dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Põhja Ringkonnaprokuratuur
OportuniteedimäärusAvalik

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Põhja Ringkonnaprokuratuur · 14. juuli 2020
Viit
PRP-0/20/5366
Registreeritud
14. juuli 2020
Dokumendi liik
Oportuniteedimäärus
Funktsioon
PRP-15 Oportuniteedimäärused
Sari
PRP-15 Oportuniteedimäärused
Toimik
PRP-0/2020
Vastutaja
Kaspar Urmas Oja (Põhja Ringkonnaprokuratuur, Kolmas osakond (alaealised,lähisuhted))

Failid

  • 📎Määrus 19231602703.pdf146 KB

Sisu (failidest)

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 01.07.2020, Tallinn Koostaja ametinimetus ja nimi: prokurör Kaspar Urmas Oja Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 19231602703 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3 Kahtlustatava nimi (isikukood): Xxxx Xxxxx (xxxxxxxxxxxxx) Vastavalt KrMS § 202 lg-le 7 võib Prokuratuur kriminaalmenetluse lõpetada ja kahtlustatavale kohustused määrata, kui I. kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, II. kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur III. ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju IV. ta on tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse tasuda kulud ja V. kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära (I). Käesoleval juhul on kriminaalmenetluse esemeks KarS § 121 lg 2 p 2, 3 ehk kehaline väärkohtlemine lähisuhtes, mis on toime pandud korduvalt. Sellise teo toimepanemise eest karistatakse viidatud sätte järgi rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kahtlustatava süü ei ole suur (II). Kriminaalmenetlusliku põhimõttena kehtib, et süü ei ole suur kuritegude puhul, kus süüd kergendavad asjaolud on sisulises ülekaalus. Süü suuruse hindamisel tuleb antud juhul arvesse võtta, et isik tunnistas ülekuulamisel, et ei tahtnud kannatanule valu tekitada. Kannatanu on samuti öelnud, et ei soovi kahtlustatava kriminaalkorras karistamist ning et isik on agressiivne alkoholijoobes olles. Süü suuruse hindamisel tuleb arvestada ka seda, et seadusandja ei ole sellise teo eest ette näinud vangistuse alammäära. Tuleb arvestada, et kuriteoga kriminaalmenetluses hüvitatavat kahju ei tekitatud. Kannatanu ei ole esitanud hagi (III), menetluskulusid ei tekkinud (IV). Antud asjas puudub avalik menetlushuvi (V). Esiteks puudub eripreventiivne vajadus kahtlustatavat kriminaalkorras karistada, kuna temal puuduvad igasugused kehtivad kriminaalkaristused. Seega puudub põhjus arvata, et karistamisest loobumine võib tingida uute süütegude toimepanemise tema poolt. Piisavat eripreventiivset mõju omab prokuröri hinnangul isikule asetatud kohustus. Sellisele seisukohale jõudis prokurör mh kriminaalmenetluse lõpetamise vormistamisel kahtlustatavaga vahetult suheldes ning lähtuvalt asjaolust, et pärast kriminaalmenetluse esemeks olnud episoodi st rohkem kui poole aasta jooksul pärast konflikti ei ole kahtlustatava ja kannatanu vahel rohkem füüsilisi konflikte olnud. Puudub igasugune alus arvata, et kahtlustatav kui kehtivate kriminaalkaristusteta isik, kes tegutses enda hinnangul vastastikuses konfliktis ning kellel arutlusalusele intsidendile järgnevalt pole uusi konflikte olnud, paneb toime uusi kuritegusid. Oluline on ka see, et ka kannatanu jätkuvalt ei soovi isiku kriminaalkorras karistamist. Avalik huvi käesoleva kahtlustatava menetlemise osas puudub ka kaalutlusel, et tema suhtes ei ole oodatav avalikkuse eriline usaldus. Kahtlustatava kriminaalvastutusele võtmine ei ole põhjendatud ka üldpreventiivsetel eesmärkidel. Käesoleva kriminaalasja lõpetamine ei mõjuta negatiivselt ühiskonna usku õiguse kehtivusse, kuna isik peeti kahtlustatavana kinni, ta kuulati üle, ta on oma tegu tunnistanud. Riik on niisiis isiku käitumisele operatiivselt ning üheseltmõistetavalt reageerinud, isik on oma teost aru saanud, on tänaseks uusi konflikte vältinud. Samuti on isik vabatahtlikult võtnud eripreventiivse ning teatavas mõttes karistusliku mõjuga kohustuse. Seega ei saada käesoleva menetluse lõpetamine ühiskonnale õiguse kehtivuse osas mingeid negatiivseid signaale. On tõsi, et isiku suhtes on varasemalt juba üks kord kriminaalmenetlus otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud, 2018. aastal toime pandud teo eest algatatud kriminaalasi 18231500464. Viidatud kriminaalmenetluse lõpetamisega asetati isikule kohustus teha regulaarselt alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorseid vereanalüüse ning need analüüsid saata Prokuratuuri, tõendamaks, et isiku alkoholikäitumine on paranenud ning alkoholitarbimine vähenenud. Selliseid tõendeid on isik Prokuratuurile ka esitanud, viimati 18.06.2020, tõendades, et ta on alkoholitarbimist selgelt vähendanud. Samuti on isik läbinud alkoholiravi TSF kliinikus. Seega on tänaseks isik juba teise kriminaalasja raames tõsiselt tegelenud probleemiga st alkoholitarbimisega, millest tema agressiivne käitumine tuleneb. Seetõttu on erandkorras otstarbekas lõpetada ka käesolev menetlus, asetades veel täiendava kohustuse. Prokuröri hinnangul ei ole mõistlik esitada süüdistus isikule, kes on viimase poole aasta jooksul selgelt näidanud, et soovib ja on võimeline oma käitumist parandama. Isiku taasühiskonnastumise katkestamine oleks ebamõistlik. Karistusõiguslikud sanktsioonid peavad säilitama oma ultima ratio iseloomu ehk jääma isiku käitumise suunamisel riigi viimaseks vahendiks. Karistus kohaldatakse üksnes siis, kui selle järele on tungiv vajadus ning muudest vahenditest ei piisa. Käesoleval juhul on prokurör veendunud, et selline vajadus puudub. Juhindudes KrMS § 202 lg-st 7 ja 206, prokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 19231602703 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: Kahtlustatava Xxxx Xxxxxx kohustus KrMS § 202 lg 2 p järgi on a) läbida SA EELK Perekeskuse sotsiaalprogramm „Sisemine kindlus“ (Lastekodu 6a, Tallinn, tel: 56885207, [email protected]). Tähtajaks määrata 12 kuud alates kriminaalmenetluse lõpetamisest s.o 01.07.2021 (k.a). 3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: puuduvad. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: CD jäetakse toimiku materjalid juurde. 5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine: kahtlustatavalt võetud sõrmejäljed ja DNA-proov on edastatud EKEI-le, ei kuulu kustutamisele. 6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad. 7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata: kannatanule või tema esindajale; Kahtlustatavale on kriminaalmenetluse lõpetamise määrus üle antud Põhja Ringkonnaprokuratuuris. 8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Põhja Ringkonnaprokuratuuris (Lubja 4, Tallinn). 9. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lõike 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul. Kaspar Urmas Oja prokurör Kui isik, kelle suhtes on KrMS § 202 kohaselt kriminaalmenetlus lõpetatud, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab prokurör kriminaalmenetluse. Allkirjaga kinnitan, et olen kriminaalasja lõpetamisega nõus, olen kriminaalmenetluse lõpetamise määruse kätte saanud, mulle on selgitatud kohustuse mittetäitmise tagajärgi ning olen kohustusega nõus: Nimi: Allkiri: Kuupäev:
Allikas: Põhja Ringkonnaprokuratuur dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel