Põhja Ringkonnaprokuratuur · 3. juuli 2020
Sisu (failidest)
Kriminaalmenetluse lõpetamise põhistatud määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 29.06.2020, Tallinn
Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Anna-Maria Rahamägi
Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur
Kriminaalasja number: 20231600922
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2
Kahtlustatava nimi: X X (ik x)
Kriminaalasjas 20231600922 alustati 23.04.2020 menetlust KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 tunnustel
selles, et X X võttis 23.04.2020 kella 11.16 ajal võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise
eesmärgil Tallinnas aadressil X x asuvast X Selveri kauplusest Selver AS-ile kuuluvat kaupa
kogumaksumusega 2,78 eurot ja nimelt: kaks purki õlut Alexander Pint maksumusega 1,39 €/tk,
millega möödus kassadest ja väljus müügisaalist, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid ei viinud
kuritegu lõpuni, kuna oli kinni peetud turvatöötaja poolt. Kaup on tagastatud kauplusele rikkumata
kujul.
Prokurör, tutvunud kriminaalasja materjalidega leiab, et käesoleval juhul esinevad KrMS § 202 lg-tes
1 ja 7 sätestatud eeldused menetluse lõpetamiseks avaliku menetlushuvi puudumise korral ja kuna
isiku süü pole suur. KarS § 199 lg 2 p 9 näeb sanktsiooni alammäärana ette rahalise karistuse. KrMS
§ 202 lg 1 raames mõeldakse isiku teosüüd karistusseadustiku mõttes, s.o vaadatakse üksnes
konkreetset kuritegu, mitte isikut või tema varasemat käitumist ning erinevaid preventsioone. Arvesse
võetakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki
ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seadusandja poolt sätestatud karistust. Eelnevad
kaalutlused ei võimalda järeldust, et X X süü oleks suur. Varguse objektiks olnud esemete väärtus ei
ole suur. X X ütluste kohaselt oli ta alkoholi tarvitamise tõttu tsüklis ja meeleheitel ning politseist
viidi ta haiglasse, kus tal avastati jalaluumurd. X X kahetseb tehtut. Ka seadusandja valikuks on olnud
väheväärtuslike vallasasjade s.o väärtusega alla 200,01 euro varguse karistamist väärteona.
Käesoleval juhul võimaldab X X tegevust kuriteona käsitelda üksnes selle süstemaatilisus. Muid
kvalifitseerivaid asjaolusid ei esine. Kriminaalasjas kogutud materjalidest nähtub, et kahtlustatav ei
ole oma süülise tegevusega põhjustanud kannatanule kahju. Prokuröri hinnangul ei ole X X süü
konkreetse kuriteo toimepanemisel suur.
Samuti puudub prokuröri hinnangul käesolevas kriminaalasjas ka avalik menetlushuvi, mis takistaks
menetluse lõpetamist KrMS § 202 alusel. Kohtupraktikas seostatakse avalikku menetlushuvi
enamjaolt materiaalses karistusõiguses sätestatud karistamise eesmärkidega s.o üld- ja
eripreventiivsete kaalutlustega. Üldpreventiivsest aspektist on avalik menetlushuvi olemas eelkõige,
siis kui teo toimepanemise viis, valdkond, tagajärjed või samaliigiliste kuritegude suur arv ja
ühiskonnaohtlikus on sellised, et menetluse lõpetamine ja lisakohustuste määramine ei oleks
kriminaalpoliitiliselt vastuvõetavad. Sellised kuriteod, milles menetluse lõpetamine ei ole eelduslikult
kooskõlas üldpreventiivsete kaalutlustega, kajastuvad Riigi peaprokuröri 01.09.2016 juhise nr RP-1-
2/16/1 (viimati muudetud Riigi peaprokuröri 20.09.2018 juhisega nr RP-1-2/18/1) punktis 3.2 ja 3.3.
Punkt 3.2.1. kohaselt on avalik menetlushuvi olemas mh siis, kui isikut on ühe aasta jooksul enne uue
kuriteo toimepanemist samaliigilise süüteo eest karistatud. X X on kehtiv karistus KarS § 218 lg 1 -
§ 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest (teod 17.04.2020 ja 20.04.2020), mil ta
varastas alkohoolseid jooke. Tegemist on süütegudega, mis on kõnealuse kuriteo eelteoks. See asjaolu
kahandab avalikku menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks. Samuti näeb viidatud juhis ette
punktis 3.3.6 avaliku menetlushuvi juhul kui KarS § 199 järgi kvalifitseeritava kuriteo
toimepanemisel on tekitatud olulise kahju määra ületav kahju, mida käesoleval juhul möönda ei saa.
Eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt on avalik menetlushuvi olemas, kui kriminaalmenetluse
lõpetamine ja teo toimepannud isiku karistamisest loobumine võib eeldatavalt tingida tema poolt uute
süütegude toimepanemise. Seda tõenäosust on võimalik hinnata lähtuvalt isiku varasemast
karistatusest, menetluse aluseks oleva teo toimepanemise asjaoludest ja teo iseloomust s.o kas
tegemist on ühekordse või korduva teoaktiga. Ehkki käesoleval juhul on tegemist olnud korduva
teoaktiga, puuduvad X X varasemad kriminaalkaristused. Samuti puuduvad kahtlustatava suhtes
teised pooleliolevad kriminaalmenetlused. Seega ei ole võimalik möönda, et X X hoolimata oma
väikesest sissetulekust elatuks varguste toimepanemisest. Seda ei kinnita võetud asjade väike väärtus.
Avaliku menetlushuvi hindamisel tuleb märkida, et antud juhul juba kriminaalmenetluse alustamine
ja läbiviimine, kus kahtlustatavat koheldi kahtlustatavana, s.h allutati menetlustoimingutele
(sundtoomisele), oli tema jaoks preventiivseks teguriks, mis aitab aru saada oma teo keelatusest ja
vastavalt sellele arusaamisele käituda, hoidudes süütegude toimepanemisest. Puudub alus arvata, et
X X jätkab edaspidi kuritegude toimepanemist. Eeltoodust tulenevalt on prokuröri hinnangul
võimalik saavutada üld- ja eripreventsiooni eesmärke ning suunata kahtlustatavat seadusekuulekusele
muudel viisidel kui kriminaalkorras karistamisega.
Puutuvalt menetluse lõpetamisel X X kohustuse määramisse, märgib prokurör, et käesoleval juhul
leiduvad alused eelviidatud Riigi peaprokuröri juhise punktis 2.4 sätestatust kõrvale kaldumiseks.
Nimelt on X X näol tegemist töövõimetuspensionäriga ning Maksu- ja Tolliametil puuduvad andmed
X X tulude kohta 2018. ja 2019. aastal. X X on telefoni teel selgitanud, et tema ainus sissetulek on
temale määratud töövõimetuspension, millest läheb maha veel lapsele makstav elatisraha. Seega ei
võimalda X X igakuine sissetulek temale täiendava rahalise kohustuse määramist, kuna selle
kohustuse täitmine oleks temale äärmiselt raskendatud. Samuti ei ole tervislikust seisundist tulenevalt
X X võimalik täita üldkasuliku töö tegemise kohustust. Käesolevas asjas ei ole ka esitatud tsiviilhagi
ning puuduvad menetluskulud. Seetõttu võib öelda, et ta ei ole võimeline täitma KrMS § 202 lg 2
loetletud kohustusi ning erandkorras tuleb tema suhtes menetlus lõpetada ilma KrMS § 202 lg 2 alusel
kohustusi määramata. Eeltoodu ei välista menetluse uuendamist, kui X X jätkab kuritegude
toimepanemist.
Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 7 ja 206, abiprokurör
määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 20231600922 menetlus.
2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: kohustust ei määrata.
3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite
tühistamine: tühistada X X 21.05.2020 kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld.
4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: CD-plaat videosalvestistega
asub kriminaalasja materjalide juures – säilitada KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juures.
5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine:
andmeid ei kogutud.
2 (3)
6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.
7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata
saata: kuriteoteate esitanud isikule Selver AS, kahtlustatavale X X.
(allkirjastatud digitaalselt)
Anna-Maria Rahamägi
abiprokurör
Olen määruse kätte saanud, sellega tutvunud, nõustun menetluse lõpetamisega.
(X X, digiallkiri)
3 (3)