Turismiseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise
seaduse eelnõu seletuskirja
lisa 1
EELNÕU
KAVAND
MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER
MÄÄRUS
„Majutusteenuse osutamise nõuded majutusteenuse kasutaja mugavuse ja ohutuse
tagamiseks“
Alus: turismiseaduse § 19 lg 3
1. peatükk Üldnõuded
§ 1. Reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse majutusteenuse osutamise nõuded. Majutusettevõtte määratlemisel
muul kui turismiseaduse § 18 lõikes 1 määratletud viisil kohalduvad majutusteenuse osutamise
üldnõuded.
§ 2. Üldised nõuded
Ehitise üldnõuded. Sõna „spaa“ kasutamine majutusettevõtte nimes. Majutusteenuse kasutaja
registreerimise nõue. Külastajate ööpäevaringse sisse- ja väljapääsu tagamise nõue.
Ligipääsetavuse nõuded täiendavalt majandus- ja taristuministri määruses nr 28 (2018)
„Puudega inimeste erivajadusest tulenevad nõuded“.
Täpsustus, et nõuded kehtivad hoones majutamise korral, kui ei ole sätestatud teisiti.
§ 3. Tuleohutusnõuded
Viited tuleohutusnõuetele siseministri määrustes – tuleohutuse meelespea, evakueerumise
skeem, tulekahju, tulekustutid, nõuded evakuatsioonile.
§ 4. Nõuded veele
Soojaveevarustusega majutusettevõttes tuleb igapäevane sooja vee temperatuur hoida vähemalt
45 ºC (täpsustub rakendusakti koostamise käigus).
§ 5. Nõuded ventilatsioonile
Loomuliku ventilatsiooni või sundventilatsiooni nõue üldkasutatavates ruumides ning majutus-
ja hügieeniruumides.
§ 6. Nõuded valgustusele
Majutusettevõtte ruumides tehisvalgustus, mis tagab ühtlase ja hajutatud valguse.
Majutusruumis võimalusel loomulik valgustus.
§ 7. Majutusruumi üldnõuded
Ruumi lukustamise ja õhutemperatuuri nõue. Otstarbekohane mööbel, pistikupesa olemasolu.
Puudega külastajate jaoks kohandatud majutusruumile kohaldatakse täiendavalt majandus- ja
taristuministri määruse nr 28 (2018) „Puudega inimeste erivajadusest tulenevad nõuded“ § 22
toodud nõudeid.
§ 8. Nõuded hügieeniruumile (tualett- ja pesemisruum)
Tualeti kasutamise ja pesemise võimalus peab olema tagatud.
§ 9. Toitlustus või toiduvalmistamise võimalus
Kohustus teavitada klienti sellest, kas majutusettevõttes pakutakse toitlustust või on olemas
toiduvalmistamise võimalus. Toitlustamise pakkumisel tuleb lähtuda toiduseaduse nõuetest.
Toiduvalmistamise võimaluse korral vastavalt sisustatud köögi olemasolu.
§ 10. Nõuded külastajaid teenindavatele töötajale
Viide tervisekontrolli kohustusele nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadusest tulenevalt.
2. peatükk Täiendavad nõuded vastavalt majutusettevõtte liigile
§ 11. Hotell
Otstarbekohaselt sisustatud majutusruumid koos piisava puhkealaga. Hügieeniruumid üldjuhul
külastaja ainukasutuses (privaatne vannituba). Vähemalt info hommikusöögi võimaluste kohta
hotelli vahetus läheduses. Igapäevane koristamine ja voodite korrastamine.
§ 12. Motell
Otstarbekohaselt sisustatud majutusruumid koos piisava puhkealaga. Hügieeniruumid üldjuhul
külastaja ainukasutuses (privaatne vannituba). Vähemalt info hommikusöögi võimaluste kohta
motelli vahetus läheduses. Parkimiskohtade olemasolu. Igapäevane koristamine ja voodite
korrastamine.
§ 13. Külalistemaja
Otstarbekohaselt sisustatud majutusruumid koos piisava puhkealaga. Pesemisruumid ja
tualettruumid võivad olla üldkasutatavad. Vähemalt info hommikusöögi võimaluste kohta
külalistemaja vahetus läheduses. Igapäevane koristamine ja voodite korrastamine.
§ 14. Hostel
Majutus otstarbekohaselt sisustatud era- või ühistubades. Pesemisruumid, tualettruumid ja köök
võivad olla üldkasutatavad. Vähemalt köögi kasutamise võimaluse olemasolu.
§ 15. Puhkeküla või -laager
Nõuded territooriumile ja parkimisele. Pesemisruumid, tualettruumid ja köök võivad olla
üldkasutatavad.
§ 16. Puhkemaja
Möbleeritud toad. Toiduvalmistamise võimalus ja täielikult sisustatud köök. Eraldi puhkeruum
või puhkamiseks mõeldud ala. Pesemis- ja tualettruumide olemasolu.
§ 17. Külaliskorter
Möbleeritud toad. Toiduvalmistamise võimalus ja täielikult sisustatud köök. Eraldi puhkeruum
või puhkamiseks mõeldud ala. Pesemis- ja tualettruumi olemasolu.
§ 18. Kodumajutus
Kehtivad üldnõuded.
3. peatükk Lõppsätted
§ 19. Rakendamise sätted
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 23.05.2012 määruse nr 43 „Nõuded
majutusettevõttele“ kehtetuks tunnistamine
§ 20. Jõustumine
Turismiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
MÄRKUSTEGA ARVESTAMISE TABEL
Turismiseaduse muutmine
Märkus/ettepanek Arvestamine/ MKM kommentaar
mittearvestamine
Sotsiaalministeerium
Ettepanek määruse (mis antakse § 19 alusel) Arvestatakse
väljatöötamisele kaasata nii Sotsiaalministeeriumi
rahvatervise osakond kui ka Terviseamet.
Juhime täiendavalt tähelepanu, et praktikas võib Arvestatud Majutusteenuse mõiste on muudetud. Täpsustatud mõiste kohaselt
küsitavusi tekitada uus majutusteenuse mõiste, mis on tegemist ajutise ööbimisvõimaluse pakkumisega. Mõistest on
defineerib teenuse läbi ajalise kriteeriumi. Seega välja jäetud viide 3 kuule, kuid see ei muuda asjaolu, et VÕS §
palume kaaluda, kas seda teenust oleks võimalik 272 lõike 4 punkti 1 kohaselt kohaldatakse üle kolme kuu
määratleda ikkagi läbi eesmärgi. Vaadates kestvatele majutusettevõtte ruumide ning puhkamiseks mõeldud
seletuskirjas toodud teiste riikide praktikat, siis ka ruumide üürilepingutele VÕS-is sätestatud elu- ja äriruumide
väljatoodud riikides ei ole ajaline kriteerium
üürimisele sätteid. Seega enam kui kolm kuud kestva majutamise
määrav.
korral ei loeta majutust enam ajutiseks ning TurS-i täpsustused
teenivad siinkohal vaid eesmärki tagada selgus kahe seaduse
koosmõjus. Täpsemad selgitused sisalduvad ka seletuskirjas
Märkus/ettepanek Arvestamine/ MKM kommentaar
mittearvestamine
Rahandusministeerium
1
Näeme turismiseaduse muutmise eelnõul olulist
rolli turismi- ja majutusettevõtete tegevuse
reguleeriva õigusraamistiku nüüdisajastamisel ja
ettevõtjatele paindlikumaks muutmisel. Eelnõuga
plaanitavad muudatused aitavad viia seadustega
majutusettevõtetele kohaldatavaid nõudeid
vastavusse ka jagamismajanduse ja e-lahendustega
kaasnevate võimalustega ning tagada
õiguskaitseasutustele vajaliku info inimeste ajutise
rände ja liikumiste kohta. Ühtlasi parandavad
muudatused turismi- ja puhkemajandussektori ning
piirkondliku arengu analüüsimiseks vajaliku
külastusstatistika kättesaadavust.
Palume eelnõu ja seletuskirja muutmisel arvestada Arvestatud, täpsem info Statistikaameti märkuste juures.
Statistikaameti esitatavate märkustega eelnõu
kooskõlastamisel
Märkus/ettepanek Arvestamine/ MKM kommentaar
mittearvestamine
Kaitseministeerium
Kaitseministeerium kooskõlastab turismiseaduse ja Arvestatud
teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. […]
2
Märkus/ettepanek Arvestamine/ MKM kommentaar
mittearvestamine
Justiitsministeerium
Eelnõu § 1 p 10 (TurS 302) – kas piirang, et KorS § Arvestatud Normi sõnastus on ühtlustatud KorS § 50 sõnastusega
50 alusel valdusesse sisenedes tohib siseneda
üksnes territooriumile ja ehitisse, kuid mitte ruumi
ja eluruumi, on olnud teadlik valik? Palume
selgitada.
Seletuskirja 1. osa „Sissejuhatus“ alaosa Arvestatud TurS avaldamismärge uuendatud
„Märkused“ – palume üle vaadata ja ajakohastada
TurS avaldamismärge (2020. a algusest jõustus
järgmine redaktsioon).
Eelnõu seletuskirjas hinnatakse muudatuste mõju Arvestatud Seletuskirja mõjude osa on täiendatud. Sihtrühmade loetelu,
valdkondade kaupa. Kuigi seletuskiri toob esile ka kirjeldus, suurus ning avalduv mõju on täpsemalt avatud.
mõjutatud sihtrühmad, ei ole analüüsi juures
keskendutud mõningatele mõjuhindamise
tavapärastele kriteeriumidele, nt sihtrühma suurus
(eelkõige mitmete riigiasutuste muudatustest
otseselt mõjutatud ametnike arv). Vähe viidatakse
ka mõju avaldumise sagedusele, mis näiteks
majutusteenuse kasutajate puhul on ilmselt vägagi
erinev, ulatudes juhuslikust ja harva esinevast
kokkupuutest kuni regulaarseni, ning
majutusettevõtjate puhul on valdavalt igapäevane.
Niisamuti tuleks teatud juhtudel püüda hinnata
muudatuste mõju toodud sihtrühma siseselt, kuna nt
majutusteenuse osutajate hulgas on nii
3
kodumajutusteenuse pakkujaid kui suuri hotellikette
ning hinnanguliselt 1500 ettevõtjat võivad
muudatustest olla liigiti erineval määral mõjutatud.
Sellele on, tõsi küll, vihjatud (nt halduskoormuse
vähenemine sõltub ettevõtja ärimudelist), kuid
võimalusel tuleks mõju erinevat avaldumist ka
sisulisemalt püüda hinnata. Seletuskirjas tuleks
samuti riigiasutuste suhtes kaaluda, kuivõrd on
võimalik määratleda nende sihtrühmade see osa või
hinnanguline suurus, kes muudatuste mõjudega
otseselt kokku puutub, kuna kohati võib tegemist
olla rohkearvulise isikkoosseisuga asutustega.
Mõningal määral tekitas segadust seletuskirja Arvestatud Statistilist andmestikku on seletuskirjas täiendatud 2019. a
mõjude poole statistiline andmestik, kust ei andmete baasil. Eesti majutusettevõtetes peatus 2019. aastal
selgunud täie kindlusega, kas turistide koguarv 3,8 mln turisti, kes veetsid neis 7 mln ööd.
2018. a oli Eestis 3,5 miljonit või 3,85 miljonit
(2,4+1,45 miljonit).
Seletuskirja lisa 1 – täname TurS § 19 lg 4 alusel
plaanitava rakendusakti kavandi eest, see andis
märksõnade kaudu väga hea ülevaate plaanitavast
regulatsioonist
Normitehnilised ja keelemärkused Arvestatud
Märkus/ettepanek Arvestamine/ MKM kommentaar
mittearvestamine
4
Eesti Linnade ja Valdade Liit
Leiame, et turismiseaduse regulatsioon vajab Arvestatud Rakendusakti koostamisel võetakse arvesse.
kaasajastamist nii majutusteenuse mõiste kui ka
teenuse osutamisele esitatud sisuliste nõuete osas.
Majutusteenuse osutamise nõuete detailne
reguleerimine õigusaktides ei ole ettevõtluse
edendamise ja bürokraatia vähendamise seisukohalt
vajalik ning põhjendatud. Samuti pole otstarbekas
dubleerida teistes seadustes (nt tarbijakaitseseadus,
majandustegevuse seadustiku üldosa seadus)
sätestatud nõudeid.
Samas mööname, et uuenenud volitusnormi alusel
kehtima hakkavas majutusteenuse osutamise
nõudeid sisaldavas õigusaktis võiksid
majutusettevõtte liigile esitatavad nõuded olla nii
ettevõtja arusaadavuse kui ka järelevalve
lihtsustamise huvides küll paindlikumad, kuid siiski
piisavalt täpselt ja selgelt reguleeritud
Märkus/ettepanek Arvestamine/ MKM kommentaar
mittearvestamine
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet toetab Arvestatud
majutusettevõtete regulatsiooni ajakohasemaks
muutmist, nii et õigusaktide tasandil kehtestatud
nõuded oleksid vajalikud ja põhjendatud.
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet toetab
ka seadusmuudatust, mis näeb ette reisiettevõtjate
kogumüügi aruannete esitamise ameti infosüsteemi
5
kaudu, mis on loonud kiire, lihtsa ja mugava
võimaluse kogumüügi aruannete esitamiseks.
Märkus/arvamus Arvestamine/ MKM kommentaar
mittearvestamine
Statistikaamet
TurS § 17 lg 2: Kas selline sõnastus Arvestatud Mõistet on muudetud. Uue sõnastuse kohaselt loetakse
(majutusteenuse mõiste) pole veidi segadusttekitav? majutusteenuseks ajutise ööbimisvõimaluse pakkumist, mis on
Eesti keele sõnaraamat 2019 sõna „majutamine“ ei sarnasem ka kehtivale mõistele. Juhime tähelepanu, et termin
tunnista „majutamine“ on seaduses kasutusel ka nt § 17 lõikes 3.
TurS § 18 majutusettevõtete liigid. Lahendatakse Tegemist on detailsete nõuetega teenuse osutamisele, mida
rakendusaktiga edaspidi ei reguleerita seaduses, küll aga arvestatakse ettepanekuid
Tubade koristamine ja voodite korrastamine
rakendusakti koostamisel. TurS § 19 alusel kehtestab majandus- ja
on NACE Rev 2 nõue grupile 551 hotell, taristuminister määrusega täpsemad majutusteenuse osutamise
motell, külalistemaja nõuded majutusteenuse kasutaja mugavuse ja ohutuse tagamiseks.
Toitlustusteenuse või toiduvalmistamise Määruse eelnõu koostamisel konsulteeritakse ka Statistikaametiga.
võimaluse nõue on NACE Rev 2 nõue
grupile 552 hostel, puhkemaja,
puhkeküla ja puhkelaager, külaliskorter
ja kodumajutus
TurS § 18 majutusettevõtete liigid. Mittearvestatud NACE 55.30 märgitud tegevusalale vastab sisuliselt TurS-is
defineeritud puhkeküla või -laager. Puhkeküla või -laagri
Turismiseaduse muudatused ei haaku ettevõtete
definitsiooni kohaselt on selles olemas telkimisplatsid või
tegevusala määratlusega äriregistris EMTAK järgi,
haagissuvilate vastuvõtmise võimalus (st parkimine ja vajalikud
mis põhineb NACE Rev. 2-l ning mis on aluseks
teenused), samuti võivad olla majutushooned. Vagunelamuid ei
EL majutusstatistika tootmisel. NACE Rev. 2 järgi
ole eraldi nimetatud, kuid olemuselt saab puhkekülas või -laagris
on olemas veel eraldi Laagriplatsid,
vagunelamute ja haagissuvilate parkimisplatsid.
6
Neid pole turismiseaduses mainitud, kuid ka sellist tüüpi majutust pakkuda, lisaks võib ettevõtja kasutada
Äriregistris on mõned sellise tegevusalaga muud majutusettevõtte määratlust.
ettevõtted registreeritud. Kas nende kohta
turismiseadus ei kohaldu?
NACE 55.30 Laagriplatsid, vagunelamute ja
haagissuvilate parkimisplatsid kattub osaliselt
puhkeküla ja puhkelaagri definitsiooniga.
55.30 Camping grounds, recreational vehicle
parks and trailer parks
This class includes: - provision of accommodation
in campgrounds, trailer parks, recreational camps
and fishing and hunting camps for short stay
visitors - provision of space and facilities for
recreational vehicles This class also includes
accommodation provided by: - protective shelters
or plain bivouac facilities for placing tents and/or
sleeping bags.
Seletuskiri, lk 8: kuidas eristada Airbnb andmetes Vastus sisaldub seletuskirjas lk 9-10, mida on omakorda
eraisikuid ja registreeritud ettevõtjaid? täiendatud järgmiselt: „Selline teavitamiskohustus sisaldub
Euroopa Parlamendi ja nõukogu ebaausaid kaubandustavasid
käsitlevas direktiivis 2005/29/EÜ, mida nn New Deal for
Consumers direktiiviga täpsustati 2019.a lõpus veelgi. Uute
täpsustuste kohaselt muudetakse internetipõhised kauplemiskohad
senisest läbipaistvamaks – kui tarbija teeb oste internetipõhises
kauplemiskohas, peab platvorm teda selgelt teavitama sellest, kas
tarbija ostab tooteid või teenuseid kauplejalt või eraisikult, et ta
7
teaks, kas juhul, kui midagi läheb valesti, on tema tarbijaõigused
kaitstud.“
8
EELNÕU
19.06.2020
Turismiseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seadus
§ 1. Turismiseaduse muutmine
Turismiseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 152 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud tegevusalal tegutsev reisiettevõtja esitab Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ametile tarbijakaitseseaduse §-s 22 nimetatud järelevalve infosüsteemi
kaudu:“;
2) paragrahvi 17 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Majutusteenus on ajutise ööbimisvõimaluse pakkumine.“;
3) paragrahvid 18 ja 19 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 18. Majutusettevõtete liigid
(1) Majutusettevõtte liik iseloomustab majutusettevõtet ja selle kaudu pakutavat
majutusteenust. Majutusettevõtete põhilised liigid on hotell, motell, külalistemaja, hostel,
puhkeküla või -laager, puhkemaja, külaliskorter ja kodumajutus.
(2) Hotell on majutusteenuse kasutaja ainukasutuses olevaid majutusruume pakkuv vähemalt
viie majutusruumiga majutusettevõte.
(3) Motell on sõidukiga lihtsalt ligipääsetavas kohas asuv majutusteenuse kasutaja
ainukasutuses olevaid majutusruume ja parkimisvõimalust pakkuv vähemalt viie
majutusruumiga majutusettevõte.
(4) Külalistemaja on majutusteenuse kasutaja ainukasutuses olevaid majutusruume pakkuv
majutusettevõte.
(5) Hostel on majutusteenuse kasutaja ainu- või ühiskasutuses olevaid majutusruume pakkuv
majutusettevõte.
(6) Puhkeküla või -laager on majutusettevõte, kus on telkimisvõimalus või haagissuvilate
vastuvõtmise võimalus ja kus võivad olla majutushooned.
(7) Puhkemaja on majutusettevõte, kus majutushoone antakse tervikuna majutusteenuse
kasutaja kasutusse.
(8) Külaliskorter on majutusettevõte, kus korter antakse tervikuna majutusteenuse kasutaja
kasutusse.
1
(9) Kodumajutus on majutusettevõte, kus majutusteenuse kasutaja kasutusse antakse tuba või
muu osa majutusteenuse osutaja elukohaks olevast talust, majast või korterist.
(10) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–9 nimetatud määratlusi võib kasutada vaid sellise
majutusettevõtte kohta, mis vastab selle liigi kirjeldusele.
(11) Kui majutusettevõte ei vasta ühegi käesoleva paragrahvi lõigetes 2–9 nimetatud liigi
kirjeldusele, kasutab ettevõtja muud sobivat määratlust.
§ 19. Majutusteenuse osutamine
(1) Majutusteenuse osutajal peavad olema teenuse osutamiseks sobivad, ohutud ja turvalised
hooned, ruumid, sisustus ja maa-ala.
(2) Majutusteenuse osutaja tagab majutusteenuse kasutaja tervise ja vara ohutuse, piisavad
hügieenitingimused ning majutusettevõtte liigi eripära arvestavad majutus- ja
puhkevõimalused.
(3) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega majutusteenuse kasutaja mugavuse
ja ohutuse eesmärgil majutusettevõtte liigiti majutusteenuse täpsemad nõuded.“;
4) paragrahvid 21 ja 23 tunnistatakse kehtetuks;
5) paragrahvi 26 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele
(edaspidi EAS)“ tekstiosaga „riigi poolt ettevõtluse arendamiseks loodud sihtasutusele, milles
asutajaõigusi teostab turismi valdkonna eest vastutav minister“;
6) paragrahvi 26 lõikes 2 asendatakse sõna „EAS“ sõnadega „käesoleva paragrahvi lõikes 1
nimetatud sihtasutus“;
7) paragrahvi 27 lõigetes 3 ja 4 asendatakse sõna „EAS-le“ sõnadega „käesoleva seaduse § 26
lõikes 1 nimetatud sihtasutusele“;
8) paragrahvi 30 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „ja § 21 lõikes 3 nimetatud järgu andja
ülesannete“;
9) paragrahvi 30 lõike 2 punktides 1, 2 ja 4 asendatakse sõna „majutusettevõttele“ sõnadega
„majutusteenuse osutamisele“;
10) paragrahvi 30 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
11) paragrahvi 302 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Korrakaitseorgan võib korrakaitseseaduse §-s 50 sätestatud tingimustel siseneda üksnes
majutusteenuse osutaja, reisiettevõtja ja turismiinfokeskuse majandus- või kutsetegevuse
raames kasutatavale territooriumile, ehitisse, eluruumi või ruumi, sealhulgas avada uksi,
väravaid ja kõrvaldada muid takistusi.“.
§ 2. Tarbijakaitseseaduse muutmine
2
Tarbijakaitseseaduse § 22 lõike 3 punktid 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) dokumendiregister ja järelevalvemenetluste andmestik;
2) pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste kogumüügi aruande ning tagatiste
andmestik;“.
§ 3. Seaduse jõustumine
Käesoleva seaduse § 1 punktid 2–11 jõustuvad 2021. aasta 1. mail.
Henn Põlluaas
Riigikogu esimees
Tallinn, „........“...........................“ 2020. a
Algatab Vabariigi Valitsus
„........“...........................“ 2020. a
3
19.06.2020
Turismiseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu
seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1 Sisukokkuvõte
Turismiseaduse (edaspidi TurS) ja tarbijakaitseseaduse (edaspidi TKS) muutmise seaduse
eelnõu eesmärgiks on nüüdisajastada majutusteenuse osutamisega seonduvad nõuded, sh muuta
reeglistik ettevõtja jaoks arusaadavamaks ja lihtsamaks, nõudeid ja bürokraatiat vähendada.
Majutusteenuse osutamise õigusraamistiku ajakohastamine on osaks
turismiettevõtluskeskkonda soodustava keskkonna kujundamisest. Väljakutse ettevõtlus- ja
õiguskeskkonnale esitab ka jagamismajanduse kiire kasv ja uued ärimudelid, mis on tekitanud
majutussektori loodava lisandväärtuse kõrvale uusi võimalusi nii ettevõtjatele kui ka tarbijatele.
Jagamismajandus on toonud kaasa muudatusi nii teenusepakkumises kui tarbijakäitumises, mis
omakorda tingib vajaduse kehtivaid nõudeid uutele oludele kohandada. Eelnõuga ei looda
jagamismajanduse eriregulatsiooni, vaid lähtutakse põhimõttest, et reeglid kehtivad ühtviisi
kõikidele ettevõtjatele sõltumata teenuse pakkumise viisist. Majutusteenuse osutamise nõuded
peavad arvestama uusi ärimudeleid ning olema asjakohased ja põhjendatud kõigile majandus-
või kutsetegevuses tegutsevatele turuosalistele. Sealhulgas tuleks vähendada piiranguid seal,
kus need otseselt vajalikud pole või kus toimib hästi iseregulatsioon - eelkõige riiklikult seatud
majutusteenuse kvaliteedinõuete osas. Samuti on ära langenud vajadus seadusega reguleerida
majutusettevõtte järkudega (nö. tärnid) seonduvat, kuna järgusüsteemid toimivad edukalt ka
ilma riikliku sekkumiseta st majutusasutuste tärnid jäävad alles ning jätkub ka tärnitamine, kuid
turu enda initsiatiivil.
Nõuete nüüdisajastamiseks muudetakse TurS-i peatükki 3 „Majutusettevõtted“, muutes
majutusteenuse mõistet, uuendades majutusettevõtete liikide mõisteid ja jättes seadusest välja
mitmed majutusettevõtetele kehtestatud nõuded, nagu kohustuslik toitlustamine (neis
majutusasutustes, kus see oli seni kohustuslik) ja nõuded majutusruumide kohustuslikule
minimaalsele arvule majutusasutuses (välja arvatud hotellis ja motellis). Samuti jäetakse
seadusest välja järkude andmisega seonduvad nõuded. Seaduse vastuvõtmise järel tunnistatakse
kehtetuks senine TurS § 19 lõike 4 alusel majutusettevõtetele nõudeid kehtestanud õigusakt
ning seda hakkab asendama uus, uuenenud volitusnormi alusel väljatöötatud majutusteenuse
osutamise nõudeid sisaldav määrus. Muudatuste tulemusel muutub regulatsioon
majutusettevõtete jaoks paindlikumaks, väheneb nõuete hulk ja nõuete täitmisega seonduvad
kulud.
Eelnõu sisaldab ka muudatust reisiettevõtjate aruannete esitamise korras, nähes edaspidi
pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile
(edaspidi TTJA) edastamise vaid elektroonsel viisil. Lisaks täiendatakse TKS-i, lisades sellesse
TTJA järelevalve infosüsteemi andmekogusse kantavate andmete loetelu.
Eelnõu sisaldas vahepeal ka majutusteenuse kasutajate registreerimise korra muudatusi,
eesmärgiga muuta külastajate registreerimine majutusettevõttes elektroonseks. Kõnealused
muudatused on eelnõust välja jäetud seoses vajadusega enne nende edasist menetlust viia läbi
põhjalik ärianalüüs, selgitamaks välja täpsem andmekogu loomisega kaasnev kulu kõigile
osapooltele ning leidmaks andmekogu loomiseks optimaalseim lahendus.
1
Muudatused jõustuvad 1. mail 2021. a, välja arvatud reisiettevõtjate aruandlusega seonduv
muudatus ja tarbijakaitseseaduse muudatus, mis jõustuvad üldises korras.
1.2 Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi siseturuosakonna
kaubanduse ja teenuste talituse nõunik Kati Kikas (telefon: 625 6328, e-post:
[email protected]). Eelnõule tegi juriidilise ekspertiisi Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ave Henberg (telefon: 625 6360,
e-post:
[email protected]).
1.3 Märkused
Eelnõu väljatöötamine on ette nähtud 30. mail 2019 kinnitatud Vabariigi Valitsuse
tegevusprogrammis 2019-2023, ühe ülesandena punktis 12.5 „Seisame rahvusvaheliselt
tunnustatud hea ja konkurentsivõimelise ettevõtluskeskkonna eest“. Eelnõu Vabariigi
Valitsusele esitamise tähtajaks oli 2020. a jaanuar.
Eelnõu ei ole seotud EL õiguse rakendamisega.
Muudetav TurS redaktsioon RT I, 31.01.2020, 18
Muudetav TKS redaktsioon RT I, 08.01.2020, 3
Seaduse vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.
2. Seaduse eesmärk
2.1 Eesmärk
Kehtiv majutusettevõtete regulatsioon turismiseaduses pärineb suuresti 2000. aastast. Seadust
on aeg-ajalt küll täpsustatud, sh alates 2014. a ei ole enam majutusteenuse osutamiseks nõutav
majandustegevuse registris registreerimine, kuid sisulisi nõudeid teenuse osutamisele ei ole
pikka aega üle vaadatud. Näiteks sisaldavad kehtivad nõuded lisaks tarbijat otseselt kaitsvatele
nõuetele (nt tervise- ja tuleohutus) ka majutusettevõtte poolt pakutavate kohustuslike teenuste
loetelu ning nõudeid majutusettevõtte sisustusele, tähistusele jne. Samuti on majutusettevõtte
liikide loetelu ja liikide määratlused püsinud muutmata kujul ligi paarkümmend aastat.
Teenusepakkumises ja tarbimiskäitumises on samal ajal toimunud mitmeid olulisi muudatusi –
üha populaarsemaks on muutunud teenuste vahendamise platvormid, tekivad ja arenevad uued
ärimudelid, lisanduvad mitmesugused iseteenindusega lahendused ja ilma kohapealse
personalita majutusettevõtted (nt automaathotellid) jne.
Neid arenguid ja suundumisi arvesse võttes vajab ka majutusteenuse osutamise
regulatsioon üle vaatamist ja ajakohasemaks muutmist, et õigusaktide tasandil kehtestatud
nõuded oleksid vajalikud ja põhjendatud. Samuti on nõuded kohati liiga detailselt reguleeritud.
Seda enam, et konkurents antud sektoris on tihe ning tingimused kvaliteedi ja mugavuse
tagamisele ning parandamisele seab majutusettevõtjale ennekõike tarbija ise. Eelnevaga haakub
ka seni riiklikult korraldatud majutusettevõtetele järkude (n.-ö. tärnide) andmise korraldamise
väljajätmine seadusest. Järgud ehk kvaliteedimärgised on valdkond, kus riigipoolne sekkumine
ei ole nüüdisajal enam otseselt vajalik ning olemasolevad järgusüsteemid (nt Hotelstars Union)
2
jäävad edasi toimima ka ilma spetsiaalselt riigi poolt kehtestatud nõueteta. Majutusettevõtetele
antud järgud jäävad kehtima ning erasektori huvi korral saab järke taotleda ja anda ka edaspidi.
Eelnõu sisaldub ka väiksemat muudatust reisiettevõtjate aruandluskohustusega seonduvalt,
mida edaspidi saab täita üksnes elektroonselt, ning sellega seoses ka TKS-i täiendust.
2.2 Seaduse väljatöötamiskavatsus ja eelnevad konsultatsioonid
Majutusettevõtete nõuete lihtsustamisega seonduvate muudatustele ei eelnenud
väljatöötamiskavatsust, kuna vastavalt Vabariigi Valitsuse 22.12.2011.a määruse nr 180 „Hea
õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 p 5 kohaselt ei kaasne seaduseelnõu seadusena
rakendamisega olulist õiguslikku muudatust ega muud olulist mõju. Selle asemel viis
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 2019. a I poolel läbi arvamusküsitluse
kavandatavate muudatuste osas peamiste mõjutatud osapoolte ja partnerite seas. Arvamust
küsiti TurS-e §-de 17-18 (Majutusteenuse ja majutusettevõtte mõisted ja majutusettevõtte
liigid) võimalike muudatuste ja §-de 21 ja 23 (majutusettevõtte tähistamise nõuded,
majutusettevõtte järk) kehtetuks tunnistamise osas, samuti paluti detailset tagasisidet
majandus- ja taristuministri 23.05.2012 määruses nr 43 „Nõuded majutusettevõttele“
sisalduvatele nõuetele.
Kavandatavate muudatuste osas esitasid oma arvamuse Eesti Hotellide ja Restoranide Liit,
Eesti Spaaliit, SA Põhja-Eesti Turism, MTÜ Lääne-Eesti Turism, Siseministeerium, Tallinna
Ettevõtlusamet, Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž, Statistikaamet, Terviseamet, Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Ettevõtluse Arendamise
Sihtasutus. Kuigi arvamused olid mõnevõrra erinevad nõuete muutmise ulatuse kohta, siis
printsiibis mõistete muutmist, nõuete lihtsustamist ja vähendamist valdavalt toetati. Järkudega
seonduvalt märgiti, et kuna kindlate segmentide jaoks on järgusüsteem oluline ja selle
kaotamine jätaks tühimiku, siis juba kehtivad järgusüsteemid peaks jätkuvalt saama toimida.
Esitatud ettepanekute ja mõtetega on eelnõu koostamisel valdavalt ka arvestatud.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Seadus koosneb 3 paragrahvist.
§ 1. Turismiseaduse muudatused
Punkt 1.
Punktiga 1 muudetakse TurS § 152 lõiget 1, nähes reisiettevõtjatele edaspidi ette aruande
esitamise kohustuslikult elektroonses korras. Aruanne esitatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ameti tarbijakaitseseaduse §-s 22 nimetatud järelevalve infosüsteemi kaudu läbi
pakettreiside aruandluse mooduli (PRAM). Aruande esitamine läbi infosüsteemi on ettevõtjale
kiire ja lihtne. Ettevõtjatele on see aruannete esitamise keskkond tuttav alates 2013. aastast ning
Majandustegevuse registris registreeritud ca 300-st reisiettevõtjast on PRAM-iga liitunud juba
239. Muudatus puudutab eelkõige neid 92 reisiettevõtjat, kes ei ole PRAM-i seni kasutanud ja
neid ettevõtjaid, kes olles küll PRAM-ga liitunud, seda aruannete esitamiseks püsivalt ei ole
kasutanud. Muudatus on vajalik aruannete täielikult digitaalsele töötlemisele üleminekuks.
Muudatus on vormiline, võrreldes kehtiva korraga ei kaasne muutusi esitatavate andmete
koosseisus ega tähtaegades. Infosüsteemi põhimäärusesse tehakse muudatuse jõustamiseks
vastavasisulised täiendused (andmete esitamine reisiettevõtja poolt).
3
Punkt 2.
Punktiga 2 uuendatakse majutusteenuse mõistet § 17 lõikes 2. Mõiste sõnastamisel on osaliselt
eeskujuks võetud Soomes kasutusel olev majutusteenuse mõiste. Koosmõjus lõikes 1 toodud
majutusettevõtte mõistega loetakse majutusteenuseks ettevõtja poolt tema majandus- või
kutsetegevuse korras ajutise ööbimisvõimaluse pakkumist (Soomes: majutusteenus tähendab
möbleeritud tubade või muu majutuse professionaalset pakkumist klientidele, kes vajavad
ajutist majutust). Ka läbiviidud arvamusküsitluse tulemusel eelistati eeskuju mõttes pigem
Soomes kasutatavat mõistet. Majutusteenuse osutamisega on tegemist juhul, kui teenust
osutatakse ettevõtja poolt tema majandus- või kutsetegevuse raames. Ettevõtja mõistet on
erinevates seadustes sisustatud nende seaduste tähenduses. Nt majandustegevuse seadustiku
üldosa seaduses (edaspidi: MSÜS) (§ 5), võlaõigusseaduses (ettevõtja mõiste §-s 1) ning
äriseadustikus (ettevõtja mõiste §-s 1). Kuigi mõisted neis seadustes kohati erinevad, on
ettevõtja põhitunnuseks püsiv ja iseseisev tegutsemine tema majandus- või kutsetegevuse
läbiviimisel. Majandus- või kutsetegevus ei ole eraldi õigusmõistena määratletud, kuid MSÜS
§ 3 toob välja majandustegevuse nö. katusmõiste – see on iseseisvalt teostatav, tulu saamise
eesmärgiga ja püsiv tegevus, mis ei ole seadusest tulenevalt keelatud. Eeltoodust tuleneb, et
juhuslikku laadi tasulise majutamise võimaldamine, kui see ei toimu ettevõtja poolt tema püsiva
majandus- või kutsetegevuse raames, ei ole ka edaspidi majutusteenuseks. Kehtivast
majutusteenuse mõistest jäetakse välja viited kaasneva kauba või teenuse pakkumisele.
Kaasnevat kaupa ja teenust (nt hommikusööki) võib pakkuda, kuid see ei ole määrav
majutusteenuse mõiste sisustamisel.
Majutusteenus on turismiteenus, mis ei kanna eesmärki tagada elukoht, vaid on mõeldud sise-
ja väliskülastajatele ajutise ööbimisvõimaluse pakkumiseks puhkuse-, tööreisi vms otstarbel,
mida tihti pakutakse näiteks päeva, nädala või kuu baasil. Teenuse ajutisuse sissetoomine aitab
majutusteenust selgemini eristada eluruumi üürilepingutest. Ehkki võlaõiguslikult on
majutusteenuse osutamisel tegemist üürilepinguga, ei kohaldu sellele eluruumi üürilepingute
erireeglid. Nimelt on VÕS § 272 lõike 4 punktis 1 sätestatud, et elu- ja äriruumide üürimise
kohta sätestatut ei kohaldata majutusettevõtte ruumide ning puhkamiseks mõeldud ruumide
üürilepingutele tähtajaga mitte üle kolme kuu, samuti muude ruumide ajutiseks kasutamiseks
sõlmitud üürilepingutele. Kahe seaduse koosmõjus käsitletakse kuni kolm kuud kestvat
majutust lühiajaliseks ehk ajutiseks, mille eesmärk ei ole pakkuda elukohta.
Eelnõu koostamise käigus tutvuti teiste riikide praktikaga majutusteenuse reguleerimisel.
Lisaks Soomele analüüsiti Läti, Leedu, Rootsi, Hollandi, Norra, Iirimaa, UK, Hollandi, Austria,
Saksamaa regulatsioone. Soome ja Läti kõrval on viidatud riikidest majutusteenust defineeritud
ka Leedu turismiseaduses. Leedus loetakse majutusteenuseks ööbimiskoha,
hügieenitingimuste, toitlustuse ja vabaaja veetmise võimaluse pakkumist. Teistes viidatud
riikides majutusteenuse mõistet ei ole defineeritud, Lätis on majutusteenuse mõiste hõlmatud
majutusettevõtte mõistega. Sellist praktikat, kus samaaegselt on eraldi defineeritud nii
majutusettevõte kui majutusteenus, eelnõu koostamise ajal ei tuvastatud.
Praktikas on tekkinud ka küsimusi turismiseaduse kohaldumisest jagamismajanduse
platvormide (enim tuntud platvormid on Airbnb.com ja Booking.com) kaudu pakutavale
lühiajalisele majutamisele. Jagamismajandus on rahvusvaheliselt ülikiiresti arenev
majandusharu, mis muudab traditsioonilise majanduskeskkonna toimimist. Jagamismajandus
pakub tarbijatele uusi võimalusi ning sunnib traditsioonilisi majutusasutusi rohkem pingutama,
et oma käibe mahtu säilitada. Konkurentsis püsimiseks peavad majutusettevõtjad lisaks parima
4
toa hinna pakkumisele mõistma klientide mõtteviisi, kes otsivad alternatiivseid
majutusteenuseid.
Jagamismajanduse tegevustes on kolm osapoolt: teenusepakkuja, tarbija ja veebiplatvorm.
Valdkonnas alles kujunev EL kohtupraktika kaldub seisukoha suunas, mille järgi loetakse
Airbnb.com pakutavat teenust infoühiskonna teenuseks ja mitte majutusteenuseks. Nimelt
Euroopa Kohtu kohtujuristi arvamuse kohaselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni
2000. aasta direktiivi 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti
elektroonilise kaubanduse kohta siseturul („direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta“) artikli 2
punkti a koostoimes Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. septembri 2015. aasta direktiivi (EL)
2015/1535, millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest ning infoühiskonna
teenuste eeskirjadest teatamise kord, artikli 1 lõike 1 punktiga b tuleb tõlgendada nii, et teenus,
mis seisneb elektroonilise platvormi abil potentsiaalsete üürnike kokku viimises
üürileandjatega, kes pakuvad lühiajalisi majutusteenuseid, olukorras, kus selle teenuse osutaja
ei teosta kontrolli nende teenuste põhitingimuste üle, on nimetatud sätete tähenduses
infoühiskonna teenus1. See tähendab ühtlasi, et majutusteenuse osutamise ja selle
nõuetekohasuse eest vastutab platvormi kaudu teenuse pakkuja. Kui teenusepakkuja on
majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik ehk ettevõtja, kehtivad talle kõik samad nõuded mis
majutusteenuse pakkumisel ilma platvormi vahenduseta. Kui teenust osutab eraisik, kes pakub
teenust aeg-ajalt (st vähetähtsa ja kõrvalisena, tegevus on ajutine), on tegemist tarbijate
omavahelise kokkuleppe alusel pakutava teenusega, millele turismiseaduse nõuded ei kohaldu.
Taolisel teenuseosutajal lasub siiski vastavalt VÕS-le vastutus, kui ta on oma tegevuses
tekitanud kahju (nt tervisekahju), samuti kaasneb maksude maksmise kohustus (iga-aastane
kohustus deklareerida ja maksta tulumaksu). Kui kaupleja-tarbija suhte puudumise asjaolust
ollakse teadlik ning tehing tehakse poolte nõusolekul, ei ole vajadust riigi sekkumise järele.
Seepärast on äärmiselt oluline, et tarbijat teavitataks asjaolust, et tegemist ei ole kaupleja-tarbija
suhtega ning et platvorm sellist teavitust ka võimaldaks. Selline teavitamiskohustus sisaldub
Euroopa Parlamendi ja nõukogu ebaausaid kaubandustavasid käsitlevas direktiivis
2005/29/EÜ, mida nn New Deal for Consumers2 direktiiviga täpsustati 2019.a lõpus veelgi.
Uute täpsustuste kohaselt muudetakse internetipõhised kauplemiskohad senisest
läbipaistvamaks – kui tarbija teeb oste internetipõhises kauplemiskohas, peab platvorm teda
selgelt teavitama sellest, kas tarbija ostab tooteid või teenuseid kauplejalt või eraisikult, et ta
teaks, kas juhul, kui midagi läheb valesti, on tema tarbijaõigused kaitstud. Kõnealused
muudatusi kohaldatakse alates 28. maist 2022. a.
Jagamismajanduse populaarsuse kasvades on paljud riigid eluaseme väljarentimisele seadnud
piiranguid või koguni selle keelustanud. Selliste lahendusteni on enim jõutud piirkondades, kus
esineb tõsiseid probleeme linnade elutingimuste halvenemisega ja kus on elanike jaoks
kujunenud probleemiks kinnisvarapindade nappus. Tegemist ei ole tavaliselt riigi tasandi
otsustustega, vaid konkreetsetes suurlinnades tekkinud probleemidele leitud lahendustega (nt
Berliin, Pariis, Barcelona, Amsterdam). Näiteks on Euroopas võetud kasutusele erinevaid
elukoha väljaüürimise piiranguid, sätestades nt lubatud päevade piirarvu aasta kohta (olenevalt
riigist 30-120 päeva aastas, nt Amsterdamis, Prantsusmaal, Sloveenias), seadnud põhielukoha
või teisese elukoha rendi piirangud (nt Prantsusmaal võib põhielukohta välja rentida 120 päeval
aastas, teisest elukohta nagu suvekodu aastaringselt), kehtestanud maksuvaba tulu piirmäära
aastas (UK) või seadnud registreerimiskohustuse (Portugal, Ungari). Jagamismajandusele on
avatud ning piiranguid ei ole eelnõu koostamise aja seisuga seatud nt Soomes, Lätis, Bulgaarias,
1
Kaasus C-390/18, pooleliolev menetlus Euroopa Kohtus, veebis kättesaadav:
http://curia.europa.eu/juris/celex.jsf?celex=62018CC0390&lang1=et&type=TXT&ancre=
2
Direktiiv kättesaadav https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex:32019L2161 .
5
Liechtensteinis, Küprosel, Tšehhis, Luksemburgis, Rumeenias). Samuti on jagamismajandust
soodustavate meetmetena tehtud maksusoodustusi (Taani).
2016. a läbi viidud jagamismajanduse uuringu3 kohaselt on Eestis jagamismajandusega
seonduvalt väljakutseks pigem maksude laekumine, majutusettevõtetele seatud nõuete
järgimine ning töötamisega seonduva regulatsiooni vähene paindlikkus. Viimasel ajal on ka
Eestis tõstatatud küsimus vajadusest külaliskortereid täiendavalt reguleerida, viidates mh
probleemidele seoses müra või turvalisusega kortermajades. Nende murede lahendamiseks ja
ühiselureeglitest kinnipidamise jõustamiseks on olemas teised meetmed (asjaõigusseadus,
korteriomandi- ja -ühistuseadus, korrakaitseseadus), mistõttu neid küsimusi ei ole otstarbekas
täiendavalt turismiseaduses käsitleda. Samuti, kuna eluruumid juba vastavad eluruumidele
esitatavatele nõuetele, siis on nad ohutud elamiseks nii püsielanikele kui ka ajutistele
kasutajatele, mistõttu täiendavaid külaliskorterite terviseohutuse vm nõudeid eelnõu
koostamisel eraldi ei kaalutud. Lisaks on Eestis muu Euroopaga võrreldes väga kõrge
kinnisvaraomanike osakaal, seetõttu püsielanike eluaseme kättesaadavus ei ole tervikuna
probleem, kuivõrd üürituru maht on üldiselt madalam4. Eeltoodust lähtuvalt ei ole
turismiseadusesse kavandatud jagamismajanduse spetsiifiliste nõuete lisamist, vaid uute
piirangute kehtestamise asemel on valitud suund tavaettevõtlusele esitatud nõuete
leevendamiseks, mida üldiselt toetavad erinevad ettevõtluse lihtsustamise meetmed. Viimase
näiteks võib tuua ettevõtluskonto seadustamise eraisikute poolt teenitud ettevõtlustulu
lihtsustatud korras maksustamiseks ning Maksu- ja Tolliameti koostöö Airbnb-ga ametile info
vabatahtlikuks edastamiseks platvormi kaudu teenitud tulu kohta. Seejuures ei saa eraisikud
maksustatavast tulust maha arvata ettevõtlusega seotud kulusid, kuna see õigus on ette nähtud
üksnes ettevõtetele. Eesmärk on, et majutusteenuse osutamise nõuded oleks kõigile majandus-
või kutsetegevuses tegutsevatele osapooltele lihtsad, arusaadavad, vajalikud ja põhjendatud.
Teistes õigusaktides otseseid viiteid muudetavale majutusteenuse mõistele ei ole, mistõttu
muudatused ei too kaasa vajadusi teha täiendavaid muudatusi teistes seadustes. Kaudne viide
majutusteenusele esineb käibemaksuseaduses, kuid käesoleva eelnõuga ei kaasne vajadust
nimetatud seaduse muutmiseks.
Punkt 3.
Punktiga 3 muudetakse § 18-19, andes neile uued terviktekstid.
Majutusettevõtete liigid § 18
Seaduses säilitatakse peamiste majutusettevõtte liikide loetelu. Majutusettevõtete põhilised
liigid on jätkuvalt hotell, motell, külalistemaja, hostel, puhkeküla või -laager, puhkemaja,
külaliskorter ja kodumajutus. Nimetatud määratlusi saab majutusettevõtte puhul kasutada vaid
tingimusel, et majutusettevõte vastab seda liiki majutusettevõttele esitatavatele nõuetele (lõige
3
Ernst & Youngi ja Technopolis Group uuringu „Jagamismajanduse põhimõtete rakendamine Eesti majandus- ja
õigusruumis“ lõpparuanne 2016, veebis kättesaadav: https://www.mkm.ee/sites/default/files/lopparuanne.pdf
4
Kui Eestis keskmiselt on mitteomanike osakaal tavaeluruumides paikenavest elanikest 18,07%, siis teistes
Euroopa riikides on see näitaja suurem. Eestiga samasse suurusjärku jäävad näiteks Bulgaaria, Leedu, Horvaatia,
Slovakkia, Ungari ja Rumeenia, kus mitteomanikke on vastavalt 18,3%, 11,4%, 10,6%, 9,5%, 8%, 1,8%. Teistes
Euroopa riikides on mitteomanike osakaal eluasemeturul suurem, näiteks Austrias 48,4%; Belgias 35,2%,
Tšehhis 44,1%, Taanis 49%, Soomes 33%, Prantsusmaal 42,7%, Saksamaal 54,6%, Lätis 41,2%, Hollandis 40%
ning Rootsis 60. Eesti paistab seetõttu silma kõrge eluaseme omanike suhte poolest, mille põhjused on
eeldatavalt omandireformis. Allikas: MKM, Kredex 2016
6
10). Nii nagu kehtivas õiguses, saab ettevõtja ka edaspidi kasutada lisaks peamiste seaduses
määratletud majutusettevõtete liikidele muud sobivat määratlust. Niisiis on paragrahvis 18
toodud loetelu mitteammendav ja jätab ettevõtjale vabad käed ka teistsuguseks määratlemiseks.
Selline vabadus nähakse ette lõikes 11. Majutusettevõtte muu määratluse kasutamise korral
kehtivad selle majutusettevõtte osas majutusteenuse osutamise üldised nõuded, mis
kehtestatakse § 19 alusel ministri määrusega. Eelnõu koostamisel arvestati ka majutusettevõtte
liikide kirjeldusi kehtiva Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaatori gruppide (EMTAK
551, 552, 553) osas, mis omakorda põhineb NACE Rev2 gruppidele 55.1 (hotellid ja muud
sarnased majutusettevõtted), 55.2 (puhkuse- ja muu lühiajaline majutus) ja 55.3 (laagriplatsid,
vagunelamute ja haagissuvilate parkimisplatsid). Sellest lähtuvalt koostatakse omakorda
valdkonna statistikat.
Sisulise muudatusena §-s 18 kavandatakse põhiliste majutusettevõtte liikide mõistete
uuendamist. Majutusettevõtte liikide määratlemise peamine eesmärk on pakkuda tarbijale
asjakohast teavet ootustele vastava majutusteenuse pakkuja valimiseks. Kehtivad
majutusettevõtete liikide kirjeldused on püsinud sisuliselt mitmekümne aasta jooksul, arvates
turismiseaduse vastuvõtmisest 2001. aastal, muutmata kujul. Kehtivas seaduses on erinevate
majutusettevõtete liikide peamiseks eristamise kriteeriumiks toodud nõutavate majutusruumide
arv või toitlustusteenuse/toiduvalmistamise võimaluse pakkumine. Kehtivad kriteeriumid on
kohati rangemad, kui teistes riikides ning neid võiks ka Eestis lihtsustada. Näiteks eeldavad
tänased kriteeriumid kohustuslike lisateenuste (sõltuvalt majutusettevõtte liigist nt
toitlustamine) pakkumist, samas kui majutussektori mõisteid koondav standard EVS-EN ISO
18513:2003 Tourism Services – Hotels and another types of tourism accommodation –
Terminology ei näe ette toitlustusteenuse pakkumise kohustuslikkust, vaid see on toodud ühe
võimalusena. Kui riigisiseses õiguses on teenuse osutamisele kehtestatud kõrgemad nõuded kui
seda eeldatakse rahvusvaheliselt kokkulepitud standardi kohaselt, seab see Eesti
majutusettevõtjad võrreldes teiste riikide teenuseosutajatega põhjendamatult kehvemasse seisu.
Hotellile, motellile ja külalistemajale on esitatud nõuded minimaalsele majutusruumide arvule,
kuid vähemalt hotelli ja motelli puhul võiks see nõue olla leebem ja külalistemaja puhul võiks
sellest nõudest sootuks loobuda, hõlbustamaks ka väiksemate majutusettevõtete tegevust.
Eelnõus pakutud uued mõisted on järgmised:
(2) Hotell on majutusteenuse kasutaja ainukasutuses olevaid majutusruume pakkuv vähemalt 5
majutusruumiga majutusettevõte.
Kui kehtiva seaduse kohaselt oli hotelli puhul nõutav vähemalt 10 majutusruumi olemasolu,
siis eelnõus on seda piirmäära langetatud 5-le. Uus piirmäär arvestab paremini väiksemate ja
eristuvate hotellidega (nt butiik-hotellid). Samuti on välja jäetud toitlustusteenuse pakkumise
nõue. Hotelli majutusruum antakse tervikuna kliendi ainukasutusse, lisaks tavaliselt eeldatakse,
et ainukasutuses on lisaks ka hügieeniruum (privaatsus). Toitlustusteenuse pakkumine ei pea
sõltuvalt edaspidi olema kohustus, vaid majutusettevõttele eristumise võimaluseks. Hotellis
pakutakse tavaliselt igapäevast tubade koristamist ja voodi korrastamist ning võidakse pakkuda
mitmesuguseid lisateenuseid (toitlustusteenus, parkimis- ja pesumajateenus, võimalus kasutada
ujumisbasseini, võimlat, konverentsiruume, ruume vaba aja veetmiseks jms).
(3) Motell on sõidukiga lihtsalt ligipääsetavas kohas asuv majutusteenuse kasutaja
ainukasutuses olevaid majutusruume ja parkimisvõimalust pakkuv vähemalt viie
majutusruumiga majutusettevõte.
Tegemist on hotelli sarnase majutusettevõttega, milles tuleb lisaks tagada parkimisvõimalus
kõigile külastajatele ning mis peab paiknema sõidukitele kergesti ligipääsetavas kohas. Kui
7
kehtiva seaduse kohaselt pidi motellis olema 10 majutusruumi, siis eelnõus on seda piirmäära
sarnaselt hotelliga langetatud 5-le.
(4) Külalistemaja on majutusteenuse kasutaja ainukasutuses olevaid majutusruume pakkuv
majutusettevõte.
Külalistemaja puhul ei ole edaspidi nõutav vähemalt 5 majutusruumi olemasolu ja
toitlustusteenuse pakkumine. Külalistemajas pakutakse külastajale tema ainukasutuses olevat
majutusruumi, samas võrreldes hotelliga ei ole külalistemaja majutusruumis tavaliselt
privaatset vannituba. Lisaks pakutakse külalistemajades tavaliselt igapäevast tubade koristamist
ja voodi korrastamist ning võidakse pakkuda mitmesuguseid lisateenuseid (toitlustusteenus,
parkimis- ja pesumajateenus, võimalus kasutada ujumisbasseini, võimlat, konverentsiruume,
ruume vaba aja veetmiseks jms).
(5) Hostel on majutusteenuse kasutaja ainu- või ühiskasutuses olevaid majutusruume pakkuv
majutusettevõte.
Hosteli näol on tegemist ühiselamu tüüpi soodsamas hinnaklassis pakutava majutusega, kus
võivad olla privaatsed majutusruumid, aga majutusruumid võivad olla ka külastajate
ühiskasutuses. Erinevalt hotellist on hostelis tavaliselt WC, vannituba ja köök ühiskasutuses.
Toitlustusteenuse pakkumine ei ole kohustuslik. Toiduvalmistamise või köögi kasutamise
võimalusega seonduvat täpsustatakse edaspidi ministri määruses.
(6) Puhkeküla või -laager on majutusettevõte, kus on telkimisvõimalus või haagissuvilate
vastuvõtmise võimalus ja kus võivad olla majutushooned.
Võrreldes kehtiva mõistega on muudatused vaid sõnastuslikud ning sisu ei muutu. Tegemist on
tavaliselt piiratud ulatuses teenuseid pakkuvate majutusettevõtetega, kus pakutakse majutust
laagriplatsidel, telklates (sh glämping) ja kämpingutes, pakutakse parkimisvõimalusi ja
teenuseid autokaravanidele ja haagissuvilatele.
(7) Puhkemaja on majutusettevõte, kus majutushoone antakse tervikuna majutusteenuse
kasutaja kasutusse.
Võrreldes kehtiva mõistega jäetakse mõistest välja toiduvalmistamise võimaluse pakkumise
nõue. Teenus oma olemuselt siiski ei muutu, toiduvalmistamise või köögi kasutamise
võimalusega seonduvat täpsustatakse edaspidi ministri määruses.
(8) Külaliskorter on majutusettevõte, kus majutusteenuse kasutaja kasutusse antakse korter
tervikuna.
Võrreldes kehtiva mõistega tehakse vaid sõnastuslikud täpsustused ning mõistest on välja
jäetud toiduvalmistamise võimaluse pakkumise nõue. Samas teenus oma olemuselt siiski ei
muutu ning toiduvalmistamise või köögi kasutamise võimalusega seonduvat täpsustatakse
edaspidi ministri määruses.
(9) Kodumajutus on majutusettevõte, kus majutusteenuse kasutaja kasutusse antakse tuba või
muu osa majutusteenuse osutaja elukohaks olevast talust, majast või korterist.
Kodumajutuse näol on tegemist sellise majutusettevõtte liigiga, kus teenust osutatakse
teenusepakkuja elukohaks (kodus) olevas talus, hoones või korteris ning kus külastajale
üüritakse välja vaba(d) tuba (toad), korrus või muu osa hoonest või korterist. Sarnaselt teiste
majutusettevõtte liikidega kaotatakse kehtivas seaduses sisaldunud hommikusöögi pakkumise
nõue.
8
Arvamusküsitluse käigus tõstatati lisaks majutusettevõtte liigi täpsemale kirjeldamisele ka
küsimus sellest, kas täpsema liigituse järele on seaduse tasandil jätkuvalt vajadust või võiks
selle jätta lahtiseks. Üheks võimaluseks oleks tugineda standarditele. Majutussektori mõistete
kohta on olemas standard EVS-EN ISO 18513:2003 Tourism Services – Hotels and another
types of tourism accommodation – Terminology. Saadud tagasiside kohaselt ei leidnud
standardile tuginemine suuremat heakskiitu, mistõttu otsustati eelnõu koostamise käigus jääda
seni kehtiva lahenduse juurde. Täpsemad nõuded teenuse osutamiseks kehtestatakse § 19 alusel
ministri määrusega. See võimaldab enam paindlikkust, kiiremat reageerimist turu muutustele
ja on ka sobivam koht detailsemate tehniliste nõuete seadmiseks. Majutusteenuste pakkumise
ärimudel on pidevas muutumises ning uudsed ideed ja lahendused ei tohiks saada takistatud.
Teistes vaadeldud riikides on praktika mitmesugune. Majutusettevõtete liike defineeritakse kas
õigusaktis (nt Iirimaal ja Leedus, kus peamiselt keskendutakse majutusasutuse suurusele ja
kohustuslikele teenustele), standardis (Lätis) või on need jäetud defineerimata ning lähtutud
tavatähendusest (nt UK, Norras, Soomes, Rootsis ja Taanis).
Teistes õigusaktides esineb üldiseid viiteid majutusettevõtte liikidele (riikliku statistika
esitamine, EMTAK koodid, tuleohutuse nõuded, ehitise kasutusotstarvete loetelu). Tegemist on
üldist laadi viidetega, mida ei pea käesolevate muudatuste vastuvõtmisel otseselt muutma (välja
arvatud EMTAK koodides olevad majutusettevõtte liigi selgitused).
Majutusteenuse osutamine § 19
Paragrahvis 19 sätestatakse põhimõte, mille kohaselt majutusteenuse osutajal peavad olema
teenuse osutamiseks sobivad, ohutud ja turvalised hooned, ruumid, sisustus ja maa-ala.
Tarbijale osutatava teenuse ohutuse üldine nõue sisaldub ka tarbijakaitseseaduse § 9 lõikes 1.
Nimelt peab viidatud nõude kohaselt teenus vastama kehtestatud nõuetele, olema sihipärasel
kasutamisel ohutu tarbija elule, tervisele ja varale ning selliste omadustega, mida tarbija
tavaliselt õigustatult eeldab. Lisaks sätestatakse rahvatervise seaduse § 4 punktis 10, et teenuste
osutamine majutusasutustes ei tohi kahjustada tervist. Lõikes 2 sätestatakse, et majutusteenuse
osutaja tagab majutusteenuse kasutaja tervise ja vara ohutuse, piisavad hügieenitingimused ning
majutusettevõtte liigi eripära arvestavad majutus- ja puhkevõimalused.
Eelnõuga muudetakse seni lõikes 4 sisaldunud volitusnormi sõnastust. Majutusteenuse kasutaja
mugavuse ja ohutuse tagamiseks nähakse ette, et valdkonna eest vastutav minister kehtestab
majutusettevõtte liigiti majutusteenuse osutamisele täpsemad nõuded. Nõuetes täpsustatakse
vajalikud ohutuse nõuded, hügieenitingimused, aga ka nõuded majutus- ja puhkevõimaluste
olemasolule. Uute nõuete kehtestamisel seatakse eesmärgiks piirata riigi poolt teenuse
osutamisele seatavate nõuete mahtu ning mitte reguleerida aspekte, mille puhul turg toimib ise
piisavalt hästi. Näiteks tarbijate muutunud ootustele teenuse sisu osas suudab turg reageerida
tõhusamalt ja kiiremini kui seda suudaks teha seadusandja. Samuti on eesmärgiks vähendada
bürokraatiat ja mitte takistada innovatsiooni. Majutusteenusele osutatavad nõuded peavad
kaasas käima ka tehnoloogia arenguga (uued ärimudelid, iseteenindusega lahendused,
kohapealse teenindava personali puudumine majutusettevõttes jne).
Rakendusakti kavand on toodud seletuskirja lisas 1.
Punkt 4.
Punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks seaduse paragrahvid 21 ja 23.
9
Majutusettevõtete järguregulatsioon § 21
TurS § 21 reguleerib majutusettevõttele järgu ehk rahvakeeli tärni andmist majutusettevõtte ja
pakutavate teenuste taseme kirjeldamiseks. Järgud on maailmas laialt tuntud ja kasutusel olevad
majutusasutuste kvaliteedimärgised. Järgu omandamine on ettevõtjale alati olnud vabatahtlik.
Kui kuni 2005. a väljastas hotellidele järgutunnistusi majandusminister, siis alates 2005. a
järgutab ehk tärnitab majutusettevõtteid majandus- taristuministri poolt vastava õiguse saanud
majutusettevõtete liit või kvaliteedi arendusega tegelev organisatsioon. Järgu andjana
tegutsemise õiguse saamiseks esitatud taotlusi hindab Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumis (MKM) valdkonna ekspertidest (Eesti Turismifirmade
Liidu, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse, Tartu Ülikooli Pärnu Kolledži, Linnade ja Valdade
Liidu (endine Eesti Maaomavalitsuste Liit) ja MKMi esindajad) kokku kutsutud komisjon.
Õigus tegutseda järgu andjana antakse kehtiva korra kohaselt kuni 5 aastaks, mida on võimalik
ka pikendada. Muudatuste kavandamisel 2005. aastal oli järgusüsteemi nö vabaks laskmine
kaalumisel juba toona, kuid sel ajal ei olnud selleks veel valmidust. Uuenenud järgusüsteemi
positiivseks mõjuks oli majutussektori suurem vabadus järgusüsteemide loomisel ning
arendamisel, samuti suurenes järkude populaarsus majutusettevõtete puhul, kellel varasemalt
järgu taotlemise võimalus puudus. Näiteks aastatel 2006-2016 toimis esmakordselt MTÜ Eesti
Maaturismi loodud ja arendatud järgusüsteem puhkemajade, puhkekülade või -laagrite ning
kodumajutuste puhul (järgutähiseks rukkilille kujutis).
Eelnõu koostamise ajal kehtib järgusüsteem vaid hotellidele ja motellidele. Hotellidele ja
motellidele annab järke Eesti Hotellide ja Restoranide Liit (EHRL), kelle õigus järgu andjana
tegutsemiseks kehtib kuni 1. maini 2021.a. EHRL-i poolt Eestis rakendatav HOTREC´i5
Hotelstars Union järgusüsteem on tuntud nii Eestis kui kasutatav ka mujal Euroopas, kokku 17
riigis – lisaks Eestile Austrias, Tšehhis, Saksamaal, Ungaris, Hollandis, Rootsis, Šveitsis,
Belgias, Taanis, Kreekas, Lätis, Leedus, Luksemburgis, Maltal, Liechtensteinis ja Sloveenias.
Hotelstars Union järgusüsteem on 2009. a Euroopa hotellide, restoranide ja kohvikute
katuseorganisatsiooni HOTREC poolt asutatud üle-Euroopaline järgusüsteem, millega
tagatakse ühtlustatud hotelliliigitus 5 tärni kategoorias ning millega edendatakse osalevates
riikides hotellitööstuse mainet ja kvaliteeti. 2020. a seisuga on Eestis 37 järguhotelli (hotellide
ja motellide koguarv on ca 200).
Eesti majutusettevõtete tase on Euroopa keskmisega võrreldes üldiselt hea. Hotellide huvi
järkude taotlemise vastu on siiski olnud võrdlemisi vähene. Brändihotellid ei huvitu ametlikest
tärnidest, teised hotellid ei näe selleks vajadust või on tärne keeruline taotleda või pakuvad
erinevad online-keskkonnad piisavalt teisi võimalusi6. Lisaks on järkude kõrval ka teisi
kvaliteedimärgiseid, nt Rohelise Võtme kvaliteedisüsteem. Tärnide populaarsus on ajas
osaliselt kahanenud ka uute reitingu- jt tagasisidesüsteemide laialdase leviku (külastajate
tagasiside platvormidel, internetifoorumites, sotsiaalmeedias) tõttu. Internetikeskkondades
olevad arvustused (booking.com, airbnb.com) ja tagasiside (nt TripAdvisoris, erinevad
reisifoorumid) pakuvad tarbijale vajalikku infot teenuse taseme kohta, aga aitavad kaasa ka
teenuste kvaliteedi tõstmisele ja vähendavad tarbijate jaoks riske. Suurendamaks veelgi
tarbijate usaldust platvormide kaudu osutatavate teenuste puhul, tagatakse EL tasandil New
Deal for Consumers direktiiviga ka otsingutulemuste suurem läbipaistvus veebiplatvormidel –
veebikeskkonnas otsingut tehes peab tarbija saama selget teavet selle kohta, kui kaupleja on
5
Euroopa Hotellide ja Restoranide katusorganisatsioon
6
Orav, E. Lõputöö „Majutusettevõtete kvaliteedijärkude süsteemi rakendamine Eesti hotellide näitel, Pärnu
2017, kättesaadav: http://dspace.ut.ee/ bitstream/handle/10062/57786/orav_erika.pdf
10
otsingutulemuse eest maksnud. Lisaks peavad internetipõhised kauplemiskohad tarbijale teada
andma, millised on peamised parameetrid, mis määravad otsingutulemuste järjestuse.
Täiendavalt luuakse uue vahendusteenuse pakkuja ja ärikasutaja vahelisi lepingulisi suhteid
käsitleva määrusega (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2019/1150, mis käsitleb
õigluse ja läbipaistvuse edendamist veebipõhiste vahendusteenuste ärikasutajate jaoks ning
mida hakatakse kohaldama alates 2020. a. 12. juulist)7 õiglane, läbipaistev ja prognoositav
ettevõtluskeskkond väikeettevõtjatele ja kauplejatele, kes kasutavad veebiplatvorme.
Veebipõhiste vahendusteenuste osutajad peavad edaspidi tagama, et nende tingimused on
ärikasutajatele kergesti mõistetavad ja hõlpsasti kättesaadavad. Lisaks tuleb selgitada
võimalikke põhjuseid, mille alusel tohib professionaalse kasutaja platvormilt eemaldada, tema
tegevuse peatada või seda piirata. Muuhulgas tuleb nii veebipõhiste vahendusteenuste kui ka
internetipõhiste otsingumootorite puhul kindlaks määrata üldised kriteeriumid kaupade ja
teenuste järjestamiseks otsingutulemustes.
Platvormide nö. kvaliteedikontroll toimub reaalajas ning tõhusamalt, kui seda suudaks pakkuda
riiklik järelevalve, mis omakorda survestab seeläbi teenuse pakkujat pidevalt teenuse
kvaliteediga tegelema. Eeltoodust tulenevalt on riikliku sekkumise vajadus seetõttu oluliselt
vähenenud. Riigi poolt on majutusteenuse osutamiseks seatud üldised minimaalsed nõuded, mis
on vajalikud tarbijakaitse ja ohutuse tagamiseks. Kvaliteediarendus, sh tärnidega seonduv
toimub edaspidi sektorisiseselt ja vabatahtlikkuse alusel.
Paragrahvi 21 kehtetuks tunnistamisega seoses ei kaotata ära tänaseid hotellide tärne ega
toimivat Hotelstars Union´i järgusüsteemi. Muudatuse kohaselt ei pea edaspidi järgualaseks
tegevuseks enam taotlema ministri luba. Vähendatakse bürokraatiat ning avarduvad võimalused
olemasoleva Hotelstars Union järgusüsteemi arenduseks, aga ka uute järgusüsteemide tekkeks
teist liiki majutusasutustele ja kvaliteedisüsteemidele. Täiendavalt toetatakse teenuse kvaliteedi
tõstmist ka EAS-i poolt läbi turismiettevõtjale mõeldud e-õppekeskkonna e-akadeemia.
Muudatuse tulemusel jääb EHRL õigus järgu andjana tegutsemiseks kehtima õiguse kehtivuse
tähtaja saabumiseni (1. mai 2021.a) ning hotellidele/motellidele väljastatud järgutunnistused
kehtivad kuni nendel märgitud tähtaja saabumiseni. Pärast 1. maid 2021. a järgutamist enam
seadusega ei reguleerita ning EHRL saab jätkata senist tegevust järkude andmise ja
järgusüsteemi arendamisega omal initsiatiivil. Ühtlasi kaotab kehtivuse § 21 lõikes 4 sisaldunud
volitusnorm ja selle alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 18.10.2005
määrus nr 124 „Järgu andjana tegutsemise õiguse andmise kord ja tingimused ning nõuded
järgu andjana tegutsemisele“ (RT I, 19.06.2015, 12).
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on kõnealust ettepanekut tutvustanud ka
varasema kaasamise (arvamusküsitlus) käigus, sh on ettepaneku üle arutletud majutusettevõtete
liitudega korraldatud kohtumisel. Arutelude käigus toodi olulisemana välja, et mingil viisil ja
võimalusel peab olema kliendil võimalus hinnata teenuse kvaliteeti või veenduda teenuse
pakkuja poolt lubatuga lisaks praktilisele kogemusele ja online platvormides räägitule. Samuti
viidati, et osade kliendisegmentide jaoks (s.h. rahvusvahelised hanked) on järgusüsteem väga
oluline defineerimaks teenuse kvaliteeti ja selle võrdlusvõimekust samaväärsete toodetega,
mistõttu on oluline, et ei jääks tühimikku. Samuti esineb praktikas probleeme Booking.com
platvormil turunduses viitamisega tärnidele, mida majutusettevõtted tegelikult ei oma.
Üldjoontes nenditi, et muutused on vajalikud, lisaks järgusüsteemidele lisandub turule uusi
7
Nn P2B määrus, kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32019R1150
11
hindamissüsteeme ja võimalusi nii teenuse pakkujatele endile kui ka klientidele teenuse
kvaliteedist teada anda.
Kui võrrelda teiste riikide praktikat, siis tärnitamist on korraldatud väga erinevalt. Enamasti
Põhjamaades ja osaliselt ka mujal Euroopas toimub see vabatahtlikkuse alusel - nt Saksamaal,
Norras, Taanis, Hollandis, Rootsis ja Austrias. Soomes tärnitamist ei praktiseerita, kuna selle
jaoks ei ole praktilist vajadust. Riiklikult korraldatud süsteemide puhul on nii riike, kus
tärnitamine on kohustuslik (nt Iirimaa) kui ka riike, kus see on vabatahtlik, kuid tärnitamise
korraldus siiski paika pandud riigi poolt (Läti, Leedu, UK). Euroopa vaieldamatult tuntuim
järgusüsteem on Hotelstars Union, kuid osades riikides toimivad ka oma rahvuslikud
järgusüsteemid kas eraldi või paralleelselt (UK, Norra, Saksamaa).
Majutusettevõtete tähistus § 23
Paragrahvi 23 kehtetuks tunnistamisega jäetakse seadusest välja majutusettevõtte tähistamisega
seonduv regulatsioon. Lõige 1 sisaldas majutusettevõtte tegevuskoha tähistamise nõudeid,
nähes ette tähistuse olemasolu majutusettevõtte hoonel või juurdepääsutee ääres.
Teenuseosutaja teavitamiskohustused sisalduvad ka mitmes muus seaduses. Näiteks sisaldab
teenuseosutaja kohustusi MSÜS (§ 31), TKS (tarbija teavitamise kohustus, teenuse hinna
avaldamise nõuded) kui ka kaubandustegevuse seadus (tegevuskoha tähistamise nõue § 4 lg 1
p 10. Märkus: kaubandustegevuse seaduse kehtetuks tunnistamise eelnõuga kavandatakse
asjaomaste sätete üleviimist TKS-i). Arvestades eeltoodut ei ole vajadust säilitada TurS-is
täiendavaid erinõudeid tegevuskoha tähistamisele.
Lõige 2 reguleeris järgutähise kasutamise lubatavust ettevõtte nimes ja tähistuses. Selle nõude
järele ei ole edaspidi vajadust, kuna kogu § 21 muutub kehtetuks.
Lõige 3 reguleeris juhtusid, mil majutusettevõtte nimes võib kasutada sõna „turismitalu“, ka
sellise piirangu edasine säilitamine ei ole otstarbekas.
Punktid 5–7.
Punktidega 5, 6 ja 7 viiakse paragrahvi 26 muudatused, millega EAS-i nimepidi nimetamine
asendatakse kaudse viitega. Tegemist on normitehniliste muudatustega. Kuivõrd eraõiguslikele
juriidilistele isikutele ei tehta seaduses üldjuhul otseviidet, viidatakse EAS-le edaspidi kui riigi
poolt ettevõtluse arendamiseks loodud sihtasutusele, milles asutajaõigusi teostab
turismivaldkonna eest vastutav minister
Punktid 8–10.
Punktidega 8-10 muudetakse riikliku järelevalve paragrahvi 30. Paragrahvi 30 viiakse sisse
muudatused, mis tulenevad § 21 kehtetuks tunnistamisest. Paragrahvist jäetakse välja
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi järelevalvepädevus järgu andajana
tegutsemiseks kehtestatud nõuete täitmise osas. Samuti täpsustatakse paragrahvi 30 tekstis
olevaid termineid, tagamaks kooskõla peatüki 3 „Majutusettevõtted“ terminitega. Teisi
järelevalvepädevusi ei muudeta.
Punkt 11.
12
Punktiga 11 muudetakse riikliku järelevalve erisusi käsitlevat § 302. Riikliku järelevalve
erimeetmeid ei kasutata edaspidi järgu andja suhtes, kuna see alus langeb ära seoses § 21
kehtetuks tunnistamisega. Lisaks ühtlustatakse paragrahvis toodud erimeetme sõnastus
korrakaitseseaduse §-s 50 toodud sõnastusega, mille kohaselt tohib korrakaitseorgan siseneda
ka ruumi ja eluruumi ning sealhulgas avada uksi, väravaid ja kõrvaldada muid takistusi.
§ 2. Tarbijakaitseseaduse muudatus
Paragrahvis 2 muudetakse TKS §-i 22 lõike 3 punktides 1 ja 2 toodud andmete loetelu, mida
edaspidi Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi TTJA) järelevalve infosüsteemi
andmekogusse kantakse.
TKS-i § 22 lõike 3 punkti 1 muudatus on tingitud Tarbijakaitseameti ja Tehnilise Järelevalve
Ameti senise kahe andmekogu üle vaatamisest ja ühendamisest, eesmärgiga luua parem
õigusselgus. Kuna TTJA järelevalve infosüsteem täidab ka dokumendiregistri funktsiooni ja
arvestades seadme ohutuse seaduse §-s 12 sätestatut, siis asendatakse sõnad „isiku esitatud
selgitustaotluse, teabenõude ja kaebuse menetlemise andmestik“ sõnadega „dokumendiregister
ja järelevalvemenetluste andmestik“, millega on hõlmatud nii senine isiku esitatud
selgitustaotluste, teabenõuete ja kaebuste menetlemise kui ka haldusmenetluse andmestik.
Pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste kogumüügi aruande ning tagatiste andmestiku
(punkti 2 muudatus) lisamine andmekogu koosseisu on tingitud turismiseaduse § 152 lõige 1
muudatusest, mille kohaselt turismiseaduse §-s 6 nimetatud tegevusalal tegutsev reisiettevõtja
esitab TTJA-le tarbijakaitseseaduse §-s 22 nimetatud järelevalve infosüsteemi kaudu
kvartaliaruannete ja tagatiste andmed.
§ 3. Seaduse jõustumine
Seaduse jõustumine on kavandatud kahes etapis.
Reisiettevõtjate aruandluse korda puudutav muudatus § 1 punktis 1 ning TKS-i muudatus
jõustuvad üldises korras.
Ülejäänud muudatused jõustuvad 1. mail 2021. aastal. See aeg on piisav, andmaks turuosalistele
aega muudatustega harjumiseks ning rakendusakti menetlemiseks. Ühtlasi on jõustumise
kuupäeva valikul võetud arvesse, et eelnõu jõustumise ajal kehtivat järgu andjana tegutsemise
õigus (EHRL) saaks kesta õiguse kehtivusaja lõpuni.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõus ei võeta kasutusele uusi termineid, vaid täpsustatakse olemasolevat majutusteenuse
majutusettevõtete liikide mõisteid.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on Euroopa Liidu õigusega kooskõlas.
6. Seaduse mõjud
Sihtrühmad:
1) majutusteenuse kasutajad.
13
Statistikaameti andmetel peatus Eesti majutusettevõtetes 2019. aastal 3,8 mln turisti ja veetsid
neis 7 mln ööd. Neist välisturiste oli 2,3 mln ja siseturiste 1, 5 mln. Välisturistide ööbimistest
on suurim turuosa Soomel 36%, Venemaal (12%), ja Lätil (8%). Siseturistide ööbimised
moodustasid 41%. Keskmine majutusasutuses viibimise kestus 2019. aastal oli 1,84 ööd, sh
siseturistidel 1,69 ja välisturistidel 1,94 ööd.
„Eesti riiklikus turismiarengukavas aastateks 2014–2020“ on seatud eesmärk, et välisturistide
ööbimiste arv majutuskohtades kasvab 3,82 miljonilt ööbimiselt 2012. aastal 5 miljoni
ööbimiseni 2020. aastaks ja siseturistide ööbimiste arv 1,72 miljonilt 2012. aastal 2,1 miljoni
ööbimiseni 2020. aastaks8.
2) majutusettevõtjad TurS § 17 tähenduses. Puhkaeestis.ee andmebaasis on maikuu 2020
seisuga ligi 1600 majutusettevõtet. Järku omavate majutusettevõtjate arv on 37.
3) järgu andja – Eesti Hotellide ja Restoranide Liit (EHRL).
4) järelevalveasutused – MKM, TTJA, valla- või linnavalitsused, Päästeamet, Terviseamet.
Järgnevalt analüüsitakse seaduse vastuvõtmisega kaasnevaid mõjusid.
Majanduslik mõju
Eelnõu seadusena jõustumise tulemusel muutuvad majutusteenuse osutamisele esitatud reeglid
paindlikumaks ja vähenevad majandustegevusele esitatavad nõuded. Koos rakendusakti
vastuvõtmisega peaksid omakorda vähenema ettevõtja kulud nõuete täitmiseks, mõningal
määral võivad väheneda tööjõukulud (sõltuvalt ettevõtja ärimudelist) ning vabanevat ressurssi
saab suunata efektiivsuse suurendamiseks. Majutusteenusega seonduv terminoloogia muutub
aja- ja asjakohasemaks. Muudatused mõjutavad ligi 1600 majutusteenust osutavat ettevõtjat ja
potentsiaalseid uusi teenuseosutajaid. Konkreetset majanduslikku mõju teenuse osutajatele ei
ole võimalik määrata, kuna majutusteenuse osutamise peamised nõuded kehtestatakse
rakendusaktiga. Esialgu avaldub otsene mõju pigem tegevust alustavatele teenuseosutajatele,
kes veel ei ole investeeringuid nõuete täitmisse teinud; alustavatel teenuseosutajatel peaks
turule sisenemine oluliselt lihtsustuma. Tegutsevate ettevõtjate puhul saab rääkida pigem
võimalikust kokkuhoiust tulevikus (investeeringud inventari uuendamisse, digitaliseerimisse
jms). Kuigi muudatus puudutab rohkem või vähem enamikku majutusettevõtjaid, saab otsest
mõju hinnata pigem väikeseks. Majutusteenuse kasutajale otsest majanduslikku mõju
eeldatavalt ei avaldu.
Majutusettevõtte järkudega seonduva regulatsiooni väljajätmine, n.ö dereguleerimine vähendab
järgu andja (eelnõu koostamise ajal on tegev üks järgu andja – EHRL, kelle järgu andjana
tegutsemise õigus kestab kuni 1. maini 2021.a) halduskoormust ning annab edasiseks
kvaliteediarendusalaseks tegevuseks rohkem vabadust ja iseotsustusõigust. Järgu andjale ei too
muudatused kaasa otsest majanduslikku mõju, järgu andja saab oma tegevust ka muudatuse
tulemusel jätkata, lisaks oli järkude järgu taotlemine ka senini ettevõtjale vabatahtlik.
Tärnisüsteemi haldaja tagab järgutatud majutusettevõtete jätkuvalt kõrge kvaliteedi ning
majutusteenuse kasutajatel ei ole põhjust karta järguhotellide teenuse kvaliteedi langust. Lisaks
erinevatele kvaliteedisüsteemidele on tarbijatel avarad võimalused saada majutusettevõtte
taseme ja pakutavate teenuste kohta adekvaatset infot veel eri foorumitest, platvormidelt ning
erinevatest arvustus- ja tagasisidesüsteemidest jne. Ebasoovitava riskina võib kaasneda
majutusteenuse osutajate poolne teenuse turunduses järgu olemasolule viitamine ilma
tegelikkuses järku omamata. Kui kaupleja kasutab usaldus-, kvaliteedi- või nendega
8
„Eesti riiklik turismiarengukava aastateks 2014–2020“. Internetis kättesaadav aadressil
https://www.mkm.ee/et/eesmargid-tegevused/arengukavad.
14
võrdväärset märki ilma sellekohase loata, on tegemist eksitava kauplemisvõttega, mis vastavalt
tarbijakaitseseadusele on keelatud ja karistatav.
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele ning avaliku sektori
kuludele ja tuludele
Järgu andjana tegutsemise taotluste hindamise ja menetlemise vajaduse edasine äralangemine,
samuti järelevalve pädevuse kaotamine avaldab väiksemat mõju MKM töökorraldusele, sh
taotluste hindamiseks moodustatud komisjoni tegevusele. Kokku menetleti 14 aasta jooksul 4
taotlust ja kujundati seisukohad järgu andjate taotletud järgunõuete muudatuste suhtes.
Järelevalveasutuste (valla- ja linnavalitsused, Terviseamet, Päästeamet, TTJA) järelevalve
pädevustes muutusi ei kavandata, küll aga peaks vähenema järelevalve koormus seoses
majutusteenuse osutamise nõuete vähenemisega.
Reisiettevõtjate elektroonsele aruandlusele üleminek ei too kaasa TTJA-le täiendavaid tegevusi
ega kulutusi, kuna TTJA järelevalve infosüsteemi näol on tegemist juba toimiva
infosüsteemiga, mida käesoleva eelnõu vastuvõtmise järel muutma ei pea.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
Seaduse rakendamisega ei kaasne täiendavaid riigi või kohaliku omavalitsuse tegevusi, kulud
ja tulud eeldatavalt ei muutu.
8. Rakendusaktid
Eelnõu sisaldab ühte volitusnormi ministri määruse andmiseks. Paragrahvi § 19 lg 3 alusel
kehtestab valdkonna eest vastutav minister majutusteenuse kasutaja mugavuse ja ohutuse
tagamiseks majutusettevõtte liigiti majutusteenuse osutamise täpsemad nõuded. Volitusnormi
sisustamiseks vaadatakse üle kehtiv majandus- ja taristuministri 23.05.2012 määrus nr 43
„Nõuded majutusettevõttele“ (RT I, 19.06.2015, 13) ning kehtestatakse määrus uuesti.
Rakendusakti kavand on toodud seletuskirja lisas 1.
Seoses järkude regulatsiooni väljajätmisega §-s 21 kaotab kehtivuse ka § 21 lõike 4 alusel
kehtestatud majandus- ja taristuministri 18.10.2005 määrus nr 124 „Järgu andjana tegutsemise
õiguse andmise kord ja tingimused ning nõuded järgu andjana tegutsemisele“ (RT I,
19.06.2015, 12).
9. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub järgmiselt:
Reisiettevõtjate aruandluse korda puudutav muudatus § 1 punktis 1 jõustub ning TKS muudatus
§-s 2 jõustuvad üldises korras.
Ülejäänud muudatused jõustuvad 1. mail 2021. aastal. See aeg on piisav, andmaks turuosalistele
aega muudatustega harjumiseks ning rakendusakti menetlemiseks. Ühtlasi on jõustumise
15
kuupäeva valikul võetud arvesse, et eelnõu jõustumise ajal kehtivat järgu andjana tegutsemise
õigus (EHRL) saaks kesta õiguse kehtivusaja lõpuni.
10. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Siseministeeriumile, Rahandusministeeriumile ja
Sotsiaalministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks järgmistele isikutele: Eesti Hotellide ja
Restoranide Liit, Eesti Spaaliit, MTÜ Eesti Maaturism, Eesti Kämpingute Liit, SA Põhja-Eesti
Turism, MTÜ Lääne-Eesti Turism, Eesti Turismifirmade Liit, MTÜ Reisibüroode Liit, Eesti
Linnade ja Valdade Liit, Tallinna Ettevõtlusamet, Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž, Tarbijakaitse
ja Tehnilise Järelevalve Amet, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Tarbijakaitse Liit ja
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus.
Eelnõule saabunud tagasiside oli valdavalt toetav. Siseministeerium kooskõlastas eelnõu
märkusteta. Teiste ministeeriumide ja huvigruppide märkusi ja ettepanekuid on suures osas
arvestatud ja eelnõu ning seletuskirja vastavalt täiendatud. Täpsemad andmed ettepanekute ja
märkustega arvestamise kohta on toodud seletuskirja lisas 2.
Kuna pärast eelnõu kooskõlastamist on eelnõust välja jäetud majutusteenuse kasutajate
registreerimisega seotud muudatused TurS-is, politsei ja piirivalve seaduses, Euroopa Liidu
kodaniku seaduses ja välimaalaste seaduses, siis ei sisalda märkuste tabel külastajate
registreerimise korra muudatustele esitatud tagasisidet (Justiitsministeerium, Andmekaitse
Inspektsioon, Rahandusministeerium, Statistikaamet, Kaitseministeerium, Eesti Kaubandus-
Tööstuskoda). Esitatud märkused ja ettepanekud on sisendiks majutusteenuse kasutajate
registreerimise korra muudatusteks, kui jätkub töö vastava eraldi eelnõuga.
16
Turismiseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu
lühikokkuvõte
Turismiseaduse muutmise seaduse eesmärk on nüüdisajastada majutusteenuse osutamise
nõuded. Eesmärk on vähendada nõudeid ja bürokraatiat seal, kus need otseselt vajalikud pole
või kus toimib hästi iseregulatsioon – nt täiendavate kvaliteedinõuete osas. Nii trendid, kui üha
tihenev globaalne konkurents, toovad kaasa vajaduse investeerida tootearendusse ja
teenusepakkumisse, aga ka vajaduse vastavateks ettevõtlust toetavateks muudatusteks
õigusraamistikus. Üha enam koguvad populaarsust platvormid ning turule on lisandunud
iseteeninduslikud majutusasutused (nn. automaathotellid), mis on pakkumist oluliselt
mitmekesistanud ja mida tuleks ka nõuete kehtestamisel arvesse võtta. Muudatuste tulemusel
muutuvad majutusteenuse osutamisele esitatud reeglid paindlikumaks ja vähenevad
majandustegevusele esitatavad nõuded ning kulud nõuete täitmiseks.
Muudatused:
1. Uueneb majutusteenuse mõiste ja majutusettevõtte liikide kirjeldus, väheneb nõuete arv
Majutusteenuseks loetakse ettevõtja poolt ajutise ööbimisvõimaluse pakkumist. Majutusteenus
on turismiteenus, mis ei kanna eesmärki tagada elukoht, vaid on mõeldud sise- ja
väliskülastajate ajutiseks majutamiseks puhkuse- või tööreisi vms otstarbel, mida tihti
pakutakse näiteks päeva, nädala või kuu baasil. Teenuse lühiajalisuse (ajutisuse) sissetoomine
aitab majutusteenust selgemini eristada eluruumi üürilepingutest. Pikemaks perioodiks kui 3
kuud kestvale majutamisele kehtivad juba VÕS-is toodud eluruumi üürilepingute erireeglid.
Jätkuvalt on majutusettevõtete põhilisteks liikideks hotell, motell, külalistemaja, hostel,
puhkeküla või -laager, puhkemaja, külaliskorter ja kodumajutus. Muutuvad nende
majutusettevõtete liikide kirjeldused. Kiiresti muutuvat turgu ja mitmekesisust silmas pidades
esitatakse majutusettevõtte liikide kirjeldus senisest üldisemalt, et need ei takistaks võimalikke
uusi ja innovaatilisi lahendusi. Näiteks üha suurem automatiseerimine sektoris vähendab
vajadust eraldi vastuvõturuumide (nö. lauateenindus) ja mitmete muude täiendavate teenuste
järele, millest lähtuvalt vaadatakse üle ja vähendatakse ka ministri määruses sisalduvaid
nõudeid. Täiendavalt vabastatakse majutusteenuse pakkujad edaspidi toitlustusteenuse
pakkumise kohustusest (nende majutusliikide puhul, kus see kohustus oli), jättes selle
teenusepakkuja eristumise võimaluseks. Jagamismajandusele ei kehtestata erireegleid, vaid
lähtutakse põhimõttest, et nõuded kehtivad ühtviisi kõigile ettevõtjatele.
2. Majutusettevõtete tärnidega seonduvat riik edaspidi ei korralda
Majutusettevõttele järkude (hotellide tärnid) andmisega seonduvaks tegevuseks ei ole edaspidi
vajalik taotleda ministri heakskiitu ning majutussektor saab edaspidi jätkata
kvaliteediarendusalase tegevusega ilma riigipoolsete piiranguteta. Täna Eestis juba üle 10 aasta
edukalt toiminud rahvusvaheline HotelStars Union´i tärnisüsteem jääb kestma, samuti kehtivad
edasi hotellidele antud tärnid. Samas on avatud võimalused ka teist liiki majutusettevõtetele
tärnisüsteemide loomiseks. Tärnide taotlemine on majutusettevõttele olnud alati vabatahtlik.
3. Reisiettevõtjate aruandlus toimub edaspidi üksnes elektroonselt läbi Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) järelevalve infosüsteemi.
Eelnõuga täpsustatakse ka tarbijakaitseseadust, lisades seadusesse andmete loetelu, mis
kantakse TTJA järelevalve infosüsteemi.
Muudatused jõustuvad 1. mail 2021.a, välja arvatud reisiettevõtjate aruandlust puudutav
muudatus ja tarbijakaitseseaduse muudatus, mis jõustuvad üldises korras.