dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Maaklertegevuse reguleerimise ettepanekud

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 30. juuni 2020
Viit
1.15-5/2020/4303-1
Registreeritud
30. juuni 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.15/S Avalikkussuhete korraldamine
Sari
1.15-5/S Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad
Toimik
1.15-5/2020
Vastutaja
Andres Ruubas (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Siseturu valdkond, Siseturuosakond, Siseturu toimimise talitus)
Lahendamise tähtaeg
30. juuli 2020

Failid

  • 📎~WRD000.jpg
  • 📎E-kiri.pdf72 KB
  • 📎Maakleritegevuse reguleerimise ettepanekud.asice154 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Andres Ruubas <[email protected]> Saadetud: 30.06.2020 13:09 Adressaat: MKM info <[email protected]> Teema: FW: Maaklertegevuse reguleerimise ettepanekud Tere Palun lisage see kiri Deltasse. Parimatega Andres From: [email protected] <[email protected]> Sent: Wednesday, June 3, 2020 8:38 PMTo: Kristi Talving <[email protected]>; Ivo Jaanisoo <[email protected]>; Andres Ruubas <[email protected]>; Kristiina Koll <[email protected]>; Sören Meius <[email protected]>; Kaidi Urgas <[email protected]>; Külli Kraner <[email protected]>Cc: [email protected]; 'Kaido Kaljuste' <[email protected]>; 'Rainer Olgo' <[email protected]>Subject: Maaklertegevuse reguleerimise ettepanekud Tere. Kohtumisel kokkulepitult edastan Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja poolsed mõtted/ettepanekud, milliseid muudatusi soovime ellu kutsuda ja mille tarvis on vaja regulatsioone muuta. Lugupidamisega, Annely Sermat +372 5620 9000| +372 513 5163 EKMK büroo juht, juhatuse liige maakler ________________________________ Seda e-posti on pahavara suhtes Avast viirusetõrjega kontrollitud. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium Justiitsministeerium 03.06.2020.a Lause, mida paljud teavad Eesti Vabariigi algusest kui kinnisvaramaakleri iseloomustust, “Panen roosa särgi selga ja lähen notarisse” ei ole tänapäeval enam kohane ja tekitab maaklerite ja teenuse tarbijate hulgas nördimust. Maakler ei ole täna enam lihtsalt müügiesindaja vaid pigem laia silmaringiga konsultant, kes nõustab klienti õigusalastes küsimustes ja aitab nii müüjal kui ostjal lahendada tehingu tegemiseks vajalikud probleemid. Praktiliselt iga kinnisasjaga seonduva tehingu juures on vaja siluda murekohti, ennetada uusi probleeme ja/või vähendada kohtuvaidluste tekkimise tõenäosust. Kinnisvaramaakleril peab professionaalsel tasemel töö tegemiseks ja oma klientide huvide kaitsmisel olema lai teadmiste pagas, sh. teadmised turundusest, erinevatest seadustest (võlaõigusseadus, ehitusseadustik, asjaõigusseadus, korteriomandi- ja korteriühistu seadus, planeerimisseadus, pärimisseadus, tulumaksuseadus, käibemaksuseadus, rahapesu ja terrorismi tõkestamise seadus jne), kinnisvara hindamisest, ehitusest, ettevõtlusest, müügist, läbirääkimistest jne. Kinnisvaramaakleril ei ole ainuüksi esindus- vaid ka kaitsefunktsioon. Lisa 1 on välja toodud tüüpilisemad kinnisasjade tehingutega seotud probleemid, mis maakleri sekkumist vajavad. Maa-ameti statistika kohaselt tehti Eestis 2019 aastal 59 199 kinnisasjadega seotud notariaalset tehingut , koguväärtusega ca 3,96 mldr eurot. Tehinguid, millele ei ole seaduses ettenähtud notariaalset vormi (üüritehingud), ei saa täpselt arvuliselt määratleda kuna kõik kinnisasjade omanikud ei kajasta tulude laekumist ning seega ei ole korrektset statistikat võimalik koostada. Erinevatele hinnangutele tuginedes, saab väita, et ca 70 % eelpool nimetatud tehingutega on seotud kinnisvaramaaklerid, kes saavad mõjutada omanike suhtumist vastutusse nii Eesti riigi kui ka teise tehingupoole heaks. Tehingute koguväärtus, milles suurt rolli mängib kinnisvaramaakleri soovitus ja käitumismall, on märkimisväärne ning seda ei tohi eirata. Maaklerid, kellel puudub igasugune erialane ettevalmistus, kogemus ja haridus, mõjutavad nii eraisiku, juriidilise isiku kui ka riigi rahakotti. Kõige haavatavam neist on üksikisik, kes tegelikult ei hooma kinnisasja omanikule pandud vastutust. Riik peab suhtuma ettevaatlikult olukorda kus isiku tegevus, kes oma kõrgendatud usaldusseisundi tõttu mõjutab oluliselt oma ________________________________________________________________________ Lõõtsa 4 Tallinn 11 415 tel. 562 09000 e-mail [email protected] www.maakleritekoda.ee kliendi majanduslikku olukorda, andes oma ameti tõttu olulisi juriidilisi või rahaga seotud nõuandeid, on reguleerimata. Seetõttu on riiklikult reguleeritud näiteks kohtutäiturite, advokaatide, notarite ja pankrotihaldurite tegevus. Kahjuks peab nentima, et momendil saab kinnisvaravahenduseteenust pakkuda praktiliselt igaüks ja nõutud pole isegi põhihariduse olemasolu. Olukorras, kus klient usaldab maakleri nõuandeid, peab pakutav teenus olema asjakohane ja professionaalne ning kliendile antud nõuanded juriidiliselt korrektsed, st. kooskõlas kehtivate seadustega, kohtupraktikaga, turuolukorraga jne. Kinnisvara vahendamisega tegutseb Eestis hinnanguliselt ca 1500 isikut, kellest: - kutselised maaklerid on 234 - Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja liikmed on 300 - maaklerite registris on 773 maaklerit Turul on palju nö. libamaaklereid, kelle tegevus on kas otsese pahatahtlikkuse või ebaprofessionaalse tegutsemise tõttu kinnisasja omanike ja riigi huve kahjustav. On suur tõenäosus, et antud isikute puhul jääb ühe tehingu raames riigile laekumata tulu kahe aluse raames – kinnisvaramaakleri poolt soovitatud või heaks kiidetud tehingusumma varjamine nt omanikule laekuva üüritulu pealt tulumaks ning kinnisvaramaaklerile vahendusteenusena laekuva summa maksude pealt. Antud isikud kahjustavad läbi ebakvaliteetse teenuse pakkumise kinnisvaramaakleri ameti mainet, hoides sellega valdkonnast eemal head spetsialistid, kes seda tööd teeksid hästi ja kvaliteetselt. Maaklerite kehva maine tõttu loobuvad teenust tarbimast ka paljud kliendid, mis aga omakorda loob soodsa pinnase tehingutega seotud (kohtu-)vaidluste tekkeks. Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda saab sekkuda ainult siis, kui maakler omab kutsetunnistust, on koja liige või kuulub maaklerite registrisse. Seega nö. libamaaklerid mingile järelevalvele ei allu ja nende tegevuse osas puudub igasugune kontroll. Selline olukord ei ole aga kliendi huvidega kooskõlas, kuna puudub selge arusaam maakleri vastutuse osas. RahaPTS § 2 lg 4 alusel on kohustatud isikuks isikud, kes vahendavad kinnisvara omandamise või kasutusõigusega seotud tehinguid ehk siis antud punkti alla saab paigutada kinnisvaramaaklerid. Antud seaduses reguleeritakse järelevalvet kohustatud isikute üle seaduse täitmisel ja kohustatud isikute vastutust seadusest tulenevate nõuete rikkumise korral ( RahaPTS § 1 lg 3 ja lg 6) Juhime tähelepanu, et järelevalve maaklerteenuse kvaliteedi ja sisu üle riiklikul tasandil puudub. Seega peab RahaPTS muutmisel arvestama olukorraga, et järelevalve käsi ei ulatu kõikide maakleriteni seni kuni antud valdkonnas pahatahtlike ja ebapädevalt käituvate isikute tegevust ei ole piiratud. Võime julgelt väita, et iseregulatsioon, ________________________________________________________________________ Lõõtsa 4 Tallinn 11 415 tel. 562 09000 e-mail [email protected] www.maakleritekoda.ee mis mõnes muus valdkonnas on tõhusalt toiminud, kinnisvaravahendust pakkuvate isikute piires ei ole eesmärki täitnud. Pakutav teenus on jätkuvalt väga ebaühtlane, kliendid saavad eksitavat infot ning ebapädevaid nõuandeid ja tulusid varjatakse. Puudub konkreetne definitsioon, kes on kinnisvaramaakler ja milliseid oskusi/teadmisi peab teenuse pakkuja omama. Maaklertegevusest tulenevaid suhteid reguleerib seadusandlikult tasandil eelkõige Võlaõigusseadus kui lepingust tulenevate suhete õiguslik allikas. Standard EVS-EN 15733:2010, kutsestandard (Kinnisvaramaakler, tase 5 ja Kinnisvara vanemmaakler, tase 6) on soovituslikud ning nendest hoiavad kinni professionaalsel tasemel tegutsevad kinnisvaramaaklerid. Kuna kinnisvaravahendaja on kohustatud järgima ka muid kehtivaid õigusakte, nt andmekaitse, kuid see ei ole seatud eelduseks teenuse pakkumisel, siis on reaalne oht kehtiva seadusloomega vastuolude tekkimiseks. Riigi eesmärgiks on luua ühtne ja läbipaistev õiguskord ning kuna kinnisvaramaaklerite tegevusega haakub üha enam seadusloomet, siis on tagumine aeg antud valdkonna täpsemaks defineerimiseks ning õigusliku raamistiku loomiseks. Kinnisvaramaaklerite tegevust reguleeriva seadusega saaks siduda erinevaid seadusemuudatusi nagu näiteks RahaPTS tulenevad küsimused, et millised on seaduse täitmiseks vajalikule informatsioonile ja andmetele ligipääsemise alused. Kui kinnisvaramaaklerina saavad tegutseda vaid kutset omavad isikud, vähendab see riske – kutse omandamiseks on vajalik läbida koolitus, kus käsitletakse erinevaid õiguseallikaid ning nendest tulenevaid kohustusi. Muret tekitava asjaoluna näeme ette, et seoses RahaPTS nõuetega ja sanktsioonidega suureneb maaklerite motivatsioon osutada teenust mitteametlikult. Pannes kinnisvaramaakleritele senisest oluliselt suuremad kohustused, on reaalne oht, et see vähendab kinnisvaramaaklerite huvi kutsetunnistuse ning kinnisvaramaaklerite registriga liitumise vastu ning suurendab turul mitteametlikult tegutsevate kinnisvaramaaklerite hulka, kes ei maksa makse ning kelle tegevuse üle puudub võimalus teostada kontrolli, s.h. ka kontrolli RahaPTS-st tulenevate kohustuste täitmise osas. Tagades selle, et kinnisvara vahendamise alal võivad tegutseda vaid seaduses ettenähtud isikud, on võimalik tagada ka eeltoodud seaduse täitmist. EKMK on proovinud tõsta tarbija teadlikust, kuid tulemused on jäänud kesiseks, kuna klient jätkuvalt valib maakleri reeglina teenuse hinna vähempakkumise ja/või objekti müügihinna enampakkumise teel. See tähendab, et pahatihti palgatakse maakler, kes küsib teenuse eest kõige väiksema hinna (st. et kliendi heaks tehakse võimalikult vähe kulutusi ja makse ei maksta) ning eksitab klienti võimalikult kõrge müügihinna lubamisega, mille taga ei ole kahjuks teadmisi õigest turuhinnast vaid lihtsalt soov objekt müüki saada. ________________________________________________________________________ Lõõtsa 4 Tallinn 11 415 tel. 562 09000 e-mail [email protected] www.maakleritekoda.ee Võttes arvesse eelpool toodu, leiab Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda, et kinnisvaramaaklerina tegutsemine tuleb seadusandlikul tasandil tugevamalt reguleerida ja teeb selles osas edasiseks aruteluks ja analüüsimiseks järgnevad ettepanekud: - Maakleri kuulumine kinnisvaramaaklerite registrisse on kohustuslik - Registri liikmeks astumisel on vajalik kutselise maakleri soovitus, kes vastutab ka edaspidi selle maakleri tegevuse ja seadustest tulenevate nõuete täitmise eest - Registrisse mittekuulumisel või sealt eemaldamisel on maakleriteenuse osutamine keelatud - Registrisse kuuluv maakler on kohustatud järgima Kinnisvaramaaklerite teenuse standardit EVS-EN 15733:2010 - Kutsetunnistust mitteomava maakleri tegevuse eest vastutab kutseline maakler. Üks kutseline maakler ei saa vastutada rohkem kui 3 kutsetunnistuseta maakleri tegevuse eest. - Kutselisel maakleril on võimalik Rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse täitmiseks vajalikke riiklikke registreid kasutada tasuta. - Kinnisvaramaakler tase 6 kutsetunnistust omavale maakleril on võimalik taotleda juurdepääsu Maa-ameti tehinguinfo andmebaasile. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ardo Lepp Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda juhatuse esimees Lisad: Lisa 1 ________________________________________________________________________ Lõõtsa 4 Tallinn 11 415 tel. 562 09000 e-mail [email protected] www.maakleritekoda.ee TÜÜPILISEMAD KINNISVARATEHINGUGA SEOTUD PROBLEEMID - OBJEKTI EI SAA MÜÜA. Kas on vara tegelikult jagamata, kaasomanikud keelduvad omavahel suhtlemast, pärimine on tegemata, varale on seatud keelumärge, koormavad kasutusõigused, hüpoteegid ja kitsendused. Samuti on probleemiks, kus omaniku sooviks on maha müüa riigi maal asuv aiamaa, ebaseaduslikult väljaehitatud pööningukorrus, parkimiskoht või keldriboks, mis on tegelikult korteriomanike kaasomandis, jne. - KORRAST ÄRA DOKUMENTATSIOON. Tavapärane on, et eemaldatud on korteri vaheseinu, loata paigaldatud kütteseadmeid, ehitised ehitatud suuremaks, muudetud konstruktsioone jne. Selliseid probleeme esineb mingil kujul vähemalt pooltel objektidel. - ÜÜRNIKU JAOKS KAHJULIKUD LEPINGUTINGIMUSED. Levinumad on tähtajalise üürilepingu lõpetamise võimalus enne tähtaega ja korteriühistu laenumakse tasumise kohustuse panemine üürilevõtjale. Hoolimata VÕS-I sätetest on siiski üürnike teadlikus oma õigustest madal. - EBATÄIELIK MÜÜGILEPING. Lepingust jääb välja objekti kirjeldus. Notar võtab andmed registritest, aga sisulist objekti kirjeldust ega kõiki osapoolte omavahelisi kokkuleppeid ta lisada ei saa, kuna ei oma sellekohast infot. Kriitiline on siinkohal varjatud puuduste väljatoomine. On tavapärane, et müüja ei oska neid välja tuua või arvab, et suulisest kirjeldusest ostjale piisab. Seda olukorda kasutavad ostjad ka teadlikult hiljem ära kahjutasu nõudmiseks. - OBJEKTI KOHTA INFOT EI OSATA OTSIDA JA/VÕI TÕLGENDADA. Objekti müümiseks tuleb kasutada järgnevaid registreid: kinnistusregister, ehitisregister, äriregister, maa-ameti (kaardirakendus, kitsenduste rakendus jne), metsaregister, kultuurimälestiste register, jne. Ei ole mõeldav, et eraisik oskaks kõiki neid registreid kasutada ja sealt leituvat infot tõlgendada ja enda huvides kasutada. Lisaks tuleb objekti müümisel suhelda kohaliku omavalitsusega, korteriühistuga, erinevate kommunaalteenuseid pakkuvate ettevõtetega jne. - TURUHINNA MÄÄRAMINE. Reeglina lähtutakse objekti hinna kujundamisel kinnisvaraportaalides olevatest müügihindadest, mis kajastavad müüjate soove, mitte turuhinda. Kinnisvara eksperthinnangu turuväärtuse leidmiseks tellib heal juhul 1 müüja 30-st, kuna teenus maksab ja seda kulu teha ei soovita. Maakleri oskus turuhinda määrata on siin oluliselt tähtis. - VARJATUD PUUDUSED. Enamus juhtudel müüjad ise ei oskagi varjatud puuduseid puudustena tõlgendada, kuna ei adu, et need võivad ostjate jaoks olla probleemiks. Tavapärane on avaliku juurdepääsu puudumine, mida esineb maapiirkondades vähemalt 2/3-l müügiobjektidest. Lisaks on puuduseks kas puudulik dokumentatsioon, ________________________________________________________________________ Lõõtsa 4 Tallinn 11 415 tel. 562 09000 e-mail [email protected] www.maakleritekoda.ee Lisa 1 ebaõiged andmed, ehituslikud probleemid. Ka mittetoimiv korteriühistu või rahu häiriv naaber võivad Riigikohtu praktika kohaselt olla varjatud puudused. - JURIIDILISELT EBAÕIGED LEPINGUD. Sõlmitakse kohustuslikku vormi eiravaid eellepinguid ja müügilepinguid. - TEHINGUPOOLE TAUSTA KONTROLLIMINE. Eriti aktuaalne on see üüritehingute puhul. Aga ka müügitehingute puhul. Näiteks keerulisematel aegadel aktiviseerub alati osapoolte valmisolek teha kinnisvaratehinguid järelmaksuga. Selline tehing sisaldab endas aga hulga riske, kus ostja tausta kontrollimine ja riskide selgitamine on kriitilise tähtsusega. - PIIRKONNA MITTETUNDMINE. Olukorras, kus infrastruktuur areneb kiiresti, rajatakse uusi teid, kaitsealasid, uusi piirkonda oluliselt mõjutavaid hooneid, ei oska inimesed seda infot kas otsida või ei oska arvata, et see võiks ostjale olla oluline. - MAKSUNDUSALASE INFO MITTETEADMINE VÕI VALESTI TÕLGENDAMINE. Seadusega ettenähtud maksuvabastusi tõlgendatakse meelevaldselt. Näiteks on levinud seisukoht, et sissekirjutus on maksuvabastuse aluseks. ________________________________________________________________________ Lõõtsa 4 Tallinn 11 415 tel. 562 09000 e-mail [email protected] www.maakleritekoda.ee
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel