Märkustega arvestamise tabel Koos- kõlastaja Märkus Arvestamine Haridus- ja Teadus-ministeerium Palume Eesti Vabariigi Valitsuse ja Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni vahelise kokkuleppe, mis käsitleb assotsieerunud liikme staatuse andmist CERNiga ühinemise eelses staadiumis, ratifitseerimise seaduse eelnõu seletuskirjas avada, milleks kasutab CERN talle tasutud liikmemaksu ning tuua välja vastused järgmistele küsimustele. Kas Eesti osalemisel CERNi teaduseksperimentides (näiteks CMS) tuleb tasuda Eesti poolt makstavale CERNi liikmemaksule ka lisaks osalusmaksu CERNi eksperimentides või mõnedes teistes CERNi tegevustes osalemise eest? Millised CERNi tegevused on Eesti teadlastele CERNiga liitumise tulemusena tasuta, millised täiendava tasu eest? Arvestatud. Seletuskirja täiendatud. Täiendavalt palume lepingu ratifitseerimise seletuskirjas välja tuua, et CERNi liikmemaks tasutakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarve kaudu. Arvestatud. Justiits-ministeerium Kooskõlastas märkusteta. Rahandus-ministeerium Palume täiendada lepingu ratifitseerimise seletuskirja ning tuua peatükis 7 välja, et seaduse rakendamiseks on kulud ette nähtud riigieelarves ja riigi eelarvestrateegias Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusala all. Lisaks palume tuua välja täisliikmemaksu suuruse eurodes, et oleks võimalik võrrelda riigieelarves planeeritud mahtusid tegeliku täisliikmemaksu summaga. Arvestatud. Välis-ministeerium Esitas tehnilised parendusettepanekud. Arvestatud. EAS Märkusi ei olnud. KBFI Märkusi ei olnud.
Eelnõu 22 .06 .2020 Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni (CERN) ja Eesti Vabariigi vahelise CERN-iga ühinemise eelses staadiumis assotsieerunud liikme staatuse andmist käsitleva kokkuleppe ratifitseerimise seadus Ratifitseerida juurde lisatud Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni (CERN) ja Eesti Vabariigi vaheline CERN-iga ühinemise eelses staadiumis assotsieerunud liikme staat use andmist käsitlev ko k kulepe , millele on alla kirjutatud 2020. aasta 19. juunil Eesti Vabariigi peaminister Jüri Ratas Tallinnas ja CERN-i peasekretär Fabiola Gianotti Genfis . Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn, ”…” …………….. 2020 . a ______________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus Tallinn, “…” …………….. 2020 . a
2 2 .06.2020 Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni (CERN) ja Eesti Vabariigi vahelise CERN-iga ühinemise eelses staadiumis assotsieerunud liikme staatuse andmist käsitleva kokkuleppe ratifitseerimise seadus e eelnõu seletuskiri Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Eelnõuga ratifitseeritakse Euroopa Tuumauu ringute Organisatsiooni ( CERN ) ja Eesti Vabariigi vaheline CERN-iga ühinemise eelses staadiumis assotsieerunud liikme staatuse andmist käsitlev kokkulepe (edaspidi kokkulepe ) . Euroopa Tuumauuringute Organisatsioon (edaspidi CERN ) asutati 29. septembril 1954, kui jõustus Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni asutamiskonventsioon, mis on koostatud 1. juulil 1953 . aastal Pariisis (edaspidi CERNi asutamiskonventsioon ) . Organisatsiooni eesmärk on tagada Euroopa riikide koostöö puht- ja fundamentaalteaduslike tuumauuringute ning nendega sisuliselt seotud uuringute vallas. CERN asub Genfis. Eesti jaoks on CERNiga ühinemine oluline, võimaldamaks Eesti ettevõtjatele teadmussiiret, eeskätt kõrgtehnoloogia valdkonnas, aga ka laiemalt avamaks võimalus i osaleda CERNi hangetel. Pärast 2 – 5 aastast assotsi eerunud liikmesuse perioodi saab Eesti CERNi täisliikmeks, sõlmides uue lepingu , mis asendab käesoleva kokkuleppe . Assotsieerunud liikmeks olek enne täisliikmeks saamist on uutele liikmesriikidele kohustuslik. Täisliikmena avanevad Eestile täiendavad võimalused, kuna kaob ülempiir summade osas, mida on võimalik CERNist tagasi saada. Samuti saab Eesti täieliku hääleõiguse CERNi nõukogus. Assotsi eerunud liikmesuse perioodil ei tohi tagasi saadav summa ületada liikmemaksu ning hääleõigust nõukogus ei ole. Vabariigi Valitsus otsustas 8. veebruaril 2018 kabinetinõupidamisel toetada peaministri ettepanekut kinnitada Eesti soovi saada Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni (CERN) täisliikmeks. 5. septembril 2018 esitas Eesti ametliku taotluse CERNiga ühinemiseks , millele CERN andis positiivse vastuse ühine misläbirääkimiste alustamiseks 9. aprillil 2019. Vabariigi Valitsus kiitis kokkuleppe heaks istungil 6. veebruaril 2020, millest Eesti andis diplomaatilise noodiga teada CERNi peadirektorile . CERNi Nõukogu kiitis kokku leppe heaks 19. märtsil 2020 . 19 . juunil 2020 allkirjastasid kokkuleppe välissuhtle misseaduse § 17 lõike 1 punkt 1 alusel Eesti Vabariigi peaminister Jüri Ratas ja CERNi peasekretär Fabiola Gianotti . K okkulepe tuleb ratifitseerida Riigikogus, kuna kokkuleppega ühineb Eesti rahvusvahelise organisatsiooniga ( välissuhtlemisseaduse (edaspidi: VäSS ) § 20 punkt 3). 1 .2 Eelnõu ettevalmistaja Seaduse eelnõu ja seletuskirja valmistas ette Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarenguosakonna ekspert Kaupo Sempelson (625 6350 ;
[email protected] ) ning eelnõule tegi juriidilise ekspertiisi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ave Henberg (625 6360;
[email protected] ). Kokkuleppe tõlkis vandetõlk Maire-Liis Rohtma ( 684 1420 ;
[email protected] ). Välisministeeriumis on eelnõu materjalid läbi vaadanud juriidilise osakonna rahvusvahelise õiguse büroo jurist Martin Mändveer (637 7415;
[email protected]) . 1.3 Märkused Eelnõu on seotud Vabariigi V alitsuse tegevusprogrammiga 2019 – 2023 (punkt 9.4) . Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu (edaspidi EL ) õiguse rakendamisega. VäSS § 20 punkti 3 kohaselt on rahvusvahelise organisatsiooniga ühinemise korral vajalik välislepingu ratifitseerimine Riigikogus. Niisamuti on ratifitseerimise aluseks VäSSi § 20 punkt 2, sest kokkulepe reguleerib maksuküsimusi, andes CERNi varadele ja sissetulekule maksuvabastuse ning põhiseaduse § 113 järgi on riiklikele maksudele kehtestatud seadusereservatsiooni põhimõte. Välislepingute menetlemise lihtsustamise eesmärgil o li kooskõlastusringil kokkuleppe heakskiitmise korralduse eelnõule lisatud ratifitseerimise seaduse eelnõu kavand ning korralduse eelnõu seletuskiri koostat i seaduseelnõu seletuskirjale kehtestatud hea õigusloome ja normitehnika eeskirja reegleid järgides. Pärast kokkuleppe le allakirjutamist ei esitatud kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu uuesti ministeeriumi t ele kooskõlastamiseks, vaid see esitati otse Välisministeeriumile Vabariigi Valitsuse istungile esitamiseks. Seaduse eesmärk Seaduse eesmärk on ratifitseerida allkirjastatud kokkulep e. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Seaduse eelnõu koosneb ühest lausest, millega ratifitseeritakse kokkulepe . Kokkulepe I a rtikkel määratleb Eesti assotsieerunud liikme staatuse ühinemiseelses staadiumis ning sätestab asjaomased õigused ja kohustused . Assotsieerunud liikmesuse periood kestab minimaalselt 2 ja maksimaalset 5 aastat. II a rtikkel käsitleb Eesti õigusi CERNi assotsieerunud liikmena. Eestil tekib assotsieerunud liikmeks saades õigus osaleda CERNi teadusprogrammis ning koolitus- ja haridusprogrammides. Kokkulepe sätestab ka õiguse osalemiseks nõukogu istungitel, rahanduskomitee kohtumistel ja teaduspoliitika komitee kohtumistel . CERNi nõukogus on Eestil õigus olla esindatud, kuid assotsieerunud liikmena ei saa Eesti osaleda nõukogu kinnistel istungitel. Eesti esindajate arv ja pädevus peavad olema kooskõlas liikmesriikide esindatusele kohaldatavate CERN i eeskirjadega. Samuti puudub Eestil assots ieerunud liikmesuse perioodil nõukogus hääleõigus , kuid on õigus omal algatusel sõna võtta ja avaldusi teha. Samad õigused ja piirangud laienevad Eestile rahanduskomitee kohtumiste osas. Täiendavalt võib Eesti rahanduskomitees avaldada arvamust teemal, mis on mõeldud nõukogule soovituse esitamis eks rahanduskomitees hääletusel. See arvamus kantakse protokolli ja edastatakse koos soovitusega nõukogule teadmiseks. Samuti võib Eesti osaleda võimalikes rahanduskomitee proovihääletustes. Eesti määratud teadusesindajal nõukogus on õigus osaleda teaduspoliitika komitee kohtumistel vaatlejana. Assotsieerunud liikmeks saamisega tekib Eesti kodanikele õigus saada CERNi töötajaks tähtajalise lepingu alusel , stipendiaadiks, üliõpilaseks või teaduriks . Nende valimisele ja nimetamisele kohaldatakse organisatsiooni üldpõhimõtteid ja tegevuskordasid ning personalieeskirju. Erandjuhtudel võib peadirektor otsustada lubada Eesti kodanikel taotleda ka tähtajatut töölepingut. Artikkel käsitleb samuti tööstuse osalemise õigus t. Eestist pärit kaupu ja teenuseid pakkuvatel ettevõtjatel tekib õigus osaleda CERNi hangete l , millele kohaldatakse mutatis mutandis CERNi hankereegleid . Eesti le väga olulise õigusena tekib võimalus nimetada tö östuse valdkonna kontaktametnik, kelle rolliks saab CERNi ja Eesti ettevõtjate vahendamine, võimaldamaks osalemist hangetel ning teadmussiiret . II a rtiklis nimetatud ametisse nimetamiste ja lepingute rahaline koondväärtus ei tohi mingil juhul ületada Eesti rahalise sissemakse suurust käesoleva kokkuleppe alusel. Seega on assotsieerunud liikmesuse perioodil liikmemaksuga võrdsustatud ülempiir, mis ulatuses Eesti saab CERNi liikmesusest tulu teenida. Garanteeritud minimaalset tulu CERN ei taga, seega sõltub piirmäära täitmise ulatus Eesti enda tegevusest ja aktiivsusest. III a rtik kel käsitleb Eesti kohustusi . Assotsieerunud liikmesuse perioodil fikseeritakse Eesti iga-aastane liikmemaks ( kokkuleppe terminoloogias sissemakse) protsendina täisliikme liikmemaksust. Hetkel oleks täisliikmesuse puhul Eesti aastane liikmemaks 1 509 850 Šveitsi franki ( 1 406 605 eurot) . Täisliikme liikme maksu indekseeritakse iga-aastaselt 0 – 2% ulatuses , võttes arvesse liikmesriikide sissemaksete arvutamise valemit ja metoodikat , vastavalt organisatsiooni eelarvele rakendatavale üldisele kulude varieerumise indeksile . Liikmemaksu üldised printsiibid määrab CERNi asutamiskonventsiooni VII artikkel. Assotsieerunud liikme liikmemaks ei tohi olla väiksem kui 25% täisliikme liikmemaksust, kuid peab olema seejuures vähemalt summas 1 miljon Šveitsi franki ( 931 619 eurot) aastas. CERNi maksete summad määratletakse alati Šveitsi frankides, seetõttu võivad ka summad eurodes kursi kõikumise ulatuses varieeruda. Assotsieerunud liikmeks oleku ajal fikseeritakse kokkuleppes Eesti maksed protsendina Eesti teoreetilisest täisliikme liikmemaksust. Aastal 2020 on Eesti makse 50% täisliikme liikmemaksu määrast (ja minimaalselt 1 miljon Šveitsi franki) , mis jaotatakse proportsionaalselt kvartali täpsusega sõltuvalt liikmeks saamise kuupäevast ja 2021 ning sealt edasi kuni assotsi eerunud liikmesuse perioodi lõpuni 75% teoreetilisest täisliikme liikme maksust. Eesti kavatseb saavutada täisliikmesuse pärast kaheaastast assotsieerunud liikme staatust ühinemiseelses staadiumis. Liikmemaksu kasutatakse organisatsiooni toimimiseks ning selle ulatuses on Eestil võimalus CERNi pakutavates programmides osaleda, teadlastel töötada CERNi struktuurides ning ettevõtjatel pakkuda CERNile teenuseid ja osaleda hangetes. Kui täiendavates programmides osalemine ületab liikmemaksu summat, eeldab osalemine ka täiendavaid makseid, mis reguleeritakse eraldi vastavasisuliste kokkulepetega. Sama kehti b ka teadlaste osalemise kohta. Assotsiatsiooniperioodil ei ole tegevustes osalemisele sisulisi piiranguid, välja arvatud mahu osas ja hääleõiguse küsimuses CERNi n õukogus. Kokkuleppega annab Eesti CERNi töötajatele eesõiguse d ja puutumatuse , mida reguleerib detailselt kokkuleppe II l isa. Üldise põhimõttena sätestatakse, et o rganisatsiooni sujuva toimimise, selle tegevuses osalevate riikide poolt ja seas võrdse kohtlemise ning organisatsiooni töötajate sõltumatuse tagamiseks annab Eesti teatavad eesõigused ja puutumatuse ning nõustub nendega seotud kohustustega. Sellised eesõigused ja puutumatus antakse organisatsiooni huvides ning organisatsiooni kasu eesmärgil. Kui samal ajal või pärast seda ühineb Eesti reservatsioonideta Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni eesõiguste ja puutumatuse protokolliga (edaspidi protokoll ), lõpetab ja asendab protokoll käesoleva kokkuleppe II l isa alates protokolliga ühinemise päevast. Võimalik ühinemine eel nimetatud protokolliga otsustatakse CERNi täisliikmeks saamisel. IV artikkel käsitleb kokkuleppe lõpetamist. Kokkuleppe saab lõpetada Eesti taotlusel , k ui mis tahes ajal kokkuleppe kehtivuse jooksul esitab Eesti peadirekto rile vastava kirjaliku taotluse. Sel juhul lõpetab CERNi nõukogu Eesti assotsieerunud liikme staatuse ühinemiseelses staadiumis. Kui ei ole kokku lepitud teisiti, siis jõustub lõpetamine vastava teate esitamise aastale järgneva majandusaasta lõppedes. Kokkuleppe saab lõpetada ka ühisel algatusel . Igal ajal kokkuleppe kehtivuse jooksul võivad pooled ühisel algatusel otsustada, et CERNi nõukogu lõpetab Eesti assotsieerunud liikme staatuse ühinemiseelses staadiumis. Kui ei ole kokku lepitud teisiti, siis jõustub lõpetamine poolte kokkuleppele jõudmise aastale järgneva majandusaasta lõppedes. Kokkuleppe saab lõpetada ka CERNi algatusel. Igal ajal kokkuleppe kehtivuse jooksul võib CERNi nõukogu otsustada lõpetada Eesti assotsieerunud liikme staatuse ühinemiseelses staadiumis, kui Eesti ei täida enam selle staatuse kriteeriume või kui Eesti on raskelt rikkunud käesolevast kokkuleppest tulenevaid kohustusi. Sel juhul määrab CERN ise lõpetamise jõustumise tähtpäeva. Automaatselt lõppeb Eesti assotsieerunud liikme staatus ühinemiseelses staadiumis organisatsiooni täis liikmeks saamise päeval . S ellest päevast alates kehtivad liikmesusele kohaldatavad tingimused. Täisliikmeks saamiseks avaldab Eesti vastavasisulist soovi, misjärel sõlmitakse Eesti ja CERNi vahel uus leping, mis asendab käesoleva kokkuleppe . Assotsieerunud liikmeks oleku aeg kestab 2 – 5 aastat. Eesti assotsieerunud liikme staatuse lõpetamine ei kahanda kokkuleppest tulenevaid Eesti kohustusi, mis eelnesid lõpetamise jõustumise tähtpäevale. Eesõigused ja puutumatus, mille Eesti on CERNil e andnud, jäävad kehtima ajaks, mil Eesti on organisatsiooniga seotud rahvusvahe lise koostöökokkuleppe tasemel. V a rtikkel käsitleb Eesti esindamist, suhet muude kokkulepetega, kohaldatavat õigust, jõustumist ja kehtivust ning vaidlusi. Kokkuleppe jõustudes teatab Eesti diplomaatilise noodiga CERNi peadirektorile Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi otsusega Eestit esindama määratud asutuse ja ametniku nime, samuti nõukogu istungitel ja nõukogu komiteede kohtumistel osalevad Eesti esindajad. Jõustumise tähtpäevast alates lõpetab ja asendab käesolev kokkulepe koostöökokkuleppe kehtivuse . Sellisest lõpetamisest olenemata ja kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti, jäävad käesoleva kokkuleppe jõustumisel kehtivad koostöökokkuleppe rakendusaktid (protokollid ja/või lisad) jõusse nimetatud aktidega hõlmatud tegevuste täies ulatuses elluviimiseni. Sellistest rakendusaktidest tulenevad vaidlused lahendatakse kooskõlas koostöökokkuleppe artikliga 7. Ühtlasi ei piira koostöökokkuleppe lõpetamine mis tahes vastastikuse mõistmise memorandumi, millega reguleeritakse Eesti osalemist CERNi eksperimentides, kehtivust. Kohaldatava õiguse osas tõlgendatakse kokkulepet kooskõlas sell e tegeliku tähenduse ja mõjuga. Arvesse võetakse alati CERNi õigusraamistikku, nagu on ette nähtud eelkõige CERNi asutamis konventsioonis, organisatsiooni eeskirjades ja organisatsiooni organite otsustes. CERNi asutamiskonventsiooniga ühineb Eesti täisliikmeks saamisel – konventsiooni eesti- ja ingliskeelne tekst on lisatud seletuskirjale lisainfona. Käesolev kokkulepe jõustub päeval, mil CERNi peadirektor saab kätte Eesti teate, et Eesti on reservatsioonideta lõpetanud kokkuleppe riigisisese heakskiitmis e menetluse, mis tähendab ratifitseerimis t Riigikogus. Viidatud teade saadakse hiljemalt 12 kuu jooksul alates päevast, mil pooled käesolev ale kokkuleppele alla kirjutasid. K okkulepe kehtib nii kaua, kui on vajalik selle sätete rakendamiseks. Vaidluste korral Eesti ja CERNi vahel esinevate kokkuleppe rakendamist või tõlgendamist puudutavate erimeelsustega, mida ei suudeta lahendada sõbralikult, võivad mõlemad pooled pöörduda rahvusvahelisse vahekohtusse . Kokkulepe koostatakse eesti, inglise ja pra ntsuse keeles kahes eksemplaris. T ekstide vastuolu või tõlgendamist puudutavate erimeelsuste korral lähtutakse ingliskeelsest tekstist. K okkuleppe I l isa käsitleb t öötajate ametisse nimetamise ja tööstuse osalemise ülemmäära rakendamise korraldus t . T ellimuste, lepingute ja ametisse nimetamiste aastane koondväärtus ei tohi ületada Eesti rahalist sissemakset organisatsiooni as jasse puutuval majandusaastal. CERN kohustub pidevalt jälgima ja pidama arvestust CERNi ostude ja töötajatega seotud kohustuste summa üle võrdlema seda summat Eesti makstava rahalise sissemaksega CERNi asjasse puutuval majandusaastal. Lisas täpsustatakse, et k ohustused koosnevad makstud summadest ja asjasse puutuval aastal võetud kohustustest, mida ei ole veel tasutud. Seda teavet jagab CERNi rahandusosakond. Kohustuste osa, mis puudutab ostmist, arvutatakse metoodika alusel, mida kasutatakse liikmesriikidele maksta va tööstuskasumi arvutamiseks. Kohustuste osa, mis puudutab töötajaid, arvutatakse selliselt, et liidetakse kokku CERNi rahastatava töötajate ja stipendiaatide eelarve ning üliõpilaste ja teadurite eelarve kulud. CERN võtab parandusmeetmeid , k ui kohustuste summa hakkab jõudma asjasse puutuval aastal Eesti makstava rahalise sissemakse suuruseni või on sellega võrdne või ületab seda . Parandus meetmed võivad muu hulgas sisaldada seda, et peatatakse Eesti ettevõtjate või Eestist pärit kaupu ja teenuseid pakkuvate ettevõtjate õigus saada hinnapäringuid ja pakkumuse esitamise ettepanekuid ning kandideerida vastavate t ellimuste ja lepingute täitjaks. Aga ka Eesti kodanike õigus t kandideerida töötajaks, stipendiaadiks või üliõpilaseks, kuni kohustuste summa langeb asjasse puutuval aastal Eesti makstavast rahalisest sissemaksest allapoole. Peatamine ei mõjuta pooleliolevaid kohustusi ega hinnapäringuid või pakkumuse esitamise ettepanekuid, samuti juba avaldatud vabade töökohtade kuulutusi. Kui Eesti ei ole tasunud CERNi iga-aastase arenguaruande avaldamise ajaks eelmise aasta rahalist sissemakset täies ulatuses, peatatakse Eesti õigused seniks, kuni tasumata summa on CERNile laekunud. CERNi võimalike uute kohustuste kestus ei ületa lõpetamise jõustumiseni jäävat ajavahemikku, kui Eesti assotsieerunud liikme staatus lõppeb või lõpetatakse. Kokkuleppe II l isa käsitleb Eesti poolt CERNile antud eesõigusi ning puutumatust. A rtikkel 1 määratleb ametliku tegevuse ja ametnike mõisted . A rtikkel 2 sätestab, et CERN on Eesti territooriumil õigusvõimeline juriidiline isik ning on pädev sõlmima lepinguid, omandama ja võõrandama vallas- ja kinnisvara ning osalema kohtumenetluses. A rtikkel 3 sätestab , et CERNi arhiiv ja organisatsiooni valduses või omandis olevad dokumendid on nende vormist, asukohast ja valdajast olenemata puutumatud. A rtikkel 4 sätestab tingimused k ohtulik ule puutumatus ele ja puutumatus e täitemenetluse suhtes . Määratakse, et a metliku tegevuse elluviimisel on organisatsioonil üldjuhul kohtulik puutumatus, välja arvatud teatud juhtudel. Nendeks juhtudeks on , kui CERNi nõu kogu sellest erandjuhul loobub; kolmanda isiku poolt organisatsioonile kuuluva või organisatsiooni nimel kasutatava mootorsõidukiga põhjustatud õnnetusest või liiklusrikkumisest tuleneva kahjunõude korral ; vahekohtu otsuse täitmisel või organisatsiooni esitatud nõude menetluslikus raamistikus oleva vastunõude korral. CERNi kus tahes asuv vara on üldjuhul puutumatu seoses rekvisitsiooni, konfiskeerimise, sundvõõrandamise, sekvestratsiooni või muu arestimise või sekkumisega täidesaatva, haldus-, kohtu- võ i seadusandliku toimingu raames. Puutumatust pole erandina juhul, kui organisatsiooni nõu kogu sellest erandjuhul loobub , kui see on ajutiselt vajalik seoses organisatsioonile kuuluva või organisatsiooni nimel kasutatava mootorsõidukiga seotud õnnetu se vältimiseks või uurimiseks või töötasu arestimisel organisatsiooni ametniku võla katmiseks eeldusel, et arestimise alus on lõplik ja täitmisele pööratav otsus, mis on tehtud kooskõlas täitmise territooriumil kehtivate eeskirjadega. A rtikkel 5 käsitleb maksu- ja tollikorraldust. Sätestatakse, et ametliku tegevuse raames on CERN, selle vara ja sissetulek otsestest maksudest vabastatud. Kui CERN oma ametliku tegevuse elluviimisel ostab või kasutab Eesti territooriumil märkimisväärse väärtusega kaupu või teenuseid, mille hind sisaldab makse, lõive või muid tasusid, võtab Eesti asjakohaseid meetmeid, et hüvitada sellised maksud, lõivud või muud tasud, kui neid on võimalik kindlaks teha. CERNi poolt või CERNi nimel kaupade ja materjalide importimine Eesti territooriumile ja eksportimine Eesti territooriumilt organisatsiooni ametliku tegevuse elluviimisel on kõikidest impordi- ja ekspordimaksudest, lõivudest ja muudest tasudest vabas tatud. Eelnevat ei kohaldata organisatsiooni ametnike ja peadirektori isiklikuks kasutuseks ette nähtud kaupade ja teenuste ostmisele ega kasutamisele ega selliste kaupade importimisele. Lõivudest, maksudest ja muudest tasudest, mis on üksnes tasu osutatud teenuste eest, ei vabastata ja neid ei hüvitata. CERNile kuuluvaid kaupu ja materjale, mis on hangitud või imporditud kooskõlas eelnevaga , ei müüda ega annetata, välja arvatud Eesti sätestatud tingimustel. A rtikkel 6 määrab, CERNi et ametliku tegevuse elluviimisel saadud või saadetud mis tahes kujul väljaannete ja muu teabematerjali levitamist ei piirata mingil viisil . A rtikkel 7 käsitleb CERNi ametnike eesõigusi ja puutumatust. Sätestatakse CERNi ametnike kohtulik puutumatus, s eal h ulgas pärast ülesannete täitmist , oma ülesannete täitmisel ja oma kohustuste raames tehtu, sealhulgas öeldu ja kirjutatu suhtes. Samas ei kehti puutumatus CERNi ametniku toime pandud liiklusrikkumise korral ega temale kuuluva või tema juhitud mootorsõidukiga põhjustatud kahju korral. CERNi nõukogu sätestatud tingimustel ja korra kohaselt on organisatsiooni ametnikud ja peadirektor kohustatud organisatsiooni kasuks tasuma maksu töötasult ja muudelt rahalistelt tasudelt, mida organisatsioon neile maksab. Sellised töötasud ja muud rahalised tasud on vab astatud riiklikust tulumaksust. Eesti ei ole kohustatud tulumaksust vabastama pensione ega perioodilisi tasusid , mida organisatsioon maksab oma endistele ametnikele ja peadirektoritele nende t eenistuse eest organisatsioonis. Eelnev kehtib ka Ees ti kodanike ja alaliste elanike suhtes. Ametnikud ise ja nende leibkonda kuuluvad perekonnaliikmed on vabastatud sisserändepiirangutest ja välismaalaste registreerimise formaalsustest analoogselt rahvusvaheli ste organisatsioonide ametnikele. Sarnaselt diplomaatilise esinduse töötajatel e, on ka CERNi ametnikel ja nende leibkonda kuuluvatel perekonnaliikmetel rahvusvahelise kriisi ajal võimalik kodumaale naasta . CERNi ametnikele laienevad vahendite ülekandmise, valuutavahetuse ja tollisoodustustega seotud eesõigused, mida rahvusvaheliste organisatsioonide ametnikele üldjuhul antakse. Täpsustusena määratake, et Eesti ei ole kohustatud tagama käesolevas lõigus nimetatud eesõigusi ja puutumatust enda kodanikele ega isikutele, kes Eesti territooriumil ülesandeid täitma hakates on Eesti alalised elanikud. Olenemata vormist, on ametnike (s eal h ulgas Eesti kodanike ja alaliste elanike) dokumendid puutumatud. A rtikkel 8 määrab, et CERN ja CERNi ametnikud on vabastatud kõikidest kohustuslikest sotsiaalkindlustusmaksetest ja nimetatud isikud saavad samaväärse sotsiaalkindlustuskaitse organisatsioonilt. A rtikkel 9 käsitleb peadirektori eesõigusi ja puutumatus t. Lisaks II l isa artiklites 7 ja 8 sätestatud eesõigustele ja puutumatusele on peadirektoril kogu oma ülesannete täitmise ajal eesõigused ja puutumatus, mis on antud võrdväärse auastmega diplomaatilistele esindajatele 18. aprilli 1961. aasta diplomaatilist e suhete Viini konventsiooniga. Artikkel 9 ei laiene Eesti kodanikele ega isikutele, kes Eesti territooriumil ülesandeid täitma hakates on Eesti alalised elanikud. A rtikkel 10 sätestab puutumatuse eesmärgi ja piirangud . E esõigused ja puutumatus antakse üksnes selleks, et tagada organisatsiooni sujuv toimimine ning eesõigusi ja puutumatust omavate isikute täielik sõltumatus. Eesõigusi ja puutumatust ei anta asjaomaste isikute isikliku kasu eesmärgil. Puutumatusest võib loobuda peadirektori suhtes CERNi nõukogu ja ametnike suhtes pea direktor või tema asendaja. P uutumatusest tuleb loobuda juhul, kui see takistaks õigusemõistmist ja sellest saab loobuda puutumatuse eesmärki kahjustamata . A rtikkel 11 s ätestab, et CERN teeb Ees ti pädevate asutustega koostööd. Koostöö eesmärk on lihtsustada õigusemõistmist . Samuti politseid, rahvatervist, töötervishoidu ja -ohutust ning keskkonda regul eerivate õigusaktide täitmist ja vältimaks eesõiguste, puutumatuse ja soodustuste kuritarvitamist. A r tikkel 12 käsitleb j ulgeolek ut ja avalik ku kord a. Välja tuuakse, et ü kski kokkuleppe säte ei piira Eesti õigust võtta oma julgeoleku tagamiseks ettevaatusabinõusid. Kui Eesti peab oma julgeoleku tagamise või avaliku korra säilitamise eesmärgil vajalikuks võtta meetmeid, pöördub Eesti võimaluse korral asjaoludest tulenevalt võimalikult kiiresti CERNi poole, et leppida kokku organisatsiooni huvide ka itsmiseks vajalikes meetmetes. CERN teeb Eestiga koostööd, et vältida organisatsiooni tegevusega Eesti julgeoleku ja avaliku korra kahjustamist. A rtikkel 13 käsitleb eraõiguslikke vaidlusi , mille osas CERN näeb ette kohased viisid vaidluste lahendamiseks . V aidlused, mis tulenevad CERNi sõlmitud lepingutest – CERN lisab kõikidesse enda sõlmitavatesse kirjalikesse lepingutesse, välja arvatud organisatsiooni ja selle ametnike vahelised vaidlused, vahekohtumenetluse punkti, mille alusel lahendatakse kokkuleppe tõlgendamisest või täitmisest tulenevad vaidlused emma-kumma poole taotlusel vahekohtumenetluses või poolte kokkuleppel muul viisil . CERNi ja sell e ametnike vahelised vaidlused , mis tulenevad organisatsiooni personalieeskirjade alusel sõlmitud lepingute rakendamisest ja tõlgendamisest, pöördub CERN Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni halduskohtusse (ILOAT) või muusse rahvusvahelisse halduskohtusse, kelle jurisdiktsiooni alla CERN viimase nõukogu otsusel kuulub . Lisaks nähakse ette viisid vaidluste lahendamiseks , mis tulenevad CERNi tekitatud kahjust või mis on seotud CERNi muu lepinguvälise vastutusega . Samuti vaidluste lahendamiseks, mis on seotud CERNi ametnikuga, kellel on kohtulik puutumatus, kui puutumatusest ei ole loobutud. Kui vaidluse lahendamiseks ei ole kindlat viisi ette nähtud, siis võib organisatsioon kasutada mis tahes lahendusviisi, mida ta sobivaks peab, eelkõige vahekohtumenetlust või riigi kohtusse pöördumist. Käesoleva artikli alusel valitud lahendusviis peab põhinema nõuetekohase menetluse põhimõttel, võttes arvesse vaidluse õigeaegset, õiglast ja erapooletut lahendamist ning täitmiseks kohustusliku otsuse tegemist . A rtikkel 14 käsitleb Eesti ja CERNi vahelisi vaidlusi. Sätestatakse, et Eesti ja CERNi vahel esinevate ja kokkuleppe sätete rakendamist või tõlgendamist puudutavate lahkarvamustega, mida nad ei suuda lahendada sõbralikult, võivad mõlemad pooled pöörduda rahvusvahelisse vahekohtusse. A rtikkel 15 käsitleb ki vahekohtuga seonduvat. Sätestatakse, et v aidluse iga osapool nimetab ühe vahekohtuniku. Selliselt nimetatud vahekohtunikud valivad nimetamisest kolme kuu jooksul ühiselt kolmanda vahekohtuniku, kes on vahekohtu eesistuja. Kui vahekohtunikud ei jõua eesistuja valimisel üksmeelele, nimetab eesistuja vahekohtunike taotluse l Rahvusvahelise Kohtu esimees. Kui vaidluse osapool vahekohtunikku ei nimeta ega võta selleks meetmeid kahe kuu jooksul pärast teise poole vastavat taotlust, võib teine pool taotleda sellise vahekohtuniku nimetamist R ahvusvahelise Kohtu esimehelt. Vahekohus määrab oma menetluskorra. Vahekohus teeb otsuse lihthäälteenamusega. Kohtu menetluse keel on inglise keel. Vahekohtu otsuse peale ei saa edasi kaevata, see on lõplik ja pooltele täitmiseks kohustuslik. Otsuse tähendust või ulatust puudutava vaidluse korral esitab vahekohus poole taotlusel oma tõlgenduse. A rtikkel 16 käsitleb erikokkuleppeid. Sätestatakse, et kokkuleppe sätted ei piira rahvusvahelisi kokkuleppeid, mille Eesti ja CERN on sõlminud selle tõttu, et CERNi kontor, rajatis või muu hoone asub Eesti territooriumil. Käesolevate sätete ja nimetatud rahvusvahelise kokkuleppe vastuolu korral lähtutakse rahvusvahelisest kokkuleppest. Sõlmitava kokkuleppe ükski säte ei takista Eestil sõlmimast organisatsiooniga muid rahvusvahelisi kokkuleppeid, millega käesolevaid sätteid kinnitatakse, täiendatakse või laiendatakse. Eelnõu terminoloogia E elnõu s puuduvad nii uued kui ka võõrsõnalised terminid. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei puuduta ELi õigusega reguleeritud val dkondi ning koostöö tegemine CERNi ga on liikmesriikide pädevuses . CERNi 23st liikmesriigist 19 (koos Ühendkuningriigiga) kuulub Euroopa Liitu. M õjud Eelnõul on mõju majandusele. 2017. a asta veebruaris viis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium läbi uuringu, milles osales 41 ettevõtjat , kellest 39 märkisid, et oleks CERNi hangetel osalemisest huvitatud. Huvitatud ettevõtjatest 38% olid infotehnoloogia , 25% e lektroonika , 15% masinaehituse ja 20% muudest valdkondadest. Samuti oli suurel osal huvitatud ettevõtjatest (34) olemas eelarve arendustegevusteks ning nad oleksid valmis panustama oma ressurssi ka CERNi hangetele pakkumuste koostamiseks. Tööjõukulude osatähtsus hankelepingutest on 70%, maksude osa tööjõukuludes 40% ning käibemaksu osa kaupade hinnast 20%. Seega moodustaks maksutulu ligikaudu 35% liikmemaksust. Selleks, et sissemakstav summa maksudena tagasi teenida, peaks lepingute aastane maht peaks olema vähemalt 4,4 miljonit eurot . Võttes arvesse 2017 . aastal läbiviidud küsimustiku tulemusi, siis ettevõtete valmisolek hangete mahtude täitmiseks on vahemikus 18,5 – 28 miljonit eurot aastas, mille st maksutulu oleks riigile 6,3– 9,4 miljonit eurot . Oluline on märkida , et reaalne hangete võitmine on mahtudelt väiksem, kuna hangetes osaletakse reaalse turukonkurentsi tingimustes, mistõttu arvestada võib ilmselt 10 – 20 % sum madega aastas (hangete maht 1,8–5,6 miljonit eurot ja maksutulu 0,6– 1,88 miljonit eurot ). Kuna a ssotsieerunud liikmeks olemise ajal (min imaalselt 2 aastat ) on maksimaalne tööstuse tagastus võrdne liikmemaksuga, siis on sel perioodil saadav maksimaalne maksutulu riigikassasse 325 000 eurot aastas. Lisaks ettevõtete võimalusele CERNi oma tooteid müüa, kaasneb assotsieerunud liikmeks saamisega ka muid lisandväärtust andvaid komponente nagu Eesti kodanike CERNi tööle kandideerimise võimaldamine, Eestist pärit inseneride koolitamine ja stažeerimine CERN i s ning CERNile olulistes valdkondades tegutsevatele ettevõtetele suunatud arenguprojektid mille käigus ettevõtte saavutab oma valdkonnas arenguhüppe ja võime toota ning müüa uudset, CE RNi teadusprojektidele olulist toodet. Eelnõu mõjutab positiivselt välissuhteid. Liikmesus CERNis tihendab rahvusvahelisi kontakte eeskätt teaduse ja kõrgtehnoloogilise tööstuse valdkonnas. Mõju ulatus on kokkuvõttes siiski väike. Eelnõul puudub sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju, samuti puudub mõju julgeolekule, elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. R akendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud S eaduse rakendamine too b kaasa kulusid riigieelarvest liikmemaksu näol . Eesti liikmemaks aastal 2020 on 50% ning 2021 ja edaspidi kuni assotsi eerunud liikmesuse perioodi lõpuni 75% täisliikme liikme maksust. 2019. aasta seisuga oleks Eesti aastane täisliikme liikme maks 1 509 850 Šveitsi franki (1 406 605 eurot) , millest vastavalt 50% oleks 754 925 Šveitsi franki ( 703 303 eurot) ja 75% 1 132 388 Šveitsi franki (1 054 954 eurot) . Liikmemaksu minimaalne suurus aastas assotsi eerunud liikmesuse perioodil on 1 miljon Šveitsi franki (931 619 eurot) . CERNi liikmemaks tasutakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarvest ning vastavad vahendid on ette nähtud riigieelarves ja riigi eelarvestrateegias. Rakendusaktid Rakendusakte ei ole vaja vastu võtta. J õustumine Seadus jõustu b üld ises korras. Kokkulepe jõustub kuupä eval, mil CERNi peadirektor saab kätte Eesti teate, et Eesti on reservatsioonideta lõpetanud kokkuleppe riigisisese heakskiitmise menetluse, eeldusel, et see teade saadakse hiljemalt 12 kuu jooksul alates päevast, mil pooled kokkuleppele alla kirjutasid . Välisministeerium esitab koos kokkuleppe jõustumisteadaandega Riigi Teatajale koostöökokkuleppe lõppemise teadaande. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile , Justiitsministeeriumile , Rahandusministeeriumile ning Välis ministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele ning Keemilise j a Bioloogilise Füüsika Instituudile. Kooskõl astuse käigus esitatud märkuste ja nendega arvestamise tabel on esitatud seletuskirja l isas 1.
AGREEMENT
BETWEEN
THE EUROPEAN ORGANIZATION
FOR NUCLEAR RESEARCH (CERN)
AND
THE REPUBLIC OF ESTONIA
CONCERNING
THE GRANTING OF THE STATUS
OF ASSOCIATE MEMBER
IN THE PRE-STAGE TO MEMBERSHIP
OF CERN
2
The European Organization for Nuclear Research (“CERN” or “the Organization”), an
Intergovernmental Organization having its seat at Geneva, Switzerland, represented by
the Director-General (“the Director-General”),
on the one hand,
and
The Republic of Estonia (“Estonia”), represented by the Prime Minister,
on the other hand,
hereafter jointly “the Parties”,
CONSIDERING
The Convention for the Establishment of a European Organization for Nuclear
Research and the Financial Protocol annexed thereto, signed on 1 st July 1953, entered
into force on 29 September 1954 and amended on 17 January 1971 (the “Convention”);
The Resolution by the CERN Council (“the Council”) dated 17 June 2010 (as set out
in Annex 3 to the “Report on Geographical Enlargement of CERN”, CERN/2918/Rev.),
by which it created the status of Associate Member and decided that Membership may
only be granted once the State has completed at least two years as an Associate Member
in the pre-stage to Membership;
The standard provisions for the granting of the status of Associate Member in
the pre-stage to Membership (the “Model Agreement”), approved by the Council at its
Session of 21 March 2013, which stipulate, inter alia, that this status shall not exceed
five years;
The longstanding relationship between the Organization and Estonia and the latter’s
successful contributions to the realization of CERN’s scientific programme, in
particular through the Co-operation Agreement concluded between CERN and Estonia
in 1996, as well as the Co-operation Agreement concluded between them in 2010 (the
“Co-operation Agreement”), which further developed the Parties’ scientific and
technical co-operation and replaced the 1996 Agreement;
The wish of Estonia to apply for CERN Membership, as expressed in the letter of the
Estonian Prime Minister dated 8 February 2018 to the President of the Council;
The decision by the Council dated 14 June 2018 that Estonia’s accession to
Membership would, in principle, be in the interest of the Organization and the invitation
by the Council to Estonia to submit a formal application for Membership;
3
The formal application by Estonia for Membership received by the Organization
on 5 September 2018;
The examination of Estonia’s application by the fact-finding Task Force appointed by
the Council and the resulting Task Force report, submitted to the Council at its March
2019 Session (CERN/3418/C), which concluded that Estonia fulfils the Membership
criteria;
The Council decision dated 14 March 2019 to authorise the Director-General to submit
to Estonia a draft Agreement for the granting of the status of Associate Member in the
pre-stage to Membership of CERN and to finalise it once Estonia’s financial
contribution had been defined within the framework set out in document
CERN/2918/Rev.;
The letter dated 9 April 2019 by the Director-General to the Permanent Representative
of Estonia to the United Nations Office and other international organizations in Geneva,
informing the latter of the aforementioned Council decision and conveying to Estonia
the draft Agreement, which is based on the standard provisions of the Model
Agreement;
The Note Verbale dated 11 February 2020, addressed to CERN by the Permanent
Mission of Estonia to the United Nations and Other International Organizations in
Geneva to CERN, communicating Estonia’s endorsement of the provisions of the draft
Agreement;
The Resolution by the Council dated 19 March 2020, by which it has granted to Estonia
the status of Associate Member in the pre-stage to Membership, subject to the entry
into force of this Agreement (the “Agreement”),
THE PARTIES HAVE AGREED AS FOLLOWS:
ARTICLE I
Status and duration
In application of the Council Resolutions and the decisions referred to above, this
Agreement, including the Annexes, which are an integral part thereof, grants the status
of Associate Member in the pre-stage to Membership to Estonia and sets out the
corresponding rights and obligations. In entering into this Agreement, Estonia accepts
such rights and obligations as well as those resulting from the legal framework of the
Organization, as laid down in particular in the Convention, the Organization’s rules and
regulations and the decisions of its organs.
The duration of Estonia’s status of Associate Member in the pre-stage to Membership
shall be at least two and not more than five years.
4
ARTICLE II
Rights
II.1 Participation in CERN’s Programmes
Estonia may participate in the Organization’s scientific programme as well as in
its training and education programmes.
II.2 Attendance at the Council and its Committees
Council Sessions
Estonia shall be entitled to be represented, except at Closed Sessions. The number
and the qualifications of its representatives shall be in accordance with CERN’s
rules applicable to Member State representation. Estonia shall not have voting
rights but may ask for the floor and make statements without having to be
formally invited to do so.
Finance Committee Meetings
Estonia shall be entitled to be represented at meetings of the Finance Committee.
The number and the qualifications of its representatives shall be in accordance
with CERN’s rules applicable to Member State representation. Estonia shall not
enjoy formal voting rights but may ask for the floor and make statements without
having to be formally invited to do so. It may also express an opinion on any
matter that is the subject of a formal vote by the Finance Committee with a view
to a recommendation to the Council, and this opinion shall be recorded and
transmitted to the Council, for information, together with the recommendation.
Estonia may participate in straw votes, whenever held.
Scientific Policy Committee Meetings
The scientific representative to the Council of Estonia shall be entitled to attend
meetings in normal mode as an observer.
II.3 Eligibility for Appointment as Staff, Fellows, Students and Associates
Subject to Article II.5 below, nationals of Estonia may apply for appointment as
staff members on contracts of limited duration, and as fellows, students and
associates. Their selection and appointment shall be subject to the Organization’s
standard principles and policies and its Staff Rules and Regulations.
In exceptional cases, the Director-General may decide to permit nationals of
Estonia to apply for indefinite staff member contracts, always subject to the same
criteria as those referred to in the previous sentence and to Article II.5 below.
II.4 Eligibility for Industrial Participation
Subject to Article II.5 below, firms offering goods and services originating from
Estonia shall be entitled to bid for CERN contracts, subject to the application,
mutatis mutandis, of the CERN Procurement Rules (as currently set out in
Annex 1 to the Regulations for the Implementation of the CERN Financial
Rules). Estonia may appoint an Industrial Liaison Officer.
5
II.5 Ceiling and Detailed Arrangements
The combined financial value of the appointments and the contracts referred to
in Articles II.3 and II.4 above shall in no event exceed the amount of Estonia’s
financial contribution under this Agreement. The arrangements for the
application of this ceiling are set out in Annex I. This Article does not constitute
any commitment as to whether the ceiling referred to in this Article can or will
be reached.
ARTICLE III
Obligations
III.1 Financial Contribution to the Organization
Estonia shall contribute to the funding of the Organization’s activities in the
amounts and according to the schedule set out below. The amounts are expressed
in percentages of Estonia’s theoretical Member State contribution, to be
determined on the basis of the formula and methodology for calculating Member
State contributions and the scale of contributions, respectively.
Estonia envisages to be able to accede to Membership after two years of Associate
Membership in the pre-stage to Membership.
Based on the principle established by the Council that the contribution of an
Associate Member in the pre-stage to Membership shall be ramped up from at
least 25% in the first year towards the full Membership contribution level, but
shall in no event be less than 1 MCHF indexed annually as from 2020 in
accordance with the overall Cost-Variation Index applied to the Organization’s
budget, Estonia’s annual contribution to the Organization is agreed as follows:
- Year 2020: 50%;
- Year 2021: 75%.
In the first year of its Associate Membership, Estonia’s contribution shall be
calculated and pro-rated on per-quarter basis as from/including the quarter in
which this Agreement enters into force. Subsequently, the contribution shall be
due in full for each financial year, even if Estonia’s status of Associate Member
in the pre-stage to Membership covers a shorter period.
If, notwithstanding the foregoing, Estonia’s Associate Membership continues
beyond the envisaged two-year period, Estonia’s annual contribution shall remain
at the 2021 level.
6
III.2 Granting of Privileges and Immunities
To ensure the unimpeded functioning of the Organization, equal treatment by and
between the States involved in its activities, as well as the independence of the
Organization’s personnel, Estonia hereby grants the privileges and immunities,
and accepts the related obligations, set out in Annex II. Such privileges and
immunities are granted in the interest, and for the benefit, of the Organization.
If, in parallel or subsequently, Estonia proceeds to accede without reservations to
the Protocol on the privileges and immunities of the European Organization for
Nuclear Research (the “Protocol”), the provisions of the Protocol shall cancel and
replace the provisions of Annex II with effect from the date of such accession.
ARTICLE IV
Termination
IV.1 Termination upon Request by Estonia
If so requested by Estonia by written notification to the Director-General at any
time during the period of validity of this Agreement, the Council shall terminate
Estonia’s status of Associate Member in the pre-stage to Membership. Except as
agreed otherwise, the termination shall take effect at the end of the financial year
following the year of notification.
IV.2 Termination by Joint Initiative
The Parties may at any time during the period of validity of this Agreement decide
by joint initiative that the Council terminate Estonia’s status of Associate
Member in the pre-stage to Membership. Except as agreed otherwise, the
termination shall take effect at the end of the financial year following the year in
which the Parties agree to the termination.
IV.3 Termination upon Initiative by the Organization
The Council may at any time during the period of validity of this Agreement, and
with a date of effect as it shall determine, decide to terminate Estonia’s status of
Associate Member in the pre-stage to Membership if Estonia no longer fulfils the
criteria of this status, or if it is in serious default of its obligations under this
Agreement.
IV.4 Automatic Termination
Estonia’s status of Associate Member in the pre-stage to Membership shall
terminate automatically with effect from the date of commencement of
Membership in the Organization and from such date the conditions applicable to
Membership apply.
7
IV.5 Consequences of Termination
Except as agreed otherwise, termination of Estonia’s status of Associate Member
in the pre-stage to Membership shall not reduce any obligations incurred by
Estonia under this Agreement in respect of the period preceding the date of effect
of the termination. The privileges and immunities granted by Estonia to CERN
shall remain in effect for the duration of its affiliation with the Organization at
the level of an International Cooperation Agreement.
ARTICLE V
Miscellaneous Provisions
V.1 Representation of Estonia
Estonia shall notify the Director-General of the names of the Authority and the
officer(s) appointed to represent it for the execution of this Agreement, as well as
of its representatives attending Sessions of the Council and meetings of its
Committees.
V.2 Relationship with Other Agreements
With effect from the date of its entry into force, this Agreement cancels and
replaces the Co-operation Agreement. Notwithstanding such cancellation and
except as otherwise agreed by the Parties, the provisions of any implementing
instruments to the Co-operation Agreement (Protocols and/or Addenda) in force
at the date of entry into force of this Agreement shall continue to apply until the
activities covered by such instruments have been fully executed. It is understood
that any disputes arising from such implementing instruments shall be settled in
accordance with Article 7 of the Co-operation Agreement. It is also understood
that the cancellation of the Co-operation Agreement is without prejudice to the
validity of any Memorandum of Understanding governing Estonia’s participation
in the Experiments at CERN.
V.3 Governing Law
The provisions of this Agreement shall be interpreted in accordance with their
true meaning and effect, always subject to the legal framework of CERN, as laid
down in particular in the Convention, the Organization’s rules and regulations
and the decisions of its organs.
V.4 Entry into Force and Duration
This Agreement shall enter into force with effect from the date of receipt by the
Director-General of notification by Estonia that it has completed its internal
approval procedures in respect of this Agreement without reservations provided
that such notification is received no later than 12 months from the date of
signature of this Agreement by the Parties.
This Agreement shall remain in force as long as required to give effect to its
provisions.
8
V.5 Disputes
Any difference between the Organization and Estonia concerning the application
or interpretation of this Agreement that is not settled amicably may be submitted
by either Party to an international Arbitration Tribunal, in accordance with (or,
as the case may be, by analogous application of) Article 15 of Annex II.
Done in duplicate, in the English, French and Estonian languages, it being understood
that in case of issues of interpretation or conflict between the versions, the English
version shall prevail.
Signed in Geneva and Tallinn on _______ June 2020.
For the European Organization For the Republic of Estonia
for Nuclear Research (CERN)
……………………………… ………………………………
Fabiola Gianotti Jüri Ratas
Director-General Prime Minister
9
ANNEX I
Arrangements for the implementation of the ceiling for personnel appointments
and industrial participation
Ceiling
As a principle, the combined annual financial value of the orders, contracts and
appointments should not exceed the amount of Estonia’s financial contribution to the
Organization for the financial year concerned.
CERN shall, on an on-going basis, monitor and keep a record of the amount of the
purchasing and personnel commitments incurred by CERN towards Estonia, and
compare this amount with the financial contribution payable by Estonia to CERN for
the financial year concerned.
Calculation of commitments
The commitments comprise amounts paid as well as commitments incurred in the year
concerned but still payable. This information is provided by the Finance Department.
The purchasing part of the commitments shall be calculated using the methodology that
is used for the calculation of the industrial return to Member States.
The personnel part of the commitments shall be calculated by adding up the costs of
the resources charged to the CERN-funded part of the staff and fellows budget and of
the students and associates budget.
Corrective measures
If and when the amount of the commitments approaches, has reached or, as the case
may be, actually exceeded Estonia’s financial contribution payable for the year
concerned, CERN shall take corrective measures. Such measures may inter alia include
the suspension of the entitlement for Estonian firms, or firms offering goods and
services originating from Estonia, to participate in price enquiries and invitations to
tender and to be considered for the corresponding orders and contracts, and for its
nationals to be considered for appointment as staff, fellows and students, until the
amount of the commitments has fallen below Estonia’s financial contribution payable
for the year concerned. The suspension shall not affect ongoing commitments and
participation in price inquiries, invitations to tender and job vacancies that have already
been published.
Failure to pay the financial contribution
Estonia’s entitlements shall be suspended if at the date of publication of the
Organization’s Annual Progress Report it has failed to pay the full amount of its
financial contribution for the preceding year, until the amount due has been received
by CERN.
10
Termination of Associate Member Status
If and when notice is given of termination of Estonia’s status as an Associate Member
in the pre-stage to Membership, or the Organization and Estonia have agreed on such
termination, the duration of new commitments (if any) by the Organization shall not
exceed the period remaining until such termination takes effect.
11
ANNEX II
PRIVILEGES AND IMMUNITIES GRANTED BY ESTONIA TO THE
EUROPEAN ORGANIZATION FOR NUCLEAR RESEARCH
Article 1
Definitions
a) “official activities” refers to the activities of the Organization set out in the
Convention, in particular its Article II, including its activities of an administrative
nature;
b) “officials” refers to the “members of personnel” as defined in the Staff Rules and
Regulations of the Organization.
Article 2
International legal personality
1. The Organization shall have international legal personality and legal capacity on
the territory of Estonia.
2. The Organization shall in particular have the capacity to contract, to acquire and
to dispose of movable and immovable property and to participate in legal
proceedings.
Article 3
Inviolability of archives and documents
The archives of the Organization and all documents in whatever form held by the
Organization or belonging to it, wherever located and by whomsoever held, shall be
inviolable.
Article 4
Immunity from legal process and from execution
1. In the exercise of its official activities, the Organization shall enjoy immunity
from legal process, except:
a) in so far as such immunity is waived in a particular case by the Council of
the Organization;
b) in respect of a claim by a third party for damage arising from an accident
caused by a motor vehicle belonging to, or operated on behalf of, the
Organization, or in respect of a motor traffic offence involving such a vehicle;
12
c) in respect of the enforcement of an arbitration award made under Article 13
or 14 below;
d) in respect of a counter-claim relating directly to and introduced in the
procedural framework of a claim brought by the Organization.
2. The Organization’s property and assets, wherever located, shall enjoy immunity
from every form of requisition, confiscation, expropriation, sequestration and
any other form of seizure or interference whether by executive, administrative,
judicial or legislative action, except:
a) in so far as such immunity is waived in a particular case by the Council of
the Organization;
b) in so far as may be temporarily necessary in connection with the prevention
or investigation of accidents involving motor vehicles belonging to, or
operated on behalf of, the Organization;
c) in the event of an attachment of salary, enforced for a debt of an official of the
Organization, provided that such attachment results from a final and
enforceable decision in accordance with the rules and regulations in force on
the territory of enforcement.
Article 5
Fiscal and customs arrangements
1. Within the scope of its official activities, the Organization, its property and
income shall be exempt from direct taxes.
2. When, in the exercise of its official activities, the Organization makes purchases
on the territory of Estonia of, or uses, goods or services of substantial value, in
the price of which taxes, duties or other charges are included, appropriate
measures shall be taken by Estonia to remit or reimburse the amount of such
taxes, duties or other charges where they are identifiable.
3. The importation into and the exportation from the territory of Estonia by or on
behalf of the Organization of goods and materials in the exercise of its official
activities shall be exempt from all import and export taxes, duties and other
charges.
4. No exemption or reimbursement shall be granted for duties, taxes or other
charges of any kind that only constitute remuneration for services rendered.
5. The provisions of paragraphs 2 and 3 of this Article are not applicable to the
purchase or use of goods or services or the import of goods intended for the
personal use of the officials and of the Director-General of the Organization.
13
6. Goods and materials belonging to the Organization which have been acquired or
imported in accordance with the provisions of paragraph 2 or 3 of this Article
shall not be sold or donated except under the conditions laid down by Estonia.
Article 6
Official communications
The circulation of publications and other information material, received or sent by the
Organization in whatever form in the exercise of its official activities, shall not be
restricted in any way.
Article 7
Privileges and immunities of the officials of the Organization
1. The officials of the Organization shall enjoy immunity, even after the termination
of their functions, from legal process in respect of acts, including words spoken
or written done by them in the exercise of their functions and within the limits of
their duties. This immunity shall not apply, however, in the case of a motor
vehicle offence committed by an official of the Organization nor in the case of
damage caused by a motor vehicle belonging to or driven by her or him.
2. The officials of the Organization shall enjoy the following privileges:
a)
i) subject to the conditions and following the procedures laid down by the
Council of the Organization, the officials and the Director-General of the
Organization shall be subject to a tax, for the benefit of the Organization,
on salaries and emoluments paid by the Organization. Such salaries and
emoluments shall be exempt from national income tax;
ii) Estonia shall not be obliged to exempt from income tax pensions or
annuities paid by the Organization to its former officials and Directors-
General in respect of their service with the Organization;
b) for themselves and the family members forming part of their household, the
same exemption from immigration restrictions and aliens’ registration
formalities as are normally granted to officials of international organizations;
c) inviolability of all official documents, in whatever form held;
d) for themselves and the family members forming part of their household, the
same repatriation facilities in time of international crisis as the members of
diplomatic missions;
e) in respect of transfers of funds and currency exchange and customs facilities,
the privileges generally granted to the officials of international organizations.
14
3. Estonia shall not be obliged to accord the privileges and immunities referred to
in paragraphs 2 b), d) and e) of this Article to its own nationals or to persons who,
at the moment of taking up their duties on the territory of Estonia, are permanent
residents of Estonia.
Article 8
Social security
The Organization and the officials employed by the Organization shall be exempt from
all compulsory contributions to national social security schemes, on the understanding
that such persons are provided with equivalent social protection coverage by the
Organization.
Article 9
Privileges and immunities of the Director-General
1. In addition to the privileges and immunities provided for in Articles 7 and 8
above, the Director-General shall enjoy throughout the duration of her or his
functions the privileges and immunities granted by the Vienna Convention on
Diplomatic Relations of 18 April 1961 to diplomatic agents of comparable rank.
2. Estonia shall not be obliged to accord the privileges and immunities referred to
in this Article to its own nationals or to persons who, at the moment of taking up
their duties on the territory of Estonia, are permanent residents of Estonia.
Article 10
Object and limits of the immunities
1. The privileges and immunities provided for in Articles 7 and 9 above are granted
solely to ensure the unimpeded functioning of the Organization and the complete
independence of the persons to whom they are accorded. They are not granted
for the personal benefit of the individuals concerned.
2. Such immunities may be waived:
a) in the case of the Director-General, by the Council of the Organization;
b) in the case of officials, by the Director-General or the person acting in her or
his stead as provided in Article VI, paragraph 1 b), of the Convention,
and there is a duty to do so in any particular case where they would impede
the course of justice and can be waived without prejudice to the purpose for
which they are accorded.
15
Article 11
Co-operation with Estonia
The Organization shall co-operate with the competent authorities of Estonia in order to
facilitate the proper administration of justice, the observance of laws and regulations
on police, public health, health and safety at work and on the environment, and to
prevent any abuse of the privileges, immunities and facilities granted.
Article 12
Security and public order
1. The right of Estonia to take precautionary measures in the interest of its security
shall not be prejudiced by any of these provisions.
2. If Estonia considers it necessary to take measures for its security or for the
maintenance of public order, it shall, except where this is not practicable,
approach the Organization as rapidly as circumstances allow in order to
determine, by mutual agreement, the measures necessary to protect the interests
of the Organization.
3. The Organization shall co-operate with Estonia to avoid any prejudice to its
security or public order resulting from the Organization’s activities.
Article 13
Disputes of a private nature
1. The Organization shall make provision for appropriate modes of settlement of:
a) disputes arising from contracts to which the Organization is a party;
the Organization shall include, in all written contracts into which it enters,
other than those referred to in paragraph 1 d) of this Article, an arbitration
clause under which any disputes arising out of the interpretation or execution
of the contract shall, at the request of either party, be submitted to arbitration
or, if so agreed by the parties, to another appropriate mode of settlement;
b) disputes arising out of damages caused by the Organization or involving any
other non-contractual liability of the Organization;
c) disputes involving an official of the Organization who enjoys immunity from
legal process, if such immunity has not been waived in accordance with the
provisions of Article 4 above;
d) disputes arising between the Organization and its officials;
the Organization shall submit all disputes arising from the application and
interpretation of contracts concluded with officials of the Organization on the
basis of the Staff Rules and Regulations of the Organization to the jurisdiction
16
of the International Labour Organization Administrative Tribunal (ILOAT) or
to any other appropriate international administrative tribunal to the
jurisdiction of which the Organization is submitted following a decision by
the Council.
2. For disputes for which no particular mode of settlement is specified in
paragraph 1 of this Article, the Organization may resort to any mode of
settlement it deems appropriate, in particular to arbitration or to referral to a
national tribunal.
3. Any mode of settlement selected under this Article shall be based on the principle
of due process of law, with a view to the timely, fair, impartial and binding
settlement of the dispute.
Article 14
Disputes between the Organization and Estonia
Any difference of opinion between the Organization and Estonia concerning the
application or interpretation of these provisions which is not settled amicably between
them may be submitted by either Party to an international Arbitration Tribunal, in
accordance with Article 15 below.
Article 15
International Arbitration Tribunal
1. The international Arbitration Tribunal referred to in Articles 13 and 14 above
(“the Tribunal”) shall be governed by the provisions of this Article.
2. Each Party to the dispute shall appoint one member of the Tribunal. The members
thus appointed shall within three months from the date of their appointment
jointly choose a third member, who shall be the Chairman of the Tribunal. In the
event of disagreement between the members of the Tribunal on the choice of
Chairman, the latter shall be appointed by the President of the International Court
of Justice at the request of the members of the Tribunal.
3. If one of the Parties to the dispute fails to appoint a member of the Tribunal and
has not taken steps to do so within two months following a request by the other
Party, the other Party may request the President of the International Court of
Justice to make the appointment.
4. The Tribunal shall determine its own procedure. It shall render its award by a
majority decision. The language of the proceedings shall be English.
5. There shall be no right of appeal against the award of the Tribunal, which shall
be final and binding on the Parties. In the event of a dispute concerning the import
or scope of the award, it shall be incumbent upon the Tribunal to give an
interpretation at the request of either Party.
17
Article 16
Particular Agreements
1. These provisions shall not limit or prejudice the provisions of any international
Agreements concluded between the Organization and Estonia by reason of the
location on the territory of Estonia of its offices, installations or other facilities.
In case of conflict between these provisions and those of such an international
Agreement, the provisions of that international Agreement shall prevail.
2. Nothing herein shall preclude Estonia from concluding other international
Agreements with the Organization confirming, supplementing, extending or
amplifying these provisions.
ACCORD
ENTRE
L’ORGANISATION EUROPÉENNE
POUR LA RECHERCHE NUCLÉAIRE (CERN)
ET
LA RÉPUBLIQUE D’ESTONIE
CONCERNANT
L’OCTROI DU STATUT
D’ÉTAT MEMBRE ASSOCIÉ
EN PHASE PRÉALABLE À L’ADHÉSION
AU CERN
2
L’Organisation européenne pour la Recherche nucléaire (ci-après le « CERN » ou
l’« Organisation »), organisation intergouvernementale ayant son siège à Genève
(Suisse), représentée par la Directrice générale (ci-après également désignée par
« directeur général »),
d’une part,
et
la République d’Estonie (ci-après l’« Estonie »), représentée par le Premier ministre,
d’autre part,
ci-après dénommées collectivement les « Parties » ;
CONSIDÉRANT
La Convention pour l’établissement d’une Organisation européenne pour la Recherche
nucléaire et le Protocole financier y annexé, signés le 1er juillet 1953, entrés en vigueur
le 29 septembre 1954 et modifiés le 17 janvier 1971 (ci-après la « Convention ») ;
la Résolution du Conseil du CERN (ci-après le « Conseil »), en date du 17 juin 2010,
figurant en annexe 3 du document CERN/2918/Rév., intitulé « Rapport sur
l’élargissement géographique du CERN », par laquelle le Conseil a institué le statut
d’État membre associé et décidé que le statut d’État membre ne pouvait être accordé
qu’à un État ayant été État membre associé en phase préalable à l’adhésion pendant au
moins deux ans ;
les dispositions standard relatives à l’octroi du statut d’État membre associé en phase
préalable à l’adhésion (ci-après l’ « Accord type »), approuvées par le Conseil à sa
session du 21 mars 2013, qui prévoient, entre autres, que la durée de ce statut est de
cinq ans au plus ;
la relation existant de longue date entre l’Organisation et l’Estonie et les contributions
fructueuses de ce pays à la réalisation du programme scientifique du CERN, en
particulier dans le cadre de l’Accord de coopération conclu entre le CERN et l’Estonie
en 1996, et de l’Accord de coopération conclu en 2010 (ci-après l’« Accord de
coopération ») qui a remplacé l’accord de 1996 et permis la poursuite du
développement de la coopération scientifique et technique entre les Parties ;
le souhait de l’Estonie de devenir État membre du CERN, exprimé dans la lettre du
Premier ministre de l’Estonie au Président du Conseil en date du 8 février 2018 ;
la décision prise par le Conseil le 14 juin 2018 que l’adhésion au CERN de l’Estonie
serait, en principe, dans l’intérêt de l’Organisation, et l’invitation faite par le Conseil à
l’Estonie de présenter une demande formelle d’adhésion ;
3
la demande formelle d’adhésion présentée par l’Estonie, reçue par l’Organisation
le 5 septembre 2018 ;
l’examen de la demande de l’Estonie par le Groupe d’étude chargé de la mission
d’enquête établi par le Conseil, ainsi que le rapport dudit groupe d’étude, présenté au
Conseil à sa session de mars 2019 (CERN/3418/C), qui a conclu que l’Estonie remplit
les critères du statut d’État membre associé ;
la décision du Conseil, en date du 14 mars 2019, d’autoriser la Directrice générale à
soumettre à l’Estonie un projet d’Accord en vue de l’octroi du statut d’État membre
associé du CERN en phase préalable à l’adhésion et à mettre le texte sous sa forme
définitive une fois que la contribution financière de l’Estonie aura été définie selon les
conditions énoncées dans le document CERN/2918/Rév. ;
la lettre en date du 9 avril 2019 adressée par la Directrice générale à la représentante
permanente de l’Estonie auprès de l’Office des Nations Unies et des autres
organisations internationales à Genève, informant celle-ci de la décision du Conseil
susmentionnée et transmettant à l’Estonie le projet d’Accord, basé sur les dispositions
standard de l’Accord type ;
la note verbale en date du 11 février 2020 adressée par la mission permanente de
l’Estonie auprès de l’Office des Nations Unies et des autres organisations
internationales à Genève au CERN, indiquant que l’Estonie a donné son aval au projet
d’Accord ;
la Résolution du Conseil en date du 19 mars 2020, par laquelle le Conseil a octroyé à
l’Estonie le statut d’État membre associé en phase préalable à l’adhésion, sous réserve
de l’entrée en vigueur du présent accord (« ci-après l’« Accord ») ;
SONT CONVENUES DE CE QUI SUIT :
ARTICLE I
Accession au statut et durée de celui-ci
En application des résolutions et des décisions du Conseil susmentionnées, le présent
accord, y compris les annexes, qui en font partie intégrante, confère à l’Estonie le statut
d’État membre associé en phase préalable à l’adhésion et définit les droits et les
obligations y afférents. En souscrivant au présent accord, l’Estonie accepte ces droits
et obligations, ainsi que ceux découlant du cadre juridique de l’Organisation, défini en
particulier dans la Convention, les règles en vigueur au sein de l’Organisation et les
décisions de ses organes.
La durée du statut d’État membre associé en phase préalable à l’adhésion accordé à
l’Estonie est de deux ans au moins et de cinq ans au plus.
4
ARTICLE II
Droits
II.1 Participation aux programmes du CERN
L’Estonie peut participer au programme scientifique de l’Organisation ainsi qu’à
ses programmes de formation et d’enseignement.
II.2 Participation au Conseil et à ses comités
Sessions du Conseil
L’Estonie a le droit d’être représentée aux sessions du Conseil, à l’exclusion des
sessions à huis clos. Le nombre et les qualités de ses représentants sont définis
conformément aux règles du CERN applicables à la représentation des États
membres. L’Estonie ne dispose pas de droit de vote mais son représentant peut
demander à prendre la parole et à faire une déclaration sans y avoir été invité
formellement.
Réunions du Comité des finances
L’Estonie a le droit d’être représentée aux réunions du Comité des finances. Le
nombre et les qualités de ses représentants sont définis conformément aux règles
du CERN applicables à la représentation des États membres. L’Estonie ne dispose
pas de droit de vote formel mais son représentant peut demander à prendre la
parole et faire une déclaration sans y avoir été invité formellement. Elle peut
exprimer un avis sur toute question faisant l’objet d’un vote formel du Comité
des finances en vue d’une recommandation au Conseil, et cet avis est consigné
au procès-verbal et transmis au Conseil, pour information, en même temps que la
recommandation. L’Estonie peut participer aux votes indicatifs, lorsque ceux-ci
ont lieu.
Réunions du Comité des directives scientifiques
Le représentant scientifique de l’Estonie au Conseil a le droit d’assister aux
réunions ordinaires du Comité des directives scientifiques en qualité
d’observateur.
II.3 Possibilité de postuler pour des postes de titulaires, de boursiers, d’étudiants
et de membres du personnel associés
Sous réserve des dispositions de l’article II.5, les ressortissants de l’Estonie ont
la possibilité de postuler pour des emplois de titulaires au titre de contrats de
durée limitée et pour des places de boursiers, d’étudiants et de membres du
personnel associés. Leur sélection et leur engagement s’effectuent conformément
aux Statut et Règlement du personnel et aux principes et politiques appliqués
habituellement par le CERN. Dans des cas exceptionnels, le directeur général
peut décider d’autoriser des ressortissants de l’Estonie à se porter candidats pour
des emplois de titulaires au titre de contrats de durée indéterminée, dans les
conditions énoncées dans la phrase précédente, et sous réserve des dispositions
de l’article II.5.
5
II.4 Possibilité de participation industrielle
Sous réserve des dispositions de l’article II.5, les entreprises proposant des biens
et des services en provenance de l’Estonie ont le droit de présenter une offre pour
les contrats du CERN, dans les conditions prévues, mutatis mutandis, dans les
Règles d’achat du CERN, énoncées à l’annexe 1 des Modalités d’application du
Règlement financier du CERN. L’Estonie peut désigner un chargé de liaison avec
l’industrie.
II.5 Plafonds et modalités détaillées
La valeur financière combinée des engagements et des contrats visés aux
articles II.3 et II.4 ne doit en aucun cas dépasser le montant de la contribution
financière due par l’Estonie au titre du présent accord. Les modalités
d’application de ce plafond sont précisées à l’annexe I. Le présent article ne
constitue pas un engagement quant au fait que le plafond mentionné ci-dessus
peut être ou sera atteint.
ARTICLE III
Obligations
III.1 Contribution financière à l’Organisation
L’Estonie contribue au financement des activités de l’Organisation selon les
montants et le calendrier définis ci-après. Les montants sont exprimés en
pourcentage de la contribution théorique qui serait due par l’Estonie en tant
qu’État membre, déterminée selon la formule et la méthode de calcul des
contributions des États membres et du barème des contributions, respectivement.
L’Estonie estime qu’elle sera en mesure de pouvoir demander l’accession au
statut d’État membre après deux années en qualité d’État membre associé en
phase préalable à l’adhésion.
Suivant le principe établi par le Conseil selon lequel la contribution d’un État
membre associé en phase préalable à l’adhésion augmente progressivement d’au
moins 25 % la première année jusqu’à atteindre le niveau de la pleine
contribution d’État membre, et ne peut en aucun cas être inférieure à 1 MCHF,
avec, à compter de 2020, une indexation annuelle en fonction de l’indice de
variation des coûts appliqué au budget de l’Organisation, il est convenu que la
contribution annuelle de l’Estonie au budget de l’ Organisation est la suivante :
- Année 2020 : 50 % ;
- Année 2021 : 75 %.
Pour le premier exercice financier, la contribution de l’Estonie en qualité d’État
membre associé en phase préalable à l’adhésion est calculée au prorata par
trimestre, à compter du trimestre où le présent accord entre en vigueur.
Ultérieurement, la contribution est due en totalité pour chaque exercice financier,
6
même si le statut d’État membre associé en phase préalable à l’adhésion de
l’Estonie couvre une période plus courte.
Nonobstant ce qui précède, dans le cas où le statut d’Etat membre associé en
phase préalable à l’adhésion de l’Estonie perdurerait au-delà de la période de
deux ans envisagée, la contribution annuelle de l’Estonie restera au niveau de
2021.
III.2 Octroi des privilèges et immunités
Pour garantir le bon fonctionnement de l’Organisation, l’égalité de traitement par
et entre les États participant aux activités de cette dernière, ainsi que
l’indépendance du personnel de l’Organisation, l’Estonie accorde par le présent
accord les privilèges et immunités, et accepte les obligations y afférentes, énoncés
dans l’annexe II. Ces privilèges et immunités sont accordés dans le seul intérêt
de l’Organisation. Si, parallèlement ou ultérieurement, l’Estonie décide d’adhérer
sans réserve au Protocole sur les privilèges et immunités de l’Organisation
européenne pour la Recherche nucléaire (ci-après le « Protocole »), les
dispositions du Protocole annulent et remplacent les dispositions de l’annexe II
avec effet à la date d’adhésion.
ARTICLE IV
Fin du statut d’État membre associé en phase préalable à l’adhésion
IV.1 Fin du statut à la demande de l’Estonie
À la demande de l’Estonie, adressée par notification écrite au directeur général à
tout moment pendant la période de validité du présent accord, le Conseil met fin
au statut d’État membre associé en phase préalable à l’adhésion de l’Estonie. Sauf
convention contraire, cette décision prend effet à la fin de l’exercice financier
suivant l’année d’émission de la notification.
IV.2 Fin du statut par initiative conjointe
À tout moment pendant la période de validité du présent accord, les Parties
peuvent convenir que le Conseil mette fin au statut d’État membre associé en
phase préalable à l’adhésion de l’Estonie. Sauf convention contraire, cette
décision prend effet à la fin de l’exercice financier suivant l’année où les Parties
ont convenu de mettre fin à ce statut.
IV.3 Fin du statut à l’initiative de l’Organisation
À tout moment pendant la période de validité du présent accord, et à une date
d’effet qu’il détermine, le Conseil peut décider de mettre fin au statut d’État
membre associé en phase préalable à l’adhésion de l’Estonie si l’Estonie ne
remplit plus les conditions de ce statut ou si elle manque gravement aux
obligations y afférentes.
7
IV.4 Fin de plein droit du statut
Le statut d’État membre associé en phase préalable à l’adhésion de l’Estonie
prend fin de plein droit avec effet à la date où l’Estonie devient État membre de
l’Organisation. À compter de cette date, les conditions applicables aux États
membres s’appliquent.
IV.5 Conséquences de la fin du statut
Sauf convention contraire, la fin du statut d’État membre associé en phase
préalable à l’adhésion de l’Estonie est sans effet sur les obligations contractées
par l’Estonie au titre du présent accord pour la période allant jusqu’à la date à
laquelle le statut prend effectivement fin. Les privilèges et immunités accordés
au CERN par l’Estonie restent en vigueur pendant la durée de son affiliation à
l’Organisation au titre d’un accord de coopération international.
ARTICLE V
Divers
V.1 Représentation de l’Estonie
L’Estonie notifie au directeur général les noms de l’autorité et de l’agent ou des
agents désignés pour la représenter pour l’exécution du présent accord, ainsi que
les noms de ses représentants aux sessions du Conseil et aux réunions de ses
comités.
V.2 Relation avec d’autres accords
Avec effet à la date de son entrée en vigueur, le présent accord annule et remplace
l’Accord de coopération. Nonobstant cette annulation et sauf convention
contraire entre les Parties, les dispositions de tout instrument de mise en œuvre
de l’Accord de coopération (protocoles et/ou additifs) en vigueur à la date
d’entrée en vigueur du présent accord continuent de s’appliquer jusqu’à ce que
les activités régies par ledit instrument aient été pleinement exécutées. Il est
entendu que tout différend relatif à un tel instrument de mise en œuvre est réglé
conformément à l’article 7 de l’Accord de coopération. Il est entendu également
que l’annulation de l’Accord de coopération est sans préjudice de la validité de
tout mémorandum d’accord régissant la participation de l’Estonie à des
expériences au CERN.
V.3 Droit applicable
Les dispositions du présent accord sont interprétées à la lumière de la volonté des
Parties, dans le respect du cadre juridique du CERN, défini en particulier dans la
Convention, les règles en vigueur au sein de l’Organisation et les décisions de ses
organes.
8
V.4 Entrée en vigueur et durée
Le présent accord entre en vigueur à la date de réception par le directeur général,
de la notification par l’Estonie que ses procédures internes d’approbation
relatives au présent accord ont été menées à bien et qu’aucune réserve n’a été
formulée. Cette notification devra avoir été reçue au plus tard 12 mois à compter
de la date de la signature du présent accord par les Parties.
Le présent accord restera en vigueur aussi longtemps que l’exigera l’exécution de
ses dispositions.
V.5 Différends
Tout différend entre l’Organisation et l’Estonie au sujet de l’interprétation ou de
l’application du présent accord qui n’est pas réglé à l’amiable peut être soumis
par l’une ou l’autre des Parties à un Tribunal arbitral international en application
(ou, selon le cas, en application par analogie) de l’article 15 de l’annexe II.
Fait en deux exemplaires en langues anglaise, française et estonienne étant entendu
toutefois qu’en cas de contradiction ou de différence d’interprétation, la version
anglaise fait foi.
Signé à Genève et Tallinn, le _______ juin 2020.
Pour l’Organisation européenne pour la Pour la République d’Estonie
Recherche nucléaire (CERN)
……………………………… ………………………………
Fabiola Gianotti Jüri Ratas
Directrice générale Premier ministre
9
ANNEXE I
Modalités d’application du plafond relatif aux engagements de personnel et à la
participation industrielle
Plafond
En principe, la valeur financière annuelle combinée des commandes, contrats et
emplois et places ne peut dépasser le montant de la contribution financière à
l’Organisation de l’Estonie pour l’exercice financier concerné.
Le CERN tient régulièrement le décompte de ses engagements en matière d’achat et de
personnel pris envers l’Estonie, et compare ce montant avec celui de la contribution
financière due au CERN par l’Estonie pour l’exercice financier en question.
Calcul des engagements
Les engagements comprennent les montants acquittés ainsi que les montants engagés
mais restant dus pendant l’année en question. Ces informations sont fournies par le
Département des finances.
Le volet Approvisionnement des engagements est calculé suivant la méthode utilisée
pour le calcul du coefficient de retour industriel pour les États membres.
Le volet Personnel des engagements est calculé en additionnant les coûts des ressources
imputées à la partie financée par le CERN du budget des titulaires et des boursiers et
du budget des étudiants et des associés.
Mesures correctives
Lorsque le montant des engagements approche, atteint ou, éventuellement, dépasse la
contribution financière de l’Estonie exigible pour l’année en question, le CERN prend
des mesures correctives. Ces mesures pourront consister notamment en la suspension
du droit pour les entreprises d’Estonie, ou des entreprises proposant des biens et des
services en provenance d’Estonie, de participer aux demandes d’offres et aux appels
d’offres, et d’être prises en considération pour les commandes et contrats
correspondants, et pour ses ressortissants d’être pris en considération pour des emplois
de titulaires ou des places de boursiers ou d’étudiants, tant que le montant des
engagements n’est pas devenu inférieur au montant de la contribution financière de
l’Estonie exigible pour l’année en question. Cette suspension ne concerne pas les
engagements en cours ni la possibilité de répondre aux demandes d’offres, appels
d’offres ou offres d’emploi déjà publiés.
Défaut de paiement de la contribution financière
Si, à la date de publication du bilan d’activités annuel de l’Organisation, l’Estonie n’a
pas réglé l’intégralité du montant de sa contribution financière pour l’année précédente,
ses droits seront suspendus jusqu’à ce que le CERN ait reçu le montant dû.
10
Fin du statut d’État membre associé en phase préalable à l’adhésion
Si notification a été donnée de la fin du statut d’État membre associé en phase préalable
à l’adhésion de l’Estonie, ou si l’Organisation et l’Estonie ont décidé d’un commun
accord de la fin de ce statut, la durée des éventuels nouveaux engagements que prend
l’Organisation ne peut dépasser la période restant à courir jusqu’à la date où ce statut
prend fin.
11
ANNEXE II
PRIVILÈGES ET IMMUNITÉS ACCORDÉS PAR L’ESTONIE À
L’ORGANISATION EUROPÉENNE POUR LA RECHERCHE NUCLÉAIRE
Article 1
Définitions
a) par « activités officielles » on entend les activités de l’Organisation décrites dans
la Convention, en particulier son article II, y compris ses activités de nature
administrative ;
b) par « agents », on entend les « membres du personnel » tels que définis dans les
Statut et Règlement du personnel de l’Organisation.
Article 2
Personnalité juridique internationale
1. L’Organisation jouit de la personnalité juridique internationale et de la capacité
juridique sur le territoire de l’Estonie.
2. L’Organisation a en particulier la capacité de contracter, d’acquérir et d’aliéner
des biens mobiliers et immobiliers, ainsi que d’ester en justice.
Article 3
Inviolabilité des archives et des documents
Les archives de l’Organisation et tous les documents sous quelque forme que ce soit
détenus par elle ou qui lui appartiennent, quel que soit le lieu où ils se trouvent ou la
personne qui les détient, sont inviolables.
Article 4
Immunité de juridiction et d’exécution
1. Dans l’exercice de ses activités officielles, l’Organisation bénéficie de
l’immunité de juridiction, sauf :
a) dans la mesure où le Conseil de l’Organisation renonce à cette immunité
dans un cas particulier ;
b) en cas d’action civile intentée par un tiers pour le dommage résultant d’un
accident causé par un véhicule automoteur appartenant à l’Organisation ou
circulant pour son compte, ou en cas d’infraction à la réglementation de la
circulation automobile impliquant le véhicule précité ;
12
c) en cas d’exécution d’une sentence arbitrale rendue en application de
l’article 13 ou 14 ;
d) à l’égard d’une demande reconventionnelle directement liée à une demande
principale intentée par l’Organisation et introduite dans le cadre procédural
de cette demande.
2. Les propriétés et biens de l’Organisation, quel que soit le lieu où ils se trouvent,
bénéficient de l’immunité à l’égard de toute forme de réquisition, confiscation,
expropriation et séquestre et de toute autre forme de saisie ou d’ingérence dans
le cadre de toute action exécutive, administrative, judiciaire ou législative, sauf :
a) dans la mesure où le Conseil de l’Organisation renonce à cette immunité
dans un cas particulier ;
b) dans la mesure où la prévention des accidents impliquant des véhicules
automoteurs appartenant à l’Organisation ou circulant pour son compte ou les
enquêtes sur de tels accidents le nécessitent temporairement ;
c) en cas de saisie-arrêt sur salaire pour dette d’un agent de l’Organisation, à
condition que cette saisie-arrêt résulte d’une décision de justice définitive et
exécutoire, conformément aux règles en vigueur sur le territoire d’exécution.
Article 5
Arrangements fiscaux et douaniers
1. Dans le cadre de ses activités officielles, l’Organisation, ses biens et revenus
sont exonérés des impôts directs.
2. Lorsque, dans l’exercice de ses activités officielles, l’Organisation procède sur
le territoire de l’Estonie à des achats, ou à l’utilisation de biens ou de services
de valeur importante, dont le prix comprend des taxes, droits ou autres charges,
des dispositions appropriées sont prises par l’Estonie en vue de la remise ou du
remboursement du montant de ces taxes, droits ou autres charges lorsqu’ils sont
identifiables.
3. L’importation sur le territoire de l’Estonie et l’exportation depuis le territoire de
l’Estonie de biens et de matériels, effectuées par l’Organisation ou pour son
compte dans le cadre de ses activités officielles, sont exonérées de l’ensemble
des taxes d’importation et d’exportation, droits et autres charges.
4. Aucune exonération ni remboursement ne sont accordés en ce qui concerne les
taxes, droits ou autres charges qui constituent la simple rémunération de services
rendus.
5. Les paragraphes 2 et 3 du présent article ne sont pas applicables à l’achat ou à
l’utilisation de biens ou de services ni à l’importation de biens destinés à l’usage
personnel des agents et du directeur général de l’Organisation.
13
6. Les biens et matériels appartenant à l’Organisation, acquis ou importés
conformément aux dispositions du paragraphe 2 ou 3 du présent article, ne
peuvent être vendus ou cédés qu’aux conditions fixées par l’Estonie.
Article 6
Communications officielles
La circulation des publications et autres matériels d’information reçus ou expédiés par
l’Organisation, sous quelque forme que ce soit, dans l’exercice de ses activités
officielles, n’est soumise à aucune restriction.
Article 7
Privilèges et immunités des agents de l’Organisation
1. Les agents de l’Organisation jouissent, même après la cessation de leurs
fonctions, de l’immunité de juridiction pour les actes, y compris les paroles et
écrits, accomplis par eux dans l’exercice de leurs fonctions et dans les limites de
leurs attributions. Cette immunité ne s’applique pas cependant dans le cas
d’infraction à la réglementation de la circulation des véhicules automoteurs
commise par un agent de l’Organisation ou de dommage causé par un véhicule
automoteur lui appartenant ou conduit par lui.
2. Les agents de l’Organisation jouissent des privilèges suivants :
a)
i) dans les conditions et suivant les procédures fixées par le Conseil de
l’Organisation, les agents et le directeur général de l’Organisation sont
soumis, au bénéfice de celle-ci, à un impôt sur les traitements et
émoluments payés par l’Organisation. Lesdits traitements et émoluments
sont exempts de l’impôt national sur le revenu ;
ii) l’Estonie n’est pas tenue d’exonérer de l’impôt sur le revenu les pensions
ou rentes versées par l’Organisation à ses anciens agents et directeurs
généraux au titre des services rendus à l’Organisation ;
b) pour eux-mêmes et les membres de leur famille faisant partie de leur ménage,
la même exemption relative aux restrictions d’immigration et de formalités
d’enregistrement des étrangers que celle généralement reconnue aux agents
des organisations internationales ;
c) inviolabilité de tous documents officiels sous quelque forme que ce soit ;
d) pour eux-mêmes et les membres de leur famille faisant partie de leur ménage,
les mêmes facilités de rapatriement, en période de crise internationale, que les
membres des missions diplomatiques ;
14
e) en ce qui concerne les transferts de fonds, les opérations de change et les
facilités douanières, les privilèges généralement reconnus aux agents des
organisations internationales.
3. L’Estonie n’est pas tenue d’accorder les privilèges et immunités reconnus dans
les paragraphes 2 b), d) et e) du présent article à ses propres ressortissants ou aux
personnes qui, au moment de leur prise de fonctions sur le territoire de l’Estonie,
y sont résidents permanents.
Article 8
Sécurité sociale
L’Organisation et ses agents ayant un contrat d’emploi sont exempts de toutes
contributions obligatoires à des régimes nationaux de prévoyance sociale, étant
entendu que ces personnes bénéficient d’une protection sociale équivalente assurée par
l’Organisation.
Article 9
Privilèges et immunités du directeur général
1. Outre les privilèges et immunités prévus aux articles 7 et 8, le directeur général
jouit pendant la durée de ses fonctions des privilèges et immunités reconnus par
la Convention de Vienne du 18 avril 1961 sur les relations diplomatiques aux
agents diplomatiques de rang comparable.
L’Estonie n’est pas tenue d’accorder les privilèges et immunités reconnus dans
le présent article à ses propres ressortissants ou aux personnes qui, au moment de
leur prise de fonctions sur le territoire de l’Estonie, y sont résidents permanents.
Article 10
Objet et limites des immunités
1. Les privilèges et immunités prévus aux articles 7 et 9 sont accordés uniquement
afin d’assurer le bon fonctionnement de l’Organisation et la complète
indépendance des personnes auxquelles ils sont accordés. Ils ne sont pas accordés
à l’avantage personnel des bénéficiaires.
2. Ces immunités peuvent être levées :
a) en ce qui concerne le directeur général, par le Conseil de l’Organisation ;
b) en ce qui concerne les agents, par le directeur général ou la personne appelée
à le remplacer en vertu de l’article VI, paragraphe 1 (b) de la Convention ;
et il est de leur devoir de lever ces immunités lorsqu’elles peuvent entraver le
bon fonctionnement de la justice et qu’il est possible d’y renoncer sans
compromettre les fins pour lesquelles elles ont été accordées.
15
Article 11
Coopération avec l’Estonie
L’Organisation coopère avec les autorités compétentes de l’Estonie en vue de faciliter
la bonne administration de la justice, l’observance des lois et règlements de police, de
santé publique, de santé et de sécurité du travail et relatifs à l’environnement, et
d’empêcher tout abus des privilèges, immunités et facilités accordés.
Article 12
Sûreté et ordre public
1. Aucune des présentes dispositions ne peut porter atteinte au droit de l’Estonie de
prendre des mesures de précaution dans l’intérêt de sa sûreté.
3. Si l’Estonie estime nécessaire de prendre des mesures pour sa sûreté ou le
maintien de l’ordre public, elle se mettra, sauf en cas d’impossibilité matérielle,
aussi rapidement que les circonstances le permettront, en rapport avec
l’Organisation en vue d’arrêter, d’un commun accord, les mesures nécessaires
pour la protection des intérêts de cette dernière.
3. L’Organisation coopère avec l’Estonie en vue d’éviter toute atteinte à la sûreté
et à l’ordre public de celle-ci du fait des activités de l’Organisation.
Article 13
Différends d’ordre privé
1. L’Organisation prend les dispositions appropriées en vue du règlement
satisfaisant :
a) de différends résultant de contrats auxquels l’Organisation est partie ;
l’Organisation inclut dans tous les contrats écrits qu’elle passe, autres que
ceux visés au paragraphe 1 d) du présent article, une clause d’arbitrage
prévoyant que tout différend né de l’interprétation ou de l’exécution du contrat
est, à la demande de l’une ou l’autre Partie, soumis à l’arbitrage ou, d’entente
entre les Parties, à un autre mode approprié de règlement ;
b) de différends découlant de dommages causés par l’Organisation ou impliquant
toute autre responsabilité non contractuelle de l’Organisation ;
c) de différends impliquant un agent de l’Organisation qui jouit de l’immunité
de juridiction, si cette immunité n’a pas été levée conformément aux
dispositions de l’article 4 ;
d) de différends survenant entre l’Organisation et ses agents ;
16
l’Organisation soumet tous les différends nés de l’interprétation et de
l’exécution des contrats conclus avec des agents de l’Organisation qui sont
régis par les Statut et Règlement du personnel de l’Organisation à la
juridiction du Tribunal administratif de l’Organisation internationale du
travail (TAOIT) ou de tout autre tribunal administratif international approprié
à la compétence duquel l’Organisation est soumise en vertu d’une décision du
Conseil.
2. Pour les différends pour lesquels aucun mode de règlement n’a été précisé au
paragraphe 1 du présent article, l’Organisation peut recourir à tout mode de
règlement qu’elle juge approprié, en particulier à l’arbitrage ou à la compétence
d’un tribunal national.
3. Tout mode de règlement retenu en vertu de cet article doit être fondé sur le
principe du respect de la légalité́ , en vue de parvenir dans un délai raisonnable à
un règlement du différend au caractère obligatoire, équitable et impartial.
Article 14
Différends entre l’Organisation et l’Estonie
Toute divergence de vues entre l’Organisation et l’Estonie au sujet de l’application ou
de l’interprétation des présentes dispositions qui n’est pas réglée à l’amiable peut être
soumise par l’une ou l’autre des Parties à un Tribunal arbitral international
conformément à l’article 15.
Article 15
Tribunal arbitral international
1. Le Tribunal arbitral international prévu aux articles 13 et 14 (le « Tribunal ») est
régi par les dispositions du présent article.
2. Chaque Partie au différend nomme un membre du Tribunal. Les membres ainsi
nommés choisissent d’un commun accord, dans un délai de trois mois à compter
de la date de leur nomination, un troisième membre, qui présidera le Tribunal.
En cas de désaccord entre les membres du Tribunal sur le choix du président, ce
dernier sera nommé par le Président de la Cour internationale de justice à la
demande des membres du Tribunal.
3. Si l’une des Parties au différend omet de nommer un membre du Tribunal et
qu’elle ne prend pas les mesures nécessaires à cet effet dans un délai de deux
mois suivant la requête de l’autre Partie, cette dernière peut demander au
Président de la Cour internationale de justice de procéder à la nomination.
4. Le Tribunal établit ses propres règles de procédure. Il rend sa sentence à la
majorité de ses membres. La langue de la procédure est l’anglais.
5. Aucun appel ne pourra être interjeté contre la sentence du Tribunal, qui est
définitive et s’impose aux Parties. En cas de différend relatif à la teneur ou à la
17
portée de la sentence, il appartient au Tribunal de fournir une interprétation à la
demande de l’une ou l’autre Partie.
Article 16
Accords particuliers
1. Les présentes dispositions sont sans préjudice de celles d’autres accords
internationaux conclus entre l’Organisation et l’Estonie du fait de l’implantation
par l’Organisation sur le territoire de l’Estonie de bureaux ou autres installations.
En cas de conflit entre les présentes dispositions et celles d’un tel accord
international, les dispositions de l’accord international prévaudront.
2. Rien dans les présentes dispositions n’interdit à l’Estonie de conclure d’autres
accords internationaux avec l’Organisation les confirmant, les complétant, les
étendant ou les amplifiant.
EUROOPA TUUMAUURINGUTE ORGANISATSIOONI
(CERN)
JA
EESTI VABARIIGI
VAHELINE
CERN-IGA
ÜHINEMISE EELSES STAADIUMIS
ASSOTSIEERUNUD LIIKME STAATUSE
ANDMIST KÄSITLEV KOKKULEPE
2
Euroopa Tuumauuringute Organisatsioon (edaspidi CERN või organisatsioon),
Šveitsis Genfis asuv valitsustevaheline organisatsioon, mida esindab peadirektor
(edaspidi peadirektor),
ja
Eesti Vabariik (edaspidi Eesti), mida esindab peaminister,
edaspidi koos nimetatud pooled,
ARVESTADES
Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni asutamiskonventsiooni ja sellele lisatud
finantsprotokolli, millele kirjutati alla 1. juulil 1953. aastal, mis jõustusid
29. septembril 1954. aastal ning mida muudeti 17. jaanuaril 1971. aastal (edaspidi
konventsioon);
CERNi nõukogu (edaspidi nõukogu) 17. juuni 2010. aasta resolutsiooni (nagu on ette
nähtud CERNi geograafilise laienemise aruande lisas 3 (CERN/2918/Rev.), millega
nõukogu lõi assotsieerunud liikme staatuse ja otsustas, et riigi võib liikmeks võtta vaid
siis, kui ta on olnud vähemalt kaks aastat assotsieerunud liige ühinemiseelses
staadiumis;
assotsieerunud liikme staatuse andmist ühinemiseelses staadiumis reguleerivaid
standardsätteid (edaspidi näidiskokkulepe), mille kiitis nõukogu 21. märtsi 2013. aasta
istungil heaks ja mis sätestavad muu hulgas, et selline staatus ei tohi kesta üle viie aasta;
Organisatsiooni ja Eesti kauaaegset suhet ning Eesti edukat panust CERNi
teadusprogrammi elluviimisse eelkõige CERNi ja Eesti vahel 1996. aastal sõlmitud
koostöökokkuleppe kaudu, samuti nende vahel 2010. aastal sõlmitud
koostöökokkuleppe (edaspidi koostöökokkulepe) kaudu, mis edendas poolte teadus- ja
tehnikakoostööd ning asendas 1996. aasta kokkuleppe;
Eesti soovi taotleda CERNi liikmesust, nagu avaldati Eesti peaministri 8. veebruari
2018. aasta kirjas nõukogu esimehele;
nõukogu 14. juuni 2018. aasta otsust, mille järgi on Eesti ühinemine organisatsiooniga
põhimõtteliselt viimase huvides, ja nõukogu ettepanekut Eestile esitada liikmeks
saamiseks ametlik taotlus;
Eesti ametlikku liikmeks saamise taotlust, mille organisatsioon sai kätte 5. septembril
2018. aastal;
Eesti taotluse läbivaatamist nõukogu moodustatud teabekogumise rakkerühmas ning
rakkerühma asjaomast aruannet, mis esitati nõukogule 2019. aasta märtsi istungil
(CERN/3418/C) ja milles leiti, et Eesti täidab liikmesuse kriteeriumid;
3
nõukogu 14. märtsi 2019. aasta otsust volitada peadirektorit esitama Eestile
kokkuleppe eelnõu, mis käsitleb assotsieerunud liikme staatuse andmist CERNiga
ühinemise eelses staadiumis, ning kirjutama kokkuleppele alla, kui Eesti rahaline
sissemakse on dokumendi CERN/2918/Rev. kohaselt kindlaks määratud;
peadirektori 9. aprilli 2019. aasta kirja Eesti alalisele esindajale Ühinenud Rahvaste
Organisatsiooni ja muude Genfis asuvate rahvusvaheliste organisatsioonide juures,
millega teavitati alalist esindajat nõukogu eespool nimetatud otsusest ja edastati Eestile
näidiskokkuleppe standardsätetel põhineva kokkuleppe eelnõu;
Eesti alalise esinduse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ja teiste rahvusvaheliste
organisatsioonide juures Genfis 11. veebruari 2020. aasta verbaalnooti CERNile,
millega teavitati, et Eesti on kokkuleppe eelnõu heaks kiitnud;
nõukogu 19. märtsi 2020. aasta resolutsiooni, millega ta andis Eestile assotsieerunud
liikme staatuse ühinemiseelses staadiumis, mis hakkab kehtima käesoleva kokkuleppe
(edaspidi kokkulepe) jõustumisel,
ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES.
I ARTIKKEL
Staatus ja kestus
Eespool nimetatud nõukogu resolutsioone ja otsuseid rakendades annab käesolev
kokkulepe, sealhulgas selle lahutamatuks osaks olevad lisad, Eestile assotsieerunud
liikme staatuse ühinemiseelses staadiumis ning sätestab asjaomased õigused ja
kohustused. Kokkuleppe sõlmimisel nõustub Eesti nende õiguste ja kohustustega,
samuti organisatsiooni õigusraamistikust tulenevate õiguste ja kohustustega, nagu on
ette nähtud eelkõige konventsioonis, organisatsiooni eeskirjades ja organisatsiooni
organite otsustes.
Eestil on assotsieerunud liikme staatus ühinemiseelses staadiumis vähemalt kaks aastat,
kuid mitte kauem kui viis aastat.
II ARTIKKEL
Õigused
II.1 Osalemine CERNi programmides
Eesti võib osaleda organisatsiooni teadusprogrammis ning koolitus- ja
haridusprogrammides.
4
II.2 Nõukogus ja selle komiteedes osalemine
Nõukogu istungid
Eestil on õigus olla esindatud, välja arvatud kinnistel istungitel. Eesti delegaatide
arv ja kutseoskused peavad olema kooskõlas liikmesriikide esindatusele
kohaldatavate CERNi eeskirjadega. Eestil ei ole hääleõigust, kuid ta võib sõna
võtta ja avaldusi teha ilma selleks ametlikku ettepanekut saamata.
Rahanduskomitee kohtumised
Eestil on õigus olla esindatud rahanduskomitee kohtumistel. Eesti delegaatide arv
ja kutseoskused peavad olema kooskõlas liikmesriikide esindatusele
kohaldatavate CERNi eeskirjadega. Eestil ei ole ametlikku hääleõigust, kuid ta
võib sõna võtta ja avaldusi teha ilma selleks ametlikku ettepanekut saamata.
Samuti võib Eesti avaldada arvamust teemal, mis on nõukogule soovituse
esitamiseks rahanduskomitees hääletusel, ning see arvamus kantakse protokolli
ja edastatakse koos soovitusega nõukogule teadmiseks. Eesti võib osaleda
võimalikes proovihääletustes.
Teaduspoliitika komitee kohtumised
Eesti teadusesindajal nõukogus on õigus tavapäraselt osaleda kohtumistel
vaatlejana.
II.3 Õigus saada töötajaks, stipendiaadiks, üliõpilaseks või teaduriks
II artikli lõiget 5 arvesse võttes võivad Eesti kodanikud taotleda enda nimetamist
töötajaks tähtajalise lepingu alusel või stipendiaadiks, üliõpilaseks või teaduriks.
Nende valimisele ja nimetamisele kohaldatakse organisatsiooni üldpõhimõtteid
ja tegevuskordasid ning personalieeskirju. Erandjuhtudel võib peadirektor
otsustada lubada Eesti kodanikel taotleda tähtajatut töölepingut, kohaldades alati
samu kriteeriume, mida on nimetatud eelmises lauses ja II artikli lõikes 5.
II.4 Tööstuse osalemise õigus
II artikli lõiget 5 arvesse võttes on Eestist pärit kaupu ja teenuseid pakkuvatel
ettevõtjatel õigus lepingu sõlmimiseks osaleda CERNi hangetes, millele
kohaldatakse mutatis mutandis CERNi hankereegleid (nagu on ette nähtud
CERNi finantsreeglite rakendamise eeskirja lisas 1). Eesti võib nimetada tööstuse
valdkonna kontaktametniku.
II.5 Ülemmäär ja üksikasjalikud korraldused
II artikli lõigetes 3 ja 4 välja toodud ametisse nimetamiste ja lepingute rahaline
koondväärtus ei tohi mingil juhul ületada Eesti rahalise sissemakse suurust
käesoleva kokkuleppe alusel. Selle ülemmäära kohaldamise korraldus on ette
nähtud I lisas. See artikkel ei tähenda mingit kohustust tagada, et artiklis
nimetatud ülemmäära saab saavutada või et see saavutatakse.
5
III ARTIKKEL
Kohustused
III.1 Rahaline sissemakse organisatsiooni
Eesti panustab rahaliselt organisatsiooni tegevusse allpool esitatud summades ja
graafiku järgi. Summad on esitatud protsendina Eesti teoreetilisest liikmesriigi
sissemaksest, mis määratakse kindlaks liikmesriikide sissemaksete arvutamise
valemi ja metoodika ning sissemaksete mastaabi alusel.
Eesti kavatseb saavutada liikmesuse pärast kaheaastast assotsieerunud liikme
staatust ühinemiseelses staadiumis.
Lähtudes nõukogu kehtestatud põhimõttest, et assotsieerunud liikme sissemakse
liikmeks saamise eelses staadiumis tõuseb esimese aasta 25%-lt vähemalt
täisliikme sissemaksu tasemeni, kuid mis ei tohi üheski olukorras olla väiksem
kui 1 miljon CHFi, mida indekseeritakse alates 2020. aastast igal aastal vastavalt
organisatsiooni eelarvele rakendatavale üldisele kulude varieerumise indeksile,
lepitakse Eesti iga-aastases sissemakses organisatsiooni kokku järgmiselt:
- aastal 2020: 50%;
- aastal 2021: 75%.
Esimesel assotsieerunud liikmesuse aastal arvutatakse Eesti sissemakse ja see
jaotatakse proportsionaalselt kvartalite alusel alates käesoleva kokkuleppe
jõustumise kvartalist (kaasa arvatud). Seejärel tuleb sissemakse tasuda täies
ulatuses igal eelarveaastal, isegi kui Eesti assotsieerunud liikme staatus
ühinemiseelses staadiumis kestab lühemat aega.
Kui vaatamata eeltoodule jätkub Eesti assotsieerunud liikme staatus kauem kui
kavandatud kaheaastane periood, jääb Eesti aastane sissemakse 2021. aasta
tasemele.
III.2 Eesõiguste ja puutumatuse andmine
Organisatsiooni sujuva toimimise, organisatsiooni tegevuses osalevate riikide
poolt ja seas võrdse kohtlemise ning organisatsiooni töötajate sõltumatuse
tagamiseks annab Eesti käesolevaga II lisas ette nähtud eesõigused ja
puutumatuse ning nõustub nendega seotud kohustustega. Eesõigused ja
puutumatus antakse organisatsiooni huvides ning organisatsiooni kasu eesmärgil.
Kui samal ajal või pärast seda ühineb Eesti reservatsioonideta Euroopa
Tuumauuringute Organisatsiooni eesõiguste ja puutumatuse protokolliga
(edaspidi protokoll), lõpetab ja asendab protokoll II lisa alates protokolliga
ühinemise päevast.
6
IV ARTIKKEL
Lõpetamine
IV.1 Lõpetamine Eesti taotlusel
Kui mis tahes ajal käesoleva kokkuleppe kehtivuse jooksul esitab Eesti
peadirektorile vastava kirjaliku taotluse, lõpetab nõukogu Eesti assotsieerunud
liikme staatuse ühinemiseelses staadiumis. Kui ei ole kokku lepitud teisiti, siis
jõustub lõpetamine teate esitamise aastale järgneva majandusaasta lõppedes.
IV.2 Lõpetamine ühisel algatusel
Igal ajal käesoleva kokkuleppe kehtivuse jooksul võivad pooled ühisel algatusel
otsustada, et nõukogu lõpetab Eesti assotsieerunud liikme staatuse
ühinemiseelses staadiumis. Kui ei ole kokku lepitud teisiti, siis jõustub
lõpetamine poolte kokkuleppele jõudmise aastale järgneva majandusaasta
lõppedes.
IV.3 Lõpetamine organisatsiooni algatusel
Igal ajal käesoleva kokkuleppe kehtivuse jooksul võib nõukogu ise jõustumise
tähtpäeva määrates otsustada lõpetada Eesti assotsieerunud liikme staatuse
ühinemiseelses staadiumis, kui Eesti ei täida enam selle staatuse kriteeriume või
kui Eesti on raskelt rikkunud käesolevast kokkuleppest tulenevaid kohustusi.
IV.4 Automaatne lõppemine
Eesti assotsieerunud liikme staatus ühinemiseelses staadiumis lõpeb automaatselt
organisatsiooni liikmeks saamise päeval ja alates sellest päevast kehtivad
liikmesusele kohaldatavad tingimused.
IV.5 Lõpetamise tagajärjed
Kui ei ole kokku lepitud teisiti, siis ei kahanda Eesti assotsieerunud liikme
staatuse ühinemiseelses staadiumis lõpetamine käesolevast kokkuleppest
tulenevaid Eesti kohustusi seoses lõpetamise jõustumise tähtpäevale eelneva
ajavahemikuga. Eesõigused ja puutumatus, mille Eesti on CERNile andnud,
jäävad kehtima ajaks, mil Eesti on organisatsiooniga seotud rahvusvahelise
koostöökokkuleppe tasemel.
V ARTIKKEL
Muud sätted
V.1 Eesti esindamine
Eesti teatab peadirektorile käesoleva kokkuleppe täitmiseks Eestit esindama
määratud asutuse ja ametniku (ametnike) nime, samuti nõukogu istungitel ja
nõukogu komiteede kohtumistel osalevad Eesti esindajad.
7
V.2 Suhe muude kokkulepetega
Jõustumise kuupäevast alates lõpetab ja asendab käesolev kokkulepe
koostöökokkuleppe. Lõpetamisest olenemata ja kui pooled ei ole kokku leppinud
teisiti, jäävad käesoleva kokkuleppe jõustumisel kehtivad koostöökokkuleppe
rakendusaktid (protokollid ja/või lisad) jõusse neis käsitletud tegevuste täies
ulatuses elluviimiseni. Sellistest rakendusaktidest tulenevad vaidlused
lahendatakse kooskõlas koostöökokkuleppe artikliga 7. Ühtlasi ei piira
koostöökokkuleppe lõpetamine mis tahes sellise vastastikuse mõistmise
memorandumi kehtivust, millega reguleeritakse Eesti osalemist CERNi
eksperimentides.
V.3 Kohaldatav õigus
Käesolevat kokkulepet tõlgendatakse kooskõlas selle tegeliku tähenduse ja
mõjuga, võttes alati arvesse CERNi õigusraamistikku, nagu on ette nähtud
eelkõige konventsioonis, organisatsiooni eeskirjades ja organisatsiooni organite
otsustes.
V.4 Jõustumine ja kehtivus
Käesolev kokkulepe jõustub päeval, mil peadirektor saab kätte Eesti teate, et Eesti
on reservatsioonideta lõpetanud kokkuleppe riigisisese heakskiitmise menetluse,
eeldusel, et see teade saadakse hiljemalt 12 kuu jooksul alates päevast, mil pooled
käesolevale kokkuleppele alla kirjutasid.
Kokkulepe kehtib nii kaua, kui on vajalik selle sätete rakendamiseks.
V.5 Vaidlused
Organisatsiooni ja Eesti vahel esinevate kokkuleppe rakendamist või
tõlgendamist puudutavate erimeelsustega, mida ei suudeta lahendada sõbralikult,
võivad mõlemad pooled pöörduda rahvusvahelisse vahekohtusse kooskõlas
II lisa artikliga 15 (või asjaomasel juhul sellega analoogset sätet kohaldades).
Koostatud inglise, prantsuse ja eesti keeles kahes eksemplaris; tekstide vastuolu või
tõlgendamist puudutavate erimeelsuste korral lähtutakse ingliskeelsest tekstist.
Alla kirjutatud ______ juunil 2020. aastal Genfis ja Tallinnas.
Euroopa Tuumauuringute Eesti Vabariigi nimel
Organisatsiooni (CERN) nimel
………………………………... ………………………………...
Fabiola Gianotti Jüri Ratas
Peadirektor Peaminister
8
I LISA
Töötajate ametisse nimetamise ja tööstuse osalemise ülemmäära rakendamise
korraldus
Ülemmäär
Tellimuste, lepingute ja ametisse nimetamiste aastane koondväärtus ei tohi
põhimõtteliselt ületada Eesti rahalist sissemakset organisatsiooni asjasse puutuval
majandusaastal.
CERN peab pidevalt jälgima ja pidama arvestust CERNi ostude ja töötajatega seotud
kohustuste summa üle seoses Eestiga ning võrdlema seda summat Eesti makstava
rahalise sissemaksega CERNi asjasse puutuval majandusaastal.
Kohustuste arvutamine
Kohustused koosnevad makstud summadest ja asjasse puutuval aastal võetud
kohustustest, mida ei ole veel tasutud. Seda teavet jagab rahandusosakond.
Kohustuste osa, mis puudutab ostmist, arvutatakse metoodika alusel, mida kasutatakse
liikmesriikidele makstava tööstuskasumi arvutamiseks.
Kohustuste osa, mis puudutab töötajaid, arvutatakse selliselt, et liidetakse kokku
CERNi rahastatava töötajate ja stipendiaatide eelarve ning üliõpilaste ja teadurite
eelarve kulud.
Parandusmeetmed
Kui kohustuste summa hakkab jõudma asjasse puutuval aastal Eesti makstava rahalise
sissemakse suuruseni või on sellega võrdne või ületab seda, võtab CERN
parandusmeetmeid. Sellised meetmed võivad muu hulgas sisaldada Eesti ettevõtjate või
Eestist pärit kaupu ja teenuseid pakkuvate ettevõtjate õiguste peatamist saada
hinnapäringuid ja pakkumuse esitamise ettepanekuid ning kandideerida vastavate
tellimuste ja lepingute täitjaks, samuti Eesti kodanike õiguse peatamist kandideerida
töötajaks, stipendiaadiks või üliõpilaseks, kuni kohustuste summa langeb asjasse
puutuval aastal Eesti makstavast rahalisest sissemaksest allapoole. Peatamine ei mõjuta
pooleliolevaid kohustusi ega hinnapäringuid või pakkumuse esitamise ettepanekuid,
samuti juba avaldatud vabade töökohtade kuulutusi.
Rahalise sissemakse tasumata jätmine
Kui organisatsiooni iga-aastase arenguaruande avaldamise ajaks ei ole Eesti tasunud
eelmise aasta rahalist sissemakset täies ulatuses, peatatakse Eesti õigused seniks, kuni
tasumata summa on CERNile laekunud.
9
Assotsieerunud liikme staatuse lõpetamine
Kui teatatakse Eesti assotsieerunud liikme staatuse ühinemiseelses staadiumis
lõpetamisest või kui organisatsioon ja Eesti lepivad lõpetamises kokku, ei ületa
organisatsiooni (võimalike) uute kohustuste kestus lõpetamise jõustumiseni jäävat
ajavahemikku.
10
II LISA
EESTI POOLT EUROOPA TUUMAUURINGUTE ORGANISATSIOONILE
ANTUD EESÕIGUSED JA PUUTUMATUS
Artikkel 1
Mõisted
a) Ametlik tegevus – konventsioonis, eelkõige selle II artiklis ette nähtud
organisatsiooni tegevus, sealhulgas haldustegevus;
b) ametnikud – personali liikmed, nagu on määratletud organisatsiooni
personalieeskirjades.
Artikkel 2
Rahvusvaheline juriidiline isik
1. Organisatsioon on Eesti territooriumil õigusvõimeline juriidiline isik.
2. Eelkõige on organisatsioon pädev sõlmima lepinguid, omandama ja võõrandama
vallas- ja kinnisvara ning osalema kohtumenetluses.
Artikkel 3
Arhiivi ja dokumentide puutumatus
Organisatsiooni arhiiv ja organisatsiooni valduses või omandis olevad dokumendid on
nende vormist, asukohast ja valdajast olenemata puutumatud.
Artikkel 4
Kohtulik puutumatus ja puutumatus täitemenetluse suhtes
1. Ametliku tegevuse elluviimisel on organisatsioonil kohtulik puutumatus, välja
arvatud:
a) juhul, kui organisatsiooni nõukogu sellest erandjuhul loobub;
b) kolmanda isiku kahjunõude korral, mis tuleneb organisatsioonile kuuluva või
organisatsiooni nimel kasutatava mootorsõidukiga põhjustatud õnnetusest,
või sellise sõidukiga toime pandud liiklusrikkumise korral;
c) allpool artikli 13 või 14 alusel tehtud vahekohtu otsuse täitmisel;
d) vastunõude korral, mis on otseselt seotud ja sätestatud organisatsiooni
esitatud nõude menetluslikus raamistikus.
11
2. Organisatsiooni kus tahes asuv vara on puutumatu seoses rekvisitsiooni,
konfiskeerimise, sundvõõrandamise, sekvestratsiooni või muu arestimise või
sekkumisega täidesaatva, haldus-, kohtu- või seadusandliku toimingu raames,
välja arvatud:
a) juhul, kui organisatsiooni nõukogu sellest erandjuhul loobub;
b) juhul, kui see on ajutiselt vajalik seoses organisatsioonile kuuluva või
organisatsiooni nimel kasutatava mootorsõidukiga seotud õnnetuse
vältimiseks või uurimiseks;
c) töötasu arestimisel organisatsiooni ametniku võla katmiseks eeldusel, et
arestimise alus on lõplik ja täitmisele pööratav otsus, mis on tehtud kooskõlas
täitmise territooriumil kehtivate eeskirjadega.
Artikkel 5
Maksu- ja tollikorraldus
1. Oma ametliku tegevuse raames on organisatsioon, selle vara ja sissetulek
otsestest maksudest vabastatud.
2. Kui oma ametliku tegevuse elluviimisel ostab või kasutab organisatsioon Eesti
territooriumil märkimisväärse väärtusega kaupu või teenuseid, mille hind
sisaldab makse, lõive või muid tasusid, võtab Eesti asjakohaseid meetmeid, et
hüvitada sellised maksud, lõivud või muud tasud, kui neid on võimalik kindlaks
teha.
3. Organisatsiooni poolt või nimel kaupade ja materjalide sissevedu Eesti
territooriumile ja väljavedu Eesti territooriumilt organisatsiooni ametliku
tegevuse elluviimisel on kõikidest impordi- ja ekspordimaksudest, lõivudest ja
muudest tasudest vabastatud.
4. Lõivudest, maksudest ja muudest tasudest, mis on üksnes tasu osutatud teenuste
eest, ei vabastata ja neid ei hüvitata.
5. Käesoleva artikli lõikeid 2 ja 3 ei kohaldata organisatsiooni ametnike ja
peadirektori isiklikuks kasutuseks ette nähtud kaupade ja teenuste ostmisele ega
kasutamisele ega selliste kaupade importimisele.
6. Organisatsioonile kuuluvaid kaupu ja materjale, mis on hangitud või imporditud
kooskõlas käesoleva artikli lõikega 2 või 3, ei müüda ega annetata, välja arvatud
Eesti sätestatud tingimustel.
Artikkel 6
Ametlik kommunikatsioon
Oma ametliku tegevuse elluviimisel organisatsiooni saadud või saadetud mis tahes
kujul väljaannete ja muu teabematerjali levitamist ei piirata mingil viisil.
12
Artikkel 7
Organisatsiooni ametnike eesõigused ja puutumatus
1. Organisatsiooni ametnikel on, ka pärast ülesannete täitmist, kohtulik puutumatus
oma ülesannete täitmisel ja oma kohustuste raames tehtu, sealhulgas öeldu ja
kirjutatu suhtes. Puutumatus ei kehti organisatsiooni ametniku toime pandud
liiklusrikkumise korral ega temale kuuluva või tema juhitud mootorsõidukiga
põhjustatud kahju korral.
2. Organisatsiooni ametnikel on järgmised eesõigused:
a)
i) organisatsiooni nõukogu sätestatud tingimustel ja korra kohaselt on
organisatsiooni ametnikud ja peadirektor kohustatud organisatsiooni
kasuks tasuma maksu töötasult ja muudelt rahalistelt tasudelt, mida
organisatsioon neile maksab. Sellised töötasud ja muud rahalised tasud on
vabastatud riiklikust tulumaksust;
ii) Eesti ei ole kohustatud tulumaksust vabastama pensione ega perioodilisi
tasusid, mida organisatsioon maksab oma endistele ametnikele ja
peadirektoritele nende teenistuse eest organisatsioonis;
b) nemad ise ja nende leibkonda kuuluvad perekonnaliikmed on vabastatud
sisserändepiirangutest ja välismaalaste registreerimise formaalsustest
samamoodi nagu tavaliselt rahvusvaheliste organisatsioonide ametnikud;
c) dokumentide puutumatus nende vormist olenemata;
d) nendel endal ja nende leibkonda kuuluvatel perekonnaliikmetel on
rahvusvahelise kriisi ajal võimalik kodumaale naasta samamoodi nagu
diplomaatilise esinduse töötajatel;
e) vahendite ülekandmise, valuutavahetuse ja tollisoodustustega seotud
eesõigused, mida rahvusvaheliste organisatsioonide ametnikele üldjuhul
antakse.
3. Eesti ei ole kohustatud tagama käesoleva artikli lõike 2 punktides b, d ja e
nimetatud eesõigusi ja puutumatust enda kodanikele ega isikutele, kes Eesti
territooriumil ülesandeid täitma hakates on Eesti alalised elanikud.
Artikkel 8
Sotsiaalkindlustus
Organisatsioon ja organisatsiooni ametnikud on vabastatud kõikidest kohustuslikest
sotsiaalkindlustusmaksetest eeldusel, et nimetatud isikud saavad samaväärse
sotsiaalkindlustuskaitse organisatsioonilt.
13
Artikkel 9
Peadirektori eesõigused ja puutumatus
1. Lisaks artiklites 7 ja 8 sätestatud eesõigustele ja puutumatusele on peadirektoril
kogu oma ülesannete täitmise ajal eesõigused ja puutumatus, mis on antud
võrdväärse auastmega diplomaatilistele esindajatele 18. aprilli 1961. aasta
diplomaatiliste suhete Viini konventsiooniga.
2. Eesti ei ole kohustatud tagama käesolevas artiklis nimetatud eesõigusi ja
puutumatust enda kodanikele ega isikutele, kes Eesti territooriumil ülesandeid
täitma hakates on Eesti alalised elanikud.
Artikkel 10
Puutumatuse eesmärk ja piirangud
1. Artiklites 7 ja 9 sätestatud eesõigused ja puutumatus antakse üksnes selleks, et
tagada organisatsiooni sujuv toimimine ning eesõigusi ja puutumatust omavate
isikute täielik sõltumatus. Eesõigusi ja puutumatust ei anta asjaomaste isikute
isikliku kasu eesmärgil.
2. Puutumatusest võib loobuda:
a) peadirektori suhtes organisatsiooni nõukogu;
b) ametnike suhtes peadirektor või tema asendaja, nagu on ette nähtud
konventsiooni VI artikli lõike 1 punktis b,
ning puutumatusest tuleb loobuda juhul, kui see takistaks õigusemõistmist ja
sellest saab loobuda puutumatuse eesmärki kahjustamata.
Artikkel 11
Koostöö Eestiga
Organisatsioon teeb Eesti pädevate asutustega koostööd, et lihtsustada õigusemõistmist
ja korrakaitset, rahvatervist, töötervishoidu ja -ohutust ning keskkonda reguleerivate
õigusaktide täitmist ja vältida eesõiguste, puutumatuse ja soodustuste kuritarvitamist.
Artikkel 12
Julgeolek ja avalik kord
1. Ükski säte ei piira Eesti õigust võtta oma julgeoleku tagamiseks
ettevaatusabinõusid.
2. Kui Eesti peab oma julgeoleku tagamise või avaliku korra säilitamise eesmärgil
vajalikuks võtta meetmeid, pöördub Eesti võimaluse korral asjaoludest tulenevalt
14
võimalikult kiiresti organisatsiooni poole, et leppida kokku organisatsiooni
huvide kaitsmiseks vajalikes meetmetes.
3. Organisatsioon teeb Eestiga koostööd, et vältida organisatsiooni tegevusega
Eesti julgeoleku ja avaliku korra kahjustamist.
Artikkel 13
Eraõiguslikud vaidlused
1. Organisatsioon näeb ette kohased viisid järgmiste vaidluste lahendamiseks:
a) vaidlused, mis tulenevad organisatsiooni sõlmitud lepingutest;
organisatsioon lisab kõikidesse enda sõlmitavatesse kirjalikesse lepingutesse,
välja arvatud käesoleva artikli lõike 1 punktis d nimetatud lepingutesse,
vahekohtumenetluse punkti, mille alusel lahendatakse lepingu tõlgendamisest
või täitmisest tulenevad vaidlused poole taotlusel vahekohtumenetluses või
poolte kokkuleppel muul viisil;
b) vaidlused, mis tulenevad organisatsiooni tekitatud kahjust või mis on seotud
organisatsiooni muu lepinguvälise vastutusega;
c) vaidlused, mis on seotud organisatsiooni ametnikuga, kellel on kohtulik
puutumatus, kui puutumatusest ei ole artikli 4 kohaselt loobutud;
d) organisatsiooni ja selle ametnike vahelised vaidlused;
kõikide vaidlustega, mis tulenevad organisatsiooni ametnikega
organisatsiooni personalieeskirjade alusel sõlmitud lepingute rakendamisest
ja tõlgendamisest, pöördub organisatsioon Rahvusvahelise
Tööorganisatsiooni halduskohtusse (ILOAT) või muusse sobivasse
rahvusvahelisse halduskohtusse, kelle jurisdiktsiooni alla organisatsioon
viimase nõukogu otsusel kuulub.
2. Kui vaidluse lahendamiseks ei ole käesoleva artikli lõikes 1 kindlat viisi ette
nähtud, siis võib organisatsioon kasutada mis tahes lahendusviisi, mida ta
sobivaks peab, eelkõige vahekohtumenetlust või riigi kohtusse pöördumist.
3. Käesoleva artikli alusel valitud lahendusviis peab põhinema nõuetekohase
menetluse põhimõttel, võttes arvesse vaidluse õigeaegset, õiglast ja erapooletut
lahendamist ning täitmiseks kohustusliku otsuse tegemist.
Artikkel 14
Organisatsiooni ja Eesti vahelised vaidlused
Organisatsiooni ja Eesti vahel esinevate ja käesolevate sätete rakendamist või
tõlgendamist puudutavate lahkarvamustega, mida nad ei suuda lahendada sõbralikult,
15
võivad mõlemad pooled pöörduda rahvusvahelisse vahekohtusse kooskõlas
artikliga 15.
Artikkel 15
Rahvusvaheline vahekohus
1. Artiklites 13 ja 14 nimetatud rahvusvahelist vahekohut (edaspidi vahekohus)
reguleerib käesolev artikkel.
2. Iga vaidluspool nimetab ühe vahekohtuniku. Selliselt nimetatud vahekohtunikud
valivad nimetamisest kolme kuu jooksul ühiselt kolmanda vahekohtuniku, kes
on vahekohtu eesistuja. Kui vahekohtunikud ei jõua eesistuja valimisel
üksmeelele, nimetab eesistuja vahekohtunike taotlusel Rahvusvahelise Kohtu
esimees.
3. Kui vaidluse osapool vahekohtunikku ei nimeta ega võta selleks meetmeid kahe
kuu jooksul pärast teise poole vastavat taotlust, võib teine pool taotleda sellise
vahekohtuniku nimetamist Rahvusvahelise Kohtu esimehelt.
4. Vahekohus määrab oma menetluskorra. Vahekohus teeb otsuse
lihthäälteenamusega. Kohtumenetluse keel on inglise keel.
5. Vahekohtu otsuse peale ei saa edasi kaevata, see on lõplik ja pooltele täitmiseks
kohustuslik. Otsuse tähendust või ulatust puudutava vaidluse korral esitab
vahekohus poole taotlusel oma tõlgenduse.
Artikkel 16
Erikokkulepped
1. Käesolevad sätted ei piira rahvusvahelisi kokkuleppeid, mille organisatsioon ja
Eesti on sõlminud selle tõttu, et organisatsiooni kontor, rajatis või muu hoone
asub Eesti territooriumil. Käesolevate sätete ja nimetatud rahvusvahelise
kokkuleppe vastuolu korral lähtutakse sellest rahvusvahelisest kokkuleppest.
2. Käesoleva kokkuleppe ükski säte ei takista Eestil sõlmimast organisatsiooniga
muid rahvusvahelisi kokkuleppeid, millega käesolevaid sätteid kinnitatakse,
täiendatakse või laiendatakse.
Välisministeerium
[email protected] Meie 26.06.2020 nr 18-5/19-0373/4215-1
Islandi väljak 1
15049, Tallinn
Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile
(CERN)
Austatud välisminister
Edastame Vabariigi Valitsusele esitamiseks Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni (CERN) ja
Eesti Vabariigi vahelise CERN-iga ühinemise eelses staadiumis assotsieerunud liikme staatuse
andmist käsitleva kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Raul Siem
väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister
Lisad: Seaduse eelnõu
Eelnõu seletuskiri
Seletuskirja lisa
Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni (CERN) ja Eesti Vabariigi vaheline CERN-
iga ühinemise eelses staadiumis assotsieerunud liikme staatuse andmist käsitlev
kokkulepe eesti, inglise ja prantsuse keeles
/*Lisaadressaadid: Justiitsministeerium
Haridus- ja Teadusministeerium
Rahandusministeerium
Kaupo Sempelson
625 6350
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158