2020
Uuring „Kohalikes omavalitsustes energiasäästu ja
taastuvenergiaallikate rakendamise võimaluste
analüüs kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks“
PAKKUMUS
MTÜ TARTU REGIOONI ENERGIAAGENTUUR
Sisukord
Sissejuhatus ja hankes osalemise põhjendus.............................................................................. 2
Eesmärk, metoodika ja tulemuste kirjeldus ............................................................................... 4
Tegevuste loend ja kirjeldus. Tulemuste saavutamiseks vajalike täiendavate tegevuste
kirjeldus ja põhjendus............................................................................................................. 5
Metoodika kirjeldus uuringuetappide alusel .......................................................................... 7
I etapp „Kohalike omavalitsuste energiamajanduse analüüs” ............................................ 7
II etapp „Meetmete rakendatavuse hindamine kuni 10 suurima ja 3 väiksema
energiatarbimisega kohalikus omavalitsuses“ .................................................................... 8
III Etapp „Soovitused ja ettepanekud“ ............................................................................. 11
IV etapp „Lõpparuanne“ ................................................................................................... 12
Tegevuste ja tööde ajakava. Projektiplaan koos olulisemate tegevuste eeldatava ajakuluga
.............................................................................................................................................. 14
Riskide loend koos realiseerumise tõenäosuse, mõju ja maandamise viisidega ...................... 16
Töörühma koosseis ja valiku põhjendus .................................................................................. 19
Projektis osalevate organisatsioonide tutvustus ................................................................... 19
Töörühma koosseis ............................................................................................................... 20
Lisa 1. Referentsid ja kogemus ................................................................................................ 23
MTÜ Tartu Regiooni Energiaagentuur ................................................................................ 23
Tepsli OÜ ............................................................................................................................. 23
MTÜ Balti Uuringute Instituut ............................................................................................. 24
1
Sissejuhatus ja hankes osalemise põhjendus
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) poolt on väljakuulutatud ning
Riigihangete Registris avaldatud hanketeade (Viitenumber: 223232) uuringu "Kohalikes
omavalitsustes energiasäästu ja taastuvenergiaallikate rakendamise võimaluste analüüs
kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks" läbiviimiseks.
Vastavalt hanke teatele ning riigihanke alusdokumentides esitatud informatsioonile sh
dokumendi lisas 1 toodud tehnilisele kirjeldusele, esitab Tartu Regiooni Energiaagentuur MTÜ
(edaspidi TREA) uuringu läbiviimiseks ühise pakkumise koos MTÜ-ga Balti Uuringute
Instituut ja OÜ-ga Tepsli.
Pakkumus on esitatud ühispakkumusena, sest erineva profiiliga partneritel on valdkondlik
erialane tipp-pädevus ning uuringu eesmärgi saavutamiseks on kasulik need ühendada. On
oluline pakkuda MKM-ile usaldusväärset ja parimat ekspertteadmist, sest:
• oleme aastate jooksul ellu viinud suure hulga projekte, mis annavad parimad
eeldused uurimisküsimustele vastamiseks (vaata Lisa 1);
• me teame, kuidas kohalike omavalitsustega (edaspidi KOV) suhelda, meetmete
potentsiaale hinnata ning nendest töö eesmärgi täitmiseks vajalikke tulemusi
destilleerida (hindamiskriteeriumid meetod, tegevused ja tegevuste järjekord);
• oleme tulemusele orienteeritud – sellepärast oleme iga etapi lõpus välja toonud töö
tulemused;
• laiapõhjaline meeskond koosneb Eesti mõistes ainulaadsetest ja pikaajalise
kogemusega ekspertide grupist, kellel on töös kindlad ja kokkulepitud rollid ning
vastutusalad, mis nende profiiliga kõige paremini sobivad.
On selge, et kliima- ja energiapoliitika eesmärkide täitmiseks ei piisa ainult valitsuse soovist ja
strateegiast, vaid plaan peab olema kaetud üksikasjalike ja otstarbekate tegevustega. Oluline
on informatsiooni levik, eeskuju ning motivatsiooni suurendamine, et strateegiad saaksid
parimas mahus ellu viidud ja saavutaksid kõik soovitud tulemused.
Oma töö läbiviimisel ning hankega soovitud tulemuseni jõudmisel juhindume lisaks
lähteülesandes toodule ka järgmistest aspektidest:
• milline ja kui suur REKK2030, taastuvenergia ja energiasäästu täitmise potentsiaal on
täna Eestis olemas KOV-i täpsusega;
2
• millised on toimivad ja täna kasutusel olevad meetmed ja kuidas need meetmed
ergutavad potentsiaali kasutusel võtmist;
• kuidas saaks soovitud mõju suurendada/kiirendada;
• millised on uued meetmed ja kuidas need töötada võiksid.
3
Eesmärk, metoodika ja tulemuste kirjeldus
Töö eesmärk on analüüsida Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 (REKK 2030)
meetmete ning energia- ja kliimapoliitika eesmärkide täitmist toetavate võimalike muude
meetmete rakendatavust kohalikes omavalitsustes ja kohalike omavalitsuste võrdlusena
vastavalt hanke teates ja alusdokumentides kirjeldatule.
Töö läbiviimisel ja struktureerimisel kasutatakse hanke lähteülesandes kirjeldatud ülesehitust
ning lähtutakse peamistest uurimisküsimustest:
• Kuidas teadvustada riigiasutustele ja poliitikutele kohalike omavalitsuste rolli olulisust
vajaliku riikliku toe tagamiseks kohalikele omavalitsustele Eesti energia- ja
kliimapoliitika eesmärkide täitmisel?
• Kuidas suurendada kohalike omavalitsuste panust REKK 2030 eesmärkide täitmisse ja
meetmete elluviimisesse ning luua vastav perioodiline seire (tagasiside süsteem)?
• Kuidas tagada energiakasutusega seonduv efektiivne infovahetus (riigi- ja kohalike
omavalitsuste, teadusarendusasutuse ja seonduvate sektorite vahel) ning koostöö?
• Kuidas kohalike omavalitsuste strateegilistes dokumentides (sh arengukavad ja
planeeringud) arvestada tulevikuvajadusi ja REKK 2030 meetmete rakendamiseks
vajalikke tegevusi ja ressursse avalikus- ja erasektoris, sh taastuvenergiaallikate
kasutuse potentsiaali sektorite põhiselt?
Töö läbiviimiseks vajalikud alusandmed kogutakse avalikest andmebaasidest ja registritest
ning vajadusel kasutatakse tellija abi. Andmesisend tekib ka küsitluse läbiviimise tulemusena.
Töö tulemuste alusel on võimalik välja töötada kohalike omavalitsuste energiamajanduse
seireplaan, tegevused REKK 2030 meetmete rakendamisega seotud probleemide
lahendamiseks kohalikes omavalitsustes ja koostööplatvorm suhtluseks teadus- ja arendus-,
riigi- ja kohalike omavalitsuste asutuste ning seonduvate sektorite vahel.
4
Tegevuste loend ja kirjeldus. Tulemuste saavutamiseks vajalike täiendavate
tegevuste kirjeldus ja põhjendus
Tegevus Tulemus
I etapp
1.1 KOV-de võrdlusanalüüs • Koostatakse alusandmetest tabelid
• Leitakse 10 suurimat ja 3 väikseimat KOV-i, nn
väiksesse valimisse. Vajadusel täiendatakse väikeste
KOV-de hulka (nt juhul kui 3 väikseimat on kõik
saared)
• Leitud valim on sisend II etapi tegevusteks
1.2 Laiapõhjaline E-küsitlus ja • E-küsitluse tulemusi analüüsitakse ja tutvustatakse
tutvustav ümarlaud KOV-i esindajatele tööd tutvustaval ümarlaual
• Tulemuseks on sisendid töö järgmistesse tegevustesse
1.3 Erinevate strateegilise • Linnapeade pakti linnade tegevuskavade (sh
planeerimise vahendite ning seire mõõdikute) analüüs
tööriistade ülevaade koos • Ülevaade rahvusvaheliste projektide tulemuste
seireplaani ettepanekuga kohaldamise võimalustest (sh energiapositiivsed
asulad)
• Kohalike omavalitsuste energiamajanduse
seiremetoodika ja -plaani ettepanek
1.4 I etapi vahearuande koostamine • Vahearuanne on koostatud ja sisaldab tehnilises
kirjelduses nõutud informatsiooni
• Vahearuande tulemuste esitlemine
II etapp
2.1 Taastuvenergia ressursside • kohaliku omavalitsuse taastuvenergia ressursside
hindamine potentsiaalide andmetabel (võimalusel KOV
haldusüksuse täpsusega).
2.2 Riigi ja KOV-de projektide ning • Kirjeldav ülevaade koostöötegevustest ja projektidest
koostöötegevuste analüüs
2.3 REKK 2030 meetmete • Kirjeldav ülevaade töö eesmärkidest lähtuvalt ja
rakendamise probleemide ja REKK 2030-le tuginedes sh uued meetmed
võimalike lahenduste analüüs ja
kavas käsitlemata muude
võimalike meetmete kirjeldamine
2.4 KOV energiasäästu ja • ellu viidud projektidel põhinev tehniline analüüs koos
taastuvenergiaga seotud kulude- aluseks olevate andmetabelitega
tulude ja hallatavate hoonete • Energiatarbimise juhtimise võimekuse ülevaade
energiatarbimise juhtimise
võimekuse analüüs
2.5 KOV energiasäästu ja • Koostatud on nõutud hinnangud
taastuvenergia valdkonna • Koostatud on ennepanekud
pädevuste, ametikohtade,
koolituse ja nõustamisvajaduse
analüüs ja ettepanekute
koostamine
2.6 Kasvuhoonegaaside heite • Kokku lepitud alustel kvantifitseeritud meetme
vähendamise potentsiaali tegevuste mõju hindamise andmetabel koos seletustega
hindamine
2.7 KOV vastutus ja strateegilised • Strateegiliste dokumentide analüüsi põhjal on
dokumendid koostatud täiendusettepanekud
5
Tegevus Tulemus
2.8 Ümarlaud tulemuste • Korraldatud on ümarlaud tulemuste valideerimiseks
valideerimiseks ja II vahearuanne • Vahearuande tulemuste esitlemine
III etapp
3.1 Ettepanekud ja soovitused • KOV tegevuste ettepanek, kuidas omavalitsuste
kohalikele omavalitsustele, strateegilistes dokumentides (nt arengukavad ja
kuidas suurendada kohalike planeeringud) paremini arvestada REKK meetmeid ja
omavalitsuste panust REKK 2030 tulevikuvajadusi
eesmärkide täitmisse ja meetmete • Ettepanekud riikliku kohustuse õiglaseks jagamiseks
elluviimisesse
3.2 Ettepanekud ja soovitused • Uuringute, innovatsiooni ja seiremetoodika analüüsi
riiklikule tegevusele riikliku toe kokkuvõte
tagamiseks kohalikele • Riiklike tegevuste ettepanek, et paremini teadvustada
omavalitsustele Eesti energia- ja KOV rolli REKK eesmärkide saavutamiseks
kliimapoliitika eesmärkide
täitmisel
3.3 Ettepanekud ja soovitused • Koostööplatvormi loomise ettepanek
energiakasutusega seonduva
efektiivse infovahetus tagamiseks
riigi- ja kohalike omavalitsuste,
teadusarendusasutuse ja
seonduvate sektorite vahel
3.4 III vahearuanne • Vahearuande tulemuste esitlemine
IV etapp
4.1 Teostatud analüüside • Lõpparuande eelnõu koostamine vastavalt töö
vahearuannete kokkuvõte tulemustele
peamisest
4.2 Lõpparuande tutvustamine • Lõpparuande esitlemine ning tagasiside korjamine
4.3 Lõpparuande tellijale üleandmine • Lõplikult vormistatud ja üle antud lõpparuanne
6
Metoodika kirjeldus uuringuetappide alusel
Uurimistöö on plaanitud lahendada tööpakettidena ning koosneb kolmest omavahel seotud
etapist, mis omakorda jagunevad alamtegevusteks.
I etapp „Kohalike omavalitsuste energiamajanduse analüüs”
1.1 Kohalike omavalitsuste energiamajanduse analüüs ja selleks vajalike andmete
kogumine (tehnilise kirjelduse tegevused 5.2.1.1; 5.2.1.3; 5.2.1.4)
• Kogutakse andmed erinevate indikaatorite kohta (nt elanike arv, pindala, maakasutus,
energiatarbimine) avalikest registritest ja eraldi andmepäringutega (nt Elering,
Elektrilevi). Vajadusel kaasatakse päringute teostamiseks tellija.
• Analüüsitakse indikaatoreid ja tuuakse välja erinevad iseloomustavad näitajad (nt
energiatarbimistihedus elaniku, pindala kohta).
• Andmekogu alusel leitakse detailne valim järgmiste uuringuetappide läbiviimiseks ja
kindlustatakse valimi representatiivsus (nt vältides olukorda kus kõik kolm väikest
KOV-i on saared).
1.2 Laiapõhjaline infokogumine elektroonilise küsitluse kaudu (tehnilise kirjelduse
tegevus 5.2.1.2)
• Küsitlus viiakse läbi SurveyGizmo keskkonnas, mis võimaldab jälgida mh
küsitlusekutse saanute osavõtlikkust ja integreerida vajadusel lisaküsimusi, mis
avanevad ainult teatud vastuste sisestamisel.
• Enne algust täpsustatakse tellijaga töö etappe, töö korraldust ning ootusi, et
elektrooniline küsitlus oleks võimalikult efektiivne.
• Küsitlus koostatakse võimalikult lühike ja ülevaatlik ning varustatakse vajalike
selgitustega.
• Detailsemaid vastuseid nõudvate küsimuste puhul nähakse ette eraldi järelkontaktid,
kellega vajadusel täiendavalt kontakteeruda (st koostatakse lisavalim).
• Küsitlusega saadakse üldine ülevaade KOV-de ja nendega seonduvate osapoolte
hetkeolukorrast (sh mil määral juba rakendatakse REKK meetmeid, kas ja kuidas
rakendumist mõõdetakse ja koordineeritakse, milline on motivatsioon meetmetega
tegelemiseks ja kuidas mõjusid suurendada või vajadusi paremini arvesse võtta).
• Ümarlaual tutvustatakse töö tulemusi.
7
1.3 Erinevate strateegilise planeerimise vahendite ning eesmärkide täitmise seire
tööriistade ülevaade ning seireplaani ettepaneku koostamine (tehnilise kirjelduse
tegevused 5.2.1.5, 5.2.1.6 ja 5.2.1.7)
• Linnapeade pakti seiresüsteemi rakendatavusel tuginetakse ekspertide eelnevale
kogemusele Eestis linnadele paktile vastavate energia- ja kliimakavade koostamisel.
• Rahvusvaheliste projektide tulemuste, sh energiapositiivsete asulate, kohaldamise
analüüsimiseks tutvutakse projektide avalike materjalidega ja vajadusel
kontakteerutakse projekti läbi viinud organisatsioonidega.
• Kohalike omavalitsuste energiamajanduse seiremetoodika ja -plaani ettepanek
koostatakse arvesse võttes tänaseid statistikakogumise võimalusi ja lisaks koostatakse
vajadusel ettepanekud andmekogumise meetodite täiendamiseks.
1.4 I etapi vahearuande koostamine
• Vahearuande koostamisse on kaasatud kõik tegevustes kaasatud olnud töörühma
liikmed.
Tööpaketi tulemused
✓ Teostatud on andmeanalüüs.
✓ Läbi viidud on elektrooniline küsitlus.
✓ KOV-id ning muud sidusrühmad on teadlikud uuringu toimumisest ning viisidest,
kuidas nad osaleda saavad.
✓ Koostatud on seiremetoodika ja seireplaani ettepanek.
✓ Koostatud on I etapi vahearuanne ja tulemusi tellijale esitletud eraldi kohtumisel.
II etapp „Meetmete rakendatavuse hindamine kuni 10 suurima ja 3 väiksema
energiatarbimisega kohalikus omavalitsuses“
Oluline osa töö teise etapi teostamiseks vajalikust sisendist saadakse eelnenud etapi läbiviimise
tulemusel kujunenud valimist ning ülevaatest, et oleks võimalik läbi viia REKK meetmete
rakendatavuse hindamine.
2.1 Taastuvenergia ressursside hindamine (tehnilise kirjelduse tegevus 5.2.2.1)
• Kogutakse ja töödeldakse läbiviidud analüüside andmed.
• hinnatakse taastuvenergia ressursse kasutusel oleva ja tuleviku potentsiaali seisukohalt
ning arvestatakse kohalike kogukondade vajadusi ja võimekust.
8
• Kasutatakse varasemalt läbiviidud projektide kogemusi, tulemusi ja kokkuvõtteid (nt
Energiamajanduse Arengukava 2030, BSR projekt BalticForBio, TTÜ magistritöö
rohtse biomassi üle-eestilisel kaardistamisel, INTERREG IVA projekti „From Waste
to Traffic Fuel“, maakondlikud (ja muud) teemaplaneeringud, jne).
• Tehnoloogiate rakendatavuse ja maksumuste puhul kasutatakse kohapealsete
ekspertide või nende puudumisel rahvusvaheliste organisatsioonide (IEA, IRENA jt)
hinnanguid.
2.2 Riigi ja KOV-ide koostöötegevuste analüüs (tehnilise kirjelduse tegevus 5.2.2.2)
• Analüüsitakse suurimate ja väikseimate omavalitsuste käimasolevaid ja kavandatud
tegevusi (võivad, kuid ei pea olema projektipõhised), mis aitavad kaasa REKK2030
eesmärkide täitmisele, võttes arvesse kuidas riigi tasandi tegevused KOV-ide tegevusi
mõjutavad.
• Infot projektide kohta kogutakse nn väiksemas valimis koostöös IBS-iga viisil, mis
võimaldab tehtud tegevuste tulemuslikkust omavahel võrrelda.
• Hindamiseks kasutatakse võimalusel otseseid indikaatoreid, juhul kui selliseid
andmeid projektide kohta on kogutud. Kasutatakse uuringu varasemates etappides
selgunud perioodiliseks seireks kohaseid näitajaid või kasutatakse pädevaid
hinnanguid.
2.3 REKK 2030 meetmete rakendamise probleemide analüüs ja kavas käsitlemata muude
võimalike meetmete kirjeldamine (tehnilise kirjelduse tegevused 5.2.2.3; 5.2.2.4)
• Olemasolevate meetmete puhul teostatakse analüüs selle kohta milliste REKK2030
meetmete puhul on KOV-idel rakendamisel oluline roll.
• Tuuakse välja probleemide võimalikud põhjused ja pakutakse lahendusi, et kuidas
saaksid KOV-id aidata võimalike barjääride ületamisele kaasa või milliste vahenditega
oleks võimalik meetmete mõju võimendada.
• Kavas kirjeldamata ja uute meetmete puhul viiakse tellijaga kokkulepitud meetmetele
esmalt läbi rakendamise vajaduse ja võimalikkuse hindamine. Seejärel hinnatakse, kas
KOV-id on võimelised/motiveeritud meetmeid rakendama ning proovitakse täpsustada
meetme kirjeldust ja selle võimalikku mõju.
• Meetmete mõjude hindamisel kasutatakse eksperthinnanguid ning kirjeldatakse
üldjuhul arvulisi hinnanguid andmata.
9
• Meetmete/tegevuste puhul, mis on olnud regulatsioonist tulenevalt ka täna võimalikud,
kuid neid pole rakendatud, kirjeldatakse võimalikke barjääre ja kitsaskohti, ilma
meetme võimalikku mõju hindamata.
2.4 KOV energiasäästu ja taastuvenergiaga seotud kulude-tulude ja energiatargimise
juhtimise võimekuse analüüs (tehnilise kirjelduse tegevused 5.2.2.5, 5.2.2.7)
• Analüüsis keskendutakse tegevustele, mille puhul on eelnevalt tuvastanud
märkimisväärne tõenäosus, et KOV-id võiksid neid oma haldusalas rakendada.
• Hinnatakse reaalsete teostatud projektide tulemuste aluse erinevaid tegevusi, mida
KOV-il on võimalik energiasäästu ja taastuvenergia eesmärkide edendamiseks ja
saavutamiseks teha.
• Hinnatakse meetmete tulusust, tasuvusaega ning võimalikke positiivseid/negatiivseid
kõrvalmõjusid.
• Energiatarbimise juhtimise puhul kirjeldatakse meetmetena nii tarbimise juhtimist
organisatoorses mõistes (energiaspetsialisti ametikohta, ISO50001 sertifikaat jms) kui
ka kinnisvaraobjektide energiatarbimise juhtimise tehniliste süsteemide mõistes.
• Hinnatakse andmekogumise vajaduse ja võimekust ning pakutakse lahendusi, et kuidas
täiustada energiajuhtimise võimekust.
2.5 KOV energiasäästu ja taastuvenergia valdkonna pädevuste, ametikohtade 2.6
Kasvuhoonegaaside heite vähendamise potentsiaali hindamine (tehnilise kirjelduse
tegevus 5.2.2.8) ja nõustamisvajaduse analüüs ja ettepanekute koostamine (tehnilise
kirjelduse tegevused 5.2.2.6; 5.2.2.9)
• Kasutatakse töörühma liikmete osalusega projektides (Act Now! ja SmartEnCity) välja
töötatud hindamistööriistu.
• Tulemused kombineeritakse täiendavalt läbi viidavate intervjuude ning teiste uuringu
tegevuste (nt elektrooniline küsitlus, dokumendianalüüs) tulemustega.
• Hinnatakse fossiilkütuste asendamisel taastuvenergiaga ning energiasäästu
saavutamisel KHG heite vähendamise potentsiaali.
• hindamisel lähtutakse kasvuhoonegaaside inventuuri metoodikast ning võimalustest
EL-i energia- ja kliimapoliitika raamistikus saavutatud heite vähendamist ning
taastuvenergia osakaalu suurenemist raporteerida.
10
• Analüüsitakse meetmeid, mis võimaldavad KOV-il võtta kasutusele veel kasutamata
võimalusi.
• Tellija soovil on võimalik kirjeldada KHG heite vähenemist toote väärtusahelas ka
nende meetmete puhul, mille KHG vähenemise mõju on väljaspool EL-i või esineb
kujul, mis ei mõjuta EL-i energia- ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamist.
2.7 KOV vastutus ja strateegilised dokumendid (tehnilise kirjelduse tegevused 5.2.2.10 ja
5.2.2.11)
• Analüüsitakse KOV vastutuse ja strateegiliste dokumentide mõju REKK2030
eesmärkide saavutamisse ja koostatakse täiendusettepanekud.
• Koostatakse analüüside tulemuste ja järelduste kokkuvõte ning rakendatavuse hinnang.
2.8 Ümarlaud tulemuste valideerimiseks ja II vahearuanne (tehnilise kirjelduse tegevus
5.2.2.12)
• Korraldatakse uuringus osalenud linnade ja valdade ümarlaud, et valideerida tulemusi.
• Koostatakse II vahearuanne ja tutvustatakse seda tellijale.
Tööpaketi tulemused
✓ Teostatud analüüsi „eeltulemuste“ presenteerimine (vajadusel virtuaalselt) linnade ja
valdade ümarlaual koos lõpliku tagasiside kogumisega.
✓ Ülevaade KOV-ide kaasamisest REKK2030 eesmärkide saavutamisse ning võimalikest
ettepanekutest REKK2030 meetmetega täiendamiseks.
✓ Energiasäästu ja taastuvenergia-alaste meetmete rakendatavuse hinnang koos
hinnanguga kasvuhoonegaaside heite vähendamise potentsiaalile.
✓ Hinnangute koostamise aluseks olevad Excel arvutustabelid.
III Etapp „Soovitused ja ettepanekud“
Töö kolmandas etapis võetakse aluseks varasemates plokkides saavutatud tulemused ning
koostatakse ettepanekud erinevatele osapooltele ning koostööplatvormile.
3.1 Ettepanekud ja soovitused kohalikele omavalitsustele (tehnilise kirjelduse tegevus
5.2.3.1)
• Ettepanekud keskenduvad, et kuidas suurendada kohalike omavalitsuste panust REKK
2030 eesmärkide täitmisse, meetmete elluviimisesse ning tulemuste perioodilisse
seiresse (sh tagasiside süsteem).
11
• Ettepanekud keskenduvad, et kuidas kohalike omavalitsuste strateegilistes
dokumentides (nt arengukavad ja planeeringud) paremini arvestada tulevikuvajadusi ja
REKK 2030 meetmete rakendamiseks vajalikke tegevusi ja ressursse nii avalikus kui
ka erasektoris (sh taastuvenergiaallikate kasutuse potentsiaali sektorite põhiselt).
• Ettepanekute koostamisel arvestatakse tänast kohaliku omavalitsuse pädevust,
vastutust ja vastuvõetavate strateegiliste dokumentide rolli.
• Ettepanekute koostamisel võetakse arvesse ühistegevuse võimalusi ning võimalikke
ergutavaid faktoreid, mis aitavad jagada riiklikku kohustust õiglaselt.
3.2 Ettepanekud ja soovitused riikliku toe kujundamiseks (tehnilise kirjelduse tegevus
5.2.3.2)
• Ettepanekud keskenduvad, et kuidas teadvustada riigiasutustele ja poliitikutele KOV
rolli olulisust REKK eesmärkide täitmisel sh selleks vajalikku riiklikku tuge.
• Tuuakse välja võimalused tagasiside, infovahetuse ja ühistegevuse mehhanismide
rakendamiseks, et riiklikult võimendada ja kiirendada REKK eesmärkide saavutamist.
3.3 Koostööplatvormi loomise ettepaneku väljatöötamine (tehnilise kirjelduse tegevus
5.2.3.3)
• Koostatakse koostööplatvormi loomise ettepanek arvestades eelnevates punktides
saadud sisendit.
• Ettepanekud keskenduvad, et kuidas tagada efektiivne ja regulaarne infovahetus (sh
energiakasutusega seonduv) ja tõhus koostöö riigi, kohalike omavalitsuste,
teadusarendusasutuse ja teiste seotud huvipoolte vahel.
3.4 III etapi vahearuande koostamine
• Vahearuande koostamisse on kaasatud kõik tegevustes kaasatud olnud töörühma
liikmed.
Tööpaketi tulemused
✓ Koostatud on ettepanekud ja soovitused kohalikule omavalitsusele.
✓ Koostatud on ettepanekud ja soovitused riikliku toe kujundamiseks.
✓ Koostatud on võimaliku koostööplatvormi ettepanek.
IV etapp „Lõpparuanne“
Töö neljandas etapis pannakse kokku lõpparuanne, mida enne tellijale üleandmist esitletakse
ühisel seminaril.
12
4.1 Lõpparuande koostamine ja tutvustamine (tehnilise kirjelduse tegevused 5.2.4.1 ja
5.2.4.2)
• Lõpparuanne koostatakse vahearuannete kokkuvõttena töö peamistest järeldustest.
• Lõpparuannet tutvustatakse ministeeriumide ja kohalike omavalitsuste esindajatele
tagasiside saamiseks ja aruande täpsustamiseks enne lõplikku vormistamist ning
üleandmist.
Tööpaketi tulemused
✓ Lõpparuande eelnõu on esitletud ümarlaual.
✓ Lõplikult viimistletud lõpparuanne on tellijale üleandmiseks valmis.
13
Tegevuste ja tööde ajakava. Projektiplaan koos olulisemate tegevuste eeldatava ajakuluga
1 kuu 2 kuu 3 kuu 4 kuu 5 kuu 6 kuu 7 kuu 8 kuu 9 kuu 10 kuu
Tegevus
0,5 1 1,5 2 2,5 3 3,5 4 4,5 5 5,5 6 6,5 7 7,5 8 8,5 9 9,5 10
I etapp
Sissejuhatav ümarlaud uuringu eesmärkidest
KOV-le
1.1 KOV-de võrdlusanalüüs
1.2 Laiapõhjaline E-küsitlus ja tutvustav ümarlaud
Erinevate strateegilise planeerimise vahendite
1.3 ning seire tööriistade ülevaade koos seireplaani
ettepanekuga
1.4 I etapi vahearuande koostamine
II etapp
2.1 Taastuvenergia ressursside hindamine
Riigi ja KOV-ide projektide ning
2.2
koostöötegevuste analüüs
REKK 2030 meetmete rakendamise probleemide
ja võimalike lahenduste analüüs ja kavas
2.3
käsitlemata muude võimalike meetmete
kirjeldamine
KOV energiasäästu ja taastuvenergiaga seotud
2.4 kulude-tulude ja hallatavate hoonete
energiatarbimise juhtimise võimekuse analüüs
KOV energiasäästu ja taastuvenergia valdkonna
pädevuste, ametikohtade, koolituse ja
2.5
nõustamisvajaduse analüüs ja ettepanekute
koostamine
1 kuu 2 kuu 3 kuu 4 kuu 5 kuu 6 kuu 7 kuu 8 kuu 9 kuu 10 kuu
Tegevus
0,5 1 1,5 2 2,5 3 3,5 4 4,5 5 5,5 6 6,5 7 7,5 8 8,5 9 9,5 10
Kasvuhoonegaaside heite vähendamise
2.6
potentsiaali hindamine
2.7 KOV vastutus ja strateegilised dokumendid
Ümarlaud tulemuste valideerimiseks ja II
2.8
vahearuanne
III etapp
Ettepanekud ja soovitused kohalikele
omavalitsustele, kuidas suurendada kohalike
3.1
omavalitsuste panust REKK 2030 eesmärkide
täitmisse ja meetmete elluviimisesse
Ettepanekud ja soovitused riiklikule tegevusele
riikliku toe tagamiseks kohalikele
3.2
omavalitsustele Eesti energia- ja kliimapoliitika
eesmärkide täitmisel
Ettepanekud ja soovitused
energiakasutusega seonduva efektiivse
3.3 infovahetus tagamiseks riigi- ja kohalike
omavalitsuste, teadusarendusasutuse ja
seonduvate sektorite vahel
3.4 III vahearuanne
IV etapp
Teostatud analüüside vahearuannete kokkuvõte
4.1
peamisest
4.2 Lõpparuande tutvustamine
4.3 Lõpparuande tellijale üleandmine
15
Riskide loend koos realiseerumise tõenäosuse, mõju ja maandamise viisidega
Uuringu koostamine ja tulemuste saavutamine on seotud riskidega. Ülesande edukaks täitmiseks ning võimalike tekkivate riskide maandamiseks
on koostatud järgmine riskianalüüs.
Risk Mõju ja tõenäosus Riski maandamise meetodid
Omavalitsuse tasandi andmete Mõju: o Ehitisregistri andmepäring teostatakse koostöös MKM-iga;
kättesaadavus on problemaatiline keskmine o Elektrilevi/Eleringi andmepäring teostatakse koostöös MKM-iga;
o Omavalitsuste informeerimine/kaasamine ümarlaua vormis.
Tõenäosus:
suur
Andmete ebapiisav kvaliteet Mõju: o Analüüsi käigus tuleb arvestada Ehitisregistri andmete väga ebaühtlase
KOVde võrdlusanalüüsi keskmine kvaliteediga;
teostamiseks o Analüüsi käigus tuleb arvestada KOV-de andmete väga ebaühtlase
a) Ehitisregister Tõenäosus: kvaliteediga.
b) omavalitsused suur
Statistikaameti andmete Mõju: o Andmepäringus tuleb kasutada eelkõige neid andmeid, mida on võimalik saada
kättesaadavus KOV üksuste madal KOV-de lõikes;
lõikes o Muude oluliste andmete leidmiseks tuleb teha koostööd Tellija ja
Tõenäosus: Statistikaametiga Küsitluse valmimisel testitakse selle ülesehitust, loogikat ja
madal/keskmine sisu nii uuringumeeskonna siseselt, Tellijaga kui sobilike väliste ekspertidega.
KOV-de ja organisatsioonide Mõju: o Ühispakkujad rakendavad oma laialdasi isiklikke ja organisatsiooniga seotud
vähene osavõtlikkus ning suur koostöö- ja kontaktvõrgustikke, mis hõlmavad suurt osa Eesti KOV-idest ja
soovimatus küsitlusele vastata seotud organisatsioonidest (nt Eesti Tarkade Linnade Klubi1);
Tõenäosus: o Vajadusel võtavad vastajatega ühendust telefoni teel ja tuletavad meelde
keskmine küsitluse olulisust või viivad küsitluse läbi telefoni teel;
o On valmis rakendama täiendavaid paindlikkusele suunatud meetmeid, et teha
küsitlusele vastamine osalejate jaoks võimalikult mugavaks ja lihtsaks.
1
http://tarktartu.ee/tarkade-linnade-klubi/
16
Risk Mõju ja tõenäosus Riski maandamise meetodid
Küsitluse võimalik kallutatus Mõju: o Küsitluse sisu arendatakse välja koos Tellijaga, et tagada küsitluse vastavus
ja/või ebausaldusväärsed suur uuringu eesmärkidega, selle neutraalne ja üheselt mõistetav sisu ning loogiline
tulemused ülesehitus;
Tõenäosus: o Küsitluse valmimisel testitakse selle ülesehitust, loogikat ja sisu nii
madal uuringumeeskonna siseselt, Tellijaga kui sobilike väliste ekspertidega.
Vastajate keele- või Mõju: o Uuringu läbiviijad säilitavad paindlikkuse võimaliku keelebarjääri ilmnemisel
tehnoloogiline barjäär keskmine olema valmis viima küsitlus läbi ka vastajale sobivas keeles;
o Valmisolek viia intervjuusid läbi ka telefoni teel või muul viisil tagab
Tõenäosus: võimaliku tehnoloogilise barjääri ületamise.
madal
KOV-de ja organisatsioonide Mõju: o Vajadusel võtavad pakkuja spetsialistid ühendust KOV-i vastavate
vähene osavõtlikkus ning suur spetsialistidega telefoni teel ja tuletavad meelde andmete olulisust või
soovimatus koostööd teha küsitlevad videosilla vahendusel;
Tõenäosus: o Ollakse valmis vajadusel külastama KOV-e kohapeal.
keskmine
Erinevused ja vastuolud Mõju: o Esmajoones lähtutakse allikatest, milles on toodud kas kvantitatiivsed või
erinevates arengukavades, suur arvutuslikud andmed;
planeeringutes ning uuringutes o Vajadusel konsulteeritakse Tellijaga või teiste valdkonna ekspertidega.
esitatud andmetes ja nende Tõenäosus:
tõlgendustes Madal
KOV-de ja organisatsioonide Mõju: o Ühispakkujad rakendavad oma laialdasi isiklikke ja organisatsiooniga seotud
vähene osavõtlikkus ning suur koostöö- ja kontaktvõrgustikke, mis hõlmavad suurt osa Eesti KOV-idest ja
soovimatus intervjuul osaleda seotud organisatsioonidest (nt Eesti Tarkade Linnade Klubi);
Tõenäosus: o Vajadusel võtavad vastajatega isiklikult ühendust, et tutvustada uuringu
keskmine tagamaid ja olulisust;
o On valmis rakendama täiendavaid paindlikkusele suunatud meetmeid, nt
asukoha, kellaaja vmt osas, et teha intervjuul osalemine osalejate jaoks
võimalikult mugavaks ja lihtsaks.
17
Risk Mõju ja tõenäosus Riski maandamise meetodid
COVID-19 kriisi jätk Mõju: o Ühispakkujatel on laialdane kogemus veebipõhiste intervjuude ja ürituste
madal korraldamise ning erinevate veebipõhiste kaasamistööriistade rakendamisega,
mis lubavad plaanitud intervjuud läbi viia kavandatud mahus ja viisil;
Tõenäosus: o Võimalikud häired töökorralduses ja sellega seotud viibimised (nii
keskmine intervjueeritavate kui intervjueerija poolelt) kaardistatakse aegsasti ja
võimalikud leevendusmeetmed lepitakse kokku nii meeskonna siseselt kui
Tellijaga.
Puuduv info Mõju: o Töös hinnatakse ka selliste tehnoloogiate realiseerimist, mis pole täna
tehnoloogiamaksumuste kohta keskmine kommertskasutuse valmidusastmes ning mille kohta ühesed andmed puuduvad;
o Sellistel puhkusel kasutatakse teadusallikaid, rahvusvaheliste organisatsioonide
Tõenäosus: andmeid või eksperthinnanguid.
keskmine
KOV-de puuduv huvi tegeleda Mõju: o Ühispakkujate kogemused arengudokumentide koostamisest ja menetlemisest
võimalike kitsaskohtadega suur võimaldavad leida sobivad võtted võimalike hirmude maandamiseks;
o Kitsaskohtade ilmnemisel tuuakse välja parimad praktikad analoogsete
Tõenäosus: situatsioonide edukast lahendamisest Eestis ja ka mujal.
keskmine
KOV-ide ametnike ja Mõju: o Defineeritakse ühine visioon , mis loob eelduse erinevate seisukohtade
huvigruppide suur ühtlustamiseks;
soovimatus/suutmatus jõuda o Vajadusel kaasatakse väliseid eksperte probleemsete küsimuste
ühistele seisukohtadele Tõenäosus: argumenteerituse hindamiseks ja sisuliste selgituste jagamiseks osapooltele.
keskmine
Ühispakkujate koostöö pole tõhus Mõju: o Tõhus projektijuhtimine TREA pool ja kindel rollide jaotus erinevat osapoolte
eesmärkide tähtaegseks Suur vahel;
saavutamiseks o Regulaarsed koosolekud ja kokkulepitud ajakava jälgimine.
Tõenäosus:
keskmine
18
Töörühma koosseis ja valiku põhjendus
• Ühispakkujad on koostanud uuringu töörühma hoolikalt valitud ja erinevate valdkondade
kogemuse ning taustaga spetsialistidest.
• Töörühma tegevusi toetab kõigi osalevate organisatsioonide taustastruktuur ning nende
pikaajaline ning tulemuslik varasemate sarnaste uuringute läbiviimise kogemus.
• Töörühma juhib Tartu Regiooni Energiaagentuur ja paika on pandud kiire ja konkreetne
infoliin kõigi projektis osalejate vahel.
Projektis osalevate organisatsioonide tutvustus
Tartu Regiooni Energiaagentuur (TREA) on ellu kutsutud:
• Edendamaks kohalike omavalitsuste energiajuhtimist;
• Energiakasutuse efektiivsuse teadlikkuse suurendamiseks avalikus sektoris ja
kodumajapidamistes;
• Avaliku ja erasektori koostöö ning tegevuste arendamiseks kliimapoliitika,
energiatõhususe ja taastuvenergia allikate kasutamise valdkonnas;
• Kohaliku kogukonna toetamiseks.
Balti Uuringute Instituut (IBS) on 1996. aastal asutatud iseseisev ja sõltumatu mittetulunduslik
uurimis- ja arenduskeskus, mille peamiseks tegevusalaks on rakendusuuringute ja poliitikaanalüüside
läbiviimine. Keskuse eesmärgiks on osaleda teadmistepõhise ühiskonna arendamisel, edendades
Läänemere regiooni avalikku poliitikakujundamist ning pakkudes selleks kõrgekvaliteedilist
sotsiaalmajanduslikku analüüsi. Meeskonnal on tugev programmide ja poliitikate tulemuslikkuse ja
mõjude hindamise ning kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete uurimismeetodite tundmise ja valdamise
kogemus, kuna enamik IBS rahvusvahelisi ning siseriiklikke projekte on valdavalt kasutanud ja
nõudnud erinevate kombineeritud meetodite kasutamist ja töötanud välja soovitusi valdkondlikeks
arenguteks.
Tepsli OÜ on 2018. aastal asutatud mitmesuguseid era- ja avalikule sektorile energiateenuseid osutav
ettevõte, kelle eksperdid on osalenud mitmetes uuringutes ning omavad pikaajalist kogemust
energeetikasektori toimimise, strateegilise planeerimise, toetusmehhanismide planeerimise ning
tulemuste hindamise valdkonnas. Tepsli OÜ meeskond on viinud läbi ka ettevõtetele taastuvenergia
projektide arendamist, mistõttu omatakse lisaks teoreetilisele teadmisele ka praktilist kogemust.
Töörühma koosseis
Projekti töörühma oleme moodustanud järgmistest ekspertidest. Meie eksperdid on viimase 5 aasta
jooksul osalenud vastava valdkonna spetsialisti või projektijuhi rollis vähemalt kahes oma ala
projektis. Kinnitame, et pakkumuses loetletud töörühma koosseisu liikmed osalevad uurimuse
koostamisel kogu projekti vältel.
Nimi Roll töös Töö kirjeldus/valiku põhjendus/vastutus
MTÜ Tartu Regiooni Energiaagentuur
Martin Kikas Projekti üldine Projekti koordineerimine. Pikaajalise kogemusega
koordinaator / energeetika rahvusvaheliste ja mitmete osapooltega projektide
spetsialist juhtimisel. Osalenud eksperdina aastal 2016-2020 projektis
SmartEnCity ja aastal 2019-2020 Tartu Energia 2030+
(SECAP) väljatöötamisel. Lisaks aastatel 2017-2020
projektijuhina 7 projektis. 6-aastane kogemus omavalitsuste
nõustamisel energiakavade ja KOV tasemel
energiajuhtimise valdkonnas.
Neeme Kärbo ekspert/andmeanalüütik KOV energiamajanduse analüüs. Pikaajalise kogemusega
keerukates projektides. Osalenud eksperdina aastal 2016-
2020 projektis SmartEnCity ja aastal 2019-2020 Tartu
Energia 2030+ (SECAP) väljatöötamisel. Lisaks aastatel
2017-2020 eksperdina 6 projektis.
Marten ekspert/andmeanalüütik KOV energiamajanduse analüüs. Pikaajalise kogemusega
Saareoks keerukates projektides
Ülo Kask energeetikateaduskraadiga taastuvenergia ressursside hindamine. Pikaajalise
ekspert kogemusega keerukates projektides
Annika Urbas ekspert/andmeanalüütik KOV energiamajanduse analüüs. Kogemusega keerukates
projektides
Antti Roose kliima ja energiavaldkonna kliima- ja energiaandmete analüüs. Geograafiline analüüs.
ekspert Erinevatele osapooltele suunatud ettepanekute ja soovituste
koostamine. Pikaajalise kogemusega keerukates projektides
20
Nimi Roll töös Töö kirjeldus/valiku põhjendus/vastutus
Jaanus Tamm kohalike omavalitsuste KOV energiakavade analüüs; Ettepanekud ja soovitused
üksustega töötamise kohaliku omavalitsuse otsuste tasandil.
kogemusega ekspert
Kaspar Alev kohalike omavalitsuste KOV energiakavade analüüs; Ettepanekud ja soovitused
üksustega töötamise kohaliku omavalitsuse otsuste tasandil. Pikaajalise
kogemusega ekspert kogemusega keerukates projektides
MTÜ Balti Uuringute Instituut
Merit Tatar sotsiaalteaduskraadiga Küsitluste läbiviimine ja tulemuste hindamine
ekspert (veebiküsitlus, KOV pädevuste, ametikohtade ja
nõustamisvajaduse analüüs). Osalenud eksperdina aastal
2016-2020 projektis SmartEnCity ja aastal 2019-2020 Tartu
Energia 2030+ (SECAP) väljatöötamisel. Osalenud aastatel
2014-2020 eksperdina 10 projektis.
Andra Somelar analüütik Küsitluste läbiviimine ja tulemuste hindamine (KOV
pädevuste, ametikohtade ja nõustamisvajaduse analüüs).
Pikaajalise kogemusega keerukates projektides
Tepsli OÜ
Siim Meeliste magistrikraadiga ekspert. Meetmete, projektide ja saavutuste sh energiasäästu,
juhtimise jne tulemuslikkuse analüüs. Pikaajaline kogemus
keerukates projektides. Osalenud taastuvenergia
peaspetsialistina ENMAK 2030 koostamisel, projektijuhina
2019. aastal koostatud uuringu „Kliimaambitsiooni tõstmise
võimalused“ juures, juhtinud energiatõhususvaldkonna
tööd ettevõttes AU Energiateenus, mille käigus on
meeskonnaga läbi viidud kümmekond hoonete
energiaauditit, suurettevõtete energiaauditit ja muid
energiavaldkonna tehnilisi ja finantsmajanduslikke analüüse
21
Nimi Roll töös Töö kirjeldus/valiku põhjendus/vastutus
Siim Umbleja ekspert Meetmete, projektide ja saavutuste sh energiasäästu,
juhtimise jne tulemuslikkuse analüüs. Pikaajaline kogemus
keerukates projektides
22
Lisa 1. Referentsid ja kogemus
Ühispakkujate referentside ja kogemustega saab tutvuda siin. MTÜ Tartu Regiooni Energiaagentuuri
ja MTÜ Balti Uuringute Instituudi poolt läbi viidud ja osaletud projektide ja uuringutega on võimalik
lähemalt ning põhjalikumlat tutvuda failis „Ühispakkuja referentsid ja kogemused“.
MTÜ Tartu Regiooni Energiaagentuur
• Kümne tegutsemisaasta jooksul enam kui 30 rahvusvahelist projekti (nt AREA21 ja Tartu
projekt SmartEnCity).
• Projekti Meshartiliy (Interreg Europe) raames nõustas TREA Säästva Energiamajanduse
tegevuskavade (SEAP – Sustainable Energy Action Plan) koostamist Tartu, Võru ja Jõgeva
linnadele, ning Rõuge vallale.
• Käimasoleva on projekti, SmartEnCity (Towards Smart Zero Co2 Cities Across Europe), kus
üldiseks eesmärgiks on targa ja säästva linnakeskkonna terviklahenduste, mis inspireeriks
elanikke tegema keskkonnateadlikke otsuseid, ellu viimine erinevates piirkondades Euroopas.
Projekti konsortsiumis osalevad Eesti poolt nii TREA kui ka Balti Uuringute Instituudi
eksperdid.
• Käimasolev on projekt AREA 21, mille eesmärgiks on energiatõhusate linnaasumite
arendamine ja edendamine.
Tepsli OÜ
• Tepsli eksperdid on juhtinud uuringu „Eesti kliimaambitsiooni tõstmise võimaluste analüüs“
koostamist (töö valmis Riigikantselei strateegiabüroo tellimusel).
• osaletakse Interreg BSR projektis Act Now eksperdina.
• Läbi on viidud ettevõtetele taastuvenergia projektide arendamist, tasuvusanalüüse ning KOV-
ide energiaauditeid koos projektitaotluse koostamise nõustamisega.
23
MTÜ Balti Uuringute Instituut
• viimase kahekümne aasta jooksul teostanud mahukaid analüüse nii rahvusvahelistes kui
siseriiklikes projektides peamiselt majandus- ja regionaalarengus haridus- ja teaduspoliitikas,
tehnoloogia- ja innovatsioonipoliitikas, sotsiaalse ühtekuuluvuse valdkonnas.
• IBS eksperdid osalevad rahvusvahelistes energiasäästuprojektides SmartEnCity, kus nende
peamiseks vastutusalaks on integreeritud energiakavade koostamise tööpaketi juhtimine ning
projektikogemuste levitamise koordineerimine.
• IBS eksperdid osalevad projektis RELaTED (REnewable Low TEmperature District), mille
käigus töötatakse välja eriti madala temperatuuriga detsentraliseeritud kütte uuenduslik
võrgustikulahendus.
• IBS osaleb eksperdi ja analüüsipartnerina kohalike omavalitsuste mitmetes Interreg BSR ja
Central Baltic projektides (BSR electric, Cities.multimodal, GreenSam, HEAT).
24
TÖÖVÕTULEPING nr 17-10/20-0292/4297
Tallinn 30.06.2020
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur-Ameerika 1,
10122 Tallinn, mida esindab põhimääruse alusel kantsler Ando Leppiman (edaspidi tellija),
ja
ühispakkujad Mittetulundusühing Tartu Regiooni Energiaagentuur, registrikood 80292666,
asukoht Narva mnt 3, Tartu linn 51009, mida esindab põhikirja alusel juhatuse liige Martin Kikas ja
Mittetulundusühing Balti Uuringute Instituut registrikood 80046950, asukoht Lai tn 30, Tartu linn
51005, mida esindab juhatuse liikme Merit Tatar 03.06.2020 volikirja alusel ja Tepsli OÜ registrikood
14449146, asukoht Supelranna tn 9, Elva 61505, mida esindab juhatuse liikme Siim Meeliste
05.06.2020 volikirja alusel Mittetulundusühingu Tartu Regiooni Energiaagentuur juhatuse liige
Martin Kikas (edaspidi töövõtja), keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka pooled ja eraldi pool,
sõlmivad käesoleva teenuse osutamise lepingu (edaspidi leping) alljärgnevas:
1. Lepingu ese ja tähtaeg
1.1 Lepingu esemeks on uuring „Kohalikes omavalitsustes energiasäästu ja taastuvenergiaallikate
rakendamise võimaluste analüüs kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks“ (edaspidi töö), mida
töövõtja kohustub tegema vastavalt lepingus ja lepingu lisades sätestatud tingimustele. Töö
peamine ülesanne on analüüsida Eesti riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030 meetmete ja
energia- ja kliimapoliitika eesmärkide täitmist toetavate võimalike muude meetmete
rakendatavust kohalike omavalitsuste üksustes ja kohalike omavalitsuste üksuste võrdlusena. Töö
täpsem kirjeldus on sätestatud lepingu lisas 1.
1.2 Töövõtja teostab punktis 1.1 nimetatud töö etappide kaupa lepingu punktis 6.1 nimetatud
tähtaegadeks ning annab töö lõpptulemuse tellijale üle hiljemalt kümnenda kuu viimasel tööpäeval
alates lepingu sõlmimise kuupäevast.
2. Üldsätted
2.1 Lepingu eesmärk on poolte suhete, õiguste, kohustuste ning vastutuse reguleerimine töövõtja töö
teostamisel.
2.2 Pooled juhinduvad lepingu täitmisel ja omavaheliste suhete reguleerimisel lepingust ja selle
lisadest, kuid lepinguga reguleerimata küsimustes ka Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest,
eeskirjadest, standarditest ning hea usu põhimõttest.
2.3 Leping sõlmitakse tellija läbiviidud lihthanke (viitenumber 223232) tulemusena ning vastavalt
hankedokumentidele ning töövõtja edukaks tunnistatud pakkumusele.
2
2.4 Poolte esindajad kinnitavad, et neil on kõik õigused ja piisavad volitused sõlmida leping
esindatava nimel kooskõlas õigusaktidega ja nad ei tea ühtegi takistust lepinguga võetud ja selles
sätestatud kohustuste täitmiseks.
2.5 Mõisted „tellija“ ja „töövõtja“ hõlmavad kõiki vastavalt tellijaga või töövõtjaga töö- ja
teenistussuhtes olevaid isikuid, aga samuti kõiki teisi isikuid, keda tellija või töövõtja on teise
poole nõusolekul lepingu täitmisse kaasanud.
2.6 Töövõtja esindaja kinnitab, et tal on tehniline kompetentsus ja võimalused lepingu
professionaalseks ja nõuetekohaseks täitmiseks.
2.7 Lepingu dokumendid koosnevad käesolevast lepingust, lepingu lisadest ning lepingu võimalikest
muudatustest, milles lepitakse kokku pärast lepingu allkirjastamist.
2.8 Lepingu allakirjutamisel on lepingule lisatud:
2.8.1. Lisa 1. Hanke alusdokumendid koos nende lisadega (leitavad e-riigihangete keskkonnas);
2.8.2. Lisa 2. Pakkumus.
3. Tellija õigused ja kohustused
3.1 Tellijal on õigus:
3.1.1 nõuda töövõtjalt vastavalt lepingu tingimustele nõuetekohast ja tähtaegset töö teostamist ja
selle üleandmist;
3.1.2 kontrollida töö teostamise käiku ja nõuda töövõtjalt töö teostamise kohta informatsiooni;
3.1.3 pöörduda vajadusel kolmanda isiku poole sõltumatu eksperthinnangu saamiseks töö kvaliteedi
kohta;
3.1.4 kasutada õiguskaitsevahendeid (sh öelda leping üles), samuti nõuda lepingus sätestatud
juhtudel leppetrahvi, kui töövõtja ei pea kinni lepingus, selle lisades või muudes lepingu juurde
kuuluvates dokumentides sätestatud tähtaegadest, tingimustest ja maksumusest, samuti kui
töövõtja ei täida või täidab mittevastavalt muid endale lepinguga võetud kohustusi.
3.2 Tellija on kohustatud:
3.2.1 looma töövõtjale töö teostamiseks vajalikud tingimused, esitama töö teostamiseks vajalikud
andmed ja informatsiooni või korraldama neile juurdepääsu;
3.2.2 töövõtja esitatud töö üle vaatama ja vastu võtma, kui töö on teostatud nõuetekohaselt ja vastab
lepingu lisas 1 esitatud kirjeldusele;
3.2.3 töö lepingu tingimustele mittevastavuse korral teatama sellest töövõtjale kirjalikult punktis 6.3
nimetatud tähtaja jooksul koos puuduse kõrvaldamiseks sätestatud tähtajaga;
3.2.4 maksma töövõtjale töö eest tasu punktis 7 sätestatud tingimustel.
4. Töövõtja õigused ja kohustused
4.1 Töövõtjal on õigus:
4.1.1 nõuda tellijalt töö teostamiseks vajalike tingimuste loomist ning andmete ja informatsiooni
esitamist või neile juurdepääsu võimaldamist;
4.1.2 kasutada töö teostamisel oma töömeetodeid ja -vahendeid;
4.1.3 nõuda tellijast sõltuvate takistuste kõrvaldamist töö teostamisel;
4.1.4 saada nõuetekohaselt teostatud ja tellija vastuvõetud töö eest punktis 7 ettenähtud tasu.
4.2 Töövõtja on kohustatud:
4.2.1 teostama töö professionaalselt ja nõuetekohaselt vastavalt lepingu tingimustele ning tellija
esitatud lähteülesandele ning andma töö tellijale või tema näidatud isikule üle lepingus
sätestatud tähtajaks ja korras;
4.2.2 järgima töö teostamisel lepingus ja õigusaktides sätestatud nõudeid ning tagama lepingust
tulenevate kohustuste täitmise kooskõlas heade kommetega;
3
4.2.3 kaasama töö teostamiseks kolmanda isiku tellija nõusolekul;
4.2.4 lubama tellijal kontrollida töö teostamise käiku ja esitama tellija nõudmisel töö teostamise
kohta informatsiooni;
4.2.5 teatama tellijale viivitamata võimalikust viivitusest töö teostamisel;
4.2.6 töö lepingu tingimustele mittevastavuse korral kõrvaldama tellija nõudmisel puuduse töös või
esitama uue, lepingu tingimustele vastava töö tellija sätestatud tähtaja jooksul;
4.2.7 säilitama kolmanda isiku ees täieliku konfidentsiaalsuse töö teostamise käigus teatavaks
saanud andmete ja informatsiooni osas.
5. Autoriõigused
5.1 Töövõtja loovutab tellijale kõik tööga seonduvad autoriõiguse varalised õigused alates töö
vastuvõtmisest. Töövõtjal ei ole õigust anda tellijale loovutatud õigustega samasuguseid õigusi
kolmandale isikule. Tasu autoriõiguste eest sisaldub punktis 7 nimetatud tasus.
5.2 Töövõtja kinnitab, et tal on õigus tellijale neid üle anda, ning juhul, kui kolmas isik esitab tellijale
seoses nende õigustega mingeid nõudmisi, hüvitab töövõtja tellijale kõik sellistest nõudmistest
tulenevad kahjud ja kulud.
5.3 Tellijal on õigus kasutada töö tulemusi igal viisil, sh avaldada, levitada, reprodutseerida, esitada,
muuta või täiendada ilma territoriaalsete piiranguteta, ka üldkasutatavas arvutivõrgus. Samuti võib
tellija kasutada teost viisil, mis toob kaasa või võib kaasa tuua teose või selle osade olulises mahus
töötlemise. Teose või selle osade avalikustamisel, refereerimisel ja/või viitamisel kohustub tellija
viitama töövõtjale.
5.4 Töö käigus välja töötatud originaalsed metoodikad ja uuringu käigus saadud, koostatud või
kogutud anonüümseks muudetud andmed ja muu materjali (näiteks küsimustikud, joonised,
juhendid, lisaandmed) annab töövõtja tellijale üle pärast töö valmimist ning need kuuluvad töö
tellijale. Töövõtja võib endale jätta materjalide ja andmete koopiad, kuid ilma tellija eelneva
kirjaliku nõusolekuta ei tohi ta neid kasutada lepinguga mitteseotud eesmärkidel, v.a teadus- ja
õppetöös.
6. Töö üleandmine ja vastuvõtmine
6.1 Avakoosolek toimub 10 tööpäeva jooksul alates lepingu sõlmimisest, mille käigus lepitakse kokku
täpsem töö tegevus- ja ajakava. Töövõtja esitab töö vahearuanded ja lõpparuande elektrooniliselt
koos digitaalselt allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise aktiga (edaspidi akt) järgmiselt:
6.1.1 I vahearuanne Energiatarbimise analüüs neljanda kuu viimasel tööpäeval kell 17:00 alates
lepingu sõlmimisest;
6.1.2 II vahearuanne Meetmete rakendatavuse hindamine seitsmenda kuu viimasel tööpäeval kell
17:00 alates lepingu sõlmimisest;
6.1.3 III vahearuanne Ettepanekud ja soovitused kaheksanda kuu viimasel tööpäeval kell 17:00
alates lepingu sõlmimisest;
6.1.4 Lõpparuanne vahearuannete kokkuvõttena peamisest ja lõpparuande tutvustus
ministeeriumidele ja kohalikele omavalitsustele kümnenda kuu viimasel tööpäeval kell 17:00
alates lepingu sõlmimisest.
6.2 Tellija vaatab töö üle ja tagastab digitaalselt allkirjastatud akti töövõtjale 15 tööpäeva jooksul
arvates töö üleandmisest.
6.3 Töö lepingu tingimustele mittevastavuse korral osutab tellija konkreetsele puudusele töös ja
määrab mõistliku tähtaja selle kõrvaldamiseks või uue, lepingu tingimustele vastava töö
esitamiseks.
4
7. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord
7.1 Tellija tasub töövõtjale lepingus sätestatud töö teostamise eest tasu summas viiskümmend kaks
tuhat (52 000) eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas kümme tuhat nelisada (10 400)
eurot.
7.2 Tellija tasub töö eest pärast tulemite esitamist ja tellija poolt heakskiitmist (akti tagastamist
vastavalt lepingu punktile 6.1) lepingu teostamise tasu summast punktis 7.1 hiljemalt 20 päeva
jooksul töövõtja esitatud arve kättesaamisest arvates:
7.2.1 I vahearuanne Energiatarbimise analüüs 35% (21 840 eurot käibemaksuga);
7.2.2 II vahearuanne Meetmete rakendatavuse hindamine 35% (21 840 eurot käibemaksuga);
7.2.3 III vahearuanne Ettepanekud ja soovitused 25% (15 600 eurot käibemaksuga);
7.2.4 Lõpparuanne vahearuannete kokkuvõttena peamisest ning lõpparuande tutvustus
ministeeriumidele ja kohalikele omavalitsustele 5% (3120 eurot käibemaksuga).
7.3 Töövõtja esitab arve masintöödeldaval kujul vastavalt kehtivale e-arve standardile
(http://www.pangaliit.ee/et/arveldused/e-arve). Arvele märgitakse tellija dokumendiregistris
registreeritud lepingu number ja lepingus nimetatud tellija kontaktisik.
8. Vastutus
8.1 Lepingut rikkunud pool on kohustatud tekkinud kahju teisele poolele hüvitama.
8.2 Töövõtja vastutab lepingu rikkumise eest, kui töö ei vasta lepingus kokkulepitud nõuetele.
8.3 Juhul, kui töövõtja ei esita tähtajaks tellitud tööd tellijast mitteolenevatel põhjustel, on tellijal
õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi 0,15% üle andmata või teostamata töö maksumusest päevas iga
viivitatud päeva eest.
8.4 Juhul, kui töövõtja rikub muid lepingust tulenevaid kohustusi, on tellijal õigus esitada nõue
rikkumise kõrvaldamiseks, andes töövõtjale rikkumise kõrvaldamiseks kümme tööpäeva. Kui
töövõtja ei täida nõuet selleks antud tähtaja jooksul, on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi
4000 eurot.
8.5 Leppetrahvi nõudmine ei välista tellija õigust kasutada töövõtja suhtes teisi seadusega ettenähtud
õiguskaitsevahendeid. Lisaks leppetrahvi tasumisele on tellijal õigus nõuda töövõtjalt lepingu
täitmist ja/või kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud.
8.6 Tellijal on õigus leppetrahvi summa tasaarvestada töövõtjale maksmisele kuuluva tasuga.
8.7 Juhul, kui töö mittevastavuse korral ei kõrvalda töövõtja puudust või ei esita uut, nõuetekohaselt
teostatud tööd punkti 6.3 kohaselt tellija nimetatud tähtajaks, on tellijal õigus nõuda punktis 8.3
nimetatud leppetrahvi ning lisaks leppetrahvi nõudele lepingust taganeda või leping üles öelda ja
nõuda tekitatud kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud.
8.8 Tellija kohustub nõuetekohaselt teostatud ja vastuvõetud töö eest arve mitteõigeaegse tasumise
korral maksma töövõtjale viivist 0,15% õigeaegselt tasumata summalt iga tasumisega viivitatud
päeva eest.
8.9 Lepingus sätestatud viiviste ja leppetrahvide tasumine ei vabasta pooli muude õigusaktidest ja
lepingust tulenevate kohustuste täitmisest.
9. Vääramatu jõud (Force Majeure)
9.1 Pooled vastutavad kohustuste rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui rikkumine on vabandatav.
Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui selle on põhjustanud prognoosimatu või poole tegevusest
olenematu asjaolu (vääramatu jõud). Vääramatu jõud on asjaolu, mida pool ei saanud mõjutada ja
mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle
asjaoluga arvestaks, seda väldiks, takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.
5
9.2 Vääramatu jõu esinemise korral muutuvad lepingus nimetatud tähtajad perioodi võrra, mille
jooksul vääramatu jõu tegurid lepingu täitmist takistavad.
9.3 Pool, kes rikub kohustust vääramatu jõu asjaolude tõttu, peab vääramatu jõu asjaoludest ja nende
mõjust teisele poolele teatama viivitamata pärast seda, kui pool sai teada või pidi teada saama
vääramatu jõu asjaoludest. Poolel on kohustus võtta tarvitusele kõik abinõud vääramatu jõu
asjaolude ning nende tagajärjel tekitatava kahju vältimiseks või mõju vähendamiseks. Pool on
kohustatud jätkama oma lepinguliste kohustuste täitmist niipea, kui vääramatu jõu asjaolud on
kõrvaldatud.
10. Teabe vahetamine
10.1Pooled kohustuvad teist poolt teavitama kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada või takistada
lepingus sätestatud kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist.
10.2Teade loetakse teisele poolele kätte toimetatuks, kui:
10.2.1 teade on edastatud teisele poolele elektronposti teel digitaalselt allkirjastatuna (teate
edastamise päeval);
10.2.2 teade on üle antud allkirja vastu (teate allkirjastamise kuupäeval);
10.2.3 teade on saadetud postiasutuse tähitud kirjaga teise poole näidatud aadressil (kui postitamisest
on möödunud kolm päeva).
10.3Punktis 10.2 nimetatud viisil peavad olema edastatud eelkõige poolte lepingu lõpetamise
avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest.
10.4Informatiivset teadet võib anda ka telefoni ja e-kirja teel. E-kirja teel antud teate kättesaamise
kohta peab adressaat saatma kinnituskirja.
10.5Kõigist muudatustest lepingus nimetatud andmetes teatatakse teisele poolele kahe tööpäeva
jooksul muudatuste tegemisest arvates.
11. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõpetamine
11.1Leping jõustub pärast lepingu ja selle lisade allkirjastamist mõlema poole poolt ja kehtib kuni
poolte võetud kohustuste nõuetekohase täitmiseni või ennetähtaegse lõpetamiseni.
11.2Pooltel on õigus lepingu muutmises kokku leppida kooskõlas riigihangete seadusega.
11.3Pooltel on õigus ennetähtaegselt lepingust taganeda või leping üles öelda juhul, kui teine pool
rikub oluliselt lepingust tulenevaid kohustusi. Lepingu võib etteteatamistähtajata üles öelda
olulise lepingurikkumise puhul, mh juhul, kui lepingu tingimustele mittevastava töö esitamise
korral ei ole töö puudust kõrvaldatud punkti 6.3 kohaselt nimetatud tähtaja jooksul.
12. Vaidluste lahendamine
12.1Kõik lepingu täitmisest, muutmisest, lõpetamisest või vastutuse kohaldamisest tulenevad
vaidlusküsimused lahendatakse läbirääkimiste teel.
12.2Kui läbirääkimistega kokkulepet ei saavutata, lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi õigusaktidega
sätestatud korras tellija asukohajärgses kohtus. Lepingu sisu puhul kohaldatakse Eesti Vabariigis
kehtivaid õigusakte.
12.3Lepingu tõlgendamisel lähtutakse poolte ühisest tegelikust tahtest, isegi kui see erineb sõnade
tavapärasest tähendusest. Kui poolte ühist tegelikku tahet ei õnnestu kindlaks teha, tuleb lepingut
tõlgendada nii, nagu teise poolega sarnane mõistlik isik pidi lepingut samade asjaolude esinemise
korral mõistma.
12.4Lepingu tingimust tuleb tõlgendada koos lepingu teiste tingimustega, andes igaühele neist
tähenduse, mis lähtub lepingu kui terviku tähendusest.
6
13. Muud sätted
13.1Kumbki pool ei tohi käesolevast lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi kolmandale isikule üle
anda ilma teise poole nõusolekuta.
13.2Lepinguga seonduva konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandale isikule on lubatud
vaid teise poole eelneval kirjalikul nõusolekul, välja arvatud töö tulemus, mis on mõeldud
avalikkusele esitamiseks. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsusnõue ei laiene informatsiooni
avaldamisel poole audiitoritele, advokaatidele ja pankadele ning juhtudel, kui pool on
õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama.
13.3Töövõtja on teadlik, et leping on avalik, välja arvatud osades, mis on märgitud avaliku teabe
seadusest tulenevatel alustel asutusesiseseks kasutamiseks.
13.4Leping on allkirjastatud digitaalselt.
14. Poolte volitatud esindajad
14.1Tellija volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö vastuvõtmisel
on Irje Möldre , telefon +372 625 6497, e-post:
[email protected].
14.2Töövõtja volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja üleandmisel
on Martin Kikas, telefon +372 524 5225, e-post:
[email protected].
14.3Tellija volitatud esindajal on õigus esindada tellijat kõikides lepinguga seotud küsimustes, välja
arvatud lepingu muutmine, tähtajalise lepingu ühepoolne lõpetamine ning leppetrahvi, viivise
ja/või kahjude hüvitamise nõude esitamine.
14.4Juhul, kui tellija või töövõtja asendab oma esindaja teisega, teatab ta sellest teisele poolele
vastavalt punktis 10 sätestatule.
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Käsundiandja: Töövõtja:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Mittetulundusühing Tartu Regiooni
Ando Leppiman Energiaagentuur
kantsler Martin Kikas
juhatuse liige