dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
LepingAvalik

Leping

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 30. juuni 2020
Viit
17-10/20-0292/4297
Registreeritud
30. juuni 2020
Dokumendi liik
Leping
Funktsioon
17 Energeetikaalase tegevuse korraldamine
Sari
17-10 Energeetikaprojektide toimikud (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
17-10/20-0292
Vastutaja
Irje Möldre

Failid

  • 📎17-1020-02924297 30.06.2020 Leping (1).bdoc867 KB

Sisu (failidest)

2020 Uuring „Kohalikes omavalitsustes energiasäästu ja taastuvenergiaallikate rakendamise võimaluste analüüs kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks“ PAKKUMUS MTÜ TARTU REGIOONI ENERGIAAGENTUUR Sisukord Sissejuhatus ja hankes osalemise põhjendus.............................................................................. 2 Eesmärk, metoodika ja tulemuste kirjeldus ............................................................................... 4 Tegevuste loend ja kirjeldus. Tulemuste saavutamiseks vajalike täiendavate tegevuste kirjeldus ja põhjendus............................................................................................................. 5 Metoodika kirjeldus uuringuetappide alusel .......................................................................... 7 I etapp „Kohalike omavalitsuste energiamajanduse analüüs” ............................................ 7 II etapp „Meetmete rakendatavuse hindamine kuni 10 suurima ja 3 väiksema energiatarbimisega kohalikus omavalitsuses“ .................................................................... 8 III Etapp „Soovitused ja ettepanekud“ ............................................................................. 11 IV etapp „Lõpparuanne“ ................................................................................................... 12 Tegevuste ja tööde ajakava. Projektiplaan koos olulisemate tegevuste eeldatava ajakuluga .............................................................................................................................................. 14 Riskide loend koos realiseerumise tõenäosuse, mõju ja maandamise viisidega ...................... 16 Töörühma koosseis ja valiku põhjendus .................................................................................. 19 Projektis osalevate organisatsioonide tutvustus ................................................................... 19 Töörühma koosseis ............................................................................................................... 20 Lisa 1. Referentsid ja kogemus ................................................................................................ 23 MTÜ Tartu Regiooni Energiaagentuur ................................................................................ 23 Tepsli OÜ ............................................................................................................................. 23 MTÜ Balti Uuringute Instituut ............................................................................................. 24 1 Sissejuhatus ja hankes osalemise põhjendus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) poolt on väljakuulutatud ning Riigihangete Registris avaldatud hanketeade (Viitenumber: 223232) uuringu "Kohalikes omavalitsustes energiasäästu ja taastuvenergiaallikate rakendamise võimaluste analüüs kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks" läbiviimiseks. Vastavalt hanke teatele ning riigihanke alusdokumentides esitatud informatsioonile sh dokumendi lisas 1 toodud tehnilisele kirjeldusele, esitab Tartu Regiooni Energiaagentuur MTÜ (edaspidi TREA) uuringu läbiviimiseks ühise pakkumise koos MTÜ-ga Balti Uuringute Instituut ja OÜ-ga Tepsli. Pakkumus on esitatud ühispakkumusena, sest erineva profiiliga partneritel on valdkondlik erialane tipp-pädevus ning uuringu eesmärgi saavutamiseks on kasulik need ühendada. On oluline pakkuda MKM-ile usaldusväärset ja parimat ekspertteadmist, sest: • oleme aastate jooksul ellu viinud suure hulga projekte, mis annavad parimad eeldused uurimisküsimustele vastamiseks (vaata Lisa 1); • me teame, kuidas kohalike omavalitsustega (edaspidi KOV) suhelda, meetmete potentsiaale hinnata ning nendest töö eesmärgi täitmiseks vajalikke tulemusi destilleerida (hindamiskriteeriumid meetod, tegevused ja tegevuste järjekord); • oleme tulemusele orienteeritud – sellepärast oleme iga etapi lõpus välja toonud töö tulemused; • laiapõhjaline meeskond koosneb Eesti mõistes ainulaadsetest ja pikaajalise kogemusega ekspertide grupist, kellel on töös kindlad ja kokkulepitud rollid ning vastutusalad, mis nende profiiliga kõige paremini sobivad. On selge, et kliima- ja energiapoliitika eesmärkide täitmiseks ei piisa ainult valitsuse soovist ja strateegiast, vaid plaan peab olema kaetud üksikasjalike ja otstarbekate tegevustega. Oluline on informatsiooni levik, eeskuju ning motivatsiooni suurendamine, et strateegiad saaksid parimas mahus ellu viidud ja saavutaksid kõik soovitud tulemused. Oma töö läbiviimisel ning hankega soovitud tulemuseni jõudmisel juhindume lisaks lähteülesandes toodule ka järgmistest aspektidest: • milline ja kui suur REKK2030, taastuvenergia ja energiasäästu täitmise potentsiaal on täna Eestis olemas KOV-i täpsusega; 2 • millised on toimivad ja täna kasutusel olevad meetmed ja kuidas need meetmed ergutavad potentsiaali kasutusel võtmist; • kuidas saaks soovitud mõju suurendada/kiirendada; • millised on uued meetmed ja kuidas need töötada võiksid. 3 Eesmärk, metoodika ja tulemuste kirjeldus Töö eesmärk on analüüsida Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 (REKK 2030) meetmete ning energia- ja kliimapoliitika eesmärkide täitmist toetavate võimalike muude meetmete rakendatavust kohalikes omavalitsustes ja kohalike omavalitsuste võrdlusena vastavalt hanke teates ja alusdokumentides kirjeldatule. Töö läbiviimisel ja struktureerimisel kasutatakse hanke lähteülesandes kirjeldatud ülesehitust ning lähtutakse peamistest uurimisküsimustest: • Kuidas teadvustada riigiasutustele ja poliitikutele kohalike omavalitsuste rolli olulisust vajaliku riikliku toe tagamiseks kohalikele omavalitsustele Eesti energia- ja kliimapoliitika eesmärkide täitmisel? • Kuidas suurendada kohalike omavalitsuste panust REKK 2030 eesmärkide täitmisse ja meetmete elluviimisesse ning luua vastav perioodiline seire (tagasiside süsteem)? • Kuidas tagada energiakasutusega seonduv efektiivne infovahetus (riigi- ja kohalike omavalitsuste, teadusarendusasutuse ja seonduvate sektorite vahel) ning koostöö? • Kuidas kohalike omavalitsuste strateegilistes dokumentides (sh arengukavad ja planeeringud) arvestada tulevikuvajadusi ja REKK 2030 meetmete rakendamiseks vajalikke tegevusi ja ressursse avalikus- ja erasektoris, sh taastuvenergiaallikate kasutuse potentsiaali sektorite põhiselt? Töö läbiviimiseks vajalikud alusandmed kogutakse avalikest andmebaasidest ja registritest ning vajadusel kasutatakse tellija abi. Andmesisend tekib ka küsitluse läbiviimise tulemusena. Töö tulemuste alusel on võimalik välja töötada kohalike omavalitsuste energiamajanduse seireplaan, tegevused REKK 2030 meetmete rakendamisega seotud probleemide lahendamiseks kohalikes omavalitsustes ja koostööplatvorm suhtluseks teadus- ja arendus-, riigi- ja kohalike omavalitsuste asutuste ning seonduvate sektorite vahel. 4 Tegevuste loend ja kirjeldus. Tulemuste saavutamiseks vajalike täiendavate tegevuste kirjeldus ja põhjendus Tegevus Tulemus I etapp 1.1 KOV-de võrdlusanalüüs • Koostatakse alusandmetest tabelid • Leitakse 10 suurimat ja 3 väikseimat KOV-i, nn väiksesse valimisse. Vajadusel täiendatakse väikeste KOV-de hulka (nt juhul kui 3 väikseimat on kõik saared) • Leitud valim on sisend II etapi tegevusteks 1.2 Laiapõhjaline E-küsitlus ja • E-küsitluse tulemusi analüüsitakse ja tutvustatakse tutvustav ümarlaud KOV-i esindajatele tööd tutvustaval ümarlaual • Tulemuseks on sisendid töö järgmistesse tegevustesse 1.3 Erinevate strateegilise • Linnapeade pakti linnade tegevuskavade (sh planeerimise vahendite ning seire mõõdikute) analüüs tööriistade ülevaade koos • Ülevaade rahvusvaheliste projektide tulemuste seireplaani ettepanekuga kohaldamise võimalustest (sh energiapositiivsed asulad) • Kohalike omavalitsuste energiamajanduse seiremetoodika ja -plaani ettepanek 1.4 I etapi vahearuande koostamine • Vahearuanne on koostatud ja sisaldab tehnilises kirjelduses nõutud informatsiooni • Vahearuande tulemuste esitlemine II etapp 2.1 Taastuvenergia ressursside • kohaliku omavalitsuse taastuvenergia ressursside hindamine potentsiaalide andmetabel (võimalusel KOV haldusüksuse täpsusega). 2.2 Riigi ja KOV-de projektide ning • Kirjeldav ülevaade koostöötegevustest ja projektidest koostöötegevuste analüüs 2.3 REKK 2030 meetmete • Kirjeldav ülevaade töö eesmärkidest lähtuvalt ja rakendamise probleemide ja REKK 2030-le tuginedes sh uued meetmed võimalike lahenduste analüüs ja kavas käsitlemata muude võimalike meetmete kirjeldamine 2.4 KOV energiasäästu ja • ellu viidud projektidel põhinev tehniline analüüs koos taastuvenergiaga seotud kulude- aluseks olevate andmetabelitega tulude ja hallatavate hoonete • Energiatarbimise juhtimise võimekuse ülevaade energiatarbimise juhtimise võimekuse analüüs 2.5 KOV energiasäästu ja • Koostatud on nõutud hinnangud taastuvenergia valdkonna • Koostatud on ennepanekud pädevuste, ametikohtade, koolituse ja nõustamisvajaduse analüüs ja ettepanekute koostamine 2.6 Kasvuhoonegaaside heite • Kokku lepitud alustel kvantifitseeritud meetme vähendamise potentsiaali tegevuste mõju hindamise andmetabel koos seletustega hindamine 2.7 KOV vastutus ja strateegilised • Strateegiliste dokumentide analüüsi põhjal on dokumendid koostatud täiendusettepanekud 5 Tegevus Tulemus 2.8 Ümarlaud tulemuste • Korraldatud on ümarlaud tulemuste valideerimiseks valideerimiseks ja II vahearuanne • Vahearuande tulemuste esitlemine III etapp 3.1 Ettepanekud ja soovitused • KOV tegevuste ettepanek, kuidas omavalitsuste kohalikele omavalitsustele, strateegilistes dokumentides (nt arengukavad ja kuidas suurendada kohalike planeeringud) paremini arvestada REKK meetmeid ja omavalitsuste panust REKK 2030 tulevikuvajadusi eesmärkide täitmisse ja meetmete • Ettepanekud riikliku kohustuse õiglaseks jagamiseks elluviimisesse 3.2 Ettepanekud ja soovitused • Uuringute, innovatsiooni ja seiremetoodika analüüsi riiklikule tegevusele riikliku toe kokkuvõte tagamiseks kohalikele • Riiklike tegevuste ettepanek, et paremini teadvustada omavalitsustele Eesti energia- ja KOV rolli REKK eesmärkide saavutamiseks kliimapoliitika eesmärkide täitmisel 3.3 Ettepanekud ja soovitused • Koostööplatvormi loomise ettepanek energiakasutusega seonduva efektiivse infovahetus tagamiseks riigi- ja kohalike omavalitsuste, teadusarendusasutuse ja seonduvate sektorite vahel 3.4 III vahearuanne • Vahearuande tulemuste esitlemine IV etapp 4.1 Teostatud analüüside • Lõpparuande eelnõu koostamine vastavalt töö vahearuannete kokkuvõte tulemustele peamisest 4.2 Lõpparuande tutvustamine • Lõpparuande esitlemine ning tagasiside korjamine 4.3 Lõpparuande tellijale üleandmine • Lõplikult vormistatud ja üle antud lõpparuanne 6 Metoodika kirjeldus uuringuetappide alusel Uurimistöö on plaanitud lahendada tööpakettidena ning koosneb kolmest omavahel seotud etapist, mis omakorda jagunevad alamtegevusteks. I etapp „Kohalike omavalitsuste energiamajanduse analüüs” 1.1 Kohalike omavalitsuste energiamajanduse analüüs ja selleks vajalike andmete kogumine (tehnilise kirjelduse tegevused 5.2.1.1; 5.2.1.3; 5.2.1.4) • Kogutakse andmed erinevate indikaatorite kohta (nt elanike arv, pindala, maakasutus, energiatarbimine) avalikest registritest ja eraldi andmepäringutega (nt Elering, Elektrilevi). Vajadusel kaasatakse päringute teostamiseks tellija. • Analüüsitakse indikaatoreid ja tuuakse välja erinevad iseloomustavad näitajad (nt energiatarbimistihedus elaniku, pindala kohta). • Andmekogu alusel leitakse detailne valim järgmiste uuringuetappide läbiviimiseks ja kindlustatakse valimi representatiivsus (nt vältides olukorda kus kõik kolm väikest KOV-i on saared). 1.2 Laiapõhjaline infokogumine elektroonilise küsitluse kaudu (tehnilise kirjelduse tegevus 5.2.1.2) • Küsitlus viiakse läbi SurveyGizmo keskkonnas, mis võimaldab jälgida mh küsitlusekutse saanute osavõtlikkust ja integreerida vajadusel lisaküsimusi, mis avanevad ainult teatud vastuste sisestamisel. • Enne algust täpsustatakse tellijaga töö etappe, töö korraldust ning ootusi, et elektrooniline küsitlus oleks võimalikult efektiivne. • Küsitlus koostatakse võimalikult lühike ja ülevaatlik ning varustatakse vajalike selgitustega. • Detailsemaid vastuseid nõudvate küsimuste puhul nähakse ette eraldi järelkontaktid, kellega vajadusel täiendavalt kontakteeruda (st koostatakse lisavalim). • Küsitlusega saadakse üldine ülevaade KOV-de ja nendega seonduvate osapoolte hetkeolukorrast (sh mil määral juba rakendatakse REKK meetmeid, kas ja kuidas rakendumist mõõdetakse ja koordineeritakse, milline on motivatsioon meetmetega tegelemiseks ja kuidas mõjusid suurendada või vajadusi paremini arvesse võtta). • Ümarlaual tutvustatakse töö tulemusi. 7 1.3 Erinevate strateegilise planeerimise vahendite ning eesmärkide täitmise seire tööriistade ülevaade ning seireplaani ettepaneku koostamine (tehnilise kirjelduse tegevused 5.2.1.5, 5.2.1.6 ja 5.2.1.7) • Linnapeade pakti seiresüsteemi rakendatavusel tuginetakse ekspertide eelnevale kogemusele Eestis linnadele paktile vastavate energia- ja kliimakavade koostamisel. • Rahvusvaheliste projektide tulemuste, sh energiapositiivsete asulate, kohaldamise analüüsimiseks tutvutakse projektide avalike materjalidega ja vajadusel kontakteerutakse projekti läbi viinud organisatsioonidega. • Kohalike omavalitsuste energiamajanduse seiremetoodika ja -plaani ettepanek koostatakse arvesse võttes tänaseid statistikakogumise võimalusi ja lisaks koostatakse vajadusel ettepanekud andmekogumise meetodite täiendamiseks. 1.4 I etapi vahearuande koostamine • Vahearuande koostamisse on kaasatud kõik tegevustes kaasatud olnud töörühma liikmed. Tööpaketi tulemused ✓ Teostatud on andmeanalüüs. ✓ Läbi viidud on elektrooniline küsitlus. ✓ KOV-id ning muud sidusrühmad on teadlikud uuringu toimumisest ning viisidest, kuidas nad osaleda saavad. ✓ Koostatud on seiremetoodika ja seireplaani ettepanek. ✓ Koostatud on I etapi vahearuanne ja tulemusi tellijale esitletud eraldi kohtumisel. II etapp „Meetmete rakendatavuse hindamine kuni 10 suurima ja 3 väiksema energiatarbimisega kohalikus omavalitsuses“ Oluline osa töö teise etapi teostamiseks vajalikust sisendist saadakse eelnenud etapi läbiviimise tulemusel kujunenud valimist ning ülevaatest, et oleks võimalik läbi viia REKK meetmete rakendatavuse hindamine. 2.1 Taastuvenergia ressursside hindamine (tehnilise kirjelduse tegevus 5.2.2.1) • Kogutakse ja töödeldakse läbiviidud analüüside andmed. • hinnatakse taastuvenergia ressursse kasutusel oleva ja tuleviku potentsiaali seisukohalt ning arvestatakse kohalike kogukondade vajadusi ja võimekust. 8 • Kasutatakse varasemalt läbiviidud projektide kogemusi, tulemusi ja kokkuvõtteid (nt Energiamajanduse Arengukava 2030, BSR projekt BalticForBio, TTÜ magistritöö rohtse biomassi üle-eestilisel kaardistamisel, INTERREG IVA projekti „From Waste to Traffic Fuel“, maakondlikud (ja muud) teemaplaneeringud, jne). • Tehnoloogiate rakendatavuse ja maksumuste puhul kasutatakse kohapealsete ekspertide või nende puudumisel rahvusvaheliste organisatsioonide (IEA, IRENA jt) hinnanguid. 2.2 Riigi ja KOV-ide koostöötegevuste analüüs (tehnilise kirjelduse tegevus 5.2.2.2) • Analüüsitakse suurimate ja väikseimate omavalitsuste käimasolevaid ja kavandatud tegevusi (võivad, kuid ei pea olema projektipõhised), mis aitavad kaasa REKK2030 eesmärkide täitmisele, võttes arvesse kuidas riigi tasandi tegevused KOV-ide tegevusi mõjutavad. • Infot projektide kohta kogutakse nn väiksemas valimis koostöös IBS-iga viisil, mis võimaldab tehtud tegevuste tulemuslikkust omavahel võrrelda. • Hindamiseks kasutatakse võimalusel otseseid indikaatoreid, juhul kui selliseid andmeid projektide kohta on kogutud. Kasutatakse uuringu varasemates etappides selgunud perioodiliseks seireks kohaseid näitajaid või kasutatakse pädevaid hinnanguid. 2.3 REKK 2030 meetmete rakendamise probleemide analüüs ja kavas käsitlemata muude võimalike meetmete kirjeldamine (tehnilise kirjelduse tegevused 5.2.2.3; 5.2.2.4) • Olemasolevate meetmete puhul teostatakse analüüs selle kohta milliste REKK2030 meetmete puhul on KOV-idel rakendamisel oluline roll. • Tuuakse välja probleemide võimalikud põhjused ja pakutakse lahendusi, et kuidas saaksid KOV-id aidata võimalike barjääride ületamisele kaasa või milliste vahenditega oleks võimalik meetmete mõju võimendada. • Kavas kirjeldamata ja uute meetmete puhul viiakse tellijaga kokkulepitud meetmetele esmalt läbi rakendamise vajaduse ja võimalikkuse hindamine. Seejärel hinnatakse, kas KOV-id on võimelised/motiveeritud meetmeid rakendama ning proovitakse täpsustada meetme kirjeldust ja selle võimalikku mõju. • Meetmete mõjude hindamisel kasutatakse eksperthinnanguid ning kirjeldatakse üldjuhul arvulisi hinnanguid andmata. 9 • Meetmete/tegevuste puhul, mis on olnud regulatsioonist tulenevalt ka täna võimalikud, kuid neid pole rakendatud, kirjeldatakse võimalikke barjääre ja kitsaskohti, ilma meetme võimalikku mõju hindamata. 2.4 KOV energiasäästu ja taastuvenergiaga seotud kulude-tulude ja energiatargimise juhtimise võimekuse analüüs (tehnilise kirjelduse tegevused 5.2.2.5, 5.2.2.7) • Analüüsis keskendutakse tegevustele, mille puhul on eelnevalt tuvastanud märkimisväärne tõenäosus, et KOV-id võiksid neid oma haldusalas rakendada. • Hinnatakse reaalsete teostatud projektide tulemuste aluse erinevaid tegevusi, mida KOV-il on võimalik energiasäästu ja taastuvenergia eesmärkide edendamiseks ja saavutamiseks teha. • Hinnatakse meetmete tulusust, tasuvusaega ning võimalikke positiivseid/negatiivseid kõrvalmõjusid. • Energiatarbimise juhtimise puhul kirjeldatakse meetmetena nii tarbimise juhtimist organisatoorses mõistes (energiaspetsialisti ametikohta, ISO50001 sertifikaat jms) kui ka kinnisvaraobjektide energiatarbimise juhtimise tehniliste süsteemide mõistes. • Hinnatakse andmekogumise vajaduse ja võimekust ning pakutakse lahendusi, et kuidas täiustada energiajuhtimise võimekust. 2.5 KOV energiasäästu ja taastuvenergia valdkonna pädevuste, ametikohtade 2.6 Kasvuhoonegaaside heite vähendamise potentsiaali hindamine (tehnilise kirjelduse tegevus 5.2.2.8) ja nõustamisvajaduse analüüs ja ettepanekute koostamine (tehnilise kirjelduse tegevused 5.2.2.6; 5.2.2.9) • Kasutatakse töörühma liikmete osalusega projektides (Act Now! ja SmartEnCity) välja töötatud hindamistööriistu. • Tulemused kombineeritakse täiendavalt läbi viidavate intervjuude ning teiste uuringu tegevuste (nt elektrooniline küsitlus, dokumendianalüüs) tulemustega. • Hinnatakse fossiilkütuste asendamisel taastuvenergiaga ning energiasäästu saavutamisel KHG heite vähendamise potentsiaali. • hindamisel lähtutakse kasvuhoonegaaside inventuuri metoodikast ning võimalustest EL-i energia- ja kliimapoliitika raamistikus saavutatud heite vähendamist ning taastuvenergia osakaalu suurenemist raporteerida. 10 • Analüüsitakse meetmeid, mis võimaldavad KOV-il võtta kasutusele veel kasutamata võimalusi. • Tellija soovil on võimalik kirjeldada KHG heite vähenemist toote väärtusahelas ka nende meetmete puhul, mille KHG vähenemise mõju on väljaspool EL-i või esineb kujul, mis ei mõjuta EL-i energia- ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamist. 2.7 KOV vastutus ja strateegilised dokumendid (tehnilise kirjelduse tegevused 5.2.2.10 ja 5.2.2.11) • Analüüsitakse KOV vastutuse ja strateegiliste dokumentide mõju REKK2030 eesmärkide saavutamisse ja koostatakse täiendusettepanekud. • Koostatakse analüüside tulemuste ja järelduste kokkuvõte ning rakendatavuse hinnang. 2.8 Ümarlaud tulemuste valideerimiseks ja II vahearuanne (tehnilise kirjelduse tegevus 5.2.2.12) • Korraldatakse uuringus osalenud linnade ja valdade ümarlaud, et valideerida tulemusi. • Koostatakse II vahearuanne ja tutvustatakse seda tellijale. Tööpaketi tulemused ✓ Teostatud analüüsi „eeltulemuste“ presenteerimine (vajadusel virtuaalselt) linnade ja valdade ümarlaual koos lõpliku tagasiside kogumisega. ✓ Ülevaade KOV-ide kaasamisest REKK2030 eesmärkide saavutamisse ning võimalikest ettepanekutest REKK2030 meetmetega täiendamiseks. ✓ Energiasäästu ja taastuvenergia-alaste meetmete rakendatavuse hinnang koos hinnanguga kasvuhoonegaaside heite vähendamise potentsiaalile. ✓ Hinnangute koostamise aluseks olevad Excel arvutustabelid. III Etapp „Soovitused ja ettepanekud“ Töö kolmandas etapis võetakse aluseks varasemates plokkides saavutatud tulemused ning koostatakse ettepanekud erinevatele osapooltele ning koostööplatvormile. 3.1 Ettepanekud ja soovitused kohalikele omavalitsustele (tehnilise kirjelduse tegevus 5.2.3.1) • Ettepanekud keskenduvad, et kuidas suurendada kohalike omavalitsuste panust REKK 2030 eesmärkide täitmisse, meetmete elluviimisesse ning tulemuste perioodilisse seiresse (sh tagasiside süsteem). 11 • Ettepanekud keskenduvad, et kuidas kohalike omavalitsuste strateegilistes dokumentides (nt arengukavad ja planeeringud) paremini arvestada tulevikuvajadusi ja REKK 2030 meetmete rakendamiseks vajalikke tegevusi ja ressursse nii avalikus kui ka erasektoris (sh taastuvenergiaallikate kasutuse potentsiaali sektorite põhiselt). • Ettepanekute koostamisel arvestatakse tänast kohaliku omavalitsuse pädevust, vastutust ja vastuvõetavate strateegiliste dokumentide rolli. • Ettepanekute koostamisel võetakse arvesse ühistegevuse võimalusi ning võimalikke ergutavaid faktoreid, mis aitavad jagada riiklikku kohustust õiglaselt. 3.2 Ettepanekud ja soovitused riikliku toe kujundamiseks (tehnilise kirjelduse tegevus 5.2.3.2) • Ettepanekud keskenduvad, et kuidas teadvustada riigiasutustele ja poliitikutele KOV rolli olulisust REKK eesmärkide täitmisel sh selleks vajalikku riiklikku tuge. • Tuuakse välja võimalused tagasiside, infovahetuse ja ühistegevuse mehhanismide rakendamiseks, et riiklikult võimendada ja kiirendada REKK eesmärkide saavutamist. 3.3 Koostööplatvormi loomise ettepaneku väljatöötamine (tehnilise kirjelduse tegevus 5.2.3.3) • Koostatakse koostööplatvormi loomise ettepanek arvestades eelnevates punktides saadud sisendit. • Ettepanekud keskenduvad, et kuidas tagada efektiivne ja regulaarne infovahetus (sh energiakasutusega seonduv) ja tõhus koostöö riigi, kohalike omavalitsuste, teadusarendusasutuse ja teiste seotud huvipoolte vahel. 3.4 III etapi vahearuande koostamine • Vahearuande koostamisse on kaasatud kõik tegevustes kaasatud olnud töörühma liikmed. Tööpaketi tulemused ✓ Koostatud on ettepanekud ja soovitused kohalikule omavalitsusele. ✓ Koostatud on ettepanekud ja soovitused riikliku toe kujundamiseks. ✓ Koostatud on võimaliku koostööplatvormi ettepanek. IV etapp „Lõpparuanne“ Töö neljandas etapis pannakse kokku lõpparuanne, mida enne tellijale üleandmist esitletakse ühisel seminaril. 12 4.1 Lõpparuande koostamine ja tutvustamine (tehnilise kirjelduse tegevused 5.2.4.1 ja 5.2.4.2) • Lõpparuanne koostatakse vahearuannete kokkuvõttena töö peamistest järeldustest. • Lõpparuannet tutvustatakse ministeeriumide ja kohalike omavalitsuste esindajatele tagasiside saamiseks ja aruande täpsustamiseks enne lõplikku vormistamist ning üleandmist. Tööpaketi tulemused ✓ Lõpparuande eelnõu on esitletud ümarlaual. ✓ Lõplikult viimistletud lõpparuanne on tellijale üleandmiseks valmis. 13 Tegevuste ja tööde ajakava. Projektiplaan koos olulisemate tegevuste eeldatava ajakuluga 1 kuu 2 kuu 3 kuu 4 kuu 5 kuu 6 kuu 7 kuu 8 kuu 9 kuu 10 kuu Tegevus 0,5 1 1,5 2 2,5 3 3,5 4 4,5 5 5,5 6 6,5 7 7,5 8 8,5 9 9,5 10 I etapp Sissejuhatav ümarlaud uuringu eesmärkidest KOV-le 1.1 KOV-de võrdlusanalüüs 1.2 Laiapõhjaline E-küsitlus ja tutvustav ümarlaud Erinevate strateegilise planeerimise vahendite 1.3 ning seire tööriistade ülevaade koos seireplaani ettepanekuga 1.4 I etapi vahearuande koostamine II etapp 2.1 Taastuvenergia ressursside hindamine Riigi ja KOV-ide projektide ning 2.2 koostöötegevuste analüüs REKK 2030 meetmete rakendamise probleemide ja võimalike lahenduste analüüs ja kavas 2.3 käsitlemata muude võimalike meetmete kirjeldamine KOV energiasäästu ja taastuvenergiaga seotud 2.4 kulude-tulude ja hallatavate hoonete energiatarbimise juhtimise võimekuse analüüs KOV energiasäästu ja taastuvenergia valdkonna pädevuste, ametikohtade, koolituse ja 2.5 nõustamisvajaduse analüüs ja ettepanekute koostamine 1 kuu 2 kuu 3 kuu 4 kuu 5 kuu 6 kuu 7 kuu 8 kuu 9 kuu 10 kuu Tegevus 0,5 1 1,5 2 2,5 3 3,5 4 4,5 5 5,5 6 6,5 7 7,5 8 8,5 9 9,5 10 Kasvuhoonegaaside heite vähendamise 2.6 potentsiaali hindamine 2.7 KOV vastutus ja strateegilised dokumendid Ümarlaud tulemuste valideerimiseks ja II 2.8 vahearuanne III etapp Ettepanekud ja soovitused kohalikele omavalitsustele, kuidas suurendada kohalike 3.1 omavalitsuste panust REKK 2030 eesmärkide täitmisse ja meetmete elluviimisesse Ettepanekud ja soovitused riiklikule tegevusele riikliku toe tagamiseks kohalikele 3.2 omavalitsustele Eesti energia- ja kliimapoliitika eesmärkide täitmisel Ettepanekud ja soovitused energiakasutusega seonduva efektiivse 3.3 infovahetus tagamiseks riigi- ja kohalike omavalitsuste, teadusarendusasutuse ja seonduvate sektorite vahel 3.4 III vahearuanne IV etapp Teostatud analüüside vahearuannete kokkuvõte 4.1 peamisest 4.2 Lõpparuande tutvustamine 4.3 Lõpparuande tellijale üleandmine 15 Riskide loend koos realiseerumise tõenäosuse, mõju ja maandamise viisidega Uuringu koostamine ja tulemuste saavutamine on seotud riskidega. Ülesande edukaks täitmiseks ning võimalike tekkivate riskide maandamiseks on koostatud järgmine riskianalüüs. Risk Mõju ja tõenäosus Riski maandamise meetodid Omavalitsuse tasandi andmete Mõju: o Ehitisregistri andmepäring teostatakse koostöös MKM-iga; kättesaadavus on problemaatiline keskmine o Elektrilevi/Eleringi andmepäring teostatakse koostöös MKM-iga; o Omavalitsuste informeerimine/kaasamine ümarlaua vormis. Tõenäosus: suur Andmete ebapiisav kvaliteet Mõju: o Analüüsi käigus tuleb arvestada Ehitisregistri andmete väga ebaühtlase KOVde võrdlusanalüüsi keskmine kvaliteediga; teostamiseks o Analüüsi käigus tuleb arvestada KOV-de andmete väga ebaühtlase a) Ehitisregister Tõenäosus: kvaliteediga. b) omavalitsused suur Statistikaameti andmete Mõju: o Andmepäringus tuleb kasutada eelkõige neid andmeid, mida on võimalik saada kättesaadavus KOV üksuste madal KOV-de lõikes; lõikes o Muude oluliste andmete leidmiseks tuleb teha koostööd Tellija ja Tõenäosus: Statistikaametiga Küsitluse valmimisel testitakse selle ülesehitust, loogikat ja madal/keskmine sisu nii uuringumeeskonna siseselt, Tellijaga kui sobilike väliste ekspertidega. KOV-de ja organisatsioonide Mõju: o Ühispakkujad rakendavad oma laialdasi isiklikke ja organisatsiooniga seotud vähene osavõtlikkus ning suur koostöö- ja kontaktvõrgustikke, mis hõlmavad suurt osa Eesti KOV-idest ja soovimatus küsitlusele vastata seotud organisatsioonidest (nt Eesti Tarkade Linnade Klubi1); Tõenäosus: o Vajadusel võtavad vastajatega ühendust telefoni teel ja tuletavad meelde keskmine küsitluse olulisust või viivad küsitluse läbi telefoni teel; o On valmis rakendama täiendavaid paindlikkusele suunatud meetmeid, et teha küsitlusele vastamine osalejate jaoks võimalikult mugavaks ja lihtsaks. 1 http://tarktartu.ee/tarkade-linnade-klubi/ 16 Risk Mõju ja tõenäosus Riski maandamise meetodid Küsitluse võimalik kallutatus Mõju: o Küsitluse sisu arendatakse välja koos Tellijaga, et tagada küsitluse vastavus ja/või ebausaldusväärsed suur uuringu eesmärkidega, selle neutraalne ja üheselt mõistetav sisu ning loogiline tulemused ülesehitus; Tõenäosus: o Küsitluse valmimisel testitakse selle ülesehitust, loogikat ja sisu nii madal uuringumeeskonna siseselt, Tellijaga kui sobilike väliste ekspertidega. Vastajate keele- või Mõju: o Uuringu läbiviijad säilitavad paindlikkuse võimaliku keelebarjääri ilmnemisel tehnoloogiline barjäär keskmine olema valmis viima küsitlus läbi ka vastajale sobivas keeles; o Valmisolek viia intervjuusid läbi ka telefoni teel või muul viisil tagab Tõenäosus: võimaliku tehnoloogilise barjääri ületamise. madal KOV-de ja organisatsioonide Mõju: o Vajadusel võtavad pakkuja spetsialistid ühendust KOV-i vastavate vähene osavõtlikkus ning suur spetsialistidega telefoni teel ja tuletavad meelde andmete olulisust või soovimatus koostööd teha küsitlevad videosilla vahendusel; Tõenäosus: o Ollakse valmis vajadusel külastama KOV-e kohapeal. keskmine Erinevused ja vastuolud Mõju: o Esmajoones lähtutakse allikatest, milles on toodud kas kvantitatiivsed või erinevates arengukavades, suur arvutuslikud andmed; planeeringutes ning uuringutes o Vajadusel konsulteeritakse Tellijaga või teiste valdkonna ekspertidega. esitatud andmetes ja nende Tõenäosus: tõlgendustes Madal KOV-de ja organisatsioonide Mõju: o Ühispakkujad rakendavad oma laialdasi isiklikke ja organisatsiooniga seotud vähene osavõtlikkus ning suur koostöö- ja kontaktvõrgustikke, mis hõlmavad suurt osa Eesti KOV-idest ja soovimatus intervjuul osaleda seotud organisatsioonidest (nt Eesti Tarkade Linnade Klubi); Tõenäosus: o Vajadusel võtavad vastajatega isiklikult ühendust, et tutvustada uuringu keskmine tagamaid ja olulisust; o On valmis rakendama täiendavaid paindlikkusele suunatud meetmeid, nt asukoha, kellaaja vmt osas, et teha intervjuul osalemine osalejate jaoks võimalikult mugavaks ja lihtsaks. 17 Risk Mõju ja tõenäosus Riski maandamise meetodid COVID-19 kriisi jätk Mõju: o Ühispakkujatel on laialdane kogemus veebipõhiste intervjuude ja ürituste madal korraldamise ning erinevate veebipõhiste kaasamistööriistade rakendamisega, mis lubavad plaanitud intervjuud läbi viia kavandatud mahus ja viisil; Tõenäosus: o Võimalikud häired töökorralduses ja sellega seotud viibimised (nii keskmine intervjueeritavate kui intervjueerija poolelt) kaardistatakse aegsasti ja võimalikud leevendusmeetmed lepitakse kokku nii meeskonna siseselt kui Tellijaga. Puuduv info Mõju: o Töös hinnatakse ka selliste tehnoloogiate realiseerimist, mis pole täna tehnoloogiamaksumuste kohta keskmine kommertskasutuse valmidusastmes ning mille kohta ühesed andmed puuduvad; o Sellistel puhkusel kasutatakse teadusallikaid, rahvusvaheliste organisatsioonide Tõenäosus: andmeid või eksperthinnanguid. keskmine KOV-de puuduv huvi tegeleda Mõju: o Ühispakkujate kogemused arengudokumentide koostamisest ja menetlemisest võimalike kitsaskohtadega suur võimaldavad leida sobivad võtted võimalike hirmude maandamiseks; o Kitsaskohtade ilmnemisel tuuakse välja parimad praktikad analoogsete Tõenäosus: situatsioonide edukast lahendamisest Eestis ja ka mujal. keskmine KOV-ide ametnike ja Mõju: o Defineeritakse ühine visioon , mis loob eelduse erinevate seisukohtade huvigruppide suur ühtlustamiseks; soovimatus/suutmatus jõuda o Vajadusel kaasatakse väliseid eksperte probleemsete küsimuste ühistele seisukohtadele Tõenäosus: argumenteerituse hindamiseks ja sisuliste selgituste jagamiseks osapooltele. keskmine Ühispakkujate koostöö pole tõhus Mõju: o Tõhus projektijuhtimine TREA pool ja kindel rollide jaotus erinevat osapoolte eesmärkide tähtaegseks Suur vahel; saavutamiseks o Regulaarsed koosolekud ja kokkulepitud ajakava jälgimine. Tõenäosus: keskmine 18 Töörühma koosseis ja valiku põhjendus • Ühispakkujad on koostanud uuringu töörühma hoolikalt valitud ja erinevate valdkondade kogemuse ning taustaga spetsialistidest. • Töörühma tegevusi toetab kõigi osalevate organisatsioonide taustastruktuur ning nende pikaajaline ning tulemuslik varasemate sarnaste uuringute läbiviimise kogemus. • Töörühma juhib Tartu Regiooni Energiaagentuur ja paika on pandud kiire ja konkreetne infoliin kõigi projektis osalejate vahel. Projektis osalevate organisatsioonide tutvustus Tartu Regiooni Energiaagentuur (TREA) on ellu kutsutud: • Edendamaks kohalike omavalitsuste energiajuhtimist; • Energiakasutuse efektiivsuse teadlikkuse suurendamiseks avalikus sektoris ja kodumajapidamistes; • Avaliku ja erasektori koostöö ning tegevuste arendamiseks kliimapoliitika, energiatõhususe ja taastuvenergia allikate kasutamise valdkonnas; • Kohaliku kogukonna toetamiseks. Balti Uuringute Instituut (IBS) on 1996. aastal asutatud iseseisev ja sõltumatu mittetulunduslik uurimis- ja arenduskeskus, mille peamiseks tegevusalaks on rakendusuuringute ja poliitikaanalüüside läbiviimine. Keskuse eesmärgiks on osaleda teadmistepõhise ühiskonna arendamisel, edendades Läänemere regiooni avalikku poliitikakujundamist ning pakkudes selleks kõrgekvaliteedilist sotsiaalmajanduslikku analüüsi. Meeskonnal on tugev programmide ja poliitikate tulemuslikkuse ja mõjude hindamise ning kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete uurimismeetodite tundmise ja valdamise kogemus, kuna enamik IBS rahvusvahelisi ning siseriiklikke projekte on valdavalt kasutanud ja nõudnud erinevate kombineeritud meetodite kasutamist ja töötanud välja soovitusi valdkondlikeks arenguteks. Tepsli OÜ on 2018. aastal asutatud mitmesuguseid era- ja avalikule sektorile energiateenuseid osutav ettevõte, kelle eksperdid on osalenud mitmetes uuringutes ning omavad pikaajalist kogemust energeetikasektori toimimise, strateegilise planeerimise, toetusmehhanismide planeerimise ning tulemuste hindamise valdkonnas. Tepsli OÜ meeskond on viinud läbi ka ettevõtetele taastuvenergia projektide arendamist, mistõttu omatakse lisaks teoreetilisele teadmisele ka praktilist kogemust. Töörühma koosseis Projekti töörühma oleme moodustanud järgmistest ekspertidest. Meie eksperdid on viimase 5 aasta jooksul osalenud vastava valdkonna spetsialisti või projektijuhi rollis vähemalt kahes oma ala projektis. Kinnitame, et pakkumuses loetletud töörühma koosseisu liikmed osalevad uurimuse koostamisel kogu projekti vältel. Nimi Roll töös Töö kirjeldus/valiku põhjendus/vastutus MTÜ Tartu Regiooni Energiaagentuur Martin Kikas Projekti üldine Projekti koordineerimine. Pikaajalise kogemusega koordinaator / energeetika rahvusvaheliste ja mitmete osapooltega projektide spetsialist juhtimisel. Osalenud eksperdina aastal 2016-2020 projektis SmartEnCity ja aastal 2019-2020 Tartu Energia 2030+ (SECAP) väljatöötamisel. Lisaks aastatel 2017-2020 projektijuhina 7 projektis. 6-aastane kogemus omavalitsuste nõustamisel energiakavade ja KOV tasemel energiajuhtimise valdkonnas. Neeme Kärbo ekspert/andmeanalüütik KOV energiamajanduse analüüs. Pikaajalise kogemusega keerukates projektides. Osalenud eksperdina aastal 2016- 2020 projektis SmartEnCity ja aastal 2019-2020 Tartu Energia 2030+ (SECAP) väljatöötamisel. Lisaks aastatel 2017-2020 eksperdina 6 projektis. Marten ekspert/andmeanalüütik KOV energiamajanduse analüüs. Pikaajalise kogemusega Saareoks keerukates projektides Ülo Kask energeetikateaduskraadiga taastuvenergia ressursside hindamine. Pikaajalise ekspert kogemusega keerukates projektides Annika Urbas ekspert/andmeanalüütik KOV energiamajanduse analüüs. Kogemusega keerukates projektides Antti Roose kliima ja energiavaldkonna kliima- ja energiaandmete analüüs. Geograafiline analüüs. ekspert Erinevatele osapooltele suunatud ettepanekute ja soovituste koostamine. Pikaajalise kogemusega keerukates projektides 20 Nimi Roll töös Töö kirjeldus/valiku põhjendus/vastutus Jaanus Tamm kohalike omavalitsuste KOV energiakavade analüüs; Ettepanekud ja soovitused üksustega töötamise kohaliku omavalitsuse otsuste tasandil. kogemusega ekspert Kaspar Alev kohalike omavalitsuste KOV energiakavade analüüs; Ettepanekud ja soovitused üksustega töötamise kohaliku omavalitsuse otsuste tasandil. Pikaajalise kogemusega ekspert kogemusega keerukates projektides MTÜ Balti Uuringute Instituut Merit Tatar sotsiaalteaduskraadiga Küsitluste läbiviimine ja tulemuste hindamine ekspert (veebiküsitlus, KOV pädevuste, ametikohtade ja nõustamisvajaduse analüüs). Osalenud eksperdina aastal 2016-2020 projektis SmartEnCity ja aastal 2019-2020 Tartu Energia 2030+ (SECAP) väljatöötamisel. Osalenud aastatel 2014-2020 eksperdina 10 projektis. Andra Somelar analüütik Küsitluste läbiviimine ja tulemuste hindamine (KOV pädevuste, ametikohtade ja nõustamisvajaduse analüüs). Pikaajalise kogemusega keerukates projektides Tepsli OÜ Siim Meeliste magistrikraadiga ekspert. Meetmete, projektide ja saavutuste sh energiasäästu, juhtimise jne tulemuslikkuse analüüs. Pikaajaline kogemus keerukates projektides. Osalenud taastuvenergia peaspetsialistina ENMAK 2030 koostamisel, projektijuhina 2019. aastal koostatud uuringu „Kliimaambitsiooni tõstmise võimalused“ juures, juhtinud energiatõhususvaldkonna tööd ettevõttes AU Energiateenus, mille käigus on meeskonnaga läbi viidud kümmekond hoonete energiaauditit, suurettevõtete energiaauditit ja muid energiavaldkonna tehnilisi ja finantsmajanduslikke analüüse 21 Nimi Roll töös Töö kirjeldus/valiku põhjendus/vastutus Siim Umbleja ekspert Meetmete, projektide ja saavutuste sh energiasäästu, juhtimise jne tulemuslikkuse analüüs. Pikaajaline kogemus keerukates projektides 22 Lisa 1. Referentsid ja kogemus Ühispakkujate referentside ja kogemustega saab tutvuda siin. MTÜ Tartu Regiooni Energiaagentuuri ja MTÜ Balti Uuringute Instituudi poolt läbi viidud ja osaletud projektide ja uuringutega on võimalik lähemalt ning põhjalikumlat tutvuda failis „Ühispakkuja referentsid ja kogemused“. MTÜ Tartu Regiooni Energiaagentuur • Kümne tegutsemisaasta jooksul enam kui 30 rahvusvahelist projekti (nt AREA21 ja Tartu projekt SmartEnCity). • Projekti Meshartiliy (Interreg Europe) raames nõustas TREA Säästva Energiamajanduse tegevuskavade (SEAP – Sustainable Energy Action Plan) koostamist Tartu, Võru ja Jõgeva linnadele, ning Rõuge vallale. • Käimasoleva on projekti, SmartEnCity (Towards Smart Zero Co2 Cities Across Europe), kus üldiseks eesmärgiks on targa ja säästva linnakeskkonna terviklahenduste, mis inspireeriks elanikke tegema keskkonnateadlikke otsuseid, ellu viimine erinevates piirkondades Euroopas. Projekti konsortsiumis osalevad Eesti poolt nii TREA kui ka Balti Uuringute Instituudi eksperdid. • Käimasolev on projekt AREA 21, mille eesmärgiks on energiatõhusate linnaasumite arendamine ja edendamine. Tepsli OÜ • Tepsli eksperdid on juhtinud uuringu „Eesti kliimaambitsiooni tõstmise võimaluste analüüs“ koostamist (töö valmis Riigikantselei strateegiabüroo tellimusel). • osaletakse Interreg BSR projektis Act Now eksperdina. • Läbi on viidud ettevõtetele taastuvenergia projektide arendamist, tasuvusanalüüse ning KOV- ide energiaauditeid koos projektitaotluse koostamise nõustamisega. 23 MTÜ Balti Uuringute Instituut • viimase kahekümne aasta jooksul teostanud mahukaid analüüse nii rahvusvahelistes kui siseriiklikes projektides peamiselt majandus- ja regionaalarengus haridus- ja teaduspoliitikas, tehnoloogia- ja innovatsioonipoliitikas, sotsiaalse ühtekuuluvuse valdkonnas. • IBS eksperdid osalevad rahvusvahelistes energiasäästuprojektides SmartEnCity, kus nende peamiseks vastutusalaks on integreeritud energiakavade koostamise tööpaketi juhtimine ning projektikogemuste levitamise koordineerimine. • IBS eksperdid osalevad projektis RELaTED (REnewable Low TEmperature District), mille käigus töötatakse välja eriti madala temperatuuriga detsentraliseeritud kütte uuenduslik võrgustikulahendus. • IBS osaleb eksperdi ja analüüsipartnerina kohalike omavalitsuste mitmetes Interreg BSR ja Central Baltic projektides (BSR electric, Cities.multimodal, GreenSam, HEAT). 24 TÖÖVÕTULEPING nr 17-10/20-0292/4297 Tallinn 30.06.2020 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, mida esindab põhimääruse alusel kantsler Ando Leppiman (edaspidi tellija), ja ühispakkujad Mittetulundusühing Tartu Regiooni Energiaagentuur, registrikood 80292666, asukoht Narva mnt 3, Tartu linn 51009, mida esindab põhikirja alusel juhatuse liige Martin Kikas ja Mittetulundusühing Balti Uuringute Instituut registrikood 80046950, asukoht Lai tn 30, Tartu linn 51005, mida esindab juhatuse liikme Merit Tatar 03.06.2020 volikirja alusel ja Tepsli OÜ registrikood 14449146, asukoht Supelranna tn 9, Elva 61505, mida esindab juhatuse liikme Siim Meeliste 05.06.2020 volikirja alusel Mittetulundusühingu Tartu Regiooni Energiaagentuur juhatuse liige Martin Kikas (edaspidi töövõtja), keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka pooled ja eraldi pool, sõlmivad käesoleva teenuse osutamise lepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Lepingu ese ja tähtaeg 1.1 Lepingu esemeks on uuring „Kohalikes omavalitsustes energiasäästu ja taastuvenergiaallikate rakendamise võimaluste analüüs kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks“ (edaspidi töö), mida töövõtja kohustub tegema vastavalt lepingus ja lepingu lisades sätestatud tingimustele. Töö peamine ülesanne on analüüsida Eesti riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030 meetmete ja energia- ja kliimapoliitika eesmärkide täitmist toetavate võimalike muude meetmete rakendatavust kohalike omavalitsuste üksustes ja kohalike omavalitsuste üksuste võrdlusena. Töö täpsem kirjeldus on sätestatud lepingu lisas 1. 1.2 Töövõtja teostab punktis 1.1 nimetatud töö etappide kaupa lepingu punktis 6.1 nimetatud tähtaegadeks ning annab töö lõpptulemuse tellijale üle hiljemalt kümnenda kuu viimasel tööpäeval alates lepingu sõlmimise kuupäevast. 2. Üldsätted 2.1 Lepingu eesmärk on poolte suhete, õiguste, kohustuste ning vastutuse reguleerimine töövõtja töö teostamisel. 2.2 Pooled juhinduvad lepingu täitmisel ja omavaheliste suhete reguleerimisel lepingust ja selle lisadest, kuid lepinguga reguleerimata küsimustes ka Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eeskirjadest, standarditest ning hea usu põhimõttest. 2.3 Leping sõlmitakse tellija läbiviidud lihthanke (viitenumber 223232) tulemusena ning vastavalt hankedokumentidele ning töövõtja edukaks tunnistatud pakkumusele. 2 2.4 Poolte esindajad kinnitavad, et neil on kõik õigused ja piisavad volitused sõlmida leping esindatava nimel kooskõlas õigusaktidega ja nad ei tea ühtegi takistust lepinguga võetud ja selles sätestatud kohustuste täitmiseks. 2.5 Mõisted „tellija“ ja „töövõtja“ hõlmavad kõiki vastavalt tellijaga või töövõtjaga töö- ja teenistussuhtes olevaid isikuid, aga samuti kõiki teisi isikuid, keda tellija või töövõtja on teise poole nõusolekul lepingu täitmisse kaasanud. 2.6 Töövõtja esindaja kinnitab, et tal on tehniline kompetentsus ja võimalused lepingu professionaalseks ja nõuetekohaseks täitmiseks. 2.7 Lepingu dokumendid koosnevad käesolevast lepingust, lepingu lisadest ning lepingu võimalikest muudatustest, milles lepitakse kokku pärast lepingu allkirjastamist. 2.8 Lepingu allakirjutamisel on lepingule lisatud: 2.8.1. Lisa 1. Hanke alusdokumendid koos nende lisadega (leitavad e-riigihangete keskkonnas); 2.8.2. Lisa 2. Pakkumus. 3. Tellija õigused ja kohustused 3.1 Tellijal on õigus: 3.1.1 nõuda töövõtjalt vastavalt lepingu tingimustele nõuetekohast ja tähtaegset töö teostamist ja selle üleandmist; 3.1.2 kontrollida töö teostamise käiku ja nõuda töövõtjalt töö teostamise kohta informatsiooni; 3.1.3 pöörduda vajadusel kolmanda isiku poole sõltumatu eksperthinnangu saamiseks töö kvaliteedi kohta; 3.1.4 kasutada õiguskaitsevahendeid (sh öelda leping üles), samuti nõuda lepingus sätestatud juhtudel leppetrahvi, kui töövõtja ei pea kinni lepingus, selle lisades või muudes lepingu juurde kuuluvates dokumentides sätestatud tähtaegadest, tingimustest ja maksumusest, samuti kui töövõtja ei täida või täidab mittevastavalt muid endale lepinguga võetud kohustusi. 3.2 Tellija on kohustatud: 3.2.1 looma töövõtjale töö teostamiseks vajalikud tingimused, esitama töö teostamiseks vajalikud andmed ja informatsiooni või korraldama neile juurdepääsu; 3.2.2 töövõtja esitatud töö üle vaatama ja vastu võtma, kui töö on teostatud nõuetekohaselt ja vastab lepingu lisas 1 esitatud kirjeldusele; 3.2.3 töö lepingu tingimustele mittevastavuse korral teatama sellest töövõtjale kirjalikult punktis 6.3 nimetatud tähtaja jooksul koos puuduse kõrvaldamiseks sätestatud tähtajaga; 3.2.4 maksma töövõtjale töö eest tasu punktis 7 sätestatud tingimustel. 4. Töövõtja õigused ja kohustused 4.1 Töövõtjal on õigus: 4.1.1 nõuda tellijalt töö teostamiseks vajalike tingimuste loomist ning andmete ja informatsiooni esitamist või neile juurdepääsu võimaldamist; 4.1.2 kasutada töö teostamisel oma töömeetodeid ja -vahendeid; 4.1.3 nõuda tellijast sõltuvate takistuste kõrvaldamist töö teostamisel; 4.1.4 saada nõuetekohaselt teostatud ja tellija vastuvõetud töö eest punktis 7 ettenähtud tasu. 4.2 Töövõtja on kohustatud: 4.2.1 teostama töö professionaalselt ja nõuetekohaselt vastavalt lepingu tingimustele ning tellija esitatud lähteülesandele ning andma töö tellijale või tema näidatud isikule üle lepingus sätestatud tähtajaks ja korras; 4.2.2 järgima töö teostamisel lepingus ja õigusaktides sätestatud nõudeid ning tagama lepingust tulenevate kohustuste täitmise kooskõlas heade kommetega; 3 4.2.3 kaasama töö teostamiseks kolmanda isiku tellija nõusolekul; 4.2.4 lubama tellijal kontrollida töö teostamise käiku ja esitama tellija nõudmisel töö teostamise kohta informatsiooni; 4.2.5 teatama tellijale viivitamata võimalikust viivitusest töö teostamisel; 4.2.6 töö lepingu tingimustele mittevastavuse korral kõrvaldama tellija nõudmisel puuduse töös või esitama uue, lepingu tingimustele vastava töö tellija sätestatud tähtaja jooksul; 4.2.7 säilitama kolmanda isiku ees täieliku konfidentsiaalsuse töö teostamise käigus teatavaks saanud andmete ja informatsiooni osas. 5. Autoriõigused 5.1 Töövõtja loovutab tellijale kõik tööga seonduvad autoriõiguse varalised õigused alates töö vastuvõtmisest. Töövõtjal ei ole õigust anda tellijale loovutatud õigustega samasuguseid õigusi kolmandale isikule. Tasu autoriõiguste eest sisaldub punktis 7 nimetatud tasus. 5.2 Töövõtja kinnitab, et tal on õigus tellijale neid üle anda, ning juhul, kui kolmas isik esitab tellijale seoses nende õigustega mingeid nõudmisi, hüvitab töövõtja tellijale kõik sellistest nõudmistest tulenevad kahjud ja kulud. 5.3 Tellijal on õigus kasutada töö tulemusi igal viisil, sh avaldada, levitada, reprodutseerida, esitada, muuta või täiendada ilma territoriaalsete piiranguteta, ka üldkasutatavas arvutivõrgus. Samuti võib tellija kasutada teost viisil, mis toob kaasa või võib kaasa tuua teose või selle osade olulises mahus töötlemise. Teose või selle osade avalikustamisel, refereerimisel ja/või viitamisel kohustub tellija viitama töövõtjale. 5.4 Töö käigus välja töötatud originaalsed metoodikad ja uuringu käigus saadud, koostatud või kogutud anonüümseks muudetud andmed ja muu materjali (näiteks küsimustikud, joonised, juhendid, lisaandmed) annab töövõtja tellijale üle pärast töö valmimist ning need kuuluvad töö tellijale. Töövõtja võib endale jätta materjalide ja andmete koopiad, kuid ilma tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta ei tohi ta neid kasutada lepinguga mitteseotud eesmärkidel, v.a teadus- ja õppetöös. 6. Töö üleandmine ja vastuvõtmine 6.1 Avakoosolek toimub 10 tööpäeva jooksul alates lepingu sõlmimisest, mille käigus lepitakse kokku täpsem töö tegevus- ja ajakava. Töövõtja esitab töö vahearuanded ja lõpparuande elektrooniliselt koos digitaalselt allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise aktiga (edaspidi akt) järgmiselt: 6.1.1 I vahearuanne Energiatarbimise analüüs neljanda kuu viimasel tööpäeval kell 17:00 alates lepingu sõlmimisest; 6.1.2 II vahearuanne Meetmete rakendatavuse hindamine seitsmenda kuu viimasel tööpäeval kell 17:00 alates lepingu sõlmimisest; 6.1.3 III vahearuanne Ettepanekud ja soovitused kaheksanda kuu viimasel tööpäeval kell 17:00 alates lepingu sõlmimisest; 6.1.4 Lõpparuanne vahearuannete kokkuvõttena peamisest ja lõpparuande tutvustus ministeeriumidele ja kohalikele omavalitsustele kümnenda kuu viimasel tööpäeval kell 17:00 alates lepingu sõlmimisest. 6.2 Tellija vaatab töö üle ja tagastab digitaalselt allkirjastatud akti töövõtjale 15 tööpäeva jooksul arvates töö üleandmisest. 6.3 Töö lepingu tingimustele mittevastavuse korral osutab tellija konkreetsele puudusele töös ja määrab mõistliku tähtaja selle kõrvaldamiseks või uue, lepingu tingimustele vastava töö esitamiseks. 4 7. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord 7.1 Tellija tasub töövõtjale lepingus sätestatud töö teostamise eest tasu summas viiskümmend kaks tuhat (52 000) eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas kümme tuhat nelisada (10 400) eurot. 7.2 Tellija tasub töö eest pärast tulemite esitamist ja tellija poolt heakskiitmist (akti tagastamist vastavalt lepingu punktile 6.1) lepingu teostamise tasu summast punktis 7.1 hiljemalt 20 päeva jooksul töövõtja esitatud arve kättesaamisest arvates: 7.2.1 I vahearuanne Energiatarbimise analüüs 35% (21 840 eurot käibemaksuga); 7.2.2 II vahearuanne Meetmete rakendatavuse hindamine 35% (21 840 eurot käibemaksuga); 7.2.3 III vahearuanne Ettepanekud ja soovitused 25% (15 600 eurot käibemaksuga); 7.2.4 Lõpparuanne vahearuannete kokkuvõttena peamisest ning lõpparuande tutvustus ministeeriumidele ja kohalikele omavalitsustele 5% (3120 eurot käibemaksuga). 7.3 Töövõtja esitab arve masintöödeldaval kujul vastavalt kehtivale e-arve standardile (http://www.pangaliit.ee/et/arveldused/e-arve). Arvele märgitakse tellija dokumendiregistris registreeritud lepingu number ja lepingus nimetatud tellija kontaktisik. 8. Vastutus 8.1 Lepingut rikkunud pool on kohustatud tekkinud kahju teisele poolele hüvitama. 8.2 Töövõtja vastutab lepingu rikkumise eest, kui töö ei vasta lepingus kokkulepitud nõuetele. 8.3 Juhul, kui töövõtja ei esita tähtajaks tellitud tööd tellijast mitteolenevatel põhjustel, on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi 0,15% üle andmata või teostamata töö maksumusest päevas iga viivitatud päeva eest. 8.4 Juhul, kui töövõtja rikub muid lepingust tulenevaid kohustusi, on tellijal õigus esitada nõue rikkumise kõrvaldamiseks, andes töövõtjale rikkumise kõrvaldamiseks kümme tööpäeva. Kui töövõtja ei täida nõuet selleks antud tähtaja jooksul, on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi 4000 eurot. 8.5 Leppetrahvi nõudmine ei välista tellija õigust kasutada töövõtja suhtes teisi seadusega ettenähtud õiguskaitsevahendeid. Lisaks leppetrahvi tasumisele on tellijal õigus nõuda töövõtjalt lepingu täitmist ja/või kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud. 8.6 Tellijal on õigus leppetrahvi summa tasaarvestada töövõtjale maksmisele kuuluva tasuga. 8.7 Juhul, kui töö mittevastavuse korral ei kõrvalda töövõtja puudust või ei esita uut, nõuetekohaselt teostatud tööd punkti 6.3 kohaselt tellija nimetatud tähtajaks, on tellijal õigus nõuda punktis 8.3 nimetatud leppetrahvi ning lisaks leppetrahvi nõudele lepingust taganeda või leping üles öelda ja nõuda tekitatud kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud. 8.8 Tellija kohustub nõuetekohaselt teostatud ja vastuvõetud töö eest arve mitteõigeaegse tasumise korral maksma töövõtjale viivist 0,15% õigeaegselt tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. 8.9 Lepingus sätestatud viiviste ja leppetrahvide tasumine ei vabasta pooli muude õigusaktidest ja lepingust tulenevate kohustuste täitmisest. 9. Vääramatu jõud (Force Majeure) 9.1 Pooled vastutavad kohustuste rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui rikkumine on vabandatav. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui selle on põhjustanud prognoosimatu või poole tegevusest olenematu asjaolu (vääramatu jõud). Vääramatu jõud on asjaolu, mida pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks, seda väldiks, takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. 5 9.2 Vääramatu jõu esinemise korral muutuvad lepingus nimetatud tähtajad perioodi võrra, mille jooksul vääramatu jõu tegurid lepingu täitmist takistavad. 9.3 Pool, kes rikub kohustust vääramatu jõu asjaolude tõttu, peab vääramatu jõu asjaoludest ja nende mõjust teisele poolele teatama viivitamata pärast seda, kui pool sai teada või pidi teada saama vääramatu jõu asjaoludest. Poolel on kohustus võtta tarvitusele kõik abinõud vääramatu jõu asjaolude ning nende tagajärjel tekitatava kahju vältimiseks või mõju vähendamiseks. Pool on kohustatud jätkama oma lepinguliste kohustuste täitmist niipea, kui vääramatu jõu asjaolud on kõrvaldatud. 10. Teabe vahetamine 10.1Pooled kohustuvad teist poolt teavitama kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada või takistada lepingus sätestatud kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist. 10.2Teade loetakse teisele poolele kätte toimetatuks, kui: 10.2.1 teade on edastatud teisele poolele elektronposti teel digitaalselt allkirjastatuna (teate edastamise päeval); 10.2.2 teade on üle antud allkirja vastu (teate allkirjastamise kuupäeval); 10.2.3 teade on saadetud postiasutuse tähitud kirjaga teise poole näidatud aadressil (kui postitamisest on möödunud kolm päeva). 10.3Punktis 10.2 nimetatud viisil peavad olema edastatud eelkõige poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest. 10.4Informatiivset teadet võib anda ka telefoni ja e-kirja teel. E-kirja teel antud teate kättesaamise kohta peab adressaat saatma kinnituskirja. 10.5Kõigist muudatustest lepingus nimetatud andmetes teatatakse teisele poolele kahe tööpäeva jooksul muudatuste tegemisest arvates. 11. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõpetamine 11.1Leping jõustub pärast lepingu ja selle lisade allkirjastamist mõlema poole poolt ja kehtib kuni poolte võetud kohustuste nõuetekohase täitmiseni või ennetähtaegse lõpetamiseni. 11.2Pooltel on õigus lepingu muutmises kokku leppida kooskõlas riigihangete seadusega. 11.3Pooltel on õigus ennetähtaegselt lepingust taganeda või leping üles öelda juhul, kui teine pool rikub oluliselt lepingust tulenevaid kohustusi. Lepingu võib etteteatamistähtajata üles öelda olulise lepingurikkumise puhul, mh juhul, kui lepingu tingimustele mittevastava töö esitamise korral ei ole töö puudust kõrvaldatud punkti 6.3 kohaselt nimetatud tähtaja jooksul. 12. Vaidluste lahendamine 12.1Kõik lepingu täitmisest, muutmisest, lõpetamisest või vastutuse kohaldamisest tulenevad vaidlusküsimused lahendatakse läbirääkimiste teel. 12.2Kui läbirääkimistega kokkulepet ei saavutata, lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi õigusaktidega sätestatud korras tellija asukohajärgses kohtus. Lepingu sisu puhul kohaldatakse Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte. 12.3Lepingu tõlgendamisel lähtutakse poolte ühisest tegelikust tahtest, isegi kui see erineb sõnade tavapärasest tähendusest. Kui poolte ühist tegelikku tahet ei õnnestu kindlaks teha, tuleb lepingut tõlgendada nii, nagu teise poolega sarnane mõistlik isik pidi lepingut samade asjaolude esinemise korral mõistma. 12.4Lepingu tingimust tuleb tõlgendada koos lepingu teiste tingimustega, andes igaühele neist tähenduse, mis lähtub lepingu kui terviku tähendusest. 6 13. Muud sätted 13.1Kumbki pool ei tohi käesolevast lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi kolmandale isikule üle anda ilma teise poole nõusolekuta. 13.2Lepinguga seonduva konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandale isikule on lubatud vaid teise poole eelneval kirjalikul nõusolekul, välja arvatud töö tulemus, mis on mõeldud avalikkusele esitamiseks. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsusnõue ei laiene informatsiooni avaldamisel poole audiitoritele, advokaatidele ja pankadele ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama. 13.3Töövõtja on teadlik, et leping on avalik, välja arvatud osades, mis on märgitud avaliku teabe seadusest tulenevatel alustel asutusesiseseks kasutamiseks. 13.4Leping on allkirjastatud digitaalselt. 14. Poolte volitatud esindajad 14.1Tellija volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö vastuvõtmisel on Irje Möldre , telefon +372 625 6497, e-post: [email protected]. 14.2Töövõtja volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja üleandmisel on Martin Kikas, telefon +372 524 5225, e-post: [email protected]. 14.3Tellija volitatud esindajal on õigus esindada tellijat kõikides lepinguga seotud küsimustes, välja arvatud lepingu muutmine, tähtajalise lepingu ühepoolne lõpetamine ning leppetrahvi, viivise ja/või kahjude hüvitamise nõude esitamine. 14.4Juhul, kui tellija või töövõtja asendab oma esindaja teisega, teatab ta sellest teisele poolele vastavalt punktis 10 sätestatule. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Käsundiandja: Töövõtja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Mittetulundusühing Tartu Regiooni Ando Leppiman Energiaagentuur kantsler Martin Kikas juhatuse liige
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel