
148) seadust täiendatakse §-ga 1703 järgmises sõnastuses:
„§ 1703. Riigi julgeoleku tagamiseks kehtestatud kohustuste rikkumine
(1) Käesoleva seaduse § 87 lõigete 21–23 alusel kehtestatud kohustuste rikkumise eest
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50
000 eurot.“;
149) paragrahvi 177 lõikes 1 asendatakse sõnad „riigisiseste hädaabinumbritega või Euroopa
ühtse hädaabinumbriga «112»“ sõnadega „hädaabinumbriga 112“;
150) paragrahvi 188 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
29
„(3) Käesoleva seaduse §-des 154, 155, 159, 162–164, 166–1662, 1703,1711, 176, 177, 178, 182
ja 1841 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Amet.“;
151) paragrahvis 1931 asendatakse arv „2020“ arvuga „2028“;
152) seadust täiendatakse §-ga 1963 järgmises sõnastuses:
„§ 1963. Teavitamiskohustuse rakendamine
Käesoleva seaduse § 4 lõikes 4 sätestatud teave esitatakse Euroopa Sideametile esmakordselt
2021. aasta 21. detsembriks.“;
153) seadust täiendatakse §-ga 1964 järgmises sõnastuses:
„§ 1964. Teabekohustuse rakendamine
Käesoleva seaduse § 951 lõiget 6 ja § 96 lõiget 3 kohaldatakse alates 2025. aasta 28. juunist.“;
154) seaduse normitehniline märkus muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete
töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja
elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (EÜT L 201, 31.07.2002, lk 37–47), muudetud
direktiividega 2006/24/EÜ (ELT L 105, 13.04.2006, lk 54–63) ja 2009/136/EÜ (ELT L 337,
18.12.2009, lk 11–36);
Komisjoni direktiiv 2002/77/EÜ konkurentsi kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste
turgudel (EÜT L 249, 17.09.2002, lk 21–26);
Komisjoni direktiiv 2008/63/EÜ konkurentsi kohta telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete
turgudel (ELT L 162, 21.06.2008, lk 20–23);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/53/EL raadioseadmete turul kättesaadavaks
tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta ja millega tunnistatakse
kehtetuks direktiiv 1999/5/EÜ (EÜT L 153, 22.05.2014, lk 62–106);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa
elektroonilise side seadustik (ELT L 321, 17.12.2018, lk 36-214).“.
§ 2. Ehitusseadustiku muutmine
Ehitusseadustikus tehakse järgmised muudatused:
1) seadust täiendatakse §-ga 6112 järgmises sõnastuses:
„§ 6112. Juurdepääsuõigus riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olevale ehitisele
(1) Sideettevõtjal on õigus esitada taotlus riigile või kohaliku omavalitsuse üksusele, et saada
juurdepääsuõigus riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse omandis või kasutuses olevale
ehitisele väikese levialaga raadiosagedusi kasutava juurdepääsupunkti (small cell)
paigaldamiseks.
30
(2) Riigi või kohaliku omavalitsuse üksus võib võtta lõikes 1 nimetatud juurdepääsupunkti
paigaldamise eest mõistlikku tasu.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
1) sideettevõtja kontaktandmeid;
2) väikese levialaga raadiosagedusi kasutava juurdepääsupunkti paigaldamise asukohta.
(4) Riik või kohaliku omavalitsuse üksus vaatab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud
taotluse ühe kuu jooksul selle saamisest arvates. Taotlused vaadatakse läbi nende esitamise
järjekorras.
(5) Riik või kohaliku omavalitsuse üksus võib põhjendatult keelduda ehitisele
juurdepääsuõiguse andmisest, kui:
1) ehitis ei sobi tehniliselt väikese levialaga raadiosagedusi kasutava juurdepääsupunkti
paigaldamiseks;
2) see ohustab inimese elu või tervist;
3) tegemist on käesoleva seadustiku § 62 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud hoonega;
4) see ohustab riigi julgeolekut.
(6) Riik või kohaliku omavalitsuse üksus avaldab käesoleva paragrahvi lõikes 4 või lõike 5
punktides 1–3 nimetatud otsused ehitisregistris .“;
2) paragrahvi 130 lõiget 3 täiendatakse punktiga 52 järgmises sõnastuses:
„52) väikese levialaga raadiosagedusi kasutava juurdepääsupunktile juurdepääsu õiguse
andmise nõuete kontrollimine;“
3) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiiv (EL) 2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik (ELT L
321, 17.12.2018, lk 36-214).“.
§ 3. Riigilõivuseaduse muutmine
Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 31 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) üleeuroopaliselt harmoniseeritud 116-algusega lühinumbri, hädaabinumbri 112, abi- ja
infoteenuse numbri 1247, üleriigilise avalikes huvides kasutatava teenuse lühinumbri 110 ja
vältimatu psühholoogilise abi kohustusliku lühinumbri numbriloaga;“;
2) paragrahvi 206 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:
„(51) Sagedusloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest ühe privaatse liikuva maaside
lairiba raadiovõrgu kohta tasutakse riigilõivu 800 eurot.“;
3) paragrahvi 206 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses:
31
„(71) Sagedusloa, välja arvatud vee- ja õhusõiduki raadioluba, amatöörraadiojaama tööluba
ning käesoleva seaduse § 206 lõigetes 5 ja 51 sätestatud võrkude sagedusload, kuni seitsmeks
kalendripäevaks andmise eest tasutakse riigilõivu 20 eurot.“;
4) paragrahvi 206 lõikes 8 asendatakse sõna „kuni“ sõnadega „8–“;
5) paragrahvi 206 lõikes 10 asendatakse sõna „kalendripäevaks“ sõnaga „kalendripäevast“;
6) lisa 3 punkti 2.3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2.3. sagedusalas 4,2 GHz kuni 6 GHz – 2 eurot;“;
7) lisa 3 täiendatakse punktidega 2.4 ja 2.5 järgmises sõnastuses:
„2.4. sagedusalas 6 GHz kuni 24 GHz – 1 euro;
2.5. sagedusalas 24 GHz ja enam – 0,55 eurot.“;
8) lisa 3 punktides 4.15–4.19 asendatakse sõnad „või enam“ sõnadega „kuni 40 GHz“;
9) lisa 3 täiendatakse punktidega 4.20 ja 4.21 järgmises sõnastuses:
„4.20. sagedusalas 40 GHz või enam ribalaiusega kuni 250 MHz – 39 eurot;
4.21. sagedusalas 40 GHz või enam ribalaiusega üle 250 MHz – 77 eurot.“;
10) lisa 3 punktid 12.1, 12.2, 12.10 ja 12.11 tunnistatakse kehtetuks;
11) lisa 3 punktides 12.3–12.9 asendatakse arv „862“ arvuga „694“;
12) lisa 3 punktides 12.3 ja 12.12 tunnistatakse kehtetuks sõnad „1 W“;
13) lisa 3 punktides 12.12–12.18 jäetakse välja sõnad „või 1452 MHz kuni 1492 MHz“;
14) lisa 3 täiendatakse punktiga 15.8 järgmises sõnastuses:
„15.8. numbriloa andmise eest, millega antakse õigus kasutada kümnekohalisi numbreid, või
selle kehtivustähtaja pikendamise eest üheks aastaks – 0,05 eurot iga kasutamiseks lubatud
numbri eest.“.
§ 4. Seaduse jõustumine
(1) Käesolev seadus jõustub 2020. aasta 21. detsembril.
(2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 97 jõustub 2028. aasta 1. jaanuaril.
(3) Käesoleva seaduse § 1 punkt 106 jõustub 2025. aasta 28. juunil.
Riigikogu esimees Henn Põlluaas
Tallinn „…“ … 2020. a
Algatab Vabariigi Valitsus „…“ … 2020. a
32