5873115 428625 0 0 -3810 9724390 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitajate tee 5 19086 Tallinn Rg-kood 74000323 Tel 620 2002 E-post
[email protected] www.taltech.ee 0 0 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitajate tee 5 19086 Tallinn Rg-kood 74000323 Tel 620 2002 E-post
[email protected] www.taltech.ee -3810 428625 0 0 Lp Ulvi Reimets Riigihangete v aidlustuskomisjon
[email protected] [email protected] HANKIJA TÄIENDAVAD SEISUKOHAD VAIDLUSTUSELE Riigihange : „ Välisterritooriumi heakorrateenuse tellimine“ (viitenumber 307410) Vaidlustaja: Sanomar Kinnisvarahooldus OÜ r egistrikood: 10510015 a adress : Peterburi tee 44, 11415 Tallinn Vaidlustaja esindaja d : V andeadvokaat Kadri Matteus Advokaadibüroo Matteus a adress : Maakri 30, 10145 Tallinn e -post :
[email protected] t elefon : 53419810 V andeadvokaadi abi Merily Tamm Advokaadibüroo INDELA A adress : Lõõtsa 2b, 11415 Tallinn e -post :
[email protected] t elefon 55590736 Hankija: Tallinna Tehnik a ülikool Hankija esindaja: Elika Pukk r egistrikood: 74000323 a adress: Ehitajate tee 5, 19086 Tallinn e -post:
[email protected] Tel: +372 620 2094 Kolmas isik: SOL Baltics OÜ r egistrikood: 10419987 a adress: Telliskivi tn 61b, 10412 Tallinn e -post:
[email protected] Seaduslik esindaja: Priit Sipelgas RESOLUTSIOON: Jätta Sanomar Kinnisvarahooldus OÜ vaidlustus täies ulatuses rahuldamata ning jätta kehtima riigihankes 307410 10.06.2026 hankekorraldus nr 6-16/22-3 osas, millega tunnistati SOL Baltics OÜ pakkumus edukaks ja vastavaks ja 15.06.2026 hankekorraldus nr 6-16/22-4 osas, millega jäeti SOL Baltics OÜ riigihankest kõrvaldamata . Jätta menetluskulud täies ulatuses , sealhulgas riigilõiv , Sanomar Kinnisvarahooldus OÜ kanda . I ASJAOLUD 22 . 04. 202 6 avaldas Tallinna Tehnikaülikool (edaspidi ka hankija) avatud hankemenetluse na riigihanke „ Välisterritooriumi heakorrateenuse tellimine “ (viitenumber 307410 ). 10. 06. 202 6 hankekorraldusega nr 6-16/22-3 r iigihankes „Välisterritooriumi heakorrateenuse tellimine“ tunnistas Hankija seitse pakkumust edukaks ja vastavaks, sh SOL Baltics OÜ ja Sanomar Kinnisvarahooldus OÜ . 15 . 06.2026 hankekorraldusega nr 6-16/22-4 kvalifitseeris Hankija edukaks SOL Baltics OÜ. 2 5 . 06 . 202 6 teavitas Riigihangete v aidlustuskomisjon (edaspidi VAKO ) , et Sanomar Kinnisvarahooldus OÜ esitas 2 2 . 06 . 202 6 VAKO-le vaidlustuse Tallinna Tehnikaülikooli riigihankes „ Välisterritooriumi heakorrateenuse tellimine“ (viitenumber 307410). Hankija ka kolmas isik esitasid oma seisukohad VAKO_le 30.06.2026. VAKO esitas 30.06.2026 kirjaliku menetluse tea te riigihankes 307410 . Vaidlustaja esitas täiendavad seisukohad 03.07.2026 ja menetluskulude nimekirja. I I ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED P õhjendamatult madal maksumus Vaidlustaja leiab, et kuigi RHS § 115 lg 2 ei kohaldu käesolevale teenuse hankelepingule vahetult, tuleb selles sätestatud protsentuaalseid lävendeid kasutada analoogia korras põhjendatud kahtluse hindamisel . Vaidlust ei saa olla selle üle, et tegemist on teenus osutamise lepinguga . RHS § 115 lg 1 kohaselt on hankijal kohustus nõuda pakkujalt selgitust üksnes juhul, kui hankija leiab , et pakkumuse maksumus on hankelepingu eset arvestades põhjendamatult madal. Käesoleval juhul ei tekkinud hankijal pakkumuste ega muude menetluses ilmnenud asjaolude põhjal sellist objektiivselt põhjendatud kahtlust ning seetõttu ei olnud alust kontrolli algatamiseks. Riigihangete seaduse (RHS) § 115 lg 2 sätestab hankija kohustuse nõuda pakkujalt selgitust ebatavaliselt madala maksumuse kohta üksnes juhul, kui tegemist on ehitustööde hankelepingu või ehitustööde kontsessioonilepinguga, mille eeldatav maksumus on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda. RHS § 115 lg 2 on erinorm, mis kehtestab kohustusliku kontrolli ja spetsiifilised arvutusmetoodikad üksnes ehitustööde hankelepingutele. Seaduse tekst ütleb selgelt: "Hankija on kohustatud ehitustööde hankelepingu või ehitustööde kontsessioonilepingu korral...". S eadusandja on ammendavalt loetlenud lepinguliigid, mille puhul on teatud numbriliste näitajate ( RHS § 115 lg 2 p 1 ja 2 ) esinemisel kontroll kohustuslik ja teenuste hankelepingutele see kohustus ei laiene. Kui seadusandja oleks soovinud kehtestada teenuste hankelepingutele samasugused kohustuslikud protsentuaalsed lävendid nagu RHS § 115 lg-s 2 ehitustööde hankelepingute puhul, oleks ta selle seaduses sõnaselgelt ette näinud. Kehtiv RHS sellist regulatsiooni teenuste hankelepingute puhul ei sisalda. Vaidlustaja väide, et teenuste hankelepingu puhul on hankijal kohustus nõuda selgitusi RHS § 115 lg-s 2 sätestatud kriteeriumide alusel, on vastuolus RHS § 115 regulatsiooni sõnastuse ja eesmärgiga. RHS § 115 lg 1 kohaselt on hankija kohustatud nõudma pakkujalt selgitust üksnes juhul, kui ta leiab, et pakkumuse maksumus on hankelepingu eset arvestades põhjendamatult madal. Seega on teenuste hankelepingute puhul põhjendamatult madala maksumuse kontrolli algatamine hankija kaalutlusotsus, mitte automaatne kohustus. Kui hankijal ei ole tekkinud põhjendatud kahtlust, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal, ei teki tal ka kohustust nõuda pakkujalt selgitusi. Erandina näeb seadus kohustusliku kontrolli ette üksnes RHS § 115 lg-s 2 ammendavalt nimetatud ehitustööde hankelepingute ja ehitustööde kontsessioonilepingute puhul. Vaidlustaja põhjendab oma seisukohta üksnes pakkumuste vaheliste protsentuaalsete hinnavahedega. Vaidlustaja käsitluse kohaselt peaks ka tema enda pakkumuse suhtes olema tekkinud põhjendatud kahtlus, kuivõrd ka vaidlustaja pakkumus erineb järgmise pakkumuse maksumusest 27,43% . Seega ei saa üksnes pakkumuste vaheline protsentuaalne erinevus olla iseseisvaks aluseks järeldusele, et pakkumus on põhjendamatult madala maksumusega. Käesolevas hankes ei koondunud pakkumused ühtsesse hinnatasemesse, vaid nende vahel esinesid läbivalt erinevused: esimese ja teise pakkumuse hinnavahe oli 24,22%, teise ja kolmanda pakkumuse hinnavahe 27,43% ning viienda ja kuuenda pakkumuse hinnavahe koguni 57,42%. Seetõttu ei olnud eduka pakkumuse hinnavahe võrreldes järgmise pakkumusega erandlik ega saanud iseenesest tekitada hankijal põhjendatud kahtlust pakkumuse põhjendamatult madalas maksumuses. Vaidlustaja seob põhjendatud kahtluse tekkimise üksnes pakkumuste vahelise hinnavahega. Selline käsitlus ei tulene RHS § 115 lõikest 1 ega Riigikohtu praktikast. Põhjendatud kahtlus peab tuginema objektiivsetele asjaoludele, mis viitavad sellele, et pakkumusega ei ole võimalik hankelepingut nõuetekohaselt täita. Käesolevas vaidluses ei ole Vaidlustaja toonud välja ühtegi konkreetset objektiivset asjaolu, millest nähtuks, et Kolmanda isiku pakkumuse maksumus ei kata hankelepingu täitmiseks vajalikke tööjõu-, tehnika-, materjali- või muid vältimatuid kulusid või et Kolmas isik ei oleks võimeline hankelepingut nõuetekohaselt täitma. Samuti ei ole Vaidlustaja selgitanud, kuidas teenuse ilmastikust sõltuv iseloom viitab sellele, et Kolmanda isiku pakkumuse maksumus ei võimalda hankelepingut nõuetekohaselt täita. Vaidlustaja väited tuginevad üksnes pakkumuste hinnataseme võrdlemisele ning oletusele, et madalam hind pidi iseenesest tekitama hankijal põhjendatud kahtluse. Pelgalt pakkumuste vaheline protsentuaalne erinevus ega viide teenuse olemusele ei kujuta endast objektiivset asjaolu, millest saaks järeldada, et tegemist on põhjendamatult madala maksumusega pakkumusega või et hankijal oleks tekkinud RHS § 115 lõike 1 kohane kohustus algatada põhjendamatult madala maksumuse kontroll. Kokkuvõtvalt on Vaidlustaja väide, et hankija oli põhjendamatult madala maksumuse kontrolli teostamisel kohustatud lähtuma RHS § 115 lg-st 2, õiguslikult põhjendamatu. RHS § 115 lg 2 kohaldub üksnes ehitustööde hankelepingutele ja ehitustööde kontsessioonilepingutele ega laiene kõnesolevale teenuse osutamise hankelepingule. Seetõttu tuli hinnata üksnes RHS § 115 lg 1 kohaldamise eeldusi. Kuna hankijal ei tekkinud hankelepingu eset, esitatud pakkumusi ega muid menetluses ilmnenud asjaolusid arvestades põhjendatud kahtlust, et Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal, puudus hankijal õiguslik kohustus algatada põhjendamatult madala maksumuse kontroll ning nõuda pakkujalt selgitusi RHS § 115 lg 1 alusel. RHS § 95 lg 4 ja p 8 kõrvaldamise alused Vaidlustaja on tsiteerinud hankijat järgmiselt: „ Hankija enda seisukohtadest nähtub, et hankepassis avaldati kaks varasemat rikkumist, kuid riigihankega nr 252417 seotud rikkumist ega selle kohta väidetavalt rakendatud heastamismeetmeid hankepassis ei avaldatud.“ RHS § 104 lg 1 kohaselt on hankepass esialgne tõend kõrvaldamise aluste puudumise kohta. RHS § 104 lg 7 annab hankijale õiguse kontrollida kõrvaldamise aluseid kogu riigihanke vältel ja nõuda selgitusi. See, et üks rikkumine ilmnes hiljem või vajas täiendavat päringut, näitab, et hankija on täitnud oma kontrollikohustust ( RHS § 104 lg 8 ), mitte ei viita kaalutlusveale. Asjaolu, et hankija kontrollis ka hankepassis avaldamata jäänud rikkumist ning küsis selle kohta täiendavaid selgitusi enne lõpliku otsuse tegemist, kinnitab, et hankija täitis RHS § 104 lg-st 7 tulenevat kontrollikohustust ega piirdunud üksnes hankepassis esitatud andmetega . Vaidlustaja märgib : „ Heastamine ei ole seega deklaratiivne enesekinnitus, vaid tõendatud ja hankija poolt sisuliselt hinnatud meede. Hankija seisukohtadest aga nähtub, et kogu otsus tugineb ainult ja üksnes kolmanda isiku selgitustele, mis ei ole kohane kaalutlus.“ RHS § 97 lg 2 kohaselt hindab hankija esitatud tõendeid ja kui ta leiab, et need on piisavad usaldusväärsuse taastamiseks, teeb ta kirjaliku otsuse pakkujat mitte kõrvaldada. Seadus ei sätesta ammendavat loetelu meetmetest, mis on piisavad. RHS § 97 lg 1 kohaselt võivad meetmeteks olla nii kahju hüvitamine kui ka organisatsioonilised meetmed edasiste süütegude ärahoidmiseks. Kui kolmas isik on esitanud selgitused sisekontrolli ja juhendamise tõhustamise kohta, on hankijal õigus neid usaldusväärsuse taastamisel kaaluda. Hankija hindas Kolmanda isiku esitatud selgitusi ja heastamismeetmeid kogumis ning leidis, et need on piisavad usaldusväärsuse taastamiseks RHS § 97 lg 2 tähenduses . RHS ei kohusta hankijat kontrollima iga heastamismeedet täiendavate tõenditega ega läbi viima kohapealset kontrolli või auditit, kui hankijal puudub konkreetne alus esitatud selgituste õigsuses kahelda. Vaidlustaja väide, et hankija tugines üksnes Kolmanda isiku selgitustele, ei vasta tõele. Hankija võttis kaalutlusotsuse tegemisel arvesse nii Riigihangete registrist nähtuvaid andmeid, Kolmanda isiku hankepassis avaldatud teavet, hankija poolt täiendavalt küsitud selgitusi, rakendatud heastamismeetmeid kui ka hankija enda pikaajalist praktilist kogemust Kolmanda isikuga. Seega ei kujunenud kaalutlusotsus üksnes Kolmanda isiku kinnituste põhjal. Vaidlustaja märgi b: „ hankija otsusest ei nähtu piisavat ja kontrollitavat arutluskäiku, miks korduvad, samaliigilise teenusega seotud ja osaliselt hankepassis avaldamata jäetud rikkumised ei mõjutanud kolmanda isiku usaldusväärsust ning kas kontrollimisel kasutati ka muid allikaid, kui kolmanda isiku enda seisukohad. Selline põhjenduste puudumine kujutab endast kaalutlusõiguse teostamata jätmist või vähemalt olulist kaalutlusviga ning 15.06.2026 hankekorraldus tuleb ka selles osas kehtetuks tunnistada. “ Vaidlustaja väide, et hankija jättis kaalutlusõiguse teostamata, ei vasta tegelikkusele. Hankija hindas kõiki talle teadaolevaid rikkumisi, küsis Kolmandalt isikult täiendavaid selgitusi, analüüsis esitatud heastamismeetmeid ning jõudis kaalutlusotsuseni, et rikkumised ei olnud sedavõrd rasked, et seaksid kahtluse alla Kolmanda isiku usaldusväärsuse RHS § 95 lg 4 p 8 tähenduses. Asjaolu, et kaalutlusotsuse põhjendused on dokumendis „Kontroll“ esitatud kokkuvõtlikult ning neid selgitati vaidlustusmenetluses, ei tähenda, et kaalutlus oleks jäänud tegemata. Lisaks sätestab HMS § 58 , et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes menetlusnõuete või vorminõuete rikkumise tõttu (nt põhjendamise nappus), kui see rikkumine ei võinud mõjutada asja sisulist otsustamist. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Elika Pukk Hankija esindaja