Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 01.07.2020, Tallinn
Koostaja ametinimetus ja nimi: prokurör Kaspar Urmas Oja
Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur
Kriminaalasja number: 19231602703
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3
Kahtlustatava nimi (isikukood): Xxxx Xxxxx (xxxxxxxxxxxxx)
Vastavalt KrMS § 202 lg-le 7 võib Prokuratuur kriminaalmenetluse lõpetada ja kahtlustatavale
kohustused määrata, kui
I. kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku
eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette
ainult rahalise karistuse,
II. kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur
III. ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju
IV. ta on tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse tasuda kulud ja
V. kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.
Kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei
näe karistusena ette vangistuse alammäära (I). Käesoleval juhul on kriminaalmenetluse
esemeks KarS § 121 lg 2 p 2, 3 ehk kehaline väärkohtlemine lähisuhtes, mis on toime pandud
korduvalt. Sellise teo toimepanemise eest karistatakse viidatud sätte järgi rahalise karistuse või
kuni viieaastase vangistusega.
Kahtlustatava süü ei ole suur (II). Kriminaalmenetlusliku põhimõttena kehtib, et süü ei ole suur
kuritegude puhul, kus süüd kergendavad asjaolud on sisulises ülekaalus.
Süü suuruse hindamisel tuleb antud juhul arvesse võtta, et isik tunnistas ülekuulamisel, et ei
tahtnud kannatanule valu tekitada. Kannatanu on samuti öelnud, et ei soovi kahtlustatava
kriminaalkorras karistamist ning et isik on agressiivne alkoholijoobes olles. Süü suuruse
hindamisel tuleb arvestada ka seda, et seadusandja ei ole sellise teo eest ette näinud vangistuse
alammäära. Tuleb arvestada, et kuriteoga kriminaalmenetluses hüvitatavat kahju ei tekitatud.
Kannatanu ei ole esitanud hagi (III), menetluskulusid ei tekkinud (IV).
Antud asjas puudub avalik menetlushuvi (V). Esiteks puudub eripreventiivne vajadus
kahtlustatavat kriminaalkorras karistada, kuna temal puuduvad igasugused kehtivad
kriminaalkaristused. Seega puudub põhjus arvata, et karistamisest loobumine võib tingida uute
süütegude toimepanemise tema poolt. Piisavat eripreventiivset mõju omab prokuröri hinnangul
isikule asetatud kohustus. Sellisele seisukohale jõudis prokurör mh kriminaalmenetluse
lõpetamise vormistamisel kahtlustatavaga vahetult suheldes ning lähtuvalt asjaolust, et pärast
kriminaalmenetluse esemeks olnud episoodi st rohkem kui poole aasta jooksul pärast konflikti
ei ole kahtlustatava ja kannatanu vahel rohkem füüsilisi konflikte olnud. Puudub igasugune alus
arvata, et kahtlustatav kui kehtivate kriminaalkaristusteta isik, kes tegutses enda hinnangul
vastastikuses konfliktis ning kellel arutlusalusele intsidendile järgnevalt pole uusi konflikte
olnud, paneb toime uusi kuritegusid. Oluline on ka see, et ka kannatanu jätkuvalt ei soovi isiku
kriminaalkorras karistamist. Avalik huvi käesoleva kahtlustatava menetlemise osas puudub ka
kaalutlusel, et tema suhtes ei ole oodatav avalikkuse eriline usaldus.
Kahtlustatava kriminaalvastutusele võtmine ei ole põhjendatud ka üldpreventiivsetel
eesmärkidel. Käesoleva kriminaalasja lõpetamine ei mõjuta negatiivselt ühiskonna usku õiguse
kehtivusse, kuna isik peeti kahtlustatavana kinni, ta kuulati üle, ta on oma tegu tunnistanud.
Riik on niisiis isiku käitumisele operatiivselt ning üheseltmõistetavalt reageerinud, isik on oma
teost aru saanud, on tänaseks uusi konflikte vältinud. Samuti on isik vabatahtlikult võtnud
eripreventiivse ning teatavas mõttes karistusliku mõjuga kohustuse. Seega ei saada käesoleva
menetluse lõpetamine ühiskonnale õiguse kehtivuse osas mingeid negatiivseid signaale.
On tõsi, et isiku suhtes on varasemalt juba üks kord kriminaalmenetlus otstarbekuse kaalutlusel
lõpetatud, 2018. aastal toime pandud teo eest algatatud kriminaalasi 18231500464. Viidatud
kriminaalmenetluse lõpetamisega asetati isikule kohustus teha regulaarselt alkoholi
liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorseid vereanalüüse ning need analüüsid saata
Prokuratuuri, tõendamaks, et isiku alkoholikäitumine on paranenud ning alkoholitarbimine
vähenenud. Selliseid tõendeid on isik Prokuratuurile ka esitanud, viimati 18.06.2020,
tõendades, et ta on alkoholitarbimist selgelt vähendanud. Samuti on isik läbinud alkoholiravi
TSF kliinikus.
Seega on tänaseks isik juba teise kriminaalasja raames tõsiselt tegelenud probleemiga st
alkoholitarbimisega, millest tema agressiivne käitumine tuleneb. Seetõttu on erandkorras
otstarbekas lõpetada ka käesolev menetlus, asetades veel täiendava kohustuse. Prokuröri
hinnangul ei ole mõistlik esitada süüdistus isikule, kes on viimase poole aasta jooksul selgelt
näidanud, et soovib ja on võimeline oma käitumist parandama. Isiku taasühiskonnastumise
katkestamine oleks ebamõistlik.
Karistusõiguslikud sanktsioonid peavad säilitama oma ultima ratio iseloomu ehk jääma isiku
käitumise suunamisel riigi viimaseks vahendiks. Karistus kohaldatakse üksnes siis, kui selle
järele on tungiv vajadus ning muudest vahenditest ei piisa. Käesoleval juhul on prokurör
veendunud, et selline vajadus puudub.
Juhindudes KrMS § 202 lg-st 7 ja 206, prokurör
määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 19231602703 menetlus.
2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: Kahtlustatava Xxxx Xxxxxx kohustus KrMS § 202 lg 2
p järgi on
a) läbida SA EELK Perekeskuse sotsiaalprogramm „Sisemine kindlus“ (Lastekodu 6a,
Tallinn, tel: 56885207,
[email protected]).
Tähtajaks määrata 12 kuud alates kriminaalmenetluse lõpetamisest s.o 01.07.2021 (k.a).
3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite
tühistamine: puuduvad.
4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: CD jäetakse toimiku
materjalid juurde.
5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine:
kahtlustatavalt võetud sõrmejäljed ja DNA-proov on edastatud EKEI-le, ei kuulu kustutamisele.
6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.
7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia
viivitamata saata: kannatanule või tema esindajale; Kahtlustatavale on kriminaalmenetluse
lõpetamise määrus üle antud Põhja Ringkonnaprokuratuuris.
8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Põhja
Ringkonnaprokuratuuris (Lubja 4, Tallinn).
9. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lõike 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile põhistatud
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul.
Kaspar Urmas Oja
prokurör
Kui isik, kelle suhtes on KrMS § 202 kohaselt kriminaalmenetlus lõpetatud, ei täida talle
pandud kohustusi, uuendab prokurör kriminaalmenetluse.
Allkirjaga kinnitan, et olen kriminaalasja lõpetamisega nõus, olen kriminaalmenetluse
lõpetamise määruse kätte saanud, mulle on selgitatud kohustuse mittetäitmise tagajärgi ning
olen kohustusega nõus:
Nimi: Allkiri: Kuupäev: