dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Riigikogu liikme kirjalik küsimus majandus- ja taristuministrile (KK 78)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 29. juuni 2020
Viit
1.15-4/20-3989-2
Registreeritud
29. juuni 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikogu Kantselei
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.15/S Avalikkussuhete korraldamine
Sari
1.15-4 Riigikogu liikmete arupärimised
Toimik
1.15-4/2020
Vastutaja
Rein Vaks (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Energeetika valdkond, Energeetikaosakond)

Failid

  • 📎1.15-420-3989-2 29.06.2020 Väljaminev kiri.bdoc326 KB

Sisu (failidest)

Riigikogu Kantselei Teie 15.06.2020 nr 7-1.2/20-01417-2 [email protected] Lossi plats 1a Meie 29.06.2020 nr 1.15-4/20-3989-2 15161, Tallinn Vastus Riigikogu liikme kirjalikule pöördumisele (KK78) Austatud Henn Põlluaas Riigikogu liige hr. Jevgeni Ossinovski pöördus majandus- ja taristuministri poole kirjalike küsimustega, mis keskenduvad Riigikogus menetlusel oleva elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõule (156SE). Käesolevaga vastame Riigikogu liikme kirjalikule pöördumisele (KK78) pöördumises tõstatatud küsimuste järjekorras. 1) Seletuskirja kohaselt on 500GWh taastuvelektri tootmiseks vaja põletada 600 tuhat kuupmeetrit puitu. Seletuskirja kohaselt on puitu võimalik BEJ 11. plokis kasutada kuni 50% ulatuses. Mitu tonni põlevkivi on minimaalselt vaja põletada koos puiduga, et toota 500 GWh taastuvelektrit? Üks tonn põlevkivi sisaldab 2,3 MWh energiat ehk 1 MWh elektrienergia tootmiseks koostootmise režiimis kulub 1,1 tonni põlevkivi. Täna oleme olukorras, kus Eesti põlevkivi elektrijaamad kasutavad turutingimustel eelkõige põlevkivi. Biomassi kasutamine elektrienergia tootmiseks on võrreldes sellega, kui palju energiaplokk tegelikult suuteline oleks, suhteliselt marginaalne. Mida rohkem biomassi põlevkivielektrijaamades kasutatakse, seda väiksem on elektrijaamade kasvuhoonegaaside heitkogused. Kui energiaploki aastane tootmismaht on 1000 GWh ja sellel on võimekus põletada kuni 50% ulatuses biomassi, kasutatakse koospõletamise režiimis biomassi kõrval põlevkivi mahus ca 0,55 miljonit tonni. Kui plokis biomassi võimekust aga täies ulatuses ei kasutata, kulub sama koguse elektrienergia tootmiseks aga 1,1 miljonit tonni põlevkivi. Meie eelnõu eesmärgiks on tagada, et kui põlevkivielektrijaam töötab, toodetakse võimalikult palju elektrit just biomassist. Selliselt vähendame nii kasvuhoonegaaside heitkoguseid kui ka suurendame taastuvenergia osatähtsust Eesti energiabilansis. 2) Mitu tonni kasvuhoonegaase (CO2-ekvivalendis) eraldub 500GWh puidust taastuvelektri tootmiseks minimaalselt vajaliku põlevkivi põletamisel BEJ 11. plokis? Põlevkivist elektrienergia tootmisel eraldub atmosfääri sõltuvalt tehnoloogiast 1…1,4 tonni kasvuhoonegaaside heitkoguseid ühe toodetud elektrienergia MWh kohta. See tähendab, et kui põlevkivist elektrienergia ja soojuse koostootmisplokk toodab aastas näiteks 1000 GWh elektrienergiat põlevkivist, on selle tootmise CO2 heide 1,2 miljonit tonni aastas. Kasutades Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 põlevkivi asemel poole tootmismahu ulatuses biomassi, väheneb selle näite puhul kasvuhoonegaaside heide 600 tuhande tonni võrra aastas. 3) Eelmisel aastal töötas BEJ kokku 5514 tundi ehk ligi 7,5 kuud ning tootis võrku ligi 800 GWh elektrienergiat, millest 100 GWh moodustas taastuvelekter ning 700 GWh põlevkivielekter. Nimetatud elektrikogus toodeti turupõhiselt. Eelnõu 156SE näeb ette puidu põletamise subsideerimist BEJ koostootmisplokis kuni €15 MWh taastuvelektri eest. Millisel viisil on tagatud, et toetuse jõustudes toimub põlevkivi asendamine puiduga (ehk kasvab taastuvelektri tootmine ning väheneb põlevkivielektri tootmine)? Teisisõnu, kuidas tagatakse, et toetuse tulemusena ei lisandu turupõhiselt võrku toodetud põlevkivielektrile (eelmisel aastal 700GWh) veel ka puiduga segamini toodetud põlevkivielekter, mille tulemusena kasvab küll taastuvelektri toodang, ent tulenevalt koospõletamise vajadusest suureneb ka põlevkivielektri kogus? Küsimus on oluline, kuna Keskkonna- ja energiaalase riigiabi suuniste4 artiklid 132-134 lubavad fossiiljaamades toetada biomassi põletamist juhul, kui sellega on võimalik vähendada fossiilkütuste kasutust või kui biokütuste toetamata jätmine võib suurendada fossiilkütuste kasutust. 156SE sätestab üheselt, et käesoleval juhul võib toetust maksta ainult selle koguse elektrienergia eest, mida on toodetud taastuvast energiaallikast. Põlevkivist, mis ei ole taastuv energiaallikas elektrituruseaduse mõistes, toodetud elektrienergia eest toetust ei maksta. Toetuse väljamaksmisel lähtub süsteemihaldur elektrienergia tootmiseks tegelikult kasutatud biomassi kogustest. Selle abil on ka tõendatud, et toetuse alla kvalifitseeruv toodang on tõepoolest taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia. Kõnealune energiaplokk toodab aastas kuni 1000 GWh elektrienergiat ning on võimeline kasutama põlevkivi kõrval kuni 50% ulatuses biomassi. Seega iga täiendav biomassi tonn, mida seade energia tootmiseks kasutab, vähendab samaaegselt ka põlevkivi kasutamise mahtu. Sellest lähtudes on võimalik järeldada, et biomassi kasutamise järgselt väheneb puhtalt põlevkivist elektrienergia tootmise maht. 4) Eelnõu kohaselt saab BEJ õiguse puidu põletamise subsiidiumile kui mittetõhus koostootmisseade. BEJ 11. plokk kvalifitseerub koostootmisseadmeks, kuna lisaks elektrile saab selles toota ka soojust Narva Soojusvõrk ASile. Ligi kaks kolmandikku Narva Soojusvõrgu poolt klientidele müüdud soojusest on küttesoojus (mille tarbimine on sesoonne) ning kolmandik on soe tarbevesi (mille tarbimine on aastaringne). Kas ning millisel viisil on tagatud, et taastuvenergiatoetust makstakse BEJ toodetud taastuvelektrile vaid sel ajal ning selles ulatuses, kui jaam töötab koostootmisrežiimil? Toetuse saaja esitab igakuiselt toetust välja maksvale süsteemihaldurile andmed selle kohta, kui palju elektrienergiat toodeti taastuvat energiaallikat kasutades ja kas toetusperioodil toodetud elektrienergia toodeti koostootmise režiimis. Kui andmetest selgub, et koostootmise nõue ei ole toetusaluse elektrienergia puhul täidetud, ei maksa süsteemihaldur sellele tootmisseadmele toetust. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Rein Vaks 625 6347 [email protected] 2 (2)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel