5057775 -66675 Majandus-ja kommunikatsiooniministeerium 29. juuni 2020 Lgp hr Ahti Kuningas, MKM transpordi asekantsler e-post:
[email protected] Lgp hr Viljar Lubi, MKM majandusarengu asekantsler e-post:
[email protected] AVALDUS /PÖÖRDUMINE Pärnamäed Osaühingule (edaspidi tekstis ettevõte) kuulub Tallinn-Pärnu-Ikla km 133,4-143 Pärnu-Uulu lõigu ääres asuv Reiva kinnistu ja sellel tegutsev ettevõte. Ettevõtte tegevusvaldkonnaks on pagaritoodete tootmine, müük ja toitlustamine. Ettevõte on registreeritud Eestis ja annab tööd (ja maksab Eesti riigile ka makse) 30 kohalikule töötajale. Ettevõte ehitas endised motelliruumid ümber (ehitusluba väljastati 02.04.2014) enda tegevuse tarvis ja võttis ruumid kasutusele 21.12.2017 . Reiva kinnistu kõrval kulgeb III klassi riigimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla ja klassita riigimaantee nr 19342 Reiu tee. Siinjuures on kohane ja oluline märkida, et ettevõtte käivitamisega Reiva kinnistul seoses nõudis Maanteeamet kinnistu kõrval kulgeva maantee (ehk riigivara) lõigu ümberehitamist ja riigilt parkla jaoks vajava maa soetamist. Need toimingud olid tingimuseks ettevõtte hoonele kasutusloa väljastamiseks. Maantee lõigu ümberehitamiseks kulus ettevõttel 553709,87 eurot, millest ca 1/3 osa oli hüvitatud EAS kaudu ( Lisa 1- Maanteeameti, Pärnamäed OÜ ja Lemminkäinen Eesti AS vahelise 15.08.2017 lepingu alusel tehtud kulutused). Kolm ja pool kuud hiljem ettevõtte tegevusega alustamisest, st 16.04.2018 sai OÜ Pärnamäed Maanteeametilt kätte korralduse eelnõu, mille kohaselt kavandati väljastada projekteerimistingimusi (edaspidi tekstis ka PT) sama põhimaantee nr 4 Pärnu-Uulu lõigu ehitamiseks. Lõigus 133,4-141,8 km on kavandatud I klassi maantee rajamine koos Tõllapulga ~km 137,8 ja Uulu ~km 141,2 sõlmega. Km ~138,7 – 141,2 (ettevõtte kõrval, mis hõlmas ka ettevõtte poolt ümber ehitatud lõigu) on kavandatud maantee viia uuele trassile vastavalt teemaplaneeringus toodule. Üheselt oli selge, et seoses sellega muutub oluliselt halvemaks vastehitatud juurdepääs Reiva kinnistule. 25.04.2018 esitas OÜ Pärnamäed oma vastuväited ja ettepanekud projektilahenduse osaliseks muutmiseks, mida sisuliselt arvesse ei võetud. 0 1.08.2018 edastati ettevõttele lõplikud projekteerimistingimused põhimaantee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla lõigu Pärnu-Uulu km 133,4 – 143,0 põhiprojekti koostamiseks. Sellele järgnes vaidemenetlus, kuid samuti tulutult. Maanteeamet ei soovinud arutada mitte ühtegi ettevõtte ettepanekut, kuidas leida tasakaalustatud lahendus. Vaided olid esitatud mitmed teised kinnistute omanikud, samuti Pärnu linn ja Häädemeeste vald; nende vaided olid osaliselt rahuldatud. Ettevõte on projekteerimistingimusi vaidlustanud halduskohtus. Tallinna Ringkonnakohtu 12.09.2019 jõustunud otsusega jäeti Maanteeameti väljastatud projekteerimistingimused jõusse ( lisa 2). Samas Ringkonnakohus on möönnud, et sellise lahendusega tõepoolest ettevõtte äritingimused halvenevad ja on pakkunud, et Maanteeamet kaaluks küsimust uuesti, võttes arvesse järgmised ilmnenud asjaolud (kohtuotsuse punkt 24): Riigihalduse ministri 289.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74 kehtestatud Pärnu Maakonnaplaneeringu seletuskirja (lk 66) kohaselt peab transpordikorraldus arvestama Pärnu toimepiirkonda ja tugitoimepiirkondi ning tagama sealjuures ettevõtluse püsimise ja arendamise võimalused; 2012 teemaplaneeringu menetlemise ja kehtestamise ajal ei toimunud kaebaja kinnistul ettevõtlust; Teemaplaneeringut on võimalik projekteerimistingimustega mõistlikult muuta/täpsustada; EhS § 26 lg 3 kohaselt arvestatakse projekteerimistingimuste andmisel hoone või olulise rajatise asukohas väljakujunenud keskkonda; Projekteerimisnorme on liiklusohutuse seisukohast põhjendatud juhul võimalik kompenseerida täiendavate ohutust tõstvate liikluskorraldusvahenditega (nt Närepi mahasõidu kaugus liiklussõlmest); Kaebaja avaldas ringkonnakohtu istungil valmisolekut omandada maanteeäärne kinnisasi või kinnisasjad, et ristmiku asemel oleks võimalik mahasõidu rajamine ühe kinnisasja piires; Kaebaja on juba varasemas menetluses avaldanud valmisolekut juurdepääsu ehitust finantseerida (ja ilmselt on lepinguliste suhete kaudu võimalik lahendada ka juurdepääsu lammutamise finantseerimise kohustus, kui Pärnu ümbersõidu projekteerimine ja ehitamine muutub reaalseks). Et Pärnu ümbersõidu ühendamist Via Balticaga ei ole tulevikus oodata, kinnitab ka teemaplaneeringu seletuskirja lk 28 märgitu: „Pärnu suure ümbersõidu rajamisel I klassi maanteeks leiti koostatud tulemuslikkuse analüüsi käigus, et täna kasutatavate metoodikate kohaselt ei ole see lähima paarikümne aasta jooksul otstarbekas. Planeeringuga on reserveeritud trassikoridor, mis võimaldab pikas perspektiivis (aastal 2050+) tee rajada vastavalt I klassi maanteele esitatavatele nõuetele.” Kuna Maanteeamet on jätnud tähelepanuta ringkonnakohtu suuniseid ja ei soovi jätkuvalt varasemat lahendust muuta, pöördub Ettevõte ministeeriumi poole, kes on suuteline nägema probleemi lahendusi laiemalt kui alluv asutus. Ettevõte on juba Eesti riigile osa maanteest ehitanud ja ümbruskonda korrastanud, ettevõte annab tööd Eesti elanikele, ettevõte maksab ausalt riigimaksud. Eesti riigi seisukohast ei ole aus kasutada sisuliselt eraisiku rahalised vahendid midagi vastu andmata, tuginedes teede projekteerimisnormide paindumatusele, mis justkui ei luba ettevõtte jaoks juurdepääsu ehitada (millega ringkonnakohus muide ei nõustunud ja ka Maanteeamet ise on neid norme mitmes kohas ise eiranud). Selline tegevus on vastuolus ka Pärnu maakonnaplaneeringuga, mille üheks eesmärgiks on ettevõtluse püsimise ja arendamise toetamine. Kuna meile teadaolevalt ei ole vaidlusaluse tee lõigu ehitamisega kiire, on siis aega projekti mu udatust spetsialistidega arutada ja projekt täpsustada. Lähtudes eeltoodust palume aidata koostööle Maanteameti ja ettevõtte vahel, et leida lahendus, mis arvestab mõlema poole huvidega. Oleme valmis andma täiendavaid selgitusi ja osalema ühistel aruteludel, samuti jätkuvalt oleme valmis juurdepääsu ehitamist osaliselt finantseerima. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Andris Petersons , Pärnamäed OÜ juhatuse liige