dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

TurS ja TKS muutmise eelnõu esitamine Vabariigi Valitsusele

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 29. juuni 2020
Viit
2-2/19-0271/4270
Registreeritud
29. juuni 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-2 Ministeeriumis algatatud seaduste eelnõud (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
2-2/19-0271
Vastutaja
Kati Kikas (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Siseturu valdkond, Siseturuosakond, Kaubanduse ja teenuste talitus)

Failid

  • 📎2-219-02714270 29.06.2020 Väljaminev kiri.bdoc2178 KB

Sisu (failidest)

Turismiseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 1 EELNÕU KAVAND MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER MÄÄRUS „Majutusteenuse osutamise nõuded majutusteenuse kasutaja mugavuse ja ohutuse tagamiseks“ Alus: turismiseaduse § 19 lg 3 1. peatükk Üldnõuded § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse majutusteenuse osutamise nõuded. Majutusettevõtte määratlemisel muul kui turismiseaduse § 18 lõikes 1 määratletud viisil kohalduvad majutusteenuse osutamise üldnõuded. § 2. Üldised nõuded Ehitise üldnõuded. Sõna „spaa“ kasutamine majutusettevõtte nimes. Majutusteenuse kasutaja registreerimise nõue. Külastajate ööpäevaringse sisse- ja väljapääsu tagamise nõue. Ligipääsetavuse nõuded täiendavalt majandus- ja taristuministri määruses nr 28 (2018) „Puudega inimeste erivajadusest tulenevad nõuded“. Täpsustus, et nõuded kehtivad hoones majutamise korral, kui ei ole sätestatud teisiti. § 3. Tuleohutusnõuded Viited tuleohutusnõuetele siseministri määrustes – tuleohutuse meelespea, evakueerumise skeem, tulekahju, tulekustutid, nõuded evakuatsioonile. § 4. Nõuded veele Soojaveevarustusega majutusettevõttes tuleb igapäevane sooja vee temperatuur hoida vähemalt 45 ºC (täpsustub rakendusakti koostamise käigus). § 5. Nõuded ventilatsioonile Loomuliku ventilatsiooni või sundventilatsiooni nõue üldkasutatavates ruumides ning majutus- ja hügieeniruumides. § 6. Nõuded valgustusele Majutusettevõtte ruumides tehisvalgustus, mis tagab ühtlase ja hajutatud valguse. Majutusruumis võimalusel loomulik valgustus. § 7. Majutusruumi üldnõuded Ruumi lukustamise ja õhutemperatuuri nõue. Otstarbekohane mööbel, pistikupesa olemasolu. Puudega külastajate jaoks kohandatud majutusruumile kohaldatakse täiendavalt majandus- ja taristuministri määruse nr 28 (2018) „Puudega inimeste erivajadusest tulenevad nõuded“ § 22 toodud nõudeid. § 8. Nõuded hügieeniruumile (tualett- ja pesemisruum) Tualeti kasutamise ja pesemise võimalus peab olema tagatud. § 9. Toitlustus või toiduvalmistamise võimalus Kohustus teavitada klienti sellest, kas majutusettevõttes pakutakse toitlustust või on olemas toiduvalmistamise võimalus. Toitlustamise pakkumisel tuleb lähtuda toiduseaduse nõuetest. Toiduvalmistamise võimaluse korral vastavalt sisustatud köögi olemasolu. § 10. Nõuded külastajaid teenindavatele töötajale Viide tervisekontrolli kohustusele nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadusest tulenevalt. 2. peatükk Täiendavad nõuded vastavalt majutusettevõtte liigile § 11. Hotell Otstarbekohaselt sisustatud majutusruumid koos piisava puhkealaga. Hügieeniruumid üldjuhul külastaja ainukasutuses (privaatne vannituba). Vähemalt info hommikusöögi võimaluste kohta hotelli vahetus läheduses. Igapäevane koristamine ja voodite korrastamine. § 12. Motell Otstarbekohaselt sisustatud majutusruumid koos piisava puhkealaga. Hügieeniruumid üldjuhul külastaja ainukasutuses (privaatne vannituba). Vähemalt info hommikusöögi võimaluste kohta motelli vahetus läheduses. Parkimiskohtade olemasolu. Igapäevane koristamine ja voodite korrastamine. § 13. Külalistemaja Otstarbekohaselt sisustatud majutusruumid koos piisava puhkealaga. Pesemisruumid ja tualettruumid võivad olla üldkasutatavad. Vähemalt info hommikusöögi võimaluste kohta külalistemaja vahetus läheduses. Igapäevane koristamine ja voodite korrastamine. § 14. Hostel Majutus otstarbekohaselt sisustatud era- või ühistubades. Pesemisruumid, tualettruumid ja köök võivad olla üldkasutatavad. Vähemalt köögi kasutamise võimaluse olemasolu. § 15. Puhkeküla või -laager Nõuded territooriumile ja parkimisele. Pesemisruumid, tualettruumid ja köök võivad olla üldkasutatavad. § 16. Puhkemaja Möbleeritud toad. Toiduvalmistamise võimalus ja täielikult sisustatud köök. Eraldi puhkeruum või puhkamiseks mõeldud ala. Pesemis- ja tualettruumide olemasolu. § 17. Külaliskorter Möbleeritud toad. Toiduvalmistamise võimalus ja täielikult sisustatud köök. Eraldi puhkeruum või puhkamiseks mõeldud ala. Pesemis- ja tualettruumi olemasolu. § 18. Kodumajutus Kehtivad üldnõuded. 3. peatükk Lõppsätted § 19. Rakendamise sätted Majandus- ja kommunikatsiooniministri 23.05.2012 määruse nr 43 „Nõuded majutusettevõttele“ kehtetuks tunnistamine § 20. Jõustumine Turismiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 MÄRKUSTEGA ARVESTAMISE TABEL Turismiseaduse muutmine Märkus/ettepanek Arvestamine/ MKM kommentaar mittearvestamine Sotsiaalministeerium Ettepanek määruse (mis antakse § 19 alusel) Arvestatakse väljatöötamisele kaasata nii Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakond kui ka Terviseamet. Juhime täiendavalt tähelepanu, et praktikas võib Arvestatud Majutusteenuse mõiste on muudetud. Täpsustatud mõiste kohaselt küsitavusi tekitada uus majutusteenuse mõiste, mis on tegemist ajutise ööbimisvõimaluse pakkumisega. Mõistest on defineerib teenuse läbi ajalise kriteeriumi. Seega välja jäetud viide 3 kuule, kuid see ei muuda asjaolu, et VÕS § palume kaaluda, kas seda teenust oleks võimalik 272 lõike 4 punkti 1 kohaselt kohaldatakse üle kolme kuu määratleda ikkagi läbi eesmärgi. Vaadates kestvatele majutusettevõtte ruumide ning puhkamiseks mõeldud seletuskirjas toodud teiste riikide praktikat, siis ka ruumide üürilepingutele VÕS-is sätestatud elu- ja äriruumide väljatoodud riikides ei ole ajaline kriteerium üürimisele sätteid. Seega enam kui kolm kuud kestva majutamise määrav. korral ei loeta majutust enam ajutiseks ning TurS-i täpsustused teenivad siinkohal vaid eesmärki tagada selgus kahe seaduse koosmõjus. Täpsemad selgitused sisalduvad ka seletuskirjas Märkus/ettepanek Arvestamine/ MKM kommentaar mittearvestamine Rahandusministeerium 1 Näeme turismiseaduse muutmise eelnõul olulist rolli turismi- ja majutusettevõtete tegevuse reguleeriva õigusraamistiku nüüdisajastamisel ja ettevõtjatele paindlikumaks muutmisel. Eelnõuga plaanitavad muudatused aitavad viia seadustega majutusettevõtetele kohaldatavaid nõudeid vastavusse ka jagamismajanduse ja e-lahendustega kaasnevate võimalustega ning tagada õiguskaitseasutustele vajaliku info inimeste ajutise rände ja liikumiste kohta. Ühtlasi parandavad muudatused turismi- ja puhkemajandussektori ning piirkondliku arengu analüüsimiseks vajaliku külastusstatistika kättesaadavust. Palume eelnõu ja seletuskirja muutmisel arvestada Arvestatud, täpsem info Statistikaameti märkuste juures. Statistikaameti esitatavate märkustega eelnõu kooskõlastamisel Märkus/ettepanek Arvestamine/ MKM kommentaar mittearvestamine Kaitseministeerium Kaitseministeerium kooskõlastab turismiseaduse ja Arvestatud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. […] 2 Märkus/ettepanek Arvestamine/ MKM kommentaar mittearvestamine Justiitsministeerium Eelnõu § 1 p 10 (TurS 302) – kas piirang, et KorS § Arvestatud Normi sõnastus on ühtlustatud KorS § 50 sõnastusega 50 alusel valdusesse sisenedes tohib siseneda üksnes territooriumile ja ehitisse, kuid mitte ruumi ja eluruumi, on olnud teadlik valik? Palume selgitada. Seletuskirja 1. osa „Sissejuhatus“ alaosa Arvestatud TurS avaldamismärge uuendatud „Märkused“ – palume üle vaadata ja ajakohastada TurS avaldamismärge (2020. a algusest jõustus järgmine redaktsioon). Eelnõu seletuskirjas hinnatakse muudatuste mõju Arvestatud Seletuskirja mõjude osa on täiendatud. Sihtrühmade loetelu, valdkondade kaupa. Kuigi seletuskiri toob esile ka kirjeldus, suurus ning avalduv mõju on täpsemalt avatud. mõjutatud sihtrühmad, ei ole analüüsi juures keskendutud mõningatele mõjuhindamise tavapärastele kriteeriumidele, nt sihtrühma suurus (eelkõige mitmete riigiasutuste muudatustest otseselt mõjutatud ametnike arv). Vähe viidatakse ka mõju avaldumise sagedusele, mis näiteks majutusteenuse kasutajate puhul on ilmselt vägagi erinev, ulatudes juhuslikust ja harva esinevast kokkupuutest kuni regulaarseni, ning majutusettevõtjate puhul on valdavalt igapäevane. Niisamuti tuleks teatud juhtudel püüda hinnata muudatuste mõju toodud sihtrühma siseselt, kuna nt majutusteenuse osutajate hulgas on nii 3 kodumajutusteenuse pakkujaid kui suuri hotellikette ning hinnanguliselt 1500 ettevõtjat võivad muudatustest olla liigiti erineval määral mõjutatud. Sellele on, tõsi küll, vihjatud (nt halduskoormuse vähenemine sõltub ettevõtja ärimudelist), kuid võimalusel tuleks mõju erinevat avaldumist ka sisulisemalt püüda hinnata. Seletuskirjas tuleks samuti riigiasutuste suhtes kaaluda, kuivõrd on võimalik määratleda nende sihtrühmade see osa või hinnanguline suurus, kes muudatuste mõjudega otseselt kokku puutub, kuna kohati võib tegemist olla rohkearvulise isikkoosseisuga asutustega. Mõningal määral tekitas segadust seletuskirja Arvestatud Statistilist andmestikku on seletuskirjas täiendatud 2019. a mõjude poole statistiline andmestik, kust ei andmete baasil. Eesti majutusettevõtetes peatus 2019. aastal selgunud täie kindlusega, kas turistide koguarv 3,8 mln turisti, kes veetsid neis 7 mln ööd. 2018. a oli Eestis 3,5 miljonit või 3,85 miljonit (2,4+1,45 miljonit). Seletuskirja lisa 1 – täname TurS § 19 lg 4 alusel plaanitava rakendusakti kavandi eest, see andis märksõnade kaudu väga hea ülevaate plaanitavast regulatsioonist Normitehnilised ja keelemärkused Arvestatud Märkus/ettepanek Arvestamine/ MKM kommentaar mittearvestamine 4 Eesti Linnade ja Valdade Liit Leiame, et turismiseaduse regulatsioon vajab Arvestatud Rakendusakti koostamisel võetakse arvesse. kaasajastamist nii majutusteenuse mõiste kui ka teenuse osutamisele esitatud sisuliste nõuete osas. Majutusteenuse osutamise nõuete detailne reguleerimine õigusaktides ei ole ettevõtluse edendamise ja bürokraatia vähendamise seisukohalt vajalik ning põhjendatud. Samuti pole otstarbekas dubleerida teistes seadustes (nt tarbijakaitseseadus, majandustegevuse seadustiku üldosa seadus) sätestatud nõudeid. Samas mööname, et uuenenud volitusnormi alusel kehtima hakkavas majutusteenuse osutamise nõudeid sisaldavas õigusaktis võiksid majutusettevõtte liigile esitatavad nõuded olla nii ettevõtja arusaadavuse kui ka järelevalve lihtsustamise huvides küll paindlikumad, kuid siiski piisavalt täpselt ja selgelt reguleeritud Märkus/ettepanek Arvestamine/ MKM kommentaar mittearvestamine Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet toetab Arvestatud majutusettevõtete regulatsiooni ajakohasemaks muutmist, nii et õigusaktide tasandil kehtestatud nõuded oleksid vajalikud ja põhjendatud. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet toetab ka seadusmuudatust, mis näeb ette reisiettevõtjate kogumüügi aruannete esitamise ameti infosüsteemi 5 kaudu, mis on loonud kiire, lihtsa ja mugava võimaluse kogumüügi aruannete esitamiseks. Märkus/arvamus Arvestamine/ MKM kommentaar mittearvestamine Statistikaamet TurS § 17 lg 2: Kas selline sõnastus Arvestatud Mõistet on muudetud. Uue sõnastuse kohaselt loetakse (majutusteenuse mõiste) pole veidi segadusttekitav? majutusteenuseks ajutise ööbimisvõimaluse pakkumist, mis on Eesti keele sõnaraamat 2019 sõna „majutamine“ ei sarnasem ka kehtivale mõistele. Juhime tähelepanu, et termin tunnista „majutamine“ on seaduses kasutusel ka nt § 17 lõikes 3. TurS § 18 majutusettevõtete liigid. Lahendatakse Tegemist on detailsete nõuetega teenuse osutamisele, mida rakendusaktiga edaspidi ei reguleerita seaduses, küll aga arvestatakse ettepanekuid  Tubade koristamine ja voodite korrastamine rakendusakti koostamisel. TurS § 19 alusel kehtestab majandus- ja on NACE Rev 2 nõue grupile 551 hotell, taristuminister määrusega täpsemad majutusteenuse osutamise motell, külalistemaja nõuded majutusteenuse kasutaja mugavuse ja ohutuse tagamiseks.  Toitlustusteenuse või toiduvalmistamise Määruse eelnõu koostamisel konsulteeritakse ka Statistikaametiga. võimaluse nõue on NACE Rev 2 nõue grupile 552 hostel, puhkemaja, puhkeküla ja puhkelaager, külaliskorter ja kodumajutus TurS § 18 majutusettevõtete liigid. Mittearvestatud NACE 55.30 märgitud tegevusalale vastab sisuliselt TurS-is defineeritud puhkeküla või -laager. Puhkeküla või -laagri Turismiseaduse muudatused ei haaku ettevõtete definitsiooni kohaselt on selles olemas telkimisplatsid või tegevusala määratlusega äriregistris EMTAK järgi, haagissuvilate vastuvõtmise võimalus (st parkimine ja vajalikud mis põhineb NACE Rev. 2-l ning mis on aluseks teenused), samuti võivad olla majutushooned. Vagunelamuid ei EL majutusstatistika tootmisel. NACE Rev. 2 järgi ole eraldi nimetatud, kuid olemuselt saab puhkekülas või -laagris on olemas veel eraldi Laagriplatsid, vagunelamute ja haagissuvilate parkimisplatsid. 6 Neid pole turismiseaduses mainitud, kuid ka sellist tüüpi majutust pakkuda, lisaks võib ettevõtja kasutada Äriregistris on mõned sellise tegevusalaga muud majutusettevõtte määratlust. ettevõtted registreeritud. Kas nende kohta turismiseadus ei kohaldu? NACE 55.30 Laagriplatsid, vagunelamute ja haagissuvilate parkimisplatsid kattub osaliselt puhkeküla ja puhkelaagri definitsiooniga. 55.30 Camping grounds, recreational vehicle parks and trailer parks This class includes: - provision of accommodation in campgrounds, trailer parks, recreational camps and fishing and hunting camps for short stay visitors - provision of space and facilities for recreational vehicles This class also includes accommodation provided by: - protective shelters or plain bivouac facilities for placing tents and/or sleeping bags. Seletuskiri, lk 8: kuidas eristada Airbnb andmetes Vastus sisaldub seletuskirjas lk 9-10, mida on omakorda eraisikuid ja registreeritud ettevõtjaid? täiendatud järgmiselt: „Selline teavitamiskohustus sisaldub Euroopa Parlamendi ja nõukogu ebaausaid kaubandustavasid käsitlevas direktiivis 2005/29/EÜ, mida nn New Deal for Consumers direktiiviga täpsustati 2019.a lõpus veelgi. Uute täpsustuste kohaselt muudetakse internetipõhised kauplemiskohad senisest läbipaistvamaks – kui tarbija teeb oste internetipõhises kauplemiskohas, peab platvorm teda selgelt teavitama sellest, kas tarbija ostab tooteid või teenuseid kauplejalt või eraisikult, et ta 7 teaks, kas juhul, kui midagi läheb valesti, on tema tarbijaõigused kaitstud.“ 8 EELNÕU 19.06.2020 Turismiseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seadus § 1. Turismiseaduse muutmine Turismiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 152 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud tegevusalal tegutsev reisiettevõtja esitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile tarbijakaitseseaduse §-s 22 nimetatud järelevalve infosüsteemi kaudu:“; 2) paragrahvi 17 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Majutusteenus on ajutise ööbimisvõimaluse pakkumine.“; 3) paragrahvid 18 ja 19 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 18. Majutusettevõtete liigid (1) Majutusettevõtte liik iseloomustab majutusettevõtet ja selle kaudu pakutavat majutusteenust. Majutusettevõtete põhilised liigid on hotell, motell, külalistemaja, hostel, puhkeküla või -laager, puhkemaja, külaliskorter ja kodumajutus. (2) Hotell on majutusteenuse kasutaja ainukasutuses olevaid majutusruume pakkuv vähemalt viie majutusruumiga majutusettevõte. (3) Motell on sõidukiga lihtsalt ligipääsetavas kohas asuv majutusteenuse kasutaja ainukasutuses olevaid majutusruume ja parkimisvõimalust pakkuv vähemalt viie majutusruumiga majutusettevõte. (4) Külalistemaja on majutusteenuse kasutaja ainukasutuses olevaid majutusruume pakkuv majutusettevõte. (5) Hostel on majutusteenuse kasutaja ainu- või ühiskasutuses olevaid majutusruume pakkuv majutusettevõte. (6) Puhkeküla või -laager on majutusettevõte, kus on telkimisvõimalus või haagissuvilate vastuvõtmise võimalus ja kus võivad olla majutushooned. (7) Puhkemaja on majutusettevõte, kus majutushoone antakse tervikuna majutusteenuse kasutaja kasutusse. (8) Külaliskorter on majutusettevõte, kus korter antakse tervikuna majutusteenuse kasutaja kasutusse. 1 (9) Kodumajutus on majutusettevõte, kus majutusteenuse kasutaja kasutusse antakse tuba või muu osa majutusteenuse osutaja elukohaks olevast talust, majast või korterist. (10) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–9 nimetatud määratlusi võib kasutada vaid sellise majutusettevõtte kohta, mis vastab selle liigi kirjeldusele. (11) Kui majutusettevõte ei vasta ühegi käesoleva paragrahvi lõigetes 2–9 nimetatud liigi kirjeldusele, kasutab ettevõtja muud sobivat määratlust. § 19. Majutusteenuse osutamine (1) Majutusteenuse osutajal peavad olema teenuse osutamiseks sobivad, ohutud ja turvalised hooned, ruumid, sisustus ja maa-ala. (2) Majutusteenuse osutaja tagab majutusteenuse kasutaja tervise ja vara ohutuse, piisavad hügieenitingimused ning majutusettevõtte liigi eripära arvestavad majutus- ja puhkevõimalused. (3) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega majutusteenuse kasutaja mugavuse ja ohutuse eesmärgil majutusettevõtte liigiti majutusteenuse täpsemad nõuded.“; 4) paragrahvid 21 ja 23 tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahvi 26 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele (edaspidi EAS)“ tekstiosaga „riigi poolt ettevõtluse arendamiseks loodud sihtasutusele, milles asutajaõigusi teostab turismi valdkonna eest vastutav minister“; 6) paragrahvi 26 lõikes 2 asendatakse sõna „EAS“ sõnadega „käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sihtasutus“; 7) paragrahvi 27 lõigetes 3 ja 4 asendatakse sõna „EAS-le“ sõnadega „käesoleva seaduse § 26 lõikes 1 nimetatud sihtasutusele“; 8) paragrahvi 30 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „ja § 21 lõikes 3 nimetatud järgu andja ülesannete“; 9) paragrahvi 30 lõike 2 punktides 1, 2 ja 4 asendatakse sõna „majutusettevõttele“ sõnadega „majutusteenuse osutamisele“; 10) paragrahvi 30 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 11) paragrahvi 302 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Korrakaitseorgan võib korrakaitseseaduse §-s 50 sätestatud tingimustel siseneda üksnes majutusteenuse osutaja, reisiettevõtja ja turismiinfokeskuse majandus- või kutsetegevuse raames kasutatavale territooriumile, ehitisse, eluruumi või ruumi, sealhulgas avada uksi, väravaid ja kõrvaldada muid takistusi.“. § 2. Tarbijakaitseseaduse muutmine 2 Tarbijakaitseseaduse § 22 lõike 3 punktid 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) dokumendiregister ja järelevalvemenetluste andmestik; 2) pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste kogumüügi aruande ning tagatiste andmestik;“. § 3. Seaduse jõustumine Käesoleva seaduse § 1 punktid 2–11 jõustuvad 2021. aasta 1. mail. Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn, „........“...........................“ 2020. a Algatab Vabariigi Valitsus „........“...........................“ 2020. a 3 19.06.2020 Turismiseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Turismiseaduse (edaspidi TurS) ja tarbijakaitseseaduse (edaspidi TKS) muutmise seaduse eelnõu eesmärgiks on nüüdisajastada majutusteenuse osutamisega seonduvad nõuded, sh muuta reeglistik ettevõtja jaoks arusaadavamaks ja lihtsamaks, nõudeid ja bürokraatiat vähendada. Majutusteenuse osutamise õigusraamistiku ajakohastamine on osaks turismiettevõtluskeskkonda soodustava keskkonna kujundamisest. Väljakutse ettevõtlus- ja õiguskeskkonnale esitab ka jagamismajanduse kiire kasv ja uued ärimudelid, mis on tekitanud majutussektori loodava lisandväärtuse kõrvale uusi võimalusi nii ettevõtjatele kui ka tarbijatele. Jagamismajandus on toonud kaasa muudatusi nii teenusepakkumises kui tarbijakäitumises, mis omakorda tingib vajaduse kehtivaid nõudeid uutele oludele kohandada. Eelnõuga ei looda jagamismajanduse eriregulatsiooni, vaid lähtutakse põhimõttest, et reeglid kehtivad ühtviisi kõikidele ettevõtjatele sõltumata teenuse pakkumise viisist. Majutusteenuse osutamise nõuded peavad arvestama uusi ärimudeleid ning olema asjakohased ja põhjendatud kõigile majandus- või kutsetegevuses tegutsevatele turuosalistele. Sealhulgas tuleks vähendada piiranguid seal, kus need otseselt vajalikud pole või kus toimib hästi iseregulatsioon - eelkõige riiklikult seatud majutusteenuse kvaliteedinõuete osas. Samuti on ära langenud vajadus seadusega reguleerida majutusettevõtte järkudega (nö. tärnid) seonduvat, kuna järgusüsteemid toimivad edukalt ka ilma riikliku sekkumiseta st majutusasutuste tärnid jäävad alles ning jätkub ka tärnitamine, kuid turu enda initsiatiivil. Nõuete nüüdisajastamiseks muudetakse TurS-i peatükki 3 „Majutusettevõtted“, muutes majutusteenuse mõistet, uuendades majutusettevõtete liikide mõisteid ja jättes seadusest välja mitmed majutusettevõtetele kehtestatud nõuded, nagu kohustuslik toitlustamine (neis majutusasutustes, kus see oli seni kohustuslik) ja nõuded majutusruumide kohustuslikule minimaalsele arvule majutusasutuses (välja arvatud hotellis ja motellis). Samuti jäetakse seadusest välja järkude andmisega seonduvad nõuded. Seaduse vastuvõtmise järel tunnistatakse kehtetuks senine TurS § 19 lõike 4 alusel majutusettevõtetele nõudeid kehtestanud õigusakt ning seda hakkab asendama uus, uuenenud volitusnormi alusel väljatöötatud majutusteenuse osutamise nõudeid sisaldav määrus. Muudatuste tulemusel muutub regulatsioon majutusettevõtete jaoks paindlikumaks, väheneb nõuete hulk ja nõuete täitmisega seonduvad kulud. Eelnõu sisaldab ka muudatust reisiettevõtjate aruannete esitamise korras, nähes edaspidi pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA) edastamise vaid elektroonsel viisil. Lisaks täiendatakse TKS-i, lisades sellesse TTJA järelevalve infosüsteemi andmekogusse kantavate andmete loetelu. Eelnõu sisaldas vahepeal ka majutusteenuse kasutajate registreerimise korra muudatusi, eesmärgiga muuta külastajate registreerimine majutusettevõttes elektroonseks. Kõnealused muudatused on eelnõust välja jäetud seoses vajadusega enne nende edasist menetlust viia läbi põhjalik ärianalüüs, selgitamaks välja täpsem andmekogu loomisega kaasnev kulu kõigile osapooltele ning leidmaks andmekogu loomiseks optimaalseim lahendus. 1 Muudatused jõustuvad 1. mail 2021. a, välja arvatud reisiettevõtjate aruandlusega seonduv muudatus ja tarbijakaitseseaduse muudatus, mis jõustuvad üldises korras. 1.2 Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi siseturuosakonna kaubanduse ja teenuste talituse nõunik Kati Kikas (telefon: 625 6328, e-post: [email protected]). Eelnõule tegi juriidilise ekspertiisi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ave Henberg (telefon: 625 6360, e-post: [email protected]). 1.3 Märkused Eelnõu väljatöötamine on ette nähtud 30. mail 2019 kinnitatud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis 2019-2023, ühe ülesandena punktis 12.5 „Seisame rahvusvaheliselt tunnustatud hea ja konkurentsivõimelise ettevõtluskeskkonna eest“. Eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamise tähtajaks oli 2020. a jaanuar. Eelnõu ei ole seotud EL õiguse rakendamisega. Muudetav TurS redaktsioon RT I, 31.01.2020, 18 Muudetav TKS redaktsioon RT I, 08.01.2020, 3 Seaduse vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk 2.1 Eesmärk Kehtiv majutusettevõtete regulatsioon turismiseaduses pärineb suuresti 2000. aastast. Seadust on aeg-ajalt küll täpsustatud, sh alates 2014. a ei ole enam majutusteenuse osutamiseks nõutav majandustegevuse registris registreerimine, kuid sisulisi nõudeid teenuse osutamisele ei ole pikka aega üle vaadatud. Näiteks sisaldavad kehtivad nõuded lisaks tarbijat otseselt kaitsvatele nõuetele (nt tervise- ja tuleohutus) ka majutusettevõtte poolt pakutavate kohustuslike teenuste loetelu ning nõudeid majutusettevõtte sisustusele, tähistusele jne. Samuti on majutusettevõtte liikide loetelu ja liikide määratlused püsinud muutmata kujul ligi paarkümmend aastat. Teenusepakkumises ja tarbimiskäitumises on samal ajal toimunud mitmeid olulisi muudatusi – üha populaarsemaks on muutunud teenuste vahendamise platvormid, tekivad ja arenevad uued ärimudelid, lisanduvad mitmesugused iseteenindusega lahendused ja ilma kohapealse personalita majutusettevõtted (nt automaathotellid) jne. Neid arenguid ja suundumisi arvesse võttes vajab ka majutusteenuse osutamise regulatsioon üle vaatamist ja ajakohasemaks muutmist, et õigusaktide tasandil kehtestatud nõuded oleksid vajalikud ja põhjendatud. Samuti on nõuded kohati liiga detailselt reguleeritud. Seda enam, et konkurents antud sektoris on tihe ning tingimused kvaliteedi ja mugavuse tagamisele ning parandamisele seab majutusettevõtjale ennekõike tarbija ise. Eelnevaga haakub ka seni riiklikult korraldatud majutusettevõtetele järkude (n.-ö. tärnide) andmise korraldamise väljajätmine seadusest. Järgud ehk kvaliteedimärgised on valdkond, kus riigipoolne sekkumine ei ole nüüdisajal enam otseselt vajalik ning olemasolevad järgusüsteemid (nt Hotelstars Union) 2 jäävad edasi toimima ka ilma spetsiaalselt riigi poolt kehtestatud nõueteta. Majutusettevõtetele antud järgud jäävad kehtima ning erasektori huvi korral saab järke taotleda ja anda ka edaspidi. Eelnõu sisaldub ka väiksemat muudatust reisiettevõtjate aruandluskohustusega seonduvalt, mida edaspidi saab täita üksnes elektroonselt, ning sellega seoses ka TKS-i täiendust. 2.2 Seaduse väljatöötamiskavatsus ja eelnevad konsultatsioonid Majutusettevõtete nõuete lihtsustamisega seonduvate muudatustele ei eelnenud väljatöötamiskavatsust, kuna vastavalt Vabariigi Valitsuse 22.12.2011.a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 p 5 kohaselt ei kaasne seaduseelnõu seadusena rakendamisega olulist õiguslikku muudatust ega muud olulist mõju. Selle asemel viis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 2019. a I poolel läbi arvamusküsitluse kavandatavate muudatuste osas peamiste mõjutatud osapoolte ja partnerite seas. Arvamust küsiti TurS-e §-de 17-18 (Majutusteenuse ja majutusettevõtte mõisted ja majutusettevõtte liigid) võimalike muudatuste ja §-de 21 ja 23 (majutusettevõtte tähistamise nõuded, majutusettevõtte järk) kehtetuks tunnistamise osas, samuti paluti detailset tagasisidet majandus- ja taristuministri 23.05.2012 määruses nr 43 „Nõuded majutusettevõttele“ sisalduvatele nõuetele. Kavandatavate muudatuste osas esitasid oma arvamuse Eesti Hotellide ja Restoranide Liit, Eesti Spaaliit, SA Põhja-Eesti Turism, MTÜ Lääne-Eesti Turism, Siseministeerium, Tallinna Ettevõtlusamet, Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž, Statistikaamet, Terviseamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. Kuigi arvamused olid mõnevõrra erinevad nõuete muutmise ulatuse kohta, siis printsiibis mõistete muutmist, nõuete lihtsustamist ja vähendamist valdavalt toetati. Järkudega seonduvalt märgiti, et kuna kindlate segmentide jaoks on järgusüsteem oluline ja selle kaotamine jätaks tühimiku, siis juba kehtivad järgusüsteemid peaks jätkuvalt saama toimida. Esitatud ettepanekute ja mõtetega on eelnõu koostamisel valdavalt ka arvestatud. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Seadus koosneb 3 paragrahvist. § 1. Turismiseaduse muudatused Punkt 1. Punktiga 1 muudetakse TurS § 152 lõiget 1, nähes reisiettevõtjatele edaspidi ette aruande esitamise kohustuslikult elektroonses korras. Aruanne esitatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti tarbijakaitseseaduse §-s 22 nimetatud järelevalve infosüsteemi kaudu läbi pakettreiside aruandluse mooduli (PRAM). Aruande esitamine läbi infosüsteemi on ettevõtjale kiire ja lihtne. Ettevõtjatele on see aruannete esitamise keskkond tuttav alates 2013. aastast ning Majandustegevuse registris registreeritud ca 300-st reisiettevõtjast on PRAM-iga liitunud juba 239. Muudatus puudutab eelkõige neid 92 reisiettevõtjat, kes ei ole PRAM-i seni kasutanud ja neid ettevõtjaid, kes olles küll PRAM-ga liitunud, seda aruannete esitamiseks püsivalt ei ole kasutanud. Muudatus on vajalik aruannete täielikult digitaalsele töötlemisele üleminekuks. Muudatus on vormiline, võrreldes kehtiva korraga ei kaasne muutusi esitatavate andmete koosseisus ega tähtaegades. Infosüsteemi põhimäärusesse tehakse muudatuse jõustamiseks vastavasisulised täiendused (andmete esitamine reisiettevõtja poolt). 3 Punkt 2. Punktiga 2 uuendatakse majutusteenuse mõistet § 17 lõikes 2. Mõiste sõnastamisel on osaliselt eeskujuks võetud Soomes kasutusel olev majutusteenuse mõiste. Koosmõjus lõikes 1 toodud majutusettevõtte mõistega loetakse majutusteenuseks ettevõtja poolt tema majandus- või kutsetegevuse korras ajutise ööbimisvõimaluse pakkumist (Soomes: majutusteenus tähendab möbleeritud tubade või muu majutuse professionaalset pakkumist klientidele, kes vajavad ajutist majutust). Ka läbiviidud arvamusküsitluse tulemusel eelistati eeskuju mõttes pigem Soomes kasutatavat mõistet. Majutusteenuse osutamisega on tegemist juhul, kui teenust osutatakse ettevõtja poolt tema majandus- või kutsetegevuse raames. Ettevõtja mõistet on erinevates seadustes sisustatud nende seaduste tähenduses. Nt majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses (edaspidi: MSÜS) (§ 5), võlaõigusseaduses (ettevõtja mõiste §-s 1) ning äriseadustikus (ettevõtja mõiste §-s 1). Kuigi mõisted neis seadustes kohati erinevad, on ettevõtja põhitunnuseks püsiv ja iseseisev tegutsemine tema majandus- või kutsetegevuse läbiviimisel. Majandus- või kutsetegevus ei ole eraldi õigusmõistena määratletud, kuid MSÜS § 3 toob välja majandustegevuse nö. katusmõiste – see on iseseisvalt teostatav, tulu saamise eesmärgiga ja püsiv tegevus, mis ei ole seadusest tulenevalt keelatud. Eeltoodust tuleneb, et juhuslikku laadi tasulise majutamise võimaldamine, kui see ei toimu ettevõtja poolt tema püsiva majandus- või kutsetegevuse raames, ei ole ka edaspidi majutusteenuseks. Kehtivast majutusteenuse mõistest jäetakse välja viited kaasneva kauba või teenuse pakkumisele. Kaasnevat kaupa ja teenust (nt hommikusööki) võib pakkuda, kuid see ei ole määrav majutusteenuse mõiste sisustamisel. Majutusteenus on turismiteenus, mis ei kanna eesmärki tagada elukoht, vaid on mõeldud sise- ja väliskülastajatele ajutise ööbimisvõimaluse pakkumiseks puhkuse-, tööreisi vms otstarbel, mida tihti pakutakse näiteks päeva, nädala või kuu baasil. Teenuse ajutisuse sissetoomine aitab majutusteenust selgemini eristada eluruumi üürilepingutest. Ehkki võlaõiguslikult on majutusteenuse osutamisel tegemist üürilepinguga, ei kohaldu sellele eluruumi üürilepingute erireeglid. Nimelt on VÕS § 272 lõike 4 punktis 1 sätestatud, et elu- ja äriruumide üürimise kohta sätestatut ei kohaldata majutusettevõtte ruumide ning puhkamiseks mõeldud ruumide üürilepingutele tähtajaga mitte üle kolme kuu, samuti muude ruumide ajutiseks kasutamiseks sõlmitud üürilepingutele. Kahe seaduse koosmõjus käsitletakse kuni kolm kuud kestvat majutust lühiajaliseks ehk ajutiseks, mille eesmärk ei ole pakkuda elukohta. Eelnõu koostamise käigus tutvuti teiste riikide praktikaga majutusteenuse reguleerimisel. Lisaks Soomele analüüsiti Läti, Leedu, Rootsi, Hollandi, Norra, Iirimaa, UK, Hollandi, Austria, Saksamaa regulatsioone. Soome ja Läti kõrval on viidatud riikidest majutusteenust defineeritud ka Leedu turismiseaduses. Leedus loetakse majutusteenuseks ööbimiskoha, hügieenitingimuste, toitlustuse ja vabaaja veetmise võimaluse pakkumist. Teistes viidatud riikides majutusteenuse mõistet ei ole defineeritud, Lätis on majutusteenuse mõiste hõlmatud majutusettevõtte mõistega. Sellist praktikat, kus samaaegselt on eraldi defineeritud nii majutusettevõte kui majutusteenus, eelnõu koostamise ajal ei tuvastatud. Praktikas on tekkinud ka küsimusi turismiseaduse kohaldumisest jagamismajanduse platvormide (enim tuntud platvormid on Airbnb.com ja Booking.com) kaudu pakutavale lühiajalisele majutamisele. Jagamismajandus on rahvusvaheliselt ülikiiresti arenev majandusharu, mis muudab traditsioonilise majanduskeskkonna toimimist. Jagamismajandus pakub tarbijatele uusi võimalusi ning sunnib traditsioonilisi majutusasutusi rohkem pingutama, et oma käibe mahtu säilitada. Konkurentsis püsimiseks peavad majutusettevõtjad lisaks parima 4 toa hinna pakkumisele mõistma klientide mõtteviisi, kes otsivad alternatiivseid majutusteenuseid. Jagamismajanduse tegevustes on kolm osapoolt: teenusepakkuja, tarbija ja veebiplatvorm. Valdkonnas alles kujunev EL kohtupraktika kaldub seisukoha suunas, mille järgi loetakse Airbnb.com pakutavat teenust infoühiskonna teenuseks ja mitte majutusteenuseks. Nimelt Euroopa Kohtu kohtujuristi arvamuse kohaselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul („direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta“) artikli 2 punkti a koostoimes Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. septembri 2015. aasta direktiivi (EL) 2015/1535, millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord, artikli 1 lõike 1 punktiga b tuleb tõlgendada nii, et teenus, mis seisneb elektroonilise platvormi abil potentsiaalsete üürnike kokku viimises üürileandjatega, kes pakuvad lühiajalisi majutusteenuseid, olukorras, kus selle teenuse osutaja ei teosta kontrolli nende teenuste põhitingimuste üle, on nimetatud sätete tähenduses infoühiskonna teenus1. See tähendab ühtlasi, et majutusteenuse osutamise ja selle nõuetekohasuse eest vastutab platvormi kaudu teenuse pakkuja. Kui teenusepakkuja on majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik ehk ettevõtja, kehtivad talle kõik samad nõuded mis majutusteenuse pakkumisel ilma platvormi vahenduseta. Kui teenust osutab eraisik, kes pakub teenust aeg-ajalt (st vähetähtsa ja kõrvalisena, tegevus on ajutine), on tegemist tarbijate omavahelise kokkuleppe alusel pakutava teenusega, millele turismiseaduse nõuded ei kohaldu. Taolisel teenuseosutajal lasub siiski vastavalt VÕS-le vastutus, kui ta on oma tegevuses tekitanud kahju (nt tervisekahju), samuti kaasneb maksude maksmise kohustus (iga-aastane kohustus deklareerida ja maksta tulumaksu). Kui kaupleja-tarbija suhte puudumise asjaolust ollakse teadlik ning tehing tehakse poolte nõusolekul, ei ole vajadust riigi sekkumise järele. Seepärast on äärmiselt oluline, et tarbijat teavitataks asjaolust, et tegemist ei ole kaupleja-tarbija suhtega ning et platvorm sellist teavitust ka võimaldaks. Selline teavitamiskohustus sisaldub Euroopa Parlamendi ja nõukogu ebaausaid kaubandustavasid käsitlevas direktiivis 2005/29/EÜ, mida nn New Deal for Consumers2 direktiiviga täpsustati 2019.a lõpus veelgi. Uute täpsustuste kohaselt muudetakse internetipõhised kauplemiskohad senisest läbipaistvamaks – kui tarbija teeb oste internetipõhises kauplemiskohas, peab platvorm teda selgelt teavitama sellest, kas tarbija ostab tooteid või teenuseid kauplejalt või eraisikult, et ta teaks, kas juhul, kui midagi läheb valesti, on tema tarbijaõigused kaitstud. Kõnealused muudatusi kohaldatakse alates 28. maist 2022. a. Jagamismajanduse populaarsuse kasvades on paljud riigid eluaseme väljarentimisele seadnud piiranguid või koguni selle keelustanud. Selliste lahendusteni on enim jõutud piirkondades, kus esineb tõsiseid probleeme linnade elutingimuste halvenemisega ja kus on elanike jaoks kujunenud probleemiks kinnisvarapindade nappus. Tegemist ei ole tavaliselt riigi tasandi otsustustega, vaid konkreetsetes suurlinnades tekkinud probleemidele leitud lahendustega (nt Berliin, Pariis, Barcelona, Amsterdam). Näiteks on Euroopas võetud kasutusele erinevaid elukoha väljaüürimise piiranguid, sätestades nt lubatud päevade piirarvu aasta kohta (olenevalt riigist 30-120 päeva aastas, nt Amsterdamis, Prantsusmaal, Sloveenias), seadnud põhielukoha või teisese elukoha rendi piirangud (nt Prantsusmaal võib põhielukohta välja rentida 120 päeval aastas, teisest elukohta nagu suvekodu aastaringselt), kehtestanud maksuvaba tulu piirmäära aastas (UK) või seadnud registreerimiskohustuse (Portugal, Ungari). Jagamismajandusele on avatud ning piiranguid ei ole eelnõu koostamise aja seisuga seatud nt Soomes, Lätis, Bulgaarias, 1 Kaasus C-390/18, pooleliolev menetlus Euroopa Kohtus, veebis kättesaadav: http://curia.europa.eu/juris/celex.jsf?celex=62018CC0390&lang1=et&type=TXT&ancre= 2 Direktiiv kättesaadav https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex:32019L2161 . 5 Liechtensteinis, Küprosel, Tšehhis, Luksemburgis, Rumeenias). Samuti on jagamismajandust soodustavate meetmetena tehtud maksusoodustusi (Taani). 2016. a läbi viidud jagamismajanduse uuringu3 kohaselt on Eestis jagamismajandusega seonduvalt väljakutseks pigem maksude laekumine, majutusettevõtetele seatud nõuete järgimine ning töötamisega seonduva regulatsiooni vähene paindlikkus. Viimasel ajal on ka Eestis tõstatatud küsimus vajadusest külaliskortereid täiendavalt reguleerida, viidates mh probleemidele seoses müra või turvalisusega kortermajades. Nende murede lahendamiseks ja ühiselureeglitest kinnipidamise jõustamiseks on olemas teised meetmed (asjaõigusseadus, korteriomandi- ja -ühistuseadus, korrakaitseseadus), mistõttu neid küsimusi ei ole otstarbekas täiendavalt turismiseaduses käsitleda. Samuti, kuna eluruumid juba vastavad eluruumidele esitatavatele nõuetele, siis on nad ohutud elamiseks nii püsielanikele kui ka ajutistele kasutajatele, mistõttu täiendavaid külaliskorterite terviseohutuse vm nõudeid eelnõu koostamisel eraldi ei kaalutud. Lisaks on Eestis muu Euroopaga võrreldes väga kõrge kinnisvaraomanike osakaal, seetõttu püsielanike eluaseme kättesaadavus ei ole tervikuna probleem, kuivõrd üürituru maht on üldiselt madalam4. Eeltoodust lähtuvalt ei ole turismiseadusesse kavandatud jagamismajanduse spetsiifiliste nõuete lisamist, vaid uute piirangute kehtestamise asemel on valitud suund tavaettevõtlusele esitatud nõuete leevendamiseks, mida üldiselt toetavad erinevad ettevõtluse lihtsustamise meetmed. Viimase näiteks võib tuua ettevõtluskonto seadustamise eraisikute poolt teenitud ettevõtlustulu lihtsustatud korras maksustamiseks ning Maksu- ja Tolliameti koostöö Airbnb-ga ametile info vabatahtlikuks edastamiseks platvormi kaudu teenitud tulu kohta. Seejuures ei saa eraisikud maksustatavast tulust maha arvata ettevõtlusega seotud kulusid, kuna see õigus on ette nähtud üksnes ettevõtetele. Eesmärk on, et majutusteenuse osutamise nõuded oleks kõigile majandus- või kutsetegevuses tegutsevatele osapooltele lihtsad, arusaadavad, vajalikud ja põhjendatud. Teistes õigusaktides otseseid viiteid muudetavale majutusteenuse mõistele ei ole, mistõttu muudatused ei too kaasa vajadusi teha täiendavaid muudatusi teistes seadustes. Kaudne viide majutusteenusele esineb käibemaksuseaduses, kuid käesoleva eelnõuga ei kaasne vajadust nimetatud seaduse muutmiseks. Punkt 3. Punktiga 3 muudetakse § 18-19, andes neile uued terviktekstid. Majutusettevõtete liigid § 18 Seaduses säilitatakse peamiste majutusettevõtte liikide loetelu. Majutusettevõtete põhilised liigid on jätkuvalt hotell, motell, külalistemaja, hostel, puhkeküla või -laager, puhkemaja, külaliskorter ja kodumajutus. Nimetatud määratlusi saab majutusettevõtte puhul kasutada vaid tingimusel, et majutusettevõte vastab seda liiki majutusettevõttele esitatavatele nõuetele (lõige 3 Ernst & Youngi ja Technopolis Group uuringu „Jagamismajanduse põhimõtete rakendamine Eesti majandus- ja õigusruumis“ lõpparuanne 2016, veebis kättesaadav: https://www.mkm.ee/sites/default/files/lopparuanne.pdf 4 Kui Eestis keskmiselt on mitteomanike osakaal tavaeluruumides paikenavest elanikest 18,07%, siis teistes Euroopa riikides on see näitaja suurem. Eestiga samasse suurusjärku jäävad näiteks Bulgaaria, Leedu, Horvaatia, Slovakkia, Ungari ja Rumeenia, kus mitteomanikke on vastavalt 18,3%, 11,4%, 10,6%, 9,5%, 8%, 1,8%. Teistes Euroopa riikides on mitteomanike osakaal eluasemeturul suurem, näiteks Austrias 48,4%; Belgias 35,2%, Tšehhis 44,1%, Taanis 49%, Soomes 33%, Prantsusmaal 42,7%, Saksamaal 54,6%, Lätis 41,2%, Hollandis 40% ning Rootsis 60. Eesti paistab seetõttu silma kõrge eluaseme omanike suhte poolest, mille põhjused on eeldatavalt omandireformis. Allikas: MKM, Kredex 2016 6 10). Nii nagu kehtivas õiguses, saab ettevõtja ka edaspidi kasutada lisaks peamiste seaduses määratletud majutusettevõtete liikidele muud sobivat määratlust. Niisiis on paragrahvis 18 toodud loetelu mitteammendav ja jätab ettevõtjale vabad käed ka teistsuguseks määratlemiseks. Selline vabadus nähakse ette lõikes 11. Majutusettevõtte muu määratluse kasutamise korral kehtivad selle majutusettevõtte osas majutusteenuse osutamise üldised nõuded, mis kehtestatakse § 19 alusel ministri määrusega. Eelnõu koostamisel arvestati ka majutusettevõtte liikide kirjeldusi kehtiva Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaatori gruppide (EMTAK 551, 552, 553) osas, mis omakorda põhineb NACE Rev2 gruppidele 55.1 (hotellid ja muud sarnased majutusettevõtted), 55.2 (puhkuse- ja muu lühiajaline majutus) ja 55.3 (laagriplatsid, vagunelamute ja haagissuvilate parkimisplatsid). Sellest lähtuvalt koostatakse omakorda valdkonna statistikat. Sisulise muudatusena §-s 18 kavandatakse põhiliste majutusettevõtte liikide mõistete uuendamist. Majutusettevõtte liikide määratlemise peamine eesmärk on pakkuda tarbijale asjakohast teavet ootustele vastava majutusteenuse pakkuja valimiseks. Kehtivad majutusettevõtete liikide kirjeldused on püsinud sisuliselt mitmekümne aasta jooksul, arvates turismiseaduse vastuvõtmisest 2001. aastal, muutmata kujul. Kehtivas seaduses on erinevate majutusettevõtete liikide peamiseks eristamise kriteeriumiks toodud nõutavate majutusruumide arv või toitlustusteenuse/toiduvalmistamise võimaluse pakkumine. Kehtivad kriteeriumid on kohati rangemad, kui teistes riikides ning neid võiks ka Eestis lihtsustada. Näiteks eeldavad tänased kriteeriumid kohustuslike lisateenuste (sõltuvalt majutusettevõtte liigist nt toitlustamine) pakkumist, samas kui majutussektori mõisteid koondav standard EVS-EN ISO 18513:2003 Tourism Services – Hotels and another types of tourism accommodation – Terminology ei näe ette toitlustusteenuse pakkumise kohustuslikkust, vaid see on toodud ühe võimalusena. Kui riigisiseses õiguses on teenuse osutamisele kehtestatud kõrgemad nõuded kui seda eeldatakse rahvusvaheliselt kokkulepitud standardi kohaselt, seab see Eesti majutusettevõtjad võrreldes teiste riikide teenuseosutajatega põhjendamatult kehvemasse seisu. Hotellile, motellile ja külalistemajale on esitatud nõuded minimaalsele majutusruumide arvule, kuid vähemalt hotelli ja motelli puhul võiks see nõue olla leebem ja külalistemaja puhul võiks sellest nõudest sootuks loobuda, hõlbustamaks ka väiksemate majutusettevõtete tegevust. Eelnõus pakutud uued mõisted on järgmised: (2) Hotell on majutusteenuse kasutaja ainukasutuses olevaid majutusruume pakkuv vähemalt 5 majutusruumiga majutusettevõte. Kui kehtiva seaduse kohaselt oli hotelli puhul nõutav vähemalt 10 majutusruumi olemasolu, siis eelnõus on seda piirmäära langetatud 5-le. Uus piirmäär arvestab paremini väiksemate ja eristuvate hotellidega (nt butiik-hotellid). Samuti on välja jäetud toitlustusteenuse pakkumise nõue. Hotelli majutusruum antakse tervikuna kliendi ainukasutusse, lisaks tavaliselt eeldatakse, et ainukasutuses on lisaks ka hügieeniruum (privaatsus). Toitlustusteenuse pakkumine ei pea sõltuvalt edaspidi olema kohustus, vaid majutusettevõttele eristumise võimaluseks. Hotellis pakutakse tavaliselt igapäevast tubade koristamist ja voodi korrastamist ning võidakse pakkuda mitmesuguseid lisateenuseid (toitlustusteenus, parkimis- ja pesumajateenus, võimalus kasutada ujumisbasseini, võimlat, konverentsiruume, ruume vaba aja veetmiseks jms). (3) Motell on sõidukiga lihtsalt ligipääsetavas kohas asuv majutusteenuse kasutaja ainukasutuses olevaid majutusruume ja parkimisvõimalust pakkuv vähemalt viie majutusruumiga majutusettevõte. Tegemist on hotelli sarnase majutusettevõttega, milles tuleb lisaks tagada parkimisvõimalus kõigile külastajatele ning mis peab paiknema sõidukitele kergesti ligipääsetavas kohas. Kui 7 kehtiva seaduse kohaselt pidi motellis olema 10 majutusruumi, siis eelnõus on seda piirmäära sarnaselt hotelliga langetatud 5-le. (4) Külalistemaja on majutusteenuse kasutaja ainukasutuses olevaid majutusruume pakkuv majutusettevõte. Külalistemaja puhul ei ole edaspidi nõutav vähemalt 5 majutusruumi olemasolu ja toitlustusteenuse pakkumine. Külalistemajas pakutakse külastajale tema ainukasutuses olevat majutusruumi, samas võrreldes hotelliga ei ole külalistemaja majutusruumis tavaliselt privaatset vannituba. Lisaks pakutakse külalistemajades tavaliselt igapäevast tubade koristamist ja voodi korrastamist ning võidakse pakkuda mitmesuguseid lisateenuseid (toitlustusteenus, parkimis- ja pesumajateenus, võimalus kasutada ujumisbasseini, võimlat, konverentsiruume, ruume vaba aja veetmiseks jms). (5) Hostel on majutusteenuse kasutaja ainu- või ühiskasutuses olevaid majutusruume pakkuv majutusettevõte. Hosteli näol on tegemist ühiselamu tüüpi soodsamas hinnaklassis pakutava majutusega, kus võivad olla privaatsed majutusruumid, aga majutusruumid võivad olla ka külastajate ühiskasutuses. Erinevalt hotellist on hostelis tavaliselt WC, vannituba ja köök ühiskasutuses. Toitlustusteenuse pakkumine ei ole kohustuslik. Toiduvalmistamise või köögi kasutamise võimalusega seonduvat täpsustatakse edaspidi ministri määruses. (6) Puhkeküla või -laager on majutusettevõte, kus on telkimisvõimalus või haagissuvilate vastuvõtmise võimalus ja kus võivad olla majutushooned. Võrreldes kehtiva mõistega on muudatused vaid sõnastuslikud ning sisu ei muutu. Tegemist on tavaliselt piiratud ulatuses teenuseid pakkuvate majutusettevõtetega, kus pakutakse majutust laagriplatsidel, telklates (sh glämping) ja kämpingutes, pakutakse parkimisvõimalusi ja teenuseid autokaravanidele ja haagissuvilatele. (7) Puhkemaja on majutusettevõte, kus majutushoone antakse tervikuna majutusteenuse kasutaja kasutusse. Võrreldes kehtiva mõistega jäetakse mõistest välja toiduvalmistamise võimaluse pakkumise nõue. Teenus oma olemuselt siiski ei muutu, toiduvalmistamise või köögi kasutamise võimalusega seonduvat täpsustatakse edaspidi ministri määruses. (8) Külaliskorter on majutusettevõte, kus majutusteenuse kasutaja kasutusse antakse korter tervikuna. Võrreldes kehtiva mõistega tehakse vaid sõnastuslikud täpsustused ning mõistest on välja jäetud toiduvalmistamise võimaluse pakkumise nõue. Samas teenus oma olemuselt siiski ei muutu ning toiduvalmistamise või köögi kasutamise võimalusega seonduvat täpsustatakse edaspidi ministri määruses. (9) Kodumajutus on majutusettevõte, kus majutusteenuse kasutaja kasutusse antakse tuba või muu osa majutusteenuse osutaja elukohaks olevast talust, majast või korterist. Kodumajutuse näol on tegemist sellise majutusettevõtte liigiga, kus teenust osutatakse teenusepakkuja elukohaks (kodus) olevas talus, hoones või korteris ning kus külastajale üüritakse välja vaba(d) tuba (toad), korrus või muu osa hoonest või korterist. Sarnaselt teiste majutusettevõtte liikidega kaotatakse kehtivas seaduses sisaldunud hommikusöögi pakkumise nõue. 8 Arvamusküsitluse käigus tõstatati lisaks majutusettevõtte liigi täpsemale kirjeldamisele ka küsimus sellest, kas täpsema liigituse järele on seaduse tasandil jätkuvalt vajadust või võiks selle jätta lahtiseks. Üheks võimaluseks oleks tugineda standarditele. Majutussektori mõistete kohta on olemas standard EVS-EN ISO 18513:2003 Tourism Services – Hotels and another types of tourism accommodation – Terminology. Saadud tagasiside kohaselt ei leidnud standardile tuginemine suuremat heakskiitu, mistõttu otsustati eelnõu koostamise käigus jääda seni kehtiva lahenduse juurde. Täpsemad nõuded teenuse osutamiseks kehtestatakse § 19 alusel ministri määrusega. See võimaldab enam paindlikkust, kiiremat reageerimist turu muutustele ja on ka sobivam koht detailsemate tehniliste nõuete seadmiseks. Majutusteenuste pakkumise ärimudel on pidevas muutumises ning uudsed ideed ja lahendused ei tohiks saada takistatud. Teistes vaadeldud riikides on praktika mitmesugune. Majutusettevõtete liike defineeritakse kas õigusaktis (nt Iirimaal ja Leedus, kus peamiselt keskendutakse majutusasutuse suurusele ja kohustuslikele teenustele), standardis (Lätis) või on need jäetud defineerimata ning lähtutud tavatähendusest (nt UK, Norras, Soomes, Rootsis ja Taanis). Teistes õigusaktides esineb üldiseid viiteid majutusettevõtte liikidele (riikliku statistika esitamine, EMTAK koodid, tuleohutuse nõuded, ehitise kasutusotstarvete loetelu). Tegemist on üldist laadi viidetega, mida ei pea käesolevate muudatuste vastuvõtmisel otseselt muutma (välja arvatud EMTAK koodides olevad majutusettevõtte liigi selgitused). Majutusteenuse osutamine § 19 Paragrahvis 19 sätestatakse põhimõte, mille kohaselt majutusteenuse osutajal peavad olema teenuse osutamiseks sobivad, ohutud ja turvalised hooned, ruumid, sisustus ja maa-ala. Tarbijale osutatava teenuse ohutuse üldine nõue sisaldub ka tarbijakaitseseaduse § 9 lõikes 1. Nimelt peab viidatud nõude kohaselt teenus vastama kehtestatud nõuetele, olema sihipärasel kasutamisel ohutu tarbija elule, tervisele ja varale ning selliste omadustega, mida tarbija tavaliselt õigustatult eeldab. Lisaks sätestatakse rahvatervise seaduse § 4 punktis 10, et teenuste osutamine majutusasutustes ei tohi kahjustada tervist. Lõikes 2 sätestatakse, et majutusteenuse osutaja tagab majutusteenuse kasutaja tervise ja vara ohutuse, piisavad hügieenitingimused ning majutusettevõtte liigi eripära arvestavad majutus- ja puhkevõimalused. Eelnõuga muudetakse seni lõikes 4 sisaldunud volitusnormi sõnastust. Majutusteenuse kasutaja mugavuse ja ohutuse tagamiseks nähakse ette, et valdkonna eest vastutav minister kehtestab majutusettevõtte liigiti majutusteenuse osutamisele täpsemad nõuded. Nõuetes täpsustatakse vajalikud ohutuse nõuded, hügieenitingimused, aga ka nõuded majutus- ja puhkevõimaluste olemasolule. Uute nõuete kehtestamisel seatakse eesmärgiks piirata riigi poolt teenuse osutamisele seatavate nõuete mahtu ning mitte reguleerida aspekte, mille puhul turg toimib ise piisavalt hästi. Näiteks tarbijate muutunud ootustele teenuse sisu osas suudab turg reageerida tõhusamalt ja kiiremini kui seda suudaks teha seadusandja. Samuti on eesmärgiks vähendada bürokraatiat ja mitte takistada innovatsiooni. Majutusteenusele osutatavad nõuded peavad kaasas käima ka tehnoloogia arenguga (uued ärimudelid, iseteenindusega lahendused, kohapealse teenindava personali puudumine majutusettevõttes jne). Rakendusakti kavand on toodud seletuskirja lisas 1. Punkt 4. Punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks seaduse paragrahvid 21 ja 23. 9 Majutusettevõtete järguregulatsioon § 21 TurS § 21 reguleerib majutusettevõttele järgu ehk rahvakeeli tärni andmist majutusettevõtte ja pakutavate teenuste taseme kirjeldamiseks. Järgud on maailmas laialt tuntud ja kasutusel olevad majutusasutuste kvaliteedimärgised. Järgu omandamine on ettevõtjale alati olnud vabatahtlik. Kui kuni 2005. a väljastas hotellidele järgutunnistusi majandusminister, siis alates 2005. a järgutab ehk tärnitab majutusettevõtteid majandus- taristuministri poolt vastava õiguse saanud majutusettevõtete liit või kvaliteedi arendusega tegelev organisatsioon. Järgu andjana tegutsemise õiguse saamiseks esitatud taotlusi hindab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis (MKM) valdkonna ekspertidest (Eesti Turismifirmade Liidu, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse, Tartu Ülikooli Pärnu Kolledži, Linnade ja Valdade Liidu (endine Eesti Maaomavalitsuste Liit) ja MKMi esindajad) kokku kutsutud komisjon. Õigus tegutseda järgu andjana antakse kehtiva korra kohaselt kuni 5 aastaks, mida on võimalik ka pikendada. Muudatuste kavandamisel 2005. aastal oli järgusüsteemi nö vabaks laskmine kaalumisel juba toona, kuid sel ajal ei olnud selleks veel valmidust. Uuenenud järgusüsteemi positiivseks mõjuks oli majutussektori suurem vabadus järgusüsteemide loomisel ning arendamisel, samuti suurenes järkude populaarsus majutusettevõtete puhul, kellel varasemalt järgu taotlemise võimalus puudus. Näiteks aastatel 2006-2016 toimis esmakordselt MTÜ Eesti Maaturismi loodud ja arendatud järgusüsteem puhkemajade, puhkekülade või -laagrite ning kodumajutuste puhul (järgutähiseks rukkilille kujutis). Eelnõu koostamise ajal kehtib järgusüsteem vaid hotellidele ja motellidele. Hotellidele ja motellidele annab järke Eesti Hotellide ja Restoranide Liit (EHRL), kelle õigus järgu andjana tegutsemiseks kehtib kuni 1. maini 2021.a. EHRL-i poolt Eestis rakendatav HOTREC´i5 Hotelstars Union järgusüsteem on tuntud nii Eestis kui kasutatav ka mujal Euroopas, kokku 17 riigis – lisaks Eestile Austrias, Tšehhis, Saksamaal, Ungaris, Hollandis, Rootsis, Šveitsis, Belgias, Taanis, Kreekas, Lätis, Leedus, Luksemburgis, Maltal, Liechtensteinis ja Sloveenias. Hotelstars Union järgusüsteem on 2009. a Euroopa hotellide, restoranide ja kohvikute katuseorganisatsiooni HOTREC poolt asutatud üle-Euroopaline järgusüsteem, millega tagatakse ühtlustatud hotelliliigitus 5 tärni kategoorias ning millega edendatakse osalevates riikides hotellitööstuse mainet ja kvaliteeti. 2020. a seisuga on Eestis 37 järguhotelli (hotellide ja motellide koguarv on ca 200). Eesti majutusettevõtete tase on Euroopa keskmisega võrreldes üldiselt hea. Hotellide huvi järkude taotlemise vastu on siiski olnud võrdlemisi vähene. Brändihotellid ei huvitu ametlikest tärnidest, teised hotellid ei näe selleks vajadust või on tärne keeruline taotleda või pakuvad erinevad online-keskkonnad piisavalt teisi võimalusi6. Lisaks on järkude kõrval ka teisi kvaliteedimärgiseid, nt Rohelise Võtme kvaliteedisüsteem. Tärnide populaarsus on ajas osaliselt kahanenud ka uute reitingu- jt tagasisidesüsteemide laialdase leviku (külastajate tagasiside platvormidel, internetifoorumites, sotsiaalmeedias) tõttu. Internetikeskkondades olevad arvustused (booking.com, airbnb.com) ja tagasiside (nt TripAdvisoris, erinevad reisifoorumid) pakuvad tarbijale vajalikku infot teenuse taseme kohta, aga aitavad kaasa ka teenuste kvaliteedi tõstmisele ja vähendavad tarbijate jaoks riske. Suurendamaks veelgi tarbijate usaldust platvormide kaudu osutatavate teenuste puhul, tagatakse EL tasandil New Deal for Consumers direktiiviga ka otsingutulemuste suurem läbipaistvus veebiplatvormidel – veebikeskkonnas otsingut tehes peab tarbija saama selget teavet selle kohta, kui kaupleja on 5 Euroopa Hotellide ja Restoranide katusorganisatsioon 6 Orav, E. Lõputöö „Majutusettevõtete kvaliteedijärkude süsteemi rakendamine Eesti hotellide näitel, Pärnu 2017, kättesaadav: http://dspace.ut.ee/ bitstream/handle/10062/57786/orav_erika.pdf 10 otsingutulemuse eest maksnud. Lisaks peavad internetipõhised kauplemiskohad tarbijale teada andma, millised on peamised parameetrid, mis määravad otsingutulemuste järjestuse. Täiendavalt luuakse uue vahendusteenuse pakkuja ja ärikasutaja vahelisi lepingulisi suhteid käsitleva määrusega (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2019/1150, mis käsitleb õigluse ja läbipaistvuse edendamist veebipõhiste vahendusteenuste ärikasutajate jaoks ning mida hakatakse kohaldama alates 2020. a. 12. juulist)7 õiglane, läbipaistev ja prognoositav ettevõtluskeskkond väikeettevõtjatele ja kauplejatele, kes kasutavad veebiplatvorme. Veebipõhiste vahendusteenuste osutajad peavad edaspidi tagama, et nende tingimused on ärikasutajatele kergesti mõistetavad ja hõlpsasti kättesaadavad. Lisaks tuleb selgitada võimalikke põhjuseid, mille alusel tohib professionaalse kasutaja platvormilt eemaldada, tema tegevuse peatada või seda piirata. Muuhulgas tuleb nii veebipõhiste vahendusteenuste kui ka internetipõhiste otsingumootorite puhul kindlaks määrata üldised kriteeriumid kaupade ja teenuste järjestamiseks otsingutulemustes. Platvormide nö. kvaliteedikontroll toimub reaalajas ning tõhusamalt, kui seda suudaks pakkuda riiklik järelevalve, mis omakorda survestab seeläbi teenuse pakkujat pidevalt teenuse kvaliteediga tegelema. Eeltoodust tulenevalt on riikliku sekkumise vajadus seetõttu oluliselt vähenenud. Riigi poolt on majutusteenuse osutamiseks seatud üldised minimaalsed nõuded, mis on vajalikud tarbijakaitse ja ohutuse tagamiseks. Kvaliteediarendus, sh tärnidega seonduv toimub edaspidi sektorisiseselt ja vabatahtlikkuse alusel. Paragrahvi 21 kehtetuks tunnistamisega seoses ei kaotata ära tänaseid hotellide tärne ega toimivat Hotelstars Union´i järgusüsteemi. Muudatuse kohaselt ei pea edaspidi järgualaseks tegevuseks enam taotlema ministri luba. Vähendatakse bürokraatiat ning avarduvad võimalused olemasoleva Hotelstars Union järgusüsteemi arenduseks, aga ka uute järgusüsteemide tekkeks teist liiki majutusasutustele ja kvaliteedisüsteemidele. Täiendavalt toetatakse teenuse kvaliteedi tõstmist ka EAS-i poolt läbi turismiettevõtjale mõeldud e-õppekeskkonna e-akadeemia. Muudatuse tulemusel jääb EHRL õigus järgu andjana tegutsemiseks kehtima õiguse kehtivuse tähtaja saabumiseni (1. mai 2021.a) ning hotellidele/motellidele väljastatud järgutunnistused kehtivad kuni nendel märgitud tähtaja saabumiseni. Pärast 1. maid 2021. a järgutamist enam seadusega ei reguleerita ning EHRL saab jätkata senist tegevust järkude andmise ja järgusüsteemi arendamisega omal initsiatiivil. Ühtlasi kaotab kehtivuse § 21 lõikes 4 sisaldunud volitusnorm ja selle alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 18.10.2005 määrus nr 124 „Järgu andjana tegutsemise õiguse andmise kord ja tingimused ning nõuded järgu andjana tegutsemisele“ (RT I, 19.06.2015, 12). Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on kõnealust ettepanekut tutvustanud ka varasema kaasamise (arvamusküsitlus) käigus, sh on ettepaneku üle arutletud majutusettevõtete liitudega korraldatud kohtumisel. Arutelude käigus toodi olulisemana välja, et mingil viisil ja võimalusel peab olema kliendil võimalus hinnata teenuse kvaliteeti või veenduda teenuse pakkuja poolt lubatuga lisaks praktilisele kogemusele ja online platvormides räägitule. Samuti viidati, et osade kliendisegmentide jaoks (s.h. rahvusvahelised hanked) on järgusüsteem väga oluline defineerimaks teenuse kvaliteeti ja selle võrdlusvõimekust samaväärsete toodetega, mistõttu on oluline, et ei jääks tühimikku. Samuti esineb praktikas probleeme Booking.com platvormil turunduses viitamisega tärnidele, mida majutusettevõtted tegelikult ei oma. Üldjoontes nenditi, et muutused on vajalikud, lisaks järgusüsteemidele lisandub turule uusi 7 Nn P2B määrus, kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32019R1150 11 hindamissüsteeme ja võimalusi nii teenuse pakkujatele endile kui ka klientidele teenuse kvaliteedist teada anda. Kui võrrelda teiste riikide praktikat, siis tärnitamist on korraldatud väga erinevalt. Enamasti Põhjamaades ja osaliselt ka mujal Euroopas toimub see vabatahtlikkuse alusel - nt Saksamaal, Norras, Taanis, Hollandis, Rootsis ja Austrias. Soomes tärnitamist ei praktiseerita, kuna selle jaoks ei ole praktilist vajadust. Riiklikult korraldatud süsteemide puhul on nii riike, kus tärnitamine on kohustuslik (nt Iirimaa) kui ka riike, kus see on vabatahtlik, kuid tärnitamise korraldus siiski paika pandud riigi poolt (Läti, Leedu, UK). Euroopa vaieldamatult tuntuim järgusüsteem on Hotelstars Union, kuid osades riikides toimivad ka oma rahvuslikud järgusüsteemid kas eraldi või paralleelselt (UK, Norra, Saksamaa). Majutusettevõtete tähistus § 23 Paragrahvi 23 kehtetuks tunnistamisega jäetakse seadusest välja majutusettevõtte tähistamisega seonduv regulatsioon. Lõige 1 sisaldas majutusettevõtte tegevuskoha tähistamise nõudeid, nähes ette tähistuse olemasolu majutusettevõtte hoonel või juurdepääsutee ääres. Teenuseosutaja teavitamiskohustused sisalduvad ka mitmes muus seaduses. Näiteks sisaldab teenuseosutaja kohustusi MSÜS (§ 31), TKS (tarbija teavitamise kohustus, teenuse hinna avaldamise nõuded) kui ka kaubandustegevuse seadus (tegevuskoha tähistamise nõue § 4 lg 1 p 10. Märkus: kaubandustegevuse seaduse kehtetuks tunnistamise eelnõuga kavandatakse asjaomaste sätete üleviimist TKS-i). Arvestades eeltoodut ei ole vajadust säilitada TurS-is täiendavaid erinõudeid tegevuskoha tähistamisele. Lõige 2 reguleeris järgutähise kasutamise lubatavust ettevõtte nimes ja tähistuses. Selle nõude järele ei ole edaspidi vajadust, kuna kogu § 21 muutub kehtetuks. Lõige 3 reguleeris juhtusid, mil majutusettevõtte nimes võib kasutada sõna „turismitalu“, ka sellise piirangu edasine säilitamine ei ole otstarbekas. Punktid 5–7. Punktidega 5, 6 ja 7 viiakse paragrahvi 26 muudatused, millega EAS-i nimepidi nimetamine asendatakse kaudse viitega. Tegemist on normitehniliste muudatustega. Kuivõrd eraõiguslikele juriidilistele isikutele ei tehta seaduses üldjuhul otseviidet, viidatakse EAS-le edaspidi kui riigi poolt ettevõtluse arendamiseks loodud sihtasutusele, milles asutajaõigusi teostab turismivaldkonna eest vastutav minister Punktid 8–10. Punktidega 8-10 muudetakse riikliku järelevalve paragrahvi 30. Paragrahvi 30 viiakse sisse muudatused, mis tulenevad § 21 kehtetuks tunnistamisest. Paragrahvist jäetakse välja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi järelevalvepädevus järgu andajana tegutsemiseks kehtestatud nõuete täitmise osas. Samuti täpsustatakse paragrahvi 30 tekstis olevaid termineid, tagamaks kooskõla peatüki 3 „Majutusettevõtted“ terminitega. Teisi järelevalvepädevusi ei muudeta. Punkt 11. 12 Punktiga 11 muudetakse riikliku järelevalve erisusi käsitlevat § 302. Riikliku järelevalve erimeetmeid ei kasutata edaspidi järgu andja suhtes, kuna see alus langeb ära seoses § 21 kehtetuks tunnistamisega. Lisaks ühtlustatakse paragrahvis toodud erimeetme sõnastus korrakaitseseaduse §-s 50 toodud sõnastusega, mille kohaselt tohib korrakaitseorgan siseneda ka ruumi ja eluruumi ning sealhulgas avada uksi, väravaid ja kõrvaldada muid takistusi. § 2. Tarbijakaitseseaduse muudatus Paragrahvis 2 muudetakse TKS §-i 22 lõike 3 punktides 1 ja 2 toodud andmete loetelu, mida edaspidi Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi TTJA) järelevalve infosüsteemi andmekogusse kantakse. TKS-i § 22 lõike 3 punkti 1 muudatus on tingitud Tarbijakaitseameti ja Tehnilise Järelevalve Ameti senise kahe andmekogu üle vaatamisest ja ühendamisest, eesmärgiga luua parem õigusselgus. Kuna TTJA järelevalve infosüsteem täidab ka dokumendiregistri funktsiooni ja arvestades seadme ohutuse seaduse §-s 12 sätestatut, siis asendatakse sõnad „isiku esitatud selgitustaotluse, teabenõude ja kaebuse menetlemise andmestik“ sõnadega „dokumendiregister ja järelevalvemenetluste andmestik“, millega on hõlmatud nii senine isiku esitatud selgitustaotluste, teabenõuete ja kaebuste menetlemise kui ka haldusmenetluse andmestik. Pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste kogumüügi aruande ning tagatiste andmestiku (punkti 2 muudatus) lisamine andmekogu koosseisu on tingitud turismiseaduse § 152 lõige 1 muudatusest, mille kohaselt turismiseaduse §-s 6 nimetatud tegevusalal tegutsev reisiettevõtja esitab TTJA-le tarbijakaitseseaduse §-s 22 nimetatud järelevalve infosüsteemi kaudu kvartaliaruannete ja tagatiste andmed. § 3. Seaduse jõustumine Seaduse jõustumine on kavandatud kahes etapis. Reisiettevõtjate aruandluse korda puudutav muudatus § 1 punktis 1 ning TKS-i muudatus jõustuvad üldises korras. Ülejäänud muudatused jõustuvad 1. mail 2021. aastal. See aeg on piisav, andmaks turuosalistele aega muudatustega harjumiseks ning rakendusakti menetlemiseks. Ühtlasi on jõustumise kuupäeva valikul võetud arvesse, et eelnõu jõustumise ajal kehtivat järgu andjana tegutsemise õigus (EHRL) saaks kesta õiguse kehtivusaja lõpuni. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei võeta kasutusele uusi termineid, vaid täpsustatakse olemasolevat majutusteenuse majutusettevõtete liikide mõisteid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on Euroopa Liidu õigusega kooskõlas. 6. Seaduse mõjud Sihtrühmad: 1) majutusteenuse kasutajad. 13 Statistikaameti andmetel peatus Eesti majutusettevõtetes 2019. aastal 3,8 mln turisti ja veetsid neis 7 mln ööd. Neist välisturiste oli 2,3 mln ja siseturiste 1, 5 mln. Välisturistide ööbimistest on suurim turuosa Soomel 36%, Venemaal (12%), ja Lätil (8%). Siseturistide ööbimised moodustasid 41%. Keskmine majutusasutuses viibimise kestus 2019. aastal oli 1,84 ööd, sh siseturistidel 1,69 ja välisturistidel 1,94 ööd. „Eesti riiklikus turismiarengukavas aastateks 2014–2020“ on seatud eesmärk, et välisturistide ööbimiste arv majutuskohtades kasvab 3,82 miljonilt ööbimiselt 2012. aastal 5 miljoni ööbimiseni 2020. aastaks ja siseturistide ööbimiste arv 1,72 miljonilt 2012. aastal 2,1 miljoni ööbimiseni 2020. aastaks8. 2) majutusettevõtjad TurS § 17 tähenduses. Puhkaeestis.ee andmebaasis on maikuu 2020 seisuga ligi 1600 majutusettevõtet. Järku omavate majutusettevõtjate arv on 37. 3) järgu andja – Eesti Hotellide ja Restoranide Liit (EHRL). 4) järelevalveasutused – MKM, TTJA, valla- või linnavalitsused, Päästeamet, Terviseamet. Järgnevalt analüüsitakse seaduse vastuvõtmisega kaasnevaid mõjusid. Majanduslik mõju Eelnõu seadusena jõustumise tulemusel muutuvad majutusteenuse osutamisele esitatud reeglid paindlikumaks ja vähenevad majandustegevusele esitatavad nõuded. Koos rakendusakti vastuvõtmisega peaksid omakorda vähenema ettevõtja kulud nõuete täitmiseks, mõningal määral võivad väheneda tööjõukulud (sõltuvalt ettevõtja ärimudelist) ning vabanevat ressurssi saab suunata efektiivsuse suurendamiseks. Majutusteenusega seonduv terminoloogia muutub aja- ja asjakohasemaks. Muudatused mõjutavad ligi 1600 majutusteenust osutavat ettevõtjat ja potentsiaalseid uusi teenuseosutajaid. Konkreetset majanduslikku mõju teenuse osutajatele ei ole võimalik määrata, kuna majutusteenuse osutamise peamised nõuded kehtestatakse rakendusaktiga. Esialgu avaldub otsene mõju pigem tegevust alustavatele teenuseosutajatele, kes veel ei ole investeeringuid nõuete täitmisse teinud; alustavatel teenuseosutajatel peaks turule sisenemine oluliselt lihtsustuma. Tegutsevate ettevõtjate puhul saab rääkida pigem võimalikust kokkuhoiust tulevikus (investeeringud inventari uuendamisse, digitaliseerimisse jms). Kuigi muudatus puudutab rohkem või vähem enamikku majutusettevõtjaid, saab otsest mõju hinnata pigem väikeseks. Majutusteenuse kasutajale otsest majanduslikku mõju eeldatavalt ei avaldu. Majutusettevõtte järkudega seonduva regulatsiooni väljajätmine, n.ö dereguleerimine vähendab järgu andja (eelnõu koostamise ajal on tegev üks järgu andja – EHRL, kelle järgu andjana tegutsemise õigus kestab kuni 1. maini 2021.a) halduskoormust ning annab edasiseks kvaliteediarendusalaseks tegevuseks rohkem vabadust ja iseotsustusõigust. Järgu andjale ei too muudatused kaasa otsest majanduslikku mõju, järgu andja saab oma tegevust ka muudatuse tulemusel jätkata, lisaks oli järkude järgu taotlemine ka senini ettevõtjale vabatahtlik. Tärnisüsteemi haldaja tagab järgutatud majutusettevõtete jätkuvalt kõrge kvaliteedi ning majutusteenuse kasutajatel ei ole põhjust karta järguhotellide teenuse kvaliteedi langust. Lisaks erinevatele kvaliteedisüsteemidele on tarbijatel avarad võimalused saada majutusettevõtte taseme ja pakutavate teenuste kohta adekvaatset infot veel eri foorumitest, platvormidelt ning erinevatest arvustus- ja tagasisidesüsteemidest jne. Ebasoovitava riskina võib kaasneda majutusteenuse osutajate poolne teenuse turunduses järgu olemasolule viitamine ilma tegelikkuses järku omamata. Kui kaupleja kasutab usaldus-, kvaliteedi- või nendega 8 „Eesti riiklik turismiarengukava aastateks 2014–2020“. Internetis kättesaadav aadressil https://www.mkm.ee/et/eesmargid-tegevused/arengukavad. 14 võrdväärset märki ilma sellekohase loata, on tegemist eksitava kauplemisvõttega, mis vastavalt tarbijakaitseseadusele on keelatud ja karistatav. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele Järgu andjana tegutsemise taotluste hindamise ja menetlemise vajaduse edasine äralangemine, samuti järelevalve pädevuse kaotamine avaldab väiksemat mõju MKM töökorraldusele, sh taotluste hindamiseks moodustatud komisjoni tegevusele. Kokku menetleti 14 aasta jooksul 4 taotlust ja kujundati seisukohad järgu andjate taotletud järgunõuete muudatuste suhtes. Järelevalveasutuste (valla- ja linnavalitsused, Terviseamet, Päästeamet, TTJA) järelevalve pädevustes muutusi ei kavandata, küll aga peaks vähenema järelevalve koormus seoses majutusteenuse osutamise nõuete vähenemisega. Reisiettevõtjate elektroonsele aruandlusele üleminek ei too kaasa TTJA-le täiendavaid tegevusi ega kulutusi, kuna TTJA järelevalve infosüsteemi näol on tegemist juba toimiva infosüsteemiga, mida käesoleva eelnõu vastuvõtmise järel muutma ei pea. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamisega ei kaasne täiendavaid riigi või kohaliku omavalitsuse tegevusi, kulud ja tulud eeldatavalt ei muutu. 8. Rakendusaktid Eelnõu sisaldab ühte volitusnormi ministri määruse andmiseks. Paragrahvi § 19 lg 3 alusel kehtestab valdkonna eest vastutav minister majutusteenuse kasutaja mugavuse ja ohutuse tagamiseks majutusettevõtte liigiti majutusteenuse osutamise täpsemad nõuded. Volitusnormi sisustamiseks vaadatakse üle kehtiv majandus- ja taristuministri 23.05.2012 määrus nr 43 „Nõuded majutusettevõttele“ (RT I, 19.06.2015, 13) ning kehtestatakse määrus uuesti. Rakendusakti kavand on toodud seletuskirja lisas 1. Seoses järkude regulatsiooni väljajätmisega §-s 21 kaotab kehtivuse ka § 21 lõike 4 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri 18.10.2005 määrus nr 124 „Järgu andjana tegutsemise õiguse andmise kord ja tingimused ning nõuded järgu andjana tegutsemisele“ (RT I, 19.06.2015, 12). 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub järgmiselt: Reisiettevõtjate aruandluse korda puudutav muudatus § 1 punktis 1 jõustub ning TKS muudatus §-s 2 jõustuvad üldises korras. Ülejäänud muudatused jõustuvad 1. mail 2021. aastal. See aeg on piisav, andmaks turuosalistele aega muudatustega harjumiseks ning rakendusakti menetlemiseks. Ühtlasi on jõustumise 15 kuupäeva valikul võetud arvesse, et eelnõu jõustumise ajal kehtivat järgu andjana tegutsemise õigus (EHRL) saaks kesta õiguse kehtivusaja lõpuni. 10. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Siseministeeriumile, Rahandusministeeriumile ja Sotsiaalministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks järgmistele isikutele: Eesti Hotellide ja Restoranide Liit, Eesti Spaaliit, MTÜ Eesti Maaturism, Eesti Kämpingute Liit, SA Põhja-Eesti Turism, MTÜ Lääne-Eesti Turism, Eesti Turismifirmade Liit, MTÜ Reisibüroode Liit, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Tallinna Ettevõtlusamet, Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Tarbijakaitse Liit ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. Eelnõule saabunud tagasiside oli valdavalt toetav. Siseministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta. Teiste ministeeriumide ja huvigruppide märkusi ja ettepanekuid on suures osas arvestatud ja eelnõu ning seletuskirja vastavalt täiendatud. Täpsemad andmed ettepanekute ja märkustega arvestamise kohta on toodud seletuskirja lisas 2. Kuna pärast eelnõu kooskõlastamist on eelnõust välja jäetud majutusteenuse kasutajate registreerimisega seotud muudatused TurS-is, politsei ja piirivalve seaduses, Euroopa Liidu kodaniku seaduses ja välimaalaste seaduses, siis ei sisalda märkuste tabel külastajate registreerimise korra muudatustele esitatud tagasisidet (Justiitsministeerium, Andmekaitse Inspektsioon, Rahandusministeerium, Statistikaamet, Kaitseministeerium, Eesti Kaubandus- Tööstuskoda). Esitatud märkused ja ettepanekud on sisendiks majutusteenuse kasutajate registreerimise korra muudatusteks, kui jätkub töö vastava eraldi eelnõuga. 16 Turismiseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu lühikokkuvõte Turismiseaduse muutmise seaduse eesmärk on nüüdisajastada majutusteenuse osutamise nõuded. Eesmärk on vähendada nõudeid ja bürokraatiat seal, kus need otseselt vajalikud pole või kus toimib hästi iseregulatsioon – nt täiendavate kvaliteedinõuete osas. Nii trendid, kui üha tihenev globaalne konkurents, toovad kaasa vajaduse investeerida tootearendusse ja teenusepakkumisse, aga ka vajaduse vastavateks ettevõtlust toetavateks muudatusteks õigusraamistikus. Üha enam koguvad populaarsust platvormid ning turule on lisandunud iseteeninduslikud majutusasutused (nn. automaathotellid), mis on pakkumist oluliselt mitmekesistanud ja mida tuleks ka nõuete kehtestamisel arvesse võtta. Muudatuste tulemusel muutuvad majutusteenuse osutamisele esitatud reeglid paindlikumaks ja vähenevad majandustegevusele esitatavad nõuded ning kulud nõuete täitmiseks. Muudatused: 1. Uueneb majutusteenuse mõiste ja majutusettevõtte liikide kirjeldus, väheneb nõuete arv Majutusteenuseks loetakse ettevõtja poolt ajutise ööbimisvõimaluse pakkumist. Majutusteenus on turismiteenus, mis ei kanna eesmärki tagada elukoht, vaid on mõeldud sise- ja väliskülastajate ajutiseks majutamiseks puhkuse- või tööreisi vms otstarbel, mida tihti pakutakse näiteks päeva, nädala või kuu baasil. Teenuse lühiajalisuse (ajutisuse) sissetoomine aitab majutusteenust selgemini eristada eluruumi üürilepingutest. Pikemaks perioodiks kui 3 kuud kestvale majutamisele kehtivad juba VÕS-is toodud eluruumi üürilepingute erireeglid. Jätkuvalt on majutusettevõtete põhilisteks liikideks hotell, motell, külalistemaja, hostel, puhkeküla või -laager, puhkemaja, külaliskorter ja kodumajutus. Muutuvad nende majutusettevõtete liikide kirjeldused. Kiiresti muutuvat turgu ja mitmekesisust silmas pidades esitatakse majutusettevõtte liikide kirjeldus senisest üldisemalt, et need ei takistaks võimalikke uusi ja innovaatilisi lahendusi. Näiteks üha suurem automatiseerimine sektoris vähendab vajadust eraldi vastuvõturuumide (nö. lauateenindus) ja mitmete muude täiendavate teenuste järele, millest lähtuvalt vaadatakse üle ja vähendatakse ka ministri määruses sisalduvaid nõudeid. Täiendavalt vabastatakse majutusteenuse pakkujad edaspidi toitlustusteenuse pakkumise kohustusest (nende majutusliikide puhul, kus see kohustus oli), jättes selle teenusepakkuja eristumise võimaluseks. Jagamismajandusele ei kehtestata erireegleid, vaid lähtutakse põhimõttest, et nõuded kehtivad ühtviisi kõigile ettevõtjatele. 2. Majutusettevõtete tärnidega seonduvat riik edaspidi ei korralda Majutusettevõttele järkude (hotellide tärnid) andmisega seonduvaks tegevuseks ei ole edaspidi vajalik taotleda ministri heakskiitu ning majutussektor saab edaspidi jätkata kvaliteediarendusalase tegevusega ilma riigipoolsete piiranguteta. Täna Eestis juba üle 10 aasta edukalt toiminud rahvusvaheline HotelStars Union´i tärnisüsteem jääb kestma, samuti kehtivad edasi hotellidele antud tärnid. Samas on avatud võimalused ka teist liiki majutusettevõtetele tärnisüsteemide loomiseks. Tärnide taotlemine on majutusettevõttele olnud alati vabatahtlik. 3. Reisiettevõtjate aruandlus toimub edaspidi üksnes elektroonselt läbi Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) järelevalve infosüsteemi. Eelnõuga täpsustatakse ka tarbijakaitseseadust, lisades seadusesse andmete loetelu, mis kantakse TTJA järelevalve infosüsteemi. Muudatused jõustuvad 1. mail 2021.a, välja arvatud reisiettevõtjate aruandlust puudutav muudatus ja tarbijakaitseseaduse muudatus, mis jõustuvad üldises korras.
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel