dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
LepingAvalik

Leping

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 29. juuni 2020
Viit
1.1-17/20-217-1
Registreeritud
29. juuni 2020
Dokumendi liik
Leping
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-17 Koostöö kokkulepped
Toimik
1.1-17/2022
Vastutaja
Mikk Vahtrus

Failid

  • 📎RITA 2 lepingu muutmine ja eriolukorra uuringu läbiviimine, lisa MKM.asice105 KB

Sisu (failidest)

Lepingu „ PROGRAMMI VALDKONDLIKU TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSE TUGEVDAMINE (RITA) TEGEVUSE 2 PARTNERLUSLEPING “ muutmine Sihtasutus Eesti Teadusagentuur , registrikood 90000759, asukoht Soola tn 8, Tartu linn, 51004, mida esindab juhatuse 03.11.2015 . a käskkirja nr 1.1-4/17/127 alusel tegevjuht Karin Jaanson, ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium , registrikood 70003158, asukoht Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esinda vad põhimääruse alusel minist rid Raul Siem ja Taavi Aas , muudavad poolte vahel 19. detsembril 2019. a sõlmitud lepingut nr 7.2-2/19/19 „Programmi valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine (RITA) tegevuse 2 partn e rlusleping“ järgmiselt: lepingu punkt 2.1. sõnastatakse järgmiselt: „2.1. Leping sõlmitakse RITA Tegevuse 2 „Teadmistepõhise poliitikakujundamise toetamine“ uurimisteemade eesmärkide täitmiseks (edaspidi projekt). Lepingus määratletakse projektide elluviimise üldised tingimused, projektide täpsemad teemad, eeldatavad eelarved ja eeldatavad ajakavad ning abikõlblikkuse periood lepitakse kokku asjaomastest lisades. Leping reguleerib elluviija ja partneri koostööd projekti elluviimisel. “ ; lepingu punkt 2.6. sõnastatakse järgmiselt: „ 2.6. Projekti tegevuste abikõlblikkuse periood i algab Tegevus 2 hindamispaneeli otsuse kuupäevast ja periood lõppeb vastavalt toetuse andmise tingimustes sätestatule . “; lepingu punkt 10.1 . sõnastatakse järgmiselt: „ 10.1. Leping jõustub alates selle allkirjastamisest poolte poolt ja kehtib kuni 31.12.2022 või lepingust tulenevate õiguste realiseerimise ja kohustuste täitmiseni.“ ; lepingut täiendatakse lisadega 5 ja 6 (lisatud). Karin Jaanson Taavi Aas Raul Siem (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Lisa 5 Partnerluslepingule nr 7.2-2/19/19 Projekti tingimused Käesoleva l isaga lepitakse kokku RITA tegevuse 2 raames läbiviidava uuringu „ COVID-19 mõju turismile omastele majandusharudele ja kaasnevad mõjud teistele majandusharudele “ (edaspidi projekt III ) rahastamises ja elluviimises. Projekt III eeldatav eelarve ja ajakava on kokku lepitud partnerlus lepingu lisas 6 . Projekt III raames katab elluviija 9 0% abikõlblikest kuludest , kuid mitte rohkem kui SA Eesti Teadusagentuuri juhatuse 03.06. 2020 käskkirjas nr 1.1-4/20/ 69 kinnitatud summas 22 5 00 eurot. F inantseerijapoolne projekt i number (kood ETIS-es ) on RITA2/ 121 . Projekt III t egevus t e abikõlblikkuse periood on 27 .0 5 .2020 kuni 31 . 12 .202 2 . Partneri esindaja on Mikk Vahtrus (tel 625 6389 , mikk.vahtrus @ mkm . ee), kes vastutab lepingu tingimuste täitmise eest, sh korraldab kuludokumentide, maksetaotluste ja aruannete esitamist elluviijale. Karin Jaanson Taavi Aas Raul Siem (a llkirjastatud digitaalselt ) (allkirjastatud digitaalselt) ( allkirjastatud digitaalselt ) Lisa 6 Partnerluslepingule nr 7.2-2/19/19 VALDKONDLIKU TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSE TUGEVDAMISE PROGRAMMI (RITA) tegevuse 2 „ TEADMISTEPÕHISE POLIITIKAKUJUNDAMISE TOETAMINE “ UURI NGUETTEPANEKU esitamise VORM NB! v orm on vabatahtlik ja ministeerium võib seda muuta või täiendada vastavalt oma spetsiifikale ning vajadustele. MINISTEERIUMI ANDMED Ministeeriumi nimi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Postiaadress (tänav, maja, linn, postiindeks) Suur-Ameerika 1, Tallinn, 10122 Ministeeriumi esindusõiguslik isik (nimi, ametikoht, e-posti aadress, telefonid) Raul Siem , minister, [email protected] Taavi Aas, minister, [email protected] Ministeeriumi kontaktisik (nimi, ametikoht, e-posti aadress, telefonid) Sille Kraam, majandusarengu osakond, ettevõtlusvaldkonna juht, [email protected] , 6256495 Mikk Vahtrus, majandusarengu osakond, teadusnõunik, [email protected] , 6256389 Uuringu pealkiri COVID -19 mõju turismile omastele majandusharudele ja kaasnevad mõjud teistele majandusharudele Eelnevalt sarnasel teemal tehtud või käimasolevad/ käivituvad uuringud (Eestis või välismaal, kui asjakohane) Koroonaviirusest põhjustatud ülemaailmne eriolukord ja kriis on pretsedenditu ning sellega seotud piirangute m õju ja ulatus on eriti suur turismisektorile, mistõttu sarnaseid uuringuid Eestis ega mujal maailmas läbi viidud ei ole. Paralleelselt käivituvad RITA projektid, mis analüüsivad COVID-19 mõjusid majandusele, ent mitte fookusega turismile on järgmised : RITA tegevus 1 - Eriolukorrast põhjustatud kriisi sotsiaalmajandusliku mõju hindamine, modelleerimine, prognoosimine ning optimaalsete kriisimeetmete välja töötamine elanikkonna sotsiaalmajandusliku heaolu maksimeerimiseks ; RITA tegevus 2 - COV19 majandusmõjude hindamiseks ja leevendusmeetmete sihistamiseks kasutatava IT-rakenduse edasiarendus ; Arenguseire keskuse projekt: COVID-19 mõju arengusuundumustele ning tähendus Eesti majanduse struktuurile Teema seotus Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia „ Teadmistepõhine Eesti 2014–2020“, konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ ning valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamise programmi RITA eesmärkidega Uuringu teema on otseselt seotud ja toetab kõiki pealkirjas nimetatud dokumentide eesmärkide täitmist . Uuringu läbiviimine loob eeldused tootlikkuse ja elatustaseme kasvuks ning kõrgema lisandväärtusega teenuste ekspordiks. Kavandatud uuring on otseselt suunatud ühiskonna väljakutsete , sh eriolukorrast tulenenud sotsiaalmajanduslike probleemide lahendamisele. Teema seotus riiklike tegevuskavade, valdkondlike arenguka vade, ministeeriumi arengukava ja tööplaaniga ning valitsemisala teadus- ja arendustegevust reguleerivates dokumentides t oodud eesmärkide saavutamisega 2021. aastast alates asendab Eesti riiklikku turismiarengukava planeerimisdokumendina turismivaldkonna programm. Turismivaldkonna programm on seotud „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ eesmär kide elluviimisega. Turismivaldkonna programmiga kujundatakse Eesti eeldusi, tingimusi ning vajadusi arvestav turismiettev õ tluse poliitika, mis aitab kaasa turismiteenuste ekspordi ja lisandväärtuse kasvu kaudu Eesti kestlikkusele ja elanike heaolu kasvule. Programmiga määratakse kindlaks turismivaldkonna strateegilised eesmärgid ja prioriteetsed tegevused nende elluviimiseks aastatel 2021-2024. Antud analüüsi põhjal on võimalik programmi teaduspõhiliselt sisustada, et vähendada kriisist põhjustatud mõjusid turismivaldkonnale . Lahendatavad probleemid Turism on üks suurimat COVID -19 negatiivset mõju kogenud sektor, mis omakorda mõjutab nõudlust ka paljudes teistes majandusharudes. COVID -19 tõttu kadus tarbimine turismile omastes majandusharudes peaaegu täielikult. Ühelt poolt on selle taga riiklikult kehtestatud piirangud, mis jätkuvad tõenäoliselt reisimisele vähemalt mitu kuud ning pärsi vad turismi kõrghooaega ehk suve . V õimalik on ka piirangute leevendamise või lõpetamise järel nende uuesti kehtestamine uue viirusepuhangu tekkimisel. Teiselt poolt kannatab turism ka psühholoogiliste piirangute tõttu. Kartus viiruse ees ning ebakindlus tuleviku suhtes mõjutab tarbija käitumist. Reisimine , kui mikroökonoomilises käsitluses pigem luksuskaup, on üks esmaseid kulutusi, mis sissetulekute langedes ära jäetakse. Samuti pärsib turismi tõenäoliselt ees ootav pikemaajalisem majanduslangus. Majanduslanguse ja pikemate piirangute kehtestamise tulemusena oota vad transpordi- ja turismiettevõt teid suuremahulised ümberkorraldused, koondamised ja võimalikud pankrotid . See tõttu tarbimi se taastumine 2019.a. tasemele võtab aega ilmselt mitu aastat (näiteks konsultatsioonifirma Tourism Economics prognoos Euroopa Turismikomisjoni le näita b, et Euroopas tervikuna jõuab välisturism 2019. a. tasemele uuesti alles 2023. aastaks ) . Pärast piirangute lõppu muutub nii turisminõudlus kui ka turismiteenuste pakkumine tunduvalt . Kuid pole teada, kuidas, mil määral ja millised turismiga seotud tegevusvaldkonnad on kõige enam mõjutatud ning kuidas toimub taastumine , sest sellise ulatusega kriisi pole turismi sektori s varem olnud. Eriolukorra alguses prognoosi sid rahvusvahelised turismiorganisatsioonid ja konsultandid (eelmiste st , kordades väiksema ulatuse ja mõjuga kriiside kogemusest lähtudes ) pigem seda, et turisminõudlus taastub pärast piirangute kaotamist suhteliselt kiiresti. Kriisi süvenedes on hakanud prognoosid ja hinnangud kalduma pigem suunas, et reisimine endises mahus ja viisil ei taastu enam kunagi (nt lennuliikluse senine tihedus ei taastugi, mis tõttu on klientidel valikuvõimalusi vähem ja lennureisid muutuvad kallimaks; ärireisid ei taastu enam senises mahus, kuna palju ärireise asendatakse virtuaalsete kohtumistega jne.) . Kuna turism on läbi põimunud paljudest tegevusvaldkondadest, oma vad võimalikud turisminõudluse muutused suuri kaasnevaid efekte. See tähendab tarbimise muutumist ka turismiga seotud ja muudes majandusharudes (vastavalt turismi satelliitarvepidamisele , millega hinnata kse turismimajanduse otsest ja kaudset mõju Eesti majandusele ). Turismi satelliitarvepidamises liigitatakse tooted turismi- ja mitteturismitoodeteks. Turismitooted jagunevad omakorda turismile omasteks toodeteks ja turismiga seotud toodeteks. Turismi arvepidamise reeglistiku järgi hõlmavad turismile omased tooted olulise osa turismikulutustest. Turismile omased tooted on hotelliteenused, toitlustusteenused, reisijateveoteenused, reisibüroode ja reisikorraldajate teenused. T urismi põhinäitajate arvestamiseks jagatakse majandusharud turismile omasteks, turismiga seotud ja muudeks majandusharudeks. Turismile omased majandusharud on need, mille tooteid külastajad tarbivad olulises mahus (näiteks majutus ja toitlustus, reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus). Majandusharude liigitamine turismi ja muudeks majandusharudeks ei mõjuta turismi lisandväärtuse suurust, sest lisandväärtuses sisalduvad ka need tooted, mida külastajad tarbivad, kuid mis ei kuulu otseselt turismile omaste majandusharude toodete hulka. T urismi majandusharud koos EMTAK koodidega on klassifitseeritud vastavalt Eurostati käsiraamatule „ European Implementation Manual on Tourism Satellite Accounts ”. Statistikaamet avaldab turismi satelliitarvepidamise andmed 4 aastat peale aruandeperioodi lõppu. Kuna turismivaldkonnal puudub konkreetne EMTAK, alahindab hinnangu andmine üksnes majutusele ja toitlustusele ning reisibüroodele kriisi terviklikku mõju Eesti majandusele . Samuti ei võimalda andmete 4-aastane hilinemine kiiret sekkumist. Esialgne lähteülesanne Uuringu eesmärgiks on analüüsi da C OVID -19 võimalikku mõju Eesti turismile omastele ja seotud majandusharudele, sh. Eesti erinevates regioonides. Uuringu peamised uurimi sküsimused: Milline on COVID - 19 majandusmõju turismile omastele ja seotud majandusharudele ; Millised on turismivaldkonna võimalikud arengustsenaariumid ; Millised on võimalikud meetmed ja sekkumisloogikad turismivaldkonna toetamiseks . Uuringu eeldatavad tulemused: Uuring u käigus koostatakse kvantitatiiv n e analüüs C OVID -19 võimalikule majandusmõjule turismile omastele ja seotud majandusharudele , sh. Eesti regioonides ning turismisektori sees alamvaldkondade tasandil ; Esitatakse analüüs erineva test võimalik est arengustsenaarium itest ( arvesta des muuhulgas epidemioloogilisi stsenaariume ) . Analüüsile tuginedes tehakse konkreetsed ettepanekud tegevuste osas , mis on sisendiks turismivaldkonna programmile 2021-2024 ; V almivad suurima sotsiaalmajandusliku kasuteguriga avaliku sektori meetme te soovitused turismi valdkonna kriisist väljumiseks (sh. tuues välja alternatiivid ja ohud-võimalused). Arengustsenaariumite ning meetmete ettepanekute koostamine toimub tihedas koostöös tellijaga, arutades läbi eeldused ja mõjutegurid. Uuringu e eldatav rahaline maht , kavandatav kaasrahastamise summa ja allikas (riigieelarve, muu välisabi, siseriiklikud fondid vm). Uuringu eelarveks on 25 000 eurot koos käibemaksuga. 10% uuringu maksumusest ehk 2 500 eurot katab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium oma eelarvest, ülejäänud 90% ehk 22 500 eurot taotleme RITA programmi tegevus 2 vahenditest. Uuringu eelarve koosneb järgnevatest kuludest: Kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete andmete kogumine ja analüüs (metoodika mõjude hindamiseks) ; Arengustsenaariumite analüüs ning ettepanekud turismivaldkonna programmi ja meetmete osas ; Uuringu tulemuste vormistamine ja esitlemine . Taotleme erandkorras uuringule 10% ministeeriumi omaosalusmäära, kuna Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 2020. aasta uuringute eelarve on juba aasta alguses kinnitatud ja võetud kohustused ei võimalda lisauuringu jaoks suuremat omaosalusmäära. Samas on kirjeldatud uuringu läbiviimine eriolukorrast põhjustatud kriisi valguses ministeeriumi jaoks olulise tähtsusega. Eeldatav a jakava Uuringu eeldatav kestus on 4 kuud hanke lepingu sõlmimisest. Uuringu käigus võiks esialgseid tulemusi tutvustada vahetult pärast kvantitatiivse analüüsi läbiviimist. Kuna paralleelselt käib ka turismiprogrammi koostamine, on oluline, et uuringu teostaja annaks läbivalt eksperthinnanguid lähtuvalt parimast hetketeadmisest (agiilselt) , samuti on oluline tihe koostöö uuringu teostaja ning tellija vahel . Uuringu eeldatav m õju Uuring u eeldatav mõju avaldub eelkõige teadmispõhises sisendi s turismi valdkonna programmile 2021-2024 , mis võimaldab planeerida suurima sotsiaalmajandusliku kasuteguriga avaliku sektori meetmeid kardinaalselt muutunud ja pretsedenditus olukorras . Uuringu tulemusel väljatöötatud metoodika võimaldaks ka edaspidi hinnata turismimajanduse otsest ja kaudset mõju Eesti majandusele oluliselt kiiremini kui senine Statistikaameti satelliitarvepidamine (mille andmed avaldatakse 4 aastat peale aruandeperioodi lõppu) . Uuringu läbiviimise eeldatav metoodika Uuringu läbiviimise metoodika jääb uuringu teostaja koostada. Üheks võimalikuks lahenduskäiguks: Dokumendianalüüs – välisriikide kogemuse pinnalt koondada võimalused Eesti turismisektori hindamiseks. Kvantitatiivne analüüs mõju hindamiseks – prognoosi koostamine, tuginedes nii satelliitarvepidamise metoodikale kui varem mainitud RITA 1 ja RITA 2 uuringute metoodika täiustamisele turismi vaatenurgast. Kvalitatiivne analüüs – fookusgruppide ja ekspertintervjuude läbiviimine võimalike stsenaariumite koostamiseks ja valideerimiseks ning sekkumisloogikate analüüsimiseks. Kooskõlastamine Arenguseire keskuse stsenaariumitega. Täita tabel iga uuringuteema kohta eraldi MINISTEERUMI KINNITUSED Ministeerium kinnitab allkirjaga järgnevat: Kinnitan, et esitatud andmed on täielikud ja õiged. Kinnitan, et uuringute emad on kooskõlastanud ministeeriumi juhtkond. Ministeeriumi esindusõigusliku isiku nimi, allkiri ja kuupäev UURINGUETTEPANEKU REGISTREERIMINE (täidab programmi RITA elluviija SA Eesti Teadusagentuur) Registreerimise number Registreerimise kuupäev Registreerija nimi ja allkiri
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel