dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vastuskiri pöördumisele

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 29. juuni 2020
Viit
1.1-16/20-0011/4251
Registreeritud
29. juuni 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-16 Valitsusasutuste kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-16/20-0011
Vastutaja
Julia Bergstein (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Transpordi valdkond, Teede- ja raudteeosakond, Teedetalitus)

Failid

  • 📎1.1-104209-3 26.06.2020 Väljaminev kiri.bdoc430 KB

Sisu (failidest)

r Laura Uibopuu Eesti Keskkonnaühenduste Koda Meie 26.06.2020 nr 1.1-10/4209-3 [email protected] * Vastuskiri pöördumisele Austatud proua Uibopuu Riigikantselei edastas Rahandusministeeriumile vastamiseks Eesti Keskkonnaühenduste Koja 18.06.2020 pöördumise nr 1-5/20/2748. Tegite pöördumises Vabariigi Valitsusele planeerimisseaduse (PlanS) § 28 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel ettepaneku mitte algatada Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringut ning keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH) Rahandusministeeriumi ettevalmistatud kujul. Varasemalt tegite Rahandusministeeriumile 01.06.2020 kirjas nr 1-5/20/2731 ettepaneku muuta riigi eriplaneeringu ja KSH algatamise eelnõu selliselt, et see sisaldaks ainult tunneli trassialternatiivi. Asute Vabariigi Valitsusele esitatud pöördumises seisukohale, et riigi eriplaneeringu algatamine eelnõus pakutud kujul on ebasobiv, tulenevalt püsiühenduse silla-variandi negatiivsest mõjust Väinamere linnu- ja loodusalale, millele oleme viidanud ka oma kirjades Rahandusministeeriumile (22.04.2020 nr 1-5/20/2653 ja 01.06.2020 nr 1-5/20/2731). Puudub põhjus kahelda varasemate hindamiste lõppjäreldustes, mille kohaselt silla negatiivne mõju on suurem kui alternatiivsetel ühendusviisidel. Rahandusministeerium põhjendas 08.06.2020 Teile saadetud kirjas nr 1.1-10/4209-1, et riigi eriplaneeringu ja KSH algatamise eelnõu ettevalmistamisel lähtuti kehtivatest õigusaktidest. Riigihalduse ministri 27.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/94 „Saare maakonnaplaneering 2030+“ kehtestatud Saare maakonnaplaneeringus ja riigihalduse ministri 22.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/70 „Maakonnaplaneeringu 2030+ kehtestamine Lääne maakonnas Haapsalu linnas, Lääne-Nigula vallas, Vormsi vallas ja Pärnu maakonnas osaliselt Lääneranna vallas“ kehtestatud Lääne maakonnaplaneeringus on näidatud kavandatava Suure väina püsiühenduse perspektiivsete sildade ja tunneli maismaaotste trassialternatiivid, mitte ainult tunneli trassialternatiiv. Maakonnaplaneeringute koostamisel tugineti Sõitjate ja veoste üle Suure väina veo perspektiivse korraldamise kavale. Vabariigi Valitsus algatas 10.03.2006 korraldusega nr 170 „Sõitjate ja veoste üle Suure väina veo perspektiivse korraldamise kava“ strateegilise dokumendi koostamise, et analüüsida ja kaaluda Suure väina püsiühenduse erinevaid alternatiive. 23.09.2011 kiitis Keskkonnaamet heaks kava KSH aruande, kava ennast praeguseni kinnitatud ei ole. KSH ühe osana viidi läbi Natura hindamine püsiühenduse alternatiividele. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Keskkonnaameti 23.09.2011 kava KSH aruande heakskiitmise kirja nr 6-8/11/21090-9 punktis 2.3. on esitatud järeldused KSH aruande tulemustest. Kirjas selgitatakse, et KSH aruande lõppjäreldusena on eelistatud variandiks tunnel trassil III, mis omab püsiühendusena positiivset mõju Muhumaa ja Saaremaa sotsiaal-majanduslikule keskkonnale, kuid mille korral on välistatud võimalik mõju hüljestele ja lindudele (kuid variandiga siiski kaasneb alvarite ja koos sellega kahepaiksete ja roomajate elupaikade hävimine Muhu saarel). Ka sild omab positiivset mõju Muhu- ja Saaremaa sotsiaalmajanduslikule keskkonnale, kuid mõju looduskeskkonnale on suurem, eelkõige lindudele ja hüljestele, kuid ekspertide hinnangu kohaselt ei ole see mõju siiski oluline. A. Leito ja I. Jüssi uuringute ning KSH aruande Lisa V punktide 7.2.1 ja 7.2.2.5 kohaselt ei ole võimalik välistada olulise mõju kaasnemist linnustikule ja hüljestele (nt maailmapraktikas ei esine näiteid, kus sarnaseid sildu oleks rajatud viigerhüljeste liikumisteedele). Siiski Soome ekspert R. Yrjöla on KSH aruande Lisas V järeldanud, et tuginedes mitmetele rahvusvahelistele uuringutele ja olemasolevatel sarnastel rajatistel saadud kogemusele võib väita, et sildade mõju nii hüljestele kui ka lindudele võib pidada mitteoluliseks (KSH aruande järelevalve jooksul on R. Yrjöla saatnud lisateavet KSH aruande Lisa V esitatu kohta, see puudutab eelkõige mõju hinnangut hüljestele ja lindudele). Saare maakonnaplaneeringu alusuuringu1 raames viidi läbi kahe kavas välja pakutud Suure väina püsiühenduse alternatiivi (põhjapoolse silla ja tunneli) Natura eelhindamine. Natura eelhindamise puhul on tegemist võimaliku mõju prognoosimisega, mille tulemusena saab otsustada, kas järgmistel planeerimistasanditel on vaja läbi viia asjakohane hindamine. Kuna alusuuringu kokkuvõttes leiti põhjapoolse silla alternatiivi hindamisel mitmeid aspekte, mille mõju jäi ebaselgeks või esines tõenäosus, et on olemas oluline negatiivne mõju, siis tuleb riigi eriplaneeringu koostamisel viia läbi ka Natura asjakohane hindamine. Selline kohustus on seatud ka Saare maakonnaplaneeringu KSH aruande (heakskiidetud 28.11.2016) tabelis 1. Planeeringu KSH aruandes selgitatakse veel, et Maakonnaplaneeringu üldistusastmes ja praeguste teadmiste põhjal ei ole sageli võimalik öelda, kas ja millisel määral kaitse- eesmärkidele konkreetsed mõjud avalduvad, välja saab tuua vaid mõjude võimalikkuse. Seetõttu on eelhindamise tulemusena välja toodud soovitused nendele aladele, millele tuleb lähtudes maakonnaplaneeringuga kavandatust edaspidi enam tähelepanu pöörata (Tabel 1). Konkreetsete mõjude avaldumine selgub edasiste arendustegevuste ning detailsema planeerimise ja Natura asjakohase hindamise käigus. Arvestades, et riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku protsessi menetlusreeglid on kehtestatud PlanS §-des 30–41 ja kehtestatud maakonnaplaneeringuid (õigusakte) ei pea Rahandusministeerium riigi eriplaneeringu ja KSH koostamise korraldajana võimalikuks ega põhjendatuks välistada enne riigi eriplaneeringu algatamist kehtestatud maakonnaplaneeringutes näidatud perspektiivseid silla trassialternatiive. Sobiva püsiühenduse lahenduse (sild või tunnel) ja asukoha legitiimne eelvalik saab praegusel ajal toimuda riigi eriplaneeringu ja KSH avalikus protsessis. Riigi eriplaneeringu algatamise järgselt selgitatakse välja kavandatava püsiühenduse asukoha valikuks vajalike keskkonna- jm uuringute vajadus. Samuti koostatakse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus koos uuringute lähteülesannetega, mis edasises protsessis ellu viiakse. 1 https://maakonnaplaneering.ee/documents/2845826/19466369/Lisad+1.- 8+Saare+MK.PL.+2030.pdf/d31a7f03-2d68-4b88-ac6c-1b4d6742ea93 2 27.05.2020 toimunud kohtumise jätkuna soovime alustada Eesti Keskkonnaühenduste Kojaga töist ja sisulist koostööd ning palume Teie ettepanekut Suure väina püsiühenduse kavandamiseks vajalike uuringute kohta. Palume lisada uuringu eesmärk, uuringu vajaduse põhjendus ja soovitus aja või perioodi kohta, millal uuring läbi tuleks viia. Palume ettepanek esitada hiljemalt 27.07.2020. Küsimuste korral ja täiendava info saamiseks palume ühendust võtta Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna riigi eriplaneeringute koostamise nõuniku, Heddy Klaseniga (tel: 6113233, e-post: [email protected]). (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Teadmiseks: Keskkonnaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Riigikantselei Heddy Klasen 611 3233 [email protected] 3
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel