Saatja: Andres Ruubas <
[email protected]>
Saadetud: 30.06.2020 13:09
Adressaat: MKM info <
[email protected]>
Teema: FW: Maaklertegevuse reguleerimise ettepanekud
Tere
Palun lisage see kiri Deltasse.
Parimatega
Andres
From:
[email protected] <
[email protected]>
Sent: Wednesday, June 3, 2020 8:38 PMTo: Kristi Talving
<
[email protected]>; Ivo Jaanisoo <
[email protected]>; Andres
Ruubas <
[email protected]>; Kristiina Koll <
[email protected]>;
Sören Meius <
[email protected]>; Kaidi Urgas <
[email protected]>;
Külli Kraner <
[email protected]>Cc:
[email protected];
'Kaido Kaljuste' <
[email protected]>; 'Rainer Olgo'
<
[email protected]>Subject: Maaklertegevuse reguleerimise ettepanekud
Tere.
Kohtumisel kokkulepitult edastan Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja poolsed
mõtted/ettepanekud, milliseid muudatusi soovime ellu kutsuda ja mille
tarvis on vaja regulatsioone muuta.
Lugupidamisega,
Annely Sermat
+372 5620 9000| +372 513 5163
EKMK büroo juht, juhatuse liige
maakler
________________________________
Seda e-posti on pahavara suhtes Avast viirusetõrjega kontrollitud.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Rahandusministeerium
Justiitsministeerium
03.06.2020.a
Lause, mida paljud teavad Eesti Vabariigi algusest kui kinnisvaramaakleri iseloomustust,
“Panen roosa särgi selga ja lähen notarisse” ei ole tänapäeval enam kohane ja tekitab
maaklerite ja teenuse tarbijate hulgas nördimust.
Maakler ei ole täna enam lihtsalt müügiesindaja vaid pigem laia silmaringiga konsultant, kes
nõustab klienti õigusalastes küsimustes ja aitab nii müüjal kui ostjal lahendada tehingu
tegemiseks vajalikud probleemid. Praktiliselt iga kinnisasjaga seonduva tehingu juures on
vaja siluda murekohti, ennetada uusi probleeme ja/või vähendada kohtuvaidluste tekkimise
tõenäosust. Kinnisvaramaakleril peab professionaalsel tasemel töö tegemiseks ja oma
klientide huvide kaitsmisel olema lai teadmiste pagas, sh. teadmised turundusest, erinevatest
seadustest (võlaõigusseadus, ehitusseadustik, asjaõigusseadus, korteriomandi- ja korteriühistu
seadus, planeerimisseadus, pärimisseadus, tulumaksuseadus, käibemaksuseadus, rahapesu ja
terrorismi tõkestamise seadus jne), kinnisvara hindamisest, ehitusest, ettevõtlusest, müügist,
läbirääkimistest jne. Kinnisvaramaakleril ei ole ainuüksi esindus- vaid ka kaitsefunktsioon.
Lisa 1 on välja toodud tüüpilisemad kinnisasjade tehingutega seotud probleemid, mis
maakleri sekkumist vajavad.
Maa-ameti statistika kohaselt tehti Eestis 2019 aastal 59 199 kinnisasjadega seotud
notariaalset tehingut , koguväärtusega ca 3,96 mldr eurot. Tehinguid, millele ei ole seaduses
ettenähtud notariaalset vormi (üüritehingud), ei saa täpselt arvuliselt määratleda kuna kõik
kinnisasjade omanikud ei kajasta tulude laekumist ning seega ei ole korrektset statistikat
võimalik koostada.
Erinevatele hinnangutele tuginedes, saab väita, et ca 70 % eelpool nimetatud tehingutega on
seotud kinnisvaramaaklerid, kes saavad mõjutada omanike suhtumist vastutusse nii Eesti riigi
kui ka teise tehingupoole heaks. Tehingute koguväärtus, milles suurt rolli mängib
kinnisvaramaakleri soovitus ja käitumismall, on märkimisväärne ning seda ei tohi eirata.
Maaklerid, kellel puudub igasugune erialane ettevalmistus, kogemus ja haridus, mõjutavad nii
eraisiku, juriidilise isiku kui ka riigi rahakotti. Kõige haavatavam neist on üksikisik, kes
tegelikult ei hooma kinnisasja omanikule pandud vastutust. Riik peab suhtuma ettevaatlikult
olukorda kus isiku tegevus, kes oma kõrgendatud usaldusseisundi tõttu mõjutab oluliselt oma
________________________________________________________________________
Lõõtsa 4 Tallinn 11 415 tel. 562 09000 e-mail
[email protected] www.maakleritekoda.ee
kliendi majanduslikku olukorda, andes oma ameti tõttu olulisi juriidilisi või rahaga seotud
nõuandeid, on reguleerimata. Seetõttu on riiklikult reguleeritud näiteks kohtutäiturite,
advokaatide, notarite ja pankrotihaldurite tegevus. Kahjuks peab nentima, et momendil saab
kinnisvaravahenduseteenust pakkuda praktiliselt igaüks ja nõutud pole isegi põhihariduse
olemasolu. Olukorras, kus klient usaldab maakleri nõuandeid, peab pakutav teenus olema
asjakohane ja professionaalne ning kliendile antud nõuanded juriidiliselt korrektsed, st.
kooskõlas kehtivate seadustega, kohtupraktikaga, turuolukorraga jne.
Kinnisvara vahendamisega tegutseb Eestis hinnanguliselt ca 1500 isikut, kellest:
- kutselised maaklerid on 234
- Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja liikmed on 300
- maaklerite registris on 773 maaklerit
Turul on palju nö. libamaaklereid, kelle tegevus on kas otsese pahatahtlikkuse või
ebaprofessionaalse tegutsemise tõttu kinnisasja omanike ja riigi huve kahjustav. On suur
tõenäosus, et antud isikute puhul jääb ühe tehingu raames riigile laekumata tulu kahe aluse
raames – kinnisvaramaakleri poolt soovitatud või heaks kiidetud tehingusumma varjamine nt
omanikule laekuva üüritulu pealt tulumaks ning kinnisvaramaaklerile vahendusteenusena
laekuva summa maksude pealt. Antud isikud kahjustavad läbi ebakvaliteetse teenuse
pakkumise kinnisvaramaakleri ameti mainet, hoides sellega valdkonnast eemal head
spetsialistid, kes seda tööd teeksid hästi ja kvaliteetselt. Maaklerite kehva maine tõttu
loobuvad teenust tarbimast ka paljud kliendid, mis aga omakorda loob soodsa pinnase
tehingutega seotud (kohtu-)vaidluste tekkeks. Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda saab sekkuda
ainult siis, kui maakler omab kutsetunnistust, on koja liige või kuulub maaklerite registrisse.
Seega nö. libamaaklerid mingile järelevalvele ei allu ja nende tegevuse osas puudub
igasugune kontroll. Selline olukord ei ole aga kliendi huvidega kooskõlas, kuna puudub selge
arusaam maakleri vastutuse osas.
RahaPTS § 2 lg 4 alusel on kohustatud isikuks isikud, kes vahendavad kinnisvara
omandamise või kasutusõigusega seotud tehinguid ehk siis antud punkti alla saab paigutada
kinnisvaramaaklerid. Antud seaduses reguleeritakse järelevalvet kohustatud isikute üle
seaduse täitmisel ja kohustatud isikute vastutust seadusest tulenevate nõuete rikkumise korral
( RahaPTS § 1 lg 3 ja lg 6) Juhime tähelepanu, et järelevalve maaklerteenuse kvaliteedi ja sisu
üle riiklikul tasandil puudub. Seega peab RahaPTS muutmisel arvestama olukorraga, et
järelevalve käsi ei ulatu kõikide maakleriteni seni kuni antud valdkonnas pahatahtlike ja
ebapädevalt käituvate isikute tegevust ei ole piiratud. Võime julgelt väita, et iseregulatsioon,
________________________________________________________________________
Lõõtsa 4 Tallinn 11 415 tel. 562 09000 e-mail
[email protected] www.maakleritekoda.ee
mis mõnes muus valdkonnas on tõhusalt toiminud, kinnisvaravahendust pakkuvate isikute
piires ei ole eesmärki täitnud. Pakutav teenus on jätkuvalt väga ebaühtlane, kliendid saavad
eksitavat infot ning ebapädevaid nõuandeid ja tulusid varjatakse. Puudub konkreetne
definitsioon, kes on kinnisvaramaakler ja milliseid oskusi/teadmisi peab teenuse pakkuja
omama. Maaklertegevusest tulenevaid suhteid reguleerib seadusandlikult tasandil eelkõige
Võlaõigusseadus kui lepingust tulenevate suhete õiguslik allikas. Standard EVS-EN
15733:2010, kutsestandard (Kinnisvaramaakler, tase 5 ja Kinnisvara vanemmaakler, tase 6)
on soovituslikud ning nendest hoiavad kinni professionaalsel tasemel tegutsevad
kinnisvaramaaklerid. Kuna kinnisvaravahendaja on kohustatud järgima ka muid kehtivaid
õigusakte, nt andmekaitse, kuid see ei ole seatud eelduseks teenuse pakkumisel, siis on
reaalne oht kehtiva seadusloomega vastuolude tekkimiseks. Riigi eesmärgiks on luua ühtne ja
läbipaistev õiguskord ning kuna kinnisvaramaaklerite tegevusega haakub üha enam
seadusloomet, siis on tagumine aeg antud valdkonna täpsemaks defineerimiseks ning
õigusliku raamistiku loomiseks. Kinnisvaramaaklerite tegevust reguleeriva seadusega saaks
siduda erinevaid seadusemuudatusi nagu näiteks RahaPTS tulenevad küsimused, et millised
on seaduse täitmiseks vajalikule informatsioonile ja andmetele ligipääsemise alused. Kui
kinnisvaramaaklerina saavad tegutseda vaid kutset omavad isikud, vähendab see riske – kutse
omandamiseks on vajalik läbida koolitus, kus käsitletakse erinevaid õiguseallikaid ning
nendest tulenevaid kohustusi.
Muret tekitava asjaoluna näeme ette, et seoses RahaPTS nõuetega ja sanktsioonidega
suureneb maaklerite motivatsioon osutada teenust mitteametlikult. Pannes
kinnisvaramaakleritele senisest oluliselt suuremad kohustused, on reaalne oht, et see
vähendab kinnisvaramaaklerite huvi kutsetunnistuse ning kinnisvaramaaklerite registriga
liitumise vastu ning suurendab turul mitteametlikult tegutsevate kinnisvaramaaklerite hulka,
kes ei maksa makse ning kelle tegevuse üle puudub võimalus teostada kontrolli, s.h. ka
kontrolli RahaPTS-st tulenevate kohustuste täitmise osas. Tagades selle, et kinnisvara
vahendamise alal võivad tegutseda vaid seaduses ettenähtud isikud, on võimalik tagada ka
eeltoodud seaduse täitmist.
EKMK on proovinud tõsta tarbija teadlikust, kuid tulemused on jäänud kesiseks, kuna klient
jätkuvalt valib maakleri reeglina teenuse hinna vähempakkumise ja/või objekti müügihinna
enampakkumise teel. See tähendab, et pahatihti palgatakse maakler, kes küsib teenuse eest
kõige väiksema hinna (st. et kliendi heaks tehakse võimalikult vähe kulutusi ja makse ei
maksta) ning eksitab klienti võimalikult kõrge müügihinna lubamisega, mille taga ei ole
kahjuks teadmisi õigest turuhinnast vaid lihtsalt soov objekt müüki saada.
________________________________________________________________________
Lõõtsa 4 Tallinn 11 415 tel. 562 09000 e-mail
[email protected] www.maakleritekoda.ee
Võttes arvesse eelpool toodu, leiab Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda, et kinnisvaramaaklerina
tegutsemine tuleb seadusandlikul tasandil tugevamalt reguleerida ja teeb selles osas edasiseks
aruteluks ja analüüsimiseks järgnevad ettepanekud:
- Maakleri kuulumine kinnisvaramaaklerite registrisse on kohustuslik
- Registri liikmeks astumisel on vajalik kutselise maakleri soovitus, kes vastutab ka
edaspidi selle maakleri tegevuse ja seadustest tulenevate nõuete täitmise eest
- Registrisse mittekuulumisel või sealt eemaldamisel on maakleriteenuse osutamine
keelatud
- Registrisse kuuluv maakler on kohustatud järgima Kinnisvaramaaklerite teenuse
standardit EVS-EN 15733:2010
- Kutsetunnistust mitteomava maakleri tegevuse eest vastutab kutseline maakler. Üks
kutseline maakler ei saa vastutada rohkem kui 3 kutsetunnistuseta maakleri tegevuse
eest.
- Kutselisel maakleril on võimalik Rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse
täitmiseks vajalikke riiklikke registreid kasutada tasuta.
- Kinnisvaramaakler tase 6 kutsetunnistust omavale maakleril on võimalik taotleda
juurdepääsu Maa-ameti tehinguinfo andmebaasile.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ardo Lepp
Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda
juhatuse esimees
Lisad:
Lisa 1
________________________________________________________________________
Lõõtsa 4 Tallinn 11 415 tel. 562 09000 e-mail
[email protected] www.maakleritekoda.ee
TÜÜPILISEMAD KINNISVARATEHINGUGA SEOTUD PROBLEEMID
- OBJEKTI EI SAA MÜÜA. Kas on vara tegelikult jagamata, kaasomanikud keelduvad
omavahel suhtlemast, pärimine on tegemata, varale on seatud keelumärge, koormavad
kasutusõigused, hüpoteegid ja kitsendused. Samuti on probleemiks, kus omaniku
sooviks on maha müüa riigi maal asuv aiamaa, ebaseaduslikult väljaehitatud
pööningukorrus, parkimiskoht või keldriboks, mis on tegelikult korteriomanike
kaasomandis, jne.
- KORRAST ÄRA DOKUMENTATSIOON. Tavapärane on, et eemaldatud on korteri
vaheseinu, loata paigaldatud kütteseadmeid, ehitised ehitatud suuremaks, muudetud
konstruktsioone jne. Selliseid probleeme esineb mingil kujul vähemalt pooltel
objektidel.
- ÜÜRNIKU JAOKS KAHJULIKUD LEPINGUTINGIMUSED. Levinumad on
tähtajalise üürilepingu lõpetamise võimalus enne tähtaega ja korteriühistu laenumakse
tasumise kohustuse panemine üürilevõtjale. Hoolimata VÕS-I sätetest on siiski
üürnike teadlikus oma õigustest madal.
- EBATÄIELIK MÜÜGILEPING. Lepingust jääb välja objekti kirjeldus. Notar võtab
andmed registritest, aga sisulist objekti kirjeldust ega kõiki osapoolte omavahelisi
kokkuleppeid ta lisada ei saa, kuna ei oma sellekohast infot. Kriitiline on siinkohal
varjatud puuduste väljatoomine. On tavapärane, et müüja ei oska neid välja tuua või
arvab, et suulisest kirjeldusest ostjale piisab. Seda olukorda kasutavad ostjad ka
teadlikult hiljem ära kahjutasu nõudmiseks.
- OBJEKTI KOHTA INFOT EI OSATA OTSIDA JA/VÕI TÕLGENDADA. Objekti
müümiseks tuleb kasutada järgnevaid registreid: kinnistusregister, ehitisregister,
äriregister, maa-ameti (kaardirakendus, kitsenduste rakendus jne), metsaregister,
kultuurimälestiste register, jne. Ei ole mõeldav, et eraisik oskaks kõiki neid registreid
kasutada ja sealt leituvat infot tõlgendada ja enda huvides kasutada.
Lisaks tuleb objekti müümisel suhelda kohaliku omavalitsusega, korteriühistuga,
erinevate kommunaalteenuseid pakkuvate ettevõtetega jne.
- TURUHINNA MÄÄRAMINE. Reeglina lähtutakse objekti hinna kujundamisel
kinnisvaraportaalides olevatest müügihindadest, mis kajastavad müüjate soove, mitte
turuhinda. Kinnisvara eksperthinnangu turuväärtuse leidmiseks tellib heal juhul 1
müüja 30-st, kuna teenus maksab ja seda kulu teha ei soovita. Maakleri oskus
turuhinda määrata on siin oluliselt tähtis.
- VARJATUD PUUDUSED. Enamus juhtudel müüjad ise ei oskagi varjatud puuduseid
puudustena tõlgendada, kuna ei adu, et need võivad ostjate jaoks olla probleemiks.
Tavapärane on avaliku juurdepääsu puudumine, mida esineb maapiirkondades
vähemalt 2/3-l müügiobjektidest. Lisaks on puuduseks kas puudulik dokumentatsioon,
________________________________________________________________________
Lõõtsa 4 Tallinn 11 415 tel. 562 09000 e-mail
[email protected] www.maakleritekoda.ee
Lisa 1
ebaõiged andmed, ehituslikud probleemid. Ka mittetoimiv korteriühistu või rahu
häiriv naaber võivad Riigikohtu praktika kohaselt olla varjatud puudused.
- JURIIDILISELT EBAÕIGED LEPINGUD. Sõlmitakse kohustuslikku vormi eiravaid
eellepinguid ja müügilepinguid.
- TEHINGUPOOLE TAUSTA KONTROLLIMINE. Eriti aktuaalne on see
üüritehingute puhul. Aga ka müügitehingute puhul. Näiteks keerulisematel aegadel
aktiviseerub alati osapoolte valmisolek teha kinnisvaratehinguid järelmaksuga. Selline
tehing sisaldab endas aga hulga riske, kus ostja tausta kontrollimine ja riskide
selgitamine on kriitilise tähtsusega.
- PIIRKONNA MITTETUNDMINE. Olukorras, kus infrastruktuur areneb kiiresti,
rajatakse uusi teid, kaitsealasid, uusi piirkonda oluliselt mõjutavaid hooneid, ei oska
inimesed seda infot kas otsida või ei oska arvata, et see võiks ostjale olla oluline.
- MAKSUNDUSALASE INFO MITTETEADMINE VÕI VALESTI
TÕLGENDAMINE. Seadusega ettenähtud maksuvabastusi tõlgendatakse
meelevaldselt. Näiteks on levinud seisukoht, et sissekirjutus on maksuvabastuse
aluseks.
________________________________________________________________________
Lõõtsa 4 Tallinn 11 415 tel. 562 09000 e-mail
[email protected] www.maakleritekoda.ee