KÄSKKIRI
29.06.2020 nr 1.1-6/20-007
Vaideotsus
Sihtasutuse Tallinna Lauluväljak vaie Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse taotluse rahuldamata jätmise otsusele
1. Vaide menetlemise aluseks olevad asjaolud
1.1. Sihtasutus Tallinna Lauluväljak (edaspidi Sihtasutus või Vaide esitaja) esitas 11.05.2020. a
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele (edaspidi EAS) taotluse toetuse saamiseks väliskaubandus-
ja infotehnoloogiaministri 29.04.2020. a määruse nr 12 „Turismisektori ettevõtjate COVID-19
haigust põhjustava koroonaviiruse puhangust tulenenud kahjude osalise hüvitamise
toetus“ (edaspidi määrus) alusel. EAS registreeris taotluse registreerimisnumbriga EU56353.
1.2. EAS tunnistas 02.06.2020. a otsusega nr 1.1-5.1/20/2984 (edaspidi otsus) Sihtasutuse
määruses taotlejale sätestatud nõuetele mittevastavaks ja jättis taotluse määruse § 4 lõike 1 punkti
5 ja § 12 lõike 3 alusel rahuldamata.
1.3. 08.06.2020. a laekus vaideorganiks olevale Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile
(edaspidi MKM või vaideorgan) EAS-ilt Sihtasutuse vaie, milles taotletakse otsuse kehtetuks
tunnistamist ja EAS-i kohustamist taotlust EU56353 uuesti läbi vaatama ning taotlust rahuldama.
1.4. Seoses vajadusega vaiet täiendavalt uurida pikendas vaideorgan haldusmenetluse seaduse
(edaspidi HMS) § 84 lõike 2 alusel vaide läbivaatamise tähtaega 30 päeva võrra ja teavitas sellest
Vaide esitaja esindajat.
1.5. Arvestades asjaolu, et Vaide esitaja nimetas vaides turismiatraktsiooniks nii Tallinna
lauluväljakut koos territooriumil asuvate rajatiste ja hoonetega, laulukaart ja -lava, Gustav
Ernesaksa kuju kui ka Tallinna lauluväljaku tuletorni, palus vaideorgan HMS § 82 punkti 5 alusel
Vaide esitajal täiendavalt selgitada, millisele turismiatraktsioonile Sihtasutus määruse alusel
toetust taotles. 19.06.2020. a vastuses selgitas Vaide esitaja, et taotles taotlusega EU56353 toetust
Tallinna lauluväljakule kui turismiatraktsioonile tervikuna.
1.6. Vaideorgan vaatas vaide läbi HMS § 83 ja määruse § 5 alusel.
2. Vaidlustatud EAS-i Otsus
2.1. Sihtasutuse taotluse menetlemise käigus ilmnes EAS-i hinnangul asjaolu, mis ei võimalda
taotluse menetlemist jätkata ning EAS-il taotlust rahuldada. Otsuses on EAS selgitanud, et
Sihtasutus pakub vastavalt oma veebilehe andmetele taristut ürituste korraldajatele, võimaldab
2
külastajatel tasuta külastada Tallinna lauluväljaku parki ning müüb külastajapileteid Tallinna
lauluväljaku tuletorni. Samas tuleb tuletorni külastamiseks eelnevalt helistada. Sellega tuvastas
EAS, et taotleja ei vasta määruse § 4 lõike 1 punktis 5 sätestatud nõuetele, mille kohaselt loetakse
turismiatraktsiooniks piletiga sissepääsu alusel tegutsev külastuskeskus või muuseum, mis pakub
külastajatele teenuseid. Sihtasutus ei paku kohapeal (ilma eelneva ettebroneerimiseta) teenuseid
piletiga sissepääsu alusel.
2.3. Lähtudes määruse § 12 lõikest 3, mille kohaselt tehakse toetuse taotluse rahuldamata jätmise
otsus juhul, kui taotleja või taotlus ei vasta määruse tingimustele, jättis EAS taotluse rahuldamata.
3. Vaides esitatud seisukohad ja vastuväited
3.1. Vaide esitaja on seisukohal, et EAS on otsuse tegemisel võtnud aluseks ebaõiged faktilised
asjaolud ning jätnud õigusvastaselt välja selgitamata otsuse tegemisel tähtsust omavad asjaolud.
3.2. Vaide esitaja märgib, et EAS-i seisukoht, et Vaide esitaja ei paku piletiga sissepääsu ilma
ettebroneerimiseta, on ebaõige. Vaide esitaja selgitab, et Tallinna lauluväljaku tuletorni külastus
on olnud läbi aegade külastajatele tasu eest ehk piletiga. Pileti olemasolu tõendamiseks esitas
Vaide esitaja MKM-ile foto tuletorni piletist.
3.3. Vaide esitaja selgitab, et tuletorni külastamiseks ei ole vajalik ettebroneerimine sellise
tähendusega nagu seda on sisustanud EAS oma otsuses. Tuletorn on avatud tööpäeviti kell 9–16
ning pileti ostmiseks ja tuletorni sissepääsemiseks on vajalik helistada tuletorni sissepääsu uksel
asuvale telefoninumbrile, misjärel saabub Tallinna lauluväljaku töötaja (sekretär) koheselt (samal
territooriumil asuvast hoonest) tuletorni ust avama ja piletit müüma. Vaide esitaja rõhutab, et
pärast telefonikõne kulub sekretäril ca 1–2 minutit selleks, et jõuda tuletorni sissepääsu juurde,
müüa külastajatele pilet ning lasta külastajad tuletorni.
3.4. Vaide esitaja selgitab, et suurematel gruppidel on võimalik tuletorni külastus ka eelbroneerida,
et tagada tuletorni kasutamise ohutus. Samuti on võimalik eraldi kokku leppida tuletorni pääsemise
võimalus nädalavahetusel ning tööajast väljaspool. Samas ei ole eelbroneerimine kohustuslik.
3.5. Vaide esitaja selgitab ka, et lisaks traditsioonilisele piletimüügile on tuletorni külastamiseks
võimalik soetada tuletorni külastust hõlmav pilet ka läbi Tallinna lauluväljaku territooriumil
toimuva ürituse pileti soetamise kaudu. On tavapärane, et ürituste korraldajate poolt Vaide esitajale
tasutav rendisumma sisaldab lisaks territooriumi kasutamise ja ürituse läbiviimise tasule ka
tuletorni külastuse tasu. Seeläbi on vastavat üritust külastavatel isikutel võimalik ürituse raames
külastada Tallinna lauluväljaku tuletorni ilma, et nad peaksid küll soetama nn traditsioonilise
pileti, kuid nende asemel on pileti eest tasunud ürituse korraldaja ehk tuletorni sisenemiseks vajalik
pilet sisaldub ürituse piletis. Vaide esitaja on esitanud eeltoodu tõendamiseks MKM-ile Tallinna
lauluväljaku territooriumil üritusi korraldanud isikute kinnituskirjad.
3.6. Vaide esitaja hinnangul on EAS määruse § 4 lõike 1 punkti 5 tõlgendanud põhjendamatult ja
ebaproportsionaalselt kitsalt, lähtudes üksnes nn traditsioonilisest piletiga sissepääsust (ehk
olukorrast, kus atraktsiooni sissepääsu juures istub lahtiolekuaegadel töötaja, kes müüb pileteid).
Samuti leiab Vaide esitaja, et EAS on vaidlusaluse otsuse tegemisel lähtunud ebaõigetest
faktilistest asjaoludest, on jätnud välja selgitamata taotluse lahendamise seisukohast olulised
asjaolud ning on ebaõigesti kohaldanud taotluse aluseks olevat määrust.
3.7. Vaide esitaja palub tunnistada EAS-i otsus kehtetuks ning kohustada EAS-i uuesti läbi
vaatama ja hindama Sihtasutuse taotlust nr EU56353 ning taotluse rahuldama.
3
4. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi seisukoht
4.1. Tulenevalt HMS § 83 lõikest 1 kontrollib vaideorgan vaiet läbi vaadates haldusakti andmise
õiguspärasust ja otstarbekust. HMS § 54 järgi on haldusakt õiguspärane, kui see on antud pädeva
haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne,
kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
4.2. Vaide esitaja on esitanud taotluse toetuse saamiseks määruse alusel. Vaide lahendamisel on
asjakohased järgmised määruse sätted:
a) määruse § 4 lõike 1 punkti 5 kohaselt on turismiatraktsioon piletiga sissepääsu alusel
tegutsev külastuskeskus või muuseum, mis pakub külastajatele teenuseid ning mille
omanik on 1. veebruari 2020. a seisuga äriregistris registreeritud eraõiguslik juriidiline isik,
füüsilisest isikust ettevõtja, kohaliku omavalitsuse üksuse asutus või kohaliku
omavalitsuse üksuse osalusel asutatud sihtasutus või mittetulundusühing;
b) määruse § 7 lõike 7 kohaselt võib turismiatraktsiooni käibe languse osalise hüvitamise
toetust taotleda turismiatraktsioon, kelle 2020. a märtsi või aprilli käibe langus oli võrreldes
2019. a sama kuu käibega vähemalt 40 protsenti. Juhul kui turismiatraktsioon on teenuseid
pakkunud vähem kui aasta, siis peab 2020. a märtsi või aprilli käibe langus võrreldes
turismiatraktsiooni teenuste pakkumise aja keskmise ühe kuu käibega olema vähemalt
40 protsenti. Käibe languse arvutamisel võetakse 2020. a kohta aluseks turismiatraktsiooni
poolt Maksu- ja Tolliametile tähtaegselt esitatud viimase kuu käibedeklaratsiooni andmed.
4.3. Vaideorgan nõustub otsuses esitatud käsitlusega, mille kohaselt on määruse § 4 lõike 1
punktist 5 tulenevalt turismiatraktsiooni oluliseks tunnuseks piletiga sissepääsu alusel
tegutsemine. Vaideorgan on seisukohal, et piletiga sissepääsu all tuleb mõista seda, et
turismiatraktsioon on seadnud enda külastamise kohustuslikuks eeltingimuseks
turismiatraktsiooni pileti olemasolu. Piletina mõistetakse seejuures paberil, elektroonilist vms
dokumenti, mis tõendab, et külastaja on tasunud turismiatraktsiooni hinnakirjas toodud
külastamise tasu, saavutades sellega kokkuleppe turismiatraktsiooni esindajaga ning omandades
turismiatraktsiooni külastamise õiguse.
4.4. Praegusel juhul on tekkinud vaidlus selles, kas Tallinna lauluväljaku tuletorni külastamiseks
piisab pileti omandamisest või tuleb lisaks pileti omandamisele või sellele eelnevalt tuletorni uksel
ja Tallinna lauluväljaku veebilehel näidatud telefoninumbril helistades tuletorni külastus kokku
leppida.
4.5. Vaide esitaja on vaides selgitanud, et Tallinna lauluväljaku tuletorn on küll avatud tööpäeviti
kell 9–16, kuid pileti ostmiseks ja tuletorni sissepääsemiseks on vajalik helistada tuletorni
sissepääsu uksel näidatud telefoninumbrile, misjärel saabub Sihtasutuse töötaja mõne minutiga
tuletorni ust avama, piletit müüma ja külastajaid tuletorni laskma. Vaide esitaja antud selgitustest
nähtub vaideorgani hinnangul, et nimetatud telefonikõne käigus ei tule sõlmida kokkulepet
tuletorni külastamise aja kohta ja telefonikõne tegemise kohustus on pigem praktiline lahendus
asendamaks näiteks uksel olevat kellanuppu või mõnd muud ukse juurde saabumisest
märguandmise vahendit. Vaide esitaja andmetest nähtub, et tuletornis on käinud näiteks mais 5–
10 külastajat päevas, mis võib mõnel päeval tähendada üht külastajat tunnis või isegi vähem,
mistõttu on Vaide esitaja kasutatav lahendus mõistetav.
4.6. Eelnevalt toodud vaidlusaluses küsimuses on vaideorgan seisukohal, et tõepoolest eeldab
telefonikõne tegemise kohustus seda, et tuletorni külastada soovival inimesel on võimekus ja
võimalus helistada ning tõenäoliselt pole võimalik tuletorni pääseda neil külastajatel, kes mingil
põhjusel ei saa või ei soovi helistada. Vaideorgan leiab aga, et analoogne takistus ilmneks ka juhul,
kui tuletorni ukse taga tuleks lasta uksekella, uksele koputada või kasvõi pileti omandamiseks
4
järjekorras seista. Toodud näidete puhul on samuti võimalik olukord, kus külastaja ei saa või ei
soovi pileti omandamiseks vajalikke eeldusi täita, kuid seejuures tekiks vaevalt kahtlus selles, kas
tegu on piletiga sissepääsu alusel tegutseva külastuskeskusega. Eelnevast tulenevalt leiab
vaideorgan, et EAS on andnud tuletorni sissepääsu eelduseks olevale telefonikõne tegemise
kohustusele tähenduse, mida sel asjaoludest tulenevalt ei ole.
4.7. Lisaks selgitab vaideorgan, et otsusest võib jääda mulje, et taotleja nõuetele mittevastavuse
põhjuseks on asjaolu, et Tallinna lauluväljaku tuletorni pileti omandamiseks ja sinna pääsemiseks
tuleb eelkirjeldatud viisil ja põhjusel helistada. Vaide esitaja on oma täiendavates selgitustes
selgelt väljendanud, et turismiatraktsiooniks, millele toetust taotleti, pole mitte Tallinna
lauluväljaku tuletorn, vaid Tallinna lauluväljak tervikuna. Otsusest ei selgu vaideorgani hinnangul
selgelt ja üheselt, kas EAS on hinnanud Tallinna lauluväljaku kui terviku turismiatraktsiooni
mõistele vastavust. Otsusest ei nähtu, kas asudes analüüsima Tallinna lauluväljaku tuletorni
piletiga sissepääsu alusel külastamise detaile, on EAS võtnud seisukoha, et turismiatraktsiooni
mõistele vastavuseks piisab, kui turismiatraktsiooni (antud juhul Tallinna lauluväljak) üks osa
(tuletorn) tegutseb piletiga sissepääsu alusel, samas kui turismiatraktsiooni kui terviku
külastamiseks pileti omandamise kohustust pole. Seejuures pole Vaide esitaja andmete põhjal
vaideorgani hinnangul kahtlust, et Tallinna lauluväljaku ja Tallinna lauluväljaku tuletorni
külastajate arvud erinevad teineteisest kümnetes või isegi enamates kordades ehk suurem osa
Tallinna lauluväljaku kui turismiatraktsiooni külastajatest piletit turismiatraktsiooni külastamiseks
ei omanda.
5. Vaideotsus
Eeltoodut arvestades ja tuginedes HMS § 85 punktile 1 ja 2:
rahuldada Sihtasutuse Tallinna Lauluväljak vaie EAS-i 02.06.2020. a otsuse kehtetuks
tunnistamiseks ja teha ettekirjutus EAS-ile uue haldusakti andmiseks.
6. Vaidlustamine
Isikul, kelle vaie jääb vaidemenetluses rahuldamata või kelle õigusi on vaidemenetluses rikutud,
on õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras, s.o 30 päeva
jooksul alates vaideotsuse teatavakstegemisest, kaebusega Tallinna Halduskohtusse (Pärnu mnt 7,
Tallinn 15082). Tulenevalt HMS § 87 lõikest 2 võib vaideotsuse tühistamist nõuda koos nõudega,
mis jäeti vaideotsusega osaliselt või täielikult rahuldamata või sõltumata eelnimetatud nõudest
iseseisvalt, kui vaideotsusega on isiku õigusi rikutud muul viisil kui vaide osaline või täielik
rahuldamata jätmine.
(allkirjastatud digitaalselt)
Raul Siem
väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister
Saatja: Urmo Saareoja <
[email protected]>
Saaja: MKM info
Teema: Vs: Vaideotsus
Tere!
Aitäh, otsus käes!
Lugupidamisega
URMO SAAREOJA
Juhataja
Tallinna Lauluväljak SA Narva mnt 95, Tallinn 10127, Estonia
Mob +372 501 6620
www.lauluvaljak.ee<http://www.lauluvaljak.ee/>
<https://lauluvaljak.ee/et/content/alade-ruumide-ja-varustuse-rent>
Saatja:
[email protected] <
[email protected]>
Saatmisaeg: esmaspäev, 29. juuni 2020 10:47
Adressaat: Sihtasutus Tallinna Lauluväljak <
[email protected]>
Teema: Vaideotsus
Tere!
Kinnituse dokumendi kättesaamise kohta palume saata aadressil
[email protected]<mailto:
[email protected]> .
Teile on saadetud dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument.
Pealkiri: Vaideotsus
Registreerimise kuupäev: 29.06.2020
Registreerimise number: 1.1-6/20-007.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Suur-Ameerika 1
10122 Tallinn
625 6342
[email protected]<mailto:
[email protected]>
http://www.mkm.ee