Riigikogu Kantselei Teie 15.06.2020 nr 7-1.2/20-01417-2
[email protected]
Lossi plats 1a Meie 29.06.2020 nr 1.15-4/20-3989-2
15161, Tallinn
Vastus Riigikogu liikme kirjalikule
pöördumisele (KK78)
Austatud Henn Põlluaas
Riigikogu liige hr. Jevgeni Ossinovski pöördus majandus- ja taristuministri poole kirjalike
küsimustega, mis keskenduvad Riigikogus menetlusel oleva elektrituruseaduse muutmise seaduse
eelnõule (156SE). Käesolevaga vastame Riigikogu liikme kirjalikule pöördumisele (KK78)
pöördumises tõstatatud küsimuste järjekorras.
1) Seletuskirja kohaselt on 500GWh taastuvelektri tootmiseks vaja põletada 600 tuhat kuupmeetrit
puitu. Seletuskirja kohaselt on puitu võimalik BEJ 11. plokis kasutada kuni 50% ulatuses. Mitu tonni
põlevkivi on minimaalselt vaja põletada koos puiduga, et toota 500 GWh taastuvelektrit?
Üks tonn põlevkivi sisaldab 2,3 MWh energiat ehk 1 MWh elektrienergia tootmiseks koostootmise
režiimis kulub 1,1 tonni põlevkivi. Täna oleme olukorras, kus Eesti põlevkivi elektrijaamad kasutavad
turutingimustel eelkõige põlevkivi. Biomassi kasutamine elektrienergia tootmiseks on võrreldes
sellega, kui palju energiaplokk tegelikult suuteline oleks, suhteliselt marginaalne. Mida rohkem
biomassi põlevkivielektrijaamades kasutatakse, seda väiksem on elektrijaamade kasvuhoonegaaside
heitkogused. Kui energiaploki aastane tootmismaht on 1000 GWh ja sellel on võimekus põletada kuni
50% ulatuses biomassi, kasutatakse koospõletamise režiimis biomassi kõrval põlevkivi mahus ca 0,55
miljonit tonni. Kui plokis biomassi võimekust aga täies ulatuses ei kasutata, kulub sama koguse
elektrienergia tootmiseks aga 1,1 miljonit tonni põlevkivi.
Meie eelnõu eesmärgiks on tagada, et kui põlevkivielektrijaam töötab, toodetakse võimalikult palju
elektrit just biomassist. Selliselt vähendame nii kasvuhoonegaaside heitkoguseid kui ka suurendame
taastuvenergia osatähtsust Eesti energiabilansis.
2) Mitu tonni kasvuhoonegaase (CO2-ekvivalendis) eraldub 500GWh puidust taastuvelektri tootmiseks
minimaalselt vajaliku põlevkivi põletamisel BEJ 11. plokis?
Põlevkivist elektrienergia tootmisel eraldub atmosfääri sõltuvalt tehnoloogiast 1…1,4 tonni
kasvuhoonegaaside heitkoguseid ühe toodetud elektrienergia MWh kohta. See tähendab, et kui
põlevkivist elektrienergia ja soojuse koostootmisplokk toodab aastas näiteks 1000 GWh
elektrienergiat põlevkivist, on selle tootmise CO2 heide 1,2 miljonit tonni aastas. Kasutades
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
põlevkivi asemel poole tootmismahu ulatuses biomassi, väheneb selle näite puhul
kasvuhoonegaaside heide 600 tuhande tonni võrra aastas.
3) Eelmisel aastal töötas BEJ kokku 5514 tundi ehk ligi 7,5 kuud ning tootis võrku ligi 800 GWh
elektrienergiat, millest 100 GWh moodustas taastuvelekter ning 700 GWh põlevkivielekter. Nimetatud
elektrikogus toodeti turupõhiselt. Eelnõu 156SE näeb ette puidu põletamise subsideerimist BEJ
koostootmisplokis kuni €15 MWh taastuvelektri eest. Millisel viisil on tagatud, et toetuse jõustudes
toimub põlevkivi asendamine puiduga (ehk kasvab taastuvelektri tootmine ning väheneb
põlevkivielektri tootmine)? Teisisõnu, kuidas tagatakse, et toetuse tulemusena ei lisandu turupõhiselt
võrku toodetud põlevkivielektrile (eelmisel aastal 700GWh) veel ka puiduga segamini toodetud
põlevkivielekter, mille tulemusena kasvab küll taastuvelektri toodang, ent tulenevalt koospõletamise
vajadusest suureneb ka põlevkivielektri kogus? Küsimus on oluline, kuna Keskkonna- ja energiaalase
riigiabi suuniste4 artiklid 132-134 lubavad fossiiljaamades toetada biomassi põletamist juhul, kui
sellega on võimalik vähendada fossiilkütuste kasutust või kui biokütuste toetamata jätmine võib
suurendada fossiilkütuste kasutust.
156SE sätestab üheselt, et käesoleval juhul võib toetust maksta ainult selle koguse elektrienergia eest,
mida on toodetud taastuvast energiaallikast. Põlevkivist, mis ei ole taastuv energiaallikas
elektrituruseaduse mõistes, toodetud elektrienergia eest toetust ei maksta. Toetuse väljamaksmisel
lähtub süsteemihaldur elektrienergia tootmiseks tegelikult kasutatud biomassi kogustest. Selle abil on
ka tõendatud, et toetuse alla kvalifitseeruv toodang on tõepoolest taastuvast energiaallikast toodetud
elektrienergia.
Kõnealune energiaplokk toodab aastas kuni 1000 GWh elektrienergiat ning on võimeline kasutama
põlevkivi kõrval kuni 50% ulatuses biomassi. Seega iga täiendav biomassi tonn, mida seade energia
tootmiseks kasutab, vähendab samaaegselt ka põlevkivi kasutamise mahtu. Sellest lähtudes on
võimalik järeldada, et biomassi kasutamise järgselt väheneb puhtalt põlevkivist elektrienergia tootmise
maht.
4) Eelnõu kohaselt saab BEJ õiguse puidu põletamise subsiidiumile kui mittetõhus koostootmisseade.
BEJ 11. plokk kvalifitseerub koostootmisseadmeks, kuna lisaks elektrile saab selles toota ka soojust
Narva Soojusvõrk ASile. Ligi kaks kolmandikku Narva Soojusvõrgu poolt klientidele müüdud soojusest
on küttesoojus (mille tarbimine on sesoonne) ning kolmandik on soe tarbevesi (mille tarbimine on
aastaringne). Kas ning millisel viisil on tagatud, et taastuvenergiatoetust makstakse BEJ toodetud
taastuvelektrile vaid sel ajal ning selles ulatuses, kui jaam töötab koostootmisrežiimil?
Toetuse saaja esitab igakuiselt toetust välja maksvale süsteemihaldurile andmed selle kohta, kui
palju elektrienergiat toodeti taastuvat energiaallikat kasutades ja kas toetusperioodil toodetud
elektrienergia toodeti koostootmise režiimis. Kui andmetest selgub, et koostootmise nõue ei ole
toetusaluse elektrienergia puhul täidetud, ei maksa süsteemihaldur sellele tootmisseadmele toetust.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Rein Vaks
625 6347
[email protected]
2 (2)