Põhja Ringkonnaprokuratuur · 3. juuli 2020
Sisu (failidest)
Kriminaalmenetluse lõpetamise põhistatud määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 01.07.2020, Tallinn
Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Anna-Maria Rahamägi
Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur
Kriminaalasja number: 20231601102
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 199 lg 1
Kahtlustatava nimi: X X (ik x)
Kriminaalasjas 20231601102 alustati 17.05.2020 menetlust KarS § 199 lg 1 tunnustel selles, et X X
17.05.2020 kella 11.00 paiku Tallinnas aadressil X tn X asuvast Maxima kauplusest võttis võõra
vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kassa äärelt X X kuuluva rahakoti väärtusega 15
eurot, milles oli sularaha 215 eurot, X X nimele EV isikutunnistus ja erinevad kliendikaardid, samuti
X X nimele Swedbank pangakaart. Eelnimetatud esemetega lahkus X X kauplusest.
Prokurör, tutvunud kriminaalasja materjalidega leiab, et käesoleval juhul esinevad KrMS § 202 lg-tes
1 ja 7 sätestatud eeldused menetluse lõpetamiseks avaliku menetlushuvi puudumise korral ja kuna
isiku süü pole suur. KarS § 199 lg 1 näeb sanktsiooni alammäärana ette rahalise karistuse. KrMS §
202 lg 1 raames mõeldakse isiku teosüüd karistusseadustiku mõttes, s.o vaadatakse üksnes
konkreetset kuritegu, mitte isikut või tema varasemat käitumist ning erinevaid preventsioone. Arvesse
võetakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki
ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seadusandja poolt sätestatud karistust. Eelnevad
kaalutlused ei võimalda järeldust, et X X süü oleks suur. Varguse objektiks olnud esemete väärtus ei
ole suur. X X ütluste kohaselt tunnistab ta kuriteo toimepanemist ja kahetseb seda, oma käitumist ta
selgitada ei oska. Käesoleval juhul võimaldab X X tegevust kuriteona käsitelda üksnes asjaolu, et
varastatu väärtus ületab 200,01 euro piiri. Muid kvalifitseerivaid asjaolusid ei esine. Kriminaalasjas
kogutud materjalidest nähtub, et kahtlustatav on oma süülise tegevusega põhjustanud kannatanule
kahju. Prokuröri hinnangul ei ole X X süü konkreetse kuriteo toimepanemisel suur.
Samuti puudub prokuröri hinnangul käesolevas kriminaalasjas ka avalik menetlushuvi, mis takistaks
menetluse lõpetamist KrMS § 202 alusel. Kohtupraktikas seostatakse avalikku menetlushuvi
enamjaolt materiaalses karistusõiguses sätestatud karistamise eesmärkidega s.o üld- ja
eripreventiivsete kaalutlustega. Üldpreventiivsest aspektist on avalik menetlushuvi olemas eelkõige,
siis kui teo toimepanemise viis, valdkond, tagajärjed või samaliigiliste kuritegude suur arv ja
ühiskonnaohtlikus on sellised, et menetluse lõpetamine ja lisakohustuste määramine ei oleks
kriminaalpoliitiliselt vastuvõetavad. Sellised kuriteod, milles menetluse lõpetamine ei ole eelduslikult
kooskõlas üldpreventiivsete kaalutlustega, kajastuvad Riigi peaprokuröri 01.09.2016 juhise nr RP-1-
2/16/1 (viimati muudetud Riigi peaprokuröri 20.09.2018 juhisega nr RP-1-2/18/1) punktis 3.2 ja 3.3.
Samuti näeb viidatud juhis ette punktis 3.3.6 avaliku menetlushuvi juhul kui KarS § 199 järgi
kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel on tekitatud olulise kahju määra ületav kahju, mida
käesoleval juhul möönda ei saa.
Eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt on avalik menetlushuvi olemas, kui kriminaalmenetluse
lõpetamine ja teo toimepannud isiku karistamisest loobumine võib eeldatavalt tingida tema poolt uute
süütegude toimepanemise. Seda tõenäosust on võimalik hinnata lähtuvalt isiku varasemast
karistatusest, menetluse aluseks oleva teo toimepanemise asjaoludest ja teo iseloomust s.o kas
tegemist on ühekordse või korduva teoaktiga. X X puhul on tegemist ühekordse teoaktiga, isikul
puuduvad varasemad kriminaalkaristused ning varasemalt ei ole tema suhtes ühtegi
kriminaalmenetlust toimetatud. Seega ei ole võimalik möönda, et X X hoolimata oma väikesest
sissetulekust elatuks varguste toimepanemisest. Seda ei kinnita võetud asjade väike väärtus. Avaliku
menetlushuvi hindamisel tuleb märkida, et antud juhul juba kriminaalmenetluse alustamine ja
läbiviimine, kus kahtlustatavat koheldi kahtlustatavana, s.h allutati menetlustoimingutele, oli tema
jaoks preventiivseks teguriks, mis aitab aru saada oma teo keelatusest ja vastavalt sellele arusaamisele
käituda, hoidudes süütegude toimepanemisest. Puudub alus arvata, et X X jätkab edaspidi kuritegude
toimepanemist. Eeltoodust tulenevalt on prokuröri hinnangul võimalik saavutada üld- ja
eripreventsiooni eesmärke ning suunata kahtlustatavat seadusekuulekusele muudel viisidel kui
kriminaalkorras karistamisega.
Puutuvalt menetluse lõpetamisel X X kohustuse määramisse, märgib prokurör, et käesoleval juhul
leiduvad alused eelviidatud Riigi peaprokuröri juhise punktis 2.4 sätestatust kõrvale kaldumiseks.
Nimelt on X X töötu, elab koos abikaasaga, kes peab teda ülal. X X on selgitanud, et pere eelarve
kulub tema ema hooldamisele. Maksu- ja Tolliametil puuduvad andmed X X tulude kohta 2019 aastal.
Seega ei võimalda X X igakuine sissetulek temale täiendava rahalise kohustuse määramist, kuna selle
kohustuse täitmine oleks temale äärmiselt raskendatud. Samuti ei ole tervislikust seisundist tulenevalt
X X võimalik täita üldkasuliku töö tegemise kohustust. Käesolevas asjas on esitatud tsiviilhagi
summas 242,50 eurot, menetluskulud puuduvad. Eeltoodu ei välista menetluse uuendamist, kui X X
ei täida temale määratud kohustust seoses kahju hüvitamisega ja/või kui X X jätkab kuritegude
toimepanemist.
Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 7 ja 206, abiprokurör
määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 20231601102 menetlus.
2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: X X on kohustus KrMS § 202 lg 2 p 1 järgi hüvitada
kuriteoga tekitatud kahju summas 242,50 eurot, mis tasuda X X arveldusarvele nr EEx (AS
Swedbank). Tähtajaks määrata KrMS § 202 lg 3 alusel 6 (kuus) kuud alates
kriminaalmenetluse lõpetamisest, s.o 01.01.2021.
3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite
tühistamine: tühistada X X 21.05.2020 kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld.
4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: CD-plaat videosalvestistega
asub kriminaalasja materjalide juures – säilitada KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juures.
5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine:
andmeid ei kogutud.
6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.
7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata
saata: kannatanule X X, kahtlustatavale X X on koopia üle antud prokuratuuris.
8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Põhja
Ringkonnaprokuratuuris aadressil Lubja 4, Tallinn.
9. Kannatanul on õigus esitada kümne päeva jooksul alates määruse saamisest menetlejale taotlus
põhistatud määruse saamiseks. Viieteistkümne päeva jooksul taotluse saamisest koostab
2 (3)
menetleja põhistatud määruse. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne
päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti
tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab.
10. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lõike 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile põhistatud
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul.
Anna-Maria Rahamägi
abiprokurör
Mina, X X, olen kätte saanud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia, olen
kriminaalmenetluse lõpetamisega ja mulle määratud kohustusega nõus. Kohustuse tasumiseks
vajalikud andmed olen kätte saanud. Mulle on selgitatud, et kriminaalmenetluse toimik jääb Põhja
Ringkonnaprokuratuuri kuni kohustuste täitmiseni. Olen teadlik, et mulle pandud kohustuste täitmata
jätmise korral uuendab prokurör KrMS § 2031 lg 6 alusel kriminaalmenetluse.
___________________________________________
(nimi, kuupäev ja allkiri)
Toimingus osaleb tõlk, kes on KrMS § 161 lõike 6 kohaselt kohustatud tõlkima kõik
menetlustoimingusse puutuva täpselt ja täielikult ning hoidma saladuses talle tõlkimisel teatavaks
saanud andmeid. Teda on hoiatatud, et oma ülesannetest alusetu keeldumise ja teadvalt valesti
tõlkimise eest vastutab ta KarS §-de 318 ja 321 järgi.
___________________________________________
(tõlgi nimi ja allkiri)
3 (3)